Toodete vastavushindamise valdkonna ning turujärelevalve ...

PROJEKT 

„Toodete vastavushindamise valdkonna ning 

turujärelevalve läbiviimiseks vajaliku katsebaasi 

täiendamise vajaduse määratlemine ja selle 

arendamine” 

LÕPPARUANNE 

Tallinn 

Jaanuar 2008

Sisukord 

Kasutatud jooniste nimekiri .................................................................................................................... 4 

Kasutatud tabelite nimekiri ..................................................................................................................... 4 

Lisade nimekiri ........................................................................................................................................ 6 

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 7 

Tootegruppide valim ............................................................................................................................. 10 

Laborite valim ....................................................................................................................................... 13 

Katsetusmetoodikate analüüs .............................................................................................................. 16 

Metoodika ............................................................................................................................................. 17 

Eelmised kasutatud uuringud ........................................................................................................... 17 

Erialaliitude ja ekspertide hinnangud ............................................................................................... 22 

Laborite küsitlus ................................................................................................................................ 23 

Teostatavus- ja tasuvusanalüüs ........................................................................................................ 25 

Investeeringud .............................................................................................................................. 26 

Kulud ............................................................................................................................................. 26 

Tulud ............................................................................................................................................. 26 

Eesti, Soome, Läti ja Sloveenia laborite võrdlus ................................................................................... 27 

Eesti laborite arendamise prioriteedid lähtuvalt „ideaalkatsebaasist“ ................................................ 28 

Katsebaasi arendamise vajadused valdkonniti ..................................................................................... 29 

Ehitusmaterjalid ja –tooted .............................................................................................................. 29 

Vajadused lähtudes varasematest uuringutest ............................................................................ 29 

Tulemused lähtuvalt laborite küsitlusest ...................................................................................... 30 

Võrdlus teiste riikidega ................................................................................................................. 31 

Vajadused erialaliidu hinnangul .................................................................................................... 33 

Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 34 

Masinaehitus ja metallitööstus ......................................................................................................... 36 





Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 44 

Mööblitööstus ................................................................................................................................... 45 

2





Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 50 

Tekstiili- ja rõivatööstus .................................................................................................................... 52 





Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 60 

Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine, info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia ..................... 61 





Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 69 

Väikelaevade tootmine ..................................................................................................................... 69 


Vajadused lähtudes läbiviidud uuringust ...................................................................................... 72 


Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 74 

Katsebaasi arenguks vajalikud investeeringud ..................................................................................... 74 

Laborite poolt esitatud seadmete prioriteetsus ................................................................................... 86 

Näited „ideaalkatsebaasi” maksumuse kohta ...................................................................................... 89 

Elektromagneetilise ühilduvuse katselabor ...................................................................................... 89 

Tekstiililabor ...................................................................................................................................... 90 

Muud vajalikud arengutegevused ........................................................................................................ 92 

Küsitletud laborite personaliga seonduv olukord ja vajadused ........................................................ 92 

Muud arendusvajadused ja konkurentsieeliste kasutamine ............................................................ 96 

Rahastamisvõimalused ..................................................................................................................... 97 

Ülevaade valiku teiste Euroopa Liidu liikmesriikide toetusskeemidest ................................................ 99 

Skriining ........................................................................................................................................... 100 

Sloveenia ja Ungari toetusmeetmete ülevaade ja analüüs ............................................................ 103 

3

Järeldused. Ettepanekud toetusskeemide kavandamiseks ja rakendamiseks Eestis ......................... 105 

Kasutatud jooniste nimekiri 

Joonis 1. Uuringus käsitletud riikides kõigi uuringu valdkondade toodete katsemetoodikate arvude 

võrdlus Soomega ................................................................................................................................... 28 

Joonis 2. Uuringus käsitletud riikides ehitusmaterjalide ja –toodete katsemetoodikate arvude võrdlus 

Soomega ............................................................................................................................................... 31 

Joonis 3. Ehitusmaterjalid ja –tooted. Soome metoodikate olemasolu ja prioriteedid Eestis ............. 32 

Joonis 4. Uuringus käsitletud riikides masinatööstuse katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega .. 39 

Joonis 5. Uuringus käsitletud riikides metallitööstuse katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega .. 40 

Joonis 6. Soomes olemasolevad katsetusmetoodikad masinaehituse valdkonnas ja nende olulisus 

Eestis. .................................................................................................................................................... 41 

Joonis 7. Soomes olemasolevad katsetusmetoodikad metallitööstuse valdkonnas ja nende olulisus 

Eestis. .................................................................................................................................................... 41 

Joonis 8. Uuringus käsitletud riikides mööbli katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega ................ 47 

Joonis 9. Mööblitööstus. Soome metoodikate olemasolu ja prioriteedid Eestis ................................. 48 

Joonis 10. Uuringus käsitletud riikides tekstiili- ja rõivatööstuse toodete katsemetoodikate arvude 

võrdlus Soomega ................................................................................................................................... 57 

Joonis 11. Tekstiili- ja rõivatööstus. Soome metoodikate olemasolu ja prioriteetsus Eestis. .............. 58 

Joonis 12. Uuringus käsitletud riikides elektri- ja elektroonikatööstuse valdkonna toodete 

katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega ........................................................................................ 66 

Joonis 13. Uuringus käsitletud riikides IT- ja telekommunikatsiooni valdkonna toodete 

katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega ........................................................................................ 66 

Joonis 14. Soomes olemasolevad katsetusmetoodikad elektri- ja elektroonikatööstuse valdkonnas ja 

nende olulisus Eestis. ............................................................................................................................ 67 

Joonis 15. Soomes olemasolevad katsetusmetoodikad IT- ja telekommunikatsiooni valdkonnas ja 

nende olulisus Eestis. ............................................................................................................................ 67 

Joonis 16. Uuringus käsitletud riikides väikelaevade katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega..... 72 

Joonis 17. Väikelaevad. Soome metoodikate olemasolu ja prioriteetsus Eestis. ................................. 72 

Joonis 18. Laborite töötajate vanuseline jaotumine ............................................................................. 93 

Joonis 19. Laborite töötajate haridustase............................................................................................. 94 

Joonis 20. Laborites töötava personali staaž ........................................................................................ 95 

Kasutatud tabelite nimekiri 

Tabel 1. Olulisemad uuringu valimi tootegrupid valdkonniti ............................................................... 12 

4

Tabel 2. Uuringu valdkondades katseteenuseid osutavate laborite arv riigiti ..................................... 17 

Tabel 3 Toodetavate toodete/materjalide katsetamise andmed kõigi vastajate lõikes ...................... 19 

Tabel 4 Tüübikatsetuste arv .................................................................................................................. 19 

Tabel 5 Tüübikatsetuste maksumus aastas (kulu tüübikatsetustele) ................................................... 19 

Tabel 6 Sertifitseerimisega seotud katsetuste maksumus aastas (kulu katsetustele) ......................... 20 

Tabel 7 Muude katsetuste arv .............................................................................................................. 20 

Tabel 8 Muude katsetuste maksumus aastas (kulu katsetustele) ........................................................ 20 

Tabel 9 Enim nimetatud välisriigid, millistest katsetusi tellitakse ........................................................ 20 

Tabel 10 Küsimustikule vastanud Eesti katselaborid ............................................................................ 25 

Tabel 11. Uuringus käsitletud ehitustoodete- ja materjalide valdkonnas katseteenuseid pakkuvate 

laborite arv uuringus käsitletud riikides ............................................................................................... 31 

Tabel 12. Ehitusmaterjalid ja –tooted. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis 

puuduvate prioriteetsete metoodikate olemasolu Lätis ning Sloveenias ............................................ 33 

Tabel 13. Uuringus käsitletud masinaehituse valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv 

uuringus käsitletud riikides ................................................................................................................... 39 

Tabel 14. Uuringus käsitletud metallitööstuse valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv 


Tabel 15. Masinatööstus. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate 

prioriteetsete metoodikate olemasolu Lätis ning Sloveenias ............................................................... 42 

Tabel 16. Metallitööstus. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate 


Tabel 17. Uuringus käsitletud mööblitootmise valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv 


Tabel 18. Mööblitööstus. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate 


Tabel 19. Eesti tekstiili- ja rõivatootjate vastused seoses katsetustega ............................................... 54 

Tabel 20. Uuringus käsitletud tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonnas katseteenuseid pakkuvate 

laborite arv uuringus käsitletud riikides ............................................................................................... 57 

Tabel 21. Tekstiili- ja rõivatööstus. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate 


Tabel 22. Eestis tegutsevate tootjate vastused seoses katsetustega EMÜ direktiivi reguleerimisalas 62 

Tabel 23. Uuringus käsitletud elektri ja elektroonikaseadmete ning IT- ja 

telekommunikatsiooniseadmete valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv uuringus 

käsitletud riikides .................................................................................................................................. 65 

Tabel 24. Elektri- ja elektroonikaseadmed. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis 


5

Tabel 25. IT- ja kommunikatsiooniseadmed. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis 


Tabel 26. Eesti väikelaevade tootjate vastused seoses katsetustega ................................................... 71 

Tabel 27. Uuringus käsitletud väikelaevade valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv 


Tabel 28. Väikelaevad. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate 


Lisade nimekiri 

Lisa 1. Metoodikate ja laborite võrdlus. Andmebaas (MS Excel) 

Lisa 2. Eesti laborite andmebaas (MS Excel) 

Lisa 3. Läti laborite andmebaas (MS Excel) 

Lisa 4. Sloveenia laborite andmebaas (MS Excel) 

Lisa 5. Soome laborite andmebaas (MS Excel) 

Lisa 6. Erialaliitude seisukohad 

Lisa 7. Küsimustik laboritele 

Lisa 8. Vajalike seadmete nimekiri 

Lisa 9. Laborite poolt täidetud küsimustikud 

Lisa 10. Ungari ja Sloveenia toetusskeemide ülevaade (aruanne) 

Lisa 11. Materjalitehnoloogia projekti taotlus 

Lisa 12. Seadmete teostatavus- ja tasuvusanalüüsid 

Lisa 13. Uuringu tootegruppide valimi andmebaas (MS Excel) 

Lisa 14. Tekstiililabori seadmete nimekiri 

Lisa 15. Eesti ja Soome hindade võrdlus valiku katsetuste alusel 

6

Sissejuhatus 

Käesolev uuring on jätkuks 2006. aastal läbiviidud uuringutele “Toodete vastavushindamiseks 

vajalike katsete tüüpide ning katsetuste hulga väljaselgitamine Eesti ettevõtjate seas” (edaspidi 

„Tootjate uuring“) ning „Ohutusjärelevalve teostamise uuring” (edaspidi „Järelevalve uuring“). 

„Tootjate uuringu“ eesmärgiks oli kindlaks teha uue lähenemisviisi direktiivide 

vastavushindamisprotseduuridest ja harmoneeritud standarditest, muudest asjakohastest 

õigusaktidest ja standarditest ning teistest nõuetest tulenevate toote vastavushindamiseks vajalike 

katsete tüübid ning teostatavate katsetuste hulk. 

„Järelevalve uuringu“ eesmärgiks oli välja selgitada riikliku toodete turujärelevalve testide maht 

Eestis, sealhulgas nii turujärelevalve kui ka kasutusjärelevalve või õnnetuste uurimiseks tellitavad 

katsed, osaliselt võrrelda Eestist tehtavate katsete mahtu välisriikides samades valdkondades 

tehtavate katsete ning anda üldine hinnang järelevalve mahu ja ulatuse piisavusele ohutustaseme 

tagamiseks Eestis. Muu hulgas fikseeriti ka turujärelevalve asutuste seisukohad selle osas, millised 

peaksid olema täiendavad katsetusvõimalused Eestis seoses turujärelevalve vajadustega. 

Kuivõrd nimetatud uuringute tulemusena ei jõutud Eesti tootjate täiendavate katsevajaduste osas 

tulemuseni, mis oleks andnud ammendavad vastused täiendavalt vajalike konkreetsete katsetüüpide 

või –metoodikate osas valdkonniti või tootegrupiti, otsustati teha täiendav uuring prioriteetsemates 

valdkondades, lähtudes vaid nende valdkondade olulisimatest tootegruppidest ning määratledes 

nende valdkondade olulisemate tootegruppide toodetele kehtivatest erinevatest nõuetest 

tulenevate toote vastavushindamiseks ning turujärelevalveks vajaliku katsebaasi täiendamise ja 

arendamise vajadus Eestis. Nimetatud valdkondadeks on: 

- ehitusmaterjalid ja ehitustooted; 

- masinaehitus; 

- metallitööstus; 

- mööblitööstus; 

- tekstiili- ja rõivatööstus; 

- elektri- või elektroonikaseadmete tootmine (EMÜ-elektromagneetiline ühilduvus); 

7

- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; 

- väikelaevad. 

Käesolev uuring keskendus katsebaasi täiendamise ja arendamise vajaduse selgitamisele mainitud 

valdkondades. 

Uuringu eesmärkide saavutamiseks viidi läbi järgmised tegevused: 

Tegevus A - Tootegruppide määratlemine 

Analüüsiti varem teostatud uuringute “Tootjate uuring” ja „Järelevalve uuring” valimisse lülitatud 

tootegruppe ja uuringute tulemusena oluliseks peetud tootegruppe ning otsustati käesoleva uuringu 

eesmärkidest lähtuvalt olulised tootegrupid (uuringu valim). 

Tegevus B - Hetke katsevõimaluste määratlemine 

Tegevus B1 - Uuringu valimi tootegruppidega seotud Eesti katselaborite määratlemine 

Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) andmetele ja uuringu läbiviimisel osalevate ekspertide 

seisukohtadele tuginevalt tehti kindlaks Eestis tegutsevad katselaborid, millised eeldatavasti 

osutavad või võivad osutada teenuseid uuringu valimi tootegruppide toodete või materjalide 

katsetamisel. Arvestati ka varasemate uuringute tulemuste ning erialaliitude ja – ekspertide 

arvamustega. 

Tegevus B2 - Katselaborite akrediteeritud katsemetoodikate kaardistamine 

EAK andmetele tuginevalt tehti kindlaks EAK akrediteeritud katselaborite uuringu valimi 

tootegruppide toodete katsetamiseks vajalikud akrediteeritud katsemetoodikad. 

Tegevus B3 - Katselaborite eeltäidetud küsitlusankeetide ettevalmistamine ja laborite küsitluse 

läbiviimine 

Tegevuste B1 ja B2 tulemustele tuginedes valmistati ette eeltäidetud laborite küsitlusankeet. 

Ankeeti kantakse tegevuse B2 tulemusena saadud andmed akrediteeritud katsemetoodikate kohta. 

Ankeedi sisu ehitati üles selliselt, et katselaboritelt oleks võimalik saada teavet uuringu valmiga 

seonduvate tootegruppide toodete katsetamiseks vajalike akrediteeritud ja akrediteerimata 

katsemetoodikate kohta, samuti uuringu kontekstis oluliste katsetuste, katseseadmete ja personali 

hetkeolukorra, probleemide ja vajaduste ning katsetuste ja katseseadmete hindade kohta. 

Küsitlusankeeti lülitati ka küsimused, mis olid vajalikud tegevuste D ja E tulemuste saavutamiseks. 

Küsitlus viidi läbi e-posti teel, vajadusel korraldati olulisemate katselaborite esindajatega kohtumised 

andmete täpsustamiseks. 

Küsitluse tulemusena selgitati välja praegused katsetusvõimalused uuringu valimisse haaratud 

tootegruppide toodete katsetamiseks nii akrediteeritud kui akrediteerimata katsemetoodikate osas, 

ning muud uuringu eesmärkide saavutamiseks olulised andmed. Küsitluse põhjal selgitati välja 

konkreetsed katseseadmed, mida kasutatakse praegu, kuid mis on amortiseerunud ja vajavad 

väljavahetamist, kui uued seadmed, mille soetamist peavad laborid vajalikuks uute 

katsemetoodikate juurutamiseks ja katseteenuste mitmekesisuse laiendamiseks nii tootjate kui 

riikliku järelevalve vajadustest ja ootustest lähtuvalt. 

8

Tegevus C - Katsevõimaluste vajaduste määratlemine 

Tegevus C1 - Varasemate uuringute tulemuste analüüs 

Analüüsiti „Tootjate uuringu“ ja „Järelevalve uuringu“ tulemusi eesmärgiga teha kindlaks neis 

väljatoodud uuringu valimi tootegruppide toodete katsetuste ja katsetusvõimaluste vajadused. 

Tegevus C2 - Erialaliitude ja –ekspertide küsitluse läbiviimine 

Viidi läbi uuringu valimi tootegruppide tootmisega seonduvate erialaliitude küsitlus e-posti teel 

eksperthinnangute saamiseks asjakohaste katsetusvajaduste osas. 

Küsimused saadeti järgmistele erialaliitudele: Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Ehitusmaterjalide 

Tootjate Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Eesti Mööblitootjate Liit. 

Tegevus D - Katsebaasi vajaduste määratlemine 

Tegevus D1 - Tegevuste B ja C tulemuste analüüs ja süstematiseerimine 

Viidi läbi tegevuste B ja C tulemusena saadud teabe analüüs eesmärgiga hinnata kogutud andmete 

piisavust uuringu eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel otsustada meetmed täiendava teabe 

saamiseks või kvaliteedi parandamiseks. Kogutud teave ja andmed koondati andmebaasidesse, mis 

võimaldavad andmeid töödelda lähtuvalt käesoleva uuringu eesmärkidest ja kavandatavatest 

edasistest tegevustest. Katsebaasi täiendamise ja arendamise vajadust käsitlev informatsioon on 

esitatud teksti ja sellega seostatud tabelite kujul, milles kajastab tegevuste B ja C käigus saadud 

andmed. 

Tegevus D2 - Vajalike lisameetmete rakendamine ja tegevuste elluviimine 

Viidi ellu tegevuse D1 raames otsustatud vajalike lisameetmed – esitati täiendavad või täpsustatud 

küsimused laborite esindajatele, korraldati kohtumisi laborite ja erialaliitude esindajatega 

täiendavate andmete või täpsustuste saamiseks. 

Tegevus D3 - Lähiriikide olukorra hindamine 

Katsebaasi olemasolu ja olukorda uuritavates valdkondades analüüsiti teiste riikide (Läti, Soome, 

Sloveenia) näitel avalikult kättesaadavate andmete põhjal. 

Tegevus D4 - Täiendava vajaliku katsebaasi määratlemine 

Tegevuste A, B, C, D1, D2 ja D3 andmeid arvestades määratleti uuringu valimi tootegruppide toodete 

katsetamiseks oluline katsebaasi täiendamise ja arendamise vajadus, ja kus võimalik, ka selle kulud. 

Hinnati Eesti laborite inimressursi arenguvajadust, sh. koolituse, täiendõppe ja lisapersonali 

kaasamise vajadust. Saadud andmete põhjal hinnati ja võrreldi olukorda Eestis teiste riikide 

praktikaga (Läti, Soome, Sloveenia). Tulemused ja katsebaasi täiendamise ja arendamise vajadust 

käsitlev informatsioon koondati teksti ja sellega seostatud tabelite kujul ühtsesse andmebaasi, mis 

võimaldab andmeid töödelda lähtuvalt käesoleva uuringu eesmärkidest. 

Tegevus E - Tasuvusanalüüsi tegemine 

Läbi viidud küsitluse käigus kaardistasid valimisse haaratud katselaborid katsebaasi arendamiseks 

vajalikud seadmed ning hindasid seadmete maksumust ning kasutusvõimaluste ulatust ning 

sihtotstarvet. Vajalike seadmete hulgas on nii hetkel kasutatavate katsemetoodikate jaoks vajalikud, 

kuid amortiseerunud seadmed, kui ka katsemetoodikate valiku laiendamiseks vajalike uued 

seadmed. Lisaks uute vajalike seadmete nimetamisele, esitasid laborid andmed seadmete võimaliku 

9

soetusmaksumuse ja seadmete jooksvate ülalpidamiskulude (akrediteerimis- ja kalibreerimiskulud, 

vajalike ruumide kulu, personalikulu, tarvikute materjalikulu jne). Saadud hinna- ja kuluandmete 

realistlikkust hindasid uuringu rakendamisse kaasatud eksperdid. Saadud andmete põhjal hinnati 

nimetatud seadmete soetamise ja rakendamise tasuvust. 

Tasuvusanalüüsis ei olnud võimalik võrrelda laborite küsitluse tulemusel kaardistatud 

investeeringuvajadusi alternatiiviga tellida vajalikud katsetused lähiriikidest (Läti, Soome). Kummaski 

riigis ei ole kehtestatud katsetustele piirhinda. Samuti puudub avalik informatsioon, mille põhjal 

oleks võimalik välja tuua põhjendatud ja usaldusväärne info katsetuste maksumuse kohta. Seetõttu 

ei olnud võimalik välja tuua Eestis vajalike investeeringute väärtust võrreldes katsetuste tellimise 

kuludega lähiriikidest. 

Tegevus F – ülevaade valiku teiste Euroopa Liidu liikmesriikide toetusskeemidest 

Uuringu käigus võeti vaatluse alla viis uut Euroopa Liidu liikmesriiki. Ülevaatesse koondati Läti, 

Leedu, Ungari, Tšehhi ja Sloveenia toetusskeemid perioodidel 2004-2006 ja 2007-2013, milles 

sisalduvad meetmed toetasid ja toetavad katsevõimaluste mitmekesistamist erinevatel eesmärkidel 

alates innovatsioonitegevusest ja toodete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisest lõpetades 

riikliku järelevalvega. Sealjuures vaadeldi ka meetmete sihtgruppe ehk toetuse potentsiaalsete 

saajate ringi. 

Esmalt viidi läbi märgitud viie riigi toetusskeemide skriining, mille põhjal valiti välja 2 riiki, Sloveenia 

ja Ungari, mille toetusskeemide kohta koostati vastavate meetmete nimekiri ning viidi läbi 

meetmetes kajastatud põhimõtete analüüs. 

Tegevus G - Seminari korraldamine uuringu tulemuste teavitamiseks 

Korraldati seminar, kus selgitati uuringu eesmärke, tulemusi ning tegevusi laiematele huvigruppidele 

(ettevõtjate esindajad, ministeeriumid, riigiametid). Seminaril anti ka ülevaade järgnevatest 

planeeritud tegevustest uuringu tulemuste rakendamiseks katsebaasi arendamise vallas. 

Tootegruppide valim 

Käesoleva uuringu tootegruppide valimi peamiseks aluseks võeti „Tootjate uuringu“ raames 

väljaselgitatud olulised tootegrupid käesoleva uuringu valdkondades - viidi läbi „Tootjate uuringu“ 

valimisse lülitatud tootegruppide analüüs käesoleva uuringu valdkondade lõikes ning sellest 

tulenevalt leiti käesoleva uuringu eesmärkidest ning valdkondadest lähtuvalt olulised tootegrupid 

(tootegruppide valim). 

„Tootjate uuringu“ tootegruppide ja neisse kuuluvate toodete valim määratleti olemasoleva Eesti 

tööstussektorit ja majandust kajastavate statistiliste andmete põhjal, kaasates ka erialaekspertide ja 

erialaliitude seisukohti. Peamiseks uuringu eelvalimi määramise aluseks võeti Statistikaameti 

väliskaubandusstatistika andmebaasi andmed 2005. a deklareeritud kaupade väljaveo kohta. 

Uuringu valimisse võeti kokkulepitud valdkondades need tootegrupid, mille 2005. aastal 

deklareeritud väljaveomahud ületasid 20 miljoni krooni piiri. Käeoleva uuringu tootegruppide 

valimisse lülitati kõik „Tootjate uuringu“ valimi tootegrupid, mis kuulusid käesoleva uuringu 

valdkondadesse. Käesoleva uuringu valdkondadeks on ehitusmaterjalide ja –toodete tootmine, 

10

masinaehitus, metalltoodete tootmine, mööblitootmine, tekstiili- ja rõivatoodete tootmine, elektri- 

ja elektroonikaseadmete tootmine, IT- ja kommunikatsiooniseadmete tootmine, väikelaevade 

tootmine. Tulenevalt asjaolust, et madalpingedirektiivi kohaldusalasse jäävate toodete 

katsetusvajaduste ja mahtude analüüs viidi eraldi läbi samaaegselt „Tootjate uuringuga“, jäeti 

„Tootjate uuringu“ ja ka käesoleva uuringu valimist välja need tootegrupid, mille puhul võis eeldada, 

et need peale madalpingedirektiivi muude direktiivide kohaldusalasse ei kuulu. Nimetatud toodete 

katsetusvajaduste ja –mahtude kokkuvõte koos katsetusteks vajaliku Eestis olemasoleva ja 

täiendavalt vajaliku katsebaasi kirjeldusega on toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 

dokumendis „Madalpingedirektiivi rakendamise strateegia laborite tegevuse tõhustamiseks Eestis”. 

Elektri- ja elektroonikaseadmetega, mis kuuluvad peamiselt elektromagnetilise ühilduvuse direktiivi 

kohaldusalasse, arvestati ka „Tootjate uuringu“ ning käesoleva uuringu läbiviimisel. 

Lisaks väliskaubandusstatistika andmetele võeti käesoleva uuringu raames aluseks ka need tooted ja 

tootegrupid, mida olid oma toodanguna nimetanud „Tootjate uuringu“ raames läbiviidud küsitlusele 

vastanud tootjad. Küsimuste vastuste andmebaasi põhjal tehti käesoleva uuringu valdkondade 

raames eraldi andmete töötlus, mille tulemusena selekteeriti kõik küsitlusele vastanud tootjate 

nimetatud käesoleva uuringu valdkondadesse kuuluvad tooted. Nende toodete tootmist nimetanud 

tootjate vastused võeti aluseks käesoleva uuringu läbiviimisel seoses katsevõimaluste hetkeolukorra 

ja tulevikuvajaduste väljaselgitamisega. Erinevate valdkondade tootegruppidega seonduvad 

kokkuvõtted ja järeldused on toodud vastavate valdkondade kokkuvõtete juures. 

Uuringu valdkondade ning tootegruppide valimi alusel määratleti käesoleva uuringu kontekstis 

olulised Eesti, Soome, Läti ja Sloveenia laborid ning valimi alusel kaardistati ja võrreldi tootegruppide 

katsetamisele kohalduvaid katsetusmetoodikaid. 

Tabelis 1 on toodud olulisemad uuringu valimi tootegrupid valdkonniti (lähtuvalt deklareeritud 

väljaveomahtudest). Käesoleva uuringu tootegruppide valim on valdkonniti toodud käesoleva 

aruande lisas 13 MS Exceli andmebaasina. 

Valdkond Olulisemad tootegrupid 

Ehitusmaterjalid ja -tooted − kokkupandavad ehitised (puidust); 

− ehituses kasutatavad nurkrauad, sulundid, torud ja 

metallvardad; 

− puidust tisleri- ja puusepatooted; 

− uksed ja aknad; 

− vineer ja puitkiudplaadid; 

− ehitusplokid ja tellised. 

Masinad − erinevate masinate varuosad; 

− lintelevaatorid ja lintkonveierid; 

− kopad, kühvlid, greiferid ja haaratsid; 

− metsandusmasinad; 

− saagpingid. 

11

Metalltooted − metallkonstruktsioonid; 

− reservuaarid, tsisternid, mahutid; 

− katelde abiseadmed; 

− erinevad metallprofiilid, torud, vardad; 

− metallist kalastustarbed; 

Mööbel − polsterdatud istmed (puitkarkassiga); 

− söögitoa, elutoa, köögi, magamistoa ja muu mööbel 

(puidust); 

− puidust mööbliosad; 

− metallmööbel; 

− madratsid. 

Tekstiil- ja rõivatooted − voodivaibad ja päevatekid; 

− erinevad rõivad meestele, naistele, poistele ja 

tüdrukutele; 

− töö- ja ametirõivad; 

− linane riie; 

− voodipesu. 

Elektri- ja elektroonikaseadmed − elektriliste või elektrooniliste aparaatide varuosad; 

IT- ja 

kommunikatsiooniseadmed 

− generaatorite, mootorite osad; 

− liikumisandurid, tugijaamade seadmed, juhtpuldid, 

puutesensorid, juhtimiskeskused; 

− elektroonilised ja digitaalsed integraallülitused, skeemid; 

− ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid 

ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või 

kontrollimiseks. 

− mobiiltelefonid; 

− antennid ja igat tüüpi antennireflektorid, nende osad; 

− kiipkaardid; 

− osad raadiotelegraafi- või raadiotelefoniseadmetele; 

− mäluseadmete programmeeritavad juhtseadmed. 

Väikelaevad − purjepaadid (meresõiduks); 

Tabel 1. Olulisemad uuringu valimi tootegrupid valdkonniti 

− mootorpaadid (meresõiduks); 

− laeva- ja paadikered. 

12

Laborite valim 

Uuringus on käsitletud Eesti, Soome, Sloveenia ja Läti laboratooriumide olukorda ning 

katsetusmetoodikaid. Uuringusse haaratud laborite valimi aluseks oli eelnevalt koostatud 

tootmisvaldkondade tootegruppide ja toodete valim (vt. Ptk. „Tootegruppide valim”), sealjuures 

vaadeldi valitud valdkondades katsetusteenuseid pakkuvaid akrediteeritud ja akrediteerimata 

laboreid. 

Vaadeldud on laboreid, mis on akrediteeritud standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 „Katse- ja 

kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded” kohaselt või vastavate riikide rahvuslike 

analoogide järgi. Samuti käsitleti uuringu valdkondades teenuseid pakkuvaid akrediteerimata 

laboreid juhul, kui vastavas valdkonnas (nt. rõiva- ja tekstiilitööstus, mööblitööstus, väikelaevad) 

akrediteeritud laborid puudusid ja teave vastavate akrediteerimata laborite kohta oli kättesaadav. 

Katselaborite seas ei ole vaadeldud neid Eesti, Soome, Sloveenia ja Läti laboreid, mis pakuvad 

katsetusteenuseid uuringu lähte-eesmärgis mitte kirjeldatud valdkondades. 

Uuring hõlmas muuhulgas Eesti laborite küsitluse läbiviimist. Küsitluse ettevalmistamise faasis püüti 

kõikide Eesti akrediteeritud laborite seast välja selgitada need laborid, mis perspektiivis võiksid 

laiendada katsevaldkondi uuringu kontekstis huvipakkuvatesse valdkondadesse, kuid momendil 

selliseid teenuseid ei osuta. Juhul, kui laborilt mingi tagasisidet ei saadud või saadud vastus välistas 

sellise võimaluse, ning ka katsetusmetoodikad uuringu valdkondadega ei kattunud, lülitati labor 

edasisest vaatlusest välja. Peamiselt tegelesid sellised laborid elektripaigaliste kontrollimisega. 

Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) ja uuringu läbiviimises osalevate ekspertide hinnangutele 

tuginevalt tehti kindlaks Eestis tegutsevad akrediteeritud laborid, mis tegutsevad standardi EVS-EN 

ISO/IEC 17025:2006 „Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded” kohaselt, ning 

akrediteerimata katselaborid, millised eeldatavasti osutavad või võivad osutada teenuseid uuringu 

valimi tootegruppide toodete või materjalide katsetamisel. Laborite valimisse kaasati ka laborid, 

millised perspektiivis võiksid laiendada katsevaldkondi uuringu kontekstis huvipakkuvatesse 

valdkondadesse, kuid momendil selliseid teenuseid ei osuta (näiteks elektripaigaldiste kontrolliga 

tegelevad laborid). Akrediteerimata katselaborid otsustati valimisse kaasata põhjusel, et 

teadaolevalt osutavad paljud akrediteerimata laborid uuringu valdkondades olulisel määral 

katseteenuseid ning nende akrediteerimine võib perspektiivis osutuda võimalikuks. Uuringu 

valimisse kuulusid nii riikliku järelevalve eesmärkidel katseid teostavad laborid, tootevastavuse, 

tootearenduse kui tüübikatsetusi teostavad avaliku sektori ja erasektori laborid. 

EAK-st saadi andmed valimisse haaratud laborites olevate akrediteeritud katsemetoodikate kohta. 

Akrediteerimata laborite kasutatavate katsemetoodikate kohta saadi teavet laborite küsitluse 

tulemustest. 

Laborite valmisse lülitati kokku 33 akrediteeritud ja akrediteerimata Eesti laborit. Laborite valimi 

laborite andmed (nimetused, labori tüüp, akrediteerimisala üldiseloomustus, kontaktandmed ning 

akrediteeritud katsetusmetoodikate andmed) on toodud käesoleva aruande lisas 1. 

E-postiga saadetud küsimustike põhjal toimus laborite valimisse haaratud Eesti laborite küsitlus 

ajavahemikul september-november 2007. Küsitluse pika perioodi nõudis asjaolu, et laboritelt saadud 

vastused ei olnud täielikud ja piisavalt detailsed. Tagastatud ankeetide põhjal esitati valimisse 

haaratud laboritelt täpsustavaid lisaküsimusi, millele siiski ei suutnud laborid alati anda ammendavat 

tagasisidet. 

13

Kuivõrd uuringu üheks eesmärgiks oli muuhulgas koguda ka teavet olulistest lähiriikidest uuringu 

valdkondades katseteenuste tellimise võimaluste osas, kaardistati ka Soome, Läti ja Sloveenia 

katselaborid, millised uuringu valdkondades katseteenuseid osutavad. Laborite määratlemisel ning 

nende poolt osutatavate katseteenuste kindlakstegemisel kasutati vastavate riikide 

akrediteerimisasutuste veebilehtedel olevaid andmeid (www.finas.fi, www.latak.gov.lv, 

www.sa.gov.sl). Uuringus ei ole käsitletud akrediteerimata laboreid mainitud riikides, sest antud 

riikide akrediteerimata katselaborite kohta avalikult kättesaadav teave valdavalt puudub. 

Kuivõrd Soomes puudub rõiva- ja tekstiilitööstuse valdkonnas akrediteeritud katseteenuseid pakkuv 

labor, on tulenevalt valdkonna olulisusest erandina valimisse kaasatud Soome laborite seas 

tekstiilmaterjalide ja -toodete katsetamisega tegelev Tampere Tehnikaülikooli kiudmaterjalide 

katselabor, mis ei ole akrediteeritud. 

Teise erandina kaasati uuringusse VTT väikelaevade valdkonnas tegutsev teavitatud asutus (NB nr. 

0537) mille eelkäija on alates 1982 aastast viinud läbi hobi- ja töölaevade tüübikatseid. Labor ei ole 

akrediteeritud. 

Uuringus käsitletud riikide (Soome, Läti, Sloveenia) valik toimus uuringu ettevalmistamise faasis, ning 

lähtus järgmistest eeldustest ning põhimõtetest: 

Soome 

Tingituna suhteliselt väikesest geograafilisest vahemaast ning ajalooliselt väljakujunenud tihedatest 

majandus-, teadus- ja kultuurisidemetest Eesti ja Soome vahel, kujutab Soome ühelt poolt 

konkurenti nii meie tootjatele (samamoodi nende laborid Eesti laboritele), teisalt suudavad Soome 

laborid pakkuda teenuseid, mille väljaarendamiseks on Eestis seni puudunud turunõudlus, vajalik 

infrastruktuur või oskusteave. Teatavatel tingimustel on Eesti laborid hakanud pakkuma 

konkurentsivõimelist katsetusteenust ka Soome tootjatele. 

“Tootjate uuring“ näitas, et Eesti tootjad on seni vajadusel otsinud ning leidnud oma toote 

katsetamiseks võimaluse Soome vastavates laborites. Oluliseks põhjuseks on Eesti paljude 

ettevõtete seotus Soome ema-ettevõttega, mis määrab ära ka toote vastavuskatsetuste läbiviimise 

koha. Uuringu läbiviimisel on Soome laborite katsebaasi käsitletud kui nn. „ideaalkatsebaasi“ 

lähtudes eeldusest, et Soome akrediteeritud laborid suudaksid oma infrastruktuurile ja oskusteabele 

tuginedes Eesti tootjate vajadused põhilises osas rahuldada. 

Soome laboritest on uuringu valimisse lülitatud 30 akrediteeritud katselaborit ja 1 akrediteerimata 

labor, mis uuringu valdkondades katseteenuseid osutavad. Lisaks vaadeldi ühte teavitatud asutust. 

Valimisse lülitatud Soome laborite loetelu koos labori oluliste andmetega (nimetus, kontaktandmed, 

akrediteerimisala üldiseloomustus, akrediteeritud katsemetoodikate loetelu) on toodud aruande 

lisas 1. 

Soome akrediteeritud laboritest tegutsevad 10 VTT (VTT Technical Research Centre of Finland) 

koosseisus. VTT kujutab endast Põhja-Euroopa suurimat rakendusteadustele orienteeritud 

organisatsiooni, mis pakub väga erinevaid uurimis- katsetus- ja tehnoloogiaarendusteenuseid nii 

Soomes kui ka väljapoole. Kogu VTT organisatsioonis töötab ligi 2800 inimest ja kogukäive oli 2007 a. 

217 milj. EUR-i. Organisatsioon tegutseb geograafiliselt paljudes asukohtades ja teeb aktiivselt 

koostööd Soome ülikoolide ja ettevõtetega. Varustatus seadmete ja kvalifitseeritud personaliga on 

eeskujulik. Kogutuludest moodustab 35% Soome riigi poolne baasfinantseerimine, ülejäänud tulu 

saadakse teadmusteenuste osutamisest kodu- ja välismaistele klientidele (vastavalt 65% ja 13% 

14

kogukäibest). Kõikidest Soomes evitatud akrediteeritud metoodikatest arvuliselt vähemalt pooled on 

kättesaadavad VTT laborites, küll aga ei ole kaetud kõik valdkonnad (näiteks elektroonika, 

elektrotehniliste toodete ja tekstiilmaterjalide katsetamine). 

Mitmed akrediteeritud laborid tegutsevad ülikoolide juures (Tampere Tehnikaülikool, Lappenranta 

Tehnikaülikool, Lahti Polütehnikum ja Jyväskylä Rakenduskõrgkool). Riikliku institutsioonina tegutseb 

ka Institute of Occupational Health, Work Environment Development Helsingis. Väga oluliste 

katsetusteenuse osutajatena tegutsevad Soomes elektroonikatoodete, elektrotehniliste toodete aga 

mitmete teiste toodete katsetamise valdkonnas eraõiguslikud äriühingud (näiteks SGS Fimko Oy, 

Nemko Oy, Intertek ETL Semko Oy, Inspecta Oy), millest näiteks SGS Fimko Oy akrediteeritud 

metoodikate loendis on üle 300 katsetusmetoodika. On katselaboreid, mis pakuvad teenuseid 

mitmes geograafilises asukohas (laborite võrgustik). Seepärast võivad mitmetes valdkondades olla 

katsetusvõimalused mitmekordselt dubleeritud riigi kontekstis – tuleb aga silmas pidada Soome 

suurust võrreldes Eestiga. Reeglina on laborid keskendunud tegutsemisele ühes spetsiifilises 

valdkonnas (tulekatsed, ehitusmaterjalid, tekstiilmaterjalid, masinad jne) ning pakutavate 

akrediteeritud katsetusmetoodikate arv on vahemikus 30-60. Lisaks nimetatud ettevõtetele tegutseb 

Soomes mitmeid akrediteeritud „tootjate“ laboreid, mis on spetsialiseerunud oma kitsas valdkonnas 

toodangu katsetamisele (terase-, värvi- ja soojusvahetite tootjad) ning nende laborite akrediteeritud 

katsetusmetoodikate arv on vahemikus 3-10. 

Läti 

Lähinaabrina ning üldisemalt tööstuse ja majanduse sarnase struktuuri tõttu pakub Läti uuringu 

kontekstis Eesti tootjatele katseteenuste osutamisel huvi kui võimalik koostööpartner aga ka kui 

konkurent Eesti laboritele. Sarnaselt Eestiga iseloomustab Läti tööstust märkimisväärne väliskapitalil 

põhinevate ettevõtete osa, märkimisväärne allhanketootmine Rootsi, Soome ja Saksa ettevõtetele 

ning suhteliselt tagasihoidlik omamaise lõpptoodangu osa kogu ekspordis. Kuna küsitavaks kujuneb 

toodete katsetamiseks vajaliku infrastruktuuri tasuvus arvestades Eesti (või Läti) tootjate vajadusi 

üksi, peeti Läti katselaborite olukorra analüüsi vajalikuks, silmas pidades perspektiivi, et Lätis 

realiseeritud katsetusmetoodikate dubleerimine Eestis võiks osutuda ebaotstarbekaks. Teisalt võiks 

Eestis realiseeritud võimalused huvi pakkuda Läti tootjatele. 

Läti laboritest on uuringu valimisse lülitatud 26 akrediteeritud katselaborit, mis uuringu 

valdkondades katseteenuseid osutavad. Valimisse lülitatud Läti laborite loetelu koos labori oluliste 

andmetega (nimetus, kontaktandmed, akrediteerimisala üldiseloomustus, akrediteeritud 

katsemetoodikate loetelu) on toodud aruande lisas 1. 

Vaadeldud akrediteeritud katselaborite seas tegutseb märkimisväärne osa sarnaselt Eestile mõne 

avalik-õigusliku ülikooli juures (Riia Tehnikaülikool) või riikliku uurimisinstituudi juures. Lätis tegutseb 

riiklik aktsiaselts "Certification Centre of Latvia" kus viiakse läbi toiduainete, kosmeetika, paberi, 

tekstiili, tubaka, kütuste, mänguasjade väetiste, alkoholi jpt. toodete ja ainete füüsikaliste, 

keemiliste ning mehaaniliste omaduste katseid (kokku 285 akrediteeritud metoodikat) ja riiklik 

aktsiaselts "Certification and Testing Centre" mis teostab ehitusmaterjalide, masinate, 

tõsteseadmete ja liftide katseid, töökeskkonna mõõtmisi (kokku 126 akrediteeritud metoodikat). 

Tegutsevad ka mitmed akrediteeritud „tootjate“ laborid, laboriteenuseid osutavad äriühingud ja 

mitmete rahvusvaheliste tuntud sertifitseerimis- ja katsetusasutuste tütarettevõtted ning filiaalid 

(TÜV, Inspecta). Akrediteeritud laboritest neli on evitanud enam kui 100 akrediteeritud metoodikat 

ning reeglina tegutsetakse rohkem kui ühes valdkonnas. Enamiku laborite akrediteeritud 

15

metoodikate arv on 35±10 ja tegutsemisvaldkond spetsiifiline (ehitusmaterjalid, mööbel- ja 

puittooted, masina- ja metallitööstuse tooted jne). Mittepurustava kontrolliga tegelevad laboreid on 

vähemalt neli ning need on akrediteeritud u. 10 metoodika ulatuses. 

Sloveenia 

Sloveenia pakub uuringu kontekstis huvi kui „uus“ Euroopa Liidu liige sarnaselt Eestiga. Edestades 

kvalitatiivsete (SKP inimese kohta) ja kvantitatiivsete (ekspordimaht jne) majandusenäitajate poolest 

mõnevõrra Eestit, kujutab Sloveenia endast siiski huvipakkuvat näidet kui riik, mille metroloogia-, 

katse-, kalibreerimis- ja toodete vastavushindamissüsteem on tõenäoliselt üles ehitatud Eestiga 

ligilähedaselt sarnastel põhimõtetel. 

Sloveenia laboritest on uuringu valimisse lülitatud 20 akrediteeritud katselaborit, mis uuringu 

valdkondades katseteenuseid osutavad. Valimisse lülitatud Sloveenia laborite loetelu koos labori 

oluliste andmetega (nimetus, kontaktandmed, akrediteerimisala üldiseloomustus, akrediteeritud 

katsemetoodikate loetelu) on toodud aruande lisas 1. 

Sloveenias tegutsevad mitmed riigi osalusega äriühingud või riiklikele institutsioonidele alluvad 

laborid (Metrology Institute of the Republic of Slovenia, Slovenian Institute of Quality and Metrology 

mis omakorda tegutseb kahe osakonnana: Slovenian Institute of Quality and Metrology 

Electromagnetics Dept. ja Slovenian Institute of Quality and Metrology Training Courses Dept. ) mis 

lisaks katsetusteenusele tegutsevad sertifitseerijana, kalibreerimislaborina ja teavitatud asutusena 

mitmetes valdkondades. Ülikooli juures tegutsevad mitmed laborid (Ljubljana Ülikooli juures 

vähemalt elektrotehnika ja puidu katsetamise valdkonnas), lisaks riiklikud teadusasutused (Milan 

Vidmar Electric Power Research Institute, IGMAT Building Materials Institute jt.). Akrediteeritud 

metoodikate üldarve ei ole vaadeldud laborites võrreldes teiste riikide laboritega väga suur, jäädes 

alla 50 (va. Zavod za gradbeništvo Slovenije mis pakub teenust vastavalt 85 akrediteeritud 

metoodikale peamiselt ehitumaterjalide katsetamise valdkonnas). 

Sloveenia laborite seas torkab silma suur „tootjate“ laborite osa. Akrediteeritud metoodikate üldarv 

on neis laborites suhteliselt väike, jäädes reeglina alla 10. 

Katsetusmetoodikate analüüs 

Uuringu lähteülesanne sätestas huvipakkuvate valdkondadena järgmised: 

- ehitusmaterjalid ja ehitustooted; 

- masinaehitus; 

- metallitööstus; 

- mööblitööstus; 

- tekstiili- ja rõivatööstus; 

- elektri- või elektroonikaseadmete tootmine (EMÜ-elektromagneetiline ühilduvus); 

- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; 

16

- väikelaevad. 

Päringute abil saadud andmed uuringus vaadeldavates kodu- ja välismaistes laborites pakutavatest 

katsemetoodikatest koondati andmebaasidesse (vt lisad 2-5). Kaasatud ei ole need laborid, mis 

tegutsesid uuringu kontekstis mittehuvipakkuvas valdkonnas (keemia, meditsiin, tervisekaitse, 

töökeskkond, toiduained jpt). Tehtud valik põhines peamiselt eksperthinnangutel. 

Ilmnes, et uuringu kontekstis huvipakkuvais valdkondades tegutses Lätis 25 laborit, Sloveenias 20 

laborit ning Soomes 32 laborit. Lisades 2-5 toodud loendid on nimetatud riikide kohta ammendavad 

akrediteeritud laborite osas, lisaks on käsitletud neid akrediteerimata laboreid, mis uuringu 

läbiviijatele teadaolevalt uuringu kontekstis olulistes valdkondades katseteenuseid osutavad. 

Tingituna eelpoolmainitud asjaoludest ei saa uuringu teostajad absoluutse kindlusega välistada seda, 

et uuringust välja arvatud laborite teenuste hulgas leiduks selliseid, mis võiksid osutuda vajalikeks 

määratletud valdkondade mingite toodete omaduste määramisel. Kindlasti lisandub laborite 

akrediteerimisalasse pidevalt uusi katsetusmetoodikaid, samal ajal kaob neid põhjusel, et 

rahvusvahelised standardid asendavad rahvuslikke üha enam. Tabelisse 2. on koondatud valdkonniti 

riikide kaupa tegutsevate laborite arv. 

Riik 

Tabel 2. Uuringu valdkondades katseteenuseid osutavate laborite arv riigiti 

Metoodika 

ehitusmaterjalid 

ja-tooted 

masinaehitus 

metallitööstus 

Eelmised kasutatud uuringud 

mööblitööstus 

tekstiili- ja 

rõivatööstus 

elektri- või 

elektroonikaseadm 

ete tootmine 

info- ja 

kommunikatsiooni 

tehnoloogia 

Eesti 8 8 6 1 4 1 1 0 

Soome 13 17 11 2 4 8 6 1 

Läti 8 11 10 2 3 2 1 0 

Sloveenia 7 6 6 3 0 6 2 0 

Uuringu eesmärkide saavutamiseks analüüsiti varem teostatud uuringute “Tootjate uuring” (ASI 

Consult OÜ, 2006) ja „Järelevalve uuring” (Bradley Dunbar Associates Estonia OÜ, 2007) tulemusi 

eesmärgiga, et saada vajalikke sisendeid käesoleva uuringu tootegruppide ja laborite valimi 

määratlemiseks ning teavet tootjate katsetustega seonduvate tegevuste ja täiendavate 

katsevajaduste osas lähtuvalt käeoleva uuringu valdkondadest. 

väikelaevad 

17

Tootjate uuring 

„Tootjate uuringu” eesmärgiks oli kindlaks teha uue lähenemisviisi direktiivide 

vastavushindamisprotseduuridest ja harmoneeritud standarditest, muudest asjakohastest 

õigusaktidest ja standarditest ning teistest nõuetest tulenevate toote vastavushindamiseks vajalike 

katsete tüübid ning katsetuste hulk. 

„Tootjate uuringu” käigus vastas arvestatav osa kõigist küsitlusele vastanud tootjatest (38%), et 

nende toodangu puhul katsetamist ei toimu – toodete katsetamist ei vii läbi ei tootja ise ning 

katseteenust ei tellita ka katselaboritelt. Paljud vastajad nimetasid vaid toodete visuaalset kontrolli 

ja vajadusel kontrollmõõtmiste teostamist. Paljudel juhtudel on katsetuste puudumise põhjuseks 

tõenäoliselt suur allhanke korras tootmise osakaal küsitlusele vastanud tootjate seas, mistõttu 

toodangu lõpliku nõuetele vastavuse tagab allhanke tellija, viies vajadusel läbi või tellides ka 

ettenähtud katsetused. Nii allhanke kui ka omatoodangu puhul on tootmisel kasutatavad materjalid 

tõenäoliselt reeglina läbinud vajalikud katsetused ning omavad nõutavaid omadusi tõendavat 

sertifikaati. Esineda võib ka olukordi, kus tüübikatsetused on varasemalt juba läbiviidud ja hetkel 

valmistatakse tüübi nõuete kohaselt samalaadseid tooteid. 

Oma toodet, tooteid või tootekomponente katsetas vähemalt mingis ulatuses 34% vastanutest. Ligi 

viiendik tootjatest ei vii katseid ise läbi, vaid laseb toodet katsetada Eestis, mõnevõrra vähem (13%) 

tootjatest on oma tooteid lasknud katsetada välismaal. Võib oletada, et mainitud viiendiku hulgas, 

kes laseb oma tooteid katsetada on palju neid, kes lisaks kodumaistele katsetele vajavad täiendavalt 

katseid ka välismaal. Omaette grupi moodustavad need ettevõtted, mis põhinevad väliskapitalil või 

kuuluvad rahvusvahelisse kontserni ning jälgides emaettevõtte strateegiat lasevad tooteid katsetada 

välismaal sõltumata katsetusvõimaluse olemasolust või puudumisest. 

Vastajate hulgast vaid 11% on oma too(de)tega läbi viinud tüübikatseid. Tüübikatsete üldarv 

ettevõtte kohta on enamasti väike, jäädes vahemikku 1-3 katset aastas. Tüübikatsetusteks kulutatud 

rahalised vahendid on enamike vastajate puhul alla 100 tuh. kr; küsitletutest vaid 7 on väitnud, et 

kulutavad tüübikatsetele enam kui 500 tuh. krooni. 

Sertifitseerimisteenuse kasutajaid on vastajate hulgas rohkem kui tüübikatsetuse tellijaid. 

Sertifitseerimiseks kulutatud summad jäävad 6% vastajate puhul alla 10 tuh. krooni ning 4% 

vastajate puhul ületab sertifitseerimiseks kulutatud summa aastas 100 tuh. krooni. Kuna küsitluses ei 

täpsustatud vastanud ettevõtte korral, kas peeti silmas toodet, tooteperet või kõiki tooteid, mida 

ettevõte toodab, võisid vastajad küsimust mõista erinevalt ning sellest tulenevalt anda ühe toote 

sertifitseerimiseks kulutatud summa. 

Ülekaalukalt enim on ettevõtted oma toodete katsetamiseks kasutanud Soome laborite teenuseid. 

45 vastajat väitis, et on kasutanud Soome laborite teenuseid, 20 tootjat on oma tooteid lasknud 

katsetada Rootsis; teised riigid (Norra, Venemaa) on esindatud väiksemas arvus vastustes. 

Suur Soome katsetusteenuste esindatus vastuste hulgas on seletav järgmiste asjaoludega: tootjad 

leiavad hõlpsasti tee väikese geograafilise kauguse kui hõlpsa ligipääsu tõttu infole katsetusteenuste 

kohta, paljude tootjate sihtturuks on Soome, katsete läbiviimine Soomes võib olla kliendi nõue või 

tootja emaettevõtte nõue. Olulisimaks põhjuseks on asjaolu, et paljude katsetusmetoodikate osas on 

see ainuke ja lähim võimalus katsete teostamiseks. 

Kuna tootjate küsitluse läbiviimisel küsitleti nii reguleeritud (uue ja vana lähenemisviisi direktiivide 

kohaldusala) kui reguleerimata valdkondade tootjaid, ei saa kohustuslike katsetuste vajadust 

18

toodetavate toodete puhul eeldada. Samas, arvestades ISO 9000 kvaliteeditagamise süsteemi 

laialdast kasutust küsitlusele vastajate seas, võiks eeldada küllalt suurt toodete kvaliteedikontrolli 

ning tootearendusega seotud tootjate endi läbiviidavate või tellitavate katsetuste mahtu. 

Tabelites 3 kuni 9 1 on toodud kokkuvõte tootjate uuringu olulisematest vastustest küsitletud 

tootjate läbiviidavate katsetuste mahu, tüüpide ja maksumuse osas. 

Vastus Vastuste arv 

Ei katseta ega lase katsetada 213 38 % 

Katsetan ise 189 34 % 

Lasen katsetada Eestis 108 19 % 

Lasen katsetada välismaal 72 13 % 

Katsed korraldab emafirma, 

katsed viiakse läbi välismaal 

Katsed korraldab emafirma, 

katsed viiakse läbi Eestis 

32 6 % 

5 1 % 

Muu 25 5 % 

Tabel 3 Toodetavate toodete/materjalide katsetamise andmed kõigi vastajate lõikes 


1 – 3 katset aastas 59 11 % 


Üle 10 katse aastas 23 4 % 

Tabel 4 Tüübikatsetuste arv 


Kuni 100 tuh. Krooni 72 13 % 

100 – 500 tuh. Krooni 20 4 % 

500 tuh. – 1 milj. Krooni 7 1 % 

Tabel 5 Tüübikatsetuste maksumus aastas (kulu tüübikatsetustele) 

Osakaal kõigist vastajatest 

(554), % 


(554), % 


(554), % 

1 Uuringu “Toodete vastavushindamiseks vajalike katsete tüüpide ning katsetuste hulga väljaselgitamine Eesti 

ettevõtjate seas” lõpparuanne, detsember 2006, lk. 7-8. 

19



10 – 50 tuh. Krooni 55 10 % 

50 – 100 tuh. Krooni 25 5 % 

Üle 100 tuh. Krooni 24 4 % 

Tabel 6 Sertifitseerimisega seotud katsetuste maksumus aastas (kulu katsetustele) 


Kuni 50 katset aastas 76 14 % 



Tabel 7 Muude katsetuste arv 



10 – 50 tuh. Krooni 38 7 % 

50 – 100 tuh. Krooni 9 2 % 


Tabel 8 Muude katsetuste maksumus aastas (kulu katsetustele) 

Riik Vastuste arv 

Soome 45 

Rootsi 20 

Norra 8 

Venemaa 5 

Muud riigid 42 

Tabel 9 Enim nimetatud välisriigid, millistest katsetusi tellitakse 


(554), % 


(554), % 


(554), % 

Uuringust „Toodete vastavushindamiseks vajalike katsete tüüpide ning katsetuste hulga 

väljaselgitamine Eesti ettevõtjate seas” selgunud tootjate hinnanguid katsetusvajaduste osas 

võrreldi käesoleva uuringu raames saadud laborite poolsete hinnangutega katsebaasi arendamiseks. 

20

Vastavaid tulemusi on käsitletud alljärgnevalt peatükis „Katsebaasi arendamise vajadused 

valdkonniti”. 

Järelevalve uuring 

”Järelevalve uuringu” tulemuste analüüsis keskenduti riiklikku järelevalvet teostavate asutuste 

hinnangule riikliku järelevalve arendamiseks vajalike katsetuste kaardistusele. 

Toodete ohutusjärelevalve teostamise uuringu viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 

tellimusel läbi Bradley Dunbar Associates Estonia OÜ (uue nimega BDA Consulting OÜ) ajavahemikus 

detsember 2006 - veebruar 2007. 

Uuringu peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada riikliku toodete turujärelevalve testide maht Eestis, 

sealhulgas nii turujärelevalve kui ka kasutusjärelevalve või õnnetuste uurimiseks tellitavad katsed, 

osaliselt võrrelda Eestist tehtavate katsete mahtu välisriikides samades valdkondades tehtavate 

katsete ning anda üldine hinnang järelevalve mahu ja ulatuse piisavusele ohutustaseme tagamiseks 

Eestis. Muu hulgas fikseeriti ka turujärelevalve asutuste seisukohad selle osas, millised peaksid 

olema täiendavad katsetusvõimalused Eestis seoses turujärelevalve vajadustega. Alljärgnevalt on 

toodud asjakohased väljavõtted nimetatud uuringu lõpparuandest neis valdkondades. 

Uuringu käigus paluti turujärelevalveasutustel kaardistada testimisvõimaluste loomise vajadus 

Eestis. Uuringu tulemusena turujärelevalveasutuste poolt nimetatud vajadused täiendavate 

katsevajaduste osas on kajastatud käesoleva aruande valdkondlike kokkuvõtete all. Järgnevalt välja 

toodud andmed tuginevad turujärelevalve asutuste subjektiivsele hinnangule ja ei arvesta 

majanduslikku tasuvust. Uuringu eesmärk ei olnud tuvastada puuduvate katsetusvõimaluste 

prognoositavat mahtu. Hinnanguliselt ei tagaks kaardistatud testimisvõimaluste loomine vastavate 

testide läbiviimist täiskoormusel, s.t. testimise tehnilisi võimalusi ei kasutataks igapäevaselt ja 100%liselt. 

Alljärgnevalt on valdkonniti välja toodud Eestis turujärelevalveasutuste andmetel tänase seisuga 

puuduvad katsetuste võimalused 2 . 

Elektri- ja elektroonikaseadmed; Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 

LVD ja EMÜ direktiivil põhinevate katsetusvõimaluste parandamiseks peetakse vajalikuks tehniliste 

võimaluste loomist järgnevate katsete läbiviimiseks: 

• Valgustatus (valgustite kontrolliks); 

• Elektromagnetiline ühildatavus; 

• Eralduvate ainete mõõtmine (temperatuurikatsed). 

Sellised testid on Eestis seni jäänud tegemata labori puudumise tõttu, vaatamata tekkinud 

vajadusele. 

2 Bradley Dunbar Associates Estonia OÜ, „Toodete ohutusjärelevalve teostamise uuring Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeeriumile”, mai 2007. Lk 49-51. 

21

Masinad, gaasiseadmed 

Masinadirektiivi rakendamise raames tuleb TJI hinnangul luua katsetusvõimalused Eestis: 

• Sõidukite stabiilsuse määramiseks; 

• Sõidukite pidurite ohutuse määramiseks; 

• Välistingimustes kasutatavate seadmete müra mõõtmiseks. 

Gaasi- ja abiseadmete direktiivi rakendamiseks oleks vaja luua katsetamisvõimalused Eestis ülirõhu 

vastupanu testide läbiviimiseks. 

Väikelaevad 

Veeteede Ameti hinnangul võiks Eestisse luua teavitatud sertifitseerimisasutuse, analoogselt VTT-ga 

Soomes. 

Taoline lähenemine panustaks nii Eesti väikelaevade tootmise kui majandusharu arengusse kui 

võimaldaks ühtlasi ka efektiivsemalt teostada turujärelevalvet väikelaevade tootmise, importimise ja 

kasutamise üle. 

Sealhulgas tuleks luua järgmised katsetusvõimalused väikelaevade: 

• Püstuvus; 

• Veetakistus; 

• Lainetakistus; 

• Aero- ja hüdrodünaamika. 

Erialaliitude ja ekspertide hinnangud 

Uuringu käigus viidi läbi uuringu valdkondade tootjaid ühendavate erialaliitude küsitlus, eesmärgiga saada 

liitudelt teavet ja seisukohti seoses laborite hetkeolukorra ja arenguvajadustega. Uuringu raames saadeti 

küsimused järgmistele erialaliitudele - Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti 

Masinatööstuse Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Eesti Mööblitootjate Liit (endine Eesti Puutööliit). 

Kirjalikud vastused saadi Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidult, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidult ning Eesti 

Rõiva- ja Tekstiililiidult. Eesti Masinatööstuse Liidult saadi suulist teavet ja seisukohti toimunud kohtumisel, 

eesti Mööblitootjate Liit vastuseid ega seisukohti ei esitanud. 

Küsitluse raames saadeti liitudele „Tootjate uuringu“ kokkuvõtted vastava valdkonna kohta ning uuringu 

raames läbiviidud Eesti laborite küsitluse valikulised vastused vastava valdkonna laboritelt. Erialaliidult paluti 

vastuseid ja seisukohti järgmises osas: 

- seisukoht tootjatele katseteenuseid pakkuvate Eesti laboritest ja nende üldisest tasemest – hinnang 

sellele, kas liidu hinnangul on Eesti laborid võimelised pakkuma tootjatele piisavat ja kvaliteetset 

teenust. Hinnang sellele, millised on peamised katselaborid mille teenuseid tootjad kasutavad Eestis 

ja väljaspool Eestit; 

- seisukoht seoses tootjate katsetusvajadustega ja Eesti laborite võimalustega – hinnang sellele, kas 

tootjatele vajalikud katsevõimalused on Eestis olemas. Kui ei, siis hinnang sellele, millised võimalused 

on puudu; 

- hinnang sellele, kas oleks põhjendatud riiklike toetusmeetmete kasutamine laborite arendamiseks 

ning millistes tootjatele olulistes katsetusvaldkondades oleks liidu hinnangul toetused otstarbekad; 

22

- hinnang sellele, kas vastava valdkonna küsitlusele vastanud labori nimetatud täiendavad vajalikud 

katseseadmed erinevate valdkondade katsebaasi arendamiseks on vajalikud ja põhjendatud; 

- muud asjakohased seisukohad seoses katselaborite ja tootjate hetkeolukorra ja arenguvajadustega 

seoses tootjatele vajalike katseteenuste osutamisega. 

Tulenevalt erinevate liitude erinevatest tegevuse prioriteetidest olid vastused üsna erinevad, enamusel liitudel 

ei ole katseteenuste ja katselaboritega seonduv temaatika igapäevastes tegevustes kuigi olulisel kohal, 

mistõttu on vastuste sisu ja detailsus oluliselt erinevad. Liitude seisukohtadest on toodud kokkuvõtted 

käesoleva aruande vastavate valdkondade katsebaasi arendamise vajaduste peatükkides. Liitude kirjalike 

vastuste koopiad on toodud aruande lisas 6. 

Laborite küsitlus 

Küsimustik koosnes neljast osast: 

− Metoodika; 

− Katsetusteenused ja seadmed; 

− Personal; 

− Müük ja turundus (sisaldas küsimusi uute seadmete vajaduse kohta). 

Küsimustik on esitatud käesoleva aruande lisas 7. Tulenevalt vajalike esitatavate andmete suurest 

mahust ja eeldatavast vastamiseks kuluvast ajast, peeti otstarbekaks küsimustik välja saata kahes 

etapis. Esimese etapi küsimustik keskendus laborite tulevikuvajaduste väljaselgitamisele, teine 

küsimustiku osa sisaldas peamiselt küsimusi hetkeolukorra kaardistamiseks. Küsimustiku osad 

saadeti laboritele välja kahenädalase intervalliga. Laekunud vastuste kvaliteeti analüüsiti ning 

vajadusel küsiti täiendavaid seletusi ja täiendusi. Mõnedel juhtudel täiendati vastuseid 

telefoniintervjuude käigus. Paraku tuleb nentida, et laborite huvi uuringus osalemise vastu oli 

vähene, mistõttu ei ole uuringu eesmärk kaardistada ammendavalt katsebaasi arendamise vajadusi 

Eestis täiel määral saavutatud. 

Labori nimetus Katsetuste valdkond Labori tüüp 

Elektrikontrollikeskus OÜ 

kalibreerimis- ja katselabor* 

Eurosert Katsekoda OÜ 

Norma AS Ohutusrihmade 

Katsekeskus 

Repo Vabrikud AS Katselabor 

Tehnokontrollikeskus OÜ 

Katselabor 

Elektriseadmete katsetused ja 

elektripaigaldiste mõõtmised 

Veokite isotermiliste 

omaduste katsed 

Auto ohutusrihmade 

katsetamine 

Õhuanalüüsid ja puitplaatide 

katsetused 

Metalltoodete 

mittepurustavad katsed 

Akrediteeritud sõltumatu 

katseteenuste osutaja 



Akrediteeritud tootja labor, 

osutab ka sõltumatu 

katselaborina katseteenuseid 

Akrediteeritud tootja labor, 

osutab teenuseid vaid oma 

tootjale 



23

Tervisekaitseinspektsiooni 

Füüsika Kesklabor 

TTÜ Ehitustootluse Instituudi 

Ehitusmaterjalide Teadus- ja 

Katselaboratoorium 

TTÜ Ehitiste Projekteerimise 

Instituudi Ehituskonstruktsioonide 

katselabor 

TTÜ Katsekoja Mehaanikakatselabor** 

TTÜ Soojustehnika Instituudi 

katselabor 

TÜV Eesti OÜ Tulekatsete 

labor 

TÜV Eesti OÜ Mittepurustava 

kontrolli labor 

TTÜ Tugevuse teadus- ja 

katselaboratoorium 

TTÜ Elektromagnetilise 

ühilduvuse 

teaduslaboratoorium 

TTÜ Mööbli 


TTÜ Tekstiili 


TTÜ Materjaliuuringute 

teadus- ja 


Töö- ja elukeskkonna 

mõõtmised. Müra, 

heliisolatsiooni, vibratsiooni, 

valgustatuse, 

elektromagnetväljade 

mõõtmine ja ekspertiis. 

Teadus- ja arendustöö, 

ehitusmaterjalide katsetused 


ehitusmaterjalide ja pinnase 

katsed 


mehaanikakatsed ja 

mõõtevahendite 

kalibreerimine 


kütuste ja õhu analüüsid ning 

soojustehnilised katsed 

Tulekatsed 

ehitusmaterjalidega, mööbliga 

ja tekstiilmaterjaliga. 

Mänguasjade tuleohutus. 

Tulekustutusvahendite 

omaduste määramine 

Metalldetailide 

mittepurustavad katsed 


toodete ja materjalide 

mehaanilised katsetused 


elektromagnetilised 

katsetused 


mööbliesemete tugevuse ja 

vastupidavuse katsetused, 

puitmaterjalide füüsikalismehaanilised 

katsetused 

Teadus- ja arendustöö, tekstiili 

ja rõivaste katsetused 


materjaliuuringud, 

tehnoloogiate rakendamisega 

Akrediteeritud riikliku 

järelevalve asutuse labor 

Akrediteeritud 

teadusuuringute ja sõltumatu 















Osaliselt akrediteeritud 



Akrediteerimata 

teadusuuringute labor, kavas 

areneda sõltumatuks 

katseteenuste osutajaks 










24

TTÜ Mehhatroonika-, masina- 

ja mõõtesüsteemide teadus- 

ja katselaboratoorium 

AS Teede Tehnokeskus labor 

seonduvad uuringud 


mehhatroonika-, masina- ja 

mõõtesüsteemide 

konstruktsiooni, 

funktsionaalsuse ja 

töökindluse uuringud, analüüs 

ja katsetamine 

Teede- ja ehitusmaterjalide 

katsetamine: asfaltsegud, 

bituumenid ja sideained, 

täitematerjalid, betoonid, 

müüritise materjalid, teras, 

suuremõõtmelised 

ehitusmaterjalid ja 

konstruktsioonid 






* OÜ Elektrikontrollikeskus ühines 01.01.2008 OÜ Tehnokontrollikeskusega, ühinenud 

organisatsioon tegutseb ärinime OÜ Tehnokontrollikeskus all 

** Alates 15.06.2004, TTÜ nõukogu otsuse nr 52 alusel ümber formeeritud, uus nimi on TTÜ 

mehaanika- ja metroloogia katselabor 

Tabel 10 Küsimustikule vastanud Eesti katselaborid 

Erinevatel põhjustel ei soovinud või ei saanud küsimustikule vastata alljärgnevad küsimustiku saanud 

laborid: 

− Elektriteenused AS Kõrgepingeehituse Valdkonna Katselabor; 

− Elektritsentrum AS Kõrgepingelabor; 

− Elme TKS OÜ Mittepurustavate Katsete Labor; 

− ER Test Service OÜ; 

− F-Elekter AS Kõrgepinge Katselabor; 

− Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ; 

− Narva Bark AS labor; 

− Siemens Electroservices AS Kõrgepingelabor; 

− Tallinna Teede AS Tehnoloogia ja kvaliteedi kontrolli grupp; 

− Termosert OÜ labor; 

− TÜ Katsekoda; 

− Maaülikooli Maaehituse Instituudi ja Tehnikainstituudi akrediteerimata laborid . 

Lisas 8 on välja toodud kõik laborite poolt esitatud ankeedid. 

Teostatavus- ja tasuvusanalüüs 

Tasuvusanalüüsi sisendiks olid laboritele saadetud küsitluste laekunud vastused. Küsitlus saadeti 

kahes osas, kus esimene osa sisaldas küsimusi vajaminevate investeeringute ning nendega seotud 

jooksvate kulude kohta laborite seadmetesse katsemetoodikate lõikes. Samuti sisaldas esimene osa 

küsimusi labori personali ning labori teenuste müügi ja turustamise kohta. Küsimustiku teine osa 

25

sisaldas küsimusi labori poolt osutavate teenuste mahtude ning olemasolevate seadmete seisukorra 

kohta. 

Laborite katseseadme investeeringute analüüsimisel on lähtutud seadmete soetamisega ning 

kasutamisega kaasnevatest kuludest ning nende seadmetega teostatavate katsetuste tuludest. 

Tasuvusanalüüsi teostamise käigus ei hinnatud algandmete õigsust, kuna see ei olnud töö eesmärk. 

Algandmete õigsuse eest tasuvusanalüüsi teostaja ei vastuta. Andmete olemasolu laborite lõikes oli 

puudulik ning ebaühtlane, mille tulemusena ka analüüs erinevate laborite lõikes on ebaühtlane. 

Investeeringud 

Tasuvusanalüüsi sisendiks olid järgmised investeeringuga seotud andmed: 

• seadmete nimetused katsemetoodikate lõikes, 

• seadmete maksumus, 

• seadmete kasulik eluiga, 

• seadmete paigaldamiseks vajalikud investeeringud (ruumide vastavus, jms). 

Nende andmete põhjal leiti seadmete amortisatsioonikulu seadme kasuliku eluea jooksul, mis oli 

sisendiks seadmetega teostavate katsetuste omahinnale. 

Kulud 

Seadmete ülalpidamiskulude sisend tasuvusanalüüsi saadi küsitlustest järgmisel kujul: 

• materjalikulud aastas seadmete lõikes, 

• palgakulu aastas seadmete lõikes, 

• hoolduskulu aastas seadmete lõikes, 

• üldkulud aastas seadmete lõikes, 

• akrediteerimise ja akrediteeringu hoidmise kulu aastas seadmete lõikes. 

Nimetatud kulude alusel leiti seadmega kaasnevad kulud aastas, lisandus seadme maksumuse ning 

kasuliku eluea põhjal arvutatud amortisatsioonikulu aastas. 

Tasuvusanalüüsi teostamisel eeldati, et katsemetoodika rakendamiseks kõik vajalikud seadmed on 

küsitluse vastustes välja toodud ning täiendavaid muid kulusid katsetuste teostamisega ei kaasne. 

Seadme tasuvuse analüüsimiseks katsemetoodika lõikes leiti katsetuste omahind, jagades kogukulud 

erinevate katsetuste mahtudele. Katsetuste omahinda ning katsetuste mahtu võrreldi labori poolt 

prognoositavate katsetuste mahtude ja müügihindadega või labori keskmiste mahtude ja 

müügihindadega. 

Tulud 

Küsitluse teise osa vastustest saadi informatsiooni labori poolt teostavate katsetuste kohta: 

• katsetatavad tooted ja tootegrupid katsemetoodikate lõikes, 

• katsetuste arv aastas katsemetoodikate lõikes, 

• katsetuste kogutulu aastas katsemetoodikate lõikes. 

Nimetatud andmete põhjal arvutati katsemetoodikate ja katsetatavate tootegruppide lõikes 

keskmine katsetuse müügihind. 

Tasuvusanalüüsi teostamisel eeldati, et tulud on seadmete kasuliku eluea jooksul konstantsed. Juhul 

kui investeeritava seadmega teostatava katsemetoodika kohta puudus info tulude ja katsetuste 

mahtude kohta, siis võrreldi katsetuste omahinna ja sellele vastava katsetuste mahtu labori teiste 

katsemetoodikate tulu- ja mahuandmetega või labori keskmise katsetuse müügihinnaga. 

26

Eesti, Soome, Läti ja Sloveenia laborite võrdlus 

Laborites kasutatavad katsemetoodikad võib üldjuhul jaotada järgmistesse kategooriatesse: 

1. metoodikad, mis põhinevad Euroopa või rahvusvahelisel standardil (mis võib, kuid ei pruugi 

olla direktiiviga harmoneeritud standard); 

2. metoodikad, mis põhinevad rahvuslikule standardi; 

3. metoodikad, mis põhinevad mõnel muul kirjeldatud protseduuril (teiste riikide rahvuslikud 

standardid, erialaorganisatsioonide poolt välja antud normdokumendid, laborite sisemised 

tööprotseduurid jne.) 

Lisas 1 toodud andmebaasis kajastuvad kokkuvõtvalt ning jagatuna uuringu valdkondade kaupa 

uuringus käsitletud Soome akrediteeritud ja akrediteerimata laborite kasutatavad 

katsetusmetoodikad ning teave nende olemasolu või puudumise kohta uuringus käsitletud Eesti, Läti 

ja Sloveenia laborites (metoodikate võrdlus). Ära on märgitud ka see, millises Soome, Eesti, Läti või 

Sloveenia laboris (või laborites) antud metoodika kasutusel on. 

Soome laborid pakuvad uuringu kontekstis olulisi katsetusteenuseid ligi 1300 akrediteeritud ja 

akrediteerimata metoodika kohaselt. Sloveenia laborites on neist kaetud 274 akrediteeritud 

metoodikat), Eesti laborites 145 metoodikat, Läti laborites 98 metoodikat (vt. joonis 15). 

Katsetusmetoodikate üldarv uuringus käsitletud Eesti, Läti ja Sloveenia laborites on kokkuvõttes 

suurem nende metoodikate võrra, mis Soome laborites puuduvad kuid Eesti, Läti või Sloveenia 

laboris kasutusel on. 

Silmas tuleb pidada seda, et pakutavad katsetusteenused uuringu raames käsitletud riikides ei ole 

valdkonniti identsed. Näiteks masinaehituse ja metallitööstuse valdkonnas esineb arvukalt 

katsetusmetoodikaid, mis võivad kasutust leida mõlemas valdkonnas ning selget erisust valdkondade 

vahel on keeruline välja tuua. Märkimisväärne on mittepurustava kontrolli meetodite ning 

materjalide ja metallide mehaaniliste omaduste määramisega seotud katsetusmetoodikate 

esinemine masina- ja metallitööstust teenindavate laborite metoodikaloendites. Suurimat kattuvust 

on võimalik täheldada ehitusmaterjalide ja –toodete katsetamise valdkonnas, kus mitmed laborid 

omavad täpselt samasid akrediteeritud katsetusmetoodikaid. 

Põhjused on eri valdkondades erinevad, kuid peamistena saab välja tuua: 

• Põhimõtteliselt võib sama metoodika olla kaetud mitme erineva standardiga– st. ühe 

standardikohase metoodika lisamine või eemaldamine loendist ei illustreeri põhimõtteliselt 

labori suutlikkust vastavat teenust osutada. Elektromagnetilise ühilduvuse ning IT- ja 

telekommunikatsiooni valdkondades kirjeldab mõnikord üks standard kümnete eri toodete 

või tootegruppide katsetusmetoodikaid. 

• Tootegruppide katsetamisel võivad olla erisused, mida standardi erinevad jaotised 

kirjeldavad. Seepärast võib üks akrediteeritud metoodika võimaldada laboril pakkuda näiteks 

katsetusteenust üht tüüpi elektroonikakomponendi või toote katsetamiseks kuid osutuda 

ebapiisavaks mingi teise toote katsetamiseks (erinevad nõuded infrastruktuurile ja 

oskusteabele). 

Summaarsena peegeldab erinevate riikide laborite akrediteeritud metoodikate üldarv vastavas riigis 

ettevõtja võimalusi laborite teenuste kasutamiseks. Vaadeldes akrediteeritud metoodikate kattuvust 

riigiti võib välja tuua mitmeid valdkondi, kus see on suur (ehitusmaterjalid ja tooted), mõõdukas 

(metallitööstus) või minimaalne (EMÜ, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, elektri- ja 

elektroonikaseadmete tootmine), seda eeskätt võrdluses Soomega. 

27

1400 

1200 

1000 

800 

600 

400 

200 

0 

Kõikide valdkondade metoodikate arvude võrdlus 

1296 

Soome laborites 

kokku metoodikaid 

145 

Eesti laborites 

olemas 

98 

274 

Läti laborites olemas Sloveenia laborites 

olemas 

Joonis 1. Uuringus käsitletud riikides kõigi uuringu valdkondade toodete katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega 

Eesti laborite arendamise prioriteedid lähtuvalt „ideaalkatsebaasist“ 

Aruande lisas 1 toodud andmebaas koondab informatsiooni uuringu raames käsitletud ning uuringu 

valdkondades akrediteeritud ja akrediteerimata katsetusteenuseid pakkuvates Soome laborites 

kasutatavate katsemetoodikate kohta. Tuginevalt eksperthinnangule ja vastava labori 

akrediteerimisala andmetele on katsemetoodikad liigitatud lähtuvalt uuringu valdkondadest. Kuna 

paljudel juhtudel ei ole katsemetoodika kasutatav ainult ühe valdkonna all, on vastavad 

katsemetoodikad liigitatud mitme valdkonna juurde. 

Soome laborite olemasolevatel katsemetoodikatel põhinevat baasi käsitleti kui nn. 

„ideaalkatsebaasi“. Eeldati, et käsitletud Soome akrediteeritud ja akrediteerimata laborid suudaksid 

oma metoodikatele, infrastruktuurile ja oskusteabele tuginedes Eesti tootjate vajadused põhilises 

osas rahuldada. Sellest tulenevalt analüüsiti täpsemalt Soome laborite akrediteeritud 

katsemetoodikaid ja hinnati kogutud andmete põhjal nende olemasolu või puudumist Eesti, Läti ja 

Sloveenia laborites. 

Soome laborite kasutatavaid metoodikaid vaadeldi eesmärgiga hinnata nende olemasolu või 

puudumist ning kasutuselevõtu ja arendamise otstarbekust Eesti laborites. Sel eesmärgil määrati 

Eesti laborites hetkel puuduolevate metoodikate prioriteetsus astmestikus I-III järgmises 

tähenduses: 

• I prioriteet – metoodikad, mida on Eesti laborites otstarbekas koheselt juurutada 

ja arendada; 

• II prioriteet – metoodikad, mille juurutamine ja arendamine Eesti laborites võib 

tulevikus otstarbekas olla; 

• III prioriteet – metoodikad, mida tõenäoliselt ei ole Eesti laborites otstarbekas 

juurutada. 

Metoodikate prioritiseerimisel lähtuti eksperthinnangutest, milles arvestati järgmiste asjaoludega: 

28

• Uuringu tootegruppide valimi toodete tõenäolised katsetusvajadused; 

• „Tootjate uuringu“ raames tootjate nimetatud olulised katsetusvajadused ja muud 

varasemate uuringute tulemused; 

• Vastava valdkonna Eesti toojate- või erialaliidu nimetatud vajadused; 

• Metoodika aluseks oleva standardi olemus: rahvusvaheline (EN, ISO) või rahvuslik (SFS, DIN, 

ASTM, GOST, vms). 

Katsebaasi arendamise vajadused valdkonniti 

Ehitusmaterjalid ja –tooted 

Vajadused lähtudes varasematest uuringutest 

„Tootjate uuringu” läbiviijate hinnangutel on Eestis ehitusmaterjalide- ja toodete tootmise 

valdkonnas tootjaid 100 kuni 500 (kattub muude valdkondadega), kellest 85 vastasid uuringu raames 

küsimustikule. 

„Tootjate uuringust” võib tuua välja, et sõltuvalt tootja konkreetsest tegevusvaldkonnast on tootja 

üldiselt teadlik oma tootele (tooteperele) kohalduvatest standarditest ning mõnevõrra vähem kursis 

nende standarditega seotud katsetusstandarditega. Suur osa tootjatest (eeskätt suuremad) on 

juurutanud ettevõttes kvaliteedijuhtimisstandardile EVS-EN ISO 9001 süsteemi. 35 vastajat omavad 

katselaborit või toodangu/materjali katsetamise seadmeid, nendest 33 katsetavad oma toodangut 

ise. 

Olemasolev katsetuse infrastruktuur on küsitlusele vastanud ettevõtetes küllaltki ebaühtlane ning 

üldistuste tegemine vastuste põhjal keeruline. Suuremates ettevõtetes on soetatud toodangu 

spetsiifikast lähtuvad katseseadmed, mis reeglina on ka kalibreeritud. Põhiliste probleemidena tõid 

tootjad välja akrediteeritud katsemetoodikate puudumise Eesti laborites, teavitatud asutuse 

puudumise antud spetsiifilises tegevusvaldkonnas ning pikad järjekorrad katsetuste läbiviimisel. 

Tootjad nimetasid vajalike, kuid Eestis mitteosutatavate katsetustena järgmisi: 

• Akende ja uste tootjad: müra- ja soojusisolatsioon, tulekindlus, vastupidavus 

vandalismile ja sissemurdmisele, kliimakatsed; 

• Betoonelementide ja –segude tootjad: poorsuse määramine, müra- ja soojusisolatsioon, 

pigmentide ja betoonilisandite omadused; 

• Monteeritavate majakomplektide valmistaja: müra- ja soojusisolatsioon, tulekindlus, 

kliimakatsed; 

• Klaasi- ja klaaspaketi tootjad: müra- ja soojusisolatsioon, tulekindlus, vastupidavus 

vandalismile ja sissemurdmisele, kliimakatsed, löögikatsed. 

29

• Plastist torusüsteemide valmistaja: funktsionaalsed katsed (toimivus). 

Lisaks võib välja tuua, et Eesti ehitusmaterjalide ja –toodete tootjad on välismaal läbiviidavate 

katsetuste hulgas korduvalt ära märkinud järgmised katsed: müra- ja soojusisolatsioon, tulekindlus, 

vastupidavus löögile, kliimakatsed, veetihedus, vastupanu tuulejõule, õhuläbilaskvus. Nimetatud 

katseid on tellinud klaasi, klaaspaketi, akende, uste ja fassaadielementide tootjad. Riikidena, kust 

katseid tellitakse, on nimetatud Soomet, Venemaad, Leedut, Taanit, Lätit jt. 

Uuring „Järelevalve uuring” ei toonud välja vajadusi ehitusmaterjalide ja –toodete valdkonnas. 

Tulemused lähtuvalt laborite küsitlusest 

Ehitusmaterjalide ja -toodete valdkonnas tegutseb küsitlusele vastanud laboritest neli: TTÜ 

ehituskonstruktsioonide labor, TÜV tulekatsete labor, TTÜ ehitusmaterjalide labor ja TTÜ 

tugevuslabor. Lisaks eelmainitutele pakuvad TTÜ soojustehnika instituudi labor ja TTÜ mehaanika- ja 

metroloogia katselabor mõningaid teenuseid, mis kuuluvad samuti ehitusmaterjalide ja -toodete 

tootjate huvisfääri. 

Asendatavate või täiesti uute metoodikate juurutamiseks vajalike seadmete osas on laborid välja 

toonud muuhulgas seadmeid betooni ja betoontoodete katsetamiseks (katsestend jõuseadmetega, 

tõmbe/survekatseseade 50kN ja 3000 kN, mördisegisti), puidu ja puitkonstruktsioonide 

katsetamiseks (eelpoolmainitud jõuseadmed ja mehaanilised katsetussüsteemid, kliimakamber, 

kuivatuskapp), seade armatuurvõrkude katsetamiseks; katseseadmed täitematerjalide 

purunemiskindluse määramiseks (Los Angelese katse), katusekattematerjalide ja 

isolatsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste määramiseks (mehaaniline katsetussüsteem kuni 

1kN), seadmed põrandakatete tuletundlikkuse määramiseks ja tulepüsivuse katseteks, uste ja 

luukide suitsutiheduse katseteks, vooluhulga määramiseks vajalikud seadmed torustike ja liitmike 

katsetamiseks jne. Väljavõte ehitusmaterjalide ja -toodete valdkonnas tegutsevate laborite poolt 

väljatoodud vajadustest seadmete osas on esitatud lisas 8. 

Uutesse katsemetoodikatesse investeerimise vajaduse tõi välja ainult TÜV Tulekatsete labor. Labori 

hinnangul oleks vaja välja töötada kaks uut katsemetoodikat, mille seadmete maksumus oleks kokku 

2,3 miljonit krooni. Seadmete tasuvus sõltub teostatavate katsete mahust ning müügihinnast. Võttes 

arvesse labori teiste katsemetoodikate mahtusid ja müügihindasid, võib eeldada, et uute 

katsemetoodikate jaoks vajalikud seadmed tasuvad end majanduslikult ära. 

Teised ehitusmaterjalide katsetuste laborid tõid välja vajaduse uuendada olemasolevate 

katsemetoodikate masinaparki. Kokku loetleti seadmeid kogumaksumuses 11,9 miljonit krooni. Koos 

seadmetega, mille puhul ei toodud välja seadmte soetusmaksumusi, või olid toodud hinnad 

ekspertide hinnangul tegelikust hinnast väiksemaks hinnatud, on kirjeldatud valdkonnas tegutsevate 

laborite poolt välja toodud uute ja asendamist vajavate seadmete maksumus summaarselt u. 22 milj 

krooni. 

Seadmete kasumlikkuse analüüsimisel on detailsetes tasuvusanalüüsides võimaluste piires välja 

toodud minimaalsed katsetuse mahud, mille korral on seadme kasutusajal saadavad tulud 

tõenäoliselt suuremad kui tehtav investeering ja iga-aastased kulud kokku. Samuti oli välja toodud 

30

investeeringuvajadusi katsemetoodikate seadmetesse, mille puhul ei olnud välja toodud kulusid, 

tulusid ning katsetuste mahtu. 

Võrdlus teiste riikidega 

Ehitusmaterjalide ja –toodete katsetamise valdkonnas akrediteeritud katsetusmetoodikate arv riigiti 

on toodud joonisel 1 ja tegutsevate laborite üldarv riigiti ja neis pakutavate akrediteeritud 

katsetusmetoodikate arv on antud tabelis 10. 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

Metoodikate arvude võrdlus - ehitusmaterjalid ja -tooted 

228 



60 


olemas 

30 

70 


olemas 

Joonis 2. Uuringus käsitletud riikides ehitusmaterjalide ja –toodete katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega 

Riik Laboreid 

Eesti 8 

Soome 13 

Läti 8 

Sloveenia 7 

Tabel 11. Uuringus käsitletud ehitustoodete- ja materjalide valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv uuringus 

käsitletud riikides 

Teiste vaadeldud riikide akrediteeritud katsemetoodikad koos nende esindatusega Eestis ja 

prioriteetsusega Eesti jaoks eksperthinnangu alusel on toodud lisas 1. 

Vaadeldud riikidest (Soome, Läti, Sloveenia) on akrediteeritud metoodikaid ehitusmaterjalide ja 

toodete valdkonnas kõige enam Soomes. Soome laborites on üle 200 akrediteeritud katsetusmetoodikat 

mis on liigitatud ehitustoodetega seotuks. Nimetatud metoodikatest 60 on esindatud ka 

Eestis vähemalt ühe labori akrediteerimisalas. 

31

26 

32 

Soome metoodikate olemasolu ja prioriteedid Eestis - 

ehitusmaterjalid ja -tooted 

110 

60 Eesti laborites olemas 

Arendusprioriteet I 

Arendusprioriteet II 

Arendusprioriteet III 

Joonis 3. Ehitusmaterjalid ja –tooted. Soome metoodikate olemasolu ja prioriteedid Eestis 

Kõrgema prioriteetsusega katsetusmetoodikaid on vaadeldavas sektoris 110. Nende 

katsetusmetoodikate kättesaadavust tuleks pidada Eestis soovitavaks. Siia kuuluvad muuhulgas 

katsemetoodikad järgmiste tootegruppide ja omaduste määramiseks: 

• Uste ja akende katsetamine; 

• Erinevate konstruktsioonielementide (tulekindluskatsed); 

• Erinevate konstruktsioonielementide soojusjuhtivuse määramine; 

• Heliisolatsioon, akustiliste parameetrite määramine; 

• Värvide ja pinnakattematerjalide omadused (optilised omadused, keemiline vastupanu 

jt). 

Prioriteetsuselt järgmisse kategooriasse kuuluvaid Soome laborite katsetusmetoodikaid on uuringu 

kohaselt 26. Lähtuvalt prioriteetsuse määramise kriteeriumidest liigitati 32 katsetusmetoodikat 

vähemoluliste gruppi. 

Tabelis 12 on toodud kokkuvõte Soome laborites pakutavate ehitusmaterjalide ja -toodete 

katsemetoodikate üldarvust, nende olemasolust Eesti, Läti ja Sloveenia laborites ning Eesti laborite 

arengu seisukohalt prioriteetsete katsemetoodikate alusel pakutavate katseteenuste kaetusest Läti 

ja Sloveenia laborites käesoleval hetkel. 

Eesti laborite poolt hetkel ehitusmaterjalide ja –toodete katsetamiseks kasutatavast 60-st 

katsemetoodikast mis kattuvad Soome laborite metoodikatega, on Läti puhul kaetud 18 metoodikat 

ja Sloveenia puhul 39 metoodikat. Uuringu läbiviijate poolt Eesti laborites täiendavate 

katsemetoodikate juurutamiseks ja arendamiseks olulisteks hinnatud katsemetoodikate osas on 

esimese arendusprioriteedi 110 katsemetoodikast käesoleval hetkel Läti laborite poolt kaetud 11 

metoodikat ja Sloveenia laborite poolt 30 metoodikat. Teise arendusprioriteedi 26-st metoodikast on 

käesoleval hetkel Läti laborite poolt kaetud 1 metoodika, Sloveenia laborid teise arendusprioriteeti 

määratud metoodikate osas katseteenuseid ei osuta. Võrdlusandmete põhjal saab järeldada, et 

oluline osa uuringu läbiviijate poolt Eesti laborites hetkel puuduvate kuid valdkonna katsebaasi 

arenduse seisukohalt prioriteetsetest katsemetoodikatest on puudu ka Läti laborites ning seega on 

vastava katsebaasi arendamine Eestis tõenäoliselt otstarbekas, võimaldades tulevikus ka Läti 

tootjatel Eestist katseteenuseid tellida. 

32


metoodikaid 

kokku 


olemasolevad 

metoodikad 

(Soome 

metoodikatest) 

Eesti laborite 

prioriteet 1 


prioriteet 2 


prioriteet 3 

228 60 110 26 32 

Eestis 

olemasolevad 

metoodikad 

Prioriteet 1 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 2 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 3 

metoodikate 

olemasolu 

Läti 18 11 1 0 

Sloveenia 39 30 0 1 

Tabel 12. Ehitusmaterjalid ja –tooted. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate prioriteetsete 

metoodikate olemasolu Lätis ning Sloveenias 

Vajadused erialaliidu hinnangul 

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) on oma seisukoha esitanud kirjalikult 30.04.2007 (vt lisa 

6). Probleemsete tootevaldkondadena on välja toodud: 

• Aknad-uksed – määratlemist vajavad veepidavus, õhu läbilaskvus, tuulekoormus, 

löögikindlus, heliisolatsiooniindeks, soojusjuhtivus, kestvus (näiteks ultraviolettkiirguse 

suhtes, korduva avamise-sulgemise suhtes); 

• Fassaadid – määratlemist vajavad veepidavus, õhu läbilaskvus, tuulekoormus, 

löögikindlus, omadused kiirguse suhtes, heliisolatsiooniindeks, soojusjuhtivus, kestvus 

• Klaaspakett – omadused kiirguse suhtes, soojusjuhtivus, löögikindlus, 

heliisolatsiooniindeks; 

• Terasdetailid ja –konstruktsioonid – keevitatavus (keemiline koostis), löögikindlus, 

väsimustugevus, painutatavus, pikenemine, tõmbetugevus, nihketugevus; 

• Katusematerjalid – määratlemist vajavad omadused on: mehaaniline vastupanu, 

tuletundlikkus ja välistuletundlikkus, veepidavus, mõõtmed ja tolerantsid, kestvus. Kivist 

ja betoonist kattematerjalide osas on suures osas katsevõimalustega kaetud, erandiks on 

savikivide külmakindlus. Bituumenmaterjalide (ruberoid, sindlid, bituumenpapp) osas, 

samuti plastikust ja kummist niiskustõkete osas on olukord halvem, samuti erinevate 

lisatarvikute (sillad, astmed, turvakonksud, redelid, valgustid) osas, millel tuleb 

määratleda mehaaniline tugevus (vastupanu staatilisele ja dünaamilisele koormusele - 

väsimus) ja tuletundlikkus. 

• Põrandakattematerjalid – määrata tuleb: tugevus, libastumis/libisemiskindlus, 

soojusjuhtivus, kestvus, tuletundlikkus, ohtlike ainete emissioon. Eestis ei ole võimalik 

määrata kasutusohutust tagavaid omadusi. 

33

• Asfaltsegud – määrata tuleb: sideaine nake täitematerjaliga, jäikus, deformatsioonikindlus, 

väsimuskindlus, libisemiskindlus, kulumiskindlus, tuletundlikkus, ohtlike ainete 

emissioon. Enamus neist omadustes ei ole traditsiooniliselt olnud kasutusel ja nende 

määramiseks puuduvad Eestis nii kogemused kui ka seadmed. 

• Liikluskorraldusvahendid – määrata tuleb mitmesugused kestvus- ja nähtavusomadused 

(nt valguspeegeldavus ja värvuskoordinaadid). Määratud katsemetoodikaid pole Eestis 

juurutatud ja puuduvad ka nõuetekohased seadmed. 

Märgitakse, et eelnevate toodete osa omadusi võib tuletada lihtsamal juhul etteantud 

tabelväärtuste või koostedetailide omaduste alusel, ilma katseid reaalselt läbi viimata. 

Kõikide nimetatud tootegruppide puhul võib vaja olla tule- ja terviseohtust puudutavate omaduste 

määramist. 

Väärib rõhutamist EETL-i märkus asjakohaste nõuete olemasolu või puudumise kohta Eestis. Märkus 

puudutab eeskätt akustikat, kasutusohutust (näiteks libisemine/libastumine), energia säästu ja 

ohtlike ainete emissiooni (sh radioaktiivne kiirgus) käsitlevaid nõudeid. Puudub selgus, kas nende 

omaduste määramist Eestis nõutakse või mitte, millisel kujul ja määral peab tootja toote kohta 

informatsiooni valdama. EETL-i hinnangul on nende nõuete fikseerimine ja vastavate toote 

omaduste määramine vajalik. 

Kokkuvõte 

Tootjatelt, erialaliidust ja valdkonnas tegutsevate laborite informatsioon on omavahel üsna hästi 

seostatav. 

Tuleb märkida, et tootjate vastuste konsolideerimine ei saagi anda ammendavat ülevaadet kõikidest 

Eesti tootja jaoks teoreetiliselt vajalikest katsetustest ega nende tüüpidest sest hoolimata 

valdkonnas vastanud ettevõtete suhteliselt suurest üldarvust on konkreetse toote või tootepere taga 

sageli 1-2 ettevõtet. 

Laborite küsitlustulemused lubavad väita, et laborid keskenduvad oma infrastruktuuriliste vajaduste 

hindamisel keskenduma juba olemasolevate metoodikate täiustamisele ja nende metoodikate jaoks 

vajalike seadmete uuendamisele, mitte niivõrd täiesti uute metoodikate juurutamisele. 

Erialaliidu hinnangut katsevajaduste osas tuleks pidada objektiivseks ja kirjeldatud vajadusi 

realistlikeks. 

Lähtuvalt tootjatelt, erialaliidust ja valdkonnas tegutsevate laborite informatsioonist võib 

ehitusmaterjalide ja toodete katsetamisega seotud probleemküsimused jaotada nelja rühma: 

• Tootjatele, katselaboritel, teavitatud asutustel, riiklikel järelvalveasutustel puudub 

ammendav teave valdkonnas kehtestatud ja toimivatest nõuetest. Teatud valdkondades 

on probleemiks ühtlustatud nõuete puudumine. Valdkondades, kus riiklik regulatsioon 

on ammendav, oleks vaja parandada informatsiooni kättesaadavust vastavuskatsetuste 

vajalikkuse, kättesaadavuse ja maksumuse osas; 

• Riikliku järelevalve tõhusus. Aktiivne huvi oma toodete katsetamiseks kohustusliku 

vastavushindamismenetluse käigus eksisteerib juhul, kui võimalus toote turustamiseks 

34

on reguleeritud riikliku järelvalvega, mis mahult ületab minimaalset kriitilist taset. 

Nõudmist vabatahtliku vastavushindamise ja sellega seotud too(de)te katsetamise järgi 

mõjutab ka tootja ja tarbija teadlikkus toote omaduste ja nende tõendamise 

vajalikkusest. 

• Labori administratiivse võimekus ja turundusstrateegia. Tootjate hinnangul puuduvad 

toodete ja materjalide katsetamiseks võimalused, samas selgub laborite küsitlusest, et 

katsetuste läbiviimiseks on mõnes olulises osas katsetustehnika olemas. Eksisteerivat 

tehnilist valmisolekut ei realiseerita – selle põhjuseks tuuakse tootjate piiratud huvi 

antud konkreetse metoodika suhtes. Viimane omakorda muudab metoodika 

akrediteerimise laborite sõnul nende jaoks majanduslikult mittetasuvaks. Akrediteeritud 

metoodika puudumine omakorda piirab tootja huvi laboriteenuse kasutamiseks. 

Võimetus pakkuda akrediteeritud katsetusteenust kõikides tootjat huvitavates 

valdkondades võib pärssida tootjate huvi teenuse kasutamiseks ka valdkonnas, mille 

osas laboril on akrediteering, sest niikuinii tuleks teine osa katsetest tellida välisriigi 

laborist. Tootjate ja laborite küsitluse tulemused lubavad hinnata laborite 

turundustegevust oma teenuste tutvustamisel ja teabe levitamisel tagasihoidlikuks. 

• Puuduv ja amortiseerunud infrastruktuur. Läbiviidud küsitlused lubavad hinnata 

minimaalseks vajalikuks investeeringute mahuks ehitusmaterjalide- ja toodete 

katsetamise valdkonnas 22 miljonit krooni. 

Toimuva materjalitehnoloogia arendamise programmi raames soetatakse ehitusmaterjalide 

katsetamiseks TTÜ ehitusmaterjalide katselaborisse seade tsemendi katsetuseks vastavalt 

standardile EVS-EN 196 (Asendab amortiseerunud seadme). Lisaks on põhimõtteliselt 

ehituskonstruktsioonide, materjalide ja tarindite katsetamiseks ja mõõtmiseks rakendatavad 

mehaanilised katsetussüsteemid koos kõrge-temperatuurse katsetussõlmega ning optiline 

geomeetria ja deformatsioonide mõõtmise kompleks. 

Võrdluses Sloveenia ja Lätiga on Eesti laborite poolt pakutavate akrediteeritud katsetusmetoodikate 

üldarv suurem või ligilähedaselt sama. Akrediteeritud katsetusmetoodikad on kõikides riikides 

peamiselt valdkondades, mis vajalikud ehitustoodete mehaaniliste omaduste määramiseks ja sellega 

seotud oluliste ohutusnõuete täitmiseks. Halvemini on kõikides riikides kaetud heli- ja 

soojusisolatsiooniomaduste, tulekindluse, veepidavuse ja ohtlike ainete emissiooni määramiseks 

vajalike katsete valdkond (mõningate erisustega sõltuvalt vaadeldavast tootegrupist). 

Eeskujuks võetud Soome laborite akrediteeritud metoodikad annavad võrdluseks hea aluse: samas 

valdkonnas pakutavatest metoodikatest vaid umbes veerand on esindatud ka Eesti laborites (56 

metoodikat 220-st). Lisas 1 toodud I prioriteedina märgitud akrediteeritud katsetusmetoodikad on 

vajalikud Eesti ehitusmaterjalide tootjate vajadustest lähtuvalt. Nende evitamine võimaldaks Eesti 

ehitusmaterjalide tootjatel vastavuskatsed läbi viia odavamalt ja lihtsamalt. II prioriteedina näidatud 

katsetusmetoodikate evitamise vajadus sõltub Eestis konkreetse tootja(te) vastavast huvist, 

toodangu mahust kuid ei ole vältimatult vajalik. III prioriteedina näidatud katsetused ei paku 

üldisemat huvi ning nende evitamine Eestis ei vaja toetamist. 

35

Masinaehitus ja metallitööstus 


„Tootjate uuringu” raames küsitleti 47 vastajat, kelle peamiseks tegevuseks oli masinaehitus ja 101 

ettevõtet, kes defineerisid oma põhilise tegevusalana metallitööstuse. Kokku on Eestis 

metallitööstuse valdkonnas tootjaid hinnanguliselt 700 kuni 800 (kattub muude valdkondadega) ning 

masinaehituse valdkonnas 200 kuni 300 (kattub muude valdkondadega). 

Ettevõtte paigutamine masinatööstuse või metallitööstuse sektorisse on mõneti meelevaldne ning 

sõltus läbi viidud küsitluse kontekstis vastaja suvast. Seepärast on vaadeldi nimetatud uuringus 

vastuseid analüüsides metalli- ja masinatööstust paralleelselt. 

Vastajaid, aga ka ilmselt Eesti masinatööstust üldisemalt, iseloomustab suur allhanketoodangu osa. 

Sellest tulenevalt järgivad tootjad neid masina- ja metallitööstussektoreid käsitlevaid standardeid, 

millele viitavad tellijad. Valmistatav toodang on väga mitmekesine: konveierid, automaatliinid, 

puidutöötlemise masinad, ekskavaatorite osad, tõstukid ning nende osad, hüdraulikakomponendid 

jne. Lisaks tüüpilistele masinatööstusettevõtetele oli vastanute hulgas ka mitmeid ettevõtteid kes 

olid spetsialiseerunud vaid mõnele üksikule tehnoloogilisele operatsioonile: galvaanika, laserlõikus 

vms. Ligi pooled vastajad masinatööstussektorist (21 ettevõtet) katsetab oma toodangut ise, 13 

ettevõtet viib katsed läbi mõnes Eesti laboris, 4 vastaja puhul viidi katsed läbi emafirma poolt 

välismaal. Metallitööstuse sektoris on näitajad sarnased: 47% vastajatest katsetab toodangut ise, 

umbes veerand pöördub vajadusel katsete läbiviimiseks Eesti labori poole. 

Katsetamise infrastruktuur on toodangu spetsiifikast lähtudes väga erinev. Tootjad on nimetanud 

mõõtevahendeid (nihikud, kruvikud, joonlauad), katsetusstendi mehaaniliste omaduste 

määramiseks, dünamomeetreid, kõvadusmõõtureid, spektroskoope keemilise koostise määramiseks 

jpm. Tüübikatseid on vastanud ettevõtete hulgas läbi viinud 11 ettevõtet. Tavaliselt on katsetuste 

maksumus jäänud alla 100 tuh. krooni, ühe vastaja puhul oli see vahemikus 500 tuh - 1 milj. krooni. 

Enamik vastajatest ei ole eraldi arvestust ise läbi viidud katsetuste kohta pidanud. Kalibreeritud 

seadmeid kasutab 2/3 ettevõtete laboritest. Füüsikalisi suurusi määravate mõõtevahendite 

kalibreerimiseks pöördutakse üldreeglina AS Metrosert poole. Materjalide mehaaniliste omaduste ja 

keemilise koostise määramiseks pöördutakse TTÜ laborite poole; mainitud on ka Balti 

Laevaremonditehase AS laborit. Väljast tellitakse reeglina mittepurustavad katsetused keevisliidete 

kvaliteedi hindamiseks (ultraheli-, kapillaar-, magnetpulber-, ja röntgenkontroll). Riikidena, kust 

katseid tellitakse, on nimetatud Soomet, Rootsit, Norrat, Venemaad jt. 

Küsitlusele vastajad pole osanud välja tuua olulisi puudusi Eesti katsetuse infrastruktuuri osas. Seda 

seletab suur allhanke osa toodangus ning väike tähelepanu tootearendusele, toote ohutusele ja 

ergonoomiaga seotud küsimustele. Kuna vastajate hulgas on palju neid kes kinnitavad, et nad 

kalibreerivad oma mõõteriistad ise, lubab see järeldada, et üldine teadlikkus mõõtmiste jälgitavusest 

on suhteliselt madal. Välislaboritest tellitud katsed (mehaanilised omaduse, keemiline koostis, 

mittepurustav kontroll, kõvadus) viitavad sellele, et lahendamist vajavad probleemid lähtuvad just 

materjalidest ja kasutatavatest liitetehnoloogiatest. 

Tootjad nimetasid vajalike, kuid Eestis mitteosutatavate katsetustena järgmisi: 

36

• Metallide ja teiste materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks vajalikud katsed 

(tõmbe- ja survekatse, paindekatse, väsimuskatsetused, löögisitkus)- mitmed tootjad 

erinevatest masinatööstussektoritest; 

• Keevisliidete uuringud (tugevuskatsed, metallograafilised uuringud) - mitmed tootjad 

erinevatest masinatööstussektoritest; 

• Metallide keemilise koostise määramine spektraalanalüüsi abil - mitmed tootjad erinevatest 

masinatööstussektoritest. 

Eelnimetatud katsetusteenust Eestis pakutakse, järelikult on probleemiks vastava teabe jõudmine 

tootjateni. 

Lisaks nimetati veel: 

• Suruõhul põhinevad katsetused (pneumoventiilide tootja); 

• Krüogeensed katsed- st. materjalide omaduste ja toodete funktsionaalse toimivuse 

katsetamine madalatel temperatuuridel (külmaseadmete tootja); 

• Ventilatsiooniseadmete funktsionaalsed katsed, sh. aerodünaamilised omadused 

(ventilaatorite ja varuosade tootja); 

• Dosimeetrite gradueerimine (surveseadmete tootja); 

• Värvide ja lakkide pinnakvaliteedi ja omaduste määramine (traktorite tagavaraosade 

valmistaja, aiapostide tootja). 

”Järelevalve uuring” näitas, et seni ei ole Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni haldusalas peamine osa 

toodete turujärelevalveks vajalikest järelvalvetoimingutest vajanud katsetuste läbiviimist – piirdutud 

on hinnangutega. Ühel korral on Leedus on läbi viidud masinate löögikatsed, mõningad katsed on 

läbi viidud ka Eestis. 

Masinadirektiivi rakendamise raames tuleb TJI hinnangul luua katsetusvõimalused Eestis 3 : 

• Sõidukite stabiilsuse määramiseks; 

• Sõidukite pidurite ohutuse määramiseks; 

• Välistingimustes kasutatavate seadmete müra mõõtmiseks. 

Metallitööstusega seotud katsetusi tellis TJI 2005. aastal – uuriti transporditavate surveanumate 

materjalide kontrollimiseks kasutatud metalli struktuuri. Nimetud uuring ei toonud välja vajadusi 

metallitööstuse valdkonnas. 


Masinatööstuse valdkonnas tegutsevad küsitlusele vastanud laboritest mitmed:, 

Tehnokontrollikeskus OÜ Katselabor, TÜV Nord Baltik OÜ Mittepurustava kontrolli labor, Norma AS 

Ohutusrihmade Katsekeskus, TTÜ mehaanika- ja metroloogia katselabor ja akrediteerimata 

laboritest TTÜ mehhatroonika-, masina- ja mõõtesüsteemide teadus- ja katselaboratoorium. Lisaks 

võivad materjalikatsetusi osutada ka teised, eeskätt ehituse valdkonnas tegutsevad laborid. 

3 Bradley Dunbar Associates Estonia OÜ, „Toodete ohutusjärelevalve teostamise uuring Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeeriumile”, mai 2007. Lk 49-51. 

37

Enamik nimetatutest tegutseb ja on akrediteeritud mittepurustava kontrolli meetodite osas. 

Universaalseim katsebaas on TTÜ mehaanika ja metroloogia katselaboris (staatilised ja dünaamilised 

tugevuskatsed, materjalide kõvaduse määramine, mittepurustav kontroll). Müra mõõtmise 

valdkonnas on tegev Tervisekaitseinspektsiooni labor. 

Investeeringud uute katsemetoodikate rakendamiseks vajalike seadmete soetamiseks on laborite 

hinnangul kokku 2,1 miljonit krooni, investeeringud olemasolevate metoodikate kasutamiseks 

vajalike seadmete soetamiseks on 9,9 miljonit krooni. Uuringu teostajate hinnangul on mõningate 

seadmete osas laborite hinnang seadme maksumusele tegelikust tunduvalt väiksem. 

Tasuvust sai hinnata TÜV Nord Baltik OÜ Mittepurustava kontrolli labori investeeringu (600 tuhat 

krooni) kohta, kes oli välja toonud ka katsemetoodika tulud ja katsetuste mahud. Antud juhul ei 

olnud investeering majanduslikult kasumlik, sest seadmega kaasnevad kulud on suuremad kui 

katsetuste müügitulu praeguste katsete mahu juures. 

TTÜ Katsekoja Mehaanikakatselabori ja Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori füüsika labori poolt 

defineeritud investeeringuvajadused erinevate katsemetoodikate lõikes olid kasumlikud teatud 

katsetuste mahu korral. Samuti oli defineeritud investeeringuid, mille tulude ja katsetuste maht ei 

olnud teada. 

TTÜ Soojustehnika Instituudi Labori poolt defineeritud kõikide uute seadmete puhul on seadmete 

kasutamisega seotud kulud suuremad kui saadavad tulud. Samuti puudub info muude võimalike 

kulude kohta, mis võivad kaasneda nimetatud katsemetoodikate rakendamisel. 

Teiste selle valdkonna investeeringute kohta tasuvusest lähtuvaid järeldusi teha ei olnud võimalik, 

kuna puudus info katsemetoodikate tulude ja katsetuste mahtude kohta. 

Väljavõte masinaehituse ja metallitööstuse valdkonnas tegutsevate laborite poolt väljatoodud 

vajadustest seadmete osas on esitatud lisas 8 . 

Asendatavate ja täiesti uute seadmete osas on laborid toonud muuhulgas välja: 

• Radiograafilised kontrolliseadmed materjalide ja toodete mittepurustavaks 

katsetamiseks; 

• Mehaanilised katsetussüsteemid elektriseadmete ja kodumasinate tugevuse 

hindamiseks (pendelhaamer, väändeseade, tõmbeseade) 

• Müramõõteseadmed; 

• Erinevad mehaanilised katsetussüsteemid masinate, seadmete, liidete, materjalide, 

kettide, trosside jms. katsetamiseks; 

• Mõõtesüsteemid toodete geomeetriliste parameetrite määramiseks; 

• Metallograafiliaseadmete komplekt struktuuriuuringute läbiviimiseks koos 

proovisulatussadmega; 

• Katsetussüsteem määrete tribokarakteristikute määramiseks; 

• Tolmukamber seadmete funktsionaalseks katsetamiseks; 

• Kiirfilmimisseadmed; 

38

• Ohutusrihmade komplekti dünaamiline katsetussüsteem. 


Uuringus käsitletud masinatööstuse valdkonnas katseteenuseid osutavate laborite arv on antud 

tabelis 13 ja 14. 

Riik Laboreid 

Eesti 8 

Soome 17 

Läti 11 

Sloveenia 6 

Tabel 13. Uuringus käsitletud masinaehituse valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv uuringus käsitletud 

riikides 

Riik Laboreid 

Eesti 6 

Soome 11 

Läti 10 

Sloveenia 6 

Tabel 14. Uuringus käsitletud metallitööstuse valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv uuringus käsitletud 

riikides 

Joonisel 4 on kajastatud masinaehituse valdkonna katsetuste metoodikate arvude võrdlus riigiti, 

millest nähtub, et Soomes kasutatakse rohkem kui 5 korda ulatuslikumalt akrediteeritud 

katsemetoodikaid kui teistes võrdlusse haaratud riikides. Sama kehtib ka joonisel 5 kajastatud 

metallitööstuse valdkonna akrediteeritud katsetuste metoodikate kohta. 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

235 



Metoodikate arvude võrdlus - masinaehitus 

40 35 

32 


olemas 


olemas 

Joonis 4. Uuringus käsitletud riikides masinatööstuse katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega 

39

250 

200 

150 

100 

50 

0 

214 



Metoodikate arvude võrdlus - metallitööstus 

43 38 

24 


olemas 


olemas 

Joonis 5. Uuringus käsitletud riikides metallitööstuse katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega 

Vaadeldud riikidest (Soome, Läti, Sloveenia) on akrediteeritud katsetusmetoodikaid 

masinatööstusvaldkonnas kõige enam Soomes. Soome laborites on üle 200 akrediteeritud katsetusmetoodika 

mis on liigitatud otseselt või kaudselt masina ja/või metallitööstusega seotuks. 

Rõhutame, et masina- ja metallitööstusele kohalduvate katsetusmetoodikate selge eristamine ei ole 

alati võimalik, esitatud arvandmed on osaliselt kattuvad. 

Ilmselt iseloomustab kättesaadavate metoodikate arvu sedavõrd suur erinevus nii valdkonna 

laborite aga laiemalt võttes ka valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. 

Toodud andmete hulgas kajastuvad metoodikad, mis on huvipakkuvad masinaohutuse 

sidusdirektiividega (surveseadmete, gaasiseadmed, madalpingedirektiiviga reguleeritud seadmed). 

Nimetatud metoodikatest 40 on esindatud ka Eestis vähemalt ühe labori akrediteerimisalas. 

Eesti ja Soome akrediteeritud metoodikate viiekordne erinevus Eesti kahjuks on tõlgendatav 

järgmiselt: 

• Soomes on valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja valmistatavate toodete sortiment laiem; 

• Suhteliselt suurem osa toodangust vajab vastavuskatsetusi, sest müükase lõpptoodet, mitte 

pooltoodet või komponente; 

• Suurem katsetuste hulk võimaldab akrediteerida metoodika, mis Eestis osutuks laborile 

majanduslikult põhjendamatuks ettevõtete vähese huvi tõttu (1-2 tootjat ei taga piisavat 

arvu katsetusi). 

Teiste vaadeldud riikide akrediteeritud katsemetoodikad koos nende esindatusega Eestis ja 

prioriteetsusega Eesti jaoks eksperthinnangu alusel mõlema valdkonna jaoks on toodud joonistel 6 ja 

7. 

40

64 


masinaehitus 

102 


29 




Joonis 6. Soomes olemasolevad katsetusmetoodikad masinaehituse valdkonnas ja nende olulisus Eestis. 

73 


metallitööstus 

72 


26 




Joonis 7. Soomes olemasolevad katsetusmetoodikad metallitööstuse valdkonnas ja nende olulisus Eestis. 

Kõrgema prioriteetsusega katsetusmetoodikaid on masinatööstuse sektoris 29. Nende 

katsetusmetoodikate kättesaadavust tuleks pidada Eestis soovitavaks. Siia kuuluvad muuhulgas: 

• Müra ja heliemissioon; 

• Keevisõmbluste katsetamine (mõningad mittepurustava kontrolli metoodikad); 

• Teraste purunemissitkuse määramine (oluline surveseadmetes kasutavate teraste, 

relsiteraste jms. vastutusrikaste terasdetailide ja konstruktsioonide valmistamisel). 

Metallitööstuse sektoris on I arendusprioriteeti kuuluvaid metoodikaid 26. 

Siia kuuluvad lisaks eelpoolmainitutele veel mõned materjalide mehaaniliste omaduste määramisega 

seotud katsetusmetoodikad: löökpaindeteim metallidele ja plastidele (EVS-EN 10045, EVS-EN ISO 

14556, EVS-EN ISO 179), erinevad tõmbe, painde ja surveteimid metallidele, plastidele, keraamikale, 

komposiitidele ning keevis- ja jooteliidetele (EV-EN 658, EVS-EN 10002, EVS EN- 1393, EVS-EN 1394, 

EVS-EN 1715, EVS-EN 895, EVS-EN 2243, EVS-EN ISO 2740) ja seni Eestis juurutamata kõvadusteimid 

kummi, plastide ja komposiitide kõvaduse määramiseks. 

Erinevad toodetele kohalduvad katsetusvõimalused on seni olnud seni piiratud mitte alati 

katseseadme puudumisega, vaid vajaminevate haaratsite, rakiste ja mõõtesüsteemide puudumisega. 

Üksikute spetsiifiliste katsetusmetoodikate juurutamine ei eelda uue süsteemi soetamist, vaid 

asjakohaste rakiste ja lisatarvikute muretsemist ning katsetusmetoodika valideerimist. 

41

Prioriteetsuselt järgmisse kategooriasse kuuluvaid Soome laborite katsetusmetoodikaid on 

masinatööstuse valdkonnas uuringu kohaselt üle 100 ja metallitööstuse valdkonnas ca 72 (kattuvad 

osaliselt üksteisega). Lähtuvalt prioriteetsuse määramise kriteeriumidest liigitati 64 

katsetusmetoodikat masinatööstuse valdkonnast ja 73 metoodikat metallitööstuse valdkonnast 


Tabelites 15 ja 16 on toodud kokkuvõtted Soome laborites pakutavate masina- ja metallitööstuse 




Eesti laborite poolt hetkel masinatööstuse toodete katsetamiseks kasutatavast 40-st 






käesoleval hetkel Läti laborite poolt kaetud 1 metoodika ja Sloveenia laborite poolt samuti 1 

metoodika. Võrdlusandmete põhjal saab järeldada, et oluline osa uuringu läbiviijate poolt Eesti 

laborites hetkel puuduvate kuid valdkonna katsebaasi arenduse seisukohalt prioriteetsetest 

katsemetoodikatest on puudu ka Läti laborites ning seega on vastava katsebaasi arendamine Eestis 

tõenäoliselt otstarbekas, võimaldades tulevikus ka Läti tootjatel Eestist katseteenuseid tellida. 


metoodikaid 

kokku 


olemasolevad 

metoodikad 

(Soome 



prioriteet 1 


prioriteet 2 


prioriteet 3 

235 40 29 102 64 

Eestis 

olemasolevad 

metoodikad 

Prioriteet 1 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 2 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 3 

metoodikate 

olemasolu 

Läti 23 8 1 0 


Tabel 15. Masinatööstus. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate prioriteetsete metoodikate 

olemasolu Lätis ning Sloveenias 

Eesti laborite poolt hetkel metallitööstuse toodete katsetamiseks kasutatavast 43-st 






42

käesoleval hetkel Läti laborite poolt kaetud 1 metoodika ja Sloveenia laborite poolt samuti 1 

metoodika. Võrdlusandmete põhjal saab järeldada, et oluline osa uuringu läbiviijate poolt Eesti 





metoodikaid 

kokku 


olemasolevad 

metoodikad 

(Soome 



prioriteet 1 


prioriteet 2 


prioriteet 3 

214 43 26 72 73 

Eestis 

olemasolevad 

metoodikad 

Prioriteet 1 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 2 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 3 

metoodikate 

olemasolu 

Läti 21 2 1 0 


Tabel 16. Metallitööstus. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate prioriteetsete metoodikate 



MTÜ Masinatööstuse Liit ei esitanud käesoleva uuringu raames kirjalikku seisukohta katsevajaduste 

arendamise kohta. Toimusid intervjuud, mille käigus avaldasid EML esindajad arvamust Eesti 

ettevõtete ja laborite olemasoleva ja vajaliku katsebaasi vajaduste osas. 

Vajaliku katsebaasi täiendusena peeti vajalikuks panustada: 

• Keevituse kvaliteeditagamise süsteemide toimimiseks vajalike katsetuste teostamise 

võimaluste tagamine (mehaanilised katsed, metallograafilised uuringud, mittepurustava 

kontrolli katsed eri meetoditel); 

• Kuude masinatööstuse seisukohalt oluliste tehnoloogiliste protsesside (lõiketöötlemine, 

leht- ja mahtvormimine, survetöötlemine, valu jt) analüüsimiseks ja saadud toodet 

kvaliteedi hindamiseks vajalike katsete võimaluste tagamine (geomeetria mõõtmine, 

protsesside automaatsed mõõtesüsteemid); 

• Pinnatehnoloogiate (värvimine, kõvapindamine, termotöötlus) evitamise seisukohalt 

olulise katsebaasi olemasolu (kõvaduse määramine, korrosioonikatsed, 

värvusparameetrite määramine). 

43

Rõhutati valdkonna universaalse katselabori loomise vajadust, mis oleks suuteline pakkuma tootjale 

lahendusi nii tehnoloogiliste protsesside juurutamiseks ja parandamiseks, tootearenduslikku 

kompetentsi ning omama infrastruktuuri vastavuskatsetustele eelnevate katsete läbiviimiseks. 

Kokkuvõte 

Tootjatelt, erialaliidust ja valdkonnas tegutsevate laboritelt kogutud info ei ole üheselt seostatav. 

Varasem “Tootjate uuring” tõi esile tootjate suhteliselt väikese huvi oma toodete katsetamise vastu. 

See on seletatav suhteliselt suure allhanketootmise osaga. Lõpptootele vajaliku vastavushindamise 

eest hoolitseb sageli lõpptoote turule tooja, kes ei tegutse Eestis. Tootjate küsitlus näitas, et tootjate 

laborid on infrastruktuuri osas varustatud erineval tasemel. Üldiselt vajalikud on eelkõige 

materjalide omaduste määramiseks vajalikud katsed ja toote geomeetria määramiseks vajalikud 

mõõtmised. Vähesel määral tõid tootjad välja ka neid huvitavad katsemeetodid, kuid korduvus 

(iseloomustab tootjate hulka, kes potentsiaalselt võiks olla huvitatud samast katsetusteenusest) oli 

väike - ettevõtete katsetushuvid on tootespetsiifilised. Informatsioon Eesti laborite olemasolevate 

katsetusvõimaluste kohta võiks olla paremini kättesaadav. 

Laborite küsitlustulemused lubavad väita, et sarnaselt muude valdkondadega kalduvad laborid oma 

infrastruktuuriliste vajaduste hindamisel keskenduma juba olemasolevate meetodite täiustamisele ja 

nende meetodite jaoks vajalike seadmete uuendamisele, mitte niivõrd täiesti uute metoodikate 

juurutamisele. 

Erialaliidu hinnangut katsevajaduste osas tuleks pidada objektiivseks ja kirjeldatud vajadusi 


Riikliku järelvalvet teostava asutuse hinnang kattub tootjate, laborite ja välisriikide metoodikate 

võrdluses eelkõige müra mõõtmise valdkonnas. “Tootjate uuring”, EML arvamus ja laborite küsitlus 

ei toonud välja vajadust sõidukite stabiilsuse määramiseks ja sõidukite pidurite ohutuse 

määramiseks. 

Lähtuvalt tootjatelt, erialaliidust ja valdkonnas tegutsevate laborite informatsioonist võib nimetada 

järgmisi tuumikprobleeme: 

• Madal omatoodete osa masina- ja metalli tööstuse sektoris võrreldes allahankega. Koos 

omatoodete osa kasvuga võib prognoosida hüppeliselt vajaduse kasvu üldisemalt 

masina- ja aparaadiehitusliku tootearenduslabori järgi aga ka vastavuskatsetuste järgi; 

• Nõudmist vabatahtliku vastavushindamise ja sellega seotud too(de)te katsetamise järgi 

mõjutab tootja ja tarbija teadlikkus toote omaduste ja nende tõendamise vajalikkusest. 

Tootjatele oleks vaja parandada informatsiooni kättesaadavust vastavuskatsetuste 

vajalikkuse, kättesaadavuse ja maksumuse osas. 

• Laborite administratiivse võimekus ja turundusstrateegia küündimatus. Tootjate 

hinnangul puuduvad toodete ja materjalide katsetamiseks võimalused, samas selgub 

laborite küsitlusest, et katsetuste läbiviimiseks on mõnes olulises osas katsetustehnika 

olemas. Eksisteerivat tehnilist valmisolekut ei realiseerita alati piisavalt. 

44

• Mõnedes valdkondades puuduv ja/või amortiseerunud infrastruktuur. Läbiviidud 

küsitlused lubavad hinnata minimaalseks vajalikuks investeeringute mahuks 

masinaehituse ja metallitööstuse valdkonna katsetuste valdkonnas 8,5 miljonit krooni. 

Toimuva materjalitehnoloogia arendamise programmi raames on soetatud või soetatakse mitmeid 

seadmeid, mille ost on põhjendatud metalli- ja masinatööse valdkonnas tegutsevate ettevõtete 

huvidega toodete katsetamise osas (vt. lisa 11). Rahuldatakse vajadus mehaaniliste katsetuste 

läbiviimiseks vajaliku katseseadme osas (mehaaniline katsetussüsteem koos kõrgetemperatuurse 

katsetussõlmega). Soetatav optiline geomeetria ja deformatsioonide mõõtmise kompleks, 3D 

mõõtemasin, metallimikroskoop ja tribomeeter on vastavuskatsetuste läbiviimise ja tootearenduse 

seisukohalt olulised ja kajastusid tootjate küsitluses kui vajalikud, kui seni puuduolevad meetodid. 

Võrdluses Sloveenia ja Lätiga on Eesti laborite poolt pakutavate akrediteeritud katsetusmetoodikate 

üldarv suurem. Akrediteeritud katsetusmetoodikad on kõikides riikides peamiselt valdkondades, mis 

vajalikud materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks ja sellega seotud oluliste ohutusnõuete 

täitmiseks. Eeskujuks võetud Soome laborite metoodikatest tuleks realiseerida Eestis 

esmajärjekorras u. 20-30 katsetusmetoodikat, mis valdavalt on seotud müra mõõtmisega, 

mittepurustava kontrolliga, mehaaniliste omaduste määramisega. Sõltuvalt tootja 

ekspordipotentsiaalist võib teise arendusprioriteeti hinnatud katsetusmetoodikate hulgas olla 

selliseid, mille realiseerimine oleks väga soovitav ka Eestis (surveseadmete ja nende valmistamiseks 

kasutatavate materjalide katsetamine, erinevate sulamite keemilise koostise määramine, 

spetsiifilised tootekatsed). 

Mööblitööstus 


„Tootjate uuringu” läbiviijate hinnangutel on Eestis mööbli tootmise valdkonnas tootjaid 300 kuni 

400 (kattub muude valdkondadega), kellest 75 vastasid uuringu raames küsimustikule. 

„Tootjate uuringust” võib tuua välja, et küsitlusele vastanud 75 mööbli tootva ettevõtte hulgas oli 

10 firmat, kes katsetasid oma toodangut ise, 10 laskis seda teha Eestis, 4 välismaal ja 3 juhul viidi 

katsed läbi emafirma poolt välismaal, 1 juhul korraldas katsetamise emafirma Eestis ning ülejäänud 

ei katsetanud toodet ise ega tellinud katsetamist väljast. Katsetuste mahud on nii arv- kui ka 

rahalises mahus suhteliselt tagasihoidlikud. Vaid kaks firmat kulutasid sertifitseerimisega seotud 

katsetele 10-50 tuh. krooni ja üks ettevõte üle 50 tuh. krooni. Oma ettevõtte laboris tehtavate 

katsete maksumuseks hindas vaid üks firma üle 100 tuh. krooni, 4 ettevõtet vastasid, et ei pea selle 

kohta eraldi arvestust. Katsete tüüpidest olid enam esindatud funktsionaalsed katsed. Nimetati 

too(de)te mõõtme kontrolli ja vastupidavuskatsed niiskuse ja kuumuse toimele. Katseseadmete ja 

mõõtevahenditena nimetati kõige rohkem mõõteriistu toote mõõtmete kontrollimiseks (nihikud, 

joonlauad, nurgikud). Mainiti ka isevalmistatud katsestendi. 

Valdkonnas kasutatavatest tootestandarditest leidsid nimetamist järgmised: EVS-EN 13986:2004 

(puidupõhised paneelid), EVS-EN 1116:2004 (köögimööbel), EVS-EN 14073:2004 (kontori- ja 

laomööbli ohutusnõuded), EVS-EN 1729:2006 (haridusasutuste toolid ja lauad) standardite sisu osa 1 

45

ja osa 2 ning veel mõned muudes Euroopa riikides kehtivad rahvuslikud standardid, mis lähtusid 

tõenäoliselt konkreetse ettevõtte eksportturust. 

Lisaks nimetatud tootestandarditele, ei toonud ükski vastaja välja konkreetseid katsestandardeid. 

Kaheksa vastanu arvates rahuldavad Eesti laborite võimalused nende vajadusi, 14 vastajat ei kasuta 

Eesti laborite teenuseid, ülejäänud pole vastavale küsimusele vastanud. Ettevõtte vajadusi 

puudutavas küsitluse osas on vastajad välja toonud katsetamist ja sertifitseerimist puudutava 

informatsiooni vähest kättesaadavust, ka vajataks enam teavet katsetamise ja toodetele 

kohaldatavate nõuete osas. Katsetamise infrastruktuuri valdkonnas on mainitud vajadust 

kliimakambri järele. Välisriikidest tellitavate katsetuste osas on nimetatud liimtestimist, staatilisi ja 

dünaamilisi katsetusi, tugevuskatseid, soojusjuhtivuse katseid, vastupidavuse ja turvalisuse katseid. 

Riikidena, kust katseid tellitakse, on peamistena nimetatud Soomet ja Rootsit. 

Uuring „Järelevalve uuring” tõi välja Tarbijakaitseameti senise tegevuse lastemööbli nõuetele 

vastavus kontrollimise osas ja mööbli purunemiskindluse katsete osas. Katsevajaduse arendamise 

vajadust uuring ei tuvastanud. 


Mööbli katsetamise valdkonnas tegutseb küsitlusele vastanud laboritest ainult TTÜ 

mööblikatselabor, mis on seni akrediteerimata. Peamiseks põhjuseks on katseseadmete puudumine 

ja/või amortiseerunud katseseadmed, millel mõõtmise jälgitavuse tagamine nõutava tasemel ei ole 

võimalik. Väljavõte valdkonnas tegutseva labori poolt väljatoodud vajadustest seadmete osas on 

esitatud lisas 8 . 

Labori hinnangul oleks mööbli ja mööblimaterjalide pinnaomaduste katsetamisest huvitatud 15 – 20 

ettevõtet aastas. Mööblimaterjalid pinnaomaduste katsetamisel oleks kasutusmaht 8 – 10% 

võrreldes reaalse nominaalse kasutusvõimsusega. 

Mööbli katsetamisel oleks kasutusmaht 60 – 70% ja puitmaterjalide katsetamisel 20 – 30%. 

Puitmaterjalide katsetamisest oleks huvitatud 5-10 ettevõtet aastas. 

Labor defineeris olemasolevate katsemetoodikate investeeringute koguvajaduseks on 2,88 miljonit 

krooni. Kõikide välja toodud investeeringute kasumlikkuse tagamiseks on vajalik katsetuste mahu või 

müügihinna kasv. Vajaliku katsetustehnika osas välja toodud järgmist: pindade kulumiskindluse 

määramise seade, pindade kriipimiskindluse määramise seade, laudade ja toolide tugevuse ja 

vastupidavuse määramise seade ja universaalne katsemasin materjalide tugevusomaduste 

määramiseks. Uuringu aruande esitamise ajaks on labor saanud oma käsutusse pindade 

kulumiskindluse määramise seadme. 


Uuringus käsitletud mööblitootmise valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv uuringus 

käsitletud riikides on antud tabelis 17. 

46

Riik Laboreid 

Eesti 1 

Soome 2 

Läti 2 

Sloveenia 3 

Tabel 17. Uuringus käsitletud mööblitootmise valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv uuringus käsitletud 

riikides 

Teiste vaadeldud riikide akrediteeritud katsemetoodikad koos mitteakrediteeritud katsemetoodikate 

esindatusega Eestis ja prioriteetsusega Eesti jaoks eksperthinnangu alusel on toodud lisas 1. Eestis 

akrediteeritud labor teatavasti mööblikatsete valdkonnas puudub. 

Sarnaselt Eestiga puudub Lätis akrediteeritud katselabor mööblikatsete teostamiseks. 

Mitteakrediteeritud katsetusteenuste olemasolu mõnes teadusasutuse laboris on tõenäoline, kuid 

antud uuringus seda ei vaadeldud. 

Vaadeldud teistest riikidest (Soome, Läti, Sloveenia) on akrediteeritud metoodikaid mööbli 

valdkonnas kõige enam Soomes. Soome laborites on 37 akrediteeritud katsetusmetoodikat, mis on 

liigitatud mööbli katsetamisega seotuks. Joonisel 8 on toodud akrediteeritud ja akrediteerimata 

metoodikate võrdlus Soomega mööblitööstuse valdkonnas. 

40 

30 

20 

10 

0 

37 



Metoodikate arvude võrdlus - mööblitööstus 

11 


olemas 

5 

10 


olemas 

Joonis 8. Uuringus käsitletud riikides mööbli katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega 

Arendusprioriteeti I kuuluvaid katsetusmetoodikaid on vaadeldavas sektoris 19. Nende 


katsemetoodikad mööbli mehaaniliste omaduste, geomeetria, süttimiskindluse jmt. 

iseloomustamiseks. 


kohaselt üks ning arendusprioriteeti III kuuluvaid metoodikaid kuus. 

47

1 


mööblitööstus 

6 

19 

11 

Eesti laborites olemas 




Joonis 9. Mööblitööstus. Soome metoodikate olemasolu ja prioriteedid Eestis 

Uuringu teostajate hinnangul ei saa mööblikatsete valdkonnas käsitleda Soome laborite olukorda 

ideaalsena, lähtudes ainult akrediteeritud katsetusmetoodikatest. Akrediteeritud metoodikate 

loendis puuduvad mitmed Eesti mööblitööstusele vajalikud katsetus- ja/või hindamismetoodikaid 

kirjeldavad standardid, millised kajastuvad „Tootjate uuringu“ käigus MTÜ Puutööliit esindaja 

eksperthinnangus sisalduvas loendis. Võimalik, et Soome laborites on huvipakkuvad metoodikad 

olema, kuid neid ei ole (veel) akrediteeritud. 

Tabelis 18 on toodud kokkuvõte Soome laborites pakutavate mööblitööstuse toodete 




Eesti laborite poolt hetkel mööbli katsetamiseks kasutatavast 11-st katsemetoodikast, mis kattuvad 

Soome laborite metoodikatega, on Läti puhul kaetud 5 metoodikat ja Sloveenia puhul 6 metoodikat. 

Uuringu läbiviijate poolt Eesti laborites täiendavate katsemetoodikate juurutamiseks ja 

arendamiseks olulisteks hinnatud katsemetoodikate osas esimese arendusprioriteedi 19 

katsemetoodikast käesoleval hetkel Läti laborite poolt ühtegi metoodikat kaetud ei ole, Sloveenia 

laborite poolt on kaetud 4 metoodikat. Teise arendusprioriteedi 1 metoodika osas Läti ega Sloveenia 

laborid teise arendusprioriteeti määratud metoodikate osas katseteenuseid ei osuta. 

Võrdlusandmete põhjal saab järeldada, et oluline osa uuringu läbiviijate poolt Eesti laborites hetkel 

puuduvate kuid valdkonna katsebaasi arenduse seisukohalt prioriteetsetest katsemetoodikatest on 

puudu ka Läti laborites ning seega on vastava katsebaasi arendamine Eestis tõenäoliselt otstarbekas, 

võimaldades tulevikus ka Läti tootjatel Eestist katseteenuseid tellida. 

48


metoodikaid 

kokku 


olemasolevad 

metoodikad 

(Soome 



prioriteet 1 


prioriteet 2 


prioriteet 3 

37 11 19 1 6 

Eestis 

olemasolevad 

metoodikad 

Prioriteet 1 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 2 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 3 

metoodikate 

olemasolu 

Läti 5 0 0 0 


Tabel 18. Mööblitööstus. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate prioriteetsete metoodikate 



MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit ei esitanud käesoleva uuringu raames kirjalikku ega suulist seisukohta 

katsevajaduste arendamise kohta. 

Varasema „Tootjate uuring“ käigus saadud eksperthinnangu (Eesti Mööblitootjate Liidu eelkäija, 

Eesti Puutööliidu esindaja seisukoht) järgi eksisteerib Eestis vajadus järgmistele katsetuste järgi: 

Mööblitoodete materjalide (puit, plast, metall, tekstiilid jne) ja mööblikonstruktsioonide katsetused 

seisnevad: 

• Puidust ja polümeersideainega komposiitide füüsikaliste omaduste määramises (tihedus, 

niiskus, pundumine, läige jne); 

• Mööblitoodete ja neis kasutatavate materjalide (puit, metall, plast, klaas) mehaaniliste 

omaduste määramises (tugevus, jäikus, sitkus, plastsus) mis võidakse määrata erinevates 

koormusolukordades (tõmme, surve, vääne, paine jne); 

• Mööblitoote koormamisel tekkivate pingete ja deformatsioonide määramises kriitilistes 

konstruktsiooni osades; 

• Mööblitoote pinna (puit, klaas, plast, metall, tekstiil) omadustega seotud katsetused (pinna 

kõvaduse, kulumiskindluse, valguskindluse, vastupidavuse kemikaalidele, vastupidavuse 

termilisele mõjutusele määramine), pinnakatete ja nende omadustega seotud mõõtmised ja 

katsetused; 

49

• Purustavad ja mittepurustavad katsetused dünaamilisel ja/või tsüklilisel koormamisel (toote 

kvaliteedi tagamise seisukohalt võib olla vajalik demonstreerida toote omaduste säilumist 

peale teatavat arvu töötsükleid või peale teatavat aega) 4 . 

Nimetatud omaduste määramiseks kasutatavad standardid käsitlevad mööbli kriimustus- ja 

abrasioonikindlust (CEN/TS 15185 , CEN/TS 15186), mõõtmeid ja nende tolerantse ( EVS-EN 527), 

olulisi ohutusnõudeid (EVS-EN 747), toolide püstuvust (EVS-EN 1022), nõudeid kontorimööblile (EVS- 

EN 1023), klappvoodite ohutusnõudeid ja katsetust (EVS-EN 1129), lastele mõeldud toolide 

ohutusnõudeid (EVS-EN 1272), voodite ja madratsite mõõtmed ja piirhälbed (EVS-EN 1334) 

kontorimööbli mõõtmeid, ohutusnõudeid ja katsemeetodeid (EVS-EN 1335), mööbli tugevust ja selle 

määramise meetodeid (EVS-EN 1728), haridusasutuste mööblile esitatavaid nõudeid (EVS-EN 1729), 

laudade konstruktsiooni ja tugevusnõudeid (EVS-EN 1730), voodite ja madratsite funktsionaalsete 

omaduste määramise meetodeid (EVS-EN 1957), meetodit hindamaks pinna vastupidavust 

külmadele vedelikele, niiskele kuumusele, kuivale kuumusele, valguse toimele, peegeldusvõimet, 

läiget jne (EVS-EN 12720, EVS-EN 12721, EVS-EN 12722, EVS-EN 15187, EVS-EN 13721, EVS-EN 

13722), erinevate mööbliesemete konstruktsioonide tugevusele esitatavaid nõudeid ja nende 

määramise meetodeid (EVS-EN 12727, EVS-EN 13453, EVS-EN 13761, EVS-EN 14434), mööblis 

kasutatavale klaasile (EVS-EN 14072), laomööblile (EVS-EN 14073), liikuvate osade ohutusele (EVS- 

EN 14074), lastetoolidele esitatavaid ohutusnõudeid ja nende katsemeetodeid (EVS-EN 14988). 

Kokkuvõte 

Eestis puudub seni akrediteeritud katselabor mööbli katsetamise valdkonnas. Nii mööblitootjate kui 

ka erialaliidu arvamuse kohaselt on katsetusvõimaluste olemasolu Eestis nende jaoks tähtis. Varem 

läbi viidud „Tootjate uuring“ näitas, et senine tootjate huvi oma toodete katsetamise vastu on 

suhteliselt kasin. Järeldati, et madal teadlikkus ühelt poolt aga ka vähearenenud katsetuse 

infrastruktuur nii ettevõtte siseselt, kui ka Eestis üldisemalt pärsib tootearenduslikku tegevust ning 

toote, kvaliteedi ning ergonoomia alaste katsete läbiviimist. 

Erialaliidu esindaja hinnangut katsevajaduste osas tuleks pidada objektiivseks ja kirjeldatud vajadusi 


TTÜ mööblikatselabori hinnang vajalike seadmete osas on realistlik. 

Lähtuvalt tootjatelt, erialaliidust ja valdkonnas tegutseva labori esindajalt saadud informatsioonist 

võib mööbli katsetamisega seotud probleemidena nimetada järgmisi: 

• Valdkonna regulatsioon. Valdkonnas puudub kohustuslik vastavushindamine (va. 

sidusdirektiividega reguleeritud alad, näit. mänguasjad, meditsiiniseadmed). 

Vabatahtlikku vastavuskatsetust reguleerib klientide poolt väljendatud nõudmine toote 

omaduste tõendamise osas, mis hetkel näib olema vähene tagamaks valdkonna labori 

normaalset majandustegevust. Oleks vaja parandada informatsiooni kättesaadavust 

vastavuskatsetuste vajalikkuse, kättesaadavuse ja maksumuse osas tootjate seas; 

4 Mööblitoodete katsetusi viiakse läbi mööblitoote funktsionaalsete omaduste määramiseks ja kehtestatud 

nõuetele vastavuse kontrollimiseks, sõltumata sealjuures konkreetse(te)st toote valmistamiseks kasutatud 

materjali(de)st. Näiteks võib lastemööbel olla plastist, metallist, puidust, kuid peab sealjuures vastama 

lastemööbli funktsionaalsetele omadustele (sh ohutus-) kehtestatud nõuetele. 

50

• Riikliku järelevalve tõhusus. Riikliku järelevalve (Tarbijakaitseamet, 

Terviskaitseinspektsioon) aktiivne järelevalve valdkonnas tõstab tootjate motivatsiooni 

oma tootele kohalduvate olulistele ohutusnõuetele vastavate omaduste 

kindlakstegemiseks. Nõudmist vabatahtliku vastavushindamise ja sellega seotud 

too(de)te katsetamise järgi mõjutab ka tootja ja tarbija teadlikkus toote omaduste ja 

nende tõendamise vajalikkusest; 

• Labori administratiivse võimekus ja turundusstrateegia. Tootjate ja laborite küsitluse 

tulemused lubavad arvata, et huvi ka mitteakrediteeritud teenuste vastu oleks võimalik 

tõsta vastavate teavituskampaaniatega; 

• Puuduv ja/või amortiseerunud infrastruktuur. Läbiviidud küsitlused lubavad hinnata 

minimaalseks vajalikuks investeeringute mahuks mööbli katsetamise valdkonnas 2,2 

miljonit krooni. 

Toimuva materjalitehnoloogia arendamise programmi raames on soetatud või soetatakse seadmeid, 

mille ost on põhjendatud mööblitööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete huvidega toodete 

katsetamise osas (vt. lisa 11). 2008 a. jaanuaris soetati Tallinna Tehnikaülikooli polümeermaterjalide 

instituudi mööblilaborile universaalne laudade ja toolide katsetamise katsetussüsteem tootjalt 

Hegewald&Peschke Mess- und Prüftechnik GmbH. Stend on mõeldud toodete, mudelite ja 

mööblisõlmede vastupidavuse hindamiseks staatilisele, dünaamilisele ja tsüklilisele koormusele ja on 

kasutatav nii puit-, metall- kui ka plastkonstruktsioonide tugevuse ja vastupidavuse hindamiseks. 

Võimalikud on muuhulgas järgmised katsed: kontoritoolide katsetamine (EVS-EN 1335-3), õuemööbli 

katsetamine (EVS-EN 581-2, EVS-EN 581-3), kontorilaudade katsetamine (EVS-EN 527-3), üldised 

nõuded mööblile – toolid ja lauad (ISO 7173), ning katsed vastavalt mitmetele muudele rahvuslikele 

standarditele erinevates tingimustes kasutatavate mööbliesemete ohutuse, tugevuse ja 

vastupidavuse hindamiseks (DIN 4551, NEN 1812, BIFMA X5.1, BSI/BS 5459). 

Võrreldes Sloveenia ja Lätiga on Eesti olukord küllaltki sarnane. Kõikides neis riikides sisuliselt 

puudub tootjal võimalus akrediteeritud katsetusmetoodikatele vastavate katsetuste tellimiseks. 

Eestis tegutseb antud valdkonnas TTÜ mööblikatselabor, mis pakub katsetusteenuseid suhteliselt 

väikeses mahus ning ei ole akrediteeritud. Üsna suure kindlusega võib väita, et ka Lätis ja Sloveenias 

eksisteerib võimalus mööbli katsetamiseks mitteakrediteeritud metoodikate kohaselt. Lähim 

võimalus akrediteeritud katsetuste läbiviimiseks on Soome, mille laborid suudavad pakkuda küllaltki 

laia valikut mööblikatseid, lisaks eksisteerib suure tõenäosusega Soome laboritel võime laiendada 

operatiivselt akrediteerimisala piisava tootja huvi korral. 

Arvestades Eesti ettevõtete 2005. aasta ekspordistatistikat, erialaeksperdi, tootjate ja valdkonna 

labori esindaja seisukohti, on uuringu teostajad seisukohal, et lisas 1 toodud ulatuses on mõistlik 

Eesti laboris välja arendada mööbli katsetamise võimalused. Lisaks vastavuskatsetuste läbiviimisele 

võimaldaks see enam kasutada valdkonnas tegutsevate ettevõtete tootearenduslikku potentsiaali. 

Tähelepanu tuleks pöörata administratiivsetele ja personali arengut toetavatele meetmetele, mis 

võimaldaksid labori(te)l alustada akrediteeritud katsetusteenuste pakkumist mõõdukatse 

investeeringutega katsetustehnikasse. 

51

Tekstiili- ja rõivatööstus 


„Tootjate uuringu” läbiviijate hinnangutel on Eestis tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonnas tootjaid 500 

kuni 600, kellest 71 vastasid uuringu raames küsimustikule. 

Rõivatööstuse toodangust eksporditakse Eestist enim rõivaid ja trikootooteid; tekstiilitööstuse 

toodangust kodutekstiili ning puuvillast riiet ja lõnga. Eesti rõivaste ja tekstiiltoodete peamisteks 

sihtturgudeks on Euroopa Liidu liikmesriigid. Rõivaste ja tekstiiltoodete eksport on riigiti väga 

kontsentreeritud: valdav enamus ekspordist läheb kümnesse riiki, kusjuures kolme esimese sihtturu 

(Soome, Rootsi, Venemaa) osatähtsus moodustab sellest omakorda suurema osa. Suur osakaal 

tootmises on allhankel, mistõttu on tootjate üleilmses konkurentsis püsimise puhul oluline hoida 

toodangu omahind võimalikult madal, mistõttu katsetamisele ollakse valmis kulutama vaid juhul, kui 

selleks on äärmine vajadus. 

Eesti tekstiilitööstuse struktuurist olenevalt on tekstiilmaterjalide import oluline toormeallikas 

rõivatööstusele: rõivaste ja tekstiiltoodete impordist moodustab 2/3 tekstiil. Impordi peamised 

päritolumaad on Euroopa Liidu liikmesriigid, aga ka Aasia (nt. Hiina). Sellest tulenevalt on Eesti 

rõivatööstuse ettevõtetele oluline viia vajadusel läbi tarnitavate materjalide omaduste katsetused, 

et olla veendunud materjalide nõuetekohasuses. Praktilise probleemina Eesti tootjatel võib välja 

tuua asjaolu, et imporditava materjali puhul on esinenud nõuetele mittevastavust ja sellest 

tulenevalt tekivad antud materjali tootmises kasutavatel ettevõtetel probleeme valmistoodangu 

turustamisel. Sellest tulenevalt on oluline tagada kõigi olulisemate üldkatsetuste tegemise võimalus 

kohapeal ning luua selleks vajalik katsebaas ning tagada oluliste standardite ülevõtmine ja 

kättesaadavus. Erikatsetuste tegemise vajadus sõltub konkreetsete tootjate toodangust tulenevatest 

vajadustest. 

Tekstiili- ja rõivatööstuse regulatsioon ning ka nõuded katsetustele põhinevad valdavalt Euroopa 

Liidu nn. vanal lähenemisviisil, seega ühtlustatud nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise 

süsteeme ei kasutata. 

Tekstiili valdkonnas loetakse toodeteks nii kiudusid, niite, kangasmaterjale, jm, sealhulgas rõivaid. 

Nõuded katsetamisele tulenevad kas otseselt direktiividest või erinevatest rahvusvahelistest või 

rahvuslikest standarditest. Suur osa eritoodete omadustest on võimalik määrata kasutades tekstiili 

üldstandardeid. Üks liik valmistooteid, mille kohta on olemas tootestandardid, on eri või kaitserõivad 

(näiteks kuumuse käes töötavate tööliste kaitseriietus või märgriietus). Nendes standardites on 

määratletud nii nende rõivaste spetsiaalsed omadused, kui ka nende määramise meetodid ja 

vahendid. Oluline roll on ka kõrgtehnoloogiliste kangaste ja neist valmistatavate rõivaste puhul 

kangaste valmistajate kehtestatud katsemetoodikatel (Nt. Gore), kuna nimetatud tootjad on oma 

toodangu eripärad patenteerinud ning sellest lähtuvalt huvitatud ka materjalide õigest kasutamisest 

ning ka katsetamisest. 

Tekstiili ja rõivaste valdkonnas kasutatakse nii mehaanilisi, füüsikalis-keemilisi ja keemilisi katsetusi 

nii üldkatsetusteks kui ka eriomaduste määramiseks, mida seadmed ja metoodikad võimaldavad. 

Kohustuslikuna on ette nähtud katsetamine tekstiili kiusegude kvantitatiivseks määramiseks ja 

analüüsiks (tekstiilikiudude tuvastamine ja mitme-komponentsete kiusegude kvantitatiivne 

analüüs). Eristada saab üldisi katsestandardeid ja tootespetsiifilisi eristandardeid (nt eri- ja 

kaitserõivaste puhul). Eristandardite hulka võib muu hulgas lugeda selliste materjalide kohta käivad 

52

standardid, nagu kummi või plastiga pealistatud materjalid, geotekstiil jne. Erinevate 

tootespetsiifiliste erikatsetuste tegemiseks on suures osas võimalik kasutada üldkatsetusteks 

kasutatavaid katseseadmeid. 

Olulisemad katsetüübid tekstiili ja rõivaste osas on: 

• Tekstiilikiudude määramine ja omaduste uurimine; 

• Tekstiilmaterjalide tõmbetugevuse ja -venivuse määramine; 

• Tekstiilmaterjalide pillingu ja hõõrdetugevuse määramine; 

• Tekstiilmaterjalide õhuläbilaskvuse määramine; 

• Tekstiilmaterjalide värvipüsivuse määramine (vastupidavus keemilisele puhastusele, 

veele, valguse toimele ja hõõrdele); 

• Tekstiilmaterjalide kokkumineku määramine; 

• Tekstiilmaterjalide pindtiheduse määramine. 

„Tootjate uuringu“ küsimustikule vastanud rõiva- ja tekstiilitootjate nimetatud katsetuste tüübid ja 

mahud on kokkuvõtvalt toodud allolevas tabelis: 

Toodetavate toodete/materjalide katsetamise andmed kõigi 

vastajate lõikes 

Vastuste 

arv 





Katsed korraldab emafirma, katsed viiakse läbi välismaal 5 7 % 

Katsed korraldab emafirma, katsed viiakse läbi Eestis 1 1 % 

Muu 2 3 % 

Tüübikatsetuste arv 

Vastuste 

arv 




Tüübikatsetuste maksumus aastas (kulu tüübikatsetustele) 

Vastuste 

arv 

Kuni 100 tuh. krooni 1 1 % 

100 – 500 tuh. krooni 1 1 % 

Osakaal, % 

Osakaal, % 

Osakaal, % 

53

500 tuh. – 1 milj. krooni 1 1 % 

Sertifitseerimisega seotud katsetuste maksumus aastas (kulu 

katsetustele) 

Vastuste 

arv 

Üle 100 tuh. krooni 4 6 % 


10 – 50 tuh. krooni 2 3 % 

50 – 100 tuh. krooni 1 1 % 

Muude katsetuste arv 

Vastuste 

arv 




Muude katsetuste maksumus aastas (kulu katsetustele) 

Vastuste 

arv 

Üle 100 tuh. krooni 3 4 % 

10 – 50 tuh. krooni 2 3 % 


50 – 100 tuh. krooni 1 1 % 

Enim nimetatud välisriigid millistest katsetusi tellitakse Vastuste arv 

Soome 3 

Rootsi 2 

Norra 1 

Muud riigid 5 

Tabel 19. Eesti tekstiili- ja rõivatootjate vastused seoses katsetustega 

Osakaal, % 

Osakaal, % 

Osakaal, % 

Küsimustikule vastanud rõiva- ja tekstiilitootjad on seoses kasutatavate katsestandarditega paljudel 

juhtudel viidanud üldisematele kvaliteedijuhtimise standarditele (ISO-9000 seeria) või tellija poolt 

esitatavatele nõuetele, toomata enamasti välja konkreetseid nõudeid. Selle tingib tõenäoliselt 

asjaolu, et suures osas teevad tootjad allhanget ning katsetused korraldab tooteid oma nime all 

turustav välisettevõte. 

„Tootjate uuringu” tulemustest võib välja tuua, et sõltuvalt tootja konkreetsest tegevusvaldkonnast 

on tootja üldiselt teadlik oma tootele (tooteperele) kohalduvatest standarditest ning mõnevõrra 

vähem kursis nende standarditega seotud katsetusstandarditega. Suur osa tootjatest (eeskätt 

suuremad) on juurutanud ettevõttes kvaliteedijuhtimisstandardile EVS-EN ISO 9001 süsteemi. 35 

vastajat omavad katselaborit või toodangu/materjali katsetamise seadmeid, nendest 33 katsetavad 

54

oma toodangut ise. Oma katselaboris tehakse peamiselt tootmise rutiinkatseid (15 vastajat). Oma 

laboris teostatavate katsetustena on ühel või mitmel juhul nimetatud järgnevaid katsetusi: 

materjalide kaalumine, pesemiskindluse katsetused, pillingukatsed, kokkutõmbuvus, rebenemine, 

värvipüsivuse katsed, kuumakindlate värvide vastupidavuse katsed, reageerimine veele, kiudude 

katsetamine, õmbluskindlus, tootevormi kindlus, tõmbetugevuse katsed, kuumuskatsed, 

hõõrdumine kulumisel, vastupidavus kandmisel, rebimistugevuse katsed, veepidavus, venimiskatsed, 

põlemiskiirus, kliimakatsed, kromatograafilised katsetused, õmbluse vastupidavuse katse, õmbluste 

vettpidavuse katse. Oma laboris kasutatavad katseseadmed on kalibreeritud 10 vastajal. 

Tootjad nimetasid vajalike, kuid Eestis mitteosutatavate katsetustena järgmisi katsetusi: 

• Ilmastikukindlate rõivaste ja tööriiete tootja: kangaste tehnoloogia; 

Naiste jakkide, pluuside, pükste ja seelikute tootja: kanga värvikindluse ja 

kokkutõmbuvuse katsed; 

• Meeste pintsakute, mantlite ja naiste kergrõivaste tootja: kõik põhilised tekstiili 

katsed; 

• Ametirõivaste tootja: rebimistugevus, kaarduvus, õhu läbilaskvus, kanga 

kokkumineku ja muud kanga katsed; 

• Tekkide ja patjade tootjad: kanga kiu füüsikalised ja keemilised katsed, 

tulekindluse katsed, kanga tooraine katsed, uute materjalidega seonduvad 

katsed; 

• Ametirõivaste, fliisist toodete, kergrõivaste, trikotaažist toodete ja tööriiete 

tootja: värvipüsivuskatsed, pesukindluskatsed, tugevuskatsed ja 

hõõrdumiskatsed. 

Lisaks võib välja tuua, et Eesti tekstiili- ja rõivatootmise valdkonna tootjad on välismaal läbiviidavate 

katsetuste hulgas ära märkinud järgmised katsed: 

• Keemilise koostise katsed; 

• Värvipüsivus, kokkutõmbuvus, venivus; 

• Kangaste sobivus erinevateks tööoperatsioonideks; 

• Tulekindlus, kemikaalide katsed, kanga füüsilised parameetrid; 

• Materjalikatsetused; 

• Antistaatilisuse katsed; 

• Liimipressimiskatsed; 

• Pesukindlus; 

• Spetsiifilised autotööstusega seonduvad tekstiilikatsetused. 

Riikidena, kust katseid tellitakse, on nimetatud Soomet, Rootsit, Norrat, Saksamaad, Itaaliat, 

Inglismaad, Austriat, Tšehhit ja Leedut. 

55

Ühel juhul on mainitud, et välismaal asuv emafirma tellib katsetused kas Norrast, või mujalt 

Euroopast. 

„Järelevalve uuring” tekstiili- ja rõivatootmise valdkondi ei käsitletud. 


Tekstiili- ja rõivatööstuse toodete klassikalisi katseteenuseid pakub Eestis ainsana TTÜ Tekstiililabor. 

Ehituses kasutatavate geotekstiilide ja muude tekstiilist ehitusmaterjalide katsetusi teostavad 

osaliselt ka Teede Tehnokeskuse AS labor ja TTÜ Ehitusmaterjalide Teadus- ja Katselaboratoorium. 

Tekstiilimaterjalide tulekindluse katseid teostab TÜV Eesti OÜ tulekatsete labor. Uuringu läbiviijatele 

teadaolevalt ükski akrediteeritud labor Eestis tekstiilist isikukaitsevahendite aga 

isikukaitsevahenditest rõivaste spetsiifilisi katsetusi ei teosta. 

TTÜ Tekstiililaboris kasutatavad katsemetoodikad on akrediteerimata, kuid juba pikemat aega on 

olnud plaanis labor akrediteerida. Kvaliteedikäsiraamatus on näidatud 20 katsemetoodikat, mida 

tekstiilikatsetuslabor on võimeline täitma, ning mis hõlmavad 21 liiki karakteristikute määramist. 

Suurem osa neist põhineb GOST-idel, kuna katseseadmed pärinevad nõukogude ajast. Mitmed 

GOST-id on tegelikult ISO standardite analoogid. Labori tehniline baas ei võimalda hetkel 

akrediteerimist rahvusvahelisel tasemel, samuti on vaja lahendada personali probleem, kuna 

praegused labori edendajad teevad seda oma põhitöö kõrvalt. Seega on vajalik osta seadmeid ning 

palgata ja koolitada laboripersonal. 

Asendatavate või täiesti uute metoodikate juurutamiseks vajalike seadmete osas on labor 

nimetanud seadmeid tekstiili ja rõivaste keemilise analüüsi valdkonna seadmeid, seadmeid 

kokkumineku, pindtiheduse, värvipüsivuse, riide laiuse ja pikkuse, tõmbetugevuse, kaarduvuse, 

pillingu, hõõrdetugevuse ning keemilise masinpuhastuse katsetamiseks. Väljavõte TTÜ Tekstiililabori 

poolt väljatoodud vajadustest seadmete osas on esitatud lisas 8 . 

Labori hinnangul on vajalikud investeeringud uute katsemetoodikate seadmetesse summas 2,54 

miljonit krooni ning olemasolevate katsemetoodikate arendamisse 580 tuhat krooni. Sealjuures on 

labori poolt antud hinnangus suurem osakaal uute metoodikate rakendamiseks vajalikel seadmetel 

(ca 70% labori poolt prognoositud investeeringuvajadusest keskendub uute metoodikate 

rakendamiseks vajalikele seadmetele). Investeeringute tasuvust ei olnud võimalik hinnata, sest 

puudus info katsemetoodikate tulude ja katsetuste mahtude kohta. 

Arvestades asjaoluga, et osaliselt on labor seadmete maksumuse osas tuginenud 2000. a andmetele, 

võib nimetatud seadmete maksumuseks tänasel hetkel hinnata orienteeruvalt 4 kuni 4,5 milj krooni. 

Muu hulgas on labor perspektiivse valdkonnana nimetatud kiudude ning kiudude omaduste s.h. 

"high performance"- ning "high functional"- kiudude uurimist ja määramist ning selleks vajalikke 

katseseadmete maksumuseks on hinnatud kuni 1 milj krooni. 


Uuringu kontekstis käsitletud tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonnas katseteenuseid osutavate laborite 

arv uuringus käsitletud riikides on toodud tabelis 20 ja Soome laborites tekstiili- ja rõivatööstuse 

56

valdkonnas pakutavate katsetusmetoodikate arv ning andmed teistest riikides metoodikate kaetuse 

osas võrreldes Soome laboritega on antud joonisel 10. 

Riik Laboreid 

Eesti 4 

Soome 4 

Läti 3 

Sloveenia 0 

Tabel 20. Uuringus käsitletud tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv uuringus 

käsitletud riikides 

Võrreldes tekstiili- ja rõivatööstuse katsetamise metoodikate arvu erinevates riikides ilmneb, et 

metoodikate arv Soomes ületab märkimisväärselt metoodikate arvu teistes vaatluse alla võetud 

riikides (joonis 10). 

200 

150 

100 

50 

0 

Metoodikate arvude võrdlus - tekstiili- ja rõivatööstus 

174 



7 


olemas 

31 


olemas 

Joonis 10. Uuringus käsitletud riikides tekstiili- ja rõivatööstuse toodete katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega 

Teiste vaadeldud riikide katsemetoodikad koos nende esindatusega Eestis ja prioriteetsusega Eesti 

jaoks eksperthinnangu alusel on toodud lisas 1. 

Vaadeldud riikidest (Soome, Läti, Sloveenia) on metoodikaid tekstiili ja rõivatööstuse valdkonnas 

katsetuste teostamiseks kõige enam Soomes. Soome laborites on üle 170 akrediteeritud ja 

akrediteerimata katsetusmetoodika mis on liigitatud tekstiili- või rõivatööstuse valdkonnaga seotuks. 

Nimetatud metoodikatest 7 on esindatud ka Eestis vähemalt ühe labori akrediteerimis- või teenuste 

osutamise alas. 

0 

57

101 


tekstiili- ja rõivatööstus 

9 

7 

57 





Joonis 11. Tekstiili- ja rõivatööstus. Soome metoodikate olemasolu ja prioriteetsus Eestis. 

Kõrgema prioriteetsusega katsetusmetoodikaid on vaadeldavas sektoris 57. Nende 


katsemetoodikad järgmiste omaduste kindlaksmääramiseks või katsetuste tegemiseks: 

• erinevate tekstiiltoodete tule- ja kuumapüsivuse katsed; 

• erinevad tekstiilmaterjalide ja toodete ning rõivaste mehaanilised, füüsikaliskeemilised 

ja keemilised katsetused. 


kohaselt 101. Lähtuvalt prioriteetsuse määramise kriteeriumidest liigitati 9 katsetusmetoodikat 


Tabelis 21 on toodud kokkuvõte Soome laborites pakutavate tekstiili- ja rõivatööstuse 




Eesti laborite poolt hetkel tekstiili- ja rõivatööstuse toodete katsetamiseks kasutatavast 7-st 

katsemetoodikast, mis kattuvad Soome laborite metoodikatega, on Läti puhul kaetud 1 metoodikat 

ja Sloveenia puhul mitte ühtegi metoodikat. Uuringu läbiviijate poolt Eesti laborites täiendavate 


esimese arendusprioriteedi 57-st katsemetoodikast käesoleval hetkel Läti laborite poolt kaetud 23 

metoodikat ja Sloveenia laborite poolt mitte ühtegi metoodikat. Teise arendusprioriteedi 101-st 

metoodikast on käesoleval hetkel Läti laborite poolt kaetud 7 metoodikat, Sloveenia laborid teise 

arendusprioriteeti määratud metoodikate osas katseteenuseid ei osuta. Võrdlusandmete põhjal saab 

järeldada, et oluline osa uuringu läbiviijate poolt Eesti laborites hetkel puuduvate kuid valdkonna 

katsebaasi arenduse seisukohalt prioriteetsetest katsemetoodikatest on puudu ka Läti laborites ning 

seega on vastava katsebaasi arendamine Eestis tõenäoliselt otstarbekas, võimaldades tulevikus ka 

Läti tootjatel Eestist katseteenuseid tellida. 

58


metoodikaid 

kokku 


olemasolevad 

metoodikad 

(Soome 



prioriteet 1 


prioriteet 2 


prioriteet 3 

174 7 57 101 9 

Eestis 

olemasolevad 

metoodikad 

Prioriteet 1 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 2 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 3 

metoodikate 

olemasolu 

Läti 1 23 7 0 


Tabel 21. Tekstiili- ja rõivatööstus. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate prioriteetsete 

metoodikate olemasolu Lätis ning Sloveenias 


Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit (ERTL) esitas uuringu läbiviijatele kirjaliku seisukoha, kus on peamiselt 

kajastatud suuremate tootjate seisukohad seoses katsevajadustega. Lisaks on ERTL Eesti tekstiili ja 

rõivatööstuse vajadusi katva labori vajalikkuse osas arvamust avaldanud ka „Tootjate uuringu“ 

raames. 

ERTL sõnul on Eesti suurtel ja keskmistel tootjatel olemas oma labor või katseseadmed, millega 

tehakse erinevaid rutiinseid katsetusi – katsetatakse tooraine, kanga jne. kvaliteedi põhinäitajaid, et 

üldse oleks võimalik toodangut Euroopa Liidu riikides müüa. Kvaliteedialaste erimeelsuste korral 

kliendi või ostjaga reeglina tootja oma laborit ei aktsepteerita ning katsetused tuleb teha 

tunnustatud rahvusvahelises laboris. Sama kehtib, kui alustatakse tarneid rahvusvahelisele firmale, 

enne esimesi tarneid tehakse tootele põhjalikud katsetused tunnustatud rahvusvahelises laboris. 

Kõiki neid katsetusi oleks ERTL hinnangul mõistlik teha kohapeal. 

Tootjate laborite olukorda hindab ERTL kehvaks, kuna seadmete baasi täiustamiseks on vaja suuri 

investeeringuid, kuid ettevõtetel pole ainult omatarbeks neid mõttekas teha. 

Kokkuvõtvalt peab ERTL mõistlikuks, et tuleks arendada TTÜ Tekstiililabori katsebaasi, ning tagada 

selle tase sellisena, et seal oleks võimalik teostada kõiki tootjate vajadusi rahuldavaid ning 

rahvusvaheliselt tunnustatud katsetusi. TTÜ labori arendamine on mõistlik põhjusel, et seal on 

olemas kogemus katsetuste ja akrediteerimise alal, olemas on konditsioneeritud ja muus mõttes 

juba ettevalmistatud ruumid, tagatud on personali kompetentsus, läbi ERTL-i on tagatud otsekontakt 

Eesti ettevõtetega, samas on võimalik tagada ka tööstuse inseneride katsetusalane täiendõpe ning 

olemas on ka teaduslik kompetents erinevate tekstiilimaterjalide omaduste, kasutamise ja 

katsetamise osas. Oluline on tagada ka labori personali töö tasustamine tänapäevasel tasemel. 

Täiendavalt vajalike seadmete osas nõustus ERTL TTÜ Tekstiililabori poolt nimetatud vajalike 

täiendavate seadmetega, tehes vaid parandusi mõningate seadmete maksumuse osas. 

59

Kokkuvõte 

Eesti tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonna tootjad on üldiselt teadlikud oma tootele (tooteperele) 

kohalduvatest standarditest ning mõnevõrra vähem kursis nende standarditega seotud 

katsetusstandarditega. „Tootjate uuringu“ tulemuste ja ka Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu seisukohtadest 

tuleneb, et Eesti suurematel tekstiili- ja rõivatoodete tootjatel on olemas katseseadmed, millega 

peamisi toodetele ja materjalidele ettenähtud või vajalikke katsetusi saab läbi viia. Probleemiks on 

tootjate vajadus rahvusvaheliselt tunnustatud ja pädeva sõltumatu katselabori või hindamisorgani 

järele, et toodangu juures teostatud katsetuste ja hinnangute tulemused oleks aktsepteeritavad ka 

rahvusvahelisel tasandil. Hetkel kasutavad tootjad palju välislaborite ja hindamisorganite teenuseid, 

kuid perspektiivis ollakse huvitatud samaväärse teenuse saamisest Eestis. Praktilise probleemina 

Eesti tootjatel võib välja tuua ka asjaolu, et imporditava tekstiilmaterjali puhul on esinenud nõuetele 

mittevastavust ja sellest tulenevalt tekib antud materjali tootmises kasutavatel ettevõtetel 

probleeme valmistoodangu turustamisel. Sellest tulenevalt on oluline tagada kõigi olulisemate 

üldkatsetuste tegemise võimalus kohapeal ning luua selleks vajalik katsebaas ning tagada ka oluliste 

standardite ülevõtmine ja kättesaadavus. 

Laborite küsitlustulemustest tulenevalt võib väita, et TTÜ Tekstiililabori peamised vajadused labori 

seadmete arendamise osas ei ole viimaste aastate jooksul muutunud – juba aastaid on koostatud 

erinevaid arenguplaane ja selgitusi, mis kirjeldavad labori peamisi vajadusi, kuid labori arendamiseks 

ei ole vahendeid saadud. Hetkel teostatavad katsetused lähtuvad peamiselt GOST standarditest, 

katseseadmed on nii moraalselt kui füüsiliselt olulisel määral vananenud. Kuivõrd tekstiili- ja 

rõivatööstuse tootmise ja ka toodete väljaveo aga ka sisseveo mahud on Eestis märkimisväärselt 

suured, on erinevatest vajadustest tingitud tootjate, maaletoojate ja ka tolli nõudlus asjatundliku 

katseteenuse järele tõenäoliselt suur. Tootjate seisukoht on, et TTÜ Tekstiililabori katsebaasi tuleks 

kindlasti arendada, ning tagada selle tase sellisena, et seal oleks võimalik teostada kõiki tootjate 

vajadusi rahuldavaid ning rahvusvaheliselt tunnustatud katsetusi. 

Võrdluses Lätiga on Eesti laborite poolt pakutavate katsetusmetoodikate üldarv avalikult 

kättesaadavatele andmetele tuginedes suurem või ligilähedaselt sama. Võrdluse andmed ei ole head 

põhjusel, et Eestis, Soomes, Lätis ega ka Sloveenias ei ole vastavate riikide akrediteerimisasutuste 

andmetele tuginedes akrediteeritud tekstiililaborit, mis osutaks klassikalisi tekstiilide ja rõivaste 

katsetusi. Andmed on olemas ehitusmaterjalina kasutatavate tekstiiltoodete ja ka 

isikukaitsevahendite akrediteeritud katsetusmetoodikate kohta, kuid need ei anna täit ülevaadet 

kogu valdkonna katseteenuste osas. 

Eeskujuks võetud Soome laborite katsemetoodikad annavad „ideaalkatsebaasina“ võrdluseks hea 

aluse: samas valdkonnas pakutavatest metoodikatest vaid vähem kui 5% on esindatud ka Eesti 

laborites (7 metoodikat 174-st). Lisas 1 toodud I prioriteedina märgitud katsetusmetoodikate ja 

nende rakendamiseks vajaliku katsebaasi arendamine on vajalikud Eesti vajadustest lähtuvalt. II 

prioriteedina näidatud katsetusmetoodikate evitamise vajadus sõltub Eestis konkreetse tootjate 

vastavast huvist, toodangu mahust kuid ei ole uuringu läbiviijate hinnangul vältimatult vajalik. III 

prioriteedina näidatud katsetused ei paku uuringu läbiviijate hinnangul üldisemat huvi ning nende 

evitamine Eestis ei vaja toetamist. 

60

Toimuva materjalitehnoloogia arendamise programmi raames kavatsetakse soetada ja on soetatud 

seadmeid, millest mõned on kaudselt kasutatavad kiudmaterjalide ja tekstiili katsetamisel. Sellisteks 

seadmeteks on diferentsiaalne skaneeriv kalorimeeter Perkin-Elmer Diamond DSC, katsetussüsteem 

Instron 5866, (katsetuspiirkond 10 kN) ja dünaamiline kontaktnurga mõõteseade OCA 20. Nimetatud 

seadmed on vaid osalt seostatavad katselabori poolt väljatoodud vastavuskatsetuste metoodikatega. 

Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 


„Tootjate uuringu” läbiviijate hinnangutel on Eestis elektri- ja elektroonikaseadmete valdkonnas 

tootjaid 300 kuni 400, kellest 36 vastasid uuringu raames küsimustikule. IT ja 

telekommunikatsiooniseadmete tootjaid on hinnanguliselt 100-200, küsimustikule vastanutest 

märkis IT seadmete tootmist 83 vastajat. 

Eestis toodetud ja riigist väljaviidud kaupadest moodustavad antud valdkonna tooted 

märkimisväärse osa. Toodetavatest kaubagruppidest olid olulisemad: elektri- ja 

elektroonikavaldkonnas elektriliste või elektrooniliste aparaatide varuosad, generaatorite, mootorite 

osad ning IT ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete valdkonnas mobiiltelefonid, antennid ja igat 

tüüpi antennireflektorid ja nende osad. 

Erinevate elektri- ja elektroonikaseadmete valmistajad on Eesti asjakohaselt laborilt EMÜ katsetusi 

märkimisväärselt vähem tellinud kui vastavate seadmete tootmismahtude puhul võiks eeldada. 

Olulisemaks põhjuseks on ilmselt asjaolu, et ekspordimahtudesse suurima panuse andvad ettevõtted 

kujutavad endast rahvusvaheliste ettevõtete regionaalseid tootmisüksusi. Selliste ettevõtete 

tootearendusüksused ei paikne reeglina Eestis ning vastavuskatsetused viiakse suures osas läbi 

välismaal. 

Katseid Eesti laboritest tellivad tootjad ei ole laborite hinnangul reeglina võimelised vajalikku 

katseprogrammi ise koostama, mis annab tunnistust nõuete ebapiisavast tundmisest. 

Küsimustikule vastanud elektri- või elektroonikaseadmete ja IT-seadmete tootjate nimetatud 

katsetuste tüübid ja mahud on kokkuvõtvalt toodud allolevas tabelis 22. 



Vastuste 

arv 





Katsed korraldab emafirma, katsed viiakse läbi välismaal 9 8 % 

Katsed korraldab emafirma, katsed viiakse läbi Eestis 1 1 % 

Muu 9 8 % 

Osakaal, % 

61

Tüübikatsetuste arv Vastuste 

arv 




Tüübikatsetuste maksumus aastas (kulu tüübikatsetustele) Vastuste 

arv 


100 – 500 tuh. Krooni 2 2 % 

500 tuh. – 1 milj. Krooni 1 1 % 


katsetustele) 

Vastuste 

arv 

10 – 50 tuh. Krooni 11 9 % 



50 – 100 tuh. Krooni 2 2 % 

Muude katsetuste arv Vastuste 

arv 




Muude katsetuste maksumus aastas (kulu katsetustele) Vastuste 

arv 

10 – 50 tuh. Krooni 11 9 % 


50 – 100 tuh. Krooni 2 2 % 



Soome 10 

Rootsi 8 

Norra 2 

Venemaa 1 

Muud riigid 11 

Tabel 22. Eestis tegutsevate tootjate vastused seoses katsetustega EMÜ direktiivi reguleerimisalas 

Osakaal, % 

Osakaal, % 

Osakaal, % 

Osakaal, % 

Osakaal, % 

Paljud tootjate uuringu raames küsitlusele vastanud on lisaks üldisematele kvaliteedijuhtimise 

standarditele märkinud, et ettevõte kasutab erinevaid katsetusstandardeid, kuid küsitlusele 

62

vastamise ajal pole need kättesaadavad või meeles. On nimetatud ka tootestandardeid, kuid mitte 

kuigi märkimisväärsel arvul. 

Tootjad nimetasid vajalike, kuid Eestis mitteosutatavate katsetustena järgmisi katsetusi: 

• Erinevad elektriohutuskatsetused; 

• Toote arendamisel vajalikud katsetused; 

• materjalide ristlõigete uurimine; 

• Katsetused, mida hetkel tellitakse väljastpoolt Eestit. 

Väljastpoolt Eestit viivad elektri- ja elektroonikaseadmete ning IT- ja telekommunikatsiooniseadmete 

valdkondade tootjad järgmisi katsetusi: 

• Mehaanilised katsetused (tugevusomadused jne); 

• Madalpingeseadmete ja elektromagnetilise ühilduvuse direktiivides ettenähtud 

katsetused; 

• Materjalide uuringud, ristlõigete uuringud (mikroskoobiga); 

• Külmakindluskatsed, niiskustõkke katsed, venivuskatsed; 

• Mõõtemasinate (analüsaatorite) kalibreerimine; 

• Erinevates riikides sertifitseerimiseks vajalikud katsetused. 


Eestis tegutsevatest laboritest edastati küsimustik järgmistele laboritele Elektrikontrollikeskus OÜ, 

Elektriteenused AS Kõrgepingeehituse Valdkonna Katselabor, Elektritsentrum AS Kõrgepingelabor, F- 

Elekter AS Kõrgepinge Katselabor ja akrediteerimata laboritest TTÜ elektromagnetilise ühilduvuse 

teaduslaboratoorium. 

Nimetatud küsimustikule vastanud laboritest kuulub vaid OÜ Elektrikontrollikeskus 

tegevusvaldkonda hetkel EMÜ alaste katsetuste läbiviimine. 

Teised akrediteeritud laborid tegutsevad elektripaigaldiste katsetamise ja inspekteerimisega, kuid 

nad kaasati uuringusse eeldusel, et nad võiksid perspektiivis teatavatel tingimustel hakata osutama 

katsetusteenused ka EMÜ direktiiviga reguleeritud valdkonnas. Küsitlusele vastanud 

elektripaigaldiste kontrolliga tegelevad laborid (va. OÜ Elektrikontrollikeskus) ei avaldanud soovi 

tulevikus EMÜ valdkonnas tegutsemiseks ning ei toonud seetõttu oma vastustes välja vajalikke 

seadmeid, mida on vaja EMÜ valdkonnas katsetusteenuste arendamiseks. 

Lisaks märgitud akrediteeritud laboritele kaasati uuringusse eksperthinnangu põhjal TTÜ 

Elektromagnetilise ühilduvuse teaduslaboratoorium kui üks potentsiaalne akrediteeritud 

katsetusteenuse pakkuja tulevikus. 

Eestis tegutsevatest laboritest loetles uuringu käigus ainult Elektrikontrollikeskus OÜ seadmeid, 

mida on vaja soetada katsetusteenuste osutamiseks EMÜ valdkonnas. 

63

Labor tõi välja vajalikud investeeringud erinevate katsete teostamise seadmetesse summas 2,95 

miljonit krooni. Tegemist oli olemasolevate katsemetoodikate seadmepargi uuendamisega. Kokku 

toodi välja vajalikud investeeringud 25 erinevasse katsemetoodikasse. 

Investeeringute hindamisel lähtuti seadme soetamisega seotud rahavoogudest, mille põhjal on 

leitud investeeringu praegune puhasväärtus (net present value, NPV) ja investeeringu tasuvusaeg. 

Positiivse praeguse puhasväärtusega (ehk kasumlikud) investeeringud olid 14 katsemetoodika 

seadmetesse, mille maksumus kokku oli 1,15 miljonit krooni. Tasuvusaeg oli nendel seadmetel 1-9 

aastat. Ülejäänud 1,8 miljoni kroonise maksumusega seadmetega kaasnevate rahavoogude 

nüüdisväärtus oli negatiivne, ehk seadmetega kaasnevad kulud on suuremad kui saadavad tulud. 

Juurutatud metoodikate täiendamise osas vajavad OÜ Elektrikontrollikeskuse hinnangul täiendamist 

infrastruktuuri osas (täielik loend toodud lisas 8): 

• Seadmete ja sõlmede temperatuuritõusu ning materjalide soojenemise taluvuse katsed; 

• Temperatuuri ja niiskuse mõju katsed; 

• Materjalide süttimis- ja põlengukindluskatsed; 

• Õhk-ja roomevahemike määramise meetodid; 

• Mehaaniline vastupidavus tõmbele, survele ja väändele; ja mehaaniliste mõjude taluvuse 

katsed, vibratsioonitaluvus; 

• Ümbriste kaitseaste; 

• Elektriseadmete akustilise müra võimsuse taseme ja vibratsiooni määramine; 

• Lekke-, kaitsejuhi- ja puutevool; 

• Isolatsiooniomaduste katsed; 

• Kaitsejuhtide aktiivtakistuse mõõtmine; 

• Häiringutaluvuse katsed, häiringuemissiooni katsed; 

• Isolatsioonitakistuse mõõtmine, kiirgusliku häiringu-emissiooni taseme mõõtmine 

paigaldistes; 

• Maa eritakistuse, maandustakistuse ja puutepinge mõõtmine; 

• Seadmete müra helirõhutaseme mõõtmine; 

• Valgustatus. 

OÜ Elektrikontrollikeskus hinnangul oleks lisaks vaja juurutada katsetusmetoodikaid, mis on seotud 

meditsiiniseadmete katsetamisega. 

Kuigi TTÜ EMÜ katselabor ei vastanud uuringu käigus saadetud küsimustikule, esitas labor 

omapoolse nägemuse ning loetelu vajaliku katsetustehnika osas. Hinnangus sisalduvad seadmed on 

loetletud lisas 8. Loetelu sisaldab järgmisi seadmeid ja tarvikuid: 

• Elektromagnetilise ühilduvuse testsüsteemi põhiseadmed; 

• Kiirgusemissiooni testseadmed; 

64

• Elektromagnetilise ühilduvuse RF-võimendi; 

• Juhtivusliku emissiooni testseadmed; 

• Emissiooni testsüsteem kuni 26GHz; 

• Seadmed ESD ja impulsshäiringukindluse mõõtmiseks; 

• GTEM katsekamber väikeseadmete testimiseks; 

• Labori ekraneerimine. 

Esitatud info põhjal ei olnud võimalik TTÜ EMÜ katselabori poolt välja toodud seadmete kohta 

teostada tasuvus- ja teostatavusanalüüsi. 

Hinnanguline laborite poolt antud seadmete kogumaksumus on 24,4 miljonit, millest OÜ 

Elektrikontrollikeskus on teinud ettepanekuid 2,95 milj. osas ja TTÜ elektromagnetilise ühilduvuse 

teaduslabor 21,4 milj krooni osas. 


Kuna elektri- ja elektroonikaseadmete ning IT- ja telekommunikatsiooniseadmete katsevajadused 

kattuvad olulisel määral, vaadeldakse nimetatud valdkondi koos. Valdkonnas tegutsevate laborite 

üldarv ja neis pakutavate akrediteeritud katsetusmetoodikate arv on antud tabelis 23. 

Riik Elektri- ja 

elektroonikaseadmed 

Laboreid 

Eesti 1 1 

Soome 8 6 

Läti 2 1 

Sloveenia 6 2 

IT- ja telekomm. seadmed 

Laboreid 

Tabel 23. Uuringus käsitletud elektri ja elektroonikaseadmete ning IT- ja telekommunikatsiooniseadmete valdkonnas 

katseteenuseid pakkuvate laborite arv uuringus käsitletud riikides 

Joonisest 11 nähtub, et võrreldes Soome ja Sloveeniaga on Eesti laborites akrediteeritud 

metoodikaid elektri- ja elektroonikaseadmete katsetamiseks oluliselt vähem. Kuna 

katsetusmetoodikad kattuvad elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise ning IT- ja 

telekommunikatsiooniseadmete tootmise valdkonnas siis kattuvad joonisel 11 ja 12 toodud andmed 

osaliselt. Sarnaselt elektri- ja elektroonikaseadmete seadmete katsetamisvõimalustega iseloomustab 

IT- ja telekommunikatsiooniseadmete katsetusvõimalusi Eestis suur mahajäämus (joonis 12). 

65

500 

400 

300 

200 

100 

0 

Metoodikate arvude võrdlus - elektri- ja elektr. seadmed 

509 



23 


olemas 

2 

163 


olemas 

Joonis 12. Uuringus käsitletud riikides elektri- ja elektroonikatööstuse valdkonna toodete katsemetoodikate arvude 

võrdlus Soomega 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

Metoodikate arvude võrdlus - IT- ja kommun. seadmed 

226 



1 

19 16 


olemas 


olemas 

Joonis 13. Uuringus käsitletud riikides IT- ja telekommunikatsiooni valdkonna toodete katsemetoodikate arvude võrdlus 

Soomega 

Joonistest 12 ja 13 nähtub, et Sloveenia tootjate võimaluse oma toote katsetamiseks kodumaises 

laboris on oluliselt paremad. Eriti torkab silma Sloveenia laborite parem olukord elektri- ja 

elektroonikaseadmete katsetamise osas. IT- ja telekommunikatsiooniseadmete katsetamise 

võimalused on sama piiratud kui vastavad võimalused Eestis. Mõlemas riigis realiseeritud 

võimalused lähtuvad sektoris kasutusel olevatest põhilistest ohutusstandarditest ja kattuvad 

peaaegu üks-üheselt. Võrreldes Soome katselaborite võimalustega on mõlema uue Euroopa Liidu 

liikmesriigi laborite olukord IT ja telekommunikatsiooniseadmete katsetamise osas tagasihoidlik. 

Silmas pidades Soome laborite akrediteeritud katsetusmetoodikaid kirjeldavate standardite 

iseloomu ja olulisust Eesti kontekstis on Soomes realiseeritud metoodikaid hinnatud ning jaotatud 

need kolme gruppi: väga olulised (tuleks realiseerida ka Eestis), olulised (realiseerimise vajadus 

tuleks välja tuua ilmutatult) ja väheolulised (aegunud, rahvuslikel standarditel põhinevad) 

metoodikad. Tulemused on toodud joonistel 14 ja 15. 

66


elektri- ja elektroonikaseadmed 

39 23 42 

405 





Joonis 14. Soomes olemasolevad katsetusmetoodikad elektri- ja elektroonikatööstuse valdkonnas ja nende olulisus 

Eestis. 


IT- ja kommunikatsiooniseadmed 

29 

143 

19 

35 





Joonis 15. Soomes olemasolevad katsetusmetoodikad IT- ja telekommunikatsiooni valdkonnas ja nende olulisus Eestis. 

Mahajäämus, mis ilmneb akrediteeritud metoodikate kättesaadavuses Eesti tootjale võrreldes 

Soomega, on elektri- ja elektroonikatööstuse ja IT- ja telekommunikatsioonitööstuse valdkonnas 

suur. Eestis läbiviidavad katsetused on piiratud nii infrastruktuuriliste võimalustega kui ka 

inimressursi olemasoluga. 

Tabelites 24 ja 25 on toodud kokkuvõtted Soome laborites pakutavate elektri- ja 

elektroonikaseadmete ning IT- ja telekommunikatsiooniseadmete katsemetoodikate üldarvust, 

nende olemasolust Eesti, Läti ja Sloveenia laborites ning Eesti laborite arengu seisukohalt 

prioriteetsete katsemetoodikate alusel pakutavate katseteenuste kaetusest Läti ja Sloveenia 

laborites käesoleval hetkel. 

Eesti laborite poolt hetkel elektri- ja elektroonikaseadmete katsetamiseks kasutatavast 23-st 

katsemetoodikast, mis kattuvad Soome laborite metoodikatega, ei ole Läti puhul kaetud ühtegi 

metoodikat, Sloveenia puhul on kaetud 11 metoodikat. Uuringu läbiviijate poolt Eesti laborites 

täiendavate katsemetoodikate juurutamiseks ja arendamiseks olulisteks hinnatud katsemetoodikate 

osas on esimese arendusprioriteedi 42-st katsemetoodikast käesoleval hetkel Läti laborite poolt 

kaetud 1 metoodika ja Sloveenia laborite poolt 3 metoodikat. Teise arendusprioriteedi 405-st 

metoodikast on käesoleval hetkel Läti laborite poolt kaetud 1 metoodika ja Sloveenia laborite poolt 

149 metoodikat. Võrdlusandmete põhjal saab järeldada, et oluline osa uuringu läbiviijate poolt Eesti 


67




metoodikaid 

kokku 


olemasolevad 

metoodikad 

(Soome 



prioriteet 1 


prioriteet 2 


prioriteet 3 

509 23 42 405 39 

Eestis 

olemasolevad 

metoodikad 

Prioriteet 1 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 2 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 3 

metoodikate 

olemasolu 

Läti 0 1 1 0 


Tabel 24. Elektri- ja elektroonikaseadmed. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate 

prioriteetsete metoodikate olemasolu Lätis ning Sloveenias 

Eesti laborite poolt hetkel IT- ja kommunikatsiooniseadmete katsetamiseks kasutatavast 19-st 

katsemetoodikast, mis kattuvad Soome laborite metoodikatega, oi ole Läti puhul kaetud ühtegi 

metoodikat, Sloveenia puhul on kaetud 6 metoodikat. Uuringu läbiviijate poolt Eesti laborites 

täiendavate katsemetoodikate juurutamiseks ja arendamiseks olulisteks hinnatud katsemetoodikate 

osas on esimese arendusprioriteedi 35-st katsemetoodikast käesoleval hetkel Läti laborite poolt 

kaetud 1 metoodika ja Sloveenia laborite poolt 2 metoodikat. Teise arendusprioriteedi 143-st 

metoodikast ei ole käesoleval hetkel Läti laborite poolt kaetud ühtegi metoodikat, Sloveenia laborite 

poolt on kaetud 8 metoodikat. Võrdlusandmete põhjal saab järeldada, et oluline osa uuringu 

läbiviijate poolt Eesti laborites hetkel puuduvate kuid valdkonna katsebaasi arenduse seisukohalt 

prioriteetsetest katsemetoodikatest on puudu ka Läti laborites ning seega on vastava katsebaasi 

arendamine Eestis tõenäoliselt otstarbekas, võimaldades tulevikus ka Läti tootjatel Eestist 

katseteenuseid tellida. 


metoodikaid 

kokku 


olemasolevad 

metoodikad 

(Soome 



prioriteet 1 


prioriteet 2 


prioriteet 3 

226 19 35 143 29 

Eestis 

olemasolevad 

metoodikad 

Prioriteet 1 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 2 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 3 

metoodikate 

olemasolu 

Läti 0 1 0 0 

68


Tabel 25. IT- ja kommunikatsiooniseadmed. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate 

prioriteetsete metoodikate olemasolu Lätis ning Sloveenias 


Eesti Elektritööde Ettevõtete Liit (EETEL), olles eelnevalt tutvunud varasema uuringute tulemustega 

esitas 06.12.2007 kirjalikult seisukoha eeskätt EMÜ direktiivi reguleeritud valdkonnas soovitavate 

arengute osas (toodud lisas 6). EETEL esindab 114 Eesti ettevõtet, mille tegevusaladeks on elektri- ja 

elektroonikaseadmete ning elektripaigaldiste projekteerimine, müük, valmistamine, paigaldamine. 

EETEL ei oma kompetentsi vajalike katsetuste üksikasjade ja katsetuste läbiviimiseks vajaliku 

katsebaasi nõuete ja maksumuse osas. Eesti tootjate informeeritust selles valdkonnas hinnatakse 

keskmiselt madalaks. 

Ollakse seisukohal, et Eesti tootjate võime välja töötada algupärast ja konkurentsivõimelist toodet 

tõuseks, kui sellist tegevust toetaks kohalik, piisava infrastruktuuri ja kompetentsiga nõustamis- ja 

katsekeskus. Viidatud on Tallinna Tehnikaülikooli ettevalmistusele nii vastava labori loomise kui ka 

spetsialistide koolitamise osas ning sellest tulenevalt peetakse sobivaimaks kohaks sellise katsebaasi 

rajamiseks tulevikus TTÜ-s. Muuhulgas ei välistata võimalust, et piisava tasemega kompetentsi- ja 

katsekeskus ei võiks tulevikus vastavat teenust ka eksportida. 

Kokkuvõte 

Arvestades vastava tootmissektori olulisust nii ekspordi kui ka tööhõive seisukohalt on olukord 

vastavuskatsetuste kui ka tüüpkatsete eelkatsete läbiviimise osas Eestis ebarahuldav. Tootjate poolt 

esitatud katsevajadused iseloomustavad mitmete vastajate väikest teavitatust EMÜ valdkonda 

reguleerivatest õigusaktidest ja toodetele kohanduvatest nõuetest. Võimaluste vähesus või piiratus 

mõjutab nõudlust teenuse järgi: mõõdukas või vähene nõudlus ei illustreeri niivõrd tegelikku 

vajadust, kuivõrd tootja madalast teadlikkusest, tagasihoidlikust tootearenduslikust tegevusest ja 

vähesest omatoodete osast tingitud stagnatsiooni sektoris. Erialaliidu seisukoht toetab uuringu 

läbiviijate arvamust, mille kohaselt on vaadeldud sektorites tegutsevate ettevõtete tooteloome alase 

tegevuse innustamiseks ja innovaatiliste ning teadmusmahukamate toodete loomiseks vajalik välja 

arendada sektorit haarav kompetentsikeskus, mille infrastruktuur vastava administratiivse 

korralduse juures võimaldaks läbi viia vastavuskatsetusi. 

Väikelaevade tootmine 


„Tootjate uuringu” läbiviijate hinnangutel on Eestis väikelaevade tootjaid alla saja, kellest üheksa on 

uuringu raames küsimustikule vastanud. Vastanud tootjatest toodab kaatreid kolm vastajat, jahte 

neli vastajat, puupaate üks vastaja ning muud tüüpi paate samuti üks vastaja. Väikelaevade varuosi 

69

toodab vastanutest üks vastaja. Toodete turustamise sihtturgudeks on märgitud Eesti, Soome, 

Rootsi, Norra, Taani, Holland, Saksamaa ja Läti. Välisriikidesse väikelaevu turustatavate tootjate 

puhul moodustab välisturu osakaal kogu toodangust valdava enamuse – 80 kuni 100 protsenti. Oma 

toodangule vajab tüübikinnitust kuus vastajat, muid sertifikaate seitse vastajat. 1-3 tüübikatset 

aastas viib läbi neli vastajat, 4-10 katset viib läbi üks vastaja ning üle 10 tüübikatsetuse aastas viib 

läbi üks vastaja. Vastanutest kaheksa on märkinud, et nende toodangule on vajalik 

vastavusdeklaratsioon. Katsetuste osas on neli vastajat öelnud, et katsetavad oma toodangut ise, 

kolm vastajat lasevad toodangut katsetada Eestis, kaks vastajat lasevad toodangut katsetada 

välismaal (Soome, Taani) ning üks tootja on nimetanud, et ta toodangut ei katsetaise ega lase 

katsetada laborites. Välisriikidest tellitavate katsetustena on nimetatud veekindluse ja veel püsivuse 

katsetusi ning kaatrite katsetusi üldisemalt. 

Neli vastajat on nimetanud, et neil on olemas oma labor. Kahe vastaja laboris on seadmed 

kalibreeritud, kahel juhul kalibreerimata. Oma laboris teostatakse järgmiseid katsetusi: kiiruskatsed 

ja funktsionaalsed katsetused, püstuvuse nõuete kontroll, liikuvkatsed, tugevuskatsed, raskuskatsed, 

paksuse mõõdistamised. Kaks vastajat on oma laboris teostatavate katsetuste arvuks hinnanud kuni 

100 katsetust aastas, kaks vastajat ei pea katsetuste osas eraldi arvestust. Kolm vastajat on öelnud, 

et telliksid katseteenust Eestist juhul kui vastavaid teenuseid pakutaks. Laboritelt katseteenuse 

tellimise juures on labori valikukriteeriumina neli vastajat oluliseks pidanud labori võimalikku 

lähedust tootmise asukohale, kaks vastajat on peamise kriteeriumina nimetanud katsetuste hinda, 

kahel juhul on olulisimaks kriteeriumiks nimetatud labori reputatsiooni ja ühel juhul labori 

tunnustatust toote sihtturul. 

Kuivõrd väikelaevade direktiivi kohaselt ei ole sõltuvalt laeva tüübist igal juhul ette nähtud 

tüübikinnitust või muud sõltumatu kolmanda osapoole sertifikaati ega ka katsetusi (vt. „Tootjate 

uuring“ Lisas 13 toodud väikelaevade direktiivi vastavushindamisprotseduuride voodiagrammi) võib 

järeldada, et küsimustikule vastanud tootjad on hästi teadlikud oma toodangutele kehtivatest 

nõuetest katsetuste ja vastavushindamisega. Juhul, kui tootja valmistatud väikelaeva või varuosi 

turustatakse mõne välismaise ettevõtte kaubamärgi all, korraldab vastavushindamise ja selleks 

vajalikud katsetused ettevõte, kelle nimel toode turule lastakse. 



Vastuste 

arv 

Osakaal, 

% 

Katsetan ise 4 44% 

Lasen katsetada Eestis 3 33% 

Lasen katsetada välismaal 2 22% 

Muu 2 22% 

Ei katseta ega lase katsetada 1 11% 

Tüübikatsetuste arv Vastuste 

arv 

Osakaal, 

% 

1 – 3 katset aastas 4 44% 

Ei ole tüübikatseid läbi viinud 2 22% 

4 – 10 katset aastas 1 11% 

70

Üle 10 katse aastas 1 11% 

Tüübikatsetuste maksumus aastas (kulu tüübikatsetustele) Vastuste 

arv 

Osakaal, 

% 

Kuni 100 tuh. krooni 4 44% 

100 – 500 tuh. krooni 2 22% 


katsetustele) 

Vastuste 

arv 

Osakaal, 

% 


Muude katsetuste arv Vastuste 

arv 

Osakaal, 

% 

Ei ole katseid läbi viinud 7 78% 

Kuni 50 katset aastas 1 11% 

Muude katsetuste maksumus aastas (kulu katsetustele) Vastuste 

arv 

Osakaal, 

% 

Ei oska vastata 6 67% 


Üle 100 tuh. krooni 1 11% 


Soome 1 

Taani 1 

Tabel 26. Eesti väikelaevade tootjate vastused seoses katsetustega 

Väikelaevade direktiiviga 94/25/EÜ on harmoneeritud üle 60 standardi, neist 20 käsitleb ka 

väikelaevade või nende osade katsetusi. 

„Järelevalve uuringu” tulemustest nähtub, et Veeteede Ameti hinnangul võiks Eestisse luua 

teavitatud sertifitseerimisasutuse, analoogselt VTT-ga Soomes. Taoline lähenemine panustaks nii 

Eesti väikelaevade tootmise kui majandusharu arengusse kui võimaldaks ühtlasi ka efektiivsemalt 

teostada turujärelevalvet väikelaevade tootmise, importimise ja kasutamise üle. 

Sealhulgas tuleks luua järgmised katsetusvõimalused väikelaevade: 

• Püstuvus; 

• Veetakistus; 

• Lainetakistus; 

• Aero- ja hüdrodünaamika. 

71

Vajadused lähtudes läbiviidud uuringust 

Käesoleva uuringu raames ei olnud võimalik kaardistada väikelaevade katsetusteks vajaliku 

katsebaasi arendamisvajadusi olemasolevate laborite põhjal, sest Eestis ei ole hetkel institutsioone, 

kes väikelaevade katsetuste teenuseid osutaks. Mõningaid väikelaevade materjalide omaduste 

katseid on võimalik hetkel Eestis läbi viia. 

Kokku tuvastasid uuringu läbiviijad Soome laborite osutatavate katsemetoodikate seast 54 

metoodikat, mis on väikelaevade katseteenuse osutamisel kasutatavad. Soomes pakutavate 

katseteenuste osutamiseks kasutatavate katsemetoodikate olemasolu võrdlus Eesti, Läti ja 

Sloveeniaga on toodud joonisel 16. 

60 

50 

40 

30 

20 

10 

0 

54 



Metoodikate arvude võrdlus - väikelaevad 

3 1 

Eesti laborites olemas Läti laborites olemas Sloveenia laborites 

olemas 

Joonis 16. Uuringus käsitletud riikides väikelaevade katsemetoodikate arvude võrdlus Soomega 

Soomes väikelaevade katsetamisel kasutatavatest katsemetoodikatest pidasid uuringu läbiviijad 

tootjate vajadusi ja Veeteede Ameti seisukohti silmas pidades Eestile prioriteetseteks 32 metoodika 

juurutamist kohapeal (väikelaevade spetsiifilised katsetused). Teise arendusprioriteeti liigitati 18 

metoodikat (üld- ja erikatsetused mis on kasutatavad nii väikelaevade kui ka muude aluste puhul) 

ning kolmandasse arendusprioriteeti ühe metoodika. 

18 


väikelaevad 

1 

Joonis 17. Väikelaevad. Soome metoodikate olemasolu ja prioriteetsus Eestis. 

3 

32 





0 

72


Akrediteeritud spetsiifilisi väikelaevade katsetusteenuseid pakkuvaid laboreid ei tuvastatud üheski 

vaadeldud riigis. Soomes tegutseb sertifitseerimisasutusena VTT, mis on ühtlasi ka teavitatud asutus 

(NB nr. 0537). Viiakse läbi mitmeid katsetusi (vt. lisa 1), olemas on vajalik katsetuse infrastruktuur. 

Kasutatavad katsetusmetoodikad ei ole akrediteeritud. Telefoniintervjuu tulemusena ei õnnestunud 

tuvastada, mille alusel on antud teavitatud asutusena tegutsemise õigus. Eestis, Soomes ja Lätis on 

laboreid, mis osutavad peamiselt materjali omadustega (tulepüsivus, mehaanilised omadused, 

geomeetria) seonduvaid katseteenuseid, mis on täielikult või osaliselt kasutatavad ka väikelaevade 

(aga ka muude aluste) puhul. 

Riik Laboreid 

Eesti 2* 

Soome 2** 

Läti 1* 

Sloveenia 0 

Märkused: 

*Eestis ja Lätis väikelaevade spetsiifilisi katseteenuseid osutavaid laboreid ei ole. Märgitud 

on need laborid, mis osutavad mõnd üldist katseteenust, mis on väikelaevade juures 

kasutatav (materjalide tulepüsivus, mehaanilised omadused jne). 

**Soomes osutab väikelaevade spetsiifilisi katseteenuseid vaid üks labor (VTT). Teine 

märgitud labor osutab materjalide tulepüsivuse katseteenuseid mis on kasutatavad nii 

väikelaevade kui muude aluste puhul (IMO konventsiooni regulatsioonide alusel). 

Tabel 27. Uuringus käsitletud väikelaevade valdkonnas katseteenuseid pakkuvate laborite arv uuringus käsitletud 

riikides 

Soome laborite poolt pakutavate väikelaevade katseteenuste 54-st katsemetoodikast 32 metoodikat 

on väikelaevade spetsiifilised katsemetoodikad (direktiiviga harmoneeritud standardite alusel), 

ülejäänud on materjalide ja komponentide üldomadustega seonduvad metoodikad. Spetsiifilisi 

katseteenuseid ei osuta Eestis, Lätis ega Sloveenias ükski labor, üldmetoodikate osas on Eesti 

laborite poolt kaetud 3 metoodikat ja Läti laborite poolt 1 metoodika. Uuringu läbiviijate poolt Eesti 

laborite arendamiseks oluliste katsemetoodikate (arendusprioriteedid 1 kuni 3) osas ei Läti ega 

Sloveenia laborid hetkeseisuga katseteenuseid ei paku. Tabelis 28 on toodud kokkuvõte Soome 

laborites pakutavate väikelaevade katsemetoodikate üldarvust, nende olemasolust Eesti, Läti ja 

Sloveenia laborites ning Eesti laborite arengu seisukohalt prioriteetsete katsemetoodikate alusel 

pakutavate katseteenuste kaetusest Läti ja Sloveenia laborites käesoleval hetkel. 

73


metoodikaid 

kokku 


olemasolevad 

metoodikad 

(Soome 



prioriteet 1 


prioriteet 2 


prioriteet 3 

54 3 32 18 1 

Eestis 

olemasolevad 

metoodikad 

Prioriteet 1 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 2 

metoodikate 

olemasolu 

Prioriteet 3 

metoodikate 

olemasolu 

Läti 1 0 0 0 


Tabel 28. Väikelaevad. Katsemetoodikate arendusprioriteedid Eestis ja Eestis puuduvate prioriteetsete metoodikate 


Kokkuvõte 

Eesti väikelaevade tootjad teostavad hetkel tüübi- ja vastavuskatsetusi peamiselt 

Skandinaaviamaades, aga ka Belgias. Veeteede ameti hinnangul ei ole Eestis majanduslikult 

argumenteeritud soetada väikelaevade katsetusteks riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku 

katsebaasi, kuid oleks otstarbekas luua kohapeale sõltumatu väikelaevade katse- ja 

sertifitseerimisteenuseid osutav organ. Pidades silmas väikelaevade tootmise tänast mahtu ja 

tulevikuperspektiive, on väikelaevade katsetamiseks vajaliku katsebaasi loomine Eestis uuringu 

läbiviijate hinnangul otstarbekas. 

Katsebaasi arenguks vajalikud investeeringud 

Uuringu käigus saadud teave vajalike seadmete soetamise kohta on alljärgnevalt kajastatud vastused 

andnud laborite kaupa. Laborite poolt loetletud seadmete hulka kuuluvad nii uued seadmed, mida 

seni laborite sisseseade hulgas ei ole olnud, kui need seadmed, mis on seni olemas olnud, kuid 

amortiseerunud ja vajavad välja vahetamist. Laborite huvi uuringus osalemiseks oli suhteliselt väike, 

mistõttu alljärgnevalt märgitud seadmete nimekiri ei ole ammendav ja ei anna täielikku ülevaadet 

kõigist laborite hinnangul vaja minevatest seadmetest. 

Laborite antud vastuste põhjal võib järeldada, et üldiselt on laborite huvi uute metoodikate 

kasutuselevõtu suhtes väga väike, ilmselt seetõttu, et ei suudeta piisava usaldusväärsusega hinnata 

uute metoodikate rakendamise perspektiivi ning majanduslikku põhjendatust. 

Seadmete kohta, mille osas esitasid laborid küsitluse läbiviimise käigus piisavat sisendinformatsiooni, 

koostati tasuvus- ja teostatavusanalüüsid, mis on esitatud käesoleva aruande lisana 12. 

74

Tasuvusanalüüsist lähtuvate tulemuste põhjal võib laborite poolt märgitud vajalikud seadmed jagada 

kolme gruppi: 

1. Seadmed, mille soetamine on majanduslikult tasuv praeguste katsetusmahtude juures; 

2. Seadmed, mille soetamisel on tasuvuspiiri saavutamiseks vaja tõsta katsetuste mahtu või 

katsetuste hinda praeguse katsetuste mahu juures; 

3. Seadmed, mille tasuvust ei ole võimalik hinnata, sest puuduvad andmed vajalike 

lisaseadmete kulude (sh jooksvate kulude) kohta ning teave võimaliku katsetuste arvu kohta 

aastas, või mis on olemasolevate andmete põhjal majanduslikult kahjumlikud 

investeeringud. 

Eelkõige ei ole võimalik majanduslikku tasuvust hinnata seadmete puhul, mille soetamine on vajalik 

uute metoodikate rakendamiseks. Sealjuures on tõenäoliseks põhjenduseks, et laborid ei suuda 

mitmete põhjuste kokkulangevuse tõttu hinnata nõudlust oma teenuste järele. Taoliste põhjuste 

hulka kuuluvad personaliga seotud probleemid (näiteks puudub / ei ole määratletud 

turundustegevuse eest vastutav isik), ei teostata analüüsi oma teenuste majandusliku tasuvuse 

kohta ja kaardistata seda määravaid majanduskeskkonnast tulenevaid tegureid (puudub piisav 

kontakt sihtgruppidega). 

Alljärgnevas tabelis on koondatud laborite poolt esitatud hinnangud vajalike uute katseseadmete 

soetamiseks ning märgitud seadmete kasutamise kõige tõenäolisemad ja võimalikud valdkonnad. 

75

Seadme nimetus Seadme 

maksumus 

Labor 

Generaator Scaffner CNE65000A 180000,00 Elektrikontrollikeskus 

T, TT, N/A, NEG. 5 

T (2 a.) 

Sissestusmoodul Schaffner KEMZ801 80000,00 -„- T (2 a.) 

Kuulpressi seade T4-03 180000,00 -„- T (5 a.) 

Mõõtemikroskoop Axiovert 40 Mat 120000,00 -„- T (5 a.) 

Termokamber TK600N 210000,00 -„- NEG 

Kalibraator Hydrolog D 18000,00 -„- NEG 

Hõõgtraadi seade T4-07 380000,00 -„- NEG 

Nõelleegi seade T4-31 160000,00 -„- NEG 

Läbilöögiseade T3-05 

impulsspingejaguriga 

140000,00 -„- NEG 

Dig.osstsillograaf Fluke 190 80000,00 -„- NEG 

Väändeaparaat T2-11 60000,00 -„- NEG 

Surveandur 10kN 2500,00 -„- NEG 

Pendelhaamer T2-06 

kalibreerimisseadmega 

220000,00 -„- NEG 

Löögitrummel T2-02 42000,00 -„- NEG 

Kalibreerimisseade B&K 3629 180000,00 -„- NEG 

Võimalikud kasutusvaldkonnad 

5 T – tasuv praeguse katsetuste arvu ja hinna juures, TT – tasuvus on tagatud teatud minimaalse katsete arvu juures või saavutatakse, kui tõsta katse hinda ja/või katsete arvu, N/A – 

tasuvust ei ole võimalik hinnata, NEG – olemasolevate andmete põhjal ei ole seadme soetamine majanduslikult kasumlik 

Ehitusmaterjalid ja - 

tooted 

Masinaehitus 

Metallitööstus 

Mööblitööstus 

Tekstiili- ja 

rõivatööstus 

Elektri- ja 

elektroonikaseadmete 

tootmine 

Info- ja 

kommunikatsioonitehnoloogia 

Väikelaevade 

tootmine 

Uus metoodika 

Olemasolev metoodika

Piserduskaar T1-30 18000,00 -„- T (9 a.) 

Piserduskaare alus T1-32 26000,00 -„- T (9 a.) 

Analüsaator B&K2250 82000,00 -„- NEG 

Lekketester DCM300E 8000,00 -„- NEG 

Isolatsioonitester MMJ15 12000,00 -„- T (5 a.) 

Millioommeeter DLR010 28000,00 -„- TT 

Vastuvõtja R&S EB200 120000,00 -„- T (3 a.) 

Antenn R&S HM020 

-„- N/A 

5kV tester Megger S1-552 18000,00 -„- T (1 a.) 

1 kV tester Megger BM2000 7000,00 -„- T (1 a.) 

Generaator 0,4kV 10 A 60Hz 22000,00 -„- T (1 a.) 

Mõõtur Megger DET4TC 12000,00 -„- T (1 a.) 

Mõõtur Megger LTW425 8000,00 -„- T (1 a.) 

Mõõtur Megger RCDT300 8000,00 -„- T (1 a.) 

Tester Megger DLRO0600 32000,00 -„- T (1 a.) 

Tester Megger LCR131 9000,00 -„- T (1 a.) 

Sidestusseade Scaffner CVP2200 42000,00 -„- T (4 a.) 

Võrguanalüsaator R&S ESB 98000,00 -„- T (4 a.) 

Antenn Scaffner HLA 6120 62000,00 -„- T (2 a.) 

Monitooringuseade B&K2260 88000,00 -„- NEG 

Kontrollisüsteem B&K7841 112000,00 -„- NEG 

q/t-fotomeeter 89000,00 -„- T (5 a.) 

Meditsiiniseadmed N/A -„- N/A

Mõõdulindid (2 tk - 10m, 1 tk - 20m) N/A Eurosert 

Katsekoda 

Sisemised temperatuuriandurid (12 tk) N/A -„- N/A 

Välised temperatuuriandurid (12 tk) N/A -„- N/A 

Mõõtemoodul N/A -„- N/A 

Pinge mõõtemoodul N/A -„- N/A 

Voolu mõõtemoodul N/A -„- N/A 

Õhu liikumiskiiruse reguleerimisseade N/A -„- N/A 

Kalibreeritud Optitemp N/A -„- N/A 

Tolmukamber 100000,00 Norma AS 

Ohutusrihmad 

e Katsekeskus 

Mõõtesüsteem ohutusrihmade 

komplektide dünaamilisteks katseteks 

Valgustus kiirfilmimiseks 

(ohutusrihmade komplektide 

dünaamilisteks katseteks) 

2 lisalitsentsi mürakaardistustarkvara 

CadnaA-le 

N/A 

N/A 

1 000000,00 -„- N/A 

400000,00 -„- N/A 

540000,00 Tervisekaitseinspektsiooni 

Kesklabori 

füüsika labor 

Löögimasin M1005 200000,00 -„- T 

NEG /TT 

Heleduse mõõtja LS-100 50000,00 -„- T, TT 

Madalsagedusliku (

Eresco 42 MF3.1. N/A -„- N/A 

Yxlon Smart 200E N/A -„- N/A 

ICM Site-X D160 N/A -„- N/A 

Põrandakatete tuletundlikkuse 

katseseade 

Uste ja luukide suitsutiheduse 

katseseade 

Väike katsemasin max jõuga 1kN 

Zwick Z1.0. 

800000,00 TÜV Eesti 

Tulekatsete 

labor 

T, TT 

1500000,00 -„- T, TT 

300000,00 TTÜ 

Mehaanikainsti 

tuudi 

tugevuslabor 

Mitmekontaktne videoeksensomeeter 230000,00 -„- T 

Tahkete kütuste proovi 

ettevalmistusseadmed: lõugpurusti 

pulverisette 1, lõikav veski pulverisette 

25, planetaarveski pulverisette 7 

Tahkete kütuste proovi 

jaotusseadmed: lõugpurusti labotette 

24, 27 

940000,00 TTÜ 

Soojustehnika 

Instituudi 

Labor 

TT 

NEG 

170000,00 -„- NEG 

Vedelik ioonkromotograaf (3 x 705000) 2115000,00 -„- NEG 

Vario X (lisaseade halogeenide 

määramiseks) 

LaserComp fox304 tarkvaraga, 

jahutiga, kontrolletalon, 

installeeringuga 

Elektriahi termopaaride 

kalibreerimiseks, HART SCIENTIFIC 

M9112A 

Vedeliktermostaat HART SCIENTIFIC 

M7012 -10-110°C 

Vedeliktermostaat HART SCIENTIFIC 

M7012 60-400°C 

1200000,00 -„- NEG 

750000,00 -„- NEG 

305000,00 -„- TT 

220000,00 -„- TT 

205000,00 -„- TT

PM 2,5/10 määramise seade 

impaktormeetodil, DEKATI ELPI 

1100000,00 -„- TT 

Nelja-kuuli tribomeeter 1000000,00 TTÜ 

Mehhatroonika 

-, masina- ja 

mõõtesüsteem 

ide teadus- ja 

katselabor 

Mördisegisti 150000,00 TTÜ 

Ehitustootluse 

Instituudi 

Ehitusmaterjali 

de Teadus- ja 

Katselaboratoorium 

Termostaat 30000,00 -„- TT 

Fotomeeter lahuse optilise tiheduse 

määramiseks 

N/A 

TT 

100000,00 -„- TT 

Los Angelese seade 100000,00 -„- T 

Kliimakamber 300000,00 -„- T 

Survetugevuse katsemasin 300 t 500000,00 -„- T 

Katseseade Zwick (tõmme, surve, 

paine, nihe) 

Kliimakamber (20 m 3 ) + ruumide 

vastavusse seadmine 

2100000,00 TTÜ EPI 

Ehituskonstruktsioonide 

katselabor 

TT 

2500000,00 -„- N/A 

Tõmbe katsemasin 50 kN 1200000,00 -„- T 

Surve katsemasin 50kN 1200000,00 -„- NEG 

Katsestend jõuseadmega 800000,00 -„- T 

Kuivatuskapp 30000,00 -„- T 

Elektrooniline kaal max 200g 60000,00 -„- NEG

Automaatne pinnasetihendaja 700000,00 -„- N/A 

Rowe tüüpi ödomeeter ELE 800000,00 -„- NEG 

Tõmbe katsemasin 10kN N/A -„- N/A 

Pindade kulumiskindluse määramise 

seade 

Pindade kriipimiskindluse määramise 

seade 

Laudade ja toolide tugevuse ja 

vastupidavuse määramise seade 

Universaalne katsemasin materjalide 

tugevusomaduste määramiseks 

Elektromagneetilise ühilduvuse 

testsüsteemi põhiseadmed, sh 

signaaligeneraator 9KHz-3.3GHz 

AM/FM/PHIM, pulsi modulaator kuni 

3.3GHz, lisatarvikud 

Kiirgusemissiooni testseadmed, sh 

antenn Log-Periodic 80MHz – 

1300MHz, antenn Horn 0,8Hz-50GHz, 

250W, elektrivälja sond 0,5-800 V/m, 

lisatarvikud 

Elektromagneetilise ühilduvuse RFvõimendi, 

sh RF võimsusvõimendi 

80MHz-2,5GHz, võimsusvõimendi 

9kHz-250MHz 

Juhtivusliku emissiooni testseadmed, 

sh voolusond (10kHz-100MHz), 

voolusond (10kHz-550MHz), RF 

millivoltmeeter, lisatarvikud 


testseadmed, sh tarkvara, arvuti, GPIB 

liides, lisatarvikud 

Emissiooni testsüsteem kuni 26GHz, 

sh emissiooni mõõtesüsteem kuni 

26GHz, lisatarvikud 

130 000,00 TTÜ 

Mööblilabor 

TT 

150 000,00 -„- TT 

750 000,00 -„- TT 

1 200 000,00 -„- TT 

520 000,00 TTÜ 

Elektromagneti 

lise ühilduvuse 

teaduslabor 

N/A 

546 000,00 -„- N/A 

1 585 000,00 -„- N/A 

562 000,00 -„- N/A 

221 000,00 -„- N/A 

1 446 000,00 -„- N/A

Emissiooni mõõtesüsteem kuni 3GHz, 

sh antenn Ultralog 30-3000MHz, 

antenn Biconical 30-300MHz, 

lisatarvikud 

Emissiooni mõõtesüsteemi 

lisaseadmed kuni 26GHz, sh antenn 

horn 1-18GHz, RH eelvõimendi 

komplekt, lisatarvikud 

Lisaseadmed (CISPR 15), sh antenn 

Triple Loop 9kHz-30MHz, lisatarvikud 


testsüsteemi installeerimine, sh 

süsteemi installeerimine ja häälestus, 

personali koolitus 

Standardi IEC61000-4-2, -4, -5, -11 

järgsed testseadmed, sh ESD 

simulaator (IEC 61000-4-2), 

transiendi/purske simulaator, 

toitehäiringute generaator 

-„- lisaseadmed, sh sidestuse klamber, 

kalibraator ESD simulaatorile, 

lisatarvikud 

ESD ja impulsshäiringukindluse 

mõõtmise arvuti ja tarkvara, sh 

tarkvara, arvuti, GPIB liides, 

lisatarvikud 

Standardi IEC61000-3-2, -3 järgsed 

testseadmed, sh võimendi 5000VA, 

juhtseade, analüsaator, lisatarvikud 

Lainetuse mõõtmise arvuti ja tarkvara, 

sh tarkvara, arvuti, GPIB liides, 

lisatarvikud 

GTEM katsekamber väikeseadmete 

testimiseks, sh GTEM varjestatud 

testkamber, testseadme platvorm, 

varjestuskambri uksele aken, 

võimsusvõimendi EMH mõõtmisteks, 

võimendi EME mõõtmiseks, 

signaaligeneraator EMH, GTEM 

407 000,00 -„- N/A 

717 000,00 -„- N/A 

215 000,00 -„- N/A 

430 000,00 -„- N/A 

1 185 000,00 -„- N/A 

315 000,00 -„- N/A 

71 000,00 -„- N/A 

1 722 000,00 -„- N/A 

71 000,00 -„- N/A 

4 150 000,00 -„- N/A

kasutamise koolitus, toitefilter (20A 

230V vahelduvvoolule), toitefilter 

(alalisvoolule), EMÜ testvastuvõtja, 

arvutustehnika ja tarkvara, kaablid ja 

kaablitarvikud 

-„-, Labori ekraneerimine, sh 

kajakamber 8,51m x 6,11 m x 5,47 m 

-”-, Lisaseadmed katsetamiseks, sh 

kaug-juhtimisega pöördlaud (Ø2,5m, 

kandevõime 2t), ilmastikukindlaks 

muutmine, tõsteseade 

6 710 000,00 -„- N/A 

530 000,00 -„- N/A 

Vaakumfiltreerimisseade 35 000,00 TTÜ 

Tekstiililabor 

Ventileeritav kuivatuskapp 38 000,00 -„- N/A 

Automaattitrimisseade 250 000,00 -„- N/A 

Digitaalkaalud 50 000,00 -„- N/A 

Mikroskoop 350 000,00 -„- N/A 

Kjehldahli digereerimisseade 20 000,00 -„- N/A 

Klaasaparatuur 120 000,00 -„- N/A 

Laboratoorne konditsioneerimisseade 227 600,00 -„- N/A 

Hallskaala I, hallskaala II 4000,00 -„- N/A 

Atlas UVCON ilmastikukindluse 

määramise seade 

N/A 

155 000,00 -„- N/A 

Wascator FOM 71 MP pesumasin 193 800,00 -„- N/A 

Standardne keemilise puhastuse 

seade 

Rotawash värvipüsivuse määramise 

seade 

-„- lisaseadmed, sh proovihoidja, 

perforeeritud trummel, teraskuulid, 

kettad, silindri tihendid 

660 500,00 -„- N/A 

110 800,00 -„- N/A 

69 900,00 -„- N/A

Martindale hõõrdekindluse ja pillingu 

katseseade, sh abivahendid 

190 500,00 -„- N/A 

Proovilõikur 10 mm 11 500,00 -„- N/A 

Proovilõikur 100 mm 11 500,00 -„- N/A 

Elnapress tester 24 500,00 -„- N/A 

Micro-AX universaalne, sh lisatarvikud 

(pneumaatilised haaratsid lõngale 

0,7kN, pneumaatilised haaratsid riidele 

2,5kN, pneumaatika juhtseade, 

rebimiskindluse määramise 

lisavahend) 

715 700,00 -„- N/A 

Elektrooniline haspel 73 000,00 -„- N/A 

Elektrooniline keerumõõtur 81 300,00 -„- N/A 

Kraas 13 100,00 -„- N/A 

Mikrokõvadusmõõtur 80 000,00 TTÜ Katsekoja 

mehaanikalabor 

Mikroskoop 70 000,00 -„- T 

Vickers kõvadusmõõtur 90 000,00 -„- T 

Katsemasin 10kN 60 000,00 -„- T 

Löökpendel 50J 50 000,00 -„- T 

Materjalide sulatusseade 120 000,00 -„- NEG 

Katsemasin 1000kN 400 000,00 -„- NEG 

Katsemasin 50 kN 60 000,00 -„- NEG 

Väändeseade 20 000,00 -„- NEG 

Katsemasin 10kN 60 000,00 -„- T 

Magnetpulberkontrolliseade 40 000,00 -„- T 

T

Vooluhulgamõõtur 50 000,00 -„- NEG 

Katsetusvann 2000m 3 40 000,00 -„- NEG 

Portatiivne pinnakaredusmõõtur 80 000,00 -„- NEG 

3D mõõtemasin 500 000,00 -„- NEG 

E2 kl vihtide komplekt 20 000,00 -„- NEG 

Kaalu lomparaator 30 000,00 -„- NEG 

Raskuskolbmanomeeter 1-6MPa 25 000,00 -„- T 

Etalon survedünamomeetrid (0,2- 

2,0kN, 1-10kN, 5-50kN) 

Etalon tõmberdünamomeetrid (1-5kN, 

5-50kN) 

100 000,00 -„- NEG 

50 000,00 -„- NEG 

Impulssgeneraator 120 000,00 -„- NEG 

Erikruvik 0-25mm 10 000,00 -„- NEG 

Etalonmõõdud 60 000,00 -„- NEG 

70-C820/C Goliath 2 universaalne 

tõmbe-surve seade (1000kN tõmme, 

2000kN surve) 

20-4100 Dünaamiline testmasin 5kN 

asfaltsegudele (ilma 

lisakatseplaatideta) 

BPA-5 murdumispunkti määraja 

(Fraasi meetod) 

CLA 4 leektäpi määraja (Cleavelandi 

meetod) 

Parafiini sisalduse määraja 

(destillatsiooni meetod) 

Veesisalduse määraja (destillatsiooni 

meetod) 

KOKKU 59 762 921,00 

2 000 000,00 AS Teede 

Tehnokeskus 

N/A 

660 642,80 -„- N/A 

570 219,60 -„- N/A 

188 500,00 -„- N/A 

89 160,00 -„- N/A 

66 200,00 -„- N/A

Koondatud informatsioon investeeringute kogumaksumuse kohta ei ole ammendav, sest mitmete seadmete kohta ei ole määratletud nende võimalikku maksumust. 

Paljude seadmete maksumus on uuringu teostajate arvates märkimisväärselt alahinnatud. Selle arvelt võib hinnata, et tegelik investeeringuvajadus on suurem kui 

märgitud 59,7 mEEK. 

Laborite poolt esitatud seadmete prioriteetsus 

Järgnev tabel illustreerib valdkondade kaupa laborite poolt esitatud seadmete prioriteetsust uuringu läbiviijate hinnangul, võttes arvesse tootjate ja erialaliidu arvamusi, 

uuringusse kaasatud välisriikide laborite kohta saadud andmeid ja teavet uuringu läbiviimise ajal toimunud T&A investeeringute kohta. 

Ehitusmaterjalid ja tooted Tootjate, laborite ja erialaliidu küsitlus on üheselt markeerinud vajaduse mitmete katsetüüpide osas, mille teostamine ei ole 

Eestis seni võimalik. Eestile oluliste katsetuste kohta on toodud järeldused valdkonna kokkuvõttes. 

Metallitööstus ja 

masinaehitus 

Realiseerunud TA infrastruktuuri arendamise programmidest on materjalitehnoloogia infrastruktuuri arendamise programm 

TTÜ-s võimaldanud soetada vaid ühe katseseadme tsemendi katsetamiseks. 

Kõik lisas 8 esitatud seadmed on kõrgeima prioriteetsusega ehitusmaterjalide ja toodete vastavuskatsete läbiviimise 

seisukohalt. 

Tootjate, laborite ja erialaliidu küsitlus ei ole üheselt markeerinud vajadust katsetüüpide osas, mille teostamine on vajalik, 

kuid seni Eestis võimatu. Võrdlus Soomega toob välja vajaduse ca 30 katsetusmetoodika juurutamise osas (osalt metalli- ja 

masinatööstuse katsetusmetoodikad kattuvad) I arendusprioriteedina. 

Toimuva materjalitehnoloogia arendamise programmi raames on soetatud või soetatakse mitmeid seadmeid, mille ost on 

põhjendatud metalli- ja masinatööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete huvidega toodete katsetamise osas (vt. lisa 11). 

Soetatakse mehaaniline katsetussüsteem, optiline geomeetria ja deformatsioonide mõõtmise kompleks, 3D mõõtemasin, 

metallimikroskoop ja tribomeeter. 

Kuna toimunud materjalitehnoloogia arendamise programmi raames soetatakse mitmeid erinevate jõu ja 

siirdepiirkondadeks ettenähtud mehaanilisi katsetussüsteeme (10 kN ja 250 kN) ja renoveeritakse olemasolevat (100 kN) 

võib prioriteetsena käsitleda vaid vajadust väikeste (1kN) ja suurte üle 1000 kN piirkonnas kasutatavate katsemasinate 

soetuseks. 

Uuringu teostajate hinnangul on valdkonna investeeringuvajadus valdkonnas tegutseva labori poolt selgelt alahinnatud.

Lisas 8 esitatud seadmetest tuleks kõiki antud valdkonna seadmeid (va. katsemasin 50 kN) käsitleda kõrgeima 

prioriteetsusega seadmetena, tagamaks laborite võimet jätkata antud valdkonnas teenuse osutamist. 

Mööblitööstus Tootjate, laborite ja erialaliidu küsitlus on üheselt markeerinud vajaduse mööblit katsetamise võimaluse loomiseks 

akrediteeritud labori teenusena. 

Võrdlus Soomega toob välja vajaduse 21 metoodika juurutamiseks I arendusprioriteedina. 

Toimuva materjalitehnoloogia arendamise programmi raames on soetatud või soetatakse seadmeid, mille ost on 

põhjendatud mööblitööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete huvidega toodete katsetamise osas (vt. lisa 11). Soetatakse 

toodete katsetusmasin MT 1500D.02 “TESTRONIC“. Lisaks on juba soetatud seade mööbli pinna kulumiskindluse 

määramiseks. 

Muud lisas 8 TTÜ mööblikatselabori poolt nimetatud seadmed kuuluvad kõrgeima prioriteetsusega seadmete hulka. 

Rõiva- ja tekstiilitööstus Tootjate, laborite ja erialaliidu küsitlus on üheselt markeerinud vajaduse tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonnas tegutseva 

akrediteeritud katselabori järgi. 

Elektri- ja elektroonikaseadmete 

tootmine, info- ja 

kommunikatsioonitehnoloogia 

Kõik lisas 8 TTÜ tekstiilikatselabori poolt esitatud seadmed on kõrgeima prioriteetsusega. 

Laborite ja erialaliidus hinnangul on vajadus elektri- ja elektroonikaseadmete ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 

seadmete katsetusvõimaluste loomiseks selgelt olemas. Tootjate küsitlus ei tuvastanud üheselt vajadust konkreetsete 

katsetusmetoodikate evitamiseks. 

Võrdlus Soomega toob välja 10-20 kordse erinevuse akrediteeritud metoodikate arvus. 

Kattuvust lisas 8 toodud seadmete ja Tallinna Tehnikaülikooli projektis “Sardsüsteemid ja komponendid” (TA infrastruktuuri 

arendamise programmi raames) soetatud seadmete osas ei tuvastatud. 

Erialaliit on seisukohal, et Eesti tootjate võime välja töötada algupärast ja konkurentsivõimelist toodet tõuseks, kui sellist 

tegevust toetaks kohalik, piisava infrastruktuuri ja kompetentsiga nõustamis- ja katsekeskus. Sellest tulenevalt on TTÜ 

elektromagnetilise ühilduvuse labori poolt lisas 8 nimetatud seadmed ja katsekeskkonnad kõrgeima prioriteetsusega. 

Valdkonnas tegutseva katselabori poolt (Elektrikontrollikeskus OÜ, ühinenud OÜ Tehnokontrollikeskusega) lisas 8. 

nimetatud seadmed on kõrgeima prioriteetsusega. 

Väikelaevade tootmine Veeteede ameti hinnangul ei ole Eestis majanduslikult argumenteeritud soetada väikelaevade katsetusteks riikliku 

järelevalve teostamiseks vajalikku katsebaasi, kuid oleks otstarbekas luua kohapeale sõltumatu väikelaevade katse- ja 

sertifitseerimisteenuseid osutav organ.

Pidades silmas väikelaevade tootmise tänast mahtu ja tulevikuperspektiive, on väikelaevade katsetamiseks vajaliku 

katsebaasi loomine Eestis uuringu läbiviijate hinnangul otstarbekas. Selleks vajaminevate investeeringute maht tuleks välja 

selgitada eraldiseisva uuringu käigus.

Näited „ideaalkatsebaasi” maksumuse kohta 

Järgnevalt on näidetena välja toodud „ideaalkatsebaasi” I prioriteedi katsetusmetoodikate 

juurutamiseks vajaliku seadmebaasi orienteeruv kogumaksumus elektronmagneetilise ühilduvuse 

katselabori ja tekstiililabori kohta. Hinnangu aluseks on võetud katsetusmetoodikate prioriteetsuse 

liigitamise kaalutlused eelnevalt kirjeldatud „ideaalkatsebaasi” raames. 

Elektromagneetilise ühilduvuse katselabor 

Nn. „ideaalkatsebaasi” loomise maksumusse haaratavate kulude (sh „ideaalkatsebaasi” 

rakendamiseks vajalike seadmete) valiku aluseks olid järgmised kaalutlused: 

• Elektri- ja elektroonikaseadmete ning IT- ja kommunikatsiooniseadmete (mille puhul EMÜ 

katsetused on vajalikud) tootmine ja eksport on Eestis nii mahult kui tehnoloogiliselt 

tasemelt olulise kaaluga ning käsitletav prioriteetse katsetusvaldkonnana riiklikult 

seisukohalt; 

• Senine elektromagnetilise ühilduvusega seonduv katsetusalane tegevus Eestis on siiani 

täielikult koondunud OÜ Elektrikontrollikeskus laborisse ning ülevaade labori võimalustest ja 

vajadustest on uuringu teostajatel kõige täpsem; 

• TTÜ EMÜ teaduslabor on esitanud selge ja põhjendatud nägemuse koos analüüsiga 

kompetentsikeskuse-katselabori loomise vajaduse ja maksumuse kohta; 

• Vajadus vastavas valdkonnas tegutseva katsetus- ja kompetentsikeskuse järgi on ilmnenud 

nii tootjate, labori(te) kui erialiidu küsitlusest; 

• Väljavaated informatsiooni hankimiseks samas valdkonnas naaberriikides tegutseva 

„ideaalkatsebaasina“ käsitletava labori infrastruktuuri maksumuse kohta on parimad. 

Soome laborites EMÜ valdkonnas juurutatud 509 katsetusmetoodikast kuuluvad Eesti olukorda ja 

vajadusi silmas pidades uuringu läbiviijate hinnangul kõige olulisemate hulka 42 metoodikat 

(arendusprioriteet I, joonis 14). 

Katsetusmetoodikate evitamiseks vajaliku infrastruktuuri maksumuse hindamiseks analüüsiti lisas 8 

toodud katsetusmetoodikate loendit ja hinnati selles välja toodud metoodikate rakendamise ja 

arendamise võimalusi pidades silmas ka antud valdkonnas pädevate laborite poolt nimetatud 

vajalikku katsebaasi. Ühene katsetusseadmete ja -metoodikate seostamine ei ole võimalik, kuna 

märkimisväärne osa elektri- ja elektroonikaseadmete katsetamisest toimub lähtudes samadest 

katsetusstandarditest (üldstandardid). Olulisimatele katsestandarditele vastavate katsete 

läbiviimiseks on TTÜ EMÜ teaduslabori hinnangul vaja järgmisi vahendeid: 

• Elektromagnetilise ühilduvuse katsesüsteemi põhiseadmed; 

• Kiirgusemissiooni katseseadmed; 

• Elektromagnetilise ühilduvuse RF-võimendi; 

• Juhtivusliku emissiooni testseadmed; 

• Emissiooni testsüsteem kuni 26GHz; 

• Seadmed ESD ja impulsshäiringukindluse mõõtmiseks; 

• GTEM katsekamber väikeseadmete testimiseks; 

89

• Labori ettevalmistus katseseadmete paigaldamiseks (pöördalus jne); 

• Labori ekraneerimine. 

Analüüs näitas, et OÜ Elektrikontrollikeskuse olemasoleva laboratoorse baasi ja nimetatud 

täiendavalt vajalike katseseadmete abil ei ole täielikult võimalik juurutada kõiki uuringu läbiviijate 

poolt arendusprioriteedis I nimetatud metoodikaid. 

TTÜ EMÜ teaduslabori poolt nimetatud täiendavate seadmete soetamisel paraneks võimekus 

katsete läbiviimiseks, kuid ka sel juhul leidub arendusprioriteeti I kuuluvaid katsetusmetoodikaid 

(hinnanguliselt 10 metoodikat), mida ei oleks võimalik realiseerida. 

Tallinna Tehnikaülikoolis on tehtud tõhusat eeltööd ning loodud on nõuetele vastavad katselabori 

ruumid. Need ruumid on projekteeritud ja ehitatud silmas pidades vajadust EMÜ katselabori 

loomiseks TTÜ juures. Arvestades nõudeid sellise katsekeskkonna rajamiseks, on ehitatud laborite 

elektritoide ja kommunikatsioonivõrgud. Katsehallis on arvestatud vajadusega rajada sinna 

pöördalus väikesõidukite ja suuregabariidiliste elektriseadmete EMÜ katsetuste läbiviimiseks (ø2,5 

m, kandevõime 2t). Õppelabori ruum (53,4 m 2 ) ehitati teaduskonna hoone esimesele korrusele ja 

132,4 m 2 suurune katselabor keldrikorrusele, mis koosneb katsehallist (61,4 m 2 ), kahest abiruumist 

(33,4; 18,6 m 2 ) ja esikust (19 m 2 ). Aastal 2004 valminud õppekorpusse rajatud EMÜ katselabori 

hinnanguline maksumus on vähemalt 3,1 milj. krooni. 

Eeltoodust tulenevalt on tõenaoliselt mõistlik arendada paralleelselt OÜ Elektrikontrollikeskuse 

katselaborit ja TTÜ EMÜ akrediteeritud katselabor-nõustamiskeskust. Tulevikuperspektiivis võiks 

kaaluda nende organisatsioonide infrastruktuuri intensiivsemat ühiskasutust. 

Oluline on see, et TTÜ EMÜ katse- ja kompetentsikeskusena loodav keskus võimaldaks tootjatele ka 

eelnevat nõustamist vajalike katsetuste osas (nii tootearendusel kui hilisemal vastavushindamisel), 

sest tootjate teadlikkus esitatavatest nõuetest EMÜ valdkonnas on pigem madal. 

Hinnanguline laborite poolt antud seadmete kogumaksumus on 24,4 miljonit, millest OÜ 

Elektrikontrollikeskus on teinud ettepanekuid 2,95 milj. osas ja TTÜ elektromagnetilise ühilduvuse 

teaduslabor 21,4 milj krooni osas. Nimetatud summa sisaldab muuhulgas ruumide ekraneerimiseks 

vajaminevaid summasid 6,7 milj kr. ulatuses (kamber mõõtmetega 8,51m X 6,11m X 5,47m), kuid ei 

sisalda juba tehtud TTÜ kulutusi spetsiaalselt selleks otstarbeks rajatud katsehalli rajamiseks 

(hinnanguliselt 3,1 milj. krooni 2004. a. ehitusmaksumus). 

Võttes arvesse OÜ Elektrikontrollikeskus olemasolevat katsetuse infrastruktuuri, küsitlusest saadud 

hinnangut vajaminevatele seadmetele ja TTÜ EMÜ katselabori hinnangut katsetuskeskkonna ja – 

seadmete maksumusele saame ideaalkatsebaasi orienteeruvaks maksumuseks 24,4 milj. krooni. 

Tekstiililabor 

Seadmete vajaduse võib jaotada vastavalt tekstiilikatsetustes rakendatavate standardite 

(metoodikate) või direktiivide jaotusele. Need on grupeeritud järgmiselt: 

• Kiukatsetused; 

• Lõngade katsetused; 

• Kangaste katsetused; 

90

• Vaipade/põrandakatete katsetused; 

• Üldised katsetused, tingimused ja nõuded. 

Lähtuvalt materjalide ja toodete omadustest ja nende määramiseks kasutatavatest 

katsetusmeetoditest on koondatud selleks vajalikud seadmed koos hinnapakkumisest saadud 

maksumusega lisas 14 („Tekstiililabori seadmete nimekiri”). 

Kiukatsetuse alla on koondatud katsetusmetoodikad, mis on suunatud üksikute kiudude omaduste 

määramisele. Olulisemad nendest on pikkuse ja joontiheduse määramine (vajalik joonlaua ja 

täppiskaalude olemasolu) ning tugevuse määramine (vajalik kiu tugevuse määramise seadme 

olemasolu). 

Kiududest moodustatud lõngade puhul on olulisimad omadused joontihedus (samuti vajalik joonlaua 

ja täppiskaalude olemasolu), keerdumus (vajalik keerumõõtja olemasolu), säbrusus (vajalik 

säbrususe mõõtja olemasolu), tugevus ja pikenemine purunemisel (vajalik universaalse mehaaniliste 

katsetuste seadme ehk „tõmbemasina” olemasolu, mis on varustatud lõnga katsetamiseks sobivate 

rakistega). 

Suurim katsetuste rühm hõlmab riide/kanga katsetusi. Siinkohal on olulisemad tõmbetugevus ja 

pikenemine nii kuivalt kui ka märjalt (tõmbemasin koos kangakatsetusrakistega), rebimistugevus 

(vajalik Elmendorfi rebimisseadme olemasolu), kulumiskindlus ja pilling (vajalik Martindale 

kulutamis-/pillinguseadme ja trummelpillinguseadme olemasolu), haakumiskindlus (vajalik 

haakumiskindluse katseseadme olemasolu), läbisurvetugevus (vajalik vastava katseseadme 

olemasolu), kortsuvus (vajalik kortsuvusmõõtja olemasolu), õhu- ja veeläbilaskvus (vajalik 

õhuläbilaskvuse ja veeauru läbilaskvuse katseseadmete olemasolu), veekindlus (vajalik Bundesmanni 

veehülgavuse katseseadme, hüdrostaatilise veesurve katseseadme ja piserdusseadme olemasolu), 

kokkuminek pesus (vajalik laboratoorse pesumasina, kuivatusseadme ja joonlaua olemasolu), 

tasasus/ühtlus (vajalik vastavate etalonide olemasolu), pehmus (vajalik pehmusemõõtja olemasolu), 

soojusjuhtivus (vajalik togmeetri olemasolu), lõngade arv pindalaühikus, pindtihedus (taas vajalik 

joonlaua ja täppiskaalude olemasolu), paksus (vajalik spetsiaalse paksusmõõtja olemasolu) ja 

dielektrilised omadused (vajalik täpse oommeetri olemasolu). 

Omaette suure rühma kangaste katsetuse valdkonnas moodustavad erinevad värvipüsivuse 

uuringud: värvipüsivus hõõrdumisel (vajalik vastava hõõrdumiskindluse katseseadme olemasolu), 

pesemisel (vajalik pesukindluse katseseadme olemasolu), kunstliku valguse toimel (vajalik vastava 

vanandamisseadme/kliimakambri olemasolu), keemilises puhastuses (vajalik laboratoorne keemilise 

puhastuse seade), (mere)vee, higi, ja erinevate kemikaalide toimel (vajalik vastav laboratoorne 

klaasaparatuur ja spetsiaalsed kemikaalid) ning kuumpressimisel (vajalik laboratoorse 

kuumpressimisseadme olemasolu). Värvuse muutumise hindamiseks on kõigi eelpool loetletud 

meetodite puhul vajalik ka kolorimeeter või spektrofotomeeter. 

Olulisemaid vaipade/põrandakatete katsetusi saab üldjuhul läbi viia samade seadmetega, mida 

kasutatakse ka kangaste puhul. 

Üldiste katsetuste ja tingimuste alla kuuluvad meetodid, mida saab rakendada kõigile 

eespoolnimetatud tekstiilmaterjalidele. Omaette rühma moodustavad siin vahendid ja meetodid 

proovi ettevalmistuseks. Kuna enamus katsetusi tekstiilide ja kiududega viiakse läbi 

normaaltingimustel (23ºC, 65% suhteline õhuniiskus) tuleb proovid eelnevalt konditsioneerida 

vastavas kambris ja tagada ka katseruumis õige sisekliima. Lisaks kuuluvad proovi ettevalmistuse 

91

juurde erinevad lõikurid standardsete mõõtmetega katsekehade valmistamiseks, 

haspeldamisseadmed, segamis- ja ühtlustamisseadmed. Eriti alusrõivaste ja voodiriiete 

valmistamiseks mõeldud tekstiilmaterjalide ühiseks oluliseks omaduseks on happelisus ehk pH, mille 

määramiseks on vaja vastavat laboratoorset klaasaparatuuri ja pH-meetrit. 

Kaks väga olulist ja nõutud üldise tekstiilikatsetuse valdkonda on kiudude kvalitatiivne ja 

kvantitatiivne analüüs 

Kvalitatiivseks analüüsiks ehk tundmatute tekstiilmaterjalide/kiudude tuvastamiseks kasutatakse 

kolme peamist meetodit: morfoloogia uuringud (vajalik vastava valgusmikroskoopia süsteemi 

olemasolu), instrumentaalne analüüs (peamiselt kasutatakse Fourier’ teisendusega 

infrapunaspektroskoopiat koos kiuvaatlusrakisega) ja keemiline analüüs (vajalik klaasaparatuur ja 

reaktiivid lahustuvus- ning värvumiskatsete läbiviimiseks). 

Kvantitatiivseks analüüsiks ehk erinevate kiuliikide massisuhte määramiseks tekstiilmaterjalis 

lahustatakse valikuliselt tekstiilmaterjali erinevad koostisosad ja leitakse kaalumise kaudu massikaod 

ja –suhted. Katsetuse läbiviimiseks on vajalik omada aparatuuri proovi ettevalmistamiseks või 

ekstraheerimiseks, kindla töötlemistemperatuuri säilitamiseks (termostaat), filtreerimiseks 

(vaakumsüsteem, tiiglid ja muu klaasaparatuur), kuivatamiseks (kuivatuskapp ja eksikaator) ja 

täpseks kaalumiseks. Lisaks sellele on vaja omada erinevaid laborinõusid, tarvikuid ja kemikaale. 

Uuringu lõpus toimub ka proovi jäägi visuaalne hindamine valgusmikroskoopia abil, et tuvastada 

lahustamata kiudude olemasolu ja liiki. 

Seadmete ja tarvikute koondmaksumus on OÜ Ilmakunnas hinnapakkumise ja täiendavate 

eksperthinnangute kohaselt 6,93 milj kr. Saadud arvestuslikule seadmete maksumusele lisandub 

käibemaks, kulud transpordile ja kindlustusele, mis hinnanguliselt on 1,5 milj. kr. Tallinnas asuva TTÜ 

polümeermaterjalide instituudi tekstiililabori ruumide täielikult nõuetele vastavusse viimiseks ja 

sanitaarremondiks piiratud mahus on vajalik investeering hinnanguliselt 200 000 kr. Koos seadmete 

paigaldamise ja personali esmase väljaõppega ulatuvad vajalikud investeeringud katsetuskeskkonna 

loomiseks 480 000 kroonini. Summaarne maksumus, võttes arvesse kõiki vajalikke kulutusi, on 8,86 

milj. kr, mis on labori poolt toodud investeeringuvajadusest seadmepargi arendamiseks 5,45 milj. kr. 

võrra ehk 2,6 korda suurem. 

Muud vajalikud arengutegevused 

Küsitletud laborite personaliga seonduv olukord ja vajadused 

Personaliga seotud olukorda käsitlevatele küsimustele vastas küsitletud laboritest osaliselt või 

täielikult 15 laborit. Nendest 11 pidasid meeskonda piisavaks, silmas pidades hetkel pakutavaid 

akrediteeritud metoodikatele vastavaid katsetusi ning turunõudlust nende katsetuste järgi. 

Ülejäänud pidasid personali ebapiisavaks. Küsitletud laborid on töötajate arvu poolest üldiselt 

väikesed: enamikus laborites töötab täishõivega 5 või vähem inimest, suurima personaliga on TTÜ 

Soojustehnika labor milles töötab täishõivega 8 inimest. Ilmneb, et enamik laboreid kaasab oma 

töösse osahõivega töötajaid (15 vastajast 9), neist kahes on enamik töötajaid osahõivega (TTÜ 

mehaanika ja metroloogialaboris 14-st ja TTÜ tugevuslaboris 6-st üks täishõivega töötaja). Kahe 

92

vastaja puhul koosneski labori personal osahõivega töötajatest (TTÜ mehhatroonika ja TTÜ mööbli 

katselabor). 

Laborite personali vanuselist koosseisu iseloomustab joonis 18. 

Laborite töötajate vanuseline jaotus 

Joonis 18. Laborite töötajate vanuseline jaotumine 

Vastanud 15 laborist 8-s töötab inimesi, kelle vanus ületab 65 eluaastat. Enamike vastajate 

personalist moodustab suurima osa personal vahemikus 46-65 eluaastat. Üldistavaid järeldusi on 

laborite meeskonna väiksust arvestades raske teha. Üldiselt iseloomustab laborite personali 

suhteliselt kõrge iga. Silmas pidades asjaolu, et vastanud laborite personali töötajate koguarvust 17% 

on vanemad kui 65 eluaastat, võib eeldada nende aktiivse rolli vähenemist lähema paari aasta 

jooksul. Enamik laboreid on küsitluses vabatekstina olulisemate probleemide hulgas toonud välja 

vananeva personali probleemi. Kuues vastanud laboris töötab kokku 12 inimest, kelle vanus ei ületa 

35 eluaastat (ca 15%), mis ilmselt ei kompenseeri lähiaastatel pensionile siirduvat personali. Ka ei 

iseloomusta summaarne töötajate arvu muutus erialakompetentsi olemasolu, puudumist või sellel 

liikumist, sest katsevaldkonnad on reeglina kaetud 1-2 inimesega. Mõnedes katsevaldkondades võib 

ühe inimese pensionile siirdumine tähendada vastavas valdkonnas katsetusvõimaluste kadumist. 

Laborite personali haridustaset kirjeldab joonis 19. 

93

Joonis 19. Laborite töötajate haridustase 

Tallinn Tehnikaülikooliga seotud katselaborite personal on suures osas kõrgharidusega; teistes 

laborites leidub ka kesk- ja keskeriharidusega töötajaid. 

Laborite personaliga seonduvate probleemide hulgas tuuakse valdavalt välja järgmisi probleeme: 

• Personali väljaõpe ei piisav; 

• Personali haridustase ei ole piisav; 

• Personali kõrge iga; 

• Madal palk (mis ei ole motiveeriv noortele spetsialistidele); 

• Personalivoolavus. 

Vastanud laborid on sageli välja toonud kvalifikatsiooniga seotud probleemid, mida ei iseloomusta 

niivõrd töötajate haridustase, kuivõrd nende erialane pädevus konkreetsete valdkondade või 

katsetusmetoodikate osas. Välja on toodud, et laborite vajadusi ei kata keemia-inseneri, 

ehitusinseneri ja elektroonikainseneri ettevalmistusega spetsialistide kui kvalifitseeritud tööjõu 

kättesaadavus Eesti tööjõuturul. Mõned vastajad on välja toonud personali keeleoskusega seotud 

probleemi, vajalikuks peetakse eesti, vene ja vähemalt ühe võõrkeele valdamist. Välja on toodud ka 

metroloogia-alase, radiograafia-alase, metallograafia-alase ja üldise seadmete kasutuse alase 

täiendkoolituse vajalikkus. Personali madal palgatase, mis tingib ka personali voolavuse, on ühelt 

poolt seotud fikseeritud palgamääradega avalik-õiguslikes laborites (mis kuuluvad erinevate teadus- 

ja õppeasutuste alla) kui ka vähesest turundustegevusest, mis ei taga sellist käibe taset, et 

võimaldada palkade tõstmist. 

Laborite personal on üldiselt staažikas (vt. joonis 20). 

94

Joonis 20. Laborites töötava personali staaž 

Vastanud laborite 78 töötajast on 29 töötajat pikema staažiga kui 20 aastat. Antud kontekstis tuleb 

vastust mõista selliselt, et personal on olnud seotud vastava valdkonna katsetusalase tegevusega, 

sest kõik laborid on peale Eesti Vabariigi iseseisvumist läbi elanud mingi reorganiseerimise või olulise 

struktuurimuutuse. Vastanud laborites töötab vaid 13 inimest, kelle staaž on lühem kui 5 aastat. 

Küsitletute hulgas oli vaid üks labor (TÜV Tulekatsed) kelle personalist moodustasid valdava enamiku 

uued töötajad. Silmas pidades personali vanuselist koosseisu, on vastused personali staaži kohta 

eelnevaga kooskõlas. 

Tulenevalt eeltoodust võib teha üldisemaid järeldusi: 

• Enamik laboreid peab personali piisavaks seni akrediteeritud metoodikatele vastavate 

katsetuste mahus; siiski eksisteerib tööjõu puudus nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete 

näitajate osas; 

• Labori personalist moodustab ebaproportsionaalselt suure osa (peaaegu) pensioniealine 

töötajaskond; kriitilise tähtsusega on aktiivse ja noorema tööjõu kaasamine; 

• Laboripersonali hariduslik tase on suhteliselt kõrge, mis aga ei taga alati piisava 

kompetentsi olemasolu uute katsetusmetoodikate juurutamiseks. Erialakompetentsi 

tõstmiseks peetakse vajalikuks koolitust, mille kättesaadavus erineb valdkonniti. 

• Personali leidmine on suhteliselt keeruline tulenevalt üldisest konjunktuurist tööjõuturul 

ja nõutavale kvalifikatsioonile mittevastavast palgatasemest. 

Eelpool kirjeldatud olukorrast lähtuvalt tuleks katsebaasi arendamise toetuseks loodavate meetmete 

puhul kasutada kombineeritud lähenemist. Lisaks seadmete soetamise investeeringute toetamisele 

võiks toetusskeemid haarata ka (eelkõige spetsiifilisi erialaseid ja soetatavate seadmete 

kasutamisega seonduvaid) koolitusi. Konkreetseid hinnanguid koolituskuludele esitasid laborid vähe, 

kuid esitatud hinnangute kogusumma ulatub ca 100 000 kroonini. 

95

Aruande lisas 9 on välja toodud küsitlusele vastanud laborite esindajate poolt nimetatud labori 

personaliga seonduvad peamised probleemid, täiendav personalivajadus ning uuele personalile 

vajalik väljaõpe koos selle eeldatava maksumusega. 

Muud arendusvajadused ja konkurentsieeliste kasutamine 

Senisest olulisemat tähelepanu vajab laborite turundustegevus ja oma konkurentsieeliste 

kommunikeerimine sihtgruppidele. 

„Tootjate uuringust” ilmneb, et sageli katsetatakse oma tooteid muudes Euroopa riikides, peamiselt 

Soomes. Olulisemate põhjuste seas, miks välismaal katsetatakse, võib välja tuua ka asjaolu, et 

katsetusvõimalustest Eestis ei teata piisavalt või vastavaid katsetusi Eestis läbi ei viida. 

Käesoleva uuringu käigus viidi läbi valiku Eestis teostatavate katsete hinna võrdlus samade 

standardite alusel pakutavate katsetusteenuste hindadega Soomes (vt lisa 15 „Eesti ja Soome 

hindade võrdlus valiku katsetuste alusel”). Võrdlusest ilmnes, et sama standardi alusel tehtava 

katsetuse hind Eestis on vähemalt kaks korda odavam kui selle teostamine Soomes. Vaatluse alla 

võetud valiku katsetuste hindade põhjal on erinevus Soomes ja Eestis katsetamise vahel keskmiselt 

ca 5-kordne Eestis teostatavate katsetuste kasuks, sealjuures kõige suurem hinnaerinevus on 

peaaegu 12-kordne. Välja toodud hinnavõrdluses ei arvestatud katsetatava materjali/toote 

transporti Eestist Soome, lisanduvat ajakulu jms, mille tulemusena kulutuste suurus Eestis ja Soomes 

katsetamisel erineks veelgi enam. 

Sellest järeldub, et Eestis teostatavate katsetusteenuste üks oluline eelis (rahvusvahelises) 

konkurentsis on siin teostatavate katsetuste hind. Hinnaeelise laiem kommunikeerimine 

sihtgruppidele ja aktiivsem turundustegevus paralleelselt toimuva katsebaasi füüsilise infrastruktuuri 

arendamisega on katsetuste mahu kasvu ja katsetusteenuste majandusliku tasuvuse tõstmise 

eelduseks. 

Laborite katsetusteenuste turundustegevuse efektiivsuse tõstmise vajadust rõhutab ka asjaolu, et 

paljud tootjad ei ole piisavalt informeeritud toodete katsetusvajadustest enne toote turule 

suunamist. 

Üldise järeldusena võib öelda, et paralleelselt Eesti katsebaasi füüsilise infrastruktuuri 

parandamisega (seadmepargi mitmekesistamise ja kaasajastamisega) mõjuks Eestis toodetavate 

toodete ekspordipotentsiaali kasvule positiivselt tootjate üldise informeerituse tõus, mille 

tulemusena tõuseks nõudlus Eestis teostatavate katsete järele. See võimaldaks Eesti toodete 

turustamisel välisriikides tõendada nende vastavust kehtivate rahvusvaheliste kvaliteedi- ja 

ohutusnõuetega. 

Käesolevas uuringu aruandes on eelnevalt käsitletud küsitletud laborite poolt välja toodud seadmete 

kasutamise tasuvust (ptk. „Katsebaasi arenguks vajalikud investeeringud”). Analüüsi põhjal võib 

järeldada, et mitmete nimetatud seadmete soetamine ei oleks majanduslikult tasuv praeguste 

katsetuste mahu (nõudluse ulatuse) ja hinna juures, kuid oleks tasuv, kui kasvaks mainitud 

seadmetega teostatavate katsetuste maht ja katsetuste hind tõuseks teatud määral. 

Turundustegevuse tõhustamise tulemusel tõuseb eeldatavasti Eestis teostatavate katsetuste kui 

teenuse ekspordipotentsiaal ja laborite teenuste kasutamine erinevatel eesmärkidel, sh 

tootearenduses, tüübivastavuse taotlemiseks, kvaliteedimärgiste taotlemiseks jne. Laborite poolt 

96

antud vastustest ilmneb, et laborite endi tegevus uute klientide (eelkõige tootjate) leidmiseks on 

olnud passiivne. Turunduskanalitena märgitakse labori kodulehte, mida võib pidada väga passiivseks 

turunduskanaliks. Lisaks vähesemal määral isiklikke kontakte, seniseid koostööpartnereid/kliente, 

messidel osalemist. 

Lisaks turundustegevuse arendamisele ning tõhustamisele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata 

laborite endi tootearendusele. Läbi viidud küsitlusest ilmnes, et laborite investeeringuvajadused 

seonduvad pigem juba olemasolevate metoodikate kasutamiseks vajaliku tehnopargi arendamiseks, 

mitte niivõrd uute metoodikate kasutusele võtmiseks ja täiendavate akrediteeringute taotlemiseks. 

Laiemal tasandil on ilmselgelt nõudlus erinevatel eesmärkidel läbiviidavate katsetuste vajalikkust 

puudutava teadlikkuse kasvule. Ühelt poolt ei ole tootjad piisavalt informeeritud kehtivatest 

nõuetest, võimalustest ja Eestis katsetamise majanduslikest eelistest . Teisalt ei ole laborid piisavalt 

informeeritud tootjate poolsetest ootustest, mistõttu ei julgeta pöörata enamat tähelepanu 

tootearendusele. Teemaga seondub ka tarbijate üldine tooteohutuse ja –kvaliteedi alase teadlikkuse 

kasvatamine, mis tekitaks turunõudlust erinevatel eesmärkidel katsetuste läbiviimiseks. 

Rahastamisvõimalused 

Likvideerimaks T&A infrastruktuuri mahajäämust, on riik käivitanud kooskõlas teiste teadus- ja 

arendustegevuse meetmetega teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri programmi 

(rakendusüksus EAS). 

2006. a. tegi EAS-i juhatus otsuse viie täistaotluse rahastamiseks kogusummas 228,3 miljonit krooni. 

T&A asutuste infrastruktuuri investeeringute alameede on olnud tugevalt fokuseeritud Eesti kehtiva 

T&A strateegia võtmevaldkondadesse. Välisabi on jaotatud 5 projekti vahel, millest 3 oli biomeditsiini, 

1 IKT ja 1 materjalitehnoloogia valdkonnas. 

EAS poolt rahastatud “Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri arendamise programm” raames on 

rahastatud 2006 aastal: 

• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi projekt “Tugevatele magnetväljadele baseeruvate 

spektroskoopiameetodite rakendamine” – 47 814 800 krooni; 

• Tallinna Tehnikaülikooli projekt “TTÜ keemia, biotehnoloogia ja biomeditsiini valdkonna 

infrastruktuuri arendamine 2005–2008” – 44 000 000 krooni; 

• Tallinna Tehnikaülikool projekt “Sardsüsteemid ja komponendid” – 48 219 000 krooni; 

• Eesti Biokeskuse projekt “Haigused ja evolutsioon genoomikas: infrastruktuuri projekt” – 30 

399 972 krooni; 

• Tartu Ülikooli projekt “Biomeditsiini ning molekulaar- ja rakubioloogia tuumiklaborid” – 57 

849 000 krooni. 

EASi kaudu on teadusinfrastruktuuri arendamiseks 2007. aastal investeeritud 210 miljonit krooni. 

• Tartu Ülikooli keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskuse projektiks investeeriti 107 mln 

krooni; 

• TTÜ projektidesse 102,8 mln krooni, millest: 

97

o 68,7 mln krooni materjalitehnoloogia valdkonna arendamise projektiks 

o 34,1 mln krooni rannakeskkonna observatooriumi projektiks. 

Käesoleva uuringu kontekstis on suurima mõjuga materjalitehnoloogia valdkonna arendamise 

projekt TTÜ juures. Materjalide ja materjalide tehnoloogiate valdkonna planeeritakse teadus- ja 

arenduskompetentsi realiseerimiseks luua neli baaslaborit ning arendada täielikult välja kaks 

regionaalset tippkeskust. Baaslaborid rajatakse pidades silmas esmajärjekorras juba olemasolevat 

teadus- ja arenduskompetentsi ning arvestades uusi ülemaailmseid arengutendentse uute 

materjalide loomisel. 

Loodavateks baaslaboriteks on: 

• Mikro- ja nanotehnoloogiliste materjalide baaslabor; 

• Multimaterjalide ja -toodete baaslabor; 

• Polümeer- ja komposiitmaterjalide baaslabor; 

• Mineraalsete loodusmaterjalide baaslabor; 

Loodavad baaslaborid on suunatud eeskätt valdkonna T&A arengustrateegias sõnastatud 

eesmärkide täitmiseks, aga neisse koonduv katsetuse infrastruktuur võib vastavate 

administratiivsete meetmete korral edukalt olla kasutatav vastavas valdkonnas tegutsevate 

akrediteeritud katselaborite poolt. Lisas 11 on toodud materjalitehnoloogia valdkonna arendamise 

projekti seadmed koos taotluses esitatud põhjendusega ja hinnangulise maksumusega. Märgitud 

on seadmed, mis omavad käesoleva uuringu kontekstis tähtsust ja/või mille vajadusele viitasid 

küsitlusele vastanud laborid või tootjad. 

Asjaolu, et T&A arendamise projektide raames soetatakse käesoleva uuringu kontekstis olulistes 

valdkondades katsetustehnikat, ei garanteeri alati nende seadmete kasutuselevõttu toodete 

vastavuskatsetuste eesmärgil. Takistusena nähakse järgmisi asjaolusid: 

• Seadme valdaja keskendub põhitegevusena õppetegevusele, alus- või rakendusuuringutele 

ja ei huvitu piisavalt tootjale suunatud katsetusteenuse väljaarendamisest; 

• Seadme valdaja käsitleb vastavuskatsetuseks vajalikku akrediteerimismenetlust ületamatu 

takistusena; 

• Puudub inimressurss seadme maksimaalseks võimalikuks rakendamiseks (max 8 h 

ööpäevas). 

Nimetatud takistuste ületamiseks tuleks tähelepanu pöörata järgmistele võimalikele abimeetmetele: 

• Analüüsida planeeritavate ja ettevalmistuses olevate T&A investeeringute otstarbekust 

toote vastavuskatsetuste läbiviimise seisukohast ning eelistada selliseid investeeringuid, 

milles niisugune rakendus on tõendatud; 

• Toetada selliste administratiivsete muudatuste läbiviimist, mis tagaksid infrastruktuuri 

efektiivsema kasutuse erinevate struktuuriüksuste, asutuste ja ülikoolide vahel. Selleks 

tuleks tagada reaalselt toimivate koostöövõrgustike formeerumine ning soosida 

suuremate üksuste (instituutide, laborite) tekkimist (lisaks efektiivsemale infrastruktuuri 

kasutusele tekivad paremad eeldused inimressursi arenguks). 

98

• Näha ette toetusmeetmed täiesti uute laborite ja sertifitseerimis- ning 

investeerimisasutuste tegevuse käivitamiseks; 

• Ühtlustatud põhimõtete kujundamine allhanke korras sertifitseerimiseks vajalike toote 

(tüübi-) katsetuste mahu osas (milline on nõutav katsetuste hulk, mida vastavuskatsete 

korral võib allhanke korral sisse osta). 

Lisasse 8 on koondatud laborite küsitluse tulemusena saadud teave seadmetest, mida laborid 

sooviksid, et jätkata tööd juba evitatud katsetusmetoodikate osas (olemasolevate seadmete 

väljavahetamine) või uute katsemetoodikate juurutamiseks. Esitatud seadmeloendis on eranditult 

kõik seadmed põhimõtteliselt kasutatavad T&A tegevuses. Kuivõrd sihtfinantseeritavate 

teadusteemade, Eesti teadusfondi grantide, erinevate siseriiklike ja välislepingute ning muude 

finantseerimisallikate toel tehtava teadus- ja arendustöö osas puudub uuringu teostajatel terviklik 

ülevaade, ei ole võimalik hinnata, milliste seadmete osas on vajadus ja ka väljund T&A tegevuse 

seisukohast suurim. 

Senine kogemus näitab, et avalik-õiguslike ülikoolide juures tegutsevate laborite seadmeid 

kasutatakse lisaks teadus- ja arendustegevusele ka vastavuskatsetuste läbiviimiseks ning väiksemal 

määral õppetegevuses (reeglina kraadiõpe). 

TTÜ laborites paiknevate katseseadmete kasutust ei ole analüüsitud, selgitamaks välja milline osa 

ressursist kulub teadus- või arendusprojektide täitmiseks ning milline osa vastavuskatsetusteks. See 

oleneb seadmest tüübist, vaadeldavast valdkonnast, seadme unikaalsusest jpt. asjaoludest. 

Hinnanguliselt ei ületa vastavuskatsetuste osa reeglina 50% seadme kasulikust tööressursist, valdav 

osa seadmete tööressursist kulutatakse teadus- ja arendusprojektide täitmisele. 

Silmas pidades Eesti tootjate ebaühtlasi ja piiratud vajadusi (valdkonnas tegutseb suhteliselt väike 

arv ettevõtteid ja allhankena toodetavate toodete osakaal on suur) tuleb osutada tähelepanu T&A 

infrastruktuuri arendamise programmide raames soetatud seadmete rakendamisele toote 

vastavuskatsetuste eesmärgil (valdkondades ja seadmete osas, milles see on võimalik). Teisalt tuleks 

näha ette võimalus vastavuskatsetusteks soetatud seadmete rakendamiseks T&A tegevuse 

eesmärgil. Vajadus spetsiaalsete meetmete kasutuselevõtuks ei ole täheldatav niivõrd avalikõiguslike 

ülikoolide või muude teadusasutuste korral (milles T&A tegevus moodustab niikuinii 

põhilise osa tegevusest) vaid eeskätt nende investeeringute osas, mis on tehtud või mida tehakse 

riiklike järelvalveasutuste või eraomanduses olevatesse laboritesse. Meetmed, mis motiveeriksid 

selliste ettevõtteid, asutusi või nende töötajaid tegema koostööd valdkonnas tegutseva T&A 

asutusega, võimaldaksid mitte ainult efektiivsemalt ära kasutada infrastruktuuri ressursse, vaid 

omaksid muuhulgas positiivset mõju inimressursi arengule ja informatsiooni levikule katsebaasi 

kasutamiseks riigis. 

Ülevaade valiku teiste Euroopa Liidu liikmesriikide toetusskeemidest 

Käesoleva uuringu üheks alateemaks oli sobivate katsebaasi soetamiseks vajalike toetusskeemide 

analüüs teiste riikide näitel. Analüüsi eesmärgiks oli leida: 

99

• Kas ja milliste meetmete kaudu toetatakse katsebaasi soetamiseks vajalikku 

investeeringuid nii põhivarasse kui muudesse vajalikesse ressurssidesse (nt oskusteave 

jms); 

• Milliste meetmete raames toetatakse samalaadseid tegevusi. 

Analüüsis lähtuti nii teadus- ja arendusasutustele, ettevõtetele kui ka kolmanda sektori 

organisatsioonidele suunatud toetusskeemidest. Vaadeldavateks perioodideks olid aastad 2004- 

2006 ning uus EL struktuurifondide periood aastateks 2007-2013. 

Teiste riikide toetusskeemide ülevaate esimeses uuringu osas teostati eeluuring - skriining, milles 

kaardistati viie riigi võimalikud toetusskeemid. Esmase skriiningu riikideks valiti Läti, Leedu, 

Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. 

Analüüsi tulemused on esitatud käesoleva aruande lisas 10. Lisatud analüüsis on meetmed, 

strateegilised eesmärgid ning tegevused välja toodud inglisekeelsetena, et võimaldada erinevate 

riikide informatsiooni võrreldavust. 

Skriining 

Analüüsi raames teostati lühi-ülevaade viie riigi toetusmeetmetest perioodil 2004-2006 ning 

planeeritavatest toetusmeetmetest aastateks 2007-2013. Analüüsi eesmärgiks oli leida riikide 

toetusskeemide hulgast toetusi, mis oleks suunatud katsetüübi kinnituste, vastavushindamiste, 

tootearenduskatsetuste ja riikliku järelevalve teostamiseks vajalike katsetuste toetamisele. Analüüsi 

tulemusel jõuti järeldusele, et seoses struktuurifondide ettevalmistava perioodiga Lätis ja Leedus ei 

ole mõtet jätkata nende riikide süvaanalüüsi, sest mitmed konkreetsed programmid on alles 

väljatöötamise faasis, ka 2004-2006 aastate toetusskeeme kajastavates inglisekeelsetes 

dokumentides ei kajastunud infot, mis kinnitaks, et valitud kahes riigis on katsebaaside 

toetussskeemid välja arendatud või prioriteetsed tegevused. Avalikult kättesaadav informatsioon 

Tšehhi kohta oli ulatuslikum kui Läti ja Leedu puhul eelarveperioodiks 2004-2006, kuid ei kajastanud 

käesoleva perioodi kohta (2007-2013) vastavat avalikult kättesaadavat inglisekeelset informatsiooni. 

Teisalt leiti eeluuringu raames teostatud analüüsi tulemusel, et Ungari ja Sloveenia võiks olla edasisi 

toetusskeemide analüüsiks sobivad riigid, sest valminud on uuringuks vajalikud strateegilised 

dokumendid (näiteks riiklik innovatsioonipoliitika strateegia aastateks 2007-2013). 

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte Läti, Leedu ja Tšehhi võimalikest toetusmeetmetest ja 

prioriteetidest. Sloveenia ja Ungari toetusskeemide detailne loetelu on esitatudlisatud analüüsi 

aruande II osas (vt. lisa 10), mistõttu ei ole siin eraldi välja toodud. 

Tšehhi 

Allikad: 

1. Operational Programme Industry and Enterprise, December 2003 

2. Annual Implementation Report for 2006 

Käesoleva eelarveperioodi kohta inglisekeelseid materjale avalikes infokanalites ei leitud. 

100

Uuringuga seotud eesmärgid ja meetmed eelmisel eelarveperioodil 2004-2006: 

Dokumendis „Annual Implementation Report for 2006” tuvastati kolm käesoleva uuringu kontekstis 

huvi pakkuvat meedet. 

PRIORITY 1 „BUSINESS ENVIRONMENT DEVELOPMENT“ 6 

Measure 1.1 – Infrastructure for industrial research, development and innovation (üks eesmärkidest: 

Equipment for workplaces aimed at applied research linked to the business sector.); 

Measure 1.2 – Development of business infrastructure (üks eesmärkidest: Improving the business 

environment by supporting investments leading to the provision of modern business facilities for 

domestic as well as foreign investors.) 

PRIORITY 2 “DEVELOPMENT OF ENTERPRISE COMPETITIVENESS” 

Measure 2.2 Support to innovation of products, technologies and services (Increase the utilisation of 

the results of research and development in industry and business services). 

Dokumendis „Operational Programme Industry and Enterprise, December 2003” käsitleti meetmete 

eesmärkidena järgmisi aspekte: 

Specific Objectives 7 : 

Support will be aimed at building technical infrastructure for enterprise and at support of developers 

of business and industrial estate. 

Support will focus on promotion of innovation activity in industry, on assistance in the field of 

implementation of new technologies and quality systems. 

Support will focus on implementation of innovation of technologies, products and services including 

focusing on sectors and enterprises competitive on the world markets. 

Operational Objectives: 

Emphasise support for innovations, and for technology transfer. 

Leedu 

Allikad: 

1. The Lithuanian Strategy for the use of European Union Structural Assistance for 2007 – 2013 

2. Operational Programme for Economic Growth for 2007 – 2013 

3. Operational Programme for Promotion of Cohesion for 2007 – 2013 

Eelmise, 2004-2006.a. perioodi kohta käivad avalikult kättesaadavad materjalid ei kajastanud 

käesoleva uuringu seisukohast asjakohast informatsiooni, mistõttu neid käesolevasse uuringusse ei 

haaratud. 

6 Annual Implementation Report for 2006 

7 Operational Programme Industry and Enterprise, December 2003 

101

Uuringuga seotud eesmärgid ja meetmed käesolevaks eelarveperioodiks: 

Dokumendis „The Lihtuanian Strategy for the use of European Union Structural Assistance for 2007- 

2013” on käsitletud järgmisi prioriteetseid toetustegevusi: 

Priority 1. Competitive Economy 8 

To increase business productivity, particularly by creating favourable environment for small- and 

medium-sized enterprises and innovation; 

• Support for investment into business innovations; 

• To increase the comparative share of high added value business; 

• Growing investment into R&D, transfer of technologies and innovations in business. 

Dokumendis “Operational Programme for Economic Growth for 2007-2013” on välja toodud 

järgmised tegevused ja riigi poolt koordineeritavad toetused: 

PRIORITY 1: RESEARCH AND DEVELOPMENT FOR COMPETITIVENESS AND GROWTH OF THE 

ECONOMY 

• Reinforce public and private R&D facilities (one of the most important tasks in this area is to 

increase the relevance of public research for business and to encourage activity of 

researchers and investigators in developing and testing of new products and technologies 

jointly with businesses). 

• Increase efficiency of R&D by the public sector as well as its accessibility to businesses. 

• Intensify R&D by the private sector. 

PRIORITY 2: INCREASING BUSINESS PRODUCTIVITY AND IMPROVING ENVIRONMENT FOR BUSINESS 

Läti 

Allikad: 

• Increase business productivity (support for investments in new production equipment and 

technologies). 

1. The National Strategic Reference Framework 2007 – 2013 

2. Operational Programme „Entrepreneurship and Innovations” Draft, July 2007 

3. Operational Programme „Infrastrucure and Services” October 2007 

4. National Development Plan 

Eelmise, 2004-2006.a. perioodi kohta käivad avalikult kättesaadavad materjalid ei kajastanud 

käesoleva uuringu seisukohast asjakohast informatsiooni, mistõttu neid käesolevasse uuringusse ei 

haaratud. 

8 The Lithuanian Strategy for the use of European Union Structural Assistance for 2007 – 2013 

102

Uuringuga seotud eesmärgid ja meetmed käesolevaks eelarveperioodiks: 

Valdkondlikus tegevuskavas „Entrepreneurship and Innovations”, mille eelnõu pärineb juulist 

2007.a., on kajastatud käesoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi prioriteetsete tegevustena järgmisi: 

Priority 2.1 „Science and Innovations” 

Measure 2.1.1 „Science, Research and Development” (improving research infrastructure and 

equipment) 

Measure 2.1.2 „Innovations” (to promote entrepreneurship with higher value added by providing aid 

in developing and producing new products and technologies) 

Priority 2.3 “Promotion of Entrepreneurship” 

Measure 2.3.2 „Business Infrastructure and Improvements to Equipment” (To promote 

entrepreneurship with a high value added by encouraging local enterprises to invest in knowledgebased 

and/or technology-intensive projects and by attracting foreign investment to the industries 

with a high value added in order to foster transfer of the state-of-the-art technologies from abroad.) 

Käesolevat Euroopa Liidu eelarveperioodi käsitlevas riiklikus arengukavas on välja toodud järgmised 

strateegilised eesmärgid, tegevused ja toetusmehhanismid. 

STRATEGY OF THE NATIONAL DEVELOPMENT PLAN: 

3. Development of the science and research 

3.3. Modernisation of scientific infrastructure in scientific institutions 

- to modernise the scientific infrastructure in higher education and scientific institutions in all regions; 

- to support company investments in science (creation of research centres, purchase of equipment 

etc.) ensuring various (financial, administrative) support instruments. 

Sloveenia ja Ungari toetusmeetmete ülevaade ja analüüs 

Eelnevalt teostatud viie riigi (Läti, Leedu, Tšehhi, Sloveenia ja Ungari) toetusskeemide lühi-ülevaate 

teostamise järel valiti põhjalikumaks toetusskeemide analüüsiks sobivateks riikideks Sloveenia ja 

Ungari. Mõlemat riiki iseloomustab: 

• Innovatsiooni ja teadus-arendusalaste toetusskeemide olemasolu 2004-2006 aastal; 

• Innovatsiooni ja teadus-arendusalaste toetusskeemide planeerimine riiklikest ja EL 

struktuurivahenditest 2007-2013 aastaks. 

Uuringu käigus kasutati avalikult kättesaadavaid ja inglisekeelseid materjale, mis uuringu seisukohast 

ei olnud alati ammendava detailsusastmega – mitmed uue perioodi toetusprogrammid on mõlemas 

vaadeldavas riigis plaanis taotlejatele avada 2008. aasta esimeses pooles ning seetõttu on vajalikud 

määrused alles väljatöötamisel. Analüüsis on kasutatud järgmisi riiklikke strateegilisi dokumente: 

103

Sloveenia: 

European Trend Chart On Innovation: Annual Innovation Policy Trends And Appraisal Report, 

Slovenia, 2006 

Regional Innovation Strategy Of Slovenia as an EU Region, Action Plan “National System Of 

Innovation”, Ljubljana, April 2004 

Presentation Directorate for Entrepreneurship and Competitiveness by doc. dr. Andrej Kitanovski, 

Director General (Republic of Slovenia Ministry Of The Economy) 

Ungari: 

The Government’s Mid-Term (2007-2013) Science, Technology And Innovation Policy (STI) Strategy, 

Budapest, March 2007 

European Trend Chart On Innovation: Annual Innovation Policy Trends And Appraisal Report, 

Hungary, 2006 

Avalikult ei ole kättesaadavad aruanded juba toimunud toetusskeemide jaotumisest aastatel 2004- 

2006. Uuringu käigus ei olnud võimalik leida avalikult kättesaadavaid viited konkreetsetele läbi 

viidud tegevustele ja projektidele ega analüüse toetusskeemide rakendamise senise saavutatud 

mõju kohta. Eelmise perioodi meetmete kohta on antud ülevaade meetmete kohta eelkõige 

määruste põhjal. Saadud andmed on koondatud käesoleva uuringu lisas 10 „Ungari ja Sloveenia 

toetusskeemide ülevaade” esitatud tabelisse, kus on eraldi markeeritud dokumentides kajastatud 

eesmärgid, tegevused ja meetmed, mille kattuvus käesoleva uuringu eesmärkidega on kõige 

otsesem. 

Läbi viidud analüüsi põhjal võib järeldada järgmist: 

• Sloveenias ja Ungaris rakendatavates toetusskeemides ei eristata (reeglina) toetusskeemide 

kasusaajatena ettevõtteid, riiklikke teadus- ja arendusasutusi, järelevalveasutusi ning 

kolmanda sektori organisatsioone. 

• Mõlemal riigi toetusskeemides rõhutatakse nii infrastruktuuri kui ka vajalike teenuste 

kättesaadavuse arendusvajadust ettevõtete, TA asutuste ja üli- ja rakenduskõrgkoolide 

arenguks, koostöövajadust era- ja avaliku sektori vahel ning rahvusvahelistumiseks vajalikke 

tehnoloogia arenguks vajalikke toetusi ning üldist innovatsiooni arengut. Ungari riikliku 

innovatsioonipoliitika raportis rõhutatakse äärmist vajadust keskenduda eelkõige 

konkurentsieeliste leidmisele ja tugevdamisele ning rahvusvahelistumisele. Mõlemas 

vaadeldud riigis oli meetmeid, mille jätkumist peetakse vajalikuks ka eeloleval (2007-2013) 

perioodil. 

• Konkreetselt katsebaaside arendamisele suunatud toetusmeetmeid pole eraldi välja toodud 

kummagi vaatluse alla võetud riigi toetusskeemides, kuid võib eeldada, et katsebaaside 

loomist toetatakse laiemalt näiteks väikeste ja keskmiste ettevõtete rahvusvahelistumise 

toetusskeemi ja tehnoloogia- ja tööstusparkide arendamisele suunatud toetusskeemi all. 

Märgitud tegevused võimaldavad muuhulgas kasutada kvaliteetseid teenuseid ettevõtete TA 

tegevusteks ja toodete edasiarenduseks. Valdkonnad on käsitletud üldiselt mitmete 

tegevuste/meetmete all (märgitud vastavates tabelites kollasena). 

104

Järeldused. Ettepanekud toetusskeemide kavandamiseks ja 

rakendamiseks Eestis 

Eesti riigi ja Euroopa Liidu poolset sihtfinantseeringut katsebaasi arendamiseks Eestis tuleks muuta 

kättesaadavaks kõigile laboritele käesolevas uuringus kajastatud valdkondades võrdsetel alustel, 

sealjuures välistamata ja piiramata teistes, käesolevas uuringus käsitlemata jäänud valdkondades 

tegutsevaid katselaboreid. Käesoleva uuringu käigus viidi läbi Eesti laborite poolt 

investeeringuvajadusena kaardistatud seadmete teostatavus- ja tasuvusanalüüs ulatuses, mida 

võimaldasid sisendandmed. Taolised investeeringuvajadused ulatuvad ca 32 miljoni kroonini. Lisaks 

neile toodi uuringu käigus laborite poolt välja palju seadmeid, mille kohta täpsustavaid andmeid ei 

esitatud. Kokku ulatub täpsem kaardistatud investeeringuvajadus seadmetesse ca 60 miljoni 

kroonini. Neile lisandub nõudlus teistes valdkondades, mida ei ole käsitletud käesolevas uuringus. 

Lisaks põhivaralistele investeeringutele on ka nõudlus nö pehmematele tegevustele, sealhulgas 

akrediteeringute taotlemisele, personali koolitamisele, üldise katsetuste alase teadlikkuse tõstmisele 

ning laborite turundustegevusele. 

Uuringu tulemustele tuginedes tuleks kaaluda kombineeritud meetmete rakendamist ja riigi poolset 

toetusskeemi, mis ei haaraks ainult toetusi investeeringutele tehnilise seadmepargi arendamiseks, 

vaid hõlmaks ka akrediteerimise taotlemiseks ja selle hoidmiseks vajalikke tegevusi, ruumide 

kohaldamist, laborite personali koolitamist ja laborite teenuste turundustegevuste arendamist 

(eelkõige tootjatele suunatuid ning laborite teenuste ekspordipotentsiaali tõstvaid). Sealjuures ei ole 

soovitatav eelistada pikema tasuvusajaga (või majanduslikult kahjumlikke, kuid sotsiaalmajanduslikult 

argumenteeritud) seadmete soetamist rakendatava(te) meetme(te) raames. Lühema 

tasuvusajaga seadmed, mida käesoleva uuringu valimisse haaratud laborid välja tõid, on reeglina 

olemasolevate metoodikate raames väljavahetatavad seadmed. Negatiivse stsenaariumi puhul, kui 

ei vahetata välja olemasolevaid ja oma majanduslikku põhjendatust tõendanud seadmeid, võib 

tekkida oht, et laborite tegevuse jätkusuutlikkus väheneb, kaob senine oskusteave (sest töötajatele 

ei tagata rakendust ning nad lahkuvad tööle mujale) ning märgatavalt väheneb laborite olemasolev 

tulubaas. Sellest tulenevalt võib väheneda laborite võime tagada pikema tasuvusajaga sisseseade 

hankimiseks vajalik omafinantseering. 

Eesti-suuruses riigis ei ole ratsionaalne eristada laborite teenuste sihtotstarvet, nagu seda on seni 

tehtud näiteks toetuste kaudu teadusasutuste seadmepargi arendamiseks teadustöö edendamise 

eesmärgil. Pigem tuleks kaaluda võimalusi laborite võimaluste arendamiseks ja arengu toetamiseks 

nii, et laborite teenuseid oleks võimalik kasutada erinevatel eesmärkidel (tootearendus, 

tüübikatsetused, järelevalve jne) mitmetel erinevatel sihtgruppidel. Katsebaasi arendamisel 

sihtotstarvetest lähtuvalt tuleks prioritiseerida investeeringuid ja riigipoolset toetust katsebaasi 

arendamiseks põhimõtte alusel, et üldkatsebaasi omamine riigis väga heal tasandil on elementaarne, 

samas kui spetsiaalkatsebaas peab lähtuma tootmisvaldkondade spetsiifikast riigis. Käesolevas 

uuringus on katsebaasi arengu prioriteedid kajastatud nö ideaal-katsebaasi alusel. 

Käesoleva uuringu raames saadud teave vajalike seadmete kohta, mille soetamine on vajalik 

katsebaasi arendamiseks Eestis ei ole ammendav. Seoses kavandatavate meetmetega katsebaasi 

arendamise toetuseks oleks vajalik läbi viia põhjalik laborite inventuur, et kaardistada täpsemalt 

laborite majandustegevus ning seda mõjutavad tegurid. Inventuuri käigus oleks vajalik saada teavet 

järgmiste aspektide kohta: 

105

- Kogu katsetuste teostamiseks vajaliku seadmepargi kaardistus ning kasutuskoormuse 

määratlemine; 

- Investeeringuvajadusena kaardistatud seadmete juurde kuuluvad olemasolevad ning 

soetamist vajavad lisaseadmed; 

- Katsetuste teostamiseks vajalike kõigi jooksvate kulude määratlemine (sh materjali-, 

personali-, üld-, koolitus-, akrediteerimiskulud jne); 

- Tulubaas ning tulude võrdlemine kuludega. 

Ilma süsteemse teabeta laborite tervikliku majandusliku hetkeseisukoha kohta ei ole võimalik 

määratleda piisava täpsusega ühe või teise konkreetse seadme majanduslikku otstarbekust. 

Katseseadmete investeeringute sihtrahastamist taotlevad laborid peaksid toetuse saamiseks esitama 

äriplaani, mis sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni: 

1. labori tutvustus, sh. 

a. Millistes valdkondades katseteenuseid pakutakse (uue lähenemisviisi direktiivide 

alusel); 

b. Milliseid akrediteeritud ja akrediteerimata katsemetoodikaid kasutatakse; 

c. Millised on laboris loodud tehnilised tingimused (ruumid, ruumide suurus, 

spetsiaalsed töötingimused, tööohutus); 

d. Millised ettevõtted ja organisatsioonid kasutavad peamiselt labori teenuseid (nn 

kliendiprofiil, sh eristades Eesti ja teiste riikide ettevõtteid ja organisatsioone); 

e. Millistel eesmärkidel kliendid katseid tellivad (tootearendus, tüübikinnitus, 

tootesertifikaadi taotlemine, riiklik järelevalve jne), millises proportsioonis katsetusi 

erinevatel eesmärkidel teostatakse; 

f. Millistele toodetele (valdkondade kaupa) katseid peamiselt tellitakse; 

g. Ülevaade labori personali kvalifikatsioonist, töötajate arvust jms; 

h. Labori hinnakujunduse alused, eelarvestamine ja müügiprognooside koostamine. 

2. Toetusega soetatava(te) seadmete kirjeldus: maksumus, kasulik eluiga, kasutamisega 

kaasnevad jooksvad kulud (nende kirjeldus ja põhjendus, arvutuskäik); 

3. Seadme(te)ga teostatava katsemetoodika kirjeldus: kõikide vajalike (soetatava seadme 

kasutamist toetavate) seadmete kirjeldus, nende olemasolu ja seisukord (soetusmaksumus, 

praegune väärtus, järelejäänud kasulik eluiga, kasutamisega kaasnevad jooksvad kulud); 

4. Katsetatavate tootegruppide kirjeldus: sihtrühma suurus (potentsiaalsete katsete tellijate 

arv) ja potentsiaalne katsetuste arv investeeritava seadme kasuliku eluea jooksul aastate 

lõikes, prognooside koostamise alused ning põhjendatus; 

5. Soetatava seadme abil teostatavate katsete hinnakujunduse alused, katsetustest saadavad 

tulud seadme kasutusaja jooksul (arvutuskäik); 

6. Labori konkurentide kirjeldus ning hinnakujundus, labori konkurentsieelised katsemetoodika 

rakendamisel (sh kõige tõenäolisemad konkurendid välismaal juhul, kui labor on Eestis 

ainsana vastavat katsetusmetoodikat kasutav); 

106

7. investeeringuga kaasnevad sotsiaal-majanduslikud mõjud (katsetatavate toodete tähtsus 

Eesti turul ja rahvusvaheline konkurentsivõime, innovaatilisus; panustamine teadusarendustegevusse 

vastavas valdkonnas; labori töötajate arvu ja/või kvalifikatsiooni tõus jne); 

8. investeeringu tasuvusanalüüs ja järeldused. 

Võrdselt majandusliku otstarbekuse aspektidega on oluline ka labori kui terviku ning konkreetsete 

katsetusmetoodikate sotsiaal-majanduslikud aspektid. Katsetusteenuste arendamisel erinevate 

sihtgruppide vajadustest lähtuvalt on oluline pöörata tähelepanu järgmisele: 

- Võimalused laborite võrgustiku/võrgustike loomisele, mis vähendab dubleeritavaid 

teenuseid piiratud nõudluse juures; 

- Avaliku sektori toetuste kavandamisel ette näha selgemalt seadmete kasutamisvõimaluste 

mitmekesisust (nt T&A projektide raames määratleda konkreetsemalt vajadus/nõue seadme 

kasutamiseks nii T&A tegevuse raames, tootjate huvidest lähtuvalt kui ka riikliku järelevalve 

eesmärkidel). 

Nii käesolev uuring, kui sellele eelnenud „Tootjate uuring” ja „Järelevalve uuring” on selgelt välja 

toonud vajaduse tõsta üldist teadlikkust nii tootjate, tarbijate kui T&A-organisatsioonide seas 

katsetusvõimaluste mitmekesisuse ja katsetuste läbiviimise erinevate eesmärkide kohta. Koostöös 

tootjate, katsetusteenuseid pakkuvate laborite kui järelevalve- ning teavitatud asutustega on vaja 

kasvatada üldist teadlikkust, mis võimaldaks suurendada nõudlust katsetusteenuste järele, seda 

eelkõige tooteohutuse, ning T&A ning tootmise omavahelise sidususe tõstmiseks. 

107

Toodete vastavushindamise valdkonna ning turujärelevalve ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?