Joonistamise/maalimise metoodika.pdf - Aktiviseerivad tegevused

3 aastane.
JOONISTAMISE JA MAALIMISE METOODIKA
• Suurendada huvi joonistamise vastu, mida teha läbi mängulise tegevuse.
• Teadmised ja oskused eseme kui terviku kujutamisel on juhuslikud ja napid, pole arenenud
proportsioonitaju (n. puu on väiksem kui laps).
• Juhuslik värvivalik.
• Detailide arv ei vasta tegelikkusele (inimese sõrmede arv ei vasta tegelikkusele jne.)
• Ebakindlad käeliigutused.
• Algvormid (ring, ruut, ristkülik), jooned, pintslijäljed on aluseks hilisemate esemete ja
olendite kujutamisele. Lapsed annavad neile konkreetsed nimetused, mis on seotud nende
kogemustega ümbritsevast elust (n. lehesadu, ema lõngakera, vihm jne.).
• Vaatlused on lühiajalised ja konkreetsed (nukule väljalõigatud kleidi värvimine, mustri
joonistamine jne).
• Töö näidatakse ette algusest lõpuni.
• Vahendid: värvid, pintslid, värvi- ja viltpliiatsid.
• Jälgida ja korrigeerida pintsli- ja pliiatsihoidu, parajat käesurvet töötamisel nimetatud
vahenditega.
• Kasutada jämedat pintslit.
• Inimese kujutamine- alustatakse eelkõige näo ja selle osade joonistamise õpetamisega.
Figuur tehakse väga lihtsas vormis.
• Loomafiguuride kujutamine- õpetamiseks tehakse paberist loomafiguurid, millel laps
joonistab triibud (n. kass), karvakesi (n. koer) jne. Seejärel õpetatakse kinnisvormidest edasi
joonistama looma figuuri tähele pannes looma peamisi iseloomustavaid jooni. Tähelepanu
looma värvile ja asendile.
NB! Kui vaba joonistamise puhul on lastel teema valikuga raskusi, võib täiskasvanu ise soovitada
mitut teemat, millest laps valib endale meelepärase.
4 aastane.
• Kujunenud on mõningal määral teatud kujutavad ja tehnilised oskused, täpsustunud on käe
ja silma koordinatsioon. Suureneb kujutiste sarnasus tegelike esemete ja olenditega.
• Eeltööd tegevuseks on olulise tähtsusega: vaatlused- loodus ja elu-olu vaatlused; tähelepanu
esemete detailidele ja teda iseloomustavatele omadustele; esemete omavahelised
proportsioonid; erinevate kujudega esemete võrdlus.
• Kasutada mängulisi võtteid.
• Enamus tegevusi tuleb näidata ette. NB! Mõelda, mida kui palju ette näidata, et mitte
maha suruda lapse omaalgatust.
• Laps valib ise aluspaberit, värve jm. mida võimalik; juhendamine on individuaalne, toetades
lapse iseseisvust, töövalmidust ja soovi ise teha.
• Juhtida tähelepanu esemete paigutusele paberil- paberipind oleks otstarbekalt kasutatud.
• Õpetada esemeid ja olendeid kujutama mitte ainult reas, vaid üle kogu paberipinna.
• Kompositsioonitunde arendamisele aitavad kaasa piltide vaatlused pildipinna otstarbeka
kasutamise seisukohalt.
• Lihtsa tegevuse kujutamine- liigutuste õpetamisel kasutada liigendnukke, millega
demonstreeritakse lihtsaid liigutusi või kutsuda rühma ette la lasta tal üles tõsta ühe või kaks
kätt näiteks palliga.
1

• Ehisjoonistamises- õpitakse eeltööna mustrite ladumist ja kleepimist. Tähelepanu pöörata
värvi- ja vormirütmile, kuna töö ilu sõltub elementide rütmilisest kordumisest.
• Tähelepanu pintsli- ja templitrüki tehnilisele käsitsemisele.
• Looduspiltide joonistamise/maalimisel õpetada kujutama loodusvorme vastavalt aastaajale,
valima vastavaid värvustoone.
• Valmistöid vaadeldakse põhjalikumalt.
• Joonistatakse ühispilte.
5 aastane.
• Ülekaalus tegevuse joonistamine.
• Kasutatakse erinevaid värvustoone, tähelepanu pööratakse kompositsioonilisele lahendusele.
• Inimese- ja looma kujutamine liikumises. Inimest kujutada eest-, tagant- ja külgvaates. NB!
Kasutada liigendnukku. Millises asendis inimest joonistada, peaks valikuõigus olema
lapsel.
• Värvi- ja vormirütm ehisjoonistamisel.
• Esemete joonistamine- püütakse täpsemalt edasi anda selle üldvormi, osi, proportsioone,
värvust.
• Loodusvormide kujutamine- (n. puuoksad ja tüvi muutuvad tipus peenemaks, oksad ei asetse
sümmeetriliselt jne.
• Lindude ja loomade tasapinnalisel joonistamisel on oluline, et sellega paralleelselt toimuks
voolimistunnis nende voolimine. Õpetamiseks kasutada mänguasju, topiseid.
• Liiklusvahendi kujutamisel on abiks näidis või pilt, kus liiklusvahendit on joonistatud
külgvaates, sest ruumilise näidise järgi on sõidukit raske kujutada.
• Tegevuse joonistamisel- lapsed on võimelised joonistama suureformaadilisi, värvikaid ja
mitmekesise sü˛eega pilte.
• Kogu tööprotsessi ei näidata enam ette, vaid uudsed võtted.
• Näidised- kasutamine ei ole üldiselt vajalik. Toetutakse eelnevatel vaatlustel saadud
teadmistele, muljetele, elamustele ja üksikeseme joonistamisel omandatud oskustele.
• Pildi analüüs. Ettepanekuid teha taktitundeliselt.
Kasutatud kirjandus:
1. Rannastu, K. 2001. Aktiviseerivad tegevused I osa. Kuressaare: Kuressaare Ametikool.
2