Programmi Euroopa Noored aastaraamat 2006

38 39
ALAPROGRAMM 3.1 - noorsooalgatused
Poiss toodi kohale ning programm võis jällegi toimuda. Väiksemad viperused on toimunud laval. Lauljatel lähevad vahel
sõnad meelest ning näitlejatel nimed segamini (ütled laval tegelase nime asemel näitleja nime). Tõsisema probleemi ees
seisid näitlejad aga siis, kui ühel tüdrukul hakkas laval olles ninast verd jooksma. Tema tegelane lahkus lavalt ja ülejäänud
jäid reipalt vaatajate ette edasi. Hinges oli kõigil värin: kes nüüd mida peab ütlema, kui tema tekst vahele jääb. Õnneks ei
vedanud meie algelised improvisatsioonivõimed meid siiski alt ja hiljem publiku seas olnutelt kuulsime, et vaatajad ei saanud
apsust arugi.
Tagahoovi projekti käigus olen õppinud, et väga palju sõltub inimestest sinu ümber. Ka siis, kui oled ise kõik ette
valmistanud, aga mõni teine alt veab, võib üritus luhta minna. Teisalt on heade meeskonnakaaslastega võimalik välja tulla
kõikidest raskustest. Tagahoovi meeskond on enamjaolt olnud väga pühendunud ja abivalmis. Pühapäeva hommikul kell
kaheksa on esimesed juba Sadamateatris kohal, et panna kokku lava, vedada kümnete meetrite kaupa juhtmeid ning sättida
üles tehnika. Näitlejad ja tantsijad alustavad tavaliselt proove kell üheksa. Üks näitlejanna elab Nõos ning kuna pühapäeval
bussid nii vara Nõost Tartusse ei sõida, peab ta iga kord tee ääres hääletama. Seni on jätkunud heasüdamlikke juhte,
tänu kellele meil vajalik näitleja alati kohal on. Nädala sees teeme me proove ning ka nende jaoks on vaja tihti ohvreid tuua:
jätta ära trenne või keelduda sõpradega kokkusaamast. Tagahoovi meeskond koosneb entusiastlikest ja kohusetundlikest
inimestest ning ma julgen öelda, et iga meeskonnaliige on andnud olulise panuse viimaks Tagahoovi projekti paberi pealt
ellu. Kokkuvõtvalt võib meid iseloomustada ühe Tagahoovi laulu refrääni sõnadega:
Mind rivist löö -
panen turvavöö.
Mind sulata -
pole lumest ma.
Tulgu äike, tulgu päike - ma saan hakkama!
Kersti Tomusk
Tagahoovi näitleja ja draamajuht
Noortegrupi Vahvad Ratturid noorsooalgatusprojekt
„Vormsi kultuuripärand”
(projekt nr EE-31-01-2006-R1)
Mihkel Singi, Kaidi Raidla, Maaria Pielberg, Diana Rõmmel,
Silja Treialt – projekti tuumikgrupp
Seekordne projektikirjutamine oli meile esmakordne. Tänu oma projektile
saime juurde rohkelt positiivseid kogemusi ning samuti ka soovi edaspidigi
projekte kirjutada. Tuumikgrupile meeldisid kohutavalt Euroopa Noored Eesti
büroo (ENEB) poolt korraldatud koolitused, kus arutati paljude projekti käigus
esitle kerkida võivate probleemide üle ning mängiti mõned neist isegi läbi.
Eriti märgiksime ära 2-päevase vaheanalüüsi koolituse koha – Pirita klooster.
Paremat paika lihtsalt annab otsida... Kuna aga Hiiumaa rahvale mängivad
olulist rolli praami- ja bussiajad, siis ei saanud me kahjuks mõlemal koolitusel
lõpuni olla. Kogu projekti vältel oli meile suureks toeks ENEBi büroost Terje
Henk, kes aitas meid alati, kui me mingi asjaga hätta jäime. Suured tänud talle!
Kui jutt juba tänamise peale läks, siis täname ka meie ööbimiskoha toredat ja
rõõmsameelset perenaist Elle-Mall Koppelmaad ning Vormsi talumuuseumi
giidi.
Aga mida meie projekt siis endast kujutas Projekt oli suunatud noortele,
kellel oli huvi tutvuda naabersaare ja selle ajalooga. Olgugi, et Vormsi on
Hiiumaale väga lähedal, ei satu sinna just väga tihti. Ühendasime noorte vaba
aja ning kunsti ja kultuuri. Et saada projekti taotluses ja lõpparuandes kõik
punktid korralikult kirja, pidasime pidevalt maha tuumikgrupi siseseid koosolekuid,
kus otsisime vastust tekkinud küsimustele jms. Saime kokku ka kogu
reisiseltskonnaga, kellega koos olime valmis vastama nende küsimustele.
Väljakuulutatud logokonkursi võime enam-vähem lugeda ebaõnnestunuks,
kuna meile laekus vaid Laura Kivistu logo, mille me võtsimegi oma grupi logoks.
Projekti põhitegevus toimus 14.-16.08.2006 Vormsi saarel. Saarele jõudsime
õhtul kella 19 paiku. Planeeritud saare ülevaate asemel andsime aga jalgadele
valu ning väntasime ratastega kiiresti Elle-Malle külalistemajja, kuna
meie kodusaare poolt ähvardasid meid jubedad äikesepilved. Õnneks läks ilm
kiiresti ilusaks ning õhtul pidasime maha ka väikese grillõhtu. Peale seda võtsime
pimedas ette väikese jalutuskäigu lähedal asuvale surnuaiale, mis tekitas
omamoodi kõledust. Järgmisel hommikul sadas jällegi vihma, mistõttu olime