Programmi Euroopa Noored aastaraamat 2006
Programmi Euroopa Noored aastaraamat 2006
Programmi Euroopa Noored aastaraamat 2006
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
36 37<br />
ALAPROGRAMM 3.1 - noorsooalgatused<br />
Noorteühenduse Going UP noorsooalgatusprojekt “Kidstuf”<br />
(projekt nr EE-31-07-<strong>2006</strong>-R1)<br />
Laval käib näidend<br />
Vanemad elavad üritusele kaasa<br />
pinkidel istudes<br />
Tagahoov sai alguse mõttest, et peredel, kus on väikesed lapsed, oleks vaja regulaarset üritust, kus koos käia. Kuna Ameerika<br />
Ühendriikides ja Brasiilias oli samalaadsetel üritustel suur menu olnud, otsustasime Going Upi Noorteühendusega seda<br />
ka Eestis proovida. Niisiis oli meil kamp noori aktiviste, mõned laulu- ja näidenditekstid Ameerikast ning suur tahe see kõik<br />
tööle saada. Raha taotlesime ja ka saime <strong>Euroopa</strong> Noortelt. Alguses ei olnud meil ka endil täielikku ettekujutust, kuidas<br />
projekt tegelikult tööle hakkab ja mida selleks täpselt vaja on, aga projekti kirjutamise ja tutvustamise käigus hakkas idee<br />
järjest selgemat kuju võtma. Moodustasime iga valdkonna jaoks eraldi meeskonna, tõlkisime ja kohandasime tekstid eestlastele<br />
arusaadavaks, Ameerika sõprade abiga ehitasime lava, mida saab lahti võtta ja kokku panna, üürisime Sadamateatri<br />
ning alustasime proovidega. Lauljad õppisid selgeks laulu, tantsijad liigutused ning näitlejad oma teksti. Enne esimest<br />
üritust oli eriti suur roll reklaamimeeskonnal, kes käis kesklinnas ja mitmete koolide ning lasteaedade juures Tagahoovi<br />
õhupalle ja lendlehti jagamas.<br />
Ja siis ta saabus – pühapäev, mil pidi olema esimene Tagahoovi üritus. Rahvast oli isegi rohkem, kui oleksime osanud<br />
oodata. Lava ees olev vaip täitus lastega ning istmedki ei jäänud lapsevanemaist tühjaks. Päris viperusteta esimene kord<br />
ei läinud, aga üldjoontes laabus üritus siiski hästi. Kõige parem oli aga see, et nii tegijad kui publik said lõpuks aimu, mida<br />
Tagahoov endast ikkagi kujutab. Nii läks projekt käima ja meie võitsime endale esimesed „püsikliendid”, kes ka järgnevatel<br />
kordadel alati kohal olid. Kord jõudis ema oma kuue lapsega kohale tund peale algust, mil programm juba läbi oli. Lapsed<br />
olid väga pettunud. Seepeale tegi üks väike tüdruk meie tantsumeeskonnast ettepaneku teha kogu programm algusest<br />
lõpuni veelkord läbi, et ka ema ja tema kuus last sellest osa saaksid. Ei teagi, kas ülejäänud meeskond oleks sellega nõus olnud,<br />
aga Sadamateatri piiratud kasutusõigus ei lubanud meil tol korral siiski väikese tüdruku ettepanekut vastu võtta. Järgmisel<br />
korral olid aga ema ja tema kuus last õigel ajal kohal. Oleme kuulnud, et lapsed ei lähe trenni, sest trenn on samal ajal<br />
kui Tagahoov. Eriti meeldivad lastele Tagahoovi laulud. Mitmed vanemad on öelnud, et nende lapsed kodus muud enam<br />
ei teegi, kui laulavad. Üks poiss ei ütle pühapäeva hommikuti mitte: ”lähme Tagahoovi”, vaid „lähme Turvavööle”, sest tema<br />
lemmiklaulu refräänis on see sõna tähtsal kohal. Peale meelelahutuse paneme Tagahoovil rõhku ka õpetlikule osale. Kord<br />
oli teemaks armastus ja see, et me peaksime andestama. Üks poiss, kes oli oma trennikaaslasega lootusetult tülli läinud,<br />
sest ei suutnud talle andestada, läks peale Tagahoovi trennikaaslase juurde ja leppis temaga ära. Me loodame, et selliseid<br />
lugusid on veelgi.<br />
Viperused, mis Tagahoovil juhtuvad, tulenevad tavaliselt inimestest. Mõnel korral on alt vedanud ka tehnika (projektor<br />
ei tööta, mikrofonil saab aku tühjaks jne), aga enamikul juhtudest siiski inimesed. Esimese tõsisema olukorra tekitasin<br />
ma ise, kui nädal aega enne esimest Tagahoovi jala murdsin. Kibekiiresti leiti aga minu asemele uus näitleja ning esimene<br />
üritus sai teoks. Üks noormees aga nii pikka hoiatusaega meile ei andnud. Tagahoovi toimumispäeva hommikul helistas<br />
ta ja ütles, et on haigeks jäänud. Algas paanika: „mis nüüd teha, etenduseni on ju ainult loetud tunnid”. Õnneks leidus ka<br />
siin lahendus. Üks teine noormees, kes oli tulnud appi lava üles sättima, õppis paari tunniga teksti selgeks ning kuigi laval<br />
läks tal korra sassi, ei pannud publik midagi tähele. Ühel teisel hommikul valitses umbes samasugune paanika. Näitlejad,<br />
tantsijad ja lauljad olid valmis, valgustus oli paigas, aga keda polnud, oli helimees. Täpsemalt meie tavapärase helimehe<br />
asendaja. Õnneks tuli kellelegi meelde, et tema tutvusringkonnas on üks poiss, kes samuti helitehnikaga tegelenud on.