Aastaraamat 2008 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet

KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2008SISUKORDPeadirektori eessõna 04KOOSTÖÖ JA SUHTEKORRALDUS 06VASTULUURE 08HERMAN SIMMI REETMISSKEEMI PALJASTAMINE 12Reetmine 12Reetur 13Reeturi tööandjad 15Karistus 17Õppetunnid 19RIIGISALADUSE KAITSE 22PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE 24“Kaasmaalased” Venemaa välispoliitika tööriistana 24Venemaalt toetatud äärmuslased 26Vasak- ja paremäärmuslus 29Rootsi paremäärmuslased Eestis 30VENEMAA MÕJUD EESTI MAJANDUSJULGEOLEKULE 32RAHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINE 34Välisriikide islamiorganisatsioonid Eestis 35Arengud Eesti moslemite kogukonnas 36Terrorismi rahastamine 36Strateegiliste või kahese kasutusega kaupade salakaubanduse tõkestamine 37Lõhkematerjali ebaseaduslikust käibest kõrvaldamine 38Plahvatuste avastamine 41Riigivisiitide, kaitsealuste isikute ja suurürituste julgeoleku tagamine 43Tulirelvade salakaubaveoga seotud kuritegude kohtulahenditest 2008. aastal 44KORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUS 48Korruptsioon mittevaraliste ülesannete täitmisel riigisektoris 48Korruptsioon riigieelarveliste vahendite ja riigivara kasutamisel 49Korruptsioon kohalikes omavalitsustes 5060 AASTAT MÄRTSIKÜÜDITAMISEST 51Nõukogude okupatsioonivõimude suuroperatsioon “Priboi” (25.–29.03.1949) 51Kaitsepolitseis aastail 1995–2008 menetletud küüditajate kriminaalasjad 533

Raivo Aeg, Kaitsepolitsei peadirektorHea lugeja!Mul on au tervitada Teid ning esitledalugemiseks meie järjekordset aastaraamatut,mis annab ülevaate Kaitsepolitseiametitegemistest 2008. aastal.2008. aastal möödus 15 aastat kaitsepolitseitaasloomisest iseseisva ametkonnana.Peale selle tähtpäeva toimusmöödunud aastal teenistuse seisukohaltolulisi muudatusi kaitsepolitseijuhtkonnas: tähtaja lõppedes lahkusAldis Alus ning pensionile suundus katema asetäitja Fatislav Keivsar, kes olitöötanud kaitsepolitseis selle taasloomisestalates. Ilma endiste juhtide jaalgusaegade veteranide tugeva panusetaei oleks meie amet kindlasti see, mista praegu on: demokraatlikule õigusriigilekohaselt riiklikku julgeolekutja avalikku korda tagav, kogemuste jatraditsioonidega, tugev ning professionaalneeriteenistus, millel on täita olulineroll julgeoleku tagamisel nii Eestis,Euroopa Liidus kui ka NATO-s.Kaitsepolitsei põhiülesanded on aastatejooksul jäänud samaks: Eesti Vabariigipõhiseadusliku korra ja territoriaalseterviklikkuse tagamine, riigi vastusuunatud luuretegevuse ennetamineja tõkestamine, riigisaladuse kaitse,terrorismivastane võitlus, kõrgemateriigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikevõimalike korruptiivsete tegudepaljastamine, Teise maailmasõja ajal jajärel Eesti territooriumil toime pandudsõja- ja inimsusvastaste kuritegude tuvastamine,seaduses sätestatud juhtudelkuritegude kohtueelne uurimine javäärtegude kohtuväline menetlemine.Eesti julgeolekupoliitika aluseks onEesti Vabariigi põhiseadusest tulenevülesanne tagada kõigi sisemiste ja välispoliitilistevahenditega demokraatlikuEesti riigi püsimine. Just selle nimelme oma igapäevast tööd teeme.Euroopa Liidu ning NATO liikmesriigijulgeolekuasutusena lasub meil suurvastutus ennetada ja tõkestada (lisaksEesti Vabariigi vastu suunatud rünnakutele)ka meie partnerite huvidevastaseid rünnakuid. Eelneva 15 aasta4

PEADIREKTORI EESSÕNAjooksul omandatud töökogemused jateotahe lubavad nende ülesannete täitmiseloptimismiga tulevikku vaadata.Ameti professionaalsuse heaks näiteksoli 2008. aastal paljastatud ja ilmseltmaailma luureajalukku minev HermanSimmi spioonijuhtum. Riigireeturiteavastamine ning kohtu ette saatmineon mis tahes riigi eriteenistuste jaoksülimalt keeruline ülesanne. Seda eritiveel tänapäeva tehnikaajastul väikeseksmuutunud maailmas, kus onkerge oma jälgi peita ja konspireerida.Juhtum on parimaks tõendiks meievastuluurajate kvaliteedist, mida ei olejätnud märkimata ka partnerteenistused.H. Simmi juhtum tõi ilmekalt väljariigisaladuste kaitse olulisuse. Rahvusvahelisteorganisatsioonidega liitumiselon riigisaladuste maht ningsaladustega kokku puutuvate isikutering märgatavalt kasvanud. Peame eritioluliseks kõigi riigiasutuste ühiseidjõupingutusi riigisaladuste kaitsel ningoleme valmis jagama oma teadmisi sellesvaldkonnas. Seda ka eraettevõtjaile,kes sageli ei teadvusta tööstusspionaažisttulenevaid ohte. 2008. aastal jõustunudkaitseväe korralduse seadusegasuureneb 2009. aastast kaitsepolitseitöövaldkond riigisaladuste kaitsel märgatavalt:meie õlule jääb ka julgeolekukontrollkaitseväes.Põhiseadusliku korra kaitsmisel oli ja onameti prioriteediks vene rahvusäärmuslastestning siinsete rahvuste vahelistepingete õhutamisele suunatud Venemaaltlähtuvast mõjutustegevusesttulenevate ohtude tõrjumine.Korruptsioonivastases võitluses pälvisidenim avalikkuse tähelepanu mitmesuurema kohaliku omavalitsusekõrgemate ametnike suhtes alustatudkriminaalasjad. Kahjuks on võitluskorruptsiooniga toonud kaasa ka mitmetepoliitikute süüdistused õiguskaitseorganitepoliitilises kallutatuses jakellegi tellimuste täitmises. Kinnitanveel kord: kaitsepolitsei ja teised õiguskaitseorganidtäidavad neile seadustegapandud ülesandeid rangelt seadusijärgides. Ükski seadus ei ole kehtestanuderakondade või nende liikmetesuhtes menetletavate kriminaalasjadeosas mingisuguseid kvoote ega normevõi sätestanud muid erisusi. Sellistealusetute süüdistuste loopimise eesmärkon ilmselgelt suunatud erakondadeliikmete suhtes kriminaalasjademenetlemise keelustamisele – ehk siissisuliselt võrdse kohtlemise printsiibija õigusriigi vastu. Oleme seisukohal,et korruptsioon on riigi julgeolekulepikas perspektiivis hävitavalt mõjuvvähkkasvaja, mille tõrjumises ei saateha mööndusi.Kuigi Eestis on terrorismioht jätkuvaltväike ning me oleme üks vähem ohustatudpiirkondi Euroopa Liidus, ei saaega tohi kõikvõimalikest äärmusliikumistestlähtuvatele ohtudele vähemtähelepanu pöörata. Eesti ei ole siiskimuust maailmast eraldatud ja eriteenistusenapeame olema kursis meieümber toimuvaga, hindama võimalikkeriske ja ohte ning neid vajadusekorral ära hoidma. Terrorismivastasedennetusmeetmed ja valmisolek ohuolukorrastegutsemiseks oli ja on kaitsepolitseiprioriteetne töövaldkond.Lõhkeseadeldiste, -ainete ja -materjalideebaseaduslikust käitlemisest tulenevateohtude vähendamiseks tehtudtöö kohta on heameel tõdeda, et 2008.aastal ei toimunud Eestis mitte ühtkisurmaga lõppenud plahvatust. Kahtlemataoli selle saavutamisel oma olulineroll koostöös Päästeameti ja Riigiprokuratuurigaesmakordselt läbiviidudkampaanial “Teata lõhkematerjalist”,millega anti kõigile inimestele võimaluskaristust kartmata ära anda nendekäsutuses olevad lõhkematerjalid.Samalaadset kampaaniat on kavas korrataka 2009. aastal.2008. aasta läheb ajalukku ilmselt kuiaasta, mil leidsid aset mitu olulist jaeelkõige just tulevikku mõjutavat sündmust,millest vahest olulisim on ülemaailmsemajanduskriisi algus. Kriisitagajärgede täielikku ulatust maailmasja Eesti riigis ei oska mitte keegi täpseltette näha. Ajalooline kogemus onaga näidanud, et rasked majanduslikudolud muudavad sisejulgeolekuolukorra üldjuhul keerulisemaks. Seepaneb kaitsepolitseile veelgi suuremavastutuse. Kindlasti pole julgeolek asi,mida saaks luua lühikese aja jooksulning lõplikult. Tegemist on kompleksseprobleemistikuga, mille edukaslahendamine eeldab kõikide riigiasutustevahelist koostööd ja Eesti kodanikeigakülgset toetust. Parim oleks see, kuiParim oleks see, kui iga Eesti kodanik mõistaks, et nii riigi kui kaüksikisiku julgeolekut saab luua ja tagada ühiselt.iga Eesti kodanik mõistaks, et nii riigikui ka üksikisiku julgeolekut saab luuaja tagada ühiselt. Turvalisuse ja julgeolekuolemasolu sageli ei märgatagi võipeetakse seda iseenesest mõistetavaks.Selle saavutamiseks tehtud pidev jamahukas töö jääb tavakodanikule enamastikas märkamata või on peidetudriigisaladuse loori taha. Küll aga ei jääkindlasti märkamata riigi julgeolekupuudumine ja sellega kaasnev elukeskkonnahalvenemine.Lõpetuseks tahaksin kaitsepolitseinimel tänada kõiki meie koostööpartnereidEestis ja välismaal, kõiki seadusekuulekaidja rahumeelseid Eestiinimesi. Soovin kõigile tarkust ja rahulikkumeelt lähiaastatel meie ees seisvatekeeruliste probleemidega hakkamasaamiseks.Huvitavat lugemist ja meeldivat koostöödsoovidesRaivo AegKaitsepolitsei peadirektor5

Aastapäevaaktus Maardu mõisas 18. juunil 2008.KOOSTÖÖ JA SUHTEKORRALDUS2008. aasta oli kollektiivile juubelihõnguline:l8. juunil möödus 15 aastatkaitsepolitsei taasloomisest iseseisvaametkonnana. Pidulik päevakohanekoosviibimine koos arvukate kolleegideja koostööpartneritega ajaloolisesMaardu mõisa peahoones jääb kindlastikauaks meelde.Traditsioone järgides peeti ka kaitsepolitsei2008. aasta politseipäevaaktusel heade sõnade ja kingitustegameeles kahte riigiametnikku, kelleisiklik panus ja toetus aitasid parandadaametkondade vahelist koostöödning edukalt tagada riigi õiguskorda.12. novembril 2008 autasustati siseministrikäskkirja alusel nimelise tulirelvagaKagu Piirivalvepiirkonnaülemat piirivalvekolonelleitnant TõnuReinupit. Kaitsepolitsei peadirektorikäskkirjaga aga anti kaitsepolitseiteeneteplaat ametist lahkuvale kaitseministeeriumikantslerile LauriAlmannile.l8. juunil möödus 15 aastatkaitsepolitsei taasloomisest iseseisvaametkonnana.Üheks riigi seisukohalt väga oluliseksvaldkonnaks, kus ilma eri ametkondadeprofessionaalse, sujuva ja usalduslikukoostööta edu ei saavutata,on kriisiohjamine. Selleks et nii riiklikelstruktuuridel kui ka eraõiguslikelettevõtetel oleks kogu aeg tagatudnii füüsiline valmisolek kui ka materiaaltehnilinevõimekus, vajavad nadregulaarseid teemakohaseid koolitusining ühisõppusi. Üheks põhjuseks onkindlasti asjaolu, et mõne aasta jooksultoimuvad igas organisatsioonispersonalimuutused, kus koolitatud japädevad inimesed asenduvad uute jakogenematutega. 2008. aastast väärivadäramärkimist mõned olulisemadühisõppused.17.–20. märtsini 2008 harjutas Kaitsepolitseiametieriüksus koostöösK-komandoga terrorismivastase võitluseraames Tallinna lennuväljalEstonian Airi lennukitesse sisenemist,pantvangide vabastamist ja6

KOOSTÖÖ JA SUHTEKORRALDUSterroristide kinnipidamist. Kuigi Eestion Euroopas jätkuvalt üks vähese terrorismiohugariike, võib olukord mistahes hetkel muutuda ning lennukikaaperdamineon alati olnud suuremeediakajastuse tõttu üks terroristidemeelissihtmärke.Kaitsepolitseiameti teeneteplaat Kaitseministeeriumi kantslerile Lauri Almannile.19. novembril 2008 osales Kaitsepolitseiametidapiiril Koidula piiripunktistoimunud ühisõppusel “Kiirgus 2008”,mille käigus harjutati eri ametkondadevalmisolekut ja tegutsemist radioaktiivsekiirgusallika ebaseadusliku piiriüleseveo puhul. Samuti osales Kaitsepolitseiamet16. ja 22. detsembril2008 kaitseministeeriumi poolt VabariigiValitsuse julgeolekukomisjonileja teistele ametkondadele korraldatudkriisireguleerimise õppusel.Avalikkuse ja eriti meedia huvi Kaitsepolitseiametitegemiste vastu kasvas2008. aastal (eelnevaga võrreldes)märgatavalt. Põhjust selleks andsideelkõige väga elavat ja emotsionaalsetvastukaja leidnud Herman Simmiriigireetmise paljastamine ning mitmesuurema kohaliku omavalitsusekõrgemate ametnike suhtes algatatudkriminaalasjad, aga ka mitu alanudvõi jätkuvat kohtuprotsessi. H. Simmijuhtum tõusis ootuspäraselt jõuliseltka rahvusvahelise meedia huviorbiiti.Heameel on tõdeda, et nii kodu- kuika välisajakirjanikud kajastasid kaitsepolitseigaseotud sündmusi valdavaltobjektiivselt ja neutraalselt.Nimeline tulirelv Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale piirivalvekolonelleitnant Tõnu Reinupile.Negatiivse külje pealt tasub mainidamõningate ajakirjanike (väljaannete)kergeusklikkust ja vähest allikakriitilistsuhtumist uudistesse, mis ilmneseriti kujukalt “Eesti NSV taludest”rääkiva libauudise kontrollimatusülevõtus ja levitamises. Eesti-vaenulikudinfosõjastrateegid just niisuguselekergeusklikkusele ja naiivsuseleoma hästi varjatud mõjutustegevusespanustavadki. Kõnealuse libauudisenäol avanes Eesti inimestel 2008. aseptembris hea võimalus oma silmaganäha ja omal nahal kogeda, kuidastoimib masside psühholoogilinemõjutamine tegelikkuses – kuidaspropaganda võib meid hirmutada,ärevusse ajada ja provotseerida.7

VASTULUURELuureks nimetatakse salajase või raskestikättesaadava teabe kogumistja analüüsimist, laiemas tähenduseska lihtsalt varjatult informatsioonikogumist. Enamus luureteenistusikasutab selleks põhiliselt oma töötajaidehk mitmesuguse katte all töötavaidluureohvitsere. Tavaliselt onkatteks diplomaadi staatus riigi välisesindustes,kuid see ei ole ainus võimalus.Paljud riigid kasutavad ka nn.mittetraditsioonilise katte all tegutsevaidohvitsere (ärimehed, teadlased,ajakirjanikud). Lisaks tegelevad paljudluureteenistused signaalluuregaehk informatsiooni kogumisega tehnilistevahendite abil.Vastuluureks (inglise keeles counterespionage,counterintelligence)nimetatakse riigi vastu suunatudluuretegevuse ennetamist ja tõkestamist,sealhulgas riigisaladuse kaitset.Lihtsustatult öeldes on vastuluureeesmärgiks välisriikide eriteenistustetegevuse tuvastamine, neutraliseeriminening vajaduse korral sellepärssimine oma territooriumil. Vastuluureolulisimaks ülesandeks onidentifitseerida isikud, kes omavadkontakte välisriikide eriteenistusteganing koguvad nende ülesandelinformatsiooni. Kogutav informatsioonei piirdu üksnes riigisaladusekstunnistatud teabega, vaid hõlmab kaasutusesiseseks tunnistatud teavetvõi muud sensitiivset teavet (näitekseraelulisi isikuandmeid).Igal riigil on oma eriteenistused –luureteenistused (jagunenud enamastispetsiifikast tulenevalt tsiviilluureksja sõjaväeluureks) ning vastuluureteenistus.Traditsiooniliselt tegelevadvastuluureteenistused riigi sisejulgeolekutagamisega ja selleks vajalikuteabe kogumisega. Tüüpilisteksvaldkondadeks on vastuluure, terrorismivastanevõitlus, põhiseaduslikukorra tagamine (võitlus poliitiliseekstremismiga), proliferatsioon, agaka võitlus korruptsiooni ja kuritegevusega,tähtsate isikute kaitse jne.Vastuluureteenistuste vahendite valikinformatsiooni kogumiseks on oluliseltsuurem kui luureteenistustel.Põhjuseks loomulikult asjaolu, et nadtegutsevad kogu aeg riskivabalt omaterritooriumil, kasutades maksimaalseltära riigiaparaadi eeliseid (riigipiirikontroll, ametkondadevahelinekoostöö, andmebaasid jms.).8

VASTULUUREEesti Vabariigis nimetatakse eriteenistusijulgeolekuasutusteks. Julgeolekuasutusteseaduses sätestatukohaselt on nii Kaitsepolitseiameti(vastuluure) kui ka Teabeameti (luure)tegevuse eesmärgiks riigi põhiseaduslikukorra tagamine mittesõjalisteennetusvahenditega ning julgeolekupoliitikakujundamiseks ja riigikaitseksvajaliku teabe kogumine ja töötlemine.Eesti geopoliitilist asukohtaarvestades tähendab vastuluure Eestijaoks ennekõike Venemaalt lähtuvamõjutus- ja luuretegevuse avastamist,ennetamist ning tõkestamist.Herman Simmi reetmisjuhtum näitasveel kord selgelt, et seda tööd ei saame teha koostööpartneriteta.Venemaa eriteenistuste (SVR, GRU,FSB) tegevus Eesti vastu oli ka 2008.aastal jätkuvalt aktiivne. Kuna Venemaaon NATO-t ja selle liikmesriike(sealhulgas Eestit) õigupoolest koguaeg oma potentsiaalse ohuallikanakäsitlenud, siis püüab ta olla pidevaltvõimalikult hästi informeeritud kõnealusestsõjalisest organisatsioonist.Sellest omakorda on tingitud ka Veneeriteenistuste kõrge huvi Eesti riigistoimuva vastu. Välisluureteenistust(SVR) ja Kindralstaabi Luurepeavalitsust(GRU) huvitavad väga paljudvaldkonnad: sise-, välis-, julgeoleku-,kaitse-, majandus-, rahvastiku-,teadus- ja hariduspoliitika, agasamuti majandus- ja energiajulgeolek.Tuleb pidevalt meeles pidada, etVenemaa on taastanud oma suurriiklikudambitsioonid ega taha nõustudapaljude Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitilistevalikutega. Selleks et Eestivalikuid takistada, nurjata või endalesoodsas suunas mõjutada, vajabkiVenemaa pidevalt väga head ja värsketluure- ja taustainformatsioonipraktiliselt kõige kohta. Niisugustinformatsiooni peavad Venemaa juhtidelehankima tugevad ja suurearvulisederiteenistused, mis ei hoia omaülesannete täitmisel kokku ei rahaega muid ressursse.2008. aasta sügisel vastuluure pooltpaljastatud Herman Simmi aastatepikkuneriigireetmise juhtum näitaskujukalt Venemaa välisluure erakordsethuvi ja reaalset ohtu ükskõikmillisele Lääne ametkonnale võiorganisatsioonile. H. Simmilt saadudkaitse- ja julgeolekupoliitilist teavetoli võimalik kasutada NATO laienemisevastases diplomaatias ning9

veelgi edukamalt Vene riigi kaitsevõimetugevdamiseks NATO vastu.H. Simmi reetmine kahjustas NATO jaEesti kaitsevõimet, mille aega ja rahanõudev korvamine seisab lähiaastatelees. Kuna Eesti militaarstruktuuridesalastatud teave sai teatavas osaspaljastatud ja kompromiteeritud,siis sellest tulenevalt on vajalik tehasisejulgeoleku valdkonnas mitmeidpõhimõttelisi muudatusi. Keerulisemaksmuudab julgeolekusüsteemideümberkorraldamise ja vastuluuretõhustamise aga asjaolu, et alati ei saaarvestada üksnes konventsionaalseohu tõrjumisega.2008. aasta Venemaa välispoliitikakõnekaimaks sündmuseks võib kindlastipidada relvakonflikti Gruusiaga.Otsene agressioon suveräänse naaberriigivastu, kasutades selleks äraolümpiamängude toimumisaega,muutis oluliselt julgeoleku olukordakõigil Venemaa lähinaabritel, sestVenemaa välispoliitilisse arsenalion taas tekkinud reaalne relvastatudrünnak oma naaberriigi vastu. Vastuluureseisukohast tuvastas kaitse-2008. aasta Venemaa välispoliitika kõnekaimaks sündmuseksvõib kindlasti pidada relvakonflikti Gruusiaga.politsei Gruusia konflikti ajal Venemaaeriteenistuste märgatava aktiviseerumiseEestis. SVR-ile näitekspakkusid elavat huvi Eesti tegevusGruusia abistamisel ning Eesti ja temapartnerite reageeringud Venemaalaastavale sissetungile Gruusiasse.Muudest Venemaa salaluure kõrgehuvi valdkondadest 2008. aastal võibnimetada Soome lahte kavandatavatNord Streami gaasijuhet, Balti tuumajaamaprojekti ja Eesti energiajulgeolekuküsimusi tervikuna.Kolmas ja suurim Vene eriteenistus –Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB)– laiendas 2008. aastal oma tegevustEuroopas, seda eelkõige ametlikeesindajate saatmisega järjest rohkematesseriikidesse. Juba 2007. aastalrõhutas FSB juht Nikolai Patruševühes intervjuus, et kuigi ametkondon esindatud 34 välisriigis, soovitakserahvusvahelise koostöö osatähtsustveelgi tõsta. FSB täidab ka Eestivastasesõõnestustegevuses juhtivatrolli, sest tal on välja töötatud selgestrateegia, kuidas Eesti riiki kahjustadaja Eesti ühiskonda lõhestada.Kohalike rahvusvähemuste kogukondadekaudu läbiviidav mõjutustegevusja Eesti sisepoliitika mõjutamisekatsed ongi olnud silmatorkavaim jasuurim väljastpoolt lähtuv oht. 2008.10

VASTULUUREaastal oli mõjutustegevuses märgata niivaenulikku ja laimavat propagandat kuika aktiivsete meetmete kasutamist.Eesti 2009. aasta valimised kujunevadVene eriteenistustele järjekordseksproovikiviks. Kaitsepolitsei hinnangulon võimalused seaduslike vahenditeja meetoditega oma palgal olevaidkandidaate Euroopa parlamentija Riigikogusse sisse suruda üsna väikesed.Kui mõlemad valimised peaksidebaõnnestuma, siis lastakse suuretõenäosusega käiku varem koostatudvõi varem kasutatud õõnestusprojektid(näiteks Kirde-Eesti territoriaalseautonoomia taotluse õhutamine) ningüritatakse majanduslanguse ajal Eestiriigi stabiilsust ja mainet teiste meetoditegakahjustada.Peale eelmainitud traditsioonilistevastuluure tegevusvaldkondade on nii2008. aastal kui ka varasematel aastateltuvastatud selgeid märke Eestivastu suunatud luuretegevusest kateistes, nii poliitika kui ka kaitseväegapiirnevates valdkondades. Nii tulebkaitsepolitseil tõkestada teadus- jatööstusspionaaži, sest Eesti teadus- jaarendustegevuse edenemise ning asutusterahvusvahelise koostöö laienemisetulemusena on kasvanud ka niivälisriikide riiklike kui ka erasfääridehuvi siinse rakendusteaduse vastu.2008. aastast võib tuua näitena üheLõuna-Eestis tegutseva väikefirma,mis müüs enda loodud kõrgtehnoloogilisinäidiseksemplare Aasiasuurriigis tegutsevale ettevõttele,lootuses sinna oma tegevuspiirkondalaiendada. Pärast näidiseksemplaridekättesaamist lõpetas Aasia firmaaga kontaktid ning võib oletada, misEesti tootest edasi sai. Tegemist olitraditsioonilise tööstusspionaaži juhtumiga,milliseid on Eestis varemgiesinenud. Ühe sarnase intsidendigaoli varasematel aastatel seotud kaVenemaa Föderatsiooni eriteenistuseresidentuur.Lootuses laiendada oma klientidebaasi ja tegutsemispiirkondi ei pruugiaga ettevõtjad alati mõelda teadusjatehnikaluure ohtudele. Seejuuresjagunevad nimetatud ohud tihtipealekaheks: ühelt poolt võimalikudotseselt Eesti riigi vastu suunatudjulgeolekuohud, teiselt poolt (ärimeheleväga oluline) ettevõtte saamatajäänud tulu ja/või varastatud leiutisepatent.Lisaks tavapärasele Venemaa eriteenistusteaktiivsusele Eestis tuvastaskaitsepolitsei 2008. aastal järjest rohkemka mitme muu riigi teenistusteseaduslikkuse piiri peal tegutsemist.11

HERMAN SIMMI REETMISSKEEMIPALJASTAMINE26. mail 2008 alustati Kaitsepolitseiametiskriminaalasi Herman Simmitegevuse uurimiseks, mille aluseks saivastuluure kogutud ning analüüsitudteave, mis viitas Herman Simmi riigireetmisele.Mees oli kuni 31. märtsini2008 töötanud Eesti Vabariigikaitseministeeriumi nõuniku kohusetäitjananing talle olid kuni 13. maini2008 väljastatud juurdepääsu load niitäiesti salajase tasemega Eesti riigisaladuselekui ka salastatud välisteabele.26. mail 2008 oli olemas piisavmaterjal, et alustada tõendite kogumistkriminaalasjas. Jälitustegevus vältas2008. aasta septembrini, kui HermanSimm ja ta abikaasa Heete Simm peetikahtlustatavatena kinni.ReetmineEeluurimisega tuvastati järgmisedfaktid.Herman Simm kogus alates 1995. aastasuvest kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni19. septembril 2008 edastamiseeesmärgil ning andis mitmesEuroopa riigis Venemaa FöderatsiooniVälisluureteenistuse (SVR) ohvitserideleüle:1) Eesti Vabariigi välissuhete, riigikaitse,julgeolekuasutuste ning infrastruktuurija teabe kaitse alast riigisaladustkokku– vähemalt 4 piiratud, 1 konfidentsiaalseja 19 salajase tasemega riigisaladustsisaldavat dokumenti;2) Eesti Vabariigile välislepingute aluseledastatud välisriikide ja rahvusvahelisteorganisatsioonide side- jainfosüsteeme, andmeturvet, luuret,vastuluuret ning kaitsepoliitikat puudutavatsalastatud välisteavet– vähemalt 82 piiratud, 247 konfidentsiaalseja 33 salajase tasemega välisteavetsisaldatavat dokumenti;3) Eesti Vabariigis elavate isikute isikuandmeidja muud teavet, mille abilvälisluure saaks kahjustada Eesti Vabariigihuve ning leida ja kallutada teisiEesti Vabariigi kodanikke riigireetmisele.Seega pani Herman Simm toime riigireetmise– KarS § 232 (kuni 31.08.2002KrK §-de 62, 63 ja 73) järgi kvalifitsee-H. Simm 19. septembril 2008 kinnipeetavana arestimajas.12

HERMAN SIMMI REETMISSKEEMI PALJASTAMINEritava kuriteo – välisriigi, välismaalaseja välisriigi ülesandel tegutseva isikuabistamise Eesti Vabariigi iseseisvuseja sõltumatuse vastu suunatud vägivallatategevuses; riigisaladuse ja salastatudvälisteabe kogumise selle edastamiseeesmärgil ja selle edastamisevälisriigile, välismaalasele ja välisriigiülesandel tegutsevale isikule.Peale eeltoodu kogus Herman Simmalates 1. septembrist 2001 kuni kahtlustatavanakinnipidamiseni 19. septembril2008 edastamise eesmärgilning edastas SVR-i kontaktisikuteleEesti Vabariigi kaitsepoliitikat, kaitseväge,välissuhtlust ja turvasüsteemepuudutavat, avaliku teabe seadusealusel asutusesiseseks kasutamisekstunnistatud teavet kokku – vähemalt2908 dokumenti.Kirjeldatud tegevusega pani HermanSimm toime KarS § 243 järgi kvalifitseeritavakuriteo – asutusesisesekstunnistatud teabe kogumise ja selleedastamise välisriigile, välismaalaselevõi välisriigi ülesandel tegutsevaleisikule.ReeturHerman Simm ja tema abikaasaHeete Simm peeti kinni 19. septembril2008. Läbiotsimistel nende kodus jasuvekodus leiti: riigisaladuse märkegadokumente; esemeid, mis olid kasutatavadpeidikutena; Herman Simmiedastatud dokumente sisaldanud fotoaparaate,mälupulki ja arvuteid. Kaitsepolitseitegi oma NATO partneritegakoostööd nii riigireetmisest tulenevatekahjude hindamisel kui ka kriminaalasjaeeluurimisel. Rahvusvaheliseskoostöös kogutud tõendid kinnitasidHerman Simmi tegevuse pikaajalisust.Herman Simmi vastu kogutudtõendid olid peamiselt infotehnoloogilistlaadi, millele vähemal määrallisandus jälitustegevusega kogutudtõendeid ja tunnistajate ütlusi.Herman Simm tunnistas täielikultoma süüd kohe pärast vahistamist.Kogu eeluurimisaja jooksul oli takoostööaldis ning pidas end arestimajasülal korrektselt ja tasakaalukalt, kahoolimata terviseprobleemidest.Herman Simm sündis 29. mail 1947Suure-Jaani linnas. Karjääri EestiNSV Siseministeeriumi miilitsasüsteemisalustas 5. novembril 1966 TallinnaLinna Miilitsavalitsuse üksikumotoriseeritud operatiivdivisjoni2. motoriseeritud rühma 3. järgumilitsionäärina. Eraelust oli noormehelkaasa võtta I spordijärk vehklemises,spordikohtuniku kategoorianing ühiskondliku spordiorganisaatoritunnistus. 14. juulil 1967 anti tallemiilitsa nooremseersandi auaste,29. aprillil 1971 esimene ohvitseri auaste– miilitsaleitnant. 1974. aastaledutati ta miilitsa vanemleitnandiks,1977. aastal miilitsakapteniks, 1981.aastal miilitsamajoriks, 1985. aastalmiilitsa alampolkovnikuks ning5. juulil 1990 miilitsapolkovnikuks.See aukraad jäigi mehe karjääri laeksNõukogude okupatsioonivõimudeteenistuses.Töö kõrvalt lõpetas ta 1970. aastalkaugõppes Tallinna Polütehnilise Instituudikeemikuna. 1976. aastal võetimiilitsa vanemleitnant Herman SimmNõukogude Liidu Kommunistliku Parteiliikmeks. 25-aastase miilitsakarjäärivältel pälvis H. Simm teenistuslehejärgi 44 ergutust: medali “Laitmatu tööeest” kõik kolm järku, medali “Töövapruseeest”, rinnamärgi “Eeskujulikuteenistuse eest Siseministeeriumis”,rinnamärgi “Eesrindlik militsionäär”,juubelimärgi “50 aastat Nõukogudemiilitsat”, 8 aukirja, 2 hinnalist kingitust(fotoaparaadid), 8 tänuavaldust,17 rahalist preemiat, samuti rippustema foto kahel korral ENSV SiseministeeriumiAkadeemia autahvlil.Karistustena kogunes teenistuslehelesama aja jooksul vaid 2 Eesti NSV siseministrikäskkirjaga avaldatud noomitust.Neist teine 27. augustil 1985 selleeest, et miilitsa alampolkovnik H. Simmiltvarastati 23. augustil 1985 Pärnulahes ujumise ajal töötõend (koos kaldalejäetud riietega).H. Simmi miilitsas teenimisel niipikalt peatumine on vajalik seetõttu,et just noorukese miilitsaallohvitserinategi ta esimese sammu reetmisepikal teel. 1968. aastal võttis Eesti NSVRiikliku Julgeoleku Komitee (RJK)3. osakond nii-öelda rutiini korras temagaühendust. 1985. aastal, kui miilitsaalampolkovnik H. Simmist olisaanud Eesti NSV SiseministeeriumiAmetkonnavälise ValveteenistuseValitsuse miilitsaosakonna ülem,taastas ENSV RJK temaga kontakti jamehest sai julgeolekuorganite ehk rahvakeelesKGB usaldusisik. Usaldussuhejulgeolekuorganitega kestis kuniEesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteelikvideerimiseni 1991. aasta sügisel,pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist.Miilitsatöötajana oli H. Simmi koostöösisuks Eestis viibinud välismaalastetegevuse/liikumise ja Eestis toimunudavalike ürituste jälgimisele kaasaaitamine.Koostöö toimus suures osasH. Simmi enda initsiatiivil.5. oktoobril 1992 andis Riigi PolitseiametiValvekoondise peadirektori asetäitjaHerman Simm Eesti Vabariigilesüümevande. 23. märtsil 1993 nimetasVabariigi Valitsus oma korraldusega13

H. Simmi Harju politseiprefektiks,2. detsembril 1994 aga Riigi Politseiametipolitseipeadirektoriks. 19. mail1995 vabastati ta politseipeadirektoriametist ning arvati politsei reservi.31. juulil 1995 palus Herman Simm endomal soovil seoses pensionile minekugapolitseiteenistusest vabastada.Samal 1995. aastal vastas endine EestiNSV Riikliku Julgeoleku Komitee usaldusmeesHerman Simm Venemaa FöderatsiooniVälisluureteenistuse (SVR)tehtud koostööettepanekule poole pakkumisepealt jaatavalt. H. Simmi jaoksisiklikult keerulised ajad (lahkuminepolitseist, avalikkuse surve) olid allesvärskelt meeles. Uus töökoht koos ligipääsugainformatsioonile välisluureseisukohalt väga olulises valdkonnas– riigi kaitsestruktuurides – avassolvunud ja pettunud mehele korragalootusrikkad tulevikuväljavaated. Seegaei olnud tema puhul tegemist klassikalisevärbamisoperatsiooniga, vaidpigem klassikalise reetmisjuhtumiga(nn. KGB informaatorist sai võõrriigiluureagent). Luureajalugu kinnitab,et kõige paremad (ja “pikaealisemad”)agendid tegutsevad ideelistest võisügavalt isiklikest motiividest lähtuvalt.H. Simmi kauaaegne töö SVR-iheaks näitab, et teda ei värvatud eišantaaži ega ähvardustega. Tema kuireeturi puhul peab rõhutama tegutsemisesegamotiive: isiklik solvumineEesti politsei ja Eesti Vabariigi peale(pärast politseipeadirektori ametistvabastamist pakuti talle kõigest keskkriminaalpolitseijuurdlusosakonnaabikomissari ametikohta), tavalisestsuurem tunnustusvajadus (kindralilampassidja kõrged riiklikud autasudolid jäänudki unistuseks) ning raha.Luureajalugu kinnitab, et kõige paremad (ja “pikaealisemad”)agendid tegutsevad ideelistest või sügavalt isiklikest motiividestlähtuvalt.SVR-i poolt aastate jooksul innustusenalubatud kindralmajori paguneidja Venemaa ordenit nimetas HermanSimm hiljem nukralt “venelaste muinasjutuks”.Fakt ise aga kinnitab, etreeturi tee valinud mees siiski uskuspikka aega taolisi lubadusi ning lootisnende täitmist. Just niisuguste nüanssidetõeks mitteosutumine näitabilmekalt SVR-i huvipuudust kindlustadaoma agendile hilisem hea ja turvalinetulevik (uus elukoht, pension vms.).Samuti ei olnud Vene luure mõelnudagendi käitumisele sissekukkumisekorral ega tema võimalikule päästmisele(lihtsakoelise põgenemisplaanivisandi mõtles üks SVR-i ohvitseridestkohapeal kohtumisel välja, kuid kinnitas,et sissekukkumise korral teda väljaei aidata: ta peab ise hakkama saama).Muinasjutuks aga ei osutunud reetmiseeest makstud raha – seda makstiH. Simmile korralikult.Kuritegude toimepanemise ajal töötasHerman Simm järgmistel ametikohtadel:03.08.1995 – 11.08.1996Kaitseministeeriumi kaitsepoliitikaosakonna informatsiooni analüüsibüroo töötaja12.08.1996 – 31.01.2001Kaitseministeeriumi üldosakonnariigisaladuse tagamise talituse juhataja01.02.2001 – 31.05.2004Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonnajuhataja2004-2006Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonnajuhataja; Riigi julgeolekuvolitatud esindaja (NSA)20.11.2006 – 31.03.2008Kaitseministeeriumi nõuniku kohusetäitjaAjavahemikul 29.11.1995 – 13.05.2008olid H. Simmile väljastatud täiestisalajase tasemega riigisaladusele jasalastatud välisteabele juurdepääsuload ning ta omas ametialaselt juurdepääsuKaitseministeeriumis käideldavaleasutusesisesele teabele.NATO süsteemi järgi oli Herman SimmEesti riikliku julgeoleku volitatud esindaja(inglise keeles National SecurityAuthority, lühendatult NSA). Sellelametiisikul on kaks põhilist ülesannet:Unistus kindralipagunitset võib olla hukutav.14

HERMAN SIMMI REETMISSKEEMI PALJASTAMINEHerman Simmi kaks vandetõotust: miilitsavanne aastast 1967 ja süümevanneaastast 1992. Truuks jäi ta esimesele.1) vahetada kindlate reeglite aluselsalajast informatsiooni Eesti ja välisriikidevõi rahvusvaheliste organisatsioonide(NATO, Euroopa Liit) vahel;2) väljastada salastatud välisteabelejuurdepääsu sertifikaate neile Eestiametnikele, kes soovivad juurdepääsuNATO ja Euroopa Liidu salastatudteabele.Reeturi tööandjadHerman Simmi tegevust juhtisid eriaegadel kaks Venemaa FöderatsiooniVälisluureteenistuse (SVR) ohvitseri– ärimehena esinenud Valeri Zentsovja luuraja-illegaal Sergei Jakovlev, keskasutas Portugali kodaniku Antoniode Jesus Amurett Graf’i identiteeti.Just neile edastas H. Simm kogu eelloetletudinformatsiooni. S. Jakovlevon kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaksning tema suhtes on väljaantud Euroopa vahistamismäärus(EAW – European arrest warrant).Mõlemad luureohvitserid pakuvadpiisavalt huvi, et nende tegevusel pikemaltpeatuda.Valeri Mihhaili p. Zentsov sündis31. augustil 1946 Berliinis vene perekonnas.1947. aastal kolis perekondSaksamaalt Leningradi ja 1952. aastalLeningradist Tallinnasse. 1963. aastallõpetas noormees Tallinna 30. keskkooli,läks tööle Tallinna LaevaremondiTehasesse ning asus õppima TallinnaPolütehnilise Instituudi õhtusesseosakonda. Instituudi lõpetas ta 1968.aastal laevade jõuseadmete insenerina.1969. aastal võeti V. Zentsovtööle Eesti NSV Riikliku JulgeolekuKomiteesse, kus teenis ohvitserinakuni selle repressiivorgani likvideerimiseniEestis 1991. aastal.Pärast aastase väljaõppekursuse läbimistMinskis (1969–1970) vormistatinooruke ohvitser 1. septembril 1970tööle ENSV RJK vastuluuresse –2. osakonna 3. jaoskonna operatiivvolinikuks.Jaoskonna kompetentsikuulusid vastuluure Eestit külastanudvälismaa meremeeste ja diplomaatidesuhtes ning julgeolekuorganite uurimisalluvussekuulunud kuritegude(spionaaž, terrorism, salakaubavedu,ebaseaduslikud valuutaoperatsioonidjne.) ennetamine ja tõkestamineoperatiiv-jälituslike meetoditega.Noor ohvitser oli usin, teadmishimulineja paistis operatiivtöös silma: juba15

V. Zentsovi kui ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibinudvälismaalaseregistreerimisankeet.V. Zentsovi omakäeline tunnistus karjäärist Eesti NSVRiiklikus Julgeoleku Komitees.kolmeaastase teenistuse järel suunatita kaheks aastaks (1973–1975)Moskvasse väljaõppekursusele,kus temast koolitati luureohvitser.1. septembril 1975 viidi Valeri Zentsovvastuluurest üle luuresse ning edutatiENSV RJK 1. osakonna 3. jaoskonnavanemoperatiivvolinikuks. Just luuresehk ENSV RJK 1. osakonnas tegigimees järgnevalt korralikku karjääri.1. novembril 1977 edutati V. Zentsov3. jaoskonna ülemaks, detsembris1988 aga luureosakonna ülema asetäitjaks.Kogu luureosakonnas töötamiseaja (01.09.1975 – 31.12.1991) olitema töösuunaks teadus- ja tehnikaluurening tööülesanneteks teadus- jatehnika informatsiooni hankimine jaanalüüsimine.Pärast Eesti NSV Riikliku JulgeolekuKomitee likvideerimist sai V. Zentsovist1. jaanuaril 1992 paberite järgiVenemaa Föderatsiooni sõjaväepensionär,kellele maksti sõjaväeosa nr.33949 kaudu pensioni (20. märtsil1998 väljastatud tõendi järgi oli sellesuuruseks 1291 rubla ja 54 kopikat).Tegelikult töötas mees edasi Venemaavälisluures, kasutas ärimehe katet ningelas ajutiste (tähtajaliste) elamislubadealusel Eestis. Just Valeri Zentsovvärbas 1995. aastal Herman Simmi jaoli värvatu esimeseks agendijuhiks.V. Zentsovi viimane tähtajaline (aastane)elamisluba lõppes 12. juulil 1999ning seda ei pikendatud. Pärast sedaelas mees 57 päeva Eestis elamisloata,mille eest saadeti 1999. a sügisel sundkorrasriigist välja. Valeri Zentsov onilmekaks näiteks sellest, kuidas endiseNSV Liidu erusõjaväelased, sealhulgasendised eriteenistuste ohvitserid, kujutavadka 10–15 aastat hiljem ohtu Eestiriigi julgeolekule. Vene kõnekäänd, etendisi luurajaid ja vastuluurajaid poleolemas, ei valeta. Suure tõenäosusegavõib Eestis Vene välisluure ülesandeltegutseda veel teisigi endisi ENSV RJKohvitsere, kes manipuleerivad nendepoolt omal ajal värvatud julgeolekuorganiteagentide või usaldusisikutega.Nende olemasolu ja tegevust on vägaraske paljastada, sest Eesti NSV RiiklikuJulgeoleku Komitee likvideerimisejärel ei jäänud (erinevalt Lätist ja Leedust)Eestisse maha ei kaadriohvitserideega agentuuri nimekirju. Needon tulnud hiljem kaudsete andmete16

Herman Simm noore militsionäärina ja miilitsa alampolkovnikuna –kontaktide ajal julgeolekuorganitega.Tema abikaasa Heete Simmi suhteslõpetas Riigiprokuratuur 25. veebruaril2009 kriminaalmenetluse.Nii kahtlustatavana kinnipidamiseleeelnenud jälitustegevus kui ka hiljemläbiotsimisel leitud esemed viitasid sellele,et Heete Simm võis abistada HermanSimmi riigireetmisel. Kuid tõendidei olnud piisavad Heete Simmilesüüdistuse esitamiseks.Igasuguse riigireetmise, eriti aga niipikaajalise ja laiaulatusliku puhul onkriminaalmenetluse kiirus äärmiseltoluline faktor, sest selgust ootavad kõikriigisisesed asutused, aga samuti niiriigi kui ka eriteenistuse välispartnerid,kelle huvisid reetmise läbi kahjustativõi võidi kahjustada. Eelkõige onküsimuse all reeturi kodumaaks olevariigi maine. Seetõttu on H. Simmi kriminaalasjalahendus – kokkuleppemenetlusesüüdimõistev kohtuotsus koospikaajalise karistuse ja välja mõistetudtsiviilhagiga – riigile parim lahendus.Kokkuleppemenetluse kasuks oli HermanSimmi kriminaalasja puhul mitmeidasjaolusid.1. Kokkuleppemenetlus on kiire. Jõustunudkohtulahendini jõutakse maksimaalseltühe kuu jooksul alates süüdistatavakohtu alla andmisest. Eesti senistüldmenetluse kohtupidamise praktikatja protseduure arvestades võib selliseskeerulises ja mahukas kriminaalasjasainuüksi esimese astme kohtumenetlusvõtta aega kuni aasta.2. Kokkuleppemenetlus tagab piisavakaristuse ja tsiviilhagi. Kõnealuses asjaslepiti kokku üsna maksimumilähedanekaristus (12,5 aastat vangistust; võimalikoli 15) ning kuriteoga saadud vara jatsiviilhagi tagamiseks süüdistatava varakonfiskeerimine.3. Kokkuleppemenetlus vähendab kohtuistungigaseotud turvariske. Kohtumenetlusesesitatakse selliseid kogutudtõendeid, mis eeldavad kohtumenetlusesosalejate salastatud välisteabelejuurdepääsu lubade väljastamist ningselleks tuleb teha isikute julgeolekukontroll.Juurdepääs salastatud teabeleantakse üldmenetluses oluliselt suuremaleisikute ringile kui kokkuleppemenetluses,mis omakorda suurendab kasalajase informatsiooni avalikuks saamisetõenäosust.4. Rahvusvaheline kohtupidamisepraktika sarnastes kohtuasjades. Kaläänemaailmas on riigireetjate protsessidolnud kinnised ja kestnud väga lühikestaega. Näiteks:a. Aldrich H. Ames – USA LuureKeskagentuuri (CIA) vastuluuraja,kes müüs ennast NõukogudeLiidu ja hiljem Vene luurele kokku 4,6miljoni USA dollari eest. Arreteeriti22.02.1994 ning eluaegse vangistusekokkuleppemenetluse kohtuotsusjõustus juba 28.04.1994.b. Robert P. Hanssen – USA FöderaalseJuurdlusbüroo (FBI) vastuluuraja,kes müüs ennast Vene luurele jakeda loetakse kõigi aegade ohtlikumaksriigireetjaks USA-s. Arreteeriti18.02.2001 ning eluaegse vangistusekokkuleppemenetluse kohtuotsusjõustus 13.05.2002.Herman Simmile langetatud pikaajaliselkaristusel on mitu positiivsetmomenti. Reetur sai teenitud palga.18

HERMAN SIMMI REETMISSKEEMI PALJASTAMINESpiooniskandaali kajastus Portugali ajalehes “Expresso” 03.01.2009.Reeturi vangistamisega tekkinud pingeolukordselgines nii riigisiseselt kuika välismaailmale, sest kuni pole süüdimõistvatotsust, liiguvad ringi vaidoletused, arvamused ja kõikvõimalikudspekulatsioonid. Samuti näitabriigireetmises kahtlustatava isiku kiirekriminaalkorras süüdimõistmine Eestiõiguskaitseasutuste, sealhulgas kaKaitsepolitseiameti professionaalsustja rahvusvahelist taset.1. Süüdimõistmine ja karistamine toimusidvähem kui 6 kuu jooksul alatesvahistamisest.2. Kiirus ja selgus võimaldavad asudalikvideerima tekitatud riigisiseseid jarahvusvahelisi kahjusid.3. Toimus tihe, kiire ja tulemuslik rahvusvahelinekoostöö, millega saadi kriminaalmenetlusesvajalikke tõendeid.ÕppetunnidRiigireeturi või välisriigi luurajatabamine viisil, et teda oleks võimalikkohtu alla anda ja kvaliteetsete tõenditeabil süüdi mõista, on väga keerulineülesanne. See nõuab mis tahesriigi vastuluurelt aega, nüüdisaegseidtehnilisi vahendeid, professionaalseidja kogenud töötajaid, rahvusvahelistkoostööd ning pisut õnne. Tegemiston varjatud ehk peitkuriteoga nagunäiteks korruptsioongi, mille (kiiret)avastamist takistavad ühelt poolt igasmõttes avanenud maailm, teisalt agakõikvõimalikud tehnilised võimalusedoma tegevuse konspireerimiseksja saadud info edastamiseks. Inimluureeelduseks on ülim konspiratsioon– seda nii värbaja kui ka värvatupoolt. Kahju saab hoopis kolmas pool(H. Simmi juhtumi puhul Eesti riik jaNATO). Luuratakse alati kõige salajasemaidmeetodeid ja kõige moodsamaidtehnilisi vahendeid kasutades.Herman Simmi riigireetmise paljastamiseloli oluline roll kvaliteetselvastuluuretööl. Reeturi tekitatudkahjude hindamisel ja reetmise tagajärgedelikvideerimisel tegime ja teemejätkuvalt koostööd NATO ningEuroopa Liidu partneritega. Kaitsepolitseiametei varjanud ei avalikkuseega oma partnerteenistuste eestebameeldivat reetmise fakti. Vastupidi– selliste juhtumite vältimisekstulevikus oleme juhtumi käsitlemiselolnud väga avatud, mis on maailmavastuluureteenistuste praktikas üsnaerandlik. Eestile ja NATO-le tekitatudkogukahju ei õnnestu võib-olla mittekunagi täielikult arvudes väljendada.Kahjude hindamisega tegeldaksepidevalt ja põhjalikult mitmel tasandilka edaspidi. Kahtlemata sai Eesti kaitsevõime(sealhulgas küberkaitse ningradarite ja kaitsejõudude arendamistpuudutav teave) osaliselt kahjustada.Kindlasti tuleb palju senitehtut ümberhinnata, ümber korraldada või ümberehitada, näiteks turvasüsteemid, töökorraldus,infoturve jms. Samas vajabrõhutamist, et H. Simmi reedetudsalajase informatsiooni peamiseks tellijaksVenemaal on tavapäraselt armeeKindralstaap koos oma Luurepeavalitsusega(GRU). Sõjaväelaste oskuslikuskäsutuses võinuks reedetud teabe kiireärakasutamine kaitsepolitsei arvatesNATO-t ja Eestit praegusest palju rohkemkahjustada. Ent see olenes jubaSVR-i tšekistide-kolleegide lahkusest,19

kui palju nad pidasid vajalikuks omainformatsiooni GRU-ga jagada.Herman Simmi puhul tekkis kindlastipaljudel küsimus, kuidas sai reetur niikaua tegutseda. H. Simm võeti kaitseministeeriumissetööle 3. augustil1995. Loomulikult tehti tema suhtestavapärane taustakontroll, mille käigusei tuvastatud tollal mitte midagi,mis oleks takistanud teda oma ametikohaltöötamast. Võib-olla on huvitavteada, et 1995. aastal kehtinud riigisaladuseseaduse järgi oli kaitsepolitseilejulgeolekukontrolli tegemiseksantud 10-päevane tähtaeg. Ka hilisemadtema kui riigisaladusele juurdepääsuloa taotleja taustakontrollid eituvastanud mitte midagi kahtlast. Omaigapäevast tööd tegi mees püüdlikult,oli väga täpne ja nõudlik. Kui enne riigisaladuselejuurdepääsu loa andmiston olemas põhjendatud kahtlus võikonkreetsed tõendid, siis saab vastavaltseadusele loa andmisest keelduda.H. Simmi puhul keeldumise alusedpuudusid. Juurdepääsu andmist võisellest keeldumist tuleb seadustestlähtudes motiveerida ja tõendada, sestkeeldumine on kohtus vaidlustatav.Loast ilmajätmine tähendanuks näiteksH. Simmile automaatselt töökohakaotust kaitseministeeriumis.Simm ei olnud ju julgeolekukontrolliläbimise ajal ennast veel värvata lasknud.Riigireetur loomulikult ei teavitakodumaist vastuluureteenistust. Enneliitumist NATO-ga kontrolliti samuti,kas Eesti riigisaladuse kaitsesüsteemvastab NATO nõuetele. Eksperdid leidsid,et vastab. Mitte ükski riik pole veelleidnud ega leiutanud riigireetmist sajaprotsendiliseltvälistavaid meetmeid.Niisuguseid kahetsusväärseid juhtumeidon esinenud ka suurtes, paljurohkem kogemusi ja võimalusi omavatesNATO riikides (samuti Venemaalendal) ning tõenäoliselt tuleb neid etteka tulevikus. Võib luua ükskõik kuitugevad ja nüüdisaegsed tehnilisedkaitsesüsteemid, aga inimlikku teguritei saa mitte kunagi välistada. Eestiriigi ja Kaitsepolitseiameti seisukohalton kõige tähtsam, et me reeturi lõpuksikkagi tabasime. See on signaaliks kakõikidele teistele praegu veel tegutsevatelevõi tulevastele reeturitele – ükskordjääte vahele niikuinii!Riigireetur tegutseb üldjuhul äärmiseltkonspireeritult. Edukas konspiratsiooneeldab aga võimalikult vähestasjast teadvat inimeste ringi. HermanSimmi tegevusest teadlike ja teda teadlikultabistavate inimeste ring koosneskitemast ja tema sidemehest.Eesti maine kahjustamisest rääkideson reetmise mõju kahetine. Kindlastiheitis juhtum Eestile halba varjulaiema avalikkuse silmis – eelkõigeLääne-Euroopa riikides. Samas partnerteenistusteja julgeolekuspetsialistidesilmis on Herman Simmi juhtumikiire kriminaalmenetlus kooskurjategija süüdimõistmisega niikaitsepolitsei kui ka kogu Eesti mainetpigem tõstnud kui kahjustanud. Vaatamataasjaolule, et tegemist on vägaebameeldiva intsidendiga, õpime sellestja teeme järeldused ning muudameavalikuks tulnud nõrku kohti tugevdadesniimoodi Eesti NATO julgeolekusüsteemidkindlamaks. Lõpetuseks onoluline rõhutada, et lisaks rikkalikelekogemustele andis H. Simmi spionaažijuhtumKaitsepolitseiametile jatema partnerteenistustele rohkesti uutinformatsiooni Vene luure kontaktidestja huvidest Euroopas.Kaitsepolitseiamet tänab siinkohalkõiki tähelepanelikke ja ausaid inimesi,kes teavitasid meid juhtumitest, kusvaleidentiteeti kasutanud Venemaaluuraja Sergei Jakovlev nendega kohtusvõi püüdis Eestis kontakte luua.Oleme ka edaspidi huvitatud igastinformatsioonist ja vihjest, mis aitaksidvastuluurel paljastada Eesti riigijulgeolekut kahjustavaid või ohustavaidisikuid.Meie kontakttelefon on 6 121 400.Taustakontroll ei ole iseenesest imerohi:menetlus ei anna täielikku garantiid,et inimene mingil hetkel vastasekasuks tööle ei hakka. Tegemist onikkagi esmase sõelaga, mis võimaldabküll riske mõnevõrra maandada, kuidkindlasti ei välista neid täielikult. Ka H.20

HERMAN SIMMI JUHTUMI KAJASTAMINE VÄLISMAAL21

RIIGISALADUSE KAITSE2008. aasta olulisemateks märksõnadeksriigisaladuse kaitse valdkonnasvõib pidada koolitust ja nõustamist.Seoses uue riigisaladuse ja salastatudvälisteabe seaduse jõustumisega1. jaanuaril 2008 pidas Kaitsepolitseiametvajalikuks pöörata rohkemtähelepanu uue seaduse tutvustamisele.Aasta jooksul korraldati riigiasutusteleja eraettevõtetele 53 riigisaladusekaitse teemalist koolitust,millel osales üle 1700 kuulaja. Kunaaga kaugeltki veel mitte kõik riigisaladusttöötlevad asutused ja ettevõttedei ole pärast uue seaduse jõustumistKaitsepolitseiametilt piisavalt riigisaladusekaitse väljaõpet saanud, siis jääbkoolituste suur maht ilmselt püsimaka 2009. aastal. Uue seaduse rakendamiseltekitas kõige enam segadustja küsimusi salastatud teabekandjatesalastamise õigusliku aluse märkimineteabekandjale.Olulisi õigusrikkumisi riigisaladusekaitse nõuete täitmisel 2008. aastalei tuvastatud. Samas suureneb pidevaltnende isikute ring, kellel on riigisaladuselejuurdepääsu luba (töötlevadvõi võivad tulevikus suuretõenäosusega hakata töötlema riigisaladust).Ühelt poolt on see tingitudriigisaladuse töötlemise luba omavateerafirmade töötajate hulga suurenemisest,sest üha enam ettevõtteid onhuvitatud osalemisest riigihangetes,mille käigus puututakse kokku salastatudteabega. Salajast teavet tulebtöödelda ettevõtte oma ruumides,see tähendab väljaspool riigiasutusevalduses olevat vallas- või kinnisasja.Saladust sisaldavate teenuste osutamiselriigiasutustele peab vähemaltosa ettevõtte töötajaid omama juurdepääsuluba riigisaladusele.Teisalt on riigisaladusele juurdepääsulubade arvu suurenemise põhjuseksüha suurema arvu Eesti kodanikesuundumine tööle Euroopa Liidu institutsioonidesseja NATO struktuuridesseametikohtadele, millel töötamineeeldab Euroopa Liidu ja NATOsalastatud teabele juurdepääsu õigu-22

RIIGISALADUSE KAITSEse olemasolu. Nimelt peab iga Eestikodanik, kes soovib töötada mõnesEuroopa Liidu institutsioonis võiNATO struktuuriüksuses ametikohal,millel töötamise eelduseks on salastatudteabele juurdepääsu õigus, läbimaesmalt julgeolekukontrolli riigis, millekodanik ta on – see on Eestis. Allesseejärel väljastatakse talle EuroopaLiidu või NATO salastatud teabelejuurdepääsu sertifikaat. Selliste julgeolekukontrollidearvu suurenemineviitab kahtlemata asjaolule, et Eestikodanikud on hinnatud tööjõuks karahvusvahelisel tasandil.2008. a alguses oli suureks väljakutseks1. jaanuaril 2008 jõustunudriigisaladuse ja salastatud välisteabeseadus ning sellega kaasnev vajadusselgitada kõigile riigisaladust töötlevateleisikutele muudatusi riigisaladusekaitses. 2009. aastal pakubriigisaladuse kaitse vallas Kaitsepolitseiametileväljakutset 1. jaanuaril2009 jõustuvast kaitseväe korralduseseadusest tulenev kohustus võttaKaitseväe Peastaabilt üle julgeolekukontrollifunktsioon kaitseväes jaKaitseliidus. Seega jääb alates 2009. aalgusest alles vaid kaks julgeolekukontrolliteostavat asutust: Kaitsepolitseiametja Teabeamet. Seejuuresteeb Teabeamet julgeolekukontrolliüksnes oma teenistusse kandideerivateja teenistuses olevate isikutesuhtes (välja arvatud Teabeameti peadirektorja tema asetäitja) ning Kaitsepolitseiametipeadirektori ja temaasetäitjate, Siseministeeriumi kantslerija asekantslerite ning prokuröridesuhtes. Kõigil ülejäänud juhtudel onjulgeolekukontroll Kaitsepolitseiametiülesanne.Samas jääb Kaitseväe Peastaabile endiseltalles kohustus kontrollida riigisaladusekaitse korralduse vastavustnõuetele ning füüsiliste isikute juurdepääsuriigisaladusele kaitseväes jaKaitseliidus. Kuivõrd riigisaladuselejuurdepääsu andmise korra järgimine,st. julgeolekukontroll isikute suhtes,kes soovivad juurdepääsu riigisaladusele,on üks riigisaladuse kaitsemeetmetest, siis eeldab uus töökorralduskahtlemata senisest aktiivsematkoostööd Kaitsepolitseiameti jakaitseväe vahel riigisaladuse kaitsevaldkonnas.2008. aastal jõudis lõpule kohtueelnemenetlus ka ühes riigisaladuse seaduserikkumise kriminaalasjas.Afganistanis Kandahari õhuväebaasisNATO ISAF-i sõjaväelisel missioonilESTHUMINT-2 üksuse ülemana teeninudkaitseväe ohvitser Rene Toomsetkahtlustatakse selles, et ta edastasavaliku, st. krüpteerimata e-posti kaudusalastatud informatsiooni isikule,kellel ei olnud riigisaladusele juurdepääsuõigust. Samuti jättis ta salastatuddokumendid tööruumiks olevaskonteineris asuva laua peale, võimaldadesseeläbi salastatud dokumendigatutvuda kõrvalistel, riigisaladuselejuurdepääsu õiguseta isikutel. Nendetegevustega pani ohvitser toime KarS§ 241 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo– riigisaladuseks tunnistatud teabeebaseadusliku edastamise ja selleleebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise.Kriminaalasi on saadetud edasiseksmenetlemiseks prokuratuuri.23

PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE“Kaasmaalased” Venemaavälispoliitika tööriistanaKaitsepolitseiameti olulisi töösuundion tuvastada ja tõkestada Eesti-vastaneVenemaa mõjutustegevus. Kahjukson üheks tähtsaimaks mõjutusvahendiksmuutumas nõndanimetatudVenemaa kaasmaalased ehk väljaspoolVenemaa Föderatsiooni territooriumielavad venelased. Mõiste “kaasmaalane”ei kattu mõistega “Venemaakodanik”. Kui uurida kõnealuse mõistesisu, siis selgub, et eufemismigasildistatakse nn. viiendat kolonni ehkteisisõnu: nii kirjeldatakse suurriiklikustideoloogiast mõjutatud lihtsameelseidinimesi, kes saamata aruoma tegevuse täpsest tähendusest,lasevad ennast ära kasutada ja ollasisuliselt manipuleeritavad objektid,mitte maailma adekvaatselt tunnetavadisiksused.Venemaa tegevus on suunatud sellele,et vastanduksid Eestis elavad venelased(laiemalt kõik mitte-eestlased) jariigivõim. Tuleb juhtida tähelepanuasjaolule, et “kaasmaalaste” kaitsminekujutab endast tegelikkuses vaiddekoratiivset katet suurriiklikulevälispoliitikale. Kuigi riiklik toetuspeaks hõlmama kõiki isikuid, kedaVenemaa sõnades oma kaasmaalasteksnimetab, on senised kogemusedEestis näidanud, et tegelikult orienteerutaksevaid üksikutele Kremlilelojaalsetele kohalike organisatsioonidejuhtidele. Seetõttu on ka kogutoetus (sealhulgas rahaline) vaid kitsavalitud isikuteringi käsutada ja jagada.Tavainimestele on siiani jagunudpeamiselt ilusaid lubadusi.Olulisteks verstapostideks tuleb siinpidada 2005. aastal toimunud VenemaaFöderatsiooni välismaal elavatekaasmaalaste valitsuskomisjoni allutamistotse välisministrile ja välisministeeriumiskaasmaalaste osakonnaloomist, mille järel algas järk-järgulineriikliku kontrolli tugevnemine“kaasmaalaste” poliitika üle, samutieriteenistuste rolli kasv Eesti-vastasesmõjutustegevuses.Veel 2006. aastal võis näha, et Venemaa“kaasmaalaste organisatsioonides”toimusid juhtkondade või esindajatevalimised. Alates 2007. aastaston aga süvenenud suundumus, kuskoordinatsiooninõukogudes on loobutudnii hääletamistest kui ka kandidaatideesitamisest – juhtkonnadkinnitatakse diskussioone vältides.Avalikkusele aga kinnitatakse silmakirjalikult,et toimus sisuline aruteluning juhtkond või delegaadid valitidemokraatlikult.Peamiselt toimuvad säärased etendusedVenemaa “kaasmaalaste konverentsidel”,mis peavad esindamakas ühe asukohariigi või mitmest riigistkoosneva regiooni “kaasmaalaskonda”.Neil üritustel esineb alati kaootamatuid ja palju segadust tekitavaidkõrvalekaldeid Moskvas kinnitatudstsenaariumist. Nii põhjustasidtelekanali Pervõi Baltiiski Kanal(PBK) liiga tasakaalustatud kajastusedGruusia–Venemaa konflikti ajalpahameelt Eestis elavates Venemaakaasmaalaspoliitika aktivistides, kesväljendasid seda avalikult ka Baltiregionaalsel konverentsil Riias 2008.aasta augustis. Huvipakkuv on fakt, et1. septembril 2008 saatis Läti koordinatsiooninõukoguesimees ViktorGuštšin Eesti Venemaa KaasmaalasteKoordinatsiooninõukogu sekretärileAndrei Krasnoglazovile VenemaaFöderatsiooni Läti suursaadiku ametlikuseisukoha, et suursaadik keelabOsseetia sündmusi puudutava resolutsiooniedastamise PBK-le. Sisuliseltoli Lätis resideeriv Venemaa suursaadiksunnitud blokeerima aktivistideomaalgatusliku tegevuse Venemaalevajaliku meediakanali kritiseerimisel.24

PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSEFond “Russki Mir”Alates 2006. aastast kujundataksekaasmaalaste poliitikat üha enamnn. põlise Vene ala põhimõtet rõhutavastkontseptsioonist Russki Mirlähtuvalt. See ideoloogia püüabvenelasi identiteedi säilitamiseks ülemaailma ühendada kultuuri, keele,usu jt. põhimõtete alusel. 2007. aastajuunis loodi Venemaa föderaaleelarvestja eraannetustest finantseeritavfond “Russki Mir”. Sama aasta sügiselreaalselt oma tegevuse käivitanudfond asus aktiivselt osalema ja toetamaVenemaa kaasmaalaste kongresse.Näiteks rahastas fond 30 000 euroga01.–02.10.2007 Brüsselis toimunudEuroopa Vene foorumit, mille peakorraldajaksoli Euroopa Vene Alliansiliider ja Euroopa parlamendi saadikTatjana Ždanok. Nimetatud asjaolukinnitab, et peale kultuuri ja vene keeleprojektide rahastatakse otseselt kapoliitilise sisuga üritusi. Mainimistväärib fakt, et fondi “Russki Mir”juhib tegevdirektorina Vjatšeslav Nikonov– kurikuulsa Vjatšeslav Molotovilapselaps ja NSV Liidu Riikliku JulgeolekuKomitee (KGB) viimase esimeheVadim Bakatini toonane nõunik.2008. aastal asus fond “Russki Mir”aktiivselt tegutsema ka Eestis, finantseeridesmitmeid siinsete “kaasmaalaste”projekte. Eestis on nimetatudfondiga seotud mõned endised NSVLiidu eriteenistuste ohvitserid ja mitmedäärmuspoliitikud. Poliitikutestnäiteks Venemaa Kaasmaalaste ÜlemaailmseKoordinatsiooninõukoguja Eesti Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukoguliige AndreiZarenkov ja Puškini Instituudi juhatuseliige Andrei Krasnoglazov. 27. juunil2008 toimunud Eesti Venemaa kaasmaalasteorganisatsioonide iga-aastaselkonverentsil esines fondi “RusskiMir” esindajana ajakirjanik ja endineENSV Riikliku Julgeoleku Komiteeluureohvitser, Eesti Venemaa KaasmaalasteKoordinatsiooninõukoguliige Vladimir Iljaševitš.Fondi “Russki Mir” esinduse avamineTallinnas toimus 18. detsembril2008 Maneeži 7–2 asuvates PuškiniInstituudi ruumides. Fondi tutvustavesitlus korraldati Rahvusraamatukogusuures saalis. Kogu ürituse ajalüritasid fondiga seotud isikud pidevaltkontrollida Eesti meediasse edastatavatteavet. Näiteks sooviti kõikiajakirjanduslikke küsimusi eelnevaltkooskõlastada. Esinduse avamise kohtaoli ette valmis kirjutatud fondi endapressiteade, mida ei lubatud muutajms. Fondi Eesti esinduse tegevusealustamine tähistab järjekordse etapialgust Eesti-vastases kaasmaalaspoliitikas.Fondi tegevuse kaudu Eestissaavad Venemaa Föderatsiooni eriametkonnad senisest enam mõjutadasiinseid kaasmaalaspoliitikaga seotudprotsesse. Kuigi “Russki Mir” väidabametlikult, et ta poliitikasse ei sekku,siis esinduse avamine Tallinnas näitasotseselt fondi liidrite sõltuvust kohalikustVenemaa suursaatkonnast.RossotrudnitšestvoVenemaa tegevus on suunatud sellele, et vastanduksid Eestiselavad venelased (laiemalt kõik mitte-eestlased) ja riigivõim.2008. aasta mais loodi Venemaal SRÜFöderaalamet, mis nimetati 6. septembril2008 ümber SRÜ-s ja VälismaalElavate Kaasmaalaste ja HumanitaarkoostööFöderaalagentuuriks(Rossotrudnitšestvo). Kaitsepolitseiametihinnangul hakkab nimetatudagentuuri tegevus avaldama venekaasmaalastega seotud protsessideleEestis mõju alates 2009. aastast, kuijõustuvad Venemaa Föderatsiooniuus kodakondsusseadus ja kaasmaalasteseadus ning alustab tööd kaasmaalastetoetamise programm aastaiks2009–2011. Tuleb rõhutada, etkõnealusel föderaalagentuuril (naguselle eelkäijal Rosžarubežtsentr’ilgi)on õigus luua endale välisesindusivõi kasutada Venemaa diplomaatilisitöötajaid. See tähendab, et föderaalagentuuriRossotrudnitšestvo heaksvõivad alates 2009. aastast töötadakõik Venemaa välisesinduste (saatkonnad,konsulaadid) koosseisulisedtöötajad ning föderaalagentuuristvälislähetusse (saatkondadesse jaföderaalagentuuri välisesindustesse)saadetavad 185 töötajat; lisaks neile veelasukohamaadest palgatavad isikud.Seega ei ole välistatud, et PuškiniInstituudi juurde loodud fondi “RusskiMir” infokeskuse baasil võidaksehakata alates 2009. aastast toetamaka Rossatrudnitšestvo filiaali loomistEestisse. Föderaalagentuuri finant-25

seeritakse otse föderaaleelarvest, mittevälisministeeriumi kaudu. Rossotrudnitšestvopeamised funktsioonidon seotud SRÜ-ga, venekeelse hariduseja vene kultuuri, teadus- ja tehnilisekoostöö ning populariseerimise,vene kaasmaalaste ja humanitaarkoostööga.Huvipakkuv on säte, millekohaselt peab föderaalagentuur tagamaka riigisaladuse kaitse, mis tähendabüsna suure tõenäosusega seda,et ka selle föderaalagentuuri katteall jätkab Venemaa välisriikides omaluuretegevust.Venemaa eriteenistused püüavadoma tegevust ümber korraldada,mis tähendab uute võtete ja katetekasutuselevõttu ning luure osakaalusuurendamist. Eesti vastu suunatud(luure)tegevuses tähendab uusföderaalagentuur ka tavapärasesterinevat konspiratsiooni oma tegevusevarjamiseks. Vene kultuuritegelasi,intelligentsi, teadlasi ningPuškini Instituudiga seotud isikuidja poliitikuid on võimalik (enamastinende endi teadmata) ära kasutadamitmesuguse informatsiooni kogumiselja levitamisel Venemaale olulisteleesmärkidel. Kaasmaalaspoliitika ja“eraalgatusliku” rahastamise kauduon Venemaa ametkonnad (sealhulgaska eriteenistused) viimastel aastateloluliselt tugevdanud oma kontrollija mõju Venemaa kaasmaalaste hulgas– demokraatia viimaste otsustusprotsessideson välistatud. Kaasmaalasteliidrid peavad olema kõrgeteleVenemaa riigiametnikele lojaalsed jatalitama täpselt nii, nagu neile etteöeldakse. Samade põhimõtete aluseljagatakse ja saadakse ka toetusraha.Oma Eesti-vastases mõjutustegevusespüüab Venemaa aktiivselt ärakasutada Eesti ärimeeste finantshuvisid.Üha enam soovitatakse siinsetelVenemaa kaasmaalastel pöördudaVenemaal ärihuve omavate ärimeestepoole eesmärgiga neid rahastada. Seejuurespüütakse kasutada taktikat, kusmõjutustegevuse maksaks kinni mitteVenemaa, vaid Eesti enda maksumaksjad.Areng Venemaa kaasmaalaspoliitikasnäitab Venemaa ambitsioonide kasvumaailmas ja eriti Balti riikides. Kuimujal Euroopas püütakse koondadavene kogukonda ja realiseerida sellekstoetusprogramme, siis Balti riikideskavandatakse pääsu Euroopa parlamentija üheks eesmärgiks on seatudEuroopas vene keelele ametliku keelestaatuse andmine. Eesti kontekstis tähendab“vajadus teha asukohariikidevalitsustega edukat koostööd” ilmseltsurve avaldamist valitsusele kolmandasektori ja Euroopa Liidu struktuuridekaudu, kus ei tunnetata Venemaakaasmaalaspoliitikast nii teravalt.Viimaste andmete kohaselt onVenemaa otsustanud 2009. a Euroopaparlamendi valimistel panustadaüllatuskandidaadile Aleksei Semjonovile.Kuigi A. Semjonovi kuulumineKonstitutsioonierakonna ridadesse eiolnud mingi saladus, pole mees endpoliitikuna seni avalikkusele mittemillegagi tõestanud. Seda märkimisväärsemoleks, kui Venemaa omakasupüüdlikeleesmärkidel reedaks Eestispikka aega ja ennastohverdavaltKremli ideid propageerinud DmitriKlenski ja Konstitutsioonierakonnasenise juhtpoliitiku Georgi Bõstrovining asuks otsima uusi alternatiive.A. Semjonovi puhul on tegemist klassikaliseKremlile lojaalse isikuga, keskooskõlastab oma tegevuse ja otsustusedfinantseerijate soovidega.Venemaalt toetatudäärmuslasedÜheks suurimaks julgeolekuohuksmis tahes riigile on ühiskonnasisemine lõhenemine kas poliitilisel,rahvuslikul või usulisel pinnal. Lõheühiskonnas muudab riigi oluliselthaavatavamaks väljastpoolt. Lõhestamistalgatavad ja süvendavad alatikõikvõimalikud äärmusliikumised.Kuigi enamik vene keelt kõnelevatestnoortest on edukalt Eesti ühiskondalõimunud, teenib aega kaitseväes,omandab Eestis võimaldatavatparimat haridust ja osaleb poliitikas,on viimase kahe kümnendi jooksulnende kõrval üles kasvanud noorivenelasi, kes küll naudivad siinseiddemokraatlikke vabadusi ning onteadlikud oma kodanikuõigustest,kuid elavad samas kas osaliselt võitäielikult Venemaa meedia ja infokanalitemõjuväljas. See marginaalneosa vene keelt kõnelevatest noorteston identiteedi otsinguil orienteeritudtäielikult Venemaale ning hetkel sealdomineerivatele imperialistlikele jašovinistlikele väärtustele. Võõrideoloogiastja -propagandast enim mõjutatudisikud vastandavad end teravaltEesti riigile, otsivad mõttekaaslasi japüüavad leida tegevusväljundit. Midaenam tähelepanu neile pööratakse,seda enam saavad nad innustust jaühtlasi kasvab oht nende tegevuseäärmusse kaldumiseks.Kõik Eestis praegu tegutsevad äärmuslikultmeelestatud vene rühmitised,grupid ja üksikaktivistid on saanudinnustust Venemaa suurriiklikustpropagandast ning orienteeritud omategevuses Venemaalt saadavale ideoloogiliseleja rahalisele toetusele. Nadpüüavad õhutada rahvuslikke vastuolusid,mängides erinevatele ajaloolisteletähtpäevadele ja erinevatele ajalookäsitlustele,ning toetavad eesti javene elanikkonna segregatsiooni (venekeelele ja haridusele eristaatuse andmisenõuded jms.). Seadustega lubatavaja mittelubatava piiril balansseerivatevenemeelsete rühmitisteja üksikisikute ühiskonda lõhestavattegevust ei ole alati võimalik vajalikusulatuses takistada, sest sellega piiraksimedemokraatlikke vabadusi. Tegemiston paradoksiga.Möödunud aastal püüdsid vene äärmuslastejuhid leida uusi väljundeid,koostööpartnereid ja rahasta-26

PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSELäbikukkunud vaenu õhutamise katse – Sütiste tee 42 asuva Tallinna53. keskkooli soditud sein.jaid. 2008. aastat iseloomustab veneäärmuslaste varasemast tunduvaltaktiivsem internetikasutus oma ideedepropageerimiseks. Peamiste põhjustenavõib esile tuua kaks: reaalsekstegevuseks (miitingud, piketid)vajaliku toetajaskonna puudumineja kohtuprotsessid 2007. a aprilliöödemassikorratustes osalenute üle.Nii näiteks suutsid laialdasele venekogukonna toetusele pretendeerivadradikaalid “Notšnoi Dozori” sildi all2008. aasta “tähtsündmusele” – massikorratusteaastapäeva tähistamisele– “mobiliseerida” kõigest mõnikümmendisikut. 22. septembril, PunaarmeeTallinnasse sissemarssimiseaastapäeval, koosnes “miiting” agavaid tosinast isikust.Kõikvõimalike võtetega Eesti ühiskonnalõhestamist taotlev marginaalneja käputäie toetajaskonnaga “NotšnoiDozor” pälvis ka 2008. aastalEesti meedias ebaproportsionaalseltsuurt tähelepanu, mis on pöördvõrdelineselle rühmitise tähtsusega venekogukonnas. Gruppi iseloomustavadliidritevahelised sisevastuolud ja välisetoetuse vähenemine. Peamiselton meedia (ja selle kaudu avalikkuse)tähelepanu pälvinud nädalavahetustel“Notšnoi Dozori” internetileheküljeltüles korjatud juhuslikud uudised.Markantseima näitena võib tuua2007. a novembris täiesti tühjalt kohalttekkinud Eesti krooni devalveerimisepaanika venekeelse elanikkonnahulgas, mis leidis Eesti ajakirjanduseslaialdase kandepinna alles pärastseda, kui “Notšnoi Dozori” igavlevadaktivistid “uudise” oma võrgulehelavaldasid. Tegemist polnud “NotšnoiDozori” arvamusega, vaid lihtsaltmitmesugustest linkidest üleskorjatudkirjetega. “Notšnoi Dozori” pooltrefereeritud avaldused olid tegelikultjuba oluliselt varem tehtud ja tollaltäiesti tähelepanuta jäänud.Teadvustagem, et enamik Eesti veneäärmusgruppidest on tegelikult suurelmääral virtuaalsed internetiprojektid,millel puuduvad reaalsed toetajad.“Notšnoi Dozori” aktivistide põhitegevusseisneb oma võrgulehe kaudulevitatavate uudistega Eesti meediatähelepanu püüdmises. Suurimatekssaavutusteks loetakse juhtumeid, kuikeegi Eesti poliitikutest vaevub nendegadiskuteerima.Samuti end meediasse “murdnud”kolmeliikmeline (!) “Uue PõlvkonnaLoodelaste Liit” suutis 2008. aastaloma kodulehel produtseerida erivaldkondades kokku 11 avaldust.Seltskond rõhutab neis avaldustesoma tegevuse ühe olulise valdkonnanaharidust ning püüab end näidatavenekeelse hariduse ja vene koolidekaitsjana. Saatuse irooniana tabaspolitsei 11. oktoobri öösel grupi liikmeõppuraktivist Aleksandr Kotovi sodimasoma endise kooli (Tallinna 53.keskkooli) seinale eestikeelseid sõnu“KURADI TIBLAD”. Selleks et sõnummõjuvamana tunduks, viskas noorukenne koolimaja pihta ka enda valmistatudvärvipommi, rikkudes nii majakaks seina. Muidugi ei saa välistadaA. Kotovi naiivset soovi selle teo kauduoma äärmuslikule tegevusele toetajaidleida. Kaitsepolitseid on mõnikordsüüdistatud noorte põhjendamatustagakiusamises. Eelkirjeldatudjuhtum näitab, et eriteenistus ei saategevusetult pealt vaadata, kui ebasõbralikuriigi propaganda sotsiaalseltebaküpseid noorukeid või kogunialaealisi seadusrikkumistele õhutab.Kõigi äärmuslikult meelestatud venerühmitiste ja grupikeste ühisteks27

“Notšnoi Dozor” ja Impressum teineteise embuses.Galina Sapožnikovatunnusteks on põhimõttelagedus jamaailmavaateline virvarr. Olgu sellenäiteks siis A. Kotov ja tema kakskaaslast, kes ühest küljest kaitsevadsõnades vene koole, teisalt aga sodivadkoolimaja seina ja nimetavad venelasitibladeks. Või juba eespool räägitud“Notšnoi Dozor”, mis teeb ühtviisikoostööd nii Venemaa Föderatsioonivanameelsete Pihkva kommunistidekui ka ultranatsionalistidega.Vene äärmuslaste tegevuse tekkepõhjustesvõib täheldada klassikaliseäärmusluse algeid, kus inimesed, kesei suuda oma eraelu ja töö korraldamisegatoime tulla, hakkavad endasaamatuse õigustamiseks süüdlasiotsima. Igasuguse äärmusluse põhitunnuseksongi vastandumine – olgusiis rassiliste tunnuste (neonatsid) võikeeleliste tunnuste (vene šovinistid)põhjal. Suutmatusele leida oma kohtaühiskonnas viitab vene äärmusrühmitusteliikmete valdav ebaõnnestumineisiklikus elus ja tööalaselt. Oma pisikuritegevust,huligaanitsemist, maksudestkõrvalehoidumist, alkoholijoobesja juhilubadeta autoga sõitmistjms. püütakse näidata riigipoolse diskrimineerimisegarahvuslikul pinnal.Väidetav rahvuslik diskrimineeriminepakub aga tööd ja leiba äärmuslasteihuajakirjanikele Jekaterina ZorinaleVenemaa telekanalist Rossija ningGalina Sapožnikovale Moskva ajalehest“Komsomolskaja Pravda”. 2008.aastal ei piirdunud nende tegevusüksnes äärmuslaste endi üritustest“kangelaslugude” kirjutamisega: koos“Notšnoi Dozori” aktivistidega loodetiprovotseerida ka oma kujuteldavaidvaenlasi. Viimaseid loodeti leida näiteksiga-aastaselt “valel poolel sõdinud”sõjaveteranide kokkutulekultSinimägedes. J. Zorina ja G. Sapožnikovasõitsid selleks Riiast Eestissesamas autos, reisikaaslaseks ei keegimuu kui aprillikorratuste organiseerimiseskohtu alla antud Maksim Reva.G. Sapožnikova eestvedamisel jaVenemaa rahastamisel käivitati28. oktoobril 2008 uudne infosõjaprojekt – end “rahvusvaheliseks meediaklubiks”nimetav MTÜ Impressum,mille peaülesandeks on muuta Venepropaganda võtmeteemasid eestimaisemeedia jaoks atraktiivseks. Hämmastav,et täpselt samal kuupäeval(28. oktoobril) asutati Moskvas fond“Ajalooline mälu” (“Историческаяпамять”), mille peadirektoriks ontuntud vene ajaloovõltsija AleksandrDjukov. Fond on võtnud endale eesmärgiksvõidelda Balti riikides ja Ukrainastoimuva XX sajandi “ajalooümberkirjutamise“ vastu. Impressumiüheks esimeseks tegevuseks saiA. Djukovi 2007. aastal ilmunud, kuidtähelepanuta jäänud raamatu “Müütgenotsiidist: nõukogude võimu repressioonidEestis (1940–1953)” kiirkorraseesti keelde tõlkimine ja Eestisavaldamine. Raamatu kirjastamissekaasati ka endine Eesti NSV RiiklikuJulgeoleku Komitee luureosakonnaohvitser Vladimir Iljaševitš. Trükiseesitlus kavandati provokatsiooniliselt1949. aasta massiküüditamise60. aastapäevale – 26. märtsile 2009.28

PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE“Notšnoi Dozori” aktivisti pagas Eesti–Venemaa piiril.Nii varustataksegi Kremli propagandamasinat materjalidega,mis peavad Eestit diskrediteerima. Parema puudumisel sobivadselleks ka ajalooteemalised publikatsioonid.Igasuguse äärmusluse põhitunnuseks ongi vastandumine– olgu siis rassiliste tunnuste (neonatsid) või keelelistetunnuste (vene šovinistid) põhjal.Kuigi Aleksandr Djukovil puuduvadajaloolasena nii teaduslik kraad kuika silmapaistvad professionaalsedsaavutused, pääseb ta väga kergestiligi Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse(FSB) arhiivis säilitatavateledokumentidele. Tavaajaloolastele,sealhulgas ka Venemaa kodanikele,on selle arhiivi uksed kindlalt suletud.A. Djukov tegutseb seega kindlasti FSBtäielikul teadmisel ja heakskiidul.Oluline on rõhutada, et Venemaaajakirjanduse esindajad ei täida mitteainult otsest äärmuslaste tegevusekoordineerija rolli – märksa tähtsamon nende poolt meedias loodud Eestivastanevõi Eesti-vaenulik foon. Niivõis 2008. aasta Venemaa–Gruusiarelvakonflikti puhul näha, et Venemaamassiivne propaganda mõjutas kõikiarvuka venekeelse auditooriumigaEuroopa riike ja aktiviseeris sealseidvene äärmuslasi mitmesugustele aktsioonidele.Eestis näiteks aktiveerusVenemaa–Gruusia relvakonflikti ajalmõnda aega pärast 2007. a aprillisündmusitagasihoidlikult elanudDmitri Klenski, kes paistis silma mitmeteVenemaa tegevust heakskiitvateavalduste ja abirahade kogumise kampaaniagaLõuna-Osseetia toetuseks.Vasak- ja paremäärmuslusJätkuvalt on kaitsepolitsei tähelepanuall ka nii parem- kui ka vasakäärmuslikultmeelestatud isikud ja tegevused,mis võivad viia ekstremismitekkele või vägivaldsete konfliktideni.2008. aastast võib olulisima tendentsinanimetada tihenevat koostöödEesti ja välisriikide mõttekaaslaste(nii parem- kui ka vasakäärmus-laste) vahel, samuti vasakäärmusluseselgemat kujunemist. Viimastel aastatelon Euroopas järjest suuremaksprobleemiks muutunud paremäärmuslaste(skinheadid, neonatsid) javasakäärmuslaste (antifašistid, anarhistid,globaliseerumisvastased, antirassistid)omavahelised konfliktid javägivaldsed kokkupõrked. Näidetenavõib tuua taaskord iga-aastase paremäärmuslasteSalemi marsi Rootsisja mitmes riigis toimuva EuroopaSotsiaalfoorumi, millega kaasnevadvägivaldsed meeleavaldused.Välisriikidest on Eesti paremäärmuslastelkõige tihedamad kontaktidRootsi mõttekaaslastega. Sellistekontaktide peamiseks arendajaks onPärnus elav aktiivne paremäärmuslaneja Eesti Iseseisvuspartei (EIP)juhatuse liige Kaido Nõmmik. Justtema kutsel viibisid 09.–11.05.2008Eestis 24 Rootsi neonatsliku organisatsiooniSwedish Resistance Movement(SRM) liiget. SRM on kõigevägivaldsem Rootsi paremäärmuslikorganisatsioon, mida iseloomustab29

SRM liikmedhästi asjaolu, et pooled selle umbes150 liikmest on kriminaalkorraskaristatud. 2008. aasta märtsis SRM-iliikmete juures tehtud läbiotsimistelvõttis Rootsi politsei ära suure kogusetulirelvi, laskemoona ja lõhkeainet.RootsiEestisparemäärmuslased24.07.2008 saabusid Rootsist Eestisse8 Rootsi paremäärmusliku liikumiseInfo14 liiget, eesotsas Eestississesõidukeelu nimekirja kantudRobert Vesterlundiga. Koostöös tolliametnikegapeeti R. Vesterlundkinni ja saadeti piirivalve poolt tagasiRootsi. Ülejäänud isikute suhtesviidi 26.07.2008 hommikul koostööspolitseiga läbi operatsioon, mille ajaltuvastati ühel sõiduki roolis olnudisikul alkoholitarvitamise tunnusedning teisel muud liiklusrikkumised.Mõlemat masti eesti äärmuslaste rahvusvahelistekontaktide kaudu võivadeelkirjeldatud probleemid lähiaastatelka Eestisse jõuda. Augustis 2008 pidasRootsi politsei kinni mitu Eestistpärit loomakaitsjat, kui üritus, millelnad osalesid, muutus vägivaldseks.Detsembris 2008 saadeti Rootsi riigipiirilttagasi kuus eesti skinheadi, kestahtsid osaleda Stockholmis Salemimarsil. Kuna Eestiski on viimasel ajalpead tõstmas vasakpoolselt meelestatudliikumised ja sagenemas nendeaktsioonid, siis võivad peagi ka siinmuutuda potentsiaalseks ohuks niiaktsioonid ise kui ka kahe vastanduvapoole omavahelised konfliktid. 2008.aastal oli juba märgata vanema põlvkonnaskinheadide rahulolematustEesti anarhistide ja loomaõiguslasteaktiveeruva tegevusega, milles nadnäevad ohtu Eesti riiklusele. Tihti ongivasak- ja paremäärmuslaste eesmärgiksomavahelise konflikti otsiminevõi provotseerimine, mitte oma ideedekaitsmine või nende levitamine.Noored, kes äärmuslaste põnevatenatunduvate aktsioonidega uudishimustvõi seiklustuhinast ajendatuna kaasalähevad, ei anna endale tihti aru, etvõivad sellega oma saatuse kaalulepanna või tuleviku ära rikkuda. Nagukõik oma riikide sisejulgeolekut tagavadEuroopa eriteenistused, nii jälgibka kaitsepolitsei kõiki kooslusi, misoma tegevusega vägivalda propageerivadja õhutavad.Eesti paremäärmuslased korraldavadaeg-ajalt üritusi, mis on otseselt seotudnatsionaalsotsialismi ideede propageerimisega.Selliste ettevõtmistealgatajaks ja organiseerijaks on jubaaastaid olnud soomlane Risto MikaelTeinonen, kes on korraldanud niiTallinnas kui ka Tartus Adolf Hitleri30

PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSESkinheadid kontserdilsünniaastapäeva ja teiste KolmandaReich’iga seotud tähtpäevade (Müncheni“õlleputš”, Wannsee konverentsjne.) tähistamist. Kuigi neonatsidearv Eestis piirdub vaid paarikümnega,toovad nii eelmainitud juhtumid kuika natsionaalsotsialismi ja ksenofoobiatpooldavate-propageerivateisikute osalemine ajaloosündmustemälestusüritustel Eesti riigile otsestkahju, andes Venemaa propagandalevõimaluse näidata Eestit kui natsismitoetavat riiki. Teisalt peab erinevateajalookäsitluste puhul alati arvestamaneid võimalikke vastukajasid ja mõjusid,mida nad tekitavad Eestile sõbralikesriikides, kes erinevalt Eestist,kannatasid Teise maailmasõja ajalpeamiselt just natside, mitte Nõukogudeokupatsiooni läbi.Noorte ideoloogilist segadust näitabseegi, kui end rahvuslasteks või eestisõjameeste toetajateks nimetavadisikud osalevad samas provotseerivaltka Kolmanda Reich’i kuritegelikunatsirežiimi omaaegsete tähtpäevadetähistamisel. Just seetõttu annavadkiniisugused noored põhjuse liigitadaend kogu Euroopas paremäärmuslasteksehk äärmusliku ideoloogiakandjateks.Märkimisväärse muutusena 2008.aastast võib nimetada Eesti paremäärmuslasteüha suurenevat huvipoliitikas osalemise vastu. Orientatsioonimuutust võib eelkõige seletadaparemäärmuslaste poliitilise edugamitmes Lääne-Euroopa riigis, millestka nende mõttekaaslased Eestis oninspiratsiooni saanud. Eeskujudenanähakse eelkõige Saksamaa RahvusdemokraatlikkuParteid (NationaldemokratischePartei Deutschlands,NPD) ja Rootsi Vastupanuliikumist(Swedish Resistance Movement,SRM). Peamiselt loodetakse suurematühiskondlikku tähelepanu ja toetusteelkõige Eesti Iseseisvuspartei(EIP) abil, mille juhatuse liikmetestpooldavad paljud paremäärmuslikkevaateid, mõned on olnud noorusesaga skinheadid.31

VENEMAA MÕJUD EESTI MAJANDUS-JULGEOLEKULE2008. aasta osutus pöördeliseks kogumaailmas, kui rahanduskriis muutusmajanduskriisiks, mille haripunktiennustatakse alles 2009. aastal. Kriisistei jäänud puutumata ka Venemaa,mille majandust mõjutavad oluliseltligi neli korda langenud nafta hindning sellele kuuekuise nihkega järgnevgaasihinna langus. Tööpuuduson kasvamas ning mullune ligi 6%suurune majanduskasv on 2009. aastalpöördumas majanduslanguseks.Muutused majanduses on sundinudVene valitsust korduvalt muutma riigi-eelarvet ning devalveerima rubla.Venemaa riigireservid kahanevadsuure kiirusega. Rahanduskriis jasellega kaasnev usaldamatus ontõsiste probleemide ette seadnud kaVenemaa suured kontsernid naguGazprom, Rosneft ja Transneft, kellelon raskusi nii oma laenude refinantseerimisekui ka arenemiseks tarvilikeinvesteeringute hankimisega. Muuhulgas peavad Rosneft ja TransneftHiinaga läbirääkimisi vastavalt 15 ja10 miljardi dollari laenamiseks bartertehinguga,kus tasutakse naftatarnetega.Samas kasutab Venemaavalitsus veelgi enam võimalust eraettevõtteidriigistada.2008. aastal täheldas KaitsepolitseiametVenemaa kapitali kasvavathuvi Eesti energeetika vastu. Jätkuvaltvõis tuvastada Venemaa energiajulgeolekuseisukohalt oluliseNord Streami projekti Eestiga seotudmõjutustegevust. Peamiselt kasutataksesurvestamiseks projektis osalevaidEuroopa partnereid (BASF,Gasunie) ning mõjuisikuid Saksa-32

VENEMAA MÕJUD EESTI MAJANDUSJULGEOLEKULEVenemaa Föderatsioonis on vastu võetud seadus spetsiaalsetestmajandusmeetmetest, mida võidakse Eestigi puhul tulevikusrakendada.maal, Hollandis ja Soomes. Maailmamajanduses toimuvad protsessidon põhjustanud muudatusi kaNord Streami projekti realiseerimisel.2008. a novembris saatis NordStream AG kõikidele Läänemereäärseteleriikidele keskkonnamõjudehindamise aruande mustandi. Kuigitegemist on lõpliku aruande mustandigaNord Streami Espoo raportist,jättis raporti koostanud RambollGroup AS välja kõik märkused japuudused, millele nii päritolu- kui kamõjutatud riigid (Eesti kuulub viimastehulka) on varem korduvalt viidanud,samuti esineb esitatud järeldustespalju vasturääkivusi.Teise olulise arenguna Venemaa Eestivastasesmõjutustegevuses võib nimetadaVenemaa huvi kasvu nii Eesti(või Eestiga seotud) tuumaelektrijaamadeprojektide kui ka tuuleenergiakasutamise projektide vastu. Viimastepuhul on oluline, et Eesti tuuleenergiaebastabiilsuse kompenseerimiseks onpraegu kõige tõenäolisemaks lahenduseksgaasiga töötavad generaatorid.Vene taustaga ettevõttel Greta EnergyInc on plaan ehitada Hiiumaale jaIda-Virumaale tuuleparke koguvõimsusega1500–2000 MW. Kuigi GretaEnergy loodi 2004. aastal Kanadas,on ettevõte väga tihedalt seotudVenemaaga: selle juhid on pärit Venemaaltning suurim kontor väljaspoolTorontot asub Moskvas.Lisaks energiaprojektidele on säilinudVene kapitali huvid transiidis, kus toimuvatmõjutavad nii majanduslikudkui ka poliitilised protsessid. ArengudEestit läbivas transiidis on vastuolulised.Ühest küljest hakkavad Venemaahalvenevas majandusolukorras ühasuuremat rolli mängima majanduslikudargumendid ning kaupu hakataksevedama sealt, kus see on odavam.Viimane omakorda suurendab Eestitläbiva kaubatransiidi võimalusi nendeskaubagruppides, kus vedajatelon sõlmitud soodsamad raudteeveolepingud. Näiteks seadis ettevõteVenemaa Raudteed varem pidevalt takistusiEesti kivisöetransiidile (ei antudvaguneid ega kinnitatud veograafikuid),toetades sellega Ust-Luugaja Murmanski sadamat. Detsembris2008 need takistused osaliselt kadusid.Põhjustena võib tuua suuremanõudluse kivisöe järele, Venemaasotsiaalse olukorra (söekaevuriteleüritatakse säilitada töökohad), terminaligasõlmitud soodsad raudteeveolepingud ning omanike vahetuse söeterminalis.Samas ei pruugi transiidigaseotud firmade üleminek Venemaakonsortsiumitele kaasa tuua transiidielavnemist, sest uue faktorina mõjutabtransiiti Venemaa majanduslangus.Eestit läbivat Venemaa transiitkaubandustmõjutab jätkuvalt VenemaaLäänemere-äärsete sadamate arendamine,seda eriti Ust-Luugas. Samaspeab nentima, et majandus- ja rahanduskriisisttingituna on pooleliolevadsuurprojektid peatumas või lükkumastulevikku. Kõik nimetatud teguridkinnitavad veel kord Venemaaga seotudtransiidiäri kõrgeid ja mitmepalgelisiriske, mille põhjusi ei ole mõtetotsida Eestist.Kaitsepolitseiameti hinnangul onmajandusjulgeoleku valdkonnasohuks Venemaa katsed mõjutadamajanduslike hoobade kaudu naaberriikide,sealhulgas Eesti sisepoliitikat.Jätkuvalt on riskiks Eesti ettevõtetesõltuvus peamiselt Venemaalt tarnitavasttoorainest.Venemaa Föderatsioonis on vastuvõetud seadus spetsiaalsetest majandusmeetmetest,mida võidakse Eestigipuhul tulevikus rakendada. Teisalt onpraktika näidanud, et Venemaa lähenebprobleemidele loominguliselt jaon valmis kasutama ka mitteametlikkemajandussanktsioone, tehes sedatavaliselt valikuliselt, mille tulemusenaKremli võimuringkondadegaparemates suhetes olevad ettevõttedsaavad konkurentsieelise.33

Grupp Jamaat Tabligh liikmeid 13.05.2008 Tallinna sadamas.RAHVUSVAHELISE TERRORISMIENNETAMINEEesti on olnud väheseid riikeEuroopas, kus ei tegutse radikaalseidislamistlikke rühmitisi. Samas eitähenda see, et Eesti ei peaks pööramatähelepanu islamiterrorismiga seotudohtudele. Ühelt poolt tuleb arvestada,et Eesti on osa Euroopa Liidu ja maailmaühisest julgeolekukeskkonnast,kus riigipiirid on kadunud ning kusterrorism on tõsiseks ohuks. Viimasedaastad on näidanud, et just Euroopaon muutumas mastaapsete terrorirünnakutesihtmärgiks. Teiselt pooltmõjutab Eestit ka terrorism kaugematesmaailmajagudes: kuna Eesti elanikudreisivad üha rohkem, võivad nad sattudaterrorismi ohvriteks ka väljaspool Eestit.Paljudes riikides on viimastel aastatelrünnatud just turismiga seotud objekte,markantseimaks näiteks sellest onIndias 2008. aasta detsembris toimunudrünnakud hotellidele.Schengeni viisaruumiga liitumisel onmärgatavalt kasvanud Eesti atraktiivsusillegaalse immigratsiooni transiidimaana.Olukorra illustreerimisekssobib näide Indiast Punjabi piirkonnast,kus 2008. aasta suvel levitatikuulutust, millega kutsuti Eestisseõppima. Kuulutuses oli märgitud, etEesti on Schengeni riik ning Eestiviisat on lihtne saada. Võttes arvesseolemasolevat ja varasemat informatsiooni,on tõenäoline, et pakkumisevastu huvi tundvad isikud ei ole huvitatudmitte Eestisse õppima tulekust,vaid saades Schengeni viisa, suunduvadedasi mõnda teise Euroopa riiki.34

RAHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINESamamoodi on Eestisse soovinud tullaillegaalseid immigrante näiteks Nigeeriast,Pakistanist, Gruusiast, Hiinast,Venemaalt jne. Levinud on skeem,kus internetist otsitakse mõni suvalinekool või eraettevõte ja üritatakse neidveenda viisataotlejatele kutset tegema.Paljud ettevõtjad kutsuvadki endaleheauskselt külalisi. Pettusega saadudviisat kasutatakse aga teistel eesmärkidelkui viisa taotlemise ajal väidetud.Välisriikide islamiorganisatsioonidEestisKuigi Eestis riigisiseseid islamistlikkerühmitisi ei tegutse, suurenes 2008.aastal välisriikide mitmesuguste islamiorganisatsioonidehuvi Eesti moslemitekogukonna vastu. Mõningaidselliseid organisatsioone või nendeüksikuid Eestit külastanud liikmeid onalust seostada ka radikaalse islami toetamisega.Huvi Eesti moslemite kogukonnavastu on avaldunud nii Eestikülastamises kui ka rahalistes toetustes,samuti on siinseid moslemeid kutsutudüritustele välisriikides. Sellinehuvi on kahepoolne: ka Eesti moslemitelon jätkuv huvi väliskontaktideloomiseks, mille üks põhjuseid on soovleida toetajaid Eestisse mošee rajamiseks.Nende seast, millel olid 2008.aastal Eestiga kontaktid, tuleb olulisematenavälja tuua organisatsioonidJamaat Tabligh, Al-Waqf Al-Islami jaHizb ut-Tahrir.Kaitsepolitseiameti varasemates aastaraamatuteson kajastatud Eesti moslemiteregulaarseid kontakte fundamentaalsetislamit levitava organisatsioonigaJamaat Tabligh, mille liikmed onregulaarselt Eestit külastanud alates2003. aastast. Mainida tuleb, et kuigitegemist on pealtnäha tõsiusklikemisjonäridega, leidus Eestit külastanudJamaat Tabligh’ liikmete seas niikriminaalkorras (narkokuritegude jadokumentide võltsimise eest) karistatudisikuid kui ka isikuid, keda on alustseostada islamiäärmusluse toetamisegavälisriikides.2008. aastal viibisid Eestis ka islamiorganisatsiooniAl-Waqf Al-IslamiSaudi Araabia päritolu liikmed.Al-Waqf Al-Islami on Saudi Araabiasasutatud heategevusorganisatsioon,mille haruorganisatsioonid Euroopariikides on ehitanud mitmeid fundamentaalsetislamit järgivaid mošeesidja koole. Eestis on Al-Waqf Al-Islamirahastanud islamiusuliste laagreidnaistele ja noormeestele.Kolmest eespool nimetatust kõigeradikaalsemaks islamiorganisatsioonikson Hizb-ut-Tahrir. Tegemist onislamiparteiga, mille eesmärgiks ülemaailmseislami Kalifaadi loomine.Organisatsioon on keelustatud enamikesAraabia maades, aga ka näiteksSaksamaal. Eestiga on Hizb ut-Tahririlesialgu olnud vaid põgus seos – üksselle aktiivne liige Lääne-Euroopastkülastas 2008. aastal Eestit ja otsissiin kontakti kohalike moslemitega.2008. aastal jätkusid Eesti moslemitekontaktid ka islamiorganisatsioonigaWorld Association of Muslim Youth(WAMY), mida kajastati eelmisesKaitsepolitseiameti aastaraamatusseoses Eesti moslemite osalemisegaWAMY laagrites. Ka 2008. aastal võtsid12 Eesti moslemikogukonna liigetosa Poolas toimunud WAMY laagristnoortele moslemitele.Huvipakkuvana võib 2008. aastastesitada ka Soome Islamipartei (SIP)ja selle juhi Abdullah Tammi Eestissesuunatud mõjutustegevuse. Nimeltsaatis A. Tammi Eesti saatkonnale Helsingiskaks hoiatavat kirja, millest ühes“soovitati” Iraagist välja viia Eesti väekontingent,teises mõisteti hukka USAPakistani päritolu Jamaat Tabligh’liikmed Eestis.35

ja Eesti toetus Gruusiale ning avaldatisamas toetust Venemaa Gruusia-vastaselerünnakule. Otsest Eesti-vastastähvardust kirjad ei sisaldanud, nendepeamiseks eesmärgiks oli tõenäoliselttähelepanu tõmbamine oma parteile.Abdullah Tammi on islami usu vastuvõtnud soomlane, kes on tihedalt seotudislamiorganisatsiooniga JamaatTabligh. A. Tammi tunnistas 2008.aastal meedias, et “töötas KGB heaks”nii Nõukogude Liidu ajal kui ka pärastimpeeriumi lagunemist. Tema teisekirja stiil sarnanes Venemaa meediaskasutatava retoorikaga.Lisaks eeltoodud organisatsioonideleon Eesti moslemikogukonna liikmetelolnud põgusaid kontakte ka teisteislamiorganisatsioonidega, mida ei oleaga põhjust seostada radikaalse islamilevitamisega.Arengud Eesti moslemitekogukonnasEesti moslemikogukonna enamikumoodustavad endise Nõukogude Liidualadelt pärit isikud: tatarlased, aserbaidžaanid,tšetšeenid jne., kes on hästiintegreerunud Eesti ühiskonda ningkeda ei ole põhjust seostada radikaalseislamiga. Samas suureneb pidevalt kaislamiusuliste immigrantide arv terrorismivastasevõitluse seisukohastnii-öelda riskiriikidest. Selliste isikutehuvi Eestisse saabumise vastu onsuurendanud Eesti liitumine Schengeniviisaruumiga 2007. aasta lõpus.Sagenenud on juhtumid, kus taotletakseEesti viisat, eesmärgiga pääsedaSchengeni viisaruumi ning liikuda siitedasi mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.Nii nagu mitmes teises Euroopa riigison ka Eestis üha enam märgatavtendents, et islami usu võtavad vastumittesünnijärgsed moslemid ehk eestivõi vene rahvusest isikud. Enamikukonvertiitidest moodustavad naised,kes on islami usku pöördunud moslemistelukaaslase või abikaasa mõjutusel.Konvertiidid võtavad enamasti üleoma abikaasa või mõne eeskuju usu jatõlgendused, seda ka juhul, kui needon äärmuslikud. Teadaolevalt on rahvusvahelisedterrorirühmitised vägahuvitatud pöördunute värbamisest,kuna need ei ärata õiguskaitseorganitetähelepanu. Konvertiitide võimalikkuEesti islamiusulised pälvisid 2008. aastal avalikkuse tähelepanueelkõige seoses plaaniga rajada Eestisse mošee ja islamikeskus.osalust terrorismis näitab juhtum2008. aasta maikuust, kui islamikonvertiitNicky Reilly üritas enesetapurünnakutSuurbritannias Exeteri linnarestoranis, kuid sai ise enneaegsesplahvatuses vigastada.Tallinna lennujaamas Aasiapäritolu ärimehe pagasist leituddeklareerimata kuld.Eesti islamiusulised pälvisid 2008.aastal avalikkuse tähelepanu eelkõigeseoses plaaniga rajada Eestisse mošeeja islamikeskus. Märtsis tegi AraabiaÜhendemiraatide (AÜE) Shāriqah’emiir Sultan bin Mohammed Al-Qasimiametlikult pakkumise rahastadaEestisse mošee ja islamikeskuserajamist. Mošee ehitust rahastataksShāriqh’ emiraadi riikliku organisatsiooniAwqaf General Trust kaudu,mis tegeleb erinevate islami heategevusprogrammiderahastamisega väljaspoolAÜE-d. Selliseid mošee ehitamiseplaane on ette tulnud varemgi– seda nii Eesti Islami Koguduse kuika näiteks Eesti Aserbaidžaani Ühingueestvedamisel. Tagantjärele kurioossenäitena võib tuua 1992. aastal tekkinudkava rajada mošee TallinnasseTõnismäele – kurikuulsa “pronkssõduri”asukohale.Terrorismi rahastamineEelmises aastaraamatus kajastatud kriminaalasi,kus tuvastati Eesti elanikeseotus rahvusvahelise terrorismi rahastamiseskeemiga, näitas, et terroristlikudrühmitised võivad oma tegevuse finantseerimiselmitmel viisil kasutada ka Eestit,mistõttu meie õiguskaitseasutusedhoiavad nimetatud valdkonda pidevatähelepanu all. Oma sissetulekuallikatelegaliseerimiseks ning raha päritolu jasihtkoha varjamiseks võidakse kasutadasiinseid krediidi- ja finantsasutusi,samuti elektronraha vahendajaid ningrahasiirdamisettevõtteid. Reaalne on kaEesti pangakonto “müümise” võimalusterrorismiga seotud isikutele, millegakasutataks ära Eesti arenenud infotehnoloogilisivõimalusi.Peamiseks koostööpartneriks on KeskkriminaalpolitseiRahapesu andmebüroo,kellega koostöös kontrollitaksehuvipakkuvamaid tehinguid, mis võivadviidata rahapesu kahtlusele seosesterrorismi rahastamisega. Seni ei oleotseseid seoseid täheldatud.36

RAHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINETerrorismi rahastamisel mängib olulistrolli raha ja muude vääringute(näiteks krediitkaardid, väärismetallidja -esemed) füüsiline transport, millekaudu välditakse ametlikke kanaleid.Kaitsepolitseiametile laekunudinformatsioon näitab, et Eestis elavadriskiriikidest pärit isikud viivad tihtideklareerimisnõuet eirates kodumaalesuurtes kogustes sularaha või väärisesemeid.Näitena võib tuua Aasia päritoluärimehe, kes peeti 2008. aasta juunisTallinna lennujaamas kinni, kui taüritas deklareerimata Eestist välja viiaumbes 250 000 krooni väärtuses kuldaja sularaha. Väärteomenetluse käigusoli isik sunnitud kulla deklareerima jamaksma sellelt kokku 53 000 kroonitollimaksu. Lisaks määrati talle väärteomenetlusetulemusena kiirmenetlusekorras karistuseks 6000 kroonitrahvi.Strateegiliste või kahesekasutusega kaupade salakaubandusetõkestamineTerrorismivastase võitluse seisukohalton jätkuvalt oluline proliferatsioonehk massihävitusrelvade leviku,samuti teiste strateegiliste kaupade ebaseaduslikukaubanduse tõkestamine.Seatud piirangute eesmärgiks on rahuja stabiilsuse tagamine maailmas ninguute kriisikollete tekkimise ja olemasolevatekriisikollete eskaleerumisevähendamine, samuti püüd vähendadaja vältida inimõiguste rikkumisi.2008. aastal alustas Kaitsepolitseiametstrateegilise kauba ebaseaduslikusisse- või väljaveoga seotult 11 kriminaalasjamenetlust. Neist 7 juhul tuvastatiisikute käitumises kuritegu KarS§ 392 mõistes, s.o. keelatud ja erilubanõudva kauba ebaseaduslik sisse- võiväljavedu, ning 4 rikkumise menetluslõpetati kuriteokoosseisu puudumisetõttu.Ebaseaduslik sisse- või väljavedutuvastati järgmiste strateegiliste kaupadeosas: soomustransportöörid, automaattulirelvakomponendid, sõjalisedpürotehnikatooted, elektrišokirelvning öövaatlusseade, optiline sihik,öövaatlusbinokkel ja metallidetektor,mis oma tehniliste omaduste poolestkuuluvad sõjaliste kaupade nimekirja.Arvestades kuritegude tehiolusid ningseda, et neid toime pannud isikutesüü ei olnud suur, pidas prokuratuurvõimalikuks tagada seadust rikkunudisikute edaspidine õiguskuulekus neidkriminaalkorras karistamata. Vaatamatakriminaalkaristusest pääsemiselepidid strateegilise kauba veolõigeaegselt loa taotlemata jätnudisikud tasuma riigituludesse kokku403 500 krooni. Väikseim tasutudsumma oli 1500 krooni ja suurim200 000 krooni. Siinjuures tasubrõhutada, et riigilõiv strateegilise kaubakomisjonilt õigel ajal taotletud litsentsieest oleks olnud kõigest 200 krooni.Strateegiliste kaupadega seotud rikkumisianalüüsides võib väita, etkõige rohkem eksiti 2008. aastalsõjaliste kaupade nimekirja kuuluvateautomaattulirelvade komponentide,Osa Paldiskis avastatud soomukitest, mille Eestistläbiviimiseks oli jäetud nõutav luba taotlemata.öövaatlusseadmete, optiliste sihikuteja öövaatlusbinoklite Eestisse toimetamisel.Juhime tähelepanu, et sõjaliste kaupadenimekirja kantud tulirelvade komponentidepuhul tuleb nende sisse- võiväljaveol või transiidil taotleda erilubamitte ainult relvaseaduse mõistesoluliste komponentide, vaid ka neilemõeldud muu lisavarustuse või spetsiaalsetekomponentide osas, nagunäiteks tagasilöögi kompensaatorid,adapterid, sihikuseadmise seadmed,rakised.Mis puudutab öövaatlusseadmeid,optilisi sihikuid, öövaatlusbinokleidja metallidetektoreid, siis hindamaks,kas need on oma omadustelt sõjalinekaup või mitte, tuleks enne nende Eestissesissetoomist või Eestist väljaviimistpõhjalikult tutvuda, mis eesmärgilneed projekteeritud või valmistatudon ning millised on nende tehnilisedparameetrid.Oluline on meeles pidada, et sõjalisekauba Eestisse sissetoomisel peaberiluba olema väljastatud enne, kuisissetoodav kaup Eestisse, sealhulgasEestis asuvasse tollilattu, jõuab.37

Näiteid kampaania “Teata lõhkematerjalist” ajalvabatahtlikult ära antud lõhkematerjal.Lõhkematerjali ebaseaduslikustkäibest kõrvaldamineTerrorismi ennetamisel ja sellegakülgnevate kuritegude tõkestamiselon Kaitsepolitseiameti väga olulisekstöölõiguks aktiivne vastutegevus lõhkematerjaliebaseaduslikule käitlemisele,lõhkeseadeldiste valmistamiselening kasutamisele, mis seisneb pidevasseadusrikkujate kindlakstegemisesja kohtu alla andmises ning illegaalsesvalduses oleva lõhkeaine käibelt kõrvaldamises.2008. a avastasid kaitsepolitseitöötajad ja kõrvaldasid käibeltkokku 128,3 kg lõhkeainet, 626erisuguse otstarbega detonaatorit, 63granaati, 76 erinevat miini ja mürsku,4957 erineva kaliibriga padrunit ja 29tulirelva. Hoolimata intensiivsest vastutegevusestja edukast ametkondadevahelisestkampaaniast “Teata lõhkematerjalist”,on illegaalses ringlusesolevad lõhkematerjali kogused endiseltmärkimisväärsed. Kui 2007. aastalkõrvaldati ebaseaduslikust käibest89,2 kg lõhkeainet ja 232 detonaatorit,siis 2008. aastal 128,3 kg lõhkeainet ja626 detonaatorit – seega 39,1 kg lõhkeainetning 394 detonaatorit rohkemkui aasta varem.Viimaste aastate statistika võrdlemiselselgub aga, et 2008. a konfiskeeriskaitsepolitsei rohkem lõhkeainetja detonaatoreid kui 2006. ja 2007. akokku. Samas ei tohiks nende arvudepõhjal lihtsustatud järeldusi teha, sestkõnealuses valdkonnas toimuv töö annabtihti tulemusi alles aastate pärast.Teisisõnu – konkreetse aasta äravõetudlõhkeaine ja detonaatorite koguson eelnevate aastate jälitus- või uurimistöötulemus.Ühelt poolt näitavad arvud Kaitsepolitseiametiedukat tööd lõhkematerjaliebaseaduslikust käibest kõrvaldamisel,teiselt poolt aga kahjuks ka seda,et kuritegelike grupeeringutega seotudisikute, samuti tavakodanike valduseson endiselt väga suures koguses ebaseaduslikkerelvi ning illegaalset lõhkematerjali.Toodud väidet kinnitab fakt,et 2008. aasta veebruaris korraldatudKaitsepolitseiameti, Päästeameti ningProkuratuuri kahenädalase lõhkematerjalistteatamise ja loovutamise ühiskampaania“Teata lõhkematerjalist”käigus andsid inimesed peale eespool38

RAHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINENäiteid Eduard Jakobsoni Raplamaa talust 6. veebruaril 2008läbiotsimisel leitud plahvatusohtlikust lõhkematerjalist.loetletud lõhkematerjali veel vabatahtlikultära 63,4 kg erinevat lõhkeainet,83 lõhkekeha, 1197 detonaatorit, 5716padrunit, 376 pürotehnilist toodet,1150 m detoneerivat nööri, 12,25 msüütenööri ning 300 liitrit napalmi.Kahetsusväärne on asjaolu, et peaaegukõik isikud, kelle juurest kaitsepolitsei2008. aastal pärast teavituskampaaniat“Teata lõhkematerjalist” uurimistoimingutekäigus ebaseaduslikultsoetatud, valmistatud või hoitud lõhkeaineidja lõhkekehasid ära võttis,olid mainitud lõhkematerjali loovutamisekampaaniast teadlikud, kuidjätsid seekord oma valduses olevastlõhkematerjalist teatamata ning hoidsidseda ebaseaduslikult oma kodudesedasi.2008. a juhtumeid analüüsides nähtub,et üheks illegaalse lõhkematerjaliallikaks on viimasel ajal taas üha enamosutunud Kirde-Eestis asuvad kaevandusedning neid varustavad lõhkeainetehased.Põhjuseks nõrk kontrollisüsteemnimetatud ettevõtetes.• 18.01.2008 alustati kriminaalmenetlustjuhtumi suhtes, kus Ida-Virumaal asuva lõhkeainetehaseOrica Eesti AS-i territooriumilt avastatiOrica Germany AS-i poolt saadetudpartiist 50 elektridetonaatoripuudujääk. Asjas on kahtlustatavadMaardu linna elanik ja OÜ Sunwayautojuht, kelle valdusest detonaatoridleiti. Kaitsepolitseiamet tagastasdetonaatorid Orica Eesti AS-ile.• 08.04.2008 alustati kriminaalmenetlustKonstantin Išovi ja tema abikaasaJelena Ivanova-Išova suhtes,kellelt võeti läbiotsimiste käigus ära3,4 kg Orica Eesti AS-is valmistatudlõhkeainet nobeliit ja lõhkeseadeldiseolulisi osi. Kuna ekspertiisi käigusselgus, et lõhkeaine ei olnud siiskikasutuskõlblik, siis kriminaalmenetluslõpetati, kuid lõhkeaine suureskoguses sattumine eraisikute kätteviitab puudujääkidele tehase turvajajärelevalvekorralduses.• 22.05.2008 alustati kriminaalmenetlustkahe mehe suhtes, kes olidomandanud edasimüümise eesmärgilkaevandustes kasutatavat lõhkeainetnobeliit (11,5 kg), mida Eestistoodab üksnes Orica Eesti.39

• 31.07.2008 alustati kriminaalmenetlustOrica Eesti AS-i avalduse aluselseoses 46 elektridetonaatori kadumisegaEstonia kaevandusest.Toodud näited lubavad väita, et kaevandusteja lõhkeainetehaste nõrkkontroll oma valdustes oleva lõhkematerjaliüle on aina suurenev ohuallikas.Ehkki Kaitsepolitseiamet onteavitanud puudustest lõhkematerjalikontrollimisel nii AS-i Eesti Põlevkivikui ka Orica Eesti AS-i juhtkonda ningjuhtinud juba varasematel aastatel korduvalttähelepanu vajadusele oluliseltkarmistada kaevandustes käideldavatelõhkematerjalide järelevalvet, poleseda seni märkimisväärselt tehtud.Ebaseaduslikest allikatest omandatavlõhkeaine on suur julgeolekurisk, millekuritegelikel eesmärkidel kasutamisegavõivad kaasneda ettenägematudtagajärjed inimeste elule, tervisele javarale.Teise suurema probleemse valdkonnanapeab nimetama, et üha enam onavastatud illegaalset lõhkematerjaliselliste isikute omandusest, kes tegelevadII maailmasõja aegsetel lahinguväljadelmilitaarsete leidude otsimisening tihti ka ebaseadusliku kollektsioneerimisega.Mitmed neist isikutest on(süstivad) narkomaanid, kelle ühekselatise teenimise viisiks on kujunenudkas lahingupaikadest väljakaevatud jamüügiks korrastatud lahingumoonavõi kaevandustest varastatud lõhkeainemüümine. Paljud neist on erinevatekuritegude eest varem kohtulikultkaristatud. Selle tendentsi illustreerimiseksvõib tuua kaks juhtumit.Ebaseaduslikest allikatest omandatav lõhkeaine on suurjulgeolekurisk, mille kuritegelikel eesmärkidel kasutamisegavõivad kaasneda ettenägematud tagajärjed inimesteelule, tervisele ja varale.• 28.03.2008 alustati kriminaalmenetlustNarva elaniku Dmitri Štšukintsovisuhtes, kelle ebaseaduslikustvaldusest võeti ära II maailmasõjaaegseid lõhkekehi, laskemoona ja ükstulirelv. 05.09.2008 mõisteti isik süüdija talle määrati rahaline karistus.Siinjuures tuleb rõhutada, et sõjaaegsetestlahingupaikadest lõhkekehadeväljakaevamine on ohtlik eelkõigekaevajale endale (näiteks hukkus29.07.2007 Ida-Virumaal Vaivara vallametsas toimunud plahvatuses sõjaajalooühingusse “Priboi” kuulunudMaksim Voronin), aga ka isikutele, keshiljem kõnealuste objektidega kokkupuutuvad, sest üldjuhul on väljakaevatavlõhkematerjal halvas seisus ningseetõttu äärmiselt ebastabiilne ja plahvatusohtlik.Vähendamaks illegaalsesringluses oleva lõhkematerjali hulka,samuti ennetamaks plahvatusi, pöörabKaitsepolitseiamet senisest suuremattähelepanu just nn. mustadelearheoloogidele, kellest suurem osa kasei mõista või ei taha endale tunnistada,et ka sõja ajast maasse jäänud lõhkematerjaliomamine on kriminaalkorraskaristatav.Peale eespool toodu väärivad mainimistveel mitmed 2008. a avastatud jakiiresti kohtulahendi saanud illegaalselõhkematerjali juhtumid, mis jagunevadsisuliselt üle Eesti.17.03.2008 alustati kriminaalmenetlustAugust-Agu Lapriku ja Lauri Laprikusuhtes, kes peeti kinni jälitusüritustekombinatsiooni käigus ning kellevaldusest võeti ära 3,5 kg lõhkeainet,838 padrunit, käsigranaat RGD-33,22 detonaatorit, 5 tulirelva, 2 tulirelvaolulist osa ning 2 tulirelva summutit.August-Agu Laprikule määrati karistuseks4 aastat vangistust 4-aastasekatseajaga ning Lauri Laprikule 4 aastatja 5 kuud vangistust 4-aastase katseajaga.03.11.2008 mõisteti kaitseliitlaneTõnis Johannes süüdi tulirelvade, nendeoluliste osade, laskemoona, lõhkeseadeldistening lõhkeainete valmistamisesja hoidmises ning teda karistati3-aastase vangistusega, millest tulebkohe ära kanda 6 kuud. T. Johannesesõber Gunnar Volt mõisteti süüdi tulirelva,laskemoona ja lõhkeseadeldise(torupommi) valmistamises, hoidmisesja edasitoimetamises ning lõhkeseadeldiseolulise osa (detonaatori)hoidmises. G. Voltile mõisteti karistuseks2 aastat vangistust 3-aastasekatseajaga. Kokku võeti meestelt uurimistoimingutekäigus ära 2,7 m detoneerivatnööri, ca 9 kg lõhkeainet trotüül,püssirohtu sisaldav torupomm,19 detonaatorit, 5 tulirelva olulist osa,3 tulirelva, 476 padrunit, 9 käsigranaati,1 püssgranaat, 2 miinipilduja miinining 2 mürsku.• Harju Maakohus karistas 26.05.2008Jevgeni Filinit suures koguses lõhkeaineebaseadusliku käitlemise eest(muu hulgas ka II maailmasõja aegselõhkematerjali käitlemine) tingimisi3 aasta pikkuse vangistusega 18-kuulisekatseajaga. J. Filini puhul on huvipakkuv,et ta kuulub sõjaajaloogategelevasse ühendusse “Viroonia”.18.02.2008 võeti Sillamäe elaniku SergeiAntipovi ebaseaduslikust valdusestära 3,4 kg lõhkeainet trotüül ja 0,9 kglõhkeainet ammoniit. 09.09.2008kohtuotsusega mõisteti S. Antipovile2 aasta ja 1 kuu pikkune vangistus18-kuulise katseajaga.2008. a sai kohtulahendi kriminaalasi,mis alustati Kaitsepolitseiametis02.10.2006 seoses Kaido Niitmäelekuuluvast sõiduautost leitud lõhkematerjalija laskemoonaga. 30.01.2008määras Harju Maakohus K. Niitmäelekaristuseks 4 aasta pikkuse vangistuse4-aastase katseajaga. K. Niitmäe40

RAHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINEkaasosalisele Ago Särakule, kelletalumajast ja aiast leiti lõhkematerjali,laskemoona ja tulirelvi, määrati karistuseks7 aasta pikkune vangistus.Plahvatuste avastamineÜks Kaitsepolitseiameti põhiülesandeidon Eestis lõhkeseadeldise või lõhkeainegatoime pandud plahvatustekorraldamisega seotud isikute paljastamineja kohtu alla andmine. 2008.aastal korraldati Eesti Vabariigi territooriumillõhkematerjali abil 6 plahvatust,mille tagajärjel ei hukkunud mitteühtki inimest, vigastada sai 7 isikut.Loodame, et inimohvrite ärahoidmiseloli oma osa ka Kaitsepolitseiameti healtööl.Eelkõige toimuvad plahvatused seosesoskamatusega lõhkematerjali käsitseda(mõistagi on lõhkematerjal isikutevalduses illegaalselt). Seda väidet kinnitavadkõik 2008. aasta plahvatused:• 29.01.2008 viskasid neli alaealistkoolipoissi Tartus endisest Nõukogudearmee sõjaväelinnakust leitud23-mm mürsu lõkkesse, teadvustamataendale mürsu lõhkemisetagajärgi. Plahvatamisel tekkinudlööklaine ja laiali lennanud metallikilludpõhjustasid kehavigastusikõigile neljale noorukile. Juhtumikriminaalmenetlus küll lõpetati, kuiduurimismaterjal edastati alaealistekomisjonile.• 23.04.2008 alustati kriminaalmenetlustValga elaniku Stewen Huopalainenisuhtes, kes leidis puukuuristelektridetonaatori, viis selle omakorterisse ja ühendas detonaatorijuhtmed elektrivõrgus olevasse mobiiltelefonilaadijasse. Loomulikulttoimus plahvatus, kuid uudishimutsejapääses õnnekombel vaidkergete vigastustega. Lõuna Ringkonnaprokuratuurlõpetas kriminaalmenetluseseoses avaliku menetlushuvipuudumisega, kuid määrasS. Huopalainenile rahalise kohustusetasuda riigituludesse 2000 krooni jamenetluskulud 1690 krooni.• 11.03.2008 alustati kriminaalmenetlustRisto Remmeli ja Raivo Laanveesuhtes, kes korraldasid kokku 3 plahvatust.R. Remmel leidis Soomes ehituseltöötades 10 elektridetonaatoritja toimetas need ebaseaduslikult EestisseVõhma linna. 09.03.2008 tuliR. Remmelil koos R. Laanveega mõtedetonaatoritega “pauku teha”. Kaksplahvatust panid nad toime Võhmas“Ugala” kaupluse ja lillepoe juures,asetades 2–3 elektridetonaatorittrepi käsipuu metalltorusse ningühendades detonaatorid akudrelliakuga. Toimunud plahvatused kahjustasidkäsipuud. Seejärel korraldasidnad samasugust meetodit kasutadesplahvatuse Tallinna–Viljandimaanteel asuva “Toidutare” parkimisplatsijuures. 22.07.2008 mõistetiR. Laanveele ja R. Remmelile 2 aastapikkused tingimisi vangistused1,5-aastase katseajaga.41

Auvahtkond Türgi Vabariigi presidendi Abdullah Güli auks.• 22.08.2008 plahvatas Ida-Virumaakonnas Tudulinna vallas Matsuturismitalu lähedal metsas 13-aastasealaealise käes kaks omavahel traadigakinni seotud elektridetonaatorit,tekitades poisi sõrmedele, näole jarindkerele õnneks vaid kergemaidtervisekahjustusi. Poiss soovis endasõnul ainult proovida, kas tema leituddetonaatorid ikka plahvatavad võimitte. Kriminaalmenetlus lõpetati,uurimismaterjal saadeti alaealistekomisjonile, mis määras 19.11.2008noorukile karistuseks hoiatuse.Eespool toodud näited tõestavad veelkord, et inimeste teadlikkus leitud lõhkematerjaliomandamise keelatuse jakaristatavuse osas on puudulik. Samutiei teadvustata endale piisavalt lõhkematerjaliga“mängimisega” kaasnevaidäärmiselt tõsiseid ning eluohtlikketagajärgi. Kahjuks on viimasel aastalsuurenenud just tavakodanike huvi lõhkematerjalivastu. Seda kaudselt soodustavaksasjaoluks võib pidada lõhkematerjaligaseotud kuritegude eest ettenähtud karistuste leebust. Senise kohtupraktikakohaselt karistatakse lõhkematerjaliebaseadusliku käitlemiseeest enamasti kas rahalise karistuse võitingimisi vangistusega. Arvestades lõhkematerjaligaseotud kuritegude ühiskonnaohtlikkust,on karistused kindlastiliiga leebed, mistõttu ei täida nad kaüldpreventiivset eesmärki. Sellest tulenevaltvõib taas intensiivistuda lõhkematerjaliebaseaduslik käitlemine ningsuureneda vigastatute ja hukkunutegalõppenud plahvatuste üldarv. Seda, etsenisel karistuspoliitikal puudub mõjusheidutav toime, näitab viimastel aastatelsuurenenud isikute hulk, kes käivadvanadest lahingupaikadest sõjaaegseidesemeid, sh lõhkekehi, välja kaevamas,teadvustamata endale, et ka sõja ajastmaasse jäänud ning hiljem välja kaevatudlõhkematerjali omamine on üheltpoolt kriminaalkorras karistatav ningteisalt ohtlik.2008. aastal said kohtulahendi ka mitmedvarasematel aastatel Kaitsepolitseiametisalustatud plahvatustega seotudkriminaalasjad.17.03.2008 mõistis Harju MaakohusMeelis Randmaale karistuseks tingimisi1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse3-aastase katseajaga ning tema suhteskohaldati käitumiskontrolli. Mees olikorraldanud 2007. a kääridega elektridetonaatoritlõigates plahvatuse, milletagajärjel kaotas pöidla ja kahe järgmisesõrme lülid. Sündmuskohalt leiti ja võetiära 26 kapseldetonaatorit.29.04.2008 sai kohtulahendi VitaliOrehhovi süüasi, kes valmistas koos42

RAHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINESaksamaa Liitvabariigi kantsler Angela Merkel 26.08.2008 Eestis.Aleksandr Dzjobiki ja Aziz Šarimovigakodus olmekeemiast pommi, milleplahvatamisel põles V. Orehhovi kehanahapind 60% ning A. Šarimovil 26%ulatuses. V. Orehhov mõisteti süüdiettevaatamatusest raske tervisekahjustusetekitamise eest ning lõplikukskaristuseks määratud 2-kuulisest vangistusestV. Orehhov vabastati, kuna tasai kuriteo tagajärjel raskelt kannatada.A. Dzjobiki ja A. Šarimovi suhtes kriminaalmenetluslõpetati.25.06.2008 sai kohtulahendi kriminaalasi,kus süüdistati Urmas KoemetsaVõrumaal Antsla vallas Kaika külas15.10.2007 toimunud plahvatuse korraldamises,mille tagajärjel hävis Karularahvuspargi territooriumil asunud jahimeestepoolt püstitatud uluklaskeplatvorm.U. Koemetsa karistati rahalisekaristusega 30 päevamäära (s.o 3690krooni) ulatuses.Pommiplahvatuste korraldamise motiivideanalüüs näitab, et seni ei ole Eestiskorraldatud mitte ühtegi plahvatustterroristlikul eesmärgil. Samuti ei oleEestis tegutsevad kuritegelikud grupeeringudteadaolevalt viimastel aastatelomavahelise võimuvõitluse käigus pommiplahvatusikorraldanud. Põhjuseks,miks erinevalt 1990. aastate keskpaigastgrupeeringud omavahelises arveteklaarimisesenam lõhkeainet ei kasuta, võibpidada just nimelt õiguskaitseorganiteaktiivset vastutegevust.Riigivisiitide, kaitsealusteisikute ja suurüritustejulgeoleku tagamineTerrorismivastase võitlusega seondubriigivisiitide, kaitsealuste isikuteja suurürituste julgeoleku tagamine,millesse Kaitsepolitseiamet panustabpidevalt ohuhinnangute koostamise,kaasatud isikute taustakontrolli, tehnilisetoetuse ning vajaduse korrallisajõudude eraldamisega füüsilisejulgeoleku tagamiseks. 2008. aastaltoimunud üritustest, mille julgeolekutagamises osales Kaitsepolitseiamet,on olulisemad järgmised:• Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministri Michael Chertoffivisiit 11.–12.03.2008• Taani peaministri Anders FoghRasmusseni visiit 10.–11.04.200843

• Hollandi kuninganna Beatrixi visiit13.–15.05.2008• Prantsusmaa peaministri FrançoisFilloni visiit 29.–30.05.2008• Belgia kuninga Albert II visiit10.– 12.06.2008• WHO Euroopa regiooni terviseministritekonverents 25.–27.06.2008• Saksamaa Liitvabariigi kantsleriAngela Merkeli visiit 26.08.2008• Türgi Vabariigi presidendi AbdullahGüli visiit 09.–11.10.2008• Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministri Michael Chertoffivisiit 29.–30.10.2008• NATO kaitseministrite kohtumine12.–13.11.2008.08.–17.08.2008 rakendati Kaitsepolitseiametiettepanekul lisameetmeidGruusia ja Venemaa saatkonnajulgeoleku tagamiseks sõja tõttu nenderiikide vahel. Eelnevalt oli Gruusiasaatkond Eestis saanud telefoni teelähvarduse ning Venemaa saatkonnaaknad olid sisse visatud. 15.08.2008ja 27.11.2008 tugevdati Kaitsepolitseiametiettepanekul Türgi saatkonnajulgeolekut seoses kurdide tegevusesttulenevate ohtudega.Riigivisiitide, kaitsealuste isikute jasuurürituste julgeoleku tagamisel eitoimunud 2008. aastal mitte ühtkireaalset ohtu kujutavat intsidenti egarünnakut. Seda eelkõige tänu vastavateasutuste – Julgestuspolitsei, Kaitsepolitseiamet,Päästeameti demineerimiskeskus,politseiprefektuurid – healekoostööle riskide maandamisel.Tulirelvade salakaubaveogaseotud kuritegude kohtulahenditest2008. aastal2008. a jõudis kohtulahendini kaitsepolitseiuuritud kriminaalasi, miskäsitles isikute grupi poolt suureskoguses tsiviilkäibes keelatud suureläbistavusega täisautomaatsete püstolkuulipildujatePPS-43 ja nende juurdekuuluva laskemoona ebaseaduslikkukäitlemist ja ebaseaduslikku väljavedu.Aastaraamatus väärib kõnealunejuhtum üksikasjalist kajastamist kuihuvitav näide, kuidas ühe kuriteo paljastamiselhakkab hargnema rahvusvaheliseulatusega suur kuritegude ahel,millesse on kaasatud kümneid isikuid,kes panevad toime paljusid raskeidkuritegusid. Selliste kuritegude paljastamineja tõendusmaterjali koguminenõuavad head rahvusvahelist koostööd,professionaalsust, palju aega jahulgaliselt mitmesugust ressurssi.Kaitsepolitseiamet pidas KeskkriminaalpolitseiK-komando kaasabil07.03.2007 kahtlustatavatena kinniAleksandr Kaldma ja Sergei Lodihetkel, mil nad Tallinnas Pallasti 32asuva garaažiühistu territooriumil 95püstolkuulipildujat ja 2170 padrunitsalakaubana Leetu saatmiseks Leedunumbrimärgiga veokile laadisid. Eeluurimisegaselgitas Kaitsepolitseiametvälja, et S. Lodi ebaseaduslikus valduseson olnud kokku vähemalt 115 püstolkuulipildujatja 4966 nende juurdekuuluvat padrunit. Kaitsepolitseil õnnestusS. Lodi ja temaga seotud teisteisikute poolt ebaseaduslikult käideldud115 püstolkuulipildujast PPS-43ja nende juurde kuuluvast 4966 padrunistkätte saada 105 püstolkuulipildujatPPS ja 3062 padrunit. Lisaksvõeti Sergei Lodilt ära 4 püstolit, 1vintrelv, ca 2,5 kg lõhkeainet, 9 elektridetonaatorit,ca 15 grammi (suureskoguses) narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini(MDMA) jaN-etüül-MDAd (MDE, MDEA) ning7,8 kg amfetamiini ja metamfetamiinivalmistamiseks vajalikku lähteainet1-fenüül-2-propanooni ehk fenüülatsetooni.Harju Maakohus tunnistas oma03.07.2008 otsusega Sergei Lodi suureskoguses tulirelvade, laskemoona,lõhkeaine, narkootikumide ja narkootikumidelähteaine ebaseaduslikuskäitlemises ning suures kogusestulirelvade ebaseaduslikus väljaveossüüdi ja mõistis karistuseks 12 aastatvangistust. Aleksandr Kaldmad karistaskohus suures koguses tulirelvade jalaskemoona ebaseadusliku käitlemisening nende ebaseadusliku väljaveo eest10-aastase vangistusega. Koos S. Lodija A. Kaldmaga ühel korral 10 püstolkuulipildujatPPS ja 1260 padrunitEestist Lätti toimetada aidanud AlexKozlowskit ja Margo Mittalit karistaskohus suures koguses tulirelvade jalaskemoona ebaseadusliku käitlemiseja nende ebaseadusliku väljaveo eest5-aastase vangistusega.Harju Maakohtu 03.07.2008 süüdimõistvaotsuse peale esitasid apellatsioonidnii prokurör, kes taotles SergeiLodi karistamist 14-aastase vangistusega,kui ka süüdimõistetu kaitsja,kes taotles maakohtu otsuse osalisttühistamist ning S. Lodi osalist õigeksmõistmist.20.11.2008 nimetatud kriminaalasjaläbi vaadanud Tallinna Ringkonnakohustuvastas, et kuna Harju Maakoh-44

RAHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINEtul on oma 03.07.2008 otsuses jäänudtsiviilkäibes keelatud tulirelvadeebaseaduslikku käitlemist ja nendeebaseaduslikku väljavedu käsitlevatening suures koguses narkootikumideebaseaduslikku käitlemist käsitlevatekuriteoepisoodide kohta piisavalt põhjendamatamotiivid ja kirjeldamatatõendite hindamine, mille tulemusenajõuti süüdimõistva kohtuotsuseni, siiskuulub otsus nimetatud süüdistuseosas tühistamisele ning kriminaalasisaatmisele Harju Maakohtule uueksarutamiseks teises kohtukoosseisus.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumpidas oma kohtumääruses vajalikuksmärkida, et põhjenduste puuduminemaakohtu otsuses tähendab olulist kriminaalmenetlusõiguserikkumist ningsellise rikkumise tuvastamisel tulebkriminaalasi saata maakohtule uueksarutamiseks ning ringkonnakohtulpuudub sellise olulise kriminaalmenetlusõiguserikkumise korral võimalusasuda vaagima, kas maakohus onsüüdistatava põhjendatult süüdi tunnistanudvõi tuleb tema suhtes tehaõigeksmõistev kohtuotsus. Ka Riigikohuson oma varasemates lahenditeskorduvalt rõhutanud, et kohtunikusiseveendumuse kujunemine peab olemakohtuotsuse lugejale jälgitav, missisuliselt tähendab seda, et kohtuotsusestuleb näidata, millised asjaoludkohus tõendatuks luges ning millistelekonkreetsetele tõenditele ja miks taseejuures tugines (Riigikohtu kriminaalkolleegiumiotsused 3-1-1-85-00,3-1-1-47-049; 3-1-1-43-05, JT).Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2008otsuse vaidlustas Riigiprokuratuurning ringkonnakohus edastas materjalidRiigikohtule. Seega jätkuvadÜhe kuriteo paljastamisest hargnema hakanud rahvusvahelise ulatusegasuur kuritegude ahel. Konfiskeeritud salarelvapartii.45

2009. aastal kohtuvaidlused süüdistusteosas, mis käsitlevad Sergei Lodipoolt tsiviilkäibes keelatud tulirelvadeebaseaduslikku käitlemist ja nendeebaseaduslikku väljavedu ning suureskoguses narkootikumide ebaseaduslikkukäitlemist. Teiste süüdimõistetuteosas jäi Harju Maakohtu 03.07.2008otsus jõusse.Seda relvade salakaubavedu uuridesjõudis kaitsepolitsei jälile ulatuslikulerahvusvahelisele narkootikumide salakaubaveole.Koostöös mitme Euroopaõiguskaitseorganiga läbiviidud rahvusvahelisteoperatsioonide tulemusenavõeti Aleksandr Kaldmalt ja temakuriteokaaslastelt ära 205 kg narkootilisiaineid ja 364 liitrit amfetamiinivalmistamise lähteainet fenüülatsetoon.Samuti tabati 4,5 miljonit salasigaretti.Siinjuures on oluline märkida,et narkootikumide ja aktsiisikaupadekonfiskeerimisega eri riikides jäetikurjategijad ilma võimalusest teenidahinnanguliselt 15–20 miljonit kroonikriminaalset tulu.2008. aastal jõudis Kaitsepolitseiametrelvade salakaubaveo kriminaalasjauurimisest välja kasvanud narkokuritegudestlõpule viia ja kohtusse saata5 kriminaalasja, mis käsitlevad kokkuumbes 725 kg narkootiliste ainete ebaseaduslikkukäitlemist ning ebaseaduslikkusisse- ja väljavedu ning veidirohkem kui 1,3 tonni narkootilisteainete amfetamiini ja metamfetamiinivalmistamiseks vajaliku lähteaine1-fenüül-2-propanooni ehk fenüül-atsetooni ebaseaduslikku käitlemistning ebaseaduslikku sisse- ja väljavedu.Kaks eespool mainitud salakaubaveogaseotud kriminaalasja jõudsid 2008.aastal jõustunud kohtulahendini.1. Kriminaalasi, mis käsitles 4-liikmeliseisikute grupi poolt 200 liitrinarkootilise aine amfetamiini ja metamfetamiinivalmistamiseks vajalikulähteaine 1-fenüül-2-propanooniehk fenüülatsetooni ebaseaduslikkukäitlemist (KarS § 189 lg 1) ja ebaseaduslikkuväljavedu (KarS § 392 lg 2 p2) Eestist Saksamaale ajavahemikul01.–04.02.2007. Nimetatud kogusnarkootikumide lähteainet Saksamaalkuritegelikku käibesse ei jõudnud,kuna koostöös Saksa tolliga peeti SergeiPetrovski juhitud veok Lübeckisadamas kinni ning selle tollikontrollikäigus leiti ja võeti ära koormaksolnud suurtesse värvipurkidesse peidetudkanistrid kokku 200 liitri fenüülatsetooniga.Harju Maakohus mõistis oma22.05.2008 otsusega fenüülatsetooniomanud ja selle veo Eestist Saksamaaleorganiseerinud Aleksandr Kaldmalekaristuseks 5 aastat vangistust. Fenüülatsetoonikoorma oma kasutusesolnud veokiga Eestist Saksamaaletoimetanud Sergei Petrovskit karistaskohus 4-aastase vangistusega tingimisi4-aastase katseajaga. A. Kaldmalfenüülatsetooni kanistritesse villidaning kanistreid värvipurkidesse peitaaidanud Margo Mittalile mõistis kohus2-aastase vangistuse. A. Kaldma palvelfenüülatsetooni kanistreid sisaldavaidvärvipurke S. Petrovski autole pealelaadimiseksenda kasutuses olnud kaubikugaühest kohast teise transportidaaidanud Boriss Kronštatovit karistaskohus 2-aastase vangistusega tingimisi18-kuulise katseajaga. Lisaks mõistiskohus kriminaalselt saadud tulunavälja 26 000 krooni ning sunnirahadeja kohtukuludena 72 473 krooni.2. Kriminaalasi, mis käsitleb isikutegrupi poolt 1,1 tonni narkootiliseaine amfetamiini ja metamfetamiinivalmistamiseks vajaliku lähteaine1-fenüül-2-propanooni ehk fenüülatsetooniebaseaduslikku käitlemistja ebaseaduslikku Venemaalt Eestissetoimetamist ajavahemikul augustist2006 kuni veebruarini 2007.02.10.2008 mõistis Harju Maakohuskokkuleppemenetluse korras KarS§ 189 lg 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, s.onarkootilise aine levitamise ettevalmistamisesning keelatud kauba ebaseaduslikussisseveos, süüdi 10 isikutning KarS § 189 lg 1 järgi narkootiliseaine levitamise ettevalmistamises 3isikut (seega kokku 13 isikut). Nimetatudkuritegude toimepanemisel oli 2võtmeisikut: Aleksandr Kaldma ja IgorZygmont. A. Kaldmad, kes kriminaalasjamaterjalide kohaselt palus I. Zygmontilleida võimalused Venemaal fenüülatsetoonihankimiseks, korraldasI. Zygmonti hangitud fenüülatsetooniVenemaalt Jekaterinburgist Eestissetoimetamise, kaasates selleks teisi isikuid,ning fenüülatsetooni Eestis edasimüümise,karistas kohus 6-aastase46

RAHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINESaksamaal kinnipeetud veok, mille koormasolnud suurtesse värvinõudesse olid peidetudkanistrid amfetamiini valmistamisel kasutatavalähteaine – fenüülatsetooniga.vangistusega. Venemaalt fenüülatsetoonihankinud ning selle Venemaalhoidmisi ja üleandmisi korraldanudIgor Zygmontile mõistis kohus karistuseks6-aastase vangistuse tingimisi5-aastase katseajaga, lugedes karistusehulka tema eelvangistuses viibitud 11kuud ja 24 päeva. Samuti konfiskeeriskohus Igor Zygmontilt kriminaalsetuluna 222 000 USA dollarit ehk 2,2miljonit krooni, mille A. Kaldma oliI. Zygmontile pärast fenüülatsetoonimüümist andnud. I. Zygmont nõustuseeluurimise ajal vabatahtlikulthüvitama kuritegelikul teel saadudtulu, lastes nimetatud summa kandaAleksandr Kaldmalt suures kogusesfenüülatsetooni tellinud ja VenemaaltEestisse toimetada lasknud ning sellest160 liitrit Eestis edasi müünudKonstantin Otbetkinit karistas kohusVõttes arvesse, et amfetamiini puhul loetakse mõjuannuseksca 120–150 milligrammi, saanuks mainitud amfetamiinikogusest tekitada narkojoobe 7,8–9,7 miljonileinimesele.rahandusministeeriumi pangakontole,mis tegi kohtul võimalikuks see kohekonfiskeerida, selle asemel et summavälja nõuda ja täitevmenetluse käigusriigituludesse pöörata. Kohtuotsuseväljakuulutamisel vahi alt vabastatudI. Zygmont saadeti kohe Eestist väljaVenemaale, kuna tegemist on VenemaaFöderatsiooni kodanikuga.Ülejäänud 11 isikule mõistis kohus,sõltuvalt nende rollist kuritegude toimepanemiselja ebaseaduslikult käideldudlähteainete kogustest, karistustenaalates 1-aastasest vangistusesttingimisi 3-aastase katseajaga kuni4-aastase vangistuseni.4-aastase vangistusega. Lisaks konfiskeeriskohus K. Otbetkinilt 160 liitrifenüülatsetooni Eestis edasimüümisestsaadud kriminaalse tulu 1 miljonkrooni, mille K. Otbetkin nõustus eeluurimiseajal vabatahtlikult hüvitama,lastes nimetatud summa kanda rahandusministeeriumipangakontole.Kokku konfiskeeris kohus süüdimõistetuteltkõnealuses kriminaalasjas3 262 377 krooni kriminaalset tuluning mõistis süüdimõistetutelt veellisaks välja 48 000 krooni ebaseaduslikultsaadud kriminaalset tulu ja157 972 krooni riiklike sunnirahade,ekspertiisi- ja kaitsjatasudena.Aitamaks paremini mõista eespoolnimetatud 1,3 tonni fenüülatsetooniühiskonnaohtlikkust, esitame näitenamõningad arvutused. Sõltuvalt valmistusmeetodiston amfetamiini valmistamisesaagis 1 kilogrammist fenüülatsetoonist50–90%. Seega olnuks 1,3tonnist fenüülatsetoonist võimalik valmistada0,65–1,17 tonni amfetamiini.Võttes arvesse, et amfetamiini puhulloetakse mõjuannuseks 120–150 milligrammi,saanuks mainitud amfetamiinikogusest tekitada narkojoobe7,8–9,7 miljonile inimesele. Mainitudkriminaalasja eeluurimisega tuvastatudfenüülatsetooni lõppsaajad onväitnud, et neil nurjusid katsed amfetamiinivalmistada või et nad hävitasidomandatud fenüülatsetoonikogusedpärast seda, kui olid kuulnud AleksandrKaldma kahtlustatavana kinnipidamisest.47

KORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUSKorruptsioonivastases võitluses lähtubKaitsepolitseiamet peamiselt VabariigiValitsuse kinnitatud määrusest, millegakehtestati Politseiameti ja temahallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiametivaheline uurimisalluvus.Määruse kohaselt on Kaitsepolitseiametiuurimisalluvuses nende ametialastekuritegude menetlemine, mis onpandud toime kõrgemate riigiametnikening alates 2007. aasta juulist kuuesuurema kohaliku omavalitsuse – Tallinna,Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi – juhtide poolt. Pealeametialaste kuritegude menetlemiseannab Kaitsepolitseiamet oma panuseka korruptsiooni ennetamisse, korraldadesametnike teadlikkuse suurendamiseksselleteemalisi koolitusi.Korruptsiooniriskide hindamisel tulebüha rohkem arvestada riigi finants-,majandus- ja tööstusjulgeoleku aspektidega,sest korruptsioon riigieelarvelistevahendite ja riigivara kasutamisel,aga teatud juhtudel ka suuremateskohalikes omavalitsustes, võib nõrgendadatervikuna kogu riigi julgeolekut.Peale selle tuleb arvestada, etkorrumpeerunud ametnik on kahtlemataheaks värbamise sihtmärgiksebasõbralike välisriikide luureteenistustele.Seetõttu ongi Kaitsepolitseiametsuunanud oma põhitähelepanujust keeruliste ning riigi julgeolekule jarahvusvahelisele mainele otsest negatiivsetmõju avaldavate korruptsioonijuhtumiteavastamisele ja menetlemisele.Korruptsiooniskeemid on muutunudvarasemate aastatega võrreldes keerulisemaksning avastamise mõtteskomplitseeritumaks. Ebaausad ametnikudüritavad oma ebaseaduslikkutegevust rohkem varjata ja konspireerida,võttes õppust kuriteo toimepanekulttabatud kolleegide vigadest.Osaliselt viitab niisugune tendentskahtlemata sellele, et korruptsioonivastanevõitlus on muutunud viimasteaastatega süsteemsemaks ja efektiivsemaksning ebaausad ametnikudtunnevad vahelejäämise riski kasvamist.Suuresti seetõttu on Kaitsepolitseiametipoolt prokuratuuri saadetudametialaste kriminaalasjade arv aastatearvestuses mõnevõrra vähenenudning selline tendents edaspidi kindlastika jätkub.Korruptsioon mittevaralisteülesannete täitmisel riigisektorisMittevaraliste ülesannete täitmisegaseotud korruptsioon puudutab eelkõigeriigiasutuste nende ülesannetetäitmist, millega ei kaasne otseseltkulutuste tegemist ega riigile tulu teenimist.Siia alla kuuluvad eelkõige korruptsioonijuhtumidõiguskaitseasutustesmenetlusotsuste tegemisel võiametialase informatsiooni lekitamisel,samuti altkäemaksu- või pistisekuriteodlubade, litsentside või riiklikekooskõlastuste andmisel.Üheks suuremaks töövaldkonnaks onsiin kahtlemata korruptsioonijuhtumitepaljastamine kriminaal- ja väärteoasjumenetlevates asutustes. Seninepraktika näitab, et ebaseaduslikud teodtulenevad seal tihtipeale just isiklikesuhete või muu sotsiaalse seotuse pinnaltning ei ole alati üks-üheselt seostatavadametniku tehtud ühekordseotsusega. Samas esineb endiselt ka niisuguseidjuhtumeid, kus ametnik onmenetlusotsuse tegemise eest pististvõi altkäemaksu võtnud. Nii näiteksjõustus 2008. a juunis 200 000 kroonisuuruse altkäemaksu võtmises süüdimõistetud Harju Maakohtu kohtunikuArdi Šuvalovi suhtes langetatud kohtuotsusning endine kohtunik kannabtoimepandud kuritegude eest praegureaalset vangistust.Pistise ja altkäemaksu võtmise juhtumitekõrval esineb õnneks aeg-ajalt kaniisuguseid juhtumeid, kus tänu ametnikuaususele õnnestub paljastadapistise või altkäemaksu pakkuja. Näiteksedastas Kaitsepolitseiamet 2008. aoktoobris prokuratuuri kriminaalasjaNarva linnavolikogu liikme tegevusekohta, keda kahtlustatakse altkäemaksuandmises.Mittevaraliste ülesannete täitmiselesineb riigisektoris korruptsiooni kalitsentside, lubade ja kooskõlastusteandmisel ning riiklikus järelevalves.Üheks olulisimaks töövaldkonnaks onsiin tolli- ja piirikorruptsiooni paljastamine,milles Kaitsepolitseiamet jätkabaktiivset informatsiooni kogumistka edaspidi. Tänu kaitsepolitsei pooltvarasematel aegadel paljastatud tollijapiirikorruptsiooni juhtumitele onselgelt tõusnud tolli- ja piirikontrolliefektiivsus ning suurenenud maksudelaekumine.Peale tolli- ja piirikorruptsiooni paljastamisepööras Kaitsepolitseiametviimasel aastal suuremat tähelepanuka keskkonnateenistuste ametnikeebaseadusliku tegevuse paljastamisele.2008. a juunis edastas Kaitsepolitseiametprokuratuuri kriminaalasja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse töötajategevuse kohta, keda kahtlustataksepistise nõudmises.48

KORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUSHasartmängusõltlasest raamatupidaja Raili Raudsepa“stiilinäide”: võltsitud pensioniülekanded jariigiametnik “pensionit” maha mängimas.Korruptsioon riigieelarvelistevahendite ja riigivara kasutamiselRiigihangete ja suuremahuliste riiklikeinvesteeringutega seotud protsessidriigieelarveliste vahendite kasutamiselon endiselt Kaitsepolitseiameti olulisemaidtöövaldkondi, millele pöörataksekorruptsioonivastases võitluses suurttähelepanu. Riigieelarveliste vahenditeja riigivara kasutamisel on ohtlikumadrikkumised olnud seotud pistiseja altkäemaksu võtmisega riigihangetetingimuste osas ebaseaduslike kokkulepetesõlmimisel.2008. a veebruaris edastas Kaitsepolitseiametprokuratuuri kriminaalasjaValga maavanema Georg Trašanovitegevuse kohta, keda kahtlustataksepistise ja altkäemaksu võtmises.Kriminaalasja materjalidest nähtuvaltsai G. Trašanov aastail 2006–2007AS-i Go Bus juhtivtöötajalt pistise jaaltkäemaksuna sularahas kokku ligi170 000 krooni. Vastutasuks eelistasG. Trašanov maavalitsuse korraldatudavaliku liiniveo riigihankes põhjendamatultAS-i Go Bus ning tegi äriühingulehankelepingu täitmisel ka muidsoodustusi veomahtude suurendamiselja lisatoetuste eraldamisel, samutilepingujärgse järelevalve ja sanktsioonidekohaldamata jätmisel.2008. a oktoobris esitas Kaitsepolitseiametaltkäemaksu võtmises kahtlustuseRiigikogu Kantselei haldusteenistusejuhatajale Andres Metsaveerele.Kriminaalasja materjalidest nähtuvaltsai A. Metsaveer aastail 2007–2008oma kunagistelt koolivendadelt niisularahas kui ka ehitusmaterjalideskokku üle 43 000 krooni altkäemaksu.Vastutasuks kindlustas A. Metsaveernendega seotud äriühingutele RiigikoguKantselei remondi- ja ehitustöödetellimused ning tegi soodustusi ka riigihangetekonkurssidel. Kriminaalasjamaterjalide põhjal võib väita, et suuretõenäosusega said nimetatud äriühingudtööd just tänu A. Metsaveere tegevusele,sest näiteks ühe firma puhuloli Riigikogu Kantselei läbi aastate ükssuurimaid tööandjaid.Pistise ja altkäemaksu võtmise juhtumitekõrval esineb endiselt aeg-ajaltka ametnike poolt usalduse kuritarvitamistning eelarveliste vahenditeomastamist. 2008. a juulis edastasKaitsepolitseiamet prokuratuuri kriminaalasjaKaitseliidu ülema nõunikuSulev Tammemäe tegevuse kohta, kedakahtlustatakse usalduse kuritarvitamisesning kelmusele kaasaaitamises.Kriminaalasja materjalidest nähtuvaltmängis S. Tammemäe 2005.–2006.aastal kokku oma varasemate töökaaslasteganing korraldas nendele kuuluvaltäriühingult Kaitseliidule Tallinnakesklinnas asuva hoone soetamise ligi37,8 miljonit krooni kallimalt, kui oliselle tegelik turuväärtus. Hoone turuväärtusekunstlikuks suurendamiseksesitati Kaitseliidule tuntud kinnisvarafirmadenimelt fiktiivsed ostupakkumisedhoone turuväärtusest rohkemkui 2 korda kõrgemale hinnale. Tähelepanuväärneon seejuures ka asjaolu,et vahetult pärast tehingu toimumistlahkus S. Tammemäe Kaitseliidustning asus sama firma teenistusse.2008. a novembris mõistis HarjuMaakohus omastamises süüdi Sotsiaalkindlustusametifinants- ja varahaldusosakonnaraamatupidamistalitusepearaamatupidaja asetäitjaRaili Raudseppa ning karistas tedatingimisi vangistusega. Kriminaalasja49

Korruptsiooniskeemid on muutunud varasemate aastatega võrreldeskeerulisemaks ning avastamise mõttes komplitseeritumaks.materjalidest nähtuvalt omastasR. Raudsepp 2008. aastal 4 kuu jooksulriiklike pensionite jaoks ettenähtudvahenditest üle 380 000 krooni, kandesnimetatud summa osadena omaisiklikule pangakontole. Kuriteo varjamiseksmuutis R. Raudsepp raamatupidamisprogrammidesja muudesandmebaasides pensionite maksmistpuudutavaid andmeid. Kuriteo toimepanemisemuutis lihtsamaks asjaolu,et R. Raudsepp omas pearaamatupidajaasetäitjana raamatupidamisprogrammideja muude andmebaaside piiramatuidkasutajaõigusi ning kontrolltema tegevuse üle oli puudulik. Samution tähelepanuväärne, et kogu omastatudraha mängis R. Raudsepp mahakasiinodes ning maksis sellega kinnikasiinodes mängimiseks võetud SMSlaene.Korruptsioon kohalikesomavalitsustesKuue suurema kohaliku omavalitsuse– Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi – juhtide korruptsioonikuritegudeuurimine tehti Kaitsepolitseiametileülesandeks 2007. a juulis.Aktiivse informatsiooni kogumisetulemusena on esimesed korruptsioonijuhtumidselles töövaldkonnas2008. aastal juba kohtusse jõudnudning lähiajal on neile oodata lisa.2008. a aprillis edastas Kaitsepolitseiametprokuratuuri kriminaalasjaTallinna Kommunaalametiinseneriosakonna juhataja JaanMaanase tegevuse kohta, keda kahtlustataksepistise võtmises. Kriminaalasjamaterjalidest nähtuvalt võttis J. Maanas2007.–2008. aastal korduvalt vastupistist ühe ehitusfirma juhilt kokkuligi 120 000 krooni ulatuses. Vastutasuksseisis J. Maanas selle eest, etsama äriühing saaks Tallinna linnaltvõimalikult suures mahus tellimusi,ning tagas ühtlasi äriühingu poolt linnaleesitatud arvete väljamaksmisekiirendatud korras. Samuti edastasJ. Maanas samale ettevõttele äritegevusetagamiseks vajalikku linnavalitsusesiseinformatsiooni.2008. a oktoobris saatis Kaitsepolitseiametprokuratuuri kriminaalasjaPärnu Linnavalitsuse ehitusteenistusejuhataja Enno Tammekivi tegevusekohta, keda kahtlustatakse pistisevõtmises. Kriminaalasja materjalidestnähtuvalt sai E. Tammekivi 2006.–2007. aastal kolmelt äriühingult niisularahas kui ka ehitusmaterjalidesja -töödes pistist kokku üle 721 000krooni. Sealhulgas tasus üks äriühingutestoma pangakontolt ka E. Tammekiviostetud palkmaja sissemaksuhinna.Vastutasuks tegi E. Tammekivineile äriühingutele linna poolt väljakuulutatudalla riigihanke piirmäärajäävatel hangetel mitmeid soodustusi,kindlustades äriühingute esitatud hinnapakkumistelevõidud.2008. a novembris esitas Kaitsepolitseiametpistise ja altkäemaksu võtmiseskahtlustuse Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuselinnamajandusosakonnajuhatajale Allar Oviirile. Kriminaalasjamaterjalidest nähtuvalt sai A. Oviirühe äriühingu tegevjuhi käest 2008.aastal altkäemaksuna 20 000 kroonimitme munitsipaalkorteri üürilepinguebaseadusliku pikendamise eest nendehilisema erastamise eesmärgil. Seejuuresaitas A. Oviir samal isikul sõlmidamunitsipaalkorterite üürilepinguid ühtekokkuligi 60 inimese nimele, kelleltegelikult ei ole linnavolikogu määrusealusel õigust taotleda munitsipaalkorteriüürilepingu sõlmimist. Lisakssai A. Oviir aastail 2007–2008 kolmeäriühingu omanikult linnale kuuluvaterendipindade ja eluruumide remondijahaldustööde tellimise eest pististühtekokku üle 74 000 krooni väärtuses.2008. a detsembris esitas Kaitsepolitseiametpistise võtmise kahtlustuseTallinna abilinnapea nõunikule IvoParbusele. Kriminaalasja materjalidestnähtuvalt sai I. Parbus kolmelt isikultnii sularahas kui ka kinkekaartidenapistisena kokku üle 130 000 krooni.Vastutasuks saadud pistise eest pidiI. Parbus aitama neid isikuid Tallinnalinnas asuvate kinnistute detailplaneeringutemenetlemisel üleskerkivateprobleemide lahendamisel, vajalikekooskõlastuste kokkuleppimisel japrotsessi kiirendamisel.Kokkuvõtteks võib öelda, et Kaitsepolitseiametikorruptsioonivastase võitlusetulemused 2008. aastal olid head.Prokuratuuri edastati mitu olulist korruptsioonipaljastavat kriminaalasjaning mitmes kriminaalasjas viiaksemenetlus lõpule lähiajal.50

60 AASTAT MÄRTSIKÜÜDITAMISESTKüüditatute rong Keila jaamas 1949.a. märtsis.Pildistas Keila fotograaf Gustav Kulp (erakogust).60 AASTAT MÄRTSIKÜÜDITAMISESTNõukogude okupatsioonivõimudesuuroperatsioon“Priboi” (25.–29.03.1949)25. märtsil 1949 käivitas Nõukogudeokupatsioonivõim Eestis, Lätis ja Leedussuuroperatsiooni “Priboi” (venekeeles “Murdlaine”), mis nägi ette üle100 000 süütu inimese küüditamiseigavesele eriasumisele NSV Liidukaugematesse piirkondadesse. NSVLiidu Ministrite Nõukogu 29. jaanuari1949. a otsuse nr. 390-139ss kohaseltkuulus Eestist väljasaatmisele 7500perekonda 22 500 inimesega.Küüditamised moodustasid NõukogudeLiidu toonase repressiivsesisepoliitika lahutamatu koostisosa:aastatel 1920–1953 teostati vähemalt130 küüditamisoperatsiooni, milletagajärjel viidi oma kodudest jõu ja vägivallagaminema miljoneid inimesi.Teise maailmasõja aastail deporteeritisakslastega koostöös süüdistatutenaterved rahvad – tšetšeenid, ingušid,volgasakslased, krimmitatarlased jt.Baltikumi rahvaste vastu suunatudrepressioonid algasid kohe pärastkolme iseseisva riigi okupeerimistja annekteerimist Nõukogude Liidupoolt 1940. aasta suvel ning jätkusidvahetult pärast Eesti, Läti ja Leedutaasvallutamist 1944. aastal.NSV Liidu Ministrite Nõukogu29. jaanuari 1949. a otsusega nr. 390-139ss kuulusid Balti riikidest väljasaatmisele:1) “bandiitide” ja natsionalistideperekonnaliikmed, sealhulgas niiend varjavate, süüdi mõistetudkui ka tapetud bandiitide perekonnad;2) legaliseeritud “bandiidid” ja nendeperekonnaliikmed, kes jätkasidnõukogudevastast tegevust;3) “bandiitide” abistajad ja nendeperekonnaliikmed;4) “kulakud” ja nende perekonnaliikmed.“Bandiitideks” nimetas okupatsioonivõimkõiki eesti mehi, kes olid kas,relv käes, Nõukogude Liidu vastuvõidelnud (metsavennana Eesti metsades,Saksa armees, Soome armees),Punaarmeest deserteerunud või endPunaarmeesse mobiliseerimise eest51

Dokumendid toimikust “Priboi”.varjanud. “Kulakuks” aga tembeldatikõik töökad ja edasipüüdlikud taluomanikud,kellel oli kas üle 30 hapõllumaad ja/või kes olid kasutanudtalus Eesti Vabariigi ajal palgatööjõudu.Kokkuvõtvalt nimetas okupatsioonivõimkõiki väljasaadetavaid“bandiitlik-natsionalistlikuks jakulaklikuks elemendiks”.Operatsiooni “Priboi” läbiviiminetehti kohustuseks NSV Liidu RiiklikuJulgeoleku Ministeeriumile (RJM) jaNSV Liidu Siseministeeriumile (SM).Julgeolekuministeerium vastutas operatsiooni“Priboi” esimese osa eest,mis hõlmas väljasaadetavate peredenimekirjade koostamist, isikute kinnivõtmistning raudteel moodustatudpealelaadimispunktidesse toimetamist.Siseministeeriumi ülesandeksjäi pealelaadimispunktides ešelonidekomplekteerimine ja nende sihtjaamadessetoimetamine. Suuroperatsiooniüldjuhiks määrati NSV Liiduriikliku julgeoleku ministri 1. asetäitjaSergei Ogoltsov. Vabariiklikesseministeeriumidesse saadeti Moskvasttööd koordineerima volinikud. EestiNSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumijuurde komandeeriti volinikukskindralmajor Ivan Jermolin, EestiNSV Siseministeeriumi juurde kindralmajorVladimir Rogatin.Nagu iga toonase Nõukogude Liidueluvaldkonna puhul, nii oli ka stalinlikurepressiivpoliitika alusekssotsialistlik plaanimajandus. Küüditamisoperatsiooni“Priboi” ettevalmistamiselanti Moskvast Eestissekõigepealt ette küüditamise plaan– 7500 perekonda. Eesti NSV marionettidestjuhid omakorda koostasidplaani igale maakonnale. TagamaksMoskvast saadud plaanilise näitajakindel täitmine, koostati “bandiitideja kulakute” põhinimekirjaga paralleelseltveel reservnimekiri, mis koosnes1906 perekonnast.Nädal enne suurküüditamise algust –17. märtsil 1949 – saatis Eesti NSVRiikliku Julgeoleku Ministeeriumijuht kindralmajor Boris Kumm EestimaaKommunistliku Partei Keskkomiteesekretärile Nikolai Karotammeleoperatsiooni ettevalmistustestkolmelehelise täiesti salajase ülevaate,millele on käsitsi märkusena juurdekirjutatud lause “1500 kulakute perekondaon puudu”. See Eesti parteijuhiavameelne konstateering (“kulakuid”ei jätku!!) tõendab kõige ilmekamalt,et märtsiküüditamise puhul ei olnudesmatähtis mitte vabanemine kõigistinimestest, keda Nõukogude okupatsioonivõimpidas oma vaenlasteks,vaid repressioon ise – kui vastupanuvaimuhävitav ja rahvast hirmutavaktsioon. Vaatamata sellele, et julgeolekuorganiteendi kehtestatud kriteeriumitelevastavate isikute arv oliEestis küüditamise plaanist oluliseltväiksem, pidi plaani iga hinna eesttäitma ja võimaluse korral ületamagi.Seetõttu küüditatigi 25.-29. märtsini1949 Eestist (lisaks põhinimekirja“bandiitidele ja kulakutele”) ka suurosa nn. reservnimekirja kantud perekondadest.52

60 AASTAT MÄRTSIKÜÜDITAMISESTOkupatsioonivõimu esindajatenaosalesid selle inimsusvastase kuriteotoimepanemisel kokku 23 024 julgeolekutöötajat,sise- ja regulaarvägedeohvitseri ja sõdurit, kommunistlikupartei liiget ning nõukogude aktivisti.Väljasaadetavate tabamiseks organiseeritiEestis 1987 operatiivgruppi,reeglina pidi üks grupp ootamatultkinni võtma ja välja saatma 4 perekonda.Kinnivõetud perekondadetransportimiseks koondamiskohtadessemobiliseeriti 12 400 hobuveokit,transportimiseks koondamiskohtadestraudteejaamadesse 2772 autot,neist 1545 tsiviilasutuste ja -organisatsioonidemasinat. Eesti raudteeliinidelmoodustati 16 inimeste pealelaadimispunktining komplekteeriti19 raudtee-ešeloni 1079 vaguniga.Eestis käivitati küüditamisoperatsioon25. märtsil 1949 kell 04.00varahommikul, kui süütud inimesedalles pahaaimamatult oma kodudesmagasid. Kuna väljasaadetavate kinnivõtmineja transport pealelaadimispunktidessekujunes oodatust tunduvaltaeglasemaks, siis vältas ešelonidekomplekteerimine kuni 29. märtsini.Samal ajal kirjutas parteiaktiiv väljasaadetavatekodudes üles kogu nendevara, mis tuli kümne päeva jooksulkas realiseerida või kohalikele kolhoosidelelaiali jagada. Eestist viidi igaveseleeriasumisele arvatavasti 20 702inimest, kellest ligikaudu kolm neljandikkumoodustasid naised, lapsedja vanurid, sest pereisad oli üldjuhuljuba varem arreteeritud. Valdav osaküüditatutest toimetati väga kaugeleoma senistest kodudest – SiberisseKrasnojarski kraisse ja Novosibirskioblastisse.1949. aasta märtsiküüditamise peamistekseesmärkideks olid Eestitalumajanduse täielik hävitamine,kolhooside-sovhooside sundmoodustaminening relvastatud vastupanuliikumiseehk metsavendluse lõpliklikvideerimine. Vaieldamatult tõestabmärtsiküüditamise kuritegelikkustainuüksi asjaolu, et operatsioonimõõtühikuks võeti terve perekond,mitte süüdlaseks loetav üksikisik.Lisaks perekondliku karistamise põhimõtteleselekteeriti ka eriasumiselesaadetavad pered julgeoleku pooltvälja kindlate grupitunnuste järgi,mis võimaldab 1949. aasta küüditamistkäsitleda eesti rahva vastu suunatudgenotsiidina.Märtsiküüditamist käsitlevad uurimusedon näidanud, et ei olnud olemas eipealinnast etteantud ega kohalike täitevkomiteedepoolt (kohalike elanikepealekaebuste alusel) koostatud küüditamisnimestikke:määravaks osutusEesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumitöötajate ehk tšekistide enditegevus. Perekonna viis väljasaadetavatenimekirja eelkõige julgeolekukohaliku operatiivvoliniku koostatudtuvastusõiend. Sellega olid RJM-iregionaalosakondade operatiivtöötajateledelegeeritud küllaltki laiad volitusednii nimekirjade koostamisel kuika hilisema küüditamisoperatsiooniEesti Vabariigi territooriumil võiEesti kodanike poolt toime pandudinimsusvastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusiduurib Kaitsepolitseiametalates 1995. aastast. Ka 25. märtsil1949.a Nõukogude okupatsioonivõimudeteostatud suuroperatsiooni“Priboi” ajal toimunud Eesti elanikevägivaldne deporteerimine Siberissekuulub selliste aegumatute kuritegudehulka.2009. aastal möödub märtsiküüditamisest,Nõukogude okupatsioonivõimudepoolt Eesti rahva suhtestoimepandud genotsiidist, 60 aastat.Küüditamine on rahvusvaheliseõiguse põhimõtete kohaselt aegumatukuritegu, mis kohustab veel tänapäevalgiselle toimepanemises osalenudisikuid kriminaalvastutusele võtma.Samas on see nüüd juba võidujooksajaga: massiküüditamises ohvrina võikurjategijana osalenud inimesi jääbjärjest vähemaks ning peagi muutubmärtsiküüditamise uurimine koossellele hinnangute andmisega ainuüksiajaloolaste pärusmaaks.Kaitsepolitseis aastail1995–2008 menetletudküüditajate kriminaalasjadKaitsepolitseiamet on märtsiküüditamise15-aastase uurimise jooksultöötanud läbi kümneid tuhandeidlehekülgi dokumente ning kuulanudüle sadu kannatanuid ja tunnistajaid.Uurida ja tõendada kohtus edukaltkuritegu, mis pandi toime poolesajandi eest, on olnud keerukas ülesanne.Seni tehtud töö tulemusena on1949. a küüditamise erinevates episoodidessaadetud kohtusse 8 kriminaalasjaning sama palju isikuid onkohtute poolt küüditamises ka süüdimõistetud. Kuigi kuriteos kahtlustatavatearv on aastate jooksul olnudtunduvalt suurem, saab kohtu allasiiski anda vaid isikuid, kelle tervislikseisund on tunnistatud ekspertidepoolt piisavaks kohtuprotsessil osalemiseks.Oluline on rõhutada fakti,et kohtutes ei ole siiani õigeks mõistetudmitte ühtki isikut, kellele kaitsepolitseiküüditamises osalemisessüüdistuse esitas. Iga kriminaalasjauurimisele ja kohtulikule menetlemiseleon kulunud küllaltki kaua aega –vähemalt kolm aastat. Samas onsenine kogemus tõestanud, et läbi jõustunudsüüdimõistvate kohtuotsustekaudu on antud kurjategijate tegevuseleametlik ja objektiivne hinnang.Märtsiküüditamise kriminaalasjasesimese kohtulahendini jõudmisekskulus neli pikka aastat. 22.01.1999mõisteti Lääne Maakohtus endineENSV RJM-i Läänemaa osakonnaoperatiivvolinik Johannes Klaassepp(1921) süüdi 23 inimese väljasaatmisesja 9 inimese väljasaatmisekatses 1949. aastal Läänemaalt ning53

talle määrati 8-aastane vanglakaristustingimisi 2-aastase katseajaga.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas06.04.1999 J. Klaassepa apellatsioonkaebuseosaliselt, lugedes tõendatuks15 isiku deporteerimise ja 2 isikudeporteerimise katse, kuid jättessamas karistuse muutmata.10.03.1999 mõisteti Pärnu Maakohtussüüdi endine ENSV RJM-i Pärnumaaosakonna operatiivvolinikVassili Beskov (1918), keda karistati 7perekonna (21 isiku) väljasaatmise ja2 perekonna väljasaatmise katse eesttingimisi 2-aastase vanglakaristusega3-aastase katseajaga.30.07.1999 mõisteti Pärnu Maakohtusendine ENSV RJM-i Pärnumaaosakonna operatiivvolinik MihhailNeverovski (1920–2000) süüdi 75perekonna ehk 278 inimese kindlakstegemises,kes seejärel küüditati.Otsuse järgi osales M. Neverovskiisiklikult 8 isiku deporteerimisel ja 2isiku deporteerimise katses ning tallemäärati karistuseks 4-aastane vanglakaristus.Tallinna Ringkonnakohusvabastas mehe reaalsest vanglakaristusest,asendades selle 01.11.1999. a4-aastase tingimisi vanglakaristusega3-aastase katseajaga.17.03.1999 luges Järva Maakohus1949. a Järvamaal küüditamises osalenudendise ENSV RJM-i Järvamaaosakonna operatiivvoliniku VladimirLoginovi (1924–2001) süü inimsusvastasteskuritegudes (16 isiku deporteerimine)tõendatuks ja lõpetas kriminaalasja.V. Loginov suunati kohtuotsusega psühhiaatriahaiglasse sundravilekuni tema tervenemiseni.31.10.2002 Tallinna Linnakohtuotsusega tunnistati endine ENSVRJM-i Harjumaa osakonna vanemoperatiivvolinikJuri Karpov (1921)süüdi 40 isiku deporteerimises ja 20isiku deporteerimise katses. J. Karpoviapellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohus19.12.2002 ei rahuldanudning jättis Tallinna Linnakohtuotsuse jõusse. Riigikohus ei andnud05.03.2003 J. Karpovi kassatsioonkaebuselemenetlusluba, millega ühtlasijõustus Tallinna Linnakohtu otsuskaristada J. Karpovit 8-aastase vangistusega,mida aga ei pöörata täitmisele,kui ta ei pane 3 aasta jooksul tahtlikulttoime uut kuritegu.10.10.2003 mõistis Saare MaakohusSaaremaal märtsis 1949 toimunudküüditamises süüdi August Kolk’i jaPjotr Kislõi ning karistas neid inimsusvastasekuriteo toimepanemiseeest 8-aastase vangistusega 3-aastasekatseajaga. Nii Tallinna Ringkonnakohus27.01.2004 kui ka Riigikohus21.04.2004 jätsid A. Kolk’i ja P. Kislõipoolt edasikaevatud otsuse muutmatakujul jõusse. Euroopa InimõigusteKohus ei võtnud 17.01.2006 nendekaebust Eesti Vabariigi vastu menetlusse.07.11.2006 mõistis Saare Maakohusinimsusvastases kuriteos süüdiVladimir Kase ja karistas teda tingimisi8-aastase vangistusega 3-aastasekatseajaga.Märtsiküüditamise Saaremaa episoodissaid süüdistuse ühtekokku 12 isikut:endised ENSV RJM-i Saaremaaosakonna operatiivvolinikud RudolfSisask (1926), Stepan Nikejev (1924),Boris Loho (1918–2001), Albert Kolga(1924–2006); ENSV RJM-i keskaparaaditöötaja August Kolk (1924)ning ENSV SM-i Saaremaa osakonnamiilitsad Pjotr Kislõi (1921), ViktorMartson (1921–2004), Vladimir Kask(1926), Heino Laus (1927–2006),Osvald Adamson (1927–2001), LeonidMaikov (1924–2001) ja NikolaiŽerebtsov (1921–2003). Enne kohtuprotsessialgust surid Boris Loho,Osvald Adamson ja Leonid Maikov.Tervislikel põhjustel lõpetatimenetlus enne protsessi algust NikolaiŽerebtsovi osas. Aastaid väldanudkohtuprotsessi kestel surid veel HeinoLaus, Viktor Martson ja Albert Kolga.Halva tervise tõttu vabastati protsessistRudolf Sisask. Kohtuprotsess jätkubStepan Nikejevi üle.Hiiumaalt 84 perekonna ehk 261 inimeseküüditamise kohta alustati kriminaalmenetlust29. septembril 2003.Neli aastat hiljem, 9. augustil 2007esitas Lääne Ringkonnaprokuratuurkaitsepolitsei eeluurimise andmeteletuginedes kahtlustuse Hiiumaal 1949.aasta 25. märtsil küüditamist juhtinudArnold Merile (1919). KarS §-de90 (genotsiid) ja 97 (tsiviilelanikevastanerünne) järgi süüdistatakseteda 251 tsiviilisiku sunniviisilisesväljasaatmises ja ümberasustamisesokupeeriva riigi territooriumile.Vaatamata Venemaalt initsieeritud japeaaegu aasta väldanud propagandamängudelekohtuistungi ümber, millestkirjutasime oma eelmises aastaraamatus,kohtuprotsess 20. mail2008 Kärdlas siiski algas ning pidi2009. aastal jätkuma. A. Meri surm27. märtsil 2009 lõpetas kahjuks niikohtuprotsessi kui lootuse mõistagenotsiidis süüdi kõrgeim küüditamisesosalenud ENSV ametiisik. Samasvõib A. Meri surmaaega – täpselt 60aastat pärast suurküüditamist – pidadaomamoodi sümboolseks.Kuigi Eesti kohtud on kõiki 1949.aasta märtsiküüditamises osalenudisikuid – nii julgeolekuohvitsere kuika militsionääre – karistanud üksnestingimisi karistusega, on konkreetsetestkaristustest märksa olulisemEesti riigi ametlik hukkamõist küüditamiselekui aegumatule inimsusvastaselekuriteole ning NõukogudeLiidu totalitaarse okupatsioonirežiimikuritegelikuks tunnistamine.54

Disain: Smile Group / LOOVVOOLKoostas Toivo KamenikFotod: Juta Kübarsepp, iStockphoto, Bulls Press, Väino Silm, Erik Peinar,Politseiameti arhiiv, Demineerimiskeskuse arhiiv, Kaitsepolitseiameti arhiiv, internetTrükk: Iloprint55