Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid

LootuserahvasTäiskasvanutepalvenädalaloengudMeie Aeg tänab kõiki, kes olid abiks palvenädalaloengute tõlkimisel:Alla Nõmmik, Marge Randlepp, Kärt Vahtramäe, Ergo Naab, Jana Rosin,Toomas Lukk, Eha Lobjakas, Ellen Suits, Hellevi Nõmmik, Kaarin Lukk, ÄlisKulp, Liina Lukk.4 MEIE AEG NOVEMBER 2010 PALVENÄDAL

Sõnum presidendiltKallid kaasusklikudadventlootusesÜkski tõotus ei ole Jumalaülejäänud rahvale kallihinnalisemkui Jeesuse kuulutus: ” Ja kuima olen läinud ja teile asemevalmistanud, tulen ma jälletagasi ja võtan teid kaasa enesejuurde, et teiegi oleksite seal,kus olen mina.” (Joh 14:3). Enamkui 160 aastat on AdventistReview lugejad ja miljonidusklikud üle terve maailmarõõmustanud selles ”õnnistatudlootuses”. Definitsiooni kohaseltorganiseerivad seitsmenda päevaadventistid oma elu ja missioonivastavalt sellele Päästja antudtõotusele tagasi tulla. Nendeveendumus Teise Tulemisereaalsuses muudab nendeigapäevase elu kogemuse: nadlangetavad valikuid, kujundavadsuhteid, valivad elukutseid– kõike seda hoides silmadtaevapiiril.Käesoleva aasta Palvenädalaloengud on organiseeritudümber teema ”Lootuse rahvas”ning rajatud apostel Peetrusejulgustusele Jumala ülejäänudrahvale elada oma elu ”pühaseluviisis ja jumalakartuses”, etmeid leitaks ”Tema ees veatuinaja laitmatuina rahus.” (2 Peetruse3:10-14) . Kirjutajad erinevatestmaailma osadest on suurehoolega pannud kirja needloengud ja materjalid, palvetadessamal ajal, et kõik, kes neidloevad või kuulevad võiksidsaada tugevamaks oma ususning inspireeritud elama sellisespraktilises jumalakartuses, midaJeesus oma eeskujuga näitas jaõpetas, mis kõik on võimalikläbi Tema pühitseva väe. Maailmpeab kuulma sõnumit Kristusestinimestelt, kes on Kristusesarnased. Kui meid muudetakseTema armu läbi, me jutlustame,õpetame ja tunnistame alandlikul,armastaval ja veetleval viisil.Keskendudes sellele samalekesksele sõnumile 2 Peetrusekirja 3. peatükis, meenutabEllen G. White meile järgnevat:”Kristus ootab igatsusega iseendailmnemist oma koguduses. KuiKristuse iseloom saab täiuslikultpeegelduma Tema rahvas, tulebTa neile kui omadele järele. Igakristlase eesõiguseks on mitteainult oodata Issanda JeesuseKristuse tagasitulekut, vaidseda ka kiirendada. Kui kõik,kes kuulutavad Tema nime,kannaks vilja Tema auks, kuikiiresti siis täidetaks terve maailmevangeeliumi sõnumiga. Viimanelõikus saaks peagi küpseks jaKristus naaseks kokku kogumaviimast kallihinnalist vilja.”(Kristuse tähendamissõnad, lk69).Kuseales on seda Kristusetagasituleku sõnumit jutlustatudväe ja veendumusega, onJumala rahvas kogenud äratustja reformatsiooni – ja see saabjuhtuma taas! Meeled saavadmuudetud, suhted parandatud,leiged südamed muutuvadsoojaks armastuses teiste vastuning kogudused sirutuvadettepoole missiooniga, milleJeesus on andnud öeldes”rääkige maailmale.”Ma palvetan, et te avaksiteoma südame Jumala Vaimule,kui te palute äratust jareformatsiooni, mis juhib PühaVaimu hilise vihma ning Kristusetagasitulekuni. Ma palvetan, et tesaaksite selle aasta palvenädalaloengute lugemisel vaimulikultuuendatud. Ma palvetan, et tepöörduksite oma perekonna,koguduse ja kogukonna pooleselle imelise ja elumuutvauudisega, et ”Jeesus on tulemastagasi!”. MASiiralt Teiega õnnistatud lootuses,Ted N. C. WilsonPALVENÄDAL — SISSEJUHATUSNOVEMBER 2010 MEIE AEG 5

2 pühapäevAUTOR: GINA WAHLENInimesed, kes on õnnelikud ja rahulKuidas Jeesus muudab meie eluPaljude jaoks on õnneotsimine eluaegnerännak. Mõni leiab selletükke ja raasukesi teelolles, kuid lõpuks leiame, ettõeline õnn – sügav, igikestev– ei peitu asjades, olukordadesega isegi mitte inimestes. Asjadvananevad ja lähevad katki,olukorrad muutuvad ja inimesedveavad meid vahel alt ja lõpuksjätavad päris maha (omal valikul,olukordade või surma tõttu).Õnnelikud inimesedLootuse rahvana mõistame,et meie õnn on rajatud kellelegimeist suuremale. Isikule, keson „sama eile, täna ja igavesti“(Hb 13:8). Pühakiri tuletab meilemeelde, et õnn ei tulene endasoovidele keskendumisest, vaidväljapoole vaatamisest ja teisteteenimisest. „Vennaarmastusjäägu kindlaks! Ärge unustagekülalislahkust… Pidage meelesvange… kurja kannatajaid...olgu abielu au sees… eluviisolgu rahaahnuseta; jääge rahulesellega, mis teil on, sest tema onöelnud: “Ma ei hülga sind egajäta sind maha!” (Hb 13:1–5)Piibel on täis tõotusi, mistuletavad meile meelde, etJumalasse uskumine ja Temaplaani järgimine toob kestvaõnne. „Õnnelikud on need, kelleabi on Jaakobi Jumal, kelle lootuson Issanda peale, oma Jumalapeale… Issand seab püsti need,kes on küüru vajutatud. Issandarmastab õigeid.“ (L 146:5–8,NRSV)Mis saab aga siis, kuiõnnetus koputab meie ukseleja lootusetuse tunded tahavadsüdamesse siseneda? Kuigikatsumustest läbiminemine võibolla väga valulik, tuletab Iiobiraamat meelde, et õnn võib tullaka läbi kannatuse. „Õnnelik oninimene, keda Jumal noomib.Ära siis põlga Kõigevägevamakaristust! Sest tema valmistab küllvalu, aga tema ka seob haavad,tema lööb, aga tema käed kaparandavad.“ (Ii 5:17, 18 NJKV)Rahus elavad inimesedNagu õnne, on ka rahu otsitudläbi sajandite, ent peaaeguedutult. Mõned aastad tagasitehtud uurimus näitas, et „3530ülestähendatud aasta jooksulon ajaloos rahu valitsenud vaid286 aastat. Veel enam, selleaja jooksul on sõlmitud 8000rahulepingut ja sama palju onneid ka rikutud.“ Ülemaailmserahu puudumisest tunnistavaderinevad kultuurid, seda poleperekondade ega üksikisikuteelus. Hirmuäratav statistikalahutuse, vägivalla, vaesuse,kuritegevuse, depressiooni,enesetappude kõrgetestprotsentidest paneb mõtlema, kaskeegi üldse saab rahus elada.„Rahu“, väidab üks sõnastik,on „vabadus häirivatest teguritest,vaikus, rahulikkus“. Vaikus jarahulikkus olid kindlasti need,mida jüngrid ühel ööl Galileamerel soovisid. Alguses arvasidnad, et nad saavad ise hakkama– nad olid kogenud kalamehed.Jõuliselt aerutades võitlesidtugevad mehed tuule ja lainetega,kuniks mõistsid, et see onkasutu. Püüdlustes ennast päästaunustasid nad Jeesuse ja arguspaljastas nende usupuuduse.Pimedus ümbritses neidja paat hakkas kiiresti veegatäituma. Näis, et vaid mõnehetke pärast on kõik kadunud.Viimaks meenus neile Jeesus janad leidsid Ta magamas. Kas Taei hoolinud, et nad olid kohePALVENÄDAL — PÜHAPÄEVNOVEMBER 2010 MEIE AEG 9

hukkumas? Mõistes oma abitust,karjusid jüngrid: „Issand, aita! Mehukkume!“ (Mt 8:25)Koheselt tõusis Jeesus püstija, tõstes oma käed, ütles: „Jäävakka, ole vait!“ (NKJV ingl k„Rahu, ole vaikne!“) (Mk 4:39)Jeesus toob rahuJeesus on see, kes toob meilerahu. Tema on „Rahuvürst“ (Js9:5). Liiga tihti lükkame sarnaseltJeesuse aja inimestega tagasi võitõlgendame valesti rahu, midaTema pakub. Sajandeid lootsidjuudid, et Messias toob nenderahvale tagasi jõukuse ja au – niinagu see oli olnud Taaveti jaSaalomoni aegadel.Kuigi teine tempel ei olnudnii kaunis kui Saalomoni oma,klammerdusid juudid prohvetHaggai antud tõotuste külge, et„selle koja tulevane hiilgus saabsuuremaks, kui oli esimesel,ütleb vägede Issand, ja sellespaigas ma annan rahu, ütlebvägede Issand” (Hg 2:9). Aga kuiRahuvürst saabus, ei tundnudnad Teda ära, kuna Tema sõnumerines sellest, mida nad ootasidja kuulda tahtsid. Vaenlastealistamise asemel ütles Jeesus:„Aga mina ütlen teile: Armastageoma vaenlasi ja palvetage nendeeest, kes teid taga kiusavad.“ (Mt5:44)Suuruse otsimise asemelõpetas Jeesus: “Kui keegi tahabolla esimene, siis ta olgu viimaneja kõikide teenija!” (Mk 9:35)Rikkaks saamise asemelsoovitas Jeesus: „Müüge ära, misteil on, ja andke see almusteks!“(Lk 12, 33)Jeesus teadis, et maailm pakubvalerahu, valelootust – sellist, mison rajatud endale või teistele,asjadele või olukordadele. Tateadis, et maailm lubab: „Nüüdon rahu ja kindel olek“, kuidselle asemel „langeb äkilinehukatus nende peale“ (1Ts 5:3).Jeesus ei lubanud, et Temajärgijatel pole kunagi probleeme.Selle asemel tõotas Ta ollanendega. „Rahu ma jätan teile,oma rahu ma annan teile. Minaei anna teile nõnda, nagu maailmannab. Teie süda ärgu ehmuguega mingu araks!“ (Jh 14:27)Sõna „rahu“ oli pidevaltJeesuse huulil. Ta rahustas tormi,tervendas haigustest, andestaspatte, ajas välja kurje vaime, Tasaatis inimesi sõnadega: „Minerahus!“Piibel sisaldab rohkem kui400 rahutõotust, -õnnistust ja-tervitust. Psalmist ütleb 29.laulu 11. salmis: „Issand annabtugevuse oma rahvale; Issandõnnistab oma rahvast rahuga.“Siiski, miks on siis nii, et vahelme ei koge rahu, mida Jumaligatseb anda? Kas tegemist onusalduse puudumisega Temasuhtes, keda me tormis ei märka?„Paljudel, kes ütlevad endolevat Kristuse järgijad, on ärev jamuretsev meel, sest nad kardavadend Jumala kätte usaldada. Nadei anna ennast Talle täielikult,nad kardavad tagajärgi, midaselline enese äraandmine võibkaasa tuua. Kuniks nad ei alandu,ei leia nad rahu.“ (Ellen G.White, The Ministry of Healing,lk.480, 481)Kui me mõistame sarnaseltjüngritega oma püüdluste najalrahu saavutamise kasutust,tahame tänulikul meelel andakõik Jeesusele ja lubame Talmeid õnnistada oma rahuga.Inimesed, kes tänavad JumalatOli kord mees, kes oli enamkui 40 aastat olnud jalutu. Leiameta kurvana templi väravate juuresistumas. Siis tulid Peetrus jaJohannes sinna palvetama. Ollesäratanud tähelepanu, kerjas meespaari münti, kuid selle asemel olita kohe saamas rohkem, kui taoleks osanud küsida või mõelda(Ef 3:20).Haarates mehe parema käe,ütles Peetrus: „Jeesuse Kristuse,Naatsaretlase nimel – tõuse jakõnni!” (Ap 3:6) „Ja otsekohesaid selle jalapöiad ja pahkluudtugevaks ning ta hüppas püsti,seisis ja kõndis ning läks koosnendega pühakotta sisse, käies jahüpeldes ning Jumalat kiites“ (s7, 8).Nagu jalutu mees, oleme kameie võimetud üksi kõndima.Me vajame oma ellu Jeesusetervendavat väge.Lootuse rahvast peaksiseloomustama õnnelikkus(alaline rahulolutunnetusKristuses) ja rahu (täielikteadmine, et meie tulevik onJumala käes), mida vaid Jumalsaab anda. Tegelikult on rahu jaõnn jälg meis olevast lootusest,mille vili on elu täis rõõmu jalaulmist, Jumala kiitmist, kes „onmeile suuri asju teinud“ (L 126:3).Ja Tema teeb oma rahva jaoksveel suuremaid asju. MAKüsimused aruteluks1. Miks ei saa asjad võiinimesed tuua meile kestvatõnne?2. Miks me ei tunne mõnikordrahu, mida Jeesus meile andaigatseb?Gina Wahlen on vabakutselinekirjanik.10 MEIE AEG NOVEMBER 2010PALVENÄDAL — PÜHAPÄEV

3 esmaspäevAUTOR: MIGUEL LUNAJumala tõotuses kindel rahvasParimad tõotused, miskunagi inimesteleantud, on meie Loojaltja Lunastajalt. Jumalarahvana, lootuse rahvanatoetume Tema tõotustele, mismeile on ilmutatud. UurigemTema tõotuste usaldusväärsusepõhjuseid.Aabrahami elu on näidesellest, kuidas Jumal omatõotused täidab. Jumal kutsusAabrahami, et temast võiks saadasuur rahvas (1Ms 12:2, 3). Teiselkohtumisel sai ta kinnituse pärijasaamise kohta. Aabraham arvas,et see täitub teenija, Elieserikaudu, kuid Issand ütles talle:„Tema ei ole sinu pärija, vaid see,kes tuleb välja su oma ihust, onsu pärija. “Siis Jumal „viis temaõue ning ütles: „Vaata nüüdtaeva poole ja loe tähti, kui sasuudad neid lugeda!“ Ja ta ütlestemale: „Nõnda saab olema sinusugu!“ Seekord Aabraham „uskusIssandat ning see arvati temaleõiguseks.“ (1Ms 15:4–6)Issand ilmus Aabrahamilekolmandat korda, kui ta oli 99aastat vana ning näis võimatu,et tema ja Saara võiksid veellapse saada. Jumal tõotas: “Mateen lepingu enese ja sinu vahelja teen sind väga paljuks.” (1Ms17:2). Sellel kohtumisel kinnitasJumal, et Aabrahamist saab vägevrahvas ning et tema järeltulijadsaavad Kaananimaa igaveseksenda valdusse (1Ms 17:6–8).Pärast 25 aastat lootmist toimisIssand lõpuks Saaraga „nõnda,nagu ta oli öelnud“ (1Ms 21:1).Jumal tõotas AabrahamileKaananimaad – et seesaab tulevikus, pärast 400rõhumisaastat, tema järeltulijatemaaks. „Ja Issand ütlesAabramile: „Sa pead teadma,et su järglased on võõrastenamaal, mis ei ole nende oma;nad tehakse orjadeks ja neidvaevatakse nelisada aastat““ (1Ms15:13). Seegi tõotus viidi täide.Väljarändamise ajal pani Mooseskirja: „Iisraeli laste elamisaega,mis nad Egiptuses olid elanud,oli nelisada kolmkümmendaastat. Kui need nelisadakolmkümmend aastat lõppesid,siis just selsamal päeval sündissee, et kõik Issanda väehulgadläksid Egiptusemaalt välja.“ (2Ms12:40, 41; võrdle Ap 7:5-7).Kui iisraellased jõudsidTõotatud Maale, kuulutasJoosua: „Mõistke kogu südameja hingega, et ei ole langenudtühja ainsatki sõna kõigist neistheadest sõnadest, mis Issand,teie Jumal, teile on rääkinud:kõik on teil täide läinud, ei oleneist ainsatki langenud tühja.“(Jos 23:14). On huvitav, et Joosuamainis ka seda, mis juhtub, kuinad lepingut murravad (Jos23:15, 16).Sõnakuulmatuse tõttu pididiisraellased kannatama lepinguneeduste all ning juuda rahvassaadeti Babülooniasse eksiili.Jeremija sõnul pidi juuda rahvastaluma vangipõlve 70 aastat. Tasaatis kirja Babüloonias eksiilisolijatele: “Sest Issand ütlebnõnda: Alles kui seitsekümmendPaabeli aastat saab täis, kannanma hoolt teie eest ja teen omahea sõna teie kohta tõeks ja toonteid tagasi siia paika. Sest minaPALVENÄDAL — ESMASPÄEVNOVEMBER 2010 MEIE AEG 11

tunnen mõtteid, mis ma teiepärast mõlgutan, ütleb Issand:need on rahu, aga mitte õnnetusemõtted, et anda teile tulevikkuja lootust.” (Jr 29:10, 11). Kui70 aastat oli möödunud, andisPärsia kuningas Koores väljaedikti, et rahvas võib oma maaletagasi pöörduda ning templi jaJeruusalemma müürid taas ülesehitada, “et läheks täide Issandasõna Jeremija suust” (2Aj 36:22;vt ka salm 23).Tõotuste kindlusÜks silmapaistvamaid tõotusiPühakirjas puudutab Messiatulekut. Ristija Johannesejüngrid tulid Jeesuse juurde ningpärisid: “Kas sina oled see, kespidi tulema, või jääme ootamateist?” Jeesus näitas neile omategelikku olemust, öeldes:“Minge teatage Johannesele,mida te kuulete ja näete:pimedad näevad jälle ja jalutudkõnnivad, pidalitõbised saavadpuhtaks ja kurdid kuulevad jasurnud tõusevad üles ja vaestelekuulutatakse evangeeliumi.”(Mt 11:3–5) Ta pidas Johannesetööd märkimisväärseks: „RistijaJohannese päevist tänini ontaevariik jõuliselt edenenudning jõulised mehed haaravadseda oma valdusesse. Sestkõik Prohvetid ja Seadus onennustanud Johanneseni.” (Mt11:12, 13 - otsetõlge). Jeesusviitas Ristija Johannesele kuieelkäijale Tema enda tööletõotatud Messiana. Jeesuskinnitas: “Ja kui te nõustudatahate: tema on Eelija, kes piditulema.” (Mt 11:14)Jeesuse tõlgendusekohaselt mainitakse RistijaJohannest Malaki raamatussellena, kes kuulutab Messiatulekut päästmistöö lõplikukselluviimiseks (Ml 3:23). Lunastuseajalool on oma joon, missaavutab kõrgpunkti Jeesusetulekus. „Aeg on täis saanud,“ütles ta, „ja Jumala riik onlähedal. Parandage meelt jauskuge häid sõnumeid!“ (Mk1:15 - otsetõlge). See oli Jumalatõotuste kõige erakordsemtäitumine. Jeesus Kristus saabusjumaliku graafiku alusel (Tn9:25–27; Gl 4:4).Jeesus täitis ka VanaTestamendi kriteeriumid jaettekuulutused. Filippus ütlesNaatanaelile: „Me olemeleidnud tema, kellest onkirjutanud Mooses Seadusesja Prohvetid: Jeesuse, Joosepipoja Naatsaretist“ (Jh 1:45).Jeesus oli prohvet, kellestMooses ennustas (5Ms 18:15).Pöördudes juudi juhtide poole,ütles Jeesus: „Kui te usuksiteMoosest, siis te usuksite ka mind,sest tema on kirjutanud minust“(Jh 5:46; võrdle Jh 7:40). Pärastülestõusmist selgitas Ta omajüngritele: „Need on mu sõnad,mis ma teile rääkisin, kui ma olinalles teiega, et kõik peab täideminema, mis Moosese Seadusesja Prohvetites ja Psalmides minukohta on kirjutatud“ (Lk 24:44).Jeesuse tulemine tõendab meileJumala tõotuste usaldusväärsustja kindlust.Lootus ja tõotusedJeesuse elu ja teenistus panidaluse Jumala kuningriigile. Tematõi meile armukuningriigi ningviib peagi lunastustöö lõpuleaukuningriigiga. Palves enneKetsemani aeda minekut ütlesTa: “Just see on igavene elu”(Jh 17:3 - otsetõlge), sest Jumalakuningriigi aeg on kätte jõudnud.Ta tõotas oma jüngritele ningmeile: „Ma [tulen] jälle tagasi javõtan teid kaasa enese juurde,et teiegi oleksite seal, kus olenmina.“ (Jh 14:3) Tema sõnum onlootusesõnum neile, kes usuvad.„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, keskuuleb minu sõna ja usub teda,kes minu on saatnud, sellel onigavene elu, ning ta ei lähe kohtualla, vaid on läinud surmast ellu.Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,tund tuleb, ja see ongi jubakäes, mil surnud peavad kuulmaJumala Poja häält, ning kes sedakuulevad, peavad elama.“ (Jh5:24, 25)Ka seda ülestõusmist kuulutatiette: „Ja paljud neist, kesmagavad mulla põrmus, ärkavad:ühed igaveseks eluks ja teisedteotuseks, igaveseks põlastuseks.“(Tn 12:2) See on sama sõnum,millest ka Jesaja rääkis, kui tanägi ette, et „sinu surnud ärkavadellu, nende ihu tõuseb üles“ (Js26:19 – otsetõlge).Sina ja mina ootame “õndsalootuse täitumist – suure Jumalaja meie Päästja Jeesuse Kristuseaulist ilmumist” (Tt 2:13 -otsetõlge). Me võime olla kindladning usaldada Tema tõotusi.Jumal on minevikus omatõotusi pidanud. Seega võimeolla kindlad, et Ta täidab katõotused, mis ei ole veel täideläinud. MAKüsimused aruteluks1. Milline Piibli tõotustestavaldab sulle kõige enam muljet?Miks?2. Kuidas on lootus seotudJumala tõotustega?Miguel Luna on Põhja-Aasia ningVaikse ookeani divisjoni pastoriteassotsiatsiooni sekretär, temakontor asub Korea Vabariigis.12 MEIE AEG NOVEMBER 2010PALVENÄDAL — ESMASPÄEV

4 teisipäevAUTOR: ERTON CARLOS KOHLERPüha Vaimu väega täidetud inimesedKas see võib sündida meie päevil?Jumal kutsus meid olematunnistajad, kes näitaksid,et Tema armastusümbritseb iga inimest,ning kuulutama Tema peatsettagasitulemist. See on meieauline missioon. Siiski, kui memõtleme selle ülesande ulatusele,siis esimene sõna, mis mõttessetuleb, on „võimatu!“.Vaadakem, milline onainult osa sellest suurestväljakutsest, kui me püüamejõuda suurlinnade elanikeni.São Paulos Brasiilias on 18,8miljonit elanikku, ainult 68 tuhatadventisti. Tokio populatsioon on35,6 miljonit, neist ainult 2820 onadventistid. 19 miljoni elanikugaNew Yorgis on kõigest 37 897adventisti. Mexico City 23,5miljonist elanikust kõigest 53 093on adventistid. Mumbais Indiaselab 18,9 miljonit inimest ja meilon seal umbes 10 000 adventisti.Ja me võime seda loetelujätkata.Me seisame silmitsi kohutavaväljakutsega! Kui jälgidaglobaalseid arve, siis meie murekasvab veelgi rohkem. Maailmaelanike arv on hetkel umbes6,8 miljardit ja sellest umbes 16miljonit on adventistid.Küsimus on selge: kuidas mejõuame nii paljude inimesteni niiväheste liikmetega?Meie ainus kindlus tulenebfaktist, et Jumal võib teha seda,mis inimlikult on võimatu.Kui me jätame selle töö ainultiseendale, siis on see ülesannetäielikult võimatu. Siiski, meoleme kutsutud seda tegema.Aga kuidas? Vaadakem, kuidasvarakirik seda tegi.Alguses oli kogudus vägaväike grupp inimesi 12 apostlijuhtimisel. Nende ees seisisväljakutse jõuda enam kui 200miljoni inimeseni! Kõigest 50aasta pärast rajas kristlus eneseletee tuntud maailma, tehes sedanii impressiivselt, et Roomaimpeerium ei saanud seda eirata.Edu saladusNende edu saladus leidubApostlite tegude raamatu 1:8:„Te saate väe Pühalt Vaimult, kestuleb teie üle, ja te peate olemaminu tunnistajad Jeruusalemmasja kogu Juuda- ja SamaariamaalPALVENÄDAL — TEISIPÄEVNOVEMBER 2010 MEIE AEG 13

ning ilmamaa äärteni.” Võimetudja mitte märkimisväärsedinimesed said varustatud Jumalapoolt Püha Vaimu kauduselleks, et saavutada seda, misinimlikult saavutamatu. Seetoimus seepärast, et „selliseinimese kasulikkusel pole piire,kes, asetades kõrvale iseend,teeb ruumi Püha Vaimu tööleoma südames, elades täielikultJumalale pühendatud elu“ (EllenG. White,The Ministry of Healing,lk 159).Püha Vaim oli koguduseelu ja missiooni keskmes, kuisee kasvas ja laienes. Kogudusoli rohkem huvitatud PühaVaimu väe tunnistamisest kuiselle üle spekuleerimisest. UueTestamendi aja meeste ja naistejaoks polnud Püha Vaim mittedoktriin, vaid kogemus. Sõnum,mida nad kuulutasid, polnudmitte uskuda Püha Vaimusse,vaid pigem võtta Ta vastu.Meil on vaja otsida ja vastuvõtta seesama Vägi, kui mekuulutame maailmale jumalariigisaabumist meie Päästja auliseltagasitulekul taeva pilvedel (Mt24:14). Me oleme sama võimetudkui esimesed jüngrid saavutamatulemusi ülesandes, mis meieees seisab. Kuid me võime omaülesande täitmiseks saada väeja olla varustatud selle samaVaimu poolt. Ainus, mida meiltoodatakse, on püsiv ja täielikpühendumine Issandale. EllenWhite ütleb: „Saatan ei kardamidagi rohkemat kui seda, etJumala rahvas puhastab tee,eemaldades iga takistuse, niiet Issand saaks valada väljaoma Vaimu.“ (Ellen G. White,Messages to Young People, lk133)See võib johtuda pattudetunnistamisest ja otsesestpühendumisest kogudusemissioonile. Me peamelõpetama kaeblemise ülesande14 MEIE AEG NOVEMBER 2010võimatuna näiva raskuse ülening nurisemise, et inimesed onevangeeliumi suhtes ükskõiksed.Mingem välja ja täitkem omamissiooni!Kas sa usud, et Püha Vaimuväljavalamine võib toimudameie päevil? Me oleme kalduvadviitama sellele sündmusele kuimillelegi, mis peaks toimumamääramatus tulevikus. Tõdeon, et kõikjal meid ümbritsevassotsiaalses ja moraalses rikutuses,vägivallas ja religioossessegaduses ütleb Jumal meile, etTema on valmis ilmutama meieseas hilise vihma vilju. Tuhandedadventistid üle maailma onselleks, et Püha Vaim saaksneid võimsalt kasutada ningkui koguduseliikmed lähevadvälja oma missiooni täitma,juhtub imesid. See Vägi on jubapraegu aktiivne ja kättesaadavigaühele, kes soovib osaledalootusemissioonis.Siis me näeme, et see, mistundus võimatu, saab reaalsuseks.Nelipühal hüüdis 120 inimestPüha Vaimu väe järele. KuiVaim tuli, võttis 3000 inimestvastu Jeesuse. Pärast seda jätkusarvuline kasv (Ap 5:14; 6:7; 9:31;12:24). Mida saab Püha Vaimteha koguduse jaoks täna?Kui keegi küsis Moody’lt, 19.sajandi suurelt evangelistilt, miksta tahtis pidevalt olla täidetudPüha Vaimuga, siis ta vastas:„Sest ma lekin.“ See on saladus:me võtame selleks, et anda.Me peaksime andma rohkemiseend nende heaks, kes vajavadpäästmist, ning siis me võimevõtta vastu suurema portsjoni.Hea näide sellest on tulesümboolika, mis saatis PühaVaimu tulekut nelipühal. Tulipuhastab, valgustab, särab,soojendab ja levib. Jumal soovib,et me oleksime vaimulikult„süttivad“. See on Jumala vastusmaailma külmusele. Keegi küsisJohn Wesley’lt, kuidas jutlustajasaaks veenda inimesi tulema jaevangeeliumi kuulama. Wesleyvastas otsekoheselt: „Kui vaimulikpõleb , siis teised tulevad, etnäha tuld.“Kui tuli langebEllen White kirjeldas täpseltkoguduse südames oleva tuletagajärge: „Öiste nägemusteesitustes nägin ma Jumala rahvaseas suurt uuenduslikku liikumist.Paljud ülistasid Jumalat. Haigedsaid terveks ja teised imedsündisid. Eestpalve vaimsus olituntav, samasugune, mis esineska suure nelipüha eel. Sajad jatuhanded külastasid perekondija avasid nendele Jumala Sõna.Südamed veendusid Püha Vaimutõttu ja nähtavaks sai tõelisepöördumise meelsus. Igal poollükati uksed valla tõekuulutusele.Maailm tundus olevat valgustatudtaevase valgusega.” (Ellen G.White, Counsels on Health, lk580)Meie ees on väljakutse. Ontulnud hetk tunnistada omalootusest väega. Püha Vaimutõotus Püha Vaimu ja hilisevihma reaalsuse kohta on meiekäsutuses. Võtkem sellest kinni jamingem edasi Issanda nimel. MAKüsimused aruteluks1. Kas see on võimalik – ollatäidetud Püha Vaimuga täna, võipeame ootama hilist vihma?2. Mida tähendab olla täidetudPüha Vaimuga? Missuguseks meieelu muutub?3. Missugused on sinu arvateskoguduse suurimad vajadusedpraegu?Erton Carlos Kohler on SPA Lõuna-Ameerika Divisjoni president.PALVENÄDAL — TEISIPÄEV

5 kolmapäevAUTOR: CHANTAL J. KLINGBEILRahvas, kes on püha ja laitmatuMeie osa on peegeldada Jeesuse sarnasustMõtleme tagasi Eedenile– Aadam ja Eeva loodiJumala näo järgi (1Ms1:27). Nad olid nagukaunid elavad teemantid. Neidei loodud staatilisteks olenditeks;nad pidid kasvama ja arenemamitmel erineval moel. Maa eesthoolitsejatena oli neile ettenähtud uurida nende imelisthästi tasakaalustatud maailma.Aadama ja Eeva omavahelinesuhe ja nende suhe Jumalaga pidijätkuvalt arenema.Kuid siis tuli patt. Aadamja Eeva tegid kohutavalt halvavaliku kosmiliste dimensioonidesuhtes. Hetkest, mil nadhammustasid keelatud vilja,polnud enam arenemist egalaienemist, ei üles- ega väljapoolepüüdlemist. Selle asemelhakkasid nad surema (1Ms 2:17).Nad olid astunud üle Jumalakäsust, mis hoidis neid vabanakasvamiseks ja oma potentsiaaliavastamiseks. Nad olid järskulõputus vabalangemises,lootusetuse seisundis.Selle tulemusena ei kogenudükski sündinud laps unikaalsetJumala kuju potentsiaali endaspeegeldumas. Nüüd oli nendesaatus püüda vahepealsed aastadeluga toime tulla maailmas, mison tasakaalustamata ja lõhestatud.Ikka ja jälle vilksatab kelleskitalle Jumalast antud potentsiaal,kuid isegi kõige andekamadjõuavad vaevu alustada omavõimaluste uurimist, kui nadjuba kustuvad surmaunne. IlmaJumalata on inimesed vabad –vabad armastuse seadusest, mishoiab universumi koos, vabadvõimest avastada neile Jumalapoolt antud suutlikkus. Nüüd onnad orjastatud oma mandunudisekuse, kurjade impulsside jalõpuks surma külge.PALVENÄDAL — KOLMAPÄEVNOVEMBER 2010 MEIE AEG 15

PäästeAga “nõnda on Jumalmaailma armastanud, et ta omaainusündinud Poja on andnud,et ükski, kes temasse usub,ei hukkaks, vaid et tal oleksigavene elu” (Jh 3:16). Meiearmastav loominguline Jumal eijätnud meid unustusse kaduma.Ta saatis oma Poja maa pealeinimolendina elama ja suremameie eest. Veel üks kord, naguAadam ja Eeva enne seda,kui nad patustasid, võime mevalida astuda tagasi universumiharmooniasse. Kui me otsustamevõtta vastu Jeesuse oma isiklikupäästjana, võime seista Jumalaees just nii, nagu me poleks iialgipatustanud.Piibel räägib sellestkui uuestisünnist. Jeesusevastuvõtmine oma isiklikuPäästjana on üks ja ainus tee, mismeid Jumalaga õigesti suhestabja meid taeva jaoks kõlbavaksmuudab ning meie südamesselootuse annab. Jeesuse surm onsuurepärane “kustuta”-nupp.Nüüd oleme vabad sisenemataevasse, suhtlema pühadeolenditega ja rääkima otseJumalaga. Lootuse rahvas onrahvas, kes on õigeks mõistetudusu läbi Kristusesse.Tingimusi pole lisatudPaljud meist on ühel võiteisel ajal saanud postkasti kirja,millele on väljapoole suurtetähtedega kirjutatud “TASUTA”.Meile öeldakse, et me olemevõitnud miljon dollarit või tasutatellimuse; kuid väikeses kirjas on,et see kingitus on “tasuta” ainultpärast seda, kui oleme kulutanudteatud summa või teinud midagimuud. Kui me mõtleme hästiläbi, siis me tavaliselt eritikaugele nende “tasuta” tehingutetegemisel ei jõua. See muidugipaneb meid kõiki kahtlema,kui peame otsustama, kas võtta16 MEIE AEG NOVEMBER 2010vastu Jumala tasuta igaveseelu kingitus. See aga ei olereklaamitrikk. See on täielikulttasuta. Kõik, mis me peametegema, on võtta vastu seesuurepärane vahetus. Me annameüle oma patuse elu ja võtamevastu Jeesuse täiusliku elu. Me eipea taevast millegagi ära teenima.Andestus, igavene elu – needon meie selle tõttu, mida Jeesuson meie heaks teinud. See ontõepoolest hea uudis.Võib-olla kardab mõni meistrõõmustada Kristuses saadudvabaduses, sest me kardame,et kui meil on tasuta kingitus,siis me justnagu ei pea luguselle eest makstud hinnast. Kuidsee, et see on täiesti tasuta,ei kahanda Jeesuse kingituseväärtust väiksemaks universumikõige kallimast ostust. “Teades,et teid pole pole lunastatudkaduvate asjadega, hõbeda võikullaga teie tühisest esiisadeltpäritud eluviisist, vaid Kristusekui laitmatu ja puhta Talle kalliverega.” (1Pt 1:18,19)Inglise vanasõna ütleb, etõppides teist hästi tundma, eiole enam võimalik teda austada.Jumal mõistab, et me ei suudatõeliselt hinnata ja mõista Temaandi meile ning muuhulgason Ta näinud ette, kuidasvõidelda meie kalduvusegaliigsele endastmõistetavuseleTema hinnalise päästekingitusesuhtes: Ta kutsub meid ülespühadusele. 2Ms 22:30 ütlebTa: “Te peate olema minulepühitsetud inimesed.” Kuime vaatame Jumala olemusepeegeldust Tema käsus, võimetunda nii nagu kuningas Joosija,kes leidis osa käsuõpetusesttempli korrastamise käigus ningkes pärast selle lugemist käristasoma riided lõhki (2Kn 22:11).Me näeme, kui kaugel me olemeideaalist, mis Jumalal meie jaokson. Iga päev mõistame uuesti, etme ei ole üldse väärt taeva jaoksja kui tänulikud me peaksimeolema, et Jeesus on maksnudmeie võla, et me sinna saaksime.Kutsutud olema pühadNiisiis, me oleme vabad – misedasi? Iisraeli lapsed kogesidsamuti vabadust. Pärast saduaastaid orjapõlve Egiptuses Jumalvabastas nad. Kui israeliididnägid Egiptuse armeed merreneelatuna, hakkasid nadmõistma, et nad olid vabadköidikutest, milles nad olidsündinud ja mida nad olidtundnud kogu elu. Mida omavabadusega peale hakata? Nüüdolid nad vabad järgima pilveSiinaile, kus Jumal võis ennastneile ilmutada, näidates neilesuurt armastuse käsku, mis hoiabalal universumi. Iisraellased olidJumala eriline rahvas, kes olipäästetud Egiptusest. Nad olidkutsutud olema pühad.Meile võib “püha” tundudaimeliku sõnana, mis ehk seostubmõtetega vitraažidest akendelja tõsistest inimestest, keselavad üksildast monotoonsetelu, kaugel eraldatusesreaalsest maailmast. Miski eisaa olla kaugemal piibellikusttähendusest. Heebrea keelestähendab sõna “püha” “eraldatuderiliseks otstarbeks”. Teistesõnadega, Jumal kutsuboma rahvast olema erilised,unikaalsed. Kas eriline jaainulaadne ei kõla änapäevamasstoodangu, massikultuuri,massi-mida-iganes-maailmashästi?Jumal tahtis, et iisraellasedavastaksid uuesti oma eriliseeesmärgi rahva ja üksikisikutena.Ta tahtis nad suunata tagasiEedeni plaani juurde. Kuidpärast mitmeid põlvkondi orjustei olnud iisraellastel aimugi,millisena Jumal tahtis neid näha,nii pidi Jumal andma neilePALVENÄDAL — KOLMAPÄEV

maakaardi. Ta pidi neile ütlema:“See on see, milleks teid loodi jamilleks te olete kutsutud.” Ta tegiseda reeglite ja regulatsioonidekaudu, mille ta andis Siinaimäel. Kõik, mis puudutas Jumalapoolt rahvale antud käske, pidineid õpetama, mida tähendabolla püha – eriline, unikaalneja muidugi, terviklik. Pühadusiisraellaste laagris oli kõigepealtsee, et Jumala telk oli laagrikeskel. Püha Jumalaga kooselamine ei toonud Jumalatalla orjade tasemele, vaid viisorjad universuni võimsa Jumalapoegade ja tütarde tasemele.Püha eluMina ja sina oleme vabad!Lootuse rahvas on vaba rahvas!Meie Isa palvest loeme: “Sinu riiktulgu.” (Mt 6:10) Meie eesõiguson hakata seda riiki edendama,lastes Jumalal ilmutada oma kujumeis. See protsess on alanud.Jumal on võtnud initsiatiivi,muutes uueks meie suhteTemaga ja nüüd Ta tahab muutauueks meie suhted üksteise ningümbruskonnaga. Kui me püüameelada püha elu, käime ümbritsevamaailmaga teist jalga. Lootusesaadikutena püüame näidata,mida tähendab – isegi mässavasmaailmas – armastada IssandatJumalat kogu oma südamest jahingest ja meelest ja oma ligimestkui iseennast.Saatanal on muidugi suurhuvi hoida meid pühadusesteemal. Ta püüab kasutadaolukordi ja inimesi, et takistadameid olemast need, kelleksmeid on loodud. Niikaua kuielame selles maailmas, onmeil ikkagi vana loomus. Mepeame iga päev valima toitauuestisündinud loomust ja jättavana, patune loomus nälga.See on pidev protsess. Heauudis on, et pühadus on hoopismidagi enamat kui mingitestreeglitest kinnipidamine. NaguJeesus pidevalt õpetas, onpühadus kasvamises. See onuue lojaalsuse, uue mõtteviisi,käitumisviisi ja maailmavaatening uute suhete kujundamises.Pühadus ei ole ühe korraasi. See on küpsev protsess. Niinagu õunapuu õis on täiuslikning iga etapp vilja kujunemiselon täiuslik, nii võime ka meiekasvada täiuslikult Jeesuses.Iisrael õppis kõrbekogemuses,kuidas praktiseerida pühadustkõikides väikestes igapäevasteslaagrielu pisiasjades; samamoodivõime meie õppida iga päevaigal hetkel pühadust läbi elama,olles Jumala läheduses.Liikumapanev jõud pühaduse tagaTundub, et mõni inimenearvab, et kristlikus elus ontööjaotus: Jeesus teeb sissemakseja nemad vastutavad, et seesäiliks. Nad usuvad, et Jeesus surinende eest, aga siis nad näivadarvavat, et pärast uuestisündion neil kohustus teha oma osa,et jõuda teatud täiuslikkusetasemele taeva jaoks. ApostelPaulus ei jaganud seda vaadet:“Nii nagu te nüüd olete KristuseJeesuse võtnud vastu Issandaks,nõnda käige temas, ollesjuurdunud ja ülesehitatud temasning kinnitatud usus, nõnda naguteid on õpetatud.” (Kl 2:6, 7)“Nii nagu” ütleb, et samal moel,kui meid päästeti, muudetaksemeid ka pühaks. Jumal viis läbipäästmise ja Jumala Vaim viibläbi ka muutuse. Meie osa on ollatahtlik ja koostöövalmis.Oled sa võtnud vastu Jeesuseoma Päästjaks? Siis oled sa vaba,su patud on ära pestud ja saoled uuesti sündinud. Nüüdoled sa vaba olema see, kellekssind on loodud. Sind on loodudJumala näo järgi; nüüd oled savaba peegeldama seda kuju.Sina ja mina oleme määratudpeegeldama Jeesuse sarnasust.Kuidas see välja näeb? “Jumalaideaal oma laste jaoks on kõrgemkui inimliku mõtte kõige kõrgemtipp. Jumalakartlikkus – sarnasusJumalaga – on eesmärk, midasaavutada.” (Ellen G. WhiteKasvatus orig. lk 18) See onlootuse rahva lõppsiht. Las seetöö algab! MAKüsimused aruteluks1. Kas pühadus on olemuseltnegatiivne – loobumine teatudtavadest – või on see positiivne?2. Missugune on “püha”inimene tänapäeva maailmas?Selgita!3. Kuidas on pühadus seotudJumalast antud potentsiaalinijõudmisega?Chantal J. Klingbeil on kirjanik,toimetajaPALVENÄDAL — KOLMAPÄEVNOVEMBER 2010 MEIE AEG 17

6 neljapäevAUTOR: G. EDWARD REIDInimesed, kes on kõikandnud JeesuseleKuidas me käime ümber Jumala paljude õnnistustega?Üheksateistkümnendasajandi lõpupooleravisid arstid patsienteikka veel ebateaduslikevahenditega. Aadrit lasti nendel,kellel oli palavik, ja suitsetamistsoovitati neile, kel olidprobleemid kopsudega. EllenWhite märkis: „Ühele naisele,keda ma tundsin, soovitas temaarst suitsetamist astma raviks.Kõik olid teda aastaid pidanudinnukaks kristlaseks, kuid taoli muutunud suitsetamisestsedavõrd sõltuvaks, et kui masoovitasin tal loobuda sellestebatervislikust ning kahjulikustharjumusest, keeldus ta sellestotsustavalt. Ta ütles „Kui maselgelt tunnetan, et ma peanvalima, kas loobuda piibust võikaotada taevas, siis ütlen ma“„Hüvasti taevas!“ ma ei suudaalistada oma piipu.“ See nainepani sõnadesse selle, mida paljudväljendavad oma tegudega.“(Ellen G White, Mõõdukus, lk 63)Alistumise tähtsusJumala lootuse rahvas onalistunud Jeesusele. Mida seetähendab? Päästmise ajalookeskpunktiks on suure võitluseteema. See annab meile suurepildi.Alates päevast, mil Aadamja Eeva visati Eedeni aiast välja,on kõik Jumala teod olnudosa Tema plaanist inimkonnataastamiseks. Kuna Ta onnäidanud oma armastust meievastu, julgustatakse meid alistumaJumala tarkusele ja tahtele niiselle elu kvaliteedi küsimusteskui ka lootuses igavesele elule.Piibel teavitab meid sellest,et „Jumal lõi taeva ja maa“(1Ms 1:1). „Kõik on tekkinudTema läbi ja ilma Temata ei olemidagi tekkinud“ (Jh 1:3). Kuime mõistame, et Jumal on kõigeLooja/omanik, siis mõistameka õigesti enda rolli kuningriigiressursside majapidajana. Niiet minu eesmärk pühendunudkristlasena on võtta needressursid, mille Jumal on mulleandnud ning kaubelda nendega,kuni Ta saabub eesmärgiga tuuaTema kuningriigile kasu.Alistuda nagu saviProhvetite sõnum oli:„Kuuletu ja oled õnnistatud,ole sõnakuulmatu Jumalale jakannata.“ See ei ole niivõrdpääste kui elukvaliteedi küsimus.Kui me oleksime piisavaltnutikad, et seda mõista, saaksimearu, et Jumala tee on peamiseltmeie enda heaolu jaoks, mitteainult Jumala töö või Temakoguduse jaoks.Sõna „alistuma“ ei ole Piiblissagedasti kasutatud, kuid sellepõhimõtet leiame ikka ja jälle.Meile öeldakse, et peamearmastama Jumalat kogu omasüdamest, meelest ja hingest(Mt 22:37). Samuti kasutabPiibel pottsepa ja savi näidet, etillustreerida alistumist (Js 64:8;18 MEIE AEG NOVEMBER 2010PALVENÄDAL — NELJAPÄEV

Jr 18:4–6). Kui me tahame, etmeie elust midagi head loodaks,peame alistuma taevaselePottsepale.Peidetud varandusMatteuse 13:44 võtab ühesalmiga kokku Jeesuselejärgnemise kogu olemuse:„Taevariik on põllusse peidetudaarde sarnane, mille inimeneleidis ja peitis jälle. Ta läksrõõmuga ja müüs ära kõik, mistal oli, ning ostis selle põllu.“Vana Testamendi aegadeltavatsesid rikkad peita omavarandust maapõue. Vargusedja röövid olid tavapärasedelu osad. Lisaks sellele, millaliganes toimus võimu ja valitsusevahetus, sunniti rikkaidtihti maksma suuri makse.Iisraeli sõjakad naabrid käisidpidevalt rüüstamas saaki javarandust. Kuid tihti unustatipeidetud varanduse asukoht;või siis omanik oli surnud võivangistatud.Üks tavaline tööinimenerendib tulevase saagi osa eestteise perekonna maad. Härja abilmaad kündes leiab ta midagimaasse peidetut. Sa võid ettekujutada, kuidas mees peataboma härja ja laskub põlvedelening käpuli, et asja uurida. Takaevab kätega, et asja paremininäha ning leiab rikkalikuvaranduse. Ta mõistab kiiresti, etpraegune maaomanik tõenäoliseltei aimagi, et seal on varandus.See on avastamata varandus ningkes omab maatükki, omab kavarandust. Aare kütkestab teda.Sellest saab tema unenägudematerjal, ta mõtleb ainuüksisellele. Ta otsustab osta põlluhoolimata selle hinnast jategelikult maksab see talle kõik,mis tal on. Ta kogeb paradigmamuutust. Me kutsume sedapöördumiseks! Tema elu saabuue perspektiivi. Nüüd näeb takõike teistsuguse pilguga.Võib-olla arvavad temapereliikmed ja sõbrad, et ta onaru kaotanud. Kuid mees teab,mida ta teeb. Põld varandusegamaksis talle kõik! Tal pole midagisellest, mis talle esialgu kuulus,kuid see, mida see põld maksis,on tühine omandatud väärtuse –suurima aarde – kõrval.Varanduseks on Jeesus ja TemapäästeplaanOma maise varanduseinvesteerimine Jumala riiki ontegelikult kulude ja hüvedevahekorra küsimus. Loomulikulton olemas kulud, kuid hüved onkuludest kaugelt kaalukamad.Seega pole olemas andmiserõõmuga võrreldavat rõõmu.Selle salmi võtmesõnaks on„rõõm“. „Ta läks rõõmuga“ jamüüs ära kõik, mis tal oli. Seemees oli rõõmust haaratud.Kristuse eesmärk selleillustratsiooni kasutamisel „onsuunata meie mõtted vaimulikeasjade väärtusele. Inimeneohverdaks kõik, et omandadamaist vara, kui palju enampeaksime siis andma hindamatutaevase aarde eest!“ (Ellen G.White, That I May Know Him, lk58).On see tõesti ohver?Mis üldse on seda väärt, etvahetada see taeva ja igavese eluvastu? Meile öeldakse: „Jeesus einõua inimeselt ühtegi tegelikkuohvrit; sest mida iganes meilpalutakse ära anda, on vaid see,milleta meil on parem olla.“(Ellen G. White, Counsels onStewardship, lk 300).Alistumine ja ohver ei olemüsteeriumid. Need on elustiil.Siin on lihtne tegevusplaan:„Pühenda end Jumalalehommikul; tee sellest oma kõigeesimene tegu. Olgu su palve:„Oo Jumal, võta mind täielikultendale. Ma asetan kõik omaplaanid Sinu jalge ette. Kasutamind täna oma teenistuses. Elaminus ja olgu kogu mu töötehtud Sinus.“ Alista oma plaanidTemale, et need oleksid elluviidud või hüljatud, nagu Temaettenägevus juhatab.“ (Ellen G.White, Tee Kristuse juurde, lk70).Neil, kes on Jeesuse väestaeva jaoks sobivaks tehtud,on lootus, mis ilmneb selles,kuidas nad käivad ümberpaljude õnnistustega, midaTa neile pidevalt jagab.Nende lootuseteekondaiseloomustab Jumala armuandidetasakaalustatud kasutamine. MAKüsimused aruteluks1. Mida tähendab alistudaJeesusele?2. Mees, kes leidis peidetudvaranduse, oli rõõmus. Millestsee tulenes?G. Edward Reid on SPA Põhja-Ameerika Divisjoni jüngerluseosakonna juhtPALVENÄDAL — NELJAPÄEVNOVEMBER 2010 MEIE AEG 19

7 reedeAUTOR: DOUGLAS JACOBSInimesed, kes peavad lõpuni vastuDavid Horton teab, midatähendab vastupidamine.1991. aastal jooksis taÜhendriikide idaosasrekordilise 52 päevaga läbi3505 kilomeetrit. Ta läbis 64 kmpäevas, see on tempo, millelepaljud meist ei suudaks vastupidada päevagi. Kuid vananedeson isegi Hortonil raske oma lattikõrgel hoida. See 60-aastanemees pidi hiljuti loobuma781-kilomeetrisest jooksust, kuitema käed ja jalad hakkasidpaistetama.Arvatavasti ei suuda meHortoni jooksurekordiga sammupidada, ent paljud meist teavad,mida tähendab vananedesvastupidavust kaotada. Ja vanusei ole meie ainus vaenlane, naguei ole spordiareen meie ainusväljakutse. Me kõik teame, kuiraske on lõpuni vastu pidada.Kas me õmbleme kleiti, künnamepõldu, valmistame ette väitekirjavõi kirjutame aruannet – meväsime lõpuks ikka ära. Metunneme, et meil on raskelõpuni säilitada seda kvaliteetija pühendumust, millega mealustasime.Seitsmenda päeva adventistidon 147 aastat oodanud Jeesusepeatset naasmist. Kuidassäilitada oma entusiasm japühendumus selle hea uudisekuulutamisel? Kuidas saameolla need, kes peavad vastulõpuni? Jumala lõpuaja rahva üksiseloomustajaid on, et neil onpühade kannatlikkus (Ilm 14:12).Usuteekonnal katsutakse neidläbi, ent nad saavutavad võidu.Hb 12:1 tuletab meile meelde,et me ei ole usuvõitluses üksi,„meie ümber on nii suur pilvtunnistajaid“, naisi ja mehi,kelle usk Jumalasse meid tänakinnitab.Joy Chen on päritperekonnast, kus hinnatitarkust. Tema isa ja vanaisaolid teadlased. Tema ise olikõrgesti haritud ja väärtustasharidust. Tema poeg Tonymeenutas ema matustel, kuidasta õpetas neid väärtustama nende5000-aastast hiina päritolu. Tasoovis, et perekonna ajaluguinnustaks lapsi õpingutele ja etnad annaksid neid väärtusi ningteadmisi edasi ka teistele.Hb 11 leiame, et meieusuperekonna ajalugu ulatubtagasi enam kui 6000 aastat.See hõlmab selliseid kangelasinagu Aabel, Eenok, Noa,Aabraham, Iisak, Jaakob jaMooses, aga ka tavalisi naisi jamehi nagu Raahab, Giideon jaBaarak. Nende eeskuju ususvastupidamisest innustab meidjooksma „püsivusega meilemääratud võidujooksu“ (Hb12:1).Ent kuidas meie usuperekangelased oma usuvõitluselõpetasid? Kuidas saame meielõpetada enda võidujooksu ningsaada nende kõrval edukatekslõpetajateks? Hb 12:1, 2 ütleb,et kristlaste vastupidamine tulebloobumisest ja vaatamisest. Etoma usuvõitlus edukalt lõpetada,peame 1. jätma maha koormad japatud ning 2. vaatama Jeesusele.„Seepärast ka meie, kelle ümberon nii suur pilv tunnistajaid,pangem maha kõik koormavja patt, mis hõlpsasti takerdabmeid, ja jookskem püsivusegameile määratud võidujooksu!Vaadakem üles Jeesusele, usualustajale ja täidesaatjale.“Jooksjad heidavad seljastüleliigsed riided, et vähendadaoma kehakaalu. Nad väldivadkõike, mis võiks väärata20 MEIE AEG NOVEMBER 2010PALVENÄDAL — REEDE

nende võitu. Mis iganes meidvaimulikult raskemaks muudab,olgu see hea või halb, peab äravisatama – kui me soovime omausujooksu lõpule viia.Meie usuperekonna esiisadpidid jätma seljataha takistusedning endasse mässiva patu.Noa ei olnud oma eluski vihmanäinud, kui Jumal käskis taluskuda ülemaailmset veeuputust.Aabraham lahkus oma aja kõigearenenumast linnast KaldeaUurist, „teadmata, kuhu ta läheb“(Hb 11:8). Moosesest oleksvõinud sarnaselt vaaraoga saadaülistatud jumala-taoline kuningas,kelle käes oleks olnud omaaegneületamatu rikkus ja võim, agata „eelistas pigem näha vaevakoos Jumala rahvaga kui üürikestaega nautida pattu, sest Egiptuseaaretest suuremaks rikkusekspidas ta teotust Kristuse pärast,sest ta tõstis oma silmad tasupoole“ (Hb 11:25, 26).Mooses jättis selle maailmaparima pakkumise, kuna tavaatas ette parema tasu poole.Sama tasu ootab meid, kuivaatame Jeesusele: „Vaadakemüles Jeesusele, usu alustajale jatäidesaatjale, kes häbist hoolimatakannatas risti Teda ees ootavalerõõmule mõeldes ja on nüüdistunud Jumala trooni paremalekäele.“ (Hb 12:2)Nii saame võitjateks.Jooksjad teavad, missuguneoht varitseb neid, kes kaotavadeesmärgi silmist. 2008. aastaolümpiamängude 100 meetrijooksus oleks jamaikalane UsainBolt peaaegu kaotanudvõimalusepüstitada maailmarekord, kunata hakkas oma võitu tähistamaenne finišijoont. Ainult siis, kuisinu pilk on kinnitatud Jeesusele,muutuvad maailma asjad meilevõõraks ja ähmaseks.Viimased aju-uuringudnäitavad, et takistuste seljatahajätmine ja Jeesusele vaataminePALVENÄDAL — REEDEvõib füüsiliselt inimese ajumuuta. 1998. aastal avastasidteadlased, et täiskasvanudinimese aju võib kasvatadauusi neuroneid. Tuleb välja, etaju paljundab rakke, mida mekasutame, ja tapab neid rakke,mida me ei kasuta. Dr John J.Ratey´ sõnadega: „Praegu meteame seda, et aju on paindlik./---/ See on kohanev organ, midasaab kujundada, nii nagu lihaseidsaab treenida raskuste tõstmisega.Mida enam sa seda kasutad, sedatugevamaks ja paindlikumaks seemuutub.“ 1See, millest me mõtleme jamida me oma elu igas aspektisteeme, kujundab meie aju kasJeesuse Kristuse sarnaseksvõi kellegi teise kuju järgi.Et usuvõitluses vastu pidada,peame keskenduma Jeesuseleja vähendama seda tähelepanu,mida me suuname takistustele japatule.Ära arva, et need muutusedon sinu valikute tagajärg.Heebrealaste kiri tuletab meilemeelde, et meie usu alus jatäidesaatja on Jeesus. Kui mejätame takistused ja patu ningvaatame Jeesusele, muutumekaabliks. Me palume Jeesust,et Ta oleks meie usuteekonnakestel ja selle lõpuni meie pidevvarustaja.Miks on Jeesus meie usualustaja ja täidesaatja? Tema onjooksja, kelle täiuslik elu onmeile eeskujuks. Tema ristisurmja sellele järgnenud ülestõusminetagavad meile pääste ja kunaTema istub „Jumala trooniparemal käel“, on Tal koguuniversumi vägi, et aidata meilvõidujooks lõpetada.Miks Jeesus seda kõike tegi?Hb 12:2 ütleb: „...kes häbisthoolimata kannatas risti temaleseatud rõõmu asemel“. Seerõõm on näha sind ja mindtaevas. Jeesuse piin aias, äärminevalu ristil, Isast lahusolekuäng – Jeesus pidas kõik sellevastu, kuna Ta vaatas tulevikkurõõmule, mida Ta tunneb meidkodus tervitades.Hb 12:3 teeb kokkuvõtte:„Võtke siis eeskujuks teda, keson kannatanud niisugust patustevaenu enese vastu, et te ei väsiksega teie hing ei nõrkeks.“ Jeesusenägemine andis Stefanoselejõudu surma eel paluda nendeeest, kes teda kividega viskasid(Ap 7:55, 56) ja meie vaatamineJeesusele annab meile jõudujoosta lõpuni võidujooks, mismeile on määratud. Isegi surmei saa meid selle võidujooksulõpetamisel peatada, kunaJeesuse tõotus on: „Ära kardaseda, mida sul tuleb kannatada!Ennäe, kurat heidab mõned teieseast vangi, et teid läbi katsutaks,ning teil on viletsust kümmepäeva. Ole ustav surmani, ja maannan sulle elupärja!“ (Ilm 2:10)MA1John J. Ratey, Spark: The RevolutionaryNew Science of Exercise and the Brain (NewYork: Little, Brown and Company, 2008), lk35, 36.Küsimused aruteluks1. Mil moel on kristlik elunagu võidujooks?2. Kuidas aitab hingamispäevmeil kristlikus elus vastupidavustarendada?3. Kas võib olla, et ka headasjad takistavad meid teel? Misneed võiks olla?Douglas Jacobs on AmeerikaÜhendriikides Tennessees asuvaLõuna Adventülikooli jutlustamiseja koguduseteenistuse professor.NOVEMBER 2010 MEIE AEG 21

8AUTOR: teine hingamispäevELLEN G. WHITEVastuvõetud „selles Armastatus“(Ef 1:6)„Paulus, Jumala tahtel JeesuseKristuse apostel, pühadele, keson Efesoses ja ustavaile KristusesJeesuses: Armu teile ja rahuJumalalt, meie Isalt, ja IssandaltJeesuselt Kristuselt“ (Ef1:1, 2*).„Armu teile.“ Kõik, mismeil on, on tänu Jumala tasutaarmule. Lepingus sisalduv armtagas meie omaksvõtmise jalapsendamise. Päästjas ilmnenudarm tegi võimalikuks meielunastamise, meie uueksloomiseja meie ülendamise pärijaikskoos Kristusega. Jumal eiarmasta meid mitte sellepärast,et me oleksime kõigepealtTeda armastanud; Kristus surimeie eest „kui me olime allespatused“ (Rm 5:8) ning see oliTema täielik ja ülirohke garantiimeie lunastamiseks. Ehkki meoleme oma sõnakuulmatusegaära teeninud Jumala pahameeleja hukkamõistu, ei ole Ta siiskimeid hüljanud ega jätnudvaenlase väega üksi maadlema.Taevased inglid võitlevad meieeest meie võitlusi ja nendegakoostööd tehes võime me ollavõidukad kurjade jõudude üle.Arm väärituileKui me poleks langenud,poleks me ka kunagi äraõppinud sõna „arm“ tähendust.Jumal armastab patutuid ingleid,kes on Tema teenistuses ningkes on kuulekad Tema kõikidelekäskudele; kuid Ta ei anna neilearmu. Need taevased olendidei tea armust midagi; nad ei oleseda kunagi vajanud, sest nadpole kunagi pattu teinud. Jumalosutab oma armu väärituileinimolendeile. Meie ise ei oleseda otsinud, kuid see onsaadetud meid otsima.Jumal rõõmustab, lubadessellest armust osa saada kõigil,kes selle järele nälgivad, ja mitteseepärast, et me oleksime selleväärilised, vaid sellepärast, et meoleme nii ääretult vääritud. Seeon meie vajadus armu järele, misannab meile kindluse selles, etme saame selle annist osa.„Ja rahu Jumalalt, meie Isalt,ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.“Iga inimese kogemus tunnistab22 MEIE AEG NOVEMBER 2010PALVENÄDAL — TEINE HINGAMISPÄEV

Pühakirja sõnade paikapidavust:„Õelad on nagu mässav meri, kuisee ei saa rahuneda … Õelatejaoks ei ole rahu, ütleb minuJumal“ (Js 57:20, 21). Patt onhävitanud meie rahu. Me ei leiamingit rahu, kuni enese MINApole alistatud. Ükski inimlikjõud ei suuda valitseda südamestekkivaid mässavaid kirgi. Meoleme sama abitud nagu jüngrid,kes püüdsid hakkama saadaraevutseva tormiga.Arm toob vabanemiseKuid Tema, kes rahustasGalilea järve tormilained, onrääkinud rahust igale hingele.Olgu torm ükskõik kui raevukas,need, kes pöörduvad Jeesusepoole, hüüdes: „Issand, päästamind!“, leiavad rahu. Temaarm, mis lepitab inimese hingeJumalaga, vaigistab inimlikekirgede tormid ja meie süda saabrahu Tema armastuse sees. „Tamuudab maru vaikseks ilmaks,nii et vetelained on vakka. Siisnad rõõmustavad, kuna lainedjäid soiku, nii ta toob nad nendeigatsetud sadamasse.“ (Ps 107:29,30) „Et me nüüd oleme usustõigeks saanud, siis on meil rahuJumalaga meie Issanda JeesuseKristuse läbi“ (Rm 5:1). „Õigusetegu on rahu, õiguse tulemus onalaline rahulikkus ja kindlus“(Js32:17).Igaüks, kes soostub patustlahti ütlema ja avab oma südameKristuse armastusele, saab osasellest taevasest rahust. Ühtkimuud võimalust selle rahusaamiseks ei ole. Südamessevastuvõetud Kristuse arm alistabvimma; see vaigistab vaenuja täidab hinge armastusega.Inimest, kes on Jumala jakaasinimestega rahu teinud,ei saa õnnetuks teha. Temasüdames ei ole kadedust, halvadkahtlused ei leia seal maad, vihaei saa seal eksisteerida. Süda,mis on Jumalaga kooskõlas, saabosa taevasest rahust ning levitabselle õnnelikuks tegevat mõjukõikjal enda ümber. Ja rahu vaimlaskub nagu kaste maailma vaenupoolt vaevatud ja koormatudsüdametele.Arm toob rahuKristuse järgijad on saadetudmaailma rahusõnumiga. Igaüks,kes ilmutab Kristuse armastustoma püha elu vaikse jaebateadliku mõjuga, ning igaüks,kes oma sõna või teoga juhibkaasinimese patust lahti ütlema jaalistama oma südame Jumalale,on rahutegija.Ning „õndsad on rahutegijad,sest neid kutsutakse Jumalalasteks“ (Mt 5:9). Rahu vaimtunnistab nende ühendusesttaevaga. Neid ümbritseb Kristuse„magus lõhn“. Elulõhn /---/nende iseloomu armsus – ilmutabmaailmale, et nad on Jumalalapsed. Inimesed tunnevad ära, etnad on olnud Jeesusega. „Igaüks,kes armastab, on Jumalastsündinud“ (1Jh 4:7). „Aga kellelpole Kristuse Vaimu, see ei oleTema oma“ (Rm 8:9), kuid „kõik,keda iganes Jumala Vaim juhib,on Jumala lapsed“ (Rm 8:14).„Kiidetud olgu Jumal jameie Issanda Jeesuse KristuseIsa,“ jätkab apostel, „kesmeid on õnnistanud kõigivaimulike õnnistustega taevasisasjus Kristuses“ (Ef 1:3). Kason veel midagi, mida mevõiksime paluda, ja mis juba eisisalduks Tema halastusrikkasülikülluslikus eelhoolitsuses?Kristuse teenete tõttu olememe õnnistatud kõigi vaimulikeõnnistustega Kristuses. Meieeesõigus on tulla Jumala lähedaleja hingata sisse Tema kohaloluatmosfääri. Kui me hoiame endlähedases kontaktis selle maailmaargiste, labaste ja meie tunnetelmängivate asjadega, siis varjutabSaatan meie eest Jumala tõotusedja kinnitused ning me ei tajuneis peituvaid õnnistusi ega oskaselle tulemusena vastu võtta kajõudu kõrge vaimuliku tasemesaavutamiseks. Miski pealeKristusesse jäämise ei too meilerahu, vabadust, julgust ega väge.Arm pühaduseks„Nõnda nagu ta meid onvalinud tema sees enne maailmarajamist olema pühad ja laitmatudtema ees armastuses“ (Ef 1:4).Seda teksti ei saa valesti mõista– kui just teadlikult oma silmi eisuleta. Me peame olema pühad jalaitmatud Tema ees armastuses.Suurema armu saamisetingimuseks on olemasolevavalguse täielik ellurakendamine.Selleks et leida, peame pidevaltotsima; kui me tahame saada, siispeame paluma; kui me tahame,et uks avataks, siis peamekoputama.„Jumal on teid algusestvalinud päästmiseks Vaimupühitsemise ja tõesse uskumisekaudu (2Ts 2:13). Selles tekstison avaldatud inimese päästmisesaavutamise kaks vahendit:jumalik mõju ning Kristusejärgijate tugev ja elav usk.Vaimu pühitsemise ja tõesseuskumise kaudu saame Jumalakaastöölisteks. Jumal ootaboma koguduse koostööd. Ta eiplaani lisada oma Sõnale mingituut, seda Sõna tõhusamaksmuutvat elementi; Ta onSõna inspireerides juba suuretöö teinud. Meile on antudJeesuse veri, Püha Vaim jajumalik Sõna. See on Jumalaviis meie eest hoolitseda jasee on meie ees ja meie osakson meile Jumala poolt antudtõotuste vastuvõtmine ja Temakaastöölisteks saamine.Pühitsus on töö, mida ei tehtaühe päeva ega ühe aastaga, seetöö kestab kogu elu. VõitlusPALVENÄDAL — TEINE HINGAMISPÄEVNOVEMBER 2010 MEIE AEG 23

enda üle võidu saavutamiseks,pühaduse ja taeva kättesaamisekson eluaegne võitlus. Ilmapidevate jõupingutuste ja püsivategutsemiseta ei saa olla mingitedenemist vaimulikus elus egasaada ka võidukrooni.Pauluse pühitsus oli omaisekusega peetava püsiva võitlusetulemus. Ta ütles: „Ma sureniga päev“ (1Kr 15:31). Iga päevolid tema tahe ja tema igatsusedkonfliktis Jumala ülesande jaJumala tahtega. Selle asemel,et järgida oma loomupäraseidkalduvusi, otsustas tema omaolemuse ristilöömise kasuks ningtegi Jumala tahtmist.Jumal viib meid pühaduseleJumal juhib oma rahvastsammhaaval. Kristlik elu – seeon lahing ja marssimine. Sellessõjas pole hetki, mil sõjategevuspeatuks, võidelda tuleb pidevaltja sihikindlalt. Me säilitamevõidu Saatana kiusatuste ülevaid katkematute ponnistusteabil. Kristlikku laitmatust tulebtaotleda raugematu energiaganing alles hoida resoluutseeesmärgile keskendumisega.Meil tuleb omandada kristluskui teadus, mis on sedavõrdsügavam, laiem ja kõrgem igastinimlikust teadusest, kuivõrdtaevas on maast kõrgemal.Mõistust tuleb distsiplineerida,harida ja treenida, sest meil tulebolla Jumala teenistuses viisidel,mis pole meie kaasasündinudkalduvustega kooskõlas. Meiltuleb võita päritud ja arendatudhalvad kalduvused. Meiesüdant tuleb harida jäämavankumatuks Jumalas. Mepeame endas vormima sellisedmõtlemisharjumused, misvõimaldaksid meil kiusatuselevastu seista. Jumala lastel tulebpitseerida oma igavene saatuspühadest püüdlustest juhitudeluga ja kindla ustavusega sellesuhtes, mis on õige.Vastu võetud KristusesJumal on meid „ette äramääranud endale lapsendamiseksJeesuse Kristuse läbi oma tahteheaksarvamisel, tema armu aukiituseks, milles ta on teinudmeid vastuvõetavaiks sellesArmastatus“ (Ef 1:5, 6).Jeesusele Jordani ääresräägitud Sõna hõlmab koguinimkonda. Jumal rääkisJeesusele kui meie esindajale.Meid koos kõikide meiepattude ja nõrkustega eiole kui väärtusetuid kõrvaleheidetud. „Tema on teinudmeid vastuvõetavaiks sellesArmastatus.“ Au, mis hingasKristuse peal, on ka meie jaokstõotus Jumala armastusest. Seeräägib meile palve väest, sellest,kuidas inimese hääl võib jõudaJumala kõrvu ja meie anumisivõetakse taevaõuedes kuulda.Patu läbi lõigati maa taevast äraning ühtekuuluvustunne taevagakadus; Jeesus aga ühendas meiemaa taas armuvallaga. Temaarmastus on ümbritsenud inimeseja see armastus ulatub kõrgeimataevani. Avatud taevaportaalidestmeie Päästja peale langenudvalgus langeb ka meie pealekui me palume abi kiusatuselevastu seismiseks. Hääl, misrääkis Jeesusele, räägib ka igaleuskuvale hingele: „See on minuarmas laps, kellest minul on heameel.“Temaga koos Tema sarnasena„Armsad, praegu me olemeJumala lapsed ja see ei oleveel avalikuks saanud, kes metulevikus oleme: aga me teame,et me tema ilmudes oleme temasarnased; sest me näeme siis tedanagu tema on“ (1Jh 3:2). MeieLunastaja on avanud tee, et kõigepatusemad, kõige hädalisemad,kõige rõhutumad ja põlatumadvõiksid leida ligipääsu Isa juurde.Kõik võivad saada kodu taevasteseluasemetes, mida Jeesus läksmeile valmistama. „Nõnda ütlebPüha, Tõeline, Tema, kelle käeson Taaveti võti, Tema, kes avabja ükski inimene ei sule; ja sulebja ükski inimene ei ava … Vaata,ma olen pannud su ette avatudukse ja ükski inimene ei suudaseda sulgeda“ (Ilm 3:7, 8). MAThe Adventist Review and SabbathHerald, 15. oktoober 1908.Selle artikli piiblitekstid on KingJames Version’ist (KJV), otsetõlgeeesti keelde.Küsimusi aruteluks1. Millised mõtted sellestkirjutisest avaldasid sulle kõigeenam muljet? Miks?2. Ellen White mainib selleskirjutises kristlust kui teadust.Mida ta sellega mõtleb?Ellen G. White (1827-1915) oli üksSeitsmenda Päeva AdventistideKoguduse pioneeridest. Adventistidusuvad, et oma enam kuni70-aastase avaliku teenistusevältel ilmnes tema tegevusespiibellik prohvetlikult kuulutamisevaimuand.24 MEIE AEG NOVEMBER 2010PALVENÄDAL — TEINE HINGAMISPÄEV