2005. aasta - Euroopa Liidu Infokeskus - Eesti Rahvusraamatukogu

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU
EUROOPA LIIDU INFOKESKUS
TEGEVUSARUANNE
2005
TALLINN
2005

SISUKORD
1. Personal 3
1.1. Personali koolitus 4
2. Kogude arendamine 5
2.1. Raamatud: Võõrkeelse
teadus- ja teatmekirjanduse hankimine 6
2.2. Eesti teavikud 7
2.3. Depookogu täiendamine 8
2.4. Perioodika tellimine 9
2.5. Andmebaasid 9
2.6. Inventuur 10
3. Info- ja raamatukoguteenused 11
3.1. Päringud 11
3.2. Infotooted 13
3.3. Kodulehekülg 14
3.4. Teabematerjali vahendamine 15
4. Lugejakoolitus 17
5. Koostöö 18
6. Kokkuvõte 18
Euroinfo telefoni tegevusaruanne 19
Lisad
2

1. PERSONAL
2005. aastast likvideeriti EL infokeskuses euroinfo telefoni assistentide ametikohad,
osakonna kosseisus on 6 põhikohaga töötajat: osakonna juhataja, euroinfo telefoni
projektijuht, 4 infospetsialisti. Käesoleva aastal algusest kuni aprillini oli
lapsehoolduspuhkusel Õnne Mets, 15.märtsis asus ta tööle ½ kohaga infospetsialisti
ülesannetes, Kristiina Volt alustas sama koormusega tööd 1. septembrist 2005.
EL infokeskuse töötajate ettevalmistus ja töökogemus võimaldab kandideerida EL
institutsioonidesse, mida sel aastal taotles Anneli Verro, kes lahkus töölt 5. augustil
Euroopa Parlamendi all-asutusse Luxembourgi.
Infokeskuse töötajad jätkavad töö kõrvalt õpinguid: Maria Palts, Õnne Mets
Pedagoogikaülikooli magistriõppes, Kristiina Volt Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli
bakalaureuse õppes.
Euroopa Komisjon algatas üleeuroopalise EuropeDirect infopunktide projekti
(aastateks 2005-2008), selles osales Eestis viis maakonna EL teavituspunkti ning
Rahvusraamatukogu. Projektitaotluse koostamisega tegelesid infokeskuses Anneli
Verro ja Liis Võhandu. Meie koostatud projekt läbis konkursi ja alates 2.maist töötab
EuropeDirect Tallinna piirkonna infopunkti juhina Liis Võhandu.
Uue infopunkti avamine olemasolevate töötajate baasil on tekitanud siiski probleeme,
ELIKu tööülesanded ja töötajate arv on taganud kõigi töölõikude maksimaalse
täitmise (igapäevane valve 3 inimesega, kodulehekülje täiendamine, loengute
ettevalmistamine ja läbiviimine, komplekteerimisotsuste tegemine, artiklite
refereerimine jne.), siis lisandunud EuropeDirect infopunkti tööülesannete puhul on
vaja ühitada valved infopunktis ja samal ajal ette valmistada ning läbi viia Harjumaa/
Tallinna piirkonna tarbeks eri suunitlusega loenguid, ette valmistada ja toota
infomaterjale jne. Üleminek sellisele töökorraldusele käesoleval aastal ei olnud lihtne.
Tasakaalus tuleb hoida Euroopa Komisjoni ja Rahvusraamatukogu poolt eelarvesse
ette nähtud summad. Tööülesannete dubleerimise vältimiseks peame koostööd
tegema EL teemaliste koolituste läbiviimisel, infomaterjalide koostamisel jm.
ülesannete täitmisel. ELIKu infotöötajatest same 2006.a. täiendavalt kaasata lisaks
projektijuhile Europe Direct’is tööülesandeid täitma ühe infotöötaja ainult 20 tunni
ulatuses nädalas.
2005.aasta lõpul alustasime lisatööjõu värbamisega, sest 2006. aasta toob
lisakoormuse EL infokeskuse kõigi teeninduspunktide töösse: Eesti on liitumas
3

Schengeni õigusruumiga ja kasutusele võtmas Eesti krooni asemel eurot. Oleme
valmis Eesti Valitsuse kommunikatsiooniplaani kohaselt meile planeeritud
infovahendaja tööülesannete täitmiseks, lisama tööjõudu eelkõige euroinfo telefoni
valvetesse.
Jätkuvalt tuleb tõstatada infospetsialistide (mitte ainult EL infokeskuse) palgatase.
Varsti jõuame tulemuseni, kus kõrgharidust nõudva töö miinimumpalk tõuseb
kiiremini kui pikaajaliste kogemustega, koolitatud infospetsialisti või
raamatukoguhoidja töötasu seda teeb, sest palgafondi kasvamine ja nö. järeleaitamist
vajavad töökohad ei võimalda proportsionaalset palgakasvu. Kui spetsialistide
kvalifikatsiooni tõus (mõõdetav?!) oleks seotud näit. Rahvusraamatukogusisese
palgaastmestikuga, saaks seda töötajate motiveerimisel paremini kasutada. Tallinna
ning isegi Eesti keskmine palk jookseb pidevalt eest ära!
Personali koolitus
Infokeskuse töötajate koolituses on läbi aastate tähtsal kohal Tartu Ülikooli
Eurokolledzi internetipõhised EL valdkondi puudutavad koolitused, samuti
stipendiumide taotlemine Hollandis (stipendiumi sai Maria Palts) ja Austrias
toimuvatele koolitustele (suvekoolis osales Liis Võhandu). TÜ Eurokolledzi kursuse
läbis k.a. Merle Tõniste, 2005/2006. õppeaastal osalevad Kristiina Volt ja Liis
Võhandu.
EL ja Eesti õiguse teemaliste koolituste korraldamisel on oluline vastatikune koostöö
Parlamendiinfo keskuse ja meie vahel: kaasame Parlamendiinfo keskuse töötajaid EL
teemalistele loengutele, EL infospetsialistid osalesid PIKi vahendatud Eesti õigust
käsitlevatel loengutel. Aigi Kasvand stazeeris jaanuaris-veebruaris Riigikogu
lugemissaalis. 2006. aastal tahaksime kindlasti uuesti osaleda PIKi töötajate
ettevalmistatud põhjalikul loengul Eesti õiguse ja RVO andmebaasidest, mida
praeguses ELIKu koosseisus kõik töötajad pole läbinud.
Oma töötajatele planeeritud koolitustest viisime läbi Eurostat andmebaase, Euroopa
Parlamendi dokumentatsiooni, Eesti siseriikliku EL dokumendihaldussüsteemi
käsitlevad koolitused.
Paralleelselt erialakoolitusega osalesid töötajad klienditeeninduskoolitusel, osakonna
juhataja aga keskastme juhtidele suunatud koolitusel, esmakordselt viidi
4

aamatukogutöötajatele läbi kriisikoolitus, mis vajaks veel lisaks ka praktilist
“harjutamist”.
Kõigil osakonna töötajatel on tulnud esineda erievatel EL infokeskust, EL
dokumentatsiooni, andmebaase, statistikat jne. tutvustavate loengute ja koolitustega.
Vähenenud on meie võimalused tasuta keeleõppeks, momendil täiendab end prantsuse
keeles ainult Liis Võhandu Prantsuse Kultuurikeskuses.
EL infokeskus on Euroopa Informatsiooni Assotsiatsiooni liige, kes korraldab
aastakoosoleku ja koolituse iga aasta märtsis-aprillis, üldjuhul mõnes Suurbritannia
linnas. Esmakordselt osales üritusel EL infokeskuse juhataja. Maastrichtis EIPA
(European Institute of Public Administration) ja EIA ühisseminaril “Keep Ahead with
European Information” (programm sisaldab igal aastal ülevaadet infovahendite
uudistoodetest, külalisesinejatena Euroopa Komisjoni esindajad) osales Merle
Tõniste.
Ülevaade läbitud koolitustest vt. Lisa 2.
2. KOGUDE ARENDAMINE
2005. aastaks kinnitati ELIKu 1,4 miljonilisest eelarvest 529 702 krooni
komplekteerimiseks, mis jaotati erinevate teavikute laadide ja hankimisallikate vahel
järgmiselt:
Eesti raamat 15 000
Eesti perioodika 8 000
Välisraamat 251 702
Välisperioodika 220 000
Andmebaasid 35 000
Kokku 529 702
Võrreldes 2004. aastaga suurenes summa peaagu 100 000 krooni võrra, millest
suurem osa suunati välisraamatute tellimisele.
5

Käesoleval aastal komplekteeritud trükiste arv ületab 580 nimetust, sealjuures
rõõmustavalt on kasvanud teaduskirjanduse osakaal.
2. 1. Võõrkeelse teadus- ja teatmekirjanduse kogu
2005.aasta alguses vaadati üle eelmiste aastate raamatute tellimused, millede
saabumine oli viibinud: 2002.a. - 2 nimetust, 2003.a. - 12 nimetust, 2004.a. – 43
nimetust. Nendest raamatutest 10ne ilmumine tühistati üldse, 10ne nimetuse ilmumine
lükati tunduvalt edasi, ülejäänute ilmumistähtaeg lükkus 2004.a. lõppu, seega toimis
kokkulepitud 20% ülekomplekteerimise nõue ning planeeritud summade kasutamisel
probleeme ei tekkinud, pigem tekkis ülekulu seoses vahendajate aastalõppu ajastatud
suuremahulisema ja kiirema vahendustegevusega. 2005. a. saabus vahendajatelt 231
tellitud (2004.a. vastavalt 128) inglise, saksa, prantsuse keelset teaduskirjanduse
väljaannet - valikukriteeriumiteks endiselt seni vähemakajastatud teemad:
tarbijakaitse, maksundus, üksikute riikide areng EL –is, EL õiguse seosed
rahvusvahelise ja liikmesriikide õigusega, samuti Euroopa Põhiseaduse lepingut,
föderalismi jt. teemasid käsitlevad trükised.
Arvestades teemade Schengen ja euro päevakajalisust, täiendati meie kogu Euroopa
Rahaliidu, varjupaiga, põgenike jt. vastavaid teemasid käsitlevate teavikutega.
Õppematerjalide komplekteerimine pole prioriteediks, kuid kõige populaarsemaks
on osutunud trükis “250 MCQ on Europe and European Policy”
(küsimustik/abivahend EL institusioonidesse töölesoovijatele).
Järelkomplekteeriti Cambridge Yearbook of European Legal Studies alates 1999.
aastast. Detsembri alguse seisuga on komplekteerimissummad kulutatud, mõnede
arvete tasumine lükkub 2006.aastasse.
Euroopa Komisjoni EL infokeskus, mis sulges oma uksed 1. jaanuarist 2005.a., andis
Riigikantselei EL teabekeskusele muude varade hulgas üle ka oma teavikute ja
jaotusmaterjalide kogu, mis teabekeskusest suunati RR EL infokeskusele
läbivaatamiseks ja oma kogu täiendamiseks. De visu ja nimestiku põhjal (ligi tuhat
trükist) tehti dubletsuse kontroll ja kogu täiendamiseks valiti 37 nimetust, sealhulgas
Euroopa Komisjoni väljaandeid ja teaduspublikatsioone. Trükised vaadatakse läbi ka
RR kogude täiendamise eesmärgil, mittevajalikud suunatakse Hoiuraamatukokku.
6

2.2. Eesti teavikud
Kogude komplekteerimisel on 2005. aastal proportsioonist väljas ehk üle on kulutatud
Eestis ilmunud perioodikale arvestatud summa, kuna sellest aastast arvestatakse sellelt
realt kõigi jätk- ja komplektperioodika väljaannete tellimus. Tegemist ei ole küll
suurte summadega, kuid jätkperioodika väljaannete komplekteerimist on suhtelist
keeruline ette näha ning kuidas see rahalise arvestuse puhul tegevusi paremini aitab
planeerida, on ilmselt paremini näha Kogude arenduse osakonna aruandes. Kui selline
arvestus toimub järgmisel aastal ka välisteavikute hankimisel, tuleks see
komplekteerimisrahade jaotusesse viia juba aasta alguses, arvestades 2005. aasta
praktilist kogemust.
Eestikeelset trükist – eelkõige EL teemat kajastavat teaduskirjandust, on Eesti
kirjastajate vahendusel ilmunud ilmselgelt ja kurvastavalt vähe. Üldjuhul on tegemist
praktilisi nõuandeid, tegevuskavasid, õppematerjale sisaldavate väljaannetega. 2004.
aasta lõpul valmis ja 2005. aasta algusest jõudis lugejate käsutusse Euroopa
Põhiseaduse Lepingu väljaanne, seda on võimalik olnud ka huvilistele jagada. Kogu
täienes 45 eestikeelse teavikuga ( 2004.a. 80 teavikut), milledest olulisemaid
komplekteeriti kaks eksemplari, lisaks soovitati EL teemaliste trükiste
komplekteerimist Riigikogu lugemissaalile.
Eesti kirjastajatelt ilmus ka 7 venekeelset teavikut – struktuurifondide tutvustus,
Äripäeva Kirjastuse käsiraamat “Spravotšnik po evrofinantsirovanija”jm.
Kordumakippuvaks tõdemuseks – ainult venekeelt valdaval lugejal tuleb leppida
ajakirjanduses kajastatuga, sest puudub nii teaduskirjandus kui ka teabematerjal
tavakodanikule.
Eestikeelse trükise kohta koostasime ja täiendame jooksvalt nimestikku kõigi
teavikute kohta, mis on ilmunud alatest 1992. aastast ja kätte saadavad EL
infokeskuses, nimestikuga saab tutvuda ELIKu koduleheküljel. Elektroonilise
informatsiooni kättesaadavuse laienedes on tegu “vananeva töövahendiga”, kuid
temaatiliste väljaannete koostamisel (SUMMARIA EUROPENSIA) lihtsustab
otsingut suurtest andmekogudest, samuti on sellise nimestiku vastu huvi tundnud
uute trükiste koostajad.
7

2.3. Depookogu täiendamine
Depooraamatukogu täienemine aeglustub aasta aastalt, paberkandjal trükiseid saabus
infokeskusesse 246 nimetust, sellest eestikeelseid väljaandeid 38 nimetust. Euroopa
Komisjoni direktoraatide poolt väljaantavatest perioodikaväljaannetest on enamus
muutunud elektroonilisteks, paberkandjatel on senise 100 nimetusega kogu
vähenenud 37 nimetuseni, nendest olulisem Euroopa Liidu Teataja L ja C seeria,
Euroopa Keskpanga, EK Põllumajanduse, ettevõtluse jt.direktoraatide väljaanded.
Ametliku Teataja puhul on oluline mainida, et paberkandja ja CD-ROM väljaanne on
2005. aasta seisuga ainukesed õiguslikult siduvad väljaanded.
2005.a. I poolaasta jooksul saabusid Ametliku Teataja eriväljaande kõik 215 osa,
seega on eestikeelsena kätte saadav kogu 1.mai 2004.a. seisuga kehtiv seadusandlus.
Tasuta ja tasulisi trükiseid saab tellida teist aastat toimiva bookshop.eu.int (koostaja
Ametlike väljaannete talitus) kaudu. Kataloog sisaldab üle 6000 nimetuse uusi ja
arhiivinimestikku suunatud teavikuid. 2005. aasta ilmunud väljaannetest telliti
infokeskusele 10 väljaannet, nende puhul pidasime vajalikuks just paberkandjal
teaviku kasutamist ning teavikuid, mida üldise jaotuskava alusel kogudele laiali ei
saadetud.
Oluliselt on paranenud meie teadmised Euroopa Statistikaameti koduleheküljel
leiduvate materjalide kasutamise ja tutvustamise osas, seetõttu kulutati nende trükiste
tellimisele sellel aastal vähem, sealhulgas saabusid mitmed statistika aastaraamatud
infokeskusele ka tasuta.
Euroopa Liidu väljaannete saajate nimekirja lülitati käesoleval aastal ka Europe Direct
infopunktid, seega saabub Rahvusraamatukokku (kuna EuropeDirect infopunkt asub
RR-s) täiendav eksemplar EUR-OPi väljaandeid. Nende kõigi eksempalride
suunamine fondi ja kajastamine andmebaasides pole otstarbekas, sest lugejahuvist
lähtudes piisab ühest, depooraamatukogule saadetud eksemplarist. Seetõttu tuleb
saabuvate trükiste suunamisel eri kogudesse (EL infokeskus, Riigikogu lugemissaal,
arhiivkogu) toimida paindlikult, vajadusel jagada liigsed eksemplarid teistele
raamatukogudele või huvilistele kohapeal.
1. jaanuarist tõusiski päevakorda erinevate jaotusmaterjalide vahendamine
külastajatele, kuna selle ülesande senine täitja (“Roosikrantsi” infokeskus) sulges
uksed. EL-i tutvustavate trükiste jaotamine ja vahendamine on infokeskuse
teavitustöös seetõttu omandanud tähtsama osa.
8

2.4. Perioodika tellimine
Euroopa Liidu õiguse, poliitika, sotsiaalküsimusi jne.kästlevaid ajakirju on tellitud 15
erinevat nimetust, 2005.aastal lisandus samal aastal ilmumist alustanud väljaanne
“European Constitutional Law Review” - väljaandja Jean Monnet Keskus,
Amsterdami Ülikooli Humanitaar- ja poliitikateaduste osakond ning
HOGENDORPcentre for European Constitutional Studies. 8 ajakirja puhul on
tagatud juurdepääs elektroonilisele versioonile, samuti on käesolevast aastast
võimalik lugeda elektrooniliselt ajalehte “European Voice”.
Ajakirjade kasutamine lugemissaalis on küllaltki aktiivne, lisaks Riigikogu liikmete,
fraktsioonide ja komisjonide nõunike laenutustele, kasutavad oma töös Euroopa
Liidu teemat käsitlevaid ajakirju Õiguskantsleri büroo ja Justiitsministeerium.
Teadusajakirjade tellimissummad 2005. aastaks olid planeeritud lähtuvalt dollarikursi
võimalikust muutusest ning ülekulusid ei tekkinud. Järgmise aasta tellimus uusi
nimetusi ei sisalda, rohkem peame tähelepanu pöörama kahel viimasel aastal juurde
hangitud uute nimetuste tutvustamisele.
Infokeskuse ajakirjade temaatiline ja alfabeetiline nimestik on kajastatud ELIKu
koduleheküljel, edasiarendusena võiks ajakirjade internetiversioonidele juurdepääs
olla avatud samalt leheküljelt. Euroopa Komisjoni direktoraatide perioodika
väljaanded on samuti koondatud ELIKu koduleheküljel ühtsesse nimekirja, milledest
80% le on tagatud juurdepääs internetis.
2.5. Andmebaasid
Euroopa Liidu teemat kajastavatest tasulistest andmebaasidest on endiselt ainukeseks
arvestatavaks ProQuesti toode European Sources Online (ESO), mis annab vastuseid
Euroopa Liidu ajaloo, poliitika, seadusandluse kohta, kajastades uudiseid, aruandeid,
refereeringuid uutest trükistest, artiklitest, statistikast jne. Juurdepääs on tagatud 5
arvutikohalt, millest üks on avatud Riigikogu lugemissaalis, 2 Europe Direct
infopunktis. Kasutus oli eelmise aastaga võrreldes veidi väiksem (380 päringut
2004.aastal 395) , kuid teemaotsingute puhul on materjali kogus ammendav ja
päevakajaline. Andmebaasist on abi komplekteerimisotsuste tegemisel, kus materjalile
on lisatud põhjalik refereering ja soovitus.
9

Euroopa Liidu ajalugu, algaastate dokumente jm. seni internetis mitte avaldatud
materjale koondab oma leheküljel Pittsburgi Ülikool: Archive of European Integration
(AEI) http://aei.pitt.edu . Kogutakse kahte tüüpi materjale: sõltumatuid uuringuid ja
Euroopa institutsioonide dokumentidest nagu juba eespool mainitud seni avaldamata
materjale (näit. SEC dokumendid, Euroopa Parlamendi, Euroopa Kohtu materjalid).
Andmebaasi koostaja sai ka EIA auhinna.
2.6. Inventuur
2005.a. viidi inventuur läbi EL infokeskusesse 2002., 1996. ja 1995. aastal
deponeeritud trükiste kohta.
2002. aastal saabunud 419st trükisest on kohal kõik, 1995., 1996. aasta trükistest ei
leitud vastavalt 26 (498st 1995. aastal deponeeritud nimetusest) ja 14 (610st 1996.a.
nimetusest). Suure osa puuduvate trükiste kohta ei leia informatsiooni EL
infokeskuse lugemissaali trükiste kohta kuni 1999.a. koostatud kaartkataloogist, jääb
selgusetuks, kas nad 1998.a. uutesse ruumidesse kolimisel üldse kohale jõudsid ja uue
kohaviida said?!
2005.a. viidi läbi osakonna perioodika väljaannete osaline inventuur, eesmärgiga
vabastada hoidlaruumi trükistele, milllede ümbersuunamine pole otstarbekohane
(erialaperioodika, KOM-dokumendid jne.). Mitu nimetust, mida enam paberkandjal ei
ilmu, suunati Eesti Hoiuraamatukokku: Opinion of Economic and Social Committee
aastatest 1992-2003; Opinion of the Committee of Regions (1992-2003) , Bulletin
Quotidien Europe (1996-2003). 34 nimetust dublette, sisult vähemtähtsaid trükiseid
suunati põhikogusse. Perioodikaväljaannete hulgast suunati mahakandmisele
nimetused, mida oli EL kogusse saabunud 1-2 juhuslikku numbrit mõnest
aastakäigust.
Kokkuvõttes võib öelda, et püüame oma kogu kujundamisel tõsta kvaliteeti, sellel
aastal lisandunud teadusväljaannete arv on selle töö tulemus. Lugejateeninduse
seisukohalt näitab iga RVL-i, Riigikogu, riigiasutuste poolt tehtud laenutused, et
oleme Euroopa Liidu õigust, majandust, poliitikat käsitlevate trükiste koguna üks
olulisemaid Eestis. 2006. aasta komplekteerimissummad võiksid jääda samale
tasemele käesoleva aastaga, siis ei pea komplekteerimisotsuseid tegema kiirustades.
10

3. INFO- JA RAAMATUKOGUTEENUSED
2005. aastast viisime teenindusse sisse muudatuse: likvideeriti euroinfo telefoni
assistentide kohad, kogu teenindus hakkas toimuma infokeskuse ruumides
(lugemissaal, tööruumid) 6 teenindajaga. Sellise arvu töötajatega oli võimalik
euroinfo telefoni numbri avamine tööpäevadel kella 10-17ni, lugemissaalis
teenindame endistel aegadel: tööpäevadel 10-18ni, laupäeval 12-19ni. Juba 2004.
aastal lõpetasime ebaotstarbeka, eelkõige kuluka, eurotelefoni automaatvastaja
kasutamise. Sellisest töökorraldusest lähtudes tuleb tõdeda, et infospetsialistide
teeninduskoormus nädalas kasvas tunduvalt, nii et tunnustada tuleb aastaks
planeeeritud muude tegevuste korrektset täitmist.
EL lugemissaali poole pöördus 2005.a. 3876 inimest (ligilähedane eelmise aasta
pöördumistega), samasse suurusjärku jääb ka esitatud päringute arv -2407, oluliselt on
kasvanud e-posti (elik@nlib.ee ja RR e-päringud) teel esitatud päringute arv: 481.
Kontakti võimalusi ehk e-posti aadresse meie poole pöördumiseks on sellel aastal
poole vähem! Eelmise aasta e-päringute koguarv oli 377, ELIKu poole pöörduti kahe
e-posti aadressi info@eurotelefon.ee, elik@nlib.ee ja lisaks euroinfo telefoni kontakti
ning Rahvusraamatukogu e-päringute lingi kaudu. Lugemissaali telefoni teel
pöördujate arv on jäänud samaks: 533 pöördumist.
Europe Direct infopunkti külastas kuus keskmiselt 30 inimest.
3.1. Päringud
Kõigi infokanalite (lugemissaalis suuliselt, telefonid 630 7330, tasuta euroinfo
telefon 800 3330, e-post elik@nlib.ee, RR e-teenuste kaudu ) kaudu pöördus
infokeskuse poole 4884 inimest , kes esitasid 3642 küsimust.
Kui 2004. aasta numbrid näitasid nö. elava huvi möödumist EL teemade vastu, siis
käesoleval aastal saame Euroopa Liiduga seoses rääkida jätkuvast stabiilsest huvist .
Euroopa Liidu õigus, poliitika, areng jne. on ülikoolide programmides, dokumentideõigusaktide
kasutamine ametnike igapäevatöös vältimatu, vähenenud pole avalikkuse
üldhuvi ja EL institusioonidesse tööle soovijate küsimused.
Lugejate staatuse kohta ei ole meil väga täpset hinnangut võimalik anda, aga
infokeskuse külastajatest põhiosa moodustavad üliõpilased, magistrandid ja
11

doktorandid ning õppejõud, helistajate ja e-posti teel pöördujatest on esikohal
riigiametnikud, erasektor – ettevõtjad, mittetulundusühingud, jne.
Põhilised lugejate kategooriad:
Üliõpilased, õppejõud, magistrandid 954
Erasektor 298
Riigiasutused 234
Riigikogu 69
Pensionärid 48
Ajakirjanikud 15
Määratlemata 722
Pensionäride vähest huvi hetkel saab ilmselt seletada olukorraga, et Euroopa Liiduga
lõplik liitumine otseselt nende elukorraldust, -standardit halvemaks ei muutnud,
mistõttu lisainformatsiooni ei vajata. Euro- le üleminek on järgmiseks olulisemaks
etapiks infovahendamisel vanematele inimestele.
Lugemissaalis on lugejate käsutuses EL infokeskuse kogust kõige uuem materjal,
hoidlasse on paigutatud KOM-dokumentide kogu, EK direktoraatide jätkväljaanded,
avariiulitel on erialaperioodika 3 viimast aastakäiku, kõik eestikeelsed materjalid.
Põhihoidlasse on suunatud dublette ning vähemkasutatud materjale.
2005. aastal vähendasime Eesti ajakirjanduse baasil tehtavate infomappide nimekirja:
teemadest jäid olulisemad – euro, struktuurifondid, sotsiaalpoliitika, põllumajanduse
küsimused (suhkur!). 2006. aastast lõpetame infomappide koostamise, sest ISE
andmebaas kajastab EL teemat piisava põhjalikkusega. Jätkame Eestist valitud EP
saadikute kirjutiste, sõnavõttude infomapi koostamist. Mitmetel saadikutel on oma
kodulehekülg, kuid kõik artiklid ja esinemised seal kajastatud pole.
Kolmandiku lugejaid võime liigitada kategooriasse “iseseisvad”, kes on teinud
otsingu elektronkataloogides ja pöörduvad infokeskuse poole konkreetse
trükise/trükiste lugemiseks.
2407 lugejat on esitanud päringu, mis üldjuhul käsitleb laiemat teemat: näiteks
“Euroopa Liidu institutsioonide mõju Eestile”, “Avalikule teabele juurdepääsu
reguleerimine “, “EL ja GMO”, “Eesti poliitikud ja ametnikud EL institutsioonides”
jne. Aktiivselt on uuritud Lissaboni strateegiat, Euroopa lipu teemat, struktuurifondide
võimalusi, riikide sotsiaalsete garantiide võrdlust, teenuste, töötajate vaba liikumist,
12

Põhiseaduse lepingu tekste jne. Viimasel ajal on inimesed hakanud pöörduma abi
saamiseks teistes EL riikides tekkinud probleemidega : tervisekaardid, haiguslehtede
väljamaksmine, maksustamine, äriühingutega seotud küsimused jne. Nende
probleemide puhul on oluliseks abiks meie kontaktid erinevate ministeeriumide ja
nende allasutuste spetsialistidega, üldjuhul vahendame pöörduja küsimuse, et
vajadusel kasutada saabuvat vastust küsimuste-vastuste andmebaasis.
Tähtsamad teemad:
Infoallikad
264 10,6% päringutest
Euroopa Liit: üldküsimused 245 10,1% päringutest
EL ja Eesti 164 7 %
Töötajate, isikute vaba liikumine 116 4,9%
Vt. Lisa 3 Statistika
Dokumendi otsingutel vajatakse konsultatsioone direktiivide harmoneerimise kohta
Eesti õigusaktidesse, informatsiooni liitumishetkeks vastuvõetud õigusaktide kohta,
eestikeelsete tekstide leidmise kohta jne. Dokumendiotsinguid on tehtud üle 100,
eelkõige andmebaasidest EURLex, Prelex. 1. jaanuarist 2005 ei täiendata enam seni
aktiivses kasutuses olnud tasulist andmebaasi CELEX, kõik olulisemad funktsioonid
CELEXi ja endise EURLex andmebaasist on ühendatud uude EURLex andmebaasi,
kus pärast 1. maid 2004.a. suurem osa dokumentidest on tõlgitud eesti keelde.
Järgmiseks sammuks on õigusakte sisaldavate andmebaaside koostamisel seni NAT-
LEXiks, nüüd N-Lexiks nimetatud andmebaasi (A common gateway to national law)
käivitamine, millest saab otsida kõigi liikmesriikide õigusakte, loodetavasti ka nende
seost EL direktiividega. EL õigusaktide otsingul ei kasutata enam Eesti Õiguskeele
Keskuse andmebaasi, sellelt koduleheküljelt on intensiivsemalt kasutusel EL ja
Eesti õigusterminoloogia sõnaraamat.
3.2 Infotooted
EL infokeskuse infospetsialistid teevad kaastööd PIKi toimetamisel ilmuvasse
SUMMARIA SOCIALIA ja SUMMARIA JURIDICA väljaannetesse (refereeringuid
on valminud 20, teostajateks K. Volt, M. Palts, Õ. Mets, A.Kasvand, A. Verro).
2005. aastal ilmus EL teemadel 4 mahukat SUMMARIA EUROPENSIA väljaannet
koostajad: L.Võhandu, A. Kasvand, M. Palts, A. Verro. Käsitletud teemad: Euroopa
13

Liidu laienemine pärast 2004.a., EL sotsiaalpoliitika, Euroopa ühisraha euro
ning Euroopa Liit ja föderalism.
Järgmise aasta teemad puudutavad Euroopa kohtuid, põllumajandust, ombudsmani
jne.
3.3. Kodulehekülg
EL alast informatsiooni vahendavad väga mitmed EL spetsiifiliste valdkondadega
seotud asutused (noorsootöö, tarbijakaitse, siseturuküsimused jne.). Erialastest
teavitajatest koostas L.Võhandu ettekande V Euroopa Liidu infofoorumil Eestis
pealkirja all “Kodanikele suunatud EL teabe- ja nõuandeteenistused”, ettekande
kokkuvõte ilmub ajakirja “Raamatukogu” 2006.a.esimeses numbris. EL infokeskus on
seadnud eesmärgiks universaalse sisuga kodulehekülje koostamise, kust vastuseid
leiab kõigi EL teavitajate, dokumentide kohta, kuid ka lihtsatele küsimustele,
näiteks: Kui suur on 25 EL riigi pindala kokku? Eriti oluliseks peame küsimustevastuste
andmebaasi pidevat täiendamist.
Uue kodulehekülje avamisel pidasime vajalikuks sellele statistikamootori käivitamist,
mis internetistumisega seoses annaks meile informatsiooni koduleheküljel liikunud
inimeste huvidest, arvust, kontaktidest jne.
Aktiivsetel kuudel on külastajaid kuni 20 tuhat, nendest püsikülastajaid 11 tuhat.
Ülevaate saame peamistest lehekülgedest, mille kaudu sisenemine on toimunud:
avaleht (üle 50000 sisenemise), uudised (12 tuhat), küsimuste-vastuste andmebaas (11
tuhat). Populaarsematest lehekülgedest saame loetleda lisaks eelpoolnimetatutele:
seadusandlus, sisukaart, Euroopa Liidu infokeskuse tutvustus, “hea teada”, euroinfo
telefon jne.
Kodulehekülje kiirema toimimise eesmärgil kustutasime leheküljelt varasemate
aastate (2000-2002) uudised, k.a. lõpust hakkame kasutama uudiste arhiivi jooksvat
kustutust, kuna oluliste teemade kohta saab tagasiulatuvalt informatsiooni ISE
andmebaasist.
Mõelda tuleks küsimuste-vastuste andmebaasi arhiivi loomisele, sest otstarbekas pole
kõikide materjalide täiendamine, aga ka mitte kustutamine.
2006. aastal naaseb euroinfo telefoni projektijuhi kohale Õnne Mets ja sellest
lähtuvalt oleks väga oluline, et Merle Tõniste saaks täie koormusega pühenduda
kodulehekülje arendamisele, sellega seotud tegevustele: uudiste kajastamine, KV
14

andmebaasi täiendamine, euroinfo telefoni päevade tähtsamate probleemide
vahendamine, koostöö RR teemavärvaga jne.
Meie kodulehekülje kujundaja on pakkunud vahendeid veelgi täpsemaks
külastajauuringuks, mida võiksime läbi viia euro või mõne muu olulisema EL teema
päevakorrale kerkimisega. Mõelda võiks rahaliste vahendite olemasolul automaatsele
linkide kontrollile.
2005.a. lubatud kodulehekülje ingliskeelne tõlge on momendil viibinud teksti
toimetamise taga, nii et plaani täitmine viibib.
3.4. Teabematerjali vahendamine
Käesoleval aastal oli teabematerjalide vahendajaks EL infokeskus, vähesel määral
Euroopa Parlamendi Tallinna infobüroo, maikuust lisandus Europe Direct infopunkt.
EL infokeskus ja Europe Direct infopunkti jaotusmaterjalide nimetuste arv ulatub
150ni: Euroopa Kolledzi loengute vihkuid 29 nimetust, erinevaid brosüüre 25
nimetust, lisaks infovoldikud, infolehed. Kuid paljud nimetused on pärast Eesti
liitumist kasutatavad ainult osaliselt, sest informatsioon on vananenud ja vajab
täiendamist. Uuemate materjalidega oleme varustanud nii üksikhuvilisi, statsionaarsed
materjalide väljapanekud on 3-s RRi punktis: EL infokeskuse lugemissaalis,
EuropeDirect infopunktis ning ajalehtede ja internetisaali stendil.
Suuremas koguses on trükiseid jaotatud õppeasutustele koolituse läbiviimiseks:
Sisekaitseakadeemiale - üle 50ne nimetuse, Audentese Ülikoolile 15 nimetust,
Viljandi Noortekeskusele 17 nimetust, Tallinna Keskraamatukogule 15 nimetust jt.,
suuremal arvul jaotati materjale Tammsaare pargis Euroopa päeval, noortemessil
Teeviit ja Raamatulaadal Rahvusraamatukogus.
Aktiivsemad EL teemast huvituvad inimesed on saanud kaasa Euroopa Põhiseaduse
Lepingu eestikeelse väljaande, neid on jagatud üle 200 eksemplari, samuti nimetatud
lepingut selgitavaid väljaandeid (“50 küsimust ja vastust Euroopa Põhiseaduse
lepingu kohta”, “Euroopa põhiseadusleping: kodanike õigused ja osalusdemokraatia”,
“10 küsimust Euroopa Põhiseaduse lepingu kohta”) jne.
Probleemiks võib aga hoopis kujuneda jaotusmaterjalide ladustamine, praegu oleme
maksimaalselt kasutanud ELIKu hoidlaruumi, samas oleme kaasüürilisteks PIKi ja
laenuosakonna hoidlates, mis kahjuks ei ole kõige mugavam, seetõttu on oluline
materjalide võimalikult kiire jaotamine. EL infokeskus koostab uutest trükistest
15

nimekirja, millega saab tutvuda meie koduleheküljel ja neid siis ka vastavalt tellida.
Europe Direct on sellise nimekirja koostanud infopunktis olevatest materjalidest.
EL infokeskus korraldab aastas ühe temaatilise raamatu- ja dokumendinäituse
Riigikogu lugemisaali fuajees – k.a. näitus oli pühendatud eurole, paralleelselt valmis
“SUMMARIA EUROPEANSIA” nr. 3 “Euroopa ühisraha euro”.
Suurem arv trükiseid olid näitusel “Maailm Eestisse” ning Sotsiaalteadlaste
konverentsil.
Eesti Panga plaanides on korraldada eurole üleminekuga seoses rändnäitus rahast,
selle võiks läbi viia ühe sihtkohana ka RR-s, millele saaksime lisada juba
ettevalmistatud raamatunäituse.
Iga nädal uuendatakse raamatute väljapanekut osakonna uudiskirjanduse riiulitel,
ELIKusse saabuvate raamatute annoteeritud nimestikku koostab Aigi Kasvand. 2005.
aastal ilmus 11 numbrit, nendes saab ülevaate kõigist Eestis ja eesti keeles väljaantud
Euroopa Komisjoni väljaannetest, võõrkeelsest teaduskirjandusest ja uutest
ajakirjanumbritest. Vastavalt kontaktide soovidele saadetakse nimekirjad
paberkandjal, e-posti teel või külastavad huvilised regulaarselt EL infokeskuse
kodulehekülje uudiseid. Uudiskirjanduse nimestik on kättesaadav RR-i
võrguväljaannete nimekirjas.
EL infokeskuse tutuvustamiseks koostasime käesoleval aastal järjehoidja, mille sisu
pani kokku Õ. Mets, momendil ootab pisitrükis teostust Avalike suhete osakonnas.
Valmistasime ette uue voldiku materjali, kuid selle valmimine vajab veel sisu osas
täpsustamist, loodame voldiku trükki anda 2006. aasta alguses.
Euroopa Liidu infokeskuse materjalidest on õppijatel ja õppejõududel võimalus
valmistada tasuta koopiaid 20 lehe ulatuses päevas, seda on kasutatud ligi 10 100
lehe ulatuses. Tasulisi koopiaid on valmistatud 1144 krooni eest.
16

4. LUGEJAKOOLITUS
Euroopa Liidu infokeskuse töötajad on esinenud loengute ja ettekannetega 10 korral,
sellest EL dokumentatsiooni, andmebaase, statistikat käsitlevaid loenguid on peetud
30 akadeemilist tundi. 2005. aastal jätkus koostöö ATAK –iga EL andmebaaside
koolituse läbiviimiseks, järgmisest aastast võtab Avaliku Teenistuse Arendus- ja
Koolituskeskuse ülesanded üle Sisekaitseakadeemia, nendega uusi lepinguid sõlmitud
pole.
EL andmebaase ja dokumente tutvustatakse igal aastal Viljandi Kultuuriakadeemia
üliõpilastele, eriti oluline on see praktikantidele, kes EL infokeskuses
praktikaülesandeid täidavad.
Uueks võimaluseks on EL andmebaaside koolituse läbiviimine RR i Teadus-
Arenduskeksuse (TAK) ettevalmistatud koolituskavade alusel. Detsembris oli
esimesel EL andmebaaside koolitusel 12 inimest, saadud on esimesed kogemused töö
parandamiseks. Euroopa Liidu teemalise koolituse saab jagada erinevatesse
raskuskategooriatesse: Euroopa Liidu ABC, Euroopa Liidu dokumendid, Euroopa
Liidu andmebaasid temaatiliselt, EL õiguse andmebaasid, EL statistika. Nendest
jaotustest lähtuvalt võiks koostada järgmise aasta koolituskava. EL alane koolitamine
peab toimuma koostöös Europe Direct infopunktiga, kelle esmaseks ülesandeks on
Euroopa Liitu tutvustavate loengutega esinemine (eelpool nimetatud teemadest
olulisemad EL ABC, ELi tutvustavad andmebaasid), arvestades nende sihtrühmana
avalikkust - õpilased, pensionärid, muukeelne elanikkond.
EL statistika teema käsitlemisel on meile toeks Eesti Statistikaamet.
Eesti EL alase infotööga ja RR ELIKu ülesannetega käisid eelmisel aastal tutvumas
Soome struktuurifondide kohalike büroode töötajad, Läti kolleegid, Leedu
Rahvusraamatukogu infotöötajad, loenguid on peetud Rootsi üliõpilastele, Poola
Europe Direct infopunktide töötajatele, kooliõpilastele Tallinnast ja Harjumaalt.
Europe Direct on korraldanud 2 infopäeva: Euroopa Liidus töötamisest (novembris) ja
õppimisvõimalusest (detsembris).
17

5. KOOSTÖÖ
Partnerlepingud on EL infokeskusel sõlmitud Tallinna Avatud Noortekeskusega,
noorteportaali Eurodesk töötajatega, ühiseid tegevusi planeeriti ja viidi läbi koos
Euroopa Parlamendi Tallinna infobürooga.
Euroinfo telefoni number on avaldatud eures.ee, eurodesk.ee, e-riik jt. portaalides.
EL infokeskus on Euroopa Informatsiooni Assotsiatsiooni liige, tänu millele saame
soodustusi seminaridel osalemiseks, regulaarselt toimub infotöötajatele suunatud
teavitus uudistest seoses muutustega EL dokumentatsioonis – uutest
andembaaasidest, tegutsemisdokumentidest jne.
6. KOKKUVÕTE
EL infokeskusele langes käesoleval aastal vastutusrikas ülesanne Põhja-Eesti
piirkonna varustamisel EL alase adekvaatse teabega, sest 1. jaanuarist sulges uksed
Euroopa Komisjoni EL infokeskus. RR EL infokeskus on püüdnud maksimaalselt
täita tegevuskavast lähtuvaid ülesandeid, tutvustades EL infokeskuse teenuseid,
pidades loenguid EL dokumentidest ja õiguse andmebaasidest, koondades olulist ja
huvitavat informatsiooni EL infokeskuse koduleheküljele, vastates helistajate
küsimustele euroinfo telefonil igapäevaselt ja infopäevadel.
Väljakutseks kujunes osalemine Euroopa Komisjoni projektikonkursil Europe Direct
infopunkti avamiseks. Minu arvates on probleemiks osutunud see, et infopunkti poolt
planeeritud tööülesannete maht on suurem kui selleks kasutatav tööjõuresurss, mida
Rahvusraamatukogul on võimalik rahastada. Euroopa Komisjoni poolt planeeritu on
kantud küll soovist tuua Euroopa Liit tavakodanikule lähemale, kuid tundub, et seda
oleks võimalik olnud teha ka lihtsamalt – suurendades EL infokeskuse eelarvet ja
täiendades tööülesandeid senises lepingus.
2005.a. paranesid töötingimused: teostati remont kahes tööruumis, valmistati mööbel,
uuendati valgustus.
18

Tegevused 2006. aastal
Kodulehekülje arendamine
Eurole üleminekuga seotud üritustele kaasaaitamine
Koostöö EL teavitajatega Eestis
EL dokumentide, andmebaaside jne. koolitusmaterjalide arendamine
1993, 1994, 2003 deponeeritud teavikute inventuur
09.jaanuar 2006
Anu Nestor
EL infokeskuse juhataja
19

Lisa 1
EUROOPA LIIDU INFOKESKUSE POOLT LÄBIVIIDUD KOOLITUSED
1. Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika infoallikad 3 akt
Kellele: TPÜ üliõpilased
Toimumiskoht: RR, 16. veebruar
Lektor: A.Nestor
2. Euroopa Palramendi andmebaasid, dokumendid 4 akt
Kellele: ELIK, PIK töötajad
Toimumiskoht: RR
Lektorid: A.Verro, L.Võhandu, A. Nestor
3. EL infokeskus ja EL andmebaasid 3 akt
Kellele: Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased
Toimumiskoht: RR, 7. märts, 21. märts
Lektorid A. Verro, A. Nestor
4. EL dokumendid ja andmebaasid 2, 5 akt
Kellele: Riigiametnikud
Toimumiskoht : ATAK, 17. märts
Lektor: A.Nestor
5. Noorte võimalused Euroopa Liidus 1, 5 akt
Kellele: Juhkentali Gümnaasiumi õpilased
Toimumiskoht: RR, 18.mai
Lektor: M. Palts
6. European Sources Online andmebaasi tutvustus 0,5 akt
Kellele: RR teenindajad
Toimumiskoht: RR, 02. mai
Lektor: A. Kasvand
7. EL andmebaasid, dokumentatsioon 6 akt
Kellele: Hansapanga töötajad
Toimumiskoht: RR, 29., 30. september
Lektor: A. Nestor
8. EL andmebaasid, dokumentatsioon 6 akt
Kellele: Riigiametnikud
Toimumiskoht: Rahandusministeerium, ATAK, RR, 7.okt., 21.okt., 28. nov.
Lektor: A. Nestor
9. EL andmebaasid, dokumendid, statistika 3 akt
Kellele: Riigiametnikud,
Toimumiskoht: RR, 1. detesmber
Lektorid: A. Nestor, M. Palts
20

Lisa 2
EL INFOKESKUSE TÖÖTAJATE OSALEMINE KOOLITUSTEL,
SEMINARIDEL, KONVERENTSIDEL
Eestis:
1. Uus rollijaotus Euroopa Liidus – kas rohkem võimalusi kodanikele?
28.jaanuar
Korraldaja: Avatud Eesti fond
Osales: M. Tõniste
2. Euroopa Liidu dokumendihaldus, 18. veebruar
Korraldaja: ELIK, lektor U. Särekanno (EL sekretariaat)
Osales: ELIK, PIKi töötajad
3. Euroopa Parlament ja Põhiseaduslik Leping, 4. märts
Korraldaja: Euroopa Parlamendi Tallinna infobüroo
Osales: M. Tõniste, A.Nestor, A.Kasvand, M.Palts, A.Verro, L.Võhandu
4. Euroopa Liidu Põhiseaduse riigiõiguslikke probleeme, 10. märts
Korrladaja: Eesti Juristide Liit
Osales: M. Tõniste, A. Kasvand, M. Palts
5. RR andmebaasid 13., 18., 21.04., 02.05
Korraldaja: RR
Osales: ELIK
6. Eurostati andmebaasid, 10. mai
Korraldaja: ELIK, lektor Eesti Statistikaametist
Osales: ELIK, PIKi töötajad
7. Edukas klienditeenindus Rahvusraamatukogus, 11.-12. mai
Korraldaja: RR
Osales: L. Võhandu, M. Palts, A.Kasvand, A.Verro
8. Põhiseaduse lepingu ratifitseerimine Eestis
Euro kasutuselevõtu ettevalmistused Eestis 06.juuni
Korraldaja: EDIR (infopunkti avamisloengud)
Osales: ELIK, PIKi töötajad
9. Valmistumine Euroopa Liidu värbamiskonkurssidel osalemiseks, 16.-17. juuni
Korraldaja: ATAK
Osales: L.Võhandu
10. EL teavitajate koolituspäev, 16.september
Korraldaja: Riigikantselei EL teabekeskus
Osales: A. Nestor, M. Tõniste, L.Võhandu
21

11. Sissejuhatus standardimisse, 29.september
Korraldaja: Eesti Standardikeskus
Osales: M. Tõniste, L.Võhandu, M. Palts
12. Tõõjõu vaba liikumine Euroopa Liidus, 31. oktoober
Korraldaja: EDIR
Osales: A.Kasvand, L.Võhandu
13. Euroopa Põhiseaduse lepingu ratifitseerimine: mõjud rahvusriikidele, 3-
4.november
Korraldaja:
Osales: A. Kasvand
14. V Euroopa Liidu infofoorum, 7. november
Korraldaja: Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Euroopa Parlamendi Tallinna
infobüroo, EL teabekeskus
Osales: ELIK
15. Õppimisvõimalused Euroopa Liidus
Korraldaja: EDIR
Osales: A. Kasvand, L. Võhandu
16. Euro üleminekust Eesti, 19. detsember
Korraldaja: ELIK, EL teabekeskus
Osalevad: ELIK, PIKi töötajad
17. Euroopa Liidu liikmesriikide majandus- ja poliitilised süsteemid, oktoober
2005 – veebruar 2006
Korraldaja TÜ Eurokolledz
Osalejad: L. Võhandu, K. Volt
VÄLISRIIKIDES
18. EIA aastakonverents ja seminar
Korrladaja: EIA, London, 13.-14. aprill
Osales: A. Nestor
19. Basic training seminar for the new Europe Direct Relays
Korraldaja: Euroopa Komisjon, 29.juuni – 2. juuli
Osales: L. Võhandu
20. Suvekool: EL õigus, 18.august- 3. september
Korraldaja: Alpachi Ülikool (Austria)
Osales: L. Võhandu
21. Koolitus: Infospetsialistide koolitus EL õigusest, 9.-29. oktoober
Korraldaja: Asseri Instituudi Euroopa Kolledz
Osales: M. Palts
22

22. Seminar: Keep Ahead with European information
Korraldaja: EIPA, Maastricht (Holland) , 28-29.11
Osales: M. Tõniste
23

EUROOPA LIIDU INFOKESKUS
NÄITARVUD
2005
Lisa 3
Fondide seis
Raamatud 9440
Perioodika/saabunud nimetusi 52
Mikrokaardid 16 300
Andmebaasid
Euroinfo telefoni küsimusedvastused
510
Kompaktandmebaasid 58
Külastajad keskuses 3876
Helistajad euroinfo telefonil 1008
Päringud
Lugemissaalis esitatud 2407
Suuliselt 1393
telefoni teel 533
e-post 481
Euroinfo telefonil esitatud 1235
Päringute esitajad lugemissaalis
põhiseaduslikud institutsioonid 303
üliõpilased, õpilased 954
erasektor 298
ajakirjanikud 15
muu, määratlemata 722
pensionärid 48
Päringud temaatiliselt
Euroopa Liit: üld 245
Euroopa Liit ja Eesti: üld 164
Infoallikad 246
Õigus: üld 114
Sotsiaalküsimused 142
24

Töötajate ja isikute vaba liikumine 116
EL ja Eesti majandus 48
EL teabelevitajad 29
Hairdus, koolitus 69
Regionaalpoliitika 78
Maksustamine, eelarve 55
Tollid, kaupade vaba liikumine 38
Liikmesriigid 61
Eurostat 26
Keskkond 40
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika 43
Majandus, rahaliit, euro 80
Ettevõtlus, turism 51
Euroopa Parlament 26
Inimõigused, võrdõiguslikkus 31
Lepingud 61
Päringute esitajad euroinfo telefonil
Vanemad inimesed 101
Erasektor 94
Üliõpilased 28
Riigiasutused 66
Õpilased 43
Ajakirjanikud 12
Muu/määratlemata 664
Euroinfo telefoni päringud temaatiliselt
Töötajate ja isikute vaba liikumine 117
EL ja Eesti üldküsimused 76
EL üldküsimused 198
Ühisraha 157
Majandus, ettevõtlus 72
EL institutsioonid 78
Infoallikad 88
Koostöö justiits-ja siseasjades 22
EL õigus 85
Sotsiaalküsimused 33
Maksud 29
Liikmesriigid 25
Tollid 23
EL teabelevitajad 56
Näitused
1. Uudiskirjandus 10
eksponeeritud teavikuid 450
2. Dokumendi ja raamatunäitus
“Euroopa ühisraha euro” 1
25

Loengud
Euroopa Liidu andmebaasid ja internetiressursid
lektorid A.Nestor; A. Verro, M.Palts
30 akadeemilist tundi
Koopiad
Tasuta 10100
tasulised 1144
Personal
Infospetsialistid 7
Kõrgharidusega 7
Sh.raamatukogunduslik 6
26

2005. aasta statistika
2005. aasta päringud kuude lõikes
200
150
161
122
156
108
190 181
72
100
50
4143
60 61
50 64 68
50
54
42
60
29
2527
15
126 142 70
38 38 40 39
29
38 38
2834 36 32
0
jaan
veebr
märts
aprill
mai
juuni
juuli
aug
sept
okt
nov
dets
telefon e-post suuline

2005. aasta külastused kuude kaupa
nov
sept
juuli
mai
märts
jaan
23
76
79
99
103
130
118
151
154
162
192
182
0 50 100 150 200 250
28

2005 aasta e-post kuude kaupa
32; 7% 43; 9%
36; 7%
60; 12%
34; 7%
38; 8%
50; 10%
29; 6%
15; 3%
61; 14%
29; 6% 54; 11%
jaan
veebr
märts
aprill
mai
juuni
juuli
aug
sept
okt
nov
dets
29

2005. aasta telefonipäringud kuude kaupa
80
70
60
50
40
30
41
50
42
64
68
60
25
38 38
28
40 39
20
10
0
jaan
veebr
märts
aprill
mai
juuni
juuli
aug
sept
okt
nov
dets
30

2005. aasta suulised päringud kuude kaupa
200
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
161
122
156
190 181
72
27
38
108
126
142
70
jaan
veebr
märts
aprill
mai
juuni
juuli
aug
sept
okt
nov
dets
31

2005. aasta raamatute väljastamise arv kuude
kaupa
200
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
137
160 158
176
161
97
35
16
129
112
160
78
jaan
veebr
märts
aprill
mai
juuni
juuli
aug
sept
okt
nov
dets
32

2005. aasta RVL laenutused kuude lõikes
nov
sept
juuli
mai
märts
jaan
0
0
1
1
1
1
1
2
2
2
3
4
0 1 2 3 4 5
33

2005. aasta küsimused kuude lõikes
dets
nov
okt
sept
aug
juuli
juuni
mai
aprill
märts
veebr
jaan
67
107
146
164
188
184
221
245
245
254
304
322
0 50 100 150 200 250 300 350
34

EUROOPA LIIDU INFOKESKUS
EUROINFO TELEFONI
2005. AASTA TEGEVUSARUANNE
2006. AASTA TEGEVUSKAVA
2005

SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ETTEVALMISTUS 4
1.1. Tehniline ettevalmistus
1.2. Koostöö ja perspektiiv
2. TEENUSE TUTVUSTAMINE 5
2.1. Televisioon
2.2. Raadio
2.3. Trükimeedia
2.4. Internet
2.5. Muud võimalused
3. INFOTEENINDUS 8
3.1. Infopäevad
3.2. Esitatud küsimused
3.3. Kasutajagrupid
3.4. Küsimustele vastamine
KOKKUVÕTE JA TEGEVUSED 2006. AASTAL 14
36

SISSEJUHATUS
Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse juures 1999. aastast tegutsemist
alustanud tasuta teenust pakkuva euroinfo telefoni ülesandeks on anda vastuseid
avalikkuse esitatud Euroopa Liidu (EL) alastele küsimustele, vajadusel konsulteerida
spetsialistidega ministeeriumites ja ametiasutustes, vahendada soovi korral
teabematerjale ning koguda tagasisidet avalikkuse hoiakute kohta.
Käesolev aruanne käsitleb euroinfo telefoni tegevust 2005. aastal, sisaldades
statistilisi näitajaid seisuga 1. jaanuar 2006.
Kokkuvõte ja tegevused 2006. aastal all käsitletakse lühidalt olulisemaid tegevusi,
millest tuleks järgmine aasta juhinduda.
Kuus aastat tegutsenud euroinfo telefoni käesoleva aruandeaasta infoteeninduse
mahtu võib üldjoontes nimetada stabiilseks, rahulikuks, kuid pisut väiksemaks
võrreldes 2004. aastaga, mil leidsid aset mitmed olulised tähtsündmused nii Eesti kui
ELi ajaloos - Eesti liitumine 1. mail, Euroopa Parlamendi uue koosseisu valimised
liikmesriikides, Euroopa põhiseaduse lepingu allkirjastamine.
Vaatamata väiksemale päringute arvule jagus ka sellesse aastasse perioode, mil
täheldasime helistajate arvu tõusu, eriti aasta esimesel poolel. Seda mõjutasid
järgmised sündmused: euroinfo telefoni infopäevad aprillis ja novembris, Euroopa
Kevadpäeva ja 9. mai Euroopa päeva tähistavad üritused Eestis, 1. mail täitunud Eesti
esimene aasta ELi liikmesriigina, Euroopa põhiseaduse lepingu arutelud ja
referendumid liikmesriikides.
Infoteeninduse eelduseks oli:
- sissetöötatud tasuta telefoninumber 800 3330;
- mitmekülgset infot sisaldav EL infokeskuse ehk laiemalt ELi teemaline
lehekülg http://elik.nlib.ee koos mahuka ELi teemaliste küsimuste ja vastuste
andmebaasiga;
- koostöö minsteeriumi spetsialistidega keerulisemate päringute lahendamisel;
- koostöö teiste EL teavitajatega euroinfo telefoni teenuse tutvustamisel;
- EL infokeskuse vahendid ja võimalused.
37

1. ETTEVALMISTUS
1.1. Tehniline ettevalmistus
Hea infoteeninduse eelduseks on eelkõige kasutajasõbralik, informatiivne ja
hästitoimiv koduleht. Seda silmas pidades jätkati kogu 2005. aasta vältel EL
infokeskuse ja euroinfo telefoni ühise kodulehe arendustöödega, mis said alguse 2004.
aasta novembris.
Vastavalt teemade jaotusele jätkus küsimuste ja vastuste andmebaasi uute kirjete
lisamine ja olemasolevate kirjete täiendamine. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli
andmebaasis keskmiselt 460 kirjet. Aasta esimesel poolel loodi võimalus siseneda
andmebaasi ka läbi Rahvusraamatukogu E-raamatukogu lehekülje, mis laienenud
“auditooriumi” tõttu tähendab edaspidi veelgi süstemaatilisemat tööd andmebaasi
korrastamisega.
Aasta teisel poolel viidi läbi kodulehte tervikuna hõlmav põhjalikum hüperlinkide
kontroll, mida tuli teha nö käsitsi, kuna nende automaatne kontroll veel esialgu
puudub.
2005. aasta sügisel tehti algust kodulehe uudisterubriigi arendustöödega. Lehekülje
kiiremaks muutmise eesmärgil likvideeriti lõplikult üks osa mahukast ELi teemaliste
uudiste arhiivist, mis hõlmas ajavahemikku 2000–2002. Teise poole töödena on
lähiajal plaanis kodulehe valmistajatelt tellida programm, mis likvideeriks juba
automaatselt iga aasta lõpus kõige vanemad uudised.
Kodulehe võimalikult informatiivseks muutmise eesmärgil hakati aasta teisel poolel
ühisraha euro teema aktuaalsemaks muutumise perioodil seda operatiivselt kajastama
ka EL infokeskuse kodulehel. Selleks loodi avalehel eraldi link pealkirjaga Eurole
üleminek Eestis, mida vajaliku infoga pidevalt täiendatakse.
Informatiivsuse eesmärki teenib veel teinegi kodulehe link Head teada, milles leidub
nii ELi puudutavat praktilist kui üldise sisuga faktiinfot ning mida samuti pidevalt
edasi arendatakse.
Lõplikult otsustati likvideeriti algselt loodud link Korduvad küsimused, mille sisu
kippus Hea teada linki dubleerima, tekitades sellega kodulehe kasutajates segadust
ning mis kokkuvõttes ei õigustanud oma olemasolu.
2006. aasta algusesse kanduvad tööd, mis on seotud kodulehe inglisekeelse lehekülje
loomisega.
1.2. Koostöö ja perspektiiv
Euroinfo telefon osales märtsikuus koostöös MTÜ Eesti Euroopa Liikumise,
Eurodeski ja Tiigrihüppe Sihtasutusega koolinoortele suunatud projektis “Kevadpäev
Euroopas”, aidates koostada ELi teemalist kevadpäevade viktoriini Internetis. Kümme
valikvastustega küsimust olid 14.-18. märtsini 2005 avalikud aadressil
www.koolielu.ee.
38

Tihedam koostöö erinevate ministeeriumite ja asutustega, eriti Eesti Panga ja
Rahandusministeeriumiga ootab euroinfo telefoni ees 2006. aastal seoses eurole
ülemineku teavituskampaaniaga. Juba 2005. aasta detsembris toimus nimetatud
asutuste ning Riigikantselei EL teabetalitusega koostöös eurorahateemaline koolitus
EL infokeskuse töötajatele, et olla järgmisel aastal valmis kodanike selleteemalistele
küsimustele pädevate vastuste andmiseks.
Samas peab jätkuma senine igapäevane infovahetus ja keerulisemate päringute
lahendamisel konsulteerimise võimalus teistegi ministeeriumite ja ametitega.
2. TEENUSE TUTVUSTAMINE
2.1. Televisioon
23. novembril toimunud infopäevast “Eurole üleminek Eestis” tegi venekeelne
telekanal Pervõi Baltiski Kanal salvestatud ülesvõtte, mis samal päeval kanali
uudisteprogrammis eetrisse läks. Lisaks sellele võeti intervjuu nii Anne Sullinguga
Rahandusministeeriumist kui Andrus Alberiga Eesti Pangast. Infopäeva lõppedes
saadeti telekanalile soovitud kokkuvõte toimunud üritusest.
Eurorahateemalisele infopäevale tehti reklaami ka ETV saates “Terevisoon”, kus
hommikuprogrammi külaliseks oli stuudiosse palutud eurole ülemineku projektijuht
Anne Sulling.
Seoses 2006. aastal käivituva eurole ülemineku teavituskampaaniaga on plaanis
kindlasti tellida euroinfo telefoni tasuta numbrit reklaamiv teleklipp ning näidata
seda teatud kindlal perioodil Eesti telekanalites.
Sellist koostöövormi telekanalitega on praktiseerinut varemgi - nii Eesti ELiga
liitumiseelsel ajal 2003. aastal kui ka 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimiste
perioodil.
2.2. Raadio
Raadiokanalitega tegi euroinfo telefon tulemusterikkalt koostööd seoses 23.
novembril asetleidnud eurorahateemalise infopäevaga “Eurole üleminek Eestis”.
Riigikantselei EL teabetalituse abiga saadi kokkulepped infopäeva tutvustavateks
intervjuudeks järgmistes raadiokanalites:
• Tartu FM, intervjuu Vello Läänele laupäevase saate “Aken Euroopasse” jaoks
(eetris 19. november);
• Vikerraadio, intervjuu hommikuprogrammis Mart Ummelasele, 23.
november;
• Vikerraadio, Tiit Karuksi intervjuu infopäeva korraldaja ja infopäeval osaleja
Anne Sullinguga Rahandusministeeriumist saate “Päevasüda” raames, 23.
november;
• Kuku Raadio, intervjuu hommikuprogrammis Kartin Viirpalule, 23.
november.
Koostööd üleriigiliste ja kohalike raadiojaamadega kavatsetakse jätkata kindlasti ka
2006. aastal, kuna senine kogemus on näidanud, et lisaks konkreetse infopäeva
39

eklaamimisele on selliselt võimalik teha edukat promotsiooni ka euroinfo telefoni
tasuta numbrile.
2.3. Trükimeedia ja -väljaanded
19. aprillil 2005 saadeti koostöös Riigikantselei EL teabetalitusega euroinfo telefoni
ja EL infokeskuse tegevust tutvustav artikkel ühele ajakirjale ja 25 ajalehele.
Nimetatud artikkel avaldati järgmistes trükiväljaannetes:
• Mets, Õnne. Rahvusraamatukogu jagab teavet Euroopa Liidu kohta. //
Valgamaalane, 26. aprill, lk. 4;
• Mets, Õnne. Teavitustööst 6 aastat enne ja 1 aasta pärast ELiga liitumist. //
Hiiu Leht, 22. aprill, lk. 4;
• Mets, Õnne. Teavitustööst 6 aastat enne ja 1 aasta pärast ELiga liitumist. //
Lääne-Harju Ekspress, 23. aprill, lk. 8;
• Mets, Õnne. Teavitustööst enne ja pärast ELiga liitumist. // Koit, 21. aprill, lk.
7;
• Mets, Õnne. Teavitustööst enne ja pärast Euroopa Liiduga liitumist. //
Õpetajate Leht, 22. aprill, lk. 3;
• Mets, Õnne. Infokeskus aitab vastustega. // Virumaa Teataja, 10. mai, lk. 3;
• Mida inimesed euroinfo telefonile helistades pärivad? // Linnaleht Tallinn,
Linnaleht Tartu, Linnaleht Pärnu, 20. mai, lk. B1;
• Mets, Õnne. Teavitustööst enne ja pärast liitumist. // Raamatukogu, nr. 3,
2005, lk. 14.
Seoses infopäevadega telliti järgmised reklaampinnad ajalehtedes:
• Videvik, 7. aprill 2005 (infopäev “Põhiõiguste ja -vabaduste kaitse Euroopa
Liidus”);
• Videvik, 17. november 2005 (infopäev “Eurole üleminek Eestis”);
• Postimees, 23. november 2005. Rubriigis Kuulutused (infopäev “Eurole
üleminek Eestis”);
• Eesti Päevaleht, 23. november 2005. Rubriigis Uudised: Tallinn (infopäev
“Eurole üleminek Eestis”).
Kuna 8. aprilli infopäeva jaoks eraldi reklaampinda Maalehes ei tellitud, avaldati lehe
initsiatiivil 7. aprilli numbris eraldi tasuta teade pealkirja all “Euroinfo telefon
vastab”.
Rahvusraamatukogu väljastas infopäevade kohta järgmised pressiteated:
• Põhiõiguste ja –vabaduste kaitse Euroopa Liidus. 7. aprill 2005;
• Euroinfo telefonil saab vastuseid eurole ülemineku kohta. 17., 22., 23.
november 2005.
Euroinfo telefoni logo ja kontaktid avaldati järgmistes trükiväljaannetes:
• Roheline Värav, 11. august, 13. oktoober 2005;
• TÜ Euroopa Kolledzi ja Riigikantselei EL teabetalituse poolt koostatud
trükiväljaanne “Kontaktkataloog Euroopa Liit ja Eesti”, Tartu 2005;
40

• Euroopa Komisjoni Pressi ja teabe peadirektoraadi poolt koostatud
infomaterjal “Ülevaade Euroopa Liidust”, 2005; “Euroopa reisijuht 2005”;
• Riigikantselei EL teabetalituse infoleht ja voldik “Eesti ja Euroopa Liit:
Euroopa põhiseaduse leping: kodanike õigused ja osalusdemokraatia”, aprill
2005;
• Riigikantselei EL teabetalituse infoleht ja voldik “Eesti ja Euroopa Liit:
Euroopa põhiseaduse leping: pädevused ELis”, mai 2005;
• Riigikantselei EL teabetalituse infoleht ja voldik ”Eesti ja Euroopa Liit: ELi
ühine välis- ja julgeolukupoliitika”, juuni 2005.
2.4. Internet
2005. aastal korraldatud kahe infopäeva reklaamimiseks telliti sarnaselt eelmisele
aastale lisaks ajalehereklaamile reklaampinnad ka Postimehe ja Eesti Päevalehe
veebikeskkonnas. Selleks telliti RR avalike suhete osakonnast nii 8. aprilli kui 23.
novembri infopäeva jaoks spetsiaalsed üritust reklaamivad bännerid, mis viitasid EL
infokeskuse kodulehe infopäevasid kajastavale leheküljele.
Reklaambännerid avaldati järgmiselt:
• Postimees online, 7.-8. aprill 2005, 468 x 60 px, kogu keskkond;
• Eesti Päevaleht online, 7.-8. aprill 2005, 468 x 60 px, kogu keskkond;
• Postimees online, 22.-23. november 2005, 468 x 60 px, kogu keskkond.
Infopäevade kohta avaldati infot ka järgmistel Interneti lehekülgedel:
• Riigikantselei EL teabetalituse uudisteveerg, “Kodanike põhiõiguste ja –
vabaduste kaitse Euroopa Liidus”, 6. aprill 2005;
• Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledzi uudisteveerg, “8. aprillil saab
tasuta telefonil küsida infot teemal "Kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitse
Euroopa Liidus”, 7. aprill 2005;
• Riigikohtu uudisteveerg, "Kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitse Euroopa
Liidus”, 7. aprill 2005;
• RR infoleht nr. 45, rubriik Nädala küsimus: Kuidas möödus Euroinfo telefoni
infopäev “Eurole üleminek Eestis”? (Vastas M. Tõniste), 29. november 2005;
• EMSLi elektrooniline infokiri e-EMSL, 31. märts, 17. november 2005.
Euroinfo telefoni logo avaldati 14.-18. märtsini Interneti aadressil www.koolielu.ee,
seoses Euroopa Kevadpäevade viktoriiniga, mille euroinfo telefon ise koostas. Lisaks
sellele avaldatakse telefoni kontake eures.ee, eurodesk.ee, e-riik jt portaalides.
2.5. Muud võimalused
17. jaanuaril tutvustati Tallinna Noorte Infokeskuse poolt korraldatud infopäeval
“Sinu võimalused töös noortega” EL infokeskuse ja euroinfo telefoni tegevust.
2005. aasta novembris ilmus trükist euroinfo telefoni uue logoga kleebis, mida jaotati
detsembris toimunud noortemessil “Teeviit” ning EL infokeskuse korraldatud
riigiametnikele suunatud koolitusel “ELi dokumendid, õigusaktid, infoallikad”.
41

Euroinfo telefoni logoga kleebist on eelkõige plaanis kasutada ümbrikel
infomaterjalide saatmiseks posti teel. Samas on kleebiseid võimalik jagada erinevatel
ELi teemalistel infoüritustel koos EL infokeskuse ja euroinfo telefoni teenust
tutvustava voldiku ja järjehoidjaga, mida plaanitakse välja anda 2006. aasta
esimesel poolel.
3. INFOTEENINDUS
3.1. Infopäevad
Sarnaselt eelmisele aastale korraldati ka 2005. aastal kaks infopäeva kodanikke kõige
enam huvitanud aktuaalsetel teemadel, mil euroinfo telefonile paluti vastama oma ala
tippspetsialistid.
Infopäevade korraldamise eesmärgiks on läbi aegade olnud spetsialistide vastuste näol
pädeva informatsiooni andmine laiemale avalikkusele, pakkuda samal ajal niiöelda
ELi alast koolitust euroinfo telefonil vastajatele ning teha läbi nende ürituste ja
nendega seotud meediakajastuste reklaami euroinfo telefonile ja tema tegemistele,
kinnistamaks telefoni kontaktandmeid.
Igast infopäevast valmib tavapäraselt nii video- kui helisalvestis, mille sisu tehakse
läbi kodulehe küsimuste ja vastuste andmebaasi kättesaadavaks kõigile huvilistele.
Novembris asetleidnud infopäevast “Eurole üleminek Eestis” valmis esmakordselt
helisalvestis kahel CD-l, millest üks koopia saadeti Tartu FM-le eurorahateemalistes
raadiosaadetes kasutamiseks ja teine koopia Riigikantselei ELi teabetalitusele, kes
plaanib valminud helisalvestist teema päevakajalisust arvestades pakkuda teistelegi
Eesti kohalikele raadiojaamadele.
2005. aastal korraldati järgmised infopäevad:
• 8. aprill “Kodanike põhiõiguste ja –vabaduste kaitse Euroopa Liidus”.
Vastasid: Riigikohtu kohtunik, õigusteaduste doktor Julia Lafranque ning
Justiitsministeeriumi Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talituse nõunik
Anneli Külaots.
• 23. november “Eurole üleminek Eestis”. Vastasid: Rahandusministeeriumi
eurole ülemineku projektijuht Anne Sulling ja Eesti Panga presidendi nõunik
Andrus Alber. Venekeelsetele küsimustele aitas vastata Ülle Lobjakas
Rahandusministeeriumist.
Esimesel infopäeval, mil helistajatel oli võimalus õigusevaldkonna tippspetsialistidelt
küsida kõike, mis puudutab kodanike põhiõigusi ja –vabadusi Euroopa Liidus,
registreeriti kahe tunni jooksul kokku 11 kõnet ja 17 küsimust. Antud infopäev ei
kujunenud helistajate seas paraku väga populaarseks, mis oli tingitud ilmselt liiga
spetsiifilisest teemavaldkonnast. Valdavalt Euroopa põhiõiguste hartale keskendunud
infopäev oli omamoodi jätkuks 2004. aasta lõpus toimunud Euroopa põhiseaduse
lepingu teemalisele infopäevale.
Kõige populaarsemaks osutus see-eest infopäev teemal “Eurole üleminek Eestis”,
milles oma osa mängis väljakuulutatud teema päevakajalisus ning õnnestunud
42

koostöö Riigikantselei EL infotalituse, Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ning
Eesti erinevate meediakanalitega.
Võimalikult laia avalikkuse tähelepanu pööramise eesmärgil tehti koostööd
Vikeraadio, Kuku Raadio ja Tartu FM-ga.
Kahe tundi jooksul registreeriti 30 helistajat ja 85 küsimust. Infopäeva vajalikkust
näitas juba see, et enne ürituse algust jõuti registreerida 24 eurorahateemalist kõnet.
Head meelt võib tunda selle üle, et enamik helistajaid, kes kahe tunni jooksul liinile
pääses olid vanemaealised ja maapiirkonnast, neist muljetavaldav hulk helistajaid
venekeelsed (8). Sellest võib järeldada, et nimetatud sihtgrupi hulgas tuleks
eurorahateemalisele teavitamisele suuremat tähelepanu pöörata ka järgmisel aastal,
mil saab alguse eurole ülemineku teavituskampaania intensiivsem periood.
Õnnestunud ja oma eesmärki täitnud infopäev julgustab samalaadse sisuga üritusi
korraldama ka 2006. aastal, suunatuna näiteks erinevatele sihtgruppidele.
Samas plaanitakse korraldada infopäevi ka teistel helistajaid huvitavatel
päevakajalistel teemadel.
3.2. Esitatud küsimused
2005. aastal vastati kokku 1008 helistaja 1235 küsimusele, neist 82 küsimusele vene
keeles. See on statistiliselt umbes kaks korda vähem kui 2004. aastal.
Helistajate ja päringute arvu tõusu täheldasime ennekõike jaanuaris, märtsis, aprillis,
mais ja novembris. Päringute arvu intensiivsust eelpool nimetud kuudel võib seostada
toimunud infopäevadega aprillis ja novembris ning aasta esimesel poolel toimunud
üritustega Euroopa Kevadpäevade ja 9. mai Euroopa päeva raames.
Küsimusi esitati kuude lõikes järgmiselt:
detsember
november
oktoober
september
august
juuli
juuni
mai
aprill
märts
veebruar
jaanuar
48
58
41
66
76
60
62
61 70
69 74
84
76
88
111
120
108
121
132
151
138
114
135
180
helistajad
küsimused
0 50 100 150 200
43

Põhjus, miks euroinfo telefoni statistikas registreeriti 2005. aastal palju kordi vähem
kontakte ja küsimusi on tõenäoliselt seletatav asjaoluga, et eelmise aasta novembri
keskel sai valmis euroinfo telefoni ja EL infokeskuse ühine koduleht, mis tähendas
ühtlasi ka ühise e-posti aadressi loomist. Seetõttu ei ole euroinfo telefonil võimalik
edaspidi registreerida enam e-posti teel saabunud päringuid.
Kuigi läbi aegade on euroinfo telefonil registreeritud kõige enam tasuta telefonile
esitatud päringuid, võib näiteks 2004. aasta statistika põhjal öelda, et suur hulk
inimesi (44 %) eelistas oma päringuid esitada läbi e-posti aadressi.
Kõige enam tunti 2005. aastal huvi järgmiste teemade vastu:
• küsimused ELi ja selle tegevuse kohta;
• ühisraha euroga seotud küsimused;
• töötamise ja isikute vaba liikumisega seotud küsimused;
• küsimused infoallikate kohta – kuidas leida ELi erinevaid õigusakte;
• küsimused ELi õiguse, sh Euroopa põhiseaduse lepingu ja teiste aluslepingute
kohta;
• EL institutsioonid ja töökorraldus neis;
• majanduse ja ettevõtlusega seotud küsimused.
Temaatiliselt jaguvad küsimused järgmiselt:
250
200
150
100
50
0
198
78 88 56
85
33
117
157
11 17 15
EL üldküs
EL instituts-d
infoallikad
EL teabelevitajad
õigus
sots.küsimused
töötajate ja isikute VL
ühisraha
finantsküs, eelarve
keskkond
transport, energia
72
majandus, ettevõtlus
tollid
maksud
põllumajandus, kalandus
23 29 15
29 27
regionaalpoliitika
haridus, noored
kultuur
infoühiskond, R&D
2 6 2 22 76
25
ÜVJP
koostöö sise- ja just.asjades
EL ja Eesti üldküs
liikmesriigid
muu
52
Sarnaselt eelmisele aastale tunti ka sel aastal jätkuvalt suurt huvi teistes
liikmesriikides töötamise tingimuste ja võimaluste kohta ning seda stabiilselt kogu
aasta vältel.
Kuid kõige enam esitati küsimusi ELi ja selle erinevate poliitikavaldkondade kohta.
Jätkuvalt vajasid inimesed euroinfo telefonile helistades abi vahendusinformatsiooni
otsimisel. Neid huvitas, kuidas leida oma valdkonda puudutavaid erinevaid ELi
õigusakte ning kuidas need on sisse viidud Eesti seadusandlusesse.
Euroinfo telefonil helistajaid huvitas veel ELi õiguse eri aspektid, sh jätkuvalt
Euroopa põhiseaduse leping (34 küsimust). Aasta esimesel poolel otsustati korraldada
eraldi infopäev, mis käsitleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitset Euroopa
Liidus ning peaasjalikult Euroopa põhiõiguste hartat kui ühte Euroopa põhiseaduse
lepingu osa. Antud valdkonna tippspetsialistid vastasid helistajate küsimustele teemal,
mida Euroopa põhiõiguste hartat endast sisaldab ja milliseid õigusi kodanikele annab.
44

Aasta teisel poolel, mil Vabariigi Valitsus kiitis ametlikult heaks eurole
üleminekuplaani esimese versiooni, pani paika ametliku kommunikatsioonikava
eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2007 ning ajakirjandus alustas teema kajastamist
ajalehtede veergudel, hakati euroinfo telefonilegi ELi ühisraha euro kohta rohkem
küsimusi esitama. Sellest tingituna ja eesmärgiga anda tavainimestele võimalus tasuta
telefonile helistada ja küsida otse tippspetsialistidelt kõike, mis puudutab euro
kasutuselevõttu ja sellega seotud praktilisi muudatusi, otsustati korraldada
vastavasisuline infopäev teemal “Eurole üleminek Eestis”.
3.3. Kasutajagrupid
Euroinfo telefoni kasutajaks on üldises mõistes laiem avalikkus, kuid samas on
võimalik eristada järgmisi sihtgruppe protsentuaalselt:
määratlemata
66%
vanemad
inimesed
10%
erasektor
9%
üliõpilased
3%
õpilased
4%
ajakirjanikud
1%
riigiasutused
7%
ja arvuliselt:
700
664
600
500
400
300
200
100
0
101
94
28 43
12
66
vanemad inimesed
erasektor
üliõpilased
õpilased
ajakirjanikud
riigiasutused
muu/määratlemata
Sihtgrupi määratlemise võimalus puudub neil juhtudel, kui euroinfo telefonile esitatud
päringule saab vastuse anda koheselt ning puudub vajadus küsida täiendavalt helistaja
45

kontaktandmeid. Kuna selliseid helistajaid on valdav enamus, siis on jätkuvalt ka
kõige suuremaks sihtgrupiks “Määratlemata”.
Sarnaselt sihtgruppide määratlemisega ei ole sageli võimalik kindlaks teha ka
euroinfo telefoniga ühendust võtnud inimeste asukohta:
Tallinn
12%
vp Tallinnat
13%
määratlemata
75%
900
800
700
600
500
400
300
200
100
0
118 128
762
Tallinn vp Tallinnat määratlemata
46

3.4. Küsimustele vastamine
Vastused küsimustele saadeti järgmisi kanaleid kasutades:
160
140
144
120
100
80
60
40
20
0
2 7
e-pos t faks tavapos t
ja protentuaalsed:
faks
1%
tavapost
5%
e-pos t
94%
Vastamata jäi aasta jooksul 4 küsimusele valdavalt meile ekslikult antud valede
kontaktide tõttu. Euroinfo telefonile helistanud inimeste hulgas registreeriti 83
korduvhelistajat.
47

KOKKUVÕTE JA TEGEVUSED 2006. AASTAL
Infoteenindust 2005. aastal võib üldjoontes nimetada rahulikuks ja stabiilseks, kuid
varasemate aastatega võrreldes pisut väiksemamahuliseks. Aasta jooksul esitati
euroinfo telefonile kokku 1235 küsimust, neist 82 vene keeles - seega umbes kaks
korda vähem kui eelmisel aastal. Kokku registreeriti 1008 telefonile helistajat.
2005. aasta lõpuks on Eesti olnud poolteist aastat ELi liikmesriik, seega puutub ELi
teematikaga kokku meist igaüks erinevatel elualadel – tavakodanikust tippametnikuni.
Seda arvesse võttes tuleb euroinfo telefonile esitatud päringute iseloomu puhul
tõdeda, et üheltpoolt on küsimused muutunud väga praktilisteks ja igapäevaelu
puudutavateks, teisalt jälle aina spetsiifilisemateks – esitajateks riigiametnikud ja
ettevõtjad. Seetõttu on keerukamate päringute puhul osutunud hindamatuks abiks
konsulteerimine ministeeriumite ja ametite pädevate spetsialistidega.
Lõppeva aasta üheks suurimaks saavutuseks võib pidada EL infokeskuse (ELi
teemalise) kodulehe täies mahus edukat “käivitamist” ja sellega seotud arendustöid,
sest kvaliteetse infoteeninduse üks olulisemaid lülisid on hästitoimiv koduleht ja
sellelt leitav adekvaatne informatsioon.
2005. aasta olulisemaks saavutuseks tuleb kindlasti nimetada euroinfo telefoni
lülitamist Vabariigi Valitsuse poolt septembris 2005 koostatud eurole ülemineku
kommunikatsioonikavasse ametliku üleriigilise tasuta infoliinina, kus lisaks
üldisele ELi alasele infole jagatakse konkreetsemalt infot selle kohta, millised
praktilised muudatused eurole üleminekul Eesti elanikkonda 2006. aastal ees ootavad.
Sellega seoses plaanitakse 2006. aastal järgmisi tegevusi:
- aasta alguses koostatakse detailne euroinfo telefoni tegevusplaan lähtudes
eurole ülemineku kommunikatsioonikavas nimetatud tegevustest;
- prognoositava infovajaduse kasvu arvestades võetakse juurde täiendavat
tööjõudu ja ollakse vajadusele valmis paralleelse telefoniliini
kasutuselevõtmiseks;
- korraldatakse aasta jooksul vähemalt kaks eurorahateemalist infopäeva.
- plaanitakse euroinfo telefoni tasuta numbrile reklaami nii meediakanalites,
Internetilehekülgedel kui infomaterjalidel.
10. jaanuar 2006
Merle Tõniste
Euroinfo telefoni projektijuht
EL infokeskus
Rahvusraamatukogu
48