iqra EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 29 JAANUAR 2012 ... - Islam

Paradiis Koraanisomand ja ta teeb sellega mida tahab. Ja küllap armastavaltädil oli mingi tagamõte, miks ta sulle andis 10 ja nõbule15. Võib-olla andis nõbule rohkem, kuna tema vanemadon vaesemad või ta teadis, et tal on seda millegi jaoks vaja,aga sul pole; samas ta ei tahtnud sind päris ilma jätta?Me peame mõtisklema Jumala nimede ja omadusteüle. Ta on Khaaliq ehk Looja ... Ta on Rabb ul-Alamiinehk maailmade Omanik või Isand. Mis õigus on meil temaltküsida, mis ta üldse selle maailmaga teeb või ei tee?Aga muidugi siin tuleb veel üks oluline punkt mängu– kes ütleb, et just Jumal maailmaga seda teeb, mismaailmaga juhtub? Jumal on Koraanis öelnud: „Rikutuson ilmunud üle maa ja mere sellest, mis inimestekäed on teeninud, et Ta võiks lasta neilmaitsta osakest sellest, mis nad on teinud; võib-ollanad siis naasvad (jumalakartlikkusele).“ (30:41)Seega, meie, inimesed, kas me jälgime, mida me selleplaneediga teeme, mis Ta meile kasutada on andnud?Viimsel Kohtupäeval küsib Ta kõige kohta aru, mis Tameile on „laenuks” siinses ilmas andnud. Ja mis me siisütleme talle kogu selle reostuse kohta, mis me Maaleosaks langeda oleme lubanud? Oleme ise asja untsu keeranudja siis süüdistame Teda, et miks Ta meile katastroofesaadab? Kui sa laenad oma isa käest auto ja sõidad sellesodiks, kas sa siis küsid isa käest, et kuule, miks sa mulleselle sodi auto andsid? See on sinu süü, et ma hunnikussesõitsin! ... Seega, Jumal on meid sellest teavitanud, et see,mis Maaga juhtub, on meie endi süü ja Ta lihtsalt lasebmeil selle tulemit maitsta, et me mõtleksime, mis olemeteinud. Paistab, et enamik tänepäeval on väga lapsikudja süüdistavad selles Jumalat, selle asemel et tunnistada,et see on inimeste endi süü ja oma pattu kahetsedes Jumalajuurde naasta.Seega, Jumalal on maailmaga oma plaan. Ta testibmeid. Ta on kindlaks määranud meie saatuse juba enneseda, kui sündinud olime, kuid Ta ei ole määranud seda,mis otsuseid me neis tingimustes ja olukordades, midame nimetame saatuseks, vastu võtame, sest muidu eioleks ta Õiglane. Tema ei määra, kes meist läheb Põrgusseja kes Paradiisi. Tema määrab olukorrad ja tingimused;Ta annab meile kõik, mis me oleme ja mis meil on; Ta annabmeile mõistuse, teadmise heast ja kurjast ja oma sõnumiteejuhiks. Kogu selle pagasiga peame oma elueksamiläbima. Ja Ta on otsustanud, et see eksam määrab,kas me läheme Paradiisi või Põrgusse.Aga miks Jumal meid üldse Paradiisiga peibutab jaPõrguga ähvardab? Ta võiks ju lihtsalt öelda, mida tohibja mida ei tohi! See on nii primitiivne ja julm! ... Või kas ikkaon? Ma leian, et see on hoopis hell ja meie erinevustegaarvestav. Nagu armastav ema ütleb oma pisikeselelapsele: „Kallikene, ära palun pane oma sõrmi pliidi peale,sa saad kõrvetada!“ nii ütleb ka Jumal meile Koraanis, etärge tehke nii ja nii ja nii, sest muidu ootab teid põrgutuli.Inimesed on ju erinevad. On selliseid, kellele mõjub lihtsaltseaduse ettelugemine ja nad teevad selle järgi. Oninimesi, kes mõistavad põhjust, miks linnas ei tohi üle 50km tunnis sõita ja seega nad kiirust ei ületa; on inimesi,kes küll ei mõista, miks seda teha ei või, aga kuna seaduson selline, siis teevad ikka selle järgi; kuid on ka inimesi,kes ei mõista ja kes seetõttu arvavad, et see seadus on rumalja isegi selliseid, kes küll mõistavad, miks ei tohi, agaikka teevad. Jumal on meie Looja, seega on Ta teadliksellest, et me oleme erinevad ja meile mõjuvad erinevadasjad. Seega on Ta meile saatnud seaduse ja need, kesmõistavad selle mõtet ja need, kes küll mõtet ei mõista,kuid on siiski jumalakartlikud, täidavad seda. Kuid neile,kes ei mõista ja ei taha seetõttu täita või kes mõistavad,aga teevad vihuti, on vaja mingit „motivaatorit“. Siinkohaltaas kord on inimesed erinevad – kellele mõjub piitsja kellele präänik. „Piitsana“ on kirjeldatud kõik see, mismeile kõige hirmutavam tundub ja „präänikuna“ see, midame kõik kõige enam juba siinses elus soovime. Nii lihtnesee ongi!Aga milleks üldse need Paradiis ja Põrgu? Miks kõigil eivõiks olla hea? Miks Jumal peab üldse meid niimoodi testimaja piinama? ... Me oleme Tema omand! See on Temaplaan! Ja Tema tahab, et head saaksid tasu ja halvad karistuse.Kuidas võikski keegi, kes on õiglane, tahta, et sarimõrvarsaaks samasse kohta kuhu maailmaparandaja võisiis isegi täitsa tavaline keskmine inimene?Seega, on Paradiis ja on Põrgu. Oma viimases sõnumis6 | Eesti moslemite kuukiri

Paradiis Koraanisinimkonnale – Koraanis – kirjeldab Jumal nii Paradiisi kuika Põrgut. Millise pildi maalib Ta Paradiisist; sellest õndsusekojast, kuhu kõik jõuda soovivad? ... No vähemastikõik, kes usuvad, et see olemas on ...Paradiisivärsid Koraanis2. SUURA – ÄL-BAQARA – LEHM25. (Oo Muhammed) anna head uudised edasineile, kes usuvad ning teevad häid tegusid, nendejaoks on aiad, mille alt voolavad jõed. Iga kord, kuineile sealt vilju antakse, ütlevad nad: „See on ju sama,mis meile varemgi anti.” Ja neile antakse sarnaseidasju (vormilt sarnaseid, kuid maitselt erinevaid). Janeile on seal puhtad abikaasad ning nad jäävad sinnaigaveseks.3. SUURA – ÄÄL IMRAAN – IMRAANIPEREKOND15. Ütle: „Kas teatan teile paremast kui see?“ Neile,kes on jumalakartlikud, on nende Isanda juures aiad,mille alt voolavad jõed. Nad jäävad sinna igaveseksja (neil on seal ka) puhastatud kaasad ja luba Jumalalt.Ja Jumal on oma sulaste suhtes Kõikenägev.133. Ja kiirustage andestusele oma Isandalt ningaeda, mis on lai kui taevad ja maa, valmis seatudjumalakartlikele.4. SUURA – ÄN-NISÄÄ’ – NAISED57. Kuid need, kes usuvad ja teevad häid tegusid,need Me võtame vastu aedadesse, millede alt voolavadjõed ja kuhu nad jäävad igaveseks. Seal on neilpuhtad abikaasad ja Me võtame nad vastu laia ningigavesti laieneva varju alla.7. SUURA – ÄL-A’RAAF – KÕRGUSED43. Ja me kõrvaldame kõik, mis nende südameteson kibestumusest, nende alt voolavad jõed. Ja nadütlevad: „Kiidetud olgu Jumal, Kes juhtis meid sellenija me poleks iial saanud juhitud, kui Jumal poleksmeid juhtinud. Tõesti, meie Isanda sõnumitoojad tulidtõega.“ Ja neile hüütakse: „See on Paradiis, misteile on pärandatud selle eest, mis tegite.“44. Ja Paradiisi kaaslased hüüavad (põrgu)tulekaaslastele: „Me leidsime, et see, mis meie Isandmeile lubas, on tõde. Kas olete leidnud selle, mis teieIsand lubas, tõde olevat?“ Nad vastavad: „Jah.“ Siiskuulutab kuulutaja nende hulgast, et Jumala needuson üleastujatel.9. SUURA – ÄT-TÄUBÄ – PATUKAHETSUS72. Jumal on usklikele meestele ja usklikele naistelelubanud aiad, mille alt voolavad jõed, et seal eladaning Eedeni aedades ilusad mõisad. Aga suurimõndsus on Jumala heameel: see on ülim õnn.13. SUURA - AR-RA’D – KÕU23. Eedeni aiad; nad sisenevad neisse oma jumalakartlikeesivanemate, abikaasade ja järeltulijatega. Jainglid sisenevad nende juurde igast väravast.IQ RA | 7

Paradiis Koraanis35. Jumalakartlikele lubatud Paradiisi näiteks onsee, et selle alt voolavad jõed. Selle viljad on kestvadnagu ka selle vari. See on jumalakartlike (püüdluste)tulemuseks ja uskmatute (püüdluste) tulemuseks onTuli.14. SUURA - IBRAHIIM – (Prohvet)AABRAHAM23. Ja neil, kes usuvad ja teevad häid tegusid, lastaksesiseneda aedadesse, mille alt voolavad jõed;nad jäävad sinna oma Isanda loal igaveseks ja nendetervituseks seal on „Rahu!“15. SUURA – ÄL-HIŽR – KIVINE TEE45. Tõesti, jumalakartlikud saavad olema aedadesja ojades.46. Sisenege sinna rahus ja kindlustundes.47. Ja me kõrvaldame, mis nende südametes onkibestumusest, (nii et neist saavad) vennad troonidel,vastakuti.48. Neid ei puutu seal väsimus ega tõsteta neidsealt ka kunagi välja.16. SUURA –ÄN-NÄHL – MESILASED31. Eedeni aiad, millesse nad sisenevad, mille altvoolavad jõed. Neil saab seal olema see, mis nadsoovivad. Nii tasub Jumal jumalakartlikele.18. SUURA – ÄL-KÄHF – KOOBAS31. Neile saavad igaveseks elupaigaks aiad, milleall voolavad jõed. Neid kaunistatakse kullast käevõrudegaja nad kannavad rohelisi siidist ja brokaadistrõivaid, naaldudes seal kaunistatud patjadele. Suurepäraneon tasu ja hea puhkepaik.22. SUURA – ÄL-ḤÄŽŽ – PALVERÄNNAK14. Tõesti, Jumal lubab neil, kes usuvad ja teevadhäid tegusid, siseneda aedadesse, mille alt voolavadjõed. Tõesti, Jumal teeb, mida soovib.23. Tõesti, Jumal lubab neil, kes usuvad ja teevadhäid tegusid, siseneda aedadesse, mille alt voolavadjõed. Neid ehitakse seal kuldkäevõrude ja pärlitegaja nende rõivaks seal saab olema siid.25. SUURA – ÄL-FURQAAN – HEA-HALVAKRITEERIUM15. Ütle: „On see parem või Igaviku Aeg, mis on jumalakartlikelelubatud? See saab olema nende tasuja sihtpunkt.16. Nende jaoks on seal see, mida nad soovivad janad jäävad sinna igaveseks. See on su Isandalt palutudlubadus.35. SUURA – FAAṬIR – ALGUSE LOOJA33. Eedeni aiad, millesse nad sisenevad. Neid ehi-8 | Eesti moslemite kuukiri

Paradiis Koraanistakse seal kuldkäevõrude ja pärlitega ja nende rõivaksseal saab olema siid.34. Ja nad ütlevad: „Ülistus olgu Jumalal, Kes onmeist kaugele viinud kurbuse. Tõesti, meie Isand onAndestav ja kõrgelt Hindav.“35. Tema, kes Ta meid Oma lahkusest seadis KestvasseKoju, kus meid ei puutu ei väsimus ega (vaimne)kurnatus.37. SUURA – AṢ-ṢAAFFAAT – RIVISTUNUD40. Välja arvatud Jumala valitud sulased;41. neile on määratud moon –42. viljad 1 ja neid austatakse43. naudingu aedades44. vastastikustel troonidel.45. Nende hulgas saadetakse ringi käima klaasvoolavast allikast,46. valge ja joojale maitsev.47. Sellel pole halba mõju ja nad ei jää sellest purju.48. Ja nendega koos on voorusliku pilguga naised,suurte silmadega,49. justkui hästi kaitstud munad.50. Ja nad lähenevad üksteisele, üksteise kohta järelepärides.1 St kõik, mis on maitsev.51. Üks rääkija neist ütleb: „Tõesti, mul oli (maapeal) kaaslane,52. kes küsis: „Kas sa tõesti oled nende hulgast, kesusuvad,53. et kui me sureme ja muutume tolmuks ja kontideks,siis meile tasutakse?““54. Ta ütleb: „Kas vaataksid?“55. Ja ta vaatab ja näeb teda 2 põgutules.56. Ta ütleb: „Jumala nimel, sa peaaegu hävitasidmu.57. Kui poleks olnud mu Isanda armu, oleksin olnud(Põrgusse) sisenejate hulgas.58. Kas me pole siis surelikud,59. välja arvatud meie esimene surm ja kas me polekaristatavad?“60. Tõesti, see on suur saavutus.61. Sellise nimel töötagu töötajad.38. SUURA – ṢAAD – Ṣ49. See on meenutus. Ja tõesti on jumalakartlikelehea naasmispaik –50. Eedeni aiad, mille väravad on neile valla.2 St toda kaaslast, kes püüdis teda siinpoolses eluseksitada.IQ RA | 9

Paradiis Koraanis51. Nad naalduvad seal ning paluvad hulganistivilju ja jooki.52. Ja nendega koos on voorusliku pilguga naised,(nendega) samaealised.53. See on, mis teile on Arvelduspäevaks lubatud.54. Tõesti, see on Meie moon ja see ei ammendu.39. SUURA – AZ-ZUMAR – RÜHMAD73. Need, kes olid jumalakartlikud, viiakse gruppidesParadiisi, kuni nad jõuavad, selle väravad onavanenud ja selle valvurid ütlevad: „Rahu olgu teiega!Te olete puhtaks saanud, seega sisenege siiaigaveseks.“74. Ja nad ütlevad: „Kiidetud olgu Jumal, Kes onmeile täitnud Oma lubaduse ja lasknud meil päridamaa – võime end Paradiisis sisse seada, kus aga soovime.Õnnis on tööliste tasu.75. Ja sa näed ingleid trooni ümber, ülistades omaIsanda kiitust. Ja nende vahel mõistetakse tõest kohutja öeldakse: „Kiitus olgu Jumalal, maailmadeIsandal!“41. SUURA – FUṢṢILAT – ÜKSIKAJALI-KULT SELETATUD31. Me (st inglid) olime teie liitlased Siinpoolseselus ja oleme ka Teispoolsuses. Ja te saate seal midaiganes teie hing ihaldab ja te saate mida iganeste palute.43. SUURA – AZ-ZUKHRUF – EHTED68. „Oo Mu sulased, te ei pea sel päeval kartmaega leinama,69. kes uskusite Meie värssidesse 3 ja olitemoslemid 4 .70. Sisenega Paradiisi, teie ja te kaasad,rõõmustades.“71. Nende hulgas lastakse ringi käia kullast taldrikudja nõud. Ja nendes on mis iganes hing ihkab jamis silmarõõmu pakub ja te jääte sinna igaveseks.72. Ja see on Paradiis, mis te päranduseks saateselle eest, mis olete teinud.73. Teie jaoks on seal palju vilju, millest sööte.44. SUURA – ÄD-DUḪÄÄN – SUITS51. Tõesti, jumalakartlikud on kindlas kohas:52. aedades ja allikates,53. kandmas siidi ja brokaadi, vastakuti.54. Just nii ja me anname neile naiseks kaunistesilmadega neiud.55. Nad paluvad seal tuua kõiksuguseid vilju, tundesend kindlalt.56. Nad ei saa seal surma maitsma, välja arvatud3 Ka märkidesse.4 St allutasite end Jumala tahtele.10 | Eesti moslemite kuukiri

Paradiis Koraanisesimene surm ja Ta kaitseb neid põrgutule karistuseeest.57. See on heldus sinu isandalt. Just see on võimassaavutus.47. SUURA – MUḤÄMMÄD – (Prohvet)MUHAMMED15. Näide Paradiisist, mis jumalakartlikele lubatud,on et seal on muutmata veega jõed ja piimajõed,mille maitse ei muutu ja joojatele maitsvad veinijõedja puhastatud mee jõed. Ja nad saavad seal kõiksuguseidvilju ja andestuse oma Isandalt ...55. SUURA – AR-RAHMÄÄN – HALASTAVAIM46. Kui sellele, kes kardab Jumala positsiooni, onkaks aeda –47. Seega millised oma Isanda soosinguid te kaks 5eitate?48. – laiuvate okstega.49. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?50. Neis mõlemais voolab kaks allikat.51. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?5 Kahe all on arvatavasti mõeldud inimkonda ja džinnekui paralleelseid kogukondi.52. Neis mõlemais on igast viljast paar.53. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?54. Nad naalduvad asemel, mille vooderdis on siidbrokaadistja kahe aia viljad ripuvad madalal.55. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?56. Neis on voorusliku pilguga naised, keda poleenne neid puudutanud ei inimesed ega džinnid –57. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?58. – justkui oleks nad rubiinid või korallid.59. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?60. Kas tasu hea eest võib olla muud kui vaid hea?61. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?62. Ja nende (aedade) all on kaks (teist) aeda –63. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?64. – mis on sügavrohelised.65. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?IQ RA | 11

Paradiis Koraanis66. Neis mõlemis voolavad kaks allikat.67. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?68. Neis mõlemis on viljad, datli- jagranaatõunapuud.69. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?70. Neis on head ja ilusad naised –71. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?72. – rosinasilmsed, kaitstult varjualustes –73. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?74. – keda pole enne neid puudutanud ei inimesedega džinnid –75. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?76. – naaldumas rohelistel patjadel ja headelvaipadel.77. Seega millised oma Isanda soosinguid te kakseitate?56. SUURA – ÄL-WÄÄQI’Ä – SÜNDMUS10. Ja need, kes on esirinnas (siinses elus hea tegemisel)on esirinnas (ka Paradiisis).11. Need on need, keda lähendatakse (Jumalale).12. Õndsuse aedades on13. hulk varaseid (rahvaid)14. ja vähe hiliseid (rahvaid)15. tikitud troonidel16. naaldumas, vastakuti.17. Nende hulgas ringlevad igavesti noored18. vaagnate, kannude ja voolava allika klaasiga.19. Nad ei saa sellest peavalu ega joovet.20. Ja viljad, mis nad sealt valivad21. ja linnuliha – mida iganes nad ihkavad.22. Ja kaunisilmsed naised,23. nagu hästi kaitstud pärlid,24. tasuks selle eest, mis nad on teinud.25. Nad ei kuule seal halba sõna ega patule ässitust,26. ainult „Rahu, rahu!“ ütlemist.27. Parema kaaslased ... Kes on parema kaaslased?28. (Nad saavad olema) okasteta lootoste29. ja (viljadest) kaetud banaanipuude vahel,30. (kus) vari saab laiendatud,31. vesi välja valatud32. ja vilju külluses –33. need pole ei (aastaajale vastavalt) piiratud egakeelatud –12 | Eesti moslemite kuukiri

Paradiis Koraanis34. kõrgendatud asemetel.35. Tõesti, Me oleme loonud nad (noorte neidudena)erilisest meistriteosena36. ning teinud neist neitsid,37. kes armastavad samaealisi (abikaasasid),38. parema kaaslasi –39. (kellest) osa on varasematest (rahvastest)40. ja osa hilisematest.69. SUURA – ÄL-ḤAAQQA – PARATAMATUS19. See, kellele antakse ta (elu)raamat paremassekätte, ütleb: „Siin, lugege mu raamatut.20. Tõesti, ma teadsin, et saan teada oma seisu.“21. Ta on meeldivas elus,22. kõrges aias,23. mille (viljad) ripuvad korjamiseks madalal.24. (Neile öeldakse:) „Sööge ja jooge, olles rahulsellega, mis möödunud päevil ette olete saatnud.76. SUURA – ÄL-INSÄÄN – INIMENE5. Tõesti, vagad saavad juua klaasist, mille segu onKafuurist 6 –6. allikast, millest Jumala (vagad) sulased joovad;nad lasevad sel jõudsalt pursata.7. Nad täidavad vanded ja kardavad Päeva, millekurjus levib laialt.8. Ja nad annavad söögi – armastusest Tema vastu– vaestele, orbudele ja vangidele,9. (Öeldes:) „Me toidame teid vaid Jumala heakskiidupälvimiseks; me ei soovi teilt ei tasu ega tänu.10. Tõesti, me kardame oma Isandalt karmi ja murettekitavatPäeva.“11. Seega kaitseb Jumal neid selle Päeva kurja eestja annab neile sära ja õnne.“12. Ja Ta tasub neile kannatlikkuse eest (Paradiisi)aia ja siidiga.13. Nad naalduvad kaunistatud patjadele, tundmataseal päikest ega pakast.14. Ja lähedal nende kohal on selle varjud ja selle(viljad) langetatakse vastutulelikult korjamiseks.15. Ja nende hulgas lastakse ringi käia hõbedastelanumatel ja selgetel karikatel,16. selgetel hõbedast klaasidel, mille mõõt onmääratud.17. Ja neile antakse juua karikast, mille segu oningverist,6 Magusalõhnaline allikas Paradiisis.IQ RA | 13

Paradiis Koraanis18. sealsest allikast nimega Salsabiil.19. Nende hulgas ringlevad igavesed noored. Neidnähes arvaksid, et nad on kui laiali pillutud pärlid.20. Ja kui sa vaatad, siis näed naudingut ja suurepärastvalitsusala.21. Neil on üll rohelisest siidist ja brokaadist rõivad.Neid kaunistatakse hõbedaste käevõrudega ja nendeIsand annab neile puhastavat jooki.22. (Neile öeldakse:) „Tõesti, see on teile tasuks –teie püüdlusi on väärtustatud.“32. aiad ja viinamäed33. ja samaealised kaasad34. ja täis karikad.35. Nad ei kuule seal ei halba sõna ega valet,36. tasuna sinu Isandalt, kingituseks tehtu eest 8 .83. SUURA – ÄL-MUTÄFFI-FIIN – PETUKAUPMEHED18. Aga ei, tõesti õiglaste nimestik on ‛Illijjuunis 9 .19. Ja mis ütleks sulle, mis on ‛Illijjuun?77. SUURA – ÄL-MURSÄLÄÄT– ETTESAADETUD41. Tõesti, jumalakartlikud on varjude ja allikatekeskel42. ning kõikvõimalike soovitud viljade (keskel).43. (Neile öeldakse:) „Sööge ja jooge, olles rahulsellega, mis varem tegite.“44. Tõesti, nii me tasume heategijatele.78. SUURA – ÄN-NÄBÄ’ – UUDIS31. Tõesti, vagade 7 jaoks on kordaminek:7 muttaquun = vagad usklikud, kes usuvad Jumala Ainsusessening hoiavad end jumalakartlikult kõigist Jumala poolt keelatudpattudest ja halbadest tegudest eemal, on lahked ning teevad häidtegusid, nagu Jumal on käskinud.20. (See on) täidetud raamat,21. mille kohta tunnistavad (Jumalale) lähedased 1011.22. Tõesti, õiglased saavad olema õndsuses,23. oma asemetelt jälgides.24. Sa tunned nende nägudelt ära õndsuse kuma.25. Neile antakse juua pitseeritud (nõust) nektarit 12 ,8 Abu Sa’id Al-Khudri هللا عنه)‏ ‏(رضي jutustas: JumalaSõnumitooja هللا عليه وسلم)‏ ‏(صلى ütles: „Kui keegi pöördub siiraltislamisse, annab Jumal kõik möödaniku patud andeks ning seejärelalgab arvete klaarimine: iga hea teo tasu on 10-kuni 700-kordne jahalb tegu läheb kirja nagu see on (st 1x), välja arvatud, kui Jumal selleandestab.” (Al-Bukhari 1/41)9 See sõna tuleb sõnast ‛uluw, mis tähendab kõrgust. (IbnKathir, suura 83)10 Qatadah اهللا عنه)‏ ‏(رضي ütles: „Need on inglid.“ (At-Tabari24:294)11 Ibn Abbas اهللا عنه)‏ ‏(رضي ütles: „Jumalale lähimad igastaevas tunnistavad seda.“ (At-Tabari 24:294)12 Ibn Masud اهللا عنه)‏ ‏,(رضي Ibn Abbas اهللا عنه)‏ ‏,(رضي Mujahid,14 | Eesti moslemite kuukiri

Paradiis Koraanis26. mille lõpp on muskus (lõhnab nagu muskus) 1314. Selle üle võistelgu võistlejad.16. ja maha laotatud vaibad.27. Ja selle segu on Täsniimist 15 ,28. allikast, millest joovad (Jumalale) lähedased.88. SUURA – ÄL-ĠÄÄŠIIÄ – ÜLEKAALUKAS8. Tol päeval saab olema ka rõõmsaid nägusid,9. rahul oma püüdlustega 16 17 ,10. kõrges Paradiisis,11. kus sa ei kuule halba sõna 18 .12. Seal voolab allikas,13. seal on ülendatud asemed14. ja valmis pandud joogikarikad15. ja ritta seatud padjadرضي اهللا)‏ ja Ibn Zayd ‏(رضي اهللا عنه)‏ Qatadah ‏,(رضي اهللا عنهما)‏ Al-Hasanütlesid, et ar-rahiq on üks paradiisiveini nimedest. (At-Tabari ‏(عنه24:296)13 Ibn Masud اهللا عنه)‏ ‏(رضي ütles: „See tähendab, et sedasegatakse muskusega.“ (At-Tabari 24:297)14 Ibn Abbas اهللا عنه)‏ ‏(رضي ütles: „Jumal teeb veini lõhna neilemeeldivaks nii, et viimane, mis Ta sinna sisse paneb on muskus. Seegaon selle pitseriks või lõpuks muskus.“ (At-Tabari 24:297)15 Abu Salih ja Ad-Dahhak ütlesid: „See on Paradiisi rahvasuurepäraseim ja ülistatuim jook.“ (At-Tabari 24:301)16 Heade tegude vastuvõtmiseks peavad olema täidetud kaksolulist tingimust: a) Tegu peab olema sooritatud vaid Jumalaheameeleks, mitte teistele näitamiseks, kiituse teenimiseks võikuulsuse nimel. b) Tegu peab olema kooskõlas Prohvet Muhammedi(õpetusega). sunnaga ‏(صلى هللا عليه وسلم)‏صلى هللا)‏ jutustas: Jumala Sõnumitooja ‏(رضي هللا عنها)‏ 17 Aishaütles: „Kui keegi teeb meie usus midagi uut, mida selles ei ‏(عليه وسلمole, siis seda tegu temalt vastu ei võeta.” (Al-Bukhari 3/2697)18 St valesid, solvanguid, ebamoraalsusi, mõttetut juttu jne.(Koraani tähenduse tõlge, Saheeh International)MIS ON SIIS PARADIIS?Kuidas on siis Jumal meile kirjeldanud Koraanis Paradiisi?Mis saab usklikele tasuks eluaegse pingutuse eest?Kas see on kogu meie tööd ja raskusi väärt?Koraan jutustab meile, et Paradiis on nagu lõputudaiad. Araabiakeelne sõna „Paradiis“ otsetõlkes tähendabkiaeda. Nende aedade alt voolavad jõed, seal on allikadja ojad, seega paele aia (st roheluse, puude, muru jne)idee on oluline ka vee ja just voolava vee idee. Mainitudon ka mee-, piima- ja veinijõgesid.Aia juurde kuuluvad kindlasti ka viljad ja Koraan neidka kirjeldab, nii sortimenti kui maitset mainides. Kus onpuud, seal on ka vari, seega laiad, puhkust ja jahedustpakkuvad varjud on samuti osa Paradiisist.Olulisel kohal Paradiisis on ka armastus, mida me kõikvajame. Kirjeldatakse ilusaid, puhtaid, vooruslikke, häidja samaealiseid kaasasid ning jumalakartlikku perekonda.Kaasade samaealisus, mida mitmetes kohtades rõhutatakse,väljendab nende võrdsust. Samuti väljendabvõrdsust see, et pea iga kord, kui on mainitud uskliketroone või asemeid, siis on ka mainitud, et nad istuvadvastakuti; põhimõtteliselt oleks tegemist nagu ümarlauaga,kus keegi pole kellegi ees või taga, keegi polelaua otsas või tähtsamal kohal, kõik on võrdsed.Troonide kohta on ka mainitud, et need on kõrged,mis omakorda tähendab, et neil istujal on ümberringi toimuvasthea vaade. Troon on ka austuse sümbol.Kõik paradiisielanikud tunnevad ennast ülihästi, sestneilt kõrvaldatakse kõik kibestumus, mis nad siinses il-IQ RA | 15

Paradiis Koraanismas on kogunud; nende tervituseks on rahu, neile pakutakserahu ja kindlustunnet, neil pole väsimust ja nadsaavad seal k õ i k, mis soovivad.Paradiisielanikele on lubatud kullast ja hõbedast ehted,siidist ja brokaadist rõivad, pärlid, kaunid ja suursugusedkodud, kaunid padjad ja vaibad, maitsvad joogidja söögid, ilusad nõud serveerimiseks. Nad ei pea isegiend ise teenindama – selleks on neil noored teenijad.Samas võiks nüüd mõelda, et mis on siis nii erilist nendesvarjulistes aedades, voolavates jõgedes, suursugusteskodudes ja vooruslikes abikaasades? Miks räägib Jumalmeile kõrgest Paradiisist? Miks on see kõrgus oluline?On ju Paradiis nagunii juba üleval meie praeguse seisukorragavõrreldes. Aga kui läheme matkama, kust tahameringi vaadata? Või kui külastame näiteks Pariisi, kasme mitte ei taha ronida Eiffeli torni otsa või Sacré Coeurijuurde, et linnale alla vaadata? See on meil loomuses. Mearmastame ülevalt alla vaadata ja asjadest head ülevaadetomada, seega Jumal meile ka seda pakub.Jumal räägib meile, et usklikud ei kuule Paradiisis halbasõna ega valet. See on meile lohutuseks siinse elueest, kus meid tihti meie usu pärast halvasti koheldakse.Seega on usklikele lubatud kõrge Paradiis, mille altvoolavad jõed ... ehk nad oleks nagu mäe otsas, kose alguspunktikohal. Ja mida me näeme kallistes hotellides?Kõige kõrgemal korrusel, kus asuvad penhouse’id, onpurskkaevud, et vee vulin kliente rahustaks ... on paljupatju, diivaneid, et klient end mugavalt tunneks jne. Inimeselon vee suhtes kinnisidee. Seega pakutakse meilejuba siinpoolsuses purskkaeve, tehiskosekesi, basseine,akvaariume jne.Jumal mainib, et paradiisielanike elupaigad on ruumikadja suursugused. No maja Paradiisis, mis see siis ikkanii väga ära ei ole? Aga mõelgem hetkeks sellele, mille nimelmeie „heaoluühiskonna“ inimesed täna kõige enampüüdlevad? Nad maksavad iga kuu suuri summasid pangale,et neil oleks oma kodu, ükskõik kui pisike see siis kaei oleks, aga oma. Muidugi mida suurem see on, seda uhkem.Ja väga paljud inimesed on oma suursuguse koduorjad. Kõige kallim kinnisvara on veekogu ääres ja kõrgemadkohad on kallimad kui madalamad. Kui looduslikkuveekogu läheduses ei ole, siis ehitavad inimesed oma aedabasseini, tehiskose või kasvõi väikese tiigikese. Nad sisustavadoma kodud kõige kallima ja mugavamaga, misneil võimalik on ja tihti ka üle oma võimaluste, kuid lõppkokkuvõttesei saa nad seda isegi mitte nautida, sest nadpeavad iga päev end tööga tapma, et pangale selle kõigeeest maksma. Ja kui nad kodus on, peavad nad koguseda suursugusust koristama ja hooldama. Aga Paradiisison see kõik usklike eest ära tehtud.Jumal räägib meile mitte ainult paradiisielanike elukohastvaid ka sellest, mismoodi nende kodud on sisustatud.Diivanid, troonid, padjad, vaibad – kõik see väljendabülimat luksust ükskõik millise kultuuri esindajatejaoks. Jumal tunneb oma loomingut kõige paremini jaTa teab, mis meile meeldib. Seega on Koraanis kirjas tervehulk luksuse sümboleid mitte vaid tolle aja araabalstejaoks, vaid ka meie jaoks: Jumal pakub meile luksuskodukauni vaate, voolava vee, imekauni sisustuse ja suurepäraseteenindusega otse kodus, sest paradiisielanikud eipea enda teenindamiseks isegi mitte tõusma.Jumal hoolitseb ka Paradiisi väärijate tunnete eest –kõik vanad vaevad on pühitud, seal pole ei väsimust egakibestumust; järel on vaid rahu, kindlustunne ja rõõm. Jaloomulikult armastus! Jumal lubab, et armastavad kaasadkohtuvad Paradiisis ja need, kes siinses ilmas abielusei olnud või oma kaasaga õnnelikud ei olnud, nendejaoks on seal teised paradiisielanikud, kel samuti kaasatpole. Loomulikult ei saa mainimata jätta paradiisineitseid,keda Koraan meessoost usklike jaoks kirjeldab, sestlõppkokkuvõttes on ju Paradiisis kõik, mida usklikud soovivadja meeste jaoks on noored kaunid naised kindlastimidagi, mille poole pürgida.16 | Eesti moslemite kuukiri

Paradiis KoraanisSeegavõikski öelda,et Paradiis on tegelikult lõputu õndsustunne.Keegi ei peaks mõtlema, et ta ei tahaParadiisi minna, sest seal ei ole midagi erilist või sealon midagi, mis talle ei meeldi. Ma arvan, et kaks kõigeolulisemat asja, mida Jumal meile Paradiisi kohta mainibja mis peaksid meid siinses elus innustama, on etParadiis on see, mida me kõige enamsoovime ja et kogu see toreduson igaveseks.IQ RA | 17

Tee paradiisiMoslemi ülimaks eesmärgiks on igal juhul Paradiis.Nagu kõige nähtamatuga, saab seda ette kujutadaainult samalaadsuste kaudu, kuid selle tegelikkus oninimese keelest maade ja merede taga. Allah on Oma teenijateleette valmistanud „mida ükski silm pole näinud, ükskikõrv kuulnud ega inimese süda puudutanud.’’ [Bukhari, Muslimjt] See igavene kodu pole piiratud sellega, mida kirjeldataksesiinpool materiaalsete ja hingeliste mõnudena, sestsee mahutab „kõike, mida hing on igatsenud” ja lõpuks suurimaksja kõige enam täiuslikumaks rõõmuks peale igasugustkujutlusvõimet – Looja enda lähedus ja olemasolu.Kes pärivad sellise taevaõnnistuse? Missugusedhinged väärivad sellist au ja tasu?Tänapäeval on moslemite seas täiesti tavaliseks uskumuseks,et kesiganes tunnistab – „lä ilääha illa llah’’ ja ‘’MuhammädanRasuul ullah” astub paradiisi. Kuid see tunnistuson midagi enamat kui puht keeleline lausung. See ontõotus ja pühendumus, mida ei tohi täitmata jätta. Sellelon tingimused ja nõuded, mis mõjutavad kõiki eluvaldkondi.See puudutab võimu, mis meie käitumist ja tegemisitegelikult valitseb. Quraiši araablased keeldusid sedatunnistamast, kuna nad mõistsid selle tähendust. Enttäna kordavad moslemid seda tunnistust ilma korralikumõtlemiseta ning nende teod ja eluviisid on õnnetuseksmillegi muu tunnistajaks. Ja nad loodavad Paradiisi!Allah on Koraanis hoiatanud meid usus enesega rahulolemiseeest. Nagu juudid ja kristlased, kes eksikombelväidavad, et Jumal on neid üle teiste soosinud ja Paradiison nende päralt. „See ei ole teie soovide ega Raamaturahvaste tahte järgi. Kes teeb valet saab selle eest karistadaja ainuüksi Allah saab olla nende abistajaks ja kaitsjaks.”Ometi liigitavad arvukad tänase aja islamiusulised endvalituteks, jättes samal ajal unarusse oma Looja korraldused,pöörates selja Prohveti االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى sunnaleja nõudes ilmalikku elu, mis on kaugel jumaliku seaduseõnnistustest. Ehk isegi nii kaugel, et salgavad selleseaduse teatud aspekte. Tavad, kombed, materialism,inimeste algatatud sotsiaalsed süsteemid, rahvuslikudliidrid ja isegi nende enda kalduvused jagavad võimu,mis aga tegelikult kuulub üksnes meie Loojale.Paradiisi tasu on liiga õilis, et sinnamuidu siseneda.Selleks hinnaks on uskumus, mida peab sõnakuulelikkusegakinnitama, sõnakuulelikkusega Allahileja Tema Sõnumitoojale االله عليه وسلم)‏ ‏.(صلى Allah ütleb,et nende püüded on kõrgelt väärtustatud, kes ihkavadTeispoolsust ja pingutavad selle jaoks. (17:19)Me peame naasma Koraani juurde ja seda mitte vaid emotsionaalselvõi akadeemilisel viisil vaid kuulelikkuse ja tegudejuhendumisel. Me peame välja selgitama, millised Allahpalus meil olla ja hakata sellisteks. See on tee Paradiisi.18 | Eesti moslemite kuukiriTõlkinud: Amina IirimaaltAllikas: http://abdurrahman.org/finaljourney/roadtoparadise.html

Kui halvad sulased me oleme!Kui halvad sulasedme oleme!tõlkinud: Amina IirimaaltAllikas: http://www.sunnahonline.com/ilm/purification/0089.htmAl-Hasan al-Basri (rahimahu Allah) on öelnud:„Halb on (Looja) sulane, kelle omadused kattuvad järgnevate iseloomuomadustega:1. Ta palub andestust ent ta on agaralt hõivatud patuste sõnakuulmatustega.2. Ta käitub alandlikul alistunud viisil, et teda nimetataks lojaalseks,kuid ta ainult teeskleb, et varjata oma ebalojaalsust.3. Ta keelab valet, kuid ei saa jätta seda ise tegemata.4. Ta kohustab õiget, ent ei tegutse oma enda juhiste järgi.5. Kui ta annab, siis väga ihnsalt ja kui ta jätab andmata, ta ei vabanda.6. Kui ta on oma parima tervise juures, tunneb ta end ohutult,aga haigestumisel on ta kahetseval meelel.7. Kui ta on vaesunud, tunneb ta end kurvana ja kui ta saab rikkaks, allub ta kiusatustele.8. Ta loodab lunastust, ent ei tegutse vastavalt sellele.9. Ta kardab karistust, kuid ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid selle vastu.10. Ta soovib saada rohkem kasu, kuid ei ole tänulik selle eest, mida ta on saanud.11. Vaimse tasu idee on talle meelepärane, kuid ta ei praktiseeri kannatlikkust.12. Ta kiirendab magamist ja lükkab paastumist edasi.“IQ RA | 19

IslamiuudisedIslamiuudisedTõlkinud ja koostanud: Kauthar & RubabaHARIDUSTÖÖTAJAID TEAVITATI MOSLEMILASTE TULEKUST EESTI KOOLIAllikas: Rapla maakonnaleht Nädaline (01.12.2011)Õppepäeval „Moslemipere laps lasteaias ja koolis“teavitas lektor Kätlin Hommik- Rapla maakonna haridustöötajaid,kuidas olla valmis moslemilaste tulekuksEesti lasteaedadesse ja koolidesse. Sissejuhatuseksavati laiemalt islami usu ja kultuuri teemaid.Lisaks selgitustele, kuidas erinevast religioossest jakultuurilisest taustast tingitud võimalike vastuoludegatoime tulla, kõneles lektor pikemalt mosleminaiste elust. Kätlin Hommik-Mrabte sõnul võib taoma kogemustest, oma moslemitest poegade järgikinnitada, et moslemilaps sulandub Eesti haridussüsteemisujuvalt ja ilma suurematetõrgeteta. Eestitvõib esineja sõnul hinnata üldiselt ilmalikuks maaks.Ühe koolitusel osalenu sõnul tegi ta loengust järelduse,et suuri probleeme ei tohiks ette tulla ka kristlikepühade tähistamisel koolis või lasteaias. „Kuimoslemipere vanemad lubavad, võib nende laps sealkaasas olla, aga kui see neile vastuvõetav pole, võibnende laps sellistelt üritustelt lihtsalt puududa. Samution söögiga – kui pere pole vastu, sööb moslemilapssealihaga tehtud toite, aga kui pere seda ikkagiei soovi, siis annavad nad toidu kodunt kaasa“selgitas lektor oma Eesti moslemiperede hulgas läbiviidud küsitluse tulemustele toetudes. Ühe Raplalasteaia direktor võttis koolituspäeva lõppedes teemalühidalt kokku järgnevalt: Moslemiperest tulnudlapse toitumis- ja miks mitte ka muid tavasidarvestadaei ole koostöös lapsevanematega raskem kuimuude erinõuetega arvestamine – näiteks kasvõiallergiliste laste menüüga arvestamine. Põgusaltpuudutas lektor ka laialt levinud negatiivseid eelarvamusi,nagu oleks islam agressiivne religioon. „Parakuon nii, et kui mõni moslem sooritab jubeda teo,nimetatakse teda kohe moslemist terroristiks, agakui kristlased kuskil analoogseid tegusid korda saadavad,neid terroristideks ei nimetata“. Terrorismpõhineb tema sõnul pigem poliitilistel võimuambitsioonidelja majanduslikel huvidel.PERE KAHE LAPSE JA PEARÄTIGAAllikas: http://uudised.err.ee/?06238342 05.11.2011Pärast araabia kevadet, pöördelisi sündmusi mitmetesaraabia riikides, alates Egiptusest ja Marokostning lõpetades Liibüaga, on suhtumine moslemitessemärkimisväärselt muutunud. Sündmustelekaasaelamisest on saanud usk, et kõigil inimestelon õigus võrdsele eneseteostusele ning ebaõigluskaob. Lõpuks ometi on loota, et suhtumine islamisselähebõigetesse rööbastesse tagasi ning me räägime islamistkui usust, mitte terrorismi õhutavast ekstreemsestalgest. Tahtsime teada, kuidas elab ükstavaline Eesti moslemipere kõigi nende muutustevalguses.Ema on Tallinna tuntud koolis inglise keele õpetaja,isa valmistub ülikoolis kultuuriloomagistrikraadisaama ja töötab vahetustega südalinna hotellis.20 | Eesti moslemite kuukiri

IslamiuudisedVanem poeg käib kodulähedases lasteaias ja nooremon vaheldumisi ema või isaga kodune. Eriliseksteeb selle pere aga see, et ema on sündinud Võrus,üles kasvanud jeemeni-eesti segaperes Kuveidis jaülikooli lõpetanud Jeemenis, räägib lisaks eesti jainglise keelele vabalt araabia keelt ning kogu pereon islami usku. See viimane on tegelikult detail, mispuudutab rohkem südant kui muud.„Jah, me ei joo alkoholi ega söö sealiha, käime mošeespalvetamas, paastume ramadaani ajal ja tähistamemoslemite pühi. Aga muidu oleme samasugusednagu kõik meie naabrid Mustamäel“ räägibpereema. Edasi mõtiskleb ta, et eestlastel on vistveidi ebamugav usust rääkida, ei olda harjutud selteemal mõtlema, see ei tule kodunt kaasa. Puudubharjumus, et arutataks Jumala olemuse või tähenduseüle. Araabia maades on see sama tavalinenagu söömine või magamine. Usuteemad võetakseüles nii kodus, koolis kui toidupoes.Kümme aastat tagasi Eestisse ja sünnilinna Võrrunaasnuna otsustas pereema, et kõige rohkem tunnebta end eestlasena. „Olin kõik oma lapsepõlvedveetnud Võrus. See paik oli mu mällu kinnistunudvõlumaana, kus on metsad ja aasad. Kuveit on jupuhas kõrb, ei mingit loodust, ainult liiv ja kaamelid…“.Eestisse naastes ei olnud muidugi kõik niivõluv nagu lapsepõlvepiltides. Võru oli palju pisemning ilmadki palju külmemad, kuid naine tunnebennast Eestis koduselt ning üks põhjus, miks nainetänaseni siin on, on ka armastus.Lihtsalt juhtus nii, et tutvusest sai ajapikku armastusja mees, kes juba enne kohtumist tundis huviteiste kultuuride ja kommete vastu, otsustas moslemikshakata.Eestis on kinnitamata andmetel kümme tuhat moslemit.See on päris suur kogukond, kes mošeessepalvetama koguneb. Siin on tatarlasi, tadžikke, venelasi,usbekke, aga ka araablasi, pakistanlasi jaaina rohkem eestlasi. Naine teab, millest ta räägib,sest tema antavates araabia keele tundides käibüha rohkem õpilasi, nii lapsi kui täiskasvanuid.Kuvandi, et mosleminaistel on vähem õigusi javõimalusi eneseteostuseks, lükkab naine ümber.„Vastupidi, araabia maades hinnatakse naisi väga.Pigem on austus naise vastu nii suur, et kõik tehakseette-taha ära. Kuveidis on väga lihtne olla naine.Sa ei pea millegi pärast muretsema, kui sa seda eisoovi“. Samal teemal mõtiskledes lisab ta, et loomulikulttuleb arvestada sellega, et tegemist onkonservatiivse ühiskonnaga, mille tavasid lääneinimesel võib olla raske mõista. Kõige suuremaksvaheks araabia ja eesti kultuuris peab naine suhtumistvanavanematesse: „Kui Kuveidis või Jeemenison vanavanemad suure au sees, siis siin on vastupidi,vanavanemad jäetakse üksi või viiakse hoolekodusse.“Ja jätkab: „Kas sina tahaksid olla vananaüksi? Mina küll mitte. Ma tahaks näha oma lapsi jalapselapsi. Ma usun, et kõik vanavanemad on sedaväärt, et neid hoitakse“.Põnnid käivad perega mošees kaasas. Araabia keeltpere kodus ei räägi, sest ema ei pea vajalikuks lasteleliiga palju segavaid signaale saata. Kodusedkeeled on eesti- ja inglise keel ning ema sõnul tekitabjuba seegi väikestes lastes parajalt segadust.Kui aga pojad kasvavad, tahab ema neile kindlastika araabia keelt tutvustada ja lisab, et kõige paremoleks seda muidugi teha elades araabiakeelses kultuuriruumis.„Aga üldiselt on Eestis väga tore elada. Siin on võrratuloodus, aastaajad vahelduvad ja lastel on vabaduskasvada oma nägu“: Juuste katmine avalikuskohas ongi ainus märk, mis selle pere juures viitabislamile. Muidu on nad tavaline eesti pere kahelapse ja aeg-ajalt ka jõulukuusega: „Jõulude ajal onmul alati suur kiusatus kuusk tuppa tuua. Siis tuleblapsepõlvenostalgia peale, jõulukuusk on ju nii ilus“.EESTI JA ARAABIA EMIRAADID SÄTESTAVADTOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMISEAllikas: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eesti-ja-araabia-emiraadid-satestavad-topeltmaksustamise-valtimise.d?id=63291456(15.12.2011)Eesti ja Araabia Ühendemiraadid on sõlmimaslepingut, mille järgi ei toimuks kahe riigi vahel tulumaksutopeltmaksustamist.Uue seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi jaAraabia Ühendemiraatide vaheline tulumaksudegatopeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumisetõkestamise leping.Valitsus kiitis lepingu heaks 3. veebruaril. Lepingulekirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet jaAraabia Ühendemiraatide välisminister Abdullah binZayed Al Nahyan 20. aprillil 2011. a Abu Dhabis.Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vaheline lepingpõhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonimudellepingul, mille mõnda sätet on läbirääkimistekäigus lepinguosaliste riikide delegatsioonidekokkuleppel muudetud.Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamistlepinguosaliste vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamiseärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumisetõkestamise kohustuse. Leping piirab lepingu-IQ RA | 21

Islamiuudisedosalise riigi maksustamisõigust, mis tähendab, et ükslepinguosaline riik loobub osast maksutulust teiselepinguosalise riigi kasuks ja vastupidi.Lepingusätted loovad maksumaksjatele soodsamadtingimused, kuna uusi maksustamisõigusi leping nõuete täitmisest vastastikust teatamist ja selle sät-Leping jõustub pärast selle jõustumiseks vajalikeei anna. Kui näiteks lepingus on mingi tululiigi puhul teid rakendatakse 1. jaanuarist 2011. aastal saadudantud ühele lepinguosalisele riigile maksustamise tulult kinnipeetava maksu suhtes või 1. jaanuarilõigus, kuid riigisisese seaduse kohaselt sellist tulu 2011. aastal või hiljem algaval majandusaastal saadudseal ei maksustata, siis ei teki riigil või territooriumil tulult tasutava muu maksu suhtes.lepingu alusel õigust maksu võtta. Kui tulumaksuseadusealusel mitteresidendi tulu ei maksustata, siislepingus ettenähtud kinnipeetava tulumaksu määrakohaldada ei saa.MOSLEMITEST ÜLIÕPILASED BOIKOTEERIVADEVOLUTSIOONILOENGUIDAllikas: http://www.elu24.ee/649427/moslemitest-uliopilased-boikoteerivadevolutsiooniloenguid/#.TvQGyITQeLs.email(28.11.2011)Suurbritannia ühes juhtivas ülikoolis õppivadmoslemitest meditsiini- ja bioloogiaüliõpilased,kaasa arvatud doktorandid, boikoteerivadevolutsiooniloenguid, kuna seal räägitav minevatkoraani kreatsionistlike vaadetega vastuollu.University College London juhtkond on mures, etsuur osa üliõpilasti toob religiooni ettekäändeks, etmitte osaleda Charles Darwini evolutsiooniteoorialoengutel, edastab Daily Mail.Moslemite sõnul lõi Allah maailma, inimkonna jakõik tuntu ühe liigutusega.Inimgeneetika professori Steve Jonesi sõnul tekkisküsimus, et kas need üliõpilased on ikka õige aineõpinguteks valinud, kuna õpetatav on nende usugavastuolus.«Paar aastat tagasi pidin sellel teemal rääkimaäärmuskristlastest üliõpilastega, nüüd siis on kordjõudnud moslemite kätte. Nad ei ilmu loengutelening kurdavad aine üle, saates e-kirju, et nad ei peasellist «jama» õppima,» lausus Jones.Õppejõu sõnul ei saa ta neist üliõpilastest aru,kuna ta ise ei ole usklik.Mitmed õppejõud on saanud ähvardusi, kui nadon väitnud, et darwinism ei sega islami ega vastupidi.Briti moslemite seas hakkas darwinismi vastasuskasvama pärast seda, kui türklane Harun Yahya kirjutasmitu raamatut, milles teeb Charles Darwinievolutsioonikäsitlust maha.Yahya arvates on darwinismil seos natsismiga.Selle autori raamatud on moslemite seas väga populaarsedning neist räägitakse tihti islamistlikeltelekanalitel.Kuulsa evolutsioonibioloogi ja endise Oxfordi ülikooliprofessori Richard Dawkinsi sõnul teeb tedamurelikuks praegune tendents, et moslemitest üliõpilasedväldivad evolutsiooniteooriat.Darwini evolutsiooniteooria viis põhipunkti: liikideviljakus on suur, populatsioonis jääb isenditearvukus enamvähem samaks, toiduressursid on piiratud,kuid samas konstantse suurusega, suguliseltpaljunevatel liikidel on iga isend erinev ning suurosa varieerumisest on pärilik.22 | Eesti moslemite kuukiri

Minu luguMinuluguJumala peale mõtlesin ma ikka, kuid seda enamjaoltrasketes olukordades ja palusin abi Jumalalt – ma ilmseltteadsin, et keegi on ikkagi seal üleval olemas, kes meidhoiab ja kaitseb. Kuid sellega ka asi enam-vähem piirdus.Islamiga olen enne väga vähesel määral mõnedemoslemitest tuttavate kaudu kokku puutunud,kuid see on jäänud pigem huvitavaks lugemiseksislamiriikide tavade ja kommete kohta.Ma eriti ei „vaevanud” oma pead küsimustega, kustme tuleme ja kuhu läheme ja milleks me siin oleme.Veidi üle aasta tagasi sain tuttavaks ühe moslemiga. Suhtlesimepäris pikka aega ja sellest, et tema moslem on, meeriti suurt ei rääkinud, kuni kesksuve paiku ühel päevalhakkas ta mulle rääkima islami teemal ja viis, kuidas ta rääkisasjadest, mis minu jaoks tundusid uskumatud ja temaise seda niimoodi uskudes, see pani mind järele mõtlema.Vaatasime veel filmi „Al-Resala“, mis pani mind tõepoolestjärele mõtlema. Mul tekkis korraga nii palju küsimusija kõikidele küsimustele oskas ta väga asjalikult vastata.Peale seda, kui mulle oli visatud nö infokild Jumala kohtaja islami kui religiooni kohta, tekkis minus huvi edasiuurida ja islamit rohkem tundma õppida, et mis see siistäpsemalt endast kujutab. Päevade viisi veetsin ma aegaarvuti taga kõikvõimalikku infot kogudes, lugedes,videosid vaadates jne. Mind lummas kõik, mis ma islamikohta lugesin ja seda enam hakkas minus samuti pikkamöödatekkima kindel teadmine, et minust saab moslem.Enam-vähem samal ajal leidsime sõbrannaga netist teate,et Eesti mošees (ma ei teadnudki, et Eestis mošee olemason!!!) on tulemas loengud ja mul oli hea meel, et sõbrannaoli minuga nõus kaasa tulema.Mošeesse sisse astudes ei osanud ma eriti midagiarvata ega mõelda. Sain tuttavaks ühe toredaEesti muslimaga, kellega vahetasime ka kontaktidja peale seda suhtlesime enam-vähem iga päev jaIQ RA | 23

Minu lugusuur osa minu teadmised islamist pärinevad temalt.Oma moslemist tuttavalt ma islami kohta rohkem eriti eipärinud, kuna ma tundsin ennast kuidagi rumalana, et äkkita vaatab a la mis imelikke küsimusi sa esitad. Ma tean,et see on täiesti vale arusaam, sest kindlasti oleks ta heameelega minu küsimustele vastanud. See-eest sain maoma küsimused esitada värskele tuttavale Eesti muslimaleja iga kord sain ma väga ammendavad vastused. Minu uussõbranna on olnud väga suureks abiks minu teel islamini.Ka islam.pri.ee kodulehe loojad on teinud ära tänuväärsetöö. Kui ma laadisin alla islam.pri.ee kodulehelt eestikeelseKoraani osalise tähenduse tõlke ja seda lugemahakkasin, sain ma kohe aru, et muud varianti enamei ole – minust saab moslem, ma teadsin seda kindlat!Peale seda on minu elu saanud justkui uue hingamise; mahakkasin asjadele hoopis teise pilguga vaatama. Oli päevi,mil ma olin lausa eufoorias, et ma tahan kohe ja praeguöelda usutunnistuse, kuid ikka veel keerlesid peas mõtted,et kuidas ma siis nüüd niimoodi järsku moslemikshakkan, kuigi ma seda südames nii väga tahtsin. Mõtlesin,et õpin veel, loen ja uurin. Ma ei saa ju moslemiks hakata;ma ei oska teha paljusid asju, mis moslemitele omased ...Siiski ütlesin oma šahaada Stockholmi mošeesoktoobri lõpus. Palvetama hakkasin novembrialguses. Olen leidnud veel uusi tutvusi moslemitehulgas ja mul on selle üle väga hea meel.Pikk tee on käia, aga nüüd ma tean, millist teedmööda minna, et saada paremaks moslemiksja Jumalat armastusega teenida. Alhamdulillah!Kaili24 | Eesti moslemite kuukiri

MoslemipäevikudRAHAST, MIDA KUNAGI PIISAVALT POLEViimastel kuudel olen väga palju mõelnud rahaüle ja miks mul seda kunagi piisavalt ei ole. Sellinemõtlemine teeb mind ise enda peale pahaseks, niiju ometi ei tohiks mõelda ja isegi kui mõtlen, midama loodan selle mõtlemisega saavutada? Samas mausun, et ma ei ole ainus, kes on sedaviisi mõelnud jakuigi mul sellised mõtted tekivad, siis ma vähemaltolen leidnud endale islamis nii palju tuge ja selletust,et kui rahulikult istuda ja mõelda, siis leian endale rahuldavaseletuse ja mõistan asju palju paremini.Kui meie esimene laps sündis, arutasime abikaasaga,kuidas Jumal ei saada kedagi siia ilma isiklikumoona ehk rizqita, aga me kipume unustama, misasi see rizq on ja et see on meile kõigile määrartudseniks, kuni me maa peal elutseme. Vahe on ainultselles, et mõnel on see rizq mõned riisiterad ja teiselon see pehmelt öeldes palju rohkem. Point on agalõppkokkuvõttes ikka selles, et midagi on kõigil.Tavaliselt ei seisne see küsimus inimese jaoks pelgalellujäämises; ei tohi ju unustada, et Jumal varustabmitte ainult meie rizqi vaid iga elusolendi rizqon kindlustatud. Inimesele ei ole see, vähemalt mitteotseses mõttes, elu ja surma küsimus, vaid pigemelamiskulude katmine, mis – olgem ausad – sellises„euroopalikus” ühiskonnas nagu eesti, sugugi väikesedei ole. Lisaks on meie ühiskond muutumas ainarohkem ja rohkem tarbimisühiskonna mudeliks jasee ei mõju paraku mitte kellelegi hästi.Me ostame ja kulutame sihitult ja lõppkokkuvõttesoleme ise üliõnnetud, aga me ei jätta jonni – kohekui tuju on paha, siis väike tiir poodides teeb meelekohe rõõmsamaks ... vähemalt kuni me jõuamekoju ja avastame, et meie probleemid pole vahepealkuhugi kadunud, kuid samas meie finantsmured ontänu sellele tiirule natuke suuremaks paisunud.Keegi tuletas mulle meelde, et rizq on Jumalapoolt kindlustatud nii kauaks, kui me elus oleme.Loogiline! Kui sureme, siis pole seda ju enam vaja.See tähendab, et hoolimata sellest, kui palju me ringirabeleme, meie rizq on määratud ja meil pole vajapabistada, nii kaua kui me mõistusega kulutame.Aga kes see meist ikka nii mõistusega kulutab, eritikui iga kahe poe vahel asub ka pood?Igal juhul rahustab mind see mõte, et minu ja mupere eest hoolitseb kõige Heldem ja Helgem. Egakeegi ikka nälga ei sure, vähemalt mitte Euroopas!?Kristi (Um Sayid)IQ RA | 25

Reis ümber islamimaailmaReis ümber islamimaailmaTõlkinud ja koostanud: Sarah EgiptistTšehhi pealinn Praha on üle 1000 aasta vana ning sedaiseloomustavad uhked erinevates stiilides ajaloolisedehitised. Seetõttu on linn kujunenud paljude rahvusvahelistefilmitootjate meelispaigaks.Rahvaarv: 10 532 800 (2010)Pindala: 78 866 km2Pealinn: PrahaRiigikord: vabariikRiigikeel: tšehhi keelEtnilised grupid: 63,7% tšehhid, 4,9% moraavialased,1,4% slovakid, 29,9% muudRahaühik: Tšehhi kroonUsundid: 26,8% Rooma katoliiklased, 2,5%protestandid, 2,6% muudTööstus on tänini riigi majanduses esikohal. Esiletõstmistväärib autode, tööpinkide ja masinate tootmine.Riigi idaosas asuvas Moraavias on tähtis raua- ja terasetööstus.Põllumajanduses kasvatatakse peamiselt maisi,suhkrupeeti, kartuleid, nisu, otra ja rukist.95% riigi pindalast on mägine ning sobib ideaalseltsuusatamiseks, rattasõiduks ja matkamiseks. Suurtesmetsades elavad metssead ja rebased.Rekordilised 900 looduslikku allikat võimaldavad tootaka palju mineraalvett. Tüüpiline tšehhi toit on kneedlid,mis meenutavad klimpe ning mida valmistatakse niijahust kui ka kartulitest.USK TŠEHHISTšehhi Vabariik iseseisvus 1993. aasta jaanuaris, kuiTšehhoslovakkia jagunes kaheks. Enne Teist maailmasõdakuulus Tšehhoslovakkia maailma kümne industrialiseeritumariigi hulka ning ainsana Ida-Euroopa riikidestsäilis seal demokraatia 1938. aastani.Tšehhi on üks usuleigemaid riike terves maailmas (euroopasEesti järel teisel kohal). 2001. aasta andmete järgipeab 59% tšehhidest end mitte-usklikuks. Ajalooliselt onTšehhi olnud tolerantne ja seega ükskõikne kõigi teistereligioonide suhtes.26 | Eesti moslemite kuukiri

Reis ümber islamimaailmaISLAM TŠEHHISTšehhis on umbes 10 000 moslemit, mõnede andmetejärgi kuni 20 000 ja see arv on tõusuteel. Peamiselt on nad Venamaaja Aaraabia päritoluga. Konverte on kuskil 400 ringis.Kuna Tšehhi koolid pakkusid araabia üliõpilastele stipendiume,siis võib leida moslemite palveruume pea igas ülikoolilinnas.Paljud araablased jäid Tšehhi ka peale õpinguidja abiellusid tšehhi ja slovaki naistega, kes hiljem onislami vastu võtnud. Sellest tulenevalt on enamus konverte,ehk umbes 80%, just naised.Peale Nõukogude Liidu lagunemist asutati esimenemoslemite ühing ja 1998. aastal ehitati esimene mošeeBrnos ja järgmisel aastal juba Tšehhi pealinnas. Püüdedteistes linnades mošeesi ehitada on leidnud vastupanukohalike ja ka kiriku poolt.Paha ainukese mošee imaami sõnade kohaselt on allesviimastel aastatel, peale pikka kommunismiaega, inimesedislamit avastama hakanud. Ta lisab ka, et kuna tšehhirahvas on väga orienteerunud materiaalsetele väärtustele,siis nüüd hakkavad osad inimesed otsima midagi hingeleja see viib nad usuni.Peale 1990. aastatel immigreerus Põhja-Aafrika moslemeid,kes tegelesid narkootikumide maale vedamisega.Seetõttu seostub islam paljude tšehhide jaoks kohekahtlaste narko- ja kriminaalkuritegudega. Lisaks onTšehhis mitu grupeeringut, kes võitlevad islami ja mošeedeehitamise vastu, kuid üldiselt on Tšehhis elavadmoslemid aktsepteeritud ja ühiskonda integreerunud.Tšehhi moslemid arvavad, et just islami moraal ja tõekspidamisedtoovad Tšehhi mitte-usklikule rahvale kasu.Piltidel:Brno mošee sisevaated, Lednice mošee välisvaade(kasutusel ainult vaatetornina, Lnáře mošeeEnne II Maailmasõda elas Tšehhis väga palju juute, kuitänaseks on neid järele jäänud vaid ligi 6000.Üle 15 000 tšehhi kuulub usugruppi, mida nimetatakseJedai kirikuks. See põhineb filmi „Star Wars“ tegelastel,kellel olid suured vaimsed võimed. Selle kirkiku põhimõteon, et kõiki elusolendeid ühendab üks energia ja inimestelon võime valida hea ja kurja vahel.Allikad: http://www.almahdieurope.org/index.php?option=com_content&view=article&id=26,http://europa.eu/, http://en.wikipedia.org/wiki/Czech_Republic#Religion, http://www.jedichurch.org/jedi-doctrine.html, http://blog.syracuse.com/entertainment/2011/12/a_new_religion_on_czech_census.html, http://www.rferl.org/content/article/1051864.html, http://www.praguepost.com/news/9617-islamophobia-surfaces-closer-to-home.html, http://islamawareness.net/Europe/Czech/czech_article0001.htmlIQ RA | 27

Lääne oma moslemidTEADMISTE järel jooksminePeale moslemiks hakkamist kolis šeik HamzaInglismaale.Šeik Hamza ise selgitab seda aega nii: „Ma tegelikultsain moslemiks kuu või nii enne mu 18. sünnipäeva.Peale seda olin ma seal ülikoolis umbes 6kuud ja siis lahkusin ma Inglismaale. Ma arvan, etkui sa teed midagi radikaalset muutes oma elu, siiskogu su mõtteviis mõjutab sind. Ja islam on üsnamonoliitne.Mul oli väike sõnaraamat, kust ma üritasin õppida,kuidas rääkida araabia keeles ja ma ütlesin talle:„Kayfa Ha Looka. Ana min Amerika, Ismi Hamza”Ja ma ütlesin „Hamza” nagu täht ja mitte nagu nimi.Sellepeale ta vastas minule: „Jazakullah Al Kharan,sa pead rohkem õppima ja ma aitan sind.“Araabia haridussüsteemSee oli 1979. aasta, kui šeik Hamza sõitis Al-Aini,kus ta õppis koolis nimega Al-Mahad al-Islam.... Ma läksin Inglismaale, olin seal koos kogukonnagaja õppisin. Veetsin seal paar aastat tõsiselt õppides.Kuid siis mingil hetkel ma mõistsin, et ma tahanõppida araabia keelt, et saaksin lugeda otse originaalallikatest.Et saada oma tõelise kogemuse islamioriginaalallikatest. Ma otsustasin, et ma tahan otsidateadmisi ja ma mõtlesin, kuhu edasi minna?Noh, ma sain oma võimaluse imeliselt mehelt nimegašeik Abdullah Ali Mahmoud, kes oli Sharjast,Ühendemiraatidest. Ta oli eakas mees, kes tuletasmeelde aegu, mil ta sõitis kaamli seljas ümber Nejdi.Ta oli faqiih ja väga vaimne ja siiras inimene. Me kohtusimeLondonis, mil ma olin just ära õppinud mõnedsõnad araabia keeles ja ma püüdsin neid kokkupanna.Kuna ta ei osanud araabia keelt, paigutati ta 3.klassi ja ta istus klassiruumis tagapool koos kõikideteiste mitte-araablastest õpilastega (tavaliselt vanemadAafrika tudengid). Nagu ta ise ütleb, oli see heakogemus, sest ta nägi oma silmadega seda hirmsatpedagoogikat, mida islamiriigis praktiseeriti.Šeik Hamza ütleb nii: „Oli see hea või halb õnn, etma käisin väga heades koolides Ameerika Ühendriikides.Ma käisin ka jesuiitide koolis. Ma olin harjunudväga kõrge lääne haridustasemega.Kui ma läksin Mahad ul-Islami, leidsin ma, et seeoli hea kogemus minu jaoks, sest ma õppisin kohepalju sõnu, nagu „Ya Himar”, „Ya Ghabbi”, „Ya Washi”,„Ya Ahmuk”. Ja araablased teavad, mida need sõnadtähendavad ja enamik teist, kes ei räägi araabia keeltteavad ka, mida need tähendavad, sest see oli see,IQ RA | 29

Lääne oma moslemidvõtnud oma õpinguid nii tõsiselt, kui tema.Seetõttu palus ta kedagi sealses ministeeriumisuurida tal võimalust töötada muessinina ja anda võimaluselada mošees. Araabia lahe riikide mošeedeson eluruumid muessinile ja imaamile.Ta ei võtnud selle töö eest raha, sest tal oli instituudistipendiumi; kuigi mitte väga suur, kuid piisav, ettoime tulla. Nii sai temast muessin ja mošee-elanik.Peatselt peale seda kohtus ta seik Bayyah majasšeik Abdar Rahmaniga ja hakkas õppima tema lähedasesõbra ja kaaslase šeik Hamidi juures.Ta jutustab: „Šeik Hamidilt õppisin ma sisulise päheõppimise.Kuigi olin õppinud mitmeid tekste jaminu araabia keel oli juba selleks ajaks üsna ladus,oli šeik Hamid veendunud, et ilma pähe õppimata,ei omanda ma teadmisi nii nagu peab. Mauritaanlasederinevad sellega, et neil on päevavalguse õpetlasedja öövalguse õpetlased. Päevavalguse õpetlaselon vaja valgust, et saada teadmised raamatutest agaöövalguse teadlane omandab teadmisega kasutadeslaialdaselt oma mälu ja säilitab teadmised. Nii taarvas, et ma peaksin ka sellega alustama.Olin õppinud eraviisiliselt Ibn Ashiri „al-Risalah’t“ja osaliselt „Aqrab al-Masalikut“; olin ka õppinud „al-Fiqh al-Maliki fi Thawbihi al-Jadidi“ varajasi väljaanded,mida kasutati instituudis ja olin õppinud hadithekoos šeik Ahmad Badawiga, ühe suur hadithiõpetlasegaSudaanist. Aga olin pannud vähe rõhkuoma mälule.venelaste vastu, kes olid tunginud Afganistani neliaastat varem.Umbes sellel ajal hakkasin ma nägema unenägusidsuurest mehest, keda ma õppisin tundma hiljemja kes oli Murabit al-Hajj. Ühes nendes unenägudesoli ka eakas naine, keda ma samuti polnud kunagivarem näinud.“TEEKOND Mauritaaniasse„Otsustasin oma väga mugava ja mõnusa elujuurest Ühendemiraatidest lahkuda 1984. aastal jasuundusin Alžeeriasse, kust planeerisin edasi minnaMauritaaniasse, et seal veeta mõned kuud, et Koraanipähe õppida. Ma tegin selle otsuse vaatamata sellele,et mind oli ette hoiatatud, et seal oli teoksil riigipööreja elutingimused olid äärmiselt karmid. Matundsin, et pean minema ja miski ei takistanud mind.Veetnud mõned kuud Sidi Bou Saidiga tema madrasas(Bilal ibn Rabah Madrassa) Tizis, Alžeerias, sõitsinedasi Tuneesiasse, kus taotlesin viisat Mauritaaniasseja võtsin lennu Nouakchotti, mis asub Atlandiookeani rannikul Sahaaras.“Tema Alžeeriast lahkumise oli tinginud Alžeerialuurevalitsus, kes ta spioonina arreteeris. Nad eiteadnud, mida teha selle ameeriklasega, kes tahtisõppida araabia keelt ja õppida islamit. Lõpuks saatsidnad ta lihtsalt maalt välja, kuid see sobis talle suurepäraselt,sest tal oli vaja kohtuda oma saatusegaMauritaanias …Jätkub ...Nii hakkas šeik Hamid mulle uuesti põhitõdesidõpetama, kuid päheõppimismeetodil. See oli nii väljapaistmatu,kuid meelt ülendav nähes, kuidas seetraditsioon on läbi aegade kestnud nende läbi aegadekatsetatud mudelitega.“Juhatades palvet„Pärast aastaid muessinina töötamist olin ma päheõppinud viimase osa Koraanist ja ma suutsin suurasidka hästi retsideerida. Nii otsustati mind saataimaamina teise mošeesse, mis oli seal läheduses.Ma juhatasin palvet enamuses afgaanidest töötajatekogukonnale, kes saatsid kogu oma töötasutagasi koju, et toetada oma perekondi ja võita sõdaPildil: Cinguett’i mošee Mauritaanias. Allikas: internetIQ RA | 31

Naised islamisProhvet Muhammedi kaaslased, nii mehed kui ka naised,käisid talle isiklikult truudust vandumas. Nii mehedkui ka naised tulid vandumiseks isiklikult tema juurde:„Oo Prohvet, kui usklikud naised tulevad sinu juurde,et sulle vanduda, et nad ei seosta kedagi Jumalaga;ei varasta; ei ole ebaseaduslikus seksuaalvahekorras;ei tapa oma lapsi; ei tekita laimu selle kohta,mis nad oma käte ja jalgade vahel on loonud 3 ; ega3 Vihje käib lapse saamise kohta; st naine ei tohiole sulle selles sõnakuulmatud, mis on õige; siis võtanende vanne vastu ja palu Jumalalt neile andestust.Tõesti, Jumal on Andestav ja Halastav.“ (Koraan 60:12)Mehel ei ole õigust oma naise või tütre nimel vanduda,nagu ei ole tal ka õigust ühegi oma naissugulase vannetkehtetuks muuta.sohilast oma mehe nimele valetada ega adopteeritud lastametlikult enda omaks valetada.IQ RA | 33

Lisateavet lapsestAUTISMIST LÄBI EMA TUNNETEAutism on arenguhäire, mis avaldub suhtlemises, käitumisesja kõnes. See on enamjaolt eluaegne psüühilinetõrge, mis mõjutab, kuidas inimene maailmat tajub ja seda„läbi töötab”. Autist võib suhelda lausa sellistel viisidel,mis võivad teistele päris veidrana tunduda. Autismilmneb tavaliselt juba väikelapseeas, kuid diagnoos võidaksepanda ümberkaudu lapse kuuendal eluaastal.Diagnoosi saamine ei ole mitte lõpp, vaid kõige algus.See on aeg, mil vanem peab tõepoolest faktidega silmitsiseisma. Mina „lõin pead vastu seina” küllaltki pikkaaega enne diagnoosi kuulmist ja lugemist. Ma sisendasinendale, et küll see tema olemine mööda läheb; lootsinseda, mõtlesin sellest ja olin selles väga kindel. Annaandeks, poja. Kuid tuli „klõks” ning sain aru, sest ometipeab saatuse vastu võtma. Kui su lapsel on nüüd „silt”küljes, tunned sa end paremini ja tead vähemalt missugustabi otsida.Iga vanem võtab seda uudist omamoodi vastu. Agaema ikka muretseb. Oluline on aega võtta ja tervet mõistustkasutades olla ikka reaalsuses, sest tegemist on ikkasinu kalli lapsega – Allahi kingitusega, saab mis saab.Peamine on olla Allahile tänulik, hoida armsana seda õnnistustning haarata kinni võimalustest oma last paremusepoole arendada. See võtab aega, kannatlikkust japalju kannatlikkust ning suuremas mahus kristallselgetarmastust. Ja tugev usk, mis keegi teeks ilma selleta? Õigekool ja järjekindel õpetus saavad anda päris tugevatõuke ülesmäkke pürgimiseks. Vanemate ja eri-pedagoogidekoostöö aitab muuta su lapse käitumist, suunataarengut ja parandada oluliselt tema hakkamasaamist(vajalikke oskusi) veel tema elamata elus. Aga meie Loojaon parim Abistaja!Paljudel juhtudel jäävad autismi põhjused selgusetuks,kuid kindlks on tehtud, et lastevanemate kasvatusmeetodidei põhjusta kuidagi lapsel seda häiret. Minakutsun seda saatuseks. Meessoost isikutel esineb autism3-4 korda sagedamini kui naissoost indiviididel. Kahjukspaljud autistid jäävad terve elu sõltuvaks pidevast kõrvalisestabist, kuid kes aga ütles, et nad ei saa abielluda egaperet luua? Kõik on Allahi abiga võimalik. Võtmesõnadeks– tugev usk, positiivsus ja optimistlikkus.Autistidel on enamjaolt raskusi osades või kõigis järgnevatesalades ja neid kolme kutsutakse „kahjustustetriaadiks”:Emotsionaalne ja sotsiaalne arusaamine – millespeamine sõlm seisab arusaamises. Neil ei ole seda „sisseehitatud”võimet, et emotsioone ja neid seltskondlikesignaale (n. ema tuge) ümber töötada. See omakordaviib selleni, et neil tekivad sotsiaalsetes oskustes ja vastastikustestoimetes raskused ja takistused. Nad on nn.„omaette” oma kogemuste tajumisega.Suhtlemine – keel ja vestlemine võivad eraldi areneda.Neil võib tekkida vaevusi keele kasutamisega nii mõtlemisekskui rääkimiseks.Paindlikkus mõtlemises ja käitumises – kõik võibolla „must ja valge”. Nad võivad eelistada etteennustatavatja süstemaatilisust.Kui on öeldud, et autistlikule lapsele on iseloomulikvähese kontakti otsimine lähedaste ja eakaaslastega, siissee ei pea kõigi autistide puhul alati paika. Osad võivadnõnda olla oma väikeses eas, kes istuks vaid omaaettening sa annaksid kõik, et ta sind kutsuks „maama” ja pai-34 | Eesti moslemite kuukiri

Lisateavet lapsesttaks su põske, aga mida suuremaks nad kasvavad, sedarohkem lähedust nad otsivad, et vahetevahel kallistakssind lõhki, muretsevad sinu pärast, kui sa oled kurb ja pühivadsu pisaraid. Aitäh! MašaAllah!Sama lugu on silmsidega. Jällegi lapsed on erinäolised.Osad autistid on juba noorest east meeletult seltskondlikud,kuid nende mäng ei pruugi olla eakohane jasellest tulenevalt pööratakse neile pigem selg ja visataksemõni kohatu nali või kommentaar. Aga ega nemadsest hooli, enamasti näiliselt see välja ei paista ja lähevadedasi. Sellest vaprusest ma võtan isegi eeskuju. Või lihtsaltvõetakse ta teiste poolt omaks. Oma peres on loodmuidugi teisiti, sest autist võetakse teiste laste poolt loomulikultvastu, st. neile ta selline on ja oligi kogu aeg.Päris tihti valivad autistid väljaspool õde-vendi mängimisekshoopis endast nooremad, kuid võivad valivada kaendast hulga vanemaid ja nende külje alla pugeda.Omast kogemusest võin kinnitada, et võib tulla hetki,kui laps aina kordab ja kordab öeldut, kuni sa vaatad talleotsa, otse silma, tema küsitavat, et ta saaks edasi minnaoma tegemistega. Või siis eksib sisse seik, mil liiga kauaksehk jäid teda kallistama ja musitama (mis muidugi pühitakseotsekohe pluusevarrukaga ära!) ja vaatama, et sullihtsalt PALUTAKSE minema minna kui ei taha teravatküünarnukki kõhu peal tunda. Ai!Paljudel autistidel esineb vaimset mahajäämust, osadelkergemalt ja teistel väga raskelt. Mis seal siis ikka, kuisu laps võib vahest käituda endast viis aastat nooremana;teeb kakat veel mähkmesse, pead teda pesema, võibilma järelvalveta õues uitama kuhugi teadmatusse minnaning peale hambapesu vajad otsaeest higi tõmbamist!MašaAllah. Alhamdulillah. Kui juhtub, et tal vahutabhambapasta asemel suus hoopis lilla vedelseep või kui takõigi külaliste ees ta tahab uusi aluspükse jalga panna …võta asja rahulikult. Ega sa teda ukse taha jäta. Armastaoma last veel enam. Leia laps endaski ja rulli ta karvaseteki sisse, hüpake võimlemispallil, mürage, kõdistage, istugetekiga kaetud pappkastis, mängige padjavõitlust japuristage kõrrega mullivedelikku!Iga vanem ihkaks, et ta laps temaga vestleks. Ma tahaksniivõrd teada, mida huvitavat nad koolipäeval tegidja mis tunded temas pulbitsevad, kui ta on rõõmus!Kui ta on tige ja kriiskab, miks ta lööb ja lükkab? Kes jamis tegi ta tigedaks? Kas talle meeldivad linnulaul või tahaksta sel puhul hoopis kõrvaklappe? Kas ma käin tallevahest närvidele, kui tahan aidata tal ennast õigesti riidessepanna? Kas koolibussis eskort-tädi on ikka heasü-IQ RA | 35

Lisateavet lapsestdamlik nagu ta näib? Tahaks uudistada, mida ta tajub kuita lume sees sompab või päikese käes higistab? Kuhu taoma mütsi jälle unustas? Kas ta ka tajub, et ma teda ikkaväga-väga armastan … ?Kõik lapsed on ainulaadsed ja neist igaühel on omaindividuaalsed vajadused. Osadel lastel on veelgi erilisemadvajadused ja autismiga lapsedki erinevad üksteisest.Nad on imeliselt isesugused erilised: nende võimedja oskused, nende „mina” ja seda loomulikult, sest nemadon nemad. Ühele sobib üks teraapia, teisele teine,kolmas ei pruugi vajada kutseterapeudi abistavat kättning neljas jääbki erikoolis koos tugiõpetajatega õppima.Üks on loid, teine kui orav rattal ja kolmas täitsa keskmine.Öeldakse, et nende ajus on kui liiklusummik ja neil onraskusi näha asju teiste vaatepunktist. Paljud ei näe „kogupilti”, mis tähendab, et nad jäävad toppama hoopisdetailidesse ega ole suutelised kogu sõnumit kokku siduma.Aga peensustes on nad teatavasti super tugevadja nende mälu tugevustki ei saa mainimata jätta. SamutiIT-alal ja muusikas-laulmises.Intelligentsuseski on paljud autistid üle keskmise. Kuigiosad autistlikud lapsed võivad olla suisa geeniused,siis paraku pole kõik nii õnnelikud ja mitte kõik ei arenepalju edasi.Paljudel autistidel võib võtta rohkem aega informatsiooniümbertöötamisega võrreldes teiste lastega. Nadvõivad teha ebaharilikke liigutusi, vehkida kätega, joostaringiratast ja vaadata asju oma silmanurgast, seada vedureidsuure täpsusega ritta, olla kiindunud tiigritesse jalihtsalt olla lapsed nagu lapsed ikka, kes istuks tundideviisi arvutis ja harrastaks kasvõi prinditud väljalõigatudautodega põrandal mängida ja võidu jooksmist. Nad võivadolla ülitundlikud teatud helide, puudutuste, lõhnade,häälte jm suhtes. Imestada pole midagi kui nad poevaddiivani taha või jooksevad teise tuppa, kui mikser töölepanna või tolmuimejaga põrandaid puhastada. Kuid vabaltvõib saabuda aeg, kui nad ise võtavad tolmuimejakätte ja tõmbavad vaiba puhtaks, et nad ei peaks jalgadegapuutuma midagi neile ebameeldivat või ühe märjatilga pärast peavad igal juhul uue särgi selga saamaning ei soovi toas sokke jalga panna kõige külmemalgiaastaajal.Paljudel autistidel ongi need nn sensoorsed probleemid.Need tihtilugu kajastuvad ka söömises ja joomises.Nad eelistavad seda, mis on pehme, kerge ja jäävad tihtilugukindlaks teatud brandile. Tihtipeale nuusutavadenne söömist/joomist, et kindlaks teha toidu „õigus“ võivärskus. Siin tuleb ka mängu kutseterapeudi tähtsus, kesmuidugi nii paljuski muuski on ainult kasuks. Autiste jubamaitsetega lollitada ei saa, muidugi ka palju muuga.36 | Eesti moslemite kuukiri

Lisateavet lapsestMul võib köögilaual olla suur kandik erinevat head-paremat,millele iga teine „normilaps“ momentaalselt hambadkülge paneks, kuid paraku pole see nii paljude autistidega.Uute jookide/toitude tutvustamine läheb enamjaoltallamäge.Ühest artiklist Internetis lugesin, kui üks mees kirjeldasoma autistliku last, et ta lihtsalt ei saa aru, miks sedategema ei pea või mis asi see on, mida ta tegema ei pea.Täpipealt! Miks ma ei tohi teist heast peast tõugata kui tamulle ette jääb, isegi kui too saab haiget? Miks ma ei tohiksmahla sõela sisse valada? Miks peab enne tee ületamistootama, et auto mööduks?Nad võivad nii palju „enda minaga” olla, et kuimidagi pärida, siis laps hoopis hakkab laulma võiräägib endakeskis juttu edasi või kordab mingitlauset mingisugusest videost, ja lihtsalt kõnnibeemale kui igavana tundud ... või oled saviimaks ise sunnitud see eemale kõndijaolema.Autistidel pole nähtavat psüühhilistmärki ja nad võivad teatud olukordadesnäida täitsa „normaalsed“(mida nad loomulikult ongi,aga väikeste omapäradustega!).Kui tekib aga hetk jasee „nupp” on sisse lülitatud,st nende käituminevõtab küsimatateisesuuna, olgusee siis iganädalaselpoeskäigul, õues jalutades, mänguväljakul, reisides, kusiganes, siis see laps on pigem pealtnägija silmis üks ulakasja hellitatud põnn. Seetõttu võivad autistide vanemadtunda, et täiesti võõrad isikud seavad nende lastekasvatamisoskusedküsimärgi alla ja neid kiputaksenäpunäidetega üle külvama. Korralik ignorantsus võiühiskonna mõistmatus? Ära muretse, tuleb aeg, mil saenam end nendes olukordades kentsakalt ei tunne vaidoled oma lapse üle uhke, kõrvaltvaatajale vaid armsaltnaeratades.Teadagi muutub su elu, kui saad lapsevanemaks. Kuidsu elu muutub veelgi totaalsemalt, kui saad teada, et sulaps on erivajadustega. Aga alati on kusagil keegi laps,kes on veel nigelamas olukorras, kui sa arvatagi võid,nii et sinul ei ole midagi nii raske! Loomulikult peadsa tegema valikuid ja mitte igale poole pole sulvõimalik minna ega kõike teha, sest autistliklaps muudab kogu perekonna elu. Võid koheunustada pikad jalutuskäigud ja sisseostudelkäimised, kui sa tead, et su lapspole selleks suuteline. Aga kodu on perekodu ning oma igapäevaste tegemistegapeaks ikka igal võimalusel edasiminema nii palju kui saab jateatud olukordades laps lihtsaltpeab õppima aru saama, iseasikui kaua see aega võtab jamis piirini.Autistidest lapsedvõivad olla väga rutiiniskikinni, neilon suur soovsäilitada kõikeümbritsevatkeskkon-IQ RA | 37

Lisateavet lapsestda samana. Näiteks kui magama sättimise ajaks panememagamistoas laualambi põlema ja kui ühel õhtul juhtusnii, et pirn läks katki ja mul polnud köögikapis tagavara,ega olnud ka võimalik kellegil minna poodi uut ostma,siis sattus mu poja suurde segadusse, ega osanudki algusesmagama heita. Saabus hüsteeria, sest toimus midagi,mis ei tohtinud sellel ajal toimuda.See, et autistidest laste kõne ei arene või hilineb, onnormaalne nähe. Neil võib esineda omapärast keelekasutustvõi tihtilugu on nad täitsa „oma keele” loojateks.Lapsevanem õpib seda aastate jooksul mingil määralmõistma, kuid see keel võib vabalt ka kaduda.Samuti võivad autistidest lapsed harrastada kajakõnet,korrates ühte ja sama, nagu väikesed papagoid. Nadvõivad korrutada midagi videodest, filmidest jne nähtut-kuuldut.Juhtub ka, et nad kasutavad neid lauseid võiväljendeid eluliselt õigetes kontekstides, kuid samas eipruugi nad neid väljendeid ja olukordi üldse kokku viiasõnade tähendust mõista. Nad võivad oma mällu sisestadapikki kõnesid ja neid kas osaliselt või tervenisti korrutada,ise tähendust mõistmata.Niisiis, autistidel võivad tekkida raskused kõnest arusaamises,kuidas keelt kasutada ja ühtlasi enda väljendamisel.Nad ei pruugi eakohaselt rääkida, kõnet mõista võiüldse kõnelda. Samas võib nende kõne ühel päeval lihtsaltiseenesest arenema hakata. Kas on mõtet siis ühegilootusekiireta olla?Tihtilugu võivad nad rääkimise asemel hoopis sind selleasja poole tirida, mida nad tahavad. Näiteks kui nadpanevad sinu käe ukselingi peale, tähendab, et nad tahavadukse lahti teha. Nad võivad kasutada vaid paari sõnavõi vaatavad teatud asja ja eeldavad, et mõistad, midanad sellest tahavad.Ajapikku saab lapsevanem – ema just kiiremini, kuita lapsega rohkem koos viibib – temast enamjaolt teatudviisil aru. Kehakeelgi annab märguandeid! Kuid sellel,et nende kõne pole arenenud nagu peaks ja nad eisuuda osast või kõigest aru saada,on küllaltki kurvad tagajärjed:nad saavad tusaseks, võivadpalju nutta, kriisata ja märatseda;võivad hakkata lööma, asju loopimaja võivad isegi endale vigateha. Või lihtsalt TAHAVAD (!!!)hetke omaette olla. Kui laps laseb,saab teda süles kiigutada ja paitada,et ta maha rahuneks. Ja kui sa neistaru ei saa, siis ega nad kuidagi paremini ei oska sõnumitsununi tuua ega sina lapsele midagi selgeks teha. Sa lihtsaltnäed neid vaatamas, aga nende suu tahaks niisamalihtsalt juttu puhuda … sa näed seda appihüüdu, mis tasilmades peitub – seda suurt tahet midagi öelda. Neelaoma nutuklomp …Paha pole enda vestlemisoskused üle vaadata. Sõnumipeab kuidagi paremini välja tooma. Kes ütles, et pidevkatsetamine ei kanna vilju? „Iga asi omal ajal“ on vast kõigeõigem vastus seda puhku. Kuid autistidele pole erititark tegu näiteks selgeks teha, et mul on kõht nii tühi,et võiks lausa hobuse ära süüa, sest suure tõenäosusegahakkab laps hoopis hobust otsima.Hea on ise rahulik olla ja miks mitte kajastada sedaoma rääkimiseski. Ma olen alati selle poolt, et asetadaend lapse silmade tasemele, kui midagi olulist vaja edasianda. Võitjad on selgelt ja lihtsalt kõnelemine ja mikspeaks autistiga alati grammatiliselt õigelt kõnetama, ei,parem sedasi, kuidas laps aru saab. Pluss juurde lisadamõned muud kõnevormid. Kui tegemist on mitmekeelseperega, siis miks mitte kasutada mitut keelt ühes lauses!Logopeed ma pole, aga paberitega logopeed pole mulleseda ka keelanud. Ja rohketele näoilmetele pühendumineei tee kellegile liiga.Suureks abiks võivad olla visuaalsed abivahendid. Autistidon suutelised visuaalset informatsiooni pareminiomastama kui neid, mis on kuulmisvormis. Neid on mitmeiderinevaid sorte. Näiteks „nüüd – pärast” sildid, valiktahvlid,visuaalsed plaanid, kalendrid jmt. Sotsiaalsetelugude koostamine on võrratult vahva töö, see võib38 | Eesti moslemite kuukiri

Lisateavet lapsestneid nii palju aidata, aga peab teadma, kuidas neid kokkupanna ja kasutada, muidu pole neist mingit tolku. Sotsiaalnelugu on lühike positiivne jutt, mis kirjeldab seda,mis juhtub teatud olukorras ja mida inimesed teevad jamiks nad seda teevad. Näiteks olen koostanud taoliseloo enne reisimist ja see algas reisimise päeval ärkamisegaja lõppes sihtpunktis. Kui sinna sisse lisada, et külastateloomaaeda, siis on parem oma lubadust pidada, kunaseda lihtsalt ei unustata ära! Muidugi lisasin juurde suurelhulgal pilte, mis aitaks sõnumil paremini kohale jõuda.Nagu öeldakse, et loe ridade vahelt, et tõelist tähendustraamatust kätte saada, siis kõnega on samuti – vaataselle teisele poolele.Autistidest lapsi ei tohiks hetkekski alahinnata, sestühel päeval võivad nad üllatada. Kõik pole nii negatiivnekui lugejale tunduda võib. Neis on hulgaliselt eluterveidomadusi. Nad on ikkagi lapsed! Kui teismeline, keson „normilaps“, muudkui mossitab ja turtsub, millal ainaheaks arvab, siis autist ei pruugi seda kordagi teha, vaidtema nägu särab enamuse ajast. MašaAllah!Kui nad pole kunagi varem pluusenööpe kinni osanudpanna ja nüüd sa näpistad end, kas ma ikka näen sedamida ma näen??? ... ja õnnepisar leiab tee põsele. Kuilaps sööb ja joob ligi viis aastat juba ühte ja sama kümnenäpu või vähema peal loetavat ja nüüd järsku võtabta taldrikult suitsuvorstilõigu ja asetab selle oma põselening nii väga ettevaatlikult proovib seda limpsida, kasvõiainus kord ... Kui rohketest tigedustest saavad naeratusedning lallutustest sõnad ja nendest laused ja lausetestehk jutud ... Kui kritseldustest moodustuvad numbrid jatähed ja lugemine saabki üks päev selgeks ... Miks mitte?MašaAllah! ... siis see on minu magusast magusam mesi!Või kui mesi nüüd just, kui teatatakse: „Mama, be quiet!”aga … !Me peame astuma nende „maailma” ja suutma kokkupanna need mõistatuslikud pusletükid, mis aitavadmeil nendeni jõuda. Mul on tunne, et lapsele on see veelgiraskem … küll ma sellele kah kunagi vastuse saan!InšaAllah.Nad ei ole katki, et peaksime neid „plaasterdama“!Peaksime hoopis välja tooma lapse positiivsed omadusedja jooned ning arendame teda nende kaudu. Neil onvõimalus olla osa sellest maailmast. Neil on tulevik. InšaAllah.Allahi abiga ületatakse raskused ja suudetakseseda teha samuti erivajadusega lapsega. Tuleb leida lihtsaltiseeneses see jõud ja jaks ning näha päikesekiirt kakõige sombusemas päevas.Minu mõistmised, vaated ja elukool ei pruugi kokkuminna paljude autistlike laste ja nende vanemate omadega,sest iga erivajadustega laps on erinev ja iga vanemmõistab ja tajub seda teistsuguselt. Ja kusagil teadmisteavarusteson veel tohutult ainet autismi kohta. Selleteksti koostamiseks sorisin oma kogemuste pagasis jatunnetes ning motivatsiooni sain loomulikult nõndasamaoma pojast, minu kangelasest! Martine Ivesi ja NellMunro raamat „Caring for a Child with Autism“ laenasmulle paar lõiku ja muu autismist loetu aitas teksti kokkuklapitada.Minevik oli minevik, kui tegid vigu, õpi neist. Olevik ontäna, anna endast parim. Tulevik on tundmatu, jäta seeAllahi hoolde.Ma armastan sind Allahi nimel,mu kallis poja!IQ RA | 39

Looduslik raviLooduslik raviTõlkinud ja koostanud: KhadijaGREIPGreibi ladinakeelne nimetus on Citrus paradisi. Paljud,kes vilja esimest korda proovivad, ei leia paradiisigaaga mingit seost. Põhjus on selles, et greip maitsebsöömisel ühtaegu hapuna, magusana ja mõrkjana.Välimuselt on viljad ümarad, sileda pinnaga, nendekooreosa värvus varieerub kollasest punaseni.Ostjad eelistavad nüüdisajal rohkem punase kooregann verigreipe, millel on ka punane viljaliha. Viljadon üpris kogukad, sest greibid kaaluvad 200-600 gja nende läbimõõt küünib 10-15 cm. Greip on paksukoorega vili, sest viljaliha katvatel kihtidele langebligikaudu 30-45% üldkaalust. Paks koor kindlustabviljade hea säilivuse, soodsates hoiutingimustes kunikolm kuud. Greibi koores on rikkalikult eeterelikkeõlisid. Viimased küllei lõhna eriti tuntavalt,kuid neid kasutabtooraineksparfümeeriatööstus.Koor-test eraldatudmõruaineleiab rakendustlisandina tooni-kutes ja mõrušokolaadides.Koorteja viljaliha pressitudjääkidest valmista- takse ka pektiini, midakasutatakse tarretajana toiduainetetööstuses.Greip on noor puuvili, mille kohta ilmuvad esimesedandmed alles 18. sajandi keskpaiku ning mis leidistee inimeste toidulauale alles 19. sajandi lõpul.Greibi kasulike omaduste üleslugemist võikski alustadatõsiasjast, et see Barbadose imeks (Barbadosesaarelt pärinevad esimesed kirjalikud andmed greibikohta) tituleeritud puuvili on tõeline C-vitamiinipomm. Teadupärast on aga C-vitamiin organisminormaalseks tegevuseks ääretult vajalik: lisaks mitmesugustehaigustega võitlemisele, aitab C-vitamiinkaasa infovahetusele organismis ning vabastab kehavabadest radikaalidest. Samuti soodustab C-vitamiinkollageeni teket, mis aitab nahal säilitada elastsust janooruslikkust.Naisterahvaste poolt on greip aga nii palavalt armastatudennekõike seetõttu, et see puuvili ei sisaldarasvu ning 100 grammi viljaliha annab vaid 30 kilokalorit.Lisaks sellele aitab greip kaasa ainevahetusekiirendamisele ja rasvade põletamisele.Kuulus on ka greibidieet, mis sai alguse 1930ndatelja mida tuntakse ka Hollywoodi dieedi nime all.40 | Eesti moslemite kuukiri

Looduslik raviRadikaalsuse tõttu pole suur osa toitumisspetsialisteseda dieeti siiski heaks kiitnud, mis muidugi eitähenda, et kaalulangetamistuhinas kodanikud usinasti18-päevalisi greibidieete ei peaks.täiesti mõruvabasidsorte. Mõru maitsemaskeerimisekslisavadMingit võluravimit liigsöömisele ja rasvapolstrilekreebu näol aga loota pole – greip ei asenda siiskitrennist saadud kehalist koormust ning ei tee olematuksseda šokolaaditahvlit, mille just ära sõid.Greip üksnes turgutab organismi, aidates kaasaebavajalike ainete väljutamisele.Greibi regulaarne manustamine aitab tugevdadaka veresooni, ennetada ja isegi ravida hamba- jaigemeprobleeme, muuta ilusamaks ja elastsemaksnahka. Lisaks sellele tõstab greibiaroom nii meestekui ka naiste seksuaalsust, nii et greibilõhnalinearoomiõli võiks magamistoas igaks juhuks varuksolla...Greipide söömine kasvas eriti võimsalt just möödunudsajandi seitsmekümnendatel aastatel USAs.Põhjus oli selles, et ühekülgne „greibi imedieet» aitastüsedastel kiiresti kehakaalu langetada. Kui heitapilk kalorsustabelitele, siis näeme, et nimetatudvaldkonnas pole kõnealusel viljal tõepoolest erilistedulootust – sajagrammine ports viljaliha annab tarbijalekõigest 34-46 kcal energiat. Nii suur kaloritevahemikon seletatav greibisortide erineva suhkrusisaldusega.Greibisõbrad söövadki vilju kõige rohkemtoorelt, enne toitvamat einet isu tõstmiseks. Sellekslõigatakse kõigepealt vili risti pooleks ja spetsiaalsenoaga eemaldatakse viljaliha paksust koorest. Koorealusedvatjadkihid peidavadka mõningaidmaitseootamusi.Kõigerohkem onmõruainet naringeenikoorealusesvalkjaskihis. Viljalihaja mahl onsõltuvalt greibisordist kas rohkemvõi vähemmõrkjad. Tõsiviimasel ajalon aretatud kagreibisööjad vilja- lihalekas suhkrut, mett,kaneeli, konjakit, rummivõi muud suupärast. Paljudeslõunapoolsetes riikides süüaksetoorest greipi aga soolaga. Teadatasub sedagi, et inimese maitsmismeelkohaneb suhteliselt kiiresti ja nii ontuntavalt mõrkjas maitse vaidesimestel suutäitel. Greibi viljalihasongi kõige rohkem loomulikultvett, sõltuvalt viljadeston veesisaldus 85-90%. Rikkalikveesisaldus on edu tagatis mahlavalmistamisel. Lisaks veele onviljades rohkesti ka süsivesikuid(peamiselt glükoos, fruktoos jasahharoos) ja orgaanilisi happeid, eriti just sidrunhapet.Valke on viljalihas minimaalselt, rasvahulk onaga pea olematu. Nagu teistelgi tsitrustel, nii on kagreibi viljalihas märkimisväärselt vees lahustuvaidkiudaineid. Verigreipides on tavalistega võrreldesrohkem karotenoide, millest inimorganism ise sünteesibvitamiini A. Vesilahustuvatest vitamiinidesttasub märkimist greibi soodsat foolhappe sisaldustja keskpärast vitamiin C hulka.Greipide söömine tõstab söögiisu ja ergutab seedenäärmetetalitlust. Kosutusravis soovitatakse nendetarbimist pärast raskeid haigusi või operatsiooni-IQ RA | 41

Looduslik ravijärgsel taastusperioodil. Teatudjuhtudel on greibimahlast javiljalihast, kui naatriumi/kaaliumi suhte korrastajastorganismis, abi ka kõrgevererõhu korral. Greibikoort, täpsemalt küll sellesleiduvaid eeterlikke õlisidkasutatakse sarvestunud nahapaksenditepehmendamiseksning liigrasuse naha hoolduses.Kosmeetikud hindavad ka greibimahla ja viljalihapleegitavat toimet naha pigmendilaikudele, näitekstedretähnidele.Greibisordid erinevad üksteisest nii maitse, värvi,suuruse kui ka seemnete arvu ja koore paksusepoolest. Enim levinud on valge, roosa ja punanegreip. Vilja mõrkjas maitse on aga paljudele võõrasvõi lausa vastuvõetamatu. Siiski ei tasuks neil, kelleleesmaproovimisel greip oma hapususe või kibedusegateab mis maitseelamusi ei pakkunud, sellest tervisepommistloobuda – ebameeldivat maitset saabpeita, kui greibi viljalihale pisut suhkrut peale raputada.See ei hävita tsitruselise kasulikke omadusi, entmuudab maitse magusamaks.Parimate tulemuste saavutamiseks soovitatakseeinestada pool greipi enne hommikusööki, sest niilükkad oma organismi - sh ka seedeelundkonna -kõige paremini käima ja saad vitamiiniportsu jubahommikul kätte.Greip on vastunäidustatud mõnede ravimite tarvitamisel,samuti mao- ja kaksteistsõrmikhaavandite,mao kõrghappelisuse, entriidi ja kolliidi puhul.8 greipi, kooritud ja fileeritud2 spl peeneks hakitud ingverit500 g želeerivat suhkrut (2:1)Greibid ja ingver suures potis segada ningsaumikseriga püreestada, seejärel lisadasuhkur ning kuumuta pidevalt segades keemiseni.Umbes 3 minutit tugevalt keeda lasta,seejärel edasi segades. Eemalda pott tulelt.Valmista ette klaasid, steriliseerides neidkuumas, keenud vees. Samuti kaaned. Valamarmelaad purkidesse ning sule koheselt.Allikas: Urmas Kokasaar – „Terviseleht“, Maarja Paalits – www.femme.ee, www.chefkoch.deKas teie teate, mis on Solanum tuberosum? Ometigion see teie toidulaual teiseks leivaks - sööte sedakeedetult, praetult, friteeritult, ahjus või hoopis tuhasküpsetatult. Just tuhas! See lapsepõlve lemmik,eksootika ja maitsvaim igava sügiskorje ajal. Ahaa!Ära arvasid, tegemist on kartuliga. Mitte ainult paljaltkõhtu täitev, vaid ka raviomadustega.42 | Eesti moslemite kuukiri

Elu eesmärk - ParadiisElu eesmärk - ParadiisTõlkinud: Amina IirimaaltAutor: šeikh Muhammad As-Saalih Al-Uthaimiin (rahimahu Allah)TAWBA ehk PATUKAHETSUS• Allah on andestanud arvukatele pattu kahetsevateleinimestele nende rohkearvulistesed üleastumised.• Patukahetsus on Allahile sõnakuulmatusest sõnakuulelikkuselepöördumine.• Allah armastab patukahetsust. (2:222)• Patukahetsus on kohustuslik igale usklikule: „Ooteie, kes te usutue, kahetsege siiralt Allahi ees pattu!”(66:8)• Patukahetsus on üheks edu saavutamise viisiks. „Oousklikud, pöörduge kõik koos patukahetsuses Allahipoole, et teid võiks saata edu.” (24:31) Kordaminek onmillegi otsitava leidmine ja põgenetava eest pääsemine.• Allah andestab patud mis tahes suuruses ja koguses,kui seda siiralt kahetseda. „Ütle: „Oo Mu sulased, keste olete iseendi vastu patustanud, ärge heitke meeltAllahi armulikkuse osas. Tõepoolest, Allah andestabkõik patud. Tõepoolest, see on Tema, kes on Andestaja,Armuline.”“ (39:53)• Ära heida meelt, kui sul on patukoorem hingel. Patukahetsemiseaeg saab otsa alles siis, kui päev algab läänest.Prohvet Muhammad االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى on öelnud:„Allah sirutab öösel Oma Käe välja, et andestada päevaselajal patustanud kahetsejale ja päevasel ajal, et andestadaöisel ajal patustanud kahetsejale, kuni päevani, millalpäike tõuseb läänest.” [Muslim]Tõelisel patukahetsusel on viis tingimust:1. Kahetsuse siirus: Kahetseja teeb seda ainult Allahinimel, otsib Temalt autasu ja pääsu Tema karistusest.2. Süümepiinad toimepandud patu pärast: Kahetsejaon oma teost löödud ja soovib, et ta ei oleks sedakunagi ette võtnud.3. Patustamise otsekohene lõpetamine: Kui patustajategi midagi Allahi seaduse vastu, siis peaks ta selleotsekohe lõpetma ja kui patustaja jättis midagi Allahiseaduse kohaselt tegemata, siis peaks ta selle kohe täideviima. Kui patustaja patustas kellegi inimese vastu, siispeaks ta andestust paluma ja kui ta on midagi võtnud,mis pole tema oma, selle ka otsekohe tagastama.4. Meelekindlus: mitte enam naasta selle patu juurde.5. Patukahetsus ei tohiks ilmuda seetõttu, et aegon otsas (st patustaja sureb või päike tõuseb läänest):Prohvet االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ütles: „Allah andestab kahetsejale,kes kahetseb enne, kui päike tõuseb läänest.” [Muslim]Allikas: http://abdurrahman.org/character/repentanceuthaimeen.htmlIQ RA | 43

SurmastAllikas: “The Jurisprudence of Funerals in Islam”Tõlkinud: Aisha30) SURILINA JA HAUA VÕIB ENNE SURMAETTE VALMISTADABukhari puudutab seda teemat oma peatükis nime-صلى)‏ ga „Need, kes valmistasid oma surilina ette Prohvetiolnud“. eluajal, ilma et too oleks selle vastu ‏(االله عليه وسلمSahl االله عنه)‏ ‏(رضي on edastanud, et üks naine tuli Prohvetiاالله عليه وسلم)‏ ‏(صلى juurde kangastel kootud riidetükiga,mis oli kahest otsast õmmeldud. Sahl االله عنه)‏ ‏(رضي küsis:„Kas teate, mis riie see oli?“ Talle vastati: „See oli kuub.“Ta ütles: „Jah.“ Naine ütles: „Ma kudusin selle omaenesekätega sulle kandmiseks. Prohvet االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى võttisselle vastu, kuna tal oli seda vaja. Ta keeras selle ümberoma kere, nii et see kattis ta alakeha, ja tuli meie juurde.Ühele mehele meeldis see ja ta ütles, et see on vägailus riie. Kas sa ei annaks seda mulle kandmiseks? Inime-صلى االله عليه)‏ sed ütlesid talle: „Mis sulle meeldis? Prohvetkannab seda, sest tal on seda tarvis. Sina aga palud ‏(وسلمtal selle endale anda, kui tead, et ta ei ütle midagi.“ Meeskaitses ennast, öeldes: „Jumala nimel, ma ei palunud sedatemalt kandmiseks, vaid et sellest saaks mu surilina.“Sahl ütles: „Ja sellest sai ta surilina.“31) SURMA IGATSEMINE KAHES PÜHASMOŠEESSurma igatsemine kahes pühas mošees – st Meka Harammošees või Prohveti االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى mošees Mediinas– on eelistatav. Bukhari on Hafsa االله عنها)‏ ‏(رضي kauduedastanud, et Omar االله عنه)‏ ‏(رضي ütles: „Oo Jumal, annamulle märtrisurm Sinu eest ja luba mul Oma Prohvetiرضي)‏ linnas surra.“ Seepeale küsis Hafsa ‏(صلى االله عليه وسلم)‏vas- temalt: „Miks sa midagi sellist soovid?“ ja ta ‏(االله عنهاtas: „Jumal vastab mul palvele, kui Ta soovib.“Tabarani on Jabirilt االله عنه)‏ ‏(رضي edastanud, et Prohvetütles: „Igaüks, kes sureb ühes kahest ‏(صلى االله عليه وسلم)‏pühast mošeest, tõstetakse Viimsel Päeval rahus üles.“32) ÄKKSURMAbu Dawud on Prohveti االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى kaaslaseltUbayd ibn Khalid Al-Sulamilt االله عنه)‏ ‏(رضي edastanud, etProhvet االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ütles: „Äkksurma suhtes hoolimatuolemine on ränk ebaõnn.“ See on tuletatud ja edastatudAbdullah ibn Masudilt, Anas ibn Malikilt, Abud Hu-‏.(رضي االله عنهم)‏ rairalt ja Aishalt33) LAPSE KAOTANU TASUBukhari on Anasilt االله عنه)‏ ‏(رضي edastanud, et Prohvetütles: „Selle moslemi, kes on kaotanud ‏(صلى االله عليه وسلم)‏kolm last, enne kui nood puberteediikka jõuavad, viibJumal nendele halastamise tulemusena Paradiisi.“ Bukharija Muslim on Abu Said Al-Khudrilt االله عنه)‏ ‏(رضي edas-‏:(صلى االله عليه وسلم)‏ tanud, et üks naine ütles Prohvetile„Määra meie jaoks päev!“Ta andis neile nõu, lausudes: „Kui mosleminaise kolmlast surevad, siis kaitsevad nad teda Viimsel Päeval Põrgutuleeest.“ Üks naine küsis temalt: „Aga kui kaks ta lastestsurevad?“ Ta vastas: „Sama juhtub ka siis, kui kaks talastest surevad.“34) MOSLEMITE ELUIGATirmidhi on Abu Hurairalt االله عنه)‏ ‏(رضي edastanud, etJumala Sõnumitooja االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ütles: „Selle rah-44 | Eesti moslemite kuukiri

Surmastva eluiga on 60 kuni 70 aastat; vähesed moslemid elavadkauem.“35) SURM KUI PUHKUSBukhari ja Muslim on Abu Qatadalt االله عنه)‏ ‏(رضي edastanud,et Jumala Sõnumitooja االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى möödusmatusest ja ütles: „Ta on nüüd rahus ja inimeste eestkaitstud, nagu ka inimesed on tema eest kaitstud.“ Nadküsisid: „Oo Jumala Sõnumitooja, kes on rahus ja kellestollakse rahus?“ Ta vastas: „Usklik saab läbi oma surmasiinse elu kannatustest vabaks, samas kui õela mehesurma puhul vabanevad teised inimesed, maad, puud jaloomad tema halbadest tegudest.“IQ RA | 45

Poiss, kes püüdis põgeneda surma eestPoiss, kes püüdis põgeneda surma eestTõlkinud: KhadijaAllikas: http://www.haqislam.org/the-boy-who-tried-to-escape-death-ch6/KUUES OSAAhmad tundis end puhtana. Selline õnnetunne onületamatu ja sellist õnnetunnet on võimalik tundavaid siis, kui ollakse teinud midagi Allahi heaks, olleskindlalt õigel teel. Ahmad kõndis tänaval ning kuulaslindude lõõritamist, ülistamaks Allahit just Temaleparimal viisil.Järsku ilmus Mo ootamatult nurga tagant.„Ahmad! Tore sind jälle näha!“ hõikas Mo.Ahmad naeratas.„Kuhu sa lähed?” küsis Mo.„Ehm… ma. Ausalt öeldes, Mo, ma lähenmošeesse.“„Mida!!! Hulluk soled läinud? Sinna?”„Kuula, Mo. Sa ei saa sellest enne aru, kui oled omasilmad avanud.“„Ja sinu silmad on lahti?”„Ma vähemalt püüan.”„Häh! Sa võid veeta oma elu igavuses, Ahmad,kuid lõppkokkuvõttes ühel päeval olen ma samutisinuga Taevas ja siis kahetsed sina, et ei nautinudnüüd oma elu.”„Mo, oled sa üldse kindel, et sisened Paradiisi?”„Jah, olen. Allah ja Ta Prohvet ütlesid nii.“„See pole just parim aeg hadithi interpreteerimahakata, Mo. Igatahes, kas arvad tõesti, et paradiisielanikudhakkavad kahetsema, et ei teinud pattu?Tegelikult on hoopis vastupidi.”„Ma ei suuda uskuda, et sulle, Ahmad, on tehtudajuloputus. Ent ma tean, kuidas su meelt muuta…“Ahmad naeratas Mole ja jooksis kiiresti minema. Tasuundus edasi mošee poole.Mošee uksele jõudes tõusid tal ihukarvad püsti.„… siin see on…” ütles Ahmad endale, avas mošeeukse ja sisenes.Mošee oli tühi ja väga vaikne. Ahmad suundusmošee nurka, suunaga Kaaba poole.46 | Eesti moslemite kuukiri

Poiss, kes püüdis põgeneda surma eest„Oo Allah, andesta mulle! Ma kardan Sind nüüd.Olen teinud nii palju asju, mida Sa vihkad, siiski eivõtnud Sa minult hinge…”Tervelt kaks tundi nuttis Ahmad ja rääkis Allahiga.Pisarad voolasid ta näolt alla. Tegelikult nuttis tanõnda ohtralt, et tema istumise all olev vaip oli pisaratestlausa märg.Aeg möödus. Äkki sisenes kohalik šeik ruumi jamärkas Ahmadit. Ta seisatas hetke, kuulates Ahmadiduaad. Ta oli sellest nii liigutatud, et silmi ilmusid pisarad.Ta lähenes vaikselt Ahmadile, et teda lohutada.Ahmad võpatas kergelt.„Oh, šeik… ma.. ma palun vabandust, et...“ ütlesAhmad piinlikustundega, kuid enne kui ta suutis lauselõpetada, lausus šeik naeratades: „Ahmad, kõik onkorras. Ma näen, et sul on piinlik, aga see on hea. Parempiinlikustunne, kui olla üleolev.”„Su isa ja ema oleksid tõesti sinu üle uhked. Kuidkõige tähtsam ja parim on see, et end ise täielikultAllahi tahtele allutaksid,“ jätkas šeik.„Ma vihastasin oma vanemaid, šeik. Kuidas saaksinneid õnnelikuks teha?” küsis Ahmad.„Sa juba tegid nad õnnelikuks ... kui nad sindnüüd näeksid. Su isa on sinu üle kindlasti väga uhke.“„Ma mõtlesin rohkem, et tahaks neile midagi headanda ... nagu kinkida.“„Hmm, sa võiksid oma emale kas lilli või šokolaadikinkida ja isale parfüümi ehk?“Ahmad naeratas ja ütles: „Suurepärane idee! Sedama teengi.“„Võta!” ütles šeik, ulatades Ahmadile kaks tükkipaberit ja pliiatsi.„Kirjuta mõlemile vanemale pisike sõnum ja panekingituse juurde,” ütles šeik.„Žazak Allahu khairan ya šeikh! Ma ei jõua oodata,kuni koju saan ja vanemate naeratust näen!“ laususAhmad vaibalt tõustes õhinal.„Baarak Allahu fiik ya Ahmad! Ma ei jõua ära oodata,kuni saabub iša palve, et sind ja su isa siin näha,inšaAllah,” vastas šeik naeratades.„Sa näed meid mõlemaid siin, inšaAllah!” vastasAhmad. Ta embas šeiki tugevalt ja alustas teekondakohalikku poodi.Ahmadil läks veidi aega vanematele kingituste valimisega,mille oma raha eest neile osta soovis. Taostis ühe parfüümi isale ja karbikese maitsvaid šokolaadikommeemale. Pärast kingituste ostmist pistista pisikesed sõnumid juurde ja alustas õnnistatudteekonda kodu poole.Kell tiksub… Ükski inimene ega džinn maa peal eiaimanud, et Allah oli just sel hetkel käskinud Surmainglilvõtta mõningate inimeste hinged endaga, kaasaarvatud Ahmadi oma…!Ahmad alustas oma teekonda, pidevalt Allahiltandestust otsides. Mo, poolpaljas tüdruk embuses,märkas eemalt Ahmadit, manas näole irve ja suundustema poole, mõtteis jälk patune plaan. Samaskavatses vanem jumalakartlik naisterahvas teed ületada.Ahmad astus samuti teele. Mo tormas ruttu kesetteed ja hõikas Ahmadi poole: „Jou Ahmad, vaata,millise tibi ma sulle leidsin! Ta võib koheselt sinuomaks saada!”„Oh ei! Oo Allah, aita mind!” ütles Ahmad endamisija püüdis pilku maas hoida, teades, et tema nõrgakskohaks on naised.Jumalakartlik vanem mosleminaine hakkas teedületama. Ja just siis valmistus surm igast oma mänguks...Jätkub!Ahmad kirjutas paberitele nii ema kui ka isa jaokspisikese sõnumi.IQ RA | 47

Jeesuse tõeline sõnumJeesuse tõeline sõnumDr. A.B. PhilipsTõlkinud: AishaMOSLEM, MITTE MUHAMEEDLANEKuna Jeesuse, nagu ka kõigi varasemate prohvetiteusk, oli täielik Jumalale allumine, mida araabia keeles nimetatakseislaam, siis peaks ka Jeesuse järgijaid nimetamaJumalale allujateks, mida araabia keeles nimetataksemuslimid.Islamis peetakse palvet ülimaks Jumala teenimise viisiks.Prohvet Muhammed on öelnud: „Palumine on Jumalateenimine.“ Sellest tulenevalt keelduvad moslemid, etneid nimetatakse muhameedlasteks, nagu Kristuse järgijaidnimetatakse kristlasteks ja Buddha järgijaid budistideks.Kristlased kummardavad Kristust ja budistid Buddhat;kui moslemeid nimetada muhameedlasteks, siis nadjustkui kummardaksid Muhammedit, mis aga pole tõsi.Koraan õpetab meile, et Jumal on nimetanud kõiki omatruusid kummardajaid muslimiteks, mis on araabia keelestegijanimi verbist aslama, mis tähendab end Jumalale allutamaja läbi selle rahu leidma. Seega oleks sõna „moslem“otsene tõlge „end Jumala tahtele allutaja“.Koraanis on kirjas: „... Tema (st Jumal) nimetas teidmoslemiteks (Jumala tahtele allujateks) nii varem(st eelnevates sõnumites) kui ka nüüd (st Koraanis) ...“(22:78) Ka Jeesuse õpetuse mõte seisnes selles, et peaksimekummardama vaid Jumalat. Jumalat ei tohi kummardadamitte mingil viisil läbi Tema loomingu; Temakujutist ei tohi maalida, joonistada ega kuhugi sisse tahudavõi raiuda, sest Ta on täiesti väljaspool inimesekujutlusvõimet.JUMALA KUJUTAMINEJeesus ei lubanud paganlikku kommet Jumalat kujutada.Ta kinnitas Tooras mainitud keeldu: „Sa ei tohi eneseleteha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas,ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa allvees!“ (2Mo.20:4)Sellest tulenevalt olid varased kristlikud õpetlased vägatugevalt religioossete kujutiste ehk ikoonide 1 vastu.1 8. ja 9. sajandil vaieldi Bütsantsi impeeriumis selle üle,kas religioosseid kujutisi (ikoone) tohib Jumalakummradamiseks kaasata või mitte. Ikonoklastid (ikoonidevastased) vaidlesid ikoonide kummardamisele vastu pärismitmetel põhjustel, nende hulgas näiteks Vana Testamendikujutiste keeld kümnes käsus (2Mo.20:4) jaebajumalakummardamine. Ikoonikummardamise pooldajadkinnitasid, et ikoonidel on vaid sümboolne väärtus ja looduloma väärikus.Varakristlikus kirikus oldi väga Kristuse ja pühakute portreedetegemise ja kummardamise vastu. Vastuseisust hoolimatamuutus ikoonide kasutus siiski järjest populaarsemaks, sedaeriti just Rooma impeeriumi idaprovintsides. 6. sajandi lõpuksja 7. sajandil said ikoonid ametlikult toetatud kultuse osaks janende juurde käis tihti ebausk sellest, et nad on elavad.Taolisele tavale oldi eriti vastu just Väike-Aasias. 726. aastalteatas Bütsantsi keiser Leo III ametlikult, et on ikoonide vastuja 730. aastaks oli nende kasutus ametlikult keelatud. Seeomakorda viis ikoonide kummardajate tagakiusamiseni, mis saieriti laiaulatuslikuks Leo järglase Constantinus V (741-775)ajal. Kuid 787. aastal kutsus keisrinna Irene kokku 7. Niceakirikukogu, kus ikonoklasm hukka mõisteti ja ikoonide kasutustaas lubati. Ikonoklastid saavutasid võimu uuesti Leo Vvalitsusaja alguses 814. aastal ja ikoonide kasutus keelustatiuuesti 815. aasta kirikukogus. Teine ikonoklasmi periood48 | Eesti moslemite kuukiri

Jeesuse tõeline sõnumAja möödudes aga Kreeka ja Rooma kultuuris levinudpilditegemine ja Jumala inimkujul kujutamine võitsid.Jumala kujutamise keeld on aga otseselt seotud sellega,et usk ei taanduks Jumala kummardamiselt Tema loomingukummardamisele. Kui inimene juba võtab kätteja teeb Jumalast sellise pildi, nagu ta arvab Jumala olevat,siis tegelikkuses tõstab ta Jumala Tolle loomingugaühele tasemele ja kujutab Teda kui Tema loomingut, sestinimmõistus suudab endale ette kujutada vaid asju, midata näinud on, aga Jumalat ei ole võimalik Siinpoolseselus näha.lõppes keiser Theophiluse surmaga 842. aastal. 843. aastaltaastas ta lesk ikoonikummardamise. Seda sündmust tähistabida-õigeusu kirik siiani pühaga. (”The New EncyclopaediaBritannica”, köide 6, lk 237)Kristlased, kes on harjunud Jumalat läbi kujutiste kummardama,küsivad tihti, kuidas on üldse võimalik Jumalatkummardada, ilma Teda ette kujutamata. Jumalat tuleksaga teenida läbi teadmiste Tema omadustest, mis Taon autentsetes pühakirjades ilmutanud. Näiteks kujutabJumal end Koraanis kui Halastavaimat, seega peaks Takummardaja mõtisklema Jumala halastuse ja õnnistuseüle ja nende eest Jumalale tänulik olema. Ta peaks kamõtlema, kuidas konkreetselt on Jumal just talle halastanudja kuidas teda õnnistanud ning teistele olenditelehalastama. Samuti räägib Jumal endast kui Andestavast,seega peaksid Tema sulased pöörduma patukahetsusesTema poole ja mitte lootust kaotama, kui nad patustavad.Nad peaksid ka Jumala andestust väärtustama jateistele inimestele nende teod andestama.Pildil: Bütsantsiaegne kirik Süürias.IQ RA | 49

Lugeja küsib lugeja vastabMida tead islami paradiisikirjeldusest? Mis on sinu jaoks Paradiis?Lugeja küsib lugeja vastabMinu jaoks Paradiis ... seal on palju ilusaid vaipu;inimesed kenades riietes; voolav jõgi, kus on soe vesi;pole muret söögi pärast; ilus aed, kus on palju palme;soe ilm; aasta läbi puhkust; pole kurjust ja inimesedon üksteise vastu head, aitavad üksteist ja onkaastundlikud. See on koht, kus saab elada väga õnnelikkuelu, ilma haiguse, valu, kurbuse ja surmata.Islami paradiisikirjeldusest tean, et islami Paradiisison elu õnnelik, ilma haigusteta, valu ja kurbuse jasurmata, Jumal on meiega rahul ja meil on võimalikelada seal igavesti. Jumal on Koraanis öelnud: „Kuidneed, kes usuvad ja teevad häid tegusid, need Mevõtame vastu aedadesse (Paradiisi), milles voolavadjõed ja kuhu nad jäävad igaveseks.“AParadiis on elu Teispoolsuses, igavene õilis elupaik,nagu lausus Allah, meie Looja. Põrgutuli onümbritsetud igat sorti ihade ja kirgedega, samal ajalkui Paradiis on ümbritsetud igat sorti sallimatute jasoovimatute asjadega, nagu lausus Prohvet Muhammadاالله عليه وسلم)‏ ‏.(صلى „Siinses elus on Paradiis jakes sellesse ei sisene, ei suuda astuda pärastelu Paradiisi,“nagu lausus Ibn Taymiyya (rahimahu Allah).Paradiis on parimaks tasuks, milleni pürgida ja millejaoks siin maapeal vaeva näha. Praeguses elus tulebtunda ja maitsta usu magusust, sest kes soovikssiis ära öelda igavestest õnnistustest, võimsas kuningriigisluksuses elamisest, kus pole kurbust, kartustega väsimust, kus ei tunne külma ega kuuma,kus on kõike, mida hing himutseb ja veel enamgi,mida süda pole veel tundnud, silm vaadanud egakõrv kuulnud … inšaAllah!ARMa pole piisavalt hea olnud, et sinna pääseda.Paradiis on inimaju jaoks seletamatult ilus, kirjeldamatultkaunis ning enneolematult nauditav koht,kus pole viha, kadedust, vaenu, sõimamisi ega armukadedust.Ainult positiivne energia! Headus, siirus,armastus, soojus – nagu emaüsa.Iga inimese jaoks on Paradiis erinev. Kes loob omaParadiisi ilmalikus elus, ehitades uhkeid villasid, kauneidaedu ning sisustades toad kauneimate kangaste,värvide ning lõhnadega. Aga milline on see tegelikParadiis, Allahi Paradiis? Keegi ei tea seda, ei oskaseda kirjeldada, sest keegi pole seda näinud. Meil onvaid mõned read Koraanis.Olen lugenud, et Paradiisil on mitu korrust. Kesmillisele korrusele saab, on vaid Allahi otsustada. Kasoleme olnud piisavalt alandlikud, kannatlikud, heasüdamlikudenda, laste, abikaasa, sugulaste, looduseja kogu Allahi loodu vastu. Kas oleme olnud ausadnii oma südames kui ka sõnas. Allahu alim – vaidAllah teab! Ma pole kindlasti piisavalt Paradiisi kohtalugenud, seega ei ole pädev. InšaAllah, tahan olla parem,kui seda olen praegu. Soovin olla kannatlikumja tolerantsem, tänulikum ja sallivam ... Vaid Allah50 | Eesti moslemite kuukiri

Lugeja küsib lugeja vastabteab, mis on mu saatuseraamatus ja milline mu igaveneelupaik. InšaAllah loodan hinges, et selleks onParadiis.KParadiisi kirjeldusest olen nii mõndagi kuulnud,kuid see kõik jätab mind suhteliselt külmaks. Pigemon Paradiis minu mõtteis ideaalne ühiskond. Selline,milline maa peal iialgi eksteerida ei saa. Kus kõik onmoslemid, korrektsed islami järgijad, ainus seaduson islami seadus. Kõik muu, mis Paradiisi kirjeldusestolen kuulnud, on justkui lisaboonuseks selle kõigekõrvale.Väga meeldib mulle mõte, et Paradiis on justkuimitmetasandiline, et siis igasugused nime poolestmoslemid ei ole kõrvuti tõsiselt islamisse pühendunutega.Igaühele ikka vastav tasu oma elatud elupõhjal.TParadiisi välimusest rääkides ei ole see sarnanemitte millelegi, mida me ette kujutada oskame. Näiteksme teame, et Paradiis on ilus, aga me ei suudaseda ilu ette kujutada ja isegi kui meil tekib mingiidee, siis tegelikkus on PALJU parem. Sama on Põrgukirjeldamisega, tegelikkus on PALJU hullem kuisee, mida me oskame ette kujutada. Me teame, etmeile ehitatakse paleesid Paradiisi, et me hakkamekandma rohelisest siidist riideid ja kuldehteid.Paradiis on jagatud mitmeks tasemeks. Samamoodion ka Põrgu jagatud mitmeks tasemeks. Vahemaakahe taseme vahel on sama suur kui vahemaaMaa ja Taeva vahel. Kõige õnnelikum on inimenekõige kõrgemal Paradiisi tasemel ja kõige rohkemkannatab inimene kõige madalamal Põrgu tasemel.Paradiisi hiilgust ja vägevust kirjeldavad ka 8 hiiglaslikkuParadiisi väravat, mille ühe värava väravapostidevaheline laius on sama, mis vahemaa Mekaja Basra vahel. Need väravad on avatud ka enneViimse Kohtupäeva saabumist, iga ramadaani ajal.Paradiisi satuvad need inimesed, kes oma prohvetitjärgisid/järgivad. Näiteks ka juudid ja kristlased saavadParadiisi, kui nad järgisid Moosest või Jeesust(rahu olgu nendega), elades tolle prohveti ajastul.Sest ei saanud ju näiteks kristlane järgida Muhammediاالله عليه وسلم)‏ ‏(صلى elustiili, kuna Muhammed eiolnud veel sündinud ja kristlasel oli võimalik järgidaainult Jeesuse elustiili. Ütleb ka hadith, et Paradiisisaavad 71 juudi usulahust üks usulahk, 72 kristlasteusulahust üks usulahk ja 73 muslimite usulahust üksusulahk. Ülejäänud lähvad põrgusse. Hetkel meil küll73 islami usulahku veel ei ole, vaid see number tekibtulevikus. Hetkel on võibolla 10-20 usulahku (kuiväga erinevusi hakata otsima ja esile tooma): sunnid,šiiad, koraaniusulised, sufid, Ahmadiyya muslimid(usuvad, et Jeesus jooksid taevasse minemiseasemel Indiasse), Islami Rahvus (Nation of Islam;usuvad, et mustanahalised olid esialgne rass Maapeal ja mustanahalised on valgetest inimestest paremad)ja paar väiksemat usulahku. Sunnid ja šiiadjagunevad omakorda koolkondadeks, aga nendevahelisederinevused ei ole suured. Nii et nendestusulahkudest saab Paradiisi ainult üks usulahk. Minausun, et sunnid, kuna need ei liialda mingi asja suhtesja järgivad Koraani ja prohveti õpetusi õigesti.Peale selle saavad Paradiisi lapsed ja vaimuhaiged,kuna nende mõtlemisvõime on täiskasvanute mõtteviisisterinev. Ei mõtle ju laps selle üle, kui vanakselas Mooses, millise käega sõi toitu Muhammedpal- ja mitu korda peab päevas ‏(صلى االله عليه وسلم)‏vetama. Ta mõtleb mängimisele, toidule ja magamisele,mõtleb ka selle üle, mida näeb, aga mitte asjadessesüübivalt, vaid pealiskaudselt. Sama on vaimuhaigetega.Nende mõttemaailm on meie omasterinev, nad mõtlevad, näevad ja kuulevad meisterineval viisil. Aga kuna nad kõik järgivad Jumalaloodusseaduseid (süda pumpab verd, inimene toitubenergia saamiseks, energia taastamiseks vajalikmagamine, jne) on nad kõik loomult muslimid. Samamoodi nagu ka taimed ja loomad, kellel puudubvaba tahe. Nad/need järgivad kah Jumala seatudreegleid. Seega see on viis Paradiisi saamiseks.Samuti mõistetakse inimese üle kohut selle üle, midata teab, mitte selle üle mida ta ei tea. Kui näiteks kõrbesvõi mäestikus elab üksik mees ja ei oma haridusevõi teabe saamis viise, ja ei tea näiteks islamist midagi,või teab ainult halba aga ei saa uurida, kas seehalb on tõsi, siis ei saa teda selles süüdistada. Temasaatust, Paradiisi või Põrgut, otsustab Jumal selle üle,mida see mees teab. Näiteks kui mees teab, et inimesetapmine on halb aga ikkagi tapab, siis saab tapatu enda hingele, olenemata tema usust. Kui meesteab, et ta tegi õigesti teise inimese elu päästes, siissaab ta heateo oma hingele, olenemata usust. Kuiaga see mees omab ligipääsu info hankimisele, siistema heateod on kasutud, kuna tal on võimalik nähaislami tõelist palet, aga ta meelega eirab seda.Paradiisi saamisest rääkides, ei satu mitte kõik koheParadiisi. Osa peab Põrgus oma pattudest puhtaksIQ RA | 51

Lugeja küsib lugeja vastabsaama. Hadithist lugedes päästab Jumal Põrgust lõpukska selle inimese, kelle südames on usku ühteJumalasse ja Tema prohvetitesse seemnesuuruselhulgal. Siiski ei tohi me nüüd sellepärast patustamahakkama, kuna me ei tea, kui kaua me Põrgus kannatamapeame ja peale selle on Põrgus pattudest vabaneminesama palju piina tekitav, kui nende jaoks,kes igaveseks Põrgusse jäävad. Me peame oma elusihi suunama Paradiisi saamisele ja selle läbi ka omaelukorraldust võimalikult Jumalale meelepäraseksmuutma. Parem minna kohe Paradiisi, kui sattudamingiks ajaks Põrgusse, et pattudest vabaneda.Me ei pea kunagi Paradiisis olles janu, nälga egamidagi muud negatiivset tundma. Isegi mitte igavust.Me võime süüa mida tahes (muidugi ei saame süüa keelatuid asju, kuna soov Paradiisi minna,et seal siis siga süüa ja alkoholist purju jääda, näitabpraeguses elus, et me ei ole head muslimid,ja et me ihkame pattu teha). Isegi veini võime tarbida,aga see vein meid purju ei tee. Toidu ja joogitarbimine aga ei tähenda, et me peame loodusekutsele vastates väljakäiku minema. Paradiisisme ei erita uriini, rooja, nohu ega haisvat higi. Kõik,mis meist eraldub, on vaid healõhnaline aroom. Paradiisisolles ei jää me ka haigeks, ei väsi, ei vanane,ega tunne igavust. Iga järgmine päev saab olemaeelmisest huvitavam ja parem. Haigustest rääkides,kui me olime vigased selles elus: ühe käega,mõlemast silmast pimedad või muu ihuveaga, siisneed vead saavad Paradiisi sattudes meilt eemaldatud.Me oleme Paradiisis 33-aasta vanused ega vananerohkem. Samuti me ei sure Paradiisis olles.Kui me satume Paradiisi, siis meile antakse meie nainemeile kaaslaseks (oletades, et naine Põrgusse eisattunud). Lisaks me võime valida omale kaaslasi Jumalaloodud naiste hulgast, kes on ikka veel neitsid(keda ei džinn ega mees pole puutunud). Mitte keegiei pea Paradiisis üksi elama.Oma kaaslastega ja ka teiste Paradiisis olijategaoleme me alati sõbralikes suhetes. Mitte kunagi meei kakle, ei sõima ega tee üksteisele muud halba.Kuigi me negatiivseid tundeid ei koge, mäletameme siiski ka maist elu ning saame olla õnnelikud selleüle, et sattusime Paradiisi, mitte Põrgusse. Pealeselle oleme võimelised olema kontaktis Põrgus olijatega:me saame näha neid piinlemas, kui tahame.Samamoodi on Põrgus olijad kontaktis Paradiisis olijatega:nad paluvad abi, et me Jumalat keelitaks neidkasvõi natukenegi aitama, aga mingit abi nad ei saa.Teades Paradiisis ootavast küllusest, headusest jailust, peaksime me Paradiisi sattumiseks valmistumajuba selles elus. Sest on ju see elu kui test, kui eksamiksvalmistumine. Ja Viimne Kohtupäev on eksam,mille me peame läbima ja mida uuesti enam tehaei saa. Peame oma elu sättima võimalikult Jumalalemeelepäraseks: olema head muslimid, harrastamaoma igapäeva elus sunnas kirjeldatud eluviisi, palvetama,käima mošees ja olema lahked ja hoolivadkõigi vastu, kaasa arvatud mitte-muslimite vastu.Sest olgugi hetkel nad ei usu sama asju, mida meieusume, ei tähenda see seda, et nad tulevikus muslimiksei hakka. Seega peame islamist ja muslimitesthea mulje jätma kõigile. Ning kui me seda kõike teeme,tagab Jumal meile Paradiisi, kui Ta nii otsustab.AMulle meeldib see seletus: ma la ainunraat wa la udzunun sami’at wa la khathara ala qalbilbashar,ehk mida pole silm näinud, kõrv kuulnud ega südaaimanud.Ma usun, et me ei suuda ette kujutada seda, misParadiisis tegelikult on, aga et see on just see, midavaja on ja mis meid õnnelikuks teeb.KKõige ilusam paradiisikirjeldus on esitatud suurades52 ja 56. Paradiis on kui õndsuse aed. Seal onvoolavad allikad. Usklikud lebavad seal troonidel,mis on kullast ja kalliskividest. Neil on käes veinikarikad,padjad on seatud ritta ja uhked vaibad laialilaotatud. Neid teenindavad poiss-teenijad ja neiletuuakse külluses veini, kuid nad ei saa sellest hiljemvalutavat pead ega mürgitust. Nad võivad valida endalepuuvilju ja süüa kanaliha ... mida iganes nadsoovivad. Seal on ilusad naised, avali armsate silmadega(nagu usklike abikaasad), nagu pärlid. Mingittühja ega patust juttu ei kuule nad seal, vaid ainultSalam (rahu tervitusi). Need, kes asuvad ParemalKäel on okasteta lote-puude vahel ja banaanipuudevahel, kus viljad on kuhjatud üksteise peale. Usklikudon seal varjus, vesi voolab pidevalt ja vilju onkülluses ning need ei saa kunagi otsa, isegi kui aastaaajadvahelduvad. Usklike jaoks nende kõrgetel lebamistroonidelon loodud erilised neitsid, süütud,rinnakad, armastavad ja samas vanuses usklikega.S52 | Eesti moslemite kuukiri

Lugeja küsib lugeja vastabAllikas: „Näoraamat“Ära ütle „okei“ vaid inšaAllah!Ära ütle „vau!“ vaid subhaanAllah!Ära ütle „lahe“ vaid mašaAllah!Ära ütle „Mul läheb hästi!“ vaid alhamdulillah!Ära ütle „Aitäh!“ vaid žazak Allahu khairan!Ära ütle „Tšauki!“ vaid fi amaani llaah!Ära ütle „Tere!“ vaid assalaamu aleikum warahmatullah!IQ RA | 53

Pudrupotike keeda!Pudrupotike keeda!TUNEESIA SalATKokk: KarimaAllikas: http://karimasfood.blogspot.com/2011/08/marineeritud-suvikorvitsa-salat.htmlMARINEERITUD SUVIKÕRVITSA SALATsuvikõrvitsaidveiniäädikatsoolaküüslaukumündilehtimusta pipartoliiviõliPese suvikõrvitsad ning haki väiksemateks viiludeksvõi pikkadeks sektoriteks. Keeda neid soola ja veiniäädikagamaitsestatud vees 10-15 minutit. Kurna jajahuta. Lao karpi või kaussi marineerima. Vahele laoküüslauguviile, mündilehti, musta pipart ja oliiviõli.54 | 54 Eesti | moslemite Eesti moslemite kuukiri kuukiri

Pudrupotike keeda!MAROKO PRaadKokk: Sarah IirimaaltAllikas: http://killukemarokot.wordpress.com/2010/12/15/datli-taidisega-ahjuforell/DATLI TÄIDISEGA AHJUFORELL4 forelli, keskmise suurusega või siis üks suurem140 g (3/4 klaasi) datleid1 klaas keedetud riisi3 spl korianderit, hakitud¼ tl ingverit¼ tl kaneeli50 g röstitud mandlilaaste1 sibul, peeneks hakitud40 g võidMaitsesta kalad soola ja pipraga. Sega kokku riis, hakituddatlid, koriander, ingver, kaneel, mandlid, sibulning pool sulatatud võist. Maitsesta soola ja pipraga.Määri foolium järele jäänud võiga. Aseta forellid fooliumigakaetud ahjuplaadile ning täida riisi- datliseguga.Kinnita kala hambatikkudega või säti kõhu ettefoolium, et täidis välja ei valguks. Selles retseptis võidkasutada ka riisi asemel kuskussi.Küpseta 180 C kraadi juures 30 minutit.IQ RA IQ| RA 55 | 55

Pudrupotike keeda!TUNEESIA MAGUSTOITKokk: KarimaAllikas: http://karimasfood.blogspot.com/2011/05/pavlova.htmlPAVLOVA TORT5 munavalget2,5 dl suhkrut2spl tärklist1spl sidrunimahla või äädikatnäpuotsaga soolaHakka munavalgeid alguses aeglasemalt vahustama.Kui hakkab tekkima vaht, lisa sool ja vahustada tugevalt.Kui munavaht hakkab valgemaks muutuma, lisaniristades juurde suhkur. Pane ahi sooja 150 kraadijuurde. Vahusta seni, kuni vaht on säravvalge nagusefiir. Lisa mikserdades juurde sidrunimahl ja siis segakäsitsi juurde tärklis. Võta ahjuplaat, kata see paberigaja kalla keskele munavalgevaht. Tee nagu ümmargunepesa, ääred kõrgemad. Küpseta 150 kraadi juurespeaaegu 1h. Osad küpsetavad 150 kraadi juures15 minutit, siis keeravad 120 peale ja lasevad veel 45minutit küpseda. Keera ahi kinni ja ava tasakesi ukspraokile. Lase rahus jahtuda!Mina panin seekord tordi sisse 250 g Tere vaniljepudingutja 300 g vanilje kohupiimakreemiSega puding ja kohupiim kokku ning vala pesa keskele.Kata marjadega ja serveeriMina kasutasin seekord vaarikaid, kiivit ja murakaid.56 | 56 Eesti | moslemite Eesti moslemite kuukiri kuukiri

Tažwiid – Koraani retsiteerimise kunstTažwiid – KORAANIretsiteerimise kunstTõlkinud ja koostanud: AishaAllikas: www.abouttajweed.comKoraaninurkIBN KATHIRI RETSITATSIOONKoraani retsiteerimist tuleks õppida õpetlaselt,kes on oma teadmised omakorda omandanud õpetlaselt,kes omakorda on õppinud retsitatsiooni õpetlasekäe all jne. Üheks tuntud retsitatsiooniviisiks onibn Kathiri retsitatsioon.Tema täisnimi on Abdullah ibn Kathir ibn Al-MutallibAl-Qurayshi ja teda kutsuti Abu Ma’budiks. Taoli mekalastele Koraani retsiteerimise imaamiks. Taصلى)‏ sündis 45. hižri aastal ja tundis osasid ProhvetiAl-An- kaaslasi, nagu näiteks Abu Ayub ‏(اهللا عليه وسلمsari, Anas ibn Malik ja teised اهللا عنهم)‏ ‏,(رضي seegaoli ta tabi’ii ehk Prohveti اهللا عليه وسلم)‏ ‏(صلى kaaslastejärgija. Ta retsiteeris terve Koraani Abdullah Ain As-Saa’ibile ette ja sai nii tema kui ka teiste heakskiidu.Ta araabia keel ja selle kasutus oli väga sorav ja väljendusrikas.Ta suri 120. hižri aastal.– البَزِّي raawiit: Ibn Kathiri retsitatsioonil on kaksAl-Bazzii ja قُنْبُل - Qunbul, seega mõlemad need stiilidon pärit mitte otse ibn Kathirilt endalt vaid vahelülidelt– retsiteerijatelt, kes omandasid täieliku retsiteerimisoskuseIbn Kathiri retsiteerimisstiili järgi.البَزِّي – AL-BAZZIIAhmed ibn Abdullah ibn Al-Qaasim ibn Naafi’ibn Abi Bazah oli uurimuse ja kontrolli õpetaja, Mekaretsiteerija ja Meka Haram mošee muessin. Temaeluajal õppisid Meka retsiteerijad tema juures. Tasündis 170. hižri aastal ja suri 250. hižri aastal.قُنْبُل – QUNBULMuhammed ibn Abdurrahman ibn Khalid Al-Makiihüüdnimeks oli Qunbul. Hidžazi piirkonna retsiteerijadõppisid Koraani tema käe all. Ta sündis 195.hižri aastal ja suri 291. hižri aastal.Al-Bazzii ’än ibn Kathiri (Al-Bazzii ibn Kathirilt) jaQunbul ’än ibn Kathiri (Qunbul ibn Kathirilt) retsiteerimisreegliteerinevused on väga minimaalsed,seega koondatakse need reeglina ühe reeglistikualla, tuues erinevused välja vaid juhul, kui needeksisteerivad.Toome näiteks paar reeglit:BASMALLAH KAHE SUURA VAHEL:Ibn Kahtiri retsitatsiooni järgi öeldakse alati basmallah(st bismilläähi r-rahmääni r-rahiim), kui ühesuura lõppedes hakatakse lugema uut suurat. Ainsakserandiks on siin suura Al-Anfali ja At-Tawba vahe,kuna suura At-Tawba ees basmallah puudub.MÄLIKI JAUMI D-DIIN:Ibn Kathiri reeglite kohaselt loetakse suura Al-Fatiha4. aajas olev sõna „mälik“ ja mitte „määlik“.AS-SIRAAT ja SIRAAT:Qunbuli retsitatsioonireeglite kohaselt loetakseigal pool Koraanis sõnad „as-siraat“ ja „siraat“ tähega„siin“ – س ja mitte tähega „saad“ – ‏.ص Al-Bazziiseevastu hääldab neid tähega „saad“. jpm.IQ RA | 57

Sahih Al-BukhariHADITHINURKSahih Al-Bukhari56. Kitaabu l-žihaad wa s-siir (džihaadi ehk Jumalanimel püüdlemise raamat) – valitud hadithe(1. osa)2782. Abdullah ibn Masud االله عنه)‏ ‏(رضي jutus-صلى االله عليه)‏ tas: „Ma küsisin Jumala Sõnumitoojalt„Oo Jumala Sõnumitooja, mis on tegudest ‏:(وسلمparim?“ Ta vastas: „Palvetada palveid kohe nendeksmääratud aegade alguses.“ Ma küsisin: „Milline teguon headuselt järgmine?“ Ta vastas: „Oma vanematesuhtes hea ja kohusetundlik olemine.“ Ma küsisinveel: „Mis on järgmine?“ Ta vastas: „Džihaad Jumalateel.“ Siis ei küsitlenud ma Jumala Sõnumitoojatkü- enam, aga kui ma oleksin veel ‏(صلى االله عليه وسلم)‏sinud, oleks ta vastanud.“2783. Ibn Abbas االله عنهما)‏ ‏(رضي jutustas: „JumalaSõnumitooja االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ütles: „Peale (Meka)vallutamist ei ole enam hižrat (Mekast Mediinasseemigreerumist) 1 , kuid hea kavatsusega džihaadjääb alles. Ja kui teid džihaadi kutsutakse, siis mingeotsekohe.““2784. Aisha االله عنها)‏ ‏(رضي jutustas (et ta küsis): „OoJumala Sõnumitooja, džihaadi peetakse parimaks1 Peale Meka vallutamist ei olnud moslemitel enamvajadust Mekast Mediinasse põgeneda.teoks. Kas me ei peaks siis Jumala teel võitlema?“Ta vastas: „(Naiste jaoks) parim džihaad on hadžmabruur 2 .““2785. Abu Huraira االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas: „Üks‏(صلى االله عليه وسلم)‏ mees tuli Jumala Sõnumitoojajuurde ja ütes: „Juhata mind sellise teo juurde, mis(oma tasult) on võrdne džihaadiga.“ Ta vastas: „Maei tea sellist tegu.“ Seejärel ta lisas: „Kas oleksid suutelinesamal ajal, kui moslemid on läinud džihaadile,mošeesse sisenema ja katkematult palvetama japaastuma?“ Mees vastas: „Kuid kes seda suudaks?““Abu Huraira االله عنه)‏ ‏(رضي lisas: „Mužaahid saab tasuisegi oma hobuse sammude eest, samal ajal kuitoo on köie külge seotud ja (rohu söömiseks) ringijalutab.“2. peatüki sissejuhatus: Parim inimeste hulgaston see usklik, kes püüdleb kõige enam Jumala teelnii oma elu kui ka varaga. Ja Jumal on öelnud: „Ooteie, kes te usute, kas juhatan teid võimaluse juurde,mis säästab teid valusast piinast? Uskuge Jumalasseja Tema Sõnumitoojasse ja püüelge Jumala teeloma vara ja iseendaga. See on teile parem, kui tevaid teaksite. Ta andestab teile teie patud ja lasebصلى اهللا عليه)‏ 2 Palverännak, mis on tehtud Prohvetivõtnud. õpetust järgides ja mille Jumal on vastu ‏(وسلم58 | Eesti moslemite kuukiri

Sahih Al-BukhariHADITHINURKصلى)‏ ne võitlema või islami vastu võtma?“ Prohvetvastas: „Kõigepealt võta islam vastu ‏(االله عليه وسلمja seejärel võitle.“ Seega võttis ta islami vastu ja su-صلى االله عليه)‏ ri märtrisurma. Jumala Sõnumitoojatasu.““ ütles: „Nii vähe tööd, aga nii suur ‏(وسلم2810. Abu Musa االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas: „Üks meestuli Prohveti االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى juurde ja küsis: „Üksmees võitleb sõjasaagi pärast, teine kuulsuse ja kolmaseputamise pärast; milline nendest on Jumalateel (püüdlemine)?“ Prohvet االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى vastas:„See, kes võitleb, et Jumala Sõna oleks kõrgeim,see on Jumala teel (püüdlemine).“2811. Abu Abs ehk Abdurrahman ibn Jabr, ju-‏(صلى االله عليه وسلم)‏ tustas: „Jumala Sõnumitoojaütles: „Igaüks, kelle mõlemad jalad saavad Jumalateel (püüeldes) tolmuseks, jääb (põrgu)tulestpuutumata.““2823. Anas ibn Malik االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas: „Prohvetilاالله عليه وسلم)‏ ‏(صلى oli kombeks öelda: „Oo Jumal,ma otsin Sinult kaitset abituse, laiskuse, arguseja seniilse ea eest; ma otsin Sinult kaitset elu ja surmafitna (proovikivide) eest ja ma otsin Sinult kaitsethauakaristuse eest.““2829. Abu Huraira االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas: „JumalaSõnumitooja االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ütles: „Märtreid onviite tüüpi: nad surevad (1) katku, (2) kõhuhaigustesse,(3) uppumissurma, (4) hoone varisemisel ja (5) Jumalateel.““2840. Abu Said االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas: „Ma kuulsin,kui Prohvet االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ütles: „Igaüks, kespaastub Jumala nimel ühe päeva, selle näo viib Jumal(põrgu)tulest 70 aastat (kestva teekonna distantsivõrra) kaugemale.““صلى)‏ jutustas: „Prohvetil ‏(رضي االله عنه)‏ .2872 AnasAl-Adba, oli emane kaamel nimega ‏(االله عليه وسلمkeda võidusõidul polnud võimalik edestada.“ (AlljutustajaHumaid ütles: „Või polnud peaaegu võimalikedestada.“) „Kord tuli üks beduiin kaameliga, mis olinoorem kui 6-aastane ja edastas selle (st Al-Adba)võidusõidus. Moslemitele läks see nii hinge, et Prohvetاالله عليه وسلم)‏ ‏(صلى märkas nende murelikkust. Taütles: „See on Jumala seadus, et Ta alandab või tooballa kõik, mis ta siin ilmas üles viib.““2875. Usklike ema Aisha االله عنها)‏ ‏(رضي jutustas:„Ma palusin Prohvetilt االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى lubadžihaadis osaleda, kuid ta ütles: „Sinu džihaad onpalverännak.““2879. Aisha االله عنها)‏ ‏(رضي jutustas: „Iga kord, kuiProhvet االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى plaanis teekonda, tõmbasta oma naiste vahel loosi ja võttis kaasa selle, kelleleloos sattus. Kord, enne džihaadile minekut, tõmbasta loosi ja see sattus mulle, seega läksin ma koosProhvetiga االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ja see juhtus pealehidžaabi värsside ilmumist.““2880. Anas االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas: „Uhudi (lahingu)päeval, kui osad inimesed taganesid ja Prohvetiاالله عليه وسلم)‏ ‏(صلى maha jätsid, nägin ma Aishabint Abu Bakrit ja Umm Sulaimi nõnda üleskeeratudrüüdega, et nende pahkluude ümber olevad jalavõrudvälja paistsid 4 , kiirustades nahklähkreid tassimas(Ühe teise edastuse kohaselt „nahklähkreid seljaskandmas“). Nad valasid vett inimestele suhu, läksidveelähkreid täitma ja tulid seejärel uuesti tagasi, etjälle inimestele vett suhu valada.“2883. Ar-Rubai bint Muawwidh االله عنها)‏ ‏(رضي ju-صلى االله عليه)‏ tustas: „Me võtsime koos Prohvetigapühadest lahingutest osa: viisime inimestele ‏(وسلمvett, teenindasime neid ja tõime haiged ja haavatudtagasi Mediinasse.“2886. Abu Huraira االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas: „Prohvetdirhami, ütles: „Hävigu dinaari, ‏(صلى االله عليه وسلم)‏qatiifa (raha) ja khamiisa (luksuslike rõivaste) ori, sestta on rahul siis, kui talle neid asju antakse ja kui ei anta,siis ta on rahulolematu.““2891. Abu Huraira االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas: „Prohvetütles: „Almus on kohustuslik iga ‏(صلى االله عليه وسلم)‏päev ja iga inimkeha liigese kohta. Kui keegi aitabkedagi näiteks tema ratsaloomaga seonduvas: sellelepeale ronida või pagasit peale panna, kõike sedapeetakse almuseks. Hea sõna ja isegi iga samm,mis astutakse, et kohustuslikku kogukonnapalvettäita, on almus. Ka kellelegi tee kätte näitamine onalmus.““2892. Sahl ibn Saad As-Saidi االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas:„Jumala Sõnumitooja االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ütles:„Moslemite Jumala teel ühe päeva jooksul uskmatuteeest kaitsmine, on parem kui siinne maailm jakõik, mis selle pinnal leidub. Ja nii väike koht Paradii-4 See sündmus toimus enne hidžaabi värsside ilmumist.60 | Eesti moslemite kuukiri

Sahih Al-Bukharisis, mis mahutab vaid ühe teie piitsa, on parem kuisiinne maailm ja kõik, mis selle pinnal leidub. Ja ükshommikune või õhtune teekond, mis (Jumala) sulaneJumala teel ette võtab, on parem kui siinne maailmja kõik, mis selle pinnal leidub.““رضي االله)‏ 77. peatüki sissejuhatus: Abu Huraira„Ju- ütles: ‏(صلى االله عليه وسلم)‏ jutustas, et Prohvet ‏(عنهmal teab seda, kes Tema teel püüdleb ja Jumal teabseda, kes Tema teel viga saab.“2898. Sahl ibn Saad As-Saidi االله عنه)‏ ‏(رضي jutustas:„Jumala Sõnumitooja االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ja uskmatudkohtusid lahingus ja alustasid üksteise vas-صلى االله عليه)‏ tu võitlemist. Kui Jumala Sõnumitoojalaagris- oma laagrisse naases ja uskmatud oma ‏(وسلمse naasesid, rääkis keegi ühest mehest Jumala Sõnumitoojaاالله عليه وسلم)‏ ‏(صلى kaaslaste hulgas, kes järgnesigaühele, kes uskmatutest üksi oli ja tappis selleoma mõõgaga. Ta (või nemad) ütles(id): „Mitte keegiei ole täna oma tööd nii korralikult teinud kui seemees.“ Jumala Sõnumitooja االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى ütles:„Tõesti, ta on (põrgu)tule rahva hulgast.“ Üks meesteiste hulgast ütles: „Ma lähen temaga kaasa (et näha,mis ta teeb).“ Seega käis ta selle mehega kaasasja kusiganes see mees seisis, ta seisis temaga. Seejärelsai see (vapper) mees tõsiselt haavata ja kiirustassuremisega. Ta asetas oma mõõga tera ülespoolemaasse, sihtides selle teraga oma rinna keskosa. Seejäreltoetus ta mõõgale ja tappis end. Teine mees tuliJumala Sõnumitooja االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى juurde jaütles: „Ma tunnistan, et sa oled Jumala Sõnumitooja!“Prohvet االله عليه وسلم)‏ ‏(صلى küsis: „Mis juhtus?“Ta vastas: „(Asi puudutab) seda meest, keda sa kirjeldasidkui üht (põrgu)tule rahva hulgast. Inimesedolid väga üllatunud selle üle, mida sa ütlesid ja maütlesin: „Ma selgitan tõe teie jaoks välja.“ Seega läksinma teda otsima. Ta sai tõsiselt haavata ja kiirustasoma surma tagant, pannes oma mõõga maasse jasuunates tera oma rinna keskele. Seejärel ta toetusصلى االله)‏ sellele ja tappis end.“ Jumala Sõnumitoojaütles: „Inimestele võib näida, et üks mees ‏(عليه وسلمteeb paradiisirahva tegusid, kuigi tegelikult on ta(põrgu)tule rahva hulgast. Mõni teine võib näida inimestelekui põrgurahva tegude tegija, samas kui tategelikult on paradiisirahva hulgast.““HADITHINURKIQ RA | 61

FATWAnurkFatwanurkFatwanurkParadiisTõlkinud: AishaAllikad: www.islamqa.comKAS PARADIISIS MÄLETATAKSE SIINSET ELU?Küsimus: Kas Jumala sulased Paradiisis omaSiinpoolset elu ka mäletavad ja sellest tulenevaltsuudavad soovida samu asju, mis nad Siinpoolsuses onsoovinud?Vastus: Koraani järgi võib väita, et paradiisielanikudmäletavad siinse ilma elu: „Ja nad lähenevadüksteisele, üksteise kohta järele pärides. Nadütlevad: „Tõesti, me olime varem oma rahva hulgas(jumala)kartlikud, seega Jumal soosis meid jakaitses meid kõrvetava tule karistuse eest. Tõesti,me varem palusime Teda. Tõesti, Ta on Heategev,Halastav.““ (52:25-28) Nad mäletavad ka neid kurjeinimesi, kes usklike usku kõigutada püüdsid. Jumalon Koraanis öelnud: „Ja nad lähenevad üksteisele,üksteise kohta järele pärides. Üks rääkija neist ütleb:„Tõesti, mul oli (maa peal) kaaslane, kes küsis: „Kassa tõesti oled nende hulgast, kes usuvad, et kui mesureme ja muutume tolmuks ja kontideks, siis meiletasutakse?“““ (37:50-53)Nad mäletavad katsumusi ja raskusi, mida nad Siinseselus läbi pidid elama, seoses nende endi, nende laste,perede, vara ja muuga: „Ja nad ütlevad: „Ülistus olguJumalal, Kes on meist kaugele viinud kurbuse. Tõesti,meie Isand on Andestav ja kõrgelt Hindav.““ (35:34)Nad mäletavad ka vilju, mida nad Siinses elus sõid janäevad, et need sarnanevad neile viljadele, mida nadParadiisis söövad, kuid viimaste suurus ja maitse onteine. Jumal on Koraanis öelnud: „(Oo Muhammed)anna head uudised edasi neile, kes usuvad ningteevad häid tegusid, nende jaoks on aiad (Paradiis),milles voolavad jõed. Iga kord, kui neile sealt viljuantakse, ütlevad nad: „See on ju sama, mis meilevaremgi anti.” Ja neile antakse sarnaseid asju(vormilt sarnaseid, kuid maitselt erinevaid). Ja neileon seal puhtad abikaasad ning nad jäävad sinnaigaveseks.“ (2:25)Nad mäletavad ka seda, mida nad raskustes palusidja kuidas nad Jumalalt palusid, et Too nende teod vastuvõtaks. Koraanis on kirjas: „Ja nad lähenevad üksteisele,üksteise kohta järele pärides. Nad ütlevad: „Tõesti,me olime varem oma rahva hulgas (jumala)kartlikud,seega Jumal soosis meid ja kaitses meid kõrvetavatule karistuse eest. Tõesti, me varem palusime Teda.Tõesti, Ta on Heategev, Halastav.““ (52:25-28)Mis puutub aga samade asjade soovimisse, midanad siinses elus on soovinud, siis tegelikkuses soovivadnad mõnikord paremaid asju, sest isegi see isik, keson Paradiisis kõige madalamas staatuses, saab umbeskümme korda suurema õnnistuse osaliseks kui siinses‏(رضي اهللا عنه)‏ ilmas võimalik on. Abdullah ibn Masud‏(صلى اهللا عليه وسلم)‏ on edastanud: „Jumala Sõnumitoojaütles: „Ma tean, kes on viimane inimene, kes Põrgust väljavõetakse ja Paradiisi siseneb. See on mees, kes väljubPõrgust roomates. Jumal ütleb talle: „Mine sisene Paradiisi!“Seega ta läheb sinna ja talle näib, et see on täis; seega tatuleb tagasi ja ütleb: „Oo Isand, ma leidsin selle täis olevat.“Jumal ütleb talle teist korda: „Mine sisene Paradiisi!“ Seegata läheb sinna ja arvab, et see on täis, seega tuleb ta jälletagasi ja ütleb: „Oo Isand, ma leidsin selle täis olevat.“ Jumalütleb talle: „Mine sisene Paradiisi, sest sa leiad selle olevatnagu maailma ja kümme korda enam.“ Mees ütleb: „KasSa teed mu üle nalja, Sina, kõige Kuningas?““ Ja ma nägin,kuidas Jumala Sõnumitooja اهللا عليه وسلم)‏ ‏(صلى nii laialtnaeratas, et ta tagumised hambad paistsid. Ta ütles: „Seeon inimene, kellel on Paradiisis kõige madalam staatus.““(Muslim 272)Kõik, mida paradiisielanikud soovivad, nad ka saavadja Jumal on öelnud: „Nende hulgas lastakse ringi käiakullast taldrikud ja nõud. Ja nendes on mis iganeshing ihkab ja mis silmarõõmu pakub ja te jääte sinnaigaveseks.“ (43:71)62 | Eesti moslemite kuukiri

FatwanurkMitmed hadithid kinnitavad, et paradiisielanikelastesoovid täituvad ja muud soovid saavad teoks, ilmaet peaks ootama.Šeik Muhammed Salih Al-MunajjidNAINE PARADIISIS, KUI MEES ON PÕRGUSKüsimus: Nii Koraanis kui ka hadithides on Prohvetedastanud, et usklikud moslemimehed ‏(صلى اهللا عليه وسلم)‏leiavad Paradiisist eest oma naise, kui toogi on usklik.Mind huvitab, mis saab sellest vagast naisest, keson Paradiisi välja teeninud, aga kelle abikaasa lähebPõrgusse?Vastus: Kui naise abikaasa siseneb temaga koosParadiisi, siis nad on ka Paradiisis abikaasad, aga kui taläheb hoopis Põrgusse või kui naine ei olnudki siinses elusabielus, siis abiellub ta mehega paradiisirahva hulgast.Koraanis on kirjas: „Ja te saate seal mida iganes teiehing ihaldab ja te saate mida iganes te palute.“ (41:31)ja „Nende hulgas lastakse ringi käia kullast taldrikudja nõud. Ja nendes on mis iganes hing ihkab ja missilmarõõmu pakub ja te jääte sinna igaveseks.“(43:71)Seega, kui naine läheb Paradiisi, aga tema meesPõrgusse või ta polegi abielus olnud, siis lähtuvalt neistvärssidest saab ta, mida ta soovib ja kui ta soovib abielu,siis ta abiellub kellegiga paradiisirahvast.Šeik ibn Uthaymeen „Majmoo’ Fataawa al-Shaykh Ibn‘Uthaymeen“, 2/52PARADIISI KEELKüsimus: Kas paradiisielanikud räägivad araabia keelt?Vastus: Meie teada ei ole Koraanis ja sunnas sellekohta autentselt midagi mainitud. At-Tabaraani, Al-Hakib, Al-Bayhaqi ja teised on edastanud, et Ibn Abbaspõhjusel: ütles: „Armastage araablasi kolmel ‏(رضي اهللا عنه)‏sest (1) mina olen araablane, (2) Koraan on araabia keelesja (3) araabia keel on paradiisirahva keel.“ Kuid Ibn Al-Jawzi, Al-Dhahabi ja Al-Albani on kõik klassifitseerinudselle hadithi väljamõelduks.Kuna ühtki taolist hadithi ei peeta kindlaks, siis oleksparem sel teemal mitte spekuleerida ja jätta asi Jumalahooleks. (Iqtida’ al-Siraat al-Mustaqeem (1/158))Šeikh al-islam ibn Taymiya käest küsiti, millises keelesJumal Viimsel Kohtupäeval inimestega räägib, kasaraabia keeles. Kas vastab tõele, et põrguelanikegaräägitakse farsi keeles ja paradiisielanikega araabiakeeles? Ta vastas: „Pole teada, mis keeles tol päevalräägitakse või mis keeles Jumalat rääkimas kuuldakse,صلى)‏ sest Jumal ei ole meile ega oma Sõnumitoojaleselle kohta midagi teada andnud. Ei vasta ‏(اهللا عليه وسلمtõele, nagu oleks farsi põrguelanike keel ja araabia keelصلى اهللا)‏ paradiisielanike keel. Pole teada ühtki Prohvetikaaslaste jutuajamist sel teemal vaid pigem nad ‏(عليه وسلمvältisid seda teemat, kuna see pole üldse oluline. Alleshilisemad õpetlased on selle küsimuse tekitanud.“Šeikh ul-islam Ibn Taymiya „Majmoo’ al-Fataawa“(4/299)PARADIISIELANIKE VANUSKüsimus: Kui vanad on paradiisielanikud ja kas nadjäävad vanemaks või on kogu aeg samas vanuses? Jamiks?Vastus: Jumal on Paradiisi ette valmistanud nendejaoks, kes Tema sõnumi järgi talitavad ja Siinses ilmaskannatlikkust üles näitavad. Ta on sinna pannud kõik,mis neile kallis on. Seega saab kõigi Paradiisi sisenejateolukord olema parimast parim igas võimalikus mõttes.At-Tirmidhi on edastanud hadithi (2545), mille kohaseltsisenevad inimesed Paradiisi „33-aastastena“. Al-Albanion selle hadithi klassifitseerinud hasaniks (heaks).Ibn Al-Qayyim on selle vanuse kohta öelnud: „Sellevanuse taga on selge tarkus, kuna see on parim vanus,milles inimene on võimeline kõige paremini füüsilistnaudingut saama ja see on vanus, mil meie tervis onparimas korras. („Hadi Al-Arwah“, lk 111)Mis puutub sellesse, kas paradiisielanikud kavananevad, siis Prohvetilt اهللا عليه وسلم)‏ ‏(صلى on tõendeidselle kohta, et „nad ei kaota iial oma noorust“ (At-Tirmidhi2539; Al-Albani on selle klassifitseerinud hasaniks).Mis iganes tegelikkuses juhtub, üks on kindel –paradiisielanikud saavad olema parimas võimalikusseisundis ja nad jäävad igavesest ajast igavesti nooreks.Nende nauding aina suureneb ega vähene iial ja nadelavad head elu ja miski ei riku nende rõõmu.Šeik Muhammed Salih Al-MunajjidFATWAnurkIQ RA | 63

DuuanurkDuaanurkDuuanurk„MOSLEMI KINDLUS -duaasid Koraanist ja sunnast“Said ibn Wahf Al-Qahtani Said ibn Wahf Al-QahtaniTõlkinud ja koostanud: Aisha28. MIDA ÖELDA ENNE MAGAMIST (1. osa)(Aseta peopesad kausiks kokku, puhu kergelt nendesseja retsiteeri:)99. bismi lläähi r-rahmääni r-rahiim. qul huwallaahu ahad, allaahu samad, läm jälid wa lämjuuläd, wa läm jäkun lähu kuufuwan ähäd. – Jumala,Armulisima ja Halastavaima nimel. Ütle: Ta on Üksja Ainus Jumal, Iseseisev ja Igavene Jumal. Ta ei ole eostanudega ole eostatud ja Talle ei ole kedagi võrdset. 1bismi lläähi r-rahmääni r-rahiim. qul a’uudhubi rabbi l-falaq, min šarri mää khalaq, wa minšarri ghääsiqin idhää waqab, wa min šärrin-näffääthääti fi l-’uqad, wa min šarri hääsidinidhää häsäd. – Jumala, Armulisima ja Halastavaima nimel.Ütle: Ma otsin kaitset koidu Isandalt kurja eest, misTa on loonud ja pimeneva öö kurja eest, kui see varjub jasõlmedesse puhujate kurja eest ja kadeda kurja eest, kuita kadestab. 21 Koraan 112:1-42 Koraan 113:1-5bismi lläähi r-rahmääni r-rahiim. qul a’uudu birabbi n-nääs, mäliki n-nääs, iläähi n-nääs, minšarri l-waswaasi l-khännääs, ällädhi juwaswisufii suduuri n-nääs, min äl-žinnäti wa n-nääs. – Jumala,Armulisima ja Halastavaima nimel. Ütle: Ma otsinkaitset inimeste Isandalt, inimeste Kuningalt, inimeste Jumalalt,taganeva sosistaja (Saatana) kurja eest, kes sosistabinimeste rinda inimeste ja džinnide seast. 3 4100. allaahu lää iläähä illä huwa l-häjjul-qajjuum, lää tä’khudhuhu sinätun wa lää näum,lähu mää fii s-sämääwääti wa mää fi l-ard,män dhää ällädhii jäšfä’u ’indähu illää bi’idhnihi,ja’lämu mää bäinä äidiihim wa mää khälfähum,wa lää juhituunä bi-šäi’in min ’ilmihi illää bimääšää’, wasi’ä kursijuhu s-sämääwääti wal-ard,wa lää jä’uduhu hifzuhumää, wa huwä l-’älijul-’aziim. - Jumal – ei ole jumalust peale Tema, Igavese,(kõige eksisteeriva) Alalhoidja. Tema üle ei võta võimustei tukastus ega uni.3 Koraan 114:1-64 Al-Bukhari – Al-Asqalani „Fathul-Bari“ 9/62, Muslim4/1723.64 | Eesti moslemite kuukiri

DuuanurkTemale kuulub kõik, mis on taevastes, ja kõik, mis maapeal. Kes on see, kes saaks Temalt paluda ilma Tema loata?Ta teab, mis on neil (Tema loomingul) käes ning misneil ees seisab ja mis tuleb pärast neid ning nad ei adumidagi Tema teadmistest, välja arvatud see, mida Ta soovib.Tema järi ulatub üle taevaste ja maa ja nende hoidmineei väsita Teda. Ja Ta on Kõrgeim, Suurim. 5101. ämänä r-rasuulu bimää unzilä iläihimirrabbihi wa l-mu’minuun. kullun ämänä billäähiwa mälää’ikätihi wa kutubihi wa rusulihi läänufarriqu bäinä ähädim-mir-rusulih. wa qaaluusämi’nää wa ata’nää. ghufräänäkä rabbanääwa iläikä l-masiir. lää jukällifu llaahu näfsän illääwus’ähää. lähää mää käsäbät wa ’äleihää määäktäsäbät. rabbanää lää tu’äkhidnää in-näsiinäääw akhtaa’nää. rabbanää wa lää tähmil ’äleinääisran kämää hämältähu ’älää llädhiinä minqablinää. rabbanää wa lää tuhämmilnää mää läätaaqatä länää bih. wa’fu länää warhamnää. äntämäwläänää fänsurnää ’älää l-qawmi lkääfiriin. –Sõnumitooja usub sellesse, mis ta Isand on talle alla saatnudja nii (usuvad) ka usklikud. Igaüks usub Jumalasse,Tema inglitesse, Tema Raamatutesse ja Tema sõnumitoojatesse.Nad ütlevad: „Me ei tee Tema sõnumitoojate5 Koraan 2:255. Igaühele, kes seda magama minnesretsiteerib, saadab Jumal kaitsja kuni hommikuni, mil tatõuseb, nii et saatan ei saa teda öösel puudutada. Al-Bukhari ”Al Aswalani “Fathul-Bari” 4/487.vahel vahet,“ ja nad ütlevad: „Me kuuleme ja kuuletume.(Me palume) Su andestust, meie Isand, ja Sinu juurde mepöördume tagasi.“ Jumal ei koorma kedagi enamaga kuita kanda suudab. Ta saab tasu selle (hea) eest, mis on teeninudja teda karistatakes selle (kurja) eest, mis ta on teeninud.Meie Isand, ära karista meid, kui unustame või eksime.Meie Isand, ära koorma meid nii, nagu koormasidneid, kes olid enne meid. Meie Isand, ära koorma meidenamaga, kui meil on jõudu kanda. Andesta meile ja annameile armu. Halasta meie peale. Sina oled meie Kaitsjaja aitad meid uskmatu rahva vastu. 6102. bi-smikä ... rabbii wada’tu žänbi, wabikä arfä’uhu, fä-in ämsäktä näfsii farhämhää,wa in arsältähää fähfäzhää, bimää tähfäzu bihi’ibädäkä s-saalihiin. – Sinu nimel 7 mu Isand, ma heidanpikali ja Sinu nimel ma tõusen. Ja kui Sa mu hingevõtad, siis halasta sellele ja kui Sa selle tagasi saadad, siiskaitse seda, nagu Sa kaitsed Oma õiglaseid sulaseid. 86 Koraan 2:285-286. Nendest kahest värsist piisabretsiteerimiseks õhtul enne magama minemist. Al-Bukhari “ AlAsqalani “Fathul-Bari” 9/94, Muslim 1/554.7 Kui keegi voodist tõuseb ja hiljem sellesse naaseb,peaks ta oma voodi rõivaga kolm korda üle pühkima ja Jumalanime nimetama, sest ta ei või iial teada, kes või mis võis pealeteda tema voodisse pugeda. Ja kui ta pikali heidab, peaks taütlema ...8 Al-Bukhari 11/126, Muslim 4/2084.اَللّهُ‏ مَّ‏ بِسْ‏ مِكَ‏ أَمُوْتُ‏ وَ‏ أَحْ‏ يَ‏IQ RA | 65

Õpime araabia keelt!Õpime araabia keelt!26. MAJASmaja mänzilمنزل uks bääbباب aken nääfizäنافذة tuba ghurfaغرفة WC hämmäämحمام köök matbakhمطبخ söögituba ghurfata t-ta’aamغرفة الطعام magamistuba ghurfata n-näumغرفة النوم elutuba ghurfata l-žuluusغرفة الجلوس võti muftäähمفتاح lukk qiflقفل laud taawiläطاولة tool kursiiكرسي diivan känäba / miq’adكنبة / مقعد voodi sariirسرير padi wisäädaوسادة kapp khizäänäخزانة مكتب büroo mäktäbسلّم trepp sullämrõdu šurfäشرفة valamu mighsäläمغسلة kraan hänäfijjäحنفية kardin sitaaraستارة korsten mawqidموقد 66 | Eesti moslemite kuukiri

vaip sižžäädäسجادة televiisor tilfääzäتلفازة telefon häätifهاتف raadio raadiuراديو peegel mir’äätمرآة triikraud mikwäätمكواة pesumasin ghässääläغسالة tass quubكوب taldrik sahinصحن nuga sikkiinسكين kahvel šäwkäشوكة lusikas mil’äqaملعقة hambahari furšäät äsnäänفرشاة أسنان juuksehari furšäät šä’irفرشاة شعر sääsevõrk nämusijjäناموسية aed hädiiqaحديقة garaaž mawqifموقف Õpime araabia keelt!27. SÕIDUKIDauto sajjaaraسيارة rong qitaarقطار veoauto šäähinäشاحنة laev baakhiraباخرة mootorratas darraaža naarijjaدراجة نارية jalgratas darraža hawa’ijjaدراجة هوائسة lennuk taa’iraطائرة kaater (paat) qaaribقارب vagun, käru ’arabaعربة kosmoselaev markaba fada’ijjaمركبة فضائية helikopter hälikubtiirهليكوبتير buss hääfiläحافلة IQ RA | 67

LastelehtLastelehtLASTELEHT68 | Eesti moslemite kuukiri

LastelehtTõlkinud: KhadijaAllikas: http://www.islamcan.com/islamic-stories/life-is-like-baking-a-cake.shtmlPisike poiss räägib oma vanaemale, kuidas kõik asjad lihtsalt viltu veavad:kool, mured perega, mured tervisega, pahandused sõpradega jne.Samal ajal kui väikemees oma südant pusitab, küpsetab vanaemakooki. Ta küsib oma lapselapselt, ehk ta sooviks midagi näksida. Lapselapsoli rõõmsal meelel nõus.„Nii, siin on sulle toiduõli,» ütleb vanaema.„Öäkk!» vastab poisike.„Või sooviksid hoopis paari toorest muna?»„Uh jube, vanaema!»„Aga siis jahu? Või küpsetuspulbrit?»„Vanaema, kõik need asjad on väkk!»Seejärel vastab aga vanaema: „Jah, tõesti, need asjad eraldi süües polejust eriti maitsvad, ent kui nad kõik õigel viisil kokku panna, saab neistsuurepärane ja maitsev kook. Jumal töötab samamoodi. Tihti imestame,miks peame läbima katsumusi ja raskeid aegu.Ent Allah teab, et Tema paneb kõik pusletükid nende õigetesse kohtadesseja kõik toimib! Me peame ainult Teda usaldamaja siis juhtubki, et kõik meie elu juhtumised, olguhead või halvad, kokku moodustavadmidagi imelist. Alhamdulillah!»IQ RA | 69

Lasteleht1Milline laps ei armastaks rasvakriitidega joonistada- kõik armastavad! Ainuke paha asi on siis, kui nad lähevadkatki... pooliku kriidiga pole üldsegi lõbus piltevärvida. Mida aga teha katkiste kriitidega, mis jubahunnikuteviisi sahtlipõhja kogunenud on?Teeme südameid! Neid on nii armas ka heale sõbralekinkida, pealegi on need ju sinu enda tehtud!2• vanu rasvakriite, mida enam vaja ei lähe,• erineva kujuga alumiiniumist vorme või küpsetusvormi.Eemalda kriitidelt paber. Lõika umbes 3-4 cm pikkusedtükid ning pane need vormidesse. Kuidassa värve kokku sobitad, on sinu enda valik.Palu emal soojendada küpsetusahi + 200 kraadini. Asetavormid kriitidega küpsetusplaadile. Kui ahi on juba kuum, palujällegi emal plaat ahju lükata. Oota 15 kuni 20 minutit, kunikskriidid sulanud on. Lase neil jahtuda. Kui vormid kriidimassigaon juba külmad ning tahked, võid need vormist välja võtta.Selline vikerkaarevärviline kriit on lustakas joonistamiseks.Miks ka mitte kleepida selle tagaküljelemagnet ning kinnitada magnetseinale!Anna ainult oma fantaasiale lendu tiibadesse!Idee - Google otsing “crayon hearts”370 | Eesti moslemite kuukiri

LastelehtKes meist poleks meisterdanud isavanast ajalehest paberlennukeid ?Neid on ju vahva nii toas kuika väljas lennutada.Ikka kõrgemale ja kaugemale!4IQ RA | 71

Islami kultuurikeskusTURATHavab uue algajatearaabia keele, koraaniõppejapalveõppe grupi.Loengud toimuvad laupäevitialates 14. jaanuarist 2012.Õpe on tasuta!Kõik soovijad on oodatud!Tunniplaan:1) Algajate araabia keel – 11.00-12.302) Koraaniõpe algajatele – 13.00-14.303) Palveõpe algajatele – 13.00-14.30Loenguid annavadislami õigusteaduste magister Iman MakhmutovajaEesti mufti Ildar Muhhamedšin.Õppekeeleks on vene keel, kuid vajadusel tõlgitakse ka eesti keelde.Info ja registreerimine: turath.culturalcentre@gmail.com

iqraاقرأSADAQA - ANNETUSED:www.islam.pri.ee toetamine(tasuta materjalide saatmine, raamatute tõlkimine,toimetamine ning trükkimine, loengud jne):Kätlin HommikMärkusega “SADAQA”Ühispanga konto nr. 10010608670016IBAN: EE231010010608670016BIC: EEUHEE2XÜHE VANA ON TEISE UUS ...Võimalus saata inimestele riideid, mänguasju jne, mida ise enam ei vaja, kuid ära ka visata ei tahaks. Järgnevalt pakume väljaaadressid, kuhu võiksid oma paki saata. Tegemist on erinevate organisatsioonide ja eraisikutega, kes tegelevad humanitaarabining vaeste igakülgse abistamise ning toetamisega ja jagavad sinu saadetise nendele, kes seda kõige enam vajavad.Kui äkki tead veel mõnda aadressi, mis sinu meelest peaks siin nimekirjas olema, siis anna meile sellest teada meiliaadressilinfo@islam.pri.ee.AFGHANISTAN:MAROKO:Mohammad Qasim PopalNajat MrabteUNAMA Kabul, Compound B Rue 8, No 10OSRSG/FSCU, Building 7, Room 101 54400 Moulay BouazzaPeace Avenue, Zanbaq SquareP.KhenifraWazir Akbar Khan (beside French Embassy)MOROCCOKabulAFGHANISTANtelefon: +93 700217289 / 0790005381KOOSTAJADTOIMETAJAD:KUJUNDUS:RUBRIIGID:Pildid:KONTAKT:Aisha (Kätlin Hommik-Mrabte) ja Khadeja (Airi Hunt)KhadejaAisha, Khadeja, Amina Iirimaalt, Sarah Iirimaalt, AminaBahrainist, Annely, Kauthar, Kristi, Yusuf Saeed, Karima,Sarah Egiptusesterakogu, internetiqra@islam.pri.eeMošee ja Eesti Islami KogudusKeevise tn 911415TallinnEESTI/ESTONIAtelefon +372 55 94 76 89Eesti moslemite kuukiri “IQRA” on eesti moslemite tasuta elektrooniline kuukiri. Ilmub ‏,اللهinsh igal kuul uue sisuga.Kuukirja sisu koostamisel on oodatud eesti moslemite ettepanekud nii eesti kui ka vene keeles.Eжемесячник мусулман Эстоний “ЙКРА”выходить каждый месяц. Bce mусулманы Эстоний могутучавствовать и писать на эстонском или русском языке.