Laura Randvoo
Laura Randvoo
Laura Randvoo
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
REPORT ON STUDIES ABROAD IN THE USA<br />
Minu nimi on <strong>Laura</strong> <strong>Randvoo</strong> ja ma olen teise kursuse äriinfotehnoloogia<br />
tudeng. Oma õpingute teise aasta sügissemestril (Fall 2010) käisin<br />
vahetusõpilasena New Mexico ülikoolis. Esmalt kuulsin sealse õppevõimaluse<br />
kohta ühelt eestlasest sõbralt, kes tol hetkel seal bakalaureusekraadi<br />
omandamas oli ja minu õnneks kuulus ülikool ka ühe TTÜ partnerülikoolide<br />
hulka Ameerikas.<br />
Peale dokumentide sissekandmist ja TOEFL’i testi läbimist tunnistati mind<br />
sobilikuks vahetusprogrammis osalema ja nii asusingi ettevalmistusi tegema.<br />
EELTÖÖ<br />
Ameerikasse sõitmiseks oli eelkõige vajalik taotleda õppeviisa (minu puhul<br />
kategooria J-1) ja selleks tuleks varuda piisavalt aega enne plaanitud väljasõitu,<br />
kuna ette võib tulla ka eriolukordi, millega seoses kogu protsess venib pikemaks<br />
kui plaanitud. Minul õnnestus viisa kätte saada vähem kui nädalaga ja kokku<br />
pidin selle eest tasuma ligikaudu 210 eurot (taotlusmaks 105 eurot ja SEVIS’e<br />
tasu 140 dollarit).<br />
Pidin arvestama ka sellega, et pean Ameerikas olles maksma nii elukoha üüri<br />
kui ka muude väiksemate kulutuste eest ja seega muretsesin endale Eestis olles<br />
krediitkaardi. Hiljem kohale jõudes tegin endale lisaks kohaliku panga<br />
deebetkaardi, mida sain kindlamalt kaasas kanda, sest varastamise või<br />
ärakaotamise korral kaasnevad deebetkaardiga väiksemad ohud.<br />
KOHALESÕIT, SISSEELAMINE<br />
Albuquerquesse sõitsin kohale lennukiga läbi Stockholmi ja Chicago ja kuna olin<br />
broneerinud lennupiletid vähemalt poolteist kuud varem, kulus kogu sõidu peale<br />
ligikaudu 8000 krooni ning ma usun, et sellest odavamat pakkumist oleks raske<br />
leida. Reis möödus sujuvalt, kuna lendude hilinemisi ei toimunud.<br />
Seejärel pidin otsima endale elamiskoha. Enne sõitu olin võtnud ühendust<br />
Albuquerques tegutseva ISI kristliku organisatsiooniga, kes pakub<br />
vahetusüliõpilastele lisaks ajutise majutuse ka abi korteri leidmisel. Nende<br />
kaudu sain endale viieks päevaks elamiskoha kohalikus peres, kus sain ennast<br />
sisse elada ameerikalikku ellu ja samuti palju nõuandeid, kuidas sealses<br />
elukeskkonnas toime tulla. Kuna olin otsustanud, et ei soovi elamise eest nii<br />
palju maksta kui ühikas, võtsin eesmärgiks endale leida möbiliseeritud korter<br />
kuskil ülikooli lähedal rajoonis.<br />
Albuquerques, nagu ka teistes suuremates linnades, on kuritegevus palju levinud<br />
ning korteri otsinguil tuleb kindlasti silmas pidada, missugusesse piirkonda sa<br />
satud. Läbi ISI kontori leidsin endale järgnevaks 4 kuuks sobiliku elamise üsnagi<br />
turvalises elamupiirkonnas ja jagasin suurt maja koos kahe ameeriklasest<br />
üliõpilasega. Rent oli ligilähedane Tallinna üürikorterite hindadega ning<br />
elamistingimuste koha pealt polnud midagi nuriseda, kuid kuna maja asus 3<br />
miili kaugusel ülikoolist, pidin igapäevaselt kasutama bussi teenust. Ebamugav<br />
oli ka toidupoes käik, kuna pidin alati leidma kellegi, kes mind autoga sinna<br />
sõidutaks. Pood ei asunud küll kaugel, aga selleks, et palju raha kokku hoida, oli
mõistlik kaupa osta suurtes kogustes ja seega kulus autoga kohalesõit ära.<br />
Muidu ma olen väga rahul, et otsustasin mitte ühikas elada, kuna kindlasti<br />
rohkem oli privaatsust ja ma sain eelnevalt valida, kellega ma koos elama<br />
hakkan. Kokkuvõttes tulid mul elamiskulud väiksemad, kuna ostsin endale sööki<br />
ise, iga ühikaelanik on aga kohustatud teatud aja kooli poolt pakutavat söökla<br />
eineplaani (nn meal plan) ostma.<br />
Transpordi koha pealt peab mainima, et enamus õpilasi kasutas liiklemiseks kas<br />
autot või bussi. Vahemaad olid suured ning jalutamiseks puudus piisavalt<br />
kõnniteid. Kui on soov osta endale ratas, võib uurida internetisaiti craigslist.org,<br />
kus pakutakse kasutatud rattaid väga odavalt, samuti Walmartis maksab<br />
odavaim ratas 70 dollarit.<br />
Väga vajalikuks vahendiks oli loomulikult ka mobiiltelefon, mille kohe esimese<br />
asjana endale muretsesin. Üks mobiilioperaator (Cricket) pakkus väga soodsat<br />
tehingut, kus ma pidin maksma vaid 35 dollarit kuus ja võisin piiramatult<br />
helistada ja sõnumeid saata, kuid selleks oli vaja osta ka Cricketi mobiiltelefon.<br />
Tehing oli siiski hea, sest korraliku telefoni leidis ka 20 dollari eest. Minu Eesti<br />
telefon jäi aga Ameerikas kasutuks, sest ma ei leidnud ühtegi soodsat kõnekaarti<br />
sealsetest poodidest.<br />
SOTSIAALNE ELU<br />
Enne õpingute algust korraldas OIPS (Rahvusvahelise õppe kontor) terve nädala<br />
jooksul üritusi ja kohustuslikke infoseminare, mille käigus sain vastuse<br />
enamustele tekkinud küsimustele ja leidsin ka uusi tutvusi. Kuna ma polnud<br />
Eestist tervisekindlustust hankinud, oli suureks abiks kooli poolt antud nimekiri<br />
usaldusväärsete kindlustusbüroodega, kes tegid just vahetusüliõpilastele<br />
soodsaid pakkumisi. Üldiselt tegeleti uute tulijatega väga palju- kohe algusest<br />
peale toimus mitmeid väljasõite ja iganädalasi tutvumisüritusi (nn social hour) ja<br />
nii polnud uute sõprade leidmine üldsegi keeruline. Tuli vaid aktiivne olla ja<br />
võimalikult paljudest üritustest osa võtta. Ameeriklased on üldiselt avatud ja<br />
sõbralik rahvas, mis teeb nendega läbisaamise kergeks. Samas peab välja tooma,<br />
et kuigi nendega on väga lihtne jutu peale saada, on sõprussuhte loomine märksa<br />
keerulisem. Kõige rohkem tutvusi tekkis just rahvusvaheliste õpilaste hulgast,<br />
kellega koos sai käidud pidudel ja väljasõitudel. New Mexico ülikooli oli õppima<br />
tulnud inimesi üle kogu maailma- Kanadast, Peruust, Columbiast, Brasiiliast,<br />
Austraaliast, Jaapanist, Ukrainast, Lõuna-Koreast, Saksamaalt, Inglismaalt ja<br />
veel mitmest muust riigist. Seega ma ei õppinud ainult Ameerikat tundma, vaid<br />
sain aimu ka seni võõraks jäänud kultuuride omapäradest.<br />
KOOLIELU<br />
Kuna teadsin, et ma pole inglisekeelses õppes tugev, võtsin minimaalse<br />
võimaliku arvu ainepunktide eest endale kursusi erinevatest teaduskondadest.<br />
Põhiline aeg ja vaev läks aga Java kursuse peale, mis toimus 5 tundi nädalas ja<br />
nõudis väga palju tunnivälist tööd. Ma pidin terve semestri vältel pingutama, et<br />
teiste õpilastega järjel püsida. Probleeme ei tekkinud küll inglise keele<br />
arusaamisega, vaid pigem oli asi selles, et kursuse tase oli kõrge ja õppimise<br />
tempo kiire. Samas oli positiivne, et õpperühm oli väike ja õppejõul oli aega iga<br />
õpilasega individuaalselt tegeleda. Kuna sain pidevat vastukaja, toimus
õppimine efektiivsemalt. Üldiselt on Ameerikas õppejõudude ja õpilaste vaheline<br />
suhtlus tihedam kui Eestis, õppejõudu huvitab oma õpilaste toimetulek aines ja<br />
nad on valmis õpilast abistama, kui on tekkinud lünke õppetöös. Väga hästi oli<br />
arenenud tuutorlus ehk paljudes ainetes olid olemas abiõpetajad, kes võisid<br />
õpilasi aidata kodutööga ning abi oli enamasti tasuta.<br />
Üliõpilaskaardi taotlemine oli kõigile tasuta ja rangelt soovituslik, kuna sellega<br />
kaasnes mitmeid soodustusi (Näiteks ühistranspordi kasutamine oli kõigile<br />
UNM õpilastele kaardi ettenäitamisel tasuta!) ning seda sai kasutada ka kooli<br />
territooriumil asuvates toidukohtades maksmisvahendina, kui eelnevalt oli<br />
internetis raha peale kantud.<br />
Üllatavalt kallid olid kursuste jaoks vajalikud õppetarbed. Ma pidin oma algebra<br />
klassi jaoks ostma raamatupoest ligi 40 dollarit maksva paroolilehe, mille kaudu<br />
sain internetis olevasse õppekeskkonda sisse. Tegemist oli küll väga abistava<br />
õppevahendiga, kuid ma polnud arvestanud selliste kulutustega. Vajalik oli ka<br />
osta endale ise õpikuid, kuna raamatukogus polnud piisavalt eksemplare. Kooli<br />
ametlikku raamatupoodi võis need küll semestri lõpus poole hinna eest<br />
tagastada, kuid kui vähegi aega on, on kasulik uurida Amazoni kodulehekülge ja<br />
ka otsida vanema aastakäigu õpikuid, mis on sisuliselt samad ja märgatavalt<br />
soodsama hinna eest. Nii saingi osad õpikud, mille originaalhind küündis 60<br />
dollarini, vaid 2-3 dollari eest.<br />
New Mexico ülikooli kompleks asus päris suurel territooriumil ja hõlmas enda all<br />
peale õppehoonete ka spordi- ja tervisekeskust, suurt staadioni, tenniseväljakuid<br />
ning ühiselamuid. Wifi ühendus ulatus peaaegu tervele kooli territooriumile ning<br />
mitmetes hoonetes olid olemas suured arvutiruumid, kus oli võimalik lisaks<br />
interneti kasutamisele ka teatud koguses tasuta printida.<br />
Sportimisvõimalused olid väga head, kuna enamus asju oli tudengitele tasutatenniseväljakute<br />
ja reketite rent, jõusaalide ning võimla kasutus hilistundideni,<br />
tantsukursustel osalemine, lauatennis, piljard ja palju muudki. Territooriumi<br />
alla kuuluvad peale söökla ka mitmed muud toidukohad, kuid hinnad olid<br />
suhteliselt kallid, jäädes 5-10 dollari vahele. Ainult kiirtoitu( burgerid, pitsa) võis<br />
saada odavamalt. Kui oli aega ja tahtmist, võis külastada restorane ülikooli<br />
lähedal. Kõige eredamalt jäi meelde brasiiliapärane grillbaar alllinnas ning<br />
Frontieri restoran, mis asus vaid minuti kaugusel ülikooli keskusest ja kus<br />
pakuti New Mexico stiilis roogasid. Hinnad võisid kohati olla kõrgemad kui<br />
Eestis, kuid kindlasti seda väärt, sest uued maitseelamused olid meeldivad ning<br />
ka keskmine eine kogus oli märgatavalt suurem.<br />
Oma igapäevaseid sisseoste tegin ma põhiliselt Walmartist, kuna seal oli kõik<br />
vajalik olemas, alustades toiduainetest ja lõpetades mööbli, riiete ja tehnikaga ja<br />
seejuures hinnad olid soodsad. Toidupoodidest olid tuntumad Smiths ja<br />
Sunflower Market ning riiete ostmiseks sõideti tavaliselt mõnesse suuremasse<br />
kaubanduskeskusesse, nt Coronado Mall’i. Huvitav oli see, et peaaegu kõike võis<br />
poodi tagastada ja viimane maksis osaliselt või täielikult raha tagasi.<br />
Välismaal elamine ja õppimine on uskumatult hea kogemus, sest ma õppisin nii<br />
iseseisvalt võõras keskkonnas toime tulema, tutvusin väga huvitava<br />
kultuuritaustaga inimestega ja nägin palju kauneid kohti. Ma nautisin igat<br />
hetke ja läheksin sinna iga kell tagasi.
Change language