P aneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel

P aneelmaja kvartali elavdamine 

Lasnamäe näitel 

Ü mera 50, 50a, 52 ja S inimäe 4, 6, 10, 12, 14 

2016 aasta 

A nastassija M alkova a.k.a A xia

Lasnamäe on üks kõige problemaatilisematest linnapiirkondadest, mille arendamisega tuleks tegeleda. 

Praeguse aja olustikku võib iseloomustada monotoonse elukeskkonnana ilma positiivsete tulevikuliste 

edasiarenguplaanideta. Enamus edasiarendusplaane on kontsentreerunud Lasnamaë tuḧjadele aladele või 

aladele, mis ei jõutud valmis ehitada Lasnamäe generaalplaani järgi. Lasnamäe tulevik on ebaselge elanike 

ja ametivõimude informeerimatuse tõttu, mis viib edasi seisukohale, et olemasolev Lasnamäe arhitektuurne 

keskkond tuleks lammutada. Lammutamine ei ole variant Lasnamäele, kuna piirkond on liiga suur, et ehitada 

ümber, ning rajoonil puudub sotsiaal-majanduslik allakaïk, mis võiks kaasa tuua linnaosa degradatsiooni. 

Algupärane Lasnamäe generaalplaan oli paljutõotav, kuid selle teostus mängis suurt rolli rajooni kujunemisloos. 

Poolelijäänud ehitusprotsess, tüüprojektide kasutus kogu linnaosa hoonestusel ning nõukogude aja 

ehituspoliitika on algupärased põhjused tänapäevastele probleemidele. Lasnama ë moderniseerimise 

plaan peab tegelema nii arhitektuursete kui ka konstrutksiooniliste probleemidega üheaegselt, kuna poole 

probleemi lahendamine ei vii Lasnamäe’d õigele rajale. 

Lasnamäe asumid tuleb jagada väiksemateks üksusteks, mille põhiline kokkupuuteaspekt on ühine õueala. 

Samal üksusel paiknevad paneelmajad tuleb ühendada korteriühistuks, mis haldab kogu üksuse hoonestust 

ning selle õueala. Kvartali hoonestuse põimumine üheks tervikuks loob igale Lasnamäe kobarale võimaluse 

kujundada kvartalile ainulaadset identiteeti. Praegused “multifunktsionaalsed” tuḧjad õuealad tuleb jagada 

konkreetsete funktsioonide vahel, lahendada elanike parkimisprobleem ja jagada õu avalikuks, pool-avalikuks 

ning privaatseks ruumiks. Teistsuguse tüpoloogiaga uued lisaehitused mitmekesistavad üldist Lasnamaë 

kahetoaliste korteritetega paneelmajade keskkonda. 

Paneelmaja kompleksne moderniseerimine on problemaatiline Lasnamäel sellepärast, et kõik korterid 

on erastatud. Järelikult, korteriuḧistu saab ainult muuta hoone konstrutksioonilisi parameetreid, mis 

hõlmavad kogu ehitist. Põhiline aspekt, mida tuleks parandada kõikidel Lasnamäe 1970-1980ndatel ehitatud 

paneelmajadel on sisekliima. Selleks tuleb renoveerida kõik hoone välispiirded, vahetada välja ventilatsiooni 

ja küttesüsteem. Kirjeldatav kompleksne moderniseerimine nõuab korteriühistutelt suurt kapitali sissetulekut, 

isegi kui neil on võimalik taotleda toetust, mis kataks maksimaalselt 40% kogu renoveermise kuludest. 

Tänasel päeval, järgmiseks sammuks tuleb teha suurt toö̈d elanike ning arhitektide teadmiste avardamiseks 

linnaosa tuleviku väljavaadetest ning moderniseerimise vajalikkusest. Antud lõputöö sobib kasutamiseks 

lähtepunktina arhtiektidele, tehnikutele ning inseneridele oma tulevastel moderniseerimise ettepanekute 

koostamiseks, kuna töö kajastab Lasnamäe ajaloolist tausta, praeguse olukorra kujunemise analüüsi ning 

võimaliku lahendustepaketti.

SISUKORD 

asendiplaan...............................................................................................................................................................2 

skeemid.....................................................................................................................................................................3 

tänavapoolne-fassaad..............................................................................................................................................4 

sektor-lisaehitus........................................................................................................................................................5 

siseõu.........................................................................................................................................................................6 

esimene korrus..........................................................................................................................................................7 

standard korrus.........................................................................................................................................................8 

lõige.........................................................................................................................................................................10 

hor. detailid.............................................................................................................................................................11 

välisfassaadi ehitusprotsess...................................................................................................................................12 

projekti faasid.........................................................................................................................................................13

38 

15,6 

kr 

39.1 

kill 

A 

37.3 

37 

38.7 

31 

N 

A 

29A 

38.8 

38 

E 31 

B 

Ümera tn 

LEGEND 

A 

29 

P 

P 

38.4 

olemsolev hoonestus 

LEGEND 

LEGEND 

uusehitus 



maapinna kohal olevad rajatised: rõdud, varikatused 

uusehitus 

A 

25 

A 

29B 

A 

Ümera tn 

36 36,5 37 

5,0 

2,2 

3,0 

37 

36, 

2,2 

38.7 

uusehitus 

jalgratta hoidlad 



27 

KK 



lastemänguväljakud 

9KE 

9KE 

23 

37 

36,5 

36 

37,5 

1,8 

3,6 

13,5 

5,0 7,0 

38.8 

kill 

laste liikluspark 



mini-dacha (kasvuhooned, privaatsed terrassid, suveköögid) 


mänguväljak 

21 


koerapark 


37.8 


välilava 

koerapark 

koerapark 

cämpinguvõimalus 

välilava 

välilava 

38.4 

37,5 

37 

36,5 

36 

1,8 



allparkla kohal olev puitterrass, abs.kõrgusel 37.500 

5KE 

Ümera tn 

A 

1,2 

allparkla kohal olev perforeeritud metall-terrasskate, abs. kõrgusel 37.500 


37.8 

A 

38.9 

KK 

kr 

3,5 

3 


maapinnal puitterrass 



maapinna kõrgusel puitkõnniteed 



murukiviga kaetud liiklustee 


89 m 2 

1,2 

1,2 

1,2 

36 

37 


murukiviga kaetud parkimiskohad 



asfaltkattega parkimiskohad 




89 m 2 

89 m 2 

A 

5KE 

19 

A 

2KE 

46 

36,5 


A 

kool 

B 

3KE 

uute välivalgustite asukohad 

A 

olemasolev kõrghaljastus (enamik okaspuud) 



planeeritav uus kõrghaljastus 


Ümera tn 

17 

4KE 

A 


sissepääs 


A 


olemasolevad prügikonteinerite asukohad 

sissepääs 

P 

P 

A 

37.2 

sissepääs 

36 

haljasala 


37.500 ABS 


9KE 

asendiplaan 

40 

haljasala 

37.500 haljasala ABS 

34.000 ABS 

37.500 ABS 

A 

M 1:500 

34.000 ABS 

34.000 ABS 

42 

P 

P 

P 

P 

liiv B 

5KE 

46 

kool 

KE 

A 

KE 

liiv

54 

5,0 

3 

11 

5 

34.8 

35 

19 

17KE 

65 m 2 98 m 2 64 m 2 113 m 2 

liiv 

B 

33.1 

5 

2,6 

Sinimäe tn 

59 m 2 45 m 2 45 m 2 52 m 2 

80 m 2 68 m 2 

81 m 2 58 m 2 101 m 2 42 m 2 

72 m 2 54 m 2 42 m 2 

5,0 7,0 

72 m 2 

A 

35.9 

33.4 

17KE 

40 m 2 

35 

35,5 

3,5 

2,3 

110 m 2 

6 

36,5 37 

34 

35 

34,5 

36 

1,8 

35,5 

36 

5,0 7,0 5,0 

36,4 

36,8 

37,1 

37,5 

37,5 

37 

36 

36,5 

35,5 

35,5 

35,5 

12,9 

0,5 

7,0 1,5 

1,8 

6,0 

Sinimäe tn 

5,3 2,3 

47 m 2 104 m 2 

93 m 2 

89 m 2 49 m 2 

50 m 2 

127 m 2 

A 

P 

P 

152 m 2 113 m 2 

69 m 2 

100 m 2 

133 m 2 125 m 2 

170 m 2 61 m 2 

7 

17KE 

36.1 

35.4 

A 

KK 

33.6 

A 

A 

13,5 

KK 

A 

17 

A 

36.4 

A 

17KE 

1,8 2,5 

34.9 

1,3 2,5 

kr 

3K 

15 

A 

36.000 ABS 

B 

2

GSPublisherVersion 0.0.100.100 

UUE PARKLA TASANDI PARKIMISKOHAD 

ASFALTKATTEGA TEED 

ASFALTKATTEGA PARKIMISKOHAD 

MURUKIVIKATTEGA PARKIMISKOHAD 

Kuna Lasnamäe piirkonnal on üheks suureks probleemiks parkimiskohtade puudus, siis põhiline asendiplaaniline idee on ühendada 

ühe õueala paneelmajad ühise parkimise poolmaa-aluse parkimise tasandiga, mille katuseks oleks esimese korruse korterite 

privaatsed terrassid. Parkimise katus-terrassile on võimalik pääseda nii maja trepikäikudest, korteritest kui ka pandustelt, mis 

ühendavad keskset õueala terrassiga. Sellise kontseptsiooniga on võimalik muuta palju esimese korruse korterid invasõbralikuks. 

Parkimise tasand on samal kõrgusel kui paneelmajade keldrikorrus ning paneelmajade keldritesse on võimalik nüüd siseneda 

ka parklast. Parkla küngas/terrass annab võimaluse mitmekesistada paneelmajade õueala erinevate reljeefidega, sest parkla 

jaoks kaevatud maapind on võimalik kasutada kelgutamisküngaste rajamiseks, maapinna areen-astmestiku püstitamiseks ning 

pinnase suhtes nõudlikumate puude kasvatamiseks. Terrasside maapinnast kõrgemale tõstmine, annab neile palju privaatsema 

staatuse, mis on võimalik veel elanike soovil piiritleda taimedega või sobiliku terrass-aiaga. Parkla tasandile on võimalik pää seda 

nii paneelmajade keldrist kui ka õuealal olevate maapinna süvestite kaudu. Parkimiskorruse kandvat konstruktsiooni on võimalik 

kasutada tulevikus ka teiste funktsioonidega, nagu näiteks piiritleda mõned alad panipaikadeks või rajada uued eluruumid nendel 

aladel, kus ümbritsev maapind on süvistatud. 

Praegusel momendil on parkimisvõimalus antud ala elanikel valdavalt Sinimäe ja Ümera tänaval. Enamus paralleelparkimisega tänava 

kogulaius on umbes seitse meetrit, mis on liiga kitsas kahesuunalise autotänava jaoks. Murukivikattega paralleelparkimistaskuid 

tuleb rajada haljasala arvelt ümber paneelhoone kompleksi, see tähendab ka jalakäiguteede asukoht muutub hoonetele 

lähemale. Lisaks on projekteeritud rohkem parkimiskohti kontaktalale – murukivikattega alad, mida mitmekesistavad parkimiste 

vahel jagatud osadeks väiksed maatükid elanike jaoks. 40 kuni 127 m 2 pindalaga varieeruvaid privaatseid rohelalasid on võimalik 

kasutada elanikel suvemajade, kasvuhoonete, väikeste panipaikade ning varjualuste ehitamiseks. Mini-datšade kontseptsiooni 

on juba kasutatud edukalt Berliinis Märkisches Viertel paneelelamute rajoonis. 

Kergliiklusteed on viidud läbi erinevate keskkondade. Paneelmajakompleksi tänavapoolsed jalakaïguteid vaheldusrikastavad 

rajatavad varikatused istumispinkidega, käigutee vahetus läheduses olevad jalgarattahoidlad ning reljeefi kõrgendused, mis 

eraldavad kergliiklejaid autoteedest ja asfaltkattega parklatest. Õuealale paä̈seda on võimalik moö̈da tasast reljeefi, kui ka moö̈da 

panduseid, mis viivad alguses parkla terrass-katuse tasandile ning seejärel õuealale. 

skeemid

LAIENDUSED JA UUSEHITUSED 


PRIVAATNE RUUM 

POOL-AVALIK RUUM 

AVALIK RUUM 

3

Kvartali olemasoleva hoonestuse fassaadilahendus säilitab olemasolevate avade proportsioone, 

ning kasutab ka lisaehitiste avade puhul sarnaseid mõõtmeid. Fassaadilahenduse ülesandeks 

pole peita tänapäevase paneelmaja arhitektuurset ilmet vaid lisada sellele midagi juurde – 

midagi mis muutuks mitte ainult üks kord vaid et fassaadil oleks potentsiaal muutuda ka pärast 

renoveerimise lõppu. Selle efekti tekitamiseks on taḧelepanu poö̈ratud fassaadimaterjalide 

valikul. Põhilised materjalid on päikesevalguse mõjul ajaga muutuv tsementkiudplaat, 

puitmaterjal ning orgaaniline betoon – innovaatiline materjal, mille peal kasvab sammal, 

on praegusel momendil katsetamise järgus, ning paneelmajade fassaadide katmisel annab 

eksperimentaalse hõngu kogu kvartalile. Sambla muutumine nii aastaaegade vaheldumisel 

kui ka vananedes loob kvartalile alati muutuva ilme, mis vastanduks praegusele arhitektuursele 

olukorrale. Õueala fassaadikompositsioon erineb tänavapoolsetest fassaadidest. Kuna õueala 

põhiline kontseptsioon on kogu kvartali ühendamine, siis ka fassaadilise kompositsiooniga 

kortermajad on üksteisega seotud, samas tänavapoolsed fassaadide välisilme on igal 

kortermajale eripalgeline, et paremini navigeerida paneelmajade aadresside vahel. 

tänavapoolne fassaad

4

sektor-lisaehitus

5

Ülemiste korruste trepikoja vastasolevate korterite olemasolevad rõdud lammutatakse ning 

ehitatakse hoonest väljaulatuvad 16m 2 suurused rõdud, mille disain on iseloomulik ainult sellele 

Lasnamäe kvartalile. Kuna Lasnamäe projekteerimise algne rajoonide eristamise kontseptsioon 

oli rõdude erinevate disainide kasutamine, siis ka antud projektis, rõdud on väljapaistev 

arhitektuurne element kogu kvartali iseloomustamiseks. 

siseõu

6

10 

11 

12 

13 

14 

15 

16 

17 

6 

5 

4 

3 

2 

1 

N 

Apartment B2 

100,7 + 8,4 m 2 

Apartment C1 

90,6 + 8,9 m 2 

9 

8 

7 

Apartment C2 

46,9 m 2 

Apartment C3 

52,9 + 2,6 m 2 

esimene korrus

9 

9 

10 

8 

10 

8 

11 

7 

11 

7 

12 

6 

12 

6 

13 

5 

13 

5 

14 

4 

14 

4 

15 

3 

15 

3 

16 

2 

16 

2 

17 1 

17 

1 

Apartment A1 

62,4 m2 

Apartment B1 

Apartment A3 

63,2 m 2 

Apartment A2 

47,9 m2 

66,4 + 2,6 m 2 GSPublisherVersion 0.0.100.100 

Projekti käigus on tegeletud paneelmaja plaanide muutmisega esimesel ja tuü̈pkorusel ning vormistatud lahendus 

kolme trepikoja blokile. 

Kõige suuremad muutused on tehtud esimesel korrusel, kuna terrass-katuse lisamisega on võimalus muuta korterid 

invasõbralikuks. Planeeringu muutmiste põhiline eesmärk on mitmekesistada paneelmaja korterite suurusi, mis 

annaks võimaluse elanikel näha enda tulevikku ka pärast mitme lapse sündi elades samas korteris. Antud hetkel 

kõik korterid selles kvartalis on kahetoalised ning elanike väljakolimise põhiline põhjus on ruumipuudus. Korterite 

köögi ja eluruumide suurused ei vasta tänapäeva inimeste ruumilistele vajadustele – magamistubades mahub 

ära ainult kaheinimese voodi ning köögis töötasapind on viidud miinimumini, et paigutada sinna ka söögilaud. 

Kortermajade lodžade funktsiooni muutmisega ning 9,3x2,5m suuruse lisaehitusega, mõlemale korterile tekib 

üks köetav lisaruum ning esimese korruse trepikojale vajalik eeskoda. Esimese korteri kõikide korterite plaane on 

võimalik muuta invasõbralikuks kui reorganiseerida korterite plaanilahendust. 

Sektorikujulise plaaniga lisaehitusega on muudetud iga korruse kahe korteri suurust – esimene korter muutub 

neljatoaliseks koos saunablokiga ning teine viietoaliseks koos abiruumiga. 

Kuna antud hetkel olemasolevad lodžad on täbaras olukorras ning eelkõige kasutatakse seda laoruumina, siis 

mõistlikum on kogu lodža katta uue soojustatud fassaadiga. Lodžade kinniehitamisel tekib korterile lisaks üks 

abiruum või olemasoleva välisseina avamine suurendab olemasoleva ruumi suurust lodža arvelt. 

7

10 

11 

12 

13 

14 

15 

6 

16 

5 

17 

4 

3 

2 

1 

Apa 

N 

Apartment B5/8/11/14 

82,6 + 8,4m2 

Apartment C4/7/10/13 

92,8 + 8,9m2 

9 

8 

7 


52,2 + 2,6m2 


46,9 + 16,2m2 

standard korrus

9 

9 

10 

11 

12 

13 

14 

15 

16 

8 

7 

6 

5 

4 

3 

2 

17 1 

17 

1 

Apartment B3/6/9/12 

52,4 + 4,8m2 

Apartment A6/9/12/15 

89,3m2 

10 

11 

12 

13 

14 

15 

16 

8 

7 

6 

5 

4 

3 

2 


98,2 m2 

rtment B4/7/10/13 

46,9m2 


46,9 + 16,3m2 


8

21mm waterproof plywood 

insulated fresh air duct 

slope 1:6 

insect web 

slope 1:40 

hard mineral wool insulation 

with grooves for ventilation 

new additional construction 

old parapet is removed 

existing roof construction 

last floor fresh air 

ventilation duct is joining 

main duct on the roof 

ventilation duct silencer 

sealing between 2 

prefabricated elements 

impact sound muffling plastic-wedges 

neuprene 

new floor (improved sound insulation) 

existing prefabricated concrete slab 

terrace boards on 

joists (125x50mm) 

heating pipes 

new floor (improved sound insulation) 

existing prefabricated concrete slab 

new ceiling with insulation 

lõige 

GSPublisherVersion 0.0.100.100

9

12,5mm gypsum board 

75mm existing loadcarring prefab. concrete element 

75mm mineral wool insulation (22x75mm timber studs) 

vapour barrier 

125mm existing fibrolite insulation boards 

9mm OSB board 

150mm mineral wool insulation (100x50mm timber studs, 50x50mm timber noggins) 

10mm gypsum board (wind barrier) 

22x75mm timber distance strip 

fibre-cement boards 

hor. detailid 

GSPublisherVersion 0.0.100.100

ventilation duct silencer 

sealing between duct and existing wall 

ventilation ducts 

heating pipes 

steel angle to connect prefabricated 

element to existing wall 

+ 

10 

50 100 9 125 75 75 12 

25 

75 75 

10 

- 

added gypsum board for fire protection 

existing load-carrying wall element 

construction done on building site 

prefabricated timber facade element 

cladding done on building site 

sealing between 2 prefabricated 

elements made on site 

joint flashing 

connection between prefabricated elements on site 

10

1 ol. oleva seina konsturktsioon: 

75mm kandev betoon 

125mm soojustus 

50mm betoon 

4 75mm soojustue paigaldamine 

2 ol. oleva soojustuse ja välise betoonikihi eemaldamine 

5 vajadusel aurutõkke paigaldamine 

3 uute küttetorude paigaldamine 

6 ventilatsioonisüsteemi paigaldamine 


välisfassaadi ehitusprotsess

7 teraskonstruktsiooni paigaldamine 

monteeritavatele elementidele 

10 puitkonstruktsioon tsementkiudplaatide 

paigaldamiseks 

8 125mm soojustuse paigaldamine seinale 

ning ventilatsiooni süsteemi ümber 

11 tsementkiudplaadi paigaldamine 

9 monteeritavate elementide paigaldamine 

11

Registration 

Outline 

BDS 

Existing drawings 

Site documentation 

Apartment investigation 

Design analysis 

BPM 

Planning 

Cost 

Time scheldule 

BSE 

U-value 

Uvalue&moisture doc. vol1 

Sound 

BSE - analysis 

STD 

Static Analysis 

LAW 

Consulation 

agreenment 

MENU 

projekti faasid

Scheme Scheme 

DD1 

DD1 

DD2 

DD2 

BDS 

BDS 

BDS 

BDS 

BDS 

BDS 

Detail analysis Detail analysis 

Section Section 

Floor plans Floor plans 

Overview dawings Overview dawings 

BPM BPM 

Planning Planning 

Cost Cost 

Time scheldule Time scheldule 

Construction Construction site site 

BSE BSE 

BSE drawings BSE drawings 

Energyframe Energyframe 

Ventilation Ventilation 

U-value & moisture U-value & moisture 

documentation documentation vol.2 vol.2 

Posters Posters 

Existing situation Existing situation 

Siteplan + sections Siteplan + sections 

Siteplan analysis Siteplan analysis 

Illustration Illustration 

Ground floor Ground floor 

Standard Standard floor floor 

Basement Basement 

Section, detailed Section, detailed 

BPM BPM 

Planning Planning 

FINAL REPORT FINAL REPORT est est 

Physical model Physical model 

Overview Overview drawings drawings 

Trade spec. Trade drawings spec. drawings 

Elevations Elevations 

Siteplan Siteplan 

Details Details 

Prefab. element Prefab. drawings element drawings 

BPM BPM 

Cost Cost 

LCA LCA 

Building process Building process 

Building planning Building planning 

Documents Documents 

Planning 

LAW 

Planning 

LAW 

Documentation Documentation 

STD 

STD 

STD report STD report 

Documentation Documentation 

12

A nastassija M alkova EE 

anastassija.malkova@gmail.com 

+372 53865975 

+7 916 8477211

P aneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?