Teraviljafoorum 2011 - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Teraviljafoorum 2011 - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Teraviljafoorum 2011 - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Teravil<strong>ja</strong>foorum</strong> <strong>2011</strong><br />
peab jääma mulda võimalikult palju juurejäänuseid ning ka<br />
tüü- ning põhujäätmeid.<br />
Metsades <strong>ja</strong> märgaladel seotakse võrreldes põllumaadega<br />
2-8 x enam süsinikku. Üheks ülipüüdlikuse näiteks<br />
on meil ka iseseisvuse järgselt igaks juhuks igasuguste mineraalväetiste<br />
kasutamise keelamine metsas. Samas eriti<br />
loodussõbralikud Skandinaaviamaad on seda teinud juba<br />
aastakümneid, teevad seda rahulikult edasi, emotsioonideta<br />
<strong>ja</strong> loodust reostamata. Praegu ei ole meil metsas võimalik<br />
isegi teatud elementide defitsiidist tekkivat puudushaigust<br />
likvideerida. Las puud virelevad aga igaks juhuks<br />
keelame. Põh<strong>ja</strong>maade spetsialistidega sellest rääkides nad<br />
vaid muigavad <strong>ja</strong> ütlevad, et eks te ise teate millest ilma<br />
jääte. Karm konkurents toimib ka sellel alal. Öeldakse, et<br />
metsa juurdekasvu arvel on väetise kasutamine metsas<br />
isegi efektiivsem kui põllul. Erinevus on vaid selles, et põllul<br />
tehtud kulutused saad tagasi järgmise aasta saagiga,<br />
metsas alles 30-40 aasta pärast.<br />
Igal a<strong>ja</strong>looperioodil on olnud omad hüüdlaused, millede<br />
taha oli võimalik kõiksuguseid tegevusi viia ning nendega<br />
vastuvaidlematut va<strong>ja</strong>likkust põhjenda. Nõuka a<strong>ja</strong>l tegelesime<br />
põlluma<strong>ja</strong>nduses nii saakide programmeerimise,<br />
intensiivtehnoloogiate juurutamise kui toitlusprogrammi<br />
täitmisega. Analoogiliseks hüüdlauseks täna võib pidada<br />
keskkonnasõbralikkust ehk mahetootmist ehk ökotootmist<br />
jne., millega ollakse valmis kogu põlluma<strong>ja</strong>nduslikku tootmist<br />
ümber suunama. Vaevalt et keegi julgeb vastu vaielda<br />
<strong>ja</strong> öelda, et me ei peaks keskkonnasõbralikud olema. Samas<br />
jäetakse enamasti selgitamata, mida see tähendab<br />
Kui mahe on mahe Mida mõeldakse selle all Lääne-Euroopas<br />
<strong>ja</strong> kas see sama kehtib ka <strong>Eesti</strong>s Kuidas see termin<br />
toimib erinevates maades <strong>ja</strong> mida see kõik meile toob<br />
Euroliidus olles sobib meil nüüd siis ka nende hüüdlaused<br />
kopeerida, sest see on kindla peale minek. Rahastamisotsuseid<br />
tuleb ju seal kaitsta ning nendest teemadest<br />
arusaamine on sealsetele ametnikele väga lihtne. Proovi<br />
sa neile seletada, et meil on tegelikult hoopis teine olukord<br />
kui Brüsseli ümbruses. Tegelikult oleme EÜ maades mineraalväetiste<br />
kasutamise kogustelt põllupinnale viimaste<br />
hulgas juba paarkümmend aastat. Teravil<strong>ja</strong>de saagikuselt<br />
aga kõige madalamal tasemel juba traditsiooniliselt. Samas<br />
piirangute seadmisel aga esirinnas. Näiteks kuskil mu<strong>ja</strong>l<br />
maailmas ei ole keelatud keskkonnasõbraliku ma<strong>ja</strong>ndamise<br />
puhul kasutada suviteravil<strong>ja</strong>del kasvuregulaatoreid e.<br />
seisukindluse paranda<strong>ja</strong>id. Teatud piirangud kasvuregulaatoritele<br />
eksisteerivad vaid mõnes Skandinaaviamaas <strong>ja</strong><br />
sedagi vaid ühe toote: CCC piiramiseks. Sealsetel põllumeestel<br />
on alati võimalus kasutada teisi analoogilise toimega<br />
tooteid selle asemel. Meie aga keelasime ära igaks<br />
juhuks kõik tooted.<br />
Kui ülekaaluslisele inimesele on väga kasulik teatud<br />
dieeti pidada siis ei saa sama soovitust automaatselt kopeerida<br />
alatoitumises olevale inimestele. Nende dieedipidamine<br />
võib väga kiiresti <strong>ja</strong> rängalt lõppeda. Ületoitunuga võib<br />
võrrelda Lääne-Euroopa üliintensiivset põlluma<strong>ja</strong>ndust, kus<br />
enamus riigi territooriumist on põldude all ning kasutatud<br />
väetiste <strong>ja</strong> taimekaitsevahendite kogused on meiega võrreldes<br />
põllupinnale mitmeid kordi suuremad. Näiteks Taanis<br />
oli veel mõni aeg tagasi metsa osatähtsus alla 10%. Meil<br />
on metsa kogu territooriumist 55%, lisaks sood, rabad <strong>ja</strong><br />
looduslikud maad mida keegi ei kasuta. Paljudes <strong>Eesti</strong> valdades<br />
on protsessid hoopis vastupidised: põlluma<strong>ja</strong>ndus on<br />
hääbumas, ümbruskonnas ei ole enam ühtegi lüpsilehma.<br />
Samuti on ka põldude osatähtsus kogu territooriumist paljudes<br />
valdades alla mõne protsendi. Samas peavad needki<br />
võssakasvanud piirkonnad täitma rangeid keskkonnanõudeid<br />
analoogiliselt üliintensiivse Lääne-Euroopaga. Näiteks<br />
peavad ka sealsed üksikud allesjäänud põllupida<strong>ja</strong>d jätma<br />
oma põldude servadesse teede äärde paari meetri laiused<br />
umbrohuribad. Karta on, et need putukad, kelledele need on<br />
mõeldud ei leia kuidagi seda riba üles tuhandate hektarite<br />
loodusmaastike vahelt.<br />
Tüüpiline võte oma huvidele tähelepanu juhtimiseks on<br />
pidev vastandamine: suurtoot<strong>ja</strong>d-väiketoot<strong>ja</strong>d, tavatoot<strong>ja</strong>dmahetoot<strong>ja</strong>d<br />
jne. See on pidev vaenlase otsimine <strong>ja</strong> vastandamine<br />
nagu oleks kõik siin ilmas must-valge ehk õige <strong>ja</strong><br />
vale. Õige mahtoot<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> vale tavatoot<strong>ja</strong>. Milles on aga ikkagi<br />
tegelikult erinevus Linnuliikide lugemisel eri tootmisviiside<br />
juures satuti tupikusse. Millegipärast saadi loendusel tavapõldudel<br />
Saaremaal rohkem linnuliike kui mahetoot<strong>ja</strong>te põldudel.<br />
Igaks juhuks jäeti need numbrid hiljem valjusti väl<strong>ja</strong><br />
ütlemata. See näitab seda, et meil suures osas <strong>Eesti</strong>s on täna<br />
mahe- <strong>ja</strong> tavatootmine niivõrd sarnased, et ka lindudel on<br />
raske vahet teha. Võime julgelt kogu oma taimekasvatust<br />
loodussõbralikuks pidada sest Lääne-Euroopa mahe võib<br />
olla meie tavatootmisest palju intensiivsem. Kokku tuleks<br />
ikkagi leppida mõõdetavad <strong>ja</strong> võrreldavad näita<strong>ja</strong>d, toidu<br />
tervislikus inimesele <strong>ja</strong> loomale jne. Piirangud, kui neid on<br />
just va<strong>ja</strong> Brüsselile näidata peaksid kehtima vaid sellistes<br />
piirkondades (valdades), kus võib liigse intensiivsusega<br />
probleeme olla. Näiteks seal, kus põldude osatähtsus ületab<br />
näiteks 2/3 territooriumist. Keskkonnasõbralik peab olema<br />
kogu <strong>Eesti</strong> põlluma<strong>ja</strong>ndus, mitte vaid mahemehed <strong>ja</strong> ülejäänud<br />
peavad siis kaudselt süüdistuste all olema.<br />
Mida efektiivsemalt oskame saada saaki olemasolevalt<br />
põllupinnalt, seda vähem tuleb maakera rahvastiku kasvava<br />
6
Change language