Artikli juurde (pdf) - Eesti Maleliit
Artikli juurde (pdf) - Eesti Maleliit
Artikli juurde (pdf) - Eesti Maleliit
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Eesti</strong> naiste maleliikumine ärkas hilja<br />
Nagu eelmises malenurgas lubatud sai, siis teeme seekord juttu <strong>Eesti</strong> naiste<br />
malemeistrivõistluste ajaloost. Kui esimesed <strong>Eesti</strong> meeste meistrivõistlused leidsid aset<br />
juba aastavahetusel 1922/1923, siis naiste seas selgitati esmakordselt parim alles pärast II<br />
maailmasõda, 1945. aasta sügisel.<br />
<strong>Eesti</strong> naiste maleliikumise kohta enne II maailmasõda leiame andmeid üsna napilt. Heino<br />
Hindre koostatud raamatust “Male <strong>Eesti</strong>s” (1965) saame lugeda: “1925. a on tähiseks<br />
meie naiste maleliikumise ajaloos. Esmakordselt toimus Tartus maleturniir tütarlastele,<br />
millest võttis osa seitse mängijat. Turniiri võitis Hint (5 p). Esimese võistluse<br />
naismaletajaile korraldas <strong>Eesti</strong> Koolinoorsoo Keskliidu Tartu osakonna malesektsioon.<br />
Turniiri võitja nimetati Tartu keskkoolide naismeistriks. Kuid möödus veel 11 aastat,<br />
enne kui jõuti esimeste <strong>Eesti</strong> esivõistluste korraldamiseni naismaletajatele.”<br />
1926. aastal tütarlaste malevõistluste korraldamine Tartus jätkus, turniiri võitis Alma<br />
Palm 7 punktiga 8st, järgnesid Endla Tamm (6 p) ja Nadežda Peterson (5 p).<br />
Uusi teateid <strong>Eesti</strong> naiste maleliikumise kohta leiame eelpool nimetatud teosest “Male<br />
<strong>Eesti</strong>s” (1965) seoses järgmiste ridadega: “Oli möödunud 11 aastat, kui jälle korraldati<br />
turniir naismaletajatele. See toimus 1936. a oktoobris. Korraldajaks oli TEMS (Tallinna<br />
<strong>Eesti</strong> Maleselts). Turniiri võitis Maria Orav, kes oli kaua <strong>Eesti</strong> “Vera Menchikuks”...”<br />
Siinkohal olgu lisatud, et Vera Menchik (1906-1944) oli esimene naiste maailmameister<br />
aastail 1927-1944, kes oma tollastest rivaalidest oli peajagu üle, võites MM-turniire<br />
tihtilugu 100%-lise tulemusega. Menchik oli naiste maailmameister kuni oma surmani,<br />
17 aastat järjest – enamat pole suutnud ükski naine pärast teda.<br />
1937. aastal toimusid esimesed Tallinna naismaletajate esivõistlused. Kaheksa osavõtja<br />
seas võitis konkurentsitult Maria Orav (1911-1994), keda võib õigustatult pidada<br />
esimeseks silmapaistvaks naismaletajaks <strong>Eesti</strong>s.<br />
Kõigutamatu valitseja Salme Rootare<br />
1945. aastal oli esmakordselt mängus <strong>Eesti</strong> meistritiitel naistele ja sellele asusid heitlema<br />
kaks naist. Õigemini oligi <strong>Eesti</strong>s tol hetkel vaid kaks naismaletajat, kes olid kursis<br />
võistlusmalega – Maria Orav ja Salme Rootare.<br />
Paralleelselt meeste kõrgetasemeliste 1945. aasta meistrivõistlustega istusid matši<br />
mängimiseks Tallinnas malelaua taha ka kaks kanget naismaletajat. Matš oli väga<br />
tasavägine ja lõppes Salme Rootare napi võiduga 7,5:6,5.<br />
Salme Rootare (1913-1987) võit ei olnud juhuslik – teda võiks ehk pidada üheks meie<br />
tugevamaks naismaletajaks läbi aegade. Nimelt tuli ta kokku rekordilised 15 korda <strong>Eesti</strong><br />
naiste meistriks, oli pidev osaleja NSV Liidu naiste meistrivõistlustel, võistles kaasa<br />
mitmetel meeste turniiridelgi.<br />
1948. aastal selgitati Tallinnas teistkordselt <strong>Eesti</strong> parimat naismaletajat, seekord oli<br />
osalejaid juba nii palju (12), et korraldada võis ringsüsteemis turniiri. Turniir lõppes<br />
Rootare ülekaaluka võiduga, ta kogus 10,5 punkti 11st, kuid 8,5 punktiga lõpetanud<br />
Oraval oli juba raskusi teise koha saavutamisega.<br />
Alates 1948. aastast on naiste meistritiitlile mängitud regulaalselt, igal aastal.<br />
Kõigutamatu valitseja oli esimestel tiitlivõistluste aastakümnetel just Rootare, kes pea<br />
alati, mil ta osales, võitis ka esikoha. Ainult mõnel korral (arvestamata aastaid, mil ta
kaasa ei mänginud) pidi ta meistritiitli teistele loovutama. Salme Rootare tuli <strong>Eesti</strong><br />
meistriks kokku 15 korral, aastatel 1945, 1948, 1949, 1950, 1954, 1956, 1957, 1960,<br />
1962, 1964, 1966, 1969, 1970, 1971 ja 1972. Enamat pole suutnud <strong>Eesti</strong>s keegi ja<br />
kahtlane, kas see tähis tulevikuski kellelegi jõukohaseks osutub.<br />
Unustamatu tippmängija Maaja Ranniku<br />
Rootare kõrval lõi 1960. aastate alguses särama Maaja Ranniku (1941-2004) täht. 1957.<br />
aastal debüteeris siis veel 16-aastane Abjast pärit tütarlaps esmakordselt <strong>Eesti</strong> naiste<br />
meistrivõistlustel Tartus ja saavutas mõnevõrra üllatuslikult viienda koha. Väga heade<br />
tulemusteni kulus veel mõni aasta.<br />
1960. aastal Võrus toimunud naiste tšempionaadil oli Ranniku veel Rootare ja Orava järel<br />
kolmas, aasta hiljem Pärnus aga juba esimene kindla edumaaga järgnevate ees. Kokku<br />
võitis Ranniku <strong>Eesti</strong> meistrivõistlused kümnel korral.<br />
Samal ajal <strong>Eesti</strong>s tippu kerkimisega algas ka kiire tõus rahvusvahelisse klassi, Ranniku<br />
kiiret tõusu maailma maleparemikku ja suurepäraseid tulemusi on lausa võrreldud Paul<br />
Kerese saavutustega.<br />
1963. aastal jagas Ranniku koos Tatjana Zatulovskajaga esikohta NSV Liidu naiste<br />
meistrivõistlustel Bakuus 14 punktiga 19st (ringsüsteem, 20 osalejat), järgmise aasta<br />
veebruaris Moskvas toimunud järelmatši võitis Ranniku 4:2 ja temast sai NSVL<br />
tšempion. Kerese kõrval, kes võitis NSV Liidu meistrivõistlused 1947., 1950. ja 1951.<br />
aastal, oli Ranniku nüüd teine eestlane, kel õnnestus võita toonase juhtiva maleriigi NSV<br />
Liidu meistrivõistlused.<br />
Tänu NSV Liidu meistriks tõusmisele sai Rannikust 1964. aastal rahvusvaheline meister,<br />
enne teda oli ainsa <strong>Eesti</strong> naismaletajana selle auväärt tiitlini jõudnud Rootare 1957.<br />
aastal.<br />
1967. aastal peeti NSV Liidu naiste meistrivõistlused Sotšis, osalejaid oli 74 ja mängiti<br />
13 vooru šveitsi süsteemis. Ranniku võit oli enam kui veenev, ta kogus 11 punkti ja<br />
edestas järgnevaid tervelt kahe punktiga. Nii oli Ranniku tõusnud teistkordselt NSV Liidu<br />
meistriks.<br />
<strong>Eesti</strong> meistrivõistlustel mängis Ranniku kaasa vastavalt võimalustele, kui maailmas<br />
midagi tähtsamat parasjagu teoksil ei olnud. Sarnaselt Rootarele valitses Ranniku <strong>Eesti</strong><br />
males kolm pikka aastakümmet – oma esimese <strong>Eesti</strong> meistritiitli võitis ta 1961. aastal ja<br />
viimase 1991. aastal.<br />
Rootarele ja Rannikule järgnevad <strong>Eesti</strong> meistritiitlite arvult Tatjana Fomina ja Monika<br />
Tsõganova, kel mõlemal on kaheksa meistritiitlit. Nimetatud kaks naist on peamised<br />
tiitlinõudlejad just hetke <strong>Eesti</strong> males, samas on huvitav fakt, et näiteks Fomina esimene<br />
tiitlivõit ulatub samuti juba kolme aastakümne taha.<br />
Kolm või enam korda on <strong>Eesti</strong> meistrivõistlused võitnud veel Leili Pärnpuu (5 korral)<br />
ning Urve Kure ja Mari Kinsigo-Sammul (mõlemad 3 korral). Kahel või ühel korral<br />
tiitlivõiduni jõudnuid on aga võrreldes näiteks meestega väga vähe – niivõrd kindlalt on<br />
<strong>Eesti</strong> naiste males valitsenud niiöelda suured tegijad.<br />
Margus Sööt (Tallinn),<br />
meistrikandidaat males
Enim <strong>Eesti</strong> naiste meistritiitleid 1945-2007<br />
Salme Rootare 15 (1945, 1948, 1949, 1950, 1954, 1956, 1957, 1960, 1962, 1964, 1966,<br />
1969, 1970, 1971, 1972); Maaja Ranniku 10 (1961, 1963, 1967, 1973, 1981, 1982, 1984,<br />
1987, 1988, 1991); Tatjana Fomina 8 (1977, 1978, 1983, 1989, 1992, 1998, 2002, 2003);<br />
Monika Tsõganova 8 (1994, 1995, 1997, 1999, 2001, 2004, 2005, 2007); Leili Pärnpuu 5<br />
(1975, 1979, 1980, 1986, 1990); Urve Kure 3 (1953, 1958, 1965); Mari Kinsigo-Sammul<br />
3 (1968, 1974, 1976); Maria Orav 2 (1952, 1959); Tuulikki Laesson 2 (1993, 1996);<br />
Helju Roosa (1951); Aino Kukk (1955); Svetlana Zainetdinova (1985); Viktoria Baškite<br />
(2000); Valeria Gansvind (2006).<br />
<strong>Eesti</strong> naised NSV Liidu meistrivõistlustel (vt ka “Spordileht” 10/03/1989)<br />
VIII NSV Liidu MV Moskva 1948 6.-7. Salme Rootare<br />
XII NSV Liidu MV Tbilisi 1952 4.-5. Salme Rootare<br />
XIII NSV Liidu MV ??? 1953 10. Eevi Iljazova-Nalting<br />
XIV NSV Liidu MV Krasnodar 1954 7.-8. Salme Rootare<br />
XV NSV Liidu MV Suhhumi 1955 2.-4. Salme Rootare<br />
XVII NSV Liidu MV Vilnius 1957 3. Salme Rootare<br />
XVIII NSV Liidu MV Harkov 1958 12.-13. Salme Rootare<br />
XIX NSV Liidu MV Lipetsk 1959 2.-3. Salme Rootare<br />
XX NSV Liidu MV Riia 1960 7.-8. Salme Rootare<br />
XXI NSV Liidu MV Jerevan 1961 6. Salme Rootare;<br />
18. Maaja Ranniku<br />
XXII NSV Liidu MV Riia 1962 7.-8. Salme Rootare<br />
XXIII NSV Liidu MV Bakuu 1963 1. Maaja Ranniku<br />
12.-15. Salme Rootare<br />
XXIV NSV Liidu MV Tbilisi 1964 2.-4. Maaja Ranniku;<br />
19. Urve Kure<br />
XXV NSV Liidu MV Beltsõ 1965 3. Maaja Ranniku<br />
XXVI NSV Liidu MV Kiiev 1966 9.-10. Maaja Ranniku<br />
XXVII NSV Liidu MV Sotši 1967 1. Maaja Ranniku;<br />
5.-10. Salme Rootare;<br />
26.-30. Mari Kinsigo-Sammul;<br />
43.-50. Maria Orav<br />
(74 osavõtjat, šveitsi süsteem)<br />
XXVIII NSV Liidu MV Ašhabad 1968 3. Maaja Ranniku<br />
XXIX NSV Liidu MV Gori 1969 11.-12. Maaja Ranniku<br />
XXX NSV Liidu MV Beltsõ 1970 2. Maaja Ranniku;<br />
4.-6. Mari Kinsigo-Sammul;<br />
7.-9. Salme Rootare<br />
XXXI NSV Liidu MV Sotši 1971 3.-4. Maaja Ranniku;<br />
19. Tatjana Fomina<br />
XXXII NSV Liidu MV Togliatti 1972 13.-14. Maaja Ranniku;<br />
15.-17. Mari Kinsigo-Sammul<br />
XXXIII NSV Liidu MV Tbilisi 1973 11.-12. Tatjana Fomina
XXXIV NSV Liidu MV Tbilisi 1974 4. Maaja Ranniku;<br />
11.-12. Mari Kinsigo-Sammul;<br />
16.-17. Tatjana Fomina<br />
XXXV NSV Liidu MV Frunze 1975 2.-3. Tatjana Fomina;<br />
12.-14. Maaja Ranniku<br />
XXXVI NSV Liidu MV Tbilisi 1976 14. Tatjana Fomina<br />
XXXVII NSV Liidu MV Lvov 1977 13. Leili Pärnpuu;<br />
14.-16. Tatjana Fomina<br />
XXXVIII NSV Liidu MV Nikolajev 1978 11. Tatjana Fomina<br />
XXXXI NSV Liidu MV Ivano-Frankovsk 1981 12.-14. Tatjana Fomina<br />
XXXXII NSV Liidu MV Tallinn 1982 10.-12. Leili Pärnpuu<br />
XXXXIII NSV Liidu MV Vilnius 1983 12.-15. Tatjana Fomina<br />
XXXXV NSV Liidu MV Jerevan 1985 12.-14. Leili Pärnpuu<br />
L NSV Liidu MV Podolski 1990 14.-15. Monika Tsõganova<br />
Lahtised NSV Liidu MV Lvov 1991 8.-9. Monika Tsõganova<br />
???. Maaja Ranniku<br />
<strong>Eesti</strong> mehed NSV Liidu meistrivõistlustel<br />
* Paul Keres oli kolmekordne NSV Liidu meister (1947, 1950, 1951), vähem edukalt<br />
osales ta NSV Liidu meistrivõistlustel veel korduvalt<br />
* Iivo Nei NSV Liidu meistrivõistlustel 1960. aastal (XXVII MV Leningradis) 14.-15.<br />
koht, 1963. aastal (XXXI MV Leningradis) 12.-13. koht, 1966. aastal (XXXIV MV<br />
Tbilisis) 18.-19. koht<br />
* 1967. aastal toimusid NSV Liidu meistrivõistlused Harkovis šveitsi süsteemis 14 vooru,<br />
125 osalejat, eestlased kahvatud: 41.-57. Iivo Nei; 102.-113. Hillar Kärner, Helmut Luik,<br />
Tõnu Õim; 114.-120. Rein Etruk<br />
* Jaan Ehlvest esmakordselt NSV Liidu maletšempionaadil aprillis 1984. aastal Lvovis<br />
10.-11. koht (see oli 51. tšempionaat); märtsis 1987. aastal Minskis 3.-4. koht (see oli 54.<br />
tšempionaat); juulis-augustis 1988. aastal Moskvas 9. koht (see oli 55. tšempionaat)<br />
* Lembit Oll esmakordselt NSV Liidu maletšempionaadil septembris-oktoobris 1989.<br />
aastal Odessas 6.-7. koht (see oli 56. tšempionaat)