2005. aasta - Euroopa Liidu Infokeskus - Eesti Rahvusraamatukogu
2005. aasta - Euroopa Liidu Infokeskus - Eesti Rahvusraamatukogu
2005. aasta - Euroopa Liidu Infokeskus - Eesti Rahvusraamatukogu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU<br />
EUROOPA LIIDU INFOKESKUS<br />
TEGEVUSARUANNE<br />
2005<br />
TALLINN<br />
2005
SISUKORD<br />
1. Personal 3<br />
1.1. Personali koolitus 4<br />
2. Kogude arendamine 5<br />
2.1. Raamatud: Võõrkeelse<br />
teadus- ja teatmekirjanduse hankimine 6<br />
2.2. <strong>Eesti</strong> teavikud 7<br />
2.3. Depookogu täiendamine 8<br />
2.4. Perioodika tellimine 9<br />
2.5. Andmebaasid 9<br />
2.6. Inventuur 10<br />
3. Info- ja raamatukoguteenused 11<br />
3.1. Päringud 11<br />
3.2. Infotooted 13<br />
3.3. Kodulehekülg 14<br />
3.4. Teabematerjali vahendamine 15<br />
4. Lugejakoolitus 17<br />
5. Koostöö 18<br />
6. Kokkuvõte 18<br />
Euroinfo telefoni tegevusaruanne 19<br />
Lisad<br />
2
1. PERSONAL<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>st likvideeriti EL infokeskuses euroinfo telefoni assistentide ametikohad,<br />
osakonna kosseisus on 6 põhikohaga töötajat: osakonna juhataja, euroinfo telefoni<br />
projektijuht, 4 infospetsialisti. Käesoleva <strong>aasta</strong>l algusest kuni aprillini oli<br />
lapsehoolduspuhkusel Õnne Mets, 15.märtsis asus ta tööle ½ kohaga infospetsialisti<br />
ülesannetes, Kristiina Volt alustas sama koormusega tööd 1. septembrist <strong>2005.</strong><br />
EL infokeskuse töötajate ettevalmistus ja töökogemus võimaldab kandideerida EL<br />
institutsioonidesse, mida sel <strong>aasta</strong>l taotles Anneli Verro, kes lahkus töölt 5. augustil<br />
<strong>Euroopa</strong> Parlamendi all-asutusse Luxembourgi.<br />
<strong>Infokeskus</strong>e töötajad jätkavad töö kõrvalt õpinguid: Maria Palts, Õnne Mets<br />
Pedagoogikaülikooli magistriõppes, Kristiina Volt Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli<br />
bakalaureuse õppes.<br />
<strong>Euroopa</strong> Komisjon algatas üleeuroopalise EuropeDirect infopunktide projekti<br />
(<strong>aasta</strong>teks 2005-2008), selles osales <strong>Eesti</strong>s viis maakonna EL teavituspunkti ning<br />
<strong>Rahvusraamatukogu</strong>. Projektitaotluse koostamisega tegelesid infokeskuses Anneli<br />
Verro ja Liis Võhandu. Meie koostatud projekt läbis konkursi ja alates 2.maist töötab<br />
EuropeDirect Tallinna piirkonna infopunkti juhina Liis Võhandu.<br />
Uue infopunkti avamine olemasolevate töötajate baasil on tekitanud siiski probleeme,<br />
ELIKu tööülesanded ja töötajate arv on taganud kõigi töölõikude maksimaalse<br />
täitmise (igapäevane valve 3 inimesega, kodulehekülje täiendamine, loengute<br />
ettevalmistamine ja läbiviimine, komplekteerimisotsuste tegemine, artiklite<br />
refereerimine jne.), siis lisandunud EuropeDirect infopunkti tööülesannete puhul on<br />
vaja ühitada valved infopunktis ja samal ajal ette valmistada ning läbi viia Harjumaa/<br />
Tallinna piirkonna tarbeks eri suunitlusega loenguid, ette valmistada ja toota<br />
infomaterjale jne. Üleminek sellisele töökorraldusele käesoleval <strong>aasta</strong>l ei olnud lihtne.<br />
Tasakaalus tuleb hoida <strong>Euroopa</strong> Komisjoni ja <strong>Rahvusraamatukogu</strong> poolt eelarvesse<br />
ette nähtud summad. Tööülesannete dubleerimise vältimiseks peame koostööd<br />
tegema EL teemaliste koolituste läbiviimisel, infomaterjalide koostamisel jm.<br />
ülesannete täitmisel. ELIKu infotöötajatest same 2006.a. täiendavalt kaasata lisaks<br />
projektijuhile Europe Direct’is tööülesandeid täitma ühe infotöötaja ainult 20 tunni<br />
ulatuses nädalas.<br />
<strong>2005.</strong><strong>aasta</strong> lõpul alustasime lisatööjõu värbamisega, sest 2006. <strong>aasta</strong> toob<br />
lisakoormuse EL infokeskuse kõigi teeninduspunktide töösse: <strong>Eesti</strong> on liitumas<br />
3
Schengeni õigusruumiga ja kasutusele võtmas <strong>Eesti</strong> krooni asemel eurot. Oleme<br />
valmis <strong>Eesti</strong> Valitsuse kommunikatsiooniplaani kohaselt meile planeeritud<br />
infovahendaja tööülesannete täitmiseks, lisama tööjõudu eelkõige euroinfo telefoni<br />
valvetesse.<br />
Jätkuvalt tuleb tõstatada infospetsialistide (mitte ainult EL infokeskuse) palgatase.<br />
Varsti jõuame tulemuseni, kus kõrgharidust nõudva töö miinimumpalk tõuseb<br />
kiiremini kui pikaajaliste kogemustega, koolitatud infospetsialisti või<br />
raamatukoguhoidja töötasu seda teeb, sest palgafondi kasvamine ja nö. järeleaitamist<br />
vajavad töökohad ei võimalda proportsionaalset palgakasvu. Kui spetsialistide<br />
kvalifikatsiooni tõus (mõõdetav?!) oleks seotud näit. <strong>Rahvusraamatukogu</strong>sisese<br />
palgaastmestikuga, saaks seda töötajate motiveerimisel paremini kasutada. Tallinna<br />
ning isegi <strong>Eesti</strong> keskmine palk jookseb pidevalt eest ära!<br />
Personali koolitus<br />
<strong>Infokeskus</strong>e töötajate koolituses on läbi <strong>aasta</strong>te tähtsal kohal Tartu Ülikooli<br />
Eurokolledzi internetipõhised EL valdkondi puudutavad koolitused, samuti<br />
stipendiumide taotlemine Hollandis (stipendiumi sai Maria Palts) ja Austrias<br />
toimuvatele koolitustele (suvekoolis osales Liis Võhandu). TÜ Eurokolledzi kursuse<br />
läbis k.a. Merle Tõniste, 2005/2006. õppe<strong>aasta</strong>l osalevad Kristiina Volt ja Liis<br />
Võhandu.<br />
EL ja <strong>Eesti</strong> õiguse teemaliste koolituste korraldamisel on oluline vastatikune koostöö<br />
Parlamendiinfo keskuse ja meie vahel: kaasame Parlamendiinfo keskuse töötajaid EL<br />
teemalistele loengutele, EL infospetsialistid osalesid PIKi vahendatud <strong>Eesti</strong> õigust<br />
käsitlevatel loengutel. Aigi Kasvand stazeeris jaanuaris-veebruaris Riigikogu<br />
lugemissaalis. 2006. <strong>aasta</strong>l tahaksime kindlasti uuesti osaleda PIKi töötajate<br />
ettevalmistatud põhjalikul loengul <strong>Eesti</strong> õiguse ja RVO andmebaasidest, mida<br />
praeguses ELIKu koosseisus kõik töötajad pole läbinud.<br />
Oma töötajatele planeeritud koolitustest viisime läbi Eurostat andmebaase, <strong>Euroopa</strong><br />
Parlamendi dokumentatsiooni, <strong>Eesti</strong> siseriikliku EL dokumendihaldussüsteemi<br />
käsitlevad koolitused.<br />
Paralleelselt erialakoolitusega osalesid töötajad klienditeeninduskoolitusel, osakonna<br />
juhataja aga keskastme juhtidele suunatud koolitusel, esmakordselt viidi<br />
4
aamatukogutöötajatele läbi kriisikoolitus, mis vajaks veel lisaks ka praktilist<br />
“harjutamist”.<br />
Kõigil osakonna töötajatel on tulnud esineda erievatel EL infokeskust, EL<br />
dokumentatsiooni, andmebaase, statistikat jne. tutvustavate loengute ja koolitustega.<br />
Vähenenud on meie võimalused tasuta keeleõppeks, momendil täiendab end prantsuse<br />
keeles ainult Liis Võhandu Prantsuse Kultuurikeskuses.<br />
EL infokeskus on <strong>Euroopa</strong> Informatsiooni Assotsiatsiooni liige, kes korraldab<br />
<strong>aasta</strong>koosoleku ja koolituse iga <strong>aasta</strong> märtsis-aprillis, üldjuhul mõnes Suurbritannia<br />
linnas. Esmakordselt osales üritusel EL infokeskuse juhataja. Maastrichtis EIPA<br />
(European Institute of Public Administration) ja EIA ühisseminaril “Keep Ahead with<br />
European Information” (programm sisaldab igal <strong>aasta</strong>l ülevaadet infovahendite<br />
uudistoodetest, külalisesinejatena <strong>Euroopa</strong> Komisjoni esindajad) osales Merle<br />
Tõniste.<br />
Ülevaade läbitud koolitustest vt. Lisa 2.<br />
2. KOGUDE ARENDAMINE<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>ks kinnitati ELIKu 1,4 miljonilisest eelarvest 529 702 krooni<br />
komplekteerimiseks, mis jaotati erinevate teavikute laadide ja hankimisallikate vahel<br />
järgmiselt:<br />
<strong>Eesti</strong> raamat 15 000<br />
<strong>Eesti</strong> perioodika 8 000<br />
Välisraamat 251 702<br />
Välisperioodika 220 000<br />
Andmebaasid 35 000<br />
Kokku 529 702<br />
Võrreldes 2004. <strong>aasta</strong>ga suurenes summa peaagu 100 000 krooni võrra, millest<br />
suurem osa suunati välisraamatute tellimisele.<br />
5
Käesoleval <strong>aasta</strong>l komplekteeritud trükiste arv ületab 580 nimetust, sealjuures<br />
rõõmustavalt on kasvanud teaduskirjanduse osakaal.<br />
2. 1. Võõrkeelse teadus- ja teatmekirjanduse kogu<br />
<strong>2005.</strong><strong>aasta</strong> alguses vaadati üle eelmiste <strong>aasta</strong>te raamatute tellimused, millede<br />
saabumine oli viibinud: 2002.a. - 2 nimetust, 2003.a. - 12 nimetust, 2004.a. – 43<br />
nimetust. Nendest raamatutest 10ne ilmumine tühistati üldse, 10ne nimetuse ilmumine<br />
lükati tunduvalt edasi, ülejäänute ilmumistähtaeg lükkus 2004.a. lõppu, seega toimis<br />
kokkulepitud 20% ülekomplekteerimise nõue ning planeeritud summade kasutamisel<br />
probleeme ei tekkinud, pigem tekkis ülekulu seoses vahendajate <strong>aasta</strong>lõppu ajastatud<br />
suuremahulisema ja kiirema vahendustegevusega. <strong>2005.</strong> a. saabus vahendajatelt 231<br />
tellitud (2004.a. vastavalt 128) inglise, saksa, prantsuse keelset teaduskirjanduse<br />
väljaannet - valikukriteeriumiteks endiselt seni vähemakajastatud teemad:<br />
tarbijakaitse, maksundus, üksikute riikide areng EL –is, EL õiguse seosed<br />
rahvusvahelise ja liikmesriikide õigusega, samuti <strong>Euroopa</strong> Põhiseaduse lepingut,<br />
föderalismi jt. teemasid käsitlevad trükised.<br />
Arvestades teemade Schengen ja euro päevakajalisust, täiendati meie kogu <strong>Euroopa</strong><br />
Rahaliidu, varjupaiga, põgenike jt. vastavaid teemasid käsitlevate teavikutega.<br />
Õppematerjalide komplekteerimine pole prioriteediks, kuid kõige populaarsemaks<br />
on osutunud trükis “250 MCQ on Europe and European Policy”<br />
(küsimustik/abivahend EL institusioonidesse töölesoovijatele).<br />
Järelkomplekteeriti Cambridge Yearbook of European Legal Studies alates 1999.<br />
<strong>aasta</strong>st. Detsembri alguse seisuga on komplekteerimissummad kulutatud, mõnede<br />
arvete tasumine lükkub 2006.<strong>aasta</strong>sse.<br />
<strong>Euroopa</strong> Komisjoni EL infokeskus, mis sulges oma uksed 1. jaanuarist <strong>2005.</strong>a., andis<br />
Riigikantselei EL teabekeskusele muude varade hulgas üle ka oma teavikute ja<br />
jaotusmaterjalide kogu, mis teabekeskusest suunati RR EL infokeskusele<br />
läbivaatamiseks ja oma kogu täiendamiseks. De visu ja nimestiku põhjal (ligi tuhat<br />
trükist) tehti dubletsuse kontroll ja kogu täiendamiseks valiti 37 nimetust, sealhulgas<br />
<strong>Euroopa</strong> Komisjoni väljaandeid ja teaduspublikatsioone. Trükised vaadatakse läbi ka<br />
RR kogude täiendamise eesmärgil, mittevajalikud suunatakse Hoiuraamatukokku.<br />
6
2.2. <strong>Eesti</strong> teavikud<br />
Kogude komplekteerimisel on <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l proportsioonist väljas ehk üle on kulutatud<br />
<strong>Eesti</strong>s ilmunud perioodikale arvestatud summa, kuna sellest <strong>aasta</strong>st arvestatakse sellelt<br />
realt kõigi jätk- ja komplektperioodika väljaannete tellimus. Tegemist ei ole küll<br />
suurte summadega, kuid jätkperioodika väljaannete komplekteerimist on suhtelist<br />
keeruline ette näha ning kuidas see rahalise arvestuse puhul tegevusi paremini aitab<br />
planeerida, on ilmselt paremini näha Kogude arenduse osakonna aruandes. Kui selline<br />
arvestus toimub järgmisel <strong>aasta</strong>l ka välisteavikute hankimisel, tuleks see<br />
komplekteerimisrahade jaotusesse viia juba <strong>aasta</strong> alguses, arvestades <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong><br />
praktilist kogemust.<br />
<strong>Eesti</strong>keelset trükist – eelkõige EL teemat kajastavat teaduskirjandust, on <strong>Eesti</strong><br />
kirjastajate vahendusel ilmunud ilmselgelt ja kurvastavalt vähe. Üldjuhul on tegemist<br />
praktilisi nõuandeid, tegevuskavasid, õppematerjale sisaldavate väljaannetega. 2004.<br />
<strong>aasta</strong> lõpul valmis ja <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> algusest jõudis lugejate käsutusse <strong>Euroopa</strong><br />
Põhiseaduse Lepingu väljaanne, seda on võimalik olnud ka huvilistele jagada. Kogu<br />
täienes 45 eestikeelse teavikuga ( 2004.a. 80 teavikut), milledest olulisemaid<br />
komplekteeriti kaks eksemplari, lisaks soovitati EL teemaliste trükiste<br />
komplekteerimist Riigikogu lugemissaalile.<br />
<strong>Eesti</strong> kirjastajatelt ilmus ka 7 venekeelset teavikut – struktuurifondide tutvustus,<br />
Äripäeva Kirjastuse käsiraamat “Spravotšnik po evrofinantsirovanija”jm.<br />
Kordumakippuvaks tõdemuseks – ainult venekeelt valdaval lugejal tuleb leppida<br />
ajakirjanduses kajastatuga, sest puudub nii teaduskirjandus kui ka teabematerjal<br />
tavakodanikule.<br />
<strong>Eesti</strong>keelse trükise kohta koostasime ja täiendame jooksvalt nimestikku kõigi<br />
teavikute kohta, mis on ilmunud alatest 1992. <strong>aasta</strong>st ja kätte saadavad EL<br />
infokeskuses, nimestikuga saab tutvuda ELIKu koduleheküljel. Elektroonilise<br />
informatsiooni kättesaadavuse laienedes on tegu “vananeva töövahendiga”, kuid<br />
temaatiliste väljaannete koostamisel (SUMMARIA EUROPENSIA) lihtsustab<br />
otsingut suurtest andmekogudest, samuti on sellise nimestiku vastu huvi tundnud<br />
uute trükiste koostajad.<br />
7
2.3. Depookogu täiendamine<br />
Depooraamatukogu täienemine aeglustub <strong>aasta</strong> <strong>aasta</strong>lt, paberkandjal trükiseid saabus<br />
infokeskusesse 246 nimetust, sellest eestikeelseid väljaandeid 38 nimetust. <strong>Euroopa</strong><br />
Komisjoni direktoraatide poolt väljaantavatest perioodikaväljaannetest on enamus<br />
muutunud elektroonilisteks, paberkandjatel on senise 100 nimetusega kogu<br />
vähenenud 37 nimetuseni, nendest olulisem <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> Teataja L ja C seeria,<br />
<strong>Euroopa</strong> Keskpanga, EK Põllumajanduse, ettevõtluse jt.direktoraatide väljaanded.<br />
Ametliku Teataja puhul on oluline mainida, et paberkandja ja CD-ROM väljaanne on<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> seisuga ainukesed õiguslikult siduvad väljaanded.<br />
<strong>2005.</strong>a. I pool<strong>aasta</strong> jooksul saabusid Ametliku Teataja eriväljaande kõik 215 osa,<br />
seega on eestikeelsena kätte saadav kogu 1.mai 2004.a. seisuga kehtiv seadusandlus.<br />
Tasuta ja tasulisi trükiseid saab tellida teist <strong>aasta</strong>t toimiva bookshop.eu.int (koostaja<br />
Ametlike väljaannete talitus) kaudu. Kataloog sisaldab üle 6000 nimetuse uusi ja<br />
arhiivinimestikku suunatud teavikuid. <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> ilmunud väljaannetest telliti<br />
infokeskusele 10 väljaannet, nende puhul pidasime vajalikuks just paberkandjal<br />
teaviku kasutamist ning teavikuid, mida üldise jaotuskava alusel kogudele laiali ei<br />
saadetud.<br />
Oluliselt on paranenud meie teadmised <strong>Euroopa</strong> Statistikaameti koduleheküljel<br />
leiduvate materjalide kasutamise ja tutvustamise osas, seetõttu kulutati nende trükiste<br />
tellimisele sellel <strong>aasta</strong>l vähem, sealhulgas saabusid mitmed statistika <strong>aasta</strong>raamatud<br />
infokeskusele ka tasuta.<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> väljaannete saajate nimekirja lülitati käesoleval <strong>aasta</strong>l ka Europe Direct<br />
infopunktid, seega saabub Rahvusraamatukokku (kuna EuropeDirect infopunkt asub<br />
RR-s) täiendav eksemplar EUR-OPi väljaandeid. Nende kõigi eksempalride<br />
suunamine fondi ja kajastamine andmebaasides pole otstarbekas, sest lugejahuvist<br />
lähtudes piisab ühest, depooraamatukogule saadetud eksemplarist. Seetõttu tuleb<br />
saabuvate trükiste suunamisel eri kogudesse (EL infokeskus, Riigikogu lugemissaal,<br />
arhiivkogu) toimida paindlikult, vajadusel jagada liigsed eksemplarid teistele<br />
raamatukogudele või huvilistele kohapeal.<br />
1. jaanuarist tõusiski päevakorda erinevate jaotusmaterjalide vahendamine<br />
külastajatele, kuna selle ülesande senine täitja (“Roosikrantsi” infokeskus) sulges<br />
uksed. EL-i tutvustavate trükiste jaotamine ja vahendamine on infokeskuse<br />
teavitustöös seetõttu omandanud tähtsama osa.<br />
8
2.4. Perioodika tellimine<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> õiguse, poliitika, sotsiaalküsimusi jne.kästlevaid ajakirju on tellitud 15<br />
erinevat nimetust, <strong>2005.</strong><strong>aasta</strong>l lisandus samal <strong>aasta</strong>l ilmumist alustanud väljaanne<br />
“European Constitutional Law Review” - väljaandja Jean Monnet Keskus,<br />
Amsterdami Ülikooli Humanitaar- ja poliitikateaduste osakond ning<br />
HOGENDORPcentre for European Constitutional Studies. 8 ajakirja puhul on<br />
tagatud juurdepääs elektroonilisele versioonile, samuti on käesolevast <strong>aasta</strong>st<br />
võimalik lugeda elektrooniliselt ajalehte “European Voice”.<br />
Ajakirjade kasutamine lugemissaalis on küllaltki aktiivne, lisaks Riigikogu liikmete,<br />
fraktsioonide ja komisjonide nõunike laenutustele, kasutavad oma töös <strong>Euroopa</strong><br />
<strong>Liidu</strong> teemat käsitlevaid ajakirju Õiguskantsleri büroo ja Justiitsministeerium.<br />
Teadusajakirjade tellimissummad <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>ks olid planeeritud lähtuvalt dollarikursi<br />
võimalikust muutusest ning ülekulusid ei tekkinud. Järgmise <strong>aasta</strong> tellimus uusi<br />
nimetusi ei sisalda, rohkem peame tähelepanu pöörama kahel viimasel <strong>aasta</strong>l juurde<br />
hangitud uute nimetuste tutvustamisele.<br />
<strong>Infokeskus</strong>e ajakirjade temaatiline ja alfabeetiline nimestik on kajastatud ELIKu<br />
koduleheküljel, edasiarendusena võiks ajakirjade internetiversioonidele juurdepääs<br />
olla avatud samalt leheküljelt. <strong>Euroopa</strong> Komisjoni direktoraatide perioodika<br />
väljaanded on samuti koondatud ELIKu koduleheküljel ühtsesse nimekirja, milledest<br />
80% le on tagatud juurdepääs internetis.<br />
2.5. Andmebaasid<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> teemat kajastavatest tasulistest andmebaasidest on endiselt ainukeseks<br />
arvestatavaks ProQuesti toode European Sources Online (ESO), mis annab vastuseid<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> ajaloo, poliitika, seadusandluse kohta, kajastades uudiseid, aruandeid,<br />
refereeringuid uutest trükistest, artiklitest, statistikast jne. Juurdepääs on tagatud 5<br />
arvutikohalt, millest üks on avatud Riigikogu lugemissaalis, 2 Europe Direct<br />
infopunktis. Kasutus oli eelmise <strong>aasta</strong>ga võrreldes veidi väiksem (380 päringut<br />
2004.<strong>aasta</strong>l 395) , kuid teemaotsingute puhul on materjali kogus ammendav ja<br />
päevakajaline. Andmebaasist on abi komplekteerimisotsuste tegemisel, kus materjalile<br />
on lisatud põhjalik refereering ja soovitus.<br />
9
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> ajalugu, alg<strong>aasta</strong>te dokumente jm. seni internetis mitte avaldatud<br />
materjale koondab oma leheküljel Pittsburgi Ülikool: Archive of European Integration<br />
(AEI) http://aei.pitt.edu . Kogutakse kahte tüüpi materjale: sõltumatuid uuringuid ja<br />
<strong>Euroopa</strong> institutsioonide dokumentidest nagu juba eespool mainitud seni avaldamata<br />
materjale (näit. SEC dokumendid, <strong>Euroopa</strong> Parlamendi, <strong>Euroopa</strong> Kohtu materjalid).<br />
Andmebaasi koostaja sai ka EIA auhinna.<br />
2.6. Inventuur<br />
<strong>2005.</strong>a. viidi inventuur läbi EL infokeskusesse 2002., 1996. ja 1995. <strong>aasta</strong>l<br />
deponeeritud trükiste kohta.<br />
2002. <strong>aasta</strong>l saabunud 419st trükisest on kohal kõik, 1995., 1996. <strong>aasta</strong> trükistest ei<br />
leitud vastavalt 26 (498st 1995. <strong>aasta</strong>l deponeeritud nimetusest) ja 14 (610st 1996.a.<br />
nimetusest). Suure osa puuduvate trükiste kohta ei leia informatsiooni EL<br />
infokeskuse lugemissaali trükiste kohta kuni 1999.a. koostatud kaartkataloogist, jääb<br />
selgusetuks, kas nad 1998.a. uutesse ruumidesse kolimisel üldse kohale jõudsid ja uue<br />
kohaviida said?!<br />
<strong>2005.</strong>a. viidi läbi osakonna perioodika väljaannete osaline inventuur, eesmärgiga<br />
vabastada hoidlaruumi trükistele, milllede ümbersuunamine pole otstarbekohane<br />
(erialaperioodika, KOM-dokumendid jne.). Mitu nimetust, mida enam paberkandjal ei<br />
ilmu, suunati <strong>Eesti</strong> Hoiuraamatukokku: Opinion of Economic and Social Committee<br />
<strong>aasta</strong>test 1992-2003; Opinion of the Committee of Regions (1992-2003) , Bulletin<br />
Quotidien Europe (1996-2003). 34 nimetust dublette, sisult vähemtähtsaid trükiseid<br />
suunati põhikogusse. Perioodikaväljaannete hulgast suunati mahakandmisele<br />
nimetused, mida oli EL kogusse saabunud 1-2 juhuslikku numbrit mõnest<br />
<strong>aasta</strong>käigust.<br />
Kokkuvõttes võib öelda, et püüame oma kogu kujundamisel tõsta kvaliteeti, sellel<br />
<strong>aasta</strong>l lisandunud teadusväljaannete arv on selle töö tulemus. Lugejateeninduse<br />
seisukohalt näitab iga RVL-i, Riigikogu, riigiasutuste poolt tehtud laenutused, et<br />
oleme <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> õigust, majandust, poliitikat käsitlevate trükiste koguna üks<br />
olulisemaid <strong>Eesti</strong>s. 2006. <strong>aasta</strong> komplekteerimissummad võiksid jääda samale<br />
tasemele käesoleva <strong>aasta</strong>ga, siis ei pea komplekteerimisotsuseid tegema kiirustades.<br />
10
3. INFO- JA RAAMATUKOGUTEENUSED<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>st viisime teenindusse sisse muudatuse: likvideeriti euroinfo telefoni<br />
assistentide kohad, kogu teenindus hakkas toimuma infokeskuse ruumides<br />
(lugemissaal, tööruumid) 6 teenindajaga. Sellise arvu töötajatega oli võimalik<br />
euroinfo telefoni numbri avamine tööpäevadel kella 10-17ni, lugemissaalis<br />
teenindame endistel aegadel: tööpäevadel 10-18ni, laupäeval 12-19ni. Juba 2004.<br />
<strong>aasta</strong>l lõpetasime ebaotstarbeka, eelkõige kuluka, eurotelefoni automaatvastaja<br />
kasutamise. Sellisest töökorraldusest lähtudes tuleb tõdeda, et infospetsialistide<br />
teeninduskoormus nädalas kasvas tunduvalt, nii et tunnustada tuleb <strong>aasta</strong>ks<br />
planeeeritud muude tegevuste korrektset täitmist.<br />
EL lugemissaali poole pöördus <strong>2005.</strong>a. 3876 inimest (ligilähedane eelmise <strong>aasta</strong><br />
pöördumistega), samasse suurusjärku jääb ka esitatud päringute arv -2407, oluliselt on<br />
kasvanud e-posti (elik@nlib.ee ja RR e-päringud) teel esitatud päringute arv: 481.<br />
Kontakti võimalusi ehk e-posti aadresse meie poole pöördumiseks on sellel <strong>aasta</strong>l<br />
poole vähem! Eelmise <strong>aasta</strong> e-päringute koguarv oli 377, ELIKu poole pöörduti kahe<br />
e-posti aadressi info@eurotelefon.ee, elik@nlib.ee ja lisaks euroinfo telefoni kontakti<br />
ning <strong>Rahvusraamatukogu</strong> e-päringute lingi kaudu. Lugemissaali telefoni teel<br />
pöördujate arv on jäänud samaks: 533 pöördumist.<br />
Europe Direct infopunkti külastas kuus keskmiselt 30 inimest.<br />
3.1. Päringud<br />
Kõigi infokanalite (lugemissaalis suuliselt, telefonid 630 7330, tasuta euroinfo<br />
telefon 800 3330, e-post elik@nlib.ee, RR e-teenuste kaudu ) kaudu pöördus<br />
infokeskuse poole 4884 inimest , kes esitasid 3642 küsimust.<br />
Kui 2004. <strong>aasta</strong> numbrid näitasid nö. elava huvi möödumist EL teemade vastu, siis<br />
käesoleval <strong>aasta</strong>l saame <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>ga seoses rääkida jätkuvast stabiilsest huvist .<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> õigus, poliitika, areng jne. on ülikoolide programmides, dokumentideõigusaktide<br />
kasutamine ametnike igapäevatöös vältimatu, vähenenud pole avalikkuse<br />
üldhuvi ja EL institusioonidesse tööle soovijate küsimused.<br />
Lugejate staatuse kohta ei ole meil väga täpset hinnangut võimalik anda, aga<br />
infokeskuse külastajatest põhiosa moodustavad üliõpilased, magistrandid ja<br />
11
doktorandid ning õppejõud, helistajate ja e-posti teel pöördujatest on esikohal<br />
riigiametnikud, erasektor – ettevõtjad, mittetulundusühingud, jne.<br />
Põhilised lugejate kategooriad:<br />
Üliõpilased, õppejõud, magistrandid 954<br />
Erasektor 298<br />
Riigiasutused 234<br />
Riigikogu 69<br />
Pensionärid 48<br />
Ajakirjanikud 15<br />
Määratlemata 722<br />
Pensionäride vähest huvi hetkel saab ilmselt seletada olukorraga, et <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>ga<br />
lõplik liitumine otseselt nende elukorraldust, -standardit halvemaks ei muutnud,<br />
mistõttu lisainformatsiooni ei vajata. Euro- le üleminek on järgmiseks olulisemaks<br />
etapiks infovahendamisel vanematele inimestele.<br />
Lugemissaalis on lugejate käsutuses EL infokeskuse kogust kõige uuem materjal,<br />
hoidlasse on paigutatud KOM-dokumentide kogu, EK direktoraatide jätkväljaanded,<br />
avariiulitel on erialaperioodika 3 viimast <strong>aasta</strong>käiku, kõik eestikeelsed materjalid.<br />
Põhihoidlasse on suunatud dublette ning vähemkasutatud materjale.<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l vähendasime <strong>Eesti</strong> ajakirjanduse baasil tehtavate infomappide nimekirja:<br />
teemadest jäid olulisemad – euro, struktuurifondid, sotsiaalpoliitika, põllumajanduse<br />
küsimused (suhkur!). 2006. <strong>aasta</strong>st lõpetame infomappide koostamise, sest ISE<br />
andmebaas kajastab EL teemat piisava põhjalikkusega. Jätkame <strong>Eesti</strong>st valitud EP<br />
saadikute kirjutiste, sõnavõttude infomapi koostamist. Mitmetel saadikutel on oma<br />
kodulehekülg, kuid kõik artiklid ja esinemised seal kajastatud pole.<br />
Kolmandiku lugejaid võime liigitada kategooriasse “iseseisvad”, kes on teinud<br />
otsingu elektronkataloogides ja pöörduvad infokeskuse poole konkreetse<br />
trükise/trükiste lugemiseks.<br />
2407 lugejat on esitanud päringu, mis üldjuhul käsitleb laiemat teemat: näiteks<br />
“<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> institutsioonide mõju <strong>Eesti</strong>le”, “Avalikule teabele juurdepääsu<br />
reguleerimine “, “EL ja GMO”, “<strong>Eesti</strong> poliitikud ja ametnikud EL institutsioonides”<br />
jne. Aktiivselt on uuritud Lissaboni strateegiat, <strong>Euroopa</strong> lipu teemat, struktuurifondide<br />
võimalusi, riikide sotsiaalsete garantiide võrdlust, teenuste, töötajate vaba liikumist,<br />
12
Põhiseaduse lepingu tekste jne. Viimasel ajal on inimesed hakanud pöörduma abi<br />
saamiseks teistes EL riikides tekkinud probleemidega : tervisekaardid, haiguslehtede<br />
väljamaksmine, maksustamine, äriühingutega seotud küsimused jne. Nende<br />
probleemide puhul on oluliseks abiks meie kontaktid erinevate ministeeriumide ja<br />
nende allasutuste spetsialistidega, üldjuhul vahendame pöörduja küsimuse, et<br />
vajadusel kasutada saabuvat vastust küsimuste-vastuste andmebaasis.<br />
Tähtsamad teemad:<br />
Infoallikad<br />
264 10,6% päringutest<br />
<strong>Euroopa</strong> Liit: üldküsimused 245 10,1% päringutest<br />
EL ja <strong>Eesti</strong> 164 7 %<br />
Töötajate, isikute vaba liikumine 116 4,9%<br />
Vt. Lisa 3 Statistika<br />
Dokumendi otsingutel vajatakse konsultatsioone direktiivide harmoneerimise kohta<br />
<strong>Eesti</strong> õigusaktidesse, informatsiooni liitumishetkeks vastuvõetud õigusaktide kohta,<br />
eestikeelsete tekstide leidmise kohta jne. Dokumendiotsinguid on tehtud üle 100,<br />
eelkõige andmebaasidest EURLex, Prelex. 1. jaanuarist 2005 ei täiendata enam seni<br />
aktiivses kasutuses olnud tasulist andmebaasi CELEX, kõik olulisemad funktsioonid<br />
CELEXi ja endise EURLex andmebaasist on ühendatud uude EURLex andmebaasi,<br />
kus pärast 1. maid 2004.a. suurem osa dokumentidest on tõlgitud eesti keelde.<br />
Järgmiseks sammuks on õigusakte sisaldavate andmebaaside koostamisel seni NAT-<br />
LEXiks, nüüd N-Lexiks nimetatud andmebaasi (A common gateway to national law)<br />
käivitamine, millest saab otsida kõigi liikmesriikide õigusakte, loodetavasti ka nende<br />
seost EL direktiividega. EL õigusaktide otsingul ei kasutata enam <strong>Eesti</strong> Õiguskeele<br />
Keskuse andmebaasi, sellelt koduleheküljelt on intensiivsemalt kasutusel EL ja<br />
<strong>Eesti</strong> õigusterminoloogia sõnaraamat.<br />
3.2 Infotooted<br />
EL infokeskuse infospetsialistid teevad kaastööd PIKi toimetamisel ilmuvasse<br />
SUMMARIA SOCIALIA ja SUMMARIA JURIDICA väljaannetesse (refereeringuid<br />
on valminud 20, teostajateks K. Volt, M. Palts, Õ. Mets, A.Kasvand, A. Verro).<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l ilmus EL teemadel 4 mahukat SUMMARIA EUROPENSIA väljaannet<br />
koostajad: L.Võhandu, A. Kasvand, M. Palts, A. Verro. Käsitletud teemad: <strong>Euroopa</strong><br />
13
<strong>Liidu</strong> laienemine pärast 2004.a., EL sotsiaalpoliitika, <strong>Euroopa</strong> ühisraha euro<br />
ning <strong>Euroopa</strong> Liit ja föderalism.<br />
Järgmise <strong>aasta</strong> teemad puudutavad <strong>Euroopa</strong> kohtuid, põllumajandust, ombudsmani<br />
jne.<br />
3.3. Kodulehekülg<br />
EL alast informatsiooni vahendavad väga mitmed EL spetsiifiliste valdkondadega<br />
seotud asutused (noorsootöö, tarbijakaitse, siseturuküsimused jne.). Erialastest<br />
teavitajatest koostas L.Võhandu ettekande V <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> infofoorumil <strong>Eesti</strong>s<br />
pealkirja all “Kodanikele suunatud EL teabe- ja nõuandeteenistused”, ettekande<br />
kokkuvõte ilmub ajakirja “Raamatukogu” 2006.a.esimeses numbris. EL infokeskus on<br />
seadnud eesmärgiks universaalse sisuga kodulehekülje koostamise, kust vastuseid<br />
leiab kõigi EL teavitajate, dokumentide kohta, kuid ka lihtsatele küsimustele,<br />
näiteks: Kui suur on 25 EL riigi pindala kokku? Eriti oluliseks peame küsimustevastuste<br />
andmebaasi pidevat täiendamist.<br />
Uue kodulehekülje avamisel pidasime vajalikuks sellele statistikamootori käivitamist,<br />
mis internetistumisega seoses annaks meile informatsiooni koduleheküljel liikunud<br />
inimeste huvidest, arvust, kontaktidest jne.<br />
Aktiivsetel kuudel on külastajaid kuni 20 tuhat, nendest püsikülastajaid 11 tuhat.<br />
Ülevaate saame peamistest lehekülgedest, mille kaudu sisenemine on toimunud:<br />
avaleht (üle 50000 sisenemise), uudised (12 tuhat), küsimuste-vastuste andmebaas (11<br />
tuhat). Populaarsematest lehekülgedest saame loetleda lisaks eelpoolnimetatutele:<br />
seadusandlus, sisukaart, <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> infokeskuse tutvustus, “hea teada”, euroinfo<br />
telefon jne.<br />
Kodulehekülje kiirema toimimise eesmärgil kustutasime leheküljelt varasemate<br />
<strong>aasta</strong>te (2000-2002) uudised, k.a. lõpust hakkame kasutama uudiste arhiivi jooksvat<br />
kustutust, kuna oluliste teemade kohta saab tagasiulatuvalt informatsiooni ISE<br />
andmebaasist.<br />
Mõelda tuleks küsimuste-vastuste andmebaasi arhiivi loomisele, sest otstarbekas pole<br />
kõikide materjalide täiendamine, aga ka mitte kustutamine.<br />
2006. <strong>aasta</strong>l naaseb euroinfo telefoni projektijuhi kohale Õnne Mets ja sellest<br />
lähtuvalt oleks väga oluline, et Merle Tõniste saaks täie koormusega pühenduda<br />
kodulehekülje arendamisele, sellega seotud tegevustele: uudiste kajastamine, KV<br />
14
andmebaasi täiendamine, euroinfo telefoni päevade tähtsamate probleemide<br />
vahendamine, koostöö RR teemavärvaga jne.<br />
Meie kodulehekülje kujundaja on pakkunud vahendeid veelgi täpsemaks<br />
külastajauuringuks, mida võiksime läbi viia euro või mõne muu olulisema EL teema<br />
päevakorrale kerkimisega. Mõelda võiks rahaliste vahendite olemasolul automaatsele<br />
linkide kontrollile.<br />
<strong>2005.</strong>a. lubatud kodulehekülje ingliskeelne tõlge on momendil viibinud teksti<br />
toimetamise taga, nii et plaani täitmine viibib.<br />
3.4. Teabematerjali vahendamine<br />
Käesoleval <strong>aasta</strong>l oli teabematerjalide vahendajaks EL infokeskus, vähesel määral<br />
<strong>Euroopa</strong> Parlamendi Tallinna infobüroo, maikuust lisandus Europe Direct infopunkt.<br />
EL infokeskus ja Europe Direct infopunkti jaotusmaterjalide nimetuste arv ulatub<br />
150ni: <strong>Euroopa</strong> Kolledzi loengute vihkuid 29 nimetust, erinevaid brosüüre 25<br />
nimetust, lisaks infovoldikud, infolehed. Kuid paljud nimetused on pärast <strong>Eesti</strong><br />
liitumist kasutatavad ainult osaliselt, sest informatsioon on vananenud ja vajab<br />
täiendamist. Uuemate materjalidega oleme varustanud nii üksikhuvilisi, statsionaarsed<br />
materjalide väljapanekud on 3-s RRi punktis: EL infokeskuse lugemissaalis,<br />
EuropeDirect infopunktis ning ajalehtede ja internetisaali stendil.<br />
Suuremas koguses on trükiseid jaotatud õppeasutustele koolituse läbiviimiseks:<br />
Sisekaitseakadeemiale - üle 50ne nimetuse, Audentese Ülikoolile 15 nimetust,<br />
Viljandi Noortekeskusele 17 nimetust, Tallinna Keskraamatukogule 15 nimetust jt.,<br />
suuremal arvul jaotati materjale Tammsaare pargis <strong>Euroopa</strong> päeval, noortemessil<br />
Teeviit ja Raamatulaadal <strong>Rahvusraamatukogu</strong>s.<br />
Aktiivsemad EL teemast huvituvad inimesed on saanud kaasa <strong>Euroopa</strong> Põhiseaduse<br />
Lepingu eestikeelse väljaande, neid on jagatud üle 200 eksemplari, samuti nimetatud<br />
lepingut selgitavaid väljaandeid (“50 küsimust ja vastust <strong>Euroopa</strong> Põhiseaduse<br />
lepingu kohta”, “<strong>Euroopa</strong> põhiseadusleping: kodanike õigused ja osalusdemokraatia”,<br />
“10 küsimust <strong>Euroopa</strong> Põhiseaduse lepingu kohta”) jne.<br />
Probleemiks võib aga hoopis kujuneda jaotusmaterjalide ladustamine, praegu oleme<br />
maksimaalselt kasutanud ELIKu hoidlaruumi, samas oleme kaasüürilisteks PIKi ja<br />
laenuosakonna hoidlates, mis kahjuks ei ole kõige mugavam, seetõttu on oluline<br />
materjalide võimalikult kiire jaotamine. EL infokeskus koostab uutest trükistest<br />
15
nimekirja, millega saab tutvuda meie koduleheküljel ja neid siis ka vastavalt tellida.<br />
Europe Direct on sellise nimekirja koostanud infopunktis olevatest materjalidest.<br />
EL infokeskus korraldab <strong>aasta</strong>s ühe temaatilise raamatu- ja dokumendinäituse<br />
Riigikogu lugemisaali fuajees – k.a. näitus oli pühendatud eurole, paralleelselt valmis<br />
“SUMMARIA EUROPEANSIA” nr. 3 “<strong>Euroopa</strong> ühisraha euro”.<br />
Suurem arv trükiseid olid näitusel “Maailm <strong>Eesti</strong>sse” ning Sotsiaalteadlaste<br />
konverentsil.<br />
<strong>Eesti</strong> Panga plaanides on korraldada eurole üleminekuga seoses rändnäitus rahast,<br />
selle võiks läbi viia ühe sihtkohana ka RR-s, millele saaksime lisada juba<br />
ettevalmistatud raamatunäituse.<br />
Iga nädal uuendatakse raamatute väljapanekut osakonna uudiskirjanduse riiulitel,<br />
ELIKusse saabuvate raamatute annoteeritud nimestikku koostab Aigi Kasvand. <strong>2005.</strong><br />
<strong>aasta</strong>l ilmus 11 numbrit, nendes saab ülevaate kõigist <strong>Eesti</strong>s ja eesti keeles väljaantud<br />
<strong>Euroopa</strong> Komisjoni väljaannetest, võõrkeelsest teaduskirjandusest ja uutest<br />
ajakirjanumbritest. Vastavalt kontaktide soovidele saadetakse nimekirjad<br />
paberkandjal, e-posti teel või külastavad huvilised regulaarselt EL infokeskuse<br />
kodulehekülje uudiseid. Uudiskirjanduse nimestik on kättesaadav RR-i<br />
võrguväljaannete nimekirjas.<br />
EL infokeskuse tutuvustamiseks koostasime käesoleval <strong>aasta</strong>l järjehoidja, mille sisu<br />
pani kokku Õ. Mets, momendil ootab pisitrükis teostust Avalike suhete osakonnas.<br />
Valmistasime ette uue voldiku materjali, kuid selle valmimine vajab veel sisu osas<br />
täpsustamist, loodame voldiku trükki anda 2006. <strong>aasta</strong> alguses.<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> infokeskuse materjalidest on õppijatel ja õppejõududel võimalus<br />
valmistada tasuta koopiaid 20 lehe ulatuses päevas, seda on kasutatud ligi 10 100<br />
lehe ulatuses. Tasulisi koopiaid on valmistatud 1144 krooni eest.<br />
16
4. LUGEJAKOOLITUS<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> infokeskuse töötajad on esinenud loengute ja ettekannetega 10 korral,<br />
sellest EL dokumentatsiooni, andmebaase, statistikat käsitlevaid loenguid on peetud<br />
30 akadeemilist tundi. <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l jätkus koostöö ATAK –iga EL andmebaaside<br />
koolituse läbiviimiseks, järgmisest <strong>aasta</strong>st võtab Avaliku Teenistuse Arendus- ja<br />
Koolituskeskuse ülesanded üle Sisekaitseakadeemia, nendega uusi lepinguid sõlmitud<br />
pole.<br />
EL andmebaase ja dokumente tutvustatakse igal <strong>aasta</strong>l Viljandi Kultuuriakadeemia<br />
üliõpilastele, eriti oluline on see praktikantidele, kes EL infokeskuses<br />
praktikaülesandeid täidavad.<br />
Uueks võimaluseks on EL andmebaaside koolituse läbiviimine RR i Teadus-<br />
Arenduskeksuse (TAK) ettevalmistatud koolituskavade alusel. Detsembris oli<br />
esimesel EL andmebaaside koolitusel 12 inimest, saadud on esimesed kogemused töö<br />
parandamiseks. <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> teemalise koolituse saab jagada erinevatesse<br />
raskuskategooriatesse: <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> ABC, <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> dokumendid, <strong>Euroopa</strong><br />
<strong>Liidu</strong> andmebaasid temaatiliselt, EL õiguse andmebaasid, EL statistika. Nendest<br />
jaotustest lähtuvalt võiks koostada järgmise <strong>aasta</strong> koolituskava. EL alane koolitamine<br />
peab toimuma koostöös Europe Direct infopunktiga, kelle esmaseks ülesandeks on<br />
<strong>Euroopa</strong> Liitu tutvustavate loengutega esinemine (eelpool nimetatud teemadest<br />
olulisemad EL ABC, ELi tutvustavad andmebaasid), arvestades nende sihtrühmana<br />
avalikkust - õpilased, pensionärid, muukeelne elanikkond.<br />
EL statistika teema käsitlemisel on meile toeks <strong>Eesti</strong> Statistikaamet.<br />
<strong>Eesti</strong> EL alase infotööga ja RR ELIKu ülesannetega käisid eelmisel <strong>aasta</strong>l tutvumas<br />
Soome struktuurifondide kohalike büroode töötajad, Läti kolleegid, Leedu<br />
<strong>Rahvusraamatukogu</strong> infotöötajad, loenguid on peetud Rootsi üliõpilastele, Poola<br />
Europe Direct infopunktide töötajatele, kooliõpilastele Tallinnast ja Harjumaalt.<br />
Europe Direct on korraldanud 2 infopäeva: <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s töötamisest (novembris) ja<br />
õppimisvõimalusest (detsembris).<br />
17
5. KOOSTÖÖ<br />
Partnerlepingud on EL infokeskusel sõlmitud Tallinna Avatud Noortekeskusega,<br />
noorteportaali Eurodesk töötajatega, ühiseid tegevusi planeeriti ja viidi läbi koos<br />
<strong>Euroopa</strong> Parlamendi Tallinna infobürooga.<br />
Euroinfo telefoni number on avaldatud eures.ee, eurodesk.ee, e-riik jt. portaalides.<br />
EL infokeskus on <strong>Euroopa</strong> Informatsiooni Assotsiatsiooni liige, tänu millele saame<br />
soodustusi seminaridel osalemiseks, regulaarselt toimub infotöötajatele suunatud<br />
teavitus uudistest seoses muutustega EL dokumentatsioonis – uutest<br />
andembaaasidest, tegutsemisdokumentidest jne.<br />
6. KOKKUVÕTE<br />
EL infokeskusele langes käesoleval <strong>aasta</strong>l vastutusrikas ülesanne Põhja-<strong>Eesti</strong><br />
piirkonna varustamisel EL alase adekvaatse teabega, sest 1. jaanuarist sulges uksed<br />
<strong>Euroopa</strong> Komisjoni EL infokeskus. RR EL infokeskus on püüdnud maksimaalselt<br />
täita tegevuskavast lähtuvaid ülesandeid, tutvustades EL infokeskuse teenuseid,<br />
pidades loenguid EL dokumentidest ja õiguse andmebaasidest, koondades olulist ja<br />
huvitavat informatsiooni EL infokeskuse koduleheküljele, vastates helistajate<br />
küsimustele euroinfo telefonil igapäevaselt ja infopäevadel.<br />
Väljakutseks kujunes osalemine <strong>Euroopa</strong> Komisjoni projektikonkursil Europe Direct<br />
infopunkti avamiseks. Minu arvates on probleemiks osutunud see, et infopunkti poolt<br />
planeeritud tööülesannete maht on suurem kui selleks kasutatav tööjõuresurss, mida<br />
<strong>Rahvusraamatukogu</strong>l on võimalik rahastada. <strong>Euroopa</strong> Komisjoni poolt planeeritu on<br />
kantud küll soovist tuua <strong>Euroopa</strong> Liit tavakodanikule lähemale, kuid tundub, et seda<br />
oleks võimalik olnud teha ka lihtsamalt – suurendades EL infokeskuse eelarvet ja<br />
täiendades tööülesandeid senises lepingus.<br />
<strong>2005.</strong>a. paranesid töötingimused: teostati remont kahes tööruumis, valmistati mööbel,<br />
uuendati valgustus.<br />
18
Tegevused 2006. <strong>aasta</strong>l<br />
Kodulehekülje arendamine<br />
Eurole üleminekuga seotud üritustele kaasaaitamine<br />
Koostöö EL teavitajatega <strong>Eesti</strong>s<br />
EL dokumentide, andmebaaside jne. koolitusmaterjalide arendamine<br />
1993, 1994, 2003 deponeeritud teavikute inventuur<br />
09.jaanuar 2006<br />
Anu Nestor<br />
EL infokeskuse juhataja<br />
19
Lisa 1<br />
EUROOPA LIIDU INFOKESKUSE POOLT LÄBIVIIDUD KOOLITUSED<br />
1. <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> sotsiaalpoliitika infoallikad 3 akt<br />
Kellele: TPÜ üliõpilased<br />
Toimumiskoht: RR, 16. veebruar<br />
Lektor: A.Nestor<br />
2. <strong>Euroopa</strong> Palramendi andmebaasid, dokumendid 4 akt<br />
Kellele: ELIK, PIK töötajad<br />
Toimumiskoht: RR<br />
Lektorid: A.Verro, L.Võhandu, A. Nestor<br />
3. EL infokeskus ja EL andmebaasid 3 akt<br />
Kellele: Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased<br />
Toimumiskoht: RR, 7. märts, 21. märts<br />
Lektorid A. Verro, A. Nestor<br />
4. EL dokumendid ja andmebaasid 2, 5 akt<br />
Kellele: Riigiametnikud<br />
Toimumiskoht : ATAK, 17. märts<br />
Lektor: A.Nestor<br />
5. Noorte võimalused <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s 1, 5 akt<br />
Kellele: Juhkentali Gümnaasiumi õpilased<br />
Toimumiskoht: RR, 18.mai<br />
Lektor: M. Palts<br />
6. European Sources Online andmebaasi tutvustus 0,5 akt<br />
Kellele: RR teenindajad<br />
Toimumiskoht: RR, 02. mai<br />
Lektor: A. Kasvand<br />
7. EL andmebaasid, dokumentatsioon 6 akt<br />
Kellele: Hansapanga töötajad<br />
Toimumiskoht: RR, 29., 30. september<br />
Lektor: A. Nestor<br />
8. EL andmebaasid, dokumentatsioon 6 akt<br />
Kellele: Riigiametnikud<br />
Toimumiskoht: Rahandusministeerium, ATAK, RR, 7.okt., 21.okt., 28. nov.<br />
Lektor: A. Nestor<br />
9. EL andmebaasid, dokumendid, statistika 3 akt<br />
Kellele: Riigiametnikud,<br />
Toimumiskoht: RR, 1. detesmber<br />
Lektorid: A. Nestor, M. Palts<br />
20
Lisa 2<br />
EL INFOKESKUSE TÖÖTAJATE OSALEMINE KOOLITUSTEL,<br />
SEMINARIDEL, KONVERENTSIDEL<br />
<strong>Eesti</strong>s:<br />
1. Uus rollijaotus <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s – kas rohkem võimalusi kodanikele?<br />
28.jaanuar<br />
Korraldaja: Avatud <strong>Eesti</strong> fond<br />
Osales: M. Tõniste<br />
2. <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> dokumendihaldus, 18. veebruar<br />
Korraldaja: ELIK, lektor U. Särekanno (EL sekretariaat)<br />
Osales: ELIK, PIKi töötajad<br />
3. <strong>Euroopa</strong> Parlament ja Põhiseaduslik Leping, 4. märts<br />
Korraldaja: <strong>Euroopa</strong> Parlamendi Tallinna infobüroo<br />
Osales: M. Tõniste, A.Nestor, A.Kasvand, M.Palts, A.Verro, L.Võhandu<br />
4. <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> Põhiseaduse riigiõiguslikke probleeme, 10. märts<br />
Korrladaja: <strong>Eesti</strong> Juristide Liit<br />
Osales: M. Tõniste, A. Kasvand, M. Palts<br />
5. RR andmebaasid 13., 18., 21.04., 02.05<br />
Korraldaja: RR<br />
Osales: ELIK<br />
6. Eurostati andmebaasid, 10. mai<br />
Korraldaja: ELIK, lektor <strong>Eesti</strong> Statistikaametist<br />
Osales: ELIK, PIKi töötajad<br />
7. Edukas klienditeenindus <strong>Rahvusraamatukogu</strong>s, 11.-12. mai<br />
Korraldaja: RR<br />
Osales: L. Võhandu, M. Palts, A.Kasvand, A.Verro<br />
8. Põhiseaduse lepingu ratifitseerimine <strong>Eesti</strong>s<br />
Euro kasutuselevõtu ettevalmistused <strong>Eesti</strong>s 06.juuni<br />
Korraldaja: EDIR (infopunkti avamisloengud)<br />
Osales: ELIK, PIKi töötajad<br />
9. Valmistumine <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> värbamiskonkurssidel osalemiseks, 16.-17. juuni<br />
Korraldaja: ATAK<br />
Osales: L.Võhandu<br />
10. EL teavitajate koolituspäev, 16.september<br />
Korraldaja: Riigikantselei EL teabekeskus<br />
Osales: A. Nestor, M. Tõniste, L.Võhandu<br />
21
11. Sissejuhatus standardimisse, 29.september<br />
Korraldaja: <strong>Eesti</strong> Standardikeskus<br />
Osales: M. Tõniste, L.Võhandu, M. Palts<br />
12. Tõõjõu vaba liikumine <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s, 31. oktoober<br />
Korraldaja: EDIR<br />
Osales: A.Kasvand, L.Võhandu<br />
13. <strong>Euroopa</strong> Põhiseaduse lepingu ratifitseerimine: mõjud rahvusriikidele, 3-<br />
4.november<br />
Korraldaja:<br />
Osales: A. Kasvand<br />
14. V <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> infofoorum, 7. november<br />
Korraldaja: <strong>Euroopa</strong> Komisjoni esindus <strong>Eesti</strong>s, <strong>Euroopa</strong> Parlamendi Tallinna<br />
infobüroo, EL teabekeskus<br />
Osales: ELIK<br />
15. Õppimisvõimalused <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s<br />
Korraldaja: EDIR<br />
Osales: A. Kasvand, L. Võhandu<br />
16. Euro üleminekust <strong>Eesti</strong>, 19. detsember<br />
Korraldaja: ELIK, EL teabekeskus<br />
Osalevad: ELIK, PIKi töötajad<br />
17. <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> liikmesriikide majandus- ja poliitilised süsteemid, oktoober<br />
2005 – veebruar 2006<br />
Korraldaja TÜ Eurokolledz<br />
Osalejad: L. Võhandu, K. Volt<br />
VÄLISRIIKIDES<br />
18. EIA <strong>aasta</strong>konverents ja seminar<br />
Korrladaja: EIA, London, 13.-14. aprill<br />
Osales: A. Nestor<br />
19. Basic training seminar for the new Europe Direct Relays<br />
Korraldaja: <strong>Euroopa</strong> Komisjon, 29.juuni – 2. juuli<br />
Osales: L. Võhandu<br />
20. Suvekool: EL õigus, 18.august- 3. september<br />
Korraldaja: Alpachi Ülikool (Austria)<br />
Osales: L. Võhandu<br />
21. Koolitus: Infospetsialistide koolitus EL õigusest, 9.-29. oktoober<br />
Korraldaja: Asseri Instituudi <strong>Euroopa</strong> Kolledz<br />
Osales: M. Palts<br />
22
22. Seminar: Keep Ahead with European information<br />
Korraldaja: EIPA, Maastricht (Holland) , 28-29.11<br />
Osales: M. Tõniste<br />
23
EUROOPA LIIDU INFOKESKUS<br />
NÄITARVUD<br />
2005<br />
Lisa 3<br />
Fondide seis<br />
Raamatud 9440<br />
Perioodika/saabunud nimetusi 52<br />
Mikrokaardid 16 300<br />
Andmebaasid<br />
Euroinfo telefoni küsimusedvastused<br />
510<br />
Kompaktandmebaasid 58<br />
Külastajad keskuses 3876<br />
Helistajad euroinfo telefonil 1008<br />
Päringud<br />
Lugemissaalis esitatud 2407<br />
Suuliselt 1393<br />
telefoni teel 533<br />
e-post 481<br />
Euroinfo telefonil esitatud 1235<br />
Päringute esitajad lugemissaalis<br />
põhiseaduslikud institutsioonid 303<br />
üliõpilased, õpilased 954<br />
erasektor 298<br />
ajakirjanikud 15<br />
muu, määratlemata 722<br />
pensionärid 48<br />
Päringud temaatiliselt<br />
<strong>Euroopa</strong> Liit: üld 245<br />
<strong>Euroopa</strong> Liit ja <strong>Eesti</strong>: üld 164<br />
Infoallikad 246<br />
Õigus: üld 114<br />
Sotsiaalküsimused 142<br />
24
Töötajate ja isikute vaba liikumine 116<br />
EL ja <strong>Eesti</strong> majandus 48<br />
EL teabelevitajad 29<br />
Hairdus, koolitus 69<br />
Regionaalpoliitika 78<br />
Maksustamine, eelarve 55<br />
Tollid, kaupade vaba liikumine 38<br />
Liikmesriigid 61<br />
Eurostat 26<br />
Keskkond 40<br />
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika 43<br />
Majandus, rahaliit, euro 80<br />
Ettevõtlus, turism 51<br />
<strong>Euroopa</strong> Parlament 26<br />
Inimõigused, võrdõiguslikkus 31<br />
Lepingud 61<br />
Päringute esitajad euroinfo telefonil<br />
Vanemad inimesed 101<br />
Erasektor 94<br />
Üliõpilased 28<br />
Riigiasutused 66<br />
Õpilased 43<br />
Ajakirjanikud 12<br />
Muu/määratlemata 664<br />
Euroinfo telefoni päringud temaatiliselt<br />
Töötajate ja isikute vaba liikumine 117<br />
EL ja <strong>Eesti</strong> üldküsimused 76<br />
EL üldküsimused 198<br />
Ühisraha 157<br />
Majandus, ettevõtlus 72<br />
EL institutsioonid 78<br />
Infoallikad 88<br />
Koostöö justiits-ja siseasjades 22<br />
EL õigus 85<br />
Sotsiaalküsimused 33<br />
Maksud 29<br />
Liikmesriigid 25<br />
Tollid 23<br />
EL teabelevitajad 56<br />
Näitused<br />
1. Uudiskirjandus 10<br />
eksponeeritud teavikuid 450<br />
2. Dokumendi ja raamatunäitus<br />
“<strong>Euroopa</strong> ühisraha euro” 1<br />
25
Loengud<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> andmebaasid ja internetiressursid<br />
lektorid A.Nestor; A. Verro, M.Palts<br />
30 akadeemilist tundi<br />
Koopiad<br />
Tasuta 10100<br />
tasulised 1144<br />
Personal<br />
Infospetsialistid 7<br />
Kõrgharidusega 7<br />
Sh.raamatukogunduslik 6<br />
26
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> statistika<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> päringud kuude lõikes<br />
200<br />
150<br />
161<br />
122<br />
156<br />
108<br />
190 181<br />
72<br />
100<br />
50<br />
4143<br />
60 61<br />
50 64 68<br />
50<br />
54<br />
42<br />
60<br />
29<br />
2527<br />
15<br />
126 142 70<br />
38 38 40 39<br />
29<br />
38 38<br />
2834 36 32<br />
0<br />
jaan<br />
veebr<br />
märts<br />
aprill<br />
mai<br />
juuni<br />
juuli<br />
aug<br />
sept<br />
okt<br />
nov<br />
dets<br />
telefon e-post suuline
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> külastused kuude kaupa<br />
nov<br />
sept<br />
juuli<br />
mai<br />
märts<br />
jaan<br />
23<br />
76<br />
79<br />
99<br />
103<br />
130<br />
118<br />
151<br />
154<br />
162<br />
192<br />
182<br />
0 50 100 150 200 250<br />
28
2005 <strong>aasta</strong> e-post kuude kaupa<br />
32; 7% 43; 9%<br />
36; 7%<br />
60; 12%<br />
34; 7%<br />
38; 8%<br />
50; 10%<br />
29; 6%<br />
15; 3%<br />
61; 14%<br />
29; 6% 54; 11%<br />
jaan<br />
veebr<br />
märts<br />
aprill<br />
mai<br />
juuni<br />
juuli<br />
aug<br />
sept<br />
okt<br />
nov<br />
dets<br />
29
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> telefonipäringud kuude kaupa<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
41<br />
50<br />
42<br />
64<br />
68<br />
60<br />
25<br />
38 38<br />
28<br />
40 39<br />
20<br />
10<br />
0<br />
jaan<br />
veebr<br />
märts<br />
aprill<br />
mai<br />
juuni<br />
juuli<br />
aug<br />
sept<br />
okt<br />
nov<br />
dets<br />
30
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> suulised päringud kuude kaupa<br />
200<br />
180<br />
160<br />
140<br />
120<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
161<br />
122<br />
156<br />
190 181<br />
72<br />
27<br />
38<br />
108<br />
126<br />
142<br />
70<br />
jaan<br />
veebr<br />
märts<br />
aprill<br />
mai<br />
juuni<br />
juuli<br />
aug<br />
sept<br />
okt<br />
nov<br />
dets<br />
31
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> raamatute väljastamise arv kuude<br />
kaupa<br />
200<br />
180<br />
160<br />
140<br />
120<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
137<br />
160 158<br />
176<br />
161<br />
97<br />
35<br />
16<br />
129<br />
112<br />
160<br />
78<br />
jaan<br />
veebr<br />
märts<br />
aprill<br />
mai<br />
juuni<br />
juuli<br />
aug<br />
sept<br />
okt<br />
nov<br />
dets<br />
32
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> RVL laenutused kuude lõikes<br />
nov<br />
sept<br />
juuli<br />
mai<br />
märts<br />
jaan<br />
0<br />
0<br />
1<br />
1<br />
1<br />
1<br />
1<br />
2<br />
2<br />
2<br />
3<br />
4<br />
0 1 2 3 4 5<br />
33
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> küsimused kuude lõikes<br />
dets<br />
nov<br />
okt<br />
sept<br />
aug<br />
juuli<br />
juuni<br />
mai<br />
aprill<br />
märts<br />
veebr<br />
jaan<br />
67<br />
107<br />
146<br />
164<br />
188<br />
184<br />
221<br />
245<br />
245<br />
254<br />
304<br />
322<br />
0 50 100 150 200 250 300 350<br />
34
EUROOPA LIIDU INFOKESKUS<br />
EUROINFO TELEFONI<br />
<strong>2005.</strong> AASTA TEGEVUSARUANNE<br />
2006. AASTA TEGEVUSKAVA<br />
2005
SISUKORD<br />
SISSEJUHATUS 3<br />
1. ETTEVALMISTUS 4<br />
1.1. Tehniline ettevalmistus<br />
1.2. Koostöö ja perspektiiv<br />
2. TEENUSE TUTVUSTAMINE 5<br />
2.1. Televisioon<br />
2.2. Raadio<br />
2.3. Trükimeedia<br />
2.4. Internet<br />
2.5. Muud võimalused<br />
3. INFOTEENINDUS 8<br />
3.1. Infopäevad<br />
3.2. Esitatud küsimused<br />
3.3. Kasutajagrupid<br />
3.4. Küsimustele vastamine<br />
KOKKUVÕTE JA TEGEVUSED 2006. AASTAL 14<br />
36
SISSEJUHATUS<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Rahvusraamatukogu</strong> <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> infokeskuse juures 1999. <strong>aasta</strong>st tegutsemist<br />
alustanud tasuta teenust pakkuva euroinfo telefoni ülesandeks on anda vastuseid<br />
avalikkuse esitatud <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> (EL) alastele küsimustele, vajadusel konsulteerida<br />
spetsialistidega ministeeriumites ja ametiasutustes, vahendada soovi korral<br />
teabematerjale ning koguda tagasisidet avalikkuse hoiakute kohta.<br />
Käesolev aruanne käsitleb euroinfo telefoni tegevust <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l, sisaldades<br />
statistilisi näitajaid seisuga 1. jaanuar 2006.<br />
Kokkuvõte ja tegevused 2006. <strong>aasta</strong>l all käsitletakse lühidalt olulisemaid tegevusi,<br />
millest tuleks järgmine <strong>aasta</strong> juhinduda.<br />
Kuus <strong>aasta</strong>t tegutsenud euroinfo telefoni käesoleva aruande<strong>aasta</strong> infoteeninduse<br />
mahtu võib üldjoontes nimetada stabiilseks, rahulikuks, kuid pisut väiksemaks<br />
võrreldes 2004. <strong>aasta</strong>ga, mil leidsid aset mitmed olulised tähtsündmused nii <strong>Eesti</strong> kui<br />
ELi ajaloos - <strong>Eesti</strong> liitumine 1. mail, <strong>Euroopa</strong> Parlamendi uue koosseisu valimised<br />
liikmesriikides, <strong>Euroopa</strong> põhiseaduse lepingu allkirjastamine.<br />
Vaatamata väiksemale päringute arvule jagus ka sellesse <strong>aasta</strong>sse perioode, mil<br />
täheldasime helistajate arvu tõusu, eriti <strong>aasta</strong> esimesel poolel. Seda mõjutasid<br />
järgmised sündmused: euroinfo telefoni infopäevad aprillis ja novembris, <strong>Euroopa</strong><br />
Kevadpäeva ja 9. mai <strong>Euroopa</strong> päeva tähistavad üritused <strong>Eesti</strong>s, 1. mail täitunud <strong>Eesti</strong><br />
esimene <strong>aasta</strong> ELi liikmesriigina, <strong>Euroopa</strong> põhiseaduse lepingu arutelud ja<br />
referendumid liikmesriikides.<br />
Infoteeninduse eelduseks oli:<br />
- sissetöötatud tasuta telefoninumber 800 3330;<br />
- mitmekülgset infot sisaldav EL infokeskuse ehk laiemalt ELi teemaline<br />
lehekülg http://elik.nlib.ee koos mahuka ELi teemaliste küsimuste ja vastuste<br />
andmebaasiga;<br />
- koostöö minsteeriumi spetsialistidega keerulisemate päringute lahendamisel;<br />
- koostöö teiste EL teavitajatega euroinfo telefoni teenuse tutvustamisel;<br />
- EL infokeskuse vahendid ja võimalused.<br />
37
1. ETTEVALMISTUS<br />
1.1. Tehniline ettevalmistus<br />
Hea infoteeninduse eelduseks on eelkõige kasutajasõbralik, informatiivne ja<br />
hästitoimiv koduleht. Seda silmas pidades jätkati kogu <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> vältel EL<br />
infokeskuse ja euroinfo telefoni ühise kodulehe arendustöödega, mis said alguse 2004.<br />
<strong>aasta</strong> novembris.<br />
Vastavalt teemade jaotusele jätkus küsimuste ja vastuste andmebaasi uute kirjete<br />
lisamine ja olemasolevate kirjete täiendamine. 2006. <strong>aasta</strong> 1. jaanuari seisuga oli<br />
andmebaasis keskmiselt 460 kirjet. Aasta esimesel poolel loodi võimalus siseneda<br />
andmebaasi ka läbi <strong>Rahvusraamatukogu</strong> E-raamatukogu lehekülje, mis laienenud<br />
“auditooriumi” tõttu tähendab edaspidi veelgi süstemaatilisemat tööd andmebaasi<br />
korrastamisega.<br />
Aasta teisel poolel viidi läbi kodulehte tervikuna hõlmav põhjalikum hüperlinkide<br />
kontroll, mida tuli teha nö käsitsi, kuna nende automaatne kontroll veel esialgu<br />
puudub.<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> sügisel tehti algust kodulehe uudisterubriigi arendustöödega. Lehekülje<br />
kiiremaks muutmise eesmärgil likvideeriti lõplikult üks osa mahukast ELi teemaliste<br />
uudiste arhiivist, mis hõlmas ajavahemikku 2000–2002. Teise poole töödena on<br />
lähiajal plaanis kodulehe valmistajatelt tellida programm, mis likvideeriks juba<br />
automaatselt iga <strong>aasta</strong> lõpus kõige vanemad uudised.<br />
Kodulehe võimalikult informatiivseks muutmise eesmärgil hakati <strong>aasta</strong> teisel poolel<br />
ühisraha euro teema aktuaalsemaks muutumise perioodil seda operatiivselt kajastama<br />
ka EL infokeskuse kodulehel. Selleks loodi avalehel eraldi link pealkirjaga Eurole<br />
üleminek <strong>Eesti</strong>s, mida vajaliku infoga pidevalt täiendatakse.<br />
Informatiivsuse eesmärki teenib veel teinegi kodulehe link Head teada, milles leidub<br />
nii ELi puudutavat praktilist kui üldise sisuga faktiinfot ning mida samuti pidevalt<br />
edasi arendatakse.<br />
Lõplikult otsustati likvideeriti algselt loodud link Korduvad küsimused, mille sisu<br />
kippus Hea teada linki dubleerima, tekitades sellega kodulehe kasutajates segadust<br />
ning mis kokkuvõttes ei õigustanud oma olemasolu.<br />
2006. <strong>aasta</strong> algusesse kanduvad tööd, mis on seotud kodulehe inglisekeelse lehekülje<br />
loomisega.<br />
1.2. Koostöö ja perspektiiv<br />
Euroinfo telefon osales märtsikuus koostöös MTÜ <strong>Eesti</strong> <strong>Euroopa</strong> Liikumise,<br />
Eurodeski ja Tiigrihüppe Sihtasutusega koolinoortele suunatud projektis “Kevadpäev<br />
<strong>Euroopa</strong>s”, aidates koostada ELi teemalist kevadpäevade viktoriini Internetis. Kümme<br />
valikvastustega küsimust olid 14.-18. märtsini 2005 avalikud aadressil<br />
www.koolielu.ee.<br />
38
Tihedam koostöö erinevate ministeeriumite ja asutustega, eriti <strong>Eesti</strong> Panga ja<br />
Rahandusministeeriumiga ootab euroinfo telefoni ees 2006. <strong>aasta</strong>l seoses eurole<br />
ülemineku teavituskampaaniaga. Juba <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> detsembris toimus nimetatud<br />
asutuste ning Riigikantselei EL teabetalitusega koostöös eurorahateemaline koolitus<br />
EL infokeskuse töötajatele, et olla järgmisel <strong>aasta</strong>l valmis kodanike selleteemalistele<br />
küsimustele pädevate vastuste andmiseks.<br />
Samas peab jätkuma senine igapäevane infovahetus ja keerulisemate päringute<br />
lahendamisel konsulteerimise võimalus teistegi ministeeriumite ja ametitega.<br />
2. TEENUSE TUTVUSTAMINE<br />
2.1. Televisioon<br />
23. novembril toimunud infopäevast “Eurole üleminek <strong>Eesti</strong>s” tegi venekeelne<br />
telekanal Pervõi Baltiski Kanal salvestatud ülesvõtte, mis samal päeval kanali<br />
uudisteprogrammis eetrisse läks. Lisaks sellele võeti intervjuu nii Anne Sullinguga<br />
Rahandusministeeriumist kui Andrus Alberiga <strong>Eesti</strong> Pangast. Infopäeva lõppedes<br />
saadeti telekanalile soovitud kokkuvõte toimunud üritusest.<br />
Eurorahateemalisele infopäevale tehti reklaami ka ETV saates “Terevisoon”, kus<br />
hommikuprogrammi külaliseks oli stuudiosse palutud eurole ülemineku projektijuht<br />
Anne Sulling.<br />
Seoses 2006. <strong>aasta</strong>l käivituva eurole ülemineku teavituskampaaniaga on plaanis<br />
kindlasti tellida euroinfo telefoni tasuta numbrit reklaamiv teleklipp ning näidata<br />
seda teatud kindlal perioodil <strong>Eesti</strong> telekanalites.<br />
Sellist koostöövormi telekanalitega on praktiseerinut varemgi - nii <strong>Eesti</strong> ELiga<br />
liitumiseelsel ajal 2003. <strong>aasta</strong>l kui ka 2004. <strong>aasta</strong>l <strong>Euroopa</strong> Parlamendi valimiste<br />
perioodil.<br />
2.2. Raadio<br />
Raadiokanalitega tegi euroinfo telefon tulemusterikkalt koostööd seoses 23.<br />
novembril asetleidnud eurorahateemalise infopäevaga “Eurole üleminek <strong>Eesti</strong>s”.<br />
Riigikantselei EL teabetalituse abiga saadi kokkulepped infopäeva tutvustavateks<br />
intervjuudeks järgmistes raadiokanalites:<br />
• Tartu FM, intervjuu Vello Läänele laupäevase saate “Aken <strong>Euroopa</strong>sse” jaoks<br />
(eetris 19. november);<br />
• Vikerraadio, intervjuu hommikuprogrammis Mart Ummelasele, 23.<br />
november;<br />
• Vikerraadio, Tiit Karuksi intervjuu infopäeva korraldaja ja infopäeval osaleja<br />
Anne Sullinguga Rahandusministeeriumist saate “Päevasüda” raames, 23.<br />
november;<br />
• Kuku Raadio, intervjuu hommikuprogrammis Kartin Viirpalule, 23.<br />
november.<br />
Koostööd üleriigiliste ja kohalike raadiojaamadega kavatsetakse jätkata kindlasti ka<br />
2006. <strong>aasta</strong>l, kuna senine kogemus on näidanud, et lisaks konkreetse infopäeva<br />
39
eklaamimisele on selliselt võimalik teha edukat promotsiooni ka euroinfo telefoni<br />
tasuta numbrile.<br />
2.3. Trükimeedia ja -väljaanded<br />
19. aprillil 2005 saadeti koostöös Riigikantselei EL teabetalitusega euroinfo telefoni<br />
ja EL infokeskuse tegevust tutvustav artikkel ühele ajakirjale ja 25 ajalehele.<br />
Nimetatud artikkel avaldati järgmistes trükiväljaannetes:<br />
• Mets, Õnne. <strong>Rahvusraamatukogu</strong> jagab teavet <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> kohta. //<br />
Valgamaalane, 26. aprill, lk. 4;<br />
• Mets, Õnne. Teavitustööst 6 <strong>aasta</strong>t enne ja 1 <strong>aasta</strong> pärast ELiga liitumist. //<br />
Hiiu Leht, 22. aprill, lk. 4;<br />
• Mets, Õnne. Teavitustööst 6 <strong>aasta</strong>t enne ja 1 <strong>aasta</strong> pärast ELiga liitumist. //<br />
Lääne-Harju Ekspress, 23. aprill, lk. 8;<br />
• Mets, Õnne. Teavitustööst enne ja pärast ELiga liitumist. // Koit, 21. aprill, lk.<br />
7;<br />
• Mets, Õnne. Teavitustööst enne ja pärast <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>ga liitumist. //<br />
Õpetajate Leht, 22. aprill, lk. 3;<br />
• Mets, Õnne. <strong>Infokeskus</strong> aitab vastustega. // Virumaa Teataja, 10. mai, lk. 3;<br />
• Mida inimesed euroinfo telefonile helistades pärivad? // Linnaleht Tallinn,<br />
Linnaleht Tartu, Linnaleht Pärnu, 20. mai, lk. B1;<br />
• Mets, Õnne. Teavitustööst enne ja pärast liitumist. // Raamatukogu, nr. 3,<br />
2005, lk. 14.<br />
Seoses infopäevadega telliti järgmised reklaampinnad ajalehtedes:<br />
• Videvik, 7. aprill 2005 (infopäev “Põhiõiguste ja -vabaduste kaitse <strong>Euroopa</strong><br />
<strong>Liidu</strong>s”);<br />
• Videvik, 17. november 2005 (infopäev “Eurole üleminek <strong>Eesti</strong>s”);<br />
• Postimees, 23. november <strong>2005.</strong> Rubriigis Kuulutused (infopäev “Eurole<br />
üleminek <strong>Eesti</strong>s”);<br />
• <strong>Eesti</strong> Päevaleht, 23. november <strong>2005.</strong> Rubriigis Uudised: Tallinn (infopäev<br />
“Eurole üleminek <strong>Eesti</strong>s”).<br />
Kuna 8. aprilli infopäeva jaoks eraldi reklaampinda Maalehes ei tellitud, avaldati lehe<br />
initsiatiivil 7. aprilli numbris eraldi tasuta teade pealkirja all “Euroinfo telefon<br />
vastab”.<br />
<strong>Rahvusraamatukogu</strong> väljastas infopäevade kohta järgmised pressiteated:<br />
• Põhiõiguste ja –vabaduste kaitse <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s. 7. aprill 2005;<br />
• Euroinfo telefonil saab vastuseid eurole ülemineku kohta. 17., 22., 23.<br />
november <strong>2005.</strong><br />
Euroinfo telefoni logo ja kontaktid avaldati järgmistes trükiväljaannetes:<br />
• Roheline Värav, 11. august, 13. oktoober 2005;<br />
• TÜ <strong>Euroopa</strong> Kolledzi ja Riigikantselei EL teabetalituse poolt koostatud<br />
trükiväljaanne “Kontaktkataloog <strong>Euroopa</strong> Liit ja <strong>Eesti</strong>”, Tartu 2005;<br />
40
• <strong>Euroopa</strong> Komisjoni Pressi ja teabe peadirektoraadi poolt koostatud<br />
infomaterjal “Ülevaade <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>st”, 2005; “<strong>Euroopa</strong> reisijuht 2005”;<br />
• Riigikantselei EL teabetalituse infoleht ja voldik “<strong>Eesti</strong> ja <strong>Euroopa</strong> Liit:<br />
<strong>Euroopa</strong> põhiseaduse leping: kodanike õigused ja osalusdemokraatia”, aprill<br />
2005;<br />
• Riigikantselei EL teabetalituse infoleht ja voldik “<strong>Eesti</strong> ja <strong>Euroopa</strong> Liit:<br />
<strong>Euroopa</strong> põhiseaduse leping: pädevused ELis”, mai 2005;<br />
• Riigikantselei EL teabetalituse infoleht ja voldik ”<strong>Eesti</strong> ja <strong>Euroopa</strong> Liit: ELi<br />
ühine välis- ja julgeolukupoliitika”, juuni <strong>2005.</strong><br />
2.4. Internet<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l korraldatud kahe infopäeva reklaamimiseks telliti sarnaselt eelmisele<br />
<strong>aasta</strong>le lisaks ajalehereklaamile reklaampinnad ka Postimehe ja <strong>Eesti</strong> Päevalehe<br />
veebikeskkonnas. Selleks telliti RR avalike suhete osakonnast nii 8. aprilli kui 23.<br />
novembri infopäeva jaoks spetsiaalsed üritust reklaamivad bännerid, mis viitasid EL<br />
infokeskuse kodulehe infopäevasid kajastavale leheküljele.<br />
Reklaambännerid avaldati järgmiselt:<br />
• Postimees online, 7.-8. aprill 2005, 468 x 60 px, kogu keskkond;<br />
• <strong>Eesti</strong> Päevaleht online, 7.-8. aprill 2005, 468 x 60 px, kogu keskkond;<br />
• Postimees online, 22.-23. november 2005, 468 x 60 px, kogu keskkond.<br />
Infopäevade kohta avaldati infot ka järgmistel Interneti lehekülgedel:<br />
• Riigikantselei EL teabetalituse uudisteveerg, “Kodanike põhiõiguste ja –<br />
vabaduste kaitse <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s”, 6. aprill 2005;<br />
• Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledzi uudisteveerg, “8. aprillil saab<br />
tasuta telefonil küsida infot teemal "Kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitse<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s”, 7. aprill 2005;<br />
• Riigikohtu uudisteveerg, "Kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitse <strong>Euroopa</strong><br />
<strong>Liidu</strong>s”, 7. aprill 2005;<br />
• RR infoleht nr. 45, rubriik Nädala küsimus: Kuidas möödus Euroinfo telefoni<br />
infopäev “Eurole üleminek <strong>Eesti</strong>s”? (Vastas M. Tõniste), 29. november 2005;<br />
• EMSLi elektrooniline infokiri e-EMSL, 31. märts, 17. november <strong>2005.</strong><br />
Euroinfo telefoni logo avaldati 14.-18. märtsini Interneti aadressil www.koolielu.ee,<br />
seoses <strong>Euroopa</strong> Kevadpäevade viktoriiniga, mille euroinfo telefon ise koostas. Lisaks<br />
sellele avaldatakse telefoni kontake eures.ee, eurodesk.ee, e-riik jt portaalides.<br />
2.5. Muud võimalused<br />
17. jaanuaril tutvustati Tallinna Noorte <strong>Infokeskus</strong>e poolt korraldatud infopäeval<br />
“Sinu võimalused töös noortega” EL infokeskuse ja euroinfo telefoni tegevust.<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> novembris ilmus trükist euroinfo telefoni uue logoga kleebis, mida jaotati<br />
detsembris toimunud noortemessil “Teeviit” ning EL infokeskuse korraldatud<br />
riigiametnikele suunatud koolitusel “ELi dokumendid, õigusaktid, infoallikad”.<br />
41
Euroinfo telefoni logoga kleebist on eelkõige plaanis kasutada ümbrikel<br />
infomaterjalide saatmiseks posti teel. Samas on kleebiseid võimalik jagada erinevatel<br />
ELi teemalistel infoüritustel koos EL infokeskuse ja euroinfo telefoni teenust<br />
tutvustava voldiku ja järjehoidjaga, mida plaanitakse välja anda 2006. <strong>aasta</strong><br />
esimesel poolel.<br />
3. INFOTEENINDUS<br />
3.1. Infopäevad<br />
Sarnaselt eelmisele <strong>aasta</strong>le korraldati ka <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l kaks infopäeva kodanikke kõige<br />
enam huvitanud aktuaalsetel teemadel, mil euroinfo telefonile paluti vastama oma ala<br />
tippspetsialistid.<br />
Infopäevade korraldamise eesmärgiks on läbi aegade olnud spetsialistide vastuste näol<br />
pädeva informatsiooni andmine laiemale avalikkusele, pakkuda samal ajal niiöelda<br />
ELi alast koolitust euroinfo telefonil vastajatele ning teha läbi nende ürituste ja<br />
nendega seotud meediakajastuste reklaami euroinfo telefonile ja tema tegemistele,<br />
kinnistamaks telefoni kontaktandmeid.<br />
Igast infopäevast valmib tavapäraselt nii video- kui helisalvestis, mille sisu tehakse<br />
läbi kodulehe küsimuste ja vastuste andmebaasi kättesaadavaks kõigile huvilistele.<br />
Novembris asetleidnud infopäevast “Eurole üleminek <strong>Eesti</strong>s” valmis esmakordselt<br />
helisalvestis kahel CD-l, millest üks koopia saadeti Tartu FM-le eurorahateemalistes<br />
raadiosaadetes kasutamiseks ja teine koopia Riigikantselei ELi teabetalitusele, kes<br />
plaanib valminud helisalvestist teema päevakajalisust arvestades pakkuda teistelegi<br />
<strong>Eesti</strong> kohalikele raadiojaamadele.<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l korraldati järgmised infopäevad:<br />
• 8. aprill “Kodanike põhiõiguste ja –vabaduste kaitse <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s”.<br />
Vastasid: Riigikohtu kohtunik, õigusteaduste doktor Julia Lafranque ning<br />
Justiitsministeeriumi <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong> õiguse ja välissuhete talituse nõunik<br />
Anneli Külaots.<br />
• 23. november “Eurole üleminek <strong>Eesti</strong>s”. Vastasid: Rahandusministeeriumi<br />
eurole ülemineku projektijuht Anne Sulling ja <strong>Eesti</strong> Panga presidendi nõunik<br />
Andrus Alber. Venekeelsetele küsimustele aitas vastata Ülle Lobjakas<br />
Rahandusministeeriumist.<br />
Esimesel infopäeval, mil helistajatel oli võimalus õigusevaldkonna tippspetsialistidelt<br />
küsida kõike, mis puudutab kodanike põhiõigusi ja –vabadusi <strong>Euroopa</strong> <strong>Liidu</strong>s,<br />
registreeriti kahe tunni jooksul kokku 11 kõnet ja 17 küsimust. Antud infopäev ei<br />
kujunenud helistajate seas paraku väga populaarseks, mis oli tingitud ilmselt liiga<br />
spetsiifilisest teemavaldkonnast. Valdavalt <strong>Euroopa</strong> põhiõiguste hartale keskendunud<br />
infopäev oli omamoodi jätkuks 2004. <strong>aasta</strong> lõpus toimunud <strong>Euroopa</strong> põhiseaduse<br />
lepingu teemalisele infopäevale.<br />
Kõige populaarsemaks osutus see-eest infopäev teemal “Eurole üleminek <strong>Eesti</strong>s”,<br />
milles oma osa mängis väljakuulutatud teema päevakajalisus ning õnnestunud<br />
42
koostöö Riigikantselei EL infotalituse, Rahandusministeeriumi, <strong>Eesti</strong> Panga ning<br />
<strong>Eesti</strong> erinevate meediakanalitega.<br />
Võimalikult laia avalikkuse tähelepanu pööramise eesmärgil tehti koostööd<br />
Vikeraadio, Kuku Raadio ja Tartu FM-ga.<br />
Kahe tundi jooksul registreeriti 30 helistajat ja 85 küsimust. Infopäeva vajalikkust<br />
näitas juba see, et enne ürituse algust jõuti registreerida 24 eurorahateemalist kõnet.<br />
Head meelt võib tunda selle üle, et enamik helistajaid, kes kahe tunni jooksul liinile<br />
pääses olid vanemaealised ja maapiirkonnast, neist muljetavaldav hulk helistajaid<br />
venekeelsed (8). Sellest võib järeldada, et nimetatud sihtgrupi hulgas tuleks<br />
eurorahateemalisele teavitamisele suuremat tähelepanu pöörata ka järgmisel <strong>aasta</strong>l,<br />
mil saab alguse eurole ülemineku teavituskampaania intensiivsem periood.<br />
Õnnestunud ja oma eesmärki täitnud infopäev julgustab samalaadse sisuga üritusi<br />
korraldama ka 2006. <strong>aasta</strong>l, suunatuna näiteks erinevatele sihtgruppidele.<br />
Samas plaanitakse korraldada infopäevi ka teistel helistajaid huvitavatel<br />
päevakajalistel teemadel.<br />
3.2. Esitatud küsimused<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l vastati kokku 1008 helistaja 1235 küsimusele, neist 82 küsimusele vene<br />
keeles. See on statistiliselt umbes kaks korda vähem kui 2004. <strong>aasta</strong>l.<br />
Helistajate ja päringute arvu tõusu täheldasime ennekõike jaanuaris, märtsis, aprillis,<br />
mais ja novembris. Päringute arvu intensiivsust eelpool nimetud kuudel võib seostada<br />
toimunud infopäevadega aprillis ja novembris ning <strong>aasta</strong> esimesel poolel toimunud<br />
üritustega <strong>Euroopa</strong> Kevadpäevade ja 9. mai <strong>Euroopa</strong> päeva raames.<br />
Küsimusi esitati kuude lõikes järgmiselt:<br />
detsember<br />
november<br />
oktoober<br />
september<br />
august<br />
juuli<br />
juuni<br />
mai<br />
aprill<br />
märts<br />
veebruar<br />
jaanuar<br />
48<br />
58<br />
41<br />
66<br />
76<br />
60<br />
62<br />
61 70<br />
69 74<br />
84<br />
76<br />
88<br />
111<br />
120<br />
108<br />
121<br />
132<br />
151<br />
138<br />
114<br />
135<br />
180<br />
helistajad<br />
küsimused<br />
0 50 100 150 200<br />
43
Põhjus, miks euroinfo telefoni statistikas registreeriti <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l palju kordi vähem<br />
kontakte ja küsimusi on tõenäoliselt seletatav asjaoluga, et eelmise <strong>aasta</strong> novembri<br />
keskel sai valmis euroinfo telefoni ja EL infokeskuse ühine koduleht, mis tähendas<br />
ühtlasi ka ühise e-posti aadressi loomist. Seetõttu ei ole euroinfo telefonil võimalik<br />
edaspidi registreerida enam e-posti teel saabunud päringuid.<br />
Kuigi läbi aegade on euroinfo telefonil registreeritud kõige enam tasuta telefonile<br />
esitatud päringuid, võib näiteks 2004. <strong>aasta</strong> statistika põhjal öelda, et suur hulk<br />
inimesi (44 %) eelistas oma päringuid esitada läbi e-posti aadressi.<br />
Kõige enam tunti <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l huvi järgmiste teemade vastu:<br />
• küsimused ELi ja selle tegevuse kohta;<br />
• ühisraha euroga seotud küsimused;<br />
• töötamise ja isikute vaba liikumisega seotud küsimused;<br />
• küsimused infoallikate kohta – kuidas leida ELi erinevaid õigusakte;<br />
• küsimused ELi õiguse, sh <strong>Euroopa</strong> põhiseaduse lepingu ja teiste aluslepingute<br />
kohta;<br />
• EL institutsioonid ja töökorraldus neis;<br />
• majanduse ja ettevõtlusega seotud küsimused.<br />
Temaatiliselt jaguvad küsimused järgmiselt:<br />
250<br />
200<br />
150<br />
100<br />
50<br />
0<br />
198<br />
78 88 56<br />
85<br />
33<br />
117<br />
157<br />
11 17 15<br />
EL üldküs<br />
EL instituts-d<br />
infoallikad<br />
EL teabelevitajad<br />
õigus<br />
sots.küsimused<br />
töötajate ja isikute VL<br />
ühisraha<br />
finantsküs, eelarve<br />
keskkond<br />
transport, energia<br />
72<br />
majandus, ettevõtlus<br />
tollid<br />
maksud<br />
põllumajandus, kalandus<br />
23 29 15<br />
29 27<br />
regionaalpoliitika<br />
haridus, noored<br />
kultuur<br />
infoühiskond, R&D<br />
2 6 2 22 76<br />
25<br />
ÜVJP<br />
koostöö sise- ja just.asjades<br />
EL ja <strong>Eesti</strong> üldküs<br />
liikmesriigid<br />
muu<br />
52<br />
Sarnaselt eelmisele <strong>aasta</strong>le tunti ka sel <strong>aasta</strong>l jätkuvalt suurt huvi teistes<br />
liikmesriikides töötamise tingimuste ja võimaluste kohta ning seda stabiilselt kogu<br />
<strong>aasta</strong> vältel.<br />
Kuid kõige enam esitati küsimusi ELi ja selle erinevate poliitikavaldkondade kohta.<br />
Jätkuvalt vajasid inimesed euroinfo telefonile helistades abi vahendusinformatsiooni<br />
otsimisel. Neid huvitas, kuidas leida oma valdkonda puudutavaid erinevaid ELi<br />
õigusakte ning kuidas need on sisse viidud <strong>Eesti</strong> seadusandlusesse.<br />
Euroinfo telefonil helistajaid huvitas veel ELi õiguse eri aspektid, sh jätkuvalt<br />
<strong>Euroopa</strong> põhiseaduse leping (34 küsimust). Aasta esimesel poolel otsustati korraldada<br />
eraldi infopäev, mis käsitleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitset <strong>Euroopa</strong><br />
<strong>Liidu</strong>s ning peaasjalikult <strong>Euroopa</strong> põhiõiguste hartat kui ühte <strong>Euroopa</strong> põhiseaduse<br />
lepingu osa. Antud valdkonna tippspetsialistid vastasid helistajate küsimustele teemal,<br />
mida <strong>Euroopa</strong> põhiõiguste hartat endast sisaldab ja milliseid õigusi kodanikele annab.<br />
44
Aasta teisel poolel, mil Vabariigi Valitsus kiitis ametlikult heaks eurole<br />
üleminekuplaani esimese versiooni, pani paika ametliku kommunikatsioonikava<br />
eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2007 ning ajakirjandus alustas teema kajastamist<br />
ajalehtede veergudel, hakati euroinfo telefonilegi ELi ühisraha euro kohta rohkem<br />
küsimusi esitama. Sellest tingituna ja eesmärgiga anda tavainimestele võimalus tasuta<br />
telefonile helistada ja küsida otse tippspetsialistidelt kõike, mis puudutab euro<br />
kasutuselevõttu ja sellega seotud praktilisi muudatusi, otsustati korraldada<br />
vastavasisuline infopäev teemal “Eurole üleminek <strong>Eesti</strong>s”.<br />
3.3. Kasutajagrupid<br />
Euroinfo telefoni kasutajaks on üldises mõistes laiem avalikkus, kuid samas on<br />
võimalik eristada järgmisi sihtgruppe protsentuaalselt:<br />
määratlemata<br />
66%<br />
vanemad<br />
inimesed<br />
10%<br />
erasektor<br />
9%<br />
üliõpilased<br />
3%<br />
õpilased<br />
4%<br />
ajakirjanikud<br />
1%<br />
riigiasutused<br />
7%<br />
ja arvuliselt:<br />
700<br />
664<br />
600<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
0<br />
101<br />
94<br />
28 43<br />
12<br />
66<br />
vanemad inimesed<br />
erasektor<br />
üliõpilased<br />
õpilased<br />
ajakirjanikud<br />
riigiasutused<br />
muu/määratlemata<br />
Sihtgrupi määratlemise võimalus puudub neil juhtudel, kui euroinfo telefonile esitatud<br />
päringule saab vastuse anda koheselt ning puudub vajadus küsida täiendavalt helistaja<br />
45
kontaktandmeid. Kuna selliseid helistajaid on valdav enamus, siis on jätkuvalt ka<br />
kõige suuremaks sihtgrupiks “Määratlemata”.<br />
Sarnaselt sihtgruppide määratlemisega ei ole sageli võimalik kindlaks teha ka<br />
euroinfo telefoniga ühendust võtnud inimeste asukohta:<br />
Tallinn<br />
12%<br />
vp Tallinnat<br />
13%<br />
määratlemata<br />
75%<br />
900<br />
800<br />
700<br />
600<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
0<br />
118 128<br />
762<br />
Tallinn vp Tallinnat määratlemata<br />
46
3.4. Küsimustele vastamine<br />
Vastused küsimustele saadeti järgmisi kanaleid kasutades:<br />
160<br />
140<br />
144<br />
120<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
2 7<br />
e-pos t faks tavapos t<br />
ja protentuaalsed:<br />
faks<br />
1%<br />
tavapost<br />
5%<br />
e-pos t<br />
94%<br />
Vastamata jäi <strong>aasta</strong> jooksul 4 küsimusele valdavalt meile ekslikult antud valede<br />
kontaktide tõttu. Euroinfo telefonile helistanud inimeste hulgas registreeriti 83<br />
korduvhelistajat.<br />
47
KOKKUVÕTE JA TEGEVUSED 2006. AASTAL<br />
Infoteenindust <strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong>l võib üldjoontes nimetada rahulikuks ja stabiilseks, kuid<br />
varasemate <strong>aasta</strong>tega võrreldes pisut väiksemamahuliseks. Aasta jooksul esitati<br />
euroinfo telefonile kokku 1235 küsimust, neist 82 vene keeles - seega umbes kaks<br />
korda vähem kui eelmisel <strong>aasta</strong>l. Kokku registreeriti 1008 telefonile helistajat.<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> lõpuks on <strong>Eesti</strong> olnud poolteist <strong>aasta</strong>t ELi liikmesriik, seega puutub ELi<br />
teematikaga kokku meist igaüks erinevatel elualadel – tavakodanikust tippametnikuni.<br />
Seda arvesse võttes tuleb euroinfo telefonile esitatud päringute iseloomu puhul<br />
tõdeda, et üheltpoolt on küsimused muutunud väga praktilisteks ja igapäevaelu<br />
puudutavateks, teisalt jälle aina spetsiifilisemateks – esitajateks riigiametnikud ja<br />
ettevõtjad. Seetõttu on keerukamate päringute puhul osutunud hindamatuks abiks<br />
konsulteerimine ministeeriumite ja ametite pädevate spetsialistidega.<br />
Lõppeva <strong>aasta</strong> üheks suurimaks saavutuseks võib pidada EL infokeskuse (ELi<br />
teemalise) kodulehe täies mahus edukat “käivitamist” ja sellega seotud arendustöid,<br />
sest kvaliteetse infoteeninduse üks olulisemaid lülisid on hästitoimiv koduleht ja<br />
sellelt leitav adekvaatne informatsioon.<br />
<strong>2005.</strong> <strong>aasta</strong> olulisemaks saavutuseks tuleb kindlasti nimetada euroinfo telefoni<br />
lülitamist Vabariigi Valitsuse poolt septembris 2005 koostatud eurole ülemineku<br />
kommunikatsioonikavasse ametliku üleriigilise tasuta infoliinina, kus lisaks<br />
üldisele ELi alasele infole jagatakse konkreetsemalt infot selle kohta, millised<br />
praktilised muudatused eurole üleminekul <strong>Eesti</strong> elanikkonda 2006. <strong>aasta</strong>l ees ootavad.<br />
Sellega seoses plaanitakse 2006. <strong>aasta</strong>l järgmisi tegevusi:<br />
- <strong>aasta</strong> alguses koostatakse detailne euroinfo telefoni tegevusplaan lähtudes<br />
eurole ülemineku kommunikatsioonikavas nimetatud tegevustest;<br />
- prognoositava infovajaduse kasvu arvestades võetakse juurde täiendavat<br />
tööjõudu ja ollakse vajadusele valmis paralleelse telefoniliini<br />
kasutuselevõtmiseks;<br />
- korraldatakse <strong>aasta</strong> jooksul vähemalt kaks eurorahateemalist infopäeva.<br />
- plaanitakse euroinfo telefoni tasuta numbrile reklaami nii meediakanalites,<br />
Internetilehekülgedel kui infomaterjalidel.<br />
10. jaanuar 2006<br />
Merle Tõniste<br />
Euroinfo telefoni projektijuht<br />
EL infokeskus<br />
<strong>Rahvusraamatukogu</strong><br />
48