Seksuaalne ekspluateerimine ja inimkaubandus Eestis.
Seksuaalne ekspluateerimine ja inimkaubandus Eestis.
Seksuaalne ekspluateerimine ja inimkaubandus Eestis.
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
mõjutavate globaalsete tegurite hulka kuuluvad eelkõige kiired muutused<br />
ülemaailmsetel tööjõuturgudel, meelelahutus- <strong>ja</strong> seksitööstuse tööjõu<br />
nõudluse kasv, süvenev erinevus inimeste sissetulekutes arengu- <strong>ja</strong><br />
tööstusmaades ning rahvusvahelise migratsiooni intensiivistumine.<br />
Inimkaubandus <strong>Eestis</strong> on samal a<strong>ja</strong>l seotud iseseisvumisejärgses<br />
üleminekufaasis toimunud lokaalset laadi muutustega. Neist võib esile tuua<br />
elanikkonna sotsiaal-ma<strong>ja</strong>ndusliku kihistumise, mitmete eluvaldkondade <strong>ja</strong><br />
teenuste kommertsialiseerumise, inimeste liikumisvabaduse kasvu ning<br />
arenenud lääneriikides pakutavate võimaluste <strong>ja</strong> sealse elustandardi<br />
idealiseerimise. Ilma eelpool loetletud as<strong>ja</strong>olusid arvestamata on väga raske<br />
objektiivselt analüüsida <strong>inimkaubandus</strong>e olemust <strong>ja</strong> ulatust <strong>Eestis</strong>.<br />
Olulist mõju <strong>inimkaubandus</strong>ele <strong>Eestis</strong> avaldab riigi elanikkonna etniline<br />
koosseis. Nõukogude Liidu eri piirkondadest <strong>Eestis</strong>se kulgeva intensiivse<br />
immigratsiooni soodustamine kujutas endast tähtsat osa selle perioodi<br />
rahvuspoliitikas. Eestlaste osakaal elanikkonnas vähenes umbes 90<br />
protsendilt ligikaudu 60 protsendini, kui võrrelda erinevate rahvusgruppide<br />
proportsioone 1930ndate aastate lõpul 1980ndate aastate lõpuga (Lieven<br />
1993: 432–434). Praegu moodustavad riigi elanikkonnast umbes kaks<br />
kolmandikku eestlased <strong>ja</strong> venekeelse elanikkonna osakaaluks on üks<br />
kolmandik.<br />
Siinjuures tuleb arvestada, et suurel osal venekeelsest elanikkonnast <strong>Eestis</strong><br />
on võrreldes eestlastega erinev poliitiline staatus (Lauristin <strong>ja</strong> Heidmets,<br />
2002). Kui eestlaste kodakondsus on valdavalt sünnijärgne, siis vene keelt<br />
kõnelevatest inimestest said sünnijärgse Eesti kodakondsuse suhteliselt<br />
vähesed. Vene keelt kõnelev elanikkond <strong>ja</strong>guneb kolme põhigruppi: esiteks<br />
inimesed, kes on omandanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras;<br />
teiseks inimesed, kes on säilitanud Vene Föderatsiooni kodakondsuse <strong>ja</strong><br />
kolmandaks need, kellel ei ole Eesti ega Vene kodakondsust. Seega määrab<br />
kellegi kuulumise elanikkonna vähemuse või enamuse hulka mitte niivõrd<br />
kodakondsus, vaid pigem etniline taust <strong>ja</strong> emakeel. Käesolevas aruandes<br />
mõeldakse vene keelt kõnele<strong>ja</strong>tele osutamisel kõiki Eesti venekeelse<br />
elanikkonna esinda<strong>ja</strong>id, vaatamata nende poliitilisele staatusele.<br />
14
Change language