SISUKORD - Silberauto

SISUKORD 

1 

2 

3 

4 

5 

6 

7 

8 

9 

10 

SISSEJUHATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 

MIDA TEADA ENNE SÕIDUKI KÄIVITAMIST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 

SÕIDUKI FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 

ARMATUURLAUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153 

KÄIVITAMINE JA KASUTAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 

MIDA TEHA OHUOLUKORRAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 257 

SÕIDUKI HOOLDAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 267 

HOOLDUSKAVAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301 

KUI VAJATE KLIENDITUGE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 323 

INDEKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 335 

1

SISSEJUHATUS 

• SISSEJUHATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 

• ÜMBERPAISKUMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 

• TÄHTIS MÄRKUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 

• KUIDAS JUHENDIT KASUTADA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 

• HOIATUSED JA ETTEVAATUSNÕUDED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 

• SÕIDUKI TUVASTUSNUMBER . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 

• SÕIDUKI MODIFITSEERIMINE/MUUTMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 

1 

3

SISSEJUHATUS 

Täname, et valisite endale uue Chrysler 

Group LLC sõiduvahendi - Jeep. Võite 

olla kindel, et see sõiduk kehastab kõiki 

meie sõidukitele tavapäraseks saanud 

ja olulisi omadusi: täppistööd, silmatorkavat 

stiili ja kvaliteeti. 

See spetsiaalne maastur suudab läbida 

maastikku ja sooritada ülesandeid, 

mille jaoks tavapärased kaheveolised 

sõidukid pole ette nähtud. Teedel ja 

maastikul käitub ja manööverdab see 

sõiduk paljudest tavaautodest erinevalt, 

seega tutvuge põhjalikult selle 

omaduste ja eripäradega. 

Enne sõidukiga sõitma asumist tutvuge 

põhjalikult käesoleva kasutusjuhendi 

ja selle lisadega. Tutvuge sõiduki kõigi 

juhtseadmetega, eelkõige pidurdamise, 

roolimise ning käigu- ja ülekandesüsteemiga. 

Õppige tundma, kuidas sõiduk 

erinevatel teekatetel käitub. Teie sõiduoskused 

parenevad kogemustega, kuid 

nagu iga sõiduvahendi puhul, alustage 

rahulikult. Maastikul sõites või sõidukiga 

töötades ärge koormake seda üle ning 

ärge eeldage, et see teid loodusjõudude 

käest päästab. Järgige kohalikke liikluseeskirju, 

ükskõik, kus te ka ei sõida. 

4 

Nagu iga seda tüüpi sõiduki puhul, võib 

ka selle sõiduki vale kasutamise tagajärjeks 

olla juhitavuse kaotamine või 

avarii. Täiendavat teavet leiate jaotise 

“Käivitamine ja kasutamine” lõigus 

“Nõuanded teel/maastikul sõitmiseks”. 

MÄRKUS. 

Kui olete juhendi läbi lugenud, hoiundage 

seda sõidukis; sõiduki edasimüümisel 

peab see kuuluma sõiduki 

juurde, et ka uus omanik kõigi 

ohutusnõuetega tutvuda saaks. 

Sõiduki vale kasutamise tagajärjeks võivad 

olla juhitavuse kaotamine või avarii. 

Liiga kiiresti või ebakaines olekus sõitmise 

tagajärjeks võivad olla juhitavuse 

kaotamine, kokkupõrge muu sõiduki 

või objektiga, teelt välja sõitmine või 

ümberpaiskumine ja kõik need võivad 

lõppeda tõsiste vigastuste või surmaga. 

Turvavööde mitte kasutamisel seavad 

juht ja reisijad end ohtu ning selle tagajärjeks 

võivad avarii korral olla tõsised 

vigastused või surm. 

Sõiduki sõidukorras hoidmiseks laske 

seda soovitatud intervallide järel volitatud 

ja kvalifitseeritud, eritööriistade 

ja seadmetega edasimüüjal hooldada. 

Tootja ja tema edasimüüja jaoks on 

teie rahulolu väga oluline. Kui satute 

hooldus- või garantiiprobleemile, mida 

pole teie jaoks rahuldavalt kõrvaldatud, 

arutage seda volitatud edasimüüjaga. 

Volitatud edasimüüja aitab teid suurima 

heameelega kõigi teie sõidukit puudutavate 

küsimuste osas. 

ÜMBERPAISKUMINE 

Maasturite ümberpaiskumisoht on 

suurem, kui teist tüüpi sõidukitel. 

Sõiduki kõrgus maapinnast on suurem 

ja raskuskese kõrgemal, kui paljudel 

tavaautodel. Seetõttu on sõiduki sooritusvõime 

erinevatel maastikel parem. 

Ohtliku sõidumaneeri kasutamisel 

kaotavad kõik sõidukid juhitavuse. 

Kõrgema raskuskeskme tõttu võib see 

sõiduk ümberpaiskuda juhtudel, kus 

teised sõidukid seda ei tee.

Ärge võtke järske kurve, tehke äkilisi 

manöövreid ega kasutage muid ebaturvalisi 

sõiduvõtteid, mille tõttu võite kontrolli 

sõiduki üle kaotada. Sõiduki ebaturvalise 

kasutamise tagajärjeks võib olla 

avarii, sõiduki ümberpaiskumine ning 

nendest tulenevad tõsised või surmaga 

lõppevad vigastused. Sõitke ettevaatlikult. 

Ümberkukkumisohu silt 

Juhi ja reisijate turvavööde mitte 

kasutamise tagajärjeks võivad olla 

tõsised või surmaga lõppevad vigastused. 

Ümberpaiskumisel saab turvavööta 

inimene tõenäolisemalt surma, 

kui inimene, kes kannab turvavööd. 

Kinnitage turvavöö alati. 

TÄHTIS MÄRKUS 

KOGU SELLES VÄLJAANDES SISALDUV 

MATERJAL PÕHINEB VÄLJAANDE 

HEAKS KIITMISE AJAL SAADAVAL 

OLNUD KÕIGE UUEMAL TEABEL. 

TOOTJA JÄTAB ENDALE ÕIGUSE 

PARANDUSTE AVALDAMISEKS. 

Käesolev kasutusjuhend on valmistatud 

ette hooldus- ja tehnikaspetsialistide 

kaasabil ning on mõeldud, et tutvustada 

teid oma uue sõiduki kasutamise 

ja hooldamisega. Dokumendi lisade 

hulka kuuluvad garantii teabeleht ning 

erinevad kliendile suunatud dokumendid. 

Soovitame tungivalt teil nendega tutvuda. 

Kasutusjuhendis toodud juhiste ja soovituste 

järgimine aitab tagada sõiduki 

turvalise ja nauditava töökorra. 

Kui olete kasutusjuhendi läbi lugenud, 

hoiundage seda sõidukis, edasimüümisel 

andke uuele omanikule ka käesolev 

kasutusjuhend. 

Tootja jätab endale õiguse teha muudatusi 

disainis ja tehnilistes andmetes 

ja/või lisada täiendusi või parendada 

toodet kohustuseta varustada nendega 

varem toodetud sõidukid. 

Kasutusjuhendis on illustreeritud ja 

kirjeldatud standardfunktsioone ja 

funktsioone, mis on saadaval lisadena. 

Seega ei pruugi teie sõiduk olla varustatud 

kõigi selles kasutusjuhendis kirjeldatud 

seadmete või tarvikutega. 

MÄRKUS. 

Tutvuge kasutusjuhendiga enne 

sõitma asumist ja enne osade/tarvikute 

paigaldamist või sõiduki muul 

moel modifitseerimist. 

5

Kuna müügil on paljude erinevate tootjate 

varuosad ja tarvikud, ei saa tootja 

tagada, et selliste osade paigaldamine 

või kasutamine ei muuda sõiduki 

sõiduturvalisust. Isegi kui sellistele 

osadele on antud ametlik heakskiit 

(näiteks üldine kasutusluba või koostati 

osa ametlikult heaks kiidetud projekti 

alusel) või kui sõidukile anti pärast 

sellise osa paigaldamist individuaalne 

kasutusluba, ei saa tingimusteta väita, 

et sõiduki sõiduohutus pole muutunud. 

Seega ei saa eksperte ega ametnikke 

vastutusele võtta. Tootja võtab 

vastutuse ainult tootja poolt volitatud 

või soovitatud osade eest, kui need 

paigaldab volitatud edasimüüja. Sama 

kehtib olukorras, kui tootja sõidukit 

modifitseeritakse. 

Garantii ei kata ühtki osa, mida tootja 

pole paigaldanud. Samuti ei kata 

garantii remont- või reguleerimistööde 

kulusid, mille põhjuseks võivad olla 

mittetootja osade, komponentide, seadmete, 

materjalide või tarvikute kasutamine. 

Samuti ei kata garantii tootja 

spetsifikatsioonidele mittevastavatest 

muudatustest tingitud remontkulusid. 

Volitatud edasimüüja pakub originaalseid 

Mopar osad ja tarvikuid ning muid 

tootja poolt heaks kiidetud tooteid, sh 

spetsialistide nõuandeid. 

Sõiduki hooldamisel pidage meeles, 

et kõige paremini tunneb teie sõidukit 

volitatud edasimüüja, tema käsutuses 

on tehases väljaõppe saanud tehnikud 

ning originaalsed Mopar varuosad, 

lisaks on tema huvides ka teie rahulolu. 

Autorikaitse © 2010 Chrysler International. 

KUIDAS JUHENDIT KASUTADA 

Uurige sisukorda ja leidke jaotis, mis 

sisaldab teile huvi pakkuvat teavet. 

Kuna sõiduki tehnilised andmed 

sõltuvad tellitud varustusest, võivad 

teatud kirjeldused ja joonised erineda 

teie sõidukist. 

Kasutusjuhendi lõpus olevas indeksis 

on loetletud kõik teemas. 

Järgmisest tabelist leiate sõidukis või 

kasutusjuhendis kasutatud sümbolite 

kirjeldused. 

6

HOIATUSED JA 

ETTEVAATUSNÕUDED 

Kasutusjuhend sisaldab HOIATUSI 

selliste toimingute eest, mille tagajärjeks 

võivad olla avarii või kehavigastused. 

Lisaks sisaldab see ETTEVAATUS- 

NÕUDEID, mille mittejärgimisel võite 

kahjustada oma sõidukit. Tutvuge terve 

juhendiga, et oluline teave kahe silma 

vahele ei jääks. Järgige kõigi hoiatus- ja 

ettevaatusnõudeid. 

SÕIDUKI TUVASTUSNUMBER 

Sõiduki tuvastusnumber (VIN) asub 

plaadil armatuurlaua vasakus esinurgas 

ning see on nähtav sõidukist väljas, läbi 

aknaklaasi. Sama number on stantsitud 

ka sõiduki kerele, eesmise parempoolse 

istme taga. VIN-koodi nägemiseks 

liigutage eesmine parempoolne 

iste ettepoole. 

VIN-koodi asukoht 

Kerele stantsitud VIN-koodi asukoht 

MÄRKUS. 

VIN-koodi eemaldamine või muutmine 

on seadusega keelatud. 

SÕIDUKI MODIFITSEERIMINE/ 

MUUTMINE 

HOIATUS! 

Sõiduki modifitseerimine või muutmine 

võib mõjutada selle sõidukõlbulikkust 

ja turvalisust ning selle tagajärjeks 

võivad olla avariist tingitud 

tõsised vigastused või surm. 

8

MIDA TEADA ENNE SÕIDUKI KÄIVITAMIST 

• VÕTMETEST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 

• Juhtmevaba süütesõlm (WIN) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 

• Võtmepult . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 

• Võtmepuldi süütelukust eemaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 

• Võtme meeldetuletussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

• IMMOBILISAATOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

• Asendusvõtmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

• Kliendi võtme programmeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 

• Üldteave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 

• SÕIDUKI HÄIRESÜSTEEM — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . 15 

• Süsteemi sisselülitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 

• Süsteemi väljalülitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 

• SISENEMISVALGUSTUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 

• KAUGJUHTIMISPULDIGA SISENEMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 

• Uste avamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 

• Uste lukustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 

2 

9

• Tagaluugi klaasi vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 

• Akende kaugavamisfunktsioon — kui kuulub varustusse . . . . 18 

• Täiendavate saatjate programmeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 

• Saatja patareide vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 

• Üldteave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 

• UKSELUKUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

• Kesklukusüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

• Lastelukud — tagauksed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 

• VÕTMETA SISENEMINE JA KÄIVITAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 

• AKNAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 

• Elektriaknad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 

• Tuulerõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 

• TAGALUUK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 

• Tagaluugi avatav klaas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 

• Elektriline tagaluuk — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . 27 

• REISIJATE TURVASÜSTEEMID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 

• Süle/õla turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 

• Süle/õla turvavööde kasutusjuhised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 

• Süle/õla turvavööde sirgendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 

• Reguleeritava ülemise turvavöö lukustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 

• Energiahaldusfunktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 

10

• Automaatse lukustusmehhanismi režiim (ALR) — kui kuulub 

varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 

• Reisijate turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 

• Turvavööde eelpingutid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 

• Täiendavad aktiivpeatoed (AHR) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 

• Täiustatud turvavöö meeldetuletussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 

• Turvavöö lukustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 

• Turvavööd ja lapseootel naised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 

• Täiendavad turvasüsteemid (SRS) — turvapadjad . . . . . . . . . . . 37 

• Täiustatud eesmise turvapadja omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 

• Turvapadja vallandumisandurid ja juhtseadmed . . . . . . . . . . . . . 41 

• Sündmuste salvestaja (EDR) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 

• Turvatoolid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 

• SOOVITUSED MOOTORI SISSESÕITMISEKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 

• Diiselmootorite täiendavad nõuded — kui kuulub varustusse . . . 54 

• OHUTUSNÕUANDED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 

• Reisijatevedu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 

• Heitgaasid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 

• Sõidukis läbiviidavad turvakontrollid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 

• Sõidukist väljaspool perioodiliselt läbiviidavad turvakontrollid . . . 57 

11

VÕTMETEST 

Selles sõidukis kasutatakse võtmevaba 

süütesüsteemi. Süsteem koosneb 

võtmerõngast, saatjaga kaugjuhtimispuldist 

(RKE) ning süütelülitiga juhtmevabast 

süütesõlmest (WIN). Võtmerõnga 

võite sisestada süütelülitisse üks kõik, 

kumba pidi. 

Võtmeta sisenemise ja käivitamise 

funktsioon 

Sõiduk on varustatud võtmeta sisenemise 

ja käivitamise funktsioonida, mille 

kohta saate lisateavet jaotistest “Käivitustoimingud” 

ja “Käivitamine ja kasutamine”. 

Juhtmevaba süütesõlm (WIN) 

Juhtmevaba süütesõlm (WIN) töötab 

süütelülitile sarnaselt. Sellel on neli 

tööasendit, millest kolm on lukustuvad 

ja üks vedruga. Lukustatavad asendid 

on LOCK, ACC ja ON/RUN. STARTasend 

on vedrulaaditav kontaktasend 

Kui START-asendi vabastate, naaseb 

lüliti automaatselt ON/RUN-asendisse. 

MÄRKUS. 


funktsiooni korral kuvab süütelüliti 

asendi (OFF/ACC/RUN) sõiduki elektrooniline 

teabekeskus (EVIC). Lisateavet 

leiate jaotise “Armatuurlaud” 

lõigus "Sõiduki elektrooniline teabekeskus 

(EVIC)”. 

Juhtmevaba süütesõlm (WIN) 

1 — LUKK 

2 — ACC (TARVIKUD) 

3 — SEES/TÖÖS 

4 — START 

Võtmepult 

Süütelüliti käivitab võtmepult. Lisaks 

sisaldab see kaugjuhtimispuldi (RKE) 

saatjat ja avariivõtit, mida hoiundatakse 

võtmepuldis. 

Avariivõti võimaldab sõidukisse siseneda, 

kui sõiduki aku või RKE saatja 

patarei on tühjaks saanud. Avariivõtit 

kasutatakse ka kindalaeka lukustamiseks. 

Parkimisteenuse kasutamisel 

saate avariivõtme enda kätte jätta. 

MÄRKUS. 

Kui sisenete avariivõtmega häire all 

olevasse sõidukisse, häire käivitub. 

Vargusvastase häire väljalülitamiseks 

sisestage võtmepult süütelülitisse (ka 

siis, kui võtmepuldi patarei on tühi). 

Avariivõtme eemaldamiseks libistage 

võtmepult ülaosas olev mehaaniline riiv 

küljele ja tõmmake võti välja. 

12

Avariivõtme eemaldamine 

MÄRKUS. 

Kahepoolse avariivõtme saate lukku 

sisestada emb-kumb külg peal. 

Võtmepuldi süütelukust 

eemaldamine 

Lülitage käiguhoob parkasendisse. 

Keerake võtmepult OFF-asendisse ja 

eemaldage võtmepult. 


funktsiooni korral kuvab süütelüliti 

asendi (OFF/ACC/RUN) EVIC-süsteem. 

Lisateavet leiate jaotise “Armatuurlaud” 


(EVIC)”. 

MÄRKUS. 

• Kui üritate võtmepulti eemaldada 

enne, kui olete käiguhoova parkasendisse 

viinud, võib võtmepult 

ajutiselt süütelülitisse lukustuda. 

Sellisel juhul keerake võtit kergelt 

paremale, seejärel eemaldage 

võtmepult, nagu eelnevalt kirjeldatud. 

Tõrke korral võib võti süütelülitisse 

lukustuda, mis annab 

märku turvafunktsiooni tõrkumisest. 

Saate mootori käivitada 

ja peatada, kuid võtmepulti ei 

saa enne probleemi lahendamist 

eemaldada. 

• Kui süütelüliti on LOCK-asendisse 

keeratud, jäävad elektriliste akende 

lülitid, raadio, elektriline katuseluuk 

(kui see kuulub varustusse) ja pistikupesad 

kuni kümneks minutiks 

aktiivseks. Emma-kumma esiukse 

avamine tühistab funktsiooni. 

Funktsiooni aeg on programmeeritav. 

Lisateavet leiate jaotise 

“Armatuurlaud” lõigus "Sõiduki 

elektrooniline teabekeskus (EVIC)/ 

personaalsed sätted (kliendi programmeeritavad 

funktsioonid)”. 

HOIATUS! 

• Ärge jätke lapsi üksinda autosse. 

Laste järelvalveta autosse jätmine 

on mitmel põhjusel ohtlik. Laps või 

teised isikud võivad saada tõsiseid 

või surmavaid vigastusi. Ärge jätke 

võtmepulti süütelülitisse või võtmeta 

sisenemise ja käivitamise funktsiooni 

ACC- või ON/RUN-asendisse. 

Sellisel juhul saab laps elektrilisi 

aknaid ja muid juhtseadmeid kasutada 

või sõiduki liikuma panna. 

• Ärge jätke lapsi ega loomi kuuma 

ilma korral pargitud sõidukisse. 

Temperatuuritõus võib põhjustada 

tõsiseid vigastusi või isegi surma. 

ETTEVAATUST! 

Lukustamata autot on hõlbus varastada. 

Sõiduki järelvalveta jätmisel eemaldage 

võtmepult süütelukust ja lukustage 

kõik uksed. 

13

Võtme meeldetuletussüsteem 

Kui avate juhiukse ja võtmepult on 

süütelukus ning süütelukk OFF- või 

ACC-asendis, kõlab signaal, mis tuletab 

meelde võtmepuldi eemaldamist. 

MÄRKUS. 

Võtme meeldetuletus kostab ainult 

siis, kui võtmepult on süütelukus 

OFF- või ACC-asendis. 

Kui kasutate võtmeta sisenemise ja 

käivitamise funktsiooni ja avate juhiukse, 

kuni süütelukk on ACC- või ON/RUNasendis 

(mootor on seisatud), kostab 

signaal. Lisateavet leiate jaotise “Käivitamine 

ja kasutamine” lõigus “Käivitamistoimingud”. 

IMMOBILISAATOR 

Immobilisaator blokeerib mootori ja 

kaitseb nii sõidukit volitamata käivitamise 

eest. Süsteemi ei pea sisse lülitama 

ega aktiveerima. Süsteemi töö 

on automaatne, hoolimata sellest, kas 

sõiduk on lukustatud või avatud. 

14 

Sõiduki volitamata kasutamise eest kaitsemiseks 

kasutab süsteem võtmepulti 

koos kaugjuhtimispuldi (RKE) saatja 

ning juhtmeta süütesõlmega (WIN). 

Seega saab sõiduki käivitamiseks ja 

kasutamiseks kasutada vaid sõiduki 

jaoks programmeeritud võtmepulte. Kui 

mootori käivitamiseks kasutatakse vale 

võtmepulti, lülitab süsteem mootori kahe 

sekundi jooksul välja. 

Pärast süütelüliti ON/RUN-asendisse 

keeramist süttib kolmeks sekundiks 

sõiduki turvatuli ning sooritatakse kontroll. 

Kui tuli jääb põlema ka pärast kontrolli 

sooritamist, märgib see elektroonikaprobleeme. 

Kui tuli hakkab pärast 

kontrolli sooritamist vilkuma, märgib 

see, et mootori käivitamiseks kasutati 

vale võtmepulti. Kõigil sellistel juhtudel 

lülitub mootor kahe sekundi möödumisel 

välja. 

Kui sõiduki turvatuli süttib sõiduki tavakasutamise 

ajal (mootor on töötanud 

kauem kui 10 sekundit), märgib see 

elektroonikaprobleeme. Sellisel juhul 

laske sõidukit võimalikult kiiresti volitatud 

edasimüüjal hooldada. 

ETTEVAATUST! 

Immobilisaatori süsteem ei ühildu kõigi 

järelturu kaugkäivitussüsteemidega. 

Selliste süsteemide kasutamise tagajärjeks 

võivad olla sõiduki käivitusprobleemid 

või turvalisuse vähenemine. 

Kõik sõiduki müügikomplekti kuuluvad 

võtmepulte on sõiduki elektroonika 

jaoks programmeeritud. 

Asendusvõtmed 

MÄRKUS. 

Sõiduki käivitamiseks ja kasutamiseks 

kasutada vaid sõiduki elektroonika 

jaoks programmeeritud võtmepulte. 

Kui võtmepult on sõiduki jaoks programmeeritud, 

ei saa seda muu sõiduki 

jaoks programmeerida. 

ETTEVAATUST! 

• Sõiduki järelvalveta jätmisel eemaldage 

võtmepult süütelukust ja 

lukustage kõik uksed. 

• Kui kasutate võtmeta sisenemise 

ja käivitamise funktsioonis, pidage 

meeles lülitada süüde OFF-asendisse.

Sõiduki ostmisel antakse uuele omanikule 

neljakohaline PIN-kood. Hoidke 

seda PIN-koodi turvalises kohas. Volitatud 

edasimüüja vajab seda koodi 

võtmepuldi asendamiseks. Võtmepulte 

duplitseerib volitatud edasimüüja. 

MÄRKUS. 

Kui lasete immobilisaatorit hooldada, 

andke volitatud edasimüüjale kõik 

süütevõtmed. 

Kliendi võtme 

programmeerimine 

Võtmepulte või RKE-saatjaid programmeerib 

volitatud edasimüüja. 

Üldteave 

Immobilisaator töötab sagedusel 433.92 

MHz. Immobilisaatori süsteemi kasutatakse 

järgmistes Euroopa riikides ja see 

vastav direktiivile 1999/5/EÜ: Austria, 

Belgia, Tšehhi vabariik, Taani, Soome, 

Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, 

Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, 

Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, 

Venemaa, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, 

Šveits, Jugoslaavia ja Ühendkuningriigid. 

Süsteemi kasutamine allub järgmistele 

tingimustele. 

• Seade ei tohi põhjustada kahjulikke 

häireid. 

• Seda peab võtma vastu häireid, sh 

ebasoovitavat tööd põhjustavaid 

häireid. 

SÕIDUKI HÄIRESÜSTEEM — 

KUI KUULUB VARUSTUSSE 

Sõiduki häiresüsteem seirab kapotti, 

tagaluuki, tagaluugi klaasi, sõiduki uksi 

volitamata sisenemise ja süütelukku 

volitamata kasutamise kohta. Kui miski 

vallandab häire, ei võimalda häiresüsteem 

sõidukit käivitada ning rakenduvad 

järgmised helilised ja visuaalsed 

märguanded: signaal hakkab tööle, 

esilaternad ja parktuled ning sõiduki 

turvatuli armatuurlaual vilkuma. 

Süsteemi sisselülitamine 

Sõidukid, mis pole varustatud 

võtmeta sisenemise ja käivitamise 

süsteemiga 

Eemaldage võti süütelukust ja vajutage 

kesklukulülitit, kui juhi- või reisijauks 

on avatud või vajutage kaugjuhtimispuldi 

nuppu LOCK. Kui viimane uks või 

kõik uksed on suletud, lülitub sõiduki 

häiresüsteem automaatselt 16 sekundi 

möödumisel sisse. Selle aja jooksul 

turvatuli vilgub. Kui see ei sütti, pole 

sõiduki häiresüsteem sisse lülitatud. Kui 

avate ukse selle aja jooksul, häiresüsteemi 

sisselülitamine tühistatakse. Kui 

soovite sõiduki pärast ukse sulgemist 

uuesti häire alla panna, peate eelnevalt 

kirjeldatud toimingut kordama. 


süsteemiga sõidukid 

Vajutage võtmeta sisenemise ja käivitamise 

start-/stoppnuppu, kuni EVICsüsteem 

märgib, et süüde on OFFasendis 

(saate lisateavet jaotistest 

“Käivitustoimingud” ja “Käivitamine ja 

kasutamine”). 

15

Seejärel vajutage kas keskluku 

lukustuslülitit, kui juhi- või reisijauks 

on avatud, vajutage eesmise juhi- või 

reisijaukse lukustusnuppu, kui kehtiv 

võtmepult on leviulatuses või vajutage 

kaugjuhtimispuldi lukustusnuppu (lisateavet 

saate jaotise “Mida teada enne 

sõiduki käivitamist” lõigus “Passiivne 

sisenemissüsteem”). 

Süsteemi väljalülitamine 

Sõidukid, mis pole varustatud 

võtmeta sisenemise ja käivitamise 

süsteemiga 

Vajutage kaugjuhtimispuldi avamisnuppu 

või sisestage süütevõti süütelukku 

ja keerake see ON/RUN-asendisse. 

MÄRKUS. 

• Juhiukse lukk ei aktiveeri ega desaktiveeri 

sõiduki häiresüsteemi. 

• Kui häiresüsteem on aktiveeritud, ei 

ava uste sisemine kesklukk uksi. 

16 


süsteemiga sõidukid 

Vajutage kaugjuhtimispuldi avamisnuppu, 

kasutage juhi- või reisijaukse 

linki (lisateavet saate jaotise “Mida 

teada enne sõiduki käivitamist” lõigus 

“Passiivne sisenemissüsteem”), kui 

kehtiv võtmepult on leviulatuses või 

vajutage võtmeta sisenemise ja käivitamise 

süsteemi start-/stoppnuppu 

(vähemalt üks kehtiv võtmepult peab 

sõidukis olema) või sisestage võtmepult 

süütelukku (kui start-/stoppnupp on 

eemaldatud), seejärel keerake süütelukk 

ON/RUN-asendisse. 

Häiresüsteem on mõeldud sõiduki kaitsemiseks; 

siiski on võimalik luua olukordi, 

kus häiresüsteem annab valehäire. Kui 

olete sooritanud ühe eelnevalt kirjeldatud 

häire aktiveerimistoimingu, häiresüsteem 

aktiveerub hoolimata sellest, kas olete 

sõidukis sees või mitte. Kui jääte sõidukisse 

ja avate ukse, kostab häire. Sellisel 

juhul desaktiveerige häiresüsteem. 

Kui häiresüsteem on aktiveeritud ja aku 

lahutatakse, jääb häiresüsteem aktiveerituks 

ka pärast aku taasühendamist. 

Välistuled vilguvad, kostab signaal ning 

sõidukit ei saa käivitada. Sellisel juhul 

desaktiveerige häiresüsteem. 

SISENEMISVALGUSTUS 

Sisetuled süttivad suvalise ukse avamisel 

või kui kasutate uste avamiseks kaugjuhtimispulti. 

Pärast uste sulgemist jäävad 

tuled 30 sekundiks põlema ja kustuvad 

siis. 

Tuled kustuvad ka pärast uste sulgemist 

süüte sisselülitamisel. Lisateavet leiate 

jaotise “Armatuurlaud” lõigus "Sõiduki 

elektrooniline teabekeskus (EVIC)/ 

personaalsed sätted (kliendi programmeeritavad 


MÄRKUS. 

Ükski teenindustuli ei sütti, kui regulaator 

on välja lülitatud asendis 

(täiesti alumises asendis), v.a juhul, 

kui kaardi-/lugemistuli käsitsi sisse 

lülitatakse.

KAUGJUHTIMISPULDIGA 

SISENEMINE 

See süsteem võimaldab uksi või tagaluuki 

avada kuni 10 meetri kauguselt. 

Kaugjuhtimispulti ei pea süsteemi aktiveerimiseks 

sõiduki poole suunama. 

MÄRKUS. 

Kui sisestate kaugjuhtimispuldiga 

võtmepult süütelukku, blokeeritakse 

kõik puldi nupud; ülejäänud kaugjuhtimispultide 

nupud töötavad edasi. 

Kui sõidate kiirusel 5 mph (8 km/h) või 

sellest kiiremini, blokeeritakse kõigi 

kaugjuhtimispultide nupud. 

Uste avamine 

Juhiukse avamiseks vajutage kaugjuhtimispuldi 

avamisnuppu üks kord, kõigi 

uste avamiseks vajutage nuppu kaks 

korda. Suunatuled vilguvad avamissignaali 

kinnitamiseks. Ka sisenemisvalgustus 

süttib. 

Lisateavet saate jaotise “Mida teada enne 


sisenemissüsteem”. 

Puldiga avamine, juhiuks/kõik uksed 

ühe vajutusega 

See funktsioon võimaldab programmeerida 

kaugjuhtimispuldi avamisnupu 

avama esimese vajutusega kas juhiukse 

või kõik uksed. Kehtivate sätete muutmiseks 

toimige järgmiselt. 

• EVIC-süsteemiga sõidukite puhul leiate 

lisateavet jaotise “Armatuurlaud” lõigus 

"Sõiduki elektrooniline teabekeskus 

(EVIC)/personaalsed sätted (kliendi 

programmeeritavad funktsioonid)”. 

Tulede vilgutamine kaugjuhtimispuldi 

kasutamisel 

See funktsioon vilgutab puldiga uste 

avamisel või sulgemisel suunatulesid. 

Funktsiooni saab sisse või välja lülitada. 

Kehtivate sätete muutmiseks toimige 

järgmiselt. 

• EVIC-süsteemiga sõidukite puhul leiate 





Tulede sisselülitamine puldiga 

avamisel 

See funktsioon aktiveerib esituled 90 

sekundiks, kui uksed kaugjuhtimispuldiga 

avatakse. EVIC-süsteemiga sõidukites 

on see aeg programmeeritav. Lisateavet 

leiate jaotise “Armatuurlaud” lõigus 




Kaugjuhtimispuldiga võtmepult 

17

Uste lukustamine 

Kõigi uste lukustamiseks vajutage 

kaugjuhtimispuldi nuppu LOCK. Suunatuled 

vilguvad signaali kinnitamiseks. 

Lisateavet saate jaotise “Mida teada enne 


sisenemissüsteem”. 

Tagaluugi klaasi vabastamine 

Tagaluugi klaasi avamiseks vajutage 

nuppu FLIPPER GLASS/LIFTGATE 

RELEASE kaks korda (teine kord viie 

sekundi jooksul pärast esimest vajutust). 

HOIATUS! 

Kui sõidate tagaluugi avatud klaasiga, 

võivad mürgised heitgaasid 

salongi tungida. Need aurud võivad 

kahjustada teie ja reisijate tervist. 

Sõidukit kasutades hoidke tagaluugi 

klaas suletuna. 

Akende kaugavamisfunktsioon 

— 

kui kuulub varustusse 

See funktsioon võimaldab mõlema 

esiukse aknaid üheaegselt langetada. 

Funktsiooni kasutamiseks vajutage 

kaugjuhtimispuldi nuppu UNLOCK ja 

vabastage see, seejärel vajutage nuppu 

uuesti ja hoidke seda all, kuni aknad 

avanevad soovitud ulatuses või täielikult. 

Täiendavate saatjate 

programmeerimine 

Võtmepulte või RKE-saatjaid programmeerib 

volitatud edasimüüja. 

Saatja patareide vahetamine 

Soovitame kasutada vahetuspatareina 

CR2032 patareid. 

MÄRKUS. 

• Perkloraatmaterjal — võib vajada spetsiaalset 

käsitsemist. Vt veebiaadressi 

www.dtsc.ca.gov/hazardouswaste/ 

perchlorate 

• Ärge puudutage akuklemme ega 

trükkplaati. 

1. Avariivõtme eemaldamiseks libistage 

kaugjuhtimispuldi ülaosas olev mehaaniline 

riiv küljele ja tõmmake võti välja. 

Avariivõtme eemaldamine 

2. Sisestage avariivõti või nr 2 kruvikeeraja 

ots pilusse ja kangutage saatja 

kaks poolt õrnalt lahti. Veenduge, et te 

ei kahjusta toimingu käigus tihendit. 

18

Avariivõtme sisestamine pilusse 

Kaugjuhtimispuldi lahtimonteerimine 

3. Eemaldage ja vahetage patarei. 

Patarei vahetamisel seadke patarei + 

klemm vastakuti patareipesa + märgiga. 

Vältige uue patarei näppudega puudutamist. 

Naharasvad võivad patareid 

kahjustada. Kui olete patareid puudutanud, 

puhastage seda alkoholiga. 

4. Kaugjuhtimispuldi kokkumonteerimiseks 

lukustage kaks poolt omavahel. 

Üldteave 

Kaugjuhtimispult ja vastuvõtjad töötavad 

vastavalt EEC regulatsioonidele sagedusel 

433.92 MHz. Need seadmed 

peavad igas riigis vastavalt kindlatele 

nõuetele sertifitseeritud olema. 

Täidetud peavad olema kaks regulatsiooni: 

ETS (Euroopa telesidestandard) 

300–220, mida kasutavad enamus riike, 

ja Saksamaa BZT riiklik regulatsioon 

225Z125, mis põhineb ETS 300–220 

regulatsioonil, kuid mis esitab täiendavad 

nõuded. Muud määratletud 

nõuded on toodud komitee direktiivi 

95/56/EC lisas VI. Süsteemi kasutamine 

allub järgmistele tingimustele. 


häireid. 



häireid. 

Kui kaugjuhtimispult ei tööta tavakauguselt, 

kontrollige järgmist. 

1. Kas kaugjuhtimispuldi aku hakkab 

tühjaks saama. Patarei minimaalne 

oodatav kasutusaeg on kolm aastat. 

2. Lähedus raadiosaatjatele, nagu 

raadiotornid, lennujaama saatjad ja 

mõned mobiilid või CB-raadiod. 

19

UKSELUKUD 

Kesklukku saab sõiduki sees ukse lukustusnupuga 

käsitsi lukustada või avada. 

Kui lukustusnupp on ukse sulgedes all, 

uks lukustub. Seega veenduge enne 

ukse sulgemist, et võti pole sõidukis. 

Manuaalne ukseluku nupp 

HOIATUS! 

• Turvalisuse ja ohutuse tagamiseks 

avarii korral lukustage uksed sõites 

ning sõiduki parkimisel sellest 

väljudes. 

• Sõidukist lahkudes eemaldage alati 

võti sõiduki süütelukust. Ärge jätke 

lapsi järelvalveta sõidukisse ega 

võimaldage nendele ligipääsu 

avatud sõidukisse. Sõiduki järelvalveta 

kasutamine võib põhjustada 


Kesklukusüsteem 

Mõlema esiukse paneelil paikneb kesklukusüsteemi 

lüliti. Uste lukustamiseks 

või avamiseks vajutage lülitit. 

Kesklukusüsteemi lüliti 

Kui lukustusnupp on ukse sulgedes all, 

uks lukustub. Seega veenduge enne ukse 

sulgemist, et võtmepult pole sõidukis. 

Kui vajutate ukseluku lülitit siis, kui 

võtmepult on süütelukus ja juhiuks on 

avatud, uksed ei lukustu. 

Kui tagumine uks on lukus, ei saa seda 

sõiduki seest enne ukse lukust avamist 

avada. Ukse saab käsitsi avada, milleks 

tõstke lukunupp üles. 

20

Automaatsed ukselukud — 

kui kuuluvad varustusse 

See funktsioon lukustab uksed automaatselt, 

kui sõiduk liigub kiiremini 

kui 15 mph (24 km/h) ja kõik uksed on 

suletud. Funktsioon lähtestatakse ukse 

avamisel. 

Funktsiooni saab sisse või välja lülitada. 



(EVIC)/personaalsed sätted (kliendi programmeeritavad 


Automaatne avamine väljumisel — 


Kui automaatne avamisfunktsioon on aktiveeritud, 

avab see funktsioon kõik uksed 

siis, kui juhiuks avatakse, sõiduk on 

peatatud ja käiguhoob on asendis PARK 

või NEUTRAL. Lisateavet leiate jaotise 

“Armatuurlaud” lõigus "Sõiduki elektrooniline 

teabekeskus (EVIC)/personaalsed 

sätted (kliendi programmeeritavad funktsioonid)”. 

Lastelukud — tagauksed 

Tagaistmetel reisivate väikelaste turvalisuse 

tagamiseks on tagauksed varustatud 

lastelukusüsteemiga. 

Lastelukusüsteemi aktiveerimine ja 

desaktiveerimine 

1. Avage tagauks. 

2. Sisestage avariivõti lukku ja keerake 

see asendisse LOCK või UNLOCK. 

3. Korrake sammu 1 ja 2 ka vastasuksega. 

Lasteluku asukoht 

Lasteluku funktsioon 

21

HOIATUS! 

Vältige isikute lukustamist sõidukisse 

avarii korral. Pidage meeles, et kui 

lastelukusüsteem on aktiivne, saab 

tagauksi vaid väljast avada. 

MÄRKUS. 

Tagaistmetelt avarii korral väljumiseks, 

kui lastelukusüsteem on aktiivne, 

tõstke ukse lukustusnupp avatud 

asendisse, avage aken ja avage uks 

väljast. 

VÕTMETA SISENEMINE JA 

KÄIVITAMINE 

Passiivne sisenemissüsteem on sõiduki 

kaugjuhtimispuldi täiustus ja võtmeta 

sisenemis- ja käivitussüsteemi funktsioon. 

Funktsioon võimaldab sõiduki 

uksi avada ja lukustada kaugjuhtimispuldi 

nuppe vajutamata. 

MÄRKUS. 

• Passiivse sisenemissüsteemi saab 

sisse või välja lülitada, lisateavet 



(EVIC)/personaalsed sätted 

(kliendi programmeeritavad funktsioonid)”. 

22 

• Kui passiivse sisenemise linki pole 

72 tunni jooksul kasutatud, võib 

lingi passiivse sisenemise funktsioon 

välja lülituda. Desaktiveeritud 

esiukse lingist tõmbamine aktiveerib 

ukse passiivse sisenemise 

funktsiooni. 

• Kui kannate kindaid või on lingile 

vihmavett sadanud, võib avamistundlikkus 

olla mõjutatud, mille tulemusel 

on reaktsiooniaeg aeglasem. 

• Kui avate uksed passiivse sisenemise 

lingist, ÄRGE tõmmake linki, 

uksed avanevad 30 sekundi möödumisel 

automaatselt. 

Juhipoolelt avamine 

Kui kehtiv passiivse sisenemise saatja 

on uksest kuni 1,5 meetri kaugusel, 

haarake juhiukse automaatseks avamiseks 

juhiukse lingist. Kui uks avatakse, 

tõuseb sisemise uksepaneeli lukustusnupp 

üles. 

Juhiukse lingist haaramine 

MÄRKUS. 

Kui programmeeritud on funktsioon 

“ava kõik uksed ühe vajutusega”, 

avanevad kõik uksed, kui esiukse 

lingist haarate. Funktsioonide „ava 

juhiuks ühe vajutusega” ja „ ava kõik 

uksed ühe vajutusega” kohta leiate 

lisateavet jaotise “Armatuurlaud” 


(EVIC)/personaalsed sätted 

(kliendi programmeeritavad funktsioonid)”.

Reisijapoolelt avamine 


on uksest kuni 1,5 meetri kaugusel, 

haarake kõigi uste automaatseks 

avamiseks reisijaukse lingist. Kui uks 

avatakse, tõuseb sisemise uksepaneeli 

lukustusnupp üles. 

MÄRKUS. 

Kui haaratakse reisijapoolsest lingist, 

avanevad kõik uksed hoolimata 

juhiukse avamissättest (“ava juhiuks 

ühe vajutusega” või “ava kõik uksed 

ühe vajutusega”). 

Passiivse sisenemise saatja sõidukisse 

tahtmatu lukustamise vältimine 

Passiivse sisenemise saatja tahtmatu 

sõidukisse lukustamise võimaluse minimeerimiseks 

on süsteem varustatud 

automaatse uste avamisfunktsiooniga, 

mis hakkab tööle, kui võtmepult pole 

süütelukus. 

Kui üks sõiduki ustest on avatud ning 

uksepaneeli lülitit kasutatakse sõiduki 

lukustamiseks, siis hetkel, kui kõik 

uksed suletakse, kontrollib sõiduk 

kehtivate passiivsete avamissaatjate 

olemasolu nii sõidukist väljas kui sees. 

Kui sõidukis tuvastatakse üks saatjatest 

ning sõidukist väljas ei tuvastata 

ühtki saatjat, avab passiivne sisenemissüsteem 

automaatselt kõik uksed 

ning annab kolm korda signaali (uste 

kolmandal lukustuskatsel lukustuvad 

KÕIK uksed ja passiivse sisenemise 

saatja võib sõidukisse lukustada). 

Tagaluugi avamine 


on tagaluugist kuni 1 meetri kaugusel, 

vajutage sõiduki lukustamiseks või 

avamiseks nuppu eenduva kroomitud 

lati paremas servas. 

Tagaluugi passiivse sisenemise nupp 

MÄRKUS. 

Kui EVIC-süsteemis on programmeeritud 

funktsioon “ava kõik uksed ühe 

vajutusega”, avanevad kõik uksed, kui 

vajutate tagaluugil paiknevat nuppu. 

Kui EVIC-süsteemi on programmeeritud 

funktsioon “ava juhiuks ühe 

vajutusega” ja vajutate tagaluugil 

paiknevat nuppu, avanevad tagaluuk 

ja tagaluugi klaas. Lisateavet leiate 

jaotise “Armatuurlaud” lõigus 




23

Sõiduki uste lukustamine 

Esiuste lingid on varustatud lukustusnupuga, 

mis paikneb lingi välimisel küljel. 

Ukse lingi lukustusnupp 

Kui sõiduki passiivse sisenemise saatja 

on juhi- või reisijauksest kuni 1,5 meetri 

kaugusel, vajutage kõigi nelja ukse 

avamiseks lukustusnuppu. 

MÄRKUS. 

• Pärast lingi lukustusnupu vajutamist 

oodake 2 sekundit enne, kui 

uksed sama passiivse sisenemissüsteemiga 

uuesti avada saate. 

Siiski töötab selle ajaperioode vältel 

kaugjuhtimispuldi avamisnupp. 

• Kui kaugjuhtimispuldi patarei on 

tühi, passiivne sisenemissüsteem 

ei tööta 

Sõiduki uksed saab lukustada ka kaugjuhtimispuldi 

lukustusnupu või sõiduki ukse 

sisepaneelil paikneva lukustusnupuga. 

AKNAD 

Elektriaknad 

Elektriakende juhtseadmed paiknevad 

juhiukse paneelil. Eesmise reisijaukse 

ja tagumiste uste paneelil paikneb lüliti, 

mis avab ja suleb vastavad aknad. 

Akende lülitid toimivad vaid siis, kui 

süütevõti on asendis ON/RUN või ACC. 

Elektriakende lülitid 

Elektriakende lülitid jäävad pärast süüte 

välja keeramist veel kuni 10 minutiks 

aktiivseks. Esiukse avamine tühistab 

selle funktsiooni. 

24

HOIATUS! 

Ärge jätke lapsi autosse, kui võti on 

süütelukus või võtmeta sisenemise 

ja käivitamise funktsioon on asendis 

ACC või ON/RUN. Sõidukis olevad 

isikud, eelkõige järelvalveta lapsed 

võivad elektriaknaid kasutades sinna 

vahele kinni jääda. Selline õnnetus 

võib lõppeda vigastuste või isegi 

surmaga. 

Automaatne langetamine 

Nii juhi kui eesmise kaasreisija aknalülitid 

on varustatud automaatfunktsiooniga. 

Kui vajutate aknalüliti üle esimese 

lukustusasendi ja lasete lüliti seejärel 

lahti, avab aken automaatselt. Automaatse 

langetusfunktsiooni tühistamiseks 

liigutage lülitit emmas-kummas 

suunas ja laske see seejärel lahti. 

Akna osaliselt avamiseks vajutage lüliti 

esimesse lukustusasendisse ja vabastage 

see, kui soovite akna avamise 

peatada. 

Elektriakende lülitid jäävad pärast 

süüte välja keeramist veel kuni 10 minutiks 

aktiivseks. Emma-kumma esiukse 

avamine tühistab funktsiooni. 

Automaatne tõstmisfunktsioon — 

ainult juhi ja eesmise kaasreisija uks 

Kui tõstate aknalüliti üle esimese lukustusasendi 

ja lasete lüliti seejärel lahti, 

sulgub aken automaatselt. 

Et vältida akna täielikku sulgumist, vajutage 

lülitit korraks alla. 

Akna osaliseks sulgemiseks tõstke lüliti 

esimesse lukustusasendisse ja vabastage, 

kui soovite akna sulgemise peatada. 

MÄRKUS. 

Kui aken tabab sulgumisel takistust, 

peatab see liikumise ja langeb uuesti 

alla. Eemaldage takistus ja sulgege 

aken lülitiga uuesti. Igasugune 

rasketest teeoludest tingitud raputus 

võib automaatse sulgumisfunktsiooni 

katkestada ja aken võib uuesti 

avaneda. Sellisel juhul tõmmake lüliti 

esimesse lukustusasendisse ja ja 

hoidke seda akna käsitsi sulgemiseks 

all. 

HOIATUS! 

Kui aken on peaaegu suletud, automaatne 

sulgumisvastane funktsioon ei 

tööta. Enne akna sulgemist veenduge, 

et midagi pole akna vahele jäänud. 

Automaatse sulgemisfunktsiooni 

lähtestamine 

Kui automaatne sulgemisfunktsioon 

lõpetab töötamise, tuleb aken ilmselt 

lähtestada. Automaatse sulgemisfunktsiooni 

lähtestamiseks toimige järgmiselt. 

1. Tõmmake aknalüliti akna täielikuks 

sulgemiseks üles ja hoidke seda selles 

asendis pärast akna sulgumist veel 

kaks sekundit. 

2. Lükake aknalüliti alla teise lukustusasendisse, 

avage aken täielikult ja 

hoidke seda selles asendis pärast akna 

täielikku avanemist veel kaks sekundit. 

25

Akna lukustusnupp 

Juhiukse paneelil paikneva akna lukustusnupuga 

saate tagauste akende lülitid 

blokeerida. Tagauste akende lülitite 

blokeerimiseks vajutage akna lukustusnuppu. 

Akende lülitite uuesti aktiveerimiseks 

vajutage lukustusnuppu uuesti. 

TAGALUUK 

Tagaluugi avamiseks tõmmake linki üles 

ja tõstke. Uste käsitsi võtmepuldist või 

võtmega avamisel ei avata tagaluuki. 

HOIATUS! 

Kui sõidate avatud tagaluugiga, 

võivad mürgised heitgaasid salongi 

tungida. Need aurud võivad kahjustada 

teie ja reisijate tervist. Sõidukit 

kasutades hoidke tagaluuk suletuna. 

Tagaluugi avatav klaas 

Tagaluugi avamisel avatakse ka tagaluugi 

klaas. Tagaluugi klaasi avamiseks 

lükake tagaluugil paiknev aknalüliti üles. 

Akna lukustusnupp 

Tuulerõhk 

Tuulerõhku võib kirjeldada kui kõrvade 

lukustumist või helikopterlikku heli 

kõrvus. Võite tajuda tuulerõhku kui 

aknad on avatud või katuseluuk (kui 

kuulub varustusse) on teatud avatud või 

osaliselt avatud asendis. Seda ilmingut 

saab minimeerida. Kui ilming leiab aset 

siis, kui katuseluuk on avatud, reguleerige 

avaust efekti vähendamiseks. 

Tagaluugi avamine 

Tagaluugi klaasi avamine 

26

Kui tagaluugi klaas on avatud, katkestatakse 

ühendus tagaakna klaasipuhastiga, 

takistades nii tagumise klaasipuhasti 

kasutamist. 

MÄRKUS. 

Kui tagaluugi link tõrgub, saab tagaluugi 

avamiseks kasutada avariilinki. 

Tagaluugi avariilingile pääseb ligi 

tagaluugi paneelil paikneva eemaldatava 

katte alt. 

HOIATUS! 

Kui sõidate tagaluugi avatud klaasiga, 

võivad mürgised heitgaasid 

salongi tungida. Need aurud võivad 

kahjustada teie ja reisijate tervist. 

Sõidukit kasutades hoidke tagaluugi 

klaas suletuna. 

Elektriline tagaluuk — 


Elektrilise tagaluugi saab 

avada käsitsi või vajutades 

kaugjuhtimispuldil nuppu 

LIFTGATE. Elektrilise tagaluugi 

avamiseks vajutage 

puldi nuppu LIFTGATE 

viie sekundi jooksul kaks 

korda. 

Kui tagaluuk on avatud, vajutage nuppu 

viie sekundi jooksul kaks korda ja luuk 

sulgub. Elektrilise tagaluugi saab avada 

ja sulgeda ka lae juhtpaneelil paikneva 

nupuga LIFTGATE või sulgeda tagaluugi 

läheduses vasakul ilupaneelil paikneva 

nupuga LIFTGATE. 

Kui vajutate vasakul ilupaneelil paiknevat 

nuppu LIFTGATE, sulgub ainult 

tagaluuk; nuppu ei saa kasutada luugi 

avamiseks. 

Kui vajutate puldi tagaluugi nuppu kaks 

korda, vilguvad suunatuled kaks korda, 

mis annab märku tagaluugi avamisest 

või sulgemisest. 

MÄRKUS. 

Tagaluugi voolutõrke korral saab 

selle avamiseks kasutada avariilinki 

Tagaluugi avariilingile pääseb ligi 

tagaluugi paneelil paikneva eemaldatava 

katte alt. 

HOIATUS! 

Tagaluugi elektrilisel avamisel võite 

end vigastada või kahjustada pagasit. 

Veenduge, et tagaluugi sulgumistee 

on vaba. Enne sõitma asumist veenduge, 

et tagaluuk on suletud ja lukustatud. 

MÄRKUS. 

• Kui miski takistab tagaluugi sulgemist 

või avamist, tühistatakse vastav 

toiming automaatselt. 

• Tagaluugi küljed on varustatud 

muljumisanduritega. Kerge surve 

nendele ribadele põhjustab tagaluugi 

naasmise avatud asendisse. 

• Tagaluugi tagumise sulgemisnupu 

või laepaneeli sulgemisnupu kasutamiseks 

peab elektriline tagaluuk 

täielikult avatud olema. Kui tagaluuk 

pole täielikult avatud, vajutage 

võtmepult tagaluugi nuppu, et 

tagaluuk täielikult avada, sulgemiseks 

vajutage nuppu uuesti. 

27

• Kui tagaluugi linki tõmmatakse ajal, 

mil elektriline tagaluuk sulgub, 

naaseb tagaluuk täiesti avatud asendisse. 

• Kui tagaluugi linki tõmmatakse ajal, 

mil elektriline tagaluuk avaneb, 

lülitub tagaluugi mootor välja, 

võimaldades seda käsitsi kasutada. 

• Elektrilise tagaluugi nupud ei tööta, 

kui käik on sisse lülitatud või sõiduk 

liigub kiiremini kui 0 mph (0 km/h). 

• Elektriline tagaluuk ei tööta madalamatel 

temperatuuridel kui -22 °F 

(-30 °C) või kõrgematel temperatuuridel 

kui 150 °F (65 °C). Enne elektrilise 

tagaluugi lülitite kasutamist 

eemaldage tagaluugil sinna kogunenud 

lumi või jää. 

• Kui elektriline tagaluuk kohtab 

ühe tsükli jooksul mitut takistust, 

lülitub süsteem automaatselt välja 

ja tagaluuk tuleb käsitsi avada või 

sulgeda. 

• Kui tagaluuk sulgub elektriliselt 

ja lülitate käigu sisse, sulgub 

tagaluuk edasi. Siiski võib sõiduki 

liikumise tulemuseks olla takistuse 

tuvastamine. 

HOIATUS! 

• Kui sõidate avatud tagaluugiga, 

võivad mürgised heitgaasid salongi 

tungida. Need aurud võivad kahjustada 

teie ja reisijate tervist. Sõidukit 

kasutades hoidke tagaluuk suletuna. 

• Kui peate siiski sõitma avatud tagaluugiga, 

veenduge, et kõik aknad 

on suletud ja ventilaator täisvõimsusel 

tööle seatud. Ärge kasutage 

õhu retsirkulatsioonirežiimi. 

Õhusurvel töötavad toed hoiavad tagaluugi 

avatuna. Kuna õhusurve temperatuuriga 

langeb, võivad tagaluugi toed 

vajada külma ilma korral abitugesid. 

REISIJATE TURVASÜSTEEMID 

Turvasüsteemid on sõiduki ühed kõige 

olulisemad süsteemid. 

• Kolmepunktiline süle ja õla turvavöö 

juhile ja kõigile reisijatele 

• Täiustatud eesmised turvapadjad 

juhile ja eesmisele kaasreisijale 

• Täiendavad aktiivsed peatoed (AHR) 

eesmistel istmetel (peatugedesse 

integreeritud) 

• Täiendav juhipoolne põlveturvapadi 

• Täiendavad külgmised turvakardinad 

(SABIC) juhile ja eesmisele kaasreisijale 

— kui kuulub varustusse 

• Täiendavad istmesse ehitatud külgmised 

turvapadjad (SAB) — kui kuulub 

varustusse 

• Energiat neelav roolisammas ja rooliratas 

• Eesistujate põlvepehmendused 

• Eesmised turvavööd sisaldavad eelpinguteid, 

mis parendavad reisija kaitset 

kokkupõrke korral 

• Kõik turvavöösüsteemid (v.a juhi oma) 

sisaldavad automaatset lukustustaandurit 

(ALR), mis lukustavad turvavöö, 

tõmmates selle täielikult välja ja reguleerides 

vööd seejärel soovitud pikkusele 

lastetooli või suurema objekti toolile 

kinnitamiseks — kui kuulub varustusse. 

28

Kui veate last, kes on turvavööga kinnitamiseks 

liiga väike, saab turvavööd või 

ISOFIX-funktsiooni kasutada ka imikuvõi 

lapsehälli kinnitamiseks. Täpsema 

teabe leiate jaotisest ISOFIX — lapsetooli 

ankurdussüsteem. 

MÄRKUS. 

Täiustatud eesmiste turvapatjade 

täitumissüsteem on mitmefaasiline. 

See võimaldab turvapadjal rakenduda 

erineva täitumisastmega, mis sõltub 

avarii tõsidusest. 

Pöörake selles lõigus toodud teabele 

suuremat tähelepanu. Siin selgitatakse 

turvasüsteemide õiget kasutamist, et 

tagada teie ja teie reisijate maksimaalne 

turvalisus. 

HOIATUS! 

Kui te pole turvavööga korralikult 

kinnitatud, võite õnnetuse korral 

saada suuremaid vigastusi. Võite 

tabada sõiduki salongi või kaasreisijaid 

või isegi sõidukist välja lennata. 

Veenduge alati, et teie ja kaasreisijad 

on korralikult turvavöödega kinnitatud. 

Kinnitage turvavöö isegi juhul, kui olete 

kogenud juht ning ka lühikeste sõitude 

korral. Õnnetuse võivad põhjustada 

kaasliiklejad. Õnnetus võib juhtuda 

kodunt kaugel ja ka kodutänaval. 

Uuringud on näidanud, et turvavööd 

päästavad elusid ja vähendavad õnnetuste 

korral vigastuste tõsidust. Kõige 

suuremad vigastused juhtuvad sõidukist 

välja lendavate isikutega. Turvavööd 

vähendavad väljalendamise ja 

muude vigastuste ohtu. Kõik mootorsõidukis 

reisijad peavad olema turvavöödega 

kinnitatud. 

Süle-/õlaturvavööd 

Kõik istekohad on varustatud süle-/ 

õlaturvavöödega. Turvavööd on projekteeritud 

äkilise peatumise või õnnetuse 

korral lukustuma. See funktsioon 

võimaldab tavatingimustes vöö õlaosal 

vabalt liikuda. Õnnetuse korral vöö 

lukustub ja vähendab objektide tabamise 

sõidukis või sõidukist välja lendamise 

ohtu. 

HOIATUS! 

• Turvavöö valesti kandmine on ohtlik. 

Turvavööd on projekteeritud paiknema 

üle suuremate luude. Need on 

keha kõige tugevamad osad ning 

taluvad õnnetuses rakenduvaid 

jõude kõige paremini. Turvavöö 

ümber vale koha kandmisel võivad 

õnnetusega kaasnevad vigastused 

olla veelgi suuremad. Võite saada 

sisemisi vigastusi või isegi turvavöö 

alt välja libiseda. Järgige turvavöö 

kandmise juhiseid ja kaitske nii end 

kui ka kaasreisijaid. 

(Jätkub) 

29

HOIATUS! (Jätkub) 

• Turvavööd ei tohi kasutada kahe 

inimese kinnitamiseks. Ühe vööga 

kinnitatud inimesed põrkuvad 

õnnetuse korral kokku ja tekitavad 

üksteisele tõsiseid vigastusi. Ärge 

kinnitage ühe turvavööga rohkem 

kui ühte inimest, hoolimata inimese 

suurusest. 

• Pagasiruumis reisimine on ohtlik, 

seda nii sõidukis kui sõidukist väljas. 

Õnnetuse korral saavad sellistes 

kohtades reisivad inimesed tõenäolisemalt 

vigastada või isegi surma. 

• Ärge lubage inimestel reisida 

sõidukis istmeteta ja turvavöödeta 

kohtades. 

• Veenduge, et kõik reisijad on 

turvavöö kinnitanud. 

Süle-/õlaturvavööde 

kasutusjuhised 

1. Sisenege sõidukisse ja sulgege uks. 

Istuge ja reguleerige iste. 

2. Turvavöö pannal paikneb istme 

seljatoe kohal. Haarake pandlast ja 

tõmmake vöö välja. Libistage pannal 

koos vööga üle süle. 

Pannal 

3. Kui vöö on piisavalt pikk, sisestage 

pannal lõksu, kuni kuulete klõpsu. 

Pandla lõksu sisestamine 

HOIATUS! 

• Valesse lõksu kinnitatud vöö ei 

kaitse teid piisavalt. Vöö süleosa 

võib tõusta liiga kõrgele ja põhjustada 

õnnetuse korral sisemisi 

vigastusi. Kinnitage turvavöö alati 

kõige lähemasse lõksu. 

• Liiga lõtv turvavöö ei kaitse teid 

piisavalt. Äkilise peatumise korral 

võite liiga kaugele ette liikuda ja 

viga saada. Kandke turvavööd tihedalt 

ümber enda. 

(Jätkub) 

30


• Käe alt ümber keha tõmmatud 

turvavöö on ohtlik. Õnnetuse korral 

võib keha sõiduki sisemust tabada, 

suurendades niiviisi pea- ja kaelavigastuste 

ohtu. Käe alt ümber 

keha tõmmatud turvavöö võib tekitada 

sisemisi vigastusi. Ribid pole 

nii tugevad kui õlaluud. Kandke 

turvavööd üle õla ja õnnetuse 

korral võtavad löögi vastu kõige 

tugevamad luud. 

• Selja tagant tõmmatud õlavöö ei 

kaitse teid õnnetuse korral vigastuste 

eest. Turvavööd mitte kandes 

on pea äralöömise oht õnnetuse 

korral suurem. Süle- ja õlavööd 

peab koos kandma. 

4. Tõmmake sülevöö üle reite ja kõhu 

alt. Vöö süleosa lõtku eemaldamiseks 

tõmmake õlavööst. Liiga pingul oleva 

sülevöö lõdvendamiseks kallutage 

pannalt ja tõmmake sülevööd. Tihedalt 

ümber keha tõmmatud vöö vähendab 

välja libisemise ohtu õnnetuse korral. 

HOIATUS! 

• Liiga kõrgel kantav vöö suurendab 

vigastuste ohtu õnnetuse korral. 

Vööle rakenduvad jõud ei suunata 

tugevatele puusa- ja vaagnaluudele 

vaid üle kõhu. Kandke vöö 

süleosa alati võimalikult madalal ja 

tihedalt. 

• Keerdus vöö ei kaitse teid korralikult. 

Õnnetuse korral võib see isegi 

sisse lõigata. Veenduge, et vöö on 

sirge. Kui te ei saa vööd sõidukis 

sirgeks tõmmata, viige sõiduk 

volitatud edasimüüjale ning laske 

probleem kõrvaldada. 

5. Asetage õlavöö mugavalt üle rinna 

nii, et see ei toetu vastu kaela. Tagasitõmbamismehhanism 

kõrvaldab vöö 

lõtku. 

Vöö lõtku eemaldamine 

6. Vöö vabastamiseks vajutage lõksu 

punast nuppu. Rihm tõmbub automaatselt 

tagasi puhkeasendisse. Vajadusel 

libistage pannalt mööda vööd 

alla, et võimaldada sel täielikult tagasi 

tõmbuda. 

31

HOIATUS! 

Kulunud või rebenenud turvavöö võib 

õnnetuse korral puruneda ning teid 

kaitseta jätta. Kontrollige perioodiliselt, 

kas turvavööd narmendavad, on 

kulunud või lahti. Kahjustatud osad 

tuleb viivitamatult välja vahetada. Ärge 

monteerige süsteemi lahti ega modifitseerige 

seda. Kui need on õnnetuse 

käigus kahjustada saanud (sissetõmbamismehhanism 

on väändunud, vöö 

rebenenud jne), tuleb turvavöösüsteem 

välja vahetada. 

Süle-/õlaturvavööde 

sirgendamine 

Turvavööde sirgendamiseks kasutage 

järgmist toimingut. 

1. Asetage pannal ankrupunktile võimalikult 

lähedale. 

2. Haarake vööst ligikaudu 15 kuni 30 cm 

kauguselt pandlast ja väänake vööd 180 

kraadi, et luua volt, mis algab kohe pandla 

juurest. 

3. Libistage pannal üles üle volditud 

vööosa. Vöö volditud osa peab sisenema 

pandlas olevasse pilusse. 

4. Libistage pannalt edasi, kuni see 

ületab vöö volditud osa. 

Reguleeritava ülemise 

turvavöö lukustus 

Eesistmete õlaturvavööd saab üles- või 

allapoole reguleerida, et see ei toetuks 

vastu kaela. Vajutage vabastusnuppu 

ning vabastage ankur, seejärel liigutage 

seda üles või alla, kuni saavutate 

soovitud tulemuse. 

Ülemise turvavöö reguleerimine 

Kui olete keskmisest inimesest lühem, 

eelistate madalamat asendit, kui olete 

pikem, kõrgemat asendit. Kui vabastate 

nupu, veenduge, et ülemise turvavöö 

ankrupunkt on kinnitatud, milleks 

tõmmake seda allapoole, kuni see paika 

lukustub. 

MÄRKUS. 

Reguleeritav ülemise turvavöö ankrupunkt 

on varustatud funktsiooniga 

selle hõlpsaks ülespoole reguleerimiseks. 

Funktsioon võimaldab ankrupunkti 

ülespoole liigutada vajaduseta 

vabastusnuppu vajutada. Et veenduda 

ankrupunkti lukustuses, tõmmake seda 

allapoole, kuni see paika lukustub. 

Tagaistmel liikuge vöö kaelalt eemaldamiseks 

keskmise istme poole. 

Energiahaldusfunktsioon 

Sõiduki esiistmed on varustatud energiahaldusfunktsiooniga 

turvavööde süsteemiga, 

mis vähendab vigastuste ohtu 

laupkokkupõrke korral. 

32

Turvavöö on varustatud mehhanismiga, 

mis vabastab vöö kontrollitud meetodil. 

Funktsioon aitab vähendada rihma survet 

vastu reisija rinda. 

HOIATUS! 

• Turvavöö ja sissetõmbamismehhanism 

tuleb välja vahetada, kui 

automaatne lukustusmehhanism 

(ALR) või mõni muu vöö funktsioon 

ei tööta korralikult, nagu hooldusjuhendis 

märgitud. 

• Kui jätate rihma ja mehhanismi 

vahetamata, suurendate vigastuste 

ohtu õnnetuse korral. 

Automaatse 

lukustusmehhanismi režiim 

(ALR) — kui kuulub varustusse 

Selles režiimis eel-lukustub ülemine 

turvavöö automaatselt. Lõtku eemaldamiseks 

tõmbub vöö siiski tagasi sissepoole. 

Kõigi süle-/õlaturvavöökombinatsiooniga 

istekohad on varustatud automaatse 

lukustusrežiimiga. 

Millal automaatset lukustusrežiimi 

kasutada 

Kasutage automaatset lukustusrežiimi 

siis, kui selle funktsiooniga istekohale 

on asetatud laste turvatool. Kuni 

12-aastased lapsed tuleb alati tagaistmele 

kinnitada. 

Automaatse lukustusrežiimi aktiveerimine 

1. Kinnitage süle- ja õlaturvavöö. 

2. Haarake vöö õlaosast ning tõmmake 

allapoole, kuni terve rihm on välja 

tõmmatud. 

3. Võimaldage rihmal tagasi tõmbuda. 

Rihma tagasi tõmbudes kuulete klõpsu. 

See märgib, et turvavöö on nüüd automaatses 

lukustusrežiimis. 

Automaatse lukustusrežiimi desaktiveerimine 

Vabastage turvavöö ja võimaldage sel 

automaatse lukustusrežiimi desaktiveerimiseks 

ning sõiduki tundliku (avarii-) 

lukustusrežiimi aktiveerimiseks täielikult 

tagasi tõmbuda. 

Reisijate turvavööd 

Reisijate turvavööd on varustatud automaatse 

lukustusmehhanismiga (ALR), 

mida kasutatakse laste turvasüsteemide 

kinnitamiseks. Täiendavat teavet 

leiate jaotise “Turvatoolid” lõigus “Turvatooli 

turvavööga kinnitamine”. Järgnev 

tabel kirjeldab iga istekoha funktsioone. 

Esimene 

rida 

Juht 

Keskmine 

iste 

Reisija 

N/A N/A ALR 

Teine rida ALR ALR ALR 

Kolmas 

rida 

N/A N/A N/A 

• N/A — ei rakendu 

• ALR — automaatne lukustusmehhanism 

Kui reisija iste on varustatud ALR-funktsiooniga 

ning seda kasutatakse tavaolukorras, 


Tõmmake turvavööd välja vaid nii palju, et 

sellest piisab ümber reisija tõmbamiseks, 

nii ei aktiveerita ALR-funktsiooni. Kui ALRfunktsiooni 

ei aktiveerida, kuulete vöö 

tagasi tõmbudes lõgisevat heli. Sellisel 

33

juhul võimaldage vööl täielikult tagasi 

tõmbuda ning tõmmake seda välja vaid 

nii palju, et see mugavalt ümber reisija 

ulatub. Libistage pannal lõksu, kuni 

kuulete klõpsu. 

Turvavööde eelpingutid 

Mõlemad eesistmed on varustatud 

eelpingutusseadmetega, mis kõrvaldavad 

vöö lõtku õnnetuse korral. Need 

seadmed parendavad turvavöö sooritusvõimet 

tagades selle pingsuse reisija 

ümber õnnetuse esimestel hetkedel. 

Eelpingutid töötavad igat kasvu isikute 

puhul, ka turvatoolis istuvate laste puhul. 

MÄRKUS. 

Need seadmed ei asenda turvavöö 

korralikult paiknemist ümber reisija. 

Turvavööd tuleb siiski tihedalt ja 

õigesti kasutada. 

Eelpingutid vallandavad reisijate turvasüsteemi 

kontrollsüsteem (ORC). Nagu 

turvapadjad, on ka eelpingutid ühekordselt 

kasutatavad seadmed. Vallandunud 

eelpinguti või turvapadi tuleb asendada. 

Täiendavad aktiivpeatoed 

(AHR) 

Need peatoed on passiivsed, paigaldatavad 

komponendid ning nendega 

varustatud sõidukeid ei saa mingite 

tähiste abil tuvastada, vaid nende 

olemasolu tuleb visuaalselt kontrollida. 

Peatugi on jaotatud kaheks, millest 

eesmine osa on pehmest vahtkummist 

ning tagumine osa plastikust. 

Kuidas aktiivpeatoed (AHR) töötavad 

Reisijate turvasüsteemi kontrollsüsteem 

(ORC) määrab kas tagant otsasõidu 

raskus või tüüp nõuab aktiivpeatoe 

rakendumist. Kui tagant otsasõit nõuab 

rakendumist, rakenduvad mõlema 

eesistuja aktiivpeatoed. 

Aktiivpeatoe rakendumisel liigub peatoe 

esiosa ettepoole, et vähendada vahet 

reisija pea ja aktiivpeatoe vahel. See 

süsteem aitab vältida või vähendada juhi 

ja eesmise kaasreisija vigastuste ulatust 

teatud tüüpi tagant otsasõitude korral. 

MÄRKUS. 

Aktiivpeatoed ei pruugi rakenduda 

laup- või külgkokkupõrke korral. Kui 

aga pärast laupkokkupõrget leiab 

aset tagant otsasõit, võib aktiivpeatugi 

rakenduda sõltuvalt kokkupõrke 

raskusest ja tüübist. 

Aktiivpeatoe komponendid 

1 — Peatoe esiosa (pehmest vahtkummist) 

2 — Seljatugi 

3 — Peatoe tagaosa (dekoratiivne plastikkate) 

4 — Peatoe juhikud 

34

ETTEVAATUST! 

Ükski reisija, sh juht, ei tohi sõidukit 

kasutada või istmele istuda enne, kui 

peatoed on õnnetuse korral kaelavigastuste 

minimeerimiseks õigesse 

asendisse paigutatud. 

MÄRKUS. 

Lisateavet peatoe reguleerimise 

ja paigutamise kohta leiate jaotise 

“Sõiduki funktsioonid” lõigus “Aktiivpeatugede 

reguleerimine”. 

Aktiivpeatugede lähtestamine 

Kui aktiivpeatoed õnnetuse korral 

vallanduvad, tuleb need lähtestada. 

Aktiivpeatoed liiguvad vallandumisel 

ettepoole (nagu näidatud lähtestustoimingu 

kolmandas sammus). 

1. Haarake vallandunud aktiivpeatoest 

tagaistmel. 

Käte asukohad aktiivpeatoel 

2. Asetage käed mugavalt vallandunud 

aktiivpeatoele. 

3. Lukustusmehhanismi rakendamiseks 

tõmmake alla ja tahapoole ja seejärel 

alla. 

1 — Allapoole liikumine 

2 — Tahapoole liikumine 

3 — Lõplik allapoole liikumine lukustusmehhanismi 

rakendamiseks 

35

4. Aktiivpeatoe eesmine pehme vahtkummist 

osa peab dekoratiivsesse plastikkattesse 

lukustuma. 

MÄRKUS. 

• Kui teil on aktiivpeatugede lähtestamisega 

raskusi, võtke ühendust 

volitatud edasimüüjaga. 

• Ohutuse kaalutlustel laske aktiivpeatugesid 

volitatud edasimüüjal 

kontrollida. 

36 

Aktiivpeatugi lähtestatud asendis 

Täiustatud turvavöö 

meeldetuletussüsteem 

Turvavöö meeldetuletussüsteem on 

funktsioon, mis meenutab juhile ja 

eesmisele kaasreisijale turvavöö kinnitamise 

vajadust. Funktsioon on aktiivne, 

kui süüde on sisse lülitatud. Kui juht või 

kaasreisija pole turvavööd kinnitanud, 

süttib turvavöö meeldetuletustuli ja 

jääb põlema, kuni turvavööd on kinnitatud. 

Turvavöö meeldetuletussüsteem 

vallandub 60 sekundi jooksul, kui sõiduk 

liigub kiiremini kui 5 mph (8 km/h). Meeldetuletusjada 

kestab 96 sekundit või 

seni, kuni vastavad turvavööd on kinnitatud. 

Pärast jada lõppu jääb turvavöö 

meeldetuletustuli põlema seniks, kuni 

eesmised turvavööd kinnitatakse. Juht 

peab paluma reisijatel turvavööd kinnitada. 

Kui eesmine turvavöö avatakse 

siis, kui sõiduk liigub kiiremini kui 5 

mph (8 km/h), annab meeldetuletussüsteem 

ühe helina ja meeldetuletustuli 

süttib, seejärel aktiveerub süsteemi 96 

sekundi pikkune tsükkel. 

Kui eesmise kaasreisija iste on tühi, 

vastav meeldetuletussüsteem ei aktiveeru. 

Meeldetuletussüsteem võib aktiveeruda, 

kui istmele on paigaldatud 

raske ese või istub seal loom, või juhul, 

kui iste kokku volditakse (kui kuulub 

varustusse). Soovitame lemmikloomad 

tagaistmele vastavasse lemmikloomatooli 

kinnitada ja pagasit õiges kohas 

transportida. 

MÄRKUS. 

• Turvavöö meeldetuletussüsteemi 

saab volitatud edasimüüja juures 

aktiveerida või blokeerida. 

• Chrysler Group LLC ei soovita meeldetuletussüsteemi 

desaktiveerida. 

Kuigi meeldetuletussüsteem on desaktiveeritud, 

jääb turvavöö meeldetuletustuli 

siiski põlema, kui juht turvavööd 

ei kinnita. 

Turvavöö lukustus 

Tagumise keskmise istme turvavöösüsteem 

on varustatud lukustusmehhanismiga, 

mis ei võimalda keskmist turvavööd 

pikendada, kui tagaistme ülemine 

lukustusriiv pole rakendatud. 

Turvavööd ja lapseootel 

naised 

Soovitame lapseootel naistel turvavööd 

terve raseduse vältel kasutada. Lapse 

turvalisuse tagab ema turvalisus.

Lapseootel naised peaksid vöö süleosa 

kandma üle reite, võimalikult tihedalt 

vastu puusasid. Hoidke vööd madalal, 

et see ei asetuks üle kõhu. Sellisel juhul 

kandub õnnetusel rakenduv jõud tugevatele 

puusaluudele. 

Täiendavad turvasüsteemid 

(SRS) — õhkpadjad 

Lisaks turvavöödele on sõiduki juhi iste 

ja eesmise kaasreisija iste varustatud 

täiustatud turvapatjadega. Juhi täiustatud 

turvapadi on paigaldatud roolirattasse. 

Reisija täiustatud turvapadi on 

paigaldatud armatuurlauda kindalaeka 

kohal. Turvapatjade katetele on trükitud 

sõnad SRS AIRBAG. Lisaks on sõiduk 

varustatud juhipoole põlveturvapadjaga 

armatuurlauas roolisamba all. 

Täiustatud eesmise turvapadja ja 

põlvepolstri asukohad 

1 — Juhi ja kaasreisija täiustatud turvapadjad 

2 — Juhi põlveturvapadi 

3 — Põlvepolster 

Täiustatud eesmiste turvapatjade täitumissüsteem 

on mitmefaasiline. See 

võimaldab turvapadjal rakenduda 

erineva täitumisastmega, mis sõltub 

avarii tõsidusest. 

Sõiduk on varustatud täiendavate külgmiste 

turvakardinatega (SABIC), et 

kaitsta juhti, eesmist ja tagumist akende 

all istuvaid kaasreisijad. SABIC turvapadjad 

paiknevad külgakna kohal ning 

ka need on märgitud järgmiste sõnadega: 

SRS AIRBAG. 

Sõiduk on varustatud ka istmesse paigaldatud 

küljeturvapatjadega (SAB), et 

pakkuda täiendavat kaitset külgkokkupõrgete 

korral. Istmesse paigaldatud 

küljeturvapadjad paiknevad eesistmete 

välisküljel. 

MÄRKUS. 

• Turvapatjade katted ei pruugi salongis 

eristuda, kuid need avanevad turvapatjade 

vallandumisel. 

• Pärast õnnetust tuleb sõiduk viivitamatult 

volitatud edasimüüja kätte 

viia. 

Turvapadjasüsteemi komponendid 

Sõiduk võib olla varustatud järgmiste 

turvapadjasüsteemi komponentidega. 

• Reisijate turvasüsteemi kontrollsüsteem 

(ORC) 

• Turvapadja hoiatustuli 

• Rooliratas ja -sammas 

• Armatuurlaud 

• Täiendav juhipoolne põlveturvapadi 

• Põlvepolster 

• Juhi täiustatud turvapadi 

• Kaasreisija täiustatud turvapadi 

37

• Täiendavad istmesse ehitatud külgmised 

turvapadjad (SAB) 

• Täiendavad külgmised turvakardinad 

(SABIC) 

• Eesmised ja külgmised kokkupõrkeandurid 

• Eesmiste turvavööde eelpingutid, turvavöö 

pandlalüliti 

• Juhi ja eesmise kaasreisija aktiivpeatoed 

Täiustatud eesmise turvapadja 

omadused 

Täiustatud eesmiste turvapatjade süsteem 

sisaldab juhi ja kaasreisija mitmefaasilisi 

turvapatjasid. Süsteemi väljundvõimsus 

sõltub avarii tugevusest ja tüübist, mille 

määrab reisijate turvasüsteemi kontrollsüsteem 

(ORC), mis saab omakorda 

teavet eesmistest avariianduritest. 

Turvapatjade vallandumist nõudva avarii 

korral käivitub viivitamatult esimene faas. 

Seda madalat võimsust kasutatakse kergemate 

avariide korral. Raskemate avariide 

korral kasutatakse suuremat võimsust. 

HOIATUS! 

• Armatuurlauale turvapatjade lähedusse 

ei tohi asetada ühtki eset, 

kuna sellised esemed võivad avarii 

korral turvapadja vallandumisel 

tõsiseid vigastusi tekitada. 

• Ärge paigaldage midagi turvapatjadele 

ega nende lähedusse, 

samuti ärge üritage turvapadja 

katteid käsitsi avada. Võite turvapatju 

kahjustada ning end seetõttu 

suuremasse ohtu seada. Turvapatjade 

kaitsekatted on projekteeritud 

avanema vaid turvapatjade täitumisel. 

• Ärge puurige, lõigake ega muul 

moel muutke põlvepolstrit. 

• Ärge paigaldage põlvepolstrile 

tarvikuid, nagu näiteks häiretuled, 

stereod, raadiod jne. 

Täiendavad istmesse paigaldatud 

külgmised turvapadjad (SAB) 

Istmesse paigaldatud külgmised turvapadjad 

kaitsevad teid külgkokkupõrgete 

korral. Külgmised turvapadjad 

on märgitud eesistmete külgedele 

õmmeldud turvapadja sildiga. 

Täiendava istmesse paigaldatud 

külgmise turvapadja silt 

Turvapadja vallandumisel avab see 

õmbluse istme eesmise ja külgmise osa 

ilukatte vahel. Iga turvapadi vallandub 

iseseisvalt, st vasakpoolne külgavarii 

vallandab vaid vasakpoolse turvapadja 

jne. 

38

Täiendavad külgmised turvakardinad 

(SABIC) 

Turvakardinad kaitsevad ees ja taga 

akende all istuvaid reisijaid külgkokkupõrke 

ja sõiduki ümberpaiskumise 

korral. Igal turvapadjal on täispuhutav 

kamber, mis paikneb iga akna all istuva 

reisija pea kõrval, et vähendada peavigastusi 

külgkokkupõrke korral. Need 

kardinad avanevad allapoole, kattes 

mõlemad aknad külgkokkupõrke korral. 

Täiendavate külgmiste turvakardinate 

(SABIC) asukohad 

MÄRKUS. 

• Kui sõiduk peaks ümber paiskuma, 

võivad rakenduda mõlema poole 

eelpingutid ja/või SAB ja SABIC 

turvapadjad. 

• Turvapatjade katted ei pruugi salongis 

eristuda, kuid need avanevad turvapatjade 

vallandumisel. 

• Kui olete SAB või SABIC turvapadja 

vallandumisel sellele liiga lähedal, 

võite tõsiselt viga või isegi surma 

saada. 

Süsteem sisaldab ees- ja tagaistmete 

kõrval külgkokkupõrkeandureid, mis 

on kalibreeritud vallandama piisavalt 

tugeva külgkokkupõrke korral SABIC 

turvapadjad. 

HOIATUS! 

• Kui sõiduk on varustatud vasakja 

parempoole turvakardinaga 

(SABIC), ärge asetage pagasit 

piisavalt kõrgesse virna, et blokeerida 

turvakardinate asukoht. Turvakardinate 

ala peab jääma takistustevabaks. 

• Ärge kasutage istmekatteid ega 

asetage enda ja külgturvapatjade 

vahele objekte, vastasel juhul võite 

sooritusvõimet pärssida ning võite 

õnnetuse korral tõsiselt viga saada. 

Täiendav juhipoolne põlveturvapadi 

Täiendav juhipoolne põlveturvapadi 

pakub täiustatud kaitset ja töötab laupkokkupõrgete 

korral koos juhipoole 

turvapadjaga. 

Põlvepolster 

Põlvepolster kaitseb eesmise kaasreisija 

põlvi koos turvapadjaga. 

39

Turvavööd ja eelpingutid, eesmised 

turvapadjad ning juhipoolne põlveturvapadi 

ja kaasreisijapoolne põlvepolster 

on kõik mõeldud juhi ja eesmise kaasreisija 

paremaks kaitsemiseks. Lisaks 

kaitsevad koos turvavöödega reisijaid 

ka külgmised turvapadjad. 

Järgmisena on toodud mõned lihtsad 

sammud, et vähendada turvapatjade 

vallandumisest tingitud ohte. 

Kuni 12-aastased lapsed tuleb alati 

tagaistmele kinnitada. 

HOIATUS! 

Imikuid tahapoole suunatud turvatoolis 

ei tohi asetada reisijapoolse turvapadjaga 

sõidukites eesistmele. Turvapadja 

vallandumine võib sinna asetatud 

imikuid tõsiselt vigastada või isegi tappa. 

Lapsed, kes pole turvavöö kandmiseks 

piisavalt suured (vt jaotist Turvatoolid), 

tuleb panna tagaistmel istuma turvatooli 

või istmekõrgendusele. Vanemad 

lapsed, kes ei kasuta enam turvatooli 

või istmekõrgendust, tuleb korralikult 

turvavööga kinnitada. Ärge lubage 

lapsel libistada turvavööd selja taha või 

käe alla. 

40 

Tutvuge turvatooli kasutusjuhendiga. 

Kõik reisijad peavad olema korralikult 

turvavööga kinnitatud. 

Juht ja kaasreisija peavad turvapadjale 

vallandumiseks ruumi jätmiseks istmed 

võimalikult taha lükkama. 

Ärge toetuge vastu ust või akent. 

Kui sõiduk on varustatud külgmiste 

turvapatjadega ja need vallanduvad, 

täidavad need teie ja ukse vahel oleva 

ruumi. 

Kui sõiduki turvapadjasüsteemi tuleb 

invaliidi jaoks modifitseerida, võtke 

ühendust kliendikeskusega. Telefoninumbrid 

leiate jaotisest Kui vajate abi. 

HOIATUS! 

• Ainult turvapatjadele lootmise tagajärjeks 

avarii korral olla tõsised 

vigastused. Turvapadjad töötavad 

koos turvavöödega. Teatud avariide 

korral turvapadjad ei avanegi. 

Kandke alati turvavööd, hoolimata 

sellest, et sõiduk on varustatud 

turvapatjadega. 

• Kui olete turvapadja vallandumisel 

roolirattale või armatuurlauale 

liiga lähedal, võite saada tõsiselt 

viga või isegi surma. Turvapadjad 

vajavad vallandumiseks ruumi. 

Toetuga vastu seljatuge ja haarake 

kätega mugavalt roolirattast või 

armatuurlauast. 

• Ka turvakardinad ja külgmised 

turvapadjad vajavad vallandumiseks 

ruumi. Ärge toetuge vastu ust 

või akent. Keskmisel istmel istuge 

sirgelt. 

(Jätkub)


• Kui olete turvakardinale või külgmisele 

turvapadjale vallandumisel 

liiga lähedal, võite saata tõsiselt 

viga või isegi surma. 

Turvapadja 

vallandumisandurid ja 

juhtseadmed 

Reisijate turvasüsteemi 

kontrollsüsteem (ORC) 

ORC on osa sõiduki nõutavast turvasüsteemist. 

ORC määrab eesmiste ja/või külgmiste 

turvapatjade vallandumisvajaduse laupvõi 

külgkokkupõrke korral. Põhinedes 

kokkupõrkeanduritel, vallandab ORC 

eesmised turvapadjad, juhipoole põlveturvapadja, 

turvakardinad, külgmised 

turvapadjad ja eesistmete turvavööde 

eelpingutid vastavalt kokkupõrke tõsidusele 

ja tüübile. 

Eesmised turvapadjad ja põlveturvapadi 

pakuvad lisaks turvavöödele täiendavat 

kaitset teatud tüüpi laupkokkupõrgete 

korral. Eesmised turvapadjad 

ei vähenda vigastuste ohtu, mis tulenevad 

külg- või tagant kokkupõrgetest. 

Eesmised turvapadjad ja põlveturvapadi 

ei vallandu kõigi laupkokkupõrgete 

korral, sh selliste kokkupõrgete 

korral, mis ei kahjusta sõidukit piisavalt, 

näiteks vastu posti sõites, veoki 

alla sõites või nurkkokkupõrgete korral. 

Teisalt, sõltuvalt avarii raskusest ja 

tüübist, võivad eesmised turvapadjad 

vallanduda avarii korral, kus sõiduki 

esiosa saab vähe viga, kuid mille puhul 

on aeglustus piisavalt tõsine. 

Külgmised turvapadjad ei vallandu 

kõigi külgkokkupõrgete korral. Külgmiste 

turvapatjade vallandumine sõltub 

avarii raskusest ja tüübist. 

Kuna turvapatjade andurid mõõdavad 

sõiduki aeglustust aja vältel, pole sõiduki 

kiirus ja kahjustused piisavad argumendid 

turvapadja vallandumiseks. 

Turvavööd kaitsevad teid igasuguste 

avariide korral ning hoiavad teid vallanduvast 

turvapadjast eemal. 

ORC seirab turvapadjasüsteemi elektrooniliste 

komponentide valmidust, kui 

süütevõti on asendis START või ON/ 

RUN. Kui võti on asendis LOCK, ACC 

või pole üldse süütelukus, pole turvapatjade 

süsteem sisse lülitatud ja turvapadjad 

ei vallandu. 

ORC sisaldab varutoitesüsteemi, mis 

võib turvapadja vallandada isegi akutoite 

kadumisel või kui toide kaob enne vallandamist. 

Süüte ON/RUN asendisse 

keerates lülitab ORC turvapadja 

hoiatustule armatuurlaual 

neljaks kuni kaheksaks 

sekundiks sisse enesetesti 

sooritamiseks. Pärast enesetesti sooritamist 

turvapadja hoiatustuli kustub. Kui 

ORC tuvastab süsteemis tõrke, lülitab 

see turvapadja hoiatustule korraks või 

jäädavalt sisse. 

Kui tuli pärast käivitamist uuesti süttib, 

kostab üksik helisignaal. 

See hõlmab ka diagnostikat, mis 

kuvab armatuurlaual teate “Airbag 

Warning Light”, kui tõrge võib turvapadja 

süsteemi mõjutada. Diagnostika 

salvestab ka tõrke sisu. 

41

HOIATUS! 

Kui eirate turvapadja hoiatustuld, 

ei pruugi turvapadjad kokkupõrke 

korral vallanduda. Kui tuli ei sütti, jääb 

pärast sõiduki käivitamist põlema või 

süttib sõidu ajal, laske turvapadjasüsteemi 

viivitamatult volitatud edasimüüjal 

kontrollida. 

Juhi ja kaasreisija täiustatud turvapatjade 

täitumise koht 

Juhi ja kaasreisija turvapatjade täitumise 

kohad paiknevad roolirattas ja armatuurlaua 

paremal poolel. Kui ORC tuvastab 

turvapatjade vallandumist nõudva avarii, 

annab see signaali täitumise kohtadele. 

Turvapadjad täituvad mittemürgise 

gaasiga. Avarii tõsidus ja tüüp määravad 

turvapadja täitumismäära. Rooliratta 

südamiku kate ja armatuurlaua parempoolne 

paneel eralduvad ja volditakse 

turvapadja avamiseks eemale. Turvapadjad 

täituvad täielikult ligikaudu 50 

kuni 70 millisekundiga See on poole 

kiirem kui silma pilgutamine. Seejärel 

tühjenevad turvapadjad kiiresti, aidates 

samas juhti ja kaasreisijat toetada. 

42 

Turvapadja gaas ventileeritakse turvapadja 

külgedel olevate avauste kaudu 

välja. Nii ei sega turvapadjad sõiduki 

juhtseadmeid. 

Täiendava juhipoolse põlveturvapadja 

täitumise koht 

Juhi põlveturvapadja üksus paikneb 

armatuurlaua paneelil roolisamba all. 

Kui ORC tuvastab turvapadja vallandumist 

nõudva avarii, annab see signaali 

täitumise kohtadele. Turvapadi täitub 

mittemürgise gaasiga. Kate eemaldub 

ja volditakse turvapadja täitmiseks 

eemale. Turvapadi täitub täielikult ligikaudu 

15 kuni 20 millisekundiga. 

Täiendavad istmesse paigaldatud 

külgmiste turvapatjade (SAB) 

täitumis kohad 

Istmesse paigaldatud külgmised turvapadjad 

vallanduvad vaid teatud tüüpi 

külgkokkupõrgete korral. 

ORC määrab avarii tõsiduse ja tüübi 

alusel, kas külgkokkupõrge nõuab külgmiste 

turvapatjade vallandumist. 

Põhinedes avarii tõsidusel ja tüübil, 

võidakse avariipoole turvapadjad täita 

mittemürgise gaasiga. Vallanduv turvapadi 

väljub läbi istme õmbluse ja täidab 

reisija ja ukse vahelise ala. Külgmised 

turvapadjad täituvad täielikult ligikaudu 

10 millisekundiga. Külgmine turvapadi 

vallandub äärmiselt kiiresti ja sellise 

jõuga, et võib teid vigastada, kui te ei 

istu korralikult või kui olete enda ja turvapadja 

vahele paigutanud esemeid. Eriti 

kehtib see laste kohta. 

Täiendavate külgmiste turvakardinate 

(SABIC) täitumise 

Avarii korral, kui kokkupõrge on piiratud 

teatud alaga, võib ORC sõltuvalt avarii 

tõsidusest ja tüübist vallandada turvakardinad. 

Sellisel juhul vallandab ORC vaid avariipoolse 

külje turvakardinad. Turvakardin 

täitub mittemürgise gaasiga. Turvakardin 

lükkab liistu eest ning katab 

terve akna. Turvapadi täitub ligikaudu 

30 millisekundiga (üks veerandik ajast, 

mis kulub silma pilgutamisele) ja sellise 

jõuga, et kui te pole korralikult turvavööga 

kinnitatud või olete turvapadja 

ja enda vahele mõne objekti asetanud, 

võite viga saada. Eriti kehtib see laste 

kohta. Täispuhutud turvakardin on ligikaudu 

9 cm paksune.

Kuna turvapatjade andurid hindavad 

sõiduki aeglustust aja vältel, pole 

sõiduki kiirus ja kahjustused piisavad 

argumendid turvapadja vallandumiseks. 

MÄRKUS. 

Kui sõiduk peaks ümber paiskuma, 

võivad rakenduda mõlema poole 

eelpingutid ja/või SAB ja SABIC 

turvapadjad. 

Eesmised ja külgmised kokkupõrkeandurid 

Laup- ja külgkokkupõrgete korral aitavad 

kokkupõrkeandurid ORC-l määrata 

reaktsiooni avariile. ORC lisaandurid 

määravad turvapadja vallandumise 

määra ja pakuvad kinnitusteavet. 

Täiustatud avariivastussüsteem 

Kui avarii põhjustab turvapadja vallandumise, 

sidevõrk ja toitesüsteem jäävad 

terveks, määrab ORC sündmuse loomu 

alusel, kas täiustatud avariivastussüsteem 

peab sooritama järgmised 

toimingud. 

• Katkestama kütusevoolu mootorisse. 

• Vilgutama ohutulesid, kuni aku tühjaks 

saab või süüde välja lülitatakse. 

• Lülitama salongituled sisse, mis jäävad 

põlema kuni aku tühjenemise või süütevõtme 

eemaldamiseni. 

• Automaatselt uksed lukust avama. 

Vallandumisel 

Turvapadjad on projekteeritud kohe 

pärast vallandumist ka tühjenema. 

MÄRKUS. 

Eesmised ja/või külgmised turvapadjad 

ei vallandu iga kokkupõrke 

korral. See ei tähenda turvapadjasüsteemi 

tõrkumist. 

Kui kokkupõrke korral turvapadjad vallanduvad, 

võivad leida aset järgmised sündmused. 

• Turvapadja nailonist materjal võib 

põhjustada marrastusi. Need sarnanevad 

“köiepõletustele”, mida võite 

olla kogenud vaibal või võimla 

põrandal libisemisel. Neid ei põhjusta 

kokkupuude kemikaalidega. Need 

pole jäädavad vigastused ja paranevad 

tavaliselt kiiresti. Kui need 

nähud pole aga paari päeva jooksul 

paranenud või on marrastused asendunud 

villidega, võtke viivitamatult 

ühendust arstiga. 

43

• Turvapatjade tühjenedes võite märgata 

suitsusarnaseid osakesi. Need 

osakesed on turvapadja täitmisel kasutatava 

mittemürgise gaasi kõrvaltoode. 

Need lenduvad osakesed võivad ärritada 

nahka, silmi, nina või kurku. Ärrituse 

korral loputage silmi või nahka külma 

veega. Nina või kurgu ärrituse korral 

minge värske õhu kätte. Kui ärritus ei 

kao, võtke ühendust arstiga. Kui need 

osakesed ladestuvad rõivastele, järgige 

rõivaste puhastamiseks vastava tootja 

juhiseid. 

Ärge sõite sõidukiga, kui turvapadjad 

on vallandunud. Kui satute järgmisesse 

avariisse, pole sõiduk enam turvapatjadega 

varustatud. 

HOIATUS! 

Vallandunud turvapadjad ja turvavöö 

eelpingutid ei kaitse teid järgmises 

avariis. Laske turvapadjad, turvavöö 

eelpingutid ning eesistmete turvavööde 

mehhanismid volitatud edasimüüjal 

võimalikult kiiresti vahetada. 

Lisaks laske hooldada ka reisijate 

turvasüsteemi kontrollsüsteemi (ORC). 

Turvapadjasüsteemi hooldamine 

HOIATUS! 

• Turvapadjasüsteemi modifitseerimine 

võib selle rikkuda. Kaitsva 

turvapadjasüsteemita võite viga 

saada. Ärge modifitseerige komponente 

või juhtmestikku, sh ärge 

lisage roolirattale ega armatuurlaua 

parempoolsele osale kleebiseid 

või märke. Ärge modifitseerige 

eesmist põrkerauda, sõiduki 

kerestruktruuri, samuti ärge lisage 

astmeid. 

• Turvapadjasüsteemi ise parandamine 

on ohtlik. Mainige sõiduki 

hooldajale, et see sisaldab turvapadjasüsteemi. 

(Jätkub) 


• Ärge üritage täiustatud turvapadjasüsteemi 

osasid modifitseerida. 

Turvapadi võib ootamatult vallanduda 

või pärast modifitseerimist 

korralikult mitte töötada. Turvapadja 

hooldamiseks viige sõiduk volitatud 

edasimüüja juurde. Kui iste, sh selle 

kattematerjal ja padi vajavad hooldamist 

(sh ühenduspoltide eemaldamist 

või vabastamist/pingutamist), 

laske seda teha volitatud edasimüüjal. 

Kasutada tohib vaid tootja 

heakskiiduga tarvikuid. Kui turvapadjasüsteemi 

tuleb invaliidi jaoks 

modifitseerida, võtke ühendust volitatud 

edasimüüjaga. 

44

Turvapadja hoiatustuli 

Turvapadjad peavad olema 

avarii korral valmis vallanduma. 

Turvapadjasüsteem 

on projekteeritud hooldusvabana, 

kuid järgmiste olukordade 

ilmnedes laske turvapadjasüsteemi 

volitatud edasimüüjal viivitamatult 

hooldada. 

• Turvapadja hoiatustuli ei sütti neljaks 

kuni kaheksaks sekundiks, kui süütelukk 

keeratakse asendisse ON/RUN. 

• Turvapadja hoiatustuli jääb pärast 

seda nelja kuni kaheksa sekundi 

pikkust intervalli põlema. 

• Turvapadja hoiatustuli hakkab sõitmise 

ajal vilkuma või jääb põlema. 

MÄRKUS. 

Kui spidomeeter, tahhomeeter või mõni 

muu mootoriga seotud mõõdik ei tööta, 

võib ka ORC-süsteem tõrkuda. Turvapadjad 

ei pruugi vajadusel vallanduda. 

Veenduge, et sulavkaitsmed pole läbi 

põlenud. Turvapadja sulavkaitsmete 

asukohad leiate kaitsmekarbi kaane 

siseküljelt. Kui kaitse on terve, võtke 

ühendust volitatud edasimüüjaga. 

Sündmuste salvestaja (EDR) 

Sõiduk on varustatud sündmuste salvestajaga 

(EDR). EDR-i peamine funktsioon 

on salvestada avarii või avariisarnase 

olukorra puhul selliseid andmeid, nagu 

turvapadja vallandumina või takistuse 

tabamine, andmeid, mis aitavad mõista, 

kuidas sõiduki süsteem olukorras käitus. 

EDR on mõeldud salvestama sõiduki 

dünaamika ja turvasüsteemidega 

seotud andmeid kuni 30 sekundi vältel. 

Sõiduki EDR salvestab järgmiseid 

andmeid. 

• Kuidas sõiduki erinevad süsteemid 

töötasid. 

• Kas juhi ja reisijate turvavööd olid 

kinnitatud. 

• Kui palju (kui üldse) juht gaasi ja/või 

piduripedaali vajutas. 

• Kui kiiresti sõiduk liikus. 

Need andmed aitavad mõista avariiolukorda 

ja tekkinud vigastusi. 

45

MÄRKUS. 

EDR-andmed salvestatakse vaid 

avariiolukorras; tavatingimustes 

neid andmeid ei salvestata, samuti 

ei salvestata isiklikke andmeid (nagu 

nimi, sugu, vanus ja avariikoht). 

Siiski võivad muud osapooled, nagu 

politsei, siduda EDR-andmed isikutuvastusandmetega, 

mida rutiinselt 

avarii uurimise käigus kogutakse. 

EDR-i salvestatud andmete lugemiseks 

on vaja eriseadmeid ning ligipääsu 

sõidukile või EDR-ile. Lisaks sõiduki 

tootjale võivad neid andmeid lugeda 

ka muud vastavaid seadmeid omavad 

osapooled, nagu politsei. 

Turvatoolid 

Kõik sõidukis reisijad peavad olema 

turvavöödega kinnitatud, ka imikud ja 

lapsed. 

Rühm 

0 – 

kuni 

10 kg 

Rühm 

0+ - 

kuni 

13 kg 

Rühm 

1 - 9 

kuni 

18 kg 

Rühm 

II & 

III - 15 

kuni 

36 kg 

Istumiskoht 

(või muu koht) 

Kaalurühm 

Kaalurühm 

Eesmine 

kaasreisija 

Tagumine 

aknaalune 

koht 

Tagumine 

keskmine 

koht 

Keskmine 

aknaalune 

koht 

Keskmise 

isterea 

keskmine 

koht 

X U U N/A N/A 

X U U N/A N/A 

X U U N/A N/A 

X U U N/A N/A 

Tabelis kasutatud koodi tähendused. 

U = sobib universaalse kategooria 

turvatoolidele, mis on kiidetud heaks 

vastava vanuse-/kaalurühmaga kasutamiseks. 

UF = sobib ettepoole suunatud universaalse 

kategooria turvatoolidele, mis on 

kiidetud heaks vastava kaalurühmaga 

kasutamiseks. 

L = sobib spetsiaalsete manustatud 

loendis toodud turvatoolide kasutamiseks. 

Need turvatoolid võivad kuuluda 

kategooriatesse "spetsiaalne sõiduk", 

"piiratud" või "pooluniversaalne". 

B = sisse-ehitatud turvatool, mis sobib 

vastava vanuse-/kaalurühmaga kasutamiseks. 

X = istme asukoht ei sobi sellesse 

vanuse-/kaalurühma jäävale lapsele. 

46

Kaalurühm Suurusklass Armatuur 

Kandekätki 

0 — kuni 10 kg 

0+ — kuni 13 kg 

I – 9 kuni 18 kg 

Eesmine 

kaasreisija 

Sõiduki ISOFIX asukohatabel 

Tagumine aknaalune 

koht 

Tagumine 

keskmine koht 

Keskmine 

aknaalune 

koht 

Keskmise isterea 

keskmine koht 

Muud kohad 

F ISO/L1 X X X N/A N/A N/A 

G ISO/L2 X X X N/A N/A N/A 

(1) X N/A X N/A N/A N/A 

E ISO/R1 X 1UF/1UF X N/A N/A N/A 


E ISO/R1 X 1UF/1UF X N/A N/A N/A 

D ISO/R2 X 1UF/1UF X N/A N/A N/A 

C ISO/R3 X 1UF/1UF X N/A N/A N/A 

(1) X X X N/A N/A N/A 

D ISO/R2 X 1UF/1UF X N/A N/A N/A 

C ISO/R3 X 1UF/1UF X N/A N/A N/A 

B ISO/F2 X 1UF/1UF X N/A N/A N/A 

B1 ISO/F2X X 1UF/1UF X N/A N/A N/A 

A ISO/F3 X 1UF/1UF X N/A N/A N/A 


II – 15 kuni 25 kg (1) X N/A X N/A N/A N/A 

III – 22 kuni 36 kg (1) X N/A X N/A N/A N/A 

Tabelis kasutatud koodi tähendused. 

(1) CRS-ile, mis pole varustatud ISO/XX 

suurusklassi tuvastussildiga (A kuni G), 

kehtivale kaalurühmale, määrab autotootja 

ISOFIX turvatoolisüsteemide soovitatud 

asukohad. 

1UF = sobib universaalsesse kategooriasse 

kuuluva ettepoole suunatud 

ISOFIX turvatoolile, mis kuulub heakskiidetud 

kaalurühma. 

47

IL = sobib spetsiaalsetele manustatud 

loendis toodud ISOFIX turvatoolisüsteemidega 

kasutamiseks. Need ISOFIX 

turvatoolisüsteemid kuuluvad kategooriatesse 

“spetsiaalne sõiduk”, “piiratud” 

või “pooluniversaalne”. 

X = ISOFIX asukohad, mis ei sobi 

sellesse vanuse-/kaalurühma kuuluvate 

ISOFIX turvatoolide kasutamiseks. 

Kuni 12-aastased lapsed tuleb alati tagaistmele 

kinnitada. Vastavalt avariistatistikale 

on tagaistmele kinnitatud lapsed 

ohutumas kohas, kui eesistmel. 

Saadaval on erineva suuruse ja tüübiga 

turvatoole, mis sobivad imikutele, kuni 

peaaegu vaid turvavööga kinnitatavatele 

lastele. Tutvuge turvatooli kasutusjuhendiga 

ja veenduge, et kasutate 

lapse jaoks õiget tooli. Kasutage vaid 

lapsele sobivat turvatooli. 

48 

HOIATUS! 

Avarii korral võib kinnitamata laps 

muutuda sõidukis projektiilrelvaks. 

Jõud, mida vajate kinnitamata lapse 

süles hoidmiseks, võib muutuda liiga 

suureks. Laps ja teised isikud võivad 

tõsiselt viga saada. Kõik autos reisivad 

lapsed tuleb korralikult kinnitada. 

Imiku- ja turvatoolid 

• Turvaeksperdid soovitavad vähemalt 

ühe-aastaste ja vähemalt 9 kg 

kaaluvate laste kinnitamiseks kasutada 

tahapoole suunatud turvatooli. 

Tahapoole suunatuna saab kasutada 

kahte tüüpi turvatoole: imikukätkid ja 

muudetavad turvatoolid. 

• Imikukätkit saab sõidukis kasutada vaid 

tahapoole suunatuna. Seda soovitatakse 

kasutada laste puhul, kes kaaluvad kuni 

9 kg. Muudetavate turvatoolide kaalurühm 

on tavaliselt suurem, kui kätkitel, 

seega saab neid tahapoole suunatuna 

kasutada ka laste korral, kes kaaluvad 

rohkem kui 9 kg, kuid on vähemalt ühe 

aasta vanused. Mõlemat tüüpi turvatoolid 

kinnitatakse turvavöö või ISOFIX 

ankurdussüsteemiga (vt “ISOFIX — 

turvatooli ankurdussüsteem”) 

Teatud tüüpi jäikade ISOFIX kinnituste ja 

põrandale ulatuvate jalatugedega turvatoolisüsteemide 

kasutamisel eemaldage 

põrandamatt, et tagada kindel kinnitus. 

Lisateavet leiate turvatooli kasutusjuhendist. 

HOIATUS! 

• Tahapoole suunatud turvatoole ei 

tohi kasutada turvapadjaga varustatud 

eesistmel, v.a juhul, kui turvapadja 

vallandumine on blokeeritud. 

Turvapadja vallandumine võib sinna 

asetatud imikuid tõsiselt vigastada 

või isegi tappa. 

• Vale paigaldamise korral võib imikuvõi 

turvatool liikuma hakata. Avarii 

korral võib see lahti tulla. Laps võib 

tõsiselt viga või isegi surma saada. 

Imiku- või turvatooli paigaldamisel 

järgige tootja juhiseid. 

• Tahapoole suunatud imikutooli tohib 

kasutada vaid tagaistmel. Vallanduv 

turvapadi võib ette paigaldatud 

imikutooli tabada ning imikut tõsiselt 

vigastada.

Järgmisena on toodud mõned kasulikud 

juhised turvatooli kasutamiseks. 

• Enne turvatoolisüsteemi ostmist veenduge, 

et see vastab kõigile rakenduvatele 

ohutusstandarditele. Chrysler 

Group LLC soovitab enne turvatooli 

ostmist kontrollida, kas seda saab 

korralikult vastavale istmele kinnitada. 

• Turvatool peab vastama lapse kaaluja 

vanuserühmale. Vanuse ja pikkuse 

piirangud leiate turvatooli sildilt. 

• Järgige turvatooli komplekti kuuluvaid 

juhiseid. Kui paigaldate turvatooli 

valesti, ei pruugi see vajaduse korral 

töötada. 

• Kui teise rea keskmine istekoht välja 

arvata, on kõigi reisijate turvavööd 

varustatud pinguldavate pannaldega. 

Teise rea keskmine istekoht on varustatud 

automaatse lukustustaanduriga. 

Mõlemat tüüpi turvavööd on mõeldud 

hoidma vöö süleosa tihedalt ümber 

turvatooli, seega ei pea lukustusklambrit 

kasutama. Kui turvavöö on 

varustatud pinguldatava pandlaga, 

pingutab vööd ülemise osa tõmbamine 

(pinguldatav pannal hoiab vöö 

pingul; iga turvavöösüsteem muutub 

ajapikku lõdvaks, seega tõmmake 

seda vajadusel pingule). Teise rea 

keskmise istekoha puhul tõmmake 

vööd taandurist, kuni teil on piisavalt 

ruumi vöö läbi turvatooli tõmbamiseks 

ja pandla lõksu kinnitamiseks. 

Seejärel tõmmake vööd, kuni see 

on taandurist täiesti väljas. Võimaldage 

vööl tagasi taanduda, milleks 

tõmmake vöö liigne osa tihedalt 

ümber turvatooli. Lisateavet leiate 

lõigus Automaatne lukustusrežiim. 

• Tagaistmel võib turvavöö pingutamine 

olla problemaatiline, kuna lõks või 

pannal paikneb turvatooli vööavale 

liiga lähedal. Lahutage pannal lõksust 

ja väänake lõksupoolset vööotsa paar 

korda selle lühendamiseks. Sisestage 

pannal lõksu, mille vabastusnupp on 

väljapoole suunatud. 

• Kui vööd ei saa ikka pingutada või 

kui turvatooli tõmbamine ja lükkamine 

vöö vabastab, eraldage pannal 

lõksust, pöörake lõks ümber ja sisestage 

pannal uuesti lõksu. Kui turvatooli 

ei saa ikka kindlalt kinnitada, 

proovige muud asukohta. 

• Kinnitage laps turvatooli vastavalt 

tootja juhistele. 

• Kui turvatooli ei kasutata, kinnitage 

see turvavööga või eemaldage see 

sõidukist. Ärge jätke seda lahtisena 

sõidukisse. Äkilise pidurduse või 

avarii korral võib see lennata vastu 

reisijad või eesistuja seljatuge ning 

põhjustada tõsiseid vigastusi. 

49

Vanemad lapsed ja turvatoolid 

Lapsed, kes kaaluvad rohkem kui 9 kg ja 

on üle ühe aasta vanused, võivad sõita 

ettepoole suunatud turvatoolis. Ettepoole 

suunatud turvatoole ja muudetavaid 

turvatoole võib kasutada laste 

jaoks, kes kaaluvad 9 kuni 18 kg ning 

on vanemad kui üks aasta. Need turvatoolid 

kinnitatakse turvavöö või ISOFIX 

ankurdussüsteemiga (vt “ISOFIX — 

turvatooli ankurdussüsteem”) 

Istmekõrgendus asetatakse lastele, kes 

kaaluvad rohkem kui 18m kg, kuid kes 

on veel lihtsalt turvavööga kinnitamiseks 

liiga väikesed. Kui laps ei saa istuda 

üle istmepadja kõverdatud põlvedega, 

toetades samal ajal selga vastu seljatuge, 

peab selline laps kasutama istmekõrgendust. 

Laps ja istmekõrgendus 

kinnitatakse turvavööga. 

Istmekõrgenduse jaoks liiga suured 

lapsed 

Kui laps on turvavöö mugavaks kandmiseks 

piisavalt suur ja kella jalad ulatuvad 

üle istmepadja, tuleb turvavööga tagaistmele 

kinnitada. 

• Veenduge, et laps istub sirge seljaga. 

• Vöö süleosa peab tihedalt üle puusade 

ulatuma. 

• Kontrollige turvavööd perioodiliselt. 

Nihelev laps võib turvavöö asendist 

välja nihutada. 

• Kui vöö õlaosa puutub vastu nägu või 

kaela, liigutage laps rohkem sõiduki 

keskele. Ärge lubage lapsel vöö käe 

alla või selja taha paigutada. 

ISOFIX — turvatooli ankurdussüsteem 

Sõiduki tagaistmed on varustatud 

turvatooli ankurdussüsteemiga ISOFIX. 

ISOFIX-süsteem võimaldab paigaldada 

turvatooli turvavööd kasutamata, 

selle asemel kinnitatakse turvatool tooli 

alumiste ankrupunktide ja ülemiste 

rihmadega sõiduki struktuuri külge. 

Nüüd on saadaval ka ISOFIX-ühilduvad 

turvatoolisüsteemid. Rihmade ja konksudega 

varustatud turvatoolid on juba 

mõnda aega saadaval olnud. Kasutage 

kõiki turvatooli ühenduspunkte. 

MÄRKUS. 

Kui kasutate turvatooli kinnitamiseks 

ISOFIX kinnitussüsteemi, veenduge, 

et kõik kasutamata turvavööd on 

lastele kättesaamatusse kohta paigaldatud. 

Tuletage lastele meelde, et 

turvavööd pole mänguasjad, ärge 

jätke järelvalveta last sõidukisse. 

Kaks aknaalust isekohta on varustatud 

ankrupunktidega, fikseeritud alumiste 

kinnitustega turvatoole tohib paigaldada 

vaid aknaalustele istekohtadele. 

Hoolimata alumise ühenduse tüübist, 

ärge paigaldage ISOFIX-ühilduvaid 

turvatoole nii, et ühendate kaks tooli 

sama ankrupunkti külge. 

50

Kui paigaldate ISOFIX-ühilduvad turvatoolid 

kõrvuti istmetele, võite aknaaluse 

turvatooli kinnitamiseks kasutada 

ISOFIX ankrupunkti või turvavööd, 

kuid keskmisele istmele tuleb turvatool 

kinnitada turvavöö abil. Kui turvatool 

pole ISOFIX-ühilduv, saate turvatooli 

vaid turvavööga kinnitada. Tüüpilised 

paigaldusjuhised leiate lõigus “ISOFIXühilduva 

turvatoolisüsteemi paigaldamine”. 

ISOFIX-ühilduva turvatoolisüsteemi 

paigaldamine 

Soovitame tungivalt järgiga turvatooli 

tootja paigaldusjuhiseid. Kõiki turvatoolisüsteeme 

ei paigalda nii, nagu siin 

kirjeldatud. Veel kord, järgige turvatooli 

tootja juhiseid. 

Tagaistme alumised ankrupunktid paiknevad 

istmepadja taga seljatoe juures 

ning on nähtavad, kui toetute turvatooli 

paigaldamiseks tagaistmele. Käega 

istmepadja ja seljatoe vahel libistades 

tunnete need hõlpsasti ära. 

ISOFIX ankrupunktid 

Lisaks paiknevad aknaaluste istekohtade 

seljatugede ülal rihmankrupunktid. 

Tagaistme taga paiknevate rihmankrupunktidele 

ligipääsemiseks tõmmake 

seljatoe taga paiknev vaipkate eemale. 

Vaipkatte eemaldamine 

rihmankrupunktide kasutamiseks 

Ülemine rihmankrupunkt (seljatoel) 

51

HOIATUS! 

Ärge kasutage turvatooli kinnitamiseks 

pagasiruumi põhjal paiknevaid pagasikinnitusi. 

Kinnitusrihmade vale kasutamise 

korral ei kinnitu turvatool korralikult. 

Laps võib tõsiselt viga või isegi 

surma saada. 

Paljud turvatoolid on varustatud eraldi 

rihmadega mõlemal küljel, mis on 

omakorda varustatud konksu või ühendusega 

alumise ankrupunkti külge kinnitamiseks. 

Ettepoole suunatud ja mõned 

tahapoole suunatud imikutoolid on 

varustatud ka rihmade ja konksudega 

rihmankrupunkti külge kinnitamiseks. 

Esmalt vabastage alumiste rihmade 

reguleerijad nii, et saate konksud või 

ühenduskohad hõlpsalt ankrupunktidega 

ühendada. Järgmiseks ühendage 

alumised konksud üle ankrulattide, 

milleks lükake istmekate eemale. 

Seejärel leidke istme taga paiknevad 

ankrupunktid ja ühendage rihmad; 

juhtige rihm hoolikalt, et tagada kõige 

otsem tee ankrupunkti ja turvatooli vahel. 

Istme taga paiknevad kaks ülemist 

rihmankrupunkti. Need pole nähtavad 

enne, kui paneeli alla voldite. Ärge 

kasutage turvatooli kinnitamiseks 

pagasiruumi põhjal paiknevaid pagasikinnitusi. 

Lõpuks pingutage mõlemad rihmad, 

milleks lükake turvatooli taha ja alla, 

eemaldades nii rihmade lõtku vastavalt 

turvatooli tootja juhistele. 

HOIATUS! 

Kui ühendate turvatooli ISOFIX ankrupunktidega 

valesti, võib turvatool lahti 

tulla. Laps võib tõsiselt viga või isegi 

surma saada. Imiku- või turvatooli 

paigaldamisel järgige tootja juhiseid. 

Turvatooli kinnitamine turvavöödega 

Reisijate turvavööd on varustatud kas 

pingulduvate pannalde või automaatse 

lukustusmehhanismiga (ALR), mis on 

mõeldud hoidma vöö süleosa pingul 

ümber turvatooli. Kui turvavöö on varustatud 

pingulduva pandlaga, tõmmake 

vöö ülemist osa, et see pingule 

tõmmata. Pingulduv pannal hoiab vöö 

pingul; siiski võib turvavöö aja jooksul 

lõdvaks muutuda, seega pingutage 

seda aeg-ajalt. 

Automaatse lukustusmehhanismiga 

(ALR) vöö puhul tõmmake taandurist, 

kuni teil on piisavalt ruumi vöö läbi 

turvatooli tõmbamiseks ja pandla lõksu 

kinnitamiseks. Seejärel tõmmake vööd, 

kuni see on taandurist täiesti väljas. 

Võimaldage vööl tagasi taanduda, 

milleks tõmmake vöö liigne osa tihedalt 

ümber turvatooli. Vaadake lõiku “Automaatne 

lukustusrežiim”. 

52

Turvatooli kinnitusrihma ühendamine 

Keskmise istme käetugi on varustatud 

rihmaga, mis kinnitab käetoe ülemisse 

asendisse, et paigaldada sinna turvavööga 

kinnitatud tahapoole suunatud 

turvatool. Keskmise istme käetoe rihma 

kasutamiseks langetage käetugi. Rihm 

on käetoe taga seljatoe külge ühendatud. 

Keskmise istme käetoe rihm 

Tõmmake rihma alla, et see seljatoe 

küljest vabastada, seejärel tõstke käetugi 

ja ühendage rihmakonks käetoe ees 

paikneva rihmaga. 

Keskmise istme käetoe ühendatud rihm 

Keskmisele istmele kinnitamiseks juhtige 

rihm üle seljatoe ja peatoe, seejärel 

ühendage konks aknaaluste istmete 

taga paiknevate ankrupunktidega. Aknaalusele 

istekohale kinnitamiseks juhtige 

rihm peatoe alt ja ühendage konks istme 

taga paikneva ankrupunktiga. Tagaistme 

taga paiknevate rihmankrupunktidele ligipääsemiseks 

tõmmake seljatoe taga 

paiknev vaipkate eemale. 

Vaipkatte eemaldamine 

rihmankrupunktide kasutamiseks 

Ülemine rihmankrupunkt (seljatoel) 

53

Ülemise rihma kinnitus 

HOIATUS! 

• Valesti ankurdatud rihm võib suurendada 

pea liikumist ja last vigastada. 

Turvatooli ülemise rihmaga ühendamiseks 

kasutage vaid otse turvatooli 

taga paiknevat ankrupunkti. 

• Ärge kasutage turvatooli kinnitamiseks 

pagasiruumi põhjal paiknevaid 

pagasikinnitusi. Kinnitusrihmade vale 

kasutamise korral ei kinnitu turvatool 

korralikult. Laps võib tõsiselt viga või 

isegi surma saada. 

Lemmikloomade transportimine 

Vallanduvad turvapadjad võivad lemmikloomi 

vigastada. Kinnitamata lemmikloom 

võib avarii korral lendu sattuda ja 

viga saada või äkkpidurduse ja avarii 

korral reisijaid vigastada. Lemmikloomad 

tuleb tagaistmel turvavööga 

kinnitatud lemmikloomatooli asetada. 

SOOVITUSED MOOTORI 

SISSESÕITMISEKS 

Sõiduki mootor ja ülekandesüsteem 

(käigukast ja telg) ei vaja pikka sissesõitmisperioodi. 

Sõitke mõõdukalt esimese 500 km 

jooksul. Pärast esimest 100 km soovitame 

kasutada kiiruseid 80 kuni 90 km/h. 

Sõites soovitame aegajalt liikluseeskirju 

täites täisgaasiga kiirendada, see aitab 

sissesõitmisele kaasa. Madala käiguga 

täisgaasi andmist tuleks siiski vältida. 

Tehases paigaldatud mootoriõli on kvaliteetne 

määrdeõli. Õli tuleb vahetada 

vastavalt kasutustingimustele. Soovitatavad 

viskoossus- ja kvaliteedinõuded 

leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” lõigus 

“Hooldustoimingud”. ÄRGE KASUTAGE 

MITTEPUHASTAVAID VÕI MINERAALÕ- 

LISID. 

Uus mootor võib esimese paari tuhande 

kilomeetri jooksul rohkem õli kasutada. 

See on tavaline sissesõitmisperioodi osa. 

Diiselmootorite täiendavad 

nõuded — kui kuulub 

varustusse 

Vältige esimese 1500 km jooksul täisgaasiga 

sõitmist. Ärge ületage 2/3 

mootori maksimaalsest pööretevahemikust. 

Vahetage käike õigeaegselt. Ärge 

pidurdage käikudega. 

54

OHUTUSNÕUANDED 

Reisijatevedu 

ÄRGE TRANSPORTIGE REISIJAID 

PAGASIRUUMIS. 

HOIATUS! 

• Ärge jätke lapsi ega loomi kuuma 

ilma korral pargitud sõidukisse. 

Temperatuuritõus võib põhjustada 


• Pagasiruumis reisimine on äärmiselt 

ohtlik, seda nii sõidukis kui 

sõidukist väljas. Õnnetuse korral 

saavad sellistes kohtades reisivad 

inimesed tõenäolisemalt vigastada 

või isegi surma. 



kohtades. 

• Veenduge, et kõik reisijad on turvavöö 

kinnitanud. 

Heitgaasid 

HOIATUS! 

Heitgaasid võivad tervist kahjustada 

või isegi surmavad olla. Heitgaasid 

sisaldavad värvitut ja lõhnatut süsinikoksiidi 

(CO). Selle sissehingamisel 

võite kaotada teadvuse ja saada 

mürgistuse. Heitgaaside sissehingamise 

vältimiseks järgige järgmiseid 

nõuandeid. 

Ärge laske mootoril töötada suletud 

garaažis kauem, kui seda on vaja 

sõidukiga välja sõitmiseks. 

Kui peate istuma töötava mootoriga 

sõidukis, reguleerige ventilatsiooni nii, 

et sõidukisse suunatakse välisõhku. 

Pange puhur suurel kiirusel tööle. 

Kui peate siiski sõitma avatud tagaluugiga, 

veenduge, et kõik aknad on 

suletud ja ventilaator täisvõimsusel 

tööle seatud. ÄRGE kasutage õhu 

retsirkulatsioonirežiimi. 

Parim kaitse heitgaaside salongi sisenemise 

eest on korralikult hooldatud 

heitgaasisüsteem. 

Kui tuvastate muutuse heitgaasisüsteemi 

helis, tuvastate heitgaasiaure 

salongis või on sõiduki põhi kahjustada 

saanud, laske kvalifitseeritud tehnikult 

heitgaasisüsteemi ja kerekahjustusi 

kontrollida. Avatud või lahtised ühendused 

võivad lubada heitgaasidel 

salongi tungida. Lisaks kontrollige heitgaasisüsteemi 

igal õlivahetuskorral või 

sõiduki üles tõstmisel. Vajadusel vahetage 

see välja. 

55

Sõidukis läbiviidavad 

turvakontrollid 

Turvavööd 

Kontrollige perioodiliselt, kas turvavööd 

narmendavad, on kulunud või 

lahti. Kahjustatud osad tuleb viivitamatult 

välja vahetada. Ärge monteerige 

süsteemi lahti ega modifitseerige seda. 

Eesistmete turvavööd tuleb pärast 

avariid välja vahetada. Kui need on 

õnnetuse käigus kahjustada saanud 

(sissetõmbamismehhanism on väändunud, 

vöö rebenenud jne), tuleb ka 

tagaistmete turvavöösüsteem välja 

vahetada. Kui kahtlete turvavöö korralikus 

töös, vahetage see välja. 

Turvapadja hoiatustuli 

Süüte asendisse ON keerates peab tuli 

süttima ja nelja kuni kaheksa sekundi 

vältel tehtava enesetesti ajal põlema. 

Kui tuli käivitamisel ei sütti, võtke ühendust 

volitatud edasimüüjaga. Kui tuli 

jääb põlema, vilgub või süttib sõidu 

ajal, laske süsteemi volitatud edasimüüjal 

kontrollida. 

Klaasisoojendus 

Süsteemi kontrollimiseks valige soojendusrežiim 

ja lülitage puhur täisvõimsusel 

tööle. Peaksite tundma vastu 

aknaklaasi suunatud õhuvoolu. Kui 

klaasisoojendus ei tööta, võtke ühendust 


Põrandamattide ohutusteave 

Kasutage sõidukis vaid sobivaid põrandamatte. 

Kasutage selliseid põrandamatte, 

mis ei takista pedaalide liikumist 

ning ei libise asendisse, kus need 

võivad pedaalide liikumist häirida või 

muul moel sõiduki ohutust pärssida. 

HOIATUS! 

Kui pedaalid ei saa vabalt liikuda, 

võite kaotada kontrolli sõiduki üle ja 

suurendada seega avariiohtu. 

• Veenduge, et põrandamatid on 

korralikult põranda külge kinnitatud. 

• Ärge asetage sõidukisse põrandamatte, 

mida ei saa korralikult libisemise 

vastu kinnitada. 

• Ärge paigaldage olemasolevatele 

mattidele täiendavaid põrandamatte. 

Täiendavad põrandamatid 

võtavad pedaalidelt liikumisruumi 

või segavad nende liikumist. 

(Jätkub) 

56


• Kontrollige põrandamatte regulaarselt. 

Paigaldage puhastamiseks 

eemaldatud matid alati korralikult 

tagasi. 

• Veenduge, et objektid ei saa 

sõidu ajal juhi jalge ette kukkuda. 

Objektid võivad piduri- ja gaasipedaali 

alla kinni jääda ning põhjustada 

kontrolli kao sõiduki üle. 

• Kinnituspostid tuleb korralikult paigaldada, 

kui need ei kuulu tehases 

paigaldatava varustuse hulka. 

Põrandamattide vale paigaldus või 

kinnitus võib häirida pedaalide tööd 

ja põhjustada kontrolli kao sõiduki 

üle. 

Sõidukist väljaspool 

perioodiliselt läbiviidavad 

turvakontrollid 

Rehvid 

Veenduge, et rehvid pole liigselt või 

ebaühtlaselt kulunud. Kontrollige, kas 

rehvimustri vahele on jäänud kive, 

naelasid, klaasitükke või muid võõrkehasid. 

Kontrollige mustrit ja veenduge, 

et rehviküljel pole mõrasid. Kontrollige 

mutrite kinnitustugevust. Veenduge, et 

rehvid on õige õhurõhuga täidetud (ka 

varurehv). 

Tuled 

Kontrollige välislaternate tööd. Veenduge, 

et armatuurlaual süttivad suunatulede 

ja kaugtulede märgutuled. 

Ukselukud 

Kontrollige uste sulgumist ja lukustumist. 

Vedelike lekked 

Pärast pikemaajalist parkimist veenduge, 

et sõiduk ei leki kütust, jahutusvedelikku, 

õli ega muid vedelikke. Kui 

tunnete õhus kütuseaure või kahtlustate 

roolivõimuvedeliku, pidurivedeliku või 

kütuseleket, tuvastage nende asukoht 

ja parandage olukord viivitamatult. 

57

SÕIDUKI FUNKTSIOONID 

• PEEGLID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 

• Sisemine päeva-/ööpeegel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 

• Isetumenev peegel — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . 67 

• Küljepeeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 

• Sisse/välja pööratavad küljepeeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 

• Isetumenevad küljepeeglid — kui kuuluvad varustusse . . . . . . 68 

• Elektrilised küljepeeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 

• Elektrilised sisse ja välja pööratavad küljepeeglid — 

kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 

• Peeglisoojendi — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 

• Valgustusega meikimispeeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69 

• Päikesesirmi pikendus — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . 69 

• PIMENURKADE SEIRE — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . 69 

• Tagurdusandur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 

• Kasutusrežiimid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 

3 

59

• Uconnect-telefon — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . 74 

• Ühilduvad telefonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 

• Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 

• Telefoni helistamisfunktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 

• Uconnect-telefoni funktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 

• Täiustatud telefoni ühenduvus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 

• Mida Uconnect-telefonist teada . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 

• HÄÄLKÄSKLUSED — KUI KUULUVAD VARUSTUSSE . . . . . . . . . . 92 

• Häälkäskluste süsteemi kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 

• Käsklused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 

• Häältreening . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 

• ISTMED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 

• Elektrilised istmed — kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . . . . 94 

• Reisijate elektriistmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• Istme elektriline nimmepiirkond — kui kuulub varustusse . . . . 96 

• Eesmise kaasreisija istme langetatav seljatugi — 

kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 

• Istmesoojendid — kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . 97 

• Ventileeritud istmed — kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . . 99 

• Peatoed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 

• 60/40 jaotusega tagaiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101 

• Kallutatava seljatoega tagaiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 

60

• JUHIISTME MÄLU — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . . . . 102 

• Asendimälu seadistamine ning saatja mäluga ühendamine . . . . 103 

• Asendimälu taastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 

• Mäluga ühendatud RKE saatja blokeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 

• Hõlpsa sisenemise/väljumise iste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 

• KAPOTI AVAMINE JA SULGEMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105 

• TULED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 

• Esitulede lüliti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 

• Automaatsed esituled — kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . . . 106 

• Klaasipuhastitega automaatselt süttivad esituled . . . . . . . . . . . . . . 107 

• SmartBeam — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 

• Päevatuled — kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108 

• Esitulede automaatne tasandamine — vaid HID esituled . . . . . . 108 

• Esitulede viivitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 

• Parktuled ja armatuurlaua tuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 

• Eesmised ja tagumised udutuled — kui kuuluvad varustusse . . 109 

• Salongituled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 

• Tulede meeldetuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

• Akusäästja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

• Eesmised kaardi-/lugemistuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

• Ümbrusvalgus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 

• Multifunktsionaalne hoob . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 

61

• Suunatuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 

• Reavahetusabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 

• Möödasõiduks vilgutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 

• Kaug-/lähitulede lüliti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 

• KLAASIPUHASTID JA -PESURID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 

• Klaasipuhasti kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 

• Reguleeritava intervalliga klaasipuhastisüsteem . . . . . . . . . . . 113 

• Klaasipesuri kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113 

• Udu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 

• Vihmaanduriga klaasipuhastid — kui kuuluvad varustusse . . 114 

• KALLUTATAV/TELESKOOP ROOLISAMMAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 

• ELEKTRILISELT KALLUTATAV/TELESKOOP ROOLISAMMAS — 

KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 

• SOOJENDUSEGA ROOLIRATAS — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . 116 

• ELEKTROONILINE KIIRUSEHOIDJA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116 

• Aktiveerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 

• Soovitud kiiruse määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 

• Desaktiveerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 

• Kiiruse taastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 

• Kiirussätte muutmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 

• Möödumiseks kiirendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 

62

• DÜNAAMILINE KIIRUSEHOIDJA (ACC) — 

KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 

• Dünaamilise kiirusehoidja (ACC) kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 

• Dünaamilise kiirusehoidja (ACC) aktiveerimine . . . . . . . . . . . . . . . . 120 

• Aktiveerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 

• Soovitud ACC-kiiruse määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121 

• Tühistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121 

• Väljalülitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 

• Kiiruse taastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 

• Kiirussätte muutmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 

• Järgimisvahemaa seadmine ACC-s . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123 

• Dünaamilise kiirusehoidja (ACC) menüü . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124 

• Hoiatused ja hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125 

• Ettevaatusabinõud ACC kasutamisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127 

• Tavaline kiirusehoidja režiim (fikseeritud kiirus) . . . . . . . . . . . . . . . 129 

• Tagant otsasõidu hoiatus — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . 130 

• Hoiatused ja hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131 

• PARKSENSE ® PARKIMISABI — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . 132 

• ParkSense ® andurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 

• ParkSense ® hoiatused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 

• ParkSense ® ekraan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 

• ParkSense ® -süsteemi aktiveerimine ja blokeerimine . . . . . . . . . . 135 

63

• ParkSense ® parkimisabisüsteemi hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . 136 

• ParkSense ® -süsteemi puhastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 

• ParkSense ® -süsteemi kasutamise ettevaatusabinõud . . . . . . 136 

• PARKVIEW ® TAGURDUSKAAMERA — 

KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138 

• ParkView ® -süsteemi sisse- ja väljalülitamine — 

navigeerimise/multimeediumraadioga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 

• ParkView ® -süsteemi sisse- ja väljalülitamine — navigeerimise/ 

multimeediumraadiota . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 

• LAE JUHTPANEEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 

• Teenindus-/lugemistuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140 

• Päikeseprillide hoidik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140 

• ELEKTRILINE KATUSELUUK — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . 140 

• Katuseluugi avamine — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 

• Katuseluugi sulgemine — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 

• Muljumise vastane kaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 

• Muljumise vastase kaitse rakendumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 

• Ventilatsiooniava — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 

• Päikesevarju kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 

• Tuulerõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 

• Katuseluugi hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 

• Välja lülitatud süütega kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 

64

• VAATEAVA JA ELETKRILISE VARJUGA KATUSELUUK — 

KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 

• Katuseluugi avamine — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 

• Ventilatsiooniava — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Katuseluugi sulgemine — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Elektrilise varju avamine — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Elektrilise varju sulgemine — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Katuseluugi liigutamine – käsitsi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Muljumise vastane kaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Muljumise vastase kaitse rakendumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Muljumise vastase kaitse rakendumise tühistamine . . . . . . . . . . . 144 

• Tuulerõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

• Katuseluugi hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

• Välja lülitatud süütega kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

• Täielikult suletud katuseluuk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

• PISTIKUPESAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

• TOPSIHOIDIKUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

• PANIPAIGAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

• Kindalaegas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

• Ukselaegas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 

• Keskmine konsool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 

65

• PAGASIALA FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 

• Laetav taskulamp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 

• Pagasiala hoiukorvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 

• Sissetõmmatav pagasiala kate — kui kuulub varustusse . . . . 149 

• Pagasi kinnituskonksud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 

• TAGAKLAASI FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 

• Tagaklaasi klaasipuhasti/-pesur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 

• Tagaklaasisoojendi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151 

• KATUSELE KINNITATAV PAGASIRAAM — 


66

PEEGLID 

Sisemine päeva-/ööpeegel 

Sõiduk on varustatud ühe kuulliigendiga 

tahavaatepeegliga. See on fikseeritud 

peegel. Peeglit saab vastavalt juhi vajadustele 

üles, alla, vasakule ja paremale 

reguleerida. Peegel tuleb reguleerida 

nii, et see on vastavalt juhile tagaakna 

keskele suunatud. 

Tagant lähenevate sõidukite tuledehelgi 

vähendamiseks liigutage peegli all 

paiknev juhtseade ööasendisse (sõiduki 

tagaotsa poole). Peegli asend tuleb reguleerida 

päevaasendis (esiklaasi poole). 

Tahavaatepeegli aktiveerimine 

Isetumenev peegel — 


Peeglit reguleeritakse automaatselt, et 

vähendada tagant lähenevate sõidukite 

tuledehelki. Funktsiooni saab peegli 

põhjal paikneva nupuga sisse või välja 

lülitada. Kui isetumenemisfunktsioon on 

aktiivne, põleb nupu tuli. Peegel ühendatakse 

esiklaasi külge vastupäeva 

väänates, paigaldamine ei vaja spetsiaalseid 

töövahendeid. 

Isetumenev peegel 

ETTEVAATUST! 

Puhastamisel peegli kahjustamise 

vältimiseks ärge pihustage puhastusvahendit 

otse peegliklaasile. Pihustage 

puhastusvahendit lapile ja pühkige 

sellega peegel puhtaks. 

Küljepeeglid 

Maksimaalse kasuteguri tagamiseks 

suunake küljepeeglid peegeldama 

kõrvalrea keskosa. 

HOIATUS! 

Reisijapoole küljepeegli kumerpeeglist 

paistvad objektid näivad väiksemad ja 

kaugemal, kui need seda tegelikult on. 

Vaid reisijapoolse kumerpeeglile lootes 

võite põhjustada avarii. Reisijapoolsest 

kumerpeeglist nähtava sõiduki suuruse 

või vahemaa paremaks hindamiseks 

kasutage sisemist tahavaatepeeglit. 

Kõik sõidukid pole reisijapoolse kumerpeegliga 

varustatud. 

67

Sisse/välja pööratavad 

küljepeeglid 

Kõik küljepeeglid on hingedega ning 

neid saab kahjustuste vältimiseks sissevõi 

väljapoole pöörata. Hingedel on kolm 

lukustusasendid: täiesti ees, täiesti taga 

ja tavaasend. 

Isetumenevad küljepeeglid — 


Juhi- ja reisijapoolne küljepeegel reguleeruvad 

automaatselt, et vähendada tagant 

läheneva sõiduki tuledehelki. Seda funktsiooni 

juhib sisemine isetumenev peegel 

ning funktsiooni saab tahavaatepeegli 

põhjal asuva nupuga sisse või välja lülitada. 

Peegleid reguleeritakse automaatselt, 

kui tahavaatepeegel end tuledehelgi 

vähendamiseks reguleerib. 

Elektrilised küljepeeglid 

Elektripeeglite lülitid paiknevad juhiukse 

paneelil. 

Elektripeeglite juhtseadmete hulka 

kuuluvad peegli valimisnupp ning neljasuunaline 

peegli juhtlüliti. Peegli reguleerimiseks 

vajutage peegli valimisnuppu ja 

valige peegel, mida soovite reguleerida. 

Lülitage peegli juhtlülitit suunas, kuhu 

poole soovite peeglit liigutada. 

68 

Elektripeeglite lüliti 

1 — Peegli liikumissuuna juhtimine 

2 — Peegli valimine 

Elektripeeglite eelvalitud asendeid saab 

juhtida valikulise juhiistme mälufunktsiooniga. 

Lisateavet leiate jaotise “Sõiduki 

funktsioonid” lõigus “Juhiistme mälu”. 

Elektrilised sisse ja välja 

pööratavad külgpeeglid — 


Elektripeeglite sisse-/väljapööramislüliti 

paikneb elektripeeglite valikulüliti (L ja 

R) vahel. 

Vajutage lülitit üks kord ja peeglit 

pööravad sisse, kui vajutate lülitit teist 

korda, naasevad peeglid normaalasendisse. 

MÄRKUS. 

Kui hoiate lülitit all kauem kui neli 

sekundit või kui sõidukiirus on 

suurem kui 5 mph (8 km/h), see funktsioon 

blokeeritakse. 

Kui peeglid on sisse pööratud asendis ja 

sõidukiirus on suurem kui 5 mph (8 km/h), 

naasevad need automaatselt normaalasendisse. 

Funktsiooni korraliku töö tagamiseks 

peavad peeglid olema täiesti sisse või 

välja pööratud, vajadusel tuleb need 

käsitsi avada või sulgeda. 

Peeglisoojendi — 


Need peeglid sulatavad jäite 

või jää. Funktsioon aktiveeritakse, 

kui lülitate tagaklaasisoojendi 

sisse. 

Lisateavet leiate jaotise “Sõiduki funktsioonid” 

lõigus “Tagaklaasi funktsioonid”.

Valgustusega meikimispeeglid 

Valgustusega meikimispeegli avamiseks 

pöörake üks päikesesirmidest alla. 

Tõstke peeglikate üles. Tuli süttib automaatselt. 

Valgustusega meikimispeegel 

Päikesesirmi pikendus — 


Päikesesirm on varustatud väljatõmmatava 

pikendusega. 

PIMENURKADE SEIRE — 


Pimenurkade seiresüsteem (BSM) 

kasutab kahte radaripõhist andurit, mis 

paiknevad tagumise põrkraua sees 

ning aitavad tuvastada maanteesõidukeid 

(autosid, veokeid, mootorrattaid 

jne), mis sisenevad pimenurkadesse 

sõiduki taga või külgedel. 

Tagumised tuvastustsoonid 

Sõiduki käivitamisel süttib BSM-I hoiatustuli 

korraks nii tahavaatepeeglil 

kui mõlemal küljepeeglil ning annab 

juhile märku, et süsteem on töövalmis. 

BSM-süsteemi andurid töötavad, kui 

käiguhoob on rakendatud sõitmiseks 

või tagurdamiseks ning siseneb ooterežiimi, 

kui hoob on parkasendisse lülitatud. 

BSM-I tuvastustsoon katab ligikaudu 

ühe rea sõiduki mõlemal küljel (11 ft või 

3,35 m). Tsoon saab alguse tahavaatepeeglist 

ning ulatub kuni ligikaudu 20 

ft (6 m) kaugusele sõiduki taha. BSMsüsteem 

seirab sõiduki mõlemat külge, 

kui liikumiskiiruseks on vähemalt 6 mph 

(10 km/h) ja annab juhile märku sõidukitest, 

mis tsooni sisenevad. 

MÄRKUS. 

• BSM-süsteem ei anna juhile märku 

kiirelt lähenevatest sõidukitest, mis 

jäävad tuvastustsoonist välja. 

• BSM-süsteemi tuvastustsoon ei 

muutu haagise vedamisel. Seega 

kontrollige enne haagisega reavahetamist, 

kas vastav rida on vaba. 

Kui haagis või muu objekt (st jalgratas, 

spordiseadmed jne) ulatuvad 

sõiduki küljele, võib BSM-i hoiatustuli 

jääda põlema seniks, kuni käiguhoob 

on sõiduasendisse lülitatud. 

69

Andurite piirkond peab BSM-süsteemi 

korraliku töö tagamiseks puhas olema. 

Ärge blokeerige neid piirkondi võõrkehadega 

(põrkraua kleebised, rattaraamid 

jne). 

Sisenemine küljelt 

Sõidukid, mis sisenevad emmalt-kummalt 

küljelt teie kõrvalritta. 

Anduri asukoht (näidatud on juhipool) 

BSM-süsteem teavitab juhti objektidest 

tuvastustsoonis küljepeeglitel paiknevate 

hoiatustuledega. 

Hoiatustule asukoht 

BSM-süsteemi saab konfigureerida 

andma ka helisignaali ning vähendama 

radio helitugevust, et teavitada juhti 

tuvastustsoonidesse sisenenud objektidest. 

Lisateavet leiate lõigus “Kasutusrežiimid”. 

BSM-süsteem seirab sõidu ajal kolme 

erinevat sisenemispunkti (külg, tagaja 

esiosa) ning otsustab, kas häire 

andmine on vajalik. Kui nendes sisenemispunktides 

tuvastatakse objekt, 

annab BSM-süsteem hoiatuse. 

Külje seiramine 

Sisenemine tagant 

Sõidukid, mis lähenevad teile emmaltkummalt 

küljelt tagant ja sisenevad tagumisse 

tuvastustsooni suhtelisel kiirusel, 

mis on väiksem kui 30 mph (48 km/h). 

70

BSM-süsteem on projekteeritud mitte 

andma hoiatust seisvate objektide 

suhtes, nagu piirded, posted, seined, 

taimestik jne. Siiski võib süsteem aegajalt 

sellistest objektidest märku anda. See 

on normaalne ning ei tähenda, et sõiduk 

vajab hooldamist. 

Tagant seire 

Möödasõit/lähenemine 

Möödasõit 

Kui möödute teisest sõidukist aeglaselt 

(suhteline kiirus on väiksem kui 10 mph 

(16 km/h)) ja sõiduk jääb pimenurka 

ligikaudu 1,5 sekundiks, süttib hoiatustuli. 

Kui erinevus sõidukite kiiruste vahel 

on suurem kui 10 mph (16 km/h), hoiatustuli 

ei sütti. 

Seisvad objektid 

Möödasõit/möödumine 

71

BSM-süsteem ei hoiata objektidest, mis 

liiguvad kõrvalreal vastassuuna. 

Vastassuuna liiklus 

HOIATUS! 

Pimenurga seiresüsteem aitab vaid 

tuvastada pimenurkadesse jäävaid 

objekte. BSM-süsteem ei ole mõeldud 

tuvastama jalakäijaid, jalgrattureid 

ega loomi. Isegi kui teie sõiduk on 

varustatud BSM-süsteemiga, kontrollige 

enne reavahetust küljepeegleid, 

vaadake üle õla ja andke reavahetusest 

suunatulega märku. Nõude eiramise 

tagajärjeks võivad olla tõsised 

vigastused või isegi surm. 

Tagurdusandur 

Tagurdusanduri (RCP) funktsioon aitab 

juhti parkimiskohalt välja tagurdamisel, 

kui vaateväli võib olla blokeeritud. Sõitke 

aeglaselt ja ettevaatlikult parkimiskohalt 

välja, kuni sõiduki tagaots välja ulatub. 

Siis on RCP-süsteemil selge ülevaade 

lähenevatest sõidukitest, millest vajadusel 

juhile märku anda. 

RCP tuvastustsoonid 

RCP-süsteem seirab tagumisi tuvastustsoone 

sõiduki mõlemal küljel ja otsib 

objekte, mis liiguvad sõiduki poole minimaalse 

kiirusega 1 kuni 2 mph (1 km/h 

kuni 3 km/h) ja maksimaalse kiirusega 

10 mph (16 km/h). 

MÄRKUS. 

Parkimisolukorras võivad teised 

sõidukid teie vaatevälja piirata. Kui 

muud objektid või sõidukid anduri 

töötsooni blokeerivad, ei teavita 

süsteem juhti lähenevast ohust. 

72

Kui RCP-süsteem on sisse lülitatud ja 

tagurdate, teavitab süsteem juhti ohtudest 

nii visuaalsete kui heliliste hoiatustega, 

sh raadio helitugevuse vähendamisega. 

HOIATUS! 

RCP pole varusüsteem. Selle eesmärk 

on hoiatada juhti lähenevatest ohtudest 

parkimisolukorras. Olge tagurdamisel 

ettevaatlik, ka RCP-süsteemi 

kasutades. Kontrollige sõiduki taha 

jäävat piirkonda, veenduge enne 

tagurdamist, et sõiduki taga ega pimenurkades 

pole jalakäijaid, loomi, teisi 

sõidukeid ega muid takistusi. Nõude 

eiramise tagajärjeks võivad olla tõsised 

vigastused või isegi surm. 

Kasutusrežiimid 

Sõiduki elektroonilises teabekeskuses 

(EVIC) saab kasutada kolme režiimi. 





Pimenurga hoiatus 

Kui süsteem töötab pimenurga hoiatusrežiimis, 

annab BSM-süsteem objekti 

tuvastamisel hoiatuse vastava küljepeegli 

tulega. Kui aga süsteem töötab 

RCP-režiimis, annab süsteem objekti 

tuvastamisel nii visuaalse kui ka helilise 

hoiatuse. Helilise hoiatuse andmisel 

raadio helitugevust vähendatakse. 

Pimenurga hoiatustuled ja -signaal 

Kui süsteem töötab pimenurga hoiatustulede 

ja -signaali režiimis, annab BSMsüsteem 

objekti tuvastamisel hoiatuse 

vastava küljepeegli tulega. Kui seejärel 

aktiveeritakse vastava külje suunatuli, 

kostab ka heliline hoiatus. Kui suunatuli 

põleb samal küljel, kus tuvastati object, 

hoiatatakse juhti nii visuaalse kui helilise 

hoiatusega. Helihoiatuse korral vähendatakse 

ka raadio helitugevust. 

MÄRKUS. 

• Helilise hoiatuse andmisel vähendab 

BSM-süsteem raadio helitugevust. 

• Kui ohutuled põlevad, pärib süsteem 

vaid vastava külje hoiatustule aktiveerimist. 

Kui süsteem töötab RCP-režiimis, 

annab süsteem objekti tuvastamisel 

nii visuaalse kui ka helilise hoiatuse. 

Helilise hoiatuse andmisel raadio 

helitugevust vähendatakse. Suuna-/ 

hoiatustulede olekut eiratakse; RCPsüsteem 

esitab alati helilise hoiatuse. 

Pimenurga hoiatus välja lülitatud 

Kui BSM-süsteem on välja lülitatud, ei 

anna kumbki süsteem (BSM ja RCP) 

visuaalset ega helilist hoiatust. 

MÄRKUS. 

Mootori väljalülitamisel talletab BSMsüsteem 

valitud töörežiimi. Sõiduki 

käivitamisel taastatakse eelnevalt 

talletatud režiim. 

73

Täherežiim — süsteemi ei saa ajutiselt 

kasutada 

Kui sõiduk siseneb sellesse tsooni, ei 

saa pimenurgasüsteemi ajutiselt kasutada 

ning EVIC kuvab teate “Blind spot 

system unavailable-Astronomy zone”. 

Küljepeeglite tuled süttivad ja jäävad 

põlema, kuni sõiduk tsoonist väljub. 

Uconnect-telefon — 


MÄRKUS. 

Navigeerimisrežiimi või multimeediumraadioga 

Uconnect-telefoni kohta 

leiate teavet kasutusjuhendi (eraldi 

voldik) Uconnect-telefoni jaotisest. 

Uconnect-telefon on häälaktiveeritav, 

sõidukisisene vabakäe sidesüsteem. 

Uconnect-telefon võimaldab 

teie mobiiltelefoniga* häälkäskluse (nt 

“Call”_“Jim”_ “Work” või “Dial”_“151- 

1234 -5555”) abil telefoninumbri valida. 

Mobiiltelefoni audio edastatakse läbi 

sõiduki audiosüsteemi; Uconnecttelefoni 

kasutamisel vaigistab süsteem 

raadio automaatselt. 

Uconnect-telefon võimaldab edastada 

kõnesid Uconnect-telefoni ja 

teie mobiiltelefoni vahel sõidukisse sisenedes 

või sealt väljudes ja võimaldab 

vaigistada Uconnect-telefoni mikrofoni 

eravestluste pidamiseks. 

Uconnect-telefoni juhitakse Bluetooth ® - 

mobiiltelefoni vabakäeprofiili kaudu. 

Uconnect-telefon on varustatud 

Bluetooth ® - tehnoloogiaga – globaalne 

standard, mis võimaldab juhtmevabalt 

või dokkimisaluseta ühendada erinevaid 

elekroonilisi seadmeid, mistõttu 

töötab Uconnect-telefon ka siis, kui 

olete mobiiltelefoni ära pannud (kotti, 

taskusse jne), kuid seni, kuni telefon on 

sisse lülitatud ja sõiduki Uconnecttelefoniga 

seotud. Uconnect-telefon 

võimaldab süsteemiga ühendada kuni 

seitse mobiiltelefoni. Korraga saab kasutada 

ainult ühte Uconnect-telefoniga 

seotud mobiiltelefoni. Uconnecttelefon 

on kasutatav inglise, hollandi, 

prantsuse, saksa, itaalia või hispaania 

keeles (vastavalt varustusele). 

HOIATUS! 

Häälkäsklustega süsteemi tohib kasutada 

ainult ohututes sõidutingimustes, 

vastavalt kohalikele seadustele ja telefoni 

kasutusreeglitele. Juhi kogu tähelepanu 

peab olema suunatud liiklusele. 

Nõude eiramise tagajärjeks võivad olla 

tõsised vigastused või isegi surm. 

Uconnect-telefoni nupp 

Raadio või rooliratta juhtseadmete 

(kui kuulub varustusse) 

hulka kuuluvad ka 

kaks juhtnuppu (Uconnect- 

telefoni nupp ja häälkäskluste 

nupp ), mis võimaldavad 

süsteemi kasutada. Nupu vajutamisel 

kuulete sõna Uconnect, millele 

järgneb piiks. Piiks on märguanne häälkäskluse 

andmiseks. 

Häälkäskluse nupp 

Nupu tegelik asukoht 

sõltub raadiost. Nuppu 

ennast on kirjeldatud 

jaotises “Kasutamine”. 

74

Uconnect-telefoni saab kasutada 

sertifitseeritud Bluetooth-mobiiltelefoni 

vabakäeprofiiliga. Kõik telefonid ei toeta 

kõiki Uconnect-telefoni funktsioone. 

Lisateavet uurige oma mobiilside teenusepakkujalt 

või telefoni tootjalt. 

Uconnect-telefon on täielikult 

sõiduki audiosüsteemiga integreeritud. 

Uconnect-telefoni helitugevust saab 

reguleerida raadio helitugevusnupu või 

rooliratta raadio juhtnupst. 

Teatud raadiote ekraani kasutatakse 

Uconnect-telefoni visuaalviipade kuvamiseks, 

nagu kärjeinfo või helistajatunnus. 

Ühilduvad telefonid 

* Uconnect-telefoni kasutamiseks 

vajate Bluetooth-vabakäeprofiili 

versiooniga 1.0 või uuema versiooniga 

mobiiltelefoni. Toetatud telefonid leiate 

Uconnect veebilehelt. 

• www.chrysler.com/uconnect 

• www.dodge.com/uconnect 

• www.jeep.com/uconnect 

Ühilduvate telefonide loendi leidmiseks 

sirvige järgmiseid menüüsid. 

• Valige sõiduki mudeli aasta 

• Valige sõiduki tüüp 

• Alustamise vahekaardilt valige ühilduvad 

telefonid 

Kasutamine 

Uconnect-telefoni kasutamiseks ning 

Uconnect-telefoni menüüstruktuuris 

liikumiseks saab kasutada häälkäskluseid. 

Suurem osa Uconnect-telefoni 

viipasid vajab häälkäskluste kasutamist. 

Teilt palutakse kindlat käsku ja 

seejärel juhendatakse teid kasutatavate 

valikute osas. 

• Enne häälkäskluse esitamist oodake, 

kuni kostab piiks, millele järgneb viip 

“Ready” või mõni muu viip. 

• Teatud toimingute sooritamiseks saab 

kasutada liitkäskluseid. Näiteks selles 

asemel, et lausuda “Setup” ja seejärel 

“Phone Pairing”, võite lausuda järgmise 

liitkäskluse: 

“Setup Phone Pairing”. 

• Iga selles lõigus toodud funktsiooni 

selgituse kohta on toodud vaid liitkäsklus. 

Käsklused saab ka osadeks 

lahutada ning vajadusel saate käskluse 

iga osa eraldi lausuda. Näiteks, 

võite lausuda liitkäskluse “Phonebook 

New Entry” või lahutada selle osadeks 

ning lausuda käskluse kahes osas: 

“Phonebook” ja “New Entry”. Pidage 

meeles, et Uconnect-telefon töötab 

kõige paremini, kui kasutada tavalist 

vestlustooni, justkui kõneleksite kellegagi, 

kes istub teist vaid paari meetri 

kaugusel. 

Häälkäskluste puu 

Vaadake lõiku “Häälkäskluste puu”. 

Abikäsklus 

Kui vajate abi või soovite teada antud 

juhul kasutatavaid valikuid, lausuge 

piiksu järel “Help”. Uconnect-telefon 

esitab abi küsimisel kõik viibaga kasutatavad 

valikud. 

Uconnect-telefoni ooterežiimist äratamiseks 

vajutage nuppu ja oodake 

esitatavat viipa. Uconnect-telefoni 

seansid algavad raadio juhtpaneelil 

paikneva nupu vajutamisega. 

75

Tühistuskäsklus 

Iga päringu saate pärast piiksu tühistada, 

lausudes selleks “Cancel”, ja 

teid suunatakse tagasi põhimenüüsse. 

Teatud juhtudel viib süsteem teid tagasi 

eelmisele menüütasemele. 

Uconnect-telefoni mobiiltelefoniga 

sidumine 

Uconnect-telefoni kasutamiseks peate 

selle esmalt siduma Bluetooth ® -ühilduva 

mobiiltelefoniga (kasutatavate telefonide 

kohta leiate teavet lõigus “Ühilduvad 

telefonid”). 

Sidumistoimingu lõpetamiseks peate 

lugema mobiiltelefoni kasutusjuhendit. 

Teavet sidumise kohta võite leida ka 

Uconnect veebilehelt. 

Järgnevalt on toodud üldised 

Uconnect-telefoni sidumisjuhised. 

• Alustamiseks vajutage nuppu . 

• Pärast viipa “Ready” ja piiksu lausuge 


• Pärast piiksu lausuge “Pair a Phone” 

ja järgige kõlavaid käskluseid. 

• Teil palutakse lausuda neljanumbriline 

PIN-kood, mida vajate hiljem mobiiltelefoni 

kasutamiseks. 

Võite sisestada suvalise neljakohalise 

PIN-koodi. Pärast esmakordset 

sidumistoimingut ei pea te seda PINkoodi 

meeles pidama. 

• Tuvastamiseks palutakse teil anda 

mobiiltelefonile Uconnect-telefoni 

nimi. Igale seotud mobiiltelefonile 

tuleb anda unikaalne nimi. 

• Seejärel palutakse teil anda mobiiltelefonile 

prioriteetsustase vahemikus 

1 kuni 7. Uconnect-telefoniga 

saate siduda kuni seitse mobiiltelefoni. 

Korraga saab Uconnectsüsteemiga 

kasutada siiski vaid 

ühte mobiiltelefoni. Telefonile antud 

prioriteetsus võimaldab Uconnecttelefonil 

määrata, millist mobiiltelefoni 

kasutada, kui sõidukis on üheaegselt 

mitu mobiiltelefoni. Kui sõidukis on 

näiteks mobiiltelefonid prioriteeditasemega 

3 ja 5, kasutab Uconnecttelefoni 

kõne tegemiseks 3. tasemega 

telefoni. Võite iga hetk valida 

kasutamiseks madalama prioriteeditasemega 

telefoni (vt lõiku “Täiustatud 

telefoni ühenduvus”). 

Numbri valimine lausumise teel 



“Dial”. 

• Süsteem palub teil lausuda telefoninumber, 

millele helistada. 

• Näiteks lausuge “151-1234-5555.” 

• Uconnect-telefon kinnitab numbri 

ja valib seejärel numbri. Number 

kuvatakse teatud raadiote ekraanil. 

Nime lausumisega helistamine 



“Call”. 

• Süsteem palub teil lausuda isiku nimi, 

kellele soovite helistada. 

76

• Pärast viipa “Ready” ja sellele järgnevat 

piiksu lausuge isiku nimi, kellele 

soovite helistada. Näiteks lausuge 

“John Doe”, kus John Doe on eelnevalt 

salvestatud kirje Uconnecttelefoniraamatus 

või allalaaditud 

telefoniraamatus. Telefoniraamatusse 

nime salvestamise kohta teabe saamiseks 

vaadake lõiku “Nimede lisamine 

Uconnect-telefoniraamatusse”. 

• Uconnect-telefon kinnitab nime ja 

valib seejärel vastava telefoninumbri, 

mida võidakse kuvada teatud 

raadiote ekraanil. 

Nimede lisamine Uconnecttelefoniraamatusse 

MÄRKUS. 

Soovitame nimesid Uconnecttelefoniraamatusse 

lisada vaid siis, 

kui olete autoga peatunud. 



“Phonebook New Entry”. 

• Kui seda palutakse, lausuge uue kontaktkirje 

nimi. Soovitame kasutada täisnimesid, 

kuna see aitab häälkäskluste 

kasutamisele kaasa. Näiteks lausuge 

“Robert Smith” või “Robert”, mitte “Bob”. 

• Kui seda palutakse, sisestage numbri 

tüüp (nt, “Home”, “Work”, “Mobile” või 

“Other”). Nii saate igale kontaktkirjele 

vajadusel mitu numbrit salvestada. 

• Kui seda palutakse lausuge lisatava 

kontaktkirje telefoninumber. 

Kui olete kirje sisestamise lõpetanud, 

antakse teile võimalus lisada kehtivale 

kirjele veel telefoninumbreid või naasta 

põhimenüüsse. 

Uconnect-telefon võimaldab sisestada 

telefoniraamatusse kuni 32 nime, 

igale nimele saab sisestada kuni neli 

telefoninumbrit. Igal keelevalikul on 

eraldi 32 nimega telefoniraamat, mis on 

avatav vaid selles keeles. Lisaks, kui 

telefon seda toetab, laadib Uconnecttelefon 

automaatselt teie telefoni telefoniraamatu 

kontaktkirjed. 

Telefoniraamatu allalaadimine – 

telefoniraamatu automaatne 

edastamine mobiiltelefonist 

Kui teie telefon seda toetab, laadib 

Uconnect-telefon automaatselt mobiiltelefoni 

telefoniraamatu nimed ja numbrid. 

Funktsiooni võivad toetada spetsiaalsed 

telefoniraamatu pääsuprofiiliga 

Bluetooth ® -telefonid. Toetatud telefonid 

leiate Uconnect veebilehelt. 

• Allalaaditud (või Uconnect-) telefoniraamatust 

helistamiseks järgige 

lõigus “Nime lausumisega helistamine” 

toodud juhiseid. 

• Automaatne allalaadimine ja uuendamine 

algab kohe, kui Uconnecttelefoniga 

on loodud juhtmevaba 

Bluetooth ® -ühendus. Näiteks pärast 

sõiduki käivitamist. 

• Laaditakse maksimaalselt 1000 kirjet 

telefoni kohta ning neid uuendatakse 

iga kord, kui telefon Uconnecttelefoniga 

ühendatakse. 

• Sõltuvalt allalaaditud kirjete maksimaalsest 

arvust võib kõige hiljem 

laaditud nimede kasutamiseni natuke 

aega kuluda. Seni saate kasutada 

eelnevalt allalaaditud telefoniraamatut. 

77

• Kasutada saab vaid hetkel ühendatud 

telefoni telefoniraamatut. 

• Korraga laaditakse vaid ühe mobiiltelefoni 

telefoniraamat. SIM-kaardi telefoniraamat 

pole mobiiltelefoni telefoniraamatu 

osa. 

• Allalaaditud telefoniraamatut ei saa 

Uconnect-telefoniga muuta ega 

kustutada. Neid kirjeid saab muuta 

vaid mobiiltelefonis. Muudatused edastatakse 

Uconnect-telefoni järjekordse 

ühenduse loomisel. 

Telefoniraamatu allalaadimine — 

üksik kirje 

Kui teie telefon seda toetab, võimaldab 

Uconnect-telefon kasutajal ka kirjeid 

Bluetoothi vahendusel üks haaval 

laadida. Funktsiooni kasutamiseks 

vajutage nuppu ja lausuge “Phonebook 

Download.” Süsteem esitab teate 

“Ready to accept “V” card entry via 

Bluetooth ® …”. Nüüd on süsteem valmis 

telefonist Bluetooth ® -objektivahetusprofiili 

(OBEX) kaudu üksiku kirje laadima. 

Täpsemat teavet kirjete telefonist saatmise 

kohta leiate telefoni kasutusjuhendist. 

MÄRKUS. 

• Funktsiooni kasutamiseks peab 

telefon toetama Bluetooth ® OBEX 

telefoniraamatu edastusviisi. 

• Kõik telefonid ei saa kirjeid saata, kui 

need on juba süsteemiga Bluetooth ® - 

ühenduses ning telefoni ekraanil 

võidakse kuvada Bluetooth ® -ühenduse 

hõivatust märkiv teade. 

Sellisel juhul peab kasutaja esmalt 

Bluetooth ® -ühenduse Uconnecttelefoniga 

katkestama ning telefoniraamatu 

kirje Bluetooth ® -ühenduse 

kaudu edastama. Täpsemat teavet 

Bluetooth ® -ühenduse katkestamise 

kohta leiate telefoni kasutusjuhendist. 

• Kui telefoniraamatu kirje on pikem 

kui 24 tähemärki, kasutatakse vaid 

esimest 24 tähemärki. 

Uconnect-telefoniraamatu kirjete 

muutmine 

Soovitame nimesid Uconnecttelefoniraamatus 

muuta vaid siis, kui 

olete autoga peatunud. Automaatselt 

laaditud telefoniraamatu kirjeid ei saa 

kustutada ega muuta. 



“Phonebook Edit”. 

• Teil palutakse esitada kontaktkirje, 

mida soovite muuta. 

• Järgmiseks valige numbri tüüp (kodu, 

töö, mobiil või muu), mida soovite 

muuta. 

• Kui seda palutakse lausuge muudetava 

kontaktkirje uus telefoninumber. 

Kui olete kirje muutmise lõpetanud, 

antakse teile võimalus muuta telefoniraamatus 

teist kirjet või naasta põhimenüüsse. 

78

Käsku “Phonebook Edit” saab kasutada 

juba olemasolevale kirjele täiendava 

numbri lisamiseks. Näiteks võib kirjele 

John Doe olla lisatud mobiili ja kodunumber, 

nüüd saate käskluse “Phonebook 

Edit” abil lisada ka John Doe 

töönumbri. 

MÄRKUS. 

Soovitame nimesid telefoniraamatus 

muuta vaid siis, kui olete autoga 

peatunud. 

Uconnect-telefoniraamatu kirjete 

kustutamine 



“Phonebook Delete”. 

• Kui olete sisenenud kustutusmenüüsse, 

palutakse teil lausuda 

kirje nimi, mille soovite kustutada. 

Võite lausuda telefoniraamatust 

kustutatava kirje nime või lausuda 

“List Names” ja kuulda telefoniraamatu 

kõiki kirjeid ning nende seast 

õige valida. Loendist kirje valimiseks 

vajutage nuppu siis, kui 

Uconnect-telefon esitab soovitud 

kirje ja lausuge “Delete”. 

• Kui olete nime sisestanud, küsib 

Uconnect-telefon, millise numbri 

tüübi soovite kustutada; kodu, 

töö, mobiili, muu või kõik numbrid. 

Lausuge number, mille soovite kustutada. 

• Pidage meeles, et kustutatakse vaid 

kehtiva keele telefoniraamatu kirje. 

• Automaatselt laaditud telefoniraamatu 

kirjeid ei saa kustutada ega 

muuta. 

Kõigi Uconnect-telefoniraamatu 

kirjete kustutamine 



“Phonebook Erase All”. 

• Uconnect-telefon palub teil kinnitada 

soov kustutada telefoniraamatust 

kõik kirjed. 

• Telefoniraamatu kirjed kustutatakse 

pärast kinnituse saamist. 

• Pidage meeles, et kustutatakse vaid 

kehtiva keele telefoniraamatu kirjed. 

• Automaatselt laaditud telefoniraamatu 

kirjeid ei saa kustutada ega 

muuta. 

Loenda kõik Uconnecttelefoniraamatu 

nimed 



“Phonebook List Names”. 

• Uconnect-telefon esitab kõik telefoniraamatu 

kirjed, sh allalaaditud telefoniraamatu 

kirjed. 

• Loendis sisalduvale nimele helistamiseks 

vajutage nuppu soovitud 

nime esitamise ajal ja lausuge “Call”. 

MÄRKUS. 

Kasutaja saab sel hetkel kasutada ka 

käske “Edit” või “Delete”. 

• Uconnect-telefon palub lausuda 

numbri tüüp, millele helistada. 

• Helistatakse valitud numbrile. 

79

Telefoni 

helistamisfunktsioonid 

Uconnect-telefoni võimaldab järgmiste 

funktsioonide kasutamist, kui need funktsioonid 

on mobiiltelefonis kasutatavad. 

Näiteks, kui mobiiltelefon võimaldab 

kolmepoolse kõne tegemist, saab selle 

funktsiooni avada ka Uconnecttelefonis. 

Kasutatavaid funktsioone kontrollige 

oma teenusepakkujalt. 

Saabuva kõne vastuvõtmine või 

kõnest keeldumine – teist kõnet 

pooleli ei ole 

Kui mobiiltelefonile saabub kõne, 

vaigistab Uconnect-telefon sõiduki 

sisselülitatud audiosüsteemi ja küsib, 

kas soovite kõnele vastata. Kõnele 

vastamiseks vajutage nuppu . Kõnest 

keeldumiseks hoidke nuppu all, kuni 

kõnest keeldumisest antakse ühe piiksuga 

märku. 

Saabuva kõne vastuvõtmine või 

kõnest keeldumine – teine kõne on 

pooleli 

Kui teil on kõne pooleli ja saabub uus 

kõne, kuulete sama koputustooni, mida ka 

tavaliselt mobiiltelefoni kasutades. Vajutage 

nuppu , et pooleliolev kõne ootele 

panna ja vastake saabuvale kõnele. 

80 

MÄRKUS. 

Uconnect-telefoniga ühilduvad 

telefonid ei toeta veel pooleli oleva 

kõne ajal saabuvast kõnest keeldumist. 

Seega saab kasutaja vaid 

kõnele vastata või seda eirata. 

Pooleli oleva kõne ajal teise kõne 

tegemine 

Pooleli oleva kõne ajal uue kõne tegemiseks 

vajutage nuppu ja lausuge 

“Dial” või “Call” ning seejärel kontaktkirje 

telefoninumber, kellele soovite 

helistada. Esimene kõne pannakse 

selleks ajaks ootele. Esimesele kõnele 

naasmiseks vaadake lõiku “Kõnede 

vahetamine”. Kahe kõne sidumiseks 

vaadake lõiku “Konverentskõne”. 

Kõne ootele panek/ootelt võtmine 

Kõne ootele panemiseks vajutage 

nuppu , kuni kuulete piiksu. See 

märgib, et kõne on ootel. Kõne ootelt 

võtmiseks hoidke nuppu all, kuni 

kuulete piiksu. 

Kõnede vahetamine 

Kui pooleli on kaks kõnet (üks aktiivne ja 

teine ootel), hoidke nuppu all, kuni 

kuulete piiksu, mis märgib, et aktiivne ja 

ootel olev kõne on vahetunud. Korraga 

saab ootele panna vaid ühe kõne. 

Konverentskõne 

Kui kaks kõnet on pooleli (üks aktiivne 

ja teine ootel), hoidke nuppu all, 

kuni kuulete kahte piiksu, mis märgib, 

et kaks kõnet on konverentskõneks 

liidetud. 

Kolmesuunaline helistamine 

Kolmesuunalise kõne algatamiseks vajutage 

nuppu , kui kõne on pooleli ja 

valige uus telefoninumber, nagu kirjeldatud 

lõigus “Pooleli oleva kõne ajal 

teise kõne tegemine”. Kui ka teine kõne 

on loodud, hoidke nuppu all, kuni 

kuulete kahte piiksu, mis märgib, et kaks 

kõnet on konverentskõneks liidetud.

Kõne lõpetamine 

Pooleli oleva kõne lõpetamiseks vajutage 

korraks nuppu . Lõpetatakse 

vaid aktiivne kõne, ootel olev kõne 

muutub aktiivseks. Kui aktiivse kõne 

lõpetab teine osapool, ei pruugi ootel 

olev kõne automaatselt aktiivseks 

muutuda. See sõltub telefonist. Kõne 

ootelt võtmiseks hoidke nuppu all, 

kuni kuulete piiksu. 

Kordusvalimine 



“Redial”. 

• Uconnect-telefon helistab viimati 

valitud numbrile. 

MÄRKUS. 

See ei pruugi olla viimane Uconnecttelefoniga 

valitud number. 

Kõne jätkamine 

Kõne jätkamine on Uconnect-telefoni 

kõne jätkamine pärast süüte väljakeeramist. 

Sõidukis võib saadaval olla kolm 

kõne jätkamise funktsiooni. 

• Kui süüde on välja keeratud, saab 

kõnet Uconnect-telefoniga jätkata, 

kuni kõne lõpetatakse, möödub 

määratud aeg või määrab sõiduki 

aku kõne lõpetamise Uconnecttelefonis 

ja suunab selle edasi mobiiltelefoni. 

• Kui süüde on välja keeratud, saab 

kõne jätkuda Uconnect-telefonis 

määratud aja vältel, pärast mida 

suunatakse kõne automaatselt 

Uconnect-telefonist mobiiltelefoni. 

• Aktiivne kõne suunatakse pärast 

süüte väljakeeramist automaatselt 

mobiiltelefoni. 

Uconnect-telefoni 

funktsioonid 

Keele valimine 

Uconnect-telefoni kasutuskeele muutmiseks 




piiksu lausuge keel, millele soovite 

vahetuda (inglise, hollandi, prantsuse, 

saksa, itaalia või hispaania). 

• Keelevaliku lõpetamiseks järgige 

esitatavaid käskluseid. 

Pärast keele valimist esitatakse kõik 

viibad ja häälkäsklused vastavas keeles. 

MÄRKUS. 

Pärast Uconnect-telefoni keele 

vahetamist on saadaval vaid vastava 

keele kuni 32 nimega telefoniraamat. 

Seotud telefoni nimi pole keelepõhine 

ja seda saab kasutada kõigis keeltes. 

Käskluste tõlgete ja toetatava keele 

käskluste kohta vaadake lõiku “Käskluste 

tõlked”. 

Hädaabi — kui kuulub varustusse 

Kui olete hädaolukorras ja mobiiltelefoni 

pole kättesaadav, toimige järgmiselt. 

• Haarake telefon ja valige hädaabinumber 

käsitsi. 

81

Kui telefon on kasutatav ja Uconnecttelefon 

töökorras, võite valida hädaabinumbri 

järgmiselt. 



piiksu lausuge “Emergency” 

ning Uconnect-telefon juhendab 

seotud mobiiltelefoni hädaabinumbrile 

helistama. 

MÄRKUS. 

• Vaikenumber on 112. Valitud number 

ei pruugi kehtida kasutatava mobiilsideteenuse 

ja piirkonnaga. 

• Kui seda toetatakse, võib see 

number olla mõnes süsteemis 

programmeeritav. Selleks vajutage 

nuppu ja lausuge “Setup” ning 

“Emergency”. 

• Uconnect-telefoni võimalused 

telefonikõne tegemiseks on natuke 

kehvemad kui otse mobiiltelefoniga. 

82 

HOIATUS! 

Uconnect-telefonisüsteemi hädaolukorras 

kasutamiseks peab mobiiltelefon 

olema: 

• sisse lülitatud; 

• Uconnect-süsteemiga seotud; 

• võrgu levipiirkonnas. 

Avariiteenus — kui kuulub varustusse 

Kui vajate avariiteenust, toimige järgmiselt. 



“Breakdown service”. 

MÄRKUS. 

Avariiteenuse number tuleb enne 

kasutamist seadistada. Seadistamiseks 

vajutage nuppu , lausuge 

“Setup, Breakdown Service” ning 

järgige käskluseid. 

Piipamine 

Piipamise kohta leiate teavet lõigus 

“Automatiseeritud süsteemide kasutamine”. 

Piipamine töötab korralikult, 

v.a teatud ettevõtete piiparitega, mille 

ajalõpp saabub Uconnect-telefoniga 

korralikult töötamiseks liiga vara. 

Kõneposti helistamine 

Kõneposti kohta leiate teavet lõigus “Automatiseeritud 

süsteemide kasutamine”. 

Automatiseeritud süsteemide kasutamine 

Seda meetodit kasutatakse olukordades, 

kus automatiseeritud telefonisüsteemi 

kasutamisel tuleb mobiiltelefonil numbriklahve 

vajutada. 

Uconnect-telefoni saate kasutada kõnepostisüsteemi 

või automatiseeritud teenuse, 

nagu piipamisteenuse või automatiseeritud 

klienditeeninduse kasutamiseks. Mõned 

teenused vajavad kohest vastamist. Teatud 

juhtudel võib see olla Uconnect-telefoni 

kasutamiseks liiga kiire. 

Uconnect-telefoniga numbrile helistamisel, 

mis vajab toonijada sisestamist 

mobiiltelefoni klahvistikul, võite vajutada 

nuppu , lausuda sisestatava jada 

ning seejärel lausuda “Send”. Kui peate 

näiteks sisestama PIN-koodi, millele 

järgneb trellide mark (3746#), vajutage 

nuppu ja lausuge "3745 # Send”. 

Lausudes numbri või numbrijada ja 

seejärel sõna “Send”, kasutatakse ka automatiseeritud 

klienditeeninduse menüüstruktuuris 

liikumiseks ning piiparile numbri 

jätmiseks.

Kõneposti ja piiparikirjete kiireks ja lihtsaks 

avamiseks saate toonidena saata 

ka Uconnect-telefoniraamatusse sisestatud 

kirjeid. Funktsiooni kasutamiseks 

valige soovitav number, vajutage nuppu 

ja lausuge “Send”. 

Süsteem palub sisestada nime või numbri 

ja lausuda telefoniraamatu kontaktkirje, 

millele soovite saata. Uconnect-telefon 

saadab vastava telefoninumbri telefoni 

vahendusel toonidena. 

MÄRKUS. 

• Tänu mobiiltelefoni võrgukonfiguratsioonidele 

ei pruugi te kõiki 

toone kuulda; see on tavaline. 

• Teatud piipamise ja kõneposti 

teenusesüsteemide ajalõpu sätted 

on liiga lühikesed ja ei võimalda 

seda funktsiooni kasutada. 

Käskluste alistamine 

Nuppu “Voice Command” saab kasutada, 

kui soovite osa käsklusest vahele 

jätta ja anda häälkäskluse viivitamatult. 

Näiteks, kui teilt küsitakse “Would you like 

to pair a phone, clear a_,” võite vajutada 

nuppu ja lausuda “Pair a Phone”, et 

valida see valik teisi valikuid kuulamata. 

Kinnitusviipade sisse-/väljalülitamine 

Kinnitusviipade väljalülitamisel ei kinnita 

süsteem teie valikuid (nt ei korda 

Uconnect-telefon telefoninumbrit enne 

selle valimist). 



“Setup Confirmations”. Uconnecttelefon 

esitab kinnitusviiba kehtiva 

oleku ning teile antakse võimalus 

seda muuta. 

Telefoni- ja võrguoleku tähised 

Kui see on raadiol ja/või armatuurlaual 

kasutatav ning mobiiltelefon seda 

toetab, annab Uconnect-telefon teavitusi 

telefoni ja võrgu olekute kohta, kui 

üritate Uconnect-telefoniga helistada. 

Teavitatakse võrgusignaali tugevusest, 

telefoni aku laetuse tasemest jne. 

Mobiiltelefoni klahvistikuga valimine 

Saate valida telefoninumbri mobiiltelefoni 

klahvistikult ja ikka kasutada 

Uconnect-telefoni (mobiiltelefoni klahvistikult 

numbri valimisel olge hoolikas 

ja võtke kasutusele kõik ettevaatusmeetmed). 

Seotud Bluetooth-mobiiltelefonilt 

numbru valimisel esitatakse heli 

läbi sõiduki audiosüsteemi. Uconnecttelefon 

töötab, justkui oleksite valinud 

numbri häälkäskluse alusel. 

MÄRKUS. 

Teatud mobiiltelefoni mudelid ei saada 

valimistooni Uconnect- telefoni, 

et seda läbi audiosüsteemi esitada; 

sellisel juhul te valimistooni ei kuule. 

Sellises olukorras võib kasutaja 

pärast numbri edukat valimist arvata, 

et kõne ei läinud läbi hoolimata sellest, 

et kõne valimine on pooleli. Kui kõnele 

vastatakse, kuulete ka heli. 

83

Vaigistamine/vaigistamise tühistamine 

Kui vaigistate Uconnect-telefoni, 

kuulete ikka teise osapoole vestlust, kuid 

teine osapool ei kuule teid. Uconnecttelefoni 

vaigistamiseks toimige järgmiselt. 

• Vajutage nuppu . 

• Piiksu järel lausuge “Mute”. 

Uconnect-telefoni vaigistamise tühistamiseks 



• Piiksu järel lausuge “Mute off”. 

Täiustatud telefoni ühenduvus 

Kõne suunamine mobiiltelefoni ja 

vastupidi 

Uconnect-telefon võimaldab pooleli 

olevad kõned mobiiltelefoni ja mobiiltelefonist 

Uconnect-telefoni suunata 

kõnet lõpetamata. Pooleli oleva kõne 

Uconnect-telefonist mobiiltelefoni 

edastamiseks, või vastupidi, vajutage 

nuppu ja lausuge “Transfer Call”. 

Uconnect-telefoni ja mobiiltelefoni 

ühendamine ja lahutamine 

Mobiiltelefoni saab paljude elektrooniliste 

seadmetega siduda, kuid korraga 

saab see aktiivses ühenduses olla vaid 

ühe seadmega. 

Kui soovite Uconnect-telefoni ja 

seotud mobiiltelefoni Bluetooth ® -ühenduse 

katkestada, järgige mobiiltelefoni 

kasutusjuhendis toodud juhiseid. 

Loenda seotud mobiiltelefonide 

nimed 




• Kui seda palutakse, lausuge “List 

Phones”. 

• Uconnect-telefon esitab kõigi 

seotud mobiiltelefoni nimed, alustades 

prioriteedijärjekorrast esimese 

telefoniga. Seotud ja esitatava telefoni 

valimiseks või kustutamiseks 

vajutage nuppu ja lausuge 

“Select” või “Delete”. Vaadake ka 

järgmist kahte lõiku seotud telefonide 

valimise ja kustutamise kohta. 

Teise mobiiltelefoni valimine 

See funktsioon võimaldab valida teise 

Uconnect-telefoniga seotud telefoni. 



“Setup Select Phone” ning järgige 

korraldusi. 

• Lisaks saate loendi esitamise ajal vajutada 

nuppu ja valida telefoni. 

• Järgmise kõne tegemiseks kasutatakse 

valitud telefoni. Kui valitud 

telefoni ei saa kasutada, naaseb 

Uconnect-telefon sõidukile kõige 

lähema kõrgeima prioriteediga telefoni 

kasutamisele (ligikaudu kuni 9 

meetri kaugusel sõidukist). 

84

Uconnect-telefoniga seotud 

mobiiltelefonide kustutamine 




• Järgmise viiba ajal lausuge “Delete” 

ja järgige korraldusi. 

• Lisaks saate loendi esitamise ajal 

vajutada nuppu ja valida kustutatava 

telefoni. 

Mida Uconnect-telefonist 

teada 

Uconnect-telefoni kasutusõpetus 

Uconnect-telefoni funktsioonide lühitutvustuse 

kuulamiseks vajutage nuppu 

ja lausuge “Uconnect Tutorial”. 

Häältreening 

Kui kogete raskusi Uconnect-telefoni 

poolsest häälkäsklustest või numbritest 

arusaamisega, võite kasutada 

Uconnect-telefoni häältreeningu funktsiooni. 

Treeningrežiimi sisenemiseks 

järgige ühte järgmisest kahest toimingust. 

Väljaspool Uconnect-telefoni režiimi 

(nt raadiorežiimis): 

• hoidke nuppu viis sekundit all, 

kuni seanss algab või; 

• vajutage nuppu ja lausuge 

käsklus “Voice Training, System Training 

või Start Voice Training”. 

Tehasesätete taastamiseks vajutage 

kas Uconnect-telefoni nuppu või 

korrake sõnu ja lauseid, kui Uconnecttelefon 

nende esitamiseks korralduse 

annab. Parima tulemuse saavutamiseks 

tuleb häältreening viia läbi siis, kui 

töötava mootoriga sõiduk on pargitud, 

kõik aknad suletud ja ventilaator välja 

lülitatud. 

Uus kasutaja võib toimingut korrata. 

Süsteem kasutab vaid viimati treenitud 

häält. 

Lähtestamine 



“Setup”, seejärel “Reset”. 

Sellega kustutatakse kõik seotud telefonid, 

telefoniraamatu kirjed ja muud sätted 

kõigis keelerežiimides. Enne tehasesätete 

taastamist palub süsteem kinnitust. 

Häälkäsklus 

• Parima tulemuse saavutamiseks 

reguleerige tahavaatepeeglit nii, et 

laekonsooli ja peegli vahele jääb 

vähemalt 1 cm vaba ruumi. 

• Enne kõnelemist oodake piiksu. 

• Kõnelege normaalsel toonil ja pausideta, 

justkui vestleksite isikuga paari 

meetri kaugusel. 

• Veenduge, et seansi ajal kõnelete 

vaid teie. 

• Parima tulemuse saavutate, kui: 

• ventilaator töötab aeglasel kiirusel; 

• mootori pöörded on madalad; 

• teemüra on väike; 

• teepind on sile; 

• aknad on täielikult suletud; 

• ilmastikutingimused on kuivad. 

85

• Kuigi süsteem on mõeldud kasutajatele, 

kes räägivad inglise, hollandi, 

prantsuse, saksa, itaalia või prantsuse 

keeles, ei pruugi süsteem kõiki 

aktsente tunda. 

• Automatiseeritud süsteemis navigeerimisel, 

nagu kõnepost või piipariteate 

saatmine. Lausuge numbrijada 

lõpus kindlasti “Send”. 

• Soovitame nimesid telefoniraamatusse 

talletada vaid siis, kui olete 

autoga peatunud. 

• Me ei soovita talletada Uconnecttelefoniraamatuse 

sarnase kõlaga 

nimesid. 

• Telefoniraamatu (allalaaditud ja 

Uconnect-telefoniraamat) jõudlus 

on parim, kui kirjed pole sarnased. 

• Numbrid tuleb lausuda üks haaval. 

“800” tuleb lausuda kui “eight-zerozero”, 

mitte “eight hundred”. 

• Nulli jaoks võite lausuda ka “O” 

(täht “O”). 

• Kuigi toetatakse suurema osa rahvusvaheliste 

kõnede tegemist, ei pruugita 

toetada kõiki numbrivalimiskombinatsioonide 

otseteid. 

86 

• Kabriolettsõidukis võib süsteemi 

jõudlus olla langetatud katusega sõitmisel 

vähendatud. 

Kõne teise poole audio sooritusvõime 

• Audio kvaliteet on maksimaalne, kui: 

• ventilaator töötab aeglasel kiirusel; 

• mootori pöörded on madalad; 

• teemüra on väike; 

• teepind on sile; 

• aknad on täielikult suletud; 

• ilmastikutingimused on kuivad ja 

• lausute käskluseid juhiistmelt. 

• Sooritusvõime, nagu heli selgus, kaja 

ja valjus sõltuvad telefonist ja kasutatavast 

võrgust, mitte Uconnecttelefonist. 

• Kaja saab vähendada sõiduki helitugevuse 

vähendamisega. 

• Kabriolettsõidukis võib süsteemi 

jõudlus olla langetatud katusega sõitmisel 

vähendatud. 

Viimati valitud numbrid 

Kui telefon toetab funktsiooni “Telefoniraamatu 

automaatne allalaadimine”, 

saab Uconnect-telefon loetleda kõik 

väljuvad, saabuvad ja vastamata kõned. 

SMS 

Uconnect-telefon võib lugeda ette või 

saata uusi sõnumeid. 

Sõnumite lugemine 

Kui võtate vastu uue tekstisõnumi siis, 

kui telefon on Uconnect-telefoniga 

ühendatud, antakse saabunud tekstisõnumist 

märku. Kui soovite tekstisõnumit 

kuulata, toimige järgmiselt. 



“SMS Read” või “Read Messages”. 

• Uconnect-telefon loeb uue tekstisõnumi 

ette. 

Pärast sõnumi ettelugemist saate sõnumile 

vastata või selle edasi saata.

Sõnumite saatmine 

Saate Uconnect-telefoniga sõnumeid 

saata. Uue sõnumi saatmiseks toimige 

järgmiselt. 



“SMS Send” või “Send Messages”. 

• Võite lausuda saadetava sõnumi või 

lausuda “List Messages.” Telefonis 

on 20 eelkirjutatud sõnumit. 

Sõnumi saatmiseks vajutage nuppu 

, kui süsteem sõnumeid ette ütleb 

ja lausuge “Send.” 

Uconnect-telefon palub lausuda isiku 

nime või numbri, kellele soovite sõnumi 

saata. 

Eelkirjutatud sõnumid on järgmised. 

1. Yes 

2. No 

3. Where are you 

4. I need more direction. 

5. L O L 

6. Why 

7. I love you 

8. Call me 

9. Call me later 

10. Thanks 

11. See You in 15 minutes 

12. I am on my way 

13. I’ll be late 

14. Are you there yet 

15. Where are we meeting 

16. Can this wait 

17. Bye for now 

18. When can we meet 

19. Send number to call 

20. Start without me 

Saabuva sõnumi teavituse sisse-/ 

väljalülitamine 

Saabuva sõnumi teavituse väljalülitamisel 

ei teavita süsteem saabuvatest 

sõnumitest. 



piiksu lausuge “Setup, Incoming 

Message Announcement”, seejärel 

antakse teile võimalus seda muuta. 

Bluetooth ® -ühendus 

Mobiiltelefon võib ühenduse Uconnecttelefoniga 

kaotada. Sellisel juhul saab 

tavaliselt ühenduse taastada, kui telefoni 

välja ja uuesti sisse lülitate. Soovitame 

hoida mobiiltelefoni sisse lülitatud 

Bluetooth ® -režiimis. 

Käivitamine 

Pärast süüte asendist OFF asendisse 

ON või ACC lülitamist või pärast keelerežiimi 

vahetamist, oodake enne süsteemi 

käivitamist vähemalt 15 sekundit. 

87

Häälkäskluste puu 

Pidage meeles, et kasutatavad häälkäsklused on toodud rasvases kirjas ja allajoonitult. 

88

Häälkäskluste puu – 

telefoniraamat 


89

Häälkäskluste puu – 

seadistamine 


90

HÄÄLKÄSKLUSED — 

KUI KUULUVAD VARUSTUSSE 

Häälkäskluste süsteemi 

kasutamine 

Häälkäskluste süsteem 

võimaldab juhtida AM-, 

FM-raadiot, plaadimängijat 

ja memosalvestit. 

MÄRKUS. 

Kõnelege hääl-liidessüsteemi võimalikult 

rahulikul ja tavalisel toonil. 

Kiiresti või kõrgendatud hääletoonil 

kõnelemine võib negatiivselt 

mõjutada hääl-liidessüsteemi võimet 

kasutaja häälkäsklusi tuvastada. 

HOIATUS! 

Häälkäsklustega süsteemi tohib 

kasutada ainult ohututes sõidutingimustes, 

vastavalt kohalikele seadustele. 

Juhi kogu tähelepanu peab 

olema suunatud liiklusele. Nõude 

eiramise tagajärjeks võivad olla 


Häälkäskluste nuppu vajutades 

kuulete piiksu. Piiks on märguanne 

häälkäskluse andmiseks. 

MÄRKUS. 

Kui te ei lausu häälkäsklust mõne 

sekundi jooksul, esitab süsteem teile 

valikute loendi. 

Kui soovite süsteemi valikute loendi 

ajal katkestada, vajutage häälkäskluse 

nuppu , kuulake piiksu ja lausuge 

käsklus. 

Häälkäskluste nupu vajutamist 

siis, kui süsteem kõneleb, nimetatakse 

alistamiseks. Süsteem katkestatakse ja 

pärast piiksu saate käskluse lisada või 

selle muuta. Selles on rohkem abi, kui 

olete valikuid tundma õppinud. 

MÄRKUS. 

Igal ajal saate lausuda käsklused 

“Cancel”, “Help” või “Main Menu”. 

Need käsklused on universaalsed ning 

neid saab kasutada kõikjal menüüs. 

Kõik muud käsklused sõltuvad aktiivsest 

rakendusest. 

Süsteemi kasutades peaksite kõnelema 

selgel ja tavaliselt toonil. 

Süsteem tunneb kõne ära kõige paremini 

suletud akendega ning kui kütteseadme/kliimaseadme 

ventilaator töötab 

aeglasel kiirusel. 

Kui süsteem ei tunne käsklust ära, palutakse 

teil seda korrata. 

Esimese kasutatava menüü kuulamiseks 

vajutage häälkäskluste nuppu ja 

lausuge “Help” või “Main Menu”. 

Käsklused 

Häälkäskluste süsteem mõistab kahte 

tüüpi käskluseid. Universaalsed käsklused 

on kasutatavad kogu aeg. Kohalikud 

käsklused on kasutatavad siis, kui 

toetatav raadiorežiim on aktiivne. 

92

Helitugevuse muutmine 

1. Dialoogi alustamiseks vajutage häälkäskluste 

nuppu . 

2. Lausuge käsklus (nt “Help”). 

3. Kuni häälkäskluste süsteem kõneleb, 

kasutage helitugevuse reguleerimiseks 

helitugevuse nuppu. Pidage meeles, et 

häälkäskluste helitugevussäte erineb 

audiosüsteemi sättest. 

Põhimenüü 

Dialoogi alustamiseks vajutage häälkäskluste 

nuppu . Põhimenüüsse 

lülitumiseks lausuge “Main Menu”. 

Selles režiimis saate lausuda järgmiseid 

käskluseid. 

• “Radio” (raadiorežiimi lülitumiseks) 

• “Disc” 

(plaadimängijarežiimi lülitumiseks) 

• “Memo” (memosalvestile lülitumiseks) 

• “System Setup” (süsteemi seadistamisele 

lülitumiseks) 

AM-raadio (pikklaineraadio või 

keskmise lainepikkusega raadio — 

kui kuulub varustusse) 

AM-raadiole lülitumiseks lausuge “AM” 

või “Radio AM”. Selles režiimis saate 

lausuda järgmiseid käskluseid. 

• “Frequency” (sageduse muutmiseks) 

• “Next Station” 

(järgmise raadiojaama valimiseks) 

• “Previous Station” 

(eelmise raadiojaama valimiseks) 

• “Radio Menu” 

(raadiomenüüsse lülitumiseks) 

• “Main Menu” 

(põhimenüüsse lülitumiseks) 

FM-raadio 

FM-raadiole lülitumiseks lausuge “FM” 

või “Radio FM”. Selles režiimis saate 

lausuda järgmiseid käskluseid. 

• “Frequency” (sageduse muutmiseks) 

• “Next Station” 

(järgmise raadiojaama valimiseks) 

• “Previous Station” 

(eelmise raadiojaama valimiseks) 

• “Radio Menu” 

(raadiomenüüsse lülitumiseks) 



Plaadimängija 

Plaadimängijarežiimi lülitumiseks lausuge 

“Disc”. Selles režiimis saate lausuda järgmiseid 

käskluseid. 

• “Track” (#) (pala vahetamiseks) 

• “Next Track” 

(järgmise pala esitamiseks) 

• “Previous Track” 

(eelmise pala esitamiseks) 



Memo 

Häälsalvestirežiimi lülitumiseks lausuge 

“Memo”. Selles režiimis saate lausuda 

järgmiseid käskluseid. 

• “New Memo” (uue memo salvestamiseks) 

— salvestamise ajal saate salvestamise 

peatamiseks vajutada häälkäskluste 

nuppu . Jätkamiseks lausuge 

üks järgmistest käsklustest. 

− “Save” (memo salvestamiseks) 

− “Continue” (salvestamise jätkamiseks) 

− “Delete” (salvestise kustutamiseks) 

93

• “Play Memos” (eelnevalt salvestatud 

memode esitamiseks) — esitamise 

ajal saate esitamise peatamiseks 

vajutada häälkäskluste nuppu . 

Jätkamiseks lausuge üks järgmistest 

käsklustest. 

− “Repeat” (memo kordamiseks) 

− “Next” 

(järgmise memo esitamiseks) 

− “Previous” 

(eelmise memo esitamiseks) 

− “Delete” (memo kustutamiseks) 

• “Delete All” 

(kõigi memode kustutamiseks) 

Süsteemi seadistamine 

Süsteemi seadistamiseks lausuge “Setup”. 

Selles režiimis saate lausuda järgmiseid 

käskluseid. 

• “Language German” 

• “Language Dutch” 

• “Language Italian” 

• “Language English” 

• “Language French” 

• “Language Spanish” 

• “Tutorial” 

• “Voice Training” 

94 

MÄRKUS. 

Pidage meeles, et enne käskluste 

alistamist peate vajutama häälkäskluste 

nuppu ja ootama piiksu. 

Häältreening 

Kui kogete raskusi süsteemi poolsest 

häälkäsklustest või numbritest arusaamisega, 

võite kasutada Uconnecttelefoni 

häältreeningu funktsiooni. 

1. Vajutage häälkäskluste nuppu , 

lausuge “System Setup” ning kui olete 

menüüsse sisenenud, lausuge “Voice 

Training.” Nii treenite süsteemi oma 

häälega ning parendate käsklustest 

arusaamist. 

2. Kui Uconnect-häälesüsteem seda 

palub, korrake sõnu ja fraase. Parima 

tulemuse saavutamiseks tuleb häältreening 

viia läbi siis, kui töötava mootoriga 

sõiduk on pargitud, kõik aknad suletud 

ja ventilaator välja lülitatud. Uus kasutaja 

võib toimingut korrata. Süsteem 

kasutab vaid viimati treenitud häält. 

ISTMED 

Istmed on osa sõiduki reisijate turvasüsteemist. 

HOIATUS! 

• Pagasiruumis reisimine on ohtlik, 

seda nii sõidukis kui sõidukist väljas. 

Õnnetuse korral saavad sellistes 

kohtades reisivad inimesed tõenäolisemalt 

vigastada või isegi surma. 



kohtades. Õnnetuse korral saavad 

sellistes kohtades reisivad inimesed 

tõenäolisemalt vigastada või isegi 

surma. 

• Veenduge, et kõik reisijad on turvavöö 

kinnitanud. 

Elektrilised istmed — 


Mõned mudelid võivad olla varustatud 

elektrilise juhi- ja kaasreisijaistmega. 

Elektriistmete lülitid paiknevad istme 

välisküljel. Kaks lülitit istmepadja ja 

seljatoe liigutamiseks.

1 — Seljatoe lüliti 

2 — Istme lüliti 

Elektriistmete lülitid 

Istme ette- ja tahapoole reguleerimine 

Istet saab nii ette- kui ka tahapoole 

liigutada. Vajutage lülitit ette- või tahapoole 

ning iste liigub vastavas suunas. 

Kui olete saavutanud soovitud asendi, 

vabastage lüliti. 

Istme üles- või allapoole reguleerimine 

Istme kõrgust saab üles- või allapoole 

reguleerida. Tõmmake istmelüliti 

tagaosa ülespoole või lükake seda allapoole 

ning iste liigub soovitud suunas. 



Istme üles- või allapoole kallutamine 

Istmepadja nurka saab üles- või allapoole 


esiosa ülespoole või lükake seda allapoole 

ning istmepadi liigub soovitud 

suunas. Kui olete saavutanud soovitud 

asendi, vabastage lüliti. 

Seljatoe kallutamine 

Seljatoe nurka saab ette- või tahapoole 

reguleerida. Lükake seljatoe lülitit ettevõi 

tahapoole ning iste liigub vastavas 



HOIATUS! 

• Sõidu ajal istme reguleerimine võib 

olla ohtlik. 

Kui liigutate istet sõidu ajal, võite 

sõiduki üle kontrolli kaotada ning 

põhjustada vigastuste või surmaga 

lõppeva avarii. 

• Istmeid tuleb reguleerida enne 

turvavöö kinnitamist ja siis, kui 

sõiduk on pargitud. Kehvasti reguleeritud 

turvavöö võib põhjustada 


• Ärge juhtige sõidukit nii taha kallutatud 

istmelt, et turvavöö ülemine 

osa ei toetu enam vastu rindkeret. 

Avarii korral võite turvavöö alt välja 

libiseda ning saada tõsiseid vigastusi 


ETTEVAATUST! 

Ärge asetage elektrilise istme alla 

esemeid, samuti ärge takistage selle 

liikumisvõimet; vastasel juhu võite 

juhtseadmeid kahjustada. Istme liikumist 

võivad piirata selle teele jäävad 

takistused. 

95

Kaasreisija elektriline iste 

Mõned mudelid on varustatud elektrilise 

reisijaistmega. Elektriistmete lüliti 

paikneb istme välisküljel. Lülitit kasutatakse 

istme ja istmepadja liikumise 

juhtimiseks. 

Istme ette- ja tahapoole reguleerimine 

Istet saab nii ette- kui ka tahapoole 

liigutada. Vajutage lülitit ette- või tahapoole 

ning iste liigub vastavas suunas. 



Istme üles- või allapoole reguleerimine 

Istme kõrgust saab üles- või allapoole 

reguleerida. Tõmmake istmelülitit ülespoole 

või lükake seda allapoole ning 

iste liigub soovitud suunas. Kui olete 

saavutanud soovitud asendi, vabastage 

lüliti. 

Istme üles- või allapoole kallutamine 

Istmepadja nurka saab üles- või allapoole 


esiosa ülespoole või lükake seda allapoole 

ning istmepadi liigub soovitud 



HOIATUS! 

• Sõidu ajal istme reguleerimine võib 

olla ohtlik. 

Kui liigutate istet sõidu ajal, võite 

sõiduki üle kontrolli kaotada ning 

põhjustada vigastuste või surmaga 

lõppeva avarii. 

• Istmeid tuleb reguleerida enne 

turvavöö kinnitamist ja siis, kui 

sõiduk on pargitud. Kehvasti reguleeritud 

turvavöö võib põhjustada 


• Ärge juhtige sõidukit nii taha kallutatud 

istmelt, et turvavöö ülemine 

osa ei toetu enam vastu rindkeret. 

Avarii korral võite turvavöö alt välja 

libiseda ning saada tõsiseid vigastusi 


ETTEVAATUST! 

Ärge asetage elektrilise istme alla 

esemeid, samuti ärge takistage selle 

liikumisvõimet; vastasel juhu võite 

juhtseadmeid kahjustada. Istme liikumist 

võivad piirata selle teele jäävad 

takistused. 

Istme elektriline 

nimmepiirkond — 


Elektrilised juhi- või kaasreisijaistmed on 

varustatud ka istme elektrilise nimmepiirkonnaga. 

Nimmepiirkonna lüliti paikneb 

istme välisküljel. Nimmepiirkonna toe 

suurendamiseks vajutage lülitit ettepoole. 

Nimmepiirkonna toe vähendamiseks 

vajutage lülitit tahapoole. Kui vajutate 

lülitit üles- või allapoole, tõstetakse 

või langetatakse toe asendit. 

Istme nimmepiirkonna lüliti 

96

Eesmise kaasreisija istme 

langetatav seljatugi — 


Seljatoe alla klappimiseks tõstke nõjatushoob 

üles ja lükake seljatuge ettepoole. 

Istumisasendi taastamiseks tõstke seljatugi 

üles ja lukustage see paika. 

Alla klapitav kaasreisija iste 

Istmesoojendid — 


Mõnede mudelite eesmised ja tagumised 

istmed on varustatud nii istmepadja 

kui ka seljatoe soojenditega. 

HOIATUS! 

• Isikud, kes ei tunne east, kroonilisest 

haigusest, suhkrutõvest, selgroovigastusest, 

ravimitest, alkoholist, 

väsimusest või muust füüsilise 

olukorrast tingitult nahavalusid, 

peaksid istmesoojendi kasutamisel 

ettevaatlikult käituma. See 

võib põhjustada põletushaavasid 

ka madalatel temperatuuridel, eriti 

pika aja vältel kasutamisel. 

• Ärge asetage istmele soojust isoleerivaid 

materjale, nagu tekke või 

patju. Vastasel juhul võib soojendi 

üle kuumeneda. Ülekuumenenud 

istmel istumine võib põhjustada 

tõsiseid põletushaavasid. 

ETTEVAATUST! 

Istme korduv ülekuumenemine võib 

kahjustada kütteelementi ja/või istmematerjali. 

Kaugkäivitusega varustatud sõidukid 

Kaugkäivitustega mudelite juhi istmesoojendi 

saab programmeerida kaugkäivitamisel 

sisse lülituma. Lisateavet 

saate jaotise “Mida teada enne sõiduki 

käivitamist” lõigus “Kaugkäivitussüsteem 

- kui kuulub varustusse”. 

Eesmised soojendusega istmed 

Sõiduk on varustatud kahe istmesoojendi 

lülitiga, mida juht ja kaasreisija 

teineteisest sõltumatult kasutada 

saavad. Mõlema kütteelemendi juhtseadmed 

paiknevad armatuurlaua 

alumisel keskosal (kliimaseadme juhtseadmete 

all). 

Saate valida sätete HIGH, LOW või OFF 

vahel. Valitud sätet märgib lüliti kollane 

märgutuli. Sätte HIGH korral põlevad 

kaks märgutuld, sätte LOW korral üks ja 

sätte OFF korral ei põle ükski märgutuli. 

Sätte HIGH valimiseks vajutage 

lülitit üks kord. Sätte 

LOW valimiseks vajutage 

lülitit veel üks kord. Kütteelemendi 

väljalülitamiseks 

vajutage lülitit kolmas kord. 

97

MÄRKUS. 

Kui olete küttesätte valinud, hakkate 

kahe kuni viie minuti möödumisel 

sooja tundma. 

Kui valitud on säte HIGH, töötab kütteelement 

esimese nelja minuti vältel 

suurendatud võimsusel. Seejärel langeb 

väljundvõimsus tavalisele HIGH sättele. 

Kui valitud on säte HIGH, lülitub süsteem 

pärast 30 minutit pidevat tööd automaatselt 

sättele LOW. Sel hetkel muutub ka 

põlevate märgutulede arv ühele. Säte 

LOW lülitub pärast 30 minutit pidevat 

tööd välja. 

Tagumised soojendusega istmed 

Mõnede mudelite aknaalused istmed on 

varustatud istmesoojenditega. Sõiduk 

on varustatud kahe istmesoojendi lülitiga, 

mida tagumised kaasreisijad teineteisest 

sõltumatult kasutada saavad. 

Istmesoojendite lülitid paiknevad keskmise 

konsooli tagaosas. 

Tagumiste istmesoojendite lülitid 

Saate valida sätete HIGH, LOW või OFF 

vahel. Valitud sätet märgib lüliti kollane 

märgutuli. Sätte HIGH korral põlevad 

kaks märgutuld, sätte LOW korral üks ja 

sätte OFF korral ei põle ükski märgutuli. 

Sätte HIGH valimiseks vajutage 

lülitit üks kord. Sätte 

LOW valimiseks vajutage 

lülitit veel üks kord. Kütteelemendi 

väljalülitamiseks 

vajutage lülitit kolmas kord. 

MÄRKUS. 

Kui olete küttesätte valinud, hakkate 

kahe kuni viie minuti möödumisel 

sooja tundma. 

Kui valitud on säte HIGH, töötab kütteelement 

esimese nelja minuti vältel 

suurendatud võimsusel. Seejärel langeb 

väljundvõimsus tavalisele HIGH sättele. 

Kui valitud on säte HIGH, lülitub süsteem 

pärast 30 minutit pidevat tööd automaatselt 

sättele LOW. Sel hetkel muutub ka 

põlevate märgutulede arv ühele. Säte 

LOW lülitub pärast 30 minutit pidevat 

tööd välja. 

98

Ventileeritud istmed — kui 

kuuluvad varustusse 

Mõne mudeli juhi- ja kaasreisijaistmed 

on ventileeritud. Istmepadjas ja seljatoes 

paiknevad väikesed ventilaatorid, 

mis tõmbavad õhku salongist 

ja puhuvad seda läbi väikeste avade 

istmekattes ning aitavad niiviisi juhil ja 

eesmisel kaasreisijal kõrgemate temperatuuride 

korral jahedamana tunda. 

Sõiduk on varustatud kahe istme ventilaatori 

lülitiga, mida juht ja kaasreisija 

teineteisest sõltumatult kasutada 

saavad. Ventileeritud istmete lülitid paiknevad 

armatuurlaua keskel lülitirühmas, 

kohe kliimaseadme juhtseadmete all. 

Ventileeritud istmete 

lüliteid kasutatakse 

istmes paiknevate 

ventilaatorite töökiiruse 

kontrollimiseks. 

Vajutage lülitit üks 

kord, et valida säte 

HIGH, kaks korda, et valida säte LOW. 

Kolmas vajutus lülitab ventilaatorid 

välja. Kui valitud on säte HIGH, süttivad 

lüliti mõlemad tuled. Kui valitud on säte 

LOW, süttib vaid üks tuli. 

MÄRKUS. 

Istmeventilatsiooni töötamiseks peab 

mootor töötama. 


Kaugkäivitustega mudelite juhi istmeventilatsiooni 

saab programmeerida 

kaugkäivitamisel sisse lülituma. Lisateavet 


sõiduki käivitamist” lõigus “Kaugkäivitussüsteem 


Peatoed 

Peatoed on mõeldud vähendama 

peavigastuste ohtu, milleks piiratakse 

pea liikumist tagant otsasõidu korral. 

Peatugi tuleb reguleerida nii, et peatoe 

ülemine osa ulatub teie kõrvadest 

natuke kõrgemale. 

HOIATUS! 

Enne sõidukiga sõitma asumist või 

istmele istumist tuleb kõigi reisijate 

peatoed vastavalt reisijale reguleerida. 

Peatugesid ei tohi reguleerida 

sõidu ajal. Valesti reguleeritud või 

eemaldatud peatugedega sõitmise 

tagajärjeks võivad avarii korral olla 


Aktiivpeatoed — esiistmed 

Aktiivpeatoed on passiivsed, paigaldatavad 

komponendid ning nendega varustatud 

sõidukeid ei saa mingite tähiste 

abil tuvastada, vaid nende olemasolu 

tuleb visuaalselt kontrollida. Peatugi on 

jaotatud kaheks, millest eesmine osa on 

pehmest vahtkummist ning tagumine 

osa plastikust. 

Aktiivpeatoe rakendumisel liigub peatoe 

esiosa ettepoole, et vähendada vahet 

reisija pea ja aktiivpeatoe vahel. See 

süsteem aitab vältida või vähendada juhi 

ja eesmise kaasreisija vigastuste ulatust 

teatud tüüpi tagant otsasõitude korral. 

Lisateavet saate jaotise “Mida teada 

enne sõiduki käivitamist” lõigus “Reisijate 

turvasüsteemid”. 

99

Peatoe tõstmiseks tõmmake peatuge 

ülespoole. Peatoe langetamiseks vajutage 

peatoe põhjal paiknevat nuppu ja 

lükake peatuge allapoole. 

Mugavamaks kasutamiseks saab aktiivpeatuge 

ette- ja tahapoole kallutada. 

Peatoe kuklale lähemale kallutamiseks 

tõmmake peatuge põhjalt ettepoole. 

Peatoe kuklast eemale lükkamiseks 

lükake peatuge põhjalt tahapoole. 

100 

Nupp 

Aktiivpeatugi (normaalasend) 

Aktiivpeatugi (kallutatud asend) 

MÄRKUS. 

• Peatuge tohivad eemaldada vaid 

kvalifitseeritud tehnikud ja ainult 

hooldamise eesmärgil. Kui peatugi 

tuleb eemaldada, võtke ühendust 


• Aktiivpeatoe vallandumisel saate 

lisateavet jaotise “Mida teada enne 

sõiduki käivitamist” lõigus “Reisijate 

turvasüsteemid/aktiivpeatugede 

lähtestamine”. 

HOIATUS! 

• Ärge asetage aktiivpeatugedele 

esemeid, nagu mantlid, istmekatted 

või kaasas kantavad DVD-mängijad. 

Need esemed võivad avarii korral 

aktiivpeatoe vallandamist takistada 

ja põhjustada tõsiseid vigastusi või 

isegi surma. 

• Aktiivpeatoed võivad tugevama 

löögi peale vallanduda, näiteks 

käe- või jalalöök, lahtine pagas. 

Aktiivpeatoe tahtmatu vallandumise 

vältimiseks veenduge, et pagas on 

kinnitatud, kuna lahtine pagas võib 

järsu pidurdamise korral aktiivpeatuge 

tabada. Hoiatuse eiramise 

tagajärjeks võivad olla aktiivpeatoe 

vallandumisest tingitud vigastused.

Peatoed — tagaistmed 

Aknaaluste istmete peatugesid ei saa 

reguleerida. Need klapitakse istme 

allaklappimisel automaatselt ettepoole, 

kuid ei naase istme tõstmisel normaalasendisse. 

Pärast istme tagasi normaalasendisse 

tõstmist tõstke ka peatuge, 

kuni see paika lukustub. Aknaaluste 

istmete peatugesid ei saa eemaldada. 

Keskmise istme peatuge saab piiratult 

reguleerida. Peatoe tõstmiseks tõstke 

seda ülespoole, langetamiseks vajutage 

allapoole. 

HOIATUS! 

Kui istute istmel, mille peatugi on 

langetatud, võite avarii korral tõsiselt 

viga või isegi surma saada. 

Tagumisele aknaalusele istmele 

istudes veenduge alati, et peatugi on 

ülemises asendis. 

MÄRKUS. 

Turvatooli kinnitamise kohta leiate 

täiendavat teavet jaotise “Mida teada 

enne sõiduki käivitamist” lõigus 

“Reisijate turvasüsteemid”. 

60/40 jaotusega tagaiste 

Tagaistme langetamine 

Emma-kumma tagumise istme saab 

pagasi mahutamiseks langetada ja 

samas siiski säilitada natuke istumisruumi. 

MÄRKUS. 

Veenduge, et eesmised istmed on 

täiesti ülemises asendis ja ette 

suunatud. Nii saate tagumisi seljatugesid 

hõlpsamalt langetada. 

1. Istme vabastamiseks tõmmake vabastushooba 

ülespoole. 

Tagumise istme peatugi 

Tagumise istme vabastamine 

101

MÄRKUS. 

• Ärge klappige 60% tagaistet alla, 

kui vasakpoolse aknaaluse või 

keskmise istme turvavöö on kinnitatud. 

• Ärge klappige 40% tagaistet alla, 

kui parempoolse aknaaluse istme 

turvavöö on kinnitatud. 

2. Klappige tagumine iste täielikult ette. 

Tagaistme tõstmine 

Tõstke tagaistme seljatugi ja lukustage 

see paika. Kui pagasiruumis paiknev 

pagas takistab seljatoe täielikku lukustumist, 

on teil raskusi istme õigesse 

asendisse tagastamisega. 

102 

Klapitud tagaiste 

HOIATUS! 

• Veenduge, et seljatugi on kindlalt 

paika lukustatud. Kui seljatugi pole 

kinnitatud, ei taga iste turvatooli ja/ 

või reisijate turvalisust. Valesti lukustatud 

iste võib põhjustada tõsiseid 

vigastusi. 

• Sõiduki tagaosas paiknevat pagasiruumi 

(tagaistmete seljatoed lukustatud 

või allaklapitud asendis) ei tohi 

sõitmise ajal laste mänguruumina 

kasutada. Avarii korral võivad nad 

tõsiselt viga saada. Lapsed peavad 

korralikult turvasüsteemiga kinnitatud 

olema. 

Kallutatava seljatoega tagaiste 

Seljatoe kallutamiseks tõstke istme välimisel 

küljel paiknev hoob üles, toetuge 

tahapoole ja vabastage hoob soovitud 

asendis. Seljatoe tagasi ülespoole tõstmiseks 

tõstke hoob, naalduge ettepoole 

ja vabastage hoob. 

Tagumise istme vabastamine 

HOIATUS! 

Ärge juhtige sõidukit nii taha kallutatud 

istmelt, et turvavöö ülemine osa 

ei toetu enam vastu rindkeret. Avarii 

korral võite turvavöö alt välja libiseda 

ning saada tõsiseid vigastusi või isegi 

surma. 

JUHIISTME MÄLU — KUI 

KUULUB VARUSTUSSE 

Kui süsteem on programmeeritud, saab 

juhi uksepaneelil paiknevate mälunuppude 

1 ja 2 abil taastada juhiistme, juhipoole 

küljepeegli, reguleeritava rooliratta 

(kui kuulub varustusse) asendi ja eelseadistatud 

raadiojaamad. Ka kaugjuhtimispuldid 

saab programmeerida neid 

asendeid avamisnupu vajutamisel taastama.

Juhimälu nupud 

Sõiduk on varustatud kahe RKE-saatjaga. 

Ühe või mõlemad saatjad saab 

linkida emma-kumma mäluasendiga. 

Mälusüsteem võimaldab kasutada kuni 

nelja saatjat, mis on kõik emma-kumma 

mäluasendiga lingitud. 

Asendimälu seadistamine ning 

saatja mäluga ühendamine 

MÄRKUS. 

Iga kord, kui vajutate nuppu S (SET) 

ja nummerdatud nuppu 1 või 2, kustutate 

selle nupu mälusätted ja talletate 

uued sätted. 

1. Sisestage süütevõti ja keerake süüde 

asendisse ON. 

2. Vajutage juhiukse mälunuppu 1, 

kui seadistate 1. juhi mälusätteid, või 

nuppu 2, kui seadistate 2. juhi mälusätteid. 

Süsteem esitab kõik talletatud 

sätted. Enne 3. sammuga jätkamist 

oodake, kuni süsteem on mälu tühjendamise 

lõpetanud. 

3. Reguleerige juhi iste, seljatugi ja 

küljepeegel soovitud asendisse. 

4. Reguleerige roolisamba kalle ja teleskoopasend 


soovitud asendisse. 

5. Lülitage raadio sisse ja seadistage 

raadiojaamad (kuni 12 AM- ja 12 

FM-jaama). 

6. Keerake süüde asendisse LOCK ja 

eemaldage võti. 

7. Vajutage juhiuksel paiknevat nuppu 

S (SET). 

8. Viie sekundi pärast vajutage mälunuppu 

1 või 2. Kui soovite ka RKEsaatjaga 

mäluasendid taastada, tuleb 

järgmine samm sooritada viie sekundi 

jooksul. 

9. Vajutage RKE-saatjal nuppu LOCK. 

10. Sisestage süütevõti ja keerake süüde 

asendisse ON. 

11. Valige EVIC-süsteemis Remote Linked 

to Memory, seejärel sisestage Yes. 



(EVIC)/kliendi programmeeritavad 

funktsioonid”. 

12. Korrake ülaltoodud samme ka järgmise 

mäluasendi seadistamiseks või 

mäluga teise saatja linkimiseks. 

103

Asendimälu taastamine 

MÄRKUS. 

Asendimälu taastamiseks peab 

sõiduk olema parkasendis. Kui üritate 

asendimälu taastada muul juhul, 

kuvab EVIC-süsteem vastava teate. 

Juhi mälusätete taastamiseks vajutage 

juhiuksel mälunuppu 1 või 1. mäluasendiga 

seotud RKE-saatja avamisnuppu. 

Juhi mälusätete taastamiseks vajutage 

juhiuksel mälunuppu 2 või 2. mäluasendiga 

seotud RKE-saatja avamisnuppu. 

Taastamise saab tühistada suvalise 

mälunupu vajutamisega juhiuksel (S, 

1 või 2). Taastamise tühistamisel lõpetavad 

juhi iste, küljepeegel ja pedaalid 

liikumise. Enne järgmise taastamiskatse 

sooritamist peate vähemalt ühe sekundi 

ootama. 

Mäluga ühendatud RKE-saatja 

blokeerimine 

1. Keerake süüde asendisse LOCK ja 

eemaldage võti. 

2. Vajutage mälunuppu 1. 

Süsteem taastab 1. asendiga seotud 

mälusätted. Enne 3. sammuga jätkamist 

oodake, kuni süsteem on lõpetanud. 

3. Vajutage juhiuksel paiknevat nuppu 

S (SET). 

4. Viie sekundi jooksul vajutage mälunuppu 

1. 

5. Viie sekundi jooksul vajutage RKEsaatja 

nuppu UNLOCK. 

Teise emma-kumma mäluasendiga 

seotud RKE-saatja blokeerimiseks 

korrake samme 1 kuni 5. 

MÄRKUS. 

Kui need on programmeeritud, saab 

kõik mäluga lingitud RKE-saatjad 

hõlpsalt aktiveerida või blokeerida. 


lõigus "Sõiduki elektrooniline 

teabekeskus (EVIC)/kliendi programmeeritavad 


Hõlpsa sisenemise/väljumise 

iste 

See funktsioon liigutab juhi istet automaatselt, 

hõlbustades nii sõidukisse 

sisenemist või sealt väljumist. 

Kasutada saab kahte võimalikku sätet. 

• Istmepadi liigub ligikaudu 60 mm 

tahapoole, kui istme algasend on 

võtme süütelukust eemaldamisel 

tagumisest stoppasendist vähemalt 

68 mm eespool. Iste ligikaudu 60 mm 

ettepoole, kui võti asetatakse süütelukku 

ja keeratakse asendist LOCK 

välja. 

104

• Kui algasend on süütevõtme lukust 

eemaldamisel 23 kuni 68 mm tagumisest 

stoppasendist eespool, liigub 

iste asendisse, mis on 8 mm tagumisest 

stoppasendist eespool. Kui 

võti asetatakse süütelukku ja see 

keeratakse asendist LOCK asendisse 

ACC/ON, liigub iste mäluga 

määratud sõiduasendisse. 

Funktsioon blokeeritakse automaatselt, 

kui iste on juba tagumisele stoppasendile 

lähemal kui 23 mm. Selles asendis 

ei saa juht istme veel tahapoole liigutamisest 

enam tulu. 

Igal talletatud mälusättel on sellega 

seotud hõlpsa sisenemise/väljumise 

asend. 

MÄRKUS. 

Hõlpsa sisenemise/väljumise funktsioon 

pole sõiduki tehasest väljumisel 

aktiveeritud. Funktsioon 

aktiveeritakse (või hiljem blokeeritakse) 

EVIC-süsteemi programmeeritava 

funktsiooniga. Lisateavet 





KAPOTI AVAMINE JA 

SULGEMINE 

Kapoti avamiseks tuleb avada kaks riivi. 

1. Tõmmake armatuurlaua all juhiukse 

ees paiknevast hoovast. 

Kapoti avamine 

2. Sirutage käsi kapoti alla ja liigutage 

turvariiv kapoti avamiseks vasakule. 

Turvariivi asukoht 

ETTEVAATUST! 

Võimalike kahjude vältimiseks ärge 

lööge kapotti kinni. Mõlema riivi 

rakendumise tagamiseks suruge 

tugevalt kapoti keskosale. 

105

HOIATUS! 

Enne sõidukiga sõitma asumist veenduge, 

et kapott on kindlalt suletud. 

Kui kapott pole täielikult suletud, võib 

see sõidu ajal avaneda ja vaatevälja 

blokeerida. Nõude eiramise tagajärjeks 

võivad olla tõsised vigastused 

või isegi surm. 

TULED 

Esitulede lüliti 

Esitulede lüliti paikneb armatuurlaua 

vasakul küljel, rooliratta kõrval. Esitulede 

lülitiga juhitakse esitulesid, parktulesid, 

armatuurlaua tulesid, pagasiruumi 

tulesid ning udutulesid (kui 

kuuluvad varustusse). 

Esitulede lüliti 

Esitulede süütamiseks 

keerake lülitit päripäeva. 

Kui tulede lüliti on sisse lülitatud, 

süttivad ka parktuled, 

tagatuled, numbrilauatuli ja 

armatuurlauatuled. Esitulede 

väljalülitamiseks keerake lüliti tagasi 

asendisse O (väljas). 

MÄRKUS. 

• Sõiduk on varustatud plastikklaasidega 

esija udutuledega (kui 

kuuluvad varustusse); need 

laternad on kergemad ja tugevamad 

kui klaaslaternad. Plastik 

pole nii kriimustuskindel kui klaas, 

seetõttu tuleb kasutada erinevaid 

puhastustoiminguid. 

• Laternate kriimustamisvõimaluse 

minimeerimiseks vältige nende 

puhastamist kuiva lapiga. Mustuse 

eemaldamiseks peske kerge seebilahusega 

ja loputage. 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage esitulede puhastamiseks 

abrasiivseid puhastusvahendeid, 

lahusteid, terasvilla jne. 

Automaatsed esituled — 


See süsteem lülitab esituled automaatselt 

vastavalt välisele valgustasemele 

sisse või välja. Süsteemi aktiveerimiseks 

keerake esitulede lüliti asendisse 

A (AUTO). 

Kui süsteem on sisse lülitatud, on ka 

esitulede viivitusfunktsioon aktiivne. 

See tähendab, et esituled jäävad pärast 

süüte väljakeeramist kuni 90 sekundiks 

põlema. Automaatsete esitulede 

väljalülitamiseks keerake lüliti asendist 

AUTO välja. 

106

MÄRKUS. 

Enne esitulede automaatrežiimi lülitamist 

peate mootori käivitama. 

Klaasipuhastitega 

automaatselt süttivad esituled 

Kui sõiduk on varustatud automaatsete 

esituledega, on see varustatud ka selle 

kliendi poolt programmeeritava funktsiooniga. 

Kui esituled on automaatrežiimis 

ja mootor töötab, lülituvad need 

klaasipuhastite aktiveerimisel automaatselt 

sisse. Lisateavet leiate jaotise 


teabekeskus (EVIC)/kliendi 

programmeeritavad funktsioonid”. 

Kui sõiduk on varustatud “vihmaanduritega 

klaasipuhastisüsteemiga” ja see 

on aktiveeritud, lülituvad esituled automaatselt 

sisse, kui klaasipuhastid on 

ühe minuti jooksul läbinud viis tsüklit, ja 

lülituvad välja nelja minuti möödumisel 

pärast klaasipuhastite töö lõpetamist. 

Lisateavet leiate jaotise lõigust “Klaasipuhastid 

ja -pesurid”. 

MÄRKUS. 

Kui esituled süttivad päeva ajal, 

hämarduvad armatuurlaua tuled automaatselt 

madalamale ööaja valgustugevusele. 


lõigus “Tuled”. 

SmartBeam — kui kuulub 

varustusse 

SmartBeam-süsteem pakub öösel 

tugevamat valgustust, automatiseerides 

kaugtulesid tahavaatepeeglisse 

ehitatud digikaamera abil. Kaamera 

tuvastab sõiduki spetsiifilise valgustuse 

ja lülitab kaugtuled automaatselt lähituledele 

seniks, kuni lähenev sõiduk on 

vaateväljast välja jõudnud. 

MÄRKUS. 

Kui tuuleklaas või SmartBeampeegel 

välja vahetatakse, tuleb 

SmartBeam-peegel korraliku töö 

tagamiseks uuesti suunata. Võtke 


Aktiveerimine 

1. Aktiveerige automaatsed kaugtuled. 





2. Lülitage esitulede lüliti asendisse 

AUTO. 

3. Kaugtulede aktiveerimiseks lükake 

multifunktsionaalne hoob endast 

eemale (sõiduki esiotsa poole). 

MÄRKUS. 

Süsteem aktiveerub alles siis, kui liigute 

vähemalt kiirusega 20 mph (32 km/h). 

Desaktiveerimine 

1. Süsteemi käsitsi desaktiveerimiseks 

tõmmake multifunktsionaalset hooba 

enda poole (lähitulede asend). 

2. Süsteemi uuesti aktiveerimiseks 

lükake multifunktsionaalset hooba 

uuesti eemale. 

107

MÄRKUS. 

Katkised, porised või varjatud esituled 

ning vaateväljas oleva sõiduki tagatuled 

põhjustavad lähitulede pikemalt 

põlema jäämise. Lisaks takistavad 

süsteemi tööd mustus ja muud takistused 

esiklaasil või kaamera objektiivil. 

Päevatuled — kui kuuluvad 

varustusse 

Päevatuled (nõrga valgustugevusega) 

süttivad, kui mootor käivitada ja käiguhoob 

pole parkasendis. Tuled jäävad 

põlema seniks, kuni süüde keeratakse 

asendisse OFF või ACC või rakendate 

seisupiduri. Esitulede lülitit peab kasutama 

tavalise öise sõidu puhul. 

Päevatulede blokeerimine 

Päevatulede blokeerimiseks avage 

kapott ja leidke toite jaotuskeskus 

(PDC), mis paikneb mootoriruumi 

paremal küljel. 

PDC asukoht 

Avage PDC, milleks tõmmake lukustussakke 

väljapoole (üks kummalgi küljel) 

ja tõstke kate üles. 

Lukustussakk 

Eemaldage vasaku ja parema päevatule 

relee ning paigaldage PDC kate 

tagasi. 

Päevatulede relee 

Esitulede automaatne 

tasandamine — 

vaid HID esituled 

See funktsioon väldib vastutuleva liikluse 

valgusvihuga häirimist. Esitulede 

valgusvihu kõrgust reguleeritakse automaatselt 

vastavalt sõidukite vahele. 

108

Esitulede viivitus 

Väljumise abistamiseks on sõiduk 

varustatud esitulede viivitusfunktsiooniga, 

mis jätab esituled ligikaudu 90 

sekundiks põlema. Viivitusfunktsioon 

aktiveerub, kui süüde välja keerata ajal, 

mil esituled põlevad ja need seejärel 

lülitis välja lülitatakse. Esitulede viivitusfunktsiooni 

tühistamiseks süüdake tuled 

uuesti lülitist põlema ja kustutage veel 

kord või keerake süüde asendisse ON. 

EVIC-süsteemiga sõidukites on see 

aeg programmeeritav. Lisateavet leiate 


elektrooniline teabekeskus (EVIC)/kliendi 

programmeeritavad funktsioonid”. 

Parktuled ja armatuurlaua tuled 

Parktulede ja armatuurlaua 

tulede sisselülitamiseks 

keerake esitulede lülitit päripäeva. 

Parktulede väljalülitamiseks 

keerake lüliti tagasi asendisse O (väljas). 

Eesmised ja 

tagumised udutuled — 


Eesmisi ja tagumisi udutulesid võib 

kasutada viletsa nähtavuse korral (udu). 

Udutuled aktiveeruvad järgmises järjekorras. 

Vajutage esitulede lülitit üks kord ja 

süttivad eesmised udutuled. Vajutage 

lülitit teine kord ja süttivad tagumised 

udutuled (eesmised udutuled jäävad 

põlema). Vajutage lülitit kolmas kord 

ning tagumised udutuled kustuvad 

(eesmised udutuled jäävad põlema). 

Kui vajutate lülitit ka neljas kord, 

kustuvad ka eesmised udutuled. 

Eesmiste udutuledeta sõidukitel aktiveeruvad 

tagumised udutuled esimese 

vajutusega. 

Salongituled 

Teenindus- ja laetuled süttivad esiuste 

avamisel, kui regulaator (esitulede lülitist 

paremal) keeratakse täiesti ülemisse 

asendisse või, kui sõiduk on sellega 

varustatud, vajutate RKE-saatja nuppu 

UNLOCK. Kui uks on avatud ja salongituled 

põlevad ning keerate regulaatori 

täiesti alla, asendisse OFF, salongituled 

kustuvad. Seda tuntakse ka kui 

“peorežiim”, kuna võimaldab hoida uksi 

avatuna sõiduki akut tühjendamata. 

Udutulede kasutamine 

109

Armatuurlaua valgustuse heledust 

saab regulaatorit üles (heledamaks) 

või alla (tuhmimaks) keerates reguleerida. 

Kui esituled põlevad, saate muuta 

odomeetri, raadio ja laepaneeli heledusastet 

reguleerida, kui keerate juhtseadme 

kõige kaugemasse asendisse, 

kuni kuulete klõpsu. Seda funktsiooni 

tuntakse ka kui “paraadrežiim” ning see 

on kasulik, kui esitulede kasutamine 

päeva ajal on vajalik. 

Valgusregulaator 

Tulede meeldetuletus 

Kui esituled, parktuled või pagasiruumituled 

jäävad pärast süüte välja keeramist 

põlema, kostab juhiukse avamisel 

helisignaal. 

Akusäästja 

Sõiduki aku kasutusea kaitsemiseks 

jaotavad nii salongi- kui välistuled 

töökoormust. 

Kui süüde on välja lülitatud ning mõni 

uks jääb kümneks minutiks irvakile või 

laetuli on regulaatoriga kümneks minutiks 

põlema jäetud, lülituvad salongituled 

automaatselt välja. 

Kui esituled jäävad pärast süüte välja 

keeramist põlema, lülituvad need 

kaheksa minuti pärast automaatselt 

välja. Kui esituled on sisse lülitatud ja 

jäävad kaheksaks minutiks põlema siis, 

kui süüde on välja lülitatud, lülituvad 

välistuled automaatselt välja. 

MÄRKUS. 

Akusäästja režiim tühistatakse, kui 

süüde sisse lülitatakse. 

Eesmised kaardi-/lugemistuled 

Laepaneel on varustatud eesmiste 

kaardi-/lugemistuledega. 

Eesmised kaardi-/lugemistuled 

Iga tule saab paneeli emmalt-kummalt 

küljelt sisse lülitada. Need nupud on 

varustatud tagantvalgustusega öiseks 

kasutamiseks. Tulede väljalülitamiseks 

vajutage lülitit veel kord. Tuled süttivad 

ka siis, kui vajutate RKE-saatja nuppu 

UNLOCK. 

110

Eesmise kaardi-/lugemistule lülitid 

Ümbrusvalgus 

Laepaneel on varustatud ümbrusvalgustuse 

funktsiooniga. See valgusti 

heidab valgust põranda keskkonsoolile 

ning käigukastile. 

Ümbrusvalgus 

Multifunktsionaalne hoob 

Multifunktsionaalne hoob paikneb roolisamba 

vasakul küljel. 

Multifunktsionaalne hoob 

Suunatuled 

Suunatulede kasutamiseks liigutage 

multifunktsionaalset hooba üles või alla; 

armatuurlaual vilkuvad nooled tähistavad 

eesmiste ja tagumiste suunatulede 

tööd. 

MÄRKUS. 

Kui märgutuli jääb põlema või vilgub 

väga kiiresti, kontrollige, kas suunatule 

pirn on katkine. Kui märgutuli 

hoova liigutamisel ei sütti, on märgutule 

pirn katkine. 

Reavahetusabi 

Koputage hooba korraks üles või alla, 

kuid ärge liigutage seda lukustusasendisse, 

ja suunatuli (vasak või parem) 

vilgub kolm korda ja lülitub seejärel 

automaatselt välja. 

Möödasõiduks vilgutamine 

Multifunktsionaalset hooba rooliratta 

poole tõmmates saate teistele sõidukitele 

esituledega märku anda. Kaugtuled 

süttivad, kuni hoova vabastate. 

111

Kaug-/lähitulede lüliti 

Kaugtulede süütamiseks lükake multifunktsionaalset 

hooba armatuurlaua 

poole. Tõmmates multifunktsionaalse 

hoova tagasi rooliratta poole, süütate 

uuesti lähituled või lülitate kaugtuled 

välja. 

KLAASIPUHASTID JA -PESURID 

Klaasipuhastite/-pesurite juhthoob 

paikneb roolisamba vasakul küljel. 

Eesmiste klaasipuhastite aktiveerimiseks 

keerake hoova otsas paiknevat 

lülitit. Lisateavet tagumiste 

klaasipuhastite/-pesurite kohta leiate 

jaotise “Sõiduki funktsioonid” lõigus 

“Tagaklaasi funktsioonid”. 

Klaasipuhasti/-pesuri lüliti 

Klaasipuhasti kasutamine 

Keerake lüliti esimesse neljast intervalliasendist, 

viies asend on mõeldud 

klaasipuhastite aeglaseks töötamiseks, 

kuues asend kiireks töötamiseks. 

Klaasipuhasti töö 

ETTEVAATUST! 

Eemaldage alati kogunenud lumi, 

mis takistab klaasipuhasti labadel 

puhkeasendisse naasmast. Kui klaasipuhastid 

välja lülitatakse ning labad 

ei saa puhkeasendisse naasta, võite 

kahjustada puhastite mootorit. 

112

Reguleeritava intervalliga 

klaasipuhastisüsteem 

Kui ilmastikutingimused soosivad klaasipuhasti 

intervalliga kasutamist, kasutage 

ühte neljast intervalliasendist. 

Liikumiskiirustel üle 10 mph (16 km/h) 

saab tsüklitevahelise viivituse määrata 

kuni 18 sekundi (esimene asend) või 

ühe sekundi pikkuseks (neljas asend). 

MÄRKUS. 

Kui liigute aeglasemalt kui 10 mph 

(16 km/h), on viivitusajad kaks korda 

pikemad. 

Klaasipesuri kasutamine 

Pesuri kasutamiseks lükake vajutage 

hoova otsa (rooliratta poole) ja hoidke 

all. Kui vajutate hooba intervallasendis, 

lülituvad klaasipuhastid tööle 

ja töötavad pärast hoova vabastamist 

mitu tsüklit, seejärel taastatakse eelnevalt 

valitud intervalltöö. 

Kui vajutate hooba siis, kui klaasipuhastid 

ei tööta, lülituvad need mitmeks 

tsükliks sisse ja seejärel uuesti välja. 

HOIATUS! 

Nähtavuse äkiline kadumine võib 

põhjustada avarii. Te ei pruugi näha 

teisi sõidukeid või muid takistusi. Külma 

ilmaga tuuleklaasi jäätumise vältimiseks 

lülitage klaasisoojendi sisse enne 

ja pärast pesuri kasutamist. 

Klaasipuhasti intervalltöö 

Klaasipesuri kasutamine 

113

Udu 

Kasutage seda funktsiooni, kui ilmastikutingimused 

nõuavad klaasipuhastite 

aeg-ajalt kasutamist. Keerake hoova 

ots alla udu asendisse ja vabastage 

ühe tsükli läbiviimiseks. 

Udufunktsiooni asend 

Vihmaanduriga klaasipuhastid — 


See funktsioon tunnetab tuuleklaasi 

niiskust ning lülitab klaasipuhastid automaatselt 

sisse. Funktsioon on äärmiselt 

kasulik ees sõitva sõiduki rataste alt 

või pesurist tulevate pritsmete kõrvaldamiseks. 

Funktsiooni aktiveerimiseks 

keerake multifunktsionaalse hoova lüliti 

ühte neljast asendist. 

Süsteemi tundlikkust saab multifunktsionaalse 

hoovaga reguleerida. Esimene 

asend on kõige vähem tundlik, neljas 

asend kõige tundlikum. Tavalise vihmasaju 

korral soovitame kasutada asendit 

3. Kasutage asendeid 1 ja 2, kui te ei 

soovi väga tundlikke klaasipuhasteid. 

Kui soovite suuremat tundlikkust, kasutage 

asendit 4. Kui te ei soovi süsteemi 

kasutada, lülitage lüliti asendisse OFF. 

MÄRKUS. 

• Vihmaandurisüsteem ei tööta, kui 

klaasipuhastid on seatud tööle 

aeglases või kiires töörütmis. 

• Vihmaandurisüsteem ei pruugi 

korralikult töötada, kui tuuleklaasil 

on jääd või kuivanud soolvett. 

• Vaha või silikooni sisaldavad 

Rain-X tooted võivad vihmaanduri 

sooritusvõimet vähendada. 

• EVIC-süsteemi kliendi programmeeritav 

funktsioon võimaldab 

vihmaandurisüsteemi välja lülitada. 




sätted (kliendi programmeeritavad 


Vihmaandurisüsteem on varustatud 

klaasipuhasti labade ja lülide kaitsefunktsiooniga 

ja süsteem ei tööta järgmistes 

olukordades. 

• Madal temperatuur — Kui süüde 

sisse lülitada, ei tööta vihmaandurisüsteem 

enne klaasipuhastite kasutamist, 

kui sõiduk seisab paigal või 

välistemperatuur on alla 0 °C. 

• Käigukang neutraalasendis — Kui 

süüde on sees ning käigukang neutraalasendis, 

ei tööta vihmaandurisüsteem 

enne klaasipuhastite kasutamist, 

kuni liigute kiiremini kui 5 mph 

(8 km/h) või kui liigutate käigukangi 

neutraalasendist välja. 

114

KALLUTATAV/TELESKOOP 

ROOLISAMMAS 

Funktsioon võimaldab roolisammast 

üles- või allapoole kallutada. Lisaks 

võimaldab see roolisammast pikendada 

või lühendada. Roolisamba kallutamise, 

pikendamise ja lühendamise hoob 

paikneb rooliratta all, roolisamba otsas. 

Kallutamise, pikendamise ja 

lühendamise hoob 

Roolisamba avamiseks lükake hooba 

allapoole (põranda suunas). Roolisamba 

kallutamiseks liigutage rooliratast 

vastavalt soovile üles- või allapoole. 

Roolisamba pikendamiseks või 

lühendamiseks tõmmake rooliratast 

väljapoole või lükake seda sissepoole. 

Roolisamba asendisse lukustamiseks 

lükake hooba üles, kuni see rakendub. 

HOIATUS! 

Ärge reguleerige roolisammast sõidu 

ajal. Sõidu ajal roolisamba reguleerimine 

või avatud roolisambaga sõitmisel 

võite kaotada kontrolli sõiduki 

üle. Enne sõidukiga sõitma asumist 

veenduge, et roolisammas on kindlalt 

lukustatud. Nõude eiramise tagajärjeks 



ELEKTRILISELT KALLUTATAV/ 

TELESKOOP ROOLISAMMAS — 


Funktsioon võimaldab roolisammast 

üles- või allapoole kallutada. Lisaks 

võimaldab see roolisammast pikendada 

või lühendada. Roolisamba elektrooniline 

kallutamise, pikendamise ja 

lühendamise hoob paikneb roolisamba 

multifunktsionaalse hoova all. 

Elektriline kallutamine, pikendamine ja 

lühendamine 

Roolisamba kallutamiseks liigutage 

hooba vastavalt soovile üles- või allapoole. 

Roolisamba pikendamiseks või 

lühendamiseks tõmmake hoob endapoole 

või lükake seda eemale. 

MÄRKUS. 

Juhiistme mäluga varustatud sõidukitel 

saate roolisamba eelmääratud 

asendi taastamiseks kasutada ka 

RKE-saatjat või juhiukse paneelil 

paiknevat mälulülitit. Lisateavet leiate 

jaotise lõigus “Juhiistme mälu”. 

115

HOIATUS! 

Ärge reguleerige roolisammast sõidu 

ajal. Sõidu ajal roolisamba reguleerimine 

või avatud roolisambaga sõitmisel 

võite kaotada kontrolli sõiduki 

üle. Enne sõidukiga sõitma asumist 

veenduge, et roolisammas on kindlalt 

lukustatud. Nõude eiramise tagajärjeks 



SOOJENDUSEGA 

ROOLIRATAS — 


Rooliratas sisaldab kütteelementi, mis 

aitab käsi külma ilma korral soojana 

hoida. Rooliratta soojendusel on vaid 

üks temperatuurisäte. Kui rooliratta 

soojendus on sisse lülitatud, töötab see 

ligikaudu 58 kuni 70 minutit enne, kui 

see automaatselt välja lülitub. Rooliratta 

soojenduse saab ka varem välja lülitada, 

kui rooliratas on juba soe, ei lülitu 

funktsioon sisse. Rooliratta soojenduse 

lüliti paikneb kliimaseadme juhtseadmete 

alla lülitirühmas. 

Soojenduse sisselülitamiseks 

vajutage lülitit. 

Lüliti tuli süttib ja annab 

märku soojenduse 

sisselülitamisest. Kui 

vajutate lülitit teist korda, 

lülitub soojendus välja 

ja märgutuli kustub. 

MÄRKUS. 

Rooliratta soojenduse töötamiseks 

peab mootor töötama. 


Kaugkäivitustega mudelite juhi rooliratta 

soojenduse saab programmeerida 

kaugkäivitamisel sisse lülituma. Lisateavet 


sõiduki käivitamist” lõigus “Kaugkäivitussüsteem 


HOIATUS! 

• Isikud, kes ei tunne east, kroonilisest 

haigusest, suhkrutõvest, selgroovigastusest, 

ravimitest, alkoholist, 

väsimusest või muust füüsilise 

olukorrast tingitult nahavalusid, 

peaksid rooliratta soojenduse 

kasutamisel ettevaatlikult käituma. 

See võib põhjustada põletushaavasid 

ka madalatel temperatuuridel, 

eriti pika aja vältel kasutamisel. 

• Ärge asetage roolirattale soojust 

isoleerivaid esemeid, nagu tekke 

või patju. Vastasel juhul võib rooliratta 

soojendi üle kuumeneda. 

ELEKTROONILINE 

KIIRUSEHOIDJA 

Rakendatuna võtab elektrooniline kiirusehoidja 

gaasipedaali töö üle suurematel 

liikumiskiirustel kui 25 mph (40 km/h). 

Elektroonilise kiirusehoidja juhtnupud 

paiknevad rooliratta paremal küljel. 

116

1 — SEES/VÄLJAS 

2 — RES + 

3 — SET - 

4 — TÜHISTA 

MÄRKUS. 

Korraliku töö tagamiseks on elektrooniline 

kiirusehoidja projekteeritud 

välja lülituma, kui korraga kasutatakse 

mitut kiirusehoidja funktsiooni. 

Sellisel juhul saab elektroonilise 

kiirusehoidja uuesti aktiveerida, kui 

vajutate elektroonilise kiirusehoidja 

sisse-/väljalülitusnuppu ja määrata 

soovitud liikumiskiiruse uuesti. 

Aktiveerimine 

Vajutage sisse-/väljalülitusnuppu. Armatuurlaual 

süttib kiirusehoidja märgutuli. 

Süsteemi väljalülitamiseks vajutage 

nuppu uuesti. Kiirusehoidja märgutuli 

kustub. Kui te süsteemi ei kasuta, lülitage 

see välja. 

HOIATUS! 

Elektroonilise kiirusehoidja süsteemi 

töölejätmine on ohtlik. Võite süsteemi 

tahtmatult käivitada või põhjustada 

soovitust suurema kiiruse määramise. 

Võite kaotada sõiduki üle kontrolli 

ja põhjustada avarii. Kui te seda 

ei kasuta, lülitage süsteem alati välja. 

Soovitud kiiruse määramine 

Lülitage elektrooniline kiirusehoidja sisse. 

Kui sõiduk on saavutanud soovitud 

kiiruse, vajutage nuppu SET (-) ja vabastage 

see. Vabastage gaasipedaal ja 

sõiduk hoiab kiirust. 

MÄRKUS. 

Enne nupu SET vajutamist peab 

sõiduk liikuma ühtlasel kiirusel ja 

tasasel pinnasel. 

Desaktiveerimine 

Kerge piduripedaali puudutus, nupu 

CANCEL vajutamine või pidurite 

normaalne kasutamine liikumiskiiruse 

vähendamiseks desaktiveerivad elektroonilise 

kiirusehoidja määratud kiirusmälu 

kustutamata. Kui vajutate sisse-/ 

väljalülitusnuppu või keerate süüte 

välja, kiirusemälu kustutatakse. 

Kiiruse taastamine 

Eelnevalt määratud kiiruse taastamiseks 

vajutage nuppu RES (+) ja vabastage 

see. Taastamisfunktsiooni saab 

kasutada suuremal kiirusel kui 20 mph 

(32 km/h). 

Kiirussätte muutmine 

Kui elektrooniline kiirusehoidja on 

rakendatud, saate kiirust suurendada 

nupu RES (+) vajutamisega. Kui hoiate 

nuppu all, kiirus kasvab, kuni nupu 

vabastate. 

117

Kui vajutate nuppu RES (+) ühe korra, 

suureneb kiirus 1 mph (2 km/h) võrra. 

Iga järgmine nupuvajutus suurendab 

kiirust 1 mph (2 km/h) võrra. 

Elektroonilise kiirusehoidjaga kiiruse 

vähendamiseks vajutage nuppu SET 

(-). Kui hoiate nuppu SET (-) alla, vähendatakse 

kiirust seni, kuni nuppu vabastate. 

Vabastage nupp, kui olete saavutanud 

soovitud kiiruse. 

Kui vajutate nuppu SET (-) ühe korra, 

väheneb kiirus 1 mph (2 km/h) võrra. 

Iga järgmine nupuvajutus vähendab 


Möödumiseks kiirendamine 

Vajutage gaasipedaali nagu tavaliselt. 

Kui pedaali vabastate, taastatakse 

kiirusehoidjaga määratud kiirus. 

Elektroonilise kiirusehoidja künklikult 

maastikul kasutamine 

Sõiduki kiiruse hoidimiseks võidakse künklikul 

maastikul käike allapoole vahetada. 

MÄRKUS. 

Elektrooniline kiirusehoidja säilitab 

kiirust nii mäkke sõites kui sealt 

laskudes. Keskmise kõrgusega 

mägede korral on väike muutus liikumiskiiruses 

normaalne. 

Järsematel mägedel võib kiirust rohkem 

väheneda, seetõttu soovitame sellistel 

puhkudel sõita elektroonilise kiirusehoidjata. 

HOIATUS! 

Olukordades, kus elektrooniline kiirusehoidja 

ei saa püsikiirust hoida, võib 

selle kasutamine ohtlik olla. Sõiduk 

võib tingimuse jaoks liiga kiiresti 

liikuda ning võite sõiduki üle kontrolli 

kaotada ja avarii põhjustada. Ärge 

kasutage elektroonilist kiirusehoidjat 

tiheda liikluse korral või tuulistel, 

jäistel, lumistel ja libedatel teedel. 

DÜNAAMILINE 

KIIRUSEHOIDJA (ACC) — 


Dünaamiline kiirusehoidja (ACC) 

suurendab sõidumugavust kiir- ja 

maanteedel sõites. Siiski pole see 

ohutussüsteem ja pole projekteeritud 

avariisid vältima. 

ACC võimaldab hoida püsikiirust 

kerge või keskmise liiklustihedusega 

olukordades vajaduseta kiirusehoidjad 

lähtestada. ACC kasutab ees olevate 

sõidukite tuvastamiseks radarandurit 

MÄRKUS. 

• Kui andur ei tuvasta teie ees liikuvat 

sõidukit, hoiab ACC püsikiirust. 

• Kui andur tuvastab teie ees sõiduki, 

pidurdab või kiirendab ACC-süsteem 

(ületamata algset kiirussätet) automaatselt, 

et säilitada eelmääratud 

vahemaad ja hoida kiirust ees sõitva 

sõidukiga ühtlasena. 

118

HOIATUS! 

• Dünaamiline kiirusehoidja on 

mugavussüsteem. See ei asenda 

aktiivset sõitmist. Juht peab alati 

hoidma tähelepanu teel, liiklusel 

ja ilmastikutingimustel, liikumiskiirusel, 

vahemaal ees sõitva sõidukiga 

ja, mis kõige tähtsam, pidurite 

toimimisel, et tagada sõiduki turvaline 

kasutamine igas olukorras. 

Suunake kogu oma tähelepanu 

sõiduki ohutule juhtimisele. Hoiatuste 

eiramise tagajärjeks võivad 

olla avarii ja tõsised vigastused. 

• ACC-süsteem: 

− ei reageeri jalakäijatele, vastu 

sõitvatele sõidukitele ja liikumatutele 

objektidele (st seisatud 

sõidukitele liiklusummikus jne); 

− ei arvesta tänavate, liikluse ega 

ilmastikutingimustega ja võib 

olla piiratud vaateväljaga; 

− ei ennusta kurve ega juhtide liikluskäitumist 

ning ei kompenseeri 

selliste muutuste korral; 

(Jätkub) 


− ei tuvasta alati keerukaid sõitmistingimusi, 

mille tulemusel võib 

esitada vale või olematu vahemaahoiatuse; 

− saab rakendada maksimaalselt 

25% sõiduki pidurdusvõimest 

ning ei peata sõidukit täielikult. 

HOIATUS! 

Järgmistes olukordades peaksite 

ACC-süsteemi välja lülitama. 

• Udus, tihedas vihma- või lumesajus, 

lörtsi, tihedas liikluses või 

keerukates sõitmisolukordades (st 

teede-ehitustsoonides). 

• Kui sisenete ära pööravale reale 

või mahasõidule, kui sõidate kurvilistel, 

jäistel, lumistel, libedatel 

teedel või järskudel kallakutel ning 

haagist vedades. 

• Kui olukorrad ei võimalda ohutut 

püsikiirusel sõitmist. 

Hoiatuste eiramise tagajärjeks võivad 

olla avarii ja tõsised vigastused. 

Kiirusehoidjasüsteemil on kaks kasutusrežiimi. 

• Dünaamiline kiirusehoidjarežiim sobiliku 

vahemaa hoidmiseks sõidukite 

vahel. 

• Tavaline kiirusehoidja režiim (fikseeritud 

kiirus) püsikiirusel sõitmiseks. 

Täiendavat teavet leiate jaotise lõigus 

“Tavaline kiirusehoidja režiim (fikseeritud 

kiirus)”. Märkus. Süsteem ei 

reageeri järgnevatele sõidukitele. 

Olge teadlik valitud režiimist. 

Režiimi saate vahetada kiirusehoidja 

nuppudega. Kaks juhtrežiimi toimivad 

erinevalt. Veenduge alati kasutatavas 

režiimis. 

119

Dünaamilise kiirusehoidja 

(ACC) kasutamine 

Kiiruse juhtnupud (paiknevad rooliratta 

paremal küljel) on mõeldud ACCsüsteemi 

kasutamiseks. 

1 — VAHEMAA SEADMINE 

2 — RES + 

3 — SET - 

4 — TÜHISTA 

5 — SEES/VÄLJAS 

6 — REŽIIM 

MÄRKUS. 

Igasugused muudatused šassiil ja 

vedrustusel mõjutavad dünaamilise 

kiirusehoidja tööd. 


(ACC) aktiveerimine 

ACC saab aktiveerida alles siis, kui liikumiskiirus 

on suurem kui 25 mph (40 km/h). 

Kui süsteem on sisse lülitatud ja valmis, 

kuvab EVIC teate “Adaptive Cruise 

Ready.” 

Kui süsteem on välja lülitatud, kuvab 

EVIC teate “Adaptive Cruise Control Off.” 

MÄRKUS. 

ACC-süsteemi ei saa aktiveerida järgmistes 

olukordades. 

• Kui aktiveeritud on aeglane nelivedu. 

• Pidurite kasutamisel. 

• Kui seisupidur on rakendatud. 

• Kui automaatkäigukast on asendis 

PARK, REVERSE või NEUTRAL. 

• Kui vajutate nuppu RES + siis, kui 

mälus pole eelnevalt seadistatud 

kiirust. 

Aktiveerimine 

Vajutage sisse-/väljalülitusnuppu. EVIC 

kuvab ACC menüüs teate “Adaptive 

Cruise Ready.” 

Dünaamiline kiirusehoidja valmisolekus 

Süsteemi väljalülitamiseks vajutage 

sisse-/väljalülitusnuppu veel kord. Nüüd 

lülitub süsteem välja ja EVIC kuvab 

teate “Adaptive Cruise Control Off.” 

120

HOIATUS! 

Dünaamilise kiirusehoidja süsteemi 

töölejätmine on ohtlik. Võite süsteemi 

tahtmatult käivitada või põhjustada 

soovitust suurema kiiruse määramise. 

Võite kaotada sõiduki üle kontrolli 

ja põhjustada avarii. Kui te seda 

ei kasuta, lülitage süsteem alati välja. 

Soovitud ACC-kiiruse 

määramine 

Kui olete saavutanud soovitud kiiruse, 

vajutage nuppu SET -. EVIC kuvab 

määratud kiiruse. 

Tõstke jalg gaasipedaalilt. Kui te seda 

ei tee, kiirendab sõiduk edasi. Sellisel 

juhul: 

• kuvab EVIC teate “DRIVER OVER- 

RIDE”; 

• süsteem ei kontrolli teie ja ees sõitva 

sõiduki vahelist vahemaad; liikumiskiiruse 

määrab gaasipedaali asend. 

Tühistamine 

Süsteem blokeerib ACC kasutamise 

mälu tühjendamata, kui: 

• vajutate kergelt piduripedaali; 

• vajutate piduripedaali; 

• vajutate tühistamislülitit; 

• ABS-pidurid rakenduvad; 

• rakendub haagise stabilisaator; 

• käigukang lükatakse neutraalasendisse; 

• aktiveeritakse elektrooniline stabilisaator/ 

veojõu kontrollsüsteem (ESC/TCS). 

Juhipoolne alistamine 

ACC on määratud 

121

MÄRKUS. 

Kui ACC kasutamine taastatakse 

või lülitatakse ESC-/TCS-ga välja, 

rakendub ESC automaatselt uuesti. 

Dünaamiline kiirusehoidja tühistatud 

olekus 

Väljalülitamine 

Süsteem lülitub välja ja kustutab määratud 

kiiruse mälust, kui: 

• vajutate sisse-/väljalülitusnuppu; 

• lülitate süüte välja; 

• lülitate ESC välja; 

• rakendate aeglase neliveo. 

Kiiruse taastamine 

Vajutage nuppu RES +. Seejärel tõstke 

jalg gaasipedaalilt. EVIC kuvab viimati 


MÄRKUS. 

ACC töö saab taastada minimaalse 

kiiruse 20 mph (32 km/h) juures. 

HOIATUS! 

Taastamisfunktsiooni tohib kasutada 

vaid siis, kui liiklus- ja teeolud seda 

võimaldavad. Liiklus- või teeoludele 

liige suure või liiga madala kiiruse 

taastamine võib põhjustada sõiduki 

liiga kiire kiirendamise või pidurdamise. 

Sellest tingitult võite põhjustada 

avarii ja/või saada tõsiselt viga. 


Kui ACC on seadistatud, saate määratud 

kiirust suurendada, kui vajutate nuppu 

RES +. Kui hoiate nuppu alla, suureneb 

kiirus 5 mph (10 km/h) suuruste sammudena 

seni, kuni nupu vabastate. 

Määratud kiiruse kasvamist peegeldatakse 

ka EVIC-ekraanil. 

Kui vajutate nuppu RES + ühe korra, 

suureneb kiirus 1 mph (2 km/h) võrra. 

Iga järgmine nupuvajutus suurendab 


Kui ACC on seadistatud, saate 

määratud kiirust vähendada, kui vajutate 

nuppu SET -. Kui hoiate nuppu 

all, kahaneb kiirus 5 mph (10 km/h) 

suuruste sammudena seni, kuni nupu 

vabastate. Määratud kiiruse kahanemist 

peegeldatakse ka EVIC-ekraanil. 

Kui vajutate nuppu SET - ühe korra, 

väheneb kiirus 1 mph (2 km/h) võrra. 

Iga järgmine nupuvajutus vähendab 


MÄRKUS. 

• Kui kasutate aeglustamiseks nuppu 

SET – ja mootori pidurdusvõime ei 

aeglusta sõidukit määratud kiiruse 

saavutamiseks piisavalt, aeglustatakse 

sõidukit automaatselt pidurisüsteemiga. 

• ACC-süsteem saab rakendada 

maksimaalselt 25% sõiduki pidurdusvõimest 

ning ei peata sõidukit 

täielikult. 

122

• ACC-süsteem hoiab määratud kiirust 

ka mäkke sõites või sealt laskudes. 

Keskmise kõrgusega mägede 

korral on väike muutus liikumiskiiruses 

normaalne. Mäkke ronides 

või sealt laskudes võib süsteem 

vahetada madalamale käigule. See 

on normaalne ja kiiruse hoidmiseks 

vajalik. 

Järgimisvahemaa seadmine 

ACC-s 

ACC järgimisvahemaa saab seadistada 

järgmistes vahemikes: 3 (pikk), 

2 (keskmine) ja 1 (lühike). Kasutades 

vahemaa sätet ning sõiduki liikumiskiirust, 

arvutab ACC vahemaa ees sõitva 

sõidukiga ning määrab selle. Vahemaa 

säte kuvatakse ka EVIC-ekraanil. 

Vahemaa on määratud 

Vahemaasätte muutmiseks vajutage 

nuppu Distance. Iga kord, kui nuppu 

vajutate, reguleeritakse sätet pika, keskmise 

ja lühikese vahemaa valiku vahel. 

Kui ees ei liigu ühtki sõidukit, hoitakse 

määratud kiirust. Kui samal real tuvastatakse 

aeglasemalt liikuv sõiduk, kuvab 

EVIC ikooni “Sensed Vehicle Indicator” 

ja süsteem reguleerib sõiduki kiirust 

automaatselt, et säilitada vahemaa 

määratud liikumiskiirusest hoolimata. 

Seejärel säilitatakse määratud vahemaad, 

kuni: 

• ees liikuv sõiduk kiirendab suuremale 

kiirusele, kui kiirusehoidjaga 

määratud; 

• ees liikuv sõiduk väljub teie sõidureast 

või anduri vaateväljast; 

• ees liikuv sõiduk kahandab kiirust 

allapoole 15 mph (24 km/h), mille järel 

süsteem automaatselt välja lülitub; 

• vahemaa sätet muudetakse; 

• süsteem lülitub välja. (Vt teavet ACC 

aktiveerimise kohta). 

ACC-süsteemi rakendatav maksimaalne 

pidurdusjõud on piiratud, juht võib vajadusel 

ise piduripedaali vajutada. 

MÄRKUS. 

Kui ACC-süsteem pidurdab, pidurituled 

süttivad. 

123

Kui ACC ennustab, et süsteemi maksimaalne 

pidurdusvõime ei suuda tagada 

määratud vahemaa hoidmist, hoiatatakse 

juhti. Sellisel juhul hakkab EVICekraanil 

vilkuma hoiatus “BRAKE” ning 

kostab helisignaal, ACC jätkab samal 

ajal pidurdamist. Sellises olukorras 

vajutage viivitamatult piduripedaali, 

et säilitada ohutu vahemaa ees liikuva 

sõidukiga. 

Pidurdamise hoiatus 


(ACC) menüü 

EVIC kuvab kehtivad ACC sätted. 

EVIC paikneb armatuurlaua ülemisel 

osal spidomeetri ja tahhomeetri vahel. 

Kuvatav teave sõltub ACC-süsteemi 

olekust. 

Menüünupp 

Vajutage korduvalt menüünuppu 

(paikneb roolirattal), 

kuni EVIC kuvab ühe järgmistest 

teadetest. 

Dünaamiline kiirusehoidja välja 

lülitatud 

− Kui ACC on desaktiveeritud, kuvatakse 

ekraanil teade “Adaptive 

Cruise Control Off.” 

Dünaamiline kiirusehoidja valmisolekus 

− Kui ACC on aktiveeritud, kui sõiduki 

kiirussätet pole valitud, kuvatakse 

teade “Adaptive Cruise Control 

Ready.” 

ACC on määratud 

− Kui ACC on seadistatud, kuvatakse 

määratud kiirus. 

Määratud kiirust kuvatakse 

odomeetri lugemi asemel ka EVICekraani 

vahetamisel seni, kuni ACC 

on seadistatud. 

Näide 

ACC toimingu korral kuvatakse ekraan 

uuesti ja seal võidakse kuvada järgmist 

teavet. 

• Määratud kiiruse muutmine 

• Määratud vahemaa muutmine 

• Süsteemi tühistamine 

• Sihtmärgi hankimine/kaotamine 

• Juhipoolne alistamine 

• Süsteemi väljalülitamine 

• ACC lähedushoiatus 

• ACC kasutamatuse hoiatus 

Kui ACC-ekraanil ei toimu viie sekundi 

jooksul midagi, naaseb EVIC viimati 

valitud kuvale. 

124

Hoiatused ja hooldus 

Hoiatus “Clean Radar Sensor In 

Front Of Vehicle” 

Hoiatus “Clean Radar Sensor In Front 

Of Vehicle” kuvatakse juhul, kui tingimused 

piiravad ajutiselt süsteemi 

tööd. Kõige enam juhtub see kehva 

nähtavuse korral, nagu tiheda lumevõi 

vihmasaju korral. ACC-süsteem 

võib takistuste, nagu muda, mustus 

või jää tõttu ajutiselt pimedaks jääda. 

Sellisel juhul kuvatakse EVIC-ekraanil 

teade “Clean Radar Sensor In Front Of 

Vehicle” ja süsteem lülitub välja. 

Radaranduri puhastamise hoiatus 

MÄRKUS. 

Kui ACC hoiatus “Clean Radar Sensor 

In Front Of Vehicle” on aktiivne, saate 

siiski tavalist kiirusehoidjat (fikseeritud 

kiirus) kasutada. Täiendavat teavet 

leiate jaotise lõigus “Tavaline kiirusehoidja 

režiim (fikseeritud kiirus)”. 

Kui teguriks pole ilmastikutingimused, 

peate andurit kontrollima. See võib 

vajada puhastamist. Andur paikneb 

sõiduki ees ja keskel, alumise iluvõre 

taga. 

ACC töövõime tagamiseks pidage 

meeles hooldada järgmiseid üksuseid. 

• Hoidke andur alati puhtana. Puhastage 

andurit pehme lapiga. Ärge 

kahjustage andurit. 

• Ärge eemaldage anduri kruvisid. 

Vastasel juhul võite põhjustada ACCsüsteemis 

tõrke ning peate anduri 

uuesti joondama. 

• Kui andur saab avariis kahjustada, 

võtke ühendust volitatud edasimüüjaga. 

• Ärge paigaldage andurile ega selle 

lähedusse tarvikuid, sh läbipaistvaid 

võresid. Vastasel juhul võite põhjustada 

ACCs-süsteemis tõrke. 

Kui süsteemi välja lülitanud olukord on 

kõrvaldatud, jääb süsteem ikka väljalülitatuks, 

kuni selle uuesti aktiveerite. 

MÄRKUS. 

Eesmise kaitseraua või uue iluvõre 

paigaldamine ega iluvõre modifitseerimine 

pole soovitatav. Vastasel juhul 

võite anduri blokeerida ning takistada 

ACC-süsteemi tööd. 

125

ACC-anduri eemaldamine maastikul 

sõitmiseks 

MÄRKUS. 

Maastikul sõitmiseks soovitame ACCanduri 

eemaldada. Andur paikneb 

sõiduki ees ja keskel, alumise iluvõre 

taga. Pärast alumise iluvõre eemaldamist 

saate eemaldada alumise anduri 

ja kronsteini. 

Anduri eemaldamiseks toimige järgmiselt. 

1. Eraldage pistik, milleks vajutage sakid 

kokku ja tõmmake pistik välja. Ärge 

tõmmake juhtmestikust, samuti ärge 

kasutage pistiku eemaldamiseks tööriistasid. 

2. Eraldage pistikukomplekt kronsteini 

küljest. 

3. Eemaldage kronsteini põrkraua külge 

kinnitavad kaks M6 kinnitit. 

MÄRKUS. 

Ärge muutke kinnitite seadistust ega 

eraldage andurit kronsteini küljest. 

Vastasel juhul võite anduri valesti 

joondada. 

126 

Hoiundage anduri ja kronsteini komplekti 

ohutus kohas. Juhtmestik ja pistik 

tuleb pärast anduri ja kronsteini eemaldamist 

korralikult hoiundada. 

Pistmiku saab hoiundada põrkraua talal. 

Sisestage juhtmestiku pistik pistikupessa. 

MÄRKUS. 

Kui andur on eemaldatud, ei saa dünaamilist 

ja tavalist kiirusehoidjat ning 

tagant otsasõidu hoiatust kasutada. 

Armatuurlaual kuvatakse hoiatus “ACC/ 

FCW Unavailable - Service Radar Sensor”. 

Anduri ja kronsteini tagasi paigaldamiseks 

järgige ülalpool toodud juhiseid 

vastupidises järjekorras. Kronsteini kinnitustugevus 

on 9 Nm. 

ACC kasutamatuse hoiatus 

Kui süsteem lülitub välja ja EVIC kuvab 

teate “ACC/FCW Unavailable, Vehicle 

System Error”, võib olla aset leidnud 

ajutine tõrge, mis piirab ACC töövõimet. 

Kuigi sõidukiga saab siiski sõita, ei 

saa ACC-süsteemi ajutiselt kasutada. 

Sellisel juhul proovige ACC-süsteemi 

pärast mootori välja- ja sisselülitamist 

uuesti aktiveerida. Probleemi püsimisel 


ACC hooldushoiatus 


teate “ACC/FCW Unavailable Service 

Radar Sensor”, on leidnud aset süsteemisisene 

tõrge. Kuigi sõidukiga saab 

ikka sõita, laske süsteemi volitatud 

edasimüüjal kontrollida. 

ACC/FCW kasutamatuse hoiatus

Ettevaatusabinõud ACC 

kasutamisel 

Teatud sõidutingimustes võib ACCsüsteemil 

olla tuvastusraskusi. Sellistel 

puhkudel võib ACC ootamatult pidurdada. 

Juht peab tähelepanelik olema ja 

vajadusel sekkuma. 

Haagise lisamine 

Haakeseadme raskus võib mõjutada 

ACC tööd. Kui märkate ACC töövõimes 

pärast haakeseadme paigaldamist 

muutusi, nt on tuvastusvahemaa väiksem, 

võtke ühendust edasimüüjaga. 

Nihkes sõitmine 

ACC ei pruugi tuvastada sõidukit samas 

sõidureas, kui see liigub teie sõidujoonega 

nihkes. Vahemaa ees sõitva sõidukiga 

pole piisav. Nihkes olev sõiduk võib 

teie sõidujoonest sisse ja välja liikuda, 

mis võib omakorda põhjustada ootamatut 

pidurdamist või kiirendamist. 

Kurvid ja käänakud 

Kurvides ja käänakutes võib ACCsüsteem 

ees sõitva sõiduki tuvastada 

liiga hilja või liiga vara. See võib 

põhjustada ootamatut pidurdamist. 

Olge kurvides eriti tähelepanelik ja olge 

valmis vajadusel pidurdama. Valige 

kurvi minemiseks sobiv sõidukiirus. 

ACC võib vahel pidurdada ja/või anda 

hoiatusi, mida teie võite pidada ebavajalikuks. 

See võib olla süsteemi vastus 

liiklusmärkidele, piirete ja muudele 

takistustele kurvides. Selline olukord 

võib leida aset ka järskude mäkketõusude 

jalamil. See on normaalne ning ei 

tähenda, et sõiduk vajab hooldamist. 

127

ACC kasutamine küngastel 

Künklikul maastikul sõites ei pruugi 

ACC teie sõidureas liikuvat sõidukit 

tuvastada. Sõltuvalt liikumiskiirusest, 

koormusest, liiklusoludest ja künka järskusest 

võib ACC töövõime olla piiratud 

Reavahetus 

ACC ei tuvasta sõidukit enne, kui see 

on täielikult teie sõidurea vallutanud. 

Nagu joonisel näha, pole ACC veel 

tuvastanud ridasid vahetavat sõidukit 

ja see ei pruugi seda enne, kui see 

on süsteemi reageerimiseks juba liiga 

hilja. ACC ei tuvasta sõidukit enne, kui 

see on sõidurea täielikult vallutanud. 

Vahemaa ees rida vahetava sõidukiga 

pole piisav. Olge tähelepanelik ja valmis 

pidurdama. 

Kitsad sõiduvahendid 

Sõidurea servadel liikuvaid kitsaid sõiduvahendeid 

ei tuvastata enne, kui need 

paiknevad sõidurea keskel. Vahemaa 

ees sõitva sõidukiga pole piisav. 

128

Liikumatud objektid ja sõidukid 

ACC ei reageeri liikumatutele objektidele 

ja sõidukitele. Näiteks ei reageeri 

ACC olukordades, kus sõiduk, mille 

taga sõidate, väljub teie sõidureast ning 

selle ees, teie sõidureas olev sõiduk 

seisab. Olge tähelepanelik ja valmis 

pidurdama. 

Tavaline kiirusehoidja režiim 

(fikseeritud kiirus) 

Lisaks dünaamilisele kiirusehoidja režiimile 

saate kasutada ka tavalist kiirusehoidja 

režiimi (fikseeritud kiirus). Tavaline 

kiirusehoidja režiim on mõeldud 

määratud kiiruse hoidmiseks vajaduseta 

gaasipedaali kasutada. Kiirusehoidjat 

saab kasutada, kui liikumiskiirus 

on suurem kui 25 mph (40 km/h). 

Režiimide vahetamiseks vajutage nuppu 

MODE, kui süsteemi seadeks on OFF, 

READY või SET. Kui süsteemi seadeks 

on ACC READY või ACC SET, kuvatakse 

teade “Cruise Ready”. Kui süsteemi 

seadeks on ACC OFF, kuvatakse teade 

“Cruise Off”. Tagasi dünaamilise kiirusehoidja 

režiimi lülitumiseks vajutage 

nuppu MODE veel kord. 

HOIATUS! 

Tavalise kiirusehoidja režiimis ei 

reageeri süsteem ees liikuvatele sõidukitele. 

Lisaks ei aktiveeru ka lähedushoiatus 

ning häiret ei anta ka siis, 

kui olete ees liikuvale sõidukile liiga 

lähedal, seda seetõttu, et sõidukite 

vahemaa pole määratud. Hoidke ees 

liikuva sõidukiga ohutut vahemaad. 

Veenduge alati kasutatavas režiimis. 

Soovitud kiiruse määramine 

Kui olete saavutanud soovitud kiiruse, 

vajutage nuppu SET -. EVIC kuvab 


MÄRKUS. 

Kiiruse määramisel või muutmisel 

jälgige ekraani, mitte spidomeetrit. 


Kiirusesätet saab muuta kahel viisil. 

• Valige gaasipedaaliga soovitud liikumiskiirus 

ja vajutage selle saavutamisel 

nuppu SET -. 

• Vajutage nuppu RES + või SET -, et 

muuta kiirusesätet 1 mph (1 km/h) 

sammudena. Hoidke nuppu RES + 

või SET - all, et muuta kiirust 5 mph 

(10 km/h) sammudena. 

Tühistamine 

Süsteem blokeerib tavalise kiirusehoidja 

kasutamise mälu tühjendamata, kui: 

• vajutate kergelt piduripedaali; 

• vajutate tühistamisnuppu; 

• aktiveeritakse elektrooniline stabilisaator/veojõu 

kontrolsüsteem (ESC/ 

TCS). 

129

Jätkamine 

Vajutage nuppu RES + ja tõstke jalg 

gaasipedaalilt. EVIC kuvab viimati 


Väljalülitamine 

Süsteem lülitub välja ja kustutab määratud 

kiiruse mälust, kui: 

• vajutate sisse-/väljalülitusnuppu; 

• lülitate süüte välja; 

• lülitate ESC välja; 

• kui aktiveerite aeglase neliveo. 

Kui kiirusehoidjasüsteem on välja lülitatud 

ja aktiveerite selle uuesti, taastab 

süsteem viimase sätte (ACC või tavaline 

kiirusehoidja). 

Tagant otsasõidu hoiatus — 


Tagant otsasõidu hoiatus (FCW) 

teavitab juhti potentsiaalsest avariist 

ees sõitva sõidukiga ning sunnib juhti 

tegutsema selle vältimiseks. 

FCW seirab tagant otsasõidu tõenäosuse 

arvutamiseks eesmise anduri, 

elektroonilise pidurikontrolleri (EBC) ja 

sõidukiiruseanduri teavet. Kui süsteem 

leiab, et tagant otsasõit on tõenäoline, 

annab see EVIC-ekraanil hoiatuse ja 

kostab helisignaal. Kui süsteem leiab, 

et avarii pole enam tõenäoline, hoiatusteade 

desaktiveeritakse. 

FCW teade 

HOIATUS! 

Tagant otsasõidu hoiatuse süsteem 

ei suuda ise avarii toimumist takistada. 

Avarii vältimise ja sõiduki pidurdamise 

ning juhtimise eest vastutab 

juht. Nõude eiramise tagajärjeks 

võivad olla tõsised vigastused või 

isegi surm. 

130

FCW oleku muutmine (hoiatuse 

ajastus) 

FCW-funktsiooni sätteks saab määrata 

pika või lühikese vahemaa, samuti 

saab funktsiooni EVIC-ekraanilt hoiatuse 

ajastusega välja lülitada; lisateavet 


“Sõiduki elektrooniline teabekeskus 

(EVIC)”. EVIC-ekraanil kuvatakse FCW 

olek. 

Näide 

FCW vaikesätteks on “Far”, kuna see 

võimaldab potentsiaalsest avariiohust 

kõige varem märku anda. Selle sätte 

kasutamisel on teile kõige rohkem aega 

reageerida. 

Kui vahetate FCW sätteks “Near”, 

hoiatab süsteem potentsiaalsest avariiohust 

hiljem. Selle sätte kasutamisel 

jääb teile aega reageerimiseks vähem. 

Kui FCW välja lülitate, ei hoiata süsteem 

teid võimaliku tagant otsasõidu ohu 

eest. 

MÄRKUS. 

Kui FCW on välja lülitatud, kuvatakse 

ekraanil FCW OFF. 

Välja lülitatud FCW näide 

MÄRKUS. 

• Pärast süüte väljalülitamist talletab 

süsteem juhi poole viimati valitud 

sätte. 

• FCW ei reageeri ebaolulistele objektidele, 

nagu kõrgemal paiknevad 

objektid, maapinna peegeldus, 

sõidujoonest välja jäävad objektid, 

kauged liikumatud objektid, vastutulev 

liiklus või sama kiiresti või 

kiiremini ees pool liikuvad sõidukid. 

• FCW blokeeritakse täpselt nagu 

ACC. 

Hoiatused ja hooldus 

Hoiatus “Clean Radar Sensor In 

Front Of Vehicle” 

FCW hoiatus “Clean Radar Sensor In 

Front Of Vehicle” kuvatakse juhul, kui 

tingimused piiravad ajutiselt süsteemi 

tööd. Kõige enam juhtub see kehva 

nähtavuse korral, nagu tiheda lumevõi 

vihmasaju korral. FCW-süsteem 

võib takistuste, nagu muda, mustus 

või jää tõttu ajutiselt pimedaks jääda. 

Sellisel juhul kuvatakse EVIC-ekraanil 

teade “Clean Radar Sensor In Front Of 

Vehicle” ja süsteem lülitub välja. 

131

FCW kasutamatuse hoiatus 


teate “ACC/FCW Unavailable, Vehicle 

System Error”, võib olla aset leidnud 

ajutine tõrge, mis piirab FCW töövõimet. 

Kuigi sõidukiga saab siiski sõita, ei 

saa FCW-süsteemi ajutiselt kasutada. 

Sellisel juhul proovige FCW-süsteemi 

pärast mootori välja- ja sisselülitamist 

uuesti aktiveerida. Probleemi püsimisel 


FCW hooldushoiatus 


teate “ACC/FCW Unavailable Service 

Radar Sensor”, on leidnud aset süsteemisisene 

tõrge. Kuigi sõidukiga saab 

ikka sõita, laske süsteemi volitatud 


ACC/FCW kasutamatuse hoiatus 

PARKSENSE ® PARKIMISABI — 


ParkSense ® parkimisabisüsteem pakub 

visuaalseid ja helilisi märguandeid 

vahemaa kohta sõiduki esija/või tagaotsa 

ning takistuse vahel nii tagurdamisel 

kui ka edasi sõitmisel, nt parkimiseks 

manööverdamisel. Süsteemi limiidid ja 

soovitused leiate ParkSense ® -süsteemi 

kasutussoovitustes. 

ParkSense ® säilitab pärast süüte väljalülitamist 

süsteemi oleku (lubatud või 

blokeeritud). ParkSense ® -süsteem on 

aktiivne vaid siis, kui käiguhoob on 

asendis REVERSE või DRIVE. 

ParkSense ® -süsteem on ühes nendest 

asenditest aktiivne, jääb süsteem aktiivseks 

seni, kuni liikumiskiiruseks on 

ligikaudu 11 mph (18 km/h) või rohkem. 

Süsteem muutub uuesti aktiivseks, kui 

kiirus langeb allapoole 10 mph (16 km/h). 

132

ParkSense ® andurid 

Sõiduki taha jäävat ala seiravad neli 

tagumises põrkrauas paiknevat Park- 

Sense ® andurit. Andurid suudavad 

tuvastada takistusi, mis jäävad sõiduki 

tagaosast 30 cm kuni 200 cm kaugusele, 

sõltuvalt takistuse asukohast, 

tüübist ja suunast. 

Sõiduki ette jäävat ala seiravad kuus 

eesmises põrkrauas paiknevat Park- 

Sense ® andurit. Andurid suudavad 

tuvastada takistusi, mis jäävad sõiduki 

esiosast 30 cm kuni 120 cm kaugusele, 

sõltuvalt takistuse asukohast, tüübist ja 

suunast. 

ParkSense ® hoiatused 

ParkSense ® hoiatuste ekraan kuvatakse 

vaid siis, kui EVIC-keskuse kliendi programmeeritavate 

funktsioonide jaotises 

valitakse visuaalsete ja heliliste hoiatuste 

andmine. Lisateavet leiate jaotise 



sätted (kliendi programmeeritavad 

funktsioonid)”. ParkSense® 

hoiatuste ekraan on osa armatuurlaua 

EVIC-ekraanist. See annab visuaalseid 

ja helilisi hoiatusi sõiduki eesmise ja 

tagumise põrkraua ette jäävatest takistustest. 

ParkSense ® ekraan 

Hoiatusekraan lülitub süsteemi oleku 

kuvamiseks sisse siis, kui käigukang 

on asendis REVERSE või DRIVE ja 

süsteem tuvastab teele jääva takistuse. 

Parkimisabi on sisse lülitatud 

Parkimisabi ekraan 

133

Süsteem teavitab takistusest kolme 

kaare kuvamise ning pooleteise sekundi 

pikkuse helisignaaliga. Kui sõiduk liigub 

takistusele lähemale, kuvab EVICekraan 

vähem kaari ning helisignaal 

muutub kiiremaks. 

Sõiduk on takistusele väga lähedal, kui 

EVIC kuvab vaid ühe vilkuva kaare ning 

helisignaal on pidev. Järgmises tabelis 

on näidatud hoiatuste töö, kui süsteem 

tuvastab takistuse. 

Kiire toon 

Aeglane toon 

Pidev toon 

134

HOIATUSED 

Vahemaa taga 

(in/cm) 

Suurem kui 79 in 

(200 cm) 

79-39 in 

(200-100 cm) 

39-25 in 

(100-65 cm) 

25-12 in 

(65-30 cm) 

Väiksem kui 12 in 

(30 cm) 

Vahemaa ees 

(in/cm) 

Suurem kui 47 in 

(120 cm) 

47-39 in 

(120-100 cm) 

39-25 in 

(100-65 cm) 

25-12 in 

(65-30 cm) 

Väiksem kui 12 in 

(30 cm) 

Helisignaal 

Puudub 

Üksik pooleteise 

sekundi pikkune toon 

Aeglane Kiire Pidev 

Kuvatav teade 

Parkimisabi on sisse 

lülitatud 

Hoiatus, tuvastati 

takistus 


takistus 


takistus 


takistus 

Kaared 

Puudub 

3 täiskaart 

(pidev) 

3 aeglaselt vilkuvat 2 aeglaselt vilkuvat 1 aeglaselt vilkuvat 

Raadio vaigistamine Ei Jah Jah Jah Jah 

MÄRKUS. 

Kui süsteem annab helisignaali, 

vaigistab Parksense ® sisse lülitatud 

raadio. 

ParkSense ® -süsteemi 

aktiveerimine ja blokeerimine 

ParkSense ® -süsteemi saab aktiveerida ja 

desaktiveerida armatuurlaua lülitirühmas 

paikneva lülitiga või EVIC-ekraani kliendi 

programmeeritavate funktsioonide kaudu. 

Kasutatavad valikud on järgmised: 

väljas, ainult heli või heli ja visuaalne. 





Kui vajutate ParkSense ® -lülitit 

süsteemi desaktiveerimiseks, 

kuvatakse armatuurlaual viieks 

sekundiks teade “PARK ASSIST OFF”. 



(EVIC)”. Kui liigutate käigukangi 

asendisse REVERSE või DRIVE (liikumiskiirus 

on 11 mph/18 km/h või madalam) 

ning süsteem desaktiveeritakse, kuvab 

EVIC teadet “PARK ASSIST OFF” seni, 

kuni käigukang on asendis REVERSE 

või viieks sekundiks, kui käigukang on 

asendis DRIVE. 

ParkSense ® -lüliti märgutuli süttib vaid 

siis, kui ParkSense ® lülitatakse välja või 

see tõrgub. Kui süsteem on aktiveeritud, 

Park-Sense ® -lüliti märgutuli ei põle. 

ParkSense ® -süsteem kasutab nelja 

andurit, et seirata takistusi, mis jäävad 

sõiduki tagaosast kuni 200 cm kaugusele. 

ParkSense ® -süsteem kasutab 

kuute andurit, et seirata takistusi, mis 

jäävad sõiduki esiosast kuni 120 cm 

135

kaugusele. Vahemaa sisse jäävatest 

takistustest annab armatuurlaua EVICekraan 

märku nii visuaalse kui helilise 

märguandega. 

ParkSense ® 

parkimisabisüsteemi 

hooldamine 

136 

Kui ParkSense ® parkimisabisüsteem 

tõrgub, annab armatuurlaud iga kord, 

kui süüte sisse lülitate helimärguande. 

Kui tagaanduri(id) on lume, muda või 

jääga kaetud ning käigukang lülitatakse 

asendisse REVERSE või DRIVE, 

kuvatakse armatuurlaual teade “REAR 

SENSOR BLINDED”. 

Kui esianduri(id) on lume, muda või jääga 

kaetud ning käigukang lülitatakse asendisse 

REVERSE või DRIVE, kuvatakse 

armatuurlaual teade “CLEAN PARK 

ASSIST SENSORS”. Kui ükski taga- või 

esiandur on kahjustatud ja vajab hooldamist, 

kuvatakse armatuurlaual teade 

“SERVICE PARK ASSIST SYSTEM”. Kui 

lülitate käigukangi asendisse REVERSE 

või DRIVE ning süsteem on tuvastanud 

veaolukorra, kuvab EVIC-ekraan teate 

“CLEAN PARK ASSIST SENSORS” või 

“SERVICE PARK ASSIST SYSTEM” 

seni, kuni käigukang on lülitatud asendisse 

REVERSE või DRIVE (liikumiskiirus 

on väiksem kui 11 mph/18 km/h). 

Sellises olukorras ParkSense ® ei tööta. 


lõigus “Sõiduki elektrooniline teabekeskus 

(EVIC)”. Kui sõiduki elektrooniline 

teabekeskus kuvab teate “CLEAN 

PARK ASSIST SENSORS” ning eesmine 

või tagumine põrkraud on lumest, jääst, 

mudast, mustusest jne puhas, võtke 

ühendust volitatud edasimüüjaga. Kui 

EVIC kuvab teate “SERVICE PARK 

ASSIST SYSTEM”, võtke ühendust volitatud 



puhastamine 

Puhastage ParkSense ® andureid vee, 

seebi ja pehme lapiga. Ärge kasutage 

karedaid lappe. Ärge kriimustage ega 

torkige andureid. Vastasel juhul võite 

andureid kahjustada. 


kasutamise ettevaatusabinõud 

MÄRKUS. 

• ParkSense ® -süsteemi korraliku töö 

tagamiseks veenduge, et eesmine 

ja tagumine põrkraud on puhtad. 

• Pneumovasarad, suured veokid ja 

muud vibratsiooniallikad võivad 

ParkSense ® -süsteemi tööd mõjutada. 

• Kui lülitate ParkSense ® -süsteemi 

välja, kuvatakse armatuurlaual 

teade “PARK ASSIST OFF”. Kui 

olete Park-Sense ® -süsteemi välja 

lülitanud, jääb see väljalülitatuks 

seni, kuni selle uuesti sisse lülitate. 

• Kui lülitate käigukangi asendisse 

REVERSE või DRIVE ja ParkSense ® - 

süsteem on välja lülitatud, kuvatakse 

armatuurlaual teade “PARK ASSIST 

OFF” seni, kuni käigukang on asendis 

REVERSE või DRIVE ja liikumiskiirus 

jääb alla 11 mph (18 km/h). 

• Sisse lülitatud ParkSense ® -süsteem 

vaigistab raadio helisignaali andmiseks.

• Puhastage ParkSense ® andureid 

regulaarselt ja vältige nende kriimustamist 

või muul moel kahjustamist. 

Andurid ei tohi olla jää, lume, lörtsi, 

muda või muu mustusega kaetud. 

Nõude eiramise tagajärjel ei tööta 

süsteem korralikult. ParkSense ® - 

süsteem ei pruugi tuvastada sõiduki 

ees või taga olevat takistust või võib 

anda valehäire. 

• Objekte, nagu jalgrattahoidikud, 

haakeseadmed jne ei tohi paigaldada 

sõiduki tagaosale lähemale 

kui 30 cm. Vastasel juhul tõlgendab 

süsteem sellist objekti anduri probleemina 

ja kuvab armatuurlauale 

teate “SERVICE PARK ASSIST 

SYSTEM”. 

ETTEVAATUST! 

• ParkSense ® on vaid parkimisabisüsteem 

ning see ei suuda tuvastada 

kõiki takistusi, sh väikeseid takistusi. 

Kõnniteeservasid võidakse aegajalt 

tuvastada. Anduritest kõrgemal või 

madalamal paiknevaid takistusi ei 

pruugita tuvastada, kui need asuvad 

väga lähedal. 

• ParkSense ® -süsteemi kasutades 

sõitke aeglaselt, et teile jääks piisavalt 

aega takistustele reageerida. 

Tagurdades soovitame ParkSense ® - 

süsteemi kasutades üle õla vaadata. 

HOIATUS! 

• Tagurdamisel olge ettevaatlik ka 

ParkSense ® parkimisabisüsteemi 

kasutades. Kontrollige sõiduki taha 

jäävat piirkonda, veenduge enne 

tagurdamist, et sõiduki taga ega 

pimenurkades pole jalakäijaid, 

loomi, teisi sõidukeid ega muid 

takistusi. Ohutuse eest vastutate 

teie. Nõude eiramise tagajärjeks 

võivad olla tõsised vigastused või 

isegi surm. 

• Enne ParkSense ® parkimisabisüsteemi 

kasutamist soovitame tungivalt 

eemaldada haakeseadme 

kuulliitmiku, kui te ei kasuta sõidukit 

pukseerimiseks või haagise 

vedamiseks. Vastasel juhul võite 

kahjustada teisi sõidukeid või muid 

takistusi ajal, kui ekraanil kuvatakse 

üksik vilkuv kaar ja antakse 

pidevat helisignaal, kuna haakeseadme 

kuulliitmik paikneb takistusele 

tagumisest põrkrauast palju 

lähemal. Lisaks võivad andurid 

sõltuvalt nende suurusest ja kujust 

tuvastada haakeseadme ja kuulliitmiku 

ning anda valehäire. 

137

PARKVIEW ® 

TAGURDUSKAAMERA — KUI 

KUULUB VARUSTUSSE 

Sõiduk võib olla varustatud ka ParkView ® 

tagurduskaameraga, mis võimaldab 

näha sõiduki ümbruse ekraanipilti siis, 

kui käigukang on lülitatud asendisse 

REVERSE. Kujutis kuvatakse navigeerimise/multimeediumraadio 

ekraanil 

koos tähelepanunõudega “check entire 

surroundings”. Viie sekundi möödumisel 

teade kaob. ParkView ® kaamera 

paikneb sõiduki taga numbrimärgi 

kohal. Kui käigukang liigutatakse asendist 

REVERSE välja, sulgub ka kaamerarežiim 

ning ekraanil kuvatakse uuesti 

navigeerimis- või audiokuva. 

Kaamerapildi kuvamisel märgivad liikumatud 

koordinaatjooned sõiduki laiust 

ja katkendlik keskjoon sõiduki keskkohta, 

mis aitab haakeseadet joondada. 

Liikumatud koordinaatjooned 

näitavad eraldiseisvaid tsoone, mis 

aitavad tähistada vahemaad sõiduki 

tagaosani. Järgmises tabelis on toodud 

iga tsooni ligikaudsed vahemaad. 

Tsoon 

Vahemaa sõiduki tagaosani 

Punane 

0 - 1 ft (0 - 30 cm) 

Kollane 1 ft - 3 ft (30 cm - 1 m) 

Roheline 

3 ft või rohkem (1 m või rohkem) 

138

HOIATUS! 

Tagurdamisel olge ettevaatlik ka 

ParkView ® tagurduskaamerat kasutades. 

Kontrollige sõiduki taha jäävat 

piirkonda, veenduge enne tagurdamist, 

et sõiduki taga ega pimenurkades 

pole jalakäijaid, loomi, teisi 

sõidukeid ega muid takistusi. Tagurdamisel 

vastutate ohutuse eest teie. 

Nõude eiramise tagajärjeks võivad 

olla tõsised vigastused või isegi surm. 

ETTEVAATUST! 

• Sõiduki kahjustamise vältimiseks 

tuleb ParkView ® -süsteemi kasutada 

vaid parkimisabina. ParkView ® - 

kaamera ei ole võimeline nägema 

kõiki sõidujoonel paiknevaid takistusi. 

• Sõiduki kahjustamise vältimiseks 

liikuge ParkView ® -süsteemi kasutamisel 

aeglaselt, et teile jääks 

takistuse märkamisel piisavalt aega 

reageerida. Soovitame ParkView ® - 

süsteemi kasutamisel sagedasti ka 

pilgu üle õla heita. 

MÄRKUS. 

Kui lumi, jää, muda või muud võõrkehad 

on kaamera objektiivi katnud, 

puhastage seda veega ning kuivatage 

kuiva ja pehme lapiga. Ärge 

katke objektiivi kinni. 

ParkView ® -süsteemi sisse- ja 

väljalülitamine — navigeerimise/ 

multimeediumraadioga 

1. Vajutage klahvi “menu”. 

2. Valige valikuklahv “system setup”. 

3. Vajutage valikuklahvi “camera setup”. 

4. Aktiveeride või desaktiveerige tagakaamera 

funktsioon valikuklahviga 

“enable rear camera in reverse”. 

5. Vajutage valikuklahvi “save”. 

ParkView ® -süsteemi sisse- ja 

väljalülitamine — navigeerimise/ 

multimeediumraadiota 

1. Vajutage klahvi “menu”. 

2. Valige valikuklahv “system setup”. 

3. Aktiveerige või desaktiveerige tagakaamera 

funktsioon valikuklahviga “enable 

rear camera in reverse”. 

LAE JUHTPANEEL 

Lae juhtpaneel hõlmab teenindus-/ 

lugemistulesid ning päikeseprillide 

hoiupaika. Siin paiknevad ka elektrilise 

tagaluugi ning katuseluugi lülitid, kui 

need kuuluvad varustusse. 

Lae juhtpaneel 

139

Teenindus-/lugemistuled 

Lae juhtpaneelil paiknevad kaks 

teenindus-/lugemistuld. Tulede süütamiseks 

vajutage klaasile. Tulede kustutamiseks 

vajutage veel kord. 

Päikeseprillide hoidik 

Paneeli tagaosas asub hoiuruum päikeseprillidele. 

Hoiuruumi pääsuluuk avaneb ja sulgub 

vajutades. 

ELEKTRILINE KATUSELUUK — 


Elektrilise katuseluugi lüliti paikneb 

päikesesirmi ja lae juhtpaneeli vahel. 

Teenindus-/lugemistuled 

Tuled süttivad ka siis, kui esi- või 

tagauks on avatud, vajutate RKE-saatja 

avamisnuppu või kui tulede regulaator 

liigutatakse üles laetulede asendisse. 

Päikeseprillide hoidik 

Elektrilise katuseluugi lüliti 

HOIATUS! 

• Ärge jätke lapsi järelvalveta sõidukisse, 

kui võti on süütelukus. Sõidukis 

olevad isikud, eelkõige järelvalveta 

lapsed võivad elektrilist katuseluuki 

kasutades sinna vahele kinni jääda. 

Selline õnnetus võib lõppeda vigastuste 

või isegi surmaga. 

(Jätkub) 

140


• Avarii korral on suurem oht lennata 

välja avatud katuseluugiga sõidukist. 

Võite saada tõsiseid vigastusi 

või isegi surma. Kinnitage alati 

turvavöö, samuti veenduge, et kõik 

kaasreisijad on korralikult kinnitatud. 

• Ärge lubage väikelastel katuseluugiga 

mängida. Ärge sirutage käsi 

või muid kehaosasid läbi katuseluugi 

avause. Vastasel juhul võite 

end vigastada. 

Katuseluugi avamine — kiire 

Vajutage lülitit tahapoole ja vabastage, 

katuseluuk avaneb automaatselt suvalisest 

asendist. Katuseluuk avaneb täielikult. 

Seda nimetatakse kiiravamiseks. 

Kiiravamisel peatab katuseluugi lüliti 

kasutamine katuseluugi liikumise. 

Katuseluugi sulgemine — kiire 

Vajutage lülitit ettepoole ja vabastage, 

katuseluuk sulgub automaatselt suvalisest 

asendist. Katuseluuk sulgub täielikult. 

Seda nimetatakse kiirsulgemiseks. 

Kiirsulgemisel peatab katuseluugi lüliti 

kasutamine katuseluugi liikumise. 

Muljumise vastane kaitse 

See funktsioon tuvastab takistuse avas 

katuseluugi kiirsulgemisel. Takistuse 

tuvastamisel hakkab katuseluuk automaatselt 

vastassuunas liikuma. Sellisel 

juhul eemaldage takistus. Seejärel vajutage 

lülitit ettepoole ja sulgege katuseluuk. 

MÄRKUS. 

Kui kolm järjestikust sulgemiskatset 

lõppevad uuesti avanemisega, saate 

neljandal korral katuseluugi käsitsi 

sulgeda. 

Muljumise vastase kaitse 

rakendumine 

Kui katuseluugi sulgumist takistab teada 

olev takistus (jää, mustus jne), vajutage 

lüliti esiosa ning hoidke kaks sekundit 

all. Nii saate katuseluuki suletud asendi 

poole liigutada. 

MÄRKUS. 

Lüliti allhoidmisel on muljumise 

vastane kaitse blokeeritud. 

Ventileerimiseava — kiire 

Vajutage nuppu “Vent” ja katuseluuk 

avaneb ventileerimisasendisse. Seda 

nimetatakse kiirventileerimiseks ning 

see ei sõltu katuseluugi asendist. Kiirventileerimisel 

peatab lüliti kasutamine 

katuseluugi liikumise. 

Päikesevarju kasutamine 

Päikesevarju saab käsitsi avada. Katuseluugi 

avanemisel avaneb päikesevari 

automaatselt. 

MÄRKUS. 

Kui katuseluuk on avatud, ei saa 

päikesevarju sulgeda. 

Tuulerõhk 



kõrvus. Võite tajuda tuulerõhku kui aknad 

on avatud või katuseluuk (kui kuulub 

varustusse) on teatud avatud või osaliselt 

avatud asendis. Seda ilmingut saab 

minimeerida. Kui ilming leiab aset siis, 

kui tagaaknad on avatud, avage tuulerõhu 

minimeerimiseks nii eesmised kui 

tagumised aknad koos. Kui ilming leiab 

aset siis, kui katuseluuk on avatud, reguleerige 

avaust efekti vähendamiseks või 

avage mõni aken. 

141

Katuseluugi hooldamine 

Kasutage klaaspaneeli puhastamiseks 

mitteabrasiivset puhastusvahendit ja 

pehmet lappi. 

Välja lülitatud süütega 

kasutamine 

Elektrilise katuseluugi lülitid jäävad 

pärast süüte välja keeramist veel kuni 

10 minutiks aktiivseks. Emma-kumma 

esiukse avamine tühistab funktsiooni. 

VAATEAVA JA ELEKTRILISE 

VARJUGA KATUSELUUK — 


Vaateavaga katuseluugi lüliti paikneb 


Katuseluugi tumenemislüliti paikneb 


142 

Vaateavaga katuseluugi ja elektrilise 

varju lülitid 

HOIATUS! 

• Ärge jätke lapsi järelvalveta sõidukisse, 

kui võti on süütelukus. 

Sõidukis olevad isikud, eelkõige 

järelvalveta lapsed võivad elektrilist 

katuseluuki kasutades sinna 

vahele kinni jääda. Selline õnnetus 

võib lõppeda vigastuste või isegi 

surmaga. 

• Avarii korral on suurem oht lennata 

välja avatud katuseluugiga sõidukist. 

Võite saada tõsiseid vigastusi 

või isegi surma. Kinnitage alati 

turvavöö, samuti veenduge, et kõik 

kaasreisijad on korralikult kinnitatud. 

(Jätkub) 


• Ärge lubage väikelastel katuseluugiga 

mängida. Ärge sirutage käsi 

või muid kehaosasid läbi katuseluugi 

avause. Vastasel juhul võite 

end vigastada. 

Katuseluugi avamine — kiire 

Vajutage katuseluugi lülitit korraks tahapoole 

ja katuseluugi klaas libiseb automaatselt 

suvalisest asendist täielikult 

avatud asendisse. Seda nimetatakse 

kiiravamiseks. Kiiravamisel peatab 

katuseluugi lüliti või varju lüliti vajutamine 

katuseluugi liikumise. Kui vari on 

katuseluugi lüliti vajutamisel suletud, 

liigub see enne katuseluugi kiiravanemist 

automaatselt keskmisesse asendisse.

Ventilatsiooniava — kiire 

Vajutage katuseluugi lüliti keskmist 

ventilatsiooninuppu ja katuseluugi klaas 

libiseb automaatselt suvalisest asendist 

ventileerimiseasendisse. Seda nimetatakse 

kiirventileerimiseks. Kiirventileerimisel 

peatab katuseluugi lüliti või varju 

lüliti vajutamine katuseluugi liikumise. 

Kui vari on ventileerimisava lüliti vajutamisel 

suletud, liigub see enne katuseluugi 

ventileerimisasendisse liikumist 

automaatselt keskmisesse asendisse. 

Katuseluugi sulgemine — kiire 

Vajutage katuseluugi lülitit korraks ettepoole 

ja katuseluugi klaas libiseb automaatselt 

suvalisest asendist täielikult 

suletud asendisse. Seda nimetatakse 

kiirsulgemiseks. Kiirsulgemisel peatab 



Elektrilise varju avamine — kiire 

Vajutage varju lülitit korraks tahapoole 

ning vari avaneb automaatselt. Seda 

nimetatakse varju kiiravamiseks. Kui 

vari paikneb keskmisest asendist 

eespool, liigub see keskmisesse asendisse. 

Kui vari paikneb keskmisest 

asendist tagapool, liigub see täielikult 

avatud asendisse. Varju kiiravamisel 

peatab katuseluugi lüliti või varju lüliti 

vajutamine katuseluugi liikumise. 

Elektrilise varju sulgemine — 

kiire 

Vajutage varju lülitit korraks ettepoole 

ning vari sulgub automaatselt. Seda 

nimetatakse varju kiirsulgemiseks. Kui 

katuseluuk pole suletud asendis ning 

vari paikneb keskmisest asendis tagapool, 

liigub vari keskmisesse asendisse. 

Kui katuseluuk pole suletud ja 

vari paikneb keskmises asendis, sulgub 

katuseluuk automaatselt enne varju kiirsulgemist. 

Varju kiirsulgemisel peatab 



Katuseluugi ja elektrilise varju 

liigutamine – käsitsi 

Kui vajutate katuseluugi või varju lülitit ja 

hoiate seda all kauem kui üks sekund, 

liigub katuseluuk või vari seni, kuni lülitit 

all hoiate. Kui lüliti vabastate, peatub 

katuseluugi või varju liikumine. See 

funktsioon võimaldab katuseluugi või 

varju suvalises osaliselt avatud asendis 

peatada. 

Muljumise vastane kaitse 

See funktsioon tuvastab takistuse avas 

katuseluugi või varju sulgemisel. Takistuse 

tuvastamisel hakkab katuseluuk või 

vari automaatselt vastassuunas liikuma. 

Sellisel juhul eemaldage takistus ning 

vajutage katuseluugi või varju lüliti 

eesmist osa, et luuk või vari sulgeda. 

Muljumise vastasekaitse 

rakendumine 

Meetod 1. Kui katuseluugi või varju 

sulgumist takistab teada olev takistus 

(jää, mustus jne), vajutage lüliti esiosa 

ning hoidke kaks sekundit all. Kahe 

sekundi möödumisel saate luugi või 

varju käsitsi sulgeda. Nii saate katuseluuki 

või varju suletud asendi poole 

liigutada. 

Meetod 2. Kui kolm järjestikust sulgemiskatset 

lõppevad uuesti avanemisega, 

saate neljandal korral katuseluugi 

või varju käsitsi sulgeda. 

143

Muljumise vastase kaitse 

rakendumise tühistamine 

Kui katuseluuk või vari on sulgunud, on 

muljumise vastane kaitse jälle aktiivne. 

Lisaks, kui vajutate lülitit, mis hakkab 

katuseluuki või varju uuesti avama, aktiveerub 

muljumise vastane kaitse uuesti. 

Tuulerõhk 



kõrvus. Võite tajuda tuulerõhku kui 

aknad on avatud või katuseluuk (kui 

kuulub varustusse) on teatud avatud või 

osaliselt avatud asendis. Seda ilmingut 

saab minimeerida. Kui ilming leiab 

aset siis, kui tagaaknad on avatud, 

avage tuulerõhu minimeerimiseks nii 

eesmised kui tagumised aknad koos. 

Kui ilming leiab aset siis, kui katuseluuk 

on avatud, reguleerige avaust efekti 

vähendamiseks või avage mõni aken. 

144 

Katuseluugi hooldamine 

Kasutage klaaspaneeli puhastamiseks 

ainult mitteabrasiivset puhastusvahendit 

ja pehmet lappi. 

Välja lülitatud süütega 

kasutamine 

Elektrilise katuseluugi lülitid saab programmeerida 

pärast süüte välja keeramist 

veel kuni 10 minutiks aktiivseks 

jääma. Lisateavet leiate jaotise “Armatuurlaud” 


teabekeskus (EVIC)/kliendi programmeeritavad 

funktsioonid (süsteemi 

seadistamine)”. 

MÄRKUS. 

Emma-kumma esiukse avamine 

tühistab funktsiooni. 

Täielikult suletud katuseluuk 

Vajutage lülitit ettepoole ja veenduge, et 

katuseluuk on täielikult suletud. 

PISTIKUPESAD 

Sõiduk on varustatud 12 voldiste 

(13 ampriliste) pistikupesadega, mida 

saab kasutada mobiiltelefoni laadimiseks 

ning väikeelektroonika ja muude 

madalpingeseadmete kasutamiseks. 

Pistikupesad on varustatud kas võtme 

või aku sümboliga, mis tähistab seda, 

kuidas pistikupesa voolu saab. Võtmega 

tähistatud pistikupesad saavad voolu, 

kui süütevõti on keeratud asendisse ON 

või ACC, akuga tähistatud pistikupesad 

on otse akuga ühendatud ja kogu aeg 

voolu all. 

MÄRKUS. 

• Kõik aku tähisega varustatud pistikupessa 

ühendatud tarvikud tuleks 

aku kaitsemiseks välja lülitada või 

eraldada, kui sõiduk pole kasutusel. 

• Korraliku töö tagamiseks kasutage 

MOPAR ® nuppu ja elementi. 

• Ärge ületage 12 voldise pinge juures 

160 vatist (13 amprist) võimsust. 

160 vati (13 ampri) ületamisel tuleb 

süsteemi kaitse välja vahetada. 

Eesmine pistikupesa paikneb armatuurlaua 

keskmisel konsoolil. Lükake 

hoiuruumi katet sissepoole ja avage 

ligipääs pistikupesale.

Eesmine pistikupesa 

Lisaks sellele pistikupesale paikneb 

täiendav pistikupesa ka keskmise 

konsooli hoiualas. 

Keskkonsooli pistikupesa 

Tagumine pistikupesa paikneb pagasiruumi 

parempoolsel küljel. 

Tagumine pistikupesa 

HOIATUS! 

Tõsiste vigastuste ja surma vältimiseks 


• Ühendage pistikupessa vaid seda 

tüüpi pistikupesaga kasutatavaid 

seadmeid. 

• Ärge puudutage pistikupesa 

märgade kätega. 

• Kui pistikupesa ei kasutata, 

sulgege kate. 

• Valel kasutamisel võite saada 

elektrilöögi või pistikupesa lühisesse 

viia. 

ETTEVAATUST! 

• Paljud pistikupessa ühendatud 

tarvikud tarbivad voolu ka siis, kui 

neid kasutata (nt mobiiltelefonid 

jne). Kui sellist seadet piisavalt kaua 

pistikupesas ühendatuna hoida, 

laetakse akut nii palju tühjemaks, et 

see lühendab aku kasutusiga ja/või 

takistab sõiduki käivitamist. 

• Rohkem voolu tarbivad seadmed 

(nt jahutid, tolmuimejad jne) tühjendavad 

akut veelgi kiiremini. Kasutage 

selliseid seadmeid vahelduvalt 

ja suure hoolega. 

• Kui olete kasutanud palju voolu 

tarbivat seadet või pole sõidukit 

pika aja vältel käivitanud (tarvikud 

on olnud pistikupessa ühendatud), 

tuleb sõidukiga sõita piisava aja 

vältel, et võimaldada generaatoril 

akut laadida. 

145

TOPSIHOIDIKUD 

Keskmisel konsoolil paiknevad kaks 

topsihoidikut juhile ja eesmisele kaasreisijale. 

Kindalaeka avamiseks tõmmake riivist 

väljapoole ja langetage laeka luuk. 

Eesmised topsihoidikud 

Allaklapitaval keskmisel käetoel paiknevad 

kaks topsihoidikut tagaistmetel 

reisijatele. 

Tagumised topsihoidikud 

PANIPAIGAD 

Kindalaegas 

Kindalaegas asub armatuurlaua parempoolsel 

küljel. 

Avatud kindalaegas 

Kindalaegas 

146

Ukselaegas 

Uksepaneelidesse on ehitatud suuremad 

ja hõlpsalt ligipääsetavad panipaigad. 

Keskmine konsool 

Keskmine konsool sisaldab ülemist ja 

alumist panipaika. 

Alumise panipaiga avamiseks tõstke 

suuremat riivi ülespoole. 

Uksepaneelil paiknev panipaik 

Panipaik 

Ülemise panipaiga avamiseks tõmmake 

kaanel paiknevat väikest riivi ülespoole. 

Alumine panipaik 

Panipaiga riivid 

147

PAGASIALA FUNKTSIOONID 

Laetav taskulamp 

Laetav taskulamp on kinnitatud pagasiala 

vasakule küljele. Vajadusel saate 

taskulambi hoiukohast välja võtta. 

Taskulamp on varustatud kahe LEDpirniga 

ning see saab toidet korduvlaetavates 

liitiumakudest, mida laetakse, 

kui taskulamp on hoiukohta kinnitatud. 

Taskulambi vabastamiseks lükake seda 

sissepoole. 

Kolmeastmeline lüliti 

Pagasiala hoiukorvid 

Pagasiala tagaosas paiknevad neli 

eemaldatavat hoiukorvi. Kaks hoiukorvi 

paiknevad pagasiala mõlemal küljel. 

Pagasiruumi põranda all asuvad veel 

kaks täiendavat hoiukorvi. 

Alumiste hoiukorvide avamiseks tõstke 

pagasiruumi põrand üles ja kinnitage 

see rihmakonksudega (pagasiruumi 

põranda põhjal) tagaluugi külge. 

Rihmkonksud 

Vajutage ja vabastage 

Tugeva valgusvihu suunamiseks vajutage 

lülitit üks kord, nõrgema valgusvihu 

suunamiseks kaks korda, uuesti väljalülitamiseks 

vajutage lülitit kolmandat 

korda. 

Tagumised hoiukorvid 

148

Pagasi kinnituskonksud 

Kasutage pagasi kinnitamiseks pagasiruumi 

põrandal paiknevaid kinnituskonkse. 

Alumised hoiukorvid 

Sissetõmmatav pagasiala kate — 


MÄRKUS. 

Selle kate eesmärk on privaatsuse 

tagamine, mitte koorma kinnitamine. 

See ei takista pagasi liikumist ega 

kaitse reisijaid lahtise pagasi eest. 

Pagasiala katmiseks toimige järgmiselt. 

1. Haarake katte pidemest. Tõmmake 

kate üle pagasiala. 

2. Sisestage katte otstes olevad tihvtid 

paneelides olevatesse piludesse. 

3. Tagaluugi saab avada ka siis, kui 

pagasikate on peale tõmmatud. 

Pagasiruumi kate 

HOIATUS! 

Avarii korral võib lahtine pagasiruumi 

kate põhjustada vigastusi. See võib 

äkilise peatumise korral paigalt liikuda 

ja sõidukis olevaid isikuid tabada. 

Ärge hoiundage pagasiruumi katet 

pagasiruumi põrandal või salongis. 

Eemaldage eraldatud pagasiruumi 

kate sõidukist. Ärge jätke seda lahtisena 

sõidukisse. 

Pagasi kinnituskonksud 

HOIATUS! 

• Vigastuste vältimiseks ei tohi reisijad 

pagasiruumis transportida. Tagumine 

pagasiruum on mõeldud vaid 

pagasi, mitte turvavöödega kinnitatavate 

reisijate transportimiseks. 

(Jätkub) 

149


• Pagasi kinnituskonksud pole turvalised 

ankrupunktid turvatooli kinnitamiseks. 

Järsu pidurdamise või 

avarii korral võivad konksud ja turvatool 

lahti pääseda. Niiviisi võib laps 

tõsiselt viga saada. Kasutage ainult 

turvatooli kinnitamiseks mõeldud 

kinnitusrihmasid. 

Pagasi ja reisijate raskus ja asend 

võivad mõjutada sõiduki raskuskeset ja 

seega ka käitumist. Juhitavuse kaotamise 

vältimiseks järgige sõiduki pagasiga 

laadimisel järgmiseid nõuandeid. 

• Ärge laadige sõidukisse rohkem 

koormat, kui sõiduki kandevõimega 

lubatud (märgitud sildile vasakul 

uksel või vasaku ukse keskpiilaril. 

• Laadige pagas ühtlaselt pagasiruumi 

põrandale. Asetage raskemad 

esemed madalamale ja võimalikult 

ette. 

• Paigaldage võimalikult palju pagasit 

tagateljest ettepoole. Liiga raske 

pagas või valesti tagateljele paigaldatud 

pagas võib põhjustada sõiduki 

tagaosa looklemist. 

150 

(Jätkub) 


• Ärge kuhjake pagasit seljatugedest 

kõrgemale. Vastaselt juhul takistavad 

need vaatevälja ja võivad 

äkilise peatumise või avarii korral 

ohtlikuks muutuda. 

TAGAKLAASI FUNKTSIOONID 

Tagaklaasi klaasipuhasti/-pesur 

Tagaklaasi klaasipuhastit/-pesurit juhitakse 

juhthoova keeratava lülitiga. Juhthoob 

paikneb roolisamba vasakul küljel. 

Tagaklaasi klaasipuhasti/-pesuri 

kasutamine 

Klaasipuhasti intervalliga töö 

jaoks keerake hoova keskmist 

osa ülespoole, esimesse asendisse, 

pideva töö jaoks keerake lüliti 

teise asendisse. 

Pesuri töö jaoks keerake lülitit 

veel üks kord; pesur töötab 

seni, kuni lülitit selles asendis 

hoiate. Lüliti vabastamisel jätkavad 

klaasipuhastid pidevat tööd. Kui lüliti 

on välja lülitatud asendis ja keerate 

seda allapoole, aktiveeritakse tagaklaasi 

pesuri pump, mis töötab seni, 

kuni lülitit selles asendis hoiate. Kui 

lüliti vabastate, naaseb see välja lülitatud 

asendisse ning klaasipuhastid 

töötavad kaks töötsüklit enne, kui jälle 

puhkeasendisse jäävad. 

MÄRKUS. 

Pump seiskub kaitsemeetmena, kui 

lülitit hoitakse asendis kauem kui 

20 sekundit. Kui lüliti vabastatakse, 

taastub pumba normaaltöö. 

Kui kasutate tagaklaasi klaasipuhastit 

siis, kui süüde on välja lülitatud, naaseb 

klaasipuhasti automaatselt puhkeasendisse.

Kui tagaluugi klaas on avatud, ei saa 

tagaklaasi klaasipuhastit/-pesurit kasutada 

ja klaasipuhasti seiskub selles 

puhkeasendis. Kui tagaluugi klaas 

suletakse, taastub klaasipuhasti/-pesuri 

töö viie sekundi möödumisel. 

Tagaklaasisoojendi 

Tagaklaasisoojendi nupp 

paikneb kliimaseadme juhtpaneelil. 

Tagaklaasisoojendi 

ja soojendusega küljepeeglite (kui 

kuuluvad komplekti) aktiveerimiseks 

vajutage nuppu. Tagaklaasisoojendi 

töö tähistamiseks süttib nupu märgutuli. 

Tagaklaasisoojendi lülitub kümne minuti 

möödumisel automaatselt välja. Klaasisoojendi 

täiendavaks viieks minutiks 

sisselülitamiseks vajutage nuppu veel 

kord. 

MÄRKUS. 

Aku tühjendamise vältimiseks saab 

tagaklaasisoojendit kasutada vaid 

töötava mootoriga. 

ETTEVAATUST! 

Järgmiste ettevaatusabinõude eiramise 

tagajärjeks võib olla kütteelementide 

kahjustamine. 

• Olge tagaklaasi seestpoolt puhastamisel 

ettevaatlik. Ärge kasutage 

klaasi sisekülje puhastamiseks 

abrasiivseid aknapuhastusvahendeid. 

Kasutage pehmet lappi 

ja kerget puhastuslahust ning 

pühkige kütteelementidega paralleelselt. 

Sildid saab pärast sooja 

veega niisutamist maha koorida. 

• Ärge kasutage klaasi sisekülje 

puhastamiseks kraabitsat, teravaid 

esemeid ega abrasiivseid aknapuhastusvahendeid. 

• Hoidke kõik objektid aknaklaasist 

ohutus kauguses. 

KATUSELE KINNITATAV 

PAGASIRAAM — 


Rist- ja külglatid on mõeldud koorma 

kandmiseks sõiduki katusel koos 

pagasiraamiga. Koorma raskus ei tohi 

ületada 68 kg ja see peab olema ühtlaselt 

pagasiraamile jaotatud. 

MÄRKUS. 

Kui sõiduk pole ristlattidega varustatud, 

võib volitatud edasimüüja tellida ja 

paigaldada spetsiaalselt sõiduki katuseraami 

jaoks valmistatud MOPAR ® 

ristlatid. 

Jaotage pagas ühtlaselt pagasiraamile. 

Katuseraam ei suurenda sõiduki üldist 

kandevõimet. Veenduge, et sõidukisse 

ja katuseraamile pakitud pagas ei ületa 

sõiduki maksimaalselt kandevõimet. 

Valikulised ristlatid tuleb paigaldada 

õiges suunas (pikem ristlatt esiotsa 

poole). 

Ristlattide liigutamiseks keerake iga 

ristlati ülaserval paiknevad ühendused 

ligikaudu kaheksa keeret lahti. Seejärel 

liigutage ristlatt soovitud asendisse, 

hoides neid samas raamiga paralleelsena. 

Kui ristlatt on soovitud asendis, 

keerake kinnitused ristlati paika lukustamiseks 

uuesti kinni. 

151

MÄRKUS. 

• Tuulemüra kontrollimiseks, kui ristlatte 

ei kasutada, jätke eesmise ja 

tagumise ristlati vahele ligikaudu 

61 cm. Optimaalse müravähenduse 

saate tagada sellega, kui reguleerite 

eesmist ristlatti 2,5 cm sammudena 

ette- või tahapoole. 

• Kui tagumine ristlatt (või muu 

metallist objekt) asetatakse satelliitraadio 

antenni kohale (kui see 

kuulub varustusse), võib satelliitraadio 

signaalide vastuvõtmine 

häiritud olla. Parema vastuvõtu 

tagamiseks vältige tagumise ristlati 

paigaldamist antenni kohale. 

• Sõiduki taga paiknevad käepidemed 

(kui kuuluvad varustusse) 

pole mõeldud veorihmade kinnitamiseks. 

ETTEVAATUST! 

• Et vältida sõiduki katuse kahjustamist, 

ärge asetage katuseraamile 

koormat, kui ristlatte pole paigaldatud. 

Koorem tuleb kinnitada ristlattidele, 

mitte katusele. Kui peate 

siiski koorma katusele paigutama, 

asetage koorma ja katuse vahele 

tekk või mõni muu kaitsevahend. 

• Katuseraami ja sõiduki kahjustamise 

vältimiseks ärge ületage 

katuseraami maksimaalselt kandevõimet 

(68 kg). Jaotage rasked 

koormad võimalikult ühtlaselt ja 

kinnitage need. 

• Pikad, üle tuuleklaasi ulatuvad 

koormad, nagu puittalad, lumelauad 

jne tuleb kinnitada nii sõiduki 

ees kui ka taga. 

• Kui olete katuseraamile kinnitanud 

suure või raske koorma, sõitke 

aeglasemalt ja võtke kurve ettevaatlikult. 

Looduslik tuul või mööduva 

veoki tekitatud tuul võib koormat 

ülespoole tõsta. Eriti kehtib see 

suurte lamedate koormate puhul 

ja tagajärjeks võib olla koorma või 

sõiduki kahjustamine. 

HOIATUS! 

Pagas tuleb enne sõitma asumist 

korralikult kinnitada. Valesti kinnitatud 

koorem võib sõidukilt lendu tõusta 

ja põhjustada vigastusi või kahjustusi. 

Pagasi katuseraamil kandmisel 

järgige katuseraamile kehtivaid 

ohutusnõudeid. 

152

ARMATUURLAUD 

• ARMATUURLAUA FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156 

• NÄIDIKUPANEEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157 

• NÄIDIKUPANEELI KIRJELDUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

• SÕIDUKI ELEKTROONILINE TEABEKESKUS (EVIC) . . . . . . . . . . . 163 

• Sõiduki elektroonilise teabekeskuse (EVIC) ekraanid . . . . . . . . 164 

• EVIC-ekraani valged märgutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 

• EVIC-ekraani kollased märgutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 

• EVIC-ekraani punased märgutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 169 

• Mootoriõli vahetamise märgusüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

• Kütusekulu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

• Sõiduki liikumiskiirus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 

• Vahemaateave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 

• Ühikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 173 

• Sõiduki teave (kliendi teabefunktsioonid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . 173 

• Rehvirõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 173 

4 

153

• Võtmeta sisenemise ja käivitamise ekraan — 

kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 

• Kompassi-/temperatuuriekraan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 

• Kliendi programmeeritavad funktsioonid (süsteemiseadistus) 177 

• HELISÜSTEEMID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 

• UNIVERSAALNE TARBIJALIIDES (UCI) 1.0 — 


• iPod ® -i või välise USB-seadme ühendamine . . . . . . . . . . . . . . . 181 

• Funktsiooni kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 

• iPod ® -i või välise USB-seadme kasutamine raadionuppudega 182 

• Esitusrežiim . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 

• Loendi- või sirvimisrežiim . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 183 

• Bluetoothiga heli voogesitamine (BTSA) . . . . . . . . . . . . . . . . . . 184 

• ROOLIRATTA AUDIO JUHTSEADMED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 184 

• Raadio kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 

• CD-mängija . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 

154

• CD-/DVD-PLAADI HOOLDAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 

• RAADIO KASUTAMINE JA MOBIILTELEFONID . . . . . . . . . . . . . . . . 185 

• KLIIMASEADME JUHTSEADMED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 

• Duaaltsooni soojenduse ja kliimaseadme käsitsi juhtimine . . . . 186 

• Duaaltsooni temperatuuri automaatjuhtimine (ATC) — kui kuulub 

varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 188 

• Nõuanded kasutamiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 192 

• Kasutusnõuannete tabel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 193 

155

ARMATUURLAUA FUNKTSIOONID 

1 — Õhuava 

2 — Näidikupaneel 

3 — Raadio 

4 — Kindalaegas 

5 — Kliimaseadme juhtseadmed 

6 — Alumine lülitirühm 

7 — Hoiulaegas 

8 — Süütelüliti 

9 — Kütusemahuti luugi päästik 

10 — Tulede lüliti 

11 — Kapoti päästik 

156

NÄIDIKUPANEEL 

157

NÄIDIKUPANEELI 

KIRJELDUSED 

1. Tahhomeeter 

Tähistab mootori pöördeid minutis (RPM). 

2. Turvapadja hoiatustuli 

Tuli süttib süüte asendisse 

ON/RUN keeramisel enesetesti 

läbiviimiseks neljaks 

kuni kaheksaks sekundiks. 

Kui tuli käivitamisel ei sütti, jääb põlema 

või süttib sõidu ajal, laske süsteemi 

võimalikult kiiresti volitatud edasimüüjal 

kontrollida. Lisateavet saate jaotise 

“Mida teada enne sõiduki käivitamist” 

lõigus “Reisijate turvasüsteemid”. 

3. Tõrke märgutuli (MIL) 

Tõrke märgutuli (MIL) on osa 

OBD II diagnostikasüsteemist, 

mis seirab mootorit ja 

automaatkäigukasti süsteemi. 

Tuli süttib, kui võti on enne mootori käivitamist 

asendit ON/RUN. Kui tuli ei sütti, kui 

keerate süüte asendist OFF asendisse 

ON/RUN, laske süsteemi viivitamatult 

kontrollida. 

Teatud tingimused, nagu lahtine või 

puuduv kütusekork, kehva kvaliteediga 

kütus jne võivad süüdata tule pärast 

mootori käivitamist. Kui tuli jääb tüüpilise 

sõidu ajal põlema, laske sõidukit 

hooldada. Enamjaolt saab sõidukiga 

siiski sõita ja seda ei pea pukseerima. 

ETTEVAATUST! 

Kui MIL tuli põleb ja jätkate sõitmist 

veel pikalt, võite kahjustada mootori 

juhtsüsteemi. Lisaks võib see mõjutada 

kütusekulu ja sõiduomadusi. 

Kui MIL tuli vilgub, on katalüsaator 

tugevasti kahjustatud ning hakkate 

märkama võimsuse kadu. Hooldage 

sõidukit viivitamatult. 

HOIATUS! 

Tõrkuv katalüsaator võib saavutada 

kõrgema temperatuuri kui tavatingimustes 

töötades. See võib põhjustada 

aeglaselt üle kergesti süttivate 

materjalide sõites või selliste materjalide 

kohal parkides tulekahju, mis 

omakorda võib põhjustada tõsiseid 

vigastusi või isegi surma. 

4. Elektroonilise stabilisaatori (ESC) 

aktiveerimise/tõrke märgutuli — 


“ESC aktiveerimise/tõrke 

märgutuli” süttib näidikupaneelil 

siis, kui süüde 

keeratakse asendisse ON/ 

RUN. Mootori käivitudes peab see tuli 

kustuma. Kui “ESC aktiveerimise/tõrke 

märgutuli” süttib mootori töötamise ajal, 

tuvastati ESC-süsteemis tõrge. Kui tuli 

jääb põlema ka pärast mitut käivitamiskorda 

ning sõidukiga on läbitud kilomeetreid 

suuremal kiirusel kui 30 mph 

(48 km/h), võtke probleemi diagnoosimiseks 

ja lahendamiseks võimalikult 

kiiresti ühendust volitatud edasimüüjaga. 

158

MÄRKUS. 

• “ESC väljalülituse märgutuli” ja 

“ESC aktiveerimise/tõrke märgutuli” 

süttivad korraks iga kord, kui 

süüte asendisse ON/RUN keerate. 

• Süüte asendisse ON/ RUN keerates 

lülitub ESC-süsteem sisse ka juhul, 

kui see oli eelnevalt välja lülitatud. 

• ESC-süsteem esitab aktiivsena 

sumisevaid ja klõpsuvaid helisid. 

See on tavaline ja helid lõppevad, 

kui ESC pärast selle aktiveerumist 

nõudnud manöövrit uuesti desaktiveeritakse. 

5. PUKSEERIMISE märgutuli — 


Tuli süttib, kui vajutate 

nuppu TOW/HAUL. Nupp 

TOW/HAUL paikneb armatuurlaua 

keskel kliimaseadme 

juhtseadmete all. 

6. Suunatule märgutuli 

Suunatule hoova kasutamisel 

hakkavad vilkuma vastava suuna 

märgutuli näidikupaneelil ja 

sõiduki välisküljel paiknevad suunatuled. 

Kui suunatuled jäävad põlema kauemaks 

kui pooleteise kilomeetri vältel, kostab 

helisignaal ning kuvatakse EVIC teade. 

7. Kaugtulede märgutuli 

Tähistab, et süüdatud on kaugtuled. 

8. Eesmiste udutulede märgutuli — 


Märgutuli süttib udutulede süütamisel. 

9. Laskumiskontrolli märgutuli — 


Sümbol märgib laskumiskontrollifunktsiooni 

(HDC) 

olekut. Kui HDC on rakendatud, 

märgutuli põleb. HDC 

saab rakendada vaid siis, kui 

käigukast on aeglase neliveo asendis ja 

liikumiskiirus on väiksem kui 30 mph (48 

km/h). Kui need tingimused pole HDC 

rakendamisel täidetud, hakkab HDC 

märgutuli vilkuma. 

10. Sõiduki elektroonilise teabekeskuse 

(EVIC) ekraan/odomeetri 

ekraan 

Odomeetri ekraanil kuvatakse kogu 

sõidukiga läbitud vahemaa. 

Vastavalt nõuetele peab müüja sõiduki 

uuele omanikule näitama ette sõiduki 

õige kilometraaži. Kui odomeetrit tuleb 

parandada või hooldada, peab hooldustehnik 

odomeetri näidu samaks 

jätma. Kui seda pole võimalik teha, tuleb 

odomeeter nullida ning uksepaneelile 

kleebis kleepida, kuhu on märgitud 

sõiduki hoolduseelne kilometraaž. 

Soovitame enne sõiduki hooldusesse 

viimist odomeetri näidu üles kirjutada; 

sellisel juhul saate veenduda, et näit on 

õigesti lähtestatud või on uksepaneeli 

kleebisel toodud odomeetri näit õige. 

Vastavate olukordade olemasolu korral 

kuvatakse sel ekraanil sõiduki elektroonilise 

teabekeskuse (EVIC) teateid. 

Vaadake jaotist “Sõiduki elektrooniline 

teabekeskus”. 

159

11. Rehvirõhu seiramise märgutuli 

Iga rehvi, sh varurehvi tuleb 

igakuiselt külmalt kontrollida 

ja täita õhurõhuga vastavalt 

tootja soovitustele, mis 

on toodud sõiduki andmeplaadil või 

rehvirõhkude tabelis. (Kui kasutate 

sõidukiga muu suurusega rehve, kui 

andmeplaadil või tabelis toodud, peate 

määrama nende rehvide õige õhurõhu.) 

Täiendava ohutusfunktsioonina on 

sõiduk varustatud rehvirõhu seiresüsteemiga 

(TPMS), mis süütab madala 

rehvirõhu märgutule, kui üks või enam 

rehvi on märgatavalt tühjenenud. Kui 

süttib madala rehvirõhu märgutuli, 

seisake sõiduk võimalikult kiiresti, kontrollige 

rehve ja täitke need õige õhurõhuga. 

Tühja rehviga sõitmine põhjustab 

rehvi ülekuumenemist ja purunemist. 

Tühjad rehvid mõjutavad ka kütusekulu 

ja rehvide kasutusaega, samuti võivad 

need mõjutada sõiduki käitumist ning 

pidurdusteekonda. 

Pidage meeles, et TPMS ei asenda 

rehvide korralikku hooldamist ning 

õigete rehvirõhkude kasutamise eest 

vastutab vaid juht, isegi juhul, kui rehvirõhk 

pole piisav TPMS märgutule süütamiseks. 

Sõiduk on varustatud ka TMPS tõrke 

märgutulega, mis süttib, kui süsteem 

ei tööta korralikult. TPMS tõrke märgutuli 

on madala rehvirõhu märgutulega 

ühendatud. Kui süsteem tuvastab tõrke, 

vilgub märgutuli ligikaudu ühe minuti 

vältel ja jääb siis põlema. Seda jada 

korratakse sõiduki käivitamisel kuni 

tõrke parandamiseni. Kui tõrke märgutuli 

süttib, ei pruugi süsteem madalat 

rehvirõhku tuvastada või märkida. 

TPMS tõrkel võib olla mitu põhjust, sh 

vahetus- või alternatiivrehvide või – 

velgede paigaldamine, mis takistavad 

TPMS-il korralikult töötamast. Pärast 

rehvide või velgede vahetamist kontrollige 

TPMS-i tõrketuld ja veenduge, 

et need rehvid või veljed võimaldavad 

TPMS-il korralikult töötada. 

ETTEVAATUST! 

TPMS on optimeeritud originaalrehvidele 

ja -velgedele. TPMS-i rõhud 

ja hoiatused on kalibreeritud vastavalt 

teie sõiduki rehvisuurustele. Kui 

kasutate vale suuruse, tüübi ja/või 

stiiliga rehve/velgesid, võib süsteem 

tõrkuda, samuti võite kahjustada 

andureid. Järelturul müüdavad veljed 

võivad andureid kahjustada. Kui 

sõiduk on varustatud TPMS-süsteemiga, 

ärge kasutage rehvitihendit ega 

tasakaalustamisgraanuleid, vastasel 

juhul võite andureid kahjustada. 

12. Gabariittulede märgutuli — 


Märgutuli süttib park- või 

esitulede süütamisel. 

160

13. Turvavöö meeldetuletustuli 

Tuli süttib süüte asendisse 

ON/RUN keeramisel enesetesti 

läbiviimiseks neljaks kuni 

kaheksaks sekundiks. Kui 

juhi või eesmise kaasreisija turvavöö on 

enesetesti sooritamisel avatud, kostab 

helisignaal. Kui juhi või eesmise kaasreisija 

turvavöö jääb pärast enesetesti 

sooritamist või sõitmise ajal lahti, 

hakkab turvavöö märgutuli vilkuma või 

süttib põlema. Lisateavet saate jaotise 

“Mida teada enne sõiduki käivitamist” 

lõigus “Reisijate turvasüsteemid”. 

14. Pidurite hoiatustuli 

Märgutulega seiratakse 

pidurite erinevaid funktsioone, 

sh pidurivedeliku 

taset ning seisupiduri kasutamist. 

Kui pidurituli süttib, võib see märkida 

rakendatud seisupidurit, pidurivedeliku 

madalat taset või lukustumisvastase 

pidurisüsteemi anuma tõrget. Kui 

tuli jääb põlema ka pärast seisupiduri 

vabastamist ning vedelikutase on 

põhianumas normipiires, tähistab see 

pidurite hüdraulikasüsteemi võimalikku 

tõrget või tuvastas ABS/elektrooniline 

stabilisaatorisüsteem pidurivõimendi 

tõrke. Sellisel juhul jääb tuli põlema 

probleemi lahendamiseni. Kui probleem 

on tingitud pidurivõimendist, 

hakkab ABS-pump pidurite kasutamisel 

töötama ning võite igal pidurdamisel 

tunda piduripedaali pulseerimist. 

Tõrke korral pakub duaalne pidurisüsteem 

pidurdamisvõimet hüdraulikasüsteemi 

osalise kasutamisega. Duaalse 

pidurisüsteemi leket märgitakse pidurite 

hoiatustulega, mis süttib, kui vedeliku 

tase põhisilindris on langenud allapoole 

määratud taset. Tuli jääb põlema, 

kuni probleem lahendatakse. 

MÄRKUS. 

Tuli võib korraks vilkuda järskudel 

manöövritel, kui vedelikutase anumas 

muutub. Sellisel juhul tuleb sõidukit 

hooldada ning pidurivedeliku taset 

kontrollida. 

Pidurite tõrkumisel hooldage süsteemi 

viivitamatult. 

HOIATUS! 

Põleva piduritulega sõitmine on ohtlik. 

Pidurisüsteem ei pruugi korralikult 

töötada. Sõiduki pidurdusteekond on 

pikem. Võite põhjustada avarii. Laske 

sõidukit viivitamatult hooldada. 

Lukustumisvastase pidurisüsteemiga 

(ABS) varustatud sõidukid on varustatud 

ka pidurdamisjõu elektroonilise jaotussüsteemiga 

(EBD). EBD tõrke korral 

süttib koos ABS-i tulega ka pidurite hoiatustuli. 

ABS-süsteem vajab viivitamatut 

hooldamist. 

Pidurite hoiatustule tööd saab kontrollida, 

kui keerate süüte asendist OFF 

asendisse ON/RUN. Tuli peab ligikaudu 

kaheks sekundiks süttima. Kui 

seisupidur pole rakendatud või pole 

tuvastatud tõrget süsteemis, peab tuli 

kustuma. Kui tuli ei sütti, laske seda 

volitatud edasimüüjal kontrollida. 

161

Tuli süttib ka siis, kui seisupidur on 

süüte ON/RUN asendisse keerates 

rakendatud. 

MÄRKUS. 

Tuli märgib vaid seda, et seisupidur 

on rakendatud. See ei näita pidurite 

rakendusmäära. 

15. Lukustumisvastase pidurisüsteemi 

(ABS) tuli 

See tuli seirab ABS-süsteemi. 

Tuli süttib, kui süüde asendisse 

ON/RUN keerata ja jääb põlema 

kuni neljaks sekundiks. 

Kui ABS-i tuli jääb põlema või süttib 

sõidu ajal, ei tööta süsteemi lukustumisvastane 

osa ning seda tuleb hooldada. 

Tavalised pidurid töötavad siiski edasi, 

v.a juhul, kui pidurite hoiatustuli põleb. 

Kui ABS-i tuli põleb, tuleb süsteemi 

lukustumisvastase pidurisüsteemi kasutamiseks 

võimalikult ruttu hooldada. Kui 

ABS-i tuli süüte asendisse ON/RUN 

keeramisel ei sütti, laske märgutuld volitatud 


16. Aeglane nelivedu 

Tuli annab juhile märku, et 

rakendatud on aeglane nelivedu. 

Eesmised ja tagumised 

ajamivõllid on mehaaniliselt 

kokku lukustatud, sundides esija tagarattaid 

samal kiirusel pöörlema. Aeglane 

nelivedu annab suurema käiguvähendussuhte 

ja suunab väänemomendi 

ratastesse. 

Lisateavet neliveo töö ja õige kasutamise 

kohta leiate jaotise “Käivitamine 

ja kasutamine” lõigus “Neliveo kasutamine 

— kui kuulub varustusse”. 

17. Spidomeeter 

Näitab sõiduki liikumiskiirust. 

18. Kütusemahuti luugi meeldetuletus 

Kütusepumba sümbol näitab 

sõiduki küljele, kus paikneb 

kütusemahuti luuk. 

19. Kütusemõõdik 

Osuti märgib kütuse taset mahutis, kui 

süüde keerata asendisse ON/RUN. 


(EVIC) valged märgutuled 

Sellel alal kuvatakse EVIC-ekraani 

konfigureeritavad valged märgutuled. 

Lisateavet leiate jaotises “Sõiduki elektrooniline 

teabekeskus (EVIC)”. 


(EVIC) kollased märgutuled 

Sellel alal kuvatakse EVIC-ekraani konfigureeritavad 

kollased hoiatustuled. Lisateavet 

leiate jaotises “Sõiduki elektrooniline 



(EVIC) punased märgutuled 

Sellel alal kuvatakse EVIC-ekraani 

konfigureeritavad punased märgutuled. 

Lisateavet leiate jaotises “Sõiduki elektrooniline 


162

23. Elektroonilise stabilisaatori 

(ESC) väljalülituse märgutuli — 


Märgutuli näitab, et elektrooniline 

stabilisaator (ESC) on 

välja lülitatud. 

24. Sõiduki turvasüsteemi 

märgutuli 

Vargusvastase alarmi aktiveerides 

vilgub tuli kiirelt 15 

sekundi vältel. Kui alarm on 

aktiveeritud, vilgub see aeglasemas 

tempos, kuid pidevalt. Vargusvastase 

süsteemi tuli süttib kolmeks 

sekundiks ka süüte sisselülitamisel. 

25. Temperatuurimõõdik 

Temperatuurimõõdik näitab mootori 

jahutusvedeliku temperatuuri. Normaalvahemiku 

jada lugem märgib, et mootori 

jahutussüsteem töötab korralikult. 

Soojade ilmadega, mäkke sõites või 

haagist vedades näitab osuti tõenäolisemalt 

kõrgemat temperatuuri. See 

ei tohiks ületada normaalvahemiku 

ülemist piiri. 

ETTEVAATUST! 

Tulise jahutusvedelikuga sõitmine 

võib sõidukit kahjustada. Kui temperatuurinäidik 

ulatub tasemele “H”, 

pidage kinni. Laske mootoril tühikäigul 

ja välja lülitatud kliimaseadmega 

töötada, kuni osuti langeb 

uuesti normaalvahemikku. Kui osuti 

jääb vahemikku “H” ja kuulete pidevat 

helisignaali, seisake mootor viivitamatult 

ning võtke ühendust volitatud 


HOIATUS! 

Tuline jahutusvedelik on ohtlik. Tuline 

aur või keev jahutusvedelik võib 

põhjustada tõsiseid põletushaavasid. 

Kui mootor kuumeneb üle, võtke 


Kui otsustate ise kapoti alla vaadata, 

uurige jaotist “Sõiduki hooldamine”. 

Järgige jahutussüsteemi rõhukorgi 

lõigus toodud hoiatusi. 

26. Tagumiste udutulede märgutuli 

Märgutuli süttib tagumiste 

udutulede süütamisel. 

SÕIDUKI ELEKTROONILINE 

TEABEKESKUS (EVIC) 

Sõiduki elektrooniline teabekeskus 

(EVIC) on näidikupaneelil paiknev interaktiivne 

ekraan. 

Sõiduki elektroonilise teabekeskuse 

(EVIC) ekraan 

163

EVIC koosneb järgmistest osadest. 

• Süsteemi olek 

• Sõiduki teabe- ja hoiatusteadete 

ekraanid 

• Personaalsed sätted (kliendi programmeeritavad 

funktsioonid) 

• Kompassiekraan 

• Välistemperatuuri ekraan 

• Vahemaa funktsioonid 

Süsteem võimaldab juhil valida teavet 

järgmiste roolirattal paiknevate nuppudega. 

Rooliratta EVIC nupud 

Ülesnupp 

Vajutage nuppu põhimenüüde 

(kütusekulu, sõiduki 

teave, rehvirõhk, kiirusehoidja, 

teated, ühikud, süsteemi seadistamine) 

ja alammenüüde sirvimiseks. 

Allanupp 

Kasutage allanuppu põhimenüüde 

ja alammenüüde sirvimiseks. 

Valimisnupp 

Vajutage valimisnuppu põhimenüüde, 

alammenüüde või 

seadistusmenüüs personaalsete 

sätete valimiseks. Funktsioonide 

lähtestamiseks hoidke nuppu all. 

Nupp BACK 

Vajutage nuppu BACK 

eelmisele menüü- või alammenüütasemele 

liikumiseks. 

Sõiduki elektroonilise 

teabekeskuse (EVIC) ekraanid 

Vastava olukorra olemasolul kuvab 

EVIC järgmiseid teateid. 

• Service Tire Pressure System 

• Service Park Assist System 

• Park Assist System Blinded 

• Park Assist Disabled 

• Front Sensor Blinded 

• Rear Sensor Blinded 

• Keyfob Battery Low 

• Liftglass Open 

• Left front turn signal lamp out 

• Right front turn signal lamp out 

• Left rear turn signal lamp out 

• Right rear turn signal lamp out 

• Check Tire Pressure 

• ESC System Off 

• Service blind spot system 

• Blind spot detection unavailable 

• Blind spot system off 

164

• Blind spot system unavailable sensor 

blocked 

• Blind spot system unavailable astronomy 

zone — kui pimenurga moodulandur 

tuvastab samal sagedusel 

töötava sidevõrgu, mida see häirib, 

lülitatakse pimenurga süsteem automaatselt 

välja. 

• Normal Cruise Ready — kui dünaamiline 

kiirusehoidja (ACC) on välja lülitatud 

ja tavaline kiirusehoidja (fikseeritud 

kiirus) on kasutatav. Vaadake 

jaotise “Sõiduki funktsioonid” lõiku 

“Dünaamiline kiirusehoidja (ACC)” 

(kui kuulub varustusse). 

• Adaptive Cruise Off — kui dünaamiline 

kiirusehoidja (ACC) on välja 

lülitatud. Vaadake jaotise “Sõiduki 

funktsioonid” lõiku “Dünaamiline 

kiirusehoidja (ACC)” (kui kuulub 

varustusse). 

• ACC Ready — Kui ACC-süsteem on 

aktiveeritud. Vaadake jaotise “Sõiduki 

funktsioonid” lõiku “Dünaamiline kiirusehoidja 

(ACC)” (kui kuulub varustusse). 

• ACC Set — kui olete ACC-süsteemis 

soovitud liikumiskiiruse määranud. 

Vaadake jaotise “Sõiduki funktsioonid” 

lõiku “Dünaamiline kiirusehoidja 


• ACC Cancelled — ACC-süsteem 

on desaktiveeritud. Vaadake jaotise 

“Sõiduki funktsioonid” lõiku “Dünaamiline 


varustusse). 

• Sensed Vehicle Indicator — süsteem 

tuvastas teie sõidureas aeglasemalt 

liikuva sõiduki. Vaadake jaotise 



varustusse). 

• Driver Override — kui vajutate gaasipedaali 

pärast soovitud liikumiskiiruse 

määramist ACC-süsteemis. Vaadake 




• Distance Set — pärast soovitud 

järgimisvahemaa määramist ACCsüsteemis; 

teade kuvatakse vaid 

korraks. Vaadake jaotise “Sõiduki 

funktsioonid” lõiku “Dünaamiline 


varustusse). 

• Brake — kui ACC-süsteem ennustab, 

et selle maksimaalne pidurdusvõime 

pole piisav määratud vahemaa säilitamiseks; 

teade vilgub ja antakse helisignaal, 

ACC-süsteem jätkab pidurdamist 

maksimaalse jõuga. Sellises 

olukorras vajutage viivitamatult piduripedaali, 

et säilitada ohutu vahemaa 

ees liikuva sõidukiga. Vaadake 




• Clean Radar Sensor in the Front of 

Vehicle — kui ACC-süsteem sooritusvõimet 

piirava olukorra tõttu välja 

lülitub. Vaadake jaotise “Sõiduki funktsioonid” 



• ACC/FCW Unavailable Vehicle System 

Error – kui ACC-süsteem ajutise tõrke 

tõttu välja lülitub. Vaadake jaotise 



varustusse). 

165

• ACC/FCW Unavailable Service Radar 

Sensor – kui ACC-süsteem sisemise 

süsteemivea tõttu välja lülitub; laske 

sõidukit volitatud edasimüüjal hooldada. 

Vaadake jaotise “Sõiduki funktsioonid” 



• Coolant low 

• Service air suspension system 

• Oil change due 

• Key in ignition 

• Lights on 

• Key in Ignition Lights On 

• Ignition or Accessory On 

• Ignition or Accessory On. Lights On 

• Turn signal on 

• Park assist on 

• Warning object detected 

• Memory 1 profile set 

• Memory 2 profile set 

• Memory system unavailable — Not in 

Park 

• Memory system unavailable — Seatbelt 

buckled 

166 

• Memory 1 profile recall 

• Memory 2 profile recall 

• Wrong Key 

• Damaged Key 

• Key not programmed 

• Function currently unavailable — 

Power Liftgate 

• Unlock to operate — Power Liftgate 

• Put in Park to operate — Power Liftgate 

• Automatic high beams on 

• Automatic high beams off 

• Service Four Wheel Drive System 

• Four Wheel Drive System in neutral 

• ECO — Fuel Saver Indicator 

• TERRAIN SETTINGS — AUTOMATIC 

• TERRAIN SETTINGS — ROCK 

• TERRAIN SETTINGS — SAND/MUD 

• TERRAIN SETTINGS — SNOW 

• TERRAIN SETTINGS — SPORT 

• Sport Not Available in 4 Low 4 High is 

Required 

• Rock Not Available in 4 Low 4 High is 

Required 

• To Tow Vehicle Safely, Read Neutral 

Shift Procedure in Owners Manual 

• For 4x4 Low Slow Below 5 MPH or 8 

KPH Put Trans in N Press 4 Low 

• For 4x4 High Slow Below 5 MPH or 8 

KPH Put Trans in N Press 4 Low 

• Terrain System Settings Not Available 

• Raising Vehicle Ride Height (with 

icon) 

• Lowering Vehicle Ride Height (with 

icon) 

• Normal Vehicle Ride Height — teade 

kuvatakse (viieks sekundiks), kui 

sõiduk on saavutanud tavalise sõidukõrguse. 

• Off Road Ride Height Level 1 — teade 


sõiduk on saavutanud maastikusõidu 

kõrgustaseme 1. 

• Off Road Ride Height Level 2 — 

teade kuvatakse (viieks sekundiks), 

kui sõiduk on saavutanud maastikusõidu 

kõrgustaseme 2.

• Vehicle Lowered To Entry/Exit (Park) 

Height – teade kuvatakse (viieks 

sekundiks), kui sõiduk on saavutanud 

parkkõrguse. 

• Entry/Exit (Park) Height in Progress — 

teade kuvatakse (viieks sekundiks), 

kui päring saavutada sisenemis-/väljumiskõrgus 

esitatakse ajal, mil sõiduk 

liigub kiirusega 15 kuni 25 mph. See 

tähendab, et päring on tuvastatud ja 

sõiduk langeb sisenemis-/väljumiskõrgusele 

kohe, kui kiirus langeb allapoole 

15 mph. 

• Service Air Suspension System — 

kuvatakse süsteemitõrke korral. 

Süsteemi töö on piiratud. 

• Immediate Air Suspension Service/ 

Repair Required — kuvatakse, kui 

aset on leidnud tõrge, mis lülitab 

terve süsteemi välja. Süsteemi ei saa 

kasutada. 

• Reduce Speed To Maintain Selected 

Ride Height — teade kuvatakse 

ennetavalt, et hoiatada juhti, kui ta ei 

vähenda kiirust, valitakse järgmine 

madalam eelmääratud asend. 

• Selected Ride Height Not Permitted — 

sõiduki kiirus on eelmääratud taseme 

valimiseks liiga suur (Entry/Exit Level/ 

Off Road Ride Height Level 1/Off Road 

Ride Height Level 2). 

• Air Suspension System Cooling 

Down – Please Wait — teade kuvatakse, 

kui kompressori temperatuur 

on liiga kõrge. Kõrgustaset ei saa 

valida enne, kui kompressor on maha 

jahtunud. 

• Vehicle Cannot Be Lowered – Door 

Open — teade kuvatakse, kui uks või 

tagaluuk on irvakil. 

• Air Suspension Temporarily Disabled 

For Jacking And Tire Change 

• Aerodynamic Ride Height — teade 


sõiduk on saavutanud aerodünaamilise 

kõrguse. 

EVIC-ekraani valged 

märgutuled 

Siin on toodud valged konfigureeritavad 

hoiatustuled. Need on järgmised. 

• Käigukangi olek 

Kuvatakse järgmised käigukangi olekud: 

“P, R, N, D, L, 5, 4, 3, 2, 1”. 

Märgutuled “5, 4, 3, 2, 1” märgivad, et 

valitud on elektrooniline käiguvahemiku 

(ERS) funktsioon; kuvatakse valitud 

käik. Lisateavet ERS-i kohta leiate 

jaotises “Käivitamine ja kasutamine”. 

• Elektrooniline kiirusehoidja sees 

Tuli süttib, kui elektrooniline 

kiirusehoidja on aktiivne. Lisateavet 

leiate jaotise “Sõiduki 

funktsioonid” lõigus “Elektrooniline 

kiirusehoidja”. 

• Elektrooniline kiirusehoidja 

määratud 

Tuli süttib, kui elektrooniline 

kiirusehoidja on määratud. 


funktsioonid” lõigus “Elektrooniline 

kiirusehoidja”. 

167

• Dünaamilise kiirusehoidja (ACC) 

sees 

Tuli süttib, kui ACC on aktiivne. 


funktsioonid” lõigus “Dünaamiline 

kiirusehoidja (ACC)”. 

• Dünaamilise kiirusehoidja (ACC) 

määratud 

Tuli süttib, kui ACC on määratud. 


funktsioonid” lõigus “Dünaamiline 

kiirusehoidja (ACC)”. 

• Roolivõimendi süsteemi ülekuumenemine 

— kui kuulub varustusse 

Kui EVIC-ekraanil kuvatakse 

teade “POWER STEERING 

SYSTEM OVER TEMP” ja 

vastav ikoon, on roolivõimendi süsteem 

äärmuslike manöövrite tõttu üle kuumenenud. 

Roolivõim kaob, kuni temperatuur 

on langenud. Kui sõidutingimused 

on ohutud, jääge seisma ja laske mootoril 

tühikäigul töötada. Viie minuti pärast on 

süsteem jahtunud ja normaaltöö taastunud. 

Lisateavet leiate jaotise “Käivitamine 

ja kasutamine” lõigus “Roolivõimendi”. 

168 

MÄRKUS. 

• Sõidukit saab juhtida ja roolivõimendi 

abita. Rooli keeramine on 

sellisel juhul väikestel kiirustel ja 

parkimisel raskendatud. 

• Probleemi püsimisel võtke ühendust 


EVIC-ekraani kollased 

märgutuled 

Siin on toodud kollased konfigureeritavad 

hoiatustuled. Need on järgmised. 

• Tagant otsasõidu hoiatus (FCW) 

väljas 

Hoiatustuli teavitab juhti 

potentsiaalsest avariist ees 

sõitva sõidukiga ning sunnib 

juhti tegutsema selle vältimiseks. 


funktsioonid” lõigus “Dünaamiline kiirusehoidja 

(ACC)”. 

• Käivituseelne olukord — ainult 

diiselmootor 

Tuli süttib, kui süüde keeratakse 

asendisse RUN. Enne 

sõiduki käivitamist oodake, kuni 

tuli kustub. Lisateavet leiate jaotise “Käivitamine 

ja kasutamine” lõigus “Käivitamistoimingud”. 

• Vesi kütuses — ainult diiselmootor 

Tuli süttib, kui kütusefiltrisse 

on kogunenud vett, mis 

tuleb viivitamatult eemaldada. 

Võtke ühendust volitatud 


• Õhkvedrustus üleval 

Märgutuli süttib õhkvedrustuse 

kasutamisel. Lisateavet 

leiate jaotises “Käivitamine 

ja kasutamine”. 

• Õhkvedrustus all 

Märgutuli süttib õhkvedrustuse 

kasutamisel. Lisateavet 

leiate jaotises “Käivitamine 

ja kasutamine”.

• Madala kütusetaseme märgutuli 

Kui mahutis on kütust alles ligikaudu 

11 liitrit, süttib see tuli ja jääb 

põlema, kuni kütuse lisamiseni. 

• Lahtise kütusekorgi märgutuli 

Kui sõiduki diagnostikasüsteem 

tuvastab lahtise, valesti paigaldatud 

või kahjustatud kütusekorgi, 

süttib ekraanil see märgutuli. 

Keerake kütusekork kinni ja vajutage 

teate kustutamiseks valimisnuppu. Kui 

probleem püsib, kuvatakse teade sõiduki 

järjekordsel käivitamisel uuesti. 

Lahtine, valesti paigaldatud või kahjustatud 

kütusekork võib süüdata ka tõrke 

märgutule (MIL). 

• Pesuvedeliku madala taseme 

märgutuli 

Tuli süttib, kui klaasipesuvedeliku 

tase on madal. 

• SERV 4WD 

Märgutuli SERV 4WD seirab 

elektroonilist nelikveosüsteemi. 

Kui märgutuli SERV 4WD jääb 

põlema või süttib sõitmise ajal, 

ei tööta nelikvedu korralikult ja 

seda tuleb hooldada. 

EVIC-ekraani punased 

märgutuled 

Siin on toodud konfigureeritavad punased 

märgutuled. 

Need on järgmised. 

• Uks lahti 

Tuli süttib, kui üks või enam 

ust on lahti. 

• Tagaluuk lahti 

Tuli süttib, kui tagaluuk on 

lahti. 

• Tagaluugi avatav klaas lahti 

Tuli süttib, kui tagaluugi 

avatav klaas on lahti. 

• Õlirõhu hoiatustuli 

See tuli märgib madalat õlirõhku. 

Tuli peab korraks süttima mootori 

käivitamisel. Kui tuli süttib sõidu ajal, 

peatage sõiduk ja seisake mootor võimalikult 

ruttu. Tule süttides kostab nelja minuti 

jooksul helisignaal. 

Ärge kasutage sõidukit enne, kui probleem 

on lahendatud. Märgutuli ei näita, 

kui palju õli mootoris on. Mootori õlitaset 

tuleb kontrollida kapoti alt. 

• Laadimissüsteemi märgutuli 

Tuli märgib elektrilise laadimissüsteemi 

olekut. Kui süüde 

keeratakse asendisse ON, peab tuli 

süttima ja enesetesti ajaks põlema 

jääma. Kui tuli süttib sõidu ajal, lülitage 

mõni mitteoluline elektriseade välja või 

suurendage mootori pöördeid (kui see 

töötab tühikäigul). Kui laadimissüsteemi 

tuli jääb põlema, on probleem laadimissüsteemis. 

HOOLDAGE VIIVITAMA- 

TULT. Võtke ühendust volitatud edasimüüjaga. 

Kui peate kasutama käivitusabi, vaadake 

jaotise “Mida teha ohuolukorras” lõiku 

“Käivitusabitoimingud”. 

169

• Elektroonilise gaasi märgutuli 

(ETC) 

Tuli märgib probleemi elektroonilise 

gaasi süsteemis (ETC). 

Kui süüde keeratakse asendisse 

ON, peab tuli süttima ja enesetesti 

ajaks põlema jääma. Kui tuli käivitamisel 

ei sütti, laske süsteemi volitatud 


Probleemi tuvastamisel süttib tuli ka 

siis, kui mootor töötab. Keerake süüde 

välja ja sisse, kui sõiduk seisab paigal 

ja käiguhoob on parkasendis. Tuli peaks 

kustuma. 

Kui tuli jääb töötava mootoriga põlema, 

saab sõidukiga üldjuhul sõita, kuid 

soovitame siiski võimalikult kiiresti volitatud 

edasimüüja poolde pöörduda. Kui 

tuli hakkab vilkuma, vajab süsteem viivitamatut 

hooldamist ning sõiduki jõudlus 

väheneb või võib mootor seiskuda, mille 

järel vajab see pukseerimist. 

• Mootoritemperatuuri hoiatustuli 

Tuli annab märku ülekuumenenud 

mootorist. Kui temperatuur 

tõuseb ja osuti jõuab 

märgini H, süttib see märgutuli ja kostab 

helisignaal. Kui mootor kuumeneb veelgi 

ja temperatuurinäidik ületab märgi H, 

hakkab märgutuli vilkuma ja helisignaal 

kostab seni, kuni mootor maha jahtub. 

Kui tuli süttib sõidu ajal, peatage sõiduk 

ja seisake mootor. Kui kliimasüsteem on 

sees, lülitage see välja. Lülitage käiguhoob 

neutraalasendisse ja mootoril 

tühikäigul töötada. Kui temperatuurinäit 

ei naase normaalvahemikku, seisake 

mootor viivitamatult ja võtke ühendust 

hooldusega. Lisateavet leiate jaotise 

“Mida teha ohuolukorras” lõigus “Kui 

mootor üle kuumeneb”. 

• Käigukasti temperatuuri märgutuli 

Tuli süttib, kui käigukastiõli 

temperatuur on nõudliku kasutamise, 

nagu haagise vedamise 

tõttu üle kuumenenud. 

Võib leida aset ka suure väändemomendiga 

kasutamisel, nagu nelikveo kasutamisel 

(nt lume sahkamisel, maastikusõidul). 

Kui tuli süttib, peatage sõiduk, 

lülitage käiguhoob neutraalasendisse ja 

laske mootoril tühikäigul töötada, kuni 

tuli kustub. 

ETTEVAATUST! 

Kui jätkate sõitmist, võite ülekandemehhanismi 

tugevalt kahjustada. 

170

HOIATUS! 

Teatud juhtudel võib ülekande 

temperatuuri indikaator pideva töö 

ajal põhjustada vedeliku keema 

minemise, mis võib puutuda vastu 

tulist mootorit või heitgaasisüsteemi 

komponenti ja põhjustada tulekahju. 

Mootoriõli vahetamise 

märgusüsteem 

Õli vahetamine 

Sõiduk on varustatud mootoriõli vahetamise 

märgusüsteemiga. Pärast üksikut 

helisignaali kuvatakse EVIC-ekraanil 

kümne sekundi vältel teade “Oil Change 

Due”, mis märgib, et õlivahetusintervall 

on käes. Mootoriõli vahetamise märgusüsteem 

on tööpõhine, mis tähendab, 

et mootoriõli vahetusintervall võib sõltuvalt 

teie sõidustiilist kõikuda. 

Kui seda ei lähtestata, kuvatakse teade 

iga kord, kui süüte asendisse ON/RUN 

keerate. Teate ajutiselt välja lülitamiseks 

vajutage menüünuppu. Õlivahetuse 

märgusüsteemi lähtestamiseks (hooldusjärgselt) 

vaadake järgmist toimingut. 

1. Keerake süüde asendisse ON (ärge 

käivitage mootorit). 

2. Vajutage gaasipedaal kümne sekundi 

jooksul kolm korda aeglaselt täiesti 

alla. 

3. Keerake süüde asendisse OFF/LOCK. 

MÄRKUS. 

Kui teade kuvatakse mootori käivitamisel, 

süsteem ei lähtestunud. Vajadusel 

korrake toimingut. 

Kütusekulu 

Vajutage üles- või allanuppu, kuni EVICekraanil 

tõstetakse esile valik “Fuel 

Economy”, seejärel vajutage valimisnuppu. 

Vajutage üles- või allanoolt, kuni 

ekraanil kuvatakse üks järgmistest kütusekulu 

funktsioonidest. 

• Keskmine kütusekulu/kütusesäästu 

režiim 

• Vahemaa tühjenemiseni (DTE) 

• Miili galloni kohta (MPG) 

Kõigi vahemaa funktsioonide läbimiseks 

vajutage üles- või allanuppu. 

Vahemaa funktsioonirežiim kuvab järgmist 

teavet. 

Keskmine kütusekulu/kütusesäästu 

režiim – kui kuulub varustusse 

Kuvab keskmise kütusekulu alates 

viimasest lähtestamisest. Kui kütusekulu 

lähtestatakse, kuvatakse ekraanil kahe 

sekundi jooksul “RESET” või kaks kriipsu. 

Seejärel ajalooteave kustutatakse ning 

keskmist kulu hakatakse arvutama viimasest 

lähtestuseelsest näidust. 

171

EVIC-ekraanil kuvatakse keskmise 

kütusekulu kohal teade FUEL SAVER 

MODE. See teade kuvatakse alati, kui 

MDS (kui kuulub varustusse) võimaldab 

mootoril töötada nelja silindriga või, kui 

sõidate säästlikult. 

Funktsioon võimaldab seirata säästlikku 

sõitmist ja seda saab kasutada sõitmiskommete 

muutmiseks ja kütuse säästmiseks. 

Vahemaa tühjenemiseni (DTE) 

Kuvab hinnangulise vahemaa, mille 

paagis oleva kütusega läbida saate. 

See hinnanguline vahemaa arvutatakse 

kaalutud hetkelise keskmise ja keskmise 

kütusekulu alusel vastavalt paagis 

olevale kütuse hulgale. DTE-d ei saa 

valimisnupuga lähtestada. 

172 

Kütusesäästu režiim — sees 

MÄRKUS. 

Tegelikku läbitavat vahemaad mõjutavad 

märkimisväärsed muutused 

sõidumaneerides või sõiduki koorem 

ja seda hoolimata DTE kuvatavast 

väärtusest. 

Kui DTE kuvatav hinnanguline läbitav 

vahemaa on väiksem kui 30 miili (48 km), 

kuvab DTE teate “LOW FUEL”. Teadet 

kuvatakse, kuni kütus otsa saab. Kui 

tangite sõidukit märkimisväärse kogusega, 

lülitub teade “LOW FUEL” välja ja 

DTE kuvab uue väärtuse. 

Sõiduki liikumiskiirus 

Vajutage üles- või allanuppu, kuni 

EVIC-ekraanil tõstetakse esile valik 

“Vehicle Speed”, seejärel vajutage valimisnuppu. 

Vajutage valimisnuppu, et 

kuvada liikumiskiirus miilides või kilomeetrites 

tunnis. Kui vajutate valimisnuppu 

teist korda, vahetatakse kuvatav 

väärtus. 

MÄRKUS. 

Muutes mõõtühikut sõiduki liikumiskiiruse 

menüüs, ei muuda mõõtühikut 

EVIC-süsteemis. 

Vahemaateave 


tõstetakse esile valik “Trip Info”, 

seejärel vajutage valimisnuppu. Vajutage 

üles- või allanoolt, kuni ekraanil 

kuvatakse üks järgmistest vahemaa 

funktsioonidest. 

• Trip A 

• Trip B 

• Elapsed Time 

Kõigi vahemaa funktsioonide läbimiseks 

vajutage üles- või allanuppu. 

Vahemaa funktsioonirežiim kuvab järgmist 

teavet. 

Trip A 

Kuvab kogu läbitud Trip A vahemaa 

alates viimasest lähtestamisest. 

Trip B 

Kuvab kogu läbitud Trip B vahemaa 

alates viimasest lähtestamisest.

Elapsed Time 

Kuvab kogu vahemaa läbimisele kulunud 

aja alates viimasest lähtestamisest, mil 

süüde oli asendis ACC. Kulunud aeg 

hakkab kasvama siis, kui süüde on 

asendis ON või START. 

Kuva lähtestamine 

Lähtestada saab vaid lähtestatava funktsiooni 

kuvamisel. Kuvatava lähtestatava 

funktsiooni kustutamiseks vajutage üks 

kord valimisklahvi. Kõigi lähtestatavate 

funktsioonide lähtestamiseks hoidke 

valimisnuppu kaks sekundit all. Lähtestatakse 

valitud kuva ja kõik muud funktsioonid. 

Ühikud 


tõstetakse esile valik “Units”, 

seejärel vajutage valimisnuppu. EVICekraani, 

odomeetri ja navigeerimissüsteemi 

(kui kuulub varustusse) mõõtühikuid 

saab kuvada tolli- või meetermõõdustikus. 

Valiku tegemiseks sirvige 

üles või alla, kuni kuvatakse soovitud 

valik, seejärel vajutage valimisnuppu ja 

valitud säte märgitakse. 

Sõiduki teave 

(kliendi teabefunktsioonid) 


tõstetakse esile valik “SYSTEM”, 

seejärel vajutage valimisnuppu. Sirvige 

kasutatavaid teabekuvasid üles- ja allanupuga, 

seejärel vajutage järgmiste valikute 

kuvamiseks valikunuppu. 

• Coolant Temp 

Kuvab jahutusvedeliku temperatuuri. 

• Oil Temperature 

Kuvab õlitemperatuuri. 

• Oil Pressure 

Kuvab õlirõhu. 

• Trans Temperature 

Kuvab käigukastiõli temperatuuri. 

• Engine Hours 

Kuvab mootori töötunnid. 

Rehvirõhk 


tõstetakse esile valik “Tire PSI”, 

seejärel vajutage valimisnuppu. Vajutage 

üles- või allanoolt, kuni ekraanil 

kuvatakse üks järgmistest süsteemi 

olekuteadetest. 

• System OK 

• System Warnings Displayed (kuvab 

kõik aktiivsed süsteemihoiatused) 

• Tire Pressure Monitor System (kuvab 

kõigi nelja rehvi õhurõhud). Lisateavet 

leiate jaotise “Käivitamine ja 

kasutamine” lõigus “Rehvirõhu seiresüsteem”. 

Rehvirõhu kuva 

173

MÄRKUS. 

• Rehvid soojenevad ka tavatingimustes 

sõites. 

Tavatingimustes sõites suureneb 

rehvirõhk soojuse tõttu väärtuselt 

2 väärtusele 6 psi (14 kuni 41 kPa). 


ja kasutamine” lõigus “Rehvid - 

üldteave/rehvirõhud”. 

• Süsteem võib rehvirõhud kuvada 

järgmistes ühikutes: PSI, kPa või 

BAR. 

Võtmeta sisenemise ja 

käivitamise ekraan — 


Kui vajutate süütelüliti asendi muutmiseks 

nuppu ENGINE START/STOP, kuvatakse 

EVIC-ekraani alumises paremas nurgas 

korraks võtmeta sisenemise ja käivitamise 

ikoon. 

Lisateavet leiate jaotise “Käivitamine ja 

kasutamine” lõigus “Võtmeta sisenemine 

ja käivitamine”. 

MÄRKUS. 

Teatud tingimustes võib selle kuva 

alistada kõrgema prioriteediga kuva. 

Süütelüliti asendi muutmisel kuvatakse 

see ekraan alati uuesti. 

Kompassi-/temperatuuriekraan 

Kompassilugem märgib sõiduki liikumissuunda. 

EVIC-ekraanil kuvatakse 

üks kaheksast ilmakaarest ja välistemperatuuri 

näit. 

MÄRKUS. 

Sõiduki käivitamisel kuvatakse viimati 

teada olnud välistemperatuur ning 

õige näidu kuvamiseks peate mõned 

minutid sõitma. Välistemperatuuri 

näitu võib mõjutada ka mootoritemperatuur, 

seega ei uuendata temperatuurinäite 

siis, kui sõiduk seisab paigal. 

Kompassi automaatne kalibreerimine 

See kompass on isekalibreeruv, mistõttu 

ei pea te kompassi käsitsi lähtestama. 

Kui sõiduk on veel uus, võib kompassilugem 

olla ekslev ning EVIC kuvab 

teate CAL seni, kuni kompass kalibreeritakse. 

Võite kompassi kalibreerimisele 

kaasa aidata, milleks tehke üks või 

enam 360-kraadist pööret (piirkonnas, 

kus pole suuri metallist esemeid 

või objekte), kuni ekraanil ei kuvata 

enam teadet CAL. Pärast seda töötab 

kompass normaalselt. 

MÄRKUS. 

Kalibreerimine vajab ühetasast pinnast 

ja keskkonda, kus pole suuri metallist 

objekte, nagu hooned, sillad, maaalused 

kaablid, raudteerööpaid jne. 

174

Kompassi käsitsi kalibreerimine 

Kui kompassi näit on ekslev ja EVICekraanil 

ei kuvata teadet CAL, peate 

kompassi ise kalibreerimisrežiimi viima, 

milleks toimige järgmiselt. 

1. Lülitage süüde sisse. 

2. Vajutage üles- või allanuppu, kuni 

pääsete seadistusmenüüsse (kliendi 

programmeeritavad funktsioonid), 

seejärel vajutage valimisnuppu. 

3. Vajutage allanuppu, kuni EVICekraanil 

kuvatakse “Calibrate 

Compass”. 

4. Kalibreerimise alustamiseks vajutage 

valimisnuppu. EVIC-ekraanil kuvatakse 

“CAL”. 

5. Sooritage üks või enam 360-kraadist 

pööret (piirkonnas, kus pole suuri metallist 

objekte), kuni teadet “CAL” enam ei 

kuvata. Pärast seda töötab kompass 

normaalselt. 

Kompassihälve 

Kompassihälve on erinevus magnetilise 

põhja ja geograafilise põhja vahel. 

Erinevuste kompenseerimiseks tuleb 

hälve seadistada vööndi jaoks, kus 

sõidukit kasutate. Kui see on seadistatud, 

kompenseerib kompass erinevused 

automaatselt ja annab kõige 

täpsema kompassinäidu. Kõige 

täpsema näidu saamiseks seadistage 

kompass järgmisi soovitusi järgides. 

MÄRKUS. 

Ärge asetage armatuurlauale magnetilisi 

esemeid, nagu iPod ® , mobiiltelefon, 

sülearvutid ja radarid. Kompassi 

moodul paikneb armatuurlauas ning 

need esemed võivad kompassiandurit 

häirida ja anda vale lugemi. 

175

176 

Kompassihälvete kaart

1. Lülitage süüde sisse. 

2. Vajutage üles- või allanuppu, kuni 

pääsete seadistusmenüüsse (kliendi 

programmeeritavad funktsioonid), 

seejärel vajutage valimisnuppu. 

3. Vajutage allanuppu, kuni EVICekraanil 

kuvatakse teade “Compass 

Variance”, seejärel vajutage valimisnuppu. 

EVIC-ekraanil kuvatakse viimati 

valitud hälbevööndi number. 

4. Vajutage valimisnuppu, kuni vastavalt 

kaardile kuvatakse õige hälbevöönd. 

5. Väljumiseks vajutage nuppu RETURN. 

Kliendi programmeeritavad 

funktsioonid 

(süsteemiseadistus) 

Menüü Personal Settings võimaldab 

funktsioone seadistada ja taastada, kui 

käigukang on parkasendis. Kui käigukang 

pole parkasendis või hakkab sõiduk 

liikuma, kuvatakse hoiatusteade SETUP 

NOT AVAILABLE, millele järgneb kolme 

sekundi möödumisel teade VEHICLE 

NOT IN PARK. 

Vajutage üles- või allanuppu, kuni EVICekraan 

kuvab seadistuskuva. 

Kasutage üles- või allanuppu ja kuvage 

üks järgmistest valikutest. 

Select Language 

Sellel kuval saate valida ühe viiest 

keelest kõigi kuvafunktsioonide jaoks, 

sh vahemaa funktsioonide ja navigeerimissüsteemi 

jaoks (kui kuulub varustusse). 

Vajutage sellel kuval üles- või 

allanuppu ja sirvige kasutatavaid keelevalikuid. 

Vajutage valimisnuppu ja valige 

inglise keel, hispaania keel (Espańol), 

prantsuse keel (Franēais), itaalia keel 

(Italiano), saksa keel (Deutsch) või 

hollandi keel (Nederlands). Seejärel 

kuvatakse kogu teave valitud keeles. 

Nav–Turn By Turn 

Kui olete valinud selle funktsiooni, 

kasutab navigeerimissüsteem marsruudi 

juhendamiseks häälkäskluseid, 

kuni jõuate sihtkohta. Valiku tegemiseks 

vajutage valimisnuppu, kuni funktsiooni 

kõrval kuvatakse märge, mis tähistab, 

et süsteem on aktiveeritud; kui märget 

ei kuvata, on süsteem desaktiveeritud. 

Auto Unlock Doors 

Kui olete valinud selle funktsiooni, 

avanevad kõik uksed automaatselt, 

kui sõiduk on peatatud ja käigukang 

viidud park- või neutraalasendisse ja 

juhiuks avatakse. Valiku tegemiseks 





Remote Unlock Sequence 

Kui olete valinud valiku Unlock Driver 

Door Only On 1st Press, avaneb kaugjuhtimispuldi 

avamisnupu vajutamisel 

vaid juhiuks. Kui olete valinud valiku 

Driver Door 1st Press, peate kaasreisijate 

uste avamiseks kaugjuhtimispuldi 

avamisnuppu kaks korda vajutama. 

Kui olete valinud valiku Unlock All 

Doors On 1st Press, avanevad kaugjuhtimispuldi 

avamisnupu vajutamisel 

kõik uksed. Valiku tegemiseks sirvige 




177

MÄRKUS. 

Kui sõiduk on varustatud võtmeta 

sisenemise ja käivitamise funktsiooniga 

(passiivne sisenemine) ning 

EVIC on programmeeritud avama uksi 

ühe nupuvajutusega, avanevad kõik 

uksed hoolimata sellest, millise ukse 

lingist haaratakse. Kui ühe vajutusega 

on programmeeritud avanema vaid 

juhiuks, avaneb juhiukse lingi haaramisel 

vaid see uks. Kui passiivsele 

sisenemisele on programmeeritud 

vaid juhiuks, avaneb lingi mitu korda 

puudutamisel vaid juhiuks. Kui juhiuks 

on avatud, saab sisemise lukustamis-/ 

avamislülitiga avada kõik ülejäänud 

uksed (alternatiivina võite kasutada 

kaugjuhtimispulti). 

RKE Linked To Memory 

Kui valitud on see funktsioon, saate RKEsaatjaga 

taastada ühe kahest eelprogrammeeritud 

mäluprofiilist. Iga mäluprofiil 

sisaldab juhiistme, küljepeegli, reguleeritavate 

pedaalide (kui kuuluvad varustusse), 

roolisamba kalde ja teleskoopasendi 

(kui kuulub varustusse) ja raadiojaama 

sätteid. Kui sätteks on valitud OFF, 

taastab mäluprofiili vaid juhiukse paneelil 

paiknev mälulüliti. Valiku tegemiseks 


178 


et süsteem on aktiveeritud; kui märget ei 

kuvata, on süsteem desaktiveeritud. Lisateavet 

leiate jaotise “Sõiduki funktsioonid” 

lõigus “Juhiistme mälu”. 

Flash Lamps With Lock 

Kui valitud on see funktsioon, vilguvad 

eesmised ja tagumised suunatuled, 

kui uksed avatakse või lukustatakse 

kaugjuhtimispuldiga. Funktsiooni saab 

valida andma lukustamisel helisignaali 

või mitte. Valiku tegemiseks vajutage 

valimisnuppu, kuni funktsiooni kõrval 

kuvatakse märge, mis tähistab, et 

süsteem on aktiveeritud; kui märget ei 

kuvata, on süsteem desaktiveeritud. 

Headlamp Off Delay 

Kui valitud on see funktsioon, saab juht 

valida, kui kauaks esituled sõidukist 

väljumisel põlema jäävad (valikud on: 

0, 30, 60 või 90 sekundit). Valiku tegemiseks 

sirvige üles või alla, kuni kuvatakse 

soovitud valik, seejärel vajutage 

valimisnuppu ja valitud säte märgitakse. 

Headlamps with Wipers (kasutatav 

ainult koos automaatsete esituledega) 

Kui valitud on see funktsioon ning esitulede 

lüliti on asendis AUTO, lülituvad 

esituled sisse ligikaudu kümne sekundi 

möödumisel pärast klaasipuhastite aktiveerimist. 

Kui need lülitati selle funktsiooniga 

sisse, lülituvad esituled välja, 

kui klaasipuhastid välja lülitatakse. 

Valiku tegemiseks vajutage valimisnuppu, 

kuni funktsiooni kõrval kuvatakse 

märge, mis tähistab, et süsteem 

on aktiveeritud; kui märget ei kuvata, on 

süsteem desaktiveeritud. 

MÄRKUS. 

Kui lülitate esituled sisse päeva ajal, 

hämarduvad armatuurlaua tuled. 

Heleduse suurendamiseks vaadake 


“Tuled”.

Easy Entry/Exit Seat (kasutatav 

ainult koos istmemäluga) 

See funktsioon liigutab juhi istet automaatselt, 

et hõlbustada sõidukisse sisenemist 

või sealt väljumist. Valiku tegemiseks 

vajutage valimisnuppu, kuni 

funktsiooni kõrval kuvatakse märge, mis 

tähistab, et süsteem on aktiveeritud; kui 

märget ei kuvata, on süsteem desaktiveeritud. 

MÄRKUS. 

Kui kasutate ukse avamiseks kaugjuhtimispulti, 

naaseb iste mäluga määratud 

asendisse (kui asendimälu taastamine 

on kaugjuhtimispuldil sisse lülitatud). 


lõigus “Juhiistme mälu”. 

Tilt Mirror in Reverse 

Kui valitud on see funktsioon süüde 

on asendis ON ja käigukast asendis 

REVERSE, kallutatakse välised tahavaatepeeglid 

allapoole. Kui liigutate käigukangi 

asendist REVERSE välja, liiguvad 

peeglid tagasi eelmisesse asendisse. 






Key-Off Power Delay 

Kui valitud on see funktsioon, jäävad 

elektriakende, raadio, vabakäesüsteemi 

(kui kuulub varustusse) DVD-videosüsteemi 

(kui kuulub varustusse), elektrilise 

katuseluugi (kui kuulub varustusse) 

lülitid ja pistikupesad pärast süüte 

välja keeramist kuni kümneks minutiks 

aktiivseks. Ukse avamine tühistab selle 

funktsiooni. Valiku tegemiseks sirvige 




Illuminated Approach 

Kui valitud on see funktsioon ja uksed 

avatakse kaugjuhtimispuldiga, esituled 

aktiveeritakse ja need jäävad vastavalt 

valitud sättele 0, 30, 60 või 90 sekundiks 

põlema. Valiku tegemiseks sirvige 




Kütusesäästu ekraan — kui kuulub 

varustusse 

Teade “ECO” kuulub kompassi-/temperatuurikuva 

näitude hulka ja selle võib 

sisse või välja lülitada. Valiku tegemiseks 

vajutage funktsioonivalikunuppu, 

kuni kuvatakse “ON” või “OFF”. 

Keyless Enter-N-Go (passiivne sisenemine) 

Funktsioon võimaldab sõiduki uksi 

avada ja lukustada kaugjuhtimispuldi 

nuppe vajutamata. Valiku tegemiseks 





Vaadake jaotise “Mida teada enne 

sõiduki käivitamist” lõiku “Võtmeta sisenemine 


Auto High Beams (kasutatav vaid 

SmartBeam-funktsiooniga) 

Selle funktsiooni valimisel desaktiveeritakse 

kaugtuled teatud tingimustel 

automaatselt. Valiku tegemiseks vajutage 

valimisnuppu, kuni funktsiooni 





lõigus “Tuled/SmartBeam — 

kui kuulub varustusse”. 

179

Wiper Mode — kui kuulub varustusse 

Kui valitud on see funktsioon, aktiveerub 

süsteem tuuleklaasil niiskuse 

tuvastamisel klaasipuhastid automaatselt. 





süsteem desaktiveeritud. Kui funktsioon 

desaktiveeritakse, naaseb süsteem 

tavalisele intervalltööle. 

Hill Start Assist (HSA) 

Funktsiooni valimisel aktiveerite HASsüsteemi. 

Süsteemi funktsiooni ja kasutusteabe 

saamiseks vaadake jaotise 

“Käivitamine ja kasutamine” lõiku “Pidurite 

elektrooniline juhtsüsteem”. Valiku 

tegemiseks vajutage valimisnuppu, kuni 

funktsiooni kõrval kuvatakse märge, mis 

tähistab, et süsteem on aktiveeritud; kui 

märget ei kuvata, on süsteem desaktiveeritud. 

Pimenurga hoiatus 

Pimenurga hoiatuse kasutamisel saate 

valida kolme suvandi vahel. Kui vajutate 

valimisnuppu ühe korra, aktiveeritakse 

pimenurga hoiatusfunktsioon 

režiimis “Blind Spot: Lights Only”. 

Kui valitud on see režiim, pimenurga 

seiresüsteem (BSM) ainult visuaalse 

häire küljepeeglites. Kui vajutate valimisnuppu 

teist korda, aktiveeritakse 

režiim “Blind Spot: Lights/CHM”. Selles 

režiimis kuvab pimenurga seiresüsteem 

(BSM) visuaalse häire küljepeeglites 

ning annab hoiatussignaali, kui vastava 

külje suunatuli aktiveeritakse. Kui valite 

“Blind Spot: Off”, lülitatakse pimenurga 

seiresüsteem (BSM) välja. 

MÄRKUS. 

Kui teie sõiduk on saanud kahjustada 

kohast, kus andur paikneb, võib 

andur olla paigast nihkunud isegi siis, 

kui paneel pole kahjustatud. Viige 

sõiduk volitatud edasimüüja juurde 

ja laske andur uuesti joondada. Kui 

andur on paigast nihkunud, ei tööta 

BSM vastavalt spetsifikatsioonidele. 

Forward Collision Warning 

Tagant otsasõidu hoiatuse (FCW) 

sätteks saab seada pika või lühikese 

vahemaa, samuti saab funktsiooni 

välja lülitada. FCW vaikesätteks on pikk 

vahemaa. See tähendab, et süsteem 

hoiatab võimalikust tagant otsasõidust 

kõige varem. Selle sätte kasutamisel 

on teil kõige rohkem aega reageerida. 

Dünaamilisema sõidu kasutamisel 

valige sätteks lühem vahemaa. Sel 

juhul hoiatatakse teid võimalikust otsasõidust 

palju hiljem. Kuid sellisel juhul 

on sõidukogemus dünaamilisem. FCW 

oleku muutmiseks vajutage valimisnuppu, 






lõigus “Dünaamiline kiirusehoidja 

(ACC)”. 

180

Mõõtühikud 

EVIC-ekraani, odomeetri ja Uconnectnavigeerimissüsteemi 


mõõtühikuid saab kuvada tolli- või 

meetermõõdustikus. Valiku tegemiseks 

vajutage valikunuppu, kuni kuvatakse 

“ENGLISH” or “METRIC”. 

Kompassi kalibreerimine 

Lisateavet leiate kompassi ekraanilt. 

Kompassihälve 

Lisateavet leiate kompassi ekraanilt. 

HELISÜSTEEMID 

Vaadake helisüsteemi juhendit. 

UNIVERSAALNE 

TARBIJALIIDES (UCI) 1.0 — 


MÄRKUS. 

Selles lõigus kirjeldatakse vaid müügikoodiga 

RES ja REQ/REL/RET raadioid, 

mis on varustatud Uconnect-süsteemiga. 

Müügikoodiga RER, REN, RBZ, 

REP, REW, RB2 või REZ puutetundlike 

UCI-funktsiooniga raadiote kohta leiate 

teavet RER, REN, RBZ, RB2 või REZ 

kasutusjuhendist. UCI on kasutatav vaid 

siis, kui see kuulub raadio komplekti. 

Funktsioon võimaldab USB-porti ühendada 

iPod ® -i või muu välise USB-seadme. 

UCI toetab Mini-, 4G-, foto-, Nano-, 5G 

iPod ® - ja iPhone ® -seadmeid. Kõik iPod ® 

tarkvaraversioonid ei toeta UCI-funktsioone 

täielikult. Tarkvarauuendused 

leiate Apple’i veebilehelt. 

MÄRKUS. 

• Kui raadio on varustatud USBpordiga, 

leiate iPod ® -i või välise 

USB-seadme toetusteabe vastavast 

Uconnect multimeediumraadio 

kasutusjuhendist. 

• Kui ühendate iPod ® -i või muu elektroonilise 

audioseadme raadio AUXpessa, 

saate meediumit esitada, 

kuid UCI-funktsioone ei saa 

ühendatud seadme juhtimiseks 

kasutada. 

iPod ® -i või välise USB-seadme 

ühendamine 

Kui audioseade on ühendatud ja 

sõiduki UCI-süsteemiga sünkroonitud 

(iPod ® -seadme ühendamisele võib 

kuluda paar minutit), hakatakse audioseadet 

laadima ning saate seda raadio 

nuppudega kasutada. 

MÄRKUS. 

Kui audioseadme aku on täiesti 

tühi, ei pruugi see UCI-süsteemiga 

suhelda enne, kui seda on laetud. Kui 

jätate audioseadme UCI-süsteemiga 

ühendatuks, laetakse see nõutud 

tasemele. 

Funktsiooni kasutamine 

Kui ühendate USB-porti iPod-kaabli või 

välise USB-seadme: 

• saate seadme audiofaile sõiduki 

helisüsteemi vahendusel esitada ja 

raadio ekraanil metaandmeid kuvada 

(esitaja, pala nimi, album jne); 

• saate audioseadet raadio nuppudega 

juhtida iPod ® -seadme sisu esitamiseks, 

sirvimiseks ja loendamiseks; 

• laadida UCI-pessa ühendatud audioseadme 

akut (kui vastav audioseade 

seda toetab). 

181

iPod ® -i või välise USB-seadme 

kasutamine raadionuppudega 

UCI-režiimi (iPod ® -i või välise USBseadme) 

kasutamiseks ja ühendatud 

audioseadme avamiseks vajutage raadiopaneelil 

nuppu “AUX” või vajutage nuppu 

VR ja lausuge USB või Switch to USB. 

Kui olete UCI-režiimis, hakatakse palasid 

esitama sõiduki audiosüsteemi vahendusel 

(kui need on seadmes kasutatavad). 

Esitusrežiim 

Kui olete UCI-režiimi lülitunud, käivitab 

iPod ® või väline USB-seade esitusrežiimi 

automaatselt. Esitusrežiimis saate 

iPod ® -i või välise USB-seadme juhtimiseks 

ja andmete kuvamiseks kasutada 

järgmiseid raadiopaneeli nuppe. 

• Järgmise või eelmise pala valimiseks 

kasutage nuppu TUNE. 

• Kui keerate seda pala esitamise 

ajal ühe klõpsu võrra päripäeva, 

hakatakse esitama järgmist pala, 

või vajutage nuppu VR ja lausuge 

Next Track. 

182 

• Kui keerate nuppu vastupäeva, 

hüpatakse eelmisele palale, või 

vajutage nuppu VR ja lausuge 

Previous Track. 

• Esitatavas palas tagasi liikumiseks 

hoidke nuppu all. 

• Kui vajutate nuppu > 

ühe korra, hüpatakse esitatavas palas 

viis sekundit tagasi või edasi. 

• Eelmisele või järgmisele palale liikumiseks 

kasutage nuppe >. Kui vajutate nuppu SEEK >> 

esitusrežiimis, hüpatakse loendis järgmisele 

palale, või vajutage nuppu VR 

ja lausuge Next või Previous Track. 

• Kui vajutate pala esitamise ajal 

nuppu INFO, kuvatakse vastava 

pala metaandmed (esitaja, pala nimi, 

album jne). Kui vajutate nuppu INFO 

veel kord, hüpatakse esitatava pala 

andmete järgmisele lehele. Kui olete 

kõik lehed üle vaadanud, viib nupu 

INFO järjekordne vajutus teid tagasi 

raadio esitusrežiimi kuvale. 

• Kui vajutate nuppu REPEAT, hakkab 

audioseade esitatavat pala kordama, 

või vajutage nuppu VR ja lausuge 

Repeat ON või Repeat Off. 

• UCI-seadme skannimisrežiimi kasutamiseks 

vajutage nuppu SCAN, 

mille järel esitatakse loendis iga pala 

esimesed kümme sekundit. Skannimisrežiimi 

peatamiseks ja soovitud 

pala esitamiseks vajutage veel kord 

nuppu SCAN. Kui vajutate skannimisrežiimis 

nuppu >, 

valitakse eelmine või järgmine pala. 

• RND nupp (kasutatav vaid müügikoodiga 

RES raadiotega). Vajutades seda 

nuppu vahetatakse iPod ® -i või välise 

USB-seadme režiime Shuffle ON ja 

Shuffle OFF, või vajutage nuppu VR ja 

lausuge Shuffle ON või Shuffle Off. Kui 

raadio ekraanil kuvatakse RND ikoon, 

on režiim sisse lülitatud.

Loendi- või sirvimisrežiim 

Kui vajutate esitusrežiimis allpool kirjeldatud 

nuppe, kuvatakse loendirežiim. 

Loendirežiimis saate sirvida audioseadme 

menüüsid ja palasid. 

• Juhtnupp TUNE: juhtnupu TUNE 

funktsioonid sarnanevad välise USBseadme 

kerimisratta funktsioonidele. 

• Keerates nuppu päri- või vastupäeva, 

saate sirvida loendeid ja 

kuvada pala andmeid. Kui raadio 

ekraanil on esitatav pala esile 

tõstetud, vajutage pala valimiseks 

ja esitamise käivitamiseks nuppu 

TUNE. Kui keerate nuppu TUNE 

kiiremini, keritakse ka loendit kiiremini. 

Kiirkerimise ajal võite märgata 

väikest viivitust raadio ekraanil 

teabe uuendamisel. 

• Loendirežiimis kuvatakse iPod ® -i 

loendid “mässitud” kujul. Kui pala 

asub loendi lõpus, keerake ratast 

vastupäeva. 

• Loendirežiimis kasutatakse raadio 

PRESET nuppe iPod ® -I või välise 

USB-seadme loendite otseteedena. 

• Preset 1 – esitusloendid 

• Preset 2 – esitajad 

• Preset 3 – albumid 

• Preset 4 – žanrid 

• Preset 5 – audioraamatud 

• Preset 6 – netisaated 

• Kui vajutate nuppu PRESET, kuvatakse 

ülemisel real valitud loend 

ning teisel real loendi esimene 

element. 

• Loendirežiimist pala valimata väljumiseks 

vajutage uuesti sama PRESET 

nuppu ja naaske esitusrežiimi. 

• Nupp LIST: see nupp kuvab iPod ® -i 

või välise USB-seadme kõige esimese 

menüü. Esitage nupuga TUNE kõige 

ülemine menüüelement ja vajutage 

nuppu selle valimiseks. Kuvatakse 

audioseadme järgmine alammenüü 

element, seejärel korrake sammu 

soovitud pala valimiseks. Kõik iPod ® -i 

või välise USB-seadme alammenüüd 

pole süsteemis kasutatavad. 

• Nupp MUSIC TYPE: Nupp MUSIC 

TYPE on veel üks otseteenupp audioseadme 

žanriloendi avamiseks. 

ETTEVAATUST! 

• Kui jätate iPod ® -i või välise USBseadme 

(või muu toetatava seadme) 

kuuma või külma ilmaga sõidukisse, 

võite seadet kahjustada. Järgige 

tootja juhiseid. 

• Kui paigutate esemeid iPod ® - või 

USB-seadmele või ühendustele, 

võite seadmeid ja/või ühendusi 

kahjustada. 

HOIATUS! 

Ärge ühendage ega eraldage iPod ® - 

või USB-seadet sõidu ajal. Hoiatuse 

eiramise tagajärjeks võib olla avarii. 

183

Bluetoothiga heli 

voogesitamine (BTSA) 

Muusikat saab mobiiltelefonist Uconnect- 

telefonisüsteemi voogedastada. 

BTSA juhtimine raadio nuppudega 

BTSA-režiimi pääsemiseks vajutage 

kas raadio “AUX” nuppu või vajutage 

nuppu VR ja lausuge “Bluetooth Streaming 

Audio”. 

Esitusrežiim 

Kui olete BTSA-režiimi lülitunud, hakkavad 

mõned audioseadmed muusikat sõiduki 

audiosüsteemi vahendusel esitama, kuid 

teatud seadmed vajavad muusikapala 

käivitamist seadmes, mis järel voogedastatakse 

see Uconnect-telefonisüsteemi. 

Uconnect-telefonisüsteemiga saab 

siduda seitse seadet, kuid korraga saab 

kasutada vaid ühte. 

Muu audioseadme valimine 

1. Alustamiseks vajutage nuppu PHONE. 

2. Pärast viipa “Ready” ja piiksu lausuge 

“Setup”, seejärel “Select Audio Devices”. 

3. Lausuge audioseadme nimi või paluge 

Uconnect-telefonisüsteemil esitada 

audioseadmete loend. 

184 

Järgmine pala 

Kasutage nuppu SEEK UP või vajutage 

nuppu VR ja lausuge “Next Track”, et 

järgmisele muusikapalale liikuda. 

Eelmine pala 

Kasutage nuppu SEEK DOWN või vajutage 

nuppu VR ja lausuge “Previous 

Track”, et eelmisele muusikapalale liikuda. 

Sirvimine 

BTSA-seadmes pole sirvimine võimalik. 

Esitatakse vaid esitatava pala teave. 

ROOLIRATTA AUDIO 

JUHTSEADMED 

Audiosüsteemi kaugjuhtimisseadmed 

paiknevad rooliratta tagaküljel. Lülitite 

kasutamiseks sirutage rooli taha. 

Audiosüsteemi kaugjuhtimisseadmed 

(rooliratta tagantvaade) 

Parempoolne juhtseade on klahvlüliti, mille 

keskel paikneb nupp; seda kasutatakse 

audiosüsteemi helitugevuse ja režiimi 

juhtimiseks. Kui vajutate lüliti ülemist osa, 

helitugevus suureneb, alumise osa vajutamisel 

helitugevus väheneb. 

Kui vajutate keskmist nuppu, vahetatakse 

raadio režiime (AM/FM/SAT/CD/ 

HDD/AUX/VES, jne). 

Ka vasakpoolne juhtseade on nupuga 

klahvlüliti. Vasakpoolse juhtseadme funktsioonid 

sõltuvad kasutatavast režiimist. 

Järgmisena kirjeldatakse vasakpoolse 

juhtseadme kasutamist erinevates režiimides.

Raadio kasutamine 

Kui vajutate lüliti ülemist osa, otsitakse 

järgmine raadiojaam, alumise osa vajutamisel 

otsitakse eelmine raadiojaam. 

Keskmise nupuga valitakse järgmine 

eelprogrammeeritud raadiojaam. 

CD-mängija 

Kui vajutate ülemist osa, valitakse 

CD-plaadilt järgmine pala. Kui vajutate 

alumist osa, liigutakse esitatava 

pala algusesse või eelmise pala algusesse, 

kui vajutate lülitit pala esitamise 

esimese sekundi jooksul. 

Kui vajutate ülemist või alumist osa kaks 

korda, esitatakse teine pala, kui vajutate 

lülitit kolm korda, esitatakse kolmas 

pala jne. 

Vasakpoolse klahvlüliti keskmisel nupul 

puudub ühe plaadiga CD-mängija funktsioon. 

Kui sõiduk on varustatud mitme 

plaadiga CD-mängijaga, valib keskmine 

nupp järgmise CD-mängijas oleva 

plaadi. 

CD-/DVD-PLAADI 

HOOLDAMINE 

CD-/DVD-plaadi hoidmiseks järgige 

järgmiseid ettevaatusabinõusid. 

1. Käsitsege plaati vaid servadest, 

vältige plaadipinna puudutamist. 

2. Kui plaat on must, puhastage selle 

pinda pehme lapiga keskelt väljapoole 

pühkides. 

3. Ärge kleepige plaadile paberit ega 

kleeplinti, vältige selle kriimustamist. 

4. Ärge kasutage lahusteid, nagu 

benseen, lahjendit, puhastusaineid või 

antistaatilisi pihusteid. 

5. Pärast plaadi esitamist hoiundage 

seda korpuses. 

6. Ärge jätke plaati otsese päikesevalguse 

kätte. 

7. Ärge hoiundage plaati kohas, kus 

temperatuurid väga kõrgeks võivad 

muutuda. 

MÄRKUS. 

Kui kogete teatud plaadi esitamisel 

raskusi, võib see olla kahjustatud 

(st kriimustatud, selle peegelkate on 

eemaldatud, plaadil on juuksekarv 

või niiskust), see on liiga suur või on 

andmed kaitstud. Enne plaadimängija 

hooldamist katsetage muu plaadiga. 

RAADIO KASUTAMINE JA 

MOBIILTELEFONID 

Teatud tingimustes võib sõidukis 

paiknev mobiiltelefon häirida raadio 

tööd. Sellise olukorra saab kõrvaldada 

mobiiltelefoni antenni mujale suunamisega. 

See pole raadiole kahjulik. 

Kui raadiost ei kosta ikka rahuldavalt 

puhast heli, soovitame mobiiltelefoni 

kasutamisel raadio helitugevust vähendada 

või selle välja lülitada. 

KLIIMASEADME 

JUHTSEADMED 

Kliima- ja küttesüsteem on mõeldud 

sõidumugavuse tagamiseks iga ilma 

korral. 

185

Duaaltsooni soojenduse ja 

kliimaseadme käsitsi juhtimine 

Need juhtseadmed võimaldavad juhil 

ja kaasreisijal individuaalsed sätted 

määrata. Juhtseadmed hõlmavad mitut 

välimist keeratavat valitsat ja sisemist 

nuppu. 

Puhuri juhtseade 

Keerake juhtseadet ja 

reguleerige läbi ventilatsioonisüsteemi 

suunatava 

õhuvoolu hulka. 

Puhuri kiirus suureneb, 

kui juhtseadet asendist 

“O” (OFF) paremale 

keerata. Saadaval on 

seitse puhuri kiirussätet. 

Temperatuuri juhtseadmed 

• Juhipoole temperatuuri juhtseade 

Keerake juhtseadet 

ja reguleerige salongi 

temperatuuri vasakpoolse 

eesistuja jaoks. 

Sinine ala märgib jahedamaid 

temperatuure, 

punane ala seevastu 

soojemaid temperatuure. 

• Reisijapoole temperatuuri juhtseade 

Keerake juhtseadet 

ja reguleerige salongi 

temperatuuri parempoolse 

eesistuja jaoks. 


temperatuure, 



MÄRKUS. 

Kui kliimaseadme jõudlus näib 

oodatust madalam, veenduge, et 

radiaatori ees paiknev kliimaseadme 

kondensaatorile pole kogunenud 

mustust ega putukaid. Puhastamiseks 

pihustage õrna veejoaga radiaatori 

poolt läbi kondensaatori. Kangast 

esipaneeli kaitse võib vähendada 

õhuvoolu kondensaatorisse, vähendades 

seega kliimaseadme jõudlust. 

186

Režiim juhtimine (õhuvoolu suund) 

Vajutage režiiminuppu ja valige mitme 

õhujaotusmustri vahel. 

Paneel 

Õhku suunatakse läbi armatuurlaua 

ventilatsiooniavade. Neid 

avasid saab õhuvoolu suunamiseks 

reguleerida. 

MÄRKUS. 

Armatuurlaua keskmisi ventilatsiooniavasid 

saab reguleerida nii, et 

maksimaalne õhuvool on suunatud 

tagumistele istmetele. 

Kahetasemeline 

Õhuvoolu suunatakse läbi armatuurlaua 

ja põranda ventilatsiooniavade. 

MÄRKUS. 

Kui täisjahe ja täissoe säte välja jätta, 

on ülemiste ja alumiste ventilatsiooniavade 

temperatuurid erinevad. 

Soojem õhk suunatakse põrandalt. 

See funktsioon tagab suurema 

mugavuse päikesepaistelise kuid 

jaheda ilma korral. 

Põrand 

Õhuvool suunatakse läbi põranda 

ventilatsiooniavade, väike hulk 

õhku suunatakse ka läbi küljeklaaside 

soojendusavade. 

Sega 

Õhku suunatakse läbi põranda, 

soojenduse ja küljeklaaside 

soojendusavade. See säte tagab 

suurema mugavuse külmades 

või lumistes tingimustes, kus tuuleklaas 

vajab suuremat soojust. Sobib hästi 

sõidumugavuse tagamiseks, vähendades 

samas tuuleklaasilt niiskust. 

Soojendus 

Õhku suunatakse tuuleklaasile ja 

küljeklaasidele. Kasutage seda 

režiimi tuule- ja küljeklaaside 

soojendamiseks. 

MÄRKUS. 

• Nii põranda-, segu- kui soojendusrežiimis 

suunatakse väike osa õhuvoolust 

ka läbi armatuurlaua välimiste 

ventilatsiooniavade reisijatele. 

• Kliimaseadme kompressor töötab 

segu- ja soojendusrežiimis või nende 

kombinatsioonis ka juhul, kui kliimaseadme 

(A/C) nuppu pole vajutatud. 

Funktsioon eemaldab õhust niiskust 

ja aitab tuuleklaasi kuivatada. Kütusekulu 

parendamiseks kasutage 

režiime vaid vajadusel. 

Retsirkulatsioon 

Seda nuppu vajutades lülitate 

sisse retsirkulatsioonirežiimi. 

Seda režiimi võib kasutada, 

kui väljast imetakse sisse 

suitsu, ebameeldivaid lõhnasid, tolmu 

või niiskust. Retsirkulatsioonirežiimi 

aktiveerimisel süttib nupu märgutuli. 

MÄRKUS. 

• Pidev retsirkulatsioonirežiimi kasutamine 

muudab siseõhu umbseks 

ja aknad võivad uduseks muutuda. 

Me ei soovita seda režiimi pikalt 

kasutada. 

• Kui kasutate retsirkulatsioonirežiimi 

külma või niiske ilmaga, 

võivad aknad seestpoolt uduseks 

muutuda. Niiskuse eemaldamiseks 

valige välisõhu asend. 

• Kui retsirkulatsioonirežiim on 

aktiivne ja töötab paneeli/põranda 

režiimis, rakendub kliimaseade 

niiskuse eemaldamiseks automaatselt. 

187

• Kliimaseadme saab käsitsi desaktiveerida 

valitud režiimi tööd häirimata. 

• Kui süüde keeratakse asendisse 

LOCK või lülitatakse üldse välja, 

tühistub ka retsirkulatsioonirežiim. 

Kliimaseade 

Vajutage nuppu kliimaseadme 

käivitamiseks. 

Kui kliimaseade on käivitatud, 

süttib nupu tuli. 


temperatuure, 



MÄRKUS. 

Kliimaseadme kompressor ei rakendu 

enne, kui mootor on vähemalt kümme 

sekundit töötanud. 

• Maksimaalne kliimaseade 

Maksimaalse jahutuse tagamiseks kasutage 

kliimaseadet ja retsirkulatsiooni 

korraga. 

• SÄÄSTUREŽIIM 

Kui soovite kasutada säästlikumat 

režiimi, lülitage kliimaseade ja kliimaseadme 

kompressor välja. Seejärel liigutage 

temperatuuri juhtseade soovitud 

asendisse. 

Duaaltsooni temperatuuri 

automaatjuhtimine (ATC) — 


• Temperatuuri automaatjuhtimine 

võimaldab juhil ja kaasreisijal individuaalsed 

sätted määrata. 

• Kui reisijad valivad automaatrežiimi, 

määratakse puhuri automaattöö juhtseadme 

nupust ja temperatuur ülesja 

allanuppudega. 

• Lihtsalt määrake sobivad sätted ning 

ülejäänud eest hoolitseb süsteem ise. 

• Soovi korral võite süsteemi ka käsitsi 

juhtida. 

ATC-süsteem säilitab määratud mugavustaseme 

automaatselt. 

Temperatuuri automaatjuhtimispaneel 

(ATC) 

1. A/C nupp 

Vajutage kliimaseadme kehtiva sätte 

muutmiseks, kui kliimaseade on sisse lülitatud, 

süttib nupu tuli. Funktsiooni rakendamisel 

lülitub ATC manuaalrežiimi. 

2. Retsirkulatsiooni nupp 

Vajutage kehtiva sätte muutmiseks, 

märgutuli süttib. 

188

3. Eesmise vasaku reisija temperatuurikuva 

Sellel kuval näidatakse eesmise vasaku 

reisija temperatuurisätet. 

4. Režiimikuva 

Sellel kuval näidatakse valitud režiim 

(paneel, kahetasemeline, põrand, segu). 

5. Puhuri kuva 

Siin kuvatakse puhuri kiirussäte. 

6. Eesmise parema reisija temperatuurikuva 

Sellel kuval näidatakse eesmise parema 

reisija temperatuurisätet. 

7. Eesmine soojendusnupp 

Vajutage kehtiva sätte muutmiseks, 

märgutuli süttib. Funktsiooni rakendamisel 


Soojendusrežiimi valimisel rakendub 

puhur automaatselt. 

8. Temperatuuri suurendusnupp 

Eraldiseisev temperatuuri juhtseade 

reisijale. Vajutage nuppu soojema 

temperatuurisätte valimiseks. 

9. Temperatuuri vähendusnupp 


reisijale. Vajutage nuppu jahedama 


10. Temperatuuri automaatrežiimi 

nupp 

Juhib õhuvoolu temperatuuri, jaotust, 

vooluhulka ning õhutsirkulatsiooni automaatselt. 

Valimiseks vajutage. Lisateavet 

leiate automaattöö lõigust. Funktsiooni 

rakendamisel vahetub ATC manuaal- ja 

automaatrežiimi vahel. 

11. Puhuri juhtseade 

Saadaval on seitse sätet; puhuri kiiruse 

suurendamiseks liigutage juhtseadet 

paremale. Funktsiooni rakendamisel 


12. Kliimaseade sisse-/väljalülitusnupp 

Kliimaseadme sisse- või väljalülitamiseks 

vajutage nuppu. 

13. Režiiminupp 

Vajutage režiimi valimiseks (paneel, kahetasemeline, 

põrand, segu). Funktsiooni 

rakendamisel lülitub ATC manuaalrežiimi. 

14. Nupp SYNC 

Vajutage, et juhtida mõlema tsooni 

temperatuurisätet juhi istmelt. 

15. Juhipoolne temperatuuri 

vähendusnupp 


juhile. Vajutage nuppu jahedama 


16. Juhipoolne temperatuuri 

suurendusnupp 


juhile. Vajutage nuppu soojema temperatuurisätte 

valimiseks. 

Automaattöö 

1. Vajutage temperatuuri automaatjuhtimispaneeli 

nuppu AUTO. 

2. Järgmiseks seadke soovitud temperatuur, 

milleks reguleerige juhi ja kaasreisija 

poole temperatuurinuppe. Kui 

kuvatakse soovitud temperatuur, hoiab 

süsteem seda taset automaatselt. 

189

3. Kui süsteem on vastavalt soovile 

seadistatud, ei pea sätteid enam 

muutma. Süsteem töötab kõige efektiivsemalt, 

kui lasete sel oma tööd automaatselt 

teha. 

MÄRKUS. 

• Jaheda või sooja sõiduki korral ei 

pea temperatuurisätet muutma. 

Süsteem reguleerib temperatuuri 

automaatset režiimi, ventilaatori 

kiirust jne. 

• Temperatuuri saate kuvada tolli- või 

meetermõõdustiku ühikutes. Vaadake 

juhendi jaotist “Sõiduki elektrooniline 

teabekeskus (EVIC) — kliendi 

programmeeritavad funktsioonid 

(SEADISTUS)”. 

Automaatrežiimis maksimaalse mugavuse 

tagamiseks jääb jaheda ilma 

korral puhur kuni mootori soojenemiseni 

tööle madalal kiirussättel. Seejärel 

suurendab puhur kiirussätet. 

Käsitsi kasutamine 

Süsteem on varustatud manuaalsete 

alistusfunktsioonidega. 

MÄRKUS. 

Iga funktsioon töötab teistest funktsioonidest 

sõltumatult. Kui ühte funktsiooni 

juhitakse käsitsi, reguleeritakse 

temperatuuri ikka automaatselt. 

Saadaval on seitse 

puhuri kiirussätet. 

Valitud režiimis suunatava 

õhuvoolu reguleerimiseks 

kasutage 

nupu välimist valitsat. 

Päripäeva liigutades puhuri kiirus 

kasvab, vastupäeva liigutades kahaneb. 

Ventilaatori kiiruse saab puhuri valitsaga 

fikseeritud kiirusele seada. Ventilaator 

töötab nüüd fikseeritud kiirusel, 

kuni täiendava kiiruse valimiseni. 

Sellega võimaldatakse eesmistel reisijatel 

õhuvoolu hulka juhtida ja automaatrežiimi 

tühistada. 

Kasutaja saab järgmiste asenditega 

valida õhuvoolu suuna. 

Paneelirežiim 

Õhku suunatakse läbi armatuurlaua 

ventilatsiooniavade. Iga 

ventilatsiooniava saab individuaalselt 

reguleerida. Keskmiste ja välimiste 

ventilatsiooniavade labasid saab 

üles, alla ja küljele liigutada. Õhulabade 

all paikneb sulgeratas, mis sulgeb 

õhuvoolu sellest avast. 

Kahetasemeline 

Õhku suunatakse läbi armatuurlaua, 

põranda ja soojendusavade. 

190

MÄRKUS. 

BILEVEL-režiim pakub paljudes temperatuurisätetes 

armatuurlaua ventilatsiooniavadest 

jahedamat ja põranda 

ventilatsiooniavadest soojemat õhku. 

Põrandarežiim 

Õhku suunatakse põrandal paiknevatest 

ventilatsiooniavadest. 

Väike kogus õhku suunatakse 

ka tuuleklaasi ja küljeklaaside soojendusavadest. 

Segarežiim 

Õhku suunatakse läbi põranda, 

tuuleklaasi ja küljeklaaside 

soojendusavade. See režiim 

annab parima tulemuse jahedates ja 

lumistes ilmastikutingimustes. Pakub 

suuremat sõidumugavust, hoides samas 

tuuleklaasi puhtana. 

Soojendusrežiim 

Õhku suunatakse läbi tuuleklaasi 

ja küljeklaaside soojendusavade. 

Kasutage seda 

režiimi tuule- ja küljeklaaside soojendamiseks 

maksimaalse temperatuurisättega. 

Kui olete valinud soojendusrežiimi, 

lülitub puhur automaatselt keskmisele 

kõrgsättele, kui te puhurit käsitsi ei juhi. 

MÄRKUS. 

Muudes režiimides ei tuvasta 

süsteem tuuleklaasil olevat niiskust 

automaatselt. Tuuleklaasi ja küljeklaaside 

puhastamiseks tuleb soojendusrežiim 

käsitsi sisse lülitada. 

Kliimaseade (A/C) 

Kliimaseadme (A/C) nupp võimaldab 

kliimaseadme käsitsi aktiveerida või 

desaktiveerida. Kui kliimaseade ja ATC 

on jahedale temperatuurile seatud, 

suunatakse läbi õhuavade kuivatatud 

õhku. Kui soovite kasutada säästurežiimi, 

lülitage kliimaseade välja. 

MÄRKUS. 

• Kui valitud on segu-, põrandavõi 

soojendusrežiim, saab kliimaseadme 

välja lülitada, kuid 

süsteem jääb aktiivseks, et takistada 

klaaside uduseks muutumist. 

• Kui tuule- või küljeklaasidele tekib 

udu, valige soojendusrežiim ja 

suurendage puhuri kiirust. 

Retsirkulatsioon 

Kui välisõhk sisaldab suitsu, 

ebameeldivaid lõhnasid või 

niiskust või soovite salongi 

kiiresti jahutada, kasutage 

õhu retsirkulatsioonirežiimi. 

Retsirkulatsioonirežiimi tuleks kasutada 

ajutiselt. Kui režiimi sisse lülitate, süttib 

nupu tuli. Retsirkulatsioonirežiimi väljalülitamiseks 

ja välisõhu salongi tõmbamiseks 

vajutage nuppu veel kord. 

MÄRKUS. 

Jaheda ilma korral võib retsirkulatsioonirežiim 

põhjustada klaaside uduseks 

muutumist. Retsirkulatsioonirežiimi 

ei saa põranda- ja soojendusrežiimi 

segarežiimis ega soojendusrežiimis 

kasutada. Nende režiimide valimisel 

tühistatakse retsirkulatsioonirežiim 

automaatselt. 

191

Nõuanded kasutamiseks 

Udused aknad 

Kui salongi õhuniiskus on suur, 

muutuvad aknad uduseks. See juhtub 

tavaliselt jahedate, vihmaste või niiskete 

ilmastikuolude korral. Enamikel juhtudel 

saate aknad puhastada, kui lülitate kliimaseadme 

sisse. Reguleerige temperatuuri, 

õhuvoolu suunda ja tugevust. 

Temperatuuri jahenedes võib osutuda 

vajalikuks õhuvoolu suunamine tuuleklaasile. 

Reguleerige temperatuuri ja 

õhuvoolu tugevust. Suuremad kiirused 

vähendavad klaaside udustamist. Tuuleklaasile 

tekkinud udu saate kiiresti eemaldada, 

kui kasutate soojendusrežiimi. 

Tuuleklaasi sisekülje regulaarne puhastusvahendiga 

puhastamine (äädika ja 

vee lahus töötab väga hästi) aitab vältida 

saasteainete (sigaretisuitsu, parfüümide 

jne) klaasile settimist. Saasteained 

suurendavad akende udustamist. 

Suvine kasutamine 

MÄRKUS. 

Teatud juhtudel võib kuuma ilmaga 

haagise vedamine kliimaseadme 

jõudlust vähendada. Sellega välditakse 

mootori ülekuumenemist. 

Kliimaseade on varustatud ka automaatse 

retsirkulatsioonisüsteemiga. Kui 

süsteem tuvastab suurt koormust või 

temperatuuri, võib see lülituda osalisele 

retsirkulatsioonile. 

Talvine kasutamine 

Talvekuudel süsteemi kasutades veenduge, 

et tuuleklaasi ees paiknev õhu 

sissevõtuava pole jää, lörtsi, lume või 

muude takistustega kaetud. 

Sõiduki hoiundamine 

Kui sõidukit ei kasutata kauem kui kaks 

nädalat, laske viis minutit kliimaseadmel 

tühikiirusel ja puhuril täiskiirusel töötada. 

Nii tagate süsteemi määrimise, et vältida 

kompressori kahjustamist süsteemi järjekordsel 

käivitamisel. 

192

Kasutusnõuannete tabel 

ILM 

KASUTUSSSÄTTED 

KUUM ILM, SÕIDUKI SALONG 

VÄGA SOE Avage aknad, käivitage mootor, seadke süsteem armatuurlaua või kahetasemelisele 

tööle ja lülitage kliimaseade sisse. Seadke ventilaator kõige suuremale töörežiimile 

(täiesti päripäeva). Seadke temperatuuri juhtseade jahedale õhule. Kui soe õhk on sõidukist 

välja uhutud, lülitage süsteem õhu retsirkuleerimisele , kliimaseade sisse ja keerake 

aknad kinni. Kui olete saavutanud mugava soojustaseme, seadke süsteem armatuurlaua 

või kahetasemelisele tööle, jätke kliimaseade samuti tööle. 

SOE ILM 

JAHE VÕI KÜLM JA NIISKEM ILM 

Kui ilm on päikesepaisteline, lülitage süsteem armatuurlaua tööle ja kliimaseade 

sisse. Kui ilm on pilvine või pime, lülitage süsteem kahetasemelisele tööle ja kliimaseade 

sisse. Reguleerige temperatuuri vastavalt vajadusele. 

Lülitage süsteem soojendus-/põrandarežiimi või soojendusrežiimi . Lülitage 

ventilaator täiskiirusele (täiesti päripäeva). Kui aknad on puhtad, reguleerige ventilaatorit ja 

temperatuuri vastavalt vajadusele. 

KÜLM JA KUIV ILM 

Lülitage süsteem põrandarežiimile . Kui ilm on päikesepaisteline, võite õhuvoolu ka 

ülespoole suunata. Sellisel juhul lülitage süsteem kahetasemelisele tööle. Väga külma 

ilma korral ja kui soovite tuuleklaasile rohkem soojust suunata, lülitage süsteem soojendus-/ 

põrandarežiimile või soojendusrežiimile . Reguleerige ventilaatorit ja temperatuuri 

vastavalt vajadusele. 

193

KÄIVITAMINE JA KASUTAMINE 

• KÄIVITAMISTOIMINGUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

• Automaatkäigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

• Võtmeta sisenemine ja käivitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

• Tavaline käivitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 

• Äärmuslik külm (allapoole -29 °C) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 

• Kui mootor ei käivitu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 

• Pärast käivitamist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 

• Tavaline käivitamine – diiselmootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203 

• AUTOMAATKÄIGUKAST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 204 

• Võtmega käivitamine parkasendis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205 

• Piduri/käigukasti lukustussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205 

• Piduri/käigukasti luku käsitsi vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . 205 

• Viiekäiguline automaatkäigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206 

• Käiguvahemikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206 

• Sõiduki nõksutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 

5 

195

• NELIKVEO KASUTAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 

• Quadra-Trac II ® -süsteemi kasutamine/ettevaatusabinõud . . . . 210 

• Käikude asendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 211 

• Käiguvahetus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 212 

• Quadra-Drive ® II süsteem – kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . 213 

• SELEC-TERRAIN — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . 213 

• Kirjeldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213 

• Sõiduki elektroonilise teabekeskuse (EVIC) teated . . . . . . . . . 214 

• QUADRA-LIFT — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . . 214 

• Kirjeldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 214 

• Sõiduki elektroonilise teabekeskuse (EVIC) teated . . . . . . . . . 216 

• Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

• MAANTEESÕIDU NÕUANDED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217 

• MAASTIKUSÕIDU NÕUANDED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 

• Quadra-lift — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 

• Millal aeglast nelikvedu kasutada – kui kuulub varustusse . . 218 

• Vees sõitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 

• Lumes, mudas ja liivas sõitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 219 

• Mäkke ronimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 219 

• Allamäge sõitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 219 

• Pärast maastikusõitu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220 

196

• ROOLIVÕIM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220 

• 3.6L mootor ja 3.0L diiselmootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220 

• 5.7L mootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 

• Roolivõimu vedeliku kontrollimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 

• MUUDETAVA TÖÖMAHUGA SÜSTEEM (MDS) 

(KUI KUULUB VARUSTUSSE) — AINULT 5.7L MOOTOR . . . . . . . . . . 222 

• SEISUPIDUR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 222 

• ELEKTROONILINE PIDURISÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 223 

• Blokeerumisvastane pidurisüsteem (ABS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 223 

• Veojõukontroll (TCS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 224 

• Pidurdusabi süsteem (BAS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 224 

• Elektrooniline õõtsumisstabilisaator (ERM) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 224 

• Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 225 

• Haagise stabiilsuskontroll (TSC) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 226 

• Mäel käivitamise abi (HAS). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 227 

• Pidurdusvalmidus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 228 

• Pidurite kuivatussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 228 

• Mäest laskumise kontroll (HDC) — 

ainult kahekäigulise MP3023 jaotuskastiga nelikveomudelid . . . 228 

• ESC aktiveerimise/tõrgete märgutuled ja ESC OFF märgutuli . . 229 

197

• REHVID — ÜLDTEAVE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 230 

• Rehvirõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 230 

• Rehvirõhud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 230 

• Suurel kiirusel kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231 

• Radiaalrehvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231 

• Rehvide pöörlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231 

• Rehviketid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231 

• Kulumismuster . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 232 

• Rehvi kasutusaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 232 

• Asendusrehvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 233 

• Pöörlemissuunaga rehvid – kui kuuluvad varustusse . . . . . . . 233 

• REHVIDE PÖÖRLEMISSOOVITUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 234 

• Ainult pöörlemissuunata rehvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 234 

• REHVIRÕHU SEIRESÜSTEEM (TPMS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 234 

• Põhisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 236 

• Premium-süsteem – kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . 237 

• TPMS-i desaktiveerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 239 

• Üldteave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 239 

• NÕUDED KÜTUSELE — BENSIINIMOOTOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 

• 3.6L mootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 

• 5.7L mootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 

198

• NÕUDED KÜTUSELE — DIISELMOOTOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 242 

• KÜTUSE LISAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 242 

• Kütusemahuti kork . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 242 

• Lahtise kütusemahuti korgi teade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• HAAGISE VEDAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• Üldised pukseerimisdefinitsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• Turvakaabli ühendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

• Haagise pukseerimismass (haagise maksimaalne kaal) . . . . . . . . 246 

• Haagise ja haakeseadme raskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• Pukseerimisnõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• Pukseerimissoovitused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 

• SÕIDUKI PUKSEERIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 251 

• Sõiduki pukseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 251 

• Sõiduki pukseerimine — 

Quadra–Trac II_ /Quadra–Drive_ II nelikveolised mudelid . . . . . . 252 

199

KÄIVITAMISTOIMINGUD 

Enne sõiduki käivitamist reguleerige 

istet, tahavaate- ja küljepeegleid, kinnitage 

turvavöö ja paluge seda teha ka 

kõigil kaasreisijatel. 

HOIATUS! 

Ärge jätke lapsi üksinda autosse. 




või surmavaid vigastusi. Ärge jätke 

võtmepulti süütelukku. Sellisel juhul 

saab laps elektrilisi aknaid ja muid 

juhtseadmeid kasutada või sõiduki 

liikuma panna. 

Automaatkäigukast 

Käiguvalits peab enne mootori käivitamist 

olema neutraal- või parkasendis. 

Enne sõidukäigu valimist vajutage piduripedaal 

alla. 

200 

ETTEVAATUST! 

Järgmiste ettevaatusabinõude eiramisel 

võite käigukasti kahjustada. 

• Lülitage käigukast parkasendisse 

alles siis, kui sõiduk on täielikult 

seiskunud. 

• Lülitage käigukast tagurdusasendisse 

või sellest välja alles siis, kui 

sõiduk on täielikult seiskunud ja 

mootor töötab tühikäigul. 

• Kui mootor töötab tühikäigupööretest 

suurematel pööretel, ärge lülitage 

käike tagurdus-, neutraal- või 

parkasendist ühtegi edaspidi liikumise 

asendisse. 

• Enne käigu vahetamist veenduge, 

et olete piduripedaali alla vajutanud. 

Integreeritud võtmega võtmepuldi 

kasutamine (käivitamine) 

MÄRKUS. 

Külma või sooja mootori tavakäivitamine 

toimub gaasipedaali vajutamata. 

Ärge vajutage gaasipedaali. Keerake 

võtmepult koos integreeritud võtmega 

käivitusasendisse ja vabastage kohe, 

kui starter rakendub. Starter töötab 

edasi ja lahutub automaatselt, kui 

mootor käivitub. Kui mootor ei käivitu, 

lahutub starter kümne sekundi möödumisel 

automaatselt. Sellisel juhul 

keerake süüde asendisse LOCK, 

oodake 10-15 sekundit ja korrake tavalist 

käivitustoimingut. 

Võtmeta sisenemine ja 

käivitamine 

See funktsioon 

võimaldab juhil käivitada 

mootori nupuvajutusega 

juhul, 

kui paigaldatud on 

mootori käivitus-/ 

seiskamisnupp ning 

RKE-saatja paikneb 

salongis. 

Mootori käivitus-/seiskamisnupu 

paigaldamine ja eemaldamine 

Nupu paigaldamine 

1. Eemaldage võtmepult süütelukust. 

2. Sisestage mootori käivitus-/seiskamisnupp 

süütelukku kirjad üleval pool. 

3. Vajutage nupu keskele, et see paika 

lukustada.

Nupu eemaldamine 

1. Mootori käivitus-/seiskamisnupu saab 

võtmepuldi kasutamiseks eemaldada. 

2. Sisestage avariivõtme metallosa kroomäärise 

alla (allservas) ja kangutage 

nupp lahti. 

MÄRKUS. 


tohib eemaldada või paigaldada siis, 

kui süüde on keeratud asendisse 

LOCK (võtmeta sisenemise ja käivitamise 

välja lülitatud asend). 

Tavaline käivitamine 


kasutamine 

MÄRKUS. 

Külma või sooja mootori tavakäivitamine 

toimub gaasipedaali vajutamata. 

Mootori käivitamiseks peab käigukang 

olema park- või neutraalasendis. 

Hoidke piduripedaali all ja vajutage 

üks kord mootori käivitus-/seiskamisnuppu. 

Süsteem üritab sõidukimootori 

käivitada. Kui mootor ei käivitu, lahutub 

starter kümne sekundi möödumisel 

automaatselt. Kui soovite mootori käitamise 

enne selle käivitumist katkestada, 

vajutage uuesti nuppu. 

Mootori käivitus-/seiskamisnupuga 

seiskamine 

1. Lülitage käigukang parkasendisse ja 

vajutage mootori käivitus-/seiskamisnuppu. 

2. Süütelukk naaseb asendisse OFF. 

3. Kui käigukang pole parkasendis, 

tuleb mootori käivitus-/seiskamisnuppu 

kaks sekundit all hoida ja liikumiskiirus 

peab mootori seiskumiseks olema 

suurem kui 5 mph (8 km/h). Süütelukk 

jääb asendisse ACC, kuni lülitate 

käigukangi parkasendisse ja vajutate 

nupu kaks korda asendisse OFF. Kui 

käigukang pole parkasendis ja vajutate 

käivitus-/seiskamisnuppu, kuvatakse 

EVIC-ekraanil teade “Vehicle Not 

In Park” ja mootor jääb tööle. Kui te ei 

lülita käigukangi parkasendisse, võib 

sõiduk liikuma hakata. 

MÄRKUS. 

Kui jätate süüte asendisse ACC või 

RUN (mootor ei tööta) ja käigukangi 

parkasendisse, lülitub süsteem 30 

minuti järel automaatselt välja ja 

süüde lülitub asendisse OFF. 


funktsioonid – piduripedaal pole 

alla vajutatud 

(park- või neutraalasend) 


funktsioon töötab sarnaselt süütelukule. 

Sellel on neli asendit: OFF, ACC, RUN 

ja START. Süüteluku asendite sõidukit 

käivitamata vahetamiseks ja tarvikute 

kasutamiseks toimige järgmiselt. 

• Süüde on asendis OFF. 

• Vajutage mootori käivitus-/seiskamisnuppu 

üks kord, et süüde asendisse 

ACC liigutada (EVIC kuvab “IGNI- 

TION MODE ACCESSORY”). 


teist korda, et süüde asendisse 

RUN liigutada (EVIC kuvab 

“IGNITION MODE RUN”). 


kolmandat korda, et süüde 

asendisse OFF liigutada (EVIC kuvab 

“IGNITION MODE OFF”). 

201

Äärmuslik külm 

(allapoole -29 °C) 

Et tagada mootori käivitamine ka sellistel 

temperatuuridel, soovitame kasutada 

välist elektrijõul töötavat mootori plokisoojendit 

(saadaval volitatud edasimüüjalt). 

Kui mootor ei käivitu 

HOIATUS! 

• Ärge valage mootori käivitamiseks 

gaasi õhusisselaskeavasse kütust 

või muid kergsüttivaid vedelikke. 

Võite põhjustada hetkpõlemise ja 

saada põletushaavu. 

• Ärge üritage sõidukit käivitamiseks 

lükata või vedada. Automaatkäigukastiga 

varustatud sõidukeid ei saa 

sellisel moel käivitada. Põlemata 

kütus võib sellisel juhul mootori käivitumisel 

katalüsaatorisse siseneda 

ning katalüsaatorit või sõidukit kahjustada. 

Kui sõiduki aku on tühjenenud, 

kasutage käivitusabikaableid ning 

käivitage mootor varuakult või teise 

sõiduki akult. Selline käivitamine võib 

valesid võtteid kasutades ohtlik olla. 

Lisateavet leiate jaotise “Mida teha 

ohuolukorras” lõigus “Käivitusabi”. 

202 

Üleujutatud mootori puhastamine 

(mootori käivitus-/seiskamisnupuga) 

Kui mootor tavalisi või külma ilma käivitustoiminguid 

järgides ei käivitu, võib 

see olla üleujutatud. Liigse kütuse 

eemaldamiseks hoidke piduripedaali 

all, vajutage gaasipedaal täiesti põhja 

ja hoidke seda seal, seejärel vajutage 

üks kord mootori käivitus-/seiskamisnuppu. 

Starter rakendub automaatselt, 

töötab kümme sekundit ja lahutub. Kui 

see on toimunud, vabastage gaasi- ja 

piduripedaal, oodake 10-15 sekundit ja 

korrake tavalist käivitustoimingut. 

Üleujutatud mootori puhastamine 

(võtmepuldiga) 

Kui mootor tavalisi või külma ilma käivitustoiminguid 

järgides ei käivitu, võib 

see olla üleujutatud. Liigse kütuse 

eemaldamiseks vajutage gaasipedaal 

täiesti alla ja hoidke seda seal. 

Seejärel keerake süüde käivitusasendisse 

ja vabastage see, kui starter 

rakendub. Starter lahutub automaatselt 

kümne sekundi möödumisel. Kui see 

on juhtunud, vabastage gaasipedaal 

ja keerake süüde asendisse LOCK, 

oodake 10-15 sekundit ja korrake tavalist 

käivitustoimingut. 

ETTEVAATUST! 

Starteri kahjustamise vältimiseks 

oodake enne kordamist 10-15 sekundit. 

Pärast käivitamist 

Tühikäigu pöördeid juhitakse automaatselt 

ja need vähenevad mootori soojenedes.

Tavaline käivitamine – 

diiselmootor 

Kui mootor töötab, veenduge järgmises. 

• Ükski teatekeskuse märgutuli ei põle. 

• Tõrke märgutuli (MIL) ei põle. 

• Madala õlirõhu märgutuli ei põle. 

Ettevaatusabinõud külma ilma 

korral 

Temperatuuridel allpool 0°C tuleb 

järgida spetsiaalseid soovitusi. Soovitused 

on toodud järgmises tabelis. 

*Nr. 1 Arktilistes tingimustes (-23°C) 

kasutage ülimadala väävlisisaldusega 

diislikütust (ULSD). 

MÄRKUS. 

• Kütusekulu suureneb märgatavalt 

klimatiseeritud ULSD diislikütuse või 

number 1 ULSD diislikütuse kasutamisel. 

• Klimatiseeritud ULSD diislikütus on 

segu nr 2 ULSD ja nr 1 ULSD diislikütustest,; 

selle kütuse omadused 

langetavad temperatuuri, mille juures 

tekivad vahakristallid kütuses. 

MÄRKUS. 

Kasutage mootoriga ülimadala väävlisisaldusega 

diislikütust. Vale kütuse 

kasutamisel võite kahjustada heitgaasisüsteemi. 



“Nõuded kütusele – diiselmootor”. 

Akuteki kasutamine 

Aku kaotab 60% jõudlusest, kui aku 

temperatuur langeb allapoole -18°C. 

Sel temperatuuril vajab mootor samadel 

pööretel käivitamiseks kaks korda 

rohkem jõudu. Akutekkide kasutamine 

suurendab käivitusvõimet madalatel 

temperatuuridel. Sobilikud akutekid 

saate volitatud MOPAR ® edasimüüjalt. 

Mootori käivitustoimingud 

HOIATUS! 

Ärge valage mootori käivitamiseks 

õhusisselaskeavasse kütust või muid 

kergsüttivaid vedelikke. Võite põhjustada 

hetkpõlemise ja saada põletushaavu. 

1. Käiguvalits peab enne mootori käivitamist 

olema neutraal- või parkasendis. 

2. Keerake süüde asendisse ON. 

3. Oodake, kuni näidikupaneelil kuvatakse 

“Wait To Start Light”. Lisateavet leiate 

jaotise “Armatuurlaud” lõigus “Näidikupaneel”. 

Sõltuvalt mootori temperatuurist 

põleb see kaks kuni kümme sekundit. 

Kui märgutuli “Wait To Start Light” kustub, 

on mootor käivitamiseks valmis. 

4. Käivitusfunktsioon 

Ärge vajutage gaasipedaali. Keerake 

süüde võtmepuldiga käivitusasendisse 

ja vabastage see. Starter töötab edasi ja 

lahutub automaatselt, kui mootor käivitub. 

Kui mootor ei käivitu, lahutub starter 

kahekümne sekundi möödumisel automaatselt. 

Vajadusel saate starteri lahutamiseks 

süüte asendisse OFF keerata. 

203

5. Kui mootor on käivitunud, laske 

sel enne sõitma asumist ligikaudu 30 

sekundit tühikäigul töötada. Nii võimaldate 

õlil ringelda ja turbolaadurit õlitada. 

Vältige tühikäigu pikalt kasutamist 

madalamatel temperatuuridel kui -18 °C. 

Pikad tühikäiguperioodid võivad mootorit 

kahjustada, kuna põlemiskambri temperatuur 

võib langeda temperatuurile, 

kus kütus ei põle enam täielikult ära. 

Ebatäielikul põlemisel moodustuvad 

kolvirõngastele ja pihustitele süsiniku 

ja võõba kihid. Põlemata kütus võib ka 

karterisse siseneda, õli lahjendada ja 

mootorit kulutada. 

Mootori soojendamine 

Vältige täisgaasi kasutamist külma 

mootoriga. Kui käivitate külma mootorit, 

laske sel aeglaselt töötemperatuur 

saavutada ning õlirõhul stabiliseeruda. 

204 

MÄRKUS. 

Külma mootori koormuseta ja suurtel 

pööretel kasutamisel väljub heitgaasisüsteemist 

valget suitsu ja mootori 

jõudlus on väiksem. Tühikäigupöörded 

peaksid soojendusperioodil 

jääma allapoole 1200 RPM, seda eriti 

madalatel temperatuuridel. 

Kui temperatuur jääb allapoole 0 °C, 

laske mootoril enne täiskoormuse kasutamist 

viis minutit keskmistel pööretel 

töötada. 

Tühikäigupöörded – külma ilmaga 

Vältige tühikäigu pikalt kasutamist 

madalamatel temperatuuridel kui -18 °C. 

Pikad tühikäiguperioodid võivad mootorit 

kahjustada, kuna põlemiskambri temperatuur 

võib langeda temperatuurile, 

kus kütus ei põle enam täielikult ära. 

Ebatäielikul põlemisel moodustuvad 

kolvirõngastele ja pihustitele süsiniku 

ja võõba kihid. Põlemata kütus võib ka 

karterisse siseneda, õli lahjendada ja 

mootorit kulutada. 

Mootori seiskamine 

Enne turbodiiselmootori väljalülitamist 

võimaldage mootoril taastada tühikäigupöörded. 

Sellega tagate turbolaaduri 

korraliku määrimise. Eelkõige on see 

vajalik pärast suure koormusega sõitmist. 

Laske mootoril enne väljalülitamist 

paar minutit tühikäigupööretel töötada. 

Pärast täiskoormusel kasutamist laske 

mootoril enne väljalülitamist kolm kuni 

viis minutit tühikäigupööretel töötada. 

Nii võimaldate õlil mootorit määrida, 

samas kannab jahutusvedelik liigse 

kuumuse põlemiskambrist, laagritelt, 

sisekomponentidelt ja turbolaadurist 

ära. See on äärmiselt oluline turbolaaduriga, 

laadimisõhuga jahutatavate 

mootorit puhul. 

AUTOMAATKÄIGUKAST 

ETTEVAATUST! 

Järgmiste ettevaatusabinõude eiramisel 

võite käigukasti kahjustada. 

• Lülitage käigukast parkasendisse 

alles siis, kui sõiduk on täielikult seiskunud. 

(Jätkub)

ETTEVAATUST! (Jätkub) 

• Lülitage käigukast tagurdusasendisse 

või sellest välja alles siis, kui 

sõiduk on täielikult seiskunud ja 

mootor töötab tühikäigul. 

• Kui mootor töötab tühikäigupööretest 

suurematel pööretel, ärge lülitage 

käike tagurdus-, neutraal- või 

parkasendist ühtegi edaspidi liikumise 

asendisse. 

• Enne käigu vahetamist veenduge, 

et olete piduripedaali alla vajutanud. 

HOIATUS! 

Kui pöörded on tühikäigupööretest 

kõrgemad, on käigukangi park- või 

neutraalasendist välja liigutamine 

ohtlik. Kui piduripedaal pole korralikult 

alla vajutatud, võib sõiduk kiiresti 

kiirendama hakata. Võite sõiduki üle 

kontrolli kaotada ja avarii põhjustada. 

Vahetage käike vaid siis, kui mootor 

töötab tühipööretel ja piduripedaal on 

alla vajutatud. 

Võtmega käivitamine 

parkasendis 

Sõiduk on varustatud parklukuga ja 

seda ei saa käivitada, kui käigukang 

pole parkasendis. Võtmepulti saab 

süütelukust eemaldada vaid siis, kui 

süütelukk on asendisse LOCK keeratud 

ja käigukang parkasendisse viidud. 

Piduri/käigukasti 

lukustussüsteem 

Sõiduk on varustatud käigukastilukuga 

(BTSI), mis hoiab käigukangi parkasendis, 

kui süüde on asendis LOCK. 

Käigukangi parkasendist välja liigutamiseks 

peab süüde olema keeratud 

asendisse ON või START (mootor ei pea 

töötama) ja piduripedaal alla vajutatud. 

Piduri/käigukasti luku käsitsi 

vabastamine 

Sõiduk võib olla varustatud käigukastiluku 

manuaalse alistusfunktsiooniga. 

Seda funktsiooni saab kasutada, kui 

käigukang ei liigu parkasendis välja 

siis, kui süüde on keeratud asendisse 

ON ja piduripedaal on alla vajutatud. 

Manuaalse alistusfunktsiooni kasutamiseks 


1. Keerake süüde asendisse ON (ärge 

käivitage mootorit). 

2. Rakendage seisupidur. 

3. Eemaldage topsihoidiku kummiserv 

(käigukangi kõrval keskmisel konsoolil). 

4. Eemaldage miinuskruvikeerajaga topsihoidiku 

põhjal paiknev käigukangiluku 

manuaalse alistuse kate. 

5. Vajutage piduripedaal alla. 

6. Sirutage kruvikeerajaga manuaalse 

alistuse avausse. Hoidke käigukangilukku 

all. 

7. Liigutage käigukang neutraalasendisse. 

8. Sõiduki saab seejärel neutraalasendis 

käivitada. 

Kui olete alistusfunktsiooni kasutanud, 

laske sõidukit volitatud edasimüüjal 

kontrollida. 

205

Viiekäiguline 

automaatkäigukast 

Elektrooniliselt juhitav käigukast võimaldab 

käike täpselt vahetada. Käigukasti elektroonika 

on isekalibreeruv, seega võivad 

esimesed käiguvahetused olla natuke 

järsud. See on normaalne ning paarisaja 

kilomeetri pärast on käiguvahetus täpne. 

Käiguvahemikud 

MÄRKUS. 

Pärast käiguvahemiku valimist oodake 

hetk enne kiirendamist, kuni käik 

rakendub. See on äärmiselt oluline 

külma mootori korral. Kui peate mootori 

uuesti käivitama, lülitage süüde enne 

taaskäivitamist asendisse LOCK. 

Käigukasti käikude rakendamine võib 

taaskäivitamisel viibida, kui süüdete 

esmalt asendisse LOCK ei keerata. 

PARKASEND 

See vahemik lukustab käigukasti ja 

asendab seisupidurit. Mootori saab 

selles asendis käivitada. Ärge kasutage 

parkasendit sõitmise ajal. Kui jätate 

parkasendis rakendamata, rakendage 

seisupidur. Esmalt rakendage alati 

seisupidur, seejärel liigutage käigukang 

parkasendisse. 

206 

HOIATUS! 

• Ärge kasutage seisupiduri asemel 

parkasendit. Rakendage seisval 

sõidukil alati seisupidur, et vältida 

selle veerema hakkamist ning 

vigastuste või kahjustuste tekitamist. 

• Kui pöörded on tühikäigupööretest 

kõrgemad, on käigukangi park- või 

neutraalasendist välja liigutamine 

ohtlik. Kui piduripedaal pole korralikult 

alla vajutatud, võib sõiduk 

kiiresti kiirendama hakata. Võite 

sõiduki üle kontrolli kaotada ja 

avarii põhjustada. Vahetage käike 

vaid siis, kui mootor töötab tühipööretel 

ja piduripedaal on alla 

vajutatud. 

TAGURDAMINE 

See vahemik on sõidukiga tagurdamiseks. 

Lülitage käik sisse alles siis, kui 

sõiduk on täielikult seiskunud. 

NEUTRAALASEND 

Seda asendit kasutatakse töötava mootoriga 

sõiduki seisuasendina. Mootori saab 

selles asendis käivitada. Kui peate sõidukist 

lahkuma, rakendage seisupidur. 

MÄRKUS. 

Kui pukseerite sõidukit või sõidate 

sellega mäest alla, kui käigukast on 

neutraalasendis, võite käigukasti 

tugevalt kahjustada. Lisateavet leiate 

jaotise “Käivitamine ja kasutamine” 

lõigus “Sõiduki pukseerimine” ja 

jaotise “Mida teha ohuolukorras” lõigus 

“Avariilise sõiduki pukseerimine”. 

SÕIDUASEND 

See vahemik tuleb valida, kui sõiduk on 

täielikult seiskunud ja piduripedaal on 

alla vajutatud. Käike vahetatakse automaatselt 

kuni viienda käiguni. Sõiduasend 

tagab optimaalsed sõiduomadused 

kõigis tingimustes. 

Elektroonilise käiguvahemiku 

(ERS) kasutamine 

Elektrooniline käiguvahemik (ERS) 

võimaldab käiguhooba sõiduasendis 

vasakule (-) või paremale (+) liigutada, 

võimaldades seega piirata kõige kõrgemat 

kasutatavat käiku.

Kui liigutate käiguhoova asendisse 

ERS 3 (kolmas käik), ei vahetata käike 

kolmandast käigust kõrgemale, kuid 

neid vahetatakse vajadusel esimesele 

või teisele käigule. 

MÄRKUS. 

• Kui tõmbate käiguhooba (mitte ei 

lükka seda korraks) vasakule (-), 

lülitatakse sisse madalaim käik, 

mille saab saavutada mootorit 

üle koormamata. Ekraanil kuvatakse 

valitud käik, ülemine käik on 

sellega piiratud. 

• Kui lükkate käigukangi (mitte ei 

lükka seda korraks) paremale (+), 

väljub käigukast käikude piiramise 

režiimist ja vahetub vastavale 

käigule. Ekraanil kuvatakse D. 

3.6L ja 3.0L diiselmootor 

Kui käigukang on sõiduasendis ja lükkate 

seda korraks vasakule (-), vahetatakse 

käiku ühe võrra allapoole. Näiteks, kui 

käigukang on sõiduasendis ja valitud on 

viies käik ja lükkate käigukangi korraks 

vasakule (-), lülitatakse sisse neljas käik 

ja ekraanil kuvatakse 4. Käigukangi 

järjekordne hetkeline vasakule lükkamine 

vahetab kolmandale käigule. 

5.7L mootor 

5.7L mootoriga sõidukites võimaldab 

ERS (või režiim TOW/HAUL) valida 

täiendava alakäigu, mida tavaliselt 

kasutada ei saa. See täiendav käik 

parendab sõiduki sooritusvõimet ja 

jahutust haagise pukseerimisel teatud 

kallakutel. ERS 1, 2 ja 3 on alakäigud, 

ERS 4 on otsekäik. ERS 5 (kiirkäik) on 

sama, mis tavaline 4. käik. Kui valitud 

on sõiduasendi esimesed neli käiku 

ja lükkate käigukangi korraks vasakule 

(-), kuvatakse vastav käik (käiku 

ei vahetata alla). Näiteks,kui valitud on 

sõidusuuna 3. käik ja lükkate hooba ühe 

korra vasakule (-), kuvatakse ekraanil 

4 (ERS 4 on otsekäik). Järgmine lüke 

vasakule vahetab käigu alla 3. käigule 

(täiendav alakäik). Kui olete valinud 

viienda käigu, vahetab esimene lüke 

vasakule (-) ühe käigu alla ja kuvatakse 

5 (ERS 5 on sama, mis tavaline neljas 

käik). Järgmine lüke vasakule vahetab 

käigu alla 4. käigule (otsekäik). 

HOIATUS! 

Ärge vahetage käike alla libedal 

pinnasel mootoriga pidurdamiseks. 

Juhtrattad võivad haarde kaotada 

ning sõiduk võib libisema hakata. 

Ekraanil 

kuvatav 

Tegelik 

lubatud 

käik 

1 2 3 4 5* D 

1 1-2 1-3 1-4 1-5 1-5 

* Kehtib vaid 5.7L mootoriga sõidukile. 

MÄRKUS. 

Maksimaalseks aeglustamiseks õige 

käigu valimiseks (mootoriga pidurdamine), 

liigutage hooba vasakule “D(-)” 

ja hoidke selles asendis. Käigukast 

vahetub vahemikule, mis tagab kõige 

parema aeglustamise. 

207

Kiirkäigu kasutamine 

Automaatkäigukast sisaldab elektrooniliselt 

juhitavat kiirkäiku (3.6L ja 3.0L 

diiselmootori viies käik ja 5.7L mootori 

neljas ja viies käik). Käigukast lülitub 

automaatselt kiirkäigule, kui täidetud on 

järgmised tingimused. 

• Käigukang on sõiduasendis. 

• Mootori jahutusvedelik on saavutanud 

normaalse töötemperatuuri. 

• Sõiduki kiirus on suurem kui 30 mph 

(48 km/h). 

• Lülitit TOW/HAUL pole aktiveeritud. 

• Käigukast on saavutanud normaalse 

töötemperatuuri. 

MÄRKUS. 

Kui sõiduk käivitatakse äärmiselt 

külma ilma korral, ei pruugi käigukast 

kiirkäigule lülituda ja valib automaatselt 

sellisel temperatuuril kõige sobivama 

käigu. Tavatöö taastub, kui käigukastiõli 

temperatuur on normaalse taseme 

saavutanud. Vaadake jaotise “Hüdrotrafo” 

lõiku “Märkus”. 

Külmade ilmade korral võite märgata 

viivitusi kõrgematele käikudele vahetamisel, 

mis sõltub mootori ja käigukasti 

temperatuurist. See funktsioon 

parendab mootori ja käigukasti 

soojendusaega. 

Kui käigukast saavutab väga kõrge 

temperatuuri, valib see automaatselt 

sellisel temperatuuril kõige sobivama 

käigu. Kui saavutatud temperatuur 

on piisavalt kõrge, kuvatakse teade 

“TRANSMISSION OVER TEMP” ja käigukast 

valib kiirkäigust madalama käigu, 

kuni käigukast maha jahtub. Pärast 

mahajahtumist taastub normaaltöö. 

Käigukast valib kiirkäigul olles kõige 

sobivama madalama käigu, kui gaasipedaal 

on põhja vajutatud kiirustel üle 

35 mph (56 km/h). 

Millal režiimi TOW/HAUL kasutada – 


Mägises piirkonnas sõites, haagist 

pukseerides või rasket koormat vedades 

ja juhul, kui käike sagedasti vahetatakse, 

vajutage lülitit TOW/HAUL. Sellega parendatakse 

sooritusvõimet ja vähendatakse 

potentsiaalset käigukasti ülekuumenemisohtu 

või liigtihedast vahetamisest 

tingitud tõrkeohtu. Režiimis TOW/HAUL 

töötades valib käigukast otsekäigu, kiirkäigu 

kasutamine lubatakse stabiilsemate 

sõidutingimuste korral. 

Lüliti TOW/HAUL 

208

Näidikupaneelil süttib märgutuli “TOW/ 

HAUL” ja tähistab, et vastav funktsioon 

on aktiveeritud. Vajutades lülitit teist 

korda, taastatakse tavatöö. Kui soovite 

režiimi TOW/HAUL kasutada, tuleb see 

mootori käivitamisel iga kord uuesti aktiveerida. 

Kõrgete temperatuuride, suurte kiiruste 

ja koormuste korral võidakse käiku üles 

vahetada ja seejärel kohe tagasi alla. 

Märgutuli “TOW/HAUL” kustub. See on 

tavaline ülekuumenemisvastane kaitse 

režiimis TOW/ HAUL töötades. 

Koju liipamise režiim 

Käigukasti tööd kontrollitakse pidevalt. 

Kui tuvastatakse olukord, mis võib 

põhjustada käigukasti kahjustamise, 

aktiveeritakse "koju liipamise režiim”. 

Selles režiimis säilitatakse valitud käik 

(3.6L ja 3.0L diiselmootori puhul) või 

otsekäik (5.7L mootori puhul), kuni 

sõiduk seisatakse. 

Käigukasti lähtestamiseks toimige järgmiselt. 

1. Seisake sõiduk. 

2. Liigutage käigukang parkasendisse. 

3. Seisake mootor ja keerake süüde 

kindlasti asendisse LOCK. 

4. Oodake ligikaudu kümme sekundit, 

seejärel käivitage mootor uuesti. 

5. Liigutage käigukang soovitud käiguvahemikku. 

Kui probleemi enam ei tuvastata, 

taastub käigukasti tavatöö. Kui probleem 

püsib, saate kasutada park-, neutraal- 

ja tagurduskäike. Sõiduasendis 

saate kasutada vaid teist käiku (3.6L ja 

3.0L diiselmootori korral) või kolmandat 

käiku (5.7L mootori korral). Laske käigukasti 

võimalikult ruttu volitatud edasimüüjal 

kontrollida. 

Hüdrotrafo 

Automaatkäigukast on varustatud 

funktsiooniga, mis on mõeldud kütusekulu 

parendamiseks. Hüdrotrafo 

sidur rakendub automaatselt kalibreeritud 

kiirusel, kerge gaasiandmisega. 

Rakendub suurematel kiirustel tugevama 

kiirendamise korral. Seetõttu 

võite tunda erinevust siduri vastuses 

tavatingimustes ja kõrgema käigu kasutamisel. 

Kui kiirus langeb allapoole 

kalibreeritud väärtust, või kiirendamisel, 

lahutub sidur automaatselt ja sujuvalt. 

MÄRKUS. 

• Hüdrotrafo ei rakendu enne, kui 

käigukastiõli ja mootori jahutusvedelik 

on soojad (tavaliselt 1,6 kuni 

4,8 kilomeetrise sõidu järel). Kuna 

mootori pöörded on suuremad, 

kui hüdrotrafo pole rakendatud, 

võib tunduda, et käigukast ei 

vali külmana kiirkäiku. See on 

normaalne. 4. käigu (otsekäik) ja 

5/D. käigu (kiirkäik) käsitsi vahetamisel 

märkate, et käigukast suudab 

valida kiirkäigu. 5.7L mootoriga 

sõidukitel (millel on kaks kiirkäiku) 

ei pruugi käigukast ülemist kiirkäiku 

valida enne, kui käigukastiõli 

ja mootori jahutusvedelik on piisavalt 

soojenenud. 

209

• Kui sõidukit pole mitu päeva kasutatud, 

võivad esimesed paar töösekundit 

pärast käigu vahetamist 

tunduda aeglased. See juhtub 

seetõttu, et vedelik voolab osaliselt 

hüdrotrafost käigukasti. Ka see on 

normaalne ja ei kahjusta käigukasti. 

Hüdrotrafo täitub uuesti viie sekundi 

jooksul pärast mootori käivitamist. 

Sõiduki nõksutamine 

Kui sõiduk jääb lume, liiva või muda 

sisse kinni, saab selle tavaliselt kõigutamise 

teel vabastada. Liigutage käiguvalitsat 

sõidu- ja tagurdusasendi vahel 

ja andke kergelt gaasi. 

MÄRKUS. 

Enne sõiduki kõigutamist tuleb 

elektrooniline stabilisaator (ESC) 

ja veojõukontroll (TCS) (kui kuulub 

varustusse) välja lülitada. Lisateavet 

leiate jaotise “Käivitamine ja kasutamine” 

lõigus “Pidurite elektrooniline 

juhtsüsteem”. 

Kõige efektiivsemalt töötab kerge 

gaasi andmine ja rataste kohal peal 

pöörlemise vältimine. Kõrged pöörded 

ja rataste koha peal pöörlemine võib 

lõppeda käigukasti ülekuumenemise ja 

kahjustamisega. Pärast iga viite kõigutustsüklit 

laske mootoril neutraalasendis 

vähemalt ühe minuti jooksul tühikäigul 

töötada. Nii minimeerite ülekuumenemise 

ja käigukasti kahjustamise ohtu. 

ETTEVAATUST! 

Sõidukit kõigutades ärge laske 

ratastel pöörelda kiiremini kui 15 mph 

(24 km/h), vastasel juhul võite ajamit 

kahjustada. 

NELIKVEO KASUTAMINE 

Quadra-Trac II ® -süsteemi 

kasutamine/ettevaatusabinõud 

Quadra-Trac II ® jaotuskast töötab tavalises 

nelikveorežiimis täisautomaatse 

jaotuskastina. Quadra-Trac II ® jaotuskast 

pakub kolme režiimiasendit: 

Jaotuskasti lüliti 

• 4WD HI 

• NEUTRAL 

• 4WD LOW 

Režiimis 4WD HI töötab jaotuskast täisautomaatsena. 

210

Kui vajate täiendavat veojõudu, saab 

aeglustiga nelikveoga eesmised ja 

tagumised ajamivõllid kokku lukustada, 

et sundida esija tagarattaid sama 

kiirusega pöörlema. 

Aeglustiga nelikvedu on mõeldud kasutamiseks 

vaid lahtisel, libedal pinnasel. 

Kui kasutate aeglast nelikvedu kuival, 

kõva kattega pinnasel, võite rehve kulutada 

ja ajami komponente kahjustada. 

Aeglast nelikvedu kasutades on mootori 

pöörded kolm korda kõrgemad, kui 

sama kiirusel kiire nelikveo kasutamisel. 

Ärge koormake mootorit üle ega ületage 

liikumiskiirust 25 mph (40 km/h). Neliveoga 

sõidukite õige kasutamine nõuab 

võrdse suuruse, tüübi ja ümbermõõduga 

rehvide kasutamist kõigil velgedel. 

Igasugune erinevus mõjutab käiguvahetust 

ja võib jaotuskasti kahjustada. 

Kuna nelikvedu pakub paremat haaret, 

võib juhtuda, et ületate turvalise pööramisja 

peatumiskiiruse. Ärge liikuge kiiremini, 

kui tingimused seda lubavad. 

HOIATUS! 

Kui jätate sõiduki jaotuskasti neutraalasendisse 

ja ei rakenda seisupidurit, 

võite ennast või teisi kahjustada. 

Jaotuskasti neutraalasend lahutab 

ajamivõllid veoallikast ja võimaldab 

sõidukil liikuda. Kui lahkute sõidukist, 

rakendage alati seisupidur. 

Käikude asendid 

Täiendavat teavet jaotuskasti iga režiimi 

kohta leiate allpool. 

4WD AUTO 

Seda vahemikku kasutatakse jäisel, 

lumisel, kruusasel, liivasel ja kuival ning 

kõval pinnasel. 

MÄRKUS. 

Lisateavet erinevate asendite ja 

nende sihtotstarbelise kasutamise 

kohta leiate jaotise “Käivitamine ja 

kasutamine” lõigus “Selec-Terrain ® – 


NEUTRAALASEND 

See vahemik lahutab esimese ja tagumise 

ajamivõlli veoallikast. Seda tuleb kasutada 

sõiduki tasasel pinnasel pukseerimiseks. 


ja kasutamine” lõigus “Sõiduki 

pukseerimine”. 

4WD LOW 

Seda vahemikku kasutatakse aeglase 

kiirusega nelikveo kasutamiseks. See 

lukustab eesmised ja tagumised ajamivõllid 

mehaaniliselt kokku, sundides esija 

tagarattaid samal kiirusel pöörlema. 

Pakub täiendavat haarde- ja vedamisvõimet 

lahtisel ning libedal pinnasel. Ärge 

ületage liikumiskiirust 25 mph (40 km/h). 

MÄRKUS. 

Lisateavet erinevate asendite ja 

nende sihtotstarbelise kasutamise 

kohta leiate lõigus “Selec-Terrain ® – 


211

Käiguvahetus 

4WD HI ja 4WD LOW 

Kui sõiduk liigub kiirusega 0 kuni 3 mph 

(0 kuni 5 km/h), süütelüliti on asendis 

ON või mootor töötab, lülitage jaotuskasti 

hoob neutraalasendisse ja vajutage 

üks kord nuppu “4WD LOW”. Kui 

vahetus on lõpetatud, süttib armatuurlaual 

märgutuli “4WD LOW”. 

212 

Jaotuskasti lüliti 

MÄRKUS. 

Kui vahetamise tingimused/lukustused 

pole täidetud või on rakendunud 

jaotuskasti mootori temperatuurikaitse, 

hakkab EVIC-ekraanil vilkuma 

teade “For 4x4 Low Slow Below 3 

MPH or 5 KPH Put Trans in N Press 4 

Low”. Lisateavet leiate jaotise “Armatuurlaud” 



4WD LOW ja 4WD HI 

Kui sõiduk liigub kiirusega 0 kuni 3 mph 

(0 kuni 5 km/h), süütelüliti on asendis 

ON või mootor töötab, lülitage jaotuskasti 

hoob neutraalasendisse ja vajutage 

üks kord nuppu “4WD LOW”. Kui 

käiguvahetus on lõpetatud, kustub 

armatuurlaual märgutuli “4WD LOW”. 

MÄRKUS. 

• Kui vahetamise tingimused/lukustused 

pole täidetud või on rakendunud 

jaotuskasti mootori temperatuurikaitse, 

hakkab EVIC-ekraanil vilkuma 

teade “For 4x4 High Slow Below 3 

MPH or 5 KPH Put Trans in N Press 4 

Low”. Lisateavet leiate jaotise “Armatuurlaud” 



• Aeglase nelikveo saab rakendada 

või lahutada siis, kui sõiduk on täielikult 

peatunud; siiski võib see olla 

raskendatud, kuna käiguhambad 

ei pruugi olla õigesti joondunud. 

Käiguvahetuse lõpetamiseks peate 

ehk käiguhambaid mitu korda 

joondama. Eelistatud meetodiks on 

aeglane veeremine kiirusel 0 kuni 

3 mph (0 kuni 5 km/h). Kui sõiduk 

liigub kiiremini kui 3 mph (5 km/h), 

ei võimalda jaotuskast vahetust 

sooritada. 

NEUTRAALNE vahetustoiming 

1. Keerake süüde asendisse ON, 

mootor on välja lülitatud. 

2. Hoidke jalga piduripedaalil. 

3. Lülitage käigukast neutraalasendisse. 

4. Hoidke neutraalasendi tihvtlülitit (nt 

pliiatsiga) neli sekundit all, kuni lüliti 

kõrval olev märgutuli hakkab vilkuma. 

Tuli lõpetab vilkumise (jääb põlema), 

kui käiguvahetus on lõpetatud.

Sõiduki elektroonilisel teabekuval kuvatakse 

teade “To Tow Vehicle Safely, 

Read Neutral Shift Procedure in Owners 

Manual”. Lisateavet leiate jaotise “Armatuurlaud” 



Neutraallüliti 

5. Neutraalvahemikust välja lülitamiseks 

korrake samme 1 kuni 4. 

MÄRKUS. 

Kui vahetamise tingimused/lukustused 

pole täidetud, kuvatakse sõiduki 

elektroonilisel teabekuval teade “To 

Tow Vehicle Safely, Read Neutral Shift 

Procedure in Owners Manual”. Lisateavet 



(EVIC)”. 

Quadra-Drive ® II süsteem – 


Valikuline Quadra-Drive ® II süsteem on 

varustatud kahe pöördemomendi edastussiduriga. 

Sidurite hulka kuuluvad 

elektrooniline piiratud libisemisega diferentsiaaliga 

(ELSD) tagatelg ja Quadra- 

Trac II ® jaotuskast. Valikuline ELSD-telg 

on täisautomaatne ja ei vaja töötamiseks 

juhipoolset sekkumist. Tavalistes sõidutingimustes 

töötab see kui tavaline telg, 

tasakaalustades pöördemomenti vasakute 

ja paremate rataste vahel ühtlaselt. 

Kui vasakute ja paremate rataste haarduvus 

on erinev, tuvastab selle liitmik. 

Kui üks ratas hakkab teisest kiiremini 

pöörlema, suunatakse pöördemoment 

väiksema haarduvusega rattalt parema 

haarduvusega rattale. Kuigi jaotuskast 

ja teljesidur on erinev valmistusviisiga, 

on nende töö põhimõte sarnane. 

Süsteemi kasutamiseks järgige Quadra- 

Trac II ® jaotuskasti teavet. 

SELEC-TERRAIN — 


Kirjeldus 

Selec-Terrain kombineerib endas 

sõiduki juhtsüsteeme, võimaldades 

juhipoolse sekkumisega tagada parima 

jõudluse igal maastikul. 

Selec-Terrain lüliti 

213

Selec-Terrain hõlmab järgmiseid asendeid. 

• Sport – kuiva ilma ja maanteesõidu 

kalibreering. 

Saadaval ainult kiire 4WD vahemikus. 

Jõudluspõhine seadistus, mis annab 

tagateljeveo tunde, kuid parema 

käsitsus- ja kiirendusvõime kui kaherattaveoga 

sõidukid. Elektrooniline 

stabilisaator annab juhile rohkem 

võimu sõiduki üle, kuid säilitab samas 

turvalised sõiduomadused. Sõiduk 

langetatakse (kui see on õhkvedrustusega 

varustatud) vahemiku HIGH 

aerodünaamilisse režiimi. Aeglast 

nelikvedu ei SPORT-režiimis kasutada; 

kui see on valitud, lülitub Selec- 

Terrain automaatselt tagasi režiimi 

AUTO. 

214 

• Snow – seadistus täiendava stabiilsuse 

tagamiseks karmides ilmastikutingimustes. 

Kasutage nii maanteekui 

maastikusõidul kehva haardega 

pinnasel, nagu lumel. Kui olete 

aktiveerinud režiimi Snow (sõltuvalt 

teatud kasutustingimustest), võib 

käigukast kasutada paigaltvõtuks 

teist käiku (mitte esimest), et minimeerida 

sellega rataste libisemist. 

Kui sõiduk on varustatud õhkvedrustusega, 

lülitub tase sättele Normal 

Ride Height (NRH), kui jaotuskast 

on valinud kõrge käigu. Jaotuskasti 

madala kiirusvahemiku korral 

vahetub tase sättele Off-Road 1. 

• Auto – täisautomaatne nelikvedu, 

mida saab kasutada nii maanteekui 

ka maastikusõidul. Tasakaalustab 

haarduvuse hõlpsa juhitavusega, et 

pakkuda paremat käsitsust ja kiirendust 

kui kaherattaveoga sõidukid. 

Kui sõiduk on varustatud õhkvedrustusega, 

vahetub tase sättele NRH. 

• Sand/Mud – maastikusõidu kalibreering, 

mida kasutada kehva haarduvusega 

pinnasel, nagu muda, liiv või 

märg rohi. Ajam on maksimeeritud 

haarduvuse tagamiseks. Vähem 

andestavatel pinnastel võite tunda 

kinni jäämist. Elektroonilised pidurid 

on seatud piirama gaasi veojõuhaldust 

ja rataste libisemist. Kui sõiduk 

on varustatud õhkvedrustusega, 

vahetub tase sättele Off-Road 1. 

• Rock – maastikusõidu kalibreering, 

mida saab kasutada vaid aeglase 

nelikveoga. Sõidukit tõstetakse 

(kui õhkvedrustusega varustatud) 

parema kliirensi tagamiseks. Veojõupõhine 

seadistus parendatud roolimisega 

tugeva haarduvusega maastikul 

kasutamiseks. Aktiveerib mäest 

laskumise juhtseadme. Kasutage 

selliste takistuste ületamiseks, nagu 

kivid, sügavad vaod jne. Kui sõiduk 

on varustatud õhkvedrustusega, 

vahetub tase sättele Off-Road 2. Kui 

Selec-Terrain lüliti on režiimis ROCK 

ja jaotuskast vahetatakse aeglase 

nelikveo režiimist kiire nelikveo režiimi, 

lülitub Selec-Terrain süsteem tagasi 

režiimi AUTO. 


teabekeskuse (EVIC) teated 

Kui täidetud on vastavad tingimused, 

kuvatakse EVIC-ekraanil teateid. Lisateavet 



(EVIC)”. 

QUADRA-LIFT — 


Kirjeldus 

Quadra-Lift õhkvedrustussüsteem 

pakub koormuse tasandamist koos 

võimalusega reguleerida sõiduki kõrgust 

kõigest nupuvajutusega.

Selec-Terrain lüliti 

1 — Nupp Up 

2 — Nupp Down 

3 — Parkrežiimi märgutuli 

4 — Tavalise sõidukõrguse märgutuli 

5 — 1. maastikusõidu märgutuli 

6 — 2. maastikusõidu märgutuli 

• Normal Ride Height (NRH) – see 

vedrustuse standardasend on mõeldud 

kasutamiseks tavatingimustes. 

• Off-Road 1 (OR1) (tõstab sõidukit 

ligikaudu 33 mm (28 mm) koos AMS 

paketiga) – see on vaikesäte maastikusõidul, 

kuni pole vaja sätet OR2. 

Tulemuseks on sujuvam ja mugavam 

sõidukogemus. Vajutage NRH 

asendis nuppu “Up”, kui sõidukiirus 

jääb allapoole 48 mph (77 km/h). 

OR1 asendist langetatakse sõiduk 

automaatselt NRH asendisse, kui 

liikumiskiirus jääb vahemikku 40 mph 

(64 km/h) ja 50 mph (80 km/h) kauemaks 

kui 20 sekundiks või kui liikumiskiirus 

ületab 50 mph (80 km/h). 


ja kasutamine” lõigus “Nõuanded 

maastikusõiduks”. 

• Off-Road 2 (OR2) (tõstab sõidukit 

ligikaudu 65 mm (56mm) koos 

AMS paketiga) – seda asendit tuleb 

kasutada maastikusõidul juhul, kui 

vajate suuremat kliirensit. OR2 asendi 

saavutamiseks vajutage NRH asendis 

nuppu “Up” kaks korda või OR1 

asendis üks kord, kui liikumiskiirus 

jääb allapoole 20 mph (32 km/h). Kui 

liikumiskiirus ületab OR2 asendis 25 

mph (40 km/h), langetatakse sõiduk 

automaatselt OR1 asendisse. Lisateavet 

leiate jaotise “Käivitamine ja 

kasutamine” lõigus “Nõuanded maastikusõiduks”. 

• Aero Mode (langetab sõidukit ligikaudu 

13 mm – selles asendis on 

sõiduki aerodünaamika parem. Sõiduk 

siseneb automaatselt Aero režiimi, kui 



kui 20 sekundit või kui liikumiskiirus 

ületab 66 mph (106 km/h). Sõiduk 

siseneb automaatselt NRH režiimi, kui 



kui 20 sekundit või kui liikumiskiirus 

langeb allapoole 30 mph 

(48 km/h). Kui Selec-Terrain lüliti 

keeratakse SPORT-režiimi, siseneb 

sõiduk Aero režiimi liikumiskiirusest 

sõltumatult. Kui keerate Selec- 

Terrain lüliti asendisse AUTO, taastatakse 

süsteemi tavatöö. 

• Park Mode (langetab sõidukit ligikaudu 

38 mm – sõidukit langetatakse 

reisijatele hõlpsama sissepääsu ja 

pagasi hõlpsama laadimise ja mahalaadimise 

tagamiseks. Parkrežiimi 

sisenemiseks vajutage nuppu “Down”, 

kui liikumiskiirus jääb allapoole 25 mph 

(40 km/h). Kui liikumiskiirus langeb 

allapoole 15 mph (24 km/h), hakatakse 

sõidukit automaatselt langetama. 

Kui liikumiskiirus jääb kauemaks kui 60 

sekundiks vahemikku 15 mph (24 km/h) 

ja 25 mph (40 km/h) või kui liikumiskiirus 

ületab 25 mph (40 km/h), parkrežiimi 

rakendamine tühistatakse. Parkrežiimist 

väljumiseks vajutage nuppu “Up” 

üks kord või kiirendage kiirusele, mis 

ületab 15 mph (24 km/h). 

215

Selec-Terrain lülitab sõiduki automaatselt 

õigele, Selec-Terrain lülitiga 

määratud asendile. Selec-Terrain 

vaikesätteid saab muuta õhkvedrustuse 

nuppudega. Lisateavet leiate jaotise 


“Selec-Terrain”. 

Süsteemi kasutamise eelduseks on töötav 

mootor. Sõiduki langetamisel peavad 

kõik uksed ja tagaluuk olema suletud. 

Kui suvaline uks sõiduki langetamise ajal 

avatakse, ei lõpetata toimingut enne, kui 

uks(ed) on suletud. 


kasutab tõstmis- ja langetamismustrit, mis 

takistab esituledel vastutulevaid sõidukeid 

häirimast. Sõiduki tõstmisel liigub esmalt 

kõrgemale sõiduki tagaosa, seejärel 

esiosa. Sõiduki langetamisel langeb 

esmalt sõiduki esiosa, seejärel tagaosa. 

Kui lülitate mootori välja, võite täheldada 

õhkvedrustussüsteemi hetkelist tööd; 

see on normaalne. Süsteem parandab 

sõiduki asendit. 

Varuratta vahetamise abistamiseks on 


varustatud funktsiooniga, mis võimaldab 

automaatse tasandusfunktsiooni blokeerida. 

Hoidke nuppe “Up” ja “Down” viis 

kuni kümme sekundit all, kuni EVICekraanil 

kuvatakse teade, mis märgib 

tasandussüsteemi blokeerimist. Lisateavet 



(EVIC)”. Kui liikumiskiirus ületab 

5 mph (8 km/h), taastub õhkvedrustussüsteemi 

normaaltöö. Lisateavet leiate 

jaotise “Mida teha ohuolukorras” lõigus 

“Sõiduki tõstmine ja rehvivahetus”. 

HOIATUS! 

Õhkvedrustussüsteem kasutab 

süsteemi käitamiseks suruõhku. Vigastuste 

või süsteemi kahjustamise vältimiseks 

laske süsteemi hooldada volitatud 

edasimüüjal. 


teabekeskuse (EVIC) teated 

Kui täidetud on vastavad tingimused, 

kuvatakse EVIC-ekraanil teateid. Lisateavet 



(EVIC)”. 

Süsteemitõrke tuvastamisel antakse 

sellest märku helialarmiga. 

Kasutamine 

Sõiduki asendit tähistavad märgutuled 

3 kuni 6. Vilkuv märgutuli tähistab 

asendit, mille poole süsteem pürgib. 

Kui tõstmisel vilgub nupu UP juures 

mitu märgutuld, tähistab saavutatavat 

asendit kõige kõrgem vilkuv märgutuli. 

216

Kui langetamisel vilgub nupu UP juures 

mitu märgutuld, tähistab saavutatavat 

asendit kõige madalam põlev märgutuli. 

Kui vajutate nuppu “UP” üks kord, liigutatakse 

vedrustust kehtivast asendist 

ühe asendi võrra kõrgemale, eeldusel, 

et kõik tingimused selleks on täidetud 

(st mootor töötab, liikumiskiiruse piir 

jne). Nuppu “UP” võite vajutada ka mitu 

korda ja iga vajutus tõstab taset ühe 

astme võrra, kuni tasemeni OR2 või 

kõrgeimale tingimustega lubatud tasemeni. 

Kui vajutate nuppu “DOWN” üks kord, 

liigutatakse vedrustust kehtivast asendist 

ühe asendi võrra madalamale, eeldusel, 

et kõik tingimused selleks on täidetud (st 

mootor töötab, uksed on suletud, liikumiskiiruse 

piir jne). Ka nuppu “DOWN” 

võib mitu korda vajutada. Iga vajutus 

langetab asendit ühe taseme võrra, kuni 

minimaalsele, parktasemele, või tingimustega 

täidetud tasemele. 

Automaatne kõrgusvahetus leiab aset 

sõltuvalt liikumiskiirusest ja sõiduki 

kehtivast kõrgustasemest. Automaatsel 

vahetamisel ja kasutaja poolt päritud 

vahetamisel süttivad samad märgutuled 

ja kuvatakse samad teated. 

• Off-Road 2 (OR2) – asendi OR2 valimisel 

põlevad märgutuled 4, 5 ja 6. 

• Off-Road 1 (OR2) – asendi OR1 valimisel 

põlevad märgutuled 4 ja 5. 

• Normal Ride Height (NRH) – selles 

asendis põleb märgutuli 4. 

• Park Mode – parkasendis põleb 

märgutuli 3. Kui parkrežiimi päritakse 

sel ajal, kui liikumiskiirus on vahemikus 

15 mph (24 km/h) ja 25 mph 

(40 km/h), jääb märgutuli 4 põlema ja 

märgutuli 3 hakkab vilkuma, oodates, 

kuni liikumiskiirust vähendatakse. 

Kui liikumiskiirus langeb kiirusele 15 

mph (24 km/h), märgutuli 4 kustub ja 

märgutuli 3 vilgub, kuni saavutatakse 

parkasend, seejärel jääb märgutuli 

3 põlema. Kui parkasendi saavutamisel 

liikumiskiirust tõstetakse üle 15 

mph (24 km/h), kõrguse muutmine 

peatatakse, kuni liikumiskiirus langeb 

allapoole 15 mph (24 km/h), mille 

järel jätkatakse parkasendi saavutamist, 

või kui liikumiskiirus tõuseb üle 

25 mph (40 km/h), mille järel taastatakse 

kõrgusesäte NRH. Parkasendi 

saab valida ka siis, kui sõiduk ei liigu, 

eeldusel, et mootor töötab ja kõik 

uksed on suletud. 

MAANTEESÕIDU NÕUANDED 

Maasturite kliirens on kõrgem ja teljevahe 

kitsam, mistõttu sobivad need maastikul 

sõitmiseks. 

Disainiomadused annavad nendele 

sõidukitele kõrgema raskuskeskme, kui 

tavalistel autodel. Kõrgem kliirens annab 

parema ülevaate teest ja eespool olevatest 

probleemidest. Sellised sõidukid 

pole siiski mõeldud läbima kurve tavalise 

auto kiirusel, täpselt nagu madalapõhjalised 

sportautod pole mõeldud maastikul 

sõitmiseks. Kui vähegi võimalik, 

vältige järskude manöövrite sooritamist. 

Nagu iga seda tüüpi sõiduki puhul, võib 

ka selle sõiduki vale kasutamise tagajärjeks 

olla juhitavuse kaotamine või avarii. 

217

MAASTIKUSÕIDU NÕUANDED 

MÄRKUS. 

Enne maastikusõitu eemaldage eesmine 

õhuspoiler, et vältida selle kahjustamist. 

Eesmine spoiler on kinnitatud alumise 

paneeli külge seitsme kinnitusvahendiga 

ja selle saab käsitsi eemaldada. 

218 

Eesmine õhuspoiler 

1 — Eesmine põrkraud 

2 — Spoileri kinnitid 

Quadra-lift — 


Maastikul sõites soovitame kasutada 

madalaimat kasutatavat kõrgussätet, 

mis on piisav eelseisvate takistuste 

ületamiseks. Seejärel muutke kliirensit 

vastavalt maastikule. 

Selec-Terrain lülitab sõiduki automaatselt 

optimaalsele, Selec-Terrain 

lülitiga määratud asendile. Selec- 

Terrain vaikesätteid saab muuta 

õhkvedrustuse nuppudega. Lisateavet 


lõigus “Quadra-Lift – kui kuulub 

varustusse”. 

Millal aeglast nelikvedu 

kasutada – kui kuulub 

varustusse 

Maastikul sõites lülitage aeglane nelikvedu 

sisse parema haarduvuse tagamiseks. 

Seda vahemikku tuleks piirata 

äärmuslikes olukordades kasutamisele, 

nagu sügav lumi, muda või liiv, kus 

on vaja suuremat aeglast veojõudu. 

Aeglase nelikveoga tuleks vältida suuremaid 

kiiruseid kui 25 mph (40 km/h). 

Vees sõitmine 

Kuigi see sõiduk on võimeline sõitma 

läbi vee, tuleb siiski arvestada erinevate 

ettevaatusabinõudega. 

ETTEVAATUST! 

Vees ärge sõitke kiiremini kui 5 mph 

(8 km/h). Enne vette sisenemist kontrollige 

selle sügavust, väljumisel 

kontrollige kõigi vedelike taset. Läbi 

vee sõitmisest tingitud kahjustused 

ei pruugi olla kaetud uue sõiduki 

piiratud garantiiga. 

Kui sisenete sügavamasse vette kui 

paari tolli sügavune vesi, olge äärmiselt 

tähelepanelik, et vältida kahjustusi 

ja tagada ohutus. Kui peate läbi vee 

sõitma, üritage määrata selle sügavus 

ja põhja olukord (ning võimalike takistuste 

asukohad) enne vette sisenemist. 

Sõitke ettevaatlikult ja sügavas vees 

aeglaselt, et minimeerida laineefekti. 

Voolav vesi 

Kui tegemist on kiire voolu ja tõusva 

tasemega veega, vältige sellise veekogu 

ületamist, kuni veetase langeb ja/või 

voolukiirus väheneb. Kui peate ületama 

voolavat vett, vältige suuremaid sügavusi 

kui 23 cm. Voolav vesi võib voolusängi 

uuristada, põhjustades sõiduki 

sügavamale vajumise. Määrake allavoolu 

jääv väljumispunkt, et lubada vajadusel 

sõidukil veega kaasa liikuda.

Seisev vesi 

Vältige sõitmist sügavamas seisvas vees 

kui 51 cm, vähendage kiirust, et minimeerida 

laineefekti. Maksimaalne kiirus 

51 cm sügavuses vees on väiksem kui 

5 mph (8 km/h). 

Hooldus 

Pärast sügavas vees sõitmist kontrollige 

sõiduki vedelikke ja määrdeaineid 

(mootoriõli, käigukastiõli, teljed ja 

jaotuskast) ja veenduge, et vedelikud 

pole saastunud. Saastunud vedelik 

(piimjas ja vahune) tuleb kahjustuste 

vältimiseks võimalikult ruttu eemaldada. 

Lumes, mudas ja liivas sõitmine 

Sügavas lumes sõitmiseks või koorma 

vedamiseks lülitage sisse madalam 

käik ja vajadusel aeglane nelikvedu. 


kasutamine” lõigus “Nelikveo kasutamine”. 

Liikumise säilitamiseks ärge lülitage 

sisse vajalikust madalamat käiku. 

Liigsete pöörete kasutamisel hakkavad 

rattad pöörlema ja haardumine kaob. 

Vältige järske käikude allavahetamist 

jäistel ja libedatel teedel, kuna mootoriga 

pidurdamine võib põhjustada libisemist ja 

sellest tingitud kontrolli kadu sõiduki üle. 

Mäkke ronimine 

MÄRKUS. 

Enne mäkke ronimist määrake pinnase 

tingimused tipus ja/või teisel küljel. 

Enne järsku mäkke ronimist lülitage 

sisse madalam käik ja aeglane nelikvedu. 

Äärmiselt järsu mäe korral kasutage 

esimest käiku ja aeglast nelikvedu. 

Kui mootor seiskub või ei suuda 

masin enam edasi liikuda, võimaldage 

masinal peatuda ja rakendage 

viivitamatult pidurid. Käivitage mootor 

uuesti ja lülitage sisse tagurpidi käik. 

Tagurdage aeglaselt mäest alla, võimaldades 

mootori kompressioonpidurdamisel 

kiirust reguleerida. Kui peate 

liikumiskiiruse reguleerimiseks pidureid 

kasutama, rakendage need pehmelt ja 

vältige rataste lukustumist. 

HOIATUS! 

Kui mootor seiskub, masin kaotab 

edasiliikumisvõime või te ei suuda 

järsaku või mäe tippu jõuda, ärge 

kunagi üritage ümber pöörata. Vastasel 

juhul võib sõiduk ümber kukkuda. 

Tagurdage ettevaatlikult tagurpidi 

käiku kasutades mäest alla. Ärge 

tagurdage alla tühikäigul ja vaid pidureid 

kasutades. 

Ärge sõitke diagonaalselt üle mäe, 

vaid otse üles või alla. 

Kui rattad hakkavad tipule lähenedes 

libisema, vabastage gaasipedaali ja 

säilitage edasiliikumine aeglaselt esirattaid 

pöörates. See võib anda uue haarduvuse, 

et ronimine lõpetada. 

Allamäge sõitmine 

Lülitage sisse madal käik ja aeglane 

nelikvedu. Laske sõidukil aeglaselt 

mäest alla sõita, lubades ratastel mootori 

kompressiooni vastu pöörelda. Nii säilitate 

kontrolli sõiduki kiiruse ja suuna üle. 

219

Pidev pidurdamine mägedest laskumisel 

kahjustab pidureid ja võib 

lõppeda pidurdusvõime täieliku kadumisega. 

Vältige korduvat rasket pidurdamist 

vaid lülitage võimalusel sisse 

madalam käik ja pidurdage mootoriga. 

Pärast maastikusõitu 

Maastikusõit koormab sõidukit rohkem 

kui tavaline maanteesõit. Pärast maastikusõitu 

soovitame alati sõiduki kahjustusi 

kontrollida. Nii saate kõik probleemid 

kohe lahendada ja sõiduk on 

järgmiseks korraks valmis. 

• Kontrollige sõiduki kerealust. Veenduge, 

et rehvid, kere struktuur, roolisüsteem, 

vedrustus ja heitgaasisüsteem 

pole kahjustatud. 

• Veenduge, et radiaatoris pole muda 

ega muud mustust, vajadusel puhastage. 

• Veenduge, et keermestatud kinnitused 

pole lahtised, seda eriti šassii, 

ajami, roolisüsteemi ja vedrustuse 

komponentide juures. Vajadusel 

pingutage need vastavalt hooldusjuhendis 

toodud juhistele. 

• Veenduge, et sõiduki külge pole 

haakunud taimi ega põõsaid. Need 

220 

võivad olla tuleohtlikud. Lisaks võivad 

need varjata kütuseliinide, pidurivoolikute, 

telje hammasrataste tihendite 

ja võllide kahjustusi. 

• Pärast pikka mudas, liivas, vees või 

sarnastes mustades tingimustes sõitmist 

laske võimalikult ruttu radiaatorit, 

ventilaatorit, pidurirootoreid, rattaid, 

pidurikatteid ja teljesüsteeme kontrollida 

ja puhastada. 

HOIATUS! 

Abrasiivsed materjalid pidurites kulutavad 

neid kiiremini ja põhjustavad 

ootamatut või ennustamatut pidurdamist. 

Vajadusel ei pruugi pidurid 

korralikult töötada. Kui olete sõidukit 

kasutanud poristes tingimustes, laske 

pidureid võimalikult ruttu puhastada 

ja kontrollida. 

• Kui kogete pärast mudas, lörtsis või 

sarnastes tingimustes sõitmist vibratsioone, 

kontrollige rattaid. Sinna kogunenud 

materjal võib rattad tasakaalust 

välja viia, rataste puhastamine 

parandab olukorra. 

ROOLIVÕIM 

3.6L mootor ja 3.0L 

diiselmootor 

Sõiduk on varustatud elektrohüdraulilise 

roolivõimusüsteemiga, mis parendab 

roolimist ja suurendab manööverdamisvõimet 

kitsastes oludes. Süsteem 

muudab parkimise hõlpsamaks ja sõidumugavuse 

suuremaks. Kui elektrohüdrauliline 

roolivõimusüsteem tõrgub, saate 

rooli siiski mehaaniliselt kasutada. 

ETTEVAATUST! 

Äärmuslike manöövrite korral võib 

elektriline pump süsteemi kahjustamise 

vältimiseks vähendada või 

peatada voolu roolivõimu. Süsteemi 

jahtudes tavatöö taastub. 

Kui EVIC-ekraanil kuvatakse 

teade “SERVICE 

POWER STEERING 

SYSTEM” ja vilkuv ikoon, 

tuleb sõiduk edasimüüja 

juurde hooldusesse viia. 

Tõenäoliselt on sõiduki roolivõimusüsteem 

tõrkuma hakanud. Lisateavet leiate 

jaotise “Armatuurlaud” lõigus “Sõiduki 

elektrooniline teabekeskus (EVIC)”.

Kui EVIC-ekraanil kuvatakse teade 

“POWER STEERING SYSTEM OVER 

TEMP” ja vastav ikoon, on roolivõimendi 

süsteem äärmuslike manöövrite 

tõttu üle kuumenenud. Roolivõim 

kaob, kuni temperatuur on langenud. 

Kui sõidutingimused on jälle turvalised, 

peatage sõiduk ja laske mootoril tühikäigul 

töötada, kuni märgutuli kustub. 



(EVIC)”. 

MÄRKUS. 

• Sõidukit saab juhtida ka roolivõimendi 

abita. Rooli keeramine on 

sellisel juhul väikestel kiirustel ja 

parkimisel raskendatud. 

• Probleemi püsimisel võtke ühendust 


5.7L mootor 

Tavaline roolivõimusüsteem tagab parema 

vastuse rooli keeramisel ja hõlpsama 

manööverdamisvõime kitsastes olukordades. 

Kui roolivõim lakkab töötamast, 

saate siiski rooli mehaaniliselt keerata. 

Kui roolivõimu süsteem mingil põhjusel 

töötamast lakkab, saate siiski sõidukit 

juhtida. Rooli keeramine on sellisel juhul 

väikestel kiirustel ja parkimisel raskendatud. 

MÄRKUS. 

• Suurenenud müratase rooliratta 

liikumise otstes on normaalne ja 

see ei märgi roolivõimusüsteemi 

probleemi. 

• Külma ilmaga käivitamisel võib 

roolivõimu pump lühikese aja vältel 

müra tekitada. Seda põhjustab 

roolisüsteemi külm ja paks vedelik. 

See müra on normaalne ei märgi 

roolisüsteemi kahjustusi. 

HOIATUS! 

Pidev roolivõimusüsteemita kasutamine 

võib olla ohtlik nii teile kui teistele. 

Hooldage süsteemi võimalikult 

ruttu. 

ETTEVAATUST! 

Pikk roolisüsteemi liikumisvahemiku 

otsas kasutamine kasvatab roolisüsteemi 

vedeliku temperatuuri; võimaluse 

korral tuleks selliseid olukordi 

vältida. Võite kahjustada roolivõimendi 

pumpa. 

Roolivõimu vedeliku 

kontrollimine 

Roolivõimendi vedeliku taset ei pea 

kindlate intervallide järel kontrollima. 

Kontrollige taset, kui kahtlustate lekke 

olemasolu, kuulete ebanormaalset 

müra ja/või süsteem ei tööta ootuspäraselt. 

Laske süsteemi kontrollida volitatud 

edasimüüjal. 

221

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage roolivõimusüsteemi 

loputamiseks kemikaale, kuna need 

võivad süsteemi komponente kahjustada. 

Selliseid kahjusid ei kaeta uue 

sõiduki garantiiga. 

HOIATUS! 

Vedeliku taset tuleb kontrollida tasasel 

pinnasel ja välja lülitatud mootoriga, 

et vältida vigastuste tekitamist ning 

tagada vedelikutaseme õige lugem. 

Ärge täitke üle. Kasutage vaid tootja 

soovitatud roolivõimu vedelikku. 

Vajadusel lisage vedelikku õige taseme 

saavutamiseks. Pühkige maha loksunud 

vedelik puhta lapiga kõigilt pindadelt. 

Lisateavet leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” 

lõigus “Vedelikud, määrdeained 

ja originaalosad”. 

MUUDETAVA TÖÖMAHUGA 

SÜSTEEM (MDS) (KUI 

KUULUB VARUSTUSSE) — 

AINULT 5.7L MOOTOR 

See funktsioon säästab kütust ja lülitab 

madala koormuse ning maanteesõidu 

korral neli silindrit kaheksast välja. 

Süsteem on automaatne ning ei vaja 

juhipoolset sekkumist. 

MÄRKUS. 

Kui aku eraldada, võib MDS-süsteemi 

täisfunktsionaalsuse taastumisele 

aega kuluda. 

SEISUPIDUR 

Enne sõidukist lahkumist veenduge, et 

seisupidur on rakendatud ning käiguhoob 

on parkasendis. 

Jalaga rakendatav seisupidur paikneb 

armatuurlaua all vasakus nurgas. 

Seisupiduri rakendamiseks vajutage 

see jõuliselt alla. Seisupiduri vabastamiseks 

vajutage seisupiduri pedaale 

teist korda ning tõstke jalg, kui tunnete, 

et pidur vabanes. 

Seisupidur 

Kui seisupidur on rakendatud ja süüde 

on asendisse ON keeratud, süttib näidikupaneelil 

pidurituli. 

MÄRKUS. 

• Kui seisupidur on rakendatud ja 

lülitate käigu sisse, hakkab pidurituli 

vilkuma. Kui süsteem tuvastab 

liikumise, antakse ka helialarm. 

Enne liikuma asumist vabastage 

seisupidur. 

• Tuli märgib vaid seda, et seisupidur 

on rakendatud. See ei näita pidurite 

rakendusmäära. 

222

Mäel parkides keerake esirattad allamäge 

suunas äärekivi poole, ülesmäge 

suunas äärekivides eemale. Rakendage 

seisupidur enne käigukasti neutraalasendisse 

viimist, vastasel juhul 

võib käigukasti lukustusmehhanismi 

parkasendis vabastamine raskendatud 

olla. Kui lahkute sõidukist, rakendage 

alati seisupidur. 

HOIATUS! 

• Ärge kasutage seisupiduri asemel 

parkasendit. Rakendage seisval 

sõidukil alati seisupidur, et vältida 

selle veerema hakkamist ning vigastuste 

või kahjustuste tekitamist. 

• Ärge jätke lapsi üksinda autosse. 




või surmavaid vigastusi. 

• Ärge jätke võtmepulti süütelukku. 

Sellisel juhul saab laps elektrilisi 

aknaid ja muid juhtseadmeid kasutada 

või sõiduki liikuma panna. 

(Jätkub) 


• Enne sõitma asumist veenduge, et 

seisupidur on vabastatud, vastasel 

juhul võivad pidurid üles öelda ja 

võite põhjustada avarii. 

• Sõidukist lahkudes rakendage 

alati seisupidur, vastasel juhul võib 

sõiduk veerema hakata ja õnnestuse 

põhjustada. Lisaks lülitage 

käigukast alati parkasendisse. 

Vastasel juhul võib sõiduk veerema 

hakata ja õnnetuse põhjustada. 

ETTEVAATUST! 

Kui pidurituli jääb põlema ka seisupiduri 

vabastamisel, märgib see pidurisüsteemi 

tõrget. Laske pidurisüsteemi 

viivitamatult volitatud edasimüüja 

juures hooldada. 

ELEKTROONILINE 

PIDURISÜSTEEM 

Sõiduk on varustatud täiustatud elektroonilise 

pidurisüsteemiga, mis hõlmab blokeerimisvastast 

pidurisüsteemi (ABS), veojõukontrolli 

(TCS), pidurdusabi süsteemi 

(BAS), elektroonilist õõtsumisstabilisaatorit 

(ERM) ja elektroonilist stabilisaatorit (ESC). 

Kõik need viis süsteemi töötavad koos, et 

tagada sõiduki parem stabiilsus ja kontroll 

erinevates sõidutingimustes. 

Lisaks on sõiduk varustatud haagise 

stabilisaatori (TSC), mäel käivitamise 

abisüsteemi (HSA), piduriga diferentsiaaliluku 

(BLD), pidurdusvalmiduse, 

pidurite kuivatussüsteemi ja, kui sõiduk 

on varustatud nelikveoga, siis ka MP 

3023 kahekäigulise jaotuskasti ja mäest 

laskumise juhtseadmega (HDC). 

Blokeerimisvastane 

pidurisüsteem (ABS) 

Süsteem aitab juhil säilitada kontrolli 

sõiduki üle ebasoodsates pidurdustingimustes. 

Süsteem kontrollib pidurite 

hüdraulikarõhku, et takistada pidurite 

lukustumist ja vältida libisemist libedatel 

pinnastel. 

223

HOIATUS! 

ABS ei suuda takistada füüsikaseaduste 

rakendumist sõidukile, samuti 

ei suuda see parandada teedeolude 

haarduvust. ABS ei suuda takistada 

õnnetusi, sh selliseid, mis on tingitud 

liigsuurest kiirusest kurvides, sõidust 

väga libedatel pinnastel või vesiliust. 

ABS-süsteemiga varustatud sõidukitega 

ei tohi sõita hoolimatult ja kõrvalisi 

isikuid ohustavalt. 

Veojõukontroll (TCS) 

See süsteem seirab iga veoratta rataste 

libisemismäära. Kui süsteem tuvastab 

rataste libisemise, rakendatakse libisevale 

rattale pidurit ning mootori võimsust 

vähendatakse, et tagada parem kiirendus 

ja stabiilsus. TCS-süsteemi funktsioon 

piduriga diferentsiaalilukk (BLD) töötab 

sarnaselt piiratud libisemisega diferentsiaalile 

ning kontrollib veotelje rataste libisemist. 

Kui üks veotelje ratastest pöörleb 

kiiremini kui teine, rakendab süsteem 

libisevale rattale pidurit. See võimaldab 

suunata rohkem väändemomenti mitte 

libisevale rattale. Funktsioon jääb aktiivseks 

ka siis, kui ESC-süsteem on osaliselt 

välja lülitatud. Lisateavet leiate selle jaotise 

lõigus “Elektrooniline stabilisaator (ESC)”. 

224 

Pidurdusabi süsteem (BAS) 

BAS on projekteeritud optimeerima 

sõiduki pidurdusvõimet avariipidurdusmanöövrite 

korral. Süsteem tuvastab 

avariipidurduse pidurite rakendusmäära 

alusel ning rõhub seejärel piduritele optimaalse 

jõuga. See aitab pidurdusteekonda 

lühendada. BAS on ABS-süsteemi 

täiendus. Kui rakendate pidureid väga 

kiiresti, abistab BAS-süsteem pidurdamist 

kõige rohkem. Süsteemi kasutamiseks 

peate peatumisel pidevalt piduripedaalile 

rõhuma (ärge pumbake pidureid). 

Ärge vähendage survet piduripedaalile, 

v.a juhul, kui pidurdamine pole enam 

vajalik. Kui piduripedaali vabastate, BASsüsteem 

desaktiveeritakse. 

HOIATUS! 

BAS ei suuda takistada füüsikaseaduste 



haarduvust. BAS ei suuda takistada 




BAS-süsteemiga varustatud sõidukitega 



Elektrooniline 

õõtsumisstabilisaator (ERM) 

Süsteem ennetab rataste potentsiaalset 

maast lahti tõusmist rooli keeramist 

ja liikumiskiirust seirates. Kui ERM 

tuvastab, et rooliratta keeramisnurk 

ja liikumiskiirus on piisavalt suured, 

et ratas maast lahti tõsta, rakendab 

see vastava ratta pidurit ja vähendab 

mootori võimsust, et vähendada ratta 

maast lahti tõusmise ohtu. ERM sekkub 

vaid väga äärmuslike manöövrite korral.

ERM suudab vähendada rataste maast 

lahti tõusmise ohtu vaid väga äärmuslike 

manöövrite korral. Süsteem ei suuda 

takistada rataste maast lahti tõusmist, 

kui see on tingitud teepinnast, teelt välja 

sõidust, teiste objektide või sõidukite 

tabamisest. 

HOIATUS! 

Rataste maast lahti tõusmist või 

sõiduki ümber kukkumist võivad 

mõjutada paljud tegurid, nagu 

sõiduki laadimisviis, teeolud ja sõidutingimused. 

ERM ei suuda takistada 

rataste maast lahti tõusmist 

või sõiduki ümber kukkumist kõigil 

juhtudel, eriti juhul, kui selle põhjuseks 

on teelt väljasõit või muude 

objektide, sõidukite tabamine. ERMsüsteemiga 

varustatud sõidukitega 




stabiilsuskontroll (ESC) 

See süsteem parendab kontrolli sõiduki 

liikumissuuna ja stabiilsuse üle erinevates 

sõidutingimustes. ESC parandab üle- või 

alajuhitavust, rakendades selleks vastava 

ratta pidurit, et abistada vastutegutsemist 

üle- või alajuhitavuse korral. Et aidata 

kaasa sõiduki liikumissuuna säilitamisele, 

võidakse vähendada ka mootori võimsust. 

ESC kasutab juhi kavatsetud sõidusuuna 

määramiseks sõidukisse paigaldatud 

andureid ja võrdleb andmeid sõiduki 

tegeliku liikumissuunaga. Kui tegelik liikumissuund 

ei vasta kavatsetud suunale, 

rakendab ESC vastava ratta pidurit, et 

aidata kaasa üle- või alajuhitavusele 

vastutegutsemisele. 

• Ülejuhitavus – kui sõiduk pöörab 

rohkem, kui rooliratta asendiga ette 

nähtud. 

• Alajuhitavus – kui sõiduk pöörab 

vähem, kui rooliratta asendiga ette 

nähtud. 

Niipea, kui rattad kaotavad haarduvuse 

ja ESC-süsteem aktiveerub, süttib 

näidikupaneelil ESC aktiveerimise/ 

tõrke märgutuli. ESC aktiveerimise/ 

tõrke märgutuli vilgub ka siis, kui TCS 

on aktiivne. Kui ESC aktiveerimise/ 

tõrke märgutuli hakkab kiirendamisel 

vilkuma, tõstke jalga gaasipedaalilt ja 

vajutage seda võimalikult vähe. Arvestage 

liikumiskiiruse valimisel kehtivate 

teeoludega. 

HOIATUS! 

ESC ei suuda takistada füüsikaseaduste 



haarduvust. ESC ei suuda takistada 




ESC-süsteemiga varustatud sõidukitega 



ESC-süsteemil on kaks töörežiimi kiire 

nelikveo vahemikus ja üks töörežiim 

aeglase nelikveo vahemikus. 

225

Kiire vahemik (nelikveoga mudelid) 

Sees 

See on ESC tavaline töörežiim kiire 

nelikveo vahemikus. Kui sõiduk käivitatakse 

või jaotuskast (kui kuulub varustusse) 

lülitatakse aeglase nelikveo või 

neutraalsest vahemikust kiire nelikveo 

vahemikku, lülitub ESC-süsteem sisse. 

Seda režiimi tuleks kasutada enamikes 

sõiduoludes. ESC tuleb osaliselt välja 

lülitada vaid kindlatel juhtudel, nagu 

allpool märgitud. 

Osaliselt välja lülitatud 

Sellesse režiimi sisenemiseks vajutage 

korraks ESC väljalülituslülitit. Selles 

režiimis on ESC-süsteemi TCS osa, v.a 

TCS-i lõigus kirjeldatud BLD funktsioon, 

blokeeritud ja ESC väljalülituse märgutuli 

süttib. Muud ESC-süsteemi stabiilsusfunktsioonid 

töötavad normaalselt. 

Süsteem on mõeldud kasutamiseks 

sügavas lumes, liivas või kruusal ja 

rataste suurema libisemismääraga, kui 

ESC seda tavaliselt haarduvuse taastamiseks 

lubaks. ESC uuesti sisse lülitamiseks 

vajutage korraks ESC väljalülituslülitit. 

Sellega taastub ESC normaaltöö. 

226 

ESC väljalülituslüliti 

MÄRKUS. 

Lumekette kasutades või sügavas 

lumes, liivas või kruusal sõites haarduvuse 

parandamiseks võib olla 

soovitav kasutada ESC osaliselt väljalülitatud 

režiimi. Kui olete sellistest 

oludest pääsenud, lülitage ESC uuesti 

sisse. Seda võib teha ka liikumise ajal. 

Aeglase nelikveo vahemik 

Osaliselt välja lülitatud 

See on ESC tavaline töörežiim aeglase 

nelikveo vahemikus. Kui sõiduk käivitatakse 

aeglase nelikveo vahemikus või 

jaotuskast (kui kuulub varustusse) lülitatakse 

kiire nelikveo või neutraalsest vahemikust 

aeglase nelikveo vahemikku, lülitub 

ESC-süsteem osaliselt väljalülitatud režiimi. 

Haagise stabiilsuskontroll (TSC) 

TSC kasutab haagise liigse looklemise 

tuvastamiseks sõidukis olevaid andureid 

ning võtab kasutusele meetmed looklemise 

peatamiseks. Süsteem võib vähendada 

mootori võimsust ja rakendada pidureid 

looklemise peatamiseks. Haagise 

liigse looklemise korral aktiviseerub TSC 

automaatselt. Juhipoolne sekkumine pole 

vajalik. Pidage meeles, et TSC ei suuda 

haagise iga looklemist peatada. Haagist 

vedades olge alati ettevaatlik ja arvestage 

haagiseühenduse piirangutega. Lisateavet 


lõigus “Haagise vedamine”. Kui TSC 

töötab, hakkab ESC aktiveerimise/tõrke 

märgutuli vilkuma ning mootori võimsust 

vähendatakse, samuti võite tunda pidurite 

rakendumist. TSC blokeeritakse, kui 

ESC-süsteem on osaliselt välja lülitatud.

HOIATUS! 

Kui TSC aktiveerub sõidu ajal, 

peatuga lähimas ohutus kohas ning 

reguleerige haagise koormat. 

Mäel käivitamise abi (HSA) 

HAS-süsteem on mõeldud abistama juhti 

mäel startimisel. HSA säilitab lühikest 

aega juhi poolt rakendatud pidurdusjõudu 

pärast seda, kui juht jala piduripedaalilt 

tõstab. Kui juht selle lühikese aja 

vältel gaasipedaali ei vajuta, vabastab 

süsteem piduri ja sõiduk hakkab mäest 

alla veerema. Kui sõiduk hakkab ette 

nähtud suunas liikuma, vabastab 

süsteem pidurit proportsionaalselt gaasipedaali 

vajutamisega. 

HSA aktiveerimiskriteerium 

HAS aktiveerimiseks peavad olema 

täidetud järgmised tingimused. 

• Sõiduk peab paigal seisma. 

• Sõiduk peab paiknema vähemalt 6% 

kallakuga mäel. 

• Käiguvalik vastab ülesmäge liikumissuunale 

(st, kui sisse lülitatakse 

edasi liikumise suuna käik, peab 

sõiduk olema suunatud ülesmäge, kui 

tagurdamiskäik, peab sõiduk olema 

suunatud allamäge). 

Kui aktiveerimisnõuded on täidetud, 

töötab HAS nii tagurpidi käiguga kui ka 

kõigi edaspidiste käikudega. Süsteemi 

ei aktiveerita, kui sisse on lülitatud neutraal- 

või parkkäik. 

HOIATUS! 

Väikese kallakuga mägedel (st kallak 

on väiksem kui 8%) on olukordi 

(sõiduk on koormatud või veab 

haagist), kui süsteem ei aktiveeru ja 

sõiduk võib hakata tagasi veerema. 

See võib põhjustada avariiolukorra. 

Pidage meeles, et sõiduki pidurdamise 

eest vastutab alati juht. 

HAS-süsteemiga pukseerimine 

HSA abistab kallakul ka haagist 

vedades. 

HOIATUS! 

• Kui kasutate haagisega haagise 

pidurikontrollerit, saab haagise 

pidurid vastava lülitiga aktiveerida 

või desaktiveerida. Sellisel juhul ei 

pruugi piduripedaali vabastamisel 

olla pidurdusjõud piisav sõiduki ja 

haagise hoidmiseks ja võite põhjustada 

avarii teie taga oleva sõiduki 

või objektiga. Mäest alla veeremise 

vältimiseks aktiveerige haagisepidurid 

enne gaasi andmist ja 

piduripedaali vabastamist. Pidage 

meeles, et sõiduki pidurdamise eest 

vastutab alati juht. 

• HSA pole seisupidur. Kui peatate 

sõiduki mäel ja ei kasuta parkasendit 

või seisupidurit, hakkab 

sõiduk allamäge veerema ja võib 

põhjustada avarii. Mäel parkides 

rakendage alati seisupidur. 

227

HSA väljas 

Kui soovite HAS-süsteemi välja lülitada, 

saab seda teha EVIC-ekraani kliendi 

programmeeritavate funktsioonide abil. 



(EVIC)”. 

Pidurdusvalmidus 

Pidurdusvalmidus võib vähendada 

avariipidurdusolukorras pidurit täisrakendamisele 

kuluvat aega. Süsteem 

ennustab avariipidurdusolukorda gaasipedaali 

vabastamiskiirust seirates. Kui 

gaasipedaal vabastatakse väga kiiresti, 

rõhub pidurdusvalmidussüsteem kergelt 

piduritele. Juht ei märka seda. Pidurisüsteem 

kasutab seda kerget survet, et 

võimaldada pidurite kiire toime, kui juht 

piduripedaalile vajutab. 

Pidurite kuivatussüsteem 

Pidurite kuivatussüsteem parendab 

pidurite tööd märgades tingimustes. 

See avaldab piduritele perioodiliselt 

kerget survet, et eemaldada vesi esipidurite 

rootoritest. Funktsioon töötab 

vaid siis, kui klaasipuhastid on aeglases 

või kiires töörežiimis; funktsioon ei tööta 

klaasipuhastite intervallrežiimis. Pidurite 

kuivatussüsteemi aktiveerumisest 

juhti ei teavitata, samuti ei nõuta mingit 

juhipoolset sekkumist. 

Mäest laskumise kontroll 

(HDC) — ainult kahekäigulise 

MP3023 jaotuskastiga 

nelikveomudelid 

HDC säilitab sõiduki liikumiskiirust 

mäest laskumisel maastikusõidul; 

funktsioon on kasutatav vaid aeglase 

nelikveo vahemikus. HDC aktiveerimiseks 

vajutage HDC lülitit või lülitage 

Selec-Terrain süsteem režiimi 

ROCK (režiim ROCK on kasutatav vaid 

aeglase nelikveo vahemikus). 

Mäest laskumise lüliti 

Kui HDC on aktiveeritud, süttib näidikupaneelil 

HDC ikoon. HDC rakendab 

automaatselt pidureid, et kontrollida 

mäest laskumise kiirust juhul, kui kalle 

on suurem kui 8%. See ei aktiveeru 

tasasel pinnasel. 

Juht saab HDC kiirust vastavalt sõiduoludele 

reguleerida. Kiirus vastab valitud 

käigule. 

HDC töö saab alistada, kui pidurdate 

piisavalt, et liikumiskiirus langeks allapoole 

HDC kontrollkiirust. 

Kui soovite HDC kasutamisel vastupidiselt 

suuremat kiirust, saate seda 

suurendada gaasipedaaliga. Pidurivõi 

gaasipedaali vabastamisel taastab 

HDC algse sättekiiruse. 

228

HDC kasutamine aeglase nelikveo 

vahemikus 

HDC aktiveerimiseks vajutage HDC lülitit 

või lülitage Selec-Terrain süsteem 

režiimi ROCK. Näidikupaneelil süttib 

HDC ikoon ja HDC töötab. Kui sõiduki 

kiirus ületab 20 mph (32 km/h), hakkab 

HDC ikoon vilkuma ning süsteem ei 

tööta. HDC saab välja lülitada vastavast 

lülitist. 

Aeglase nelikveo kiirusevahemikud 

• 1. käik = 1 mph (1,6 km/h) 

• 2. käik = 2.5 mph (4 km/h) 

• 3. käik = 4 mph (6 km/h) 

• 4. käik = 5.5 mph (9 km/h) 

• 5. käik või D (Drive) = 7,5 mph (12 km/h) 

• TAGURDAMINE = 1 mph (1,6 km/h) 

• NEUTRAALASEND = 2,5 mph (4 km/h) 

• PARKASEND = HDC ei tööta 

HDC on mõeldud kasutamiseks vaid 

aeglastel kiirustel. Kui liikumiskiirus 

ületab 20 mph (32 km/h), lülitub HDC 

välja. Kui liikumiskiirus langeb allapoole 

20 mph (32 km/h), taastab HDC automaatselt 

valitud kiirusvahemiku. 

HOIATUS! 

HDC on mõeldud mäelt laskumisel 

juhi abistamiseks kiiruse kontrollimisel. 

Juht peab olema tähelepanelik; ohutu 

liikumiskiiruse eest vastutab juht. 

ESC aktiveerimise/tõrgete 

märgutuled ja ESC OFF 

märgutuli 

ESC aktiveerimise/tõrke 

märgutuli süttib näidikupaneelil 

siis, kui süüde 

keeratakse asendisse 

ON. Mootori käivitudes peab see tuli 

kustuma. Kui ESC aktiveerimise/tõrke 

märgutuli süttib mootori töötamise ajal, 

tuvastati ESC-süsteemis tõrge. Kui tuli 

jääb põlema ka pärast mitut käivitamiskorda 

ning sõidukiga on läbitud kilomeetreid 

suuremal kiirusel kui 30 mph 

(48 km/h), võtke probleemi diagnoosimiseks 

ja lahendamiseks võimalikult kiiresti 


Niipea, kui rattad kaotavad haarduvuse 

ja ESC-süsteem aktiveerub, hakkab 

näidikupaneelil ESC aktiveerimis/tõrke 

märgutuli vilkuma. ESC aktiveerimise/ 

tõrke märgutuli vilgub ka siis, kui TCS 

on aktiivne. Kui ESC aktiveerimise/ 

tõrke märgutuli hakkab kiirendamisel 

vilkuma, tõstke jalga gaasipedaalilt ja 

vajutage seda võimalikult vähe. Arvestage 

liikumiskiiruse valimisel kehtivate 

teeoludega. 

MÄRKUS. 

• ESC aktiveerimise/tõrke märgutuli 

ja ESC väljalülituse märgutuli 

süttivad korraks iga kord, kui süüte 

asendisse ON keerate. 

• Süüte asendisse ON keerates 

lülitub ESC-süsteem sisse ka juhul, 

kui see oli eelnevalt välja lülitatud. 

• ESC-süsteem esitab aktiivsena 

sumisevaid ja klõpsuvaid helisid. 

See on tavaline ja helid lõppevad, 

kui ESC pärast selle aktiveerimist 

nõudnud manöövrit uuesti desaktiveeritakse. 

229

ESC väljalülituse märgutuli 

näitab, et elektrooniline stabilisaator 

(ESC) on välja lülitatud. 

REHVID — ÜLDTEAVE 

Rehvirõhk 

Õige rehvirõhk on sõiduki rahuldava 

toimimise ja ohutuse tagamiseks äärmiselt 

oluline. Vale rehvirõhk mõjutab 

kolme peamist ala. 

Ohutus 

HOIATUS! 

• Vale õhurõhuga täidetud rehvid 

võivad põhjustada ohtlikke olukordi 

ja õnnetusi. 

• Alatäidetud rehvid on paindlikumad 

ja võivad puruneda. 

• Ületäidetud rehvide löögipehmendusvõime 

on väiksem. Teel olevad 

objektid või löökaugud võivad 

rehve kahjustada. 

(Jätkub) 


• Ebaühtlaselt õhuga täidetud rehvid 

põhjustavad juhitavusprobleeme. 

Võite sõiduki üle kontrolli kaotada. 

• Üle- ja alatäidetud rehvid mõjutavad 

juhitavust ja võivad puruneda. 

Täitke rehvid alati õige õhurõhuga. 

Ökonoomsus 

Vale õhurõhuga täidetud rehvid kuluvad 

ebaühtlaselt. Need ebaühtlused vähendavad 

rehvi kasutusaega. Alatäidetud 

rehvide veeretakistus on suurem ja selle 

tulemusena on ka sõiduki kütusekulu 

suurem. 

Sõidumugavus ja sõiduki 

stabiilsus 

Õige õhurõhuga täidetud rehvid tagavad 

suurema sõidumugavuse. Ületäidetud 

rehvidega sõitmine on ebamugavam. Nii 

ala- kui ka ületäidetud rehvid mõjutavad 

sõiduki stabiilsust ja võivad muuta rooli 

keeramise liiga raskeks või kergeks. 

Ebaühtlaselt täidetud rehvidega on 

roolimine ennustamatu. Vastaskülgedel 

ebaühtlaselt täidetud rehvid võivad 

põhjustada sõiduki kaldumist vasakule 

või paremale. 

Rehvirõhud 

Sõiduautode külmade rehvide õiged 

rehvirõhud on toodud juhiukse paneelil 

või juhipoolsel B-piilaril. Muude sõidukite 

külmade rehvide rehvirõhud on 

toodud juhipoole B-piilaril, kindalaeka 

luugil või sertifikaadisildil. 

Rehvirõhku tuleb kontrollida ja reguleerida 

vähemalt kord kuus. Kui välistemperatuurid 

kõiguvad, kontrollige tihedamini. 

230

Tabelis toodud rehvirõhud on alati 

külmade rehvide õhurõhud. Külm rehvirõhk 

on sellise rehvi rõhk, mis on vähemalt 

kolm tundi liikumatu olnud või 

millega on pärast kolmetunnist perioodi 

sõidetud vähem kui ühe miili vältel. Külm 

rehvirõhk ei tohi ületada rehviküljele 

pressitud maksimaalset väärtust. 

Rehvirõhk võib kasutamise ajal suureneda 

väärtuselt 2 väärtusele 6 psi (0,14 

kuni 0,41 bar) [14 kuni 41 kPa]. ÄRGE 

vähendage kasutamisest tingitud rehvirõhkude 

kasvu. 

Suurel kiirusel kasutamine 

Ohutud kiiruspiirangu piiridesse jäävad 

sõidukiirused määrab tootja. Kui kiiruspiirangud 

või tingimused võimaldavad 

sõidukiga suurtel kiirustel sõita, on õige 

rehvirõhk äärmiselt oluline. 

Radiaalrehvid 

HOIATUS! 

Kui kombineerite radiaalrehvide 

muude rehvidega, on sõiduk raskesti 

juhitav. Selline ebastabiilsus võib olla 

ohtlik. Kasutage radiaalrehve alati 

neljase komplektina. Ärge kombineerige 

neid muude rehvidega. 

Radiaalrehve saab parandada vaid 

mustrialal, kuna külgsein on paindlik. 

Radiaalrehvide parandamiseks võtke 

ühendust edasimüüjaga. 

Rehvide pöörlemine 

Kui olete muda, liiva või lume sisse kinni 

jäänud, ärge lubage sõiduki ratastel 

pöörelda kiiremini kui 30 mph (48 km/h). 

HOIATUS! 

Kiiresti pöörlevad rehvid on ohtlikud. 

Liigsest kiirusest tingitud jõud võivad 

rehvi kahjustada või selle purustada. 

Rehv võib plahvatada ja vigastusi tekitada. 

Ärge laske rehvidel pöörelda koha 

peal kiiremini kui 30 mph (48 km/h), 

samuti ärge lubage kedagi pöörleva 

rehvi lähedusse. 

Rehviketid 

Selliste vahendite kasutamiseks peab 

rehvi ja sõidukikere vahel piisavalt vaba 

ruumi olema. Kahjustuste vältimiseks 

järgige neid soovitusi. 

• Paigaldage ainult tagarehvidele 

• Piiratud kliirensi tõttu kasutage SAE 

klassi “S” madala profiiliga kaableid 

või veojõuseadmeid. 

Soovitame kasutada Security Chain 

Company (SCC) kaablit Super Z6 

#SZ 441 või selle ekvivalenti. 

231

HOIATUS! 

Esi- ja tagatelgedel erineva suuruse 

ja tüübiga (M+S, Snow) rehvide kasutamine 

mõjutab sõiduki juhitavust. 

Võite kaotada sõiduki üle kontrolli ja 

põhjustada avarii. 

ETTEVAATUST! 

Sõiduki või rehvide kahjustamise 

vältimiseks järgige järgmiseid ettevaatusabinõusid. 

• Kuna rehvide ja muude komponentide 

vaheline kliirens on piiratud, 

on äärmiselt oluline kasutada 

vaid heas kasutuskorras olevaid 

veojõudu parandavaid vahendeid. 

Katkised seadmed võivad tekitada 

tõsiseid kahjustusi. Peatage 

sõiduk viivitamatult, kui kuulete 

müra, mis võib märkiga vahendi 

purunemist. Enne kasutamise 

jätkamist eemaldage kõik seadme 

kahjustatud osad. 

• Kinnitage seade võimalikult pingule 

ja pingutage iga poole miili järel. 

• Ärge ületage liikumiskiirust 30 mph 

(48 km/h). 


• Sõitke ettevaatlikult ja vältige järske 

pöördeid ning kõrgeid teekonarusi, 

seda eriti koormatud sõidukiga. 

• Ärge sõitke pikalt kuival sillutisel. 

• Järgige vahendi tootja juhiseid nii 

paigaldamise, kasutamiskiiruste 

kui ka kasutustingimuste osas. 

Kui tootja soovitatav liikumiskiirus 

jääb allapoole 30 mph (48 km/h), 

järgige tootja juhiseid. 

• Ärge kasutage kette varurattaga. 

Kulumismuster 

Need on kitsad ribad (1,6 mm) mustrivagudes. 

Kui muster on kulunud nende tähisteni, 

tuleb rehvid välja vahetada. 

1 — Kulunud rehv 

2 — Uus rehv 

Sõiduki ülekoormamine, pikad sõidud 

väga kuuma ilmaga ja sõitmine kehvadel 

teedel kulutavad rehve kiiremini. 

Rehvi kasutusaeg 

Rehvi kasutusiga sõltub mitmest tegurist, 

sh järgmistest teguritest. 

• Sõidustiil 

• Rehvirõhk 

• Läbitud vahemaa 

232 

(Jätkub)

HOIATUS! 

Rehvid ja varurehvid tuleb mustrist 

hoolimata kuue aasta järel välja 

vahetada. Nõude eiramise tagajärjeks 

võib olla rehvi ootamatu purunemine. 

Võite kaotada kontrolli sõiduki 

üle ning põhjustada tõsise avarii. 

Hoidke rehve jahedas ja kuivas kohas, 

otsese päikesevalguse eest eemal. 

Kaitske rehve õli, määrdeainete ja kütuse 

eest. 

Asendusrehvid 

Uue sõiduki rehvid pakuvad mitmeid 

omadusi. Rehvide kulumist ja õiget 

rehvirõhku tuleb regulaarselt kontrollida. 

Tootja soovitab uute rehvide hankimisel 

leida originaalrehvidele võrdväärsed 

asendusrehvid (vt lõiku rehvimustri 

kulumistähiste kohta). Muude rehvide 

kasutamine võib mõjutada sõiduki juhitavust, 

turvalisust ja sõidumugavust. 

Rehvispetsifikatsioonide kohta saate 

teavet kohalikul volitatud edasimüüjalt. 

HOIATUS! 

• Ärge kasutage muu suuruse või 

klassiga rehve, kui sõiduki jaoks 

määratud. Mõned heaks kiitmata 

rehvide ja rataste kombinatsioonid 

võivad muuta vedrustuse mõõte ja 

omadusi, mis omakorda muudavad 

juhitavust ning võivad rooli- ja 

vedrusüsteemi komponente liigselt 

kulutada. Võite kaotada kontrolli 

sõiduki üle ning põhjustada tõsise 

avarii. Kasutage ainult sõiduki jaoks 

heaks kiidetud suuruse ja koormusindeksiga 

rehve ja velgesid. 

• Ärge kasutage väiksema suurusega 

rehve, kui rehvide andmeplaadil 

toodud minimaalne mõõt, v.a tootja 

selgesõnalisi juhiseid järgides (vt 

teavet rehvikettide kohta). Liiga 

väikesele rehvile rakendub suurem 

koormus ja see võib puruneda. 

• Kui sõiduki rehvid pole piisava kiirusindeksiga, 

võivad need suurematel 

kiirustel puruneda. 

• Rehvide ülekoormamine on ohtlik. 

Nagu liiga väikese õhurõhuga 

täidetud rehvid, võivad ka ülekoormatud 

rehvid puruneda. Kasutage 

sõiduki kandevõimele vastavaid 

rehve - ärge koormake neid üle. 

ETTEVAATUST! 

Kui asendate originaalrehvid erineva 

suurusega rehvidega, võivad spidomeetri 

ja odomeetri näidud valed olla. 

See võib mõjutada ka sõiduki käitumist 

ning kahjustada ajamit. Enne 

muu suurusega rehvide kasutamist 

konsulteerige edasimüüjaga. 

Pöörlemissuunaga rehvid – 


Sõiduk võib olla varustatud pöörlemissuunaga 

rehvidega. Need rehvid on projekteeritud 

kasutamiseks nii kuivades kui ka 

märgades tingimustes. Eeliste kasutamiseks 

tuleb need rehvid paigaldada nii, 

et need pöörlevad õiges suunas. Pöörlemissuund 

on näidatud noolega rehvi 

küljel. Täissuuruses varurehv kuulub 

varustusse sõiduki parema poole asendusrehvina. 

Kui rehv puruneb vasakul 

küljel, saate siiski täissuuruses varurehvi 

kasutada. Sellisel juhul korrigeerige pöörlemissuund 

võimalikult kiiresti. 

233

REHVIDE 

ROTATSIOONISOOVITUSED 

Ainult pöörlemissuunata 

rehvid 

Esi- ja tagatelgede rehvidele rakenduvad 

erinevad koormused ning nende hallata 

on erinevad juhtimis-, käsitsemis- ja 

pidurdamisfunktsioonid. Seetõttu kuluvad 

need erineval määral. Sellist kulumisefekti 

saab vähendada rehvide rotatsiooniga. 

Rotatsiooni eelised avalduvad 

eelkõige agressiivse rehvimustriga 

rehvidel, nagu maantee-/maastikurehvid. 

Rotatsioon pikendab rehvi kasutusaega, 

aitab säilitada haarduvust mudas, lumes 

ja märgade ilmadega ning tagab sujuvama 

ja vaiksema sõidukogemuse. 

Õiged hooldusintervallid leiate jaotisest 

“Hoolduskavad”. Soovi korral võite rehvide 

asukohta ka sagedamini vahetada. Kiire 

ja ebaühtlase kulumise põhjused tuleb 

kõrvaldada enne rehvide rotatsiooni sooritamist. 

MÄRKUS. 

Rehvirõhu seiresüsteem tuvastab 

õiged rehvirõhud pärast rehvide 

rotatsiooni automaatselt. 

Soovitame vahetada rehve ristisuunas, 

nagu joonisel näidatud. 

Rehvide rotatsioon 

REHVIRÕHU SEIRESÜSTEEM 

(TPMS) 

Rehvirõhu seiresüsteem (TPMS) hoiatab 

juhti madalast rehvirõhust, mis põhineb 

külma rehvi rõhul. 

Rehvirõhk muutub temperatuuriga 

ligikaudu 1 psi (7 kPa) võrra iga 12°F 

(–11°C) kohta. See tähendab, et välistemperatuuri 

langedes langeb ka rehvirõhk. 

Õige õhurõhk peab põhinema 

külma rehvi õhurõhul. Külm rehvirõhk on 

sellise rehvi rõhk, mis on vähemalt kolm 

tundi liikumatu olnud või millega on 

pärast kolmetunnist perioodi sõidetud 

vähem kui ühe miili vältel. Lisateavet 

õigete rehvirõhkude kohta leiate 


lõigus “Rehvid – üldine teave”. Sõites 

rehvirõhk tõuseb, mis on tavaline ja 

rehvirõhku ei pea seetõttu reguleerima. 

TPMS hoiatab juhti, kui rehvirõhk langeb 

allapoole määratud piiri, olgu põhjuseks 

madal välistemperatuur või õhu 

loomulik kadu. 

234

TPMS hoiatab juhti seni, kuni õige rehvirõhk 

taastatakse. Kui kuvatakse süttib 

TPM märgutuli ja kuvatakse teade 

“TIRE LOW PRESSURE”, tuleb märgutule 

kustutamiseks ja teate kõrvaldamiseks 

õige rehvirõhk taastada. Kui õige 

rehvirõhk on taastatud, kustub märgutuli 

automaatselt ja teade kustutatakse. 

Teabe uuendamiseks peab sõidukiga 

kuni 20 minutit sõitma kiiremini kui 15 mph 

(24 km/h). 

Oletame, et külma rehvi soovitatav 

õhurõhk on 33 psi (227 kPa). Kui 

välistemperatuur on 68°F (20°C) ja 

mõõdetud rehvirõhk on 28 psi (193 kPa), 

vähendab temperatuuri langus väärtusele 

20°F (-7°C) rehvirõhku ligikaudu 

väärtusele 24 psi (165 kPa). Selline 

rehvirõhk on piisav, et süüdata märgutuli 

ja kuvada teade “TIRE LOW PRES- 

SURE”. Sõidukiga sõitmine võib rehvirõhku 

tõsta väärtusele 28 psi (193 kPa), 

kuid märgutuli jääb põlema ja teadet 

kuvatakse edasi. Sellises olukorras 

tuleb märgutule ja teate kustutamiseks 

rehvide õhurõhk taastada. 

ETTEVAATUST! 

• TPMS on optimeeritud originaalrehvidele 

ja -velgedele. TPMS-i 

rõhud on kalibreeritud vastavalt teie 

sõiduki rehvisuurustele. Kui kasutate 

vale suuruse, tüübi ja/või stiiliga 

rehve/velgesid, võib süsteem 

tõrkuda, samuti võite kahjustada 

andureid. Järelturul müüdavad 

veljed võivad andureid kahjustada. 

Kui sõiduk on varustatud TPMSsüsteemiga, 

ärge kasutage järelturu 

rehvitihendit ega tasakaalustamisgraanuleid, 

vastasel juhul 

võite andureid kahjustada. 

• Pärast rehvirõhu kontrollimist ja 

rehvi õhuga täitmist paigaldage 

ventiilikork tagasi. Nii väldite niiskuse 

ja mustuse sisenemist ventiili, 

mis võib rehvirõhu seiresüsteemi 

kahjustada. 

MÄRKUS. 

• TPMS ei asenda rehvide hooldamist 

ega hoiata rehvi purunemisest 

ette. 

• TPMS-süsteemi ei tohi kasutada 

rõhumõõdikuna. 

• Tühja rehviga sõitmine põhjustab 

rehvi ülekuumenemist ja purunemist. 

Tühjad rehvid mõjutavad ka 

kütusekulu ja rehvide kasutusaega, 

samuti võivad need mõjutada 

sõiduki käitumist ning pidurdusteekonda. 

• Pidage meeles, et TPMS ei asenda 

rehvide korralikku hooldamist ning 

õigete rehvirõhkude kasutamise eest 

vastutab vaid juht, isegi juhul, kui 

rehvirõhk pole piisav TPMS märgutule 

süütamiseks ja teate “TIRE LOW 

PRESSURE” kuvamiseks. 

• Hooajalised temperatuurimuutused 

mõjutavad rehvide õhurõhku 

ning TPMS seirab rehvi tegelikku 

õhurõhku. 

235

Põhisüsteem 

TPMS kasutab rehvirõhu seiramiseks 

raadiosidetehnoloogiat ja veljele kinnitatud 

elektroonilisi andureid. Iga velje 

ventiilile kinnitatud andurid edastavad 

rõhulugemid vastuvõtumoodulile. 

MÄRKUS. 

Rehvirõhu regulaarne kontrollimine 

ja õige rõhu säilitamine on äärmiselt 

oluline. 

TPMS koosneb järgmistest osadest. 

• Vastuvõtumoodul 

• Neli rõhuandurit 

• Rehvirõhu seiramise märgutuli 

Varurehvi madal rõhk ei süüta rehvirõhu 

märgutuld, samuti ei kuvata hoiatusteadet 

ega anta helilist häiret. 

236 

Kui ühe või enama kasutatava 

rehvi rõhk on määratust 

madalam, süttib näidikupaneelil 

vastav märgutuli, 

ekraanile kuvatakse viieks sekundiks 

teade “TIRE LOW PRESSURE” ning 

kostab heliline häire. Sellisel juhul 

peatage sõiduk võimalikult ruttu, kontrollige 

rehvide õhurõhku ja täitke kõik 

rehvid vastavalt normile. 

Kui olete rehvid õige rõhuga täitnud, 

uuendatakse süsteemi teavet automaatselt 

ja märgutuli kustub. Teabe uuendamiseks 

peab sõidukiga kuni 20 minutit 

sõitma kiiremini kui 15 mph (24 km/h). 

Süsteemitõrke tuvastamisel hakkab 

rehvirõhu seiresüsteemi märgutuli 

75 sekundiks vilkuma ja jääb pärast 

seda põlema. Lisaks kuvatakse tõrke 

tuvastamisel ligikaudu viieks sekundiks 

teade “SERVICE TPM SYSTEM” 

ja antakse heliline häire. Süüte välja- ja 

sisselülitamisel seda kõike korratakse 

eeldusel, et süsteem ikka tõrgub. Kui 

tõrge on kõrvaldatud, märgutuli kustub. 

Süsteemitõrke põhjuseks võib olla üks 

järgmistest. 

1. Elektroonikaseadmete või läheduses 

TPM-anduritega sama raadiosagedust 

kasutatavate seadmete raadiosegamine. 

2. Järelturul müüdavate akende tumenduskilede 

paigaldamine, mis võivad 

raadiolaineid häirida. 

3. Rohke lumi või jää ratastel või rattakorpustel. 

4. Kettide kasutamine rehvidel. 

5. TPM-anduriteta velgede/rehvide kasutamine. 

MÄRKUS. 

Varurehv pole rõhuanduritega varustatud. 

TPMS ei saa selle rehvi rõhku 

seirata. Kui kasutate madala rõhuga 

tavarehvi asemel varurehvi, kostab 

süüte järgmisel sisselülitamisel 

heliline häire, näidikupaneelil kuvatakse 

teade “TIRE LOW PRESSURE” 

ja rehvirõhu märgutuli süttib. 

Kui olete sõidukiga sõitnud 20 minutit 

suuremal kiirusel kui 15 mph (25 

km/h), hakkab märgutuli vilkuma ja 

jääb 75 sekundi möödumisel põlema. 

Lisaks kuvatakse teade “SERVICE 

TPM SYSTEM”. Sõiduki igal järgneval 

käivitusel antakse helisignaal, kuva-

takse teade “SERVICE TPM SYSTEM” 

ja rehvirõhu märgutuli vilgub 75 

sekundit ja jääb seejärel põlema. 

Kui olete originaalrehvi parandanud 

või asendanud ja selle varurehvi 

asemele paigaldanud, uuendatakse 

TPMS-i teavet automaatselt ja märgutuli 

kustub, kui kõigi nelja rehvi rõhk 

on õige. Teabe uuendamiseks peab 

sõidukiga kuni 20 minutit sõitma 

kiiremini kui 15 mph (24 km/h). 

Premium-süsteem – 


TPMS kasutab rehvirõhu seiramiseks 

raadiosidetehnoloogiat ja veljele kinnitatud 

elektroonilisi andureid. Iga velje 

ventiilile kinnitatud andurid edastavad 

rõhulugemid vastuvõtumoodulile. 

MÄRKUS. 

Rehvirõhu regulaarne kontrollimine 

ja õige rõhu säilitamine on äärmiselt 

oluline. 

TPMS koosneb järgmistest komponentidest. 

• Vastuvõtumoodul 

• Neli rõhuandurit 

• Rehvirõhu seiramise märgutuli 

• Erinevad rehvirõhu seiresüsteemi 

teated, mida kuvatakse EVIC-ekraanil 

ning rehvirõhu graafik. 

Rehvirõhu seiresüsteemi madala 

rõhu hoiatus 

Kui ühe või enama sõidurehvi rõhk on 

madal, süttib rehvirõhu seiresüsteemi 

märgutuli, antakse helisignaal, EVICekraanil 

kuvatakse vähemalt viieks 

sekundiks teade “Low Tire Pressure” 

ning graafik kuvab rõhuväärtused koos 

vilkuva tühja rehviga. Lisateavet leiate 


elektrooniline teabekeskus (EVIC)”. 

MÄRKUS. 

Süsteem võib rehvirõhud kuvada järgmistes 

ühikutes: PSI, kPa või BAR. 

237

Kui üks neljast sõidurehvist annab tühja 

rehvi teate, peatuga võimalikult ruttu 

ja pumbake tühja rehvi õhku. Süsteem 

uueneb automaatselt, graafikul lõpetab 

rõhuväärtus vilkumise ja tekstteate 

kuvamine lõpetatakse, kui rehvides on 

õige õhurõhk. Teabe uuendamiseks 

peab sõidukiga kuni 20 minutit sõitma 

kiiremini kui 15 mph (24 km/h). 

TPM-süsteemi hooldushoiatus 

Kui tuvastatakse süsteemi tõrge, antakse 

helisignaal, TPM-märgutuli vilgub 75 

sekundit ja jääb seejärel põlema. EVICekraanil 

kuvatakse teade “SERVICE 

TPM SYSTEM”. Teatele järgneb graafik, 

kus rõhuväärtuse asemel kuvatakse “- -“, 

märkides, millise seireanduri andmeid 

vastu ei võeta. 

MÄRKUS. 

Süsteem võib rehvirõhud kuvada järgmistes 

ühikutes: PSI, kPa või BAR. 

238 

Süüte välja- ja sisselülitamisel seda kõike 

korratakse eeldusel, et süsteem ikka 

tõrgub. Kui tõrge on kõrvaldatud, kustub 

TMP-märgutuli ja teadet ei kuvata; kriipsude 

asemel kuvatakse rõhuväärtus. 

Süsteemitõrke põhjuseks võib olla üks 

järgmistest. 

1. Elektroonikaseadmete või läheduses 

TPM-anduritega sama raadiosagedust 

kasutatavate seadmete raadiosegamine. 

2. Järelturul müüdavate akende tumenduskilede 

paigaldamine, mis võivad 

raadiolaineid häirida. 

3. Rohke lumi või jää ratastel või rattakorpustel. 

4. Kettide kasutamine rehvidel. 

5. TPM-anduriteta velgede/rehvide kasutamine. 

Kui tuvastatakse anduri vale asukohaga 

seotud tõrge, vilgub TMP-märgutuli 

75 sekundit ja jääb seejärel põlema 

ning EVIC ekraanil kuvatakse teade 

SERVICE TPM SYSTEM. Sellisel juhul 

järgneb teatele SERVICE TPM SYSTEM 

graafik koos rõhuväärtustega. See 

tähendab, et TPM-andurid edastavad 

rõhuväärtuseid. Süsteemi tuleb siiski 

hooldada. 

MÄRKUS. 

Varurehv pole rõhuanduritega varustatud. 

TPMS ei saa selle rehvi rõhku 

seirata. Kui kasutate madala rõhuga 

tavarehvi asemel varurehvi, kostab 

süüte järgmisel sisselülitamisel 

heliline häire, TMP-märgutuli süttib ja 

EVIC-ekraanil kuvatakse madala rõhu 

teada ning vilkuva rõhuväärtusega 

graafik. 

Kui olete 20 minutit sõitnud kiiremini 

kui 15 mph (24 km/h), vilgub TPMmärgutuli 

75 sekundit ja jääb seejärel 

põlema, EVIC-ekraanil kuvatakse 

teade “SERVICE TPM SYSTEM” ning 

rõhuväärtuse asemele kuvatakse 

kriipsud (- -). Sõiduki igal järgneval 

käivitusel antakse helisignaal, TPMmärgutuli 

vilgub 75 sekundit ja jääb 

seejärel põlema, EVIC–ekraanil kuva-

takse teade SERVICE TPM SYSTEM 

ning rõhuväärtuse asemel kuvatakse 

kriipsud (- -). Kui olete originaalrehvi 

parandanud või asendanud ja selle 

varurehvi asemele paigaldanud, 

uuendatakse TPMS-i teavet automaatselt. 

Lisaks kuvab EVIC-ekraan kriipsude 

asemel uue rõhuväärtuse, kui ühegi 

rehvi rõhk pole allpool lubatud piiri. 

Teabe uuendamiseks peab sõidukiga 

kuni 20 minutit sõitma kiiremini kui 15 mph 

(24 km/h). 

TPMS-i desaktiveerimine 

TPMS-i saab desaktiveerida kõigi nelja 

ratta vahetamisel TMPS-anduriteta 

rataste vastu, nagu näiteks talverehvide 

paigaldamiseks; TPMS-süsteemi desaktiveerimiseks 

vahetage esmalt rattad 

anduriteta rataste vastu. Seejärel sõitke 

20 minutit kiiremini kui 24 km/h. TPMS 

annab helisignaali, märgutuli vilgub 75 

sekundit ja jääb seejärel põlema, EVICekraanil 

kuvatakse teade “SERVICE 

TPM SYSTEM” ja rõhuväärtuste asemele 

kuvatakse kriipsud (--). Edaspidi süüte 

sisselülitamisel TPMS enam häiret ei 

anna, samuti ei kuvata teadet EVICekraanil, 

kuid rõhuväärtuste asemel 

kuvatakse ikka kriipsud (--). 

TPMS-i taasaktiveerimiseks asendage 

rattad anduritega rataste vastu. Seejärel 

sõitke 20 minutit kiiremini kui 24 km/h. 

TPMS annab helisignaali, märgutuli 

vilgub 75 sekundit ja lülitub seejärel välja 

ja kui süsteemi tõrget ei tuvastata, kuvatakse 

EVIC-ekraanil teade “SERVICE 

TPM SYSTEM”. Kriipsude asemel kuvatakse 

rõhuväärtused ja mootori järgmisel 

käivitamisel teadet “SERVICE TPM 

SYSTEM” enam ei kuvata. 

Üldteave 

Saatja ja vastuvõtjad töötavad vastavalt 

EEC regulatsioonidele sagedusel 

433.92 MHz. Need seadmed peavad 

igas riigis vastavalt kindlatele nõuetele 

sertifitseeritud olema. Täidetud peavad 

olema kaks regulatsiooni: ETS (Euroopa 

telesidestandard) 300–220, mida kasutavad 

enamus riike, ja Saksamaa 

BZT riiklik regulatsioon 225Z125, mis 

põhineb ETS 300–220 regulatsioonil, 

kuid mis esitab täiendavad nõuded. 

Muud määratletud nõuded on toodud 

komitee direktiivi 95/56/EC lisas VI. 

Süsteemi kasutamine allub järgmistele 

tingimustele. 


häireid. 



häireid. 

239

NÕUDED KÜTUSELE — 

BENSIINIMOOTOR 

3.6L mootor 

Need mootorid on valmistatud vastama 

kõigile emissiooninõuetele, tagavad 

kvaliteetse pliivaba kütuse, minimaalse 

oktaanarvuga 91 kasutamise korral 

kütusesäästlikkuse ja suurepärase jõudluse. 

Preemiumkütuse kasutamine pole 

õigustatud, kuna ei paku selle mootoriga 

tavalise kütuse üle mingeid eeliseid. 

5.7L mootor 

Need mootorid on valmistatud vastama 

kõigile emissiooninõuetele, tagavad 

kvaliteetse pliivaba kütuse, minimaalse 

oktaanarvuga 91 kuni 95 kasutamise 

korral kütusesäästlikkuse ja suurepärase 

jõudluse. Optimaalse jõudluse 

tagamiseks soovitab tootja kasutada 

mootoris kütust oktaanarvuga 95. Preemiumkütuse 

kasutamine pole õigustatud, 

kuna ei paku selle mootoriga 

tavalise kütuse üle mingeid eeliseid. 

Kerge sädemelöök madalatel pööretel 

ei kahjusta mootorit. Pidev raske sädemelöök 

suurtel kiirustel aga põhjustab 

mootorikahjustusi; sellisel juhul tuleb 

sõidukit viivitamatult hooldada. Kehva 

kvaliteediga kütus võib põhjustada 

240 

probleeme, nagu raskelt käivitumine, 

mootori väljasuremine ning vahelejätmine. 

Selliste sümptomite ilmnemisel 

proovige enne sõiduki hooldamist 

muud kütust kasutada. 

Üle 40 autotootja on andnud välja ja kinnitanud 

heaks ühetaolise kütuse spetsifikatsioonid 

(Worldwide Fuel Charter, WWFC), 

millega määratakse kütuse omadused, 

mis annavad parema emissiooniväärtuse, 

mootori jõudluse ja vastupidavuse. 

Tootja soovitab kasutada WWFC spetsifikatsioonidele 

vastavat kütust. 

Peale pliivaba ja õige oktaanarvuga 

kütuse soovitatakse kasutada puhastusaineid, 

korrosiooni vähendavaid ja 

stabiliseerivaid lisandeid sisaldavaid 

kütuseid. Selliseid lisandeid sisaldavad 

kütused võivad vähendada kütusekulu, 

CO-emissioone ning säilitada sõiduki 

jõudlust. 

Kehva kvaliteediga kütus võib põhjustada 

probleeme, nagu raskelt käivitumine, 

mootori väljasuremine ning vahelejätmine. 

Selliste sümptomite ilmnemisel 

proovige enne sõiduki hooldamist 

muud kütust kasutada. 

Metanool 

Metüül- või puupiiritust kasutatakse 

koos pliivaba kütusega segatuna erinevates 

kontsentratsioonides. Võite leida 

3% või suurema metanooli sisaldusega 

kütuseid koos muude alkoholkütustega 

(kaaslahused). Tootja ei vastuta metanoolkütuste 

või E85 etanoolsegude 

kasutamisest tingitud probleemide eest. 

Kuigi MTBE on metanoolist valmistatud 

hapnikuühend, pole sellel metanooli 

negatiivseid kõrvalmõjusid. 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage metanooli või E85 

etanooli sisaldavaid kütuseid. Selliste 

segude kahjustamine põhjustab 

käivitus- ja tööprobleeme ning võib 

kütusesüsteemi komponente kriitiliselt 

kahjustada.

Etanool 

Tootja ei soovita kasutada selliseid kütuseid, 

mille etanoolisisaldus on suurem 

kui 10%. Usaldusväärsest allikast kütuse 

ostmisel vähendate riski seda 10% 

piiri ületada ja/või saada ebanormaalsete 

omadustega kütust. Samuti tuleb 

märkida, et etanoolisisaldusega kütuste 

kulu on suurem. 

Tootja ei vastuta metanoolkütuste või E85 

etanoolsegude kasutamisest tingitud 

probleemide eest. Kuigi MTBE on metanoolist 

valmistatud hapnikuühend, pole 

sellel metanooli negatiivseid kõrvalmõjusid. 

ETTEVAATUST! 

Kui kasutate suurema kui 10% 

etanoolisisaldusega kütust, võib 

mootor tõrkuda ja käivitamine ning 

tööshoidmine raskendatud olla. 

Kahjulikud mõjud võivad mootorit 

jäädavalt kahjustada. 

Puhta õhu kütus 

Paljusid kütuseid segatakse puhtama 

õhu tagamiseks, seda eelkõige tugeva 

õhusaastatusega piirkondades. Need 

uued segud põletavad kütust puhtamalt. 

Autotootja toetab puhta keskkonna säilitamist. 

Neid segusid kasutades saate ka 

teie kaasa aidata. 

MMT kütuses 

MMT on mangaani sisaldav metalne 

lisand, mida segatakse kütusesse selle 

oktaanarvu tõstmiseks. MMT-ga segatud 

kütus ei anna suuremat jõudlust kui 

tavaline, MMT-ta sama oktaanarvuga 

kütus. MMT-ga segatud kütus vähendab 

süüteküünalde kasutusaega ja sõidukite 

heitgaasisüsteemi tööd. Tootja ei soovita 

sõidukiga MMT sisaldusega kütuseid 

kasutada. Kütuse MMT sisaldus ei 

pruugi olla kütusepumbal näidatud, 

seetõttu küsige oma kütusemüüjalt, kas 

kütus sisaldab MMT-d. 

Kütuselisandid 

Peale pliivaba ja õige oktaanarvuga 

kütuse soovitatakse kasutada puhastusaineid, 

korrosiooni vähendavaid ja 

stabiliseerivaid lisandeid sisaldavaid 

kütuseid. Selliseid lisandeid sisaldavad 

kütused võivad vähendada kütusekulu, 

CO-emissioone ning säilitada sõiduki 

jõudlust. 

Vältige kütusesüsteemi puhastusainete 

valimatut kasutamist. Paljud sellised 

kummi- ja lakieemaldusvahendid võivad 

sisaldada aktiivseid lahusteid või sarnaseid 

koostisosi. Need võivad kahjustada 

kütusesüsteemi tihendeid ja membraane. 

HOIATUS! 

Heitgaasides sisalduv süsinikoksiid 

(CO) on surmav gaas. Süsinikoksiidi 

mürgistuse vältimiseks järgige allpool 


(Jätkub) 

241


• Ärge hingake heitgaase. Need 

sisaldavad tapvat, värvitut ja 

lõhnatut süsinikoksiidi. Ärge laske 

mootorit töötada suletud ruumis, 

ärge istuge pika aja vältel pargitud 

ja töötava mootoriga sõidukis. Kui 

pargite sõiduki töötava mootoriga 

ja avatud kohas, reguleerige 

ventilatsioonisüsteem sõidukisse 

värsket õhku tõmbama. 

• Hooldage sõidukit ja kaitske 

salongi süsinikoksiidi eest. Laske 

heitgaasisüsteemi kontrollida iga 

kord, kui sõiduk üles tõstetakse. 

Laske kõik vead viivitamatult 

parandada. Kuni heitgaasisüsteem 

pole parandatud, sõitke avatud 

akendega. 

• Hoidke sõites tagaluuk suletuna, et 

vältida süsinikoksiidi salongi tungimist. 

NÕUDED KÜTUSELE — 

DIISELMOOTOR 

Kasutage kvaliteetset diislikütust. Enamalt 

jaolt sobib aastaringlselt kasutamiseks 

ASTM spetsifikatsioonile vastav D-975 

klass S15 diislikütus. Kui kasutate sõidukit 

väga külmade ilmastikutingimuste korral 

(alla -7°C) või peate sõidukit pika aja 

vältel tavalisest külmemates tingimustes 

kasutama, kasutage talvist diislikütust 

nr 2 või lahjendage nr 2 diislikütust 50% 

ulatuses nr 1 diislikütusega. Nii pakute 

paremat kaitset kütuse tahkeks muutumise 

vastu. Selles sõidukis tohib kasutada 

vaid EN 590 nõuetele vastavat 

diislikütust. Kasutada võib ka EN 590 

vastavat biodiisli segusid. 

ETTEVAATUST! 

Vastavalt tootja nõuetele tuleb 

sõidukis kasutada ülimadala väävlisisaldusega 

diislikütust (maksimaalne 

väävlisisaldus 15 ppm); heitgaasisüsteemi 

kahjustamise vältimiseks on 

sõidukis keelatud kasutada madala 

väävlisisaldusega diislikütust (väävli 

maksimaalne sisaldus 500 ppm). 

HOIATUS! 

Ärge kasutage kütuselisandina alkoholi 

ega bensiini. Sellised ained on 

teatud tingimustel ebastabiilsed ja 

võivad olla diislikütusega segatuna 

plahvatusohtlikud. 

Diislikütus on harva täiesti veevaba. 

Kütusesüsteemi probleemide vältimiseks 

tühjendage kütuse-/veeseparaator 

kogunenud veest. Kui ostate kvaliteetset 

kütust ja järgite ülaltoodud külma ilmastiku 

nõuandeid, ei vaja sõiduk kütusekonditsioneeri. 

Kõrge tsetaanisisaldusega 

diislikütus võib parendada külmkäivitamist. 

KÜTUSE LISAMINE 

Kütusemahuti kork 

Kütusemahuti kork paikneb sõiduki juhipoolel 

kütuseava luugi taga. Kui mahuti 

kork on kadunud või kahjustatud, asendage 

see kindlasti. 

1. Vajutage kütuseluugi vabastuslülitit 

(paikneb tuledelüliti all). 

242

Kütuseluugi vabastuslüliti 

2. Avage luuk ja eemaldage kork. 

Kütusemahuti kork 

ETTEVAATUST! 

• Kui kasutate vale kütusekorki, võite 

kahjustada kütuse- või heitgaaside 

kontrollsüsteemi. Kehvalt paigutuv 

kork võib lasta mustust kütusesüsteemi. 

Kehvalt paigutuv kork võib 

süsteemist lenduvate kütuseaurude 

tõttu süüdata tõrke märgutule (MIL). 

• Kehvalt paigutuv kütusekork võib 

süüdata tõrke märgutule. 

• Kütuse mahaloksumise ning ületäitmise 

vältimiseks ärge tankige 

mahutit pilgeni täis. 

HOIATUS! 

• Ärge kasutage tuld tankimise ajal 

või sõiduki läheduses, kui kütusemahuti 

kork on eemaldatud. 

• Ärge tankige töötava mootoriga. 

Selline käitumine on vastuolus 

paljude riiklike seadustega ja võib 

süüdata tõrke märgutule. 

• Sõidukis paiknevat kanistrit kütusega 

täites võite põhjustada tulekahju. 

Võite saada põletushaavu. 

Asetage kanistrid täitmiseks alati 

maapinnale. 

MÄRKUS. 

• Kui kütusetankuri ots teeb klõpsu 

või lülitub välja, on mahuti täis. 

• Keerake kork veerand pööret kinni, 

kuni kuulete ühte klõpsu. See 

märgib, et kork on korralikult kinnitatud. 

• Kui kork pole korralikult kinnitatud, 

süttib tõrke märgutuli. Veenduge 

iga kord pärast tankimist, et kork 

on korralikult kinnitatud. 

Kütuseluugi avariipäästik 

Kui te ei saa kütuseluuki avada, kasutage 

kütuseluugi avariipäästikut. 

1. Avage tagaluuk. 

2. Eemaldage tagumise vasakpoolse 

hoiulaeka kate. 

3. Tõmmake vabastuskaablit. 

243

Lahtise kütusemahuti korgi 

teade 


tuvastab lahtise, 

valesti paigaldatud või 

kahjustatud kütusekorgi, 

süttib EVIC-ekraanil vastav märgutuli. 



(EVIC)”. Keerake kütusekork 

kinni ja vajutage teate kustutamiseks 

valimisnuppu. Kui probleem püsib, 

kuvatakse teade sõiduki järjekordsel 

käivitamisel uuesti. 

HAAGISE VEDAMINE 

Selles lõigus leiate ohutusnõuandeid ja 

teavet sõidukiga pukseerimise kohta. 

Enne haagise vedamist lugege hoolikalt 

läbi teave koorma võimalikult efektiivse 

ja ohutu vedamise kohta. 

Garantii säilitamiseks järgige selles 

juhendis toodud juhiseid haagise vedamiseks. 

Üldised 

pukseerimisdefinitsioonid 

Teavet aitavad mõista järgmised haagise 

vedamisega seotud definitsioonid. 

Täismass 

Täismass on sõiduki maksimaalne 

lubatud kaal. See hõlmab juhi, reisijate, 

pagasi ja haagisekonksu kaalu. Koorem 

ei tohi sõiduki täismassi ületada. 

Haagise täismass 

See on haagise pluss kogu haagisel 

laaditud koorma mass. 

Haagise täismassi kaalumiseks soovitame 

laaditud haagisega autokaalule 

sõita. Kaal peab toetama tervet haagist. 

Kogu täismass 

Kogu täismass on sõiduki ja haagise 

lubatud mass kokku. 

MÄRKUS. 

Kogu täismass hõlmab juhi kaalu (68 kg). 

Teljekoormus 

Teljekoormus on esija tagatelgede 

maksimaalne kandevõime. Jaotage 

koorem ühtlaselt esija tagatelgedele. 

Veenduge, et te ei ületa esi- ega tagatelje 

kandevõimet. 

HOIATUS! 

Esi- või tagatelje kandevõime mitte 

ületamine on väga oluline. Emmakumma 

telje kandevõime ületamisel 

muutub sõiduki juhtimine ohtlikumaks. 

Võite sõiduki üle kontrolli kaotada ja 

õnnetuse põhjustada. 

Haagisekonksu kandevõime 

See on haagise haakekuuli poole allapoole 

suunatav jõud. Enamikel juhtudel 

ei tohiks see olla suurem kui 5% haagise 

koormast. Arvestage sellega sõiduki 

laadimisel. 

244

Lauppindala 

Lauppindala on haagise maksimaalne 

kõrgus korrutatuna haagise maksimaalse 

frontaallaiusega. 

Turvakaabli ühendamine 

Euroopas kehtivad pidurdamisnõuded 

piduritega haagistele kuni kaaluga 3 500kg 

nõuavad sekundaarse ühenduse või 

turvakaabli kasutamist. 

Turvakaabli ühenduskoht paikneb pilus 

haakeseadme kinnituse külgseinal. 

Ühenduspunktiga 

• Eraldatava veolati puhul suunake 

kaabel läbi ühenduspunkti ja seejärel 

üle enda või kinnitage see otse 

määratud punktiga. 

• Fikseeritud kuulveolati korral ühendage 

klamber otse määratud punktiga. 

Haagisetootja peab selle 

alternatiivi kasutamist lubama, sest 

klamber ei pruugi olla piisavalt tugev 

sellise kinnitusmeetodi kasutamiseks. 

Eraldatava haakekuuli turvakaabli 

kinnitus 

Fikseeritud haakekuuli turvakaabli 

kinnitus 

245

Haagise pukseerimismass (haagise maksimaalne kaal) 

Tabelis allpool on toodud sõidukiga veetava haagise maksimaalsed massid. 

Mootor/ülekanne 

Max. GTW 

(haagise kogukaal) — 

piduritega haagis 

Max. GTW 

(haagise kogukaal) — 

piduriteta haagis 

Haakeseadme kaal 

(vt märkust) 

3.6L mootor 5000 lbs (2 268 kg) 1 653 lbs (750 kg) 249 lbs (113 kg) 

5.7L mootor 7 716 lbs (3 500 kg) 1 653 lbs (750 kg) 386 lbs (175 kg) 

3.0L diiselmootor 7 716 lbs (3 500 kg) 1 653 lbs (750 kg) 386 lbs (175 kg) 

Haagise maksimaalne vedamiskiirus on 62 mph (100 km/h), v.a juhu, kui kohalikud seadused ei näe ette madalamat kiirust. 

MÄRKUS. 

Haakeseadme kaaluga peab arvestama kui osa reisijate ja pagasi kaalust ning see ei tohi ületada rehvi- ja laadimisteabes 

toodud kaalu. Lisateavet leiate jaotise “Käivitamine ja kasutamine” lõigus “Rehvid – üldine teave”. 

Haagise ja haakeseadme raskus 

Laadige 60% koorma raskusest haagise 

esiotsa. Ratastele tasakaalustatud 

koorem või tagumises otsas raskem 

koorem võib põhjustada haagise 

tugevat küljelt küljele looklemist, mille 

tõttu võite kaotada kontrolli sõiduki ja 

haagise üle. Haagise vale koormamine 

on paljude haagisega juhtuvate õnnetuste 

põhjuseks. Ärge ületage haakeseadmele 

rakenduvat maksimaalset 

koormat. 

246 

Sõiduki esija tagatelje koormuse arvutamisel 

arvestage järgmistega. 

• Haagise haakeühenduse raskus. 

• Muu sõidukisse laaditud koorma raskus. 

• Juhi ja reisijate kaal. 

MÄRKUS. 

Pidage meeles, et kõik haagisele 

laaditud suurendab sõiduki koormust. 

Lisaks tuleb sõiduki täismassi arvutamisel 

arvestada kõigi tehases või volitatud 

edasimüüja poolt paigaldatud 

seadmetega.

Pukseerimisnõuded 

Uue sõiduki ajamikomponentide õige 

sissetöötamise tagamiseks järgige järgmiseid 

juhiseid. 

ETTEVAATUST! 

• Ärge vedage haagiseid esimese 

500 miili (805 km) vältel. Võite 

kahjustada mootorit, telge ja muid 

komponente. 

• Seejärel ärge vedage esimese 500 

miili (805 km) jooksul haagist kiiremini 

kui 50 mph (80 km/h), ärge 

tehke äkilisi paigaltvõtte. Nii aitate 

kaasa mootori ja sõiduki muude 

osade sissetöötamisele raskemata 

koormate vedamiseks. 

Sooritage hoolduskavas loendatud hooldused. 

Õiged hooldusintervallid leiate 

jaotisest “Hoolduskavad”. Haagise vedamisel 

ärge ületage GAWR või GCWR 

määrasid. 

HOIATUS! 

Valed vedamisvõtted võivad põhjustada 

õnnetusi. Haagise võimalikult 

ohutuks vedamiseks järgige järgmiseid 

juhiseid. 

• Veenduge, et koorem on korralikult 

haagisele kinnitatud ja ei nihku sõitmise 

ajal paigast. Kui veate pagasit, 

mis pole täielikult kinnitatud, võib 

koorma dünaamiline nihkumine 

põhjustada kontrolli kaotuse sõiduki 

üle. Võite sõiduki üle kontrolli 

kaotada ja õnnetuse põhjustada. 

• Pagasit või haagist vedades ärge 

koormake sõidukit ega haagist üle. 

Ülekoormamine võib põhjustada 

kontrolli kao sõiduki üle, kahjustada 

pidureid, telge, mootorit, ülekandemehhanismi, 

roolisüsteemi, vedrustust 

ja šassiid või rehve. 

• Kasutage alati sõiduki ja haagise 

vahel turvakette. Ühendage ketid 

sõiduki haakeseadme külge. Viige 

ketid üle haagisekeele ja jätke 

piisav lõtk kurvide läbimiseks. 

(Jätkub) 


• Haagisega varustatud sõidukeid ei 

tohi parkida kallakutele. Parkimisel 

rakendage vedava sõiduki seisupidur. 

Lülitage käigukast parkasendisse. 

Nelikveoliste sõidukite puhul 

veenduge, et jaotuskast pole neutraalasendis. 

Blokeerige haagise 

rattad. 

• GCWR määra ei tohi ületada. 

• Raskus tuleb jaotada ühtlaselt 

vedava sõiduki ja haagise vahel, 

pidades samas kinni järgmisest 

neljast määrast. 

1. GVWR 

2. GTW 

3. GAWR 

4. Haakeseadme raskus. 

Pukseerimisnõuded – rehvid 

− Õige rehvirõhk on sõiduki rahuldava 

toimimise ja ohutuse tagamiseks 

äärmiselt oluline. Lisateavet leiate 


lõigus “Rehvid – üldine teave”. 

− Veenduge enne haagise kasutamist, et 

selle rehvid on õige õhurõhuga täidetud. 

247

− Enne haagise kasutamist veenduge, 

et rehvid pole liigselt kulunud või 

kahjustatud. Lisateavet leiate jaotise 


“Rehvid – üldine teave”. 

− Rehvide vahetamise kohta leiate lisateavet 


lõigus “Rehvid üldine teave”. 

Kui asendate rehvid suurema koormusindeksiga 

rehvide vastu, ei 

suurene sellega sõiduki GVWR ja 

GAWR piirmäärad. 

Pukseerimisnõuded – 

haagise pidurid 

− Ärge ühendage sõiduki hüdraulilist 

pidurisüsteemi või vaakumsüsteemi 

haagise süsteemiga. See võib 

põhjustada ebapiisavat pidurdamist 

ja sellest tingitud õnnetusi. 

− Elektrooniliste piduritega haagise 

vedamiseks vajate elektroonilist 

haagisepidurite kontrollerit. Hüdrauliliste 

piduritega haagise vedamiseks 

pole elektroonilist kontrollerit vaja. 

− Pidureid soovitatakse üle 454 kg 

raskustele haagistele ning nõutakse 

haagistelt, mis kaaluvad rohkem kui 

750 kg. 

248 

ETTEVAATUST! 

Kui haagis kaalub koormatuna üle 

454 kg, peab see olema piduritega 

varustatud. Vastasel juhul võivad 

pidurid kiiremini kuluda, pidurdamine 

vajab suuremat pingutust ja pidurdusteekond 

on pikem. 

HOIATUS! 

• Ärge ühendage haagise pidureid 

sõiduki hüdraulilise pidurisüsteemiga. 

See võib pidurisüsteemi 

üle koormata ja põhjustada selle 

tõrkumise. Vajadusel ei pruugi 

pidurid töötada ja võite põhjustada 

õnnetuse. 

• Haagise vedamisel on pidurdusteekond 

pikem. Haagise vedamisel 

hoidke pikemat pikivahet. 

Hoiatuse eiramise tagajärjeks võib 

olla avarii. 

Pukseerimisnõuded – haagise tuled 

ja juhtmestik 

Haagise vedamisel peavad haagise 

stopp- ja suunatuled töökorras olema. 

Haagiseühendusse kuulub ka 13-viigiline 

juhtmestikupesa. Kasutage tehase 

heaks kiiduga pistikupesa. 

MÄRKUS. 

Ärge jätkühendage juhtmeid sõiduki 

juhtmestikuga. 

Elektriühendused on sõiduki elektrisüsteemiga 

ühendatud, peate vaid haagise 

pistikupesaga ühendama.

Viigu 

number 

Funktsioon 

1 Vasak suunatuli 

Juhtme 

värv 

Must/ 

valge 

2 Tagumine udutuli Valge 

Maandus/ühine tagasijuhe 

kontaktidele 

3 a (viikudele) 1 ja 2 ning 

4 kuni 8 

4 Parem suunatuli 

5 

13 - Pistikupesa 

Tagumine parem 

gabariit, küljetuled ja 

tagumine numbrimärgi 

tuli. b 

Pruun 

Must/ 

roheline 

Roheline/ 

punane 

Viigu 

number 

Funktsioon 

6 Stopptuled 

7 

Tagumine vasak 

gabariit, küljetuled ja 

tagumine numbrimärgi 

tuli. b 

8 Tagurdustuled 

Juhtme 

värv 

Must/ 

punane 

Roheline/ 

must 

Sinine/ 

punane 

9 Toiteallikas (+12V) Punane 

10 

Süütelülitist juhitav 

toiteallikas (+12V) 

11 a Tagasijuhe kontaktile 

(viigule) 10 

Kollane 

Kollane/ 

pruun 

12 Reserv – 

13 a Tagasijuhe kontaktile 

(viigule) 9 

Punane/ 

pruun 

Märkus. Viigu 12 määrang vahetati ühendatud 

haagise kodeerimiselt reservviigule. 

Viigu 

number 

Funktsioon 

Juhtme 

värv 

a 

Kolm tagastussüsteemi pole haagisega 

elektriliselt ühendatud. 

b 

Numbrituli tuleb ühendada nii, et seadme 

valgusti pole ühendatud nii viigu 5 kui 

viiguga 7. 

Pukseerimissoovitused 

Enne reisile asumist harjutage pööramist, 

peatumist ning haagisega tagurdamist. 


Haagise vedamisel võite valida vahemiku 

DRIVE. Kui selles vahemikus 

vahetatakse tihti käike, tuleks kasutada 

režiimi TOW/HAUL (kui kuulub varustusse) 

või madalamat käiguvahemikku. 

MÄRKUS. 

Kui kasutate sõidukit rasketes töötingimustes, 

parendab režiimi TOW/HAUL 

(kui kuulub varustusse) või madalama 

käiguvahemiku kasutamine sõiduki 

jõudlust ja pikendab ülekande kasutusaega, 

vähendades selleks käikude 

vahetamist ning süsteemi ülekuumenemist. 

Sellisel juhul on ka mootoriga 

pidurdamine jõudsam. 

249

Kui veate haagist regulaarselt pikema 

aja vältel kui 45 minutit, tuleb ülekandesüsteemi 

vedelik ja filtrid vahetada. 


“Hoolduskavad”. 

MÄRKUS. 

Kontrollige ülekandesüsteemi vedeliku 

taset enne vedama asumist (5.7L 

mootor). 

Ülekandesüsteemi töötemperatuuri 

säilitamiseks soovitatakse maksimaalselt 

koormatud haagise järskudest 

kallakutest üles vedamisel käigukast 

ERS-funktsiooniga esimesele käigule 

lukustada (ainult 5.7L mootoriga 

mudelid). 

Elektrooniline kiirusehoidja – 


− Ärge kasutage künklikul maastikul 

ega rasket koormat vedades. 

− Kui kogete kiirusehoidja kasutamisel 

suuremat kui 10 mph (16 km/h) 

kiiruselangust, lahutage süsteem, 

kuni saate püsikiiruse uuesti rakendada. 

− Kütusekulu vähendamiseks kasutage 

kiirusehoidjat tasasel pinnasel ja 

kergeid koormaid vedades. 

250 

Jahutussüsteem 

Mootori ja ülekandesüsteemi ülekuumenemise 

vältimiseks toimige järgmiselt. 

− Linnas sõitmine 

Kui peatute lühikeseks ajaks, lülitage 

sisse neutraalkäik ja laske mootoril tühipööretel 

töötada. 

− Maanteel sõitmine 

Vähendage kiirust. 

− Kliimaseade 

Lülitage ajutiselt välja. 

Haakeseadme ühenduspunktid 

Sõiduk vajab haagise ohutuks ja efektiivseks 

vedamiseks täiendavaid seadmeid. 

Haakeseade tuleb ühendada 

sõidukikere küljes olevate ühenduspunktidesse. 

Täpsed ühenduspunktid 

leiate järgmisest tabelist. Soovitame 

tungivalt kasutada ka muid seadmeid, 

nagu haagise stabiilsuse kontrollseadmeid 

ja pidureid, haagise tasandusseadmeid 

ja madala profiiliga peegleid. 

Haakeseadme ühenduspunktid ja 

üleulatuse mõõdud 

A 

B 

C 

D 

E 

F 

G (maksimaalne 

üleulatus) 

Fikseeritud, 

eemaldatav ja sisse 

tõmmatav haakeseade 

1,85 ft. (565 mm) 

2,09 ft. (636 mm) 

2,32 ft. (707 mm) 

2,4 ft. (733 mm) 

1,62 ft. (494 mm) 

1,47 ft. (447 mm) 

3,59 ft. (1093 mm)

SÕIDUKI PUKSEERIMINE 

Sõiduki pukseerimine 

Pukseerimistingimused Ratas maast LAHTI Nelikveoga mudelid 

Ühetasane pukseerimine 

Järelvedamine 

PUUDUB 

Eesmised 

Tagumised 

Vt juhiseid 

• Käigukast parkasendis 

• Jaotuskast neutraalasendis (N) 

• Pukseerige otse 

POLE LUBATUD 

POLE LUBATUD 

Haagisel KÕIK OK 

MÄRKUS. 

Quadra-Lift süsteemiga varustatud sõidukid tuleb enne nende haagisele kinnitamist kõige madalamasse asendisse 

langetada ja automaatne tasandussüsteem tuleb välja lülitada. Lisateavet leiate jaotise “Käivitamine ja kasutamine” 

lõigus “Quadra-Lift – kui kuulub varustusse”. Kui sõidukit ei saa parktasemele langetada (näiteks mootor 

ei tööta), tuleb kinnitusrihmad telgedega siduda (mitte kerega). Juhiste eiramise tagajärjeks võib olla tõrkekoodide 

vallandumine ja/või ei saa kinnitusrihmasid korralikult pingutada. 

251

Sõiduki pukseerimine — 

Quadra–Trac II_ /Quadra– 

Drive_ II nelikveolised mudelid 

Enne sõiduki pukseerimist tuleb jaotuskast 

lülitada neutraalasendisse ja 

käigukast parkasendisse. Neutraalasendi 

nupp paikneb jaotuskasti valikulüliti 

kõrval. Jaotuskasti saab neutraalasendisse 

lülitada, kui valikulüliti on 

suvalises asendis. 

ETTEVAATUST! 

• Ärge tõstke esi- või tagarattaid üles. 

Kui sõiduki pukseerimisel esi- või 

tagarattad üles tõstetakse, võite 

käigu- või jaotuskasti kahjustada. 

• Pukseerige vaid otse. Kui pukseerite 

sõidukit tagurpidi, võite jaotuskasti 

kahjustada. 

• Sõiduki pukseerimiseks peab 

käigukast olema parkasendis. 

• Enne sõiduki pukseerimist veenduge, 

et jaotuskast on kindlasti neutraalasendisse 

lülitatud. Vastasel 

juhul kahjustate jaotuskasti. 

(Jätkub) 


• Toimingute eiramise tagajärjeks on 

käigu- ja/või jaotuskasti kahjustused. 

• Ärge kasutage sõiduki pukseerimiseks 

põrkraua külge kinnitatud 

veolatti. Vastasel juhul kahjustate 

põrkrauda. 

Neutraalasendi valimine 

HOIATUS! 

Kui jätate sõiduki jaotuskasti neutraalasendisse 

ja ei rakenda seisupidurit, 

võite ennast või teisi kahjustada. 

Jaotuskasti neutraalasend lahutab 

eesmised ja tagumised ajamivõllid 

veoallikast ja võimaldab sõidukil 

liikuda isegi juhul, kui käigukast on 

parkasendisse lülitatud. Kui lahkute 

sõidukist, rakendage alati seisupidur. 

Sõiduki pukseerimiseks ettevalmistamiseks 


ETTEVAATUST! 

Lülitage jaotuskast enne sõiduki 

pukseerimist kindlasti neutraalasendisse, 

vastasel juhul võite jaotus- või 

käigukasti kahjustada. 

1. Peatage sõiduk ja lülitage käigukast 

parkasendisse. 

2. Lülitage süüde välja. 

252

3. Võtmeta sisenemis- ja käivitamissüsteemiga 

sõidukitel eemaldage süütenupp 

ja kasutage toimingu lõpetamiseks 

võtmepulti. Lisateavet leiate jaotise 

“Käivitamine ja kasutamine” lõigus “Käivitamistoimingud/võtmeta 

sisenemine ja 

käivitamine”. 

4. Keerake süüde asendisse ON/RUN 

(ärge käivitage mootorit). 



7. Hoidke pliiatsiotsa või sarnase objektiga 

jaotuskasti neutraalnuppu (asub 

valikulüliti kõrval) neli sekundit all, kuni 

tuli sümboli N taga vilkuma hakkab. Tuli 

lõpetab vilkumise (jääb põlema), kui 

neutraalasendi vahetus on lõpetatud. 

EVIC-ekraanil kuvatakse teade “FOUR 

WHEEL DRIVE SYSTEM IN NEUTRAL”. 



(EVIC)”. 


8. Käivitage mootor. 

9. Lülitage käigukast tagurdamisasendisse. 

10. Vabastage piduripedaal viieks sekundiks 

ja veenduge, et sõiduk ei liigu. 

11. Lülitage mootor välja ja jätke süütelüliti 

lukustamata OFF asendisse. 


13. Lülitage käigukast parkasendisse. 

ETTEVAATUST! 

Kui mootor töötab ja lülitate käigukasti 

parkasendisse siis, kui jaotuskast 

on neutraalasendis, võite käigukasti 

kahjustada. Kui jaotuskast on 

neutraalasendis, veenduge enne 

käigukasti parkasendisse lülitamist, 

et mootor on seisatud. 

14. Ühendage sõiduk sobiliku veolatiga 

pukseeriva masina külge. 

15. Vabastage seisupidur. 

16. Eraldage aku miinuskaabel ja kinnitage 

see miinusklemmist eemale. 

MÄRKUS. 

• Sammud 1 kuni 6 tuleb täita enne 

neutraalnupu vajutamist, nõuded 

peavad olema täidetud ka selle 

nelja sekundi jooksul, mil vahetust 

ette valmistatakse. Kui üks nendest 

nõuetest pole enne neutraalnupu 

vajutamist täidetud või lakkab 

täitmine nelja sekundi jooksul, jääb 

neutraalasendi märgutuli vilkuma, 

kuni kõik nõuded on täidetud või 

vabastate neutraalnupu. 

253

• Vahetuse toimimiseks ja märgutulede 

süttimiseks peab süüde olema 

keeratud asendisse ON/ RUN. Kui 

süüde pole asendis ON/RUN, ei saa 

vahetust sooritada ja märgutuled ei 

sütti. 

• Vilkuv neutraalasendi märgutuli 

näitab, et vahetusnõuded pole 

täidetud. 

Neutraalasendist välja lülitamine 

Sõiduki tavakasutuseks ettevalmistamiseks 


1. Peatage sõiduk täielikult ja jätke see 

pukseerimismasinaga ühendatuks. 


3. Ühendage aku miinuskaabel tagasi. 

4. Keerake võtmepult asendisse LOCK/ 

OFF (kui seda liigutati või mootor käivitati). 

5. Keerake süüde asendisse ON/RUN 

(ärge käivitage mootorit). 



8. Hoidke pliiatsiotsa või sarnase objektiga 

jaotuskasti neutraalnuppu (asub 

valikulüliti kõrval) neli sekundit all, kuni 

tuli sümboli N taga vilkuma hakkab. 

Tuli lõpetab vilkumise, kui vahetus on 

lõpetatud. EVIC-ekraani ei kuvata enam 

teadet “FOUR WHEEL DRIVE SYSTEM 

IN NEUTRAL”. Lisateavet leiate jaotise 




MÄRKUS. 

Jaotuskasti neutraalasendist välja 

lülitamisel tuleb mootor välja lülitada, 

et vältida käikude põrkumist. 

254

9. Lülitage käigukast parkasendisse. 

10. Vabastage piduripedaal. 

11. Eraldage sõiduk pukseerimismasinast. 

12. Käivitage mootor. 


14. Vabastage seisupidur. 

15. Lülitage käigukast sõiduasendisse, 

vabastage piduripedaal ja veenduge, 

et sõiduk töötab korralikult. 

16. Nüüd võib võtmeta sisenemise ja 

käivitamise nupu tagasi paigaldada (kui 

kuulub varustusse). Lisateavet leiate 

jaotise “Käivitamine ja kasutamine” lõigus 

“Käivitamistoimingud/võtmeta sisenemine 


MÄRKUS. 

• Sammud 1 kuni 7 tuleb täita enne 

neutraalnupu vajutamist, nõuded 

peavad olema täidetud seni, mil 

vahetus lõpetatakse. Kui üks 

nendest nõuetest pole peale neutraalnupu 

vajutamist täidetud või lakkab 

täitmine vahetuse lõpetamisel, jääb 

neutraalasendi märgutuli vilkuma, 

kuni kõik nõuded on täidetud või 

vabastate neutraalnupu. 

• Vahetuse toimimiseks ja märgutulede 

süttimiseks peab süüde olema 

keeratud asendisse ON/ RUN. Kui 

süüde pole asendis ON/RUN, ei saa 

vahetust sooritada ja märgutuled ei 

sütti. 

• Vilkuv neutraalasendi märgutuli 

näitab, et vahetusnõuded pole 

täidetud. 

255

6 

MIDA TEHA OHUOLUKORRAS 

• OHUTULED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 258 

• KUI MOOTOR ÜLE KUUMENEB . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 258 

• SÕIDUKI TÕSTMINE JA REHVIVAHETUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259 

• Tungraua asukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259 

• Varuratta hoiukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259 

• Ettevalmistused sõiduki tungrauaga tõstmiseks . . . . . . . . . . . . 259 

• Tungraua kasutusjuhised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 260 

• KÄIVITUSABI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 262 

• Ettevalmistused käivitusabi andmiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 262 

• Käivitusabi toiming . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 263 

• PUKSEERIMISKONKSUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 264 

• LIIKUMISVÕIMETU SÕIDUKI PUKSEERIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . 265 

• Süütevõtmeta pukseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 266 

• Nelikveoga sõidukid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 266 

257

OHUTULED 

Ohutulede lüliti paikneb kliimaseadme 

juhtseadmete kohal lülitirühmas. 

Ohutulede sisselülitamiseks 

vajutage lülitit. Kui lüliti on 

aktiveeritud, hakkavad kõik 

suunatuled kaasliiklejate hoiatamiseks 

vilkuma. Ohutulede väljalülitamiseks 

vajutage lülitit veel kord. 

See on avarii hoiatussüsteem ja seda 

ei peaks kasutama liikuva sõidukiga. 

Kasutage ohutulesid siis, kui sõiduk on 

liikumisvõimetu ja kujutab kaasliiklejatele 

ohtu. 

Kui peate sõidukist abi otsimiseks 

väljuma, jäävad ohutuled põlema ka 

pärast süüte väljalülitamist. 

MÄRKUS. 

Ohutulede pikaajaline kasutamine 

kulutab akut. 

KUI MOOTOR ÜLE 

KUUMENEB 

Järgmistes olukordades saata potentsiaalse 

ülekuumenemise vältimiseks 

võtta kasutusele vastavad meetmed. 

• Maanteel — aeglustage liikumiskiirust. 

• Linnas — kui olete peatunud, lülitage 

käigukast neutraalasendisse, kuid ärge 

suurendage mootori tühipöördeid. 

MÄRKUS. 

Ülekuumenemise vältimiseks saate 

sooritada järgmised sammud. 

• Kui kliimaseade on sees, lülitage see 

välja. Kliimaseade soojendab mootori 

jahutussüsteemi ning kliimaseadme 

väljalülitamine võib probleemi lahendada. 

• Lisaks võite temperatuuri maksimaalsele 

soojussättele seada, suunata 

režiimi õhku põrandale suunama 

ja seada ventilaatori täisvõimsusel 

tööle. Sellisel juhul töötab küttesüsteem 

radiaatori abina ning aitab 

eemaldada soojust mootori jahutussüsteemist. 

ETTEVAATUST! 

Tulise jahutusvedelikuga sõitmine 

võib sõidukit kahjustada. Kui temperatuurinäidik 

ulatub tasemele “H”, 

pidage kinni. Laske mootoril tühikäigul 

ja välja lülitatud kliimaseadmega 

töötada, kuni osuti langeb 

uuesti normaalvahemikku. Kui osuti 

jääb vahemikku “H” ja kuulete pidevat 

helisignaali, seisake mootor viivitamatult 

ning võtke ühendust volitatud 


HOIATUS! 

Tuline jahutusvedelik (antifriis) või 

radiaatori aur võivad põhjustada tõsiseid 

põletushaavasid. Kui kuulete või 

näete kapoti alt väljumas auru, ärge 

avage kapotti enne, kui radiaator on 

maha jahtunud. Ärge avage jahutussüsteemi 

rõhukorki, kui radiaator või 

jahutusvedeliku anum on tulised. 

258

SÕIDUKI TÕSTMINE JA 

REHVIVAHETUS 

HOIATUS! 

• Tungrauaga üles tõstetud sõiduki 

alla ronimine on ohtlik. 

Sõiduk võib tungraualt maha libiseda 

ja teile peale kukkuda. Võite 

jääda sõiduki alla. Ärge sirutage 

kehaosi tungrauaga tõstetud 

sõiduki alla. Kui peate sõiduki alla 

minema, viige sõiduk hoolduskeskusesse, 

kus see tõstukiga üles 

tõstetakse. 

• Tungraud on mõeldud kui töövahend 

rehvide vahetamiseks. Tungrauda 

ei tohiks kasutada hooldamise 

eesmärgil sõiduki tõstmiseks. 

Sõiduk tuleb tõsta üles kindlalt ja 

ühetasasel pinnasel. Vältige jäiseid 

või libedaid alasid. 

Tungraua asukoht 

Käärtüüpi tungraud ja muud rehvivahetamiseks 

vajalikud tööriistad paiknevad 

pagasiruumis põranda all. 

Tungraua hoiukoht 

Varuratta hoiukoht 

Varuratas paikneb pagasiruumis põranda 

all. 

Ettevalmistused sõiduki 

tungrauaga tõstmiseks 

1. Parkige sõiduk kindlale ja ühetasasele 

pinnasele. 

Vältige jäiseid või libedaid pindasid. 

HOIATUS! 

Ärge üritage vahetada sõiduki liikluse 

poolse külje rehve. Sõitke piisavalt 

tee pervele, et vältida otsasõitu 

sõiduki tungrauaga tõstmisel või ratta 

vahetamisel. 

2. Lülitage ohutuled sisse. 


4. Lülitage käiguhoob parkasendisse. 

5. Lülitage süüde välja. 

6. Blokeerige tungrauast 

diagonaalselt 

jäävad esija tagarattad. 

Kui näiteks 

vahetate eesmist 

parempoolset ratast, 

blokeerige tagumine 

vasakpoolne ratas. 

MÄRKUS. 

Reisijad ei tohi sõiduki tungrauaga 

tõstmisel sõidukis olla. 

7. Quadra-Lift ® -süsteemiga varustatud 

sõidukite puhul leiate lisateavet automaatse 

tasandussüsteemi blokeerimise 

kohta jaotise “Käivitamine ja kasutamine” 

lõigus “Quadra-Lift — kui kuulub 

varustusse”. 

259

Tungraua kasutusjuhised 

HOIATUS! 

Vigastuste või sõiduki kahjustamise 

vältimiseks järgige hoolikalt järgmiseid 

hoiatusi rehvide vahetamise 

kohta. 

• Enne sõiduki tõstmist parkige sõiduk 

alati kindlale ja ühetasasele pinnasele 

ning teest võimalikult kaugele. 

• Lülitage ohutuled sisse. 

• Blokeerige tõstetavast poolest 

diagonaali jääv ratas. 

• Rakendage seisupidur ja lülitage 

automaatkäigukast parkasendisse. 

• Ärge laske tungrauaga tõstetud 

sõiduki mootoril töötada. 

• Ärge lubage kedagi sõidukisse 

istuma. 

• Ärge ronige tungrauaga tõstetud 

sõiduki alla. 

• Kasutage tungrauda vaid märgitud 

asukohtades ja ainult rehvide 

vahetamiseks. 

(Jätkub) 


• Kui töötate teel või selle läheduses, 

olge äärmiselt ettevaatlik. 

• Et tagada tühja või täis puhutud 

varuratta turvaline kinnitamine, tuleb 

varuratas paigaldada hoiuruumi 

ventiiliga pool allpool. 

Tungraua hoiatussilt 

1. Võtke varuratas, tungraud ja töövahendid 

hoiuruumist välja. 

2. Keerake rattamutrid ühe pöörde võrra 

lahti, kui ratas puutub vastu maapinda 

(ärge eemaldage neid). 

3. Paigaldage tungraud. 

Tungraud ja töövahendid 

4. Esiratta korral paigaldage tungraud 

ja kaitsekork kere alla kohe esiratta taga 

(kohta märgib kolmnurkne tõstepunkti 

sümbol). Ärge tõstke sõidukit enne, 

kui olete veendunud, et tungraud on 

korralikult rakendunud. 

260

Eesmine tungraua paigutuskoht 

5. Tagaratta korral paigaldage tungraud 

ja kaitsekork pilusse tagumisel 

kinnituskronsteinil kohe tagaratta ees 

(kohta märgib kolmnurkne tõstepunkti 

sümbol). 

Ärge tõstke sõidukit enne, kui olete 

veendunud, et tungraud on korralikult 

rakendunud. 

Tagumine tungraua paigutuskoht 

6. Sõiduki tõstmiseks keerake tungraua 

vänta päripäeva. Tõstke sõidukit piisavalt, 

et ratas õhku tõuseks ning kliirens 

võimaldab varuratta paigaldada. Rataste 

minimaalne tõstmine tagab maksimaalse 

stabiilsuse. 

HOIATUS! 

Kui tõstate sõiduki kõrgemale kui vaja, 

muutub sõiduk vähem stabiilseks. 

See võib tungraualt maha libiseda 

ja kõrvalseisjaid vigastada. Tõstke 

sõidukit piisavalt, et ratas eemaldada. 

7. Eemaldage rattamutrid ja ratas. 

8. Paigaldage varuratas ja keerake 

rattamutrid uuesti kinni (koonusekujuline 

ots ratta poole). Pingutage mutreid 

kergelt. Et vältida sõiduki tungraualt 

maha surumist, ärge pingutage mutreid 

täielikult enne, kui sõiduk on maapinnale 

langetatud. 

9. Sõiduki langetamiseks keerake tungraua 

vänta vastupäeva, seejärel eemaldage 

tungraud ja tõkiskingad. 

10. Lõpetage mutrite pingutamine. 

Suurema jõuõla saamiseks suruge mutrivõtit 

allapoole. Keerake mutreid vaheldumisi, 

kuni kõiki on kaks korda pingutatud. 

Mutrite õige pingutustugevus 

on 130 Nm. Kui kahtlete pingutustugevuses, 

laske seda volitatud edasimüüjal 

või hooldusjaamas kontrollida. 

11. Langetage tungraud täielikult 

suletud asendisse ja paigutage see 

koos muude töövahenditega tagasi 

oma kohale. 

261

12. Kinnitage tavaratas ja tungraud 

pagasiruumis. 

Varuratas 

13. Laske ratas ja rehv võimalikult ruttu 

parandada, kinnitage varuratas, tungraud 

ja töövahendid kindlalt. 

HOIATUS! 

Lahtine ratas või tungraud võivad 

järsul pidurdamisel või avarii korral 

reisijaid ohustada. Hoiundage varuratast 

ja tungrauda selleks ette nähtud 

kohas. 

KÄIVITUSABI 

Kui sõiduki aku on tühjaks saanud, 

saate sõiduki käivitada teise sõiduki 

akult või kaasas kantavalt abiakult. 

Käivitusabi kaablite vale kasutamine 

on ohtlik, seega järgige selles lõigus 


MÄRKUS. 

Kui kasutate kaasas kantavat abiakut, 

järgige tootja kasutusjuhiseid ja 

nõuandeid. 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage abiakut või muud toiteallikat, 

mille toitepinge on suurem kui 

12 V, vastasel juhul võite kahjustada 

akut, starterit, generaatorit või sõiduki 

elektrisüsteemi. 

HOIATUS! 

Ärge üritage anda voolu külmunud 

akule. Jäätunud aku võib plahvatada 

ja tõsiseid vigastusi tekitada. 

Ettevalmistused käivitusabi 

andmiseks 

Sõiduki aku paikneb eesmise kaasreisija 

istme all. Kapoti all paiknevad 

ühenduskohad käivitusabi kaablite 

ühendamiseks. 

Aku kaugklemmid 

1 — Positiivne kaugklemm (+) 

(kaitsekorgiga kaetud) 

2 — Negatiivne kaugklemm (-) 

262

HOIATUS! 

• Vältige radiaatori jahutusventilaatori 

puudutamist. Kui süüde on sisse 

lülitatud, võib see iga hetk käivituda. 

Liikuvad labad võivad teid vigastada. 

• Eemaldage metallist ehted, 

käekellad või käevõrud, mis võivad 

elektrit juhtida. Võite tõsiselt viga 

saada. 

• Akud sisaldavad väävelhapet ja 

tekitavad tule- ja plahvatusohtlikku 

vesinikgaasi. Hoidke lahtised leegid 

ja sädemed akust eemal. 

1. Rakendage seisupidur, lülitage automaatkäigukast 

parkasendisse ja süüde 

asendisse LOCK. 

2. Lülitage küte, raadio ja kõik muud 

ebavajalikud elektritarvikud välja. 

3. Eemaldage kaugklemmilt (+) kaitsekate. 

Katte eemaldamiseks tõmmake 

seda ülespoole. 

4. Kui kasutate käivitusabina muu 

sõiduki akut, parkige sõidukid lähestikku, 

rakendage seisupidur ja lülitage 

süüde välja. 

HOIATUS! 

Ärge lubage sõidukitel teineteise 

vastu puutuda, vastasel juhul võite 

elektrilöögi saada. 

Käivitusabi toiming 

HOIATUS! 

Järgmiste toimingute eiramise tagajärjeks 

võib olla akuplahvatus ja 

sellest tingitud vigastused. 

ETTEVAATUST! 

Järgmiste toimingute eiramise tagajärjena 

võita kahjustada abisõiduki tühja 

akuga sõiduki laadimissüsteemi. 

1. Ühendage abikaabli plussots (+) 

sõiduki (+) kaugklemmiga. 

2. Ühendage abikaabli teine plussots (+) 

abistava sõiduki aku plussklemmiga (+). 

3. Ühendage abikaabli miinusots (-) 

abistava sõiduki miinusklemmiga (-). 

4. Ühendage abikaabli teine miinusots 

(-) tühja akuga sõiduki (-) kaugklemmiga. 

HOIATUS! 

Ärge ühendage kaablit tühja aku 

miinusklemmiga (-). Elektrisäde võib 

panna aku plahvatama ja tekitada 

vigastusi. 

5. Käivitage abistava sõiduki mootor ja 

laske sel paar minutit tühikäigul töötada, 

seejärel käivitage tühja akuga sõiduki 

mootor. 

263

Kui mootor on käivitunud, eemaldage 

abikaablid vastupidises järjekorras. 

6. Lahutage abikaabli miinusots (-) tühja 

akuga sõiduki (-) kaugklemmi küljest. 

7. Lahutage abikaabli miinusots (-) abistava 

sõiduki miinusklemmist (-). 

8. Lahutage abikaabli teine plussots (+) 

abistava sõiduki aku plussklemmist (+). 

9. Lahutage abikaabli plussots (+) sõiduki 

(+) kaugklemmist. 

10. Paigaldage kaugklemmi (+) kaitsekate 

tagasi. 

Kui peate sõiduki käivitamiseks sagedasti 

abiakut kasutama, laske volitatud 

edasimüüjal akut ja laadimissüsteemi 

kontrollida. 

ETTEVAATUST! 

Paljud sõiduki pistikupesadesse 

ühendatud tarvikud tarbivad voolu ka 

siis, kui neid kasutata (nt mobiiltelefonid 

jne). Kui sellist seadet piisavalt 

kaua pistikupesas ühendatuna hoida, 

laetakse akut nii palju tühjemaks, et 

see lühendab aku kasutusiga ja/või 

takistab sõiduki käivitamist. 

PUKSEERIMISKONKSUD 

Sõiduk on varustatud sõiduki esija 

tagaotsa ühendatud pukseerimiskonksudega. 

ETTEVAATUST! 

Pukseerimiskonkse tuleb kasutada 

vaid hädaabi korras, nt teele seiskunud 

sõiduki eemaldamiseks. Ärge 

kasutage pukseerimiskonkse sõiduki 

pukseerimiseks ühendamiseks või 

muu sõiduki maanteel pukseerimiseks. 

Võite sõidukit kahjustada. 

Sõiduki vedamiseks soovitame 

kasutada veorihmasid; ketid võivad 

sõidukit kahjustada. 

HOIATUS! 

Pukseerimiskonkse kasutades hoiduge 

sõidukist eemale. Veorihmad ja –ketid 

võivad puruneda ja vigastusi tekitada. 

264

LIIKUMISVÕIMETU SÕIDUKI PUKSEERIMINE 

Selles lõigus kirjeldatakse liikumisvõimetu sõiduki pukseerimismasinaga pukseerimist. Kui ülekandemehhanism või ajam 

ei tööta, saab liikumisvõimetuid sõidukeid pukseerida viisil, mida on kirjeldatud jaotise “Käivitamine ja kasutamine” lõigus 

“Sõiduki pukseerimine”. 

Pukseerimistingimused Rattad maast LAHTI 4WD mudelid 

Ühetasane pukseerimine 

Rattad lahti või järelvedamine 

PUUDUB 

Eesmised 

Tagumised 

Vt juhiseid jaotise “Käivitamine ja kasutamine” lõigus 

“Sõiduki pukseerimine” 

• Käigukast parkasendis 

• Käigukast neutraalasendis 

• Pukseerige otse 

POLE LUBATUD 

POLE LUBATUD 

Teisel sõidukil KÕIK PARIM MEETOD 

Sõiduki kahjustamise vältimiseks kasutage 

õigeid pukseerimis- ja tõstmisvahendeid. 

Kasutage veolatte ja muid 

sihtotstarbelisi seadmeid ning järgige 

tootja juhiseid. Turvakettide kasutamine 

on kohustuslik. Ühendage veolatt või 

muu pukseerimisseade sõiduki põhistruktuuri 

külge, mitte põrkraudade jms 

külge. Järgige pukseerimisele rakenduvaid 

seaduseid. 

Kui peate pukseerimise ajal tarvikuid 

kasutama (klaasipuhasteid jne), tuleb 

süüde keerata asendisse ON/RUN, 

mitte ACC. 

Kui sõiduki aku on tühi, leiate juhised 

automaatkäigukasti parkasendist vabastamiseks 

lõigust “Piduri/käigukasti luku 

käsitsi vabastamine” (jaotises “Käivitamine 

ja kasutamine”). 

ETTEVAATUST! 

• Ärge kasutage pukseerimiseks lingu 

tüüpi seadmeid. Sõiduki veokile 

kinnitamisel ärge kinnitage eesmiste 

või tagumiste vedrustuskomponentide 

külge. Valed pukseerimisvõtted 

võivad sõidukit kahjustada. 

• Kui peate pukseeritavat sõidukit 

juhtima, peab süüde olema asendis 

ON/RUN või ACC, mitte LOCK. 

265

Süütevõtmeta pukseerimine 

Kui peate pukseerima sõidukit, mille 

süüde on asendis LOCK, olge äärmiselt 

ettevaatlik. Sellist sõidukit tohib vedada 

vaid teisel sõidukil. Sõiduki kahjustamise 

vältimiseks kasutage õigeid 

pukseerimisvahendeid. 

Nelikveoga sõidukid 

Tootja soovitab selliseid sõidukeid 

vedada TEISEL SÕIDUKIL. Sõidukit 

võite vedada teisel sõidukil või, kui 

sõiduki üks ots on üles tõstetud ja teine 

“järelkärule” asetatud. 

Kui te ei saa veokit tellida ning jaotuskast 

on töökorras, võib sõidukit vedada (otse 

suunas ja KÕIK rattad vastu maapinda), 

KUI jaotuskast on NEUTRAALASENDIS 

ja käigukast PARKASENDIS. 


kasutamine” lõigus “Sõiduki pukseerimine”. 

ETTEVAATUST! 

• Ärge tõstke esi- või tagarattaid üles. 

Kui sõiduki pukseerimisel esi- või 

tagarattad üles tõstetakse, võite 

käigu- või jaotuskasti kahjustada. 

• Nende pukseerimismeetodite eiramisel 

võite käigu- ja/või jaotuskasti 

kahjustada. Selliseid kahjusid ei 

kaeta uue sõiduki garantiiga. 

266

SÕIDUKI HOOLDAMINE 

• MOOTORIRUUM – 3.6L . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 270 

• MOOTORIRUUM – 5.7L . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 271 

• MOOTORIRUUM – 3.0L DIISELMOOTOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 272 

• PARDA DIAGNOSTIKASÜSTEEM – OBD II . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 273 

• Lahtise kütusemahuti korgi teade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 273 

• VARUOSAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 273 

• HOOLDUSTOIMINGUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 273 

• Mootoriõli – bensiinimootorid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 274 

• Mootoriõli – diiselmootorid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 275 

• Sünteetilised mootoriõlid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 275 

• Mootoriõlide lisandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

• Mootoriõli ja filtrite kõrvaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

• Mootori õlifilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

• Mootori õhupuhasti filter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

• Hooldusvaba aku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

• Kliimaseadme hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 277 

7 

267

• Kere määrdeainega määrimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 277 

• Klaasipuhasti labad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 278 

• Pesuvedeliku lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 278 

• Heitgaasisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 278 

• Jahutussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 280 

• Pidurisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 283 

• Esi-/tagatelje õli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 284 

• Jaotuskast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 284 

• Automaatkäigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 

• Välimuse hooldamine ja kaitse korrosiooni eest . . . . . . . . . . . . 287 

• KAITSMED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 290 

• Täielikult integreeritud toitemoodul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 290 

• SÕIDUKI HOIUNDAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 

• VAHETUSPIRNID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 293 

268

• PIRNI VAHETAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 293 

• Ksenoonlambid (HID) – kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . 293 

• Halogeenlambid – kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . 294 

• Eesmised suunatuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 294 

• Eesmised udutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 294 

• Taga-, stopp- ja tagumised suunatuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 295 

• Tagaluugile kinnitatud tagatuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 295 

• Tagapaneelile kinnitatud udutuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 296 

• Keskele ja üles kinnitatud stopptuli (CHMSL) . . . . . . . . . . . . . . 296 

• Numbrimärgituli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 296 

• VEDELIKUMAHUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 297 

• VEDELIKUD, MÄÄRDEAINED JA ORIGINAALVARUOSAD . . . . . . 298 

• Mootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 298 

• Šassii . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 300 

269

MOOTORIRUUM – 3.6L 

1 — Täielikult integreeritud toitemoodul (TIPM) 

2 — Mootori õlimõõtevarras 

3 — Mootori õlitäiteava 

4 — Pidurivedeliku anum 

5 — Roolivõimendi vedeliku anum 

6 — Õhupuhastusfilter 

7 — Pesuvedeliku anum 

8 — Jahutusvedeliku anuma kork (radiaator) 

9 — Mootori jahutusvedeliku anum 

270

MOOTORIRUUM – 5.7L 

1 — Täielikult integreeritud toitemoodul 

2 — Automaatkäigukasti õlimõõtevarras 



5 — Õhupuhastusfilter 



8 — Jahutusvedeliku anuma kork (radiaator) 


271

MOOTORIRUUM – 3.0L DIISELMOOTOR 




4 — Mootori õhupuhastusfilter 



7 — Täielikult integreeritud toitemoodul 

272

PARDA 

DIAGNOSTIKASÜSTEEM – 

OBD II 

Sõiduk on varustatud keerulise diagnostikasüsteemiga, 

nn OBD II. See süsteem 

seirab heitgaasisüsteemi, mootori ja 

automaatkäigukasti tööd. Kui süsteemid 

töötavad korralikult, on tagatud suurepärane 

jõudlus ja kütusesäästlikkus, lisaks 

vastavad mootori heitgaasid kehtivatele 

normidele. 

Kui ühte nendest süsteemidest peab 

hooldama, süütab OBD II tõrke märgutule 

(MIL). Süsteem talletab hooldustehniku 

abistamiseks diagnostikakoodid ja muu 

teabe. Kuigi tavaliselt on sõiduk sellistel 

puhkudel sõidetav ja ei vaja pukseerimist, 

võtke siiski võimalikult kiiresti ühendust 


ETTEVAATUST! 

• Kui MIL tuli põleb ja jätkate sõitmist 

veel pikalt, võite kahjustada 

heitgaasisüsteemi. Lisaks võib see 

mõjutada kütusekulu ja sõiduomadusi. 

Enne heitgaasitestide sooritamist 

tuleb sõidukit hooldada. 

• Kui MIL tuli vilgub mootori töö ajal, 

on katalüsaator tugevasti kahjustatud 

ning hakkate märkama võimsuse 

kadu. Hooldage sõidukit viivitamatult. 

Lahtise kütusemahuti korgi 

teade 


tuvastab lahtise, valesti 

paigaldatud või kahjustatud 

kütusekorgi, süttib EVICekraanil 

vastav märgutuli. 



(EVIC)”. Keerake kütusekork kinni ja vajutage 

teate kustutamiseks valimisnuppu. 

Kui probleem püsib, kuvatakse teade 

sõiduki järjekordsel käivitamisel uuesti. 

Lahtine, valesti paigaldatud või kahjustatud 

kütusekork võib süüdata ka tõrke 

märgutule (MIL). 

VARUOSAD 

Sõiduki tehnilise jõudluse tagamiseks 

soovitame sõiduki hooldamisel ja 

parandamisel kasutada originaalseid 

MOPAR ® varuosi. Tootja garantii ei 

kata hooldamiseks või parandamiseks 

mitte MOPAR ® varuosade kasutamisest 

tingitud kahjusid. 

HOOLDUSTOIMINGUD 

Järgmistel lehekülgedel on toodud sõiduki 

projekteerinud inseneride määratud 

sõiduki hoolduskavad. 

Lisaks fikseeritud hoolduskavas toodud 

hooldustoimingutele võivad hooldamist 

või vahetamist vajada ka muud komponendid. 

273

ETTEVAATUST! 

• Sõiduki vale hooldamise või hoolduskava 

mitte järgmise tagajärjeks 

võivad olla palju kulukamad parandustööd, 

muude komponentide 

kahjustamine jne. Laske potentsiaalseid 

tõrkeid viivitamatult volitatud 

edasimüüjal või kvalifitseeritud 

parandustöökojal kontrollida. 

• Sõiduk on projekteeritud kasutama 

vedelikke, mis kaitsevad 

sõiduki jõudlust ja vastupidavust 

ning võimaldavad hooldusintervalle 

pikendada. Ärge kasutage 

loputuskemikaale, vastasel juhul 

võite kahjustada mootorit, käigukasti, 

roolivõimendit või kliimaseadet. 

Selliseid kahjusid ei kaeta 

uue sõiduki garantiiga. Kui peate 

süsteemi komponendi tõrkumise 

tõttu loputama, kasutage spetsiaalset 

selleks ette nähtud loputustoimingut. 

Mootoriõli – bensiinimootorid 

Õlitaseme kontrollimine 

Mootori õige määrimise tagamiseks 

tuleb õli taset õigel kõrgusel hoida. 

Parim aeg õlitaseme kontrollimiseks on 

ligikaudu viie minuti möödumisel pärast 

täielikult soojenenud mootori väljalülitamist 

või enne terve öö seisnud mootori 

käivitamist. 

Kontrollige õlitaset ühetasasel pinnasel, 

kuna sellisel juhul on tasemelugem 

täpsem. Hoidke õlitaset ohutus vahemikus. 

Kui lisate 0,95 l õli siis, kui selle 

tase ulatub vahemiku SAFE põhjale, 

tõuseb õlitase vahemiku SAFE ülaosani. 

ETTEVAATUST! 

Karteri üle- või alatäitmine põhjustab 

aeratsiooni või õlirõhu kadu. See võib 

omakorda mootorit kahjustada. 

Mootoriõli vahetamine 



MÄRKUS. 

Mingil juhul ei tohi õlivahetuse intervall 

ületada 12 000 km või kuus kuud, sõltuvalt 

sellest, kumb enne kätte jõuab. 

Mootoriõli valimine – mitte ACEA 

kategooriad 

Parima jõudluse ja kaitse kõigis töötingimustes 

saavutamiseks soovitab tootja 

kasutada API sertifikaadiga ja Chrysleri 

materjalistandardile MS-6395 vastavaid 

mootoriõlisid. 

Ameerika naftainstituudi (API) 

mootoriõli tuvastussümbol 

See sümbol 

märgib, et õlile 

on antud API 

sertifikaat. Tootja 

soovitab kasutada 

vaid API 

sertifikaadiga 

mootoriõlisid. 

274

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage mootori loputamiseks 

kemikaale, kuna need võivad mootorit 

kahjustada. Selliseid kahjusid ei kaeta 

uue sõiduki garantiiga. 

Mootoriõli valimine – ACEA kategooriad 

Riikides, kus kasutatakse ACEA õlikategooriaid, 

kasutage mootoriõli, mis 

vastab ACEA C3 nõuetele ning on 

vastavalt standardile MB 229.31 või MB 

229.51 heaks kiidetud. 

Mootoriõli viskoossus – 3.6L mootor 

Soovitame kasutada kõigil töötemperatuuridel 

mootoriõli SAE 5W-30. See 

mootoriõli parendab kütusesäästlikkust 

ja käivitamist madalatel temperatuuridel. 

Ka mootoriõli täiteava korgil on toodud 

sõiduki mootoriõli soovitatav viskoossus. 

Lisateavet mootoriõli täiteava kohta leiate 

jaotise “Sõiduki hooldamine” lõigus 

“Mootoriruum”. 

Mootoriõli viskoossus – 5.7L mootor 


mootoriõli SAE 5W-20. See 

mootoriõli parendab kütusesäästlikkust 

ja käivitamist madalatel temperatuuridel. 



Lisateavet mootoriõli täiteava kohta leiate 


“Mootoriruum”. 

MÄRKUS. 

Kui SAE 5W-20 mootoriõli pole 

saadaval, võite kasutada ka vastavalt 

standarditele MB 229.31 või MB 229.51 

heaks kiidetud mootoriõli SAE 5W-30. 

Mootoriõli – diiselmootorid 

Mootoriõli valimine 

Parima jõudluse ja kaitse tagamiseks 

kõigis töötingimustes soovitab 

tootja kasutada mootoriõlisid, mis 

vastavad Chrysleri materjalistandardile 

MS-11106 ning mis on vastavalt standarditele 

MB 229.31 või MB 229.51 ja 

ACEA C3 heaks kiidetud. 

Mootoriõli viskoossus 

ETTEVAATUST! 

Sõiduk on varustatud täiustatud 

tehnoloogia alusel valmistatud diiselmootori 

ja heitgaasiseadmega, mis 

piirab diisliosakeste paiskamist atmosfääri. 

Mootori vastupidavus ja diisliosakeste 

filtri kasutusaeg sõltuvad õige 

mootoriõli kasutamisest. 


sünteetilist mootoriõli SAE 

5W-30. See mootoriõli parendab kütusesäästlikkust 

ja käivitamist madalatel 

temperatuuridel. 



Lisateavet mootoriõli täiteava kohta 

leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” 

lõigus “Mootoriruum”. 

Sünteetilised mootoriõlid 

Võite kasutada ka sünteetilisi mootoriõlisid, 

eeldusel, et õli kvaliteedinõuded 

on täidetud ja järgite õli- ja filtrivahetuse 

soovitatavaid hooldusintervalle. 

275

Mootoriõlide lisandid 

Ärge lisage mootoriõlile lisandeid, v.a 

lekketuvastusvärve. Lisandid võivad 

mootoriõli omadusi kahjustada. 

Kasutatud mootoriõli ja filtrite 

kõrvaldamine 

Olge sõiduki mootoriõli ja õlifiltrite 

kõrvaldamisel hoolikas. Olmejäätmete 

sekka visatud kasutatud õli ja õlifiltrid on 

keskkonnaohtlikud. Teavet kasutatud 

õli ja õlifiltrite ohutu kõrvaldamise kohta 

saate volitatud edasimüüjalt, parandustöökojalt 

või vastavast ametiasutusest. 

Mootori õlifilter 

Mootori õlifilter tuleb vahetada mootoriõli 

vahetamisel. 

Mootori õlifiltri valimine 

Tootja kasutab mootorites täisvoolutüüpi 

ühekordselt kasutatavaid õlifiltreid. 

Vahetage filter välja just seda tüüpi 

õlifiltri vastu. Vahetusfiltrite kvaliteet on 

väga kõikuv. Efektiivse töö tagamiseks 

kasutage ainult kvaliteetseid õlifiltreid. 

Soovitame kasutada MOPAR ® kvaliteetseid 

mootori õlifiltreid. 

Mootori õhupuhasti filter 



HOIATUS! 

Õhu sissevõtusüsteem (õhupuhasti, 

voolikud jne) võib pakkuda vähest 

kaitset mootori tagasilöögi korral. Ärge 

eemaldage õhu sissevõtusüsteemi 

(õhupuhastit, voolikuid jne), v.a kui 

selle eemaldamine on vajalik sõiduki 

parandamiseks või hooldamiseks. 

Kui õhu sissevõtusüsteem on eemaldatud, 

veenduge, et mootori käivitamise 

ajal pole kedagi mootoriruumi 

läheduses. Nõude eiramise tagajärjeks 

võivad olla tõsised vigastused. 

Mootori õhupuhasti filtri 

valimine 

Mootori õhupuhasti vahetusfiltrite kvaliteet 

on väga kõikuv. Efektiivse töö tagamiseks 

kasutage ainult kvaliteetseid 

filtreid. Soovitame kasutada MOPAR ® 

kvaliteetseid õhupuhasti filtreid. 

Hooldusvaba aku 

Sõiduk on varustatud hooldusvaba 

akuga. Akusse ei pea vett lisama, samuti 

ei vaja see perioodilist hooldamist. 

HOIATUS! 

• Akuvedelik on söövitav hape, mis 

tekitab põletushaavu või võib teid 

pimedaks jätta. Ärge laske akuvedelikul 

puutuda kokku silmade, naha 

või rõivastega. Klambreid kinnitades 

ärge nõjatuge aku kohale. Kui hapet 

silma või nahale pritsib, loputage 

viivitamatult rohke veega. 

• Akugaasid on tule- ja plahvatusohtlikud. 

Hoidke lahtised leegid ja sädemed 

akust eemal. Ärge kasutage abiakut 

või muud toiteallikat, mille väljundpinge 

ületab 12 volti. Ärge laske 

kaabliklambritel kokku puutuda. 

• Akuklemmid ja terminalid sisaldavad 

tina ja tinaühendeid. 

Pärast aku käsitsemist peske käsi. 

276

ETTEVAATUST! 

• Akukaablite vahetamisel ühendage 

plusskaabel kindlasti aku plussklemmi 

ja miinuskaabel miinusklemmiga. 

Akuklemmid on tähistatud 

märkidega (+) ja (-). 

• Kiirlaadija kasutamisel eraldage 

esmalt akukaablid. Ärge kasutage 

kiirlaadijat käivituspinge andmiseks. 

Kliimaseadme hooldamine 

Parima jõudluse tagamiseks soovitame 

lasta kliimaseadet enne sooja 

aastaaega volitatud edasimüüjal kontrollida 

ja hooldada. Hoolduse käigus 

tuleb kondensaatoriribisid puhastada 

ja sooritada jõudlustest. Kontrollige ka 

ajamirihma seisukorda. 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage kliimaseadme loputamiseks 

kemikaale, kuna need 

võivad süsteemi komponente kahjustada. 

Selliseid kahjusid ei kaeta uue 

sõiduki garantiiga. 

HOIATUS! 

• Kasutage ainult tootja heakskiiduga 

külmutusaineid ja kompressorivedelikke. 

Mõned heakskiiduta 

külmutusained on tule- ja plahvatusohtlikud. 

Muud heakskiiduta 

külmutus- või määrdeained võivad 

süsteemi kahjustada. 

• Kliimaseade sisaldab suure rõhu 

all olevat külmutusainet. Vigastuste 

ja süsteemi kahjustamise vältimiseks 

peab külmutusainet lisama 

ja süsteemi parandama kvalifitseeritud 

hooldustehnik. 

MÄRKUS. 

Kasutage ainult tootja heakskiiduga 

kliimaseadme tihendeid, lekke peatamisaineid, 

hooldusvahendeid, kompressoriõli 

ja külmutusainet. 

Külmutusaine kogumine ja käitlemine 

Kliimaseadme külmutusaine R-134a on 

keskkonnakaitseagentuuri (EPA) pool 

heaks kiidetud osoonisäästlik vesinikfluorsüsinik 

(HFC). Siiski soovitab tootja 

lasta kliimaseadet hooldada volitatud 

edasimüüjal või muul kvalifitseeritud 

töökojal, ja külmutusaine kokku koguda 

ja käidelda. 

Kere määrdeainega määrimine 

Lukkusid ja kõiki muid kere liikuvaid 

punkte, sh istmeradasid, uksehingi ja 

rullikuid, tagaluuki, liuguksi ja kapotihingesid 

tuleb perioodiliselt liitiumipõhise 

määrdega määrida, nagu MOPAR ® 

pihustatav määre või selle ekvivalent, et 

kaitsta liikuvaid osasid kulumise ja rooste 

eest ning tagada selliste osade vaikne ja 

hõlbus kasutamine. Enne määrdeaine 

pealekandmist tuleb vastavad osad 

tolmust ja mustusest puhastada; pärast 

määrimist eemaldage liigne õli ja määre. 

277

Erilist tähelepanu pöörake ka kapoti 

riivikomponentidele, et tagada nende 

korralik töötamine. Kapotialuseid hooldustöid 

sooritades tuleb puhastada ja 

määrida ka kapoti riivi, vabastusmehhanismi 

ja turvariivi. Väliseid lukusüdamikke 

tuleb määrida kaks korda aastas, eelistatavalt 

sügisel ja kevadel. Sisestage otse 

lukusüdamikku kvaliteetset määret, nagu 

MOPAR ® lukusüdamiku määre. 

Klaasipuhasti labad 

Puhastage klaasipuhasti kummiservasid 

ja tuuleklaasi perioodiliselt puhta lapi ja 

pehme mitteabrasiivse puhastusainega. 

Klaasipuhastite pikaajaline kuival klaasil 

kasutamine kahjustab klaasipuhasti 

labasid. Kui kasutate klaasipuhasteid 

soola või mustuse kuivalt tuuleklaasilt 

eemaldamiseks, tehke seda koos aknapesuvedelikuga. 

Vältige klaasipuhastite kasutamist jäite 

või jää eemaldamiseks tuuleklaasilt. 

Vältige klaasipuhastite kummiosade 

kokkupuutumist naftapõhiste toodetega, 

nagu mootoriõli, kütus jne. 

MÄRKUS. 

Klaasipuhasti labade kasutusaeg 

sõltub geograafilisest piirkonnast ja 

kasutussagedusest. Labade kehvast 

tööst annavad märku veejooned või 

märjad punktid klaasil jne. Kui märkate 

klaasipuhasti kehva tööd, puhastage 

labasid või vahetage need välja. 

Pesuvedeliku lisamine 

Eesmine tuuleklaas ja tagaklaas jagavad 

pesuvedeliku anumat. Vedelikuanum 

paikneb mootoriruumis; kontrollige vedeliku 

taset perioodiliselt. Täitke anumat 

vaid pesuvedelikuga (ärge valage sinna 

radiaatori antifriisi). Vedelikuanuma täitmisel 

valage natuke vedelikku lapile ja 

puhastage klaasipuhastid. Et vältida 

vedeliku jäätumist, kasutage vedelikku 

või segu, mis vastab kliima tingimustele. 

Enamasti leiate sellise teabe pesuvedeliku 

anumalt. 

HOIATUS! 

Klaasipesuvedelikud on tuleohtlikud. 

Need võivad süttivad ja tekitada põletushaavasid. 

Pesuvedeliku käsitsemisel 

olge ettevaatlik. 

Heitgaasisüsteem 

Parim kaitse heitgaaside salongi sisenemise 

eest on korralikult hooldatud 

heitgaasisüsteem. 

Kui tuvastate muutuse heitgaasisüsteemi 

helis, tuvastate heitgaasiaure 

salongis või on sõiduki põhi või tagaots 

kahjustada saanud, laske kvalifitseeritud 

tehnikult heitgaasisüsteemi ja kerekahjustusi 

kontrollida. Avatud või lahtised 

ühendused võivad lubada heitgaasidel 

salongi tungida. Lisaks kontrollige heitgaasisüsteemi 

igal õlivahetuskorral või 

sõiduki üles tõstmisel. Vajadusel vahetage 

see välja. 

278

HOIATUS! 

Heitgaasid võivad tervist kahjustada 

või isegi surmavad olla. Heitgaasid 

sisaldavad värvitut ja lõhnatut süsinikoksiidi 

(CO). Selle sissehingamisel 

võite kaotada teadvuse ja saada 

mürgistuse. CO-ühendite sissehingamise 

vältimiseks lugege lisateavet 

jaotise “Mida teada enne sõiduki 

käivitamist” lõigus “Ohutusnõuanded/ 

heitgaas”. 

ETTEVAATUST! 

Kasutage katalüsaatoriga vaid pliivaba 

kütust. Pliisisaldusega bensiin 

nullib katalüsaatori efektiivsuse heitgaaside 

kontrollimisel, vähendab 

mootori jõudlust ja võib seda tõsiselt 

kahjustada. 

Tavalistes töötingimustes kasutamisel 

ei pea katalüsaatorit hooldama. Katalüsaatori 

töövõime tagamiseks ja kahjustamise 

vältimiseks hoidke mootor korralikult 

häälestatuna. 

ETTEVAATUST! 

Kui sõidukit ei hoita korralikus 

töökorras, võite katalüsaatorit kahjustada. 

Mootoritõrke korral, eelkõige 

juhul, kui mootor jätab vahele või 

on muul moel jõudlust kaotanud, 

laske sõidukit viivitamatult hooldada. 

Tõsise tõrkega sõiduki kasutamisel 

võib katalüsaator üle kuumeneda, 

kahjustades nii katalüsaatorit kui ka 

sõidukit. 

MÄRKUS. 

Heitgaasisüsteemi tahtliku moonutamise 

tagajärjeks võivad olla trahvid. 

HOIATUS! 

Kui pargite tulise heitgaasisüsteemiga 

sõiduki tuleohtlike materjalide 

kohale, võite põhjustada tulekahju. 

Selliste materjalide hulka kuuluvad 

heitgaasisüsteemiga kokku puutuvad 

rohulibled ja lehed. Ärge parkige ega 

kasutage sõidukit kohas, kus see 

võib puutuda kokku kergesti süttivate 

materjalidega. 

Ebaharilikes olukordades ja tugevalt 

tõrkuva mootori kasutamisel võite tunda 

kõrvetavat lõhna, mis võib viidata katalüsaatori 

ülekuumenemisele. Sellisel 

juhul seisake sõiduk, lülitage mootor 

välja ja võimaldage sel jahtuda. Laske 

sõidukit viivitamatult hooldada. 

Katalüsaatori kahjustamise minimeerimiseks 


• Ärge lülitage mootorit välja või katkestage 

süüdet, kui käik on sisse lülitatud 

ja sõiduk liigub. 

• Ärge üritage sõidukit käivitada seda 

lükates või vedades. 

279

• Ärge laske mootoril tühikäigul töötada, 

kui süüteküünlad on lahutatud või 

eemaldatud, nt diagnostika tegemiseks, 

või väga pikka aega töötada, kui 

mootor tõrgub. 

Jahutussüsteem 

HOIATUS! 

Tuline jahutusvedelik (antifriis) või 

radiaatori aur võivad põhjustada tõsiseid 

põletushaavasid. Kui kuulete või 

näete kapoti alt väljumas auru, ärge 

avage kapotti enne, kui radiaator on 

maha jahtunud. Ärge avage jahutussüsteemi 

rõhukorki, kui radiaator või 

jahutusvedeliku anum on tulised. 

Jahutusvedeliku kontrollimine 

Kontrollige mootori jahutussüsteemi 

(antifriisi) iga 12 kuu järel (kui võimalik, 

siis enne külma aastaaega). Kui jahutusvedelik 

(antifriis) on must või välimuselt 

roostekarva, tuleb süsteem tühjendada, 

loputada ja uue jahutusvedelikuga 

täita. Puhastage kliimaseadme 

kondensaatori esikülg sinna kogunenud 

putukatest, lehtedest jne. Kui see on 

must, pihustage vett aiavoolikust otse 

kondensaatori välisküljele. 

280 

Veenduge, et jahutussüsteemi voolikute 

kummiosad pole rabedad, lõhkised või 

mõranenud, lisaks kontrollige jahutusvedeliku 

anuma ja radiaatori ühenduste 

pingsust. Veenduge, et süsteem ei leki. 

Kui mootor on saavutanud normaalse 

töötemperatuuri (kuid ei tööta), veenduge, 

kas jahutussüsteemi rõhukork 

tagab vaakumkinnituse, milleks avage 

radiaatori tühjenduskraan ja laske vedelikul 

natuke välja voolata. Kui kork tagab 

korralikult tiheda ühenduse, hakkab 

jahutusvedelikku nõrguma jahutusvedeliku 

kogumisanumast. ÄRGE EEMAL- 

DAGE TULISE JAHUTUSSÜSTEEMI 

RÕHUKORKI. 

Jahutussüsteem – tühjendamine, 

loputamine ja täitmine 

Kui jahutusvedelik (antifriis) on must 

ja sisaldab märkimisväärses koguses 

setteid, puhastage ja loputage süsteemi 

jahutussüsteemi puhastusvahendiga. 

Loputage süsteemi põhjalikult, et 

eemaldada kõik setted ja kemikaalid. 

Kõrvaldage vana jahutusvedelik (antifriis) 

vastavalt nõuetele. Õiged hooldusintervallid 

leiate jaotisest “Hoolduskavad”. 

Jahutusvedeliku valimine 

Kasutage ainult tootja poolt sõiduki 

jaoks heaks kiidetud jahutusvedelikku 

(antifriisi). Lisateavet leiate jaotise 

“Sõiduki hooldamine” lõigus “Vedelikud, 

määrdeained ja originaalosad”. 

ETTEVAATUST! 

• Jahutusvedeliku segamine muude 

kui HOAT määratud jahutusvedelikuga 

võib kahjustada mootorit ja 

vähendada selle korrosioonivastast 

kaitset. Kui kasutata hädaabikorras 

süsteemis mitte HOAT 

jahutusvedelikku, asendage see 

võimalikult ruttu nõuetele vastava 

jahutusvedelikuga. 

• Ärge kasutage ainult vett või alkoholipõhiseid 

jahutusvedelikke. Ärge 

kasutage täiendavaid roosteinhibiitoreid, 

kuna need ei pruugi jahutusvedelikuga 

kasutamiseks sobida 

ning võivad radiaatori ummistada. 

• Samuti ärge kasutage sõidukis 

propüleenglükoolipõhiseid jahutusvedelikke. 

Propüleenglükoolipõhiste 

jahutusvedelike kasutamine 

pole soovitatav.

Jahutusvedeliku lisamine 

Sõiduk on valmistatud kasutama parendatud 

jahutusvedelikku, mis võimaldab 

hooldusintervalle pikendada. Jahutusvedelikku 

võib kasutada kuni viis 

aastat või kuni läbisõiduni 168 000 km. 

Selle pika hooldusintervalli vähendamise 

vältimiseks kasutage sama jahutusvedelikku 

sõiduki terve kasutusea 

vältel. Tutvuge järgmiste HOAT (Hybrid 

Organic Additive Technology) jahutusvedelike 

kasutussoovitustega. 

Jahutusvedeliku lisamisel toimige 

järgmiselt. 

• Tootja soovitab kasutada HOAT viie 

aasta pikkuse kasutusea/168 000 km 

lahust või sellega võrdväärset jahutusvedelikku. 

• Segage kokku 50% HOAT jahutusvedeliku 

ja destilleeritud vee segu Kui 

temperatuur langeb allapoole -37 °C, 

kasutage kangemat jahutusvedeliku 

kontsentratsiooni (70%). 

• Kasutage lahuse segamiseks vaid 

suure puhtusastmega vett, nagu 

destilleeritud või deioniseeritud vesi. 

Madalama kvaliteediga vee kasutamisel 

nõrgeneb jahutussüsteemi 

korrosioonikaitse. 

Pidage meeles, et jäätumisvastase kaitse 

eest vastutab vaid omanik. 

MÄRKUS. 

Erinevate jahutusvedelike segamine 

vähendab jahutusvedeliku kasutusaega 

ja seda tuleb sagedamini 

vahetada. 

Jahutussüsteemi rõhukork 

Kork peab olema tugevalt kinnitatud, 

et vältida jahutusvedeliku kadumist 

ning tagada jahutusvedeliku naasmine 

kogumispaagist radiaatorisse. 

Kui tihenduspinnale koguneb võõrkehi, 

tuleb korki kontrollida ja puhastada. 

HOIATUS! 

• Ettevaatusabinõuna on jahutussüsteemil 

toodud hoiatussõnad 

“DO NOT OPEN HOT”. Ärge lisage 

jahutusvedelikku, kui mootor on 

üle kuumenenud. Ärge keerake 

ülekuumenenud mootori jahutussüsteemi 

korki lahti. Kuumuse 

tõttu jahutussüsteemi rõhk tõuseb. 

Põletushaavade või vigastuste 

vältimiseks ärge eemaldage korki, 

kui süsteem on tuline või rõhu all. 

• Ärge kasutage muud rõhukorki, 

kui sõidukile ette nähtud. Võite end 

vigastada või mootorit kahjustada. 

281

Kasutatud jahutusvedeliku kõrvaldamine 

Kasutatud etüleenglükoolipõhised jahutusvedelikud 

tuleb käidelda vastavalt 

nõuetele. Uurige lisateavet kohalikest 

ametiasutustest. Et vältida jahutusvedeliku 

joomist loomade või laste poolt, 

ärge hoiundage etüleenglükoolipõhiseid 

jahutusvedelikke avatud anumates 

ega jätke maha loksunud loiku koristamata. 

Kui laps või lemmikloom jahutusvedelikku 

neelab, võtme viivitamatult 

ühendust arstiga. Koristage maha 

loksunud vedelik viivitamatult. 

Jahutusvedeliku tase 

Jahutusvedeliku anumalt saab kiire 

pilguga määrata, kas vedeliku tase on 

piisav. Kui mootor töötab tühikäigul ja 

on töötemperatuurini soojenenud, peab 

jahutusvedeliku tase jääma anumale 

märgitud märkide vahele. 

Radiaator jääb tavaliselt täielikult täidetuks, 

seega ei pea radiaatorikorki eemaldama, 

v.a juhul, kui kontrollite jahutusvedeliku 

jäätumispunkti või vahetate 

jahutusvedelikku. Teavitage sellest ka 

sõiduki hooldajat. Seni, kuni mootori 

töötemperatuur on rahuldav, peab jahutusvedelikku 

kontrollima kord kuus. 

282 

Kui jahutusvedelikku tuleb taseme säilitamiseks 

lisada, valage seda jahutusvedeliku 

anumasse. Ärge täitke üle. 

Mida meeles pidada 

MÄRKUS. 

Kui peatate sõiduki pärast mõnekilomeetrist 

sõitu, võite märgata auru 

väljumas mootoriruumi esiosast. Tavaliselt 

on see vihmast või lumest tingitud 

või radiaatorile ladestuvast niiskusest, 

mis aurustub termostaadi avanemisel, 

võimaldades kuumal jahutusvedelikul 

radiaatorisse voolata. 

Kui mootoriruumi kontrolli käigus ei 

ilmne radiaatori või vooliku lekkeid, võib 

sõidukiga ohutult edasi liigelda. Aur 

kaob varsti. 

• Ärge täitke jahutusvedeliku anumat üle. 

• Kontrollige jahutusvedeliku külmumispunkti 

radiaatoris ja jahutusvedeliku 

anumas. Kui peate jahutusvedelikku 

lisama, tuleb ka jahutusvedeliku 

anuma sisu jäätumise eest kaitsta. 

• Kui peate jahutusvedelikku sagedasti 

lisama või ei lange jahutusvedeliku 

anuma tase ja siis, kui mootor on külm, 

otsige jahutussüsteemist lekkeid. 

• Mootori korrosioonivastase kaitse 

tagamiseks säilitage minimaalselt 

50% jahutusvedeliku ja destilleeritud 

vee segu. 

• Veenduge, et radiaatori ja jahutusvedeliku 

kogumisanuma voolikud pole 

väändunud või muidu ummistatud. 

• Hoidke radiaatori esikülg puhtana. 

Kui sõiduk on varustatud kliimaseadmega, 

hoidke ka kondensaatori esikülg 

puhtana.

• Ärge vahetage termostaati suviseks 

või talviseks kasutamiseks. Kui peate 

termostaadi vahetama, vahetage 

õiget tüüpi termostaadi vastu. Muud 

tooted võivad põhjustada ebarahuldavat 

jahutamist, suurendada kütusekulu 

ja heitgaaside määra. 

Pidurisüsteem 

Et tagada pidurisüsteemi sooritusvõime, 

kontrollige pidurisüsteemi kõiki komponente 

regulaarselt. Õiged hooldusintervallid 

leiate jaotisest “Hoolduskavad”. 

HOIATUS! 

Pidurite kurnamise tagajärjeks on 

pidurite tõrkumine. Kui sõidate jalga 

piduripedaalil hoides, kuumenevad 

pidurid üle, kuluvad liigselt ja võite 

neid kahjustada. Hädaolukorras ei 

saa te enam pidurite täisvõimsusele 

loota. 

Vedelikutaseme kontrollimine – 

pidurite põhisilinder 

Põhisilindri vedeliku taset tuleb kontrollida 

iga kord, kui kapoti hooldamiseks 

üles tõstate, või viivitamatult, kui süttib 

pidurisüsteemi hoiatustuli. 

Piduri põhisilinder on varustatud läbipaistva 

plastikanumaga. Anuma välisküljele 

on märgitud punktid “MAX” ja 

“MIN”. Vedelikutase peab nende kahe 

punkti vahele jääma. Ärge lisage vedelikku 

üle MAX märgi, vastasel juhul võib 

vedelik korgi vahelt lekkima hakata. 

Ketaspidurite korral hakkab vedelikutase 

pidurite kuludes langema. 

Vedelikutaseme ootamatu langus võib 

viidata lekkele; sellisel juhul kontrollige 

süsteemi. 

Lisateavet leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” 

lõigus “Vedelikud, määrdeained ja 

originaalosad”. 

HOIATUS! 

• Kasutage vaid tootja soovitatud 

pidurivedelikku. Lisateavet leiate 


“Vedelikud, määrdeained ja originaalosad”. 

Valet tüüpi pidurivedeliku 

kasutamisel võite pidurisüsteemi 

tõsiselt kahjustada ja/või halvendada 

selle sooritusvõimet. Õige 

pidurivedelik on toodud tehases 

paigaldatud põhisilindri anumal. 

• Võõrkehade või niiskuse poolt saastamise 

vältimiseks lisage ainult uut 

pidurivedelikku või vedelikku, mida 

on hoitud tihedalt suletud anumas. 

Hoidke põhisilindri anuma kork 

alati kinnitatuna. Avatud anumas 

olev pidurivedelik imab õhust niiskust, 

mille tulemusel alaneb vedeliku 

keemispunkt. Seetõttu võib 

pidurivedelik äkilise või pikaaegse 

pidurdamise ajal ootamatult keema 

minna ja põhjustada pidurite tõrkumise. 

Võite põhjustada õnnetuse. 

(Jätkub) 

283


• Kui lisate pidurivedeliku anumasse 

liigselt vedelikku, võib see mootori 

tulistele osadele pritsida ja süttida. 

Pidurivedelik võib kokkupuutel 

kahjustada värvitud ja vinüülpindasid. 

• Ärge lubage naftapõhistel toodetel 

pidurivedelikku sattuda. Võite 

kahjustada piduritihendeid, mille 

järel ei pruugi pidurid enam töötada. 

Võite põhjustada õnnetuse. 

Esi-/tagatelje õli 

Tavahoolduse käigus ei pea vedelikutaset 

perioodiliselt kontrollima. Kui 

sõidukit hooldatakse muudel põhjustel, 

tuleb kontrollida ka telgede väliskülge. 

Kui kahtlustate õlileket, kontrollige 

vedelikutaset. Lisateavet leiate jaotise 



Esitelje vedelikutaseme 

kontrollimine 

Esitelje õlitase peab jääma 3 mm allapoole 

täiteava. 

Esitelje täite- ja tühjenduskorgid peavad 

olema kinnitatud tugevusega 30 kuni 

40 Nm. 

ETTEVAATUST! 

Ärge pingutage korke üle, võite neid 

kahjustada ja põhjustada lekke. 

Tagatelje õlitaseme kontrollimine 

Tagatelje õlitase peab jääma 3 mm allapoole 

täiteava. 

Tagatelje täite- ja tühjenduskorgid peavad 

alumiiniumkorpustel olema kinnitatud 

tugevusega 30 kuni 40 Nm. Tagatelje 

täite- ja tühjenduskorgid peavad raudkorpustel 

olema kinnitatud tugevusega 

30 kuni 70 Nm. 

ETTEVAATUST! 

Ärge pingutage korke üle, võite neid 

kahjustada ja põhjustada lekke. 

Määrdeaine valimine 

Kasutage vaid tootja soovitatud vedelikku. 


hooldamine” lõigus “Vedelikud, määrdeained 


Jaotuskast 

Vedelikutaseme kontrollimine 

Veenduge, et jaotuskast ei leki. Kui leiate 

lekke, tuleb jaotuskasti vedelikutaset 

kontrollida; selleks eemaldage jaotuskasti 

tagaküljel paiknev täitekork. Vedeliku 

tase peab ulatuma täiteava põhjale. 

Vedeliku lisamine 

Lisage vedelikku läbi täiteava, kuni seda 

hakkab välja voolama. 

Tühjendamine 

Esmalt eemaldage täitekork, seejärel 

tühjendusava kork. 

Tühjendus- ja täiteava korkide pingutustugevused 

on 20 kuni 34 Nm. 

284

ETTEVAATUST! 

Ärge pingutage korke paigaldades 

üle. Võite neid kahjustada ja põhjustada 

lekke. 


Kasutage vaid tootja soovitatud vedelikku. 


hooldamine” lõigus “Vedelikud, määrdeained 




Käigukasti optimaalse jõudluse tagamiseks 

tuleb seal kasutada õiget määrdeainet. 

Kasutage vaid tootja soovitatud 

käigukasti vedelikku. Lisateavet leiate 


“Vedelikud, määrdeained ja originaalosad”. 

Käigukasti vedelikutase 

peab jääma ette nähtud vahemikku. 

ETTEVAATUST! 

Kui kasutate muud, kui tootja soovitatud 

vedelikku, võite rikkuda käigukasti 

käigu vahetamise kvaliteeti ja/või 

põhjustada hüdrotrafo värisemise. Kui 

kasutate muud, kui tootja soovitatud 

käigukasti vedelikku, peate vedelikku 

ja filtreid sagedamini vahetama. Lisateavet 

leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” 

lõigus “Vedelikud, määrdeained 


Lisaained 

Lisandid võivad automaatkäigukasti 

vedeliku omadusi kahjustada. Seega 

ärge segage lisandeid käigukasti vedelikku. 

Ainsaks erandiks on erivärvid 

vedelikulekete tuvastamiseks. Samuti 

vältige käigukasti tihendusainete kasutamist, 

need võivad tihendeid mõjutada. 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage käigukasti loputamiseks 

kemikaale, kuna need võivad 

mootorit kahjustada. Selliseid kahjusid 

ei kaeta uue sõiduki garantiiga. 


3.6L ja 3.0L diiselmootor 

Vedelikutaset ei pea regulaarselt kontrollima. 

Seetõttu pole see käigukast 

õlimõõtevardaga varustatud. 

Kui märkate vedeliku kadumist või 

tõrkeid käigukasti töös, laske volitatud 

edasimüüjal vedelikutaset kontrollida. 

285

ETTEVAATUST! 

• Kui kasutate muud, kui tootja soovitatud 

vedelikku, võite rikkuda käigukasti 

käigu vahetamise kvaliteeti ja/ 

või põhjustada hüdrotrafo värisemise. 

Kui kasutate muud, kui tootja 

soovitatud käigukasti vedelikku, 

peate vedelikku ja filtreid sagedamini 

vahetama. Lisateavet leiate jaotise 



• Vedelikutase on tehases määratud 

ja seda ei pea tavalistes töötingimustes 

reguleerima. Kui märkate 

leket käigukastis, võtke viivitamatult 


Vastasel juhul võite käigukasti tõsiselt 

kahjustada. Volitatud edasimüüjal 

on õiged töövahendid vedelikutaseme 

täpseks reguleerimiseks. 

286 


5.7L mootor 

Kontrollige vedelikutaset käigukasti 

normaalsel töötemperatuuril. Käigukast 

saavutab normaalse töötemperatuuri 

25 km läbimisel. Normaalsel töötemperatuuril 

ei saa vedelikku mugavalt 

näppude vahel hoida. 

Vedelikutaseme korralikuks kontrollimiseks 


1. Laske mootoril tühipööretel ja 

normaalsel töötemperatuuril töötada. 

2. Sõiduk peab olema pargitud ühetasasele 

pinnasele. 

3. Rakendage seisupidur ja vajutage 

piduripedaal alla. 

4. Lükake hoob korraks kõikidesse käiguvahemikesse 

ja seejärel parkasendisse. 

5. Eemaldage õlimõõtevarras, pühkige 

see puhtaks ja sisestage uuesti. 

6. Eemaldage õlimõõtevarras uuesti 

ja kontrollige õli taset varda mõlemal 

küljel. Vedelikutase peab normaalsel 

töötemperatuuril jääma vahemiku 

“HOT” (ülemine) avade vahele. Vedelikutase 

on kehtiv, kui varda mõlemad 

küljed on õlikihiga kaetud. Kui vedeliku 

tase on madal, lisage seda vastavalt 

vajadusele. Ärge täitke üle. Pärast õli 

lisamist oodake enne uut mõõtmist paar 

minutit, kuni see käigukasti settib. 

MÄRKUS. 

Kui peate kontrollima käigukasti 

vedelikutaset, kui töötemperatuur 

pole saavutatud, peab vedelik toatemperatuuril 

jääma vahemiku “COLD” 

(alumine) avade vahele. Kui vedelikutase 

on toatemperatuuril normaalne, 

peab see töötemperatuuril (82°C) 

jääma vahemiku “HOT” (ülemine) 

avade vahele. Pidage meeles kontrollida 

vedeliku taset töötemperatuuril. 

ETTEVAATUST! 

Pidage meeles, et kui vedeliku temperatuur 

jääb allapoole 10°C, ei pruugita 

seda õlimõõtevardal registreerida. 

Ärge lisage vedelikku enne, kui selle 

temperatuur on täpse lugemi saavutamiseks 

tõusnud. 

7. Otsige lekkeid. Vabastage seisupidur.

Et vältida pärast vedelikutaseme kontrollimist 

mustuse ja vee käigukasti sisenemist, 

veenduge, et õlimõõtevarras on 

korralikult sisestatud. Õlimõõtevarras 

võib pärast täielikku sisestamist kergelt 

tagasi välja hüpata; oluline on, et varras 

on torus. 

Välimuse hooldamine ja kaitse 

korrosiooni eest 

Kere ja värvikihi kaitsemine 

korrosiooni eest 

Sõiduki kerehooldusnõuded sõltuvalt 

geograafilisest asukohast ja kasutusmäärast. 

Teede lumest ja jääst vabastamiseks 

kasutatavad kemikaalid ning 

muudel aastaaegadel puudele ja teepindadele 

pihustatavad kemikaalid on väga 

korrodeerivad. 

Sõiduki korrosioonikaitse tagamiseks 

järgige järgmiseid hooldusnõuandeid. 

Mis põhjustab korrosiooni 

Korrosioon on sõiduki värvi- ja kaitsekihi 

lagunemise või eemaldamise tulemus. 

Kõige tavalisemad põhjused on järgmised. 

• Teesool, mustus ja niiskus. 

• Vastu kere põrkuvad kivid ja kruus. 

• Putukad, puumahl ja tõrv. 

• Mereõhus sisalduv sool. 

• Atmosfääritolm/tööstussaasted. 

Pesemine 

• Peske sõidukit regulaarselt. Peske 

sõidukit varjus ja kasutage MOPAR ® 

autopesuvahendit või pehmet autopesuseepi, 

seejärel loputage paneelid 

puhta veega. 

• Kui sõidukile on kogunenud putukaid, 

tõrva või muid sarnaseid aineid, kasutage 

nende eemaldamiseks MOPAR ® 

putuka- ja tõrvaeemaldusvahendit. 

• Teekilede ja plekkide eemaldamiseks 

ning värvikihi kaitsemiseks kasutage 

kvaliteetset puhastusvaha. Ärge kriimustage 

sõiduki värvikihti. 

• Vältige abrasiivsete puhastusvahendite 

ja elektriliste poleerimismasinate 

kasutamist, kuna need võivad värvikihti 

õhemaks hõõruda. 

ETTEVAATUST! 

• Ärge kasutage abrasiivseid puhastusvahendeid 

ega tugevatoimelisi 

kemikaale, nagu terasvill või küürimispulber, 

kuna need kriimustavad 

metalli ja kahjustavad värvikihti. 

• Võimsad survepesurid võivad värvikihti 

ja silte kahjustada või need 

sootuks eemaldada. 

Erihooldus 

• Kui sõidate soolatud või tolmustel 

teedel või ookeani lähistel, loputage 

veermikku vähemalt kord kuus. 

• Väljavooluavad uste alumistel servadel, 

nookurpaneelidel ja tagaluugil peavad 

puhtad ja avatud olema. 

• Kui märkate värvikahjustusi, parandage 

need viivitamatult. Selliste parandustööde 

kulu jääb omaniku kanda. 

• Kui sõiduk saab avarii käigus kannatada 

ning värvi- ja kaitsekiht hävib, 

laske sõiduk võimalikult ruttu parandada. 

Selliste parandustööde kulu 

jääb omaniku kanda. 

287

• Kui veate eriveost, nagu kemikaalid, 

väetised, teesool jne, veenduge, et 

sellised ained on korralikult pakendatud 

ja suletud. 

• Kui sõidate palju kruusateedel, paigaldage 

iga ratta taha pori- või kivilapp. 

• Kasutage kriimude eemaldamiseks 

MOPAR ® parandusvärvi või selle 

ekvivalenti. Volitatud edasimüüja on 

varustatud teie sõiduki värvikoodile 

vastavate värvidega. 

Rataste ja rattakoobaste 

hooldamine 

Kõiki rattaid ja rattakoopaid, eelkõige 

alumiiniumist ja kroomitud velgesid, tuleb 

regulaarselt pehme seebi ja veega pesta. 

Tugeva mustuse eemaldamiseks kasutage 

MOPAR ® veljepuhastusvahendit 

või valige mitteabrasiivne ja mittehappeline 

puhastusvahend Ärge kasutage 

küürimispatjasid, terasvilla, karmi harja 

ega metallipoleerimisvahendeid. Soovitame 

kasutada vaid MOPAR ® puhastusvahendeid 

või nende ekvivalente. Ärge 

kasutage ahjuküürimisvahendit. Vältige 

automaatpesulate kasutamist, kus kasutatakse 

happelisi puhastusvahendeid 

või tugevaid harjasid, kuna need võivad 

velgede kaitsekihti kahjustada. 

288 

Plekke tõrjuva kanga puhastustoiming 

– kui kuulub varustusse 

Plekke tõrjuvaid istmeid saab puhastada 

järgmiselt. 

• Eemaldage suurem osa plekist puhta 

ja kuiva lapiga tupsutades. 

• Ülejäänud plekk eemaldage puhta ja 

niiske lapiga tupsutades. 

• Karmide plekkide eemaldamiseks 

kasutage puhastusvahendit MOPAR ® 

Total Clean või pehmet seebivett ja 

niisket lappi. Seebijälgede eemaldamiseks 

kasutage puhast ja niisket lappi. 

• Rasvaplekkide eemaldamiseks kasutage 

puhastusvahendit MOPAR ® Multi- 

Purpose Cleaner või puhast ja niisket 

lappi. Seebijälgede eemaldamiseks 

kasutage puhast ja niisket lappi. 

• Ärge kasutage tugevatoimelisi lahuseid 

või muid kaitsevahendeid. 

Salongi hooldamine 

Kasutage polsterduse ja vaipade puhastamiseks 

puhastusvahendit MOPAR ® 

Total Clean või selle ekvivalenti. 

Salongipaneelide puhastamiseks pühkige 

neid esmalt niiske lapiga, seejärel niiske 

lapi ja puhastusvahendiga MOPAR ® Total 

Clean või selle ekvivalendiga ja kui vajalik, 

siis veel MOPAR ® plekieemaldusvahendiga. 

Ärge kasutage tugevatoimelisi puhastusvahendeid 

ega vahendit Armor All®. 

Kasutage vinüülpolsterduse puhastamiseks 

puhastusvahendit MOPAR ® 

Total Clean või selle ekvivalenti. 

Nahkistmete hooldamine ja 

puhastamine 

Kasutage nahkpindade puhastamiseks 

puhastusvahendit MOPAR ® Total Clean 

või selle ekvivalenti. 

Nahkpindade säilitamiseks puhastage 

neid regulaarselt pehme ja niiske lapiga. 

Väikesed mustuseosakesed toimivad 

kui liivapaber ja kahjustavad nahkpindasid, 

seetõttu eemaldage need viivitamatult 

niiske lapiga. Tugevad mustuseplekid 

saab eemaldada puhta lapi 

ja puhastusvahendiga MOPAR ® Total 

Clean. Vältige nahkpindade leotamist 

vedelikes. Ärge kasutage nahkpindade 

puhastamiseks poleerimisvahendeid, 

õlisid, puhastusvedelikke, lahusteid või 

ammoniaagipõhiseid puhastusvahendeid. 

Algse seisundi säilitamiseks pole 

spetsiaalseid nahahooldustooteid vaja 

kasutada.

HOIATUS! 

Ärge kasutage puhastamiseks lenduvaid 

puhastusaineid. Paljud nendest 

on tuleohtlikud ja võivad siseruumides 

kasutamisel hingamisteid kahjustada. 

Esilaternate puhastamine 

Sõiduk on varustatud plastikust esilaternatega, 

mis on kergemad ja vastupidavamad 

kui klaasist esilaternad. 

Plastik pole nii kriimustuskindel kui 

klaas, seetõttu tuleb kasutada erinevaid 

puhastustoiminguid. 

Laternate kriimustamisvõimaluse minimeerimiseks 

vältige nende puhastamist 

kuiva lapiga. Mustuse eemaldamiseks 

peske kerge seebilahusega ja loputage. 

Ärge kasutage esitulede puhastamiseks 

abrasiivseid puhastusvahendeid, 

lahusteid, terasvilla jne. 

Klaaspinnad 

Kõiki klaaspindasid tuleb regulaarselt 

MOPAR ® klaasipuhastusvahendi või muu 

klaasipuhastusvahendiga puhastada. 

Ärge kasutage abrasiivseid puhastusvahendeid. 

Olge elektrilise klaasisoojendiga 

varustatud tagaklaasi puhastamisel 

ettevaatlik. Ärge kasutage kraabitsaid 

või muid teravaid esemeid, mis võivad 

kütteelemente kahjustada. 

Tahavaatepeegli puhastamisel pihustage 

puhastusvahendit lapile. Ärge 

pihustage seda otse peeglile. 

Näidikupaneeli plastikkatete 

puhastamine 

Näidikupaneeli kate on valatud läbipaistvast 

plastikust. Selle puhastamisel 

olge ettevaatlik ja ärge kriimustage 

plastikpinda. 

1. Puhastage pehme ja niiske lapiga. 

Võite kasutada pehmet seebilahust, 

kuid ärge kasutage alkoholisisaldusega 

või abrasiivseid puhastusvahendeid. 

Kui kasutate seepi, pühkige seebijäljed 

niiske lapiga. 

2. Kuivata pehme rätikuga. 

Turvavööde hooldamine 

Ärge valgendage, värvige ega puhastage 

turvavöid kemikaalide või abrasiivsete 

puhastusvahenditega. Need 

nõrgestavad kangast. Kangast nõrgestavad 

ka päikesekahjud. 

Kui peate turvavöid puhastama, kasutage 

puhastusvahendit MOPAR ® Total 

Clean, pehmet seebilahust või leiget 

vett. Ärge eemaldage turvavöid nende 

pesemiseks. 

Vahetage kulunud või rebenenud 

turvavöö välja. 

Kuivata pehme rätikuga. 

289

KAITSMED 

Täielikult integreeritud 

toitemoodul 

Täielikult integreeritud toitemoodul 

(TIPM) paikneb mootoriruumis. Selles 

keskuses paiknevad kassettkaitsmed 

ja minikaitsmed. Iga kaitsme ja komponendi 

kirjeldus võib olla kirjutatud kaane 

siseküljele, vastasel juhul on kaane 

siseküljele kirjutatud iga kaitsme pesanumber, 

millele vastavad kirjeldused 

leiate allpool. 

Täielikult integreeritud toitemoodul 

(TIPM) 

Pesa 

J01 

J02 

J03 

J04 

J05 

J06 

J07 

J08 

J09 

J10 

40 

amprine, 

roheline 

30 

amprine, 

roosa 

40 

amprine, 

roheline 

30 

amprine, 

roosa 

30 

amprine, 

roosa 

Kassettkaitse 

40 

amprine, 

roheline 

30 

amprine, 

roosa 

30 

amprine, 

roosa 

25 

amprine, 

loomulik 

25 

amprine, 

loomulik 

Minikaitse 

Kirjeldus 

Õhkvedrustus 

Elektrilise tagaluugi 

moodul 

Juhiukse sõlm 

Reisijaukse 

sõlm 

Haagise ühenduspesa 

Blokeerimisvastaste 

pidurite 

pump/stabilisaatorisüsteem 

Blokeerimisvastaste 

pidurite 

klapp/stabilisaatorisüsteem 

Elektriline iste 

E-pidur 

Pesa 

J11 

J12 

J13 

J14 

J15 

J17 

J18 

J19 

J20 

20 

amprine, 

sinine 

60 

amprine, 

kollane 

30 

amprine, 

roosa 

Esilaterna 

pesuri releekontakt 

Kassettkaitse 

30 

amprine, 

roosa 

30 

amprine, 

roosa 

60 

amprine, 

kollane 

20 

amprine, 

sinine 

40 

amprine, 

roheline 

40 

amprine, 

roheline 

Minikaitse 

Kirjeldus 

Ajami juhtmoodul 

Tagumine klaasisoojendi 

Otsetoide (IOD) 

Haagisetuled/ 

parktuled 

Salongi 

eesmine ventilaator/puhur 

Starteri solenoid 

Veoajami 

juhtmoodul/ 

veoajami juhtmooduli 

ülekandevahemik 

Radiaatori kiire 

ventilaatorikiirus 

HI/radiaatori 

aeglane ventilaatorikiirus 

Eesmised klaasipuhastid 

290

Pesa 

Kassettkaitse 

Minikaitse 

Kirjeldus 

Pesa Kassettkaitse 

Minikaitse 

Kirjeldus 


Minikaitse 

Kirjeldus 

J21 

J22 

M1 

M2 

M3 

M5 

M6 

M7 

M8 

20 

amprine, 

sinine 

25 

amprine, 

loomulik 

15 

amprine, 

sinine 

20 

amprine, 

kollane 

20 

amprine, 

kollane 

25 

amprine, 

loomulik 

20 

amprine, 

kollane 

20 

amprine, 

kollane 

20 

amprine, 

kollane 

Eesmised/ 

tagumised 

klaasipesurid 

Katuseluugi 

moodul 

Stopptuled 


piiratud 

libisemisega 

diferentsiaal/ 

õhkvedrustus 

Tagaluuk/ 

peatugi 

115V AC toitemuundur 

Sigaretisüütaja 

Pistikupesa 

#2 (lülitatav) 

Eesmine 

küttega iste ja 

rooliratas 

M10 

M11 

M12 

M13 

M14 

15 

amprine, 

sinine 

10 

amprine, 

punane 

30 

amprine, 

roheline 

20 

amprine, 

kollane 

20 

amprine, 

kollane 

Video/universaalne 

garaažiukse 

avaja 

Küte, ventilatsioon 

ja 

kliimaseade 

(kliimaseadme 

süsteem) 

Raadio/ 

võimendi 

Näidikupaneel 

Tagurduskaamera 

M15 

M16 

M19 

M20 

M21 

M22 

M23 

20 

amprine, 

kollane 

10 

amprine, 

punane 

25 

amprine, 

loomulik 

15 

amprine, 

sinine 

20 

amprine, 

kollane 

10 

amprine, 

punane 

10 

amprine, 

punane 

Elektriistmete 

moodul(id)/ 

dünaamiline 

kiirusehoidja/ 

audio telemaatika/päevatulede 

relee/ 

õhkvedrustuse 

moodul/näidikupaneel 

Reisijate 

turvasüsteemi 

kontroller 

Automaatne 

väljalülitus 

1 ja 2 

Näidikupaneel 

Automaatne 

väljalülitus 3 

Signaalid 

(madal/kõrge) – 

parem 

Signaalid 

(madal/kõrge) – 

vasak 

M9 

20 

amprine, 

kollane 

Tagumised 

soojendusega 

istmed 

291

M24 

M25 

M26 

M27 

M28 

M29 

M30 

M31 

292 


Minikaitse 

25 

amprine, 

loomulik 

20 

amprine, 

kollane 

10 

amprine, 

punane 

10 

amprine, 

punane 

15 

amprine, 

sinine 

10 

amprine, 

punane 

15 

amprine, 

sinine 

20 

amprine, 

kollane 

Kirjeldus 

Tagumine klaasipuhasti 

Kütusepumba 

mootor/diislipump 

(ainult 

eksport) 

Juhiukse lülitipaneel 

Süütelüliti/ 

juhtmevaba 

kontrollmoodul/ 

võtmeta sisenemise 

moodul 

Jõuallika kontroller/ülekandemehhanismi 

kontroller 

Rehvirõhu 

seiresüsteem 

J1962 diagnostikakonnektor 

Tagurdustuled 

M32 

M33 

M34 

M35 

M36 

M37 

M38 


Minikaitse 

10 

amprine, 

punane 

10 

amprine, 

punane 

10 

amprine, 

punane 

15 

amprine, 

sinine 

20 

amprine, 

kollane 

10 

amprine, 

punane 

25 

amprine, 

loomulik 

Kirjeldus 

Reisijate 

turvasüsteemi 

kontroller 

Jõuallika kontroller/ülekandemehhanismi 

kontroller 

Parkimisabi 

moodul/kliimaseadme 

moodul/infrapunaandur/ 

kompassimoodul 

Tagumised 

vasakud parktuled 

Pistikupesa 

Blokeerimisvastased 

pidurid/stabilisaatorisüsteemi 

moodul 

Kõigi uste 

lukustamine ja 

avamine 

ETTEVAATUST! 

• Täielikult integreeritud toitemooduli 

katte paigaldamisel veenduge, 

et see paigutub õigesti ja riivid 

sulguvad. Vastasel juhul pääseb 

moodulisse vesi, mis võib põhjustada 

tõrke elektrisüsteemis. 

• Läbipõlenud kaitsme vahetamisel 

kasutage õige voolutugevusega 

kaitset. Kui kasutate muu voolutugevusega 

kaitset, võite elektrisüsteemi 

üle koormata. Kui õige voolutugevusega 

kaitse uuesti läbi põleb, 

on probleem elektriskeemis. 

SÕIDUKI HOIUNDAMINE 

Kui jätate sõiduki seisma kauemaks kui 

21 päeva, võtke kasutusele meetmed 

aku kaitsemiseks. Toimige järgmiselt. 

• Eemaldage integreeritud toitemoodulist 

kaitse #27 (otsetoide (IOD#1)). 

• Või eraldage aku miinuskaabel. 

• Kui sõidukit ei kasutata kauem kui kaks 

nädalat, laske viis minutit kliimaseadmel 

tühikiirusel ja puhuril täiskiirusel töötada. 

Nii tagate süsteemi määrimise, et vältida 

kompressori kahjustamist süsteemi 

järjekordsel käivitamisel.

VAHETUSPIRNID 

Salongituled 

Pirni tüüp 

Kindalaeka tuli . . . . . . . . . . . . . . . . 194 

Ukselingi tuli . . . . . . . . . L002825W5W 

Laekonsooli lugemistuled . . . . VT4976 

Pagasiruumi tuli . . . . . . . . . . . . . 214–2 

Meikimispeegli tuli . . . . . . . . . . V26377 

Paneelialune teenindustuli . . . . . . . 906 

Näidikupaneel (üldine valgustus) . . 103 

Ohutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 

Välistuled 

Pirni tüüp 

Tagumised 

suunatuled . . . . . . . 7440NA (WY21W) 

Tagaluugi täiendavad tuled . . . . . W3W 

Eesmine park-/suunatuli . . . . . . . . T20 

Eesmised udutuled . . . . . . . . PSX24W 

Eesmised gabariidid . . . . . . . . . . W5W 

Esilaternad (lähituli) – 

ksenoonlambid (HID) . . . . . . . . . . D1S 

(hooldage volitatud edasimüüja juures) 

Päevatuled (DRL) . . . . . . . . . . . 3157K 

Esilaternad (lähituli) . . . . . . . . . . . . H11 

Esilaternad (kaugtuli) . . . . . . . . . . 9005 

Tagaluugi 

tagurdustuled . . . . . . . . . . 921 (W16W) 

Numbrimärgituled . . . . . . . . . . . . W5W 

Tagumised 

stopp-/tagatuled . . . . . . 3157 (P27/7W) 

Tagumised udutuled . . . 7440 (W21W) 

MÄRKUS. 

Numbrid viitavad volitatud edasimüüjalt 

ostetavatele lambipirnide tüüpidele. 

Kui lambipirn tuleb välja vahetada, 

võtke ühendust volitatud edasimüüja 

või vaadake hooldusjuhendit. 

PIRNI VAHETAMINE 

Ksenoonlambid (HID) – 


Esilaternad on kõrgpinge tüüpi lahenduslambid. 

Kõrge pinge jääb süsteemi 

ka pärast tulede väljalülitamist ja võtme 

eemaldamist. Seetõttu ärge hooldage 

esilaternate tulesid ise. Kui esilaterna 

pirn läbi põleb, võtke ühendust 


HOIATUS! 

Kui ksenoonlambid sisse lülitada, 

leiab pirnipesas aset lühiajaline kõrgpinge. 

Vale hooldamise korral võib 

see anda tõsise elektrilöögi. Võtke 


MÄRKUS. 

Ksenoonlampidega sõidukite tuled 

on sisselülitatult sinise varjundiga. 

Süsteemi laadimisel see kaob ja 

muutub kümne sekundi möödumisel 

valgemaks. 

293

Halogeenlambid – kui 

kuuluvad varustusse 

1. Avage kapott. 

2. Keerake lähi- või kaugtule pirni 

veerand pööret vastupäeva ja eemaldage 

see korpusest. 

3. Lahutage konnektor ja vahetage pirn 

välja. 

ETTEVAATUST! 

Ärge puudutage uut pirni näppudega. 

Keharasvad lühendavad selle pirni 

kasutusaega. Kui pirn puutub kokku 

õlise pinnaga, puhastage seda alkoholiga. 

Eesmised suunatuled 

1. Avage kapott. 

2. Keerake suunatule pirni veerand 

pööret vastupäeva ja eemaldage see 

korpusest. 

3. Lahutage konnektor ja vahetage pirn 

välja. 

ETTEVAATUST! 

Ärge puudutage uut pirni näppudega. 



õlise pinnaga, puhastage seda alkoholiga. 

Eesmised udutuled 

1. Sirutage pritsmekaitsme pilusse ja 

lahutage juhtmestik udutulede konnektori 

küljest. 

2. Haarake pirni kahest riivist ja suruge 

need kokku, et pirn korpusest vabastada. 

3. Tõmmake pirn otse korpusest välja. 

ETTEVAATUST! 

• Ärge puudutage uut pirni näppudega. 



õlise pinnaga, puhastage seda 

alkoholiga. 

• Kasutage vahetamiseks alati õige 

suuruse ja tüübiga lambipirni. Vale 

suuruse või tüübiga pirn võib üle 

kuumeneda ja lampi, pistikupesa 

või juhtmestikku kahjustada. 

4. Joondage eesmise udutule pirni sakid 

pirnipesa piludega. 

5. Sisestage pirn pessa, kuni sakid 

rakenduvad krae piludega. 

6. Lükake pirn otse korpusesse, kuni 

see paika lukustub. 

7. Ühendage juhtmestik eesmise udutule 

konnektoriga. 

294

Taga-, stopp- ja tagumised 

suunatuled 

1. Tõstke tagaluuk üles. 

2. Eemaldage tagatule korpuselt kaks 

tihvti. 

3. Haarake tagatulest ja tõmmake seda 

tahapoole, et lamp paneeli küljest eraldada. 

4. Keerake pesa vastupäeva ja eemaldage 

lamp. 

5. Tõmmake pirn pesast välja. 

6. Asendage pirn, paigaldage pesa 

tagasi ja kinnitage lambi korpus. 

Tagaluugile kinnitatud tagatuli 

1. Tõstke tagaluuk üles. 

2. Kangutage tagaluugi alumine paneel 

kruvikeerajaga lahti. 

3. Kui alumine paneel on lahti, sulgege 

tagaluuk. 

4. Avage tagaluugi klaas. 

5. Tõmmake tihendit akna alt ülespoole. 

6. Eemaldage tagaluugi klaasi väike 

paneel. 

7. Sulgege tagaluugi klaas ja tõstke 

tagaluuk üles. 

8. Jätkake paneeli eemaldamist. 

9. Lahutage kaks paneeli tuld. 

Tagaluugi tagatuled 

10. Nüüd on tagatuled nähtavad. Keerake 

pesa(sid) vastupäeva. 

11. Eemaldage/asendage pirn(id). 

12. Paigaldage pesa(d) tagasi. 

13. Tagaluugi paneeli tagasi paigaldamiseks 

korrake toiminguid vastupidises 

järjekorras. 

295

Tagapaneelile kinnitatud 

udutuli 

1. Kangutage kruvikeerajaga tule ja 

paneeli vahelt. 

2. Eemaldage lamp avausest. 

Keskele ja üles kinnitatud 

stopptuli (CHMSL) 

See on LED stopptuli. Vahetamiseks 


Numbrimärgituli 

1. Vajutage kruvikeerajaga sakk õrnalt 

sisse ja eemaldage numbrimärgituli 

kate. 

2. Tõmmake pirn pesast välja. 

3. Asendage pirn. 

4. Paigaldage kate tagasi. 

Tagumised udutuled 

3. Keerake pesa vastupäeva. 

4. Asendage pirn. 

5. Paigaldage pesa tagasi. 

6. Haakige lambi sisemine külg paneelipessa. 

7. Keerake lampi sisse, kuni see avausse 

lukustub. 

Keskele ja üles kinnitatud stopptuli 

296

VEDELIKUMAHUD 

Kütus (ligikaudne kogus) 

Tollimõõdustik 

Meetermõõdustik 

Kõik mootorid 24 gallonit 91 liitrit 

Mootoriõli koos filtriga 

3.6L mootor (SAE 5W-30, API sertifikaadiga) 6 kvarti 5,6 liitrit 

5.7L mootor (SAE 5W-20, API sertifikaadiga) 7 kvarti 6,6 liitrit 

3.0L diiselmootor (SAE 5W-30 sünteetiline, API sertifikaadiga) 10 kvarti 9,5 liitrit 

Jahutussüsteem * 

3.6L mootor (MOPAR ® mootori jahutusvedelik/antifriis, viis aastat/168 000 km läbisõitu) 10,4 kvarti 9,9 liitrit 

5.7L mootor (MOPAR ® mootori jahutusvedelik/antifriis, viis aastat/168 000 km läbisõitu) – 

haagise vedamispaketita 

5.7L mootor (MOPAR ® mootori jahutusvedelik/antifriis, viis aastat/168 000 km läbisõitu) – 

haagise vedamispaketiga 

15,4 kvarti 14,6 liitrit 

16 kvarti 15,2 liitrit 

3.0L mootor (MOPAR® mootori jahutusvedelik/antifriis, viis aastat/168 000 km läbisõitu) 13,9 kvarti 13,2 liitrit 

* Sisaldab maksimaalsele tasemele täidetud kütte- ja jahutusvedeliku kogumisanumat. 

297

VEDELIKUD, MÄÄRDEAINED JA ORIGINAALVARUOSAD 

Mootor 

Komponent 

Mootori jahutusvedelik 

Mootoriõli – mitte ACEA kategooriad (3.6L mootor) 

Mootoriõli – ACEA kategooriad (3.6L mootor) 

Mootoriõli – mitte ACEA kategooriad (5.7L mootor) 

Mootoriõli – ACEA kategooriad (5.7L mootor) 

Mootoriõli – 3.0L diiselmootor 

Mootori õlifilter 

Süüteküünlad – 3.6L mootor 

Süüteküünlad – 5.7L mootor 

Vedelik, määrdeaine või originaalosa 

MOPAR ® antifriis/jahutusvedelik, viis aastat/168 000 km läbisõitu, HOAT või 

selle ekvivalent. 

Kasutage API sertifikaadiga SAE 5W-30 mootoriõli, mis vastab Chrysleri 

materjalistandardile MS-6395. Õige SAE klassi leiate mootori õli täiteava 

korgilt. 

Riikides, kus kasutatakse ACEA õlikategooriaid, kasutage mootoriõli, mis 

vastab ACEA C3 nõuetele ning on vastavalt standardile MB 229.31 või MB 

229.51 heaks kiidetud. 

Kasutage API sertifikaadiga SAE 5W-20 mootoriõli, mis vastab Chrysleri 

materjalistandardile MS-6395. Õige SAE klassi leiate mootori õli täiteava 

korgilt. Kui SAE 5W-20 mootoriõli pole saadaval, võite kasutada ka vastavalt 

standarditele MB 229.31 või MB 229.51 heaks kiidetud mootoriõli SAE 

5W-30. 

Riikides, kus kasutatakse ACEA õlikategooriaid, kasutage mootoriõli, mis 

vastab ACEA C3 nõuetele ning on vastavalt standardile MB 229.31 või 

MB 229.51 heaks kiidetud. Kui SAE 5W-20 mootoriõli pole saadaval, võite 

kasutada ka vastavalt standarditele MB 229.31 või MB 229.51 heaks kiidetud 

mootoriõli SAE 5W-30. 

Kasutage SAE 5W-30 sünteetilist madala tuhasisaldusega mootoriõli, mis 

vastab Chrysleri materjalistandardile MS-11106, mis vastab ACEA C3 nõuetele 

ja on vastavalt standarditele MB 229.31 või MB 229.51 heaks kiidetud. 

MOPAR ® mootori õlifilter või selle ekvivalent. 

RER8ZWYCB4 (vahe 0,79 mm) 

LZFR5C–11G (vahe 1,09 mm) 

298

Komponent 


Kütusevalik – 3.6L mootor Oktaanarvuga 91 

Kütusevalik – 5.7L mootor 

Kütusevalik – 3.0L diiselmootor 

Oktaanarvuga 91 on vastu võetav, oktaanarvuga 95 soovitatav 

Kasutage kvaliteetset diislikütust. Vastavalt tootja nõuetele tuleb sõidukis kasutada 

ülimadala väävlisisaldusega diislikütust (maksimaalne väävlisisaldus 15 

ppm); heitgaasisüsteemi kahjustamise vältimiseks on sõidukis keelatud kasutada 

madala väävlisisaldusega diislikütust (väävli maksimaalne sisaldus 500 ppm). 

Enamalt jaolt sobib aasta läbi kasutamiseks ASTM spetsifikatsioonile vastav 

D-975 klass S15 diislikütus. Kui kasutate sõidukit väga külmade ilmastikutingimuste 

korral (alla -7 °C) või peate sõidukit pika aja vältel tavalisest külmemates 

tingimustes kasutama, kasutage talvist diislikütust nr 2 või lahjendage nr 2 

diislikütust 50% ulatuses nr 1 diislikütusega. Nii pakute paremat kaitset kütuse 

tahkeks muutumise vastu. Sõidukis võib kasutada ka kuni 5% biodiislisegusid, 

mis vastavad ASTM spetsifikatsioonile D-975. 

299

Šassii 

Komponent 


Jaotuskast 

Telje diferentsiaal (eesmine, tagumine) 

Telje diferentsiaal (tagumine) – 5.7L mootor 

koos elektroonilise libisemist piirava diferentsiaaliga 

(ELSD) 

Telje diferentsiaal (tagumine) – 5.7L mootor 

elektroonilise libisemist piirava diferentsiaalita 

(ELSD) 

Piduri põhisilinder 

Roolivõimendi anum – 3.6L mootor ja 3.0L 

diiselmootor 

Roolivõimendi anum – 5.7L mootor 


MOPAR ® ATF+4 ® automaatkäigukasti vedelik või muu ATF+4 ® litsentsiga toode. 

MOPAR ® ATF+4 ® automaatkäigukasti vedelik või muu ATF+4 ® litsentsiga toode. 

MOPAR ® sünteetiline hammasratta ja telje määrdeaine SAE 75W-140 (API-GL5) 

või hõõrdumist vähendava lisandiga ekvivalent. 


või ekvivalent. 


või ekvivalent. 

Kasutama peaks MOPAR ® DOT 3 piduriõli, SAE J1703. Kui DOT 3, SAE J1703 

piduriõli pole saadaval võite kasutada ka DOT 4 piduriõli. Kasutage vaid soovitatud 

piduriõlisid või nende ekvivalente. 

MOPAR ® hüdraulikavedelik või ekvivalent, mis vastab standardile MS-1165, nagu 

Fuchs EG ZH 3044 või Pentosin CHF 11s. 

MOPAR ® roolivõimendi vedelik +4, MOPAR ® ATF+4 ® automaatkäigukasti vedelik 

või ATF+4 ® litsentsiga ekvivalentne toode. 

300

HOOLDUSKAVAD 

• HOOLDUSKAVA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 302 

• Hoolduskava – bensiinimootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 302 

• Hoolduskava – diiselmootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 313 

8 

301

HOOLDUSKAVA 

Hoolduskava – bensiinimootor 

Sõiduki hooldusintervalli täitumisest 

annab märku õlivahetuse märgusüsteem. 

Elektroonilise teabekeskusega (EVIC) 

varustatud sõidukitel kuvatakse EVICekraanil 

teade “Oil Change Required” 

ja antakse helisignaal. 

Õlivahetuse märgutuli süttib ligikaudu 

pärast 11200 km läbimist peale viimast 

õlivahetust. Laske oma sõidukit võimalikult 

ruttu hooldada (hiljemalt pärast 

800 km läbimist). 

MÄRKUS. 

• Õlivahetuse märgusüsteem ei seira 

viimasest õlivahetusest kulunud 

aega. Vahetage õli, kui viimasest 

õlivahetusest on möödunud kuus 

kuud, isegi juhul, kui õlivahetuse 

märgutuli ei sütti. 

• Kui sõidate pikemate ajaperioodide 

vältel maastikul, vahetage õli veelgi 

sagedamini. 

• Mingil juhul ei tohi õlivahetuse 

intervall ületada 12 000 km või 

kuus kuud, sõltuvalt sellest, kumb 

enne kätte jõuab. 

302 

Volitatud edasimüüja lähtestab õlivahetuse 

teate pärast õli vahetamist. Kui 

ajakavastatud õlivahetuse sooritas 

keegi teine, mitte volitatud edasimüüja, 

saate ise teate lähtestada, milleks leiate 


”Elektrooniline teabekeskus”. 

Igal tankimisel 

• Kontrollige õli taset ligikaudu viie minuti 

möödumisel pärast täiesti sooja mootori 

seiskamist. Kontrollige õlitaset ühetasasel 

pinnasel, kuna sellisel juhul on 

tasemelugem täpsem. Lisage õli vaid 

siis, kui see jääb allapoole märki ADD 

või MIN. 

• Kontrollige ka klaasipesuvedeliku taset 

ja lisage seda vajadusel. 

Kord kuus 

• Kontrollige rehvirõhku ja otsige ebaühtlusi 

kulumises. 

• Kontrollige akut ja puhastage ning 

pingutage vajadusel ühendusi. 

• Kontrollige vedeliku taset jahutusvedeliku 

anumas, pidurite põhisilindris, roolivõimendis 

ja käigukastis (ainult 5.7L) 

ning vajadusel lisage. 

• Kontrollige kõigi tulede ja muude 

elektriliste seadmete tööd. 

Igal õli vahetamisel 

• Vahetage mootori õlifilter. 

• Kontrollige pidurivoolikuid ja liine. 

ETTEVAATUST! 

Sõiduki mitte hooldamisel kahjustate 

sõidukit.

7500 miili (12 000 km) või 

kuue kuu järgne hooldus 

Vahetage mootoriõli ja mootori 

õlifilter. †† 

Roteerige rattad. 

15 000 miili (24 000 km) või ühe aasta järgne hooldus 

Vahetage mootoriõli ja mootori õlifilter. †† 


Kui kasutate sõidukit tolmustes tingimustes või maastikul, toimige järgmiselt. 

Kontrollige mootori õhupuhasti filtrit, vajadusel vahetage see välja. 

Vahetage kliimaseadme filter. 

Kontrollige pidureid, vajadusel vahetage need välja. 

Kontrollige CV liitmikke. 

Kontrollige heitgaasisüsteemi. 

Kontrollige esija tagatelje õli ja vahetage seda, kui kasutate sõidukit politseisõidukina, 

taksona, maastikusõiduks või sagedaseks pukseerimiseks. 

Odomeetri lugem 

Kuupäev 


Kuupäev 

Parandustöö tellimus # 

Edasimüüja kood 



Volitatud Chrysleri edasimüüja allkiri 


303

22 500 miili (36 000 km) või 

18 kuu järgne hooldus 






Kontrollige esivedrustust, ühendusvardaid 

ja tihendeid; vajadusel 

vahetage need välja. 

30 000 miili (48 000 km) või 24 kuu järgne hooldus 



Vahetage mootori õhupuhasti filter. 


Vahetage süüteküünlad (5.7L mootor). 

Reguleerige ketaspiduritega sõiduki seisupidurit. 




Kontrollige jaotuskasti vedelikku. 


Kuupäev 


Kuupäev 







304

37 500 miili (60 000 km) või 
















Kontrollige esivedrustust, ühendusvardaid ja tihendeid; vajadusel vahetage need 

välja. 


Kuupäev 


Kuupäev 







305

52 500 miili (84 000 km) või 















Kui kasutate sõidukit politseisõidukina, taksona või sagedaseks pukseerimiseks, 

vahetage automaatkäigukasti vedelik ja filtrid. 

Kui kasutate sõidukit politseisõidukina, taksona või sagedaseks pukseerimiseks, 

vahetage jaotuskasti vedelik. 


Kuupäev 


Kuupäev 







306

67 500 miili (108 000 km) või 



















Loputage jahutussüsteem ja vahetage jahutusvedelik, kui te ei plaani seda teha 

pärast 168 000 km läbimist. 


Kuupäev 


Kuupäev 







307

82 500 miili (132 000 km) või 










Vahetage süüteküünlad (3.6L ja 5.7L mootor). 

Kontrollige PCV klappi ja vajadusel vahetage see välja. † 








välja. 



Kuupäev 


Kuupäev 







308

97 500 miili (156 000 km) või 














Loputage jahutussüsteem ja vahetage jahutusvedelik, kui seda pole tehtud 60 

kasutuskuu möödumisel. 


Kuupäev 


Kuupäev 







309

112 500 miili (180 000 km) 

või 90 kuu järgne hooldus 



















Vahetage automaatkäigukasti vedelik ja filtrid. 

Vahetage jaotuskasti vedelik. 

Vahetage tarvikute ajamirihm(ad). 


Kuupäev 


Kuupäev 







310

127 500 miili (204 000 km) 

















välja. 


Kuupäev 


Kuupäev 







311

142 500 miili (228 000 km) 

















Kuupäev 


Kuupäev 







312

† See on tootjapoolne hooldussoovitus, 

mida pole vaja emissioonigarantii säilitamiseks 

sooritada. 

HOIATUS! 

Mootorisõidukit hooldades võite viga 

saada. Sooritage vaid selliseid hooldustöid, 

mille jaoks teil on vajalikud 

teadmised ja töövahendid. Kui kahtlete 

oma võimekuses, laske sõidukit 

väljaõppinud mehaanikul hooldada. 

Hoolduskava – diiselmootor 

Parima sõidukogemuse andmiseks on 

tootja märkinud üles sõiduki õige ja 

ohutu kasutamise tagamiseks vajalikud 

hooldusintervallid. 

Tootja soovitab lasta sõidukit hooldada 

edasimüüja juures. Edasimüüja 

tehnikud tunnevad teie sõidukit, neil on 

ligipääs vastavale teabele, originaalsetele 

MOPAR ® varuosadele ning spetsiaalsetele 

elektroonilistele ja mehaanilistele 

töövahenditele. 

Näidatud hooldusintervallid tuleb sooritada, 

nagu jaotises märgitud. 

MÄRKUS. 

Mingil juhul ei tohi õlivahetuse intervall 

ületada 20 000 km või kuus kuud, sõltuvalt 

sellest, kumb enne kätte jõuab. 

Igal tankimisel 

• Kontrollige õli taset ligikaudu 15 minuti 

möödumisel pärast täiesti sooja mootori 

seiskamist. Kontrollige õlitaset ühetasasel 

pinnasel, kuna sellisel juhul on 

tasemelugem täpsem. Lisage õli vaid 

siis, kui see jääb allapoole märki ADD 

või MIN. 

• Kontrollige ka klaasipesuvedeliku taset 

ja lisage seda vajadusel. 

Kord kuus 

• Kontrollige rehvirõhku ja otsige ebaühtlusi 

kulumises. 

• Kontrollige akut ja puhastage ning 

pingutage vajadusel ühendusi. 

• Kontrollige vedeliku taset jahutusvedeliku 

anumas, pidurite põhisilindris ja 

roolivõimendis ning vajadusel lisage. 

• Kontrollige kõigi tulede ja muude 

elektriliste seadmete tööd. 

Igal õli vahetamisel 

• Vahetage mootori õlifilter. 

• Kontrollige pidurivoolikuid ja liine. 

• Kontrollige vee olemasolu kütusefiltris/veeseparaatoris. 

ETTEVAATUST! 

Sõiduki mitte hooldamisel kahjustate 

sõidukit. 

Nõutud hooldusintervallid 

Nõutud hooldusintervallid leiate järgnevatel 

lehekülgedel toodud hoolduskavades. 

313

6 250 miili (10 000 km) või 



Kui kasutate sõidukit tolmustes 

tingimustes või maastikusõiduks, 

kontrollige mootori õhupuhasti filtrit 

ja vajadusel vahetage see välja. 


Vahetage mootoriõli ja mootori õlifilter. 


Kui kasutate sõidukit tolmustes tingimustes või maastikusõiduks, kontrollige 

mootori õhupuhasti filtrit ja vajadusel vahetage see välja. 



Kontrollige heitgaasisüsteemi. Sooritage esimene kontroll 20 000 km läbimisel 

või 12 kuu möödumisel. 

Kontrollige CV liitmikke. Sooritage esimene kontroll 20 000 km läbimisel või 

12 kuu möödumisel. 


Kuupäev 


Kuupäev 







314

18 750 miili (30 000 km) või 




Kontrollige esija tagatelje õli. 

Vahetage need, kui kasutate sõidukit 

politseisõidukina, taksona, maastikusõiduks 

või sagedaseks pukseerimiseks. 







Vahetage kütusefilter/veeseparaator. 


välja. 







Kuupäev 


Kuupäev 







315

31 250 miili (50 000 km) või 







37 500 miili (60 000 km) või 



õlifilter. 




Kontrollige pidureid, vajadusel 






43 750 miili (70 000 km) või 








Kuupäev 


Kuupäev 


Kuupäev 








316 


Volitatud Chrysleri edasimüüja allkiri









välja. 






56 250 miili (90 000 km) või 









Kuupäev 


Kuupäev 







317








Kui kasutate sõidukit politseisõidukina, taksona, maastikusõiduks või sagedaseks 

pukseerimiseks, vahetage automaatkäigukasti vedelik ja filtrid. 

Vahetage jaotuskast, kui kasutate sõidukit politseisõidukina, taksona, maastikusõiduks 


68 750 miili (110 000 km) või 








Kuupäev 


Kuupäev 







318








välja. 


Kontrollige esija tagatelje õli. Vahetage need, kui kasutate sõidukit politseisõidukina, 






81 250 miili (130 000 km) või 








Kuupäev 


Kuupäev 







319

87 500 miili (140 000 km) või 



õlifilter. 







Kontrollige pidureid, vajadusel vahetage 

need välja. 

93 750 miili (150 000 km) või 









Kuupäev 


Kuupäev 







320









välja. 





Vahetage automaatkäigukasti vedelik ja filtrid. 

Loputage jahutussüsteemi ja vahetage jahutusvedelik (antifriis). 

Vahetage tarvikute ajamirihmad. 


HOIATUS! 

Mootorisõidukit hooldades võite viga 

saada. Sooritage vaid selliseid hooldustöid, 

mille jaoks teil on vajalikud 

teadmised ja töövahendid. Kui kahtlete 

oma võimekuses, laske sõidukit 

väljaõppinud mehaanikul hooldada. 


Kuupäev 




321

KUI VAJATE KLIENDITUGE 

• KUI VAJATE KLIENDITUGE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 326 

• ARGENTINA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 326 

• AUSTRAALIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 326 

• AUSTRIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 326 

• KARIIBIMERESAARED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 326 

• BELGIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 326 

• BOLIIVIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 326 

• BRASIILIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 

• BULGAARIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 

• TŠIILI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 

• HIINA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 

• KOLUMBIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 

• COSTA RICA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 

• HORVAATIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 

• TŠEHHI VABARIIK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 

• TAANI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 

9 

323

324 

• DOMINIKAANI VABARIIK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 

• EKUADOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 

• EL SALVADOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 

• EESTI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 

• SOOME . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 

• PRANTSUSMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 

• SAKSAMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 

• LUKSEMBURG . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 

• KREEKA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 

• GUATEMALA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• HONDURAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• UNGARI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• IIRIMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• ITAALIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• LÄTI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• LEEDU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• HOLLAND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• UUS-MEREMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• NORRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• PANAMA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• PARAGUAI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 

• PERUU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 330

• POOLA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 330 

• PORTUGAL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 330 

• PUERTO RICO JA NEITSISAARED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 330 

• RUMEENIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 330 

• VENEMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 330 

• SOLVEENIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 330 

• HISPAANIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 330 

• ROOTSI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 330 

• ŠVEITS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 331 

• TAIWAN . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 331 

• TÜRGI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 331 

• UKRAINA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 331 

• ÜHENDKUNINGRIIGID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 331 

• URUGUAI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 331 

• VENETSUEELA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 331 

325

KUI VAJATE KLIENDITUGE 

Edasimüüjad on huvitatud teie rahulolust 

nende toodete ja teenuste vastu. Hooldusprobleemi 

või muu raskuse ilmnemisel 

soovitame toimida järgmiselt. 

Arutlege probleemi üle volitatud edasimüüja 

või hooldushaldajaga. Kõige kiiremini 

suudab probleemi lahendada volitatud 

edasimüüja halduspersonal. 

Edasimüüjaga ühendust võttes edastage 

talle järgmine teave. 

• Teie nimi, aadress ja telefoninumber. 

• Sõiduki tuvastusnumber (selle 17-kohalise 

numbri leiate plaadilt või sildilt armatuurlaua 

vasakus esinurgas, nähtav läbi 

tuuleklaasi. Lisaks on see saadaval 

sõiduki registreerimisandmetel). 

• Sõiduki müüja ja hooldaja. 

• Sõiduki tarnekuupäev ja kehtiv 

odomeetri näit. 

• Sõiduki hooldusajalugu. 

• Probleemi ja ilmnemistingimuste täpne 

kirjeldus. 

ARGENTINA 

Chrysler Argentina S.A 

Boulevard Azucena Villaflor 435 

C1107CII 

Buenos Aires, Argentina 

Tel.: +54-11-4891 7900 

Fax: +54-11-4891 7901 

AUSTRAALIA 

Chrysler 

Australia/Pacific Pty. Ltd. 

ACN 004 411 410 

Chrysler Vehicle Division 

P.O. Box 4214 Mulgrave 3170 

Ph. (03) 9566–9266 

AUSTRIA 

Chrysler Austria Gesellschaft m.b.H. 

Felmayergasse 2 

A-1210 Wien 

Tel.: +43-1-5465 15131 

Fax: +43-1-5465 15132 

KARIIBIMERESAARED 

Interamericana Trading Company 

Warrens, St. Michael 

Barbados, West Indies 

Tel.: 246–417–8000 

Fax: 246–425–2888 

BELGIA 

Chrysler Belgium Luxembourg NV 

Tollaan 68 

B-1200 Brussel 

Tel.: 0800-94634 

(tasuta telefoninumber) 

Fax:+32 (0)2 717 3301 

BOLIIVIA 

Ovando & Cia S.A. 

Av. Cristobal de Mendoza 

(2do Anillo) y Canal 

Isuto 

Santa Cruz, Bolivia 

Tel.: (591-3) 336 3100 

Fax: (591-3) 334 0229 

326

BRASIILIA 

Chrysler do Brasil 

Av. Alfred Jurzykowski, 562 

09680-900 Sćo Bernardo do 

Campo-S.P 

Tel.: 55 11 4173 6611 

Fax: 55 11 4173 9200 

BULGAARIA 

BALKAN STAR 

Resbarska Str. 5 

1510 Sofia 

Tel.: 359 2 91988 

Fax: 359 2 945 40 14 

TŠIILI 

Comercial Chrysler S.A. 

Av. Americo Vespucio 1601, 

Quilicura 

Santiago, Chile 

Tel.: (56-2) 620 7600 

Fax: (56-2) 730 6201 

HIINA 

Chrysler Group (China) Sales Limited 

16F,Gemdale Plaza Tower A 

No.91 Jian Guo Road 

Chaoyang District 

Beijing 100022, P.R. China 

Chrysler Brand Tel: 400-650-1195 

Chrysler Brand Tel: 400-650-0118 

KOLUMBIA 

Chrysler Colombia S.A. 

Avenida Calle 26 # 70A-25 

Bogotį Colombia 

Tel.: 57 1 4236700 

Fax: 57 (1) 410 5667 

COSTA RICA 

AutoStar 

La Uruca, frente al Banco Nacional 

San José, Costa Rica 

Tel.: (506) 295 - 0000 

Fax: (506) 295 - 0052 

HORVAATIA 

EUROLINE d.o.o. 

Kovinska 5 

10 000 Zagreb 

Tel.: 385 1 3441 111 

Fax: 385 1 3441 113 

TŠEHHI VABARIIK 

Chrysler Czech Republic s.r.o 

Daimlerova 2296/2 

149 45 Praha 4 - Chodov 

Czech Republic 

Tel.: +420 (0)2 71077 111 

Tel.: +420 (0)2 25101 111 

Fax: +420 (0)2 71077 507 

TAANI 

Chrysler Danmark ApS 

Frederikskaj 4 

DK- 1790 Kųbenhavn V. 

Tel.: +45 (0)35 256 830 

Fax: +45 (0)35 256 832 

327

DOMINIKAANI VABARIIK 

Reid y Compańia 

John F. Kennedy Casi 

Esq. Lope de Vega 

Santo Domingo, Dominican Republic 

Tel.: (809) 562–7211 

Fax: (809) 565-8774 

EKUADOR 

Chrysler Jeep Automotriz del Ecuador 

Av. Juan Tanca Marengo km. 4.5 

Guayaquil, Ecuador 

Tel.: (593) 4 225 7935 

Fax: (593) 4 224 7787 

EL SALVADOR 

Grupo Q del Salvador 

Blvd. Los Próceres y Avenida No. 1, 

Lomas de San Francisco, 

San Salvador, El Salvador 

Tel.: (503) 22730988 

Fax: (503) 278 5731 

EESTI 

Silberauto AS 

Järvevana tee 11 

11314 Tallinn 

Tel.: 06 266 098 

Tel.: 06 266 050 

Fax: 06 266 066 

SOOME 

Chrysler FinlandOy 

Ristipellontie 5 

00390 HELSINKI 

Tel.: 020 54771 

Fax: 020 5477 485 

PRANTSUSMAA 

Chrysler France 

Parc de Rocquencourt 

BP100 

F-78153 Le Chesnay Cedex 

Tel.: +33 1 39 23 56 00 

Fax: +33 1 39 23 57 92 

SAKSAMAA 

Chrysler Deutschland GmbH 

Englische Straße 30 

D-10587 Berlin 

Telefon +49 (0)30 2690-0 

Telefax +49 (0)30 2690 3999 

LUKSEMBURG 

TNT MAILFAST 

C/O Chrysler Belgium/Luxembourg 

BRU/BRU/37850 

Antwoord Nummer 193032 

1930 Zaventem 

Belgium 

Tel.: 0800 6661 

Fax: 32 02 717 33 

KREEKA 

Chrysler Jeep Dodge Hellas 

240-242 Kifisias Avenue 

15231 Halandri Athens, Greece 

Tel.: +30 210 6700800 

Fax: +30 210 6700820 

328

GUATEMALA 

Grupo Q del Salvador 

Edificio Grupo Q, 

calle Mariscal Cruz 9-04, 

Zona 4, 

Ciudad de Guatemala, Guatemala 

Tel.: +502 6685 9500 

HONDURAS 

Grupo Q de Honduras 

Blvd.. Centro América frente a 

Plaza Miraflores, 

Tegucigalpa, Honduras 

Tel.: (504) 235-9220 

Fax: (504) 232-6564 

UNGARI 

Chrysler Automotive Hungaria Kft 

H-1133 Budapest 

Kįrpįt u 21 

Tel.:+36-1-887-7000 

Fax: +36-1-887-7098 

IIRIMAA 

C.J. IRELAND CONCESSIONAIRES 

LIMITED 

Clonlara Avenue 

Baldonnell Business Park 

Baldonnell Dublin 22. 

Ireland 

Tel.: 1890 946866 

ITAALIA 

Chrysler Italia S.r.l. 

Via Giulio Vincenzo Bona, 110 

00156 Roma 

Tel.: 06 41442812 

Fax: 06 418823114 

E-post: talkto@chrysler.com 

LÄTI 

TC MOTORS LTD. 

40 Krasta Str. 

LV-1003 Riga 

Tel.: 07 812 312 

Fax: 07 812 313 

LEEDU 

Silberauto AS 

Laisves av. 125 A 

LT — 2022 VILNIUS 

Tel.: 02 301037 

Fax: 02 301036 

HOLLAND 

Chrysler Nederland B.V. 

Postbus 2088 

NL-3500 GB Utrecht 

Tel:+31 (0)30 247 19 11 

Fax: +31 (0)30 247 16 00 

UUS-MEREMAA 

Chrysler New Zealand 

Private Bag 14907 

Panmure New Zealand 

Tel.: 09573 7800 

Fax: 09573 7808 

NORRA 

Chrysler Norge A/S 

Solheimveien 7 

N-1471 Lųrenskog 

Tel.: +47 67 92 60 00 

Fax: +47 67 90 53 10 

PANAMA 

Grupo Q de Panamį 

Calle 50 Final, Edificio 68, 

San Francisco, 

Panamį, Panamį 

Tel.: (507) 303-1100 

Fax: (507) 303-0980 

PARAGUAI 

Cencar S.A. 

Avda Mariscal Lopez No. 5700 

Asuncion, Paraguay 

Tel.: 59521515911 

Fax: 59521515924 

329

PERUU 

Divemotor S.A. 

Calle Alejandro Bussalleu 151, 

Urb. Sta. Catalina 

- La Victoria 

Lima, Peru 

Tel.: (51-1) 712 2000 

Fax: (51-1) 712 2002 

POOLA 

Chrysler Polska Sp. z o.o. 

ul. Gotlieba Daimlera 1 

02-480 Warszawa 

Tel:+ 801 330 300 

PORTUGAL 

Chrysler Colombia S.A. 

Qta. da Fonte – Edif. Da Amélia 

Rua Victor Cāmara, 2 1aA 

2770-229 Paēo de Arcos 

Portugal 

Tel.: +351 (0)21 323 91 00 

Fax: +351 (0)21 323 91 99 

PUERTO RICO JA 

NEITSISAARED 

Chrysler International Services, S.A. 

P.O. Box 191857 

San Juan 009191857 

Tel.: 7877825757 

Fax: 7877823345 

RUMEENIA 

S.C. Auto Rom S.R.L. 

Bucuresti 

Bd. Expozitiei nr. 2 

RO-78334 

Tel.: 01 2240020 25 

Fax: 01 2241638 

VENEMAA 

Chrysler RUS SAO 

39A Leningradsky prospect 

125167 Moscow 

Tel.: +7 495 745-2600 

Fax: +7 495 745-2601 

SLOVEENIA 

Chrysler/Jeep Import d.d. 

Leskoskova 2 

1122 Ljubljana 

Tel.: 01 5843 138 

Fax: 01 5843 222 

HISPAANIA 

Chrysler Espańa S.L. 

Dpto. De Atención al Cliente Chrysler, 

Jeep y 

Dodge 

Apdo. De Correos 24 

19200 Azuqueca de Henares 

(Guadalajara) 

Tel.: 902 888 782 

Fax: 913 496 529 

ROOTSI 

Chrysler Sverige 

Bronsyxegatan 14, 

Box 50530 

S-202 50 Malmö 

Tel:+46 (0)8 752 9858 11 

Fax: +46 (0)8 752 6483 

330

ŠVEITS 

Chrysler Switzerland GmbH 

Bernstrasse 55 

CH-8952 Schlieren 

Tel.: 

• Saksa keeles : 0800 80 29 20 

• Prantsuse keeles : 0800 80 29 21 

• Itaalia keeles : 0800 80 29 22 

Telefax +41 (0) 44 755 64 00 

TAIWAN 

Chrysler Taiwan Co. , LTD. 

13th Floor Union Enterprise Plaza 

1109 Min Sheng East Road, Section 3 

Taipei Taiwan R.O.C. 

Tel.: 080081581 

Fax: 886225471871 

TÜRGI 

Chrysler Jeep Tic. A.S. 

TEM Otoyolu , Hadimkoy Cikisi 

34900 Buyukcekmece - Istanbul 

Tel.: + 90 - 212 - 867 40 00 

Fax: + 90 - 212 - 867 44 63 

UKRAINA 

JSC AutoCapital 

Velyka Vasylkivska str. 15 

01004 Kyiv 

Tel.: +38 044 206 8888 

Fax: +38 044 206 8889 

ÜHENDKUNINGRIIGID 

Chrysler UK Ltd. 

Tongwell 

Milton Keynes MK15 8BA 

Tel.: 01908 301090 

Fax: 01908 301203 

URUGUAI 

Malunix. S.A. 

Miguelete 2276 

Montevideo, Uruguay 

Tel.: (598-2) 401 7818 

Fax: (598-2) 402 2666 

VENETSUEELA 

Chrysler de Venezuela LLC 

Avenida Pancho Pepe Croquer. Zona 

Industrial 

Norte 

Valencia, Estado Caraboro 

Tel.: +(58) 241-613 2400 

Fax: +(58) 241-613 2538 

Fax: (58) 241-6132602 

(58) 241-6132438 

PO BOX: 1960 

Services And Parts 

Zona Industrial II, 

Av. Norte-Sur 5 C/C Calle 

Este-Oeste 

C.C LD Center Local B-2 

Valencia, Estado Caraboro 

Telf: (58) 241-6132757 

(58) 241-6132773 

Fax: (58) 241-6132743 

331

332

333

10 

REGISTER 

335

(EVIC) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159,163 

Abikäivitamine . . . . . . . . . . . . . . . . 262 

Aknad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 

Aknaklaasi puhastamine . . . . . . . . 289 

Aku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

Alarm (turvaalarm) . . . . . . . . . . . . . 163 

Alarmisüsteem (turvaalarm) . . . . . . . 15 

Alumised ankrud ja vööd lastele . . 50,51 

Andmesalvesti . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 

Antifriis (mootori jahutusvedelik) . . 297 

Asendusrehvid . . . . . . . . . . . . . . . . 233 

Asendusvõtmed . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

Audiosüsteemi 

kaugjuhtimisseadmed . . . . . . . . . . 184 

Automaatkäigukast . . . . . . . . . . . . . 206 

Automaatkäigukast . . . . . . . . . . . . 200 



Automaatkäigukast . . . . . . . . . 206,285 

Automaatkäigukast . . . . . . . . . 285,286 

Automaatne tuhmistamine . . . . . . . . 67 

Automaatsed esituled . . . . . . . . . . . 106 

Automaatsed ukselukud . . . . . . . . . 21 

Autopesulad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 287 

336 

Bensiin (kütus) . . . . . . . . . . . . . . . . 240 

Blokeerimisvastane pidur (ABS) . . . 162 

Blokeerimisvastane pidur (ABS) . . 223 

Blokeerimisvastase süsteemi 

hoiatustuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 

CD-plaadi hooldamine . . . . . . . . . 185 

Diagnostikasüsteem . . . . . . . . . . . . 273 

Diisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 242 

Diisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 275 

Dünaamiline kiirusehoidja (ACC) . . 118 

Eelpingutid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 

Elektriaknad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 

Elektripeeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 

Elektritoide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 

Elektritoide . . . . . . . . . . . . . . . . . 94,96 

Elektritoide . . . . . . . . . . . . . . . 220,221 

Elektritoide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 

Elektrooniline kiirusehoidja . . . 116,118 

Elektrooniline pidurisüsteem . . . . 223 

Elektrooniline õõtsumisstabilisaator 

(ERM) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 224 

Esiiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 

Esiklaasi klaasipesur . . . . . . . . . . . 112 

Esiklaasi klaasipuhastajad . . . 112,278 

Esiklaasisoojendi . . . . . . . . 56,187,191 

Esitelg (diferentsiaal) . . . . . . . . . . . 284 

Esituled . . . . . . . . . . . . . . . . . . 293,294 

Esituled klaasipuhastitega sisse . . 107 

Esitulede tuhmistamislüliti . . . . . . . 106 

Etanool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 

Ettevalmistused sõiduki tungrauaga 

tõstmiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259 

Filter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

Gabariidid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 295 

Haagise ja haakeseadme raskus . . 246 

Haagise kaal . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

Haagise stabiilsuskontroll (TSC) . . 226 

Haagise pukseerimine . . . . . . . . . . 244 

Haagise pukseerimine . . . . . . . . . . 246 

Haakeseadme kaal/haagise kaal . . 246 

Haakeseadmed . . . . . . . . . . . . . . . 250 

Heitgaasi hoiatus . . . . . . . . . 28,55,279 

Heitgaasid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28,55 

Heitgaasisüsteem . . . . . . . . . . . 55,278 

Helisüsteem (raadio) . . . . . . . . . . . 181 

Hoiatused ja ettevaatusnõuded . . . . . 8

Hoiatustuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161 

Hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 293 

Hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 284 

Hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 

Hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 289 

Hooldusabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 326 

Hoolduskava . . . . . . . . . . . . . . 302,313 

Hooldustoimingud . . . . . . . . . . . . . . 273 

Hooldusvaba aku . . . . . . . . . . . . . . 276 

Hõlbus sisenemine . . . . . . . . . . . . . 104 

Häältuvastussüsteem . . . . . . . . . . . . 92 

Hüdrotrafo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209 

Imikutool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46,48 

Immobilisaator . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

Integreeritud toitemoodul 

(kaitsmed) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 290 

Intervalltööga klaasipuhastid . . . . . 113 

Isetumenev peegel . . . . . . . . . . . . . 67 

Istmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 

Istmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94,96 

Istmemälu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 

Istmemälu ja raadio . . . . . . . . . . . . 102 

Jahutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 280 

Jahutusanuma mahutavus . . . . . . . 297 

Jahutussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . 280 

Jahutussüsteemi nõuanded . . . . . . 250 

Jahutusvedeliku lisamine (antifriis) . 281 

Jahutusvedeliku tase . . . . . . . . . . . 282 

Jahutusvedeliku temperatuur . . . . . 163 

Jahutusvedeliku valimine 

(antifriis) . . . . . . . . . . . . . . . . . 280,297 

Jaotuskast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 284 

Jaotuskasti neutraalasendi 

tühistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 254 

Jaotuskasti neutraalasendi 

valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 252 

Juhend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

Juhtmestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 

Kaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

Kaardilugemine . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

Kaitsmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 290 

Kallutatav rooliratas . . . . . . . . . . . . 115 

Kallutatav roolisammas . . . . . . . . . 115 

Kallutatav/teleskoop roolisammas . . 115 

Kallutatava seljatoega tagaiste . . . . 101 

Kapoti vabastamine . . . . . . . . . . . . 105 

Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 

Kasutatud jahutusvedeliku 

kõrvaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 282 

Kasutusjuhend (omaniku juhend) . . . . 6 

Katuseluuk . . . . . . . . . . . . . . . . 140,142 

Kaugjuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 

Kaugjuhtimispuldiga sisenemine . . . 17 

Kaugtulede märgutuli . . . . . . . . . . . 159 

Kere määrdeainega määrimine . . . 277 

Keskele ja üles kinnitatud 

stopptuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 296 

Kesklukk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

Kesklukusüsteem . . . . . . . . . . . . . . . 21 

Keskmine stopptuli . . . . . . . . . . . . . 296 

Ketid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231 

Kiirkäigu väljalülituslüliti . . . . . . . . . 208 

Kiirkäik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 208 

Kiirusehoidja . . . . . . . . . . . . . . 116,118 

Kinni jäänud sõiduki 

vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 

Klaasipuhasti labad . . . . . . . . . . . . 278 

Klaasipuhastid . . . . . . . . . . . . . . . . 112 

Klaasipuhastitega sisse . . . . . . . . . 107 

Klienditugi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 326 

Kliimaseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 

Kliimaseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186 

Kliimaseade, kasutusnõuanded . . . 192 

Kliimaseadme hooldamine . . . . . . . 277 

337

Kliimaseadme juhtseadmed . . . . . . 186 

Kliimaseadme külmutusaine . . . . . 277 

Kliimaseadme süsteem . . . . . 186,188 

Kokkuklapitavad . . . . . . . . . . . . . . . . 68 

Kokkuklapitavad küljepeeglid . . . . . . 68 

Kompass . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 

Kompassi kalibreerimine . . . . . . . . . 175 

Kompassihälve . . . . . . . . . . . . . . . . 175 

Kontrollimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 

Kontrollimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 280 

Käigukangi lukustuse käsitsi 

vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205 

Käiguvahemikud . . . . . . . . . . . . . . 206 

Käikude vahetamine . . . . . . . . . . . . 204 

Käivitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

Käivitamine ja kasutamine . . . . . . . 200 

Käivitusnõuanne . . . . . . . . . . . . . . . 203 

Käivitustoimingud . . . . . . . . . . . . . . 200 

Külgmine turvapadi . . . . . . . . . . . . . 42 

Küljepeeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 

Külma ilmaga kasutamine . . . . . . . . 202 

Külmutusaine . . . . . . . . . . . . . . . . . 277 

Kütteseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186 

Kütus (bensiin) . . . . . . . . . . . . . . . . 240 

Kütus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 

338 

Kütus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 242 

Kütus, puhas õhk . . . . . . . . . . . . . . 241 

Kütuse lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . 242 

Kütuse madal tase . . . . . . . . . . . . . 169 

Kütuse oktaanarv . . . . . . . . . . . . . . 240 

Kütuse säilitamine . . . . . . . . . . . . . . 171 

Kütuselisandid . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 

Kütusemahuti kork . . . . . . . 242,244,273 

Kütusesääst . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

Kütusesüsteemi hoiatus . . . . . . . . . 243 

Laekonsool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 

Lambipirnid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 

Lapsekaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 

Lapselukud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 

Lapseootel naised . . . . . . . . . . . . . . . 36 

Lemmikloomade transportimine . . . . 54 

Lisaained . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 

Lisandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 

Lisatud ained . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

Lugemine . . . . . . . . . . . . . . . . . 110,140 

Lukud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

Lumeketid (rehviketid) . . . . . . . . . . . 231 

Maastikul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 

Maastikusõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 

Mahutavus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 297 

Maksimaalse kütusesäästu 

saavutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

Meeldetuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161 

Meikimispeegel . . . . . . . . . . . . . . . . . 69 

Metanool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 

Metanoolkütus . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 

Mida meeles pidada . . . . . . . . . . . . 282 

Minimaalsed nõuded . . . . . . . . . . . . 247 

Mobiiltelefon . . . . . . . . . . . . . . . 74,185 

Mootori hooldamine 

(tõrke märgutuli) . . . . . . . . . . . . . . . 158 

Mootori õhupuhasti . . . . . . . . . . . . . 276 

Mootori ülekuumenemine . . . . . 163,258 

Mootoriõli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 274 

Mootoriõli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

Mootoriõli viskoossustabel . . . . . . . 275 

Mopar varuosad . . . . . . . . . . . . . . . 273 

Multifunktsionaalne hoob . . . . . . . . 106 

Mustri kulumismärgid . . . . . . . . . . . 232 

Muudetava töömahuga mootor . . . . 222 

Mõõdik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 

Mäel käivitamise abi . . . . . . . . . . . . 227 

Mäest laskumise kontrollimine . . . . 228

Mäest laskumise kontrollimise 

märgutuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .159 

Mälu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 

Mälufunktsioon (istmemälu) . . . . . . 102 

Märgutuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 229 

Nelikvedu . . . . . . . . . . . . . . . . . 210,213 

Nelikveo kasutamine . . . . . . . . . . . . 210 

Nutikad tulevihud . . . . . . . . . . . . . . 107 

Nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 297 

Nõuded diislikütusele . . . . . . . . . . . 242 

Nõuded kütusele . . . . . . . . . . . 240,297 

Näidikupaneel . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

Näidikupaneel ja juhtseadmed . . . . 156 

Näidikupaneeli puhastamine . . . . . 289 

Odomeeter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 

Ohutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 258 

Ohutuskontrollid . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 

Ohutusnõuanded . . . . . . . . . . . . . . . 55 

Oktaanarv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 

Paagi mahutavus . . . . . . . . . . . . . . 297 

Pagas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 

Pagasi kinnituskonksud . . . . . . . . . 149 

Pagasiala funktsioonid . . . . . . . . . . 148 

Pagasiala kate . . . . . . . . . . . . . . . . 149 

Pagasiruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 

Pagasiruumi tuli . . . . . . . . . . . . . . . 148 

Parkimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 222 

Peeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67,68 

Personaalsed sätted . . . . . . . . . . . . 177 

Pidurdusabi hoiatus . . . . . . . . . . . . . 229 

Pidurdusabi süsteem . . . . . . . . . . . . 224 

Pidurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 283 

Pidurisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . 283 

Pidurite hoiatus . . . . . . . . . . . . . . . . 161 

Pidurite/käigukasti lukustamine . . . 205 

Pidurivedelik . . . . . . . . . . . . . . . . . . 283 

Pimenurga seiramine . . . . . . . . . . . . . 69 

Pirni vahetamine . . . . . . . . . . . 293, 294 

Pistikupesa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

Pliivaba kütus . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 

Poleerimine ja vahatamine . . . . . . . 287 

Polsterduse hooldamine . . . . . . . . . 288 

Programmeeritavad elektroonilised 

funktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 177 

Programmeeritavad saatjad. . . . . . . . 17 

Puhastamine . . . . . . . . . . . . . . 288, 289 

Puhkamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 251 

Puhta õhu kütus . . . . . . . . . . . . . . . . 241 

Pukseerimine . . . . . . . . . . . . . . 244,265 

Pukseerimise märgutuli . . . . . . . . . . 159 

Pukseerimiskonksud . . . . . . . . . . . . 264 

Põhisilinder . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 283 

Päevatuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108 

Päikeseprillide hoidik . . . . . . . . . . . . 140 

Päikesesirmi pikendus . . . . . . . . . . . 69 

Pöörlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231 

Quadra-Trac . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 

Raadio (helisüsteem) . . . . . . . . . . . . 181 

Raadio kasutamine . . . . . . . . . . . . . 185 

Radiaalrehvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231 

Radiaator (jahutusvedeliku rõhk) . . 281 

Radiaatori kork . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 

Rataste ja rattakoobaste 

hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 288 

Ratta paigaldamine . . . . . . . . . . . . . 261 

Reguleeritava ülemise turvavöö 

lukustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 

Rehvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57,230 

Rehvide roteerimine . . . . . . . . . . . . 234 

Rehvide õhurõhk . . . . . . . . . . . . . . . 230 

Rehviketid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231 

Rehvirõhu hoiatustuli . . . . . . . . . . . . 160 

339

Rehvirõhu seiramine (TPMS) . . . . . . 160 

Rehvirõhu seiramine . . . . . . . . . . . . 234 

Rehvirõhud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 230 

Reis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 

Reisiarvuti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 

Reisijate turvasüsteemid 

(sedaan) . . . . . . . . . . . . . . 38,39,41,42 

Reisijate turvasüsteemid . . . . 28,41,43 

Riivid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 

Rool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220,221 

Roolirattale paigaldatud helisüsteemi 

juhtseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . 184 

Roolivõimendi . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 

Rotatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 234 

Ruum . . . . . . . . . . . . . . . . . 270,271,272 

Ruumi tuvastamine . . . . . . 270,271,272 

Rõhu seiresüsteem (TPMS) . . . . . . . 234 

Rõhukork . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 

Saatja patareid . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 

Saatja programmeerimine . . . . . . . . . 17 

Saatja, kaugjuhtimispult . . . . . . . . . . . 17 

Salongi hooldamine . . . . . . . . . . . . . 288 

Seisupidur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 222 

Sirgendamistoiming . . . . . . . . . . . . . . 32 

340 

Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 

Sissesõidusoovitused . . . . . . . . . . . . 54 

Soojendusega . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 

Soojendusega peeglid . . . . . . . . . . . 68 

Soojendusega rooliratas . . . . . . . . . 116 

Soovitused . . . . . . . . . . . .. 274,275,297 

Spidomeeter . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 

Suunatuled . . . . . . 57,159,258,294,295 

Suur kiirus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231 

Sõiduk ei käivitu . . . . . . . . . . . . . . . . 202 

Sõiduki hoiundamine . . . . . . . . 192,292 

Sõiduki koormus . . . . . . . . . . . . . . . 244 

Sõiduki ladustamine . . . . . . . . . . . . 292 

Sõiduki modifitseerimine/muutmine . . 8 

Sõiduki ohutuse kontrollimine . . . . . . 55 

Sõiduki pesemine . . . . . . . . . . . . . . 287 

Sõiduki pukseerimine . . . . . . . . . . . 251 

Sõiduki tuvastusnumber (VIN) . . . . . . . 8 

Sõiduki sisesed ohutuskontrollid . . . 56 

Sõiduki välised ohutuskontrollid . . . . 57 

Sõidukõlbmatu sõiduk . . . . . . . . . . . 265 

Sõiduvõimetu sõiduki 

pukseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 265 

Sõitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217 

Säilitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

Säästurežiim . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

Sünteetilised mootoriõlid . . . . . . . . . 275 

Süsinikoksiidi hoiatus . . . . . . . . . . . . . 55 

Süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 

Süüde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 

Süütevõtme eemaldamine . . . . . . . . 13 

Tagaklaasi funktsioonid . . . . . . . . . . 150 

Tagaklaasi klaasipuhasti/-pesur . . . 150 

Tagaklaasisoojendi . . . . . . . . . . . . . 151 

Tagaluugi avatav klaas . . . . . . . . . . . 26 

Tagaluuk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26,27 

Tagaotsa hooldamine . . . . . . . . . . . 295 

Tagatelg (diferentsiaal) . . . . . . . . . . 284 

Tagatuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 295 

Tagumine kaamera . . . . . . . . . . . . . 138 

Tagumine parkimissüsteem . . . . . . 132 

Tagumine topsihoidik . . . . . . . . . . . 146 

Tagumine volditav . . . . . . . . . . . . . . 101 

Tagumised udutuled . . . . . . . . . . . . 163 

Tagurdamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 295 

Tagurdusandur . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 

Tahavaatepeeglid . . . . . . . . . . . . . . . 67 

Tahhomeeter . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

Talletamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292

Topsihoidikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

Teabekeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163 

Teelt ära . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 

Teleskoop roolisammas . . . . . . . . . . 115 

Teljekoormus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

Temperatuuri 

automaatjuhtimine (ATC) . . . . . . . . . 188 

Temperatuurimõõdik . . . . . . . . . . . . 163 

Temperatuurimõõdik, 

mootori jahutusvedelik . . . . . . . . . . 163 

Tuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57,106 

Tuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148,169 

Tungraua asukoht . . . . . . . . . . . . . . 259 

Tungraua kasutamine . . . . . . . 259,260 

Tungraua kasutusjuhised . . . . . . . . 260 

Tungrauaga tõstmine . . . . . . . . . . . 259 

Turvapadi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37,42 

Turvapadi . . . . . . . . . . . . . 41,45,56,158 

Turvapadi, 

akna (turvakardin) . . . . . . . . . . 39,41,42 

Turvapadi, külje . . . . . . . . . . . . 38,41,42 

Turvapadja avanemine . . . . . . . . . . . 43 

Turvapadja hooldamine . . . . . . . . . . 44 

Turvapadja tuli . . . . . . . . . 41,45,56,158 

Turvatooli kinnitusankrud . . . . . . . 50,51 

Turvatoolid . . . . . . . . . . . . . 46,48,51,52 

Turvavöö kinnitamine . . . . . . . . . . . . 32 

Turvavöö sirgendamine . . . . . . . . . . 32 

Turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . 29,34,56 

Turvavööd ja lapseootel naised . . . . 36 

Turvavööde meeldetuletus . . . . . 36,161 

Tuulerõhk . . . . . . . . . . . . . . . 26,141,144 

Tuvastuslogo . . . . . . . . . . . . . . . . . . 274 

Tõrke märgutuli . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

Täiendavad pistikupesad . . . . . . . . 144 

Täiendavad turvasüsteemid — 

turvapadjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 

Täiteava kork (kütusemahuti) . . 242,244 

Täiustatud avariivastussüsteem . . . . 43 

Tühja rehvi vahetamine . . . . . . . . . 259 

Tühjendamine, loputamine, 

täitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 280 

UCI konnektor . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 

Uconnect ® (vabakäetelefon) . . . . . . . 74 

Udu . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109,159,294 

Udused aknad . . . . . . . . . . . . . . . . . 192 

Udutule hooldamine . . . . . . . . . . . . 294 

Udutuled . . . . . . . . . . . . . . 109,159,294 

Uks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

Ukselukud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

Universaalne tarbijaliides (UCI) . . . 181 

Uue sõiduki sissesõiduperiood . . . . 54 

Uue sõiduki sissesõitmissoovitused . .54 

Vabakäetelefon (uconnect ® ) . . . . . . . 74 

Vahatamine ja poleerimine . . . . . . . 287 

Vahetamine . . . . . . . . . . . . 233,259,294 

Vahetusintervall . . . . . . . . . . . . . . . . 274 

Vahetusosad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 273 

Vahetuspirnid . . . . . . . . . . . . . . . . . 293 

Valgustatud sisenemine . . . . . . . . . . 16 

Vargusvastane süsteem . . . . . . . . . 163 

Varurehv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259 

Vedelik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 278 

Vedeliku- ja filtrivahetus . . . . . . . . . . 285 

Vedeliku kontrollimine . . . . . . . . . . . 283 

Vedeliku lisamine . . . . . . . . . . . . . . 286 

Vedeliku tüüp . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 

Vedelikud, määrdeained ja 

originaalsed varuosad . . . . . . . . . . 298 

Vedelikulekked . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 

Vedelikumahud . . . . . . . . . . . . . . . . 297 

Vedelikutaseme kontrollimine . . 285,286 

Veojõukontroll . . . . . . . . . . . . . 224,229 

Vihmatundlikud klaasipuhastid . . . 114 

341

Viimistluse hooldamine . . . . . . . . . . 287 

Viskoossus . . . . . . . . . . . . . . . . 275,297 

Võti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12,13 

Võti, immobilisaator . . . . . . . . . . . . . . 14 

Võti, programmeerimine . . . . . . . . . . 15 

Võti, vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

Võtme asendamine . . . . . . . . . . . . . . 14 

Võtme meeldetuletussüsteem . . . . . . 14 

Võtme programmeerimine . . . . . . . . 15 

Võtmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 

Võtmeta käivitamine . . . . . . . . . . 12,174 

Võtmeta sisenemissüsteem . . . . . . . 17 

Võtmevaba saatja 

vahetamine (RKE) . . . . . . . . . . . . . . . 18 

Välimuse hooldamine . . . . . . . . . . . 287 

Välistuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 

Värvikahjustused . . . . . . . . . . . . . . 287 

Värvikihi hooldamine . . . . . . . . . . . . 287 

Õli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 274,275,297 

Õli kõrvaldamine . . . . . . . . . . . . . . . 276 

Õli vahetusintervall . . . . . . . . . . . . . 274 

Õli valimine . . . . . . . . . . . . 274,275,297 

Õlifilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

Õlimõõtevarras . . . . . . . . . . . . . . . . 274 

Õlivahetuse märgutuli . . . . . . . . . . . 171 

Õlivahetuse märgutuli, 

lähtestamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

Üldine teave . . . . . . . . . . . . . 15,19,239 

Ülekuumenemine . . . . . . . . . . . . . . 258 

Üleujutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 

Ümberpaiskumise hoiatus . . . . . . . . . 4 

Õhkvedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . 214 

Õhufilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

Õhupuhastaja, mootori 

(mootori õhupuhastaja filter) . . . . . . 276 

Õhupuhasti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 

Õhurõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 230 

Õhurõhk, rehvid . . . . . . . . . . . . . . . 230 

342

SISUKORD - Silberauto

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?