Aurelius Augustinus (354-430) “Jumala riigist“ (426)

Augustinus, Jumalariigist, 5Raamat 14, peatükk 4Mida tähendab elamine inimese järgi, mida elamine Jumala järgiKui inimene elab inimese järgi 19 , mitte Jumala järgi, siis on ta kuradisarnane. Sest isegi ingel ei saa elada ingli järgi, vaid ainult Jumala järgijuhul, kui ta jääb tõesse, räägib Jumala tõde ja mitte omaenda valet. Jaseesama apostel ütleb sarnaselt inimese kohta teises kohas: „Sest kuiJumala tõde saab palju selgemaks minu vale läbi” 20 – ta ütles, „minuvale“ ja „Jumala tõde.” Kui inimene elab tõe järgi, ei ela ta iseenda,vaid Jumala järgi; sest Jumal oli see, kes ütles: „Mina olen tõde.“ 21 Kuiinimene elab iseenda järgi – see tähendab, vastavalt inimesele ja mitteJumalale – siis elab ta kindlasti vale järgi; mitte et inimene ise oleksvale, sest Jumal on tema autor ja looja ning Jumal päris kindlasti ei olevale autor ja looja, kuid inimene loodi olema valitsetud, et ta ei peakselama iseenda järgi, vaid Tema järgi, kes tema oli teinud, et ta võiksteha Tema tahet ja mitte omaenda tahet; ja mitte elada nii, nagu inimeston elama loodud, see on vale. Kindlasti ta soovib olla õnnelik, kuidselliselt elades ta ei saa olla õnnelik. Ja mis on vale, kui see ei ole tahe?Sellepärast ei ole asjata öeldud, et ilma patuta pole valet. Sest iga patton pärit tahtest, millega me soovime, et meiega hästi läheks, ja ei soovi,et meiega halvasti läheks. Sellepärast on vale see, mida me teeme, etmeiega kõik hästi läheks, kuid vale teeb meid hoopis õnnetumaks, kuime enne olime. Ja kas pole see nii mitte sellepärast, et inimese õnntuleneb vaid Jumalast, kelle ta pattu tehes hülgab, ja mitte inimesestendast, kelle järgi elades ta pattu teeb?Me oleme öelnud, et ühed elavad liha järgi ja teised vaimu järgi ning ontekkinud kaks erinevat ja vastanduvat riiki, kuid me oleks võinud samahästi ka öelda, „et ühed elavad inimese järgi, teised Jumala järgi.“ SestPaulus ütleb korintlastele väga selgelt: „Sest kui teie seas on kadedustja riidu, eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimeste taoliselt?” 22 Niiet käituda inimeste taoliselt ja olla lihalik on üks ja sama; sest liha all,mis on ühe inimese osa, mõeldakse seda inimest ennast. Sest ta nimetassamu inimesi kõigepealt loomadeks, seejärel lihalikeks, öeldes: „Sestkes inimestest teab seda, mis on inimeses, kui aga inimese vaim, kestemas on? Samuti ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga JumalaVaim. Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes onJumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on andnud, ja seda meka räägime mitte sõnadega, mida õpetab inimlik tarkus, vaid midaõpetab Vaim, ja seletame vaimseid asju vaimsetega. Aga loomalikinimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temalerumalus.” 23 Siis sellistele inimestele – see tähendab, loomalikeleinimestele – ta ütleb peagi: „Ka mina, vennad, ei võinud teile rääkidakui vaimulikele, vaid kui lihalikele.” 24 Ja seda kõnemaneeri tulebmõista taas nii, et osa all mõeldakse tervikut. Sest nii hing kui ihu, mison inimese koostisosad, võivad tähistada inimest kui tervikut; ja nii eierine üksteisest loomalik inimene ja lihalik inimene, vaid need on üks jaseesama – see on inimene, kes elab inimese järgi. Samamoodi eimõelda midagi muud kui vaid inimesi sõnades: „Käsu tegudest eimõisteta õigeks ühtki liha Tema ees;” 25 või sõnades: “Kõiki Jaakobisoo hingi, kes Egiptusesse tulid, oli seitsekümmend viis.” 26 Esimeseslõigus tähistab „ühtki liha“ „ühtki inimest“; teises lõigus tähistavad„seitsekümmend viis hinge“ „seitsekümmend viit inimest“. Ja öeldakseküll: „Mitte sõnades, mida inimese tarkus õpetab“, kuid seda võib öelda19 Elamine inimese järgi (secundum hominem) võiks samamoodi tõlkida ka elamiseksinimese kohaselt, vastavalt inimesele. Nagu võib sõnastada erinevalt seda, kasinimene elab „vastavalt seadusele“ või „seaduse järgi“.20 Ro 3,721 Jh 14,622 1 Ko 3,323 1 Ko 2,11-1424 1 Ko 3,125 Ro 3,2026 1 Mo 46,27