Tarkade inimeste riik - Eek.ee

• Mida saab juht ja ettevõtja teha unistustetöökohtade loomiseks ?• Mida saab riik teha unistuste töökohtadeloomise soodustamiseks ?

Uuringud näitavad et ...• Inimesed, kes elavad mõttega ja töökat elu,on aktiivsed kõrge vanuseni ja elavad kaua• Ei ole leitud korrelatsiooni õnne ja töö / koduaja suhte vahel, küsimus on mõlemaKVALITEEDIS• Väljakutsete puudumine või ebasobivadväljakutsed hävitavad inimest. Tihti on sellepõhjuseks vale arusaam oma võimetest, mistakistab järeldusi tegemast ja õppimast

Kõik sõltub inimesest endast• Pikaajalise edu alus on pealehakkamise,isikuomaduste, teadmiste omandamise ningrakendamise süntees• Igapäevase positiivse laengu põhjus onedukas looming, mis tuleb eesmärkide javäljakutse edukast täitmisest

Talentide olulisus• parimate toodetega teenib parimat raha• parima rahaga on võimalik meelitadaparimaid inimesi• parimad inimesed on võimelised väljamõtlema parimaid tooteid• .... ja vastupidi

Milline on motiveeriv töö ?• Töö ja tasu tulevad kliendilt, mitte firmalt• Igaüks on iseenda CEO Oma visioon Oma motivatsioon Oma eesmärgid, strateegia ja taktika Moraalne vastutus ei ole piiratud, rahaline on• Igaüks hoiab ennast kursis, kuidas kliendid jamaailm muutuvad ning ennetab muutusi

Töötasu ja töötajate valik• Kompensatsioonimudel, mis tasustab turukeskmisest kõrgemalt, ning ei sõltu otseseltisiklikest saavutustest, on motiveerivkehvadele ja keskmistele saavutajatele, kuidebahuvitav tipptegijateleMcKinsey HR Practice

MIDA SAAB RIIK TEHAUNISTUSTE TÖÖKOHTADESAAVUTAMISEKS ?

Eesti maksusüsteem80,0%70,0%PWC uuring 2009 : Eesti ontööjõu maksustamises ettevõttetasandil maailmas 142. kohal60,0%50,0%40,0%30,0%töötukindlustus TAsotsiaalmakspensionikindlustustöötukindlustus TVtulumaks20,0%10,0%0,0%Ettevõte maksabtöötajanetopalgaltKütuseaktsiis 16kr/l bensiiniAlkoholiaktsiis120 kr veinilKäibemaksenamikelkaupadelMaamaks maaturuhinnastDividendidetulumaks

Tööjõumaksud vs tööjõukuludettevõtte kuludes (OECD uuring 1997)• USA 22,6 %• Suurbritannia 21%• Jaapan 24%• Iirimaa 25,1 %• EU keskmine 36,8%• Eesti ca 44%• Pärast 1997 on Eesti tööjõumakse tõstnud,ülejäänud riigid (eriti EU-s) langetanud

Teabefirma vs kaupmeesKULUMUDEL* TEABEPÕHINE KAPITALIPÕHINEarhitekt ja disainervahendajakunstnik ja kirjanikõpetaja ja teadlanemeditsiinitöötajainsener ja ehitajamüük ja marketingnetopalgad 42 kr 10 krtööjõumaksud 30 kr 7 krinfrastruktuur 10 kr 10 krostetud kaubad68 krKM 20% 20 kr 20 krKM tagastus - 2 kr - 16 krtoote omahind 100 kr 100 krsellest maksud 48 kr 12 krturg siseturg ja eksport ainult siseturg* kuluandmed on ligikaudsed, tööstusharu keskmise lähedased

Maksud kui motivaatorid• Motiveeritud on vahendamine ja kapitalikogumine, mitte tööga väärtuse loomine;• Spetsialistil ei ole mõistlik hakata ausaksettevõtjaks, kuivõrd see toob kaasa kulude peaaegukahekordistumise;• Suurettevõtjal ei ole mõistlik Eestis arendadainnovatiivseid ja eksporditavaid teenuseid;• OECD : tööjõumaksud on riigi majandusele kõigehävitavamalt mõjuv maksuliik maksutulu ühikukohta.

Fakte Eesti majandusest• Viimase rahvaloenduse ajal märkis vaid 2%elanikkonnast oma põhielatusallikaks ettevõtlustulu• Eksporditavad teabeteenused lahkuvad riigist. Mistaheseksportivat teenusettevõtet on odavam käivitadapraktiliselt igas riigis peale Eesti• Eesti riigi eksporditulude kasv 2000-2007 oli 1,7 kordaaeglasem kui riigieelarve kulude kasv• Insenerierialade nn. riiklik tellimus on 40% täitmata –tarka tööd teha ei ole kasulik• Varimajanduse osakaal eri hinnangutel 15-25%,inimtööga seotud teenustes on see osakaal oluliseltkõrgem

Miks teenusmajandus ?• Teabemahukas majandus moodustab kuni80% arenenud riikide SKT-st (Eestis 67%) jaon kõige suurem majanduskasvu allikas;• R&D ja loova töö investeeringute tootlikkuson keskmiselt 8 korda kõrgem kuiinvesteeringutel tehastesse jatootmisseadmetesse(prof. Frank Lichtenberg’i uuringud, Columbia Ülikool)

Haridus ja tootlikkus• 10% tõus töötajate haridustasemessuurendab tootlikkust (TFP) 8.6%• 10% tõus masinate ja seadmete väärtusessuurendab tootlikkust 3.4%• Hariduse investeeringute läbi loodavmarginaalne lisaväärtus ületab ligi 3 kordamasinatesse ja seadmetesse investeeritudrahast tekkiva marginaalse lisaväärtuseNC EQW uuring 1995, Lisa Lynch, Peter Cappell

TJM langetamise efektid• Töökohtade arvu kasv Varimajanduse vähenemise tõttu Teenuste nõudlus suureneb ja töökohad taastuvad Vahendamise kõrvale tõuseb väärtust loov töö• Innovatsioonikulud langevad• Hariduskulud langevad• Spill-over efektina kasvab töökohtade arv kateistes majandusharudes

Riigi eelarvemõjude prognoos• Sots. maksu lae kehtestamine 250kEEK brutopalgaleaastas, riigi esialgne defitsiit ca 1,89 miljardit EEK/aastas• Ekspordi kasv 5-10% = ca 6-12 miljardit EEK• Ca 70% nendest tuludest makstakse Eesti tööjõule• Seega ca 3,7 miljardit laekub ainuüksi tööjõumakse• Lisanduvad erinevad tarbimismaksud nende palkadetarbimisest ja täiendavalt tekkivatelt abitöökohtadelt• Riigi lisasissetulek 4+ miljardit aastas 3-5 aasta pärast• Vähenevad haigekassa kulud ja töötuskindlustuskulud

TÄNAN