Aastaraamat 2001 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet
Aastaraamat 2001 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet
Aastaraamat 2001 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
22 : Riigisaladuste kaitse : 2002 <strong>Aastaraamat</strong> : Kaitsepolitsei<br />
RIIGISALADUSTE KAITSE<br />
Paralleelselt vastuluurega on riigisaladuste kui riigi julgeoleku ühe garantii kaitsmine üks <strong>Kaitsepolitseiamet</strong>i peamisi<br />
prioriteete. Vastuluure põhiliseks ülesandeks siinjuures ongi kaitsta välisriikide eriteenistuste eest eriti rahvusvaheliste<br />
organisatsioonidega liitumise protsessi ja Eesti Vabariigi kaitsevõimet puudutavat informatsiooni. Kuna Eesti Vabariik<br />
pretendeerib erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks saamisele, on üheks liitumise eeltingimuseks toimiva<br />
riigisaladuse seaduse olemasolu, sest vastasel korral ei ole võimalik partneritega salajast informatsiooni vahetada. Seega<br />
ohustaks riigisaladuste nõrk kaitse Eesti riigi majanduslikke ja poliitilisi huve.<br />
Integratsioon Euroopa Liitu ja NATO-sse sunnib Eestit ja sealhulgas ka <strong>Kaitsepolitseiamet</strong>it vastutama julgeoleku eest<br />
laiemalt. See tähendab tõhusat julgeolekualast koostööd nüüd ja tulevikus nii kõikide nimetatud organisatsioonide<br />
liikmesriikide kui ka muude partnerriikidega. Oma riigi julgeolekut saab tänapäeva maailmas tagada vaid usaldusliku<br />
rahvusvahelise koostööga, sh. salastatud julgeolekualase teabe vahetusega. Üheks rahvusvahelise usalduse ja aktsepteerituse<br />
kriteeriumiks on kahtlemata riigisaladuse kaitse tagamine ja organiseerimine riigis. <strong>2001</strong>. aastal sõlmis<br />
Eesti salajase teabe vahetamiseks ja kaitseks bilateraalsed lepingud Saksamaa, Itaalia ja Norraga. Varasemast ajast kehtivad<br />
niisugused lepingud Soome, Läti, Leedu, USA, NATO ja WEU-ga. Läbirääkimised vastavate lepingute sõlmimiseks<br />
on juba lõpetatud ka Poola, Kreeka ja Rootsiga ning veel käimas Tsehhi, Prantsusmaa, Ungari, Hollandi, Slovakkia,<br />
Sveitsi, Türgi ja Suurbritanniaga.<br />
Eesti integreerumisel NATO-sse ja Euroopa Liitu peame pakkuma omapoolset valmisolekut kaitsta ühistel põhimõtetel<br />
meie partnerite saladusi. Seega peab Eesti riik kindlustama nende organisatsioonidega võrdväärselt ka riigisaladuse<br />
kaitse. Selline riigisaladuse kaitse taseme ühtlustamine omab integreerumisprotsessis olulist rolli, kuna üksi riik ega<br />
rahvusvaheline organisatsioon ei ole nõus usaldama oma saladusi riigi kätte, kes ei suuda neid piisavalt kaitsta. Teisest<br />
küljest ei ole võimalik olla organisatsiooni täisliige ja sealjuures mitte omada täielikku juurdepääsu organisatsiooni tööd<br />
korraldavatele ja organisatsiooni sees ringlevatele materjalidele, sealhulgas salajastele materjalidele.
Change language