Tõstamaa Tuuled lk 6• Tõhela algklasside õpilasedasuvad õppima Tõstamaa keskkoolis,tagatakse nn. hulkumaminekuvõimaluse puudumine, aeg koolibussinisisustatakse pikapäevarühmasringitöö, treeningute, õppimise jne.,toitlustatakse. Kasvataja vastutab, etlaps läheks koolibussile.• Pootsi 7.-9. klassi õpilased asuvadõppima Tõstamaa või Audru vallalapsed vanema valikul Audrukeskkoolis. Tõstamaal tagataksevajadusel ka keskastme õpilastelepikapäevarühma võimalus.• Tõstamaal <strong>on</strong> kasutadainternaadi võimalus.märts 2000Variantidest parimad valitakse koospiirk<strong>on</strong>na lastevanematega hiljemaltmaikuus. Ajalugu teeb imelikkekeerdkäike. Kui ühel päevaIan Tõhelapiirk<strong>on</strong>nas ca 40 algkooli- ja Pootsis 100põhikooliealist, tuleb koolid taas avada.Toomas RõhuvallavanemRiigi kohus rahva <strong>ees</strong> <strong>on</strong> muuta eluEestis paremaks. Et seda teha, peabriik teadma, kui palju meid <strong>on</strong> ningkus ja kuidas me elame. 31.märtsist 9aprillini 2000 korraldab Statistikaametrahvaloenduse. Sinu ja kõigi teistekodu külastavad väljaõppinud loendajad,keda riik usaldab. Eelnevaltlepib loendaja Sulle sobiva küsitlusajakokku. Mida abivalmim oled, sedaparemini oskab riik tulevikus Sullekasulik olla.Tõstamaa rahvaloendajad kuuluvadAudru ringk<strong>on</strong>d 114. alla. Selleks <strong>on</strong>Lääne-Eesti Statistikavalitsus asukohagaPärnus Tõstamaa kahespiirk<strong>on</strong>nas (2 ja 3) tööle võtnud 2loendajate juhendajat ja 7 loendajat.piirk<strong>on</strong>d 2 - loendajate juhendajaMarika Somelar, loendajad AstriMarts<strong>on</strong>, Merike Tuulm<strong>ees</strong> ja KajaLompRahva ja eluruurnide loendus 2000piirk<strong>on</strong>d 3 - loendajate juhendajaHelju Volgerad, loendajad AimaNurm, Milaine Allikas, Reet Rand jaTiiu Saar.Kõik nad <strong>on</strong> Tõstamaal teada-tuntudisikud ja loendamise ajal varustatudStatistikaameti poolt väljaantudpildiga töötõendi ja ainult loendajaleiseloomuliku tumesinise mahukaportfelliga. Loendajal <strong>on</strong> õiguskülastada Teid alates kella 8.00hommikul kuni kella 10.00 õhtul.Loendusel küsitleb loendaja vahetultloendatavat isikut. Andmed kuni 15aastaste laste kohta annab üksvanematest või <strong>ees</strong>tkostja. Nendepereliikmete kohta, kes ei ole kodus,annab loendusega kogutavad andmedtäisealine pereliige. Eluruumi kohtaannab andmeid eluruumi omanik võiisik, kes eluruumi kasutab.Loendatav isik <strong>on</strong> kohustatud andmaküsimustele tõeseid ja täielikkevastuseid.Tõstamaa loenduspiirk<strong>on</strong>dade tööruumasub Tõstamaa Seltsimaja nõupidamissaalisja telef<strong>on</strong> <strong>on</strong> 96172.Loendusega kogutud isikuandmed <strong>on</strong>salajased, neid ei avalikustata ega antaüle kolmandatele isikutele. Loendusandmetekaitse korraldamisel juhindutaksekehtivatest õigusaktidest ningturvanõuetest. Loendusega kogutudandmeid kasutatakse üksnes statistilistel<strong>ees</strong>märkidel.Kõigile loendusega seotud küsimustelesaate ammendava vastuse 31.märtsist 9.aprillini kella 9.00-st kuni20.00-ni telef<strong>on</strong>il 96172.Meeldivat koostööd kõigi Tõstamaavalla elanikega soovib rahvaloenduseAudru piirk<strong>on</strong>na juhataja asetäitjaAnts laansooVeebruarikuu istungil kinnitas volikoguvalla eelarve.Aasta tagasi käsitlesin vallalehespõhjalikult eelarvetulude ja kuludemoodustumist (vt. Tõstamaa Tuuled, nr.38, märts 99). Põhimõtted <strong>on</strong> jäänudsamaks, seepärast seekord võimalikultlühidalt.Kinnitatud eelarve kogumaht <strong>on</strong>6533147 kro<strong>on</strong>i.TuludÜksikisiku tulumaks2075000 31,8 %,(keskmiselt valla tööealine elanik 2160MaamaksRiigi toetusMuud tuludkro<strong>on</strong>i aastas)1 000 000 15,3 %2712000 41,5 %746 147 11,4 %VALLAEELARVE 2000KuludÜldvalitsemine 1412777 21,6 %Haridus 2 631 635 40,3 %(lisaks riigieelarvest õpetajate palk1 788696 kro<strong>on</strong>i aastas)Kultuur 755 180 11,6 %Sport 87375 1,3 %Tervishoid 35 960 0,6 %(perearsti finantseerib haigekassa,tunnustades head tööd toetab valdkommunaalkulude katmisega)Sotsiaal 515 030 7,9 %(lisaks sotsiaaltoetused riigilt, ca 250 000MajandusIn vesteeringudkro<strong>on</strong>i aastas)196990 3,0 %898 200 13,7 %Ei aita virsisemine, et raha <strong>on</strong> vähe,peame olemasolevaga toime tulema.Pigem aitab mõtlemine, etkasutada <strong>on</strong> tervelt 6,5 milj<strong>on</strong>it,kuidas seda kõige efektiivsemaltkasutada. Et toime tulla,<strong>on</strong> mõnikord vaja teha valusaidja ebapopulaarseid otsuseid,millest üks <strong>on</strong> näiteks paljukajastamist leidnud (ka tänasesvallalehes) koolivõrgu ümberkorraldus.Eelarvega <strong>on</strong> võimalik tutvudaraamatukogudes ja vallavalitsuses.Toomas Rõhuvallavanem
märts 2000Sa sõidad r<strong>on</strong>gis, mis <strong>on</strong> kohelõpp-peatusesse jõudmas. Sealtedasi saab ainult kahe r<strong>on</strong>giga,kuid kummalegi pole lihtnepääseda. Selleks, et neist üheleminna, <strong>on</strong> vaja tuttavaid (veelparem kui need <strong>on</strong> <strong>on</strong>upojad), kesaitavad sind r<strong>on</strong>gile tirida. Ei tasunüüd väga kurvastada neil, kelpuudub suur suguvõsa ning polemõjuvõimsaid tuttavaid. Teiser<strong>on</strong>gi jaoks pole sugulasi vaja, agaselleks, et sinna pääseda, vajad sapalju koolitarkust. Noh, eksmõnikord ka kavalpead japetturidki jõuavad samaleredelipuIgale, kuhu teised <strong>on</strong>r<strong>on</strong>inud suurt tööd tehes ja paljuenergiat kulutades. Ilma milletateisele r<strong>on</strong>gile ei pääse (ka siis kuioled koolis kõige targem jaandekam olnud) <strong>on</strong> tahtejõud. Sestsee <strong>on</strong> siin elus primaarne.Astud r<strong>on</strong>gilt maha ja pead kohetormama järgmisesse. Nüüd peadteadma kumba r<strong>on</strong>gi astud,kahtlemiseks pole aega. Aga sa eitea. Kuigi oled eelmise r<strong>on</strong>gisõiduvältel korduvalt kuulnud teiste(vanemate ja targemate) sõnu, etparim lahendus oleks teine r<strong>on</strong>g.Oled nendega küll nõus, kuid eitaha kohe edasi sõita, eelmisevahemaa läbimine oli liiga väsitav,tahaks lihtsalt puhata jar<strong>on</strong>gijaamas ringi vaadata. Aega eianta. Oled jõudnud arusaamisele,et tuleb minna r<strong>on</strong>gile, isegi teadkummale, kuid siiski seisad jakahtled, sest sa pole kindelmillisesse vagunisse istumapeaks,sa ei tea, kus <strong>on</strong> paremadtoolid, meeldivam õhkk<strong>on</strong>d, endaliigutamiseks rohkem ruumi, ei tea,kus <strong>on</strong> su õige koht. R<strong>on</strong>gijaamasseistes ja iga vaguni üle arutledes,selle plusse ja miinuseidarvestades, avastad, et see r<strong>on</strong>g <strong>on</strong>läinud. Mis nüüd edasi saab? Sindvaadatakse hukkamõistvatepilkudega, küsitakse (iro<strong>on</strong>iaga),miks sa r<strong>on</strong>gile ei läinud, miks saAstuge r<strong>on</strong>gile!oma elu siin r<strong>on</strong>gijaamaspassirnisega rikud. Sinust, kes saolid tavaline reisija nagu igateinegi, <strong>on</strong> saanud jaamahulkur,hullemaI juhul lausa kerjus. Ühehetkega <strong>on</strong> sinust saanud MITTEKEEGI.Kes nüüd arvab, et see <strong>on</strong>muinasjutt r<strong>on</strong>gidest ja reisijatest,siis ta eksib. C' est la vie. Eks igakooliõpilane või vähemaltkeskkooli jõudnu <strong>on</strong> korduvaltkuulnud neid sõnu: Lapsed õppige,hariduseta pole tänapäeval midagiteha. Sa tead seda või kui isegi eitea, siis <strong>on</strong> need sõnad ikkagimällu sööbinud. Sinu <strong>ees</strong>märk(nagu igal noorel) <strong>on</strong> edasi pürgidaOtsustadki kõrgkooli kasuks, sestkeskharidusega naljalt tööle ei saa(kui just pole abistavat kättulatavat tuttavat). Aga midaõppima minna? Sinu õnn, kui oledjuba kolm aastat teadnud, et sustsaabjurist, arst, ajakirjanik või kesiganes. Aga kui sa ei tea. Oledkaalunud ühte ja teist ning veidikolmandatki, kuid ükski poletundunud päris õigena. Kindel sihtpuudub ja minna kuhugi sihitulttõmblema <strong>on</strong> mõttetu.Keskkooli alguses arvad, et aega<strong>on</strong> otsustada, kuhu edasi õppimaminna, kuid endalegi märkamatultoled ühel päeval nii kaugel, ettuleb valida riigieksamid (seegajaanuaris pead teadma, kuhupabereid viima lähed). Nüüd <strong>on</strong>aeg jõudnud sinna maale, eteksamid sooritatud, lõpupidupeetud ja kohe homme, hiljemaltülehomme tuleb minna omadokumentidega Tartu, Tallinna võikuhugi mujale. Aga sa ei jõua,tahaks puhata eksamitest jarahulikult mõelda, millisesseilmasuunda minna. Selleks <strong>on</strong>ainult üks lahendus - aastake kodusja siis ehk juba enesekindlamalt jak<strong>on</strong>kreetse sihiga pürgidakõrgkooli. Aga see aasta, mistundub kaugelt vaadates nii lühikeTõstamaa Tuuled Ik7ja tühine, <strong>on</strong> tegelikkuses midagimuud. Vanemate pangaarvele eitule enam lastetoetus, sa ei saaenam õpilassoodustusi, kuid seepolegi veel kõige hullem kui sul <strong>on</strong>mõistvad ja toetavad vanemad.Kuid ühel hetkel hambavalu käespiineldes või õmblemist vajavathaava vaadates avastad, et sul polehaigekassakaarti. Sa pole õpilane,ülalpeetav, töötaja ja ka ametlikulttöötu mitte. Oled mitte keegi. Maaltööd ei leia, linnas võibolla midagileiaks oma haridusele sobivat, kuidsiis võid jääda ka miinustesse (kuipalgast maha arvata igapäevanesõit linna ja tagasi või korteriüür).Keegi ei tahagi töölist, kes ei saaaastaselegi (sest vähem kui aastapärast <strong>on</strong> uus võimalus pürgidakõrgkooli) töölepingule allakirjutada. Ainus lahendus tundubolevat end töötuna arvele võtta,saaks taskuraha ja mis kõigetähtsam - haigekassakaardi. Kuisiiani oled arvanud, et ka töötu <strong>on</strong>inimene, siis tööhõiveametismuudad oma meelt. Sisenedes sulei paluta istet võtta, vaidkamandatakse nagu koera "Istu!";sinuga räägitakse põlastavahääletaaniga; tehakse kõik, et sueneseuhkus, -armastus, -kindluskaoks, sa oled madalam kui muru.Talud seda alandust, lohutad endsellega, et varsti oled jälle inimene,kes võib julgelt arsti juurde minna,kuigi su nimetus <strong>on</strong> töötu. Aga ei,asjata loodad. Pead mitmetepaberitega mässama. Igaks asjakskulub tohutult aega, lõpuks kõikip<strong>on</strong>nistusi ületades <strong>on</strong> saanud sustametlikult töötu. Aga kuna sa oledenne töötuks registreerimist olnudõpilane, siis abiraha veel mitukuud ei saa (seadus selline). Kui sasuudad end nii alandlikult tundanagu tööhõiveametis tahetakse, siisjõuad ka nii kaugele, et saadhaigekassakaardi.(järg lk 8)