Percomeetri abil saadud tulemusi mulla niiskuse ja koostise ...

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAPERCOMEETRI ABIL SAADUD TULEMUSI MULLA NIISKUSE JAKOOSTISE MÄÄRAMISELTriin Saue, Jüri KadajaEesti Maaviljeluse InstituutAbstract. Saue, T., Kadaja, J. 2006. Results Achieved About Soil Water and Composition,Measured by Percometer. – Transactions of ERIA No 71, 247–256.For soil moisture evaluation two different electric soil moisture devices (ThetaProbe andpercometer) were tested in field experiments. Both devices performed trusty soil moistureresults, still percometer’s construction proved to be more suitable for field work. Both devicesalso require a calibration curve. For percometer a logarithmic relationship was established toconvert data from dielectric constant to volumetric moisture content. ThetaProbe data deviationshould be corrected with linear relation. The best results are achieved if the calibration curve iscomposed individually for each observation site. It’s also important to use appropriate soillayers if calibrating, especially for stony areas, where pits may influence the measurements ofsoil electric properties.The comparison of relief-conditioned differencies in Saku (Renzik Leptosol, 0-30 cm soillayer) indicated greater inequalities between different parts of slope in spring, when the soilmoisture values were higher. The nethermost slope had about 25% more moisture than otherparts, which should definitely be considered in model. Inequalities were smoothed as soilmoisture values dropped. No considerable differencies between soil tilling varieties were foundin Kuusiku (Calcari-Eutric Cambisol).Soil salinity values were determined from dielectric constant, electric conductivity and soiltemperature measured by percometer. Theoretically salinity allows to evaluate soluble nutrientcontent in soil, significant linear correlation was found between salinity and several mineralscontent in the soil. Opposite correlations were found between salinity and yield: negative inKuusiku and positive in Saku. Probably some un-analysed substance is causing it.The analysis between soil moisture and conductivity showed exponential growth ofconductivity as moisture increased. Increasing soil moisture also induces higher dispersion ofconductivity, more so in Kuusiku. Deeper soil layers have better connection between moistureand conductivity, the surface layer has quite low conductivity values even for moist soil.Keywords: soil moisture, dielectric constant, conductivity, nutrients contentTriin Saue, Jüri Kadaja, Department of Mechanization, Estonian Research Institute ofAgriculture, 13 Teaduse St., 75501 Saku, EstoniaSissejuhatusPõllukultuuride saagi prognoosimine ja saagi suuruse seostamine tehtud töö,kulutuste ja valitsenud keskkonnaoludega on olnud põllumeeste huviorbiidis läbiaegade. Aja jooksul on muutunud ainult nende seoste uurimise mastaabid ja vahendid.Tänapäeval on mitmesuguste hinnangute ja prognooside, näiteks saagiprognoosideandmisel oluline osa matemaatilistel mudelitel. Üheks selliseks mudeliks on kaEMVI-s arendatav kartuli produktsiooniprotsessi mudel POMOD (Sepp, Тооming,1991; Kadaja, Tooming, 2004), mis võimaldab prognoosida potentsiaalset ja247

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAmeteoroloogiliselt võimalikku saaki. Potentsiaalne saak on maksimaalne saak, mida onvõimalik saada antud bioloogiliste omadustega kultuurilt või sordilt olemasolevateskiirgustingimustes. Meteoroloogiliselt võimaliku saagi arvutamiseks lisanduvadolemasolevad meteoroloogilised tingimused (Kadaja, 2004). Päikesekiirguse,õhutemperatuuri ja sademete andmed saadakse üldisest meteoroloogilisestvaatlusvõrgust või konkreetse põllu automaatilmajaamast, mullaniiskuse väärtusedarvutatakse mudeli poolt veebilansi võrrandiga. Mullaniiskuse väärtused võivadterritoriaalselt oluliselt muutuda ja olla reljeefist, mullatüübist ja -lõimisest sõltuvalterinevad isegi ühe põllu ulatuses. Selline muutlikkus mõjutab mudeli abil arvutatavameteoroloogiliselt võimaliku saagi prognoosi täpsust. Täpsema saagiprognoosisaamiseks on vajalik arvutustesse kaasata mullaniiskuse paiksed erinevused. Eelkõigevajab mudelis täpsustamist sademetevee äravoolu hulk nõlva eri osadelt ja sellesttulenevad erinevused veebilansis. Samuti pakub huvi, kuivõrd mõjutavad mullaniiskusterinevad mullaharimisviisid. Lisaks on tänaseks tekkinud vajadus ka mullaviljakuseploki arendamiseks, mis kasutaks saagiarvutustes tegelikku toitainete sisaldust mullasja võimaldaks hinnata tegelikult võimalikku saaki.Materjal ja metoodikaMullaandmete kogumise traditsioonilised otsesed meetodid (nt niiskusemääramine mullapuuriga võetud ning laboris kaalutud ja kuivatatud proovis, toitainetesisalduse laboratoorne määramine jt) on suhteliselt täpsed, kuid töömahukuse tõttu onnende kasutamine suurtel põllualadel ebaotstarbekas. Seetõttu kasutavad kaasaegseduurimismeetodid mulla omaduste määramiseks enamasti mulla elektriliste näitajate −mulla dielektrilise läbitavuse ja elektrijuhtivuse mõõtmisi (Rhoades et al., 1989;Slavich, Petterson, 1990; Shirokova et al., 2000; Kieffer, 2002; Sudduth et al., 2002;Dabas, Tabbagh, 2003; Kennedy et al., 2003; McCormick et al., 2003). Kirjeldatavauurimuse raames testiti kahte Eesti Maaviljeluse Instituudile kuuluvat elektroonsetmõõteseadet: Eesti firma Adek OÜ poolt välja töötatud kompleksseadet (Plakk, 1994,2003) percomeeter (nimetus on tuletatud ingliskeelsete sõnade PERmittivity jaCOnductivity esitähtedest) ja Suurbritannia kompanii Delta-T mullaniiskuse mõõturitThetaProbe. Percomeeter mõõdab mulla suhtelist dielektrilist läbitavust (meetodpõhineb mullaga kontaktis oleva elektroodi elektrimahtuvuse mõõtmisel), mullaelektrierijuhtivust ja temperatuuri, võimaldades lisaks mulla mahulisele niiskuselehinnata ka mullavees lahustunud mineraalainete sisaldust (Plakk, 2005). ThetaProbeloob mullas kõrgsagedusliku (100 MHz) signaali abil elektrivälja. Mullas sisalduva veepolariseerumine elektrivälja mõjul tekitab näivtakistuse, mis vähendab võnkumistepingeamplituudi elektroodi mullaga kontakteeruvas otsas. Antud sagedusel sõltubelektriväljale mõjuv näivtakistus peaaegu täielikult veemolekulide polariseerumisestmullas ehk mulla suhtelisest dielektrilisest läbitavusest. Pingete erinevuse mõõtmineelektroodi mullas asuva osa ja võnkumiste algpunkti vahel võimaldab määrata suhtelisedielektrilise läbitavuse, mis teisendatakse ThetaProbe’i poolt mikrovoltidestmahuliseks niiskuseks, kasutades valmistajatehases määratud konstante (Miller,Gaskin, 1996). Siiski on varasemad katsed näidanud, et ThetaProbe poolt antavadmahulise niiskuse tulemused vajavad parandit ja ei ole meie tingimustes otsekasutatavad. Instrumentide sobivuse hindamiseks tehti katsete käigus paralleelselt248

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAmõõtmised percomeetri ja ThetaProbega ning võrdluseks määrati mulla mahulineniiskus firma Eijkelkamp silinderpuuriga.Mõõtmisi tehti kahel erineval katsealal − Kuusikul EMVI pikaajaliseagrotehnoloogia komplekskatse (Viil, Nugis, 2002) kartulipõllul ja SakusTaimebiotehnoloogia Uurimiskeskuse EVIKA kartulikatsepõllul. Kuusikul on tegusügava kamarkarbonaatse keskmise liivsavimullaga järvesetete alusel (FAO/AGL forsoil resources WRB järgi Calcari-Eutric Cambisol). Põld oli praktiliselt kivivaba. Sakukatsepõld asub rähksel kamarkarbonaatsel kergel liivsavimullal (Rendzik Leptosol).Kuusiku katsepõllul oli vaatluse all 6 erinevat mullaharimisvarianti, mis moodustusiderinevate künniviiside (pindharimine, tavakünd ja sügavkünd) ning põhuga väetamise(põhuta ja kahekordne põhunorm võrreldes antud pinnalt saaduga) kombinatsioonidest.Sakus kasutati kaheksat erinevat väetisekombinatsiooni, eraldi vaadeldi mugulatestmaha pandud ja meristeemtaimedega katset. Lisaks väetisenormidele pakkusmugulatega seemendatud põld huvi ka selle poolest, et ta paiknes kerge kaldega(orienteeruvalt 1–2º) nõlval.Percomeetriga mõõdetud mulla elektrijuhtivuse, dielektrilise läbitavuse jatemperatuuri väärtuste kaudu on võimalik välja arvutada mulla soolsust, mis meietingimustes (normaalse soolsusega mullad) iseloomustab peamiselt mullas lahustunudtoitainete sisaldust. Soolsus määrati firma Adek OÜ poolt välja töötatudkatsetamisjärgus oleva tarkvara abil. Katsete käigus künnikihist võetudmullaproovidest telliti laborianalüüsid toitainete sisalduse määramiseks. Nii Kuusikulkui Sakus analüüsiti nelja kuupäeva proove. Kõigis proovides määrati taimede pooltomastava fosfori- ja kaaliumi sisaldus (Mechlich III meetodil). Mulla pH (ISO 10390) ,üldlämmastik (Kjeldahli meetodil) või NO 3 (atsetaatlaktaatmeetodil), taimede pooltomastatav kaltsium, magneesium, vask, mangaan (kõik Mechlich III meetodil), boor(Bergeri ja Truogi meetodil) ja üldsüsinik (ISO 11464-1994) määrati osal proovidel.NO 3 lasti määrata Tartus EMÜ biokeemia laboratooriumis, teised elemendidPõllumajandusuuringute Keskuses. Soolsuse määramise meetodi hindamise eesmärgilteostati võrdlus laboritulemuste ja percomeetri andmete töötlemisel saadud hinnaguvahel.TulemusedTöö tulemusel selgus, et mõlemad mõõturid, percomeeter ja ThetaProbe, sobivadpiisavalt hästi mulla veesisalduse määramiseks. Regressioonivõrrandid kummagiseadmega mõõdetud väärtuste ja silinderpuuriga määratud mahulise niiskuse vahel onstatistiliselt usaldatavad olulisuse nivool α = 0,01. Konstruktsioonilt osutus sobivamakspercomeeter. ThetaProbe on oma anduri ehituse tõttu (nelja teravikuga otsik) kividesuhtes õrn ja seetõttu rähksetel muldadel kasutamiseks ebamugav. Samuti on seadmekasutamine suhteliselt ebaotstarbekas juhul, kui niiskust on vaja määrata sügavamatesmullakihtides − siis tuleb ThetaProbe’le ikkagi mullapuuriga auk ette puurida. Sedasilmas pidades loobusime ThetaProbe’i testimisest Saku kivistel põldudel ja selle riistakohta esitatavad tulemused kajastavad ainult Kuusiku mõõtmisi.Mõlemale mõõturile on vaja koostada kalibreerimiskõver. ThetaProbe ei teisendasuhtelist dielektrilist läbitavust korrektselt mahuliseks niiskuseks - andmekogum onnurgapoolitajast süstemaatiliselt kõrvale kaldunud. Kõrvalekalde korrigeerimiseks onõige kasutada lineaarset seost (joonis 1).249

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAPercomeetriga mõõdetud suhteline dielektriline läbitavus tuleb taandadamahulisele niiskusele. Sobivaima üleminekuseose leidmiseks koostati erinevat tüüpiregressioonivõrrandid mõõdetud suhtelise dielektrilise läbitavuse ja silinderpuurigamääratud mahulise niiskuse vahel. Teistest paremaid tulemusi andsid logaritmiline seosja teise astme polünoom (joonis 2). Kuigi teise astme polünoom omas õige pisuttugevamat korrelatsiooni, jäädi siiski logaritmilise seose juurde, sest viimane kirjeldabtõepärasemalt olukorda väga madalate mullaniiskuste korral, mida läbiviidudmõõtmiste korral põllul ei esinenud. Teoreetiliselt ei tohi mulla suhteline dielektrilineläbitavus ka mullaniiskuse täielikul puudumisel langeda alla 2 – 2,5 (õhu suhtelinedielektriline läbitavus on 1, mulla mineraalosal 4–5). Parimate tulemuste saamiseks onsoovitav kalibreerimiskõver koostada iga konkreetse vaatluskoha (põllu) jaoks eraldi.Samuti tuleks kalibreerimiskõvera koostamisel arvestada, et seda saab kasutadaeelkõige selles mullakihis, mille andmetel on kõver koostatud. Eriti oluliseks osutubsee piirang seal, kus sügavamates mullakihtides esineb palju kive, mis mõjutavadmulla elektriliste omaduste mõõtmist.Mahuline niiskus silinderpuuriga, %Volumetric soil moisture by auger, %3020100NurgapoolitajaBisector0 5 10 15 20 25 30ThetaProbe´i näit, %ThetaProbe reading, %y = 1,2x - 10,6R 2 = 0,76Joonis 1. ThetaProbe’i ja silinderpuuriga mõõdetud mahulise mullaniiskuse võrdlusKuusikulFigure 1. Volumetric moisture in Kuusiku, measured with ThetaProbe and soil samplering augerPercomeetriga mõõdetud andmetest kalibreerimiskõvera abil arvutatud mahuliseniiskuse väärtusi võrreldi samadel kuupäevadel samas kohas mullapuuri-termostaadimeetodil määratud väärtustega. Mullapuuri ja percomeetriga saadud tulemustesuhteline erinevus mullapuuriga mõõdetud väärtuste suhtes oli Kuusikul kõigimullakihtide keskmisena −7,4% (s.t. mullapuuriga saadi suuremad väärtused). Etmullapuuriga määratud suhtelise niiskuse mõõtmisveaks hinnatakse keskmiselt 10%,võib Kuusiku põllu jaoks koostatud kalibreerimiskõverat lugeda väga heaks. Saku250

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAkivistel põldudel ei ole võrdlustulemused nii head. Kahes pindmises kihis annabpercomeeter suuremad mullaniiskuse väärtused kui mullapuuri meetod, sügavamateskihtides jäävad mullapuuriga määratud väärtused percomeetri omadest oluliseltmadalamateks. Suhteline absoluutne erinevus on umbes 20%. Sakus saadud suuremaderinevused kahe meetodi vahel võivad olla tingitud kummagi meetodi ebatäpsusestkivises mullas.Mahuline niiskus, %Volumetric soil moisture, %403020100SakuLog. (Saku)Poly. (Saku)(a) y = 20,2Ln(x) - 22,2R 2 = 0,863y = -0,057x 2 + 3,22x - 2,97R 2 = 0,8640 5 10 15 20 25KuusikuLog. (Kuusiku)(b)y = 12,3Ln(x) - 5,2R 2 = 0,793Mahuline niiskus, %Volumetric soil moisture,%40302010Poly. (Kuusiku)y = -0,033x 2 + 1,93x + 6,72R 2 = 0,79800 5 10 15 20 25Suhteline dielektriline läbitavusDielectric constantJoonis 2. Mahuline mullaniiskus funktsioonina percomeetriga mõõdetud mullasuhtelisest dielektrilisest läbitavusest Sakus (a) ja Kuusikul (b)Figure 2. Volumetric moisture content as a function of dielectric constant in Saku (a)and Kuusiku (b)Mugulatest maha pandud põllul Sakus oli võimalik hinnata reljeefist tingitudmullaniiskuse erinevusi. Joonisel 3 võrreldakse mullaniiskuse väärtusi nõlva neljalerineval osal, kusjuures variant I-V asus nõlva ülaosas, IV-Maret all, II-VI ja III-VII251

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAenam-vähem ühtlase kaldega nõlval nende vahel. Kevadel, suuremate mullaniiskustekorral, esines nõlva erinevate osade vahel märgatavaid erinevusi mulla veevaruväärtustes, mida tuleks kindlasti mudelis arvesse võtta. Tugevalt eristus teistest nõlvaalumine osa (IV-Maret), kus mullaniiskuse väärtus oli teistest põllu osadest oluliseltkõrgem. Veevaru väärtuste langedes erinevused vähenesid.Kuusiku põllul erinevaid mullaharimisviise võrreldes kindlasuunalisi erinevusimullaniiskuses ei leitud.120Mulla veevaru, mmSoil water content, mm10080I-V60II-VIIII-VIIIV-MARET4001.05.05 21.05.05 10.06.05 30.06.05 20.07.05 09.08.05 29.08.05KuupäevDateJoonis 3. Mulla veevaru Saku katsepõllu erinevatel variantidel 30 cm mullakihisFigure 3. Soil water content at Saku for 30 cm layerVõrdlemaks percomeetri andmete põhjal arvutatud soolsuse väärtusimullaproovidest laboratoorselt määratud toitainete sisaldusega, arvutati mõlemakatsekoha jaoks lineaarsed korrelatsioonikordajad soolsuse ja erinevate toitainetesisalduse vahel. Kõige paremad seosed esinesid pindmises (10 cm) mullakihis(joonis 4). Usaldatavad positiivsed seosed soolsusega esinesid Kuusikul olulisusenivool α = 0,01 kaaliumil, fosforil, magneesiumil ja mangaanil, samuti kaaliumil jamagneesiumil koos. Sakus olid seosed nõrgemad, fosfori ja mangaani puhul puudususaldatavus üldse.Et hinnata võimalikku seost erinevatel tähtaegadel esinenud soolsuse väärtuste jakartulisaagi vahel, võrreldi biomeetrilistest proovidest saadud kartuli lõppsaaki (t/ha)erinevatel kuupäevadel määratud soolsuse väärtustega 15 cm sügavusel. Kuusikulesines kõigil soolsuse määramise kuupäevadel negatiivne seos soolsuse ja lõppsaagivahel (suurematele soolsuse väärtustele vastas väiksem saak). Korrelatsioon oliusaldatav (α = 0,05) kahel kuupäeval (20.06 ja 16.08). Sakus tehtud samasugunesaakide võrdlus andis mõõdetud soolsuste väärtuste ja lõppsaagi vahel usaldatavapositiivse korrelatsiooni 9. ja 23. augustil. Positiivse korrelatsiooni esinemine augustison loogiline, sest siis kasvavad mugulad intensiivselt. Meristeemipõldu eraldi vaadatesesines usaldatav seos ka 1. 08, mugulatega seemendatud põllul 1. ja 31.08.252

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAOlemasolevate andmete alusel on raske selgitada, millest võiks olla tingitud Kuusiku jaSaku katsepõldudel esinev erinevasuunaline seos soolsuse ja saagi vahel. Leitud seosttuleks kindlasti kontrollida ka järgnevatel aastatel, tõenäoliselt tuleb määrata kõigilahustuvate ainete sisaldused mullas, s.h ka nende, mis ei kuulu toitainete hulka.Kasutatud arvutusskeem võimaldab määrata mulla soolsust põhiliselt mullasmõõdetud elektrijuhtivuse kaudu, kasutades lisatingimustena mullatemperatuuri jadielektrilise läbitavuse (niiskuse) väärtusi. Juhtivuse sõltuvust mullatemperatuurist eiõnnestunud tõestada – seega võib öelda, et esinenud väärtuste vahemikus onmullatemperatuuri mõju elektrijuhtivusele väiksem kui juhtivuse üldine hajuvus.Analüüsides juhtivuse sõltuvust mahulisest niiskusest leiti usaldatav positiivne seos niiKuusikul kui Saku mugulatest maha pandud põllul (joonis 5). See on ka loogiline, sestniiskuse suurenemine intensiivistab laetud osakeste liikumist mullas. Seos on oluliselttugevam Sakus ja kõige paremini kirjeldab seost eksponentsiaalne võrrand.KuusikuSakuK, mg kg -1400300200y = 0.196x + 111.6R 2 = 0.499100y = 0.210x + 43.03R 2 = 0.81700 500 1000Mg, mg kg -1300200y = 0.135x + 132.5R 2 = 0.680100y = 0.041x + 79.37R 2 = 0.41900 500 1000P, mg kg -1250200150y = 0.0291x + 146.8R 2 = 0.046100y = 0.0419x + 106.750R 2 = 0.37900 500 1000Cu, mg kg -1321y = 0.001x + 1.86R 2 = 0.357y = 0.0003x + 0.763R 2 = 0.27400 500 1000Ca, mg kg -16000400020000y = 0.202x + 1433R 2 = 0.1770 500 1000Soolsus, mg dm -3Salinity, mg dm -3y = -0.152x + 5179R 2 = 0.007K + Mg, mg kg -18006004002000y = 0,3471x + 256,44R 2 = 0,8921y = 0.248x + 129.7R 2 = 0.8370 500 1000Soolsus, mg dm -3Salinity, mg dm -3Joonis 4. Percomeetri mõõtmiste põhjal arvutatud mulla soolsuse väärtuste ja kaaliumi,magneesiumi, fosfori, vase, kaltsiumi ja kaaliumi + magneesiumi sisalduse võrdluspindmises (10 cm) mullakihisFigure 4. Relationships between salinity in the top layer (10 cm) of soil and contents ofK, Mg, P, Cu, Ca and K + Mg summarized253

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAÜldiselt kaasneb niiskuse väärtuste suurenemisega mõlemal põllul juhtivusehajuvuse suurenemine. Kuusikul on see hajumine oluliselt suurem kui Sakus. Eiõnnestunud kindlaks teha, et hajuvuse kõikumine oleks põhjustatud konkreetsestmullaharimisvariandist, küll võib hajuvust suurendada mulla tiheduse kõikuminepõllul. Eri mullakihtide andmete analüüsimisel sai selgeks, et sügavamatesmullakihtides on juhtivuse seos mullaniiskusega selgemalt väljendunud. Pindmises 10-sentimeetrises mullakihis on juhtivuse väärtused suhteliselt madalad ka niiskema mullapuhul. Selle põhjuseks on pindmise kihi suurem kobedus ja suurem õhusisaldusvõrreldes sügavamate kihtidega, mis vähendab juhtivust.(a)Juhtivus, μS/cmConductivity, μS/cm350300y = 2,6525e 0,103xR 2 = 0,808625020015010050015 20 25 30 35 40 45(b)Juhtivus, μS/cmConductivity, μS/cm300250200150100500y = 1,5891e 0,1255xR 2 = 0,54715 20 25 30 35Mahuline niiskus, %Volumetric moisture, %Joonis 5. Mulla elektrijuhtivuse sõltuvus mahulisest niiskusest Saku mugulapõllul (a)ja Kuusikul (b)Figure 5. Soil conductivity corresponding to volumetric soil moisture values in Saku(a) and Kuusiku (b)254

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAKokkuvõte ja mõtteid tulevikuksKokkuvõtlikult võib öelda järgmist:Mõlemad testitud mullaniiskuse mõõturid, percomeeter ja ThetaProbe, sobivadmulla veesisalduse määramiseks. Kui mullaniiskust on vaja määrata kivivabade võivähese kivisusega muldade pindmises kihis, võib seadmeid pidada praktiliseltsamaväärseteks ja mullapuuri-termostaadi meetodist kiiremaks ning efektiivsemaks.Kindlasti vajavad mõlemad riistad kalibreerimiskõvera koostamist.Kevadel esinenud mullaniiskuse erinevused nõlva erinevate osade vahel rähkselliivsavimullal on piisavalt märkimisväärsed, et neid mudelis arvesse võtta.Seosed soolsuse väärtuste ja mulla toitainetesisalduse vahel vajavad jätkuvatuurimist. Eriti intrigeeriv tundub kahe katsepõllu soolsuse väärtuste erinevasuunalineseos saakidega. Samuti oleks huvitav edasi uurida elektrijuhtivuse suurema hajuvusepõhjusi karbonaatse küllastunud liivsavimulla korral.TänuavaldusedUurimistööd toetas Eesti teadusfond (grant nr 6092). Autorid on tänulikud PeeterViilile ja Marje Särekannole, kelle katsetel mõõtmised toimusid, samuti EdvinNugisele mõõtmiste läbiviimises osalemise eest.Kirjanduse loeteluDabas, M., Tabbagh, A. 2003. A comparison of EMI and DC methods used in soil mapping –theoretical considerations for Precision Agriculture. − J. Stafford & A. Werner (eds.),Precision Agriculture. Wageningen Academic Publishers, pp. 121-127.Kadaja, J. 2004. Kartuli produktsiooniprotsessi dünaamiline mudel ja selle rakendused. –Agraarteadus XV, (2), 74-89.Kadaja, J., Tooming, H. 2004. Potato production model based on principle of maximum plantproductivity. − Agricultural And Forest. Meteorology 127, (1-2), 17-33.Kennedy, J., Keefer, T., Paiger, G., Bårnes, F. 2003. Evaluation of dielectric constant-based soilmoisture sensors in a semiarid rangeland. − Proceedings of the First InteragencyConference on Research in the Watersheds. [WWW dokument].http://www.tucson.ars.ag.gov/icrw/Proceedings/Kennedy.pdf [12.04.2006]Kieffer, D. 2002. Field evaluation of a portable TDR soil moisture probe. − Proceedings of theSixth International Conference on Precision Agriculture. Michigan State University, pp.938-949.McCormick, S., Bailey, J.S., Higgins, A. 2003. A potential role for soil electrical conductivitymapping in the site-specific management of grassland. − J. Stafford & A. Werner (eds.),Precision Agriculture. Wageningen Academic Publishers, pp. 393-397.Miller, J.D., Gaskin, G.J. 1996. ThetaProbe ML2x. Principles of operation and applications.MLURI Technical Note 2nd ed. Macaulay Land Use Research Institute. [WWWdokument]. http://www.macaulay.ac.uk/MRCS/pdf/tprobe.pdf [28.03.2005]Plakk, T. 1994. Express soil testing by measurement of electrical properties of soil.−Proceedings of Symposium Land and Soil Protection, June 10-12, 1994 Tallinn., pp. 248-251.Plakk, T. 2003. Meetod ainete suhtelise dielektrilise läbitavuse mõõtmiseks. Kasuliku mudelitunnistus nr 00423, EV Patendiamet.Plakk, T. 2005. Meetod mulla soolsuse määramiseks elektrilise mõõtmise teel. Kasuliku mudelitunnistus nr 00518, EV Patendiamet.255

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIARhoades, J.D., Manteghi, N.A., Shouse, P.J., Alves, W.J. 1989. Estimating soil salinity fromsaturated soil-paste electrical conductivity. Soil Sci. Soc. Am. J. 53, 428-433.Sepp, J., Tooming, H. 1991. Resursy produktivnosti kartofelja. Gidrometeoizdat, Leningrad,261s.Shirokova, Y., Forkutsa, I., Sharafutdinova, N. 2000. Use of electrical conductivity instead ofsoluble salts for soil salinity monitoring in Central Asia. - Irrigation and Drainage Systems14, 199-205.Slavich, P.G., Petterson, G.H. 1990. Estimating solution extract salinity from soil pasteelectrical conductivity – an evaluation of procedures. - Australian Journal of Soil Research28, (4), 517-522.Sudduth, K.A., Kitchen, N.R., Batchelor, W.D., Bollero, G.A., Bullock, D.G., Clay, D.E., Palm,H.L., Wiebold, W.J., Pierce, F.J., Schuler, R.T., Thelen, K.D. 2002. Characterizing fieldscalesoil variability across the midwest with soil electrical conductivity. − Proceedings ofthe Sixth International Conference on Precision Agriculture. Michigan State University,pp. 1015-1030.Viil, P., Nugis, E. 2002. Some aspects of differentiation of soil tillage. − Proceedings of the 3rdscientific and practical conference on Ecology and Agricultural Machinery. Vol.2.S-Petersburg, N-WRIAEE, pp. 66-72.256