Lõpparuanne, 17.03.2008 - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn

SA Säästva Eesti Instituudi 

Lõpparuanne 

Arendustegevuse mõju 

Pirita jõe Natura-alale eelhindamise kohta 

Koostajad: 

Meelis Uustal 

Kaja Peterson 

_____________________________________________________________________ 

1. veebruar 2008, Tallinn

Sisukord 

1 TÖÖ EESMÄRK ......................................................................................... 4 

2 PIRITA JÕE NATURA-ALA KAITSE-EESMÄRGID .................................. 4 

2.1 Pirita jõe Natura-ala iseloomustus ................................................................... 4 

2.2 Pirita jõe Natura-alal loodusdirektiivi (LoD) alusel kaitstavad liigid, nende 

elupaigad, seisund ja ohud Eestis ................................................................................. 5 

2.2.1 Jõesilm (Lampetra fluviatilis); LoD II, V.................................................... 5 

2.2.2 Harilik hink (Cobitis taenia), LoD II ........................................................... 6 

2.2.3 Harilik võldas (Cottus gobio); LoD II ......................................................... 6 

2.2.4 Lõhe (Salmo salar); LoD II, V..................................................................... 6 

2.2.5 Tiigilendlane (Myotis dasycneme), LoD II, IV ........................................... 7 

2.3 Pirita jõe Natura-alal loodusdirektiivi (LoD) alusel kaitstavad 

elupaigatüübid................................................................................................................ 7 

3 ARENDUSTEGEVUSED PIRITA JÕE NATURA-ALA NAABRUSES..... 10 

3.1 Olemasolevad tegevused.................................................................................. 10 

3.2 Kavandatavad tegevused................................................................................. 10 

3.2.1 Üldplaneeringud......................................................................................... 10 

3.2.2 Detailplaneeringud..................................................................................... 10 

3.2.3 Tehnilised projektid ................................................................................... 11 

3.3 Kavandatavate arendustegevustega kaasnevad heitmed ............................. 11 

3.4 Kavandatava tegevuse mõjupiirkond ............................................................ 12 

4 EELHINDAMINE ...................................................................................... 12 

4.1 Samm 1. Kas kavandatav tegevus on otseselt vajalik või otseselt seotud 

Natura-ala kaitsekorraldamisega?............................................................................. 12 

4.2 Samm 2. Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jääva Natura-ala 

iseloomustus.................................................................................................................. 12 

4.3 Samm 3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonna täpsustamine................... 12 

4.4 Samm 4. Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine............ 13 

4.5 Eelhindamise tulemused ja ettepanekud ....................................................... 13 

4.6 Ettepanekud Tallinna Keskkonnaametile järgmisteks sammudeks Pirita 

jõe Natura-ala soodsa seisundi säilitamiseks............................................................. 14 

5 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................... 15 

6 LISAD....................................................................................................... 15 

3

1 Töö eesmärk 

Käesolev töö on teostatud Tallinna Keskkonnaameti ja SA Säästva Eesti Instituudi 

vahelise lepingu alusel (10.12.2007). Lõpparuandes esitatakse lepingu punktis 3 ja lisas 

1 nimetatud tööde läbiviimiseks vajalik alusinfo ning Natura-eelhindamise tulemused. 

Käesoleva töö eesmärk on kirjeldada 1) Pirita jõe Natura-ala kaitse-eesmärke ja 

kirjeldada kaitstavate liikide ökoloogilisi nõudlusi elupaigale, 2) kirjeldada 

arendustegevuse iseloomu ja mahtusid Pirita jõe Natura-ala naabruses, mis võiksid 

potentsiaalselt mõjutada Pirita jõe Natura-ala ning 3) anda hinnang arendustegevuse 

mõjule Pirita jõe Natura-alale. 

2 Pirita jõe Natura-ala kaitse-eesmärgid 

2.1 Pirita jõe Natura-ala iseloomustus 

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004.a korraldusele nr 615-k “Euroopa 

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” on Pirita jõe Natura-ala 

moodustatud Loodusdirektiivi alusel loodusalana. Vastavalt korraldusele moodustati 

Pirita loodusala Harju maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa 

liikide elupaikade kaitseks. Loodusala pindala on 492 ha. Kaitstavad elupaigatüübid on 

metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 

(6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja 

ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: 

tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus 

gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar). 

Pirita jõe Natura-ala (loodusala) territoorium koosneb kahest, erineva kaitserežiimiga 

kaitstvast alast: Pirita jõe maastikukaitsealast ja Pirita jõe hoiualast. 

Pirita jõe maastikukaitseala pindala on 703,2 ha (KKM, 2008; Tõnisson, 2007). 

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusele nr 312 on Pirita jõeoru 

maastikukaitseala kaitse-eesmärk Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja 

taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike 

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta: 

1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180), jõgede ja 

ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270* 1 ), niiskuslembeste 

kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude 

(6510) ning puisniitude (6530*) kaitse; 

2) II lisas nimetatud liikide – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo 

salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III 

kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase 

(Cottus gobio) elupaikade kaitse. 

1 Tärniga (*) märgitud elupaigatüübid on esmatähtsad. 

4

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusele nr 144 “Hoiualade kaitse alla 

võtmine Harju maakonnas ” on Pirita jõgi määratud hoiualana. Pirita hoiuala kaitseeesmärk 

on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku 

hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) 

ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade 

(3260) kaitse. Hoiuala pindala on ligikaudu 2,3 ha (töö autorite arvutus Maa-ameti 

looduskaitserakenduse alusel). 

2.2 Pirita jõe Natura-alal loodusdirektiivi (LoD) alusel kaitstavad liigid, nende 

elupaigad, seisund ja ohud Eestis 

Loodusdirektiivi alusel kaitstakse Pirita jõe Natura-alal viit liiki: jõesilmu (Lampetra 

fluviatilis), lõhet (Salmo salar), harilikku hinku (Cobitis taenia) ja harilikku võldast 

(Cottus gobio), tiigilendlasst (Myotis dasycneme) ja nende liikide elupaiku. 

Elupaigatüübiks on loodusdirektiivi järgi määratud “jõed ja ojad (3260)”. Seega on jõe 

kui vooluveekogu ja selle kaldaala kaitse esmastähtsusega ülesanne, et tagada 

nimetatud liikide ja nende elupaiga soodne seisund. 

Nelja Pirita Natura alal kaitstavat kalaliiki (harilik hink, harilik võldas, jõesilm, lõhe) 

ohustavad Eestis jõgede tõkestamine paisudega, süvendamine ja kraavitamine, 

kudealade rikkumine, vooluhulga ja veetaseme kõikumised paisutatud jõgedes 

(Vilbaste, 2004). Samuti ohustab neid LoD II lisasse kuuluvaid kalaliike intensiivne 

püük sigimisrändel, jõgede reostumine ja eutrofeerumine. 

Nahkhiireliiki – tiigilendlast – ohustavad talvituspaikade hävimine, häirimine 

varjepaikades, veekogude saastamine või hävimine ja mürgiste puidukaitsevahendite 

kasutamine hoonetes. Vastavalt Eesti Punasele Raamatule on ohuteguriteks ka õõnsate 

puude kadumine, häirimine ja liiklus ning ehitustegevus, sh teede, mänguplatside jms 

rajamine (www.zbi.ee/punane). 

Vastavalt teatmikule “Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid”, (Vilbaste, 2004) on Pirita jõe 

Natura-alal kaitstavate liikide seisund ja neid ohustavad tegurid järgmised: 

2.2.1 Jõesilm (Lampetra fluviatilis); LoD II 2 , V 3 

Suguküpsed isendid elavad ja toituvad mere- või riimvees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kolemud 

paiknevad kiirevoolulistel kärestikel, kruusase ja kivise põhjaga aladel. Marjast koorunud jõesilmu 

vastsed levivad koelmutelt allavoolu liivase ja kruusase põhjaga jõelõikudesse ja jäävad sinna 4-5 

aastaks. Pärast moonet rändavad noored jõesilmud merre ja alustavad parasiitsed eluviisi. 

Jõesilm on Eestis võrdlemisi tavaline ja laialt levinud liik. Aastased püügid jäävad vahemikku 32-75 

tonni. Suurem osa jõesilmu väljapüügist tuleb Narva jõest, kuid puuduliku püügistatistika tõttu võivad 

püügikogused väikejõgedest olla oluliselt allahinnatud. 

Pirita jões on lõplikuks rändetõkkeks Vaskjala pais (24 km suudmest). Rändetakistuste puudumisel 

tõuseks jõesilm koelmutele kuni jõe ülemjooksuni, samuti praktiliselt kõigisse suurematesse 

lisajõgedesse (Riige, 2007). 

Ohtudeks on jõgede tõkestamine paisudega, süvendamine ja kraavitamine, kudealade rikkumine, 

vooluvulga ja veetaseme kõikumised paisutatud jõgedes, intensiivne püük sigimisrändel. Jõesilm ei ole 

Eestis kaitsealune liik ega ole kantud punasesse raamatusse. 

2 II – loodusdirektiivi lisa II 

3 V – loodusdirektiivi lisa V 

5

2.2.2 Harilik hink (Cobitis taenia), LoD II 

Hink elab enamasti selgeveelistes veekogudes, liivase või savise põhjaga aladel. Tihti on veekogu põhi 

hingu elupaigas kaetud taimestiku või õhukese detriidi kihiga. Järvedes valib ta elukohaks enamasti 

sisse- või väljavoolude piirkonna, jõgedes aeglase vooluga sopid ja vanajõgede suudmealad. 

Külmaveelistes ja väikestes jõgedes hink puudub. 

Kuigi hink elab mitmetes jõgedes ja järvedes ning lisaks veel ka rannikumeres, näib tema levik Eestis 

olevat võrdlemisi lünklik. Asurkondade tegelik arv, rääkimata asurkondade arvukusest, on teadmata, sest 

põhjalikud uuringud hingu leviku ja ökoloogia alalt puuduvad. Enamik hingu levikuandmetest on seni 

kogunenud juhuslikult. 

Pirita jões esineb hink jõe alamjooksul, suudmest kuni Vaskjala paisuni. 

Hinku ohustavad jõgede süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised paisutatud jõgedes, järvede 

veetaseme muutmine, tugev reostus ja röövkalade (haug, ahven) suur arvukus. Hink on Eestis III 

kategooria kaitsealune liik ja on kantud Punasesse raamatusse määratlemata liigina. 

2.2.3 Harilik võldas (Cottus gobio); LoD II 

Võldas on tüüpiline põhjaeluviisiga kala, kes asustab veekogudes tavaliselt kivise põhjaga alasid. Saab 

hakkama ka liivase ja kruusase põhjaga aladel, varjudes tühjadesse karbikodadesse, puurisu alla, 

suurtaimestiku vahele või kaldauuretesse. Suhteliselt kõrge hapnikunõudluse tõttu asustab ta ainult 

püsivalt kõrge vee hapnikusisaldusega veekogusid. Eestis on tavaliseks asukaks vooluvetes, kus elab 

peamiselt kärestikke ja kiire või mõõduka vooluga jõelõikudes. 

Aastatel 1987-1998 uuriti Eestis 210 jõge, millest võldas elas 35% jões ja 38% jõelõigus. 

Kiirevoolulistes jõelõikudes on ta tihti kõige arvukam liik. Kuigi võldase levila pole Eestis täielik, sest 

levikutõkete tõttu puudub mitmetes suurtes jõestikes, võib teda meil siiski pidada tavaliseks ja laialt 

levinud liigiks. 

Pirita jões esineb võldas suuremas osas jões (välja arvatud kõrgem ülemjooks), samuti lisajõgede 

alamjooksudel. Kärestikel ja kiirevoolulistes jõelõikudes tihti väga arvukas. 

Ohtudeks on veekogude reostumine ja eutrofeerumine, jõgede kraavitamine, süvendamine, paisutamine, 

veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud jõgedes. Võldas on Eestis kaitsealune liik ja on kantud 

tähelepanu vajava liigina punasesse raamatusse. 

2.2.4 Lõhe (Salmo salar); LoD II, V 

Lõhe on anadroomne siirdekala, kes elab ning toitub meres, kuid sigimiseks tungib jõgedesse. Praegu on 

peaaegu kõik Eesti lõhejõed alamjooksul paisudega tõkestatud, seetõttu ulatuvad kudemisränded jõgedes 

enamasti vaid paari kilomeetrini. Kudemispaikadeks on kivise ja kruusase põhjaga kärestikualad. Lõhe 

noorjärgud jäävad 1-2 (3) aastaks elama jõkke ning lahkuvad seejärel smoltidena Läänemerre. 

Alates 20. sajandi algusest on eesti lõheasurkondade arv ja arvukus oluliselt vähenenud. Sajandi esimesel 

poolel peamiselt paisude rajamise tõttu lõhe kudejõgedele, hiljem alates 1950ndatest aastatest aga jõgede 

reostumise tõttu. Kõige kriitilisemaks ajaks olid tõenäoliselt 1980ndad aastad, viimase 10 aasta jooksul 

on täheldatav aga mõnede asurkondade arvukuse tõus. Looduslikku sigimist võib hinnata 7000-10 000 

smoldile aastas. Lisaks lastakse igal aastal ~40 000 kaheaastast smolti ja 100 000 üheaastast noorkala 

Selja, Pirita, Jägala, Vääna, Narva ning Valgejõkke. Aastane lõhepüük on Eestis ~10 tonni. 

Pirita jões on sigimiseks avatud jõe alamjooks suudmest kuni Vaskjala paisuni. Sigimis- ja 

noorjärkude kasvualade pindala allpool paisu on kuni 9–10 ha, praegust looduslikku taastootmist on 

hinnatud kuni 1000 laskujale aastas, potentsiaalseks taastootmiseks 5 000-10 000 laskujat aastas. 

Ohtudeks on jõgede paisutamine, vooluhulga ja veetaseme muutused reguleeritud jõgedes, kudejõgede 

reostumine ja eutrofeeurmine, illegaalne eletripüük kudejõgedes, kudepaikade hävimine. Tihti sulevad ka 

rannakalurid võrkudega jõesuudmed ja kalad ei pääse koelmutele. Lõhe ei ole Eestis kaitsealune liik, 

kuid on kantud eriti ohustatud liigina Punasesse raamatusse. 

6

2.2.5 Tiigilendlane (Myotis dasycneme), LoD II, IV 4 

Suvepoolaastal on tiigilendlane seotud veekogudega, milleks võivad olla jõed, järved, suuremad tiigid, 

kanalid. Varjepaikadena kasutab hoonete katusealuseid ja seinapragusid või puuõõnsusi, mis enamasti 

asuvad veekogude läheduses. Asustab ka linnupesakaste. Poegimiskoloonias on harilikult koos 30-100 

vanalooma, esineb ka isaste suvekolooniaid. Toitub peaaegu eranditult madalal veepinna kohal, lennates 

suhteliselt kiirelt ja sirgjooneliselt ning hoidudes veekogu kaldast eemale. Harva lendab toiduotsingul 

maapinna kohal, kus tiirutab puistute lagendikel ja häiludel. Talvitub suurtes tehiskoobastes, kus eelistab 

soojemaid talvituskohti (temperatuuril +2…+8C). Kõrge arvukuse korral koondub 20-50-isendilistesse 

kobaratesse. Keldrites talvitub väga harva. 

Eestis suhteliselt haruldane ning paiguti levinud liik. Suurimaks teadaolevaks suviseks kogumiks on 

sadadesse isenditesse ulatuv poegimiskoloonia Palupõhja külas Alam-Pedja looduskaitsealal. Eesti 

asurkonna suuruseks hinnatakse 5000-10 000 isendit. 

Koloniaalse eluviisi ja elupaikade omapära tõttu on tiigilendlane rohkem ohustatud kui teised liigid. 

Ohustatavateks teguriteks on talvituspaikade hävimine, häirimine varjepaikades, veekogude saastamine 

või hävimine ja mürgiste puidukaitsevahendite kasutamine hoonetes. Euroopas loetakse teda üheks 

ohustatumaks nahkhiireliigiks. Liik kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ja on kantud punasesse 

raamatusse haruldase liigina. Tuleks tõhustada suviste poegimis- ja talvitumiskolooniate kaitset. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et Pirita jõe Natura-alal elutsevate kalaliikide soodne 

seisund sõltub eelkõige vee ökoloogilisest seisundist. Kaitstavaid kalaliike 

ohustavad jõe süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised ja veereostus. 

Nahkhiireliik (tiigilendlane) kasutab jõe kaldaala eelkõige toitumisalana. 

2.3 Pirita jõe Natura-alal loodusdirektiivi (LoD) alusel kaitstavad 

elupaigatüübid 

Pirita jõe Natura-alal maastikukaitseala territooriumil kaitstakse seitset elupaigatüüpi 

(joonis 1) – metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), lubjavaesel mullal 

liigirikkad niidud (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), 

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (6530*). Pirita jõe 

Natura-ala hoiuala territooriumil kaitstakse üht elupaigatüüpi - jõed ja ojad (3260). 

Seitmest elupaigatüübist kaks 6270 ja 6530 on esmatähtsad, mis tähendab, et nende 

kaitse on kõrgendatud tähelepanu all. 

Vastavalt käsiraamatule “Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis” (Paal 2004) vastavad 

loodusdirektiivi elupaigatüüpidele Eestis järgmised kasvukohatüübid: 

1. metsastunud luited (2180) = sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp ning pohla 

kasuvukohatüüp. Mõlemad kasvukohatüübid on eriti tundlikud tallamise suhtes. 

2. jõed ja ojad (3260) = jõed ja ojad mis on püsinud looduslikus või 

looduslähedases seisundis, kus elavad reostuse suhtes tundlikud liigid. 

3. liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) = pärisaruniidud ja paluniidud, 

mille liigirikkus on kujunenud niitmise ja karjatamise mõjul. 

4. niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) = vähetoitelise soostuva niidu 

kasvukohatüüp või märja lamminiidu kasvukohatüüp. On puhveralaks 

väärtuslikumale tuumalale. 

5. lamminiidud (6450) = lamminiit ehk luht. Liigirikkus on suurem nendel 

luhtadel, mis ei ole kuivendatud, võsastunud ega metsastunud. 

4 IV – loodusdirektiivi lisa IV 

7

6. aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) = niiske pärisaruniidu 

kasvukohatüüp, niiske kultuurrohumaa kasvukohatüüp. Vähesel või mõõdukal 

määral väetatud rohumaad või sööti jäetud põllumaa, kus on suur liigirikkus. 

7. puisniidud (6530*) = puudega looniidud, palu- ja aruniidud, soostuvad niidud, 

pärandkooslused, need on kasvukohatüübid, kus on registreeritud suurim 

liigirikkus Eestis (nt Laelatu puisniidul 76 liiki taimi/m 2 ). 

Pirita jõe Natura-ala maastikukaitsealale jääval territooriumil ei ole loodusdirektiivi 

alusel määratud elupaiku Kloostrimetsa piiranguvööndis (197,4 ha), mis moodustab 

28% maastikukaitsealast. Ülejäänud maastikukaitseala territooriumil katavad 

loodusdirektiivi alusel kaitstavad elupaigatüübid 38,7% alast. Seevastu Pirita jõe 

hoiualal moodustab elupaik 3260 (jõed ja ojad) 100% kaitstavast alast. Sellest nähtub, 

et Euroopas väärtustatud elupaigad moodustavad olulise osa Pirita jõe Natura-alast. 

Pirita jõe hoiualal puudub täielikult loodusväärtuste kaitseks puhverala. Seega on 

oluline, et arendustegevuse ja Pirita jõe Natura-ala (eriti hoiuala) territooriumi 

vahele jääks piisava ulatusega puhverala ehk arendustegevuseta ala, et leevendada 

otsest inimmõju. 

8

Joonis 1. Pirita jõeoru maastikukaitseala Natura-elupaigatüübid (Tõnisson 2007)

3 Arendustegevused Pirita jõe Natura-ala naabruses 

3.1 Olemasolevad tegevused 

Pirita jõe kaitsealad on ümbritsetud mitmetest liiklussõlmedest. Üle Pirita jõe hoiuala 

kulgeb neljarajaline Peterburi maantee, mis ristub Pirita jõeoru maastikukaitseala 

edelapiiri lähedal Laagna kanalist kulgeva kaherajalise Rahu tee ja Lagedi suunalt 

kulgeva kaherajalise Tallinna ringteega. Kaitsealadest idasuunas paiknevad Vana- 

Narva mnt ja Saha-Loo mnt ristmikud ning ühtlasi ka raudteeviadukt, mida kasutavad 

kaubarongid kütuste ja muude kaupade transpordiks Muuga sadama kaudu. 

Kaitstavatest jõe osadest ~1 km ülesvoolu ületab nimetatud raudtee Pirita jõge. Tallinna 

ringtee linnapoolses servas asub tegutsev Väo paekivikarjäär ning asfaltbetooni 

tehased. 

3.2 Kavandatavad tegevused 

Pirita jõe Natura-ala mõjutada võivad arendustegevusi on kolme tüüpi: 

üldplaneeringud, detailplaneeringud ja tehnilised projektid. Kavandatavate tegevuste 

täpsemad kirjeldused on toodud lisas 2. 

3.2.1 Üldplaneeringud 

Pirita jõe Natura- ja hoiuala ümbruses on seisuga 21.01.2008 menetluses viie 

üldplaneeringu (sh osa-üldplaneeringu ja teemaplaneeringu) koostamine ja nende 

keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Nendeks on 

1) Loo aleviku, Liivamäe küla ja Saha küla üldplaneering (seisuga 20.04.2007); 

2) Rae valla üldplaneering (27.08.07); 

3) Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering (veebruar 

2006) 

4) Lasnamäe tööstusalade üldplaneering (03.09.2007); 

5) Lasnamäe elamualade üldplaneering (11.07.2007) 

Üldplaneeringute üldsõnalise iseloomu tõttu ei sisalda aga need dokumendid piisavalt 

detailseid andmeid võimalike arendustegevuste ja nende mahtude kohta, mistõttu 

arendustegevusi kirjeldava tabeli täitmine polnud täies ulatuses võimalik. 

3.2.2 Detailplaneeringud 

Alusandmete koondamise tulemusena selgus, et Pirita jõe vasakkaldal jõe alamjooksul 

planeeritakse detailplaneeringu tasandil erinevaid arendustegevusi ligikaudu 118 

hektaril, mis on ära jagatud seitsme detailplaneeringu vahel. Nendeks on: 

1) Tallinnas, Lasnamäel Lagedi tee 3B, 9A, 11 ja 11A kinnistute detailplaneering 

2) Lagedi tee 3c, 5 ja 5a kinnistute detailplaneering 

3) Lagedi tee 4 kinnistu detailplaneering 

4) Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering 

5) Peterburi tee 202a ja 204 kinnistute detailplaneering 

6) Rahu tee, Peterburi tee Lagedi tee ristmiku detailplaneering 

7) Tooma 1, 2, 4, 6, 8, 10, 12, 12a ja Peterburi tee 98, 100, 102, 102a kinnistute 

detailplaneering. 

Valdavale enamusele kõnealusest planeeritavast maast planeeritakse äri- ja 

tootmishooneid, mis on ühe kuni 14-korruselised ja kuni 50m kõrgused ehitised. Lagedi 

tee ja Pirita jõe hoiuala vahele planeeritakse rajada uus elamurajoon, kuhu peaks

hinnanguliselt elama asuma 2700 elanikku. Küllaltki suur on ka lisanduva 

transpordimaa osakaal suuremahuliste viaduktide, sildade, kahesuunaliste 

kolmerajaliste teede ning kogujateede tõttu. Lisanduva sotsiaalmaa ehk avaliku ruumi 

osakaal seevastu on marginaalne. Arendustegevuse käigus planeeritakse luua alale 

parkimiskohti ligikaudu 6500 autole. Erinevad arendustegevused paiknevad Pirita jõest 

0 kuni 1300 m kaugusel. Vahetult Pirita jõe hoiuala piirile kavandatava arendusala 

Lagedi tee 3B, 9A, 11 ja 11A kinnistutel on vahetu mõju Pirita jõe seisundile. 

3.2.3 Tehnilised projektid 

Pirita jõe ümbruses toimub ka mitmeid potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga 

projektitasandi tegevusi, mille kirjeldused on toodud lisas 2. Kaheksast tehnilise 

projekti keskkonnamõju hindamise aruandest 3 käsitlevad koostootmisjaama rajamist, 2 

lubjakivi kaevandamist Väo karjäärist ning 2 tee-ehitust ja nende keskkonnamõjusid. 

Nendeks projektideks on: 

1) OÜ Iru Elektrijaam territooriumile kütusena jäätmeid kasutava soojusja 

elektrienergia koostootmisseadme rajamine. Paikneb Vana-Narva mnt 

ääres kaitsealadest idas. 

2) Väo karjääri territooriumile Lagedi tee 16b kinnistule kütusena 

tavajäätmeid (olmejäätmeid) kasutava soojusja elektrienergia 

koostootmisjaama rajamine. Paikneb Väo paekivikarjääri territooriumil 

Tallinna ringtee ääres. 

3) Väo soojuse ja elektri koostootmisjaama projekteerimisel 

keskkonnamõju hindamine keskkonnakaitseliste nõuete selgitamine. 

Paikneb Väo paekivikarjääri territooriumil Tallinna ringtee ääres. 

4) Tondi-Väo lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamine. (= Väo 

paekivikarjäär). 

5) Väo lubjakivimaardlas Loo lubjakivikarjääris ehituslubjakivi 

kaevandamine. Paikneb Peterburi mnt ja Saha-Loo mnt vahel. Karjäärist 

plaanitakse juhtida üleliigne vesi Pirita jõkke. 

6) Projekteerimise tehniline abi: E20 Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu 

lõigu rekonstrueerimine. Kuuerajaline maantee koos kogujateedega 

kulgeb Pirita jõge ületavast sillast Maarduni. 

7) Tehniline abi: T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee 

rekonstrueerimine. Plaanitav neljarajaline maantee hakkab kulgema 

praeguse Tallinna ringtee asemel. 

8) Pirita jõel paiknevatele Nehatu, Loo, Paritõkke ja Vaskjala alumise 

paisudele kalapääsude rajamine. Plaanitakse lõhkuda Nehatu tamm 

Peterburi mnt silla läheduses, et kõrvaldada takistus kalade rändeteel. 

3.3 Kavandatavate arendustegevustega kaasnevad heitmed 

Kavandatavate tegevuste kaugus Pirita jõest ja vastavast Natura-alast on enamasti alla 

1000 m. Pirita jõe Natura-ala vahetumalt mõjutavateks tegevusteks on maanteede 

laiendustööd ja mitmetasandiliste ristmike ehitus, mis ühtlasi ka läbivad Natura-ala. 

Tihenevast liiklussagedusest tingituna suureneb piirkonnas müra ja õhuheitmete hulk 

ning jõkke sattuva reovee hulk. Elamuala laiendamine toob lisaks suurenevale mürale 

ja õhuheitmetele kaasa ka täiendava häiringu inimeste tegevuste tõttu, kes soovivad 

kasutada jõe kaldaala puhkamiseks. 

11

3.4 Kavandatava tegevuse mõjupiirkond 

Olemasolevad ja kavandatavad tegevused on kantud kaartidele (lisad 3, 4, 5). Vaikimisi 

on iga arendustegevuse mõjupiirkonnaks võetud selle ala välispiirist 100 meetri 

kaugusele ulatuv ala. Jooniselt lisas 3 selgub, et olemasolevatel tegevustel (ennekõike 

Peterburi maantee liiklus) on juba täna märkimisväärne negatiivne mõju Pirita jõe 

Natura-alale. Jooniselt lisas 5 selgub, et kõikide kavandatavate tegevuste realiseerimisel 

suureneb mõju ja selle ulatus veelgi, hõlmates maastikukaitseala edela- ja lõunaosa 

ning täielikult hoiuala. 

4 Eelhindamine 

4.1 Samm 1. Kas kavandatav tegevus on otseselt vajalik või otseselt seotud 

Natura-ala kaitsekorraldamisega? 

Kavandatavatest tegevusest võib pidada Natura-ala kaitsekorraldamisega seotuks vaid 

kahte tegevust: koostamisel olevat “Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala 

puhkevõimaluste teemaplaneeringut” ja tehnilist projekti “Pirita jõel paiknevatele 

Nehatu, Loo, Paritõkke ja Vaskjala alumise paisudele kalapääsude rajamine”. 

Teemaplaneeringu eesmärk on puhkevõimaluste väljaarendamine arvestades 

looduskaitselisi tingimusi, tehnilise projektiga soodustatakse aga kudevate kalade 

liikumist jões. Ülejäänud kavandatavad tegevused ei ole seotud ega vajalikud Pirita jõe 

Natura-ala kaitse eesmärkide saavutamiseks. 

4.2 Samm 2. Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jääva Natura-ala 

iseloomustus 

Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jääb üks Natura-ala: Pirita jõe Natura-ala, mis 

koosneb kahest kaitstavast alast. Need on Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita jõe 

hoiuala. Täpsem kirjeldus on toodud ptk –s 2.1 ja 2.2. 

4.3 Samm 3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonna täpsustamine 

Kavandatavate tegevuste peamisteks mõjudeks on suurenevad õhu- ja veereostus, müra 

ning elupaikade hävinemine. Õhureostuse suurenemist põhjustavad kasvav 

liikluskoormus laiendatavatel maanteedel ja mitmetasandilistel ristmikel, mis on 

planeeritud Pirita jõe vahetusse lähedusse või üle selle. Liikluskoormusest tulenevat 

õhureostust suurendavad omakorda piirkonda kavandatud arendustegevused (nt 

lisandub 6300 parkimiskohta). Liiklustiheduse kasv suurendab ühtlasi ka müra. Lisaks 

võib õhuheitmeid tekkida ka rajatavates äri- ja tootmishoonetes tootmistegevuse 

tulemusena, kuid hetkel puudub informatsioon nendes hoonetes toimuva tegevuse 

kohta. Lääne-, edela- ja lõunatuultega kantakse Pirita jõe Natura-alale õhuheitmeid 

kahest Väo karjääri koostootmisjaamast ja asfaltbetoonitehastest; ida- ja kirdetuultega 

Iru koostootmisjaamast. 

Reovesi võib Pirita jõkke nõrguda kavandatavate arendustegevuste piirkonnast, kus 

ehitustööde käigus toimuvad kogu alal pinnasetööd. Pirita Natura-alale võib sattuda 

kloriidide ja kemikaaliderikast reovett Peterburi mnt-lt. Pirita jõe elupaiku võib 

ohustada ka uue silla ehitamine üle Pirita jõe Peterburi maanteel. Looduslik pinnakate 

hävineb ilmselt suures osas kavandatavate arendustegevuste alal, samuti plaanitakse 

viia Peterburi mnt-lt Rahu teele viiv haru läbi Pirita jõeoru maastikukaitseala 

12

edelanurga. Viimati mainitud arendustegevuse kavandamisel tuleb tingimata kaaluda 

alternatiivina tee marsruuti, mis ei läbi Pirita jõeoru maastikukaitseala, kuna kirjeldatud 

ala funktsioneerib puhvertsoonina negatiivsete mõjudega liiklussõlme ning 

elupaigatüüpide 6430 (niiskuslembesed kõrgrohustud) ja 3260 (jõed ja ojad) vahel. 

Mõjupiirkonna määratlemisel võeti esmalt aluseks olemasolevate tegevuste 

mõjupiirkond, millele lisati kavandatavate tegevuste mõjupiirkond, st joonobjektid ja 

alad ja nende mõjuala 100 m ulatuses välispiirist. Vastavad joonised on toodud lisades 

3, 4 ja 5. 

4.4 Samm 4. Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine 

Kavandatavate tegevuste (detailplaneeringute, üldplaneeringute ja tehniliste projektide) 

rakendamisega kaasnev mõju jagati viide gruppi: elanike arvu kasvuga seotud 

muutused, õhu saastuse, veereostuse ja müra fooni muutused. Muutuste suunda hinnati 

skaalas +2 (võrreldes olemasoleva olukorraga mõju suureneb oluliselt) kuni –2 (mõju 

väheneb oluliselt), 0 puhul muutusi võrreldes olemasoleva olukorraga ei ilmne. 

Kavandatavate arendustegevuste ja nendega kaasnevate tegevuste mõjudele anti 

koondhinnang 7 palli skaalas, kus +++ märgib olulist positiivset mõju ning vastavalt --- 

olulist negatiivset mõju (vt lisa 6). 

Koondhinnangu alusel selgub, et 13 kavandatava tegevuse puhul oleks nende mõju 

Pirita jõe Natura-alale negatiivne, ühel juhul neutraalne ning kahel juhul positiivne. 

Nelja tegevuse (üldplaneeringu) puhul mõju olulisust ei hinnatud, kuna üldplaneeringud 

olid menetluses ning arendustegevuse suunad ja iseloom olid alles määratlemata. 

4.5 Eelhindamise tulemused ja ettepanekud 

1) 20-st erinevast kavandatavast tegevusest (5 üldplaneeringut, 7 

detailplaneeringut ja 8 tehnilist projekti) ei ole Pirita jõe Natura-ala kaitse 

korraldamiseks vajalikud ega sellega otseselt seotud 18 tegevust. 

Kavandatavatest tegevusest võib pidada Natura-ala kaitsekorraldamisega 

seotuks vaid kahte tegevust: koostamisel olevat “Pirita jõe ürgoru 

maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringut”, millega kavandatakse 

inimeste puhkevõimalusi ilma kaitseala kahjustamata, ja tehnilist projekti “Pirita 

jõel paiknevatele Nehatu, Loo, Paritõkke ja Vaskjala alumise paisudele 

kalapääsude rajamine”, kuivõrd viimasega soodustatakse kudevate kalade 

liikumist jões. Ülejäänud kavandatavad tegevused ei ole seotud ega vajalikud 

Pirita jõe Natura-ala kaitse eesmärkide saavutamiseks. 

2) Olemasolevate tegevuste mõju Pirita jõe Natura-alale on juba täna piisavalt 

negatiivne. Eelkõige on negatiivse mõju allikaks Peterburi maanteelt lähtuv 

õhusaastus, müra ning sillalt ja kaldaaladelt jõkke valguv reostus (raskemetallid, 

lumetõrje sool, liiv), mis mõjutavad negatiivselt Pirita jões elunevaid 

loodusdirektiivi alusel kaitstavaid kalaliike. 

3) Kavandatavad tegevused suurendavad koormust Pirita jõe Natura-alale veelgi. 

Lisaks mürale suureneb õhu- ja veereostus ning osa kaldaala looduslikust 

elupaigast hävineks. Olemasolevate ja kavandavate tegevuste keskkonnamõjude 

kumulatiivne mõju kahjustaks Pirita jõe Natura-ala soodsat seisundit. Seda 

olukorras, kui kõik kavandatavad tegevused realiseeritakse plaanitud mahus. 

13

4) Otseselt tekitavad suurimaid keskkonnamõjusid: 

i. Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee ristmiku detailplaneering, 

millega hävitatakse osa maastikukaitsealast ning suureneb 

koormus elupaigatüüpidele 6430 (niiskuslembesed kõrgrohustud) 

ja 3260 (jõed ja ojad). 

ii. Tallinnas, Lasnamäel Lagedi tee 3B, 9A, 11 ja 11A kinnistute 

detailplaneering, millega satub ohtu Pirita jõe hoiuala kalaliikide 

ja nende elupaiga soodne seisund, kuna oluliselt suureneb elanike 

arv (ligikaudu 2700 uut elanikku) ja autode arv (üle 1600 

parkimiskoha). 

5) Negatiivseid keskkonnamõjusid eeldatavalt ei esine Peterburi tee 202a ja 204 

kinnistute detailplaneeringus kavandatud tegevuste tulemusena, kuna nimetatud 

detailplaneeringuga kavandatakse ühe kuni kahe elamu ehitamist. 

6) Samas võib keskkonnamõjude olulisus olla alahinnatud, kuna mitmete 

arendustegevuste kohta ei ole veel teada, millega täpselt tootmishoonetes 

tegelema hakatakse. 

4.6 Ettepanekud Tallinna Keskkonnaametile järgmisteks sammudeks Pirita jõe 

Natura-ala soodsa seisundi säilitamiseks 

1. Eelhindamise tulemusena tuvastati, et kavandatud tegevustega kaasneb oluline 

negatiivne mõju Pirita jõe Natura-alale. Mitmete tegevuste mõju vajab veel 

täpsustamist, kuna pole teada detailplaneeringutega kavandatud tootmistegevuste 

iseloom. 

2. Selleks, et vähendada koormust elupaigatüüpidele 6430 (niiskuslembesed 

kõrgrohustud) ja 3260 (jõed ja ojad), tuleks muuta Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi 

tee ristmiku detailplaneeringuala selliselt, et tee trass ei läbiks Pirita jõe Naturaala 

Pirita jõeoru maastikukaitseala piires. 

3.Selleks, et vähendada koormust jõele, tuleb loobuda 14-ne eramu ehitamise kavast 

Lasnamäel Lagedi tee 3B, 9A, 11 ja 11A kinnistute detailplaneeringualal, kuivõrd 

eramute rajamisega kaasneb oluline negatiivne mõju Pirita jõe Natura-alale. 

Ehituse käigus toimuks oluline toitainete vool jõkke, mis tõstaks vee toitelisust ja 

muudaks vee ökoloogilist seisundit kaitstavate kalaliikide jaoks negatiivseks. 

Kavandatud kinnistud asuksid kõige vahetumalt jõe kaldaalal, mis on aga vajalik puhvri 

hoidmiseks keskkonnamõju suhtes, mis lähtub kavandatavate kortermajade ehitamisest 

ja nende elanike igapäevasest tegevusest. Eramutega kinnistud oleksid ülemääraseks 

mõjuallikaks Pirita jõe hoiualale, aga ka Pirita jõe Natura-alale tervikuna, kuivõrd 

elamute ja abihoonete ehitusega (olgugi, et ehituskeeluvööndi piiril) ja hiljem näiteks 

muru hooldusega (väetamine) suurendatakse toitainete voolu jõkke, hävitatakse jõe 

kaldaäärne elupaik, mis liigiliselt koosluselt sarnaneb elupaigatüübile 6430, ja mis täna 

funktsioneerib vajaliku puhveralana. 

4. Võttes arvesse eelhindamise tulemusi, tuleb Tallinna Linnavalitsusel algatada 

kõigi kavandavate tegevuste ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille 

käigus viiakse läbi Natura-hindamine. Ühine hindamine, sh Natura-hindamine on 

vajalik kumulatiivse mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete kavandamiseks, et 

tagada Pirita jõe Natura-ala soodne seisund. 

14

5 Kasutatud kirjandus 

KKM. Pirita jõe Natura-alal loodusdirektiivi alusel määratud elupaikade pindalad. H. 

Fridolini andmed seisuga 04.02.2008. 

Paal, J. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn, 2004 

Riige, S. (vastutav täitja). 2007. Pirita jõel paiknevatele Nehatu, Loo, Paritõkke ja 

Vaskjala alumise paisudele kalapääsude rajamine. KMH aruanne. Tartu. 

Tõnisson, A. 2007. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2008-2017. 

Tallinn, jaanuar 2008. 

Vilbaste, K. (koost.) 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid. 

Keskkonnaministeerium. Tallinn. 

Eesti Punane Raamat www.zbi.ee/punane 

6 Lisad 

Lisa 1. Pirita jõe Natura-ala kaitset ja arendustegevust reguleerivad õigusaktid ja 

dokumendid 

Lisa 2. Arendustegevust iseloomustavad ja reguleerivad õigusaktid ja dokumendid 

Lisa 3. Olemasolevad tegevused ja nende mõjupiirkonnad 

Lisa 4. Seitsme keskse detailplaneeringu skemaatilised asukohad ja nende 

mõjupiirkonnad. 

Lisa 5. Kavandatavad ja olemasolevad tegevused ning nende mõjupiirkonnad 

Lisa 6. Kavandatavate tegevuste rakendamisega kaasnev mõju Pirita jõe Natura-alale 

15

Lisa 1. Pirita jõe Natura-ala kaitset ja arendustegevust reguleerivad õigusaktid ja dokumendid 

Jrk. 

nr 

Natura-ala kaitset 

reguleerivad ning jõe 

seisundit mõjutavad ja 

reguleerivad õigusaktid ja 

dokumendid 

Ala kaitse-eesmärk Vööndid Vööndite kaitse-eesmärgid Lubatud tegevused Keelatud tegevused 

1. Pirita jõe maastikukaitseala 

kaitse-eeskiri. Vabariigi 

Valitsuse 15. detsembri 

2005. a määrusele nr 312 

Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk 1) Botaanikaaia piiranguvöönd; 

Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja 2) Iru piiranguvöönd; 

taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu 3) Jõesuu piiranguvöönd; 

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning 4) Kloostrimetsa piiranguvöönd; 

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta: 5) Kloostritaguse piiranguvöönd; 

1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – 6) Klosterhofi piiranguvöönd; 

metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), 7) Kochi piiranguvöönd; 

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270* ), 8) Kose piiranguvöönd; 

niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), 

9) Lükati piiranguvöönd; 

lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga 

niitude (6510) ning puisniitude 11) Priisle piiranguvöönd; 

10) Nehatu piiranguvöönd; 

(6530*) kaitse; 

12) Puhkekodu piiranguvöönd; 

2) II lisas nimetatud liikide – jõesilmu 13) Pärnamäe piiranguvöönd; 

(Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II 14) Rummu piiranguvöönd; 

kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase 15) Vabaõhukooli piiranguvöönd; 

(Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria 16) Viimsi metsa piiranguvöönd. 

kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) 

ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse. 

1) Kloostrimetsa, Rummu, Puhkekodu ja 

Viimsi metsa piiranguvööndites tagatakse 

puistute avalik kasutamine ja säilimine 

ning nende keskkonnakaitsealaste 

ülesannete täitmine. 

2) Jõesuu piiranguvööndis säilitatakse 

lamminiidu kooslusi. 

3) Kose, Lükati, Vabaõhukooli, Priisle, 

Nehatu ja Iru piiranguvööndis säilitatakse 

ja taastatakse lamminiidu kooslusi. 

4) Kochi piiranguvööndis säilitatakse 

dendroloogiliselt liigirikast, 

kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslikku 

puistut ning pargi- ja aiakunsti 

kujunduselemente. 

5) Pärnamäe piiranguvööndis säilitatakse 

dendroloogiliselt väärtuslikku puistut. 

6) Botaanikaaia piiranguvööndis 

säilitatakse, arendatakse ja tutvustatakse 

liigirikast ning väärtuslikku 

taimekollektsiooni. 

7) Kloostritaguse piiranguvööndis 

säilitatakse lammi- ning puisniidu kooslusi. 

8) Klosterhofi piiranguvööndis arendatakse 

looduslähedast elamupiirkonda. 

1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus. 

2) Inimestel on lubatud kaitsealal viibida, korjata 

marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. 

3) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku 

omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, 

arvestades «Asjaõigusseaduses» ja 

«Looduskaitseseaduses» sätestatut. 

4) Kaitsealal on lubatud harrastuslik kalapüük, välja 

arvatud Botaanikaaia piiranguvööndis. 

5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja 

maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja 

nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja 

maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja 

nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, 

kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, liinirajatiste 

hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal 

metsamajandustöödeks ja poollooduslike koosluste 

hooldamisel. 

6) Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita 

ujuvvahendiga. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on 

lubatud ainult Pirita jõe vetelpäästejaamast allavoolu 

ning Pirita jõe hooldustöödel ja järelevalve- ning 

päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja 

kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas 

teadustegevuses. 

7) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud 

ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks 

ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja 

lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. 

8) Kaitsealal on lubatud kuni 100 osalejaga 

rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata 

kohtades. Rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituste 

korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on 

lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 

9) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uute 

veekogude rajamine. 

(1) Kaitsealal on keelatud: 

1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 

2) looduslike veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 

4) uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille juures tuleb 

säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus, ning 

uuendusraie pargis ja botaanikaaias; 

5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine veepiirile 

lähemal kui 25 m, üleujutatavatel aladel, külmunud pinnasel, 

metsamaal ning looduslikul ja poollooduslikul rohumaal; 

6) maavara kaevandamine. 

(2) Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise 

püstitamine, välja arvatud: 

1) Kochi piiranguvööndis ajaloolise Kochi mõisakompleksi 

taastamine; 

2) Nehatu piiranguvööndis jõe kaldast vähemalt 100 m 

kaugusel; 

3) Nehatu piiranguvööndis Ämma tee ääres maksimaalselt 8 

m kõrguste eramute püstitamine; 

4) Botaanikaaia piiranguvööndis taimekollektsioonide 

säilitamisega seotud rajatiste püstitamine; 

5) Jõesuu piiranguvööndis spordiväljakute ehitamine; 

6) kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste rajamine kaitseala 

tarbeks; 

7) kaitseala valitseja nõusolekul teede ja liinirajatiste 

rajamine. 

(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 

2) koostada maakorralduskava ja teostada 

maakorraldustoiminguid; 

3) väljastada metsamajandamiskava; 

4) kinnitada metsateatist; 

5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 

6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või 

paadisilla ehitamiseks; 

7) anda projekteerimistingimusi; 

8) anda ehitusluba. 

2. 

Euroopa Komisjonile Pirita loodusala moodustati Harju maakonnas 

esitatav Natura 2000 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa 

võrgustiku alade nimekiri. liikide elupaikade kaitseks. Pindala on 492 ha. 

Vabariigi Valitsuse 5. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited 

augusti 2004.a korralduse nr (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud 

615-k 

lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed 

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba 

ja ürt-punanupuga niidud (6510), 

puisniidud (6530*). Liigid, kelle elupaiku 

kaitstakse on: tiigilendlane (Myotis dasycneme), 

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus 

gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo 

salar).

3. Hoiualade kaitse alla 

võtmine Harju maakonnas. 

Pirita hoiuala kaitse- eesmärk on EÜ nõukogu 

direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – 

Vabariigi Valitsuse 16. juuni hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase 

2005. a määruse nr 144 (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja 

lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud 

elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. 

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade 

hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala 

moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti 

tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja 

kaitstavate liikide soodsa seisundi. 

Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava 

elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale 

tüüpiliste liikide säilimist. 

5. Lääne-Eesti vesikonna Harju Veekogude ja põhjavee hea seisundi tagamiseks 

alamvesikonna 

vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine 

veemajanduskava, 2007 

4. Pirita jõe maastikukaitseala 

kaitsekorralduskava 2001- 

2005 

Tuua välja Pirita jõeoru maastikukaitseala 

1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju 

loodusobjektile; 

2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud 

tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning 

maht; 

3) kava elluviimise eelarve. 

18

Lisa 2. Arendustegevust iseloomustavad ja reguleerivad õigusaktid ja dokumendid 

Arendustegevust 

iseloomustava ja 

reguleeriva õigusakti 

või dokumendi 

nimetus 

Õigusak 

ti/doku 

mendi 

tüüp 

Kavandatav 

tegevus 

Kavandatava tegevuse eesmärk ja 

põhjendus 

Kavandatava 

tegevuse asukoht ja 

pindala 

Arendaja nimi ja 

kontaktaadress 

Kavandatava tegevusega 

kaasnevad tegevused 

ettevalmistavas etapis 

Kavandatava 

tegevusega 

kaasnevad 

tegevused 

käitamise etapis 

Kavandatava 

tegevusega 

kaasnevad heitmed 

DP pindala 

Ligikaudne 

kaugus Pirita 

Ligikaudne 

kaugus 

Planeeritavai 

d eluhooneid 

Planeeritava 

elamumaa 

pindala 

Elanike 

prognoositav 

arv 

Planeeritud 

elamute 

brutopindala 

Parkimiskohti 

elamute 

juures 

Planeeritavai 

d äri-ja 

tootmis- 

Planeeritavate 

äri- ja 

tootmis- 

Planeeritud 

äripinna 

brutopindala 

Töötajate arv 

Parkimiskohti 

äri- ja 

tootmis- 

Planeeritava 

transpordima 

a pindala 

DP 1: Tallinnas, 

Lasnamäel Lagedi 

tee 3B, 9A, 11 ja 

11A kinnistute 


Eskiis 

DP 2: Lagedi tee 3c, 

5 ja 5a kinnistute 


Põhijoonis. 

DP 3: Lagedi tee 4 

kinnistu 

detailplaneering 

DP 4: Lagedi tee 8 

kinnistu ja lähiala 

detailplaneeringu 

eskiis 

DP 5: Peterburi tee 

202a ja 204 

kinnistute 


DP Lagedi tee 3B, 9A, 11 ja 11A kinnistute 

jagamine, maa sihtotstarbe muutmine, 

ehitusõiguse määramine üksikelamute 

ja kuni 4-korruseliste korterelamute, 

äri- ja tootmishoonete, kaubandus- ja 

teenindushoonete, sotsiaalobjektide 

rajamiseks ning heakorrastuse, 

haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja 

tehnovõrkudega varustamise 

lahendamine 

DP 

DP 

Kuue kuni 

viiekorruselise ja 

kuni 18m kõrguse 

äri- ja 

tootmishoone 

rajamine 

Kolme 4- 

korruselise ja ühe 

14-korruselise ärija 

tootmishoone 

rajamine. 

Muuta Lagedi tee 4 kinnistu senist 

sihtotstarvet (maatulundusmaa), jagada 

kinnistu kaheks krundiks ning 

hoonestada krundid tootmishoonetega 

(äri osakaal 30-40%). 

DP Ehitusõiguse määramine kokku kuni 

14-korruseliste äri- ja tootmishoonete 

ehitamiseks; 

sihtotstarbe muutmine; 

kruntide jagamine; 

haljastuse, liikluskorralduse ning 

tehnovõrkude lahendamine 

DP 

Kahe olemasoleva 

elamukrundi ja 

kõrval asuva 

juurdepääsutee 

liitmine omavahel 

üheks 

elamukrundiks ja 

tekkivale krundile 

kahe olemasoleva 

hoone vahele 75 

m2 suuruse 

pindalaga hoone 

Olemasoleva 2-kordse viilkatusega 

elamu ja pooleldi varemetes elamu 

ümberehitamine üheks terviklikuks 2- 

korruseliseks mitme generatsiooni 

elamuks. 

Tallinna idapiiril 

Lasnamäel Väo 

asumis Pirita jõe ja 

Lagedi tee vahel. 

Nelja kinnistu 

kogupindala on 230 

711 m2, millest 

elamumaa 121145 

m2, ärimaa 16118 

m2, sotsiaalmaa 

31926 m2, 

transpordimaa 

61522 m2. 

Tallinna idapiiril 

Lasnamäel Väo 

asumis Lagedi tee 

Pirita jõe poolses 

servas. ~8,5 ha 

Lasnamäe linnaosas 

Väo asumis 

Peterburi tee ja 

Lagedi tee 

ristmikuga 

külgneval alal, 

Lagedi teest läänes. 

3,6 ha 

Planeeritav ala asub 

Tallinnas Lasnamäe 

linnaosas Väo 

asumis Lagedi tee 

läänepoolses servas. 

11,6 ha. Pirita jõgi 

asub 500m 

idasuunas. 




kvartalis Pirita jõe 

ääres. Ala suurus on 

0,8 ha. 

AS Favorte. Uus- 

Sadama 21, 10120 

Tallinn. OÜ Vitelium, 

Liikuri 48-61, 13618, 

Tallinn. 

AS Allando Trailways 

Nostokonepalvelu AS 

Terasekeskus AS. 

Betooni 15, Tallinn 

11415. 

Pekkä Törmikoski. 

Peterburi tee 202a. 

1) Järgmiste hoonete Hinnaguliselt 

rajamine: 

2700 elaniku 

- Pirita jõe äärne elama asumine 

haljasala koos üksikute alale; 

sotsiaalobjektidega – Teadmata 

näiteks vanadekodu funktsiooniga 

- 2- korruseliste äri- ja 

üksikelamute ala piki jõe tootmishoonete 

kallast; 

kasutamine; 

- kaubandusteeninduskeskus, 

lasteaed suurenemine; 

Liikluse 

ja 2-korruselised 

ridaelamukrundid; 

- 3-4-korruseliste 

elamutega hoonestatud 

ala; 

- äri- ja tootmishooned 

ala lõunaosas. 

2) Tehnovõrkude 

rajamine; 

3) Sõidu- ja 

kergliiklusteede 

rajamine. 

Kuue kuni 

Teadmata 

viiekorruselise ja kuni funktsiooniga 

18m kõrguse äri- ja äri- ja 

tootmishoone rajamine tootmishoonete 

Tehnovõrkude rajamine kasutamine; 

Sõidu- ja kergliiklusteede Liikluse 

rajamine. 

suurenemine 

Kolme 4-korruselise ja Teadmata 

ühe 14-korruselise äri- ja funktsiooniga 

tootmishoone rajamine; äri- ja 

Tehnovõrkude rajamine; tootmishoonete 

Kasutusel mitteoleva kasutamine; 

kollektori likvideerimine; Liikluse 

Sõidu- ja kergliiklusteede suurenemine 

rajamine 

Kümne kuni 7- Teadmata 

korruselise ja ühe 50 m funktsiooniga 

14-korruselise äri- ja äri- ja 

tootmishoone ehitamine; tootmishoonete 

Tehnovõrkude rajamine; kasutamine; 

Mittetöötava 800mm Liikluse 

veetoru likvideerimine; suurenemine 

Sõidu- ja kergliiklusteede 

rajamine 

Kinnistult kaevandatakse 

killustik ja tekkinud 

süvendites ehitatakse 

parklaid kokku 3200 auto 

mahutamiseks. 

Hoone ehitamine; 

Ühendamine 

tehnovõrkudega 

Hoone 

kasutamine 

eluhoonena 

(mitme 

generatsiooni 

elamuna) 

Reovesi, olme- ja 

tööstusjäätmed, 

tihenevast liiklusest 

tulenev õhusaaste ja 

müra. 

Tootmishoonetes 

kavandatav tegevus 

teadmata. 



suurenev tulenev 

õhusaaste ja müra. 



teadmata. 







teadmata. 







teadmata. 

Pigem ei kaasne. 

Võib-olla 

õhuheitmed. 

23 ha 20- 

270 

m 

4,64 ha 145- 

410 

3,6 ha 410- 

700 

11,6 ha 310- 

490 

20- 

440 

m 

145- 

410 

410- 

700 

310- 

490 

Kortereid 3- 

4 

korruselistes 

majades 

354; 2-k 

ridaelamutes 

78, 14 

üksikelamut, 

2-k 

ridaelamutes 

78, 3-4k 

elamutes 

327, 

12,1 ha 2700 95190 

m2 

Teave 

puudub 

0,8 ha 0-90 0-90 1-3 278,5 

m2 

Teave Teave Teave Teave 

puudub puudub puudub puudub 

1463 6 1,6 ha 15200 

m2 

6 1,8265 

ha 

Teave 

puudub 

Teave Teave 

puudub puudub 

ei ei ei ei ei ei 7300 27000 Teave 

puudub 

ei 

ei ei ei ei 11 41500 Teave Teave 

puudub puudub 

10-15 Teave 

puudub 

3 ei ei ei Teave ei 

puudub 

171 6,2 ha 

310 Teave 

puudub 

230 5147 

3200 Teave 

puudub 

ei 

19





nimetus 

Õigusak 

ti/doku 

mendi 

tüüp 

Kavandatav 

tegevus 


põhjendus 

Kavandatava 


pindala 






Kavandatava 

tegevusega 

kaasnevad 

tegevused 


Kavandatava 

tegevusega 


DP pindala 

Ligikaudne 

kaugus Pirita 

Ligikaudne 

kaugus 

Planeeritavai 

d eluhooneid 

Planeeritava 

elamumaa 

pindala 

Elanike 

prognoositav 

arv 

Planeeritud 

elamute 

brutopindala 

Parkimiskohti 

elamute 

juures 

Planeeritavai 

d äri-ja 

tootmis- 


äri- ja 

tootmis- 

Planeeritud 

äripinna 

brutopindala 


Parkimiskohti 

äri- ja 

tootmis- 

Planeeritava 

transpordima 

a pindala 

rajamine. 

DP 6: Rahu tee, 

Peterburi tee Lagedi 

tee ristmiku 

detailplaneeringu 

eskiisi seletuskiri. 

DP · Kavandada planeeritavale maa-alale 

Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee 

mitmetasandiliste ristmike süsteem, mis 

koosneb kahest ristmikust: Laagna tee 

ja Rahu tee ristmik ning Rahu tee, 

Peterburi tee ja Lagedi tee ristmik; 

· Välja selgitada kavandatavale 

ristmikule rajamiseks vajalik maa-ala, 

krundijaotuse muutumine ristmiku 

jaoks vajalike maade võõrandamiseks 

ning ristmiku alla jäävate maaüksuste 

sihtotstarvete muutumine 

transpordimaaks. 



ja hõlmab enda alla 

Rahu tee , Peterburi 

tee ja Lagedi tee 

sõlmpunkti ning 

selle lähiala. 

Planeeritav maa-ala 

Pirita jõe, Peterburi 

tee ja Rahu tee ääres 

jääb osaliselt Pirita 

jõeoru 

maastikukaitsealale. 

Tallinna Linnavalitsus? Teedevõrgu ja viaduktide 

ehitamine, pinnasetööd, 

müra 

Autoliiklus, 

libedusetõrje, 

asfaltkatte 

uuendamine 

Soolareostus, 

liikluse tihenemisest 

tulenev õhuheitmete 

kasv, võimalik 

reostuse kandumine 

jõkke 

64 ha 0- 

750 

0- 

750 

ei 

ei ei ei ei ei ei ei ei ei Teave 

puudub 

DP 7: Tooma 

1,2,4,6,8,10,12,12a 

ja Peterburi tee 98, 

100, 102, 102a 

kinnistute 


OÜ Iru Elektrijaam 

territooriumile 

kütusena jäätmeid 

kasutava soojusja 

elektrienergia 

koostootmisseadme 

rajamise KMH 

aruanne 

Väo karjääri 


Lagedi tee 16b 

kinnistule kütusena 

tavajäätmeid 

(olmejäätmeid) 

kasutatava soojusja 


koostootmisjaama 

rajamise KMH 

aruanne. 

DP Üheksa kuni 7- 

korruselise äri- ja 

tootmishoone 

rajamine ja ühe 

14-k 50 m kõrguse 

äri- ja 

tootmishoone 

rajamine koos 

maa-aluse 

parkimisvõimalus 

ega (903 kohta). 

Kruntide ümberkruntimine, 

ehitusõiguse määramine äri- ja 

tootmishoonete ehitamiseks. 

Projekt OÜ Iru 

Elektrijaam 


kütusena jäätmeid 

kasutava soojusja 


koostootmisseadm 

e rajamine 

Projekt Kütusena 

tavajäätmeid 

(olmejäätmeid) 

kasutatava soojusja 



rajamine 

katastriüksusele 

78403:313:0940. 

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on 

soojuse ja elektri koostootmine 

jäätmete põletamise teel. Tegevuse 

tulemusena väheneb jäätmete 

ladestamine prügilatesse ning 

elektrijaamas kasutatava Venemaalt 

tarnitava maagaasi kogus. Kavandatava 

tegevuse elluviimisel suureneb Iru EJ 

kütuse varustuskindlus täna kohaliku 

lisakütuse kasutusvõimalusele. 

Põletatavate sorteerimata jäätmete 

hinnanguline kogus on 220 000 t/a. 

• soojuse- ja elektrienergia 

koostootmine sorteerimata tavajäätmete 

(olmejäätmete) põletamise teel 

soojusvõimsusega 1 kuni 40 MW 

(planeeritud u 25 MW) restkoldega 

katlas, mille tulemusena vähendatakse 

jäätmete ladestamist prügilasse; 

• vähendada prügilas kasvuhoonegaasi 

metaani teket; 

• kohaliku alternatiivse biokütusena 

sorteerimata tavajäätmete 

(olmejäätmete) kasutusele võtmisega 

vähendada Eesti energiaturu sõltuvust 

fossiilsete kütuste kasutamisest, sh 

säästa Eesti loodust põlevkivi 

kaevandamisega kaasnevatest 

probleemidest; 

• vähendada tuleviku Eestis tekkivat 

elektrienegia defitsiiti; 

• hoida Tallinna linna elanikkonna 

poolt tarbitava kaugküttesoojuse hind 

Planeeritava maa-ala 

suurus on ~64 ha. 


Väo asumis Lagedi 

tee ääres. Maa-ala 

suurus on 10 ha. 

Maardu linn. Pirita 

jõest idasuunas 

jaPeterburi mnt-st 

põhjasuunas. 



karjääri 

territooriumil 

Lagedi tee 16b 

Jaanus Ütt Üheksa kuni 7- 

korruselise äri- ja 

tootmishoone rajamine ja 

ühe 14-k 50 m kõrguse 

äri- ja tootmishoone 

ehitamine. 

Tehnovõrkude rajamine; 

Kasutusel mitteoleva 

kollektori likvideerimine; 

Sõidu- ja kergliiklusteede 

rajamine 

Iru Elektrijaam OÜ, 

Peterburi tee 105, 74114 

Maardu 

Ehitustegevus 

Norman Invest OÜ, Ehitustegevus 

Punane 42 - 315, Tallinn 

13619. Kontaktisik: 

Kaido-Paul Bõstrov, tel. 

50 69083 

Teadmata 

funktsiooniga 

äri- ja 

tootmishoonete 

kasutamine; 

Liikluse 

suurenemine 

o kütusena 

kasutatavate 

jäätmete 

transport ja 

ladustamine, 

o jäätmete 

põletamine, 

o suitsugaaside 

puhastamine, 

o veekasutus, 

o tekkiv heitvesi 







teadmata. 

Jäätmete 

põletamisel 

tekkivate 

puhastatud 

suitsugaaside 

emissioonid 

korstnast; 

Reovee (heitvee?) 

teke; 

Jäätmete teke, sh. 

tuhk ja ohtlikud 

jäätmed 

Jäätmete müra (tehase- ja 

transport; transpordimüra), 

Ca 10 t/h vibratsioon; 

sorteerimata - emissioonid 

tavajäätmete välisõhku (kahjulike 

(olmejäätmete) saasteainete 

põletamine emission välisõhku, 

restkoldega lõhn); 

katlas kasutades - tehase käitamisest 

suitsugaaside tekkiv mõju 

puhastamise pinnasele, põhja- ja 

poolkuiva pinnaveele (reo- ja 

puhastustehnoloo nõrgveed); 

giat; 

- tehase territoorimil 

Tuha (ohtliku moodustunud 

jäätme) transport saastunud 

vastavasse sademetevete mõju 

prügilasse pinnasele, põhja- ja 

pinnaveele; 

- kolde- ja lendtuha 

teke 

10 ha 520- 520- ei 

1100 1100 

Teave 

puudub 

ei ei ei ei 10 23700 puudub puudub 903 Teave 

puudub 

580 400 ei ei ei ei ei 1? Teave Teave Teave Teave Teave 

puudub puudub puudub puudub puudub 

510- 510- ei ei ei ei ei 1? Teave Teave 15-25 Teave Teave 

1500 1500 

puudub puudub puudub puudub 

20





nimetus 

Õigusak 

ti/doku 

mendi 

tüüp 

Kavandatav 

tegevus 


põhjendus 

Kavandatava 


pindala 






Kavandatava 

tegevusega 

kaasnevad 

tegevused 


Kavandatava 

tegevusega 


DP pindala 

Ligikaudne 

kaugus Pirita 

Ligikaudne 

kaugus 

Planeeritavai 

d eluhooneid 

Planeeritava 

elamumaa 

pindala 

Elanike 

prognoositav 

arv 

Planeeritud 

elamute 

brutopindala 

Parkimiskohti 

elamute 

juures 

Planeeritavai 

d äri-ja 

tootmis- 


äri- ja 

tootmis- 

Planeeritud 

äripinna 

brutopindala 


Parkimiskohti 

äri- ja 

tootmis- 

Planeeritava 

transpordima 

a pindala 

konkurentsivõimeline; 

• vähendada välisõhu saastatust 

korraldatud jäätmeveo logistika 

(prügiveoautode liiklusmarsruutide 

lühenemine) parema optimeerimisega 

Pirita jõel 

paiknevatele 

Nehatu, Loo, 

Paritõkke ja 

Vaskjala alumise 

paisudele 

kalapääsude 

rajamise 

keskkonnamõju 

hindamise aruanne. 

AS Maves 

Loo aleviku, 

Liivamäe küla ja 

Saha küla 

üldplaneeringu 

seletuskiri 

Rae valla 



strateegilise 

hindamise aruanne 

Projekt Kalapääsude 

rajamine Pirita 

jõel paiknevatele 

Nehatu, Loo, 

Paritõkke ja 

Vaskjala 

alumisele 

paisudele 

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on 

Pirita jõe ökoloogilise kvaliteedi 

parandamine ning EL Veepoliitika 

raamdirektiivi kriteeriumite järgi hea 

seisundi saavutamine jõe alamjooksul 

kuni Vaskjala ülemise paisuni. Jõgede 

ökoloogilise kvaliteedi üheks 

olulisemaks näitajaks on selle kalastiku 

seisund. 

Nehatu pais asub 

Harju maakonnas, 

Jõelähtme valla 

Nehatu küla 

(paremkaldal) ja 

Tallinna linna 

(vasakkaldal) piiril 

Pirita jões. 

Pais paikneb jõe 12- 

l km Tallinn-Narva 

maanteesillast 80 m 

ülesvoolu, jõe 

valgala on 

siin 786 km2. 

ÜP Määratleda Loo aleviku, Liivamäe ja 

Saha külade territooriumi 

sotsiaalmajanduslikud arengusuunad 

Määratleda säästva ja tasakaalustatud 

arengu tingimused 

Mitmekesistada maakasutuse 

funktsionaalsust ning tagada 

planeeritava ala sidusus 

üldplaneeringuga hõlmatava 

territooriumi 

erinevate alade ja ka üldplaneeringust 

väljajäävate ümbritsevate piirkondade 

vahel. 

Täpsustada tiheasustusala piiri ja 

ehitustegevuse tingimusi tiheasustusalal 

ning väärtusliku kultuurimaastikuga 

alal Saha külas. 

Täpsustada piirkonna rohevõrgustiku 

piire, nende kasutusotstarvet ning 

määrata rohelise võrgustiku toimimist 

tagavad tingimused. 

Harju maakonnas 

Jõelähtme valla 

lääneosas Peterburi 

mnt, Pirita jõe ja 

Maardu järve vahel 

Loo aleviku, 

Liivamäe küla ja 

Saha küla 

territooriumitel 

ÜP Valla territooriumi arengu 

põhisuundade ja tingimuste määramine, 

aluste ettevalmistamine 

detailplaneerimise kohustusega aladel 

ja juhtudel detailplaneeringute 

koostamiseks ning detailplaneeringu 

kohustuseta aladel maakasutus- ja 

ehitustingimuste seadmiseks. 

Harju maakonna 

keskosas. Vald 

piirneb põhjast 

Tallinna ja 

Jõelähtme vallaga, 

sh Pirita jõega. Valla 

territooriumile jääb 

Pirita jõe keskjooks. 

Keskkonnaministeerium, 

Narva mnt 7a, 15172, 

Tallinn 

Tel: 6262 802, Fax: 

6262 801 

Jõelähtme Vallavalitsus, 

Jõelähtme küla, 74202 

Harjumaa 

Rae Vallavalitsus, 

Aruküla tee 9, Jüri, 

75301 Harjumaa 

Pais likvideeritakse ning Tegevused 

taastatakse looduslik puuduvad 

kärestik. Betoonpais 

lammutatakse täielikult 

ja jõepõhi süvendatakse 

0,6...1,7 m võrra 60 m 

pikkusel lõigul (vt. joonis 

E-20-4, E-20-5 

eelprojektis). Kivid 

laotakse jõesängi 

kärestikuks ja jõekallaste 

kindlustuseks. Paisutatud 

tavaveepind alaneks 1,2 

m võrra looduslikule 

tasemele. Paisu 

lammutamine on 

võimalik siis kui 

tehnoloogilist veehaaret 

ei vajata enam. 

Puuduvad 

0m 0m ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei 

0+ 750+ Teave 

puudub 

0+ 540+ Teave 

puudub 

Teave Teave Teave Teave Teave Teave Teave Teave Teave Teave 

puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub 



21





nimetus 

Õigusak 

ti/doku 

mendi 

tüüp 

Kavandatav 

tegevus 


põhjendus 

Kavandatava 


pindala 






Kavandatava 

tegevusega 

kaasnevad 

tegevused 


Kavandatava 

tegevusega 


DP pindala 

Ligikaudne 

kaugus Pirita 

Ligikaudne 

kaugus 

Planeeritavai 

d eluhooneid 

Planeeritava 

elamumaa 

pindala 

Elanike 

prognoositav 

arv 

Planeeritud 

elamute 

brutopindala 

Parkimiskohti 

elamute 

juures 

Planeeritavai 

d äri-ja 

tootmis- 


äri- ja 

tootmis- 

Planeeritud 

äripinna 

brutopindala 


Parkimiskohti 

äri- ja 

tootmis- 

Planeeritava 

transpordima 

a pindala 

Tehniline abi T11 Projekt 

Tallinna ümbersõidu 

ja T8 Tallinn- 

Paldiski maantee 

rekonstrueerimiseks. 

Keskkonnamõju 

hindamise aruanne. 

Tondi-Väo 

lubjakivikarjääri 


hindamine (koostaja 

Johannes Viru, 

2003) 

Väo 

lubjakivimaardlas 

Loo 

lubjakivikarjääris 

ehituslubjakivi 

kaevandamise 

taotlus (AS Talter) 

ja keskkonnamõju 

hindamise 

algatamise otsus 

Pirita jõe ürgoru 

maastikukaitseala 

puhkevõimaluste 

teemaplaneeringu 

KSH 

Väo soojuse ja 

elektri 


projekteerimisel 


hindamine 

keskkonnakaitseliste 

nõuete selgitamiseks 

(koostaja AS 

Projekt Aastas 200 000 

m3 lubjakivi ja 

520 000 tuh. T 

kvaliteetse 

ehituskillustiku 

tootmine. 

Projekt Ehituslubjakivi 

kaevandamine 

Väo 

lubjakivimaardlas 

Loo 

lubjakivikarjääris 

Tallinna ringtee (T11) ja Tallinn- 

Paldiski maantee (T8) 

rekonstrueerimine 2- realisest III klassi 

maanteest 4-realiseks I klassi 

maanteeks. Vastavalt projekti 

lähteülesandele on rekonstrueerimise I 

etapiks eelprojekti koostamine ja selle 

juurde kuuluvate uuringute, sh 

keskkonnamõju hindamise läbiviimine. 

Eelprojekt tuleb koostada 2030. aasta 

liiklusprognoosi kohaselt. 

N/A 

Maavara kaevandamise keskmine 

aastamäär on 535 tuh m³. Maavara 

kasutusala on killustiku tootmine 

ÜP Pirita jõeoru maastikukaitseala ja selle 

lähiümbruse puhkevõimaluste välja 

arendamine arvestades looduskaitselisi 

tingimusi. 

Teemaplaneeringu tulemusel 

korrastataks inimeste liikumist Pirita 

jõeorus ja jõe kallastel ning tagatakse 

selle kaudu linnametsade, sh looduslike 

ja poollooduslike koosluste säilimine ja 

kaitse Pirita jõeoru maastikukaitsealal. 

Projekt Biokütusest ja 

turbast 

soojusenergia ja 

elektri 

koostootmine 

Tegevuse tulemuseks on elektritoodang 

185 GWh ja soojuse toodang 790 GWh. 

Koostootmisjaama tööks vajalike 

kütuste hulk on 271 026 tonni turvast 

või 280 000 tonni puitu aastas. 

Stardikütusena kasutatakse kerget 

kütteõli, mida kulub aastas 

hinnanguliselt 2% kasutatavast 

aastasest kütusekogusest. 


Tallinna ringtee 

(T11) lõik 1 – 

Tallinna ringtee km 

0,6-12,6 asub 

maantee Väo 

(Lasnamäe) poolses 

otsas. 

Tallinnas Lasnamäel 

Väo asumis Tondi- 

Väo karjääris. 


Jõelähtme vallas 

Väo 

lubjakivimaardlas. 

Pindala 41,5 ha 

Tallinna linnas Pirita 

ja Lasnamäe 

linnaosade 

territoriumil. 


linnaosas Lagedi tee 

16b ja 16c 

maaüksustel 

Maanteeamet, Pärnu mnt 

463a,Tallinn 10916 

AS Väo Paas, Väo tee 

30, 11415 Tallinn 

AS Talter 

Olemasoleva tee peale: 

1) Asfaltkatte 

mahafreesimine ja 

hiljem taaskasutamine 

2) Killustikaluse 

eemaldamine ja 

hilisem taaskasutamine 

3) Täitematerjali 

eemaldamine ja 

võimalusel hilisem 

taaskasutamine 

4) Nagu kirjeldatud 

laienduse korral 

Laiendamine: 

1) Taimestiku, mulla ja 

sobimatu 

pinnase eemaldamine 

2) Geotekstiili 

paigaldamine 

3) Dreeniva kihi 

paigaldamine 

4) Täite paigaldamine 

Puudub etapp (info 

ebapiisav) 

Puudub etapp (info 

ebapiisav) 

Tallinna 

1) pikniku-puhkeplatside, 

Linnaplaneerimise Amet spordiradade, 

kergliiklusteede, 

ujumiskohtade, sildade, 

treppide, valgustuse, 

parklate, paadisildade, 

telkimise asukohtade 

kindlaks määramine; 

2) Pirita jõe kallaste 

kindlustamise ja jõe 

puhastamise vajaduse 

ning asukohtade kindlaks 

määramine; 

3) hoonestamise 

võimaluste kindlaks 

määramine kaitsealal. 

Autoliiklus, 


asfaltkatte 

uuendamine 

Lubjakivi 

kaevandamine ja 

transport 

Lubjakivi 

kaevandamine ja 

transport 

Ettevalmistava 

etapi tulemuste 

ellu viimine 

OÜ Digismart Ehitustegevus Turba ja puidu 

transport; 

271 026 tonni 

turba või 280 000 

tonni puidu 

põletamine 

aastas; 

Tuha transport 

vastavasse 

Õhusaaste 

teetöödest ja 

liiklusest. 

Maanteelt pärinev 

pinnavee, põhjavee 

ja pinnase reostus; 

Tahkete osakeste 

emissioon õhku 

killustiku tootmisel, 

hoidmisel ja 

laadimisel; 

müra, mis kaasneb 

killustiku tootmise 

ja transpordiga; 

Tahkete osakeste 

emissioon õhku 

killustiku tootmisel, 

hoidmisel ja 

laadimisel; 

müra, mis kaasneb 

killustiku tootmise 

ja transpordiga; 

Puuduvad 

Heitvett tekib 

jaamas 

hinnanguliselt 158 

400 m3 aastas. 

Tehnoloogiline 

heitvesi on 

kavandatud 

taaskasutada. 

Taaskasutusest 

~ 553 

ha 

270+ 270+ ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei puudub 

510- 510- ei ei ei ei ei ei ei ei Teave ei 

1500 1500 

puudub 

41,5 750- 750- ei 

2000 2000 

0 0 Teave 

puudub 

Teave 510- 510- ei 

puudub 1500 1500 

ei ei ei ei ei ei ei Teave ei 

puudub 

Teave 

puudub 

Teave 

puudub 



ei ei ei ei Teave Teave Teave Teave Teave Teave 

puudub puudub puudub puudub puudub puudub 

22





nimetus 

Õigusak 

ti/doku 

mendi 

tüüp 

Kavandatav 

tegevus 


põhjendus 

Kavandatava 


pindala 






Kavandatava 

tegevusega 

kaasnevad 

tegevused 


Kavandatava 

tegevusega 


DP pindala 

Ligikaudne 

kaugus Pirita 

Ligikaudne 

kaugus 

Planeeritavai 

d eluhooneid 

Planeeritava 

elamumaa 

pindala 

Elanike 

prognoositav 

arv 

Planeeritud 

elamute 

brutopindala 

Parkimiskohti 

elamute 

juures 

Planeeritavai 

d äri-ja 

tootmis- 


äri- ja 

tootmis- 

Planeeritud 

äripinna 

brutopindala 


Parkimiskohti 

äri- ja 

tootmis- 

Planeeritava 

transpordima 

a pindala 

Tallmac, 2005) 

Projekteerimise 

tehniline abi: E20 

Tallinn-Narva 

maantee Väo- 

Maardu lõigu 

rekonstrueerimise 


hindamine (koostaja 

Rein Kitsing, 2004) 

Lasnamäe 

tööstusalade 



strateegiline 

hindamine (Ramboll 

Eesti AS, 2007). 

Lasnamäe 

elamualade 



strateegiline 

hindamine 

(Hendrikson&Ko, 

2007) 

Projekt 

Parendada liiklusohutust kohaliku-, Tallinna linna 

läbiva- ja kergliikluse (jalakäijad, Lasnamäe linnaosa, 

jalgratturid) eraldamise ning Jõelähtme vald, 

liikluskorralduse parandamise kaudu; Maardu linn 

Suurendada tee ja ristmike 

läbilaskevõimet maantee laiendamise ja 

eritasandiliste liiklussõlmede rajamise 

abil; 

Parandada teekeskkonda ja leevendada 

liiklusest põhjustatud negatiivseid 

keskkonnamõjusid; 

Teekasutajate kulude vähendamine läbi 

tee ja ristmike rekonstrueerimise ning 

sujuvama liikluskeskkonna loomise; 

Uute vajaliku laiuse ja kandevõimega 

sildade, viaduktide ja tunnelite 

ehitamine; 

Teelõigu vastavusse viimine kaasaja 

normide ja nõuetega. 

ÜP Luua vastavalt planeerimisseadusele 

korrektne alusdokument Lasnamäe 

tööstusalade territooriumi edasiste 

arengusuundade kavandamiseks ja 

territooriumi funktsionaalseks 

planeerimiseks sidustatuna Lasnamäe 

elamualade üldplaneeringu ning linna 

üldiste arengusuundadega. 

ÜP Lasnamäe elamualade arengusuundade 

määramine, territooriumi 

funktsionaalse maakasutuse 

planeerimine koos uute elamu- ja 

ettevõtlusalade võimalike asukohtade 

määramisega ehitustegevuse 

suunamiseks ja koordineerimiseks ning 

toimiva ja loogilise liiklusskeemi 

väljatöötamine. Lisaks määratakse ja 

täpsustatakse ühiskondlike keskuste 

arengualad, puhke- ning haljasalade 

ulatus ja kasutus. 

Maanteeamet, Pärnu mnt 

463a,Tallinn 10916 

Tallinnas Lasnamäe Tallinna Linnavalitsus, 

linnaosa Peterburi Vabaduse väljak 7, 

maantee ja Suur- 15199 Talinn Tel: 6 404 

Sõjamäe tee 141 

vaheline ala. Pindala 

12 km2 


linnaosa põhjaosas 

linnaosa piiri ja 

Peterburi mnt vahel 

Tallinna Linnavalitsus, 

Vabaduse väljak 7, 

15199 Talinn Tel: 6 404 

142 

Kogujateede ja rampide 

ehitus 18 km; 

Kergliiklusteede ehitus 

10 km; Eritasandiliste 

ristmike ehitus 3 tk; 

Sildade ja viaduktide 

ehitus 9 tk 489 m; 

Jalakäijate sildade ehitus 

2 tk 103 m; Maantee 

tunneli ehitus 1 tk 85 m; 

Raudteetunneli ehitus 1 

tk 111 m; Jalakäijate 

tunnelite ehitus 3 tk 146 

m; 

Betoon 25 000 m3; 

Armatuur 2,800 t; 

Asfaltbetoonkatte ehitus 

420,000 m2; Pinnase 

kaevamine (süvendi 

ehitus) 640,000 m3; 

Täide (muldkeha ehitus) 

395,000 m3; Truupide ja 

drenaaži ehitus 40 km; 

Müratõkkesina ehitus 

564 m; Põrkepiirde 

paigaldus 52 km; 

Valgustus 35,2 km 

prügilasse; 

105 600 m3 vee 

tarbimine aastas 

Autoliiklus, 


asfaltkatte 

uuendamine 

ülejääv heitvesi ja 

olmereovesi 

suunatakse Tallinna 

ühiskanalisatsiooni. 

Sade- ja 

karjääriveed 

suunatakse Pirita 

jõkke. Õhuheitmete 

ja tuha kohta info 

puudub 

Soolareostus, 

liikluse tihenemisest 

tulenev õhuheitmete 

kasv, võimalik 

reostuse kandumine 

jõkke 

Puudub 0+m 0+m Teave 

puudub 

12 km2 0+ 0+ Teave 

puudub 

0+ 0+ Teave 

puudub 

Teave Teave Teave Teave Teave Teave Teave Teave Teave Kogujatee 

puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub de ja 

rampide 

ehitus 18 

km; 

Kergliiklus 

teede 

ehitus 10 

km; 

Eritasandil 

iste 

ristmike 

ehitus 3 tk; 

Sildade ja 

viaduktide 

ehitus 9 tk 

489 m; 

Jalakäijate 

sildade 

ehitus 2 tk 

103 m; 

Maantee 

tunneli 

ehitus 1 tk 

85 m; 

Raudteetun 

neli ehitus 

1 tk 111 m; 

Jalakäijate 

tunnelite 

ehitus 3 tk 

146 m; 





23

Lisa 3. Olemasolevad tegevused ja nende mõjupiirkonnad (punane – õhureostus, 

veereostus ja müra; lilla – õhureostus ja müra; sinine – õhureostus; must – tegevuse 

100m mõjuala)

Lisa 4. Seitsme detailplaneeringu skemaatilised asukohad ja nende 

mõjupiirkonnad (punasega – õhureostus, veereostus ja müra; lilla – õhureostus ja 

müra; sinine – õhureostus; must – tegevuse 100m mõjuala) 

DP 1 - Tallinnas, Lasnamäel Lagedi tee 3B, 9A, 11 ja 11A kinnistute detailplaneering < kõige suurema 

mõjuga kavandatav tegevus Pirita jõe Natura-alale (Pirita jõe hoiuala osas) 

DP 2 - Lagedi tee 3c, 5 ja 5a kinnistute detailplaneering 

DP 3 - Lagedi tee 4 kinnistu detailplaneering 

DP 4 - Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering 

DP 5 - Peterburi tee 202a ja 204 kinnistute detailplaneering 

DP 6 - Rahu tee, Peterburi tee Lagedi tee ristmiku detailplaneering < kõige suurema mõjuga kavandatav 

tegevus Pirita jõe Natura-alale (Pirita jõeoru maastikukaitseala osas) 

DP 7 - Tooma 1, 2, 4, 6, 8, 10, 12, 12a ja Peterburi tee 98, 100, 102, 102a kinnistute detailplaneering. 

25

Lisa 5. Kavandatavad ja olemasolevad tegevused ning nende mõjupiirkonnad ehk 

kumuleeruv mõju (punasega – õhureostus, veereostus ja müra; lilla – õhureostus ja 

müra; sinine – õhureostus; must – tegevuste 100m mõjuala) 

26

Lisa 6. Kavandatavate tegevuste rakendamisega kaasnev mõju Pirita jõe Natura-alale 

Nr. 

Arendustegevust iseloomustava ja reguleeriva õigusakti või 

dokumendi nimetus 

1 DP 1: Tallinnas, Lasnamäel Lagedi tee 3B, 9A, 11 ja 11A 

kinnistute detailplaneering. Eskiis 

2 DP 2: Lagedi tee 3c, 5 ja 5a kinnistute detailplaneering. 

Põhijoonis. 

Elanike arvu 

muutus (suureneb 

oluliselt 2,1,0,-1,- 

2 väheneb 

oluliselt) 

Õhu saastatuse 



2 väheneb 

oluliselt) 

Veereostuse 

muutus 

(suureneb 

oluliselt 

2,1,0,-1,-2 

väheneb 

oluliselt) 

Müra muutus 

(suureneb 

oluliselt 

2,1,0,-1,-2 

väheneb 

oluliselt) 

Elupaikade 

pindala muutus 

(suureneb 

oluliselt 2,1,0,- 

1,-2 väheneb 

oluliselt) 

Kavandatava tegevusega kaasnevad 

mõjud Natura-liikidele ja 

elupaikadele, mõju suund ja olulisus 

(positiivne +++; ++; +; 0; 

negatiivne -; --; ---; pole teada) 

2 2 1 2 -2 - - - 

0 1 1 1 -2 - 

3 DP 3: Lagedi tee 4 kinnistu detailplaneering 0 1 1 1 -2 - 

4 DP 4: Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis 0 1 1 1 -2 - 

5 DP 5: Peterburi tee 202a ja 204 kinnistute detailplaneering 0 0 0 0 0 0 

6 DP 6: Rahu tee, Peterburi tee Lagedi tee ristmiku 

detailplaneeringu eskiisi seletuskiri. 

7 DP 7: Tooma 1,2,4,6,8,10,12,12a ja Peterburi tee 98, 100, 

102, 102a kinnistute detailplaneering 

8 OÜ Iru Elektrijaam territooriumile kütusena jäätmeid kasutava 

soojusja elektrienergia koostootmisseadme rajamise KMH 

aruanne 

9 Väo karjääri territooriumile Lagedi tee 16b kinnistule 

kütusena tavajäätmeid (olmejäätmeid) kasutatava soojusja 

elektrienergia koostootmisjaama rajamise KMH aruanne. 

0 2 1 2 -2 - - - 

0 1 0 1 -1 - 

0 1 1 1 -1 - 

0 1 1 1 -1 - 

10 Pirita jõel paiknevatele Nehatu, Loo, Paritõkke ja Vaskjala 

alumise paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju 

hindamise aruanne. AS Maves 

11 Loo aleviku, Liivamäe küla ja Saha küla üldplaneeringu 

seletuskiri 

12 Rae valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise 

hindamise aruanne 

0 0 -2 0 -2 +++ 

- - - - - pole teada 

- - - - - pole teada

Nr. 

Arendustegevust iseloomustava ja reguleeriva õigusakti või 

dokumendi nimetus 

13 Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski 

maantee rekonstrueerimiseks. Keskkonnamõju hindamise 

aruanne. 

14 Tondi-Väo lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamine 

(koostaja Johannes Viru, 2003) 

15 Väo lubjakivimaardlas Loo lubjakivikarjääris ehituslubjakivi 

kaevandamise taotlus (AS Talter) ja keskkonnamõju 

hindamise algatamise otsus 

16 Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala puhkevõimaluste 

teemaplaneeringu KSH 

17 Väo soojuse ja elektri koostootmisjaama projekteerimisel 

keskkonnamõju hindamine keskkonnakaitseliste nõuete 

selgitamiseks (koostaja AS Tallmac, 2005) 

Elanike arvu 



2 väheneb 

oluliselt) 

Õhu saastatuse 



2 väheneb 

oluliselt) 

Veereostuse 

muutus 

(suureneb 

oluliselt 

2,1,0,-1,-2 

väheneb 

oluliselt) 

Müra muutus 

(suureneb 

oluliselt 

2,1,0,-1,-2 

väheneb 

oluliselt) 

Elupaikade 

pindala muutus 

(suureneb 

oluliselt 2,1,0,- 

1,-2 väheneb 

oluliselt) 

Kavandatava tegevusega kaasnevad 

mõjud Natura-liikidele ja 

elupaikadele, mõju suund ja olulisus 

(positiivne +++; ++; +; 0; 

negatiivne -; --; ---; pole teada) 

0 2 1 2 -1 - - 

0 1 1 1 -1 - 

0 1 2 1 -2 - 

0 0 0 0 1 + + 

0 1 1 1 0 - 

18 Projekteerimise tehniline abi: E20 Tallinn-Narva maantee 

Väo-Maardu lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju 

hindamine (koostaja Rein Kitsing, 2004) 

0 2 2 2 0 - - 

19 Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu keskkonnamõju 

strateegiline hindamine (Ramboll Eesti AS, 2007). 

20 Lasnamäe elamualade üldplaneeringu keskkonnamõju 

strateegiline hindamine (Hendrikson&Ko, 2007) 



28

Lõpparuanne, 17.03.2008 - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?