Kergenda koormat. Alaseljavalude ennetamine transpordisektoris

Kergenda koormat! 

Alaseljavaevuste ennetamine 

transpordisektoris 

SLIC Euroopa järelevalve- ja infokampaania „Raskuste käsitsi teisaldamine 

transpordis ja tervishoius Euroopas 2007.” 

www.handlingloads.eu

Sisukord 

1. Miks on vaja tegeleda transpordisektoris just alaseljavaevustega? 3 

A. Statistilisi andmeid 3 

B. Seadusest tulenev kohustus 4 

C. Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed 5 

2. Alaseljavaevused 6 

A. Mis võib põhjustada alaseljavaevusi? 6 

B. Millest koosneb lülisammas (selgroog)? 6 

1. Lülisamba osad 6 

2. Lülivahekettad 7 

C. Alaseljavaevuste põhjused 9 

1. Korduvad või pikaajalised asendid ja liigutused 9 

2. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskid 11 

3. Vibratsioon ja põrutused 12 

4. Füüsilise aktiivsuse puudumine 12 

5. Stress 12 

3. Ennetusvõimalusi transpordisektoris 13 

A. Ennetuspoliitika teostamine 13 

B. Ennetusmeetmete valik 14 

1. Riski kõrvaldamine 15 

2. Riski vähendamine 16 

Kokkuvõte 22 

Euroopa komisjoni tegevusplaan on suunatud osaliselt tööga seotud haiguste, eriti luulihassüsteemi 

vaevuste paremale ennetamisele. Selle saavutamiseks kavatseb komisjon 

peamiselt tagada ühenduse praeguste regulatsioonide efektiivsema rakendamise ja on 

selles peamise rolli määranud SLIC-ile. SLIC-ile, mis tähistab Vanemtööinspektorite komiteed 

(Senior Labour Inspectors Committee), on ülesandeks tehtud ühenduse töötervishoiu 

ja -ohutuse seadustiku efektiivne ja ühtne teostamine/rakendamine, samuti praktiliste 

küsimuste analüüs, mis kerkivad päevakorrale vastavate õigusaktide rakendamise kontrolliga. 

2007. aastal keskendub Euroopa info- ja järelevalvekampaania transpordi- ja tervishoiusektoritele. 

Eesmärgid on: 

- saavutada tegude suurem vastavus Euroopa direktiiviga 90/269/EMÜ Liidu erinevates 

riikides luu-lihassüsteemi probleemide vähendamiseks; 

- suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust raskuste käsitsi teisaldamisega seotud 

riskidest ja vastavatest ennetusmeetmetest; 

- muuta suhtumist raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskidesse, sh pigem algprobleemide 

lahendamisse inimeste tööviisidele keskendumise asemel. 

Kampaania viiakse läbi tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga ning see seondub 

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri korraldatud Euroopa töötervishoiu 

ja -ohutuse nädalaga 2007. 

SLIC raskuste käsitsemise

1 Miks on vaja tegeleda transpordisektoris just alaseljavaevustega? 

Kuigi raske on otseselt näidata, millises tegevusvaldkonnas on suurim 

risk seljavalude tekkeks, on enam-vähem kindel, et transpordisektor 

on selles üks liidervaldkondi. Arvestades sotsiaalseid ja majanduslikke 

tagajärgi, milleni seljavigastused võivad viia, on nende ennetamine 

ülitähtis. Euroopa seadusandja on sellest täielikult teadlik ning on direktiiviga 

vastavad meetmed kehtestanud. Euroopa Komisjon otsustas 

astuda aktiivsemaid samme ning organiseeris Euroopa info- ja järelevalvekampaania, 

mis keskendub transpordi- ja tervishoiusektoritele. 

Käesolev brošüür käsitleb seljavaevuste ennetamist transpordisektoris. 

Loodame, et loete seda hea meelega ega unusta…„koormat kergendada!” 

„Raskuste käsitsemine” tähendab iga tegevust, mis sisaldab raskuse liigutamist või hoidmist 

ühe või enama töötaja poolt. 

A Statistilisi andmeid 

Arvukate uuringute hinnangul kannatab 60–90% inimestest elu jooksul 

alaseljavaevuste käes. Raskuste käsitsi teisaldamine tekitab mitmeid 

riske ning seda just alaseljale. Luu-lihassüsteemi probleemid mängivad 

Euroopas tööga seotud kaebuste hulgas tõepoolest väga olulist rolli. 

2000. aastal läbi viidud kolmas Euroopa töötingimuste uuring kinnitas, 

et 33% töötajatest (15 liikmesriigis) kannatas seljavalude all. Transpordisektori 

töötajad on probleemile eriti haavatavad: Euroopa uuring 

näitas, et 36,8% selle sektori töötajatest kurdavad seljaprobleeme. 

kampaania 2007 transpordisektoris

B Seadusest tulenev kohustus 

Kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse direktiividega on võimalik 

suurt hulka tööga seotud luu-lihassüsteemi vaevusi vältida. Nende 

hulgas on Euroopa direktiiv 90/269/EMÜ (29. mai 1990, OJ 21. juuni 

1990), mis sätestab töötervishoiu ja 

–ohutuse nõuded raskuste käsitsi teisaldamisel. 

Nimetatud direktiiv käib tegevuste kohta, mis sisaldavad riske, eriti 

nimmepiirkonna riske nagu raskuse tõstmine, lükkamine, tõmbamine 

või kandmine. Muidugi võib raskuste käsitsemine põhjustada ka 

üla- ja alajäsemete vigastusi, kuid seda aspekti siinkohal ei käsitleta. 

Riskitegurid 

Raskuste käsitsi teisaldamine võib ohustada alaselga kui 

raskus on: 

- liiga raske 

- liiga suur 

- raskesti kinni haaratav 

- asetseb inimese kehast liiga kaugel 

- selle haaramiseks peab keha pöörama 

nõutav pingutus on: 

- liiga suur 

- nõuab keha pööramist 

- muudab raskuse tasakaalu 

- sunnib inimest töötama ebamugavas asendis 

töökeskkond on ebasobiv, kui: 

- põrand ei sobi tehtavaks tööks 

- ei ole piisavalt vaba ruumi 

- ilmastikutingimused on ebasoodsad teisaldustööks 

tegevust mõjutavad muud tingimused nagu: 

- pikaajaline tegevus ebapiisava puhkusega 

- kandmise vahemaa on liiga pikk 

- ülisuur korduste hulk 


Direktiiv 90/269/EMÜ näeb ette, et tööandja viib töötajate poolt käsitsetava 

raskuse miinimumini (art. 4). Juhuks, kui raskuste käsitsi teisaldamine 

on vältimatu, on kokku lepitud, et: 

– tööle tuleb anda hinnang – tuleb hinnata tööga seonduvaid riske 

– riske tuleb vähendada 

– töökoht peab olema sobivalt varustatud ja kohandatud (art.6) 

– töötaja peab olema informeeritud ja väljaõppe läbinud 

– korraldatakse regulaarseid tervisekontrolle 

C Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed 

Seljavaluga seotud sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed transpordisektoris 

on märkimisväärsed, kuna seljavaevused puudutavad ligi 40% 

sektori töötajatest. 

Alaseljavaevused muudavad inimesed haavatavaks (ohus on nende 

elatis ja neid ähvardab töö kaotamine) ning selle tagajärjed võivad 

ilmneda nende töö- ja eraelus. Paljudel võib välja kujuneda eluaegne 

puue. Tööandjaid mõjutab haigete töötajate puudumine, keda nende 

erikvalifikatsiooni tõttu on vahel raske asendada. Selline olukord põhjustab 

töökohal konflikte ja stressi. Niisiis põhjustavad alaseljavaevused 

märkimisväärseid kulutusi kannatanule, tema tööandjale ja ühiskonnale 

tervikuna. 

Kokkuvõte 

kannatanule tööandjale ühiskonnale 

- sissetuleku kaotamine - hüvitis - hoolekande hõivatus 

- töö kaotamine - pensionid - kasutamata teadmised 

- töövõimaluste kaotamine - tootlikkuse vähenemine - sotsiaalse sidususe kaotamine 

- elamine valuga - lisakulutused väljaõppele 

(uued töötajad erioskustega 

töötajate asendamiseks) 

- tööga seotud ühiskondliku 

tunnustuse kaotus 

- alanenud elurõõm 

- jäetud iseenda hooleks 

- tunneb, et on ühiskonnale 

koormaks 


2 Alaseljavaevused 

A Mis võib põhjustada alaseljavaevusi? 

Alaseljavaevuste päritolu on sageli raske täpselt määratleda, kuna 

nende tekkimiseks on mitmeid põhjusi. Seepärast räägitakse „riskiteguritest.” 

Riskitegurid võib jagada kolme kategooriasse: 

• Individuaalsed tegurid: 

- vanus, sugu, kehaehitus, nikotiini tarbimine, passiivne elustiil 

• füüsilise töö kurnavusega seotud tegurid 

- raskuste käsitsi kandmine ja tõstmine; 

- sagedased liigutused, mis nõuavad kallutamist ja pööramist (eriti 

ülakeha); 

- staatilised ja/või pikaajalised asendid; 

- kogu keha mõjutav vibratsioon. 

• Psühholoogilised ja organisatoorsed tegurid 

- tähtajad, töökorraldus, iseseisvuse, kõrvalise abi, koostöö ja tunnustuse 

puudumine, rahulolematus tööga. 

Kui suurel määral need riskitegurid seljaprobleeme põhjustavad? 

Kui suurel määral see transpordisektoris kehtib? 

B Millest koosneb lülisammas (selgroog)? 

1. Lülisamba osad 

Lülisammas koosneb 33-st selgroolülist ja 24-st lülivahekettast. 

Selgroolülid annavad lülisambale tugevuse ning lülivahekettad 

liikuvuse, neid toetavad lihased ja ligamendid. Seljaaju ja närvijuured, 

mida kaitseb kõiki selgroolülisid läbiv kanal (selgrookanal), 

kannavad informatsiooni kehast ajusse ja vastupidi. 


2. Lülivahekettad 

Lülivahekettad on olulised: mitte ainult nn amortisaatorina, vaid ka 

lülisamba liikuvuse tagamisel Nende peamised omadused esinevad 

paarikaupa: 

a. kaks osa 

Lülivaheketas paikneb kahe selgroolüli vahel. Ketas koosneb kahest 

osast: 

- selle sees on sültjas tuum, 

- selle ümber on võru, mis kujutab endast kattuvate kiudude võrgustikku, 

mis hoiab tuuma keskel oma kohal. 

Tuum on näidatud kollasega 

(keskel), ümbritsev kiududest 

ketas on must ja oranž. 

b. kaks ülesannet 

- pehmendab survet: ketas, mida võib võrrelda tühja autokummiga, 

pehmendab ja absorbeerib survemuutusi; 

- hõlbustab liikumist: kallutamist, sirutamist, pööramist…. 


c. kaks eriomadust 

- väga vähe närvirakke => seega pole alguses vigastustele väga 

vastuvõtlik 

rohelised nooled vastavad 

vähestele närvirakkudele, mis 

paiknevad ketta tagumises ääres 

- veresooned puuduvad => ketas sõltub liikumisest, et saada toitaineid 

ja toksiine eemaldada (see toimib käsnana). 


C Alaseljavaevuste põhjused 

Järgnevad on arsti igapäevatööst võetud näited, mis kujutavad endast 

riskitegureid seljale. 

1. Korduvad või pikaajalised asendid ja liigutused 

Seismine püstiasendis on lähteasend: 

Selles asendis langeb ketastele ja ligamentidele kõige väiksem rõhk ja 

pinge ning see jaotub kõige ühtlasemalt. 

Allpool toodud liigutused ja asendid on seljale, eriti alaselja alumistele 

lülivaheketastele kõige ohtlikumad, eriti kui neid sooritatakse sageli või 

pikemate perioodide jooksul. 

a. Ettepoole kallutamine (kumera seljaga) 

Nende liigutuste liigne kordus võib viia ligamentide ja lülivaheketta 

kahjustuseni järgmistel põhjustel: 

- selja ebaloomulik kõverdamine (kumer selg) 

- lülivaheketta esiosa kokkusurumine 

- tagumiste ligamentide ja ketta tagaosa venitamine 

- suurenenud surve kettale (kangiefekt) 


10 

b. Küljele pööramine ja samal ajal ette kummardumine 

See asend avaldab seljale kõige suuremat survet. Samuti avaldab 

see lülisambale ja eriti lülivaheketastele järgnevat mõju: 

- selja ebaloomulik kõverdamine (kumer selg) 

- lülivaheketta eesmise ja külgmise osa kokkusurumine 

- lülivaheketta külgmise ja tagaosa venitamine (need on kõige õrnemad) 

- võru kiudude nihestamine või rebenemine 

- suurenenud surve lülivahekettale (kangiefekt) 

c. Koormuse haaramine, samal ajal keha tahapoole kallutades 

Sellel asendil on järgnev mõju: 

- selja äärmine kõverdamine 

- lülivaheketta tagaosa ja tagumiste liigeste kokkusurumine 

- suurenenud surve lülivahekettale (kangiefekt) 

d. Pikka aega toolil istumine 

Pikaaegne istumine takistab lülivaheketaste toitainete saamist. 


11 

e. Põlvitamine või kükitamine pikka aega 

See asend pole ohtlik mitte ainult teie liigestele, vaid väsitav ka lihastele 

ja südamele. Kui te peate maast raskuse haaramiseks põlvi painutama, 

ei tohiks te seda teha rohkem kui 90°. 

2. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskid 

a. Raskuse kirjeldus 

Raskuse kaal on faktor, mida kõige sagedamini peetakse tõsiseks stressiallikaks. 

25 kg koormust meestel ja 15 kg naistel peetakse maksimaalseks, 

kui seda tõstetakse püstiasendis tasasel pinnal seistes. 

Teised omadused võivad ülesande veelgi raskemaks muuta. 

Inertse raskuse teisaldamist iseloomustab 

- raskuse ebastabiilsus 

- kaal ei viita raskuse mahule 

- kaalu ebaühtlane jaotumine 

- raske haarata/kinni võtta (käepidemed puuduvad) 

- raskuse pind võib olla terav, libe või määrdunud 

b. Haaramiskaugus 

Raskuse kandmise viis suurendab lülivaheketastele avalduvat mõju. 

Surve lülisamba toetuspunktidele sõltub sellest, kui kaugel kehast 

raskust haaratakse. Kehtib „kangiefekt”: mida kaugemal asub raskus, 

seda kaugemale ettepoole peab keha kallutama, seda suuremat 

tõstejõudu on vaja ning seda suurem on surve. 


12 

3. Vibratsioon ja põrutused 

Sõiduki juhtimisel mõjub juhile vibratsioon. Üldjuhul toimivad 

istmed amortisaatorina, kuid halvasti kohandatud või madala kvaliteediga 

istmed vibratsiooni toime eest ei kaitse, vastupidi, nad isegi 

suurendavad vibratsiooni mõju. 

Vibratsiooni negatiivset mõju suurendab sage sõidukikasutus, suured 

sõidukiirused, samuti sõidu ajal kummargil asendis püsimine 

või keha pööramine. 

Vibratsiooni otsene mõju väljendub ebamugavustundena. Pikema 

aja jooksul võib vibratsioonist põhjustatud füüsiline ülekoormus 

kiirendada lülisambastruktuuride kulumist ja rebenemist. 

4. Füüsilise aktiivsuse puudumine 

Kuna lülivaheketaste toitumine on seotud asendimuutusega (käsnaefekt), 

siis oluline osa lülisamba hea seisundi säilimisel on liikumine. 

Veelgi enam, hea füüsiline seisund (vormis, painduv lihaskond) 

muudab selgasäästval viisil liikumise lihtsamaks. 

5. Stress 

Töötajad seostavad sageli stressi seljavaluga. „Ma tundsin, et selg 

hakkab haigeks jääma, sest olen juba paar nädalat olnud pinges ja 

närviline.” Teaduslike uuringute tulemused näitavad, et kroonilise 

seljavalu risk suureneb oluliselt, kui inimene on pidevalt stressis, 

eriti kui töö ei paku rahuldust. 

Stress avaldab kehale ja vaimule tugevat mõju. Üks peamisi on 

pinges lihased. Kui teie seljalihased tõmbuvad kokku ja jäävad 

kokkutõmbunud olekusse, siis selle tulemusena suureneb surve 

lülivaheketastele ja ajapikku mõjub nendele kahjustavalt. 


13 

3 Ennetusvõimalusi transpordisektoris 

Vastavalt ennetusplaanile on oluline töötada süstemaatiliselt ja läheneda 

struktureeritult. 

A Ennetuspoliitika teostamine 

Alaseljavaevuste ennetamise poliitikat rakendatakse kolmes peamises 

etapis: riskide analüüsimine, lahenduste otsimine ja määratletud ennetusmeetmete 

rakendamine. 

1. etapp: 

riskiolukordadeleidmine ja 

analüüsimine 

2. etapp: 

lahenduste otsimine 

3. etapp: 

ellu rakendamine 

Mida? 

Kas töötajad puutuvad 

kokku 

- ebamugavate asenditega? 

- raskuste käsitsi teisaldamisega? 

- vibratsiooniga? 

1. etapis saadud tulemuste 

põhjal valige olukorra parandamiseks 

sobivad meetmed 

rakendage lahendust antud 

kohal ja jälgige, kas olukord 

paraneb 

Kuidas? 

- vaadelge töökohti 

- koguge informatsiooni 

töötajatelt, juhatuselt, organisatsiooni 

oma tervise- ja 

ohutusosakonnast 

- analüüsige tööga seotud 

õnnetusi 

- analüüsige tulemusi 

- kas mingeid ennetusmeetmeid 

juba rakendatakse?- 

valige sobivaim lahendus 

lähtuvalt riskihierarhiast: 

1. kõrvaldage riskid 

2. asendage ohtlikud olukorrad 

vähemohtlikega 

3. vähendage riskiallikaid 

- rakendage meetmed 

ja korraldage sellele jätk 

(infojagamise, juhendite või 

väljaõppe näol) 

- kontrollige, et lahendust 

kasutatakse 

- hinnake meetmeid (kas 

meetmete rakendamine 

andis soovitud tulemusi, kas 

on tekkinud uusi riske..?) 

- olukorra muutumisel viige 

läbi uus riskianalüüs (korrake 

1. etappi jne). 


14 

Aastate jooksul areneb iga ettevõte ja kahtlemata on otstarbekas 

läbi viia ennetusmeetmete regulaarseid hindamisi, kontrollimaks, 

kas need on endiselt kooskõlas rakendatava ennetuspoliitikaga. 

B Ennetusmeetmete valik 

Kui risk on välja selgitatud, on vaja tegutseda. Kuidas? Selle kõrvaldamise 

või vähendamise kaudu. Kõigepealt peab alati keskenduma 

meetmetele, mis võimaldavad riski kõrvaldada. 

Järgnevas tabelis on kokkuvõte võimalikest ennetusmeetmetest: 

Ennetustegevuse 

tüüp 

Riski kõrvaldamine 

Riski vähendamine 

Mida? 

Kuidas? 

Vältige raskuste käsitsi Täielik mehhaniseerimine või automatiseerimine 

teisaldamist 

Tehnilised meetmed (käsitsetava materjali või mööbli kohandamine) 

Tehke raskuste liigutamine 

lihtsamaks rullkonveierid, teisaldatav riiulisüsteem…) 

1. Mehhaniseerige ülesanne (konveierid, 

2. Paigutage esemed ümber (konteinerisse, 

virna….) 

3. Tehke raskuste liigutamine lihtsamaks 

(liftid, vaakumtõstukid, kraanad…) 

4. Kasutage kärusid, eriti teisaldamiseks 

kohandatud seadmeid jne. 

Kohandage raskuste 

ladustamisviisi 

Vähendage vibratsiooni 

Organisatoorsed 

meetmed 

1. Kõrguste muutmine 

- kasutage fikseeritud või liikuvaid tõstukeid 

: Käärlaud, tõstuklauad jne. 

- kohandage mööbli kõrgust vastavalt 

kasutamise sagedusele ja raskuse kaalule 

2. Suurendage ligipääsetavust pööramine, 

kaldpinnad jne… 

Reguleeritavad ja kohandatavad istmed, 

liikumisteekondade tasandamine, amortisaatorsüsteemide 

hooldus… 

Töö planeerimine, tegevuste vaheldumine, 

ülesannete parendatud jaotus 


15 

1. Riski kõrvaldamine 

Üheks paremaks riski ennetamise meetmeks on riski kõrvaldamine 

ehk raskuste käsitsi teisaldamise vältimine.. See tähendab teisaldamistöö 

täielikku mehhaniseerimist või automatiseerimist. 

a. Ladustamine 

Automatiseeritud 

laohooned 

b. Veokite ja laevade laadimine ja mahalaadimine 

Puistlasti automatiseeritud 

laadimine 

Puistematerjali automatiseeritud laadimine laevadele on muidugi 

parim ennetusviis. See mitte ainult ei kõrvalda raskuste käsitsi 

teisaldamisega seotud riske, vaid ka vibratsiooniohu, mille toimele 

allutakse sõidukit juhtides. 

Konteinerite teisaldamine 

Raskuste paigutamine konteineritesse mitte ainult ei hõlbusta 

korrastatud laadimist, vaid võimaldab kasutada ka tõsteseadeldisi ja 

seega kõrvaldab raskuste teisaldamisega seotud riskid. 


16 

2. Riski vähendamine 

a. Tehnilised meetmed (mehhaanilised abivahendid) 

Teisaldamistöid aitavad lihtsustada tehnilised seadmed nagu konveierid, 

tõstukid, vaakumil põhinevad tõstuksüsteemid, kärud jne. 

Need võimaldavad raskuste käsitsemisega seotud riske vähendada 

või lausa kõrvaldada. 

(1) Tehke raskuste teisaldamine lihtsamaks 

- Mehhaniseerige töö 

Õhutranspordi juurde kuulub vältimatult pagasi laadimine ja mahalaadimine, 

mis on seljale kõrget riski kujutav tegevus tänu pagasi 

kaalule, esemete arvule ja asjaolule, et seda tehakse ebamugavalt 

lennuki pagasiruumis. Kuna pagasiruumide kujundus on üks suuremaid 

takistusi seljavaevuste ennetamisel, on loodud pagasiruumidesse 

paigutatavad konveierid (vt allpool toodud näidet). 

Teisest küljest kõrvaldab suure osa raskuste käsitsi teisaldamisest 

ka unifitseeritud konteinerite kasutamine, mida saab peale tõsta 

konveierite ja tõstukite abil. 

Pagasilint (allikas: Flight Care Belgium) 


17 

Haagiste, konteinerite käsitsi laadimine põhjustab lülisambale märkimisväärset 

biomehhaanilist pinget, kuna suurendab alaselja lülivaheketaste 

kokkusurumist. 

Üks parimaid viise riski vähendada on konveierlintide kasutamine koormuse 

teisaldamiseks. 

Järgnevalt hulk näiteid, mida kasutatakse merenduses ja maanteetranspordis: 

Haagiste laadimine 

Konteinerite laadimine 


18 

- Esemete rühmitamine 

Raskuste käsitsi teisaldamist väldib pakkide paigutamine ühte 

ULD-tüüpi konteinerisse, mida seejärel teisaldatakse mehhaaniliselt 

motoriseeritud seadme abil. 

Pakkide paigutamine 

konteinerisse 

Konteineri mehhaniseeritud laadimine lennukile 

- Tehke raskuste tõstmine lihtsamaks 

Tehnilise tõsteseadeldise kasutamine, mis vähendab käsitsi teisaldamist, 

on üks põhilisi ennetusmeetmeid. 

Näiteks vaakumseade kasutab koormuste tõstmiseks ja teisaldamiseks 

vaakumsüsteemi. 

Vaakumtõstuk 

- Kasutage kärusid ning eriti kohandatud teisaldamisseadmeid. 

Raskuste käsitsi teisaldamine pikkadel vahemaadel väsitab selga 

ja põhjustab suurt energiakulu. Füüsiline väsimus suureneb ja 

keskendumisvõime väheneb isegi neil, kes selja kaitsmiseks võtavad 

teatud asendeid. Seega on teisaldamisvahendite kasutamine 

raskuste teisaldamisel väga kasulik. 

Kahveltõstukiga veok 

Elektriline tõsteseade 


19 

(2) Kohandage raskuste ladustamisviisi 

- Kõrguste muutmine 

Käärplatvormid, tõstetud kahveltõstukid, tõstukplatvormid vähendavad 

töölistel vajadust võtta seljale ohtlikke asendeid, eriti selliseid, kus keha 

kallutatakse ettepoole. 

Tõstukit kasutades saab muuta ka kõrgust või nagu allpool näidatud, 

„tõstja” abil, et teha konteinerist tulevate pakkide haaramine lihtsamaks. 

Tõstmine „tõstja” abil 

Tõstmine kahveltõstukiga 

veoki abil 

Koormuse kaugus inimese kehast määrab lubatava koormuse. Järgnev 

on kokkuvõtlik tabel teisaldatavast maksimumkoormusest vastavalt 

raskuse kaalule ja kaugusele kehast. 

Allikas: HSE 

Näidatud raskusi peab sõltuvalt asjaoludest, 

käsitsemise sagedusest ja töötajast 

isegi vähendama. 

Mudeli kohta leiate lisainformatsiooni 

aadressil: www.handlingloads.eu 


20 

- Parandage ligipääsetavust 

Parim viis oma selja kaitsmiseks on kindlaks teha, kas saate haarata 

raskusest või selle erinevatest osadest nii, et ei peaks seda tegema 

ebamugavates asendites. Hea näide on kilepakendaja, mis katab 

kaubaalused kilega. Kui platvorm on paigutatud pöörlevale alusele, 

pöörleb see ise ja pakkimine toimub automaatselt. 

Automaatne kilepakendaja 

Lihtne töövahendi kohandus või loomine võib raskusele juurdepääsul 

sageli olla suureks abiks. Allpool olevad illustratsioonid näitavad 

vedaja valmistatud töövahendit, mis lihtsustab juurdepääsu haagise 

külgmistele plankudele juhuks kui neid on vaja maha võtta. 

Töövahend haagise 

küljeplankude 

mahavõtmiseks 

Automaatsete platvormide (käsiplatvormide asemel) kasutamine 

võimaldab sobivat kõrguse kohandamist, mis tagab hõlpsa juurdepääsu 

haagise laadimiseks/mahalaadimiseks. 

Automaatne platvormi 

nivelleerimine 


21 

(3) Vähendage vibratsiooni 

- Õige valik 

Esmane ennetav samm on võibolla juba õige sõiduki valimisega tehtud. 

Tõepoolest, veoki või kraana müümisel peaksid müüjad detailselt selgitama 

võimalikku vibratsiooni taset samuti mootori võimsust ja masina 

mahutavust. Informatsiooni erinevat tüüpi sõidukite vibratsiooni kohta 

võite leida ka järgnevalt internetiküljelt: 

http://umetech.niwl.se/eng/wbvsearch.lasso. 

- Vedrustussüsteemide hooldus ja õige kasutamine 

Oluline on regulaarselt kontrollida masina erinevate osade seisundit, 

mis määravad masina reageerimise vibratsioonile. Tähelepanu pöörata 

õhkelementide, kabiini vedrustuse ja istme seisundile. Viimasele pöörata 

erilisist tähelepanu iga kord, kui sõidukit kasutatakse. 

Iste peab olema reguleeritud vastavalt: 

- juhi kaalule (õhkvedrustuse puhul toimub see automaatselt, kuid mehaanilise 

vedrustuse puhul nõuab käsitsi reguleerimist) 

- juhi jalgade pikkusele, et tagada istumise ajal reite kõrgusel korralik 

toetus 

- juhi keha kõrgusele, et tagada liikuvus ja korralik tugi seljale 

- vajalik ligipääs juhtimissüsteemile 

Istme õige reguleerimine 

b. Organisatoorsed meetmed 

Töö planeerimine, tegevuste vaheldumine ja ülesannete parem jaotus 

on kõik töökorralduslikud meetmed, mis võimaldavad riske vähendada. 

Töökeskkonna kohandamine ehk „ergonoomika” hõlmab mööbli, materjalide 

ja tööviisi muutmist. Neid muutusi pole muidugi alati lihtne rakendada. 

Seepärast on oluline, et transporttööline oma keha eest hoolitseb, 

liigub ettevaatlikult ja võtab asendeid, mis selga ei ohusta. 

Tööandjad võivad luua töötajatele võimaluse töö juures sporti harrastada 

(treeningsaal, dušid…) või julgustada neid mujal spordiga tegelema 

(sportlike tegevuste kulude kompenseerimine ...). Samuti võivad tööandjad 

julgustada töötajaid tööle tulema jalgrattaga või jalgsi. 


22 

Kokkuvõte 

Protsess toimub järgnevalt: 

a. selgitage välja ja hinnake riske 

Selle tegemiseks on vajalik analüüsida: 

- tööprotsessi (mida töötaja töökohal teeb?) 

- töömeetodeid (kuidas töötajad neile määratud ülesandeid 

teostavad?) 

- riske, nende põhjuseid ja mõjusid (mis võib põhjustada tööõnnetusi 

või viia tööga seotud haigusteni?). 

b. kõrvaldage või vähendage riski: 

- viige raskuste käsitsi teisaldamisega seotud tegevused miinimumini 

- kindlustage töötajad mehhaaniliste abivahenditega ja ergonoomiliste 

lahendustega 

c. kontrollige allesjäänud riske 

- teavitage töötajaid ja nende esindajaid riskidest 

- koolitage töötajaid, et nad oleksid paremini kaitstud 

- muutke töökorraldust, et vähendada ohtlikus olukorras viibimise 

kestust ja/või intensiivsust 

- ennetage teisi riskitegureid, mis võivad kaasmõju avaldada (nt 

stress) 

- hinnake oma töötajate tervist 

- vaadake aeg-ajalt üle riskianalüüs tööolukordade (võimalike) 

muutuste seisukohalt. 


kampaania 2007 transpordisektoris 

23

www.handlingloads.eu 

TÖÖISPEKTSIOON 

www.ti.ee 

Tel: +372 6269 400 

Faks: +372 6269 404 

Gonsiori 29 

10147 Tallinn 

Eesti 

© Photos Prevent

Kergenda koormat. Alaseljavalude ennetamine transpordisektoris

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?