Enamlevinud zoonoozid - European Agency for Safety and Health at ...
Enamlevinud zoonoozid - European Agency for Safety and Health at ...
Enamlevinud zoonoozid - European Agency for Safety and Health at ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
• rased<strong>at</strong>el naistel on nurisünnituse oht, kui nad nak<strong>at</strong>uvad klamüüdiasse.Etteva<strong>at</strong>usabinõudOluline on meeles pidada, et uusi koduloomi muretsedes tuleb zoonooside riski vähendamiseks teostada eelnevveterinaarkontroll. Samuti on suurem<strong>at</strong>e ettevõtete puhul oluline, et töö<strong>and</strong>ja suudaks töölistele selgitada zoonoosidevältimiseks kasut<strong>at</strong>av<strong>at</strong>e etteva<strong>at</strong>usabinõude tähtsust ning nende täitmist ka kontrollida.Vältige haiguse esinemist loomadelMõnedel juhtudel on zoonoosidesse haigestumise riski võimalik vähendada, vältides haiguste esinemist loomadel,näiteks vaktsineerides lehmi Leptospiroos hardjo vastu või kasutades salmonella-vaba toitu sigadel ja kodulindudel.Konsulteerige veterinaariga:• tehke kindlaks, missuguseid abinõusid on võimalik kasutada loomade nak<strong>at</strong>umise vältimiseks. NäiteksLeptospiroos hardjo infektsiooni ja uttede ensootilise nurisünnituse vastu on tõhusaid meetmeid;• arvestage sellega, et tõkestades haigust loomadel, säästab see oluliselt inimeste tervist ning terved loomadannavad ka suurem<strong>at</strong> maj<strong>and</strong>uslikku kasu;• võtke kasutusele kõik etteva<strong>at</strong>usabinõud inimeste tervise säästmiseks, mis on teost<strong>at</strong>avad mõistlike kulutustega.Pidage meeles, et mitte kõik ravimid ei suuda takistada inimese nak<strong>at</strong>umist looma kaudu ( s.t. peale loomaravimist võib loom jääda siiski mikroobide k<strong>and</strong>jaks nak<strong>at</strong>ades inimesi ja teisi loomi). Konsulteerige veterinaariga,kas peale looma terveks ravimist säilib inimese nak<strong>at</strong>umise risk.Mõnedesse selles teabelehes kirjeld<strong>at</strong>ud haigustesse nak<strong>at</strong>ub inimene kokkupuute tõttu haige looma sõnniku võiuriiniga. Mõnel juhul saab inimese nak<strong>at</strong>umise riski vähendada, kui rakendada häid põllumaj<strong>and</strong>uslikke töövõtteid,mis väldivad infektsioossete osakeste levitamist loomade poolt.Need töövõtted on alljärgnevad:• pidage kinni hügieeninõuetest noorte kariloomade pidamisel;• vältige loomade joogivee saastamist sõnnikuga;• pidage loomi võimalikult stressivabas õhkkonnas - eriti oluline on see nõue rohkelt külast<strong>at</strong>av<strong>at</strong>e turismitaludepuhul;• laske veterinaaril oma koduloomi regulaarselt kontrollida.Siiski on eb<strong>at</strong>õenäoline, et suud<strong>at</strong>e täielikult kaotada zoonoosidesse nak<strong>at</strong>umise riski, seetõttu pe<strong>at</strong>e järgim<strong>at</strong>ööhügieeni põhinõudeid, et viia nak<strong>at</strong>umise oht miinimumini. Tööhügieeni nõuded võime liigitada kolme k<strong>at</strong>egooriasse– ohutud töövõtted, isikukaitsevahendid ja hea isiklik hügieen.Ohutud töövõtted• Vältige või kasutage võimalikult vähe töövahendeid, mis võivad tekitada lõike- ja torkehaavu või marrastusi. Töötageohutult ja kasutage vajadusel isikukaitse-vahendeid.• Vereanalüüside võtmisel kasutage võimalusel süstlaid. Kasut<strong>at</strong>ud süstlad koguge spetsiaalsesse terav<strong>at</strong>e esemeteprügikasti, märgistage see ning ladustage ohutult.• Ärge kasutage suust suhu hingamist äsjasündinud loomade elustamiseks – kasutage traditsioonilisi elustamisvõttednagu massaaž ja ninasõõrmete puhastamine;• Ärge puudutage paljaste kätega lootevedelikku või poegimisjääke, m<strong>at</strong>ke jäägid maha või põletage;• Hävitage rotid. Surnud rottide korjamiseks kasutage hangu või kühvlit ja k<strong>and</strong>ke kindaid.Isikukaitsevahendid (IKV)Pidage meeles, et IKVde kasutamine toimub alles pärast seda, kui teisi ohutu töötamise võtteid ei saa rakendada,näiteks antud tööoper<strong>at</strong>siooni või nak<strong>at</strong>unud loomaga kokkupuudet vältida . Siiski võib teie töö iseloom olla selline,et IKVde kasutamine on ainus võimalus. Seega tuleb järgida vastavaid soovitusi:• K<strong>and</strong>ke kaitseriietust loomade poegimise abistamisel, poegimisjääkide koristamisel, töötamisel nak<strong>at</strong>unud kariloomadega(orf või keerisuss), looma suu või päraku läbiva<strong>at</strong>usel. Sobiv IKV sisaldab veekindl<strong>at</strong> põlle või abiriietustlammaste/lehmade poegimisel ja kummikindaid.• Kasutage näokaitset, kui esineb uriini- või pl<strong>at</strong>sentapritsmete oht.
Kontrollige, et kasut<strong>at</strong>avad IKVd on sobivad, ELi märgistusega, neid on võimalik hoida puhtas hoiukohas, hooldada japuhastada peale kasutamist.Isiklik hügieenIgasugune töö loomadega võib tuua kaasa kokkupuute loomade sõnniku ja uriiniga, mis sisaldavad haiguste tekitajaid.Isiklik hügieen on seega eluliselt tähtis. Kui olete töö<strong>and</strong>ja, pe<strong>at</strong>e looma pesemistingimused igal pool, kus inimesedloomadega töötavad või neid va<strong>at</strong>amas käivad (peab olema vähemalt puhas jooksev vesi ning paberkäterätikud).Tuleb täita järgmisi nõudeid:• pesta väikeseid lõikehaavu ja kriimustusi koheselt seebi ja voolava veega;• k<strong>at</strong>ke uued ja vanad haavad veekindla plaastriga enne töö alustamist – mõned mikroorganismid tungivad inimorganismilahtiste haavade kaudu. Vajadusel pakkuge töötaj<strong>at</strong>ele esmaabi väljaõpet;• peske käsi ja käevarsi enne söömist, joomist või suitsetamist, kui olete kokku puutunud loomade või loomasõnnikuga.Mõnede tuntum<strong>at</strong>e zoonooside sümptomid ja nak<strong>at</strong>umise vältimise võimalusedEscherichia coli O157 (E coli 0157)E coli O157 on kariloomade (veised, lambad, hirved ja kitsed) seedetraktis elav (koloniseeruv) bakter. Samuti leidub Ecolit koduloomadel ja metslindudel. Tavaline E coli k<strong>and</strong>lus ei põhjusta loomadele enamasti mingeid kaebusi egahaigusi. Inimestel aga võib bakteri poolt toodetav toksiin põhjustada kaebusi, mis ul<strong>at</strong>uvad tavalisest kõhulahtisusestkuni neerupuudulikkuse tekkeni. Mõnedel juhtudel võib nakkus lõppeda ka surmaga.E coli O157 on eriline selle poolest, et juba mõne bakteri s<strong>at</strong>tumine inimorganismi põhjustab haiguse teket. Inimenevõib E coliga nak<strong>at</strong>uda loomasõnnikuga saastunud käte kaudu. Nakkuse vältimiseks on väga oluline pesta käsi kuniküünarnukkideni enne söömist, joomist või suitsetamist. Samuti on oluline, et laudas töötavad inimesed vahetaksidriided enne kojuminekut ning tööriideid puhast<strong>at</strong>akse töökohale, et vältida nakkuse edasik<strong>and</strong>mist pereliikmetele.KrüptosporidioosSeda haigust põhjustab ainurakne Cryptosporidium parvum. Inimese nak<strong>at</strong>umisel (lapsed ja vanad inimesed onnakkusele eriti vastuvõtlikud) esinevad kõhulahtisus ja kõhuvalu koos gripitaoliste sümptomitega, mis võivad kestakuni kuus nädal<strong>at</strong>. Parasiiti võib esineda vasik<strong>at</strong>el, lammastel, hirvedel ja kitsedel ning inimene võib nak<strong>at</strong>uda kokkupuutelsõnniku või sellega saastunud joogivee kaudu.Arvestage, et kõik teie vasikad, lambad, hirved ja kitsed on võimalikud E coli O157 ja krüptosporioosi k<strong>and</strong>jad.Seetõttu järgige nõu<strong>and</strong>eid, mis on antud osas alapealkirjaga “Etteva<strong>at</strong>usabinõud” ning pidage meeles, et teie talukülastajad võivad samuti nak<strong>at</strong>uda. Pidage meeles, et lapsed on nakkustele vastuvõtlikumad.Põhilised meetmed nakkuste vältimiseks:• looge pesemistingimused külastaj<strong>at</strong>ele igale poole, kus nad puutuvad loomadega kokku – jooksev soe vesi, seepja puhtad käterätikud;• paigaldage külastaj<strong>at</strong>ele sildid soovitustega pesta käsi enne söömist, joomist või suitsetamist ja nõustage vanemaid,et nad nõuaksid oma lastelt hügieeninõuete täitmist;• looge eraldi söömiskohad läheduses paiknev<strong>at</strong>e pesemisvõimalustega.LeptospiroosLeptospiroosil erist<strong>at</strong>akse kahte haigusvormi - Leptospira icteroheamorrhagiae poolt põhjust<strong>at</strong>ud Weili tõbi jaLeptospira hardjo poolt põhjust<strong>at</strong>ud veiste leptospiroos.Weili tõppe nak<strong>at</strong>utakse peamiselt rottide kaudu. Enamik rotte on mingil hetkel selle bakteri k<strong>and</strong>j<strong>at</strong>eks. Inimenenak<strong>at</strong>ub bakteriga enamasti kätel paiknev<strong>at</strong>e haavade ja kriimustuste kaudu. Sümptomitena võivad esineda palavik,peavalu, oksendamine, lihasvalud; võib tekkida ka koll<strong>at</strong>õbi, meningiit ja neerupuudulikkus. Harva võib haigus lõppedasurmaga.Veiste leptospiroosi nak<strong>at</strong>utakse enamasti peale seda, kui veise uriini on s<strong>at</strong>tunud inimese silmadesse,ninna, suhu või looma pl<strong>at</strong>sentaarsed produktid on s<strong>at</strong>tunud inimorganismi k<strong>at</strong>kise naha kaudu või on toimunuduriiniaurude sissehingamine.
Inimestel avaldub nakkus gripilaadsete sümptomitega, millele lis<strong>and</strong>ub äge ja kauakestev peavalu. Ilma ravita võivadsümptomid kesta kuni kuus nädal<strong>at</strong> ning mõning<strong>at</strong>el juhtudel võivad lis<strong>and</strong>uda meningiit, maksakahjustus janeerupuudulikkus.Haiguse vältimiseks järgige juhtnööre “Etteva<strong>at</strong>usabinõude” pe<strong>at</strong>ükis ja täitke järgnevaid nõudeid:• vältige veiste uriiniaurude sissehingamist ning uriini s<strong>at</strong>tumist nahale;• nak<strong>at</strong>umise ohu vähendamiseks kontrollige eelnevalt paaritamise eesmärgil tallu toodud pullide tervislikku seisundit;• varustage loomad puhta joogiveega;• kaaluge kaitsevahendite kasutamise vajadust – näiteks lüpsmisel k<strong>and</strong>ke veekindl<strong>at</strong> riietust, mis k<strong>at</strong>ab keha jakäsivarsi; poegimise abistamisel eririietust ja spetsiaalseid kindaid.Inimeste nak<strong>at</strong>umise risk on suurem juhul, kui kari on alles hiljuti haigestunud, seetõttu on oluline konsulteeridaveterinaariga. Sel puhul oleks soovitav loomi talitades k<strong>and</strong>a näomaski, et vältida uriini s<strong>at</strong>tumist silmadesse, suhu,ninna ning uriini aurude sissehingamist.Tuleks meeles pidada, et leptospiroosi vastu vaktsineeritud veised võivad siiski olla nakkuse k<strong>and</strong>j<strong>at</strong>eks ning <strong>and</strong>anakkust edasi inimesele.Härj<strong>at</strong>uberkuloosHärj<strong>at</strong>uberkuloosi esineb kõige sagedamini veistel, kährikutel ja hirvedel. Inimene võib nak<strong>at</strong>uda haiguse tekitajaidsisse hing<strong>at</strong>es või oraalse nakkuse kaudu, kui tekitajad s<strong>at</strong>uvad kätelt suhu. Haigestunud veiseid talitav<strong>at</strong>el inimestelon nak<strong>at</strong>umise oht, eriti juhul, kui nad puutuvad kokku veiste süljega ja ei järgi isikliku hügieeni nõudeid.Paljud inimesed on lapsena tuberkuloosi vastu vaktsineeritud. See annab olulise, kuid mitte täieliku kaitse. Kui teel<strong>at</strong>e regioonis, kui veiste haigestumine on tavaline, peaksite võtma kontakti arstiga, kes kontrollib teieterviseseisundit. Ärge lootke ainult immuunsusele – järgige al<strong>at</strong>i hügieeninõudeid.Kui te kahtlust<strong>at</strong>e, et kariloomadel on tuberkuloos, pe<strong>at</strong>e sellest in<strong>for</strong>meerima riigi veterinaarametit või kohalikkevõime. Kari, kus haigus avast<strong>at</strong>akse, hävit<strong>at</strong>akse kogu mahus. Haiguse vältimiseks järgige juhtnööre “Etteva<strong>at</strong>usabinõude”pe<strong>at</strong>ükis ja lisaks sellele:• kontrollige veisekarja regulaarselt;• kontrollige veisekarja järgnev<strong>at</strong>e sümptomite ilmnemisel: äge köha, “norskamine” või ragisemine kurgus hingamisel,kaalukaotus, tükid udaras.• ärge juhtige veiseid ninast, tekib kokkupuude süljega ning see võte ei kuulu hea põllumaj<strong>and</strong>ustava hulka.SalmonellaSalmonella bakterit võivad k<strong>and</strong>a paljud põllumaj<strong>and</strong>usloomad ja see põhjustab inimestel kõhulahtisust, palavikkuning kõhuvalusid. Vahel ka tõsisem<strong>at</strong> haigust. Kuigi arv<strong>at</strong>akse, et salmonell<strong>at</strong> põhjustab saast<strong>at</strong>ud toidu söömine,võib see olla põhjust<strong>at</strong>ud ka kokkupuutest sõnnikuga s.t. saast<strong>at</strong>ud käe suhupanek söömise, joomise või suitsetamisekäigus. Võimalik on nak<strong>at</strong>uda ka käest-kätte kontakti puhul.Riski vältimiseks järgige juhtnööre “Etteva<strong>at</strong>usabinõude” pe<strong>at</strong>ükis ja• vältige haigust eluskarjas ning konsulteerige regulaarselt veterinaariga.Streptokokk suis (S suis)S suis on bakteriaalne haigus, mida kannavad edasi sead sageli ilma nähtav<strong>at</strong>e sümptomiteta. Inimene nak<strong>at</strong>ubhaavade ja kriimustuste kaudu või isegi bakterite sissehingamisel. Inimestel võib põhjustada meningiiti jahaigestumine võib lõppeda surmaga.Haiguse vältimiseks järgige juhtnööre “Etteva<strong>at</strong>usabinõude” pe<strong>at</strong>ükis ja kasutage häid põllumaj<strong>and</strong>ustavasid.OrfHaigust põhjustab lammaste ja kitsede poolt kantav viirus, mis põhjustab näo, käte ja käsivarte haav<strong>and</strong>eid. Inimenevõib nak<strong>at</strong>uda kokkupuutel loomade, loomade villaga ja teiste nak<strong>at</strong>unud esemetega. Tavaliselt ei ole ravi vaja, sest
kahjustused paranevad 6-8 nädala jooksul. Haigusriski vähendamiseks järgige juhtnööre “Etteva<strong>at</strong>usabinõude” pe<strong>at</strong>ükisja• konsulteerige veterinaariga, kuidas haigust oma karjas vältida;• vaktsineerige karja, kus esineb haigust.Lammaste klamüüdiaHaigust levitavad lambad ja kitsed. rased<strong>at</strong>el võib haigus põhjustada gripitaolist haigust või aborti . Tavaliselt k<strong>and</strong>ubhaigus inimestele kokkupuutes poegimisjääkidega, kuid ka määrdunud tööriietuse kaudu. Riski vähendamiseksjärgige soovitusi “Etteva<strong>at</strong>usabinõude” pe<strong>at</strong>ükis ja järgnevaid soovitusi:• Vältige kontakti rased<strong>at</strong>e naiste ja tiinete uttede vahel.• Jätke määrdunud tööriided töökohale. Hoidke puhast ja kasut<strong>at</strong>ud tööriietust eraldi.• Vaktsineerige lambaid ja küsige veterinaari nõuannet poegiv<strong>at</strong>e uttede kohta.• Ohust<strong>at</strong>ud on ka talude külastajad – teavitage neid ohtudest.OrnitoosHaiguse k<strong>and</strong>j<strong>at</strong>eks on pardid ja teised kodulinnud (ka kalkunid), samuti puuri- ja metslinnud. Inimestel võib gripitaolinehaigus areneda kopsupõletikuks ja tõsiseks endokardiidiks (südamelihaste põletik), hep<strong>at</strong>iidiks ja põhjustadasurma. Haigus levib tavaliselt inimestele lindude väljaheite või ninavedeliku sissehingamisel. Riski vähendamiseksjärgige soovitusi “Etteva<strong>at</strong>usabinõude” pe<strong>at</strong>ükis ja järgnevaid soovitusi:• Vältige haigust lindudel. Oluline on lindudepidamise heade tavade järgimine. Stressis linnud haigestuvad kergemini.• Kodulindude jälgimine.• Oluline on kodulindude pidamisel tolmu vältimine ja hea ventil<strong>at</strong>sioon.• Kodulindude tapmisel kasutada võimalusel ventil<strong>at</strong>siooni ja kui see ei ole võimalik, siis kasutada respira<strong>at</strong>oreid.Q-palavikHaiguse k<strong>and</strong>jaks on lambad ja veised. Inimestel tekib tavaliselt kerge üldhaigestumine, külmavärinad ja peavalu,tüsistusena kopsupõletik, maksa ja südame kahjustusi ning põhjustada surma. Nakkus saadakse kokkupuutelloomade või loomsete produktidega (näiteks pastoriseerim<strong>at</strong>a piim) või hing<strong>at</strong>es sisse tolmu, mis on saast<strong>at</strong>udhaigete loomade poegimisjääkide, uriini või sõnnikuga.Riski vähendamiseks järgige soovitusi “Etteva<strong>at</strong>usabinõude” pe<strong>at</strong>ükis ja järgnevaid soovitusi:• Vältige tolmu tekkimist, kui eemald<strong>at</strong>e poegimisjääke, uriini ja sõnnikut.• Ladustage loomsed jäägid ohutusse kohta, eriti poegimisjäägid.• Vältige kokkupuudet nak<strong>at</strong>unud loomade toore piimaga.TrihhomükoosidTrihhomükoos on seenhaigus, mida kannavad veised, sead, lambad, hobused ja koerad. Inimestel tekivadpõletikulised ja paistes nahahaav<strong>and</strong>id kätele, käsivartele, pähe ja kaelale. Neid põhjustavad seente eosed, mistungivad nahka vigastuste ja kriimustuste kohal. Inimene nak<strong>at</strong>ub kokkupuutes haigete loomadega või ka asjadekaudu, mida loomad on puudutanud, näiteks karjamaa värav, mille vastu lehmad on ennast hõõrunud.Riski vähendamiseks järgige soovitusi “Etteva<strong>at</strong>usabinõude” pe<strong>at</strong>ükis ja järgnevaid soovitusi:• Vältige haigust loomadel, hoides puhtust loomalautades.• Nak<strong>at</strong>unud loomade käsitlemisel järgige veterinaari nõu<strong>and</strong>eid.Creutzfeldti-Jacobi tõbi (hullulehm<strong>at</strong>õbi)Harilikult surmaga lõppev väga väikese viirusetaolise tekitaja poolt esilekutsutud entsefalopa<strong>at</strong>ia, millele on iseloomulikarenev dementsus, krambid ja lihasjäikus.Hullulehm<strong>at</strong>õbe peetakse üldiselt toidu kaudu levivaks ja ei ole tõendeid, et see levib töökoha kontaktide kaudu. Siiskipeetakse mõistlikuks töötaj<strong>at</strong>el, kes oma tööülesannete tõttu (näiteks haigete loomade tapmine) haigeteloomadega kokku puutuvad, järgida tööhügieeni nõudeid ja eelpool mainitud etteva<strong>at</strong>usabinõusid.
Change language