12.07.2015 Views

Herne integreeritud taimekaitse - Eesti Maaviljeluse Instituut

Herne integreeritud taimekaitse - Eesti Maaviljeluse Instituut

Herne integreeritud taimekaitse - Eesti Maaviljeluse Instituut

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Tõrje : <strong>Herne</strong>s külvata võimalikult vara ja paraja tihedusega. Kasutada võikshaigusele vähemvastuvõtlikke sorte. Seeme puhtida. Taimiku fungitsiidigapritsimise tasuvus on küsitav ja tuleb kõne alla ühekordne pritsimine vaid tugevanakkuse korral.<strong>Herne</strong> ebajahukaste (Peronospora pisi )<strong>Herne</strong> lehtedel on kollakad läbipaistvad, hiljem pruunika äärisega laigud.Lehtede alumistel külgedel samas violetjas kirme. Haiged taimed jäävad känguja hukkuvad või ei moodusta seemneid. Haigusetekitaja võib säilida mullaseostena aastaid. Nakatumiseks on soodustav suur õhuniiskus ja temperatuur 15 –20 0 C. Eristatakse kahte nakatumise viisi – süsteemset ja lokaalset. Süsteemnenakkus tuleb otseselt mullast ja taimejäänustelt, lokaalne toimub lülieostegataimelt taimele.Tõrje: Seemne puhtimine ( vähemalt 10 päeva enne külvi) aitab oluliseltvähendada esmast nakkust, mis on ju ka eelduseks lokaalse nakkusevähenemisele. Haigestunud taimikut pritsida fungitsiidiga.Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum)Haigus on küllaltki levinud, eoste ja seenniidistiku kaudu võivad nakatuda jahaigust edasi kanda kõik ristõielised ja kaunviljad, aga ka liblikõielisedsöödataimed. Peremeestaimedeks võivad olla ka mitmed umbrohud, mistõttukontroll haiguse leviku üle on raskendatud. Haigus levib taimevartesmoodustunud seenemügaratega (sklerootsiumid), mis võivad mullas säilida5…10 aastat. Samas võib seen mullas taimejäätmetel kasvades moodustada uusisäilitusmügaraid. Nakatunud taimede kahjustatud varreosa kattub valgevilditaolise seenniidistikuga, varre sees tekivad mustad 3…15 mm suurusedseenmügarad, mis hiljem mulda satuvad ja säilivad.Tõrje: Põhiline on viljavaheldus. Nii hernest kui rapsi ei peaks samal põllulkasvatama enne 4…6 aasta möödumist. Lisaks ajalisele isolatsioonile on vaja karuumilist isolatsiooni, s.t. tuleb välistada nii rapsi kui herne külvi eelmisel aastalnakatunud põllu kõrvale. Massilise nakkuse korral võib kahjustus olla küllaltsuur ja siis osutub vajalikuks fungitsiididega pritsimine. <strong>Herne</strong> taimikupritsimiseks valgemädaniku vastu <strong>Eesti</strong>s praegu registreeritud preparaati ei ole.Peale eeltoodud haiguste võivad hernest kahjustada ka rooste, bakterpõletik javiirused. Nende osatähtsus ja kahjustuse aste on aga üldjuhul väikesed.Põhitähelepanu tuleks pöörata siiski afanomükoosile, laikpõletikule janärbumistõvele; samas ettevõttes rapsi kasvatamise korral ka valgemädanikutõrjele.4

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!