Eesti liitverbid ja pöördmoodustised - Emakeele Selts

38- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -Otsides selle nähtuse põhjuseid ja tehes päringuid, hakkas silma,et sageli eelistatakse kompaktsele liittüvelisele tegusõnale hoopisvastavaid liitteonimesid ja pikemaid analüütilisi ühendeid, mis tunduvadkeelekasutajale harjumuspärasemad (nt peeneks jahvatama mittepeenjahvatama; kujundujumisega tegelema mitte kujundujuma). Keelekasutajadon pikemate ühenditega nii harjunud, et ei tunnegi vajadustkompaktsema variandi järele. Liitteonime kasutamine on eriti levinudspetsiifiliste erialaterminite puhul. Ei tohiks kõrvale jätta asjaolu, etsuur osa vaatlusalustest verbidest ongi just spetsiifilise tähendusegaterminid, mis üldkeele konteksti ei sobi ja mistõttu nende kasutuselevik on piiratud ning juurdumine raskendatud.Analüüsitud liittüveliste verbide juurdumist pärsib kindlasti kanende ebaharilik struktuur, näiteks nende osiste kokkukirjutamine kapöördeliste vormide puhul. Tavaliste analüütiliste tegusõnade korral oninfiniitsel vormil laiendosis ees (nt ära viidud, ära viia), finiitsetel vormidelaga taga (nt viis ära). Liittüveliste tegusõnade puhul on laiendosisalati ees (väärkoheldud, väärkohelda, väärkohtles). Võõristavana võibtunduda ka nimetavas käändes olev esikomponent, kuna tavapärasekskäändeks on omastav. Omadussõnalise esikomponendiga verbid tunduvadharjumatud ka seetõttu, et tavaliselt laiendab verbi määrsõna,mitte omadussõna (vrd kuumalt töötlema ja kuumtöötlema).Nimetatud tegurid pärsivad küll liittüveliste verbide juurdumist,aga sellele vaatamata on mitmed analüüsitud verbid siiski keelekasutajatesõnavarapagasisse jõudnud ning paljud neist vähemalt poolel teelsinna. Lisaks tekib meie pidevalt muutuvasse keelde kogu aeg uusi jahuvitavaid sõnu, sealhulgas ka liittüvelisi tegusõnu.Lõpetuseks võikski näiteks tuua selle aasta 17. mai Eesti Ekspressissilma hakanud rubriigi, kus nädala sõnaks oli valitud sihttapmine. Selletähenduseks oleks ’sihilikult tapmine’ ning lisaks teonimele olid väljatoodud ka tegijanimi sihttapja ning verbivorm sihttapavad. Iseeneseston see ju täiesti suupärane ja isegi vajalik sõna, kuna inglise keeleson näiteks juba ammu analoogne väljend targeted killing olemas. Kesteab, võib-olla leiame sellegi teonime ja vastava liittüvelise verbi kunagiõigekeelsussõnaraamatust.