Infosüsteemide Projekteerimise konspekt

Sissejuhatus infosüsteemide loomisesse – õppejõu konspekt 2
Indrek Sander (2001 sügis)
1. Infosüsteemi põhimõisted
1.1. Definitsioon
Infosüsteem (IS) omab palju enamjaolt sarnaseid määratlusi.
Tüüpilisim: (Organisatsiooni) infosüsteem on info liikumist ja töötlemist käsitlevate reeglite kogumik
(organisatsiooni) ülesannete täitmiseks.
Paljudes definitsioonides on lisatud klausel “ja kasutades selleks kõiki (organisatsiooni) resursse optimaalselt”.
Tegelikult on tegemist IS’ga ka resursside mitteoptimaalse kasutamise juhul.
IS on kellegi/millegi oma. Olles millegi oma – valdkonnaspetsiifiline (nt hambaarsti infosüsteem). Olles kellegi
oma – kogu organisatiooni (peaaegu) kõiki valdkondi haarav. Seega , IS eksisteerib kindlas kontekstis ning omab
sellest kontekstist tulenevaid iseärasusi. IS loomise juures ongi tähtis nende iseärasuste kindlakstegemine.
1.2. Informatsioon
Olemiks loetakse kõike, mis eksisteerib enam-vähem tajutaval kujul ning mida on võimalik temale iseloomulike
tunnuste väärtuste põhjal eristada teistest samalaadsetest olemitest. Nt elusolendid, asjad, mõisted,
abstraktsioonid, tegevused.
Infoks loetakse olemit või väärtust, mis vähendab teadmatust millegi kohta (mingi sündmuse või oleku kohta).
Tänapäevases kontekstis loetakse infoks arvutisse talletatavaid struktuuri omavaid andmeid, mille hulka võivad
kuuluda arvandmed, pildid, hääl, video, maakaardid jpm.
1.3. Toimesüsteem vs infosüsteem
Kuna infosüsteem iseenesest ei eelda arvutisüsteemi olemasolu, siis eristatakse arvutiseeritud infosüsteeme, mida
tegelikult vaadeldakse tarkvarana. Täieliku segaduse vältimiseks kutsutakse reaal-elu süsteemi toimesüsteemiks
(business system).
IS ei tarvitse hõlmata tervet TS’i. Tüüpiline näide: firmal on olemas IS erijuhu FinantsIS lihtne realisatsioon
raamatupidamistarkvara näol, aga tegelikke protsesse ei juhita arvutisüsteemi kaudu.
1.4. Tarkvaratehnika
Igasuguse tarkvara tegemise saab jagada etappideks: mida teha, kuidas teha, tegemine ise, töölepanek. Need
etapid on alati olemas (va juhul, kui mingi etapi ajal otsustakse, et edasi enam ei tehta).
Tarkvara loomisega tegeleb teadusharu nimega Tarkvaratehnikaks (software engineering).
Etappidel on mitmeid nimesid, kui tüüpiliselt on kõik taandatavad järgmistele:
analüüs (analysis)
kavandamine (design)
programmeerimine (implementing, programming, coding)
juurutamine (deployment)
Analüüsi ja kavandamist kokku nimetatakse projekteerimiseks. Inglisekeelses terminoloogias võib see olla veidi
segadusseajav (kavandamine = design, projekteerimine = design).
1.5. IS loomise etapid
Genereeritud: 27.11.2001