OT 3.indd - Otepää vald

29. märts 2006Naistepäevale mõeldesMaailm on loodud, aga maailm poleveel valmis! Meile on antud loojapoolt ruum, mille me peame isetäitma ja sisustama, hea ja kurja vahel laveerides,kombineerides ja valides.Ja nii see inimkond siis üritab luua ühiskodu:kord ehitades, siis jälle lammutades.Igal brigaadil on ju oma projekt, mis eipruugi kohe sugugi naabrimehe plaanidegahaakuda. Keegi tahab sibulkuplit katuseksja keegi ihkab minarette nurkadesse, üksmeelon raske tekkima. Sellel segasummaehitusplatsil on aga olemas siiski üks jõud,mille lumma ning mõistatuslikkust ükskiosapool ei eita. Ei ole ühegi maailma rahvakunstis ja muus loomingus jäänud naine jaarmastus naise vastu kõrvalteemaks. Võiksöelda, et naiseta poleks kauneid kunstemaailma sündinudki. Kes ta siis on, kelle iluja mõju on läbi aegade rahvaid nii mõõkatõstma, kui ka langetama sundinud? Kelletõttu on väed liikvele läinud ja ka seismajäänud? Kauges alateadvuses ja instinktideson enamikul inimolendeil sisse kodeeritudaustus ja aukartus naise pühaima-emarolliees!Emast põlvnemine on ju möödapääsmatuka kõige paadunuimale meie seastsenikaua, kui lapsi otseses mõttes purgistootma ei hakata. Mis on vältimatu, sedainimene enamasti austab! Põhjamaade s.h.ka Eesti kultuuris ja ühiskonnas on naiserolli läbi aegade olnud võimatu ülehinnata.Pidevate sõdade jalus on naine pidanudülal pidama nii peret, kui ka ühiskonda.Mees oli tihtipeale kas tapetud, vangis võivõõra lipu all sõjatandril. Ka nüüd, veidirahulikemal aegadel, on pahatihti naineperet igas mõttes ülal hoidmas samal ajal,kui kallis kaasa kõiki oma kaasnevaid kohustusieirates ehtsal nõukakombel endlapiti joob ja pere nappe ressursse viinajumalaaltarile tassib. Au neile naistele, kesvaatamata sellele suudavad tagada oma jalaste toimetulemise ning jõudu neile õigeteksotsusteks olukorra lahendamisel.Eestimaa on kuulus oma ilusate ja haritudnaiste poolest. Selles on meie uhkus,aga pisut ka meie häda. Haritud noor nainepüstitab paratamatult ka kõrgemad nõudmisedoma võimalikule kooselupartnerile.Paraku aga sel ajal, kui naine on saanudvalmis oma õpingutega ja ilmunud tahepüsiv kaaslane leida, on valik hõredaksjäänud. Turul veel vaba ”meesprodukt”on pahatihti nö. ”meessubprodukt” ningnii tulebki sobiva töökoha ja elukaaslasekandidaadi puudusel kodukant hüljata. Japaraku on see mure juba paljudel naistelsiin lõunapool ning pole pelgalt kõrgharitutemure. See tähendab väljarännet jasündimata lapsi ning vajab probleeminahoopis põhjalikumat uurimist lahendusteleidmiseks.Eestimaa naine on üsna ühiskonnateadlikja enese väärtust teadev. Usun, et võinjulgelt tunnustada eesti naise mõistust jaselekteerimisvõimet ja te ühinete arva-musega, et Eestis on palju potentsiaalseidMargaret Thatcereid ja Evita Perone. Oleksväga tervendav näha presidenditoolil ühteparimat naissoo paremate hulgast ja riigijuhtimiselanda enam hoobasid meieõrnema soo kätte.Just nimelt mõistuselepanustades loodan Eesti naist ka edaspidikäsitleda naisena ja õrnema soona, sestteps mitte pole õigus fanaatilise silmavaategaülivõrdõiguslaste kesksoopropagandategijail, kes ise enamasti pole isegisünnitanud. Arvan, et õigluse mõiste seeson juba olemas mõiste ka soolisest võrdõiguslikkusestning eraldi väljarebitunasee pigem väärastub ja väändub. Soolistvõrdõiguslikkust selle sõna otseses mõtteson väga keeruline saavutada.Ja milleks?Täpselt võrdset saab saavutada vaid siis,kui võrdsustatavad on mahutatavad sarnasesseruumi. Kuidas saab seda teha naisepuhul, kui looduse poolt antud emaroll janaisehing teeb ta meesterahvast igal juhulloomult suuremaks? Milleks tahta vähemat,kui meil on olemas suurim?Christian Dior on öelnud, et naised onkõige võluvamad kolmekümne viienda janeljakümnenda eluaasta vahel, sest siis onnad võitnud nii mõndagi elult ja neil onolemas oskus oma samme seada. Kuna agavähe on naisi, kes saavad n.ö. vanemakskui 40 aastat, on see võlu kestev ja igavene!Omalt poolt lisaksin, et naised on ajatudja eatud, sest see on lihtsalt nii!Kallis naissugu, soovin Teile oskust omasihte seada nii, et tunneksite tihti oma saavutusteüle rõõmu, võimet armastada jaõnne olla armastatud, oskust olla naine!Palju päikest Teie ellu! Te olete seda tõestiväärt!Sangaste vallavanem KAIDO TAMBERGT E I S E D M E I S TAivar Riisalu plaanib Kuutsemäeleuut suusanõlvaKuutsemäele kavandatakse kuni 15 miljoni kroonistinvesteeringut – seda nii uue nõlva kui ka tõstukisüsteemitarvis. Kui praegu opereerib keskus peamiseltankurtõstukitega, siis perspektiivis võidakse külastajaidüllatada Põhjamaade ja Euroopa suusakeskusteslevinud tooltõstukiga.Kuutsemäe mäesuusanõlvu opereerib Aivar Riisalulekuuluv Äärmusliku Spordi AS.ÄrilehtKalapeo korraldaja soovitab Pühajärvestprügikala võrkudega välja püüdaKalapüügivõistlusi saab siin korraldada, kuid liigapalju on väikseid kalu. Kevaditi ja sügiseti tulekssuurte võrkudega järv prügikalast puhastada.”Tegime juba 1999. aastal projekti, milles taotlesimeEuroopa Liidult raha, kuid Pühajärve vald eitoetanud seda algatust. Tulevikus loodame järveolukorda parandada,” ütleb Risto Vuorinen.ValgamaalaneKellele peaks kuuluma Sangaste loss?“Olen alati olnud seda meelt, et Sangaste loss peaksrukkikrahv Bergi suguvõsale tagasi antama,” kirjutabHarri Kübar pikemas loos, mis on pühendatud FriedrichBergi ehitatud Sangaste lossi 125 aastapäevale.MaalehtS A N G A S T EvolikoguSangaste vallavolikoku kuuluvad EduardAamer (esimees), Aldo Korbun (aseesimees),Katrin Kõiv, Tatjana Laadi, Aiki Martinson,Andres Palloson, Ivo Pill, Virgo Roose, EinarToomemägi, Rando Undrus ja Aavo Vällo.Kasutame lühitutvustuseks nende endi pooltenne sügisesi valimisi kirjutatut.Eduard Aamer on sündinud 12. jaanuaril1948.Enne valimisi pidas ta tähtsaks, et vallasoleks: 1.Lastele võimalikult hea kooliharidus.2.Ettevõtlikele inimestele roheline tee ja igalesoovijale töökoht kodu ligidal. 3.Kõik vallateedkorda, heakorrale enam tähelepanu.Aldo Korbun on sündinud 25.märtsil 1964. Kolm olulisematteemat: 1.Alghariduse(lasteaed)väärtustamine, sest siis luuaksehariduse vundament.Lasteaia- töötajate ja õpetajate palkade ja oskuste-kvaliteedivõrdsustamine 2.Kasutusetakinnisvaraga tegelemine valla territooriumil.3.Kultuuritegevuse laiendamine ja selle tarbeksruumiliste võimaluste juurdeloomine.Katrin Kõiv on sündinud 27. augustil 1958.Kolm olulisimat asja: 1.Internet küladesse2.Külateed korda, eriti kaugemates paikades.3.Kultuurielu käima.Eriti südamelähedaneÄdu ja Mägiste külade kultuurielu ja KuigatsiKultuurimaja. Võiks ka mitme valla peale ollaüks kultuuritegevuse koordineerija.Vasakult tagarida: esimees Eduard Aamer, Andres Palloson, Aavo Vällo, Einar Toomemägi,Rando Undrus, Virgo Roose. Esirida vasakult: Katrin Kõiv, Aiki Martinson, Tatjana Laadi.Pildilt puuduvad Aldo Korbun ja Ivo Pill.Tatjana Laadi on sündinud 26. mail 1963.Kolm olulisemat asja: 1.Avahooldussüsteemija koduõenduse arendamine ja rakendaminevallas. Teede korrashoid. 2.Töötute ümberõpeja kaasamine valla ellu. 3.isetegevus ja kultuurielu,loengud ja keeltekursused, koduümbrusedkorda. Heakorrastamisel võiks teha hoogtööpäevakuid.Aiki Martinson on sündinud 30. detsembril1968. Osutudes valituks SangasteVallavolikokku tahab hea seista selle eest, etvalla areng oleks kiirem, et areng põhinekskokkulepetel (arengukava!) ja oleks sotsiaalselttasakaalus. Peab tähtsaks töötahte hoidmisttöötute hulgas läbi sotsiaalsete töökohtadeloomise. Avaliku teenuse osutamine uueletasemele - ametnik olgu valla elaniku teenistuses!Andres Palloson on sündinud 13. oktoobril1956. ”Olemisega on nii, et harjud sellega, mison su ümber. Pisiasjad ei torka silma.” Näebtervet rida puudusi: bussijaam, porine teekooli juures, juba aastatid lekkiv veetoru jne.”Need silma riivavad „pisiasjad” teeme kordaja siis tuleb asuda täitma valla arengukava.Põgus pilk arengukavale näitab, et sellest misaastatel 2004-2006 oleks pidanud tehtama, ontehtud ehk ainult 30%.”ARVO SAALIvo Pill on sündinud 6. aprillil1955. ”Pean enda suurimaks ülesandeksmõelda sellele, kuidasmuuta koduvald paigaks, kuhutahaks tagasi pöörduda siit õppimaläinud noored. Et vallamaja ümbrus jabussijaam – Sangaste visiitkaart – ei näeks väljanagu mardisandi taretagune! Valla arengukavatuleb mitte ainult kaasajastada vaid ka täideviia. Nii see tegevus kui ka kogu asjaajaminepeab muutuma läbipaistvamaks. Vaatamata selgitustelevalla lehes ei ole vähemalt mina seniaru saanud – millised on Sangaste valla suhtedSangaste lossiga. Kas ja milliseid summasid onvald sinna paigutanud ja kui on, siis mil moelneed valla eelarvesse tagasi tulevad?”Virgo Roose on sündinud 18. novembril 1964.Kolm teemat: 1.Haridusasutuste, eelkõigeSangaste lasteaia remont (elekter, aknad)2.Vallateedele senisest enam raha investeerida.Valla – ja erateede ühine teedehoole.3.Munitsipaliseerida Sangaste aleviku bussiootepaviljonimaa-ala, et ehitada välja korralikbussijaam.Einar Toomemägi on sündinud 7. veebruaril1967. Kolm olulisemat teemat: 1.Noortevaba aja sisustamine, sportimisvõimalused.2.Heakorrale rohkem tähelepanu.3.Tänavavalgustus ja teed korda.Rando Undrus on sündinud 11. augustil 1976.Kolm olulist teemat: 1.Elukeskkonna arendamine:heakord, initsiatiivide toetamine, teed, sildüle jõe, et saaks ja jääks korda ja valgustatud.Sangaste paisjärv võiks olla korrastatuna vallavisiitkaart. 2.Hariduse kvaliteet ja elukvaliteeditõus. 3.”Kõigi Valimisliidu lubaduste sujuv jatark elluviimine, sest lubadused ei ole punktivõistlus,vaid nende eesmärk on saavutadaSangastest täisväärtuslik ja kaunis kodukant,kuhu tullakse ja jäädakse.”Aavo Vällo on sündinud 16. mail 1963. Kolmolulist teemat: 1.Kinnistute omanikelt nõudaheakorda. 2.Tööhõive parandamine ja sellekvaliteedi parandamine. 3.Sangaste vallaettevõtete koordineerimine (näiteks ühenduseloomine).Vo l i ko g u ko m i s j o n i dRevisjonikomisjon: Aldo Korbun (esimees),Andres Palloson ja Aavo Vällo.Eelarvekomisjon: Rando Undrus (esimees),Maie Plaado ja Einar Toomemägi.Sotsiaalkomisjon: Tatjana Laadi (esimees),Vete Hainsoo, Katrin Kõiv, Ruth Muttik, EsterOtrokova, Ivo Pill, Taivi Rästas, Saima Tell jaHiie Vähi.Haridus- ja kultuurikomisjon: Katrin Kõiv(esimees), Vete Hainsoo, Kaupo Kõivuste, AikiMartinson, Aivar Oja, Riina Pill, Taivi Rästas,Tõnu Varjun ja Kati Velner.Majanduskomisjon: Virgo Roose (esimees),Madis Kirsimäe, Arvo Kõiv, Sulev Kõiv ja VendaVihmann.Järgmises lehes: Otepää linn saab 70.aastaseks, Otepää muusikakool tähistasjuubelit, tutvustame Silva-Agrot, Paluperauudised, Sangaste eelarve, koolides lõppeskolmas veerand, aiandusnõuannet AhtiTiirmaalt, Sihva Sabak-10 jm.Aadress: Lipuväljak 13, Otepää 67405Telefon: 766 4818E-kiri: teataja@otepaa.eeAjaleht internetis: www.otepaa.ee/otToimetus: Arvo Saal ja Aili MiksTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kirju ja kaastöidnende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöidei retsenseerita ega tagastata.Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu eest.Järgmine Otepää Teatajailmub 23. märtsil.

69. märts 2006Olümpiavõitjad Otepää öös5x ARVO SAALÜle tuhande inimese ootas kannatlikult öisel Otepäälolümpialaste saabumist.Suusatajate võitude tähistamine Otepää keskväljakulon muutunud traditsiooniks. Siin tervitati Salt Lake City olümpiamängudeltmedalitega naasnud Andrus Veerpalu ja JaakMaed ning seejärel Val di Fiemme MM-i medalitega KristinaŠmiguni ja Jaak Maed.Seekord ootasid otepäälased esmaspäeva, 27. veebruari hilisõhtulkoju kahekordseid olümpiavõitjaid Kristina Šmigunija Andrus Veerpalu.Peomeeleolu algas keset linna püstitatud lava ees juba vähemaltkolm tundi enne oodatute saabumist. Rahvast kogunespäris palju, aga vist on sportlaste suurvõitudega juba harjutud.Eelmiste sarnaste pidudega võrreldes tuli kohale hinnanguliseltkaks-kolm korda vähem ootajaid. Aga kes tuli, see pidutses.Kuigi olümpiakangelaste saabumine venis ja venis, pidasidootajad kannatlikult vastu. Rahvast ei häirinudpakane ega aina tihenev lumesadu.Olümpiasangarite tee pealinnast Otepääle võttisoodatust tunduvalt kauem aega, sest vahepeatusedtuli teha ka Paides, Põltsamaal ja Tartus. Lisaksvähendas tuisune ilm sõidukiirust.Aga viimaks kõlas üle väljaku teade, et oodatavadon Otepää valgusfoori juures. Kellaosutid olid jõudnudselleks ajaks juba pool tundi südaööst edasi liikuda. Otepäänoorsuusatajad kandsid peakangelased Šmiguni ja Veerpalulavale.Rahva rõõmuhõisete saatel kuulati tervituskõnesid javõeti vastu kingitusi. Maavanem Georg Trašanov kinkissportlastele kunstnik Ruudi Treu akvarellmaalid,Otepää vallavalitsus hiigelsuured karumõmmid ja AS PühajärvePuhkekodu 100000 kroonise tšeki Kristina Šmigunile ning50000lised Andrus Veerpalule ja Jaak Maele. Kristina Šmigunsai ühtlasi kätte Otepää valla aukodaniku medali.Nii suusatajad kui ka treenerid pidid vastama õhtujuhtideküsimustele ja lõpuks laulma ja tantsima koos N-Euroga.Kristina Šmigun kinnitas, et tal on hästi hea meel, et rahvasrõõmustab koos suusatajatega.Lõpuks näitasid suusatajad rahvale oma kolme kuldmedalit.Olümpiavõitjate auks algas ilutulestik, mis konkureeris mõnitund varem telerist nähtu pealinna tulevärgiga.ARVO SAALMõned mõtted Torino OMi järelkajana Suurvõistlustel ei võida juhuslikud sportlased.Imele loota ei saa. Suurvõistlustel ei olepisiasju – tähelepanu peab pöörama paljudeleerinevatele võistlustulemust mõjutavatelefaktoritele. Suurvõistlustel võidavad suured sportlased– isiksused. Rahvusvahelistel võistlusteledukas sportlane on hea taktik, otsib originaalseidja ootamatuid lahendusi, oskabjõudu säästa ja on oma tegemistes põhjalik.Ta ei jäta kahe silma vahele ühtegi pisiasja. Enamik suurvõistlusi toimub keskmäestikutingimustes,kus rajad ei ole mitte raskedvaid hullumeelselt rasked, mille läbimisel90% tavainimestest katkestab. Keskmäestikus toimuvateks võistlustekstuleb valmistuda mitmete aastate jooksulkeskmäestikulaagrites. Mida raskemad on ilma-, lume- ja rajaolud,seda selgemalt tulevad välja vahed tippude,keskmike ja autsaiderite vahel. Kes tahab olla edukas OM-l, see peab olemavalmis rahvuvahelisel tasemel treenimiseksja võistlemiseks vähemalt 5 aastat. Esimesed3-4 aastat tuleb teha ränka tööd ja 5. aastalvõib oodata häid tulemusi rahvusvahelistelvõistlustel. S.t. et valmistumist järgmiseksolümpiaks tuleb alustada juba aasta enneeelmist olümpiat. Suusataja peab omama laia maitsemeeltsöögiharjumustes, s.t. ei saa keskendudakitsale toiduvalikule. Kui on harjutud kitsatoiduvalikuga, tuleb kaaluda tõsiselt omatoiduainete kaasa võtmist suurvõistlustele. Keskmäestikus tuleb tavalisest rohkemtarbida vedelikku (eriti süsivesikuterikast)ning jälgida, et ei tekiks energiavarude puudujääke. Keskmäestikus tuleb alati valmis olla vägakiireteks ilmamuutusteks ning sellest lähtuvaltsuuskade ja hooldevahendite kiireksvahetamiseks. Suusatamises toimub spetsialiseeruminedistantside ja ka tehnikate osas: sprint/distants,vaba/klassika. Skiatlomis võidavaduniversaalid. Tippvõistlused esitavad suuri nõudeidlaskumisoskuste osas. Laskumised valitakseteadlikult sellised, mis võimaldavad võita jaka kaotada palju. Hea laskumisoskus eeldabjärjepidevat ja regulaarset mäesuusatamisekasutamist treeningprotsessis. Laskumisteleminnes tuleb mõelda, kuidas võiks selle rajaosakiiremini läbida. Tiitlivõistluste programm on väga nõudlikja eeldab sellise programmi läbimängimistvarem treeningtöö- ja võistlusprotsessis.Igapäevane tegevus peab olema energiasäästlikning kiiret taastumist võimaldav. Suurvõistlustel edukas sportlane peabomama väga häid koordinatsiooni ja tasakaaluomadusi.Neid on võimalik arendadavõimlemisharjutustega ning erinevate pallimängudega. Suurvõistlustel edukas sportlane peab oskamaväga hästi rütmi muuta ning omamalokaalset lihasvastupidavust – jalgade staatilinejõuvastupidavus ning käte-õlavöö lihased– paaristõuked! Kokkuvõttes - tiitlivõistlustel edukassportlane mõtleb: ma suudan, ma tahan, mausun!Lisaks võib öelda, et olümpia esitab osalejateleväga suuri nõudeid , mis erinevadtavapärastest rahvusvahelistest võistlustest.Ettevalmistused selleks suursündmusekspeavad olema väga põhjalikud ja hästi läbimõeldud.Kindlasti on olümpia suurepäranevõimalus näha kogu spordimaailma hiilgustning tegemisi – selle nimel tasub tänastel tulevikulootustelkindlasti pingutada! See mängväärib küünlaid!Lõpetan Lasse Vireni vastusega ajakirjanikule,kes küsis peale seda kui Viren oli saavutanudMontreali 1976 OM ka teise kuldmedalining kokku kroonitud kahe olümpia pealeneljakordseks olümpiavõitjaks – mis tunneon olla 4kordne olümpiavõitja?„Tehke 8 aastat järjest iga päev treeninguidning läbige tuhandeid kilomeetreid. Te eipruugi küll tulla olümpiavõitjaks, kuid kindlastisaate teada seda, mis tunne on seistaolümpial autasustamispoodiumi kõrgeimalastmel.”suusatreener KALMER TRAMM

9. märts 2006 7Käärikul selgusid ValgamaanoortemeistridsuusatamisesMärtsikuu esimesel päeval tervitasKääriku suusastaadion Valgamaa koolidenoori suusatajaid suurepäraseltette valmistatud suusaradade ja kenapäiksepaistega.Ühtekokku oli stardis 110 tüdrukut-poissi,lõviosa neist traditsiooniliseltjuba mitmendat aastat OtepääGümnaasiumist. Arvestust peeti neljasvanuseklassis nii tüdrukutele kuika poistele. Kõige arvukam oli poisteD-klass, kus oli osalemas 30 võistlejat.Suusatati vabatehnikas, võistlusmaapikkuseks oli sõltuvalt vanuseklassist1-3 km.Lisaks Otepää gümnaasiumi õpilasteleolid osalemas noored Pühajärve,Ala, Keeni, Hummuli ja Paluperapõhikoolist ning Puka keskkoolist.Teist aastat oli arvestus eraldi I jaII liigas. Esimesse liigasse kuulusidneed õpilased, kes 2005/2006. aastalolid osalenud vabariiklikel võistlustelmurdmaasuusatamises, kahevõistlusesja laskesuusatamises. Teise liigasolid siis kõik ülejäänud noored.Oma vanuseklassis tulid I liigasvõitjateks Lisette-Caroline Anton,Keidy Kütt, Kristin Kalk, Maarja-CrisTamm, Andreas Veerpalu, Karl Laasik,Keio Kütt ja Sven Kautlenbach. II liigasolid võidukad Lilli Laur, Inge Undrits,Teele Tiidt, Jüri Alter, Jaak Juske, TaaviKukk ja Taavi Ott.Meistrivõistluste teine osa – teatesõidudsuusatati 7. märtsil ikkaKäärikul. Täiskasvanute meistridselgitatakse samuti Käärikul kahesosas, 9. ja 15. märtsil. Täpsem info tel766 6117 Rein Leppikult ja ajalehest„Valgamaalane”.ARVO SAALKALMER TRAMMLumekrossis selgusidEesti meistridLumelauaklubi Bricole korraldasVäiksel Munamäel Eesti meistrivõistlusedlumelauakrossis.Meestest olid kolm paremat MagnarFreimuth, Mario Visnap ja AndresPüss.Naistest võitsid medalid KadriPihla, Sandra Hinnobert ja BiancaRannaväli.Meesjuunioride medalid saidHindrek Väravas, Henri Räin ja MadisBachmann.Kuutsemäel ja Tehvandi suusastaadionil peetimootorsaanide Eesti meistrivõistluste etapid.Nii Kuutsemäe Cup 2006 kui ka Tehvandi Snowcross2006 võitja oli noor soomlane Victor Herten.Kunnar Vahi võitis Eesti politseimeistrivõistlustel suusatamisesesikoha.Otepääl toimunud võistlusteledestades ta 30.-39. aastaste va-Mõlemal võistlusel sai teise koha Eesti parimsellel alal Urmas Uudmäe. Kolmandad kohad saidsoomlased Jukka Lauhaluoma ja Juuso Loukko.(OT)Otepää noorte edu ETV-Hansapanga sarjasEesti Suusaliidu poolt 1995.aastal ellu kutsutud sari onsel talvel jõudnud 11. verstapostini.Selle aja jooksul on sarjastsirgunud juba mitmeid Eestisuusakoondise liikmeid: KasparKokk, Anti Saarepuu, Erki Jallai,Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa,Piret Pormeister, Kaili Sirge.Sellel talvel alustati VõrumaalHaanja suusaradadel vabatehnikassõitudega detsembrikuu viimastelpäevadel. Teine etapp toimusMõedakul veebruari alguses samutivabatehnikas ning lühikestel sprindidistantsidel.Kolmas etapp peetiveebruari viimasel nädalavahetuselJärvamaal Albus Valgehobusemäeradadel ning neljas Ida-VirumaalPannjärve suusaradadel.Kaks viimast etappi suusatatiklassikalises tehnikas. Ilmataat onolnud suusatajate vastu lumegaväga helde. Kui välja arvata jaanuarikülmalaine, meenutab seekordnetalv vanu häid aegu 1960.aastatest.Talvepealinna Otepää nooredon esinenud kõikidel etappidelväga edukalt. Taas on saanudkinnitust fakt, et edukaim noorteesinduson ikka Eesti suusamekast.Arvestust on peetud 8 vanuseklassisnii tüdrukutele kui ka poistele.Kolme etapi kokkuvõttes olidoma vanuseklassis liidriteks RaimoTeder, Andreas Veerpalu, MarkoLiiva, Keio Kütt, Anette Veerpaluja Keidy Kütt. Kolmandal kohalolid Marten Pulles, Maribell Tammja Marju Meema. 4. kohal JürgenMõttus ja 5. kohal Martin Möll,Gunnar Kruus, Toivo Tammekivi,Morten Priks, Keijo Priks ja TriinOjaste.Viimasel etapil Pannjärvel esinetitaas väga edukalt. Võitjatekskuulutati Anette Veerpalu, KeidyKütt, Triin Ojaste, Siim Lehismetsja Andreas Veerpalu (pildil).Autasustamispoodiumile (5 paremahulka) jõudsid veel MaribellTamm, Lisette Anton, MarjuMeema, Raimo Teder, JürgenMõttus, Marten Pulles, MartinMöll, Keit Rootsma, Marko Liiva,Hans Teearu, Keio Kütt ja EeriVahtra.Ühtekokku on Otepää noori sarjasosalenud 82, tüdrukuid 29 japoisse 53. See on tunnustus treeneriteKalju Ojaste, Taivo Tigase,Kalmer Trammi ja Ants Orassonimitmeaastasele tööle, mille esimesedviljad hakkavad valmima.Samuti on see tunnustus kõikidelesponsorfirmadele ja lastevanematele,kes on olnud selleks taustajõuks,mis on võimaldanud üldsenii kaugele jõuda!Tänu omavalitsuse senisele toetusele,klubi tippsuusatajate JaakMae, Kristiina Shmiguni ja AivarRehemaa headele tulemustele,Eesti Suusaliidu poolsele toetuseleon areng olnud selge ja lootusisisendav. Tahaks loota , et Otepäävallavalitsus arvestab ka edaspidispordieelarve koostamisel laiapõhjalisttegevust antud spordialalning oskab hinnata traditsiooneja sportlikke tulemusi, mis aastatejooksul on Otepääle kui Eesti suusamekalekuulsust ja au toonud.Eriti veel tänasel päeval, kui Eestioli Torino OMl edukaim murdmaasuusatamiseriik ning olümpiasangaridKristiina ja Andrus on meiekoduvallast!Suusasarja viimane etapp peetaksekavakohaselt laupäeval, 18.märtsil Tallinnas Nõmme suusaradadel.Eesti suusakalendrisjätkub aga võistlusi kuni 7. aprillini,mil peetakse veel Audentesekevadsprint kodusel Tehvandisuusastaadionil.Märtsi viimasel nädalavahetuselselguvad aga Pärnumaal Jõulumäetervisekeskuse radadel selle talveviimase Eesti meistrid. Seejärel onaga paljudel Otepää noortel plaanisosaleda veel suusavõistlustelüle lahe põhjanaabrite soomlastejuures.suusatreener KALMER TRAMMOtepää gümnaasiumi suusatajad võitsid Eestikoolinoorte meistrivõistlusedVeebruari keskel korraldas Eesti KoolispordiLiit Haanjas koolide murdmaasuusatamisemeistrivõistlused, kus taas said võistkondlikuesikoha Otepää gümnaasiumi noored.919 punkti kogunud otepäälastele järgnesid 770punktiga Tartu Miina Härma gümnaasium ja 751punktiga Tamsalu gümnaasium.Lisaks võideti mitu individuaalmedalit. Viiendateklasside tüdrukute 1 km sõidus oli kiireim LisetteAnton. Anette Veerpalu kaotas talle 12,6 sekundiga japidi leppima 4. kohaga. Kristin Peterson sai 9. koha.Politsei meistrivõistlused suusatamisesARVO SAALnuseklassis narvalast VjatšeslavVšivtsevit ühe sekundiga.Teatesõidus lõpetas Lõuna politseiprefektuurivõistkond kolmandakohaga.ARVO SAALSama klassi poistest 2 km suusatamise võitis AndreasVeerpalu, Jürgen Mõttus oli 9.Kuuendate-seitsmendate klasside tüdrukute 2 kmdistantsil said Keidy Kütt 4. ja Marju Meema10. koha.Poiste võistluses ( 2 km) aga kuulus otepäälastelekaksikvõit, Hans Teearu võitis ja 11,4 sekundit kaotanudsai teise koha.Kaheksandate-üheksandate klasside tüdrukutestlõpetas Signe Ilves sõidu 8. ja Grete-Ann Tadolder 9.kohaga. Poistest oli Keijo Kütt kolmas (kaotus võitjale6,4 sek) ja Morten Priks neljas (13,0).XIII Kekkose suusasõitLaupäeval, 11. märtsil algusega kell 12toimub Käärikul XIII Kekkose suusasõit.Võistlusdistants on 15 km klassikalisesstiilis. Samal rajal toimub ka matkasõit.Eelregistreerimine ja lisainfo internetilehelwww.kekkoserada.eeTuhanded rahvasportlasedtulevad OtepääleolümpiaadileOtepääl toimub 2007. aastal kümnesIVV tervisesportlaste olümpiaad.Eelmisel nädalal pidas PühajärvePuhkekeskuses koosolekut olümpiaadikorralduskogu eesotsas EestiSpordiseltsi Kalev esimehe, Riigikoguliikme Peeter Kreitzbergiga.Arutati paljusid 12.–15. juulil2007 toimuva üritusega seotus probleeme.Ürituse direktor Rein Meijelandis ülevaate juba tehtust ningplaanidest, räägiti toimkondadest jaajakavast ning pealinnast tulnud korraldajadkuulasid kohalike inimesteettepanekuid.Olümpiaadi kavas on tervisekäimine,jalgratta maanteesõit, maastikurattavõistlus, ujumine ning esmakordseltmängitakse olümpiaadilrannavõrkpalli ja orienteerutakse.Võistlustest vabal ajal korraldataksekülalistele ekskursioone paljudesseEestimaa paikadesse.Olümpiaadi korralduskogussekuuluvad meilt Otepää vallavolikoguesimees Ants Manglus ja PühajärvePuhkekeskuse juhatuse liige JüriKork.(OT)Nõuni mälumänguvõitsid tartlasedKolmeetapilise mälumängu Nõunisvõitis võistkond Kvart Tartust (LeinoPahtma, Tiit Naarits, Vallo Kask jaRein Ets). Teise koha sai Liivimaamälu samuti Tartust.Kolmanda koha ja ühtlasiValgamaa meistritiitli pälvisid otepäälasedAare Steinbach, KadriSteinbach, Kaido Mägi ja MairoldKõrvel. Valgamaa meistrivõistlusearvestuses oli teine Valga ja kolmasSangaste võistkond.Kokku osales 11 võistkonda.TERJE KORSSOlümpiaennustusevõitis Maaja LaasikEestile üliedukad Torino taliolümpiamängudon saanud ajalooks. Kokkuon loetud ka meie ennustusvõistluselosalenute punktid.Küsisime otepäälaste KristinaŠmiguni, Andrus Veerpalu, Jaak Mae,Aivar Rehemaa ja Jaan Jürise parimatkohta individuaalvõistlusel, Eesti teatesuusatamisemeeskonna kohta 4x10 km sõidus, jäähoki kullavõitjatning mitu medalit Eesti sportlasedvõidavad.Vastuseid tuli kahjuks vähevõitu,aga paremad selgusid siiski.Ennustusvõistluse võitis 16 punktigakauaaegne Otepää suusatreenerMaaja Laasik. Teise koha sai 13 punktigaTaavo Stepanov, kes ainsana pakkusAndrus Veerpalule kuldmedalit.Kolmas oli ennustusvõistlusel EinoUibo.Toimetus võtab võitjatega ühendust.(OT)

89. märts 2006K U LT U U R I K A L E N D E RSangaste valla kultuurikalender06.-10.03. Teatrikuu: “Teeme ise teatrit” Keeni Põhikool09.03. Rahvaloomingu päev – tutvumine pillide, esemete,riietega jne.Sangaste Lasteaed12.03 Lastehommik “Seame sõnu ritta” Seltsimaja13.03. Emakeele päev Keeni Põhikool25.03 Paastumaarjapäeva kombestik Seltsimaja25.03. kell 14.00 KANTRI MARATON Aakre kultuurimajaTantsude nimekiri on üleval Sangaste valla kodulehelwww.sangaste.ee Osavõtutasu 10 krooni.Otepää kultuurisündmused10.03 kell 19.00 Kultuurikeskuses Karmi jänese näitetrupiesietendus “Joonas”, pääse 10.-11.03 kell 19.00 Kultuurikeskuses Talvepealinna lõpukontsert“Astor Piazzola tangobellett” (tasuta)15.03 kell 18.00 Kultuurikeskuses Otepää Gümnaasiumikooliteatri etendus “Hei hopsti”, pääse 10.-16.03 kell 19.30-18.30 Kultuurikeskuses kooliteatrite festival.Valgamaa ülevaatus17.03 kell 17.00 Kultuurikeskuses laste lauluvõistluse"Valgamaa Laululaps" – piirkondlik eelvoor18.03 kell 16.00 Kultuurikeskuses Otepää Muusikakooli– 30. aastapäeva kontsert-aktus20.03 kell 19.00 Kultuurikeskuses Salongteater “lõbusadkurvid” (pilet 40.-)23.03 kell 20.00 Kultuurikeskuses kino – “Dick’i ja Jane’itrikid”Suur linetantsijate pidu OtepäälOtepää kultuurikeskuses kohtusid 14. veebruaril Otepää, Sangaste,Keeni, Kuigatsi, Puka, Valga ja Elva linetantsurühmad. Korraldajaoli Karin Uibopuu koos oma Otepää linetantsijatega. Peale tantsimiselauldi karaoket ja nauditi Otepää kõhutantsijate esinemist.Selline pidu toimus teist korda ja me loodame, et kujuneb edaspiditraditsiooniks. Täname kõiki toetajaid!Sangaste, Puka ja Keeni linetantsurühmade juhendaja KATRIN KÕIVJumalateenistused EELK Sangaste kirikus12. märtsil, kell 11.00 Jumalateenistus26. märtsil, kell 11.00 JumalateenistusArmulaud kaetud kõigil jumalateenistustel, kui on laualesoovijaid.EELK Sangaste koguduse kontaktandmed on: 67001,Valgamaa,Sangaste, Sangaste kirikla.Telefonid: 769 0495, 516 8127e-post: pill@hot.eeKoguduse õpetaja: Ivo PillKiriklike ametitalituste (ristimine, konfirmatsioon, laulatus, matus,kodune armulaud) soovi puhul palume võtta ühendust eeltoodudkontaktandmetel.Atleedid, komödiandidja filosoofidMöödanikus ammugi need ajad, kui olümpiamängudolid vaid hellenite ehk kreeklastepärisosa. Vahepeale jääb tükk tühja maadalates olümpiamängude keelustamisest 394pKr. keiser Theodosiuse poolt kuni nendetaassünnini – nüüd juba kaasaegsete olümpiamängudenasportlaste rõõmuks ja rahvasteühendamiseks.Antiiksete olümpiamängude idee elab ometiedasi. Need on rahu, ausa võistluse ja sõprusemängud. Vähemasti peaksid olema. Ja loodame,et nii võib ka jääda.Ega siis Ida-Rooma keisrihärra omal ajal atleetidejõukatsumisi ainuüksi sellepärast ärakeelanud, et neid paganlikul viisil ja hellenitepeajumal Zeusi auks peeti. Toonased mängudolid oma aja mõneski mõttes ära elanud, muutunudkorruptiivseteks ja eesmärgipäratuteks.Esialgne värskus ning elurõõm oli neist kadunud– nii nagu tervest antiikmaailmast.Meie atleedid ehk spordivägilased on sedakordamängudelt tagasi ja suurema medalisaagiga,kui oleks julgenud oodata. Eks olemedal see, mis väikese metallitükina võtabkokku treeningu ja vaeva, pühendumuse jaloobumised. Kes on selle tee valinud – auneile! Sest rahvusvahelistelt mängudelt toobigaüks neist kuulsust mitte ainult iseendaleja spordile, vaid ka oma maale ja rahvale.Iseäranis mokkamööda on see ju meile, väikeselerahvakillule, kes ei saa iial suureksarvult, küll aga igatseme olla suured vaimult.Ja ilma vaimuväeta ei saa ka toorest ihurammuolümpiavõiduks vormida.Nii mõnedki skeptikud ennustavad kaasaegsetelemängudele sama tumedat tulevikku, kuisee oli antiiksetel. Professionaliseerumine jalaialivalguvus, doping ja esialgse eesmärgi hägustumine.Need märksõnad aitavad osavatelsulemeestel nii mõnegi pessimistliku lugulaulukokku seada nüüd ja edaspidi.Kahju oleks, kui see vähimalgi määral niivõiks minna. Sest seni on olümpiavõistlusedolnud need, mis ühendavad mitte ainult sportlasi,vaid ka miljoneid kaasaelajaid ja huvilisi.On taas, mida vaadata, kui neli aastat möödaläinud, on taas, mille nimel vaeva näha neil,kes jõudu, osavust ja kiirust omavahel mõõtmalähevad. Usun, et olümpiaideel on igaveseksoma koht inimeste seas, hoidmaks ära sõdasidja vaenu ning ühendamaks erinevaid rahvaidausas võistluses.Antiiksetele mängudele kogunesidOlümpiasse ka poeedid ja laulikud, kometitegijadja žonglöörid, vilepuhujad ja lüüramängijad.Ka filosoofid ja tarkuseõpetajad eipidanud paljuks osa saada kiiruse, jõu, vas-tupidavuse ja osavuse võistumängudest. Niisaid mängudest tõelised pidupäevad, millejärgi arvestati isegi aega. Vanad kreeklased eirehkendanud aastanumbreid meie kombel,vaid ütlesid ikka: see või teine asi juhtus näitekskahekümne teise olümpiaadi teisel võikolmandal aastal.Omad kometitegijad on ka tänapäeva mängudelolemas – klassikaliste olümpiaalade austajanavaatlen nendena eeskätt vaatemängulisispordialasid nagu curling ehk jääkeegel, mogulehk siis künkalise maa peal vigursuusatamineja lumelaud koos oma trikitamistega.Ajad muutuvad ja meie koos nendega. Ja ajahammasproovib järele ka uute alade kestvusening olümpiakõlbulikkuse. Ärgu nüüd lugupeetudlumelaudurid ja jääkeegli veeretajadsolvugu, et nende alasid pisut huumoriga vaatlenja näiteks klassikasõidu kõrval pisut kometiseltvõtan. Pisut vigurdamist kulub ka ära.Hea vaatemäng võib teinekord üles kaaludakoorma arstirohtusid. Kas pole kena seegi?Kõige kurvemaks – ja vist ainsana – sellesmedalirõõmus ja olümpiasäras tegi see, et vaevaltolles oma kangelased ära oodanud mängudelt,algas kohe mogrimärtide mudamaadlusselle ümber – mida ja kuipalju keegi saab?Preemiaks, noh! Antiikaja olümpialasedsaid mängudelt vaid loorberipärja. Seevastunende kodulinnad austasid neid suure lugupidamisegaja hinnaliste kingitustega, tihtika väärikate ametitega, millesse neid valiti.Neuland sai omal ajal mootorratta. Palusaluandis Berliinis valu ja sai riigivanemalt talu,seda teab vast igaüks. Ikka vastavalt ajastuleja võimalustele.Arvan, et rahasse ei saa ümber arvestadaolümpialaste pühendumust, tööd, vaeva jakõike muud, millest võit koosneb. Seetõttu onväiklane uriseda ja olla kade. Jonn on Jumalastantud ja viib sihile – olgu siis spordis või muusettevõtmises. Kadedus on aga kuradist ja viibteadagi kuhu. Sinna, kuhu sattudes on hiljatargutada – aga ma ju ei uskunudki üldse sellepaiga olemasolusse!Loodame, et atleetide ja kometitegijate kõrvalsaavad kord ka vääriliselt austatud need,kes oma elutöö teinud inimvaimu vallas.Nimetaksin neid filosoofideks. Sest eks olnudantiikaja eeskujuks just atleet ühildatuna mõttetargaga.Kurb on see, kui meie vaimusuurused – JaanKross, Ain Kaalep, Toomas Paul, esimesedmeeldetulevad nimed paljude seast – jäävadhindamata oma pikaajalise vaimutöö eest.Seegi võiks väljenduda mitte vaid pajukis,vaid riigipoolses tunnustuses maja või muuTÄHTSÜNDMUSIOTEPÄÄ AJALOOST890 aastat tagsi (09.03.1116) Otepääkirjalik esmamainimine Novgorodikroonikas.85 aastat tagasi (1921) avati OtepääTeatriring, kus näitlejatena tegutsesidJuhan Vaher ja Veli Kudres.70 aastat tagasi (1936) organiseeritiOtepääl Juhan Vaheri, OttRaudheidingu ja Jaan Jõgi eestvõttelteatriring "Ugandi". Menukatekskujunesid vabaõhuetendusedLinnamäel.55 aastat tagasi (1951) hakkas ilmumaOtepää rajooni leht "KommunismiLipp", toimetas Tõnu Teder. Ajalehtilmus kolm korda nädalas väikesesformaadis, trükiti Otepääl. Leht ilmuskuni Otepää rajooni likvideerimiseni31.01.1959.15 aastat tagasi (13.03.1991) käisOtepääl EV Ülemnõukogu Presiidiumiesimees Arnold Rüütel ja andis linnapeaJaanus Raidalile Otepää omavalitsuslikkustaatust kinnitava tunnistuse.Koos Rüütliga olid nõunikudHeino Luik, Tiit Nuudi, majandusdoktorraimond Hagelberg, politoloogJüri Hansen ja filosoofiakandidaatÜlo Vooglaid. Arnold Rüütel kohtusOtepää riigimajandis ja linna kultuurimajasrahvaga, külastas Taavi Pargitaastatavat esiisade talu, käis Otepääkirikus ja riigimajandi suurfarmi hooneis.Koostasid HEINO MÄGI ja OT toimetushinnalise kingituse näol. Saagu vääriliseltaustatud ja hinnatud kõik need, kesoma maale ja rahvale kuulsust toonud jaärgu olgu meis kadedust ega kaksipidiarvamist.Prantsuse preester Henri Didon onolümpiamängudele kinkinud deviisi:“Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!“Olgu tänased mõtisklused tänuks neile,kes võistlusmängudelt oma maaleja rahvale au ning kuulsust tõid, üheltkodumaiselt hingekarjaselt!Kaasaelaja ja -rõõmustajaEELK Sangaste koguduse õpetajaIVO PILLKirevaid kilde Otepää uus-ajaloostMeie jäljedjäävadAILI MIKSJust nüüd loen kirjutisi ja kuulen sõnavõtte üleskutsega jäädvustadameie lähiajalugu. Selline soovitus kõlas president Arnold Rüütlikõnes Eesti Vabariigi 88. sünnipäeval, sama mõtet rõhutas ToomasHenrik Ilves oma artiklis “Eesti Ekspressis”.Aastakümneid ajakirjanikuametis olnuna võin isiklike mälestusteja tollaste kirjutiste põhjal väita, et mitte kunagi varem poleOtepäälolnud selliseid rahvakogunemisi, nii palju tuliseid vaidlusi, esmakordsusevõlu kandvaid suurüritusi, üksikult või delegatsioonidenasaabunud uudistajaid ja suurt eneseharimise tahet nn. ajutreeninguilteadlaste ning kõrgkoolide õppejõudude juhtimisel. Ja seda ikkaIMO (Isemajandava Otepää) ja kogu piirkonna tuleviku määramiseljuba 80ndail aastail.Kes, kuidas ja mida neist aegadest mäletab, on iseküsimus. Katseksproovisin ennastki ajaloofaktide meenutamisel. Näiteks küsimus:millal, kelle algatusel ja milleks loodi Rahvarinne? Vastus: ettepaneksündis ETV saates “Mõtleme veel” 13. aprillil 1988 Savisaare,Lauristini, Järliku, Palmi jt. algatusel, eesmärgina sõnastati poliitilisemassiorganisatsiooni loomine perestroika toetuseks. Millal kogunesrahvas Balti ketti,mida on nimetatud kogu maailma ajaloos ainulaadseimaksühtsuse demonstratsiooniks. Vastus: kolme Balti riikiühendav inimkett sündis 23. augustil 1989. Ja veel: mida tähendablühend IME, kes ja millal selle avaldasid? See on nelja mehe (S.Kallas,T.Made, E.Savisaar, M.Titma) idee-projekt isemajandavast Eestist, jailmus see esmakordselt ajalehes “Edasi” 26. septembril 1987.Ärgu lugeja arvaku, et siinkirjutaja esitleb end mälumängijakuldajuga inimesena. Olen hariduselt bibliograaf ja oluliste faktideesitamisel kasutan alati kirjalikku allikat. Seekord ühte oma koduriiulilt:Mart Laari, Urmas Oti ja Sirje Endre koostatud kogumikku“Teine Eesti “ (1996, 519 lk.). Ja poleks ma eelnenud lõiku valinudjust neid fakte, kui neil ei oleks mitmeid ja mitmeid ühendusniiteOtepääl toimunuga.Paljud tänased kaaslinlased on juba lühikesel jutuajamisel maininud,et neile ei meenu noist 15-18 aasta tagustest sündmustestmidagi erilist. Inimese mälu öeldakse olevat lühike … Otsin endaletuge: kirjalikud allikad aidaku!”IMO lõpetas, IMO alustab,” sellise pealkirja all ilmus ajalehesValgamaalane (13. mail 1989) Otepää arenduskeskuse juhataja AvoRaidi kirjutis. Tsiteerin: ”27. aprilli Valgamaalases lõpetas TPI üliõpilaneJaanus Raidal artikliga (“IMO kontseptsiooni lõpetuseks”) temapoolt väljatöötatud mahuka “IMO eesmärkide” avaldamise. 3. mailalustas oma ametlikku eksisteerimist Otepää linna täitevkomiteejuurde moodustatud väikeettevõte, Otepää arenduskeskus “IMO.”Samas artiklis ütles aastakümneid Otepää autoremonditehast edukaltjuhtinud Avo Raid, et IMEle üleminekul kogu Eestis puudubkeskne lüli, mis kogu sellelalaseid ettevõtmisi suunaks ja juhiks.Tsitaat: “Lohusalu töögrupi poolt väljapakutud projekti Eesti NSVArenduskomitee moodustamiseks jättis vabariigi valitsus vastu võtmata.”Ja veel: “Meie, Otepää juhtkond, siiski nuriseda ei tohi. On jumeil oma kontseptsiooni projekt “IMO” eesmärkide näol ja nüüd kaoma arenduskeskus … Raidali tulevikunägemuses “IMO eesmärgid“on üht-teist vaieldavat, kuid ta ütleb oma kokkuvõtlikus artiklis õigesti,et pole mõtet teha kriitikat ainult kriitika pärast. … Täpsustaminetoimub aga juba konkreetsete tegevuskavadega, millega me peamekõik samm-sammult ja aktiivselt tegelema.”Paari aasta jooksul käis Otepääl IMO-programmi arutlusi jaajutreeninguid suunamas terve rida tuntud teadlasi, õppejõude,ühiskonnategelasi. Arenduskeskus võttis oma tiiva alla ka 1989.aasta detsembrist taasilmuma hakanud “Otepää Teataja”, usaldadestoimetajaameti allakirjutanule.Nii Avo Raid kui ka Jaanus Raidal seisid ise kõige avalikustamiseeesliinil, käies IMO-projekti tutvustavail rahvakoosolekuil esinemasja nõudes kõige toimuva selgitamist maakonnalehes ja ka “OtepääTeatajas”. Aasta möödudes hakkas vähenema nende arv, kes arvasidRaidali ideid hullumeelseiks.Julgen pakkuda oma tõdemust: kui tollal poleks “hullumeelseteideede” toetaja ja edasiarendajana leidunud kohapeal targalt arutlevatja tegutsevat majandusmeest, poleks ka Otepääd tänasel moel.Üks alguse-aegade peamine tegija Avo Raid meenutas: “See oli huvitavperiood Eesti ajaloos, kus ei kehtinud enam paljud nõukogudeseadused ja veel polnud olemas Eesti omi seadusi. Kõige suuremakssaavutuseks pean seda, et Otepää arengukava (autorid Riho Mällo,Laine Linnamägi ja Avo Raid) hinnati üleriigiliselt üheks paremaks jatõi meie linnale 1,5 miljonit rubla. See oli tollal suur raha, võimaldasaedlinnaski tänavaid mustkatte alla viia.”

9. märts 2006 9Spordi- ja kultuuritööl ei saamõelda kasu ja ajakulu peale3 KÜSIMUST SULEV PALLONILE1.Sihtasutus Valgamaa Fond tunnustastänavu sinu pikaajalist tegevust spordijakultuurialal elutööpreemiaga. Midapeab sellise tunnustuse saamiseks tegema?Kõigepealt pean ütlema, et mina ei ole midagierilist korda saatnud. Minusuguseidon maakonnas kümneid.Ehk on asi selles, et ma ei ole elus kunagimõelnud, kas spordi või kultuurigategelemise eest raha saab ja kui paljusellele aega kulub.Ja vähemalt pool sellest tunnustusestkuulub mu naisele, sest ühiskondlikutööga saab edukalt tegelda vaid see, kellelon hea naine. Selline, kes lubab sagelikodust ära käia.Meie viie lapse kasvatamine jäi suurestiminu abikaasa õlule.2.Mis on Hellenurme kultuuri- ja spordielusaastakümnetega muutunud?Raekoja kolmandal korrusel paikneva saali panid aktusepäevalhelisema Pühajärve puhk-pilliorkester oma endisteja uute mängijatega täiendadud koossseisus. Kontsertosasvõttis 30. aastapäeva märkiva Otepää muusikakooli direktorTuuli Vaher teadustada ja esinema kutsuda oma kooliparimaid noormuusikuid.Üle pikema vaheaja oli otepäälastele taas tervitusi toomasdelegatsioon sõprusvallast Ekeröst Rootsist. VallavanemJaanus Raidali ja volikogu esimehe Ants Mangluse aktusekõnedelejärgnes tegusate vallaelanike austamine.Aastavahetuse eel vallavalitsuse tellitud uue, Otepääsümboolikat kandva ja sinimustvalge lindiga kaunistatudOtepää aukodaniku märgi, palju lilli ja sooje õnnitlusi saiOtepää gümnaasiumi kauane saksa keele õpetaja ning sõprusvaldadeTarpi ja Vihti kontaktisik Maila Värk, varasemaistaegadest Otepää aukodanik ja aktusel osalenud AiliKui tulin 1961. aastal Hellenurme, olimaal suur spordihuvi. Kolhoosi spordikollektiivieestvedaja oli LeonhardMühlberg, kes algatas Hellenurme karikavõistlusedvõrkpallis, mis toimuvadtänavu juba 46. korda. Meie kolhoosispordikollektiiv sai eduka töö eestÜlemnõukogu presiidiumi aukirja jaseda anti tookord väga vähestele.Meie mälumängumeeskond püsiskaua aega ühes koosseisus, käisime isegiMoskvas ja Stalingradis.Spordi kõrval olen algusest pealeosalenud laulukooris ja meeskvartetis.“August Krents tuli Otepäält meie segakoorijuhatama, saime mitmel korralvabariigis laureaadi tiitli ja osalesimelaulupidudel.” Meesansambel esinebpaljudel peoõhtutel ja kontsertidel.Ühiskondlikus korras on teinudmuudki peale spordi ja isetegevuse.Miks praegused noored ei tee nii innukaltsporti? Ehk pole neil head omaealisteestvedajat. Minusuguste vanade kändudegaei ole noortel ju huvitav. Aga paljujääb kindlasti raha taha ka. Vanasti eikuulnud mina küll küsimust: “Mis maselle eest saan?”3.Sul on Hellenurmes maja ja aed, kustööd jätkub. Miks sa ei pea rahulikultpensionipõlve?Otepää tegutseb ja toimetabOtepää vallas on toimunud ja toimumas mõndagi huvitavatja olulist.22.- 24. veebruarini olid Otepää vallas külas Rootsi Ecerökommuuni juhid. Külalised tutvusid Otepää vallaga, käisidmõlemas koolis, kus arutati võimalikku õpilasvahetust jaosalesid Iseseisvuspäeva aktusel.Vallavanem Jaanus Raidal leidis Ecerö kommuuni poliitikutelttoetust Rootsi kuninga ja tema pere visiidiks Otepääle.Raidal loodab, et kuningas puhkab Otepääl 3-5 päeva japroovib meie suusaradu. Kuna kuningas elab Ecerö kommuunis,siis külalised toetasid Rootsi kuninga mitteametlikkuvisiiti Otepääle.Järgmine kohtumine Ecerö kommuuni juhtidega toimubjuba selle aasta septembris Ecerös.Eesti Vabariigi 88. aastapäeva aktus OtepäälARVO SAALEks ma tahan end füüsiliselt heas vormishoida. Kuni tervis lubab, proovinikka veteranide võistlustel kaasa lüüa.Ja tavaliselt on nii, et kui oled midagialgatanud, siis peadki jääma vedama.Teised muidugi aitavad, aga minu pealekipub ikkagi jääma korraldamine.Ka meesansamblis, millel saab varstijuba 11 tegevusaastat, kujunes kuidaginiimoodi välja, et vedamine on jäänudminu peale.Veel tahan kaante vahele saadaHellenurme spordiloo. 2000. aastalkoostasin raamatu “Hellenurme aegadepeeglis” käsikirja, nii et päris võõras seetegevus ei ole.Küsis ARVO SAALOtepääd külastas 4. märtsil Tallinna abilinnapea KaiaJäppinen, kõneldi Tallinna võimalustest saada 2011.a.Euroopa kultuuripealinnaks. Otepää toetab peale Tartulinna ka Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks saamist javallavanem Jaanus Raidal kirjutas alla koostöölepinguleTallinna linnaga. Samuti arutati vajadust ehitada nii Tallinnakui Otepääle konverentsikeskused vähemalt 500 inimesele,et suuta toime tulla uute kasvavate võimalustega.Tulemas on mittetulundusühingu loomine OtepääOrdulinnuse taastamiseks ja Otepää linna aastapäeva tähistamine1. aprillil.Soovin meeldivat koostööd ja kaasalöömist.Abivallavanem AARE MATTMiks. Otepää medali sai kodulinnasKaitseliidu taasloomise eest UnoKikkas.1. aprillil oodatakse Otepää linna70. sünnipäeva pidulikule aktuseleOtepää aukodaniku rinnamärki vastuvõtma olümpiamängudelt kahekuldmedaliga naasnud otepäälannatKristina Šmiguni ja teise kuldmedaligapärjatud Andrus Veerpalu.Linna juubelil oodatakse teenitudtunnustusi vastu võtma neidki, kesaastapäe-vaaktusele tulla ei saanud:Harald Veeroja, Maila Hõrak ja Evi Lill Otepää medali nominentidenaja Heino Mägi Otepää aukodaniku rinnamärgiõigustatud kandjana.(OT)M E I L T J A M U J A L TKirjad Hispaania PäikeserannikultTere, lugeja!Sain oma esimese loo peale päris mitu mõnusat kirja ja tänan Teid kõikiviitsimise eest mind leheveerul märgata.Seekord võtan Sind kaasa reisile, mille tegin hiljuti koos tütre Triinuga.Läksime Madriidi Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtule, mille korraldamineon Eesti saatkonnal tavaks. Kuna eestlasi on Hispaanias nii-ii vähe,kutsutakse kohale kõik. Klaase kõlistades õnnestub sirgeks ajada mõnedäriasjadki, rääkimata võimalusest uusi tuttavaid soetada.Alustan aga hoopis kirjeldusega, kuidas siit minu kodukandist Madriidisaab. Kõigepealt tahan meelde tuletada, et Hispaania on suur maa. Samason siin head teed. Tavapärane reis Madriidi saab alguse kell 7.30 hommikul,mil sõidan Marbellasse bussijaama. Sealt väljub 8.30 buss Madriidi,kuhu jõuan kell 16. Tundub 700 km kohta päris palju, aga teel tehakse kaüks peatus, buss on luksuslik, antakse kõrvaklapid ja jooke, näidataksefilme. Saaks ka lennukiga, aga bussiga on odavam.Lisaks kiirele sõidule (100-120 km/h) saab nautida vaateid. Malagakandis ja Granada ümber on imeilus mägine maastik. Hetkel lõkendavadSierra Nevada lumised tipud täies ilus ja lumepiir on u. 500 mkõrgusel.Jõuame kohale ja saame bussijaamas kokku sõbraga, kes meile nii omaauto kui kodu hüvesid pakub. Kirjutan alla lepingu ühe galeriiga jasiis ongi aeg riided vahetada ning vastuvõtule tormata. Hiljaks ei jää jasaadiku ning tema proua kätt saab surutud mitte just viimaste hulgas.Vastuvõtul antakse MaarjamaaRist vanaldasele Hispaania mereväekindralile. On meeliülendav,et laias ilmas on inimesi,kel Eestile teeneid on õnnestunudosutada.Edasi peab saadik Rundu kõnetja läheb lahti üldine jutuvada.Noor ooperilaulja esitab “Ei saamitte vaiki olla” ja hispaanlasedtahaks kohe ka jalakeerutusegajätkata.Lõpupoole koguneb punt eestlasiühte nurka ja sellest tehaksepaljude erinevate kaamerategapilte. Laulame natuke veel kõik koos ja hakkamegi laiali minema.Traditsiooniliselt liiguvad kõige väsimatumad edasi mõnda baari võikõrtsi. Leidsime lausa ümber nurga ühe moodsa ja päris mõnusa kohakese,kus nalja ja naeru ning põhiliselt hispaaniakeelset vestlust jätkusveel paariks tunniks.Hispaanlased õhutavad jätkuvalt kõiki tantsima, kuid miskipärast melaulmisest edasi ei saa. Sedapuhku on laulud lastesaadetest.Järgmine päev, esimene märts on tuuletu ja kaunis kui postkaardivaade.Meil on kindlad plaanid: Muuseum Canal de Isabella II, kus hetkel Kairomuuseumi rändnäitus ja Thyssen-Bornemisza muuseum, kus Vene avangardistidenäitus. Enne hommikusööki möödume kirikust ja astume sisse.Olen nimelt katoliiklane ja tunnen end sellegi tõttu siin maal hästi.Joome kohvi ja ronime metroosse. Kõik linnad, mille all metroorongidringi kolistavad, on kuidagi lihtsad ja turistile mugavad. Üsna metroopeatuselähedalt leiame papist püramiidi ja hullavad lapsed. Mis Sa arvad,millega nad üksteist loobivad? Lumega! Tormame tütrega koos näppimaseda suurekristallilist karekülma imet.Rahvast on muuseumis palju, aga keegi ei tee liigset lärmi. On tohutulhulgal lapsi ja giidid seletavad tähtsamate jubinate juures nen-de olemust.Lugeda on ka võimalik. Ainult hispaania keeles. Vaesed uustulnukad!Neile, kes on näinud objekte, mis meieni kestnud ajaloo sügavustest,pole vaja mainida, kuivõrd muinasjutuline võib olla elamus. Millegipärastjäi mulle kõige kulla ja karra kõrval enam meelde Tutanhamoni voodi,millel ilmselt keegi kunagi ei lamanud, sest tegu oli hauapanusega. Naguoleks aeg end puu vastu nühkinud ja seda õhendanud. Järel veel paarlehtkulla laiku, mis oma ilus suutsid voodi külge klammerduda. Kahjuksei tohi sellistes kohtades pilte teha ja nii ma ei saa neid ka saata.Edasi, ikka metroovoolikuid mööda, kulgesime selle teise muuseumipoole, mis asub täitsa kesklinnas. Muuseumi püsiekspositsioonis onmaalid madalmaade 16st sajandist kuni Ameerika 20nda sajandini välja.Suur rõhuasetus on impressionistidel ja, kuigi natuke kaootiline, onkollektsioon vaatamist väärt. Üks tähtteoseid on Rodini marmorskulptuur“Unistus”.Venelaste näitusel olid maalid 1905-1919. a. Kujuta tolleaegset atmosfääriPeterburis ja saad aru kuivõrd pea peale pööratud oli maailm nendekunstnike jaoks. Tuttavamad nimed näituselt on ehk Mark Shagall jaKandinski, kellest hiljem sai isegi Moskva Kunstiakadeemia direktor.Antagu mulle andeks, et oma eriala puudutavatel elamustel nii pikaltpeatun, aga see on kord juba nii, et Madriidi minnes tehakse mitut asja,et õigustada pikka reisi. Juba palju kordi on külastatavaks muuseumiksolnud minu lemmikgalerii Museo de Arte Moderno de Reina Sofia.Ja nagu alati, jäi aega väheks, sest kella neljaks pidime juba bussi pealolema. Granada kanti saime päikeseloojangu paiku ja südant hellitasvaade roosadele lumistele tippudele. Andsin endale taas aru, kui vägamulle meeldib see mitmekesine suur maa. Juba pimeduses rannikulsõites ning läbi akna mägikülade tulukesi merel peegeldumas nähes olikuidagi helge tunne.Varsti avavad mu agendid Madriidis galerii. Ei jõua ära oodata!ERAKOGUMONICA DEL NORTE (DEIVI ORG)

109. märts 2006Keeni kooli õpilastetoitlustamisestKeeni Põhikoolis toitlustatakse õpilasikoolis oma sööklas, kus töötavad koolipalgatud kokad. Söökla ülalpidamiseksja kokkade töötasuks on kooli eelarveseraldatud vajalikud summad.Meie koolis saavad kõik õpilased tasutatoitu 2002. aastast. Eelnevatel aastatel olitoidupäeva maksumus 6-7 krooni.Alates 2006. aastast saab kool riigiltiga lapse kohta toidu jaoks 10 kroonipäevas. Selle summaga saame lastelelubada mitmekesist, maitsvat ja tervislikkutoitu. Arvestades Piimanina projektitoetust, mis toob lastele lauale veel kalisaks joogipiima ja jogurti, võime toidulauagaväga rahul olla. Riigitoetusandis võimaluse tasuta toitlustada kaettevalmistusklassi, mis töötab meiekooli juures 5 päeva nädalas.Nendele kaetakse toidulaud kaks kordapäevas ja tasuta. Oleme küsitlenudõpilasi, et teada saada nende arvamusttoidumenüü kohta. Tagasiside on olnudpositiivne. Loomulikult on toite, mis eimaitse kõikidele õpilastele, kuid mis ontervislikud ning toitaineterohked: näiteksühepajatoit.Tänu Sangaste vallavalitsuse ja volikogutoetusele oleme saanud lastelepakkuda maitsvaid lõunaid ja vähendanudperede lisaväljaminekuid seoseskooliskäimisega.Direktor DIANA SARAPUUPalupera koolivastlapäev MeegastelVastlapäeva tähistasime tänavu pereüritusegaMeegaste mäel. Paraku polnudvanemate osalemine ettevõtmises kuigiaktiivne, aga lapsi oli hulganisti ja neilemeeldis mäel küll väga.Ise nägid nad seda päeva nii…Lisette: ”Meegastel sai mäesuuski laenutadavõi lumelauda proovida. Paljudkasutasid seda võimalust, kuigi sõitsidehk esimest korda. Nalja sai siis sellegahästi palju. Mõned kihutasid võssa võiveeresid lihtsalt mäest alla. Hirmus paljuoli sagimist tõstuki juures. Ühe poisitõmbas tõstukitross pikali ja nii ta siissõitiski mõni aeg jalad ees ülespoole.”Krista: “Kuna sõitsin mäesuuskadegaesimest korda, siis ei läinud see mul eritihästi, püsti püsisin vähe, aga sõbradaitasid jälle jalgadele, kui vaja.“Paavo: “Mul sõber kukkus mitu kordasuuskadel istuli, ma ise kukkusin ka, agaikkagi oli kõigil lõbus, isegi õpetajatel.Alar: “Kolm poissi sõitsid kõigepealt valestnõlvast alla, sinnapoole, kus tõstukei töötanud. Nad ei saanudki enam teistmoodiüles, kui pidid suusad alt võtmaja jalgsi vantsima.”Jüri: “Keegi, kes esimest korda lumelaudaproovis, kukkus küll ninuli, agaajas ennast püsti ja teatas: “Alla maküll ei anna enne, kui asjale pihta saan.“ Isegi kaks esimese klassi poissi julgesidjuhendaja abiga mäesuuski proovida.”Andres: “Kõige rohkem oli mäel kelgutajaid,nemad lasid alla teisest kohast,mitte suusanõlvast. Eriti lahe oli see ,et ka õpetajad lasid liugu. Direktoril olialguses külm, aga kui ta paar korda mäestalla oli kelgutanud, siis ta enam eikülmetanudki.“Aivar: “Pärast läksime veel sidrunigateed jooma ja vastlakukleid sööma. Mulsai isegi nina vahukooreseks.”Vaatamata võsatiirudele ning korduvatelekukkumistele ning muudele pisiäpardustelejõudsid kõik koju tervetening heatujulistena.Suur tänu Meegaste rahvale toreda päevaeest!5. ja 6. klassi õpilaste meenutused noppiskokku õpetaja DAGMARVidrikele tuleb Ajamuuseum– külakeskusVidrike külavanemaMaarika Oeselgi arvamusLoodan väga, et lisaks ajamuuseumiletuleb sellest külarahva kooskäimisekoht. Siia võiks tekkida hubane paikEGON VALDARUJälle hakkab üks õppeveeranditest lõppema. Ka Keenikooli ÕOV lõpetab veerandi ja edukalt, sest korraldatudon palju meeldejäävaid üritusi. Viidi läbi rahvastepallivõistlusedning võõrkeeltenädal.Vahva oli 8. klassi korraldatud sõbrapäev: nagu igalaastal, oli ka tänavu avatud postkast, mille kaudu saisõbrale tervituse saata, oli avatud musipunkt, ning võlukamber,kus ennustati tulevikku, samuti sai sõbraleõnneloosi osta. Kõike seda tuli teha koos sõbraga.Laupäeval, 18. veebruaril peeti ÕOV eestvedamiselning vallavalitsuse toetusel Sangaste seltsimajas sõbrapäevadiskot:tantsiti ja vaadati rulatajate ning trikiratturiteesinemist. Siinkohal tahame tänada Sangastevalla kultuuritöötajat Merlet ning diskorit Aivot, kestegid suurepärast tööd, et pidu õnnestuks.inimestele, kel kauplusautot või liinibussioodates vaja aega parajaks teha.Tuleks pakkuda võimalust levinumateajakirjade ning enamloetavate ajalehtedelugemiseks, kuna paljudel pensionäridelja paljulapselistel peredelpuudub raha ajalehtede-ajakirjadetellimiseks. Külakeskusest võiks saadakülasse info levimise paik.Paljud noored pered vajavad suhtlemiseksarvutit ja internetti. Lastel onkodus vaja teha koolitöid, uuringuid,referaate. Siin loodav internetipunktvõiks anda selleks arvuti abil heavõimaluse. Tuleks tagada sedagi, etOtepäält Vidrike külla saabudes ja järvele avanevatpanoraami imetledes jääb vaatevälja vana mõisaaegnehoone. Hiljem on see maja kandnud mitmeid funktsioone.Siin on erinevatel aegadel paiga leidnud sidejaoskond,raamatukogu, sovhoosi osakonna kontor,kauplus. Sõltumata sellest, kas majal on paremad võihalvemad ajad, jääb hoone oma keskse paiknemisetõttu alati küla keskuseks. Praegugi tuksub siin elu:samas on bussipeatus, õuel käib autokauplus, üle teeon postkastid. Siin on Vidrike süda.Räsitud ehitis, mis rikkus kauni küla vaadet,jäi silma Tallinnast pärit juristist kirjanikuleMartin Napale (pildil), kel naabrusesmaamaja. Ta hakkas sellisele väärikale majaleVidrike järve kaldal uut hingamist sisse puhuma.Napa leidis, et ajaloost läbi imbunudhoonesse oleks paslik luua ajamuuseum.Muuseumi kontseptsiooni tutvustabMartin Napa järgnevalt: “Ajamuuseum eksponeeribaega kõige erinevamates väljendusvormides,sest ajal on palju vorme. Ta annabvõimaluse pidada dialoogi ajaga. Nagu võrdnevõrdsega, sest ajamuuseumis aja kulg peatub.Erinevad ajad oma samaaegses esitusesannavad võimaluse vaadata aega kõrvalt. ...Ajamuuseum on oma olemuselt algupäraneja unikaalne ning teadaolevalt puuduvad talanaloogsed vasted mujal maailmas.”MTÜ Ajamuuseumi (liikmeteks Martinja Mai-Liis Napa) eestvedamisel on hoonetänaseks saanud kena laastukatuse ning majataastamisel-ülesehitamisel on tehtud märkimisväärnetöö. Lisaks oma ressurssideleon MTÜ Ajamuuseum leidnud rahastamistEuroopa Liidu fondidest. Euroopa rahadegaon pandud uus katus, paigaldatud veetrass,elekter, kanalisatsioon, küttesüsteem. Lisaks on saadudrahastus valgustite, arvutite ja mööbli ostmiseks ningpaadisilla rajamiseks Vidrike järve kaldale.Napa sedastab: “On plaan raha juurde taotleda,sest kuigi on tegemist täielikult eraalgatusliku projektiga,on ometi eurorahade kaasamine sellesse projektiõigustatud. Muuseum pole kunagi äriettevõte, vaidmissioon ja tänutundeavaldus maale, mis meid üleson kasvatanud.”Hoonesse on kavandatud küla koosolekute ruum,infopunkt, avatud internetipunkt, muuseum, mis kajastakska Vidrike külas toimunut, küla raamatukoguning ajakirja-ajalehe lugemisnurk.Algselt kavatseti anda üks ruum kauplusele, parakuselgus et harukaupluse loomine on liialt kulukas.Alternatiivina rajatakse sinna näituseruum ning suveniiridemüügipunkt. Toitlustamiseks sisustatakseköök.Napa sõnul on valmivatest ruumidest plaanitudjätta avalikuks kasutamiseks külakeskuse ruum koosinternetipunkti ja raamatukoguga. Ülejäänud ruumidtäidavad Ajamuuseumi funktsioone koos vastavateeksponaatidega ning võimalusega pidada seal konverentse,seminare, kirjanduslaagreid, maali- ja käsitööpäevining kindlasti kõikvõimalikke üritusi lastele.Tulevikus ehitatakse välja teine korrus, millest tulebseminarikeskus majutusruumidega.Sinnatuleb 10 magamistubavoodite, duširuumide,tua-lettidega. Lisakssuur seminariruum.Teine korrus peakshakkama tulevikusteenima, andmaksressursse esimese korrusehaldamiseks.MTÜ Ajamuuseumilon 2,6 ha maad.Muuseum-külakeskuseterritoorium ei piirduühe hoonega. Majavahetusse naabrusesseon plaanitud rajada niimänguväljakud kuika vaba aja veetmisekohad, tuletõrje veevõtutiik, kalastustiik,sepikoda, varemeteleon kavas rajada seminariruum.Maja juurdesoovitakse ehitada välikohvik,taastada veranda. Alumine terrass jääb lastemänguväljakute jaoks. Sealt alla rajatakse tee järveni.Järve äärde soovitakse ehitada uus paadisild. Hetkeltuleb järve minejatel mudas ja roostikus mütata.MTÜ Ajamuuseum projektijuht Ain Kaha selgitab,et ajamuuseumi kontseptsioon ei ole lõplikult paigas.Töö käigus tulevad uued ideed. “Vanad majadon põnevad. Nende taastamine on palju põnevam kuiprojekti järgi lihtsalt uut maja teha,” lisab ta.Kirjanik Napa selgitab muuseumi valmimise protsessi:“Ajamuuseum valmib nagu Tallinna linngi ningraske öelda, millal valmis saab. Tegemist pole hoonevalmisehitamisega, vaid Ajamuuseumi loomisega.”Napa kinnitusel on “Ajamuuseum” registreeritudkaubamärgina Eesti Vabariigis ja “Time Museum”Euroopa Liidus.”EGON VALDARUarvutid oleksid külaelanikele kättesaadavadning poleks väliskülaliste pooltalaliselt hõivatud.Külastuskeskusele tuleb üks sissekäik.Seega sisenevad samast uksestnii külamees kui ka linnast konverentsilesaabunud külastaja. Liiga puhta jasteriilse paiga puhul võib külarahvasend võõrkehana tunda ega võta keskustomaks.Tuleks määrata ajad, millal saabkeskust külastada. Oleks halb kui külaelanikelpuuduks sissepääs majjaaegadel, mil keskuses tehakse üritusiväljastpoolt saabunud külalistele.Keeni kooli õpilasomavalitsuse tegemistest23. veebruaril tähistasime vabariigi sünnipäeva pidulikuaktusega, kus lauldi hümni ning „Lipulaulu“,esinesid isetegevuslased ning autasustati tublimaid.Eelnevalt olime saatnud presidendile õnnitluse: igaklass valmistas ilusa kaardi ning ÕOV lisas kaaskirjaõpilaskonna ning õpetajate poolt.28. veebruaril tähistasime vastlapäeva: pool kooliehk need, kellel olid suusad, said Käärikul suusatamaskäia, ülejäänud lustisid kooli juures kelgutades, liugulastes ja võisteldes.Veerandi lõpuni on jäänud paar nädalat, selle ajasisse mahuvad veel stiilinädal, teatrinädal „Teeme iseteatrit“ ning emakeelepäeva tähistamine.ELIIS ARENG, Keeni Pk õpilasomavalitsuse (ÕOV) sekretärVastlapäev olivahvaVastlapäeva tähistavad mõnuga niiväikesed kui ka suured. Keeni koolandis tänavu õpilastele võimalusevalida, kuidas seda päeva veeta.Kellel olid suusad, need võisid sõitaKäärikule suusamõnusid nautima.Igaüks sai valida võimetekohasening meelepärase distantsi. Kokkukäis Käärikul suusatamas peaaegu70 õpilast, so ligi pool kooli õpilastest.Lapsed jäid väga rahule, sestsellistel suusaradadel ei saa sõitaju iga päev . Alljärgnevalt 6. klassiõpilaste mõtteid:Karin: “Käpuli mäest ülestulemineon just minu ala, aga hakkamasain.”Steven: “Me sõitsime ilusal talvepäeval,eriti põnev oli siis, kuikeegi pikali kukkus. Ja mäed olidvinged.”Steve: “Minule meeldis see , kuipikkadel laskumistel tõmbasin kopsudvärsket õhku täis ja ei tundnudkiväsimust...”Marily: “Mulle meeldisid eritineed laskumised, kus oleksimeõpetaja Merlini ja Kerstiga peaaeguavarii teinud.”Anu: “Rada oli väga hea, ilm fantastilinening tee maitsev.”Need õpilased, kellel suuskipolnud, said võimaluse veeta mõnusattalvepäeva kooli ümbrusesning pargis liugu lastes ja võisteldes.Lapsed olid endale vahvaidsõiduriistu valmistanud ning nendeehtimisega vaeva näinud. Kergerammestusega kontides sai koolisööklasteed nautida. Loomulikultkäisid asja juurde vastlakuklid.Vastlapäev lõppes tegelikult allesneljapäeva hommikul, mil kõigilevastlapäevast osavõtnutele veel tortipakuti.Sõbrapäev PühajärvePõhikoolis14. veebruaril tähistas PühajärvePõhikool sõbrapäeva. Kogu ürituseeest vastutas 7. klass. Vahetunniajal käis vilgas kirjade valmistaminening laialisaatmine – kõiki häidsõpru oli ju tarvis meeles pidada.Ühtlasi valiti õpetajate seast misterValentin ja miss Valentine, kelledeksosutusid keemia ja füüsikaõpetaja Peeter ning inglise keeleõpetaja Nele.15. veebruaril toimus pidulikultesimese koolilehe esitlus, kus tutvustati,millest leht räägib, jagatiosalejatele pidulikult esimesed eksemplaridning plaksutati noorteleajakirjanikele. Koolilehe esimenenumber oli veel nimetu, kuid samaskuulutati välja nimekonkurss.Häid tulemusi on saavutanudPühajärve Põhikooli võrkpallivõistkond,kes saavutas 1.-3. kl. poisteDumle rahvastepalli võistlustel IIkoha ning pääses edasi vabariiklikulevõistlusele.Sport on oluline aga terve koolijaoks. Seda tõestab ka vastlapäevaüritus 28. veebruaril, mil terve koolipereläks Käärikule tõestama, kellelon pikim vastlaliug.Ürituse korraldajaks oli 6. klass,kes oli palju vaeva näinud enda kostümeerimisega.Nii võisid kelgutajadmäe peal kohata kolme vallatut teletupsuning kulla ja karraga ehitudkuningannasid. Üritusele õnnestumiseleaitas kaasa ka päikesepaistelineilm, mis tegi tuju heaks niiõpilastel kui õpetajatel.PÜHAJÄRVE MEEDIAKLUBI

9. märts 2006 11Toimusid üleriigilisteaineolümpiaadidemaakonnavoorudEesti koolinoorte 45. bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoorusosales 99 õpilast 13 koolist. Paremad töödedastati vabariiklikule žüriile.Meie piirkonnast olid tublimad:8. klass: 1.Maiko Kangro (Otepää gümnaasium, õpMarge Kaiv), 2.Aile Sumberg (Pühajärve põhikool,õp Pille Kangur) ja 3.-4.Pille-Riin Tikan (Otepäägümnaasium, õp Marge Kaiv).9. klass: 1.Lilian Leetsi (Otepää gümnaasium, õpMarge Kaiv), 3.-5.Toomas Vihermäe (Pühajärve põhikool,õp Pille Kangur).12. klass: 1.Steven Smit ja 2.Siret Oja (mõlemadOtepää gümnaasium, õp Marge Kaiv).Geograafiaolümpiaadi piirkonnavoorus osales 53õpilast 10 koolist. Paremad tööd edastati vabariiklikuležüriile.Meie piirkonnast olid tublimad:7. klass: 1.Sven Anton ja 3. Antti Jaaniste (mõlemadOtepää gümnaasium, õp. Ülle Kümmel).10.-12. klass: 2.Tauri Kukk (Otepää gümnaasium,õp. Ülle Kümmel).XX ajaloo-olümpiaadi piirkonnavoorus osales 87õpilast 12 koolist. Paremad tulemused edastati vabariiklikuležüriile.Meie piirkonnast olid tublimad:6. klass: 3.Georg Niit (Otepää gümnaasium, õp. KaireOjavee)7. klass: 1.-2.Kaur Kaiv ja 3.Antti Jaaniste (mõlemadOtepää gümnaasium, õp. Kaja Raud).8. klass: 1.Maiko Kangro (Otepää gümnaasium, õp.Kaja Raud), 2.Katri Herm (Puka keskkool, õp. LiidiaSaarman) ja 3.Robert Pihelgas (Otepää gümnaasium,õp. Kaja Raud).9. klass: 3.Signe Rätsepso (Otepää gümnaasium, õp.Heivi Truu).GümnaasiumiasteTeemal “Pärisorjast peremeheks”: 1.Pilleriine Alter(Otepää gümnaasium, õp. Anu Saluri) ja teemal“Balti riikide taasiseseisvumine”: 3.Peeter Väliste(Otepää gümnaasium, õp Heivi Truu).Maakondlike olümpiaadide tulemusedSaksa keele olümpiaadil osales 43 õpilast.Meie piirkonnast olid tublimad:5. klass: (A-keel) 1.Triinu Aasaroht (Otepää gümnaasium,õp. Egle Tintse).6. klass: (A-keel) 2.Silja Kukk ja 3.Markus Eensoo(Otepää gümnaasium, õp. Egle Tintse).7. klass: (A-keel) 2.Sander Sõrg (Otepää gümnaasium,õp. Krista Prušinskaja).8. klass: (B-keel) 1.Enriko Saar ja 3.Rain Mõttus(Otepää gümnaasium, õp. Krista Prušinskaja).9.klass: (B-keel) 1.Helen Raudsepp ja 2. (Otepäägümnaasium, õp. Krista Prušinskaja).Vene keele olümpiaadil 6.-9. klassile osales 91 õpilast10 koolist. A-grupi õpilaste koduseks keeleks oneesti keel, B-grupi õpilastel vene keel.6. klass: (A-grupp) 3.-5.Ly Albrecht (Keeni põhikool,õp. Vete Hainsoo).7. klass: (A-grupp) 2.Karl Kadaja (Puka keskkool,õp. Kaja Liigand).7. klass: (B-grupp) 3.Kristine Davõdov (Keeni põhikool,õp. Vete Hainsoo).8. klass: (A-grupp) 1.Maiko Kangro (Otepää gümnaasium,õp. Tiia Rootsma).9. klass: (A-grupp) 2.Helina Kangro (Puka keskkool,õp. Kaja Liigand).Eelmisest lehest on välja jäänud, et matemaatikaolümpiaadimaakonnavoorus saavutas 11. klassiõpilastest teise koha Martin Sala (Otepää gümnaasium,õp. Ene Ever).Üleriigilisel emakeeleolümpiaadil, inglise keeleolümpiaadil, vene keel võõrkeelena olümpiaadil jaeesti keel võõrkeelena olümpiaadil ei olnud piirkonnavooruette nähtud. Tööd esitati otse üleriigiliseležüriile. Saksa keele olümpiaadil oli sel aastalpiirkonnavoor küll ette nähtud, kuid ühtegi tööd eilaekunud. Üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorudtoimuvad märtsis-aprillis.Täpne info üleriigiliste aineolümpiaadide kohtaon internetis aadressil: www.ttkool.ut.ee/olympiaadid.Sealt leiab ka lõppvoorudesse kutsutud õpilastenimekirjad.(OT)Ostan talu või vanema maamajaOtepää lähedal, sobivusel tasukohe.Tel. 5645 8425 ja 435 8570Müüa Volvo 940 (tumesinineuniversaal) 1992. a. Heaskorras. Kiire! Tel. 506 8509Firma NIKPO teeb katlamaju,keskküttesüsteeme ja santehnikatöid.Garantii. Tel. 506 8509Rendin, ostan 1-4 toal korteri5805 3751Soovin üürida 1-2 toal. korteriOtepääl v. selle lähiümbruses.Tel. 5622 9543OtepääKinnisvaraMäe 11, OtepääTel. 766 3700,515 8137Võtame müüki talu,järveäärse krundi2-4 toal. Korteri, maja ja muudkinnisvara.Üürime korteri või majaosaOtepääl.www.okv.ee,inna@okv.eeMüüa lõhutud küttepuidHind 320 kr/ m 3 .Transporditasu kokkuleppel.Info tel. 775 2018 ja 527 8041.IN MEMORIAMAVO RAID30.03.1932 – 2.03.2006Mida tähendab kinnisvaraturu jaoks euro tulek?Eesti tervikuna, kuid eriti mahukalt ning märgatavaltkinnisvaraturg, on viimaste aastatega läbinud kardinaalseidmuudatusi. Hinnad on tunduvalt kasvanud,inimeste laenuvõimekus, teadlikkus ning soovid muutumises– kõik on justkui ootel. Suuremate linnade hüppelinehinnakasv, elanike ostuvõime tõus ja laenudehea kättesaadavus on kandumas järjest enam ka väiksematesseregioonidesse. Loetletud tegurid omakordamõjutavad ka kohaliku kinnisvaraturu arengut.Suurt huvi tuntakse eelseisvate muudatuste,sealhulgas euroraha tuleku, mõjust kinnisvaraturule.Huvi Lõuna-Eesti kinnisvara vastu on viimastel aastatelolnud pidevas kasvutrendis. Tõusnud on seega ka hinnatasemed.Eelkõige kauni looduse ning arhailisuse eestollakse nõus maksma kohati lausa utoopilisi summasid.Kõige selle juures on aga tunda ka inimeste valvsustseoses euro kasutuselevõtu ning sellega kaasnevatevõimalike muudatustega.Rõõm on siiski meie häid inimesi veidi rahustada.Kinnisvaraturgu tervikuna, hindasid ja vastavaltOtepää Invaühingu liikmeteleÜhingu üldkoosolek toimub 30. märtsil2006. a. kell 14.00 Edgari trahteris.Päevakorras on juhatuse ja esimehevalimised. Omaosalus 10 krooni. Palumekindlasti osa võtta.Iga lahkumine on valus – kõige valusamon see pereliikmeile. Ent mälestamameenutamajäävad lahkunut ka kõikneed, kel kolme aastakümne vältel olivõimalus töötada tollases Otepää autoremonditehasesdirektor Avo Raidi hoolitseva ja nõudliku käe all.Oma parimail päevil oli tehasepere 350liikmeline, kelle tööd tundsidja tunnustasid kolleegid sõsarettevõtteist Eestis, Baltimaades, kliendidsuures N Liidus ja koostööpartnerid Ungari Rahvavabariigis.Avo Raidil oli julgust oma elu jooksul mitut puhku alustadaALGUSEST. 1959. aastal, mõned aastad pärast kõrgkooli lõpetamistvõttis ta vastu ministeeriumi pakkumise : tuli oma perega Otepääleja asus peagi rajama kaasaegset tööstuslinnakut Hundisoo tühermaale.Otepää koolimuuseumis säilitatakse kolme noore kodu-uurija töid1979st, 1980st ja 1984st aastast teemal “Autoremonditehase vanadtöömehed jutustavad”.“Ta oskab juhtida tootmist ja suhelda inimestega, on arusaaja jasõnapidaja mees,” meenutab üks kolleeg. “Temas köidab kõige enamotsekohesus, ausus, võime töölisega igas olukorras meeldivalt suhelda,”on loetlenud oma ülemuse inimlikke väärtusi mitu töömeest.“Temas on peaaegu kõik tippjuhile vajalikud omadused,” on lisatudkõike eelnenut siduv mõte.Kokkuvõtvalt hindas Avo Raidi 30 aastat kestnud tööd 1989. aastalüks Raidi töö jätkajaid tehases selliste sõnadega: “30 aastat on selletehase eesotsas olnud väsimatu direktor, praegune Otepää arenduskeskusejuht Avo Raid. Teda on jätkunud nii tehase, Otepää linnakui ka kogu Valgamaa elu suunamise ja korraldamise juurde. Meiekõigi nimel talle selle eest suur aitäh!”Sobiksid need tänusõnad ka tänasesse päeva, Avo Raidi mälestamiseks.Lisanduseks vaid niipalju, et TEINE ALGUS tuli talle juba Eestitaasiseseisvumise eel, ja niimoodi kümmekond aastat edasigi - küllarenduskeskust juhtides, teadlastega koos otepäälasi harides-koolitades,küll linnavolikogu liikmena Otepää tulevikusuundi määrates.Nii on ta oma elutööde eest kodupaigas pälvinud Otepää aukodanikunimetuse. Ja nii jääb ta teda lähemalt tundnud inimeste mällu:suure sisemise intelligentsiga, südamesooja ja oma kodupaiga eestalati teel oleva inimesena.Mälestuskilde kogus Otepää Teataja toimetusFIE Jüri Raudka turu liikumist mõjutavad siiski peamiselt lokaalsedtegurid. Ei välismaalaste kasvav huvi Eesti kinnisvaravastu ega välismaise raha kasutuselevõtt ei muudameie turgu märgaratavalt. Mahud, hinnad ning soovidmäärab siiski kohalik tarbija ja seda vastavalt majandusearengule ning isiklikele võimalustele. Seega ei tasukindlasti euro tulekuga karta või loota hindade hüppelisimuutusi. Ilmselt on euro saabumisel prognoositavhindade mõningane „ümardamine”, mis nii kinnisvarakui ka muude toodete-teenuste puhul mõnevõrra mõjuavaldab.Kokkuvõtteks soovitan kõigile, kel kinnisvaratehingmõttes, varuda enda jaoks piisavalt aega, uurida ümberringitoimuvat, pidada nõu ka ekspertidega. Kindlasti eitasu euro tulekut karta või sellega kaasnevaist hinnaümardustestsuuremat kasu loota. Kinnisvaraturg liigubsiiski oma loomulikku rada ning seega olge aktiivsed jatehke oma unistused teoks juba täna!Arco Vara Kinnisvarabüroo Otepää piirkonna maaklerJANEK MOROSOtepää Muusikakooli uudiseidKolmapäeval, 22. veebruaril esinesidOtepää Muusikakooli ja H.Elleri nim. Tartu Muusikakooliakordioniosakondade õpilasedOtepää gümnaasiumi algklassideõpilastele. Erinevas vanusesnoored akordionimängijad pakkusidkuulamiseks mitmesugustrepertuaari ning kontserdiga saimõelda nii vabariigi sünnipäevale,pidada silmas muusikakooli30. tegevusaastat kui kuulatalihtsalt akordioni erinevaidja kohati päris põnevaks muutunudkõlavõimalusi.Reedel, 3. märtsil kogunesmuusikakooli saalikesse 11plokkflöödimängijat, et alustadamaratoniga. Tegemist olieelmisel aastal esimest kordatoimunud ja loodetavasti traditsioonikskujuneva plokkflöödimaratoniga,mille eestvedajatekson Otepää Muusikakoolipuhkpilliõpetajad Külli Teearuja Arno Anton. Üritus seisnesselles, et kõikide õpilaste repertuaarikuulus üks kohustuslikpala. Seekordseks võistumängimiseksolid nooremadõpilased selgeks õppinud kaksEesti rahvaviisi ning vanemadAnnan kinnisvaraalast konsultatsiooni jategelen Teie kinnisvara müügiga (soovi korral).Aitan otsida ostmiseks kinnisvara.Avaldan internetis muid kuulutusi (ka pildiga) omakodulehel, ajalehes Kuldne Börss, Soov ja mujal,vastavalt soovile.Tel. 769 6575, 528 3950 Laatre, Valgamaae-post: juri@jurikinnisvara.eekodulehekülg: www.jurikinnisvara.eeSüdamlik kaastunne Urvele peregaarmsaELMAR AUGUST KERGEsurma puhulNaabrid Nõunist majast nr. 1.Vaikus ja rahu olgu sinuga,mälestused jäävad meiegaAVO RAIDIMälestame ja avaldame siirastkaastunnet abikaasale ja poegadeleperega.Töökaaslased ja sõbrad Tõnu, Elsa,Malle, Evi, Õnne, Ene ja LeaSüdamlik kaatunne abikaasale japoegadele peredegaAVO RAIDIkaotuse puhulHarald abikaasagapillimängijad Weinbergi “Polka”.Maraton andis võimaluse omavõimed proovile panna ning võrreldaend teistega. “Distantsid”läbiti kokkuvõttes väga edukaltning lõpetamise puhul sai igaosavõtja šokolaadimedali.1 4 . v e e b r u a r i l t o i m u sJõhvi kontserdimajas ning 17.veebruaril Pärnu kontserdimajaslasteetendus “Lillede mask”,millest võtsid esinejatena osaka Otepää Muusikakooli plokkflöödiõpilasedKaija Põldseppja Kristiine Aluvee ning nendeõpetaja Külli Teearu.Etendus haaras endasse muusika,näitekunsti, poeesia ja tantsuelemendid koos sinna juurdekuuluva lavastuse ja kostüümidega.Ja mis peamine - lastelevaatamiseks mõeldud etendusesolid ka esitajateks-tantsijateksja orkestris mängijateks - justlapsed (kui välja arvata mõnedtäiskasvanud oma ala professionaalid,kes lastele toeks olid).“Lillede maski” viimane etendustoimub 9. märtsil TallinnasEstonia kontserdisaalis.Otepää Muusikakooli direktorTUULI VAHERIRENE REBANE17.10.1927 - 23.02.2006Mälestust Sa hella pälvidpälvid austust, sõnu häid.Kodusoojus, arm ja hellusmeile hinge sinust jäid!Kallist ema, vanaema, vanavanaemaADELE VIKS´i26.03.1922 - 27.02.2006mälestavad kolm põlvkondaMälestame sügavas leinas alatiabivalmis asutajaliigetAVO RAIDIAvaldame kaastunnet lahkunulesele ja poegade peredeleEndise a/k ”Tõuka” liikmed

129. märts 2006Sangaste lossiaias lasti vastlaliuguSangaste rahvas tähistas traditsioonilistvastlapäeva laupäeval, 4. märtsil. Ilus,päikseline ilm lausa kutsus toast välja.Lossi taha nõlvakule kogunes suuremaidja väiksemaid kelgutajaid ning suusatajaid.Mõnel pisemal tuli lausa pisar silma, kuikelk arvas heaks poolel teel ümber minnavõi pehmesse lumme keerata. Täismeestearvestuses sõitis mäest alla ka vallavanemKaido Tamberg.Osavõtjaid oli üle poolesaja ja viietunnisesseprogrammi mahtus palju erinevaidning toredaid võistlusi: pikim liug, suusatamine,ühe suusaga sõit, täpsuslaskmine, jääpall,reesõit ja kaardimänguvõistlus „paaristurakas“.Õhtul jätkus pidu lossis ansambliga Jukebox, toimusmälumäng ja esinesid tantsijad Sangastest,Keenist ja Kuigatsist.Ükski sündmus aga ei toimu juhuslikult, vaidsuurepärase koostöö kaudu. Korraldajad AivarOja, Gunnar Sarapuu, Rein Areng, Kaupo Kõivusteja Merle Tombak tänavad tublisid abilisi VeteHainsood, Hiie Vähit, Merlin Kikast, Tõnu Varjunit.Aitäh Enno Moreli meeskonnale, kes hoolitsesidlõunasöögi ja õhtuse peolaua eest. Täname Keeninaisrahvatantsurühma, Kuigatsi ja Keeni kantritantsijaidja juhendajaid ning tublit mälumängukorraldajat Tiiu Ivaskit.Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse MATKAPÄEVAD MÄRTSIKUUS: Pühapäeval 12. märtsil algusega kell 12.00 SUUSAMATKVellaveres.Kogunemine Vellavere loodusmaja parklas. Matka pikkus ~ 10km. Sõidame üle lumiste põldude. Retkejuhid Raimond Pihlap jaJana Stets. Info tel 5 531192. Osavõtutasu 25.- krooni täiskasvanu, lapsed kuni 12 aastattasuta. Reedel 17. märtsil algusega kell 20.00 ÕHTUNE LATERNAMATKElva-Vitipalu maastikukaitsealal. Kogunemine Elvas TartumaaTervisespordikeskuse parklas.Retkejuht Aini Hermann. Vajalik eelregistreerimine tel 51 939664.Osavõtutasu 25.- krooni nii täiskasvanutele kui lastele.2X ARVO SAALIkka on nii, et vallavalitsus ei saa alati hakkamaainult oma rahakotiga. Vastlapeo korraldamiselepanid õla alla Sangaste valla tublid ettevõttedSanwood, Landhaus, Sanva, Kesa-Agro, Silva-Agro ja Sanlind.Olge edaspidi ikka sama aktiivsed, abivalmid jaosavõtlikud ja meil saab veel palju toredaid sündmusiolema!MERLE TOMBAKARVO SAALKogume mälestusi krahv Bergiperekonnast ja Sangaste lossistKoostöös perekond Bergiga Kanadast on kavas hakata kogumaSangastega seotud inimeste mälestusi.Kogumise eesmärgiks on jäädvustada juba ajalooks muutunudtõestisündinud lugusid, mälestusi tööst ja elu-olust.Kogutud materjal oleks abiks Sangaste koduloomuuseumiloomisel.Esmalt soovime jäädvustada mälestusi tuntud rukkikrahvija tema perekonnaliikmete elust ning Sangaste lossikompleksigaseonduvatest töödest ja tegemistest. Kõik,kes soovivad oma mälestusi jagada, võivad kokku leppidaaja vestluseks.Info tel. 512 7248, 769 0495 RIINA PILLOtepää AMS-i liikmeteleAasta üldkoosolek toimub laupäeval, 18.märtsil 2006. a.algusega kell 11.00 Otepää aiandusmajas J.Hurda 5.• Päevakorras aruanded, 2006. aasta tööplaanid.Osalejate registreerimine ekskursioonisõitudeks kirjapaneminealgab kell 10.Otepää Muusikakooli30. aastapäeva KONTSERT-AKTUS jasellele järgnev vilistlaste koosviibimine18. märtsil kell 16.00Otepää Kultuurikeskuses (Virulombi 2)Vilistlastel palume osavõtumaks 100 kr. tasuda hiljemalt10. märtsiks Otepää Valla valitsuse arveldusarvele10202008200001 (SEB Eesti Ühispank)Märksõna: ”muusikakooli vilistlane” ja lisada nimi.Ilmub alates märtsikuust kaks korda kuus.Lehes saab avaldada kuulutusi ja reklaame.Nüüd saad kõik oma rahaasjad korda ajadaPANGABUSSI peatustes.Hansapanga buss peatub 21. märtsil, 4. ja 18. aprillilning 2., 16. ja 30. mailPukas kaupluse A ja O juures kell 14.25–15.25Sangaste vallavalitsuse juures kell 16.30–17.15Bussis saad:• oma kontole sularaha panna ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida erinevaid lepinguidPangabussi sõiduplaan: www.hansa.ee, küsi lisa 631 0310. Näeme siis.2006. aastal on reklaamihinnad järgmised:1 lehekülg 290x380 mm 5000 kr½ lk 142x380, 290x190 2500 kr1/3 lk 290x130, 93x380 1750 kr¼ lk 142x190, 290x95, 191x144 1300 kr1/8 lk 93x144, 142x95, 290x46 700 kr1/12 lk 93x95, 190x46, 44x190 500 kr1/24 lk 93x46, 44x95 300 kr1/48 lk 44x46 150 krHindadele käibemaksu ei lisandu. Kordusreklaami avaldamiselon soodustus 10%. reakuulutus maksab 20 krooni rida. leinakuulutus 40 krooni, koos salmiga 60 jakoos fotoga 100 krooni.Reklaame Otepää Teatajasse saab saata e-kirjaga aadressil:teataja@otepaa.ee. Kuulutusi samal aadressil või postiga Lipuväljak13, Otepää 67405. Kuulutusi võtavad vastu ka Otepää,Palupera, Puka ja Sangaste vallavalitsused.