12.07.2015 Views

Mahepõllumajanduse Lehe - Maheklubi

Mahepõllumajanduse Lehe - Maheklubi

Mahepõllumajanduse Lehe - Maheklubi

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

mahepõllumajanduse leht 52 2/2010konverentsKüprosel keskenduti võitlusele kliimamuutuste vastuVeebruari alguses oli Põhja-Küprosel Famagustas rahvusvaheline mahepõllumajanduse konverents,kus käsitleti mahepõllumajanduse tähtsust ja potentsiaali keskkonnaprobleemide leevendamisel.Osa võttis üle 200 inimese 24 riigist. Eestit esindasid Eesti Maaülikooli töötajad.Konverentsil selgitasid maailmanimegateadlased taastumatuteenergiaallikate ja sünteetilistekemikaalide kasutamisega seotud probleemening pakkusid neile lahendusi.Lähema 50 aasta jooksul kogeb tervemaailm fossiilsete kütuste nappust,seetõttu tuleks põllumajanduses vähendadasõltuvust välistest sisenditest ningkasutada eelkõige kohalikke ja taastuvaidressursse ning majandada säästlikumalt.Väetiste tootmine on aga vägaenergiamahukas. Näiteks võtab mineraalselämmastikväetiste tootmine 1%kogu fossiilsete kütustega saadud energiast.Lisaks sellele kulub kütust ka põllumajanduskemikaalidetranspordiks janendega põldude töötlemiseks.Timothy LaSalle (Rodale Instituut, USA)rääkis põllumajanduse ja kliima seostest.30% maailma inimtekkelistest kasvuhoonegaasidesttekib põllumajanduses,kui võtta arvesse ka sisendite, shväetiste, taimekaitsevahendite ja loomasöödatootmine. Mahetootmine onüks võimalik lahendus vähendamakspõllumajanduse osa kasvuhoonegaasideemissioonis. Mahepõllumajanduseskasutatavad orgaanilised väetised,sobiv külvikord ja kattekultuurid võimaldavadatmosfäärist mulda sidudamärkimisväärse koguse süsinikku. Sõltuvaltkonkreetsest praktikast võib seeolla 100-1000 kg/ha aastas. Rodale Instituudiarvutuste järgi on süsiniku sidumisemeetmeid rakendades võimalikvähendada globaalset CO 2 emissioonikuni 40%. Et lämmastiku ja süsinikutasakaal mullas on üks peamisi mullakvaliteedi näitajaid, siis saadakse tasakaalustatudviljelusega põldudelt kasuuremat saaki. Rohkem süsinikku mullasparandab otseselt selle veesidumisvõimet,mistõttu on sellistel põldudelvähem põuakahjustusi ning vee kättesaadavusekõikumistest tingitud stressitaimedele.Et rohumaade muldasid parandada,soovitatakse loomi mitte liiga tihti ühelja samal maal karjatada. Taimestikuletuleb anda aega taastumiseks, siis suurenebühtlasi tema juurte biomass. Kuiloomad söövad taime pealsed ära, surebosa juurtest, sest maapealne osa eisuuda enam juuri toitainetega varustada.Juurte suremine ja kõdunemine lisabmulda orgaanilist ainet, parandabmulla struktuuri ja kvaliteeti.Nüüd on poliitikud ja maaelu arendajadalgatanud arutelu, kas tuleks osakliimamuutuste vastu võitlemise rahastsuunata põllumajandusse, teisisõnumaksta talunikele otsetoetust süsinikusidumise eest.Claude Aubert (Prantsusmaa), üks IFO-AMi asutajaid 1972. aastal, rääkis pikemalttoidutootmise mõjudest globaalseskontekstis. Näiteks Lõuna-Ameerikaskasvatatakse soja, mis imporditaksesöödana Euroopasse ning loomsed saadusedeksporditakse omakorda Aafrikasseja Aasiasse. Selline ahel toimubpeaaegu kõigi tootegruppide puhul.Claude Aubert rõhutas ka üksikisikuvõimalusi keskkonnahoidlikumalt toitudaning jagas konkreetseid soovitusi:tarbida tuleks võimalikult kohalikkupäritolu hooajalist toitu, võimalusel mahetoitu;taimse toidu osa menüüs tuleksmitmekesistada ja suurendada, nädalastuleks süüa 20-30 liiki taimi; eelistadatuleks liha ja kala, mida on võimalikultvabalt ja looduslähedaselt kasvatatud,ja süüa seda mõistlikus koguses.Lisaks teaduslikele ettekannetele andisKüprose konverents positiivse sõnumi,et igaüks meist saab oma tegevuse javalikutega ka globaalsete probeemidelahendamisele kaasa aidata.Sirli Pehme, Merje Toome,Eve Veromann, Elen PeetsmannEesti Maaülikoolsirli.pehme@emu.eeuudisedMahetootjaid tuleb juurdeTänavusel taotlusperioodil esitatimahepõllumajanduse alustamiseksPõllumajandusametile 177taotlust kokku umbes 17 000 ha maaga.Kuigi võrreldes eelmise aastaga on taotlejaidveidi vähem, võib siiski öelda, ethuvi mahetootmise vastu pole vaibunud.Samuti tundub, et maheettevõttedmuutuvad järjest suuremaks: alustajatekeskmine suurus on üle 95 ha, praeguregistris olevatel aga 80 ha.10Tegelikke mahetootmisega alustajaidon lõpuks tõenäoliselt veidi vähem, sestleidub ka neid, kes taotluse tagasi võtavadvõi jäävad mingil põhjusel tunnustamata.Samuti on taotlejate hulgas 5maheettevõtet, kes lisasid tootmisvaldkonnanaseemnekasvatuse.Kõige rohkem oli alustajate hulgas ainulttaimekasvatusega tegelevaid ettevõtteid(85), taime- ja loomakasvatustsoovis mahedana tunnustada 79 ettevõtet.Vaid mõnel ettevõttel oli tegevusalanamärgitud veel seemnekasvatusvõi mesindus. Kaugelt kõige rohkemtunnustamise taotlusi esitati Tartumaal(27), rohkem oli neid veel Pärnu- (19),Võru- (18) ja Viljandimaal (17). Kõigevähem, ainult neli mahetootjat, tulebjuurde Hiiumaal. Olgu aga öeldud, etsuur osa sealsest põllumajandusmaaston juba praegu mahe.Toimetus

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!