Percomeetri abil saadud tulemusi mulla niiskuse ja koostise ...

EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIAmeteoroloogiliselt võimalikku saaki. Potentsiaalne saak on maksimaalne saak, mida onvõimalik saada antud bioloogiliste omadustega kultuurilt või sordilt olemasolevateskiirgustingimustes. Meteoroloogiliselt võimaliku saagi arvutamiseks lisanduvadolemasolevad meteoroloogilised tingimused (Kadaja, 2004). Päikesekiirguse,õhutemperatuuri ja sademete andmed saadakse üldisest meteoroloogilisestvaatlusvõrgust või konkreetse põllu automaatilmajaamast, mullaniiskuse väärtusedarvutatakse mudeli poolt veebilansi võrrandiga. Mullaniiskuse väärtused võivadterritoriaalselt oluliselt muutuda ja olla reljeefist, mullatüübist ja -lõimisest sõltuvalterinevad isegi ühe põllu ulatuses. Selline muutlikkus mõjutab mudeli abil arvutatavameteoroloogiliselt võimaliku saagi prognoosi täpsust. Täpsema saagiprognoosisaamiseks on vajalik arvutustesse kaasata mullaniiskuse paiksed erinevused. Eelkõigevajab mudelis täpsustamist sademetevee äravoolu hulk nõlva eri osadelt ja sellesttulenevad erinevused veebilansis. Samuti pakub huvi, kuivõrd mõjutavad mullaniiskusterinevad mullaharimisviisid. Lisaks on tänaseks tekkinud vajadus ka mullaviljakuseploki arendamiseks, mis kasutaks saagiarvutustes tegelikku toitainete sisaldust mullasja võimaldaks hinnata tegelikult võimalikku saaki.Materjal ja metoodikaMullaandmete kogumise traditsioonilised otsesed meetodid (nt niiskusemääramine mullapuuriga võetud ning laboris kaalutud ja kuivatatud proovis, toitainetesisalduse laboratoorne määramine jt) on suhteliselt täpsed, kuid töömahukuse tõttu onnende kasutamine suurtel põllualadel ebaotstarbekas. Seetõttu kasutavad kaasaegseduurimismeetodid mulla omaduste määramiseks enamasti mulla elektriliste näitajate −mulla dielektrilise läbitavuse ja elektrijuhtivuse mõõtmisi (Rhoades et al., 1989;Slavich, Petterson, 1990; Shirokova et al., 2000; Kieffer, 2002; Sudduth et al., 2002;Dabas, Tabbagh, 2003; Kennedy et al., 2003; McCormick et al., 2003). Kirjeldatavauurimuse raames testiti kahte Eesti Maaviljeluse Instituudile kuuluvat elektroonsetmõõteseadet: Eesti firma Adek OÜ poolt välja töötatud kompleksseadet (Plakk, 1994,2003) percomeeter (nimetus on tuletatud ingliskeelsete sõnade PERmittivity jaCOnductivity esitähtedest) ja Suurbritannia kompanii Delta-T mullaniiskuse mõõturitThetaProbe. Percomeeter mõõdab mulla suhtelist dielektrilist läbitavust (meetodpõhineb mullaga kontaktis oleva elektroodi elektrimahtuvuse mõõtmisel), mullaelektrierijuhtivust ja temperatuuri, võimaldades lisaks mulla mahulisele niiskuselehinnata ka mullavees lahustunud mineraalainete sisaldust (Plakk, 2005). ThetaProbeloob mullas kõrgsagedusliku (100 MHz) signaali abil elektrivälja. Mullas sisalduva veepolariseerumine elektrivälja mõjul tekitab näivtakistuse, mis vähendab võnkumistepingeamplituudi elektroodi mullaga kontakteeruvas otsas. Antud sagedusel sõltubelektriväljale mõjuv näivtakistus peaaegu täielikult veemolekulide polariseerumisestmullas ehk mulla suhtelisest dielektrilisest läbitavusest. Pingete erinevuse mõõtmineelektroodi mullas asuva osa ja võnkumiste algpunkti vahel võimaldab määrata suhtelisedielektrilise läbitavuse, mis teisendatakse ThetaProbe’i poolt mikrovoltidestmahuliseks niiskuseks, kasutades valmistajatehases määratud konstante (Miller,Gaskin, 1996). Siiski on varasemad katsed näidanud, et ThetaProbe poolt antavadmahulise niiskuse tulemused vajavad parandit ja ei ole meie tingimustes otsekasutatavad. Instrumentide sobivuse hindamiseks tehti katsete käigus paralleelselt248