Reformikiri sügis 2012(pdf, 10.7 MiB) - Reformierakond

MINISTRI KABINETIS
MINISTRI KABINETIS
allikaid. Siiski selgus järgnevatel kohtumisel, et hoolimata ministeeriumite
pingutustest ei ole eelarvet vajalikesse raamidesse
Mahukad investeeringud teedevõrku
suruda kaugeltki kerge.
Eelarve inimesekesksusest hoolimata ei unustatud ära vajalikke
Järgnesid uued päevad ja ööd tõsist analüüsi ning soovidest
õhu välja laskmist. Peaminister ei lasknud ministritel unustada
põhimõtet, et konservatiivne eelarvepoliitika on Eestile seni
edu toonud ning kindlustab meie konkurentsivõimet ka kiirelt
tegevusi, et arendada infrastruktuuri. Peaminister meenutas
Riigikogus endise Eesti riigivanema Jaan Teemanti mõtet, et riigi
arengule on oluline läbikäimisteede – maanteede, raudteede ja
veeteede – võrk korda teha ja seda arendada.
Riigieelarve 2013 –
võimaluste piires optimistlik
Peaminister Andrus Ansip andis 27. septembril Riigikogule üle 2013. aasta riigieelarve eelnõu. Eelarvekõnes rõhutas peaminister,
et ka järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui ka kindla
teadmisega, et tuleviku arvelt elada ei saa.
Tekst: Mihkel Lees, peaministri nõunik
Foto: Mihkel Lees
muutuvates majandustingimustes. Kui maailmamajanduse seis
ei ole just ülemäära kindel, ei saa riigieelarve kulusid liigse
entusiasmiga suurendada.
Pärast mitmeid kohtumisi, mis venisid kohati 7–8-tunnisteks, oli
eelarve lõpuks koos ning kompromissid ministrite vahel leitud.
Töötuskindlustusmakse alandamine, isapuhkus
ja pensionitõus
Eelarve tuludeks kavandati 7,5 miljardit eurot ning kuludeks 7,7
miljardit eurot. Kuigi eelarve nominaalne defitsiit on plaanitud
0,7 protsenti SKP-st, on tegu väikese plaanipärase defitsiidiga.
Ansip selgitas eeltoodud mõtet järgmise aasta eelarve valguses
– riik investeerib teedesse umbes 160 miljonit eurot, et tagada
ohutu ja efektiivne liiklemine. Suurimad investeeringud on tuleval
aastal Tallinna–Tartu–Luhamaa põhimaanteel Aruvalla–Kose
13,4-kilomeetrine neljarealise teelõigu ning Tallinna ringteel
neljarealise Väo–Saue ja Tallinna–Narva maanteel Väo–Maardu
teelõigu ehitus. Tartu läänepoolne ümbersõit on kavas lahendada
täies ulatuses neljarealise esimese klassi teena, mis jääb
teenindama nii kohalikku kui ka transiitliiklust. Lisaks investeeritakse
Luige ristmiku, Jõhvi ning Ülemiste liiklussõlme ehitusse.
21
E
elnev tundub vana ja lihtne tõde, mis on selge igale
reformierakondlasele – riigi rahandus peab olema
korras ning laristamine ja üle võimete elamine ei ole
Andrus Ansipi juhitud valitsuses vastuvõetav. Siiski ei ole nende
reeglite järgi eelarvet koostada niisama lihtne. Kui raha on jagada
piiratud hulk ning kõik ministrid soovivad enda valdkonnale
parimat, on tulemuseks kirglik arutelu, mille juhtimisega on isegi
kogenud peaministril tegemist.
Eelarve keskpunktiks inimene
Kokkuleppe järgi on valitsuse üheks prioriteediks vajaduspõhisusele
toetuv lastetoetuste reform. Täpne plaan (esimese
ja teise lapse toetus suureneb rasketes oludes peredel ning
kolmanda ja enama lapse toetus kõigil peredel) töötati välja
koalitsioonierakondade tõsiste arutelude käigus.
Ministeeriumitel on oma haldusala sees võimalik
otsustada, kuhu palgatõus täpselt suunata.
Juba ülejärgmisest aastast kavandab valitsus vastavalt eelarvestrateegiale
püsivat nominaalset ülejääki.
Tähtsatest otsustest tuleks kindlasti välja tuua töötuskindlustusmakse
alandamine kolmele protsendile, mis jätab näiteks kahe
keskmist palka teeniva vanemaga perele kätte 180 lisaeurot aastas.
Samuti ei tohi unustada peretoetuste viieprotsendist kasvu,
mis tähendab, et peretoetustesse suunatav rahahulk suureneb
viie miljoni euro võrra. Taastatakse tasustatud isapuhkus.
Häid uudiseid jagub ka eakatele – kui käesoleval aastal tõusid
pensionid 4,4 protsenti, siis järgmisel aastal kavandab valitsus
pensione tõsta viis protsenti. Keskmiselt saab pensionär järg-
Kindlasti ei tohi 2013. aasta eelarve kontekstis tähelepanuta jätta
haridusküsimusi. „Järgmise aasta kõige olulisemad reformid on
haridusreformid. Eelarve arvestab kõrgharidusreformi ja sealhulgas
vajaduspõhiste õppetoetustega. Järgmisel aastal jätkub
koolivõrgu korrastamine. Põhikool jääb kodulähedaseks,” ütles
Ansip eelarvet Riigikogule üle andes.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2013. aasta riigieelarve on
optimistlik, kuid realistlik ning arvestab kõigi põhimõtetega, mida
praeguse peaministri juhitud valitsused on järginud.
Järgmise aasta eelarve paikapanekuks pidi valitsus kohtuma
kuus korda, et jõuda esialgsest eelarveprognoosist eelarve lõpliku
heakskiiduni. Juba esimesel kohtumisel oli selge, et eelarve
Kõik ministeeriumid pidid tegema kompromisse
misel aastal 190 eurot tänavusest rohkem.
keskpunkti jääb inimene ning mingil määral peab olema valmis
palgatõusuks elualadel, kus olukord kriitilisem.
Valitsuskabineti tulised arutelud algasid juba teisel eelarvekohtumisel,
kui selgus, et ministrite parimast soovist lähtuvate
Siinkohal tuleb selgitada, et palgafondi kasv läbivalt 4,4
plaanide maksumus on eelarvepiiridest umbes 280 miljoni euro
protsenti ei tähenda, et kõikidel riigisektori töötajatel tõuseks
jagu väljas. Valitsuse istungilt mindi lahku sõbralikult, kaasas
palk just nii palju – ministeeriumitel on oma haldusala sees
peaministrilt saadud ülesanne proovida igas ministeeriumis
võimalik otsustada, kuhu palgatõus täpselt suunata. Sise-
soove kokku tõmmata.
minister on näiteks rõhutanud, et palku tõstetakse eelkõige neil,
kes tegelevad otseselt turvalisuse tagamisega. Täiendavaks
Püstitatud eesmärk ei olnud kaugeltki kergete killast. Kõik
palgatõusuks saavad ministeeriumid lisaraha leida ka haldusala
ministeeriumid tegid palehigis tööd, mõeldes võimalike opti-
vahendeid optimeerides ja ümber suunates.
meerimisvariantide peale ning proovides leida täiendavaid tulu-
Riik jätkab ka järgmisel aastal infrastruktuuri arendamisega,
investeerides teedeehitusse umbes 160 miljonit eurot
Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja