Aastaraamat 2003 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet

SISUKORD02 : Peadirektori eessõna04 : Personal ja koolitus07 : Suhted avalikkusega10 : Vastuluure12 : Põhisedusliku korra kaitse16 : Rahvusvahelise terrorismi ennetamine21 : Korruptsioonivastane võitlus27 : Aegumatute kuritegude kohtueelneuurimine

2 1 . PEADIREKTORI EESSÕNA | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003 3 KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003kohtueelne menetlemine tuvastatud õigusrikkumiste tõendamiseks.Turvalise elukeskkonna saavutamiseks on Kaitsepolitseiametpüüdnud siiani käituda ja käitub ka edaspidi vastavaltavalikkuse õigustatud ootustele, täites täpselt ja korrektselt tallepandud riiklikke ülesandeid.Kaitsepolitseiameti põhiülesanded on aastate jooksul jäänudsamaks:KärdlaHaapsaluTallinnRaplaPaideNarvaJõhviRakvere> Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra ja territoriaalseterviklikkuse tagamine;> riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine jatõkestamine;> riigisaladuse kaitse;> terrorismivastane võitlus;> kõrgemate riigiametnike võimalike korruptiivsetetegude paljastamine;> seaduses sätestatud juhtudel kuritegude kohtueelneuurimine ja väärtegude kohtuväline menetlemine.KuressaarePärnuViljandiJõgevaTartuPõlvaVõruValgaAustatud lugejad!25 0 25 50 kmMul on au tervitada Teid kaitsepolitsei peadirektorina ning esitledalugemiseks meie järjekordset - arvult juba kuuendat -aastaraamatut, mis annab ülevaate kaitsepolitsei olulisematesttegemistest 2003. aastal ning püüab teatud määral prognoosidaka edasisi arenguid. Usun, et huvitavat lugemist leiavad trükisestnii need, kes on meie tegemistel juba aastaid silma peal hoidnud,kui ka need, kes pole varem kaitsepolitsei töövaldkondadegakokku puutunud.2003. aasta oli Kaitsepolitseiametile ühelt poolt tähtpäevahõnguline- 18. juunil täitus meie kümnes tegevusaasta iseseisvaametkonnana -, teisest küljest tähistas möödanikuks saanudaasta teenistuse seisukohalt aga ka üsna olulisi personalimuudatusi:pärast teise ametiaja täitumist lahkus peadirektoriametikohalt 12 aastat kaitsepolitseid juhtinud Jüri Pihl. Eelkäijajäetud pärandile annab õiglase ja objektiivse hinnangu ajalugu.Ometi on juba praegu kindel üks: 1991. aastal Politseiameti koosseisusbüroona loodud ja 18. juunil 1993 iseseisva ametkonnastaatuse omandanud kaitsepolitsei on oma loomisehetkest alatespidevalt arenenud ning täiustunud. NATO ja Euroopa Liiduga liitumisehetkeks on kaitsepolitsei kujunenud iseseisvale demokraatlikuleõigusriigile kohaseks riiklikku julgeolekut ja avalikku kordatagavaks, kogemuste ja traditsioonidega eriteenistuseks.Riigi tugevuse alustaladeks on läbi aegade peetud ühelt ühiskonnaturvalisust (tagatuna armee, õiguskaitseorganite ja eriteenistustepoolt), teiselt poolt riigi alamate ehk tavakodanikeseadusekuulekust. Kaitsepolitseiameti rolliks ühiskonna turvalisusekindlustamisel on teatud spetsiifiliste õigusrikkumisteärahoidmine, tõkestamine, avastamine ning kriminaalasjadeSamaks on jäänud ka ameti õiguslik seisund ja asend Eestijulgeolekustruktuuris. Kaitsepolitsei tegevust suunavaks tulebkindlasti lugeda Riigikogu poolt heaks kiidetud “Eesti Vabariigijulgeolekupoliitika aluste” punktis 1.2 kirjutatut: “Eesti julgeolekupoliitikaaluseks on Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevülesanne tagada kõigi sisemiste ja välispoliitiliste vahenditegademokraatliku Eesti riigi püsimine”. Seega omavad kaitsepolitseipõhiülesannetega puutumust kaks peamist Eesti riiklikku huvija julgeolekupoliitika eesmärki. Need on Eesti iseseisvuse jaterritoriaalse terviklikkuse säilitamine ning Eesti riigi püsimiseja demokraatliku riigina arengu jätkumise kaitsmine.Kindlasti pole julgeolek midagi sellist, mida saab luua lühikeseaja jooksul ning lõplikult. Samuti ei saa sellega tegelda edukaltvaid väike osa riigiametnikest. Tõeliselt turvalise riigi loomisekson vaja pidevat riigiasutuste vahelist koostööd ja Eesti kodanikeigakülgset toetust. Parim oleks see, kui iga Eesti kodanik mõistaks,et nii riigi kui üksikisiku julgeolekut saab luua ja tagada ühiselt.Eesti Vabariigi ühinemine Euroopa Liidu ning NATO-ga jõuab küllde jure lõpule alles 2004. aasta mais, kuid de facto andiskaitsepolitsei täies ulatuses oma panuse kollektiivse julgeolekutagamiseks juba 2003. aastal. On suur vastutus asuda lisaks EestiVabariigi vastu suunatud rünnakutele ennetama ka meie partneritehuvide vastaseid rünnakuid. Eelneva 12 aasta jooksul omandatudkaitsepolitseinike töökogemused ja teotahe lubavad optimismigatulevikku vaadata.Eesti suuremad linnad (maanteed mööda, km)Linn Rahvaarv 01.01.2003 Kaugus TallinnastTallinn 397 150 -Tartu 101 190 185Narva 67 752 212Kohtla-Järve 46 765 156Pärnu 44 781 129Viljandi 20 509 159Eesti Vabariigi kodanike etniline koosseisRahvus %Eestlased 68%Venelased 26%Ukrainlased 2%Teised rahvused 4%

4 2 . PERSONAL JA KOOLITUS | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Personal ja koolitus01.Kaitsepolitseiameti kollektiiv on endiseltnoor ja teotahteline. Peaaegu poolte(täpsemalt 45%) töötajate vanus ei ületaveel 30-ndat eluaastat. Kõige rohkemtöötab teenistuses praegu 25-aastaseidametnikke. Ehkki naistöötajate osakaalei ole suurenenud, püsib see juba aastaidstabiilselt ühe viiendiku piires.Kümnenda tegevusaasta lõpus moodustasteenistuse õrnem sugu 20,7%kogu personalist. 18. juunil 2003 täitus10 aastat iseseisva Kaitsepolitseiametiloomisest. 45 inimest võib end uhkusegapidada selle soliidse künnise ületanudveteranideks. Kõige rohkem töötab aga teenistuses ametnikke,kellel tööstaaži kaitsepolitseis 8 aastat. Mida aasta edasi, sedapüsivamaks ja professionaalsemaks on muutunud töötajaskond.Kui küsida põhjusi ja motiive, mis köidavad inimesiKaitsepolitseiameti poolt pakutava pingelise ja stressirohketeenistuse juures, siis võime saada väga erinevaid vastuseid.Enim hinnatakse suurepärast töökeskkonda, noort arenemisvõimelistkollektiivi, häid kaasaegseid tehnilisi vahendeid ningvõimalust ennast huvitavas ja salapärases valdkonnas teostada.Viimati nimetatud motiiv on omane just noortele, suhteliselthiljuti teenistusse võetud politseiametnikele, kelle vajadus ennasttõestada ja midagi olulist ära teha on kõige suurem. Seetõttu onpersonalitöötajatel juba praegu võimalik Kaitsepolitseiametissetööle valida vaid parimaid. Konkurss teenistusse kandideerimisekson mitmeastmeline ja tahtjatest ei ole mitte kunagi puudu olnud.Teiselt poolt näitab soov kaitsepolitseinikuna töötada ka seda,et personaliga on järjepidevalt tegeldud. Viimasel ajal on ka Eestisüha enam räägitud ja kirjutatud töötajast kui asutuse võiorganisatsiooni kõige olulisemast varast. Mida rohkem väärtustatakseja motiveeritakse tööinimest, seda rohkem ta tahab jasuudab rakendada oma võimeid ja oskusi paremate töötulemustesaavutamiseks.Selleks, et saavutada asutuse stabiilne areng ja efektiivsed tulemused,on vaja ka igal kaitsepolitseinikul endal pidevalt areneda,osata kasutada uusi tehnilisi vahendeid, olla kursis kiirelt muutuvateseadustega - seda kõike selleks, et teha õigel ajal õigeidotsuseid julgeoleku tagamiseks. Ühe olulisema osa nimetatudprotsessis moodustavad haridus ja haritus. Kaitsepolitseiametiametnikest on 53% kõrgharidusega, lisaks neile jätkabkõrgkoolides õpinguid veel 30% ametnikest, kelledest 11 õpibmagistratuuris. Seega võib julgelt väita, et haridus on väärtus,mille poole visalt püüeldakse ning õppimist - tihti vägagi pingeliseja raske töö kõrvalt - peetakse auasjaks.Mitte ükski Eesti kutseõppeasutus, akadeemia või kõrgkool eisuuda aga anda vajalikku haridust sellistes kaitsepolitsei seisukohaltspetsiifilistes valdkondades nagu vastuluure, riigisaladusekaitse või terrorismivastane võitlus. Seal, kus akadeemiline haridusebapiisavaks osutub, tulebki appi kitsalt spetsialiseeritud(täiend)koolitus. Aasta-aastalt on Kaitsepolitseiametile omaabistavat kätt pakkunud paljude sõbralike riikide eriteenistused,kes meeleldi jagavad meie noortele ametnikele oma teadmisi,oskusi ja kogemusi. Kaitsepolitseinikud on osa võtnud nii spetsiaalseltjulgeolekuteenistuse töötajatele korraldatud kursustestkui ka arvukatest Eesti ja välisriikide eriteenistuste ühiskoolitustest.Näiteks 2003. aasta jaanuaris viisid USA Kaitseministeeriumja USA Tolliamet läbi koolituse koos praktiliseõppusega teemal “Massihävitusrelvade leviku tõkestamine.Kontrollitavad saadetised”. Reaalsusele võimalikult lähedastestingimustes mängisid kaitsepolitseinikud koos Eesti tollitöötajategaläbi situatsiooni keelatud aine avastamisest riikitoomisel kuni “kurjategijate” tabamiseni. Õppustele olid kaasatudnii kaasaegne pealtkuulamistehnika, autod kui ka helikopter.Maailmas püsiva kõrgendatud terrorismiohu tõttu pööratakseka kaitsepolitseis pidevat tähelepanu terrorismivastase võitluseerinevate aspektide ja meetodite lihvimisele. Erandiks ei olnudka 2003. aasta, kui läbiti mitmeid ühiskoolitusi ning osaletimitmesugustel riikidevahelist koostööd terrorismi vastuvõitlemisel käsitlevatel seminaridel ja konverentsidel.Loomulikult ei koosne kaitsepolitseinikele pakutav täiendkoolitusüksnes põnevatest luuremängudest ja väliskoolitustel osalemisest.Väga oluline on ka kursisolek meie igapäevast tööd reguleerivate(ja tihti täiendatavate) arvukate õigusaktidega. Seetõttuosalevad Kaitsepolitseiameti töötajad regulaarselt ka sellistelkoolitustel nagu näiteks uue kriminaalmenetluse seaduse eelnõupõhimõtete tundmaõppimisel.Kui eeltoodust võis jääda mulje, et meie ametnikud ainulttöötavad, õpivad ja täiendavad ennast, siis päris nii see muidugiei ole. Ka igapäevatöös kõige karmiilmelisem politseinik on jutavaelus kõigest luust ja lihast inimene, kes naudib mitmel erinevalmoel oma vaba aega. Meie enamuses lõbusad ja sportlikudaktiivse ellusuhtumisega noored ei ole mitte mingiks erandiks.Kaitsepolitseiametis on alati sportimine au sees olnud - ja sedamitte ainult sellepärast, et iga ameti töötaja peab füüsiliselt heasvormis olema ja nõutavaid kehalisi katseid sooritama.Ülemaailmsetelt politsei- ja tuletõrjemängudelt tõid kaitsepolitseinikudmitut värvi medaleid. Sportlikke saavutusi on teisigi.Siseministeeriumi valitsemisala töötajate vahelistes pallilahinguteson alati välja pandud ka Kaitsepolitseiameti võistkond.03.Kümne aastaga on Kaitsepolitseiametis loomulikult tekkinud kaomad sportlikud traditsioonid. Igal aastal võisteldakse säravalerändkarikale, mis antakse osakonnale, kelle jalgpallimeeskondsuudab kõik teised seljatada. Samuti on alati oodatud ametisuvepäevad, kuhu enamjaolt tullakse koos peredega. Ei ole väheneid kodusid, kus lapsed juba peale jõule hakkavad pärima, millalja kus järgmine tore pereüritus toimub. Kui Kaitsepolitseiamet tahabväärtustada noort tugevat perekonda, kus isa või ema igapäevaseltvahel hiliste öötundideni tööülesandeid täidab, tuleb inimesteleanda ka võimalus korralikult lõõgastuda ja keha kosutada.Kaitsepolitseiameti logoga meeneid:01. dolomiidist seinakell02. kalender03. võtmehoidjaValides parimat kaadrit, andes kõigile ametnikele võimaluseennast täiendada, toetades kõrgkoolides õppijaid ja luuessuurepärased töötingimused, saame oma personalilt nõuda katöötulemusi, mis tagavad Eesti riigi julgeoleku. Kümne aastagaon Kaitsepolitseiamet suutnud luua lugupeetud asutuse, kellemotiveeritud töötajad tahavad rakendada kõik oma oskused jateadmised kaitsmaks riigi põhiseaduslikku korda ning ennetamaksja tõkestamaks Eesti vastu suunatud luuretegevust.02.

6 2 . PERSONAL JA KOOLITUS | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 20037 3 . SUHTED AVALIKKUSEGA | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200301. 02.Meeldejäävaid hetki 2003. aastast.Suvepäevad Pärnumaal Lepaninas.Talvepidu Tallinnas “Scotland Yardis”.03.Hetki Kaitsepolitseiameti 2003. aasta parimate koostööpartnerite autasustamiselt Eesti Vabariigi peaministri jasiseministri osavõtul.01. Nimelise tulirelva üleandmine Tolliameti peadirektorile Aivar Rehele.02. Kaitsepolitsei teeneteplaadi annetamine Tallinna Lennujaama käitusdirektorile Illar Vaksile.03. Õnnetoov hobuseraud Tolliametilt Kaitsepolitseiametile.Suhted avalikkusegaTraditsiooniliselt peab Kaitsepolitseiamet igal aastal politseipäeval(12. novembril) meeles kahte riigiametnikku, kelle toetus kaitsepolitseilemingis konkreetses valdkonnas on aidanud ühiselt jaedukalt tagada riigi õiguskorda ja kodanike turvalisust. 2003.aasta politseipäeval autasustati siseministri käskkirja aluselnimelise tulirelvaga Tolliameti peadirektorit Aivar Rehet.Kaitsepolitsei peadirektori käskkirjaga aga anti kaitsepolitseiteeneteplaat Tallinna Lennujaama käitusdirektorile Illar Vaksile.

8 KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 20039 KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Oma tänavuse aastaraamatu vastuluure ning põhiseaduslikukorra kaitse temaatika tahaks sisse juhatada mõtlemapanevatsitaadiga 2003. aasta hilissügisel Moskvas ilmunud raamatust“Venemaa ja Moskoovia”, alapealkirjaga “Venemaa rahvusliku julgeolekugeopoliitiline mõõde”, mille autoriks on Venemaa ametlike(välispoliitiliste) seisukohtade kujundamisel märkimisväärsetosa etendav kõrgem sõjaväelane ja juhtiv geopoliitika spetsialistLeonid Grigori p. Ivašov. 1943. aastal sündinud, M. V. Frunzenimelise Sõjaväeakadeemia lõpetanud, Nõukogude Liidu ja VeneFöderatsiooni riiklike autasudega, dekoreeritud kindralpolkovnikuaukraadis L. Ivašov täitis aastail 1992-1996 SRÜ RiikideKaitseministrite Nõukogu sekretäri ülesandeid. Samal ajal on taka ajaloodoktor, professor, Venemaa Geopoliitiliste TeadusteAkadeemia asepresident ning mitmete raamatute autor. Alljärgnevtsitaat pärineb mainitud raamatu lehekülgedelt 170-171./…/ “Venemaa geopoliitilise ajaloo uurimine ei ole eesmärk omaette.See on tähtis vene superetnose jaoks tüüpilise geopoliitilise käitumisemääramisel, rahvuslik-riiklike optimaalsete suundade arengulning rahvusliku julgeoleku arengu ja rahvusliku julgeoleku kindlustamiselkäesoleval ajal ja lähimas tulevikus. Venemaa ajaloogeopoliitilise kogemuse tundmaõppimine lubab järeldada, et kõigeedukam rahvuslik julgeolek oli kindlustatud siis, kui riik levitasefektiivset kontrolli territooriumil alates Balti merest läänes kuniVaikse ookeanini idas ning Põhja-Jäämerest põhjas kuni Pamiiri jaAltai mäeharjadeni lõunas. Seejuures oli Venemaa elanikkond võimelineületama rahvustevahelised vastuolud ainult siis, kui riigis viidiläbi sihikindlat poliitikat, mis kujundas ühtset tsiviliseeritud avarustvene territooriumil – formeerides euro-aasia lokaalset tsivilisatsiooni.Nii nagu paljusajandilise ajaloo vältel, nii olid ja on ka täna Venemaageopoliitilise arengu vektoriteks lääs (Euroopa suund), ida (Siber,Kesk-Aasia, Kaug-Ida, Aasia Vaikse ookeani regioon), lõuna(Kaukaasia, Lähis- ja Kesk-Ida). Nimelt nendes suundades peabVenemaa juhtkond aktiivselt kontsentreerima oma riigi ressursid.”/…/Eelpool toodud küüniliselt avameelne tsitaat ei ole kaasaegselVenemaal oma suundumuselt erandlik - eriti viimasel paaril aastal.Superetnose märgisüsteemi tugevnemist Venemaal on uurijadtäheldanud terve viimase kümnendi jooksul; märgisüsteemidemuutus eeldab aga peaaegu alati muutusi reaalses poliitikas.Põhjusi uurides tuleb nimetada ajaloolist neuroosi, mis kujunes1991. aasta suurte muudatuste järel, kui ühiskond Venemaaljagunes paljudeks erinevateks, vastandlike huvidega gruppideks.Suur osa elanikkonnast ihales tagasi suurt Nõukogude Liitu,superriigi staatust, kindlustatust jne. Teised vaatasid Läänedemokraatia suunas, kolmandad kasutasid ära majanduslikkukaost kiirrikastumiseks. Oligarhiline majandussüsteem, ülisuuredtuluerinevused, Moskva ja regioonide vastuolud tekitasid avalikkuinfovälja suuri pingeid, lisaks oli osa meediast kontrollitav nendesamade oligarhide poolt.Äärmiselt suured erinevused vaadetes minevikule, tulevikuvisioonideebaselgus, ka demokraatlike jõudude nõrkus lõidolukorra, kus tekkis võimalus taastada massiteadvuseletavapärane ülevalt alla juhitav süsteem.Määrav tulevikuotsus tehti Venemaal 5 aastat tagasi, kui tollanepresident Boriss Jeltsin loobus reaalsest võimust, edasine onolnud tollal valitud suundade edasiarenduseks. Lagunes„demokraatlik“ müüt, asemele tuli tugeva riigi idee, massiteadvussuunati NSV Liidu aegadest harjumuslike suurriiklike ideedejuurde. NSV Liidu hümni taastamist Venemaa hümniks toetaskoguni 70% elanikkonnast, mis märgina andis selge ettekujutuse,milline tee on valitud. Konsensuse saavutamine, suuri gruppeühendavate rahvuslik-patriootlike eesmärkide seadmine on sellestperioodist alates olnud Venemaa juhtide peaülesanne. V. Putinivõimuletulekust alates on aktiivselt taastatud hierarhilist,kontrollitavat süsteemi, mis massimeedia tasandil on 2004. aastakspraktiliselt lõpule viidud. Tagatud on kontroll Venemaaülivõimsalt kõige mõjukama meedialiigi - televisiooni üle; reaalsetopositsiooni enam ei eksisteeri.Riigiduuma viimane valimiskampaania näitas selgelt suurriiklikeambitsioonide populaarsust, sest teledebattides kõlasidpidevalt Leonid Ivašovi tsitaadi sisule sarnased üleskutsed.Vladimir Žirinovski Liberaaldemokraatlikule Parteile antud suurhäälte arv tõestab, et ka radikaalšovinistlikud seisukohad ei olesuurele osale elanikkonnast võõrad. Ilmne on imperiaalsete(“deržaava”) meeleolude tugevnemine massiteadvuses, midaaktiivselt toetab meedia. Osa demokraatlikult meelestatud intelligentsija poliitilist eliiti ei saavuta enam arvestavat “häält” japeab muganduma valitsevate oludega.Koos muutustega infoväljas on Venemaal tugevnemas trend, kussarnaselt NSV Liidu aegadega antakse poliitilistele otsustelemajandusotsuste ees prioriteet, mis tihti raskendab tegelikkumajanduslikku koostööd. Tänaseks on Venemaa ennastpositsioneerinud välispoliitiliselt aktiivse suurjõuna, mis leiabväljenduse ka “lähisvälismaa” suunal, kuhu vene terminoloogiajärgi kuulub ka Eesti.2000. aastal vastu võetud “Venemaa informatiivse julgeolekudoktriinis” öeldakse muuhulgas järgmist: “Venemaa rahvuslikjulgeolek sõltub suurel määral informatiivse julgeoleku tagamisestja selle tähendus tehnilise progressi ajal hakkab kasvama”. Seeseisukoht annab ettekujutuse strateegilistest suundumustest jameetoditest, mida lähiaastatel rakendama hakatakse. Samasdoktriinis räägitakse ka vajadusest “säilitada teatud reglementeerivaidpiiranguid informatsiooni levikule”, mis tegelikult onjuba ellu viidud.Kontrollitavasse meediasse lipsab aeg-ajalt sisse küsimusi “meiebalti vabariikidest”, mis loovad fooni diplomaatilisele aktiivsusele.On selgelt prognoositav, et võitlus venekeelse elanikkonna staatuse(propagandistlikus kõnepruugis “inimõiguste”) eest jamajandushuvide kaitsmine koos kommunikatiivsete destabilisaatoritegahakkavad lähiaastatel iseloomustama Venemaapoliitikat “lähivälismaadel” - teiste hulgas ka Eestis.

10 4. VASTULUURE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200311 4. VASTULUURE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200301.02.01. Kaitsepolitsei eelmises aastaraamatus libadiplomaadina paljastatud Venemaa luureohvitser kinnitas pool aastathiljem “mõjusa” avaliku etteastega oma kuulumist eriteenistusse.02. Järjekordne optimistlik Vene luureohvitser lähetuse algul “valduste” taustal poseerimas.Vastuluure2003. aastalgi jätkas Kaitsepolitseiamet mitmete välisriikide salateenistustetegevuse väljaselgitamist ja tõkestamist Eestis.Vastuluurealase teabe kogumisel nõudis meie teravdatud tähelepanueelkõige Venemaa, aga ka mõnede läveriikide eriteenistuste ametniketegevus, sest tuvastati mitmeid nendepoolseid värbamiskatseidEesti riigiametnike või tavakodanike suhtes.Erilist intensiivsust on viimasel perioodil täheldatud VenemaaFöderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) poolt, kelle vastavadstruktuuriüksused Peterburis ja Moskvas viisid muuhulgas läbika rea “demonstratsioonesinemisi”, mille eesmärke ja tulemusion praegu veel keeruline hinnata. Selge on siiski üks: 2003. aastalalanud Vene Föderatsiooni eriteenistuste reformiga kaasneb julgeolekusüsteemitugevnemine Venemaal. Eesti jaoks võib see endagakaasa tuua mitmesuguseid julgeolekuohte. 2004. aastal võibväga suure tõenäosusega prognoosida FSB osatähtsuse jätkuvattõusu ning tema positsioonide kindlustumist. Asjaolu, etnimetatud organisatsiooni tegevus omab suuremat mõju justVenemaa piirialadel, nõuab omakorda Eesti vastavatelt ametkondadeltkogu Eesti-Vene piiriga seonduva suuremat tähtsustamist,kuivõrd lähitulevikus ei ole enam tegemist kitsalt Eesti riigihuvide ja vastutusega, vaid rahvusvaheliste organisatsioonide idapiiriga.Eesti riikliku julgeoleku tagamise seisukohalt kujutavad vastuluurelekõige olulisemaid abivahendeid eelkõige tugeva ja usaldusväärsepiirikontrolli töösserakendamine ning tõhus viisarežiim.2003. aasta kogemused kinnitavad, et traditsioonilised luureteenistusedon aktiviseerinud nii teabe kogumist kui ka mõjutustegevustpoliitiliste parteide, venekeelse elanikkonna ja Eestisasuvate rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes. Eesti-suunalistluuretegevust arendavate riikide hulgast on just Venemaa puhultäheldatud, et lisaks luureteenistuste tavapärastele ambitsioonideleomab järjest kasvavat tähtsust venekeelse diasporaa“kaitse” süstematiseerimine.Nn diasporaa temaatikas mängivad järjest olulisemat rolli kaVene diplomaadid, kes eraldivõetuna ei paku kaitsepolitseile huvi,kuivõrd nende tegevus toimub suures osas luureteenistusteebaseaduslikust tegevusest eraldatult. Vene kaadridiplomaadidon oma tegevuses üha enam kujunemas sõltumatumaks Veneluureteenistustest. Teatavat tähelepanu on pidevalt vaja koondadavaid niisugustele sündmustele, kus näiteks Venemaa peakonsulitasemel sekkutakse Eesti kohtusüsteemi töösse või Venemaasuursaadiku tasemel Eesti ajakirjanduse poolt avaldatavatessekirjutistesse.

12 5. PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200313 5. PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Põhiseadusliku korra kaitseMoskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II visiit Eestisse.Eesti vene kogukonna mõjutamine ehk “kaasmaalastekaitsmine”2003. aasta jooksul jätkus venekeelse elanikkonna normaalneintegratsioon Eesti ühiskonda. Kuigi Venemaa poolt tehti Eestilesurve avaldamise eesmärgil aasta jooksul nii otseselt Eesti vastukui ka rahvusvaheliste organisatsioonide suunas mitmeidtavapärase suurriikliku retoorikaga vürtsitatud avaldusi, ei olenimetatud propagandasõja tunnuseid evivad avaldused jakampaaniad oma soovitud tulemust saavutanud. Venemaa onsisuliselt üritanud kõikvõimalikul moel takistada siinse venekeelseelanikkonna integreerumist Eesti ühiskonda.Üheks osaks Venemaa Eesti vastu suunatud tegevusest on jätkuvaltnn. kaasmaalaste poliitika, mis on Vene Föderatsiooni liidritepoolt korduvalt kuulutatud ka Venemaa välispoliitika prioriteediks.Venemaa-poolset üha suuremat panustamist kaasmaalastepoliitikale näitab seegi, et 2003. aastal loodi Venemaavälisministeeriumis uus kaasmaalaste problemaatikaga tegelevvalitsus, mille tegevuse koordineerimine tehti otseselt ülesandeksvälisministri asetäitjale, millisel ametikohal töötab praeguEleonora Mitrofanova, kes on varasemast ajast tuntud kui VladimirŽirinovski juhitava marurahvusliku Liberaaldemokraatliku parteiliige. Vene Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni juurdeloodi vastav osakond juba 2002. aasta suvel.Samuti tuleb toonitada, et välisriikides elavate nn. kaasmaalasteorganisatsioonidele eraldati 2003. aastal Venemaa riigieelarvestotsetoetusteks 160 miljonit rubla. Valdavalt oli nimetatudrahaeraldis suunatud just nn. lähivälismaa - mille hulka loebVenemaa ka Eesti, Läti ja Leedu - kaasmaalaste toetamiseks.Eesmärgid on ilmsed: tagada Venemaa naaberriikides Venemaalelojaalsed vene keelt kõnelevad kaasmaalased, kellede kaudu saakstulevikus eelnimetatud riike mõjutada ja neid seeläbi kaudseltVenemaa huvisfääris hoida. Kaasmaalaskonna osas teostataksenii otsest kui kaudset nn. positiivse hõlmamise poliitikat, rünnatessamas teisest küljest Eestit mitmesuguste propagandistlikepoliitiliste avaldustega - näiteks suurendada vene keele staatust.Venemaa finantseerib ja toetab oma suurriikliku propagandamõjulepääsuks Eestis elavale vene kogukonnale suunatud ajakirjanduslikeväljaannete levitamist (parimaks näiteks “Sootetšestvennik”).Venemaa välispoliitikast lähtudes on Vene Föderatsiooni riigivõimuesindajad (alates Presidendi Administratsiooni ja välisministeeriumiametnikest kuni nn. kaasmaalaste toetamisefondide juhatuste liikmeteni) jätkanud Eestis tegutsevate nn.kaasmaalaste tegevuse suunamist. Aktiivset rolli täidab sellesprotsessis just Tallinnas asuv Vene Föderatsiooni suursaatkond,kes eraldab organisatsioonidele rahalisi vahendeid ja suunabviimaste tegevust. Ilma Venemaa saatkonna nõusolekuta ei sünnisiinsetes, endi sõnul “iseseisvates kaasmaalaste organisatsioonides”mitte ühtegi sisulist või olulist otsust. Kaasmaalasteorganisatsioonide tegevus on jätkuvalt ka Venemaa eriteenistustetähelepanu ja mõju all.Samaaegselt nn. kaasmaalaste toetamisele on Venemaa teinudEesti mõjutamiseks ka mitmeid rahvusvahelisi katseid, näiteksrahvusvaheliste organisatsioonide ja ka EL-i kaudu, esinedesmitmete Venemaale “traditsiooniliste” avaldustega siinse venekogukonna tagakiusamise ammu äraleierdatud teemal. Samution püütud avaldada survet Eesti ärieliidile ja poliitikutele, etsuruda läbi Venemaa huvidele vastavaid majanduslikke võipoliitilisi otsuseid. Märkimata ei saa jätta ka VenemaaJulgeolekunõukogu hiljutist avaldust võimalike ennetavaterelvalöökide andmiseks kaasmaalaskonna toetamiseks.18.10. 2002 võeti Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putinipoolt vastu riiklik kontseptsioon teiste riikide rahvuslike kaadriteettevalmistamise kohta Venemaa haridusasutustes, mis omasisult haakub selgelt Venemaa nn. kaasmaalaste poliitikaga ningon üks selle osa. Kontseptsioonis rõhutatakse, et haridusalasekoostöö suurendamise “põhieesmärgiks on Vene Föderatsioonigeopoliitiliste ja majanduslike huvide realiseerimine”. Samution kontseptsiooni üheks eesmärgiks “rahvusliku intellektuaalseeliidi ettevalmistamine selleks, et oleks kindlustatud VeneFöderatsiooni pikaajalised poliitilised ja majanduslikud huvidmaailma regioonides”. Samuti nähakse dokumendis ette, etVenemaal õppinud välisriikide nn. kaadrit tuleb kasutada Venemaaja teiste riikide vaheliste poliitiliste, kaubandus-majanduslike jateadus-tehnilise koostöö arendamiseks.Kontseptsioonis on ette nähtud nn. kaasmaalaste juurdepääsulaiendamine Vene Föderatsiooni haridusasutustele. Ühelt poolttähendab see Eestis elavale nooremale venekeelsele elanikkonnalemõeldud jätkuvaid Venemaa-poolseid stipendiume Venemaaõppeasutustes õppimiseks. Teiselt poolt deklareerib see kaasabiosutamist teistes riikides tegutsevatele Venemaa kõrgkoolidefiliaalidele ja muudele haridusasutustele, milles õpe toimub VeneFöderatsiooni haridusdokumentide ja programmide alusel.Sisuliselt tähendab see seda, et Venemaa üritab mõjutada näiteksEesti elavat nooremat vene keelt kõnelevat elanikkonda kõrghariduseomandamise pakkumistega nii Eestis kui ka Venemaal (mõistagiVene Föderatsiooni õppeprogrammide alusel) ning nimetatud õppekaudu siduda taolisi noori rohkem Venemaa kui Eestiga.Eelkirjeldatud kontseptsioon ning Eestis asuva Vene Föderatsioonisuursaatkonna ja teiste Venemaa riigi- ja kohalike omavalitsusasutustetegevus osutab selgele Venemaa huvile mõjutustegevuseks,mille sihtgrupiks on pikaajalises perspektiivis valitudjust ülikooli astuv haritud venekeelne noorem põlvkond, kes onpraegu veel mõjutatav ning kellest hiljem saaks Venemaalobbygrupp Eesti riigiasutustes või erasektoris. Kogu skeem oniseenesest vägagi sarnane Nõukogude Liidu Kommunistliku ParteiKeskkomitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) pooltväljatöötatud skeemile kommunismi ilustamiseks ja reklaamimiseksLääneriikides “külma sõja” ajal.Taolise aktiivse tegevuse eesmärgiks on ühelt poolt mõjutadaEesti Vabariigi integratsioonipoliitikat, takistada venekeelseelanikkonna integreerumist ning luua Venemaale pidev välispoliitilinevõimalus süüdistada Eestit integratsioonipoliitikanõrkuses. Teiselt poolt võimaldab kõnealuste venekeelsetestipendiumide pakkumine näidata Venemaad kui tõelistvenekeelse elanikkonna toetajat.Vene õigeusu kirikVenemaa on kogu Eesti riigi taasiseseisvusaja vältel oma poliitilisteambitsioonide saavutamiseks Eesti vastu ära kasutatud veneõigeusu kirikuga seonduvaid mitmesuguseid vaidlusaluseid(eeskätt varalisi) küsimusi. Ei ole saladus, et läbi ajaloo Veneriigivõimuga tihedalt seotud olnud vene õigeusu kirik on ka kaasajaloluliseks vahendiks Vene Föderatsiooni suurriiklike huvideelluviimisel.2003. aastat jääb meenutama Moskva ja kogu Venemaa patriarhiAleksius II visiit Eestisse. Eestis sündinud, kasvanud, õppinud javaimuliku teed alustanud Venemaa kirikupea sünnimaakülastuspälvis laialdast kajastamist nii Eesti kui ka Venemaa meedias.

14 5. PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200315 5. PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Elulisi näiteid sellest, milleni võib viia temperamentsete vene noorte sanktsioneerimata “sõjavastane” meeleavaldusAmeerika Ühendriikide saatkonna ees.Vene Föderatsiooni välispoliitiliseks üheks eesmärgiks nn.kirikutemaatikaga seoses on näidata sadade tuhandete veneõigeusu kiriku usklikest liikmete diskrimineerimist Eesti riigipoolt. Teiseks eesmärgiks on hoida Eestit ka õigeusu küsimustesoma mõjusfääris. Patriarhi Eesti-visiit valmistas siinsete õigeusklikevähese aktiivsusega aga taolise poliitika propageerijatelekindlasti pettumuse. Vene kirikupea peetud jumalateenistustelosalenud inimeste arv jäi oodatust palju kordi väiksemaks ningosutas tõsiasjale, et Moskva-meelse õigeusu kiriku aktiivnetoetajaskond on märksa väiksem, kui seni näidata püütud. Kui1995. ja 1996. aastal osales õigeusu kiriku poolt korraldatud ristikäikudelligi 14 000 inimest, siis 2003. aastal peetud patriarhijumalateenistusel oli see arv kahanenud vaid mõnesajani.Eeltoodu on ilmekaks näiteks, kuidas õigeusu kirikuga seonduvatevaidluste ja muude sarnaste teemade järjepidev kärarikas ülevalhoidmineei teeni mitte usulisi ega humanistlikke eesmärke, vaideelkõige Venemaa suurriiklikke välispoliitilisi ambitsioone.ÄärmusliikumisedVenemaalt lähtuvad aastaid tuntud ekstremistlikud äärmusliikumised(Natsionaal-bolševistlik Partei ja Vene Rahvuslik Ühtsus)tänu kaitsepolitsei varasemale aktiivsele vastutegevusele sisuliseltEestis enam ei tegutse. Siia on jäänud vaid üksikud aktivistid,kelle suhted Venemaal asuvate emaorganisatsioonidega onpraktiliselt katkenud. Kaitsepolitsei on küll täheldanud eelmainitudliikumiste soovi laiendada oma tegevust, eelkõige luuakontakte teiste Euroopa ja Balti riikide mõttekaaslasteliikumistega, kuid senini ei ole see õnnestunud.Kuna Eesti liitumisel Euroopa Liiduga kaasneb tulevikus kõikideliikmesriikide vahel inimeste vabam liikumine, siis võibprognoosida ka ekstremismi laienemist teistest riikidest Eestisse.Eelkõige võib oodata just Euroopa riikidest lähtuva ekstremismija globalismi levikut Eestisse.Äärmuslaste ja nende toetajaskonna tegevusega kaasnevad küllteatud julgeolekuriskid, kuid nad ei ohusta Eesti suveräänsustja kehtivat riigikorda. 1990-ndate aastate lõpus võis prognoosidaekstremistlike ilmingute suhteliselt kiiret arengut Eestis. Tänukaitsepolitsei efektiivsele vastutegevusele, mille lahutamatuksosaks oli ka ekstremismi preventsioon, on suudetud ekstremistlikeorganisatsioonide ja nende toetajate tegevus maha suruda. Niion kriminaalvastutusele võetud Venemaa Rahvusliku ÜhtsuseEesti organisatsiooni liidrid, mis muutis selle organisatsiooniosaluse ühiskondlikus elus olematuks. Venemaa Natsionaalbolševistlikupartei puhul saab samuti rääkida edukast äärmuslikuideoloogia leviku tõkestamisest, mis ei lubanud tekitada Eestisisegi huvigruppe, rääkimata allorganisatsiooni loomisest.Peab siiski arvestama, et sotsiaalpoliitiline situatsioon Venemaalon endiselt keeruline ja seega ekstremistlike organisatsioonidelaienemiseks ja aktiviseerimiseks on olemas piisav pinnas. Seegajääb preventiivne töö Venemaalt tulenevate äärmuslike organisatsioonideleviku tõkestamisel endiselt Kaitsepolitseiametiprioriteetide hulka.Ohuallikaks tuleb samuti pidada globaliseerumisprotsessidegakaasnevaid riske. Eesti astumisega Euroopa Liitu avanevad piiridja tekib soodsam pinnas ekstremistlike liikumiste ideoloogialevikuks Eestis. Juba praegu üritavad Eesti ja Läti vene paremäärmuslased(nn barkašovlased) luua püsivaid kontakte teisteEuroopa riikide natsionalistidega. Samad tendentsid on märgatavadka skinheadide puhul.Edukaks ekstremismi ennetamiseks Eestis ei piisa ainuüksiõiguskaitsestruktuuride-poolsete meetmete rakendamisest: vajalikon kogu ühiskonna arusaamine mistahes äärmusluseohtlikkusest ning vägivallale kalduvate ekstremistlike liikumiste(antiglobalistid, neonatsid jt.) seadusvastase tegevusehukkamõistmine. Seda, kui tähtis tänapäeva Eesti ühiskonnason kodanike õigusteadlikkus ja õige arusaam demokraatiast,demonstreerib 30. märtsil 2003 Tallinnas Kentmanni tänavalAmeerika Ühendriikide suursaatkonna läheduses toimunud Iraagisõja vastane meeleavaldus, mille käigus leidis aset massilineavaliku korra rikkumine ja tekitati saatkonnale varalist kahju.Heade kavatsustega kavandatud protestimeeleavalduse kontrollialt väljumine ja muutumine vägivaldseks "tahte avaldamiseks"tõi kaasa kriminaalsüüdistuse 17 noorele inimesele.

16 6. R AHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200317 6. R AHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 20032003. aastal tabatud terroristlike rühmituste juhtivaid tegelasi.Rahvusvahelise terrorismi ennetamineRahvusvaheline terrorism 2003. aastal2003. aastat iseloomustavad maailmas terrorismiga seonduvaltkaks tendentsi - senisest efektiivsem terrorismivastane võitlusning samas pidevad rünnakud rahvusvahelise rahuvalvekontingendisõdurite ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu Iraagis.Suurimat kõlapinda tekitanud terroriaktid toimusid mais SaudiAraabia pealinnas Ar-Riyadis ning neli päeva hiljem Marokotööstuskeskuses Casablancas (korraga lõhati linnas viis lõhkeseadeldist),milles hukkus kokku 75 inimest. Novembris jõudisterrorilaine Euroopale väga lähedale: enesetaputerroristide neljasrünnakus Istanbulis hukkus üle 60 inimese. Samas iseloomustab2003. aastat tõhustunud terrorismivastane võitlus: varasesstaadiumis suudeti ära hoida mitmeid terroriakte. Olulist osaetendas terroristide plaanide nurjamisel mitmete Al-Qaida jasellega seotud rühmituste juhtide vahistamine. Siinkohal tulebkindlasti mainida Khalid Sheik Mohamedi tabamist, kes onväidetavalt Al-Qaida hierarhias tähtsuselt kolmas mees ja ükspõhilisi operatsioonide planeerijaid. Tema “saavutuseks” peetakseka 2001. aasta 11. septembri traagilisi enesetapurünnakuid.Samavõrd oluline oli ka Kagu-Aasias tegutseva terroriorganisatsiooniJemaah Islamiah liidri Hambali tabamine.Mohamedi ja Hambali vahistamised seiskasid arvatavasti niimitmedki planeeritavad rünnakud.Kui mujal maailmas on suudetud mitmeid terroriakte ära hoida,siis olukord Iraagis muutus ja muutub iga järgneva kuuga ainatõsisemaks. Ka Saddam Husseini tabamine ei ole kaasa toonudloodetud tagajärgi: rünnakud jätkuvad endise hooga. Siiani eiole suudetud vastata küsimusele, kes ikkagi korraldab Iraagistoimuvaid rünnakuid. Kui algselt arvati, et tegemist on üksikuteSaddam Husseini fanaatiliste toetajate kaootilise tegevusega,siis aasta teisel poolel toimunud organiseeritud ja suurte ohvritegarünnakud kinnitavad, et neid planeerivad ja teostavad ilmseltsiiski professionaalsetest võitlejatest koosnevad hästiorganiseeritudvastupanurühmad. Arvatavasti on tegemist niiSaddam Husseini Baathi-partei liikmete kui ka Al-Qaida koolitatudterroristidega.Eesti osalemine rahvusvahelises terrorismivastases sõjalisesoperatsioonis ja Iraagi ülesehitamises on toonud terrorismiohuka meie riigile lähemale kui kunagi varem. Nimelt on Al-Qaidalaiendanud seoses Iraagi sõjaga oma vaenlaste ringi - kättemaksugaähvardatakse kõiki USA-d toetavaid riike. Teisest küljeston ka enneolematult jõuline terrorismivastane võitlus sundinudterroristlikke rühmitusi otsima uusi sihtmärke. RünnakudMarokos, eelkõige aga Saudi Araabias näitasidki, et isegi seniterrorismist suhteliselt puutumatud riigid ei saa ennast enamrahulikult tunda. Ei ole välistatud, et terroristid võivad uusi sihtmärkeotsida ka “uuest Euroopast”, mis on muuhulgas kogunudrahvusvahelist tuntust oma aktiivse toetusega USA Iraagi-poliitikale.Siiski ei ole siiani tuvastatud terroristlike rühmituste otsesthuvi korraldada Eestis terroriakte. Samuti ei viibi teadaolevaltEestis terrorismi toetavaid isikuid. Seetõttu võib reaalset terroriohtuEestis ka 2003. aasta lõpus väikeseks hinnata.Proliferatsioon2003. aastal püsis rahvusvahelise üldsuse teravdatud tähelepanuproliferatsioonil ehk massihävitusrelvade (tuuma-, radioaktiivsete,keemia- ja bioloogiliste relvade) või nende osade levikutõkestamisel. Ühest küljest on selle põhjuseks asjaolu, et ühauued riigid on huvitatud massihävitusrelvade, eelkõigetuumarelva, omamisest. Nii oli väidetav Iraagi-poolne massihävitusrelvadetootmine Iraagi ründamise aluseks, omatuumaprogrammist teatas 2003. aastal Põhja-Korea, lisaks selgusidasjaolud, mis viitasid sellele, et ka Iraani väidetava tuumaenergiaprogrammivarjus ehitatakse tuumapommi.Terrorismivastase võitluse kontekstis on murettekitav, ettuumarelva üritavad omandada terrorismi toetamisegaseostatavad riigid. Nii Iraak, Iraan kui Põhja-Korea kuuluvad USAklassifikatsiooni kohaselt “kurjuse telje” riikide hulka, mistõttuon alust kartusel, et just nimetatud maade kaudu võivad massihävitusrelvadjõuda terroristlike organisatsioonideni. Iraan küllteatas, et nõustub peatama uraani rikastamise ja töötlemise,kuid jättis mainimata tähtaja. Oht, et tuumarelvad lähemal ajalterroristide kätte jõuaksid, on siiski jätkuvalt väike, sest terroristlikelorganisatsioonidel ei ole selliseid rahalisi vahendeid, mislubaksid neil tuumarelva soetada. Mõnevõrra odavamatbioloogilist ja keemiarelva on terroristid aga juba omandanud -näitena võib tuua 2001. aastal levitatud antraksi-kirjad ja 2002.aastal Inglismaal leitud ritsiini. Ritsiin on riitsinuse seemneissisalduv eriti mürgine aine, millele pole senini vastumürki leitud.Inimese tapmiseks piisab ühest milligrammist ritsiinist, mistõttuon tegemist efektiivse massihävitusrelvaga. Üsna reaalne on ka“räpase pommi” kasutamine, kus lõhkeseadeldisele lisatakseradioaktiivseid materjale, et suurendada selle “efektiivsust”.Samas on traditsiooniliste terrorivahendite (lõhkeained, relvad)omandamine massihävitusrelvadest endiselt tunduvalt lihtsamja odavam. Kuni leidub enesetapjatest vabatahtlikke, ei kao kajuba tavapäraseks muutunud enesetapurünnakud, mis leiavadpiisavalt meedia tähelepanu ning tekitavad terroristide arvatespiisavalt ohvreid.Hetkel puudub Eestis endiselt massihävitusrelvade kasutamiseoht, samas aga suureneb tõenäosus, et Eestit püütakse massihävitusrelvadevõi nende osade transpordil transiitriigina ärakasutada. Eelkõige kujutab selles kontekstis ohtu Venemaa suurmassihävitusrelvade baas oma kohati nõrga kontrolliga. Lätijuhtum 2003. aasta augustis kinnitab, et skeem, kus läbi Eestivõidakse üritada viia kolmandatesse riikidesse Venemaalt päritmassihävitusrelvade valmistamiseks vajalikke osi, ei ole võimatu.Lätis tabati nimelt laadung Venemaa päritolu sõjatehnikat, millesihtriigiks oli Iraan. Kui nimetatud marsruuti kasutati tavalisesõjatehnika salajasel transportimisel, siis ei ole sugugi võimatu,et läbi Baltimaade üritatakse viia ka massihävitusrelvade jaoksvajaminevat. Niisuguse ohu vältimiseks teeb Kaitsepolitseiamettihedat koostööd välisriikide partnerteenistustega ning kogubteavet isikute kohta, kes võivad olla huvitatud või seotudstrateegiliste ja kahese kasutusega kaupade salakaubaveoga.Kriisireguleerimise kompleksõppusTulenevalt viimastel aastatel maailmas järsult suurenenudterrorismiohust, on õiguskaitseasutused suunanud senisestrohkem ressursse terroriakti tõkestamiseks-lahendamiseksesmatähtsasse operatiivse tegutsemise valmisolekusse. Nagueelnevalt mainitud, on terrorismioht Eestis hetkel väike; sellelevaatamata peavad ka Eesti vastutavad ametkonnad olema valmiskriisisituatsioonides tegutsemiseks - näiteks pantvangivõtmisel,suure ohvrite arvuga plahvatustel jne. Kontrollimaks riigivalmisolekut terrorismile reageerimiseks, viidi 1. veebruaril 2003läbi reaalsusele võimalikult lähedane kriisireguleerimise õppus,millest võtsid osa Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon,Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politseiameti, Päästeameti,Piirivalveameti, Tervishoiuameti ja Kaitseliidu üksused.Õppuse eesmärgiks oli riigi erinevate struktuuride ja operatiivteenistustevalmisoleku ja koostöövalmiduse kontrolliminekriisireguleerimise ülesannete täitmiseks terrorismiohu korral.Õppus toimus Sisekaitseakadeemia ruumides. Stsenaarium nägiette, et terroristid võtavad pantvangi Sisekaitseakadeemiastoimuvast rahvusvahelisest konverentsist osavõtjad. Pantvangikriislahenes terroristide allaandmise ja relvitustamisega.Kokkuvõttes loeti õppus kordaläinuks: kõik püstitatud eesmärgidtäideti ja erinevate ametkondade vaheline koostöö toimissuhteliselt hästi. Erinevalt varasemast, pandi seekordsel õppuselsuurt rõhku just erinevate kriisireguleerimise gruppide (staap,läbirääkijad, erirühmad, demineerijad jne.) tegevuse hindamisele,et õppida puudustest ning tuvastada probleeme, mis võivadtekkida reaalses kriisiolukorras. Saadud kogemusi analüüsiti jaüldistati ning püütakse kasutada tulevikus tekkida võiva reaalsehädaolukorra puhul.Tähtsate isikute turvalisuse tagamine ehk nn. VIP-ide kaitseKuigi terrorioht Eestis on hetkel väike, ei saa seda siiski olematukslugeda. Potentsiaalseteks terroristide sihtmärkideks Eestis võivadolla eelkõige välisriikide (USA, Suurbritannia) saatkonnad võirahvusvaheliste organisatsioonide esindused, aga ka Eestis visiidilviibivad riiklikud külalised. Seetõttu suhtuvad Eesti julgeolekujapolitseiasutused varasemast veelgi hoolikamalt tähtsate isikuteturvalisuse tagamisse Eesti Vabariigi territooriumil. Enne igatvisiiti hinnatakse sellega kaasnevaid võimalikke ohte ningvõetakse kasutusele vastavad optimaalsed meetmed turvalisusetagamiseks. Samas tugevdati seoses 2003. aasta sündmustega- Eesti sõdurite saatmine Iraaki, eurohääletus, Rootsi välisministrimõrvamine - ka Eesti kõrgete riigiametnike (president, peaminister,Riigikogu esimees) julgestust.Plahvatuste ennetamine ja süüdlaste paljastamineLäbi aegade on terroristide enimlevinud vahendiks omaeesmärkide saavutamiseks olnud lõhkeaine kasutamine japlahvatuste korraldamine. Sellest tulenevalt on ka kaitsepolitseiüheks terrorismivastase võitluse prioriteediks juba aastaid olnudpommiplahvatuste ennetamine ning juba toimunud plahvatustekohtueelne uurimine, aga samuti lõhkematerjali ning -seadeldisiebaseaduslikult valmistavate ja käitlevate isikute tuvastamine

18 6. R AHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200319 6. R AHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200301. 02. 03.Suureks mureks ja suurteks purustusteks piisab väikestest lõhkematerjalidest kurjades kätes. 01-02. Lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumise tagajärjel kaotatud detonaatorid.03. Kurjategijatelt konfiskeeritud lõhkeaine ja elektridetonaator.ja paljastamine. Viimane on eriti oluline hoidmaks ära võimalikkeEestis kavandavaid plahvatusi rahvusvaheliste terroriorganisatsioonidepoolt, sest sageli hangivad terroristidplahvatuste korraldamiseks lõhkeainet kohalikelt ebaseaduslikulõhkeainega kaubitsejatelt või “pommimeistritelt”.Hoolimata asjaolust, et kuni käesoleva ajani ei ole Eestis toimepandud mitte ühtegi terroriaktina kvalifitseeritavat plahvatust,peab siiski kahetsusega tõdema, et 2003. aastal kasvas Eestis niiplahvatuste, nendes hukkunute ja vigastada saanute kui kapommiähvarduste arv. Kui 2002. aastal korraldati Kaitsepolitseiametistatistika kohaselt Eestis 14 pommiplahvatust, milleshukkus 1 ja sai vigastada 2 inimest, siis 2003. aastal pandi toime16 plahvatust, milles hukkus 5 ja sai vigastada 7 isikut. 2003.aastal tehti ka 98 pommiähvardust, neist koolidele 52.Pommiplahvatuste arvu kasvu analüüsides võib üheks plahvatustesagenemist soodustavaks faktoriks pidada ka etteulatuvaltasjaolu, et alates 1. septembrist 2002. aastast kehtima hakanudKaristusseadustikus vähendati märgatavalt varasemat lõhkematerjaliebaseadusliku käitlemise eest ette nähtud karistuseülem- ja alammäära. Kui Kriminaalkoodeksis nähti § 207’3 lg 2(tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali ebaseaduslik valmistamine,omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine, müümineja edastamine) ette karistusena 5- kuni 15-aastane vabadusekaotus,siis Karistusseadustiku § 414 (lõhkematerjali ebaseaduslikkäitlemine) kohaselt karistatakse tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjaliebaseadusliku käitlemise korral isikut rahalise karistusevõi kuni 6-aastase vangistusega. Analoogselt on Karistusseadustikusvähendatud ka lõhkeseadeldise või selle olulise osaebaseadusliku käitlemise eest ette nähtud karistust. Niisugusekuriteo sooritanud isikut saab karistada kas rahalise karistusegavõi kuni 10-aastase vangistusega.Näitena võib tuua Kaitsepolitseiameti kriminaalasja, mis käsitleb04.10. 2003 kella 14.00 paiku Kohtla-Järvel Looga tn. 17 asuva“Kadri” garaažikooperatiivi boksis nr. 12 toimunud lõhkematerjaliplahvatust, mille tagajärjel sai surma 1957. aastal sündinud NikolaiSidorov. Sündmuskoha vaatlusel avastati ja võeti ära optilisesihikuga vintpüss, 15 elektridetonaatorit, 1 sütik ja 38 erinevakaliibriga padrunit. Kriminaalmenetluses kogutud informatsioonikohaselt oli N. Sidorovi puhul tegemist röövkalapüüdja jasalakütiga, kes hankis lõhkematerjali selleks, et omavalmistatudlõhkeseadeldise abil püüda kala.Teiseks sarnaseks näiteks on 03.10. 2003 umbes kella 03.30 paikuSillamäe linna prügimäel toimunud plahvatus, milles sai vigastada1 inimene. Eeluurimisel tegid kaitsepolitseinikud kindlaks, etplahvatuse korraldasid kohalikud noormehed Pavel T., AleksandrF. ja Artur M. Eelnevalt alkoholi ja narkootikume tarvitanudnoorukid otsustasid prügimäel katsetada ammoniidist, elektridetonaatoristja süütenöörist koosnenud omavalmistatud lõhkeseadeldist.Kolmas taoline plahvatus, mis kinnitab, et tavakodanikud onhakanud oma tegemistes julgemalt lõhkeseadeldisi kasutama,toimus 18.10. 2003 kella 12.45 paiku Lääne-Viru maakonnas Saksavallas endises “Männiku” sõjaväebaasis. Kriminaalasjas tehtikindlaks, et plahvatuse korraldas 1977. aastal sündinud Eno V.,kes enda sõnul tahtis trotüülist, elektridetonaatorist ja süütenööristkoosnenud omavalmistatud lõhkeseadeldise tekitatudplahvatuse abil kätte saada endise Nõukogude okupatsiooniarmee

20 6. R AHVUSVAHELISE TERRORISMI ENNETAMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200321 7. K ORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUS | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Aasta 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003Väljakutseid 78 228 624 896 820 947 838 1 444 1 369 1 301 1 086 1 016Plahvatusi 3 41 71 81 44 40 41 35 31 25 24/14* 30/16*Hukkunuid 2 5 1 10 6 6 7 5 2 3 1 5Vigastatuid 2 10 11 26 24 20 6 16 18 9 7/2* 19/7*Pommiähvardusi 7 97 125 221 161 150 184 445 454 214 93 98neist koolides 6 45 28 63 45 56 91 251 235 112 48 52Pommikahtlusi 135 102 100 148 222 206 179 132Pommitehnilisi kontrolle 52 58 86 278 296 537 384 70 83Kahjutustatud lõhkekehi 228 1 466 1 958 4 046 1 898 10 949 2 152 2 340 1 437 1 347 1 669 2 875Kaitsepolitsei pooltäravõetud lõhkeseadeldisi 22 60 7 4 7 4 2 4Kaitsepolitsei pooltäravõetud lõhkeainet (kg) 1 10 3343,3 üle 600 üle 100 98 46 25,5 16,2 11,9 6,5Demineerimisalased väljakutsed, Päästeameti poolt likvideeritud ja Kaitsepolitseiameti poolt jälitustegevuse käigus ära võetud lõhkekehad,lõhkeseadeldised ja lõhkeaine (25.05.1992-31.12.2003).* Lõhkeaine plahvatusedraketibaasi aluses punkris asunud raudrelssi, et see hiljem Rakverespaiknevasse EMEX-i metallikokkuostu viia. Kõik kolm eespoolkirjeldatud kuriteojuhtumit iseloomustavad ilmekalt vajadustkarmistada lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemisega seotudkuritegude karistusmäärasid. Vastasel korral ei saa välistadaulatuslikku ühiskondlikku kõlapinda tekitavate või inimohvritegalõppevate plahvatuste arvu taassuurenemist tulevikus.Terrorismi ennetamisel omab erilist tähtsust kontroll ebaseaduslikulõhkematerjalide liikumise ja selle vahendajate ning kasutajateüle. Fakt, et ebaseaduslikus käibes oleva lõhkeainekogusevähendamisel langeb ka plahvatuste üldarv, ei vaja ilmselt tõestamist.Kuivõrd Nõukogude okupatsiooniarmeest maha jäänudlõhkematerjal, millega korraldati valdav enamus 1990-ndate algultoimunud plahvatustest, on käesolevaks ajaks peaaegu otsasaanud, siis kujunevad kurjategijate seisukohalt peamisteks illegaalselõhkematerjali hankimise potentsiaalseteks allikatekslisaks Virumaa kaevandustele ja Teise maailmasõja aegsetelelahingupaikadele ka Kaitseliit ja Eesti kaitsevägi. Siinjuures tulebkahetsusega märkida, et ebaseadusliku lõhkematerjali sattumiselekurjategijate kätte aitavad kas lohakusest tingitult võisaamahimust ajendatuna kaasa mitte ainult ajateenijad, vaid kakaadrikaitseväelased.Näitena võib tuua Kaitsepolitseiameti poolt 14.03. 2003 algatatudkriminaalasja Eesti Rahuoperatsioonide Keskuse teenistujate (JüriTänav, Aramis Tullus ja Edmund Tänavots) ning relvalao ülemaJaan Kärsini suhtes, kes tegelesid tulirelvade laskemoona ninglõhkematerjalide ebaseadusliku vahendustegevusega. Kriminaalasjamenetlemise käigus võeti nimetatud isikutelt ära 2054 erinevakaliibriga padrunit, jahipüss àÊ-58 kaliibriga 16 ning 2 kglõhkeainet (ammoniit).Mõningal määral võib lõhkematerjali sattuda illegaalsessekäibesse ka lõhketöid teostavatest firmadest. Näitena võib tuua2003. aasta 3. juuli, kui lõhketöödega tegeleva ettevõtte OÜVoglers Eesti veoautost kukkusid lohakuse tagajärjel maanteele63 detonaatorit. Õnnelikule lõpplahendusele vaatamata (kõikdetonaatorid suudeti üles leida ja ohutusse kohta toimetada),on taolised rikkumised avaliku julgeoleku tagamise seisukohaltsiiski lubamatud. 24.11. 2003 karistas Järva Maakohus süüdlast10 000-ronnise rahalise karistusega.2003. aastal tehtud pommiähvarduste arv suurenes 2002. aastagavõrreldes eelkõige üksikisikute korduvate pommiähvardustearvelt. Nii näiteks tegi 14-aastane Amblas elav Relika Paštšenkoajavahemikul 13. veebruarist kuni 31. märtsini 2003 Järvamaakoolidele ja kauplustele telefonitsi viis pommiähvardust. 29.04.2003 karistas Järva Maakohus R. Paštšenkot 2-aastase tingimisivangistusega 2-aastase katseajaga ning mõistis tema vanemateltJärva Tarbijate Ühistule välja pommiähvardusega tekitatud üle 30000 krooni suuruse kahju. Karistusest hoolimata tegi R. Paštšenkoajavahemikul 3.-5. oktoobrini 2003 Tallinnas Stockmanni kaubamajaleja kobarkinole “Coca-Cola Plaza” veel viis pommiähvardust.Sarnaseid korduvalt pommiähvardusi teinud noorukeid tabatiteisigi. Sisuliselt seega pommiähvarduste tegijate arv 2003. aastalei suurenenud.Korruptsioonivastane võitlusKorruptsiooni paljastamine õiguskaitseorganites2003. aasta korruptsioonivastase võitluse peamiseks suunaks olijätkuvalt korruptsioonijuhtumite paljastamine õiguskaitseorganites.Eelkõige pöörati selles valdkonnas põhitähelepanukohtu- ja politseikorruptsioonile, aga samuti ka pankrotihalduritekorruptiivsele tegevusele.Korruptsiooniilmingud kohtutes mõjutavad otseselt õigusemõistmiseobjektiivsust ning kahjustavad seetõttu kogu Eestiõigussüsteemi usaldusväärsust nii siseriiklikul kui rahvusvaheliseltasandil. Nimetatud põhjusel on kohtukorruptsiooni paljastaminevaieldamatult kaitsepolitsei olulisimaks töösuunaks. Kuigi kohtusüsteemisseonduvad suurimad korruptsiooniriskid jätkuvalttsiviilkohtute tegevusega, tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörataka kriminaalkohtutele, kus kõige korruptsiooniohtlikumaks valdkonnakson endiselt kuriteo toimepannud isikute vahi alt vabastaminening õigeksmõistvate kohtuotsuste tegemine või leebemakriminaalkaristuse kohaldamine süüdimõistmisel. Nii näiteksandis kaitsepolitsei 2003. aasta alguses kohtu alla TallinnaLinnakohtu kohtuniku Ain Truu, kes võttis altkäemaksu karistusekandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eest ning kedasüüdistati muuhulgas ka ebaseaduslikus vabaduse võtmises.Kohus mõistis Ain Truu toimepandud kuritegudes süüdi ningkaristas teda reaalse 2-aastase vangistusega. Teadaolevalt on seeEestis läbi aegade esimene juhtum, kus kohtunik mõistetakseoma professionaalse tegevusega seonduvalt süüdi nii rasketesametialastes kuritegudes.Samuti on jätkuvalt üheks kaitsepolitsei prioriteetseks töösuunakskorruptsiooni paljastamine politseisüsteemis, sest ühiskonnaturvalisuse näol on tegemist üldinimliku väärtusega, mida peavadalati oluliseks riigi kõik kodanikud. Kuritegude ennetamisel jatõkestamisel ning juba toime pandud kuritegude menetlemiselon politseile antud väga ulatuslikud volitused. Mõistetavatelpõhjustel on niisuguste laialdaste volituste korruptiivne kuritarvitaminevõi teatud ringkonna huvides põhjendamatuärakasutamine lubamatu. Ka 2003. aastal pööras kaitsepolitseialtkäemaksu või pistise võtmise juhtumite paljastamisele politseisüsteemissuurt tähelepanu.Nii näiteks pidas kaitsepolitsei 2003. aasta maikuus pikaajalistejälitusürituste tulemusena kinni Tallinna Politseiprefektuuri Lõunapolitseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor AndreiO., keda süüdistatakse koos eraisikust vahendaja Victor K.-gaaltkäemaksu ja pistise nõudmises. Süüdistuse järgi nõudsidAndrei O. ja Victor K. Tallinna Politseiprefektuuri poolt menetletavaskriminaalasjas eeluurimise all olevalt isikult altkäemaksutema suhtes alustatud kriminaalasja lõpetamise korraldamiseeest. Samuti nõudsid Andrei O. ja Victor K. pistist ühelt teiseltisikult tema poolt Tallinna Politseiprefektuurile esitatava kriminaal-menetluse alustamise avalduse kiirema lahendamise eest.Seejuures on huvipakkuv asjaolu, et vaidlusalused kriminaalasjadei olnud üldse Andrei O. menetluses, vaid tema üksnesmõjutas nende tegelikke uurijaid tegema talle soodsaid otsuseid.Samast juhtumist koorub aga ilmekalt välja veel üks politseikorruptsioonileomane ohtlik tendents. Nimelt on mitmed endisedpolitseiametnikud ning ka teenistuses olevad politseiametnikudasunud aktiivselt tegelema ettevõtlusega juriidiliste konsultatsioonideja inkassoteenuste valdkonnas. Seejuures kasutatakseära nii oma politseitööalaseid teadmisi kui ka tuttavaid(politsei)ametnike hulgast. Vaatluse all oleva juhtumi muutiskitähelepanuväärseks asjaolu, et Andrei O. abikaasa nimele onäriregistris registreeritud äriühing, mis tegeleb muuhulgasinkassoteenuste osutamisega. Eeluurimisel selgitati välja, etAndrei O. ja Victor K. kasutasidki kriminaalmenetluse alustamistkui ühte võimalikku mõjutusvahendit, et sisse nõuda omaäriühingu klientide kahtlasi või lootusetuid võlgu. Kõnealuneäriühing kujutas endast seejuures lihtsat katet varjamaks politseiametnikeebaseaduslikku tegevust ning andmaks sellele väliseltlegaalset ilmet.Seega ei olnud kõnealuse näite puhul tegemist mitte ühekordseega juhusliku altkäemaksu või pistise võtmisega, vaidsüstemaatilise kuritegeliku käitumisega ning raha väljapumpamisemehhanismiga mõlemalt osapoolelt – nii võlausaldajalt kui kavõlgnikult. Võlausaldaja maksis kriminaalmenetluse alustamiseja kuriteoavalduse läbivaatamise eest ning võlgnik hiljem temasuhtes alustatud kriminaalasja lõpetamise eest. Altkäemaksu japistise võtmisele kaasa aidanud Victor K-d süüdistatakse lisaksaltkäemaksu ja pistise võtmisele kaasaaitamises ka lõhkematerjali,tulirelva, laskemoona ja tulirelva helisummutite ebaseaduslikusomandamises ja hoidmises. Mõlemad isikud on antud kaitsepolitseipoolt kohtu alla.

22 7. K ORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUS | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200323 7. K ORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUS | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Pankrotihaldurite võimaliku korruptiivse tegevuse tuvastamiseksalustas kaitsepolitsei süstemaatilist teabehanget 2002. aastalning praeguseks võib tehtud tööga selles valdkonnas rahule jääda.Korruptsiooniriskid pankrotihaldurite tegevuses on seotudpeamiselt ametialase positsiooni ebaseadusliku ärakasutamisegavõi pankrotivarade omastamisega. Samas on laekunud informatsioonika konkreetsetest altkäemaksu ja pistise võtmisejuhtumitest. 2003. aasta mais pidas kaitsepolitsei pistise võtmiseskahtlustatavana kinni pankrotihaldur Gunnar Kivila. Süüdistusekohaselt nõudis Gunnar Kivila pistist ühe pankrotistunud firmavarade kasutamiseks sõlmitava rendilepingu allkirjastamise ningfirma tegevuse jätkamise lubamise eest. Kohus mõistis GunnarKivila toimepandud kuriteos süüdi ning karistas teda 3-aastasetingimusliku vangistusega 2,5-aastase katseajaga.Lisaks eelmainitud pistise võtmise juhtumile, on pankrotihalduritepuhul esinenud ka pankrotistunud äriühingute vara omastamist.Kuna riiklik kontroll pankrotihaldurite tegevuse üle praktiliseltpuudub, siis on riisumisskeemid reeglina küllaltki lihtsad. Samaskasutatakse ka mõneti keerulisemaid meetodeid, kus ettevõttevarad kanditakse pankrotipesast välja pankrotihalduri enda pooltvärvatud variisikute ehk “tankistide” nimel olevatele äriühingutele.2003. aastal alustas kaitsepolitsei riisumiskahtluste tõttu kriminaalmenetlustnii pankrotihaldurina kui ka kohtutäiturinategutsenud Kersti K. tegevuse uurimiseks. Süüdistuse kohaseltriisus Kersti K. aastatel 1998 kuni 1999 ühe pankrotistunud kütusefirmavara, põhjustades sellega äriühingu võlausaldajatele suurevaralise kahju. Kõnekas on seejuures ka fakt, et pärast kriminaalmenetlusealustamist hävitas Kersti K. ära kõik tema käsutusesolnud pankrotistunud firma raamatupidamisdokumendid ningmuud kriminaalasja objektiivseks lahendamiseks vajalikud tõendid.Käesolevaks hetkeks on kaitsepolitsei esitanud Kersti K.-le süüdistusenii pankrotistunud firma varade riisumises kui ka ametiseisundikuritarvitamises ja ametlike dokumentide hävitamises, kuidkriminaalasja menetlemine veel jätkub.Korruptsiooni paljastamine maksude laekumisttagavates ametitesKõnealuse valdkonna prioriteetseks töösuunaks oli korruptsioonijuhtumitepaljastamine riigi maksuhaldurite tegevuses ning EestiVabariigi piiri- ja tollipunktides.Tollikorruptsiooni lahutamatu osana figureerib endiselt altkäemaksuvõi pistise võtmine teatud toimingute tegemise võitegemata jätmise eest. Kuritegelikud grupid, kes tegelevadsalakaubaveo või piiriüleste maksupettustega, on mõistagi huvitatudsellest, et oma inimene tollis nende kauba kontrollimatultüle riigipiiri lubaks või toimepandavat maksupettust varjataaitaks. Harvad pole juhused, kus maksupettuse eesmärgil ringlevadtollis üksnes kauba saatedokumendid ja -deklaratsioonid.Kuna mitmetest põhjustest johtuvalt on altkäemaksu või pistisevõtmine tolliametnike poolt olnud läbi kogu iseseisvusajasuhteliselt tõsiseks probleemiks, siis ei ole üksikjuhtumite kajastaminesiinkohal otstarbekas. Välja võib tuua vaid ühe ilmekaimajuhtumi.2003. aastal pidas kaitsepolitsei jälitustegevuse tulemusena kinnining andis altkäemaksusüüdistusega kohtu alla EdelaTolliinspektuuri Pärnu tollipunkti liikuva kontrollgrupi inspektoridKersti Koitla, Villem Karotamme ja Stanislav Lootuse. Mainitudtolliametnikud pressisid välja altkäemaksu autovedudega tegelevafirma juhatajalt, kelle veoauto kütusepaagist avastati erimärgistatudkütust, mille kasutamine on tavasõidukites keelatud. Kohusmõistis tolliametnikud toimepandud kuritegudes süüdi ningkaristas neid kõiki 2-aastase tingimusliku vangistusega 3-aastasekatseajaga.Piirpunktides toimuva salakaubaveo tõkestamiseks ningkorrumpeerunud riigiametnike paljastamiseks viib kaitsepolitseiparalleelselt tolliametnikega läbi jälitustegevust ka Piirivalveametining selle allüksuste töötajate suhtes, kuna enamasti tegutsevadsalakaubaveo organisaatorid, tolliametnikud ja piirivalvuridüheskoos kuritegelikus grupis. Piirivalve allüksuste puhul onpeamised korruptsiooniriskid seotud eelkõige piirivalveametnikepoolse altkäemaksu või pistise võtmisega seoses teatud isikutekontrollimata jätmisega või nende poolt toime pandud võimalikerikkumiste varjamise või fikseerimata jätmisega. Samuti onesinenud juhtumeid, kus piirivalveametnikud on teinud omakasupüüdlikeleesmärkidel altkäemaksu või pistise eest koostöödsalakaubaveo ning maksupettustega tegelevate kuritegelikegruppidega.2003. aasta juunis peeti kaitsepolitsei poolt menetletavaskriminaalasjas Ida-Virumaal Narva jões Vasknarva piirivalvekordonivalvataval alal kinni Ida-Viru Piirivalvepiirkonna arstleitnant Vladimir D., keda kahtlustatakse koos Narva linna elanikeKalev K., Andrei S., Eduard K., Aleksei M. ja Gennadi M.-gasalakaubaveo toimepanemises. Kinnipidamisel võeti kurjategijailtära üle 1300 liitri kanistritesse valatud salapiiritust. Salakaup toodiVenemaalt Eestisse mootorkummipaadiga. Edasi pidi piiritustransporditama Narva linna, kus seda sooviti turustada võltsalkoholitootjatele. Kriminaalasja eeluurimisel selgitati välja, et kahe kuujooksul jõudis kõnealune kuritegelik grupp tuua Venemaalt Eestissesalakaupa kokku kahel korral. Kaitsepolitsei jaoks muudab asja eritihuvipakkuvaks asjaolu, et gruppi nõustas just piirivalveohvitserVladimir D., kes instrueeris salakaubavedajaid muuhulgas ka piirivalverežiimiosas. Samuti püüdis Vladimir D. värvata Vasknarvapiirivalvekordoni isikkoosseisu hulgast altkäemaksu eest ajateenijaid,kes oma vahetuse ajal looksid tema kuritegelikulegrupile võimaluse ebaseaduslikuks piiriületuseks ningsalakaubaveoks.

24 7. K ORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUS | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200325 7. K ORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUS | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Pildinäiteid eduka korruptsioonivastase võitluse töömailt.01. Kuriteoavaldus, mille menetlusse võtmiseks ja kiiremaks lahendamiseks maksti politseiametnikule pistist.02. Kaitseministeeriumi endise asekantsleri poolt oma ema firmaga sõlmitud lepingu originaal ning hiljem korruptiivse teo varjamiseks koostatud võltsing.03-04. Roomassaare sadama kaudu Eestisse salakütust toonud naftatanker ja üks kütusemahutitest - läbi aegade suurima avastatud salakaubaveoskeemitummad tunnistajad.05-06. Narva jõel eduka operatsiooni tulemusena tabatud salapiiritus ja selle Eestisse transportimiseks kasutatud Venemaalt pärit kummipaat.01.03. 05.02.Eelkirjeldatud juhtum ei ole sugugi erandlik, sest analoogilisinäiteid võib tuua ka teiste piirivalveallüksuste kohta. 2003. aastaalguses anti kaitsepolitsei kriminaalasjas kohtu alla KaguPiirivalvepiirkonna Luhamaa piiripunkti piirivalvur Sven Mäe, kesvõttis eelneval kokkuleppel altkäemaksu ning jättis piiriületuselkontrollimata sõiduauto, aidates niiviisi teadlikult kaasasalakaubaveo toimepanemisele. Kohus mõistis piirivalvur SvenMäe altkäemaksu võtmises süüdi ning karistas teda osaliseltreaalse vangistusega. Sven Mäele kohtus määratud 2-aastasestvangistusest pidi ta reaalselt ära kandma 2 kuud ning ülejäänudkaristus ei kuulu ärakandmisele vaid juhul, kui ta ei pane 3 aastajooksul toime uut kuritegu.Võitlus aktsiisikaupadega seonduvate kuritegudega –illegaalne kütuseäriAktsiisikaupade osas oli kaitsepolitsei üheks tegevussuunaks2003. aastal jätkuvalt võitlus illegaalse ehk ebaseaduslikukütuseäriga. Tegemist on kuriteoliigiga, mis kujutab eelkõigeohtu Eesti majanduslikule stabiilsusele ning sellest tulenevaltlaiemas tähenduses ka kogu riigi julgeolekule. Kütuseäriga seotudmaksupettuste tulemusena jääb igal aastal riigikassasselaekumata sadu miljoneid kroone makse ning ühtlasi satubkuritegelike struktuuride kaudu ringlusesse suur hulk nn. mustaraha. Võttes arvesse, et kõnealuste pettuseskeemidega on sageliseotud ka korrumpeerunud ametnikud erinevatest riigistruktuuridest,on kaitsepolitsei illegaalse kütuseäri ohjeldamiselemitmeid aastaid suurt tähelepanu pööranud.Illegaalse kütuseäriga seonduvalt on endiselt kõige problemaatilisemaksvaldkonnaks erimärgistatud vedelkütusest lisaaineteebaseaduslik eemaldamine ehk nn. kütusepesu. Diiselkütuse jaerimärgistatud vedelkütuse importimist ning tarbimistiseloomustavad statistilised näitajad viitavad küll sellele, et tänuerinevate ametkondade ühistele jõupingutustele on olukordmuutunud tervikuna tunduvalt paremaks, kuid rahuldavaks sedasiiski lõppkokkuvõttes veel pidada ei saa. Kütusepesu kõrval onillegaalses kütuseäris üpris suur osakaal siiski ka kütusesalakaubaveol, mille tõttu jääb riigil samuti saamata kümneidmiljoneid kroone aktsiisimaksu. Samas on kütuse salakaubaveduvõrreldes kütusepesuga suhteliselt teisejärguline probleem, sestkontroll kaupade liikumise üle on viimastel aastatel tunduvalttõhustunud. Kaitsepolitsei on pööranud selle töövaldkonnateabehanke tähelepanu peamiselt meritsi toimuva kütusesalakaubaveo paljastamisele.Näiteks 2003. aasta mais anti pärast ligi kolmeaastast põhjalikkueeluurimist kaitsepolitsei poolt kohtu alla kütuse salakaubavedajategrupp, kuhu kuulusid Eduard B., Jüri R. ja Vladimir K.Kõnealune kuritegelik grupp toimetas aastatel 2000 kuni 2001läbi Saaremaa Roomassaare sadama kolmel korral salakaubanaEestisse 6 824 tonni bensiini oktaaniarvuga 95, mille tulemusenajäi riigil kokku saamata 49 500 000 krooni ulatuses käibe- jaaktsiisimaksu. Tõenäoliselt on tegemist läbi aegade ühe suurimaavastatud salakaubaveoskeemiga. Kõnekas on seejuures fakt, etsamas kriminaalasjas anti ametiseisundi kuritarvitamises kohtualla ka Kuressaare tollipunkti endine juhataja Mart K., kes aitasoma tegevusega grupi seaduserikkumistele vahetult kaasa.Niisugused ulatuslikud kütuse salakaubaveojuhtumid, kus riikituuakse korraga tuhandeid tonne kütust ebaseaduslikult, on agasiiski üsna erandlikud.Kui 2002. aasta teisel poolel keskendus kaitsepolitsei peamiseltjust kütusepesuga tegelevate kuritegelike struktuuride paljastamisele,siis 2003. aasta esimesel poolaastal keskenduspõhitähelepanu kütuse sertifitseerimisega tegelevate kütuselaboriteebaseaduslikule tegevusele. Nimelt on mitmetest kütusejae- ja hulgimüügifirmadest ning kütuse importimisega tegelevatestfirmadest kontrollreidide käigus avastatud kütusesertifikaate,mis ei vasta oma sisu poolest kütusenäitajate osas tegelikkuselening on seetõttu võltsitud. Nii näiteks on esinenud juhtumeid,kus imporditav või müüdav kütus peaks sertifikaadi kohaseltvastama kõigile kehtestatud nõuetele, kuid tegelikkuses näitavadkontrollimisel võetud kütuseproovid hoopis midagi muud.Reeglina on niisugusel juhul tegemist kütusega, mis on kaskütusetransiidi käigus varastatud või millelt on erimärgistusebaseaduslikult eemaldatud.2003. aasta juunis tõendati kütuse sertifitseerimisega tegelevaOÜ B.E.I. Survey juhatuse esimehe ja omaniku Aleksei V.ebaseaduslik tegevus fiktiivse kütusesertifikaadi väljastamiselaltkäemaksu eest. OÜ B.E.I. Survey oli üks viiest Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Akrediteerimiskeskusepoolt akrediteeritud ettevõttest, kellel on õigus tegutseda riigipoolt volitatud asutusena kütuse sertifitseerijana. Kuriteomatkimise ajal võttis Aleksei V. 7000 krooni altkäemaksukvaliteedinõuetele mittevastavale diislikütusele fiktiivse vastavusseritifikaadiväljastamise eest. Seejuures oli Aleksei V. teadlik, ettema firmasse kontrollimiseks toodud kütus ei vasta tegelikkusesdiiselkütusele kehtestatud nõuetele. Väljastatud sertifikaadilekirjutas Aleksei V. fiktiivse proovivõtmise akti numbri ning OÜB.E.I. Survey eksperdi Aleksandr D. ja iseenda allkirjad, tõendadessellega, et kontrollimisele saadetud kvaliteedinõuetele mittevastavkütus vastab diiselkütusele kehtestatud nõuetele.Eeltoodust tulenevalt esitas kaitsepolitsei Aleksei V.-le süüdistusealtkäemaksu võtmises ja ametialases võltsimises ning saatis takohtu alla. Samuti tühistati OÜ B.E.I. Survey akrediteering, mislubas tegutseda riigi volitatud kütuse sertifitseerijana. Kõnealunejuhtum viitab ilmekalt tõigale, et riigipoolne kontroll kütusesertifitseerimisega tegelevate ettevõtete üle peaks olema senisesttunduvalt tõhusam ja sagedasem.04. 06.

26 7. K ORRUPTSIOONIVASTANE VÕITLUS | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200327 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Korruptsioonis süüdi mõistetud endine sotsiaalministeeriumiasekantsler Ahti Kallikorm.Korruptsiooni paljastamine ministeeriumites ja nendekeskallasutustesMinisteeriumite ja nende keskallasutuste korruptsiooni puhulkujutavad endast vaieldamatult kõige suuremat ohtu just needametnikud, kes võtavad oma tavapäraste tööülesannete täitmiseeest pistist või jätavad ebaseaduslikult osa tööülesandeid täitmataning saavad selle eest altkäemaksu. Pöörates 2003. aastalkõnealusele problemaatikale jätkuvalt suurt tähelepanu, paljastasKaitsepolitseiamet terve rea taolisi altkäemaksu- ja pistisejuhtumeid.Nii näiteks anti kaitsepolitsei poolt uuritud kriminaalasjas2003. aasta mais kohtu alla Tööhõiveameti töövahendusosakonnajuhataja Anneli Sild, kes väljastas altkäemaksu eestvõltsitud tööraamatu, millesse kantud andmed tööstaaži kohta eivastanud tegelikkusele. Samuti määras Anneli Sild osakonnajuhatajanaoma tuttavatele töötu abiraha, mille saamiseks viimastelpuudus seaduslik alus. Kohus karistas Anneli Silda altkäemaksuvõtmise ja ametiseisundi kuritarvitamise eest 2-aastase tingimuslikuvangistusega 2-aastase katseajaga.Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et samas kriminaalasjasanti kohtu alla ka Tööhõiveameti tööandjateenindamise osakonnajuhataja Mati Karu, kes võltsis koos oma tuttava Peeter Krimpegadokumente, mille alusel väljastati asotsiaalsele isikule Tööhõiveametisttöötutele mõeldud riigieelarvelist tööturutoetust. Hiljem,kui toetus oli laekunud asotsiaalse isiku pangaarvele, võtsid MatiKaru ja Peeter Krimpe selle isiku pangakontolt sularahas välja ningomastasid. Kohus karistas Mati Karu ja Peeter Krimpet dokumendivõltsimise ja kelmuse eest vastavalt 3600- ja 3060-krooniste rahalistekaristustega.Lisaks altkäemaksu ja pistise võtmisele on ministeeriumite ja nendekeskallasutuste ametnike korruptsiooniriskid seotud ka oma ametiseisundiebaseadusliku ärakasutamisega. Seejuures kuritarvitatakseametiseisundit sageli just omakasupüüdlikel eesmärkidel, rikkudesmuuhulgas korruptsioonivastases seaduses sätestatud töökoha- jategevuspiiranguid ning toimingupiiranguid. Töökoha- ja tegevuspiirangutestrikutakse ametnike poolt endiselt keeldu olla äriühingujuht- või järelevalveorgani liige ning toimingupiirangutest keeldu sooritadatehinguid iseendaga ja muid huvide konfliktiga seotud tehinguid.2003. aasta teisel poolaastal andis kaitsepolitsei ametiseisundikuritarvitamises, võltsimises ja riigisaladuse avalikustamises süüdistatunakohtu alla Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleriMargus Kolga, kes tellis korruptsioonivastases seaduses sätestatudtoimingupiiranguid rikkudes aastatel 1996 kuni 2002 ligi 982 000krooni ulatuses tõlketöid oma emale kuuluvast osaühingust.Tõlketööde teostamiseks sõlmis asekantsler isiklikult Kaitseministeeriumikantsleri ülesandeid täites oma ema firmaga vastavasisulisetöövõtulepingu. Kriminaalasjas kogutud materjalide põhjaloli tõlketööde teostamise põhiliseks initsiaatoriks ning tõlgitudmaterjalide vastuvõtjaks Kaitseministeeriumi poolelt just MargusKolga. OÜ-st Kerti sai muuhulgas varalist kasu ka endise asekantslerielukaaslane, kes oli enamikul juhtudest tõlketööde vahetuksteostajaks. Samas on OÜ-st Kerti saanud töötasu ka mitmed teisedasekantsleri sugulased ja tuttavad. Kõnealuse kriminaalasja puhulväärib samuti märkimist fakt, et pärast kriminaalmenetluse alustamistüritas Margus Kolga rikkumist varjata, võltsides seejuuresKaitseministeeriumi ja OÜ Kerti vahel sõlmitud lepingut. Kohusmõistis endise kõrge riigiametniku toimepandud kuritegudes süüdining karistas teda 48 600 krooni suuruse rahalise karistusega.2003. aastal andis kaitsepolitsei korruptsioonisüüdistusega kohtualla ka Sotsiaalministeeriumi kunagise asekantsleri ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Ahti Kallikormi. Süüdistusekohaselt laskis Ahti Kallikorm Sotsiaalministeeriumi asekantslerinaja Eesti Tervishoiuprojekti direktorina OÜ Kotkero juhatuseliikmel Ants Johansonil kanda aastail 1998-1999 Ahti Kallikormilekuuluva madala maksumääraga piirkonnas registreeritud äriühinguGreenleaf Systems S.A. arvetele üle raha ligi 290 000 krooni teenusteeest, mida äriühing Greenleaf Systems S.A. ei olnud OÜ-le Kotkerotegelikult osutanud. Kuna OÜ-l Kotkero oli Sotsiaalministeeriumigasamal ajal sõlmitud ka pikaajaline projektijuhtimisleping AhtiKallikormi järelevalve all olevas valdkonnas, siis rikkus Ahti Kallikormkorruptsioonivastase seaduse neid sätteid, mille kohaselt ametiisikei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, misvõivad kas otseselt või kaudselt mõjutada tema teenistuskohustusteerapooletut täitmist.Maksuvabades piirkondades registreeritud äriühingute puhul ontegemist vaieldamatult kõrgendatud korruptsiooniohu allikatega,kuna osalus off-shore firmades on anonüümne ning seetõttu onnende firmadega sooritatavate võimalike huvide konfliktiga seonduvatetehingute hilisem tuvastamine äärmiselt keeruline. Samutivõib madala maksumääraga piirkondades registreeritud äriühingutekasutamine olla seotud võimalike maksupettuste toimepanemisegavõi maksude tasumisest kõrvalehoidumisega. Kohus mõistis AhtiKallikormi talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ning karistasteda 14 760 krooni suuruse rahalise karistusega.Aegumatute kuritegudekohtueelne uurimine2003. aasta lisas kaitsepolitsei alustatud kriminaaltoimikutesseinimsusevastastes kuritegudes mitu kohtuotsust. Kaks kriminaalasjaleidsid süüdimõistva lõpplahenduse.5. märtsil 2003.a. jättis Riigikohus menetlusloata 19. detsembril2002.a. Tallinna Ringkonnakohtus süüdi mõistetud Juri Karpovikassatsioonkaebuse 1949.a. märtsiküüditamist käsitlevaskriminaalasjas, millest kirjutasime pikemalt eelmises aastaraamatus.Valga Maakohtu 09.04. 2003 otsusega mõisteti endine NSV LiiduSiseministeeriumi Elva rajooniosakonna ülem, julgeolekuohvitserVladimir Penart süüdi KrK § 61’1 lg 1 järgi ja karistati 8-aastasevangistusega. KarS § 73 lg 1 kohaselt jäeti vangistus V. Penartisuhtes tingimisi kohaldamata, kui ta 3-aastase katseaja kestelei pane toime uut kuritegu. Sama kohtuotsusega mõisteti VeneNFSV KrK § 136 a järgi (sic !) süüdi ka V. Penarti endine agent RudolfTuvi ja karistati teda 8-aastase vangistusega. KrMK § 5 lg 2 aluselvabastati R. Tuvi karistuse kandmisest seoses aegumistähtajamöödumisega.Kaitsepolitseiameti süüdistuse kohaselt oli V. Penart vastutavkolme metsavenna tapmise eest. Neist kahes tapmises osalesagendina R. Tuvi, kusjuures ühes tapmise vahetu toimepanijanaehk nn. mõrvaragendina (agent-bojevik).Esimese astme kohtu otsuse kaebasid edasi nii kohtualuneV. Penart kui prokurör. Viimane seepärast, et Valga Maakohuspidas V. Penarti süüdistuses tõendatuks vaid üht tapmist ja kvalifitseerisR. Tuvi toimepandu inimsusevastasest kuriteost ümbertapmiseks omakasu ajendil.2. septembril 2003.a. tühistas Tartu Ringkonnakohus nimetatudotsuse ja tunnistas mõlemad süüdistused täies mahus tõendatuks.Mõlemad kohtualused mõisteti süüdi inimsusevastasteskuritegudes KrK § 61’1 lg 1 järgi ja ringkonnakohus karistas neid8-aastase vangistusega, jättes vangistuse KarS § 73 lg 1 aluseltingimisi kohaldamata, kui nad 3-aastase katseaja kestel ei panetahtlikult toime uut kuritegu.Vladimir Penarti kaitsja esitas Ringkonnakohtu otsuselekassatsioonkaebuse Riigikohtusse. 18. detsembril otsustasRiigikohtu kriminaalkolleegium jätta kassatsioonkaebus rahuldamataja Ringkonnkohtu süüdimõistev otsus muutmata.10. oktoobril 2003 mõistis Saare Maakohus KrK § 61’1 lg 1 järgiinimsusevastases kuriteos süüdi Pjotr Kislõi ja August Kolki.Nende kaitsja esitatud apellatsioonikaebused jättis TallinnaRingkonnakohus 27.01.2004 rahuldamata. Tegemist on esimestekohtualustega, kelle materjalid eraldas kohus kogu 1949. aastamärtsiküüditamist Saaremaal käsitlenud hiigelkriminaalasjast.Viimases on kohtu alla antud lisaks veel kuus endist julgeolekuohvitserija miilitsat.Märtsiküüditamise kvalifitseerimine genotsiidina29. septembril 2003 alustas kaitsepolitsei 1949. aasta märtsiküüditamiseHiiumaa episoodi eeluurimist. Uue menetluse aluseksolevad materjalid eraldati kogu Eestis toimunud küüditamistkäsitlevast mahukast kriminaalasjast, mida kaitsepolitsei uuribjuba alates 1995. aastast.25. märtsil 1949 saatis NSV Liidu okupatsioonivõim Eestist väljaSiberisse üle 20 000 inimese, neist Hiiumaalt 84 perekonda 261inimesega. Nii nagu Eesti teisteski maakondades, juhtisid Hiiumaaltsiviilelanike küüditamist vahetult Eestimaa Kommunistlik(bolševike) Partei ja Riikliku Julgeoleku Ministeerium (RiiklikuJulgeoleku Komitee - KGB eelkäija). Osalesid ka NSV LiiduSiseministeerium ja piirivalveväed. Sundkorras ja relva ähvarduselkaasati inimeste küüditamisse kohalikud "partei- ja nõukogudeaktivistid" ning "usaldusväärsed kolhoosnikud".Hiiumaa küüditamise eeluurimine sarnaneb varasemate maakondadekaupa läbi viidud menetlustega küüditamisest – näiteksülalmainitud Saaremaa küüditamise kriminaalasjaga.Hiiumaa märtsiküüditamise kriminaalasi on aga ühel põhjuseltäiesti uudne. Varasemad eeluurimised ja kohtuotsused on lähtunudKriminaalkoodeksist, mis 1. septembril 2002.a. kehtivusekaotas. Inimsuse vastu suunatud süütegude ja sõjasüütegudeosas on kehtiva Karistusseadustiku regulatsioon märkimisväärselterinev, nõudes täpsemat kvalifitseerimist.Küüditamist KrK § 61’1 lg 1 järgi kuriteona kvalifitseerides poleEesti õiguskaitseorganid pidanud seni genotsiidi ja laiemas mõttesinimsusevastase kuriteo vahel ranget vahet tegema: mainitudparagrahv ja lõige hõlmavad mõlemat kuritegu. Koodeksist lähtuvaltpüüdis Riigikohus K.-L. Paulovi lahendis neid küll piiritleda,kuid küüditamise kohtuasjades pole seda probleemi varemtõstatatud.Kehtiv Karistusseadustik nõuab kuriteo kvalifitseerimisel selgeltgenotsiidi eristamist inimsusvastasest kuriteost. Genotsiid onküüditamise võimalikest kvalifikatsioonidest raskeim. Seega onküsimus praktiliselt aktuaalne ning õiguslikust aspektist huvitav.

28 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200329 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200301.01. 27.06.2003. aastal uksed avanud Eesti Okupatsioonide muuseum.02. Omaaegsetest Eesti NSV kinnipidamiskohtadest pärit vangikongiuksed.Genotsiidikuriteo objektiivseks küljeks piisab teatud rassilise võisotsiaalse grupi (lubatagu lugeda rahvuslikku, etnilist ja usulistgruppi samuti sotsiaalseteks gruppideks) asetamisestelamistingimustesse, mis on põhjustanud grupi osalise või täielikuhävimise ohu. 1948.a. Genotsiidi vältimise ja karistamisekonventsiooni artikkel 2 tunnistab sellise grupina üksnesriikkondset, etnilist, rassilist ja usulist gruppi. Olulisim tunnus,mis genotsiidikuritegu inimsusevastasest kuriteost eristab, onkurjategija eesmärk see grupp täielikult või osaliselt hävitada.Analüüsides NSV Liidu võimuorganite pikaajalist süstemaatilisttegevust ja selle tagajärgi Eesti rahvastikule, võib järeldada, etokupatsioonirežiimi eesmärgiks oli pikemas perspektiivis hävitadaeestlased kui etnos. Vastav argumentatsioon nõuaks omaetteartikli mahtu, kuid mis veelgi olulisem – eesti rahva hävitamisetahtlust kui genotsiidikuriteo subjektiivse külje olulisimat elementioleks võimalik tuvastada vaid väga üksikute tippkommunistidevõi -tšekistide puhul ja selle kohtus tõendamine olemasolevatearhiividokumentide abil on praktiliselt võimatu. Kaitsjail onkasutada vastuargument, et ka kompartei ja julgeolekuorganitekohalikus ladvikus oli eestlasi, kes oma rahvust maha ei salanud.Hilisema rahvusvahelise suundumusena on mitmed riigidtäiendanud genotsiidi võimalike ohvrite loetelu poliitilistegruppidega. Eesti seadus peab alates 1995. aastast genotsiidiksigasuguse sotsiaalse grupi hävitamisele suunatud tegevust, eraldion ära märgitud okupatsioonirežiimile vastupanu osutavat gruppi.Mida viimase all päris täpselt mõista, pole keegi lahti seletanud.K.-L. Paulovi lahendis tegi Riigikohus avalikkusele selgeks, etnäiteks ühes punkris elavat või koos tegutsevat metsavendadesalka niisuguseks grupiks pidada ei saa, sest tegu pole grupiga,kuhu kuulutaks objektiivsete tunnuste põhjal, mida ise ei saaomal äranägemisel lihtsalt muuta. Järgnevalt püüame agaselgitada, kas 1949. aasta märtsis küüditatud olid okupatsioonirežiimilevastupanu osutav sotsiaalne grupp (võimalik, et kaselliste gruppide kogum).Küüditatud kui okupatsioonirežiimile vastupanuosutav sotsiaalne gruppAinuüksi fakt, et küüditati perede kaupa, näitab, et küüditamiseeesmärk oli elimineerida terveid inimgruppe, mitte üksikuidisikuid, kelle puhul on tuvastatud nende mistahes personaalnesüü või ohtlikkus. Kuid ka küüditamisele kuuluvad pered määratikindlaks grupitunnuste järgi.Küüditamise aluseks olevast NSV Liidu Ministrite Nõukogumäärusest nr. 390-138ss (vt Lisa), Julgeoleku Ministeeriumi (MGB)ja NSVL Siseministeeriumi poolt koostatud operatsiooni “Priboi”ettevalmistamise ja läbiviimise käskkirjadest, plaanidest jatulemuste kokkuvõttest ning küüditatavate perede arvestustoimikutestnähtub, et NSV Liidu tippjuhtkond ja MGB määratlesidküüditamisele kuuluvad isikud mitte nende individuaalsetegevuse, vaid sotsiaalsete grupitunnuste järgi. Nendeks olid:1. Kuulumine sotsiaalsesse gruppi, keda okupatsioonivõimnimetas “kulakuteks”. “Kulaklike” majapidamiste nimekirjadmoodustati juba aastail 1947-1948 eesmärgigarakendada diferentseeritud kõrgemat maksumäärajõukamatele talumajapidamistele. Grupikuuluvus oli seegamääratletud üksnes varandusliku seisu järgi, mis onsotsiaalne tunnus.2. Kuulumine perekonda, mille vähemalt üks liige oli:a. kohtulikult represseeritud metsavend;b. tapetud metsavend;c. metsavend vabaduses;d. “legaliseeritud”, st. represseerimata endine metsavend;e. kohtulikult represseeritud metsavendade abistaja;f. “natsionalist” - nii nimetati MGB terminoloogias isikuid,keda oli kohtulikult represseeritud “kontrrevolutsioonilistekuritegude” eest ja pagulasi (välismaale põgenemistkvalifitseeriti “kodumaa reetmisena”, mis oli samuti üks“kontrrevolutsiooniline kuritegu”). Kõik “kontrrevolutsioonilisedkuriteod” olid tegelikult poliitilise meelsuseväljendused, mille okupatsioonivõim oli oma kuritegelikeshuvides kriminaliseerinud.Termin „natsionalist“ laienes tšekistide kõnepruugis kõigile kategooriatesse2a-2f kuuluvate perede liikmetele eristamaks neid„kulakutest“.Pealtnäha olid “Kulakud” ja “natsionalistid” üpris erinevad kategooriad- esimesed justkui jõukad talupidajad (vähemalt kunagiolid nad jõukad olnud) ja teised enamasti isata perekonnad, kelleltokupatsioonivõim oli elatusvahendid ära võtnud juba aastatel1944-1945. Viimased kuulusid 1949.a. sageli kõige vaesemateperede hulka. Siiski ühendas kõiki neid kategooriaid üks ühinegrupitunnus - oma perekondlike sidemete, st. sotsiaalse päritolutõttu oli või võis olla nende poliitiline meelsus okupatsioonivõimusuhtes ebasoodne. Seega on küüditatud isikute grupp käsitatavokupatsioonivõimule (eelkõige passiivset) vastupanu osutanudsotsiaalse grupina, mille täielik või vähemalt osaline hävitaminesai olla MGB operatsiooni “Priboi” ainus tegelik eesmärk.02.

30 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200331 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Grupi hävitamisele suunatud tegevusEelnevalt põhjendasime, miks küüditatute näol oli tegemistokupatsioonirežiimile vastupanu osutava sotsiaalse grupiga.Järgnevalt selgitame, milles avaldus küüditamise korraldanud jaläbi viinud MGB tahtlus see grupp osaliselt või täielikult hävitadaning grupi asetamine elamistingimustesse, mis põhjustasidselle osalise või täieliku hävimise ohu:1. NSV Liidu Ministrite Nõukogu 29.01.1949.a. määruse nr.390-138ss punktiga 2 (vt Lisa) nähti ette, et kitsamas mõttesküüditamisele (ehk inimeste transportimisele okupeerivariigi kaugematesse piirkondadesse) järgneb eluaegne sundasumineerinevates Siberi oblastites ja kraides. Küüditatudeestlased olid seega hajutatud ning oma loomulikustsotsiaalsest ja majanduslikust keskkonnast isoleeritud –välistatud olid nii emakeelne kooliharidus, kirik, ajakirjanduskui ka piisavad suhtlemisvõimalused. Isegi juhul,kui pealesunnitud rasketest elutingimustest ja ebapiisavastarstiabist tekitatud kõrgem suremus ei oleks küüditatuidfüüsiliselt hävitanud, on ilmne, et üle ühe inimpõlve eioleks küüditatud Siberis saanud sotsiaalse või rahvuslikugrupina eksisteerida.4. Küüditamine iseenesest oli okupatsioonivõimu jaokskulukas ja üldist stabiilsust ohustav ettevõtmine. Üldinestabiilsus kannatas ka tegelikkuses, mis avaldus näiteksmetsavendluse märgatavas hoogustumises küüditamisejärgselt. Viimane toimus nii kvantitatiivselt (metsa läksidpaljud küüditamisest pääsenud või uue küüditamisekartjad) kui aktiviseerumise näol (eelkõige need metsavennad,kelle omaksed küüditati, asusid kätte maksma).Kindlasti ei saa küüditamist pidada majanduslikult otstarbekas.NSV Liidu seisukohalt ainus ratsionaalne põhjus87 000 eestlase, lätlase ja leedulase deporteerimiseks saiolla okupatsioonivõimule vastupanu osutava või osutadavõiva inimgrupi sotsiaalne elimineerimine.(Küüditamise kuriteona kvalifitseerimisest vt. lähemaltKaitsepolitseiameti võrguleheküljelt www.kapo.ee.)2. Bolševike tolleaegne ametlik või muidu laialt levinudretoorika isegi ei häbenenud okupatsioonivõimude repressioonideeesmärki sõnastada. Räägiti “kulakluse kui klassilikvideerimisest”, “Eesti puhastamisest nõukogudevastasestelemendist” jne.3. Grupi osaline hävitamine viidi ka tegelikkuses lõpule.Koosmõjus okupatsioonivõimu poolt pealesunnitudkolhoosistamisega (viimane õnnestus läbi viia aga justnimelt küüditamise tõttu ja uue küüditamise hirmus)likvideeris küüditamine talunike sotsiaalse grupiokupeeritud Eestis.

32 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200333 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003Traditsiooniks muutuv rubriik: Venemaa reaktsioonInimsusevastase süüteo ja sõjasüüteo eest karistamisel onennekõike üldpreventiivne eesmärk, mida ei tohi vaadelda üksneskohaliku (siseriikliku) ühiskonna kontekstis. Nimetatud kuritegudeeest karistamisel tuleb silmas pidada rahvusvahelist üldpreventsiooni.Selleks kohustab meid 1968. aasta konventsioonaegumistähtaja mittekohaldamisest sõjakuritegude ja inimsusevastastekuritegude suhtes (RT 1991, 35, 428; RT II 1994, 16/17, 50;27, 103), mis sätestab ühinenud riikide kohustuse kohaldada kriminaalvastutustinimsusevastaseid kuritegusid toime pannud isikutesuhtes. Konventsiooni preambula rõhutab muuhulgas, et sõjakuriteodja inimsusevastased kuriteod kuuluvad vastavalt rahvusvaheliseleõigusele kõige raskemate kuritegude hulka. Samasväljendatakse veendumust, et efektiivne karistus sõjakuritegudeja inimsusevastaste kuritegude eest on tähtis tegur, mis aitabniisuguseid kuritegusid ära hoida, kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi,tugevdada rahvusvahelist usaldust ja ergutada koostöödning tagada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.Seetõttu on kriminoloogilisest aspektist üksikute inimsusevastastekurjategijate suhtes rakendatavatel sanktsioonidel suurtähtsus. Veelgi tähtsam on aga see, et ühiskond koos rahvusvaheliseüldsusega sellised kuriteod otsustavalt hukka mõistaksja ka äärmuslike vaadete kandjad (olgu need siis üksikisikud,organisatsioonid või terved riigid) loobuksid sümpaatiast mistahesroimarite suhtes.Nagu 2002. aasta aastaraamatus, ei saa ega tohi seekordki kuidagimööda minna kommunismikuritegude sünnimaa NõukogudeLiidu õigusjärglase Vene Föderatsiooni kahetsusväärsestreaktsioonist naaberriikide õigusmõistmisele kõnealuses valdkonnas.Venemaa riiklik poliitika ja poliitikute/diplomaatidesõnavõtud selles suhtes 2003. aastal millegagi ei üllatanud, parakuka mitte positiivsete arengutega. Venemaa ametlik välispoliitikajätkas järjepideva Eesti Vabariigi ja selle vägivaldse okupeerimiseeitamist ning kurjategijate õigustamist antifašismi demagoogiaga.Kaitsepolitseiameti jaoks ei olnud üllatav ka see, et kas ettevaatamatusestvõi jultumusest heideti “kaasmaalaste õigusabi”mask Moskva ametliku poliitika invasioonikatselt Eesti kohtutesse.Vene Föderatsiooni suursaatkonna korraldusel asus küüditamiseskahtlustatavat Arnold Merit “kaitsma” Kustovi-nimeline Venemaakodanik, kes siin seadusevastaselt end advokaadiks ja omaäriühingut advokaadikontoriks nimetab. (Eestis võib advokaadikutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuriliige, mida Kustov ei ole). Seni on Kustov tegelenud Venemaakodanike kaitsmisega Eesti kohtutes. Arnold Meri on aga endakinnitusel eesti rahvusest Eesti kodanik ning ka kuriteod, millesteda kahtlustatakse, toimusid Eestis. Päris kaitsmiseks ei saavähemalt Arnold Meri puhul Kustovi ja tema leivaisade tegevustnimetada, sest juba pärast esimest menetlustoimingut otsustasidnad oma “kliendi” rakendada Kremli propagandasõja vankriette. Nii juhtuski, et Eesti kodaniku kahtlustatavaks tunnistamiseEesti õiguskaitseorganite poolt tegi kõigile teatavaks Venemaariiklik(!) uudisteagentuur RIA Novosti. Nimetatud oli ka infolekitaja - Venemaa Juristide Liidu Balti esinduse juhataja Kustov,kes polnud kommentaarides tagasihoidlik. Tsiteerime uudisteagentuuri:Advokaadi arvates pole Kapo esitatud määrus Arnold Meritunnistamisest kahtlustatavaks “rea tõsiste kuritegude”toimepanemises midagi muud kui “eesti võimude soov kujutadateda inimesena, kes peab kandma vastutust kogu “nõukoguderežiimi” tegevuse eest 1949. aastal Eesti territooriumil”.“Kahjuks, - lisas Kustov lõpetuseks – jätkuvad Eestis 1949. aastalHiiumaa ja Saaremaa elanike küüditamisega seotud protsessid,aga samuti toimuvad protsessid õiguskaitseorganite endistetöötajate üle, kes aastatel 1944-1956 osalesid niinimetatud “metsavendade”likvideerimisel.Venemaa poliitikute ja diplomaatide avalduste läbivaks etteheitekson termini okupatsioon tarvitamine Eesti ametlikes dokumentideks.(Vt. näiteks Vene Föderatsiooni välisministeeriumiavaldus 17. juulist 2003.) Kuigi kogu maailma demokraatlik üldsustunnustab järjepidevat Eesti Vabariiki ja seeläbi 1940-1941 ja 1944-1994 kestnud NSV Liidu okupatsiooni õigusvastasust, ei näiVenemaa administratsioon suutvat sellega leppida. Just sedaKremli positsiooni kaitses seesama Kustov ka 2003.a. SaareMaakohtus toimunud protsessil, seades kahtluse alla EestiVabariigi järjepidevuse ja okupatsiooni toimumise.Erinevalt eelmisest aastast, ei teinud 2003.a. Vene Föderatsioonivälisministeeriumi informatsiooni- ja pressiosakond ühtegiametlikku avaldust otseselt inimsusevastaste kuritegude uurimiseaadressil Eestis. Küll aga esines räige avaldusega 13. oktoobril2003 Vene Riigiduuma spiiker Gennadi Seleznjov, nimetadesArnold Meri tegevuse uurimist 1949. aasta küüditamisel SuureIsamaasõja veterani tagakiusamiseks. Ehkki esialgu on tegemistvaid kahtlustatavaks tunnistamisega, arvas G. Seleznjov, et ArnoldMerile esitatud süüdistused on poliitilise tagapõhjaga. Spiikerähvardas, et selline teguviis võib Vene-Eesti suhteid tõsiseltteravdada ja manitses “Eesti võime” ettevaatlikkusele.

34 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 200335 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 2003LisaNSV Liidu Ministrite Nõukogu 29. jaanuari 1949. aasta otsus “Kulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate, relvastatudkokkupõrgete ajal tapetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vastupanutegevust jätkavate legaliseeritudbandiitide ning nende perekondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade Leedu, Läti ning Eestiterritooriumilt väljasaatmise kohta”Moskva, Kreml, 29 jaanuar 1949 a.NSVL Ministrite Nõukogu(Erikaust)Täiesti salajaneOTSUS Nr. 390-138ssKulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgete ajal tapetud ning süüdimõistetud bandiitide janatsionalistide perekondade, vastupanutegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ning nende perekondade, samuti represseeritudbandiitide abistajate perekondade Leedu, Läti ning Eesti territooriumilt väljasaatmise kohta.29. jaanuar 1949.a. Moskva, KremlNSVL Ministrite Nõukogu OTSUSTAB:1. Vastu võtta Leedu NSV, Läti NSV ning Eesti NSV Ministrite Nõukogude ning Leedu, Läti ja Eesti K(b)š Keskkomiteede ettepanekudvälja saata kulakud koos perekondadega, illegaalselt elavad, relvastatud kokkupõrgete ajal tapetud ning süüdimõistetudbandiitide ja natsionalistide perekonnad, vastupanutegevust jätkavad legaliseeritud bandiidid ning nende perekonnad, samutirepresseeritud bandiitide abistajate perekonnad.Välja saata kokku 29 000 perekonda, mis koosnevad 87 000 inimesest, nendest Leedu NSV-st - 8 500 perekonda, 25 500 inimest,Läti NSV-st - 13 000 perekonda, 39 000 inimest, ning Eesti NSV-st - 7 500 perekonda, 22 500 inimest.2. Eelmainitud kategooriatesse kuuluvad isikud välja saata alaliselt Jakuutia ANSV-sse, Krasnojarski ning Habarovski kraidesse,Omski, Tomski, Novosibirski ja Irkutski oblastitesse, rakendada nende suhtes NSVL Ülemnõukogu 26. novembri 1948.a. dekreeti“Isamaasõja ajal kaugematesse Nõukogu Liidu rajoonidesse välja saadetud ja kohustusliku pagenduse kohtadest põgenenudisikute kriminaalvastutusele võtmise kohta”.3. Kohustada NSVL Riikliku Julgeoleku Ministeeriumit (sm. Abakumov) käesoleva otsuse 1. punktis nimetatud isikute Leedust,Lätist ning Eestist väljasaatmist läbi viima ajavahemikul 20.-25. märts 1949.a.Kulakud koos nende perekondadega välja saata Leedu, Läti ja Eesti NSV--de Ministrite Nõukogude poolt kinnitatud nimekirjadejärgi; illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgete ajal tapetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekonnad,vastupanutegevust jätkavad legaliseeritud bandiidid ning nende perekonnad, samuti represseeritud bandiitide abistajateperekonnad - NSVL RJM juures asuva Erinõupidamise otsuse kohaselt.4. Kohustada NSVL Siseministeeriumit (sm. Kruglov) tagama Leedust, Lätist ja Eestist välja saadetute konvoeerimise ning kohaletoimetamiseraudtee- ja veetranspordil nende pagendamise kohtadeni; väljasaadetute hoolika valve teekonnal; pagendatuteadministratiivse järelvalve pagendamiskohtadel ning looma sobiva arvestuse - viia sisse selline režiim, et keegi ei põgeneks;pagendatutele töö põllumajanduses (kolhoosides ja sovhoosides ning metsavarumis- ja kullakaevandustööstuses).Pagendamiskohtadel organiseerida SM erikomandantuurid.1944. aastal Eesti taasokupeerinud Nõukogude okupatsioonivõimude ajaleheüleskutse poliitilisele arveteõiendamisele:“Tervitagem kõikjal poliitilist valvsust sakslaste poolt mahajäetud agentide ja spioonide avastamiseks, metsades varjuvatefritsude vangistamiseks. Poliitiline valvsus on meie maa ja rahva lõpliku võidu ja heaolu pant!”

36 8. AEGUMATUTE KURITEGUDE KOHTUEELNE UURIMINE | KAITSEPOLITSEI AASTARAAMAT 20035. Lubada pagendatutel võtta kaasa väärisasju, koduseid asju (riideid, lauanõusid, põllumajanduslikke tööriistu ning kodust inventari),toitu, kokku varu igale perekonnale kuni 1500 kilogrammi. Ülejäänud pagendatute vara ja loomad konfiskeerida.Pagendatute konfiskeeritud vara kasutada riigi kohustuste võlgade katteks, võlgade katmisest ülejäänud vara (elamud ja abihooned,ettevõtted, põllumajanduslik ja tööinventar ning loomad) tuleb tasuta üle anda kolhoosidele, arvestades selle mittejagatavassefondi. Ülejäänud vara tuleb üle anda finantsorganitele realiseerimiseks. Toiduvili, loomasööda vili ja tehnilisedkultuurid tuleb üle anda riigile.6. Kohustada NSVL Finantsministeeriumit (sm. Zverev) määrama NSVL Siseministeeriumile üleliidulisest eelarvest täiendavaidrahalisi vahendeid 1949.a. erikomandantuuride ülalpidamiseks, samuti rahalisi vahendeid pagendatute toitmiseks ja meditsiiniliseteenindamise kulutusteks teekonnal, arvestades igale inimesele 5 rubla ja 60 kopikat ööpäevas.7. Kohustada Sideministeeriumit (sm. Bestsev) eraldama NSVL Siseministeeriumi taotluse kohaselt vajalik kogus raudteevaguneidpagendatute veoks, samuti hoolitsema selle eest, et pagendatute ešelonid liiguksid kuni sihtpunktideni sõjaväeešelonideõigustega.Pagendatute veo eest antakse aru vangide transportimise tariifide järgi.8. Kohustada NSVL Majandusministeeriumit (sm. Žavoronkov) raudteesööklate kaudu hoolitsema sooja toidu eraldamise eestpagendatute ešelonidele, tasuma selle eest käesoleva otsuse 6. punkti alusel NSVL Siseministeeriumile eraldatud rahalistestvahenditest.9. Kohustada NSVL Tervishoiuministeeriumit (sm. Smirnov) eraldama igale pagendatute ešelonile arsti ja kaks meditsiiniõde koosvajaliku koguse ravimite ja sidemetega, osutamaks teekonnal pagendatutele arstiabi.10. Kohustada Jakuutia ANSV Ministrite Nõukogu, Krasnojarski ja Habarovski kraide, Omski, Novosibirski, Tomski ja IrkutskiTöörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomiteesid osutama abi NSVL Siseministeeriumile pagendatute asustamiseks ning korraldamanende majapidamist ja elukeskkonda; samuti vajadusel asutada invaliidide ja vanurite kodusid, kuhu oleks paigutatudüksikud invaliidid ja vanurid saabunud pagendatute hulgast, eraldama rahalisi vahendeid eelmainitud asutuste asutamiseksja ülalpidamiseks.NSVL Ministrite Nõukogu esimees J. STALINNSVL Ministrite Nõukogu asjaajaja J. TŠADAJEVRFPA. NS VL MN 1949 a. otsuste toimik. Dok. Nr. 14 Ärakiri vene k. Masinakiri.Tõlgitud leedukeelsest raamatust: LIETUVOS KOVU IR KANCIU ISTORIJA, I. Lietuvos gyventoju tremimai 1941, 1945-1952 a. Dokumenturinkinys. Vast. toim. Gediminas Pudis. Vilnius, Mokslo ir enciklopediju leidykla 1994. Lk. 303-305.Disain: Smile GroupKoostas: Toivo KamenikFotod: Juta Kübarsepp, Kaitsepolitsei arhiiv, PM/Scanpix, Bulls PressTrükk: Europrint