Patsientide rahulolu uuring

33%). Kõige sagedamini väljendati valmidust maksta taastusravi või hooldusravi eest, õige vähemperearstiabi eest• Küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul oli retseptiravimeid ostnud 63% elanikkonnast.Retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljaostmise korraldust peab tervikuna heaks 82%ning halvaks 5% elanikest.• Vastanutest 85% pole retseptiravimite väljaostmisel apteegist probleeme kogenud. Viimaselkorral apteegist retseptiravimit ostes sai endale sobivama hinnaga ravimi valida 28% elanikest(võrdluseks: 2008. aastal 30%), sellist võimalust ei pakutud 29%-le ning 27% ei soovinud sedaise. Sellist võimalust peab oluliseks 71% eestimaalastest, võrreldes eelmiste küsitlustega on sedavõimalust väga oluliseks hindavate inimeste osatähtsus suurenenud.• Väljakirjutatud retseptiravimi on apteegist välja ostmata jätnud 28% elanikest, seda kõigesagedamini põhjustel, et ravimi kasutamist ei peetud oluliseks või ravimi väljaostmine polnudrahaliselt võimalik.• Käsimüügiravimite kättesaadavust toidukauplustest pooldab 39% eestimaalastest, vastu on selleleideele 57%.• Arstiabiga rahulolematuse korral ei oskaks/sooviks 64% elanikest pöörduda ühegi asutuse poole.Asutuste/instantsidena, kelle poole pöörduda, nimetati kõige sagedamini raviasutuse juhtkonda(13%), Haigekassat (8%) ning Tervishoiuametit (7%).• Rääkides küsitlusele eelnenud 12 kuust, on arstile/tervishoiutöötajale mitteametlikult maksnud,teinud kingituse, osutanud teene või kasutanud arsti juurde pääsemiseks tutvusi 8% eriarsti, 2%perearsti ning 2% hambaarsti külastajatest ja 6% haiglas uuringutel või ravil viibinud patsientidest.Tutvuste kasutamine arsti vastuvõtule pääsemiseks oli kõige levinum eriarsti külastajate seas.Sellisest juhtumist teataks politseile või mõnele muule ametkonnale kindlasti 9% elanikest, 6%teataks ainult siis kui teataja isik jääks saladuseks ning 61% ei teataks mitte kunagi.Vastumeelsus sellistest juhtumitest teatada oli keskmisest suurem 50-aastaste ja eakamateinimeste seas.• Haigekassaga on 12 kuu jooksul kokkupuuteid olnud 19%-l elanikest. Haigekassaga suhtlemisepõhjusteks oli kõige sagedamini hambaravihüvitise või täiendava ravimihüvitise saamine (33%) võitöövõimetuslehe esitamine, töövõimetushüvitise taotlemine (32%).• Haigekassaga suhelnud inimestest neli viiendikku jäi suhtlemisega rahule ning 6% olirahulolematu. Võrreldes eelmiste küsitlustega pole Haigekassaga rahulolevate ning mitterahulolevateinimeste proportsioon oluliselt muutunud Negatiivseks peeti eelkõige pikkaootejärjekorda klienditeenindaja juurde ning olukordi, kus probleemile ei leitud lahendust.• Üleriigilise tervise infosüsteemi ehk Digiloo käivitumisest on kuulnud 44% eestimaalastest (2008.aastal vastavalt 48%). Digitaalset terviselugu peab vajalikuks 81% ning ebavajalikuks aga 8%eestimaalastest. Digiloo kasuteguriks peetakse kõige sagedamini infovahetuse paranemist arstidevahel.• Võimalust oma terviseandmete vaatamiseks Patsiendiportaalist kasutaks 59% eestimaalastest.Võimalusest sulgeda Patsiendiportaalis arstide eest oma terviseandmed oli teadlik 11%eestimaalastest, sellist võimalust kasutaks elanikkonnast kümnendik. Oma terviseandmeid eisulgeks kindlasti 50% elanikest (2008. aastal 41%). Inimestest, kes kaaluks oma terviseandmetesulgemist, on 38% teadlik, et sulgedes arsti eest oma varasemad terviseandmed, ei pruugi arstosata määrata patsiendile kõige sobivamat ravi.2