Download (1345Kb) - E-Ait

Tallinna Ülikool 

Infoteaduste Instituut 

Katre Derrik 

E-TEENUSTE MITTEKASUTAMISE PÕHJUSED: 

MAKSU-JA TOLLIAMETILE ESITATAVA FÜÜSILISE ISIKU 

TULUDEKLARATSIOONI NÄITEL 

Magistritöö 

Juhendaja Elviine Uverskaja 

Tallinn 2011

2 

Autorideklaratsioon 

Deklareerin, et käesolev magistritöö on minu iseseisva töö tulemus. 

Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi kaitstud. 

Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. 

Töö valmis .......................................................... juhendamisel 

„.........“............................ 2011. a 

Töö autor 

............................. allkiri 

Töö vastab magistritööle esitatavatele nõuetele. 

Lubatud kaitsmisele. 

„..........“ ........................... 2011.a 

Juhendaja 

................................. allkiri

3 

SUMMARY 

Title of this master thesis is „Reasons for not-using e-services: an example of income 

tax declarations submitted to Estonian Tax and Customs Board“. It is written in 

Estonian and it consists of 82 pages, including 20 graphs, 2 tables, 3 appendixes and a 

list of references (56 titles). 

Keywords: non users of e-services, public e-services, income tax declaration. 

The aim of this thesis is to find out the reasons why some people do not use e-services 

when submitting income tax return as submitting it in the internet is much faster, 

easier and more convenient to taxpayer. 

To achieve the goal of the thesis, the following research questions were set: 

Which is the profile of the persons that submit income tax declarations on 

paper 

What are the main reasons for submitting income tax declaration on paper 

Are there more Russian-speaking people among those who submit their 

income tax declarations on paper 

Is the need for consultation with the official in case of more complex issues 

one of the reasons for submitting the income tax declarations on paper 

To find out the answers to the research questions the quantitative methods were used 

in the empirical section of this thesis. Questionary-interviews with 241 people were 

carried out, to find out the reasons why people submit their income tax declarations on 

paper. In addition to this, the questionary among Estonian Tax and Customs Board 

officials was also carried out. 

According to the interviews carried out among taxpayers the main reasons for 

submitting income tax returns on paper are lack of access to computer and internet in 

home (28,6%), habit of submitting on paper (26%) and lack of knowledge and skills 

for submitting it in the internet (25%). Besides the fore mentioned factors people also 

mentioned the need to communicate and fear of making mistakes. Estonian Tax and

4 

Customs Board officials who are responsible for receiving income tax on paper belive 

that the main reasons why some people submit their income tax declarations on paper 

is lack of knowledge and skills (92%), no access to internet and computer (80%) and 

difficulties filling the declaration (44%). 

As a result of the master thesis the link between Russian-speaking people and 

submitting the income tax returns on paper was not proved. 36% of people who 

participated in the survey were Russian-speaking – this is only one third of all people 

that participating in the survey. Officials that receive income tax declarations also do 

not belive that language-barrier is the reason for submitting the income tax returns on 

paper. 

Only 10% of the people who participated in the survey believe that their case is 

difficult and that´s the reason for submitting the income tax returns on paper. So the 

link between difficulty of the case and the way of submitting the income tax returns 

was not proven and in the contrary it is possible to say that people who submit it on 

paper do not have difficult cases as a rule. 

The hypothesis of the master thesis was proved. The use of e-services is connected to 

reasons for digital divide and also to other reasons – habits, need for communication, 

fear of making mistakes. 

As a result of the master thesis there are some recommendations for Estonian Tax and 

Customs Board to be made so that greater amount of people would fill their income 

tax returns in the internet. There should be more information and publicity in the 

media about the possibility for submitting income tax declaration in the public 

computer at ETCB service point where is also help available if needed. In the queue 

machine there should be a possibility for choosing submitting income tax declaration 

in public computer with the help of officials. This would extend the knowledge 

among taxpayers about the possibility of doing it in the public computer and therefore 

eliminating the need for private computer. 

It was found out that some of the Russian-speaking people who participated in the 

survey have no knowledge about the possibility of submitting income tax declarations 

in the internet. So in the future there should me more publicity about the possibility in 

Russian-speaking media.

5 

SISUKORD 

SUMMARY ................................................................................................................... 3 

SISUKORD .................................................................................................................... 5 

LÜHENDITE LOETELU .............................................................................................. 6 

SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 7 

1. TÖÖ INFOPOLIITILINE JA TEOREETILINE RAAMISTIK ........................... 10 

1.1 Avalikud e-teenused Euroopa Liidu ja Eesti infopoliitilistes dokumentides 10 

1.1.1 Euroopa Liidu infoühiskonna projektid ................................................. 10 

1.1.2 E-teenuste temaatika Eesti infopoliitika ja -strateegia dokumentides ... 15 

1.2 Juurdepääs e-teenustele ................................................................................. 17 

1.2.1 Interneti kasutamine kui e-teenuste kasutamise eeldus ......................... 18 

1.2.2 E-teenuste kasutamise uuringud ............................................................ 21 

1.3 Elektroonse tuludeklareerimise alased uuringud teistes riikides ................... 23 

1.4 E-teenuste kasutamise uuringutes rakendatavad teoreetilised käsitlused ..... 24 

2. TULUMAKSU DEKLAREERIMINE ................................................................. 27 

2.1 E-maksuameti kujunemine ............................................................................ 28 

2.2 Tuludeklareerimise võimalused .................................................................... 31 

2.3 Ülevaade e-maksuameti/e-tolli võimalustest ................................................ 33 

2.4 E-maksuameti kasutegurid ............................................................................ 35 

2.5 Maksu-ja Tolliameti senised tegevused ........................................................ 37 

3. UURIMISTÖÖ EMPIIRILISE OSA METOODIKA ........................................... 40 

4. UURIMISTÖÖ TULEMUSED ............................................................................ 44 

4.1 Paberkandjal deklaratsiooni esitanute profiil ................................................ 44 

4.2 Ankeet- intervjuude analüüs .......................................................................... 48 

4.3 MTA teenindusosakonna töötajate küsitluse analüüs ................................... 61 

KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 66 

Soovitused ................................................................................................................ 69 

KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................... 72 

LISA 1. Eesti keelne ankeet- intervjuu blankett ...................................................... 77 

LISA 2. Vene keelne ankeet-intervjuu blankett ....................................................... 79 

LISA 3. Töötajate küsimustik .................................................................................. 81

6 

LÜHENDITE LOETELU 

AIP – Avalik Internetipunkt 

FIDEK – füüsilise isiku tuludeklaratsioon 

FIE – füüsilisest isikust ettevõtja 

IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 

MKM - Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 

MTA – Maksu-ja Tolliamet

7 

SISSEJUHATUS 

Eesti on riik, kus on hästi arenenud erinevad infotehnoloogilised võimalused ning 

paljud inimesed kasutavad neid võimalusi küllaltki aktiivselt – vähemalt selline on 

Eesti riigi üldine kuvand IKT valguses. Riik on koostöös erasektoriga püüdnud teha 

erinevate infotehnoloogiliste võimalustega kodanikel riigi ja selle asutustega 

suhtlemise võimalikult lihtsaks - on loodud mitmeid avaliku sektori elektroonseid 

teenuseid näiteks digiretsept, e-hääletamine, elektroonne arveldamine ning e- 

deklareerimine. 

Esmakordselt said inimesed tuludeklaratsioone elektroonselt esitada 2000. aastal, kui 

esitati tuludeklaratsioonid 1999. aasta tulude kohta. Elektroonse tuludeklaratsiooni 

esitanute arv on loomisest alates pidevalt kasvanud. Kui esimesel aastal kasutas 

elektroonse deklareerimise võimalust 3% kõigist tuludeklaratsiooni esitanutest, siis 

2011. aastal lausa 93% kõigist tuludeklaratsiooni esitajatest. Elektroonne 

deklareerimine on üks enim teadaolevaid avalikke e-teenuseid. 

Elektroonselt tuludeklaratsiooni esitamine on tehtud maksumaksjatele väga 

mugavaks. Erinevad koolitusasutused, finantsasutused ning tööandjad esitavad 

Maksu-ja Tolliametile andmed elektroonselt. Need andmed jõuavad inimeste 

eeltäidetud tuludeklaratsioonile ning kui inimesel ei ole täiendavaid tuluallikaid lisada 

ja kõik eeltäidetud andmed on õiged, on väga lihtne tuludeklaratsioon internetis ära 

kinnitada. Olenemata sellest, et elektroonselt esitamine on lihtsam ja kiirem, on siiski 

jäänud teatud hulk inimesi esitama tuludeklaratsiooni paberkandjal. 2010. aastal oli 

paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanuid veidi alla 49 000 inimese, mis moodustas 

8% kõigist tuludeklaratsiooni esitanutest. 2011. aastal esitas tuludeklaratsiooni 

paberkandjal isegi veel vähem inimesi – 6,5% kõigist deklareerijatest. Seega paberil 

tuludeklareerijate arv on pidevalt vähenemas. 

Elektroonilise deklareerimise puhul saavad kasu mõlemad osapooled – deklaratsiooni 

esitajad saavad seda teha kodust väljumata ning nad saavad kohe teada, kas 

deklaratsiooni alusel tuleb tulumaksu juurde maksta või saadakse enammakstud 

tulumaksu tagasi. Lisaks võidab elektroonsest deklareerimisest ka Maksu-ja

8 

Tolliamet. Elektroonse deklareerimise puhul väheneb sisestamise vigade esinemise 

sagedus ning jääb ära vajadus deklaratsioone arvutisse sisestada. Samuti ei ole vähem 

oluline fakt, et elektroonselt deklareerides hoitakse mõlemapoolselt kokku – 

maksumaksja ei pea tegema kulutusi teenindusbüroosse tulemiseks ning Maksu-ja 

Tolliametil jäävad ära kulutused paberil deklaratsiooni printimisele. 

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on füüsilise isiku tuludeklareerimise kui e-teenuse 

mittekasutamise põhjuste väljaselgitamine ja uurimine ning võimalike soovituste 

väljatöötamine. Püstitatud hüpotees on „E-teenuste mittekasutamine on seotud mitte 

ainult digitaalse lõhe, vaid ka muude teguritega“. 

Kuna tuludeklaratsiooni esitavad füüsilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad 

(FIE-d), siis ongi käesolev probleem vaatluse all just füüsiliste isikute ja FIE-de 

seisukohast ning ettevõtete elektroonset deklaratsioonide esitamist käesolevas töös ei 

uurita. Uurimisobjekt on füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täitmine ning uurimisaineks 

on inimeste hoiakud, käitumine ja motivatsioon arvutit ja internetti kasutada. Selleks, 

et leida, kas hüpotees leiab kinnitust või mitte, püstitas töö autor uurimisküsimused, 

millele käesoleva töö käigus leitakse erinevaid uurimismeetodeid kasutades vastused: 

1. Kes esitavad tuludeklaratsioone paberkandjal 

2. Millised on peamised põhjused, miks esitatakse paberkandjal 

3. Kas võib olla, et paberkandjal esitab rohkem deklaratsioone vene keelt 

kõnelev osa Eesti elanikkonnast 

4. Kas paberkandjal deklareerivatel inimestel on probleemsed juhtumid, 

mis vajavad ametnikuga arutamist 

Töö eesmärgiks on välja selgitada põhjused, miks inimesed esitavad 

tuludeklaratsiooni paberkandjal ning kas Maksu-ja Tolliamet saab midagi teha selleks, 

et nad esitaksid edaspidi tuludeklaratsiooni interneti kaudu. Töö tulemusena saab 

Maksu-ja Tolliamet planeerida nende inimeste ressurssi, kes sisestavad paberkandjal 

esitatud deklaratsioone. Juhul kui selguvad deklaratsiooni esitamise põhjused 

paberkandjal ja võetakse tarvitusele meetmed olukorra muutmiseks, hoiab Maksu- ja 

Tolliamet tulevikus ära kulud, mis on seotud tuludeklaratsiooni printimisega ning 

ametnikel on rohkem aega muudeks tegevusteks. 

Magistritöö esimeses peatükis on välja toodud teemat puudutav nii eesti kui 

inglisekeelse kirjanduse ning uuringute ülevaade. Ülevaatepeatüki eesmärgiks oli

9 

leida uuringuid, mille uurimisaineks oleks maksuametite elektrooniliste teenuste 

kasutamine tuludeklaratsioonide esitamisel. Lisaks oli eesmärgiks leida antud 

valdkonna teoreetilisi lähenemisi, kontseptsioone ning mudeleid. Allikate otsingul 

keskendus autor interneti mittekasutamise, e-valitsuse, e-teenuste valdkonda 

puudutavatele teadusartiklitele ning interneti ja e-teenuste kasutamist puudutavatele 

uuringutele ning nende aruannetele, samuti Eesti ja Euroopa Liidu infopoliitika 

valdkonna tegevuskavadele ning teistele dokumentidele. 

Teemakohase kirjanduse väljaselgitamiseks kasutas töö autor järgmisi eestikeelseid 

märksõnu: digitaalne lõhe, infokihistumine, interneti mitte kasutamine, ligipääs 

internetile, e-teenused, avalikud e-teenused, e-valitsus, e-maksuamet, 

tuludeklaratsiooni esitamine. Inglisekeelsetes allikates aga: digital divide, information 

society, access to internet, public e-services, e-services, e-government, internet users 

and nonusers, e-taxation, income tax declaration. 

Otsingud viidi läbi Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu poolt pakutavates e- 

andmebaasides: EBSCO Host, Sage Journals Online, EMERALD, IEEE Computer 

Society, ScienceDirect; Eesti raamatukogude elektronkataloogis ESTER ja Googleí 

otsingumootoris. Lisaks kasutas töö autor Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel olevaid 

pressiteateid, aastaraamatuid, statistikat ning teisi avalikke dokumente. 

Magistritöö koosneb neljast peatükist. Neist esimeses peatükis antakse ülevaade 

Euroopa Liidu ning Eesti infopoliitika-alastest dokumentidest ning teoreetilistest 

käsitlustest. Teises peatükis vaadeldakse lähemalt tuludeklareerimise teenust ning 

selle esitamise võimalusi. Kolmandas peatükis antakse ülevaade käesoleva uurimistöö 

metoodikast ning neljandas, empiirilises osas, analüüsitakse uurimistöö tulemusi. 

Tulenevalt magistritöö püstitatud eesmärgist ja uurimisküsimustest kasutatakse töö 

empiirilises osas kvantitatiivseid uurimismeetodeid: paberkandjal tuludeklaratsiooni 

esitanud inimeste profiili väljaselgitamiseks on töö autor küsinud Maksu-ja 

Tolliametilt teabenõudega statistilised andmed 2009. aasta tuludeklaratsiooni esitanud 

inimeste kohta. Lisaks on läbi viidud 241 ankeet-intervjuud inimestega neljas 

suuremas teeninduskohas üle Eesti inimestega, kes reaalselt esitasid 2010. aasta 

tuludeklaratsiooni paberkandjal. Lisaks viidi läbi elektroonne küsitlus MTA-s 

tuludeklaratsiooni vastu võtvate teenindajate seas, saamaks teada nende arvamusi 

paberkandjal esitamise põhjuste kohta.

10 

1. TÖÖ INFOPOLIITILINE JA TEOREETILINE RAAMISTIK 

E-teenuste pakkumine Eesti riigi poolt nii elanikele kui ka ettevõtetele tuleneb nii 

Euroopa Liidu infopoliitika valdkonna dokumentidest kui ka Eesti siseriiklikest 

dokumentidest. Seetõttu on käesoleva töö mõistes oluline anda ülevaade peamistest 

Eesti ja Euroopa Liidu infopoliitika alastest dokumentidest, mis sätestavad valitsuse e- 

teenuste pakkumist ning arendamist. Lisaks on käesoleva peatüki eesmärgiks 

digitaalse lõhe mõiste avamine ning selle ületamise võimaluste väljatoomine. Antakse 

ülevaade nii interneti kui ka e-teenuste kasutamise alastest uuringutest ja aruannetest. 

1.1 Avalikud e-teenused Euroopa Liidu ja Eesti infopoliitilistes 

dokumentides 

1.1.1 Euroopa Liidu infoühiskonna projektid 

EL-i infoühiskonna alguseks loetakse 1993. aasta juunis Kopenhaageni 

tippkohtumisel EL-i toonase eesistuja presidendi kõnes välja toodud Euroopa ühtse 

infoala kujundamise vajadust kui majandusarengu üht eeldust. Sama aasta lõpus esitas 

Euroopa Komisjon Euroopa Nõukogule Valge Raamatu, milles märgiti, et IKT on 

viinud tootmissüsteemid, töö organiseerimise ja tarbimismudelid muutusteni, mis 

sarnanevad esimese tööstusrevolutsiooniga. Leiti, et IKT mõjutab elukeskkonda, kuna 

võrgud annavad võimaluse uutele teenustele. Seega nähti EL-i infoühiskonna 

strateegia ja ühtse inforuumi loomist keskse tegurina Euroopa konkurentsivõime 

tõstmisel ja uute töökohtade loomisel, samuti sotsiaalsete ja majanduslike muutuste 

põhjustamisel. (Papp, 2010). 

Riigi ja KOV-ide ülesandeks on pakkuda avalikke teenuseid, mis on kodanikele, 

asutustele, ettevõtetele või organisatsioonidele pakutav teenus (Riigi IT arhitektuuri ja 

koosvõime raamistik, 2004). Seega riigi ja KOV-ide infosuhtlus toimub kolmes 

suunas: valitsuselt kodanikule (G2C), valitsuselt ettevõttele (G2B) ja valitsuste vahel

E-teenuste arendamine 

11 

(G2G). IKT võimalusi kasutades peaks kõik nimetatud suhtlemised efektiivistuma 

ning tooma kasu mõlemale poolele (Harjo, 2005). 

Euroopa Liidu infopoliitilistes dokumentides kerkis esile e-valitsuse (e-Government) 

mõiste, millega mõeldi IKT valdkonna kasutamist valitsuse poolt eesmärgiga tõsta 

informatsiooni vahetamise ning pakutavate teenuste kvaliteeti nii eraisikutele kui ka 

ettevõtetele. E-valitsust tõlgendatakse kui elektroonilist riigijuhtimist, see tähendab 

kaasaegsete tehnoloogiate, sealhulgas ka interneti maksimaalset rakendamist riigi ja 

kohalike omavalitsuste asutuste toimimises. E-valitsuses nähti reformimise vahendit, 

mis tõstab kodanike rahulolu neile suunatud teenustega ning loob paindlikuma ja 

läbipaistvama avaliku halduse (Papp, 2010). 

E-valitsuse kontseptsiooni rakendamine läbib reeglina mitmeid etappe, mida võib 

nimetada ka e-valitsuse arengu eri tasanditeks. Tasandite eristamise põhiliseks aluseks 

on kodanikele ja ettevõtetele pakutavate teenuste nn „elektroonilise küpsuse“ tase. E- 

teenuse arendamisel on esimeseks tasandiks informatsioon. Nii kodanikud kui ka 

ettevõtted saavad informatsiooni riigi- ja KOV asutuste veebilehtede kaudu (näiteks 

kontaktandmed, vastuvõtuajad, nõutavad dokumendid jms) ning samuti saavad esitada 

küsimusi (päringuid, infonõudeid) e-posti teel. 

100% 

Kahesuunaline 

interaktsioon 

(elektroonilise 

d vormid) 

Transaktsiooni 

tasand 

(täielikult 

elektroonne) 

Personaliseerimine 

(proaktiivne 

tasand) 

Ühesuunaline 

interaktsioon 

(alla laadimise 

võimalusega) 

Informatsio 

on 

Joonis 1. E-teenuste tasemed (Online Availability of public services: How is Europe Progressing)

12 

Teine tasand on ühesuunaline interaktsioon, mis tähendab, et kodanikele ja 

ettevõtetele luuakse spetsiaalsed riigiportaalid (nagu kodanikuportaal www.eesti.ee), 

mille kaudu tekib võimalus erinevate dokumendivormide allalaadimiseks ja 

väljaprintimiseks. Sealjuures on dokumentide esitamine traditsiooniline ehk 

paberkandjal. 

E-teenuste arendamise kolmas tasand on kahesuunaline interaktsioon, mis tähendab, 

et andmete sisestamine taotluste vormidesse toimub elektrooniliselt (elektrooniliselt 

täidetavad ja edastatavad blanketid), võimalus vaadata ja kontrollida täidetud taotlusi. 

Kolmas tasand eeldab inimeste identifitseerimise võimaluse olemasolu. Lubade, 

litsentside, sertifikaatide väljaandmine ja lõivude tasumine toimub traditsiooniliselt. 

Neljas tasand on täieliku transaktsiooni tasand. See tähendab, et on võimalus sooritada 

toiminguid täiselektroonselt, sealhulgas ka teenuse eest tasuda. Ei ole vajadust riigivõi 

KOV asutusse kohale minna. 

Viies tasand on pro-aktiivne tasand (personaliseerimine) ning see avaldub eelkõige 

korduvate teenuste kasutamise korral (nt maksude maksmine iga aasta, kus 

tuludeklaratsioon on juba teatud andmetega eeltäidetud) sellega, et ei pea iga kord 

oma andmeid sisestama, vaid isikuandmed ja riigi ja KOV kasutuses olevad andmed 

eeltäidetakse (Papp, 2010). 

Riigid püüdlevad oma e-teenustega kõrgeima võimaliku tasemeni, seega e-teenuseid 

arendatakse pidevalt samm-sammult ning see võimaldab hinnata, millisel tasandil 

teatud e-teenustega ollakse – kas teenus on täielikult elektroonne, osaliselt 

elektroonne või personaalne ehk isikustatud eeltäidetud andmetega. Tulenevalt 

Euroopa Liidu infopoliitika valdkonna dokumentides ja tegevuskavades sätestatud 

eesmärkidest peaksid kõik e-teenused püüdlema kõrgeima tasemeni - isikuandmete jt 

andmete eeltäidetud tasandini (Online availability of Public Services: How is Europe 

Processing, 2006). 

EL-i infopoliitikas on e-teenuste arendamist ja loomist käsitlev põhidokument 

Euroopa Komisjoni infoühiskonna esimene tegevuskava „eEurope 2002 Action Plan“, 

mis nägi muuhulgas ette, et riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused igal tasandil 

võtavad omaks uued tehnoloogiad, et teha informatsioonile ligipääs nii lihtsaks, kui 

võimalik ning liikmesriigid võimaldavad 2003. aastaks põhiliste avalike teenuste

13 

ligipääsu elektroonselt (eEurope 2002 Action Plan, 2000). Selles dokumendis nimetati 

20 prioriteetset e-teenust, mis peaks kõikides EL-i liikmesriikides olemas olema. 

Neist 12 teenust on mõeldud elanikele ning 8 ettevõtetele. Elanikele 1 mõeldud 

prioriteetsed e-teenused, mille väljatöötamist Euroopa Liidu liikmesriikidelt nõuti, on 

järgmised: 

1. Tulumaks – üksikisiku tulumaksu deklareerimine, maksustamisest teavitamine 

2. Tööotsingu teenused tööbüroode vahendusel 

3. Sotsiaaltoetused: töötu abirahad, lastetoetused, ravikulud, õppelaen 

4. Isikut tõendavad dokumendid – pass ja juhiload 

5. Auto registreerimisega seotud teenused 

6. Ehitusloa taotlemine 

7. Avaldused politseile (nt varguse avaldus) 

8. Avalikud raamatukogud (ligipääs kataloogidele ja otsinguvahendid) 

9. Sünni-ja abielu tunnistused 

10. Ülikooli sisseastumised 

11. Elukoha muutusest teavitamine 

12. Tervisega seotud teenused (nt nõustamine) 

Esimesena on prioriteetsete e-teenustena on nimekirjas välja toodud maksundusega 

seotud e-teenus – elektroonne tulumaksu deklareerimine. Fakt, et nimetatud e-teenus 

on nimekirjas esimesel kohal, näitab teenuse olulisust. See on ühelt poolt vajalik 

riigile – vähendades oluliselt kulusid ning kiirendades protsessi, kuid samas oluline 

klientidele, kes samuti hoiavad kokku kulusid ning aega. Connolly on oma uuringus 

naljatades pakkunud välja põhjenduse, miks maksunduse valdkond on e-valitsuses nii 

olulisel kohal – „elus on kindlad ainult kaks asja: surm ja maksud“. Samas leidis ta e- 

valitsuse teemalistest uuringutest, mis on läbi viidud perioodil 2001-2006, et 

maksunduse valdkonna teenused on üle Euroopa kõikides riikides valdkond, kuhu 

kõik riigid on palju panustanud (Connolly, 2007). Seega mõistavad riigid selle 

valdkonna olulisust ning panustavad sellesse märkimisväärselt. Mitmetes 

elektroonilise tuludeklaratsiooni esitamise valdkonna uuringutes on nimetatud 

1 Kuna käesolev magistritöö keskendub just elanike e-teenustele, siis ei ole vaatluse all ettevõtetele 

mõeldud e-teenused.

14 

elektroonilist tuludeklaratsiooni esitamist üheks olulisimaks ning teistest e-valitsuse 

teenustest esilekerkivaks (Culnan & Gallant & McLoughlin, 2007; Azmi & Bee, 

2010). 

EL-i kandidaatriikidele loodi 2003. aastal infoühiskonna tegevuskava „eEurope+“, 

mille eesmärgiks oli kandidaatriikides infoühiskonna elluviimine, et nad kasutaksid 

täielikult ära infoühiskonna poolt pakutavaid hüvesid ning väldiksid digitaalse lõhe 

tekkimist ühiskonnas (eEurope+, 2003). Programmi lisas toodi samuti välja eelpool 

kirjeldatud nimekiri prioriteetsetest e-teenustest, mida riigid pidid hakkama 

rakendama. Seega pidid ka EL-i kandidaatriigid eelpool nimetatud prioriteetsed e- 

teenused kasutusele võtma. 

2005. aastal, kui Euroopa Liit koosnes juba 25-st liikmesriigist, koostati 

olemasolevate e-teenuste moderniseerimise tegevuskava „eEurope 2005 Action Plan“. 

Nimetatud tegevuskava keskendus infoühiskonna arengu tagamiseks vajalike eelduste 

loomisele, sealhulgas kokkuhoidu, mugavust ja efektiivsust pakkuvate rakenduste 

loomisele. Lisaks toodi dokumendis välja, et e-teenused ja informatsioon on põhjus ja 

motivatsioon interneti kasutamiseks, seetõttu on vajalik nende mitmekülgne 

arendamine. Rõhutati ka vajadust teha kiire internetiühendus kõigile kättesaadavaks 

kuna see on seotud digitaalse lõhe vähendamisega ühiskonnas (eEurope 2005 Action 

Plan, 2002). 

2010. aasta lõpus valmis Euroopa Komisjonil uus infopoliitika valdkonna dokument – 

Euroopa e-valitsuste tegevuskava aastateks 2011-2015, mille üheks eesmärgiks on 

muuhulgas see, et aastaks 2015 peab vähemalt 50% EL-i kodanikest olema kasutanud 

e-valitsuse teenuseid. Samas on dokumendi eesmärgiks üldisemas plaanis IKTlahenduste 

aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamine (Euroopa e- 

valitsuste tegevuskava 2011-2015, lk 4). 

Euroopa Liidu infoühiskonna poliitika dokumentides nähakse ette, et riigid arendavad 

ja täiustavad olemasolevaid e-teenuseid ning e-teenuste arendamisel jõutaks kõrgeima 

võimaliku tasemeni. Samuti näeb Euroopa Liit ette, et uute vajaduse ja võimaluse 

tekkimisel luuakse uusi, elanikele kasulikke e-teenuseid. Samas rõhutavad osad 

uurijad, et traditsioonilised teenused, nagu telefoni teel teenindamine ning kliendi 

teenindamine kontoris jäävad siiski kõige olulisemateks suhtlemise viisideks,

15 

olenemata valitsuste pingutustest suunata elanikke kasutama e-teenuseid (Ebbers & 

Pieterson & Noorman, 2008). 

1.1.2 E-teenuste temaatika Eesti infopoliitika ja -strateegia dokumentides 

Eesti riigi infopoliitika algus ulatub enam kui 13 aasta taha - 1998. aastal otsustas 

Riigikogu kiita heaks Vabariigi Valitsuse poolt koostatud Eesti infopoliitika 

põhialused. See oli esimene infopoliitika valdkonda reguleeriv dokument Eestis, 

milles sätestati efektiivse infoühiskonna kujundamise põhialused (Eesti infopoliitika 

ajalugu, s.d.). Vabariigi Valitsuse infopoliitilise tegevuse kõige üldisemaks 

eesmärgiks oli tänapäevase infoühiskonna ning sellele vastava kodanikele suunatud 

teenindava ja osavõtliku riigi kujundamine (Eesti infopoliitika põhialused, 1998). 

Üks keskseid sotsiaalseid küsimusi Eesti infopoliitika esimeses dokumendis oli 

kõikehaaravate infoteenustega seonduvate põhimõtete vastuvõtmine ning 

järkjärguline elluviimine, et kokkuvõttes tagada kõigile võrdne, geograafilisest 

asukohast sõltumatu ja mõistliku tasu eest juurdepääs sidevahenditele ning pidev ja 

kvaliteetne sideteenus (Eesti infopoliitika põhialused, 1998). Samas oli Eesti 

avaldanud soovi liituda Euroopa Liiduga, mis tähendas, et Eesti infopoliitikasse tuli 

hakata sisse põimima Euroopa Liidu infopoliitika põhimõtteid. 

Selleks ajaks, kui Eesti hakkas ellu viima „eEurope+“ infoühiskonna arendamise 

soovitusi, oli Eestis elektroonne tulumaksu deklareerimine olnud võimalik juba paar 

aastat. See näitab, et elektroonne tuludeklareerimise teenus ei sündinud puhtalt 

Euroopa Liidu nõuetest ja soovitustest, vaid Eesti riik tundis ise vastava teenuse 

vajalikkust ning suutis ka ise sellise lahenduseni jõuda (elektroonne tulude 

deklareerimine toimus Eestis esmakordselt 2000. aasta kevadel). Samas on Euroopa 

Liidu infopoliitika valdkonna arengu-ja tegevuskavad näinud ette teenuse pidevat 

laienemist ja jätkuvat arenemist selliselt, et saavutataks teenuse kõrgeim võimalik 

tasand (s.o proaktiivne tasand). 

2003. aastal kinnitati Eestis teine infopoliitika valdkonna dokument „Infopoliitika 

põhialused aastateks 2004-2006“. Selle dokumendi peamiseks eesmärgiks on 

infopoliitika ühtlustamine Euroopa Liidu põhimõtete ning rakendusmehhanismidega 

tulenevalt sellest, et 2004. aasta mais liitus Eesti Euroopa Liiduga. Dokumendis seati 

põhieesmärgiks e-teenuste juurutamine terves avalikus sektoris, sealhulgas nii

16 

kodanikele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele lähtudes seejuures 

„eEurope+“ tegevuskavas püstitatud prioriteetsete e-teenuste nimekirjast. 

Dokumendis kinnitati ka e-kaasatuse arengukava, milles nähti ette tegevused 

sotsiaalselt ebavõrdses olukorras oleva elanikkonna võimaluste suurendamiseks 

infoühiskonnas toimetulekuks ning digitaalse lõhe tekkimise vältimiseks. Meetmena 

nähti ette AIP-de väljaarendamist, elanike arvutialase baasoskuse taseme tõstmist, mis 

viidi ellu läbi SA Vaata Maailma projektide (Infopoliitika põhialused aastateks 2004- 

2006, 2003). 

Avalike e-teenuste arendamise kontseptsioonis tõi Siseministeerium välja, et avalike 

e-teenustena käsitletakse avaliku sektori poolt kodanikele elektrooniliste kanalite 

vahendusel pakutavaid avalikke teenuseid. Ühtlasi rõhutati, et avalike e-teenuste 

eesmärk on parandada kodanike elukvaliteeti, et neil oleks kergem ning lihtsam saada 

osa avalikest teenustest (Kreinin, 2008). 

2005. aastal kinnitati „Eesti lairibastrateegia aastateks 2005-2007“, mille üldine 

eesmärk oli teha era- ja avaliku sektori poolt pakutavad digitaalsed teenused kõigile 

elanikele kättesaadavaks. Selle kaudu loodi eeldused Eesti konkurentsivõime kasvule, 

uute töökohtade loomisele ning ühiskonna kommunikatsiooni- ja transpordikulutuste 

vähendamisele. Strateegia koostati lähtuvalt Euroopa Liidu „eEurope 2005 Action 

Plan“ tegevuskavast. (Eesti lairibastrateegia aastateks 2005-2007, 2005 lk 2). 

Riigi infopoliitika dokumentides püstitatud eesmärkide saavutamiseks on Eesti riik 

teinud väga tihedat koostööd erasektoriga. Erasektor, nagu ka riik, on huvitatud 

infotehnoloogiliste võimaluste kasutamisest ning sellest, et järjest rohkem inimesi 

neid kasutaksid. 

Eesti infoühiskonna arengukava 2013, mille eesmärgiks on tõsta inimeste elukvaliteeti 

ja kaasata neid enam ühiskondlikku ellu, on seadnud eesmärgid nii sotsiaalses, 

majanduslikus kui ka institutsionaalses mõõtmes ning seab eesmärgiks ka tehniliste 

ligipääsuvõimaluste avardamise ja ligipääsuvõimaluse suurendamise. Sotsiaalne 

eesmärk keskendub põhimõttele, et „kedagi ei jäeta ja keegi ei jää kõrvale“ (Eesti 

infoühiskonna arengukava 2013, 2006). 

Enamike riikide infopoliitika koostamisel on leitud, et interneti laiemaks 

kasutuselevõtuks ühiskonnas ei piisa lihtsalt ligipääsuvõimaluste tagamisest, näiteks 

interneti leviala suurendamisest ja rohkemate avalike internetipunktide loomisest.

17 

Huvi internetti ning muid infotehnoloogia võimalusi kasutada tekib siis, kui pakutakse 

selliseid teenuseid, mille tõttu inimene peab vajalikuks interneti kasutamine selgeks 

saada (Kalkun & Kalvet, 2002, lk 20). TNS Emori andmetel kasutas 2009. aastal 

Eestis 74% inimesest internetti - see näitab, et valdavalt on Eesti inimestel olemas 

motivatsioon interneti kasutamiseks (2009. aastal oli Eestis 6-74-aastaseid 

internetikasutajaid 861 000, 2010). 

Euroopa Liit on kehtestanud 12 e-teenust, mida valitsused peavad oma elanikele 

pakkuma, neist kõrgeimal ehk proaktiivsel tasemel on Eestis 10 e-teenust. 

Prioriteetsetest elanikele pakutavatest e-teenustest oli 2010. aastal Eestis vaid kaks 

valdkonda sellised, kus vastava asutusega ei saanud suhelda täiesti elektroonselt. 

Need on ehituslubade taotlemine ning osad sotsiaaltoetustega seotud teenused (nt 

töötu abiraha taotlemine ja õppelaenu taotlemine) (Digitizing Public Services in 

Europe: Putting ambition into action, 2010, lk 160). Teiste e-teenuste puhul, 

sealhulgas ka tulumaksu deklareerimine, on võimalik kasutada kõrgeimat e-teenuse 

taset ehk toimib proaktiivne tasand. Seega võib öelda, et Eesti riik on omalt poolt 

teinud palju pingutusi selle nimel, et inimestele pakutaks erinevaid e-teenuseid ning 

neil oleks motivatsiooni infotehnoloogiliste oskuse omandamiseks. 

1.2 Juurdepääs e-teenustele 

Selleks, et Eesti elanikud saaks riigi või KOV-i poolt pakutavaid e-teenuseid 

kasutada, peavad olema täidetud teatavad eeltingimused. Inimesel peab olema 

võimalus kasutada internetiühendusega arvutit, üldjuhul peab olema ka ID-kaart ning 

ID-kaardi lugeja. Lisaks nimetatud tehnilistele vahenditele on vaja ka oskusi arvuti ja 

interneti kasutamiseks ning mitte vähem tähtis ei ole ka inimese teadlikkus 

pakutavatest e-teenustest ning inimese soov neid teenuseid kasutada ehk motiveeritus. 

ID-kaart ja selle kaudu toimuv elektrooniline autentimine ja autoriseerimine on Eesti 

e-teenuste pakkumise seisukohast määrava tähtsusega. Ilma vastava taristuta ei oleks 

mitmed innovaatilised avalikud e-teenused võimalikud (näiteks e-valimised). Lisaks 

ID-kaardi isikut tõendava dokumendi funktsioonidele on sellel arenenud 

elektroonilised funktsioonid, võimaldades autentimist ja juriidiliselt siduvate

18 

digitaalallkirjade andmist. Elektrooniline kiip sisaldab autentimiseks ja digitaalallkirja 

andmiseks vajalikke isikuandmeid ja sertifikaati (Mida saab ID-kaardiga teha, 2008). 

ID-kaardiga seotud materjalid, info, installeerimiseks mõeldud tarkvara asub 

internetis aadressil www.id.ee. Selle kodulehekülje andmetel oli seisuga 11.04.2011 

Eestis aktiivseid ID-kaarte 1 151 853, antud digitaalseid allkirju 51 524 957 korral 

ning tehtud elektroonilisi isikutuvastusi (kasutatakse e-teenuste sisselogimisel) 87 639 

831 korral. Võib öelda, et enamik Eesti elanikkonnast omab ID-kaarti ning palju 

kasutatakse digitaalallkirja ja elektroonilist isiku tuvastamist. 

1.2.1 Interneti kasutamine kui e-teenuste kasutamise eeldus 

Interneti kasutamise osakaal on Eestis viimase kümne aasta jooksul olnud pidevalt 

kasvav. Vaadates interneti kasutajate osakaalu rahvastikust alates 2000. aastast kuni 

2009. aastani (joonis 2), siis on näha, et 2002-2004. aastani oli kasv pigem väike. 

Samas 2006. aastal, kõrge majandusbuumi ajal, kasvas oluliselt ka interneti kasutajate 

arv. 2009. aastal oli Eesti elanikest ligi ¾ interneti kasutajad. 

80% 

70% 

60% 

50% 

43% 

45% 

47% 

51% 

60% 

65% 

69% 

74% 

40% 

30% 

26% 

32% 

20% 

10% 

0% 

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 

Joonis 2. Interneti kasutajate osakaal kõigist elanikest perioodil 2000-2009. aasta (allikas TNS Emor 2 ) 

2 Joonis on koostatud uuringufirma TNS Emor e-seire analüüside pressiteadete alusel

19 

Võrreldes Euroopa juhtivate e-valitsuse riikidega (Rootsi, Holland, Taani) nii interneti 

kasutamise, kui ka e-teenuste valdkonnas on Eestil veel arenguruumi, ning ¾ 

elanikkonnast ei ole kindlasti interneti kasutajate osakaalu lagi. Samas ei saa ka 

kunagi eeldada, et kõik inimesed hakkavad internetti kasutama. 

Kalveti ja Kalkuni 2002. aastal läbi viidud uuring vaatles interneti mittekasutamise 

põhjuseid ja motivatsiooni. Uuringust selgus, et kolmandik mittekasutajatest 

mõistavad küll interneti võimalusi ja sooviksid seda kasutada, kuid piiravaks teguriks 

on oskuste ja ligipääsu puudumine. 2/3 mittekasutajatest (40% täiskasvanud 

elanikkonnast) ei teadvusta internetti kui kasulikku ja huvipakkuvat vahendit – seega 

nad ei ole leidnud piisavat motivatsiooni interneti kasutamiseks. Nimetatud grupp 

inimesi on sõltuv rutiinist ning oma väljakujunenud harjumustest - internetti kui uut 

infohankimise- ning asjaajamiskanalit on neil raske omaks võtta (Kalkun ja Kalvet, 

2002). 

Riik ei tohiks jätta ühtegi elanikkonna kihti e-teenuste kasutamise võimalusest 

kõrvale, see on sätestatud juba ka Eesti riigi esimeses infopoliitilises dokumendis – 

Eesti infopoliitika põhialused. Selline tingimus on sätestatud ka Riigikontrolli poolt 

koostatud e-hartas (Igaühe õigused e-riigis, 2008). See tähendab ka, et puuetega 

inimesi ei tohi jätta e-teenuste kasutamise võimalusest kõrvale. Tallinna 

Linnavalitsuse poolt tellitud uuringu tulemustest selgus, et vaid pooled puuetega 

inimestest kasutavad või on kunagi kasutanud internetti. Ülejäänud puuetega inimesed 

ei saa osa interneti ja arvuti poolt pakutavatest hüvedest, kuigi puuetega inimese jaoks 

oleks e-teenuse kasutamine lihtsam, kuna inimene ei pea ametiasutusse kohale 

minema. Kõrvale jäänud puuetega inimestest on kõige rohkem üle 50 aastaseid, 

vähese hariduse ning sissetulekuga (Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste 

kasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuring, 2006). 

Tartu Ülikooli Kommunikatsiooniosakonna poolt läbi viidud uurimuse „Mina. 

Maailm. Meedia.“ raames läbi viidud küsitluse tulemusena selgus, et interneti 

kasutajate seas oli rohkem mehi – 47%, naistest kasutas internetti 40%. Uuringust 

selgus, et vanuses 15-19 eluaastat on interneti mittekasutajaid kõigest 15%, samas kui 

vanemate inimeste seas (65-74 eluaastat) oli kasutajaid kõigest 4,5% ning 

mittekasutajaid 95,5%. Nimetatud uuringust tuli selgelt välja, et mida vanemad 

inimesed, seda madalam on interneti kasutamise aktiivsus. Inimestest, kellel on 

kõrgharidus, kasutab internetti 69%, samas kui alg- või põhiharidusega on interneti

20 

kasutajaid kõigest 31%. Ka keskharidusega inimeste seas on vähem interneti 

kasutajaid kui mittekasutajaid – 38,5% on interneti kasutajaid ning 61,5% ei kasuta 

internetti. Internetikasutus sõltub mingil määral ka emakeelest – eesti keelt 

kõnelevatest inimestest kasutab internetti 47% ning vene keelt kõnelevatest inimestest 

35% (Kalmus, Lauristin, & Pruulmann-Vengerfeldt, 2004, lk 154). 

65-74 

4,5 

95,5 

55-64 

18 

82 

45-54 

37 

63 

30-44 

48,5 

51,5 

Kasutajaid 

Mitte kasutajaid 

20-29 

65 

35 

15-19 

85 

15 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

Joonis 3. Interneti kasutus vanuserühmades uuringu Mina. Maailm. Meedia tulemustest 

MKM-i tellimusena valmis 2008. aasta jaanuaris uuring interneti mittekasutajatest, 

vähekasutajatest ning hiljuti kasutama hakanud inimestest. Uuringu tulemusena 

selgus, et keskmine interneti mittekasutaja on pigem vanem, mitte-eestlasest 

naisterahvas, mitte-töötav või lihttööline, kellel on põhiharidus, kes elab 

maapiirkonnas ning kelle kuu sissetulek pereliikme kohta jääb vahemikku 3001-4000 

krooni. 

Peamise interneti mittekasutamise põhjusena toodi selles uuringus välja arvuti kõrge 

hind (46%) ning interneti kasutamiseks vajalike oskuste puudumine (33%), 

internetiühenduse hind ning motivatsiooni puudus, mis väljendub selles, et inimestel 

ei ole vajadust ega huvi ning huvipakkuv sisu puudub. 8% inimestest vastas, et ei 

kasuta internetti kuna saavad vajaliku korda aetud sõprade ja tuttavate abiga (Kalvet 

& Pruulmann-Vengerfeldt, Infokihistumine: Interneti mittekasutajad, vähekasutajad 

ning hiljuti kasutama hakanud, 2008).

21 

1.2.2 E-teenuste kasutamise uuringud 

Hollandi uurijate Van Deurseni ja van Dijki poolt läbi viidud uurimuses uuriti avalike 

teenuste ja info kasutamiseks vajalikke arvutialaseid oskusi (digital skills). See 

probleem tuleb teravalt ilmsiks, kui valitsused eeldavad, et elanikud on võimelised 

kõiki teenuseid elektroonselt kasutama. Samas uuringu tulemusena leiti, et nii see ei 

ole ja valitsused ei peakski seadma eesmärgiks seda, et avalikke teenuseid kasutatakse 

täielikult elektroonsena ning traditsioonilised viisid kaovad. Leiti, et praktilised ja 

formaalsed interneti kasutamise oskused on vajalikud, kuid mitte piisavad 

informatsioonilisteks ja strateegilisteks oskusteks. Selleks, et e-teenuseid kasutada on 

vaja arendada elanikes interneti kasutamise oskust oluliselt sügavamalt (van Deursen 

& van Dijk, 2009). 

2001. aastal viis AS Emor MTA tellimusel läbi uuringu hoiakute kohta interneti 

keskkonnas tuludeklaratsiooni täitmise suhtes. Uuringu läbiviimise ajal oli rohkem 

levinud paberkandjal tuludeklaratsiooni esitamine (81%). Uuring viidi läbi internetis, 

elektroonselt ning tänu sellele ei ole uuringus kajastatud nende inimeste arvamus, kes 

arvutit ja internetti ei kasuta ning seega ei saa uuringust teada mittekasutamise 

põhjusi. 

Uuringu tulemusena selgus, et interneti teel mitte deklareerimise kõige levinumaks 

põhjenduseks oli sellekohase informatsiooni puudus. Elektroonse deklareerimise 

võimalus oli uuringu läbiviimise ajaks olnud võimalik vaid ühel korral, ning kõigi 

inimesteni ei olnud informatsioon levinud. Need, kes täitsid tuludeklaratsiooni 

paberil, said informatsiooni interneti võimaluste kohta ajalehest või ajakirjast 

Nendest, kes täitsid internetis, said rohkem informatsiooni internetist (Hoiakud webí 

keskkonnas tuludeklaratsiooni täitmise suhtes, 2001). 

Inimeste puhul, kes olid internetis deklareerinud, toodi selle valikuviisi põhjenduseks 

mugavus ja kiirus ning need inimesed hindasid kõrgelt kasutamise lihtsust ja 

usaldusväärsust. Inimesed, kes tutvusid internetis deklareerimise võimalusega, kuid 

deklaratsiooni ei täitnud, põhjendasid oma otsust usalduse puudumisega (sh 

konfidentsiaalsuse probleem) ning vajadusega lisada deklaratsioonile ka paberkandjal 

dokumente (Hoiakud webí keskkonnas tuludeklaratsiooni täitmise suhtes, 2001). 

2008. aasta detsembris avalikustas uuringufirma Saar-Poll elanikkonna uuringu 

aruande avaliku sektori e-teenuste kohta. Uuringu tulemusena selgus, et 75%

22 

elanikkonnast kasutab internetti või e-maili. Nende meelest, kes ei kasuta e-maili ega 

internetti, on see liialt kulukas, kallis või ebavajalik. Samuti selgus, et iga teine 

inimene (54%), valdavalt vanemaealine, kes uuringu läbiviimise ajal internetti ja e- 

posti ei kasuta, ei kavatse seda ka tegema hakata. 75% internetikasutajatest on 

kasutanud finants-ja maksunudse valdkonna e-teenuseid ning tuntuim avaliku sektori 

e-teenus on just tuludeklaratsiooni täitmine Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel. 

Nimetatud valdkonnast ja e-teenustest üldse on kõige enam kasutatud 

tuludeklaratsiooni esitamine (69%) (Kodanike rahulolu uuring, 2008). 

2010. aastal viidi uuringufirma TNS Emor poolt läbi MKM-i poolt tellitud uuring 

„Kodanike rahulolu riigi poolt pakutavate e-teenustega“. Uuringu käigus selgitati 

välja avalike e-teenuste ja riiklike portaalide kasutatavus ning rahulolu elanike seas. 

2010 

54 

63 

2007 

43 

53 

0 10 20 30 40 50 60 70 

On kasutanud vähemalt ühte e-teenust 

Teab vähemalt ühte e-teenust 

Joonis 4. Teadlikkus avalikest e-teenustest ning nende kasutamine 2007 ja 2010. aastal (allikas TNS 

Emor) 

Uuringu tulemusel selgus, et 75% avaliku sektori e-teenuste kasutajatest on teenustega 

rahul ning peavad riigi- või omavalitsusasutusega elektroonilise suhtlemise võimalust 

aega säästvaks ja info leidmist kiireks. Elanike teadlikkus avalikest e-teenustest on 

samuti suurenenud - kui 2007. aastal läbi viidud saranses uurimuses, ei osanud 

iseseisvalt nimetada mitte ühtegi e-teenust 57% sihtrühmast, siis 2010. aastal oli neid 

46% (Kodanike rahulolu avalike e-teenustega, 2010).

23 

Interneti kasutajatest 83% on kasutanud vähemalt üht avaliku sektori e-teenust. 

Populaarseimad olid finants- ja maksuvaldkonna teenused, mille hulka kuuluvad e- 

maksuamet ja tuludeklaratsiooni elektroonne esitamine, järgnevad e-pangad ja eKool. 

Samas toodi välja valdkonnad, kus riik võiks pakkuda rohkem e-teenuseid: tööotsingu 

hõlbustamine, tervishoiu valdkond, politseiga suhtlemine (Kodanike rahulolu avalike 

e-teenustega, 2010). 

1.3 Elektroonse tuludeklareerimise alased uuringud teistes riikides 

Valitsuste poolt pakutavatest e-teenustest on elektroonne tuludeklaratsiooni esitamine 

üks enim kasutatavaid ning tulenevalt sellest on ka mitmetes riikides uuritud elanike 

motiveeritust tuludeklaratsiooni elektroonselt esitada ning ka seda, mis paneb osasid 

inimesi esitama tuludeklaratsiooni elektroonselt ning teisi mitte. 

USA-s on tuludeklaratsiooni esitamine elektroonselt küllaltki levinud, 2005. aastal 

esitas elektroonselt tuludeklaratsiooni 52% kõigist tuludeklaratsiooni esitajatest. 2007. 

aastal läbi viidud uuringu tulemusena leiti, et inimestest, kes ei täitnud 

tuludeklaratsiooni elektroonselt, pidas suurimaks põhjuseks kulukust (USA-s pakuvad 

elektroonset teenust eraettevõtted, kes pakuvad erineva tasemega elektroonse 

deklareerimise vorme, milledest osad on tasulised). Teine suurem elektroonse 

deklareerimise mitte kasutamise probleem oli teenuse arusaadavus ning probleemid 

teenuse kasutamisel. Osade puhul esines põhjusena ka see, et oldi võlgu või ei olnud 

e-deklareerimine lubatud. Samas tuleb antud uuringusse sõltuda reservatsiooniga, 

kuna küsitlus viidi läbi elektroonselt, see tähendab, et uuringust on välja jäänud need 

inimesed, kes üldse internetti ei kasuta (Culnan & Gallant & McLoughlin, 2007). 

2006. aastal võeti Malaisias kasutusele elektroonne tulumaksu deklareerimise 

võimalus ning 4. aastaga on teenust kasutatud 1,25 mln Malaisia maksumaksja poolt. 

2010. aastal valminud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada faktorid, mis mõjutavad 

maksumaksjate otsust kasutada elektroonset deklareerimise võimalust ning faktoreid 

hinnati tehnoloogilise omaksvõtu mudeli abil (technology acceptance model ehk 

TAM). See mudel näitab, kuidas kasutajad nõustuvad tehnoloogia kasutamisega ning 

see on kaasajal üks kõige usaldusväärsemaid vastuseid pakkuv mudel. Uuringu 

tulemusena valmis TAM mudelist lihtsustatud mudel, mis hindab eelkõige e-

24 

deklareerimise omaksvõttu ning koosneb kolmest muutujast: tajutav kasutusmugavus 

(perceived ease of use), tajutav kasulikkus (perceived usefulness) ning tajutav risk 

(perceived risk). Kirjeldatud uuringus leiti, et kõige olulisemaks muutujaks e-teenuste 

kasutamisel on tajutav kasulikkus. Seega inimene peab tajuma e-teenuse kasutamisest 

saadavat kasu enda jaoks ning siis on suur tõenäosus, et inimene hakkab e-teenust 

kasutama. Samas ei ole e-teenuse kasutamisel ka palju vähem oluline tajutav 

kasutusmugavus, see tähendab, et mida lihtsam on e-teenuse kasutamine, seda suurem 

on tõenäosus, et inimene hakkab seda kasutama. Tajutud risk omab samuti e-teenuse 

kasutamisel suurt mõju - mida väiksemat riski inimene tajub, seda suurem on e- 

teenuse kasutamise valmidus ning seda suuremat kasulikkust inimene tajub ning 

samuti suureneb võimalus e-teenuste kasutama hakkamiseks (Azmi & Bee, 2010). 

Taiwanis läbi viidud elektroonse tuludeklaratsiooni esitamise alase uuringu puhul 

leiti, et elektroonse süsteemi kasutuselevõtuks on olulised lisaks eelpool uuringus 

kirjeldatud teguritele nagu tajutav kasulikkus, kasutusmugavus ja tajutav risk, veel ka 

usaldusväärsus, ühilduvus, välised mõjurid, enesetunnetuslik mõju ning lihtsustatud 

tingimused. Uuringu tulemused näitasid, et e-valitsuse teenuste omaksvõttu saab 

seletada inimese suhtumisega e-teenusesse ning tema tajutud käitumusliku kontrolliga 

(Hung & Chang & Yu, 2006). 

1.4 E-teenuste kasutamise uuringutes rakendatavad teoreetilised 

käsitlused 

Mitte kõigil inimestel ei ole oskuseid arvutit ja internetti kasutada, kõigil ei ole ka 

selleks tahet ja motivatsiooni ning kõigil ei ole ka rahaliselt võimalik arvutit ja 

internetti soetada. Need inimesed ei saa osa infoühiskonna poolt pakutavatest 

hüvedest ning nad elavad justkui digitaalses lõhes. Digitaalne lõhe tähendab 

ebavõrdsust teabe saamisel, kasutamises ja edastamisel seejuures võib mõiste puhul 

eristada majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist aspekti. Majandusliku koostöö ja 

arengu organisatsiooni (OECD) definitsiooni järgi viitab digitaalne lõhe indiviidide, 

majapidamiste, ettevõtete ja geograafiliste piirkondade sotsiaal-majanduslikele 

erinevustele info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimaluste ja interneti 

kasutamise osas, mis võib ilmneda nii riigi siseselt erinevate piirkondade või elanike

25 

gruppide vahel kui ka erinevate riikide või mandrite vahel (Understanding the digital 

divide, 2001). 

Majandusliku ja sotsiaalse aspektina mõeldakse seda, et infoühiskond loob uusi 

elanikkonna polariseerumise viise, mis taasloovad sotsiaalset ja majanduslikku 

ebavõrdsust. Kõigil inimestel ei ole võimalust arvuti ja interneti ostmiseks ning 

seetõttu neil ei ole võimalik ka infoühiskonna hüvedest osa saada. Kultuurilise lõhe 

puhul mõeldakse seda, et erinevad kultuuri grupid ei tunneta üldse vajadust arvutit ja 

internetti kasutada, kuna nad ei näe selle kasutamisest tekkivat hüve enda jaoks. 

Digitaalse lõhe puhul võrreldakse neid, kellel on rahalisi vahendeid, tehnikat ja 

juurdepääs võrkudele ja kellel neid ei ole; neid, kellel on teadmisi ja seeläbi ka võimu 

ja kellel need puuduvad; neid, kes teadlikult tahavad osa saada digi-arengutest ja kes 

ei taha (Uverskaja, 2010) Seega digitaalse lõhe puhul mängivad rolli ligipääs, 

teadmised ja oskused ning motivatsioon. 

Teine digitaalse lõhe käsitlusviis tõlgendab digitaalse lõhena inimeste erinevat 

juurdepääsu internetile, selle kasutamisele ja kasutamise sagedusele. Eestis 2002. 

aastal läbi viidud uuringus selgus, et üks osa interneti mittekasutajad on 50-aastased ja 

vanemad, neid ei huvita peale nende igapäevase elu eriti miski, neil praktiliselt 

puudub suhe interneti ja arvutitega, nad kas ei näe, et internet võiks neile kuidagi 

kasulik olla või pole neil selle kasutamise järgi vajadust, nad eelistavad tarbida 

traditsioonilist meediat, nad on üldiselt vähem õppimisvõimelised ja suutlikud uusi 

asju meelde jätta, nad ei soovi oma harjumusi muuta. Teise peamise interneti 

mittekasutaja grupina toodi välja inimesed, kes on enamjaolt liht-või oskustöölised, 

kes ei vaja oma igapäevatöös arvutit, samas neist ainult pooled ei tunnista interneti 

kasulikkust ja ei ole valmis ka oma igapäevaseid rutiine muutma (Eesti infoühiskonna 

arengud alates 1990. aastatest, 2007). 

Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu infopoliitika valdkonna tegevuskavades ja 

dokumentides on ette nähtud tegevusi nii digitaalse lõhe ennetamiseks ühiskonnas aga 

ka selle ületamiseks, suurendades pidevalt nii AIP-de arvu aga ka arvutialaste 

koolituste läbiviimist täiskasvanud elanike seas. 

Mida peaks riik tegema selleks, et infoühiskond saaks areneda ning rohkemad 

inimesed hakkaksid kasutama infotehnoloogilisi võimalusi Viherä ja Nurmela 

analüüsisid infoühiskonna arengut kolmedimensioonilisel motivatsiooni, ligipääsu ja

26 

oskuste (MAS ehk Motivation, Access, Skills) mudelil ning leidsid, et nimetatud 

kolme faktori kokkupuutel tekib kommunikatsiooni võimekus. See tähendab, et 

infoühiskonna areng on võimalik siis, kui on tagatud need kolm valdkonda. Ligipääs 

tähendab vabalt kättesaadavust arvutitele, internetile ning mobiiltelefonidele, mille 

kasutamiseks vajatakse oskusi. Oskuste faktor mõõdab seda, kui ulatuslikult 

omandavad elanikud uusi oskusi, mis on vajalikud ligipääsu saavutamiseks. 

Motivatsiooni faktor näitab inimese huvi teatud pakutavate teenuste suhtes, tänu 

millele ületatakse ligipääsu ning oskuste puudumise barjäär. Nimetatud kolm faktorit 

on omavahel tihedas seoses ning kui need on korraga täidetud, on infoühiskonnal 

võimalus areneda (Viherä & Nurmela, 2001 vol 33 no 3/4). 

Joonis 5. Motivatsiooni, ligipääsu ja oskuse mudel 

Võib vaielda selle üle, millisest faktorist on vaja alustada, et saavutada ka teised kaks 

tegurit. Magitritöö autor on seisukohal, et inimese liikuma panevaks jõuks on 

motivatsioon, kui see on leitud, siis ületatakse ka oskuste (leitakse keegi, kes õpetab) 

ning ligipääsu barjäär (käiakse näiteks AIP-s arvutit ja internetti kasutamas, kui pole 

võimalik kodus kasutada).

27 

2. TULUMAKSU DEKLAREERIMINE 

Käesolevas peatükis antakse ülevaade tuludeklaratsiooni esitamisest, kes seda peavad 

esitama ja millised on esitamise võimalused. Lisaks tuuakse välja elektroonselt 

esitamise kasutegurid ning ka tegevused, mida MTA on seni teinud selleks, et 

suurendada elektroonselt deklareerijate arvu. 

Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni peavad Maksu-ja Tolliametile korra aastas esitama 

residendist füüsilised isikud, kes on FIE-d; kes omasid maksustamisperioodil madala 

maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust 

juriidilise isiku kasumile; isikud, kes on saanud tulu (sh dividende) välismaalt; isikud, 

kelle väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui maksustamisperioodil 

väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ning kes soovivad kasu ületava kahju 

summa maha arvata järgnevatel aastatel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust 

(Tulumaksuseadus, 2010). 

Tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud, kelle tulult ei ole vaja tasuda täiendavalt 

tulumaksu ega isikud, kelle eelmisel aastal saadud tulu kokku ei ületanud maksuvaba 

tulu 27 000 krooni. Samuti ei pea tuludeklaratsiooni esitama isikud, kelle tuluks oli 

ainult pension, kui pensioni summa ei ületanud täiendavat maksuvaba tulu 36 000 

krooni või kui pensionilt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei 

ole vaja täiendavalt tasuda. Lisaks ei pea tuludeklaratsiooni esitama isikud, kelle 

tuluks oli ainult tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis, mis ei ületanud 12 000 krooni või 

kui hüvitiselt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja 

täiendavalt tasuda (Tulumaksuseadus, 2010). 

Kui isikul tulude deklareerimise kohustust ei ole, kuid ta soovib kasutada 

maksusoodustust (on tasunud koolituste eest, maksnud eluasemelaenu intresse vm), 

siis tuleb samuti tuludeklaratsioon esitada. Seega on oluline teada, et kõik Eestis 

elavad inimesed ei pea tuludeklaratsiooni esitama. Esitavad need, kes peavad 

tulumaksu juurde maksma või need, kes soovivad kasutada tulumaksu soodustusi.

28 

2.1 E-maksuameti kujunemine 

1999. aastal soovis toonane Maksuamet (nüüd Maksu-ja Tolliamet) luua 

maksumaksjatele võimaluse riigiga elektrooniliseks suhtlemiseks ning samas soovis 

amet vähendada halduskoormust ja kulusid deklaratsioonide käitlemisel, seega alustati 

e-maksuameti projektiga. Projekt kestis 2000. aasta jaanuarist 2001. aasta septembrini 

ning Maksuameti põhilised koostööpartnerid selle elluviimisel olid Hansapank (nüüd 

Swedbank) ja Ühispank (nüüd SEB pank). Maksuameti poolt hakati ideid interneti 

teel pakutavatest teenustest ellu viima siis, kui nimetatud pangad olid teinud palju 

jõupingutusi selle nimel, et suunata kliente internetipankadesse. Nähes kui kiirelt 

kasvas internetipangkade klientide arv ning kui palju saab interneti teel pakutava 

teenuse puhul kulusid kokku hoida alustas Maksuamet esimese riigiasutusena 

pakkuma oma klientidele teenuseid internetis (Lindroos, 2010). 

Projekti esimeses etapis anti füüsilisest isikust maksumaksjatele võimalus esitada oma 

1999. aasta tuludeklaratsioonid Hansapanga ja Ühispanga internetipankade kaudu. 

Pilootprojekti käigus loodeti saada füüsiliste isikute 300 000 deklaratsioonist 10 000 

elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitati 2000. aasta märtsis 11 760 deklaratsiooni, mis 

oli 10% oodatust enam. 

Projekti teise etapi eesmärk oli e-maksuamet inimestele kättesaadavaks teha teiste 

pankade ning Maksuameti portaali kaudu. Autentimiseks kasutati internetipanku, kuid 

loodi ka täiendav suhtluskanal ameti enda portaalis - 2000. aasta 6. novembril avati e- 

maksuameti rakendus (Lapõnin & Vesberg, 2001). 

2000. aasta lõpus korraldati e-maksuameti projekti kolmanda etapina maksumaksjate 

teavitamise kampaania ning AS Emor uuris arvamust tuludeklaratsioonide täitmisest 

internetis. Uuringu „Hoiakud web'i keskkonnas tuludeklaratsiooni täitmise suhtes" 

eesmärgiks oli selgitada välja seni veebi keskkonnas tuludeklaratsiooni mittetäitnute 

seas, kas inimestel on teadlikkus sellise võimaluse olemasolust, miks eelmisel aastal 

seda võimalust ei kasutatud, milline on hinnang sellise kanali kasutamise lihtsusele, 

millised on eelarvamused ning hinnangud usaldusväärsusele, milline on hinnang 

kasutamise tõenäosusele 2001. aastal, millisest kanalist eelistataks saada 

informatsiooni, millised on ideed sisu ja vormi osas. Inimeste seas, kes olid 

tuludeklaratsiooni veebi keskkonnas täitnud, uuriti põhjused, miks selline

29 

deklareerimisvorm valiti, kust saadi informatsiooni veebikeskkonnas deklareerimise 

kohta, millised on sellise vormi tugevused ja nõrkused. Uuriti ka hinnangut sellise 

kanali kasutamise lihtsusele ja hinnangut usaldusväärsusele, millisest kanalist 

eelistatakse saada informatsiooni ning millised on ideed sisu ja vormi osas (Lapõnin 

& Vesberg, 2001). 

2001. aastal esitati elektroonselt tuludeklaratsioone kolm korda rohkem kui esimesel 

aastal – 36 488. Lisaks loodi füüsilisest isikust maksumaksjatele võimalus vaadata e- 

Maksuametis tema eest arvestatud, tasutud ja Sotsiaalkindlustusametile edastatud 

sotsiaalmaksu andmeid. 

2001. alguseks oli projekt oma esialgse eesmärgi saavutanud - maksumaksjatele oli 

loodud võimalus elektrooniliseks suhtlemiseks riigiga. Sellest ajast alates on 

rakendust pidevalt edasi arendatud, et teha nii deklaratsioonide esitamine kui muu 

suhtlus lihtsamaks ja pakkuda täiendavaid võimalusi. 2003. aastal jõudis elektroonse 

tuludeklareerimise teenus kõrgeima e-teenuse nn küpsuse tasemeni, ehk proaktiivse 

tasemeni - 2003. aastast alates muutusid andmed tuludeklaratsioonil eeltäidetuks. See 

tähendab, et enamik andmed on juba deklaratsioonile kantud ning inimesel ei ole vaja 

teha midagi muud, kui andmed üle kontrollida. 2004. aastal täiendati e-maksuameti 

võimalusi enammakstud tulumaksu online-tagastussüsteemiga. Tegemist on 

süsteemiga, mis juhul kui isiku eeltäidetud füüsilise isiku tuludeklaratsioonil ei ole 

probleeme ja kõik esitatud andmed on õiged ning isiku tuludeklaratsioon ei vaja 

kontrollimist, võib tänu online tagastussüsteemile enammakstud tulumaksu tagasi 

saada 5 päevaga (Pau, 2004). 

Lisaks loodi 2004. aastal kontaktkeskus, abistamaks elektroonse teenuse kasutajaid. 

Tänu nimetatud teguritele kasvas elektroonilise tuludeklaratsiooni esitanute arv 2002.- 

2004. aastal peaaegu kolm korda (59%-ni). 2005. aastal liideti teenus infosüsteemide 

andmevahetuskihiga (X-tee), mis on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav 

andmevahetuskiht. 2007. aastal toimus e-maksuameti suurem uuendamine, mis 

eelkõige väljendus uues ja tänapäevases väljanägemises. Lisaks tekkis valikuna ka 

vene keelne tuludeklaratsiooni esitamise võimalus. 2009. aastal võeti MTA-s 

kasutusele uus arvestussüsteem, mis lihtsustas klientidele maksukohustuse jälgimist ja 

haldamist ning muutis maksuarvestuse selgemaks. 2010. aastal lisandus ka inglise 

keel.

30 

Praeguseks ajaks on Eesti elanike jaoks elektroonse tuludeklareerimise teenuse näol 

tegemist ühe kõige rohkem teada e-teenusega (Kodanike rahulolu avalike e- 

teenustega, 2010). Ometi ei saa öelda, et kõik oleks pidevalt sujunud tõrgeteta. 2001. 

aastal, päris e-maksuameti algusaastatel oli probleemiks see, et deklaratsiooni 

esitamise päevadel ei suuda maksuameti serverid deklaratsioone vajaliku kiirusega 

vastu võtta ning paljud ettevõtete raamatupidajad pidid neid esitama ööseti (Traks, 

2001). On olnud ka probleeme sellega, et infotelefon on klientide kõnedest 

ummistatud ja ka e-maksuameti ülekoormusest tekkinud tõrked. 

Olenemata mõningatest probleemidest, mis algusaastatel olid seotud ka inimeste 

teadmatusega, on nüüdseks aasta-aastalt on Maksu ja Tolliameti e-teenuste osakaal 

pidevalt kasvanud (joonis 6). 2010. aasta deklaratsiooni esitas elektroonselt lausa 

93,5% inimestest (Osvet, 2011). See näitab, et paljud inimesed on e-maksuametis 

tuludeklareerimise võimaluse omaks võtnud ning enamik inimesi kasutab nimetatud 

teenust e-teenusena. 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

97% 

91% 

79% 

64% 

41% 

59% 

25% 

75% 

19% 

81% 

15% 12% 10% 8% 6,5% 

92% 

93,5% 

90% 

88% 

85% 

20% 

10% 

0% 

36% 

21% 

3% 

9% 

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 

E-deklaratsioonide % Paberil deklaratsioonide % 

Joonis 6. Paberkandjal ja elektroonselt esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonid perioodil 1999- 

2010. aasta 

Tuludeklaratsiooni esitamine on e-teenusena järjest rohkem kasutatav, kuid siiski 

olnud igal aastal ka neid inimesi, kes esitavad tuludeklaratsiooni paberkandjal. 

Joonisel 6 on näha, et paberkandjal tuludeklareerijate arv on küll pidevalt ja 

järjekindlalt kahanemas, kuid samas ei ole tõenäoline, et see lähiajal täiesti ära kaob.

31 

Ikkagi jääb teatud hulk inimesi, kes elavad justkui digitaalses lõhes - neil pole arvuti 

ja interneti kasutamise oskusi ning tihti neil puudub ka ligipääs arvutile ja internetile. 

Taani on Euroopas üks suurema interneti kasutajate osakaaluga riik (Individuals 

regularly using the Internet, by gender and type of connection, 2010) kuid ka seal on 

inimesi, kes arvutit ja internetti ei kasuta. Taanlane Van Deursen on leidnud, et 

erinevad infopoliitika valdkonna dokumendid püüavad küll lahendada digitaalse lõhe 

erinevaid aspekte (juurdepääs, oskused), kuid siiski lahenevad ligipääsu ja oskuste 

probleemid iseenesest teatud aja möödudes, kui kaob praegu valdavalt vanem 

generatsioon, kes ei ole arvuti kasutamist omaks võtnud (van Deursen & van Dijk, 

2009). 

2.2 Tuludeklareerimise võimalused 

Maksu- ja Tolliametis on tulenevalt peadirektori põhimäärusest neli piirkondliku 

keskust, millest igaühel on oma tööpiirkond: Ida maksu- ja tollikeskus, keskusega 

Jõhvis; Lõuna maksu- ja tollikeskus, keskusega Tartus; Lääne maksu- ja tollikeskus, 

keskusega Pärnus, Põhja maksu- ja tollikeskus, keskusega Tallinnas (Maksu- ja 

Tolliameti põhimäärus, 2010).

32 

Joonis 7. Maksu-ja Tolliameti tööpiirkondade jaotumine 

Ida maksu-ja tollikeskusel on teeninduskohad Jõhvis, Rakveres, ning Narvas. Lõuna 

maksu-ja tollikeskusel on teeninduskohad Tartus, Jõgeval, Viljandis, Võrus, Valgas ja 

Põlvas. Lääne maksu-ja tollikeskusel on teeninduskohad Hiiumaal, Kärdlas, 

Saaremaal, Kuressaares, Haapsalus, Pärnus, Raplas ja Paides ning Põhja maksu-ja 

tollikeskusel on teenindusbüroo Tallinnas. 

Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni on võimalik esitada kas elektroonselt e- 

maksuametis/e-tollis või pabervormil ühes nimetatud 16-st Maksu-ja Tolliameti 

teeninduskohas. Seejuures ei pea inimene esitama tuludeklaratsiooni oma 

elukohajärgses teeninduskohas. Pabervormil deklareerimise puhul on võimalik 

teeninduskohas saada teenindajalt eeltäidetud deklaratsioon või võtta teeninduskohast 

eeltäitmata andmetega pabervorm ning ise andmed deklaratsioonile kanda. 

Eeltäidetud deklaratsioonile on kantud Maksu- ja Tolliameti käsutuses olevad andmed 

deklareerija isiku ning maksustamisperioodi tulude ja kulude kohta, need andmed on 

kättesaadavad nii tööandjatelt, finants- ja koolitusasutustelt (Tuludeklaratsiooni 

esitamise võimalused, s.d.). 

Eeltäidetud tuludeklaratsioonile ei ole kantud andmeid välisriigis saadud tulu kohta 

ega Euroopa Majanduspiirkonna teises liikmesriigis tasutud kulude

33 

(maksusoodustuste) kohta, mille saab tulust maha arvata. Samuti ei ole eeltäidetud 

ettevõtlusest saadud tulu vorm E. Need andmed peab maksumaksja ise 

deklaratsioonile kandma (Eeltäidetud tuludeklaratsioon, s.d.). 

E-maksuametis/e-tollis saavad tuludeklaratsiooni oma internetipanga kaudu esitada 

kõik SEB Panga, Swedbanki, Sampo Panga, Nordea Panga, Krediidipanga, Marfin 

Pank Eesti, Citadele Panga ning Handelsbankeni Eesti filiaali kliendid, kellel on 

sõlmitud e-maksuameti/e-tolli kasutamise leping. Leping sõlmitakse elektroonselt 

internetipangas, kui maksumaksjal on ID-kaart või mobiil-ID kasutamise leping. IDkaardiga 

interneti panka sisenemiseks on vajalik teada oma ID-kaardi PIN-kood ning 

ID-kaardil peavad olema kehtivad sertifikaadid (Tuludeklaratsiooni esitamine e- 

maksuametis/e-tollis, s.d.). Lisaks on võimalik e-maksuametisse/e-tolli siseneda 

maksu- ja tollikeskuse teeninduskohas autentimise lepingu sõlmimisel saadud 

kasutajatunnuse ja paroolidega. See võimalus on eelkõige neile inimestele, kellel ei 

ole ID-kaarti – näiteks välismaalastele (Tuludeklaratsiooni esitamise võimalused, 

s.d.). 

Kõigis teeninduskohtades olemas vähemalt üks, regiooni keskustes enamasti kaks, 

kliendile kasutamiseks mõeldud arvutit, kus on võimalik esitada teiste 

deklaratsioonide hulgas ka FIDEK-it ning seda vajadusel ka koos teenindajaga. 

Nii paberkandjal kui elektroonse vormi puhul on maksumaksja kohustuseks on 

kontrollida deklaratsioonile kantud andmete õigsust, nende ebaõigsuse või 

puudulikkuse korral teha oma parandused ja/või täiendused ning kinnitada andmed 

allkirjaga. Kui on saadud tulusid, mis eeltäidetud deklaratsioonil ei kajastu, tuleb ka 

need deklareerida. Kontrollitud ja allkirjastatud deklaratsiooni on võimalik esitada 

teeninduskoha ametnikule, panna selleks ette nähtud postkasti teeninduskohas või 

saata postiga elukohajärgse teeninduskoha aadressile (Tuludeklaratsiooni esitamine 

pabervormil, s.d.). 

2.3 Ülevaade e-maksuameti/e-tolli võimalustest 

E-maksuamet/e-toll on Maksu- ja Tolliameti elektrooniline teeninduslett internetis, 

mille kaudu on võimalik esitada deklaratsioone ja teatisi, neid vaadata ning ka 

parandada. Samuti on võimalik teostada tollitoiminguid, olla kursis oma

34 

maksuasjadega ning suhelda Maksu-ja tolliametiga. Deklaratsioonid, mida e- 

maksuameti/e-tolli kaudu on võimalik esitada (Ülevaade e-maksuameti/e-tolli 

võimalustest, s.d.): 

füüsilise isiku tuludeklaratsioon (FIDEK) 

ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja 

töötuskindlustusmaksete deklaratsioone (TSD) 

käibedeklaratsioone (KMD) ning kauba ühendusesisese käibe aruandeid (VD) 

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisi deklaratsioone 

INF-deklaratsioone 

tollideklaratsioone, lihtsustatud tollideklaratsioone ja nende lisadeklaratsioone, 

reisija deklaratsioone ning transiidideklaratsioone 

raieõiguse ja metsamaterjali ostu- ja müügitehingute teatisi 

E-maksuameti kaudu on võimalik nii ettevõttel, füüsilisel isikul kui ka füüsilisest 

isikust ettevõtjal tutvuda oma maksukohustustega, jälgida maksuarvestust, et 

tasumisele kuuluvad maksusummad õigeaegselt tasuda. Füüsilistel isikutel on 

võimalus näha endale makstud töötasude, töötasudelt kinni peetud tulumaksu, 

töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse kohta ning saada 

infot töötasudelt arvestatud, tasutud ja Sotsiaalkindlustusametile üle kantud 

sotsiaalmaksu kohta. Lisaks on võimalus saada infot maa maksustamise kohta ning 

vaadata maamaksuteateid. 

E-maksuameti/e-tolli kasutajate konfidentsiaalsus on tagatud ning info edastamine on 

turvaline. E-maksuameti/e-tolli kaudu vahetatud informatsioon on võrdväärne 

digitaalallkirjaga saadetuga, kuid suhtlemine e-maksuameti/e-tolli keskkonnas on 

tunduvalt lihtsam ja mugavam. Tuludeklaratsiooni on võimalik e-maksuametis/e-tollis 

E-maksuameti/e-tolli võimalused on välja toodud Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel 

(Ülevaade e-maksuameti/e-tolli võimalustest, s.d.): 

saata Maksu- ja Tolliametile teateid, ettepanekuid ja küsimusi 

esitada taotlusi enammakstud maksu- ja intressisummade tagastamiseks või 

ümberkandmiseks 

saata Maksu- ja Tolliametile volikirju, taotleda mitteresidendi registreerimise 

numbrit

35 

esitada maksumärkide tellimise ja kehtetuks tunnistamise taotlusi, pidada 

arvestust maksumärkide üle, teavitada maksuhaldurit maksumärgistatud 

alkoholi tarbimisse lubamisest 

informeerida Maksu- ja Tolliametit oma kontaktandmete muutumisest 

kasutada nii Maksu- ja Tolliameti kui Euroopa Komisjoni avalikke registreid, 

mille kaudu on võimalik kontrollida isikute maksuvõla olemasolu, Eesti ja 

Euroopa Liidu äripartnerite käibemaksu- ja aktsiisikohustuslase numbrite 

kehtivust jmt. 

2.4 E-maksuameti kasutegurid 

E-maksuamet/e-toll on mugav ja kiire ning selle kaudu saab maksuasjad korda ajada 

kellaajast ja asukohast olenemata. Dokumendid saab esitada ilma Maksu-ja 

Tolliametisse kohale tulemata ning vajaliku info saab kätte ilma ametniku 

vahenduseta. Riigiametite vaheline andmete ristkasutus tähendab andmete esitajale 

seda, et riigile juba teadaolevaid andmeid ei ole vaja uuesti esitada, sest asutused 

saavad tööks vajalikud andmed MTA hallatavast andmekogust (Lindroos, 2010, lk 

32). 

E-maksuamet/e-toll aitab kokku hoida nii maksudeklaratsioonide ja maksuteadete 

trükkimise ja postitamisele kuluvat raha kui ka deklaratsioonide sisestamisele, vigaste 

deklaratsioonide töötlemisele ning vastavate teatistele kuluvat inimressurssi. 2009. 

aasta kohta esitatud deklaratsioonidest laekus elektroonselt 513 000 (92% kõigist 

esitatud deklaratsioonidest). Kui arvestada, et ühe deklaratsiooni andmebaasi 

sisestamiseks kulub umbes neli minutit, siis ainuüksi tuludeklaratsioonide sisestamisel 

säästis MTA 34 200 töötundi. Tuludeklareerimine e-teenusena aitab MTA-l kokku 

hoida ka raha – kui 2000. aastal kulus deklaratsioonide trükkimisele ligikaudu 1,6 mln 

krooni, siis 2009. aastal 173 000 krooni. Seega on ka rahaline võit märgatav 

(Lindroos, 2010, lk 33). 

Juba tuludeklaratsiooni elektroonselt esitamise algusajal mõistis MTA, et tänu e- 

maksuametile ning andmetöötluse osakonna töökorralduse muutmisele on 

deklaratsioonide sisestamise aeg tunduvalt vähenenud ja see võimaldab rakendada 

rohkem töötajaid paberkandjal saabunud vigaste deklaratsioonide töötlemiseks ning

36 

suunata vabanevat ressurssi kontrollitöö tegemiseks. Kuna ka paberkandjatel 

saabunud info sisestatakse varasemast märkimisväärselt kiiremini, paraneb 

lõppkokkuvõttes kogu andmebaasi kvaliteet ja sellest tulenevalt saab tõhusamalt 

andmeid töödelda ning deklaratsioonide esitamata jätmisele ja võlgadele reageerida 

(Aleksandrov, 2008). 

E-teenuste kasutamise tulemusena väheneb ka klienditeenindajate töökoormus, ning 

neil on rohkem ja süvenenumalt aega tegeleda nende klientidega, kes pöörduvad 

teeninduskohtadesse. Maksu-ja Tolliamet on 2010. aasta lõpus toonud välja, et tänu 

jätkuvale e-teenuste populaarsusele on vähenenud kliendikülastuste arv. Võrreldes 

2010. aasta ja 2009. aasta 10 kuu tulemusi on kliendikülastuste arv kahanenud üle 

19%. Kliendikülastuste vähenemise põhjuseks on teenuste hea kättesaadavus e- 

maksuametis/e-tollis ning info saamisel on suureks abiks ka MTA kodulehekülg 

(Osvet, 2010). 

Füüsiliste isikute jaoks lihtsustab e-maksuamet iga aastast füüsilise isiku 

tuludeklaratsiooni esitamist esiteks seetõttu, et deklareerija ei pea ise mingeid 

tõendeid koolitusasutustelt, pankadelt, tööandjatelt küsima, kõik teadaolevad tulud ja 

kulud on kantud isiku eeltäidetud tuludeklaratsioonile. Lisaks on füüsilise isiku jaoks 

oluline, et esitades tuludeklaratsiooni e-teenusena, saab enammakstud tulumaksu 

tagasi tunduvalt kiiremini kui paberkandjal esitatud deklaratsiooni puhul. Näiteks 

2009. aasta alguses, kui deklareeriti 2008. aasta tulusid, hakati paberkandjal 

deklaratsiooni esitatutele enammakstud tulumaksu tagastama 30. aprillil 2009 (Erm, 

2009). Samas kui esimesed elektroonselt esitajad hakkavad enammakstud tulumaksu 

tagasi saama juba 20. veebruaril 2009. Seega paberkandjal deklaratsiooni esitajad 

saavad enammakstud tulumaksu tagasi üle kuu aja hiljem, kui elektroonselt esitajad. 

E-maksuametis tuludeklaratsiooni esitades on kohe võimalik näha, kas deklareerija 

peab tulumaksu juurde maksma või on tekkinud enammakstud tulumaks. Paberil 

tuludeklaratsiooni esitades ei tea deklareerija, kas ta peab tulumaksu juurde maksma 

või esineb enammakstud tulumaks. Juhul, kui tekkis juurde maksmisele kuuluv 

tulumaks, teavitatakse deklaratsiooni esitajat sellest hiljem eraldi kirjaga.

37 

2.5 Maksu-ja Tolliameti senised tegevused 

Tuludeklaratsiooni elektroonselt esitajate arv on aasta-aastalt pidevalt kasvanud. Kui 

algusaastatel oli rohkem pabervormil deklareerijaid, siis nüüdseks on see muutunud 

vastupidiseks. 1999. aasta deklaratsiooni esitas paberkandjal 97% inimestest ning 3% 

tegi seda elektroonselt, 2010. aasta deklaratsiooni esitas elektroonselt 93,5% ning 

paberkandjal 6,5%. Maksu-ja Tolliamet on teinud mitmeid tegevusi selleks, et 

suurendada elektroonselt tuludeklaratsiooni esitajate arvu, järgnevalt ülevaade neist. 

Ole kaasas! 

2009. aasta novembris ja detsembris ning ka 2008. aastal tegi Maksu- ja Tolliamet 

koostööd Ole Kaasas! projektiga. Ole Kaasas! on Eesti Telekomi, EMT, Elioni, 

MicroLinki ja Vaata Maailma SA poolt algatatud inimeste internetti kaasamise 

projekt, mille eesmärgiks on täiskasvanute seas arvutialase alg- ja täiendõppe 

pakkumine. Ole Kaasas! avalike e-teenuste nõustamispunktid töötasid kolme nädala 

jooksul enamikus Maksu- ja Tolliameti teeninduskohtades. Koolitustel tutvustati 

kõigile huvilistele riigi e-teenuseid ning õpetati ID-kaardi ning mobiil-ID kasutamist 

ja digitaalallkirjastamist. Eriline tähelepanu oli nõustamisboksides pööratud 

füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIEdele), kellel oli kohustus end 2009. aasta lõpuks 

äriregistrisse kanda. Seepärast juhendatigi FIEsid, lisaks eeltoodud koolitusele, kuidas 

end ettevõtjaportaali kaudu lihtsalt ning tasuta ümber registreerida (Aleksandrov, 

2008). 

FIEde elektroonse ümberregistreerimise projekt oli aga laiapõhjalisem – samaaegselt 

Maksu- ja Tolliameti teeninduskohtadega üle Eesti olid Ole Kaasas nõustamispunktid 

ka Harju, Tartu ja Pärnu maakohtute registriosakondades. Kõigi eelnimetatud 

osapoolte koostöö tulemusena registreeris end üle vabariigi kolme nädala jooksul 

äriregistrisse ümber ligi 3500 FIEt. Kokkuvõttes nõustati ja koolitati Maksu- ja 

Tolliameti teeninduskohtades eelmise aasta lõpus 1676 inimest, neist põhjalikuma 

koolituse sai 943 inimest (Aleksandrov, 2008). 

Tuludeklareerimise teemaveeb 

2009. aastal loodi lisaks tavapärasele Maksu- ja Tolliameti kodulehel olevale füüsilise 

isiku tuludeklaratsiooni infole eraldi tulude deklareerimise teemaveeb. Teemaveeb 

asub aadressil http://www.emta.ee/tuludeklareerimine ning seal on kokkuvõtlikult ja

38 

lihtsustatult välja toodud kõik olulisemad tuludeklareerimisega seotud faktid, terminid 

ja nüansid. Teemaveeb on olemas nii eesti, inglise kui ka vene keeles. 

Foorum 

2009. aastal loodi esmakordselt ka tuludeklareerimise foorum, kus inimesed saavad 

teemade lõikes küsida Maksu-ja Tolliameti spetsialistidelt nõu konkreetselt enda 

juhtumi kohta ning võimalik on lugeda ka teiste inimeste poolt esitatud küsimusi. 

Samas tuleb märkida, et kuna tegemist on avaliku foorumiga, siis seal ei ole võimalik 

personaalset infot avaldada ja seda tuleb juba küsida kas teenindusbüroost või 

infotelefonilt (Udde, 2010). 

Infotelefonid 

Maksu-ja Tolliametil on olemas infotelefonid, kust on võimalik saada abi, kui inimene 

on jäänud hätta internetis deklareerides või kui tal on muid küsimusi. 

Kontaktkeskusesse suunatakse tuludeklareerimise ajaks suunatakse täiendavaid 

inimressursse, et kliendid ei peaks kaua ootel olema. 

Tuludeklaratsiooni täitmise juhendid 

2009. aasta tuludeklaratsiooni täitmise lühijuhend on kättesaadav Maksu-ja Tolliameti 

koduleheküljel (www.emta.ee/index.phpid=28922). Tegemist on tuludeklaratsiooni 

vormi peale lisatud märkustega, mis on küllaltki segadust tekitav, kuna 

tuludeklaratsiooni blankett on niigi väga pikkade selgitustega ning täitmise selgitused 

muudavad selle veel omakorda raskemini arusaadavaks. Tähelepanu vääriv on, et 

2010. aasta tulude deklaratsiooni esitamise kohta ei ole eraldi juhendit. Inimestel võib 

tekkida segadus, kas ka 2010. aastal võib toimida 2009. aasta juhendi järgi. 

Samas on ikkagi inimestel võimalus näha, milliseid andmeid peaks antud lahtrites 

kajastama ning seetõttu on sarnase juhendi olemasolu väga oluline, iseasi, kas juhend 

võiks olla lihtsamini arusaadav ning selgem, kui see praegu on. 

Tuludeklareerimise videojuhendid 

16. veebruaril 2010. aastal, kui hakkas 2009. aasta tulude deklareerimise periood, 

avalikustas Maksu-ja Tolliamet füüsilise isiku tuludeklaratsiooni elektroonselt 

esitamise juhendid video vahendusel. Video juhendid loodi selleks, et ka inimesed, 

kes igapäevaselt arvutit ei kasuta saaksid näha, kuidas protsess toimib ning kuidas 

elektroonselt tulusid deklareerida. Videojuhendid on olemas nii eesti kui ka vene

39 

keelsena ning need on kahes versioonis. Lühem versioon käsitleb deklaratsiooni 

esitamist MTA teada olevate eeltäidetud andmetega, pikem versioon selgitab seda, kui 

on vaja deklaratsioonile andmeid lisada või täiendada. (Erm, 2010) 

Videojuhendi pikk versioon asub Youtubeí keskkonnas, interneti aadressil 

http://www.youtube.com/watchv=iNkCsw_duuM&feature=player_embedded 2011. 

aasta aprilli kuu alguse seisuga on pikka versiooni vaadatud veidi üle 1000 korra ning 

lühikest versiooni veidi alla 2800 korra.

40 

3. UURIMISTÖÖ EMPIIRILISE OSA METOODIKA 

Käesolevas peatükis annab töö autor ülevaate, milliseid kvantitatiivseid 

andmekogumise ja –töötlemise meetodeid on kasutatud sissejuhatuses püstitatud 

eesmärgi täitmiseks ning uurimisküsimuste vastamiseks. 

Paberkandjal deklareerijate profiili väljaselgitamiseks esitas töö autor teabenõude 

Maksu-ja Tolliametile, et saada andmed 2010. aastal, 2009. aasta kohta 

tuludeklaratsiooni esitanud inimeste kohta. Antud teabenõudest selgusid andmed 

tuludeklaratsiooni esitaja vanuse, soo ning elukoha linna või valla kohta. 

Selgitamaks välja reaalselt FIDEK-i esitanud inimeste arvamusi ja põhjendusi 

paberkandjal esitamise põhjuste kohta, viis töö autor läbi silmast-silma ankeetintervjuud. 

Töö autor esitas kõigile intervjueeritavatele küsimusi täpselt sama 

struktuuriga ning ülesehitusega ankeedi alusel. Intervjuu küsimuste puhul oli ette 

antud eeldatavad vastusevariandid kuid oli ka võimalus vastata „muu“ koos selgitava 

kommentaariga, mis analüüsi käigus rühmitati ning leiti ühiseid tunnuseid. Toetudes 

Meri-Liis Laheranna seisukohtadele, et on ankeet-intervjuu maksimaalselt 

struktureeritud intervjuu, mis kuulub kvantitatiivse meetodi valdkonda (Laherand, 

2008, lk 180) on antud töö küsimustikku tõlgendatud ankeet-intervjuuna. 

Ankeet-intervjuude ülesehitus oli püstitatud selliselt, et esimeses pooles uuris töö 

autor, kas intervjueeritav on alati esitanud tuludeklaratsiooni paberkandjal või on ta 

varem kasutanud elektroonset võimalust. Kahe esimese küsimuse puhul oli võimalik 

vastata vaid ühe vastusevariandiga. Lisaks uuriti põhjuseid, miks esitatakse 

tuludeklaratsioon teenindusbüroos ehk paberkandjal. Sellele küsimusele oli võimalik 

ühel inimesel välja tuua mitu põhjust. Samuti uuriti intervjueeritava arvamust selle 

kohta, mida MTA saaks teha selleks, et intervjueeritav edaspidi esitaks 

tuludeklaratsiooni internetis. Ka sellele küsimusele võis intervjueeritav vastata 

vajadusel rohkem kui ühe valikvariandiga. Ankeet-intervjuu teise osa küsimused (7- 

10) olid üldisemad, puudutades tuludeklaratsiooni kohta info hankimise kanaleid, 

üldist interneti kasutamist, mittekasutamise puhul põhjused, kasutamise puhul 

tegevused, mida internetis tehakse. Küsimused 11-16 puudutasid vastajat – sugu,

41 

vanus, elukoht, haridustase, kodune keel ning haridustase, nende küsimuste puhul sai 

olla vaid üks vastusevariant. 

Ankeet-intervjuude küsimustikud koostati nii vene kui ka eesti keeles, et 

intervjueerimise käigus oleks võimalik kiiremini intervjueeritava poolt antavaid 

vastuseid kirja panna. Ankeet-intervjuu blanketid on esitatud lisades 1 ja 2. 

Intervjueerimise käigus tegi uurimistöö autor märkmed ankeet-intervjuu blanketile 

ning hiljem sisestas need andmetöötlusprogrammi Excel. Kokku kogutud andmete 

alusel koostati analüütilised tabelid ning vabateksti lahtrites olnud info rühmitati. 

Intervjuude läbiviimiseks käis töö autor tuludeklaratsiooni esitamise perioodil, mis on 

15. veebruar – 31. märts 2011.aasta, seitsmel korral neljas suuremas piirkonna Maksuja 

Tolliameti teeninduskohas ning kokku intervjueeriti 241 inimest: 

1. 16.02.2011 Tallinnas, Endla 8 teenindusbüroos kell 8.30-12.00, 19 inimest 


3. 04.03.2011 Pärnus, Õhtu põik 5 asuvas teeninduskohas kell 9.30-14.30, 25 

inimest 

4. 10.03.2011 Jõhvis, Rahu tn 3 asuvas teeninduskohas kell 10.00-13.30, 16 

inimest 

5. 24.03.2011 Tartus, Sõpruse pst 4. teeninduskohas kell 8.30-15.00, 46 inimest 

6. 30.03.2011 Tallinnas, Endla 8 teenndusbüroos kell 8.30-16.00, 65 inimest 


Teenindusbüroos intervjuu läbiviimine oli ainuvõimalik lahendus, kuna püstitatud 

eesmärgiks oli teada saada põhjuseid, miks esitatakse deklaratsioone paberkandjal, 

seega elektroonse küsitluse läbiviimine ei oleks andnud soovitud tulemust, kuna need 

inimesed, kes paberkandjal deklareerivad, valdavalt internetti ei kasuta, seega ei saaks 

teada nende inimeste arvamust. Intervjuus osalemine oli inimestele vabatahtlik ning 

vastused anonüümsed. Intervjueeritavad valiti teeninduskohtades juhuslikkuse alusel, 

valdavalt nende seast, kes olid juba deklaratsiooni ära esitanud, kuid kui oli tekkinud 

pikem järjekord, siis intervjueeris töö autor inimesi, kes ei olnud veel FIDEK-it 

esitanud, kuid hakkasid seda õige pea tegema. 

Tuludeklaratsiooni on võimalik esitada ükskõik millises Maksu-ja Tolliameti 

teenindusbüroos, inimene ei pea seda tegema oma elukoha järgses teenindusbüroos.

42 

Tulenevalt sellest ning ka faktist, et Tallinnas on proportsionaalselt kõige rohkem 

elanikke, siis on ka seal kõige kõrgem paberkandjal esitajate osakaal. Seetõttu valiti 

intervjuude läbiviimiseks neljal korral Tallinn. Lisaks oli soov, et MTA mõistes oleks 

iga Eesti piirkond esindatud (MTA-l on neli piirkonda) ning valik tehti selle järgi, kus 

Maksu-ja Tolliametil on regionaalsed keskused. Väga palju sõltus intervjueeritavate 

hulk sellest, mis ajal intervjuud läbi viidi. Deklareerimisperioodi keskel ei ole 

teenindusbüroodes väga palju külastajaid, seda näitab ka fakt, et Jõhvis õnnestus 

intervjueerida kõigest 16 inimest. Samas kui deklareerimisperioodi lõpus oli inimesi 

teenindusbüroodes rohkem ning ka rohkem inimesi nõus intervjuus osalema. 

MTA teenindajate seas küsitluse läbiviimise eesmärgiks on teada saada teenindajate 

arvamused, miks inimesed esitavad tuludeklaratsiooni paberkandjal ning kas nende 

arvates saaks midagi teha, et edaspidi deklareeritaks internetis veelgi rohkem 

internetis. 

Antud küsimustiku sihtrühmaks olid MTA teenindusosakonna teenindajad, kes 

reaalselt võtavad vastu füüsilise isiku tuludeklaratsioone. MTA regioonide 

teenindusosakondades on kokku ligi 300 töötajat (MTA Telefoniraamat, 2011), kuid 

kõik ei tegele FIDEK-ite vastuvõtmisega. Antud küsimustiku üldkogumiks olid kõik 

teenindajad, kes tegelevad FIDEK-i vastuvõtmisega ning neid on kokku 209. E-kiri 

elektroonse küsimustiku lingiga saadeti töö autori poolt kõigile üldkogumis olnud 

inimestele ning neist vastas 42% ehk 83 teenindajat kõigist MTA teeninduskohtadest. 

Küsimustiku vastamise periood oli 05.04.2011-08.04.2011 ning viimasel päeval 

saadeti töö autori poolt teenindajatele ka meeldetuletav e-kiri. 

MTA teenindusosakonna töötajatele mõeldud küsimustik koostati eestikeelsena 

elektroonses keskkonnas „eformular“. Küsimustikus olid esimesed kaks küsimust 

vastaja kohta – millises teenindusbüroos ta töötab ning kui pikk on tema tööstaaž 

klienditeenindajana MTA-s. Need olid ainsad küsimused, kus vastaja sai märkida vaid 

ühe valikvastuse. Ülejäänud küsimused puudutasid teenindajate arvamusi 

paberkandjal tulu deklareerijate kohta – millised on peamised probleemsed 

valdkonnad, millised inimesed enamasti paberkandjal esitavad ning mis põhjustel. 

Viimati nimetatutele oli võimalik valida mitu vastusevarianti ning teenindajatel oli 

võimalus ka iga küsimuse järel väljendada oma arvamust vabateksti lahtris. Töötajate 

küsimustik on välja toodud lisas 3.

43 

Küsitlusega laekunud andmete põhjal koostati analüütilised tabelid ja joonised, vabas 

tekstilahtris olnud vastused rühmitati ning leiti ühised tunnused. Antud küsitluse 

läbiviimine annab võimaluse võrrelda, kas tuludeklaratsiooni paberkandjal esitanud 

inimeste arvamused paberkandjal deklareerimise põhjuste kohta lähevad kokku 

teenindajate arvamusega.

44 

4. UURIMISTÖÖ TULEMUSED 

Käesolevas peatükis leitakse uurimistöö käigus läbi viidud kvantitatiivsete 

andmekogumise- ja töötlemise meetodite kaudu vastus püstitatud uurimisküsimustele 

ning uuritakse, kas püstitatud hüpotees leidis kinnitust või mitte. 

4.1 Paberkandjal deklaratsiooni esitanute profiil 

Tulenevalt töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustest analüüsis töö autor 2010. 

aastal paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanud inimeste andmeid, et selgitada välja 

nende profiil. 

Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanute profiil on tehtud 2009. aasta 

tuludeklaratsiooni, mis esitati 2010. aasta kevadel, esitanud inimeste andmete alusel. 

Kokku esitas siis tuludeklaratsiooni paberkandjal 47 811 inimest, mis moodustas 

kõigist tuludeklareerijatest 8%, seega ülejäänud 92% esitasid tuludeklaratsiooni 

elektroonselt. Käesoleva profiili jaoks on andmed saadud Maksu-ja Tolliametilt 

teabenõudega, ning saadud info paberil deklareerija soo, vanuse ning elukoha kohta. 

Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanutest üks kolmandik (31% ehk 14 979) elavad 

Tallinnas. Järgnevad Narva linn, kus oli paberkandjal deklaratsioone esitajaid 3 375, 

mis moodustas 7% kõigist paberkandjal deklaratsiooni esitajatest. 3 150 inimest esitas 

tuludeklaratsiooni paberil Tartu linnas, see moodustas 6,59% kõigist paberkandjal 

deklaratsiooni esitajatest.

45 

1,55% 1,53% 1,50% 

2,33% 1,56% 

2,39% 

3,79% 

6,59% 

7,06% 

31,33% 

Tallinn 

Narva linn 

Tartu linn 

Pärnu linn 

Viljandi linn 

Kohtla-Järve linn 

Rakvere linn 

Võru linn 

Määramata 

Kuressaare linn 

Joonis 8. Piirkonnad, kus 2009. Aastal esitati kõige rohkem paberkandjal deklaratsioone 

Paberkandjal esitatud deklaratsioonide osakaal kõigist selle piirkonna 

deklaratsioonidest on välja toodud tabelis 1. Paberkandjal deklareerimise korral ei ole 

MTA-l alust keelduda tuludeklaratsiooni vastuvõtmisest, kui sellel on elukoht 

märkimata. Seega on paberkandjal võimalik esitada ilma inimese elukohta välja 

toomata. 2009. aastal oli selliseid deklaratsioone 731. Siia alla lähevad teiste hulgas 

ka välismaalastest Eesti residendid, kes ei oma sissekirjutust Eestis. Ilmselt on 

välismaalastel ka kõige kergem esitada deklaratsiooni paberkandjal, kuna neil 

tihtipeale puudub ID-kaart ning neil ei ole ka e-maksuameti/e-tolli kasutamiseks 

tehtud lepingut, seega on neil lihtsam esitada paberkandjal. 

Tabel 1. Piirkonnad, kus protsentuaalselt esitati kõige rohkem deklaratsioone paberkandjal 

Piirkond 

Üldse 

deklaratsioone 

Paberil 

deklaratsioone 

Paberil 

deklaratsioonide 

osakaal % 

Määramata 731 731 100% 

Piirissaare vald 21 6 28,57% 

Haanja vald 432 104 24,07% 

Meremäe vald 349 82 23,50% 

Alajõe vald 152 33 21,71% 

Torgu vald 100 21 21,00% 

Orava vald 290 60 20,69% 

Kolga-Jaani vald 491 99 20,16% 

Mustjala vald 249 50 20,08% 

Varstu vald 440 83 18,86% 

Piirissaare valla elanike poolt esitati kokku 21 tuludeklaratsiooni, neist 6 tegi seda 

paberkandjal, seega 28% Piirissaare elanikest esitas tuludeklaratsiooni paberkandjal. 

Haanja vallas esitas kokku tuludeklaratsiooni 432 inimest ning neist 24% esitas 

tuludeklaratsiooni paberil. Neile järgnevad Meremäe vald, kus esitati paberkandjal

46 

23,5%, Alajõe vald 21,7%, Torgu vald 21%, Orava vald 21%, Kolga-Jaani vald 20%, 

Mustjala vald 20% ning Varstu vald 19%. 

Joonis 9. Väikseima elektroonse deklareerimisega piirkonnad Eestis 

Nimetatud üheksa piirkonda, kus on protsentuaalselt kõigist tuludeklaratsiooni 

esitajatest kõige suurem paberkandjal deklareerimise protsent, on joonisel 9 kantud 

Eesti kaardile. Sellest on näha, et üheksast piirkonnast 4 asuvad Lõuna-Eestis, Eesti 

piirialadel. Neis piirkondades võib esineda probleeme intenretiühendusega, mille tõttu 

inimesed ei saa esitada deklaratsioone elektroonselt. Saaremaal on kaks piirkonda, kus 

on väike elektroonselt deklareerimine – Torgu vald ning Mustjala vald. Samuti on 

väike elektroonselt deklareerijate arv ka teisel saarel – Piirissaares. 

Kokkuvõttes võib öelda, et tuludeklaratsiooni paberkandjal esitanute osakaal on 

pigem suurem Eesti äärealadel. Linnades, kus elab rohkem inimesi ei ole 

tuludeklaratsiooni paberkandjal esitajate osakaal nii kõrge. 

Kõige väiksem paberkandjal tuludeklaratsioone esitanud piirkond on Loksa linn, kus 

esitati paberkandjal kõigest 1,8% kõigist tuludeklaratsioonidest, seega peaaegu kõik 

selle piirkonna elanikest esitasid tuludeklaratsiooni elektroonselt. Kõue vallas esitati 

paberkandjal 2,5%, Kose vallas ning Sillamäe linnas 2,6%, Anija ja Rae vallas esitati 

paberil kõigest 2,7% kõigist deklaratsioonidest.

47 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

10% 

0% 

56% 53% 

44% 47% 

Kõik esitajad 

Paberil esitajad 

Mees 

Naine 

Joonis 10. Kõigi tuludeklaratsiooni esitajate ning paberkandjal tuludeklaratsiooni esitajate jaotumine 

soo järgi 

Kõigist tuludeklaratsiooni esitanud inimestest 56% on naised ning 44% on mehed, 

paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanutest on 53% naised ning 47% mehed. 

üle 74 

57,8% 

42,2% 

65-74 

39,1% 

60,9% 

55-64 

45-54 

30-44 

20-29 

15-19 

17,0% 

7,8% 

3,3% 

1,3% 

2,7% 

83,0% 

92,2% 

96,7% 

98,7% 

97,3% 

2-14 

31,6% 

68,4% 

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 

Paberil % Elektroonne % 

Joonis 11. 2009. aasta tuludeklaratsiooni esitajad vanuse gruppides ja deklareerimise viisi järgi 

jaotatuna

48 

Tuludeklaratsiooni esitamine on kõige tugevamalt varieeruv vanuse rühmiti, 

vähenedes märgatavalt vanemates eagruppides ja ka väga noorte inimeste seas. Üle 74 

aastastest inimestest üle poolte, ehk 58% esitasid tuludeklaratsiooni paberkandjal. 

Selles vanusegrupis olevad inimesed tõenäoliselt ei hakka ka edaspidi esitama 

tuludeklaratsioone elektroonselt, neile on arvuti ja internet võõras. Üle 65-aastastest 

on paberkandjal esitamise valinud enam kui kolmandik, vanusegrupis 55-65 aastased 

aga 17%. Teiste vanusegruppide puhul on elektroonselt esitanute osakaal üle 90%. 

Kusjuures kõige nooremad paberkandjal tuludeklaratsiooni esitajad olid kõigest 2. 

aastased ning kõige vanemad paberkandjal esitajad lausa 100. aastased. 

Lühidalt kokkuvõttes võib öelda, et paberkandjal tuludeklaratsiooni esitaja on pigem 

vanemas eas olev, Eesti äärealadel elav naine. 

4.2 Ankeet- intervjuude analüüs 

Selgitamaks välja paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanud inimeste arvamusi 

paberkandjal esitamise põhjuste kohta viis magistritöö autor 2010. aasta 

tuludeklaratsiooni esitanud inimestega läbi ankeet-intervjuud. Intervjuude 

läbiviimiseks käis töö autor tuludeklaratsiooni esitamise perioodil, mis on 15. 

veebruar – 31. märts, seitsmel korral neljas suuremas piirkonna Maksu-ja Tolliameti 

teenindusbüroos. 

Kokku sai magistritöö autor seitsmel korral tehtud intervjueerimiste käigus arvamuse 

241-lt inimeselt. Nagu ka üldiselt on tuludeklaratsiooni esitajaid rohkem naisi, siis ka 

intervjueeritavate seas oli rohkem naisi – 63% ning mehi 37%. Kodune keel on eesti 

keel 64% vastanuist ning 36% vene keel. Vene keelne väiksem osakaal võib olla ka 

tingitud sellest, et intervjuu toimumise ajal Ida-Virumaal oli tavapärasest väiksem 

külastajate arv ning sellest tulenevalt ka intervjueeritavaid oli vähem. Vanuselises 

lõikes on keskmine vanus 57 eluaastat, sealjuures kõige noorem on 18 aastane ning 

kõige vanem 89 aastane. Vanusegruppidest küsitleti kõige rohkem inimesi grupist 55- 

64 eluaastat – 29% kõigist intervjueeritutest ning vanusegrupis 65-74 eluaastat oli 

27% kõigist intervjueeritutest. Seega valdavalt olid intervjueeritavad vanemad 

inimesed - üle 55 aastaseid oli kokku 66%. Intervjueeritutest 51% nimetas oma 

elukohana Tallinna linna, 12% Tartu linna, 6% Pärnu linna ning 3% Kohtla-Järvet.

49 

Lisaks olid intervjueeritud veel 43-st erinevast linnast või vallast, valdavalt 

intervjuude toimumise kohtade lähi linnad ja vallad. 

Sotsiaal-majandusliku staatuse järgi oli vastanuist kõige rohkem pensionäre – 44%, 

töötajaid oli 40%, töötuid 7%, FIE-sid 5%, üliõpilasi 2% ning koduseid samuti 2%. 

Haridustasemelt oli üle poolte intervjueeritutest keskharidusega, 37% kõrgharidusega 

ning 5% alg- või põhiharidusega. 

Tabel 2. Intervjueeritute sotsiaal-demograafilised näitajad 

Sugu 

Vanus 

Haridus 

Sotsiaalmajanduslik 

staatus 

Keel 

Vastajaid % vastajatest 

Mees 88 37% 

Naine 153 63% 

15-19 3 1% 

20-29 10 4% 

30-44 32 13% 

45-54 38 16% 

55-64 71 29% 

65-74 66 27% 

üle 75 21 9% 

Alg/Põhiharidus 12 5% 

Keskharidus 139 58% 

Kõrgharidus 90 37% 

FIE 11 5% 

Kodune 4 2% 

Pensionär 107 44% 

Töötaja 97 40% 

Töötu 16 7% 

Üliõpilane 6 2% 

Eesti 155 64% 

Vene 86 36% 

Kõigist küsimustikule vastanuist 42% (101 vastanut) ei kasuta üldse internetti ning 

nende peamiseks mittekasutamise põhjuseks on fakt, et kodus ei ole arvutit - nii vastas 

60% (joonis 12). 35% puhul on mittekasutamise põhjenduseks vajaduse ja huvi 

puudumine ning 29% puhul oskuste puudumine. 8% märkis põhjenduseks muu ning 

selle all märgiti ära aja puudumine ja halb interneti leviala elupiirkonnas. Samuti 

mainiti mittekasutamise põhjendusena veel seda, et ei ole ennast käsile võetud ja 

selgeks tehtud. Põhjusena toodi välja ka hirmu kõige uue, sealhulgas ka interneti ees. 

6% peab arvuti hinda kõrgeks ning 5% peab kalliks interneti ühenduse hinda.

50 

Muu 

Arvuti on kahjulik 

3% 

8% 

Puudub vajadus ja huvi 

Puuduvad oskused 

29% 

35% 

Internetiühendus on kallis 

Arvuti on kallis 

5% 

6% 

Kodus ei ole arvutit 

60% 

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 

Joonis 12. Interneti mittekasutajate põhjendused mitte kasutamiseks 

Interneti mittekasutajatest on üle 65 aastaseid 61% ning vanuses 55-64 eluaastat 31% 

vastanutest. Sotsiaal-majandusliku rolli järgi on enamik interneti mittekasutajaid 

pensionärid – 73%, töötajaid on 18% ning töötuid 5%. Ka 2007. aastal TNS Emori 

poolt läbi viidud avalike e-teenuste kasutamise alasest uuringust (Avalike e-teenuste 

kasutamine, 2007) selgus, et interneti mittekasutajate puhul on valdavalt tegemist 

vanemate inimestega – enamik 65-74 aastastest ei kasuta internetti ning 50-64 

aastastest on mittekasutaja iga teine. Kusjuures interneti mittekasutamise põhjustena 

toodi siis välja arvuti kõrge hind, oskuste puudumine, interneti kõrge hind ning 

vajaduse ja huvi puudumine. Antud magistritöö puhul vastati interneti 

mittekasutamise põhjusena vaid vähesel määral arvuti (6%) ja internetiühenduse 

kõrge hind (5%). Seega võrreldes 2007. aastal läbi viidud uuringuga ei ole enam 

peamiseks interneti mittekasutamise põhjuseks arvuti või interneti kallidus, kuid 

sarnaselt nimetatud uuringule on ka nüüd interneti mittekasutajate seas on rohkem 

vanemaid inimesi. 

Intervjueeritud inimestest 76% on alati esitanud tuludeklaratsiooni paberil ning 24% 

on teinud seda varem ka interneti vahendusel. Kusjuures 184st inimesest, kes ei ole 

varasemalt internetis deklareerinud 6 inimest ehk 2,5% ei olnud kuulnud internetis 

deklareerimise võimalusest. Ülejäänud 178 olid võimalusest kuulnud, kuid mitte 

kasutanud.

51 

Neist, kes ei olnud internetis deklareerimise võimalusest varem midagi kuulnud, olid 

kõik vene keelt kõnelevad inimesed, 67% neist olid mehed ning 33% naised. 

Keskmine vanus 70 eluaastat, kusjuures kõige noorem neist 45 aastane ning kõige 

vanem 78 aastane. 67% kõigist, kes ei olnud internetis deklareerimise võimalusest 

kuulnud, olid pensionärid ning ülejäänud 33% töötud. 83% neist inimestest ei kasuta 

internetti üldse ning sellest tuleneb ilmselt ka teadmatus internetis deklareerimise 

võimaluse kohta. Haridustasemelt on neist 33% kõrgharidus ning ülejäänutel 

keskharidus. 

Varasemalt internetis deklareerinud inimeste põhjendused paberkandjal 

esitamisele 

Inimesi, kes on varasemalt tuludeklaratsiooni internetis esitanud oli 24%. Neist 33% 

tulid teenindusbüroosse seetõttu, et tekkisid probleemid (joonis 13). Näiteks tuli 

tuludeklaratsioonile teade, milles paluti lisadokumentide esitamist või tekkis vajadus 

juba kinnitatud deklaratsiooni parandada/muuta. Probleemide ilmnemise kohta vastati 

kommentaarina veel järgmist: 

Algusaastatel jäin tehnilistel põhjustel hätta, enam pole proovinud. 

Tegin internetis ära, aga hiljem selgus, et saan veel koolituskuludelt 

tagasi, seega tulin täpsustama, kas on võimalik veel parandada. 

Tahtsin juurde deklareerida peale seda, kui esitasin deklaratsiooni 

internetis juba ära. 

Järgnesid põhjused, et paberkandjal parandati varasemaid aastaid (14%), 14% esines 

probleeme arvuti või ID-kaardiga, seahulgas märgiti põhjusena ka ID-kaardi ja 

internetipanga paroolide kaotamist ning 14% inimestest vastasid, et on vajanud abi 

internetis deklareerimisel, seetõttu esitasid nüüd deklaratsiooni paberkandjal. 5% 

puhul oli põhjuseks see, et soovitakse esitada ühisdeklaratsiooni. 7% inimestest tõi 

põhjusena välja, et neil tekkis kahtlus, et teevad internetis midagi valesti. Esines ka 

probleeme, kus on pangakonto arestitud (4%). 12% tõid välja, et interneti kaudu ei 

õnnestunud esitada kõiki andmeid.

52 

Internetis mittedeklareerimise põhjuseks, nendel, kes varasemalt on seda internetis 

teinud toodi põhjuse muu (12%) all välja järgmisi põhjendusi: 

Eelmisel aastal lapsed aitasid deklaratsiooni esitada, sellel aastal ei 

tahtnud neid sellega tülitada, kuna neil ei ole püsiühendust ja peavad siis 

selle jaoks ostma interneti päevapileti. 

Abikaasa suri eelmisel aastal, kuid soovisin siiski ühisdeklaratsiooni teha, 

seetõttu esitan sellel aastal teenindusbüroos. 

Tegin endale ühel aastal selgeks, kuidas internetis deklareerida kuid nüüd 

läks ikkagi midagi valesti. Ühesõnaga kuna seda peab ainult kord aastas 

tegema, siis mul on lihtsam teha teenindusbüroos kui iga aasta uuesti 

selgeks õppida. 

Nüüd on keerulisem situatsioon, kuna hakkasin FIEks. Ei tea, kuidas FIE 

puhul internetis deklareerida, mul on teenindusbüroos lihtsam, kuna siis 

olen kindel, et saab õigesti esitatud. 

Muu 

Ühisdeklatsioon 

Parandasin varasemaid aastaid 

Probleem arvuti või ID kaardiga (sh paroolid ununenud) 

Pangakonto arestitud 

Tekkis kahtlus, et teen midagi valesti 

Interneti kaudu ei õnnestunud esitada kõiki andmeid 

Proovisin ka nüüd, aga jäin hätta/tekkisid probleemid 

Olen vajanud abi Internetis täitmisel 

11% 

5% 

14% 

14% 

4% 

7% 

12% 

14% 

33% 

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 

Joonis 13. Põhjused, miks varem internetis deklareerija tegi seda sellel aastal teenindusbüroos 

Põhjused paberkandjal deklareerimiste kohta 

Küsimusele, miks intervjueeritav esitab tuludeklaratsiooni paberkandjal, oli võimalik 

vastata mitu põhjust. Kõige levinumad põhjused, miks tuludeklaratsiooni esitatakse 

teenindusbüroos ja paberkandjal, on asjaolu, et inimestel puudub kodus võimalus 

internetile ligi pääseda (28,6%, vt joonis 14), ollakse harjunud (26%) ning 25% 

puuduvad oskused ja teadmised, kuidas seda internetis teha.

53 

Kodus puudub võimalus Internetile ligi pääseda 

Olen nii harjunud 

Puuduvad oskused/teadmised kuidas seda Internetis teha 

26,1% 

24,9% 

28,6% 

Täitmine on keeruline, vajasin abistamist 

Kardan, et eksin, tahan kindel olla 

Mul on nii lihtsam 

Muu 

Tekkis probleem ID kaardi/arvutiga 

Lisainfo vaja anda 

Ühisdeklaratsioon 

Varasema perioodi parandus 

Ei usalda Internetti 

Meeldib suhelda 

Liiga vana 

Konto arestitud 

10,0% 

10,0% 

9,1% 

7,9% 

7,1% 

4,1% 

4,1% 

3,7% 

2,9% 

2,1% 

2,1% 

1,2% 

0,0% 5,0% 10,0% 15,0% 20,0% 25,0% 30,0% 35,0% 

Joonis 14. Põhjused, miks inimesed esitavad tuludeklaratsiooni teenindusbüroos, paberkandjal 

Neist 69 intervjueeritust, kes vastasid, et neil puudub kodus võimalus internetile ligi 

pääseda on 64% naisi ning 36% mehi. Vanuseliste gruppidena ning ka sotsiaalmajandusliku 

staatuse järgi eristub selgelt, et need, kellel kodus puudub võimalus 

internetile ligi pääseda on valdavalt vanemad inimesed ja pensionärid - üle 55 

aastaseid on lausa 85% ning pensionäre 65% kõigist, kes vastasid, et kodus puudub 

võimalus internetile ligi pääseda. 

26% vastas, et on harjunud paberandjal deklareerimisega, kusjuures neist 59% on 

mõelnud edaspidisele internetis tulu deklaratsiooni esitamisele. Seega ühelt poolt on 

neid päris palju, kes tõid paberkandjal tuludeklaratsiooni esitamise põhjendusena välja 

harjumuse, kuid teiselt poolt on neist omakorda üle pooled mõelnud internetis 

deklareerimisele. Kõigist, kes vastasid, et on harjunud tuludeklaratsiooni paberkandjal 

esitamisega on 56% internetti kasutanud (21% igapäevaselt, 35% vahel). See, et 

interneti kasutajate osakaal on üle poolte lubab uskuda, et edaspidi võiksid need 

inimesed esitada tuludeklaratsiooni internetis, olgugi, et 79% neist on üle 55 aastased. 

Sotsiaal-majandusliku staatuse järgi on ka siin kõige rohkem pensionäre (59%), kuid 

neist 1/3 on töötavad pensionärid.

54 

Nagu eelpool välja toodud vastas 26% inimestest, et on harjunud tuludeklaratsiooni 

paberkandjal esitama ning selgituseks toodi välja: 

Vana hobust ümber ei õpeta. 

Ma ei ole ennast kätte võtnud, et selgeks teha, kuidas seda internetis teha. 

Sõbralik ja hea teenindus, seetõttu tahan kohapeal käia kuigi võiksin ka 

ära õppida, aga kodus pole arvutit. 

Neist 25%, kes vastasid, et puuduvad oskused ja teadmised, kuidas tuludeklaratsiooni 

internetis esitada on interneti kasutajaid veidi üle poole (53%). Seega need inimesed 

kasutavad küll internetti, kuid ei tea, kuidas seda konkreetset e-teenust kasutada. 

Nende inimeste poolt vastati küsimusele, mida MTA saaks teha, et nad edaspidi 

internetis deklareeriksid kõige rohkem koolituse vajadust (28%), 19% peab vajalikuks 

videojuhendeid ning 16% leiab, et selle teenuse kasutama õppimine on pigem nende 

enda kätte võtmise küsimus ja MTA ei saa selleks midagi teha. Neist kõigist, kes 

vastasid, et puuduvad oskused ja teadmised, kuidas internetis deklareerida, on üle 55 

aastaseid 72%. Kusjuures sotsiaal-majandusliku staatuse järgi vaadates töötajate 

osakaal 35%, pensionäre on 48%, kusjuures neist töötavaid pensionäre on 21%. 

Magistritöö üheks uurimisküsimuseks oli välja selgitada, kas paberkandjal esitavad 

rohkem inimesed, kellel on keerukamad juhtumid, mille tõttu esitatakse 

teenindusbüroos. Ankeet-intervjuude tulemustest selgus, et ainult 10% leiavad, et neil 

on keerukam situatsioon, mille tõttu on tuludeklaratsiooni täitmine ja esitamine 

internetis nende jaoks keeruline ning neil on lihtsam esitada see teenindusbüroos. 

Näiteks toodi põhjenduseks: 

Töötan Soomes, seetõttu keerukam situatsioon, vaja esitada lisatõendid ja 

siis on vaja ikka kohale tulla. 

Teeme ühisdeklaratsiooni, aga mõlemal on internetipangad erinevates 

pankades, seetõttu meie jaoks keeruline. 

Aktsiate deklareerimine on keeruline ja abikaasa on FIE, seega keerukam 

olukord 

Teeme ühisdeklaratsiooni ja tahtsime poja õppekulud enda peale võtta, ei 

teadnud kuidas seda internetis parandada.

55 

Keeruline situatsioon on küll ühe probleemina paberkandjal esitamise põhjusena välja 

toodud, kuid see ei ole üks kolmest peamisest põhjusest, miks tuludeklaratsioone 

esitatakse paberkandjal. 

10% esitab tuludeklaratsiooni paberkandjal, kuna tahab kindel olla, et on kindlasti 

õigesti esitatud ja kardetakse internetis deklareerides eksida. Kusjuures 66% neist on 

vene keelt kõnelevad inimesed. Selgitusena toodi välja: 

Kindluse mõttes esitan teenindusbüroos. 

Kardan, et teen midagi valesti. 

Tahtsin olla kindel, et kõik andmed on arvesse läinud. 

Mul oli küsimusi, tahan täpsustada ja kindel olla, et õigesti saab esitatud. 

Teenindusbüroos esitamise põhjusena märgiti „muu“ 8% juhtudest, põhjenduse all 

toodi välja: 

Ei ole nõus ütlema. 

Tulin uurima, mis ja kas pean juurde maksma. 

Sugulased ei saanud sellel aastal aidata. 

Internet on maapiirkonnas kehva kvaliteediga ja siin on kindlam, et saan 

esitatud. 

Internet on minu jaoks liiga kallis. 

Esitasin deklaratsiooni erivajadusega inimese eest. 

Silmade nõrkuse tõttu teen paberil. Ei taha internetti üldse minna. 

Ei ole seda mõelnudki, et saab internetis teha. Varem, kui töötasin, siis 

tehti ainult paberil. 

Olen mitu korda proovinud aga hätta jäänud. IT mehed võiksid selle 

esitamise kergemaks ja selgemaks teha. 

Pole vajadust netis deklareerida, kui oleksin ettevõtja siis saaksin aru. 

Ei teagi miks esitan teenindusbüroos, möödaminnes teen ära. Täna pole 

arvutit käepärast. 

Tuludeklaratsiooni teenindusbüroos esitamise põhjendusena märkis 7% inimestest, et 

neil on probleemid ID-kaardiga, sealhulgas paroolide kadumine, probleemid IDkaardi 

lugejaga ning arvutiga.

56 

4% inimeste jaoks on teenindusbüroos tuludeklaratsiooni esitamise põhjuseks asjaolu, 

et esitatakse abikaasaga ühisdeklaratsioon, leitakse, et see on keerulisem ning on ka 

põhjus, kus ühel abikaasadest ei ole internetipanka ning seetõttu esitatakse 

teenindusbüroos. Põhjendused olid järgmised: 

Ühist deklaratsiooni on teenindusbüroos lihtsam esitada. 

Abikaasade deklaratsioon on keerulisem, jään sellega hätta. 

Teeme ühisdeklaratsiooni, abikaasa teeks internetis, aga minul ei ole 

internetipanka. 

Kohapeal saab kahe minutiga tehtud, meie jaoks on nii kiirem. Olen 

proovinud internetis teha, aga lõin käega kuna esitame ühisdeklaratsiooni 

ja see on keerulisem. Kuna ainult kord aastas peab esitama, siis ei hakka 

ära õppima, läheb meelest järgmiseks aastaks. 

Teenindusbüroos deklareerimise põhjendusena toodi veel välja asjaolu, et meeldib 

suhelda (2,1%), parandatakse varasemat perioodi (3,7%), ennast peetakse liialt vanaks 

(2,1%) ning pangakonto on arestitud 1,2%. 

Edaspidise internetis deklareerimise võimalikkus 

61% kõigist intervjueeritavatest (148 inimest), kes esitasid tuludeklaratsiooni 

teenindusbüroos ja paberkandjal, on mõelnud sellele, et edaspidi võiksid seda hakata 

esitama interneti kaudu. Tõenäoliselt võiksid need inimesed edaspidi hakata esitada 

tuludeklaratsiooni internetis, kuna neist enamik kasutab internetti (joonis 15). 39% ei 

ole edaspidisele internetis deklareerimisele mõelnud ning tõenäoliselt nad ei hakka 

edaspidi internetis deklareerima, kuna praegusel hetkel neist 71% ei kasuta internetti 

üldse. 29% intervjueeritutest, kes internetti üldiselt kasutavad, ei ole mõelnud 

edaspidisele internetis deklareerimisele, nende poolt toodi paberkandjal esitamise 

peamise põhjusena välja oskuste puudumine, kuidas seda internetis teha (33%). 

Küsimusele, kas intervjueeritav on mõelnud edaspidisele internetis tuludeklaratsiooni 

esitamisele oli võimalik vastata vaid üks vastus ning samuti ka interneti kasutamise

57 

sageduse kohta. Küsimusele peamiste tegevuste kohta internetis võis vastata mitu 

valikut ning samuti ka küsimusele interneti/arvuti mittekasutamise põhjuste kohta. 

80 

76 

70 

66 

60 

50 

40 

35 

37 

30 

20 

10 

9 

18 

0 

ei kasuta üldse 

internetti 

igapäevaselt vahel ei kasuta üldse igapäevaselt vahel 

ei 

jah 

Joonis 15. Intervjueeritavate edaspidine internetis deklareerimine ning praegune interneti kasutus 

Neist, kes ei ole internetis deklareerimisele mõelnud on 61% pensionärid, kelle 

edaspidise internetis mitte deklareerimise põhjus võib peituda selles, et puuduvad 

oskused interneti kasutamiseks (17%) ning puudub ka võimalus internetile ligi 

pääseda (47%). Samas ei nähta ka vajadust ja huvi interneti järele (26%). Neist, kes ei 

ole internetis deklareerimisele mõelnud, on 69% naised ning 31% mehed ning 

keskmine vanus on 65 eluaastat, sealjuures noorim 25 ning vanim 89. 

Intervjueeritavatest, kes on mõelnud edaspidisele internetis deklareerimisele kasutab 

internetti (kas siis igapäevaselt või vahel) 76% inimestest ning nende peamine tegevus 

internetis on informatsiooni otsimine, järgneb e-posti kasutamine, ajalehtede lugemine 

ning arvete maksmine. Samas oli 24% inimesi, kes vastasid, et on mõelnud 

edaspidisele internetis deklareerimisele, kuid kes samas ise hetkel üldse arvutit ja 

internetti ei kasuta. Nad tõid mitte kasutamise peamiste põhjustena välja kodus arvuti 

puudumine (69%), oskuste puudumine (46%) ning vajaduse ja huvi puudumine 

(31%).

58 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

10% 

0% 

73% 

27% 

100% 

41% 

59% 

FIE Kodune Pensionär Pensionär, 

töötav 

68% 70% 75% 

32% 30% 25% 

100% 

Töötaja Töötu Üliõpilane 

Ei ole mõelnud edaspidi internetis deklareerima hakkamisele 

Olen mõelnud edaspidi internetid deklareerimisele 

Joonis 16. Intervjueeritute sotsiaal-majanduslik staatus jaotatuna edaspidise internetis 

tuludeklareerimise võimalikkuse järgi 

Intervjueeritavatest sotsiaal-majandusliku staatuse järgi on pensionäridest, kes ei 

tööta, mõelnud edaspidisele internetis deklareerimisele 41% ning töötavatest 

pensionäridest 68%. Vastanud üliõpilased ning kodused inimesed on kõik mõelnud 

edaspidisele internetis deklareerimisele. Töötavatest (mitte pensionäridest) inimestest 

on 75% mõelnud edaspidisele internetis deklareerimisele. Neist, kes ei ole mõelnud 

edaspidisele internetis deklareerimisele on kõige rohkem pensionäre. 

Intervjueeritute ettepanekud MTA-le internetis deklareerimise suurendamiseks 

Küsimusele, mida MTA saaks teha selleks, et intervjueeritav edaspidi esitaks 

tuludeklaratsiooni internetis oli võimalik vastata mitmele valikule. Tegevustest, mida 

MTA saaks teha selleks, et inimesed järgmistel kordadel internetis deklareeriksid 

mainiti kõige rohkem e-maksuameti/e-tolli tutvustava koolituse vajadust – 14% 

(joonis 17). E-maksuameti/e-tolli tutvustava koolituse kõrval mainiti ka vajadust IDkaardi 

kasutamise koolituse järele ning koolitust, spetsiaalselt FIE-dele internetis 

deklareerimise kohta aga ka üldist arvutialast koolitust.

59 

Vaja oleks eraldi koolitust FIE-dele internetis deklareerimise kohta. 

Vajalik oleks ID-kaardi kasutamise koolitus. Lisaks võiks olla erinevad 

enamlevinud juhtumid ära kirjeldatud ning nende kohta loodud juhendid, 

kuidas neid internetis deklareerida. 

Vanematele inimestele mõeldud koolitust oleks vaja, kus räägitaks 

aeglasemalt ja põhjalikumalt. 

e-maksuameti/e-tolli tutvustav koolitus 

7,88% 

13,69% 

3,32% 

e-maksuametit/e-tolli tutvustav 

infoleht 

Videojuhendid 

5,39% 

kliendi arvuti kasutamise võimalus koos 

teenindaja abistamisega 

10,37% 

infotelefon/foorum 

59% 

2,07% 

0,83% 

Internetis olev tulumaksu kalkulaator 

Ei oska öelda 

Pigem enda kättevõtmine 

Joonis 17. Tegevused, mida MTA saaks teha, et suurendada internetis deklareerijate arvu 

10% inimestest pidas vajalikuks teenindusbüroodes olevat arvutit ning nende juures 

nõustaja, kellega koos tuludeklaratsiooni internetis esitada. 8% inimesed arvasid, et 

Maksu-ja Tolliamet ei saa midagi teha ning interneti selgeks tegemine ja edaspidi 

tuludeklaratsiooni esitamine internetis on pigem nende enda kättevõtmise asi: 

MTA ei saa midagi teha, pean ise ennast kätte võtma. 

Arvan, et kui saaksin koju interneti, siis leiaksin viisi kuidas seda internetis 

teha. 

Oma tahtmise ja kättevõtmise asi. MTA ei saa midagi teha. 

Eesti ja venekeelseid videojuhendeid pidas vajalikuks 5% vastanutest, 3% pidas 

vajalikuks e-maksuameti/e-tolli tutvustavat infolehte ning 2% pidas oluliseks 

foorumist abi saamist. Samas kõige rohkem inimesi oli neid (59%), kes ei osanud

60 

öelda, mida Maksu-ja Tolliamet saaks teha selleks, et nad edaspidi internetis 

deklareerima hakkaksid. 

Ei oska öelda, mis mõjutaks internetis deklareerima, kuna ma ei hakka 

internetis deklareerima. 

Mulle meeldib käia kohapeal, mind ei mõjutaks miski internetis deklareerima. 

Ei pea midagi tegema, las jääb kõik nii nagu on. 

Millistest infoallikatest saadakse infot tuludeklareerimise kohta üldiselt 

Kõige rohkem saadakse üldist informatsiooni tuludeklareerimise kohta meedia 

vahendusel – nii raadiost, ajalehtedest kui ka televisiooni vahendusel. Nii vastas 59% 

kõigist intervjueeritavatest (joonis 18). Teine väga levinud infokanal oli kodulehekülg 

– 17% inimestest saab info kätte sealt, 12% saab info kätte teenindusbüroost, 10% 

vastas, et tuludeklaratsiooni puudutav üldine info on neile ammu ja vanast ajast teada, 

9% saab info sõpradelt või tuttavatelt. 

Muu 

Tean niigi 

Sõpradelt/tuttavatelt 

2% 

10% 

9% 

Meedia vahendusel 

59% 

Kliendi infotelefonilt 

Teenindusbüroost 

2% 

12% 

Koduleheküljelt 

17% 

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 

Joonis 18. Peamised kanalid üldise informatsiooni saamiseks tuludeklareerimise kohta 

2% saab tuludeklareerimise kohta käivat üldist infot muude kanalite kaudu - nimetati 

panka, nõustajat, raamatupidajat, tööandjat. Tuludeklaratsiooni kohta üldise 

informatsiooni saamiseks kasutatakse kõige vähem kliendi infotelefoni. Seega kanal

61 

on ilmselt rohkem levinud internetis tuludeklaratsiooni esitajate seas, kes probleemide 

ilmnemisel sinna helistavad. 

4.3 MTA teenindusosakonna töötajate küsitluse analüüs 

MTA teenindusosakonna töötajatest, kes tegelevad FIDEK-ite vastuvõtmisega, vastas 

küsitlusele 84 teenindajat kõigist 16-st teeninduskohast, osaluse protsent 42%. Kõige 

kõrgem oli osavõtt Tallinna teenindusbüroo ametnike poolt – 21,4% ning kõige 

väiksem Rapla teenindusbüroo töötajate poolt – 1,2%. 

89% vastanud teenindajate kogemus teenindajana on üle 6 aasta, seega enamik 

vastanutest on väga kogenud ja tuludeklaratsioone vastu võtnud juba mitmel aastal, 

tänu millele on neil kindlasti olemas teadmine, miks tuludeklaratsioone esitatakse 

paberkandjal. 

91% teenindajate arvates ei esitata tuludeklaratsiooni elektroonselt, kuna puuduvad 

oskused ja teadmised, kuidas seda internetis teha. Samuti toodi põhjendusena välja 

kodus arvuti/internetiühenduse puudumine (80%). 44% toodi internetis mitte 

deklareerimise põhjuseks deklaratsiooni esitamise keerukus, tänu millele vajavad 

inimesed rohkem nõu ja abi ning 47% arvates esitatakse paberil seetõttu, et inimesed 

on nii harjunud. Muu valikuna vastati 12% ning selle all toodi välja: 

Inimesed lihtsalt ei ole arvuti kasutajad. 

Vanemad inimesed ei ole arvutiga harjunud. 

Venekeelsele kliendile on kergem täpsustada kõik FIDEK-iga seotud 

probleemid kohapeal teeninduskeskuses, kuna informatsioon kodukeeles MTA 

kodulehel on ainult viimasel kuudel klientidele kättesaadav, enne oli põhiliselt 

ainult eestikeelne info. Mõne klienti elukohas ei olegi võimalus interneti 

kasutada, seega klient on sunnitud TK-d külastama. 2010 aastal Lääne- 

Virumaal näiteks Triigi ja Simuna piirkonnas olid raskused e-teenuste 

kasutamisel. 

Saab konsulteerida ja olla kindel, et kõik on korras. 

Surnud isikute deklaratsioonide esitamine.

62 

Tahetakse suhelda ja küsida korraga ka muid asju (mis on deklaratsiooni 

arvutamise tulemus, kas on võlgu üleval, kuidas ja mida peab deklareerima ja 

mida mitte, FIE tulude-kulude märkimisega seotud küsimused jne) 

Inimesed ei usalda Internetti 

29% 

Ollakse harjunud 

37% 

Täitmine on keeruline ning vajavad abi 

44% 

Kodus puudub võimalus Internetile ligi 

pääseda 

Puuduvad oskused/teadmised, kuidas 

seda Internetis teha 

80% 

92% 

Muu 

12% 

0% 20% 40% 60% 80% 100% 

Joonis 19. MTA teenindusosakonna töötajate arvamus paberkandjal deklareerimise põhjuste kohta 

Kui teenindajate arvates esitatakse paberkandjal kõige rohkem seetõttu, et inimestel 

puuduvad oskused ja teadmised, kuidas seda internetis teha, siis inimesed ise märkisid 

selle põhjuse küll kolme peamise põhjuse hulka, kuid ei pidanud seda kõige 

suuremaks põhjuseks (joonis 15). See näitab ühelt poolt küll seda, et oskuste 

puudumine on üheks oluliseks põhjuseks, kuid ehk ei julgenud kõik inimesed 

intervjuu käigus tunnistada oskuste puudumist, mainides hoopis peamise põhjusena 

arvuti puudumist. Ka teenindajad on arvuti puudumise märkinud paberkandjal 

tuludeklaratsiooni esitamise üheks oluliseks põhjuseks nagu ka tuludeklaratsiooni 

esitamise keerukus, mis inimeste arvamuse kohaselt on küll ära märgitud, kuid ei ole 

kolme peamise põhjuse seas. Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanud inimeste poolt 

märgiti olulise paberkandjal esitamise põhjusena harjumust, see põhjus on ka 

teenindajate poolt esile tõstetud. Üldiselt võib öelda, et tuludeklaratsiooni 

paberkandjal esitanute põhjused langevad laiades raamides kokku MTA teenindajate 

arvamusega, mõneti erineb põhjuste olulisuse järjekord. 

Teenindajate arvates esitavad kõige rohkem tuludeklaratsioone paberkandjal 

pensionärid (96,4%, joonis 20), neile järgnevad Eesti keelt mitte kõnelevad inimesed

63 

(39%), noored, kellel on keerulisemad juhtumid (22%), välismaalased (14,3%) ning 

puuetega inimesed (14%). Muu all toodi välja: 

FIEd, ehk ettevõtlustulu deklareerivad inimesed. Nende jaoks ei ole tihti tulem 

oluline. 

Inimesed kes ei usalda interneti, inimesed, kel puuduvad oskused ja teadmised 

arvuti kasutamiseks; inimesed kes on vähekindlustatud, kel ei ole rahalisi 

vahendeid arvuti soetamiseks ja/või interneti teenuste eest tasumiseks. 

välistulu deklareerijad - eelkõige andmete parandajad, kuna teistes riikides on 

tuludeklaratsioonide tähtajad palju hilisemad. Samas vajavad nad ka abi 

täitmisel. 

Inimesed, kellel on võlgade tõttu internet suletud. 

Puuetega inimesed 

14 

Välismaalased 

14,3 

Isikud, kellel on vaja tulumaksu juurde maksta 

16,7 

Muu 

Nooremad inimesed, kellel on keerulisemad 

juhtumid 

Eesti keelt mitte kõnelevad inimesed 

21,4 

22,6 

39,3 

Pensionärid, kellel puuduvad oskused Internetis 

tegemiseks 

96,4 

0 20 40 60 80 100 120 

Joonis 20. Paberkandjal FIDEK-i esitajate jaotumine teenindajate arvamuse alusel 

Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus ei ole kõigil inimestel, kes tööl käivad. 

Enamasti esitatakse seda sellisel juhul, kui teatakse, et midagi on kindlasti tagasi 

saada. Eeldatavasti paljud tegelikult tulu saanud inimesed varjavad seda ning seetõttu 

ei soovi tuludeklaratsiooni esitada – nii toimivad üüritulu saajad, lapsehoidjad, 

remondimehed jne. Samas tuludeklaratsiooni esitades on eesmärk raha tagasi saamine 

ning sellisel juhul on inimesed tugevalt motiveeritud tuludeklaratsiooni esitama. MTA 

teenindajad leiavad, et kõige rohkem on maha arvamistest probleeme just

64 

eluasemelaenu intresside deklareerimisega – 85%, samas on probleemne ka elatiste 

deklareerimine – 37%. Muu all mainiti ära väärtpaberite deklareerimist, metsa ja vara 

müüki. Koolituskulude valdkonnas on probleeme eelkõige sellega, kui soovitakse neid 

ühe inimese pealt teisele üle kanda, siis tullakse tihti küsima ja uurima, kuidas seda 

teha. 

Kõige enam deklareerivad paberil välistulu saajad ja FIE-d, enamasti ei osata 

kirja panna tulusid, kuhu ja kuidas – seda käiakse küsimas 

Teenindajate arvates saaks internetis deklareerimist suurendada sellega, kui 

suurendada kliendile mõeldud arvutite arvu ning tagada pidevalt selle juures üks 

töötaja – vähemalt FIDEK-i perioodil. Selline abi võib olla ka väga efektiivne – kui 

ühel aastal panustada rohkem ja hoida teenindaja pidevalt kohal, siis järgmisel aastal 

need inimesed vähemalt proovivad ise esitada. Neil on julgus ja ka nad ehk 

mäletavad, kuidas seda varem tehti. Samuti toodi välja, et oleks vaja rohkem 

propageerida elektroonset deklareerimist ning selle seostamist kiire tulumaksu 

tagastusega. 

Suurema hulga kliendiarvutite olemasolu teenindusbüroodes ja sel juhul 

mõistagi ka teenindusüksuse võimekus nende juures pidevalt juhendada (abi ja 

juhendamist vajatakse sageli) 

E-teenuste reklaamimine. Teeninduskohtades ja seostus MTA kiire -5päeva 

jooksul TM tagastamisega. See on kiire ja mugav maksumaksjate jaoks! 

Koolitused, videojuhendid ja infolehed ainult FIDEK lühiinfoga 

Inimeste julgustamine ja nõustamine. 

Postitused koju 

Samas toodi välja ka see, et kui ikkagi inimesed ei ole harjunud interneti 

kasutamisega ning neil pole oskusi, siis ei hakata seda selgeks õppima ka puhtalt selle 

pärast, et esitada tuludeklaratsiooni. Seega teenindajad tajuvad, et tuludeklaratsiooni 

paberkandjal esitavad inimesed on digitaalses lõhes. 

Mõjutamine on raske, kui inimesel on põhimõte elektroonselt mitte esitada või 

peab tegema täiendavaid kulutusi (ID-kaardi taotlemine jne), et luua omale 

võimalus elektroonseks esitamiseks.

65 

Osad maksumaksjad on arvuti kasutamise vastu, kuigi maksuametnikud on 

nõus abistama deklaratsiooni esitamisel interneti teel. 

Käesoleva magistritöö hüpoteesiks on „E-teenuste mittekasutamine on seotud mitte 

ainult digitaalse lõhe, vaid ka muude teguritega“. MTA töötajate poolt välja toodud 

arvamuste järgi võib öelda et MTA teenindajad tajuvad ja arvestavad sellega, et 

digitaalne lõhe elektroonselt esitavate ja mitte esitavate inimeste vahel on välja 

kujunenud ja nad mõistavad ka seda, et neid inimesi, valdavalt vanemaealisi, on 

üldjuhul keeruline interneti ja e-teenuste kasutajateks koolitada ja harjutada. 

Teenindajate arvates ei ole tuludeklaratsiooni elektroonne esitamine piisav 

motivaator, et inimesed hakkaksid internetti kasutama, peaks olema veel teisi olulisi 

e-teenuseid, mille kasutuse mugavust ka vanemad inimesed internetis tehes tajuksid. 

Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanute ankeet-intervjuude analüüsist tuli välja, et 

inimesi, kes ei ole mõelnud edaspidisele internetis deklareerimisele on 39% kõigist 

intervjueeritutest. Küsimusele, mis MTA saaks teha, et nad hakkaksid edaspidi 

internetis deklareerima, vastasid neist päris paljud, et MTA ei saa midagi teha, ei 

hakka internetis deklareerima või jään endiselt esitama paberkandjal. Nendest, kes ei 

ole mõelnud edaspidisele internetis deklareerimisele 71% ei kasuta internetti üldse. 

Tegu on vanemate inimestega (70% on üle 65 aastased), kellel puuduvad oskused, 

huvi ning võimalused. Seega langeb teenindajate arvamus kokku paberkandjal 

esitajate arvamusega, et vanemate inimeste puhul, kes on harjunud tuludeklaratsiooni 

paberkandjal esitama, ei hakka internetti selgeks õppima puhtalt selleks eesmärgiks.

66 

KOKKUVÕTE 

Elektroonne tuludeklaratsiooni esitamine on Eestis kõige kasutatavam ja enim 

teadaolev e-teenus. 2010. aastal esitas tuludeklaratsiooni elektroonselt 93,5% kõigist 

deklareerijatest. See näitab, et teenus on elektroonsena väga laialt kasutatav kuid siiski 

esineb neid, kes ei kasuta elektroonse deklareerimise võimalust. Käesoleva 

magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kes ja miks esitavad tuludeklaratsiooni 

paberkandjal, vaatamata sellele, et internetis deklareerimine on kiirem ning lihtsam. 

E-teenuste pakkumine Eesti riigi poolt elanikele ja ettevõtetele tuleneb nii Euroopa 

Liidu infopoliitika valdkonna dokumentidest kui ka Eesti siseriiklikest dokumentidest, 

milles sätestatakse 12. avaliku e-teenuse pakkumine riigi poolt oma kodanikele (lisaks 

8 e-teenust ettevõtetele). Kodanikele mõeldud teenustest on elektroonne 

tuludeklaratsiooni esitamine üks põhilisemaid avalikke e-teenuseid. EL-i infopoliitika 

nõuete järgi peaksid e-teenused saavutama kõrgeima nn elektroonilise küpsuse astme 

ehk proaktiivse tasandi, mis tähendab eeltäidetud andmetega e-teenust. Eesti on 

elektroonse tuludeklaratsiooni esitamise teenusega jõudnud kõrgeima tasemeni - 

alates 2004. aastast esitatakse tuludeklaratsioone eeltäidetud andmetega. 

Lisaks EL-i riikidele on ka üle maailma elektroonne tulumaksu deklaratsiooni 

esitamine üks populaarseimaid e-teenuseid ning erinevates riikides on ka uuritud 

põhjuseid, miks esitatakse tuludeklaratsioon paberkandjal. USA-s ei kogu 

elektroonseid tuludeklaratsiooni andmeid maksuamet vaid eraettevõtted, kelle mõned 

teenusepaketid on inimeste jaoks tasulised ning sellest tulenevalt on seal ühe peamise 

mitte-elektroonselt esitamise põhjusena välja toodud kulukus. Malaisias läbi viidud 

uuringus selgus, et kõige olulisemaks motivaatoriks e-teenuste kasutamise 

alustamiseks on tajutav kasulikkus. See tähendab, et kui inimene tajub enda jaoks e- 

teenuse kasutamisest saadavat kasu, siis on suurem tõenäosus, et inimene hakkab e- 

teenust kasutama. 

Eestis on võimalik tuludeklaratsiooni esitada elektroonselt Maksu- ja Tolliameti 

elektroonses teenindusletis e-maksuamet/e-toll. Elektroonsel esitamisel on mitmeid 

eeliseid – seda saab teha kodust väljumata, kiirelt ja mugavalt ning deklareerija saab

67 

kohe teada, kas ta peab tulumaksu juurde tasuma või saab enammakstud tulumaksu 

tagasi. E-teenuse kõrval on olemas ka võimalus esitada tuludeklaratsioon 

paberkandjal ühes MTA 16-st teenindusbüroos üle Eesti. Lisaks on teenindusbüroos 

võimalik esitada tuludeklaratsioon kliendile mõeldud arvutis, vajadusel koos 

teenindaja abiga. 

Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanute profiili väljaselgitamiseks on käesoleva töö 

jaoks teabenõudega küsitud andmed 2009. aasta deklaratsiooni esitanute vanuse, soo 

ja elukoha kohta MTA-lt. Nende andmete põhjal võib öelda, et 65% paberkandjal 

tuludeklaratsiooni esitanutest on üle 55-aastased. Seega üle poolte paberkandjal 

esitajatest on vanemaealised inimesed. Seejuures esitavad paberkandjal deklaratsioone 

rohkem naised kui mehed. Piirkonnad, kus protsentuaalselt esitatakse paberkandjal 

deklaratsioone kõige rohkem, on pigem Eesti äärealadel olevad väiksemad vallad, kus 

on ka elanike arv suhteliselt väike ning mis asuvad eemal suurematest linnadest, kus 

MTA-l on teeninduskohad. 

Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitamise põhjuste väljaselgitamiseks viidi läbi 

ankeet-intervjuud 241 inimesega, kes reaalselt esitasid 2010. aasta tuludeklaratsiooni 

teenindusbüroos, paberkandjal. Intervjuud viidi läbi neljas erinevas MTA piirkonna 

teeninduskohas üle Eesti - Tallinnas, Pärnus, Tartus ning Jõhvis ning intervjueeritavad 

valiti juhuslikkuse alusel. 

Inimestel, kes esitasid tuludeklaratsiooni paberkandjal, on peamisteks paberkandjal 

deklareerimise põhjusteks puudulik juurdepääs internetile (28,6%), harjumus esitada 

paberkandjal (26%) ning oskuste ja teadmiste puudumine, kuidas seda internetis teha 

(25%). Samas toodi põhjustena välja ka tuludeklaratsiooni keeruline täitmine, 

eksimise hirm, mugavus, probleemid arvuti või ID-kaardiga. 

Lisaks viidi käesoleva magistritöö raames läbi uuring MTA teenindusosakonna 

teenindajate seas, kes tegelevad FIDEK-ite vastuvõtmisega. Nimetatud uuringu 

eesmärgiks oli välja selgitada teenindajate arvamused, kes ja miks inimesed esitavad 

tuludeklaratsiooni paberkandjal. MTA teenindajad peavad peamisteks paberkandjal 

esitamise põhjusteks oskuste puudumist, kuidas seda internetis teha (92%), internetile 

ligipääsu puudumist (80%) ning täitmise keerulisust (44%). 

Inimesed, kes esitavad tuludeklaratsiooni paberkandjal peavad küll üheks põhjuseks 

internetis deklareerimise oskuste puudumist, kuid olulisemaks peetakse ligipääsu

68 

barjääri, mis tahtmise korral oleks ületatav MTA teeninduskoha avalikus arvutis või 

AIP-is. Teenindajate arvates on just oskuste puudumine üks peamisi põhjuseid, miks 

tuludeklaratsioon esitatakse paberkandjal. Üldiselt võib öelda, et tuludeklaratsiooni 

paberkandjal esitanute põhjused langevad kokku MTA teenindajate arvamusega, 

mõneti erineb põhjuste olulisuse järjekord. 

Üheks uurimisküsimuseks oli teada saada, kas paberkandjal esitab tuludeklaratsioone 

rohkem eesti- või venekeelne elanikkond. Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitanute 

seas läbi viidud ankeet-intervjuudes oli vene keelt kõnelevaid inimesi 36%. 

Teenindajate arvamuse järgi ei ole peamised FIDEK-i paberkandjal esitajad eesti keelt 

mitte kõnelevad inimesed, vaid hoopis pensionärid, kellel puuduvad oskused ja 

teadmised, kuidas seda internetis teha. Seega ei leidnud kinnitust fakt, et vene keelt 

kõnelevad inimesed esitavad rohkem tuludeklaratsioone paberkandjal kui eesti keelt 

kõnelevad inimesed. 

Üldiselt ei saa öelda, et paberkandjal tuludeklaratsiooni esitavatel inimestel on 

probleemsemad juhtumid, mis vajavad ametnikuga konsulteerimist. Vaid 10% kõigist 

intervjueeritutest tõi välja, et neil on keerulisemad juhtumid, mis vajavad ametnikega 

arutamist. Samas 44% teenindajatest tõi ühe paberkandjal esitamise põhjusena välja 

deklaratsiooni esitamise keerukuse ning see toodi nende poolt paberil esitamise 

põhjustest välja kolmanda peamise põhjusena. Probleemsemate tuludeklaratsiooni 

mahaarvamistena märkisid teenindajad eluasemelaenu intresside deklareerimist, 

elatiste deklareerimist, aga ka väärtpaberite deklareerimist ning metsa ja vara müüki. 

Seega deklareerijad ise tajuvad vähem, et neil on keerukamad olukorrad, kuid 

teenindajad on märkinud selle ühe peamise põhjusena kolmest, miks esitatakse 

tuludeklaratsioon paberkandjal. 

Digitaalse lõhe tekkimisel mängivad rolli juurdepääsu puudumine arvutitele ja 

internetile, teadmiste ja oskuste puudumine, kuidas arvutit ja internetti kasutada ning 

ka motivatsiooni puudus. Antud töö sissejuhatuses püstitatud hüpotees „E-teenuste 

mittekasutamine on seotud mitte ainult digitaalse lõhe, vaid ka muude teguritega“ on 

leidnud kinnitust. Paberkandjal tuludeklaratsiooni esitajad tõid välja peamise 

põhjusena paberil esitamise kohta just internetti juurdepääsu probleemi, mainiti ära ka 

oskuste puudumist ning ka vajaduse ja huvi puudumist. Samas toodi nende aspektide 

kõrval välja ka teisi tegureid – harjumus, suhtlemisvajadus, eksimise hirm, hirm

69 

uuenduste ees, kartus tervise halvenemise ees. Seega leidis kinnitust hüpotees, et e- 

teenuse mittekasutamine on seotud nii digitaalse lõhega kui ka teiste aspektidega. 

Ankeet-intervjuudest selgus, et paljud inimesed (59%) ei oska vastata, mida MTA 

saaks teha selleks, et nemad edaspidi esitaksid tuludeklaratsiooni elektroonselt. Pigem 

oldi rahul sellega, mis on ja leiti, et pole vaja midagi muuta, kuna nemad ei hakka 

internetis deklareerima. See näitab, et need inimesed ei soovi hakata interneti 

kasutajateks, olenemata MTA pingutustest. Samas 14% leiab, et oleks vajalik e- 

maksuameti/e-tolli tutvustav koolitus ning seda võiks teha ka eraldi sihtrühmadele, 

näiteks FIE-dele, kellel on deklaratsiooni esitamine veidi keerukam, kuna ettevõtluse 

tulu andmed ei ole eeltäidetud ning need peab inimene ise deklaratsioonile kandma. 

Soovitused 

MTA on teinud palju jõupingutusi selle nimel, et tuludeklaratsiooni esitajate arv läbi 

e-teenuse oleks võimalikult kõrge. Tulenevalt nendest jõupingutustest ja suurenenud 

interneti kasutajate osakaalust elanike seas esitas 2010. aastal tuludeklaratsiooni 

elektroonselt lausa 93,5% kõigist tuludeklaratsiooni esitanutest. Samas on viimastel 

aastatel eristunud selgemini see kiht elanikkonnast, kes ei ole varasemalt internetis 

deklareerinud ning kes ei plaani ka seda teha. Inimesed, kes paberkandjal 

deklareerivad, elavad digitaalses lõhes ning nagu ka käesoleva uurimistöö empiirilises 

osas selgus, esinevad neil nii juurdepääsu, oskuste ja ka motivatsiooni barjäärid. 

Elektroonse tuludeklareerimise teenuse puhul on juurdepääsu barjääri ületamiseks 

võimalik MTA teeninduskohtades kasutada klientidele mõeldud arvuteid ning 

vajadusel on võimalik esitada deklaratsioon koos teenindaja abiga. Lisaks on võimalik 

kasutada ka avalikke internetipunkte, mis asuvad enamasti raamatukogudes. Ankeetintervjuudest 

jäi nii mõnelgi juhul magistritöö autorile arusaam, et inimesed ei 

teadnud kliendiarvuti olemasolust MTA-s. Seetõttu tuleks järgmistel aastatel 

tuludeklareerimise alastes pressiteadetes rõhutada ka võimalust kasutada 

tuludeklaratsioonide elektroonseks esitamiseks MTA teenindusbüroo kliendiarvutit. 

See eeldaks MTA töötaja pidevat olemasolu kliendiarvutite juures, vähemalt 

tuludeklareerimise perioodil. Praegu kutsutakse teenindajate poolt kliendiarvuti juurde 

eraldi töötaja juhul, kui tuludeklareerija selleks soovi avaldab.

70 

Lisaks võiks teenindusbüroode järjekorrasüsteemi piletiprinteri valikus olla eraldi 

välja toodud võimalus esitada tuludeklaratsiooni elektroonselt MTA klientidele 

mõeldud arvutis. Sellise rakenduse loomine eeldaks samuti, et vähemalt 

tuludeklareerimise perioodil on pidevalt üks MTA teenindaja kohal, kes tegeleb nende 

deklareerijatega, kes soovivad kasutada MTA kliendiarvutit. Kui meedias kajastataks 

rohkem sellise võimaluse olemasolu, siis kindlasti suureneks ka elektroonselt 

deklareerijate arv nende arvelt, kes praegu esitavad paberkandjal. 

Oskuste puudumise barjääri ületamiseks ei ole reeglina lihtsaid ja kiireid massilist 

efekti andvaid vahendeid, kuid kindlasti aitaks sellele kaasa teenindajaga ühiselt 

tuludeklaratsiooni esitamine. Inimene näeb koos teenindajaga esitades, et see ei ole 

keeruline ning järgmisel aastal on suurem tõenäosus, et ta deklareerib internetis 

iseseisvalt, kuna tal on kindlus, et ta on sellega korra hakkama saanud. Erinevad 

uuringud on leidnud, et 100%-liselt ei saa elektroonne tuludeklareerimine teoks enne 

põlvkondade vahetumist. Samas ei tohiks jääda seda aega ootama, vaid tuleks senisest 

rohkem rõhku pöörata ka vanemate inimeste integreerumisele infoühiskonda. Neile 

tuleks teha koolitusi väikestes gruppides, kus liigutakse mõõdukas tempos, et nad 

jõuaksid järge pidada. 

Magistritöö autor nägi teenindusbüroodes ankeet-intervjuusid tehes vanemaid inimesi, 

kes tulid teenindusbüroosse ning avaldasid soovi koos teenindajaga esitada 

tuludeklaratsiooni elektroonselt kliendi arvutis. Deklaratsiooni esitamine ei võtnud 

neil kaua aega ja silmnähtavalt said nad sellest väga positiivse energia, et neil 

õnnestus see elektroonsena esitada, mis sellest, et teenindaja abiga. On enam kui 

kindel, et järgmisel aastal nad vähemalt proovivad kodus seda esitada, sest nad on 

näinud, kui lihtsalt see käis. 

Elektroonse tuludeklareerimise puhul on mitmeid motivaatoreid. Üks peamisi 

motivaatoreid on see, et elektroonselt esitajad saavad enammakstud tulumaksu tagasi 

kiiremini, kui paberkandjal esitajad. Lisaks saab elektroonselt esitaja kohe esitamise 

hetkel teada, kas tuleb tulumaksu juurde tasuda või saab seda tagasi, mis paberkandjal 

deklaratsiooni esitajal ei selgu teenindusbüroos vaid hoopis hiljem, kui deklaratsioon 

on sisestatud. Samas paberkandjal esitajate jaoks ei ole need piisavad põhjused, 

tuludeklaratsiooni elektroonseks esitamiseks, eriti veel, kui inimene ei kasuta 

internetti ja arvutit. Seega peaks olema elektroonse tuludeklareerimise kõrval veel ka 

teisi e-teenuseid (näiteks tervishoiuga seotud), mille kasutamise mugavust inimene

71 

tajub ning mis seostuks tema isiklike vajadustega, et ta leiaks põhjuse arvuti ja 

interneti kasutamiseks. Ainult elektroonse tuludeklaratsiooni esitamise jaoks ei ole 

inimestel motivatsiooni arvuti ja interneti selgeks tegemiseks ning ära õppimiseks. 

Magistritöö käigus selgus, et väike osa venekeelsetest deklareerijatest ei ole midagi 

kuulnud e-maksuameti/e-tolli rakendusest (eestlastest olid kõik teadlikud sellise 

rakenduse olemasolust). Seega tuleks just venekeelses meedias teha rohkem teavitust 

elektroonse deklareerimise võimaluste kohta.

72 

KASUTATUD ALLIKAD 

1. 2009. aastal oli Eestis 6-74-aastaseid internetikasutajaid 861 000 (9.02.2010). 

http://www.emor.ee/2009-aastal-oli-eestis-6-74-aastaseid-internetikasutajaid- 

861-000/ (5.04.2011). 

2. Aleksandrov, K. „Ma ei ole kunagi käinud maksuametis …”. (Märts 2008). 

http://www.emta.ee/index.phpid=23898&tpl=1071 (16.01.2011) 

3. Azmi, A.C., & Bee, N.G. (2010). „The Acceptance of the e-Filing System by 

Malaysian Taxpayers: a simplified model“. Electronic Journal of e-government, 8, 1, 

2010, lk 13-22 

4. Avalike e-teenuste kasutamine. (2007). TNS Emor 

http://www.riso.ee/et/files/avalike_e-teenuste_kasutamine_aruanne.pdf (30.04.2011) 

5. Culnan, M. J., & Gallant, L.M. (2007). „Why People e-file (or Don´t e-File) Their 

Income Taxes“ 40th Annual Hawaii International Conference on System Sciences 

(HICSS'07) 

6. Connolly, R. „Trust and the Taxman: A Study of the Irish Revenue´s Website Service 

Quality.“ The Electronic Journal of e-Government, 5, 2 (2007) lk 127-134. 

7. „Digitizing Public Services in Europe: Putting ambition into action“ 9th Benchmark 

measurement, 2010. lk 160 

8. Ebbers, W.E., Pieterson, W.J. & Noordman, H.N. (2008). „Electronic government: 

Rethinking channel management strategies“, Government Information Quarterly, vol 

25, lk 181-201 

9. Eeltäidetud tuludeklaratsioon. (s.d.). http://www.emta.ee/index.phpid=27003 

(15.03.2011) 

10. Eesti infopoliitika ajalugu. (s.d.). http://www.ria.ee/teejuht/elu-infouhiskonnas/eestiinfopoliitika/ajalugu 

(5.03.2011) 

11. Eesti infopoliitika põhialused. ( 1998). https://www.riigiteataja.ee/akt/75308 

(05.03.2011) 

12. Eesti infoühiskonna arengukava 2013. (30.11.2006). http://www.ria.ee/teejuht/eluinfouhiskonnas/eesti-infopoliitika/ajalugu 

(20.03.2011)

73 

13. Eesti lairibastrateegia aastateks 2005-2007. (2005). 

http://www.riso.ee/et/files/upload/Lairibastrateegia.pdf (20.03.2011) 

14. eEurope 2002 Action Plan. (6.06.2000). 

http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/2002/documents/archiv_eEurope200 

2/actionplan_en.pdf (12.04.2011) 

15. eEurope+ 2003. (2002). 

http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/plus/doc/progress_report.pdf 

(12.04.2011) 

16. eEurope 2005 Action Plan. (21-22.06.2002) 

http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/2002/news_library/documents/eeuro 

pe2005/eeurope2005_en.pdf (12.04.2011) 

17. Erm, A. (16.02. 2010). Valminud on videojuhendid tuludeklaratsiooni täitmise kohta. 

[Pressiteade] Tallinn: Maksu-ja Tolliamet 


18. Erm, A. (06.03.2009). Tulumaksu on tagastatud ligi poolteist miljardit krooni. 



19. Euroopa e-valitsuste tegevuskava 2011-2015. (15.12.2010). 

http://www.riso.ee/et/EU/COM_2010_743_ET_ACTE_f.pdf (12.04.2011) 

20. Harjo, R. „Ülevaade elanikele osutatavate e-teenuste probleemidest.“ (2005). 

http://innoeurope2.cma.ee/popFile.phpid=67 (12.04.2011) 

21. Hoiakud webí keskkonnas tuludeklaratsiooni täitmise suhtes. (2001). 

http://www.emta.ee/index.phpid=620 (05.03.2011) 

22. Hung, S.-Y., & Chang, C.-M., & Yu, T.-J. (2006). „Determinants of user acceptance 

of the e-Government services: The case of online tax filling and payment system“ 

Government Information Quarterly, 23, 2006 

23. Igaühe õigused e-riigis. (16.12.2008). Riigikontroll 

http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Muudpublikatsioonid/tabid/ 

113/language/et-EE/Default.aspx (05.04.2011) 

24. Infopoliitika põhialused aastateks 2004-2006. (2003). 

http://www.riso.ee/et/files/upload/Infopoliitika2.pdf (20.03.2011)

74 

25. Individuals regularly using the Internet, by gender and type of connection. (2010). 

Eurostathttp://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/graph.dotab=graph&plugin=1&pcode=t 

in00061&language=en&toolbox=sort 

26. Kalkun, M., & Kalvet, T. (2002). „Digitaalne lõhe Eestis ja selle ületamise 

võimalused.“ PRAXISe toimetamised 

27. Kalmus, V., Lauristin, M., & Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2004). Eesti elavik 21 

sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina.Maailm.Meedia tulemustest. Tartu: Tartu 

Ülikooli kirjastus. 

28. Kalvet, T. (2007). Eesti infoühiskonna arengud alates 1990. aastatest. 

http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Toimetised/toimetised_30_2007.pdf 

(20.02.2011) 

29. Kalvet, T., & Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2008). Infokihistumine: Interneti 

mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud. 

30. Kodanike rahulolu avalike e-teenustega. (2010). 

http://www.riso.ee/et/files/kodanike_rahulolu_avalike_eteenustega_2010.pdf 

(12.04.2011) 

31. Kodanike rahulolu uuring. (2008). 

http://www.riso.ee/et/files/Kodanike_rahulolu_uuring_2008_aruanne_0.pdf 

(12.04.2011) 

32. Kreinin, M. (2008). Avalike e-teenuste arendamise kontseptsioon. 

http://www.scribd.com/doc/8594156/20081120-Avalike-Eteenuste-Kontseptsioon-1-0 

(12.04.2011) 

33. Laherand, M.-L., (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn. Infotrükk 

34. Lapõnin, A., & Vesberg, A. (2001). IT Haldusjuhtimises Aastaraamat 2000, e- 

maksuamet. http://www.riso.ee/et/pub/2001it/o76_s.htm (16.01.2011) 

35. Lindroos, T., (2010). Infoühiskond. „e-maksuamet/e-toll – Maksu-ja Tolliameti 

iseteeninduskeskkond“. Tallinn: Statistikaamet 

36. Maksu- ja Tolliameti põhimäärus. (01.07.2010) Nr § 24, RT I 2010, 32, 163. 

https://www.riigiteataja.ee/akt/13328231 (06.02.2011) 

37. Mida saab ID-kaardiga teha (1.02.2008). http://www.id.ee/10857 (12.04.2011) 

38. MTA telefoniraamat. (3.02. 2011). http://www.emta.ee/index.phpid=630 

(03.02.2011)

75 

39. Online availability of Public Services: How is Europe Processing. (2006) 

http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/docs/benchmarking/online_av 

ailability_2006.pdf (13.04.2011) 

40. Osvet, A. (12.11. 2010). E-teenused tõrjuvad inimesed klienditeenindajate juurest 

eemale. [Pressiteade] Tallinn: Maksu-ja Tolliamet 


41. Osvet, A. (8.04.2011) MTA tagastab tänavu maksumaksjatele 15,8 miljonit eurot 

vähem kui mullu. [Pressiteade] Tallinn: Maksu-ja Tolliamet 


42. Papp, Ü.-M, (2010) loengukonspekt aines Infopoliitika ja strateegiad, II mooduli 1. 

teema 

43. Pau, A. (27.02.2004). Tulumaksu online-tagastuse süsteem käivitus edukalt. 


http://www.customs.ee/index.phpid=728&tpl=1026 (15.03.2011) 

44. Riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistik. (2004). 

http://www.riso.ee/et/files/upload/koosvoime.pdf (22.04.2011), lk 13 

45. Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste kasutamise võimaluste ja lisavajaduste 

uuring . (2006). http://www.tallinnakoda.ee/site/data/raport_311206.pdf (12.04.2011) 

46. Traks, K. (10.01.2001). E-maksuamet sunnib raamatupidajad öötööle. 

http://www.ap3.ee/PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 

74AA1E3959CE&code=1838/uud_uudidx_183821 (15.01.2011) 

47. Tuludeklaratsiooni esitamine e-maksuametis/e-tollis. (s.d.). 


48. Tuludeklaratsiooni esitamine pabervormil. (s.d.). 


49. Tuludeklaratsiooni esitamise võimalused. (s.d.). 


50. Tulumaksuseadus. RT I, 18.11.2010, 1. (20.10.2010) 

https://www.riigiteataja.ee/akt/119112010007 (06.02.2011) 

51. Udde, H. (2010). Alanud on eelmise aasta tulude deklareerimine. 


52. Uverskaja, E. (2010). loengukonspekt aines Infopoliitika ja -strateegiad, V moodul

76 

53. Ülevaade e-maksuameti/e-tolli võimalustest. (s.d.). 


54. Understanding the digital divide. (2001). OECD. 

http://www.oecd.org/dataoecd/38/57/1888451.pdf (06.03.2011) 

55. Van Deursen, & van Dijk. „Improving digital skills for the use of online public 

information and sevices“. Government Information Quarterly, 26, 2009. 

56. Viherä, M-L., & Nurmela, J. (2001, vol 33) Communication capability as an intrinsic 

determinant for information age. The Journal of Policy, Planning and Future Studies

77 

LISA 1. Eesti keelne ankeet- intervjuu blankett 

Käesolev küsitlus aitab Maksu- ja Tolliametil teada saada, kuidas muuta tuludeklaratsioonide 

esitamine inimestele veelgi mugavamaks ja suurendada deklareerimist Interneti vahendusel. 

Seetõttu palun Teid vastata järgmistele küsimustele. Vastamisel märkige palun valitud 

vastusevariandi ees olevasse kasti linnuke, vajadusel lisage punktiirile täiendus. 

Olen Teile siiralt tänulik vastamiseks leitud aja eest! 

Katre Derrik 

Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi infojuhtimise eriala magistrant 

Katre.derrik@mail.ee 

1. Kas Te esitate tuludeklaratsiooni tavaliselt paberil, Maksu- ja Tolliameti 

teenindusbüroos 

Jah 

Ei, olen esitanud ka Internetis 

2. Kas Te olete teadlik võimalusest esitada tuludeklaratsioon Internetis 

Jah, olen teadlik ja varasematel aastatel kasutanud 

Jah, olen teadlik aga kasutanud ei ole 

Ei ole teadlik Internetis deklareerimisest 

3. Kui olete varem esitanud deklaratsiooni Internetis, miks otsustasite esitada nüüd 

paberil 

Olen vajanud abi Internetis täitmisel 

Proovisin ka nüüd, aga jäin hätta 

Interneti kaudu ei õnnestunud esitada kõiki andmeid 

Tekkis kahtlus, et teen midagi valesti 

Muu põhjus (märkige, mis)............................................................................... 

Ei ole varasemalt Internetis deklareerinud 

4. Miks esitasite tuludeklaratsiooni paberkandjal (võib märkida mitu valikut) 

Olen nii harjunud 

Täitmine on keeruline, vajasin abistamist 

Puuduvad oskused/teadmised kuidas seda internetis teha 


Ei usalda Internetti 

Muu põhjus (märkige, mis) ....................................................................................... 

5. Kas olete mõelnud, et võiksite tuludeklaratsiooni hakata esitama Interneti kaudu 

Jah 

Ei 

6. Milline alljärgnevatest tegevustest mõjutaks Teid tuludeklaratsiooni järgmistel 

kordadel Internetis tegema (märkida võib mitu valikut) 

e-maksuameti/e-tolli tutvustaval koolitusel osalemine 

e-maksuameti/e-tolli tutvustava infolehe olemasolu 

Eesti/vene keelsed videojuhendid 

Teeninduskohtades deklaratsiooni esitamiseks arvuti olemasolu 

Infotelefonilt/foorumist abi saamine 

Internetis oleva tulumaksu kalkulaatori olemasolu 

Muu (märkige, mis) 

......................................................................................................................

78 

7. Millisest järgnevatest kanalitest saate tavaliselt infot eelmise aasta tulude 

deklareerimise kohta (nt info deklareeritava aasta seadusemuudatuste, 

deklareerimise aja jms kohta) 

Maksu-ja Tolliameti koduleheküljelt 

Maksu-ja Tolliameti teenindusbüroost 

Maksu-ja Tolliameti kliendi infotelefonilt 

Meedia vahendusel (ajalehtedest, televiisorist, raadiost) 

Sõpradelt/tuttavatelt 

Muu (märkige, mis) .................................................................................................. 

8. Kui sageli kasutate Internetti 

Igapäevaselt 

Vahel 

Ei kasuta üldse 

9. Mida Te tavaliselt Internetis teete (Võib märkida mitu) 

Otsin infot 

Kasutan e-posti 

Kasutan Skypeí (vm suhtlusvahendit) 

Loen ajalehti 

Maksan arveid 

Muu (märkide mis) 

................................................................................................................ 

Ei kasuta Internetti 

10. Kui te arvutit/Internetti ei kasuta, mis on mittekasutamise põhjuseks (Võib märkida 

mitu) 

Kodus ei ole arvutit/katki 

Arvuti on kallis 

Internetiühendus on kallis 

Puuduvad oskused 

Puudub vajadus ja huvi 

Arvuti on kahjulik 

Muu põhjus (märkige, mis) .................................................................................... 

11. Märkige enda sugu 

Mees 

Naine 

12. Kui vana Te olete .................... 

13. Mis on Teie kodune keel 

Eesti 

Vene 

Inglise 

Muu (märkige, milline) ......................................................... 

14. Mis linnas/vallas te elate ................................................................. 

15. Mis iseloomustab Teid kõige paremini (valige üks kõige sobivam variant) 

Töötan täiskohaga 

Olen kodune 

Olen pensionär 

Olen töötu 

Olen üliõpilane 

Muu (märkige, mis) ........................................................ 

16. Milline on Teie haridustase 

Alg, Põhiharidus 

Keskharidus 

Kõrgharidus

79 

LISA 2. Vene keelne ankeet-intervjuu blankett 

Этот опрос поможет Налогово-таможенному департаменту узнать, как сделать представление налоговых 

деклараций еще более удобным и повысить долю декларирования через интернет. Поэтому я прошу Вас 

ответить на следующие вопросы. При ответе, пожалуйста, поставьте галочку напротив выбранного 

варианта ответа. При необходимости добавьте пояснения на пунктирную линию. 

Буду Вам искренне благодарна, если Вы найдѐте на это время! 

Катре Деррик (katre.derrik@mail.ee) 

Магистрант Института управления информацией Таллиннского университета 

1. Вы обычно представляете налоговую декларацию на бумаге, в бюро обслуживания 

налогово- таможенного департамента 

 

 

Да 

Нет, я также представлял (-а) и в интернете 

2. Известно ли Вам о возможности представления налоговой декларации в интернете 

Да, мне известно, и я использовал(-а) эту возможность в предыдущие годы 

Да, мне известно, однако, не использовал(-а) 

Не знаю о декларировании в интернете 

3. Если вы ранее представляли декларацию в Интернете, почему сейчас решили представить 

на бумаге 

Мне нужна помощь при заполнении декларации в Интернете 

Попробовал(-а), но не справился/ не справилась 

Не удалось представить через Интернет все данные 

Появились опасения сделать что-то неправильно 

Другая причина (пожалуйста, укажите) .............................................................. 

Ранее не представил(-а), декларацию в Интернете 

4. Почему вы принесли декларацию о доходах на бумаге (можно отметить более чем один 

ответ) 

Я так привык (-ла) 

Заполнять декларацию трудно, мне нужна помощь 

Отсутствие навыков/знаний, как это сделать в интернете 

Нет интернета дома 

Не доверяю интернету 

Другая причина (пожалуйста, укажите)....................................................................... 

5. Задумывались ли вы о том, что могли бы начать представлять налоговую декларацию через 

интернет 

Да 

Нет 

6. Что из ниже перечисленного могло бы повлиять на Ваше решение представить налоговую 

декларацию следующий раз в Интернете (можно отметить более чем один ответ) 

Участие в курсах по ознакомлению с E-maksuamet/e-toll 

Наличие информационно-ознакомительного издания E-maksuamet/e-toll 

Видео-инструкции на эстонском и русском языках 

Наличие компьютера для представления декларации в бюро обслуживания 

Получение помощи по инфотелефону или на форуме 

Наличие калькулятора подоходного налога в Интернете 

Другое (пожалуйста, укажите) ...............................................................................

80 

7. Из каких ниже перечисленных источников Вы обычно получаете информацию о 

декларировании доходов за прошлый год (можно отметить более чем один ответ) 

На сайте налогово- таможенного департамента 

В бюро обслуживания налогово- таможенного департамента 

По инфотелефону налогово- таможенного департамента 

из газеты/ по телевидению / по радио 

от друзей/ знакомых 

Другое (пожалуйста, укажите) ............................................................................... 

8. Как часто Вы пользуетесь Интернетом 

Каждый День 

Иногда 

Не пользуюсь совсем 

9. Что вы обычно делаете в интернете (можно отметить более чем один ответ) 

Ищу информацию 

Пользуюсь электронной почтой 

Использую SKYPE (или другие средства связи) 

Читаю газеты 

Оплачиваю счета 


Не использую интернет 

10. Если Вы не используете интернет/компьютер, то что является причиной (можно отметить более 

чем один ответ) 

Дома нет компьютера/сломан 

Компьютер дорогой 

Доступ в интернет дорогой 

Отсутствие навыков 

Нет необходимости и интереса 

Компьютер вредный 

Другие причины (пожалуйста, укажите) .................................................................... 

11. Укажите свой пол 

Мужчина 

Женщина 

12. Сколько Вам лет ................................................... 

13. Ваш родной язык 

Эстонский 

Русский 

Английский 

Другой (пожалуйста, укажите) ............................................................................... 

14. В каком городе / волости Вы живете ...................................................................... 

15. Что характеризует Вас наилучшим образом (выберите наиболее подходящий вариант) 

Я работаю на полную ставку 

Я домохозяйка 

Я пенсионер 

Я безработный 

Я студент 


16. Каково Ваше образование 

Начальное/ основное 

Среднее 

Высшее

81 

LISA 3. Töötajate küsimustik 

Uurimus paberkandjal FIDEK-i esitajate kohta 

Maksu-ja Tolliamet on aastate jooksul teinud pingutusi selle nimel, et elektroonselt 

deklareerijaid oleks rohkem ning viimastel aastatel ongi elektroonselt tuludeklaratsiooni 

esitavate inimeste arv pidevalt kasvanud. Siiski on teatud hulk inimesi, kes esitavad 

deklaratsiooni paberkandjal, tänu millele on FIDEK-i perioodil teenindajad suure koormuse 

all. Selleks, et paberkandjal deklareerijate hulka vähendada on oluline teada saada 

teiepoolseid arvamusi ning ettepanekuid. Küsimustikus on 8 küsimust ning vastamiseks 

kulub 5-10 minutit. Küsimustik on anonüümne. 

Palun Teil vastata järgmistele küsimustele, märkides valitud vastusevariandi ees olevasse 

kasti linnuke, vajadusel täiendage oma vastust põhjenduste lahtris. 

Suur tänu Teile vastamast! 

Katre Derrik 

Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi infojuhtimise eriala magistrant 

1. Millises teeninduskohas Te töötate 

.......................................................................................... 

2. Teie kogemus teenindajana Maksu-ja Tolliametis: 

 

 

 

 

kuni aasta 

2-3 aastat 

4-6 aastat 

üle 6 aasta 

3. Millised on Teie arvates peamised põhjused, mille tõttu inimesed esitavad FIDEK-i 

paberkandjal (märkida võib mitu varianti) 

 

 

 

 

 

 

Ollakse harjunud 

Täitmine on keeruline ning vajavad abi 

Puuduvad oskused/teadmised, kuidas seda Internetis teha 


Inimesed ei usalda Internetti 

Muu (palun selgitage) 

4. Kes esitavad Teie arvates kõige rohkem paberkandjal FIDEK-eid (märkida võib mitu 

varianti) 

 

Isikud, kellel on vaja tulumaksu juurde maksta

82 

 

 

 

 

 

 

Pensionärid, kellel puuduvad oskused Internetis tegemiseks 

Eesti keelt mitte kõnelevad inimesed 

Nooremad inimesed, kellel on keerulisemad juhtumid 

Välismaalased 

Puuetega inimesed 


5. Milliste mahaarvamistega on paberkandjal deklareerijatel kõige enam probleeme 

(märkiga võib mitu varianti) 

 

 

 

 

 

 

 

Täiendava tulu deklareerimisega laste pealt 

Elatistega 

Eluasemelaenu intressidega 

Koolituskuludega 

Kingituste ja annetusega 

Täiendava kogumispensioniga 


6. Mis paneks Teie arvates inimesi veelgi rohkem elektroonselt deklareerima (võib 

märkida mitu valikut) 

 

 

 

 

 

 

 

E-maksuameti/e-tolli koolituste läbi viimine 

E-maksuameti/e-tolli tutvustavate infolehtede jagamine 

Eesti/vene keelsed videojuhendid 

Teeninduskohtade arvuti ja selle juures oleva nõustaja suurem reklaamimine 

Infotelefonilt/foorumist abi saamine 

Tulumaksu kalkulaatori olemasolu 


8. Kui soovite antud valdkonna kohta midagi täiendada, kommenteerida või lisada 

tähelepanekuid või juhtumeid, siis saate seda teha siin 

..................................................................................................................................................... 

..................................................................................................................................................... 

.....................................................................................................................................................

Download (1345Kb) - E-Ait

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?