Percomeetri abil saadud tulemusi mulla niiskuse ja koostise ...

More documents

Recommendations

Info

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAÜldiselt kaasneb niiskuse väärtuste suurenemisega mõlemal põllul juhtivusehajuvuse suurenemine. Kuusikul on see hajumine oluliselt suurem kui Sakus. Eiõnnestunud kindlaks teha, et hajuvuse kõikumine oleks põhjustatud konkreetsestmullaharimisvariandist, küll võib hajuvust suurendada mulla tiheduse kõikuminepõllul. Eri mullakihtide andmete analüüsimisel sai selgeks, et sügavamatesmullakihtides on juhtivuse seos mullaniiskusega selgemalt väljendunud. Pindmises 10-sentimeetrises mullakihis on juhtivuse väärtused suhteliselt madalad ka niiskema mullapuhul. Selle põhjuseks on pindmise kihi suurem kobedus ja suurem õhusisaldusvõrreldes sügavamate kihtidega, mis vähendab juhtivust.(a)Juhtivus, μS/cmConductivity, μS/cm350300y = 2,6525e 0,103xR 2 = 0,808625020015010050015 20 25 30 35 40 45(b)Juhtivus, μS/cmConductivity, μS/cm300250200150100500y = 1,5891e 0,1255xR 2 = 0,54715 20 25 30 35Mahuline niiskus, %Volumetric moisture, %Joonis 5. Mulla elektrijuhtivuse sõltuvus mahulisest niiskusest Saku mugulapõllul (a)ja Kuusikul (b)Figure 5. Soil conductivity corresponding to volumetric soil moisture values in Saku(a) and Kuusiku (b)254
EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAKokkuvõte ja mõtteid tulevikuksKokkuvõtlikult võib öelda järgmist:Mõlemad testitud mullaniiskuse mõõturid, percomeeter ja ThetaProbe, sobivadmulla veesisalduse määramiseks. Kui mullaniiskust on vaja määrata kivivabade võivähese kivisusega muldade pindmises kihis, võib seadmeid pidada praktiliseltsamaväärseteks ja mullapuuri-termostaadi meetodist kiiremaks ning efektiivsemaks.Kindlasti vajavad mõlemad riistad kalibreerimiskõvera koostamist.Kevadel esinenud mullaniiskuse erinevused nõlva erinevate osade vahel rähkselliivsavimullal on piisavalt märkimisväärsed, et neid mudelis arvesse võtta.Seosed soolsuse väärtuste ja mulla toitainetesisalduse vahel vajavad jätkuvatuurimist. Eriti intrigeeriv tundub kahe katsepõllu soolsuse väärtuste erinevasuunalineseos saakidega. Samuti oleks huvitav edasi uurida elektrijuhtivuse suurema hajuvusepõhjusi karbonaatse küllastunud liivsavimulla korral.TänuavaldusedUurimistööd toetas Eesti teadusfond (grant nr 6092). Autorid on tänulikud PeeterViilile ja Marje Särekannole, kelle katsetel mõõtmised toimusid, samuti EdvinNugisele mõõtmiste läbiviimises osalemise eest.Kirjanduse loeteluDabas, M., Tabbagh, A. 2003. A comparison of EMI and DC methods used in soil mapping –theoretical considerations for Precision Agriculture. − J. Stafford & A. Werner (eds.),Precision Agriculture. Wageningen Academic Publishers, pp. 121-127.Kadaja, J. 2004. Kartuli produktsiooniprotsessi dünaamiline mudel ja selle rakendused. –Agraarteadus XV, (2), 74-89.Kadaja, J., Tooming, H. 2004. Potato production model based on principle of maximum plantproductivity. − Agricultural And Forest. Meteorology 127, (1-2), 17-33.Kennedy, J., Keefer, T., Paiger, G., Bårnes, F. 2003. Evaluation of dielectric constant-based soilmoisture sensors in a semiarid rangeland. − Proceedings of the First InteragencyConference on Research in the Watersheds. [WWW dokument].http://www.tucson.ars.ag.gov/icrw/Proceedings/Kennedy.pdf [12.04.2006]Kieffer, D. 2002. Field evaluation of a portable TDR soil moisture probe. − Proceedings of theSixth International Conference on Precision Agriculture. Michigan State University, pp.938-949.McCormick, S., Bailey, J.S., Higgins, A. 2003. A potential role for soil electrical conductivitymapping in the site-specific management of grassland. − J. Stafford & A. Werner (eds.),Precision Agriculture. Wageningen Academic Publishers, pp. 393-397.Miller, J.D., Gaskin, G.J. 1996. ThetaProbe ML2x. Principles of operation and applications.MLURI Technical Note 2nd ed. Macaulay Land Use Research Institute. [WWWdokument]. http://www.macaulay.ac.uk/MRCS/pdf/tprobe.pdf [28.03.2005]Plakk, T. 1994. Express soil testing by measurement of electrical properties of soil.−Proceedings of Symposium Land and Soil Protection, June 10-12, 1994 Tallinn., pp. 248-251.Plakk, T. 2003. Meetod ainete suhtelise dielektrilise läbitavuse mõõtmiseks. Kasuliku mudelitunnistus nr 00423, EV Patendiamet.Plakk, T. 2005. Meetod mulla soolsuse määramiseks elektrilise mõõtmise teel. Kasuliku mudelitunnistus nr 00518, EV Patendiamet.255
Page 1 and 2: EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71
Page 7: EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71

Percomeetri abil saadud tulemusi mulla niiskuse ja koostise ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?