16. Kuritegevus Eestis 2011 - Justiitsministeerium

KURITEGEVUS EESTIS 2011
Isikuvastaste kuritegude osakaal kõigist kuritegudest oli möödunud aastal 14%,
mis on kolme protsendipunkti võrra enam kui 2010. aastal. Võrreldes 2010. aastaga
kasvas isikuvastaste kuritegude arv 14% (731 kuriteo võrra), mis tulenes peamiselt
kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise registreerimise sagenemisest.
Esimest korda registreeriti möödunud aastal kolme uut kuriteoliiki: raha võltsimist
(§ 333 1 ), raseduse hilinenud katkestamist (§ 127) ja inimloote väärkohtlemist
(§ 131). Raha võltsimise puhul on tegemist karistusseadustiku
paragrahviga, mis jõustus 2010. aastal
ning mille alusel registreeriti möödunud aastal kolm
kuritegu. Raseduse hilinenud katkestamine ja inimloote
väärkohtlemine registreeriti esimest korda alates
karistusseadustiku kehtima hakkamisest (mõlemat
üks juhtum). Möödunud aastal jõustus kuus uut kuriteokoosseisu,
neist üks avaliku rahu vastane ning viis
keskkonnavastast kuritegu 11 , ning kehtetuks tunnistati
üks kuriteokoosseis. Kokku oli 2011. aasta lõpus karistusseadustikus 88 kuriteokoosseisu,
mida ei ole selle kehtivusaja jooksul registreeritud.
2011. aasta lõpus oli karistusseadustikus
88 kuriteokoosseisu,
mille alusel ei ole
selle kehtivusajal kuritegusid
registreeritud.
1.2.2. Kuriteod, mille arv muutus kõige enam
Võrreldes 2010. aastaga kasvas registreeritud kuritegude arv möödunud aastal 100
kuriteoliigis, jäi samaks 182 ning vähenes 88 puhul (2010. aastal kasvas kuritegude
arv 87-s ning kahanes 112 kuriteoliigis). Kõige enam muutunud kuritegude juures
vaadatakse allpool kuritegusid, mille arv suurenes või vähenes vähemalt 50 võrra
(vara- ja isikuvastaseid kuritegusid käsitletakse eraldi peatükkides).
Tabel 4. Kuriteod, mille arv vähenes kõige enam (vähemalt 60 kuriteo võrra)
KarS Kuriteoliik 2010 2011 Muutus N Muutus %
§ 199 Vargus 25253 20175 -5078 -20%
§ 209 Kelmus 2021 1155 -866 -43%
§ 266 Omavoliline sissetung 2592 2032 -560 -22%
§ 263 Avaliku korra raske rikkumine 775 540 -235 -30%
§ 391 Salakaubavedu 499 352 -147 -29%
§ 349
Tähtsa isikliku dokumendi
kuritarvitamine
286 149 -137 -48%
§ 216
Elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia
ebaseaduslik kasutamine
206 81 -125 -61%
§ 200 Röövimine 599 525 -74 -12%
Kõige enam vähenenud kuritegude eesotsas olid möödunud aastal vargus (langus
20%; 5078 kuriteo võrra), kelmus (43%; 866 võrra) ja omavoliline sissetung (22%;
560 võrra).
Omavolilise sissetungi puhul oli peamiselt tegu ebaseadusliku sissetungimisega
võõrasse eluruumi, autosse või abihoonesse (kelder, garaaž, kuur). Kuigi sageli seisnes
rahaline kahju vaid lõhutud esemetes (ukselukk, aknaklaas, aed), siis üldjuhul oli
1. KURITEGEVUS EESTIS 2011. AASTAL: KOKKUVÕTE
kuriteo eesmärgiks varastamine. Omavolilistest sissetungidest korterisse moodustasid
enamiku juhtumid, kus kannatanule tuttav isik sisenes jõudu kasutades korterisse
(sh ka üürileandja ja -võtja erimeelsused). Grupis toime pandud omavolilisi
sissetunge registreeriti 205 ning vägivalla või näo varjamisega toime pandud sissetunge
19 (2010. aastal vastavalt 216 ja 25). Nende kuritegude arvu vähenemine on
kooskõlas üldise varavastase kuritegevuse vähenemise trendiga.
Teiseks avaliku rahu vastaseks kuriteoliigiks, mis 2011. aastal märkimisväärselt
vähenes, oli avaliku korra raske rikkumine (langus 30% ehk 235 kuriteo võrra).
Põhjuseks on menetluspraktika muudatused viimastel aastatel, mis kitsendavad selle
sätte kasutamist; varem avalikus kohas toimepandud vägivallakuriteod registreeritakse
nüüd kõige sagedamini kehalise väärkohtlemisena. 12 2011. aastal registreeriti
346 vägivallaga toime pandud avaliku korra rasket rikkumist (KarS-i § 263 p 1),
2010. aastal 511 ja 2009. aastal 739.
Enamik salakaubavedu registreeriti Narva piiripunktis (neljast juhtumist kolm)
ning valdavalt oli tegu sigarettide ebaseadusliku sisseveoga Venemaalt Eestisse.
Kuriteona registreeritud juhtumite hulk sisaldab vaid mitmekordseid rikkumisi
(esimesel korral on tegu väärteoga) ning sõltub ka menetluspraktikast ja menetlejate
aktiivsusest piiriületajate kontrollimisel.
Tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise kuriteod vähenesid ligi poole võrra
(48% ehk 137 kuriteo võrra). Nende kuritegude vähenemist mõjutas 2010. aastal
tehtud riigikohtu otsus 3-1-1-71-10, mille kohaselt ei hõlma KarS-i § 349 juhtumeid,
kus võõras dokument esitatakse eesmärgiga siseneda ööklubisse. Kuivõrd
ööklubi pidajal on õigus keelduda inimest klubisse lubamast tema vanusest olenemata,
siis ei saa inimesel, kes esitab ööklubi turvamehele teise isiku dokumendi,
tekkida õigust nõuda enda sisselubamist. 2011. aastal registreeritud kuritegude puhul
kasutati võõrast dokumenti enamasti lepingute sõlmimisel (liisinguleping), kaupluses
maksmisel, ametnikule esitamisel (politsei, munitsipaalpolitsei) ning kasiinosse
või eksamile pääsemisel (eesti keele tasemeeksam, sõidueksam).
Tabel 5. Kuriteod, mille arv suurenes kõige enam (50 või enama kuriteo võrra)
KarS Kuriteoliik 2010 2011 Muutus N Muutus %
§ 121 Kehaline väärkohtlemine 4320 4785 465 11%
§ 424 Joobes juhtimine 3304 3635 331 10%
§ 120 Ähvardamine 451 677 226 50%
§ 202
Kuriteoga saadud vara omandamine,
hoidmine ja turustamine
248 430 182 73%
§ 213 Arvutikelmus 381 512 131 34%
§ 334
§ 348
Võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi
kasutamine
Võltsitud tähtsa isikliku dokumendi
kasutamine ja kasutada andmine
387 475 88 23%
13 63 50 385%
2011. aastal suurenes kõige enam kehaliste väärkohtlemiste arv (11% ehk 465
kuriteo võrra). Enamasti oli tegemist tuttavate inimeste konfliktiga; vaid ligi viien-
KURITEGEVUS EESTIS 2011
11 2011. aastal jõustusid karistusseadustiku eriosa §-d 260 1 , 265 1 , 265 2 , 268 1 , 268 2 , 268 3 .
12 Avaliku korra raske rikkumise kuriteokoosseisu tunnuseid täpsustati 2010. aastal jõustunud riigikohtu lahendis nr
3-1-1-60-10.
14
15