XI JAOTIS TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED Märkused 1 ... - fastway as

XI JAOTIS 

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED 

Märkused 

1. Sellesse jaotisse ei kuulu: 

a) loomset päritolu harjased ja karvad harjade valmistamiseks (rubriik 0502); 

hobusejõhv ja selle jäätmed (rubriik 0511); 

b) juuksed ja nendest valmistatud tooted (rubriik 0501, 6703 või 6704), v.a 

filterriie, mida kasutatakse harilikult õlipressides või samalaadsel otstarbel 

(rubriik 5911); 

c) puuvillalinter ja muu taimse päritoluga materjal grupist 14; 

d) rubriigi 2524 asbest, tooted asbestist ja muud rubriigi 6812 või 6813 tooted; 

e) tooted, mis kuuluvad rubriiki 3005 või 3006; rubriigi 3306 niit, mida kasutatakse 

hambavahede puhastamiseks (hambaniit), üksikult jaemüügiks pakendatud; 

f) valgustundlik tekstiilmaterjal rubriikidest 3701 - 3704; 

g) monofilament, mille ristlõike mis tahes läbimõõt on üle 1 mm, ning ribad või 

muud samalaadsed plastist vormid (näiteks tehisõled) laiusega üle 5 mm (grupp 

39) või sellisest monofilamendist või ribadest põimikud, riie või muud korv- või 

vitspunutised (grupp 46); 

h) plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, silmkoeline või 

heegeldatud kangas, vilt, lausriie või tooted nendest (grupp 39); 

ij) kummiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, silmkoeline 

või heegeldatud kangas, vilt, lausriie või tooted nendest (grupp 40); 

k) karvade või villaga kaetud nahad (grupp 41 või 43) ning rubriikide 4303 ja 4304 

tooted karusnahast, tehiskarusnahk või tooted sellest; 

l) rubriiki 4201 või 4202 kuuluvad tekstiilmaterjalist valmistatud tooted; 

m) tooted ja kaubad grupist 48 (näiteks tselluloosvatt); 

n) gruppi 64 kuuluvad jalatsid ja nende osad, kedrid, säärised vms tooted; 

o) grupi 65 juuksevõrgud vm peakatted ja nende osad; 

p) grupi 67 tooted; 

q) abrasiivmaterjalidega pealistatud tekstiilmaterjalid (rubriik 6805), samuti rubriiki 

6815 kuuluvad süsinikkiud või süsinikkiust tooted; 

r) klaaskiud või klaaskiust tooted, v.a klaasniidiga tikandid nähtaval alusriidel 

(grupp 70); 

s) grupi 94 tooted (näiteks mööbel, vooditarbed, lambid ja valgustid); 

t) grupi 95 tooted (näiteks mänguasjad, mängud, spordiinventar ja -võrgud); 

u) grupi 96 tooted (näiteks harjad, õmblustarvete reisikomplektid, tõmblukud ja 

kirjutusmasinalindid); ja 

v) grupi 97 tooted. 

2. A) Tooted, mida võib klassifitseerida gruppidesse 50–55 või rubriiki 5809 või 5902 

ja mis koosnevad vähemalt kahe tekstiilmaterjali segust, tuleb klassifitseerida nii,

nagu nad koosneksid ainult sellest tekstiilmaterjalist, millel on kaaluline ülekaal 

mistahes teiste tekstiilmaterjalide suhtes. 

Kui ühelgi tekstiilmaterjalil ei ole kaalulist ülekaalu, siis tuleb tooted 

klassifitseerida nii, nagu nad koosneksid tervenisti sellest ühest 

tekstiilmaterjalist, mis kuulub vaadeldatavest kõige suurema numbriga rubriiki. 

B) Ülaltoodud nõudest tulenevalt: 

a) peab mähitud hobusejõhvist lõnga (rubriik 5110) ja metalliseeritud lõnga 

(rubriik 5605) käsitama ühtse tekstiilmaterjalina, mille mass on tema 

komponentide masside summa; riide klassifitseerimisel tuleb metallniiti 

vaadelda tekstiilmaterjalina; 

b) määratakse konkreetse rubriigi valikul esmajärjekorras kindlaks grupp ja 

alles seejärel kohaldatav rubriik antud grupist, arvesse võtmata materjale, 

mida antud grupis ei klassifitseerita; 

c) kui grupid 54 ja 55 on seotud mõne muu grupiga, käsitatakse gruppe 54 ja 55 

ühtse grupina; 

d) kui gruppi või rubriiki klassifitseeritakse erinevatest tekstiilmaterjalidest 

valmistatud tooted, tuleb neid materjale käsitada ühtse tekstiilmaterjalina. 

C) Eespool punktides A ja B esitatud tingimusi kohaldatakse ka allpool märkustes 

3, 4, 5 ja 6 nimetatud lõnga suhtes. 

3. A) Kui allpool punktis B toodud eranditest ei tulene teisiti, tuleb selles jaotises 

termini nöörid, paelad, köied ja trossid all mõista järgmist lõnga (ühekordset, 

mitmekordset (kordistatud) või komplekslõnga): 

a) siidist või siidijääkidest joontihedusega üle 20 000 detsiteksi; 

b)keemilistest kiududest (k.a gruppi 54 kuuluv lõng vähemalt kahest 

monofilamendist) joontihedusega üle 10 000 detsiteksi; 

c) kanepist või linast: 

i) poleeritud või läigestatud, joontihedusega vähemalt 1 429 detsiteksi, ja 

ii) poleerimata ja läigestamata, joontihedusega üle 20 000 detsiteksi; 

d) kookoskiududest, vähemalt kolmest sõõrdest või keest; 

e) teistest taimsetest kiududest, joontihedusega üle 20 000 detsiteksi; ja 

f) metallniidiga tugevdatud. 

B) Erandid: 

a) villast või loomakarvadest lõng ja paberlõng, v.a metallniidiga tugevdatud 

lõng; 

b) gruppi 55 kuuluv keemilistest filamentkiududest köisik ja gruppi 54 kuuluv 

multifilamentlõng kas null- või lauge keerdumusega (alla 5 keeru meetril); 

c) rubriiki 5006 kuuluv jämesiid ja gruppi 54 kuuluv monofilament; 

d)rubriigi 5605 metalliseeritud lõng; metallniidiga tugevdatud lõng 

klassifitseeritakse vastavalt käesoleva märkuse A osa punktile f; ning 

e) rubriiki 5606 kuuluv šenill-, mähitud ja bukleelõng. 

4. A) Kui allpool punktis B toodud eranditest ei tulene teisiti, tuleb gruppides 50, 51, 

52, 54 ja 55 jaemüügiks pakendatud all mõista järgmiselt pakendatud lõnga 

(ühekordset, mitmekordset (kordistatud) või komplekslõnga): 

a) pappalusel, poolidel, rullidel ja muudel sarnastel alustel massiga (k.a aluse 

mass, millele lõng keritakse): 

2

i) kuni 85 g siidlõnga, siidijääkidest või keemilistest kiududest filamentlõnga 

puhul; ja 

ii) kuni 125 g muudel juhtudel; 

b) kerades, tokkides või vihtides, massiga: 

i) kuni 85 g keemilistest kiududest filamentlõnga, mille joontihedus on alla 3 

000 detsiteksi, siidlõnga ja siidijääkidest lõnga puhul; 

ii) kuni 125 g muude lõngade puhul, mille joontihedus on alla 2 000 detsiteksi 

ja 

iii) kuni 500 g muudel juhtudel; 

c) tokkides või vihtides, mis koosnevad mitmest väiksemast tokist või vihist, mis 

on eraldatud jaotusniitidega üksteisest sõltumatuteks ja millest igaühe mass on: 

i) kuni 85 g siidlõnga, siidijääkidest või keemilistest kiududest filamentlõnga 

puhul; ja 

ii) kuni 125 g muudel juhtudel. 

B) Erandid: 

a) ühekordne lõng mis tahes tekstiilmaterjalist, v.a: 

i) ühekordne pleegitamata lõng lambavillast või muude loomade villast ning 

ii) ühekordne pleegitatud, värvitud või trükitud lõng lambavillast või muude 

loomade villast, joontihedusega üle 5 000 detsiteksi; 

b) pleegitamata mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng: 

i) siidist või siidijääkidest, mis tahes viisil pakendatud ja 

ii) teistest tekstiilmaterjalidest, v.a lambavillast või muude loomade villast, 

tokkides või vihtides; 

c) mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng siidist või siidijääkidest, 

pleegitatud, värvitud või trükitud, joontihedusega kuni 133 detsiteksi ning 

d) ühekordne, mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng mis tahes 

tekstiilmaterjalist: 

i) ristpoolitud tokkides või vihtides ja 

ii) alustel või muul viisil tekstiilitööstuses kasutamiseks pakendatud (näiteks 

poolidel, padrunitel, koonusbobiinidel jms alustel või tikkemasina 

kookonpoolidel). 

5. Rubriikides 5204, 5401 ja 5508 tähistatakse terminiga õmblusniit mitmekordset 

(kordistatud) või komplekslõnga: 

a) alustel (näiteks poolidel, rullidel) massiga (k.a aluse mass) kuni 1 000 g; 

b) apreteeritud õmblusniidina kasutamiseks ning 

c) lõpliku parempoolse keeruga (Z-keerd). 

6. Selles jaotises tähistatakse terminiga eriti tugev lõng lõnga, mille katkemistugevus, 

mõõdetuna sentinjuutonites teksi kohta (cN/teks) ületab: 

– nailonist või muudest polüamiididest või polüestritest ühekordse lõnga puhul: 60 

cN/tex, 

– nailonist või muudest polüamiididest või polüestritest mitmekordse (kordistatud) 

või komplekslõnga puhul: 53 cN/tex, 

– viskooskiust ühekordse, mitmekordse (kordistatud) või komplekslõnga puhul: 27 

cN/tex. 

7. Selles jaotises tähistatakse terminiga valmistooted: 

3

a) tooteid, mis lõigatud teisiti kui ruutudeks või ristkülikuteks; 

b) lõpetatud tooteid, mis on kasutusvalmis (või vajavad ainult eraldamist 

ühendavate niitide läbilõikamise teel) ilma edasise õmblemise või muu töötluseta 

(näiteks teatavad tolmulapid, käterätikud, laudlinad, ruudukujulised pea- ja 

kaelarätikud, tekid); 

c) tooteid, mis on palistatud või rullitud servadega või mille servades on sõlmitud 

narmad, v.a hargnemist takistavalt lõigatud või ääristatud või mõnel muul lihtsal 

viisil töödeldud servadega riiet; 

d) mõõtu lõigatud ja a˛uurseks töödeldud tooteid; 

e) kokkuõmmeldud, liimitud või muul viisil ühendatud tooteid (v.a tükktooted, mis 

koosnevad vähemalt kahest pikkuses omavahel otsapidi ühendatud ühest ja 

samast materjalist osast, ja tükktooted, mis koosnevad vähemalt kahest kihtidena 

asetatud tekstiilmaterjalist, polsterdatud või polsterdamata); 

f) vastavakujuliseks silmkootud või heegeldatud tooteid kas eraldi või omavahel 

otsapidi ühendatud esemetena. 

8. Gruppides 50–60 kehtib järgmine: 

a) gruppidesse 50–55 ja 60 ja, kui kontekst ei nõua teisiti, siis ka gruppidesse 56–59 ei 

kuulu valmistooted märkuse 7 tähenduses ning 

b) gruppidesse 50–55 ja 60 ei kuulu gruppidesse 56–59 klassifitseeritud kaubad. 

9. Gruppidesse 50–55 klassifitseeritud riide hulka kuulub ka riie, mis koosneb üksteise 

peale asetatud paralleelsete tekstiillõngade kihtidest lõngade suunaga risti või 

nurga all. Need kihid on lõngade ristumiskohtades ühendatud liimiga või termiliselt. 

10.Elastsed tooted, mis koosnevad kumminiitidega kombineeritud tekstiilmaterjalidest, 

klassifitseeritakse sellesse jaotisse. 

11.Selles jaotises hõlmab termin impregneeritud ka kastmismeetodil töödeldud 

tooteid. 

12. Selles jaotises hõlmab termin polüamiidid ka aramiide. 

13. Selles jaotises ja kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga elastomeerne lõng 

sünteetilisest tekstiilkiust filamentlõnga, k.a monofilamenti, v.a tekstureeritud 

lõng, mis ei katke esialgsest pikkusest kolm korda pikemaks venitamisel ja 

esialgsest pikkusest kaks korda pikemaks venitamisel võtab viie minuti jooksul 

tagasi pikkuse , mis ei ületa selle esialgset pikkust rohkem kui 1,5 korda. 

14. Kui kontekst ei nõua teisiti, tuleb tekstiilrõivad, mis kuuluvad erinevatesse 

rubriikidesse, klassifitseerida vastavatesse rubriikidesse isegi siis, kui neid 

kaubastatakse jaekaubanduses komplektidena. Selles märkuses tähistatakse 

terminiga tekstiilrõivad rubriikidesse 6101–6114 ja 6201–6211 kuuluvaid rõivaid. 

Märkused alamrubriikide kohta 

1. Selles jaotises ja kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga: 

4

a) pleegitamata lõng – 

lõnga, mis: 

i) on seda moodustavate kiudude naturaalse värvusega ega ole pleegitatud, 

värvitud (massis või mitte) ega trükitud ja 

ii) on ebamäärase värvusega (hall kedrus) ja valmistatud kohestatud jäätmetest. 

Selline lõng võib olla töödeldud värvitu apretiga või värvitud ebapüsivate 

värvainetega (mis kaovad pärast seebiga pesemist) või keemiliste kiudude 

puhul töödeldud massis matistavate vahenditega (näiteks titaandioksiidiga); 

b) pleegitatud lõng – 

lõnga, mis: 

i) on läbinud pleegitusprotsessi, valmistatud pleegitatud kiududest või, kui 

kontekst ei nõua teisiti, värvitud valgeks (massis või mitte) või töödeldud 

valge apretiga; 

ii) koosneb pleegitamata ja pleegitatud kiudude segust ja 

iii) on mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng ja koosneb pleegitamata ja 

pleegitatud lõngadest; 

c) värviline (värvitud või trükitud) lõng – 

lõnga, mis: 

i) on värvitud (massis või mitte) muu värviga kui valge või ebapüsiv värv, 

trükitud või valmistatud värvitud või trükitud kiust; 

ii) koosneb erineva värvusega värvitud kiudude segust või pleegitamata või 

pleegitatud kiudude segust värvitud kiududega (muliin või melanžlõng) või 

teatud vahemaade järel ühe või mitme värviga trükitud, nii et see jätab täpilise 

mulje; 

iii) on valmistatud trükitud kraas- või kammlindist või heidest ja 

iv) on mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng ning koosneb pleegitamata 

või pleegitatud lõngast ja värvilisest lõngast. 

Eespool nimetatud termineid kasutatakse koos vajalike muudatustega ka 

monofilamendi, ribade jms grupi 54 toodete suhtes; 

d) pleegitamata riie – 

riie, mis on valmistatud pleegitamata lõngast ja on pleegitamata, värvimata ja 

trükkimata. Selline riie võib olla töödeldud värvitu apretiga või värvitud 

ebapüsivate värvainetega; 

e) pleegitatud riie – 

riie, mis: 

i) on pleegitatud või, kui kontekst ei nõua teisiti, valgeks värvitud või töödeldud 

valge apretiga, metraažkaubana; 

ii) on valmistatud pleegitatud lõngast; ja 

iii) on valmistatud pleegitamata ja pleegitatud lõngast; 

f) värvitud riie – 

riie, mis: 

i) mis on ühevärviliseks värvitud muu kui valge värviga (kui kontekst ei nõua 

teisiti) või töödeldud muu kui valget värvi apretiga (kui kontekst ei nõua 

teisiti), metraažkaubana ja 

ii) on valmistatud ühevärvilisest värvitud lõngast; 

g) kirjukoeline riie – 

riie (v.a trükitud riie), mis: 

5

i) on valmistatud erivärvilisest või ühe värvi erinevate toonidega (v.a seda 

moodustavate kiudude loomulik värvus) lõngast; 

ii) on valmistatud pleegitamata või pleegitatud ja värvitud lõngast ja 

iii) on valmistatud muliin- või melanžlõngast. 

(Arvesse ei võeta lõngu, mis moodustavad kanga ultuse või otsad); 

h) trükitud riie – 

metraažaubana trükitud riie, kirjukoeline või mitte. 

(Trükitud riide hulka kuulub ka riie, mille mustrid on peale kantud näiteks pintsli, 

harja või pulverisaatoriga, trafaretiga, flokeerimisega või batiktehnikas.) 

Merseriseerimine ei mõjuta lõnga ja riide klassifitseerimist eeltoodud 

kategooriatesse. 

Punktides d)-h) esitatud määratlusi kohaldatakse silmkoeliste ja heegeldatud 

kangaste suhtes, tehes vajalikud muudatused; 

ij)labasekoeline – 

riide struktuur, mille puhul iga koelõng läheb kordamööda järjestikuste 

lõimelõngade alt ja pealt ja iga lõimelõng kordamööda koelõngade alt ja pealt. 

2. A) Gruppide 56–63 tooteid, mis sisaldavad vähemalt kahte tekstiilmaterjali, 

vaadeldakse toodetena, mis koosnevad tervenisti ühest tekstiilmaterjalist, mis 

valitakse vastavalt käesoleva jaotise märkusele 2, mis käsitleb samadest 

tekstiilmaterjalidest toodete klassifitseerimist gruppidesse 50–55 või rubriiki 5809. 

B) Selle reegli kohaldamisel: 

a) seal , kus see on õigustatud, võetakse arvesse vaid see toote osa, mis vastavalt 

kaupade klassifitseerimise üldreeglile 3 määrab toote klassifitseerimise; 

b) tekstiiltoodete puhul, mis koosnevad alusriidest ja karus- või narmaspinnast, ei 

arvestata klassifitseerimisel alusriiet; 

c) rubriiki 5810 kuuluvate tikandite ja nendest valmistatud toodete puhul võetakse 

arvesse ainult alusriie. Ilma nähtava alusriideta tikandid ja nendest valmistatud 

tooted klassifitseeritakse üksnes nende tikkimiseks kasutatud niitide järgi. 

ÜLDINE 

Üldiselt kuulub XI jaotisse tekstiilitööstuse toore (siid, vill, puuvill, keemilised kiud 

jt), pooltooted (sellised nagu lõng ja riie) ja nendest toodetest valmistatud 

valmistooted. Siia ei kuulu siiski teatav hulk toormaterjale ja tooteid, mis on nimetatud 

XI jaotise märkuses 1, teatavate rubriikide märkustes või järgnevates jaotise rubriikide. 

Nimelt ei klassifitseerita XI jaotises järgmist: 

a) Juukseid ja nendest valmistatud tooteid (tavaliselt rubriik 0501, 6703 või 6704), 

väljaarvatud õlifiltrites kasutatav filterriie jm (rubriik 5911). 

b) Asbestkiud ja -tooted (lõng, riie ja kangas, rõivad jne) (rubriik 2524, 6812 või 

6813). 

c) Süsinikkiud ja muud mittemetalsed mineraalkiud (st ränikarbiid, kivivill) ja tooted 

sellistest kiududest (grupp 68). 

d) Klaaskiud, klaasniit, klaasriie ja tooted nendest ning klaaskiust toodete tunnustega 

klaaskiust ja tekstiilkiust tooted (grupp 70), välja arvatud nähtaval riidest alusel 

klaasniitidega tikandid. 

6

XI jaotis jaguneb neljateistkümneks grupiks mida võib käsitleda kahe osana, 

esimene osa (grupid 50 - 55) jaguneb vastavalt tekstiilmaterjali liigile, teise ossa 

(grupid 56 - 63), v.a rubriigid 5809 ja 5902, kuuluvad tooted, mida rubriigi tasandil 

tekstiilmaterjali liigi järgi ei eristata. 

I) GRUPID 50 - 55 

Gruppides 50 - 55 käsitletakse igaühes ühte või mitut tekstiilmaterjali - üheliigilist 

või erinevatel töötlemisetappidel segatud, kaasa arvatud riie, nagu on allpool I osas 

punktis C) kirjeldatud. Nendesse kuuluvad enamjuhtudel toormaterjal, regenereeritud 

jäätmed (k.a kohestatud jäätmed, kuid mitte töötlemata kaltsud), kraasitud või 

kammitud kiud lintidena, heidena jne, lõng ja riie. 

A) Tekstiilmaterjalide segudest koosnevate toodete klassifitseerimine. 

(Vaata XI jaotise märkus 2). 

Gruppide 50 - 55 mis tahes rubriiki klassifitseeritav tekstiiltoode (jäätmed, kedrus, 

riie jne) või rubriiki 5809 või 5902 klassifitseeritav tekstiiltoode, mis koosneb kahe või 

enama eri tekstiilmaterjali segust, tuleb klassifitseerida, nagu see koosneks tervenisti 

sellest ühest tekstiilmaterjalist, mille mass on igast muust tekstiilmaterjalist suurem. 

Kui ühegi tekstiilmaterjali mass ei ole domineeriv, siis tuleb kaubad klassifitseerida 

nagu need koosneksid tervenisti sellest ühest tekstiilmaterjalist, mis võrdselt 

kaalumisväärsete hulgast esineb numbrilises järjekorras viimases rubriigis. 

Tekstiilmaterjale võib segada: 

- enne ketramist või ketramise jooksul; 

- korrutamise jooksul; 

- kudumise jooksul. 

Toodete puhul (v.a rubriiki 5811 kuuluvad tooted), mis koosnevad omavahel 

õmblemise, kleepimise jne teel ühendatud eri koostisega kahe või enama riide kihtidest 

klassifitseeritakse vastavalt tõlgendamise üldisele reeglile 3. Järelikult kohaldatakse XI 

jaotise märkust 2 üksnes siis, kui on vaja kindlaks määrata suurima massiga 

tekstiilmaterjal riides toote kui terviku klassifitseerimiseks. 

Samuti kohaldatakse XI jaotise märkuse 2 tingimusi tekstiil- ja 

mittetekstiilmaterjalidest koosnevatele segatud toodetele üksnes siis, kui 

nomenklatuuri tõlgendamise üldiste reeglite põhjal klassifitseeritakse need 

tekstiiltoodetena. 

Jaotise märkus 2 kohaldamisel tuleks tähele panna: 

1) Kui grupp või rubriik osutab toodetele, mis koosnevad tekstiilmaterjali eri liikidest, 

siis käsitletakse neid materjale segatult muude materjalidega toodete 

klassifitseerimisel ühtse materjalina; sobiva rubriigi valikul määratakse 

esmajärjekorras kindlaks grupp ja seejärel kohaldatav rubriik selles grupis, jättes 

tähele panemata materjalid, mida sellesse gruppi ei klassifitseerita. 

Näited: 

a) Riie, mis koosneb: 

40% massist sünteesstaapelkiudu, 

35% massist lamba kammvilla , 

25% massist muude loomade kammvilla. 

7

Ei klassifitseerita rubriiki 5515 (muu sünteesstaapelkiududest riie), vaid kuulub 

rubriiki 5112 (lamba või muude loomade kammvillast riie), kuna lamba ja 

muude loomade kammvilla massiprotsendid käesoleval juhul liidetakse. 

b) Riie pindtihedusega 210g/m², mis koosneb: 

40% massist puuvilla, 

30% massist tehisstaapelkiudu 

30% massist sünteesstaapelkiudu. 

Ei klassifitseerita rubriiki 5211 (riie puuvilla ja peamiselt või üksnes keemiliste 

kiudude segust, puuvillasisaldusega alla 85% massist, pindtihedusega üle 200 

g/m²) või rubriiki 5514 (riie sünteesstaapelkiududest segus peamiselt või üksnes 

puuvillaga, sünteesstaapelkiudude sisaldusega alla 85%, pindtihedusega üle 170 

g/m²), vaid kuulub rubriiki 5516 (tehisstaapelkiududest riie). Klassifitseerimine 

algab esmalt sobiva grupi kindlaksmääramisest (antud juhul grupp 55, kuna 

sünteesstaapelkiu ja tehisstaapelkiu massiprotsendid tuleb liita) ja seejärel 

leitakse selles grupis sobiv rubriik, selle näite puhul rubriik 5516, mis on viimane 

numbrilises järjestuses nendest, millised on võrdselt rakendatavad. 

c) Riie, mis koosneb: 

35% massist lina, 

25% massist džuuti, 

40% massist puuvilla. 

Ei klassifitseerita rubriigis 5212 (muu puuvillane riie), vaid rubriigis 5309 

(linane riie). Siin määratakse klassifitseerimisel esmalt sobiv grupp (antud juhul 

grupp 53 kuna lina ja džuudi massiprotsendid tuleb käesoleval juhul liita) ja 

seejärel sobiv rubriik selle grupi piires, mis selle näite puhul on rubriik 5309, 

kuna linasisaldus on džuudisisaldusest suurem, puuvilla sisaldus jäetakse 

vastavalt jaotise märkusele 2 B) b) tähele panemata. 

2) Hobusejõhvist mähitud lõnga ja metalliseeritud lõnga käsitletakse ühe 

tekstiilmaterjalina ja selle mass on komponentide masside summa. 

3) Riide klassifitseerimisel käsitletakse metallniiti tekstiilmaterjalina. 

4) Kui grupid 54 ja 55 on seotud mis tahes muu grupiga, siis käsitletakse gruppe 54 ja 

55 ühe grupina. 

Näide: 

Riie, mis koosneb: 

35% massist sünteesfilamentkiude, 

25% massist sünteesstaapelkiude ja 

40% massist kammvilla. 

Ei klassifitseerita rubriiki 5112 (kammvillane riie), vaid kuulub rubriiki 5407 (riie 

sünteesfilamentlõngast), kuna sünteesfilamentkiudude ja sünteesstaapelkiudude 

massiprotsendid tuleb käesoleval juhul liita. 

5) Metti ja apretuuri (näiteks siidi lastaine), aga samuti tooteid tekstiilkiudude 

impregneerimiseks, pealistamiseks, katmiseks või ümbritsemiseks, peetakse 

mittetekstiilmaterjalideks; teiste sõnadega, tekstiilkiudude mass arvutatakse nende 

esitatud massi põhjal. 

Otsustamiseks selle üle milline segus olev linttekstiilmaterjal on põhiline, tuleb 

vaadelda seda lisandtekstiilmaterjali, mille massiosa on muudest segus olevatest 

tekstiilmaterjalidest suurim. 

8

Näide: 

Riie pindtihedusega mitte üle 200 g/m², mis koosneb: 

55% massist puuvilla, 

22% massist keemilisi kiude, 

21% massist villa ja 

2% massist siidi. 

Ei kuulu rubriiki 5212 ( muu puuvillane riie), vaid rubriiki 5210 (riie puuvilla ja 

peamiselt või üksnes keemiliste kiudude segust, puuvillasisaldusega alla 85% 

massist, pindtihedusega kuni 200 g/m²). 

B) Lõng 

1) Üldnõuded. 

Tekstiillõng võib olla ühekordne, mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng. 

Käesolevas nomenklatuuris kasutatakse järgmisi mõisteid: 

i) Ühekordne lõng - lõng, mis koosneb kas: 

a) tavaliselt kokkukeerutamise teel ühendatud staapelkiududest (kedratud lõng), 

või 

b) rubriikide 5402 - 5405 ühest filamendist (monofilament) või rubriigi 5402 

või rubriigi 5403 kahest või enamast filamendist (multifilament), mis on 

ühendatud keeru abil või ilma keeruta (filamentlõng). 

ii) Mitmekordne (kordistatud) lõng - lõng, mis koosneb kahest või enamast, ühe 

kordistamisoperatsiooniga ühendatud ühekordsest lõngast, sealhulgas rubriikide 

5404 või 5405 monofilamentidest (kahe-, kolme-, neljakordsed jne lõngad). 

Üksnes rubriikide 5402 või 5403 monofilamentidest kokkukeerutamise teel 

ühendatud lõnga ei käsitleta siiski mitmekordse (kordistatud) lõngana. 

Mitmekordse (kordistatud) lõnga üksiklõng tähendab igat ühekordset lõnga, 

millest mitmekordne (kordistatud) lõng on moodustatud. 

iii) Komplekslõng - lõng, mis koosneb ühe või mitme kordistamisoperatsiooniga 

kokkukeerutatud kahest või enamast lõngast, millest vähemalt üks on 

mitmekordne (kordistatud) lõng. 

Komplekslõnga üksiklõng tähendab igat ühekordset või mitmekordset 

(kordistatud) lõnga, millest komplekslõng on moodustatud. 

Eespool nimetatud lõngade kohta kasutatakse mõnikord nimetust mitmekordne 

dubleeritud lõng, kui see lõng on saadud kahe või enama ühekordse, mitmekordse 

(kordistatud) või komplekslõnga kokkupoolimise teel. Seda lõnga käsitletakse 

ühekordse, mitmekordse (kordistatud) või komplekslõngana vastavalt 

koostislõngade liigile. 

Ühekordne, mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng võib olla paiguti 

aasaline või paksenditega (bukleelõng või aasaline lõng, paksenditega lõng või 

mitmevärviline lõng). Need lõngad võivad koosneda ka kahest või enamast lõngast, 

millest üks on paiguti tagasi käänatud andmaks aasalist või kohevat efekti. 

Poleeritud või läiklõng on lõng, mis on töödeldud looduslikel ainetel (vaha, 

parafiin jt) või sünteesainetel (nimelt akrüülvaigud) põhinevate preparaatidega. 

Läikestatakse poleerimisvaltside abil. 

9

Lõng märgistatakse vastavalt selle mõõdusüsteemile. Kasutusel on ikka veel eri 

süsteemid. Nomenklatuuris kasutatakse siiski universaalset teks-süsteemi: teks on 

joontihedust väljendav mõõtühik, mis on võrdne ühe kilomeetri pikkuse lõnga, 

filamendi, kiu või muu tekstiilsõõrde massiga grammides. Detsiteks on 0,1 teksi. 

Meetriliste numbrite teisendamiseks detsiteksideks rakendatakse järgmist valemit: 

10 000 

———————— = detsiteks 

meetriline number 

Lõng võib olla pleegitamata, pestud, pleegitatud, kreemjas, värvitud, trükitud, 

muliin jms. Lõng võib samuti olla kõrvetatud (st karvjat välisilmet tekitavate kiudude 

eemaldamist kõrvetamise teel), merseriseeritud (st pingutatult töödeldud 

seebikivilahusega), õlitatud jne. 

Siiski, gruppidesse 50 - 55 ei kuulu: 

a) Tekstiiliga kaetud kumminiit ja impregneeritud (k.a kastmismeetodil), pealistatud, 

kaetud või kummi või plastmassiga ümbritsetud tekstiillõng (rubriik 5604); 

b) Metalliseeritud lõng (rubriik 5605); 

c) Mähitud lõng, šenilllõng ja bukleelõng (rubriik 5606); 

d) Punutud lõng (rubriik 5607 või 5808, nagu olukord nõuab); 

e) Metallniidiga tugevdatud lõng (rubriik 5607); 

f) Paralleelsed ja kleepaine abil ühendatud lõngad, monofilamendid või tekstiilkiud 


g) Paralleelsed ja kummiga aglomeeritud lõngad kuuluvad rubriiki 5906. 

2) Gruppide 50 - 55 ühekordse, mitmekordse (kordistatud) ja komplekslõnga, 

rubriigi 5607 nööride ja köite ning rubriigi 5808 punutud paelte eristamine. 

(vaata XI jaotise märkust 3) 

Kõik lõngad ei kuulu gruppidesse 50 - 55 . Lõng klassifitseeritakse vastavalt selle 

karakteristikutele (joontihedus, kas poleeritud või läiklõng, üksiklõngade arv) gruppide 

50 - 55 lõngaga seotud rubriikidesse, või köite või nööridena rubriiki 5607 või punutud 

paeltena rubriiki 5808. Allpool toodud tabelis I näidatakse õige klassifikatsioon igal 

üksikul juhul: 

Tabel I 

Tekstiilmaterjalidest lõngade ja köie-nöörtoodete klassfikatsioon 

Liik (* Klassifitseerimist määratlevad 

karakteristikud 

Klassifikatsioon 

Metallniidiga tugevdatud Kõik juhud rubriik 5607 

Metalliseeritud lõngast Kõik juhud rubriik 5605 

Mähitud lõng, v.a rubriikidesse 

5110 ja 5605 kuuluv, šenilllõng 

ja bukleelõng 

Kõik juhud rubriik 5606 

Punutud lõng 1) Tihedalt põimitud ja kompaktse 

struktuuriga 

rubriik 5607 

2) Muud 

rubriik 5608 

10

Muud: 

-siidist või siidijääkidest (** 

1) Joontihedusega 20 000 detsiteksi 

või vähem 

grupp 50 

2) Üle 20 000 detsiteksi rubriik 5607 

Kõik juhud grupp 51 

-lambavillast või muude loomade 

villast 

-linast ja kanepist 1) Poleeritud või läigestatud 

a) joontihedusega 1429 rubriik 5607 

detsiteksi või rohkem 

b) alla 1429 detsiteksi 

2) poleerimata ja läigestamata 

grupp 53 

a) 20 000 detsiteksi või vähem grupp 53 

b) üle 20 000 detsiteksi rubriik 5607 

-kookoskiust 1) Ühest või kahest rubriik 5308 

üksiklõngast 

rubriik 5607 

2) Kolmest või enamast 

-paberist 

üksiklõngast 

Kõik juhud rubriik 5308 

-puuvillast ja teistest taimsetest 1) 20 000 detsiteksi või vähem grupp 52 või 

kiududest 

2) üle 20 000 detsiteksi 53 

rubriik 5607 

-keemilistest kiududest (k.a 1) 10 000 detsiteksi või vähem grupp 54 või 

kahest või grupi 54 2) üle 10 000 detsiteksi 55 

monofilamendist(** 

Allmärkused. 

rubriik 5607 

(* Viited eri tekstiilmaterjalidele kehtivad ka selliste segude kohta, mida 

klassifitseeritakse XI jaotise märkuse 2 (vaata I(A) nende üldnõudeid) sätete alusel. 

(** Rubriigi 5006 jämesiid, multifilamentlõng nullkeeruga või keerdumusega alla 5 

keeru meetril, grupi 54 monofilament ja grupi 55 keemiline filamentköisik ei kuulu 

mitte mingitel asjaoludel rubriiki 5607. 

3) Jaemüügiks pakendatud lõng. 

(vaata XI jaotis märkust 4) 

Gruppide 50, 51, 52, 54 ja 55 teatavates rubriikides nähakse ette jaemüügiks 

pakendatud lõnga. Nendesse rubriikidesse klassifitseerimiseks peab lõng vastama 

allpool sätestatud tabeli II kriteeriumidele. 

Järgmisi lõngu ei peeta siiski mitte kunagi jaemüügiks pakendatuiks: 

a) Ükskõik kuidas pakendatud siidlõng, siidijääkidest, puuvillane või keemilistest 

kiududest ühekordne lõng; 

b) Ükskõik kuidas pakendatud lambavillast või muude loomade villast ühekordne 

lõng, mis on pleegitatud, värvitud või trükitud ja joontihedusega mitte üle 5000 

detsiteksi; 

c) Ükskõik kuidas pakendatud siidist või siidijääkidest pleegitamata mitmekordne 

(kordistatud) või komplekslõng; 

d) Puuvillane või keemilistest kiududest pleegitamata mitmekordne (kordistatud) või 

komplekslõng tokkides või vihtides; 

e) Siidist või siidijääkitest pleegitatud, värvitud või trükitud mitmekordne 

(kordistatud) või komplekslõng joontihedusega mitte üle 133 detsiteksi; 

11

f) Mis tahes tekstiilmaterjalidest ühekordne, mitmekordne (kordistatud) või 

komplekslõng ristpoolitud tokkides või vihtides*; 

g) Mis tahes tekstiilmaterjalist ühekordne, mitmekordne (kordistatud) või 

komplekslõng alustele (näiteks lõngapoolid, poolipõhjad, koonuspoolid jms) 

poolitult või mõnel muul viisil tekstiilitööstuse jaoks pakendatult (näiteks 

tikkimisseadmete kookonpoolidele). 

* 

* * 

Allmärkus. 

Ristpoolimine osutab toki sellisele ülesehitusele, kus lõngad ristuvad diagonaalselt, 

vältimaks toki hargnemist. Ristpoolimist kasutatakse tavaliselt värvimiseks 

ettenähtud tokkides. 

Mitteristpoolitud Ristpoolitud 

Tabel II 

Jaemüügiks pakendatud lõng (arevestades eespool nimetatud erandeid) 

Pakendamise viis Lõnga liik(** Tingimused, mille alusel 

lõnga käsitletakse 

jaemüügiks pakendatuna. 

12

Pappalustel, poolidel, 

rullidel või 

samalaadsetel alustel 

Kerades, tokkides või 

vihtides 

Tokkides või vihtides, 

mis koosnevad 

mitmest väiksemast 

tokist või vihist, mis 

on eraldatud 

jaotusniitidega 

üksteisest 

sõltumatuteks (*** 

1) Siidlõng, siidijääkidest või 

keemiline filamentlõng 

2) Lambavillast, muude 

loomade villast, 

puuvillast või keemilistest 

staapel- 

kiududest lõng 

1) Keemiline filamentlõng 

joontihedusega 

alla 3000 detsiteksi, siidlõng 

või siidi- 

jääkidest lõng 

2) Muu lõng joontihedusega 

alla 2000 

detsiteksi 

3) Muud lõngad 

1) Siidlõng, siidijääkidest või 

keemiline filamentlõng 

2) Lambavillast, muude 

loomade villast, puuvillast või 

keemilistest staapelkiududest 

lõng 

Massiga mitte üle 85g (k.a 

aluse mass) 

Massiga mitte üle 125g (k.a 

aluse mass) 

Massiga mitte üle 85g 



Iga väiksem viht massiga 

mitte üle 85g 

Iga väiksem viht massiga 

mitte üle 125g 

Allmärkused. 

(** Viited eri tekstiilmaterjalidele kehtivad ka selliste segude kohta, mida 

klassifitseeritakse XI jaotise märkuse 2 (vaata I (A) nende üldnõudeid) sätete alusel. 

(*** Tokid või vihid, mis koosnevad mitmest väiksemast tokist või vihist, mis on 

üksteisest eraldatud ühe või mitme jaotusniidiga, moodustatakse ühest katkematu 

pikkusega niidist, mille läbilõikamise korral on võimalik tokid või vihid üksteisest 

kergesti eraldada. Vihtide vahel jookseb üks või mitu jaotusniiti, mis hoiavad vihid 

üksteisest lahus. Tokkide ja vihtide ümber keeratakse sageli paberlindid. Muid 

katkematu pikkusega niidist tokke ja vihte, või lõnga jaotusniitidega, mis ei jaota 

põhitokki või –vihti väiksemateks ühesuuruse massiga tokkideks ja vihtideks, vaid 

on mõeldud üksnes selleks, et ära hoida sassiminekut töötlemise (nt värvimise) ajal, 

ei loeta tokkideks ja vihtideks, mis koosnevad mitmest väiksemast, üksteisest ühe 

või mitme jaotusniidiga eraldatud tokist ja vihist ning neid ei loeta jaemüügiks 

pakendatud kaubaks. 

4) Õmblusniit. 

(vaata XI jaotise märkust 5) 

Rubriikides 5204, 5401 ja 5508 tähendab mõiste „õmblusniit” mitmekordset 

(kordistatud) või komplekslõnga: 

a) alustele (näiteks poolid, rullid) pakendatud massiga (k.a aluse mass) mitte üle 

1000g; 

b) apreteeritud kasutamiseks õmblusniidina; ja 

c) lõpliku „Z” keeruga. 

13

Mõiste „apreteeritud” tähendab viimistlemist. See viimistlemine on kavandatud 

tekstiillõnga õmblusniidina kasutamise hõlbustamiseks, näiteks sellele hõõrd- või 

soojuskindluse andmiseks, staatilise elektri tekkimise vältimiseks või välisilme 

parandamiseks. Sellise töötlemisega kaasneb silikoonidel, tärklisel, vahal, parafiinil 

jms põhinevate ainete kasutamine. 

Õmblusniidi pikkus näidatakse tavaliselt alusel. 

5) Suure tugevusega lõng. 

(vaata XI jaotise märkust 6). 

Gruppides 54 ja 59 nähakse ette „suure tugevusega lõnga” ja sellest valmistatud 

riiet. 

Mõiste „suure tugevusega lõng” tähendab lõnga, mille katkemistugevus 

sentinjuutonites teksi kohta (cN/teks) ületab järgmist: 

- Nailonist või muudest polüamiididest või polüestritest ühekordsel 

lõngal 

- Nailonist või muudest polüamiididest või polüestritest mitmekordsel 

60 cN/teks 

(kordistatud) või komplekslõngal 

53 cN/teks 

- Viskoosist ühekordsel, mitmekordsel (kordistatud) või 27 cN/teks 

komplekslõngal 

6) Elastomeerne ja tekstureeritud lõng. 

Elastomeerne lõng on määratletud selle jaotise märkuses 13. Tuleks märkida, et 

selles märkuses viidatud tekstureeritud lõng on määratletud alamrubriikide 5402 31 - 

5402 39 selgitavates märkustes. 

C) Riie. 

Gruppide 50 - 55 riie on tekstiillõngade (kas gruppidesse 50 - 55 klassifitseeritud 

liigist või rubriigis 5607 nööride, köitena jne käsitletavatest), heide, monofilamendi 

või grupi 54 ribade jne, bukleelõnga, kitsaste paelte, punutud paelte või kitsasriide 

(lõimelõngast ilma koelõngata kokkukleebitud jne) omavahelise põimimisega 

kudumistelgedel saadud toode. Siiski, teatavad riided siia ei kuulu, näiteks: 

a) Vaibad ja muud põrandakatted (grupp 57). 

b) Karus- või šenillriie rubriigist 5801, froteerätikuriie ja samalaadne froteeriie 

rubriigist 5802, hõre riie rubriigist 5803, seinavaibad rubriigist 5805, kitsasriie 

rubriigist 5806 ja metallniidist või metalliseeritud lõngast riie rubriigist 5809. 

c) Pealistatud, impregneeritud jms riie rubriikidest 5901 ja 5903 - 5907; rehvkoortriie 

rubriigist 5902 või tehnilise otstarbega riie rubriigist 5911; 

d) XI jaotise märkuse 7 (vaata üldosa II osa) määratletud tähenduses valmistooted. 

Arvestades ülaltoodud tingimusi a) kuni d) ja kohaldades XI jaotise märkust 9, 

kuulub gruppidesse 50 - 55 näiteks riie, mis koosneb: 

- paralleelsete lõimelõngade ühest kihist paralleelsete koelõngade kihiga, mis 

paiknevad üksteise peal risti või teravnurga all; 

- paralleelsete lõimelõngade kahest kihist, mille vahele paigutatakse kiht koelõngu 

risti või teravnurga all. 

14

Nende riiete põhitunnuseks on see, et lõngad ei põimu omavahel nagu tavapärases 

riides, vaid on lõikumiskohtades ühendatud liimaine abil või termiliselt. 

Nendele riietele osutatakse mõnikord kui karkassvõrkriidele; sealhulgas muude 

materjalide (plastmassid, paber jne) tugevdamiseks kasutatavatele. Seda riiet 

kasutatakse samuti näiteks põllumajanduskultuuride kaitsmiseks. 

Gruppide 50 - 55 riie võib olla pleegitamata, keedetud, pleegitatud, värvitud, 

kirjukoeline, trükitud, marmormustriline, merseriseeritud, läikestatud, 

muareemustriline, karvastatud, gofreeritud, vanutatud, kõrvetatud jne. Siia kuuluvad ka 

mustrita ja suuremustriline riie ning brokaatriie, mille muster saadakse täiendavate 

lõime- ja koelõngade kasutamisega kudumisel. Neid riideid ei käsitleta tikitud riidena. 

Gruppidesse 50 - 55 kuulub ka riie, milles koelõngad on kohati eemaldatud 

(lahustatud) andmaks mustriefekti, kus lõime- ja koelõngad on mõlemad alles (näiteks 

teatav riie viskooskiududest lõime ja atsetaatkiududest koega, millest koelõngad on 

osaliselt eemaldatud lahusti abil). 

o 

o o 

Selgitavad märkused alamrubriikide kohta. 

Kirjukoeline riie. 

Riiet, mis koosneb tervenisti või osaliselt eri värvi trükitud lõngast või sama värvi 

eri toonides trükitud lõngast, käsitletakse „kirjukoelise riidena”, aga mitte „värvitud 

riidena” ega „trükitud riidena”. 

Sidused. 

Labane sidus määratletakse on XI jaotise märkuses 1 ij) alamrubriikide kohta kui 

„lõngade vastastikune asetus riides, milles iga koelõng läheb järjestikustest 

lõimelõngadest vaheldumisi üle ja alt ning iga lõimelõng läheb järjestikustest 

koelõngadest vaheldumisi üle ja alt”. 

See sidusmuster on allpool esitatud diagrammina: 

Labane sidus 

Labane sidus on lihtsaim ja enim kasutatav sidus. Labase sidusega riide mõlemad 

pooled on alati ühesugused (kahepoolne riie), kuna mõlemal poolel on näha ühesugune 

arv kude- ja lõimkatteid. 

Toimse siduse puhul on esimene lõimelõng seotud esimese koelõngaga, teine 

lõimelõng teise koelõngaga, kolmas lõimelõng kolmanda koelõngaga jne. Käesoleva 

siduse nihe on üks nii lõimes kui ka koes. Siduse rapoor, st siduse mustri kordumiseks 

vajalik lõime- ja koelõngade arv, on alati suurem kahest. Tihedaim toimne sidus on 

see, milles koelõng katab kahte lõimelõnga. See on kolmelõngaline toimne sidus. 

Neljalõngalise toimse siduse puhul katab koelõng kolme lõimelõnga. 

Toimse siduse põimimiskohtade nihkest moodustunud, ühest ultusäärest teiseni 

ulatuvad diagonaalsed ripsijooned jätavad diagonaalsiduse mulje. Jooned võivad 

kulgeda paremalt vasakule või vasakult paremale. Eristatakse kudepindset toimset, 

15

mille puhul koelõng on enim nähtav ja lõimpindset toimset - enim nähtav on 

lõimelõng. Nende siduste puhul erineb riide parem pool riide pahemast poolest. 

Toimse siduse ühe liigi puhul, mida nimetatakse kahepoolseks toimseks ehk 

risttoimseks, on siiski riide mõlemad pooled ühesugused. 

Kahepoolse toimse e.risttoimse siduse rapoor on alati paarisarvuline rapoor. Lõim- 

ja kudekatted on riide mõlemal poolel ühesugused; üksnes ripsijoonte suund on 

vastupidine. Lihtsaim on neljalõngaline risttoimne: iga lõimelõng läheb üle kahe 

järgneva koelõnga ja kahe järgmise koelõnga alt. 

Tuleks märkida, et rubriikide 5208, 5209, 5210, 5211, 5513 ja 5514 

alamrubriikidesse, mis on seotud „3- või 4-lõngalise toimse sidusega, sealhulgas 

kahepoolne ehk risttoimne”, kuuluvad nende kitsendava sõnastuse tõttu üksnes need 

sidusmustrid, mis on allpool näidatud: 

3-lõngaline 4-lõngaline kahepoolne ehk 

toimne sidus toimne sidus risttoimne sidus 

Alamrubriikides 5209 42 ja 5211 42 teksasriie (denim) ei sisalda siiski 4-lõngalist 

kahepoolset toimset ehk risttoimset sidust, kuna nendesse alamrubriikidesse kuulub 

üksnes lõimpindne riie (vt märkust 1 52 grupi alamrubriikide kohta). Lisaks 3- või 4lõngalisele 

lõimpindsele toimsele sidusele kuulub nendesse alamrubriikidesse ka 4lõngaline 

lõimpindne murdtoimne sidus, mille sidusmuster on esitatud allpool: 

Lõimpindne 

4-lõngaline murdtoimne sidus. 

II) GRUPID 56 - 63 

Gruppidesse 56 - 63 kuuluvad teatavad riide liigid ja muud tekstiiltooted, mis ei 

kuulu gruppidesse 50 - 55 (näiteks karusriie; kitsasriie; šenilllõng, mähitud lõng, 

punutud paelad, galoonid ja muud rubriigi 5606 või rubriigi 5808 posamendid; tüll ja 

16

muu võrkriie; pits; tikandid riidel ja muudel tekstiilmaterjalidel, silmkoelised ja 

heegeldatud kaubad). Siia kuuluvad ka (arvestades eranditega teatavate kaupade osas, 

mida klassifitseeritakse mujal kui XI jaotises) valmis tekstiiltooted. 

Valmistooted. 

Käesoleva jaotise märkuse 7 alusel tähendab mõiste „valmistooted” gruppides 56 - 

63: 

1) Muu kujuliseks kui ruutudeks või ristkülikuteks juurdelõigatud tooted, näiteks 

tekstiilmaterjalist kleidi lõikeid; sikksakiliste servadega tooteid (näiteks teatavad 

tolmulapid) käsitletakse samuti valmistoodetena. 

2) Lõpetatud tooted, mis on valmis kasutamiseks (või vajavad ainult eraldamist 

ühendavate niitide läbilõikamise teel) ilma õmblemise ja edasise töötlemiseta. Seda 

liiki toodete hulka kuuluvad vastavakujulisena silmkootud või heegeldatud tooted ja 

teatavad tolmulapid, käterätikud, laudlinad, pearätikud, tekid jne, mille lõimeäärsed 

lõngad jäävad kudumata või koetääred lõigatakse narmasäärise moodustamiseks. 

Sellised tooted võivad olla kudumistelgedel eraldi kootud või lõigatud riidekangast, 

milles on regulaarsete vahemaade järgi kudumata lõngade (tavaliselt lõimelõngade) 

triibud. Neid riidekangaid, millest eelkirjeldatud tooteid võib saada lihtsalt 

ühendusniidi lahtilõikamisega, käsitletakse samuti valmistoodetena. 

Siiski, ristkülikukujulisi (k.a ruudukujulisi) tooteid, mis on väljalõigatud 

suurematest tükkidest, ilma muu töötlemiseta ja ilma ühendusniitide lahtilõikamisel 

moodustuvate narmasteta, ei käsitleta nende järgi „valmistoodetena”. See fakt, et 

need tooted võivad olla kokku pandud või pakendatud (näiteks jaemüügiks), ei 

mõjuta nende klassifitseerimist. 

3) Palistatud või rullitud servadega või igast servast sõlmitud narmastega (kas 

lisalõngade kasutamisega või mitte) tooted (näiteks rullitud servadega taskurätikud 

ja sõlmitud narmastega laudlinad), kuid väljaarvatud hargnemist takistavalt 

lõigatud või ääristatud või muul lihtsal viisil töödeldud lõikeservadega riie. 

4) Teatud suurusega väljalõigatud ja ažuurseks töödeldud tooted. Sellega seoses 

tähendab „ažuurne töötlemine” pärast kudumist teatavate lõime- või koelõngade 

lihtsat väljatõmbamist ilma materjali edasise töötlemiseta (näiteks pilutamiseta). 

Selliselt töödeldud materjali tükid on sageli ette nähtud naistepesu valmistamiseks. 

5) Kokkuõmmeldud, liimitud või muul viisil ühendatud tooted. Neid tooteid on 

arvuliselt palju, sealhulgas rõivad. Tuleks märkida, et kahest või enamast samast 

materjalist koosnevast otsapidi ühendatud pikkusest või kahest või enamast 

tekstiilmaterjalist koosnevast kihtidena ühendatud metraažkaupu ei käsitleta siiski 

„valmistootena”. Samuti ei käsitleta valmistootena tekstiilseid metraažkaupu, mis 

koosnevad ühest või enamast tekstiilmaterjalikihist ühendatuna vatiiniga 

läbiõmblemisega või muul viisil. 

6) Vastavakujuliseks silmkootud või heegeldatud tooted, kas eraldi esemetena või 

omavahel otsapidi ühendatud. 

o 

o o 

Selgitus alamrubriigi kohta. 

Karus- või aaspinnaga tooted gruppidest 56 - 63. 

XI jaotise märkuse 2 B) b) alamrubriikide kohta tingimusi kohaldatakse olenemata 

sellest, kas alusriie on karus- või aaspinnal osaliselt nähtav või mitte. 

17

III) KUMMINIIDIGA TEKSTIILITOOTED. 

Käesoleva jaotise märkuse 10 alusel klassifitseeritakse kumminiidiga kombineeritud 

tekstiilmaterjalist koosnevad elastsed tooted XI jaotisse. 

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael kuuluvad rubriiki 5604. 

Muud kumminiidiga kombineeritud tekstiiltooted klassifitseeritakse põhiliselt 

gruppides 50 - 55, 58 või 60 - 63 nagu olukord nõuab. 

IV) TEKSTIILMATERJALIDE KONDITSIONEERIMISE JA 

KATSETAMISE NORMAALTINGIMUSED. 

A) Reguleerimisala ja kohaldamisvaldkond. 

Allpool sätestatakse juhindumiseks tekstiilmaterjalide konditsioneerimise ning 

füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste kindlaksmääramise normaalkliima 

karakteristikud ja kasutamine. 

B) Määratlused. 

a) Suhteline niiskus: Õhus oleva veeauru ja õhku küllastava veeauru rõhu suhe 

samal temperatuuril. Suhtelist niiskust väljendatakse tavaliselt protsentides; 

b) Mõõdukas normaalkliima: kliima suhtelise niiskusega 65% ja temperatuuriga 

20 o C. 

c) Standardne mõõdukas atmosfäär katsetusteks: atmosfäär suhtelise 

niiskusega 65% ja temperatuuriga 20 o C. 

MÄRKUS -: Eespool nimetatud omadussõna „mõõdukas” valiti piiratud 

kasutamiseks tekstiilitööstuses. 

C) Eelkonditsioneerimine. 

Enne tekstiilmaterjali konditsioneerimist võib olla tema eelkonditsioneerimine. 

Sel juhul viiakse materjal ligilähedasse tasakaalu kliimas suhtelise niiskusega 

10% kuni 25% ja temperatuuril mitte üle 50 o C. 

Need tingimused saadakse suhtelise niiskusega 65% ja temperatuuriga 20 o C 

õhu soojendamisega temperatuurini 50oC. 

D) Konditsioneerimine. 

Enne tekstiilmaterjali katsetamist selle füüsikalise või mehaanilise omaduse 

määramiseks konditsioneeritakse tekstiilmaterjal selle asetamisega mõõdukasse 

normaalkliimasse selliselt, et õhk liiguks vabalt läbi tekstiilmaterjali ja hoitakse 

seal kuni ümbritseva normaalkliimaga tasakaalu saavutamiseni. 

Kui katsemeetodis ei ole kindlaksmääratud teisiti, loetakse tekstiilmaterjal 

tasakaalus olevaks, kui vabalt voolavas õhus oleva tekstiilmaterjali 

järjestikulistel, 2-tunnise intervalliga kaalumistel tekstiilmaterjali massi muutus ei 

ületa 0,25%. 

E) Katsetamine. 

Välja arvatud erijuhul (näiteks niiskuse määramine) katsetatakse 

tekstiilmaterjale füüsikaliselt ja mehaaniliselt konditsioneeritult mõõdukas 

normaalkliimas. 

18

GRUPP 50 

SIID 

ÜLDINE 

Selle grupi selgitavate märkuste läbilugemisel tuleb võtta arvesse XI jaotise 

selgituste üldosa. 

Siin grupis hõlmab mõiste „siid” mitte üksnes Bombyx mori (mooruspuul toituv 

siidiuss) poolt eritatud kiulist ainet, vaid ka samalaadsete insektide (näiteks Bombyx 

textor) poolt eritatud metsiksiidi. Metsiksiidi (nimetatud selliselt, kuna siidiusse 

kasvatatakse väga harva) liikidest on tähtsaim tussorsiid, mida saadakse tammel 

toituvast siidiussist. Ämblikusiid või bissussiid (filament, mille abil mõned Pinna 

sugukonna teatavad karploomad kinnituvad kaljude külge) klassifitseeritakse samuti 

selles grupis. 

Üldiselt hõlmab antud grupp kogu siidi, k.a siidina klassifitseeritavaid 

segatekstiilmaterjale, selle tootmise eri etappidel toormest kuni riideni. Gruppi kuulub 

ka jämesiid. 

5001 5001 00 LAHTIHASPELDAMISEKS SOBIVAD SIIDIUSSIKOOKONID 

Siia rubriiki kuuluvad vaid need kookonid, mida saab lahti kerida rubriigis 5002 

klassifitseeritavaks toorsiidiks. Lahtikerimiseks sobimatud kookonid siia ei kuulu 

(rubriik 5003). 

Siidiussi kookonid on tavaliselt valkjad, kollakad ja vahel rohekad. 

5002 5002 00 TOORSIID (NULLKEERUGA) 

See toorsiid saadakse kookonitelt filamentide lahtikerimisel. Kuna iga kookonit 

moodustav filament on väga peenike, saadakse toorsiid (greež) lahtikerimisel mitme 

(tavaliselt 4 kuni 20) filamendi ühendamisega; need filamendid liituvad omavahel, 

lahtikerimisel neid katva liimaine (seritsiini) tõttu. Lahtikerimisel toorsiidi filamendid 

mähkuvad omavahel tekitades ühtlase struktuuri ja läbilõike, aidates eemaldada 

jääkniiskuse ja tasakaalustades üksikfilamentide nõrgad kohad; selle mõjul filamendid 

omandavad teatava keeru. Keerd on siiski väga lauge ja toorsiidi ei tohiks sellel etapil 

segi ajada ühekordse korrutatud niidiga rubriigist 5004. 

Toorsiid on tavaliselt valkjas, kollakas või vahel rohekas. Siia rubriiki kuulub samuti 

liimainetest vabastatud (näiteks liimaine eemaldatakse kuumas seebivees, leeliste 

lahustes jm) ja värvitud toorsiid, kuid mitte keeruga toorsiid. Toorsiid on tavaliselt 

pakendatud pikkade kiulõikudena kas koonuspoolidele või erineva massiga libisõlmega 

tokkideks (vihtides). 

Korrutatud siid rubriiki ei kuulu (rubriik 5004). 

19

5003 SIIDIJÄÄGID (SH LAHTIHASPELDAMISEKS SOBIMATUD 

KOOKONID, LÕNGAJÄÄTMED JA KOHESTATUD 

JÄÄTMED): 

Siia rubriiki kuuluvad kõik siidijääkide liigid: looduslikul töötlemata kujul või 

töötlemise etappidel, enne nende lõngaks muutumist, sealhulgas: 

A) Toormejäägid, nimelt: 

1) Lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid: aukudega või rebenenud kookonid 

(liblika või parasiitide poolt, juhuslikult või teistviisi vigastatud) katkenud 

filamendiga; selliselt vigastatud kookonid, mille filamendid ei ole veel katkenud, 

kuid kookonite lahtikerimisel vigastatud punktides katkeksid; plekilised või 

määrdunud kookonid, milles on või ei ole nukk jm. 

2) Kookoni „koor”. Siidjas võrk, mis moodustub vabadest segiasetsevatest 

filamentidest, millega on kaetud kookon ja millega ta kinnitub kindlas asendis 

okste külge; „koores” on sageli lehtede ja okste tükke. 

B) Kookonite lahtikerimisel saadud jäägid, eeskätt: 

1) Florettsiid. Seda mõistet kasutatakse jämedate, kookoni pealispinda katvate 

niitide kohta; esmalt need eemaldatakse väikeste harjade abil ja seejärel 

lõigatakse ära, pärast seda jääb järgi lahtihaspeldatav osa kookonist. Florettsiidi 

turustatakse sassis keradena või niitide kimpudena. 

2) Lahtihaspeldamise jooksul väljapraagitud kookonid (vahel tuntud nimetusega 

„bassinee”). 

3) Pelette või telette, st kookoni sisemine, haspeldamiseks kõlbmatu osa, milles on 

veel nukk ja pelade, mis saadakse pelette leotamisega soojas vees, nuku 

eemaldamisega ja kuivatamisega. 

C) Katkenud või sõlmeline lõng ja kiu või lõnga sasi. Need jäägid tekivad ketramisel, 

poolimisel või kudumisel. 

D) Liimainest vabastamisel ja kammimisel saadavad siidijäägid (mõnedes riikides 

tuntud nimetusega „schappe”) 

Need siidijäägid on rohkem või vähem paralleelsete kiududelehtede või võrgete 

kujul, hilisemal töötlemisetapil muudetakse need kitsamateks vihtideks või 

köisikuks või köiekujuliseks (lint või heie). Need vormid, millest ei ole veel lõnga 

kedratud, kuuluvad antud rubriiki. Siia kuulub väga peenikeseks, peaaegu ühekordse 

lõnga peenuseks väljavenitatud heie, millele on tavaliselt antud nõrk keerd; neid 

siidijääke ei tohiks segi ajada lõngaga rubriigist 5005. 

E) Siidikraasmed. 

Siidikraasmed on jääk, mis eemaldatakse eelpool viidatud punkti D) kuuluvate 

jääkide kammimisel. See jääk on punkti D) kuuluvatest jääkidest madalama 

kvaliteediga lühemate kiudude tõttu ja seda ei saa edaspidi kammida, kuid saab 

kraasida ja mitmesugusel muul viisil eelketrusprotsessides töödelda. Selliselt 

töödeldud siidikraasmed kuuluvad antud rubriiki tingimusel, et need ei ole jõudnud 

kedratud lõnga etappi. 

F) Kraasmed. 

Need on väga lühikesed siidikraasmete kraasimisel eemaldatud kiud. 

G) Kohestatud jäätmed 

Saadakse siidkaltsu või siidriide muude jäätmete lahtilõhkumisel kiudaineks. 

Siia rubriiki ei kuulu: 

20

a) Vatt (rubriik 3005 või 5601). 

b) Siiditekstiilflokk, tekstiilitolm ja vanutustopid (rubriik 5601). 

c) Siidkaltsud (grupp 63) 

5004 5004 00 SIIDLÕNG (V.A SIIDIJÄÄKIDEST KEDRATUD LÕNG), 

JAEMÜÜGIKS PAKENDAMATA 

Siia rubriiki kuulub keeruga siid, st siidlõng, mida saadakse rubriigi 5002 

toorsiidniidi (üksiku või kahe või enama) korrutamisel. 

Antud rubriiki ei kuulu see siidlõng jaemüügiks pakendatult (rubriik 5006) või 

nööride ja köite definitsiooniga määratletult (rubriik 5607) (vaata XI jaotise üldosa I) 

B) 2) ja 3). 

Selle rubriigi siidlõng erineb siidijääkidest kedratud ja järgmises rubriigis 

klassifitseeritud lõngast selle poolest, et see saadakse pikkadest pidevatest kiududest. 

Nende lõngade valik on mitmekesine, sealhulgas: 

1) Ühekordne lõng (vahel tuntud kui poile'), mis saadakse ühe toorsiidi korrutamisel. 

Seda liiki tiheda keeruga lõnga kohta kasutatakse sageli nimetusi krepp-poile', 

musliin, šifoonkeeruga lõng. 

2) Tram-lõng, mis saadakse kahe või enama nullkeeruga toorsiidi korrutamisel lauge 

keeruga; neid lõngu kasutatakse koelõngadena. 

3) „Krepp keeruga lõng”, üldiselt tiheda keeruga tram-lõng. 

4) Organsiinlõng, mis saadakse kahe või enama tiheda keeruga toorsiidi 

kokkukorrutamisel vastassuunalise keeruga. Grenadiinlõng on tiheda keeruga 

organsiinlõng. Neid lõngu kasutatakse peamiselt lõimelõngadeks. 

Kõik need lõngad võivad olla seritsiinist vahastatud või viimistletud. 

Rubriiki ei kuulu siidist kätguti imitatsioon (rubriik 5604). 

5005 5005 00 SIIDIJÄÄKIDEST KEDRATUD LÕNG, JAEMÜÜGIKS 

PAKENDAMATA 

Rubriiki kuulub ühekordne lõng, mis saadakse siidikraasmete või muude rubriigi 

5003 siidijääkide ketramisel; samuti mitmekordne (kordistatud) lõng, mis saadakse 

nendest ühekordsetest lõngadest. 

Antud rubriiki eri kuulu see siidlõng jaemüügiks pakendatult (rubriik 5006) või 

nööride ja köite definitsiooniga määratletult (rubriik 5607) (vaata XI jaotise üldosa I) 

B) 2) ja 3). 

A) Siidijääkidest, v.a siidikraasmetest kedratud lõng. 

Siidijääkidest (v.a siidikraasmed) kedratud lõng, erinevalt eelneva rubriigi 

siidlõngast, saadakse mittepidevatest kiududest. Lõngas asetsevad paralleelselt kuni 

20 cm pikkused kiud ja moodustavad sileda, siidse ja piisavalt läikiva pinna, mis 

eristab seda lõnga siidikraasmetest kedratud lõngast. 

B) Siidikraasmetest kedratud lõng. 

Siidikraasmetest lõng on märgatavalt halvema kvaliteediga kui teistest 

siidijääkidest lõng; see lõng koosneb eri pikkusega, tavaliselt alla 5 cm, kiududest, 

kuna need kiud on ainult kraasitud ja ei ole kammitud, siis on need tavaliselt veel 

21

mõnevõrra sassis ja moodustavad paiguti väikeseid sõlmi. Siidikraasmetest lõng on 

väiksema vastupidavusega ja ebaühtlasem kui teistest siidijääkidest kedratud lõng ja 

on matima pinnaga. 

Rubriiki kuulub lõng, milline on saadud vastavalt XI jaotise üldnõuete osale I) B) 1). 

Rubriiki ei kuulu siidist kätguti imitatsioon rubriigist 5604. 

5006 5006 00 SIIDLÕNG JA SIIDIJÄÄKIDEST KEDRATUD LÕNG, 

JAEMÜÜGIKS PAKENDATUD; JÄMESIID 

A) Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng. 

Siia rühma kuulub rubriikide 5004 ja 5005 lõng jaemüügiks pakendatuna XI 

jaotise I üldosa B( 3) kirjeldatud tingimustel ja kujul. 

B) Jämesiid. 

Jämesiid saadakse kookoni kerimiseks valmisoleva, lahjendatud äädikhappesse 

kastmisega surmatud siidiussi siidinäärmete erilise venitamisega. Jämesiid on 

hobusejõhvist vähem elastne ja vähem läikiv ning harva pikem kui 50cm. 


a) Steriilne jämesiid (rubriik 3006). 

b) Siidist kätguti imitatsioon rubriigiist 5604. 

c) Konksudega varustatud või kalapüügiks ettevalmistatud jämesiid (rubriik 9507). 

5007 SIIDIRIIE VÕI SIIDIJÄÄKIDEST RIIE: 

5007 10 - siidikraasmetest riie 

5007 20 - muu riie, mis sisaldab 85% massist või rohkem siidi või 

siidijääke (v.a siidikraasmeid) 

5007 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub (nagu on määratletud XI jaotise üldiste I) osa C) siidlõngast või 

siidikraasmetest või muudest siidijääkide lõngast riie. 

Siia kuuluvad: 

1) Habutai, Shantung, Tussore ja muud idamaised riided. 

2) Kreppriie. 

3) Ažuurne riie, selline nagu: musliin, grenadiin ja vuaal. 

4) Tihedakoeline riie, selline nagu: taft, atlas, faitaft, muaree ja damast. 

Rubriiki ei kuulu gruppide 57 - 59 riie (näiteks sõelariie rubriigist 5911). 

o 

o o 

alamrubriigi kohta: 

Alamrubriik 5007 20 

Alamrubriiki 5007 20 kuulub riie, mis sisaldab vähemalt 85% massist siidi või siidijääke, välja arvatud 

siidikraasmed; siidikraasmed ei tohi kuuluda 85% hulka. 

22

Märkus: 

GRUPP 51 

LAMBAVILL JA MUUDE LOOMADE VILL NING LOOMAKARVAD; 

HOBUSEJÕHVIST LÕNG JA RIIE 

1. Kõigis nomenklatuuri osades tähistatakse terminitega: 

a) „lambavill” - lammastelt ja talledelt saadavat looduslikku kiudu; 

b) „muude loomade vill” - alpaka, laama, vikunja, kaameli (sh dromedari), jaki ning angoora-, tiibeti, 

kašmiiri kitse jms kitsede (v.a harilikud kitsed), küüliku (k.a angoora-), jänese, kopra, nutria või 

ondatra karvu; 

c) „loomakarvad” - eespool nimetamata loomade karvu, v.a harjade valmistamisel kasutatavaid 

karvi ja harjased (rubriik 0502) ja hobusejõhv (rubriik 0511). 

ÜLDINE 

Antud grupi selgitavate märkuste tõlgendamisel tuleb võtta arvesse XI jaotise üldisi 

selgitusi. 

Üldiselt kuulub antud gruppi lambavill, muude loomade vill või loomakarvad, k.a villa või 

loomakarvadena klassifitseeritavad segatud tekstiilmaterjalid töötlemisetappidel: alates 

toormest kuni riideks saamiseni. Gruppi kuulub ka hobusejõhvist lõng ja riie, kuid ei kuulu 

hobusejõhv ja selle jäätmed rubriigist 0511. Nagu grupi 5 märkuses 4 on öeldud, tähendab 

termin „hobusejõhv” hobuste- või suursarvloomade (veiste) laka- või sabakarvu. 

5101 LAMBAVILL, KRAASIMATA JA KAMMIMATA: 

- pesemata, k.a enne pügamist pestud vill: 

5101 11 - - pügatud 

5101 19 - - muud 

- pestud, karboniseerimata: 

5101 21 - - pügatud 

5101 29 - - muud 

5101 30 - karboniseeritud 

Kogu nomenklatuuris tähendab „lambavill” lamba või talle looduslikku villakiudu. Villakiud 

koosnevad põhiliselt lihtvalgust keratiinist ja on iseloomuliku soomuselise pinnaga. Villakiud 

on elastsed, väga hügroskoopsed (neelavad õhust niiskust) ja on reeglina suure 

vanumisvõimega. Vill peaaegu ei sütti, kuid söestub, lõhnab kõrbenud sarve järgi. 

Antud rubriiki kuulub kraasimata ja kammimata lamba ja lambatalle vill, mis on saadud 

kas loomade pügamisega või surnud loomade nahkadelt (pügatud vill) või toornahkadelt 

pärast nende fermenteerimist eemaldamisega, või pärast asjakohast keemilist töötlust 

eemaldamisega (näiteks kitkevill, nahavill). 

Kraasimata ja kammimata vill on tavaliselt järgmisel kujul: 

A) Pesemata lambavill (toorvill), k.a enne pügamist pestud vill. 

Toorvill on lambavill, mida ei ole veel pestud ega muul viisil puhastatud; seepärast on 

toorvill alles imbunud villarasvaga ja looma rasvainetega ja võib sisaldada olulises koguses 

lisandeid (takjaid, seemneid, mulda jne). Pesemata toorvill kujutab endast sageli villakut, 

mis on enam-vähem toornaha kujuline. 

Kitkutud toorvill eemaldatakse lamba- või tallenahalt fermenteerimisega ("käärimine”), 

s.o menetlus, kus kiud ja nahk allutatakse kuumuse ja niiskuse kombineeritud toimele.

Seda võib samuti eemaldada karvastusmeetodil: naha lihapoolt töödeldakse 

naatriumsulfiidi või lubjalahusega. Selline vill on äratuntav karvajuurte olemasolu järgi. 

Enne pügamist pestud vill on vahetult enne pügamist külma veega pestud loomalt 

pügatud vill või enne kitkumist külma veega pestud nahalt saadud vill. See ei ole täielikult 

puhastatud. 

Toorvill on tavaliselt kollakas, kuid võib olla halli, musta, pruuni või punakas-pruuni 

värvi. 

B) Pestud vill, karboniseerimata. 

Siia kategooriasse kuulub: 

1) Kuuma veega pestud vill - üksnes kuuma veega pestud ja enamikust villarasvast ja 

mullast vabastatud vill; 

2) Pestud vill - kuuma vee ja seebiga või muude pesemisvahenditega või leeliselise 

lahusega villarasvast peaaegu täielikult vabastatud vill; 

3) Lenduvate lahustega töödeldud vill (sellistega nagu benseen ja tetraklorometaan) 

rasva eemaldamiseks; 

4) Külmutatud vill - vill, mida töödeldakse piisavalt madalal temperatuuril rasva 

külmutamiseks. Rasv on seejärel väga rabe ning murdub kergesti ja eemaldub nagu 

tolm koos looduslike lisandite suurte tükkidega, mis kinnitasid villarasva villa külge. 

Suur osa pestud ja rasvast vabastatud villa sisaldab ikka veel väheses koguses rasva 

ja taimseid lisandeid (takjaid, seemneid jne); need taimsed lisandid eemaldatakse 

töötlemise järgmiste etappide käigus mehaaniliselt (vaata selgitavaid märkusi rubriigile 

5105) või karboniseerimisega. 

C) Karboniseeritud vill. 

Karboniseerimisel eemaldatakse villas veel sisalduvad kõikvõimalikud taimsed 

lisandid, nagu on osutatud eespool B). Villa leotatakse tavaliselt mineraalsetes hapetes või 

hapudes soolades, mis lagundavad taimsed lisandid, kuid ei mõju villakiule. Pleegitamine, 

värvimine või muud enne kraasimist või kammimist rakendatavad protsessid ei mõjuta villa 

klassifitseerimist antud rubriiki. 

Rubriiki ei kuulu: 

a) Toornahad ja kitkutud või kitkumata nahad, k.a villaga lambanahad (rubriik 4102 või 4301); 

b) Villajäätmed (rubriik 5103) või kohestatud villajäätmed (rubriik 5104); 

c) Kammvill pallides (rubriik 5105). 

5102 MUUDE LOOMADE VILL JA LOOMAKARVAD, KRAASIMATA JA 

KAMMIMATA: 

- muude loomade vill : 

5102 11 - - kašmiirkitse vill 

5102 19 - - muud 

5102 20 - loomakarvad 

1) Kogu nomenklatuuris tähendab termin „muude loomade karvad” alpaka, laama, vikunja, 

kaameli (sh dromedari), jaki, angoora kitse (mohäär), tiibeti-, kašmiiri- ja teiste sarnaste 

kitsede (kašmiir), küüliku (k.a angooraküüliku), jänese, kopra, nutria või ondatra (vaata 

märkust 1 b)grupi kohta) karvu. 

Muude loomade vill on tavaliselt pehmem ja väiksema säbarusega kui lambavill. 

Alpaka, laama, vikunja, kaameli (sh dromedari), jaki, angoorakitse, kašmiir- või teiste 

sarnaste kitsede või angoora küüliku vill kedratakse nagu vill lõngaks; seda kasutatakse ka 

parukate valmistamiseks ja nukkude juusteks. 

Muude loomade (näiteks jänese, tavaliste küülikute, kopra, nutria või ondatra) vill ei 

sobi tavaliselt ketramiseks ja seda kasutatakse vildi valmistamiseks, polsterduseks, 

toppematerjalina jne. 

2) Kogu nomenklatuuris tähendab termin “loomakarvad” kõikide muude eespool nimetamata 

(1) loomade karvu v.a lambavill (rubriik 5101), hobuste või suursarvloomade laka- või 

sabakarvad (klassifitseeritakse hobusejõhvina rubriigis 0511), põrsaste, sigade harjased või 

mägrakarvad või muud karvad harjatoodete valmistamiseks (rubriik 0502) (vaata märkus 1c) 

grupi kohta). 

18

Siin klassifitseeritud loomakarvade hulka kuuluvad ka hobuste või suurte sarvloomade 

külje karvad, samuti tavaliste kitsede, koerte, ahvide või saarma karvad. 

Loomakarvu kasutatakse tavaliselt jämedate lõngade või paksu riide, vildi või vaipade 

valmistamisel või polsterduseks või toppematerjalina. 

Karvaajamise ajal kogutud loomakarvad, pügatud ja nahalt eemaldatud karvad jm 

kuuluvad rubriiki vaid siis, kui need ei ole kraasitud ega kammitud, kuid klassifitseerimist ei 

mõjuta pesemine, pleegitamine, värvimine või tehislik säbardamine (viimast toimingut 

kasutatakse peamiselt loomakarvade kasutamisel toppematerjalina). 


a) Juuksed (rubriik 0501); 

b) Toornahad, nahk ja toorkarusnahad (rubriigid 4101 - 4103 või 4301); 

c) Muude loomade villa ja loomakarvade jäätmed (rubriik 5103); 

d) Muude loomade villa ja loomakarvade kohestatud jäätmed (rubriik 5104); 

e) Kraasitud või kammitud muude loomade vill ja loomakarvad (rubriik 5105); 

f) Parukate jms tootmiseks ette valmistatud muude loomade vill või loomakarvad (rubriik 6703). 

o 

o o 

Selgitav märkus alamrubriigi kohta. 


Alamrubriigis 5102 11 tähistab termin “kašmiirkitse vill” pehmet peenikest alusvilla Kashmirist pärit 

kitsetõult, keda tänapäeval kasvatatakse ka mitmetes teistes maailma piirkondades. Sells alamrubriigis 

loomade kasvatamispiirkonda arvesse ei võeta. 

5103 LAMBAVILLA JA MUUDE LOOMADE VILLA NING LOOMAKARVADE 

JÄÄTMED K.ALÕNGAJÄÄTMED, V.A KOHESTATUD JÄÄTMED: 

5103 10 - lambavilla ja muude loomade villa kraasmed 

5103 20 - lambavilla ja muude loomade villa muud jäätmed 

5103 30 - loomakarvade jäätmed 

Üldiselt kuuluvad rubriiki kõik lambavilla või muude loomade villa või loomakarvade 

jäätmed (v.a kohestatud jäätmed), st jäätmed, mis on toorvilla ja -karvade järk-järgulisel 

töötlemisel pestud, kraasitud, kammitud, kedratud, kootud, silmkootud, heegeldatud jne 

toodeteks. 

Antud rubriigi põhilisteks jäätmeteks on: 

1) Kammimise, kraasimise või muude eelketrusprotsesside jäätmed, sellised nagu: 

kraasmed - tähtsaimad jäätmed, koosnevad lühikestest kammimise käigus eraldatud 

kiududest; lindiotsad - kammilindi väikesed jäätmetükid; kraasjäätmed ja kraasitud taasvill 

(shoddy); kraasimisel kogutud jäätmed; kraasimismasinate trumlite puhastamiselt saadud 

kiud. 

2) Lõngajäätmed, sellised nagu katkenud, sõlmeline ja sasilõng, mis kogutakse ketramise, 

korrutamise, poolimise, kudumise, silmkudumise, heegeldamise jne operatsioonidel. 

3) Jäätmed, sellised nagu sorteeritud jäätmed ja pesemisjäätmed, mis kogutakse 

pesemisvannide põhjast või pesumasinate restidelt. 

4) Jäätmed, sellised nagu kasutatud madratsite karvad ja vill. 

Osa nendest jäätmetest võivad olla masinaõliga läbi imbunud või tolmu või muude 

võõrlisanditega segatud (näiteks taimset päritolu looduslikud lisandid). Neid jäätmeid, 

vastavalt liigile ja kvaliteedile, saab kasutada ketramiseks, toppematerjalina jne. Nende 

klassifitseerimist siin ei mõjuta karboniseerimine, pleegitamine, värvimine jne. 


a) Hobusejõhvi jäätmed (rubriik 0511); 

b) Vatt (rubriik 3005 või 5601); 

c) Villajäätmed või loomakarvade jäätmed, mis on kasutatavad vaid väetisena (grupp 31); 

d) Lambavilla, muude loomade villa ja loomakarvade kohestatud jäätmed (rubriik 5104); 

e) Lambavill ja muude loomade villa kraasitud ja kammitud jäätmed (rubriik 5105); 

f) Tekstiilflokk, tekstiiliebemed ja topid (rubriik 5601). 

19

5104 5104 00 LAMBAVILLA NING MUUDE LOOMADE VILLA VÕI LOOMAKARVADE 

KOHESTATUD JÄÄTMED 

Siia rubriiki kuuluvad lambavilla, muude loomade villa ja loomakarvade kohestatud 

jäätmed, mis saadakse trikoo-, riide- jne materjalide kaltsude lahtilõhkumisel või ketramis-, 

kudumis-, silmkudumis-, heegeldamis- jne operatsioonidel tekkinud lõngajäätmete 

lahtilõhkumisel. 

Kohestatud villa (taasvilla) hulka kuuluvad: 

1) Shoddy ja mungo, mis saadakse aparaat- või kammlõnga või kaltsude lahtilõhkumisel. 

2) Tõmmisvill, mis saadakse segakiust kaltsude töötlemisel (tavaliselt hapetega, 

eemaldamaks taimseid kiude (näiteks puuvilla) ja tehisstaapelkiude) järelejäänud villa 

lahtilõhkumisel. 

Antud rubriigi lambavilla, muude loomade villa ja loomakarvade kohestatud jäätmed 

kedratakse lõngaks eraldi või segus uute kiudainetega ja kasutatakse riide, silmkoekangaste 

või vildi valmistamiseks või polsterduseks või toppematerjalina. 

Sellised kohestatud jäätmed klassifitseeritakse siia rubriiki olenemata sellest, kas jäätmed 

on pleegitatud või värvitud. 

Antud rubriiki ei kuulu: 

a) Vatt (rubriik 3005 või 5601); 

b) Lambavilla, muude loomade villa ja loomakarvade kraasitud ja kammitud kohjestatud jäätmed 


c) Tekstiilflokk, tekstiilebemed ja topid (rubriik 5601). 

d) Kohestamata kasutatud ja uued kaltsud (rubriik 6310). 

5105 LAMBAVILL JA MUUDE LOOMADE VILL NING LOOMAKARVAD, 

KRAASITUD VÕI KAMMITUD (SH KAMMVILL PALLIDES): 

5105 10 - kraasitud lambavill 

- lambavillast kammlindi kerad ja muu kammitud lambavill: 

5105 21 - - kammvill pallides 

5105 29 - - muud 

- muude loomade vill, kraasitud või kammitud: 

5105 31 - - kašmiirkitse vill 

5105 39 - -muud 

5105 40 - loomakarvad, kraasitud või kammitud 

Antud rubriiki kuuluvad: 

1) Lambavill, muude loomade vill ja loomakarvad (sh jäätmed ja kohestatud jäätmed), mis on 

eelnevalt kraasitud aparaatketruseks. 

2) Vill ja muude loomade vill, mis on kammitud pärast ettevalmistamist või kraasimist. 

Kraasimise eesmärgiks (spetsiaalsetes kraasimasinates) on kiudude lahutamine, nende 

rööbistamine ja kiumassi osaline või täielik puhastamine kõikvõimalikest sisalduvatest 

lisanditest (peamiselt taimsed). Kiud on seejärel lademekujuliselt. 

Kui on vaja kasutada aparaatketrust (st üksnes kraasimist), siis lade jaotatakse 

pikisuunas paljudeks osadeks, mis keerutatakse heideks kiudude kokkujäämise 

suurendamiseks ja nende lõngaks ketramise hõlbustamiseks. Heie keritakse poolidele ja seda 

võib ilma järgnevate operatsioonideta kasutada aparaatlõnga ketramiseks. 

Kui vastupidiselt on vaja kasutada kammketrust, siis võib rakendada kahte alternatiivset 

protsessi, nimelt: kas kraaslade kammitakse või lambavilla, muude loomade villa või 

loomakarvu ei kraasita, kuid enne kammimist läbib vill ettevalmistusprotsessi, mille käigus 

materjali töödeldakse lindimasinates, kus kiumass lahutatakse ja sirgestatakse. 

Järgnevate kammimisoperatsioonide käigus eemaldatakse lühikesed kiud, peamiselt 

kraasmetena, järelejäänud kiud rööbistatakse ja vormitakse lindiks. Kõikvõimalikud 

järelejäänud taimsed võõrlisandid eemaldatakse samuti koos kraasjäätmetega. Seejärel 

20

kammlint venitatakse ja kammitakse tagamaks eri pikkusega kiudude täieliku segunemise, 

venitatud lint keritakse keradesse. Osadel materjalidel, peamiselt karvad, mida ei saa 

hõlpsasti keradesse kerida, surutakse spiraalselt ladustatud lint tihedalt kokku kahe 

paberilehe vahele. Kammitud tooted läbivad venitus- ja dubleerimisoperatsioonide sarja, mille 

tulemusena saadakse heie. Heie keritakse bobiinidele ja on valmis selle ketramiseks 

kammlõngaks. 

Antud rubriiki kuulub: eelpool viidatud kraasheie, kraaslint, kraaslint kerades, heie aga 

samuti sihilikult ühesugusteks tükkideks lõigatud või rebitud ja katkilõigatud või -rebitud 

kraaslint. 

Rubriiki kuulub samuti kammvill pallides. See tavaliselt pestud vill on takjatest 

mehaaniliselt puhastatud seadmete (kraasimine, kammimine) abil, mida kasutatakse 

kammlindi saamiseks kammketruseks. Pärast kammketrusmasinat saadud pidev lint 

venitatakse ja jaotatakse ebaühtlasteks kohevateks tükkideks, millest moodustatakse seejärel 

kammlindi pall. Toode on lühikeste kiudude pikkusega (kiu keskmine pikkus on alla 45 mm) 

on sobiv aparaat või puuvillaketrussüsteemiga ketramiseks, kuid mitte kammketruseks. 

Seetõttu tuleb seda enne ketramist ümberkraasida. Välisilmelt sarnaneb see ilma taimsete 

lisanditeta koheva pestud villaga. 

Tuleks märkida, et teatav heie võib olla peaaegu sama diameetriga kui ühekordne lõng 

rubriikidest 5106 - 5110 ja võib olla lauge keeruga, kuid kuni seda pole veel kedratud, ei 

kujuta heie endast lõnga ja seetõttu kuulub antud rubriiki. 

Sellised protsessid, nagu pleegitamine ja värvimine ei mõjuta toodete klassifitseerimist 

sellesse rubriiki. 



b) Parukate vms valmistamiseks ettevalmistatud vill (rubriik 6703). 

o 

o o 



Alamrubriigi toodetele kohaldatakse selgitavat märkust alamrubriigi 5102 11 kohta, koos vajalike 

muudatustega. 

5106 LAMBAVILLANE KRAASLÕNG, JAEMÜÜGIKS PAKENDAMATA: 

5106 10 - lambavilla sisaldusega vähemalt 85% massist 

5106 20 - lambavilla sisaldusega alla 85% massist 

Antud rubriiki kuulub ühekordne või mitmekordne (kordistatud) kraaslõng st selline lõng, 

mis saadakse kraasheide ketramise (kammimata) teel. Siia kuulub ka poolkammlõng, mis 

saadakse kraaslindist (kammimata) kammketrusviisil. Kõik need lõngad poolitakse tavaliselt 

poolidele või koonustele. 

Antud rubriiki kuulub samuti lõng kraasvillast, mis on saadud kammvilla pallidest, mille 

kirjeldus on rubriigi 5105 selgitavates märkustes. 

Lõng ei kuulu antud rubriiki juhul kui see on jaemüügiks pakendatud (vaata XI jaotise üldist I) osa B 

3). 

Antud rubriigi lõng koosneb lühikestest kiududest või rööbistamata, kuid omavahel 

segunenud ja ristunud lühikeste ja pikkade kiudude segust. See lõng on üldiselt ebaühtlasem 

ja tavaliselt laugema keeruga kui kammlõng. 

See lõng võib olla läbinud XI jaotise I üldosas B) 1) nimetatud protsessid. 

Mitmekordne (kordistatud) lõng, mis koosneb kraasvillastest ja kammvillastest 

üksiklõngadest, klassifitseeritakse rubriikidesse 5106 või 5107 vastavalt sellele, kas toote 

massis domineerib kraasvill või kammvill. 

5107 LAMBAVILLANE KAMMLÕNG, JAEMÜÜGIKS PAKENDAMATA: 

5107 10 - lambavilla sisaldusega vähemalt 85% massist 

5107 20 - lambavilla sisaldusega alla 85% massist 

21

Antud rubriiki kuulub ühekordne või mitmekordne (kordistatud) kammlõng, st kammvilla 

heidest ketramisega saadud lõng. 

See lõng ei kuulu rubriiki jaemüügiks pakendatuna - XI jaotise I üldosa B) 3). 

Kammlõng erineb kraaslõngast sileda pinna ja ühtlase ristlõike poolest; kiud on lõngas 

rööbistatud ning lühikesed ja sassis kiud on kammimisel eemaldatud. 


Rubriiki ei kuulu kammvilla pallidest saadud kraasvillast lõng ja poolkammlõng (rubriik 5106). 

5108 KRAAS- VÕI KAMMLÕNG MUUDE LOOMADE VILLAST, 

JAEMÜÜGIKS PAKENDAMATA: 

5108 10 - kraaslõng 

5108 20 - kammlõng 

Antud rubriiki kuulub nii ühekordne, kui ka mitmekordne (kordistatud) lõng, mis on saadud 

muude loomade kraasitud või kammitudvilla heide ketramisel (vaata selgitavatest märkustest 

rubriigile 5102 mõiste „muude loomade vill” selgitust). 

Siia ei kuulu jaemüügiks pakendatud lõng (vaata XI jaotise I üldosa B) 3). 

Antud rubriigi lõnga kasutatakse peamiselt silmkoetoodete või teatud liiki kergete rõivaste 

valmistamiseks kasutatava riide (näiteks alpakat) ja mantliriide või tekkide (näiteks kaameli- 

(sh dromedari) villa), samuti velveti või tehiskarusnaha valmistamiseks. 

See lõng võib oölla läbinud XI jaotise I üldosas B) 1) nimetatud protsessid. 

5109 LÕNG LAMBAVILLAST VÕI MUUDE LOOMADE VILLAST, 

JAEMÜÜGIKS PAKENDATUD: 

5109 10 - lambavilla või muude loomade villa sisaldusega vähemalt 85% 

massist 

5109 90 - muud 

Antud rubriiki kuulub aparaatvillast ja kammvillast lõng ja muude loomade villast lõng, mis 

on jaemüügiks pakendatud, st XI jaotise I üldosas B) 3) kirjeldatud kujul ja tingimustel. 

5110 5110 00 LÕNG LOOMAKARVADEST VÕI HOBUSEJÕHVIST (K.A MÄHITUD 

JÕHVLÕNG), JAEMÜÜGIKS PAKENDATUD VÕI PAKENDAMATA 

Antud rubriiki kuulub: 

1) Ühekordne või mitmekordne (kordistatud) lõng, mis saadakse loomakarvade heide 

ketramisel (vaata rubriigi 5102 selgitavatest märkustest, mida tähendab „loomakarvad”). 

Seda lõnga kasutatakse teatud riide, vaheriide ja tehnilise otstarbega toodete valmistamiseks. 

2) Hobusejõhvist lõng. Need lõngad saadakse ketramisega, kasutades tavaliselt lühemalt 

hobusejõhvi (hobuslaste lakkadest või veiste sabadest). Pikemaid hobusejõhve hobuslaste 

sabadest ei saa kedrata. Need seotakse sageli otsapidi kokku, moodustades filamendi, mida 

kasutatakse lõimelõngadena teatava jõhvriide valmistamisel. Nende kasutust silmas pidades, 

klassifitseeritakse seda liiki filamendid samuti sellesse rubriiki. Üksikud (otsapidi kokku 

sidumata) hobusejõhvid klassifitseeritakse siiski rubriiki 0511. 

Hobusejõhvist lõngad, mis koosnevad puuvillase lõnga või muu tekstiilmaterjalidega rööbistatud 

või mähitud hobusejhvide kimbust, klassifitseeritakse sellesse rubriiki. 


5111 LAMBA VÕI MUUDE LOOMADE KRAASVILLAST RIIE: 

- lambavilla või muude loomade villa sisaldusega vähemalt 85% 

massist 

22

5111 11 - - pindtihedusega kuni 300 g/m² 

5111 19 - - muud 

5111 20 - muu kraasvillane riie, segus peamiselt või üksnes keemiliste filamentkiududega 

5111 30 - muu kraasvillane riie, segus peamiselt või üksnes keemiliste 

staapelkiududega 

5111 90 - muud 

Antud rubriiki kuulub riie (nagu on määratletud XI jaotise I üldosas C) ), mis on valmistatud 

lambavillasest kraaslõngast või muude loomade kraaslõngast. 

Nende riiete sortiment on lai - siia kuulub ülikonnariie, flanell, moletoon ja muu rõivariie, 

tekid, sisustusriie jne. 


a) Sidumismaterjalid, meditsiinilised või pakendatud jaemüügiks (rubriik 3005); 

b) Tehnilise otstarbega riie (rubriik 5911). 

5112 LAMBA VÕI MUUDE LOOMADE KAMMVILLAST RIIE: 

-lambavilla või muude loomade villa sisaldusega vähemalt 85% 

massist või rohkem: 


5112 19 - - muud 

5112 20 - muu kammvillane riie, segus peamiselt või üksnes keemiliste filamentkiududega 

5112 30 - muu kammvillane riie segus peamiselt või üksnes keemiliste 

staapelkiududega 

5112 90 - muud 

Antud rubriiki kuulub riie (nagu on määratletud XI jaotise I üldosas C) ) , mis on valmistatud 

lambavillasest kammlõngast või muude loomade villast kammlõngast. 

Nende riiete laia sortimenti kuulub ülikonnariie ja muu rõivariie, sisustusriie jne. 


a) Meditsiinilised või jaemüügiks pakendatud sidumismaterjalid (rubriik 3005); 

b) Tehnilise otstarbega riie (rubriik 5911). 

5113 5113 00 LOOMAKARVADEST VÕI HOBUSEJÕHVIST RIIE 

Antud rubriiki kuulub riie (nagu on määratletud XI jaotise I üldosas C)), mis on valmistatud 

rubriigi 5102 loomakarvadest või hobusejõhvist lõngadest (rubriik 5110). Hobusejõhvist riie 

võib olla valmistatud ka rubriigi 0511 üksikutest hobusejõhvidest 

Loomakarvadest riiet kasutatakse mööbli või sisustustarvete vooderduseks, vaheriidena 

rõivastes jne. 

Üksikutest hobusejõhvidest riie kootakse tavaliselt käsitsi, spetsiaalsetel telgedel. 

Arvestades kiudude lühidust (20 - 70 cm), on see riie tavaliselt lühikestes kangastes ja 

kasutatakse peamiselt sõelades. 

Muid hobusejõhvist riideid kasutatakse laialdaselt rõivaste vahevoodriks. 

Rubriiki ei kuulu tehnilise otstarbega riie (rubriik 5911). 

23

Märkus alamrubriigi kohta: 

GRUPP 52 

PUUVILL 

1. Alamrubriikides 5209 42 ja 5211 42 tähistatakse terminiga „denim” kirjukoelist ühevärviliste 

lõimelõngadega ja pleegitamata, pleegitatud, halliks või lõimelõngadega võrreldes heledamaks 

värvitud koelõngadega 3- või 4-lõngalise lõimpindse toimse (ka murtud) sidusega riiet. 

ÜLDINE 

Antud grupi selgituste tõlgendamisel tuleb arvestada XI jaotise selgitavaid märkusi. 

Üldiselt kuulub antud gruppi puuvillakiud tema eri etappidel alates toorpuuvillast kuni riideni, 

sealhulgas puuvillana klassifitseeritavad tekstiilmaterjalid. 

5201 5201 00 PUUVILL, KRAASIMATA JA KAMMIMATA 

Puuvillapõõsa (Gossypium) kuprates paiknevad seemned on kaetud puuvillakiududega. 

Neid kiude moodustavaks aineks on tselluloos, kiud on kaetud vahaja ainega. Kiudude 

pealispind on sile ja nende looduslik värvus on valge, kollakas, pruunikas või punakas. 

Toorpuuvilla korjatakse ajal, mil küpsed kuprad on enam-vähem avanenud; kupraid ei korjata, 

puuvillakiud tõmmatakse neist välja koos seemnetega, mis tuleb eemaldada järgneva 

puhastamise käigus. 

Antud rubriiki kuulub kraasimata ja kammimata puuvillakiud (toorpuuvill) või üksnes 

kupardatud toorpuuvill (kupardatud puuvilla jääb teatud koguses kesti, lehti või mulda); samuti 

kuulub siia rubriiki puhastatud, pleegitatud, värvitud või absorbendiks töödeldud puuvillakiud 

(v.a linter ja jäätmed). 

Rahvusvaheline toorpuuvilla kaubandus on peaaegu täielikult keskendunud kupardatud 

puuvillale müümisele, mis on tavaliselt pressitud pallidesse; ropsimismasinates puhastatud 

puuvill on koheva laia pideva lademe kujuline. 

Puuvillalinter klassifitseeritakse rubriiki 1404. Antud rubriiki klassifitseeritud kiud on 

üldiselt pikkusega 1 - 5 cm ja selliselt on neid kerge eristada puuvillalinterist, mis sisaldab 

tavaliselt alla 5 mm pikkusega kiude. 



b) Puuvilla jäätmed (rubriik 5202); 

c) Kraasitud või kammitud puuvill (rubriik 5203). 

5202 PUUVILLAJÄÄTMED (SH LÕNGAJÄÄTMED JA KOHESTATUD 

JÄÄTMED): 

5202 10 - lõngajäätmed (sh niidijäätmed) 

- muud: 

5202 91 - - kohestatud jäätmed 

5202 99 - - muud

Üldiselt kuuluvad antud rubriiki puuvillajäätmed, mis saadakse puuvilla ettevalmistamisel 

ketramiseks või ketramisel; kudumisel, silmkudumisel, heegeldamisel jne., samuti puuvillaste 

toodete lahtilõhkumisel. 

Seega kuuluvad siia: 

Kammimise jäätmed; kraasimis- ja kammimismasinate silindritelt eemaldatud kraasmed; 

katkenud kiud, venitusprotsessis eraldatud; lindi- ja heiedetükid; kraasudemed, sassis lõng ja 

muud lõngajäätmed; kaltsude lahtilõhkumisel saadud lõng ja kiud. 

Need jäätmed võivad sisaldada rasva, tolmu ja muid kõrvalisi aineid või võivad olla 

puhastatud, pleegitatud või värvitud. Neid võib kasutada ketramiseks või muul otstarbel. 


a) Puuvillalinter (rubriik 1404); 

b) Vatt (rubriik 3005 või 5601); 

c) Kraasitud või kammitud puuvillajäätmed (rubriik 5203); 

d) Tekstiilflokk ja ebemed ja topid (rubriik 5601); 

e) Kasutatud või uued kaltsud ja muud tekstiiltoodete jäätmed (rubriik 6310). 

5203 5203 00 PUUVILL, KRAASITUD VÕI KAMMITUD 

Antud rubriiki kuulub puuvill (k.a kohestatud jäätmed ja muud puuvillajäätmed), mis on 

kraasitud või kammitud ja ketramiseks ettevalmistatud või ettevalmistamata. 

Kraasimise eesmärgiks on puuvillakiudude lahutamine, nende enam-vähem rööbistamine 

ja võimalikult põhjalik puhastamine kõigist kõrvalistest ainetest. Kiud on siis lademekujuliselt, 

mis tihendatakse lindiks. Neid linte võib enne heideks muutmist kammida või jätta 

kammimata. 

Kammimine, mida kasutatakse peamiselt pikakiulise puuvilla ketramisel, eemaldab 

viimased kiudude külge jäänud kõrvalised ained ja eraldab lühikesed kiud kammimise 

jäätmetena; järele jäävad vaid pikad rööbistatud kiud. 

Kammitud või kammimata lint läbib dubleerimis- ja venitamisprotseduuride sarja lindi- ja 

heidemasinates ja väljub heidena. On oluline märkida, et heie, saaduna heidemasinast,võib 

olla peaaegu sama diameetriga kui rubriikide 5205 või 5206 ühekordne lõng ja võib olla lauge 

keeruga; kuid kuni seda pole kedratud, ei moodusta heie veel lõnga ja kuulub antud rubriiki. 

Üldiselt ladustatakse lint spiraalselt torudesse, aga heie keritakse tavaliselt suurtele 

poolidele. Lade rullitakse tavaliselt puitpoomile. 

Antud rubriigi tooted võivad olla pleegitatud või värvitud. 

Juuksurite poolt kasutatav kraasitud puuvill lindina klassifitseeritakse antud rubriiki, kuid 

puuvillane vatt kuulub rubriiki 5601, või, juhul kui vatt on meditsiinilisel või kirurgilisel otstarbel 

ravimitega immutatud või jaemüügiks pakendatud, kuulub rubriiki 3005. 

5204 PUUVILLANE ÕMBLUSNIIT, JAEMÜÜGIKS PAKENDATUD VÕI 

MITTE: 

- jaemüügiks pakendamata: 

5204 11 - - puuvillasisaldusega vähemalt 85% massist 

5204 19 - - muud 

5204 20 - jaemüügiks pakendatud 

Antud rubriiki kuulub õmblusniit XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osas B) 4) 

kirjeldatud kujul ja tingimustel. 

Kui selline niit vastab nööride jm (vaata XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osa B) 2)) määratlusele, siis 

see siia rubriiki ei kuulu (rubriik 5607). 

Õmblusniit kuulub sellesse rubriiki nii jaemüügiks pakendatult kui pakendamata või XI 

jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osas B) 1) näidatud viisil töödeldult või töötlemata. 

25

5205 PUUVILLANE LÕNG (V.A ÕMBLUSNIIT), PUUVILLASISALDUSEGA 

VÄHEMALT 85% MASSIST , JAEMÜÜGIKS PAKENDAMATA: 

- ühekordne lõng kammimata kiududest: 

5205 11 - - joontihedusega vähemalt 714,29 detsiteksi (meetriline number mitte üle 

14) 

5205 12 - - joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi , kuid alla 714,29 detsiteksi 

(meetriline number üle 14, kuid mitte üle 43) 

5205 13 - - joontihedusega vähemalt 192,31 detsiteksi, kuid alla 232,56 detsiteksi 


5205 14 - - joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi , kuid alla 192,31 detsiteksi 


5205 15 - - joontihedusega alla 125 detsiteksi (meetriline number üle 80) 

- ühekordne kammlõng: 


14) 





5205 24 - - joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi, kuid alla 192,31 detsiteksi 


5205 26 - - joontihedusega vähemalt 106,38 detsiteksi, kuid alla 125 detsiteksi 


5205 27 - - joontihedusega vähemalt 83,33 detsiteksi, kuid alla 106,38 detsiteksi, 


5205 28 - - joontihedusega alla 83,33 detsiteksi (meetriline number üle 120) 

- mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng kammimata kiududest: 

5205 31 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 714,29 detsiteksi (ühekordse 

lõnga meetriline number mitte üle 14) 

5205 32 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 232,56 rohkem, kuid alla 

714,29 detsiteksi (ühekordse lõnga meetriline number üle 14, kuid mitte üle 

43) 

5205 33 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 192,31detsiteksi , kuid alla 


52) 

5205 34 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 125 rohkem, kuid alla 192,31 

detsiteksi (ühekordse lõnga meetriline number üle 52, kuid mitte üle 80) 

5205 35 - - ühekordse lõnga joontihedusega alla 125 detsiteksi (ühekordse lõnga 

meetriline number üle 80) 

- mitmekordne (kordistatud) või komplekskammlõng: 



5205 42 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi , kuid alla 


43) 

5205 43 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 192,31 detsiteksi, kuid alla 


52) 

5205 44 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi , kuid alla 192,31 


5205 46 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 106,38 detsiteksi, kuid alla 125 



106,38 detsiteksi, (ühekordse lõnga meetriline number üle 94, kuid mitte üle 

120) 

5205 48 - - ühekordse lõnga joontihedusega alla 83,33 detsiteksi (ühekordse lõnga 


26

Antud rubriiki kuulub puuvillane lõng, (välja arvatud õmblusniitidest), ühekordne või 

mitmekordne (kordistatud), mis on saadud rubriigi 5203 heidest ketramisel (rubriik 5203) 

tingimusel, et lõng sisaldab puuvilla vähemalt 85% massist. 

Lõng nööride, köite, trosside jne (rubriik 5607) määratletud tähenduses või jaemüügiks pakendatud (vaata XI 

jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osa B) 2) 3)) lõng antud rubriiki ei kuulu. 

Lõng kuulub antud rubriiki XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osas B) 1) näidatud 

viisil töödeldult või töötlemata. 

5206 PUUVILLANE LÕNG (V.A ÕMBLUSNIIT), PUUVILLASISALDUSEGA 

ALLA 85% MASSIST, JAEMÜÜGIKS PAKENDAMATA: 

- ühekordne lõng kammimata kiududest: 


14) 





5206 14 - - joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi, kuid alla 192,31 detsiteksi 



- ühekordne kammlõng: 


14) 





5206 24 - - joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi , kuid alla 192,31 detsiteksi 



- mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng kammimata kiududest: 



5206 32 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi , kuid alla 


43) 

5206 33 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 192,31 detsiteksi ,kuid alla 


52) 

5206 34 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi, kuid alla 192,31 




- mitmekordne (kordistatud) või komplekskammlõng: 





43) 



52) 

5206 44 - - ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi, kuid alla 192,31 




27

Rubriigi 5205 selgitavaid märkusi kohaldatakse, mutatis mutandis, sellesse rubriiki 

kuuluva lõnga suhtes. 

5207 PUUVILLANE LÕNG (V.A ÕMBLUSNIIT), JAEMÜÜGIKS 

PAKENDATUD: 

5207 10 - puuvillasisaldusega vähemalt 85% massist 

5207 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub puuvillane lõng (välja arvatud õmblusniit), mis on jaemüügiks 

pakendatud s.o XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osa B) 3) kirjeldatud kujul ja 

tingimustel. 

5208 PUUVILLANE RIIE, PUUVILLASISALDUSEGA VÄHEMALT 85% 

MASSIST , PINDTIHEDUSEGA KUNI 200 G/M²: 

- pleegitamata: 

5208 11 - - labasekoeline, pindtihedusega kuni 100 g/m² 

5208 12 - - labasekoeline, pindtihedusega üle 100 g/m² 

5208 13 - - 3- või 4-lõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega 

5208 19 - - muu riie 

- pleegitatud: 




5208 29 - - muu riie 

- värvitud: 




5208 39 - - muu riie 

- kirjukoeline 




5208 49 - - muu riie 

- trükitud: 



5208 59 - - muu riie 

Siia rubriiki kuulub riie (nagu on määratletud XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I 

osas C)) massiga mitte üle 200g/m² ja puuvilla sisaldusega vähemalt 85%massist . 

Puuvillaste riiete sortiment on mitmekesine ja neid kasutatakse vastavalt nende 

karakteristikutele rõivaste, kodutekstiili, voodilinade, kardinate, muude sisustustarvete jne. 

valmistamiseks. 


a) Arstimitega immutatud või jaemüügiks pakendatud sidumismaterjalid (rubriik 3005); 

b) Rubriiki 5801 kuuluv riie; 

c) Froteerätikuriie ja samalaadne froteeriie (rubriik 5802); 

d Ažuurne riie (rubriik 5803); 

e) Tehniliseks otstarbega riie, rubriigist 5911. 

5209 PUUVILLANE RIIE, PUUVILLASISALDUSEGA VÄHEMALT 85% 

MASSIST , PINDTIHEDUSEGA ÜLE 200 G/M²: 


5209 11 - - labasekoeline 


28

5209 19 - - muu riie 




5209 29 - - muu riie 

- värvitud: 



5209 39 - - muu riie 

- kirjukoeline: 


5209 42 - - denim 

5209 43 - - muu 3- või 4-lõngalise toimse (sh risttoimse) sidusega riie 

5209 49 - - muu riie 

- trükitud: 



5209 59 - - muu riie 

Rubriigi 5208 selgitavaid märkusi kohaldatakse ka, mutatis mutandis, käesoleva rubriigi 

toodetele. 

5210 RIIE PUUVILLA JA PEAMISELT VÕI ÜKSNES KEEMILISTE 

KIUDUDE SEGUST, PUUVILLASISALDUSEGA ALLA 85% MASSIST, 

PINDTIHEDUSEGA KUNI 200 G/M²: 



5210 19 - - muu riie 



5210 29 - - muu riie 

- värvitud: 



5210 39 - - muu riie 



5210 49 - - muu riie 

- trükitud: 


5210 59 - - muu riie 

Antud rubriiki kuulub riie vastavalt XI jaotise selgitavate märkuste I osa C) määratlusele. 

Rubriiki kuulub see riie juhul, kui riie klassifitseeritakse puuvillase, riidena kohaldades XI 

jaotise märkust 2 (vaata ka XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I) osa A) ) ja tingimusel, 

et riie vastab järgmisele spetasifikatsioonile: 

a) Sisaldab alla 85% massist puuvilla; 

b) Puuvill on segatud peamiselt või üksnes keemiliste kiududega; 

c) Pindtihedus ei ületa 200g/m². 

Massiprotsentide arvutamisel tuleb meeles pidada, et võetakse arvesse keemiliste 

kiudude kogumass ilma filamentkiude ja staapelkiude eristamata. 


a) Arstimitega immutatud või jaemüügiks pakendatud sidumismaterjalid (rubriik 3005); 

b) Rubriiki 5801 kuuluv riie; 

c) Froteerätikuriie ja samalaadne froteeriie (rubriik 5802); 

d) Hõre riie (rubriik 5803); 

e) Tehniliseks otstarbega riie, rubriigist 5911. 

29

5211 RIIE PUUVILLA JA PEAMISELT VÕI ÜKSNES KEEMILISTE 

KIUDUDE SEGUST, PUUVILLASISALDUSEGA ALLA 85% MASSIST, 

PINDTIHEDUSEGA ÜLE 200 G/M²: 




5211 19 - - muu riie 

5211 20 - pleegitatud: 

- värvitud: 



5211 39 - - muu riie 



5211 42 - - denim 


5211 49 - - muu riie 

- trükitud: 



5211 59 - - muu riie 

Rubriigi 5210 selgitavaid märkusi kohaldatakse, mutatis mutandis, selle rubriigi toodetele. 

5212 MUU PUUVILLANE RIIE: 

- pindtihedusega kuni 200 g/m²: 

5212 11 - - pleegitamata 

5212 12 - - pleegitatud 

5212 13 - - värvitud 

5212 14 - - kirjukoeline 

5212 15 - - trükitud 

- pindtihedusega üle 200 g/m²: 


5212 22 - - pleegitatud 

5212 23 - - värvitud 


5212 25 - - trükitud 

Antud rubriiki kuulub riie (vastavalt XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osa C) 

määratlusele), mis on valmistatud puuvillasest lõngast. Tuleks siiski märkida, et siia kuulub 

üksnes segatud kiududest riie, välja arvatud käesoleva grupi eelmisesse rubriiki kuuluv või 

käesoleva jaotise teises osas nimetatud või sisalduv riie (tavaliselt grupid 58 või 59). 

Arstimitega immutatud või jaemüügiks pakendatud sidumismaterjalid antud rubriiki ei kuulu (rubriik 3005). 

30

GRUPP 53 

MUUD TAIMSED TEKSTIILKIUD; PABERLÕNG JA PABERLÕNGAST RIIE 

ÜLDINE 

Selle grupi selgitavate märkuste tõlgendamisel tuleks võtta arvesse XI jaotise 

üldiseid selgitusi. 

Üldiselt klassifitseeritakse siia gruppi rubriigi 5305 selgitavates märkustes osutatud 

teatavate eranditega taimsed tekstiilmaterjalid (välja arvatud puuvill) eri töötlemisetappidel, 

alates toormest kuni riideks muutumiseni. 

Siia kuulub ka paberlõng, paberlõngast riie ja antud grupi toodetega sarnastatud tooted 

segatud tekstiilmaterjalidest XI jaotise märkuse 2 sätete alusel. 

5301 LINA, TOORES VÕI TÖÖDELDUD, KUID KETRAMATA; 

LINATAKUD JA -JÄÄTMED (SH LÕNGAJÄÄTMED JA KOHESTATUD 

JÄÄTMED) : 

5301 10 - lina, toores või leotatud 

- murtud, ropsitud, soetud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata lina: 

5301 21 - - murtud või ropsitud 

5301 29 - - muud 

5301 30 - linatakud ja -jäätmed 

Linal on palju eriliike, tuntuim on Linum usitatissimum. Linakiud esineb taimes pektiinaine 

abil ühendatud kompaktsete niinekimpudena. Tekstiilitööstuses kasutamiseks tuleb kiud 

üksteisest ja taime muudest osadest, eriti linavarre puitunud osast, eraldada. 

Siia rubriiki kuulub toorlina, leotatud lina, ropsitud lina, soetud või muul viisil töödeldud, 

kuid mitte kedratud lina. 

A) Toores lina (linavarred). See on koristatud lina, kas raatsitud (st lehtede ja seemnete 

eemaldamist) või raatsimata. 

B) Leotatud lina. 

Leotamine eemaldab enamiku kiude ümbritsevast pektiinainest kas fermentatsiooni 

abil (bakterite või hallitusseente toimel) või keemilisel teel. Linaleotus toimub tavaliselt: 

1) laialilaotatult niiskuse või kaste toimel (kastelina); 

2) leotamisega voolavas või seisvas vees (kasteleolina); 

3) linavarte hautamisega soojas vees suurtes mahutites (vesileolina); 

4) auruga või keemiliste ainetega või mikroobidega töötlemisega. 

Seejärel leotatud lina kuivatatakse õhu käes või mehaaniliselt. Siis kiud lahustuvad 

kergesti puitunud varreosast ja üksteisest murdmise ja ropsimisega. 

C) Ropsitud lina. 

Esmalt lina muljutakse linavarre puitunud osa purustamiseks. Seejärel lina ropsitakse 

st. puitunud osad (linaluud) eemaldatakse käsitsi või mehaaniliselt. Selle protsessiga 

tekkib teatud hulk linatakku ja jäätmeid. 

D) Kotoniseeritud lina (puuvilla taoline lina). 

Toorlina keedetakse naatriumleelise lahuses, seejärel immutatakse 

naatriumkarbonaadiga; edasi töödeldakse toorlina lahjendatud happega, linavarred 

lahutatakse, vabaneb süsihappegaas ja lina lahustub üksikuteks kiududeks. Selliselt 

töödeldud lina ei vaja leotamist ega ropsimist. Kotoniseeritud lina tavaliselt pleegitatakse. 

E) Soetud (kammitud) lina 

Sugemine lahustab niinosa ja rööbistab kiud, eemaldades kõikvõimalike võõrlisandite 

jäägid ja lühikesed või katkenud kiud (masinatakk). Pärast sugemist on lina tavaliselt

pidevate linapeade kujul, soetud linapead ühendatakse laotusmasinal lindiks. Linti 

liidetakse ja venitatakse mitmel korral ning muudetakse heideks. Lint ja heie kuuluvad 

antud rubriiki tingimusel, et neid ei ole veel kedratud lõngaks. Töötlemise lõppetapil võib 

heie olla venitatud väga peenikeseks, ligikaudu ühekordse lõnga jämeduseni, tavaliselt 

lauge keeruga, kuid see ei kuulu siia rubriiki, ning seda ei tohiks segi ajada ühekordse 

lõngaga, mis klassifitseeritakse rubriiki 5306. 

F) Linatakk ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) 

Takk koosneb tavaliselt eri kvaliteediga, ketramiskõlblikest linajäätmetest; takk 

sisaldab peamiselt lühikesi, sõlmelisi, katkenud või sassis kiude mis saadakse 

mitmesugustel töötlemisetappidel, nagu ropsimine, sugemine (kammimine) ja ketramine. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti ketramisel, poolimisel või kudumisel tekkinud lõngajäätmed ja 

riidejäätmete lahtilõhkumisel saadud jäätmekiud või valmistoodete lahtilõhkumisel neis 

sisalduvateks kiududeks; need jäätmed on tavaliselt ette nähtud lõngaks taastamiseks. 

Taastamiseks ettenähtud takk ja muud jäätmed, arvestades neis sisalduvate kiudude 

lühidust, tavaliselt kraasitakse ning ei soeta. Pärast kraasimist saadud lint ja heie kuuluvad 

samuti siia rubriiki. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti lõngaks ketramiseks sobimatud jäätmed, mis saadakse, 

peamiselt ropsimisel või kraasimisel ja mida kasutatakse polstriks, toppematerjalina, mörti 

siduva materjalina ja toormena teatavate paberiliikide valmistamisel. 

Ülalpool osutatud tooted klassifitseeritakse sellesse rubriiki nii pleegitatuna või värvituna 

kui ka pleegitamata või värvimata kujul. 


a) Ropsimisel tekkivad linaluud (rubriik 4401); 

b) Teatavad kiulised taimsed materjalid, mida vahel nimetatakse linaks, näiteks India lina (Abroma 

augusta) (rubriik 5303) ja Uus-Meremaa kanep või lina (Phormium tenax) (rubriik 5305). 

* * 

* 


Alamrubriik 5301 21. 

Sellesse alamrubriiki kuulub takust saadud ropsitud lina. 

5302 HARILIK KANEP (CANNABIS SATIVA L.), TOORES VÕI 

TÖÖDELDUD, KUID KETRAMATA ; KANEPITAKUD JA -JÄÄTMED 

(SH LÕNGAJÄÄTMED JA KOHESTATUD JÄÄTMED): 

5302 10 - harilik kanep, toores või leotatud 

5302 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub ainult harilik kanep (Cannabis satival), taim mis kasvab väga erinevas 

kliimas ja pinnases. Kiud asetsevad taime niinkihis ja need lahutatakse, lina puhul 

rakendatavate operatsioonide sarjaga (vaata rubriigi 5301selgitavaid märkusi). 

Siia rubriiki kuuluvad: 

1) Harilik kanep, toores, pärast korjamist nii lehtedest ja seemnetest puhastatult kui ka koos 

nendega; 

2) Leotatud kanep, milles kiud on veel kinnitunud taime puitunud osaga kuid on muutunud 

kergesti lahutatavaks; 

3) Ropsitud kanep, mis koosneb üksikutest, vahel pikkusega 2 meetrit või pikematest 

kiududest, mis on ropsimise käigus taimest lahutatud; 

4) Kammitud kanep või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud kanepikiud, tavaliselt lindi või 

heide kujul; 

5) Kanepitakud või -jäätmed. Siia kuuluvad ropsimisel ja kammimisel tekkinud jäätmed, 

ketramisel ja kudumisel jms. tekkinud lõngajäätmed ja kaltsude, nöörijuppide või 

köietoodete jms. lahtilõhkumisel saadud lõhestatud jäätmed. Takud ja jäätmed 

klassifitseeritakse sellesse rubriiki nii juhul kui need sobivad lõnga ketramiseks (lindina, 

heidena ja muul kujul), samuti ka juhul kui need sobivad kasutamiseks ainult 

tihendusmaterjalina, polstriks või toppimiseks, paberi valmistamiseks jne. 

Sellesse rubriiki klassifitseerimist ei mõjuta kotoniseerimine (samalaadne, mida vahel 

kasutatakse lina puhul), pleegitamine ja värvimine. 

29


a) Muud taimsed kiulised materjalid, mida vahel nimetatakse kanepiks, näiteks: 

1) Tampico kanep (istle) (rubriik 1404 või 5305); 

2) Kenaff (Hibiscus cannabinus), rosella kanep (Hibiscus sabdariffa), abuutilon ehk hiina džuut 

(Abutilon avicennae) india, sunni, madrase, kalkuta, bombei või benaari kanep (Crotalaria 

juncea) ja queenslandi kanep (sida) (rubriik 5303); 

3) Haiiti kanep (Agave foetida) (rubriik 5304); manilla kanep (abaka), mauritiuse kanep (Furcraca 

gigantea), uus-meremaa kanep või lina (Phormium tenax) (rubriik 5305); 

b) Ropsimisel eemaldatud kõvad puitunud taimeosad (rubriik 4401) 

c) Kanepist lõng (rubriik 5308); 

d) Kaltsud ja köite või nööritoodete tükid (grupp 63). 

5303 DŽUUT JA MUUD NIINEKIUD (V.A LINA-, KANEPI- JA 

RAMJEEKIUD,) TOORED VÕI TÖÖDELDUD, KUID KETRAMATA; 

NENDE KIUDUDE TAKUD JA JÄÄTMED (SH LÕNGAJÄÄTMED JA 

KOHESTATUD JÄÄTMED): 

5303 10 - džuut jm niinekiud, toored või leotatud 

5303 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik kaheidulehelistelt taimedelt saadavad tekstiilkiud, v.a lina(rubriik 

5301), kanep (rubriik 5302) ja ramjee (rubriik 5305). 

Siin rubriigisklassifitseeritavad tekstiilniinkiud on katsudes pehmemad enamikust rubriigi 

5305 taimsetest kiududest ja nendest ka peenemad. 

Siia rubriiki kuuluvad kiudained: 

1) Džuut, mille kaks põhilist liiki on Corchorus capsularis ehk valge džuut ja Corchorus 

olitorius ehk punane džuut, nimetatakse ka „Tossa”. 

2) Hibiscus cannabinus, kaubanduses ka nimetuste kanep hibisk, kenaff, siiami džuut, 

bimlipatami džuut või bimli, ambari kanep, sao francisco papuoola, dah, mešta jne all 

3) Hibiscus sabdariffa ((hapu hibisk), kaubanduses ka nimetuste „Rosella” või „Rosella 

kanep”, siiami džuut, kenaff, jaava džuut all. 

4) Abutilon avicennae (abuutilon), ka tuntud kui abuutiloni kanep, hiina džuut, tien-tsin, 

ching-ma, king-ma jt. 

5) Brum kiud hispaania lembrikult (Spartium junceum) ja harilikult (Cytisus scoparius). 

6) Urena lobata ja Urena sinuata, mida teatakse nimetustega olenevalt päritolumaast: kongo 

džuut, madagaskari džuut või paka, malva blanca või cadillo(Kuuba), guaxima, aramina või 

malva roxa (Brasiilia), caesarweed (Florida). 

7) Crotalaria juncea, teatakse kui india, sunni, madrase, calcutta, bombay või benarese 

kanep või julburpuri džuut. 

8) Sida, põhiliselt teatakse kui escobilla, malvaisco, queenslandi kanep või kuuba džuut. 

9) Thespesia, teatakse kui polompon (Vietnam). 

10) Abroma augusta, teatakse kui kuradi puuvill või india lina. 

11) Clappertonia ficifolia, teatakse kui punga (Kongo) või guaxima (Brasiilia). 

12) Clappertonia ficifolia, teatakse kui punga (Kongo) või carapicho (Brasiilia). 

13) Nõges. 

Rubriiki kuuluvad: 

I) Toores kiuline materjal (vartena, veel leotamata või kraasimata); leotatud kiud; kraasitud 

kiud (saadud masinast), st kiud mille pikkus on vahel 2 m ja pikem ja mis on saadud 

leotamisel või kraasimisel; lõikmed (äralõigatud kiuotsad, mida turustatakse eraldi). 

Siiski, kiudained mis toormena või teataval kujul kuuluvad gruppi 14 (näiteks lembriku 

varred), klassifitseeritakse siia rubriiki ainult juhul, kui neid töödeldakse tekstiilmaterjalina 

kasutamisele osutaval viisil (näiteks, purustamine, kraasimine või kammimine 

ettevalmistusena ketramiseks ). 

II) Kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud kiud, tavaliselt lindi kujul. 

III) Peamiselt niinkiudude kraasimisel ja kammimisel tekkivad kiutakk ja -jäätmed, ketramisel 

tekkivad niinkiust lõnga jäätmed ja nööri-, köietoodetetükkide lahtilõhkumisel tekkivad 

kohestatud jäätmed. Takud ja jäätmed klassifitseeritakse siia rubriiki nii juhul kui nad 

sobivad ketramiseks lõngaks (näiteks, lintidena või muul kujul) kui ka need, mis sobivad 

30

kasutamiseks vaid tihendusmaterjalina, polstriks, toppematerjalina või vildi, paberi jm. 


Pleegitamine või värvimine ei mõjuta sellesse rubriiki kuuluvate toodete klassifitseerimist. 

Siia rubriiki ei kuulu samuti: 

a) Lembriku varred (rubriik 1404). 

b) Ravimainega immutatud takk või jaemüügiks pakendatud, meditsiinilise või kirurgilise otstarbega 

takk (rubriik 3005). 

c) Džuudist või teistest selle rubriigi tekstiilsetest niinkiududest lõng (rubriik 5307). 

d) Kaltsud või nööride, köite või nööritoodete tükid (grupp 63). 

5304 

5305 KOOKOSKIUD, MANILLAKANEP (ABAKA EHK MUSA TEXTILIS 

NEE), RAMJEE JT MUJAL NIMETAMATA TAIMSED KIUD, TOORED 

VÕI TÖÖDELDUD, KUID KETRAMATA; NENDE KIUDUDE TAKUD, 

KRAASMED JA JÄÄTMED (SH LÕNGAJÄÄTMED JA KOHESTATUD 

JÄÄTMED): 

Sellesse rubriiki kuuluvad taimsed tekstiilkiud, mis on saadud üheidulehelistetaimede 

lehtedest või viljadest (nt kookoskiud, manillakanep ja sisal), või ramjee puhul, mis on saadud 

nõgeseliste sugukonna kaheiduleheliste taimede vartest ja mis ei ole nimetatud üheski teises 

rubriigis. 

Enamjuhul on need kiud karmimad ja jämedamad kui rubriiki 5303 kuuluvad niinekiud. 

Üldiselt klassifitseeritakse need kiud siia rubriiki olenemata sellest, kas need on toormena, 

ketramiseks ettevalmistatud (näiteks, kraasitud või kammidega ja muudetud lindiks) või 

takuna või kiulise jäätmena (saadud peamiselt kammimisel) või lõngajäätmetena (saadud 

peamiselt ketramisel või kudumisel) või kohestatud jäätmetena (saadud kaltsudest, nööri, 

köietoodete jm tükkidest). 

Kui kiudained toormena või teataval kujul kuuluvad gruppi 14 (näiteks kapok), 

klassifitseeritakse need sellesse rubriiki ainult juhul, kui neid töödeldakse tekstiilmaterjalina 

kasutamisele osutaval viisil (näiteks, purustamine, kraasimine või kammimine 

ettevalmistusena ketramiseks). 

Sellesse rubriiki klassifitseeritavate taimsete tekstiilkiudude hulka kuuluvad: 

Kookoskiud. Need kiud saadakse kookospähkli väliskihist ja on karmid, haprad ja pruunika 

värvusega. Need klassifitseeritakse antud rubriigis nii massis kui ka kimpudena. 

Abaka. Manillakanepikiud saadakse teatud liiki banaanipuu (Musa textilis Nee) lehtedest, 

mida kultiveeritakse peamiselt Filipiini saartel. Kiud saadakse mittekiuliste osade 

ärakaapimisel noaga või mehaaniliselt ja klassifitseeritakse siia rubriiki nii kammitult või 

muul viisil ketramiseks ettevalmistatult (näiteks lindina või heidena) kui ka kammimata 

kujul. 

Manillakanepi kiud on väga vastupidavad ilmastiku ja merevee mõjutustele, mistõttu neid 

kasutatakse peamiselt laevaköite või kalavõrkude valmistamiseks. Neid kedratakse samuti 

lõngaks karmi riide või punutud kübarapaelte valmistamiseks. 

Ramjee. Ramjeekiudu saadakse erinevate taimede, peamiselt Boehmeria tenacissima 

(Rhea, roheline ramjee ja Boehmeria nivea (hiinarohi, valge ramjee) vartest, mida 

kultiveeritakse peamiselt Kaug-Idas. 

Nende taimede varred lõigatakse läbi maapinnalt. Seejärel, vahel pärast eelkuivatust 

varred kooritakse käsitsi või mehaaniliselt varre kattekihi eemaldamiseks ja varre puitosa 

purustamiseks ja eraldamiseks, ramjee on seejärel pikkade lintide kujul. Koorimisele 

järgneb kiude kooshoidvate liimsete pektiinainete eemaldamise protsess (tavaliselt 

keetmisega leelises). Saadud kiude väänatakse ja kuivatatakse ja nad muutuvad 

pärlvalgeks 

31

Halfa või esparto. Neid kiude saadakse taimede lehtedest. Need klassifitseeritakse sellesse 

rubriiki vaid siis kui nad on murtud, purustatud, kammitud või töödeldud muul tekstiiliset 

kasutamist osutaval viisil. Töötlemata lehed siia rubriiki ei kuulu (grupp 14). 

Aaloekiud. 

Haiti kanep (Agave foetida) 

Henequen (Agave fourcroydes) 

Istle või Ixtle (tampico või mehiko kanep). Need kiud saadakse Agave funkiana või 

Agave lechugilla taimedest ja neid kasutatakse peamiselt harjade valmistamiseks. 

Tavaliselt kuuluvad need kiud rubriiki 1404, kuid juhul kui neid töödeldakse 

tekstiilmaterjalina kasutamisele osutaval viisil, siis klassifitseeritakse need kiud siia 

rubriiki. 

Maguey või Cantala. Need kiud saadakse Agave cantala (Filipiinid või Indoneesia) või 

Agave tequilanalt (Mehhiko). 

Mauritiuse kanep (Furcraea gigantea), tuntud ka kui piteira (Brasiilia). 

Uus-Meremaa kanep või lina (Phormium tenax). 

Turbakiud (tuntud kui berandiin või beraundiin turvas). 

Puiduturbast saadud kiud. Need kiud kuuluvad siia rubriiki vaid siis, kui neid on 

töödeldud tekstiilset kasutamist osutaval viisil; muul juhul kuuluvad need rubriiki 2703. 

Ananassi kiud. Tuntud ka kui Curana (Amazonas), Pina (Mehhiko) või siidirohi. Kiud 

saadakse Bromeliaceae sugukonna ananassitaime lehtedest. Sellesse sugukonda 

kuuluvad ka pita, kolumbia pita, argaana, karoa (Brasiilia), karates jt niinkiud. 

Pita (Agave americana). 

Sanseviera, tuntud kui aafrika kanep. 

Sisal (Agave sisalana) 

Typha - kiud mida saadakse typha või cattaili taime lehtedest. Neid kiude ei tohi ajada 

segi sama taime lühikeste seemnekarvakestega, mida kasutatakse päästerõngaste, 

mänguasjade jm toppematerjalina ja ei kuulu siia rubriiki (rubriik 1404). 

Yucca. 

Pleegitamine ja värvimine ei mõjuta toodete klassifitseerimist sellesse rubriiki. 

5306 LINANE LÕNG: 

5306 10 - ühekordne 

5306 20 - mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng 

Siia rubriiki kuuluvad ühekordne lõng, mis saadakse rubriigi 5301 linakiududest heide 

ketramisel ja mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng mis saadakse sellist ühekordset 

lõnga erinevalt kombineerides. 

Siia rubriiki ei kuulu siiski köie, nööritoodete jms määratlusse jääv lõng (rubriik 5607) (vaata XI 

jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osa B) 2)). 

Lõng kuulub sellesse rubriiki nii jaemüügiks pakendatuna või XI jaotise selgitavates 

märkustesI osa B) 1) üldnõuetes näidatud viisil töödelduna kui ka jaemüügiks pakendamata 

või vastavalt töötlemata. 

Metalliseeritud lõng (sealhulgas metallniidiga kombineeritud linane lõng) siia rubriiki ei kuulu 


5307 LÕNG DŽUUDIST VÕI MUUDEST RUBRIIGI 5303 NIINEKIUDUDEST: 

5307 10 - ühekordne 

5307 20 - mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng 

Sellesse rubriiki kuulub ühekordne või mitmekordne (kordistatud) lõng, mis saadakse 

džuudi või muude rubriigi 5303 niinkiudude lindi ketramisel. 

Siia rubriiki ei kuulu siiski köie, nööritoodete jmsmääratlusse jääv lõng (rubriik 5607) (vaata XI 


Lõng kuulub sellesse rubriiki nii jaemüügiks pakendatuna või XI jaotise selgitavate 

märkuste I osa B) 1) üldnõuetes näidatud viisil töödelduna kui ka jaemüügiks pakendamata 


32

5308 LÕNG MUUDEST TAIMSETEST TEKSTIILKIUDUDEST; 

PABERLÕNG: 

5308 10 - kookoslõng 

5308 20 - kanepilõng 

5308 90 - muud 

A) Lõng muudest taimsetest tekstiilkiududest. 

Siia rubriiki kuulub ühekordne või mitmekordne (kordistatud) lõng, mis saadakse 

rubriigi 5302 kanepikiudude, rubriigi 5305 taimsete tekstiilkiudude või XI jaotises 

klassifitseerimata taimsete kiudude (nimelt grupi 14 kiud, näiteks kapok ehk hispaania jäik 

niinkiud) ketramisel. 

Siia rubriiki ei kuulu siiski köie, nööritoodete jms määratlusse jääv lõng (rubriik 5607) (vaata XI 


Kanepist lõnga kasutatakse õmblusniidina (näiteks, nahk- ja jalatsitoodete valmistamisel) 

või riide kudumisel. 

Lõng kuulub sellesse rubriiki nii jaemüügiks pakendatuna või XI jaotise selgitavate 

märkuste I osa B) 1) üldnõuetes näidatud viisil töödelduna kui ka jaemüügiks pakendamata 


Metalliseeritud lõng (sealhulgas metallniidiga kombineeritud linane lõng) siia rubriiki ei kuulu 


B) Paberlõng. 

Siia rubriiki kuulub paberist ühekordne lõng või mitmekordne (kordistatud) lõng. Lõng 

klassifitseeritakse siia rubriiki olenemata sellest kas see on jaemüügiks pakendatud või või 

pakendamata, sidumisnööri, köie- ja nööritoodete kujul või mitte (v.a punutud köienööritooted). 

Lõng kuulub sellesse rubriiki nii XI jaotise selgitavate märkuste I osa B) 1) üldnõuetes 

näidatud viisil töödelduna kui ka vastavalt töötlemata. 

Ühekordne lõng saadakse märgade paberiribade keerutamisel või kokkurullimisel (vahel 

võib paber olla pealistatud); mitmekordne (kordistatud) lõng saadakse kahe või enama 

ühekordse lõnga korrutamisel (dubleerimisel). 


a) Paber, mis on pikuti üks või enam kordi kokkumurtud (grupp 48). 

b) Koos metallniidiga kedratud paberlõng või metalliga mis tahes menetlusel kaetud paberlõng 

(metalliseeritud lõng) (rubriik 5605). 

c) Metalliga armeeritud tugevdatud paberlõng ja paberist punutud köie-nööritooted (rubriik 5607). 

5309 LINANE RIIE: 

- linasisaldusega vähemalt 85% massist : 

5309 11 - - pleegitamata või pleegitatud 

5309 19 - - muud 

- linasisaldusega alla 85% massist: 


5309 29 - - muud 

Siia rubriiki kuulub linasest lõngast riie (nagu on määratletud XI jaotise selgitavate 

märkuste I) C) üldnõuetes). 

Nende riiete hulgas on õhukesed pesu- ja kleidiriided, voodilinariided, laudlinariided jm. 

Linast riiet kasutatakse samuti madratsikatete, kottide, presentkatete, purjede jm. valmistamiseks. 

Ravimainetega immutatud või jaemüügiks pakendatud sidumismaterjalid ei kuulu siia rubriiki 


5310 RIIE DŽUUDIST VÕI MUUDEST RUBRIIGI 5303 NIMETATUD 

NIINEKIUDUDEST: 

5310 10 - pleegitamata 

5310 90 - muud 

33

Siia rubriiki kuulub riie (nagu XI jaotise selgitavate märkuste I osa C) üldnõuetes 

määratletud) mis on valmistatud džuudist või teistest rubriigi 5303 niinkiududest lõngast. 

Džuudist riiet kasutatakse pakkekottideks, linoleumi tootmisel alusriideks, sisustustarvete 

voodriks jm. 

5311 5311 00 RIIE MUUDEST TAIMSETEST TEKSTIILKIUDUDEST; PABERLÕNGAST RIIE 

Siia rubriiki kuulub riie (nagu XI jaotise selgitavate märkuste I osa C) üldnõuetes 

määratletud) mis valmistatakse rubriigi 5308 lõngast. 

Seda riiet kasutatakse peamiselt pakkimiseks, purjeriidena, presentkatete valmistamiseks, 

kottideks, laudlindeks, linoleumi alusriideks jne. 

Siia rubriiki ei kuulu riie, mis saadakse paberiribade põimimisel (rubriik 4601). 

34

GRUPP 54 

KEEMILISED FILAMENTKIUD; KEEMILISTE TEKSTIILMATERJALIDE RIBAD JMS 

VORMID 


1. Kogu nomenklatuuri ulatuses tähistatakse terminiga keemilised kiud orgaanilistest 

polümeeridest tööstuslikult toodetud staapel- ja filamentkiude, mis on toodetud ühel 

alljärgneval viisil: 

a) orgaaniliste monomeeride polümeerimisel selliste polümeeride saamiseks nagu polüamiidid, 

polüestrid, polüolefiinid ja polüuretaanid, või selliselt toodetud polümeeride keemilisel 

modifitseerimisel (näiteks polü(vinüülalkohol), mis on saadud polü(vinüülatsetaadi) hüdrolüüsil), 

või 

b) looduslike orgaaniliste polümeeride (näiteks tselluloos) lahustamisel või keemilisel töötlemisel 

selliste polümeeride saamiseks nagu vask-ammoniaakkiud ja viskooskiud, või looduslike 

orgaaniliste polümeeride (näiteks tselluloos, kaseiin ja muud valgud või algiinhape) keemilisel 

modifitseerimisel selliste polümeeride nagu atsetaattselluloos või alginaadid saamiseks. 

Kui termineid süntees- ja tehis- kasutatakse kiudude kohta, siis sünteeskiud saadakse viisil a) ja 

tehiskiud viisil b). Rubriikide 5404 ja 5405 ribasid jms vorme ei loeta keemiliseks kiuks. 

Sama tähendus on terminitel keemiline, süntees- ja tehis- ka tekstiilmaterjalide kohta 

kasutatuna. 

2. Rubriikidesse 5402 ja 5403 ei kuulu grupi 55 süntees- või tehiskiududest filamentköisik. 

ÜLDINE 

Selle grupi selgitavate märkuste tõlgendamisel tuleb võtta arvesse XI jaotise 

selgituste üldnõudeid. 

Grupi 54 märkuse 1 alusel tähendab mõiste „keemilised kiud” selle kasutamisel gruppides 

54 ja 55 või mujal nomenklatuuris filamenti või staapelkiudu, mis koosneb orgaanilistest 

polümeeridest ja mille saamiseks kasutatakse ühte kahest tootmismenetlusest: 

1) Orgaaniliste monomeeride polümeerimist või selle tulemusena saadud polümeeride 

keemilist modifitseerimist (vaata 39.grupi üldisi selgitavaid märkusi) (sünteeskiud), või 

2) Looduslike orgaaniliste polümeeride lahustamist või keemilist töötlemist või looduslike 

orgaaniliste polümeeride keemilist modifitseerimist (tehiskiud). 

I) SÜNTEESKIUD. 

Nende kiudude tootmisel on põhimaterjalideks tavaliselt kivisöe, nafta või loodusliku gaasi 

töötlemise saadused. Polümerisatsiooniga toodetud ained sulatatakse või lahustatakse 

sobivates lahustites ja seejärel surutakse läbi ketrusdüüside õhku või kalgendusvanni, kus 

need tarduvad jahtudes või lahusti aurustudes või võivad sadestuda lahusest 

filamendikujulisena. 

Sellel etapil tavaliselt ei ole nende kiudude omadused sobivad järgnevaks kasutamiseks 

tekstiiliprotsessides ja neid tuleb venitada orienteerides molekulid filamendi suunaliseks, see 

parandab oluliselt teatud tehnilisi karakteristikuid (näiteks tugevust). 

Peamised sünteeskiud on:

1) Polüakrüül-nitriilkiud: kiud koosnevad lineaarsetest makromolekulidest, selle 

makromolekulaarses koostises on vähemalt 85% massist akrüülnitriili. 

2) Modakrüülkiud: kiud koosnevad lineaarsetest makromolekulidest, selle 

makromolekulaarses koostises on vähemalt 35%, kuid mitte üle 85% massist akrüülnitriili. 

3) Polüpropeenkiud: kiud koosnevad küllastunud atsükliliste süsivesinike lineaarsetest 

makromolekulidest, selle makromolekulaarses koostises on vähemalt 85% massist lülisid, 

mille igal teisel süsinikuaatomil on isoasendis metüülrühm. Muid kõrvalahelaid ei ole. 

4) Nailon või muud polüamiidkiud: kiud koosenvad sünteetilistest lineaarsetest 

makromolekulidest, selle makromolekulaarses koostises on kas vähemalt 85% korduvaid 

amiidühendeid, millised on ühendatud atsüklilistesse või tsüklilistesse rühmadesse, või 

vähemalt 85% aromaatseid ühendeid, mis on ühendatud vahetult amiidühenditega kahe 

aromaatse ringi külge ja milles imiidrühmad võib asendada kuni 50% amiidrühmadega. 

Mõiste „nailon ja muud polüamiidkiud” hõlmab aramiide (vaata jaotise märkus 12). 

5) Polüesterkiud: kiud koosnevad lineaarsetest makromolekulidest, selle 

makromolekulaarses koostises on vähemalt 85% massist diooli ja tereftaalhappe estreid. 

6) Polüeteenkiud: kiud koosnevad lineaarsetest makromolekulidest, selle 

makromolekulaarses koostises on vähemalt 85% massist eteeni lülisid. 

7) Polüuretaankiud: kiud saadakse polüfunktsionaalsete isotsüanaatide polümerisatsioonil 

polühüdroksüdühenditega, sellistega nagu kastoorõli, butaan-1,4-diool, polüeeterpolüoolid, 

polüesterpolüoolid. 

Muude sünteeskiudude hulka kuuluvad: kloorkiud, fluorkiud, polükarbamiidkiud, 

trivinüülkiud ja vinülaalkiud. 

Kui kiu koostisaineks on kopolümeer või homopolümeeride segu 39. grupi mõistes, 

näiteks eteeni ja propeeni kopolümeer, tuleb kiudude klassifitseerimisel võtta arvesse iga 

koostisosa vastav osatähtsus protsentides. Need osatähtsused on massist, välja arvatud 

polüamiidide puhul. 

II) TEHISKIUD 

Nende kiudude tootmisel on põhimaterjalideks orgaanilised polümeerid, mis on saadud 

looduslikust toorainest menetlustega, mis võivad sisaldada lahustamist või keemilist 

töötlemist või keemilist modifitseerimist. 

Põhilised tehiskiud on: 

A) Tsellulooskiud, nimelt: 

1) Viskooskiud, mis saadakse tselluloosi töötlemisel (tavaliselt sulfiitpuidumassi kujul) 

naatriumhüdroksüüdiga; saadud leelistselluloosi töödeldakse süsinikdisulfiidiga ja 

muudetakse tselluloosksantogenaadiks. Viimane lahustatakse omakorda 

naatriumhüdroksiidi lahjendatud lahuses, kuni saadakse viskoosne lahus, mida 

nimetatakse viskoosiks. Pärast puhastamist ja järelvalmimist surutakse viskoos läbi 

ketrusdüüside kalgendushappevanni regenereeritud tselluloosi filamendi vormimiseks. 

Viskooskiu hulka kuuluvad samuti modaalkiud, mis saadakse regenereeritud 

tselluloosist modifitseeritud viskoosiprotsessiga. 

2) Vaskammoniaakkiud saadakse tselluloosi (tavaliselt linteri või keemilise puidumassi) 

lahustamisel vaskammoniaagi lahuses; saadud viskoosne lahus surutakse seejärel 

vanni, kus sadestatud tselluloosist vormitakse filamendid. 

3) Atsetaatkiud (sealhulgas triatsetaat): kiud, mis saadakse atsetaattselluloosist, milles 

vähemalt 74% hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud. Kiud saadakse tselluloosi 

(puuvillalinteri või keemilise puidumassi kujul) töötlemisel äädikhappeanhüdriidi, 

äädikhappe ja väävelhappe seguga. Saadud esmane atsetaattselluloos 

modifitseeritakse lahustuvaks ja lahustatakse lenduvas lahustis nagu atsetoon, seejärel 

surutakse välja (tavaliselt sooja õhku), lahusti seejärel aurub ning saadakse 

atsetaattselluloosfilamendid. 

B) Valkkiudude, loomse või taimse päritoluga, sealhulgas: 

1) Piima kaseiini lahustamisel leelistes (tavaliselt naatriumhüdroksüüdis) saadavad kiud; 

pärast järelvalmimist lahus surutakse välja kalgendushappevanni. Saadud filamente 

kalgendatakse järgnevalt formaldehüüdi, tanniinide, kroomisoolade või muude 

keemiliste ühenditega töötlemisega. 

2) Muud kiud, mis saadakse samal viisil maapähkli, sojaoa, maisi jm valkudest. 

36

C) Alginaatkiud. Eri liiki merevetikate keemilisel töötlemisel saadakse viskoosne lahus, 

tavaliselt naatriumalginaat; see surutakse vanni, kus muudetakse teatud metalliliseks 

alginaadiks. Siia kuuluvad: 

1) Kaltsium-kroom alginaatkiud; need kiud on mittesüttivad. 

2) Kaltsiumalginaatkiud. Need kiud lahustuvad kergesti nõrgas leeliselises seebilahuses, 

selle omaduse tõttu on nad sobimatud tavaliseks tekstiilseks kasutamiseks ja neid 

kasutatakse sagedamini kui ajutisi niite teatud tootmisoperatsioonides. 

* 

* * 

Siia gruppi kuuluvad keemilised filamendid, lõng ja filamentidest riie, sealhulgas XI jaotise 

märkuse 2 kohaldamisel keemilistest filamentidest lõnga ja riidena klassifitseeritavad 

segakiududest lõng ja riie. Siia gruppi kuulub samuti monofilament ja muud rubriikide 5404 ja 

5405 tooted ja nendest toodetest riie. 

Siia kuulub filamentköisik, välja arvatud grupi 55 märkuses 1 määratletud köisik. Seda 

köisikut kasutatakse tavaliselt sigaretifiltrite valmistamiseks, grupi 55 köisikut kasutatakse 

staapelkiu valmistamiseks. 

Siia gruppi ei kuulu: 

a) Lõng hammaste vahede puhastamiseks (hambaniit) individuaalses jaemüügipakendis, rubriik 

3306. 

b) Grupi 40 tooted, eriti rubriigi 4007 niit ja kord. 

c) Grupi 55 tooted, eriti keemilistest filamentidest staapelkiud, staapelkiududest ja jäätmetest (k.a 

sugemed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) lõng ja riie 

d) Süsinikkiud ja nendest tooted (rubriik 6815). 

e) Klaaskiud ja nendest tooted (rubriik 7019). 

5401 ÕMBLUSNIIT KEEMILISTEST FILAMENTKIUDUDEST, 

JAEMÜÜGIKS PAKENDATUD VÕI PAKENDAMATA: 

5401 10 - sünteesfilamentkiududest 

5401 20 - tehisfilamentkiududest 

Sellesse rubriiki kuulub keemilistest filamentkiududest õmblusniit XI jaotise selgitavate 

märkuste I osa B) 4) üldnõuetes kirjeldatud kujul ja tingimustel. 

Siia rubriiki ei kuulu siiski köie-nööritoodete jms määratlusse jääv lõng (vaata XI jaotise 

selgitavate märkuste üldnõuete I osa B) 2)) (rubriik 5607). 

Õmblusniit kuulub sellesse rubriiki nii jaemüügiks pakendatuna või mitte või XI jaotise 

selgitavate märkuste I osa B) 1) üldnõuetes näidatud viisil töödelduna, kui ka jaemüügiks 

pakendamata või vastavalt töötlemata. 

Siia rubriiki ei kuulu samuti ühekordne lõng ja monofilament isegi siis, kui seda kasutatakse 

õmblusniidina (vastavalt rubriigid 5402, 5403, 5404 või 5405). 

5402 LÕNG SÜNTEESFILAMENTKIUDUDEST (V.A ÕMBLUSNIIT), K.A 

SÜNTEESMONOFILAMENT JOONTIHEDUSEGA ALLA 67 

DETSITEKSI, JAEMÜÜGIKS PAKENDAMATA : 

- eriti tugev lõng nailonist või muudst polüamiidist 

5402 11 -- aramiidist 

5402 19 -- muud 

5402 20 - eriti tugev polüesterlõng 

- tekstureeritud lõng: 

5402 31 - - nailonist või muudest polüamiidkiududest, ühekordse lõnga joontihedusega kuni 

50 teksi 

5402 32 - - nailonist või muudest polüamiidkiududest, ühekordse lõnga joontihedusega üle 50 

teksi 

5402 33 - - polüestristt 

5402 34 -- polüpropüleenist 

5402 39 - - muud 

- muu ühekordne lõng, nullkeeruga või keerdumusega kuni 50 keerdu meetril: 

5402 44 -- elastomeerne 

5402 45 - - muud , nailonist või muust polüamiidist 

37

5402 46 - - muud, polüestrist, osaliselt orienteeritud 

5402 47 - -, muud, polüestrist 

5402 48 -- muud, polüpropüleenist 

5402 49 - - muud 

- muu ühekordne lõng, keerdumusega üle 50 keeru meetril: 

5402 51 - - nailonist või muudst polüamiidist 

5402 52 - - polüestritest 

5402 59 - - muud 

- muu lõng, mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng: 

5402 61 - - nailonist või muudst polüamiidist 

5402 62 - - polüestrist 

5402 69 - - muud 

Siia rubriiki kuulub sünteesfilamentkiududest lõng (välja arvatud õmblusniit). 


1) Monofilament joontihedusega alla 67 detsiteksi. 

2) Multifilament, mis saadakse mitme (kaks kuni mitusada), monofilamendi ühendamisel, 

tavaliselt pärast nende väljumist ketrusdüüsidest. Need lõngad võivad olla keeruta või 

keeruga (ühekordsed, mitmekordsed) komplekslõngad. Siia kuuluvad seega: 

i) Ühekordne lõng, mis koosneb paralleelsetest ilma keeruta filamentidest. Samuti kuulub 

siia grupis 55 mitte ettenähtud köisik. 

ii) Ühekordne lõng sellistest filamentidest, millele antakse keerd pärast ketrusdüüsidest 

väljumist või järgneva korrutusoperatsiooniga. 

iii) Mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng, mis saadakse selliste ühekordsete 

lõngade ühendamisega, sealhulgas rubriigi 5404 monofilamentidest (vaata XI jaotise 

selgitavate märkuste osa I) B) 1) üldnõudeid). 

Eespool nimetatud lõngad ei kuulu sellesse rubriiki juhul, kui need moodustavad rubriigi 5607 

nööri ja samuti rubriigi 5406 jaemüügiks pakendatud lõng (vaata XI jaotise selgitavate märkuste 

osade I) B) 2) ja 3) üldnõudeid). 

Lisaks jaemüügiks mitte ette nähtud tekstiillõnga pakendamise tavalistele viisidele võib 

selle rubriigi mõningaid lõngu pakendada ilma sisealusteta (näiteks pallides jms). 

Peale juba nimetatud erandite ei kuulu siia rubriiki: 

a) Sünteesmonofilament ja sünteestekstiilmaterjalidest ribad jms (rubriik 5404). 

b) Sünteesfilamentköisik pikkusega üle 2 meetri (rubriik 5501). 

c) Sünteesfilamentköisik pikkusega mitte üle 2 meetri (rubriik 5503). 

d) Lint (katkirebitud köisik) rubriigist 5506. 

e) Metalliseeritud lõng, sealhulgas selle rubriigi lõng kombineeritult metallniidiga kõikvõimalikes 

vahekordades või metalliga kaetud (rubriik 5605) lõng. 

o 

o o 

Selgitavad märkused alamrubriikide kohta: 

Alamrubriigid 5402 31 - 5402 39. 

Tekstureeritud lõng on lõng, mida on mehaaniliste või füüsikaliste menetlustega (näiteks 

korrutamisega, lahtikeerutamisega, näilise keeru andmisega, surumisega, gofreerimisega, 

termostabiliseerimisega või nende menetluste kombineerimisega) muudetud, millega saavutatakse 

üksikkiudude kräsuline, säbruline, aasaline jms kuju. Selliseid deformatsioone võib osaliselt või 

täielikult tõmbejõu abil sirgestada, kuid vabastamisel esialgne kuju taastub. 

Tekstureeritud lõnga iseloomustab suuremahulisus või väga suur venitatavus. Mõlemat liiki lõnga 

suure elastsuse tõttu sobivad need eriti hästi venivate rõivaste valmistamiseks (näiteks retuusid, 

sukktooted, aluspesu), suuremahuline lõng annab riidele aga pehmuse ja soojuse. 

Tekstureeritud lõnga võib mittetekstureeritud (siledatest) filamentlõngadest eristada spetsiaalsete 

keerukarakteristikute, väikeste aasade või kiudude vähenenud paralleelse orientatsiooni järgi. 


Siia alamrubriiki kuulub lõng, mis koosneb osaliselt orienteeritud molekulidega kiududest. See lõng 

on tavaliselt sile, ja seda ei kasutata vahetult riide tootmiseks ja lõnga tuleb eelnevalt venitada või 

venitada-tekstureerida. Need on tuntud inglise keeles nimetusega „POY”. 

38

5403 LÕNG TEHISFILAMENTKIUDUDEST (V.A ÕMBLUSNIIT), 

JAEMÜÜGIKS PAKENDAMATA, K.A TEHISMONOFILAMENT 

JOONTIHEDUSEGA ALLA 67 DETSITEKSI: 

5403 10 - eriti tugev viskooslõng 

- muu ühekordne lõng: 

5403 31 - - viskoosist, nullkeeruga või keerdumusega kuni 120 keerdu meetril 

5403 32 - - viskoosist, keerdumusega üle 120 keeru meetril 

5403 33 - - atsetüültselluloosist 

5403 39 - - muud 

- muu lõng, mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng: 

5403 41 - - viskoosist 

5403 42 - - atsetüültselluloosist 

5403 49 - - muud 

Rubriigi 5402 selgitavaid märkusi kohaldatakse, mutatis mutandis, ka selle rubriigi 

toodetele. 

* 

* * 

5404 SÜNTEESMONOFILAMENT JOONTIHEDUSEGA VÄHEMALT 67 

DETSITEKSI, MILLE RISTLÕIKE MIS TAHES LÄBIMÕÕT EI 

ÜLETA 1 MM; SÜNTEESTEKSTIILMATERJALIDEST RIBAD JMS 

(NÄITEKS TEHISÕLED) LAIUSEGA KUNI 5 MM: 

5404 11 

- monofilament 

- - elastomeerne 

5404 12 - - muud. polüpropüleenist 

5404 19 - - muud 

5404 90 - muud 


1) Sünteesmonofilament. Need filamendid surutakse välja üksikfilamentidena. Filamendid 

klassifitseeritakse siia rubriiki vaid juhul, kui nende joontihedus on 67 detsiteksi või 

rohkem ja kui ristlõike mis tahes läbimõõt ei ületa 1mm. Selle rubriigi monofilamentidel 

võib ristlõige olla mitmesuguse kujuga ja neid võib saada mitte ainult väljasurumise teel, 

vaid ka kihistamise või sulatamise teel. 

2) Sünteestekstiilmaterjalidest ribad ja muud taolised. Selle rubriigi ribad on lamedad, 

laiusega mitte üle 5 mm ja on saadud väljasurumise teel või lõigatud laiematest ribadest 

või lehtedest. 

Tingimusel, et nende nähtav laius (st kokkupandult, lamestunult, pressitult või 

keerutatult) ei ületa 5 mm, kuuluvad siia rubriiki ka: 

i) Pikuti kokkumurtud ribad. 

ii) Lamestatud torud, pikuti kokkumurtud või murdmata. 

iii) Punktide i) ja ii) osutatud ribad kokkupressitult või keerutatult. 

Laiuse (või nähtava laiuse) varieerumise korral otsustatakse klassifitseerimine keskmise 

laiuse järgi. 

Sellesse rubriiki kuulub samuti mitmekordne (kordistatud) või kompleksriba jms. 

Kõik need tooted on tavaliselt suure pikkusega, kuid klassifitseeritakse siin rubriigis ka siis, 

kui nad lõigutakse lühikesteks tükkideks ja on pakendatud või pakendamata jaemüügiks. Neid 

tooteid kasutatakse vastavalt nende karakteristikutele harjade, reketite, õngenööride, 

kirurgiliste niitide, mööbliriide, rihmade, kübarate, punutud paelte jms tootmiseks. 


a) Steriilne sünteesmonofilament (rubriik 3006). 

b) Sünteesmonofilament, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ületab 1 mm, või ribad ja lamedad torud (sh 

ribad ja lamedad torud pikuti kokkumurtult) kokkupressitult, keerutatult või mitte (näiteks tehisõlg) 

39

tingimusel, et nähtav laius (st kokkumurtud, lamestatud, kokkupressitud või keerutatud kujul) 

ületab 5 mm (grupp 39). 

c) Sünteesmonofilament joontihedusega alla 67 detsiteksi (rubriik 5402). 

d) Grupi 56 ribad jms. 

e) Sünteesmonofilament külgekinnitatud konksudega või muul viisil valmis õngepüügiks (rubriik 

9507). 

f) Eeltöödeldud harjasekimbud ja köitesõlmed harjade valmistamiseks (rubriik 9603). 

5405 TEHISMONOFILAMENT JOONTIHEDUSEGA VÄHEMALT 67 

DETSITEKSI, MILLE RISTLÕIKE MIS TAHES LÄBIMÕÕT EI 

ÜLETA 1 MM; TEHISTEKSTIILMATERJALIDEST RIBAD JMS 

(NÄITEKS TEHISÕLED) LAIUSEGA KUNI 5 MM 

Rubriigi 5404 selgitavaid märkusi kohaldatakse, mutatis mutandis, ka selle rubriigi 

toodetele. 

5406 KEEMILISEST FILAMENTKIUST JAEMÜÜGIPAKENDIS LÕNG 

(V.A ÕMBLUSNIIT) : 

Siia rubriiki kuulub keemilistest filamentkiududest lõng (välja arvatud õmblusniit), kui see 

on jaemüügiks pakendatud, st XI jaotise selgitavate märkuste I) osa B) 3) üldnõuetes 


5407 RIIE SÜNTEESFILAMENTLÕNGAST, K.A RIIE RUBRIIGI 5404 

MATERJALIDEST: 

5407 10 -riie eriti tugevast nailonlõngast või muudest eriti tugevatest polüamiid- või 

polüesterlõngadest 

5407 20 - riie ribadest jms 

5407 30 - XI jaotise märkuses 9 nimetatud riie 

- muu riie, mis sisaldab massist vähemalt 85% nailoni või muude polüamiidide 

filamentkiudu: 


5407 42 - - värvitud 


5407 44 - - trükitud 

- muu riie, mis sisaldab massist vähemalt 85% tekstureeritud 

polüesterfilamentkiudu: 


5407 52 - - värvitud 


5407 54 - - trükitud 

- muu riie, mis sisaldab massist vähemalt 85% polüesterfilamentkiudu: 

5407 61 - - sisaldab massist vähemalt 85% tekstureerimata polüesterfilamentkiudu 

5407 69 - - muud 

- muu riie, mis sisaldab massist vähemalt 85% sünteesfilamentkiudu: 


5407 72 - - värvitud 


5407 74 - - trükitud 

- muu riie, mis sisaldab alla 85% massist sünteesfilamentkiudu, segus peamiselt või 

üksnes puuvillaga: 


5407 82 - - värvitud 


5407 84 - - trükitud 

- muu riie: 


5407 92 - - värvitud 


5407 94 - - trükitud 

40

Siia rubriiki kuulub riie (vaata XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I) osa punkti c)), mis 

on valmistatud sünteesfilamentlõngast, monofilamentidest või rubriigi 5404 ribadest; rubriigis 

sisaldub suur valik kleidi- ja voodririiet, kardinamaterjale, sisustusriiet, telgi- ja langevarjuriiet 

jne. 


a) Ravimainetega immutatud või jaemüügiks pakendatud sidumismaterjalid (rubriik 3005). 

b) Riie sünteesmonofilamendist, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ületab 1 mm või 

sünteestekstiilmaterjalidest ribadest ja nende sarnastest materjalidest nähtava laiusega, mis ületab 

5 mm (rubriik 4601) 

c) Sünteesstaapelkiududest riie (rubriigid 5512 - 5515). 

d) Rehvkoortriie (rubriik 5902). 

e) Tehnilise otstarbega riie (rubriik 5911). 

5408 RIIE TEHISFILAMENTLÕNGAST, K.A RUBRIIGIS 5405 

NIMETATUD MATERJALIDEST: 

5408 10 - eriti tugevast viskooslõngast riie 

- muu riie, mis sisaldab massist vähemalt 85% tehisfilamentkiudu, -ribasid vms: 


5408 22 - - värvitud 


5408 24 - - trükitud 

- muu riie: 


5408 32 - - värvitud 


5408 34 - - trükitud 

Siia rubriiki kuulub riie (vaata XI jaotise selgitavate märkuste I) osa C) üldnõudeid), mis on 

valmistatud tehisfilamentlõngast, monofilamentidest või rubriigi 5405 ribadest; rubriigis 

sisaldub suur valik kleidi- ja voodririiet, kardinamaterjale, sisustusriiet, telgi- ja langevarjuriiet 

jne. 


a) Ravimainetega immutatud või jaemüügiks pakendatud sidumismaterjalid(rubriik 3005). 

b) Riie sünteesmonofilamendist, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ületab 1 mm või 

sünteestekstiilmaterjalidest ribadest ja nende sarnastest materjalidest nähtava laiusega, mis ületab 

5 mm (rubriik 4601) 

c) Sünteesstaapelkiududest riie (rubriigid 5516). 

d) Rehvkoortriie (rubriik 5902). 

e) Tehnilise otstarbega riie (rubriik 5911). 

41

Märkus 

GRUPP 55 

KEEMILISED STAAPELKIUD 

1. Rubriikidesse 5501 ja 5502 kuulub ainult keemiline filamentköisik, mis koosneb paralleelsetest, 

köisikuga ühepikkustest filamentkiududest ja mis vastab järgmistele nõuetele : 

a) köisiku pikkus on üle 2 m; 

b) köisiku keerdumus on alla viie keeru meetril; 

c) monofilamendi joontihedus on alla 67 detsiteksi; 

d) ainult sünteesfilamentköisik: köisik peab olema väljavenitatud, s.t tema venimisvõime ei ületa 

100% tema pikkusest; 

e) köisiku joontihedus on üle 20 000 detsiteksi. 

Köisik pikkusega alla 2 m klassifitseeritakse rubriiki 5503 või 5504. 

ÜLDINE 

Selle grupi selgitavate märkuste tõlgendamisel tuleb võtta arvesse XI jaotise 

selgitusi üldnõudeid. 

Sellesse gruppi kuuluvad keemilised kiud, mille kirjeldus on toodud 54 grupi 

üldnõueteselgitavates märkustes, staapelkiududena (st mittepidevate kiududena) või teatava 

köisikuna; siia kuuluvad ka nende kiudude või köisiku eri töötlemisetappidel saadud tooted, 

kaasaarvatud lõng ja riie. Siia kuuluvad samuti segakiududest tooted, mida klassifitseeritakse 

keemilistest staapelkiududest toodetena, kohaldades XI jaotise märkust 2. 

Keemilisi staapelkiude saadakse tavaliselt ketrusdüüsi avadest (vahel mitu tuhat) läbi 

surumise teel; seejärel kogutakse paljudest ketrusdüüsidest saadud filamendid köisikuks. 

Selline köisik võib olla venitatud ja seejärel lühikesteks lõikudeks lõigatud, kas kohe või pärast 

mitmesugust menetlemist (pesemine, pleegitamine, värvimine jne). Kiud lõigatakse tavaliselt 

25 mm kuni 180 mm pikkuseks lõikudeks, pikkus varieerub olenevalt asjaomasest keemilisest 

kiust toodetava lõnga liigist ja kiudude laadist, millega neid tuleb segada. 

Keemiliste filamentide või staapelkiudude jäätmed (sh kraasmed, ketramisjäätmed ja 

kohestatud jäätmed) kuuluvad samuti sellesse gruppi. 


a) Tekstiilikiud pikkusega mitte üle 5 mm (flokk) rubriigist 5601. 

b) Asbestkiud (rubriik 2524), tooted asbestist ja muud rubriikide 6812 või 6813 tooted. 

c) Süsinikkiud ja süsinikkiududest tooted (rubriik 6815). 

d) Klaaskiud ja klaaskiududest tooted (rubriik 7019). 

5501 SÜNTEESFILAMENTKÖISIK: 

5501 10 - nailonist või muudest polüamiidist 

5501 20 - polüestrist 

5501 30 - akrüülist või modakrüülist 

5501 40 - polüpropüleenist 

5501 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub sünteesfilamentköisik, mis toodetakse käesoleva grupi üldistes 

selgitavates märkustes kirjeldatud viisil, üksnes siis, kui see vastab järgmistele nõuetele 

(vaata grupi märkus 1): 

A) Köisik peab olema pikem kui 2 m. 

B) Köisik peab olema keerutamata või keerdumusega alla 5 keeru meetril. 

C) Iga filament peab olema joontihedusega alla 67 detsiteksi. 

D) Köisik peab olema välja venitatud, st seda ei saa venitada üle 100% pikkusest.

E) Köisiku joontihedus peab ületama 20 000 detsiteksi. 

Punkti D) nõuded on kavandatud tagamaks, et köisik on valmis muutmiseks 

staapelkiududeks. Pärast läbisurumist on sünteeskiud ebapiisavalt orienteeritud ja neid tuleb 

venitada, et mõjutada nende molekulide orientatsiooni ja anda neile vajalikke omadusi. 

Väljavenitatud köisik säilitab teatud elastsuse, kuid tavaliselt katkeb tunduvalt vähemal määral 

kui 100% pikkusest. 

Seevastu väljavenitamata köisikut võib venitada 3 - 4 korda selle pikkusest pikemaks 

enne kui see katkeb. 

Selle rubriigi köisikut kasutatakse tavaliselt sünteesstaapelkiust lõnga tootmiseks kas: 

1) Lõigatuna staapelkiududeks, mis seejärel muudetakse lindiks, heideks ja lõngaks puuvilla 

või villa menetlemisele üldiselt sarnaste menetlustega; 

2) Muudetuna lindiks köisikust-lindiks menetlusega (vaata rubriigi 5506 märkusi) ja 

järgnevalt lõngaks. 


a) Sünteesfilamentide kogumid, mis vastavad eespool nimetatud tingimustele A), B) ja C), summaarse 

joontihedusega mitte üle 20 000 detsiteksi, või välja venitamata kiudude korral mis tahes 

summaarse joontihedusega (rubriik 5402). 

b) Sünteesfilamentide kogumid (iga niit 67 detsiteksi või rohkem), keerutamata või keerdumusega alla 

5 keeru meetril, välja venitatud või venitamata, mis tahes summaarse joontihedusega (rubriik 5404 

juhul kui üksikfilamentide ristlõike mis tahes läbimõõt ei ületa 1 mm, või grupp 39 muul juhul). 

c) Sünteesfilamentköisik, mis vastab ülalpool nimetatud tingimustele B) ja C), kuid mille pikkus ei ületa 2 

meetrit, kas väljavenitatult või -venitamata ja mis tahes joontihedusega (rubriik 5503). 

5502 5502 00 TEHISFILAMENTKÖISIK 

Väljaarvatud antud grupi märkus 1 d), kohaldatakse rubriigi 5501selgitavaid märkusi, 

mutadis mutantis, käesoleva rubriigi toodetele. 

5503 SÜNTEESSTAAPELKIUD, KRAASIMATA, KAMMIMATA VÕI MUUL 

VIISIL KETRAMISEKS ETTE VALMISTAMATA: 

- nailonist või muust polüamiidkiust: 

5503 11 -- aramiidist 

5503 19 -- muud 



5503 40 - polüpropüleenist 

5503 90 - muud 

Selle rubriigi kiudaineid valmistatakse, nagu on kirjeldatud antud grupi selgitavate 

märkuste üldnõuetes. 

Sünteesstaapelkiud on tavaliselt pallidesse pressitud. Kiud on tavaliselt ühtlase pikkusega, 

mis eristab neid rubriigi 5505 jäätmetest. 

Rubriiki kuulub ka sünteesfilamentköisik, mille pikkus ei ületa 2 meetrit tingimusel, et iga 

niidi joontihedus on alla 67 detsiteksi. Sünteesfilamentköisik pikkusega üle 2 meetri antud 

rubriiki ei kuulu (rubriigid 5402 või 5501). 

Kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks töödeldud sünteesstaapelkiud ei kuulu samuti siia 


5504 TEHISSTAAPELKIUD, KRAASIMATA, KAMMIMATA VÕI MUUL 

VIISIL KETRAMISEKS ETTE VALMISTAMATA: 

5504 10 - viskoosist 

5504 90 - muud 

Rubriigi 5503 selgiatvaid märkusi kohaldatakse, mutatis mutandis, antud rubriigile. 

42

5505 KEEMILISTE KIUDUDE JÄÄTMED (SH KRAASMED, 

LÕNGAJÄÄTMED JA KOHESTATUD JÄÄTMED): 

5505 10 - sünteeskiududest 

5505 20 - tehiskiududest 

Siia rubriiki kuuluvad keemiliste kiudude (filamentide ja staapelkiudude - vaata grupi 54 

selgitavate märkuste üldnõudeid) jäätmed, kaasa arvatud: 

1) Kiujäätmed, sellised nagu filamentide moodustamisel ja menetlemisel saadud suhteliselt 

pikad kiud; staapelkiudude kraasimisel, kammimisel ja muul viisil ketramiseks 

ettevalmistamisel saadud lühikesed kiud (näiteks sugemed, lademe, lindi ja heide väikesed 

katkenud tükid). 

2) Lõngajäätmed st katkenud, sõlmeline või sassis lõng, mis kogutakse ketramise, 

dubleerimise, poolimise, kudumise, silmkudumise jt. operatsioonide jäätmetena. 

3) Kohestatud jäätmed, saadud kaltsude või lõnga lahtilõhkumisel nende koostiskiududeks. 

Sellised jäätmed klassifitseeritakse antud rubriiki nii pleegitatuna või värvituna kui ka 

pleegitamata ja värvimata tingimusel, et neid ei ole kraasitud, kammitud ega muul viisil 

ketramiseks ette valmistatud. 


a) Vatt (rubriik 3005 või 5601). 

b) Jäätmekiud, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud (rubriik 5506 

või 5507). 

c) Tekstiilflokk, -ebemed ja topid (kiutükid) (rubriik 5601). 

d) Uued või kasutatud kaltsud (grupp 63). 

5506 SÜNTEESSTAAPELKIUD, KRAASITUD, KAMMITUD VÕI MUUL 

VIISIL KETRAMISEKS ETTE VALMISTATUD: 

5506 10 - nailonist või muudst polüamiidist 

5506 20 - polüestritst 


5506 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad sünteesstaapelkiud (k.a sünteesstaapelkiudude ja filamentide 

jäätmed) pärast nende kraasimist, kammimist või mõnel muul viisil ketramiseks 

ettevalmistamist. 

Kraasimisel läbivad staapelkiud ja jäätmekiud seadmeid, mis enam-vähem rööbistavad 

kiud ja omandavad laia lademe või võrkkeha kuju, mida seejärel tavaliselt tihendatakse lindiks 

(kiud ühendatakse vabalt ilma keeruta). 

Kammimisel läbib kraaslint järgnevad seadmed, mis rööbistavad kiud peaaegu täielikult ja 

jäätmete puhul eemaldatavad lühikesed kiud (kraasmed). Kammlint on tavaliselt kerades, 

inglise keeles tuntud nimetuse all „tops”. 

Kammlinti võib valmistada samuti vahetult köisikust menetlustega, mida teatakse 

köisikust-lindiks nimetuse all. Köisik läbib seadeldise, kus filamente rebitakse või lõigatakse 

ilma nende pidevust või paralleelsust rikkumata. Operatsioon võib teostuda näiteks köisiku 

läbilaskmisega eri kiirusega pöörlevate rullide vahelt, tekitades sellega filamente rebiva pinge; 

või hammasrullidega, mis võivad filamente rebida otsese survega; või köisik võib olla lõigatud 

diagonaalselt noamehhanismi abil. Masinast läbimineku ajal köisik venitatakse lindiks. Need 

menetlused välistavad köisiku staapelkiududeks lõikamise vajaduse ja kraasimine või 

tavaliselt nii kraasimine kui kammimine jäävad ära. 

Kraasimisel, kammimisel või köisikust-lindiks menetlusel saadud lint venitatakse heideks - 

peenteks rööbistatud kiududest lauge keeruga salkudeks - heide võib muuta ühe 

operatsiooniga lõngaks. 

Siia rubriiki ei kuulu vatt (rubriik 3005 või 5601). 

43

5507 5507 00 TEHISSTAAPELKIUD, KRAASITUD, KAMMITUD VÕI MUUL VIISIL 

KETRAMISEKS ETTE VALMISTATUD 

Rubriigi 5506 selgitavaid märkusi kohaldatakse, mutatis mutandis, antud rubriigile. 

5508 ÕMBLUSNIIT KEEMILISTEST STAAPELKIUDUDEST, JAEMÜÜGIKS 

PAKENDATUD VÕIPAKENDAMATA: 

5508 10 - sünteesstaapelkiududest 

5508 20 - tehisstaapelkiududest 

Siia rubriiki kuulub õmblusniit XI jaotise selgitavate märkuste I osa B) 4) üldnõuetes 


Siia rubriiki ei kuulu siiski köie-nööritoodete jms määratlusse jääv lõng (vaata XI jaotise selgitavate 

märkuste üldnõuete I osa B) 2)) (rubriik 5607). 

Õmblusniit kuulub antud rubriiki jaemüügiks pakendatult kui ka pakendamata ning XI 

jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osas B) 1) näidatud viisil töödeltult või töötlemata. 

5509 LÕNG (V.A ÕMBLUSNIIT) SÜNTEESSTAAPELKIUDUDEST, 


- nailoni või muude polüamiidstaapelkiudude sisaldusega vähemalt 85% massist : 

5509 11 - - ühekordne 

5509 12 - - mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng 

- polüesterstaapelkiudude sisaldusega vähemalt 85% massist : 

5509 21 - - ühekordne lõng 


- akrüül- või modakrüülstaapelkiudude sisaldusega vähemalt 85% massist 



- muu lõng sünteesstaapelkiudude sisaldusega vähemalt 85% massist: 



- muu lõng polüesterstaapelkiududest: 

5509 51 - - segus peamiselt või üksnes tehisstaapelkiududega 

5509 52 - - segus peamiselt või üksnes lambavilla või muude loomade villaga 

5509 53 - - segus peamiselt või üksnes puuvillaga 

5509 59 - - muud 

- muu lõng akrüül- või modakrüülstaapelkiududest: 



5509 69 - - muud 

- muu lõng: 



5509 99 - - muud 

Siia rubriiki kuulub ühekordne või mitmekordne (kordistatud) lõng (välja arvatud 

õmblusniit), mis saadakse rubriigi 5506 sünteesstaapelkiudude heide ketramisel. 

Sünteesstaapelkiududest lõng ei kuulu antud rubriiki jaemüügiks pakendatult (rubriik 5511) või 

juhul, kui see määratletakse köie-nööritoodetena jms (rubriik 5607) (vaata XI jaotise selgitavate 

märkuste üldnõuete I osa B) 2) ja 3)). 

Siia rubriiki kuulub XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osa B) 1) näidatud viisil 

töödeldud lõng. 

5510 LÕNG (V.A ÕMBLUSNIIT) TEHISSTAAPELKIUDUDEST, 


- tehisstaapelkiudude sisaldusega vähemalt 85% massist : 



44

5510 20 - muu lõng, segus peamiselt või üksnes lambavilla või muude loomade villaga 

5510 30 - muu lõng, segus peamiselt või üksnes puuvillaga 

5510 90 - muu lõng 


5511 LÕNG (V.A ÕMBLUSNIIT) KEEMILISTEST STAAPELKIUDUDEST, 

JAEMÜÜGIKS PAKENDATUD: 

5511 10 - sünteesstaapelkiudude sisaldusega vähemalt 85% massist 

5511 20 - sünteesstaapelkiudude sisaldusega alla 85% massist 

5511 30 - tehisstaapellõng 

Siia rubriiki kuulub keemilistest staapelkiududest lõng (välja arvatud õmblusniit), mis on 

ette nähtud jaemüügiks, st XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osa B) 3) kirjeldatud kujul 

ja tingimustel. 

5512 SÜNTEESSTAAPELKIUDUDEST RIIE, SÜNTEESSTAAPELKIUDUDE 

SISALDUSEGA VÄHEMALT 85% MASSIST : 

- polüesterstaapelkiudude sisaldusega vähemalt 85% massist : 


5512 19 - - muud 

- akrüül- või modakrüülstaapelkiudude sisaldusega vähemalt 85% massist : 


5512 29 - - muud 

- muud: 


5512 99 - - muud 

Siia rubriiki kuulub riie (nagu XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osas C) 

määratletud), mis sisaldab 85% või rohkem massist sünteesstaapelkiude. Selliste riiete hulka 

kuulub väga lai valik kleidiriideid, kardina- või teisi sisustusriideid ja laudlina-, teki-, käterätiku- 

jms materjale. 

Ravimainetega immutatud või jaemüügiks sidumismaterjalid ei kuulu siia rubriiki (rubriik 3005). 

5513 RIIE SÜNTEESSTAAPELKIUDUDEST SEGUS PEAMISELT VÕI 

ÜKSNES PUUVILLAGA, SÜNTEESSTAAPELKIUDUDE SISALDUSEGA 

ALLA 85% MASSIST, PINDTIHEDUSEGA MITTE ÜLE 170 G/M²: 

- pleegitamata või pleegitatud: 

5513 11 - - polüesterstaapelkiududest, labasekoeline 

5513 12 - - polüesterstaapelkiududest, 3- või 4-lõngalise toimse (k.a risttoimse) sidusega 

5513 13 - - muu polüesterstaapelkiududest riie 

5513 19 - - muu riie 

- värvitud: 



5513 29 - - muu riie 



5513 39 - - muu riie 

- trükitud: 


5513 49 - - muu riie 

Siia rubriiki kuulub riie, nagu jaotise XI selgitavate märkuste üldnõuete I osa C) määratletud. 

Rubriiki kuuluvad need riided tingimusel, et need klassifitseeritakse 

sünteesstaapelkiududest riidena vastavalt jaotise märkusele 2 (vaata XI jaotise selgitavate 

märkuste üldnõuete I osa A)) ja vastavad järgmistele nõuetele: 

a) Staapelkiudude sisaldus on alla 85% massist; 

b) Staapelkiud on segus peamiselt või üksnes puuvillaga; 

45

c) Pindtihedus ei ületa 170 g/m². 


5514 RIIE SÜNTEESSTAAPELKIUDUDEST SEGUS PEAMISELT VÕI 

ÜKSNES PUUVILLAGA, SÜNTEESSTAAPELKIUDUDE SISALDUSEGA 

ALLA 85% MASSIST, PINDTIHEDUSEGA ÜLE 170 G/M²: 

- pleegitamata või pleegitatud: 



5514 19 - - muu riie 

- värvitud: 




5514 29 - - muu riie 

5514 30 - kirjukoeline: 

- trükitud: 




5514 49 - - muu riie 


5515 MUU SÜNTEESSTAAPELKIUDAINETEST RIIE: 

- polüesterstaapelkiududest: 

5515 11 - - segus peamiselt või üksnes viskoosstaapelkiududega 

5515 12 - - segus peamiselt või üksnes keemiliste filamentkiududega 


5515 19 - - muud 

- akrüül- või modakrüülstaapelkiududest: 


5515 22 - - segus peamiselt või üksnes lamba- või muude loomade villaga 

5515 29 - - muud 

- muu riie: 


5515 99 - - muud 

Siia rubriiki kuulub riie, nagu XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osa C) määratletud, 

mis on valmistatud sünteesstaapelkiududest lõngast. Tuleks siiski märkida, et sellesse rubriiki 

kuuluvad vaid segakangad, mis määratletakse XI jaotise märkuses 2, välja arvatud selle 

grupi eelnevate rubriikide ja antud jaotise teises osas nimetatud või sisalduvad riided (grupid 

58 või 59). 


5516 TEHISSTAAPELKIUDUDEST RIIE: 

- tehisstaapelkiudude sisaldusega vähemalt 85% massist : 


5516 12 - - värvitud 


5516 14 - - trükitud 

- tehisstaapelkiudude sisaldusega alla 85% massist, segus peamiselt või üksnes 

keemiliste filamentkiududega 


5516 22 - - värvitud 


5516 24 - - trükitud 

46


lambavilla või muude loomade villaga: 


5516 32 - - värvitud 


5516 34 - - trükitud 


puuvillaga: 


5516 42 - - värvitud 


5516 44 - - trükitud 

- muud: 


5516 92 - - värvitud 


5516 94 - - trükitud 

Siia rubriiki kuulub riie (nagu XI jaotise selgitavate märkuste üldnõuete I osa C) määratletud), 

mis on valmistaud tehisstaapelkiududest lõngast. Selliste riiete hulka kuulub väga lai valik 

kleidiriideid, kardina- või muid sisustusriideid, laudlina-, teki-, käteräti jms materjale. 


47

GRUPP 56 

VATT, VILT JA LAUSRIIE; 

ERILÕNGAD; NÖÖRID, PAELAD, KÖIED JA TROSSID NING TOOTED NENDEST 


1. Sellesse gruppi ei kuulu: 

a) mitmesuguste ainete ja preparaatidega (näiteks grupi 33 parfümeeria- ja kosmeetikatoodetega, 

rubriigi 3401 seebi ja puhastusvahenditega, rubriigi 3405 poleerimisvahendite, kreemide jms, 

rubriigi 3809 riidepehmendajatega) impregneeritud, pealistatud või kaetud vatt, vilt ja lausriie, 

kus tekstiilmaterjal esineb ainult alusmaterjalina; 

b) rubriigi 5811 tekstiiltooted; 

c) vildist või lausriidest alusel looduslikud või tehislikud abrasiivpulbrid või graanulid (rubriik 6805); 

d) vildist või lausriidest alusel aglomereeritud või regenereeritud vilk (rubriik 6814) ja 

e) metallfoolium vildist või lausriidest alusel (peamiselt XIV või XV jaotis). 

2. Termin „vilt” tähendab ka nõeltöödeldud vilti ja materjali, mis koosneb tekstiilkiudude lademest, kus 

kiududevaheline sidusus on saavutatud läbiõmblemismenetlusega lademe enda kiudude abil. 

3. Rubriikidesse 5602 ja 5603 kuulub vastavalt vilt ja lausriie, mis on immutatud, pealistatud, kaetud 

või lamineeritud plasti või kummiga, sõltumata nende materjalide laadist (vahtplast või- kummi või 

mitte). 

Rubriiki 5603 kuulub ka lausriie, milles plastmassid või kummi esinevad sideainetena. 

Rubriikidesse 5602 ja 5603 ei kuulu: 

a) plastmasside või kummiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud vilt, mis sisaldab 

tekstiilmaterjali kuni 50% massist või vilt, mis on täielikult peidetud plastmassi või kummi sisse 

(grupid 39 või 40); 

b) lausriie, mis on täielikult peidetud plasti või kummi sisse või nende materjalidega mõlemalt poolt 

pealistatud või kaetud, tingimusel, et see kate on nähtav palja silmaga, kusjuures ei arvestata 

võimalikku kaasnevat värvimuutust (grupp 39 või 40) ja 

c) vahtplastist või -kummist plaadid, lehed ja ribad, mis on kombineeritud vildi või lausriidega, 

kusjuures tekstiilmaterjali on kasutatud tugevdusotstarbel (grupp 39 või 40). 

4. Rubriiki 5604 ei kuulu tekstiillõng ega rubriikide 5404 ja 5405 ribad jms, mille puhul 

impregneerimine, pealistamine või katmine ei ole palja silmaga nähtav (tavaliselt grupid 50 - 55); 

seejuures ei arvestata võimalikku kaasnevat värvimuutust. 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad hulgaliselt erilaadseid tooteid, näiteks vatt, vilt, lausriie, erilõng, nööriköietooted 

ja muud tooted nendest materjalidest. 

5601 TEKSTIILVATT JA TOOTED SELLEST, KUNI 5 MM PIKKUSEGA 

TEKSTIILKIUD (FLOKK), TEKSTIILITOLM JA -EBEMED: 

5601 10 - vatist hügieenisidemed ja -tampoonid, mähkmed jms hügieenitarbed 

- vatt; muud tooted vatist: 

5601 21 - - puuvillased 

5601 22 - - keemilistest kiududest 

5601 29 - - muud 

5601 30 - flokk, tolm, ebemed

A) TEKSTIILMATERJALIDEST VATT JA TOOTED SELLEST. 

Siia gruppi kuuluv vatt valmistatakse kraasitud või aerodünaamilisel menetlusel 

valmistatud mitme tekstiilkiukihi paigutamisega üksteise peale ja nende kokkupressimisega, 

kiudude haakumise suurendamiseks. Mõnikord töödeldakse vatti kergelt kiuliste nõeltega, et 

suurendada kiudude haakumist, mõnel juhul vatikihiti kinnitamiseks riidest või muudst 

tekstiilmaterjalidest alusele. 

Vatt võtab ühtlase paksusega elastse, poorse, suuremahulise kihi kuju, milles kiud on ilma 

vaevata eraldatavad. Vatt valmistatakse tavaliselt puuvillakiududest (imav või muu 

puuvillavatt) või tehisstaapelkiududest. Kraasimisjäätmetest või kohestatud jäätmetest 

valmistatakse madalasordilist vatti, milles leidub tavaliselt lõnga jäätmeid ja toppe. 

Vatt klassifitseeritakse antud rubriigis olenemata sellest, kas ta on pleegitatud, värvitud või 

trükitud või mitte. Siia rubriiki kuulub samuti vatt, millele pinnakiudude paremaks haakumiseks 

on pihustatud väike kogus liimaineid; vastupidiselt riidele on sellise vati sisekihi kiud ilma 

vaevata eraldatavad. 

Tuleks siiski märkida,et liimainetega töödeldud vatt, milles liimaine on imbunud sisekihtidesse, 

klassifitseeritakse lausmaterjalina rubriigist 5603, isegi siis kui sisekihtide kiud on kergesti eraldatavad. 

Kisuliste nõeltega kergelt töötlemisega tekstiilsele välis- või sisealusele kinnitatud vatt ja 

ühelt või mõlemalt poolt paberi, tekstiili või muude materjalidega kaetud (kas õmblemise või 

liimimisega) vatt klassifitseeritakse käesolevasse rubriiki tingimusel, kui see on olemuslikult 

laadilt vilt ja ei moodusta rubriigi 5811 tooteid. 

Vatti kasutatakse laialdaselt polstrimaterjalina (näiteks õlandite, rõiva vaheriide, 

juveelitoodete karpide polstri jms valmistamiseks, mööbli polstriks ja pesumajade 

pressmasinates), pakkematerjalina, või sanitaarotstarbel. 

Siia rubriiki kuulub samuti vatt kangana või kupongidena ja tooted vatist, välja arvatud 

sellised tooted, mis nomenklatuuri muudes rubriikides on täpsemalt määratletud (vaata 

alltoodud erandeid). 

Siin rubriigis klassifitseeritud vatist toodete hulka kuuluvad: 

1) Akna, ukse jms tihendid, mis koosnevad lõngaga spiraalselt kaetud vatirullidest, kuid ei 

kuulu tekstiilmaterjaliga üleni kaetud vatirullid (rubriik 6307). 

2) Hügieenilised käterätid ja tampoonid, hügieenisidemed, imikumähkmed ja nende 

sisekatted, muud samalaadsed hügieenitooted, mis koosnevad vatist nii ažuurse 

silmkoelise või kootud kattega kui ka ilma selleta. 

3) Vatist tooted, mida kasutatakse dekoratsiooniks, välja arvatud gruppi 95 kuuluvate toodete 

tunnustega tooted. 

Siia rubriiki ei klassifitseerita vatist toodete seast järgmisi tooteid: 

a) Vatt või vatist tooted, mis on immutatud või kaetud farmatseutiliste ainetega või pakendatud jaemüügiks 

kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, stomatoloogias või veterinaarias (rubriik 3005). 

b) Vatt, immutatud, kaetud või pealistatud ainete või preparaatidega (näiteks grupis 33 klassifitseeritud 

parfümeeria- ja kosmeetikatooted, rubriigis 3401 klassifitseeritud seep ja puhastusvahendid, rubriigis 3405 

klassifitseeritud poleerimisvahenid, kreemid jms, rubriigis 3809 klassifitseeritud pehmendid), kus tekstiilmaterjal 

esineb ainult alusmaterjalina. 

c) Tselluloosvatt ja tooted sellest (grupp 48). 

d) Puuvillane kraaslint, juuksuritöös kasutataval kujul (näiteks „vatist habe”) (rubriik 5203). 

e) Tepitud tekstiiltooted kangana, mis koosnevad ühest või enamast vatiga teppimise teel või muul viisil ühendatud 

tekstiilmaterjali kihist välja arvatud rubriigi 5810 tikandid (rubriik 5811). 

f) Rõivatäidis (rubriik 6117 või 6217). 

g) Tehislilled, -lehed või -viljad ja nende osad (rubriik 6702). 

h) Lavaparukad, valehabemed ja muud selle rubriigi tooted (rubriik 6704). 

ij) Festivalide, karnevalide ja muude lõbustusürituste tarbed. Jõulukuuse dekoratsioonid ja muud tooted (näiteks 

nukuparukad) grupist 95. 

B) TEKSTIILKIUD, MILLE PIKKUS EI ÜLETA 5 MM (FLOKK) 

JA TEKSTIILITOLM. 

Tekstiiliflokk koosneb tekstiilkiududest pikkusega mitte üle 5 mm (siid, vill, puuvill, 

keemilised kiud jm). Flokk saadakse eri viimistlusoperatsioonide jäätmetena ja eriti sameti 

47

pügamisel. Flokk tekib samuti tekstiilköisiku või kiudude lõikamisel. Tekstiilitolm tekib 

jäätmena või tekstiilkiudude peenendamisel pulbritaoliseks. Tekstiiliflokk ja -tolm kuuluvad 

antud rubriiki isegi siis, kui need on pleegitatud või värvitud või kui kiud on tehislikult 

kähardatud. 

Neid tooteid kasutatakse laialdaselt erineval otstarbel (näiteks segamiseks teiste 

kiududega ja ketramiseks lõngaks, seemisnaha imitatsiooni valmistamiseks, tapeedi 

pealistamiseks või dekoreerimiseks, näopuudri või jumestuse aluseks). 

Lõhnastatud tehisflokk ja -tolm siia rubriiki ei kuulu (rubriik 3307). 

Selle rubriigi flokki ei tohi segi ajada kaltsudest valmistatava flokiga, mida kasutatakse 

magamisvarustuse ja patjade toppimiseks. Selline flokk klassifitseeritakse vastavalt jäätmena 

gruppides 50 - 55. 

C) EBEMED. 

Need on väikesed korrapärase suurusega kerakesed (vahel veidi väljavenitatud) siidi-, villa-, 

puuvilla-, keemilistest kiududest jms, mis tekivad tavaliselt kiudude rullimisel kahe ketta vahel. 

Ebemed võivad olla pleegitatud või värvitud ja neid kasutatakse koduskedratud lõnga 

imiteeriva efektlõnga saamisel. 

5602 VILT, IMPREGNEERITUD, PEALISTATUD, KAETUD VÕI 

LAMINEERITUD VÕI MITTE : 

5602 10 - nõeltöödeldud või läbiõmblemismeetodil (silmkudumis-õmblemismeetodil) 

valmistatud vilt 

- muu vilt, impregneerimata, pealistamata, katmata ja lamineerimata: 

5602 21 - - lambavillast või muude loomade villast 

5602 29 - - muust tekstiilmaterjalist 

5602 90 - muud 

Vilt saadakse tavaliselt tekstiilkiukihtide (tavaliselt kraasitud või aerodünaamilisel 

menetlusel valmistatud lade) paigutamisega üksteise peale, seejärel neid niisutatakse 

(tavaliselt auruga või kuuma seebiveega) ja pressitakse tugevalt ning hõõrutakse ja 

muljutakse. See põhjustab kiudude vastastikuse haakumise ja ühtlase paksusega kihi 

moodustumise, mis on palju tihedam ja raskemini lahutatav kui vatt ja sootuks erinev 

vanutatud riidest (grupid 50 - 55). 

Vilti toodetakse tavaliselt lambavillast või muude loomade villast või loomakarvadest või 

nende kiudude segudest muude looduslike kiududega (näiteks taimsete kiudude ja 

hobusejõhviga) või keemiliste kiududega. 

Vilti kasutatakse rõivaste, kübarate, jalatsite, jalatsite sisetaldade, klaveri haamrite, 

sisustustarvete, dekoratiivtoodete jms tootmiseks, tehniliseks otstarbeks, nagu soojus- või 

heliisolatsioonimaterjalideks jm. 

Siia rubriiki kuulub nõeltöötöödeldud vilt, mida valmistatakse kas: 

1) ilma tekstiilriidest põhimikuta tekstiilstaapelkiudude (looduslike või keemiliste) kihi või 

lademe töötlemisel kisuliste nõeltega, 

2) selliste tekstiilkiudude nõeltöötlemisel läbi tekstiilriidest või muust materjalist põhimiku, mis 

on lõpuks enam-vähem kaetud kiududega. 

Nõeltöötlemismenetlus võimaldab saada vilti mittevanuvatest taimsetest kiudainetest 

(näiteks džuut) või keemilistest kiududest. 

Nõeltöödeldud staapelkiudude lademeid, milles nõeltöötlemine täiendab neid seostamise liike ja nõeltöödeldud 

filamentpõhimikul lademeid käsitletakse lausriidena (rubriik5603). 

Siia rubriiki kuulub samuti kudumis-läbiõmblemismenetlusel riie, mille oluliseks 

tunnuseks on see, et riie koosneb tekstiilkiududest lademest, milles kiudude seostamist 

suurendab lademekiudude torkimine ilma tekstiillõnga kasutamata. Kiud tõmmatakse nõelte 

abil läbi lademe ja moodustavad pinnal ahelpistete ridu. Mõned sellistest toodetest võivad olla 

karuspinnaga (läbilõigatud või lõikamata) ja võivad omada tugevdatud tekstiilist või muust 

materjalist põhimikku. Kudumis-läbiõmblemismenetlust kirjeldatakse 60 grupi üldistes 

selgitustes. 

Siia rubriiki kuulub vilt kangana või kupongidena või lihtsalt ristkülikukujuliselt (sealhulgas 

ruudukujuliseks) lõigatult suurematest tükkidest, töödeldult või töötlemata (näiteks teatud 

tolmulapid ja tekid), nii kokkupandult või pakendatult (näiteks jaemüügiks) kui ka kokku 

48

panemata ja pakendamata, välja arvatud siis, kui vilti saab klassifitseerida teistes 

nomenklatuuri rubriikides konkreetsemalt. 

Vilt võib olla värvitud, trükitud, immutatud, pealistatud, kaetud, lamineeritud või tugevdatud 

(näiteks tekstiilniitidega või traadiga). Vilt võib olla kaetud ühelt või mõlemalt poolelt paberiga, 

papiga, tekstiilmaterjaliga jms (näiteks õmblemise või liimimisega) tingimusel, et toode on 

oma olemuslikult laadilt vilt. 

Siia rubriiki ei kuulu siiski järgmised gruppide 39 või 40 tooted: 

a) Plastmasside või kummiga immutatud, kaetud, pealistatud või lamineeritud vilt, mis sisaldab 50% massist või 

vähem tekstiilmaterjale või vilt, mis on täielikult peidetud plastmassi või kummi sisse. 

b) Poorsest plastmassist või poorsest kummist plaadid, lehed või ribad kombineerituna vildiga, milles 

tekstiilmaterjal on üksnes tugevdaval otstarbel (vaata grupi 39 üldisi selgitavaid märkusi osa "Plstide ja tekstiili 

kombinatsioonid" ning rubriigi 4008 selgituste punkti A)). 

Rubriiki kuulub katusevilt, mida saadakse tavalise vanutamismenetlusega ja järgneva 

immutamisega tõrva või muude samalaadsete ainetega. 

Samuti ei kuulu siia rubriiki: 

a) Vatt, immutatud, kaetud või pealistatud ainete või preparaatidega (näiteks grupis 33 klassifitseeritud 


klassifitseeritud poleerimisvahenid, kreemid jms, rubriigis 3809 klassifitseeritud pehmendid), kus tekstiilmaterjal 

esineb ainult alusmaterjalina. 

b) Sadulsepa tooted (rubriik 4201). 

c) Vaibad ja muud vildist põrandakatted (grupp 57). 

d) Taftingviltt (rubriik 5802). 

e) Tikitud viltkangas, ribadena või motiividena (rubriik 5810). 

f) Tepitud tekstiiltooted kangas, mis koosneb ühest või teppimisega või muul viisil vatiiniga ühendatud 

tekstiilmaterjali kihist, välja arvatud tikandiga toodetest rubriigist 5810 (rubriik 5811). 

g) Põrandakatted, mis koosnevad pealistatud või kaetud vildist põhimikust nii vastavakujuliseks lõigatult kui 

lõikamata (rubriik 5904). 

h) Kummiga, nahaga või muude materjalidega kaetud, pealistatud või lamineeritud vilt kraasimisriidena või muudel 

samalaadsetel tehnilistel otstarvetel kasutatavana rubriigist 5911. 

ij) Abrassiivpulbri või -graanulitega (rubriik 6805) või aglomeeritud või ümbertöödeldud vilgukiviga (rubriik 6814) 

pealistatud vilt. 

k) Mitmest tekstiilkiukihist, täielikult asfaldi või muu samalaadse materjaliga kaetud ehitusplaadid (rubriik 6807). 

l) Metallfoolium vildist põhimikull (XIV või XV jaotis). 

5603 LAUSRIIE, IMPREGNEERITUD, PEALISTATUD, KAETUD VÕI 

LAMINEERITUD VÕI MITTE: 

- keemilistest kiududest: 


5603 12 - - pindtihedusega üle 25 g/m², kuid mitte üle 70 g/m² 


5603 14 - - pindtihedusega üle 150 g/m² 

- muud 




5603 94 - - pindtihedusega üle 150 g/m² 

Lausriie on peamiselt tekstiilkiudude korrapärase või korratu asetusega kiht või lade. 

Kiudained võivad olla loodusliku või keemilise päritoluga. Kiud võivad olla staapelkiududena 

(looduslikud või keemilised) või keemiliste filamentidena või moodustatud lausriide 

valmistamise protsessil. 

Lausriiet võib valmistada eri tootmisviisil ja nende toomist võib jaotada kolmeks etapiks: 

lademe moodustamine, seostamine ja viimistlemine. 

49

I Lademe moodustamine. 

On olemas neli põhimenetlust: 

a) Kiudude kraasimine või töötlemine aerodünaamiliselt kiukihi moodustamiseks. Need 

kiud võivad olla rööbistatud, põiki asetatud või korrapäratu asetusega . 

b) Väljasurutud filamendidid orienteeritakse, jahutatakse ja asetatakse lademena või 

kalgendatakse, pestakse ja asetatakse lademena märgmenetlusel . 

c) Kiud suspendeeritakse ja hajutatakse vees, saadud lobri sadestatakse traatvõrgu peale 

ja lade moodustatakse vee eemaldamisega. 

d) Spetsiaaalsete tehnoloogiliste menetlustega, milles kiu tootmine, lademe moodustamine 

ja tavaliselt ka seostamine toimuvad samaaegselt. 

II Kiudude seostamine 

Pärast lademe moodustamist kiud ühendatakse läbinisti kogu lademe paksuse ja 

laiuse (pidev moodus) või paiguti (katkev moodus). 

Sellist kiudude ühendamist võib jaotada kolmeks liigiks: 

a) Keemiline seostamine, kus kiud ühendatakse siduva aine abil. Seda võib teha kleepuva 

sideainega nagu kummi, vaik, tärklis, liim või plastikud, lahusega või emulsiooniga 

immutamisega, pulberplastikutega kuumtöötlemisega, lahustega jm. Keemilisel 

seostamisel võib kasutada ka sidekiude. 

b) Termiline seostamine, kus kiud ühendatakse nende kuumtöötlemisega (või ultraheliga), 

lade ladestatakse ahjust või kuumade valtside vahelt (üldine ühendamine) või kuumade 

kohrutuskalandrite vahelt läbi (punkt ühendamine). Keemilisel seostamisel võib 

kasutada ka sidekiude. 

c) Mehaaniline seostamine, kus ladet tugevdatakse sisalduvate kiudude füüsiliselt 

sassiajamisega. Seda võib teha suruõhuga või veepihustiga. Seda võib teha ka 

nõeltöötlemisega, kuid mitte kudumis-läbiõmblemismenetlusega. Lausriidena 

käsitletavad nõeltöödeldud tooted siiski piirduvad: 

- filamentpõhimikul lademed, 

- staapelkiududest lademed, milles nõeltöötlemine täiendab muid seostamise liike. 

Neid eri seostusmenetlusi võib samuti kombineerida. 

III Viimistlemine. 

Lausriiet võib värvida, immutada, pealistada, katta või lamineerida. Ühelt või mõlemalt 

poolt tekstiilriidega või mis tahes muust materjalist kihtidega pealistatud (kleebitud, õmmeldud 

või muul viisil) lausriie klassifitseeritakse käesolevasse rubriiki üksnes juhul, kui nende 

olemuslik laad on saadud lausriidest. 

Rubriiki kuulub muuhulgas liimipael, mis koosneb kleepuva kummi, plastiku või selliste 

materjalide seguga pealistatud lausriidest. 

Rubriiki kuuluvad samuti teatud „katusevilt”, milles tekstiilkiud on aglomeeritud tõrva või 

samalaadsete ainetega ja teatavad tooted, mida teatakse bituumenvildina, mida saadakse 

samal viisill, kuid sisaldab väikese koguse korgitükke. 

Rubriiki ei kuulu siiski järgmised tooted, mis kuuluvad gruppidesse 39 või 40: 

a) Lausriie, mis on täielikult peidetud plastmassi või kummi sisse või mõlemalt poolelt täielikult kaetud või 

pealistatud selliste materjalidega tingimusel, et sellist katet või pealistust on näha palja silmaga, kusjuures ei 

võeta arvesse kaasnevat värvuse muutumist. 

b) Poorsest plastmassist või poorsest kummist plaadid, lehed või ribad kombineeritult lausriidega, milles 

tekstiilmaterjali kasutatakse üksnes tugevdusotstarbel. 

Lausriided erinevad paksuse ja iseloomulike tunnuste (painduvus, elastsus, 

hõõrdumiskindlus, imamisvõime, püsivus jm) poolest vastavalt tootmis- ja valmistusviisist ning 

seostamisviisist, kiudude ja filamentide joontihedusest ja lademete arvust. Mõned lausriided 

sarnanevad paberi, papi, tselluloosvati, seemisnaha või vatiga (rubriik 5601). Neid saab 

eristada paberist, papist või tselluloosvatist selle poolest, et tekstiilkiud tootmisprotsessi 

käigus ei sula. 

Seetõttu, et tekstiilikiud või filamendid on seostatud läbi kogu lademe või kihi paksuse ja 

laiuse, aitab samuti eristada lausriiet rubriigi 5601 teatud liiki vatist (vaata antud rubriigi 

selgitusi). 

Teatud lausriideid võib pesta või väänata nagu sarnaseid tekstiilriideid. 

Siia rubriiki kuulub lausriie kangana või kupongidena või lihtsalt ristkülikukujuliselt 

(sealhulgas ruudukujuliseks) lõigatult suurematest tükkidest, töödeldult või töötlemata, nii 

kokkupandult või pakendatult (näiteks jaemüügiks) kui ka kokku panemata ja pakendamata, 

50

välja arvatud siis, kui vilti saab klassifitseerida teistes nomenklatuuri rubriikides 

konkreetsemalt. Siia kuuluvad: pealislade (pealiskiht) ühendamiseks plastikutega 

lamineerimisel; ühekordse kasutusega mähkmete või hügieeniliste käterättide pealiskiht; 

kaitserõivastuse või rõivaste voodri valmistamiseks kasutatav riie; vedelike või õhu 

filtreerimiseks, toppimiseks, heliisolatsiooniks, filtreerimiseks, teedeehituses või muudel 

ehitustöödel ettenähtud kihid (lehed); bituumenkatuseriide tootmiseks ettenähtud alus; 

taftingvaipade esmane või teisene põhimik jms; taskurätikud, voodipesu, lauapesu jm. 


a) Ravimainega immutatud või jaemüügivormides või pakendatud (rubriik 3005). 

b) Lausriie, immutatud, kaetud või pealistatud ainete või preparaatidega (näiteks grupis 33 klassifitseeritud 


klassifitseeritud poleerimisvahendid, kreemid jms, rubriigis 3809 klassifitseeritud pehmendid), kus 

tekstiilmaterjal esineb ainult alusmaterjalina. 

c) Nõeltöödeldud vilt (rubriik 5602). 

d) Lausmaterjalidest vaibad ja muud põrandakatted (grupp 57). 

e) Taftinglausriie (rubriik 5802). 

f) Kitsasriie (rubriik 5806). 

g) Tikandiga lausriie kangas, ribade või motiividena (rubriik 5810). 

h) Tepitud tekstiiltooted kangas, mis koosneb ühest või teppimisega või muul viisil vatiiniga ühendatud 

tekstiilmaterjali kihist, välja arvatud tikandiga toodetest rubriigist 5810 (rubriik 5811). 

ij) Tehnilise otstarbega lausriie (rubriik 5911). 

k) Abrasiivpulbri või -graanulitega (rubriik 6805) või paagutatud või regenereeritud vilgukiviga (rubriik 6814) 

pealistatud lausriie. 

l) Metallfoolium lausriidest põhimikul (XIV või XV jaotis). 

5604 TEKSTIILIGA KAETUD KUMMINIIT JA -PAEL; TEKSTIILLÕNG 

NINGRUBRIIGI 5404 VÕI 5405 RIBAD JMS, IMPREGNEERITUD, 

PEALISTATUD, KAETUD VÕI ÜMBRITSETUD KUMMI VÕI 

PLASTIGA: 

5604 10 - tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael 

5604 90 - muud 

A) TEKSTIILIGA KAETUD KUMMINIIDID JA -PAELAD 

Siia gruppi kuuluvad: kumminiit (üksikniit) mis tahes ristkõikega ja kummipael 

(mitmekordne), mis on valmistatud nendest niitidest tingimusel, et need on tekstiiliga kaetud 

(mähitud või põimitud). 

B) TEKSTIILLÕNG JA -RIBAD JMS, 

RUBRIIKIDEST 5404 VÕI 5405, IMPREGNEERITUD, 

PEALISTATUD, KAETUD VÕI ÜMBRITSETUD KUMMI VÕI PLASTMASSIGA 

Siia rubriiki kuulub tekstiillõng ja -ribad jms rubriikidest 5404 või 5405, mis on 

impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastmassiga tingimusel, et 

lõngade jms immutamine, pealistamine, katmine ja ümbritsemine on nähtav palja silmaga, 

kusjuures ei võeta arvesse mis tahes kaasnevat värvimuutust. 

Impregneeritud tekstiillõnga hulka kuulub lõng, mis koosnevab pindtöödeldud (kummiga 

haardumise parandamiseks) lõngast, mida järgnevalt ühendatakse kummiga, selliste toodete 

nagu rehvid, masinarihmad, rihmariie ja voolikud tootmisel. 

Siia rühma kuuluvate toodete seas on kätguti imitatsioon, mis koosneb plastikutega 

tugevalt apreteeritud tekstiillõngast, mida kasutatakse vastavalt nende erikarakteristikutele 

reketite, õngenööride, rihmade, punutud paelte, mööbliriiete, kirurgiliste niitide jm tootmiseks 

ja plastikümbrisega tekstiillõngast pesunöör. 


a) Kummiga aglomeeritud paralleelsetest tekstiillõngadest koosnev riie (rubriik 5906). 

b) Kätguti imitatsioon õngekonksudega, või muul viisil õngenööriks valmistatud (rubriik 9507). 

51

5605 5605 00 METALLISEERITUD LÕNG, MÄHITUD VÕI MÄHKIMATA, MIS 

KOOSNEB METALLNIIDI, -RIBA VÕI -PULBRIGA KOMBINEERITUD 

VÕI METALLIGA KAETUD TEKSTIILLÕNGASTVÕI RUBRIIGI 5404 

VÕI 5405 RIBAST VMS 


1) Lõng, mis koosneb mis tahes tekstiilmaterjalist (sealhulgas monofilament, riba jms 

ning paberlõng), kombineerituna metallniidiga või -ribaga, mis saadakse kas 

korrutamisega, kokkukeerutamisega või mähkimisega, punumise või dekoreerimisega mis 

tahes metalli osatähtsusega. 

Mähitud lõng saadakse tekstiilsüdamiku metallniidiga või ribaga spiraalse mähkimisega, 

tekstiilsüdamik metalliga ei keerdu. Sageli kasutatakse väärismetalle või nendest 

kattekihte. 

2) Lõng mis tahes tekstiilmaterjalidest (sealhulgas monofilament, riba jms ning 

paberlõng), kaetud metalliga mis tahes muul viisil. See liik sisaldab lõnga, mis on 

kaetud metalliga elektrosadestusmenetlusel või neile kleepuva kattekihi andmisega 

(näiteks, želatiiniga) ja järgneva metallpulbri piserdamisega (näiteks, alumiiniumi või 

pronksiga). 

Rubriiki kuuluvad samuti tooted, mis koosnevad metallfooliumist (tavaliselt alumiinium) või 

plastkilest südamikust kaetuna metallitolmuga ja kihistatud adhesiivi abil kahe plastkile kihi 

vahel. 

Rubriiki kuulub mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng, mis koosneb eespool 

märgitud üksiklõngadest, näiteks efektnöör, mida kasutavad kondiitrid ja mida saadakse kahe 

või enama eespoolkirjeldatud metalliseeritud lõnga kokkukeerutamisel. Lisaks kuuluvad siia 

teatud muukujulised lõngad, mis saadakse samal viisil ja kasutatakse samasugusel otstarbel, 

need koosnevad kahest või enamast paralleelsest lõngast, mis seostatakse metallniidi või - 

riba abil ja selle rubriigi lõngaga mähitud lõng või lõngakimbud. 

Metalliseeritud lõng võib olla mähitud. Neid kasutatakse posamentide, pitside ja teatud 

riide nagu dekoratiivkoort tootmisel. 


a) Lõng, mis koosneb tekstiilmaterjalide segust ja metallkiududest, mis annavad sellele antistaatilise toime (grupid 

50 - 55). 

b) Metallniidiga tugevdatud lõng (rubriik 5607). 

c) Nöörid, galoonid ja muud ehisposamentide tunnustega tooted (rubriik 5808). 

d) Kuld-, hõbe-, vask-, alumiinium- või muu metalltraat või -ribad (XIV ja XV jaotised). 

5606 5606 00 MÄHITUD LÕNG; RUBRIIGI 5404 VÕI 5405 MÄHITUD RIBAD JMS 

(V.A RUBRIIKI 5606 KUULUV LÕNG JA MÄHITUD LÕNG 

HOBUSEJÕHVIST);, ŠENILL-LÕNG (K.A ŠENILL-LÕNGFLOKIST); 

BUKLEELÕNG 

A) MÄHITUD LÕNG JA RIBAD JA MUU ANALOOGNE 

RUBRIIGIST 5404 VÕI 5405 ESITATULE (V.A RUBRIIKI 5605 KUULUV JA MÄHITUD 

LÕNG HOBUSEJÕHVIST) 

Sellised tooted koosnevad tavaliselt ühest või mitmest tekstiilniidist koosnevast 

südamikust, mille ümber põimitakse muu lõng või lõngad spiraalselt. Sagedamini katab 

välislõng südamiku täielikult, kuid mõnel juhul spiraalsed keerud paiknevad korrapäraste 

vahemike järgi; sel juhul võib toode välisilmelt olla veidi sarnane gruppide 50-55 mitmekordse 

(kordistatud) või komplekslõngaga või efektlõngaga, kuid eristada neist võib seda toodet 

mähitud lõnga tunnuse järgi - südamiklõng ei ole välislõngadega korrutatud. 

Selle rubriigi mähitud lõnga südamik on tavaliselt puuvillast, muudest taimsetest või 

keemilistest kiududest ja välislõngad on tavaliselt peenemad ja läikivamad (näiteks siid, 

merseriseeritud puuvill või keemilised kiud). 

52

Mähitud lõnga muudest materjalidest südamikuga pole vaja välistada tingimusel, kui 

toode on olemuslikult laadilt tekstiiltoode. 

Mähitud lõnga kasutatakse posamendina ja samuti väga laialdaselt selliste posamentide 

tootmiseks. Mõned sobivad siiski muuks otstarbeks, näiteks nööpaugunööriks, tikandiks või 

pakkide sidumiseks. 


a) Mähitud lõng hobusejõhvist (rubriik 5110). 

b) Tekstiiliga mähitud kumminiit (rubriik 5604). 

c) Mähitud metalliseeritud lõng (rubriik 5605). 

d) Milanees- jms nöörid ja muud tekstiiltooted (rubriik 5808). 

e) Mähitud metalltraat, näiteks: 

i) Raud- või terastraat kübarakarkasside valmistamiseks (modisti traat) ja rauast või terasest tehislillede varred 

ja lokirullid (rubriik 7217). 

ii) Isoleeritud elektrijuhe (rubriik 8544). 

B) ŠENILL-LÕNG (K.A ŠENILL-LÕNGFLOKIST) 

Šenill-lõng koosneb tavaliselt kahest või enamast tekstiillõngast ribast, mis on kokku 

keerutatud ning hoiavad kinni tekstiillõnga jupikesi, mis võivad olla nendega peaaegu risti; 

ribad võivad mõnel juhul olla trikoomasinas aasaliseks kootud. Igal juhul näeb see välja nagu 

kogu pikkuses karuslõngaga tepitud lõng. Seda toodetakse tavaliselt spetsiaalsetel 

trikookudumismasinatel (näiteks rõngaskorrutusmasin ja raššelmasin) või spetsiaalset 

põimsidusega riiet lahti lõigates; viimasel juhul on need lõimelõngad (alus- ja põimuvad 

lõngad), mis pärast riide pikuti lahtilõikamist iga lõimelõnga rühma mõlemalt poolelt 

moodustavad šenill-lõnga toestiku, ja karuse moodustavad koelõngad. 

Rubriiki kuulub samuti šenill-lõng, mis saadakse tekstiilfloki kinnitamisel tekstiillõngast 

südamikule. Sellel menetlusel läheb südamikuniit liimaine vanni ja järgnevalt kambrisse, kus 

tekstiilflokk kinnitatakse radiaalselt südamikule tugeva elektrostaatilise välja toimel. 

Šenill-lõnga kasutatakse muuhulgas šenillriide (rubriik 5801) või arvukate muude toodete 

valmistamiseks, nagu mööblilisandid, vooditarbed, vaibad, posamendid, rõivad. 

C) BUKLEELÕNG 

Bukleelõng on torujas efektkorrutusega lõng, kus tugilõnga ümber keerdub aasasid 

moodustav lõng. Baukleelõnga saadakse ringkoemasinast ja see on lamestatult 1,5 kuni 

2 mm laiune. Seda lõnga kasutatakse narmaste ja teiste tekstiilist lisandite tootmiseks ja riide 

valmistamiseks traditsioonilistel kudumistelgedel. 

5607 NÖÖRID, PAELAD, KÖIED JA TROSSID, PÕIMITUD VÕI PUNUTUD 

VÕI MITTE, NING IMPREGNEERITUD, PEALISTATUD, KAETUD VÕI 

ÜMBRITSETUD KUMMI VÕI PLASIGA VÕI MITTE: 

- sisalist või muude perekonna Agave taimede kiududest: 

5607 21 - - sidumis- või pakkenöör 

5607 29 - - muud 

- polüetüleenist või polüpropüleenist: 

5607 41 - - sidumis- või pakkenöörid 

5607 49 - - muud 

5607 50 - muudest sünteeskiududest 

5607 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad sidumisnöörid, köie- ja nööritooted, mida saadakse keerutamise, 

põimimise või punumise teel. 

1) Nöörid, köied, põimimata ja punumata. 

Seletavate märkuste XI jaotise üldnõuete I osapunktides B) 1) ja 2) sätestatavad 

tingimused, mille järgi ühekordset, mitmekordset (kordistatud) või komplekslõnga 

käsitletakse kui selle rubriigi nööri või köit. 

Metallniidiga tugevdatud tekstiillõng klassifitseeritakse alati siin rubriigis ja see erineb 

rubriigi 5605 metalliseeritud lõngast selle poolest, et metallniit on tavaliselt jämedam ja 

toimib üksnes tugevdavana ning tal puudub mis tahes kaunistusotstarve. 

53

Siia rühma kuuluvad ka nöörid, köied, mis saadakse fibrillribadest, millised on enamvähem 

täielikult lahutatud kiududeks korrutamisel. 

2) Põimitud või punutud nöörid ja köied. 

Need tooted klassifitseeritakse siia rubriiki igal juhul, olenemata nende meetri massist. 

Need on tavaliselt torujad punutised rubriigi 5808 punutistest jämedamast materjalist. Selle 

rubriigi põimitud tooted erinevad mitte nii palju kasutatava lõnga laadi poolest, vaid selle 

poolest, et need on tihedalt põimitud ja komplektse struktuuriga, mis teeb need sobivaks 

kasutamiseks nööride ja köitena. Lisaks ei ole nad tavaliselt värvitud. 

Tähtsamateks kiududeks nööride ja köite tootmisel on kanep, džuut, sisal, puuvill, 

kookoskiud ja sünteeskiud. 

Paberlõngast nöörid ja köied klassifitseeritakse siin rubriigis vaid siis, kui need on põimitud 

või metallniidiga tugevdatud. 

Nööre ja köisi kasutatakse sidumisnöörina pakkide kinnisidumiseks, puksiirköiena, 

laadimisel jms. Nende ristlõige on tavaliselt ümmargune, kuid mõnedel toodetel (näiteks 

mõned ajamiköied) ruudukujuline, trapetsikujuline või kolmnurkne. Neid tavaliselt ei pleegitata, 

kuid võivad olla värvitud, kõdunemisvastaselt immutatud, erivärvilistest koostisosadest 

moodustatud või impregneeritud, kaetud, pealistatud või ümbritsetud kummi või plastikuga. 

Need tooted klassifitseeritakse siia rubriiki kas mõõtu lõigatult või mitte. 


a) Efektnöör kondiitritele, aednikele jt. (rubriik 5605). 

b) Mähitud lõng, šenilllõng ja bukleelõng (rubriik 5606). 

c) Rubriigit 5609 tooted. 

d) Milanees jms nöörid ja muud mähitud tekstiiltooted (rubriik 5808). 

e) Nöörid, punutised jms nii pealistatult, immutatult või metalliga tugevdatult kui ka mitte tööstuses pakke- või 

määrimismaterjalina kasutamiseks (rubriik 5911). 

f) Nööri ja köite tükid (rubriik 6310). 

g) Abrasiividega pealistatud nöör jm (rubriik 6805). 

h) Võimlemistarbed (rubriik 9506). 

* 

* * 



Siia alamrubriiki kuulub ühekordne nöör sisalist või muudest Agave perekonna tekstiilkiududest, 

mis on „Z” -keeruga nööri minimaalse katkevuskoormusega, mis arvutatakse valemiga: 

R = 17,400 - 18 

n 

kus R - nööri katkevuskoormus dekanjuutonites (daN) ja n - ühe kilogrammi nööri pikkus meetrites. 

Näiteks nööri minimaalne katkevuskoormus nööril numbriga 150 (150m/kg) on 98 daN, numbriga 

200 (200 m/kg) on 69 daN ja numbriga 300 (300 m/kg) on 40 daN. 


Siia alamrubriiki kuulub nöör polüetüleenist või polüpropüleenist, mida on stabiliseeritud 

päikesetoimele vastupidava „Z”-keeruga ja : 

a) minimaalne katkevuskoormus arvutatakse valemiga: 

R = 32,400 

n 

(kus R - nööri katkevuskoormus dekanjuutonites (daN) ja n - ühe kilogrammi nööri pikkus 

meetrites.) 

b) keskmine minimaalne sõlme katkevuskoormus arvutatakse valemiga: 

R' = 0,58R 

(kus R' - keskmine sõlme katkevuskoormus daN) 

Näiteks nööri minimaalne katkevuskoormus 98 daN ja keskmine sõlme katkevuskoormus 57 daN 

on nööril number 330 (330 m/kg). 

54

5608 SÕLMITUD VÕRGULINA NÖÖRIDEST, PAELTEST VÕI KÖITEST; 

KALAVÕRGUD VALMISTOODETENA JA MUUD 

TEKSTIILMATERJALIDEST VÕRGUD VALMISTOODETENA: 

- keemilistest tekstiilmaterjalidest: 

5608 11 - - kalavõrgud valmistoodetena 

5608 19 - - muud 

5608 90 - muud 

1) Sõlmitud võrgulina nööridest ja köitest. 

Need tooted on ainult võrgutükid, st lahtise silmaga sõlmitud võrkriie, mis on 

valmistatud käsitsi või masinate abil. Need erinevad rubriigi 5804 võrkriidest selle poolest, 

et on valmistatud rubriigi 5607 nöörist või köitest. 

2) Valmis kalapüügivõrgud ja muud tekstiilmaterjalidest valmis võrgud. 

Erinevalt eelpool punktis 1) nimetatud toodetest võivad selle rubriigi valmistooted olla 

valmistatud lõngast ja lahtised võrgusilmad võivad olla saadud sõlmimisega või muul viisil. 

Valmis kalavõrgud on võrgud, kas kasutamisvalmis või mitte, ja mis on valmistatud 

vastavakujulisena või ühendatud võrgulina tükkidest. Käepidemete, rõngaste ja raskuste, 

ujukite, nööride ja muude lisandite olemasolu ei mõjuta selle grupi toodete 

klassifitseerimist. 

Selle rubriigi valmiskalavõrgud piirduvad selliste võrkudega, millised ei kuulu 

konkreetsemalt nomenklatuuri muudesse rubriikidesse. Rubriiki kuuluvad kalavõrgud, 

kamuflaažvõrgud, teatri dekoratsioonivõrgud, kaitsevõrgud, võrgust majapidamiskotid ja 

samalaadsed võrgud (näiteks, tennise- ja jalgpallide kandevõrgud, võrkkiiged, õhupallide 

või õhulaevavõrgud, putukakaitsevõrgud jms). 

Selle rubriigi tooteid klassifitseeritakse siin isegi siis, kui need on impregneeritud (näiteks, 

kaitseks vihma, vee eest). 


a) Heegeldatud võrgulina kangana (rubriigid 6002-6006). 

b) Juuksevõrgud (rubriik 6505) 

c) Spordivõrgud (näiteks, palli püüdmise ja tennisevõrgud), kalakahvad ja muud võrgud (grupp 95). 

5609 5609 00 MUJAL NIMETAMATA TOOTED LÕNGAST, RUBRIIKIDE 5404 JA 

5405 RIBADEST VMS, NÖÖRIST, PAELAST, KÖIEST VÕI TROSSIST 

Siia rubriiki kuuluvad tooted gruppide 50 - 55 lõngadest, 5404 või 5405 rubriigi ribadest 

jms, aga samuti rubriigi 5607 nöörist ja köitest, välja arvatud need, mis kuuluvad 

nomenklatuuri konkreetsematesse rubriikidesse. 

Siia kuuluvad mõõtulõigatud või mõlemast otsast silmustega või otsakute, rõngaste, 

haakide jms varustatud lõngad, nöörid ja köied jms (näiteks kingapaelad, pesunöörid, 

puksiirköied), vendrid, mahalaadimispadjandid, nöörredelid, tropid, pooleksmurtud 

lõngakimbust ja murdeotsast kokkuseotud nõudepesunuustikud jms. 


a) Ratsmed, ohjad, päitsed, rakmed jm (rubriik 4201). 

b) Sõlmedega, aasadega või metallist või klaasist öösidega mõõtulõigatud nöörid, žakaar- või muudes masinates 

kasutamiseks (rubriik 5911) 

c) Tekstiilriie ja sellest riidest tooted, mis klassifitseeritakse asjakohastes rubriikides (näiteks punutud kingapaelad 

kuuluvad rubriiki 6307). 

d) Sandaalide nöörtallad (rubriik 6406). 

e) Võimlemistarbed ja muud grupi 95 tooted. 

55

GRUPP 57 

VAIBAD JA MUUD TEKSTIILPÕRANDAKATTED 


1. Selles grupis tähistatakse terminiga „vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted” põrandakatteid, kus 

tekstiilmaterjal moodustab kasutamisel toote pealispinna ja tooteid, mis on oma olemuselt 

sarnased tekstiilpõrandakatetega, kuid mida kasutatakse muul otstarbel. 

2. Sellesse gruppi ei kuulu põrandakatete aluskihid. 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, milles tekstiilmaterjalid 

moodustavad nende kasutamisel pealispinna. Siia kuuluvad samuti tooted, mis on 

põrandakatetele iseloomulike karakteristikutega (näiteks paksus, jäikus ja tugevus), kuid on 

ette nähtud kasutamiseks muul otstarbel, näiteks drapeeringutena, lauakatetena või muudel 

sisustusotstarvetel. 

Eespool nimetatud tooted klassifitseeritakse siia gruppi kas valmistoodetena (st 

mõõtulõigatult, palistatult, vooderdatult, narmastatult, ühendatult jms) ruudukujuliste 

vaipadena, voodiesiste vaipadena ja kaminavaipadena, tubadesse, koridoridesse, esikutesse 

või treppidele paigaldatava lahtilõigatava põrandariide kangana. 

Need tooted võivad samuti olla immutatud (näiteks lateksiga) või riidest või lausriidest, või 

poorsest kummist või plastmassist põhimikuga. 


a) Põrandakatete aluskihid, st jämekoeline riie või viltpolsterdus, mis asetatakse põranda ja 

vaiba vahele (klassifitseeritakse vastavalt sisalduvale materjalile). 

b) Linoleum ja teised põrandakatted, mis koosnevad tekstiilalusele kantud pealiskattekihist 


5701 SÕLMTEHNIKAS VAIBAD JA MUUD TEKSTIILPÕRANDAKATTED, 

VALMISTOODETENA VÕI MITTE: 

5701 10 - lambavillast või muude loomade villast 

5701 90 - muust tekstiilmaterjalist 

Sõlmtehnikas vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted koosnevad pingul lõimest, mille 

karustuslõng sõlmitakse või keeratakse täispöördena ümber vähemalt ühe lõimelõnga, 

kusjuures karustuslõng hoitakse paigal tihedalt vahelekootud koelõngade abil. Selle rubriigi 

tooteid iseloomustab sõlmimine ja keeramine. 

Tavaliselt kasutatakse järgmisi sõlmi: 

1) Ghiordes ehk türgi sõlm: karustuslõng läheb kahe kõrvutise lõimelõnga pealt ja selle 

mõlemad otsad pööratakse tagasi nende kahe lõnga vahelt selliselt, et nende ümber 

tehakse täispööre (vaata joonis 1), mõlemad otsad tõusevad üles vaiba pealispinna 

moodustamiseks.

Joonis 1 

2) Senna või pärsia sõlm: karustuslõng keeratakse ümber ühe lõimelõnga ja seejärel läheb 

see järgmise lõimelõnga alt läbi (vaata joonis 2), mõlemad otsad tõusevad üles vaiba pinna 

moodustamiseks. 

Joonis 2 

Ghiordes' ja senna sõlmedes võib karustuslõng katta ka nelja lõimelõnga. 

3) Ühe lõimelõnga sõlmed, kus iga karustuskoelõng on keeratud ümber ühe lõimelõnga või 

sõlmitud, iga karustuslõng teeb poolteist pööret ümber lõimelõnga (vaata joonis 3), 

kusjuures mõlemad tõusnud otsad moodustavad vaiba pealispinna. 

Joonis 3 

Järelikult rida selliseid kõrvutisi, kuid üksteisest täiesti sõltumatuid sõlmesid katavad 

vaiba kogu laiuse ulatuses alusriide. 

Siia rubriiki kuuluvad ka teatud vaibad, mis valmistatakse karustuslõnga sõlmimisega 

hõredalt kootud riidest alusele. 

Enamik sõlmtehnikas vaipu ja põrandariideid valmistatakse käsitsi kasutusmõõtmetes, 

seejuures mustri moodustavad eri värvusega karustuslõngad. Neid tooteid valmistatakse siiski 

ka mehaanilistel telgedel ja on seepärast ühtlasema struktuuriga ja ultusääred on enam 

paralleelsed kui käsitsi kootud vaipadel. 

Karustuslõngad on tavaliselt villased või siidist, kuid mõnikord mohäär- või kašmiir 

(cashmere) kitse villast. Alusriie on tavaliselt puuvillane või villane käsitsi tehtud vaipades ja 

puuvillane, linane, kanepist või džuudist masinaga valmistatud vaipades. 

Selle rubriigi tooteid kasutatakse tavaliselt põrandakatetena, kuid mõnikord muul 

sisustusotstarbel (drapeeringud, lauakatted jms) (vaata käesoleva grupi üldisiselgitavaid 

märkusi). 

Need vaibad klassifitseeritakse siia rubriiki juhul, kui need on ääristatud narmastega 

(kudumise jooksul valmistatud või järgnevalt lisatud) või on need muul viisil kasutamisvalmiks 

viimistletud. 

Need tooted on tavaliselt idamaise päritoluga (Iraan, Türgi, Turkmeenia, Afganistan, 

Pakistan, Hiina, India) või Põhja-Aafrikast (Alžeeria, Tuneesia, Maroko, Egiptus) pärit. 

2

Rubriiki ei kuulu vaibad, milles karustuslõng moodustab aasa lõimelõngade alt läbi minnes, 

tegemata nende ümber keerdu (vaata joonised 4 - 5 rubriigis 5702). 

5702 TELGEDEL KOOTUD VAIBAD JA MUUD TEKSTIILPÕRANDA- 

KATTED, V.A TAFTING- JA FLOKEERITUD VAIBAD, 

VALMISTOODETENA VÕI MITTE K.A „KELEM”, „SCHUMACKS”, 

„KARAMANIE” JMS KÄSITELGEDEL KOOTUD VAIBAD: 

5702 10 - „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitelgedel kootud vaibad 

5702 20 - kookoskiust põrandakatted 

- muud karusvaibad pooltoodetena: 


5702 32 - - keemilistest tekstiilmaterjalidest 


- muud karusvaibad valmistoodetena: 




5702 50 - muud, v.a karusvaibad, pooltoodetena: 

- muud, v.a karusvaibad, valmistoodetena: 



5702 99 - - - muust tekstiilmaterjalist 

Siia rubriiki kuuluvate vaipade ja põrandakatete hulka kuuluvad: 

1) Wilton jms vaibad. Need vaibad on raske, tugeva alusriidega, mis on kaetud 

karuspinnaga (st. parema poole moodustavad püstised kõrvutised lõngad või tutid) või 

aasapinnaga. 

Nende vaipade pind moodustatakse täiendavatest lõimelõngadest metallvarbade või 

traatide ajutise vahelepanemisega kudumisel, mis vormistab aasad vaiba paremale 

poolele. Pärast aasade läbilõikamist saadakse karus (nagu „wilton”) (vaata joonis 4). Sel 

juhul karustuslõng moodustab aasa koelõngade alt läbi minnes. Juhul kui aasad jäävad 

läbi lõikamata, saadakse aasalise karusega vaip, selline nagu brüsseli vaibad (vaata 

joonised 4 ja 5). 

läbilõigatud läbilõikamata 

Joonis 4 

Joonis 5 

Need vaibad võivad olla lihtsad või mustrilised, kusjuures muster kootakse telgedel 

(näiteks žakaarteljed), mis on spetsiaalselt seadmestatud kahe kuni viie eri värvusega 

lõngast mustrite saamiseks. 

Wilton vaipu valmistatakse samuti kahe riide kudumisega, kusjuures karustuslõng on 

ühine, pärast kudumist lõigatakse karustuslõng läbi ja saadakse kaks karusvaipa. 

3

Karustuslõng on tavaliselt villane või villa segust nailoniga, kuid võib olla ka puuvillane, 

polüamiid, polüakrüül, nitriilviskoos või nende kiudude segust. Alusriie on tavaliselt 

puuvillane, džuudist või polüpropeenist. 

2) „Axminster” vaibad. Need on masinal kootud vaibad, kus järjestikulised 

karustuskoelõngade read kogutakse vastavalt ettenähtud värvide paigutusele. 

3) Šenillvaibad. Nende vaipade põhiliseks karakteristikuks on see, et nende karuspind 

valmistatakse šenilllõngast (vaata rubriigi 5606 selgitavaid märkusi). 

Neid lõngu võib kasutada tavalisel viisil kudumisel täiendava koelõngana; mõnel juhul 

kootakse sisse lühikesed šenilllõnga jupid lõimena, mis hoitakse paigal alusriide abil. 

4) Siledakoelised vaibad, ilma aasadeta ja karustuskihita, neid saab eristada gruppide 50 - 

55 tekstiilriidest selle poolest, et raskuse ja tugevuse tõttu on need kahtlemata ette nähtud 

kasutamiseks põrandakatetena. 

Nende hulgas on Kidderminster või niinimetatud „belgia” vaibad, mis on kahekordsed, 

kusjuures muster moodustatakse vaheldumisi nendes kahes kihis. Peale nende suhteliselt 

õhukeste koduvaipade kuuluvad sellesse rubriiki ka jämedakoelised vaibad või põrandariie 

džuudist, kookoskiust, karvadest, paberlõngast jm (tavaliselt labane, toimne või 

pikeesidus) ja kaltsuvaibad džuudist lõimelõngadega ja riideribadest otsapidi seostatud 

koelõngadega. 

5) Jalamatid ja põrandamatid. Need koosnevad peamiselt jäikadest, tavaliselt kookos- või 

sisalkiududest tuttidest, mis silmustuvad lihtsalt aasadena alusriide lõimelõngade alt, neid 

valmistatakse väikeste mõõtmetega vastavuses nende kasutamise otstarbele. 

6) Frotee või samalaadsed vannitoavaibad. 

Tuleks märkida, et mõned tooted saadakse paljude rubriigi 5801 karus- või 

šenillriietega samasugusel viisil, kuid olles põhiliselt põrandakateteks ette nähtud erinevad 

nad tugevuselt, nende valmistusmaterjalide jämeduselt või alusriide jäikuselt, milles 

tavaliselt täiendavalt kasutatakse lõimelõnga (täitelõng). 

7) „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” ja samalaadsed käsitsikootud vaibad. Kelem 

(või Khilim), ka nimetusega Karamanie kootakse samal moodusel nagu käsitsi kootud 

seinavaibad kirjeldatuna rubriigi 5805 selgitavates märkustes (A osas). Seepärast 

sarnaneb nende vaipade struktuur eespool mainitud seinavaipadele ning lõimelõngade 

vahel võib märgata samasuguseid tühimikke. Kuid mis puutub mustrisse, siis „Kelem” 

vaibad ei ole kunagi lille- või lehemustrilised, vaid üksnes sirgjoonelise mustriga. Ehkki 

vaiba paremat poolt saab eristada pahemast poolest, on erinevus nii tähtsusetu, et vaipa 

võib kasutada mõlemapoolselt. 

„Kelem” valmistatakse mõnikord kahest pikast, kokkuõmmeldud ribast, muster 

moodustatakse sellisel viisil, et õmblus oleks varjatud. Seetõttu on koetääris vaid otstes 

või puudub üldse. See ei välista koetääre lisandamist. 

Lõimelõng on tavaliselt aparaatvillane ja koelõng villane või puuvillane. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti tooted, mis on saadud „Kelemi” menetlusel (eriti Kesk- 

Euroopas) ja on kergete idamaiste vaipade „Kelem” liiki dekoratiivsete mustritega. 

Vaibad „Schumacks” kootakse samal viisil nagu „Kelem”, kuid erinevad sellest 

järgmiste tunnuste poolest: 

- niipea kui üks või kaks mustrit moodustavat koelõnga viiakse täielikult sisse, pannakse 

vahele täiendav koelõng läbi kogu materjali laiuse, mis väldib lõimevahede tekkimise; 

- mis puutub mustrisse, siis tagapõhja kaunistavad tavaliselt kolm kuni viis siledakoelist 

mitmevärvilist medaljonina näivat tähte; koetääris koosneb tavaliselt ühest laiast 

põhiribast ja kahest kuni kolmest kõrvalribast. Vasak pool on krobeline, mõne 

sentimeetri pikkustest otstest, mis jäävad pärast koelõngade ärarebimist. 

Koelõng on „Schumacks” vaipades aparaatvillane, lõimelõng võib olla villane või 

puuvillane või isegi kitsevillast. 

Samalaadsete vaipade hulgas on nimelt vaip „Sileh”, mis valmistatatakse samal viisil 

kui vaip „Schumacks". „Sileh” vaiba muster koosneb peamiselt „S"-kujulistest kas ringina 

asetsevatest motiividest, või pahema poolega pealepoole ja loomakujulistest motiividest, 

mis on täppidena üle kogu vaiba pinna. Lõime- ja koelõng on aparaatvillane (harva on lõim 

puuvillane). 

Siia rubriiki ei kuulu jalamatid ja põrandamatid põimitud materjalidest (grupp 46). 

4

5703 TAFTINGVAIBAD JA MUUD TAFTINGPÕRANDAKATTED, 

VALMISTOODETENA VÕI MITTE: 

5703 10 - lambavillast- või muude loomade villast 

5703 20 - nailonist või muust polüamiidkiust 

5703 30 - muudest keemilistest tekstiilmaterjalidest 


Siia rubriiki kuuluvad taftingvaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, mis valmistatakse 

taftingmasinas, kus nõelte ja haakidesüsteemi abil viiakse lõng olemasolevasse aluskihti 

(tavaliselt riie või lausriie), moodustades aasu või, kui nõelte ja haakidega koos kasutatakse 

lõikeseadmeid, tutte. Karuskihti moodustav lõng kinnitatakse kummist või plastmassist 

pealiskihiga. Enne selle pealiskihi kuivamist kaetakse see tavaliselt teise, hõredakoelisest 

tekstiilmaterjalist kihiga, näiteks džuudist või vahtkummist.Sellesse rubriiki kuuluvad ka 

taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, mis on valmistatud taftingpüstolit kasutades või 

käsitsi. 

Selle rubriigi tooteid eristatakse rubriigi 5802 taftingriidest jäikuse, paksuse ja tugevuse 

poolest, mis muudab need sobivaks kasutamiseks põrandakatetena. 

5704 VILDIST VAIBAD JA MUUD VILTPÕRANDAKATTED, V.A TAFTING- 

JA FLOKEETOOTED, VALMISTOODETENA VÕI MITTE: 

5704 10 - plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m² 

5704 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad vildist vaibad ja muud põrandakatted. Mõiste „vilt” tähendus on antud 

rubriigi 5602 selgitavates märkustes. 


1) Tavaliselt lambavillast või muude loomade villast vildist plaadid. 

2) Tekstiilpõrandakatted nõeltöödeldud vildist, tavaliselt aluskihiga või immutatud pahemalt 

poolelt kummi või plastmassiga toote tugevdamiseks ja libisemisvastaste omaduste 

andmiseks. 

5705 5705 00 MUUD VAIBAD JA MUUD TEKSTIILPÕRANDAKATTED, 

VALMISTOODETENA VÕI MITTE 

Sellesse rubriiki kuuluvad vaibad ja tekstiilipõrandakatted, välja arvatud selle grupi 

konkreetsemates rubriikides kirjeldatud tooted. 


1) Karusvaibad, milles karustarbepind seotakse kas aluspinnaga või vahetult alust 

moodustava liimainega. Sidumine võib toimuda kleepimisega, termiliselt või mõlemat 

kombineerides või sulatamisega ultraheli toimel. Karuskiht võib olla seotud ühe aluskihiga, 

aga samuti ka kahe aluskihi vahele, kusjuures teisel juhul need eraldatakse kaheks 

vaibaks. 

2) Lausriidest vaibad, mis koosnevad õnarvaltside vahel kraasitud tekstiilkiudude kihti 

säbardades moodustunud aasadest, mis hoitakse paigal kas kummi, plastmassi jms paksu 

kihiga pealistamisega, see moodustab ühtlasi ka aluse, või aasad seotakse alusriidega 

samalaadsete kleepainetega. 

3) Flokeerimismenetlusega valmistatud vaibad, st tekstiilkiudude kandmisel püstiselt kummi, 

plastmassidega jms tekstiilalusele. 

4) Silmkoelised vaibad ja põrandariided. Neil on tavaliselt moketti või mõnikord karusnaha 

välimus. 

5

GRUPP 58 

ERIRIIE; TAFTINGRIIE; 

PITS; SEINAVAIBAD; POSAMENDID; TIKANDID 


1. Sellesse gruppi ei kuulu grupi 59 märkuses 1 osutatud impregneeritud, pealistatud, kaetud või 

lamineeritud tekstiilriie ja muud grupi 59 tooted. 

2. Rubriiki 5801 kuulub ka kudekarustusega riie, mille karustuslõngad on läbi lõikamata ja seetõttu 

püstine karus puudub. 

3. Rubriigi 5803 toodete puhul tähistatakse terminiga „ ažuurne riie” riiet, mille lõimed koosnevad kas 

täielikult või osaliselt püstistest ehk aluslõngadest ja ristuvatest ehk põimuvatest lõngadest, mis 

ristudes püstiste ehk aluslõngadega teevad poolpöörde, täispöörde või enam, moodustades 

silmuse, millest lähevad läbi koelõngad. 

4. Rubriiki 5804 ei kuulu nöörist, paelast või köiest sõlmitud võrkriie, mis on klassifitseeritud rubriiki 

5608. 

5. Rubriigis 5806 tähistatakse terminiga „telgedel kootud paelad” järgmisi tooteid: 

a) riie laiusega mitte üle 30 cm, kas sellise laiusega valmistatud või laiemast kangast lõigatud, 

koetäärega, liimkilega või mõnel muul viisil töödeldud ultusega mõlemas servas; 

b) ümarriie, mille laius lamestatult on alla 30 cm; ning 

c) kuni 30 cm laiused pööratud äärtega diagonaalkandid (k.a äärte laius). 

Narmasservadega kitsasriie klassifitseeritakse rubriiki 5808. 

6. Rubriigis 5810 tähistatakse terminiga „tikandid” peale muude tikandite ka nähtavale tekstiilriidest 

alusele metall- või klaasniitidega tehtud tikandeid ja tekstiilile või muule materjalile litrite, pärlite või 

ornamentaalmotiividega tehtud aplikatsioontikandeid. Sellesse rubriiki ei kuulu väljaõmmeldud 

seinavaibad (rubriik 5805). 

7. Lisaks rubriigi 5809 toodetele kuuluvad siia gruppi ka metallniidist valmistatud tooted, mida 

kasutatakse rõivaste valmistamisel, sisustus kangana vms otstarbel. 

ÜLDINE 

Välja arvatud rubriik 5809, kuulub siia gruppi lai valik tekstiiltooteid, mis klassifitseeritakse 

rubriikidesse olenemata nendes sisalduvatest tekstiilmaterjalidest. Mõned nendest toodetest 

kuuluvad siia gruppi vaid siis, kui need ei ole valmis XI jaotise II osa üldnõuetes toodud 

mõistes, kuid muud tooted kuuluvad siia valmistoodetena või mitte. 

Tuleks märkida, et vastavalt grupi 59 märkustele rubriigi 5803 ažuurne riie, rubriigi 5806 

kitsasriie, rubriigi 5808 punutised ja posamendid kangana, impregneeritult, pealistatult, kaetult 

ja lamineeritult ei kuulu gruppi 58 (tavaliselt grupid 39, 40 või 59), kusjuures muud selle 

rubriigi tooted samal viisil töödeldult klassifitseeritakse siia gruppi tingimusel, et toode ei ole 

seeläbi omandanud gruppide 39 või 40 toodetele iseloomulikke tunnuseid. 

5801 KARUSRIIE JA ŠENILLRIIE, V.A RUBRIIKIDE 5802 JA 5806 RIIE: 


- puuvillane: 

5801 21 - - läbilõikamata kudekarustusega 

5801 22 - - läbilõigatud kudekarustusega pesusamet 

5801 23 - - muu kudekarustusega riie 

5801 24 - - läbilõikamata lõimkarustusega (épinglé)

5801 25 - - läbilõigatud lõimkarustusega 

5801 26 - - šenillriie 


5801 31 - - läbilõikamata kudekarustusega 

5801 32 - - läbilõigatud kudekarustusega pesusamet 

5801 33 - - muu kudekarustusega riie 

5801 34 - - läbilõikamata lõimkarustusega (épinglé) 

5801 35 - - läbilõigatud lõimkarustusega 

5801 36 - - šenillriie 


A) Karusriie, v.a rubriigist 5802 

Karusriie koosneb vähemalt kolmest lõngasüsteemist: pingul lõimest ja koest, mis 

moodustavad alusriide ja karustuskoest või -lõimest, mis moodustab karuse. See karus 

koosneb kogu pealispinda või selle osa katvatest tuttidest või aasadest; tavaliselt on karus 

ainult ühel poolel, kuid vahel ka riide mõlemal poolel. 

Lõimkarustusega (samet, plüüš, mokett jt.) riiet võib valmistada karustuslõime tõstmisega 

riide koesuunas paigutatud varraste abil. Selliselt moodustatud aasad lõigatakse läbi kas 

kudumise käigus või sellele järgnevalt, või jäetakse mõnikord läbi lõikamata aasalise või 

läbilõikamata karustusega riidel. Läbilõigatud karustuse tutid või aasad hoitakse paigal 

koelõngade abil. 

Lõimkarustusega riiet valmistatakse ka menetlusega, kus kaks kangast kootakse 

paremad pooled vastamisi ühise karustuse lõimega; seejärel kangad lahutatakse 

lahtilõikamise teel ja saadakse kaks läbilõigatud karustusega riiet. 

Kudekarustusega riidel (velvetiin, pesusamet jms) on tavaliselt koelõngadest karustus, 

kus koelõngad lähevad vaheldumisi lõime alt läbi ja seejärel katavad kahte või enamat 

lõimelõnga. Pärast kudumist kattelõngad lõigatakse läbi, lõigatud lõngaotsad tõusevad püsti 

karustuse moodustamiseks. Samasugune tulemus saadakse varraste paigutamisega 

lõimesuunaliselt; kudekarustus lõigatakse läbi kudumise käigus. Karustutid hoitakse seejärel 

paigal lõimelõngade abil. 

Kudekarustusega riie, mille kattelõngad on veel läbi lõikamata, nii et sel etapil karus ei ole 

veel püstine, kuulub siia rubriiki (vaata grupi märkus 2). 

B) Šenillriie 

Šenillriie on väga sarnane šenillvaipadega rubriigist 5702; nagu vaipadelgi, saadakse 

karuskiht (tavaliselt mõlemal poolel) šenilllõngast. Šenillriie valmistatakse tavaliselt 

šenillkoelõnga abil või eri pikkusega ja värvusega šenilllõnga viimisega kudumise käigus 

alusriidesse. 

* 

* * 

Karusriiet ja šenillriiet valmistatakse mitmesugustest materjalidest, kuid karuskihiks 

kasutatakse sagedamini villa, siidi, peenikesi karvu, puuvilla ja keemilisi kiude. 

Kõik need riided võivad olla siledad, ripsijoontega, mustrilised või pärast kudumist 

tekitatud reljeefse struktuuriga; mustriline karusriie võib vaid osaliselt olla kaetud karusega või 

osaliselt läbilõigatud või osaliselt aasalise karusega (efektsamet), see võimaldab saada väga 

mitmesuguseid mustreid. Karusnahka (näiteks karakulli-, karkultša- või leopardinahk) imiteeriv 

karusriie klassifitseeritakse samuti siia rubriiki, kuid näiteks õmmeldud või liimitud karusega 

saadud karusnaha imitatsioon siia rubriiki ei kuulu (rubriik 4304). 

Tuleks märkida, et paljud selle rubriigi riided valmistatakse samal viisil nagu rubriigi 5702 

vaibad; kuid neid saab siiski kergesti eristada vaipadest, kuna need on põhiliselt ette nähtud 

sisustusriideks, rõivariideks, aga mitte põrandakatteks; need riided on valmistatud 

peenematest materjalidest ning on palju painduvama alusriidega. 

63


a) Buklee-, ratiin- ja muu riie, mille välisilme on samalaadne karusriidega, kuid mida kootakse erilõnga abil 

(bukleelõng) või valmistatakse tavaliselt kootud riide töötlemisega (näiteks karustamisega) (grupid 50 - 55). 

b) Froteeriie ja muud samalaadsed riided ja taftingriie (rubriik 5802). 

c) Karus- ja muu riie mõiste „kitsasriie” piirides (rubriik 5806). 

d) Trikookangad või kootud - läbiõmmeldud tooted läbilõigatud või aaskaruskihiga (vastavalt rubriigid 6001 või 

5602). 

e) Karusriie jms, mis on valmistooted XI jaotise üldnõuete selgitavate märkuste II osa tähenduses. 

o 

o o 


Alamrubriigid 5801 22 ja 5801 32. 

Järgnevaid illustratsioone riide ristlõigetest läbi lõime tuleks alamrubriikides 5801 22 ja 5801 32 

kasutada läbilõigatud karuskihiga pesusameti eristamiseks muudest läbilõigatud kudekarustusega 

riietest. 

Pesusamet: 

Velvetiin: 

Läbilõikamata 

Läbilõigatud 

Läbilõikamata 

Läbilõigatud 

5802 FROTEERÄTIKURIIE JMS KOOTUD FROTEERIIE, V.A RUBRIIGI 

5806 TELGEDEL KOOTUD PAELAD; TAFTINGRIIE, V.A RUBRIIGI 

5703 TOOTED: 

- puuvillane froteerätikuriie jm puuvillane kootud froteeriie: 


5802 19 - - muud 

5802 20 - muudest tekstiilmaterjalidest froteerätikuriie jm froteeriie 

5802 30 - taftingriie 

A) Froteerätikuriie jms froteeriie 

Need riided on sellised aaskarusega riided, mida kasutatakse käterätikute, 

hommikumantlite, rannamantlite, vabaaja rõivaste, tualettkinnaste jm valmistamiseks. Riietel 

64

on pingul koelõng ja kaks lõimelõnga, millest üks on pingul ja teine lõtv, sellest moodustuvad 

riide pinnale aasad. Kahte liiki lõimelõngade vahekord riides võib olla erinev, kuid tavaliselt on 

põhimiku lõimelõngu ja karustuslõimelõngu ühepalju. 

Aasad võivad sageli keerduda ja on tavaliselt riide mõlemal poolel, kuid vahel ka ainult 

ühel poolel; mõnikord võivad aasad olla läbi lõigatud. Aasad võivad katta ühtlaselt kogu pinda 

või moodustada triipe, ruute, rombe või keerukamaid mustreid. Siia rubriiki ei kuulu siiski riie, 

milles on läbilõigatud aaskarus üksnes riide ühel poolel (rubriik 5801). 


a) Silmkootud või heegeldatud froteekangas (rubriik 6001). 

b) Riidekangad, mis on muudetavad omaette narmastega toodeteks lihtsa läbilõikamismenetlusega koelõngade 

puudumisega määratletud jooni mööda (rubriik 6302). 

B) Taftingriie 

Need riided valmistatakse nõelte ja haakide süsteemi abil lõngade viimisega 

olemasolevasse põhimikku (kootud, silmkootud või heegeldatud vilt, lausmaterjal jm). Selliselt 

et moodustuvad aasad või juhul kui haagid on kombineeritud lõikeseadmega, siis 

moodustuvad tutid või läbilõigatud karus. 

Selle rubriigi tooted erinevad rubriigi 5703 taftingvaipadest ja põrandakatetest näiteks 

jäikuse, paksuse ja tugevuse puudumise poolest, mis teevad need sobimatuks kasutamiseks 

põrandakatetena. 

Peale selle saab neid riideid eristada rubriigi 6001 karuskangast, viimastel on kanga 

pahemal poolel silmusread piki kanga pahemat poolt. 

5803 AŽUURNE RIIE, V.A RUBRIIGI 5806 TELGEDEL KOOTUD PAELAD: 

Ažuurne riie (vahel teatakse läbipunutud sidusena) on määratletud selle grupi märkuses 

3. 

Siledas ažuurses riides on ristuvad lõngad suunatud vaheldumisi paremale ja vasakule 

igast püstisest lõngast, minnes iga kord koelõnga pealt, kuid ristudes püstiste lõngade all; 

püstised lõimelõngad on alati ühel pool kudet ja püstine lõim ja kude ei põimu, kuid hoitakse 

koos ristuva lõimelõngaga. 

Variatsioone võib saada ristuvate lõngade ristumisega iga lõngaga (niinimetatud 

punumissidusega ažuurne riie), viies ühe või mitu koelõnga koos läbi püstiste ja ristuvate 

lõngade poolt moodustatud aasade, sealjuures ühe ristuva lõnga kohta kasutatakse kahte või 

enamat püstist lõnga ja vastupidi. 

Siia rubriiki kuuluvad ka: 

1) Ažuurne riie „broche”, mis saadakse täiendava niidi („broche” niidi) abil, mis viiakse 

kudumisel sisse, andmaks mustriefekti ažuursemast riidest tagapõhjal. 

2) Riie, mis koosneb hõredakoelistest ja mis tahes muu sidusega kootud osadest mis 

tahes vahekorras. Nendel riietel on tavaliselt lõimesuunalised triibud, ruudud või muud 

mitmesugused mustrid. 

Ažuurne riie on hõredakoeline ja seetõttu kerge; seda kasutatakse peamiselt kardinateks; 

mõned liigid töödeldakse ümber šenilllõngaks, lõigates neid lõimepidi kitsasteks ribadeks. 

Ažuurse riide eri liigid on välisilmelt küllalt erinevad ja kudumisel tekitatud mustrid on 

samuti väga erinevad, neid ei tohiks segi ajada riidega „broche” ega muude gruppides 50 - 

55 loetletud riietega, käsi- ega masinpitsidega, tikanditega, tülliga ja muude antud grupi 

võrkriietega. 

Rubriiki ei kuulu labase sidusega hõredakoeline riie, mida kasutatakse peamiselt sidemete ja 

sidumismaterjalina; neid nimetatakse sageli marliks, kuid need kuuluvad rubriiki 3005 (ravimainetega immutatud või 

jaemüügiks pakendatult kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias) või gruppidesse 50 - 55. 

Sõelariie ei kuulu samuti siia rubriiki (rubriik 5911). 

65

5804 TÜLL JA MUU VÕRKRIIE, V.A TELGEDEL KOOTUD RIIE JA 

SILMKOELINE VÕI HEEGELDATUD KANGAS; PITSKANGAS, -RIBAD 

VÕI -MOTIIVID, PEALE RUBRIIKIDESSE 6002-6006 KUULUVATE: 

5804 10 - tüll ja muu võrkriie 

- masinpits: 



5804 30 - käsipits 

I) Tüll ja muu võrkriie. 

Neid tooteid kasutatakse kardinate, voodikatete või samalaadsete kodutarvete 

valmistamiseks, loorideks, naisterõivasteks, tikandites jm. Neid valmistatakse tavaliselt siidist, 

keemilistest kiududest, puuvillast või linast. 

A) Tüll ja muud võrkriided koosneb lõimelõngadest ja koelõngadest, mis keerduvad ümber 

iga lõimelõnga ja lähevad diagonaalselt servast servani, kusjuures üks pool lõimest on 

ühes suunas kaldu ja teine pool teises suunas (joonis 1). Need koelõngad moodustavad 

lõimelõngadega võrgusilmad; võrgusilmad võivad olla korrapärased kuusnurgad, ruudud 

või rombid ("Neuville” võrk). Teine tülli liik kuusnurksete silmadega ("Mechelin” võrk) 

koosneb lõimelõngadest ja bobiinlõngade süsteemist, mis liiguvad pikisuunaliselt vaid kahe 

lõimelõnga vahel (joonis 2). 

Joon. 1 Joon. 2 

TÜLL „MECHELIN” VÕRK 

A – lõimelõngad 

B ja C – kaldkoelõngad 

B) Bobiintüll (bobinot) on tülli eriliik kolme lõngasüsteemiga: teatud sirged paralleelsed 

lõimelõngad nagu tavalises tüllis, mustrit moodustavad lõngad liiguvad vaheldumisi piki 

sirgeid lõngu ja lähevad üle teisele (tavaliselt piirnevale) sirgele lõngale, moodustades 

66

selliselt kolmnurkseid silmi, mille vahele jääv tühimik trapetsi- või muukujuline, ristuvad 

lõngad, mis keerduvad ümber sirge lõime ja kinnitavad sellele mustrilõngad (joonis 3). 

Läbipaistmatud mustriosad tekitatakse mitme sellise kolmnurkse silma tihedal 

grupeerimisel. 

Joon. 3 

BOBIINTÜÜL 

A – lõimelõng 

B – mustrilõng 

C – ristuv lõng 

C) Võrkriidel on kolm lõngasüsteemi: paralleelsed lõimelõngad, võrgusilmi moodustavad 

lõngad ja siduvad lõngad. Iga silmalõng liigub vaheldumisi piki eri lõimelõngu ja minnes 

ühelt lõimelt teisele moodustab ruudukujulised silmad. Siduvad lõngad hoiavad riiet koos, 

kuna seovad teatud kohtades lõimelõngadega silmimoodustavaid lõngu (joonis 4). 

D) Sõlmitud võrkriie on ühtlaste ruudu- või rombikujuliste silmadega, mis on igast nurgast 

sõlmitud selliselt, et lõngad ei saa eralduda üksteisest. Võrkriided võivad olla valmistatud 

käsitsi või masinal. 


a) Hõredakoeline riie gruppidest 50 - 55 ja ažuurne riie rubriigist 5803. 

b) Võrk ja võrkriie rubriigist 5608. 

c) Sõelariie (rubriik 5911). 

d) Silmkoelised ja heegeldatud kangad grupist 60. 

e) Tüll ja muu võrkriie valmistoodetena, vastavalt seletavate märkuste XI jaotise I osa üldnõueteles osutatule. 

67

Joon. 4 

A – lõimelõng 

B – võrgusilmalõng 

C – siduv lõng 

II) Pits. 

Pits on dekoratiivne ažuurne riie, kus niitide kokkupõimimisega moodustatud 

mustrielemendid (rohkem või vähem keerukad) ühendatakse, kas tavaliselt kindla suuruse ja 

kujuga silmade abil, mis moodustavad nähtava ažuurse alusriide või dekoratiivsete lülide abil, 

mis ise annavad mustriefekti. Mustrielemendid ja silmadest või lülidest tagapõhi tehakse 

tavaliselt üheaegselt, kuid mõnikord tehakse mustrielemendid eraldi ja ühendatakse hiljem. 

Pitside põhiliseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et mustrit ei tehta juba valmis 

alusele. Rubriigis see mõiste seetõttu ei laiene samasuguse välisilmega toodetele, mida 

teatakse pitsidena (fileepitsid), mis tehakse juba valmis tüllist või võrgust alusriidele silmade 

täitmise või kaunistamisega või aplikatsioonide õmblemisega alusele, kusjuures alus võib olla 

järgnevalt täielikult või osaliselt eemaldatud. Neid tooteid klassifitseeritakse kui tikandeid 

rubriigis 5810, samuti nagu pitsid, mis järgnevalt tikitakse ja inkrusteeritud pitsid. 

Siia rubriiki ei kuulu samuti mis tahes ažuursed tooted, mis silmkootakse käsitsi või masinal (grupp 60); neid 

saab tavaliselt ära tunda iseloomuliku silmuse poolest, eriti toote ühtlastes kohtades. 

Erinevalt tüllist, ažuursest riidest ja hõredakoelisest riidest ei eristata pitsidel lõime ega 

kudet. Pitsid valmistatakse sageli ühest lõngast ja kui kasutatakse enam kui ühte lõnga, 

täidavad need sama otstarvet. 

Pitse võib valmistada käsitsi või masinaga. 

Käsipitside põhiliigid: 

A) Fileepits, saadud nõela abil paberi- või pärgamendilehel, millele on kantud muster. Pits 

jäljendab mustri kontuure, kusjuures teda moodustavad niidid jäävad paberile, kuid ei lähe 

temast läbi; karkassniidid, st niidid, millised moodustavad esmase pitsi karkassi, on 

ajutiselt kinnitatud pikisuunaliste pistetega töö kergendamiseks. 

Fileepitside hulka kuuluvad Alencon, Argentan, Venetian jt. 

B) Niplispitsid punutakse mitmest niplisvardale keritud lõngast, kusjuures lõngad keerduvad 

omavahel padjal, millele on kinnitatud muster ja millesse on ajutiselt pitsi punumise 

kergendamiseks torgatud nööpnõelad. 

Niplispitside hulka kuuluvad Valenciennes, Chantilly, Malines, Bruges, Duchesse, Puy 

jt. 

68

C) Heegelpits (teatakse kui iiri heegelpits). Erinevalt eespoolkirjeldatud pitsiliikidest ei 

valmistata heegelpitsi mustri ega toendi abil, seda heegeldatakse käsitsi heegelnõela abil. 

D) Mitmesugused muud pitsid, rohkem või vähem sarnased teiste pitside liikidega: 

1) „Teneriffe” pits valmistatakse fileepitsiga samal viisil. 

2) Pits saadud nõelpitsina ja mõned kohad on punutud niplamisvarraste abil või 

mehaaniliselt. 

3) Süstikpits, sarnane heegelpitsiga, kuid ümarate mustritega ja valmistatakse süstikuga 

sõlmimise abil. 

4) Makrameepits, raske pits, mis valmistatakse juhtiva lõnga külge täisnurga all kinnitatud 

lõngade sõlmimisega mitmesugusel viisil. 

Masinpitsid on tavaliselt välisilmelt käsipitside sarnased, välja arvatud niplispitsid, kuid 

lõngade põimumismoodus on teistsugune ja masinpitsid on ühtlasemad kui käsipitsid. 

Käsi- ja masinpitsid klassifitseeritakse siia rubriiki kas: 

i) kangana või mis tahes pikkuses ribadena , või 

ii) motiividena, st eraldi tükkidena, mis on ette nähtud üksnes muude toodete nagu 

öösärgid, kombineed, pluusid või muude rõivaste, taskurätikute, laualinade või muude 

sisustustoodete sisse või peale õmblemiseks. 

Need tooted klassifitseeritakse siia rubriiki nii ühe tükina pitsitegija poolt valmistatuna või 

lõigatuna või mitmest omaette ühendatud pitsielementide suurematest tükkidest . 

Rubriiki ei kuulu pitsi tooted; need klassifitseeritakse vastavalt nende tunnustele, tavaliselt gruppides 62 ja 63 

(näiteks pitsmantiljad rubriigis 6214, pitspassed ja -kraed naisterõivastele rubriigis 6217 ja pitslaualinikud rubriigis 

6304). 

* 

* * 


Alamrubriigid 5804 21, 5804 29 ja 5804 30 

Käsipitside mehhaaniliselt valmistatud imitatsioonid sarnanevad väliselt käsipitsiga, kuid neid võib 

eristada järgmiste põhiliste kriteeriumide alusel: 

Masinpitse toodetakse sageli suure tervikliku kangana, mis lõigatakse viimistlusoperatsioonide 

käigus ribadeks. Sel juhul säilitavad lõigatud pitsiribade servad peaaegu alati silmad või osa silmasid, 

mils ühendab kudumistelgedel ühe pitsiriba teisega. Need silmad või silmade osad asetsevad pitsi 

välisserval. Need on tavaliselt nähtaval kohtades, kus äärejoon moodustab tühinurga, st neid on raske 

kätte saada ilma servi kahjustamata. 

Selliste silmade või nende osade esinemine näitab selgelt, et pits on toodetud masinal. 

Eristada saab samuti pitsi dekoratiivsete motiivide, reljeefsete (või kontuur-) niitide ja täiteniitide 

vaatlemisel. Käsipitsides need niidid võivad kulgeda eri suundades ja tulla tagasi esialgsesse suunda. 

Masinpitsides selline tagasi silmustamine ei ole võimalik; need niidid võivad seetõttu kalduda paremale 

ja vasakule, kuid nad peavad järgima töö liikumise suunda. 

Mustri läbipaistmatute osade täitmise meetod on kolmas tegur, mida on vaja arvestada erinevuse 

määramisel käsi- ja masinpitsi vahel. Käsipitsides kasutatakse ainult : 

– tepp-pistet, st lainelist või nööpaugupistet fileepitsides, 

– sile- või üleminekpistet niplispitsides. 

Silepiste jäljendab täpselt labast sidust. Üleminekpistes on niidid lõimeks ja jagunevad kaheks, 

üksteise peale asetsevaks süsteemiks, kusjuures nende vahele tekib nurk umbes 90 º ; kude läheb läbi 

selle, vaheldumisi ühe esimese süsteemi niidi (ülemise) pealt ja järgmise niitide süsteemi niidi (niitide) 

alt. 

Masinpitsides kasutatakse sagedamini järgmiseid täitmise viise: 

– silepistet, kuid selle omapäraga, et kudet moodustavad niidid ei lähe tingimata ühest mustri servast 

teise. Mõnel juhul need kulgevad vaid osaliselt põiki ja teine niit kohtub esimesega selle sektsiooni 

täitmiseks; 

– tõstmismeetod, sarnane bobiintülli puhul täidetud kohtade saamisele (sirge, mustri ja siduvad 

niidid); 

– niidi viimine läbi võrgu, mis moodustab lõimelõngaga labase siduse. Mõlemal ülalnimetatud 

moodusel lõpeb võrk seal, kus algab muster, kuid käesoleval juhul see pole nii. 

Järgmised kaalutlused võivad samuti olla abiks käsipitside eristamisel masinpitsidest. 

Mõnel juhul on need ainsaks kriteeriumiks eristamisel, eriti kui on vaja eristada käsitsi valmistatud 

niplispitsi masinal tehtud samast pitsist: 

69

a) Väikesed vead või puudused esinevad käsipitsides ebakorrapäraselt ja on harva välisilmelt 

sarnased, vead masinpitsides korduvad regulaarselt, kuna nad tekivad valmistamisel kasutatava 

mehaanilise seadme tõttu. 

b) Pikoosilmad, mis sageli viimistlevad käsipitside serva, on alati samast niidist millest võrk, kusjuures 

nad vahel lisatakse masinpitsidele. Sel juhul pole nad nii tugevalt kinnitunud ja masinpitsidest võib 

neid välja tõmmata ilma neid rikkumata, mis on võimatu käsipitsides. 

c) Kauba ärasaatmise ja pakendamise moodus võimaldab samuti eristada käsipitse masinpitsidest. 

Käsipitsid ei ole tavaliselt pikemad kui 20 meetrit ja kaubasaadetis sisaldab tavaliselt eri mustriga 

pitse. Masinpitsid on alati pikemad ning võivad olla pikemad kui 500 meetrit, selline kaubasaadetis 

sisaldab alati sama mustriga pitsitükkide suurt hulka. 

Lisaks toodetakse „segapitse”, mida teatakse kui nöörpitsid, renessans pitsid, Luxeuil pitsid ja 

printsess pitsid. Selliste pitside tootmine algab sellest, et mehaaniliselt valmistatud pits (nöör) 

asetatakse vastavalt mustrile kalkale. Nurkades nöör asetatakse uuesti kalkale vastavalt mustrile, 

ristuvad kohad õmmeldakse kinni, aga äralõigatud nööri otsad õmmeldakse ettevaatlikult kinni. Aasad 

ja täitepisted tehakse nõelaga. 

Sellist pitsi võib ära tunda mitte ainult selle poolest, et on olemas nöör, äralõigatud ja õmmeldud 

nagu eelkirjedatud, vaid ka selle poolest, et nööril on voldid mustri kaarduvates osades. 

Selliseid pitse loetakse käsipitsideks. 

5805 5805 00 GOBELÄÄNID, FLANDRIA, AUBUSSONI, BEAUVAIS' JMS TÜÜPI 

KÄSITELGEDEL VALMISTATUD SEINAVAIBAD NING KÄSITSI 

VÄLJAÕMMELDUD (NÄITEKS VARS- VÕI RISTPISTES) 

SEINAVAIBAD, VALMISTOODETENA VÕI MITTE 

Siia rubriiki kuuluvad käsitsi telgedel kootud või alusriidele (tavaliselt kanvaa) 

väljaõmmeldud seinavaibad. Nende oluliseks tunnuseks on see, et need valmistatakse 

pannoodena, mis on tervikliku, isikupärase mustriga, tavaliselt piltidena. 

A) Käsitelgedel valmistatud seinavaibad. 

Käsitelgedel valmistatud seinavaibad valmistatakse, pingutades lõimelõngu 

kudumistelgedel ja põimides neid erivärvi koelõngadega, mis katavad lõime, moodustavad 

mustri ning samuti riidekanga. 

Erinevalt tavalise lõime- ja koega riide valmistamisel kasutatavast menetlusest, ei ole 

erivärvilised koelõngad pikemad, kui on vaja mustri moodustamiseks nii, et tavaliselt need 

koelõngad ei ulatu risti üle kogu kanga laiuse; seetõttu iga lõimejoon kaetakse kirjestikuste 

erivärviliste koelõngadega, kusjuures nende lahtised otsad jäävad mustri vasakule poolele. 

Kudumata vahemikud, mis jäävad lõimel sellel menetlusel, kinnitatakse tavaliselt 

õmblemisega. 

Selliste seinavaipade hulka kuuluvad tüübid on Gobelins (gobeläänid), Flanders, 

Aubusson ja Beauvais. 

Masinal kootud (žakaarkudumisteljed või muud sarnased), mis imiteerivad selliseid käsitsikootud seinavaipu, on 

tavalise lõime- ja koega riided, kus värvilised koelõngad kuuluvad ühest servast teise ja need klassifitseeritakse 

vastavatesse rubriikidesse kui riie või valmistoode, olenevalt juhust. 

B) Väljaõmmeldud seinavaibad. 

Väljaõmmeldud seinavaipadele on iseloomulik, et need on valmistatud riidest 

alusele(tavaliselt ruudukujuliste silmadega kanvaa), millele on paljude erivärviliste lõngadega 

väljaõmmeldud soovitud muster. Väljaõmmeldud seinavaibad võivad mõnikord olla 

täiendavate pistetega üle õmmeldud , kuid need jäävad siiski siia rubriiki ja neid ei käsitleta 

tikanditena. 

Vastandina enamikule rubriigi 5810 tikanditest on alusriie (tavaliselt kanvaa) täiesti 

kaetud, välja arvatud äärtelt . Kasutatud pisted on eri nimetustega vastavalt sellele, mil viisil 

nad on välja õmmeldud: petit point (pr k “väike piste”), gros point (pr k “suur piste”) ristpiste, 

kaksikristpiste, gobeläänpiste jm. 

* 

* * 

70

Seinavaipu kasutatakse peamiselt sisustusotstarbel, seinte katmiseks, tugitoolide katteks 

jm ja need valmistatakse tavaliselt siidist, lambavillast, keemilistest kiududest ja isegi 

metalliseeritud lõngast. 

Seinavaibad kuuluvad siia rubriiki isegi palistatult, kanditult, kuid kui nendest on 

valmistatud pidulikud käekotid, padjad, toatuhvlid siis loomulikult need siia rubriiki ei kuulu. 


a) Kelem, Schumacks, Karamanie jms vaibad (rubriik 5702). 

b) Komplektid riidest ja väljaõmblamislõngadest (rubriik 6308). 

c) Seinavaibad vanusega üle 100 aasta (grupp 97). 

5806 TELGEDEL KOOTUD PAELAD, V.A RUBRIIGIS 5807 NIMETATUD 

TOOTED;PAELAD, MIS KOOSNEVAD KLEEPAINE ABIL ÜHENDATUD 

LÕIMEST ILMA KOELÕNGATA (LAUSPAELAD) : 

5806 10 - karusriie (k.a froteerätikuriie jm froteeriie) ja šenillriie 

5806 20 - muud telgedel kootud paelad, mis sisaldavad vähemalt 5% massist 

elastomeerset lõnga või kumminiiti 

- muu riie: 

5806 31 - - puuvillane 



5806 40 - paelad, mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata 

(lauspaelad) 

A)Telgedel kootud pael. 

Vastavalt selle grupi märkusele 5, kuulub siia rubriiki telgedel kootud pael: 

1) Riie ribadena laiusega mitte üle 30 cm tingimusel, et mõlemas servas on ultusäär (lame või 

torujas). Need tooted valmistatakse spetsiaalsetel paelakudumismasinatel, kusjuures 

sageli valmistatakse mitu riba üheaegselt; mõnel juhul võivad ribad olla kootud laineliste 

äärtega ühes või mõlemas servas. 

2) Ribad laiusega mitte üle 30 cm, mis on lõhestatud, kas piki või põiki laiemast riidest ja 

varustatud näilise ultusega mõlemas servas või tavalise ultusega ühes servas ja näilise 

ultusega teises servas. Näilised ultusääred on ette nähtud lõigatud riide kaitsmiseks 

hargnemise eest ja need võivad koosneda näiteks ühest reast ažuursetest silmadest, mis 

on kootud laiemasse riidesse enne ribadeks lõikamist, lihtsast palistusest, näiliseid 

ultusääri võib tekitada ribaservade liimimisega või teatud keemilistest kiududest 

ribaservade sulatamisega. Näilisi ultusääri võib tekitada riide töötlemisega enne ribadeks 

lõikamist viisil, mis takistab ribaservade hargnemist. Sel juhul ei ole silmanähtavat 

piiristusjoont kitsasriide ja näilise ultusääre vahel. Riidest lõigatud ribad ilma ultusääreta või 

näilise ultusääreta mõlemas servas siia rubriiki ei kuulu ja klassifitseeritakse nagu tavaline 

riie. (Diagonaalkantide osas vaata punkti 4.) 

3) Ilma õmbluseta ümarriie, mille laius lamestatult ei ületa 30 cm. Riie, mis koosneb ribadest, 

mille servad on ühendatud toruja kuju saamiseks (õmblemisega, liimimisega või muul 

viisil), siia rubriiki ei kuulu. 

4) Diagonaalkandid, mis koosnevad pööratud äärtega ribadest laiusega koos äärte laiusega 

mitte üle 30 cm, mis on riidest diagonaalselt lõigatud. Need tooted lõigatakse laiadest 

kangastest ja ei ole seetõttu varustatud ultusääre või näilise ultusäärega. Eelpool 

nimetatud toodete hulka kuuluvad nii paelad kui ka lindid, aga samuti teatavad kootud 

paelte tunnustega galoonid. 

Tavaliselt on paelad siidist, lambavillast, puuvillast või keemilistest kiududest, kas 

elastomeersete lõngade või kumminiitide sisaldusega või mitte ning kasutatakse aluspesus, 

naisterõivastes, kübarate ja ilukraede valmistamisel, medalilintidena, dekoratiivsete 

äärismaterjalidena, sisustusotstarbel jm. 

Siia rubriiki kuulub samuti metallniitidest kitsasriie tingimusel, et see on selgelt ette nähtud 

kasutamiseks rõivastes, sisustuseks ja samalaadsel otstarbel (vaata grupi märkus 7). 

Siin klassifitseeritavad galoonid on kitsad paelad; lindid on paksud tugevad kitsad riided, 

tavaliselt puuvillast, linast, kanepist või džuudist, neid kasutatakse sadulsepatoodetes, 

rakmete valmistamisel, rihmade, rihmariide jms valmistamisel. 

71

Siia rubriiki kuuluvad samuti ruloolindid, mis koosnevad kahest, regulaarsete vahedega 

kitsaste rihmadega ühendatud lindist; kusjuures kogu toode saadakse ühe pideva 

kudumisoperatsiooniga. 

Selle rubriigi tooted kootakse tavaliselt samade sidustega, kui riided gruppidest 50 - 55 

või rubriigist 5801 (samet) ja need tooted erinevad nendest riietest vaid üksnes eelpool 

osutatud punktides 1) kuni 4) toodud kriteeriumide poolest. 

Need tooted klassifitseeritakse siia rubriiki juhul, kui nad on muareeviimistlusega, 

pressitud mustriga, trükimustrilised jm. 

B) Bolducs. 

Siia rubriiki kuuluvad ka kitsasriie (bolducs) laiusega tavaliselt mõnest millimeetrist kuni 

1 cm, mis koosneb lõimelõngadest (rööbistatud lõngadest, monofilamentkiududest või 

tekstiilkiududest) ilma koelõngadeta, kuid ühendatud liimainega. Seda riba kasutatakse 

peamiselt pakendite sidumiseks; vahel kübarapaelte punumisel. 

Vahel on ribale kantud regulaarsete vahedega kaubanduslik nimetus. See ei mõjuta 

nende klassifitseerimist. 


a) Sidemed, pakendatud jaemüügiks (rubriik 3005). 

b) Kitsasriie kootud narmastega, punutud paelad ja galoonid (rubriik 5808). 

c) Kitsasriie, mis on konkreetsemalt nimetatud muudes rubriikides, näiteks sellised järgmiste tunnustega tooted: 

1) Kootud etiketid, märgid ja samalaadsed tooted (rubriigid 5807 või 5810) ribadena. 

2) Tahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele jm (rubriik 5908). 

3) Tekstiilist voolikud ja muud torud (rubriik 5909). 

4) Ülekande- või konveiririhmad või rihmariie (rubriik 5910). 

d) Impregneeritud, pealistatud, peidetud või lamineeritud kitsasriie grupist 59, nimelt sametist valmistatud ja 

kummiga impregneeritud kudumistelgede poomide katmiseks (rubriik 5911). 

e) Kitsasriie (välja arvatud osas A) punktis 2) nimetatu) valmistootena, nagu kirjedatud selgitavate märkuste II osa 

XI jaotise üldnõuete selgitustes. 

f) Tõmblukud (rubriik 9607), haagid ja aasad või öösid metallist, mis asetsevad teatud vahemaadega paelal, 

kusjuures need haagid, öösid või rõhknööbid annavad tootele nende olulise tunnuse (rubriigid 8308 või 9606 

olenevalt toote iseloomust). 

g) Kirjutusmasinalindid (rubriik 9612). 

5807 ETIKETID, EMBLEEMID JMS TEKSTIILTOOTED (V.A TIKITUD), 

MEETRIKAUBANA, RIBADES VÕI KINDLA KUJU JA SUURUSE JÄRGI 

VÄLJA LÕIGATUD: 

5807 10 - kootud 

5807 90 - muud 

Arvestades allpool nimetatud tingimusi, kuuluvad siia rubriiki: 

A) Etiketid mis tahes tekstiilmaterjalidest (kaasa arvatud silmkoelistest). Siia kuuluvad 

etiketid, mida kasutatakse rõivaste, voodipesu, madratsite, telkide, pehmete mänguasjade 

ja muude toodete tähistamiseks. Need on puhtpraktilised etiketid varustatuna individuaalse 

kirjutise või motiividega. Nende etikettide hulka kuuluvad muuhulgas kaubanduslikud 

etiketid tootja nime või kaubamärgiga või sisalduva tekstiili laadiga („siid”, „viskoos” jt.) ja 

etiketid, mida kasutavad eraisikud (mingi kooli õpilased, sõdurid jt.) nende omandi 

kindlakstegemiseks; vahel on need varustatud initsiaalidega või numbritega või tühja 

raamiga, mida täidetakse käsikirjas. 

B) Embleemid jms tooted mis tahes tekstiilmaterjalidest (kaasa arvatud silmkoelistest). 

Siia kategooriasse kuuluvad kõik märgid, embleemid, „helkurid” jms, mis tavaliselt 

õmmeldakse rõivaste pealispoolele (spordi-, sõduri-, kohalikud- või rahvuslikud 

tunnusmärgid, jms tunnusmärgid noorte assotsiatsioonide nimedega, madrusemütside 

tunnusmärgid laeva nimega jm). 

Eespoolnimetatud tooted kuuluvad siia rubriiki vaid siis, kui on täidetud järgmised 

tingimused: 

1) Need tooted ei tohi olla tikitud. Kirjutis või motiiv selles rubriigis klassifitseeritavatel toodetel 

tekitatakse tavaliselt kudumisel (tavaliselt brokaatmuster) või trükkimisega. 

72

2) Need tooted peavad olema kangana, rihmadena (tavaliselt) või üksiktoodetena, kindla kuju 

ja mõõtudega lõigatult, kuid ei tohi olla muul viisil lõpetatud. 

Siia rubriiki ei kuulu etiketid, tunnusmärgid ja analoogilised tikitud tooted (rubriik 5810) või valmistatud muul 

viisil, kui kuju ja mõõtmete järgi väljalõikamine (rubriigid 6117, 6217 või 6307). 

5808 PUNUTUD PAEL MEETRIKAUBANA; TIKANDITA POSAMENDID,V.A 

SILMKOELISED JA HEEGELDATUD METRAAŽKAUBANA; TUTID 

JMS TOOTED: 

5808 10 - punutud paelad meetrikaubana 

5808 90 - muud 

A) Punutud paelad kangana (v.a tükktooted); 

Tikandita posamendid (v.a silmkoelised ja heegeldatud) 

Lisaks punutud paeltele kuuluvad siia rubriiki samuti valik metraažtooteid, mida 

kasutatakse rõivaste kaunistamiseks või dekoreerimiseks (näiteks naisterõivad, mundrid, 

vaimulike rõivastus, lavakostüümid) või sisustusotstarbel (kaasaarvatud laevade või vagunite 

sisustamiseks). 

Need tooted võivad olla haakidega, klambritega, öösidega, rõngastega ja muude üksnes 

lisandite laadi toodetega tingimusel, et nende iseloomu tükktootena ei mõjutata; samuti võivad 

olla kaunistatud tsekiinidedega, pärlitega ja muude samalaadsete lisanditega tingimusel, et 

neid ei ole toodetele kinnitatud külgeõmmeldud aplikatsiooniga, kuna sel juhul neid loetakse 

tikandiks ja klassifitseeritakse rubriiki 5810. 

Siin rubriigis klassifitseeritavate toodete hulka kuuluvad: 

1) Lamedad või ümarad punutud paelad. 

Need tooted saadakse lõngade või monokiudude, ribade jms grupist 54 punumisel 

diagonaalselt. 

Lamedatel punutud paeltel kulgevad niidid diagonaalselt ühest servast teise, 

siksakiliselt või keerulisemalt, ümarpaeltel (nööridel) kulgevad need spiraalselt; mõlemal 

juhul pool niitidest kulgevad ühes suunas ja pool teises suunas ning põimuvad vastavalt 

kindlale mustrile, mis on tavaliselt lihtne.. Mõnel paelal võivad spetsiaalsed niidid põimuda 

piki toodet, servale tugevuse andmiseks või mingi kindla korrapärasusega mustri 

saamiseks. 

Punutud paelu ja nööre valmistatakse spetsiaalsetel masinatel, mida nimetatakse 

punumismasinateks. 

Erinevate punutud paelte hulka kuulub kingapael (näiteks saapapaelte või kingapaelte 

valmistamiseks), äärispael, sutašš, kaunistusnöör, kaunistuspael jm. Ümarpaeltel 

(nööridel) võib olla tekstiilsüdamik. 

Punutud paelu kasutatakse teatavate rõivatoodete ääristamiseks ja kaunistamiseks 

(näiteks dekoratiivne kaunistuspael ja äärispael), sisustustarvete ääristamiseks ja 

kaunistamiseks (näiteks kardinapael), elektrijuhtmete ümbritsemiseks, teatavate 

kingapaelte, anoraki- ja spordidressinööride, hommikumantli nöörvööde jms 


Sellised punutud paelad erinevad rubriigi 5607 põimitud ja punutud nööridest hõredama 

põimimise ja vähemkompaktse struktuuri poolest.. 

Siia rubriiki ei kuulu punutud paelad, mis on hõlmatud muudes konkreetsemates rubriikides ja nimelt: 

a) Paelad monofilamendina, mille mis tahes ristlõige ületab 1 mm või ribadega jms laiusega üle 5 mm, 

plastikutega või muude punumismaterjalidega (rubriik 4601). 

b) Nöörid, köied ja kätguti punutud imitatsioon (rubriik 5607). 

c) Punutud lambi-, välgimihklite-, küünalde- jms tahid (rubriik 5908). 

d) Voolikud ja samalaadsed torud (rubriik 5909). 

e) Ülekande või konveierlindid või rihmariie rubriigist 5910. 

f) Tehnilise otstarbega tooted rubriigist 5911 (näiteks tööstuses kasutatavad punutud tooted pakke- või 

määrimismaterjalina). 

g) Tõmblukud (rubriik 9607) ja haagid, öösid ja rõhknööbid metallist, mis asetsevad teatud vahemaadega 

punutud paelal, kusjuures need haagid ja aasad ja rõhknööbid annavad tootele nende olulise tunnuse 

(rubriigid 8308 või 9606 olenevalt toote iseloomust). 

73

2) Milaneesnöörid ja samalaadsed nöörid. 

Need on mähitud lõngaga samalaadsed tooted, kuid jämedama südamikuga, mis 

koosneb mähkimisel keerutatud niitide või heide kimbust. Sageli kasutatakse nende 

toodete mähkimiseks mähitud lõnga. Siia rubriiki klassifitseeritakse need nöörid 

metraažtoodetena ja kui neid kasutatakse valmistoodete kaunistamiseks, hommikumantlite 

vööde, kardinanööride jms valmistamiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu tekstiilmaterjaliga kaetud metallist traat, nimelt: 

a) Raud- või terastraat kübaravormideks (modisti traat) ja toendid raud- või terastraadist tehislilledele või 

lokirullidele (rubriik 7217). 

b) Isoleeritud elektrijuhe (rubriik 8544). 

3) Kitsasriie kootud narmasäärisega (aasalised või läbilõigatud narmad). 

Neid tooteid valmistatakse paelamasinatel, servad korrastatakse koelõnga 

manipuleerimisega või lõtvade jämadate lõimelõngade abil. 

Esimesel juhul ei moodusta koelõng ultust kahe välimise lõimelõngaga, vaid läheb 

neist kaugemale, moodustades aasad; need aasad saadakse koelõngade kulgemisega 

ümber kahe või enama traadi, mis on kudumistelgedel paralleelselt lõimega ja 

eemaldatakse alles siis, kui riie on valmis. 

Teisel juhul liidetakse lõdvad jämedad lõngad ultusega paiguti, teatud koelõngade abil, 

kuna traadid hoiavad neid kangast eemal vahepealsetes kohtades, moodustuvad 

koelõngadest aasad. 

Sellistel viisidel moodustatud aasad võivad asetseda suurema või väiksema 

vahemaaga üksteisest ja regulaarsete või mitteregulaarsete intervallidega. Mõnikord 

lõigatakse need läbi narmasäärise moodustamiseks, mis võib olla järgnevalt sõlmitud või 

kaunistatud, tupsude ja tuttidega jms. 

Seda kitsasriiet kasutatakse peamiselt sisustusesemete või rõivatoodete kantimiseks 

või kaunistamiseks. 

Piko või kardäärispaelad ja hambulise servaga paelad siia rubriiki ei kuulu (rubriik 5806). 

4) Muud kaunistusotstarbelised posamendid (v.a tükktooted). Siia rubriiki kuuluvad 

samuti mitmesugused kitsad tooted rõivaste, sisustustarvete jms kaunistamiseks sobivas 

pikkuses. 

Need valmistatakse tavaliselt paeltest, punutud toodetest ja muudest eelpoolnimetatud 

toodetest. Neid võib valmistada ühe sellise toote õmblemisega või muul viisil töötlemisega 

või kahe või enama sellise toote ühendamisega kaunistataval viisil (paelad või punutud 

paelad kaunistusäärisega või galoonidega või sutaššpaelaga; paelad või punutud paelad 

tupsudega või muude kaunistustega, mis paigutatakse intervalliga pikisuunas v.a 

aplikatsioonid) 

Rubriiki ei kuulu silmkoelised või heegeldatud kaunistusotstarbelised posamendid rubriigist 6002-6006. 

B) Tupsud, tutid, ja muud samalaadsed tooted. 

Erinevalt eespool nimetatud osa A) toodetest on need tooted üksiktooted ning siia 

kuuluvad iga suuruse ja kujuga tutid ning sisustusnööri iluotsikud jms, näiteks: 

1) Südamikud (puidust või muust materjalist), kaetud tekstiilniitidega, mille otsad jäetakse 

vahel rippuma ja paljud neist on kaunistatud paeltega või väikeste tupsude ridadega. 

2) Tekstiilniitide lihtsad kimbud, kokkupandud või ühendatud, vabalt rippuvate otstega. 

3) Südamikud, oliivi- või pähklikujulised (puidust, paberist jm), kaetud tekstiilmaterjaliga, vahel 

lahtise südamikuga, mis võimaldab nende kasutamist lükandrõngana. 

4) Tutid, st keskelt kinnitatud lühikesed niidid, mis on kõigis suundades kohevile aetud. 

Kõikidel nendel toodetel võivad olla aasad nende kinnitamiseks; neid kasutatakse 

peamiselt sisustuses, vähemal määral ka rõivastel. Need on põhiliselt kaunistuslikku laadi. 

Siia rubriiki ei kuulu muud üksiktooted peale eespool nimetatute. 

Selle rubriigi punutud paeltest ja posamentidest rosetid klassifitseeritakse rubriikidesse 6217 ja 6307. 

Paellingud, epoletid ja kaelarihmad samadest materjalidest klassifitseeritakse rubriigis 6217, nendest materjalidest 

kingapaelad, korsetipaelad jt., otstega, mis on kokku põimitud või muul viisil hargnemise vältimiseks töödeldud, aga 

samuti nendest materjalidest valmistatud mõõgatupsud kuuluvad rubriiki 6307. 

Selle rubriigi toodete valmistamiseks kasutatavad tekstiilmaterjalid on väga erinevad. 

Nende hulka kuuluvad siid, lambavill, muude loomade vill, puuvill, lina, keemilised kiud ja 

metalliseeritud lõng. 

Lisaks juba nimetatud eranditele ei kuulu rubriiki galoonid ja muud posamendid, mis kujutavad endast lihtsaid 

kootud ribasid ja vastavad kitsasriide määratlusele (rubriik 5806). 

74

5809 5809 00 METALLNIIDIST JA RUBRIIGI 5605 METALLISEERITUD LÕNGAST 

MUJAL NIMETAMATA RIIE, MIDA KASUTATAKSE RÕIVASTES, 

SISUSTUSKANGANAVMS EESMÄRGIL 

Siia rubriiki kuulub riie (nagu näidatud XI jaotise I osa c) üldnõuete selgitavates 

märkustes) rubriigi 5605 metalliseeritud lõngast, aga samuti XIV või XV jaotiste metallniitidest 

riie tingimusel, et seda riiet kasutatakse rõivasteks, sisustusotstarbel vms. otstarbel ja neid ei 

ole mujal nimetatud ega hõlmatud eriti selle grupi mis tahes eelnevates rubriikides. 

Riiet, mis sisaldavad metallniite või metalliseeritud lõnga koos muude tekstiillõngadega, 

klassifitseeritakse siia rubriiki tingimusel, et metallniidi või metalliseeritud lõnga mass on iga 

muu tekstiilmaterjali massist suurem. Seetõttu käsitletakse metalliseeritud lõnga ühtse 

tekstiilmaterjalina ja selle massi arvutamisel liidetakse sisalduvate tekstiilkiudude ja metalli 

mass (vaata XI jaotise I osa A) üldnõueteselgitavaid märkusi). 

Siia rubriiki ei kuulu riie, mida ei kasutata rõivastes, sisustusriidena ja muul samalaadsel eesmärgil, st traatvõrk 

või riie rauast, terasest, vasest, alumiiniumist, väärismetallidest jm (rubriigid 7115, 7314, 7419, 7616 jne). 

5810 TIKANDID MEETRIKAUBA, RIBADE VÕI MOTIIVIDENA : 

5810 10 - tikandid ilma nähtava aluspinnata 

- muud tikandid: 




Tikand saadakse tikkimisniidi abil olemasolevat tüllist, võrgust, sametist, paelast, silmkoe- 

või heegeldatud kangast, pitsist või riidest, vildist või lausmaterjalist alust töödeldes, et seda 

alust kaunistada. Tavaliselt kasutatakse tikkimiseks tekstiilniite, kuid rubriiki kuuluvad samuti 

tikandid teistest materjalidest niitidest (näiteks metall, klaas või raffia). Alusriie moodustab 

tavaliselt valmistikandi osa, kuid teatud juhul see eemaldatakse (näiteks keemiliselt või 

äralõikamisega) pärast tikkimise lõpetamist ja jääb vaid muster. Teatud tikandid ei tehta 

tikkimisniitidega vaid ribade või nööriga. 

See, et tikandi valmistamine algab olemasolevast alusriidest, eristab tikandit pitsist; pitsi ei 

tohiks segi ajada tikandiga, millest alusriie on pärast tikkimist eemaldatud. Samuti ei tohi 

tikandit segi ajada brošeeniitidest kudumisel saadud mustriga riidega (tikand silepistes või 

muu brošee liik). Tikanditele iseloomulikud tunnused, mis eristavad neid sellistest muudest 

toodetest, on toodud järgmises selgituses. 

Tikand võib olla käsitsi või masinal tehtud. Käsitikand on suhteliselt väikeste mõõtmetega, 

masintikand erinevalt käsitikandist on väga sageli pikkade kangastena. 

Siin klassifitseeritavad tikandid hõlmavad peamiselt kolme järgmist rühma: 

I Tikandid ilma nähtava aluspinnata. 

See on tikand, mille alusriie on eemaldatud (näiteks keemiliselt või äralõikamisega). 

Seega koosneb materjal täielikult mustrist. 

Kuna tagapõhi puudub, siis võidakse seda liiki teatavaid masintikandeid segi ajada rubriigi 

5804 pitsiga, kuid siiski saab neid tikandeid eristada järgmisi asjaolusid arvesse võttes: 

A) Kuna pits valmistatakse ühest pidevast niidist või põimitakse kahest või enamast pidevast 

samase funktsiooniga niidist ja tavaliselt on pitsi parem ja pahem pool ühesuguse 

välimusega, siis seda liiki masintikand sisaldab kahte eri funktsiooniga niiti; millest üks niit 

on tikkimisniit, teine niit on süstikuniit riide all, mis on tavaliselt peenem, kui tikkimisniit. 

Seega tikandi parem ja pahem pool erinevad, parem pool näib reljeefne, kuna pahem pool 

on sile. 

B) Väljalõigatud tikandi servadel on sageli näha alusriide niitide väikesi otsi, mida ei ole 

täielikult eemaldatud. 

75

II Tikand säiluva aluspinnaga. 

See on tikand, kus tikkimisniit sageli ei kata kogu alusriiet, kuid paistab mustrina selle 

pinnal või ümber servade. Kasutatakse eri pisteid, nende hulgas eelpistet, ahel- ehk kettpistet, 

tikk- või tepppistet, aedpistet, „point de poste”, pidevpistet, silmuspistet, nööpaugupistet. 

Reeglina on kogu muster nähtav üksnes riide paremal poolel. Paljudel tikandiliikidel on 

väikesed augud või ažuurne muster, mis valmistatakse alusriide lõikamisega või teravikuga 

läbitorkimisega või teatud lõime- või koelõngade (või mõlemate) väljatõmbamisega alusriidest 

ja seejärel riide viimistlemise või ilustamisega tikkimispistetega. See lisab tikandile kergust 

või on isegi selle peamiseks ehteks; näidetena võib olla broderiitikand (auktikand) või 

fileetikand. 

Materjalid, millest niidid on üksnes välja tõmmatud, siia rubriiki ei kuulu. 

Teatud tikandiliigil tehakse soovitud mustri piirjooned või täidetakse täiteniidiga, andmaks 

tikandimustrile suuremat reljeefsust. 

Mõned masintikandi liigid, eriti atlassile pistetega tikitud ja teatud tikitud musliinid näivad 

väga sarnased brošee musliiniga ja muude brošee riietega gruppidest 50 — 55. Neid võib 

siiski eristada järgmiste tunnuste järgi, mis tulenevad nende valmistamisviisist. Brošee riides 

saadakse muster brošeeniidi sisse viimisega kudumise käigus ja seetõttu iga mustrielement 

asetseb alati alusriide täpselt samade koelõngade või täpselt samade lõimelõngade vahel; 

tikitud riides vastupidi, on riie kootud enne mustri tekitamist pinnale. Nende mustrite 

saamiseks pingutatakse alusriiet tikkimismasinale, seega riide pingutus ja asend ei saa olla 

piisavalt täpsed selleks, et masinanõelad tekitaksid vastava tikandiosa täpselt nendesamade 

koe- ja lõimelõngade vahele alusriidel. Peale selle läbivad nõelad sageli alusriide lõngu, mida 

ei saa esineda brošee riides. 

Neid brošeeriide ja tikitud riide eristavaid tunnuseid võib näha, kui mustri servad lahti 

harutada. 

III Aplikatsioonid. 

Aplikatsioon koosneb riidest või vildist alusest, millele on tikitud või tavaliste pistetega 

õmmeldud: 

A) pärlid, litrid või muud samalaadsed kaunistuslisandid; need lisandid on tavaliselt tehtud 

klaasist, želatiinist, metallist või puidust ja õmmeldud selliselt, et alusriidele tekiks muster 

või need on hajutatult paigutatud. 

B) kaunistusmotiivid tekstiilist või muudest materjalidest. Need motiivid on tavaliselt alusriidest 

erineva struktuuriga (sealhulgas pits) ja on välja lõigatud mitmesuguste mustritena ning 

alusriidele õmmeldud. Teatudl juhul eemaldatakse alusriie motiivi alt. 

C) punutud pael, šenilllõng ja muud kaunistused mustri kujul alusriidel. 

Kõik kirjeldatud tikandd jäävad selle rubriigi piiridesse, kui need esinevad järgmisel kujul: 

1) Kangana või erineva laiusega ribana. Need kangad või ribad võivad olla varustatud terve 

sarja ühesuguste mustritega, kas järgnevaks eraldamiseks valmistootega liitmiseks või 

mitte (näiteks tikitud etikettide ribad rõivatoodete tähistamiseks või paiguti tikitud riie, mis 

on ette nähtud rinnalappide väljalõikamiseks ja õmblemiseks). 

2) Motiivide kujul, st tikitud mustriga omaette tooted, mis on ette nähtud ainult 

tikandielementidena ühendamiseks või pealepanemiseks näiteks aluspesule või 

sisustustarvetele. Need võivad olla välja lõigatud mis tahes kujuliselt, aluskihiga või muul 

viisil ühendatud. Nende hulka kuuluvad tunnusmärgid, embleemid, helkurid, initsiaalid, 

numbrid, tähed, rahvus- või spordimärgid jne. 


a) Mittetekstiilsetele materjalidele tehtud tikandid (näiteks nahale, vitspunutistele, plastidele, papile). 

b) Väljaõmmeldud seinavaibad (rubriik 5805). 

c) Komplektid, mis koosnevad riidest ja lõngast, laudlinade või salvrättide või samalaadsete toodete tikkimiseks 


d) Tikandid (välja arvatud motiivid), mis on valmistatud vastavalt XI jaotise I osa üldnõuete selgitavate märkuste 

tingimustele, nii valmiskujul kui ka lõpetamata kujul. Samuti tikitud tükktooted, mis on täiesti kasutusvalmis nagu 

sellised, mis on tikitud täpselt nende valmiskujuliseks ilma mis tahes edasise töötlemiseta. See suur valik tooteid 

klassifitseeritakse valmistoodetena (grupid 61, 62, 63 või 65) ja sisaldab, näiteks: taskurätikuid, rinnalappe, 

mansette, kraesid, pihikuid, kleite, salvrätikuid kandikule ja lauale, vaagna aluslinikuid ja kardinaid. 

e) Tikand klaasniidiga ilma nähtava aluseta (rubriik 7019). 

* 

* * 

76

Selgitavad märkused alamrubriikid kohta. 

Alarubriik 581010. 

Siia alamrubriiki ei kuulu inglise broderii. 

5811 5811 00 TEPITUD TEKSTIIL MEETRIKAUBANA, MIS KOOSNEB VÄHEMALT 

ÜHEST ÕMBLEMISEGA VÕI MUUL VIISIL ÜHENDATUD 

TEKSTIILMATERJALI KIHIST JA POLSTRIST, V.A RUBRIIGIS 5810 

NIMETATUD TIKANDID 

Siia rubriiki kuuluvad tekstiiltooted kangana, mis koosnevad: 

i) riide-, trikookanga või lausriide kihist ja polstrikihist (tavaliselt tekstiilkiududest lade, vilt, 

tselluloosvatt, vahtplast või vahtkummi), või 

ii) riide-, trikookanga või lausriide või nende kombinatsioonide kahest kihist, mis on eraldatud 

polstrikihiga. Need kihid ühendatakse tavaliselt nõeltöötlemisega või teppimisega 

(sealhulgas kudumis-läbiõmblemismenetlus) kas sirgete tikkeridadega või dekoratiivse 

mustri järgi teppides, tingimusel, et pisteid kasutatakse teppimiseks ning need ei moodusta 

mustrit, mis annaks tootele tikandi tunnused. Kihte võib ühendada ka sõlmimisega, liimaine 

abil, termosidumisega ja muul viisil tingimusel, et saadakse tepitud toode, st. samalaadselt 

teppimise, nõeltöötlemise või kudumis-läbiõmblemismenetlusel saadud kohevus ja puhev 

olek. 

Selle rubriigi tooted võivad olla immutatud, pealistatud, kaetud, aga samuti riie ja kangas, 

mida kasutatakse nende tootmiseks, võivad olla immutatud, pealistatud või kaetud. 

Neid materjale kasutatakse laialdaselt tepitud rõivaste, vooditarvete või -katete, 

madratsite, katete, kardinate, vaipade, laudlina aluste (summutite) valmistamiseks jne. 


a) Plastiklehed tepitud õmblusega või ühendatud kuumtöötlusega polstersüdamikuga (grupp 39). 

b) Tepingud või tepitud tekstiilitooted, millistes pisted moodustavad mustri, mis annab tootele tikandi tunnused 


c) Selle jaotise valmistooted (vaata jaotise märkus 7). 

d) Vooditarbed või samalaadsed sisustustooted grupist 94, tepitud või täidetud. 

77

GRUPP 59 

IMPREGNEERITUD, PEALISTATUD, KAETUD VÕI LAMINEERITUD TEKSTIILRIIE; 

TEKSTIILTOOTED TÖÖSTUSLIKUKS OTSTARBEKS 


1. Kui kontekst ei nõua teisiti, tähistatakse terminiga „tekstiilriie” selles grupis ainult gruppides 50 - 55 

ning rubriikides 5803 ja 5806 kirjeldatud riiet, punutud paelu ja kaunistusmaterjale metraažkaubana 

(rubriik 5808) ning rubriikidesse 6002-6006 kuuluvaid silmkoelisi või heegeldatud kangaid. 

2. Rubriiki 5903 kuulub: 

a) Plastidega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie, sõltumata 

pindtihedusest ja plasti laadist (vahtplast või mitte), välja arvatud: 

1) riie, mille puhul impregneerimine, pealistamine või katmine ei ole palja silmaga nähtav 

(tavaliselt grupid 50 - 55, 58 või 60). Seejuures ei arvestata võimalikku kaasnevat 

värvimuutust; 

2) tooted, mida ei saa temperatuuril 15 - 30°C ilma neid murdmata käsitsi painutada ümber 

silindri, mille diameeter on 7 mm (grupp 39); 

3) tooted, kus riie on täielikult peidetud plasti sisse või mõlemalt poolt pealistatud või kaetud 

plastiga, tingimusel, et kate on silmaga nähtav, kusjuures ei arvestata võimalikku kaasnevat 

värvimuutust (grupp 39); 

4) osaliselt plastiga pealistatud või kaetud ja sellise viimistluse tulemusel mustritega kaetud riie 

(grupid 50 - 55, 58 või 60); 

5) vahtpalstist plaadid, lehed ja ribad, mis on kombineeritud tekstiilriidega, kusjuures tekstiilriiet 

on kasutatud ainult tugevdusmaterjalina (grupp 39)ja 

6) rubriigi 5811 tekstiiltooted. 

b) Riie rubriigis 5604 plastidega impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud lõngast, 

ribadest jms. 

3. Rubriigis 5905 tähistatakse terminiga „tekstiilseinakatted” tooteid rullides laiusega vähemalt 45 cm, 

mis on ette nähtud seinte või lagede kujundamiseks ja koosnevad kas alusele kinnitatud või 

pahemalt poolt töödeldud (impregneeritud või kleepainetega kaetud) tekstiilpinnast. 

Sellesse rubriiki ei kuulu tapeet, mis koosneb kas paberist (rubriik 4814) või tekstiilmaterjalist 

(peamiselt rubriik 5907) aluspinnale kinnitatud tekstiilflokist või -tolmust. 

4. Rubriigis 5906 tähistatakse terminiga „kummeeritud riie": 

a) kummiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriiet: 

i) pindtihedusega mitte üle 1500 g/m²; ja 

ii) pindtihedusega üle 1500 g/m², kusjuures tekstiilmaterjal moodustab massist üle 50%; 

b) rubriiki 5604 kuuluvast kummiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud lõngast, 

ribadest jms valmistatud riiet; ning 

c) riiet, mis koosneb paralleelsetest kummiga aglomeeritud lõngadest, sõltumata nende 

pindtihedusest; 

See rubriik ei hõlma vahtkummist plaate, lehti ja ribasid, mis on kombineeritud tekstiilriidega, 

kusjuures tekstiilriie on ainult tugevdamisks (grupp 40), ega rubriigi 5811 tekstiiltooteid. 

5. Rubriiki 5907 ei kuulu: 

a) riie, mille puhul impregneerimine, katmine või lamineerimine ei ole silmaga nähtav (tavaliselt 

grupid 50 - 55, 58 või 60). Seejuures ei arvestata võimalikku kaasnevat värvimuutust; 

b) maalitud riie (v.a teatrites, stuudiotes jm dekoratsioonidena kasutatavad maalitud lõuendid); 

c) tekstiilfloki või -tolmuga, korgipulbriga vms osaliselt kaetud ja selle tulemusel mustritega 

kaunistatud riie. Karusriide imitatsioonid tuleb siiski klassifitseerida sellesse rubriiki;

d) tärklise jms ainete baasil valmistatud viimistlusainetega (aprettidega) töödeldud riie; 

e) puitspoon tekstiilriidest alusel (rubriik 4408); 

f) tekstiilriidest alusele kantud looduslikud või tehislikud abrasiivpulbrid või graanulid (rubriik 6805); 

g) tekstiilriidest alusele kantud paagutatud või regenereeritud vilk (rubriik 6814); 

h) tekstiilriidest alusele kinnitatud foolium (peamiselt XIV või XV jaotis). 


a) tekstiilmaterjalidest rihmariie ülekanderihmade ja konveierilintide jaoks paksusega alla3 mm ja 

b) konveierilindid, ülekanderihmad või rihmamaterjal kummiga impregneeritud, pealistatud, kaetud 

või lamineeritud tekstiilmaterjalist või kummiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või 

ümbritsetud köitest või nööridest (rubriik 4010). 

7. Rubriiki 5911 kuuluvad järgmised tooted, mida pole arvatud muusse XI jaotise rubriiki: 

a) ainult järgmised tekstiiltooted metraažkaubana või siis vajaliku pikkusega või lihtsa ristküliku (k.a 

ruut) kujulisteks tükkideks lõigatud kujul (mis on muu kui rubriikides 5908 - 5910 kirjeldatud 

toodetele iseloomulik): 

i) nõelkraasintide valmistamiseks kasutatav kummi, naha või muu materjaliga pealistatud, 

kaetud või lamineeritud tekstiilriie, vilt või vildiga vooderdatud riie ja muu samalaadne 

tehnilise otstarbega riie, k.a kummiga impregneeritud sametist kitsasriie kudumisspindlite 

katmiseks; 

ii) sõelariie; 

iii) tekstiilmaterjalist või juustest valmistatud filterriie, mida kasutatakse õli pressimisel jms; 

iv) masinatööstuses või muul tehnilisel otstarbel kasutatav vanutatud või vanutamata, 

mitmekordse lõime või koega siledakoeline tekstiilriie, impregneeritud või pealistatud või 

mitte; 

v) tehnilisel otstarbel kasutatav metalliga tugevdatud riie; 

vi) tööstuses pakke- või määrdematerjalidena kasutatavad nöörid, paelad jms, kas impregneeritud, 

pealistatud, metalliga tugevdatud või mitte. 

b) tekstiiltooted (v.a rubriikides 5908 - 5910 kirjeldatud tooted), mida kasutatakse tehnilisel 

otstarbel (näiteks lõputu lint või ühenduslülidega varustatud riie ja viltmaterjalid paberimasinate 

vms masinate (näiteks tselluloosi või asbesttsemendi tootmise) juures kasutamiseks, tihendid, 

topendid, poleerimiskettad jm masinaosad). 

5901 KUMMI- VÕI TÄRKLISAINETEGA PEALISTATUD TEKSTIILRIIE 

RAAMATUTE VÄLISKAANTEKS JMS OTSTARBEKS; PAUSRIIE; 

ETTEVALMISTATUD MAALIMISLÕUEND; VAHERIIE JMS JÄIK 

KÜBARA-ALUSRIIE: 

5901 10 - kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks 

5901 90 - muud 

1) Kummi- või tärkliseainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks 

jms otstarbeks. 

Need on tavaliselt labase sidusega puuvillast, linast või keemilistest kiududest 

valmistatud riided, mis on paksult kaetud liimaine või tärklisainetega (näiteks tärklis), 

raamatute väliskaante, karpide, kastide, prillitooside, nugade vutlarite jm valmistamiseks. 

Need riided võivad olla pleegitamata, pleegitatud, värvitud või trükitud, ja nende pind on 

sageli gofreeritud, kroogitud, šagräännahamustriline (karedapinnaline), kohrutatud või 

muul viisil töödeldud 

Samalaadse otstarbega plastmassidega kaetud või immutatud riie (näiteks nahaimitatsioon) siia 

rubriiki ei kuulu (rubriik 5903). 

2) Pausriie. 

Pausriie on õhuke, tihe, tavaliselt puuvillane või linane riie, mida on töödeldud (näiteks 

naturaalse vaigu lahusega) sileda pinna saamiseks ja enam-vähem läbipaistvaks ja on 

sobiv arhitektidele, joonistajatele jt. kalkeerimiseks. 

3) Ettevalmistatud maalimislõuend. 

82

Ettevalmistatud maalimislõuend on tavaliselt linane, kanepist või puuvillane, 

apreteeritud ja seejärel kaetud ühelt poolelt linaõli ja muude ainete (näiteks tsinkoksiid) 

seguga. See on tavaliselt raamile pingutamiseks sobiva suurusega tükkidena, kuid 

klassifitseeritakse sellesse rubriiki isegi siis, kui on puidust või kartongist alusel. 

4) Vaheriie ja samalaadne jäik alusriie kübarate valmistamiseks. 

Need on kõvendatud riided, mis valmistatakse kerge ažuurse riide impregneerimisega 

liimainetega ja täiteainetega (näiteks liimainetega või tärklist sisaldavate ainetega, mis on 

segatud kaoliiniga). Teatud vaheriide liigid või samalaadsed riided valmistatakse kahe 

selliselt kõvendatud riide kokku liimimisega. Sellist riiet kasutatakse peamiselt 

kübarapõhimiku valmistamisel (rubriik 6507). 

Samalaadse otstarbega plastmassiga immutatud või kaetud riie siia rubriiki ei kuulu (rubriik 

5903). 

Siia rubriiki ei kuulu eespool punktides 1), 2) ja 4) kirjeldatud tooted, kui need on valmistoodetena 

XI jaotise selgituste II osa üldnõuetes kirjeldatud tähenduses. 

5902 REHVIKOORTRIIE ERITI TUGEVAST NAILONLÕNGAST VÕI 

MUUST ERITI TUGEVAST POLÜAMIID-, POLÜESTER- VÕI 

VISKOOSLÕNGAST: 

5902 10 - nailonist või muust polüamiidkiust 


5902 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub rehvikoortriie kas kastmismenetlusel töödeldud või immutatud 

kummiga või plastikuga või mitte. 

Selliseid riideid kasutatakse rehvide valmistamisel ja need koosnevad paralleelsetest 

filamentlõngade lõimest, mis hoitakse paigal teatud vahemaade järgi koelõngade abil. Lõim 

koosneb eriti tugevast nailon- või muudest polüamiididest, polüestritest või viskoosist lõngast, 

kuna aga hõredalt paigutatud kude, mis on ette nähtud üksnes lõime kohal hoidmiseks võib 

koosneda muudest lõngadest. 

Eriti tugev lõng on kirjeldatud XI jaotise märkuses 6. 

Rubriiki ei kuulu riie, mida kasutatakse rehvide valmistamisel, ega riie XI jaotise märkuse 6 

tingimustele mittevastavatest lõngadest (vastavalt grupid 54 või rubriigid 5903 või 5906). 

5903 PLASTIGA IMPREGNEERITUD, PEALISTATUD, KAETUD VÕI 

LAMINEERITUD RIIE (V.A RUBRIIKI 5902 KUULUV): 

5903 10 - polü (vinüülkloriid)i ga 

5903 20 - polüuretaaniga 

5903 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub riie, mis on impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud 

plastmassiga (näiteks polüvinüülkloriidiga). 

Sellised tooted klassifitseeritakse sellesse rubriiki olenemata nende pindtihedusest ja 

kasutatava plastmassi laadist (tihe või poorne) tingimusel, et: 

1) Impregneeritud, pealistatud või kaetud riidel on impregneering, pealistus või kate palja 

silmaga nähtav muul viisil kui kaasneva värvimuutusena. 

Riie, millel impregneering, pealistus või kate ei ole palja silmaga nähtav või on nähtav ainult 

kaasneva värvimuutusena, kuulub tavaliselt gruppidesse 50 — 55, 58 või 60. Sellise riide näiteks 

on riie, mis on immutatud üksnes riidele kortsumiskindluse, koikindluse, kokkutõmbumiskindluse ja 

veekindluse andmiseks ette nähtud ainetega (näiteks veekindlad gabardiinid ja popliinid). Osaliselt 

pealistatud või kaetud plastmassiga ja sellise töötluse tulemusel saadud mustrige riie, kuulub 

gruppidesse 50 — 55, 58 või 60. 

2) Need tooted ei ole jäigad, st. neid saab käsitsi painutada ümber 7 mm diameetriga silindri, 

temperatuuril 15 o kuni 30 o C ilma, et need murduksid. 

3) Riie ei ole täielikult peidetud ega pealistatud või kaetud mõlemalt poolelt plastmassiga . 

Eespool nimetatud punktide 2) või 3) nõuetele mittevastavad tooted kuuluvad tavaliselt gruppi 39. 

Mõlemalt poolelt plastmassidega pealistatud või kaetud riie, kus pealistus või kate ei ole palja silmaga 

83

nähtav või on nähtav üksnes kaasneva värvimuutusena, kuulub siiski tavaliselt gruppidesse 50 — 55, 

58 või 60. Välja arvatud rubriigi 5811 tooted, kuulub riie kombineeritult poorsest plastmassist 

plaatidega, lehtedega või ribadega, kus riiet on kasutatud üksnes tugevdusotstarbel, samuti gruppi 39 

(vaata grupi 39 selgitustest osa pealkijaga "Plastmasside ja tekstiili kombinatsioonid" eelviimast 

punkti). 

Selle rubriigi lamineeritud riiet ei tohi segi ajada riidega, mis on lihtsalt ühendatud kihtide 

plastikliimimise abil. Need riided, milles plastmass ei ole ristlõikes nähtav, kuuluvad tavaliselt 

gruppidesse 50 — 55. 

Paljudes selle rubriigi riietes moodustab tavaliselt värviline plastmass pealiskihi, mis 

võib olla sile või kohrutatud naha pinnamustri imiteerimiseks. 

Siia rubriiki kuulub samuti kastmismenetlusel impregneeritud riie (välja arvatud rubriigist 

5902), mis on immutatud selle haarduvuse parandamiseks kummiga ja riie, millele 

pihustamisega viiakse nähtava termoplastilise materjali osakesed, mis on võimelised 

sidustuma muude riiete või materjalidega kuumuse ja rõhu mõjul. 

Siia rubriiki kuulub samuti riie, mis on valmistatud impregneeritud, pealistatud, kaetud või 

ümbritsetud plastmassigalõngast, ribadest jms rubriigist 5604. 

Selle rubriigi riideid kasutatakse eri otstarbeks, sealhulgas sisustusmaterjalideks, 

käekottide ja matkatarvete, rõivaste, toatuhvlite, mänguasjade valmistamiseks, 

raamatuköitmisel, kleeplindina, elektritarveteks valmistamisel jne. 


a) Tepitud tekstiiltooted (rubriik 5811). 

b) Plastmassiga pealistatud või kaetud põrandakatetena kasutatav riie (rubriik 5904). 

c) Impregneeritud või pealistatud riie, millel on seinakattematerjali tunnused (rubriik 5905). 

d) Plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, mis on valmistatud XI jaotise 

selgituste üldnõuete II osa tähenduses. 

5904 LINOLEUM, MÕÕTU LÕIGATUD VÕI LÕIKAMATA; 

PÕRANDAKATTED TEKSTIILALUSEL,MÕÕTU LÕIGATUD VÕI 

LÕIKAMATA : 

5904 10 - linoleum 

5904 90 - muud 

1) Linoleum. 

Linoleum koosneb tekstiilsest alusest (tavaliselt džuudist lõuend, mõnikord puuvillane 

jm), mis on ühelt poolelt pealistatud oksüdeeritud linaõlist, vaikudest ja liimainetest ning 

täiteainetest (tavaliselt peenestatud kork, kuid mõnikord saepuru või puitjahu) koosneva 

tihke pastaga; enamasti lisatakse pastasse värvilisi pigmente. Linoleum võib olla sile või 

mustriline; mustri võib saadakse trükkimisega või tahveldislinoleumi liigi eri värvusega 

pastade kasutamisega. 

Kui pasta valmistatakse peenestatud korgi alusel, kuid ilma pigmendita, teatakse 

saadud materjali korkvaibana. Seda materjali ei tohiks segi ajada tekstiilalusel 

vaibamaterjalidega või muude aglomeeritud korgist toodetega (rubriik 4504), mille 

valmistamisel ei kasutata eespool nimetatud linoleumisegu ja on tavaliselt karmim ja 

vähem painduvam. 

Linoleumi valmistatakse eri paksustes ja kasutatakse põrandakatetena, samuti seinte, 

riiulite katmiseks jne. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti ilma pigmendisisalduseta linoleumipastaga kaetud riie, 

peamiselt puuvillane riie. Need tooted on korgitaolise välisilmega ja kasutatakse jalatsite 

sisepinsolite valmistamiseks. 

2) Pealistatud või kaetud tekstiilalusel põrandakatted. 

Need põrandakatted on üsna kõvad, kulumiskindlad materjalid, mis koosnevad 

tekstiilalusest (sealhulgas vilt), mis on ühelt poolelt kaetud selliselt, et alus on täielikult 

varjatud. Segu koosneb tavaliselt õlist ja kriidist, pärast alusele kandmist see värvitakse. 

Põrandakatted võivad koosneda samuti õhukesest plastmassi kihist (näiteks polü 

(vinüülkloriid)), või isegi lihtsalt mitmest värvikihist, mis kantakse vahetult tekstiilalusele. 

84

Mitmel juhul on selle rubriigi tooted kaetud samuti vasakult poolelt nende 

tugevdamiseks. Need tooted klassifitseeritakse sellesse rubriiki nii rullides kui 

vastavakujuliseks lõigatuna 

Siia rubriiki ei kuulu lehed ja plaadid, mis koosnevad vaid linoleumisegust ja põrandakatted ilma 

alusmaterjalita; need tooted klassifitseeritakse vastavalt neis sisalduvatele materjalidele (grupid 39, 

40, 45, jne). 

Siia rubriiki ei kuulu samuti jalatsite sisepinsolid (rubriik 6406). 

5905 5905 00 TEKSTIILSEINAKATTED 

Siia rubriiki kuuluvad tekstiilseinakatted, mis vastavad 59 grupi märkuse 3 määratlusele, st 

tooted on rullis laiusega mitte alla 45 cm, sobivad seinte või lae kujundamiseks ja koosnevad 

kas mis tahes materjalist alusele (näiteks paber) kinnitatud tekstiilpinnast või pahemalt poolelt 

töödeldud (impregneeritud või kaetud liimimiseks) tekstiilist. 


1) Paralleelselt asetatud lõngad, riie, vilt, silmkoelised või heegeldatud kangad (kaasaarvatud 

läbiõmmeldud riie), mis on kinnitatud mis tahes materjalist alusele. 

2) Paralleelselt asetatud lõngad, riie või pits õhukesel plastmassi kihil, mis on kinnitatud mis 

tahes materjalist alusele. 

3) Paralleelselt asetatud lõngad (pealiskiht), mis on kinnitatud ahelpistetega õhukesele 

lausmaterjalile (keskmine kiht) ja liimitud mis tahes materjalist alusele. 

4) Tekstiilkiududest lade (pealiskiht), mis on ühendatud ahelpistetega pealepandud 

lõngadega (keskmine kiht) ja liimitud mis tahes materjalist alusele. 

5) Lausmaterjalid, mis on kaetud tekstiilflokist pinnaga (seemise imitatsioon) ja liimitud mis 

tahes materjalist alusele. 

6) Riie, mis on käsitsi maalitud ja kinnitatud mis tahes materjalist alusele. 

Selle rubriigi seinakatete tekstiilpind võib olla värvitud, trükitud või muul viisil kaunistatud 

mis tahes muul moodusel ja neil juhtudel, kui on alusmaterjal, võib ta katta selle pinna 

täielikult või osaliselt. 


a) Seinakatted plastidest, nagu 39 grupi märkuses 9 määratletud (rubriik 3918). 

b) Seinakatted, mis koosnevad paberist või plastmassiga kaetud paberist, mis on vahetult kaunistatud 

tekstiilfloki või tekstiilitolmuga (rubriik 4814). 

c) Riie, kaetud tekstiilflokiga, nii lisaaluskihiga kui ka ilma selleta, immutatud või pealistatud liimimise 

võimaldamiseks (rubriik 5907). 

5906 KUMMEERITUD TEKSTIILRIIE V.A RUBRIIKI 5902 KUULUV: 

5906 10 - kleeplindid laiusega kuni 20 cm 

- muud: 

5906 91 - - silmkoelised või heegeldatud 

5906 99 - - muud 


A. Riie ja kangad impregneeritult, pealistatult, kaetult või lamineeritult kummiga, kaasa 

arvatud kastmismenetlusel saadud riie ja kangad (välja arvatud rubriigist 5902) 

pindtihedusega: 

1) mitte üle 1500 g/m², olenemata tekstiili ja kummi vahekorrast; või 

2) üle 1500 g/m² tingimusel, et tekstiilmaterjali osatähtsus massis on üle 50%. 

Neid kummeeritud kangaid ja riiet kasutatakse peamiselt veekindlate rõivaste, 

radiatsiooni eest kaitsvate erirõivaste, pneumotoodete, matkatarvete, sanitaartoodete jm 


Teatud kummiriided, mis on ühelt poolelt kergelt pealistatud kummilateksiga, ei ole 

piisavalt veekindlad, kuid sellegi poolest kuuluvad siia rubriiki. 

Neid kangaid ja riiet ei tohiks segi ajada riidega, mis koosneb kummiliimi abil ühendatud 

kihtidest, sellised nagu vaguniseinte katteks või jalatsites kasutatavad. Nende viimatimainitud riiete 

ristlõikes ei ole näha kummikihti ja need kuuluvad tavaliselt gruppidesse 50 kuni 55. 

B. Impregneeritud, pealistatud, kaetud või kummiga ümbritsetud rubriigi 5604 lõngast, 

ribadest jms valmistatud riie. 

85

C. Ilma koeta riie, mis koosneb paralleelsetest tekstiillõngadest aglomeeritud kummiga või 

kalandreeritud kummiga, olenemata selle pindtihedusest. Neid tooteid kasutatakse 

rehvide, kummitorude, konveierilintide või ülekanderihmade või rihmariide jm 


D. Kleeplint, sealhulgas elektriisolatsioonilint riidest alusmaterjalil, nii eelnevalt kummeeritud, 

kui ka kummeerimata ja millel kasutatakse kummi kleepiva materjalina. 


a) Ravimainega immutatud või pealistatud kleeplint jaemüügiks pakendatuna, kasutamiseks 

meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias (rubriik 3005). 

b) Kummeeritud riie, eespool punktis A. 2) kirjeldatud liiki, kuid mitte üle 50% massist tekstiilmaterjale 

sisaldav (rubriigid 4005 või 4008). 

c) Poorse kummiga kombineeritud tekstiilmaterjalidest plaadid, lehed ja lindid, kus riie on üksnes 

tugevduseks (rubriik 4008). Mis puutub nende toodete ja samalaadsete rubriigi 5906 toodete 

eristamiskriteeriumi, vaata rubriigi 5906 selgituste punkt A). 

d) Konveierilindid või ülekanderihmad ja rihmariie, mis üldiselt koosneb mitmest kanga kihist 

karkassist (kummeeritud või kummeerimata) kaetuna vulkaniseeritud kummiga (rubriik 4010). 

e) Vaibad, linoleum ja muud põrandakatted, mis on kummist alusel suurema elastsuse ja parema 

haarduvuse saamiseks põrandaga (grupp 57 või rubriik 5904). 

f) Tepitud tekstiiltooted rubriigist 5811. 

g) Tekstiiltooted (vildist voodriga või ilma selleta), mis koosnevad mitmest riidekihist ühendatuna 

kummiga ja vulkaniseeritud surve all, sellist liiki kraasimisriide, trükkimisvaltside ja muude 

samalaadsete tehniliseks otstarbeks ette nähtud toodete valmistamisel, sealhulgas sametist 

kitsasriie, mis on impregneeritud kummiga ja on ette nähtud kudumissplindlite valmistamiseks 

rubriigist 5911. 

h) Kummeeritud riie, mis on valmistatud XI jaotise II osa selgitavate märkuste üldnõuetes kirjeldatud 

tähenduses (grupid 61 kuni 63). 

5907 5907 00 TEKSTIILRIIE, MUJAL NIMETAMATA VIISIL IMPREGNEERITUD, 

PEALISTATUD VÕI KAETUD; MAALITUD LÕUEND TEATRI- 

DEKORATSIOONIDEKS, STUUDIO FOONIKS JMS 

I. Tekstiilitooted, muul viisil impregneeritud, 

pealistatud või kaetud 

Siia rubriiki kuuluvad riided (välja arvatud rubriikidesse 5901 — 5906 kuuluvad), mis on 

impregneeritud, pealistatud või kaetud tingimusel, et impregneering, pealistus või kate on 

nähtav palja silmaga; arvestamata sellega kaasnevat värvi muutust. 

Siia rubriiki ei kuulu riie, millel impregneering, pealistus või kate ei ole palja silmaga nähtav või on 

nähtav ainult kaasneva värvimuutusena, see kuulub tavaliselt gruppidesse 50 — 55, 58 või 60. Sellise 

riide näiteks, mis ei kuulu siia, on riie, mis on immutatud üksnes riidele kortsumiskindluse, koikindluse, 

kokkutõmbumiskindluse ja veekindluse andmiseks ette nähtud ainetega (näiteks veekindlad gabardiinid 

ja popliinid). 

Nende materjalide hulka kuuluvad: 

A. Riie, mis on pealistatud vaigu, bituumeni või samalaadsete toodetega ja mida kasutatakse 

presentkatete või pakkeriiete valmistamiseks. 

B. Vahaga pealistatud riie. 

C. Peenekoeline riie, mis on pealistatud või impregneeritud ainetega loodusliku vaigu või 

kampri baasil või muudetud vett pidavaks immutuse või õlikattega. 

D. Muu riie, mis on pealistatud või impregneeritud õliga või preparaadiga sikatiivi baasil. 

Siia rubriiki kuulub vahariie, tavaliselt puuvillane või linane riie, mis on ühelt või 

mõlemalt poolelt pealistatud peamiselt oksüdeeritud linaõlist, täiteainetest ja värvainetest 

koosneva pastaga. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti pakkeriided, tugevad, jämedakoelised riided kanepist, 

džuudist, puuvillast, linast või keemilistest kiududest, mis on muudetud veekindlaks sikatiivi 

ja lambitahma seguga tugevalt pealistamisega. 

E. Silikaatidega pealistatud riie sellele tulekindluse andmiseks (näiteks tulekindlateks 

ekraanideks). 

F. Üleni kaetud ühtlase värvikihiga või metallipulbriga pealistatud riie. 

86

G. Riie, mille pind on pealistatud liimiga (kummi või muu liimiga), plastmassiga, kummiga või 

muu materjaliga ja millele on pulverisatsiooniga kantud õhuke kiht muud materjali, selliseid 

nagu: 

1) Tekstiilflokk või -tolm seemise imitatsiooni tekitamiseks; (samalaadsel viisil pikemate 

tekstiilkiududega valmistatud riie siia rubriiki ei kuulu, kui neil on rubriigi 4304 

tehiskarusnaha tunnused). Riie, mis on kaetud tekstiilfloki või -tolmuga karuse 

imitatsiooni saamiseks (näiteks velvet-kord), kuulub siia rubriiki. 

2) Pulbriline kork (näiteks seinakateteks). 

3) Klaaspulber või väikesed klaasgraanulid (näiteks „microspheres” kinematograafilisele 

ekraanile). 

4) Pulbriline vilgukivi. 

H. Riie, mis on impregneeritud mastiksiga toorvaseliini baasil või muude mastiksitega, mida 

kasutatakse läikestamiseks, veekindlateks katusteks, lagedeks, katuserennide 

parandamiseks jne. 

Siia rubriiki ei kuulu mustriline riie, millele muster on peale maalitud või saadud pealistamisega 

(näiteks tekstiilitolmuga — vaata selle grupi märkus 5) (rubriik 5905 või grupid 50 kuni 55, 58 või 60). 


a) Õlitatud siid ja muud samalaadsed õlitatud riided jaemüügiks sobival kujul pakendatult kasutamiseks 

meditsiinis, kirurgias või veterinaarias; meditsiinilised plaastrid ja sidumismaterjalid; kipsist sidemed 

jaemüügiks sobival kujul ja pakendis (rubriik 3005). 

b) Valgustundlikud riided (rubriigid 3701 kuni 3704). 

c) Puitvineer tekstiilmaterjalist alusel (rubriik 4408). 

d) Impregneeritud, pealistatud või kaetud riie, valmistatud XI jaotise selgituste üldnõuete II osas 

kirjeldatud tähenduses. 

e) Ettevalmistatud maalimislõuendid (rubriik 5901). 

f) Linoleum ja muud tooted rubriigist 5904. 

g) Looduslik- või tehisabrasiivpulber või -graanulid tekstiilalusel (rubriik 6805). 

h) Katuseplaadid, mis koosnevad tekstiilmaterjalist aluskihist, mis on täielikult ümbritsetud või kaetud 

mõlemalt poolelt asfaldi või muude samalaadsete materjalide kihiga (rubriik 6807). 

ij) Metallist foolium riidest aluskihil (peamiselt XIV või XV jaotis). 

II. Maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, 

stuudio fooniks jms. 

Siia gruppi kuuluvad lõuendi või samalaadse tekstiilmaterjali tükid, mis on maalitud 

interjööri või eksterjöörikulissidena või dekoratsioonidena, mida kasutatakse tavaliselt teatrites 

või foto- või kinostuudiotes fooniks. Need võivad olla vastavakujuliseks lõigatud, rullis või 

monteeritud puidust või metallist raamidele. 

5908 5908 00 TEKSTIILTAHID LAMPIDELE, AHJUDELE, VÄLGUMIHKLITELE, 

KÜÜNALDELE VMS, TELGEDEL KOOTUD, PUNUTUD VÕI 

SILMKOELISED; HÕÕGSUKAD JA RINGKOOTUD HÕÕGSUKAKAN- 

GAS SELLEKS OTSTARBEKS, IMPREGNEERITUD VÕI 

IMPREGNEERIMATA 

A. Tekstiiltahid. 

Siia rubriiki kuulub lameda, ümara või toruja kujuga tavaliselt puuvillane telgedel 

kootud, silmkoeline või punutud tekstiilmaterjal. Tahid on mitmesuguste mõõtmete ja 

kujuga, alates küünlatahist või mehaaniliste välgumihklite tahist kuni suuremõõtmelisema 

tahini petrooleumilampidele, ahjudele jne. 

Tahid klassifitseeritakse siia rubriiki kas mõõtulõigatuna või mitte ning varustatuna 

traadi või metallist otsikuga nende sissepanemise hõlbustamiseks või ilma selleta. 


a) Peenikesed vahaküünlad (rubriik 3406). 

b) Süütenöörid ja detoneeruvad nöörid (rubriik 3603). 

c) Tahid, mis saadakse tekstiillõnga, nööride, köite jne lihtsal keerutamisel või dubleerimisel. 

Sellised tahid klassifitseeritakse gruppidesse 50 kuni 55 lõngana, rubriiki 5607 nöörina, 

köitena jne. 

d) Klaaskiust tahid (rubriik 7019). 

87

B. Silmkoeline ümarkangas hõõgsukaks. 

Hõõgsuka kangas on tihedakoeline kitsas torujas kangas, tavaliselt ramjeest, puuvillast 

või viskooskiust ja klassifitseeritakse siia rubriiki nii kemikaalidega (eriti tooriumi või 

tseeriumnitraadiga) impregneerituna või mitte. 

C. Gaasilambi hõõgsukk. 

Siin klassifitseeritavad hõõgsukad võivad olla pooltooted (näiteks koosnevad lühikese 

silindri või kotikese kujulisest kangast, mis on impregneeritud eespool punktis B mainitud 

kemikaalidega või mitte) või valmistooted, st pärast põlemist tekstiilpõhja eemaldamiseks 

ja nitraatide muundamiseks oksiidideks, algse kangakujuga; hõõgsukka impregneeritakse 

kolloodiumiga tagamaks püsivust kasutamiseni. Neid klassifitseeritakse siia rubriiki nii 

asbestniidi sisaldusega või ilma selleta ja toendiga varustatult või ilma selleta. 

5909 5909 00 TEKSTIILIST VOOLIKUD JA TORUD, SISEKATTEGA VÕI ILMA, 

MUUDE MATERJALIDEGA ARMEERITUD VÕI MITTE, MUUDEST 

MATERJALIDEST MANUSTEGA VÕI ILMA 

Siia rubriiki kuuluvad voolikud, näiteks tuletõrjevoolikud ja samalaadsed 

tekstiilmaterjalidest torud, mida kasutatakse vedelike läbilaskmiseks. Need voolikud 

valmistatakse tavaliselt raskest, tihedakoelisest puuvillasest, linasest, kanepist või 

keemilistest kiududest riidest, mis on kas kootud või õmmeldud torukujuliseks ning võib olla 

pealistatud või impregneeritud õli, vaigu või keemiliste preparaatidega või pealistamata või 

impregneerimata. 

Tekstiiltorud klassifitseeritakse siia rubriiki ka siis, kui need on seestpoolt pealistatud 

kummi või plastmassiga, armeeritud metalliga (näiteks metalltraadist spiraaliga) või varustatud 

mittetekstiilsete manustega, nagu toruliitmikud ühe sektsiooni ühendamiseks teise külge, 

pihustajad jne. 

Vulkaniseeritud kummist torud ja voolikud, mis on seestpoolt tugevdatud tekstiilmatejaliga või 

pealistatud õhukese riidest kattega, klassifitseeritakse rubriiki 4009. 

5910 5910 00 TEKSTIILMATERJALISTRIHMAMATRJAL ÜLEKANDERIHMADE 

VÕI KONVEIERILINTIDE JAOKS, PLASTIGA IMMUTATUD, 

PEALISTATUD, , KAETUD VÕI LAMINEERITUD VÕI MITTE, 

METALLI VÕI MUU MATERJALIGA TUGEVDATUD VÕI MITTE 

Neid ülekanderihmu või konveierilinte või rihmariiet kasutatakse jõu ülekandmiseks või 

kaupade transportimiseks. Need on tavaliselt kootud või punutud lambavillasest, puuvillasest, 

keemilistest kiududest jne lõngast. Need tooted on mitmesuguse laiusega ja võivad olla kas 

kahest või enamast sellise materjali kihist, mis on kokku kootud või seotud; mõnikord 

kootakse need tooted lühikese aasakarusega pinnaga või sooniliste servadega. Need võivad 

olla impregneeritud linaõliga, vaiguga (Stockholm tar) jne ning võivad olla pealistatud lakiga, 

pliimennikuga jne kaitseks atmosfääri mõjutuste, happeaurude jne eest. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti rihmad ja rihmariie sünteeskiududest riidest, peamiselt 

polüamiididest, pealistatuna, kaetuna või lamineerituna plastmassidega. 

Need võivad samuti olla tugevdatud metallist või nahast ribade või niitidega. 

Vastavalt selle grupi märkusele 6 ei kuulu siia rubriiki ülekanderihmad paksusega vähem 

kui 3 mm; need klassifitseeritakse gruppidesse 50 kuni 55, kitsasriidena (rubriik 5806), 

punutud paeltena (rubriik 5808) jne. Ülekanderihmad ja konveierlindid (st mõõtulõigatud 

rihmariie, mis on otstest kas ühendatud või varustatud kinnitusdetailidega otste 

ühendamiseks) klassifitseeritakse sellesse rubriiki olenemata materjali paksusest. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti tekstiilköiest või nöörist kasutamisvalmis ülekanderihmad; 

need võivad olla ilma otsteta või ühendatud otstega. 


a) Ülekanderihmad või konveierilindid või rihmariie, mis esitatakse koos masinate või aparaatidega, 

mille jaoks need on ette nähtud, olenemata sellest, kas need on kokku monteeritud või mitte 

(klassifitseeritakse koos nende masinate või aparaatidega näiteks XI jaotis ). 

88

) Kummiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riidest või kummiga impregneeritud, 

pealistatud, kaetud või ümbritsetud lõngast või nöörist valmistatud ülekanderihmad või rihmariie 

(rubriik 4010, vaata selle grupi märkust 6 b)). 

5911 TEHNILISE OTSTARBEGA TEKSTIILTOOTED, MIS ON 

KIRJELDATUD KÄESOLEVA GRUPI MÄRKUSES 7: 

5911 10 - nõelkraaslintide valmistamiseks kasutatav kummi, naha või muu materjaliga 

pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie, vilt või vildiga vooderdatud riie ja muu 

samalaadne tehnilise otstarbega riie, k.a kummiga impregneeritud sametpael 

lõimepoolikatmiseks 

5911 20 - sõelariie, valmistootena või mitte 

- tekstiilriie ja vilt, lõputu lindina või varustatud ühenduslülidega, paberimasinatele 

jms seadmetele (näiteks tselluloosi või asbesttsemendi tootmiseks): 

5911 31 - - pindtihedusega alla 650 g/m² 

5911 32 - - pindtihedusega vähemalt 650 g/m² 

5911 40 - filterriie õlipressidele jms seadmetele (k.a juustest filterriie) 

5911 90 - muud 

Selle rubriigi tekstiiltooted on eriliste karakteristikutega, mida identifitseeritakse selle 

põhjal, et neid kasutatakse mitmesugustes masinates, aparaatides, seadmetes või 

instrumentides või tööriistades või tööriistade osades. 

Siia rubriiki kuuluvad eriti need tekstiiltooted, mis on välja jäetud teistest rubriikidest ja 

kuuluvad rubriiki 5911 nomenklatuuri mis tahes erisättega (näiteks XVI jaotise märkus 1) e)). 

Tuleks märkida, et XVII jaotise teatud tekstiildetailid ja tootelisandid, sellised nagu turvavööd, 

sõiduautode kujujälgiv vooderdis ja isolatsiooni paneelid (rubriik 8708) ja sõiduautovaibad 

(grupp 57) ei klassifitseerita sellesse rubriiki. 

A. Riie ja muud tekstiiltooted tehniliseks otstarbeks, 

kangana, kupongidena või ristkülikukujuliseks (k.a ruudukujuliseks) lõigatuna. 

Tingimusel, et need tooted ei ole rubriikide 5908 kuni 5910 toodete tunnustega, 

klassifitseeritakse need siia rubriiki (ja mitte ühtegi teise XI jaotise rubriiki) kas kangana, 

kupongidena või ristkülikukujuliseks (k.a ruudukujuliseks) lõigatuna. 

Siia rubriiki kuulub üksnes riie ja muud tekstiiltooted, mis on määratletud selle grupi 

märkuses 7 a) ja loetletud alljärgnevalt punktides 1) kuni 6). 

1) Kummi, naha või muu materjaliga (näiteks plastmassiga) pealistatud, kaetud või 

lamineeritud riie, vilt ja vildiga vooderdatud riie, mida kasutatakse kraasimisriidena ja 

samalaadne riie muuks tehniliseks otstarbeks, sealhulgas kummiga immutatud sametist 

kitsasriie kudumispoomide katmiseks. 

2) Sõelariided. Need on poorsed riided (näiteks marli, läbipunutud või labase sidusega) 

geomeetriliselt täpse suuruse ja kujuga (tavaliselt ruudukujulise) silmadega, mis 

kasutamise ajal ei tohi deformeeruda. Neid kasutatakse peamiselt sõelumiseks (näiteks 

jahu, abrasiivpulbrite, pulbriliste plastide, loomasööda), filtreerimiseks või siidtrükkimiseks. 

Sõelariided valmistatakse tavaliselt suure keerdumusega liimmassist vabastamata 

siidniidist või sünteesfilamentlõngast. 

3) Filterriie (näiteks telgedel kootud ja nõeltöödeldud filterriie), kas impregneeritud või mitte, 

õlipressides või samalaadsel otstarbel kasutamiseks (näiteks suhkru- või õllevabrikutes) 

või gaasi puhastamiseks ja samalaadse tehnilise rakedusega tööstuslikes 

tolmupuhastamise süsteemides. Siia rubriiki kuuluvad õlifiltreerimisriie, teatud paksud 

tugevad lamba- või muude loomade villast riided ja sünteeskiududest (näiteks nailon) 

teatud pleegitamata riie, on ülalkirjeldatudest peenemad, kuid tihedakoelised ja 

iseloomuliku jäikusega. 

Siia kuuluvad samuti samalaadsed filterriided inimjuustest. 

4) Seadmetes või muudel tehnilistel eesmärkidel kasutatavad mitmekordse lõime või koega, 

kas vanutatud või mitte, impregneeritud või pealistatud siledakoelised riided. 

5) Metalliga tugevdatud riie tehniliseks otstarbeks; metallniit (paljas metall, keerutatud traat või 

tekstiillõngaga mähitud jne) võib olla riidesse liidetud näiteks riide kudumise käigus (eriti 

lõimena) või asetatud materjalikihtide vahele. 

Metalliga tugevdatud vilt siiski siia rubriiki ei kuulu (rubriik 5602). 

89

6) Nöörid, punutud paelad ja sarnased pakkimis- või määrdematerjalidena tööstuses 

kasutatavad tooted; need on tavaliselt ruudukujulise ristlõikega, pealistatud või 

impregneeritud rasva, grafiidi, talgiga jms ja mõnikord tugevdatud metalliga. Nöörid jms, 

mis ei ole pealistatud ega impregneeritud, klassifitseeritakse siia rubriiki tingimusel, et 

need on selgelt äratuntavad tööstuses kasutatavate pakkimis- ja määrdematerjalidena. 

B. Tehniliseks otstarbeks kasutatavad tekstiiltooted. 

Kõik tehniliseks otstarbeks kasutatavad tekstiiltooted (välja arvatud rubriikidest 5908 

kuni 5910) klassifitseeritakse just siia rubriiki ja ei klassifitseerita mujale XI jaotisesse (vaata 

selle grupi märkuses 7 b), näiteks: 

1) Kõik eespool nimetatud punkti A riided valmistoodetena (lõigatud vastavakujuliseks, 

ühendatud õmblemisega jne), näiteks, filterriided õlipressidele ühendatuna mitmest 

riidetükist; sõelariie, lõigatuna vastavakujuliseks ja paelaga korrastatuna või 

metallöösidega varustatuna või siidtrükkimiseks paigaldatud raami. 

2) Riie ja vilt suletult või ühenduslülidega varustatult paberimasinates või analoogilistes 

masinates kasutamiseks (näiteks puidumassi või asbest-tsemendi tootmise jaoks) (välja 

arvatud masinarihmad rubriigist 5910). 

3) Tooted, mis on moodustatud monofilamentlõnga ühendatud spiraalidest ja on 

samalaadsed, kui eespool punktis 2) viidatud paberimasinates ja samalaadsetes 

masinates kasutatavad riie ja vilt. 

4) Tihendid ja membraanid pumpadele, mootoritele jne ja seibid (välja arvatud rubriigist 

8484). 

5) Kettad, muhvid ja padjandid jalatsite poleerimismasinatele ja muudele masinatele. 

6) Tekstiilkotid õlipressidele. 

7) Mõõtulõigatud nöörid, sõlmedega, aasadega või metallist või klaasist öösidega, 

kasutamiseks žakaar- või teistes kudumistelgedes. 

8) Kudumistelgede suunur. 

9) Tolmuimeja kotid, õhupuhastusseadmete filterkotid, mootorite õlifiltrid jne. 

Selle rubriigi tekstiiltooted võivad olla ühendatud muudest materjalidest lisanditega 

tingimusel, et need tooted jäävad tekstiiltoodeteks. 

* 

* * 



Tooted, mis on moodustatud monofilamentlõnga ühendatud spiraalidest ja on 

paberimasinates ja samalaadsetes masinates kasutatavad riie ja vilt, kuuluvad sellesse 

alamrubriiki ja mitte alamrubriikidesse 5911 31 või 5911 32. 

90

GRUPP 60 

SILMKOELISED JA HEEGELDATUD KANGAD 

(TRIKOOKANGAD) 



a) heegeldatud pits rubriigist 5804; 

b) silmkoelised või heegeldatud etiketid, embleemid jms tooted (rubriik 5807) ja 

c) gruppi 59 kuuluvad impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud silmkoelised 

või heegeldatud kangad. Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud 

silmkoelised või heegeldatud karuskangad kuuluvad siiski rubriiki 6001. 

2.Sellesse gruppi kuuluvad ka metallniidist valmistatud tooted, mida kasutatakse rõivaste 

valmistamisel, sisustuskangana vms otstarbel. 

3. Nomenklatuuris tähistatakse terminiga „silmkoetooted” ka läbiõmblemismeetodil 

(silmkudumis-õmblemismeetodil) valmistatud tooteid, milles ahelpisted tehakse 

tekstiillõngast. 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad trikookangad, mis erinevalt riidest valmistatakse mitte lõime- ja 

koelõngade põimimisega, vaid vastastikku seotud silmuste valmistamisega. Üldiselt kuuluvad 

siia: 

A. Silmkoekangad (koetrikookangad ja lõimetrikookangad). 

I. Koetrikookangas koosneb pidevast keerlevast lõngast, mis moodustab samas suunas 

põiki kangast asetsevaid silmusridu, naaberridade silmused põimuvad moodustamaks 

võrgu. Nendes kangastes on silmuste vahel vaba ruumi, mis võimaldab kangal kergesti 

venida igas suunas; lõnga katkemisel on silmustel kalduvus maha joosta. 

II. Lõimetrikookangas (kettkoekangas) koosneb paljudest lõimesuunas (st piki kangast) 

kulgevatest lõngadest, iga lõng moodustab silmuse, põimudes vaheldumisi paremal ja 

vasakul asetsevate silmustega. Silmused asetsevad lõimetrikookangas tavaliselt kanga 

laiusega risti. Teatud lõimetrikookangas kulgevad lõimelõngad kahe süsteemina, mis 

liiguvad diagonaalselt vastupidistes suundades üle kogu riide. Nendel kangastel silmad 

maha ei jookse. Kui lõimetrikookangast lõigata välja väike ruut, siis lõnga ei saa 

ühestki servast kergesti välja tõmmata; kui lõnga saab näidisest välja tõmmata 

(nähtavate silmusridade suhtes täisnurga all), siis tuleb see välja lõimesuunast. 

Lõimetrikookangaste hulka kuuluvad veel: 

1) Kootud-õmmeldud tooted tingimusel, et neil on tekstiillõnga poolt moodustatud 

ahelpisted. 

Silmuskudumis-õmblemismenetlusel kasutatakse lõimetrikookudumismasinaga 

samalaadset masinat lahtiste haagikestega nõeltega (liugnõelad) ja niieraamidega. 

Need nõelad võimaldavad moodustada tekstiillõngast silmuseid, millega 

valmistatakse kangas tekstiilkiudude lademest või ühest või enamast tekstiillõngade 

kihist või alusmaterjalist, näiteks riidest või plastmassikihist. Mõnel juhul võivad 

silmused moodustada või kinnitada karuse (nii läbilõigatud kui ka läbilõikamata).

Silmkudumis-õmblemismenetlusega ühendatud tepitud tooted siia rubriiki ei kuulu 


2) Lõimetrikookudumismasinal valmistatud sellised kangad, kus lõim koosneb 

heegeldatud silmuste ketist, mis hoiab koelõngad paigal, moodustades mõnikord 

mustri. 

Kõik eespool nimetatud punktide I ja II kangad võivad olla lihtsa või rohkem 

või vähem keerukate silmustega; teatud juhul silmused tekitavad ažuurse efekti, 

pitsile samalaadse, kuid klassifitseeritakse siiski selles rubriigis. Neid kangaid saab 

eristada pitsidest kangastele iseloomuliku silmuse poolest (eriti ühtlastes osades). 

B. Heegeldatud kangad moodustatakse ühest pidevast niidist heegelnõela abil silmuste 

valmistamisega, tõmmates ühte silmust teisest läbi ja vastavalt silmuste ja vastavalt 

silmuste rühmitamise viisile moodustatakse kas sile või mustriline kangas tiheda või 

ažuurse mustriga. Teatud ažuursed kangad on ruudu-, kuusnurga- või muukujuliste 

kaunistusmustriliste silmuskettidega. 

* 

* * 

Selle grupi tooted võivad olla valmistatud käsitsi kahe või enama kudumisvarda või 

heegelnõela abil. Need võivad samuti olla valmistatud lamekoe- või ringkoemasinate abil, 

mis on varustatud väikeste erikujuliste konksuga nõeltega (keelekujulised nõelad, 

sukatoodete puhul vedruga nõelad ja torukujulised nõelad). 

Selle grupi rubriikidesse kuuluvad silmkoe- või heegeldatud kangad olenemata sellest, 

milliseid XI jaotise tekstiilmaterjale kasutatakse nende tootmisel ja kas kasutatakse 

elastomeerset lõnga või kumminiiti või mitte. Siia kuuluvad samuti silmkoe- või heegeldatud 

kangad peenikestest metallniitidest, tingimusel, et need on selgelt ette nähtud rõivaste, 

sisustustarvete ja muude samalaadsete toodete valmistamisel kasutamiseks. 

Siia gruppi kuuluvad silmkoelised või heegeldatud kangad (k.a ümarkangas) kangana või 

ristkülikukujulisteks tükkideks (sh ruutudeks) lõigatuna. Kangaste hulgas on siledad ja 

soonikkangad ning kahekordsed kangad, mis on kokku õmmeldud või liimitud. 

Kõik need kangad võivad olla värvitud, trükitud või kirjukoelised. Rubriikide 6002-6006 

kangad võivad mõnel juhul olla karvastatud, nii et kanga loomus ei paista välja. 


a) Kootud-läbiõmmeldud riie, mis saadakse tekstiilkiududest lademe kiudude 

nõeltöötlemisega (rubriik 5602). 

b) Võrgud ja võrgulina rubriigist 5608. 

c) Silmkoelised vaibad ja vaibatooted (rubriik 5705). 

d) Tüll ja võrkriie (rubriik 5804). 

e) Ristkülikukujuliseks (sh ruutudeks) lõigatud kangatükid, mida on täiendavalt töödeldud 

(nt palistatud), kasutamiseks valmis kujul toodetud kaubad (nt sallid) ja vastavakujuliseks 

silmkootud või heegeldatud kangas, kas eraldi esemetena või omavahel otsapidi ühendatud 

(vastavalt gruppide 61, 62 ja 63 valmistooted). 


Alamrubriigid 6005 21- 6005 44 ning 6006 21- 6006 44 

Silmkoelised või heegeldatud kangad, pleegitamata, pleegitatud, värvitud, kirjukoelised 

või trükitud 

XI jaotise alamrubriigi märkust 1(d) kuni (h) kohaldatakse koos vajalike muudatustega 

silmkoelistele või heegeldatud kangastele, mis on pleegitamata, pleegitatud, värvitud, 

kirjukoelised või trükitud. 

92

Kangast, mis on üleni või osaliselt valmistatud eri värvusega või sama värvusega eri 

toonidega trükitud lõngast, ei nimetata värvitud või trükitud kangaks, vaid tähistatakse 

terminiga “kirjukoelised kangad”. 

6001 SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD KARUSKANGAD (SH 

KÕRGE KARUSEGA JA FROTEEKANGAD). 

6001 10 - kõrge karusega 

- aaskarusega: 




- muud: 




Erinevalt rubriigi 5801 riidest saadakse selle rubriigi tooted silmkudumisega. Kasutatakse 

peamiselt järgmisi tootmisviise: 

1) Ringkoemasinas valmistatud kangas, millele täiendava lõnga abil moodustatakse 

väljaulatuvad aasad; seejärel aasad lõigatakse läbi karuskihi moodustamiseks ja nõndaviisi 

antakse kangale sametitaoline pealispind. 

2) Spetsiaalsel lõimetrikoomasinal kootakse kaks kangast vastamisi ühise karuslõngaga; 

seejärel kangad eraldatakse lahtilõikamisega ja saadakse kaks läbilõigatud karusega 

silmkoekangast. 

3) Kraaslindil tekstiilkiud viiakse silmkoelise alusriide aasadeks selle moodustamise ajal 

(kõrge karusega kangad). 

4) Tekstiillõng moodustab aasad (froteeriide imitatsioon) (vaata selle grupi selgituste 

üldnõudeid). Sellisetel kangastel on pahemal poolel kettsilmuste read ja need erinevad 

rubriigi 5802 karusriidest selle poolest, et viimastel on riide pahemal poolel 

pikisuunalised pisted, mis sarnanevad eelpistetega. 

Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud silmkoelised ja heegeldatud 

karuskangad klassifitseeritakse sellesse rubriiki. 


a) Tehiskarusnahk rubriigist 4304. 

b) Karusriie (rubriik 5801). 

c) Silmkoelised või heegaldatud taftingkangad (rubriik 5802). 

6002 

SILKOELISED VÕI HEEGELDATUD KANGAD LAIUSEGA 

KUNI 30 CM, ELASTOMEERSE LÕNGA VÕI KUMMINIIDI 

SISALDUSEGA VÄHEMALT 5% MASSIST V.A RUBRIIKI 6001 

KUULUVAD TRIKOOKANGAD: 

6002 40 - elastomeerse lõnga sisaldusega vähemalt 5% massist, kuid ilma 

kumminiidi sisalduseta 

6002 90 - muud 

93

Siia rubriiki kuuluvad silmkoelised või heegeldatud kangad laiusega kuni 30cm, 

elastomeerse lõnga või kumminiiidi sisaldusega 5% massist või rohkem, v.a rubriigi 6001 

karuskangad. 

Elastomeerse lõnga mõiste on määratud XI jaotise märkustes alamrubriikide kohta, märkus 

13. Märkuses nimetatud tekstureeritud lõnga mõiste on määratud rubriigi 5402 selgitavate 

märkuste lõpus alamrubriigi selgitavates märkustes. 



b) Bukleelõng (rubriik 5606). 

c) Silmkoelised või heegeldatud etiketid, embleemid ja muud sarnased tooted rubriigist 

5807. 

d) Tikitud riie rubriigist 5810. 

e) Riie grupist 59 (nt impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie rubriikidest 

5903 või 5907 ja kummeeritud riie rubriigist 5906). 

f) Valmistooted XI jaotise 7.märkuse tähenduses (vt ka jaotise üldiste selgitavate märkuste 

osa (II)). 

6003 SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD KANGAD LAIUSEGA 

KUNI 30 CM V.A RUBRIIKI 6001 VÕI 6002 KUULUVAD 

TRIKOOKANGAD: 


6003 20 - puuvillased 

6003 30 - sünteeskiust 

6003 40 - tehiskiust 

6003 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad silmkoelised või heegeldatud kangad laiusega kuni 30cm, 

elastomeerse lõnga või kumminiiidi sisalduseta või sisaldades seda vähem kui 5% massist, 

v.a rubriigi 6001 karuskangad. 



b) Bukleelõng (rubriik 5606). 

c) Silmkoelised või heegeldatud etiketid, embleemid ja muud sarnased tooted rubriigist 

5807. 

d) Tikitud riie rubriigist 5810. 

e) Riie grupist 59 (nt impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie rubriikidest 

5903 või 5907 ja kummeeritud riie rubriigist 5906 ja tahid või hõõgsukkade kangas 

rubriigist 5908). 

f) Valmistooted XI jaotise 7.märkuse tähenduses (vt ka jaotise üldiste selgitavate märkuste 

osa (II)). 

6004 SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD KANGAD LAIUSEGA 

ÜLE 30 CM, ELASTOMEERSE LÕNGA VÕI KUMMINIIDI 

SISALDUSEGA VÄHEMALT 5% MASSIST V.A RUBRIIKI 6001 

KUULUVAD KANGAD 

6004 10 - elastomeerse lõnga sisaldusega vähemalt 5% massist, kuid ilma 

kumminiidi sisalduseta 

94

6004 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad silmkoelised või heegeldatud kangad laiusega üle 30cm, elastomeerse 

lõnga või kumminiiidi sisaldusega 5% massist või rohkem, v.a rubriigi 6001 karuskangad. 

Elastomeerse lõnga mõiste on määratud XI jaotise märkustes alamrubriikide kohta, märkus 

13. Märkuses nimetatud tekstureeritud lõnga mõiste on määratud rubriigi 5402 selgitavate 

märkuste lõpus alamrubriigi selgitavates märkustes. 


a) Ravimainetega immutatud või jaemüügiks pakendatud sidumismaterjalid (rubriik 

3005). 

b) Silmkoelised või heegeldatud etiketid, embleemid ja muud sarnased tooted rubriigist 

5807. 

c) Tikitud riie rubriigist 5810. 

d) Riie grupist 59 (nt impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie 

rubriikidest 5903 või 5907 ja kummeeritud riie rubriigist 5906). 

e) Valmistooted XI jaotise 7.märkuse tähenduses (vt ka jaotise üldiste selgitavate 

märkuste osa (II)). 

6005 LÕIMETRIKOOKANGAS (SH GALOONTRIKOOKUDUMIS- 

MASINATEL VALMISTATUD KANGAS), V.A RUBRIIKIDESSE 

6001-6004 KUULUV TRIKOOKANGAS: 

- puuvillane: 


6005 22 - - värvitud 


6005 24 - - trükitud 

- sünteeskiududest: 


6005 32 - - värvitud 


6005 34 - - trükitud 

- tehiskiududest: 


6005 42 - - värvitud 


6005 44 - - trükitud 

6005 90 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad lõimetrikookangad (kettkoekangad) laiusega üle 30 cm, elastomeerse 

lõnga või kumminiidi sisalduseta või sisaldades seda vähem kui 5% massist, v.a rubriigi 

6001 karuskangad. Lõimetrikookanga valmistamist (sh galoontrikookudumismasinal) 

puudutavad üksikasjad on esitatud grupi 60 üldistes selgitavates märkustes, osa (A) (II). 

Lõimetrikookangas võib esineda mitmesugusel kujul. Erinevalt tavalistest avausteta 

kangastest, mida kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuuluvad lõimetrikookangaste hulka ka 

ažuursed kangad. Neid kangaid valmistatakse lõimetrikookudumismasinatel (peamiselt 

raššelmasinal) ning nad on tihti võrkriide või pitsi sarnased (kuid neid ei tohiks viimastega 

segamini ajada: vt rubriigi 5804 selgitavat märkust) ja neid kasutatakse sageli kardinate 

valmistamiseks. Masinvalmistatud pitsi sarnaselt tehakse niisugused silmkoelised või 

heegeldatud pitsiimitatsioonid tihti valmis üsna laiade tükkidena, mis lõigatakse ribadeks 

valmistusprotsessi käigus. 

95

Niisugused ribad, kindlaks määramata pikkusega, kuuluvad siia rubriiki eeldusel, et nende 

servad on sirged ja paralleelsed ning laius üle 30 cm. 


a) Ravimainetega immutatud või jaemüügiks pakendatud sidumismaterjalid (rubriik 

3005). 


5807. 


d) Riie grupist 59 (nt impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie 

rubriikidest 5903 või 5907, kummeeritud riie rubriigist 5906 ja tahid või hõõgsukkade 

kangas rubriigist 5908). 

e) Valmistooted XI jaotise 7.märkuse tähenduses (vt ka jaotise üldiste selgitavate 

märkuste osa (II)). 

6006 MUU SILMKOELINE VÕI HEEGELDATUD KANGAS: 


- puuvillane: 


6006 22 - - värvitud 


6006 24 - - trükitud 

- sünteeskiududest: 


6006 32 - - värvitud 


6006 34 - - trükitud 

- tehiskiududest: 


6006 42 - - värvitud 


6006 44 - - trükitud 

6006 90 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad silmkoelised või heegeldatud kangad, mis ei kuulunud selle grupi 

eelmistesse rubriikidesse. 

Siia kuuluvad näiteks kuliirkoelised ja heegeldatud kangad laiusega üle 30 cm, elastomeerse 

lõnga või kumminiidi sisalduseta või sisaldades seda vähem kui 5% massist. 

Selle grupi selgitavates märkustes on “kuliirkoelise kanga“ ja “heegeldatud kanga” tähendust 

selgitatud (vt üldised märkused, vastavalt osad (A)I ja (B). 




5807. 


d) Riie grupist 59 (nt impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie rubriikidest 

5903 või 5907, kummeeritud riie rubriigist 5906 ja tahid või hõõgsukkade kangas rubriigist 

5908). 

e) Valmistooted XI jaotise 7.märkuse tähenduses (vt ka jaotise üldiste selgitavate märkuste 

osa (II)). 

96


GRUPP 61 

SILMKOELISED JA HEEGELDATUD RÕIVAD NING RÕIVAMANUSED 

(TRIKOOTOOTED) 

1. Sellesse gruppi kuuluvad ainult silmkoelised või heegeldatud valmistooted. 


a) rubriigi 6212 tooted; 

b) kantud rõivad ja muud kasutatud tooted rubriigist 6309 ja 

c) ortopeedilised abivahendid, kirurgilised rihmad, songavööd jms (rubriik 9021). 

3. Rubriikides 6103 ja 6104: 

a) “kostüüm (ülikond)” – valmiskomplekt kahest või kolmest rõivast, mille välispool on 

valmistatud ühest materjalist ja mis koosneb: 

— ülakeha katteks mõeldud pintsakust või jakist, mille pealisriie (arvestamata varrukaid) 

koosneb vähemalt neljast kokkuõmmeldud detailist, ja mittekohustusliku lisana vestist, 

mille esiosa on õmmeldud teiste kostüümi- (ülikonna-) osade pealisriidega samast riidest 

ja seljaosa on pintsaku või jaki voodriga samast riidest, ning 

— ühest rõivast alakeha katteks, milleks võivad olla pikad, lühikesed või põlvpüksid (kuid 

mitte supelpüksid), seelik või püksseelik, ilma trakside või rinnatükita. 

Kõik “kostüümi (ülikonna)” osad peavad olema sama struktuuri, värvi ja koostisega riidest; 

samuti peavad need olema samas stiilis ja omavahel vastavas või kokkusobivas 

suuruses. Neil osadel võib siiski olla erinevast riidest äärekant või -pael (õmbluse külge 

õmmeldud riideriba). 

Kui komplektis on mitu alalkeha jaoks ettenähtud rõivast (näiteks kaks paari pükse, pikad 

ja lühikesed püksid või seelik, püksseelik ja pikad püksid), arvatakse meeste ja poiste 

ülikonna juurde kuuluvaks pikad püksid, naiste ja tüdrukute kostüümi juurde kuuluvaks 

seelik või püksseelik, kõiki ülejäänud rõivaesemeid vaadeldakse eraldi toodetena. 

Termini “kostüüm (ülikond)” alla kuuluvad järgmised rõivakomplektid, sõltumata sellest, 

kas need vastavad kõigile eeltoodud tingimustele 

või mitte: 

— päevaülikond, mis koosneb lahtisest (äralõigatud hõlmanurkadega) visiitkuuest ja 

triibulistest pükstest; 

— õhtuülikond (frakk), tavaliselt valmistatud mustast kangast, mille ülemine osa on eest 

suhteliselt lühike, mittenööbitav ja millel on taga puusade kohalt algavad pikad kitsad 

siilud; 

— smokingülikond, mille pintsak on tavalise tegumoega (või eest rohkem avatud), kuid 

läikivast siidist või siidiimitatsioonist revääridega; 

b) termin “komplekt” tähendab rõivakomplekti (v.a kostüümid (ülikonnad) ja rubriiki 6107, 

6108 või 6109 kuuluvad tooted), mis on ette nähtud jaemüügiks ja koosneb mitmest 

ühesugusest riidest valmistatud rõivaesemest: 

— ühest ülakeha katvast rõivast, v.a pullover, mis võib olla üheks komponendiks üksnes 

pulloverist ja kampsunist koosnevas kaheosalises komplektis, või vest, mis võib samuti 

kuuluda komplekti ülaosa komponendina, ning 

— ühest või kahest erinevast rõivast alakeha katvast rõivast x, milleks võivad olla pikad 

püksid, trakside või rinnatükiga tunked, lühikesed või põlvpüksid (kuid mitte supelpüksid), 

seelik või püksseelik. 

1

Kõik komplekti osad peavad olema sama struktuuri, stiili, värvi ja koostisega riidest; 

samuti peavad need olema omavahel vastavas või kokkusobivas suuruses. Termini 

“komplekt” alla ei kuulu rubriigi 6112 spordidressid ja suusakostüümid. 

4. Rubriikidesse 6105 ja 6106 ei kuulu rõivad, millel on taskud allpool vööjoont, allääres 

soonikvärvel või muu kokkutõmbamisvahend, või rõivad, mis on tehtud materjalist, mille 

proovitükil mõõtmetega vähemalt 10 × 10 cm on vähem kui 10 silmust sentimeetri kohta 

kummaski suunas. Rubriiki 6105 ei kuulu käisteta rõivad. 

5. Rubriiki 6109 ei kuulu rõivad, millel on allääres tõmmatav nöör, soonikvärvel või muu 

kokkutõmbamisvahend. 

6. Rubriigis 6111 kasutatakse järgmisi termineid: 

a) “väikelaste rõivad ja rõivamanused” – rõivad kuni 86 cm pikkustele väikelastele; siia 

kuuluvad ka mähkmed; 

b) tooted, mida esmapilgul võiks klassifitseerida nii rubriiki 6111 kui ka mõnesse muusse 

selle grupi rubriiki, tuleb klassifitseerida rubriiki 6111. 

7. Rubriigis 6112 tähistatakse terminiga “suusakostüüm” rõivaid ja rõivakomplekte, mis välisilme 

ja kanga struktuuri poolest on ette nähtud kandmiseks peamiselt suusatamisel (murdmaa- 

või mäesuusatamisel). Nendeks rõivasteks on: 

a) kas “suusakombinesoon”, s.o ühes tükis rõivas nii üla-kui ka alakeha katteks; lisaks 

käistele ja kraele võivad suusakombinesoonil olla taskud või tallapaelad ja 

b) või “suusakomplekt”, s.o jaemüügiks mõeldud kahest või kolmest rõivast komplekt, mis 

koosneb: 

— anorakist, tuulejopest, tuulepluusist või muust samalaadsest tõmblukuga kinnikäivast 

rõivast ja vajaduse korral sellele lisatud vestist ning 

— ühest paarist pükstest, mis võivad ulatuda ka taljest kõrgemale, põlvpükstest või 

traksidega või rinnatükiga tunkedest. 

“Suusakomplekt” võib koosneda ka eespool punktis a) kirjeldatud kombinesoonist koos 

sellele pealetõmmatava vateeritud vestiga. 

Kõik suusakomplekti osad peavad olema sama struktuuri, stiili ja koostisega riidest, kas ühte 

värvi või mitte; samuti peavad nad olema omavahel vastavas või kokkusobivas suuruses. 

8. Rõivad, mida esmapilgul võiks klassifitseerida nii rubriiki 6113 kui ka mõnda muusse selle 

grupi rubriiki, v.a rubriiki 6111, tuleb klassifitseerida rubriiki 6113. 

9.Selle grupi rõivaid, mille esikinnise vasak hõlm käib parema hõlma peale, loetakse meeste- ja 

poisterõivasteks ja rõivad, mille esikinnise parem hõlm käib vasaku hõlma peale, loetakse 

naiste- ja tüdrukuterõivasteks. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui rõiva lõikest on selgesti 

näha, et ta on valmistatud ühe sugupoole jaoks. 

Kui pole võimalik määrata, kas tegemist on meeste- ja poiste- või naiste- ja 

tüdrukuterõivastega, klassifitseeritakse need kui naiste- ja tüdrukuterõivad. 

10. Käesolevas grupis klassifitseeritavad tooted võivad olla valmistatud metallniidist. 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad silmkoelised või heegeldatud valmisrõivad meestele ja poistele, naistele 

ja tüdrukutele ja samuti silmkoelised või heegeldatud rõivaste valmismanused. Siia kuuluvad 

samuti rõivamanuste silmkoelised või heegeldatud osad. Siia ei kuulu siiski silmkoelised või 

heegeldatud rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, randmekaitsed, traksid, sokihoidjad ja 

samalaadsed tooted või nende osad (rubriik 6212). 

2

Toodete klassifitseerimist sellesse gruppi ei mõjuta riidest, karusnahast, sulgedest, nahast, 

plastmassist või metallist osade või manuste olemasolu. Kuid juhul, kui need materjalid ei ole 

vaid kaunistuseks, klassifitseeritakse tooted vastavalt grupi märkustele (eriti grupi 43 märkus 4 

ja grupi 67 märkus 2 b), mis puudutavad karusnahkade ja sulgede olemasolu) või vastavalt 

üldistele reeglitele. 

Elektrisoojendusega tooted kuuluvad siia gruppi. 

Vastavalt selle grupi märkuse 9 sätetele kuuluvad rõivad, mille esikinnise vasak hõlm käib 

parema hõlma peale, meeste- ja poisterõivaste hulka ja need, mille esikinnise parem hõlm käib 

vasaku hõlma peale, naiste- ja tüdrukuterõivaste hulka. 

Seda tingimust ei rakendata juhul, kui rõiva lõikest on selgesti näha, et ta on valmistatud 

kindla sugupoole jaoks. 

Kui pole võimalik määrata, kas on tegemist meeste ja poiste või naiste ja tüdrukute 

rõivastega, klassifitseeritakse need kui naiste- ja tüdrukuterõivad. 

Päevasärgid ja särkpluusid on rõivad ülakeha katteks (õlarõivad), mis katavad keha ülaosa, 

nad on pikkade või lühikeste varrukatega ja eest ülalt alla läbilõikega või osalise läbilõikega või 

ribakinnisega. Neil võivad olla ka taskud, kuid vaid taljest kõrgemal, ja krae. jaotise märkusele 

14 vastavalt tuleb rõivad, mis kuuluvad erinevatesse rubriikidesse, klassifitseerida vastavates 

rubriikides isegi siis, kui neid kaubastatakae jaekaubanduses komplektidena. Seda ei kohaldata 

siiski nende rõivaste suhtes, mis on rubriigi tekstis konkreetselt mainitud, näiteks ülikonnad, 

pidžaamad, supelkostüümid. Tuleks märkida, et XI jaotise märkusele 14 vastavalt tähendab 

termin “tekstiilrõivad” rubriikide 6101 kuni 6114 rõivaid. 

Siia gruppi kuuluvad samuti lõpetamata ja mittekomplektsed tooted, kaasa arvatud kindla 

kujuga silmkoelised või heegeldatud tooted, selles grupis nimetatud rõivaste valmistamiseks. 

Tingimusel, et nendel toodetel on valmistoodete põhilised omadused, kuuluvad need 

samadesse rubriikidesse kui valmistootedki. Rõivaste käsitsi heegeldatud osad (peale rubriiki 

6212 kuuluvate) klassifitseeritakse siiski rubriiki 6117. 

Rõivaid, rõivamanuseid või nende osi, mis on silmkootud või heegeldatud lõike järgi omaette 

toodetena või pikisuunaliselt ühendatud toodetena, käsitletakse valmistoodetena (XI jaotise 

märkused 7 b) ja 7 f)). 


a) Rõivad ja rõivamanused rubriikidest 3926, 4015, 4203 või 6812. 

b) Silmkoelised või heegeldatud kangad, mis on teataval määral töödeldud (nagu palistamine 

või kaeluse kujundamine) ja on ette nähtud rõivaste valmistamiseks, kuid ei ole veel piisavalt 

lõpetatud identifitseerimaks neid rõivaste või rõivaosadena (rubriik 6307). 

c) Kantud rõivad ja muud kasutatud tooted rubriigist 6309. 

d) Nukurõivad (rubriik 9503). 

* 

* * 


Rubriigi 5811 kangana tepitud tekstiiltoodetest valmistatud toodete klassifitseerimine. 

Rubriigi 5811 kangana tepitud tekstiiltoodetest valmistatud tooted klassifitseeritakse selle 

grupi rubriikide alamrubriikides XI jaotise alamrubriikide märkuse 2 alusel. Klassifitseerimise 

oluliseks tunnuseks on pealisriide tekstiilmaterjal. See tähendab, et kui meeste tepitud anorak 

on trikookangast pealisriidega (60% puuvilla ja 40% polüestrit), siis rõivas kuulub alamrubriiki 

6101 20. Tuleb märkida, et isegi kui pealisriie kuulub rubriiki 5903, 5906 või 5907, ei kuulu 

rõivas rubriiki 6113. 

6101 MEESTE JA POISTE MANTLID, POOLMANTLID, KEEBID, JOPED, 

ANORAKID (SH SUUSAJAKID), TUULEJOPED, TUULEPLUUSID JMS 

RÕIVAD (V.A RUBRIIGIS 6103 NIMETATUD), SILMKOELISED VÕI 

HEEGELDATUD: 


6101 30 - keemilistest kiududest 


Siia rubriiki kuuluvad silmkoelised või heegeldatud rõivad meestele ja poistele, mida 

kantakse tavaliselt kõigi muude rõivaste peal ilmastiku eest kaitsmiseks. 

3


mantlid, vihmamantlid, autojuhi joped, keebid, kaasaarvatud pontšod, talaarid, anorakid 

kaasaarvatud suusajakid, kapuutsiga tuulepluusid, tuulepluusid ja muud samalaadsed tooted, 

sellised nagu kolmveerandpikkusega mantlid, sinelid, kapuutsiga keebid, lühikesed topilisest 

riidest mantlid, lühikesed vihmamantlid, pikad pealiskuued, parkad, vateeritud vestid. 


a) Rõivad rubriigist 6103. 

b) Rõivad rubriikide 5903, 5906 või 5907 silmkoelistest või heegeldatud kangastest (rubriik 

6113). 

6102 NAISTE JA TÜDRUKUTE MANTLID, POOLMANTLID, KEEBID, 

JOPED, ANORAKID (SH SUUSAJAKID), TUULEJOPED, 

TUULEPLUUSID JMS RÕIVAD (V.A RUBRIIGIS 6104 NIMETATUD), 

SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD: 





Rubriigi 6101 selgituste sätteid kohaldatakse, mutatis mutandis, ka selle rubriigi toodetele. 

6103 MEESTE JA POISTE ÜLIKONNAD, KOMPLEKTID, PINTSAKUD, 

BLEISERID, PÜKSID, RINNATÜKI JA TRAKSIDEGA TUNKED, 

PÕLVPÜKSID JA LÜHIKESED PÜKSID, (V.A SUPELPÜKSID), 


6103 10 - ülikonnad 

- komplektid: 


6103 23 - - sünteeskiududest 


- pintsakud, jakid ja bleiserid: 





- püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed 

püksid: 





Siia rubriiki kuuluvad üksnes meeste või poiste silmkoelised või heegeldatud ülikonnad ja 

komplektid, pintsakud, bleiserid, püksid, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a ujumispüksid) ning 

tunked. 

Selles rubriigis: 

A. Grupi märkuse 3a) osas tuleks märkida: 

a) ülakeha katteks mõeldud "pintsak või jakk" on ülalt alla läbilõikega või suletav (välja 

arvatud tõmblukuga). See ulatub kuni poolde reide ega ole muu pintsaku, jaki või bleiseri 

peal kandmiseks; 

b) pintsaku või jaki pealisriide "detailid" (vähemalt kaks esiosal ja kaks seljaosal) peavad 

olema kokku õmmeldud pikisuunaliselt. Termin "detailid" ei sisalda varrukaid, revääre või 

kraed; 

c) "õmmeldud vest", mille esiosa on valmistatud komplekti kuuluvate muude toodete 

pealiskangaga samast materjalist ja seljaosa - pintsaku või jaki voodriga samast 

materjalist, võib kuuluda samuti komplekti hulka. 

4

Kõik ülikonna juurde kuuluvad tooted peavad olema samasuguse struktuuri, värvi ja 

koostisega kangast; samuti peavad need olema samas stiilis ja omavahel vastavates või 

ühtesobivates suurustes. Neil toodetel võib siiski olla eri riidest äärekant või- pael (õmbluse 

külge õmmeldud riideriba). 

Kui ülikonna komplekt sisaldab mitut omaette rõivast alakeha katteks (vöörõivast) (näiteks 

kaks paari pükse või püksid ja lühikesed püksid), arvatakse komplekti juurde kuuluvaks üks 

paar pükse, teist rõivast vaadeldakse omaette tootena. 

Grupi märkuses 3 a) tähendab termin "ühesugune kangas" üht identset kangast, st kangas 

peab olema: 

- sama struktuuriga, st see peab olema saadud sama lõngasidumismenetlusega (sama 

silmusesuurus) ning kasutatava lõnga struktuur ja joontihedus (näiteks number 

detsideksides) peab olema samuti sama; 

- sama värviga (isegi sama värvitoon ja värvimuster); siia kuulub samuti kirjukoeline või 

trükitud kangas; 

- sama koostisega, st kasutatava tekstiilmaterjali koostis protsentides (näiteks 100% villa, 

51% sünteeskiudu, 49% puuvilla) peab olema sama. 

B. Termin „meeste või poiste komplekt” tähendab rõivakomplekti (välja arvatud ülikonnad ja 

tooted rubriikidest 6107, 6108 või 6109), mis on pakendatud jaemüügiks ja koosneb 

mitmest ühesugusest kangast valmistatud rõivaesemest : 

- üks rõivas keha ülemise poole katteks (õlarõivas), v.a pullover ja vest, mis kumbki võivad 

olla teiseks rõivaks keha ülemise poole katteks; 

- üks või kaks eri rõivast keha alumise poole katteks (vöörõivast) - pikad püksid, 

rinnatükiga ja traksidega poolkombinesoon, põlvpüksid või lühikesed püksid (kuid mitte 

ujumispüksid). 

Kõik komplekti kuuluvad tooted peavad olema sama struktuuri, stiili, värvi ja koostisega 

kangast; aga samuti omavahel vastavas või ühtesobivas suuruses. Terminit „komplekt” ei 

kohaldata rubriigi 6112 spordidresside ja suusakostüümide kohta (vaata selle grupi märkus 

3 b)). 

Peale selle: 

C. Pintsakud või bleiserid on eespool märkuses 3a) ja eelpool osas A) kirjeldatud pintsaku või 

jakiga samade tunnustega, välja arvatud see, et nende pealisriie (v.a varrukad, reväärid ja 

krae) võivad koosneda kolmest või enamast (millest kaks on esiosal) pikisuunaliselt 

kokkuõmmeldud detailist. Siia rubriiki ei kuulu siiski anorakid, tuulepluusid, suusajakid ja 

samalaadsed rõivad rubriikidest 6101 või 6102. 

D. Püksid tähendavad rõivaeset, kus mõlemat jalga ümbritsetakse eraldi ja mis katavad põlvi 

ning tavaliselt ulatuvad kederluuni või allapoole, ülaosas kuni taljeni; trakside olemasolu ei 

põhjusta pükste põhiliste omaduste minetamist. 

E. „Rinnatükiga ja traksidega poolkombinesoon” tähendab rõivast, mille näited on allpool toodud 

joonistel 1 kuni 5 ja samalaadseid rõivaid, mis ei kata põlvi. 

5

F. Lühikesed püksid tähendavad pükse, mis ei kata põlvi. 


a) Omaette toodetena esitatud õmmeldud vestid (rubriik 6110). 

b) Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid (rubriik 6112). 

6104 NAISTE JA TÜDRUKUTE KOSTÜÜMID, KOMPLEKTID, JAKID, 

PINTSAKUD, BLEISERID, KLEIDID, SEELIKUD, PÜKSSEELIKUD, 

PÜKSID, TRAKSIDE JA RINNATÜKIGA TUNKED, PÕLVPÜKSID JA 

LÜHIKESED PÜKSID (V.A SUPELRÕIVAD), SILMKOELISED VÕI 

HEEGELDATUD: 

- kostüümid: 



- komplektid: 









- kleidid: 




6104 44 - - tehiskiudainetest 


- seelikud ja püksseelikud: 



6



- püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed 

püksid: 





Rubriigi 6103 selgituste sätted kohaldatakse mutatis mutandis selle rubriigi toodete suhtes. 

Kõik naiste või tütarlaste kostüümi osad peavad olema sama struktuuri, värvi ja koostisega 

riidest; samuti peavad nad olema samas stiilis ja omavahel vastavas või kokkusobivas 

suuruses. Nendel osadel võib siiski olla erinevast riidest äärekant või -pael (õmbluse külge 

õmmeldud riideriba). Kui komplektis on mitu alakeha katteks ettenähtud rõivast (nt seelik või 

püksseelik ja pikad püksid), arvatakse naiste ja tüdrukute kostüümi juurde kuuluvaks seelik, kõik 

ülejäänud rõivad on käsitletavad eraldi toodetena. 

Selles rubriigis tähendab termin „naiste või tüdrukute komplekt” rõivakomplekti (välja 

arvatud kostüümid ja tooted rubriikidest 6107, 6108 või 6109), mis on pakendatud jaemüügiks 

ja koosneb ühesugusest kangast valmistatud mitmest rõivatootest, mille hulgas on: 

- ühest rõivast ülakeha katvast rõivast (õlarõivast), v.a pullover või vest, mis võivad kuuluda 

komplekti teise ülaosa komponendina; 

- ühest või kahest erinevast alakeha katvast rõivast (vöörõivast) - pikad püksid, trakside või 

rinnatükiga poolkombinesoon, lühikesed või põlvpüksid (kuid mitte supelpüksid), seelik või 

püksseelik. 

Kõik komplekti kuuluvad tooted peavad olema sama struktuuri, stiili, värvi ja koostisega 

kangast; aga samuti omavahel vastavas või ühtesobivas suuruses. Terminit "komplekt" ei 

kohaldata rubriigii 6112 spordidresside ja suusakostüümide suhtes (vaata selle grupi märkus 3 

b). 

Peale selle ei kuulu siia rubriiki alusseelikud ja kombineed rubriigist 6108. 

6105 MEESTE JA POISTE PÄEVASÄRGID, SILMKOELISED VÕI 

HEEGELDATUD: 




Välja arvatud öösärgid rubriigist 6107 ja T-särgid, alussärgid ja muud särgikud rubriigist 

6109, kuuluvad siia rubriiki silmkoelised või heegeldatud meeste või poiste päevasärgid, 

kaasaarvatud eemaldatava kraega päevasärgid, frakisärgid, spordisärgid ja vaba aja ja 

päevasärgid. 

Siia rubriiki ei kuulu käisteta rõivad ega rõivad, mille taskud on allpool vööjoont, 

soonikvärvliga või mõnel muul viisil pingule tõmmatud alläärega, või rõivad, mis on valmistatud 

materjalist, mille proovitükil mõõtmetega vähemalt 10×10 cm on vähem kui 10 silmust 

sentimeetri kohta kummagis suunas (vaata grupi märkust 4). 

Rõivaid, mida ei käsitleta meeste- või poisterõivastena ei kuulu siia rubriiki, need 

klassifitseeritakse vastavalt märkusele 4 järgmiselt: 

- taskutega allpool vööjoont pintsakutena rubriigis 6103; või kampsunitena rubriigis 6110; 

- soonikvärvliga või mõnel muul viisil pingule tõmmatud alläärega või keskmiselt alla 10 

silmusega sentimeetril rubriikides 6101 või 6110; 

- ilma käisteta meeste- või poisterõivad rubriikides 6109, 6110 või 6114. 

6106 NAISTE JA TÜDRUKUTE PLUUSID JA SÄRKPLUUSID, 



7



Siia rubriiki kuuluvad silmkoelised või heegeldatud naiste või tüdrukute pluusid ja särkpluusid. 

Siia rubriiki ei kuulu rõivad, millel taskud on allpool vööjoont, soonikvärvliga või mõnel muul 

viisil pingule tõmmatud alläärega, või rõivad, mis on valmistatud materjalist, mille proovitükil 

mõõtmetega vähemalt 10×10 cm on vähem kui 10 silmust sentimeetri kohta kummagis suunas 

(vaata grupi märkust 4). 

Siia rubriiki ei kuulu käisteta rõivad ega rõivad, mille taskud on allpool vööjoont, 

soonikvärvliga või mõnel muul viisil pingule tõmmatud alläärega, või rõivad, mis on valmistatud 

materjalist, mille proovitükil mõõtmetega vähemalt 10×10 cm on vähem kui 10 silmust 

sentimeetri kohta kummagis suunas (vaata grupi märkust 4). 

Rõivaid, mida ei käsitleta naiste- või tüdrukuterõivastena, ei kuulu siia rubriiki, need 

klassifitseeritakse vastavalt märkusele 4 järgmiselt: 

- taskutega allpool vööjoont pintsakutena rubriigis 6104; või kampsunitena rubriigis 6110; 

- soonikvärvliga või mõnel muul viisil pingule tõmmatud alläärega või keskmiselt alla 10 

silmusega sentimeetril rubriikides 6102 või 6110; 

Siia rubriiki ei kuulu ka: 

a) T-särgid, särgikud ja muud alussärgid (rubriik 6109). 

b) Rubriikide 5903, 5906 või 5907 materjalidest valmistatud rõivad (rubriik 6113). 

c) Töökitlid ja muud samalaadsed kaitserõivad rubriigist 6114. 

6107 MEESTE JA POISTE ALUSPÜKSID, PÜKSIKUD, ÖÖSÄRGID, 

PIDŽAAMAD, SUPELMANTLID, HOMMIKUMANTLID JMS 

RÕIVAESEMED, SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD: 

- aluspüksid ja püksikud: 




- öösärgid ja pidžaamad: 




- muud: 



Siia rubriiki kuulub kaks eri liiki silmkoelisi või heegeldatud meeste- või poisterõivaid, ja 

nimelt: aluspüksid, püksikud ja samalaadsed tooted (aluspesu) ning öösärgid, pidžaamad, 

supelmantlid (kaasa arvatud rannamantlid), hommikumantlid ja samalaadsed tooted. 

Siia rubriiki ei kuulu särgikud ega muud alussärgid (rubriik 6109). 

6108 NAISTE JA TÜDRUKUTE KOMBINEED, ALUSSEELIKUD, 

ALUSPÜKSID, ÖÖSÄRGID, PIDŽAAMAD, NEGLIŽEED, 

SUPELMANTLID, HOMMIKUMANTLID JMS RÕIVAESEMED, 


- kombineed ja alusseelikud: 



- aluspüksid: 







8


- muud: 




Siia rubriiki kuulub kaks eri liiki silmkoelisi või heegeldatud naiste- või tüdrukuterõivaid, 

nimelt: kombineed, alusseelikud, aluspüksid ja muud samalaadsed tooted (aluspesu) ning 

öörõivad, pidžaamad, negližeed, supelmantlid (kaasa arvatud rannamantlid), hommikumantlid ja 

samalaadsed tooted. 

Siia rubriiki ei kuulu särgikud ega muud alussärgid (rubriik 6109). 

6109 T-SÄRGID, SÄRGIKUD JA MUUD ALUSSÄRGID, SILMKOELISED VÕI 

HEEGELDATUD: 



Termin T-särk tähistab kergeid silmkoelisi või heegeldatud alussärgi liiki rõivaid, puuvillast või 

keemilistest kiududest, karvastuseta, mitte karus- või froteekangast; ühe- või mitmevärvilisi, 

taskutega või ilma, pikkade või lühikeste liibuvate varrukatega, ilma nööpide või muu kinniseta, 

ilma kraeta ja läbilõiketa kaeluses, kinnise või avarama kaelaavaga (ümmargune, nelinurkne, 

ovaalne või V-kujuline). Need rõivad võivad olla kaunistatud trükitud, silmkoes või muul 

menetlusel valmistatud reklaami, piltide või tekstiga, kuid mitte pitsiga. Nende rõivaste alläär on 

tavaliselt palistatud. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti särgikud ja muud alussärgid. 

Tuleks märkida, et eespool mainitud tooted klassifitseeritakse siia rubriiki ilma nende 

eristamiseta meeste- ja naisterõivasteks. 

Vastavalt märkusele 5 ei kuulu siia rubriiki soonikvärvliga või mõnel muul viisil pingule 

tõmmatud alläärega rõivad 


a) Meeste või poiste päevasärgid rubriigist 6105. 

b) Naiste või tüdrukute pluusid ja särkpluusid rubriigist 6106. 

6110 KAMPSUNID, PULLOVERID, KARDIGANID, VESTID JMS 

RÕIVAESEMED, SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD: 

- lambavillast või muude loomade villast: 

6110 11 - - lambavillast 

6110 12 - - kašmiirkitse villast 

6110 19 - - muud 




Siia rubriiki kuuluvad silmkoelised või heegeldatud tooted, mis on ette nähtud keha ülemise 

poole katmiseks (kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid ja samalaadsed tooted), ilma nende 

eristamiseta naiste- või meesterõivasteks. 

Siia kuuluvad ka õmmeldud vestid, välja arvatud need, mis kuuluvad ühe tootena meeste 

või poiste ülikonna või naiste või tüdrukute kostüümi juurde ja esitatakse koos sellega (rubriigid 

6103 või 6104). 

Siia rubriiki ei kuulu vateeritud vestid rubriikidest 6101 või 6102. 

Selgitav märkus alamrubriigi kohta 


9

Alamrubriigi toodetele kohaldatakse selgitavat märkust 5102 11 kohta, koos vajalike 

muudatustega. 

6111 VÄIKELASTE RÕIVAD JA RÕIVAMANUSED, SILMKOELISED VÕI 

HEEGELDATUD: 




Vastavalt käesoleva grupi märkusele 5 a) tähendab termin „väikelaste rõivad ja 

rõivamanused” rõivaid väikelastele pikkusega mitte üle 86 cm. Siia kuuluvad ka mähkmed. 

Siia rubriiki kuuluvad muuhulgas silmkoelised või heegeldatud väikelaste matineemantlid, 

kostüümid, mängupüksid, väikelaste pudipõlled, sõrmkindad, labakindad, sukkpüksid ja 

saapakesed ilma liimitud, külgeõmmeldud või muul viisil kinnitatud välistallata. 

Tuleks märkida, et tooted, mis on esmasel pilgul klassifitseeritavad nii rubriiki 6111, ja selle 

grupi muudesse rubriikidesse, tuleb klassifitseerida rubriiki 6111 (vaata selle grupi märkus 5 

b)). 

Siia rubriiki ei kuulu paeltega lastemütsid, nii silmkoelised kui ka heegeldatud (rubriik 6505) 

või väikelaste rõivamanused, mis on konkreetsemalt kirjaldatud nomenklatuuri teistes 

gruppides. 

6112 SPORDIDRESSID, SUUSA- JA SUPELKOSTÜÜMID, SILMKOELISED 

VÕI HEEGELDATUD: 

- spordidressid: 




6112 20 - suusakostüümid 

- meeste ja poiste supelkostüümid: 



- naiste ja tüdrukute supelkostüümid: 

6112 41 - - sünteeskiududest: 



A. Spordidressid, st silmkoelised tooted, mis koosnevad kahest ilma voodrita, mõnikord 

sisepoolelt karvastatud tootest, mis oma välisilmelt ja kangalaadilt on selgelt mõeldud 

kandmiseks üksnes või peamiselt sportimiseks. 

Spordidressid koosnevad kahest rõivaesemest, nimelt: 

- Keha ülemise poole katteks mõeldud rõivas, mis ulatub vööni või veidi allapoole. See 

rõivas on pikkade varrukatega, sooniku või kummipaelaga, tõmblukkudega või muul viisil 

pingule tõmmatud kätistega. Samalaadseid pingutuselemente, sealhulgas tõmmatav 

nöör, leidub tavaliselt ka rõiva allääres. Kui toode on ülaläbilõikega või ülalt alla läbilõikega 

osaliselt või üleni lahtikäiv, siis kinnis on tavaliselt suletav tõmblukuga. 

- Teine rõivaese (püksid) võivad olla kas liibuvad või avaramad, taskutega või ilma, elastse 

värvliga, tõmmatava nööriga või muul viisil vöökohalt kokkutõmmatud, ilma läbilõiketa 

esiosal ja seetõttu ilma nööpideta või muude kinnitusvahenditeta. Sellistel pükstel võivad 

siiski püksisäärte alläärtes olla elastsed paelad, püksisääred ulatuvad tavaliselt 

kederluuni. Püksid võivad olla tallapaeltega või ilma. 

B. „Suusakostüüm”, st rõivad või rõivakomplektid, mis oma välisilme ja struktuuri poolest on 

identifitseeritavad kandmiseks peamiselt suusatamisel (murdmaa- või mäesuusatamine). 

Suusakostüüm koosneb: 

1) „suusakombinesoon”, see on ühes tükis rõivas nii keha ülemise kui ka alumise poole 

katteks; lisaks varrukatele ja kraele võivad suusakombinesoonil olla taskud ja tallapaelad; 

või 

10

2) „suusakomplekt”, see on jaemüügiks pakendatud kahest või kolmest esemest koosnev 

rõivakomplekt, mis koosneb: 

- ühest rõivast, sellisest nagu anorak, kapuutsiga tuulepluus, tuulepluus või muu 

samalaadne tõmblukuga suletav rõivas ja mõnikord sellele lisatud vestist; ja 

- ühest paarist pükstest, mis võivad ulatuda ka taljest kõrgemale, põlvpükstest või 

trakside ja rinnatükiga poolkombinesoonist. 

Suusakomplekt võib koosneda ka eespool punktis 1) mainitud kombinesoonist koos selle 

peale tõmmatava tepitud vestiga. 

Kõik suusakomplekti kuuluvad tooted peavad olema sama struktuuri, stiili ja koostisega 

kangast, kas ühte ja sama värvi või mitte; aga samuti omavahel vastavas või ühtesobivas 

suuruses (vaata grupi märkust 7). 

C. Supelkostüüm (silmkoeline või heegeldatud ühe- või kaheosaline supelkostüüm, 

ujumispüksid või -püksikud, elastsed või mitteelastsed). 

6113 RÕIVAD RUBRIIKIDES 5903, 5906 JA 5907 NIMETATUD 

SILMKOELISEST VÕI HEEGELDATUD KANGAST 

Välja arvatud väikelasterõivad rubriigist 6111, kuuluvad siia rubriiki kõik rubriikide 5903, 

5906 ja 5907 silmkoelistest või heegeldatud kangastest valmistatud rõivad, ilma neid eristamata 

meeste- või naisterõivasteks. 

Siia rubriiki kuuluvad vihmamantlid, õliriidest rõivad, tuukriülikonnad ja kiirgusvastased 

kaitseülikonnad ilma hingamisaparaadita. 

Tuleks märkida, et rõivad, mis esmapilgul on klassifitseeritavad siia rubriiki ja selle grupi 

muudesse rubriikidesse, välja arvatud rubriik 6111, tuleb klassifitseerida siia rubriiki (vaata 

käesoleva grupi märkust 8). 


a) Rubriigi 5811 kangana tepitud tekstiiltoodetest valmistatud rõivad (tavaliselt rubriigid 6101 

või 6102). Vaata selle grupi üldiste selgituste lõpus olevaidselgitusi alamrubriikidele. 

b) Silmkoelised ja heegeldatud kindad (rubriik 6116) ning muud silmkoelised ja heegeldatud 

rõivamanused (rubriik 6117). 

6114 MUUD SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD RÕIVAD: 




Siia rubriiki kuuluvad silmkoelised või heegeldatud rõivad, mis ei kuulu konkreetsemalt selle 

grupi eelnevatesse rubriikidesse. 

Muuhulgas kuuluvad siia: 

1) Põlled, tööülikonnad (türbid), töökitlid ja muud kaitserõivad, mida kannavad mehaanikud, 

töölised, kirurgid ja teised. 

2) Vaimulike ja kirikurõivad (näiteks mungarõivad, sutaanid, preestrimantlid, koorirüüd). 

3) Ametirõivad ja akadeemilised rõivad (näiteks talaarid). 

4) Erirõivad lenduritele jt. (näiteks lendurite elektriküttega rõivad). 

5) Erirõivad kasutamiseks teatud spordialadel, tantsimisel ja võimlemisel (näiteks 

vehklemisrõivad, džokirõivad, balletiseelikud, trikood). 

6115 SUKKPÜKSID, RETUUSID, SUKAD, SOKID JM SUKKTOOTED, SH 

TUGISUKAD (NÄITEKS VEENILAIENDITE RAVISUKAD) JA KAMASSID 

(JALATSIPEALSED) , SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD: 

6115 10 - tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) 

- muud sukkpüksid ja retuusid : 

6115 21 - - sünteeskiust, ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi 

6115 22 - - sünteeskiust, ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 67 

detsiteksi 


11

6115 30 - muud naiste sukad ja põlvikud, ühekordse lõnga joontihedusega 

alla 67 detsiteksi 

- muud: 





Siia rubriiki kuuluvad järgmised silmkoelised või heegeldatud tooted, ilma neid naiste- või 

tüdrukute- ja meeste- või poistetoodeteks eristamata: 

1) Sukkpüksid ja retuusid, mis on ette nähtud jalapöia ja jalasääre katmiseks (sukad) ja keha 

alumise poole katmiseks kuni taljeni (sukkpüksid), kaasaarvatud ilma pöiata tooted. 

2) Sukad ja sokid (kaasaarvatud lühikesed sokid). 

3) Alussukad, mida kantakse peamiselt külma kaitseks. 

4) Astmelise survega sukktooted, nt veenilaiendite ravisukktooted. 

5)Pöiakaitsed sukapöia või -nina kaitsemiseks hõõrdumise või kulumise eest. 

6)Jalatsid ilma liimitud, külgeõmmeldud või muul viisil kinnitatud välistallata, välja arvatud 

väikelaste saapakesed. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti lõpetamata silmkoelised või heegeldatud sukad, sokid jne, 

tingimusel, et neil on valmistoodete põhilised tunnused. 


a) Väikelaste sukad, sokid ja külgeõmmeldud või muul viisil kinnitatud välistallata väikelastele 

saapakesed (rubriik 6111). 

b) Sukad, sokid jne, muud kui silmkoelised või heegeldatud (tavaliselt rubriik 6217). 

c) Silmkoelised jalatsid külgeõmmeldud või muul viisil kinnitatud välistallaga (grupp 64). 

d) Säärised ja kedrid (sealhulgas ilma tallata „mäesukad”) (rubriik 6406). 

Selgitav märkus alamrubriigi kohta 


Alamrubriigis 6115 10 tähistab mõiste “ astmelise survega sukktooted” sukktooteid, kus surve 

on kõige tugevam pahkluu juures ja väheneb järk-järgult piki säärt ülespoole kogu pikkuse 

ulatuses, ergutades vere äravoolu. 

6116 SÕRMKINDAD, LABAKINDAD JA SÕRMEDETA KINDAD, 


6116 10 - impregneeritud, pealistatud või kaetud kummi või plastiga 

- muud: 





Siia rubriiki kuuluvad kõik silmkoelised või heegeldatud kindad ilma neid naiste- või 

tüdrukute- ja meeste- või poistetoodeteks eristamata. Siia kuuluvad tavalised lühikesed 

sõrmkindad eraldi sõrmedega, sõrmkindad, mis katavad sõrmi ainult osaliselt, labakindad, mis 

eraldi katavad üksnes pöidla ja pikad kindad, mis võivad katta kätt kuni küünarnukini ja võivad 

olla veelgi pikemad. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti silmkoelised või heegeldatud lõpetamata kindad, tingimusel, et 

need on valmistoote põhiliste omadustega. 


12

a) Silmkoelised või heegeldatud sõrmkindad,labakindad ja sõrmedeta kindad karusnahast või 

tehiskarusnahast voodriga või karusnaha või tehiskarusnahaga pealispinnal (välja arvatud 

vaid kaunistustena) (rubriigid 4303 või 4304). 

b) Sõrmkindad ja labakindad väikelastele (rubriik 6111). 

c) Tekstiilkindad, mitte silmkoelised või heegeldatud (rubriik 6216). 

d) Masseerimis- ja pesemiskindad (rubriik 6302). 

6117 MUUD SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD RÕIVAMANUSED 

VALMISTOODETENA; RÕIVASTE VÕI RÕIVAMANUSTE 

SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD OSAD: 

6117 10 - pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms 

6117 80 - muud rõivamanused 

6117 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad silmkoelised ja heegeldatud rõivamanused valmiskujul, mis ei ole 

nimetatud ega sisaldu käesoleva grupi eelnevates rubriikides ega kusagil mujal nomenklatuuris. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti rõivaste või rõivamanuste silmkoelised või heegeldatud osad (peale 

osade rubriigis 6212 nimetatud toodetele). 

Siia rubriiki kuuluvad peale muu: 

1) Pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid ja muu sarnane. 

2) Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed. 

3) Rõivaste pealiskatted, õlandid ja muud padjandid. 

4) Igat liiki vööd (kaasaarvatud padrunivööd) ja ehisvööd (näiteks sõjaväelastele või 

vaimulikele), nii elastsed kui mitteelastsed. Need tooted kuuluvad siia rubriiki isegi siis, kui 

need on varustatud väärismetallidest pannaltega või muude kinnitustega või on kaunistatud 

pärlitega, vääris- või poolvääriskividega (naturaalsed, sünteetilised või taastatud). 

5) Muhvid, kaasarvatud pealtpoolt karusnahaga või tehiskarusnahaga üksnes kaunistatud 

muhvid. 

6) Varrukakaitsed. 

7) Põlvekaitsed, välja arvatud rubriigi 9506, sportimisel kasutamiseks ette nähtud. 

8) Etiketid, märgid, embleemid helkurid jm (välja arvatud rubriigi 5810 tikitud motiivid), mis 

on valmistatud muul viisil kui kuju või mõõtme järgi välja lõigatud. (Kui neid valmistatakse 

üksnes kuju ja mõõtmete järgi välja lõikamiseks, siis need siia rubriiki ei kuulu - rubriik 

5807). 

9) Vihmamantlite ja samalaadsete rõivaste äravõetavad voodrid eraldi esitatud toodetena. 

10) Taskud, varrukad, kraed, pitsi- või karuskraed, nunnalinikud, eri liiki ehised (sellised 

nagu rosetid, lehvid, rüüsid ja volangid), maniskid, žabood, kätised, passed, käänised ja 

muud samalaadsed tooted. 

11) Taskurätikud. 

12) Peapaelad, mida kasutatakse kaitseks külma eest, juuste paigalhoidmiseks jms. 


a) Väikelaste silmkoelised või heegeldatud rõivamanused rubriigist 6111. 

b) Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sokihoidjad ja muud samalladsed tooted ja 

nende osad (rubriik 6212). 

c) Kutsealase otstarbega vööd (näiteks aknapesijate või elektrikute vööd) või rõivastele mitte 

mõeldud rosetid (rubriik 6307). 

d) Silmkoelised või heegeldatud peakatted(rubriik 6505) ja peakatete lisandid (rubriik 6507). 

e) Sulgedest kaunistused (rubriik 6701). 

f) Tehislilledest, -lehtadest või -puuviljadest kaunistused (rubriik 6702). 

g) Silmkoelisele paelale rõhknööpide või haakide ja aasadega kinnitatud ribad (rubriigid 

vastavalt 6001, 6002, 8308 või 9606). 

h) Tõmblukud (rubriik 9607). 

__________ 

13

GRUPP 62 

RÕIVAD NING RÕIVAMANUSED, V.A SILMKOELISED JA HEEGELDATUD 

Märkused grupi kohta: 

1. Käesolevasse gruppi kuuluvad ainult mistahes tekstiilmaterjalist valmistooted peale vati, 

v.a silmkoelised või heegeldatud tooted (muud kui rubriiki 6212 kuuluvad). 

2. Siia gruppi ei kuulu: 

a) kantud rõivad ja muud kasutatud tekstiiltooted (rubriik 6309) ja 

b) ortopeedilised abivahendid, vööd, sidemed jms (rubriik 9021). 

3. Rubriikides 6203 ja 6204 tähistatakse: 

a) Mõistega „kostüüm (ülikond)” komplekti kahest või kolmest rõivast, mis on valmistatud 

ühest materjalist, ja nimelt: 

- keha ülemise poole katteks mõeldud pintsakust või jakist (õlarõivast), mille pealisriie 

(arvestamata varrukaid) koosneb neljast või enamast kokkuõmmeldud detailist ja 

lisana, võimalik, õmmeldud vestist, mille esiosa on õmmeldud samast riidest nagu 

on teiste kostüümi (ülikonna) osade pealisriie ja mille seljaosa on samast riidest kui 

pintsaku või jaki vooder; ja 

- ühest rõivast keha alumise poole katteks (vöörõivast) - pikad, lühikesed või 

põlvpüksid (kuid mitte supelpüksid), seelik või püksseelik, ilma trakside või 

rinnatükita; 

Kõik kostüümi osad peavad olema sama struktuuri, stiili, värvi ja koostisega riidest; 

aga samuti omavahel vastavas või ühtesobivas suuruses. Siiski, neil osadel võib olla 

erinevast riidest tunnelkant. 

Kui komplektis esitatakse mitu keha alumise poole jaoks ettenähtud rõivast 

(vöörõivast) ühekorraga (näit. kaks paari pükse, pikad ja lühikesed püksid või seelik, 

püksseelik ja pikad püksid), arvatakse meeste ja poiste ülikonna juurde kuuluvaks 

pikad püksid, naiste ja tüdrukute kostüümi juurde kuuluvaks seelik, kõiki ülejäänud 

rõivaid vaadeldakse eraldi toodetena. 

Mõiste „ülikond” alla kuuluvad sõltumata sellest, kas eeltoodud tingimused on 

rahuldatud või mitte, järgmised rõivakomplektid: 

- päevaülikond, mis koosneb lahtisest (äralõigatud hõlmanurkadega) visiitkuuest ja 

triibulistest pükstest; 

- õhtuülikond (frakk), tavaliselt valmistatud mustast riidest, mille ülemine osa on eest 

suhteliselt lühike, mittenööbitav ja millel on taga puusade kohalt algavad pikad 

kitsad siilud; 

- smoking, kus pintsak on tavalise tegumoega (või eest rohkem avatud), kuid läikivast 

siidist või siidiimitatsioonist revääridega. 

b) Mõistega „komplekt” tähistatakse selliseid rõivakomplekte (v.a kostüümid ja rubriikidesse 

6207 või 6208 kuuluvad tooted), mis on ette nähtud jaemüügiks ja 

koosnevad mitmest ühesugusest riidest valmistatud esemest, nimelt: 

- ühest rõivast keha ülemise poole katteks (õlarõivast), v.a pullover või vest, mis võivad 

kuuluda komplekti teise ülaosa komponendina; 

- ühest või kahest erinevast rõivast keha alumise poole katteks (vöörõivast) - pikad 

püksid, trakside või rinnatükiga poolkombinesoon, lühikesed või põlvpüksid (kuid 

mitte supelpüksid), seelik või püksseelik. 

Kõik komplekti osad peavad olema sama struktuuri, stiili, värvi ja koostisega riidest; 

aga samuti omavahel vastavas või ühtesobivas suuruses. Mõistet „komplekt” ei 

kasutata rubriiki 6211 kuuluvate spordidresside ja suusakostüümide kohta. 

4. Rubriigis 6209: 

a) tähistatakse mõistega „väikelaste rõivad ja rõivamanused” rõivaid väikelastele kasvuga 

kuni 86 cm; siia kuuluvad ka mähkmed;

) tooted, mis esimesel pilgul on klassifitseeritavad nii rubriigis 6209 kui ka selle grupi 

mõnes muus rubriigis, tuleb klassifitseerida rubriigis 6209. 

5. Rõivad, mida esmapilgul võiks klassifitseerida nii rubriiki 6210 kui ka mõnda teise selle 

grupi rubriiki v.a rubriiki 6209, klassifitseeritakse rubriigis 6210. 

6. Rubriigis 6211 tähistab mõiste „suusakostüüm” rõivaid ja rõivakomplekte, mis välisilme ja 

riide struktuuri poolest on ettenähtud kandmiseks peamiselt suusatamisel (murdmaa- või 

mäesuusatamisel). See on kas: 

a) suusakombinesoon, s.o. ühes tükis rõivas nii keha ülemise kui ka alumise poole 

katmiseks; lisaks käistele ja kraele võivad suusakombinesoonil olla taskud või tallapaelad; 

või 

b) suusakomplekt, s.o. rõivakomplekt jaemüügiks kahest või kolmest rõivast, mis 

koosneb: 

- kas anorakist, tuulepluusist (peakotiga või ilma) või muust selletaolisest tõmblukuga 

suletavast rõivast ja võimalik ka, et sellele lisatud vestist; ning 

- ühest paarist pükstest, mis võivad ulatuda ka taljest kõrgemale, põlvpükstest või 

traksidega või rinnatükiga poolkombinesoonist. 

Suusakomplekt võib koosneda ka eespool punktis a) kirjeldatud kombinesoonist koos 

sellele peale tõmmatava polsterdatud vestiga. 

Kõik suusakomplekti osad peavad olema sama struktuuri, stiili ja koostisega riidest, 

kas ühte värvi või mitte; nad peavad samuti olema omavahel vastavas või ühtesobivas 

suuruses. 

7. Rätikud ja selletüübilised ruudu või sellele lähedase kujuga esemed, mille külje pikkus ei 

ületa 60 cm, klassifitseeritakse taskurätikutena rubriigis 6213. Rätikud, mille külje pikkus 

on üle 60 cm, kuuluvad rubriiki 6214. 

8. Rõivad, mille esikinnise vasak hõlm käib parema hõlma peale, kuuluvad meeste- ja 

poisterõivaste hulka ja need, mille esikinnise parem hõlm käib vasaku hõlma peale, 

kuuluvad naiste- ja tüdrukuterõivaste hulka. Seda tingimust ei rakendata juhul kui rõiva 

lõikest on selgesti näha, et ta on valmistatud kindla sugupoole jaoks. 

Kui pole võimalik määrata, kas on tegemist meeste ja poiste või naiste ja tüdrukute 

rõivastega, klassifitseeritakse need kui naiste- ja tüdrukuterõivad. 

9. Käesolevas grupis klassifitseeritavad tooted võivad olla valmistatud metallniidist. 

ÜLDINE. 

Siia gruppi kuuluvad meeste-, naiste- või lasterõivad, rõivaste manused ning nende osad, 

mis on valmistatud gruppide 50 - 56, 58 ja 59 riietest (väljaarvatud vatt, kuid sealhulgas vilt ja 

lausmaterjalid). Välja arvatud rubriigi 6212 tooted, ei kuulu siia gruppi silmkoelised või 

heegeldatud rõivad, rõivamanused ja osad. 

Toodete klassifitseerimist sellesse gruppi ei mõjuta näiteks silmkoelisest või heegeldatud 

kangast, karusnahast, sulgedest, nahast, plastikust või metallist toodete osade või manuste 

olemasolu. Kuid juhul kui need materjalid ei ole üksnes kaunistuseks, siis 

klassifitseeritakse tooted vastavalt selle grupi asjakohastele märkustele (peamiselt grupi 43 

märkus 4 ja grupi 67 märkus 2 b) vastavalt olenevalt karusnaha ja sulgede olemasolust) või 

vastavalt üldnõuete selgitustele. 

Elektrisoojendusega tooted kuuluvad siia gruppi. 

Selle grupi märkusele 8 vastavalt vaadeldakse rõivaid, mille esikinnise vasak hõlm katab 

parema hõlma meeste või poiste rõivastena. Juhul kui esikinnise parem hõlm katab vasaku, 

vaadeldakse rõivad naiste- või tüdrukuterõivastena. 

Seda tingimust ei kohaldata, kui rõiva lõige osutab selgesti selle kuuluvusele meeste- või 

naisterõivaste hulka. Rõivad, mida ei saa identifitseerida meeste- või poisterõivastena ega 

naiste- või tüdrukuterõivastena, tuleb klassifitseerida naiste- või tüdrukuterõivastena. 

Päevasärgid ja särkpluusid kuuluvad rõivaste hulka, mis katavad keha ülaosa (on 

õlarõivad), on pikkade või lühikeste varrukatega ja eest ülevalt alla läbilõikega või 

ülakinnisega. Pluusid on samuti ettenähtud keha ülaosa katmiseks, kuid nad võivad olla ka 

ilma varrukateta ja ilma esikinniseta. 

Vastavalt XI jaotise märkusele 14, tuleb erinevate rubriikide rõivaid klassifitseerida 

nendele vastavates rubriikides isegi siis, kui need on komplektides jaemüügiks pakendatud. 

105

Seda ei kohaldata siiski nende rõivakomplektrõivaste suhtes, mis on konkreetselt nimetatud 

rubriigi tekstis, näiteks kostüümid, pidžaamad, ujumiskostüümid. Tuleks märkida, et vastavalt 

XI jaotise märkusele 14 termin „tekstiilrõivad” tähendab rõivaid rubriikidest 6201 kuni 6211. 

Siia gruppi kuuluvad samuti lõpetamata või mittekomplektsed siinkirjeldatud tooted, 

sealhulgas kindla kujuga riie ja silmkoelised või heegeldatud kangad nende rõivaste või 

rõivaosade valmistamiseks, mis kuuluvad rubriiki 6212. Kui nendel toodetel on valmistoodete 

põhilised omadused, siis klassifitseeritakse nad samades rubriikides kus valmistootedki. 

Rõivaosad või rõivamanuste osad, mitte silmkoelised ega heegeldatud (v.a rubriigi 6212 

tooted), klassifitseeritakse rubriigis 6217. 

Siia gruppi ei kuulu samuti: 

A) Rõivad ja rõivamanused rubriikidest 3926, 4015, 4203 või 6812. 

B) Tekstiilriide tükid, mis on teataval määral töödeldud (palistatud või kujundatud kaelusega) ja on ettenähtud 

rõivaste valmistamiseks, kuid ei ole veel piisavalt lõpetatud identifitseerimaks neid rõivastena või rõivaosadena 


C) Kantud rõivad ja muud kasutatud tooted rubriigist 6309. 

D) Nukurõivad (rubriik 9503). 

O 

o o 

Selgitused alamrubriikidele. 

Rubriigi 5811 kangana tepitud tekstiiltoodete klassifitseerimine. 

Rubriigi 5811 kangana tepitud tekstiiltoodetest valmistatud tooted klassifitseeritakse selle grupi 

rubriikide alamrubriikide piires XI jaotise alamrubriigi märkuse 2 alusel. Klassifitseerimise oluliseks 

tunnuseks on pealisriide tekstiilmaterjal. See tähendab, et kui meeste tepitud anorak on trikookangast 

pealisriidega (60% puuvilla ja 40% polüestrit), siis rõivas kuulub alamrubriiki 6201 92. Tuleks märkida, 

et isegi kui pealisriie kuulub rubriiki 5903, 5906 või 5907, ei kuulu rõivas rubriiki 6113. 

6201 MEESTE JA POISTE MANTLID, KEEBID, JOPED, ANORAKID (SH 

SUUSAJAKID), TUULEPLUUSID JMS RÕIVAD (V.A RUBRIIKI 6203 

KUULUVAD): 

- mantlid, keebid, joped, vihmamantlid jms rõivad: 

6201 11 - - lamba või muude loomade villast 



6201 19 - - muudest tekstiilmaterjalidest 

- muud: 





Rubriigi 6101 selgitusi kohaldatakse muuhulgas ka selle rubriigi toodete suhtes. 

Kuid siia rubriiki ei kuulu tooted, mis on valmistatud rubriikide 5602, 5603, 5903, 5906 või 5907 kangastest 


6202 NAISTE JA TÜDRUKUTE MANTLID, KEEBID, JOPED, ANORAKID 

(SH SUUSAJAKID), TUULEPLUUSID JMS RÕIVAD (V.A RUBRIIKI 

6204 KUULUVAD): 

- mantlid, keebid, vihmamantlid, joped jms rõivad: 





- muud: 





106


Siia rubriiki ei kuulu siiski tooted, mis on valmistatud rubriikide 5602, 5603, 5903, 5906 või 5907 kangastest 


6203 MEESTE JA POISTE ÜLIKONNAD, KOMPLEKTID, PINTSAKUD, 

BLEISERID, PÜKSID, RINNATÜKI JA TRAKSIDEGA 

POOLKOMBINESOONID (TUNKED), PÕLVPÜKSID JA LÜHIKESED 

PÜKSID (V.A SUPELRÕIVAD): 

- ülikonnad: 



6203 19 - - muudest teskstiilmaterjalidest 

- komplektid: 




- pintsakud ja bleiserid: 





- püksid, tunked, põlvpüksid, ratsapüksid ja lühikesed püksid: 








6204 NAISTE JA TÜDRUKUTE KOSTÜÜMID, KOMPLEKTID, JAKID, 

PINTSAKUD, BLEISERID, KLEIDID, SEELIKUD, PÜKSSEELIKUD, 

PÜKSID, POOLKOMBINESOONID (TUNKED) TRAKSIDE JA 

RINNATÜKIGA, PÕLVPÜKSID JA LÜHIKESED PÜKSID (V.A 

SUPELRÕIVAD): 

- kostüümid: 





- komplektid: 










- kleidid: 




6204 44 - - tehiskiududest 

107


- seelikud ja püksseelikud: 





- püksid, tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid: 








6205 MEESTE JA POISTE PÄEVASÄRGID: 

6205 10 - lamba või muude loomade villast 



6205 90 - muudest tekstiilmaterjalidest 

Välja arvatud öösärgid, särgikud ja muud alussärgid rubriigist 6207, kuuluvad siia 

rubriiki mitte silmkoelised ega heegeldatud päevasärgid meestele või poistele, sealhulgas 

eemaldatava kraega päevasärgid, frakisärgid ja vaba aja päevasärgid. 

Siia rubriiki ei kuulu tuulepluuside jms tunnustega rõivad rubriigist 6201, mis on pinguldatud alläärega või jaki 

tunnustega rõivad rubriigist 6203, mis tavaliselt on taskutega allpool vööjoont. Ilma varrukateta rõivad ei kuulu 


6206 NAISTE JA TÜDRUKUTE PLUUSID JA SÄRKPLUUSID: 

6206 10 - siidist või siidijääkidest 





Siia rubriiki kuuluvad naiste ja tüdrukute mitte silmkoelised ega heegeldatud rõivad, 

konkreetsemalt pluusid ja särkpluusid. 

rõivad. 

Siia rubriiki ei kuulu taskutega allpool vööjoont või soonikvärvliga või mõnel muul viisil pinguldatud alläärega 

Peale selle siia rubriiki ei kuulu: 

a) Särgikud või muud alussärgid (rubriik 6208). 

b) Rubriikide 5602, 5603, 5903, 5906 või 5907 kangastest valmistatud rõivad (rubrik 6210). 

c) Töökitlid ja muud samalaadsed kaitserõivad rubriigist 6211. 

6207 MEESTE JA POISTE SÄRGIKUD JM ALUSSÄRGID, ALUSPÜKSID, 

PÜKSIKUD, ÖÖSÄRGID, PIDŽAAMAD, SUPELMANTLID, 

HOMMIKUMANTLID JMS TOOTED: 

- aluspüksid ja püksikud: 







- muud: 

108




Siia rubriiki kuulub meeste ja poiste aluspesu (särgikud ja muud alussärgid, aluspüksid, 

püksikud ja muud samalaadsed tooted), mitte silmkoelised ega heegeldatud. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti öösärgid, pidžaamad, supelmantlid (sealhulgas 

rannamantlid), hommikumantlid ja samalaadsed tooted meestele või poistele (tavaliselt toas 

kantavad rõivad). 

6109. 

Tuleks märkida, et seda liiki silmkoelised või heegeldatud tooted tuleb klassifitseerida rubriikides 6107 või 

6208 NAISTE JA TÜDRUKUTE SÄRGIKUD JM ALUSSÄRGID, 

KOMBINEED, ALUSSEELIKUD, ALUSPÜKSID, ÖÖSÄRGID, 

PIDŽAAMAD, NEGLIŽEED, SUPELMANTLID, HOMMIKUMANTLID 

JMS TOOTED: 

- kombineed ja alusseelikud: 







- muud: 




Siia rubriiki kuulub naiste või tüdrukute mitte silmkoeline ega heegeldatud aluspesu 

(särgikud ja muud alussärgid), kombineed, alusseelikud, aluspüksid ja muud samalaadsed 

tooted). 

Siia rubriiki kuuluvad samuti öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid (sealhulgas 

rannamantlid), hommikumantlid ja samalaadsed tooted naistele või tüdrukutele (tavaliselt 

toas kantavad rõivad). 

6109. 

Tuleks märkida, et seda liiki silmkoelised või heegeldatud tooted tuleb klassifitseerida rubriikides 6108 või 

Siia rubriiki ei kuulu samuti rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid ja muud samalaadsed tooted (rubriik 6212). 

6209 VÄIKELASTE RÕIVAD JA RÕIVAMANUSED: 




Vastavalt selle grupi märkusele 4 a) tähendab mõiste „väikelaste rõivad ja rõivamanused” 

rõivaid väikelastele pikkusega mitte üle 86 cm. Siia kuuluvad samuti väikelaste mähkmed. 

Siia rubriiki kuuluvad muuhulgas mitte silmkoelised ega heegeldatud väikelaste 

matineemantlid, kostüümid, mängupüksid, pudipõlled, sõrmkindad, labakindad ja käpikud, 

sukkpüksid ja saapakesed ilma liimitud, külgeõmmeldud või muul viisil kinnitatud välistallata. 

Tuleks märkida, et tooteid, mis esmapilgul on klassifitseeritavad nii rubriiki 6209 ja selle 

grupi muudesse rubriikidesse, tuleb klassifitseerida rubriiki 6209 (vt selle grupi märkust 4 b)). 

Siia rubriiki ei kuulu mähkmed paberist, tselluloosvatist või tsellulooskiudude lademest (rubriik 4818) või 

tekstiilvatist (rubriik 5601). Siia ei kuulu ka paeltega lastemütsid (rubriik 6505) või väikelaste rõivamanused, mis 

on konkreetsemalt nimetatud nomenklatuuri muudes gruppides. 

109

6210 RÕIVAD, MIS ON VALMISTATUD RUBRIIGIS 5602, 5603, 5903, 5906 

VÕI 5907 NIMETATUD RIIDEST: 

6210 10 - rubriikides 5602 või 5603nimetatud riidest 

6210 20 - muud alamrubriikides 6201 11 - 6201 19 kirjeldatud laadi rõivad 

6210 30 - muud alamrubriikides 6202 11 - 6202 19 kirjeldatud laadi rõivad 

6210 40 - muud meeste- ja poisterõivad 

6210 50 - muud naiste- ja tüdrukuterõivad 

Välja arvatud rubriigi 6209 väikelasterõivad, kuuluvad siia rubriiki kõik rõivad, mis on 

valmistatud vildist või lausmaterjalidest, nii impregneeritud, kaetud, pealistatud või 

lamineeritud kui ka mitte, või rubriikide 5903, 5906 või 5907 tekstiilriidest (välja arvatud 

silmkoelised või heegeldatud kangad), ilma eristamiseta meeste- või naisterõivasteks. 

Siia rubriiki kuuluvad vihmamantlid, õliriidest rõivad, tuukriülikonnad ja kiirgusvastased 

kaitseülikonnad, ilma hingamisaparaadita. 

Tuleks märkida, et tooteid, mis esmapilgul on klassifitseeritavad nii antud rubriiki kui selle 

grupi muudesse rubriikidesse, välja arvatud rubriik 6209, tuleb klassifitseerida siia rubriiki 

(vt selle grupi märkust 5). 


a) Rõivad paberist, tselluloosvatist või tsellulooskiudude lademest (rubriik 4818). 

b) Rõivad, valmistatud rubriigi 5811 tepitud tekstiiltoodete kangastest (tavaliselt rubriigid 6201 või 6202). Vaata 

selle grupi lõpus olevaid alamrubriikide selgitusi. 

c) Rõivamanused (sh. sõrmkindad ja labakindad rubriigist 6216). 

6211 SPORDIDRESSID, SUUSA- JA SUPELKOSTÜÜMID; MUUD RÕIVAD: 

- supelkostüümid: 

6211 11 - - meeste ja poiste 

6211 12 - - naiste ja tüdrukute 

6211 20 - suusakostüümid 

- muud meeste- ja poisterõivad: 




- muud naiste- ja tüdrukuterõivad: 





Rubriigi 6112 selgituste üldnõuded spordidresside, suusakostüümide ja ujumistrikoode 

kohta ja rubriigi 6114 selgitused muude rõivaste kohta kohaldatakse muuhulgas ka selle 

rubriigi toodete suhtes. Selle rubriigi spordidressid on siiski voodriga. 

Tuleks märkida, et erinevalt rubriigist 6114 kuuluvad siia rubriiki ka eraldi, omaette 

toodetena esitatavad õmmeldud vestid, mitte silmkoelised ega heegeldatud. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti riidekangad, paiguti regulaarselt vahelejäetud koelõngadega, 

millest saab valmistada lihtsa lahtilõikamisega, ilma edasise töötlemisega niudevööd. 

Niudevööd omaette toodetena kuuluvad samuti sellesse rubriiki. 

6212 RINNAHOIDJAD, SUKAHOIDJAD, KORSETID, TRAKSID, 

SUKAPAELAD JMS TOOTED NING NENDE OSAD, KAASA ARVATUD 

SILMKOELISED JA HEEGELDATUD: 

6212 10 - rinnahoidjad 

6212 20 - sukahoidjad, püks-sukahoidjad 

6212 30 - korsetid 

6212 90 - muud 

110

Siia rubriiki kuuluvad seda liiki tooted, mis on ette nähtud kandmiseks keha toetatavate 

rõivastena või teatud toodete rõivatoena ja nende osad. Need tooted võivad olla mistahes 

tekstiilimaterjalist, sealhulgas silmkoelised või heegeldatud kangast (kas elastsed või 

mitteelastsed). 

Siia rubriiki kuuluvad muuhulgas: 

1) Igat liiki rinnahoidjad. 

2) Sukahoidjad ja püks-sukahoidjad. 

3) Korseletid (sukahoidja või püks-sukahoidja ja rinnahoidja ühend). 

4) Korsetid ja korsett-vööd. Need on tavaliselt tugevdatud painduvate metallist, vaalaluust või 

plastist ribadega ja on tavaliselt kinnitatavad nööridega või haakidega. 

5) Sukahoidjad (vööd), hügieenilised vööd, kandeköidised (bandaažid), sõdurite õlarihmad, 

traksid, sukapaelad, käisehoidjad, varrukakaitsed jms. 

6) Meeste kehavööd (sealhulgas koos aluspükstega). 

7) Toetavad või korrigeerivad vööd rasedatele naistele ja sünnitusjärgseks perioodiks või 

muud toetavad või korrigeerivad vööd, mis ei ole rubriigi 9021 ortopeedilised vahendid 

(vaata selle grupi üldisi seletusi). 

Kõik ülalloetletud tooted võivad olla mitmesugust liiki kaunistustega (paelad, pits jne) ja 

võivad olla mittetekstiilmaterjalidest (näiteks metall, kumm, plastik või nahk). 

Siia rubriiki kuuluvad samuti silmkoelised või heegeldatud tooted või nende osad, mis on 

valmistatud täpselt lõike järgi, silmuste arvu või suuruse suurendamise või vähendamise abil 

ja on ette nähtud selle rubriigi toodete valmistamiseks, isegi siis kui need on esitatud otsapidi 

ühendatud toodete hulgana. 

Siia rubriiki ei kuulu üleni kummist korsetid ja vööd (rubriik 4015). 

6213 TASKURÄTIKUD: 



Siia rubriiki kuuluvad tooted on ruudukujulised või sellele ligilähedase kujuga, kusjuures 

ühegi külje pikkus ei tohi ületada 60 cm (vaata grupi märkus 7). Need võivad olla tavalised 

taskurätikud või ruudukujuliste kaelarätikute liiki, mida kantakse peas, kaelas või vööjoonel 

kaunistusena. Nende rätikute ja kaelarätikute servad võivad olla sirged või lainelised, 

palistatud, rullitud, ääristatud või narmastega, milleks tavaliselt on lõime ja koelõngade 

väljatulevad otsad. Narmastega toodete puhul tuleb serva pikkuse hulka arvestada ka 

narmaste pikkus. 

Selle grupi taskurätikud võivad olla samuti tehtud üleni pitsist. 

Siia rubriiki kuulub samuti riidekangas, mis koosneb hulgast taskurätiku või kaelarätiku 

tunnustega, ühekorraga kootud ruutudest ja neist saab lihtsalt lahtilõikamise teel määratud 

jooni mööda (nende joonte kohal puuduvad lõime- või koelõngad) saada eraldi narmastega 

tooteid, mis sobivad kasutamiseks tasku- või kaelarätikutena ilma vajaduseta neid edasiselt 

töödelda. 

Samalaadne riie, millest lisaks nõutava suuruse ja kujuga toodete väljalõikamisele 

tõmmatakse välja lõngad andmaks lõpetamata tootele taskurätiku või kaelarätiku tunnuseid, 

klassifitseeritakse siia rubriiki. 


a) Taskurätikud paberist, tselluloosvatist või tsellulooskiudude lademest (rubriik 4818). 

b) Lausmaterjalid, lihtsalt ruutudeks või kolmnurkadeks lõigatuna (rubriik 5603). 

c) Riie, lihtsalt lõigatuna ruutudeks ja tikitud, kuid lõpetamata servadega või ilma narmasteta servadega (rubriik 

5810). 

d) Rätikute või ruudukujuliste kaelarätikute laadi tooted, mille iga serva pikkus on üle 60 cm või muu kujuga kui 

ruudu- või peaaegu ruudu kujulised kaelarätikud (rubriik 6214). 

6214 SUURRÄTIKUD, PEA- JA KAELARÄTIKUD, SALLID, MANTILJAD, 

LOORID JMS: 



111


6214 40 - tehiskiududest 



1) Suurrätikud. Need on tavaliselt ruudu-, kolmnurgakujulised või ümmargused, piisavalt 

suured, et katta pead ja õlgu. 

2) Pea ja kaelarätikud ning sallid. Need on tavaliselt ruudu- või ristkülikukujulised ja neid 

kantakse tavaliselt kaelas. 

3) Mantiljad. Need on kerged salli või rätiku tüüpi tooted, tavaliselt pitsist, mida naised 

kannavad peas või õlgadel. 

4) Loorid. Seda kirjeldust kohaldatakse toodete valikule, mis tavaliselt on valmistatud 

kergest läbipaistvast või võrkmaterjalist, või mõnikord pitsist, neid kantakse kaunistusena 

või utilitaarsel eesmärgil (näiteks pulmas, matustel, armulaual või samalaadsed kübara- 

või näoloorid). 

Selle rubriigi toodete servad on tavaliselt palistatud, rullitud, ääristatud või narmastatud. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti riidekangad kudumata lõngadest triipudega kindlate 

vahemaade järgi, mis on kavandatud selliselt, et pärast kudumata lõngade lahtilõikamist 

saadakse narmastega, siia rubriiki klassifitseeritavate toodete laadi tooted. 


a) Lausmaterjalid, lihtsalt ruutudeks või kolmnurkadeks lõigatuna (rubriik 5603). 

b) Riie, lihtsalt lõigatud rätiku-, salli- jm kujuliseks ning tikitud, kuid lõpetamata või ilma narmasteta servadega 


c) Rätikud, sallid jms, silmkoelised või heegeldatud (rubriik 6117). 

d) Ruudukujuliste rätikute laadi tooted, millel ükski serv ei ületa 60 cm (rubriik 6213). 

e) Ehisvööd näiteks sõjaväelastele või vaimulikele (rubriik 6217). 

6215 LIPSUD, RISTLIPSUD JA KAELASIDEMED: 




Siia rubriiki kuuluvad tavaliselt meeste poolt kantavad lipsud, ristlipsud, kaelasidemed ja 

vormikaelused (sealhulgas plastikule, metallile jm paigutatult krae külge kinnitamise 

hõlbustamiseks). 

Lipsude jms tootmiseks vajaliku kujuga lõigatud riie kuulub samuti sellesse rubriiki, kuid 

mitte riideribad, mis on lihtsalt põiki lõigatud. 


a) Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed, silmkoelised või heegeldatud (rubriik 6117). 

b) Maniskid, žabood ja samalaadsed tooted rubriigist 6217. 

6216 6216 00 KINDAD 

Siia rubriiki kuuluvad riidest (sealhulgas pitsist) sõrmkindad ja labakindad, välja arvatud 

silmkoelised ja heegeldatud. 


Siia rubriiki kuuluvad samuti tööstuses kasutatavad kaitsekindad jm. 


a) Sõrmkindad lufast hõõrumiseks, voodriga või ilma (rubriik 4602). 

b) Sõrm- ja labakindad paberist, tselluloosvatist või tsellulooskiudude lademest (rubrik 4818). 

6217 MUUD VALMIS RÕIVAMANUSED; RÕIVASTE JA RÕIVAMANUSTE 

OSAD (V.A RUBRIIGIS 6212 NIMETATUD): 

6217 10 - rõivamanused 

6217 90 - osad 

112

Siia rubriiki kuuluvad kõik tekstiilist rõivamanused, välja arvatud silmkoelised või 

heegeldatud, mida ei ole nimetatud ega sisaldu teistes selle grupi rubriikides ega mujal 

nomenklatuuris. Siia rubriiki kuuluvad samuti rõivaste ja rõivamanuste osad, mitte 

silmkoelised ega heegeldatud, peale rubriigi 6212 toodete osade. 

Siia rubriiki kuuluvad muuhulgas: 

1) Pealiskatted, tavaliselt kummeeritud riidest või tekstiilmaterjaliga kaetud kummist. Üleni 

plastikust või kummist pealiskatted siia rubriiki ei kuulu (vastavalt rubriigid 3926 ja 4015). 

2) Õlandid ja muud padjandid. Need valmistatakse tavaliselt vatist, vildist või 

tekstiilmaterjaliga kaetud tekstiilijäätmetest. Õlandid ja muud padjandid kummist (tavaliselt 

poorsest kummist), mis ei ole kaetud tekstiilmaterjaliga, ei kuulu siia rubriiki (rubriik 

4015). 

3) Igat liiki vööd (sealhulgas padrunivööd) ja ehisvööd (sõjaväelastele või vaimulikele) 

tekstiilriidest, nii elastsed või kummeeritud kui ka mitteelastsed või kummeerimata või 

kootud metallniitidest. Need tooted kuuluvad siia rubriiki ka siis, kui nad on varustatud 

pannaldega või muude väärismetallidest kinnitustega, või on kaunistatud pärlitega, vääris- 

või poolvääriskividega (naturaalsed, sünteetilised või taastatud). 

4) Muhvid, sealhulgas pealtpoolt karusnaha või tehiskarusnahaga kaunistatud. 

5) Varrukakaitsed. 

6) Madrusekraed. 

7) Pagunid, käsivarremärgid jm. 

8) Etiketid, märgid, embleemid, „helkurid” jms (välja arvatud tikitud motiivid rubriigist 

5810), mis on valmistatud muul viisil kui kuju või mõõtmete järgi lõigatud. (Kui neid tooteid 

valmistatakse üksnes kuju või mõõtmete järgi lõikamisega, siis need siia rubriiki ei kuulu - 

rubriik 5807). 

9) Nöör- ja paelöösid, kaelarihmad jm. 

10) Eraldi esitatud vihmamantlite ja samalaadsete rõivaste äravõetavad voodrid. 

11) Taskud, varrukad, kitsad pits- või karuskraed, sallid, eri liiki ehised (sellised nagu 

rosetid, lehvid, rüüsid ja volangid), maniskid, žabood (sealhulgas kraega kombineeritud), 

kätised, passed, käänised ja muud samalaadsed tooted. 

12) Sukad, sokid, pöiakaitsed (sealhulgas pitsist) ja jalatsid ilma liimitud, külgeõmmeldud 

või muul viisil kinnitatud välistallata välja arvatud väikelaste saapakesed. 

Mõned valmis posamendid (s.t. tutid ja tupsud ning pitsist või tikitud motiivid) 

klassifitseeritakse grupis 58 nagu ka posamendid meetrikaubana. 

Selle rubriigi tooted on sageli valmistatud pitsist või tikitud materjalidest ja jäävad siia 

rubriiki olenemata sellest, kas need on valmistatud vahetult kindla kujuga või valmistatud 

rubriikide 5804 või 5810 pitsist või tikitud riidest. 


a) Väikelaste rõivastemanused rubriigist 6209. 

b) Kutsealase otstarbega vööd (s.t. aknapesijatele või elektrikutele) või rõivastele mittemõeldud rosetid (rubriik 

6307). 

c) Sulgedest kaunistused (rubriik 6701). 

d) Tehislilledest, -lehtedest või -puuviljadest kaunistused rubriigist 6702. 

e) Paelale kinnitatud rõhknööpidega või haakide ja aasadega ribad (rubriigid 5806, 8308 või 9606 vastavalt 

olukorrale). 

f) Tõmblukud (rubriik 9607). 

113

GRUPP 63 

MUUD TEKSTIILIST VALMISTOOTED; KOMPLEKTID; 

KANTUD RÕIVAD JA KASUTATUD TEKSTIILTOOTED; KALTSUD 


1. I alamgruppi arvatakse ainult mis tahes riidest valmistooted. 

2. I alamgruppi ei kuulu: 

a) kaubad gruppidest 56-62; 

b) kantud rõivad ja muud kasutatud tooted rubriigist 6309. 

3. Rubriiki 6309 kuuluvad ainult jägmised kaubad: 

a) tekstiilmaterjalidest tooted: 

-(i) rõivad ja rõivamanused ning nende osad; 

-(ii) tekid, reisivaibad; 

-(iii)voodi- ja lauapesu, käterätikud, vannilinad ja köögirätikud; 

-(iv) sisustustarbed, v.a rubriikide 5701-5705 vaibad ja rubriigi 5805 seinavaibad; 

b) jalatsid ja peakatted, mis tahes materjalist peale asbesti. 

Et olla klassifitseeritavad sellesse rubriiki, peavad kaubad rahuldama mõlemat alljärgnevat 

tingimust: 

-(i) neil on olulisi kulumistunnuseid ja 

-(ii) need on esitatud puistekaubana, pallides, kottides või samalaadses pakendis. 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad: 

1) Rubriikidesse 6301 kuni 6307 (alagrupp I) kuuluvad mis tahes tekstiilmaterjalidest (riie või 

trikookangas, vilt, lausmaterjalid jne) valmis tekstiiltooted, mis ei ole konkreetsemalt 

kirjeldatud XI jaotise muudes gruppides või mujal nomenklatuuri teistes kohtades (termin 

valmis tekstiiltooted tähendab toodet, mis on valmis XI jaotise märkuses 7 määratletud 

tähenduses) (vaata samuti XI jaotise üldnõuete II osaselgitusi). 

Siia alagruppi kuuluvad tooted tüllist või muudest võrkriietest, pitsist või tikanditest, kas 

vahetult vastavakujuliseks valmistatud või rubriikide 5804 või 5810 tüllist või muudest 

võrkriietest, pitsist või tikanditest valmistatud. 

Toodete klassifitseerimist sellesse alamgruppi ei mõjuta karusnahast, metallist 

(kaasaarvatud väärismetallid), nahast, plastist jms väikeste kaunistuste või manuste 

olemasolu. 

Kui kõnealused muud materjalid täidavad enamat kui üksnes kaunistuste või manuste 

funktsiooni, klassifitseeritakse need tooted vastava jaotise või grupi märkustele 

(klassifitseerimise üldreegel 1) või olenevalt asjaoludest klassifitseerimise üldreeglitele 

vastavalt. 

Siiski siia alagruppi ei kuulu: 

a) Tooted vatist, rubriigist 5601. 

b) Lausmaterjalid, lihtsalt ruudu- või ristkülikukujuliseks lõigatud (näiteks voodilinad ühekordseks 

kasutamiseks) (rubriik 5603). 

c) Valmisvõrgud rubriigist 5608. 

d) Pits või tikandmotiivid rubriikidest 5804 või 5810. 

e) Rõivad ja rõivamanused gruppidest 61 või 62. 

2) Rubriigi 6308 (II alamgrupp) teatud komplektid, mis koosnevad riidest ja lõngast, kas 

lisanditega või ilma nendeta, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade või salvrätikute või 

muude samalaadsete tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatuna.

3) Rubriikidesse 6309 või 6310 (III alamgrupp) kuuluvad kantud rõivad ja muud kasutatud 

tooted vastavalt grupi märkuse 3 definitsioonile ja kasutatud või uued kaltsud, nööritükid 

jne. 

I ALAMGRUPP 

MUUD TEKSTIILIST VALMISTOOTED 

6301 TEKID JA REISIVAIBAD: 

6301 10 - elektritekid 

6301 20 - tekid (v.a elektritekid) ja reisivaibad lambavillast või muude loomade villast 

6301 30 - tekid (v.a elektritekid) ja reisivaibad, puuvillased 

6301 40 - tekid (v.a elektritekid) ja reisivaibad, sünteeskiududest 

6301 90 - muud tekid ja reisivaibad 

Tekid ja reisivaibad valmistatakse tavaliselt lambavillast, muude loomade villast ja 

karvadest, puuvillast või keemilistest kiududest, sageli karuspinnaga, tavaliselt paksust 

jämedakoelisest materjalist, kaitseks külma eest. Siia rubriiki kuuluvad kattevaibad ja tekid 

laste vooditel ja vankritel. 

Reisivaibad on tavaliselt narmastega (üldiselt moodustunud väljaulatuvatest lõime- ja 

koelõngadest), kuid tekkide servad on tavaliselt tikkimispistetega kaitstud või kanditud. 

Siia rubriiki kuulub riidekangas, mida võib lihtsalt lõikamisega koelõngade puudumisega 

määratletud jooni mööda muuta eraldi toodeteks, millel on tekkide või reisivaipade tunnused. 

Elektrisoojendusega tekid kuuluvad samuti siia rubriiki. 


a) Spetsiaalse kujuga tekid loomade katmiseks (rubriik 4201). 

b) Voodikatted (päevatekid) (rubriik 6304). 

c) Voodikatted, tepitud või polsterdatud, rubriigist 9404. 

6302 VOODIPESU, LAUAPESU, VANNILINAD, KÄTERÄTIKUD NING 

KÖÖGIRÄTIKUD: 

6302 10 - silmkoeline või heegeldatud voodipesu 

- muu voodipesu, trükitud: 




- muu voodipesu: 




6302 40 - silmkoeline või heegeldatud lauapesu 

- muu lauapesu: 




6302 60 - vannilinad, käterätikud ning köögirätikud puuvillasest froteerätikuriidest või 

samalaadsest froteeriidest 

- muud: 




Need tooted valmistatakse tavaliselt puuvillast või linast, kuid vahel ka kanepist, ramjeest 

või keemilistest kiududest jne; need on tavaliselt pestavad. 


1) Voodipesu, s.t. voodilinad, padjapüürid, polstrikatted, tekikotid ja madratsikatted. 

112

2) Lauapesu, s.t. laudlinad, laua aluslinikud ja linikud, kandikulinad, laua keskele asetatavad 

linad, salvrätikud (lõuna- ja teelauale), salvrätikute kotike, väikesed (dessert) salvrätikud, 

aluslinikud laua kaitseks. 

Tuleks märkida, et teatud eespool kirjeldatud tooteid (näiteks pitsist, sametist või 

brokaatmaterjalidest laua keskele asetatavad linad) ei käsitleta kui lauapesu ja tavaliselt 

klassifitseeritakse need rubriiki 6304. 

3) Tualettpesu, s.t. käte- ja näorätikud (kaasaarvatud rätikud rullikutel), vannilinad, 

rannalinad, saunalinad ja tualettkindad. 

4) Köögipesu hulka kuuluvad kuivatusrätid ja rätikud klaasnõude kuivatamiseks. Sellised 

tooted, nagu põrandalapid, nõudepesulapid, hõõrumislapid, tolmulapid ja samalaadsed 

puhastuslapid, tavaliselt paksust, jämedast materjalist, ei käsitleta „köögipesu” hulka 

kuuluvana ja ei kuulu siia rubriiki (rubriik 6307). 

Peale eespool kirjedatud üksiktoodete kuuluvad siia rubriiki ka riidekangad, mida võib 

lihtsa lõikamisega koelõngade puudumisega määratletud jooni mööda muuta eraldi 

narmastega toodeteks (näiteks käterätikuteks). 

6303 KARDINAD (SH EESRIIDED) JA AKNASISEKATTED (RULOOD), 

KARDINA- VÕI VOODIDRAPEERINGUD (VOLANGID): 

- silmkoelised või heegeldatud: 



- muud: 





1) Kardinad (kaasaarvatud eesriided), mida kasutatakse näiteks akende katmiseks 

seestpoolt, niššide, teatrilavade jm katmiseks. Termin „kardinad” alla kuuluvad kerged, 

läbipaistvad või poolläbipaistvaid tooted ja tooted paksudest kangastest. 

2) Siserulood, tavaliselt läbipaistmatud ja erinevatel rullikutel (näiteks sellised nagu raudtee 

vagunites). 

3) Kardinavolangid (või laiad) koosnevad kanga- või riideribadest ja on ette nähtud 

kinnitamiseks akna kohale, et katta korralikult kardinate ülemist osa ja vooditrapeeringud, 

mis kinnitatakse voodikatetele varjamise või kaunistamise eesmärgil. 

Siia rubriiki kuulub samuti riidekangas, milline on pärast kudumist töödeldud selliselt, et on 

ilmselt sobilik lihtsa töötlemise abil selle rubriigi valmistoodeteks muutmiseks (näiteks riie, 

mille ühele servale on lisatud kroogitud ääris ja mis lihtsa lõikamisega vajaliku pikkusega 

tükkideks ja palistamisega on muudetav kardinaks). 

Siia rubriiki ei kuulu välised päikesekaitsed (markiisid) (rubriik 6306). 

6304 MUUD SISUSTUSTARBED (V.A RUBRIIGIS 9404 ESITATUD): 

- voodikatted (päevatekid): 


6304 19 - - muud 

- muud: 


6304 92 - - puuvillased, v.a silmkoelised või heegeldatud 

6304 93 - - sünteeskiududest, v.a silmkoelised või heegeldatud 

6304 99 - - muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised või heegeldatud 

Siia rubriiki kuuluvad tekstiilmaterjalidest sisustustarbed, välja arvatud eelnevatesse 

rubriikidesse või rubriiki 9404 kuuluvad, kasutamiseks kodus, ühikondlikes hoonetes, 

teatrites, kirikutes jne ja muud samalaadsed tooted kasutamiseks laevadel, raudteevagunites, 

lennukites, haagissuvilates, autodes jne. 

113

Nende hulka kuuluvad seinakardinad ja tekstiilist sisustustarbed tseremooniate 

läbiviimiseks (näiteks pulmad või matused); sääsevõrgud; voodikatted (kuid välja arvatud 

rubriigi 9404 voodikatted); istepadja katted, lahtised mööblikatted, toolikatted, lauakatted 

(välja arvatud sellised, mis on põrandakatete tunnustega- vaata 57 grupi märkus 1); 

kaminalinikud, kardinaaasad, voodi alläärised (välja arvatud rubriigist 6303) 

Siia rubriiki ei kuulu lambivarjud (rubriik 9405). 

6305 KOTID KAUPADE PAKENDAMISEKS: 

6305 10 - džuudist või muudest rubriigi 5303 niinekiududest 



6305 32 - - painduvad mahtlastipakendid 

6305 33 - - muud, polüetüleen- või polüpropüleenribadest vms. 

6305 39 - - muud 


Siia rubriiki kuuluvad tekstiilist kotid, tavaliselt kasutatavad kaupade pakendamiseks 

transportimisel, hoidmisel või müümisel. 

Nende erikujuliste ja -mõõtmeliste toodete hulka kuuluvad, muuhulgas, söe-, teravilja-, 

jahu-, kartuli-, kohvikotid või samalaadsed kotid, postikotid ja väikesed kotid, mida 

kasutatakse kaupmeeste poolt näidiste saatmiseks posti teel. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti teekotid. 

Pakkeriie, mis pärast kasutamist pallipakendina on tahumatult või lõdvalt servadest kokku 

õmmeldud, kuid ei moodusta valmis või lõpetamata kotti, siia rubriiki ei kuulu (rubriik 6307). 

* 

* * 



Pehmed mahtlastikotid on tavaliselt tehtud polüpropüleenriidest ja nende maht on tavaliselt 

vahemikus 250 - 3000 kg. Neil võivad olla tõstetropid neljas ülemises nurgas ning avaused 

ülal ja all, et hõlbustada laadimist ja lossimist. Neid kasutatakse tavaliselt puisteainete 

pakendamiseks, ladustamiseks, veoks ja käsitlemiseks. 

6306 PRESENTKATTED, MARKIISID JA PÄIKESEKATTED; TELGID; 

PAATIDE, PURJELAUDADE VÕI MAISMAASÕIDUKITE PURJED; 

MATKATARBED: 

- presentkatted, markiisid ja päikesekatted: 



- telgid: 



6306 30 - purjed: 

6306 40 - õhkmadratsid: 

- muud: 



Siia rubriiki kuulub rida tooteid tugevast, tihedakoelisest presendist: 

1) Presentkatted. Neid kasutatakse tavaliselt lahtiselt hoitavate või laevadele, vagunitesse, 

veoautodele lastitud kaupade kaitsmiseks, näiteks ilmastiku eest. Need on tavaliselt 

valmistatud pealistatud või pealistamata keemilistest kiududest riidest või raskest või 

võrdlemisi raskest presendist (kanepist, džuudist, linast või puuvillast). Presentkatted on 

veekindlad. Presendist valmistatud katted on tavaliselt töödeldud tõrvaga või 

kemikaalidega nende veekindlaks või kõdunemiskindlaks muutmiseks. Presentkatted on 

114

tavaliselt ristkülikukujulised, servadest palistatud ja võivad olla varustatud aasadega, 

nööridega, trippidega jms. Erikujuga presentkatted (näiteks heinakuhjade, väikeste 

veesõidukite tekkide, veoautode jm katteks) kuuluvad samuti siia rubriiki tingimusel, et 

need on tasapindsed. 

Presentkatteid ei tohiks segi ajada lahtiste autokatetega, masinakatetega jms, mis on 

valmistatud presentkatte materjalist vastavalt toote kujule ega tasapindsete kergest materjalist 

kaitsekihtidega, mis on valmistatud presentkatetega samal viisil (rubriik 6307). 

2) Purjed (jahtidele, julladele, kalalaevadele või muudele veesõidukitele, purjelaudadele või 

maasõidukitele). Need on tugevast tekstiilmaterjalist (näiteks keemilistest kiududest eriti 

tugevast niidist), kindla kujuga välja lõigatud, palistatud ja tavaliselt varustatud aasadega 

või muude kinnitusdetailidega. 

3) Markiisid ja päikesekatted (kauplustele, kohvikutele jne). Need on ette nähtud kaitseks 

päikese eest; tavaliselt tugevast lihtsast ühevärvilisest või triibulisest presendist valmistatud 

ja võivad olla paigaldatud rullikutele või kokkupandavale mehhanismile. Need kuuluvad siia 

rubriiki ka siis, kui need on varustatud raamiga nagu mõnikord päikesekatete puhul. 

4) Telgid on varjualused, mis on valmistatud keemilistest kiududest, puuvillast või segatud 

kiududest koosnevatest tekstiilmaterjalidest, nii kergetest kui üsna rasketest riietest, nii 

palistatult, kaetult, lamineeritult kui ka mitte või presendist. Tavaliselt on neil ühekordne või 

kahekordne katus ja küljed või seinad, (ühe- või kahekordsed), mis võimaldavad 

moodustada ümbritsetud koha. Siia rubriiki kuuluvad mitmesuguste mõõtmetega ja kujuga 

telgid, näiteks suured telgid ja sõjaväetelgid, suvitustelgid (kaasaarvatud seljas kantavad 

telgid), tsirkuse ja rannas kasutatavad telgid. Need telgid klassifitseeritakse siia rubriiki nii 

varustatult telgivaiade, telgi kinnituspulkade, telgi kinnitusköitega või muude tarvetega kui 

ka ilma nendeta. 

Haagissuvilate markiisid on telgitaolise ehitusega ja neid käsitletakse telkidena. Need 

valmistatakse tavaliselt keemilistest kiududest riiedest või võrdlemisi paksust presendist. 

Need koosnevad kolmest seinast ja katusest ja on ette nähtud haagissuvila eluruumi 

suurendamiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu vihmavarju katted rubriigist 6601. 

5) Matkatarbed. Siia rubriiki kuuluvad presendist ämbrid, veekotid, pesukausid; katted, 

täispuhutavad madratsid ja padjad (magamis- ja istepadjad) (välja arvatud rubriigist 

4016); võrkkiiged (väljaarvatud rubriigis 5608). 


a) Ranitsad, seljakotid ja samalaadsed tooted (rubriik 4202). 

b) Polsterdatud magamiskotid ja topitud madratsid, magamis- ja istepadjad (rubriik 9404). 

c) Mängutelgid lastele õues ja toas kasutamiseks (rubriik 9503). 

6307 MUUD VALMISTOOTED, K.A RÕIVALÕIKED (ŠABLOONID): 

6307 10 - põrandalapid, nõudepesulapid, tolmulapid jms puhastuslapid 

6307 20 - päästevestid ja päästevööd 

6307 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad mis tahes tekstiilmaterjalidest valmistooted, mis ei kuulu 

konkreetsemalt XI jaotise muudesse rubriikidesse ega mujale nomenklatuuris. 

Siia kuuluvad, muuhulgas: 

1) Põrandalapid, nõudepesulapid, tolmulapid ja samalaadsed puhastuslapid (kas 

puhastuspreparaatidega immutatud või mitte, kuid välja arvatud rubriikidest 3401 või 

3405). 

2) Päästevestid ja päästevööd. 

3) Rõivalõiked, tavaliselt jäigast lõuendist; lõiked on mõnikord varustatud mitmesuguste 

osadega, mis on rõivakujuliselt kokku õmmeldud; 

4) Lipud ja vimplid, kaasaarvatud lipuehted meelelahutuseks, galaetendusteks või muul 

otstarbel. 

115

5) Kodused pesu- või jalatsikotid, suka-, taskuräti- või tuhvlikotid, pidžaama- või 

öösärgikotid ja samalaadsed tooted. 

6) Rõivakotid (kaasaskantav garderoob), välja arvatud rubriigist 4202. 

7) Lahtised auto-, masina-, kohvri-, tennisereketikotid jms. 

8) Tasapindsed kaitsekihid (välja arvatud presentkatted ja pinnasekatted rubriigist 6306). 

9) Tekstiilsed kohvifiltrid, jääkotid jne. 

10) Jalatsite poleerimispadjad (välja arvatud rubriigist 3405). 

11) Täispuhutavad padjad (välja arvatud matkatarbed rubriigist 6306). 

12) Teekannusoojendajad. 

13) Nõelapadjad. 

14) Sanitaarrätid (väljaarvatud rubriigist 5601). 

15) Saapa-, kinga-, korsetipaelad jm paelad otsikutega varustatult; kedratud lõngadest või 

nöörist otsikutega paelad siia ei kuulu (rubriik 5609). 

16) Vööd, mida küll kantakse vöö joonel, kuid mis on ilma rubriigi 6217 vöö tunnusteta, st 

vööd kutsetööks (elektrikutele, lenduritele, langevarjuritele jne); vöörihmad vedamiseks ja 

samalaadsed tooted. (Sadulsepatoodete või hoburakmete tunnustega rihmad siia ei 

kuulu - rubriik 4201). 

17) Kantavad kerged voodid, kantavad hällid ja muud sarnased kantavad lastetarbed. 

Autoistme seljatoele mõeldud väikelaste istmed siia rubriiki ei kuulu (rubriik 9401). 

18) Vihma- ja päikesevarjude katted ja tuped. 

19) Lehvikud ja käsisirmid tekstiilalusel ja mis tahes materjalist raamis ning eraldi esitatavad 

lehed. Lehvikud või käsisirmid väärismetallist raamidega klassifitseeritakse siiski rubriiki 

7113. 

20) Pakkeriie, mis pärast kasutamist palli pakkimiseks on tahumatult või lõdvalt servadest 

kokku õmmeldud, kuid ei moodusta rubriigi 6305 valmis või lõpetamata kotti. 

21) Ristkülikukujuliseks lõigatud kurnamisriie, mille lõimelõngade otsad on hargnemise 

vältimiseks sõlmitud. (Kurnamisriie kangana, mis on ette valmistatud välja lõikamiseks 

vastava suuruse või kuju järgi, kuid vajab enne kasutamist edasist töötlemist, 

klassifitseeritakse kangana.) 

22) Posamendid vihmavarjudele, päikesevarjudele, jalutuskeppidele jne; mõõgatuppedele 

jms. 

23) Tekstiilist maskid, sellist liiki, mida kannavad kirurgid operatsioonide ajal. 

24) Näokatted tolmu, lõhnade jm eest kaitsmiseks ilma vahetatava filtrita, kuid valmistatud 

mitmest lausmaterjali kihist, kas töödelduna või mitte aktiviseeritud söega või keskmise 

kihiga sünteeskiududest või ilma selleta. 

25) Rosetid (näiteks autasuks võistlustel), välja arvatud rõivarosetid. 

26) Rõivavalmistamiseks ette nähtud riidekangas, mis on teataval määral töödeldud (nii nagu 

palistatud või kujundatud kaelusega), kuid see ei ole veel piisav selle kindlaks 

määramiseks rõivaste või rõivaosadena. 

27) Tugitooted, 90. grupi märkuses 1 b) osutatud liiki liigestele (põlve-, kederluu-, 

küünarnuki- või käerandmeliigesele) või lihastele (näiteks reielihastele), välja arvatud 

sellised, mis kuuluvad XI jaotise muudesse rubriikidesse. 

28) Mittekootud materjalist esemed, mis on teatava mõõdu järgi välja lõigatud ja mille üks 

külg on kaetud liimainega, mille peale on kaitseks asetatud paberileht või muu materjal 

ning mis on mõeldud kinnitamiseks ümber rinna alumise osa eesmärgiga vormida rinda 

või muuta rinna kuju. 

Lisaks eespool loetletud valmistoodetele, kuuluvad siia rubriiki metraaztooted, mis on 

valmistatud XI jaotise märkuse 7 tähenduses tingimusel, et need ei kuulu XI jaotise 

muudesse rubriikidesse. Näiteks kohaldatakse seda tekstiilist ukse- või aknatihendite suhtes 

(kaasa arvatud vatiga polsterdatud tihendid). 

Siia rubriiki ei kuulu tekstiiltooted, mis klassifitseeritakse käesoleva grupi 

konkreetsematesse rubriikidesse või gruppidesse 56 kuni 62. 


a) Sadulsepatooted ja rakmed mis tahes loomadele (rubriik 4201). 

b) Reisitarbed (kohvrid, seljakotid jm), kandekotid, tualeti tarvete kotid jm ja kõik samalaadsed kotid 


c) Trükised (grupp 49). 

d) Etiketid, embleemid ja samalaadsed tooted rubriikidest 5807, 6117 või 6217. 

116

e) Silmkoelised peapaelad rubriigist 6117. 

f) Kotid rubriigist 6305 

g) Jalatsid, jalatsite detailid (kaasaarvatud vahetatavad sisepinsolid) ja muud tooted (kedrid, kamassid, 

säärised jm) grupist 64. 

h) Peakatted ja nende osad ning garnituurid grupist 65. 

ij) Vihmavarjud ja päikesevarjud (rubriik 6601). 

k) Tehislilled, -lehed või -viljad ja nende osad ja tehislilledest, -lehtedest või -viljadest valmistatud 

tooted (rubriik 6702). 

l) Täispuhutavad kanuud, kajakkid (eskimode süstad) ja muud veesõidukid (rubriik 8903). 

m) Mõõdulindid (rubriik 9017). 

n) Kellarihmad (rubriik 9113). 

o) Mänguasjad, mängud ja meelelahutustooted jm grupist 95. 

p) Narmasharjad (rubriik 9603), käsisõelad (rubriik 9604) ja puudritupsud (rubriik 9616). 

ALAMGRUPP II 

KOMPLEKTID 

6308 6308 00 KOMPLEKTID RIIDEST JA LÕNGAST, LISANDITEGA VÕI ILMA, 

VAIPADE, SEINAVAIPADE, TIKITUD LAUDLINADE, SALVRÄTIKUTE 

VMS TEKTIILITOODETE VALMISTAMISEKS, JAEMÜÜGIKS 

PAKENDATUD 

Siia alamgruppi kuuluvaid komplekte kasutatakse tikkimiseks, vaipade valmistamiseks jm. 

Komplektid peavad koosnema vähemalt ühest riidetükist (näiteks kanvaast, millel on 

teostatav trükitud muster või ilma mustrita) ja lõngast, mis on lõigatud teatud pikkusega 

juppideks või mitte (tikkimislõng, vaiba karuslõng jm). Komplekti võivad kuuluda samuti 

tarvikud nagu nõelad ja konksud. 

Riie võib olla mis tahes kujul ja isegi lõplikult töödeldud, näiteks palistatud kanvaa tikitud 

seinavaipade valmistamiseks; tuleks märkida, et riidele peaks jääma siiski toormaterjali 

tunnused tehtava töö suhtes ja see ei tohiks mitte kunagi moodustada toodet, mis oleks 

kasutusvalmis ilma mis tahes edasise töötlemiseta, näiteks nagu palistatud laudlina, mida on 

vaja vaid kaunistada mõne üksiku tikitud mustriga. 

Tuleks märkida, et sellesse rubriiki klassifitseerimiseks peavad komplektid olema 

jaemüügiks pakendatud. 

Siia rubriiki ei kuulu komplektid, mis koosnevad rõivaste õmblemiseks ettenähtud riidest 

kas vastavakujuliseks lõigatud või mitte; need klassifitseeritakse sobivates rubriikides. 

ALAMGRUPP III 

KANTUD RÕIVAD JA KASUTATUD TEKSTIILTOOTED; KALTSUD 

6309 6309 00 KANTUD RÕIVAD JM KASUTATUD TOOTED 

Sellesse rubriiki klassifitseerimiseks peavad tooted, mille kohta on piirav loetelu toodud 

selgituste punktides 1) ja 2), vastama järgmistele nõuetele. Nendele nõuetele mittevastavad 

tooted klassifitseeritakse sobivatesse rubriikidesse. 

A. Toodetel peavad olema märgatava kulumise tunnused, olenemata sellest, kas nad 

vajavad enne kasutamist puhastamist või parandamist või mitte. 

Kudumise, värvimise jne vigadega uued tooted ja poes määrdunud tooted siia rubriiki ei kuulu. 

B. Tooted peavad olema esitatud puistekaubana (näiteks kaubavagunites) või 

kaubapallides, kottides või samalaadse puistekaubana, või puntrasse seotuna, ilma 

välispakendita, või lihtsalt pakkkorvides. 

Neid tooteid kaubastatakse tavaliselt suurte saadetistena, tavaliselt edasi müümiseks ja 

need ei ole nii nii hoolikalt pakitud kui uued tooted. 

* 

* * 

Vastavalt eelpooltoodud tingimustele kuuluvad siia rubriiki üksnes järgmises piiravas 

loetelus nimetatud tooted: 

117

1) XI jaotise tekstiilmaterjalidest valmistatud järgmised tooted: rõivad ja rõivalisandid (näiteks 

rõivad, sallid, rätikud, sukad ja sokid, kindad ja kraed), tekid ja reisivaibad, 

majapidamispesu (näiteks voodilinad ja laudlinad) ja sisustustarbed (näiteks kardinad ja 

lauakatted). Siia rubriiki kuuluvad samuti selliste rõivaste või rõivalisandite osad. 

Siia rubriiki ei kuulu siiski grupis 57 või rubriigis 5805 nimetatud sisustustarbed (vaibad ja 

muud tekstiilpõrandakatted, kaasaarvatud „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” ja samalaadsed 

käsitsikootud vaibad ja seinavaibad), isegi siis kui neil on näha märgatava kulumise tunnused ja 

sõltumata nende pakkimisest. Grupi 94 ja eriti rubriigis 9404 nimetatud tooted ( madratsialused; 

vooditarbed ja samalaadsedsisustustarbed, vedrudega või polstriga või sisetäitega, näiteks 

madratsid, vatitekid, suletekid, diivanipadjad, polsterdatud istmed, padjad) ei kuulu samuti siia 

rubriiki, sõltumata nende kulumise astmest või pakendamisest. 

2) Igat liiki jalatsid ja peakatted, mis tahes materjalidest, välja arvatud asbestist (näiteks nahk, 

kumm, tekstiilmaterjalid, õled või plastmassid). 

Kõik muud tooted (näiteks kotid ja presentkatted, telgid ja matkatarbed) kulumise tunnustega siia 

rubriiki ei kuulu ja need klassifitseeritakse nagu vastavad uued tooted. 

6310 TEKSTIILMATERJALIST KALTSUD (UUED VÕI KASUTATUD), 

NÖÖRI-, PAELA-, KÖIE- JA TROSSIJÄÄTMED NING KASUTATUD 

TOOTED NÖÖRIST, PAELAST, KÖIEST, TROSSIST : 

6310 10 - sorteeritud 

6310 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad järgmised tekstiiltooted: 

1) Tekstiilmaterjalide (kaasaarvatud silmkoeliste või heegeldatud kangaste, vildi või lausriide) 

kaltsud. Kaltsud võivad koosneda sisustustarvetest või rõivastest või muudest vanadest 

tekstiiltoodetest, mis on niivõrd kulunud, määrdunud või rebenenud, et nende puhastamine 

või remontimine pole võimalik või uutest väikestest lõikmetest (näiteks õmblustööstuses 

tekkivad). 

2) Nööri- või köie-tükid, kasutatud või kasutamata (näiteks tootmisel tekkinud nööri- või 

köietükid) või nendest valmistatud toodete tükid ja vanad nöörid või köied, sellistest 

materjalidest ärakulunud tooted. 

Sellesse rubriiki kuulumiseks peavad need tooted olema kulunud, määrdunud või 

rebenenud või väikeste tükkidena. Tavaliselt sobivad need üksnes ümbertöötlemiseks 

(näiteks kitkumisega) kiududeks (mis lähevad tavaliselt ümberketramisele), paberi või 

plastmasside tootmiseks, poleerimismaterjalide (näiteks lihvimisketaste) tootmiseks või 

kasutamiseks tööstuslikuks puhastusmaterjaliks (näiteks masinakaltsudeks). 

Kõik muud tekstiilijäätmed ja tükid ei kuulu siiski siia rubriiki. See puudutab nimelt sassis lõnga, 

mis saadakse silmkoeliste või heegeldatud kangaste tootmisel või ära kulunud silmkoeliste või 

heegeldatud toodete lahtiharutamisel; mis tahes muud tekstiillõngade või kiudude jäätmeid või tükke 

(kaasaarvatud vanade madratsite, diivanipatjade, voodikatete jm polsterdisest); kohestatud jäätmed. 

Need tooted klassifitseeritakse gruppide 50 kuni 55, vastavatesse rubriikidesse „jäätmetena” või 

„kohestatud jäätmetena”. 

Siia rubriiki ei kuulu samuti nähtavate kudumise, värvimise jm vigadega riie ja kangas, mis ei ole 

vastav eespool mainitud tingimustele. Need kangad ja riie klassifitseeritakse vastavatesse rubriikidesse 

nagu uued kangad. 

* 

* * 



Rubriigi 6310 tooteid käsitletakse „sorteeritutena”, liigitatult vastavalt erikriteeriumitele või 

konkreetse tekstiiltoote kasutamisel (näiteks sama laadi või samast tekstiilmaterjalist tooted, 

nöörid ühetaolise kiudainekoostisega, ühe värvusega uue riide lõikmed). 

118

XII JAOTIS 

JALATSID, PEAKATTED, VIHMA- JA PÄEVAVARJUD, JALUTUSKEPID, 

ISTMEGA JALUTUSKEPID; PIITSAD, RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD; 

TÖÖDELDUD SULED JA SULGEDEST TOOTED; TEHISLILLED; 

TOOTED JUUSTEST 


GRUPP 64 

JALATSID, KEDRID JMS TOOTED; NENDE OSAD 


a) ühekordselt kasutatavad õhukesest materjalist (näiteks paber, plastleht) jalgade ja 

jalatsite katted ilma külgekinnitatud tallata. Need tooted klassifitseeritakse vastavalt nende 

koostis materjalile. 

b) tekstiiljalatsid ilma liimitud, õmmeldud või muul viisil pealse külge kinnitatud välistallata (XI 

jaotis); 

c) rubriigi 6309 kantud jalatsid; 

d) asbestist tooted (rubriik 6812); 

e) ortopeedilised jalatsid ja muud ortopeedilised abivahendid ning nende osad 


f) mänguasjade jalatsid, uisusaapad koos uiskude või rulluiskudega; säärekaitsmed jm 

spordis kasutatavad kaitsevahendid (grupp 95). 

2. Rubriigis 6406 ei kuulu termini osad alla nagad, kaitsvad detailid, öösid, haagid, pandlad, 

ornamendid, punutud paelad, kingapaelad, tutid jm ehisdetailid (mis tuleb klassifitseerida 

nendele vastavatesse rubriikidesse), samuti nööbid jm rubriigi 9606 tooted. 

3. Selles grupis: 

a) hõlmavad terminid kumm ja plast riiet jm tekstiiltooteid silmaga nähtava kummist või 

plastist väliskihiga. Seejuures ei arvestata võimalikku kaasnevat värvimuutust; ning 

b) terminiga nahk tähistatakse rubriigis 4107 ja rubriikides 4104 - 4114 nimetatud kaupu. 

4. Kui selle grupi märkusest 3 ei tulene teisiti: 

a) loetakse pealsematerjaliks materjali, mis moodustab kõige suurema osa välispinnast, 

arvestamata manuseid ja tugevdavaid detaile nagu pahkluu toestused, randid, 

ornamendid, pandlad, ehispaelad, paelaaugu toestused jms; 

b) loetakse välistalla põhimaterjaliks materjali, mis moodustab kõige suurema osa 

maapinnaga kokkupuutuvast pinnast, arvestamata manuseid ja tugevdavaid detaile 

nagu naelad, riivid, kinnituspoldid, kaitsvad detailid jms. 

* 

* * 


1. Alamrubriikides 6402 12, 6402 19, 6403 12, 6403 19 ja 6404 11 tähistatakse terminiga 

spordijalatsid ainult: 

a) jalatseid, mis on mõeldud sportimiseks ja millele on kinnitatud või millele on võimalik 

kinnitada naelu, tihvte, sidemeid, klambreid jms detaile; 

b) uisu-, mäe ja murdmaasuusasaapaid, lumelauasaapaid, maadlus- ja poksisaapaid ning 

jalgratturikingi.

ÜLDINE 

Siia gruppi rubriikidesse 6401 kuni 6405 kuuluvad mõningate eranditega (vaata neid 

täpselt selle üldise osa lõpust) erinevad jalatsite tüübid (k.a botikud ja kalossid), sõltumata 

nende kujust ja suurusest, kasutusotstarbest, milleks nad on konstrueeritud, nende tootmise 

viisist ning materjalist, millest nad on valmistatud. 

Selles grupis termini jalatsid alla ei kuulu siiski kõrvaldatavad jalatsite või kingade õhukesest 

materjalist (paber, plastlehed jne) ilma külge kinnitatud taldateta katted. Need tooted klassifitseeritakse 

vastavalt nende koostismaterjalile. 

A) Jalatsid võib reastada ainult reguleeritavatest paeltest ja ribadest koosnevate pealsetega 

sandaalidest kuni pikasääreliste saabasteni (mille pealsed katavad sääre ja reie ning millel 

võivad olla nende paremaks püstihoidmiseks pealsete taljele kinnitamise rihmad jne). 

Gruppi kuuluvad: 

1) Madalad või kõrge kontsaga kingad väljas või toas kandmiseks. 

2) Kederluud katvad saapad, poolsaapad, põlvsaapad ja pikasäärelised saapad. 

3) Erinevat tüüpi sandaalid, purjeriidest pealsete ja põimitud taimmaterjalist taldadega 

kingad, tenniskingad, võimlemissussid, supelsussid ja muud madalakontsalised kergelt 

jalga tõmmatavad jalatsid. 

4) Spetsiaalsed spordijalatsid, mis on konstrueeritud sportlikuks tegevuseks ja omavad 

naelu, haake, sidemeid, ribasid jms, või mida on võimalik nendega varustada ning 

uisusaapad, mäe- ja murdmaasuusasaapad, maadlus- ja poksisaapad, jalgratturi 

kingad (vaata selle grupi 1. märkus alamrubriikide kohta). 

Rulluisu- ja uisusaapad külgekinnitatud uiskudega ei kuulu siia gruppi (rubriik 9505). 

5) Balletikingad. 

6) Kodused jalatsid (näiteks toatuhvlid). 

7) Ühest tükist, eriti kummi või plasti vormi valamisega saadud või ühest puutükist lõigatud 

jalatsid . 

8) Muud spetsiaalselt õli, määrdeaine, kemikaalide või külma kaitseks konstrueeritud 

jalatsid. 

9) Botikud ja kalossid, mida kantakse teiste jalatsite peal; mõnel juhul on nad kontsata. 

10)Ühekordselt kasutatavad jalatsid külgekinnitatud tallaga, üldiselt kavandatud 

kasutamiseks ainult üks kord. 

B) Selles grupis käsitletavad jalatsid võivad olla igast materjalist (kumm, nahk, plast, puu, 

kork, tekstiil, sh vilt ja lausmaterjal, karusnahk, põimimismaterjal jne), välja arvatud 

asbest, ja võivad sisaldada vähesel määral grupi 71 materjale. 

Grupi piires on siiski välistaldade ja pealsete koostisse kuuluv materjal see, mis 

määrab klassifitseerimise rubriikidesse 6401 - 6405. 

C) Terminit välistald kasutatakse rubriikides 6401 - 6405 jalatsi osa (v.a külge kinnitatud 

konts) tähenduses, mis on kandmisel kontaktis pinnasega. Välistalla põhimaterjaliks 

võetakse klassifitseerimisel materjal, millel on suurim pind kontaktis pinnasega. Välistalla 

koostismaterjali määramisel ei võeta arvesse osaliselt katvaid külgekinnitatud manuseid 

või tugevdavaid detaile (vaata selle grupi märkust 4 b). Nende manuste või tugevdavate 

detailide hulka kuuluvad naelad, riivid, tikud, kaitsed vmt manused (sealhulgas õhuke 

tekstiilflokist kiht (nt musterjoonise tegemisel) või äravõetav tekstiilmaterjal, mis on talla 

külge kinnitatud, kuid mitte talla sisse pressitud.Juhul kui jalatsid on valmistatud ühes tükis 

ilma külge kinnitatud tallata (näiteks puutallaga kingad), vajamata mingit välistalda, 

niisugused jalatsid klassifitseeritakse alumise välispinna järgi. 

D) Selles grupis jalatsite klassifitseerimisel peab samuti arvestama pealse põhimaterjali. 

Pealne on talla kohal olev kinga või saapa osa. Siiski, teatavatel plastist vormitud tallaga 

või indiaani mokassiini tüüpi kingadel kasutatakse ühte materjali tükki talla ja kas terve või 

osa jalatsi vormimiseks, mis teeb raskeks välistalla ja pealse vahelise piiri 

kindlaksmääramise. Sellistel juhtudel pealsena arvestatakse seda osa kingast, mis katab 

jala küljelt ja pealt. Pealse suurus varieerub väga palju eri jalanõude tüüpide puhul, neist 

2

mis katavad jala ja kogu sääre, k.a reie (näiteks kalamehe saapad), nendeni, mis 

koosnevad lihtsalt ribadest või nahkrihmadest (näiteks sandaalid). 

Kui pealsed koosnevad kahest või rohkemast materjalist, klassifitseerimise määrab 

põhimaterjal millel on suurim välimine pind, arvesse võtmata manuseid ja tugevdavaid 

detaile nagu kederluu kate, kaitsvad või kaunistavad ribad ja kandid, muud kaunistused 

(näiteks tutid, pompoonid, äärised), pandlad, lapatsid, öösi tugevdused, nöörid ja tõmblukud. 

Voodri põhimaterjal ei mõjuta klassifitseerimist. 

E) Tuleb märkida, et selles grupis mõiste kumm või plast hõlmab riiet või muud 

tekstiilmaterjali, mille väliskiht on kumm või plast, mis on nähtav palja silmaga, arvesse 

võtmata värvi muutust. 

F) Ülaltoodud punkti E) tingimustest tulenevalt selles grupis mõiste tekstiilmaterjalid hõlmab 

kiudu, lõnga, riiet, vilti, lausriiet, nööri, köit, trossi jt materjale gruppidest 50 - 60. 

G) Selles rubriigis tähistab termin nahk rubriigis 4107 ja rubriikides 4112-4114 nimetatud 

kaupu. 

H) Saapa või kinga alumist osa, mis koosneb välistallast, mis on kinnitatud mittetäielikule või 

lõpetamata pealsele, mis ei kata kederluud, vaadeldakse kui jalatsit (ja mitte jalatsi osa). 

Neid esemeid võib lõpetada lihtsalt seades korda nende ülaääre ja lisades kinnitusvahendi. 


a) Tekstiiljalatsid ilma külge liimitud, õmmeldud või muul viisil kinnitatud välistallata (XI jaotis). 

b) Jalatsid, millel on märgatavaid kulumise tunnuseid ja mis on hunnikus või pallides, kottides või 

muudes sarnastes pakendites (rubriik 6309). 

c) Asbestist jalatsid (rubriik 6812). 

d) Ortopeedilised jalatsid (rubriik 9021). 

e) Mänguasjade jalatsid ja uisusaapad koos kinnitatud jää- või rulluiskudega; säärekaitsed ja muud 

spordis kasutatavad kaitsevahendid (grupp 95). 

6401 VEEKINDLAD JALATSID KUMMIST VÕI PLASTIST 

VÄLISTALDADE JA PEALSETEGA, V.A PEALEÕMMELDUD, NEET-, 

POLT-, KRUVI-, TIHVT- VMS TALLAKINNITUSEGA JALATSID: 

6401 10 - tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid 

- muud: 

6401 92 - - säärisega, mis katab pahkluu, aga ei kata põlve 

6401 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad veekindlad jalatsid, millel kas nii välistallad kui pealsed (vt üldiste 

selgituste punktid C) ja D)) on kummist (nagu on määratletud grupi 40 märkuses 1), plastist 

või tekstiilmaterjalist, mille väliskiht on kumm või plast, mis on nähtav palja silmaga, arvesse 

võtmata värvi muutust (vt selle grupi märkus 3a)), tingimusel, et nende pealsed pole talla 

külge kinnitatud teisiti kui rubriigi nimes toodud menetlustega. 

Rubriiki kuuluvad ka jalatsid, mis on konstrueeritud kaitseks vee või teiste vedelike 

läbitungimise vastu, muuhulgas kuuluvad teatavad lumesaapad, kalossid, botikud ja 

suusasaapad. 

Jalatsid kuuluvad siia rubriiki isegi kui nad on tehtud osaliselt ühest ja osaliselt teisest 

spetsiifilisest materjalist (näiteks tallad võivad olla kummist ja pealsed riidest, mille väliskiht on 

plast; selle tingimuse puhul ei võeta arvesse mingit värvi muutust). 

Muuhulgas kuuluvad siia rubriiki jalatsid, mis on saadud mõne allpool kirjeldatud 

menetlusega: 

1) Surve all vormitud 

Sellel menetlusel südamik, mõnikord kaetud tekstiilist "sokiga", mis hiljem moodustab 

eseme voodri, pannakse toorikute või graanulitega vormi. 

Vorm suletakse ja asetatakse pressi kõrgele temperatuurile kuumutatud plaatide vahele. 

Temperatuuri mõjul toorikud ja graanulid omandavad teatava venivuse astme ja 

täidavad täielikult ruumi südamiku ja pressi seinte vahel; liigne materjal voolab 

väljapääsudest välja. Siis materjal vulkaniseeritakse (kumm) või tarretatakse 

(polüvinüülkloriid). 

3

Kui vormimise protsess on lõpetatud, jalats võetakse vormist välja ja eemaldatakse 

südamik. 

2) Valamine 

See menetlus on sarnane surve all vormimisele, v. a. see, et surve all vormimise 

protsessis kasutatavate toorikute ja graanulite aset täidavad kummil või polüvinüülkloriidil 

baseeruvad segud, mis on eelsoojendatud andmaks vormi surumiseks nõutavat venivust. 

3) Pasta vormimine 

Sellel menetlusel polüvinüülkloriid- või polüstüroolpasta surutakse vormi, kus ta 

moodustab tervikliku kihi, mis tarretatakse, liigne materjal voolab väljapääsudest välja. 

4) Rotatsioon-valamine 

See menetlus on sarnane pasta vormimisele, välja arvatud, et kiht moodustatakse 

keerates pastat kinnises vormis. 

5) "Kastmis-vormimine" 

Sellel menetlusel kuum vorm kastetakse pasta sisse (seda menetlust kasutatakse 

jalatsitööstuses harva). 

6) Vulkaniseerides kokku panemine 

Sellel menetlusel toormaterjal (tavaliselt kumm või termoplastid) valmistatakse väävli 

pulbriga ette ja lameda lehe valmistamiseks lastakse läbi pressi. Leht lõigatakse (ja 

mõnikord kalanderdatakse) välistalla ja pealse eri detailide kujuliseks (näiteks pöövid, kannatükid, 

kapid, ninatsid jne). Neid detaile kuumutatakse veidi, et teha materjal kleepuvaks 

ja viimaks pannakse kokku kujul, mis vastab jalatsi kujule. Kokkupandud jalats surutakse 

vastu liistu, nii, et detailid liituvad üksteisega ja siis vulkaniseeritakse. Sel menetlusel 

saadud jalatsid on kaubanduses tuntud kui "monteeritud jalatsid". 

7) Ühendamine ja vulkaniseerimine 

Seda menetlust kasutatakse kummist välistalla ja kontsa vormimiseks ning 

vulkaniseerimiseks varem kokkupandud pealsele ühe operatsiooniga. Tald seotakse 

pealsega kindlalt sideaine abil, mis vulkaniseerimise ajal kõvastub. 

8) Kõrgsageduskeevitamine 

Sellel menetlusel materjalid ühendatakse kuumutamise ja surve teel kasutamata 

sideainet. 

9) Kleepimine 

Sellel menetlusel tallad, mis on eelnevalt vormitud või lehest lõigatud, kleebitakse 

pealse külge kleepainega; kasutatakse survet ja ese jäetakse kuivama. Kuigi survet võib 

kasutada kõrgendatud temperatuuril, on talla jaoks kasutatud materjal oma lõplikul kujul 

enne talla kleepimist pealse külge ja tema füüsilised omadused ei teisene mingil viisil selle 

operatsiooniga. 

6402 MUUD JALATSID KUMMIST VÕI PLASTIST VÄLISTALDADE JA 

PEALSETEGA: 

- spordijalatsid: 

6402 12 - - mäe-, murdmaasuusa- ja lumelauasaapad 

6402 19 - - muud 

6402 20 - jalatsid rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge 

tihvtkinnitusega 

- muud jalatsid: 

6402 91 - - pahkluud katva säärisega 

6402 99 - - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad need kummist või plastist välistaldadega jalatsid, mis ei kuulu 

rubriiki 6401. 

Jalats kuulub siia rubriiki isegi kui ta on tehtud osaliselt ühest ja osaliselt teisest 

spetsiifilisest materjalist (näiteks tallad võivad olla kummist ja pealsed riidest, mille väliskiht on 

plast, mis on nähtav palja silmaga; selle tingimuse puhul ei võeta arvesse mingit värvi 

muutust). 

Muuhulgas kuuluvad rubriiki: 

a) suusasaapad, mis koosnevad mitmetest vormitud detailidest, mis on kinnitatud neetidega 

vms võtetega; 

4

) puutallaga kingad ilma kannatüki või kapita, mille ühes tükis valmistatud pealsed on 

harilikult kinnitatud neetitega põhjale või platvormile ; 

c) toakingad või tuhvlid ilma kannatüki või kapita, mille pealsed on valmistatud ühes tükis või 

kokku pandud teisiti kui õmmeldes ja kinnitatud tallale õmmeldes; 

d) sandaalid, mis koosnevad paeltest ümber jalaselja ja jala või kannarihmast, mis on 

kinnitatud talla külge ükskõik missugusel menetlusel; 

e) nahkrihmadest sandaalid, millel rihmad on kinnitatud tallale tihvtidega, mis jäävad kinni 

tallas olevatesse pesadesse; 

f) mitteveekindlad jalatsid, mis on toodetud ühes tükis (näiteks supelsussid). 

6403 KUMMIST, PLASTIST-, NAHAST VÕI KOMPOSIITNAHAST 

VÄLISTALDADE JA NAHAST PEALSETEGA JALATSID: 

- spordijalatsid: 

6403 12 - - mäe-,murdmaasuusa- ja lumelauasaapad 

6403 19 - - muud 

6403 20 - jalatsid nahast välistaldadega ja nahkrihmadest pealsetega üle jalaselja 

ning ümber suure varba 

6403 40 - muud tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid 

- muud, nahast välistallaga: 

6403 51 - - pahkluud katvad 

6403 59 - - muud 

- muud jalatsid: 

6403 91 - - pahkluud katvad 

6403 99 - - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad jalatsid nahast pealsete (vt üldiste selgituste punkt D)) ja 

välistaldadega (vt üldiste selgituste punkt C)), mis on tehtud: 

1) Kummist (nagu on määratletud grupi 40 märkuses 1). 

2) Plastist. 

3) Tekstiilmaterjalist, mille väliskiht on kumm või plast, mis on nähtav palja silmaga; selle 

tingimuse puhul ei võeta arvesse mingit värvimuutust (vt selle grupi märkus 3 ja üldiste 

selgituste punkt E)). 

4) Nahast (vt selle grupi märkus 3b)). 

5) Komposiitnahast (grupi 41 märkuse 2 põhjal "komposiitnahk" on piiratud ainega, mis 

põhineb nahal või nahakiududel). 

6404 KUMMIST, PLASTIST-, NAHAST VÕI KOMPOSIITNAHAST 

VÄLISTALDADEGA JA TEKSTIILPEALSETEGA JALATSID: 

- kummist- või plastist välistaldadega: 

6404 11 - - spordijalatsid; tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms 

jalatsid 

6404 19 - - muud 

6404 20 - nahast või komposiitnahast välistaldadega jalatsid 

Sellesse rubriiki kuuluvad jalatsid tekstiilmaterjalist pealsetega (vt üldiste selgituste punkt 

D)) ja välistaldadega (vt üldiste selgituste punkt C)), mis on tehtud samadest materjalidest kui 

rubriiki 6403 kuuluvatel jalatsitel (vt selle rubriigiselgitusi). 

6405 MUUD JALATSID: 

6405 10 - nahast või komposiitnahast pealsetega 

6405 20 - tekstiilpealsetega 

6405 90 - muud 

5

Selle grupi märkustest 1 ja 4 tingitult kuuluvad sellesse rubriiki kõik jalatsid, millel on 

välistallad ja pealsed materjalidest, või kombineeritud materjalidest, milledele ei ole viidatud 

selle grupi eelnevates rubriikides. 

Rubriiki kuuluvad eriti: 

1) Jalatsid kummist või plastist välistaldadega ja pealsetega, mis on valmistatud muust 

materjalist kui kumm, plast, nahk või tekstiil; 

2) Jalatsid nahast või komposiitnahast välistaldadega ja pealsetega, mis on valmistatud muust 

materjalist peale naha ja tekstiili; 

3) Jalatsid puidust, korgist, nöörist või köiest, papist, karusnahast, tekstiilkangast, vildist, 

lausmaterjalist, linoleomist, raffiast, õlest, lufast jne. Selliste jalanõude pealsed võivad olla 

ükskõik missugusest materjalist. 

Rubriiki ei kuulu kokku pandud osad (näiteks pealsed, mis kas on sisetaldade külge kinnitatud või 

mitte), mis veel ei moodusta jalatsit või millel ei ole selle põhilisi omadusi, nagu on kirjeldatud 

rubriikides 6401 - 6405 (rubriik 6406). 

6406 JALATSITE OSAD (K.A PEALSED, KA MUUDE TALLAOSADE KUI 

VÄLISTALLA KÜLGE KINNITATUD); EEMALDATAVAD 

SISETALLAD, KANNAPEHMENDUSED JMS ; KEDRID, SÄÄRISED 

JMS TOOTED, NENDE OSAD: 

6406 10 - jalatsipealsed ja nende osad (v.a kapid ja muud jäigad detailid) 

6406 20 - kummist või plastist välistallad ja kontsad 

- muud: 

6406 91 - - puidust 

6406 99 - - muudest materjalidest 

I) JALATSITE OSAD (K.A PEALSED, 

ÜHENDATUD VÕI MITTE MUUDE OSADEGA PEALE VÄLISTALDADE); 

ÄRAVÕETAVAD SISETALLAD, KANNAPADJAD JMS TOOTED 


A) Mitmesugused jalatsite detailid; need detailid võivad olla ükskõik missugusest materjalist 

väljaarvatud asbestist. 

Olenevalt milleks nad on ette nähtud, jalatsite detailid võivad erineda kujult vastavalt 

jalatsite tüübile ja tegumoele. Siia kuuluvad: 

1) Pealsete osad (näiteks pöövid, ninatsid, kapid, säärised, voodrid ja puukingade rihmad), 

k.a pealsete kuju lähedaseks lõigatud nahatükid jalatsite valmistamiseks. 

2) Kõvendused. Need võivad asetseda kapi ja voodri vahel andmaks nendele jalatsi 

detailidele püsivust ja tugevust. 

3) Sise-, vahe- ja välistallad, k.a vahetallad; samuti pinsolid liimimiseks sisetalla pinnale. 

4) Kumerad toendid või toendid ja toendi detailid (peamiselt puidust, nahast, papist või 

plastikust) tallale ühendamiseks, et vormida jalatsi kumerusi. 

5) Eri tüüpi kontsad puidust, kummist jne, k.a külge liimitavad, naelutatavad ja kruvitavad; 

kontsa detailid (näiteks kontsaplekid). 

6) Spordijalatsite nupud, naelad jne. 

7) Kokkupandavad detailid (näiteks pealsed, kas sisetallale kinnitatud või mitte), mis veel 

ei moodusta jalatsit või ei oma selle olulise tähtsusega tunnuseid nagu on kirjeldatud 

rubriikides 6401 - 6405. 

B) Järgmine garnituur (ükskõik missugusest materjalist väljaarvatud asbest), mida võib 

kanda jalatsi sees: äravõetavad sisetallad, sukakaitsed (kummist, kumeeritud kangast jne) 

ja äravõetavad sisemised kannapadjad. 

6

II) KEDRID, SÄÄRISED JMS TOOTED, NENDE OSAD. 

Need esemed on konstrueeritud kogu sääre või selle osa katmiseks ja mõnel juhul osa 

jala (näiteks kederluu ja jalaselja) katmiseks. Nad erinevad sokkidest ja sukkadest siiski 

sellega, et nad ei kata kogu jalga. 

Nad võivad olla valmistatud ükskõik missugusest materjalist (nahk, purjeriie, vilt, kootud 

või heegeldatud kangas, jne) väljaarvatud asbestist. 

Siia kuuluvad kedrid, säärised, sääremähised, "mäesukad" ilma pöiata, sääre soojendajad 

ja sarnased esemed. 

Rubriiki kuuluvad ka ülaltoodud esemete äratuntavad detailid. 

x x x 


a) Kandid nahast või komposiitnahast (rubriik 4205), plastist (grupp 39) või kummist (grupp 40). 

b) Põlve ja kederluu toed (sellised mis koosnevad elastsest kangast ja on konstrueeritud lihtsalt 

toetama nõrku liigeseid); need klassifitseeritakse neile sobivasse rubriiki vastavalt materjalile, millest 

nad on tehtud. 

c) Ühes tükis retuusid (trikoopüksid), seda liiki mida kannavad väikelapsed; need on rõivad, mis 

ulatuvad taljeni ja on sobitatud tihedalt ümber sääre ning mõnikord katavad terve jala (grupp 61 või 

62). 

d) Asbestist jalatsidetailid ja manused (rubriik 6812). 

e) Spetsiaalsed sisetallad jala võlvi toetamiseks, valmistatud mõõtude järgi ja ortopeedilised 

abivahendid (rubriik 9021). 

f) Kriketi säärekaitsed, sääre esikaitsed, põlvekaitsed ja muud sportimisel kasutatavad 

kaitsevahendid (rubriik 9506). 

g) Tikud, naelad, öösid, saapa haagid, pandlad, kaitsed, äärised, pompoonid, paelad, mis 

klassifitseeritakse neile sobivasse rubriiki, nööbid, trukknööbid, nupud (rubriik 9606) ja tõmblukud 


7


GRUPP 65 

PEAKATTED JA NENDE OSAD 


a) rubriigi 6309 kantud peakatted; 

b) asbestist peakatted (rubriik 6812); ja 

c) nukkude kübarad jm mänguasjade peakatted, samuti karnevalikaubad grupist 95. 

2. Rubriiki 6502 ei kuulu õmmeldud kübaratoorikud, v.a spiraalsetest ribadest kokkuõmmeldud. 

ÜLDINE 

Väljaarvatud esemed, mis on kantud allpool olevasse nimestikku, kuuluvad siia gruppi 

kübaratoorikud, kübaravildid, kübarad ja igasugused muud peakatted, sõltumata materjalist, 

millest nad on valmistatud ja millal nad on mõeldud kanda (päevased, teatri, maskeerimis, 

kaitse jne). 

Siia kuuluvad ka igasugusest materjalist juuksevõrgud ja kindlad spetsiifilised peakatete 

lisandid. 

Selle grupi kübarad ja muud peakatted võivad olla ühendatud igasugust liiki ja igast 

materjalist kaunistustega, k.a kaunistused grupi 71 materjalidest. 


a) Loomade peakatted (rubriik 4201). 

b) Sallid, rätikud, mantiljad, loorid ja taolised esemed (rubriigid 6117 või 6214). 

c) Peakatted, millel on märgatavaid kulumise tunnuseid ja mis on puistekaubana, pallides, kottides või 

muudes samalaadsetes pakendites (rubriik 6309). 

d) Parukad ja taolised esemed (rubriik 6704) 

e) Asbestist peakatted (rubriik 6812). 

f) Nukkude kübarad, teiste mänguasjade kübarad, karnevalikaubad (grupp 95). 

g) Erinevad esemed, mida kasutatakse kübarakaunistustena (pandlad, haagid, märgid, suled, 

kunstlilled jne), kui nad ei ole ühendatud peakattega (sobivad rubriigid). 

6501 VILDIST KÜBARATOORIKUD JA KÜBARAVILDID (VORMIMATA 

NING SERVADETA); LAMEDAD VILTKETTAD JA SILINDRILISED 

TOORIKUD (K.A TÜKKIDEKS LÕIGATUD) 

A) Vildist kübaratoorikud ja kübaravildid, pakkvormil vormi vormimata ja ilma 

valmistatud servadeta. 

Karvavildist kübaratoorikud ja kübaravildid on harilikult valmistatud küüliku, jänese, 

piisamroti, nutria, või kopra karvadest; villavildist kübaratoorikud jne on harilikult vikunja, 

kaameli (sh dromedari) jne karvadest. Mõnel juhul on vildid tehtud nende materjalide 

segudest, mõnikord segatud keemiliste kiududega. 

Peale vastavat töötlust imetakse karvad ühetasaselt koonuse kujulisse vormi ja villa 

puhul põimitakse kokku kraasitud kiud topelt koonuses. (Viimati mainitud vorm lõigatakse 

siis laiemast osast kaheks, saades kaks koonusekujulist kübaratoorikut). Peale kuuma vee 

või auruga pihustamist eemaldatakse vormitud toorikud koonustelt. Need toorikud, mis on 

veel vabalt vildistatud seisundis (tavaliselt ei tunnustata rahvusvahelises kaubanduses),

teevad läbi rea kõvastamise ja vanutamise menetlusi, valmistamaks täielikult vildistatud 

koonuse lähedase vormiga kübaratoorikuid. 

Rubriiki kuuluvad ka kübaratoorikud, mis on ümmarguse kübarapõhja vormimiseks 

peenemast otsast venitatud, mõnikord paralleelsete külgedega, aga sagedamini längus 

külgedega ja algstaadiumis servadega. Neid viimaseid võib eristada pakkvormil vormitud 

viltidest sellepärast, et kui ta asetada püsti lamedale pinnale, serv ei eendu kübarapõhjast 

ligikaudselt täisnurkselt (vaata rubriik 6505), mõningad nendest selle rubriigi pakkvormil 

vomimata toorikutest, kübaraviltidest jne on kirjeldatud pooltoodetena. (Esemed, mis on 

tuntud valmistoodetena, on siiski olnud allutatud pakkvormil vormimise menetlusele ja 

kuuluvad rubriiki 6505). 

Selles rubriigis klassifitseerimist ei mõjusta menetlused nagu silestamine, värvimine või 

kõvastamine. 

Rubriiki kuuluvad mõningad väga kerged ja õhukesed kübaravildid, mis on tuntud kui 

"särgi" või rätiku vilt, ja mida kasutatakse jäigale kübara alusele kinnitamiseks. 

B) Rubriiki kuuluvad ka: 

1) Lamedad viltkettad, valmistatud algselt laiapõhjalise koonuse vormis ja siis venitatud 

lamedaks, umbes 60 cm diameetriga kettaks. Sageli lõigatakse need viltkettad 

tükkideks ja siis õmmeldakse kübara või mütsi kujuliseks. Seda tüüpi vildist on 

õmmeldud sõjaväe ja muude vormirõivaste vormimütsid. 

2) Vildist silindrilised toorikud on valmistatud harilikult silindrilisel vormil (kõrgusega 40 

ja 50 cm vahel ja umbes 100 cm ümbermõõduga) karvadest sarnasel 

imemismenetlusel nagu kasutatakse karvavildi koonuste valmistamiseks. Reeglina 

kasutavad neid kübarategijad ja klassifitseeritakse selles rubriigis, kas silindritena või 

täisnurksesse vormi lõigatuna. Täisnurkseks vormitud vilt lõigatakse tükkideks ja 

kasutatakse kaunistustena või õmmeldakse kokku kübara või mütsi kujuliseks. 

6502 KÜBARATOORIKUD, PUNUTUD VÕI VALMISTATUD MIS TAHES 

MATERJALIST RIBADE ÜHENDAMISE TEEL, VORMIMATA, 

SERVADETA, VOODRITA, KAUNISTUSTETA 

Siia rubriiki kuuluvad kübaratoorikud, mis ei ole pakkvormil vormitud ja on ilma 

valmistatud servadeta, ilma voodri ja kaunistusteta, valmistatud kas: 

1) Otseselt ribadest või punutud mis tahes materjalist kiududest(eriti õlgedest, roost, 

palmikiududest, raffiast, agaavikiust, paberi või plastmassi ribadest või puulaastudest). 

Need materjalid võivad olla punutud eri meetoditel, k.a kiududest või ribadest punutud, 

asetades ühe kiudude seade või ribad nii, et nad väljuvad radiaalselt kübarapõhja 

keskpunktist ja läbi põimides neid teiste spiraalselt keeratud kiudude või ribadega. 

Punumisel võetakse tarvitusele lisa radiaalseid kiude või ribasid kui vahemaa keskpunktist 

kasvab. 

või 

2) Vastavalt selle grupi märkusele 2 mis tahes materjalist (näiteks vildist või riidest, 

monokiust või plastikust punutud või muud ribad) ribade ühendamisel (tavaliselt laiusega 

mitte üle 5 cm), harilikult õmmeldes ribasid spiraalselt kokku, alustades kübarapõhjast, 

niisugusel viisil, et iga spiraal osaliselt kattub eelmisega, või palmikud asetsevad spiraalselt 

nii, et sakilised servad vastastikku hambuvad ja nad ühendatakse niidi abil. 

Punumise või ribadest kokkupanemise meetodi tõttu on selle rubriigi kübaratoorikutel, 

erinevalt rubriigi 6501 esemetest, sageli selgesti tajutav piirjoon kübarapõhja ja serva vahel, 

mis võivad olla mõnikord teineteise suhtes ligikaudselt täisnurkselt. Seda liiki kübaratoorikuid 

kantakse mõnikord niisugustena (näiteks rannas või maal kandes), aga kuna nad ei ole 

pakkvormil vormi vormitud ega oma valmistatud servi, jäävad nad siia rubriiki, tingimusel, et 

nad ei ole vooderdatud ega kaunistatud. 

Neid saab eristada pakkvormil vormitud toorikutest sellega, et viimastel on tavaliselt 

pakkvormil vormimise tulemusena ovaalse kujuga kübarapõhi (vaata selgitusi rubriigile 6504). 

Siia rubriiki klassifitseerimist ei mõjuta menetlused nagu värvimine, pleegitamine, 

pügamine või palmikute esileulatuvate otste kinnitamine ega ainult eseme originaalkuju 

2

(näiteks ümmarguse ava) vähemate menetlustega pärast värvimist, pleegitamist jne tagasi 

andmine. 

Siiski tuleb märkida, et siia rubriiki kuuluvate sarnased pakkvormil vormimata kübaratoorikud 

klassifitseeritakse kübaratena rubriiki 6504, kui nad on voodriga või kaunistatud. 

[6503] 

6504 KÜBARAD JM PEAKATTED,PUNUTUD VÕI VALMISTATUD MIS 

TAHES MATERJALIST RIBADE ÜHENDAMISE TEEL, VOODRI VÕI 

KAUNISTUSTEGA VÕI ILMA 

Siia rubriiki kuuluvad valdavalt kübarad jne peakatted, mis on valmistatud rubriigi 6502 

kübaratoorikutest, pärast seda kui nad on pakkvormil vormi vormitud, on valmis tehtud nende 

servad, või neile on pandud vooder või nad on kaunistatud. 

Kübaratoorikud on vormitud pakkvormil matriitsil pressides või triikides, tavaliselt pärast 

kõvastamist želatiini, meti, kummiga jne. Pakkvormil vormimise protsessis antakse 

kübarapõhjale vajaliku suurusega ovaalne kuju ja samal ajal servad muutuvad selgemalt 

piiritletuks. 

Peale pakkvormil vormimist kujundatakse servad nõutavasse vormi. 

Pakkvormil vormitud kübaratoorikuid ei tohi segi ajada toorikutega, mida ei ole pakkvormil 

vormitud (rubriik 6502), vaatamata sellele, et viimaseid mõnikord kantakse niisugustena ilma 

kaunistamata (näiteks rannas, maal). 

Peale pakkvormil vormimise ja kus vajalik, servade kujundamise, võib kübaraid ja 

peakatteid viimistleda (näiteks täiendada voodriga, higipaeltega, kübarapaeltega, 

lõuapaeltega, dekoratiivsete lisanditega nagu tehislilled, puuviljad või lehed, nõelad ja suled). 

Lisaks ülalkirjeldatud toodetele kuuluvad rubriiki ka: 

1) Erineva vormiga kübarad ja muud peakatted, modellistide poolt valmistatud rubriigi 6502 

kübaratoorikutest, mitte pakkvormil vormitud ega valmistatud servadega. 

2) Otseselt ükskõik missugusest materjalist ribade ühendamise teel valmistatud kübarad ja 

muud peakatted (peale rubriigi 6502 õmmeldes spiraalselt ühendatud kübaratoorikute, 

mida võib otseselt kanda nagu kübaraid). 

3) Rubriigi 6502 kübaratoorikud, ainult pakkvormil vormitud või valmistatud servadega ja 

kübaratoorikud pakkvormil vormimata ja valmistatud servadeta, kuid voodriga ja 

kaunistatud (näiteks lindiga, paelaga jne). 

6505 KÜBARAD JM PEAKATTED, SILMKOELISED VÕI HEEGELDATUD 

VÕI VALMISTATUD PITSI, VILDI VM RIIDE ÜHEST VÕI MITMEST 

TÜKIST (KUID MITTE RIBADEST), KA VOODRI VÕI 

KAUNISTUSTEGA; JUUKSEVÕRGUD MIS TAHES 

MATERJALIDEST, KA VOODRI VÕI KAUNISTUSTEGA: 

6505 10 - juuksevõrgud 

6505 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kübarad ja peakatted (kas voodri ja kaunistustega või mitte), mis on 

valmistatud otse kududes või heegeldades (kas vanutatud ja vildistatud või mitte), või 

valmistatud pitsi, vildi või muu tekstiilmaterjali tükist, riie on kas õlitatud, vahatatud, kumeeritud 

või muul viisil impregneeritud või kaetud või mitte. 

Siia kuuluvad ka õmmeldud kübaratoorikud, kuid mitte kübaratoorikud või peakatted, mis 

on saadud punutiste või ribade kokkuõmblemisel või muul viisil ühendamisel (rubriik 6504). 

See rubriik hõlmab ka viltkübaraid ja muid vildist peakatteid, mis on valmistatud rubriiki 6505 

kuuluvatest kübaratoorikutest, kübaraviltidest või lamedatest viltketastest, sealhulgas 

kübaravildid, mis on lihtsalt pakkvormil vormitud, ja valmistatud servadega kübaravildid. 

Siia klassifitseeritavad tooted on voodri ja kaunistustega või ilma. 

3


1) Kübarad, kas kaunistatud lintide, kübaranõelte, pannalde, tehislillede, lehtede ja puuviljade, 

sulgede ja muude mis tahes materjalist kaunistustega või ilma. 

Sulgedest ja kunstlilledest peakatted ei kuulu siia (rubriik 6506). 

2) Baretid, tanud, murumütsid, pigimütsid jms peakatted. Need on tavaliselt otse kootud või 

heegeldatud ja sageli vanutatud (näiteks baski baretid).3) Kindlad idamaised 

peakatted (näiteks fessid). Tavaliselt on nad valmistatud otseselt kududes või heegeldades 

ja on sageli vanutatud. 

4) Mitmesugused nokkmütsid (vormimütsid jne). 

5) Kutseala ja vaimuliku peakatted (mitrad, preestrite nelinurksed peakatted, akadeemilised 

nelinurksed kübarad jne). 

6) Riidest, pitsist, võrkkangast jne peakatted, sellised nagu kokamütsid, nunnade peakatete, 

meditsiiniõdede ja ettekandjate peakatted jne, millel on selged peakatte tunnused. 

7) Korgist kiivrid või troopikakiivrid, mis on kaetud riidega. 

8) Süüdvestrid. 

9) Kapuutsid. 

Väljaarvatud siiski keepide, mantlite jne eemaldatavad kapuutsid, mis on koos rõivaga, mille 

juurde nad kuuluvad, ja klassifitseeritakse koos rõivaga neid moodustava materjali järgi. 

10) Torukübarad ja klappsilindrid. 

Siia rubriiki kuuluvad ka juuksevõrgud, snoods jms. Need on mis tahes materjalist, 

peamiselt tüllist või muust võrgust, kootud või heegeldatud, või inimjuustest. 

6506 MUUD PEAKATTED, VOODRI VÕI KAUNISTUSTEGA VÕI ILMA: 

6506 10 - kaitsepeakatted 

- muud: 

6506 91 - - kummist või plastist 

6506 99 - - muust materjalist 

Siia rubriiki kuuluvad kõik kübarad ja peakatted, mis ei ole klassifitseeritud selle grupi 

eelnevates rubriikides või gruppides 63, 68 või 95. Siia kuuluvad eriti kaitsepeakatted (näiteks 

sporditegevuseks, sõjaväelaste või tuletõrjujate kiivrid, mootorratturite, kaevurite või 

ehitustööliste kiivrid) kas varustatud kaitsepolstriga või mitte, kindlate kiivrite puhul 

mikrofonide või kuularitega. 

Rubriiki kuuluvad ka: 

1) Kummist ja plastikust kübarad ja peakatted (näiteks ujumismütsid ja kapuutsid). 

2) Nahast ja komposiitnahast kübarad ja peakatted. 

3) Karusnahast ja tehiskarusnahast kübarad ja peakatted. 

4) Sulgedest ja tehislilledest kübarad ja peakatted. 

5) Metallist kübarad ja peakatted. 

6507 KÜBARATE HIGIPAELAD, VOODRID, KÜBARAKATTED, 

KÜBARAALUSED, KÜBARASÕRESTIKUD, MÜTSINOKAD NING 

PEAKATETE LÕUAPAELAD 

Siia rubriiki kuulub ainult järgmine peakatete garnituur: 

1) Higipaelad kübarapõhja siseservale kinnitamiseks. Need on harilikult nahast, kuid võivad 

olla ka komposiitnahast, õlitatud riidest või muust kaetud riidest jne. Nad klassifitseeritakse 

siia rubriiki ainult, kui nad on lõigatud nõutava pikkusega tükkideks või muul viisil valmis 

liitmiseks peakattega. Neil on sageli kirjutatud sisse kübaravalmistaja nimi jne. 

2) Voodrid ja voodri osad, reeglina valmistatud tekstiilmaterjalidest, aga mõnikord 

plastikust, nahast jne. Neil on harilikult samuti kübaravalmistaja märk jne. 

Tuleb märkida, et sedasorti etikett, mida kasutatakse kübarapõhja siseküljele kinnitamiseks jne 

ei kuulu siia rubriiki. 

3) Vutlarid, tavaliselt riidest või plastmassist. 

4

4) Kübaraalused; need võivad koosneda jäigastatud riidest (näiteks vaheriie), papist, 

papjeemašeest, korgist, puust, metallist jne. 

5) Kübara sõrestik, näiteks traatsõrestik (mõnikord kõvendatud tekstiilist või muust 

materjalist) ja klappsilindrite vedrusõrestikud. 

6) Mütsinokad (näiteks vormimütside ja muude mütside jaoks). Nokad, mis on kujundatud 

kandmiseks peamiselt silmade varjuna, klassifitseeritakse kui peakate, kui nad 

ühendatakse mis tahes laadi peatükiga (kübarapõhjaga), muidu nad klassifitseeritakse 

vastavalt nende materjalile. 

7) Lõuapaelad; kitsad ribad või paelad (k.a põimitud paelad) nahast, riidest, plastikust jne. 

Nad on harilikult valmistatud nii, et neid võib reguleerida nõutavale pikkusele. Nad võivad 

olla ka kaunistuslisandid. Lõuapaelad kuuluvad siia rubriiki ainult kui nad on valmis 

peakattega ühendamiseks. 

5

GRUPP 66 

VIHMA- JA PÄEVAVARJUD, 

JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID, PIITSAD, RATSAPIITSAD JA NENDE 

OSAD 



a) mõõte-jalutuskepid jms tooted (rubriik 9017); 

b) kepid, mis sisaldavad tulirelva, mõõka, mingit raskust jms (grupp 93); ja 

c) grupi 95 tooted (näiteks mänguvihmavarjud ja -päevavarjud). 

2. Rubriiki 6603 ei kuulu tekstiilmaterjalist valmistatud osad, kaunistused ja manused, 

samuti mis tahes materjalist katted, tutid, rihmad, vihmavarjuvutlarid jms esemed. 

Need kaubad klassifitseeritakse eraldi ka juhul, kui need esitatakse tollile koos 

rubriiki 6601 või 6602 kuuluvate toodetega, kuid neile kinnitamata, ja neid ei saa 

käsitada nende toodete koostisosadena. 

6601 VIHMAVARJUD JA PÄEVAVARJUD (SH JALUTUSKEPP-VIHMA- 

VARJUD, AIAVARJUD JMS): 

6601 10 - aiavarjud jms 

- muud: 

6601 91 - - teleskoopvarrega 

6601 99 - - muud 

Väljaarvatud seda laadi vihmavarjud ja päevavarjud, mis on selgelt kavandatud 

kasutamiseks mänguasjadena või karnevali esemetena (grupp 95), kuuluvad siia rubriiki 

igasugused vihmavarjud ja päikesevarjud (näiteks "tseremoniaalsed" vihmavarjud, varjudvarikatused, 

jalutuskepp-vihmavarjud, isted-vihmavarjud, kohviku, turu, aia ja muud varjud), 

hoolimata materjalist, millisest eri komponendid (k.a sobivad manused ja kaunistused) on 

valmistatud. Nende katted võivad olla valmistatud mis tahes tekstiilkangast, plastikust, 

paberist jne ja nad võivad olla tikitud, kaunistatud pitsiga, narmastega ääristatud või muul viisil 

kaunistatud. 

Jalutuskepp-vihmavarjud on jäiga kattega vihmavarjud, see annab toodetele jalutuskepi 

välimuse. 

Varjud-varikatused koosnevad suurest vihmavarjust, mis on varustatud "ümbritseva 

kattega", milline võib olla kinnitatud maapinnale (näit vaiade abil vormitud telgi kupli sarnaseks 

või kinnitatud liivataskute abil "ümbrise" seestpoolt). 

Vihmavarju varred on tavaliselt puust, pilliroost, plastmassist või metallist. Käepidemed 

võivad olla samast materjalist kui varred, või nad võivad koosneda täiesti või osaliselt 

väärismetallist või metallist plakeeritud metalli, elevandiluu, sarve, merevaigu, kilpkonnaluu, 

pärlmutriga jne, ja neile võib olla kinnitatud vääris- või poolvääriskive (looduslikke, sünteetilisi 

või taastatuid), jne. Käepidemed võivad olla kaetud ka naha või muude materjalidega, ja 

võivad olla varustatud tuttide või tupsudega. 


a) Vihmavarjude vutlarid või sarnased esemed, kas kaubastatavad koos või mitte, aga esemele 

kinnitamata. (Need klassifitseeritakse neile sobivasse rubriiki.) 

b) Rannatelgid, mis ei oma vihmavarju või varju-varikatuse iseloomu (rubriik 6306).



Vihmavarjud, millised on kavandatud mitte käeshoidmiseks, vaid nad fikseeritakse (näiteks 

maapinnale, lauale või alusele), vaadeldakse "aia- või muude varjudena". Sellepärast kuuluvad siia 

alamrubriiki varjud vabaõhu istekohtadele, molbertitele, aialaudadele, maamõõtja laudadele jne, ja 

varjud-varikatused. 

6602 JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID, PIITSAD, RATSA- 

PIITSAD JMS 

Välja arvatud kaubad, mis on allpool nimetatud kui mittekuuluvad, kuuluvad siia rubriiki 

jalutuskepid, pillirookepid, piitsad (k.a juhtimispiitsad), ratsapiitsad ja sarnased esemed, 

sõltumata materjalist, millest nad on valmistatud. 

A) Jalutuskepid, istepingiga jalutuskepid ja sarnased esemed. 

Lisaks harilikele jalutuskeppidele kuuluvad siia rühma ka istepingiga jalutuskepid 

(käepidemega, mis on konstrueeritud nii, et avanedes moodustub iste), jalutuskepid, mis 

on spetsiaalselt projekteeritud puuetega- ja vanadele inimestele, skautide kepid, 

karjasekepid. 

Rühma kuuluvad ka lõpetamata pilliroost või puust jalutuskepid, mis on treitud, 

painutatud või muul viisil töödeldud; aga siia ei kuulu pilliroog või puu, mis on kohane 

jalutuskeppide tootmiseks, mis on ainult ligikaudselt lõigatud või ümaraks tehtud (rubriik 

1401 või grupp 44). Rubriiki ei kuulu ka toorikud, mis on äratuntavad kui lõpetamata 

käepidemed (rubriik 6603). 

Jalutuskepi käepideme ja varre (kepi) osad võivad olla valmistatud eri materjalidest ja 

neile võib olla kinnitatud väärismetalle, vääris- või poolvääriskive (looduslikke, sünteetilisi 

või taastatuid). Nad võivad olla ka täiesti või osaliselt kaetud nahaga või teiste 

materjalidega. 

B) Piitsad, ratsapiitsad ja sarnased esemed. 

1) Igat liiki piitsad, tavaliselt koosnevad ühendatud varrest ja piitsast. 

2) Ratsapiitsad, mis koosnevad tavaliselt varrest koos lühikese nahksilmusega piitsa 

asemel. 

* 

* * 

Need esemed võivad olla varustatud tuttidega või muude mis tahes materjalist 

manustega. 


a) Mõõte-jalutuskepid, mõõdulatid jms (rubriik 9017). 

b) Kargud ja käetoega kepid (rubriik 9021). 

c) Tulirelvaga kepid, keppmõõgad, raskusega jalutuskepid jms (grupp 93). 

d) Tooted grupist 95 (golfikepid, hokikepid, suusakepid, alpikirkad jne). 

6603 RUBRIIKIDES 6601 JA 6602 NIMETATUD TOODETE OSAD, 

KAUNISTUSED JA MANUSED: 

6603 20 - vihmavarjukarkassid (ka varrele monteeritult) 

6603 90 - muud 

Siia rubriiki ei kuulu tekstiilist osad, kaunistused ja manused, katted, tutid, nahkrihmad, 

vihmavarju katted ja taolised esemed ükskõik missugusest materjalist; need 

klassifitseeritakse eraldi isegi siis, kui nad esitatakse koos, aga ei ole kinnitatud vihmavarjule, 

päevavarjule, jalutuskepile jne (vt selle grupi märkus 2). Nende eranditega kuuluvad siia 

rubriiki rubriikide 6601 või 6602 esemete äratuntavad osad, garnituur, manused. 

Need ülejäänud klassifitseeritakse siin hoolimata neid moodustavast materjalist (k.a 

väärismetall või metall plakeeritud väärismetalliga või looduslikud, sünteetilised või taastatud 

vääris- või poolvääriskivid). Siia kuuluvad: 

2

1) Käepidemed (k.a toorikud, mis on äratuntavad kui lõpetamata käepidemed) ja 

vihmavarjude, päevavarjude, jalutuskeppide jne nupud. 

2) Karkassid, k.a varrele paigaldatud karkassid ja karkassi ribid ning pingutaja. 

3) Vihmavarjude ja päevavarjude varred (kepid), kas ühendatud käepidemete või nuppudega 

või mitte. 

4) Piitsade või ratsapiitsade varred. 

5) Libisevad rõngad, ribide otsad, avamisnupud ja otste nupud, otsakud, vedrud, rõngad, 

seade vihmavarju katte reguleerimiseks varrega nurga alla, orad, istepingiga 

jalutuskeppide põhjaplaadid jms. 


a) Lõpetamata jalutuskepid (vt rubriigi 6602selgitusi). 

b) Rauast või terasest ribide või pingutaja osad, lihtsalt lõigatud pikusesse (grupp 72 või 73). 

3


GRUPP 67 

TÖÖDELDUD SULED JA UDUSULED NING TOOTED NENDEST; 

TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST 


a) juustest filterriie (rubriik 5911); 

b) pitsist, tikandist vm tekstiilmaterjalist lillemotiivid (XI jaotis); 

c) jalatsid (grupp 64); 

d) peakatted ja juuksevõrgud (grupp 65); 

e) mänguasjad, spordiinventar, karnevalikaubad (grupp 95); 

f) sulgedest tolmupühkijad, puudritupsud, juussõelad (grupp 96). 


a) tooted, kus sulgi või udusulgi kasutatakse ainult täidiseks või polsterdamiseks 

(näiteks vooditarbed, mis kuuluvad rubriiki 9404); 

b) rõivad ja nende lisandid, kus sulgi või udusulgi kasutatakse ainult kaunistuseks või 

polsterduseks; ja 

c) tehislilled, -lehed ja nende osad, rubriigi 6702 valmistooted. 


a) klaastooted (grupp 70); ja 

b) keraamilised, kivist, metallist, puust vm materjalist tehislilled, -lehed ja -puuviljad, 

mis on saadud ühes tükis valamise, sepistamise, nikerdamise, stantsimise teel või 

muul meetodil või koosnevad osadest, mis on omavahel ühendatud muul viisil kui 

köitmise, liimimise, üksteiese sisse sobitamise teel vms meetodil. 

6701 LINNUNAHAD JM LINNUOSAD, KAETUD SULGEDE VÕI 

UDUSULGEDEGA, LINNUSULED, SULGEDE OSAD, UDUSULED 

NING TOOTED NENDEST (V.A RUBRIIGI 0505 TOOTED JA 

TÖÖDELDUD SULEROOD JA -TÜVIKUD) 

Välja arvatud mõningad kaubad, mis on mujal konkreetsemalt nimetatud või kuuluvad 

mujale, ja allpool loetletud välistused, kuuluvad rubriiki: 

A) Linnunahad ja muud lindude osad koos sulgede või udusulgedega, suled ja udusuled, 

sulgede osad, mis siiski veel ei moodusta valmistooteid, nad on läbi teinud muud menetlused 

kui lihtsa töötlemise nagu puhastamine, desinfitdeerimine või konserveerimine (vt 

rubriigi 0505selgitusi); selle rubriigi kaubad võivad, näiteks, olla pleegitatud, värvitud, 

kähardatud või lainjaks tehtud. 

B) Linnunahkadest või muudest lindude sulgede või udusulgedega kaetud osadest 

valmistatud tooted, sulgedest, udusulgedest või sulgede osadest valmistatud tooted, isegi 

suled ja udusuled jne, töötlemata või üksnes puhastatud, siiski ei kuulu siia rubriiki 

suleroodudest ja -tüvikutest tooted. Rubriiki kuuluvad: 

1) Üksikud suled, mille rood on kasutamiseks traaditud või seotud, näiteks kübarale 

paigutamiseks, ja ka erinevatest elementidest kokku pandud ainult üksikud sulgede 

ühendused, . 

2) Kobarasse kokku pandud suled, ja tekstiilkangale või muule põhjale liimitud või kinnitatud 

suled ja udusuled.

3) Lindudest, lindude osadest, sulgedest või ududsulgedest valmistatud kaunistused 

kübaratele, boadele, kraedele, keepidele ja muudele rõivastele või rõivalisanditele. 

4) Ilusulgedest valmistatud lehvik, ükskõik missugusest materjalist raamiga. Siiski, 

väärismetallist raamiga lehvikud klassifitseeritakse rubriiki 7113. 

Siiski ei kuulu rubriiki rõivad või rõivalisandid, milles suled või udusuled moodustavad mitte rohkem 

kui ainult kaunistuse või polstri. 

Rubriiki ei kuulu ka: 

a) Sulgedest või udusulgedest jalatsid (grupp 64). 

b) Sulgedest või udusulgedest peakatted (grupp 65). 

c) Rubriigi 6702 esemed. 

d) Vooditarbed jne, milles suled ja udusuled moodustavad ainult täidise või polstri (rubriik 9404). 

e) Grupi 95 esemed (näiteks sulgpallid, sulgedest nooled ja õnge ujukid). 

f) Töödeldud sulerood ja -tüvikud (näiteks hambaorgid, rubriik 9601), sulgedest tolmupühkijad 

(rubriik 9603) ning puudritupsud ja padjad, kasutamiseks kosmeetikas või tualeti tarbeks (rubriik 

9616). 

g) Kollektsioneeritavad esemed (rubriik 9705). 

6702 Tehislilled, -lehed ja -puuviljad ning nende osad; 

tehislilledest, -lehtedest või -puuviljadest tooted: 

6702 10 - plastist 

6702 90 - muust materjalist 


1) Looduslikega sarnanevad tehislilled, -lehed ja -puuviljad, mis on valmistatud pannes kokku 

(sidudes, liimides, kinnitades ühte teisele või samalaadsete meetoditega) erinevad osad. 

Siia kategooriasse kuulub ka traditsiooniline lillede, lehtede või puuviljade kujutamine, mis 

on valmistatud nagu tehislilled jne. 

2) Tehislillede, -lehtede ja -puuviljade osad (näiteks emakad, tolmukad, sigimikud, 

kroonlehed, õietuped, lehed ja varred). 

3) Tehislilledest, -lehtedest ja -puuviljadest valmistatud tooted (näiteks lillekimbud, vanikud, 

pärjad, taimed) ja muud tooted, mida kasutatakse seadetes ja kaunistustena, mis on 

valmistatud tehislilli, -lehti ja -puuvilju kokku seades. 

Rubriiki kuuluvad nõelaga või muude väiksemate kinnitusdetailidega varustatud tehislilled, 

-lehed ja -puuvili. 

Selle rubriigi esemeid kasutatakse peamiselt dekoreerimiseks (näiteks kodus või kirikus) 

või kübarate, rõivaste jne kaunistustena. 

Välja arvatud allpool loetletud välistused, võivad need kaubad olla valmistatud 

tekstiilmaterjalist, vildist, paberist, plastmassist, kummist, nahast, metallfooliumist, sulgedest, 

karpidest või muudest loomse päritoluga materjalidest (näiteks spetsiaalselt ettevalmistatud ja 

värvitud mereloomadest tehislehed, mis koosnevad hydrozoa või bryozoa pehmetest 

jäänustest), jne. Eeldusel, et nad rahuldavad eelnevate paragrahvide määratlusi, kuuluvad 

kõik need tooted siia rubriiki, sõltumata nende lõpetatuse astmest. 


a) Looduslikud lilled ja lehed rubriikidest 0603 või 0604 (näiteks värvitud, hõbetatud või kullatud). 

b) Taimemotiivid paelast, tikitud või muudest tekstiilkangastest, mis, kuigi neid võib kasutada rõivaste 

kaunistustena, ei ole valmistatud tehislillede meetodil (näiteks kokku pannes eri osasid (kroonlehti, 

tolmukaid, varsi jne) sidudes traadiga, tekstiilmaterjaliga, paberiga, kummiga jne või liimides või 

sarnastel meetoditel) (XI jaotis). 

c) Tehislilledest või -lehtedest peakatted (grupp 65). 

d) Klaasist esemed (grupp 70). 

e) Keraamilised, kivist, puust jne tehislilled, -lehed või -puuvili, mis on saadud ühes tükis valamise, 

sepistamise, nikerdamise, stantsimise või muul menetlusel, või koosnevad osadest, mis on kokku 

pandud muul viisil kui sidumise, liimimise, üksteisele seadmise või sarnaste meetoditega. 

f) Lihtsalt pikkusesse lõigatud ja tekstiimaterjali, paberiga jne kaetud traat lillede jne varte 

valmistamiseks (XV jaotis). 

g) Esemed, mis on selgelt äratuntavad mänguasjade või karnevali esemetena (grupp 95). 

2

6703 JUUKSED, KAMMITUD, HÕRENDATUD, PLEEGITATUD VM VIISIL 

TÖÖDELDUD; PARUKATE JMS TOOTMISEKS ETTEVALMIS- 

TATUD VILL VM LOOMAKARVAD VÕI TEKSTIILMATERJAL 

Välja arvatud juuksed, mis on ainult pestud, puhastatud või sorteeritud pikkuse järgi (aga 

mitte seatud nii, et juurmised ja tipmised otsad on vastavalt koos) ja juuksejäätmed (rubriik 

0501), kuuluvad siia rubriiki kammitud või muul viisil töödeldud juuksed (näiteks hõrendatud, 

pleegitatud, värvitud, onduleeritud või lokitud) kasutamiseks parukatoodetes (näiteks 

parukate, lokkide või šinjoonide tootmiseks) või muudel eesmärkidel. 

Termin "kammitud" hõlmab juukseid, mille eri karvad on seatud nii, et juurmised ja tipmised 

otsad on vastavalt koos. 

See rubriik hõlmab ka villa, muid loomakarvu (näiteks jakkide, angoora või tiibeti kitse) ja 

muid tekstiilmaterjale (näiteks keemilisi kiude) mis on ettevalmistatud kasutamiseks parukate 

ja muude taoliste, või nukkude juuste valmistamisel. Ülal toodud eesmärkidel ettevalmistatud 

toodete hulka kuuluvad eriti: 

1) Esemed, mis koosnevad tavaliselt villa või muude loomakarvade heidest, mis on põimitud 

kahest võrdsest osast ja on palmiku välimusega. Need tooted (tuntud kui "crape") on 

tavaliselt suure pikkusega ja kaaluvad umbes 1kg. 

2) Onduleeritud (lokitud) tekstiilkiust heie, pandud väikestesse kimpudesse, igaüks pikkusega 

14 kuni 15m ja kaaluga umbes 500g. 

3) "Kudum" koosneb massina värvitud keemilistest kiududest, mis on tuti moodustamiseks 

murtud kaheks, tups on seotud kokku murtud otstest masinal valmistatud ligikaudu 2 mm 

laiuse tekstiilkiudude lademe abil. Need "kudumid" on väliskujult narmastik. 

Vill, muu loomakarv või muu tekstiilkiud ühes massis, takkude vormis või ketramiseks 

ettevalmistatud, kuuluvad XI jaotisse. 

6704 PARUKAD, VALEHABEMED, VALEKULMUD JA -RIPSMED, ŠIN- 

JOONID (VALEPATSID, VÕLTSJUUKSED) JMS TOOTED JUUSTEST, 

LOOMAKARVADEST VÕI TEKSTIILMATERJALIDEST; MUJAL 

NIMETAMATA TOOTED JUUSTEST: 

- sünteestekstiilmaterjalist: 

6704 11 - - täisparukad 

6704 19 - - muud 

6704 20 - juustest 

6704 90 - muust materjalist 


1) Igat liiki parukatooted, valmistatud inimjuustest või loomakarvadest või 

tekstiilmaterjalidest. Nende toodete hulka kuuluvad parukad, habemed, silmakulmud ja - 

ripsmed, valejuuksed, lokid, šinjoonid, vurrud ja muud taolised. Nad on harilikult 

kõrgeklassilise töötlusega, ette nähtud kandmiseks kas isikliku tualeti abivahenditena või 

kutsetöös (näiteks teatri parukad). 

Siia kategooriasse ei kuulu: 

a) Nukkude parukad (rubriik 9503). 

b) Karnevali esemed, tavaliselt halvemast materjalist ja halvema viimistlusega (rubriik 9505). 

2) Esemed inimjuustest, mujal kirjeldamata ja hõlmamata, eriti teatud kergekaaluline 

inimjuustest kootud materjal . 

Siia kategooriasse ei kuulu: 

a) Juustest filtreerimisriie rubriigist 5911. 

b) Juuksevõrgud (rubriik 6505). 

c) Juustest käsisõelad (rubriik 9604). 

3

XIII JAOTIS 

KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, 

VILGUST JMS MATERJALIST TOOTED; 

KERAAMIKATOOTED; KLAAS JA KLAASTOOTED 

GRUPP 68 

KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, 

VILGUST JMS MATERJALIST TOOTED 



a) grupi 25 tooted; 

b)kaetud, immutatud või pealistatud paber ja papp rubriigist 4810 või 4811 (näiteks 

vilgupulbriga või grafiidiga kaetud paber ja papp, bitumineeritud või asfalditud paber ja 

papp); 

c) kaetud, immutatud või pealistatud või kaetud riie grupist 56 või 59 (näiteks vilgupulbriga 

või grafiidiga pealistatud või kaetud riie, bitumineeritud või asfalditud riie); 

d) grupi 71 tooted; 

e) grupi 82 tööriistad ja nende osad; 

f) rubriigi 8442 litokivid; 

g) rubriigi 8546 elektriisolaatorid ja rubriigi 8547 isolatsioonivahendid; 

h) hambapuurid (rubriik 9018); 

ij) grupi 91 tooted (näiteks kellad ja kellakorpused); 

k) grupi 94 tooted (näiteks mööbel, lambid ja valgustid, kokkupandavad ehitised); 

l) grupi 95 tooted (näiteks mänguasjad, mängud, spordiinventar); 

m) rubriigi 9602 tooted, mis on valmistatud grupi 96 märkuse 2 punktis b nimetatud 

materjalidest, samuti tooted rubriigist 9606 (näiteks nööbid), 9609 (näiteks krihvlid) või 

9610 (näiteks krihvlitahvlid); ja 

n) grupi 97 tooted (näiteks kunstiteosed). 

2. Rubriigis 6802 tähistab termin „töödeldud kivi monumentideks ja ehituse tarbeks” mitte 

ainult rubriigis 2515 või 2516 osutatud kivimiliike, vaid kõiki samal viisil töödeldud 

looduslikke kivimeid (näiteks kvartsiit, ränikivi, dolomiit ja steatiit); see ei puuduta siiski 

kiltkivi. 

ÜLDINE 


A. Mitmesugused grupi 25 tooted, mis on enam töödeldud, kui seda lubab tolle grupi 

märkus 1. 

B. Tooted, mis ei kuulu gruppi 25 tolle grupi märkuse 2 e) alusel. 

C. Teatavad V jaotise mineraalsetest ainetest valmistatud kaubad. 

D. Teatavad grupi 28 ainetest valmistatud kaubad (näiteks tehisabrasiivid). 

Mõned punktide C või D kaubad võivad olla aglomeeritud sideainete abil, sisaldada 

täitematerjali, olla armeeritud selliste, või toodete nagu abrasiivid või vilk puhul, võivad olla 

pandud tekstiilist, paberist või papist või teistest materjalidest alusele. 

Suurem osa nendest toodetest ja lõpetatud esemetest on saadud menetlustega (näiteks 

vormimine, valamine), mis muudavad pigem vormi kui koostismaterjali olemust. Mõned on 

1

saadud aglomeratsiooni teel (näiteks asfalditooted või teatavad kaubad nagu lihvkettad, mis 

on aglomeeritud siduva aine klaasistamise teel); teised võivad olla kõvastatud autoklaavis 

(silikaatkivid). Gruppi kuuluvad ka teatavad kaubad, mis on saadud protsessidega, mis toovad 

kaasa palju radikaalsema algupärase toormaterjali muutmise (näiteks räbuvati tootmisel 

sulatamine, sulatatud basalt jne). 

* 

* * 

Eelnevalt vormitud savi põletamisel saadud esemed (see on keraamikatooted) langevad 

tavaliselt gruppi 69, välja arvatud keraamilised abrassiivsed tooted rubriigist 6804. Klaas ja 

klaasitooted, kaasaarvatud klaaskeraamika, sulatatud kvarts või muud sulatatud ränidioksiid, 

klassifitseeritakse gruppi 70. 

Gruppi ei kuulu ka, lisaks kindlatele kaupadele, millele on eraldi viidatud järgnevate selgituste 

välistustes, alljärgnevad: 

a) Teemandid, muud vääriskivid ja poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud), tooted 

nendest ja kõik muud grupi 71 tooted. 

b) Litokivid rubriigist 8442. 

c) Paneelid (näiteks kiltkivist, marmorist, asbesttsemendist), puuritud või muul viisil selgelt kontrollpaneelina 

ette valmistatud (rubriik 8538); samuti isolaatorid ja isolatsioonimaterjalidest furnituur 

rubriikidest 8546 ja 8547. 

d) Grupi 94 tooted (näiteks mööbel, lambid ja valgustid,kokkupandavad ehitised). 

e) Mänguasjad, mängud ja spordivahendid ning inventar (grupp 95). 

f) Mineraalsed nikerdusmaterjalid, määratletud grupi 96 märkuses 2, töödeldud või esemetena 


g) Originaalskulptuurid ja -kujud, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed grupist 97. 

6801 KLOMPKIVI, ÄÄRISKIVID JA SILLUTUSPLAADID 

LOODUSLIKUST KIVIST (V.A KILTKIVIST) 

Siia rubriiki kuulub muu looduslik kivi peale kiltkivi (näiteks liivakivi, graniit ja porfüür), 

töödelduna tavaliselt kõnni- ja sõiduteede sillutamisel või ääristamisel kasutatavasse, sillutise 

või muu sarnase vormi; niisugused kivid jäävad siia rubriiki isegi, kui nad on sobivad ka 

muuks kasutamiseks. Killustik, veeris ja sarnased vormimata teekattematerjalid langevad 


Selle rubriigi tooted on saadud murtud kivi lõhestamise, jämeda tahumise või vormimisega 

käsitsi või masinaga. Klompkivi ja kiviplaadid on tavaliselt ristkülikukujulise (k.a 

ruudukujulised) pealispinnaga, aga kiviplaadid on õhukesed võrreldes nende pikkuse ja 

laiusega, kuna klompkivi on ligikaudselt kuubitaoline või tüvipüramiidi kujuline. Ääriskivid 

võivad olla sirgjoonelised või kaarduvad; nad on reeglipäraselt nelinurga kujulise (muu kui 

ruudukujulise) ristlõikega. 

Rubriiki kuuluvad kivid klompkivi, ääriskivi või kiviplaatidena identifitseeritaval kujul, isegi 

kui nad on saadud lihtsalt lõhestamise, saagimise ja jämedalt nelinurkseks tahumisega; need 

kuuluvad siia ka siis, kui nad on lihvitud, täksvasaraga töödeldud, liivaga lihvitud, ümardatud 

äärtega, länguservatud, tapitud või spetsiaalselt töödeldud eriliseks teel kasutamiseks 

(ääriskivid vormitakse arvestamaks tee drenaaži või garaaži sissesõitu). 

Rubriiki ei kuulu betoonist või kunstkivist ääriskivid jne(rubriik 6810) ja keraamilised plaadid 

(grupp 69). 

6802 TÖÖDELDUD KIVI (V.A KILTKIVI) MONUMENTIDEKS JA EHI- 

TUSE TARBEKS, TOOTED SELLEST, V.A RUBRIIGI 6801 TOOTED; 

MOSAIIGIKUUBIKUD JMS LOODUSLIKUST KIVIST (SH 

KILTKIVIST) TOOTED, ALUSELE KINNITATUD VÕI MITTE; 

LOODUSLIKUST KIVIST (SH KILTKIVIST) KUNSTLIKULT 

VÄRVITUD GRAANULID, PURU JA PULBER: 

6802 10 - plaadid, kuubikud jms, sh ka muud kui ruudu- või ristkülikukujulised tooted, mille 

suurima pinnaga tahk mahub ruutu küljepikkusega alla 7 cm; kunstlikult värvitud 

graanulid, puru ja pulber 

2

- muud kivid monumentideks või ehituse tarbeks ja tooted nendest, ainult tahutud 

või saetud , sileda või tasase pinnaga: 

6802 21 - - marmor, travertiin või alabaster 

6802 23 - - graniit 

6802 29 - - muu kivi 

- muud: 

6802 91 - - marmor, travertiin või alabaster 

6802 92 - - muu lubjakivi 

6802 93 - - graniit 

6802 99 - - muu kivi 

Siia rubriiki kuuluvad looduslikud kivid monumentide tarbeks ja ehituskivid (välja arvatud 

kiltkivi) mis on töödeldud enam kui grupi 25 normaalsed murtud tooted. 

Siiski on siin kindlad erandid, kus kaubad on kirjeldatud palju täpsemalt nomenklatuuri 

teistes rubriikides ja näited nendest on toodud antud selgituste lõpus ja grupi üldistes 

märkustes. 

Seega kuuluvad siia rubriiki kivid, mis on enam töödeldud kui ainult plokiks, õhukeseks 

plaadiks või plaadiks vormitud lõhestamise, jämedalt lõikamise või tahumise või täisnurkseks 

lõikamise teel (ruudu või ristkülikukujulise pealispinnaga). 

Niisiis kuuluvad siia rubriiki kivid kiviraiuja, skulptori jne valmistatud vormis, nimelt: 

A. Karedalt saetud toorikud; samuti mitte ristkülikukujulised plaadid (üks või rohkem pealispindu 

kolmnurksed, kuusnurksed, trapetsikujulised, ringikujulised jne). 

B. Reljeefselt töödeldud kivi ükskõik missugusel kujul (kaasaarvatud plokid, tahvlid, plaadid), 

mis kas on lõpetatud toode või mitte (see on kivi, millele on antud „kalju” taoline esikülje 

viimistlus, siludes piki servi, jättes jämeda mügaratega pealispinna), kirkaga, täksvasaraga 

või peitliga jne töödeldud, vaostatud jne, hööveldatud, liivaga lihvitud, peenendatud, 

poleeritud, längu servatud, vormitud, treitud, kaunistatud, nikerdatud jne. 

Rubriiki kuuluvad sellepärast mitte ainult ülalpool toodud töötlusega ehituskivid (kaasa 

arvatud viimistlusplaadid), aga ka niisugused tooted nagu astmed, karniisid, ehisviilud, 

balustraadid, ulgkivid ja toendid; ukse- ja aknapiidad ning sillused; lävepakud, kaminasimsid; 

aknalauad; ukse eelsed trepiastmed; hauakivid; piirikivid ja kilomeetripostid, tähispostid; 

panoraami viidad (emaileeritud või mitte); kaitsepostid ja -raamid; valamud, rennid, 

purskkaevu basseinid; kuulveski kuulid; lillepotid; sambad, samba soklid ja kapiteelid; kujud, 

kujukesed, pjedestaalid; kõrg- ja madalreljeefid; ristid; loomade kujud; vaagnad, vaasid, 

karikad; kašuu karbid; kirjutuslaua garnituurid; tuhatoosid; kirjapressid; tehispuuvili ja -lehestik 

jne. Kivist ehiskaubad, mis on kombineeritud teise materjaliga, võivad olla klassifitseeritud kui 

juveelitooted või juveelitoodete imitatsioonid, või nagu kullassepa või hõbesepa tooted (vaata 

71. grupiselgitusi); muud ehiskaubad, mis olulises osas on kivist, klassifitseeritakse siin 

rubriigis. 

Kivitahvlid, mis moodustavad mööbli ülaosa (puhvetkapid, pesulauad, lauad jne), esitatuna 

koos mööbliesemega (kas kokku pandud või mitte) ja selgelt kavandatud osana sellest 

klassifitseeritakse gruppi 94 kui mööbli osad, aga niisugused mööbli ülaosad, mis esitatakse 

eraldi, jäävad siia rubriiki. 

Monumentide ja ehitiste tarbeks töödeldud kivist kaubad on tavaliselt saadud rubriikide 

2515 või 2516 kividest, aga võivad olla saadud ka mõnest muust looduslikust kivist, välja arvatud 

kiltkivist (näiteks kvartsiit, dolomiit, ränikivi, steatiit). Steatiiti kasutatakse näiteks 

tööstusehituses töödeks, kus on nõutav kuumusele ja keemilisele korrosioonile vastupidavus 

(näiteks rekuperatsiooni ahjudes). Teda kasutatakse ka tselluloosi ja keemia tehastes. 

Rubriiki kuuluvad ka väikesed ettevalmistatud mosaiigi kuubikud jms marmorist jne, 

mitmesugusteks põranda ja seina kateteks, paberist või muudest materjalidest alusega või 

ilma. Lisaks kuuluvad siia kunstlikult värvitud marmori või muude looduslike kivide 

(kaasaarvatud kiltkivi) graanulid ja puru ja pulber (näiteks kaupluse aknale väljapanekuks), 

kuid töötlemata veeris, graanulid, puru ja värvilised looduslikud liivad kuuluvad gruppi 25. 

Sellised tooted nagu plaadid, katusekivid jne, mis on saadud naturaalse kivi tükkide aglomeerimisel 

tsemendi või muude sideainetega (näiteks plastikuga) ja kujukesed, piilarid, karikad jne, mis on tehtud 

valatud või aglomeeritud kivipulbrist või graanulitest, klassifitseeritakse tehiskivist toodetena rubriigis 

6810. 


3

a) Töödeldud kiltkivi ja tooted kiltkivist peale mosaiigikuubikute jms (rubriigid 6803, 9609 ja 9610). 

b) Tooted sulatatud basaldist (rubriik 6815). 

c) Tooted põletatud steatiidist (grupp 69 või grupp 85). 

d) Juveelitoodete imitatsioonid (rubriik 7117). 

e) Tooted grupist 91 (näiteks kellad ja kellakorpused ja nende osad). 

f) Lambid, valgustid ja nende osad (rubriik 9405). 

g) Kivist nööbid (rubriik 9606) ja kriidid rubriigist 9504 või 9609. 

h) Originaalskulptuurid (rubriik 9703). 

6803 TÖÖDELDUD LOODUSLIK KILTKIVI, TOOTED LOODUSLIKUST 

VÕI AGLOMEERITUD KILTKIVIST 

Looduslik kiltkivi kuulub rubriiki 2514, kui ta on terviktükina või lõhestamise, jämedalt 

tahumise, ruudustamise ja saagides ruudustamise teel saadud plokkide, tahvlite või plaatide 

kujul. Siia rubriiki kuuluvad tooted, mis on rohkem töödeldud (näiteks saetud või lõigatud 

muule kujule kui ristkülikukujuliseks (kaasaarvatud ruudukujuliseks), peenendatud, 

poleeritud, längu servatud, puuritud, lakitud, emailitud, vormitud või muul viisil kaunistatud). 

Siia kuuluvad muu hulgas poleeritud või muul viisil töödeldud tooted nagu seinaplaadid ja 

tahvlid (sillutamiseks, ehitamiseks, keemiaseadmetele jne); rennid, reservuaarid, basseinid, 

valamud; katuserennid; kaminasimsid. 

Rubriiki kuuluvad ka kindlalt äratuntavad katuse-, fassaadi- ja niiskusisolatsiooniplaadid, 

mitte ainult erikujulised (hulknurksed, ümardatud jne), aga ka ristkülikukujullised (k.a 

ruudukujulised). 

Rubriiki kuuluvad ka tooted aglomeeritud kiltkivist. 


a) Kiltkivi graanulid, puru ja pulber, kunstlikult värvimata (rubriik 2514). 

b) Kiltkivist mosaiigi kuubikud jms, kunstlikult värvitud graanulid, puru ja pulber (rubriik 6802). 

c) Krihvlid (rubriik 9609), kasutamiseks valmis kivitahvlid kirjutamiseks või joonistamiseks ja tahvlid, 

raamitud või mitte (rubriik 9610). 

6804 VESKIKIVID, KÄIAD, LIHVKETTAD JMS RAAMISTUSETA TOOTED, 

MIDA KASUTATAKSE LIHVIMIS-, TERITUS-, POLEERIMIS- VÕI 

LÕIKAMISTÖÖDEKS, KÄSITSI TERITAMISE VÕI LIHVIMISE KIVID, 

NENDE OSAD LOODUSLIKUST KIVIST, AGLOMEERITUD LOODUS- 

LIKEST VÕI TEHISABRASIIVIDEST VÕI KERAAMILISEST 

MATERJALIST, MUUST MATERJALIST LISADETAILIDEGA VÕI 

ILMA: 

6804 10 - veskikivid ja käiad jahvatus- ja peenestustöödeks 

- muud veskikivid, käiad, lihvkettad jms: 

6804 21 - - aglomeeritud sünteetilisest või looduslikust teemandist 

6804 22 - - muudest aglomeeritud abrasiividest või keraamilisest materjalist 

6804 23 - - looduslikust kivist 

6804 30 - luisud jm kivid käsitsi teritamiseks ja lihvimiseks 

Siia rubriiki kuuluvad eriti: 

1) Veskikivid ja ülemised veskikivid, sageli märkimisväärses suuruses, purustamiseks, 

jahvatamiseks, peenestamiseks jne (näiteks teravilja jahvatamiseks (ülemised ja 

alumised veskikivid); puidu, asbesti jne peenestamiseks; paberi- või värvitööstuse 

veskikivid). 

2) Käiakivid terariistade, tööriistade jne teritamiseks, konstrueeritud paigaldamiseks 

käsitsi, pedaaliga või mootoriga töötavatele masinatele. 

Ülal kahes punktis kirjeldatud veskikivid ja käiad, mis on harilikult lamedad, silindrilised või 

tüvikoonuse kujulised. 

3) Lihvkettad, -pead, -plaadid, -teravikud jne, milliseid kasutatakse nii mehaanilistes 

tööpinkides, elektromehaanilistes või pneumaatilistes käsitsitööriistades vekseldamiseks, 

4

lihvimiseks, teritamiseks, soveldamiseks või mõnikord metalli, kivi, klaasi, plastmassi, 

keraamika, kummi, naha, pärlmutri, elevandiluu jne lõikamiseks. 

Välja arvatud mõned lõikekettad, mis võivad olla suure diameetriga, on need kaubad 

harilikult palju väiksemad eespool kirjeldatuist ja võivad olla mis tahes kujuga (näiteks 

lame, kooniline, sfääriline, ringikujuline, varustatud tühemega või astmetega); nad võivad 

olla ka tasandatud või profiilitud servadega. 

Rubriiki kuuluvad niisugused tööriistad mitte ainult siis, kui neis on ülekaalus 

abrasiivmaterjal, aga ka siis, kui nad koosnevad ainult väga väikesest abrasiivist peast 

metallist pidemega, või jäigast materjalist tsentrist või südamikust (metall, puu, plastmass, 

kork jne), millele on püsivalt kinnitatud kompaktne kiht aglomeeritud abrasiivi (näiteks 

abrasiivmaterjalist servade või rea perifeersete sissepandavate detailidega varustatud 

metallist lõikekettad jne). Rubriiki kuuluvad ka abrasiivelemendid hoonpinkidele, nende 

pingile kinnitamiseks vajalikesse pesadesse monteeritud või mitte. 

Tuleb siiski märkida, et teatavad abrasiivtööristad ei kuulu siia, vaid kuuluvad gruppi 

82. Viimane grupp hõlmab siiski ainult neid lõikehammaste, -rihvlite, -soontega jne 

tööriistu, mis säilitab nende identsuse ja funktsiooni isegi peale abrasiivmaterjali 

pealekandmist (s.o. tööriistad, mida erinevalt selle rubriigi omadest võib võtta kasutusele 

isegi, kui abrasiiv ei ole peale kantud). Saed abrasiiviga kaetud lõikehammastega kuuluvad 

seetõttu rubriiki 8202. Samamoodi kroonpuurid, mida kasutatakse klaasi, kvartsi jne 

ketaste lõikamiseks lehtedest, klassifitseeritakse siia rubriiki kui töötav pind abrassivkatte 

all on sile, kuid rubriigis 8207, kui tera on hammastatud (kas abrasiiviga kaetud või mitte). 

4) Lihvimiskivid, luisud, hoonimiskivid jms, kas käepidemega või ilma, mida kasutatakse 

otseselt metalli või muude materjalide käsitsi teritamiseks, luiskamiseks, hõõrumiseks 

või lihvimiseks. 

Nad võivad olla erineva kujuga (ristkülik, trapets, ringi sektor või segment, noa tera 

kujuline, piklik teravneva otsaga), ja ristlõge võib olla ruut, kolmnurk, ring, poolring jne. Nad 

võivad ka koosneda prismaatilistest plaatidest, tavaliselt aglomeeritud boorkarbiidist, 

kasutatavad käsitsi, tehisabrassiivmaterjalist käiade luiskamiseks või teritamiseks, ja teisese 

kasutusena metallist tööriistade teritamiseks. 

Neid kive kasutatakse eriti tööriistade ja lõikeinstrumentide teritamiseks (näiteks 

terariistade, koristusmasina terade, sirpide, vikatite, niidumasinate jne) või metalli jne 

lihvimiseks. 

Tööriistu teravate lõikeservadega (näiteks habemenoad või kirurgilised instrumendid) 

teritatakse spetsiaalsest peeneteralisest kivist tehtud hoonimiskividega või käiakividega, 

neid kive niisutatakse tavaliselt enne kasutamist vee või õliga. Teatavaid kive (näiteks 

pimsskivi) kasutatakse tualeti tegemiseks, maniküüri või pediküüri otstarbel ja ka metallide 

jne puhastamiseks, lihvimiseks jne. 

Käiakivid, lihvkettad jne peavad olema tehtud põhiliselt looduslikust kivist, kas 

aglomeeritud või mitte(näiteks liivakivi, graniit, laava, ränikivi, molass, dolomiit, kvarts, 

trahhüüt), aglomeeritud looduslikest või tehisabrasiividest (näiteks smirgel, pimsskivi, treepel, 

diatomiit, purustatud klaas, korund, ränikarbiid, granaat, teemand, boorkabbiid) või 

keraamilised (põletatud või tulekindel savi või portselan). 

Aglomeeritud lihvkettad jne on tehtud, segades põhi abrasiivi või kivi sideainetega, nagu 

keraamilised materjalid (näiteks pulbristatud savi või kaoliin, mõnikord koos lisatud 

päevakiviga), naatriumsilikaat, tsement (eriti magneesiumtsement) või vähem jäikade 

sidematerjalidega (niisugused nagu kumm, šellak või plastmass). Segusse on mõnikord 

kaasatud tekstiilkiud nagu puuvill, nailon või lina. Segud kujundatakse vormi, kuivatatakse ja 

siis kuumutatakse (kui keraamiliste sideainete puhul on vajalik klaasistumise astmeni) või 

vulkaniseeritakse (kummi, plastmassi jne puhul). Siis lõigatakse kaubad supeeneteralised 

urusesse ja kujule. 

Teatavate lihvimisketaste (hoonimiskivid) tegemisel kasutatakse pestud abrasiivpulbrit. 

Selle rubriigi käiakivid ja eriti need, mida kasutatakse vilja jaoks või pudruja massi 

tegemiseks, on mõnikord soonilise pealispinnaga. Nad võivad olla ühes tükis või valmistatud 

kokkupandud segmentidest, võivad olla varustatud muhvidega, sisemiste ja välimiste 

võrudega, tasakaalustavate raskuste või õõnsustega; nad võivad olla ka varustatud telgede 

või spindlitega, kuid nad peavad olema ilma raamistikuta. Käsitsi või pedaaliga töötavad 

raamistikuga käiatuskivid klassifitseeritakse rubriiki 8205 ja mootorijõul töötavad gruppi 84 

või 85. 

5

Lisaks ülalkirjeldatud terviklikele veskikividele, käiakividele jne kuuluvad rubriiki ka äratuntavad 

toorikud; niisuguste kaupade segmendid ja lõpetatud osad, kui nad on põhiliselt kivist, 

ka aglomeeritud abrasiivid või keraamika kuuluvad siia. 


a) Lõhnastatud pimsskivi plokkides, tahvlitena jms ettevalmistatud kujul rubriigist 3304. 

b) Looduslik või tehisabrasiivpulber või terad, kantud paberile, papile või muule materjalile (rubriik 

6805), vaatamata sellele, kas tekstiil, paber jne on või ei ole seejärel kleebitud toele, nagu puidust 

ketas või ribad (poleerkepike, kasutamiseks kellatööstuses, masinaehituses jne). 

c) Hambapuurid (rubriik 9018). 

o 

o o 

Selgitavad märkused alamrubrikide kohta. 


Selle alamrubriigi tooted on määratud kasutamiseks selliste ainete osakeste nagu teravili, pulp, 

pigmendid jne suuruse vähendamiseks, vastandina äralõikamisele, lihvimisele, teritamisele, soveldamisele 

või muule kõrvaldatava materjali eraldamisele. 

Veskikivid ja käiakivid jahvatamiseks ja lihvimiseks. 

Need tooted esitatakse tavaliselt paaris ja on koonilise välispinnaga (üks kivi on nõgus ja teine 

kumer), millel on kanal keskosa suunas võimaldamaks purustatud teravilja joosta kivi keskosa kaudu. 

Veskikivid ja käiakivid pudrutaolise massi tegemiseks. 

Need tooted on märkimisväärses suuruses, tavaliselt kaaluvad mitu tonni ja on valmistatud kas 

ühes tükis või mitmest plokist, mis on kokku pandud liimimise teel. Nende läbimõõt ületab 1200 mm ja 

paksus 500 mm. 

6805 LOODUSLIKUD VÕI TEHISABRASIIVTERAD JA -PULBER TEKS- 

TIILIST, PABERIST, PAPIST VÕI MÕNEST MUUST MATERJALIST 

ALUSEL, VAJALIKU VORMI SAAVUTAMISEKS LÕIGATUD, 

ÕMMELDUD VÕI MUUL MOEL TÖÖDELDUD VÕI TÖÖTLEMATA: 

6805 10 - ainult riidest alusel 

6805 20 - ainult paberist või papist alusel 

6805 30 - muust materjalist alusel 

Rubriiki kuuluvad tekstiil, paber, papp, vulkaniseeritud kiud, nahk või muud materjalid, rullis 

või lõigatud vormi (lehed, paelad, ribad, kettad, segmendid jne) või niidina või nöörina, mis 

purustatud loodusliku või tehisabrasiiviga, tavaliselt liimi või plastmassiga kaetud. Rubriiki 

kuuluvad ka sarnased tooted lausmaterjalidest, mille läbi kogu massi on abrasiiv ühtlaselt 

hajutatud ja kinnitatud tekstiilkiududele siduva substantsiga. Kasutatavate abrasiivide hulka 

kuuluvad smirgel, korund, ränikarbiid, granaat, pimsskivi, ränikivi, kvarts, liiv ja klaasipulber. 

Lindid, kettad jne võivad olla õmmeldud, kinnitatud, liimitud või muul viisil koostatud; rubriiki 

kuuluvad näiteks tööriistad nagu poleerkepikesed, mis on valmistatud, kinnitades paberi või 

riide püsivalt puust plokile või ribale jne. Kuid rubriiki ei kuulu lihvkettad, mis koosnevad 

jäigast toest (näiteks papp, puit, metall), mis on varustatud kompaktse aglomeeritud kihiga 

pulbri või terade asemel, ja samamoodi konstrueeritud käsitööriistad (rubriik 6804). 

Selle rubriigi kaupu kasutatakse peamiselt (käsitsi või mehaaniliselt) metalli, puidu, korgi, 

klaasi, naha, kummi (kõvastatud või mitte) või plastmassi tasandamiseks või puhastamiseks; 

ka lakitud pealispinna tasandamiseks või poleerimiseks, kraasinõelgarnituuri teritamiseks. 

6806 RÄBUVATT, KIVIVILL JMS MINERAALVATID; PAISUTATUD 

VERMIKULIIT, KERGKRUUS, VAHTŠLAKK JMS PAISUTATUD 

MINERAALMATERJALID; SEGUD JA TOOTED MINERAALSETEST 

SOOJUS- VÕI HELIISOLATSIOONI- VÕI HELISUM- 

MUTUSMATERJALIDEST, V.A RUBRIIKIDE 6811 JA 6812 NING 

GRUPI 69 TOOTED: 

6806 10 - räbuvatt, kivivill jms mineraalvatid (sh nende omavahelised segud), lahtiselt, 

tahvlite või rullidena 

6806 20 - paisutatud vermikuliit, kergkruus, vahtšlakk jms paisutatud mineraalmaterjalid 

(sh nende omavahelised segud) 

6

6806 90 - muud 

Räbuvatt ja mineraalvatt (näiteks granaadist, basaldist, lubjakivist, dolomiidist) on 

saadud, sulatades ühte või rohkemat neist koostisosadest ja muutes saadud vedela vooluse 

sageli tsentrifugaaljõu mõjul ja voolamise või suruõhuga kiuks. 

Siia rubriiki kuulub ka „alumino-silikaatide” rühm, mis on tuntud kui „keraamilised kiud”. 

Need on moodustatud, sulatades erinevates vahekordades alumiiniumoksiidi ja ränidioksiidi, 

mõnikord lisades väikestes kogustes muid oksiide nagu tsirkooni, kroomi või boori oksiidi, ja 

puhumise või ekstrudeerimisega muudetakse sulam kiudaineks. 

Selle rubriigi mineraalvatid, nagu klaasvatt rubriigist 7019, on topilise või kiulise 

välimusega. Nad erinevad klaasvatist oma keemiliselt koostiselt (vaata grupi 70 märkus 4), 

samal ajal kui nende kiud on tavaliselt lühemad ja värvilt mitte nii valged. 

Paisutatud vermikuliit on saadud vermikuliidist (rubriik 2530) kuumtöötlusega, mis 

põhjustab aine väga suure paisumise, mõnikord kuni 35 korda tema originaalmahust. 

Rubriiki kuuluvad ka perliidi, kloriti, obsidaani jne paisutatud vormid, mis on samamoodi 

saadud kuumtöötlusega. Need koosnevad tavaliselt väga kergekaalulistest kerakujulistest 

teradest. Kuumtöötlusega aktiviseeritud perliit on läikiv valge mikroliistakutest pulber ja 

klassifitseeritakse rubriiki 3802. 

Paisutatud savi on saadud kas spetsiaalselt valitud savide põletamise või savi segude 

teiste materjalidega (näiteks sulfitleelis) põletamisel. Vahtšlakk on valmistatud, lisades 

sulašlakile väikese hulga vett ja teda ei tohi segi ajada granuleeritud šlakiga, millel on palju 

suurem tihedus; viimane on valmistatud, valades sulašlaki vette ja klassifitseeritakse rubriigis 

2618. 

Kõik ülaltoodud materjalid on mittepõlevad ja suurepärased soojusisolatsiooni, 

heliisolatsiooni või helineelavad tooted. Nad kuuluvad rubriiki isegi kui on puistekaubana. 

* 

* * 

Tingitult tolerantsusest asbesti sisalduse suhtes (vaata allpool), kuuluvad siia rubriiki ka 

mineraalsete ainete soojusisolatsiooni, heliisolatsiooni ja helineelavad segud 

puistekaubana, näiteks segud, mis koosnevad olulises osas diatomiidist, ränikivistise jahust, 

magneesiumkarbonaadist jne, sageli on lisatud krohvi, šlakki, purustatud korki, saepuru või 

puidust höövlilaaste, tekstiilkiude jne. Ülalkirjeldatud mineraalvatid võivad olla ka osa nendest 

segudest, mida kasutatakse üldiselt täitematerjalina lagede, katuste, seinte jne isoleerimisel. 

Rubriiki kuuluvad tooted on harilikult väikese tihedusega, valmistatud ülalmainitud toodetest 

või segudest (plokid, lehed, tellised, plaadid, torud, silindrilised koorikud, nöörid, polstrid). 

Need tooted võivad olla üldiselt kunstlikult värvitud, immutatud tulekindla ainega, pealistatud 

paberiga või armeeritud metalliga. 

Siin klassifitseeritavad segu ja tooted võivad sisaldada väikeses koguses asbestkiude, eriti 

kasutamise hõlbustamiseks. Lisatud asbesti osa on tavaliselt mitte rohkem kui 5% kaalust. 

Rubriiki ei kuulu asbesttsementtooted (rubriik 6811) ja segud asbesti või asbesti ja 

magneesiumkarbonaadi alusel (ja tooted nendest) (rubriik 6812). 

Rubriiki kuuluvad ka diatomiit ja teised ränimullad, saetud plokkideks või muul kujul. 

Tooted kergbetoonist (kaasaarvatud betoon, mis on valmistatud koos paisutatud vermikuliidi, 

paisutatud saviga jms) on välistatud (rubriik 6810). 

Põletamise teel saadud tooted kuuluvad gruppi 69. 

6807 TOOTED ASFALDIST JMS MATERJALIDEST (NÄITEKS 

NAFTABITUUMENIST, KIVISÖEPIGIST): 

6807 10 - rullides 

6807 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad tooted, mis on valmistatud looduslikust asfaldist ja bituumenist, 

kivisöetõrvast, naftabituumenist, bituminoossetest segudest jne (vaata rubriike 2708, 2713, 

2714 või 2715). Need tooted sisaldavad harilikult täitematerjali nagu liiv, šlakk, krohv, tsement, 

talk, väävel, asbestkiud, puidukiud, saepuru, korgi jäätmed ja looduslikud vaigud. 

Asfalt, bituumen, pigi jne seda liiki plokkides, mida sulatatakse ümber enne kasutamist, on 

välistatud (grupp 27), kas materjalid on puhastatud või dehüdreeritud, või segatud teiste 

7

ainetega või mitte; selle rubriigi kaubad peavad olema seevastu identifitseeritavad kui 

eraldivõetavad tooted. 


1) Plaadid, ehitusklotsid, tahvlid, pliidid, mis on saadud pressimise või vormimise teel ja 

kasutatakse katuse tegemiseks, vooderdamiseks, katmiseks ja sillutamiseks. 

2) Katuse plaadid, mis koosnevad mõlemalt küljelt asfaldi jms materjali kihiga täiesti 

ümbritsetud või kaetud alusest (näiteks papp, klaaskiust kudum või kangas, keemilisest 

kiust või džuudist kangas või alumiiniumfoolium). 

3) Ehitusplaadid, mis on valmistatud ühest või rohkemast tekstiilkanga või paberi kihist, täiesti 

ümbritsetud asfaldi jms materjaliga. 

4) Valatud ja vormitud torud ja mahutid. 

Asfalttorud ja -mahutid, kaetud või armeeritud metalliga, klassifitseeritakse kui metall- 

või asfalttooted vastavalt sellele, milline komponentidest annab tootele põhilised 

omadused. 

Metalltorud ja mahutid (näiteks valatud rauast või terasest), kaetud asfaldi, bituumeniga jne 

jäävad klassifitseerituks kui metalltooted. 

Rubriiki ei kuulu lisaks: 

a) Paber, üksnes pinnatud, immutatud või kaetud tõrva jms materjaliga, määratud kasutamiseks 

näiteks kui pakkepaber (rubriik 4811). 

b) Tekstiilkangad, mis on kaetud või immutatud näiteks bituumeni või asfaldiga (grupp 56 või 59). 

c) Tooted, mis on tehtud põhiosas asfalttsemendist, millele on lisatud asfalti (rubriik 6811). 

d) Kangad või kudumid jne klaaskiust, lihtsalt kaetud või immutatud bituumeni või asfaldiga (rubriik 

7019). 

6808 PANEELID, PLAADID, TAHVLID, PLOKID JMS TOOTED TAIMSEST 

KIUST, ÕLGEDEST VÕI LAASTUDEST, PILBASTEST, PUUTÜKIKES- 

TEST, SAEPURUST VMS PUIDUJÄÄKIDEST, AGLOMEERITUD TSE- 

MENDI, KIPSI VÕI MUU MINERAALSE SIDEAINEGA 

Siia rubriiki kuuluvad soojus- või heliisolatsiooni või heli neelavad ehituspaneelid, -plaadid, 

-plokid jne, mis on tehtud taimsest materjalist (sellisest nagu tsellulooskiust, puitkiust, 

puitvillast, puupilbastest, laastudest ja muudest puidujääkidest, saepurust, õlgedest, pilliroost, 

kõrkjatest jne), aglomeeritud või vormitud mineraalsete sideainetega nagu tsement (kaasa 

arvatud magneesium oksikloriid tsement), kips, lubi, naatriumsilikaat (vesiklaas). Nad võivad 

ka sisaldada mineraalseid täitematerjale (niisuguseid nagu ränifossiilsed savid, magnesiit, lubi 

või asbest) või olla metalliga armeeritud. 

Selle rubriigi plaatide, paneelide jne tüübid on kõik suhteliselt kerged, kuid jäigad ja taimne 

materjal säilitab sideaine sees oma identsuse. 

Kuivõrd need on aglomeeritud mineraalsete sideainetega, ei peaks neid segi ajama rubriigi 4410 

puitlaastplaatidega ega rubriigi 4411 kiudplaatidega, mis peavad olema aglomeeritud orgaaniliste 

sideainetega. Rubriiki ei kuulu ka aglomeeritud kork (rubriik 4504) ja rubriigi 6811tooted. 

6809 TOOTED KIPSIST JA KIPSISEGUDEST: 

- plaadid, lehed, paneelid, tahvlid jms tooted kipsist või kipsisegudest, ilma 

ornamendita: 

6809 11 - - kaetud või tugevdatud üksnes paberi või papiga 

6809 19 - - muud 

6809 90 - muud tooted 

Siia rubriiki kuulub kips ja kipsiga materjalid, värvitud või mitte, nii nagu kipskrohv (kips 

segatud liimi lahusega ja millel pärast vormimist on sageli marmori välimus), kiuline kips (kips, 

mis on tugevdatud taku köisikuga jne ja tavaliselt segatud želatiini või liimi lahusega), 

anhüdriittsement ja estrihhkips (kutsutakse ka Keene'i tsemendiks või inglise tsemendiks), ja 

sarnased valmistised, mis võivad sisaldada tekstiili kiude, puidukiude, saepuru, liiva, räbu, 

fosfaate jne, aga milles kips on põhiline element. 

8

Need tooted võivad olla värvitud, lakitud, vahatatud, pronksitud, kullatud või hõbetatud 

(ükskõik missugusel menetlusel), või mõnikord kaetud asfaldiga; nad võivad olla ka armeeritud. 

Rubriiki kuuluvad paneelid, plaadid, lehed või tahvlid, mõnikord pealistatud papiga, mida 

kasutatakse ehitustööstuses; ja valatud tooted nagu vormid, kujud, kujukesed, rosetid, 

sambad, karikad, vaasid, kaunistused, tööstuslikud vormid. 


a) Kipsiga kaetud luumurru bandaažid, pakendatud jaemüügiks (rubriik 3005) ja kipslahased (rubriik 

9021). 

b) Rubriikide 6806 või 6808 paneelid jne, mis on aglomeeritud kipsiga. 

c) Rubriigi 9623 anatoomilised mudelid, kristallide mudelid, geomeetrilised mudelid, reljeefkaardid ja 

muud mudelid, kavandatud üksnes demonstratsiooni eesmärgil. 

d) Rätsepa mannekeenid jne (rubriik 9618). 

e) Originaalskulptuurid (rubriik 9703) 

6810 TOOTED TSEMENDIST, BETOONIST VÕI TEHISKIVIST (ARMEE- 

RITUD VÕI ARMEERIMATA): 

- tahvlid, kiviplaadid, tellised jms: 

6810 11 - - ehitusplokid ja tellised 

6810 19 - - muud 

- muud tooted: 

6810 91 - - ehitusdetailid tsiviil- ja tööstusehitusele 

6810 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad valatud, pressitud või tsentrifuugitud tooted (näiteks mõningad torud) 

tsemendist, betoonist või tehiskivist, välja arvatud need, mis on rubriikides 6806 või 6808 

(kus tsement on ainult sideaine) või rubriigis 6811 (asbesttsementtooted). 

Siia rubriiki kuuluvad ka elamu- ja tsiviilehituse monteeritavad konstruktsioonielemendid. 

Tehiskivi on naturaalkivi imitatsioon, mis on saadud, aglomeerides loodusliku kivi tükikesi 

või purustatud või pulbristatud looduslikku kivi (lubjakivi, marmor, graniit, porfüür, serpentiin 

jne) lubja või tsemendi või teiste sideainetega (näiteks plastmassidega). Tehiskivist toodete 

hulka kuuluvad „terratso”, „granito” jne. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki šlakkbetoonist tooted. 

Rubriiki kuuluvad muu hulgas plokid, tellised, plaadid; lae või seina betooniga metallvõrk 

või latid (koosnevad traadist sõrestikust, mis on ühendatud proportsioonilt ülekaalus oleva 

betooniga); plaadid; talad; õõnsad põrandaplaadid ja muud konstruktsioonielemendid; piilarid, 

postid, piirikivid; kõnnitee äärekivid; torumaterjal; trepiastmed; käsipuud; vannid, valamud, WC 

potid, rennid, tõrred, reservuaarid; purskaevu basseinid; hauakivid; etalonid, latid; raudtee 

liiprid; hõljukrongi juhtrööpme osad; ukse või aknaraamid; karniisid; vaasid, lillepotid, 

arhitektuursed või aia kaunistused; kujud, kujukesed, loomakujud; kaunistused. 

Rubriiki kuuluvad ka tellised, plaadid ja muud silikaattooted, mis on valmistatud liiva, lubja 

ja vee tainjast segust; peale pressis vormimist neid tooteid menetletakse mitu tundi auruga 

kõrge rõhu all horisontaalsetes autoklaavides temperatuuril ligikaudu 140 o C. Need tooted 

võivad olla valged või kunstlikult värvitud, kasutatakse põhiliselt samadel eesmärkidel kui 

tavalisi telliseid, plaate jne. 

Kui segusse on sisse pandud erinevas suuruses kvartsi kamakas, saadakse tehiskivi tüüpi 

toode. Kergekaaluline ja poorne silikaadist isoleerleht on ka tehtud lisades segusse metalli 

pulbrit, nii et gaasid tuuakse välja; säärased lehed ei ole siiski pressis vormitud, vaid valatud 

enne autoklaavi panekut. 

* 

* * 

Selle rubriigi tooted võivad olla täksvasaraga töödeldud, lihvitud, poleeritud, lakitud, 

pronksitud, emailitud, töödeldud kiltkivi imitatsiooniks, vormitud või muul viisil kaunistatud, 

massis värvitud, armeeritud metalliga jne (näiteks raudbetoon või pingbetoon), või varustatud 

muudest materjalidest manustega (näiteks šarniirid jne). 


(a) Betooni killud (rubriik 2530) 

(b) Tooted aglomeeritud kiltkivist (rubriik 6803). 

9



Siia alamrubriiki kuuluvad elamu- ja tsiviilehituse ehituse monteeritavad konstruktsioonielemendid, 

niisugused nagu vooderdusplaadid, siseseinad, põranda ja lae sektsioonid, vundamendi osad, vaiad, 

tunneli sektsioonid, lüüsiväravate ja tammide osad, istmeridade vahelised läbikäigud, karniisid. Neil 

osadel, tavaliselt betoonist, harilikult on seadeldised nende monteerimise hõlbustamiseks. 

6811 TOOTED ASBESTTSEMENDIST, TSELLULOOSKIUDTSEMENDIST 

JMS MATERJALIDEST: 

6811 40 - asbesti sisaldavad 

- asbestivabad 

6811 81 - - laineplekk (gofreeritud plekk) 

6811 82 - - muud plaadid ja plekk, paneelid, tahvlid jms tooted 

6811 83 - - torud j anende liitmikud 

6811 89 - - muud tooted 

Siia rubriiki kuuluvad kõvastunud tooted, mis koosnevad olulises osas kiudude segust 

(näiteks asbesti, tselluloosi või muude taimsete kiudude, sünteetiliste polümeeride, klaasi- või 

metallikiudude) ja tsemendi või muu hüdraulilise sideainega, kiud täidavad tugevdava toimeaine 

kohuseid. Need tooted võivad ka sisaldada asvalti, tõrva jne. 

Need tooted on tavaliselt toodetud pressides kokku õhukesi kihte kiudude segust, tsemendist 

ja veest või vormides (võimalik, et rõhu all), pressides või väljapressides. 

Rubriiki kuuluvad igas suuruses ja paksuses lehed, saadud nagu ülal kirjeldatud, ja ka 

tooted, mis on valmistatud lehti lõigates või neid pressides, vormides või painutades neid enne 

kui nad on kindla kuju võtnud; näiteks katuse, vooderdus või vaheseina lehed ja plaadid; lehed 

mööbli tegemiseks; aknalauad; teetähised, kirjad ja numbrid; tõkkepuu varvad; lainestatud 

lehed; reservuaarid; rennid, basseinid, valamud; toruühendused; tihendusseibid ja - 

ühendused; paneelid, mis imiteerivad nikerdust; harjakivid, katuserennid, aknaraamid; lillepotid; 

ventilatsiooni ja muud torud, kaablikanalid; korstnakate jne. 

Kõik need tooted võivad olla värvitud, lakitud, trükitud, emailitud, dekoreeritud, puuritud, 

viilitud, hööveldatud, silendatud, poleeritud või muul viisil töödeldud; nad võivad ka olla 

armeeritud metalliga jne. 

6812 TÖÖDELDUD ASBESTKIUD; SEGUD ASBESTI VÕI ASBESTI JA 

MAGNEESIUMKARBONAADI BAASIL; TOOTED NEIST SEGUDEST 

VÕI ASBESTIST (NÄITEKS NIIT, RIIE, RÕIVAD, PEAKATTED, 

JALATSID, TIHENDID), TUGEVDATUD VÕI TUGEVDAMATA V.A 

RUBRIIKIDES 6811 JA 6813 NIMETATUD TOOTED): 

6812 80 - kroküdoliidist 

- muud 

6812 91 - rõivad, rõivamanused, jalanõud ja peakatted 

6812 92 - paber, papp ja vilt 

6812 93 - pressitud asbestkiust tihendusmaterjal, lehtedena või rullides 

6812 99 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad asbestkkiud, rohkem töödeldud kui pekstud, puhastatud, sorteeritud 

või kedratud (näiteks kedratud kiud või värvitud kiud). Nad võivad olla mitmesuguseks 

otstarbeks (näiteks ketramiseks, vildistamiseks jne, või kasutamiseks filtreerimise, 

isoleerimise, pakkimise jne materjalidena). Toored asbestkiud või need, mis on ainult 

vastavalt pikkusele kedratud, pekstud või puhastatud, on välistatud (rubriik 2524). 

Rubriiki kuuluvad ka asbesti ja magneesiumkarbonaadi, tselluloosi kiudude, saepuru, 

pimsskivi, talgi, kipsi, ränifossiilmuldade, räbu, alumiiniumoksiidi, klaaskiudude, korgi jne 

segud, mida kasutatakse täidisena soojusisolatsiooni eesmärgil, või filtreeriva materjalina või 

asbestist toodete vormimise alusmaterjalina. 

Aga eriti kuuluvad rubriiki rida asbestist tooteid, kas üksi või segatud nagu eelnevas 

punktis ja sageli ka looduslike vaikudega, plastmassiga, naatriumsilikaadiga, asfaldiga või 

10

kummiga jne. Need tooted võivad olla vildistatud, kedratud, korrutatud, palmitsetud, kootud, 

värvitud või vormitud. 

Kroküdoliitasbesti kirjelduse kohta vaata rubriigi 2524 selgitavat märkust. 

Asbestpaber, -papp ja -vilt on tavaliselt saadud kiudude purustamisega pudrutaoliseks 

massiks, mis siis vormitakse ja pressitakse lehtedeks nagu asbesttsement lehtede ettevalmistamisel 

(rubriik 6811). Plaadid on ka saadud sidudes üksteise peale panndud 

asbestlehtede kihte plastmassiga. Need tooted erinevad rubriigi 6811 omadest sellega, et 

üksikud asbesti kiud peavad olema hõlpsasti eristatavad. Nad võivad olla rullis, lehtede või 

plaatidena, või lõigatud ribade, raamide, ketaste, rõngaste jne vormis. 

Asbestlõnga, kas ühe või mitmekordse, tootmisel asbeestkiud pekstakse, kraasitakse ja 

siis kedratakse. Kuna asbestkiud ei ole venitatavad, kasutatakse pikki kiude ketramiseks, 

sellal kui lühikesi kiude kasutatakse plaatide, vildi, paberi, asbesttsemendi või asbestpulbri 

tootmiseks. 

Muud siia rubriiki kuuluvad asbesttooted on nöörid, põimikud, padjad; kangad ühes tükis 

või kuju järgi välja lõigatud; ribad, katted, torud, toruühendused; konteinerid; varvad, tahvlid, 

katusekivid; pakkimistihendid (peale rubriigi 8484 tihendite või muude metalli ja asbesti 

ühenduste ning tihendite komplektide); filtri plokid; laua alused; kaitseriietus, -peakatted ja - 

jalanõud tuletõrjujatele, tööstuses, keemiakaitseks, tsiviilkaitseks jne (näiteks jakid, püksid, 

põlled, käised, kindad, sõrmedeta kindad, kedrid, kapuutsid ja maskid tavaliselt vilgukivist 

silmaavadega, kiivrid, saapad asbestist pealsete või taldadega); fašiinmatt, tuletõrjujate kilbid, 

tuldsummutavad lehed, teatri eesriided, rauast sfäärid ja koonused, kaetud asbestiga 

võitluseks tulega gaasimagistraalides. 

Kõik need tooted võivad olla armeeritud metalliga (sagedamini messing- või tsinktraadiga), 

või mõne muu materjaliga(näiteks tekstiil või klaaskiud); nad võivad olla ka kaetud määrdega, 

talgiga, grafiidi või kummiga, või olla lakitud, pronksitud, värvitud, poleeritud, puuritud, 

freesitud või muul viisil töödeldud. 

Lisaks toodetele, mis ei kuulu siia üldiste selgituste järgi, rubriiki ei kuulu ka: 

a) Asbestpulber või -helbed (rubriik 2524). 

b) Materjalid ja tooted, mis on olulises osas plastmassist, isegi kui nad sisaldavad asbesti täidisena 

(grupp 39). 

c) Asbesttsementtooted (rubriik 6811). 

d) Friktsioonmaterjalid asbesti baasil (rubriik 6813). 

6813 HÕÕRDEMATERJALID ASBESTI, MUU MINERAALAINE VÕI 

TSELLULOOSI ALUSEL, TEKSTIILI VÕI MUUDE MATERJALIDEGA 

KOMBINEERITUD VÕI KOMBINEERIMATA, NING TOOTED NEIST 

(NÄITEKS LEHED, RULLID, LINDID, SEGMENDID, KETTAD, 

VAHESEIBID, KLOTSID), MONTEERIMATA, PIDURITELE, 

SIDURITELE JA MUULE: 

6813 20 - asbesti sisaldavad 

- asbestivabad 

6813 81 -- pidurihõõrdkatted ja-klotsid 

6813 89 - -muud 

Asbestist friktsioonmaterjalid on tavaliselt tehtud vormides kõrge rõhu all asbestkiudude, 

plastmassi jne segu; see võib olla ka tehtud kokku surudes kootud või põimitud asbesti kihte, 

mis on immutatud plastmassi, vaigu või kummiga. Ta võib olla armeeritud messing-, tsink- või 

pliitraadiga, või võib olla mõnikord tehtud metalltraadist või puuvilllõngast, mis on kaetud 

asbestiga. Tänu oma kõrgele hõõrdekoefitsendile ja tema vastupidavusele kuumusele ja 

kulumisele, seda materjali kasutatakse igat liiki sõidukite, kraanade, bagerite või muude 

masinate pidurkingade, siduriketaste jne vooderduseks. Rubriiki kuuluvad sarnased friktsioonmaterjalid 

muude mineraalmaterjalide (näiteks grafiit, ränifosiilsed mullad) või 

tsellulooskiu alusel. 

Vastavalt erilisele kasutamisele, milleks ta on ette nähtud, selle rubriigi friktsioonmaterjal 

võib olla lehtedena, rullis, ribadena, segmentidena, ketastena, rõngastena, seibidena, polstrina 

või lõigatud mõnda muusse kujusse. Friktsioonmaterjal võib olla õmmeldes kokku pandud, 

puuritud või muul viisil töödeldud. 

11


a) Friktsioonmaterjalid, mis ei sisalda mineraalmaterjale või tsellulooskiudu (näiteks korgist); need 

tavaliselt klassifitseeritakse vastavalt koostismaterjalile. 

b) Monteeritud pidurivooderdus (kaasaarvatud friktsioonmaterjal piduriketastele, mis on kinnitatud 

metallplaadile, varustatud ringikujuliste õõnsustega, perforeeritud ribadega või muude manustega); 

need klassifitseeritakse kui masinate või sõidukite osad, mille jaoks nad on konstrueeritud (näiteks 


6814 TÖÖDELDUD VILK JA VILGUST TOOTED, SH PAAGUTATUD VÕI 

REGENEREERITUD VILK PABERIST, PAPIST VÕI MUUST 

MATERJALIST ALUSEL VÕI ALUSETA: 

6814 10 - plaadid, lehed ja lindid paagutatud või regenereeritud vilgust, alusel või aluseta 

6814 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub looduslik vilgukivi, kaugemale töödeldud kui ainult lõhestatud ja korrastatud 

(näiteks lõigatud kindlasse kujusse), ja ka tooted, mis sisaldavad paagutatud 

(aglomeeritud) vilgukivi või regenereeritud vilgukivi, ja tooted mõnest neist materjalidest. 

Õhukesed lehed ja soomused, mis on saadud ainult kaevandatud vilgukivi plokkide lõhestamise ja 

korrastamisega, kuuluvad rubriiki 2525. 

Siia rubriiki kuuluvad tooted, mis on saadud lõigates niisuguseid lehti ja soomuseid. Kuna 

nad on saadud stantsimise teel, nende servad ei ole puhtalt lõigatud. 

Looduslikku vilgukivi kasutatakse sageli nii lehtede kui kildude vormis. Siiski, kuna kristallide 

väike suurus ja nende halb painduvus, kõrge hind jne, muudavad loodusliku vilgukivi 

paljudeks kasutusaladeks ebasobivaks, teda asendatakse tihti paagutatud (ülesehitatud) 

vilgukivi (näiteks mikaniit, mikafoolium), millised on saadud sidudes vilgukivi soomuseid 

üksteise peale või külg külje kõrvale kasutades šellakki, looduslikke vaikke, plastmassi, asfalti 

jne. Paagutatud vilgukivi tehakse lehtede, plaatide või ribade vormis, kõigis paksustes, sageli 

üsna suure pealispinnaga; lehed jne on tavaliselt ühelt või (tavaliselt) mõlemalt küljelt toetatud 

tekstiilriidega, paberi või asbestiga. 

Õhukesed vilgukivi lehed võivad ka olla saadud ilma kasutamata siduvat ainet, allutades 

purustatud ja pudrutaoliseks massiks muudetud vilgukivi termilisele, keemilisele ja mehaanilisele 

protsessile, mis on sarnane sellele, mida kasutatakse paberi valmistamisel 

(regenereeritud vilgukivi). 

Need lehed on paigutatud paberist või tekstiilist alusele kasutades elastset siduvat materjali; 

alternatiivsellt võib neid kasutada täpselt määratud paksusega plaatide ja ribade tootmiseks 

pealekuti pannes mitmeid õhukesi lehti ja sidudes neid orgaanilise sideainega. 

Rubriiki kuuluvad lehed, ribad ja rullid täies pikkuses; tükid, lõigatud vormi erinevateks 

kasutusteks ristküliku (kaasa arvatud ruudu), ketta jne kujuliseks; valatud tooted nagu mitmesugused 

torud jne. Kõik need kaubad võivad olla värvitud, puuritud, freesitud või muul viisil 

töödeldud. 

Tänu oma kõrgele vastupidavusele kuumusele ja suhtelisele poolläbipaistvusele, vilgukivi 

kasutatakkse muu hulgas ahjude, tööstusahjude jne akende, mittepurunevate lambiklaaside 

ja kaitseprillide klaaside jne tootmisel. Aga vilgukivi kasutatakse peamiselt elektrotehnikas 

tema suurepäraste dielektriliste omaduste tõttu (mootorite, generaatorite, transformaatorite, 

kondensaatorite, takistite jne tootmisel). Peab siiski märkima, et vilgukivi isolaatorid ja muud 

elektriaparaatide vilgukivist isoleerivad osad, isegi monteerimata, langevad rubriikidesse 

8546 kuni 8548, ja et vilgukivist dielektrikuga kondensaatorid kuuluvad rubriiki 8532. 

Lisaks ei kuulu siia rubriiki: 

a) Vilgukivi pulber ja vilgukivi jäätmed (rubriik 2525). 

b) Vilgukivi pulbriga kaetud paber ja papp (rubriigid 4810 või 4814)ning riie (rubriik 5907). Neid 

tooteid ei tohi segi ajada ülal kirjeldatud paagutatud või regenereeritud vilgukiviga. 

c) Paisutatud vermikuliit (rubriik 6806) (vaata vastavaidselgitusi). 

d) Vilgukivist kaitseprillid ja nende silmaklaasid (rubriik 9004). 

e) Vilgukivi jõulupuu ehetena (rubriik 9505). 

12

6815 MUJAL NIMETAMATA TOOTED KIVIST JA MUUDEST MINERAAL- 

AINETEST (K.A SÜSINIKKIUD, TOOTED SÜSINIKKIUDUDEST JA 

TOOTED TURBAST), MUJAL NIMETAMATA: 

6815 10 - grafiidist või muust süsinikust tooted, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks 

elektrotehnikas 

6815 20 - tooted turbast 

- muud tooted: 

6815 91 - - magnesiiti, dolomiiti või kromiiti sisaldavad 

6815 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kivist ja muudest mineraalainetest tooted, mis ei ole hõlmatud selle 

grupi varasemate rubriikidega ja ei kuulu nomenklatuuris kuhugi mujale; sellepärast ei kuulu 

siia näiteks grupi 69 keraamikatooted. 

Rubriiki kuuluvad muu hulgas: 

1) Elektrotehnikas mittekasutatavad tooted looduslikust või tehisgraniidist (kaasa arvatud 

nukleaarsest), või muudest süsinikest: filtrid, kettad; laagrid; torud ja katted; töödeldud 

tellised ja plaadid; vormid peene kujundusega väikeste toodete tootmiseks (näiteks 

mündid, medalid, tinasõdurid kollektsioonideks). 

2) Süsinikkiud ja tooted süsinikkiududest. Süsinikkiud on üldiselt toodetud karboniseerides 

kiudjaid orgaanilisi polümeere. Tooteid kasutatakse näiteks armatuuriks. 

3) Tooted turbast (näiteks lehed, silindrilised koorikud, potid taimede kasvatamiseks). Tekstiiltooted 

turbakiust on siiski välistatud (XI jaotis). 

4) Põletamata tellised, mis on tehtud tõrvaga aglomeeritud dolomiidist. 

5) Tellised ja muud vormid (eriti magnesiidi ja kroommagnesiidi tooted), keemiliselt seotud 

kuid veel põletamata. Ahjus, kus neid kasutatakse, esimese kuumutamise jooksul need 

tooted põletatakse. Sarnased põletatud tooted on välistatud (rubriigid 6902 või 6903). 

6) Põletamata ränidioksiidi või alumiinuimosiidi vannid (näiteks klaasi sulatamiseks). 

7) Proovikivid väärismetallide testimiseks; nad võivad olla looduslikust kivist (näiteks lüdiidist, 

kõvast, peeneteralisest tumedast kivist, mis on vastupidav happele). 

8) Sillutusplokid ja -plaadid, mis on saadud valades vormi sulatatud räbu ilma sideaineta, aga 

need on välistatud, kui omavad rubriigi 6806 soojusisolatsiooni kaupade iseloomulikke 

tunnuseid. 

9) Filtertorud peenelt purustatud ja aglomeeritud kvartsist või ränikivist. 

10) Plokid, plaadid, lehed ja muud tooted sulatatud basaldist; neid kasutatakse oma suure 

vastupidavuse tõttu kulumisele torude vooderdusena, lintkonveierites koksi, kivisõe, maagi, 

kruusa, kivide jne kaevandamisel liugteedes. 

Rubriiki ei kuulu samuti: 

a) Plokid, plaadid ja muud sarnased pooltooted grafiidist ja „muust süsinikust”, mida peamiselt kasutatakse 

lõikamiseks elektriharjadesse (rubriik 3801) (vaata vastavaidselgitusi). 

b) Tulekindlad kaubad, põletatud nagu keraamika, karbonaatsete ainete baasil (grafiit, koks jne) ja 

kivisõe pigi või savi ( rubriigid 6902 või 6903, nagu olukord nõuab). 

c) Süsinikelektroodid, harjad, elekroodid ja muud elektrotehnikas kasutatavad osad ja detailid (rubriik 

8545). 

__________ 

13


GRUPP 69 

KERAAMIKATOOTED 

1. Sellesse gruppi kuuluvad ainult need keraamikatooted, mida põletatakse pärast 

vormimist. Rubriikidesse 6904 - 6914 kuuluvad ainult tooted, mis ei kuulu rubriikidesse 

6901 - 6903. 


a) rubriigi 2844 tooted; 

b) rubriigi 6804 tooted; 

c) grupi 71 tooted (näiteks juveeltoodete imitatsioonid); 

d) rubriigi 8113 metallkeraamika; 

e) grupi 82 tooted; 

f) elektriisolaatorid (rubriik 8546) või isolatsioonivahendid (rubriik 8547); 

g) hambaproteesid (rubriik 9021); 

h) grupi 91 tooted (näiteks kellad ja kellakorpused); 

ij) grupi 94 tooted (näiteks mööbel, lambid ja valgustid, kokkupandavad ehitised); 

k) grupi 95 tooted (näiteks mänguasjad, mängud, spordiinventar); 

l) tooted rubriikidest 9606 (näiteks nööbid) ja 9614 (näiteks piibud); ja 

m) grupi 97 tooted (näiteks kunstiteosed). 

ÜLDINE 

Terminit „keraamikatooted” tarvitatakse toodete kohta, mis on saadud: 

A) Põletades anorgaanilisi, mitte-metallilisi materjale, mis on tavaliselt toatemperatuuril 

eelnevalt valmistatud ja vormitud. Toormaterjal hõlmab muu hulgas klaasi, ränimaterjale, 

kõrge sulamispunktiga materjale, nagu on oksiidid, karbiidid, nitriidid, grafiit ja teised 

süsinikud, ja mõnel juhul sideained, nagu on raskestisulavad savid või fosfaadid. 

B) Kivimist (näiteks steatiit), mis on põletatud peale vormimist. 

Keraamikatoodete tootmisprotsess, mis on nimetatud ülal punktis A (ükskõik 

missugustest koostisosadest) hõlmab järgmisi staadiume: 

i) Pasta (põhiosa) valmistamine. 

Mõnedel juhtudel (näiteks paagutatud alumiiniumoksiidist toodete tootmisel) 

koostismaterjali kasutatakse otseselt pulbrina lisades väikeses koguses määrdeainet. 

Siiski enamusel juhtudel, valmistatakse kõigepealt pasta. See saadakse, erinevad 

koostisosad mõõtes ja segades ning kui on vajalik, neid jahvatades, sõeludes, pressides 

läbi filtri, sõtkudes, lastes valmida ja eemaldades õhu. Mõned tulekindlad tooted on tehtud 

ka sorteeritud materjali ja peenmaterjali segust segust koos väikese koguse vedela 

sideainega, mis võib olla veeline (näiteks tõrv, vaigu materjalid, fosforhape, ligniinpiiritus). 

ii) Vormimine. 

Siis vormitakse ettevalmistatud pulber või pasta soovitavale nii lähedasse vormi kui võimalik. 

Seda tehakse väljapressides (läbi pressvormi), pressides, valades või käsistsi 

vormides, järgnevalt mõnel juhul mingil astmel töödeldakse masinal. 

iii) Saadud toodete kuivatamine. 

iv) Põletamine.

Selle operatsiooniga toorest kaupa kuumutatakse temperatuuril, mis tavaliselt ulatub 

800 kuni 1800 o C või rohkem, vastavalt toote liigile. Peale põletamist on terad tihedalt 

kokku seotud difusiooni, keemilise muundumise või osalise sulamise tulemusel. 

v) Viimistlemine. 

Viimistlusprotsess sõltub sellest, milleks keraamikatooteid kavatsetakse kasutada. 

Mõnikord on masinviimistlus hädavajalik kõrge täpsusastme saavutamiseks. Viimistluse 

hulka võib kuuluda ka märgistamine, metalliseerimine või pealistamine. 

Väga tihti on keraamikatooted ka värvitud (kas massis või pindmiselt), dekoreeritud või 

glasuuritud, kasutades sobivaid spetsiaalselt valmistatud värve, klaasistuvaid emaile või 

glasuure, vaapu, läike andjaid jne. 

Põletamine peale vormimist on oluline erinevus selle grupi toodete ja 68 gruppi 

klassifitseeritavate mineraalide või kivide vahel, mis tavaliselt ei ole põletatud, ja 70 grupi 

klaasitoodete vahel, milles klaasistuv ühend täielikult sulatatakse. 

Vastavalt koostisele ja põletusprotsessi kohandamisele saadakse järgmised tooted: 

I. Tooted fossiilsetest ränisetetest või muudest ränimuldadest ja tulekindlad tooted I 

alamgrupis (rubriigid 6901 kuni 6903). 

II. Muud keraamikatooted, koosnedes olulises osas keraamikast, savikaubast, portselanist 

või hiinaportselanist jne moodustavad II alamgrupi (rubriigid 6904 kuni 6914). 


a) Purunenud keraamika ja telliskivi killud (rubriik 2530). 

b) Rubriigi 2844 tooted. 

c) Plokid, plaadid, tahvlid ja muud pooltooted grafiidist või teistest süsinikest või metallografiidist või teistest 

liikidest, mida kasutatakse, näiteks, elektriharjades (rubriik 3801) (vaata vastavaid selgitusi). 

d) Monteerimata piesoelektrilisest keraamilisest materjalist lõigatud elemendid, näiteks baariumtitanaadist või tina 

tsirkonaat-titanaadist (rubriik 3824). 

e) Rubriigi 6804 tooted. 

f) Klaaskeraamikatooted (grupp 70). 

g) Paagutatud segud mitteväärismetalli pulbrist ja heterogeensed mitteväärismetallide segud, mis on saadud 

sulatamise teel (XV jaotis). 

h) Metallkeraamika rubriigist 8113. 

ij) Tööriistade metallkeraamikast plaadid, pulgad, otsakud jms, neile monteerimata (rubriik 8209) ja muud grupi 

82 tooted. 

ALAMGRUPP I 

TOOTED RÄNIMULDSETEST FOSSIILJAHUDEST JMS RÄNIMULDMINERAALIDEST, 

TULEKINDLAD TOOTED 

ÜLDINE 

Kas sisaldavad savi või mitte, kuuluvad siia gruppi: 

A) Rubriiki 6901 keraamikatooted, mis on saadud peale vormimist põletades ränimuldsetest 

fossiljahudest või muuudest ränimuldadest nagu kobediatomiit, tripoliit, diatomiit (suuremalt 

osalt kuuluvad rubriiki 2512), või ränidioksiidist mis on saadud tuhastades kindlaid taimseid 

produkte (näiteks riisi seemne tuhk). Need materjalid on harilikult segatud sideainetega 

(niisugustega nagu savi või magneesiumoksiid) ja mõnikord teiste ainetega (näiteks 

asbest, juuksed, saepuru, söetolm). 

Need tooted on harilikult väga kerge kaaluga ja nende poorne struktuur teeb nad 

suurepärasteks soojusisolaatoriteks kasutamiseks ehituses, gaasi ja auru torustike 

isoleerimiseks. Mõned nendest kaupadest on kasutatavad ka kui tulekindlad tooted 

sulatusahjude, tööstusahjude, auru tootvate boilerite või teiste tööstusseadmete 

konstruktsioonis ja mujal kus materjali kergus, madal soojusjuhtivus, samuti soojustakistus 

on soovitavad. Teisi kasutatakse soojusisolaatoritene madalamal töötemperatuuril kui 

1000°C 

B) Rubriikidesse 6902 ja 6903 tulekindlad kaubad, see on põletatud tooted, millel on eriline 

omadus vastu pidada kõrgetele temperatuuridele nagu kohtab metallurgias, klaasitööstuse 

jne (näiteks temperatuuridel 1500 o C ja rohkem). Vastavalt erikasutusele, milleks nad on 

ette nähtud, tulekindlatel toodetel võib olla vaja taluda kiireid temperatuurimuutusi, olla kas 

hea soojusisolaator või -juht, omada madalat soojuspaisumise koefitsienti, olla poorne või 

2

tihe, panna vastu nende toodete, millega neil tuleb kokku puutuda, sööbivale mõjule, olla 

mehaaniliselt tugev ja vastupanna kulumisele jne. 

Siiski tooted, mis kuuluvad tulekindlate kaupadena rubriikidesse 6902 ja 6903, peavad 

mitte ainult suutma vastu pidada kõrgetele temperatuuridele vaid nad peavad ka olema 

konstrueeritud kõrgel temperatuuril tööde jaoks. Rubriiki 6903 kuuluvad seetõttu tiiglid 

paagutatud alumiiniumdioksiidist, aga tekstiilimasinate niidi juhikud samast materjalist 

kuuluvad rubriiki 6909, kuna nad on selgelt konstrueeritud kasutamiseks mittetulekindlate 

toodetena. 

Peamised tulekindlate kaupade tüübid on: 

1) Kõrge alumiiniumdioksiidi sisaldusega tulekindlad materjalid põhinevad kas boksiidil, 

mulliidil, korundil (mõnikord segatud saviga) või kyaniidil, silimaniidil, või andalusiidil 

(alumiinuim silikaadid) segatud savidega või paagutatud alumiiniumdioksiidiga. 

2) Alumiinium-silikaat tulekindlad tooted (põhinevad mõninga šamotiga tulekindlal savil). 

3) Räni- ja poolränimulla tulekindlad tooted (põhinevad liival, purustatud kvartsil, ränikivil jne, 

seotud savi või lubjaga). 

4) Magnesiit tulekindlad tooted põhinevad magnesiidil (gioberdiidil), merevee magneesial või 

dolomiidil; tulekindlad materjalid, mis põhinevad kromiidil või kroomoksiidil; kroommagnesiit 

tulekindlad tooted. 

5) Tulekindlad tooted, mis põhinevad ränikarbiidil. 

6) Tsirkooniumoksiidist või tsirkoonium silikaadist tulekindlad tooted, harilikult aglomeeritud 

saviga; tulekindlad tooted, mis põhinevad berüllumoksiidil, tooriumoksiidil, tseeriumoksiidil 

jne. 

7) Tulekindlad tooted, mis põhinevad grafiidil või teistel süsinikel, tavaliselt aglomeeritud pigi, 

tõrva või saviga. (Tooted grafiidist või teistest seda liiki süsinikest, mida kasutatakse 

elektrilistel eesmärkidel, kuuluvad rubriiki 8545). 

8) Tulekindlad tooted, mis põhinevad muudel materjalidel, näiteks räninitriidil, boornitriidil, 

alumiinium titanaadil ja nendega seotud ühenditel. 

Tulekindlaid materjale kasutatakse peamisellt kõrgahjude, koksiahjude, nafta krakkimise 

seadmete, klaasi, keraamika ja teiste tööstuslike ahjude vooderdamiseks ning reservuaaride, 

tiiglite ja muu sisseseade tootmiseks keemia, klaasi, tsemendi ning alumiiniumi ja teistele 

metallurgia tööstustele. 

Aga rubriikidesse 6902 ja 6903 ei kuulu tooted, mis olgugi, et neid on mõnikord kirjeldatud kui tulekindlaid või 

pooltulekindlaid, ei suuda vastu pidada ülalkirjeldatud tüüpi tööstuslikele temperatuuridele. Niisugused tooted 

kuuluvad II alamgrupi sobivasse rubriiki. 

6901 TELLISED, PLOKID, PLAADID JM KERAAMIKATOOTED 

RÄNIMULDSETEST FOSSIILJAHUDEST (NÄITEKS KIISELGUUR, 

TREEPEL, DIATOMIIT) VMS RÄNIMULDSETEST MINERAALIDEST 

Siia rubriiki kuuluvad kõik kaubad, mis on tehtud rubriigi tekstis loetletud materjalidest, 

ükskõik missuguse kujuga (näiteks tellised, plokid, tahvlid, paneelid, plaadid, õõnestellised, 

silindrilised koorikud, torud), on nad tulekindlad või mitte. 


a) Kerged mittetulekindlad tellised, mis ei sisalda ränimuldset fossiiljahu või samalaadseid ränimuldasid (näiteks 

need, mis on valmistatud hekseldatud õlgi, saepuru, turbakiudu jne sisaldavatest kehamitest, orgaaniline 

materjal on ära põlenud põletusprotsessi jooksul jättes poorse struktuuri) (rubriik 6904). 

b) Filterplaadid, mis on valmistatud kehamist, mis sisaldab diatomiiti ja kvartsi (rubriik 6909). 

6902 TULEKINDLAD TELLISED, PLOKID, PLAADID JMS TULEKINDLAD 

KERAAMILISED EHITUSDETAILID, V.A TOOTED 

RÄNIMULDSETEST FOSSIILJAHUDEST VMS RÄNIMULDSETEST 

MINERAALIDEST: 

6902 10 - sisaldavad eraldi või kokku üle 50% massist üht või mitut järgmistest elementidest: 

Mg, Ca või Cr, vastavalt MgO, CaO või Cr 2O 3 kujul 

6902 20 - sisaldavad üle 50% massist alumiiniumoksiidi (Al 2O 3), kvartsi (SiO 2) või nende segu 

3

6902 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub rühm tulekindlaid tooteid (mis ei kuulu rubriiki 6901), mida 

kasutatakse reeglina metallurgia keemia, keraamika, klaasi ning teistes tööstusharudes 

ahjude, põletusahjude, sulatusahjude ja muu sisseseade konstruktsioonis. 

Siia kuuluvad muu hulgas: 

1) Igasuguse kujuga tellised (rööptahukad, kiilukujulised, silindrilised, poolsilindrilised jne) 

kaasaarvatud päiskivid ja teised spetsiifiliselt vormitud kivid (näiteks tellised, mis on ühelt 

küljelt nõgusad ja teistelt sirged), isegi kui nad on selgelt äratuntavad kui spetsiaalselt XVI 

jaotise seadmete või aparatuuri jaoks toodetavad tellised. 

2) Tulekindlad plokid ja kivid põrandate, seinte, ahjude jne jaoks. 

Siia rubriiki ei kuulu torud (kaasa arvatud poolsislindrilised rennid) ja nurgikud, põlved ja muud sarnased 

toruliitmikud tulekindlatest materjalidest (rubriik 6903). 

* 

* * 



Mis on selle alamrubriigi puhul määrav, see on MgO, CaO või Cr2O3 sisaldus. Tavaliselt 

määratakse elementide (s.t. Mg, Caa või Cr) sisaldusega ja sellest kogusummast arvutatakse nende 

oksiidide ekvivalentne kontsentratsioon. Näiteks 40% Ca on ekvivalentne 56% CaO-ga ja 24% Mg on 

ekvivalentne 40% MgO-ga. Need tooted, mis põhinevad kaltsiumsilikaadil, sisaldavad 40% Ca 

(ekvivalentne 56% CaO-ga) klassifitseeritakse selles rubriigis. 

6903 MUUD TULEKINDLAD KERAAMIKATOOTED (NÄITEKS RETORDID, 

TIIGLID, VARDAD, MUHVID, DÜÜSID, PRUNDID, TOED, 

PROOVITASSID, TORUD, KESTAD JA VARDAD), V.A TOOTED 

RÄNIMULDSETEST FOSSIILJAHUDEST VMS RÄNIMULDSETEST 

MINERAALIDEST: 

6903 10 - sisaldavad üle 50% massist grafiiti, muid süsiniku allotroope või nende segu 

6903 20 - sisaldavad üle 50% massist alumiiniumoksiidi (Al 2O 3) või selle ja kvartsi (SiO 2) segu 

6903 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik tulekindlad kaubad, mida ei ole mujal eelnevates rubriikides kirjeldatud 

või hõlmatud. 

Nende kaupade hulka kuuluvad: 

1) Tooted, mis erinevalt rubriigi 6902 tulekindlatest toodetest, on paljudel juhtudel mitte püsiv 

seadmestik vaid niisugused kui retordid, reaktsioonianumad, tiiglid, kupellid ja muud 

sarnased tooted tööstuslikuks või laboratoorseks kasutamiseks, muhvid, toruotsad, korgid, 

põleti düüsid ja muud sarnased tööstusahjude osad; fajansnõude põletuskapslid, 

püstalused ja muu põletusahjude sisseseade savitoodete toetamiseks või eraldamiseks 

põletamise ajal; katted ja vardad; tiiglite alused; valuvormid; jne. 

2) Torud (kaasa arvatud poolsilindrilised rennid) ja nurgikud, põlved ja muud sarnased 

toruliitmikud, isegi kui nad on ette nähtud kasutamiseks ehitustöödel püsiarmatuurina. 

Siiski, rubriiki ei kuulu Segeri koonused (keraamika põletamise testijad) (vaata rubriigi 3824 selgitusi); need ei 

ole põletatud pärast vormimist. 

ALAMGRUPP II 

MUUD KERAAMIKATOOTED 

ÜLDINE 

Siia alamgruppi kuuluvad muud keraamikatooted peale toodete fossiilsetest ränisetetest 

või analoogsetest ränisavidest ja tulekindlate kaupade I alamgrupist. 

Selles nomenklatuuris need tooted klassifitseeritakse liigi järgi (tellised, plaadid, 

sanitaartehnikatooted) ja sellele klassifikatsioonile ei avalda mõju nende valmistamisel 

4

kasutatud keraamiline materjal või glasuurimise kasutamine, välja arvatud järgmised 

juhtumid: 

i) Keraamilised teekatteplaadid, plaadid ja mosaiikkivid jne, mis klassifitseeritakse rubriigis 

6907, kui nad ei ole glasuuritud, ja rubriigis 6908, kui on glasuuritud. 

ii) Laua- ja kööginõud, muud majapidamiskaubad ja tualett-tarbed klassifitseeritakse rubriigis 

6911, kui nad on valmistatud portselanist või hiina portselanist ja rubriigis 6912, kui nad on 

valmistatud muudest keraamikaliikidest. 

I PORTSELAN VÕI HIINA PORTSELAN 

Portselani või hiina portselani all mõistetakse kõva ja pehmet portselani, biskviitportselani 

(kaasa arvatud Parose portselan) ja hiina kondiportselani. Kõik need keraamikatooted on 

peaaegu täielikult klaasistatud, kõvad ja on praktiliselt vett ja gaasi mitteläbilaskvad (isegi kui 

ei ole glasuuritud). Nad on valged või kunstipäraselt värvitud, poolläbipaistvad (kuid seinad ei 

ole märkimisväärse paksusega) ja resoneeruvad. 

Kõva portselani valmistatakse kehamist mis koosneb kaoliinist (või kaoliinsavist), kvartsist, 

päevakivist (või põldpaoliidist) ja mõnikord kaltsiumkarbonaadist. Ta kaetakse värvitu 

läbipaistva glasuuriga ja põletatakse samal ajal kui keraamiline mass ning need sulavad 

kokku. 

Pehme portselan sisaldab vähem savimulda, aga rohkem ränimulda ja räbustit (näiteks 

päevakivi). Hiina kondiportselan, mis sisaldab vähem savimulda, sisaldab ka kaltsiumfosfaati 

(näiteks kondituhana); poolläbipaistev keraamiline mass saadakse kuumutamisel madalamal 

temperatuuril kui kõva portselani puhul. Glasuuriga kaetakse tavaliselt edasisel kuumutamisel 

madalamal temperatuuril, seevõimaldab mitmekesisemat glasuurialust dekoreerimist. 

Biskviitportselan on glasuurimata portselan, millest Parose-tooted (mõnikord kutsutakse 

neid Carrara portselaniks) on spetsiaalsed, peeneteralised, kollakad, sisaldades rohkem 

põldpagu ja sageli välimuselt sarnased Parose marmoriga, sellest nende nimetus. 

II MUUD KERAAMIKATOOTED 

Keraamikatoodete hulka kuuluvad peale portselanist ja hiina portselanist toodetega: 

A) Poorse keraamilise struktuuriga keraamikatooted, mis erinevalt portselanist, on 

läbipaistmatud, vedelikku läbilaskvad, kergesti metalliga kriimustatavadja nende murrupind 

jääb keele külge. Selliste keraamikatoodete hulka kuuluvad: 

1) Pottsepatooted harilikest rauda ja lupja sisaldavatest savidest (tellisesavist). Neil on 

igav muldne struktuur ja värvilt on nad tavaliseltpruunid, punased või kollased. 

2) Suur hulk valgeid või värvitud keraamikatooteid (savinõud, majoolika, deft-tooted jne). 

Nad on poorse keraamilise massiga ja neid tuleb glasuurida vett või gaasi mitteläbilaskvaks 

tegemiseks (näiteks läbipaistva või mitteläbipaistva glasuuriga nagu valged või 

värvilised metallioksiidid). Savinõud jne on valmistatud peenelt sõelutud savidest, mis 

on segatud veega. Neil on peeneteraline keraamiline mass, mis on saadud 

kuumutamisega kõrgemal temperatuuril kui tavalisest savist vamistatud pottsepatööde 

puhul; nad erinevad portselanist sellega, et ei ole täielikult klaasistatavad. 

B) Kivitooted, ehkki on tihked ja küllalt vastupidavad terasteravikuga kriimustamisele, 

erinevad portselanitoodedest sellepoolest, et on läbipaistmatud ja tavaliselt ainult osaliselt 

klaasistatud. Kivitooted võivad olla klaasjad või poolklaasjad. Nad on tavaliselt hallid või 

pruunikad, kuna savi, mida nende valmistamiseks kasutatakse, sisaldab lisandeid ja 

tavaliselt nad glasuuritakse. 

C) Mõningad tooted, niinimetatud „poolportselan” või „imiteeritud portselan”, mida vahel 

valmistatakse, dekoreeritakse ja glasuuritakse, et anda neile portselani kaubanduslikku 

välimust. Olemata täielikult läbipaistmatud nagu pottsepatooted ja täielikult 

poolläbipaistvad nagu portselan, nad võivad olla kergelt poolläbipaistvad oma kõige 

õhemates kohtades nagu tasside põhjad. Need materjalid võib siiski eristada tõelisest 

portselanist, kuna nende struktuur on jämedateraline, nad on matid ja mitteklaasistatud. 

Nad on glasuuri all järelikult poorsed ja materjal jääb keele külge kinni. Pealegi, nad on 

5

kergesti terasega kriimustatavad. Selliseid portselani imiteerivaid tooteid ei loeta 

portselaniks ega hiina portselaniks. 

Sellesse alamgruppi kuuluvad ka mõningad tooted, mis on tehtud vormides ja põletades 

peenestatud steatiiti jne, tavaliselt segatuna saviga (näiteks kaoliiniga), põldpaoga jne, aga 

peab märkima, et paljud nendest materjalidest esemed on ette nähtud kasutamiseks 

elektrotehnilistel eesmärkidel ja järelikult klassifitseeritakse grupis 85. 

Sellesse alamgruppi kuuluvad ka tooted, mis on valmistatud steatiiti põletades. 

Mõned keraamikatooted, mis on valmistatud tulekindlatest materjalidest (näiteks 

paagutatud savimullast), võivad samuti kuuluda II alamgruppi, kui nad ei ole konstrueeritud 

kasutamiseks tulekindlate toodetena. 

6904 KERAAMILISED EHITUSTELLISED, PÕRANDAPLAADID, TUGI- VÕI 

TÄITEKIVID JMS: 

6904 10 - ehitustellised 

6904 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad sellist liiki mittetulekindlad keraamilised tellised (see on tellised, 

mis ei suuda välja kannatada 1500°C või kõrgemat temperatuuri), mida tavaliselt kasutatakse 

seinte, majade, tööstuslike mitmelõõriliste korstnate ehitamiseks. Sellised tellised kuuluvad 

sellesse rubriiki isegi siis, kui neid võib kasutada ka teistel eesmärkidel (näiteks, klaasistatud 

tellised, mida saab kasutada teede sillutamisel või sillapostideks, aga samuti hoonete 

ehitamiseks). 

Tellised on tavaliselt suhteliselt poorsed (harilikud pottsepatooted), aga mõned neist on 

rohkem või vähem klaasistatud (kivitooted või klinkertellised) ja on siis kasutatavad suurt 

mehaanilist tugevust ja hapetele vastupidavust nõudvatel ehitustöödel (näiteks 

keemiatööstuse objektidel). 

Sellesse rubriiki kuuluvad: 

1) Tavalised täisnurkse kujuga sileda või ribilise pinnaga tellised . 

2) Kõverad, vahel perforeeritud tellised mitmelõõriliste korstnate jaoks. 

3) Õõnestellised, perforeeritud tellised; pikad õõnsad põrandaplokid ja ehitusplaadid, mida 

kasutatakse põrandate, lagede jne ehitamiseks koos terasarmatuuriga ja kandvate või 

viimistlusplaatidega (st keraamilised furnituurid, mis on mõeldud, plokkide toetamiseks 

plokke viimistlemise ajal. 

4) Viimistlustellised (näiteks majade või seinte, uste või akende ümbruste viimistlemiseks, 

kaasa arvatud spetsiaalsed tellised sammaste kapiitlitele, bordüüridele, friisidele ja teistele 

arhitektuursetele kaunistustele). 

Niinimetatud „kaksik-tellised”, mis on spetsiaalselt pikuti perforeeritud, on valmis enne 

kasutamist lõhestamiseks, jäävad sellesse rubriiki, tingimusel et pärast eraldamist säilitavad 

nad ehitustelliste omadused. 

Kõik need tellised, eriti need, mis on ette nähtud viimistluseks, võivad olla poleeritud, 

liivaga töödeldud (sulatades liiva põletamise ajal pinnale), kaetud õhukese valge või värvilise 

kihiga, mis varjab materjali värvi, suitsutatud või leegiga töödeldud, värvitud massis või pinnalt 

(lisandades metallide oksiidide, kasutades rauda sisaldava savi või kuumutades redutseerivas 

keskkonnas koos hüdrokarbonaatide või karbonaatidega), impregneerides tõrvaga, 

glasuuritud jne. Neil võivad olla ka vormitud, kohrutatud või täksitud kaunistused ühel või 

kahel tahul. 

See rubriik hõlmab ka kergeid telliseid, mis on tehtud saepuru, turbakiudu, purustatud õlgi 

jne sisaldavatest segudest, millised lisandid põletamise ajal põlevad ära, jättes järele väga 

poorse struktuuri. 

Sellesse rubriiki ei kuulu: 

a) Kobeiatomiittellised jt. (rubriik 6901) ja tulekindlad tellised (rubriik 6902). 

b) Teekatteplaadid ja sillutis, seinaviimistlusplaadid, ahjupotid (vaata rubriikide 6907 ja 6908selgitusi). 

6905 KERAAMILISED KATUSEKIVID, KORSTNAAVA KAITSED, 

KORSTNAKÜBARAD, LÕÕRIDE VOODRID, ARHITEKTUURSED 

ORNAMENDID JM KERAAMILISED EHITUSDETAILID: 

6

6905 10 - katusekivid 

6905 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuulub rida mittetulekindlaid tooteid, tavaliselt liht-pottsepakeraamikast, 

aga vahel rohkem või vähem klaasistatud, mida nagu telliseid, kasutatakse ehitustöödel. 


1) Keraamilised katusekivid (katuste, seinte ülaosade jne jaoks). Nad on tavaliselt varustatud 

tappidega, aukudega naelte jaoks või võivad olla vormitud kokku lukustamiseks ja sellega 

nad erinevad rubriikide 6907 ja 6908 katusekividest. Nad võivad olla lamedad, 

poolsilindrilised või spetsiaalse kujuga katuseräästaste, katuseharjade või katuseneelude 

jne jaoks. 

2) Deflektorid, ahjupotid, korstna tõmbevarjed, suitsulõõrid, jne. 

3) Ehitustel, seintel, väravatel jne kasutatavad arhitektuursed ornamendid (näiteks karniisid ja 

friisid); vihmaveerenni nokad; ehisviilud, rosetid, balustraadid, toendid, kapiteelid; 

katuseviilu otsad, katuseräästad, katuseharjade ja katuse ornamendid jne. 

4) Muud keraamilised ehitustooted, näiteks ventilaatorivõred; kipstoodete traatvõrgust alused, 

mis on tehtud põletatud savist plaatidega või sidumisega traatide lõikumise kohtades, 

kusjuures neis toodetes põletatud savi on põhikomponendiks. 

Kõik need tooted kuuluvad sellesse rubriiki, kas nad on ilustamata, liivaga pealistatud, 

kaitsekihiga kaetud, värvitud massiga, immutatud teiste ainetega, glasuuritud, soonelised, 

rihveldatud või dekoreeritud muul viisil vormimise käigus. 

Sellest rubriigist on muu hulgas välja arvatud torud, katuserennid, ja muud sarnased tooted 

vihmaveetorud (rubriik 6906), isegi kui neid kasutatakse ehitustel. 

6906 KERAAMILISED TORUD, KAABLIKARBIKUD, KATUSERENNID 

NING TORULIITMIKUD 

Sellesse rubriiki kuuluvad mittetulekindlad torud jne, mis reeglina on ette nähtud kokku 

lukustada ja kasutada drenaažiks või vedelike jaotamiseks. Nad võivad olla igasuguse kuju 

või läbilõikega (sirged, painutatud, hargnevad, püsiva või muutuva diameetriga jne) ja võivad 

olla glasuuritud. 


1) Põllumajanduslikud või aianduslikud drenaažitorud tavalisest poorsest keraamikast, 

põletatud ainult madalal temperatuuril ja jämedalt viimistletud. 

2) Teised torud, torujuhtmed ja katuserennid (näiteks vihmaveetorud, kanalisatsioonitorud, 

kaablitorud elektrikaablite kaitseks, aga mitte isolatsiooniks, pooltorud katuserennide või 

juhtimisrennidena, seina drenaažitorud). 

Need torud jne võivad olla mitteglasuuritud tavalisest pottsepakeraamikast, aga nad on 

sageli muudetud vee- või gaasikindlateks glasuurimise või klaasistamisega (näiteks 

keemiatööstuse torud). 

3) Torufurnituurid torude ühendamiseks või hargnemiseks (muhvid, flanšid, torupõlved, 

torukolmikud, filtrid jne). 


a) Torujad korstnaosad (näiteks ahjupotid, deflektorid, korstna tõmbevarjed, suitsulõõride osad ja koldeplokid 


b) Väikesed torud ja torustik (näiteks põletustorud), tavaliselt portselanist või hiina portselanist, spetsiaalselt tehtud 

laboratooriumide tarbeks (rubriik 6909). 

c) Isoleeritud kaablikanalid ja ühendused ning kogu torukujuline furnituur elektritöödel kasutamiseks (rubriigid 

8546 ja eriti 8547). 

6907 GLASUURIMATA KERAAMILISED TEEKATTEPLAADID JA 

SILLUTIS, PÕRANDA- JA SEINAVIIMISTLUSPLAADID; 

GLASUURIMATA KERAAMILISED MOSAIIKKIVID JMS ALUSEL VÕI 

ALUSETA: 

6907 10 - plaadid, kuubid jms (täisnurksed või mitte), mille suurima pinnaga tahk mahub 

ruutu küljepikkusega alla 7 cm 

7

6907 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad teekatte- ja katteplaadid, kaasa arvatud rombikujulised plaadid, 

mida tavaliselt kasutatakse sillutamiseks või seinte, kollete jne katmiseks, tingimusel, et nad 

on glasuurimata (vaata rubriigi 6908 vastavate glasuuritud toodeteselgitusi). 

Teekatteplaadid ja sillutis, seinaviimistlusplaadid, ahjupotid on väiksema paksusega 

võrreldes oma pinna mõõdetega kui ehitustellised. Kui ehitustellised mängivad põhiosa 

ehitustöödel, moodustades ehitise raamistiku, teekatteplaadid ja seinakatteplaadid on 

spetsiaalsemalt ette nähtud tsemendiga, sideainega või mingil muul moel kinnitamiseks juba 

olemasolevate seinte pinnale jne kinnitamiseks. Nad eristuvad samuti katusekividest sellega, 

et harilikult on lamedad ja ei vaja ankurdamist või varustamist tappidega või teisi 

kinnitusvahendeid lukustamiseks ja nad on tehtud paigaldamiseks kõrvuti, ilma teinetise peale 

ulatumata. Teekatteplaadid on laiemad kui seinakatteplaadid ja on tavaliselt täisnurksed; 

seinakatteplaadid võivad olla muu geomeetrilise kujuga (kuue-, kaheksanurksed 

jne).Seinakatteplaate kasutatakse põhiliselt seinte, kaminate, kollete, põrandate ja jalgteede 

katmiseks;teekatteplaate kasutatakseVõrreldes põrandate või kollete plaatidega kasutatakse 

teekatteplaateeriti sillutamiseks. Mõlemad kategooriad võivad olla valmistatud harilikust 

pottsepa- või savikeraamikana, aga liigid, mis peavad vastu panema suurtele koormustele, 

tavaliselt klaasistatakse, näiteks kiviplaadid, plaadid portselanist (hiina) või põletatud steatiidist 

(näiteks purustusveskite plaadistamiseks jne). 

Mõningaid keraamilisi plaate kasutatakse ainult sillutamiseks, erinevalt ehitustellistest on 

nad tavaliselt kuubi või lõigatud püramiidi kujulised. Praktikas neid tavaliselt valmistatakse 

tavalisest keraamikast või erandjuhtudel portselanist või hiina portselanist (näiteks 

ülekäikuradade plaadid). 

Seega kaupade klassifitseerimine sellesse rubriiki on määratud pigem toodete kuju ja 

mõõtmetega mitte nende koostisega, seega tellised, mis on sobivad nii ehitamiseks kui ka 

sillutamiseks (näiteks klaasistaud ehitustellised) on sellest rubriigist välistatud (rubriik 6904). 

Selle rubriigi tooted võivad olla massis värvitud, marmordatud, ribistatud, rihveldatud, 

kanneleeritud jne, aga mitte glasuuritud. 

Vastavalt ülaltoodud tingimustele kuuluvad selless rubriiki ka: 

1) Bordüüri, otsa, ääristuse, friisi, nurga ja teised katteplaadid, mida kasutatakse 

viimistlustööde , sillutustööde jne lõpetamiseks. 

2) Kaksikplaadid, mis on ettenähtud enne kasutamist lahti murda. 

3) Mosaiikkivid, kas paber- või mingil muul alusel või mitte. 

Teisest küljest, lisaks glasuuritud toodetele, ei kuulu sellesse rubriiki: 

a) Plaadid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks laual alustena jne (rubriigid 6911 ja 6912). 

b) Ornamendid ja muu taoline rubriigist 6913. 

c) Keraamilised plaadid, mis on spetsiaalselt ahjude jaoks ette nähtud (rubriik 6914). 

6908 GLASUURITUD KERAAMILISED TEEKATTEPLAADID JA SILLUTIS, 

PÕRANDA- JA SEINAVIIMISTLUSPLAADID; GLASUURITUD 

KERAAMILISED MOSAIIKKIVID JMS ALUSEL VÕI ALUSETA: 

6908 10 - plaadid, kuubid jms (täisnurksed või mitte), mille suurima pinnaga tahk mahub 

ruutu küljepikkusega alla 7 cm 

6908 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad eelmise rubriigi tooted, mis on glasuuritud, sageli pärast mingil 

moel kaunistamist (vaata ka rubriigi 6907selgitusi). 

Selles rubriigis termin „glasuuritud” sisaldab meetodeid, mis kasutavad rubriigi 3207 emaili, 

glasuuri jne, soolast glasuurimist (st ahju lisatakse keedusoola, kus ta aurustub, aur reageerib 

savikehaga, moodustades glasuuri) jne. 

8

6909 KERAAMILISED LABORITARBED, KERAAMIKATOOTED 

KEEMIATÖÖSTUSELE JM TEHNILISEKS OTSTARBEKS; 

KERAAMILISED RENNID, TORUD JM MAHUTID PÕLLU- 

MAJANDUSE TARBEKS; KERAAMILISED POTID, NÕUD JMS 

KAUPADE PAKENDAMISEKS JA TRANSPORDIKS: 

- keraamilised laboritarbed, keraamikatooted keemiatööstusele jm tehniliseks 

otstarbeks: 

6909 11 - - portselanist 

6909 12 - - tooted kõvadusega 9 ja enam Mohsi skaala järgi 

6909 19 - - muud 

6909 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub väga lai ring tooteid, mis on tavaliselt valmistatud klaasistatud 

keraamikast (kivitooted, portselan või hiina portselan, steatiitkeraamika jne), mis on 

glasuusitud või mitte. Siiski, siia ei kuulu tulekindlad tooted, mis on ette nähtud vastupidama 

kõrgetele temperatuuridele nagu on kirjeldatud I alamgrupi selgituste üldosas. Aga tooted, mis 

ei ole ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, kuuluvad sellesse rubriiki, isegi kui 

nad on valmistatud tulekindlatest materjalidest (näiteks niidijuhikud, peenestusaparatuur jne 

paagutatud alumiiniumoksiidist). 

Eriti kuuluvad siia rubriiki: 

1) Laboritarbed (näiteks uurimuslikuks või tööstuslikuks kasutamiseks), sellised nagu tiiglid 

või tiiglikuplid, aurutuskausid, põletuskannud, kupellid; uhmrid ja uhmrinuiad; 

happelusikad, spaatlid; filtrite ja katalüsaatorite toendid; filtriplaadid, torud, küünlajalad, 

koonused, lehtrid jne; veevannid, mensuurid, gradueeritud nõud (välja arvatud 

köögimõõteriistad; laboritarbed, elavhõbedakünad; väikesed torud (näiteks põletustorud, 

kaasa arvatud torud süsinuku, väävli jne analüüsiks). 

2) Keraamikatooted tehniliseks otstarbeks, sellised nagu pumbad, klapid; retordid, tõrred, 

keemiavannid ja teised ühe- või kahekordsete seintega staatilised konteinerid (näiteks 

galvaniseerimiseks, hapete hoidmiseks); korgid happenõudele; spiraaltorud, 

fraktsioneerimise ja destilleerimise spiraaltorud ja kolonnid, Raschigi rõngad nafta 

fraktsioneerimise aparaatidele; purustusaparaadid ja kuulid jne purustusvekitele, 

niidijuhikud tekstiilimasinatele ja tõmbesilmad keemilise kiu väljapressimiseks; plaadid, 

kangid, teravikud ja muu sarnane tööriistadele. 

3) Mahutid, mida kasutatakse kaupade kommertsvedudel ja pakendamisel, näiteks suured 

konteinerid, balloonid jne hapete ja teiste keemiatoodete veoks; toiduainete (keedised, 

vürtsid, lihapasteedid, liköörid jne), farmaatsia- või kosmeetikatoodete (pumatid, võided, 

kreemid jne), tintide jne flakoonid, purgid ja kausid 

4) Künad, torud ja muud sarnased mahutid, mida kasutatakse põllumajanduses. 


a) Rubriigi 6804 kaubad. 

b) Retordid, tiiglid, muhvid, kupellid ja teised sarnased tooted tulekindlatest materjalidest (rubriik 6903). 

c) Köögi- või majapidamismahutid (näiteks teekannud, leivakastid, küpsisetoosid) (rubriigid 6911 ja 6912). 

d) Laboratooriumide üldotstarbelised purgid ja mahutid ja farmaatsia ja maiustustemüüjate jne demonstrat- 

sioonipurgid (rubriik 6914). 

e) Elektriaparaadid (lülitid, harukarbid, sulavkaitsemed jne) rubriikidest 8533 kuni 8538 ja elektriisolaatorid, 

isoleerfurnituur jne rubriikidest 8546 või 8547. 

o 

o o 



Siia alamrubriiki kuuluvad kõrgekvaliteedilised keraamikatooted. Need tooted on tehtud 

kristalsest keraamilisest lähtematerjalist (näiteks alumiiniumoksiidist, ränikarbiidist, tsirkoonist või 

räni, boori või alumiiniumi nitriididest või nende kombinatsioonidest); armeeriva materjali niidid ja 

kiud (näiteks metall või grafiit võivad olla hajutatud lähtematerjali moodustades keraamilise materjali 

segu. 

9

Neid tooteid iseloomustab lähtematerjal, mis on väga madalapoorsusega ja mille terade arv on 

väga väike; koormusele, korrosioonile, väsimusele ja termilisele löögile suure vastupanuga; kõrge 

temperatuuri taluvusega; ja tugevuse suhe kaaluga on võrreldav või parem kui see on terasel. 

Sageli kasutatakse neid terasest või muudest metallidest osade asemel mehaanilistes 

seadmetes, mis vajavad täpselt dimensioneeritud tolerantsi (näiteks turbokompressor roototid, 

veerelaagrid ja masinate tööriistad). 

Siin alamrubriigis nimetatud Mohsi skaala liigitab materjali tema võime järgi materjali pinna 

kriimustamisele vastu panna. Materjalid on liigitatud 1-st (talk) 10-ni (teemant) Suurem osa 

kõrgekvaliteedilistest keraamilistest materjalidest kuulub skaala ülemise otsa lähedale. Ränikarbiid 

ja alumiiniumoksiid, mõlemad mida kasutatakse kõrgekvaliteedilises keraamikas, kuuluvad Mohsi 

skaala järgi 9-ndasse või rohkem. Et vahet teha tugevamatete materjalide vahel laiendatakse 

mõnikord Mohsi skaalat nii, et talk on 1 ja teemant on 15. Laiendatud Mohsi skaalal põletatud 

alumiiniumoksiidi tugevus võrdub 12-ga ja ränikarbiidi tugevus võrdub 13-ga. 

6910 KERAAMILISED VALAMUD, KRAANIKAUSID, KRAANIKAUSI- 

JALAD, VANNID, BIDEED, KLOSETIPOTID, LOPUTUSKASTID, 

PISSUAARID JMS SANITAARTEHNIKATOOTED: 

6910 10 - portselanist 

6910 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad tooted, mis on ette nähtud püsivalt kohale, majadesse jne 

paigaldamiseks, tavaliselt ühendades vee- või kanalisatsioonisüsteemi. Järelikult nad peavad 

olema glasuurimise või pikaajalise põletamisega tehtud vett mitte läbilaskvateks (näiteks 

kivinõud, savinõud, põletatud savist sanitaartarbed, portselani või hiina portselani imitatsioon). 

Lisaks loetletud toodetele kuuluvad rubriiki sellised tooted nagu pesuruumide mahutid. 

Keraamilised loputuskastid klassifitseeritakse selles rubriigis sõltumata sellest, kas nad on 

või ei ole varustatud vastavate mehhanismidega. 

Siiski, rubriiki ei kuulu väikesed vannitoa- ja sanitaarvahendid, sellised nagu seebikarbid, käsnakarbid, 

hambaharja alused, käterätiku konksud ja tualettpaberi hoidjad, isegi mitte siis, kui nad on ette nähtud 

paigaldamiseks seinale, ega ka portatiivsed sanitaartooted nagu voodisoojendajad, siibrid ja ööpotid; need tooted 

kuuluvad rubriikidesse 6911 või 6912. 

6911 PORTSELANIST LAUANÕUD, KÖÖGINÕUD, MUUD MAJA- 

PIDAMISTARBED JA TUALETT-TARBED: 

6911 10 - lauanõud ja kööginõud 

6911 90 - muud 

Vaata rubriigi 6912selgitusi. 

6912 KERAAMILISED (V.A PORTSELANIST) LAUANÕUD JA 

KÖÖGINÕUD, MUUD MAJAPIDAMISTARBED JA TUALETT-TARBED 

Lauanõud, köögitarbed, muud majapidamis- ja tauletttarbed klassifitseeritakse rubriigis 

6911, kui nad on valmistatud portselanist või hiina portselanist ja rubriigis 6912, kui 

nad on valmistatud teistest keraamikaliikidest nagu kivinõud, savinõud, 

portselaniimitatsioonid (vaata II alamgrupiselgitusi). 

Seega kuuluvad rubriiki: 

A) Lauanõud, sellised nagu tee- ja kohviserviisid, taldrikud, supitirinad, salatikausid, vaagnad 

ja igat liiki alused, kohvi- ja teekannud, suhkrutoosid, õllekannud, tassid, kastmekannud, 

puuviljavaasid, õlipudelid, soolatoosid, sinepitopsid, munatoosid, teekannualused, lauale 

alused, noahoidjad, lusikad ja salvrätikute rõngad. 

B) Köögitarbed, sellised nagu haudepotid, igasuguse kuju ja suurusega haudevormid, 

küpsetamise ja praadimise nõud, vaagnad, kondiitritoodete ja želeevormid, köögikannud, 

10

säilituspurgid, hoidistamiskannud ja -kastid(teelaekad, leivakastid jne), lehtrid, kulbid, 

gradueeritud köögi mahumõõtjad ja taignarullid. 

C) Muud majapidamisriistad nagu tuhatoosid, kuuma vee pudelid ja tikutopsihoidjad. 

D) Tualett-tarbed (kas koduseks või mittekoduseks kasutamiseks) nagu tualettsarjad 

(veekruusid, kannud jne), sanitaarpanged, voodisoojendajad, siibrid, ööpotid, süljekausid, 

duššikannud, silmapesuvannid, seebikarbid, käterätikuhoidjad, hambaharjahoidjad, 

tualettpaberihoidjad, käterätikukonksud ja analoogilised tooted vannitubade, tualettide ja 

köökide jaoks, kas seinale kinnitamiseks või mitte. 


a) Balloonpudelid, purgid, pudelid, potid ja muud sarnased tooted, mida kasutatakse kaupade pakkimiseks ja 

transpordiks (rubriik 6909). 

b) Vannid, bideed, kraanikausid ja muud sellised sanitaartoooted (rubriik 6910). 

c) Kujukesed ja muud sarnased ehistooted rubriigist 6913. 

d) Keraamilised tooted kas vähem või rohkem kaunistatud väärismetallidega või väärismetalliga plakeeritud 

metallidega (grupp 71). 

e) Kohvi- või maitseaine veskid keraamiliste konteinerite ja metallist tööosadega (rubriik 8210). 

f) Elektrotermiline aparatuur (küpsetamiseks, kuumutamiseks jne), kaasa arvatud elektrilised kütteelemendid 

(küpsetusplaadid, soojustakistid jne) rubriigist 8516. 

g) Tooted grupist 91, kaasa arvatud kellade korpused. 

h) Tulemasinad rubriigist 9613 ja pulverisaatorid jne (rubriik 9616). 

6913 KUJUKESED JM DEKORATIIVKERAAMIKATOOTED: 


6913 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuulub lai ring keraamika tooteid, mis on põhiliselt loodud kodude, 

asutuste, saalide, kirikute jne sisekaunistuseks ja väljas kasutatavd kaunistused (näiteks 

aiakaunistused). 

Sellesse rubriiki ei kuulu tooted, mis kuuluvad nomenklatuuri konkreetsemalt kirjeldavatesse rubriikidesse, isegi 

mitte siis, kui nad on kohaldatud nende olemuse või viimistluse tõttu dekoratiivsetel eesmärkidel kasutamiseks, 

näiteks: 

a) Karniisid, friisid ja muud sarnased arhitektuursed kaunistused (rubriik 6905). 

b) Tooted suuremate või väiksemate kaunistustega väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist (grupp 

71). 

c) Juveelitoodete imitatsioonid (rubriik 7117). 

d) Baromeetrid, termomeetrid ja muu aparatuur grupist 90. 

e) Kellad ja kellakorpused, isegi kui viimased on kaunistatud või kujutavad endast näiteks kujukesi või muid 

sarnaseid esemeid, kui nad on selgelt konstrueeritud kellekorpusteks (grupp 91). 

f) Lambid ja valgustid ning nende osad (rubriik 9405). 

g) Mänguasjad, mängud ja spordivahendid (grupp 95). 

h) Nööbid, piibud, lauatulemasinad, pulverisaatorid ja muud grupi 96 tooted 

ij) Maalid, joonistused ja pastellid, tehtud täielikult käsitsi, originaalskulptuurid, kolektsioneerimisobjektid ja 

antiikesemed, mille vanus ületab 100 aastat (grupp 97) 


A) Tooted, millel ei ole kasutusväärtust vaid on täielikult dekoratiivsed, ja tooted, mille 

kasulikkus on ainult selles, et toetada või sisaldada teisi dekoratiivseid elemente või 

lisada neile dekoratiivset efekti, näiteks: 

1) Kujud, kujukesed, büstid, bareljeefid ja goreljeefid ja muud kujud sise- või 

väliskaunistusteks; kaminate, riiulite jne (kaasa arvatud need, mis on kellakorpuste 

osad) kaunistused (loomad, sümboolsed ja allegoorilised figuurid jne); sprordi- ja 

kunstitrofeed; seinakaunistused, millel on ülesriputamise abinõud (dekoratiivplaadid, 

alused, taldrikud);medaljonid; koldeekraanid, kunstlilled, -puuviljad, -lehed jne; vanikud 

ja muud hauakaunistused; nipsasjad riiulitele või kodustesse vitriinkappidesse. 

2) Krustifiksid ja muud kiriklikud või religioossed ornamendid. 

11

3) Täiesti dekoratiivsed laua karikad, vaasid, potid, lillekorvid. 

B) Lauanõud ja muud kodused tarbed ainult siis, kui toodete kasulikkus on täiesti 

allutatud nende dekoratiivsele iseloomule, näiteks alused mis on kujundatud nii 

reljeefsetena, et nende kasulikkus on peaaegu nullitud; kaunistused, mis on ühendatud 

täiesti juhuslikeks alusteks või mahutiteks, mis on kasutuskõlblikud tuhatoosidena või 

nipsasjade alustena; miniatuurid, millel ei ole tegelikku kasutusväärtust jne. Põhiliselt siiski 

lauanõud ja kodutarbed on ette nähtud teenima kasulikku eesmärki ja iga kaunistus on 

tavaliselt teisejärguline ja nii ei vähenda toote kasulikkust. Seega kui selliselt kaunistatud 

esemed täidavad oma kasulikkuse eesmärki mitte vähem efektiivselt kui nende lihtsad 

paarilised, need klassifitseeritakse pigem rubriikides 6911 ja 6912 kui siin rubriigis. 

C) Tooted, peale lauanõude ja kodutarvete, mida kasutatakse kodu, ametiasutuste jne 

kaunistamiseks. Näiteks suitsetamistarbed, ehtelaekad, kašuulaekad, sigaritoosid, 

lõhnapõletid, tindipotid, raamatualused, kirjapressid ja muu laua tarbed ning pildiraamid. 

6914 MUUD KERAAMIKATOOTED: 


6914 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad kõik keraamikatooted, mis ei kuulu teistesse selle grupi 

rubriikidesse või teistesse nomenklatuuri gruppidesse. 

Siia kuuluvad muu hulgas: 

1) Ahjud ja muu kütteaparatuur, mis on tehtud põhiliselt keraamikast (tavaliselt 

savikeraamikast, vahel tavalisest pottsepakeraamikast jne); mittetulekindlad tellisseinad, 

ahjude ja kaminate keraamilised osad, keraamiline viimistlus puudega köetavatele 

ahjudele, kaasa arvatud spetsiaalselt neile ahjudele ette nähutd plaadid. 

Elektrikütteaparaadid siiski klassifitseeritakse rubriigis 8516. 

2) Mittedekoratiivsed lillepotid (näiteks aianduse jaoks). 

3) Uste ja akende furnituur jne, sellised kui ukse käepidemed ja -nupud, lukuplaadid 

jne,loputuskastide nupud jne. 

4) Tähed, numbrid, sildid ja muud sarnased motiivid kaupluste siltidele ja vaateakendele, 

sõltumata sellest, kas nad kannavad trükitud pilti või teksti või mitte, välja arvatud, kui nad 

on valgustatud (rubriik 9405). 

5) Vedruga korgid jne, põhiliselt keraamikast (näiteks limonaadipudelite jaoks). 

6) Üldotstarbelised laborite purgid ja mahutid, ravimite, kondiitritoodete jne demonstratsiooni 

purgid. 

7) Muud tooted nagu noapead, kooli tindipotid, niisutid radiaatoritele ja linnupuuride osad. 


a) Keraamilised hambaproteesid (rubriik 9021). 

b) Mänguasjad, mängud ja spordivahendid (grupp 95). 

c) Nööbid, piibud ja muud tooted rubriigist 96. 

__________ 

12


GRUPP 70 

KLAAS JA KLAASTOOTED 


a) rubriigi 3207 tooted (näiteks klaasistuvad emailid ja glasuurid, klaasfritt, muu klaas pulbri, 

graanulite või helvestena); 

b) grupi 71 tooted (näiteks juveeltoodetede imitatsioonid); 

c) kiudoptilised kaablid (rubriik 8544), elektriisolaatorid (rubriik 8546) või isolatsioonivahendid 


d) optilised kiud, optiliselt töödeldud optikaelemendid, süstlad nahaaluseks süstimiseks, 

kunstsilmad, termomeetrid, baromeetrid, hüdromeetrid jm grupi 90 tooted; 

e) lambid ja valgustid, sisevalgustusega sildid, valgustablood jms sisseehitatud valgusallikaga 

tooted või nende osad rubriigist 9405; 

f) mänguasjad, mängud, spordiinventar, kuuseehted jt grupi 95 tooted (v.a mehhanismideta 

klaassilmad nukkudele jt grupi 95 toodetele); ja 

g) nööbid, vaakumanumad, lõhnaainete ja muude tualett-tarvete pulverisaatorid jt grupi 96 tooted. 

2. Rubriikides 7003, 7004, 7005: 

a) lõõmutamisele eelnenud protsesside põhjal ei loeta klaasi „töödelduks”; 

b) šablooni järgi lõigatud klaas klassifitseeritakse kui klaas lehtedena; 

c) termin „absorbeeriv, peegeldav või mittepeegeldav kiht” tähendab siin mikroskoopiliselt õhukest 

metalli või keemiliste ühendite (näiteks metallioksiidi) kihti, mis neelab näiteks infrapunaseid kiiri 

või suurendab klaasi peegelduvust, säilitades siiski teatud astmeni klaasi läbipaistvuse; või 

takistab valguse tagasipeegeldust klaasi pinnalt. 

3. Rubriigis 7006 osutatud tooted jäävad klassifitserituks sellesse rubriiki ka juhul, kui neil on 

valmistoodete omadused. 

4. Rubriigis 7019 tähistab termin „klaasvatt” : 

a) mineraalvilla, mis sisaldab 60% massist ja rohkem ränioksiidi (SiO 2); 

b) mineraalvilla, mis sisaldab ränioksiidi (SiO 2) alla 60% massist, kuid aluselisi oksiide (K 2O või 

Na 2O) üle 5% massist või booroksiidi (B 2O 3) üle 2% massist. 

Kõik teised mineraalvilla liigid kuuluvad rubriiki 6806. 

5. Kogu nomenklatuuris kuuluvad termini „klaas” alla ka sulatatud kvarts ja teised sulatatud ränimullad. 


1. Alamrubriikides 7013 22, 7013 33, 7013041 ja 7013 91 tähistab termin „kristall” klaasi, mis sisaldab 

minimaalselt 24% massist pliimonooksiidi (PbO). 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuulub igat liiki ja vormi klaas (peale toodete, mis on välistatud selle grupi 

märkusega 1 või täpsemini kirjeldatud nomenklatuuri teistes rubriikides). 

Klaas (peale sulatatud kvartsi või teiste sulatatud ränimuldade, mida on refereeritud 

allpool) on sulatatud homogeenne segu, kvarts aluseliste metallide silikaatidest (naatriumist 

või kaaliumist) ühe või rohkema kaltsiumsilikaadiga või seatinaga baariumi, alumiiniumi, 

mangaani, magneesiumi jne lisandiga.

On palju erinevaid klaase sõltuvalt nende koostisest (näiteks boheemia klaas, kroonklaas, 

pliikristallklaas, flintklaas, ehteklaas). Need erinevad liigid omavad mittekristallilist (amorfset) 

struktuuri ja on täiesti läbipaistvad. 

Selle grupi erinevad rubriigid hõlmavad erinevaid tooteid, sõltumata klaasiliigist, millest 

nad on valmistatud. 

Tootmisprotsessid on märgatavalt erinevad ja sisaldavad: 

A) Valu (näiteks peegelklaas). 

B) Valtsimine (näiteks peegel- ja armeetitud klaasi ). 

C) Floteerimine (näiteks floatklaas). 

D) Vormimine, kas koos pressimise, puhumise või tõmbamisega või mitte (näiteks pudelite, 

joogiklaaside, kindlat liiki optilise klaasi, tuhatooside valmistamiseks). 

E) Mehaaniline või mittemehaaniline puhumine, koos vormimisega või mitte (näiteks 

pudelite, ampullide, ornamentide, aga vahel ka lehtklaasi valmistamiseks). 

F) Tõmbamine või välja tõukamine (eriti lehtklaasi, varraste, torude ja klaaskiu puhul). 

G) Pressimine, tavaliselt vormidega, sageli kasutatakse valmistusprintsiibina näiteks 

tuhatooside valmistamisel, aga ka koos valtsimisega (näiteks mustervaltsklaasi) või 

puhumisega (näiteks pudelid). 

H) Klaasijootmine, töötlemine jootelambi abil (ampullide, nipsasjakeste jne valmistamiseks 

klaasvarrastest või torudest). 

IJ) Vajalike toodete väljalõikamine toorikutest, keradest jne, mis on saadud ükskõik millise 

protsessiga (tooted sulatatud kvartsist või mõnest teisest sulatatud ränimullast, eriti sageli 

täis- või õõnestoorikutest). 

Multitsellulaarse klaasi kohta vaata rubriigi 7016 seletavaid märkusi. 

Mõningail juhtudel mõjutab toodete valmistusmeetod nende klassifitseerimist siin grupis. 

Näiteks, rubriik 7003 käsitleb ainult valatud või valtsitud klaasi ja rubriik 7004 ainult tõmmatud 

või puhutud klaasi. 

* 

* * 

Vastavalt selle grupi märkusele 5 kuuluvad termini „klaas” alla sulatatud kvarts ja teised 

sulatatud ränimullad. 

Sellesse gruppi kuuluvad ka: 

1) Piim- või opaalklaas, mis on poolläbipaistvad ja saadakse selliste materjalide nagu 

sulapagu või kondituhk lisamisega (proportsiooniga umbes 5%) klaasi massile; lisatud 

materjal annab sulamile jahutamisel või järelkuumutamisel osalise kristallisatsiooni tõusu. 

2) Spetsiaalsed materjalid, mis on tuntud kui klaaskeraamika, kus klaas muudetakse 

peaaegu täielikult kristalliliseks materjaliks juhitavas kristallisatsiooniprotsessis. Neid 

tehakse klaasi segule kristallisatsiooni tuumakesi tekitavate ainete lisamisega, milleks on 

sageli metallioksiidid (nagu titaandioksiid ja tsirkooniumoksiid) või metallid (nagu 

vasepulber). Pärast seda, kui toode on vormitud tavalise klaasivalmistamise menetlusega, 

seda hoitakse temperatuuril, mis kindlustab klaasja kihi kristallisatsiooni ümber 

kristallisatsiooni tuumakeste (klaasi kristalliseerumine). Klaaskeraamika võib olla 

läbipaistmatu või vahel läbipaistev. Nad omavad palju paremaid mehaanilisi, elektrilisi ja 

kuumuskindlaid omadusi kui tavaline klaas. 

3) Madala paisumiskoefitsendiga klaas, näiteks, boorsilikaatklaas. 

7001 7001 00 KLAASIMURD JM KLAASIJÄÄTMED; KLAASIMASS 


A) Klaasimurd ja kõik muud klaasijäätmed, mis tekivad klaasi tootmisel (kaasa arvatud 

klaas, mis on tiiglist mööda valatud ja seejärel utiliseeritud); samuti purunenud tooted. 

Klaasikilde iseloomustavad põhiliselt teravad servad. 

B) Klaasimass (kaasa arvatud „emaileeritud” klaas),(st rohkem või vähem korrapärased 

plokid), mis ei oma kindlat kasutust. 

„Emaileeritud” klaas omab suuremat sulavust ja kõrgemat tihedust kui tavalised 

klaasiliigid. See on tavaliselt läbipaistmatu, kuid siiski vahel ka läbipaistev; see võib olla 

värviline või värvitud erinevat värvi. See kuulub siia rubriiki, kui ta on massis (kamakate või 

2

plaatidena). Seda kasutatakse teiste klaasiliikide värvimiseks või matistamiseks, 

ornamentide teostamiseks klaasijootmisega, keraamiliste nõude emaileerimiseks jne. 

Sellesse rubriiki kuulub ka klaasimass, mis koosneb madala sulamispunktiga klaasi liigist 

ja mida kasutatakse kontakt-klemmide isoleerimiseks elektrihõõglampide soklites. Tal on 

kõrge mangaandioksiidi sisaldus, mis annab massile mustja värvuse, nii, et sokli sisedetailid 

ei paista enam välja. 

Klaas (kaasa arvatud ülalnimetatud klaasimass ja "emaileeritud" klaas) pulbrina, graanulitena ja helvestena siia 

rubriiki ei kuulu (rubriik 3207). 

7002 KLAASKUULID (V.A RUBRIIGIS 7018 NIMETATUD MIKRO- 

KLAASKUULID), KLAASVARDAD, KLAASTORUD, TÖÖTLEMATA: 

7002 10 - kuulid 

7002 20 - vardad 

- torud: 

7002 31 - - sulatatud kvartsist vm sulatatud ränimuldadest 

7002 32 - - muust klaasist, mille joonpaisumiskoefitsent temperatuurivahemikus 0°C kuni 

300°C on kuni 5 x 10 ¯ 6 kelvini kohta 

7002 39 - - muud 


1) Täis klaaskuulid, mida peamiselt valmistatakse vormimise või pressimisega kahekruvilistel 

tigupressidel ja milliseid võib kasutada muu kõrval toormaterjalina klaaskiu valmistamiseks 

või litograafiliste plaatide valmistamiseks. 

2) Igasuguse diameetriga klaasvardad ja torud, mida saadakse peamiselt tõmbamisega 

(torude puhul kombineeritult puhumisega); neid võib kasutada erinevatel eesmärkidel 

(näiteks, keemia- ja tööstusaparaatides; tekstiilitööstuses, edasiseks töötlemiseks 

termomeetriteks, ampullideks, elektri ja elaktroonikalampideks ning kaunistusteks). 

Sellesse rubriiki kuulub „emaileeritud” klaas kangidena, varrastena või torudena (termin 

„emaileeritud” on defineeritud rubriigi 7001selgitustes). 

Kuulid selles rubriigis peavad olema töötlemata; samuti varras ja toru peab olema 

töötlemata (st omama kuju, mida nad said tõmbamisega või lihtsa lõikamisega vajalikku 

pikkusesse, seejuures lõikekohad lihtsalt silutakse). 

Rubriik ei kuulu lõpetatud tooted kuulidena, varrastena ja torudena või lõpetatud toodete samakujulised osad; 

need klassifitseeritakse vastavas rubriigis (näiteks rubriigid 7011, 7017 või 7018 või grupp 90). Kui sellised osad on 

töödeldud, aga nad ei ole ette nähtud kindlaks kasutamiseks, kuuluvad nad rubriiki 7020. 

Sellesse rubriiki kuuluvad torud (pikkusesse lõigatud või mitte ) klaasist, milles 

klaasimassile on lisatud fluorestseeruvat ainet. Teisest küljest, torud, mis on seestpoolt 

kaetud fluorestseeruva ainega, sõltumata sellest, kas nad on töödeldud või mitte, ei kuulu 


Klaaskuulid, mis omavad mänguasjadele iseloomulikke tunnuseid (igasuguse kujuga marmorsoontega ja 

igasugused klaaskuulid lastemänguasjade komplektides) klassifitseeritakse rubriigis 9503. Klaaskuulid, mis on 

lihvitud pärast vormimist, mida kasutatakse teatavate pudelite korkimiseks, kuuluvad rubriiki 7010. 

Sellesse rubriiki ei kuulu ka kerakujulised klaasiterad (mikrokerad läbimõõduga mitte üle 1 mm), mida 

kasutatakse, näiteks, liiklusmärkide paneelide, helkivate märkide või kinoekraande valmistamisel,või lennukite 

reaktiivmootorite või metallpindade puhastamiseks (rubriik 7018). 

7003 VALUKLAAS JA VALTSKLAAS, LEHTEDE VÕI PROFIILIDENA, 

ABSORBEERIVA, PEEGELDAVA VÕI MITTEPEEGELDAVA KIHIGA 

VÕI ILMA, ENT MUUL VIISIL TÖÖTLEMATA: 

- armeerimata lehtklaas: 

7003 12 - - massis ühtlaselt värvitud (toonitud) klaas, matistatud klaas, pinnatud, 

absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga klaas 

7003 19 - - muud 

7003 20 - sardklaasilehed 

7003 30 - profiilid 

3

Siia rubriiki kuulub igat liiki valu- ja valtsklaas eeldusel, et ta on lehtedena (igasuguse 

paksusega, vormi lõigatud või mitte) või profiilidena, sõltumata sellest, kas nad on 

absorbeeriva, peegeldava kihiga või mitte, kuid muul viisil töötlemata. 


A) Töötlemata lehtklaas. Peamiselt on ta läbipaistmatu oma teralise või mitteühtlase pinna 

tõttu. Ta võib olla kunstlikult värvitud massis metalloksiidide või teiste soolade kaasabil. 

Lihvitud ja poleeritud lehtklaas ei kuulu siia (rubriik 7005). 

B) Mitteläbipaistev klaas, mis on rohkem või vähem matistatud massis ja mõni kord täiesti 

matt. Ta tehakse sageli oma välimuselt meenutamaks marmorit, portselani (hiina 

portselani) või alabastrit . Seda klaasi valmistatakse valgena, mustana ja teistes värvides, 

soontega või ilma, ja teda kasutatakse seinte katmiseks, valamute pesulaudade, lettide, 

laudade, kirjutuslaudade, töölaudade jne., hauaplaatide, reklaamsiltide, märkide jne. 


Seda klaasi liiki võib järgnevalt mehhaniliselt poleerida ühelt või mõlemalt poolt, kuid 

pärast sellist töötlust ei kuulu see klaas siia rubriiki (rubriik 7005). Töötlemata kujul on 

sellel klaasil näha märgid, mis on tekkinud kontaktist valtsidega või liivaga töötlemise jäljed 

peale valu. Teatud opaalklaas on ka ühelt poolt sooneline või korestatud, et kergendada 

kinnitamist. 

C) Mõned mitteläbipaistvad klaasid, mis on valmistamisest ebatasase pinnaga. Siia gruppi 

kuuluvad töötlemata valuklaas, katedraaliklaas, sepistatud katedraaliklaas jne.; 

mustervaltsklaas, mille üks külg on varustatud mustriga (triibud, teemantmuster, vaod 

jne.); gofreeritud klaas ja valu- ehk nn. antiikklaas (st klaas, mis sisaldab õhumulle, või 

mõrasid pinnal või teisi kunstlikult tekitatud „defekte”). Seda tüüpi klaas, mida saab ka 

massis värvida, kasutatakse tehaste, ladude, ametiasutuste, vannitubade jt teiste hoonete 

akendeks, kus valgus on vajalik, aga mis peavab olema ühel või teisel viisil varjutatud. 

Lähtudes klaasi valmistusprotsessi iseloomust, selle kategooria klaasi pinda edaspidisel 

töötlemisel ei siluta. 

Nagu eespool juba märgitud, sellesse rubriiki kuulub ainult valatud ja valtsitud klaas. 

Valuprotsessis (mis asendatakse valtsimisega juhtudel, kui klaas valmistatakse suurte 

pindadena), sulaklaas valatakse kindlalt fikseeritud lauale. Laua äärtele on kinnitatud kaks 

metallist äärist, et määrata klaasi paksus. Tiiglit kallutatakse enne rasket metallrulli, mis liigub 

ääriste peal ja valtsib viskoosset klaasimassi ääriste paksuseni. Niipea kui klaas saavutab 

vajaliku konsistentsi, ta liigub aeglaselt läbi lõõmutustunneli või -leeri, milles temperatuuri järkjärgult 

alandatakse väljapääsule lähenemisel, kus on juba täiesti külm. Valuprotsessis võib 

profiile (näiteks U- kujulisi) saada poolsulavas olekus klaaslintide painutamise teel. 

Valtsimisprotsessis, sulaklaas läheb valtside vahelt läbi, mille alt ta väljub katkematu lindi, 

lehtede või profiilina. Seejärel ta viiakse mehaaniliselt lõõmutusleeri. 

Valu- või valtsimisprotsessis kantakse pinnale muster või sepis klaasi pinnale 

vajutamisega. Valuprotsessis jätavad poolsulanud klaasile mustri kas graveeritud valtsid või 

graveeritud valamislaud. Valtsimisel saadakse soovitud tulemus protsessi lõpus graveeritud 

valtsi kasutamisega. 

Ülalkirjedatud klaasi liigid võivad omada auke, mis tehti valtsimiskäigus, või nad võivad 

olla armeeritud. Leht-, muster-, katedraali- ja teisi sarnaseid klaasitüüpe vahel armeeritakse, 

kui on nõutav kaitse pragude ja muude vigastuste eest, tehes sellega nad kasutatavaks 

ehituslikel eesmärkidel. Armeeritud klaasi (sardklaas) saadakse peaaegu alati valtsimisel 

terastraadist võrgu asetamisega pehmesse klaasi. 

Selles rubriigis klassifitseeritud klaasi võib valmistamise käigus pinnata põhiliselt teist värvi 

klaasi kihiga või katta absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga, kuid neid ei tohi 

rohkem töödelda. 

Siia rubriiki ei kuulu mitte ainult valu- ja valtsitud klaas, mis edasise töötlemise tõttu kuulub teistesse 

rubriikidesse (rubriigid 7005, 7006, 7008 või 7009), vaid ka turvaklaas (rubriik 7007), mis võib olla valmistatud 

valtsimise teel. 

7004 TÕMMATUD JA PUHUTUD KLAAS LEHTEDENA, ABSORBEERIVA, 

PEEGELDAVA VÕI MITTEPEEGELDAVA KIHIGA VÕI ILMA, ENT 

MUUL VIISIL TÖÖTLEMATA: 

4

7004 20 - massis ühtlaselt värvitud (toonitud) klaas, matistatud klaas, pinnatud, absorbeeriva, 

peegeldava või mittepeegeldava kihiga klaas 

7004 90 - muu klaas 

Sellesse rubriiki kuuluvad tõmmatud ja puhutud klaas, mis peab olema töötlemata ja 

lehtedes (kas mõõtu lõigatuna või mitte). 

Mittemehaaniline klaasipuhumisprotsess, millest nüüd on rohkem või vähem loobutud 

(välja arvatud kindlatele spetsiaalsetele klaasitüüpidele) on asendunud mitmesuguste 

mehaaniliste protsessidega, mis koosnevad põhiliselt tõmbamisest (näiteks Fourcault'i, Libby- 

Owens'i või Pittsbugh'i protsessid) või tõmbamisest koos puhumisega. 

Selle rubriigi klaas võib olla erineva paksusega, aga tavaliselt väiksema paksusega kui 

valuklaas rubriigist 7003. Ta võib olla värvitud või matistatud massis või pinnatud teist värvi 

klaasi kihiga, valmistamise käigus või ta olla kaetud absorbeeruva, peegelduva või 

mittepeegelduva kihiga. 

Tõmmmatud klaasi ja puhutud klaasi kasutatakse sageli sellel kujul nagu ta on 

valmistatud, ilma järgneva töötluseta. Lisaks põhikasutusaladele nagu akende, uste, vitriinide, 

kasvuhoonete, kellade, piltide jne klaas kasutatakse seda liiki klaasi sageli ka mööbli osade, 

fotoplaatide, lihtsate prilliklaaside jne valmistamiseks. 

Sellesse rubriiki ei kuulu tõmmatud ja puhutud klaas, mis pealispinnalt on lihvitud, poleeritud või mõnel muul 

moel töödeldud (vaata rubriikide 7005, 7006, 7009 jneselgitusi) 

7005 KUUMPOLEERITUD KLAAS (FLOAT KLAAS)- JA LIHVITUD VÕI 

POLEERITUD PEALISPINNAGA KLAAS (PEEGELKLAAS), 

LEHTEDENA, ABSORBEERIVA, PEEGELDAVA VÕI 

MITTEPEEGELDAVA KIHIGA VÕI ILMA, ENT MUUL VIISIL 

TÖÖTLEMATA: 

7005 10 - armeerimata lehtklaas absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga 

- muu armeerimata lehtklaas: 

7005 21 - -massis ühtlaselt värvitud (toonitud) klaas, matistatud klaas, pinnatud või üksnes 

lihvitud pealispinnaga 

7005 29 - - muud 

7005 30 - sardklaasilehed 

Sellesse rubriiki kuulub kuumpoleeritud klaas lehtedena. Tema tooraine komponente 

sulatatakse sulatusahjus. Sulaklaas väljub sulatusahjust ja satub sulametalli flotatsioonivanni. 

Flotatsioonivannis klaas omandab sileda pealispinna ja hiljem säilitab sileda pinna nagu 

vedelik. Enne kui ta jõuab vanni lõppu, ta jahtub temperatuuurini, mille juures ta on küllalt 

kõva, et teda saaks läbi lasta valtside vahelt ilma teda kriimustamata ja deformeerimata. 

Flotatsioonivannist liigub klaas läbi lõõmutusleeri, mille lõpus ta jahtub ja teda saab lõigata. 

See klaas ei ole lihvitud ega poleeritud, ta on valmistamisprotsessi tõttu täiesti sile. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka klaasiliigid rubriikidest 7003 ja 7004, mis on lihvitud või 

poleeritud pealispinnaga (tavaliselt on kaks protsessi kombineeritud kokku). 

Lihvimisel klaas allutatakse pöörlevate lihvketaste mõjule, millised koos abrassiivi 

sisaldava veejoaga teevad klaasipinna siledaks. Läbipaistvus saavutatakse poleerimisega 

masinas, millel on vildiga kaetud kettad, millised on läbi immutatud krookusega (rauaoksiid). 

Pinna lihvimine võib olla kestev ja kaksiklihvimismasinad võivad töödelda klaasi mõlemalt 

küljelt üheaegselt. Vahel järgneb sellele lõplik poleerimine. 

Selle rubriigi klaas võib olla värvitud või matistatud massis, pinnatud teisevärvilise klaasiga 

valmistamise käigus või pealistatud absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga. 

Selle rubriigi klaasi kasutatakse sageli akende, uste, autode, laevade, lennukite jne, 

peeglite, laudade ja kirjutuslaudade plaatide, riiulite, vitriinide jne valmistamisel ja turvaklaasi 

rubriigist 7007 valmistamiseks . 

Lehtklaas, mis on allutatud muule töötlusele, kui selle rubriigi tekstis või selle grupi märkuses 2 b) 

on nimetatud, kaasa arvatud koolutatud või painutatud klaas ei kuulu siia rubriiki (rubriigid 7006, 

7007, 7009 jne). 

5

7006 7006 00 RUBRIIKIDE 7003, 7004 JA 7005 KLAAS, TÖÖDELDUD SERVADEGA, 

PAINUTATUD, GRAVEERITUD, PUURITUD, EMAILITUD VÕI MUUL 

VIISIL TÖÖDELDUD, ENT RAAMIMATA NING MUUDEST 

MATERJALIDEST DETAILIDETA 

Sellesse rubriiki kuuluvad klaasiliigid, mida käsitleti rubriikides 7003 kuni 7005, millised on 

töödeldud ühe või rohkema allpool kirjeldatud protsessiga. Siiski, siia rubriiki ei kuulu 

turvaklaas (rubriik 7007), mitmekihilised klaasisolaatorid (rubriik 7008) või peeglid (rubriik 

7009). 


A) Painutatud klaas, selline nagu spetsiaalklaas (näiteks vitriinakendele), mis on saadud 

sirgete klaaslehtede kuumpainutusega või kuumkoolutusega, (spetsiaalsetes ahjudes ja 

vormides) välja arvatud, siiski, painutatud või kõverdatud klaas rubriigist 7015. 

B) Töödeldud servadega klaas (lihvitud, poleeritud, ümardatud, sälgitud, kaldu lõigatud, viltu 

lõigatud, profileeritud), omandades sellega selliste toodete iseloomu, nagu plaadid 

laudadele, kaaludele või teistele kaalumisaparaatidele, vaatepiludele ja muule sarnasele, 

igat liiki sildid, kaitseplaadid, klaasid pildiraamidele jne, aknaruudud, mööbliklaasid jne. 

C) Perforeeritud või rihveldatud klaas jne, kui need operatsioonid on täiendavad 

töötlusoperatsioonid. 

D) Klaas, mille pindu töödeldakse pärast valmistamist, näiteks klaas, mis on allutatud 

matistavale töötlusele (liivajoaga töödeldud klaas või klaas, mis on muudetud tuhmiks 

smirgli või hapetega); jääklaas; graveeritud või mingil muul moel söövitatud klaas; 

emailitud klaas (st klaas, kaunistatud emailiga või klaasistuvate värvidega); klaas, millele 

on kantud kaunistused, mitmesugused motiivid jne ükskõik millisel meetodil (käsitsi 

maalimisega , trükkimisega, aknale transpareerimisega jne) ja kõik teised ükskõik millisel 

meetodil kaunistatud klaasid, välja arvatud klaas, mida on käsitsi maalitud nii, et temast 

on saanud kunstiteos rubriigist 9701. 

Sellesse rubriiki kuulub mitte ainult lame klaas pooltoodetena (näiteks lehed ilma kindla 

eesmärgita), aga ka tooted lamedast klaasist, mis on tehtud kindlatel eesmärkidel 

kasutamiseks, kui selleks ei tohi olla raamimine, alusega varustamine või ühendamine mingi 

muu materjaliga kui klaas. Seega sellesse rubriiki kuuluvad muu kõrval kaitseplaadid (uste 

siltidele või lukkude, lülitite alla jne), mis on täielikult valmistatud libajaks lõigatud või 

perforeeritud klaasist ja märgi plaadid isegi, kui nad on libajaks lõigatud, värvitud või neile on 

kantud muster või mingid teised kaunistused. 

Teisest küljest, klaaslehed, mis on pandud puust või mitteväärismetallist raami ja mis on tehtud fotode, piltide 

jne raamimiseks, kuuluvad vastavalt rubriikidesse 4414 ja 8306; dekoratiivsed klaaspeeglid, raamitud või mitte, 

trükitud kaunistustega ühel küljel kuuluvad rubriikidesse 7009 või 7013;serveerimiskandikud,mis koosnevad 

värvitud või värvimatta klaasplaadist raamis ja käepidemetest kuuluvad rubriiki 7013; reklaampaneelid, silditahvlid, 

aadresstahvlid, pannood, tähed, numbrid ja analoogilised tooted, mis on pandud paber-, papp-, vilt, metall jne 

alustele või raamitud, kuuluvad rubriiki 7020 (või rubriik 9405, kui nad on varustatud sisemise valgusallikaga). 

Samuti klaasplaadid, mis on raamitud või monteeritud teistesse materjalidesse ja järelikult, omandavad seadmete 

või masinate osade või mööbliosa iseloomu, klassifitseeritakse koos nende masinate, seadmete või mööbliga. 

Klaasplaadid mööblitoodetele, mis ei ole raamitud ega monteeritud teistesse 

materjalidesse klassifitseeritakse siin rubriigis, kui nad esitatakse eraldi. Aga kui nad 

esitatakse (kokkumonteeritult või mitte) koos mööbliga ja nad on kindlalt identifitseeritavad 

selle osadena, siis klassifitseeritakse nad koos mööbliga. 

Klaasist fotoplaadid (sensibiliseeritud, valgustatud või ilmutatud) kuuluvad gruppi 37. Klaasplaadid, millele on 

kantud elektriahelad, mis koosnevad elektrit juhtivatest metallpastadest ja klaasist kuumutusplaadid metalliseeritud 

ribadega või pealekantud kujutistega, mis toimivad elektritakistitena, kuuluvad gruppi 85. 

7007 

KARASTATUD VÕI LAMINEERITUD KILDUMATU KLAAS: 

- karastatud kildumatu klaas: 

7007 11 - - sõidukites, lennukites, kosmoseaparaatides ja laevadel kasutamiseks sobiva suuruse 

ja kujuga 

6

7007 19 - - muud 

7

- lamineeritud kildumatu klaas 

7007 21 - - sõidukites, lennukites ja kosmoseaparaatides laevadel kasutamiseks sobiva suuruse 

ja kujuga 

7007 29 - - muud 

Termin „ turvaklaas” tähendab ainult allpool kirjeldatud klaasiliike ja ei tähenda 

kaitseklaasi nagu harilik armeeritud klaas ja selektiivse absorbtsiooniga klaas (näiteks 

mittehelkiv või röntgenikiirte eest kaitsev klaas). 

A) Karastatud klaas. 

See on: 

1) Klaas, mis saadakse klaasitükikeste korduva kuumutamisega kuni nad on pehmed aga 

mitte nii pehmed, et kaotavad oma kuju. Seejärel klaasi jahutatakse kiiresti vastavate 

protsessidega (termiliselt kõvastatud klaas); 

2) Klaas, mille kõvadust, vastupidavust ja plastilisust on märgatavalt tõstetud komplekse 

füüsikalis-keemilise menetlusega (näiteks ioonvahetus), mis võib endaga kaasa tuua 

pinna struktuuri muutused (tavaliselt tuntud kui „keemiliselt karastatud klaas”). 

Seda klaasi ei saa töödelda pärast valmistamist sisepingete tõttu, mis tekivad 

protsessis ja järelikult teda valmistatakse alati kujus ja mõõdus, mis enne karastamist on 

ette antud. 

B) Lamineeritud klaas. 

Seda liiki turvaklaas, mida tavaliselt tuntakse kui purunemiskindlat klaasi, kihilist klaasi 

jne, on tehtud võileib-vormis, kus üks või rohkem plastilist sisekihti on kahe või rohkema 

klaaslehe vahel. Plastiline kiht koosneb tavaliselt tselluloosatsetaadi, vinüüli või akrüüli 

lehtedest. Täielik adhesioon (kokkukleepumine) saavutatakse märkimisväärse 

kuumutamise ja pressimisega, mõni kord pärast klaaslehtede sisepindade ülepritsimist 

eritüüpi adhesiividega (kleepainega). Teine meetod on moodustada plastiline kile otseselt 

klaaslehtedel; klaaslehed kleepuvad siis üksteisega kokku kuumutamise ja pressimisega. 

Kõvastatud turvaklaasi iseloomulikuks omaduseks on see, et ta löögi mõjul puruneb 

väikesteks tükkideks, millel ei ole teravaid servi või isegi põrmustub, vähendades seega 

vigastusohtu lendavatest kildudest. Lamineeritud turvaklaas tavaliselt puruneb ilma kildudeta, 

aga kui löögi mõju on küllalt tugev tema purustamiseks, ükski lendav tükike ei ole tavaliselt 

piisavalt suur tõsiste lõigete tekitamiseks. Spetsiaalsetel eesmärkidel võib olla viidud 

mitmekihilisse klaasi armeerimiseks traatvõrk või plastilised sisekihid võivad olla värvitud. 

Tänu neile omadustele seda tüüpi klaase kasutatakse autode tuuleklaasidena ja 

akendena ustel, laevade illuminaatorites, tööstustööliste ja autojuhtide kaitseprillides, 

okulaarides, gaasimaskidele või juhikiivritel. Kuulikindel klaas on mitmekihilise klaasi eriliik. 

See rubriik ei tee vahet vormitud (näiteks kõverdatud või painutatud) ja mittevormitud 

klaasi vahel. 

Siiski, painutatud turvaklaas, mis omab kellaklaaside iseloomu või mida kasutatakse päikeprilliklaasidena, 

klassifitseeritakse rubriigis 7015. Turvaklaas, mis on osa teistest toodetest ja seega omab masinate, seadmete või 

sõidukite osade kuju, klassifitseeritakse koos nende masinate, seadmete või sõidukitega; samuti prillid kildumatute 

klaasidega kuuluvad rubriiki 9004. 

Mitmekihilised klaasisolaatorid näiteks, mis kujutavad endast kihilist konstruktsiooni kahest klaasplaadist 

klaaskiust vahekihiga, kuuluvad rubriiki 7008. 

Tooted kõvastatud (karastatud) klaasist ja klaaskeraamikast, muud kui need ja nendesarnased, mida 

kasutatakse ülaltoodud eesmärkidel, klassifitseeritakse vastavalt oma individuaalsetele omadustele (näiteks 

kõvastatud klaasist tumblerid, boorsilikaadist küpsetusnõud ja klaaskeraamilised taldrikud kuuluvad rubriiki 7013. 

39). 

Plastmassid, mida kasutatakse turvaklaasi asendajatena, klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile (grupp 

7008 7008 00 MITMEKIHILISED KLAASISOLAATORID 

Sellesse rubriiki kuuluvad mitmekihilsed klaasisolaatorid, millest kõige levinum liik kujutab 

endast kahte või rohkemat klaaspaneeli (lehtklaasist, valatud klaasist, kuumpoleeritud klaasist 

ja isegi serpistatud või katedraaliklaasist), mida eraldab kuiva õhu või inertgaasi kiht, mis on 

mõnikord jaotatud sisemuses eraldatud osadeks. Need plaadid on ümberringi äärtest 

8

joodetud metalli, plastmassi või mingi muu materjaliga, mille tagajärjel moodustub täielikult 

õhukindel üksus. 

Teine liik mitmekihilisi klaasisolaatoreid kujutab endast kaht klaasplaati klaaskiust 

vahekihiga. 

Need klaasi liigid, mida kasutatakse akende, katuste jne klaasimiseks, kindlustavad 

soojus- ja heliisolatsiooni ning vähendavad kondensatsiooni. 

7009 KLAASPEEGLID, RAAMITUD VÕI RAAMIMATA (SH 

TAHAVAATEPEEGLID): 

7009 10 - sõidukite tahavaatepeeglid 

- muud: 

7009 91 - - raamimata 

7009 92 - - raamitud 

Termin „klaaspeegel” tähistab klaasi, mille üks pindadest on kaetud metalliga (tavaliselt 

hõbedaga, vahel plaatina või alumiiniumiga) selleks, et kindlustada selge ja terav kujutis. 

Hõbetamisel kasutatakse lahjendatud hõbeda nitraadi ammooniumlahust (segus taandava 

lahusega, mis põhineb kaaliumnaatriumtartraadil või invertsuhkrul). Need ained kallatakse 

eelnevalt hoolikalt puhastatud klaasi pinnale. Hõbedasoolade taandamisel moodustub klaasil 

vastupidav ja läikiv metallilise hõbeda kiht (sade). 

Plaatinaga katmisel kantakse pintsli abil klaasile plaatinakloriid ja seejärel klaasi 

kuumutatakse peaaegu kuni pehmenemiseni. Selle tulemusena moodustub klaasile väga 

tihedalt liibuv metallikiht. 

Metallkate (eriti kui see on hõbedast) kaetakse kaitsekihiga, mis koosneb vahel ühest või 

mitmest lakikihist või elektrolüüsi meetodil pealesulatatud vasekihiga, mis omakorda kaetakse 

kaitsva lakikihiga. 

Sellesse rubriiki kuuluvad peeglid lehtedena, sõltumata sellest, kas nad on edasiselt 

töödeldud või mitte. Siia kuuluvad ka igasuguse kuju ja mõõtmetega peeglid, näiteks 

mööblipeeglid, peeglid sisekujunduseks, raudteevagunitele jne, tualettpeeglid (nii käsi- kui ka 

seinapeeglid); taskupeeglid (vutlaris või mitte). Siia rubriiki kuuluvad ka suurendavad ja 

vähendavad ning tahavaatepeeglid (näiteks sõidukitele). Kõik need peeglid võivad olla 

kinnitatud alusele (kartongist, riidest jne) või raami (metallist, puidust, plastikust jne raami), ja 

raam võib olla omakorda kaunistatud teiste materjalidega (riidega, teokarpidega, pärlmutriga, 

kilpkonnaluuga jne). Põrandapeeglid (näiteks suured ja väikesed pöördpeeglid, seda tüüpi, 

mida kasutatakse õmblustöökodades või kingakauplustes) kuuluvad samuti siia rubriiki 

vastavalt grupi 94 märkusele 1 b). 

Siia rubriiki kuuluvad ka raamitud või raamimata peeglid, mille üks külg on kaetud trükitud 

kujunditega eeldusel, et nad säilitavad oma põhilise omaduse peeglina. Siiski kui trükk 

välistab peegli kasutamist peeglina, klassifitseeritakse need rubriigis 7013 kui klaasist 

dekoratiivesemed. 

Siiski, tuleb märkida, et peeglid, mis on muutunud mööbli osaks grupist 94 (näiteks riidekappide peeglid), 

klassifitseeritakse koos nende mööbliesemetega. 


a) Peeglid, mis on muudetud mingite detailide lisamisega teisteks toodeteks, näiteks mõned käepidemetega 

kandikute liigid (rubriik 7013); teisest küljest, laudade peegelpealispinnad klassifitseeritakse selles rubriigis. 

b) Peeglid, mille alused või raamid sisaldavad väärismetalle või väärismetallidega plakeeritud metalle, sõltumata 

sellest, kas nad on kaunistatud või mitte looduslike või kultiveeritud pärlitega, briljantide või muude vääris- või 

poolvääriskividega (looduslike, tehislike või taastatutega) (suuremal määral kui väikesed kaunistused) (rubriik 

7114) või peeglid, mille alused või raamid nii või teisiti sisaldavad looduslikke või kultiveeritud pärle või vääris- ja 

poolvääriskive (looduslikke, tehislikke või taastatuid) (rubriik 7116). 

c) Optiliselt töödeldud klaaspeeglid (grupp 90) (vaata vastavaid seletavaid märkusi). 

d) Peeglid koos teiste elementidega, mis kuuluvad mänguasjade, mängude, jahirekvisiitide hulka (grupp 95). 

e) Peeglid, mis on vanemad kui 100 aastat (rubriik 9706). 

9

7010 KORVPUDELID, PUDELID, KOLVID, PURGID, KANNUD, 

ROHUPUDELID, AMPULLID JM KLAASANUMAD KAUPADE 

SÄILITAMISEKS, PAKENDAMISEKS VÕI TRANSPORDIKS; 

KLAASIST KONSERVIPURGID; KLAASKORGID, KLAASKAANED JM 

KLAASIST SULGEMISVAHENDID: 

7010 10 - ampullid 

7010 20 - klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid 

7010 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad klaasmahutid, mida kasutatakse kaubanduses vedelike või 

tahkete ainete (pulbrid, graanulid jne) transpordiks või pakendamiseks. 


A) Pudelid, korvpudelid (kaasa arvatud sifoonpudelid), rohupudelid ja muud sarnased 

igasuguse kuju ja suurusega mahutid, mida kasutatakse keemiliste ainete (hape jne), 

jookide, õlide, lihaekstraktide, parfümeeriatoore, farmaatsiatoodete, tintide, liimi jne 

hoidmiseks. 

Neid tooteid valmistati varem puhumismeetodil, aga nüüd valmistatakse neid peaaegu 

alati spetsiaalsete masinatega, mis annavad automaatselt sulaklaasi valuvormidesse, kus 

suruõhu survel moodustuvad valmistooted. Tavaliselt on nad valmistatud tavalisest klaasist 

(värvitust või värvilisest), küll aga mõned pudelid (näiteks parfümeeriaflakoonid) võivad olla 

valmistatud kristallist ja mõned suured korvpudelid sulatatud kvartsist või teistest sulatatud 

ränimuldadest. 

Ülaltoodud mahutite kanstruktsioon näeb tavaliselt ette kindlat tüüpi kaante ja korkide 

kasutamise; viimased võivad olla nagu tavalised prundid (korgist, klaasist jne), aga ka 

klaaskuulid, metallkaaned, pealekeeratavad kaaned (metallist või plastmassist) või 

spetsiaalsed vahendid (õllepuudelitele, gaseeritud vee pudelitele, sifoonidele jne). 

Need mahutid kuuluvad sellesse rubriiki, isegi siis kui nad on lihvitud, lõigatud, 

liivajoaga töödeldud, söövitatud, graveeritud või kaunistatud (eriti puudutab see mõningaid 

parfümeeria flakoone või alkohoolsete jookide pudeleid), kaunistatud lindiga, punutise või 

mingil muu ümbrisega mitmesugustest materjalidest (vitsad, õled, raffia, metall jne), nende 

kaeltele võib olla kinnitatud joogiklaas-sulgur. Nad võivad olla varustatud tilkade 

mõõteseadega, võivad olla gradueeritud tingimusel, et need ei kuulu klaastoodete hulka, 

mida kasutatakse laboratooriumides. 

B) Kannud, purgid ja analoogilised mahutid mõningate toiduainete (maitseained, kastmed, 

puuviljad, hoidised, mesi), kosmeetika ja tualetivahendite (näokreemid, juuksevedelikud 

jne), farmaatsiatoodete (salvid jne), poleeriide, puhastusvahendite jne pakendamiseks ja 

transpordiks. 

Reeglina on need tooted valmistatud tavalisest klaasist (värvitust või toonitatud) surve 

abil valuvormis, millele tavaliselt järgneb puhumine suruõhuga. Tavaliselt on neil lai ja 

lühike kael ja reeglina äärik kaane jaoks. Mõningad kirjeldatud mahutitest võivad siiski olla 

suletavad tavaliste või keeratavate korkidega. 

Sarnaselt pudelitele võivad need tooted olla liivajoaga töödeldud, lõigatud, söövitatud, 

graveeritud, kaunistatud jne. 

C) Ampullid, mida valmistatakse tavaliselt tõmmatud klaastorudest ja on ette nähtud pärast 

kokku jootmist olema mahutiteks seerumitele ja teistele farmaatsiatoodetele, vedelkütusele 

(näiteks ampullid bensiiniga tulemasinatele), keemilistele ainetele jne. 

D) Torujad mahutid ja neile sarnased, mis tavaliselt saadakse klaastorude töötlemisel 

jootelambiga või puhumisega, mida kasutatakse farmaatsia toodete pakendamiseks ja 

muul sarnasel otstarbel. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka klaasist hoidiste purgid. 

Igast materjalist kaaned, mis kuuluvad mahutite juurde, millele nad on ette nähtud, 

klassifitseeritakse siin rubriigis. 

Siia rubriiki kuuluvad ka klaaskorgid ja muud -sulgurid tavalisest klaasist või pliikristallist, 

sõltumata sellest, kas nad on lihvitud, liivajoaga töödeldud, söövitatud, graveeritud või 

kaunistatud. Siia kuuluvad ka klaaskuulid, mida kasutatakse pudelikorkidena; need kuulid 

lõigatakse välja klaasplaadist ja töödeldakse mehaaniliselt pärast seda, kui neile on antud 

kuuli kuju. 

10


a) Pudelid ja plaskud, mis on täielukult või olulisel määral kaetud naha või plastnahaga (rubriik 4205). 

b) Klaasist sisekolbid termospudelitele või muudele vaakumanumatele (rubriik 7020). 

c) Karahvinid, klaasid ja muud klaasmahutid, mis kujutavad endast lauanõusid (rubriik 7013). aga mitte mahutid, 

mis on eelkõige ette nähtud kaupade pakendamiseks ja transpordiks kaubanduses. 

d) Väikelaste lutipudelid (rubriik 7013). 

e) Klaastooted, mida kasutatakse laboratooriumides, hügieenis ja farmaatsias (rubriik 7017). 

f) Spetsiaalsed näidispudelid ja näidispurgid, mida kasutatakse kauplustes (rubriik 7020). 

g) Pudelid,flakoonid jne lõhnapulverisaatorid (rubriik 7013), lõhnapulverisaatorid (rubriik 9616) ja termospudelid ja 

muud vaakumanumad (rubriik 9617). 

7011 ELEKTRILAMPIDE JA ELEKTRONKIIRETORUDE JMS AVATUD 

KLAASKOLVID, SH ÜMMARGUSE (KLAASPIRNID) JA TORUJA 

KUJUGA, FURNITUURITA, NENDE KLAASOSAD: 

7011 10 - elektrivalgustuse tarvis 

7011 20 - elektronkiiretorude tarvis 

7011 90 - muud 


A) Kõik avatud klaaskolbid (kera- ja torukujulised), igat vormi ja igas suuruses, ilma 

furnituurita, elektrilampide, elektronlampide ja -torude valmistamiseks, mis on ette nähtud 

valgustamiseks või muuks otstarbeks (hõõglambid, gaasilahutuslambid, röntgentorud, 

raadioambid, elekronkiiretorud, alaldilambid või muud elektroonilised torud või lambid, 

infrapunased lambid jne) valmistamiseks. Enamus nendest on automaatide abil 

valmistatud masstoodang; nad võivad olla , värvitud, matistatud, metalliseeritud, kaetud 

fluorostseeruvate aineteg jne. 

Kolbide klaasosad (televiisorite elektronkiiretorude kineskoopide esiosa ja koonused, 

prožektorite kerakujulised reflektorid) kuuluvad ka siia rubriiki. 

B) Torud ahendatud otstega, kindlalt ette nähtud elektrilampidele või painutatud vajalikul moel 

reklaamkirjadeks ja -piltideks. 

C) Torud, mis on kaetud fluorestseeruva ainega (näiteks tsinksilikaadiga, 

kaadmiumboraadiga, kaltsiumvolframaadiga). 

Rea operatsioonidega (kaasa arvatud hõõgniidi või elektroodide sisseviimine, 

õhuhõrenduse kolbides, ühe või enama väärisgaasi sisseviimine, näiteks elavhõbeda gaas 

jne, soklite ja kontaktide kehamisse) valmistatakse neist kolbidest elektrilampe, 

elektronkiiretorusid ja sarnaseid tooteid, mida on kirjeldatud grupis 85. 

Kõik ülalnimetatud tooted võivad olla valmistatud tavalisest klaasist, kristallklaasist või 

sulatatud kvartsist. 


a) Klaastorud, mis on ainult lõigatud nõutud pikusesse, sõltumata sellest, kas nende otsad on leekpoleeritud või 

mingil muul moel silutud, aga samuti torud, mille valmistamisel klaasi massi lisati fluorestseeruvaid aineid 

(näiteks naatriumuranaat) (rubriik 7002). 

b) Klaaskolbid, torud ja mahutid, mis on kokku joodetud või varustatud furnituuriga, aga samuti valmis lambid ja 

7012 

valgustorud (vt rubriigid 8539, 8540, 9022 jne). 

11

7013 KLAASKAUBAD, MIS ON ETTE NÄHTUD LAUA KATMISEKS, 

KÖÖGIS KASUTAMISEKS, TUALETT- JA KONTORITARVETENA, 

RUUMIDE KAUNISTAMISEKS VMS OTSTARBEKS (V.A RUBRIIKIDE 

7010 JA 7018 TOOTED): 

7013 10 - klaaskeraamikast 

- jalaga joogiklaasid, v.a klaaskeraamilised: 

7013 22 - - pliikristallist 

7013 28 - - muud 

- muud joogiklaasid, v.a klaaskeraamilised: 


7013 37 - - muud 

- klaasesemed laua katmiseks (v.a joogiklaasid) või köögis kasutamiseks (v.a 

klaaskeraamilised) 


7013 42 - - klaasist joonpaisumiskoefitsendiga kuni 5 x 10 ¯ 6 kelvini kohta temperatuurivahemikus 

0°C kuni 300°C 

7013 49 - - muud 

- muud klaastooted: 


7013 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad järgmised tooted, mis on saadud vormides pressimise või puhumise 

teel kuumutusahjudes: 

1) Laua- ja kööginõud, näiteks joogiklaasid ja pokaalid, õllekannud, karahvinid, väikelaste 

lutipudelid, joogikruusid, kannud, taldritud, salatikausid, suhkrutoosid, kastmekannud, 

puuviljavaasid, tordialused, suupistevaagnad, vaasid, kausid, vaagnad, munapeekrid, 

võitoosid, õli- ja äädika klaaskorgiga pudelikesed, liuad (serveerimiseks, toidu 

valmistamiseks jne), haudepotid ja moorimispannid, kandikud, soolatoosid, nugadehoidjad, 

mikserid, kellukesed, kohvikannud ja kohvifiltrid, kompvekitoosid, mõõtenõud, 

taldrikusoojendajad, alused, teatud koduste võimasinate osad, kohviveskite kaaned, 

sidrunipigistid, juustualused, jäänõud. 

2) Tualett-tarbed, sellised nagu seebitoosid tahkele ja vedelale seebile, pesukäsna alused, 

konksud ja hoidjad (käterättidele jne), puudritoosid, lõhnaõliflakoonid, 

tualettpulverisaatorite osad (peale peade), hambaharja alused. 

3) Klaasist kontoritarbed, sellised nagu kirjapressid, kirjutuslaua garnituurid, tindipotid, 

raamatutoed, kirjaklambrite karbid, sulepeaalused ja tuhatoosid. 

4) Sisekujunduses kasutatavad klaasesemed ja muud klaastooted (kaasa arvatud kiriku 

tarbeks jms) näiteks vaasid, puuviljade dekoratiivvaasid, statuetid, loomade-, lillede-, 

lehtede-, puuviljade- jne kujulised tooted, lauakeskmed (peale nende, mis kuuluvad 

rubriiki 7009), akvaariumid, viirukipannid jne ja joonistega suveniirid. 

Need tooted võivad olla valmistatud tavalisest klaasist, pliikristallist, madala 

joonpaisumiskoefitsiendiga klaasist (näiteks boorsilikaatklaasist) või klaaskeraamikast 

(viimast kaht liiki kasutatakse eriti sageli kööginõude valmistamiseks). Klaas võib olla värvitu, 

värviline, läikiv, lõigatud, jääklaas, söövitatud, graveeritud või kaunistatud mingil muul moel. 

Need tooted võivad olla ka peegelklaasist (näiteks mõned käepidemetega kandikud). 

Lauakeskmed, mis koosnevad lihtsalt peeglist, siia ei kuulu (vt seletavaid märkusi rubriigile 

7009). 

Kuid siia rubriiki kuuluvad dekoratiivnõud, mis on klaaspeeglist, kuid mida ei kasutata 

peeglina kuna nad on kaetud trükitud kaunistustega; igal muul juhul kuuluvad peeglid rubriiki 

7009. 

Tooted, kus klaas on ühendatud teiste materjalidega (mitteväärismetall, puu jne), 

klassifitseeritakse siia rubriiki ainult juhul, kui klaas annab tootele klaastoote omadused. 

Tooted, millel väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist on ainult väikesed 

vähetähtsad lisandid, klassifitseeritakse siin rubriigis. Tooted, kus nimetatud metalli on 

rohkem, kui vähetähtsad lisandid, ei kuulu siia (rubriik 7114). 


a) Klaaspeeglid, raamitud või mitte (rubriik 7009). 

12

) Pudelid, plaskud, kannud ja purgid, mida kasutatakse kaubanduses kaupade pakendamiseks ja transpordiks 

ning hoidiste purgid (rubriik 7010). 

c) Tinaraamis aknad jms (rubriik 7016). 

d) Tooted rubriigist 7018, mis on ette nähtud sisekujunduseks (näiteks klaashelmestest kunstlilled ja -lehed ning 

kaunistused jootelambiga töödeldud klaasist). 

e) Kellakorpudsed (rubriik 9112). 

f) Lambid, valgustid ja nende osad (rubriik 9405). 

g) Pulverisaatorid jms (rubriik 9616). 

h) Termospudelid ja muud vaakuumnõud (rubriik 9617). 

7014 7014 00 KLAASIST SIGNALISATSIOONITARBED JA OPTILISED ELEMENDID 

(V.A RUBRIIGIS 7015 NIMETATUD), OPTILISELT TÖÖTLEMATA 

Siia rubriiki kuuluvad järgmised tooted, mis ei ole allutatud optilisele töötlusele: 

A) Klaasist signalisatsioonitarbed (värvitud või värvilised), mis on ette nähtud 

paigaldamiseks helkivatele liiklusmärkidele (näiteks paneelidel, tahvlitel, postidel jne) või 

reflektorid jalgratastel, autodel jne. Need tooted, tavaliselt kumerad, poolsfäärilised või 

lamedad reeglina paralleelsete soontega, on omadusega peegeldada neile suunatud 

valgust (näiteks autolaternatega) ja seega on hästi nähtavad kaugelt pimeduses. 

B) Klaasist optilised elemendid (värvitud või värvilised). Rubriiki kuuluvad elemendid, mis 

on valmistatud selliselt, et nad annavad nõutava optilise efekti optiliselt töötlemata. Siia 

kuuluvad põhiliselt läätsed jms autode esituledele, seisutuledele, suunatuledele, jalgrataste 

ja mootorrataste tuledele, teeviitadele, mõningatele poi liikidele, prožektoritele, 

taskulampidele, lülituspultidele ja -paneelidele, aga ka mõned lihtsamad suurendusklaasid. 

Siia rubriiki kuuluvad ka optiliste elementide toorikud ja optilised elemendid, mis vajavad 

optilist töötlust. 

Optiline töötlus seisneb klaasi pinnalihvimises algul jämeda-, siis aga üha 

peeneteralisemate abrasiividega. Järjestikused operatsioonid on karestamine, justeerimine, 

silumine ja poleerimine. 

Tooted, mis on läbinud ühe või rohkem operatsioone, mis eelnevad poleerimisele, 

kuuluvad sellesse rubriiki. Aga tooted, millel üks või rohkem pindu (või osa pinnast) on 

poleeritud nõutavate optiliste omaduste andmiseks, ei kuulu siia rubriiki (rubriigid 9001 ja 

9002 sõltumata sellest, kas nad on paigaldatud aparaati, milleks nad olid ette nähtud või 

mitte) (vaata vastavaid selgitavaid märkusi). 

Ketaste või läätsede servade lihvimist ilma järgneva töötluseta optiliseks töötlemiseks ei 

loeta. 

Selle rubriigi tooted on tavaliselt valmistatud lihtvalu või pressimise teel või lõigatakse välja 

klaasilehtedest, -ribadest, -plokkidest või -plaatidest. 

Tooted jäävad endiselt sellesse rubriiki , isegi kui nad on raamis või kinnitatud helkiva 

pinnaga alusele. Tuleb aga märkida, et lõpptooted, kus nad asetsevad, ei kuulu siia (näiteks 

rubriiki 8310 kuuluvad mitteväärismetallist viidad, numbrid, tähed, ja muud sümbolid; rubriiki 

8512 kuuluvad esilaternad, esituled ja seisutuled mootorsõidukitele). 


a) Nägemist korrigeerivad ja mittekorrigeerivad prilliklaasid (optiliselt töötlemata) (vaata rubriigi 7015 seletavaid 

märkusii). 

b) Sfäärilineklaas "mikroklaaskuulidena" (vaata rubriigi 7018 seletavaid märkusi). Teisest küljest, kuuluvad siia 

rubriiki plaadid, mis on kaetud selliste mikrokuulidega, mis on ette nähtud paigutamiseks liiklusmärkidele. 

c) Optiliselt töödeldud klaasist optilised elemendid ja optilised elemendid teistest materjalidest (grupp 90). 

d) Lambid, valgustid ja nende osad (rubriik 9405). 

7015 KELLAKLAASID JMS KLAASTOOTED, PRILLIKLAASID 

(NÄGEMIST KORRIGEERIVAD VÕI MITTEKORRIGEERIVAD), 

KUMERAD, NÕGUSAD VM, OPTILISELT TÖÖTLEMATA; ÕÕNSAD 

KLAASKERAD JA NENDE SEGMENDID EELNIMETATUD TOODETE 

VALMISTAMISEKS: 

7015 10 - prilliklaasid nägemist korrigeerivatele prillidele 

13

7015 90 - muud 


A) Kumerad, nõgusad, õõnsad ja teised igasuguse kuju ja suurusega klaasid, paralleelsete 

pindadega või mitte, mida kasutatakse kellaklaasidena; siia kuuluvad ka sarnased klaasid 

fotode ja muudele sarnastele raamidele, medaljonidele, hügromeetritele, baromeetritele ja 

sarnastele aparaatidele. Teiste sõnadega siia rubriiki kuuluvad sellise kujuga klaasid, mis 

on ette nähtud teatud toodete numbrilaudade kaitseks, isegi kui nad on ette nähtud 

kasutamiseks laboratooriumide liivakelladena või peeglite valmistamiseks. 

Kui ülalpool kirjeldatud klaasid ei oma paralleelseid pindu, võib neil siiski olla kindlaid 

optilisi omadusi, aga kui rubriigis 7014 kirjeldatud klaasidel põhifunktsioon on tagada neilt 

nõutav optiline efekt, siis sellesse rubriiki kuuluvate toodete põhifunktsiooniks on 

kaitsefunktsioon. 

B) Kumerad jne klaasid nägemist mittekorrigeerivatele prillidele (näiteks päikese- ja teistele 

kaitseprillidele). Seejuures reeglina kasutatakse halvema kvaliteediga klaasi võrreldes 

klaasiga, mida kasutatakse nägemist korrigeerivates prillides. 

Tavaliselt on neil klaasidel paralleelsed pinnad ja nad ei ole ette nähtud optiliseks 

töötluseks, siiski, optiliselt töödeldud klaasid ei kuulu siia rubriiki (rubriik 9001). 

Klaasid, mida kirjeldati selle rubriigi selgituste osades A) ja B) valmistatakse tavaliselt 

järgmiste meetoditega: 

1) Puhutakse välja õõnes kera läbimõõduga mitte üle 80 cm. See kera jagatakse kolme või 

nelja ossa, mis omakorda lõigatakse väikesteks segmentideks teemantotsaga 

sirklitaolise vahendiga. Seejärel iga segmendi servad pööratakse sisse 

kuumpressimisega valuvormis. 

2) Lehtklaasist lõigatakse väikesed ruudud või kettad. Seejärel nad painutatakse, kas 

pehmendamisega nõgusas valuvormis või pöörleval rattal kõrge temperatuuri mõjul või 

kuumpressimisega valuvormis. 

3) Sulaklaas valatakse otseselt mehaanilise pressi valuvormi. 

4) Ühele ümmarguse või neljakandilise (kaasa arvatud ruudu kujulise) lehtklaasi tüki 

pinnale tehakse süvend kellaosutite paigutamiseks. 

Peale klaaside, mis on vormitud kindlal eesmärgil kasutamiseks (ümmargused, 

ovaalsed, neljakandilised, k.a ruudukujulised), kuuluvad siia rubriiki ka õõnsad kerad ja 

segmendid, mis on saadud protsessi tulemusena, mida on kirjeldatud ülalpool punktis 1). 

C) Klaasid (kaasa arvatud klaasitoorikud, st. klaasitükid, mis on pressitud või valatud , kuid 

ei ole optiliselt töödeldud) nägemist korrigeerivatele prillidele. Enamikel juhtudel selliste 

nägemist korrigeerivate prillide tööstus kasutab klaasi, mis on saadud sulaklaasi 

pressimisel toorikuteks, mis omavad valmisprilliklaaside kuju. Vahel saadakse prilliklaaside 

toorikud tõmbamise või valtsimise teel valmistatud lehtklaasist tükkide lõikamisega, mida 

seejärel enne toorikuteks pressimist sulatusahjus pehmendatakse. Ükskõik millisega 

nendest meetodeist saadud toorikud vajavad lisapinnatöötlust, peamiselt poleerimist enne, 

kui neid võib kasutada nägemist korrigeerivate prilliklaasidena. 

Siia rubriiki kuuluvad toorikud nägemist korrigeerivate prillide klaasidele, st tooted, 

mis on vormitud aga optiliselt töötlemata. Kuni vormimiseni kuulub seda tüüpi klaas 

vastavalt rubriikidesse 7003, 7004, 7005 või 7006. 


a) Lehtklaas, mis on samaks otstarbeks (rubriigid 7005, 7006 ja 7007 osaliselt). 

b) Optilised elemendid rubriigist 7014. 

c) Klaasid kelladele, mis on ette nähtud spetsiaalselt tööks laborites (tsentrist läbipuuritud, hermeetilisuse 

saavutamiseks lihvitud servadega vms) (rubriik 7017). 

d) Optiliselt töödeldud klaas nägemist korrigeerivatele prillidele või kontaktläätsedele (grupp 90). 

14

7016 SILLUTUSKIVID, EHITUSPLAADID, TELLISED, TAHVLID, 

VIIMISTLUSPLAADID JMS TOOTED PRESSITUD VÕI VORMITUD 

KLAASIST, ARMEERITUD VÕI ARMEERIMATA; KLAASKUUBIKUD 

JMS KLAASIST PISIDETAILID (ALUSEL VÕI ALUSETA, 

KASUTAMISEKS MOSAIIKIDES VMS DEKORATIIVOTSTARBEL); 

VITRAAŽIKLAASID JMS KLAASTOOTED; KÄRG- JA VAHTKLAAS 

PLAATIDE, TAHVLITE JMS KUJUL: 

7016 10 - klaaskuubikud jm klaasist pisidetailid, alusel või aluseta, kasutamiseks mosaiikides 

vms dekoratiivotstarbel 

7016 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub rida klaastooteid, mis on saadud pressimise või vormimise teel (kas 

kombineeritult puhumisega või mitte); neid kasutatakse põhiliselt katuste, kuplite või 

võlvkäikude katmiseks aga kasutatakse samuti ka tavaliselt koos betooniga keldrite seinte, 

vundamentide, maa-aluste koridoride jne vooderdamiseks plaatitega. 

Siia rubriiki kuuluvad täis- või õõnestellised, tahvlid, katuse või põrandakivid, plaadid ja 

erinevad vormitud tooted (kahepealised jne). Rubriiki kuuluvad ka arhitektuursed ornamendid 

(rosetid, katuseharja tugipostid jne), astmed ja varvaslauad, käsipuu nupud jne. 

Need tooted, mis on erineva poolläbipaistvuse astmega, neil võivad ääred olla töödeldud 

või varustatud soontega, vormi valatud, armeeritud või kombineeritud metalli, betooni või 

muude materjalidega. 


1) Mosaiikkuubikud, tavaliselt värvitud või ühelt pinnalt kullatud, ja väikesed klaasist 

ristkülikud ja muud lamedad vormid, kas hõbetatud või mitte, mida kasutatakse seinte, 

mööbli jne viimistlusmaterjalina. Need tooted jäävad klassifitseerituks siia ka juhul kui nad 

on tagant kaetud paberi, papi, teksiilmaterjali või muuga. Rubriiki kuuluvad ka väikesed 

värvitud klaasitükid või killud, tavaliselt opaalklaasist, mis on inkrusteeritud tsementi, 

tootmaks kaunistusmustreid ehitiste fassaadidele. 

2) Eramajade tinaraamis klaasplaadikestest aknad, värvilised klaasaknad kirikutele jne. 

Need koosnevad ruutudest, rosettidest jne, moodustades klaasist (tavaliselt massis 

värvitud, pinnalt värvitud või tehtud antiik-klaasist) kõigis vormides, seatinaraami pandud ja 

mõnikord armeeritud metallvarbadega. 

Samasuguseid tooteid tehakse ka muudest metallidest raamidega, eriti vaske 

klaasimisega, tegemaks neid rohkem tulekindlamaks. 

3) Kärg- või vahtklaas plokkides, paneelidena, tahvlites, õõnesvormide või muudes 

sarnastes vormides, tavaliselt saadud sulaklaasist, millesse on puhutud suruõhk või on 

sisse juhitud gaasiline toimeaine. See annab värvilisele või värvitule klaasile pimsskiviga 

sarnase struktuuri; tema tihedus ei ületa 0,5 (seepärast teda kasutatakse kui korgi 

asendajat), ja ta on kergelt puuritav, saetav, viilitav jne. Ta on soojus- ja heliisolaator ja heli 

neelav materjal, kasutatakse ülalminitud vormides ehitustel, jne. 

Seda klaasi kasutatakse ka päästevööde, päästerõngaste, kaunistuste jne tootmiseks. 

Niisugustes vormides ei kuulu sellesse rubriiki ja klassifitseeritakse rubriiki, mis on sobiv 

sarnastele toodetele muud liiki klaasist (kõige tavalisemalt rubriigist 7013, 7017 või 7020). 


a) Klaas rubriikidest 7004 kuni 7006. 

b) Mitmekihilised klaasisolaatorid (rubriik 7008). 

c) Lõpetatud plaadid ja teised dekoratiivsed motiivid mosaiikkuubikutest (rubriik 7020). 

d) Tinaraamis aknakesed vanusega üle 100 aasta (rubriik 9706). 

7017 LABORATOORIUMIDES, HÜGIEENIS JA FARMAATSIAS 

KASUTATAVAD KLAASTOOTED (GRADUEERITUD VÕI 

GRADUEERIMATA, KALIBREERITUD VÕI KALIBREERIMATA): 

7017 10 - sulatatud kvartsist vms sulatatud ränimuldadest 

7017 20 - muust klaasist, mille joonpaisumiskoefitsent temperatuurivahemikus 0°C kuni 

300°C on kuni 5 x 10 ¯ 6 kelvini kohta 

7017 90 - muud 

15

Siia rubriiki kuuluvad klaastooted, mida tavaliselt kasutatakse laborites (uurimis-, 

farmaatsia-, tööstuslikes jne laborites), kaasa arvatud spetsiaalpudelid (gaasipesurid, 

reagendinõud, Woulf'i anumad jne), spetsiaalsed torud (gaasi pesemiseks, kuivatamiseks, 

kondenseerimiseks, filtreerimiseks, gaasibüretid, katseklaasid jne), segamisnõud, 

destillatsiooni kolbid, gradueeritud anumad, nõud kultuuride aretamiseks (Kolle'i, Ronx' 

anumad jne), kõikvõimalikud büretid, aurutustassid, mahtanalüüsi nõud, spetsiaalsed 

kellakujulised purgid, resiiverid (vaakumi-, kaelaga jne), spetsiaalsed tilgutid (kalibreeritud 

jne), retordid, kristallisatsioonitassid, kuivatussilindrid, filterkettad ja -plaadid, lusikad, 

dessinaatorid, dialüüsid, adapterid, kondensaatorid, destillatsiooniaparatuuri vastuvõtjad, 

spetsiaalsed lehtrid (lukustavate kraanidega, kerakujulised lehtrid jne), silindrid, tiiglid, 

filtreerimistiiglid, spetsiaalsed kolvid (koonilised, mitmekaelalised), spetsiaalsed 

piiritusepõletid, uhmrid, kaalukausid, pipetid, igat liiki spetsiaalsed vaakuumnõud (mis ei 

kuulu rubriiki 9617), pesemisnõud, sulgemis ventiilid, spaatlid, anumad (settimiseks, 

filtreerimiseks, mitmekaelalised jne), muhvlid, tiiglite alused, mikroskoobi siibrid ja katteklaasid 

jne. 

Klassifitseerimisel tuleb tähelepanu juhtida rubriigi 9027 selgitavatele märkustele, kus on 

loetletud reeglid, mille järgi toimub füüsikaliste ja keemiliste analüüside instrumentide ja 

aparaatide klassifitseerimine, mis kuuluvad potensiaalselt rubriiki 9027, kuid mida võiks 

samas vaadelda ka kui siia rubriiki kuuluvaid laboratooriumides kasutatavaid klaastooteid. 

Seletavatest märkustest selgub, et siia rubriiki kuuluvad näiteks atsidimeetrid (välja arvatud 

rubriiki 9025 kuuluvad), galaktomeetrid, butüromeetrid, laktobutüromeetrid ja teised taolised 

instrumendid piimasaaduste testimiseks; albumenomeetrid ja ureomeetrid, eudiomeetrid; 

velumenomeetrid, nitromeetrid, Kipps'i ja Kjeldahl' aparaadid jne; kaltiomeetreid, krüoskoope 

ja eblroskoope molekulaarkaalude määramiseks jne. 

Väljendiga “hügieenis ja farmaatsias kasutatavad klaastooted” tähistatakse üldotstarbel 

kasutatavaid tooteid, mille põhiline kasutus ei nõua praktiku teeneid. Seega kuuluvad 

sellesse rubriiki muu hulgas irrigaatorid, otsakud (süstaldele, klistiiripritsidele jne), 

uriininõud, siibrid, ööpotid, süljetopsid, kupuklaasid, rinnapumbad (koos kummiballooniga või 

ilma), silmavannid, inhalaatorid ja keelehoidjad. Siia kuuluvad ka kirurgilise kätguti rullid ja 

pool. 

Tooted, mida on loetletud selles rubriigis, võivad olla gradueeritud või kalibreeritud. Nad 

võivad olla valmistatud tavalisest klaasist (eriti farmaatsia ja hügieenitooted). Rubriik hõlmab 

seega niisutajaid, otsakuid (süstaldele, klistiiripritsidele jne); Aga klaastooted 

laboratooriumidele valmistatakse sageli boorsilikaatklaasist, sulatatud kvartsist või teistest 

sulatatud ränimuldadest, nende klaaside suurema keemilise stabiilsuse ja madala 

joonpaisumiskoefitsiendi pärast. 


a) Mahutid toiduainete pakendamiseks ja transportimiseks (rubriik 7010); tavalised koolutatud klaasid kelladele, 

mida vahel kasutatakse laborites (rubriik 7015, vaata selle rubriigi seletavaid märkusi); spetsiaalsed 

demanstratsiooni kolvid ja klaastooted, mida kasutatakse tööstuslikel eesmärkidel (rubriik 7020). 

b) Klaasist instrumendid ja aparaadid, mis kuuluvad gruppi 90, näiteks nahaalused injektsioonisüstlad, 

spetsiaalsed kannüülid ja muud meditsiini, kirurgia, hambaravi ja veterinaaria instrumendid (rubriik 9018); 

hüdromeetrid ja analoogilised ujukinstrumendid, termomeetrid, püromeetrid ja baromeetrid (rubriik 9025); 

instrumendid ja aparaadid rubriigist 9026 (voolavuse kontrollimiseks ja mõõtmiseks jne); aparaadid ja 

instrumendid füüsikalisteks ja keemilisteks analüüsideks jne (rubriik 9027). 

7018 KLAASIST HELMED, TEHISPÄRLID, VÄÄRIS- JA 

POOLVÄÄRISKIVIDE KLAASIMITATSIOONID JMS KLAASIST 

PISIESEMED, TOOTED NENDEST (V.A JUVEELTOODETE 

IMITATSIOONID); KLAASSILMAD (V.A SILMAPROTEESID); 

KLAASKUJUKESED JM JOOTELAMBIGA TÖÖDELDUD 

KLAASDEKORATIIVTOOTED (V.A JUVEELTOODETE 

IMITATSIOONID); MIKROKLAASKUULID DIAMEETRIGA KUNI 1 

MM : 

7018 10 - klaasist helmed, tehispärlid, vääris- ja poolvääriskivide klaasimitatsioonid jms 

klaasist pisiesemed 

7018 20 - mikroklaaskuulid diameetriga kuni 1 mm 

16

7018 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub lai rida mitmesuguseid klaasitooteid, suuremat osa nendest 

kasutatakse otseselt või peale edasist töötlemist kaunistustena ja dekoratiivsetel eesmärkidel. 


A) Klaashelmed (näiteks nagu kasutatakse kaelakeedeks, roosikrantsideks, lillede 

imitatsiooniks, haudade kaunistamistamiseks jne; tekstiilitoodete (posamendid, tikand jne), 

käekottide jms kaunistamiseks; või kasutamiseks elektriisolaatoritena. Need helmed, kas 

värvitud või mitte, on väikeste läbistatud pallide vormis, rohkem või vähem ümmarguse 

kujuga; nad on saadud torudest, mis on lõigatud lõikudeks ligikaudselt võrdse pikkuse ja 

diameetriga. Saadud väikesed silindrid sisestatakse koos pulbermaterjalidest seguga 

(puusüsi, grafiit, kips jne) metalltrumlisse, mis keerleb ümber ahju. Kuumus pehmendab 

klaassilindrid ja hõõrdumine annab neile vähem või rohkem sfäärilise kuju, kuna 

pulbermaterjal hoiab ära üksteisekülge kleepumise. 

B) Pärlite imitatsioonid, õõnsad või läbini samast materjalist, kõigis värvides, kujudes ja 

suurustes, mis aimavad järele tõelisi pärle. Kõige tavalisemat tüüpi õõnsad pärlid on 

saadud puhudes õhukesest klaasist kerasid piki väga väikese diameetriga klaastoru ja siis 

nende eraldamisel üksteisest. Tingitult tootmisprotsessist, on neil pärlitel kaks vastastikku 

olevat ava, läbi mille võib joosta nöör. Õõnsad pärlid võivad ka olla puhutud piki 

klaasvarvast. Materjal, mis sisaldab pärli essentsi (taignataoline ollus, mis sisaldab teatud 

kala soomuseid lahustatuna ammoniaagis), on siis puhutud klaaskeradeks ja mõnikord on 

need täidetud valge vahaga, suurendades nende tugevust. Niisuguseid pärle võib kergesti 

eraldada tõelistest pärlitest nende kerguse tõttu ja faktiga, et nad võivad puruneda väga 

kerge surve all. 

Läbini samast materjalist pärliimitatsioonid on saadud pöörates klaasitilku vasktraadil 

leegis või valades klaasi väikestesse vormidesse, mida läbib peenike vasktoru. Pärast 

jahtumist metall lahustatakse lämmastikhappes; klaas ei kahjustu ja pärlitel on näha 

diametraalsed avad. Need pärlid kaetakse siis pärli essentsiga ja lõpuks läbipaistva laki 

kaitsva kihiga. 

C) Vääriskivide imitatsioone (kaasa arvatud poolvääriskivide) ei tohi segi ajada rubriigi 

7104 tehislike või taastatud vääriskividega (vaata vastavaid seletavaid märkusi). Need 

imitatsioonid on tehtud spetsiaalsest klaasist (näiteks pliiklaasist) kõrge kiirte 

murdumisnäitajaga, mis võib olla värvitu või värvitud otseselt metallioksiidiga. 

Kivide imitatsioonid on tavaliselt saadud lõigates vajaliku suurusega tükke 

klaasplokkidest; need tükid asetatakse metallilehe tükile, mis on kaetud treepeliga ja 

asetatakse väikesesse ahju, milles nende servad ümmarduvad. Kivid võivad olla siis 

lõigatud (teemandi, roosilõikega teemandi jne vormi) või graveeritud (kameede või intaljo 

imitatsioon). Need kivid võivad ka olla saadud otseselt vormimisega (näiteks kindlakujulise 

kujuga kivide puhul nipsasjade jaoks). Niisuguste kivide alumine külg on sageli kaetud 

peegelduva metallvärviga (vääriskivi viimistlus). 

D) Muud klaasist pisiesemed, sellised nagu koralli imitatsioon. 

E) Mitmesugused klaastooted (välja arvatud juveeltoodete imitatsioonid), mis on 

saadud ülalmainitud kindlaid üksikuid tooteid kokkupannes, sellised nagu lilled, lehestik ja 

pärlitest ornamendid pärgade jaoks; narmad mis on valmistatud klaaspärlitest või torujatest 

klaaspärlitest ja on määratud lambivarjudele, riiulitele jne; rulood ja portjäärid, mis on 

valmistatud klaaspärlitest ja torujatest klaashelmestest, ja sarnaselt valmistatud 

lauakatted; klaaspärlitest või vääriskivi või poolvääriskivi imitatsioonist valmistatud 

roosikrantsid. 

F) Klaassilmad (välja arvatud need, mida kasutavad inimesed (rubriik 9021)), näiteks 

nukkudele, robotitele, loomatopistele. Nukkude silmad, mis on varustatud silmi sulgeva 

mehhanismiga, ei kuulu siia (rubriik 9503). 

G) Kujukesed ja muud kaunistused (välja arvatud juveeltoodete imitatsioonid), mis on 

saadud taignataolises seisundis klaasi töötlemisel puhumispiibuga. Need tooted on 

disainitud asetamiseks riiulitele (loomad, taimed, kujukesed jne). Need on tavaliselt 

valmistatud selgest klaasist (pliikristall, pliiklaas jne) või „emailitud” klaasist. 

H) Klaasist mikrokuulid, mille diameeter ei ületa 1 mm, mida kasutatakse liiklusmärkide 

paneelide, reflekteerivate märkide või kinoekraanide tootmiseks, või lennukite 

17

eaktiivmootorite või metalli pinna puhastamiseks. Nad on täiuslikult sfäärilise 

täisläbilõikega. 

Lilled, lehestik ja puuviljad valatud või vormitud klaasist interjööri dekoreerimiseks ja muu sarnane ei kuulu 

siia (rubriik 7013). Luksusesemed lambil töödeldud klaasist, mis on liidetud väärismetalliga või väärismetalliga 

plakeeritud metalliga, välja arvatud tähtsusetud kaunistused või mis moodustavad juveelitoodete imitatsioonid, 

mis on defineeritud grupis 71, kuuluvad sinna gruppi. 


a) Klaasipulber, väga sageli hõbetatud või värvitud, postkaartide, jõulupuu ehete jne dekoreerimiseks (rubriik 

3207). 

b) Käekotid ja muud sarnased tooted nahast või riidest, kaunistatud klaashelmestega, pärlite imitatsioonidega või 

vääriskivide või poolvääriskivide imitatsioonidega (rubriik 4202). 

c) Piltpostkaardid, jõulukaardid ja muud sarnased tooted klaaskaunistutega (rubriik 4909). 

d) Tekstiiltooted, mis on ühendatud klaaspärlitest aplikatsioonidega (XI jaotis ja eriti rubriik 5810). 

e) Riie, mis on kaetud mikrokuulidega, kinoekraanide jne jaoks (rubriik 5907). 

f) Jalatsid, peakatted, jalutuskepid ja vihmavarjud, mis on kaunistatud klaashelmestega, pärlite imitatsioonidega 

või vääriskivide või poolvääriskivide imitatsioonidega (grupid 64, 65 ja 66). 

g) Pärlite imitatsioonid või vääriskivide või poolvääriskivide imitatsioonid monteeritud või paigaldatud väärismetalli 

või väärismetalliga plakeeritud metalli (rubriigid 7113 või 7114) või juveelitoodete imitatsioonid rubriigist 7117 

(vaata vastavaid seletavaid märkusi). 

h) Mansetinööbid (vastavalt rubriigid 7113 või 7117). 

ij) Mänguasjad, mängud, jõulupuu ehted (kaasa arvatud kerad õhukesest puhutud klaasist) (grupp 95). 

k) Nööbid ja ehisnööbid (vastavalt rubriik 9606 või grupp 71). 

7019 KLAASKIUD (SH KLAASVATT) JA TOOTED SELLEST (NÄITEKS 

KLAASNIIT, KLAASRIIE): 

- kamm- või kraaslindid, heie, lõng ja tükeldatud kiud: 

7019 11 - - tükeldatud kiud pikkusega kuni 50 mm 

7019 12 - - heie 

7019 19 - - muud 

- õhuke riie (vuaal), villak, matid, madratsid, plaadid jms lausmaterjalid: 

7019 31 - - matid 

7019 32 - - õhuke riie (vuaal) 

7019 39 - - muud 

7019 40 - heidest riie 

- muu riie: 

7019 51 - - laiusega kuni 30 cm 

7019 52 - - laiusega üle 30 cm, labasekoeline, pindtihedusega alla 250 g/m², lõngadest 

üksiklõnga joontihedusega mitte üle 136 teksi 

7019 59 - - muud 

7019 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad klaaskiud naturaalses vormis ja tooted sellest (kaasa arvatud 

klaasvatt, mis on defineeritud selle grupi märkuses 4) mitmesuguses vormis,kaasa arvatud 

klaaskiust tooted, mis oma omaduste tõttu ei kuulu teistesse rubriikidesse. 

Klaaskiududel on järgmised omadused: nad on vähem elastsed võrreldes taimse või 

loomse päritoluga kiududega (klaaskiude on raske sõlme siduda), nad ei veni, nad on tugevad 

(tugevamad kui mis tahes tekstiilkiud XI jaotisest), nad ei põle, ei kõdune, ja on vastupidavad 

vee ning enamuse hapete toimele; juhivad halvasti elektrit ja mõningail juhtudel ka soojust 

ning heli, ei ole hügroskoopsed. 

Klaaskiude võib saada mitmesuguste meetoditega, mida võib mõningate eranditega 

grupeerida kolme kategooriasse: 

I) Mehaaniline tõmbamine: 

Selle meetodi järgi klaasi sulatatakse sulatusahjus. See voolab kogurisse, mille 

alumine osa on varustatud väärismetallide sulamitest (tavaliselt roodium või plaatina) 

puksidega, mis on ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. Puksidesse on tehtud suur 

arv väikesi auke, millest sulaklaas läbi voolab. Peale kalibreerimist (näiteks silikooniga) 

need niidid keritakse suure kiirusega pöörlevale spindlile, mis venitab need väga 

18

peenikesteks paralleelseteks filamentkiududeks. Need pidevad säied on sarnased 

keemilistele tekstiilfilamentkiududele. 

Jämedamad niidid saadakse enam vähem samal menetlusel; nendest valmistatakse 

omamoodi villakut, mis leiab otsest kasutamist (näiteks soojus- ja heliisolatsioonimattides). 

II) Tõmbamine tsentrifuugis. 

Selles protsessis sulaklaas satub tulekindlast savist kettale, mis pöörleb suure 

kiirusega ja millele on mööda ümbermõõtu paigutatud suur arv hambaid. Klaas kleepub 

ketta külge, mida sulatusahju leegis kuumutatakse, aga samal ajal tõmmatakse klaas 

filamentkiududeks tsentrifugaaljõu mõjul. Need filamentkiud puhutakse statsionaarselt 

kinnitatud lauale ja keritakse jahutustrummeli ümber. 

Selle protsessi tulemusena saadakse lühikesed kiud, mida tuntakse klaasvatina ning 

mida kasutatakse puistes ilma järgneva ketramiseta. 

III) Tõmbamine reagendi abil. 

Selles protsessis tõmbamine teostatakse kõrgsurve all oleva auru joa või suruõhu abil, 

mille juga juhitakse kõigist külgedest sulaklaasi filamentkiududele, mis tulevad 

klaassulatusahjust läbi tõmbesilmuse. Selle tulemusena moodustuvad lühikesed 

filamentkiud, mis kaetakse valmimisprotsessi käigus määrdekihiga. 

Saadud kiud keritakse trumlile, et saada kas villak, mida kasutatakse samal kujul 

(isolatsiooni kiht) või lõputu lint või heie (sarnase lindi või heidena, mis saadakse 

siiditööstuse jääkidest), millest hiljem võib kedrata lõnga. 

* 

* * 

Klaaskiud ja tooted klaaskiust, mis kuuluvad siia rubriiki võivad omada põhiliselt järgmist 

vormi: 

A) Klaasvatt puistes. 

B) Lindid, heided, lõng ja tükeldatud kiud. 

C) Õhuke riie (vuaal), villak, matid, madratsid, plaadid ja analoogilised mittekootud tooted. 

D) Kootud riie, kaasa arvatud kitsad ribad. 

Siia rubriiki kuuluvad ka kardinad, draperiid ja muud tooted kootud klaasriidest. 

Tuleb rõhutada, et kuigi "keemiline tikand" või tikand ilma nähtava aluseta, mille puhul 

tikandi niit koosneb klaaskiust, klassifitseeritakse siia, siiski tikand ükskõik millisel 

tekstiilmaterjalil, mida klassifitseeritakse XI jaotises ja mille puhul efekti saavutamiseks 

osaliselt kasutatakse klaaskiudu, ei kuulu siia (rubriik 5810). 

* 

* * 

Klaaskiu kasutusala kogu aeg laieneb, näiteks: 

1) Sisustuses ja siskujunduses (näiteks mööbli katted, seinakatted, eesriided, sääsevõrgud), 

kangastena, mida võib värvida või trükkida. 

2) Soojusisolatsiooni eesmärkidel (näiteks katuste, korstnate, boilerite, ahjude, aurutorude, 

auruturbiini korpuste, torude, jääkappide, veokite ja vagunite soojusisolatsiooniks), 

klaaskiud puistes, mügarikena, vildina, ümbrisena (torudele) või punutisena (liimiga, pigiga 

või mingi muu ainega immutatult või mitte, armeerituna paberiga, tekstiiliga, traadist 

võrguga või mitte). 

3) Heliisolatsiooniks (näiteks korterites, asutustes, laevakajutites, teatrites, jne) klaaskiud 

puistes, vildina, madratsitena või jäikade plaatidena. 

4) Elektriisolaatoriks (elektrijuhtmetele, kaablitele, voolujuhtivatele aparaatidele) 

filamentkiuna, lindina, punutisena riidena (immutatuna või mitte looduslike vaikudega, 

plasmassiga, asfaldiga jne). 

5) Termoplastilistide ja termokõvenevate vaikude armeerimiseks, mida kasutatakse 

fassaadide katmiseks ja paneelide, kuplite, lamedate ja painutatud plokkide 

valmistamiseks ehitustööstuses; vedelike hoidmiseks või transportimiseks ette nähtud 

paakide, tõrte ja torude valmistamiseks, tööstuses ja põllumajanduses kasutatavate 

masina katete ja teiste vormitud osade valmistamiseks, mootorsõidukite kaitseraudade 

valmistamiseks, transpordivahendite, raudteevagunite ja õhusõidukite varustuse 

valmistamiseks, paadikerede, suuskade, tennisereketite jms spordivahendite 

valmistamiseks jne. 

6) Mitmesuguste muude toodete tootmiseks nagu filtrite, mida kasutatakse konditsioneerides 

ja keemiatööstuses, harjade, tulemasinate ja lampide tahtide, kinoekraanide tootmiseks. 

19


a) Pooltooted ja tooted, mis on saadud klaaskiu kokku pressimisel või üksteisele asetatud plastmassiga immutatud 

klaaskiu kihtidest, kui nad on jäigad ja võivad sellepärast klaaskiust toodetele iseloomulikud jooned kaotada 

(grupp 39). 

b) Mineraalvatt (vaata grupi 70 märkust 4) ja tooted sellest (rubriik 6806). 

c) Plaadid katuste katteks, mis sisaldavad ainet, mis kujutab endast klaaskiulist kangast, mis on mähitud või 

kaetud mõlemalt poolt asfaldiga või sarnaste materjalide kihiga (rubriik 6807). 

d) Mitmekihilised klaasisolaatorid klaaskiust vaheseintega (rubriik 7008). 

e) Kiudoptilised kaablid rubriigist 8544, elektriisolaatorid (rubriik 8546) ja furnituur isoleermaterjalist (rubriik 

8547). 

f) Optilised kiud, kimbud ja kaablid, mida on kirjeldatud rubriigis 9001. 

g) Klaaskiust nukuparukad (rubriik 9503) ja sünteetilise vaiguga aglomeeritud klaaskiust õngeridvad (rubriik 9507) 

h) Klaaskiust harjad ja pintslid (rubriik 9603). 

* 

* * 

Alamrubriikide seletavad märkused. 


Tükeldatud kiud saadakse kiudude, mis sisaldavad mitut paralleelset filamenti, 

lõikamisel. Põhiliselt kasutatakse tugevdamiseks, näiteks plastmassides või müürisegudes. 


Klaasheie koosneb kohevast kogumist ühest või rohkemast kiust, mis koosnevad 

pikkadest (katkematust) filamendist, millel on lauge keerd (vähem kui 5 keerdu meetri kohta) 

või keerd puudub üldse. Heiet kasutatakse põhiliselt pideva klaasfilament lõnga tootmiseks, 

aga võib ka kasutada otseselt teatud klaasriide kudumiseks näiteks draperiiks. 


Siia rubriiki kuulub klaaslint. Klaaslint koosneb lühikestest staapelkiududest, tavaliselt 

lühemad kui 380 mm. Staapelkiud on kohevas kogumis paralleelsetest köietaolistest 

kiududest, millel on lauge keerd (vähem kui 5 keerdu meetri kohta) või keerd puudub üldse. 

Klaaslinti kasutatakse põhiliselt staapellõnga tootmiseks, kuid seda võib samuti kasutada 

traadi või kaabli tootmises. 


Matt kujutab endast lamedat armeeritud toodet klaaskiust, mis koosneb mitmest sajast 

paralleelsest filamentkiust, mis on vabalt paigutatud. 

Need filamentkiud võivad olla lõigatud (matt katkendlikust kiust) või mittelõigatud (matt 

katkematust kiust) ja filamendid püsivad koos kas sideaine või nõeltöötluse abil. 

Filamentkiud jäävad matis paralleelseteks ja neid võib ükshaaval matist välja kiskuda ilma 

seda rikkumata. 


Õhuke riie (vuaal) kujutab endast mittekootud riiet üksikutest klaaskiududest 

(filamentidest), mis on juhuslikult asetatud. Kiud püsivad koos sideaine ja pressimise abil. 

Vahel pannakse nende hulka armeerivaid niite, mis on sageli paigutatud piki riiet. 

Erinevalt klaasmatist, ei saa õhukesest riidest välja kiskuda üksikuid kiude riiet rikkumata. 

Õhukest riiet võib eristada villakust, madratsitest ja muudest isolatsioonitoodetest selle 

tõttu, et ta omab muutumatut paksust, mis ei ületa 5 mm. 

7020 7020 00 MUUD KLAASTOOTED 

Siia rubriiki kuuluvad klaastooted (k.a toodete klaasist osad), mis ei kuulu selle grupi 

teistesse rubriikidesse või nomenklatuuri teistesse gruppidesse. 

Need tooted kuuluvad siia isegi, kui nad on kombineeritud teiste materjalidega kui klaas, 

tingimusel, et nad säilitavad klaastoodetele põhilised iseloomulikud tunnused. Rubriiki 

kuuluvad: 

1) Tööstuslikud tooted nagu potid, vaagnad, silindrid või kettad nahkade töötlemiseks; 

Kaitsed turva- ja muudele aparaatidele; määrdetopsid; niidi juhid; vaateavade- ja 

nivoonäidikute klaasid; S-kujulised torud; spiraaltorud; rennid ja dreenid sööbivatele 

toodetele (sageli sulatatud kvartsist või teistest sulatatud ränimuldadest); absorptsiooni 

trumlid soolhappe jaoks ja nõristuskolonnid. 

20

2) Tooted maaharimiseks (paagid, künad jne) ja aiandustarbed (klaaskuplid taime katmiseks 

jne). 

3) Tähed, numbrid, silditahvlid ja muud sarnased motiivid kaupluste siltidele ja kaupluste 

akendele, millele kas on kantud trükitud pilt või tekst või mitte (muud kui need, mis 

kuuluvad rubriikidesse 7006, 7009 või 7014 või rubriigis 9405, kui nad on 

sisevalgustusega). 

4)Termospudelite ja mis tahes muud liiki vaakumnõude klaaskolvid, v.a need, mis on 

(täielikult või osaliselt) kujundatud termospudelitesse või muudesse rubriigi 9617 

vaakumnõudesse kaitsekesta või mis tahes muud liiki kaitseümbrise järgi. Selle rubriigi 

kolvid on tavaliselt harilikust klaasist või väikese paisumisteguriga klaasist. Need on enamvähem 

silindrilised, kahekordsete seintega, mille sisemus on hõbetatud või kullatud. 

Seintevaheline ruum on evakueeritud ja seinad seejärel kinni sulatatud. Siia rubriiki 

kuuluvad üksnes klaaskolvid. Need võivad olla viimistletud või viimistlemata ja kas korgi 

või muu sulguriga suletavad või mitte (kas juurde lisatud või ei). 

5) Mitmesugused tooted nagu kalavõrkude ujukid; uste nupud ja käepidemed, tsisternide ketid 

jne; vesivärvi potid; linnupuuride lisandid (toidu- ja jooginõud jne); näidispudelid poodidele; 

tilgutustorud; piirituse põletid v.a rubriiki 7017 kuuluvad, klaveri- ja mööblijalgade alused; 

lõpetatud paneelid ja muud dekoratiivsed motiivid, mis on tehtud klaasist 

mosaiigikuubikutest, kas raamitud või mitte; päästepoid ja päästevööd. 


a) Klaasnupud, käepidemed ja muu sarnane vihmavarjude ja jalutuskeppide jaoks (rubriik 6603). 

b) Rubriikide 8546 või 8547 isolaatorid ja isoleermaterjalidest furnituur. 

c) Grupi 90 instrumendid, aparatuur ja muud tooted. 

d) Grupi 91 tooted (näiteks klaasist kellakarbid, peale nende, mis on ainult kaitsekate). 

e) Grupi 92 muusikainstrumendid, nende osad ja lisaseadmed (näiteks helihargid põletatud ränimuldadest). 

f) Klaasist mööbel ja nende osad, mis on selgelt nendena äratuntavad (grupp 94). 

g) Mänguasjad, mängud, jõulupuu ehted, kalastus- või jahitarbed ja muud grupi 95 klaastooted. 

h) Grupi 96 tooted (näiteks nööbid; sulehoidjad; pliiatsihoidjad; suleotsad; välgumihklid; lõhnaõli pulverisaatorid; 

termospudelid ja muud vaakuumnõud, komplektsed koos ümbristega). 

ij) Antiikesemed, need on tooted vanusega üle 100 aasta (rubriik 9706). 

21

XIV JAOTIS 

LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, 

VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID, 

VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST 

VALMISTATUD TOOTED; 

JUVEELTOODETE IMITATSIOONID; MÜNDID 

GRUPP 71 


VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID, 

VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST VALMISTATUD TOOTED; 

JUVEELTOODETE IMITATSIOONID; MÜNDID 


1. Vastavalt VI jaotise märkuse 1 punktile a ja kui allpool ei ole sätestatud teisiti, kuuluvad 

sellesse gruppi kõik tooted, mis koosnevad tervikuna või osaliselt: 

a) looduslikest või kultiveeritud pärlitest või vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, 

tehislikest või taastatud); või 

b) väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist, klassifitseeritakse sellesse 

gruppi. 

2. A) Rubriikidesse 7113, 7114 ja 7115 ei kuulu tooted, milles väärismetallist või 

väärismetalliga plakeeritud metallist osad moodustavad tühise osa kogu tootest väikese 

furnituuri või kaunistuse kujul (näiteks monogrammid, rõngakesed, kandid) ja eelmise 

märkuse punkt b ei laiene nendele toodetele. 

B) Rubriiki 7116 ei kuulu tooted, mis sisaldavad väärismetalle või väärismetalliga 

plakeeritud metalle (v.a väikeste detailidena). 


a) väärismetallide amalgaamid ja kolloidsed väärismetallid (rubriik 2843); 

b) steriilsed kirurgiliste õmbluste tegemise vahendid, hammaste plombeerimise materjalid jt 

grupi 30 tooted; 

c) grupi 32 tooted (näiteks läikelakid); 

d) katalüsaatorid kandjatel (rubriik 3815); 

e) rubriigi 4202 või 4203 tooted, millele on osutatud grupi 42 märkuse 2 B osas; 

f) rubriigi 4303 või 4304 tooted; 

g) XI jaotise tooted (tekstiil ja tekstiiltooted); 

h) jalatsid, peakatted jt gruppide 64 ja 65 tooted; 

ij) vihmavarjud, jalutuskepid jt grupi 66 tooted; 

k) rubriigi 6804 või 6805 või grupi 82 abrasiivmaterjalid, mis sisaldavad vääris- või 

poolvääriskivide (looduslike või tehislike) puru või pulbrit; grupi 82 tooted, mille töötav 

osa on vääris- või poolvääriskivist (looduslikust, tehislikust või taastatust); XVI jaotise 

masinad, mehaanilised seadmed, elektriseadmed ja nende osad. Tooted ja nende 

osad, mis koosnevad täielikult vääris- või poolvääriskivist (looduslikust, tehislikust või 

taastatust) tuleb siiski klassifitseerida käesolevasse gruppi, v.a töödeldud raamistamata 

safiirid ja teemandid helinõelte tarvis (rubriik 8522); 

l) grupi 90, 91 või 92 tooted (teadusaparatuur, kellad, muusikariistad); 

m) relvad ja nende osad (grupp 93);

n) grupi 95 märkuses 2 nimetatud tooted; 

o) grupi 96 tooted vastavalt kõnealuse grupi märkusele 4; ja 

p) originaalskulptuurid ja kujud (rubriik 9703), kollektsiooniobjektid (rubriik 9705) või 

antiikesemed vanusega üle 100 aasta (rubriik 9706), v.a looduslikud või kultiveeritud 

pärlid ja vääris- või poolvääriskivid. 

4. A) Terminiga “väärismetall” tähistatakse hõbedat, kulda või plaatina. 

B) Terminiga “plaatina” tähistatakse plaatina, osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja 

ruteeniumi. 

C) Terminid “vääris- ja poolvääriskivid” ei hõlma grupi 96 märkuse 2 punktis b nimetatud 

aineid. 

5. Selles grupis tuleb iga väärismetalli sisaldavat sulamit (k.a aglomeeritud segu ja 

intermetalliidi) lugeda väärismetallisulamiks, kui väärismetalli osa sulamis on vähemalt 2% 

massist. Väärismetallisulamid tuleb klassifitseerida vastavalt järgmistele reeglitele: 

a) Sulam, mis sisaldab plaatina vähemalt 2% massist, on plaatinasulam. 

b) Sulam, mis sisaldab kulda vähemalt 2% massist ega sisalda plaatina üldse või sisaldab 

plaatina alla 2% massist, on kullasulam. 

c) Muud sulamid, mis sisaldavad hõbedat vähemalt 2% massist, on hõbedasulamid. 

6. Kui kontekst ei nõua teisiti, siis iga viide nomenklatuuris väärismetallidele või mõnele 

kindlale väärismetallile sisaldab endas viidet väärismetallide või selle kindla metalli 

sulamile, mis vastavad eespool toodud märkuse 5 reeglitele. See ei kehti väärismetalliga 

plakeeritud metallide kohta ega väärismetalliga pinnatud mitteväärismetallide ja 

mittemetallide kohta. 

7. Kogu nomenklatuuris tähistab termin väärismetalliga plakeeritud metall materjali, mille 

puhul metallaluse üks või mitu külge on kaetud väärismetalliga kas jootmise, keevitamise, 

kuumvaltsimise vms mehaanilise menetluse teel. Kui kontekst ei nõua teisiti, kuuluvad 

selle termini alla ka väärismetalliga inkrusteeritud mitteväärismetallid. 

8. Kui VI jaotise märkuse 1 punktist a ei tulene teisiti, tuleb rubriigi 7112 kirjeldusele vastavad 

tooted klassifitseerida ainult sellesse rubriiki, mitte mõnesse muusse nomenklatuuri 

rubriiki. 

9. Rubriigis 7113 tähistab termin juveeltooted: 

a) igasuguseid väikesi iluasju ehetena kasutamiseks (näiteks sõrmused, käevõrud, 

kaelakeed, prossid, kõrvarõngad, uuriketid, ehisripatsid, medaljonid, lipsunõelad, 

mansetinööbid, ehisnööbid, religiooniga seotud ametitunnused vm eraldusmärgid ja 

medalid) ning 

b) isiklikke kaasaskantavaid tarbeesemeid, mida kantakse tavaliselt taskus või käekotis 

(näiteks portsigarid, sigari- või sigaretietüid , nuusktubakatoosid, pastilli- või tabletitoosid, 

puudritoosid, metallrõngastest või –soomustest rahakotid ja palvehelmed). 

Need esemed võivad olla kaunistatud näiteks looduslike või kultiveeritud pärlitega, vääris- 

või poolvääriskividega, tehislike või taastatud vääris- või poolvääriskividega, 

kilpkonnaluuga, pärlmutriga, elevandiluuga, loodusliku või taastatud merevaiguga, 

gagaadiga või korallidega. 

10. Rubriigis 7114 tähistab termin hõbesepa- ja kullassepatooted kaunistusi, nõusid, tualett- ja 

suitsetamistarbeid jt esemeid koduse majapidamise või asutuste tarbeks või religioosse 

kultuse esemeid. 

11. Rubriigis 7117 tähistab termin juveeltoodete imitatsioonid juveeltooteid märkuse 9 punkti a 

tähenduses (v.a nööbid jt rubriigi 9606 tooted ning rubriigi 9615 juuksekammid, -klambrid 

ja -nõelad), mille juures ei ole kasutatud looduslikke või kultiveeritud pärleid, vääris- või 

poolvääriskive (looduslikke, tehislikke või taastatuid) ega väärismetalle või väärismetalliga 

plakeeritud metalle (arvesse ei võeta pindamist väärismetalliga ja väärismetallist 

pisidetaile). 

2


1. Alamrubriikides 7106 10, 7108 11, 7110 11, 7110 21, 7110 31 ja 7110 41 tähistavad 

terminid pulber ja pulbrina tooteid, millest 90% massist ja rohkem läbib sõela, mille avade 

suurus on 0,5 mm. 

2. Olenemata käesoleva grupi märkuse 4 punkti B sätetest ei hõlma selle grupi 

alamrubriikides 7110 11 ja 7110 19 termin plaatina iriidiumi, osmiumi, pallaadiumi, 

roodiumi ega ruteeniumi. 

3. Rubriigis 7110 klassifitseeritakse iga sulam selle metalli järgi, mida seal on massi järgi 

kõige rohkem, olgu see siis plaatina, pallaadium, roodium, iriidium, osmium või ruteenium. 

ÜLDINE 


1) Rubriikidesse 7107 kuni 7104 looduslikud ja kultiveeritud pärlid, teemandid või muud vääris 

või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud), töötlemata või töödeldud, aga 

mitte raamistatud või nöörile lükitud; samuti rubriiki 7105 teatavad nende kivide töötlemise 

jäätmed. 

2) Rubriikidesse 7106 kuni 7111 väärismetallid ja väärismetallidega plakeeritud metallid, 

töötlemata, pooltöödeldud või pulbrina, mis aga ei küündi III alagruppi klassifitseeritava 

eseme astmeni; samuti rubriigis 7112 väärismetallide ja väärismetallidega plakeeritud 

metallide murd ja jäätmed. 

Selle grupi märkuse 4 järgi mõiste väärismetall tähistab hõbedat, kulda ja plaatina. 

Tuleb märkida, et mõiste plaatina hõlmab ka iriidiumi, osmiumi, pallaadiumi, roodiumi ja 

ruteeniumi. 

Selle grupi märkus 5 järgi sulamid (peale almagaami – rubriik 2843), mis sisaldavad 

väärismetalle, klassifitseeritakse järgnevalt: 

A. Plaatinana – kui sisaldab massist 2% või rohkem plaatina. 

B. Kullana – kui sisaldab massist 2% või rohkem kulda, aga mitte plaatina või sisaldab 

alla 2% plaatina. 

C. Hõbedana – muud sulamid, mis sisaldavad massist 2% või rohkem hõbedat. 

D. Mitteväärismetallidena (XV jaotis) – kõik sulamid, mis sisaldavad alla 2% plaatina, alla 

2% kulda ja alla 2% hõbedat. 

Selle grupi märkuse 6 järgi, kui kontekst ei nõua teisiti, iga viide väärismetallidele 

sisaldab ka viite nende sulamitele, nagu on kirjeldatud ülal punktides A, B ja C, aga mitte 

väärismetalliga plakeeritud metallile, ka mitte hõbeda, kulla või plaatinaga pinnatud 

mitteväärismetallile või mittemetallile. 

Selle grupi märkuse 7 järgi mõiste väärismetalliga plakeeritud metall tähistab materjali, 

mis põhineb metallil, mille üks või mitu külge on kaetud mingis paksuses väärismetalliga 

jootes, keevitades, kuumvaltsides või sarnastel mehaanilistel menetlustel. 

Metallist plaadid ja lehed, kandid jne, mis on plakeeritud värismetallidega, on kõige 

sagedamini valmistatud kattes ühe või mõlemad põhimaterjalist välispinnad väärismetalliga 

kinnitades kaks metalli kokku ja siis valtsides neid. 

Traadi plakeerimine väärismetalliga saavutatakse pannes mitteväärismetallist põhiosa 

väärismetallist torusse, kinnitades kaks metalli kokku ja siis venitades teda läbi traadi 

tõmbesilma. 

Väljaarvatud kui kontekst nõuab teisiti, mitteväärismetallist esemed, inkrusteeritud 

väärismetalliga, klassifitseeritakse ka kui väärismetalliga plakeeritud metallist esemed 

(näiteks hõberibadega inkrusteeritud vaskplaadid kasutamiseks energeetikas ja 

niinimetatud damaskitud terasest tööd, inkrusteeritud sepistatud kullast ribade või niidiga). 

Väärismetalliga plakeeritud metalli, nagu on määratletud selles grupis, ei tohi segi ajada 

elektrolüüsi, gaasilise sadestamise, väärismetalli lahusesega pihustamise või sellesse 

kastmise jne teel pinnatud metalliga. Need pinnatud mitteväärismetallid tuleb 

klassifitseerida vastava põhimetalli grupis, hoolimata pindamise paksusest. 

Siia gruppi ei kuulu samuti: 

a) Kolloidsed väärismetallid või väärismetallide amalgaamid (rubriik 2843). 

3

) Radioaktiivsed isotoobid (näiteks iriidium 192), kaasaarvatud väärismetall nõelte, niidi ja 

lehtedena, mis sisaldab radioaktiivseid isotoope (rubriik 2844). 

c) Sulamid, mis on valmistatud spetsiaalselt hammaste plombeerimiseks (rubriik 3006). 

3) Üldiselt, esemed, mis on valmistatud täielikult või osaliselt looduslikest või kultiveeritud 

pärlitest, teemanditest või muudest vääris- või poolvääriskividest, (looduslikest, tehislikest 

või taastatutest), väärismetallidest või väärismetallidega plakeeritud metallidest (rubriigid 

7113 kuni 7116). Eriti kuuluvad siia gruppi juveelitooted, kullasepa ja hõbesepa tooted 

(vaata rubriikide 7113 ja 7114selgitusi), kuid siia ei kuulu: 

a) Selle grupi märkuses 3 kirjeldatud esemed. 

b) Muud esemed, millel väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist osad 

moodustavad ainult mitteolulise osa, nagu väike garnituur (näiteks monogrammid, 

rõngakesed, kandid) eeldusel, et kaubad ei sisalda looduslikke või kultiveeritud pärleid, 

teemandeid või muid vääris- või poolvääriskive (looduslikke, tehislikke või taastatuid). 

Noad, sulenoad, nikerdamiskomplektid, habemenoad ja muud terariistad 

mitteväärismetallist või mittemetallist käepidemetega klassifitseeritakse gruppi 82 järelikult 

isegi siis, kui neil on initsialid, monogrammid, rõngakesed jne väärismetallist või 

väärismetalliga plakeeritud metallist; (samasugused väärismetallist või väärismetalliga 

plakeeritud metallist käepidemetega terariistad klassifitseeritakse siin grupis). 

Sama moodi karikad, vaasid ja muu portselanist, hiina portselanist või klaasist lauanõud 

klassifitseeritakse gruppides 69 või 70, isegi, kui neil on mitteoluline garnituur või 

kaunistused (näiteks servad) väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist. 

Siia gruppi ei kuulu samuti mitteväärismetallist või mittemetallist esemed, mis on 

pinnatud väärismetallidega (peale metallist väärismetalliga plakeeritud esemete). 

4) Juveelitoodete imitatsioonid (rubriik 7117), nagu määratletud selle grupi märkuses 10 

(vaata vastavaidselgitusi), peale nende esemete mis on kirjeldatud selle grupi märkuses 3. 

5) Mündid (rubriik 7118), peale nende, mis on kollektsioneerimise objektid (rubriik 9705). 

I ALAMGRUPP 


VÄÄRISKIVID JA POOLVÄÄRISKIVID 

7101 LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, TÖÖDELDUD 

VÕITÖÖTLEMATA, SORTEERITUD VÕI SORTIMEERIMATA, 

NIIDILE LÜKKIMATA NING RAAMISTAMATA JA KINNITAMATA; 

LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, AJUTISELT NIIDILE 

LÜKITUD NENDE TRANSPORDI HÕLBUSTAMISEKS: 

7101 10 - looduslikud pärlid 

- kultiveeritud pärlid: 

7101 21 - - töötlemata 

7101 22 - - töödeldud 

Siin rubriigis klassifitseeritavad pärlid on, nagu pärlmutter, erinevate mere või magevee 

molluskite (peamiselt pärliauster ja pärlikarp) loodusliku sekretsiooni tulemus. 

Pärlitel on läikiv välispind ja nad koosnevad põhiliselt sarvmaterjaliga (konhioliiniga) kaetud 

kaltsiumkarbonaadi kihtidest. Karbonaadi kihid põhjustavad optilise interferentsi ja 

difraktsiooni, mis tekitab pärlitele iseloomuliku pärlmutri läike (idamaa); konholiin annab 

pärlitele nende poolläbipaistvuse või vee. 

Pärlid on harilikult valged, aga võivad olla varjundiga või värvilised (näiteks hallid, mustad, 

purpurpunased, punased, kollased, rohelised või sinised). 

Nad on harilikult ümmargused, aga mõnikord poolümarad või korrapäratud (barokk või 

mullpärlid) ja nende suurus varieerub märkimisväärselt. Pärlmutril (rubriigid 0508 ja 9601) on 

peaaegu sama koostis, aga harilikult võtab ta õhukeste lehtede vormi. 

Siia rubriiki kuuluvad ka kultiveeritud pärlid (st need valmistatakse inimese sekkumisel). 

Seda tehakse, kinnitades pärlmutrist helmes ühe austri mantlist lõigatud kotikesse ja siis see 

kotike paigutatakse teise terve austri koe sisse. Aastate jooksul helmes kattub kontsentriliste 

pärlmutri kihtidega. Kultiveeritud pärlid on seetõttu välimuselt väga sarnased ehtsate pärlitega, 

neid võib eristada viimastest spetsiaalse aparaadiga (endoskoobiga) või röntgenikiirtega 

uurides. 

4

Siia rubriiki kuuluvad ka looduslikud või kultiveeritud pärlid, kas töötlemata, see on nii 

korjatud ja üksnes puhastatud (näiteks soola ja vee abil) või töödeldud, see on lihvitud 

defektsete osade kõrvaldamiseks, puuritud või saetud (näiteks pool või kolmneljandikku 

pärlid). Selle rubriigi pärlid võivad olla ajutiselt nöörile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks. 

Pärlid, mis on raamistatud või on nöörile lükitud peale sorteerimist, ei kuulu siia (näiteks 

sobivad on rubriigid 7113, 7114 või 7116). 

Tuleb märkida, et looduslikud ja kultiveeritud pärlid ei kuulu gruppi 97 (kollektsiooni 

objektid, antiikesemed jne) ja seetõttu jäävad siia gruppi. 


a) Pärlite imitatsioonid (plastikust – rubriik 3926; klaasist – rubriik 7018; vahast – rubriik 9602). 

b) Pärlmutter, töötlemata või lihtsalt ettevalmistatud (rubriik 0508) või töödeldud (rubriik 9601). 

7102 TEEMANDID, TÖÖDELDUD VÕI TÖÖTLEMATA, RAAMISTAMATA 

NING KINNITAMATA : 

7102 10 - sorteerimata 

- tööstuslikud: 

7102 21 - - töötlemata, üksnes lahtisaetud, murtud või jämedalt eeltöödeldud 

7102 29 - - muud 

- mittetööstuslikud: 

7102 31 - - töötlemata, üksnes lahtisaetud, murtud või jämedalt eeltöödeldud 

7102 39 - - muud 

Teemandid on kristalne ja allotroopne süsiniku vorm, puhtas olekus väga kõrge 

murdumisindeksiga ja dispergeerimisvõimega. Ta on tugevaim tuntud mineraal. Nende 

omaduste tõttu teemandit kasutatakse ehete või kaunistuste valmistamiseks ja ka tööstuslikel 

eesmärkidel (eriti traadi venitamiseks). 

Rubriiki kuuluvad töötlemata kivid ja töödeldud kivid, näiteks murtud, saetud, jämedalt 

töödeldud, trummeldatud, fassetitud, lihvitud, poleeritud, puuritud, graveeritud (k.a kameed ja 

intaljod), valmistatud dublettidena tingimusel, et nad ei ole raamistatud ega kinnitatud. 


a) Teemandipuru ja –pulber (rubriik 7105) 

b) Raamistamata töödeldud teemandid nõelte jaoks (rubriik 8522). 

c) Äratuntavalt mõõteriista, mõõteinstrumendi või muude grupi 90 kaupade osadena (grupp 90). 



Enne töötlemata ehk lihvimata teemandi tööstuslikul või mittetööstusliku” otstarbel turustamist 

hindavad ja sorteerivad teemandieksperdid neid tehniliste kriteeriumite järgi.Tehniliste kriteeriumide 

hulka kuuluvad kaal (mass) ja kristallograafililne sobivus lõikamiseks. Arvesse võetakse ka kuju, 

läbipaistvus, värvus ja kirkus ning kristallide kvaliteet 

Sellesse alamrubriiki kuuluvad need teemandipartiid (st saadetised) või üksikud teemandid, mis ei 

ole kõnealuseks ekspertiisiks esitatud. 

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka nende lihvimata teemandite partiid, mis on ainult sõelutud ning 

suuruse järgi pakitud, ilma et neid oleks täiendavaks ekspertiisiks esitatud. 

Alamrubriigid 7102 21 ja 7102 29 

Neisse alamrubriikidesse kuuluvad järgmised looduslikud teemandid: 

1) Ehtsad teemandid, see tähendab läbipaistvad ja poolläbipaistvad teemandid, mida neile 

iseloomulike tunnuste tõttu ei saa kasutada juveelitoodeteks ega kullassepa või hõbesepa 

toodeteks. 

2) Mustad teemandid ja muud polükristallilised teemandi täiteained, mis on kõvemad kui läbipaistvad 

teemandid. 

3) Ehtne bort, see tähendab, opaaksed teemandid ja muud teemandid (k.a teemantide töötlemise 

jäätmed), tavaliselt kõlbmatud lihvimiseks. 

Need teemandid on tavaliselt ette nähtud kinnitamiseks tööriistadele (teemandiga lõikeriistad, 

puurimisriistad jne) või monteerimiseks masinate abiseadmetesse või mehhanismidesse. 

5

4) Teemandid, mis omaduste poolest (värvus, kirkus või kvaliteet, läbipaistvus jne) on konkreetsel 

eesmärgil kasutatavad tööstuslikes seadmetes (nt vasarad, traaditõmbestantsid või teemantalasid), 

kiud sobivad kasutamiseks ka juveelide valmistamisel. 

Alamrubriiki 7102 21 kuuluvad: 

1) Teemandid nende looduslikus olekus, see on, kui nad esinevad lähtekivimi lasundis või ekstraktides, 

sorteerituina partiidesse või saadetisteks. 

2) Lihtsalt lahtisaetud teemandid (näiteks õhukesteks liistakuteks), murtud (lõhestades piki looduslikke 

tasandeid kihtideks) või jämedalt eeltöödeldud, trumlis töödeldud või millel on ainult väike arv 

lihvitud tahke (nn aknaid, mis on enamikus tehtud selleks, et võimaldada ekspertidel uurida lihvimata 

teemandi siseomadusi). 

Liistakud võivad ka olla lõigatud ketasteks, ristkülikuteks, kuusnurkadeks või kaheksanurkadeks, 

tingimusel, et kõik pinnad ja kandid on karedad, matid ja poleerimata. 

3) Trumlis töödeldud teemandid, mille pind on keemilise töötlemise ehk keemilise lihvimise abil läikivaks 

muudetud. Keemiline lihvimine erineb tavapärasest abrasiivlihvimisest selle poolest, et teemante ei 

paigaldata ükshaaval lihvimiskettale ega lihvita eraldi, vaid teemantide kogus pannakse lahtiselt 

keemiareaktorisse. 

4) Katkised või purustatud teemandid. 

Alamrubriiki 7102 29 kuuluvad lihvitud või puuritud teemandid ning graveeritud teemandid (v.a 

ainuüksi identsifitseerimise eesmärgil graveeritud teemandid) 


Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad looduslikud teemandid, mis neile iseloomulike tunnuste tõttu 

(värvus, läbipaistvus või puhtus) on kõlblikud juveliiridele, kullasseppadele ja hõbeseppadele kasutamiseks. 


1. Partiidesse või saadetistesse sorteeritud teemandid looduslikus olekus, st nagu need esinevad 

lähtekivimi setetes või ekstaktsioonides. 

2. Teemandid lihtsalt lahtisaetud kujul, murtud (lahti murtud piki kihtide loomulikku serva), jämedalt 

eeltöödeldud või millel on ainult väike arv lihvitud tahke (nn aknaid, mis on enamikus tehtud 

selleks, et võimaldada ekspertidel uurida lihvimata teemandi siseomadusi), see tähendab kivid, 

mis on esialgse kujuga ja mille puhul on selge, et need vajavad edasist töötlemist. 

3. Trumlis töödeldud teemandid, mille pind on keemilise töötlemise ehk keemilise lihvimise abil 

läokivaks muudetud. Keemiline lihvimine erineb tavapärssest abrassiivlihvimisest selle poolest, 

et teemante ei paigaldata lihvimisrattale ükshaaval ega lihvita eraldi, vaid teemantide kogus 

pannakse lahtiselt keemiareaktirisse. 


1. Lihvitud teemandid suure arvu lihvitud pindade ja tahkudega, mis ei vaja enne juveelitööstuses 

kasutamist täiendavat töötlemist. 

2. Puuritud teemandid, graveeritud teemandid (k.a kameed ja intaljod) ning kahest või kolmest 

teemandist koosnevad komplektid. 

3. Teemandid, mis purunesid lihvimis-, puurimis- või graveerimistoimingu ajal, samuti 

transportimise või ladustamise ajal purunenud teemandid. 

Alamrubriiki 7102 39 ei kuulu: 

a) Teemandid, millel on ainult väike arv lihvitud tahke (st aknaid, mis on tehtud selleks, et 

võimaldada ekspertidel uuridalihvimata teemandi siseomadusi) ja mis kindlasti vajavad edasist 

töötlemist; 

b) Teemandid, mis on graveeritud üksnes identifitseerimiseks. 

7103 VÄÄRISKIVID (V.A TEEMANDID) JA POOLVÄÄRISKIVID, 

TÖÖDELDUD VÕI TÖÖTLEMATA, SORTEERITUD VÕI 

SORTEERIMATA, NÖÖRILE LÜKKIMATA, RAAMISTAMATA NING 

KINNITAMATA; SORTEERIMATA VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID 

(V.A TEEMANDID), TRANSPORDI HÕLBUSTAMISEKS AJUTISELT 

NÖÖRILE LÜKITUD: 

7103 10 - töötlemata, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud 

- muul viisil töödeldud: 

6

7103 91 - - rubiinid, safiirid ja smaragdid 

7103 99 - - muud 

Oma värvi, sära, rikkumisele vastupidavuse tõttu ja sageli ka nende harulduse tõttu, need 

kivid, mis tavaliselt on kristallilised, kasutatakse juveliiiride, kullasseppade ja hõbeseppade 

poolt ehete ja kaunistuste valmistamiseks. Mõnesid kasutatakse ka kellades või tööriistades 

või nende kõvaduse või teiste eriliste omaduste tõttu teistel tööstuslikel eesmärkidel (näiteks 

rubiin, safiir, ahhaat, pieso-elektriline kvarts). 

Rubriigi 7102 selgituste teise punkti tingimused rakendatakse vajalike muudatustega 

sellele rubriigile. 

Aga siia rubriiki ei kuulu järgmist liiki kivimid, isegi kui nad on raamistamata ja kinnitamata: 

a) Raamistamata töödeldud safiirid nõelte jaoks (rubriik 8522). 

b) Niimoodi töödeldud kivid, mis on ära tuntavad kui mõõteriistade, mõõteinstrumentide, kellade või teiste gruppide 

90 või 91 kaupade osadena; samuti kvartsist optilised elemendid (rubriigid 9001 või 9002). 

Selle rubriigi kivid on seetõttu peamiselt kivid, mis on ette nähtud raamistamiseks või 

kinnitamiseks juveelitoodetesse, kullassepa- või hõbesepatoodetesse; kuid tingimusel, et nad 

on raamimata, rubriiki kuuluvad samuti kivid, mis on ettenähtud kinnitamiseks rubriikide 8201 

või 8206 tööriistadele või XVI jaotise seadmetele (näiteks pieso-elektriline kvarts 

kõrgsagedusaparaatidele jne). 

Rubriiki ei kuulu kivid, mis on muudetud esemeteks, näiteks lõigatud ahhaadist uhmrid ja 

uhmrinuiad, ahhaadist ristid ja sõrmused, granaadist peekrid ja karikad, statuetid ja 

dekoratiivesemed nefriidist, tuhatoosid ja kirjapressid ahhaadist või oonüksist, õngeridva 

rõngad jne; niisugused esemed klassifitseeritakse põhiliselt rubriigis 7116. 

Selle rubriigi kivid võivad olla nöörile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks tingimusel, 

et see kokkupanemise meetod on ajutine ja kivid ei ole sorteeritud ja ei ole otseselt 

kasutatavad juveelitoodetena. Vääris- ja poolvääriskivid, mis on kinnitatud või raamistatud, 

kuuluvad rubriikidesse 7113, 7114 või 7116 (vaata vastavaid seletavaid märkusi) kui nad ei 

kuulu teistesse rubriikidesse selle grupi märkus 1 tingimuste järgi. 

Rubriiki kuuluvad vääris- ja poolvääriskivid, mis on loetletud selle grupi lisas, kus 

mineraloogilised nimetused on toodud koos kaubanduslike nimetustega; muidugi on rubriik 

piiratud nende kivide ja teisenditega, mille kvaliteet on kõlbulik kasutamiseks juveelitöödes jne. 


a) Teatavad kivid, kuigi nad kuuluvad ülalpool nimetatud mineraalsete liikide hulka, kuid on mitte-vääris teisendid või 

kvaliteedilt mittekõlblikud kasutamiseks juveelitoodetes, kullassepa või hõbesepa toodetes; klassifitseeritakse 

gruppides 25, 26 või 68. 

b) Steatiit (töötlemata, rubriik 2526, töödeldud, rubriik 6802). 

c) Gagaat (töötlemata, rubriik 2530; töödeldud, rubriik 9602). 

d) Klaasist valmistatud vääris- või poolvääriskivide imitatsioonid (rubriik 7018). 

Selgitavad märkused alamrubriigi kohta. 


Siia alamrubriiki kuuluvad toortöötlusega kivid saagimisega (näiteks õhukesteks liistakuteks), 

murdmisega (lõhestades piki looduslikke tsandeid kihtideks) või jämedalt töödeldes, see on kivid, millel 

on ainult esialgne kuju ja selgelt kuuluvad edasisele töötlemisele. Liistakud võivad olla ka lõigatud 

ketasteks, ristkülikuteks, kuusnurkadeks või kaheksanurkadeks tingimusel, et kõik pinnad ja kandid on 

karedad, matid ja poleerimata. 

7

Alamrubriigid 7103 91 ia 7103 99 

Alamrubriikidesse 7103 91 ja 7103 99 kuuluvad lihvitud või puuritud kivid, graveeritud kivid (k.a 

kameed ja intaljod) ning kahest või kolmest kivist koosnevad komplektid. 

7104 TEHISLIKUD JA TAASTATUD VÄÄRIS- NING POOLVÄÄRISKIVID, 

TÖÖDELDUD VÕI TÖÖTLEMATA, SORTEERITUD VÕI 

SORTEERIMATA, NÖÖRILE LÜKKIMATA, RAAMISTAMATA JA 

KINNITAMATA; SORTEERIMATA TEHISLIKUD JA TAASTATUD 

VÄÄRIS- NING POOLVÄÄRISKIVID, TRANSPORDI HÕLBUS- 

TAMISEKS AJUTISELT NÖÖRILE LÜKITUD: 

7104 10 - piesoelektriline kvarts 

7104 20 - muud, töötlemata, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud 

7104 90 - muud 

Neid kive kasutatakse samadel eesmärkidel nagu kahe eelmise rubriigi looduslikke vääris- 

ja poolvääriskive. 

A) Tehislikud vääris- ja poolvääriskivid. See termin hõlmab rea keemiliselt valmistatud kive, 

millel kas: 

– on oluliselt sama keemiline koostis ja kristalliline struktuur kui teatud looduslikul kivil 

(näiteks rubiin, safiir, smaragd, tööstuslik teemand, pieso-elektriline kvarts); või 

– oma värvi, sära, rikkumisele vastupidavuse ja tugevuse tõttu kasutatakse juveliiride, kuld- 

ja hõbeseppade poolt looduslike vääris- ja poolvääriskivide asemel, isegi kui neil ei ole 

sama keemiline koostis ja kristalliline struktuur kui kividel, millele nad sarnanevad, 

näiteks ütrium alumiinium granaat ja tehislik kuuptsirkoonium, mida mõlemat 

kasutatakse teemandite imitatsioonidena 

Kuna töötlemata tehislikud kivid esinevad peamiselt väikeste silindrite või pirnikujuliste 

tilkadena ja on tuntud kui boule; tavaliselt lõhestatakse neid pikisuunas või saetakse 

ketasteks. 

B) Taastatud vääris- ja poolvääriskivid on saadud tehislikult erinevate vahenditega, näiteks 

aglomeratsiooni, looduslikke vääris- ja poolvääriskivide tavaliselt pulbriks muudetud tükkide 

kokku pressimise või sulatamisega (tavaliselt puhkpõleti abil). 

Tehislikke ja taastatud kive võib reeglina eristada looduslikest kividest mikroskoobiga 

uurides (eelistatavalt muus keskkonnas kui õhk), mis toob esile väikesed mullid ja triibud. 

Rubriikide 7102 ja 7103 seletavate märkuste eeldused, eriti arvestades töötlemist, 

millele kivid võivad alluda, on kohandatavad ka siin. 

Tehislikke ja taastatud kive ei tohi segi ajada vääris- ja poolvääriskivide 

klaasimitatsioonidega rubriigist 7018 (vaata vastavaid selgitusi). 



Pieso-elektrilisel kvartsil on omadus mehaanilisele survele allutatamisel on toota elektrilaengut, 

mille tugevus sõltub surve tugevusest, ja vastupidiselt, muundub elektrivälja toimel mehaaniliseks 

surveks. 

Selle omaduse tõttu pieso-elektrilist kvartsi kasutatakse elektriseadmete tööstuses erinevatel 

eesmärkidel: mikrofonide, valjuhääldite, ultraheli lainete edasiandmise ja vastuvõtu seadmete, 

fikseeritud võnkesageduse seadmete tootmisel. 

Pieso-elektriline kvarts kuulub siia alamrubriiki tavaliselt lehtede, plaatide, varbade jne kujul, mis on 

saadud kunstliku kvartsi saagimisel täppislõikajaga piki elektrilist telgjoont. 


Alamrubriigi 7103 10 selgitusi rakendatakse vajalike muudatustega sellele alamrubriigile. 


Alamrubriikide 7103 91 ja 7103 99 selgitusi rakendatakse vajalike muudatustega sellele 

alamrubriigile. 

8

7105 PURU JA PULBER LOODUSLIKEST VÕI TEHISLIKEST VÄÄRIS- VÕI 

POOLVÄÄRISKIVIDEST: 

7105 10 - teemandipuru ja -pulber 

7105 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub puru ja pulber, mis saadakse näiteks kolme eelnevasse rubriiki 

kuuluvate kivide poleerimisel või lihvimisel. Nendest pulbritest tähtsamad saadakse 

teemantidest ja granaatidest. 

Loodusliku teemandi puru ja pulber on saadud peamiselt purustades „bort'i” (tööstuslik liik 

teemandi osakesi). Tehislikku teemandi puru ja pulber valmistatakse otsese konversiooniga, 

tavaliselt grafiidist, kõrgel temperatuuril ja rõhul. 

Need purud ja pulbrid, erinevad rubriikide 7102 ja 7104 teemantidest praktiliselt sellega, et 

nad on liiga väikesed, et olla üksikult raamistatud. Reeglina kasutatakse neid abrasiividena. 

Nende osakeste suurus tavaliselt ei ületa 1000 mikromeetrit (mikronit), kuid suurus 

mõõdetakse pigem sõeludes kui mõõtes. Siin võib olla märgatav kattumine puru ja pulbri 

osakeste ning kivide vahel, kuid koguse määramiseks kivid loendatakse üksikult, puru ja 

pulber kaalutakse. 

Teemandi puru ja pulbrit kasutatakse lihvimisel, poleerimis- ja hoonimisketaste, 

lõikeriistade, poleerimispastade jne tootmiseks. 

Granaadi pulbrit kasutatakse peamiselt optiliste läätsede lihvimiseks või abrassiivina 

paberil või muust materjalist alusel. 

Rubriiki ei kuulu tehiskorundi pulber (rubriik 2818). 

II ALAMGRUPP 

VÄÄRISMETALLID JA VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID 

7106 HÕBE (SH KULLA VÕI PLAATINAGA PINNATUD HÕBE), 

SURVETÖÖTLEMATA, POOLTÖÖDELDUD VÕI PULBRINA: 

7106 10 - pulber 

- muud: 

7106 91 - - survetöötlemata 

7106 92 - - pooltöödeldud 

Siia rubriiki kuulub hõbe mitmesugustes töötlemata, pooltöödeldud või pulbri vormides või 

hõbeda sulamid (nagu on määratletud üldistes selgitustes), kullaga pinnatud hõbe (kullatud 

hõbe) või plaatinaga pinnatud hõbe. Rubriiki ei kuulu siiski väärismetalliga plakeeritud hõbe. 

* 

* * 

Hõbe on valge metall, õhu käes mitte korrudeeruv, aga kaldub tuhmistuma; See on parim 

soojus- ja elektrijuht ja on kõige sepistatavam ja kergesti vormitavam metall kulla järel. Ta on 

puhtal kujul väga pehme ja seega on sagedased sulamid teiste metallidega. Puhas hõbe on 

siiski sageli kasutatav elektri alal (kontaktid, kaitsmed jne) ja teda kasutatakse mõningates 

aparaatides keemia või toiduainete tööstuses või kirurgias ning pindava metallina. 

Selle grupi märkuse 5 tingimustel (vaata ülalpool üldisi selgitusi), hõbesulamitest võivad 

kuuluda siia gruppi: 

1) Hõbeda-vase sulam. Nendest kõige tähtsamaid kasutatakse müntide tootmiseks või 

kullassepa või hõbesepa toodetes; mõnesid kasutatakse ka elektrikontaktide tootmiseks. 

2) Hõbeda-vase-kaadmiumi, hõbeda-vase-titaani, hõbeda-indiumi sulameid kasutatakse 

kullassepa ja hõbesepa toodetes. 

3) Hõbeda-vase-tsingi sulamid, mõnikord sisaldavad ka kaadmiumi, tina või fosforit, 

kasutatakse jootemetallina. 

4) Hõbeda-antimoni-tina-plii, hõbeda-vase-plii, hõbeda-kaadmiumi ja hõbeda-talliumi 

antifriktsioon sulamid. 

5) Paakunud hõbeda-volframi, hõbeda-molübdeeni, hõbeda-nikli ja hõbeda-raua 

sulamid, kasutatakse elektrikontaktide valmistamiseks. 

Rubriiki kuuluvad hõbe ja tema sulamid järgmists vormides: 

9

I) Pulber, harilikult peene pulbri kujul, saadud erinevate mehaaniliste või keemiliste 

protsessidega. Seda kasutatakse metallurgias ja elektroonika seadistele metallitud 

preparaatide valmistamiseks ning elektrit juhtivate tsementide tootmiseks. 

Rubriiki ei kuulu pulbrid ja helbed, mis on valmistatud värvainetena jms (näiteks koostises teiste värvivate 

ainetega või esitatud vedela või pastalise dispersioonina sideaines või lahustajas); need kuuluvad rubriikidesse 

3206, 3207 (vedelad läikevahendid ja sarnased ühendid keraamika ja klaasitööstusele), 3208 kuni 3210, 3212 

või 3213. 

II) Töötlemata hõbe kamakates, terades, kangides, valukangides, graanulites jne; ka ehe 

hõbe kamakates, ehetükkides, kristallides jne eraldatud tema aherainest. 

III) Kangid, varvad, profiilid, traat, plaadid, lehed ja ribad. Need on tavaliselt saadud 

valtsimise või venitamisega; ribad ja kettad jne võivad ka olla saadud lehthõbedast lõigates. 

Rubriiki kuulub veel tekstiilitööstuses kasutatav hõbeniit tingimusel, et ta ei ole kedratud 

või muul viisil kombineeritud tekstiilkedrusega (XI jaotis). Väga peen ja steriilne hõbetraat, 

mida kasutatakse kirurgilistes õmblustes, on siiski klassifitseeritud rubriigis 3006. 

Rubriiki kuuluvad ka metallografiidilised plokid, plaadid, kangid, varvad jne süsiniku 

alusel, mis sisaldavad hõbedat (vaata rubriigi 3801selgitusi). 

IV) Torud (k.a spiraaltorud) tingimusel, et nad ei ole muudetud kindlateks toodeteks (näiteks 

keemia aparaatide osadeks). 

V) Foolium (hõbetamiseks), mida tavaliselt saadakse kullassepanaha lehtedega eraldatud 

õhukeste hõbeda lehtede sepistamise või tagumise teel. Sellist fooliumi väljastatakse 

tavaliselt raamatu kujul ja võib olla kinnitatud paberist, plastikust jne alusele. 

Rubriiki ei kuulu siiski stantsitud fooliumid (tuntud ka plokitud fooliumina), mis koosnevad hõbeda pulbrist, 

mida on aglomereeritud želatiiniga, liimiga või mingi teise sideainega, või hõbedast, mis on kinnitatud paberile, 

plastikule või muule kandjale (rubriik 3212). 

VI) Kard, litrid ja lõikmed. Kard on väikesed hõbedast põimikud, mida kasutatakse 

tikkimistöödel ja viimistlusel. Litreid ja lõikmeid kasutatakse samadel eesmärkidel, need on 

väikesed tükikesed, mis on lõigatud kindlasse geomeetrilisse vormi (ümargune, 

tähekujuline jne) ja tavaliselt keskelt augustatud. 

Rubriiki ei kuulu valatud, paagutatud, stantsitud, pressitud jne esemed, mis on alamgrupis III kirjeldatud 

juveelitoodete jne toorikud (näiteks raamistused, sõrmuste toorikud, märgid, lilled ja kujukesed). 

7107 7107 00 HÕBEDAGA PLAKEERITUD MITTEVÄÄRISMETALLID, 

TÖÖTLEMATA VÕI POOLTÖÖDELDUD 

Metalli, mis on plakeeritud väärismetalliga (k.a mitteväärismetall, mis on inkrusteeritud 

väärismetalliga) on kirjeldatud selle grupi märkuses 7 ja selle grupi üldistesselgitustes. 

Sulamid tinast, niklist, tsingist ja eriti vasest plakeeritakse vahel hõbedaga. Puhast vaske ja 

terast võib samamoodi plakeerida. Samu metalle kasutatakse ka hõbeseppade töödes 

(lauanõud, esemed interjööri dekoreerimiseks jne), ja torukeste, keemia ning toiduainete 

tööstuse nõude ja seadmete jaoks. 

Siia rubriiki kuuluv hõbedaga plakeeritud mitteväärismetall on tavaliselt kangide, varraste, 

profiilide, traadi, plaatide, lehtede, ribade või torude vormis. 

Üldiselt, rubriigi 7106 selgituste tingimused vajalike muudatustega rakendatakse ka 

hõbedaga plakeeritud mitteväärismetallile. 

7108 KULD (SH PLAATINAGA PINNATUD KULD), SURVETÖÖTLEMATA, 

POOLTÖÖDELDUD VÕI PULBRINA: 

- mitte mündikuld: 

7108 11 - - kullapulber 

7108 12 - - muul survetöötlemata kujul 

7108 13 - - muul pooltöödeldud kujul 

7108 20 - mündikuld 

Siia rubriiki kuuluvad erinevad töötlemata, pooltöödeldud ja pulbrilised kulla ja tema 

sulamite vormid (nagu on määratletud üldistes selgitustes) või plaatinaga pinnatud kuld. 

Rubriiki ei kuulu siiski kuld, mis on plakeeritud väärismetalliga. 

10

* 

* * 

Kullal on iseloomulik kollane värv; ta ei oksüdeeru isegi kõrgel temperatuuril ja omab 

tähelepanuväärset keemilist resistentsust suuremale hulgale reagentidele, k.a happed (siiski, 

kuningvesi kahjustab teda). Peale hõbeda ja vase on ta parim soojus- ja elektrijuht. Ta on 

kõige sepistatavam ja kergesti vormitavam metall, aga ta on väga pehme ja seetõttu teda 

kasutatakse harva puhtal kujul, v.a elektrolüütiliseks katmiseks või sadestamiseks. 

Selle grupi märkuse 5 tingimustel (vt üldisedselgitused), kulla sulamid, mis võivad 

kuuluda siia rubriiki, on: 

1) Kulla-hõbeda sulamid, varieeruvad värvilt kollasest üle rohelise kuni valgeni, sõltuvalt 

koostisse kuuluvate metallide proportsioonidest. Neid kasutatakse juveelitöödes ja ka 

elektrikontaktides ja spetsiaalsetes kõrge sulamistemperatuuriga joodistes. 

2) Kulla-vase sulamid, neid kasutatakse müntide tootmisel, juveliiri või kullassepa töödes ja 

elektrikontaktide valmistamisel. 

3) Kulla-hõbeda-vase sulamid, eeskätt kasutatakse neid juveliiri ja kullasepa töödes, 

stomatoloogia sulamitena või joodistena. Sulam, mida kutsutakse doré või bullion doré, mis 

koosneb põhiliselt hõbedast ja vasest, kuulub sellesse rubriiki siis kui ta sisaldab 2% või 

rohkem kulda. Seda saadakse kindlatest vaske sisaldavatest püriitidest või mullilise vase 

töötlemise jääkidest ja mida on järgnevalt puhastatud tema koostismetallide eraldamiseks. 

4) Kulla-vase-nikli sulamid, mis mõnikord sisaldavad sulamite loendis toodud tsingi ja 

mangaani lisandeid (tuntud valge või mõnedes maades halli kullana), mida kasutatakse 

sageli plaatina asendajana. Mõned valged kullad sisaldavad 2% või rohkem pallaadiumi ja 

seetõttu siia ei kuulu (rubriik 7110). 

5) Kulla-nikli sulamid, mida kasutatakse elektrikontaktide tootmisel. 

Rubriiki kuuluvad kuld ja kulla sulamid nendes vormides, mida kirjeldati hõbeda puhul. Rubriigi 

7106 selgituste tingimusi rakendatakse siin vajalike muudatustega. 

o 

o o 



Siia alamrubriiki kuulub kuld, mida vahetatakse rahvuslike ja rahvusvaheliste valuutaasutuste või 

volitatud pankade vahel. 

7109 7109 00 KULLAGA PLAKEERITUD MITTEVÄÄRISMETALLID NING HÕBE, 

TÖÖTLEMATA VÕI POOLTÖÖDELDUD 

Väärismetallidega plakeeritud metall (k.a väärismetalliga inkrusteeritud mitteväärismetall) 

on määratletud selle grupi märkuses 7 ja selle jaotise üldistes selgitustes. Kullaga plakeeritud 

hõbe või mitteväärismetall on tavaliselt vormilt sarnane eelpool kirjeldatud hõbedaga 

plakeeritud mitteväärismetallile (vaata rubriigi 7107selgitusi). 

Mitteväärismetall (näiteks vask ja tema sulamid) või hõbe plakeeritakse kullaga 

juveeltoodete (käevõrud, kellaketid, kõrvarõngad jne), kella kapslite, portsigarite, tulemasinate, 

kullasepa tootedete, elektrikontaktide, keemia seadmete jne tootmiseks. 

7110 PLAATINA, SURVETÖÖTLEMATA, POOLTÖÖDELDUD VÕI 

PULBRINA: 

- plaatina: 

7110 11 - - survetöötlemata või pulbrina 

7110 19 - - muud 

- pallaadium: 


7110 29 - - muud 

- roodium: 


7110 39 - - muud 

11

- iriidium, osmium ja ruteenium: 


7110 49 - - muud 

Nagu rubriigis 7106 hõbeda ja 7108 kulla puhul kuulub siia rubriiki plaatina ja tema sulamid 

nagu on määratletud üldistes selgitustes. 

Mõiste plaatina hõlmab (vt grupi 71 märkust 4 B)): 

A. Plaatina, mis on hallikas-valge, pehme ja kergesti vormitav metall, ei tuhmistu 

toatemperatuuril ja on vastupidav hapetele, v.a kuningvesi. Teda võib töödelda kangideks, 

lehtedeks, ribadeks, torudeks, traadiks ja teisteks pooltöödeldud vormideks sepistamise, 

valtsimise ja venitamisega. 

Seoses tema väljapaistva vastupanuga korrosioonile, kõrge sulamistemperatuuriga ja 

kõrge katalüütilise aktiivsusega on plaatina ja tema sulamite rakendamine palju tähtsam 

tööstuses, ületades nende kasutamise juveelitoodetes ja stomatoloogias, näiteks 

elektrotehnikas termopaaride ja takistustermomeetrite tootmiseks ja mitmesuguste 

elektrikontaktidena ja elektroodidena; tekstiilitööstuses keemilise kiu ketrusmasinates; 

klaasitööstuses sulaklaasi seadmetes klaaskiu tootmisel, tiiglites, segajates jne; keemia ja 

naftaümbertöötlemise tööstuses katalüsaatorina (näiteks ammoniaagi hapendamise 

protsessis lämmastikhappe tootmiseks või katalüsaatorina); keemilise aparatuurina (näit, 

tiiglid); lennukitööstuses süüteküünalde elektroodideks, mida kasutatakse lennuki 

sisepõlemismootorite sädesüüteks ja gaasiturbiin lennukimootorite süüteseadmetes. 

Plaatina ja tema sulamid leiavad kasutust ka kirurgiainstrumentide tootmisel (eriti naha 

alla süstimise nõelad), mõnedes gaasisüütajates ja paljudes teistes rakendustes nagu 

mõõtmisetalonides, optiliste instrumentide visiirjoontes jne. 

B. Palladium, mis on hõbevalge metall, pehme, kergesti vormitav ja omab suure vastupanu 

tuhmistumisele ja korrosioonile. Lahustub kuningvees ja lämmastikhappes ja teda 

kahjustab kuum väävelhape. Palladiumist valmistatakse kange, lehti, ribasid, torusid, traati 

või teisi pooltöödeldud vorme sepistamise, valtsimise või venitamise teel. 

Põhiliselt kasutatakse teda elektrikontaktideks, sulamite jootmiseks, vesiniku 

puhastamise seadmetes, katalüsaatorina vesiniku saamisel, juveelitoodete valmistamiseks 

ja kontaktkihina plastiku väärismetalliga katmise hõlbustamiseks. 

C. Roodium, mis on hõbevalge, kõva, aga kergesti vormitav metall. Teda iseloomustab kõrge 

peegeldusvõime ja tal on kõrgeim elektri- ja soojusjuhtivus kõigist plaatina rühma 

metallidest. Omab korrosioonile vastupanu peaaegu kõigis vesilahustes, k.a 

mineraalhapetes isegi kõrgetel temperatuuridel. 

Roodiumist valmistatakse kange, lehti, ribasid, traati ja teisi pooltöödeldud vorme 

sepistamise, valtsimise ja venitamise teel. 

Põhiliselt kasutatakse teda lisandina plaatina sulamites ja selles vormis on tal eri 

rakendusi elektrotehnikas ning klaasitööstuses. Tema madal elektritakistus ja kõrge 

vastupanu tuhmistumisele teeb ta sobivaks elektrolüütiliste vormides, elektrikontaktide ja 

kontaktpindade jaoks, kus on tähtis kulumiskindlus (näiteks libistusrõngastes). Teda 

kasutatakse ka katalüsaatorina hõbedaga pindamisel või hõbedaga pinnatud terariistade ja 

õõnsate esemete tuhmistumisevastaseks viimistlemiseks. 

D. Iriidium, mis on hõbe-valge tugev metall, vastupidav hapete toimele, k.a kunigvesi, 

normaalsel ja kõrgel temperatuuril. 

Temast võivad olla valmistatud õhukesed ribad või traat valtsimise või venitamise teel. 

Iriidiumi kasutatakse kui sulami osa, mida kasutatakse termopaarides, tiiglites, 

süüteküünalde elektroodides lennukimootoritele. 

E. Osmium, mis on selle rubriigi metallidest kõige refraktaarsem. Kokkusurutud olekus on ta 

sinakas-valge, sarnane tsingile ja on vastupidav hapetele. Kui ta on peenelt purustatud, on 

ta amorfne must mass ja kahjustub lämmastikhappes ning kuningvees ja oksüdeerub õhus. 

Seda metalli kasutatakse peamiselt mitmesugustes korrosioonikindlates sulamites, 

mida kasutatakse sulepeade suleotste või instrumentide pöördtelgede otsa katmiseks. 

Teda kasutatakse ka katalüsaatorina. 

F. Ruteenium, mis on rabe, kõva, hall metall. Ta omab kõrget vatupanu korrosioonile. Ta ei 

kahjustu kuningvees, aga aeglaselt kahjustub naatriumhüpokloriidi lahustes. Teda võib 

saada väikese hulga lehtede, ribade, ja traadi vormis. 

12

Teda kasutatakse lisandina plaatina, pallaadiumi, molübdeeni, volframi jne sulamites 

(näiteks sulepea suleotste ja kompassi pöördtelgede tootmisel). Teda kasutatakse ka 

katalüsaatorina ja elektrolüüsitud vormis elektrikontaktide ja kontaktpindade jaoks, kus on 

tähtis kulumiskindlus. 

Selle grupi märkuse 5 tingimuste järgi (vt üldisiselgitusi), plaatina sulamid teiste sellesse 

rubriiki kuuluvate metallidega (kulla, hõbeda või mitteväärismetallidega) on: 

1) Plaatina-roodiumi sulamid – termopaari traat; ahju mähised; klaasitööstuse 

komponendid; traatvõrk katalüsaatorid; ketrusmasinad. 

2) Plaatina-iriidiumi sulamid – elektrikontaktid; juveelitooted; nahaaluse süstimise nõelad. 

3) Plaatina-ruteeniumi sulamid – elektrikontaktid. 

4) Plaatina-vase sulamid (maks. 5% vaske) – juveelitooted. 

5) Plaatina-volframi sulamid – elektroodi traadid; sädesüüte traadid. 

6) Plaatina-koobaldi sulamid – püsimagnetid. 

7) Pallaadiumi-ruteeniumi sulamid – juveelitooted. 

8) Pallaadiumi-hõbeda sulamid – jootesulamid; vesinikdifusiooni membraanid; 

elektrikontaktid. 

9) Pallaadiumi-vase sulamid – elektrikontaktid; joodised. 

10) Pallaadiumi-alumiiniumi sulamid – sulavkaitse traat. 

11) Roodiumi-iriidiumi sulamid – termopaarid. 

12) Iriidiumi-osmiumi sulamid – suleotsad. 

13) Iriidiumi-volframi sulamid – kõrgtemperatuurilised vedrud. 

14) Kulla-plaatina sulamid – ketrusmasinad. 

15) Kulla-hõbeda-pallaadiumi-vase sulamid – juveelitooted; elektrikontakti vedrud. 

16) Hõbeda-vase-pallaadiumi sulamid – jootesulamid 

17) Osmiriidium (iridosmine), looduslik sulam, mis sisaldab osmiumi, iriidiumi, ruteeniumi ja 

plaatina; ta on peamine osmiumi allikas. 

7111 7111 00 PLAATINAGA PLAKEERITUD MITTEVÄÄRISMETALLID, HÕBE JA 

KULD, TÖÖTLEMATA VÕI POOLTÖÖDELDUD 

Väärismetalliga plakeeritud metallid (k.a väärismetalliga inkrusteeritud mitteväärismetallid) 

on määratletud selle grupi üldiste selgituste märkuses 7. Nad on tavaliselt esitatud sarnastes 

vormides nagu on kirjeldatud hõbeda kohta rubriigi 7107selgitustes. 

Mitteväärismetallid (näiteks vask, volfram), hõbe ja kuld, plakeeritud plaatinaga, 

kasutatakse peamiselt juveelitoodeteks ja elektriaparatuuris. 

7112 VÄÄRISMETALLIDE VÕI VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD 

METALLIDE JÄÄTMED JA JÄÄGID; MUUD VÄÄRISMETALLE VÕI 

VÄÄRISMETALLIÜHENDEID SISALDAVAD JÄÄTMED JA JÄÄGID, 

MIDA KASUTATAKSE PEAMISELT NEIST VÄÄRISMETALLIDE 

ERALDAMISEKS: 

7112 30 - väärismetalle või väärismetalliühendeid sisaldav tuhk 

- muud: 

7112 91 - - kullast, sh kullaga plakeeritud metallidest v.a muid väärismetalle 

sisaldavad pühkmed 

7112 92 - plaatinast, sh plaatinaga plakeeritud metallidest v.a, muid väärismetalle 

sisaldavad pühkmed 

7112 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad metalli murd ja jäätmed, mis sobivad ainult väärismetallide 

taastamiseks või kasutamiseks baasina kemikaalide tootmiseks. 

Siia rubriiki kuuluvad ka teiste materjalide jäätmed ja murd, mis sisaldavad väärismetalle 

või selle ühendeid ning mida kasutatakse peamiselt väärismetallide taastamiseks. 

See hõlmab peamiselt:A. Väärismetalli või väärismetalliühendeid sisaldav tuhk, mis tekib 

fotofilmide, trükkplaatide jms põletamisel. 

13

B. Väärismetallide või väärismetalliga plakeeritud metalli mehaanilisel töötlemisel eraldunud 

jääke, mis tekivad rahapadades, kullassepa, hõbesepa, juveliiri töökodades jne, näiteks 

pühkmed, tolm, laastud jne, mis tekivad vormi kujundamisel, puurimisel, töötlemisel jne. 

C. Murd kulunud või purunenud esemetest (lauanõud, kullassepa ja hõbesepa tooted, 

katalüsaatorid kootud peene traatvõrguna jne), mis kauem ei sobi oma algseks kasutuseks. 

See ei laiene nendele, mida saab remonditult või uuendatult või mitte võib uuesti kasutada 

endistel eesmärkidel või mida võib muuta kasutamiseks teistel eesmärkidel, ilma, et oleks 

allutatud väärismetallide taastamise protsessile. 

D. Fotoplaatide, filmi, paberi, papi või tekstiili jäätmed ja murd, mis sisaldavad väärismetalle 

metalli ühendite vormis (näiteks hõbeda halogeniidid). 

E. Elektronplaatide ja analoogsete toodete jäätmed ja murd, mis sisaldavad väärismetalle 

(näiteks kuld ja hõbe). 

F. Metallurgiliste, elektrolüütiliste ja keemiliste protsesside jäätmed, mis sisaldavad 

väärismetalle (näiteks šlakid, see on muda, mis tekib elektrolüütilisel rafineerimisel või 

elektrolüütilisel katmisel, hõbeda jäätmed fotograafiliste kujutiste kinnituste vannides). 

III ALAMGRUPP 

JUVEELTOOTED, KULLASSEPA- JA HÕBESEPATOOTED JM TOOTED 

7113 JUVEELTOOTED NING NENDE OSAD VÄÄRISMETALLIST VÕI 

VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLIST: 

- väärismetallist, muu väärismetalliga pinnatud või plakeeritud või mitte: 

7113 11 - - hõbedast, muu väärismetalliga pinnatud või plakeeritud või mitte 

7113 19 - - muust väärismetallist, väärismetalliga pinnatud või plakeeritud või mitte 

7113 20 - väärismetalliga plakeeritud mitteväärismetallist 

Siia rubriiki kuuluvad selle grupi märkuses 9 määratletud juveeltooted, täiesti või osaliselt 

väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist, see on: 

A. Väikesed esemed enda ehtimiseks (vääriskividega või ilma), sellised nagu sõrmused, 

käevõrud, kaelakeed, prossid, kõrvarõngad, kaelaketid, kellaketid ja muud ehisketid; 

uuriripatsid, ehisripatsid, lipsunõelad ja klipsid, mansetinööbid, kraenööbid, nööbid jne; 

religioossed või muud ristid, medalid ja ametimärgid; kübara kaunistused (nõelad, pandlad, 

võrud jne); käekottide kaunistused; vööde, jalatsite jne pandlad ja klambrid; juukseklambrid, 

tiaarad, kammid ja muud juuste kaunistused. 

B. Esemed isiklikuks kasutamiseks, mida tavaliselt kantakse taskus, käekotis või isikul, 

sellised nagu portsigarid, nuusktubakatoosid, mängutoosid, puudritoosid, huulepulga 

ümbrised, taskuharjad, kašuutoosid, ketikotid, roosikrantsid, võtmerõngad. 

Sellesse rubriiki kuulumiseks esemed peavad sisaldama väärismetalli või metalli, mis on 

plakeeritud väärismetalliga (k.a mitteväärismetall, mis on inkrusteeritud väärismetalliga) 

ulatuses, mis ületab vähemtähtsad koostisosad; ( mitteväärismetallist portsigar lihtsa kullast 

või hõbedast monogrammiga klassifitseeritakse kui mitteväärismetallist ese). Selle tingimuse 

alusel kaubad võivad sisaldada ka pärle (looduslikke, kultiveerituid või imitatsioone), vääris- ja 

poolvääriskive (looduslikke, sünteetilisi või taastatuid), kivide imitatsioone või osi kilpkonna 

luust, pärlmutrist, elevandi luust, merevaigust (looduslikust või aglomereeritust), gagaadist 

(must merevaik) või korallist. 

Rubriiki kuuluvad ka viimistlemata või mittetäielikud juveeltooted ja juveeltoodete 

äratuntavad osad tingimusel, et nad sisaldavad väärismetalli või väärismetalliga plakeeritud 

metalli kogustes, mis ületab vähemtähtsad koostisosad, näiteks põhiosa sõrmuste, prosside 

jne ühendamiseks. 


a) Tooted rubriikidest 4202 või 4203, mida on nimetatud grupi 42 märkuses 2.B). 

b) Rubriikide 4303 või 4304 kaubad (karusnahast või tehistkarusnahast tooted). 

c) Jalatsid, peakatted ja teised gruppide 64 ja 65 tooted koos osadega selle grupi materjalidest . 

d) Juveeltoodete imitatsioonid rubriigist 7117. 

e) Mündid, v.a mis on raamistatud juveeltoodetena (rubriik 7118 või grupp 97). 

f) Grupi 90 tooted (näiteks prillid, lornjetid jne ja nende raamid) 

g) Kellade käevõrud (grupp 91). 

14

h) Grupi 96 esemed, peale nende, mis on rubriikidest 9601 kuni 9606 või 9615, näiteks täitesulepead, 

stülograafid, sulepead, pliiatsihoidjad ja täitesulepead (ka nende osad ja garnituur); tulemasinad, piibud, 

portsigarid (ja nende osad); lõhnaõlipudelid jms pihustatavatele vedelikele, mida kasutatakse tualeti jaoks. 

ij) Juveeltooted vanusega üle 100 aasta (rubriik 9706). 

7114 HÕBESEPA- JA KULLASSEPATOOTED NING NENDE OSAD, 

VÄÄRISMETALLIST VÕI VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD 

METALLIST: 

- väärismetallist, muu väärismetalliga pinnatud või plakeeritud või mitte: 

7114 11 - - hõbedast, muu väärismetalliga pinnatud või plakeeritud või mitte 

7114 19 - - muust väärismetallist, väärismetalliga pinnatud või plakeeritud või mitte 

7114 20 - väärismetalliga plakeeritud mitteväärismetallist 

Rubriiki kuuluvad kullassepa ja hõbesepa tooted, nagu on kirjeldatud selle grupi märkuses 

9, täielikult või osaliselt väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist. Üldiselt need 

kaubad on suuremad rubriigi 7113 juveeltoodetest; siia kuuluvad: 

A) Lauanõud, nagu lauanoad, nugade komplektid, lusikad, kahvlid; kulbid; kodulinnu ja liha 

tangid; kandikud, taldrikud, supi või juurvilja kausid ja vaagnad, kastmekannud, puuvilja 

vaagnad, suhkrutoosid, kohvikannud, teekannud, tee või kohvitassid; peekrid; 

munapeekrid, karahvinid, likööri serviisid; leiva, kookide, puuvilja jne alused ja korvid; kala 

serveerimisnõud; koogi serveerimisnõud; veini jahutusämbrid; väikesed lauapudelid; 

suhkrutangid, nugade toendid, salvrätirõngad; laua kellukesed; dekoratiivkorgid jne. 

B) Tualetttarbed nagu käsipeeglid; pudelid ja puudritoosid (peale nende, mis on rubriigis 

7113); harjakarbid, riideharjad, küüneharjad, juukseharjad, kammid (muud peale kammide 

ja taskukammide rubriigist 7113); kannud jne. Lõhnaõli pulverisaatorid siia ei kuulu 


C) Kontori või kirjutuslaua garnituur nagu tindipotid, tindipoti alused, raamatutoed, 

kirjapressid, paberinoad. 

D) Suitsetamistarbed nagu sigari ja sigarettide karbid, tubakapurgid, tuhatoosid, tuletikukarbi 

hoidjad jne; kuid siia ei kuulu rubriikide 9613 või 9614 esemed (sigareti jms tulemasinad, 

piibud, sigaretipitsid jne). 

E) Muud kodutarbed jms, näiteks, büstid, statuetid ja muud kujundid interjööri 

kaunistamiseks; juveelikarbid; laua keskkoha kaunistused, vaasid, lillekorvid; pildiraamid; 

lambid, kandelaabrid, küünlajalad, kroonlühtrid; kaminasimsi kaunistused; dekoratiivsed 

vaagnad ja taldrikud, medalid ja medaljonid (peale nende, mis on isiklikud ehted); 

sporditrofeed; lõhnapõletid jne. 

F) Kultusesemed nagu relikviaarid, armulaua karikad, kiboriumid, monstrantsid, krutsifiksid, 

küünlajalad, lambid. 

Rubriiki kuuluvad ka lõpetamata või mittetäielikud kullassepa või hõbesepa tooted ja 

nende äratuntavad osad, näiteks lauanõude hõbedast käepidemed ja tualettharjade varred jne. 

Sellised juveeltooted ja selle rubriigi kaubad, mis alluvad samadele tingimustele 

vähemtähtsate koostisosade suhtes, peavad sisaldama väärismetalli või väärismetalliga 

plakeeritud metalli; nad võivad ka sisaldada pärleid (looduslikke, kultiveerituid või imitatsioone), 

vääris- või poolvääriskive (looduslikke, tehislikke või taastatuid), kivide imitatsioone, 

kilpkonnaluud, pärlmutrit, merevaiku (looduslikku või aglomereeritut), gagaati või koralli. 


a) Vihmavarjud, jalutuskepid ja teised rubriikide 6601 ja 6602 esemed, millel on selle grupi materjalidest garnituur, 

samuti ka nende kaupade osad, garnituur ja lisandid, mis on täiesti või osaliselt nendest materjalidest (rubriik 

6603). 

b) Grupi 90 tooted (näiteks binoklid ja teleskoobid). 

c) Kellad, käekellad ja nende korpused (grupp 91). 

d) Muusikariistad (grupp 92). 

e) Relvad ja nende osad grupist 93 (külgrelvad, püstolid, revolvrid jne). 

f) Lõhnaainete ja tualettvahendite pulverisaatorid ning pihustid. (rubriik 9616). 

g) Originaalkujud või skulptuurid (rubriik 9703), kollektsiooni objektid rubriigist 9705 ja antiikesemed rubriigist 

9706. 

15

7115 MUUD TOOTED VÄÄRISMETALLIST VÕI VÄÄRISMETALLIGA 

PLAKEERITUD METALLIST: 

7115 10 - plaatinast traatvõrgu- või võrekujulised katalüsaatorid 

7115 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik esemed, mis on täiesti või osaliselt väärismetallist või plakeeritud 

väärismetalliga, mis ei ole juveeltooted, lõpetamata või mittetäielikud juveeltooted või 

juveeltoodete osad (rubriik 7113) või kullassepa või hõbesepa tooted, lõpetamata või 

mittetäielikud kullassepa või hõbesepatooted, või nende osad (rubriik 7114), ja mida ei hõlma 

selle grupi märkuste 2 A) või 3 tingimused. 

Rubriiki ei kuulu näiteks: 

a) Esemed, milles väärismetall või väärismetalliga plakeeritud metall on esindatud ainult vähemtähtsa koostisosana. 

b) Steriilsed kirurgilised õmblusmaterjalid, hambaplommid ja muud grupi 30 kaubad. 

c) Kootud kangad rubriigist 5809 ja teised XI jaotise kaubad. 

d) Mehhanismid, mehaanilised seadmed ja elektrikaubad ning nende äratuntavad osad XVI jaotisest(näiteks 

plaatinast ekstrusiooni düüsid, antifriktsioonlaagrid, keemia- või tööstusmasinate osad, elektrikontaktid). 

e) Grupi 90 tooted (näiteks jäsemete proteesid, hambad ja teised kunstlikud kehaosad; luumurdude plaadid, 

meditsiini või kirurgiainstrumendid, väärismetallidest termopaaridega püromeetrid; laboratooriumi instrumendid ja 

aparaadid ning nende osad kullast, hõbedast või plaatinast); esemed grupist 91 (kellad ja käekellad) või grupist 

96 (näiteks gaasisüütaja plaatinast käsn). 

Seega siia rubriiki kuuluvad üldjuhul tehnikas ja laboratooriumides kasutatav nagu tiiglid, 

kuplid ja mõningad labidakesed (näiteks plaatinast või plaatinarühma metallidest); plaatina ja 

plaatina sulamid riide ja võrestike vormis kasutamiseks katalüsaatoritena jne; nõud 

(vooderdatud, soojusisoleeritud või mitte ), mitte seadmestatud ega kavandatud 

seadmestamiseks mehaaniliste või termiliste seadmetega; elektropindamis anoodide. 

Kuldanoodid võivad olla nõutavas suuruses puhtast kullast lehtede kujul ja läbi puuritud kahest 

nurgast kinnitamaks konkse nende riputamiseks elektropindamise reservuaari. Hõbeanoodid 

võivad olla samal kujul või pressitud profiilidna, mis omavad „koera kondi” ristlõiget ja on läbi 

puuritud igast otsast. Plaatinaanoodid koosnevad kas väikestest rihveldatud plaatinast 

lehtedest või ribadest, millele on keevitatud kitsad plaatina ribad, riputamaks neid 

elektripindamise reservuaari või plaatinast traatvõrgust, millele on monteeritud tükk plaatinast 

traati või kitsas riba plaatinast võrku riputamise tarbeks. 

Siia rubriiki kuuluvad ka esemed nagu käekotid jne, milles väärismetall või väärismetalliga 

plakeeritud metall annab esemele olulise tähtsuse. Need esemed võivad olla pärlite, 

vääriskivide, poolvääriskivide, kilpkonnaluu jne kaunistuste ja garnituuriga ühendatud. 

7116 TOOTED LOODUSLIKEST VÕI KULTIVEERITUD PÄRLITEST, 

VÄÄRIS- VÕI POOLVÄÄRISKIVIDEST (LOODUSLIKEST, TEHIS- 

LIKEST VÕI TAASTATUD): 

7116 10 - looduslikest või kultiveeritud pärlitest 

7116 20 - looduslikest, tehislikest või taastatud vääris- või poolvääriskividest 

Siia rubriiki kuuluvad esemed (peale nende, mis ei kuulu selle grupi märkuste 2 B) ja 3 

järgi), täielikult looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest või 

sisaldavad osaliselt looduslikke või kultiveeritud pärleid või vääris- või poolvääriskive, kuid ei 

sisalda väärismetalle või väärismetallidega plakeeritud metalle (v.a vähemtähtsad 

koostisosad) (vaata selle grupi märkus 2 B)). 

Nende hulka kuuluvad: 

A. Isikliku kaunistamise ja muud kaunistavad esemed (näiteks käekottide klõpsud ja 

raamid jne, kammid, harjad; kõrvarõngad; mansetinööbid, kraenööbid jms), mis sisaldavad 

looduslikke või kultiveeritud pärleid, vääris- või poolvääriskive (looduslikke, kunstlikke või 

taastatuid), kinnitatud või raamistatud mitteväärismetallile (pinnatud või mitte 

väärismetalliga), elevandiluule, puidule, plastikule jne. 

16

Siia kuuluvad pärlid või kivid, mis on sorteeritud vastavalt suurusele, kvaliteedile, läikele 

jne ja moodustavad esemed, mis on valmis kasutamiseks juveeltoodetena. Aga rubriiki ei 

kuulu mittesorteeritud pärlid ja kivid, ainult ajutiselt lükitud nöörile transpordi 

kergendamiseks ilma kinnitamata või monteerimata metallile või muule materjalile; nad 

kuuluvad rubriikidesse 7101, 7103 või 7104 (vaata rubriikide 7101 kuni 7103selgitusi). 

Selle grupi märkuse 2 B) järgi selle rubriigi kaubad võivad sisaldada väärismetalle või 

väärismetallidega plakeeritud metalle vähem tähtsate koostisosadena (näiteks pärlitest 

kaelakee kullast kinnitiga). Teisest küljest rubriiki ei kuulu kaubad (näiteks kõrvarõngad 

kuldklipsidega) milles väärismetall või väärismetalliga plakeeritud metall küündib rohkem 

kui vähemtähtsa koostisosani (rubriik 7113). 

B. Muud esemed, mis täielikult või osaliselt koosnevad vääris- või poolvääriskividest; nad 

võivad sisaldada teisi materjale, k.a väärismetalle või väärismetallidega plakeeritud metalle, 

tingimusel, et väärismetallid või väärismetallidega plakeeritud metallid on esindatud ainult 

vähemtähtsate koostisosadena. Nende tingimuste kohaselt kuuluvad järelikult rubriiki ristid 

ja sõrmused (sageli ahhaadist), käevõrud (muud peale kellade käevõrude), peekrid ja 

karikad (sageli granaadist), kujukesed ja dekoratiivesemed (näiteks nefriidist); uhmrid ja 

uhmrinuiad (näiteks ahhaadist); ahhaadist või muudest vääris- ja poolvääriskividest nugade 

terad või laagrid kaalumisseadmetele; ahhaat niidi kerimise juhikud; dekoratiivkorgid 

ahhaatpeadega jne; ahhaat poleerimisriistad kuldamiseks, naha ja paberi poleerimiseks 

jne; õngeritvade ahhaatrõngad, paberinoad, tindipotialused, kirjapressid, tuhatoosid (näit, 

ahhaadist või oonüksist). 


a) Grupi 82 kaubad vääris- ja poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatutest) mitteväärismetallist, 

metallkarbiidist või metallkeraamikast, koostatult või mitte (näiteks raamistatud klaasisepa teemandid). 

b) Mehhanismid, mehaanilised seadmed ja elektrikaubad ja nende osad XVI jaotisest (vaata selle grupi märkus 

3k)). 

c) Grupi 90 tooted, nii raamistatud kui raamistamata kvartsist optilised elemendid, sobivad kinnitamiseks 

tööriistadele ja seadmetele. 

d) Töödeldud vääris- ja poolvääriskivid, raamistatud või mitte, mis on kellade osad või osad, mis on kõlblikud 

kasutamiseks kellades ja muudes esemetes (vaata grupi 91 märkus 4). 

7117 JUVEELTOODETE IMITATSIOONID: 

- mitteväärismetallist, väärismetalliga pinnatud või mitte: 

7117 11 - - manseti- ja kraenööbid 

7117 19 - - muud 

7117 90 - muud 

Selles grupis termin juveelitoodete imitatsioonid, nagu on määratletud selle grupi 

märkuses 10, piirdub väikeste esemetega isiklikuks kaunistamiseks, nii nagu need on 

loendatud rubriigi 7113 selgituste punktis A, näiteks sõrmused, käevõrud (v.a käekellade 

käevõrud), kaelakeed, kõrvarõngad, mansetinööbid jne, aga ei kuulu nööbid ja muud rubriigi 

9606 esemed või kammid, juukseklambrid jms ning juuksenõelad rubriigist 9615, tingimusel, 

et nad ei ole liidetud väärismetalliga või väärismetalliga plakeeritud metalliga (v.a pindamine 

või tühise osana nagu on määratletud selle grupi märkuse 2.A), näiteks monogrammid, 

kaitserõngad ja servad), ega looduslikke või kultiveeritud pärle, vääris- või poolvääriskive 

(looduslikke, kunstlikke või taastatuid). 

Rubriiki kuuluvad ka lõpetamata või mittetäielikud juveeltoodete imitatsioonid 

(kõrvarõngad, käevõrud, kaelakeed jne), niisugused nagu: 

a) Pooltöödeldud lõhestatud rõngad, mis koosnevad anodeeritud alumiiniumtraadist, reeglina 

kokku põimitud või pealispinnalt töödeldud, kas kinnitatud või mitte töötlemata klõpsuga, 

mõnikord kasutatakse kõrvarõngastena edasise töötlemiseta; 

b) Kaunistavad kujundid mitteväärismetallist, poleeritud või mitte, kogutud väikeste lülidena 

määramata pikkusega ribadeks. 

Tuleb märkida, et isikliku kasutamise esemeid, mida reeglina kantakse taskus, käekotis või isikul, nagu on 

loetletud rubriigi 7113 selgituste punktis B) (portsigarid, puudritoosid jne), ei peeta juveeltoodete imitatsioonideks. 

17


a) Selle grupi märkuses 3 kirjeldatud esemed. 

b) Rubriigi 8308 esemed (pandlad, pannal-klambrid, klambrid, haagid, aasad jne). 

7118 MÜNDID (+): 

7118 10 - ametlikku kurssi mitteomavad mündid (v.a kuldmündid) 

7118 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad mündid igasugusest metallist (k.a väärismetallist), ametlikult 

määratud kaalu ja kujundusega, välja antud valitsuse kontrolli all kasutamiseks seadusliku 

rahana. Üksikmüntide saadetised või müntide komplektid, mis on seaduslik raha väljalaskval 

maal, klassifitseeritakse siia rubriiki, isegi kui nad on pandud välja üldiseks müügiks 

kingituskarpides. Rubriiki kuuluvad ka mündid, mis ei ole enam käibelolevad mündid, kuid siia 

ei kuulu kollektsioneeritavad esemed (vaata rubriigi 9705selgitusi). 

Mündid valmistatakse stantsimise teel lehtmetallist toorikutest; siis nad „taotakse” sobiva 

matriitsiga, tekitamaks samaaegset kujutist kahele poolele. 


a) Medalid, isegi „taotud” samal meetodil kui mündid; need kuuluvad harilikult rubriikidesse 7113, 7114 või 7117 

või rubriiki 8306 (vaata vastavaid seletavaid märkusi). 

b) Mündid raamistatuina prossidesse, lipsunõeltesse ja teistesse isikliku kaunistamise esemetesse (rubriigid 7113 

või 7117). 

c) Purustatud, lõigatud või vigastatud mündid, mis on kasutamiskõlblikud ainult metalli murru või jäätmetena. 



Sellesse alamrubriiki kuuluvad: 

* 

* * 

1) seaduslike maksevahenditena käibel olnud mündid, mis on ringlusest kõrvaldatud. 

2) mündid, mis on vermitud mõnes teises riigis ringlusse laskmiseks; piiri ületamise ajal ei ole 

need veel pädeva asutuse poolt seadusliku maksevahendina välja lastud. 

* 

* * 

18

Lisa: Rubriiki 7103 kuuluvate vääris- ja poolvääriskivide loetelu 

Mineraalid Kaubanduslik nimetus 

Amblügoniit Amblügoniit 

Montebrasiit 

Amfiboolid (rühm) 

Aktinoliit Aktinoliit, nefriit, jadeiit 

Tremoliit Tremoliit 

Rodoniit Rodoniit 

Andalusiit Andalusiit 

Kiastoliit 

Apatiit Apatiit (kõik värvid) 

Aragoniit Aragoniit, ammoliit 

Aksiniit Aksiniit 

Asuriit Asuriit (sessiliit) 

Asuriit-malahhiit 

Benitoiit Benitoiit 

Berüll Smaragd 

Akvamariin 

Värvitu berüll-gošeniit 

Kollane berüll 

Roosa berüll-morganiit 

Heliodoor 

Kuldne berüll 

Roheline berüll 

Punane berüll, biksibiit 

Berülloniit Berülloniit 

Brasilianiit Brasilianiit 

Kaltsiit Kaltsiit 

Kassiteriit Kassiteriit 

Kerussiit Kerussiit 

Krüsoberüll Krüsoberüll 

Krüsoberüll kassisilm 

Krüsokoll Krüsokoll 

Kordieriit Kordieriit 

Ijodiit 

Korund Rubiin 

Tähtrubiin 

Safiir 

Tähtsafiir 

Aleksandriit 

Aleksandriit kassisilm 

Safiir kassisilm 

Danburiit Danburiit 

Safiir või korund värvi määratlusega 

Padparadša (oranž) 

Must tähtsafiir, jne 

19

Datoliit Datoliit 

Diaspoor Diaspoor 

Dumortieriit Dumortieriit 

Epidoot Epidoot 

Euklaas Euklaas 

Päevakivi (rühm) 

Albiit Albiit 

Mau-Sit-Sit/Jadeiit albiit 

Labrador Labrador, Spektroliit 

Mikrokliin Amasoniit, Mikrokliin 

Oligoklaas Avanturiin päevakivi 

Päikesekivi 

Ortoklass Ortoklass (kollane) 

Kuukivi 

Fluoriit Fluoriit 

(Fluorspar) (Fluorspar) 

Granaat (rühm) 

Almandiin Granaat, Almandiin 

Granaat, Rodoliit 

Andradiit Granaat, Andradiit 

Granaat, Demantoid 

Granaat, Melaniit 

Grossular Granaat, Grossular 

erinevad värvid 

Granaat, Grossular kroom 

Tsavoliit 

Granaat, Hessoniit 

Püroop Granaat, Püroop 

Spessartiin Granaat, Spessartiin 

Hematiit Hematiit 

Indokraas Indokraas 

Vesuviaan 

Kaliforniit 

Kornerupiin Kornerupiin 

Küaniit Küaniit 

Lasuriit Lasuriit 

Lapis lazuli 

Lapis 

Lasuliit Lasuliit 

Malahhiit Malahhiit 

Markasiit Markasiit 

Obsidiaan (vulkaaniline klaas) Obsidiaan 

Oliviin Peridoot 

Opaal Opaal, Must opaal 

Veerisopaal 

Tuliopaal 

Arlekiinopaal 

Sammalopaal,Praas opaal 

Opaali emavorm 

Vesiopaal 

Puuopaal 

Perniit Perniit 

Püriit Püriit (Markasiit) 

Pürofülliit Pürofülliit 

Pürokseen (rühm) 

Diopsiid Diopsiid 

Tähtdiopsiid 

Enstatiit-hüpersteen Enstatiit-hüpersteen 

20

Jadeiit Jadeiit, (Nefriit, Jaad) 

Kloromelaniit 

Spodumeen Spodumeen (kõik värvid) 

Kunsiit 

Hideniit 

Kvarts Ahhaat (erinevad värvid) 

Tuliahhat 

Oonüks 

Sardoonüks 

Ametüst 

Avantoriin kvarts 

Avantoriin 

Sinine kvarts 

Kaltsedoon 

Krüsopaas 

Tsitriin, kollane kvarts 

Karneool 

Kollane kvarts, Prasioliit 

Heliotroop, Verikivi 

Jaspis 

Mitmevärviline jaspis 

Orbikulaarne jaspis 

Sileks 

Moorion,kerngorm 

Sammalahhaat 

Dendriitiline ahhaat 

Vöödiline ahhaat 

Praasem 

Kvarts kassisilm 

Kvarts kullisilm 

Kvarts tiigrisilm 

Mäekristall, Kvarts 

Roosa kvarts 

Suitskvarts 

Lilla kvarts 

Rodokrosiit Rodokrosiit 

Skapoliit Skapoliit 

Serpentiin Baueniit 

Serpentiin 

Antiikroheline 

Villiamsiit 

Sinhaliit Sinhaliit 

Sodaliit Sodaliit 

Smitsoniit Smitsoniit, Bonamiit 

Sfaleriit Sfaleriit 

Spinell Spinell (kõik värvid) 

Pleonast Must spinell 

Talk Steatiit, seebikivi 

Sfeen (Titaniit) Sfeen 

Topaas Topaas (kõik värvid) 

Turmaliin Turmaliin (kõik värvid) 

Ahroiit 

Draviit 

Indigoliit 

Rubelliit 

Turmaliin kassisilm 

Tugtupiit Tugtupiit 

Türkiis Türkiis 

21

Türkiisi emavorm 

Variskiit Variskiit 

Verdiit Verdiit 

Vesuviaan (vt indokraas) 

Tsirkoon Tsirkoon (kõik värvid) 

Tsoisiit Tsoisiit (kõik värvid) 

Tansaniit 

Thuliit 

22

XV JAOTIS 

MITTEVÄÄRISMETALLID JA NENDEST 

VALMISTATUD TOOTED 



a) värvid, tindid ja teised tooted, mis on valmistatud metallhelveste või -pulbrite baasil 

(rubriigid 3207 - 3210, 3212, 3213 ja 3215); 

b) ferrotseerium jt pürofoorsed sulamid (rubriik 3606); 

c) rubriikide 6506 ja 6507 peakatted ning nende osad; 

d) vihmavarjukarkassid jm rubriigi 6603 tooted; 

e) grupi 71 tooted (näiteks väärismetallisulamid, väärismetalliga plakeeritud mitteväärismetallid, 

juveeltoodete imitatsioonid); 

f) XVI jaotise tooted (masinad, mehaanilised seadmed, elektritarbed); 

g) raudteede ja trammiteede kokkumonteeritud lõigud (rubriik 8608) jm XVII jaotise tooted 

(sõidukid, laevad, paadid, õhusõidukid); 

h) XVIII jaotise instrumendid ja aparaaadid, k.a kellavedrud; 

ij) laskemoona tinahaavlid (rubriik 9306) jm XIX jaotise tooted (relvad ja laskemoon); 

k) grupi 94 tooted (näiteks mööbel, madratsialused, lambid ja valgustid, valgustablood, 

kokkupandavad ehitised); 

l) grupi 95 tooted (näiteks mänguasjad, mängud, spordiinventar); 

m) käsisõelad, nööbid, sulepead, pliiatsihoidjad, suled jm grupi 96 tooted (mitmesugused 

muud tooted); ja 

n) grupi 97 tooted (näiteks kunstiteosed). 

2. Kogu nomenkaltuuris tähistatakse terminiga üldkasutatavad osad: 

a) rubriikide 7307, 7312, 7315, 7317 ja 7318 tooteid ning samalaadseid tooteid muudest 

mitteväärismetallidest; 

b) mitteväärismetallist vedrusid ja vedrulehti, v.a kellavedrud (rubriik 9114); ning 

c) rubriikide 8301, 8302, 8308 ja 8310 tooteid, samuti rubriigi 8306 mitteväärismetallist 

raame ja peegleid. 

Gruppides 73 - 76 ja 78 - 82 (v.a rubriik 7315) ei tähenda viited toodete osadele viiteid 

eespool määratletud üldkasutatavatele osadele. 

Kui eelmisest lõigust ja grupi 83 märkusest 1 ei tulene teisiti, ei kuulu gruppide 82 ja 83 

tooted gruppidesse 72 - 76 ja 78 - 81. 

3. Kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga mitteväärismetallid järgmisi metalle raud ja 

teras, vask, nikkel, alumiinium, plii, tsink, tina, volfram, molübdeen, tantaal, magneesium, 

koobalt, vismut, kaadmiumi, titaan, tsirkoonium, antimon, mangaan, berüllium, kroom, 

germaanium, vanaadium, gallium, hafnium, indium, nioobium, reenium ja tallium. 

4. Kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga metallkeraamika tooteid, mis koosnevad 

metallilise ja keraamilise komponendi mikroheterogeensest kombinatsioonist. Termin 

„metallkeraamika” hõlmab paagutatud metallkarbiide (metalliga paagutatud 

metallkarbiidid). 

5. Sulamite klassifikatsioon (v.a gruppides 72 ja 74 määratletud ferrosulamid ja ligatuurid): 

a) mitteväärismetallide sulamit loetakse selle metalli sulamiks, mille sisaldus massi järgi 

ületab kõigi teiste metallide sisalduse; 

b) sulam, mis koosneb käesolevasse jaotisse kuuluvatest mitteväärismetallidest ja 

elementidest, mis ei kuulu sellesse jaotisse, loetakse sellesse jaotisse kuuluvate 

1

mitteväärismetallide sulamiks juhul, kui vastava metalli kogumass sulamis on võrdne 

muude elementide kogumassiga või ületab seda; 

c) käesolevas jaotises tähistatakse terminiga sulamid metallipulbrite paagutatud segusid, 

sulatamise teel saadud heterogeenseid segusid (v.a metallkeraamika) ja intermetalliide. 

6. Kui kontekst ei nõua teisiti, sisaldab nomenklatuuris iga viide mitteväärismetallile ühtlasi 

viidet sulamile, mis vastavalt selle jaotise märkusele 5 klassifitseeritakse selle metalli 

sulamina. 

7. Komposiitmaterjalist toodete klassifikatsioon: 

Kui rubriikides ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse mitteväärismetallist tooteid, mis 

koosnevad kahest või enamast mitteväärismetallist (k.a tooted materjalide segudest, mida 

vastavalt kaupade klassifitseerimise üldreeglitele käsitatakse mitteväärismetallist 

toodetena), kui sellest mitteväärismetallist tooteid, mille sisaldus massi järgi ületab kõigi 

teiste metallide sisalduse. 

Vastavalt sellele: 

a) käsitatakse rauda ja terast ning erinevaid raua ja terase liike kui üht ja sama metalli; 

b) loetakse, et sulam koosneb tervikuna sellest metallist, mille sulamina see on märkuse 

5 kohaselt klassifitseeritud; 

c) käsitatakse rubriigi 8113 metallkeraamikat kui üht mitteväärismetalli. 

8. Selles jaotises kasutatakse järgmisi termineid järgmises tähenduses: 

a) jäätmed ja jäägid: 

metallide tootmisel või mehaanilisel töötlemisel saadud metallijäätmed ja -jäägid ning 

metalltooted, mis vigastuste, katkilõikamise, kulumise vm on kasutamiskõlbmatud; 

b) pulber: 

tooted, millest vähemalt 90% massist läbib 1 mm suuruste avadega sõela. 

2 

ÜLDINE 

Siia jaotisse kuuluvad mitteväärismetallid (k.a need, mis on keemiliselt puhtas olekus) ja 

paljud tooted nendest. Nende kaupade nimekiri, mis ei kuulu siia jaotisesse, on toodud nende 

selgituste lõpus. Siia jaotisesse kuuluvad ka ehedad metallid, mis on eraldatud nende 

aherainest ja vase-, nikli- või koobaltikivi. Aherainest eraldamata metallimaagid ja ehedad 

metallid ei kuulu siia (rubriigid 2601 ja 2617). 

Vastavalt selle jaotise märkusele 3 tähistab kogu nomenklatuuris termin 

mitteväärismetallid: rauda ja terast, vaske, niklit, alumiiniumi, pliid, tsinki, tina, volframi, 

molübdeeni, tantaali, magneesiumi, koobaltit, vismutit, kaadmiumi, titaani, tsirkooni, antimoni, 

mangaani, berülliumi, kroomi, germaaniumi, vanaadiumi, galliumi, hafniumi, indiumi, 

nioobiumi, reeniumi ja talliumi. 

Igasse gruppi 72 - 76 ja 78 - 81 kuuluvad põhiliselt töötlemata mitteväärismetallid ja tooted 

nendest metallidest nagu vardad, latid, traat või lehed, kuid samuti ka valmistooted nendest, 

välja arvatud teatud kindlad mitteväärismetallidest tooted, mis sõltumata nende 

koostismetallist klassifitseeritakse gruppides 82 või 83, kusjuures nendesse gruppidesse 

kuuluvad ainult spetsiaalselt määratletud tooted. 

A) MITTEVÄÄRISMETALLIDE SULAMID 

Vastavalt selle jaotise märkusele 6, välja arvatud kui kontekst nõuab teisiti (näiteks 

legeeritud terase puhul), tähendab iga viide mitteväärismetallile gruppides 72 - 76 ja 78 - 81 

või mujal nomenklatuuris ühtlasi viidet sulamile. Samuti iga viide mitteväärismetallile 

gruppides 82 või 83 või mujal tähendab ühtlasi viidet sulamile, mida klassifitseeritakse kui 

mitteväärismetalli sulamit. 

Vastavalt grupi 71 märkuses 5 ja selle jaotise märkuses 5 toodule klassifitseeritakse 

mitteväärismetalli sulameid järgmiselt: 

1) Mitteväärismetalli sulamid väärismetalliga 

Need sulamid klassifitseeritakse kui mitteväärismetallid eeldusel, et mistahes 

väärismetalli (hõbe, kuld ja plaatina) sisaldus sulamis on väiksem kui 2% massist. Teised 

mitteväärismetalli ja väärismetalli sulamid klassifitseeritakse grupis 71

2) Mitteväärismetallide sulamid 

Sulamit loetakse selleks metalliks, mille sisaldus massis domineerib, erandiks on 

ferrosulamid (vt rubriigi 7202 selgitusi) vaseligatuurid (vt rubriigi 7405 selgitusi). 

3) Selle jaotise mitteväärismetalli sulamid mittemetallidega või metallidega rubriigist 

2805 

Need klassifitseeritakse kui selle jaotise mitteväärismetalli sulamid eeldusel, et selle 

jaotise mitteväärismetallide kogumass on võrdne teiste esindatud elementide kogumassiga 

või ületab selle. Vastupidisel juhul klassifitseeritakse need sulamid peamiselt rubriiki 3824. 

4) Paagutatud segud, heterogeensed ühtlase koostisega sulatamise teel saadud segud 

(v.a metallkeraamika) ja intermetallilised ühendid. 

Metallipulbrite paagutatud segusid ja heterogeenseid ühtlase koostisega sulatamise teel 

saadud segusid (v.a metallkeraamika) käsitletakse kui sulameid. Viimast tüüpi segud 

sisalduvad põhiliselt erineva koostisega valandites, mis on saadud metallimurru 

kokkusulatamisel. 

Metalli pulbri mittepaagutatud segud klassifitseeritakse siiski juhindudes selle jaotise 

märkusest 7 (komposiitmaterjalist tooted - vt osa B) allpool). 

Intermetallilised ühendeid, mis koosnevad kahest või enamast mitteväärismetallist, 

käsitletakse samuti kui sulameid. Oluliseks erinevuseks intermetalliliste ühendite ja 

sulamite vahel on see, et intermetalliliste ühendite kristallvõres paiknevad eri tüüpi aatomid 

korrapäraselt, kuna aga sulamites on paigutus korrapäratu. 

B) TOOTED MITTEVÄÄRISMETALLIST 

Vastavalt selle jaotise märkusele 7 klassifitseeritakse mitteväärismetallist tooted, mis 

sisaldavad kahte või enamat metalli, toodeteks sellest metallist, mis ületab massilt iga teist 

metalli, välja arvatud juhul, kui rubriik ei nõua teisiti (näiteks vask-peadega raud- või 

terasnaelad klassifitseeritakse rubriigis 7415, kuigi vask ei ole suurim koostisosa). Sama 

reegel kehtib toodetele, mis on osaliselt tehtud mittemetallist, eeldusel, et vastavalt 

tõlgendamise üldistele reeglitele annab mitteväärismetall neile põhilised iseloomulikud 

tunnused. 

Esinevate metallide proportsiooni arvutamisel selle reegli rakendamiseks tuleb märkida, et: 

1) Kõiki raua ja terase erinevaid liike loetakse üheks metalliks. 

2) Sulamit loetakse täielikult koosnevaks sellest metallist, mille sulamiks ta 

klassifitseeritakse (näiteks vastavalt sellele käsitletakse messingust osa üleni vasest 

osana). 

3) Metallkeraamika rubriigist 8113 loetakse üheks mitteväärismetalliks. 

C) TOODETE OSAD 

Üldiselt klassifitseeritakse toodete identifitseeritavad osad kui sellised osad neile sobivas 

nomenklatuuri rubriigis. 

Siiski üldise kasutusega osi (defineeritud jaotise märkuses 2), mis on esitatud eraldi, ei 

loeta toote osadeks, vaid klassifitseeritakse selle jaotise neile sobivas rubriigis. Seda 

kohaldatakse näiteks poltidele, mis on ette nähtud keskkütteradiaatoritele või vedrudele, mis 

on ette nähtud autodele. Poldid tuleb klassifitseerida rubriigis 7318 (nagu poldid) ja mitte 

rubriigis 7322 (nagu keskkütteradiaatori osad). Vedrud tuleb klassifitseerida rubriigis 7320 

(nagu vedrud) ja mitte rubriigis 8708 (nagu mootorsõidukite osad). 

* 

* * 

Peab märkima, et selle jaotise märkuse 2 b) alusel ei kuulu kellade vedrud siia jaotisse, vaid rubriiki 9114 

Täiendavalt jaotise märkuses1 loetletud kaupadele ei kuulu siia ka järgnev: 

a) Mitteväärismetalli amalgaamid (rubriik 2853) 

b) Mitteväärismetalli kolloid suspensioonid (peamiselt rubriik 3003 või 3004) 

c) Hambatsemendid ja muud hambaplommimaterjalid (rubriik 3006) 

d) Metallist valgustundlikud fotoplaadid, näiteks foto-graveerimiseks (rubriik 3701) 

e) Välkvalguse materjalid kasutamiseks fotograafias rubriigist 3707 

f) Metalliseeritud lõng (rubriik 5605), sellest lõngast või metallniidist riie, mida kasutatakse rõivastuses, 

mööbliriidena vms eesmärgil (rubriik 5809) 

g) Tikandid ja muud kaubad metallniidist, mida kirjeldatakse XI jaotises 

h) Jalatsite osad, muud kui need, mida on mainitud grupi 64 märkuses 2 (iseäranes kulumist takistavad 

detailid, öösid, haagid ja pandlad) (rubriik 6406) 

ij) Mündid (rubriik 7118) 

3

k) Elektrielementide, -patareide või akude heitmed ja jäägid; kasutatud elektrielemendid, -patareid või akud 

(rubriik 8548) 

l) Traatharjad (rubriik 9603) 


GRUPP 72 

RAUD JA TERAS 

1. Selles grupis ja punktide d, e ja f puhul kogu nomenklatuuris kasutatakse järgmisi termineid 

järgmises tähenduses: 

a) toormalm: 

rauasüsiniksulam, mis ei kõlba sepistamiseks, sisaldab üle 2% massist süsinikku ja võib 

sisaldada üht või mitut muud elementi järgmistes proportsioonides: 

– kuni 10% massist kroomi, 

– kuni 6% massist mangaani, 

– kuni 3% massist fosforit, 

– kuni 8% massist räni, 

– kuni 10% massist muid elemente kokku; 

b) peegelmalm: 

rauasüsiniksulam, mis sisaldab üle 6%, kuid mitte üle 30% massist mangaani ja vastab 

muus osas punktis a toodud tingimustele; 

c) ferrosulamid: 

sulamid kangide, plokkide, tükkide vms esmasvormidena, pidevvalust saadud vormidena, 

samuti aglomeeritud või aglomeerimata graanulite või pulbrina, mida tavaliselt kasutatakse 

rauametallurgias lisandina teiste sulamite tootmisel või desoksüdeerijatena, 

desulfuraatoritena vms eesmärkidel ja mis tavaliselt ei kõlba sepistamiseks ning mis 

sisaldavad üle 4% massist rauda ja ühte või mitut muud elementi järgmistes 

proportsioonides: 

– üle 10% massist kroomi, 

– üle 30% massist mangaani, 

– üle 3% massist fosforit, 

– üle 8% massist räni, 

–kokku üle 10% massist muid elemente, v.a süsinik, tingimusel, et vase 

maksimumsisaldus on 10% massist; 

d) teras: 

rauasulamid, v.a rubriigis 7203 nimetatud materjalid, mis on sepistatavad (v.a mõned 

valamise teel toodetud liigid) ning mis sisaldavad kuni 2% massist süsinikku. Kroomteraste 

süsinikusisaldus võib siiski olla suurem; 

e) roostevaba teras: 

legeerteras, mis sisaldab kuni 1,2% massist süsinikku ning vähemalt 10,5% massist 

kroomi ning võib sisaldada ka muid elemente; 

f) muu legeerteras: 

teras, mis ei vasta roostevaba terase määratlusele ja mis sisaldab ühte või mitut elementi 

järgmistes proportsioonides: 

– vähemalt 0,3% massist alumiiniumi, 

– vähemalt 0,0008% massist boori, 

– vähemalt 0,3% massist kroomi, 

– vähemalt 0,3% massist koobaltit, 

– vähemalt 0,4% massist vaske, 

– vähemalt 0,4% massist pliid, 

– vähemalt 1,65% massist mangaani, 

– vähemalt 0,08% massist molübdeeni, 

– vähemalt 0,3% massist niklit, 

– vähemalt 0,06% massist nioobiumi, 

– vähemalt 0,6% massist räni, 

– vähemalt 0,05% massist titaani, 

– vähemalt 0,3% massist volframit, 

4

– vähemalt 0,1% massist vanaadiumi, 

– vähemalt 0,05% massist tsirkooniumi, 

– muid elemente (v.a väävel, fosfor, süsinik, lämmastik) igaüht eraldi vähemalt 0,1% 

massist; 

g) praagitud raua või terase valuplokid ümbersulatamiseks: 

valuplokivormidesse tehtud toorvalu ilma valunagadeta ja paisumisnagadeta või valuplokid, 

millel on suured pinnavead ja mis oma keemiliselt koostiselt erinevad toormalmist, 

peegelmalmist või ferrosulamitest; 

h) graanulid: 

tooted, millest alla 90% massist läbib 1 mm suuruste avadega sõela ja millest vähemalt 

90% massist läbib 5 mm suuruste avadega sõela; 

ij) pooltooted 

pidevvalu teel saadud täisristlõikega tooted, esmaselt kuumvaltsitud või mitte, ja muud 

täisristlõikega tooted, mis on üksnes esmaselt kuumvaltsitud või sepistamise teel jämedalt 

vormitud, kuid edasi töötlemata, k.a kujuprofiilide toorikud. 

Neid tooteid ei esitata tollile kokkurullituna; 

k) lehtvaltstooted 

valtsitud täisnurkse (v.a ruudukujulise) täisristlõikega tooted, mis ei vasta punkti ij 

määratlusele, järgmisel kujul: 

– rullides, mis koosnevad järjest üksteise peale keritud kihtidest, või 

– sirgete lehtedena, mis paksuse juures alla 4,75 mm on laiusega, mis võrdub vähemalt 

kümnekordse paksusega, ning paksuse juures 4,75 mm ja rohkem on laiusega, mis on üle 

150 mm ja võrdub vähemalt kahekordse paksusega. 

Lehtvaltstoodete alla kuuluvad ka valtsimisel moodustatud reljeefse pinnaga (näiteks uurete, 

soonte, ruutude, rombide, mulkude, nuppudega) tooted ning perforeeritud, gofreeritud, 

poleeritud tooted tingimusel, et nende protsesside tulemusel ei ole tooted omandanud muusse 

rubriiki kuuluvate toodete põhiomadusi. 

Lehtvaltstooted, millel on täisnurksest erinev kuju, klassifitseeritakse olenemata mõõtudest kui 

tooted laiusega vähemalt 600 mm, tingimusel, et nad ei ole omandanud muusse rubriiki 

kuuluvate toodete põhiomadusi; 

l) kuumvaltsitud varbmaterjal korrapäratult kokku keritud: 

kuumvaltsitud tooted, mis on korrapäratult kokku keritud ja täisristlõikega, millel on ringi, 

ringisegmendi, ovaali, ristküliku (k.a ruut), kolmnurga vm kumera hulknurga kuju (k.a 

lapikring ja modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge on kumerad kaared, teised kaks 

külge on sirged, võrdse pikkusega ja paralleelsed). Neil toodetel võivad olla 

valtsimisprotsessis tekkinud süvendid, nukid, sooned või muud deformatsioonid 

(sarrusvardad); 

m) muuvarbmaterjal: 

tooted, mis ei vasta punktides ij, k või l toodud määratlustele ega termini traa” 

määratlusele. Nendel toodetel on kogu toote pikkuses ühesugune täisristlõige, millel on 

ringi, ringisegmendi, ovaali, ristküliku (k.a ruut), kolmnurga vm kumera hulknurga kuju (k.a 

lapikring ja modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge on kumerad kaared, teised kaks 

külge on sirged, võrdse pikkusega ja paralleelsed). 

Need tooted võivad olla: 

– süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega 

(sarrusvardad), 

– pärast valtsimist väänatud; 

n) kujuprofiilid: 

tooted, millel on kogu toote pikkuses ühesugune täisristlõige ja mis ei vasta punktides ij, k, 

l või m toodud määratlustele ega termini traat määratlusele. 

Gruppi 72 ei kuulu rubriikide 7301 ja 7302 tooted; 

o) traat: 

külmvormitud tooted rullides, millel on kogu toote pikkuses ühesugune suvalise kujuga 

täisristlõige ja mis ei vasta lehtvaltstoodete määratlusele; 

p) õõnsad puurvardad: 

suvalise ristlõikega õõnesvardad puuride jaoks, mille maksimaalne välisristlõige on üle 15 

mm, kuid mitte üle 52 mm, ja mille maksimaalne siseristlõige on kuni 1/2 maksimaalsest 

välisristlõikest. Rauast või terasest õõnesvardad, mis ei vasta antud määratlusele, 


2. Mõne muu raudmetalliga plakeeritud raudmetallid klassifitseeritakse sellest raudmetallist 

toodetena, mis on massilt ülekaalus. 

5

3. Rauast või terasest tooted, mis on saadud elektrolüütilise sadestamise, survevalu või 

paagutamisega, klassifitseeritakse vastavalt nende vormile, koostisele ja väliskujule selle 

grupi rubriikidesse, millesse klassifitseeritakse samalaadsed kuumvaltstooted. 


1. Selles grupis kasutatakse järgmisi termineid järgmises tähenduses: 

a) legeeritud toormalm: 

toormalm, mis sisaldab ühte või mitut allpool loetletud elementi järgmistes 


– üle 0,2% massist kroomi, 

– üle 0,3% massist vaske, 

– üle 0,3% massist niklit, 

– üle 0,1% massist mis tahes järgmist elementi: alumiiniumi, molübdeeni, titaani, volframit, 

vanaadiumi; 

b) legeerimata automaaditeras: 

legeerimata teras, mis sisaldab ühte või mitut allpool loetletud elementi järgmistes 


– vähemalt 0,08% massist väävlit, 

– vähemalt 0,1% massist pliid, 

– üle 0,05% massist seleeni, 

– üle 0,01% massist telluuri, 

– üle 0,05% massist vismutit; 

c) elektrotehniline räniteras: 

legeerteras, mis sisaldab vähemalt 0,6%, kuid mitte üle 6% massist räni ning kuni 0,08% 

massist süsinikku. Ta võib sisaldada ka kuni 1% massist alumiiniumi, kuid ei tohi sisaldada 

muid elemente kogustes, mis võiksid anda sellele terasele muud liiki legeerterase 

põhiomadused; 

d) kiirlõiketeras: 

legeerteras, mis sisaldab kas koos muude elementidega või ilma nendeta vähemalt kahte 

järgmistest elementidest: molübdeeni, volframit, vanaadiumi, kusjuures nende osakaal 

kokku peab olema vähemalt 7% massist, vähemalt 0,6% massist süsinikku ja 3–6% 

massist kroomi; 

e) ränimangaanteras: 

legeerteras, mis sisaldab: 

– kuni 0,7% massist süsinikku, 

– vähemalt 0,5%, kuid mitte üle 1,9% massist mangaani, 

– vähemalt 0,6%, kuid mitte üle 2,3% massist räni, kuid ei tohi sisaldada mis tahes muud 

elementi koguses, mis võiks anda sellele terasele muud liiki legeerterase 

põhiomadused. 

2. Ferrosulamite klassifitseerimisel rubriigi 7202 alamrubriikidesse tuleb järgida järgmist 

reeglit: 

ferrosulam tuleb lugeda binaarseks ja klassifitseerida vastavasse alamrubriiki (kui selline 

eksisteerib), kui ainult üks sulami legeerivatest elementidest ületab selle grupi märkuse 1 

punktis c toodud miinimumsisalduse protsendi; analoogia põhjal loetakse sulam kolme- või 

neljakomponendiliseks, kui vastavalt kaks või kolm sulami legeerivat elementi ületavad neile 

kehtestatud miinimumsisalduse protsendi. 

Selle reegli kohaldamisel peab iga käesoleva grupi märkuse 1 punktis c osutatud, kuid 

täpsemalt määratlemata muu elemendi sisaldus ületama 10% massist. 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad mustmetallid st toormalm, peegelmalm, ferrosulamid ja muud 

esmasmaterjalid (alamgrupp I), samuti ka teatud raua- ja terasetööstuse tooted (valuplokid ja 

muud esmasvormid, pooltöödeldud tooted ja valmistooted, mis otseselt nendest saadud) 

rauast ja legeerimata terasest (alamgrupp II), roostevabast terasest (alamgrupp III) ja 

muudest legeeritud terastest (alamgrupp IV). 

6

Edasiselt töödeldud tooted, nagu valandid, sepised jne ja sulundkostruktsioonid, keevitatud nurkprofiilid ja 

profiilid, raudtee või trammitee konstruktsioonielemendid ja torud, klassifitseeritakse grupis 73 või teatud juhtudel, 

teistes gruppides. 

Toormaterjalina kasutab raua- ja terasetööstus mitmesuguseid looduslikke rauamaake 

(oksiidid, hüdroksiidid, karbonaadid), mis on loetletud rubriigi 2601selgitustes, püriidiräbu, 

(paagutatud rauaoksiid, mis jääb järele peale väävli väljapõletamist püriidist, markasiidist, 

pürrotiidist jne) ja raua või terase jäätmeid ja jääke. 

I) Rauamaagi konverteerimine (taandamine) 

Rauamaak konverteeritakse taandamisega kas toormalmiks kõrgahjudes või 

elektriahjudes, või urbsele kujule (käsnraud) või kämpudeks mitmesuguste otseste 

redutseerimisprotsessidega; ainult juhul kui vajatakse eriti puhast rauda eriotstarbeks 

(näiteks keemiatööstuses) saadakse seda elektrolüüsi või muu keemilise protsessiga. 

A) Rauamaagi konverteerimine kõrgahjuprotsessis. 

Enamik rauamaagist toodetavast rauast eraldatakse ikka veel kõrgahjuprotsessis. 

See protsess kasutab toormaterjalina peamiselt rauamaaki, kuid võib ka kasutada 

metallijäätmeid ja jääke, eeltaandatud rauamaaki ja muid rauda sisaldavaid jäätmeid. 

Kõrgahju taandaja koosneb peamiselt kõvakoksist, mis on mõnikord segatud 

vähese hulga söega või vedelate või gaasiliste süsivesinikega. 

Selliselt saadud raud on sulatatud toormalmi kujul. Kaasproduktideks on šlakk, 

kõrgahjugaas ja kõrgahjutolm. 

Enamik sulatatud toormalmist, mida selliselt toodetakse, konverteeritakse otse 

teraseks terasetootmisseadmetes. 

Osa võib võib minna kasutamisele valukodades (rauatööstus) valuplokivormide, 

malmtorude jne tootmiseks 

Ülejäänu võib olla valatud valumasinates või muldvormides kangideks või 

plokkideks; või võib olla esitatud korrapäratu kujuga tükkidena, mida mõnikord 

nimetatud plaatrauaks, või olla granuleeritud vette kallamisega. 

Tahke toormalm, kas sulatatakse terasetööstuses ümber koos vanarauaga terase 

tootmiseks või sulatatakse malmivalutehastes vagrankades või elektriahjudes, jällegi 

koos vanarauaga, valandite saamiseks. 

(B) Rauamaagi konverteerimine otseseselt taandamisseadmes. 

Vastupidiselt ülalkirjeldatud protsessile on siin taandajad tavaliselt gaasilised või 

vedelad süsivesinikud või süsi, nii et puudub vajadus kõvakoksi järele. 

Selles protsessis on taandamistemperatuur madalam, nii et lõpptoodang (üldiselt 

tuntud kui käsnraud) saadakse ilma sulanud olekut läbimata urbsel kujul, eeltaandatud 

tompude või kämpudena. Selle tõttu on nende süsinikusisaldus tavaliselt madalam kui 

kõrgahju toormalmil (kus sulametall on tihedas kontaktis süsinikuga). Enamik sellest 

toortoodangust sulatatakse terasetööstuses ja konverteeritakse teraseks. 

II) Terase tootmine. 

Toormalm või valumalm sulatatud või tahkel kujul ja otsesel taandamisel saadud 

rauatooted (käsnraud) moodustavad koos jäätmete ja murruga põhilise terase tootmise 

lähtematerjali. Sellele materjalile lisatakse teatud räbu moodustavaid lisandeid nagu 

kustutamata lubi, fluoriit, desoksüdandid (näiteks ferromangaan, ferrosilikoon, alumiinium) 

ja mitmesuguseid legeerivaid aineid. 

Terasetootmise protsessid jagunevad kahte põhilisse kategooriasse: pneumaatilisteks 

protsessideks, milles sulatatud toormalmi rafineeritakse konverteris läbipuhutava õhuga ja 

ahjuprotsessides, sellistes nagu martään- või elektriahi. 

Pneumaatilised protsessid ei vaja välist soojusallikat. Neid kasutatakse siis, kui täidis 

koosneb peamiselt sulamalmist. Malmis olevate mõningate elementide (näiteks süsinik, 

fosfor, räni ja mangaan) oksüdeerumine tekitab püsivalt soojust selleks, et hoida teras sula 

ja isegi, et sulatada mistahes lisatud vanametall. Nende protsesside hulka kuuluvad 

sellised, millistes sulametalli puhutakse puhast hapnikku (Linz-Donawitz'i protsess, LD või 

LDAC, OBM, OLP, Kaldo ja teised), ja sellised, mis on muutumas vananenuteks, kus 

kasutatakse õhku, mis on mõnikord hapnikuga rikastatud (toomasprotsess ja 

bessemerprotsess). 

Ahjuprotsessides nõuavad rafineerimisprotsessid aga välist soojusallikat. Neid 

kasutatakse siis, kui toormaterjaliks on kõva täitematerjal (rauajäätmed või jäägid, 

käsnraud või tahke malm). 

7

Selle kategooria kaheks põhiprotsessiks on martäänprotsess, milles soojus saadakse 

masuudist või gaasist, ja induktsioonahju protsess, milles soojus saadakse elektrist. 

Teatud teraste saamiseks võidakse kasutada kahte protsessi teineteise järel 

(dupleksprotsess). Näiteks võib rafineerimine alata martäänahjus ja lõppeda elektriahjus; 

või elektriahjus sulatatud teras võidakse transportida spetsiaalsesse konverterisse, kus 

süsinikuärastus viiakse lõpuni täidisele hapniku ja argooni pealepuhumisega (protsess, 

mida kasutatakse näiteks roostevaba terase tootmisel). 

On kasutusele võetud palju uusi protsesse spetsiaalse koostisega või spetsiaalsete 

omadustega teraste saamiseks. Nende protsesside hulka kuuluvad elektrikaarsulatus 

vaakumis, sulatamine elektronidega pommitamisega ja elekter-räbu sulatusprotsess. 

Kõikides nendes protsessides toodetakse terast isesulava elektroodiga, mis sulades tilgub 

veega jahutatavasse valuploki vormi. Vorm võib olla ühes tükis või lahtivõetava põhjaga, nii 

et hangunud valandi saab alt välja võtta. 

Ülaltoodud protsessides saadud sulateras, kas edasiselt rafineeritud või mitte, lastakse 

üldjuhul vastuvõtu koppa. Selles staadiumis võidakse lisada legeerivaid aineid või 

desoksüdeerivaid aineid, kas tahkel või vedelal kujul. Seda võib gaasidest vabanemise 

hõlbustamiseks teha vaakumis. 

Kõikides nendes protsessides saadud terased jaotatakse nende legeerivate elementide 

sisalduse järgi legeerimata terasteks ja legeeritud terasteks (roostevabad ja teised). Edasi 

on nad jaotatud oma spetsiaalsete omaduste järgi, näiteks automaaditeras, elektrotehniline 

räniteras, kiirlõiketeras või ränimangaanteras. 

III) Valuplokkide ja teiste esmasvormide ja pooltöödeldud toodete tootmine. 

Kuigi sulaterast saab valada (valukodades) oma lõplikku kujusse vormidesse 

(terasvalu), valatakse enamik sulaterasest valuplokkideks valuplokivormidesse. 

Valamise või kallamise staadiumis ja tardumise staadiumis jaotatakse teras kolme 

põhigruppi: keevteraseks (efervestsents), rahulikuks teraseks (mitte efervestsents) ja 

poolrahulikuks teraseks (tasakaalustatud). Keevas olekus valatud või kallatud teras on 

selliselt nimetatud seepärast, et kallamise ajal ja pärast seda tekib reaktsioon raudoksüüdi 

ja terases lahustunud süsiniku vahel ja teeb selle keevaks. Jahtumise staadiumis 

kontsentreeruvad lisandid valuploki keskele ja ülemisele poolele. Välimine kiht, mida ei 

mõjuta need lisandid, annab järgnevalt nendest valuplokkidest valtsitud toodetele paremad 

pinnaomadused. Seda odavamat terase liiki kasutatakse ka külmvaltsimiseks. 

Paljudel juhtudel ei ole terast võimalik rahuldavalt valada keevas staadiumis. Eriti on 

see nii legeeritud ja kõrge süsinikusisaldusega teraste juures. Sellisel juhul tuleb teras 

maha rahustada, st desoksüdeerida. Desoksüdeerimine võib osaliselt toimuda 

töötlemisega vaakumis, kuid tavaliselt saavutatakse see selliste elementide nagu räni, 

alumiinium, kaltsium või mangaan lisamisega. Sellisel juhul jaotuvad lisandid ühtlasemalt 

kogu valuploki ulatuses ja annavad parema eelduse selleks, et terase omadused on kogu 

valuploki ulatuses ühtlased. 

Mõned terased võivad olla osaliselt desoksüdeeritud ja neid tuntakse poolrahulike (või 

tasakaalustatud) terastena. 

Kui nad on tardunud ja nende temperatuur on ühtlustunud, valtsitakse valuplokid 

pooltöödeldud toodeteks (bluumid, kangid, ümarterase toorikud, slääbid, lehetoorikud) 

bluumingutel või slääbingutel või tehakse sepistus-pooltoodanguks vasaraga või 

sepistuspressiga. 

Üha suurenev hulk terast valatakse otse pooltöödeldud toodete vormidesse pidevvalu 

masinatel. Nende ristlõike kuju võib mõningatel juhtudel läheneda lõppprodukti ristlõikele. 

Pidevvaluga saadud pooltöödeldud tooteid iseloomustab erinevat värvi ristikulgevate 

ringide muster nende pinnal enam-vähem regulaarse vahemaa tagant, samuti nende 

lõikepinna kuju, millel on tavaliselt näha kiirest jahtumisest tulenenud radiaalset 

kristalliseerumist. Pidevvalu teras on alati rahulik teras. 

IV) Lõpetatud toodete tootmine. 

Pooltöödeldud tooted ja mõningatel juhtudel ka valuplokid muudetakse järgnevalt 

lõpptoodanguks. 

Neid jaotatakse üldiselt lametoodeteks ( lai lameteras sh. universaalplaadid, laiad 

rullid, lehed, plaadid ja ribad) ja pikkadeks toodeteks (kuumvaltsitud varbmaterjal, 

korrapäratult puntidesse keeratud, muu varbmaterja, nurk- ja profiilraud ning traat). 

8

Need tooted saadakse plastilise deformatsiooni teel kas kuumalt otse valuplokkidest või 

pooltöödeldud toodetest (kuumvaltsimise, sepistamise või kuumtõmbamisega) või külmalt, 

kaudsel teel kuumtöödeldud toodetest (külmvaltsimise, ekstrusiooni, traaditõmbamise või 

puhastõmbamisega), millele järgnevad mõnel juhul viimistlusoperatsioonid (näiteks 

külmviimistletud vardad, mis on saadud tsentriteta lihvimise või peentreimisega). 

Vastavalt selle grupi märkusele 3 tuleb raua ja terase tooted, mis on saadud 

elektrolüütilisel teel, survevaluga või paagutamisega, klassifitseerida vastavalt nende 

kujule, koostisele ja välimusele selle grupi rubriikides vastavalt samasugustele 

kuumvaltsitud toodetele. 

Selles märkuses toodud mõistetel on allpool toodud tähendused: 

1) Survevalu (püsivormvalu). 

Selle protsessi käigus pritsitakse sulam, mis on kas sulas või poolsulas olekus, 

vormi enamvähem kõrge surve all. 

Selline protsess võimaldab suuremahulist tootmist ja tagab mõõtmete täpsuse. 

2) Paagutamine 

See on pulbermetallurgia protsess, millega kokkusurutud pulbrist toodet, mis on 

saadud vormimise teel tavaliselt koos pressimisega, kuumutatakse järgnevalt 

spetsiaalses ahjus. 

Seda operatsiooni, mis annab paagutatud materjalile lõppomadused, tehakse 

spetsiaalsetes temperatuuri, ajalistes ja keskkonna tingimustes. See annab 

aglomeratsiooni tahkes olekus. Paagutamist võib teostada ka vaakumis. 

A) Kuumdeformeerimine 

1) Kuumvaltsimine tähendab valtsimist temperatuuril, mis on kiire rekristalliseerumise 

ja sulamise alguse punktide vahel. Temperatuuri vahemik sõltub mitmesugustest 

teguritest, nagu näiteks terase koostis. Reeglina on tooriku lõpptemperatuur 

kuumvaltsimisel ligikaudu 900°C. 

2) Sepistamine tähendab metalltooriku kuuma deformeerimist langevasara või 

sepistuspressiga mistahes kujuga toodete saamiseks. 

3) Kuumtõmbamisel teras kuumutatakse ja tõmmatakse läbib tõmbesilma lattide, 

torude või mitmesuguse kujuga profiilide saamiseks. 

4) Kuumvormisepistamine ja kuumvormstantsimine tähendab metallist 

mitmesuguse kujuga toodete tootmist (tavaliselt konveierliinil) ettelõigatud kuumade 

toorikule kuju muutmise teel vormides (kompaktsed või äärikühendustega) 

spetsiaalsete tööpinkidega. Töö, mida tehakse surve rakendamisega, toimub üldiselt 

mitmes teineteisele järgnevas faasis, mis järgnevad eelnevatele valtsimise, 

sepistamise, käsisepistuse või painutuse operatsioonidele. 

B) Külmdeformeerimine 

1) Külmvaltsimine toimub keskkonnatemperatuuril, st. allpool 

rekristalliseerimistemperatuuri. 

2) Külmvormsepistamine ja külmvormstantsimine tähendab mitmesuguse kujuga 

toodete tootmist külmas protsessis analoogselt sellele, mis on kirjeldatud punktis 

A(4) ülalpool. 

3) Ekstrusioon on protsess, üldjuhul külm, terase deformeerimiseks massis kõrge 

surve all vormi ja t\pressi vahel igast küljest suletud ruumis, välja arvatud ava 

soovitud kuju saamiseks, millest pressi täide väljub. 

4) Traadi tõmbamine on külm protsess, milles korrapäratult puntidesse keeratud 

varbmaterjal tõmmatakse suure kiirusega läbi ühe või enama tõmbesilma, saamaks 

väiksema diameetriga keritud traati. 

5) Puhastõmbamine on külm protsess, milles varbmaterja, mis on keeratud 

korrapäratult puntidesse või mitte, tõmmatakse (suhteliselt aeglase kiirusega) läbi 

ühe või enama tõmbesilma, et saada väiksema või erineva ristlõikega tooteid. 

Külmalt toodetud tooted on eristatavad kuumvaltsimisel või kuumtõmbamisel 

saadutest järgmiste kriteeriumite poolest: 

– külmprotsessides toodetud toodangu pind on parema välimusega kui 

kuumprotsesside toodangul ja sellel ei ole kunagi tagi kihti; 

– mõõtmete tolerantsid on väiksemad külmprotsesside toodangul; 

9

– õhukesed lame-tooted (õhuke lai rull, lehed, plaadid ja ribad) toodetakse tavaliselt 

külmdeformeerimisega; 

– külmdeformatsiooniga toodetud toodete mikroskoopiline uurimine näitab kristalliitide 

selget deformatsiooni ja kristalliitide orientatsiooni paralleelselt töötlemise suunaga. 

Sellele vastupidiselt on kuumdeformatsiooniga toodetud toodetel ühtlane teralisus 

tänu rekristallisatsioonile; 

Lisaks on külmdeformatsiooni toodetel veel järgmised omadused, mis võivad olla ka 

teatud kuumvaltsitud või kuumtõmmatud toodetel: 

a) deformatsioonide või kõvendamise tõttu, mida need tooted on läbi teinud, on nad 

väga kõvad ja nendel on väga suur tõmbetugevus, kuigi need omadused võivad 

termilise töötlemisega tunduvalt väheneda; 

b) pikenemine katkemisel on külmprotsessitoodetel väga väike; see on suurem nendel 

toodetel, mis on läbi teinud vastava termilise töötlemise. 

Väga kerge külmvaltsimisprotsess (nimetatakse ka libistavaks pigistamiseks), mida 

kasutatakse teatud kuumvaltsitud lametoodete juures ilma nende paksust oluliselt 

vähendamata, ei muuda nende kuumvaltsitud toodete põhilisi omadusi. Külm 

läbilibisemine madala surve all mõjub põhiliselt ainult toote pinnaomadustele 

(kalestusvaltsimine), kuna külmvaltsimine (ka külmredutseerimine) selle sõna tõelises 

tähenduses muudab töödeldava tooriku kristallstruktuuri, vähendades oluliselt selle 

ristlõiget. 

C) Järgnevad töötlemised ja viimistlemine 

Lõpptooted võivad järgnevalt olla allutatud viimistlusele või muudetud teisteks 

toodeteks rea operatsioonidega, nagu näiteks: 

1) Mehaaniline töötlemine: näiteks treimine, freesimine, soveldamine, perforatsioon 

või mulgustamine, voltimine, kalibreering, hoonimine, lihvimine, jne; kuid tuleb 

märkida, et jämetreimine, peamiselt oksüdatsioonkooriku ja tagi eemaldamiseks, ja 

kraadi äralõikamine ei ole viimistlusoperatsioonid, mis toote klassifitseerimist 

muudaksid. 

2) Pinnatöötlus ja muud operatsioonid, kaasa arvatud plakeerimine metallide 

omaduste või välimuse parandamiseks, rooste ja korrosiooni jne vastu kaitsmiseks. 

Välja arvatud, kui mõningate rubriikide tekstis on teisiti sätestatud, ei mõjuta selline 

töötlus toote klassifitseerimist. Selliste protsesside hulka kuuluvad: 

a) Lõõmutamine, karastamine, noolutamine, pindkarastamine, nitreerimine ja teised 

sarnased termilised töötlused metalli omaduste parandamiseks. 

b) Tagiärastus, keemiline pinnapuhastus, saaberdamine ja teised protsessid 

oksüdatsioonkooriku ja tagi, mis on tekkinud metalli kuumutamisel, 

eemaldamiseks. 

c) Kruntimine, mis on ette nähtud kaitsma tooteid rooste ja muu oksüdatsiooni eest, 

vältima libisemist transpordil ja lihtsustama teisaldamist. Selleks kasutatakse 

värve, mis sisaldavad roostevastast aktiivset pigmenti (pliimennik, tsingipulber, 

tsinkoksiid, tsinkkromaat, rauamennik, poleerpunane), ja mittepigmentseid 

pinnakatteid, mis on valmistatud õli, rasva, vaha, parafiini, grafiidi, tõrva või 

bituumeni baasil. 

d) Pinnaviimistluse protsessid, sealhulgas: 

i) dekoratiivlihvimine ja poleerimine või muu sarnane töötlemine; 

ii) tehisoksüdeerimine (mitmesuguste keemiliste protsessidega, nagu näiteks 

uputamine oksüdeerivasse lahusesse), plaatinakate, peitsimine (siniseks 

lõõmutamine), pruunistamine või pronksimine (mitmesuguste meetoditega), 

mis samuti tekitab toote pinnal oksiidikile tema välimuse parandamiseks. 

Need operatsioonid suurendavad roostekindlust. 

iii) keemilised pinnatöötlemise meetodid nagu: 

– fosfaatimine, mis seisneb toote uputamises metallifosfaadi lahuse vanni. 

Need on põhiliselt mangaan-, raud- ja tsinkfosfaadid; seda protsessi 

nimetatakse ka parkeriseerimiseks või bonderiseerimiseks, olenevalt 

operatsiooni kestvusest ja vanni temperatuurist; 

– oksalaatimine, boraatimine jne, kasutades fosfaatimisele sarnaseid 

meetodeid vastavate soolade ja hapetega. 

10

Nendel keemilistel pinnatöötluse protsessidel on see eelis, et nad 

võimaldavad mistahes edasist toodete külmdeformeerimist ja värvide või 

muude mittemetalsete kaitsekihtide kasutamist. 

iv) katmine metalliga (metallitamine), mille peamisteks protsessideks on: 

– uputamine sulametalli või -metallisulamite vanni, näiteks kuum-sukelus 

galvaanimine, tinatamine, kuumkatmine pliiga, ja alumiiniumiga katmine; 

– galvanosteegia (katva metalli katoodsiire kaetavale tootele sobivate 

metallisoolade lahuse elektrolüüsil) näiteks tsink, kaadmium, tina, plii, 

kroom, kromaadid, vask, nikkel, kuld või hõbe); 

– immutus või difusioon (katva metalli pulbriga kaetud toote kuumutamine), 

näiteks šerardeerimine (kuivtsinkimine) ja alumiinimine (alumiinium 

pihustuskuumutuspindamine) ja kroomimine (kroomi difusioon); 

– pihustamine (pihustatakse katvat sulametalli ja suunatakse selle juga 

kaetavale tootele), näiteks Schoop'i protsess ja gaasipüstol, elektrikaare, 

plasma ja elektrostaatilise pihustamise protsessid; 

– metallitamine katva metalli aurustamisega vaakumis, jne. 

– metallitamine katva metalli ioonidega pommitamisega huumlahenduses 

(ioonpindamine); 

– katmine katoodaurustusega (atomiseerimine). 

v) katmine mittemetalsete ainetega, näiteks emailimine, lakkimine, värvimine, 

pinnatrükk, keraamika või plastmassiga katmine, sh. ka spetsiaalsed 

protsessid nagu huumlahendus, eletroforees, elektrostaatiline projektsioon ja 

uputamine elektrostaatilisse vedelikuga vanni koos järgneva 

kiirguskuumutamisega jne. 

e) Plakeerimine, st erineva omadustega ja eri värvi metallide kihtide ühendamine 

molekulide difusiooniga kontaktpinnal. See piiratud difusioon on plakeeritud 

toodetele omane ja eristab neid teistest toodetest, mis on metallitatud eelmistes 

paragrahvides kirjeldatus viisidel (näiteks normaalgalvanosteegia). 

Erinevate plakeerimise meetodite hulka kuuluvad sulatatud plakeeriva metalli 

kallamine plakeeritatavale metallile ja sellele järgnev valtsimine; plakeeriva 

metalli lihtne kuumvaltsimine kindlustamaks tema efektiivset keevitumist 

põhimetallile; mistahes meetod plakeeriva metalli setitamiseks või 

superponeerimiseks, millele järgneb mistahes mehaaniline või termiline protsess 

tagamaks selle keevitumist (näiteks elektroplakeerimine), milles plakeeriv metall 

(nikkel, kroom, jne) kantakse põhimetallile galvanosteegiaga ja seejärel 

saavutatakse kontaktpindade molekulaardifusioon termilise töötlemisega sobival 

temperatuuril ja sellele järgneva külmvaltsimisega. 

Rauatooted, mis on plakeeritud mittemustmetallidega, jäävad 

klassifitseerituiks grupi 72 vastavates rubriikides eeldusel, et raud või teras on 

massilt domineeriv metall (vt XV jaotise märkus 7). Teise mustmetalliga 

plakeeritud raud või terastooted, mida vastavalt toodete koostisele või plakeeriva 

metalli koostisele võib klassifitseeritda kahes alamgrupis (II,III või IV) tuleb 

klassifitseerida massilt domineeriva metalli järgi (vt selle grupi märkus 2); näiteks 

tavalisest legeerimata terasest latt, mis on plakeeritud roostevaba terasega, tuleb 

seega klassifitseerida alamgrupis II, kui esimene metall on ülekaalus, või 

alamgrupis III, kui ta seda ei ole. 

f) Vähese osa metalli eemaldamine prooviks. 

g) Lamineerimine, näiteks pannakse metallikihid peale viskoelastsest materjalist 

vahekihile, viimane toimib heli- jm isolaatorina. 

* 

* * 

Mustmetallide sulamite ja komposiittoodete klassifitseerimist käsitletakse XV jaotise 

üldistesselgitustes. 

__________ 

11

I ALAMGRUPP 

ESMASED MATERJALID; GRAANULID JA 

PULBRID 

ÜLDINE 

Alamgruppi kuuluvad: 

1) Raua ja terase metallurgia esmaproduktid (toormalm, peegelmalm, ferrosulamid, 

rauamaagi otsesel redutseerimisel saadud rauast tooted ja muud käsnrauast tooted, 

mustmetallide jäätmed ja jäägid ning valuplokid ümbersulatamiseks) ja raud puhtusega 

vähemalt 99,94% massist (rubriigid 7201 kuni 7204). 

2) Toormalmi, peegelmalmi, raua või terase graanulid ja pulbrid (rubriik 7205). 

7201 TOORMALM JA PEEGELMALM KANGIDE, PLOKKIDE JA MUUDE 

ESMASVORMIDENA: 

7201 10 - legeerimata toormalm fosforisisaldusega kuni 0,5% massist 

7201 20 - legeerimata toormalm fosforisisaldusega üle 0,5% massist 

7201 50 - legeeritud toormalm; peegelmalm 

A) MALM 

Toormalm on defineeritud selle grupi märkusega 1a). Siiski, kroomterased, mis sisaldavad 

üle 2% süsinikku, tuleb klassifitseerida vastavalt selle grupi märkusele 1d) koos teiste 

legeeritud terastega alamgruppi IV. 

Toormalm on raua- ja terasetööstuse põhiline esmaprodukt, mis on põhiliselt toodetud 

rauamaagi redutseerimise ja sulatamisega kõrgahjudes või mustmetallide jäätmete ja murru 

sulatamisega elektriahjudes või vagrankades. See on raua-süsiniku sulam, mis sisaldab ka 

teisi elemente nagu räni, mangaan, väävel või fosfor, mis tulevad rauamaagist, vanarauast, 

räbustist või kütusest, ja mõnikord ka muid elemente nagu kroom ja nikkel, mis on lisatud 

spetsiaalsete omaduste saamiseks. 

Siia rubriiki kuulub nii toormalm kui ka malm, mis on taassulatatud paremaks käsitamiseks 

ja teatud rafineerimise, segunemise või legeerimise astme saavutamiseks, eeldusel, et 

metalli koostis jääb piiridesse, mis on määratud märkuses 1a). Toormalm võib olla kangide, 

plokkide või käpude kujul, kas murtud või mitte, või sulas olekus, kuid siia rubriik ei kuulu 

vormitud või töödeldud tooted (näiteks viimistlemata või viimistletud valandid või torud). 

Toormalm on loomult rabe ja mittetöödeldav; seda võib mõningal määral parandada 

lõõmutamisega, mis annab tootele pindmiselt mõningad terase omadused, see toode on 

tuntud kui „tempermalm” (valge või musta südamikuga). Praktikas kasutatakse sellist 

töötlemist üldjuhul valatud toodete puhul, mis on klassifitseeritud mujal, kuid mistahes selline 

materjal esmaproduktina kangide, plokkide jne näol kuulub sellesse rubriiki eeldusel, et 

süsiniku sisaldus on suurem kui 2% massist. 

Legeeritud toormalm on malm, mis sisaldab massilt ühte või enamat elementi, mis on 

märgitud alamrubriigi märkuses 1(a) proportsioonides, mis on määratud selles märkuses. 

B) PEEGELMALM 

Peegelmalm on defineeritud selle grupi märkuses 1(b). Teda on mõnikord kaubanduses 

käsitatud ferrosulamina, kuid klassifitseeritakse samas rubriigis kui toormalm, kuna ta üldjuhul 

on saadud otse rauamaakidest. 

Seda kasutatakse põhiliselt terasetööstuses raua desoksüdeerimiseks ja 

rekarboniseerimiseks, ja legeerimiseks. Sel on sädelev murdepind, tingituna suurest 

mangaanisisaldusest, ja seda tarvitatakse samal kujul kui toormalmi. 

7202 FERROSULAMID: 

- ferromangaan: 

7202 11 - - süsinikusisaldusega üle 2% massist 

12

7202 19 - - muud 

- ferrosiliitsium: 

7202 21 - - ränisisaldusega üle 55% massist 

7202 29 - - muud 

7202 30 - ferrosilikomangaan 

- ferrokroom: 

7202 41 - - süsinikusisaldusega üle 4% massist 

7202 49 - - muud 

7202 50 - ferrosilikokroom 

7202 60 - ferronikkel 

7202 70 - ferromolübdeen 

7202 80 - ferrovolfram ja ferrosilikovolfram 

- muud: 

7202 91 - - ferrotitaan ja ferrosilikotitaan 

7202 92 - - ferrovanaadium 

7202 93 - - ferronioobium 

7202 99 - - muud 

Ferrosulamid on defineeritud selle grupi märkuses 1(c). 

Ferrosulamid erinevad toormalmist selle poolest, et nad sisaldavad vähemal hulgal rauda, 

mis toimib üksnes lahustina suuremale hulgale legeerivatele elementidele (näiteks mangaan, 

kroom, volfram, räni, boor või nikkel) ja seejuures võivad nad sisaldada kuni 2% süsinikku. 

Ferrosulameid ei kasutata tavaliselt valtsimiseks, sepistamiseks või muuks töötlemiseks, 

vähemelt mitte tööstuslikul otstarbel, kuigi mõned nendest on sepistatavad. Neid kasutatakse 

raua- või terasetööstuses peamiselt teatud proportsioonides legeerivate elementide 

lisamiseks terasele või toormalmile selleks, et anda neile spetsiaalseid omadusi, peamiselt 

neil juhtudel, kui puhaste elementide kasutamine oleks ebapraktiline või mittetasuv. Mõningaid 

ferrosulameid kasutatakse ka desoksüdeerijatena, desulfureerijatena või denitreerijatena või 

terase rahustamiseks, kuna teisi kasutatakse keevitamisel või metallitamisel. 

Mõningaid ferrosulameid võib kasutada vahetult valamiseks. Sellesse rubriiki kuulumiseks 

peavad ferrosulamid olema kangide, plokkide, kämpude või muude esmasvormide kujul, 

graanulite või pulbrina, või pidevvaluga saadud kujul (näiteks valtstoorikud). 

Ferrosiliitsiumi kasutatakse samuti sfäärilistest spetsiaalses protsessis karastatud pinnaga 

graanulitest koosnevate pulbrite kujul tihke keskonnana (pulp) metallimaagi gravimeerilises 

separeerimises (selektiivne flotatsioon); ikkagi jääb ta sellesse rubriiki. 

Siia rubriiki kuuluvad ka tooted, mis on eelnevalt redutseeritud graanuliteks või pulbriks ja 

aglomeeritud brikettideks, silindriteks, õhukesteks slääbideks vms tsemendi või muude 

sideainetega ja, teatud juhtudel, eksotermiliste lisanditega. 

Kuigi mõned ferrosulamid (näiteks ferromangaan, ferrosiliitsium) võivad olla toodetud 

kõrgahjus, siiski tavalisem on nende tootmine elektriahjudes või tiiglites — termiit-protsessis 

jne. 

Põhilisteks eriliikideks on: 

1) Ferromangaan, 

2) Ferrosiliitsium, 

3) Ferrosilikomangaan, 

4) Ferrokroom, 

5) Ferrosilikokroom, 

6) Ferronikkel, 

7) Ferromolübdeen, 

8) Ferrovolfram ja ferrosilikovolfram, 

9) Ferrotitaan ja ferrosilikotitaan, 

10) Ferrovanaadium, 

11) Ferronioobium, 

12) Ferrosilikomagneesium ja ferrosilikokaltsium. 


a) Keemiatooted, mida kasutatakse samaks otstarbeks ja samal viisil kui ferrosulameid, sellised nagu 

molübdeenoksiid, kaltsium-molübdaat ja ränikarbiid, või kui nad sisaldavad massilt vähem kui 4% rauda, 

kaltsiumsilitsiid ja mangaansilitsiid (grupp 28). 

13

) Ferrouraan (rubriik 2844). 

c) Ferrotseerium ja muud pürofoorsed ferrosulamid igasugusel kujul (rubriik 3606). 

d) Tooted, mis mõnedes maades on vahel tuntud kui ferroniklid või ferrokroomniklid ja mis on sepistatavad ega ole 

normaalselt kasutatavad „lisanditena” raua ja terase metallurgias (rubriigid 7218 kuni 7229 või grupp 75). 

7203 RAUAMAAGI JM KÄSNRAUASAADUSTE OTSESEL 

REDUTSEERIMISEL SAADUD RAUD, TÜKKIDENA, KUULIKESTENA 

VMS KUJUL; RAUD MINIMAALSE PUHTUSEGA 99,94% MASSIST, 

TÜKKIDENA, KUULIKESTENA VMS KUJUL: 

7203 10 - rauamaagi otsesel redutseerimisel saadud raud 

7203 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad rauatooted, mis on saadud rauamaagi redutseerimisel ilma 

sulatamiseta (vt selle grupi üldisi sselgitusi, osa I) B)). Need tooted on saadud rauamaagist 

kämpudena või graanulitena või kontsentreeritud maagist brikettide või kuulikeste kujul. Nad 

sisaldavad tavaliselt massilt üle 80% metalset rauda ja neil on urbne struktuur (käsnraud). 

Neid kasutatakse terase tootmisel. Selle rubriigi tooteid brikettide ja kuulikeste kujul ei tohi 

segamini ajada nendega, mis koosnevad rubriigi 2601 kontsentreeritud maagist; esimesed 

erinevad viimastest märgatavalt oma läikiva lõikepinna poolest. 

Otsese redutseerimisega saadud rauatooted on kergesti eristatavad teistest urbsetest 

rauatoodetest (mis on saadud sulast toormalmi pihustustehnikaga) selle poolest, et esimestel 

on kare ja poorne pind, kuna teiste pinna vormid on ümardatud, mis näitab selgelt, et nad on 

läbinud sulamise staadiumi. 

Siia rubriiki kuulub ka väga puhas raud (st raud, mille lisandite sisaldus ei ületa 0,06%). 

See raud, mida kasutatakse uurimislaborites ja mõningates rauatööstuse harudes (näiteks 

pulbermetallurgias), on hea metallide vedeldaja. 

Siia rubriiki ei kuulu ka terasvill jms mida mõnikord nimetatakse „teraskäsnaks” (rubriik 7323). 

7204 MALMI JA TERASE JÄÄTMED JA JÄÄGID; PRAAGITUD RAUA VÕI 

TERASE VALUPLOKID ÜMBERSULATAMISEKS: 

7204 10 - malmijäätmed ja- jäägid 

- legeerterase jäätmed ja jäägid: 

7204 21 - - roostevabast terasest 

7204 29 - - muud 

7204 30 - tinutatud malmi või terase jäätmed ja jäägid 

- muud jäätmed ja jäägid: 

7204 41 - - treimis-, höövli- ja raielaastud, freesimisjäätmed, saepuru, viilmed, lõikmed ning 

stantsimisjäätmed, pakettidena või mitte 

7204 49 - - muud 

7204 50 - praagitud valuplokid ümbersulatamiseks 

A) JÄÄTMED JA JÄÄGID 

Siia rubriiki kuuluvad raua ja terase jäätmed ja jäägid, mis on defineeritud XV jaotise 

märkuses 8 a). 

Sellised raua ja terase jäätmed ja jäägid võivad olla erineva päritoluga ja esineda järgmisel 

kujul: 

1) Jäätmed ja jäägid raua või terase tootmisest või mehaanilisest töötlemisest (näiteks 

tükeldusjäägid, viilipuru ja treilaastud). 

2) Raud- ja terastooted, mis kindlasti ei ole kõlblikud tarbimiseks vigastuste, katkilõikamise, 

kulumise tõttu või muul põhjusel; raua ja terase jäätmed ja jäägid allutatakse tavaliselt 

eeltöötlusele järgmiste protsessidega, et kohandada neid kasutaja poolt nõutavate 

mõõtmete ja kvaliteediga: 

a) Raskete ja pikkade tükkide mehaaniline- või hapniklõikamine; 

b) Kokkupressimine pallideks, eriti kerge vanametalli korral, näiteks hüdraulilise pressiga; 

14

c) Purustamine (narmastamine), kasutatakse autokerede ja muu kergema vanametalli 

juures, millele järgneb separeerimine (mis võib olla magnetiline), eesmärgiga saada 

suure tihedusega üsna puhast toodet. 

d) Raua ja terase viilipuru ja treilaastu kokkupressimine ja aglomeerimine brikettideks. 

e) Vanade raudtoodete lammutamine. 

Jäätmeid ja jääke kasutatakse üldiselt metalli regenereerimiseks ümbersulatamise teel või 

keemiatoodete tootmiseks. 

Kuid siia tubriiki ei kuulu tooted, milliseid saab, kas peale parandamist või renoveerimist või ilma selleta, 

taaskasutada oma endisel otstarbel või kohandada kasutamiseks muul otstarbel; siia ei kuulu ka tooted, mis võivad 

olla ümber kujundatud teisteks toodeteks ilma neid eelnevalt metalliks regenereerimata. Seega ei kuulu siia näiteks 

teraskonstruktsioonid, mis on kasutatavad peale kulunud osade uuendamist; kulunud raudteerööpad, mis on 

kasutatavad taladena või mida saab ümber valtsida muudeks toodeteks; terasviilid, mis on kasutatavad peale 

puhastamist ja teritamist. 


a) Räbu, dross, tagi või muud raua- ja terasetööstuse jäätmed, isegi kui neid võib kasutada metalli saamiseks 


b) Jäätmed ja jäägid, mis ei ole otseselt kasutatav raua- ja terasetööstuses oma radioaktiivsuse tõttu (rubriik 

2844). 

c) Toormalmi ja peegelmalmi tükid (rubriik 7201). 

B) VANARAUAST VALUPLOKID (TÄITEPLOKID) ÜMBERSULATAMISEKS 

Need tooted on defineeritud selle grupi märkuses 1(g). Nad kujutavad endast tavaliselt 

kõrgeltlegeeritud terasest valuplokke või kämpusid, mis on saadud peenestatud jäätmete või 

murru (freesipuru või peen treilaast) sulatamise ja valamisega. Neid ei valtsita ja neid 

kasutatakse lisanditena terase tootmisel. Nendel on krobeline ja ebaühtlane välispind mullide, 

pragude, lõhede ja kahanemisaukudega, mis on tingitud sellest, et valu on tehtud kasutatud 

kokillvormidesse. Valamine valuplokkideks on tehtud ilma valamistoruta. Järelikult ei ole neil 

valupäid või valulehtreid, vaid neil on korrapäratu pealispind, mis on mõnikord ülemises osas 

nõgus. Pinnal on sageli kraatrikujulisi auke, milles võib näha poorset šlakki. 

7205 GRAANULID JA PULBER TOORMALMIST, PEEGELMALMIST, 

RAUAST VÕI TERASEST: 

7205 10 - graanulid 

- pulber: 

7205 21 - - legeerterasest 

7205 29 - - muud 

A) GRAANULID 

Graanulid on defineeritud selle grupi märkuses 1 h). 

Siia rubriiki kuuluvad graanulid, st haavlid, väliskujult enamvähem ümmargused ja 

nurgelised „terad”. 

Haavlid saadakse vedela raua või terase valamisega külma vette või aurujaosse; terad 

saadakse haavlite purustamisega, või lehtede vms karastatud mealli külmpurustamisega. 

Need kaubad klassifitseeritakse selles rubriigis ka siis, kui nad on suuruse järgi sorteeritud. 

Haavleid ja teri kasutatakse pindade puhastamiseks ja tagiärastuseks, metalli pinna 

karastamiseks (kalestamine), metalli või klaasi poleerimiseks või graveerimiseks, kivi 

töötlemiseks jne. Mõnikord lisatakse neid betoonile kõvendamiseks või selle röntgeni- ja 

gammakiirguse läbitungimatuse suurendamiseks. 

Siia rubriiki kuuluvad ka traathaavlid, mis on saadud rauast või terasest traadi lõikamisega 

ja mida kasutatakse ülalloetletud otstarbel. 

B) PULBRID 

Pulbrid on defineeritud XV jaotise märkusega 8 b). 

15

Toormalmi, peegelmalmi, raua või terase pulbrid on materjalid, mis on sobilikud 

kokkupressimiseks või aglomeerimiseks ja neid toodetakse sula raua või terase 

pihustamisega, rauaoksiidi redutseerimisega (kuiv protsess), malmi, käsnmalmi või 

terastraadi purustamisega, sadestamisega (märg protsess), ferrokarbonüüli lagundamisega, 

rauasoolade vesilahuste elektrolüüsiga või raua või terase pihustamisega (sh. peenestatud 

viilipuru). 

Neid pulbreid (ka käsnaraua pulber) saab paagutada mitmesugusteks toodeteks, 

sealhulgas telefonisides, magneetodes jne kasutatavate elektromagnetite mähiste 

südamikeks. Neid kasutatakse ka keevituselektroodide ja keevituspulbrite valmistamisel, 

keemiatööstuses (eelkõige redutseerivate ainetena) ja mõnikord farmaatsiatoodete 

valmistamisel (viilipuru peenestamisel saadud rauapulbrid). 

* 

* * 


a) Radioaktiivse raua pulbrid (isotoobid) (rubriik 2844) 

b) Rauapulbrid, mis on esitatud medikamentidena rubriikide 3003 või 3004 mõttes. 

c) Ferrosulamite graanulid ja pulbrid (rubriik 7202). 

d) Viilipuru ja treilaastud (rubriik 7204). 

e) Väikesed defektsed laagrikuulid, kuigi neid kasutatakse sageli samal otstarbel nagu haavleid, klassifitseeritakse 

rubriigis 7326 vastavalt grupi 84 märkusele 6. Need laagrikuulid erinevad haavlitest sellega, et neil on 

korrapärasem ja viimistletum välimus ja nad on tehtud kvaliteetsemast terasest. 

__________ 

II ALAMGRUPP 

RAUD JA LEGEERIMATA TERAS 

ÜLDINE 

Eeldusel, et nad on rauast või legeerimata terasest, kuuluvad siia alamgruppi: 

1) Valuplokid ja muud esmasvormid nagu pudeldatud kangid, latid, plokid. kämbud, kaasa 

arvatud teras sulas olekus (rubriik 7206). 

2) Pooltöödeldud tooted nagu bluumid, valtstoorikud, ümarplokid, slääbid, lehetoorikud, 

jämedalt sepistatud tooted, nurk- ja profiilraua toorikud (rubriik 7207). 

3) Lehtvaltstooted (rubriigid 7208 kuni 7212). 

4) Korrapäratult puntidesse keritud kuumvaltsitud latid ja vardad (rubriik 7213) ja muud 

varbmaterjal (rubriigid 7214 või 7215). 

5) Nurkraud ja profiilraud (rubriik 7216) 

6) Traat (rubriik 7217) 

7206 RAUD JA LEGEERIMATA TERAS VALUPLOKKIDENA VÕI MUUDE 

ESMASVORMIDENA (V.A RUBRIIGI 7203 RAUD): 

7206 10 - valuplokid 

7206 90 - muud 

I) VALUPLOKID 

Valuplokid on esmavormid, millesse mustmetall valatakse peale tema tootmist ühel selle 

grupi üldistes selgitustes kirjeldatud viisil. Ned on tavaliselt ruudukujulise, ristkülikulise või 

hulknurkse ristlõikega ja nende üks ots on jämedam kui teine, et hõlbustada nende vormist 

väljavõtmist. Neil on ühtlane ja sile pind ning nad on põhiliselt defektideta. 

Valuplokid järgnevalt valtsitakse või sepistatakse pooltöödeldud toodeteks, kuid mõnikord 

ka otse kangideks, plaatideks või muuks valmistoodanguks. 

II) MUUD ESMASVORMID 

Lisaks sulaterasele kuulvad siia rubriiki ka plokid, kämbud, pudeldatud kangid ja latid. 

16

Plokid ja kämbud saadakse põhiliselt rauamaagi otsesel redutseerimisel saadud 

aglomeraatides” või kogumist või elektrolüütilise sadestamisega. Kui suurem osa šlakki on 

poolsulas olekus kämpudest või pallidest kõrvaldatud, saadakse nendest pressimise, 

vasardamise või veeretamisega pudeldatud kangid ja latid, mis valtsimisel annavad oma 

šlakisisalduse tõttu kiulise struktuuriga toote. Need tooted on vajalikud spetsiaalseks tarbeks, 

näiteks ankruketid ja tõstekonksud. 

Rubriiki ei kuulu 

a) Ümbersulatatavad jäätme-valuplokid (rubriik 7204) 

b) Pidevvalu teel saadud tooted (rubriik 7207) 

7207 POOLTOOTED RAUAST VÕI LEGEERIMATA TERASEST: 

- süsinikusisaldusega alla 0,25% massist: 

7207 11 - - täisnurkse (k.a ruudukujulise) ristlõikega, laiusega alla kahekordse paksuse 

7207 12 - - muud täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega 

7207 19 - - muud 

7207 20 - süsinikusisaldusega vähemalt 0,25% massist 

Pooltöödeldud tooted on defineeritud märkusega 1 ij) selle grupi juurde. Selles märkuses 

tähendab termin esmaselt kuumvaltsitud tooteid, mis on läbinud valtsimise operatsiooni, mis 

on andnud neile kareda välimuse. 

A) BLUUMID, VALTSTOORIKUD, ÜMARPLOKID, SLÄÄBID JA LEHETOORIKUD 

Kõik need tooted saadakse rubriigis 7206 klassifitseeritud valuplokkide, pudeldatud 

kangide või lattide kuumvaltsimise või sepistamisega. Need on pooltöödeldud tooted, mis on 

ette nähtud edasiseks kuumvaltsimiseks või sepistamiseks. Sellepärast ei pea nad olema 

väga täpselt mõõdus, nende nurgad ei ole täpsed ja nende pind on sageli kumer või nõgus ja 

sellel võib olla töötlemise jälgi (näiteks valtsi jäljed). 

Bluumid on tavaliselt ruudukujulise ristlõikega ja on suuremad kui kangid; viimased võivad 

olla ruudu või ristkülikulise ristlõikega. Mõlemaid kasutatakse selleks, et neid edasi valtsida 

kangideks, varrasteks, nurk- või profiilrauaks või sepiste valmistamiseks. 

Ümarplokid on ümmarguse või enam kui neljanurkse hulknurkse ristlõikega ja põhiliselt 

kasutusel vahetoodanguna õmbluseta terastorude tootmises. Neid võib eristada kangidest ja 

varrastest mitte üksnes pooltöödeldud toodetele ühiste omaduste poolest, vaid ka selle 

poolest, et nende pikkus on tavaliselt 1 kuni 2 meetrit ja nende otsad on sageli lõigatud 

leegiga, mida ei tehta kangide juures, mille otsad on tavaliselt lõigatud täpsemalt. 

Slääbid ja lehetoorikud on samuti ristkülikulise (mitte ruudukujulise) ristlõikega, kuid 

nende laius on tunduvalt suurem kui nende paksus, slääbid on seejuures paksemad kui 

lehetoorikud. Slääbe kasutatakse seepärast tavaliselt plaatide valtsimiseks, kuna lehetoorikuid 

kasutatakse lehtede ja ribade tootmiseks. Valgepleki toorikud on valgepleki tootmisel 

kasutatav lehetoorikute liik. Vahetegemiseks sääbide ja lehetoorikute ja teatud 

lehtvaltstoodete vahel vaadake rubriigi 7208 selgitusi allpool. 

B) SEPISTAMISEGA JÄMEDALT TÖÖDELDUD TÜKID 

Need on plokkidest või valuplokkidest haamrite või sepistuspresside abil saadud 

jämekoelise välimusega ja suuremõõtmeliste hälvetega pooltöödeldud tooted. Nendel võib 

olla mingi jäme tuntav kuju selleks, et võiks saada lõpptoodangu ilma liigsete jäätmeteta, kuid 

siia rubriiki kuuluvad ainult need tükid, mis vajavad edasist olulist sepistamist, pressimist, 

treimist jne. Rubriiki kuulub näiteks valuplokk, mis on sepistatud lamedaks siksakiks ja mis 

nõuab temast laeva väntvõlli saamiseks edasist töötlemist, kuid siia ei kuulu lõplikuks 

masintöötlemiseks valmissepistatud väntvõll. Samuti ei kuulu siia rubriiki matriitside vahel 

sepistatud või pressitud tooted, kuna selliste operatsioonidega saadud tooted on valmis 

lõpptöötlemiseks. 

C) NURK- JA PROFIILRAUA TOORIKUD 

17

Nurk- ja profiilraua toorikud võivad olla keerulise ristlõikega, mis on kohendatud 

lõpptoodangu ja sellele vastava valtsimisprotsessiga. Siia rubriiki kuuluvad näiteks laiaäärsete 

talade ja kandetalade toorikud. 

D) PIDEVVALUGA SAADUD POOLTÖÖDELDUD TOOTED 

Siia kuuluvad rauast ja legeerimata terasest pidevvaluga saadud mistahes kujuga 

pooltöödeldud tooted. 

Selles protsessis juhitakse teras kopast jaotajasse, mis toidab erinevaid valuliine. Need 

valuliinid koosnevad järgmistest osadest: 

a) Põhjata vorm oma jahutusseadmega; 

b) Väljaspool vormi vee pihustamise süsteem valatud metalli jahutamiseks; 

c) Grupp konveierrulle, mis võimaldavad tardunud metalli pidevat eemaldamist; 

d) Lõikamismasinate süsteem, millele järgneb mahavõtuseade. 

Pidevvaluga saadud toodete eristamiseks teistest toodetest vaata selle grupi üldiste 

selgituste osa III). 

7208 LEHTVALTSTOOTED RAUAST VÕI LEGEERIMATA TERASEST, 

LAIUSEGA VÄHEMALT 600 mm, KUUMVALTSITUD, 

PLAKEERIMATA, PINDAMATA JA MUUL VIISIL KATMATA: 

7208 10 - rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, reljeefse mustriga 

- muud rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, söövitatud: 

7208 25 - - paksusega vähemalt 4,75 mm 

7208 26 - - paksusega vähemalt 3 mm, kuid alla 4,75 mm 

7208 27 - - paksusega alla 3 mm 

- muud rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata: 

7208 36 - - paksusega üle 10 mm 

7208 37 - - paksusega vähemalt 4,75 mm, kuid mitte üle 10 mm 

7208 38 - - paksusega vähemalt 3 mm või rohkem, kuid alla 4,75 mm 


7208 40 - mitte rullides, kuum valtsitud, kuid edasi töötlemata, reljeefse mustriga 

- muud, mitte rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata: 





7208 90 - muud 

Lehtvaltstooted on defineeritud selle grupi märkuses 1 k). 

Selle rubriigi tooted võivad olla läbi teinud järgmise pinnatöötluse: 

1) Tagiärastus, keemiline pinnapuhastus, saaberdamine ja teised protsessid 

oksüdatsioonkooriku ja tagi, mis on tekkinud metalli kuumutamisel, eemaldamiseks. 

2) Kruntimine, mis on ett nähtud kaitsma tooteid rooste ja muu oksüdatsiooni eest, vältima 

libisemist transpordil ja lihtsustama teisaldamist. Selleks kasutatakse värve, mis 

sisaldavad roostevastast aktiivset pigmenti (pliimennik, tsingipulber, tsinkoksiid, 

tsinkkromaat, rauamennik, poleerpunane), ja mittepigmentseid pinnakatteid, mis on 

valmistatud õli, rasva, vaha, parafiini, grafiidi, tõrva või bituumeni baasil. 

3) Dekoratiivlihvimine ja poleerimine või muu sarnane töötlemine. 

4) Tehisoksüdeerimine (mitmesuguste keemiliste protsessidega, nagu näiteks uputamine 

oksüdeerivasse lahusesse), plaatinakate, peitsimine (siniseks lõõmutamine), 

pruunistamine või pronksimine (mitmesuguste meetoditega), mis samuti tekitab toote 

pinnal oksiidikile, tema välimuse parandamiseks. 

5) Keemilised pinnatöötlemise meetodid nagu: 

– fosfaatimine, mis seisneb toote uputamises metallifosfaadi lahuse vanni. Need on põhiliselt 

mangaan-, raud- ja tsinkfosfaadid; seda protsessi nimetatakse ka parkeriseerimiseks või 

bonderiseerimiseks, olenevalt operatsiooni kestvusest ja vanni temperatuurist; 

18

– oksalaatimine, boraatimine jne, kasutades fosfaatimisele sarnaseid meetodeid vastavate 

soolade ja hapetega. 

Nendel keemilistel pinnatöötluse protsessidel on see eelis, et nad võimaldavad 

mistahes edasist toodete külmdeformeerimist ja värvide või muude mittemetalsete 

kaitsekihtide kasutamist. 

Selle rubriigi lehtvaltstoodetel võib olla otseselt valtsimisel saadud reljeefne muster nagu 

sooned, ribid, ruudustik, mulgud, nupud, rombid või nad võivad olla peale valtsimist töödeldud 

(näiteks perforeeritud, gofreeritud, servades längus või ümardatud) eeldusel, et et nad 

seeläbi ei saa endale teiste rubriikide toodete omadusi. 

Siia rubriiki ei kuulu aga lehtvaltstooted, mis on kaetud, pinnatud või plakeeritud metalliga või kaetud 

mittemetalsete ainetega nagu värvid, emailid või plastmass (rubriik 7210). 

Samuti ei kuulu siia rubriiki väärismetallidega plakeeritud lehtvaltstooted (grupp 71). 

Gofreeritud lehtvaltstooted tähendab selliseid tooteid, millel on korrapärane laineline 

(näiteks sinusoidaalne) kuju. Klassifitseerimisel tuleb gofreeritud külje laiuseks võtta tema 

tegelik laius gofreeritud kujul. Kuid siia rubriiki ei kuulu niinimetatud ribitatud tooted, millistel 

on nurklik profiil (näiteks ruudukujuline, kolmnurkne või trapetsoidaalne) (üldjuhul rubriik 

7216). 

Siia rubriiki kuuluvad ka lehtvaltstooted, mis ei ole ristküliku- või ruudukujulised, mistahes 

suurusega, eeldusel, et neil ei ole teiste rubriikide toodete või kaupade omadusi. 

Rubriiki kuuluvad kõige muu hulgas laiad rullid, lehed ja plaadid. 

Siia rubriiki kuuluvad ka laiad lehttooted (millest mõningaid mõnes maailma osas 

nimetatakse universaalplaatideks). 

Selle rubriigi jaoks on laiad lehttooted ristkülikulise (mitte ruudukujulise) ristlõikega; mitte 

rullides, kuumvaltsitud neljast küljest kinnises kaliibris või universaalvaltspingil, paksusega 

mitte vähem kui 4 mm ja laiusega 600 mm või rohkem, kuid mitte üle 1250 mm. 

Seetõttu on „laiadel lehtedel” täpsemalt viimistletud ääred ja teravamad servad kui laiadel 

rullidel, lehtedel ja plaatidel. Neid ei valtsita kunagi ümber, vaid kasutatakse ehituste 

teraskonstruktsioonides vms ilma servade täiendava töötlemiseta. 

Laiu rulle, plaate ja lehti toodetakse valuplokkide, slääbide ja lehetoorikute 

kuumvaltsimisega, millele mõnikord järgneb lõikamine põiki- või pikisuunas. 

Laiu rulle võib eristada lehtedest ja plaatidest selle poolest, et plaadid ja lehed on esitatud 

lamedatena, kuna lai rull on esitatud kerituna kihtidena peaaegu siledate otstega rulli. 

Kuumvaltsitud laiu rulle kasutatakse otseselt samal viisil kui lehti ja plaate või muudetuna 

teisteks toodeteks, nagu lehed ja plaadid, keevitatud torud, nurk- või profiilraud. 

Lehti ja plaate kasutatakse laevaehituses, raudtee veerevkoosseisu, mahutite, katelde 

ehitamisel, sildade ja muude suurt tugevust nõudvate ehituskonstruktsioonide juures. 

Mõningad plaadid ja lehed võivad olla mõõtmetega, mis on sarnased slääbide ja lehetoorikute 

omadele, kuid neid saab eristada slääbidest ja lehetoorikutest, kuna: 

1) Nad on sagedamini ristvaltsitud (piki- ja põikisuunas ja mõnikord diagonaalselt valtsitud), 

kuid slääbid ja lehetoorikud on jämedalt valtsitud ainult pikisuunas (slääbingul või 

jämetöötluse valtspingil). 

2) Nende servad on üldjuhul mehaaniliselt või leegiga lõigatud ja neil on näha kääride või 

leegi jälgi, kuid slääbidel ja lehetoorikutel on tavaliselt ümarad servad. 

3) Tolerantsid paksuses ja pinnadefektides on väga täpsed, kuid slääbid ja lehetoorikud ei ole 

ühtlase paksusega ja neil on mitmesuguseid pinnadefekte. 

* 

* * 


a) Rauast ja terasest raid-venitusleht (rubriik 7314) 

b) Grupi 82 toodete toorikud. 

o 

o o 


Alamrubriigid 7208 10, 7208 25, 7208 26, 7208 27, 7208 36, 7208 37, 7208 38, 7208 39, 7208 40, 

7208 51, 7208 52, 7208 53 ja 7208 54 

Lisaks kuumvaltsimisele võivad nende alamrubriikide tooted või nende pind olla töödeldud järgmiste 

menetlustega: 

1) Kuumsilumine. 

19

2) Lõõmutamine, karastamine, noolutamine, tsementeerimine, nitreerimine ja muud sarnased termilise 

töötluse meetodid metalli omaduste parandamiseks. 

3) Pinnatöötlused, mis on kirjeldatud rubriigi 7208 selgituste punktides 1) ja 2). 

Tagiärastust võib saavutada: 

a) happesöövitusega või redutseerimisega (keemiline või soojuslik protsess), kas koos 

lubjapiimaga töötlemisega (lupjamine) või ilma 

b) mehaanilise tagiärastusega (hööveldamine, jämelihvimine, jämetöötlus liivaga või liivapritsiga 

jne) 

Mehaaniliselt tagist puhastatud tooted võivad üldjuhul olla eristatavad järgmiste omaduste 

poolest: 

i) Hööveldatud terasel on sile pind jämedate paralleelsete jälgedega, mis on selgesti nähtavad 

palja silmaga ja tuntavad katsumisel. 

ii) Jämedalt lihvitud või liivaga hõõrutud pinnad on üldiselt ebaühtlased, tuhmi välispinnaga. 

Lihvimisinstrumendi poolt jäetud jäljed on selgesti nähtavad. Peenabrasiiv, teisest küljest, 

annab täiesti sileda pinna, sileda viimistlusega, mis võib olla isegi peegeldav. Sageli ei ole 

instrumendi poolt jäetav jälg otseselt nähtav. 

4) Kerge külmvaltsimine, nii nagu on kirjeldatud selle grupi üldistes selgitustes IV) B). 

5) Lihtsate kirjade nagu kaubamärk stantsimine, trükkimine, löömine. 

6) Lõikamine nelinurkseteks (ka ruudukujulisteks) tükkideks. 

7) Operatsioonid, milliste eesmärgiks on ainult avastada pragusid metallis. 


LAIUSEGA ÜLE 600 mm, KÜLMVALTSITUD, PLAKEERIMATA, 

PINDAMATA VÕI MUUL VIISIL KATMATA : 

- rullides, külmvaltsitud, kuid edasi töötlemata: 

7209 15 - - paksusega vähemalt 3 mm 

7209 16 - - paksusega üle 1 mm, kuid alla 3 mm 


7209 18 - - paksusega alla 0,5 mm 

- mitte rullides, külmvaltsitud, kuid edasi töötlemata: 

7209 25 - - paksusega vähemalt 3 mm 




7209 90 - muud 

Rubriigi 7208 selgitused rakenduvad, erinevusi silmas pidades, ka selle rubriigi toodetele. 

Kriteeriumid eristamaks selle rubriigi külmvaltsitud tooteid rubriigi 7208 kuumvaltstoodetest 

on toodud selle grupi üldistes selgitustes— vaata osa IV) B). 

Oma eriliste omaduste tõttu (parem pinnaviimistlus, parem sobivus külmvormimiseks, 

väiksemad tolerantsid, üldiselt väiksem paksus, suurem mehaaniline tugevus jne) 

kasutatakse selle rubriigi tooteid üldiselt erinevatel otstarvetel kui kuumvaltsitud tooteid, mida 

nad üha enam on hakanud asendama. Neid kasutatakse muuhulgas autokerede tootmisel, 

metallmööblis, kodumasinates, keskkütteradiaatorites ning nurk- ja profiilraua tootmiseks 

külmas protsessis (painutamise või muu protsessiga). Neid on lihtne katta (tinutamisega, 

elektrolüütilise sadestamisega, värnitsaga, emailimisega, lakkimisega, värvimisega, 

plastmassiga kattes jne). 

Neid tarnitakse sageli peale lõõmutamist, normaliseerimist või muud termilist töötlemist. 

Kui nad on väga õhukesed (üldjuhul vähem kui 0,5 mm) ja kui nende pind on söövitatud 

ettevalmistuseks tinutamisele, lakkimisele või trükkimisele, võivad nad olla nimetatud mustaks 

plaadiks, isegi siis, kui need on rulli keritud. 

o 

o o 


Alamrubriigid 7209 15, 7209 16, 7209 17, 7209 18 7209 25, 7209 26, 7209 27 ja 7209 28 

Lisaks külmvaltsimisele võivad nende alamrubriikide tooted läbi teha ka järgmisi operatsioone või 

pinnatöötlemist: 

20

1) Silumine 

2) Lõõmutamine, karastamine, noolutamine, pindkarastamine, nitreerimine ja muud sarnased termilise 

töötluse meetodid metalli omaduste parandamiseks. 

21

3) Söövitamine. 

4) Pinna töötlemine viisil, mis on kirjeldatud rubriigi 7208 selgituste punktis 2). 

5) Lihtsate kirjade nagu kaubamärk stantsimine, löömine või trükkimine. 

6) Lõikamine ristkülikukujulisteks (k.a ruut) tükkideks 

7) Operatsioonid, mille eesmärgiks on ainult avastada pragusid metallis. 

7210 LEHTVALTSTOOTED RAUAST JA LEGEERIMATA TERASEST, 

LAIUSEGA VÄHEMALT 600 mm, PLAKEERITUD, PINNATUD VÕI 

MUUL VIISIL KAETUD : 

- tinaga pinnatud või kaetud : 



7210 20 - pliiga (sh plii ja tinasulamiga) pinnatud või kaetud 

7210 30 - tsingiga elektrolüütilisel teel pinnatud või kaetud 

- tsingiga muul viisil pinnatud või kaetud: 

7210 41 - - gofreeritud 

7210 49 - - muud 

7210 50 - kroomoksiidide või kroomi ja kroomoksiididega pinnatud või kaetud 

- alumiiniumiga pinnatud või kaetud: 

7210 61 - - alumiiniumi-tsingisulamiga pinnatud või kaetud 

7210 69 - - muud 

7210 70 - värvitud, lakitud või plastiga kaetud 

7210 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad samasugused tooted, nagu on kirjeldatud rubriikides 7208 või 7209, 

kuid selleks, et kuuluda siia rubriiki peavad nad olema plakeeritud, pinnatud või muul teel 

kaetud pinnaga. 

Selle rubriigi jaoks termin plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud tähendab tooteid, mis 

on läbi teinud töötluse ühel selle grupi üldiste selgituste osa C 2), punktides d) iv), d) v) ja e) 

kirjeldatud viisil. 


a) Lehttooted, mis on plakeeritud väärismetallidega (grupp 71). 

b) Tooted rubriigist 8310. 

* 

* * 


Rubriigi 7210 alamrubriikide jaoks tuleb tooted, mis on kaetud, pinnatud või plakeeritud rohkem kui 

ühte tüüpi kattega klassifitseerida viimase protsessi järgi. Siiski ei loeta viimaseks protsessiks keemilist 

pinnatöötlust, nagu kromaatimine. 


Alamrubriigi 7210 30 tooted on läbinud töötlemise, mis on kirjeldatud grupi 72 üldiste selgituste 

punkti IV C) 2) d) iv) teises lõigus ja alamrubriikide 7210 41 ja 7210 49 tooted mistahes muu 

töötlemisoperatsiooni samas selgituste punktis IV C) 2) d) iv). 

Et teha vahet toodete vahel, mis on elektrolüütiliselt tsingiga pinnatud või kaetud ja nende vahel, 

mis on tsingiga pinnatud või kaetud muul teel, võib kasutada järgmist protseduuri: 

- toodet tuleb kõigepealt uurida visuaalselt või mikroskoopiliselt särendavate kübemete olemasolu 

määramiseks; 

- kui avastatakse sädelevaid kübemekesi, siis on tegemist termiliselt tsingiga kaetud tootega. Kui 

sädelevaid kübemekesi ei avastata isegi 50-kordse suurenduse juures, siis tuleb katet keemiliselt 

analüüsida; 

- kui leitakse alumiiniumisisaldus või üle 0,5% pliisisaldust, on tooted kuumsukeldusega tsingitud. 

Vastasel juhul on tooted kaetud tsingiga elektrolüütiliselt. 

22

7211 LEHTVALTSTOOTED RAUAST JA LEGEERIMATA TERASEST, 

LAIUSEGA ALLA 600 MM, PLAKEERIMATA, PINDAMATA VÕI 

MUUL VIISIL KATMATA: 

- kuumvaltsitud, edasi töötlemata: 

7211 13 - - valtsitud neljalt küljelt või kinnises kaliibris, laiusega üle 150 mm, paksusega 

vähemalt 4 mm, mitte rullides, reljeefse mustrita 

7211 14 - - muud, paksusega vähemalt 4,75 mm 

7211 19 - - muud 

- külmvaltsitud, edasi töötlemata: 

7211 23 - - süsinikusisaldusega alla 0,25% massist 

7211 29 - - muud 

7211 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad samasugused tooted, nagu on kirjeldatud rubriikides 7208 või 7209, 

kuid sellesse rubriiki kuulumiseks peavad nad olema vähem kui 600 mm laiad. 

Rubriikide 7208 ja 7209 selgituste seisukohad on, mutatis mutandis, rakendatavad selle 

rubriigi toodete kohta, välja arvatud laiust puudutav (vaata ka selle grupi üldisiselgitusi). 

Selle rubriigi toodete alla kuuluvad laiad lehed (universaalplaadid) laiusega üle 150 mm, 

kuid alla 600 mm, ning vööd ja ribad. 

Vöösid ja ribasid toodetakse tavaliselt rubriigi 7207 pooltöödeldud toodete kuuma 

ülevaltsimisega. Nad võivad olla seejärel allutatud külmvaltsimisele, et saada peenemat ja 

parema kvaliteediga viimistletud toodet. Ribasid toodetakse ka rubriikide 7208 või 7209 laiade 

rullide, lehtede või plaatide lõikamisega. 

Selle rubriigi tooted võivad olla töödeldud (gofreeritud, ribistatud, rihveldatud, reljeefse 

mustriga, längus või ümardatud äärtega) eeldusel,et nad seeläbi ei omanda teiste rubriikide 

kaupade või toodete omadusi. 

Neid kasutatakse mitmel otstarbel, näiteks kastide, tünnide või muude konteinerite 

vitsutamiseks; valgepleki alusena, keevitatud torude tootmiseks, tööriistadeks (saelehed), 

külmvormimisega nurk- ja profiilraua tootmiseks, konveierite ja masinate rihmadeks, 

autotööstuses ja paljude muude toodete tootmiseks (stantsimisega, painutamisega jne). 


a) Väänatud vööd, mida kasutatakse tarastamiseks, rauast või terasest (rubriik 7313) 

b) Lainelised ribad, mille üks serv on hambuline või terav ja mis kujutavad endast plokis esitatud säbrulisi naelu 

puitdetailide ühendamiseks (rubriik7317) 

c) Grupi 82 toodete toorikud (sh. žiletiterade toorikud ribadena). 

o 

o o 


Alamrubriigid 7211 13, 7211 14 ja 7211 19. 

Vaata alamrubriikide 7208 10, 7208 25, 7208 26, 7208 27, 7208 36, 7208 37, 7208 38, 7208 39, 

7208 40, 7208 51, 7208 52, 7208 53 ja 7208 54 selgitusi. 


Vaata alamrubriikide 7209 15, 7209 16, 7209 17, 7209 18, 7209 25, 7209 26, 7209 27 ja 7209 28 

selgitusi. 


LAIUSEGA ALLA 600 mm, PLAKEERITUD, PINNATUD VÕI MUUL 

VIISIL KAETUD : 

7212 10 - tinaga pinnatud või kaetud 

7212 20 - tsingiga elektrolüütiliselt pinnatud või kaetud 

7212 30 - tsingiga muul viisil pinnatud või kaetud 

7212 40 - värvitud, lakitud või plastiga kaetud 

7212 50 - muul viisil pinnatud või kaetud 

7212 60 - plakeeritud 

23

Siia rubriiki kuuluvad samasugused tooted, nagu on kirjeldatud rubriigis 7210, kuid siia 

rubriiki kuulumiseks peab nende laius olema vähem kui 600 mm. 

Rubriiki ei kuulu elektriliselt isoleeritud ribad (rubriik 8544). 

o 

o o 


Vaata rubriigi 7210 alamrubriikide selgitusi enam kui ühte tüüpi katmisele, pindamisele või 

plakeerimisele allutatud toodete kohta. 


Vaata alamrubriikide 7210 30, 7210 41 ja 7210 49 selgitusi. 

7213 KUUMVALTSITUD VARBMATERJAL RAUAST VÕI LEGEERIMATA 

TERASEST, KORRAPÄRATULT KOKKU KERITUD: 

7213 10 - süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud 

deformatsioonidega 

7213 20 - muud, automaaditerasest 

- muud: 

7213 91 - - ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 14 mm 

7213 99 - - muud 

Korrapäratult puntidesse keritud kuumvaltsitud varbmaterjal on defineeritud selle grupi 

märkusega 1 l). 

Neid tooteid (samuti tuntud traadivardana) kasutatakse peamiselt traadi tõmbamiseks 

(rubriik 7217), kuid neid kasutatakse ka muul otstarbel nagu ehituses (näiteks keevitatud 

võrgustik), needi- ja polditööstuses, külmtõmbamiseks jne ning keevituselektroodide 


Siia rubriiki kuuluvad ka latid ja vardad raudbetooni tootmiseks; need tooted on valtsitud 

välja- või sisseulatuvate ebatasasustega (näiteks hambad, süvendid, sooned) eeldusel, et 

nende üldine ristlõike kuju vastab ühele selle grupi märkustes 1 l) määratud geomeetrilistest 

kujudest. Need ebatasasused peavad olema ette nähtud ainult selleks, et parandada siduvust 

tsemendiga vms. 

Siia rubriiki ei kuulu sirgestatud ja pikkusesse lõigatud latid ja vardad (rubriik 7214). 

7214 MUUD VARBMATERJAL RAUAST VÕI LEGEERIMATA TERASEST, 

SEPISTATUD, KUUMALTVALTSITUD, -TÕMMATUD VÕI - 

PRESSITUD (K.A VALTSIMISJÄRGSELT PAINUTATUD VARDAD), 

EDASI TÖÖTLEMATA: 

7214 10 - sepistatud 

7214 20 - süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud 

deformatsioonidega või valtsimisjärgselt painutatud 

7214 30 - muud, automaaditerasest 

- muud: 

7214 91 - - täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega 

7214 99 - - muud 

Muu varbmaterjal on defineeritud selle grupi märkusega 1 m). 

Selle rubriigi varbmaterjal on tavaliselt toodetud plokkide , kangide, pudeldatud lattide või 

kangide kuumvaltsimise või sepistamise teel; mõnikord toodetakse neid ka kuumtõmbamise 

või kuumekstrusiooniga. Üldjuhul on latid ja vardad eristatavad muudest valtsitud, sepistatud 

või tõmmatud toodetest, kuna: 

1) Nendel on täpsem ja viimistletum välimus kui pudeldatud lattidel (rubriik 7206), plokkidel, 

kangidel, ümarplokkidel, slääbidel ja lehtkangidel (rubriik 7207). Nende ristlõige on ühtlane 

ja kui see on ruudukujuline, siis on servad teravad. 

2) Nendel on suurem paksus võrreldes laiusega kui rubriikide 7208 või 7211 toodetel. 

Selle rubriigi varbmaterjal on tavaliselt tarnitavad sirgete tükkidena või kokkumurtult 

puntides. 

Selle rubriigi tooted võivad olla läbinud ühe järgmistest pinnatöötlustest: 

24

1) Tagiärastus, keemiline pinnapuhastus, saaberdamine ja teised protsessid 

oksüdatsioonkooriku ja tagi, mis on tekkinud metalli kuumutamisel, eemaldamiseks. 

2) Kruntimine, mis on ette nähtud kaitsma tooteid rooste ja muu oksüdatsiooni eest, vältima 

libisemist transpordil ja lihtsustama teisaldamist. Selleks kasutatakse värve, mis 

sisaldavad roostevastast aktiivset pigmenti (pliimennik, tsingipulber, tsinkoksiid, 

tsinkkromaat, rauamennik, poleerpunane), ja mittepigmentseid pinnakatteid, mis on 

valmistatud õli, rasva, vaha, parafiini, grafiidi, tõrva või bituumeni baasil. 

3) Vähese osa metalli eraldamine prooviks. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti: 

1) Latid ja vardad, mis on valtsitud välja- või sisseulatuvate ebatasasustega (näiteks hambad, 

süvendid, sooned) eeldusel, et nende üldine ristlõige vastab ühele selle grupi märkuses 

1 m) määratud geomeetrilistest kujudest. Need ebatasasused peavad olema ette nähtud 

ainult selleks, et parandada siduvust tsemendiga vms. 

2) Latid ja vardad, mis on peale valtsimist üksikult väänatud, näiteks latid, mis on valtsitud 

kahe või enamast pikisuuna küljest ja millele on antud väänamisega spiraalne kuju 

(väänatud teras); ja 

3) Latid ja vardad, millel on üks auk transpordi hõlbustamiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu 

a) Tooted, mis koosnevad kahest või enamast valtsitud latist, mis on omavahel kokku keeratud (rubriik 7308). 

b) Lattidest ja varrastest lõigatud tükid, mille pikkus ei ületa ristlõike suurimat mõõtu (rubriik 7326) 

7215 MUUD VARBMATERJAL RAUAST VÕI LEGEERIMATA TERASEST: 

7215 10 - automaaditerasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata 

7215 50 - muud, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata 

7215 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad latid ja vardad, mis ei kuulu rubriikidesse 7213 või 7214. 

Selle rubriigi latid ja vardad võivad olla: 

1) saadud külmvormimisega või külmviimistlusega, st on tõmmatud külmalt läbi ühe või 

enama tõmbesilma (külmtõmmatud latid) või läbinud lihvimise või treimise protsessi 

(lihvitud või kalibreeritud latid); 

2) läbi teinud töötlused (nagu puurimine ja kalibreerimine, või edasine rubriigi 7214 toodetele 

lubatud pinna töötlemine, nagu pindamine, katmine, või plakeerimine (vt selle grupi üldiste 

selgituste osa IV C)) eeldusel, et nad ei omanda seeläbi teiste rubriikide toodete omadusi; 

Külmvormitud ja külmviimistletud latte ja vardaid vormitakse sirgete tükkidena ja nad 

võivad seega olle eristatud rubriigi 7217 traadist, mis on alati rullides. 


a) Muud rauast ja legeerimata terasest peale kuumvaltsimist väänatud varbmaterjal (rubriik7214) 

b) Õõnsad puurvardad (rubriik 7228) 

c) Tooted, mis koosnevad kahest või enamast valtsitud latist, mis on omavahel kokku keeratud (rubriik 7308). 

d) Rauast või terasest otstest teravdatud latid ja vardad (rubriik 7326). 

o 

o o 

Selgitavad märkused alamrubriikide kohta. Alamrubriigid 7215 10 ja 7215 50. 

Lisaks külmvormimisele või külmviimistlusele võivad nende alamrubriikide tooted olla allutatud 

järgmistele operatsioonidele või pinnatöötlustele: 

1) Sirgestamine. 

2) Rubriigi 7208 selgitustes teise lõigu punktis 2) kirjeldatud pinnatöötlused. 

3) Lihtsate kirjade, nagu kaubamärk, stantsimine, löömine või trükkimine. 

4) Operatsioonid, mis on ette nähtud ainult metalli pragude avastamiseks. 

25

7216 KUJUPROFIILID RAUAST VÕI LEGEERIMATA TERASEST: 

7216 10 - U-, I- ja H-kujulised profiilid, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi 

töötlemata, kõrgusega alla 80 mm 

- L- või T-kujulised profiilid, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi 

töötlemata, kõrgusega alla 80 mm: 

7216 21 - - L-kujulised profiilid 

7216 22 - - T-kujulised profiilid 

- U-, I- või H-kujulised profiilid, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi 

töötlemata, kõrgusega vähemalt 80 mm: 

7216 31 - - U-kujulised profiilid 

7216 32 - - I-kujulised profiilid 

7216 33 - - H-kujulised profiilid 

7216 40 - L- ja T-kujulised profiilid, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi 

töötlemata, kõrgusega vähemalt 80 mm 

7216 50 - muud kujundprofiilid, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi töötlemata 

- kujuprofiilid, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata: 

7216 61 - - lehtvaltstoodetest valmistatud 

7216 69 - - muud 

- muud: 

7216 91 - - lehtvaltstoodetest külmvormitud või -viimistletud 

7216 99 - - muud 

Nurk- ja profiilraud on defineeritud selle grupi märkusega 1 n). 

Profiilid, mis tavaliselt kuuluvad sellesse rubriiki, on H,I,T, suur oomega, Z ja U (sh. 

karptalad), nüri-, terav- või täisnurkne (L-profiil) nurkraud. Nurgad võivad olla teravad, 

ümardatud, küljed võrdsed või mittevõrdsed ja servad võivad olla paksendiga (paksendiga 

nurkraud ehk laevaehitustalad). 

Nurk- ja profiilrauda toodetakse tavaliselt plokkide ja kangide kuumvaltsimise, 

kuumtõmbamise, kuumekstrusiooni, kuumsepistamise või sepistamisega. 

Siia rubriiki kuuluvad ka külmvormitud või külmviimistletud (külmtõmbamisega, vms) 

kaubad ja ka nurkraud ja profiilraud, mis on saadud lehtede, plaatide või ribade vormimisel 

valtsi tüüpi masinatel. Niinimetatud ribitatud lehed ja plaadid, millel on nurkprofiil, 

klassifitseeritakse samuti siin. 

Selle rubriigi tooted võivad olla allutatud töötlemisele, nagu puurimine, perforeerimine või 

väänamine või pinnatöötlusele, nagu katmine, pindamine või plakeerimine tingimusel, et nad 

sellega ei omanda teistesse rubriikidesse kuuluvate toodete või kaupade omadusi. 

Raskemaid nurk- ja profiilraudu (näiteks liittalad, põiktalad, tugipostid, alustalad) 

kasutatakse sildade, hoonete, laevade jne ehitamisel; kergemaid tooteid kasutatakse 

põllutöömasinate tootmisel, tööpinkides, autodes, mööblis, lükanduste või kardinate 

juhtlattideks, vihmavarjude ribideks ja paljudes muudes toodetes. 


a) Keevitatud nurk- ja profiilraud ja sulundkonstruktsioonid (rubriik 7301) ning raudtee ning trammiteede 

konstruktsioonielemendid (rubriik 7302). 

b) Tooted, mis on ette valmistatud ehituskonstruktsioonides kasutamiseks (rubriik 7308) 

o 

o o 

Selgitavad märkused alamrubriikide kohta. Alamrubriigid 7216 10, 7216 21, 7216 22, 7216 31, 

7216 32, 7216 33 ja 7216 40 

Et klassifitseerida U, I, H, L või T profiile selles rubriigis, tuleb nende kõrgus määrata 

järgmiselt: 

– U-, I- või H-profiilidel: kahe paralleelse välise pinna vaheline kaugus. 

– L-profiilil: suurema välimise külje kõrgus. 

– T-profiilil: kogu profiili kõrgus. 

I-profiil (kitsa või keskmise äärikuga) on toode, mille äärikute laius ei ületa 0.66 profili kõrgusest ja 

on väiksemad kui 300 mm. 

26

Alamrubriigid 7216 10, 7216 21, 7216 22, 7216 31.7216 32, 7216 33, 7216 40 ja 7216 50. 

Rubriigi 7214 selgituste seisukohad pinna töötlemise osas kehtivad ka nende alamrubriikide kohta. 


Vaata alamrubriikide 7215 10 ja 7215 50selgitusi. 

7217 TRAAT RAUAST VÕI LEGEERIMATA TERASEST: 

7217 10 - pindamata ja katmata pinnaga, poleeritud või poleerimata 

7217 20 - tsingiga pinnatud või kaetud 

7217 30 - muude mitteväärismetallidega pinnatud või kaetud 

7217 90 - muud 

Selle rubriigi traat on defineeritud selle grupi märkuses 1 o). 

Traati toodetakse peamiselt rubriigi 7213 kuumvaltsitud lattidest ja varrastest nende 

tõmbamisega läbi tõmbesilma, kuid seda võib saada ka mistahes muus külmvormimise 

protsessis (näiteks külmvaltsimisel). Traat on esitatud poolides (kas keerd-keeru kõrval või 

mitte, ka alusel või mitte). 

Töödeldud (näiteks säbrutamine) traat jääb sellesse rubriiki tingimusel, et ta ei omanda 

sellega teiste rubriikide toodete omadusi. 

Sellise materjaliga nagu tekstiil kaetud traat, milles rauast või terasest südamik on oluline 

element ja muu materjal täidab ainult katte ülesannet (näiteks raud- ja terastraat kübarate 

karkasside valmistamiseks (modistitraat), ja kunstlillede varte või lokirullide jaoks), on samuti 

klassifitseeritud selles rubriigis. 

Traadil on väga palju rakendusalasid, näiteks tarastiste, peene traatvõrgu, aiavõrgu, 

naelte, trossi, tihvtide, nõelte, tööriistade vedrude valmistamiseks. 


a) Metalliseeritud lõng (rubriik 5605), traadiga tugevdatud nöör või köis (rubriik 5607). 

b) Keerutatud traat, trossid ja muud sarnased rubriigist 7312; 

c) Okastraat; väänatud üksik lame traat (okastega või ilma), seda tüüpi, mida kasutatakse piireteks (rubriik 7313). 

d) Kaksiktraat, mida kasutatakse kangastelgedes niietena ja mis on moodustatud kahe traadi jootmisega peale 

tõmbamist, traadid on sidumiseks keerutatud silmusesse või aasaks ühes või mõlemas otsas (rubriik 7326). 

e) Kaetud keevituselektroodid (rubriik 8311). 

f) Saehammastega traat kasutamiseks kraasnõeltena (täis-terasest kraaskangas) (rubriik 8448). 

g) Isoleeritud elektrijuhe (sh. emailitud elektrijuhe) (rubriik 8544). 

h) Muusikariistade keeled (rubriik 9209). 

o 

o o 

Selgitavad märkused alamrubriikide kohta.Vaata rubriigi 7210 alamrubriikide selgitusienam 

kui ühte tüüpi katmise, pindamise või plakeerimise kohta. 

__________ 

III ALAMGRUPP 

ROOSTEVABA TERAS 

ÜLDINE 

Kuumuskindel teras ja kõik muud terased, mis vastavad selle grupi märkuse 1 e) 

spetsiaalsetele kriteeriumitele, tuleb klassifitseerida roostevabade terastena. 

Tingituna tema kõrgest korrosioonikindlusest on roostevaba teras väga laia kasutusega, 

näiteks sumbutite valmistamisel, katalüüsikonverterites või transformaatorite paakides. 

See alamgrupp hõlmab roostevabasid teraseid nendes vormides, mis on märgitud 

rubriikides 7218 kuni 7223. 

27

7218 

ROOSTEVABA TERAS VALUPLOKKIDENA VÕI MUUDE 

ESMASVORMIDENA; ROOSTEVABAST TERASEST POOLTOOTED: 

7218 10 - valuplokid jm esmasvormid 

- muud: 

7218 91 - - täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega 

7218 99 - - muud 

Rubriikide 7206 ja 7207 selgituste seisukohad kehtivad, mutatis mutandis, ka selle rubriigi 

toodete kohta 

7219 LEHTVALTSTOOTED ROOSTEVABAST TERASEST, LAIUSEGA 

VÄHEMALT 600 mm: 

- kuumvaltsitud, edasi töötlemata, rullides: 





- kuumvaltsitud, edasi töötlemata, mitte rullides: 





- külmvaltsitud, edasi töötlemata: 






7219 90 - muud 


toodete kohta 

o 

o o 


Alamrubriigid 7219 11, 7219 12, 7219 13, 7219 14, 7219 21, 7219 22, 7219 23 ja 7219 24. 


7208 40, 7208 51, 7208 52, 7208 53 ja 7208 54 selgitusi. 

Alamrubriigid 7219 31, 7219 32, 7219 33, 7219 34 ja 7219 35. 

Vaata alamrubriikide 7209 15, 7209 16, 7209 17, 7209 18, 7209 25, 7209 26, 7209 27 ja 7209 28 

selgitusi. 

7220 LEHTVALTSTOOTED ROOSTEVABAST TERASEST, LAIUSEGA 

ALLA 600 mm: 

- kuumvaltsitud, edasi töötlemata: 



7220 20 - külmvaltsitud, edasi töötlemata: 

7220 90 - muud 


toodete kohta 

o 

o o 

28




7208 40, 7208 51, 7208 52, 7208 53 ja 7208 54 selgitusi. 


Vaata alamrubriikide 7209 15, 7209 16, 7209 17, 7209 18, 7209 25, 7209 26, 7209 27 ja 

7209 28selgitusi. 

7221 KUUMVALTSITUD VARBMATERJALROOSTEVABAST TERASEST, 

KORRAPÄRATULT KOKKU KERITUD 

Rubriigi 7213 selgituste seisukohad kehtivad, mutatis mutandis, ka selle rubriigi toodete 

kohta. 

7222 MUU VARBMATERJAL ROOSTEVABAST TERASEST; 

KUJUPROFIILID ROOSTEVABAST TERASEST : 

- varbmaterjal roostevabast terasest, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi 

töötlemata: 

7222 11 - - ümmarguse ristlõikega 

7222 19 - - muud 

7222 20 - varbmaterjal roostevabast terasest, külmvormitud või -viimistletud, edasi 

töötlemata: 

7222 30 - muu varbmaterjal 

7222 40 - kujuprofiilid 

Rubriigi 7214 ja 7216 selgituste tingimused kehtivad, mutatis mutandis, ka selle rubriigi 

toodete kohta 

o 

o o 



Vaata alamrubriikide 7215 10 ja 7215 50 selgitusi. 

7223 ROOSTEVABAST TERASEST TRAAT 

Rubriigi 7217 selgituste tingimused kehtivad, mutatis mutandis, ka selle rubriigi toodete 

kohta. 

Rubriigi alla ei kuulu väga peen steriilne roostevaba terasest traat, mida kasutatakse kirurgias (rubriik 3006). 

IV ALAMGRUPP 

MUU LEGEERTERAS; 

LEGEERITUD VÕI LEGEERIMATA TERASEST ÕÕNSAD PUURVARDAD 

ÜLDINE 

Legeerteras on defineeritud selle grupi märkuses 1f) ja õõnsad puurvardad selle grupi 

märkuses 1p). 

Siia alamgruppi kuulub legeerteras, mis ei ole roostevaba teras, valuplokkides või muudes 

esmasvormides, pooltöödeldud tooted (näiteks bluumid, valtstoorikud, slääbid, lehetoorikud, 

jämedalt vormitud tükid sepistamiseks), lehtvaltstooted, kas rulli keeratud või mitte 

(niinimetatud laiad lehed, laiad rullid, lehed, plaadid ja ribad), latid ja vardad, nurk- ja 

profiilraud ning traat. 

Kõik need tooted võivad olla töödeldud, tingimusel, et nad ei ole selle läbi omandanud 

teistesse rubriikidesse kuuluvate toodete iseloomulikke tunnuseid (vaata rubriikide 7206 kuni 

7217 selgitusi). 

29

Nendes legeerterastes kõige sagedamini esinevad metallid on mangaan, nikkel, kroom, 

volfram, molübdeen, vanaadium ja koobalt. Kõige sagedamini esinev mittemetalne lisand on 

räni. Need legeerivad ained annavad terasele erilisi omadusi, näiteks löögi- ja kulumiskindluse 

(näiteks mangaanterased); paremad elektrilised omadused (räniterased); paremad 

noolutusomadused (näiteks vanaadiumterased); või suurema lõikekiiruse (näiteks kroomvolframterased). 

Muid legeeritud teraseid kasutatakse paljudeks otstarveteks, mis nõuavad spetsiaalseid 

omadusi (näiteks vastupidavus, suurem kõvadus, elastsus, tugevus), näiteks relvades, 

tööriistades ja lõiketerades ning masinaehituses. 

Selle alamgrupi legeeritud teraste hulka kuuluvad: 

1) Legeeritud konstruktsiooniterased, mis tavaliselt sisaldavad järgmisi elemente: kroom, 

mangaan, molübdeen, nikkel, räni, vanaadium. 

2) Legeeritud terased, millistel on parem tõmbetugevus ja keevitusomadused ja mis 

sisaldavad muuhulgas väga vähesel hulgal boori (0,0008% massist või rokem) või 

nioobiumi (0,06% massist või rohkem). 

3) Legeeritud terased, mis sisaldavad kroomi või vaske ja mis on ilmastikukindlad. 

4) Legeeritud terased nn „magnetlehtede” jaoks (neil on madal magnetiline kadu), üldjuhul 

sisaldavad 3 kuni 4% räni ja, võimalik, et ka alumiiniumi. 

5) Automaaditerased, mis mitte üksnes ei vasta märkuse 1 f) nõuetele, vaid sisaldavad ka 

vähemalt ühte järgmistest elementidest: plii, seleen, telluur või vismut. 

6) Legeeritud laagriterased (üldjuhul sisaldavad kroomi). 

7) Legeeritud mangaan-räni vedruterased (sisaldavad mangaani, räni ja, võimalik et ka 

kroomi või molübdeeni) ja muud legeeritud terased vedrude jaoks. 

8) Mittemagnetilised löögi- ja kulumiskindlad legeeritud terased, kõrge 

mangaanisisaldusega. 

9) Kiirlõiketerased: legeeritud terased, mis sisaldavad, kas koos teiste legeerivate 

elementidega või ilma, vähemalt kahte kolmest elemendist — molübdeen, volfram ja 

vanaadium, kusjuures nende osakaal kokku peab olema 7% massist või enam, süsinikku 

0,6% või enam ja kroomi 3 kuni 6% massist. 

10) Mittedeformeeruvad tööriistaterased: sisaldavad üldjuhul massist 12% või enam kroomi 

ja 2% või enam süsinikku. 

11) Muud legeeritud terased. 

12) Püsimagnetiterased, mis sisaldavad alumiiniumi, niklit ja koobaltit. 

13) Mittemagnetilised legeeritud terased, milliseid iseloomustab mangaani või nikli sisaldus, 

erinev alamgruppi III kuuluvate teraste omast. 

14) Tuumareaktorite reguleerimisvarraste terased (kõrge boorisisaldusega). 

Siia alamgruppi kuuluvad ka õõnsad puurvardad, nii legeeritud kui legeerimata terastest 


7224 MUU LEGEERTERAS VALUPLOKKIDENA VM ESMASVORMIDENA; 

MUUST LEGEERTERASEST POOLTOOTED: 

7224 10 - valuplokid jm esmasvormid 

7224 90 - muud 

Rubriigi 7206 ja 7207 selgituste nõuded kehtivad, mutatis mutandis, ka selle rubriigi 

toodete kohta. 

7225 LEHTVALTSTOOTED MUUST LEGEERTERASEST, LAIUSEGA 

VÄHEMALT 600 mm: 

- elektrotehnilisest räniterasest: 

7225 11 - - suundorienteeritud struktuuriga 

7225 19 - - muud 

7225 30 - muust legeerterasest, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, rullides 

7225 40 - muust legeerterasest, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, mitte rullides 

7225 50 - muud, külmvaltsitud, edasi töötlemata 

- muud 

30

7225 91 - - tsingiga elektrolüütiliselt pinnatud või kaetud 

7225 92 - - tsingiga muul viisil pinnatud või kaetud 

7225 99 - - muud 

Rubriigi 7208 kuni 7210 selgituste tingimused kehtivad, mutatis mutandis, ka selle rubriigi 


o 

o o 




7208 40, 7208 51, 7208 52, 7208 53 ja 7208 54 selgitusi. 


Vaata alamrubriikide 7209 15, 720916, 7209 17, 7209 18, 7209 25, 7209 26, 7209 27 ja 7209 28 

selgitusi. 


Vaata alamrubriikide 7210 30, 7210 41 ja 7210 49 selgitusi 

7226 LEHTVALTSTOOTED MUUST LEGEERTERASEST, LAIUSEGA ALLA 

600 mm: 

- elektrotehnilisest räniterasest: 

7226 11 - - suundorienteeritud struktuuriga 

7226 19 - - muud 

7226 20 - kiirlõiketerasest 

- muud: 

7226 91 - - kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata 

7226 92 - - külmvaltsitud, edasi töötlemata 

7226 99 - - muud 

Rubriigi 7211 ja 7212 selgituste tingimused kehtivad, mutatis mutandis, ka selle rubriigi 


o 

o o 




7208 40, 7208 51, 7208 52, 7208 53 ja 7208 54 selgitusi. 


Vaata alamrubriikide 7209 15, 7209 16, 7209 17, 7209 18, 7209 25, 7209 26, 7209 27 ja 7209 

28selgitusi. 

7227 KUUMVALTSITUD VARBMATERJAL MUUST LEGEERTERASEST, 

KORRAPÄRATULT KOKKU KERITUD: 

7227 10 - kiirlõiketerasest 

7227 20 - ränimangaanterasest 

7227 90 - muud 


kohta. 

7228 MUUST LEGEERTERASESTVARBMATERJAL; MUUST 

LEGEERTERASEST KUJUPROFIILID; LEGEERITUD VÕI 

LEGEERIMATA TERASEST ÕÕNSAD PUURTORUD: 

7228 10 - kiirlõiketerasest varbmaterjal 

7228 20 - ränimangaanterasest varbmaterjal 

31

7228 30 - muuvarbmaterjal, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi töötlemata 

7228 40 - muu varbmaterjal, sepistatud, edasi töötlemata 

7228 50 - muu varbmaterjal, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata 

7228 60 - muu varbmaterjal 


7228 80 - puurtorud 

A) Muud latid ja vardad; nurkteras ja profiilteras 

Rubriikide 7214 ja 7216 selgituste tingimused kehtivad, mutatis mutandis, ka selle 

rubriigi toodete kohta 

B) Õõnsad puurtorud 

Õõnsad puurtorud on defineeritud selle grupi märkusega 1 p). Neid tuntakse ka 

puurterastena. 

Puurvardad saadakse legeeritud või legeerimata terasest valtstoorikute läbipuurimise ja 

sellele järgneva ülevaltsimisega. Nende tavaline ristlõige on ümmargune, kuusnurkne, 

kaheksanurkne või ruutoktagonaalne (mahalõigatud nurkadega ruut). Puurvardad võivad 

olla lõigatud lühikesteks tükkideks puuriterade valmistamiseks, mis kuuluvad rubriiki 8207; 

neid kasutatakse ka viie või kuue meetri pikkuste tükkidena jõuülekandeks, kui puurimine 

toimub teatud kauguselt. Piki varrast olev õõnsus juhib vedeliku lõikekohale nii 

määrimiseks kui ka tolmu tekkimise vältimiseks. 

o 

o o 



Vaata alamrubriikide 7215 10 ja 7215 50 selgitusi. 

7229 LEGEERTERASEST TRAAT: 

7229 20 - ränimangaanterasest 

7229 90 - muud 


kohta. 

32

GRUPP 73 

RAUD- JA TERASTOOTED 

Märkused: 

1. Käesolevas grupis tähistatakse terminiga „malm” tooteid, mis on saadud valu teel, kus 

raud ületab sulamis massilt kõiki teisi elemente ja mis ei vasta keemiliselt koostiselt 

terasele grupi 72 märkuses 1 punkti d tähenduses. 

2. Termin „traat” hõlmab käesolevas grupis kuum- või külmvormimisel saadud mis tahes 

kujulise ristlõikega tooteid, mille ristlõike ükski mõõde ei ületa 16 mm. 

ÜLDINE 

Selle grupi alla kuulub teatud hulk spetsiifilisi tooteid rubriikides 7301 kuni 7324 ja 

rubriikides 7325 ja 7326, mõningaid rauast (sh. valumalmist, nagu see on defineeritud selle 

grupi märkuses 1)) või terasest tooteid, mis ei ole spetsifitseeritud gruppides 82 või 83 ja ei 

lange nomenklatuuri teistesse gruppidesse. 

Selle grupi jaoks on terminitele „torud” ja „õõnesprofiilid” antud järgmine tähendus: 

1) Torud 

Kontsentrilised õõnestooted, ühtlase põiklõikega, ainult ühe siseõõnega terves 

pikkuses, samakujulise sise- ja välispinnaga. Terastorud on peamiselt ümmarguse, 

ovaalse, ristkülikulise (sh. ruudukujulise) ristlõikega, kuid lisaks võib leiduda ka 

võrdkülgse kolmnurga või muu konveksse hulknurga ristlõikeid. Ümmargusest erineva 

ristlõikega tooted, ümardatud nurkadega terves pikkuses ja korrapäratute otstega torud 

peavad olema samuti vaadeldud torudena. Nad võivad olla lihvitud, kaetud, painutatud 

(sh. keritud torud), keermestatud ja ühendatud või mitte, puuritud, kokkupigistatud, 

venitatud, kooniliseks tehtud või varustatud flantside, kraede või rõngastega. 

2) Õõnesprofiilid 

Õõnestooted, mis ei vasta ülaltoodid definitsioonile ja peamiselt sellised, millel 

sisemine ja välimine pind ei ole samakujuline. 

Grupi 72 üldised selgitused kehtivad, mutatis mutandis, ka selle grupi kohta. 

7301 RAUAST VÕI TERASEST SULUNDKONSTRUKTSIOONID, 

PUURITUD, PERFOREERITUD VÕI MITTE, MONOLIITSED VÕI 

MONTEERITAVAD; KEEVITATUD KUJUPROFIILID, RAUAST VÕI 

TERASEST: 

7301 10 - sulundkonstruktsioonid 


Sulundkonstruktsioonid koosnevad profiilidest, mis on saadud valtsimise, tõmbamise, 

pressimise või rullimisega või valtsitud elementide kokkumonteerimisega (näiteks neetimise, 

keevitamise, kokkumonteerimise teel). Neid profiile saab ühendada vastastikku teineteise 

külge lihtsate lukkudega või nende pikikülgede kõrvutiasetamisega. Sellel eesmärgil on 

mõlemal tüübil, vähemalt pikemal küljel, ühendused (näiteks sooned, äärikud, lukud). 


1

1) Sulundkonstruktsioonide nurk- või servdetailid, mis on nurkade moodustamiseks 

ettenähtud profiilid; sellel otstarbel kasutatakse murtud profiile või profiile, mis on pikuti 

lõigatud, niimoodi saadud detailid on siis keevitatud või needitud kokku nurga 

moodustamiseks. 

2) Liitvad sulundkonstrktsioonide sektsioonid kolme või nelja traversiga eraldusvaheseinte 


3) Ühendavad sulundkonstruktsioonide sektsioonid, milliste kuju võimaldab neid kasutada 

erinevat tüüpi sulundkonstruktsioonide ühendamiseks. 

4) Sulundkonstruktsioonide kanalid ja postid, mis lüüakse maa sisse selliselt, et nad liituvad 

kokku ilma selleks täiendavat jõudu rakendamata. Sulundkonstruktsioonide kanalid on 

laineliselt volditud kujuga. Sulundkonstruktsioonide postid on tehtud kahest 

kokkukeevitatud profiilist. 

Sulundkonstruktsioone kasutatakse peamiselt seinte valmistamiseks liivases, vesises või 

üleujutatud pinnases sellistes ehitustes nagu tammid, teede muldkehad, kraavid. 

Rubriiki kuuluvad ka keevitatud nurkraud ja profiilraud. Rubriigi 7216 selgitused kehtivad, 

mutatis mutandis, keevitatud profiilide kohta. 

Siia rubriiki ei kuulu 

a) Keevitatud õõnesprofiilid (rubriik 7306). 

b) Sulundkonstruktsioonid, mis on ühendatud konstruktsioonideks, millistel ei ole „lukusteid” välisühendusteks 


7302 RAUDTEEDE JA TRAMMITEEDE RAUAST VÕI TERASEST KONST- 

RUKTSIOONIELEMENDID: RÖÖPAD, HAMMAS- JA VASTURÖÖPAD, 

PÖÖRMED, RISTRÖÖPAD, PÖÖRMEKANGID JM RISTÜHENDUSED, 

LIIPRID, LUKULIIPRID, ALUSLAPID, SIDELAPID, KIILUD, 

TUGIPLAADID, TUGIPADJAD, TÕMMITSAD, KANDURID, 

RÖÖPAPOLDID JM DETAILID RÖÖBASTE ÜHENDAMISEKS VÕI 

KINNITAMISEKS: 

7302 10 - rööpad 

7302 30 - pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused 

7302 40 - sidelapid ja tugiplaadid 

7302 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad rauast või terasest raudtee või trammiteede 

konstruktsioonimaterjalid, nii laiale kui ka kitsale rööpmevahele. 

1) Rööpad raudtee ja trammitee jaoks on kuumvaltsitud tooted. Rubriiki kuuluvad kõik 

sellised pikad rööpad, sh. ümarpeaga rööpad, äärik- (või siledapõhjalised) rööpad, 

soonitud trammirööpad, pilurööpad elektritrammidele ja juhtmerööpad jne. 

See rubriik hõlmab kõiki rööpaid, mida normaalselt kasutatakse raudtee või 

trammiteede ehitamisel, sõltumata sellest, milleks neid kavatsetakse kasutada 

(ripptransport, liikuvad kraanad vms). Kuid ta ei hõlma rööpaid, mis ei ole raudtee- või 

trammirööbaste tüüpi(näiteks lükanduste rööpad ja liftirööpad). 

Vasturööpad, samuti nimetatud kaitse- või julgestusrööbastena, kinnitatakse 

rööbastikule, vältimaks ristumistel ja pöörangutel rööbastelt väljalibisemist. 

Hammasrööpad on ette nähtud järsu gradiendiga raudteedele. Üks tüüp kujutab 

endast kahte pikka paralleelset latti, mis on tihedalt ühendatud põikvarrastega; varraste 

vahe on selline, et veduri all olev hammasratas sellega hambuks. Teine tüüp kujutab 

endast hammastatud rööbast, mis samuti hambub hammastatud rattaga. 

Kõik ülaltoodud rööpad võivad olla sirged, kõverad või läbipuuritud poldiaukudega. 

2) Pöörmed, riströöpad, pöörmekangid ja muud ristmikuelemendid, võivad olla valatud 

või muul viisil toodetud, kasutatakse ühendustel või ristmikutel alaliselt. 

3) Rauast või terasest „liiprid” (põiksidemed) kasutatakse rööbaste toetamiseks ja 

nende paralleelsetena hoidmiseks. Need on esitatud tavaliselt oma lõppkujul peale 

valtsimist, kuid võivad olla ka koostatud mitmest elemendist kokkukeevitamise või 

2

-neetimise teel. Tavaliselt on nendel U-kujuline väga lühikese servaga või suure oomega 

kujuline ristlõige ja nad jäävad sellesse rubriiki ka siis, kui nad on puuritud, augustatud 

või on varustatud aluslappide ja tugiplaatidega või koos terve rööbaste 

kinnitusarmatuuriga. 

4) Lukuliiprid on kuumvaltsitud, sepistatud või valatud tooted mitmesuguse kujuga 

(siledad, servaga, nurgad, jne) ja neid kasutatakse ühe rööpa ühendamiseks järgmisega. 

Kuuluvad siia rubriiki sõltumata sellest, kas nad on või ei ole puuritud või augustatud. 

5) Kandurid (tavaliselt valumalmist), kasutatakse ümarpeaga rööbaste liiprite külge 

kinnitamiseks, on kinnitatud kruvide või poltidega. 

Kanduri kiilusid kasutatakse rööpa hoidmiseks kanduris. 

Alusplaate (baasplaadid, liipriplaadid) kasutatakse siledapõhjaliste rööbaste 

kinnitamiseks liipritele. Nad kaitsevad liipreid ja kinnitatakse nende külge krampide, 

poltide, kruvide või rööpanaeltega või terasliiprite korral ka keevitamisega. 

Sidelapid on samuti kasutusel siledapõhjaliste liiprite kinnitamiseks liipritele; nad on 

poltidega kinnitatud liiprite külge ja hoiavad oma nukkidega rööpa lameda põhja nende 

küljes kinni. 

Rubriik hõlmab ka muud jäigad raudtee kinnitusseadmed, nagu need, mis on 

saadud teraslati painutamisega ligikaudselt L- kujuliseks, lühem külg pressitakse vastu 

rööpa flantsi ja pikem külg, mis on kergelt lamestatud, kuid mitte terav, fikseeritakse 

eelnevalt liiprisse puuritud auku. 

Ka mürasummutavad rööbaste kinnitusseadmed kuuluvad sellesse rubriiki. Neid 

tehakse vedruterasest ja nad kinnitavad rööpa liipri või alusplaadi külge. Kinnihoidev jõud 

saadakse kinnituse geomeetrilise kõrvalekaldumisega projekteeritud kujust. Padi või 

isoleeriv seade, tavaliselt kummist või plastmassist, pannakse kinnituse ja rööpa või 

kinnituse ja liipri vahele. 

6) Tugiplaadid ja tõmmitsad on ette nähtud hoidma rööpaid paralleelselt. 

Mõned spetsiaalsed distantstõmmitsad ja nurklatid on ette nähtud selleks, et neid 

poltidega ühendada rea puust liipritega; fikseeritult kindla nurga all liipritele on nende 

ülesandeks hoida ära rööbastiku deformeerumine (ehk „roomamine”) teatud punktides. 

7) Muud spetsiaalsed rööpaankrud on seadised, mis kinnitatakse rööpa külge, kui tekib 

roomamine pikisuunas. Need toetavad vastu liiprit või alusplaati ja püüavad sellega 

vähendada sellist pikisuunalist liikumist. 


a) Kruvid, poldid, needid, nuudid ja naelad, mida kasutatakse rööbasteede konstruktsioonide kinnitamiseks 

(rubriik 7317 ja 7318). 

b) Koostatud rööbasteed, pöördeplatvormid, puhverplatvormid, laadimisplatvormid (rubriik 8608). 

7303 MALMIST TORUD JA ÕÕNESPROFIILID 

Selle rubriigi alla kuuluvad torud ja õõnesprofiilid, mis on valmistatud valumalmist, mis on 

määratletud selle grupi märkuses 1. 

Need võivad olla valmistatud kas vormvalu või tsentrifugaalvaluga; viimasel juhul 

valatakse sulamalmi kiirestipöörlevasse horisontaalsesse silindrisse, nii et metall surutakse 

tsentrifugaaljõuga vastu toru seina, kus ta hangub. 

Need torud ja õõnesprofiilid võivad olla sirged või kõverad, siledad või põiki- või 

pikiribidega. Nad võivad olla tehtud muhvtorudena või olla ühendatud äärikutega keevituse 

või keermestuse abil. Koostamise võimaldamiseks on muhvtorudel üks ots laiendatud teise 

toru otsa mahutamiseks. Äärikutega torusid võib ühendada kraede, muhvide, poltide, 

klambritega jne, kuna keermestatud ja siledad torud ühendatakse muhvide, rõngaste või 

kraedega. 

Siia rubriiki kuuluvad ka torud ja õõnesprofiilid paljude või hargnevate õõntega ja need, 

mis on kaetud näiteks tsingi, plastmassi, bituumeniga. 

Selle rubriigi torusid kasutatakse surve- ja vabavoolu torustikes veevarustuseks, heitvete 

ärajuhtimiseks, madalsurve gaasitorustikes, veerennideks ja drenaažiks. 

3


1) Toruliitmikud (rubriik 7307) 

2) Torud ja õõnesprofiilid, mis on töödeldud äratuntavateks toodete osadeks, mis klassifitseeritakse oma 

vastavates rubriikides, nagu keskkütteradiaatorite sektsioonid (rubriik 7322) ja masinate osad (XVI jaotis). 

7304 IGASUGUSED ÕMBLUSETA TORUD JA ÕÕNESPROFIILID, RAUAST 

VÕI TERASEST (V.A MALMIST) : 

- gaasi- ja naftajuhtmete magistraaltorud 

7304 11 - -roostevabast terasest 

7304 19 - - muud 

- mantel-, surve- ja puurtorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks 

7304 22 - - roostevabast terasest puurtorud 

7304 23 - - muud puurtorud 

7304 24 - - muud, roostevabast terasest 

7304 29 - - muud 

- muud, rauast või legeerimata terasest, ümmarguse ristlõikega: 

7304 31 - - külmtõmmatud või külmvaltsitud 

7304 39 - - muud 

- muud, roostevabast terasest, ümmarguse ristlõikega: 


7304 49 - - muud 

- muud, muust legeerterasest, ümmarguse ristlõikega: 


7304 59 - - muud 

7304 90 - muud 

Selle rubriigi torud ja õõnesprofiilid võivad olla valmistatud järgmistes protsessides: 

A) Mingi vahetoodangu kuumvaltsimisega. Selleks vaheproduktiks võib olla valtsitud ja 

kooritud valuplokk või pidevvalul saadud ümarplokk või kang. 

Selle valmistamisprotsessi hulka kuuluvad: 

1) Tükeldamine põikvaltsil (Mannesmanni protsess), ketassaega või koonustüüpi 

tükeldajal, saamaks õõnsat toorikut suurema seinapaksuse ja välisdiameetriga ning 

väiksema pikkusega kui lõpp-produkt. 

2) Kuumvaltsimine tornil või tugivardal: 

– kolme kaldrulliga venituspingil (Assell või Transval), kasutatakse suuremas osas 

laagritorude tootmiseks, või kahe kaldrulliga venituspingil juhtkettaga (Dieshri 

protsess) või kolme planetaar-kaldvaltsiga venituspingil. 

– „pidevvaltsimine”, millel on hulk erinevaid valtse „vabalt ujuva” või poolujuva torni 

peal (Neuvali või Dalmini protsess), või 

– pilgervaltspingil või 

– Stiefeli pingil või 

– surumispingil tooriku surumisega läbi valtside rea, või 

– venitusvaltspingil. Sellisel juhul saadav toode on valmis toru. 

B) Ümarploki kuumekstrusiooniga pressil, mis kasutab klaasi (Ugine-Sejournet protsess) 

või muud määrdeainet. See meetod sisaldab tegelikult järgmisi operatsioone: 

tükeldamine, võimalik et ka venitamine, ekstrusioon. 

Ülalkirjeldatud operatsioonidele võivad järgneda erinevad viimistlusoperatsioonid: 

– kuumviimistlus; sellel korral läheb toorik peale kuumutamist kalibreerimispinki või 

venitamispinki ja lõpuks õgvenduspinki või 

– külmtõmbamine tornil, külmtõmbamine pingil või külmvaltsimine (külmredutseerimine) 

pilgervaltspingil (Mannesmanni või Megaval protsessid). Need operatsioonid 

võimaldavad saada kuumvaltsitud või eksrudeeritud torudest, mida kasutatakse 

toorikutena, torusid õhema seinapaksuse (olgu märgitud, et Transval protsess 

4

võimaldab toota vähendatud seina paksusega torusid otse) või diameetriga, samuti 

torusid väiksemate tolerantsidega seina paksuses ja diameetris. Külmtöötluse 

meetodite hulka kuuluvad hoonimine ja kalibreerimine poleeritud pinna saamiseks 

(vähese kareduskraadiga torud), mida vajatakse näiteks pneumotõstukite või 

hüdrauliliste silindrite jaoks. 

C) Valu või tsentrifugaalvalu. 

D) Vormile paigutatud ketta sügavtõmbamine, saadud tooriku järgneva kuumtõmbamisega. 

E) Sepistamine. 

F) Varraste lõiketöötlemine järgneva külmtõmbamise või külmvaltsimisega 

(külmredutseerimisega) (välja arvatud õõnsad puurvardad rubriigist 7228). 

Vaata selle grupi üldisi selgitusi selles osas, mis puudutab torude ja õõnesprofiilide 

eristamist. 

* 

* * 

Selle rubriigi tooted võivad olla kaetud näiteks plastmassiga või bituumenisse segatud 

klaasvillaga. 

Siia rubriiki kuuluvad ka ribistatud torud ja õõnesprofiilid, sellised nagu terviklikult 

ribistatud piki- või põikiribidega. 

Selle rubriigi toodete hulka kuuluvad ka erilised torujuhtmete torud, mida kasutatakse 

gaasi- ja õlitorustikes, ning puurtorud, mida kasutatakse nafta või maagaasi puurimisel, 

torud mida võib kasutada kateldes, ülekuumendites, soojusvahetajates, kondensaatorites, 

rafineerimisahjudes, elektrijaamade toitevee eelsoojendites, galvaniseeritud või mustad 

torud (nn. gaasitorud) kõrge või kesksurveaurule või gaasi ja vee jaotuseks ehitustes, 

samuti ka torud vee ja gaasi jaotusmagistraalidele. Lisaks kasutatakse torudsid veel autode 

ja tööpinkide osade valmistamiseks, kuul-, silinder-, koonus- või nõellaagrirõngasteks või 

muudeks mehaanilisteks kasutusteks, tellinguteks, torustruktuurides või 

ehituskonstruktsioonides. 

Rubriigist on välja arvatud: 

a) Valumalmist torud (rubriik 7303) ja rubriikide 7305 ja 7306 rauast ja terasest torud. 

b) Valumalmist õõnesprofiilid (rubriik 7303) ja rubriigi 7306 õõnesprofiilid. 

c) Rauast ja terasest toruliitmikud (rubriik 7307). 

d) Rauast ja terasest paindtorud, armatuuriga või ilma (kaasa arvatud termostaatilised lõõtsad ja 

paisumiskambrid) (rubriik 8307). 

e) Elektrijuhtmete isoleeritud torud (rubriik 8547). 

f) Torud ja õõnesprofiilid, mis on ümbertöödeldud spetsiaalseteks määratlevateks toodeteks, näiteks need, mis 

on ette valmistatud kasutamiseks metallkonstruktsioonides (rubriik 7308), keskkütteradiaatorite sektsioonid, 

(rubriik 7322), sisepõlemis-kolbmootorite väljalasketorud (rubriik 8407), muud masinate osad (XVI jaotis), 

sõidukite sumbutid ja sumbutitorud grupist 87 (näiteks rubriigid 8708 või 8714), jalg- või mootorrataste 

raamid ja sadulasambad (rubriik 8714). 


Alamrubriigid 7304 11, 7304 19, 7304 22, 7304 23, 7304 24 ja 7304 29 

Neisse alamrubriikidesse kuuluvad kõik sellised tooted sõltumata sellest, millistele 

standarditele või tehnilistele tingimustele nad vastavad (näiteks American Petroleum Institute 

(API) standardid 5L või 5LU torujuhtmete torudele ja API standardid 5A, 5AC või 5AX mantel- ja 

puurtorudele). 

Alamrubriigid 7304 31, 7304 39, 7304 41, 7304 49, 7304 51 ja 7304 59. 

Et teha vahet selle alamrubriigi külmtöödeldud toodete ja teiste toodete vahel, vaata grupi 72 

üldisi selgitusi, osa IV B), teine lõik. 

7305 MUUD RAUD- JA TERASTORUD (NÄITEKS KEEVITATUD, 

NEEDITUD VÕI MUU ÕMBLUSEGA), ÜMMARGUSE RISTLÕIKEGA, 

VÄLISLÄBIMÕÕDUGA ÜLE 406,4 mm: 

5

- gaasi- ja naftajuhtmete magistraaltorud: 

7305 11 - - pikisuunalise räbualusel kaarkeevisõmblusega 

7305 12 - - muud, pikisuunalise keevisõmblusega 

7305 19 - - muud 

7305 20 - manteltorud gaasi või nafta puurimiseks 

- muud, keevisõmblusega: 

7305 31 - - pikisuunalise keevisõmblusega 

7305 39 - - muud 

7305 90 - muud 

Selle rubriigi torud on toodetud näiteks lehtvaltsimisel saadud eelnevalt sulgemata 

torujate vormide keevitamisel või neetimisel. 

Torujaid vorme võib toota: 

– rullides lehtvaltstoodetest, pikuti või spiraalselt pideva operatsioonina rullide süsteemi 

abil; või 

– pikuti mittepideva operatsioonina pressi või valtside abil lehtvaltstoodetest, mis ei ole 

rullis. 

Keevitatud toodete korral on kokkupuutuvad servad keevitatud ilma täitemetallita 

leekkeevitusega, elektrilise takistus- või induktsiooonkeevitusega või täitemetalliga 

kaarkeevitusega räbu või gaasi kaitsekihi all oksüdeerumise vältimiseks. Mis puutub 

needitud torusid, siis nendel on kokkupuutuvad servad ülekaetud ja ühendatud neetide abil. 

Selle rubriigi tooted võivad olla kaetud näiteks plastmassi või bituumeniga segatud 

klaasvillaga. 

Nende hulka kuuluvad torujuhtmete torud, mida kasutatakse gaasi ja nafta jaoks, 

manteltorud nafta- ja gaasipuuraukudele, pikkade veetrasside torud või pulbitorud söe ja 

muude tahkete materjalide jaoks, torud tellingute või ehituskolonnide jaoks, samuti ka 

hüdroelektrijaamade veejuhtmed, mis tavaliselt on rõngastega tugevdatud. 

* 

* * 


a) Rubriikide 7303, 7304 või 7306 torud ja õõnesprofiilid. 

b) Rauast või terasest toruliitmikud (rubriik 7307). 

c) Torud, mis on töödeldud spetsiaalseteks määratlevateks toodeteks. 

o 

o o 


Alamrubriigid 7305 11, 7305 12, 7305 19 ja 7305 20. 

Alamrubriikide 7304 11, 7304 19,7304 22, 7304 23, 7304 24 ja 7304 29 selgitused kehtivaid, 

mutatis mutandis, ka nende alamrubriikide kohta. 


See alamrubriik hõlmab torusid, mis on toodetud terasplaadist kas pressil vormimise või 

valtsimise ja elektrikaarega keevitamisega metalli lisamisel ja räbu all oksüdeerimise vältimiseks 

liitumise hetkel. 

Peale keevitamist jääb kõrgem metallijälg, „keevitusjälg”, mis on selgelt nähtav viimistletud 

toru pinnal. 


Sellesse alamrubriiki kuuluvad peamiselt torud, mis on toodetud terase rullidest 

pidevvormimisega läbi rea valtspinkide ja elektrilise takistus- või induktsioonkeevitusega ilma 

metalli lisamiseta. Peale keevitamist ei jää valmis toru välispinnale kõrgemat metallijälge. 

7306 MUUD RAUD- VÕI TERASTORUD NING ÕÕNESPROFIILID (NÄITEKS 

LAHTISTE, KEEVITATUD, NEEDITUD VÕI MUUL VIISIL 

ÜHENDATUD ÕMBLUSTEGA): 

- gaasi- ja naftajuhtmete magistraaltorud 

6

7306 11 - - keevisõmblusega, roostevabast terasest 

7306 19 - - muud 

- mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks 

7306 21 - - keevisõmblusega, roostevabast terasest 

7306 29 - - muud 

7306 30 - muud keevisõmblusega, ümmarguse ristlõikega, rauast või legeerimata terasest 

7306 40 - muud keevisõmblusega, ümmarguse ristlõikega, roostevabast terasest 

7306 50 - muud keevisõmblusega, ümmarguse ristlõikega, muust legeerterasest 

- muud keevisõmblusega, mitteümmarguse ristlõikega 

7306 61 - - ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega 

7306 69 - - muu mitteümmrguse ristlõikega 

7306 90 - muud 

Rubriigi 7305 selgitused on, mutatis mutandis, rakendatavad selle rubriigi toodetele. 


1) Sepistamisega keevitatud torud, nn. põkk-keevitatud torud. 

2) Suletud äärtega torud, st torud, millel servad kas puutuvad kokku või katavad teineteist 

ja mis on tuntud lahtise õmblusega torudena. Kuid tooted, millel on lahtine pilu terves 

pikkuses, klassifitseeritakse profiilidena rubriigis 7216, 7222 või 7228. 

3) Torud, mille kokkupuutuvad servad on ühendatud valtsiga. 

Mõned selle rubriigi pikisuunas keevitatud torud on allutatud külmtõmbamisele või 

valtsimisele, et saada vähema seinapaksuse või välisdiameetriga ja väiksemate 

mõõdutolerantsidega tooteid. Need külmtöötlemise meetodid võimaldavad kasutada ka 

erinevaid pinnaviimistlusi poleeritud pinna saamiseks, nagu märgitud rubriigi 7304 

selgitustes. 

Vaata selle grupi üldisi selgitusi torude ja õõnesprofiilide eristamise kohta. 

* 

* * 

Siia rubriiki kuuluvad eriti torujuhtmete torud, mida kasutatakse gaasi ja nafta jaoks, 

mantel- ja puurtorud nafta- ja gaasipuuraukudele, boilerites, vee ülekuumendites, 

soojusvahetites, kondensorites, jõujaamade toitevee eelsoojendites kasutamiseks sobivad 

torud, galvaniseeritud või mustad torud (nn. gaasitorud) kõrge või keskmise survega auru- 

või veetorustikele hoonetes, samuti nagu vee või gaasi jaotusvõrkudele asulates. Lisaks 

kasutatakse torusid ja õõnesprofiile autode ja masinate osade, jalgrattaraamide ja 

lapsevankrite valmistamisel, ehituses tellingute ja ehituskonstruksioonide juures. „Lahtise 

õmblusega” torusid kasutatakse näiteks metallmööbli raamideks. 

* 

* * 


a) Valumalmist torud (rubriik 7303) ja rauast või terasest torud rubriigist 7304 või 7305 

b) Õõnesprofiilid valumalmist (rubriik 7303) ja rauast või terasest rubriigist 7304. 

c) Toruliitmikud rauast või terasest (rubriik 7307). 

d) Paindtorud rauast või terasest (k.a termostaatilised lõõtsad ja paisumismuhvid) (rubriik 8307). 

e) Isoleeritud torud elektrijuhtmetele (rubriik 8547). 

f) KIndlalt identifitseeritavateks toodeteks töödeldud torud ja õõnesprofiilid, näit sellised, mis on ette valmistatud 

kasutamiseks ehituskonstruktsioonides (rubriik 7308), keskkütteradiaatorite torusektsioonid (rubriik 7322), 

sisepõlemismootorite väljalaskekollektorid (rubriik 8409), muud masinaosad (XVI jaotis), grupi 87 sõidukite 

summutid ja väljalasketorud (näiteks rubriik 8708 või 8714), mootor- või jalgrataste sadulatoed ja raamid 


o 

o o 


Alamrubriigid 7306 11, 7306 19, 7306 21 ja 7306 29 

7

Alamrubriikide 7304 11, 7304 19, 7304 22, 7304 23, 7304 24 ja 7304 29 selgitused kehtivad, 

mutatis matandis, ka nende alamrubriikide kohta. 

7307 RAUAST VÕI TERASEST TORULIITMIKUD (NÄITEKS MUHVID, 

PÕLVED) : 

- valatud: 

7307 11 - - mittetempermalmist 

7307 19 - - muud 

- muud, roostevabast terasest: 

7307 21 - - äärikud 

7307 22 - - keermestatud põlved, käänikud ja muhvid 

7307 23 - - otsakuti külgekeevitatavad liitmikud 

7307 29 - - muud 

- muud: 

7307 91 - - äärikud 

7307 92 - - keermestatud põlved, käänikud ja muhvid 

7307 93 - - otsakuti külgekeevitatavad liitmikud 

7307 99 - - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad rauast ja terasest toruliitmikud, mida peaasjalikult kasutatakse 

kahe toruõõne ühendamiseks, või toru ühendamiseks mingi aparaadi külge, või toru ava 

sulgemiseks.Rubriiki ei kuulu kaubad, millel ei ole otseselt tegemist toruõõnega (näiteks 

riputid, stellaažid ja muud taolised toed, mis peamiselt fikseerivad või toetavad torusid 

seinal, kinnitus- või tihendusrõngad või kraed (voolikuklambrid), mida kasutatakse painduva 

torustiku klammerdamiseks või jäikadele torudele kinnitamiseks, kraanid, ühendustükid jms) 

(rubriik 7325 või 7326). 

Ühendus saadakse: 

– kruvimisega, kui kasutatakse rauast või terasest keermestatud liitmikke; 

– või keevitamisega, kui kasutatakse põkk- või muhvkeevituse liitmikuid. Põkk-keevituse 

korral liitmike ja torude otsad lõigatakse risti või kaldu; 

– või kontaktiga, kui kasutatakse lahtivõetavaid terasliitmikuid. 

Selle rubriigi alla kuuluvad seepärast lameäärikud ja äärikud sepistatud kraedega, 

põlved, käänikud ja tagasivoolu käänikud, reduktorid, kolmikud, ristmikud, korgid ja 

kübarad, liitmikud torureelingute ja konstruktsioonielementide jaoks, mitmeharulised tükid, 

ühendusvoolikud, sifoonsulgurid, niplid ja kraed. 


a) Klambrid ja muud seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud konstruktsioonielementide ühendamiseks 


b) Poldid, mutrid, kruvid jne, mis sobivad kasutamiseks toruliitmike ühendamisel (rubriik 7318). 

c) Termostaatilised lõõtsad ja paisumismuhvid (rubriik 8307). 

d) Riputid, toed ja muud sarnased, nagu ülal on kirjeldatud; ja rõnga või konksuga torukorgid, keermestatud või 

mitte, (näiteks need, mida kasutatakse pesunööride kinnitamiseks) (rubriik 7326). 

e) Liitmikud, mis on varustatud kraanidega, ventiilidega jm (rubriik 8481). 

f) Isoleeritud muhvid elektrijuhtmete torude jaoks (rubriik 8547). 

g) Liitmikud jalgrataste ja mootorrataste raamide koostamiseks (rubriik 8714). 

8

7308 RAUAST VÕI TERASEST METALLKONSTRUKTSIOONID (V.A 

RUBRIIGI 9406 KOKKUPANDAVAD EHITISED) JA NENDE OSAD 

(NÄITEKS SILLAD, SILLASEKTSIOONID, LÜÜSIVÄRAVAD, TORNID, 

SÕRESTIKMASTID, KATUSEKATTED, KATUSEFERMID, UKSED, 

AKNAD, NENDE RAAMID, LÄVEPAKUD, AKNALUUGID, 

BALUSTRAADID, PIILARID JA SAMBAD); TAHVLID, VARDAD, 

KUJUPROFIILID, TORUD JMS TARINDITES KASUTATAVAD 

RAUAST VÕI TERASTOOTED: 

7308 10 - sillad ja nende sektsioonid 

7308 20 - tornid ja sõrestikmastid 

7308 30 - uksed, aknad ja nende raamid, lävepakud 

7308 40 - tooted tellingute või raketiste püstitamiseks, tugipostid ja kaevandustoestik 

7308 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kompleksed või mittekompleksed metallkonstruktsioonid, samuti 

konstruktsioonide osad. Selle rubriigi konstruktsioonidele on iseloomulik, et kui nad kord on 

paigale pandud, siis nad üldiselt sinna kohta jäävad. Nad on tavaliselt valmistatud lattidest, 

varrastest, torudest, nurkraudadest, profiilidest, sulunditest, lehtedest, plaatidest, laiadest 

lehtvaltstoodetest, nn. universaalplaadid kaasa arvatud, vöödest, ribadest, sepistest või 

valanditest neetimise, keevitamise, poltühendustega jne. Sellised konstruktsioonid 

sisaldavad mõnikord teiste rubriikide tooteid, nagu traadist põimitud paneelid või rubriigi 

7314 raidvenitusleht. Konstruktsioonide osade hulka kuuluvad klambrid ja muud seadised, 

mis on spetsiaalselt ette nähtud ümmarguse ristlõikega metallkonstruktsioonide elementide 

(torujate või mitte) kokkumonteerimiseks. Nendel seadistel on tavaliselt nukid tapitud 

aukudega, milledesse asetatakse kokkumonteerimise ajal poldid klambrite kinnitamiseks 

torustiku külge. 

Peale rubriigis nimetatud konstruktsioonide ja nende osade kuuluvad siia rubriiki ka 

järgmiset tooted: 

Kaevanduste tõstetornid ja pealisehitused, reguleeritavad või teleskoopilised talad, 

torutalad, tammide varid, torutellingud ja sarnased seadmed; lüüsiväravad, kaid, 

maabumissillad ja meremuulid; tuletornide pealisehitised; laevade mastid, trapid, reelingud 

ja veekindlad vaheseinad jne; kasvuhoonete sõrestik ja tugevdusraamid; suuremõõtmelised 

stellaažid monteerimiseks ja alaliseks paigaldamiseks poodides, tööstushoonetes, ladudes; 

teatud kaitsebarjäärid autoteede jaoks, valmistatud lehtmetallist või nurkraudadest, 

profiilidest, sulunditest. 

Siia rubriiki kuuluvad ka sellised lehed, laiad lehtvaltstooted, sh. universaalplaadid, ribid, 

vardad, nurkrauad, profiilid, sulundid ja torud, mis on ette valmistatud kasutamiseks 

ehituskonstruktsioonides (näiteks puuritud, painutatud, sälgustatud). 

Veel kuuluvad siia rubriiki tooted, mis koosnevad üksikutest eraldi valtsitud ja seejärel 

kokkuväänatud varrastest, mida kasutatakse ka armeeritud või eelpingestatud 

raudbetoonis. 

Selle rubriigi alla ei kuulu: 

a) Monteeritud lehed (rubriik 7301). 

b) Lehtedest kastid, mis on ette nähtud tsemendi valamiseks, millel on vormidele iseloomulikud tunnused 


c) Konstruktsioonid, mis on selgesti määratlevad masinate osadena (XVI Jaotis). 

d) XVII Jaotise konstruktsioonid nagu raudtee ja trammide rööbaste kinnitised ja liidesed, ja rubriigi 8608 

mehaanilised signalisatsiooniseadmed, raudtee veerevkoosseisu või mootorsõidukite žassiide raamid (Grupp 

86 või 87), ja ujuvkonstruktsioonid Grupist 89. 

e) Teisaldatav riiulimööbel (rubriik 9403). 

9

7309 RAUAST VÕI TERASEST RESERVUAARID, TSISTERNID, PAAGID 

JMS MAHUTID MIS TAHES AINETE JAOKS (V.A SURU- VÕI 

VEDELGAAS), MAHUGA ÜLE 300 LIITRI, VOODERDUSEGA VÕI 

ILMA, SOOJUSISOLATSIOONIGA VÕI ILMA, MEHAANILISTE JA 

SOOJUSTEHNILISTE SEADMETETA 

Need mahutid on tavaliselt alatiselt paigaldatud säilitamiseks või kasutamiseks 

tootmises, näiteks tehastes, keemiatööstustes, värvi- ja gaasitööstustes, pruulikodades, 

destilleerimis- või rektifikatsiooniettevõtteis, vähemal määral kodudes, kauplustes vms. 

Selle rubriigi alla kuuluvad mis tahes mahutid mis tahes materjali jaoks peale kokkusurutud 

või vedeldatud gaasi. Need gaasimahutid klassifitseeritakse rubriigis 7311, sõltumata 

nende mahust. Mehaaniliste või termiliste seadmetega nagu segajad, jahutus- või 

kuumutisspiraalid, või elektrikuumutid, varustatud mahutid kuuluvad gruppi 84 või 85. 

Teisest küljest mahutid, millel on lihtsalt kraanid, ventiilid, nivoonäidikud, 

kaitsemanomeetrid jne, jäävad siia rubriiki. 

Mahutid võivad olla lahtised või kinnised, vooderdatud eboniidi, plastmassi või värviliste 

metallidega, või varustatud soojustisoleeriva kattega (näiteks asbest, šlakkvill või klaasvill) 

sõltumata sellest, kas see vooder on või ei ole kaetud välimise metallikihiga. 

Rubriiki kuuluvad ka mahutid, mis on isoleeritud kahekordsete põhjade või seintega, 

tingimusel, et ei ole ette nähtud jahutava või soojendava vedeliku tsirkuleerimist nende 

vahel. (Sellised mahutid on välja arvatud, vt rubriik 8419). 


Nafta- või õlireservuaarid; linnasetööstuses kasutatavad vaadid odra leotamiseks; 

käärimisvaadid vedelike jaoks (vein, õlu vms); selitusvaadid kõikvõimalike vedelike jaoks; 

vaadid metalltoodete lõõmutamiseks ja noolutamiseks; veemahutid (kodused või muud), 

kaasa arvatud keskkütteseadmete paisumispaagid; mahutid tahkete ainete jaoks. 

Samuti ei kuulu siia rubriiki mahutid, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja varustatud vedamiseks ühe või 

enama transpordiliigiga (rubriik 8609). 

7310 RAUAST VÕI TERASEST PAAGID, VAADID, TRUMLID, 

KONSERVIKARBID, KASTID JM MAHUTID MIS TAHES AINETE 

JAOKS (V.A SURU- VÕI VEDELGAAS), MAHUGA KUNI 300 LIITRIT, 

VOODERDUSEGA VÕI ILMA, TERMOISOLATSIOONIGA VÕI ILMA, 

MEHAANILISTE JA SOOJUSTEHNILISTE SEADMETETA: 

7310 10 - mahuga vähemalt 50 l 

- mahuga alla 50 l: 

7310 21 - - konservikarbid, suletavad jootmise või valtsimisega 

7310 29 - - muud 

Kuna eelmine rubriik käsitab mahuteid mahtuvusega üle 300 l, mis on tavaliselt paigale 

monteeritutena tehastes vms, kuuluvad siia rubriiki teraslehtedest või plaatidest mahutid, 

milliste maht ei ületa 300 l, suurust, mis võimaldab neid kergesti teisaldada või käsitada ning 

mida kasutatakse kaubanduslikul transpordil ja kaupade pakendina, ja ka selliselt 

paigaldatud mahutid. 

7311 RAUAST JA TERASEST SURU- VÕI VEDELGAASIKONTEINERID 

Siia rubriiki kuuluvad mis tahes suurusega mahutid, mida kasutatakse suru- või 

vedelgaaside hoidmiseks või transpordiks (näiteks heelium, hapnik, argoon, vesinik, 

atsetüleen, süsihappegaas või butaan). 

Ühed neist on tugevad silindrid, torud, pudelid jne, mida on katsetatud suure rõhuga; nad 

võivad olla keevituseta või keevitatud (näiteks põhjad, keskelt ümberringi või pikuti). Teised 

koosnevad sisemisest anumast ja ühest või enamast väliskestast, kusjuures vaheruum on 

10

täidetud isolatsioonimaterjaliga, vaakumiga või on ette nähtud sisaldama krüogeenilist 

vedelikku, võimaldades teatud vedeldatud gaase säilitada atmosfääri rõhul või madalal 

rõhul. 

Need mahutid võivad olla varustatud juhtimise, reguleerimise ja mõõteseadmetega, nagu 

ventiilid, kraanid, manomeetrid, nivooindikaatorid jms. 

Mõned (näiteks atsetüleeni jaoks) sisaldavad inertset poorset ainet nagu kivivilll, puusüsi 

või asbest, sideainega nagu tsement ja mõnikord impregneeritud atsetooniga, et hõlbustada 

täitmist ja kõrvaldada kokkusurutud atsetüleeni plahvatusohtlikkust. 

Teistes, nagu nendes, mis on ette nähtud gaasivarustuseks, aurustub vedeldatud gaas 

üksnes atmosfäärisoojuse mõjul väliskesta siseseinale kinnitatud spiraali läbimisel. 

Siia rubriiki ei kuulu aurukogujad (rubriik 8404). 

7312 KEERUTATUD TRAAT, TROSSID, PÕIMITUD LINT, TROPID JMS, 

RAUAST VÕI TERASEST, ELEKTRILISE ISOLATSIOONITA: 

7312 10 - keerutatud traat,, trossid jm keerutatud tooted 

7312 90 - muud 

Selle rubriigi alla kuulub keerutatud traat (ehk korrutatud traat), mis on saadud kahe või 

enama üksiktraadi tiheda kokkukeerutamisega, ja selliste korrutatud traatide 

kokkukeerutamise teel saadud igas suuruses trossid. Tingimusel, et nad jäävad sisuliselt 

raud- või terastraadist kaupadeks, võivad trossid olla keritud tekstiilsüdamikule (kanep, 

džuut vms) või kaetud tekstiiliga, plastikuga vms. 

Trossid on põhiliselt ümmarguse ristlõikega, kuid selle rubriigi alla kuuluvad ka üksikute 

või korrutatud traatide punumisega saadud, tavaliselt ristküliku (ka ruudu) kujulise 

ristlõikega lindid. 

Sellised trossid, lindid jne kuuluvad rubriiki sõltumata sellest, kas nad on või ei ole 

lõigatud tükkideks, varustatud konksude, vedrukonksude, pööreldite, tõngaste, silmade, 

klambritega vms (tingimusel, et nad seeläbi ei saa teiste rubriikide kaupade omadusi), on 

või ei ole töödeldud üksikuteks või mitmekordseteks lingudeks, troppideks vms. 

Neid kaupu kasutatakse tõstmiseks (kraanade, vintside, plokkide, liftidega, vms) 

kaevandustes, karjäärides, laevanduses jm; vedamiseks või pukseerimiseks; 

kaabeltrossina; ülekanderihmadena; mastide taglastuse ja hoidetrossidena; piirdetrossiks; 

kivisaagimise trossina (tavaliselt kolmekordne korrutatud spetsiaalterasest traat), jne. 


a) Okastraat ja lõdvalt keerutatud okasteta kahekordne piirdetraat („torsades”) (rubriik 7313). 

b) Isoleeritud elektrikaabel (rubriik 8544) 

c) Piduritrossid, gaasitrossid jms trossid kasutamiseks grupi 87 mootorsõidukites. 

7313 RAUAST VÕI TERASEST OKASTRAAT; RAUAST VÕI TERASEST 

PIIRDETRAAT, KORRUTATUD VÕI LAPIKTRAAT, OKASTEGA VÕI 

ILMA 

Siia rubriiki kuuluvad järgmised piiravad või sulgevad lindid ja traadid (traat, nagu on 

defineeritud grupi märkuses 2.): 

1) Okastraat, mis kujutab endast lõdvalt kokkukeerutatud raud- või terastraati, tihedalt 

paiknevate okaste või mõnikord väikeste teravate metallribadega. 

2) Kitsas lame lint või traat, millel on väikeste intervallide järel hambad ja mida kasutatakse 

okastraadi alternatiivina; 

3) Väänatud lint või üksik lame traat. Seda piirderiba kasutatakse sageli „torsadese” nime 

all. Ta kujutab endast kitsast linti, riba või lamedat traati, mis võib olla kergelt keerutatud. 

Need kaubad kuuluvad siia rubriiki sõltumata sellest, kas nad on okastega või mitte. 

4) Lõdvalt keerutatud traat, mis koosneb kahest raud- või terastraadist ja ilmselt on 

kasutatav piirdena. Ka seda tuntakse „torsadesena”. 

11

Siia rubriiki kuulub ka „hispaania ratsanik” („dannerts") ja taolised okastraattõkked, 

mõnikord juba puust või metallist postidele monteeritud, kasutatakse sõjaasjanduses, 

piirdena jne. 

Kasutatavad lindid ja traadid on tavaliselt galvaanitud või muul viisil kaetud (näiteks 

kaetud plastmassiga). 

Selle rubriigi alla ei kuulu lõdvalt kokkukeerutatud korrutatud traat või tross, mida mõnikord samuti 

kasutatakse piirdena (rubriik 7312) 

7314 RIIE (SH LÕPUTU LINT), VÕRED, VÕRGUD JA TARAD RAUD- VÕI 

TERASTRAADIST; LAIALIVENITATUD METALLVÕRK RAUAST VÕI 

TERASEST: 

- riie: 

7314 12 - - lõputu lint roostevabast terasest, masinatel ja seadmetel kasutamiseks 

7314 14 - - muu riie roostevabast terasest 

7314 19 - - muud 

7314 20 - traadist võred, võrgud, tarad (lõikumiskohtades keevitatud), milles traadi ristlõike 

maksimaalmõõde on vähemalt 3 mm ning võrgusilma pindala vähemalt 100 cm² 

- muud traadist võred, võrgud ja tarad, lõikumiskohtades keevitatud 

7314 31 - - tsingiga pinnatud või kaetud 

7314 39 - - muud 

- muu riie, võred, võrgud ja tarad: 

7314 41 - - tsingiga pinnatud või kaetud 

7314 42 - - plastiga kaetud 

7314 49 - - muud 

7314 50 - laialivenitatud metallvõrk 

A) KANGAS (SH LÕPUTU LINT), VÕRED, VÕRGUD JA TARAD. 

Selle grupi tooted on peamiselt toodetud raud- või terastraadi põimimise, kudumise 

või võrgukudumisega käsitsi või masinal; tootmise meetodid meenutavad üldjoones neid, 

mida kasutatakse tekstiilitööstuses (lihtsate kääritud ja koelõngaga kootud kangaste, 

kootud või heegeldatud kangaste jne jaoks). 

Siia kuuluvad ka traatvõred, millistes traadid on kontaktpunktides kokku keevitatud 

või lisatraadiga kokku seotud, sõltumata sellest, kas traadid on ühtlasi põimitud või mitte. 

Termin „traat” tähistab mis tahes ristlõike kujuga külm- või kuumvormitud toodet, 

milles ükski ristlõike mõõde ei ületa 16 mm, sellised nagu valtsitud traat, traatvardad ja 

lehest lõigatud ribad (vaata selle grupi märkust 2.). 

Selle rubriigi materjale võib kasutada paljudel otstarvetel, näiteks paljude ainete 

pesemiseks, kuivatamiseks või filtreerimiseks; piirete, toiduainete katete ja 

putukavõrkude, masinate ohutuspiirete, konveierlintide, riiulite, madratsite, mööblipolstri, 

peen- ja jämesõelte jne valmistamiseks ja betooni tugevdamiseks. 

Materjal võib olla rullides, lõputu lindina (näiteks konveierilindiks) või lehtedes, kas 

valmislõigatud või mitte, ta võib olla kahe- või enamkihiline. 

B) Raid-venitusmetall 

Raid-venitusmetall on rombikujuliste silmadega võrk, mis on saadud paralleelsete 

sisselõigetega metallist lehe või riba venitamisel. 

See materjal on väga jäik ja tugev ja seda kasutatakse traatvõre või perforeeritud 

lehe asemel piireteks, masinate ohutuspiireteks, jalakäijate sildade või kraanateede 

põrandateks, mitmesuguste ehitusmaterjalide tugevdamiseks (betoon, tsement, 

plastmass, klaas jne). 

Peale toodete, mis on valmistatud traatvõrgust ja mis üldiselt on sellest rubriigist välja arvatud, kuuluvad 

teistesse gruppidesse järgmised tooted: 

12

a) Metallniidist kootud kangad, sellised, mis on kasutatavad riietusesemetes või muuks sarnaseks (rubriik 

5809). 

b) Traatvõrguga tugevdatud plastmass või asbest, traatvõrguga klaas (grupp 39, 68 ja 70 vastavalt); tellislatid 

(traatvõrk põletatud savis, kasutatakse ehituses) (grupp 69); paberist katuselehed, tavaliselt tõrvaga 

immutatud ja traatvõrguga tugevdatud (grupp 48). Kuid kergelt plastmassiga kaetud (isegi kui silmad on 

täidetud) kootud traat vms ja paberikattega traatvõrk või võre, nagu seda kasutatakse tsementeerimisel, 

krohvimisel jne, jääb siia rubriiki. 

c) Traadist riie jne, mis on tehtud masinate osade kujule, näiteks ühendatud teiste materjalidega (grupp 84 või 

85). 

d) Traatriie jne, mis on tehtud käsisõelteks (rubriik 9604). 



Termin „riie” tähistab ainult traadist tooteid, mis on valmistatud samal viisil nagu tekstiilriie, kahe 

niidisüsteemiga, mis ristuvad täisnurga all. 

Riie on üldjuhul tasapinnaline kudum, kuid ta võib olla ka toimne (diagonaalkoega) või muu 

kudum. Koelõng on pidev niit, mis jookseb edasi-tagasi risti lõimega. Kangas kootakse 

pidevalttöötavatel kangastelgedel. Punktid, millistes kude ristub lõimega, võivad olla tugevdatud 

(näiteks sidumisega eraldi traadi abil). Seda liiki kudumid võivad olla suhteliselt laiade vahedega 

paigutatud koest ja lõimest, mis jätab ruudulise silmaga võre mulje. Säbrutatud liigid on valmistatud 

säbrutatud punutistest; säbrutatud traadid haakuvad, tehes ristumispuktid jäigaks. Alternatiivselt võib 

kangas olla tehtud sirgetest traatidest ja siis pressitud; deformatsioon ristumiskohtades tugevdab 

kangast. 

Kangad võivad olla esitatud rullides või lehtedes, lõigatud vastavasse mõõtu või kujusse; 

kangaste servad võivad olla keevitatud või joodetud. 

7315 RAUD- JA TERASKETID, NENDE OSAD: 

- liigendketid ja nende osad: 

7315 11 - - rullketid 

7315 12 - - muud ketid 

7315 19 - - osad 

7315 20 - rehviketid 

- muud ketid: 

7315 81 - - vaheplaadiga tasandketid 

7315 82 - - muud, keevitatud lülidega 

7315 89 - - muud 

7315 90 - muud osad 

Siia rubriiki kuuluvad valumalmist (tavaliselt sepistatav valumalm), separauast või 

terasest ketid sõltumata nende mõõtmetest, valmistamisprotsessist või, üldiselt, ettenähtud 

otstarbest. 

Siia hulka kuuluvad liigendketid (näiteks rullketid, pööratud hambaga („vaiksed”) ketid ja 

Galle ketid), liigenditeta ketid, sealhulgas ka vaheplaadiga tarandketid (kas sepistatud, 

valatud, keevitatud, stantsitud metalllehest või ribist või traadist valmistatud jne) ja kuulketid. 

Rubriigi alla kuuluvad: 

1) Transmissiooniketid ratastele, autodele ja masinatele. 

2) Ankru- või sildamisketid; ketid tõstmiseks, vedamiseks või pukseerimiseks; autode 

jääketid. 

3) Madratsiketid, äravoolukorkide ketid, loputuskastide ketid jne. 

Kõik need ketid võivad olla varustatud otstega või abiseadmetega (näiteks konksud, 

vedrukonksud, pöörlid, haakesilmused, rõngad, lõhirõngad, jm). Nad võivad olla lõigatud 

tükkideks või ette nähtud mingiks kindlaks kasutamiseks. 

Kettide rauast või terasest osad sellistena määratletud, nagu näiteks külgplaadid, rullid, 

spindlid jne liigendkettidele ja liigenditeta kettide lülid, kuuluvad samuti siia rubriiki. 

13


a) Ketid juveliiritooteid imiteerimiva iseloomuga rubriigi 7117 mõttes ( näiteks kellaketid ja nipsasjade ketid). 

b) Lõikehammastega vms ketid, mida kasutatakse kettsaagides või lõikeriistades (grupp 82) või muud tooted, 

milles ketil on abistav osa nagu koppketid, konveieri konksuketid või pingutid kangaste viimistlemiseks. 

c) Ukseketid (rubriik 8302) 

d) Maamõõduketid (rubriik 9015) 

7316 RAUAST VÕI TERASEST ANKRUD, OTSIANKRUD (TRAGID) JA 

NENDE OSAD 

See rubriik hõlmab ainult seda tüüpi ankruid, mida kasutatakse mis tahes 

veeväljasurvega laevade, puurimisplatvormide, poide, tulepaakide, ujuvmiinide jne 

ankurdamiseks. Siia alla ei kuulu muud tooted, mida mõnikord nimetatakse „ankruteks” 

(näiteks need, mida kasutatakse müüritiste ühendamiseks või sarikate kinnitamiseks 

ehitiste seinte külge). 

Ankrud võivad olla varustatud risti või tokiga, mõnikord puust, ja ankrukäppade hõlmad 

võivad olla või mitte olla jäigad. 

Rubriigi alla kuuluvad ka tragid; need on väiksemad kui ankrud ja neil on rohkem 

käppasid kui kaks (tavaliselt neli) ja neil ei ole tokki. Neid kasutatakse väiksemate laevade 

ankurdamiseks, teisest laevast kinnihoidmiseks jne, uppunud objektide otsimiseks ja puude 

või kaljude külge kinnitamiseks vms. 

Selle rubriigi alla kuuluvad ka ankrute ja tragide osad. 

7317 RAUAST VÕI TERASEST NAELAD, TIHVTID, RÕHKNAELAD, 

KLAMBRID (V.A RUBRIIGIS 8305 NIMETATUD) JMS TOOTED, 

SAMAST VÕI MUUST MATERJALIST (V.A VASEST) PEADEGA 


A) Naelad, knopkad, obadused (mitte need, mis kuuluvad rubriiki 8305) ja muud 

sarnased tooted, mis on tavaliselt valmistatud järgmistel meetoditel: 

1) Külmpressimine vajaliku jämedusega traadist. Sellistel naeltel on tavaliselt lamedad 

või ümardatud pead, kuigi mõned on ilma peadeta ja teritatud kas ühest või mõlemast 

otsast. Koonusjad naelad ja knopkad on tehtud samal viisil selle vahega, et nad on 

lõigatud kaldu. 

2) Teravaks sepistamine (käsitsi või masinaga) vajaliku paksusega rauast vardast 

seejärgse pea väljastantsimisega naelamasinal. 

3) Lõikamine lehest või ribast järgneva, kui vajalik, viimistlemisega kas käsitsi või 

masinal. 

4) Varraste kuumvaltsimine naelavaltsis, mis vormib üheaegselt nii jala kui ka pea. 

5) Pea vormimine väiksest metallikettast ja samal ajal varem valmistatud jala 

kinnitamine pea külge. Seda protsessi kasutatakse tavaliselt ümardatud peadega 

naelte, nagu polstrinaelad, jaoks. 

6) Valamine. 

Rubriigis on palju erinevaid kaupu, sealhulgas: 

Ühtlase ristlõikega traatnaelad, mida kasutavad puusepad; muldvormide naelad; 

klaasimisnaelad; kingsepanaelad; mõlemast otsast teritatud kobad (kas isoleeritud 

või mitte) elektrijuhtmete paigaldamiseks, piltidele, raamidele jne ja muud kobad, mis 

ei ole esitatud plokkidena; teritatud kruvinaelad väänatud jalaga ja pilutamata peaga; 

laipea- ja vedrunaelad kingseppadele, polsterdajatele jne; tallanaelad mäesaabaste 

jaoks; naelad piltide, peeglite, piirete jne jaoks; keermestamata naelad hobuste 

rautamiseks; keermestamata jäänaelad loomadele; väikesed kolmnurgad (tavaliselt 

tinutatud) aknaruutude kinnitamiseks; dekoratiivsed polstrinaelad; laiapealised naelad 

raudteeliiprite märkimiseks. 

14

B) Muud spetsiaalset tüüpi naelad, nagu: 

1) Sepistatud riisad või ankrud (üldjuhul nurkjalgadega, mis on painutatud täisnurga 

all ja otstest teritatud), kasutatakse müüritise, raskete plokkide vm ühendamiseks; 

riisktihvte kasutatakse rööbaste kinnitamiseks liipritele. 

2) Säbrutatud naelad ühe lainelise servaga puust osade ühendamiseks; need 

klassifitseeritakse siin rubriigia ka siis, kui on esitatud plokis. 

3) Konksnaelad ja rõngaga naelad võivad olla stantsitud lehtmetallist või sepistatud. 

Üks ots on teritatud ja teine painutatud täisnurga all või rõngaks mitmesuguste 

esemete riputamiseks. 

4) Rõhknaelad, igat liiki, joonestuslaudade, kontorite jne jaoks, lamedate või kumerate 

peadega. 

5) Kraasinaelad tekstiili kraasimismasinatele ja muud taolised. 

Kõik ülalmainitud kaubad jäävad klassifitseerituks siin rubriigis sõltumata sellest, kas 

nendel on mitte-ferrometallidest (peale vase või selle sulamite) või muust materjalidest 

(portselan, klaas, puu, kummi, plastmass, jne) pead või mitte või kas nad on või ei ole 

plakeeritud, vasetatud, kullatud, hõbetatud, lakitud või kaetud muude materjalidega. 


a) Kruvikonksud, kruvirõngad, teritatud isekeermestavad kruvid pilupeadega ja teritamata isekeermestavad 

kruvid (rubriik 7318). 

b) Saapakaitsed, kinnitusnaeltega või ilma; pildikonksud kinnitusnaeltega; rihmade kinnitused (rubriik 7326). 

c) Naelad, rõhknaelad jms vasest või vasesulamitest peadega (rubriik 7415). 

d) Klambrid plokkides (näiteks kontoritele, polsterdamiseks, pakenditele jne jaoks) (rubriik 8305). 

e) Klaveri keerpulgad (rubriik 9209). 

7318 RAUAST VÕI TERASEST KRUVID, POLDID, MUTRID, VÕTMEGA 

KEERATAVAD PUIDUKRUVID, KRUVIKONKSUD, NEEDID, 

TÜÜBLID, SPLINDID, SEIBID, (SH VEDRUSEIBID) JMS TOOTED: 

- keermestatud tooted: 

7318 11 - - võtmega keeratavad puidukruvid 

7318 12 - - muud puidukruvid 

7318 13 - - kruvikonksud ja -rõngad 

7318 14 - - isekeermestavad kruvid 

7318 15 - - muud kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma 

nendeta 

7318 16 - - mutrid 

7318 19 - - muud 

- keermestamata tooted: 

7318 21 - - vedruseibid jm lukustusseibid 

7318 22 - - muud seibid 

7318 23 - - needid 

7318 24 - - tüüblid ja splindid 

7318 29 - - muud 

A) KRUVID, POLDID JA MUTRID 

Poldid ja mutrid (sh otspoldid), tikkpoldid ja muud metallikruvid, keermestatud või 

mitte, puidukruvid ja mutrivõtmega keeratavad puidukruvid on keermestatud (lõpetatud 

kujul) ja neid kasutatakse toodete koostamiseks või kinnitamiseks selliselt, et neid võib 

ilma kahjustamata lahti monteerida. 

Poldid ja metallikruvid on kujult silindrilised tiheda ja väikesekaldelise keermega, 

harva on nad teritatud ja neil võib olla pilutatud pea või pead, mis on ette nähtud 

pingutamiseks mutrivõtmetega või neil võib olla taandpea. Polt on ette nähtud 

ühendamiseks mutriga, kuna metallikruvid on tavaliselt kruvimiseks metalli keermestatud 

15

auku ja seepärast on üldjuhul keermestatud kogu pikkuses, kuna poltidel on tavaliselt 

osa jalga keermestamata. 

Rubriik hõlmab kõiki liiki kinnituspolte ja metallikruvisid, olenameta nende kujust ja 

kasutamisest, kaasa arvatud klamberpoldid (U-kujulised) ja otspoldid (st silindrilised 

vardad, mis on ühest otsast keermestatud), tikkpoldid (st lühikesed vardad, mõlemast 

otsast keermestatud) ja tihvtpoldid (see on üleni keermestatud vardad). 

Mutrid on metallitükid, mis on ette nähtud vastavate poltide paigalhoidmiseks. Nad 

on tavaliselt läbini keermestatud, kuid mõnikord on umbsed. Rubriiki kuuluvad tiibmutrid, 

liblikmutrid jne. Kontramutrid (tavaliselt õhemad ja sakilised) on mõnikord kasutusel koos 

poltidega. 

Polditoorikud ja keermestamata mutrid kuuluvad samuti siia rubriiki. 

Puidukruvid erinevad poltidest ja metallikruvidest sellega, et need on keermestatud 

ja otsast teravad ning neil on järsem lõikekeere, kuna nad peavad ise lõikama endale tee 

materjali sisse. Ja veel on puidukruvidel peaaegu alati piluga pead või taandpead ja neid 

ei kasutata kunagi koos mutriga. 

Tõllakruvid (pikad kruvid) on suured puukruvid neljakandilise või kuuekandilise piluta 

peaga. Neid kasutatakse raudteerööbaste kinnitamiseks liiprite külge ja sarikate ning 

muude raskete puust konstruktsioonide koostamiseks. 

Rubriiki kuuluvad isekeermestavad (Parkeri) kruvid; nad sarnanevad 

puidukruvidega selle poolest, et neil on piluga pea ja lõikekeere ja nad on otsast teravad 

või koonilised. Seepäast võivad nad ise lõigata endale tee metallilehte, marmorisse, 

kiltplaati, plastmassi jne. 

Rubriiki kuuluvad ka teritamata sisselöödavad kruvid (ehk kruvinaelad), samuti 

need, mis on otsast teritatud, tingimusel, et nende pead on piludega. Sisselöödavatel 

kruvidel on väga järsk keere ja sageli lüüakse neid materjali sisse haamriga, kuid 

enamjaolt võib neid välja saada ainult kruvikeerajat kasutades. 

Siia rubriiki ei kuulu. 

a) Teravad kruvinaelad piluta peadega (rubriik 7317). 

b) Kruvikorgid (rubriik 8309) 

c) Keermestatud mehhanismid, mida mõnikord nimetatakse kruvideks, mida kasutatakse liikumise 

ülekandmiseks või muul viisil aktiivse masina osana (näiteks Archimedese kruvi, tigumehhanism ja 

presside keermestatud võllid; ventiilide sulgemismehhanismid jne) (grupp 84). 

d) Klaveri keerpulgad ja muud sarnased muusikariistade keermestatud osad (rubriik 9209), 

B) KRUVIKONKSUD JA KRUVIRÕNGAD. 

Neid kasutatakse esemete riputamiseks või kinnitamiseks ja nad erinevad eelmise 

lõigu naelkonksudest ainult selle poolest, et nad on keermestatud. 

C) NEEDID 

Needid erinevad ülalkirjeldatud kaupadest sellega, et nad on keermestamata; nad on 

tavaliselt silindrilised, ümmarguse, sileda või õõnestatud peaga. 

Neid kasutatakse metallosade alaliseks ühendamiseks (vt suured sõrestikud, laevad, 

mahutid). 

Siia rubriiki ei kuulu toruneedid ja harkneedid mis tahes otstarbeks (rubriik 8308), kuid needid mis on 

ainult osaliselt õõnsad, jäävad klassifitseerituks siin rubriigis. 

D) SPLINDID JA NUUDID 

Splindid, tavaliselt harkjad, on kasutusel paigaldamiseks aukudesse spindlites, 

võllides, poltides vms, et vältida neile monteeritud objektide paigalt liikumist. 

Nuudid ja tihvtid on kasutusel samaks otstarbeks, kuid on tavaliselt suuremad ja 

tugevamad; need võivad olla ette nähtud, nagu splindid, läbima auke (siis nad on sageli 

16

kiilukujulised) või sobimiseks ümber võlli, spindli vms lõigatud soontesse või piludesse, 

misjuhul nad võivad olla mitmesuguse kujuga, nagu hobuseraud või koonusjad. 

Rõngasvedrud võivad olla mitmesuguse kujuga, alates lihtsalt piluga rõngast kuni 

keerulisteni (silmade või sälkudega hõlbustamaks nende paigaldamist spetsiaalsete 

näpitsatega). Nad on alati ette nähtud, mis tahes kujulised nad ka ei oleks, 

paigaldamiseks soonde, kas võlli ümber või silindrilise õõne sisse, vältimaks osade 

suhtelist liikumist. 

E) SEIBID 

Seibid on tavaliselt väikesed õhukesed kettad auguga keskel; nad asetatakse mutri 

ja kinnitatava osa vahele viimase kaitseks. Nad võivad olla siledad, lõigatud, piluga 

(näiteks Grower'i vedruseibid), painutatud, koonilised, jne. 

* 

* * 



Termin „kruvi” ei haara kruvikonkse ja kruvirõngaid; need klassifitseeritakse alamrubriigis 

7318 13. 


Siia alamrubriiki kuuluvad isekeermestavad (Parkeri) kruvid, mis on kirjeldatud rubriigi 7318 

selgituste osa A) kaheksandas lõigus. 

7319 RAUAST VÕI TERASEST ÕMBLUSNÕELAD, KUDUMISVARDAD, 

LÄBITÕMBENÕELAD, HEEGELNÕELAD, TIKKIMISSTILETID JMS 

KÄSITÖÖKS VAJALIKUD TOOTED; HAAKNÕELAD, NÖÖPNÕELAD 

JMS, RAUAST VÕI TERASEST, MUJAL NIMETAMATA: 

7319 20 - haaknõelad 

7319 30 - nööpnõelad 

7319 90 - muud 

A) ÕMBLUSNÕELAD, KUDUMISVARDAD, KAHANDUSNÕELAD, HEEGELNÕELAD, 

TIKKIMISNÕELAD JA MUUD SARNASED TOOTED. 

Siia rubriiki kuuluvad nõelad, mida kasutatakse käsitsi õmblemisel, kudumisel, 

tikkimisel, heegeldamisel, vaipade valmistamisel jne. 


1) Õmblusnõelad, nõelumisnõelad, tikkimisnõelad, pakinõelad, madratsinõelad, 

purjenõelad, köitenõelad, polstrinõelad, vaibanõelad ja kotinõelad, kingsepanõelad 

(sh silmaga naasklid), kolmnurkse otsaga nõelad naha õmblemiseks, jne. 

2) Kudumisvardad (pikad ilma silmata nõelad). 

3) Igat liiki läbitõmbenõelad (sh pallinõelad) nööride, paelte, keelte, jne 

läbitõmbamiseks 

4) Heegelnõelad (nõelad, mille ühes otsas on konks ja mida kasutatakse 

heegeldamisel). 

5) Tikkimisstiletid, kasutatakse tikkimisel riidesse augu tegemiseks. 

6) Võrgukudumise nõelad, kas ühest või mõlemast otsast teravad. 

Mõned nendest toodetest on mõnikord käepidemega. 

Siia rubriiki kuuluvad ka toorikud, st viimistlemata vardad (silmadega või ilma); 

silmadega, kuid teritamata või poleerimata nõelad; tikkimisstilettide või läbitõmbenõelte 

terad ilma käepidemeta. 


a) Ilma silmata kingsepanaasklid ja stileti-tüüpi läbitorkamisvahendid vahatöödeks, kontoritele jne, naasklid 

ja läbitorkamisvahendid (rubriik 8205). 

17

) Masinanõelad kudumiseks, paelakudumiseks, tikkimiseks jne (rubriik 8448); õmblusmasinate nõelad 


c) Helipeade nõelad (rubriik 8522). 

d) Nõelad meditsiiniliseks, kirurgiliseks, hambaravi- või veterinaarseks kasutamiseks (rubriik 9018). 

B) HAAKNÕELAD JA MUUD NÕELAD, MIS EI OLE MUJAL NIMETATUD EGA 

KIRJELDATUD 

Neil nõeltel võivad olla teistest metallidest, klaasist, plastmassist vms pead või 

abiosad tingimusel, et nad ei muutu ehteasjadeks ja nad jäävad põhiliselt rauast või 

terasest nõelteks. Selle rühma alla kuuluvad: 

1) Haaknõelad 

2) Nööpnõelad 

Siia kuuluvad ka teritatud jalad prosside, märkide jne jaoks (lukustusega või ilma), 

kübaranõelad jne; nõelad ja teritatud tikud siltide, putukate jne kinnitamiseks. 


a) Lipsunõelad, rinnamärgid jne, kübaranõelad ja muud sarnased nõelad isiklikuks kaunistamiseks (rubriik 

7117). 

b) Joonestusknopkad (rubriik 7317). 

c) Juuksenallid, juuksenõelad; rullinõelad, rulliklambrid, juuksekähardajad ja muud sarnased (rubriik 8516 

või 9615). 

7320 RAUAST VÕI TERASEST VEDRUD JA VEDRULEHED: 

7320 10 - lehtvedrud ja nende lehed 

7320 20 - keerdvedrud 

7320 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik rauast või terasest vedrude tüübid vaatamata nende 

kasutusalale, peale kellavedrude rubriigist 9114. 

Vedrud on valmistatud elastsest lehtmetallist, traadist või vardast selliselt, et nendel on 

omadus võtta oma esialgne kuju isegi peale olulist deformeerimist. 

Rubriiki kuuluvad järgmised vedrude tüübid: 

A) Lehtvedrud (üksikud või kihtidest koostatud), kasutatavad peamiselt sõidukite 

toestussüsteemides (näiteks raudteevedurid ja veerevkoosseis, autod ja vankrid). 

B) Keerdvedrud, millel on kaks suuremat gruppi: 

1) Silindrilised keerdvedrud, mille hulka kuuluvad surve- ,tõmbe- ja väändevedrud; 

valmistatud ümmarguse või ristkülikulise ristlõikega traadist või vardast. Neid 

kasutatakse paljudeks otstarveteks (näiteks sõidukites ja üldmasinaehituses). 

2) Rullisvedrud, tavaliselt koonilised ja valmistatud ristkülikulise või ovaalse ristlõikega 

traadist või vardast, või lamedast ribast. Neid kasutatakse peamiselt amortisaatorites, 

veerevkoosseisu puhvrites, aiakäärides, juukselõikusmasinates jne. 

C) Lamevedrud ja lamedad spiraalvedrud, kasutatakse vedruga käivitavates mootorites, 

lukkudes jne. 

D) Ketasvedrud ja rõngasvedrud (nagu kasutatakse raudteepuhvrites vms). 

Vedrud võivad olla klamberpoltidega (näiteks lehtvedrud) või muude lisanditega 

koostamiseks või paigaldamiseks . 

Vedrulehed kuuluvad samuti sellesse rubriiki. 


a) Vihmavarjude ja päikesevarjude varraste ja sõrestiku vedrud (rubriik 6603). 

b) Vedruseibid (rubriik 7318). 

c) Vedrud, mis on kokku monteeritud teiste kaupadega, moodustades näiteks automaatseid uksesulgejaid 

(rubriik 8302), identifiseeritavaid masinaosasid (XVI jaotis) või aparaate ja instrumente gruppidest 90, 91 

jne. 

d) XVII jaotise amortisaatorid ja torsioonvedrud. 

18

7321 RAUAST VÕI TERASEST PLIIDID (K.A SISSEEHITATUD 

KESKKÜTTE-KUUMAVEEKATLAGA), AHJUD, KAMINAD, 

SÖEPANNID, GAASIPÕLETID, SOOJENDUSPLAADID JM 

MITTEELEKTRILISED KÜTTESEADMED, NENDE OSAD: 

- kütteseadmed toidu valmistamiseks ja soojendamiseks: 

7321 11 - - gaaskütusel või nii gaaskütusel kui ka muul kütusel 

7321 12 - - vedelkütusel 

7321 19 - - muud, sh seadmed tahkekütuse jaoks 

- muud kütte- või kuumutusseadmed: 

7321 81 - - gaaskütusel või nii gaaskütusel kui muul kütusel 

7321 82 - - vedelkütusel 

7321 89 - - muud, sh seadmed tahkekütuse jaoks 

7321 90 - osad 

Siia rubriiki kuulub rida seadmeid, mis vastavad kõikidele alljärgnevatele tingimustele: 

i) on ette nähtud soojuse tootmiseks ja kasutamiseks ruumide kütmisel; küpsetamiseks ja 

keetmiseks; 

ii) on ette nähtud kasutama tahket, vedelat või gaasilist kütust, või muid energiaallikaid (nt 

päikeseenergiat); 

iii) on tavaliselt kasutatavad kodumajapidamises või matkal. 

Need seadmed on äratuntavad, vastavalt nende tüübile, ühe või enam iseloomuliku 

tunnuse järgi, nagu üldised mõõtmed, kujundus, maksimaalne küttevõimsus, ahju või 

kamina maht kütuse kasutamisel, paagi maht, kui kasutatakse vedelkütust. Otsustamise 

kriteeriumiks on asjaolu, et kõnesolev seade ei tohi töötada tasemel, mis ületaks 

kodumajapidamise nõudeid. 


1) Ahjud, kuumutid, kaminad ruumide kütmiseks, soojendamiseks jne. 

2) Gaasi- ja õliradiaatorid kütteelementidega, samaks otstarbeks. 

3) Köögipliidid, -ahjud ja keetlid. 

4) Kütteelementidega praeahjud (näiteks praadimiseks, küpsetamiseks, leibade 

valmistamiseks). 

5) Piiritus- või survepliidid, kämpingupliidid, matkapliidid, jne; gaasiplaadid; 

taldrikusoojendajad, millistel on ette nähtud soojenduselement. 

6) Pesukatlad küttekolde või muu kuumutuselemendiga. 

Siia rubriiki kuuluvad ka keskkütteboileritega pliidid. Kuid teisest küljest on sellest 

rubriigist välja arvatud seadmed, mis kasutavad kütmiseks ka elektrit, nagu näiteks 

kombineeritud gaasielektrikeetlite juures (rubriik 8516). 

Kõik need tooted võivad olla emailitud, nikeldatud, plakeeritud vasega jne; varustatud 

teistest mitteväärismetallidest abiseadmetega, või vooderdatud tulekindlate materjalidega. 

Siia rubriiki kuuluvad ka ülalmainitud seadmete rauast või terasest selgesti äratuntavad 

varuosad (näiteks praeahju pannid, pliidiplaadid või -rõngad, tuhapannid, väljavõetavad 

tulekarbid või -korvid, gaasipõletid, õlipõletid, uksed, restid, jalad, kaitserauad ja 

käterätirauad). 


a) Keskkütteradiaatorid, õhusoojendajad või sooja õhu jaotajad ja nende osad (rubriik 7322) 

b) Praeahjud ja katlad, mis ei ole ette nähtud varustamiseks kütteelementidega (rubriik 7323). 

c) Leeklambid ja kantavad ääsid (rubriik 8205). 

d) Ahjude põletid (rubriik 8416). 

e) Tööstuslikud või laboratoorsed ahjud rubriigist 8417. 

f) Kütte-, küpsetamis-, praadimis-, destilleerimismasinad ja -seadmed jne, ning samalaadsed laboratoorsed 

seadmed rubriigist 8419. Sinna rubriiki kuuluvad, inter alia, ka: 

i) Mitte-elektrilised kiirboilerid (kodumajapidamise või mitte kodumajapidamise omad). 

19

ii) Teatud spetsiaalsed kütte-, küpsetamise- jne aparaadid, mida tavaliselt ei kasutata kodumajapidamises 

(näiteks letitüüpi kohviperkolaatorid, sügavad rasvapannid, sterilisaatorid, soenduskapid, kuivatuskapid ja 

muud auruga või kaudselt köetavad seadmed, sageli küttespiraalidega, kahekordsete seinte või 

põhjadega). 

g) Rubriigi 8516 elektrotermilised aparaadid. 

7322 MITTEELEKTRILISED KESKKÜTTERADIAATORID JA NENDE 

OSAD, RAUAST VÕI TERASEST; RAUAST VÕI TERASEST 

ÕHUKUUMENDID NING KUUMA ÕHU JAOTUSSEADMED (SH KA 

VÄRSKE VÕI KONDITSIONEERITUD ÕHU JAOTAMISEKS), 

MITTEELEKTRILISE KUUMENDUSEGA, ELEKTRIMOOTORILT 

KÄITATAVATE VENTILAATORITE VÕI ÕHUPUHURITEGA, NENDE 

SEADMETE OSAD: 

- radiaatorid ja nende osad: 

7322 11 - - malmist 

7322 19 - - muud 

7322 90 - muud 


1) Keskkütte radiaatorid, st ruumide kütmise seadmed, mis kujutavad endast tavaliselt 

ribitatud torudest või õõnespaneelidest kogumit, millest katlast tulev soe vesi või aur läbi 

tsirkuleerib. Sellised radiaatorid võivad olla puust või metallist ümbrises. 

Siia kuuluvad ka aparaadid, mis kujutavad endast kombinatsiooni radiaatorist, milles 

ringleb kuum või külm vesi ja ejektordüüsist, mida läbib rõhu all olev konditsioneeritud 

õhk. Need kaks osa on monteeritud ühisesse võretatud ümbrisesse. Kui radiaator on 

keeratud välja, töötab see aparaat konditsioneeritud õhu jaotusseadmena. 

Siia rubriiki ei kuulu õhukonditsioneerid (rubriik 8415) ja elektriradiaatorid (rubriik 

8516). 

2) Radiaatorite „sektsioonid” ja muud osad. 

Järgmisi tooteid ei käsitleta osadena: 

a) Torud ja liitmikud keskküttekatelde ja radiaatorite ühendamiseks (rubriigid 7303 kuni 7307). 

b) Radiaatorite alused (rubriik 7325 või 7326). 

c) Auru või kuuma vee kraanid, ventiilid jne (rubriik 8481). 

3) Õhukuumutid, mis kasutavad mis tahes kütust (näiteks süsi, kütteõli, gaas). 

Need kuumutid, paigaldatud või teisaldatavad, koosnevad peamiselt põlemiskambrist 

(koos põletiga) või koldest, soojusvahetajast (torude kogumik vm), mis kannab sellest 

läbi mineva põlemisgaaside soojuse üle õhule, mis liigub mööda torude välispinda, ja 

mootoriga käitatavast ventilaatorist või puhurist. Üldjuhul on need kuumutid varustatud 

põlemisgaaside väljatõmbetoruga. 

Õhukuumutid (paigaldatud või teisaldatavad), mis toodavad kuuma õhku otseseks 

difusiooniks, erinevad oma kütteelementidega radiaatoritest (nagu kirjeldatud rubriigi 

7321selgitustes) selle poolest, et neil on sisse ehitatud puhumisseade (ventilaator või 

puhur) kuuma õhu suunamiseks või jagamiseks erinevate soojendamist vajavate 

pindade vahel. 

Õhukuumutitel võivad olla mitmesugused lisaseadmed, nagu põletid (oma 

pumpadega), elektriventilaatorid õhu andmiseks põletitele, reguleerivad või juhtivad 

aparaadid (termostaadid, pürostaadid, jne), õhufiltrid jms. 

4) Kuuma õhu jaoturid, mis koosnevad tavaliselt endast ribitatud torude kogumikku 

kujutavast õhukuumutuselemendist ja elektriventilaatorist, mis on monteeritud ühisesse 

korpusesse ja varustatud õhu väljalaskeavaga (võre või reguleeritavate ribidega). 

Need jaoturid on ette nähtud ühendamiseks keskküttekateldega ja võivad olla 

projekteeritud seisma põrandal, kinnitatud seinale või olla riputatud laest, taladelt jne. 

Mõned nendest seadmetest võivad olla välise õhuvõtuga, mis võimaldab neid 

kasutada värske õhu jaoturina, kui kütteelement on välja lülitatud. 

20

Siia rubriiki ei kuulu konditsioneeritud õhu jaoturid, mis segavad, toa termostaadi poolt juhituna, suure 

surve all tulevat kuuma ja külma õhku ning mis koosnevad põhiliselt segamiskambrist ja kahest, 

pneumaatiliselt käitatavate ventiilidega sisselaskedüüsist, mis on monteeritud ühisesse korpusesse ega 

sisalda ei radiaatorit ega mootoriga käitatavat ventilaatorit või puhurit (rubriik 8479). 

* 

* * 

Õhukuumutid ja kuuma õhu jaoturid kuuluvad sellesse rubriiki vaatamata sellele, milleks 

neid kasutatakse. Seepärast hõlmab see rubriik õhukuumuteid ruumide kütmiseks ja 

mitmesuguste materjalide kuivatamiseks (kuivsööt, teravili, vms) ning aparaate XVII jaotise 

sõidukite kütmiseks. Kuid kuuma õhu jaoturid, mis kasutavad mootori poolt toodetavad 

soojust ja peavad tingimata olema ühendatud mootoriga, tuleb, rakendades XV jaotise 

märkust 1 g) ja XVII jaotise märkust 3, klassifitseerida XVII jaotises. 

5) Õhukuumendite ja õhujaoturite äratuntavad osad (soojusvahetid, düüsid, otsedifusiooni 

torujuhtmed, niisutajad, võred jne). 

Kuid alljärgnevaid ei ole käsitletud osadena: 

a) Torud ja liitmikud katelde ühendamiseks kuuma õhu jaoturitega (rubriigid 7303 kuni 7307) 

b) Ventilaatorid (rubriik 8414), õhufiltrid (rubriik 8421), kontrolli ja automaatjuhtimise seadmed (grupp 90) 

jne. 

7323 RAUAST VÕI TERASEST LAUA-, KÖÖGI- JM 

MAJAPIDAMISTARBED, NENDE OSAD; RAUD- VÕI TERASVILL; 

NÕUDEPESUNUUSTIKUD, KÜÜRIMIS- VÕI 

POLEERIMISPADJAKESED JA -KINDAD JMS, RAUAST VÕI 

TERASEST: 

7323 10 - raud- või terasvill; nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed ja 

-kindad jms tooted 

- muud: 

7323 91 - - malmist, emailimata 

7323 92 - - malmist, emailitud 

7323 93 - - roostevabast terasest 

7323 94 - - rauast (v.a malmist) või terasest, emailitud 

7323 99 - - muud 

(A) LAUA-, KÖÖGI- JA MUUD MAJAPIDAMISTARBED JA NENDE OSAD. 

See alamrubriik kujutab endast laia gammat rauast ja terasest tooteid, mis ei ole 

täpsemalt käsitletud nomenklatuuri teistes rubriikides ning mida kasutatakse 

lauakattes, köögis või mujal kodumajapidamises; kaasa arvatud samad kaubad 

kasutamiseks hotellides, restoranides, pansionides, haiglates, jne. 

Need kaubad võivad olla valatud, või raud- või teraslehest, -plaadist, -lindist, -traadist 

traatvõrest, traatkangast jne ja võivad olla toodetud mis tahes protsessis (muldvorm, 

sepistamine, stantsimine jne). Nad võivad olla käepidemetega või kaantega või muude 

teistest materjalidest lisaosadega tingimusel, et nendel säilivad seejuures rauast või 

terasest toodetele iseloomulikud tunnused. 

Selle grupi hulka kuuluvad: 

1) Köögitarbed, nagu kastepannid, aurukeetjad, kiirkeetjad, keedukatlad, 

stoovimisnõud, haudevormid, röstimis- või küpsetusnõud ja -plaadid, röstimisrestid, 

ahjud, mis ei ole ette nähtud sisaldama küttelemente; keedukatlad; praepannid; 

tarretiste ja tortide vormid; veekannud; kodused piimakannud; köögi säilituskarbid ja 

mahutid (leivakastid, teetoosid; suhkrukarbid jne); salatipesijad; köögitüüpi 

mahumõõdikud; taldrikuhoidjad, lehtrid. 

2) Laual kasutatavad kandikud, vaagnad, taldrikud, supi- või juurviljatirinad, 

kastmekannud; suhkrualused, või linad, piima- või koorekannud; eelroanõud, 

kohvikannud ja perkolaatorid (kuid mitte kodused perkolaatorid, millised on 

21

varustatud küttekehaga (rubriik 7321)), teekannud; tassid, kruusid, õllekannud; 

munatopsid, näpuloputusnõud, leiva- ja puuviljaliuad ja korvid; teekannud ja muud 

sarnased; teesõelad; noatoed; veinijahutusnõud jne, veinikallamise otsikud; 

salvrätikurõngad, laualina klambrid. 

3) Muud majapidamistooted, nagu pesukatlad, prügiurnid, ämbrid, söekorvid ja 

söeämbrid; kastekannud; tuhatoosid; kuumavee pudelid; pudelikorvid; teisaldatavad 

saapakraaprauad; triikraua alused; pesu-, puuvilja- ja aedviljakorvid jne; kirjakastid; 

riidenagid; saapahoidjad; einekarbid. 

Siia kuuluvad ka ülalloetletud kaupade osad, nagu kaaned, sangad, käepidemed, 

aurukeetjate vaheseinad jne. 

B) METALLVILL; PAJANUUSTIKUD JA MUUD PUHASTUS- JA 

POLEERIMISVAHENDID. 

Metallvill kujutab endast kokkupulstitud väga peent traati või riba ja on tavaliselt 

pakitud jaemüügivalmiks. 

Pajanuustikud ja muud puhastus- ja poleerimisvahendid on tehtud traadist, 

ribast, metallvillast jne, mõnikord varustatud käepidemega; tingimusel, et nad on 

põhiliselt metallitooted, jäävad need kaubad klassifitseerituks siin rubriigis isegi siis, 

kui nad on kokku kootud tekstiilmaterjalidega. 

Väljaarvatud raud- või terasvill, mida kasutatakse väga mitmel otstarbel, kasutatakse neid 

kaupu peamiselt kodumajapidamises (nt kööginõude või sanitaarseadmete küürimiseks, 

metallesemete poleerimiseks, põrandalaudade, parkettpõrandade, muude puidust 

põrandakatete ja puidust esemete hooldamiseks). 


* 

* * 

a) Toosid, karbid ja muud sarnased mahutid rubriigist 7310. 

b) Pliidid, ahjud, keetlid, kolded jne rubriigist 7321. 

c) Paberikorvid (rubriigid 7325 või 7326) 

d) Kodumajapidamise tarbed, millel on tööriista omadused, näiteks igat liiki kühvlid, korgitõmbajad, juusturiivid 

jne; pikkimisnõelad; konservikarbi avajad; pudeliavajad; pressrauad; tuletangid; munakloppijad; vahvlirauad; 

kohviveskid; pipraveskid; mahlapressid, juurvilja purustajad (grupp 82). 

e) Noad ja lusikad, kahvlid, kulbid rubriikidest 8211 kuni 8215. 

f) Seifid, rahakapid, dokumendikastid (rubriik 8303) 

g) Ornamendid (rubriik 8306). 

h) Kodumajapidamise kaalud (rubriik 8423). 

ij) Kodumajapidamise elektriseadmed grupist 85 (eriti rubriikide 8509 ja 8516 seadmed ja aparaadid). 

k) Väikesed seina-jahutuskapid liha jaoks ja muu grupi 94 mööbel. 

l) Rubriigi 9405 lambid ja valgustusarmatuurid. 

m) Käsisõelad (rubriik 9604), sigaretisüütajad ja muud välgumihklid (rubriik 9613), termospudelid ja muud 

vaakumnõud rubriigist 9617. 

7324 RAUAST VÕI TERASEST SANITAARTEHNIKATOOTED JA NENDE 

OSAD: 

7324 10 - roostevabast terasest valamud ja kraanikausid 

- vannid: 

7324 21 - -malmist, emailitud või emailimata 

7324 29 - - muud 

7324 90 - muud, sh osad 

Siia rubriiki kuulub lai valik rauast ja terasest tooteid, mis ei ole täpsemalt käsitletud 

nomenklatuuri teistes rubriikides ja mida kasutatakse sanitaartehnilisel otstarbel. 

22

Need tooted võivad olla valatud, valmistatud raud- või teraslehest, -plaadist, -ribast, 

-traadist, traatvõrest, traatkangast jne mis tahes protsessis (vormivalu, sepistamine, 

stantsimine jne). Need võivad olla varustatud kaante, sangade või muude osade ja 

abiseadmetega teistest materjalidest tingimusel, et neil säilivad rauast või terasest 

toodetele iseloomulikud tunnused. 

Rubriiki kuuluvad vannid, bideed, istevannid, jalavannid, kraanikausid, pesukausid, 

tualetikomplektid, seebikarbid ja käsnakorvid, duššikannud, pissuaarid, voodipannid, 

ööpotid, veeklosettide potid ja loputuskastid kas oma mehhanismidega või ilma, süljekausid, 

tualetipaberihoidjad. 


a) Toosid, karbid ja muud sarnased mahutid rubriigist 7310. 

b) Väikesed esmaabi- ja tualett-tarvete seinakapid ja muu mööbel grupist 94. 

7325 MUU RAUAST VÕI TERASEST VALATUD TOOTED: 

7325 10 - mittetempermalmist 

- muud: 

7325 91 - - jahvatuskuulid jms tooted veskites kasutamiseks 

7325 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik valatud raud- ja terastooted, mis ei ole mujal nimetatud või 

kirjeldatud. 

Siia kuuluvad teenindusluugid, võred, drenaažikaevude kaaned ja muud taolised 

valutooted heitvete, veevarustuse jms süsteemide jaoks; hüdrantide postid ja katted; 

joogifontäänid; postkastid, tuletõrje väljakutse postid, tähispostid jalakäijatele; katuserennid 

ja vihmaveetorud; jahvatus- ja purustusveskite kuulid; metallurgiapotid ja tiiglid ilma 

mehaaniliste või termiliste seadmeteta; vastukaalud; kunstlilled, lehestik jne(välja arvatud 

rubriigi 8306 tooted); elavhõbeda pudelid. 

Siia rubriiki ei kuulu valutooted, mis on teistesse nomenklatuuri rubriikidesse kuuluvad 

tooted (näiteks selgesti eristatavad masinate või mehaaniliste seadmete osad) või 

lõpetamata valandid, mis vajavad edasist töötlemist, kuid millistel on selliste lõpetatud 

toodete omadused. 


a) Ülalkirjeldatule sarnased tooted, mis on saadud mingisuguse muu protsessiga peale valamise (näiteks 

paagutamine) (rubriik 7326). 

b) Kujud, vaasid, urnid ja ristid, millel on dekoratiivne iseloom (rubriik 8306). 

7326 MUUD RAUD- JA TERASTOOTED : 

- sepistatud või stantsitud , kuid edasi töötlemata: 

7326 11 - - jahvatuskuulid jms tooted veskites kasutamiseks 

7326 19 - - muud 

7326 20 - raud- või terastraadist tooted 

7326 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik rauast või terasest tooted, mis on valmistatud sepistamise või 

pressimisega, lõikamisega või stantsimisega või muude protsessidega nagu voltimine, 

keevitamine, treimine, freesimine või perforeerimine ja mis ei ole lülitatud selle grupi 

eelnevatesse rubriikidesse, haaratud XV jaotise märkusega 1, lülitatud gruppi 82 või 83 ega 

täpsemalt määratletud mujal nomenklatuuris. 


1) Hobuserauad; saapa- ja kingakaitsed kinnitusteravikega või ilma; ronirauad puu otsa 

ronimiseks; mittemehaanilised ventilaatorid; ribakardinad; tünnivitsad; elektrijuhtmestiku 

rauad- ja terasgarnituur (nt tõmmitsad, klemmid kandurid); isolaatorkettide riputus- ja 

ühendusseadmed (riputusvardad, pikendused, silmused või rõngad poltühendustega; 

23

kera/kuulpistikupesad, šarniirid, tugiklambrid, otsaklambrid jne); kalibreerimata 

teraskuulid (vt grupi 84 märkus 6); piirdepostid, telgivaiad, kariloomade köietamisvaiad 

jne; piirdeaiatoed, puude, herneste jne toekepid; kruvipingutid aiatraatide pingutamiseks; 

katuseplaadid (v.a ehituses kasutatavad plaadid, mis kuuluvad rubriiki 7308) ja 

räästarennid; kinnitus– või pingutusribad või -rõngad (voolikuklambrid) elastse torustiku 

või vooliku kinnitamiseks jäiga torustiku, veekraanide vms külge; riputid, vaiad ja muud 

taolised toed torustiku kinnitamiseks (v.a klambrid ja muud toruelementide 

metallstruktuuridele monteerimiseks ettenähtud vahendid, mis kuuluvad rubriiki 7308); 

mahumõõdunõud (v.a majapidamises kasutatavad tüübid rubriik 7323); trossisilmad; 

teemärgistused; sepistatud konksud, näiteks kraanadele; klõpshaagid igaks otstarbeks; 

redelid ja trepid; estakaadid; alused ja kärnitoed (v.a virminaelad, vt rubriik 7317) 

valuvormisüdamikele; lillede ja lehtede imitatsioonid sepistatud rauast või terasest (v.a 

rubriiki 8306 kuuluvad nimetused ja rubriiki 7117 kuuluvad juveeltoodete 

imitatsioonid). 

2) Traadist tooted, nagu lingud, püünised, hiirelõksud, angerjarüsad ja muud sarnased, 

kuivsöödapallide traatsidemed jne; väliskummide armatuur; dupleks või kahekordne traat 

kangastelgede sugade valmistamiseks, moodustatud kahe traadi kokku jootmisega; 

loomade ninarõngad; madratsikonksud, lihunikukonksud jne; paberikorvid. 

3) Teatud karbid ja kastid, näiteks tööriistakastid; botaaniliste vm kollektsioonide või 

näidiste kastid; ehetekarbid; kosmeetika- ja puudrikarbid ja -toosid, sigaretitoosid, 

tubakakarbid, kašuukarbid jne, kuid välja jättes nii rubriigi 7310 mahutid, 

kodumajapidamise mahutid (rubriik 7323) kui ka ornamendid (rubriik 8306). 

Siia rubriiki kuuluvad ka raamiga hoidjad (iminapad), mis koosnevad alusest, 

käepidemest, vaakuumkangist ja kummikettast, mis on ette nähtud ajutiseks kinnitamiseks 

mingile objektile (eriti klaasile) selle teisaldamiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu sepised, mis toodetena kuuluvad nomenklatuuri teistesse rubriikidesse (näiteks 

äratuntavad masinate ja mehaaniliste seadmete osad) ja lõpetamata sepised, mis vajavad edasist töötlemist, kuid 

millel on selliste lõpetatud toodete põhilised omadused. 


a) Tooted rubriigist 4202.. 

b) Reservuaarid, paagid, vaadid ja muud sarnased mahutid rubriigist 7309 või 7310. 

c) Rauast või terasest valutooted (rubriik 7325). 

f) Kontoritarbed, nagu raamatuhoidjad, tindipotialused, pliiatsikarbid, kirjapressid, paberihoidjad ja kontori 

pitsatialused (rubriik 8304). 

e) Kujud, urnid, ristid ja muud dekoratiivesemed (rubriik 8306). 

f) Suuremõõtmelised riiulid alaliseks paigaldamiseks poodides, töökodades, ladudes, jne (rubriik 7308) ja 

riiulitega mööbel rubriigist 9403. 

g) Traadist armatuurid tekstiilist või paberist lambivarjude valmistamiseks (rubriik 9405). 

* 

* * 



Peale sepistamist või stantsimist võivad nende alamrubriikide tooted olla allutatud järgmistele 

töötlustele: 

Kraatide ääriste ja muude stantsimisdefektide eemaldamine kraatimise, käiamise, vasardamise 

või viilimisega; lõõmutusjälgede eemaldamine happevannis; tavaline liivapuhuriga töötlemine; jäme 

koorimine või jämevalastamine ja muud operatsioonid ainsa eesmärgiga avastada pragusid metallis; 

grafiidist, õlist, tõrvast, tinamennikust või muudest sarnastest toodetest jämedate katete kasutamine 

selge eesmärgiga kaitsta toodet rooste ja muud tüüpi oksüdeerimise eest; stantsimine, kärnimine, 

trükkimine vms lihtsate märkide, nagu kaubamärk, tegemiseks. 

__________ 

24

Märkus 

GRUPP 74 

VASK JA VASKTOOTED 


a) rafineeritud vask: 

– metall, mis sisaldab vähemalt 99,85% massist vaske 

ja 

– metall, mis sisaldab vähemalt 97,5% massist vaske, tingimusel, et muude elementide 

sisaldus ei ületa järgmises tabelis toodud piirnorme: 

Muud elemendid 

Element Piirnormid (% massist) 

Ag Hõbe 0,25 

As Arseen 0,5 

Cd Kaadmium 1,3 

Cr Kroom 1,4 

Mg Magneesium 0,8 

Pb Plii 1,5 

S Väävel 0,7 

Sn Tina 0,8 

Te Telluur 0,8 

Zn Tsink 1 

Zr Tsirkoonium 


0,3 

1 , igaüks 

eraldi 

0,3 

1 

Muud elemendid on näiteks Al, Be, Co, Fe, Mn, Ni, Si. 

b) vasesulamid: 

metallisulamid (v.a rafineerimata vask), milles vask ületab massilt iga muu elemendi 

järgmistel tingimustel: 

i) vähemalt ühe elemendi sisaldus massi järgi ületab eespool toodud tabelis antud piirnormid; 

ja 

ii) muude elementide summaarne sisaldus on üle 2,5% massist; 

c) ligatuurid: 

sulamid, mis sisaldavad koos teiste elementidega üle 10% massist vaske, mis ei kõlba 

sepistamiseks ja mida kasutatakse mitterauametallurgias põhiliselt lisanditena teiste 

sulamite tootmisel, desoksüdeerijatena, desulfuraatoritena jms eesmärkidel. Vaskfosfiid 

(fosforvask), mis sisaldab üle 15% massist fosforit, kuulub siiski rubriiki 2848; 

d)varbmaterjal: 

valtsitud, pressitud, tõmmatud või sepistatud tooted, mis ei ole rullis ja on kogu pikkuses 

ühesuguse täisristlõikega, millel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või 

korrapärase kumera hulknurga kuju (k.a “lapikring” ja “modifitseeritud ristkülik”, mille kaks 

vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed 

ja paralleelsed). Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või hulknurgakujuline 

ristlõige, võivad olla nurgad ümardatud kogu toote pikkuses. Toodetel, mille ristlõige on 

ristküliku- (k.a “modifitseeritud ristkülik”) kujuline, ületab paksus 1/10 laiust; See termin 

hõlmab ka sama kujuga ja samade mõõtmetega tooteid, mis on saadud valamise või 

paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või 

1

tagi eemaldamine), tingimusel, et nad ei ole omandanud teistesse rubriikidesse kuuluvate 

toodete põhiomadusi; 

Traaditoorikud ja valtstoorikud, mille otsad on töödeldud koonuseks või mingil muul moel, 

et hõlbustada nende viimist agregaatidesse edasiseks töötluseks, näiteks 

traaditõmbamiseks või torude tootmiseks, tuleb siiski klassifitseerida rubriiki 7403 kui 

survetöötlemata vask; 

e) profiilid: 

valtsitud, pressitud, tõmmatud, sepistatud või vormitud tooted (rullis või mitte), mis on kogu 

pikkuses ühesuguse ristlõikega ja mis ei vasta varraste ja lattide, traadi, plaatide, lehtede, 

ribade, fooliumi ega torude määratlusele. See termin hõlmab ka sama kujuga tooteid, mis 

on saadud valamise või paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil 

kui lihtne kraatide või tagi eemaldamine), tingimusel, et nad ei ole omandanud teistesse 

rubriikidesse kuuluvate toodete põhiomadusi; 

f) traat: 

valtsitud, pressitud või tõmmatud tooted rullis, kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega, 

millel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera 

hulknurga kuju (k.a “lapikring” ja “modifitseeritud ristkülik”, mille kaks vastaskülge 

kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed ja 

paralleelsed). Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või hulknurgakujuline 


ristküliku- (k.a “modifitseeritud ristkülik”) kujuline, ületab paksus 1/10 laiust; 

g) plaadid, lehed, ribad ja foolium: 

tasapinnalised tooted (v.a rubriigi 7403 survetöötlemata tooted), rullis või mitte, ristküliku- 

(k.a “modifitseeritud ristkülik”, mille kaks vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga 

teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed) kujulise ühtlase paksusega 

täisristlõikega, mille nurgad võivad olla ümardatud ja millel on: 

– täisnurkne (k.a ruudukujuline) kuju paksusega, mis ei ületa 1/10 laiust, 

– täisnurksest erinev kuju, suvaliste mõõtmetega, tingimusel, et nad ei ole omandanud 

teistesse rubriikidesse kuuluvate toodete põhiomadusi. 

Rubriikidesse 7409 ja 7410 kuuluvad ka reljeefse pinnaga (uurded, sooned, ruudud, 

rombid, nupud) plaadid, lehed, ribad ja foolium, samuti perforeeritud, gofreeritud, poleeritud 

või kaetud tooted, tingimusel, et nende protsesside tulemusel ei ole tooted omandanud 


h) torud: 

õõnsad tooted, rullis või mitte, millel on ühesugune ühe õõnsusega ristlõige kogu pikkuses. 

Õõnsusel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera 

hulknurga kuju ja toote seinad on kogu pikkuses ühtlase paksusega. Torudena käsitatakse 

ka tooteid, millel on ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera 

hulknurga kujuline ristlõige, mille nurgad võivad olla kogu pikkuses ümardatud, tingimusel, 

et nende toodete sisemine ja välimine ristlõige on kontsentrilised, neil on üks ja sama kuju 

ja suund. Torud, millel on eelnimetatud ristlõige, võivad olla poleeritud, kaetud, painutatud, 

keermestatud, läbipuuritud, ahendatud, laiendatud, viidud koonusesse, varustatud 

äärikute, mansettide või rõngastega. 

Märkus alamrubriigi kohta 


a) vasetsingisulamid (messing): 

vase ja tsingi sulamid, mis võivad sisaldada ka teisi elemente. Kui sulamis sisalduvad 

muud elemendid, siis: 

– tsinki peab massi järgi olema rohkem kui ükskõik millist muud elementi, 

– võimalik niklisisaldus peab olema alla 5% massist (vt vaseniklitsingisulamid (uushõbe)), 

– võimalik tinasisaldus peab olema alla 3% massist (vt vasetinasulamid (pronks)); 

b) vasetinasulamid (pronks): 

vase ja tina sulamid, mis võivad sisaldada ka teisi elemente. Kui sulamis sisalduvad muud 

elemendid, siis tina peab massi järgi olema rohkem kui ükskõik millist muud elementi, v.a 

juhul, kui tinasisaldus on vähemalt 3% massist, siis võib tsingisisaldus ületada 

tinasisalduse, olles seejuures siiski alla 10% massist; 

c) vaseniklitsingisulamid (uushõbe): 

vase, nikli ja tsingi sulamid, mis võivad sisaldada ka teisi elemente. Niklisisaldus peab 

olema vähemalt 5% massist (vt vasetsingisulamid (messing)); 

2

d) vaseniklisulamid: 

vase ja nikli sulamid, mis võivad sisaldada ka teisi elemente, kuid igal juhul sisaldavad 

tsinki kõige rohkem 1% massist. Kui sulam sisaldab veel muid elemente, siis niklit peab 

massi järgi olema rohkem kui ükskõik millist muud elementi. 

ÜLDINE 

See grupp hõlmab vase ja tema sulamid ning teatud tooteid nendest. 

Vaske saadakse mitmesugustest maakidest (vt rubriigi 2603 selgitusi), metallist tema 

looduslikus olekus, või taastoodetuna jäätmetest ja vanametallist. 

Vaske saadakse sulfiidimaagist kuivekstraktsiooni protsessis, milles peenendatud ja 

kontsentreeritud maaki kuumutatakse vajaliku määrani liigsest väävlist vabanemiseks ja 

sulatatakse ahjus vasekivi ehk kukase (toorsulandi) saamiseks. 

Mõningatel juhtudel sulatatakse kontsentreeritud maaki sulatusahjus õhu- või hapniku 

leegis („leeksulatus”) ilma eelneva kuumutamiseta. 

Vasekivi töödeldakse konverteris raua ja väävli eemaldamiseks ja „mullvase” saamiseks 

(mullvasel on krobeline ja mullidega välispind). Mullvaske rafineeritakse leekkiirguseahjus ja 

saadakse leekrafineeritud vask, mida võib vajaduse korral edasi rafineerida elektrolüüsiga. 

Oksüüdmaakide ja ka mõningate muude maakide juures kasutatakse märgprotsessi 

(leotamist) (vt rubriigi 7401 selgitusi). 

* 

* * 

Vask on väga veniv ja sepistatav; hõbeda järel on ta parim soojuse- ja elektrijuht. Puhtal 

kujul kasutatakse seda elektrotehnikas traadina või spiraalide ja plaatide kujul 

jahutuselementidena; kuid laiemalt kasutatakse seda peamiselt sulamitena. 

* 

* * 

XV jaotise märkuse 3 alusel (vt selle jaotise üldisi selgitusi) kuuluvad vasega koos 

klassifitseeritavate metalsete vasesulamite hulka: 

1) Vase-tsingi sulamid (messingud) (vt alamrubriigi märkus 1 a)), erineva vase ja tsingi 

sisaldusega, näiteks tavaline messing, mida kasutatakse paljudel otstarvetel; kullametall 

(tombak), kasutatakse kuldesemete imiteerimiseks ja iluasjade valmistamiseks. 

Vase-tsingi sulamid, mis sisaldavad vähesel määral teisi elemente, moodustavad 

eriliste omadustega spetsiaalseid messinguid. Nende hulka kuuluvad suure 

tõmbetugevusega messing (tuntud mangaanpronksi nime all), mida kasutatakse 

laevaehituses, samuti tinamessing, alumiiniummessing ja ränimessing. 

2) Vase-tina sulamid (pronksid) (vt alamrubriigi märkus 1 b)) sisaldavad mõnikord ka muid 

elemente, mis annavad pronksidele erilisi omadusi. Pronkside hulka kuuluvad 

mündipronks; kõva pronks laagrite või muude masinaosade jaoks; kellapronks; 

skulptuuripronks; tinapronks liuglaagrites kasutamiseks; fosforpronks (e. desoksüdeeritud 

pronks) vedrude ja traadist kootud filtrisõelte, ekraanide jne valmistamiseks. 

3) Vase-nikli-tsingi sulamid (nikkel-messingud e. uushõbedad) (vt alamrubriigi märkus 1 c)) 

on suure korrosioonikindluse ja tugevusega. Neid kasutatakse peamiselt 

telekommunikatsiooniseadmetes (sh telefonitööstuses); muude kasutusalade hulka 

kuuluvad mitmesugused masinaosad, kraanid, kõrgekvaliteediline toruarmatuur; 

mitmesugused rakendused elektrotehikas nagu klambrid, vedrud, kontaktid, pistikud; 

ornamentaalne ja arhitektuuriline metallehitustöö; keemia- ja toiduainetetööstuse 

seadmed; teatud osa kasutatakse ka lauanõude valmistamiseks. 

4) Vase-nikli sulamid (vaskniklid) (vt alamrubriigi märkus 1(d)), mis sageli sisaldavad 

vähesel määral alumiiniumi või rauda. Nad esindavad sulamite perekonda, mis on 

vastupidavad merevee korrosioonile ja leiavad seepärast laialdast kasutamist 

laevaehituses ja mujal mereasjanduses; muuseas aurukondensaatorites ja muus 

torustikus, müntide valmistamiseks, elektritakistites. 

5) Alumiiniumpronks, koosneb põhiliselt vasest alumiiniumiga ja teda kasutatakse 

masinaehituses, kui on vaja suurt tugevust, korrosioonikindlust ja kõvadust. 

3

6) Berülliumvask (mõnikord nimetatud ka berülliumpronksiks) koosneb põhiliselt vasest ja 

berülliumist ning on oma kõvaduse, suure tõmbetugevuse ja korrosioonikindluse tõttu 

kasutatav väga mitmesuguste vedrude, plastmassi valuvormide, takistuskeevituse 

elektroodide ja sädet mitteandvate tööriistade valmistamiseks. 

7) Ränivask koosneb põhiliselt vasest ja ränist ja sel on suur tugevus ja korrosioonikindlus. 

Seda kasutatakse näiteks mahutite, poltide ja kinnituste valmistamiseks. 

8) Kroomvask, kasutatav peamiselt takistuskeevituse elektroodideks. 

* 

* * 


A) Vasekivi ja teised vasemetallurgia vaheproduktid ning toorvask, tootmisjäätmed ja 

vanametall (rubriigid 7401 kuni 7405). 

B) Vasepulbrid ja -helbed (rubriik 7406). 

C) Tooted, mis on saadud valtsimise, ekstrusiooni, tõmbamise või sepistamisega rubriigi 7403 

vasest (rubriigid 7407 kuni 7410). 

D) Mitmesugused rubriikides 7411 kuni 7418 spetsifitseeritud tooted ja muud tooted rubriigist 

7419, kuhu kuuluvad kõik vasest tooted, mis ei ole hõlmatud XV jaotise märkusega 1 ega 

ole lülitatud gruppi 82 või 83 või täpsemalt kirjeldatud mujal nomenklatuuris. 

Vasest tooted allutatakse sageli mitmesugustele töötlemistele metalli omaduste või 

välimuse parandamise eesmärgil. Need töötlused on põhiliselt sarnased, mida oli käsitatud 

grupi 72 üldistesselgitustes ja nad ei mõjuta kaupade klassifitseerimist. 

* 

* * 

Kombineeritud kaupade, eriti koostatud toodete klassifitseerimine, on määratud XV 

jaotise üldistesselgitavates märkustes. 

7401 VASEKIVI; TSEMENDITUD VASK (SADESTATUD VASK): 

A) Vasekivi 

Seda saadakse põletatud vasksulfiidimaagi sulatamisega vasksulfiidi eraldamiseks 

aherainest ja muust metallidest, mis moodustavad vasekivi pinnal ujuva šlaki. Vasekivi 

koosneb põhiliselt vase ja raua sulfiitidest ja on üldjuhul mustade või pruunide graanulite 

kujul (saadakse sulatatud vasekivi valamisega vette) või tumeda metalse toormassina. 

B) Tsemenditud vask (sadestatud vask) 

Tsementeeritud vask (sadestatud vask) on toode, mis on saadud sadestamisega 

(tsementeerimisega), st raua lisamisega teatud põletatud maakide või jääkide leotamisel 

saadud vesilahusesse. See on peeneteraline must pulber, mis sisaldab oksüüde ja 

mittelahustavaid lisandeid. Seda kasutatakse mõnikord kaitsvates värvides ja 

fungitsiidides, kuid sagedamini lisatakse teda sulatusahju täidisesse vasekivi tootmiseks. 

Sadestatud vaske ei tohi segi ajada rubriigi 7406 vasepulbriga, mis ei sisalda 

lisandeid. 

7402 RAFINEERIMATA VASK; VASKANOODID ELEKTROLÜÜSI TEEL 

RAFINEERIMISEKS 


1) Must vask. Kujutab endast vase mittepuhast kuju, mis on saadud oksüdeeritud vasemaagi 

või puhastamata vanametalli sulatamisega, tavaliselt kõrgahjus. Vase sisaldus kõigub 

tavaliselt piirides 60 - 85% massist. 

2) Mullvask. Kujutab endast vase mittepuhast kuju, mis on saadid õhu puhumisega läbi 

sulatatud vasekivi. Konversatsiooniprotsessi käigus oksüdeeruvad väävel, raud ja muud 

lisandid. Vasesisaldus on ligikaudu 98% massist. 

3) Vaskanoodid elektrolüütiliseks rafineerimiseks. Täieliku sulatamisega osaliselt 

rafineeritud vask valatakse anoodideks järgnevaks elektrolüüsiga rafineerimiseks. Need 

anoodid on tavaliselt kangikujulised, kahe avaga nende riputamiseks elektrolüütilise 

4

7403 

rafineerimise vanni. Neid ei tohi segamini ajada anoodidega elektrolüütiliseks vasega 

plakeerimiseks (rubriik 7419). 

RAFINEERITUD VASK JA VASESULAMID, SURVETÖÖTLEMATA: 

- rafineeritud vask: 

7403 11 - - katoodid ning katoodide sektsioonid 

7403 12 - - traaditoorikud 

7403 13 - - valtstoorikud 

7403 19 - - muud 

- vasesulamid: 

7403 21 - - vasetsingisulamid (messing) 

7403 22 - - vasetinasulamid (pronks) 

7403 29 - - muud vasesulamid (v.a rubriigi 7405 ligatuurid) 

Selle rubriigi alla kuuluvad grupi märkustes 1(a) ja 1(b) defineeritud rafineeritud vask ja 

vase sulamid töötlemata kujul. 

Rafineeritud vask sisaldab vähemalt 99,85% massist elektrolüütiliselt rafineeritud, 

elektrolüütiliselt ekstraheeritud, keemiliselt rafineeritud või leekrafineeritud vaske. Muu 

rafineeritud vask (sisaldab vähemalt 97,5% massist vaske) on tavaliselt toodetud sulamitena 

ülalmainitud rafineeritud vasest ühe või mitme elemendiga nende sisalduste piirides, mis on 

toodud tabelis grupi märkuse 1 a) juures. 

Rafineeritud vask valatakse valuplokkidesse või valukangidesse taassulatamiseks (näiteks 

sulamite saamiseks) või traaditoorikuteks, valtsimisslääbideks, kangideks (sh. ka ümmarguse 

ristlõikega) ja muudeks sarnasteks vormideks edasiseks valtsimiseks, ekstrusiooniks, 

tõmbamiseks või sepistamiseks plaatideks, lehtedeks, ribadeks, traadiks, torudeks või 

muudeks toodeteks. 

Elektrolüütiliselt rafineeritud vask on mõnikord esitatud katoodidena, mis kujutavad 

endast plaate või lehti kahe silmusega, mille külge olid kinnitatud esialgsed alglehed 

elektrolüütilise rafineerimise vannis, või äralõigatud silmustega, või tükkideks lõigatutena. 

Rafineeritud vask võib olla ka haavlite kujul, mida kasutatakse peamiselt sulamite 

valmistamiseks ja vahel ka pulbriks jahvatamiseks. Vasepulber ja -helbed klassifitseeritakse 

siiski rubriigis 7406. 

Veel kuuluvad sellesse rubriiki paagutatud slääbid, kangid, vardad jne tingimusel, et neid 

ei ole töödeldud peale valmistamist muul moel kui lihtsa puhastamise või tagiärastamisega 

(põhiliselt vaskoksüüdist koosneva pealispinna eemaldamiseks) või kraatide või muude 

valudefektide eemaldamiseks lõikamise, hööveldamise või lihvimisega, või mis on ühelt 

pinnalt lõigatud katsetamiseks (kvaliteedikontrolliks). 

Paagutatud tooted saadakse vasepulbrist või vasepulbrist, mis on segatud teiste metallide 

pulbritega pressimise (tihendamise) ja paagutamisega (kuumutamine teataval temperatuuril 

alla metallide sulamistemperatuuri). Paagutatud tooted on poorsed ja väikese tugevusega, 

neid tavaliselt valtsitakse, ekstrudeeritakse, sepistatakse jne, et saavutada tavaline tihedus. 

Sellised valtsitud vms tooted on siit välja arvatud (vt rubriigid 7407, 7409). 

Rubriiki kuuluvad ka traadikangid, mille üks ots on tehtud kooniliseks hõlbustamaks nende 

sisestamist masinatesse nende muutmiseks, näiteks traaditõmbamise toorikuteks või 

torudeks. 

Ülaltoodud tootmisele järgnevat töötlust käsitavate tingimuste kohaselt võivad selle rubriigi 

kangide ja varraste hulka kuuluda, muuhulgas, ka alljärgnevad: 

1) Tooted (mõnikord nimetatud „juppideks”), mis on korralikult valatud spetsiaalsetesse 

vormidesse, ümmarguse, ristkülikulise või kuusnurkse ristlõikega ja tavaliselt mitte üle 1 m 

pikad. 

2) Pikemad tooted, mis on saadud pidevvalu meetodil, milles sulametalli kallatakse pidevalt 

veega jahutatavasse vormi, kus ta kiiresti tardub. 

Nii „jupid” kui ka pidevvalu kangid on kasutatavad sageli samaks otstarbeks kui valtsitud, 

tõmmatud või ekstrudeeritud kangid. 

7404 VASEJÄÄTMED JA -JÄÄGID 

5

Rubriigi 7204 tingimused jäätmete ja vanametalli kohta kehtivad, mutatis mutandis, ka selle 

rubriigi kohta, välja arvatud see, et vaske sisaldavad räbu, tuhk ja jäägid langevad rubriiki 

2602. Selle rubriigi vasejäätmed sisaldavad ka tõmbamise löga, mis saadakse vase 

tõmbamisel ja koosneb põhiliselt vasepulbri segust tõmbamisel kasutatud määrdeainega. 

Siia rubriiki ei kuulu valuplokid ja muud sarnased taassulatatud jäätmetest ja vanametallist 

valatud sepistamata vormid (rubriik 7403). 

7405 VASELIGATUURID 

Ligatuurid on defitneeritud grupi märkuses 1 c). 

Selle rubriigi ligatuurid on sulamid, mis sisaldavad rohkem kui 10 kaaluprotsenti vaske 

koos muude elementidega ja mis, tingituna oma koostisest, on liiga haprad normaalseks 

töötlemiseks. Seepärast kasutatakse neid messingisse, pronksi või alumiiniumpronksi teiste 

elementide, millel on kõrgem sulamistäpp kui nendel sulamitel, või väga oksüdeeruvate 

elenemtide (näiteks alumiinium, kadmium, arseen, magneesium), või sulamistemperatuuril 

sublimeeruvate elementide lisamiseks, või teatud sulamite valmistamise lihtsustamiseks 

desoksüdantide, desulfureerijate või muude sarnaste elementide (näiteks kaltsiumi) 

lisamisega. 

Vask käitub teiste elementide lahustajana või vedeldajana ja teda peab olema piisaval 

hulgal, et alandada ligatuuri sulamistäppi, oksüdeerimistemperatuuri või lahustamisvõimet. Kui 

vasesisaldus on liiga kõrge, siis ei lahusta metall teisi lahusesse sisseviidud elemente 

korralikult. Vase sisaldus kõigub üldiselt 30 ja 90% vahel, kuid võib erijuhtudel olla nendest 

piiridest alla või üle. 

Sellepärast on sellest rubriigist välja arvatud, näiteks, igasugused vase-nikli sulamid, isegi 

siis, kui nad on ette nähtud kasutamiseks ligatuuridena, kuna vase-nikli sulamid on tavaliselt 

sepistatavad mis tahes vahekorras. Muud, näiteks vase-mangaani ja räni-vase sulamid, 

võivad olla või mitte olla sepistatavad vastavalt metallide sisaldusele; sellistel juhtumitel 

kuuluvad siia rubriiki ainult need sulamid, mis ei ole sepistatavad. 

Selle rubriigi ligatuuride hulka kuuluvad vask-alumiinium, vaskberüllium, vaskboor, 

vaskkadmium, vaskkroom, vaskraud, vaskmagneesium, vaskmangaan, vaskmolübdeen, 

vaskräni, vasktitaan või vaskvanaadium. 

Ligatuurid on üldjuhul väikeste plokkide või brikettide kujul, jaotatuna murdmise 

hõlbustamiseks, haprad pulgad või tabletid ja neil on jämeda valu väljanägemine. 

Vaskfosfiid (fosforvask), mis sisaldab kaaluliselt 15% või rohkem fosforit, kuulub rubriiki 2848. 

7406 VASEPULBRID JA -HELBED: 

7406 10 - mittekihilise struktuuriga pulbrid 

7406 20 - kihilise struktuuriga pulbrid; helbed 

Siia rubriiki kuuluvad vasepulbrid, nagu on defineeritud XV jaotise märkuses 6 b), ja 

vasehelbed, mis ei ole tsementeeritud vask (sadestatud vask), mis on rubriigi 7401 must 

pulber. Vastavalt XV jaotise märkusele 5 hõlmab see rubriik ka teiste mitteväärismetallide 

pulbritega segatud vasepulbri (näiteks „pronkspulber” kujutab endast vase ja inglistina pulbrite 

lihtsat segu). 

Vasepulbrit toodetakse peamiselt elektrisadestuse või pulveriseerimisega (pihustades 

sulatatud metalli peenikese joa põikisuunalisse vee, auru, õhu või teiste gaaside 

suurekiiruselisse voogu). 

Lisaks ülaltoodud kahele põhilisele protsessile võib vasepulbreid toota väiksemal hulgal ka 

peenteraliste oksüüdide gaasredutsioonis, sadestamisega lahustest või tahke aine 

pihustamisega. Kihilise struktuuriga pulbrid ja helbed saadakse tavaliselt fooliumi 

jahvatamisega. Kihiline kuju võib helveste puhul olla nähtav palja silmaga või 

suurendusklaasiga, kuid taoliste pulbrite juures on vajalik mikroskoop. 

Valmistamise meetod määrab sellised omadused nagu osakese suurus ja kuju (mis võib 

olla enamvähem korrapäratu, teraline või sfääriline või lamellaarne). Lamellaarse struktuuriga 

pulbrid on sageli poleeritud ja neil võib olla jälgi määrdeainetest (näiteks steariinhape või 

parafiin), mida on kasutatud nende valmistamise käigus. 

6

Pulbreid kasutatakse nende paagutamiseks laagriteks, puksideks ja paljudeks muudeks 

masinaosadeks. Neid kasutatakse ka keemiliste ja metallurgiliste protsesside reagentidena, 

jootmiseks ja pronksimiseks, spetsiaalsete sideainete valmistamiseks, mittemetalsete pindade 

katmisel elektroplakeerimise alusmaterjalina jne. Helbeid kasutatakse peaasjalikult metallilise 

pigmendina tintide ja värvide tootmisel. Helbeid kasutatakse otseselt metalse värvainena, 

näiteks pihustades neid värnitsaga kaetud pinnale, mille külge nad kleepuvad. 


a) Mõningad pulbrid ja helvespulbrid, mida kasutatakse värvide valmistamiseks ja mida mõnikord nimetatakse 

„pronksideks” või „kuldadeks”, kuid mis tegelikult on keemilised ühendid, sellised nagu mõningad antimoni 

soolad, tina kahelissulfiid jne (grupp 28 või valmis värvide kujul grupp 32). 

b) Pulbrid ja helbed, mis on töödeldud värvideks või muudeks taolisteks (näiteks koos teiste värvainetega või 

esitatud suspensioonide, dispersioonide või pastadena, sideaine või lahustiga) (grupp 32). 

c) Vaskhaavlid rubriigist 7403. 

d) Vasefooliumist lõigatud litrid (rubriik 8308). 

7407 VASEST VARBMATERJAL JA PROFIILID: 

7407 10 - rafineeritud vasest 

- vasesulamitest: 

7407 21 - - vasetsingisulamitest (messingist) 

7407 29 - - muud 

Varbmaterjal on defineeritud grupi märkuses 1 d) ja profiilid grupi märkuses 1 c). 

Selle rubriigi tooted on tavaliselt saadud valtsimise, ekstrusiooni või tõmbamisega, kuid 

võivad ka olla saadud sepistamisega (pressi või haamriga). Nad võivad olla järgnevalt külmalt 

viimistletud (kui vajalik, siis peale lõõmutamist) külmtõmbamisega, silumisega või muu 

protsessiga, mis annab tootele kõrgema täpsusega viimistluse. Nad võivad olla töödeldud 

(näiteks puuritud, väänatud või säbrustatud) tingimusel, et nad sellega ei omanda teiste 

rubriikide kaupade või toodete omadusi. Rubriiki kuuluvad ka õõnesprofiilid, sh. ekstrusiooniga 

saadud ribitatud torud. Kuid torud, millele ribid on külge pandud näiteks keevitusega, on siit 

välja arvatud ja kuuluvad üldjuhul rubriiki 7419. 

Varbmaterjal, mis on toodetud valamisega (sh. nn. „jupid” ja pidevvalu latid) või 

paagutamisega, lähevad rubriiki 7403 tingimusel, et neid ei ole järgnevalt töödeldud muul 

moel kui lihtsa trimmimise või tagiärastusega. Kuid kui nad on siiski töödeldud üle selle piiri, 

klassifitseeritakse need siin rubriigis, kui vaid nad ei ole sellega saanud teiste rubriikide 

toodete omadusi. 

Traaditoorikud ja vardad, mille otsad on peenendatud või muul moel töödeldud lihtsalt selleks, et hõlbustada 

nende sisseandmist neid näiteks traadivarrasteks või torudeks töötlevatesse masinatesse, klassifitseeritakse 

rubriigis 7403. 

7408 VASKTRAAT: 

- rafineeritud vasest: 

7408 11 - - ristlõike maksimaalmõõtmega üle 6 mm 

7408 19 - - muud 


7408 21 - - vasetsingisulamitest (messingist) 

7408 22 - - vaseniklisulamitest (kupronikkel) või vaseniklitsingisulamitest (uushõbedast) 

7408 29 - - muud 

Grupi märkus 1 f) defineerib traadi. 

Traat saadakse valtsimise, ekstrusiooni või tõmbamisega ja ta on esitatud kerades. 

Rubriigi 7407 selgituste teine paragrahv kehtib, mutatis mutandis, ka selle rubriigi kohta. 


a) Väga peen steriilne pronkstraat, mida kasutatakse kirurgilistes haavaõmblustes (rubriik 3006). 

b) Metalliseeritud lõng .rubriigist 5605 

c) Traadiga tugevdatud nöörid ja köied (rubriik 5607). 

d) Keerutatud traat, tross ja muud rubriigi 7413 kaubad. 

7

e) Kaetud keevituselektroodid jne (rubriik 8311). 

f) Isoleeritud elektrijuhe ja kaabel (sh. emailtraat) (rubriik 8544). 

g) Muusikainstrumentide keeled (rubriik 9209). 

7409 VASEST PLAADID, LEHED JA RIBAD, PAKSUSEGA ÜLE 0,15 MM: 

- rafineeritud vasest: 

7409 11 - - rullides 

7409 19 - - muud 

- vasetsingisulamitest (messing): 

7409 21 - - rullides 

7409 29 - - muud 

- vasetinasulamitest (pronks): 

7409 31 - - rullides 

7409 39 - - muud 

7409 40 - vaseniklisulamitest (kupronikkel) või vaseniklitsingisulamitest (uushõbe) 

7409 90 - muudest vasesulamitest 

See rubriik hõlmab grupi märkuses 1 g) defineeritud tooteid, kui nende paksus ületab 0,15 

mm. 

Plaadid ja lehed saadakse tavaliselt rubriigi 7403 teatud toodete valtsimisega; vaseriba 

võib olla valtsitud või saadud lehtede lõikamisega. 

Kõik sellised kaubad jäävad sellesse rubriiki ka siis, kui nad on töödeldud (näiteks lõigatud, 

perforeeritud, gofreeritud, ribistatud, poleeritud, kohrutatud või servadest ümardatud) 

tingimusel, et nad seeläbi ei omanda teiste rubriikide toodete või kaupade iseloomu (vt grupi 

märkust 1 g). 

Piirav paksus 0,15 mm sisaldab endas ka laki vms katte. 


a) Foolium paksusega mitte üle 0,15 mm (rubriik 7410). 

b) Vasest raid-venitusmetall (rubriik 7419). 

c) Isoleeritud elektrilised lintjuhtmed (rubriik 8544). 

7410 VASKFOOLIUM (TRÜKIGA KAETUD VÕI MITTE, PABERIST, 

PAPIST, PLASTIST VMS MATERJALIST ALUSKIHIGA VÕI ILMA) 

PAKSUSEGA KUNI 0,15 MM (ALUSKIHTI ARVESTAMATA): 

- aluskihita: 

7410 11 - - rafineeritud vasest 

7410 12 - - vasesulamitest 

- aluskihil: 

7410 21 - - rafineeritud vasest 

7410 22 - - vasesulamitest 

See rubriik hõlmab tooted, mis on defineeritud grupi märkuses 1 g), kui nende paksus ei 

ületa 0,15 mm. 

Selles rubriigis klassifitseeritud foolium saadakse valtsimise, vasardamise või elektrolüüsi 

teel. Ta on väga õhukestes lehtedes (igal juhul paksusega mitte üle 0,15 mm). Peenemad 

fooliumid, mida kasutatakse kuldesemete vms imiteerimiseks, on väga haprad; nad on üldiselt 

pakitud paberilehtede vahele ja esitatud raamatukestena. Teised fooliumid, nagu need, mida 

kasutatakse iluasjade valmistamisel, on sageli kleebitud paberile, papile, plastmassile või 

muule taolisele alusmaterjalile kas käsitamise ja transpordi, järgneva töötlemise vms 

hõlbustamiseks. Foolium jääb siia rubriiki sõltumata sellest, kas ta on kohrutatud, lõigatud 

(nelinurkseks või muul moel), perforeeritud, kaetud (kullatud, hõbetatud, lakitud jne) või 

trükitud. 

Piirpaksus 0,15 mm sisaldab lakikatte vms, kuid teisest küljest paberist vms alusmaterjal 

on sellest välja arvatud. 


8

a) Stantsifoolium (samuti tuntud ka blokkfooliumina), mis kujutab endast želatiini, liimi või muu sideainega 

aglomeeritud vaskpulbrit või paberile, plastmassile või muule alusele sadestatud vaske ja mida kasutatakse 

raamatukaante trükkimiseks, kübarapaelteks jne (rubriik 3212). 

b) Trükimustriga vaskfooliumist etiketid, mis on tänu trükikunstile identifitseeritavad üksikartiklitena (rubriik 4911). 

c) Rubriigi 5605 metalliseeritud lõng. 

d) Plaadid, lehed ja ribad pakusega üle 0,15 mm (rubriik 7409). 

e) Foolium jõulupuukaunistuste kujul (rubriik 9505). 

7411 VASKTORUD: 

7411 10 - rafineeritud vasest: 


7411 21 - - vasetsingisulamitest (messing) 

7411 22 - - vaseniklisulamitest (kupronikkel) või vaseniklitsingisulamitest (uushõbe) 

7411 29 - - muud 

Grupi märkus 1(h) defineerib torud. 

Rubriikide 7304 kuni 7306 selgituste tingimused rakenduvad, mutatis mutandis, rubriigi 

ulatust ja kaupade tootmise meetodeid käsitlevas osas ka selle rubriigi kohta. 

Enamik vasktorusid on õmbluseta, kuid nad võivad olla mõnikord valmistatud ka riba 

servade kokkujootmise või -keevitamisega või muu protsessiga. Õmbluseta torud on tavaliselt 

toodetud õõnesvaltsimisega või kangi ekstrusiooniga torutooriku saamiseks, mida 

kuumvaltsitakse või tõmmatakse läbi silma lõplikusse suurusesse. Mõningaks otstarbeks 

võivad torud olla ekstrudeeritud oma lõplikusse suurusesse ilma tõmbamiseta. 

Vasktorudel on palju tööstuslikke rakendusi (näiteks keetmise, kuumutamise, jahutamise, 

destilleerimise, rafineerimise või aurustamise aparaadid) ja neid kasutatakse hoonetes vee- 

või gaasitorudena. Vasesulamitest kondensaatoritorusid kasutatakse laialdaselt laevades ja 

elektrijaamades nende kõrge korrosioonikindluse tõttu, eriti soolases vees. 

Selle rubriigi alla ei kuulu 

a) Ekstrusiooniga saadud õõnesprofiilid, sealhulgas ribitatud (rubriik 7407). 

b) Toruliitmikud (rubriik 7412). 

c) Torud, millistele ribid on külge pandud näiteks keevitamisega (üldiselt rubriik 7419). 

d) Paindtorud (rubriik 8307). 

e) Torud, mis on töödeldud teiste gruppide äratuntavateks toodeteks, näiteks masinate osadeks (XVI jaotis) 

7412 VASEST TORULIITMIKUD (NÄITEKS MUHVID, PÕLVED, 

ÄÄRIKUD): 

7412 10 - rafineeritud vasest 

7412 20 - vasesulamitest 

Rubriigi 7307 selgitused kehtivad, mutatis mutandis, ka selle rubriigi kohta. 

See rubriik ei hõlma: 

a) Polte ja mutreid, mida kasutatakse torude kinnitamiseks (rubriik 7415). 

b) Kraanidega, ventiilidega vms liitmikke (rubriik 8481). 

7413 KEERUTATUD TRAAT, TROSSID, PUNUTUD LINDID JMS 

VASKTOOTED, ELEKTRIISOLATSIOONITA 

Rubriigi 7312 selgitused rakenduvad, mutatis mutandis, ka sellele rubriigile. 

Oma väga hea elektrijuhtivuse tõttu on vask üldkasutatav elektrijuhtmete ja trosside 

valmistamisel; need jäävad sellesse rubriiki sõltumata sellest, kas neil on terasest või muust 

metallist südamik, tingimusel, et vask on kaaluliselt ülekaalus (vt XV jaotise märkus 5). 

7414 

Kuid selle rubriigi alla ei kuulu isoleeritud elektrijuhe ja kaabel (rubriik 8544). 

9

7415 NAELAD, TIHVTID, RÕHKNAELAD, KLAMBRID (V.A RUBRIIGIS 

8305 NIMETATUD) JMS VASEST TOOTED VÕI VASKPEADEGA 

RAUD- JA TERASTOOTED; KRUVID, POLDID, MUTRID, 

KRUVIKONKSUD, NEEDID, TÜÜBLID, SPLINDID, SEIBID (SH 

VEDRUSEIBID) JMS VASEST TOOTED: 

7415 10 - naelad, tihvtid, rõhknaelad, klambrid jms 

- muud keermestamata tooted: 

7415 21 - - seibid (sh vedruseibid) 

7415 29 - - muud 

- muud keermestatud tooted: 

7415 33 - - kruvid; poldid ja mutrid 

7415 39 - - muud 

Selle rubriigi kohta rakenduvad, mutatis mutandis, rubriikide 7317 ja 7318 seletused, selle 

erandiga, et see rubriik hõlmab ka vaskpeadega raud- või terasnaelu (mida peamiselt 

kasutatakse mööbli katmisel riidega ja dekoratsioonides). 

Saapakaitsed, kinnitusteravikega või ilma, on siit välja arvatud (rubriik 7419). 

o 

o o 

Alamrubriigi seletus. 


Termin „kruvi” ei hõlma kruvikonkse ja kruvirõngaid; need klassifitseeritakse alamrubriigis 

7415 39. 

7416 

7417 

7418 VASEST LAUA-, KÖÖGI- JM MAJAPIDAMISTARBED, NENDE OSAD; 

NÕUDEPESUNUUSTIKUD, KÜÜRIMIS- VÕI POLEERIMISPADJAKE- 

SED, -KINDAD JMS; VASEST SANITAARTEHNIKATOOTED: 

- laua-, köögi- jm majapidamistarbed ja nende osad; nõudepesunuustikud, küürimis- 

või poleerimispadjakesed, -kindad jms: 

7418 11 - - nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed ja -kindad jms 

7418 19 - - muud 

7418 20 - sanitaartehnikatooted ja nende osad 

Selle rubriigi kohta kehtivad, mutatis mutandis, rubriikide 7321, 7323 ja 7324 seletused. 

Rubriiki kuuluvad muu hulgas kodumajapidamises kasutatavad vasest toiduvalmistamis- ja 

toidusoojendusseadmed, näiteks bensiini-, petrooleumi-, piiritusepliidid, mis on tavaliselt 

kasutusel reisil, matkal jne ning ka teatavaks kodukasutuseks. Siia rubriiki kuuluvad ka rubriigi 

7322 selgitavas märkuses kirjeldatud majapidamisseadmed. 

Sellest rubriigist on välja arvatud: 

a) Majapidamisriistad, mis on ühtlasi tööriistad (grupp 82) (vaata rubriigi 73.23 selgitavat märkust). 

b) Leeklambid (82.05). 

c) Noad-kahvlid ja lusikad, serveerimiskahvlid, kulbid jne (rubriigid 82.11–82.15). 

d) Rubriigi 83.06 kaunistused. 

e) Kuumutus-, kuumtöötlemis-, röstimis-, destilleerimis- jne seadmed või tööstus- ja samalaadsed 

laboriseadmed rubriigist 84.19, näiteks: 

(1) Mitte-elektrilised vee kiir- ja mahtboilerid (kas kodutarbimiseks või ei). 

(2) Letitüüpi kohviperkolaatorid ja muud teatavad spetsiaalsed kuumutus-, kuumtöötlemis- jne 

seadmed, mida ei kasutata kodumajapidamises. 

f) Grupi 85 kodumasinad (eelkõige rubriigi 85.09 või 85.16 kodumasinad ja seadmed). 

g) Grupi 94 tooted. 

h) Käsisõelad (rubriik 96.04). 

10

Ij) Välgumihklid ja muud süüturid (rubriik 96.13). 

k) Lõhnaõli- jms pihustid (96.16). 

7419 MUUD VASKTOOTED: 

7419 10 - ketid ja nende osad 

- muud: 

7419 91 - - valatud, vormitud, stantsitud või sepistatud, edasi töötlemata 

7419 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik vasest tooted, mis ei ole hõlmatud selle grupi eelnevate 

rubriikidega, XV jaotise märkusega 1, tooted grupist 82 või 83 ega täpsemalt määratletud 

mujal nomenklatuuris. 

See rubriik hõlmab, muuhulgas, järgmisi tooteid: 

1) Vasest haaknõelad ja muud nõelad (välja arvatud kübaranõelad ja muud kaunistusnõelad 

ja joonistus-rõhknõelad), mis ei ole mujal nimetatud või kirjeldatud. 

2) Vasest reservuaarid, paagid, vaadid jms mahutid mis tahes materjali jaoks mis tahes 

mahtuvusega, vooderdatud ja soojusisoleeritud või mitte, kuid varustamata mehaaniliste 

või termiliste seadmetega (näiteks rubriikide 7309 ja 7310 seletusi). 

3) Mahutid suru- või vedelgaasidele (vt rubriigi 7311 seletusi). 

4) Vasest ketid ja nende osad (vt rubriigi 7315 seletusi), välja arvatud ketid, mis oma 

iseloomult imiteerivad juveliiritooteid (näiteks kellaketid ja odavad ehteketid) (rubriik 7117). 

5) Seda tüüpi vasest tooted, mis on üles loetletud rubriikide 7325 ja 7326 seletustes. 

6) Elektroplakeerimise anoodid vasest või vasesulamitest (näiteks messingust) (vt rubriigi 

7508 seletuste osa (A)). 

7) Torud, millistele ribid on külge pandud näiteks keevitamise teel, mida ei ole mujal 

nimetatud või kirjeldatud. 

8) Vasktraadist kudum, võrestik ja võrk ning laialivenitatud metallvõrk, vasest. 

9) Rubriigi 91.14 vedrud, v.a kellavedrud. 


a) Metallniidist riie, mida kasutatakse rõivastes, sisustuskangana vms otstarbel (rubriik 58.09). 

b) Traatvõrgust eeltöödeldud metallijooteplaadid (kõvajoodis) (rubriik 83.11). 

c) Käsisõelteks tehtud traatkudum (rubriik 96.04). 

o 

o o 

Alamrubriigi selgitav märkus. 


Selle alamrubriigi toodetele kehtivad alamruriikide 7326 11 ja 7326 19 seletuste seisukohad, mutatis 

mutandis. Valatud toodete korral võivad valukanalid ja kraadid olla eemaldatud. 

__________ 

11

Märkus 

GRUPP 75 

NIKKEL JA NIKKELTOOTED 


a)varbmaterjal: 

valtsitud, pressitud, tõmmatud või sepistatud tooted, mis ei ole rullis ja on kogu pikkuses ühesuguse 

täisristlõikega, millel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera 

hulknurga kuju (k.a lapikring ja modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad endast 

kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed). Toodetel, millel on 

ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või hulknurgakujuline ristlõige, võivad olla nurgad ümardatud kogu toote 

pikkuses. 

Toodetel, mille ristlõige on ristküliku- (k.a modifitseeritud ristkülik) kujuline, ületab paksus 1/10 laiust; 

See termin hõlmab ka sama kujuga ja samade mõõtmetega tooteid, mis on saadud valamise või 

paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või tagi 

eemaldamine), tingimusel, et nad ei ole omandanud teistesse rubriikidesse kuuluvate toodete 

põhiomadusi; 

b) profiilid: 

valtsitud, pressitud, tõmmatud, sepistatud või vormitud tooted (rullis või mitte), mis on kogu pikkuses 

ühesuguse ristlõikega ja mis ei vasta varraste ja lattide, traadi, plaatide, lehtede, ribade, fooliumi ega 

torude määratlusele. See termin hõlmab ka sama kujuga tooteid, mis on saadud valamise või 

paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või tagi 

eemaldamine), tingimusel, et nad ei ole omandanud teistesse rubriikidesse kuuluvate toodete 

põhiomadusi; 

c) traat: 

valtsitud, pressitud või tõmmatud tooted rullis, kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega, millel on ringi, 

ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kuju (k.a lapikring ja 

modifitseeritud ristkülik , mille kaks vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks on 

sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed). Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või 

hulknurgakujuline ristlõige, võivad olla nurgad ümardatud kogu toote pikkuses. Toodetel, mille ristlõige 

on ristküliku- (k.a modifitseeritud ristkülik) kujuline, ületab paksus 1/10 laiust; 

d) plaadid, lehed, ribad ja foolium: 

tasapinnalised tooted (v.a rubriigi 7502 survetöötlemata tooted), rullis või mitte, ristküliku- (k.a 

modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks on 

sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed) kujulise ühtlase paksusega täisristlõikega, mille nurgad võivad 

olla ümardatud ja millel on: 

— täisnurkne (k.a ruudukujuline) kuju paksusega, mis ei ületa 1/10 laiust, 

— täisnurksest erinev kuju, suvaliste mõõtmetega, tingimusel, et nad ei ole omandanud teistesse 

rubriikidesse kuuluvate toodete põhiomadusi. 

Rubriiki 7506 kuuluvad muu hulgas ka reljeefse pinnaga (uurded, sooned, ruudud, rombid, nupud) 

plaadid, lehed, ribad ja foolium, samuti perforeeritud, gofreeritud, poleeritud või kaetud tooted, 

tingimusel, et nende protsesside tulemusel ei ole tooted omandanud teistesse rubriikidesse kuuluvate 


e) torud: 

õõnsad tooted, rullis või mitte, millel on ühesugune ühe õõnsusega ristlõige kogu pikkuses. Õõnsusel on 

ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kuju ja toote 

seinad on kogu pikkuses ühtlase paksusega. 

Torudena käsitatakse ka tooteid, millel on ümardatud nurkadega ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga 

või korrapärase kumera hulknurga kujuline ristlõige, tingimusel, et nende sisemine ja välimine ristlõige 

on kontsentrilised, neil on üks ja sama kuju ja suund. 

Torud, millel on eelnimetatud ristlõige, võivad olla poleeritud, kaetud, painutatud, keermestatud, 

läbipuuritud, ahendatud, laiendatud, viidud koonusesse, varustatud äärikute, mansettide või rõngastega. 

1



a) legeerimata nikkel: 

metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist niklit koos koobaltiga, tingimusel et 

i) koobaltisisaldus ei ületa 1,5 % massist ja 

ii) muude elementide sisaldus ei ületa järgmises tabelis toodud piirnorme: 


Fe Raud 

O Hapnik 

mmm Muud elemendid, igaüks eraldi 

Element Piirn Piirnormid (%massist) 

b) niklisulamid: 

metallisulamid, kus niklisisaldus ületab iga muu sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, 

et: 

i) koobaltisisaldus on üle 1,5 % massist; 

ii) vähemalt ühe muu elemendi sisaldus sulamis ületab eespool tabelis toodud piirnormi või 

iii) muude elementide (v.a nikkel ja koobalt) summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist. 

2. Olenemata käesoleva grupi märkuse 1 punkti c sätetest, tähistatakse alamrubriigis 7508 10 

terminiga “traat” ainult selliseid tooteid (rullis või mitte), mille mis tahes kujuga ristlõike ükski 

mõõde ei ületa 6 mm. 

ÜLDINE 

0,5 

0,4 

0,3 

See grupp hõlmab nikli ja tema sulamid ning teatud kaupu nendest. 

Nikkel on suhteliselt kõva, hallikasvalge metall, mis sulab temperatuuril 1453°C. Ta on 

ferromagnetiline, sepistatav, tugev ja püsiv korrosiooni ja oksüdeerumise suhtes. 

* 

* * 

Niklit kasutatakse peamiselt paljude sulamite, eriti legeeritud terase tootmisel, teiste 

metallide katmiseks (tavaliselt elektrolüütiliselt) ja paljude keemiliste reaktsioonide 

katalüsaatorina. Puhas sepistatav nikkel on samuti laialdaselt kasutatav keemiaseadmete 

valmistamisel. Peale selle kasutatakse niklit ja selle sulameid müntide valmistamiseks. 

* 

* * 

Põhiliste nikli sulamite hulka, mis võivad kuuluda sellesse gruppi XV jaotise märkuse 3 

seisukohtade alusel, kuuluvad järgmised: 

1) Nikli-raua sulamid. Nende hulka kuuluvad materjalid, mida kasutatakse merealustes 

kaablites, induktsioonpoolide südamikes, magnetiliseks varjestuseks jne nende kõrge 

magnetilise läbitavuse ja madala hüstereesi tõttu. 

2) Nikli-kroomi ja nikli-kroomi-raua sulamid. Nende hulka kuuluvad mitmesugused 

kaubanduslikud materjalid, millel on head tugevusomadused ja väga hea 

oksüdeerumiskindlus kõrgel temperatuuril ja samuti paljudes korrodeeruvates 

keskkondades. Neid materjale kasutatakse küttekehadena elektritakistuskuumutusseadmetes 

ja samuti kasutatakse neid selliste osadena, nagu muhvlid või 

2

etordid, terase või muude metallide termilisel töötlemisel, või torudena 

kõrgetemperatuurilistes keemilistes protsessides või naftatöötlemistehastes. Samuti on 

selles grupis spetsiaalsed, „supersulamitena” tuntud sulamid, mis on välja töötatud 

spetsiaalselt suure tugevuse tagamiseks väga kõrgetel temperatuuridel, mis valitsevad 

lennukite turbiinides, kus neid kasutatakse turbiinilabade ja tiivikutena, põlemiskambrite 

voodrina jne. Sageli sisaldavad need sulamid molübdeeni, volframit, nioobiumit, 

alumiiniumi, titaani jne, mis märgatavalt parandavad nikli baasil loodud kompositsioonide 

tugevusomadusi. 

3) Nikli-vase sulamid. Neid sulameid, millistel peale korrosioonikindluse on ka head 

tugevusomadused, kasutatakse sellistes rakendustes, nagu propellerite võllid ja lukustid, 

ning neid kasutatakse ka pumpades, ventiilides, torustikes ja muudes seadmetes, millistele 

mõjuvad teatud mineraalsed või orgaanilised happed, alused või soolad. 

* 

* * 


A) Niklikivi, nikkeloksiidide aglomeraadid ja muud nikkelmetallurgia vaheproduktid ja 

töötlemata nikkel, nikli jäätmed ja heitmed (rubriigid 7501 kuni 7503). 

B) Niklipulbrid ja -helbed (rubriik 7504). 

C) Tooted, mis on üldiselt saadud rubriigi 7502 töötlemata nikli valtsimise, sepistamise, 

tõmbamise või ekstrusiooniga (rubriik7505 ja 7506). 

D) Torud ja toruliitmikud (rubriik 7507), elektroplakeerimise anoodid ja muud tooted rubriigist 

7508, mis hõlmab kõiki niklist tooteid peale nende, mis on kaetud XV jaotise märkusega 1,i 

lülitatud gruppidesse 82 või 83 või täpsemini määratletud mujal nomenklatuuris. 

* 

* * 

Niklitooted võivad olla allutatud mitmesugustele töötlustele nende omaduste või metalli 

väljanägemise parandamiseks. Need töötlused on üldiselt samad, mida on loetletud grupi 72 

üldiste selgituste lõpus, ja nad ei mõjuta kaupade klassifitseerimist (vaata siiski 

elektroplakeerimise anoodide erijuhtu (rubriik 7508)). 

* 

* * 

Kombineeritud toodete klassifitseerimist on selgitatud XV jaotise üldistes selgitustes. 

7501 NIKLIKIVI, NIKKELOKSIIDI SULAMID JM NIKLITOOTMISE 

VAHESAADUSED: 

7501 10 - niklikivi 

7501 20 - nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused 

1) Niklikivi. 

See saadakse nikli maagi töötlemisel (küpsetamisel, sulatamisel) ja koosneb, olenevalt 

kasutatud maagist ja protsessist, raudnikkel-sulfiidist, raudnikkel-vasksulfiidist, 

nikkelsulfiidist või vasknikkelsulfiidist. 

Niklikivi on tavaliselt valatud plokkide või slääbide kujul (sageli pakkimise ja transpordi 

hõlbustamiseks tükkideks murtud), graanulite või pulbritena (eriti mõningate 

nikkelsulfiidkivide puhul). 

Seda kasutatakse sepistamata nikli tootmiseks. 

2) Muud niklimetallurgia vaheproduktid. 


i) Mittepuhtad niklioksiidid, näiteks nikkeloksiidide aglomeraadid nikkeloksiidpulbri kujul 

(„roheline nikkeloksiid”), mis on saadud ferronikkelsulfiit- või oksiidmaagi töötlemisel. 

Neid mittepuhtaid oksiide kasutatakse peamiselt legeeritud teraste tootmisel. 

Nikkeloksiidi aglomeraadid on tavaliselt pulbri kujul või kämpudena kuni 50 mm. 

ii) Mittepuhas ferronikkel, mis oma kõrge väävli- (0,5% või rohkem), fosfori- ja muude 

lisandite sisalduse tõttu ei ole kasutatav terasetööstuses legeeriva tootena ilma eelneva 

rafineerimiseta. Rafineeritud ferroniklit kasutatakse peaaegu üksnes terasetööstuses 

teatud spetsiaalsete teraste tootmiseks vajaliku nikli saamiseks; sellepärast see 

klassifitseeritakse grupi 72 märkuse 1 c) alusel ferrosulamina rubriigis 7202. 

3

iii) Nikli speiss, st. arseniidide tükiline segu; praegu ei ole sellel kaubanduslikku tähtsust. 

7502 SURVETÖÖTLEMATA NIKKEL: 

7502 10 - legeerimata nikkel 

7502 20 - niklisulamid 

Töötlemata nikkel on tavaliselt valuplokkide, kangide, plaatide, kuupide, rondellide, 

brikettide, haavlite, katoodide või muul elektersadestuse kujul. Neid primaarvorme kasutatakse 

peamiselt lisanditena legeeritud teraste ja mitte-ferrosulamite tootmisel ja teatud kemikaalide 

valmistamisel. Mõned nendest vormidest on kasutusel titaani korvides nikliga plakeerimisel või 

niklipulbri tootmiseks. 

Rafineerimata nikkel valatakse tavaliselt anoodideks elektrolüütiliseks rafineerimiseks. 

Selle rubriigi anoodid on tavaliselt slääbide kujul, mis on valatud kahe kõrvaga nende 

riputamiseks elektrolüütilise rafineerimise vanni. Neid ei tule segamini ajada 

elektroplakeerimise anoodidega, mida kirjeldatakse rubriigi 7508 selgitustes. 

Katoodid on plaadid, mis on saadud elektrolüütilise sadestamisega rafineeritud niklist 

„algplaatidele”, millistele on külge pandud kaks niklist silmust nende riputamiseks 

elektrolüütilise rafineerimise vanni. Kui rafineeritud nikli sade kasvab, muutub „algplaat” 

katoodi terviklikuks ja lahutamatuks osaks. 

Trimmimata katoodid kaubastatakse tavaliselt ilma neid silmuseid kõrvaldamata; nendel 

silmustel on sageli sadestunud nikli jälgi keevisõmblusel ja neid ei tohi segamini ajada 

riputussangadega, millega on mõnikord varustatud teatud elektroplakeerimise anoodid. 

Trimmimata katoodid on üldiselt mõõdetelt suuremad (ligikaudu 96 71 1,25 cm), kui 

elektroplakeerimise anoodid lehtedena, laiusega harva üle 30,5 cm. 

Katoodid, mis on ainult trimmitud või lõigatud ribadeks või väikesteks ristkülikuteks, jäävad 

klassifitseerituks siin rubriigis sõltumata oma kujust ja otstarbest, milleks neid võidakse 

kasutada. Neid võib eristada rubriigi 7508 elektroplakeerimise anoodidest sellega, et neil ei ole 

riputussangasid või et nad ei ole sangadega varustamiseks ette valmistatud (näiteks 

augustatud). 

Siia rubriiki ei kuulu niklipulbrid ja -helbed (rubriik 7504). 

7503 NIKLIJÄÄTMED JA -JÄÄGID 

Selle rubriigi kohta kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7204 selgituste jäätmeid ja 

vanametalli käsitavad seisukohad. 


a) Niklitootmise räbu, tuhk ja jäägid (rubriik 2620). 

b) Jäätmetest ja vanametallist taassulatatud nikli valuplokid ja muud sarnased töötlemata vormid (rubriik 7502). 

7504 NIKLIPULBRID JA -HELBED 

Siia rubriiki kuuluvad igat tüüpi niklipulbrid ja helbed, vaatamata sellele, milleks neid 

kavatsetakse kasutada. Pulbrid on defineeritud XV jaotise märkuses 6 b). 

Sõltuvalt nende füüsikalistest omadustest on pulbrid ja helbed kasutusel sulatamata olekus 

plaatidena kadmium-nikkelakudes, nikkelsulfaadi, nikkelkloriidi ja muude niklisoolade 

tootmisel, sideainena metallkarbiidides, nikli sulamitetootmiseks (näiteks legeeritud teras) või 

katalüsaatoritena. 

Neid kasutatakse ka puhtal kujul, sulamina või segatuna teiste metalsete pulbritega 

(näiteks rauapulber) paagutamiseks sellisteks tehnilisteks toodeteks nagu magnetid ja otseselt 

lehtedeks, ribadeks või fooliumiks valtsimiseks. 

Selle rubriigi alla ei kuulu nikkeloksiidide aglomeraadid (rubriik 7501) 

7505 NIKLIST VARDAD, LATID, PROFIILID JA TRAAT: 

- vardad, latid ja profiilid: 

4

7505 11 - - legeerimata niklist 

7505 12 - - niklisulamitest 

- traat: 



Need tooted, mis on defineeritud grupi märkustes 1 a), 1 b) ja 1 c) vastavad sarnastele 

vasest kaupadele, välja arvatud eritingimused elektroplakeerimise anoodide kohta (vt rubriigi 

7508selgitusi). Selle erandiga kehtivad rubriikide 7407 ja 7408 tingimused, mutatis mutandis, 

ka selle rubriigi kohta. 

See rubriik ei hõlma: 

a) Metalliseeritud lõnga (rubriik 5605). 

b) Latte, vardaid ja profiile, mis on ette valmistatud kasutamiseks konstruktsioonides (rubriik 7508). 

c) Isoleeritud elektrilatte (üldiselt tuntud „kogumislattidena”) ja traati (kaasa arvatud emailtraat) (rubriik 8544). 

7506 NIKLIST PLAADID, LEHED, RIBAD JA FOOLIUM: 

7506 10 - legeerimata niklist 

7506 20 - niklisulamitest 

Siia rubriiki kuuluvad plaadid, lehed, ribad ja foolium, mis on defineeritud grupi märkustes 1 

d); need tooted vastavad rubriikide 7409 ja 7410 selgitustes kirjeldatud vasest toodetele. 

Plaate ja lehti võib kasutada raua või terase katmiseks keevitamise, valtsimise, vm teel ja 

ka seadmete konstruktsioonides, eriti keemiatööstuses. 

Sellest rubriigist on välja arvatud raid-venitusmetall (rubriik 7508). 

7507 NIKLIST TORUD JA TORULIITMIKUD (NÄITEKS MUHVID, 

PÕLVED, ÄÄRIKUD): 

- torud: 



7507 20 - toruliitmikud 

Grupi märkus 1 e) defineerib torud. 

Selle rubriigi kohta kehtivad, mutatis mutandis, rubriikide 7304 ja 7307 selgituste 

tingimused. 

Nende korrosioonikindluse tõttu (hapete, auru jne suhtes) on niklist ja nikli sulamitest torud 

ja toruliitmikud kasutusel keemia-, toiduainete-, paberitööstuses jne, aurukondensaatorite 

valmistamisel, hüpotermiliste nõeltena jne. 


a) Õõnesprofiilid (rubriik 7505). 

b) Niklist poldid ja mutrid, mida kasutatakse torude ühendamiseks või kinnitamiseks (rubriik 7508). 

c) Toruliitmikud kraanidega, ventiilidega jne (rubriik 8481). 

d) Torud ja toruliitmikud, mis on töödeldud spetsiifilisteks määratletud toodeteks, näiteks masinaosadeks (XVI 

jaotis). 

7508 MUUD NIKKELTOOTED: 

7508 10 - nikkeltraadist riie, võred ja võrgud 

7508 90 - muud 

A) ELEKTROPLAKEERIMISE ANOODID, SH NEED MIS ON TOODETUD 

ELEKTROLÜÜSIGA. 

Siia kuuluvad rafineeritud niklist anoodid eletroplakeerimiseks elektrolüütilise 

sadestamisega. Nad võivad olla valatud, valtsitud, tõmmatud või valmistatud katoodidest või 

muudest rubriigi 7502 elektrolüütiliselt sadestatud vormidest. Need anoodid on kas: 

5

i) Spetsiaalse kujuga (tähed, rõngad, erilised profiilid), andmaks anoodile maksimaalse 

pinna vastavalt plakeeritavatele esemele, ja lattanoodide puhul (mis on tavaliselt 

ovaalse, elliptilise või rombikujulise ristlõikega) anoodidena kasutamiseks sobivas 

pikkuses; või 

ii) plaatide (tasapinnaliste või kõverate), ribade, lehtede, ketaste (siledad või gofreeritud) 

või kerade kujul. Selles rubriigis klassifitseerimiseks peab neil toodetel olema selgesti 

identifitseeritavad elektroplakeerimise anoodide tunnused, st. nad peavad olema 

varustatud sangadega nende riputamiseks elektroplakeerimise vanni (näiteks 

läbipressimisega, keermestamisega vms). 

Need anoodid on tavaliselt väga kõrge puhtusastmega. Väikesed kogused teatud 

elemente võib tootmisprotsessis siiski järgi jääda, või võivad need olla meelega lisatud 

selleks, et näiteks depolariseerida anoode kindlustamaks nende ühtlast kulumist üle kogu 

pinna ja vältida nikli kadu lobri tekkimisega. Need omadused koos nende ülalmainitud 

identifitseerivate faktidega eristavad elektroplakeerimise anoode elektrolüütiliseks 

rafinerimiseks valatud anoodidest, millistele on viidatud rubriigi 7502 selgitustes ja mis on 

siit rubriigist välja arvatud. 

Need traditsioonilised nikkelplakeerimise anoodid tõrjutakse üha enam välja 

korvanoodidega, see on titaankorvides nikli ümarkangide taoliste töötlemata vormidega (vt 

rubriigi 7502selgitusi). 

Sellest rubriigist on, sõltumata sellest, kas neid kavatsetakse kasutada nikli plakeerimiseks või muuta neid 

elektroplakeerimise anoodideks või mitte, välja arvatud: 

a) Plaadid (katoodid), mis on saadud lihtsalt elektrolüüsi teel, kas trimmitud või trimmimata, lõigatud või mitte 

lõigatud ribadeks või väikesteks ristkülikuteks, kuid edasiselt töötlemata (rubriik 7502). 

b) Kuulikesed, töötlemata (rubriik 7502). 

c) Lihtsalt valatud, valtsitud või ekstrudeeritud latid, mis ei vasta oma kujult, pikkuselt või töötluselt ülalmainitud 

tingimustele (rubriik 7502 või 7505). 

d) Plaadid, ainult valtsitud (rubriik 7506). 

B) MUUD 

Siia kuuluvad kõik niklist tooted peale nende, mida käsitlevad osa A) või selle grupi 

eelnevad rubriikid või XV jaotise märkus 1 või mis on nimetatud või kirjeldatud gruppides 82 

või 83 või täpsemalt spetsifitseeritud mujal nomenklatuuris. 

Siia kuuluvad, inter alia: 

1) Konstruktsioonid, sellised nagu aknaraamid, ja konstruktsioonide töödeldud osad. 

2) Reservuaarid, vaadid ja muud sarnased mahutid, mis tahes mahtuvusega, mis ei ole 

varustatud mehaaniliste või termiliste seadmetega. 

3) Nikkeltraadist riie, võrk ja võre, ja niklist raid-venitusmetall. 

4) Niklist naelad, tihvtid, mutrid, poldid, kruvid ja muud sedaliiki tooted, mis on kirjeldatud 

rubriikide 7317 ja 7318selgitustes. 

5) Vedrud, peale rubriigi 9114 laua- või käekellade vedrude. 

6) Kodumajapidamise tooted ja sanitaarkaubad ning nende osad. 

7) Münditoorikud, niklist ketaste kujul. 

8) Niklist tooted, mis vastavad rubriikide 7325 ja 7326 selgitustes viidatud rauast ja 

terasest toodetele. 

__________ 

6

Märkus 

GRUPP 76 

ALUMIINIUM JA ALUMIINIUMTOOTED 




ühesuguse täisristlõikega, millel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga 

või korrapärase kumera hulknurga kuju (k.a lapikring ja modifitseeritud ristkülik, mille kaks 

vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt 

võrdsed ja paralleelsed). Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või 

hulknurgakujuline ristlõige, võivad olla nurgad ümardatud kogu toote pikkuses. Toodetel, 

mille ristlõige on ristküliku- (k.a modifitseeritud ristkülik) kujuline, ületab paksus 1/10 

laiust. See termin hõlmab ka sama kujuga ja samade mõõtmetega tooteid, mis on 

saadud valamise või paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil 



b) profiilid: 

valtsitud, pressitud, tõmmatud, sepistatud või vormitud tooted (rullis või mitte), mis on 

kogu pikkuses ühesuguse ristlõikega ja mis ei vasta varraste ja lattide, traadi, plaatide, 

lehtede, ribade, fooliumi ega torude määratlusele. See termin hõlmab ka sama kujuga 

tooteid, mis on saadud valamise või paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt 

töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või tagi eemaldamine), tingimusel, et nad ei ole 

omandanud teistesse rubriikidesse kuuluvate toodete põhiomadusi; 

c) traat: 



hulknurga kuju (k.a lapikring ja modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad 

endast kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed). 

Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või hulknurgakujuline ristlõige, võivad 

olla nurgad ümardatud kogu toote pikkuses. Toodetel, mille ristlõige on ristküliku- (k.a 

modifitseeritud ristkülik) kujuline, ületab paksus 1/10 laiust; 



(k.a modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga 




— täisnurksest erinev kuju, suvaliste mõõtmetega, tingimusel, et nad ei ole omandanud 


Rubriikidesse 7606 ja 7607 kuuluvad ka reljeefse pinnaga (uurded, sooned, ruudud, 

rombid, nupud) plaadid, lehed, ribad ja foolium, samuti perforeeritud, gofreeritud, 

poleeritud või kaetud tooted, tingimusel, et nende protsesside tulemusel ei ole tooted 


e) torud: 

õõnsad tooted, rullis või mitte, millel on ühesugune ühe õõnsusega ristlõige kogu 

pikkuses. Õõnsusel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või 

korrapärase kumera hulknurga kuju ja toote seinad on kogu pikkuses ühtlase paksusega. 

Torudena käsitatakse ka tooteid, millel on ümardatud nurkadega ristküliku, ruudu, 

võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kujuline ristlõige, tingimusel, et 

nende sisemine ja välimine ristlõige on kontsentrilised, neil on üks ja sama kuju ja suund. 

Torud, millel on eelnimetatud ristlõige, võivad olla poleeritud, kaetud, painutatud, 



1



a) legeerimata alumiinium: 

metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist alumiiniumi, tingimusel, et muude elementide 



Fe+Si (raud+räni) 

Element 

Muud elemendid ¹, igaüks eraldi 

¹ Muud elemendid on näiteks Cr, Cu, Mg, Mn, Ni, Zn. 

2 

Piirnormid (% massist) 

1 

0,1 ² 

² Vase lubatud sisaldus on 0,1–0,2% massist, tingimusel, et kroomi- ja 

mangaanisisaldus samal ajal ei ületa 0,05% massist. 

b) alumiiniumisulamid: 

metallisulamid, kus alumiiniumisisaldus ületab iga muu sulamisse kuuluva elemendi 

sisalduse, tingimusel, et: 

i) vähemalt ühe muu elemendi sisaldus või raua ja räni summaarne sisaldus sulamis ületab 

eespool tabelis toodud piirnormi 

ja 

ii) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist. 

2. Olenemata käesoleva grupi märkuse 1 punkti c sätetest, tähistatakse alamrubriigis 7616 91 

terminiga “traat” ainult selliseid tooteid (rullis või mitte), mille mis tahes kujuga ristlõike ükski 

mõõde ei ületa 6 mm. 

ÜLDINE 

See grupp hõlmab alumiiniumi ja tema sulameid ning teatud tooteid nendest. 

Alumiiniumi saadakse põhiliselt boksiidist, mis on looduslik hüdreeritud alumiiniumiksiid 

(näiteks rubriigi 2606selgitused). Eraldamise esimese astmena on ette nähtud muuta boksiit 

puhtaks alumiiniumoksiidiks (aluminaks). Selleks algmaak kaltsineeritakse ja siis töödeldakse 

naatriumhüdroksüüdiga, et saada naatriumi ja alumiiniumoksiidi lahus; seda siis filtreeritakse 

mittelahustuvate lisandite (raudoksiid, kvarts, jne) eraldamiseks. Alumiinium sadestub 

alumiiniumhüdroksiidina, mis kaltsineerituna annab puhta alumiiniumoksiidi valge pulbri kujul. 

Kuid siiski klassifitseeritakse alumiiniumhüdroksiid ja alumiiniumoksiid grupis 28. 

Teisel etapil eraldatakse metall sulatatud krüoliidis (see on naatrium-alumiiniumi fluoriid, kuid 

ta töötab ainult lahustajana) lahustatud alumiiniumoksiidist elektrolüütilise redutseerimisega. See 

elektrolüüs toimub grafiidiga vooderdatud vannides, süsinik toimib anoodina. Grafiidist latte 

kasutatakse anoodidena. Alumiinium sadestub vanni põhja, kust ta sifooniga välja tõmmatakse. 

Siis ta valatakse valuplokkideks, kangideks, slääbideks, traadivarrasteks jne, tavaliselt pärast 

rafineerimist. Korduva elektrolüüsiga võib saada peaaegu täiesti puhast alumiiniumi.

Alumiiniumi võib saada ka muude maakide, nagu leutsiit (alumiiniumi ja kaaliumi 

kaksiksilikaat), töötlemisel, alumiiniumi jääkide ja vanaraua taassulatamisel või jäätmete (šlakk, 

räbu, vm) töötlemisega. 

* 

* * 

Alumiinium on sinakasvalge metall, mida iseloomustab tema kergus. Ta on väga veniv ja 

hõlpsalt valtsitav, tõmmatav, sepistatav, stantsitav ja teda võib valada. Sarnaselt teistele 

pehmetele metallidele on alumiinium samuti väga sobiv ekstrusiooni ja survevalu jaoks. 

Kaasaegses praktikas võib teda ka joota. Alumiinium on väga hea elektri- ja soojusjuht ning on 

väga hea peegeldaja. Kuna oksüüdikile, mis tema pinnale looduslikult moodustub, kaitseb 

metalli, siis tekitatakse seda tehislikult anodeerimise või ka keemilise töötlemise teel suurema 

paksusega; nende protsesside käigus mõnikord pind värvitakse. 

* 

* * 

Alumiiniumi kõvadust, tugevust jne võib väga suurel määral suurendada, sulandades seda 

teiste elementidega nagu vask, magneesium, räni, tsink, või mangaan. Mõningate sulamite 

omadusi võib parandada vanandamisega. Sellele protsessile võib järgneda temperdamine. 

Põhilised alumiiniumi sulamid, mida võib klassifitseerida selles grupis XV jaotise märkuse 

3 tingimuste kohaselt (vt selle jaotise üldisi selgitusi), on järgmised: 

1) Alumiiniumi- vase sulamid. Need on sulamid alumiiniumi baasil vähese vase sisaldusega. 

2) Alumiiniumi-tsingi-vase sulamid. 

3) Alumiiniumi-räni sulamid (näiteks ”alpaks”, „silumiin”). 

4) Alumiiniumi-mangaani-magneesiumi sulamid. 

5) Alumiiniumi-magneesiumi-räni sulamid (näiteks ”almelek”, „aldrey”). 

6) Alumiiniumi-vase-magneesiumi-mangaani sulamid (näiteks „duralumiinium”). 

7) Alumiiniumi-magneesiumi sulamid (näiteks „mangaliin”). 

8) Alumiiniumi-mangaani sulamid. 

9) Alumiiniumi-tsingi-magneesiumi sulamid. 

Enamik nendest sulamitest võib sisaldada vähesel määral ka rauda, niklit, kroomi jne; Neid 

turustatakse sageli erinevate kaubanduslike nimede all, mis muutuvad vastavalt päritolumaale. 

* 

* * 

Alumiiniumi ja tema sulamite omadused soodustavad nende laialdast kasutamist: lennukilaevaehituse- 

ja autotööstuses; ehitustööstuses; raudtee ja trammide veerevkoosseisu 

konstruktsioonides; elektritööstuses (näiteks juhtmetena); igat tüüpi mahutitena (igas suuruses 

reservuaarid ja vaadid, transporditsisternid jne); majapidamise- või köögitarvetena; fooliumi 

tootmiseks jne. 

* 

* * 


A) Töötlemata alumiinium, selle jäägid ning vanametall (rubriigid 7601 ja 7602). 

B) Alumiiniumi pulbrid ja helbed (rubriik 7603). 

C) Tooted, mis üldjuhul on saadud rubriigi 7601 töötlemata alumiiniumi valtsimise, ekstrusiooni, 

tõmbamise või sepistamisega (rubriigid 7604 kuni 7607) 

D) Mitmesugused tooted, mis on spetsifitseeritud rubriikides 7608 kuni 7615, ja muud tooted 

jääkrubriigist 7616, kuhu kuuluvad kõik muud alumiiniumist tooted, mis ei ole lülitatud 

gruppidesse 82 või 83, või täpsemalt spetsifitseeritud mujal nomenklatuuris. 

Tooted,mis on saadud alumiiniumi või alumiinium-oksiidi paagutamisega, loetakse metallokeraamikaks ja on 

sellest grupist välja arvatud (rubriik 8113). 

* 

* * 

Alumiiniumist tooted on sageli allutatud mitmesugustele töötlustele metalli omaduste või 

väljanägemise parandamiseks, kaitseks korrosiooni eest jne. Need töötlemised on põhiliselt 

samad, millele on viidatud grupi 72 üldiste selgituste lõpus ja nad ei mõjuta kaupade 

klassifitseerimist. 

Kombineeritud kaupade, eriti valmistoodete, klassifitseerimist on selgitatud XV jaotise 

üldistes selgitustes. 

3

7601 SURVETÖÖTLEMATA ALUMIINIUM: 

7601 10 - legeerimata alumiinium 

7601 20 - alumiiniumisulamid 

Selle rubriigi alla kuulub töötlemata alumiinium vedelal kujul, valuplokkidena, kangidena, 

slääbidena, varraste, traadivarraste või muul kujul, mis on saadud elektrolüütilise alumiiniumi 

valuga või jäätmete või vanametalli taassulatamisega. Need kaubad on üldiselt ette nähtud 

valtsimiseks, sepistamiseks, tõmbamiseks, ekstrusiooniks, vasardamiseks või taassulatamiseks 

ja kindla kujuga toodeteks valamiseks. 

Selle rubriigi alla kuuluvad põhiliselt metallurgias kasutatavad alumiiniumikuulikesed 

(desoksüdeeriva lisandina, eriti raua või terase tootmisel). 

Selle rubriigi alla kuuluvad ka teatud valatud või paagutatud latid jne (vt rubriigi 7403 selgitusi, 

mis kehtivad, mutatis mutandis, ka selle rubriigi kohta). 

Sellest rubriigist on välja arvatud alumiiniumi pulbrid ja helbed (rubriik 7603). 

7602 ALUMIINIUMIJÄÄTMED JA -JÄÄGID 

Rubriigi 7204selgituste tingimused kehtivad, mutatis mutandis, selle rubriigi jaoks. 

Alumiiniumi jäätmed ja vanaraud on alumiiniumi tööstuse jaoks tähtis tooraineallikas. Neid 

kasutatakse ka metallurgias desoksüdeerijana või dekarboniseerijana. 


a) Räbu, dross jne raua- ja terase tootmisest, mis sisaldab rekupereeritavat alumiiniumi silikaatide näol (rubriik 2618 

ja 2619). 

b) Alumiiniumitootmise räbu, tuhk ja jäägid (rubriik 2620). 

c) Valuplokid ja muud sarnased sepistamata vormid, mis on valatud taassulatatud alumiiniumi jäätmetest ja 

vanametallist (rubriik 7601). 

7603 ALUMIINIUMIPULBRID JA -HELBED: 

7603 10 - mittekihilise struktuuriga pulbrid 

7603 20 - kihilise struktuuriga pulbrid; helbed 

Siia rubriiki kuuluvad alumiiniumipulbrid, nagu on defineeritud XV jaotise märkuses 6 b), ja 

alumiiniumihelbed. Üldiselt vastavad need tooted samasugustele vasest toodetele ja seepärast 

rakenduvad rubriigi 7406 selgituste tingimused, mutatis mutandis, ka siin. Alumiiniumipulbreid ja 

-helbeid kasutatakse aga ka pürotehnikas, soojuse generaatoritena (näiteks 

termiitprotsessides), teiste metallide kaitseks korrosiooni eest (näiteks kaloriseerimine, metalne 

tsementeerimine), raketikütusena ja spetsiaalsete tsementide valmistamisel. 


a) Pulbrid ja helbed, mis on valmistatud värvidena või muude sellistena (näiteks segatud teiste värvainetega või 

esitatud suspensioonidena, dispersioonidena või pastadena koos sideaine või lahustiga) (grupp 32). 

b) Alumiiniumkuulikesed (rubriik 7601). 

c) Alumiiniumfooliumist lõigatud litrid (rubriik 7308). 

7604 ALUMIINIUMIST VARDAD, LATID JA PROFIILID: 

7604 10 - legeerimata alumiiniumist 

- alumiiniumisulamitest: 

7604 21 - - õõnesprofiilid 

7604 29 - - muud 

Need tooted, mis on defineeritud grupi märkustes 1 a) ja 1 b), vastavad sarnastele vasest 

kaupadele. Rubriigi 7407 selgituste tingimused rakenduvad seepärast, mutatis mutandis, sellele 

rubriigile. 


a) Vardad ja profiilid, mis on valmistatud kasutamiseks konstruktsioonides (rubriik 7610). 

4

) Kaetud keevituselektroodid vms (rubriik 8311). 

7605 ALUMIINIUMTRAAT: 

- legeerimata alumiiniumist: 


7605 19 - - muud 

- alumiiniumisulamitest: 


7605 29 - - muud 

Traat on defineeritud grupi märkuses 1 c). 


a) Metalliseeritud lõng (rubriik 5605). 

b) Alumiiniumtraadiga tugevdatud nöörid ja köied (rubriik 5607). 

c) Keerutatud traat, trossid ja muud rubriigi 7614 kaubad. 

d) Kaetud keevituselektroodid (rubriik 8311). 

e) Isoleeritud elektritraat ja kaablid (sh emailitud ja anodeeritud traat) (rubriik 8544). 

f) Muusikainstrumentide keeled (rubriik 9209). 

7606 ALUMIINIUMIST PLAADID, LEHED JA RIBAD PAKSUSEGA ÜLE 

0,2 mm: 

- täisnurksed: 

7606 11 - - legeerimata alumiiniumist 

7606 12 - - alumiiniumisulamitest 

- muud: 

7606 91 - - legeerimata alumiiniumist 

7606 92 - - alumiiniumisulamitest 

Need tooted, mis on defineeritud grupi märkuses 1 d), vastavad samasugustele toodetele 

vasest. Seepärast rakenduvad rubriigi 7409 selgituste tingimused, mutatis mutandis, ka selles 

rubriigis. 


a) Foolium paksusega mitte üle 0,2 mm. (rubriik 7607). 

b) Raid-venitusmetall (rubriik 7616). 

7607 ALUMIINIUMFOOLIUM (TRÜKIGA KAETUD VÕI MITTE, 

PABERIST, PAPIST, PLASTIST VMS MATERJALIDEST ALUSKIHIGA 

VÕI ILMA), PAKSUSEGA KUNI 0,2 mm (ALUSKIHTI ARVESTAMATA): 

- aluskihita: 

7607 11 - - valtsitud, kuid edasi töötlemata 

7607 19 - - muud 

7607 20 - aluskihil 

Selle rubriigi alla kuuluvad tooted, mis on defineeritud grupi märkuses 1 d), kui nende paksus 

ei ületa 0,2 mm. 

Rubriigi 7410 selgituste tingimused vase suhtes kehtivad, mutatis mutandis, sellele rubriigile. 

Alumiiniumfooliumi kasutatakse pudelikatete ja kapslite valmistamiseks, toiduainete, sigarite, 

sigarettide, tubaka jms pakkimiseks. Samuti kasutatakse alumiiniumfooliumi rubriigi 7603 

peeneteralise pulbri valmistamiseks, soojusisolatsioonis kortsuliste lehtedena, tehislikuks 

hõbetamiseks ja haavaplaastritena veterinaarkirurgias. 


a) Stantsifoolium (tuntud ka plokkfooliumina), mis kujutab endast želatiini, liimi või muu sideainega aglomeeritud 

alumiiniumpulbrit või paberile, plastmassile või muule alusele sadestatud alumiiniumi ja mida kasutatakse 

raamatute kaanteks, mütsipaelteks jne (rubriik 3212). 

5

) Piima, mahla või muude toiduainete pakendite valmistamise paber ja papp, mis on vooderdatud 

alumiiniumfooliumiga (s.t küljel, mis moodustab pakendite sisemuse), tingimusel et pakendid säilitavad paberi või papi 

põhiomadused (rubriik 4811) 

c) Trükimustriga alimiiniumfooliumist etiketid, mis on tänu trükikunstile identifitseeritavad üksikartiklitena (rubriik 4911). 

d) Plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm (rubriik 7606) 

e) Foolium jõulupuuehete kujul (rubriik 9505). 

* 

* * 



Lisaks külmvaltsimisele või kuumvaltsimisele võivbad selle alamrubriigi tooted olla allutatud 

järgmistele töötlemistele või pinnatöötlustele: 

1) Termilised töötlemised, nagu pingete vähendamine või lõõmutamine. See töötlemine kõrvaldab 

ühtlasi ka valtspingi määrete jäätmed. 

2) Trimmimine, lõhestamine või lõikamine nelinurkseteks (sh ruudukujulisteks) tükkideks, näiteks laia 

riba kitsamateks ribadeks lõikamine. 

3) Õhukeste mitmekihiliste lamineeritud lehtede lahtikerimine. See operatsioon on vajalik siis, kui 

kaks või enam rulli valtsitakse korraga viimasel valtspingi tsüklil. 

4) Keemiline puhastamine või pesemine. Seda tehakse tavaliselt jääkõlide eemaldamiseks, kui 

termilist töötlust ei ole ette nähtud. 

7608 ALUMIINIUMTORUD: 

7608 10 - legeerimata alumiiniumist 

7608 20 - alumiiniumisulamitest 

Grupi märkus 1 c) defineerib torud. 

Selle rubriigi torud võivad olla valmistatud järgmiste tehnoloogiliste protsessidega: 

a) Õõnsa valandi või ümmarguse läbipuuritud valuploki ekstrusiooniga; 

b) Rullitud lehtvaltsitud pooltoote (riba või plaat) pikisuunalise või spiraalse keevitamisega; 

c) Löökekstrusiooniga; 

d) Valamisega. 

Ekstrusioon- või keevitatud torud võivad olla allutatud külmtõmbamise operatsioonile, et 

saada peenema seinaga, täpsemate mõõdetega ja parema viimistlusega torusid. 

Selle rubriigi torusid kasutatakse paljudel otstarvetel, näiteks õli- või veetorustikes, 

elektrijuhtmete kanaliteks, mööbli valmistamisel, soojusvahetajates, konstruktsioonides. 

Sellesse rubriiki kuuluvad torud sõltumata sellest, kas nad on otstest keermestatud, soklite, 

äärikute või rõngastega varustatud või mitte. 


a) Õõnesprofiilid (rubriik 7604). 

b) Toruliitmikud (rubriik 7609). 

c) Paindtorud (rubriik 8307). 

d) Torud, mis on töödeldud spetsiifilisteks määratletavateks toodeteks, nagu need, mis on ette valmistatud 

konstruktsioonides kasutamiseks (rubriik 7610), masinate või sõidukite osadeks (XVI ja XVII jaotised), jne. 

7609 ALUMIINIUMIST TORULIITMIKUD (NÄITEKS MUHVID, PÕLVED, 

ÄÄRIKUD) 

Selle rubriigi kohta kehtivad, mutatis mutandis, rubriikide 7307 ja 7412 selgituste tingimused. 

See rubriik ei hõlma järgmisi tooteid: 

a) Klambrid ja muud seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud konstruktsioonide monteerimiseks (rubriik 7610). 

b) Konksud ja kronsteinid torude toetamiseks; alumiiniumist poldid ja mutrid, mida kasutatakse torustike 

koostamiseks või kinnitamiseks (rubriik 7616). 

c) Kraanidega, ventiilidega vms toruliitmikud (rubriik 8481). 

6

7610 ALUMIINIUMIST KONSTRUKTSIOONID (V.A RUBRIIGI 9406 

KOKKUPANDAVAD EHITISED), NENDE OSAD (NÄITEKS SILLAD, 

SILLASEKTSIOONID, TORNID, SÕRESTIKMASTID, KATUSED, 

KATUSEFERMID, UKSED JA AKNAD, NENDE RAAMID, LÄVEPAKUD 

BALUSTRAADID, PIILARID JA SAMBAD); ALUMIINIUMIST 

PLAADID, VARDAD, PROFIILID, TORUD JM ALUMIINIUMTOOTED 

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDES KASUTAMISEKS: 

7610 10 - uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid 

7610 90 - muud 

Selle rubriigi jaoks kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7308 selgituste tingimused. 

Alumiiniumi puhul on konstruktsioonide osad mõnikord kokku ühendatud neetimise ja poltide 

vms asemel sünteetiliste vaikude või kummikompaundiga. 

Alumiiniumit ja selle sulameid kasutatakse nende kerguse tõttu mõnikord raua ja terase 

asemel kandekarkasside, laevade pealisehitiste, sildade, lükanduste, elektrivõrkude ja 

raadiomastide, teleskoop-kaevandustugipuude, ukse- ja aknaraamide, tarandite jne 

valmistamisel. 


a) Konstruktsioonid, mis on identifitseeritavad gruppide 84 kuni 88 toodete osadena. 

b) Grupi 89 ujuvkonstruktsioonid. 

c) Kokkupandavad ehitised (rubriik 9406) 

7611 ALUMIINIUMIST RESERVUAARID, TSISTERNID, PAAGID JMS 

MAHUTID MIS TAHES AINETE VEOKS (V.A SURU- VÕI 

VEDELGAAS), MAHUGA ÜLE 300 LIITRI, SOOJUSISOLATSIOONIGA 

VÕI SOOJUSISOLATSIOONITA, MEHAANILISTE VÕI 

SOOJUSTEHNILISTE SEADMETETA 

Selle rubriigi jaoks kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7309 selgituste tingimused. 

Oma kerguse ja korrosioonikindluse tõttu on alumiinium asendamas rauda ja terast 

reservuaaride, tsisternide jne valmistamisel, eriti keemiatööstuses, õlletehastes, meiereides, 

juustuvabrikustes. 

Kuid sellest rubriigist on välja arvatud mahutid, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja varustatud transportimiseks 

ühe või enama transpordiliigiga (rubriik 8609). 

7612 ALUMIINIUMIST VAADID, TRUMLID, KONSERVIKARBID, KASTID 

JMS MAHUTID (SH JÄIGAD JA KOKKUPRESSITAVAD 

SILINDRILISED ANUMAD) MIS TAHES AINETE JAOKS (V.A SURU- 

VÕI VEDELGAAS), MAHUGA KUNI 300 LIITRIT, 

SOOJUSISOLATSIOONIGA VÕI SOOJUSISOLATSIOONITA, 

MEHAANILISTE VÕI SOOJUSTEHNILISTE SEADMETETA: 

7612 10 - kokkupressitavad silindrilised anumad 

7612 90 - muud 

Selle rubriigi kohta kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7310 selgituste tingimused. 

Alumiiniumist tsisterne ja paake kasutatakse peamiselt piima, õlle, veini jne transpordiks; 

alumiiniumist purke ja karpe kasutatakse sageli toiduainete pakkimiseks. Rubriiki kuuluvad ka 

jäigad tuubkonteinerid (näiteks farmaatsiatoodete nagu tabletid vms jaoks), ja kokkupigistatavad 

tuubkonteinerid kreemide, hambapastade vms jaoks. 

See rubriik ei hõlma järgmist: 

a) Rubriigi 4202 tooted. 

b) Küpsisekarbid, teetoosid, suhkrutoosid ja muud sarnased kodumajapidamise ja köögimahutid (rubriik 7615). 

c) Sigaretikarbid, puudritoosid, tööriistakastid ja muud sarnased mahutid isiklikuks ja erialaseks kasutamiseks 


d) Rubriigi 8304 tooted. 

e) Ehiskarbid (rubriik 8306) 

7

f) Mahutid, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja varustatud transportimiseks ühe või mitme transpordiliigiga (rubriik 

8609). 

g) Vaakumpudelid ja muud vaakumanumad oma ümbristega rubriigist 9617. 

7613 ALUMIINIUMIST SURU- JA VEDELGAASIMAHUTID 

Vaata rubriigi 7311 selgitavaid märkusi. 

7614 KEERUTATUD TRAAT, TROSSID, PUNUTUD LINDID JMS 

ALUMIINIUMIST TOOTED, ELEKTRIISOLATSIOONITA: 

7614 10 - terassüdamikuga 

7614 90 - muud 

Selle rubriigi kohta kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7312 selgitused. 

Kuna nad on kerged ja head elektrijuhid, on alumiinium ja alumiinium-magneesium-räni 

sulamid nagu „almelec” ja „aldrey” sageli kasutusel vase asemel elektrjuhtmete ja kaablite 

konstruktsioonis. 

Alumiiniumjuhtmetel võib olla terasest või muust metallist südamik tingimusel, et alumiinium 

on ülekaalus (vt XV jaotise märkus 5). 

Kuid sellest rubriigist on välja arvatud isoleeritud elektrijuhtmed ja kaablid (rubriik 8544). 

7615 ALUMIINIUMIST LAUA-, KÖÖGI- JM MAJAPIDAMISTARBED, 

NENDE OSAD; NÕUDEPESUNUUSTIKUD, KÜÜRIMIS- VÕI 

POLEERIMISPADJAKESED, -KINDAD JMS ALUMIINIUMIST 

TOOTED; ALUMIINIUMIST SANITAARTEHNKATOOTED, NENDE 

OSAD: 

- laua-, köögi- jm majapidamistarbed ja nende osad; nõudepesunuustikud, küürimis- 

või poleerimispadjakesed, -kindad jms: 

7615 11 - - nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed, -kindad jms 

7615 19 - - muud 

7615 20 - sanitaartehnikatooted ja nende osad 

See rubriik hõlmab sama tüüpi tooteid, nagu on kirjeldatud rubriikide 7323 ja 7324 

selgitustes, eriti seal kirjeldatud kööginõud ja sanitaartooted. Rubriiki kuuluvad ka alumiiniumist 

keetmise ja kütmise aparaadid, mille sarnaseid on kirjeldatud rubriigi 7418 selgitustes. 

Kuid sellesse rubriiki ei kuulu: 

a) Toosid, karbid ja muud sarnased rubriigi 7612 mahutid. 

b) Kodumajapidamiskaubad, millistel on tööriista iseloom (grupp 82) (vt rubriigi 7323 selgitusi). 

c) Noad-kahvlid, lusikad, kulbid, hargid ja muud rubriikide 8211 kuni 8215 tooted. 

d) Ornamendid (rubriik 8306). 

e) Kiir- või salvestusboilerid ja muud taolised rubriigi 8419 seadmed. 

f) Grupi 85 kodumajapidamise elektriseadmed (eriti rubriikide 8509 ja 8516 seadmed ja aparaadid). 


h) Sigaretisüütajad ja muud süütajad (rubriik 9613). 

ij) Vaakuumpudelid ja muud rubriigi 9617 vaakuumanumad. 

7616 MUUD ALUMIINIUMTOOTED: 

7616 10 - naelad, tihvtid, rõhknaelad (v.a rubriigis 8305 nimetatud), kruvid, poldid, mutrid, 

kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid jms 

- muud: 

7616 91 - - alumiiniumtraadist riie, võred, võrgud ja tarad 

7616 99 - - muud 

8

Selle rubriigi alla kuuluvad kõik alumiiniumist tooted, mis ei ole hõlmatud selle grupi 

eelnevate rubriikidega, XV jaotise märkusega 1 või mis on nimetatud või kirjeldatud grupis 82 

või 83, või täpsemalt käsitletud mujal nomenklatuuris. 


1) Naelad, tihvtid, knopkad (mitte rubriiki 8305 kuuluvad), kruvid, poldid, mutrid, kruvikonksud, 

needid, kiilud, splindid, seibid ja muud sarnased tooted, mis on kirjeldatud rubriikide 7317 ja 

7318 selgitustes. 

2) Kudumisvardad, heegelnõelad, pallinõelad, tikandistiletid, haaknõelad, nööpnõelad ja muud 

sellised tooted, mida on kirjeldatud rubriigi 7319 selgitustes. 

3) Alumiiniumist ketid ja nende osad. 

4) Alumiiniumtraadist kangas, võrk ja raid-venitusmetall (vt rubriigi 7314 selgitused). Raidvenitusmetalli 

kasutatakse kaupluse vaateakendel, kõlarite võredena ja plahvatuste 

vältimiseks lenduvate vedelike ja gaaside transpordil ja säilitamisel. 

5) Alumiiniumist tooted, mis vastavad rubriikide 7325 ja 7326 selgitustes kirjeldatud rauast ja 

terasest toodetele. 


a) Metallniidist kootud kangad, milliseid kasutatakse kaunistusteks, rõivastusesemeteks vms (rubriik 5809). 

b) Traatkangas jne, mis on töödeldud masinate osadeks (näiteks kokkuühendamisel teiste materjalidega) (grupp 84 

või 85). 

c) Traatkangas, mis on töödeldud käsisõelteks (rubriik 9604). 

__________ 

9

Märkus: 

GRUPP 78 

PLII JA PLIITOOTED 





korrapärase kumera hulknurga kuju (k.a lapikring ja modifitseeritud ristkülik, mille kaks 

vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed 

ja paralleelsed). Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või hulknurgakujuline 


ristküliku- (k.a modifitseeritud ristkülik) kujuline, ületab paksus 1/10 laiust. See termin 

hõlmab ka sama kujuga ja samade mõõtmetega tooteid, mis on saadud valamise või 

paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või 

tagi eemaldamine), tingimusel et nad ei ole omandanud teistesse rubriikidesse kuuluvate 


b) profiilid: 


pikkuses ühesuguse ristlõikega ja mis ei vasta varraste ja lattide, traadi, plaatide, lehtede, 

ribade, fooliumi ega torude määratlusele. See termin hõlmab ka sama kujuga tooteid, mis 

on saadud valamise või paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil 



c) traat: 



hulknurga kuju (k.a lapikring ja modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad 

endast kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed). 

Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või hulknurgakujuline ristlõige, võivad olla 

nurgad ümardatud kogu toote pikkuses. Toodetel, mille ristlõige on ristküliku- (k.a 

modifitseeritud ristkülik) kujuline, ületab paksus 1/10 laiust; 



(k.a modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga 




— täisnurksest erinev kuju, suvaliste mõõtmetega, tingimusel, et nad ei ole omandanud 


Rubriiki 7804 kuuluvad muu hulgas ka reljeefse pinnaga (uurded, sooned, ruudud, rombid, 

nupud) plaadid, lehed, ribad ja foolium, samuti perforeeritud, gofreeritud, poleeritud või 

kaetud tooted, tingimusel, et nende protsesside tulemusel ei ole tooted omandanud 

teistesse rubriikidesse kuuluvate toodete põhiomadusi; 

e) torud: 



hulknurga kuju ja toote seinad on kogu pikkuses ühtlase paksusega. 


võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kujuline ristlõige, tingimusel, et 

nende sisemine ja välimine ristlõige on kontsentrilised, neil on üks ja sama kuju ja suund.





1. Selles grupis tähistatakse terminiga "rafineeritud plii" 

metalli, mis sisaldab vähemalt 99,9 % massist pliid, tingimusel et muude elementide 



Element 

Piirnorm 

(% massist) 

Ag Hõbe 0,02 

As Arseen 0,005 

Bi Vismut 0,05 

Ca Kaltsium 0,002 

Cd Kaadmium 0,002 

Cu Vask 0,08 

Fe Raud 0,002 

S Väävel 0,002 

Sb Antimon 0,005 

Sn Tina 0,005 

Zn Tsink 

Muud elemendid (näiteks Te), 

0,002 

igaüks neist 

0,001 

ÜLDINE 

See grupp hõlmab pliid ja tema sulameid ning teatud tooteid nendest. 

Pliid saadakse peamiselt galeniidist, looduslikust pliisulfiidmaagist, mis sageli sisaldab 

hõbedat. Purustatud maak, peale floteerimisega rikastamist, üldjuhul kuumutatakse või 

paagutatakse ja seejärel redutseeritakse sulatamisega. Kuumutamise või paagutamise 

protsessis muutub suur osa sulfiidi oksiidiks; sulatusprotsessis oksiid redutseerub pliiks koksi 

ja flussi abil. Sel viisil saadakse „kangiplii” ehk „tehaseplii”; see sisaldab hulgaliselt lisandeid, 

sageli sealhulgas hõbedat. Seepärast seda üldjuhul edaspidi rafineeritakse saamaks peaaegu 

täielikult puhast pliid. 

Pliid saadakse ka jäätmete ja vanametalli taassulatamisel. 

* 

* * 

Plii on raske sinakashall metall; ta on väga hästi sepistatav, lihtsalt sulatatav ja väga 

pehme (teda võib tärkida lihtsalt pöidlaküünega). Ta on vastupidav enamike hapete mõjule 

(näiteks väävelhape või kloorvesinik) ja seepärast kasutusel keemia-seadmete valmistamisel. 

* 

* * 

Oma madala sulamistäpi tõttu moodustab plii hästi sulameid teiste elementidega. 

Põhilised pliisulamid, mis võivad kuuluda sellesse gruppi XV jaotise märkuse 3 tingimuste 

alusel (vt selle jaotise üldisi selgitusi), on järgmised: 

1) Plii-tina sulamid, kasutatakse pliile põhinevates pehmetes joodistes, terne-plaatides ja 

fooliumina tee pakkimiseks. 

2) Plii-antimoni-tina sulamid, kasutatakse trükitähtedeks ja liuglaagrites. 

3) Plii-arseeni sulamid, kasutatakse pliihaavliteks. 

4) Plii-antimoni sulamid (kõva plii), kasutatakse kuulideks, akumulaatorite plaatideks, jne. 

5) Plii-kaltsiumi, plii-antimoni-kadmium, plii-telluuri sulamid. 

*

* * 


A) Töötlemata plii ja pliijäätmed (rubriigid 7801 ja 7802). 

B) Tooted, mis üldjuhul on saadud rubriigi 7801 töötlemata plii valtsimise või ekstrusiooniga 

(rubriigid 7804 ja 7806); pliipulbrid ja -helbed (rubriik 7804). 

C)Torud ja toruliitmikud ning muud tooted jääkrubriigist 78.06, kuhu kuuluvad kõik muud 

pliitooted, v.a need, millele osundab XV jaotise märkus 1 või mis kuuluvad gruppi 82 või 83 

või need, mis on täpsemalt nimetatud mujal nomenklatuuris. 

. 

* 

* * 

Kombineeritud toodete klassifikatsiooni on selgitatud XV jaotise üldistes selgitavates 

märkustes. 

7801 SURVETÖÖTLEMATA PLII: 

7801 10 - rafineeritud plii 

- muud: 

7801 91 - - muudest elementidest massilt valdavana antimoni sisaldav 

7801 99 - - muud 

See rubriik katab töötlemata plii selle erinevates puhtusastmetes, lisanditega pliikangidest või 

ferroargentiitpliist kuni elektrolüütiliselt rafineeritud pliini. See võib olla valuplokkides, 

kangides, slääbides, brikettides või muul sarnasel kujul, või valatud kangikestena. Enamikku 

nendest vormidest kasutatakse valtsimiseks või ekstrusiooniks, sulamite tootmiseks, või 

valamiseks valmiskujuga toodeteks.Sellesse rubriiki kuuluvad ka valatud anoodid 

elektrolüütrafineerimiseks, valatud vardad, mis on mõeldud, näiteks, valtsimiseks, 

tõmbamiseks või ümbervalamiseks vormitud toodeteks. 

Rubriigist on välja arvatud pliipulbrid ja -helbed (rubriik 7804). 

7802 PLIIJÄÄTMED JA -JÄÄGID 

Selle rubriigi kohta kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7204 jäätmeid ja murdu käsitlevate 

selgituste tingimused. 


a) Räbu, tuhk ja plii tootmise jäägid (näiteks pliikivi) (rubriik 2620). 

b) Valuplokid ja muud sarnased töötlemata vormid, mis on valatud taassulatatud jääkidest ja murrust (rubriik 

7801). 

[7803] 

7804 PLIIST PLAADID, LEHED, RIBAD JA FOOLIUM; PLIIPULBRID JA - 

HELBED: 

- plaadid, lehed, ribad ja foolium: 

7804 11 - - lehed, ribad ja foolium, paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata) 

7804 19 - - muud 

7804 20 - pulbrid ja helbed 

Pliist plaadid, lehed, ribad ja foolium on defineeritud grupi märkuses 1 d). 

Selle rubriigi kohta kehtivad, mutatis mutandis, rubriikide 7409 ja 7410 selgituste 

tingimused. 

Pliiplaatide, -lehtede ja -ribade põhilisteks kasutusaladeks on katustekatted, plakeerimine, 

reservuaaride, vaatide ja teiste keemiaseadmete vooderdus, röntgenkiirguse ekraanid jne. 

Pliifooliumi kasutatakse põhiliselt pakendimaterjalina (eriti teekarpide ja siidikastide 

vooderdamiseks). Mõningatel juhtudel fooliumi plakeeritakse või kaetakse tina või teiste 

metallidega.

Siia rubriiki kuuluvad ka XV jaotise märkuses 6 b) defineeritud pliipulbrid ja pliihelbed. Selle 

rubriigi jaoks kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7406 selgituste tingimused. 

Rubriiki ei kuulu pliipulbrid ja helbed, mis on ette valmistatud värvideks või muuks taolisteks (näiteks segatud 

teiste värvainetega või esitatud suspensioonide, dispersioonide või pastadena sideaine või lahustiga) (grupp 32). 

[7805] 

7806 MUUD PLIITOOTED 

Siia rubriiki kuuluvad kõik pliist tooted, mis ei ole lülitatud selle grupi eelmistesse 

rubriikidesse või gruppidesse 82 või 83, või täpsemini määratletud mujal nomenklaruuris (vt 

XV jaotise märkus 1), sõltumata sellest, kas need tooted on valatud, pressitud, stantsitud jne. 

Eelkõige kokkupigistatavad tuubid värvide või muude toodete pakkimiseks; vaadid, tsisternid, 

trumlid jms mahutid (hapete, radioaktiivsete ainete või muude kemikaalide jaoks), mis ei ole 

varustatud mehaaniliste või termiliste seadmetega; pearaskused kalavõrkudele, pliist 

raskused eesriietele, kardinatele jne; kellapommid ja üldotstarbelised vastukaalud; 

pliikiududest või -kiukimpudest vihud ja nöörid toruliitmike katmiseks või tihenditeks; 

ehituskonstruktsioonide osad; jahtide kiilud, tuukrite rinnaplaadid; galvaanimisanoodid (vaata 

rubriigi 7508 selgitav märkus, A osa); pliist vardad, latid, profiilid ja traat, mis on määratletud 

selle grupi märkustes 1 a, 1 b ja 1 c (v.a valatud vardad, mis on mõeldud, näiteks, 

valtsimiseks, tõmbamiseks või vormitud toodeteks ümbervalamiseks (rubriik 7801), ja 

kaetud latid (rubriik 8311)). 

Siia rubriiki kuuluvad ka grupi märkuses 1 e osundatud torud ja toruliitmikud (näiteks muhvid, 

põlved, toruümbrised), pliist (v.a liitmikud kraanide, klappide, ventiilidega jmt (rubriik 8481), 

torud, mis on tehtud spetsiifiliselt identifitseeritavateks toodeteks nagu masinaosad (XVI 

jaotis) ja isoleeritud elektrikaablid pliist välisvooderdusega (rubriik 8544). Need tooted 

vastavad rubriikide 7304 – 7307 selgitavates märkustes osundatud raud- ja terastoodetele. 

__________


GRUPP 79 

TSINK JA TSINKTOOTED 



valtsitud, pressitud, tõmmatud või sepistatud tooted, mis ei ole rullis ja on kogu 

pikkuses ühesuguse täisristlõikega, millel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse 

kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kuju (k.a lapikring ja modifitseeritud 

ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks on 

sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed). Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, 

kolmnurga- või hulknurgakujuline ristlõige, võivad olla nurgad ümardatud kogu toote 

pikkuses. Toodetel, mille ristlõige on ristküliku- (k.a modifitseeritud ristkülik) kujuline, 

ületab paksus 1/10 laiust. See termin hõlmab ka sama kujuga ja samade mõõtmetega 


töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või tagi eemaldamine), tingimusel et nad ei ole 


b) profiilid: 

valtsitud, pressitud, tõmmatud, sepistatud või vormitud tooted (rullis või mitte), mis on 

kogu pikkuses ühesuguse ristlõikega ja mis ei vasta varraste ja lattide, traadi, plaatide, 

lehtede, ribade, fooliumi ega torude määratlusele. See termin hõlmab ka sama kujuga 


töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või tagi eemaldamine), tingimusel, et nad ei ole 


c) traat: 

valtsitud, pressitud või tõmmatud tooted rullis, kogu pikkuses ühesuguse 

täisristlõikega, millel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või 


vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt 

võrdsed ja paralleelsed). Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või 

hulknurgakujuline ristlõige, võivad olla nurgad ümardatud kogu toote pikkuses. 

Toodetel, mille ristlõige on ristküliku- (k.a modifitseeritud ristkülik) kujuline, ületab 

paksus 1/10 laiust; 


tasapinnalised tooted (v.a rubriigi 7901 survetöötlemata tooted), rullis või mitte, 

ristküliku- (k.a modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad endast 

kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed) kujulise 

ühtlase paksusega täisristlõikega, mille nurgad võivad olla ümardatud ja millel on: 


— täisnurksest erinev kuju, suvaliste mõõtmetega, tingimusel et nad ei ole omandanud 


Rubriiki 7905 kuuluvad muu hulgas ka reljeefse pinnaga (uurded, sooned, ruudud, 

rombid, nupud) plaadid, lehed, ribad ja foolium, samuti perforeeritud, gofreeritud, 

poleeritud või kaetud tooted, tingimusel, et nende protsesside tulemusel ei ole tooted 


e) torud: 

õõnsad tooted, rullis või mitte, millel on ühesugune ühe õõnsusega ristlõige kogu 

pikkuses. Õõnsusel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või 

korrapärase kumera hulknurga kuju ja toote seinad on kogu pikkuses ühtlase 

paksusega. 


võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kujuline ristlõige, tingimusel,

et nende sisemine ja välimine ristlõige on kontsentrilised, neil on üks ja sama kuju ja 

suund. 






a) legeerimata tsink: 

metall, mis sisaldab vähemalt 97,5 % massist tsinki; 

b) tsingisulamid: 

metallisulamid, kus tsingisisaldus ületab iga muu sulamisse kuuluva elemendi 

sisalduse, tingimusel, et muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 2,5 % 

massist; 

c) tsingitolm: 

tolm, mis saadakse tsingiaurude kondenseerimisel ja mis sisaldab sfäärilisi osakesi, 

mis on väiksemad kui osakesed tsingipulbris. 

Osakestest peab vähemalt 80 % massist läbima sõela, mille avade suurus on 63 µm 

(mikronit). Tsingitolm peab sisaldama vähemalt 85 % massist metallilist tsinki. 

ÜLDINE 

See grupp hõlmab tsinki ja tsingisulameid ning mõningaid tooteid nendest. 

Tsinki saadakse põhiliselt sulfiidmaakidest (sfaleriit ehk tsinkhelk), kuigi on kasutusel ka 

karbonaat- ja silikaatmaagid (smitsoniit, heminorfiit, jne) (vt rubriigi 2608selgitusi). 

Mõlemal juhul maaki esmalt kontsentreeritakse ja siis kuumutatakse või kaltsineeritakse 

tsinkoksiidi (sulfiid- või karbonaatmaakides) või veevaba tsinksilikaadi (silikaatmaakides) 

saamiseks. Tsink ekstraheeritakse nendest termilise reduktsiooni (või elektrolüüsiga (välja 

arvatud silikaatmaakide korral)). 

I) Termiline redutseerimine toimub oksiidi või silikaadi kuumutamisel suletud retortides 

koos koksiga. Temperatuur on küllaldane tsingi aurustumiseks ja see distilleerub 

kondensaatorisse millest enamik metalli saadakse kätte pialtri e. tehnilise tsingina. Seda 

lisanditega tsinki võib kasutada otseselt galvaanimiseks ja seda saab rafineerida 

erinevatel meetoditel. 

Osa lisanditega metalli sadestub ka muudele retordi osadele väga peene pulbrina, mida 

tuntakse tsingitolmu või sinise pulbrina. 

Protsessi moodsad variandid baseeruvad pideval tsinkoksiidi reduktsioonil ja tsingi 

destilatsioonil vertikaalsetes retortides. See protsess annab väga puhta metalli, millest võib 

valmistada sulameid survevalu jaoks. 

II) Elektrolüüs. Tsinkoksiid lahustatakse lahjundatud väävelhappes. Seda tsinksulfaadi 

lahust puhastatakse hoolikalt kadmiumi, raua, vase jne eemaldamiseks ja seejärel 

elektrolüüsitakse ning saadakse väga puhas tsink. 

Tsinki saadakse ka tsingijäärmete ja -murru taassulatamisel. 

* 

* * 

Tsink on sinakasvalge metall, mida saab sobivatel temperatuuridel valtsida, tõmmata, 

stantsida, ekstrudeerida jne, ja ta on hõlpsasti valatav. Ta peab vastu atmosfärikorrosioonile 

ja on sellepärast kasutusel ehitistes (näiteks katusekatteks) ja teistele metallidele, eriti rauale 

ja terasele, kaitsvate katete moodustamiseks (näiteks kuumgalvaanimisega, elektrolüütilise 

sadestamisega, žerardeerimisega, värvimisega või pihustamisega). 

* 

* * 

Tsinki kasutatakse ka sulamite valmistamiseks; paljud nendest (näiteks messing) 

sisaldavad ülekaalukal määral teisi metalle, kuid järgmised on põhiliselt tsingi sulamid mis 

langevad sellesse gruppi XV jaotise märkuse 3 tingimuste kohaselt:

1) Tsingi-alumiiniumi sulamid, tavaliselt lisatud vase või magneesiumiga, kasutatakse 

survevalus, eriti autoosadeks (karburaatorite korpused, radiaatorite võred, armatuurlauad), 

jalgrataste osadeks (pedaalid, dünamokorpused), raadioosadeks, külmikute osadeks, jne. 

Samade metallide sulameid kasutatakse lehtede saamiseks, mis on tugevamad kui harilik 

tsink, pressvormideks ja katoodsete kaitseanoodidena torujuhtmete, kondensaatorite vms 

kaitsmiseks korrosiooni eest. 

2) Tsingi-vase sulamid (mööblimetalli sulamid) valamiseks, stantsimiseks, jne. Vt alamrubriigi 

märkusi 1 a) ja 1 b), mis käsitavad erinevust tsingi ja tsingisulamite vahel. 

* 

* * 


A) Pialter ja töötlemata tsink, jäätmed ja murd, (rubriigid 7901 ja 7902). 

B) Tsingitolm, -pulbrid ja -helbed (rubriik 7903). 

C) Tooted mis on üldjuhul saadud rubriigi 7901 töötlemata tsingi valtsimise, tõmbamise, või 

ekstrusiooniga (rubriik 7904 ja 7905). 

D) Torud ja toruliitmikud ning muud tooted jääkrubriigist 7907, kuhu kuuluvad kõik muud 

tsinktooted, v.a need, millele osundab XV jaotise märkus 1 või mis kuuluvad gruppi 82 või 

83 või need, mis on täpsemalt nimetatud mujal nomenklatuuris. 

* * 

Tsingist tooted võivad olla allutatud mitmesugustele töötlustele metalli omaduste. välimuse 

jne parandamiseks. Need töötlused on põhiliselt kirjeldatud grupi 72 selgituste lõpus ja ei 

mõjuta kaupade klassifitseerimist. 

* 

* * 

Kombineeritud toodete klassifitseerimist on käsitatud XV jaotise üldistes selgitustes. 

7901 SURVETÖÖTLEMATA TSINK: 

- legeerimata tsink: 

7901 11 - - tsingisisaldusega vähemalt 99,99% massist 

7901 12 - - tsingisisaldusega alla 99.99% massist 

7901 20 - tsingisulamid 

Siia rubriiki kuulub töötlemata tsink tema erinevates puhtuseastmetes alates pialtrist (vt 

üldisi selgitusi ülalpool) kuni rafineeritud tsingini kas plokkidena, plaatidena, valuplokkidena, 

slääbidena, kangidena või kuulikestena. Selle rubriigi tooted on tavaliselt ette nähtud 

kasutamiseks galvaniseerimisel (kuumkastmise või elektrolüütilise sadestamise protsessis), 

sulamite valmistamiseks, valtsimiseks, tõmbamiseks või ekstrusiooniks, või valamisel 

valmiskujulisteks toodeteks. 

Rubriigist on välja arvatud tsingitolm, pulbrid ja helbed (rubriik 7903). 

7902 TSINGIJÄÄTMED JA -JÄÄGID 

Selle rubriigi jaoks kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7204 selgituste tingimused jäätmete 

ja murru kohta. 


a) Räbu ja tuhk ja tsingi elektrolüütilises protsessis v.m. tootmise jäägid (näiteks 

elektrogalvaniseerimisel sadestunud lobrid ja metalsed jäätmed sukelustankidest) (rubriik 

2620). 

c) Valuplokid ja muud töötlemata vormid mis on valatud taassulatatud jäätmetest ja murrust 


7903 TSINGITOLM, -PULBRID JA -HELBED: 

7903 10 - tsingitolm 

7903 90 - muud

See rubriik katab järgmist: 

1) Tsingitolm, nagu defineeritud selle grupi alamrubriigi märkuses 1 c), saadakse tsingiauru 

kondenseerimisel. Tsingiaur saadakse kas otse tsingimaagi redutseerimise operatsioonis 

või tsinkisisaldavate materjalide töötlemisel keetmisega. Neid tooteid ei tohi segamini 

ajada lõõritolmudega, mis on erinevalt tuntud „tsingi lõõritolmu” või „tsinkoksiidi 

lõõritolmuna” ja mis klassifitseeritakse rubriigis 2620. 

2) Tsingipulbrid, nagu on defineeritud XV jaotise märkuses 6 b), ja tsingihelbed. Selle 

rubriigi jaoks kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7406 selgituste tingimused. 

* 

* * 

Tsingitolmu, -pulbreid ja -helbeid kasutatakse teiste metallide katmiseks metalse 

tsementeerimisega (žerardiseerimisega), värvide tootmiseks, keemiliste redutseerivate 

ainetena jne. 

Sellest rubriigist on samuti välja arvatud: 

a) Tsingitolm,-pulbrid ja-helbed, mis on tehtud värvideks või muuks taoliseks (näiteks segatud 

teiste värvainetega või esitatud suspensioonide, dispersioonide või pastadena, sideainete 

või lahustitega) (grupp 32). 

b) Tsingikuulikesed (rubriik 7901). 

7904 TSINGIST VARBMATERJAL, PROFIILID JA TRAAT 

Need tooted, mis on defineeritud grupi märkustes 1 a), 1 b) ja 1 c), vastavad samastele 

vasest valmistatud kaupadele. Sellepärast rakenduvad sellele rubriigile, mutatis mutandis, 

rubriikide 7407 ja 7408 selgituste tingimused. 

Tsingist vardaid ja profiile kasutatakse sageli ehitusdetailide valmistamiseks (rubriik 7907); 

tsinktraadi põhiliseks rakenduseks on tema kasutamine tsingi allikana hapnikuatsetüleenipihustuspüstolis. 

Siia rubriiki kuuluvad ka tsingisulamitest joote- või keevitusvardad (üldjuhul valmistatud 

ekstrusiooniga), kas rükkideks lõigatud või mitte, tingimusel, et nad ei ole kaetud flussidega. 

Kaetud vardad on siit välja arvatud (rubriik 8311). 

Sellest rubriigist on samuti välja arvatud valatud vardad, mis on ette nähtud, näiteks, 

valtsimiseks, tõmbamiseks või ümbervalamiseks lõpliku kujuga toodeteks. (rubriik 7901). 

7905 TSINGIST PLAADID, LEHED, RIBAD JA FOOLIUM 

Selle rubriigi alla kuuluvad plaadid, lehed, ribad ja foolium, mis on defineeritud grupi 

märkuses 1 d); need tooted vastavad sarnastele rubriikide 7409 ja 7410 selgitustes kirjeldatud 

vasest toodetele. 

Tsingist plaate ja lehti kasutatakse katuseplaatide valmistamiseks, kuivpatareide 

korpusteks, fotograveerimise, litograaafia või muudes tsinkplaatides, jne. 


a) Raid-venitusmetall (rubriik 7907). 

b) Ettevalmistatud trükiplaadid jm rubriigist 8442. 

7906

7907 MUUD TSINGIST TOOTED 

Siia rubriiki kuuluvad kõik tooted peale nende, mis on kaetud selle grupi eelnevate 

rubriikidega, XV jaotise märkusega 1, on lülitatud gruppidesse 82 või 83 või täpsemini 

käsitletud mujal Nomenklatuuris. 

Rubriiki kuuluvad, inter alia: 

1) Reservuaarid, vaadid, tünnid ja muud sarnased mahutid, mis ei ole varustatud 

mehaaniliste või termiliste seadmetega. 

2) Tuubmahutid farmaatsiatoodete vms pakkimiseks. 

3) Tsinktraadist riie, võrk ja võre, ning raid-venitusmetall. 

4) Tsingist naelad, tihvtid, mutrid, poldid, kruvid ja muud sedatüüpi tooted, mida on kirjeldatud 

rubriikide 7317 ja 7318selgitustes. 

5) Majapidamis- ja sanitaartooted nagu panged, ämbrid, valamud, vannid, pesukausid, 

kastekannud, duššid, pesulauad ja kannud. (Paljud tooted on siiski sagedamini valmistatud 

galvaniseeritud rauast või terasest ja on siis siit välja arvatud (rubriigid 7323 ja 7324). 

6) Tsingist „sildid” (puude, taimede jm jaoks) ilma tähtede, numbrite või märkideta, või siis 

ainult mitteolulisega peamise informatsiooni suhtes, mis lisatakse hiljem. „Sildid”, mis on 

täidetud kogu olulise informatsiooniga, kuuluvad rubriiki 8310. 

7) Šabloonkirja plaadid. 

8) Ahjupoti konksud ja muud mitmesugused tsingist tooted, mis vastavad rubriikide 7325 ja 

7326 selgitustes käsitletud rauast või terasest kaupadele. 

9) Elektroplakeerimise anoodid (vt rubriigi 7508 selgituste osa B)). 

10) Katoodkaitse anoodid, kasutatakse torujuhtmete, laevade tankide jne kaitseks korrosiooni 

vastu. 

11) Räästarennid, katuseplekk, katuseakende raamid, vihmaveetorud, ukse- või aknaraamid, 

balustraadid, käsipuud, kasvuhoonete sõrestik ja muud tööteldud ehitusdetailid, mis 

vastavad rubriigi 7308 selgitustes kirjeldatud toodetele.12) Grupi märkuses 1 e 

määratletud torud ja toruliitmikud (nt muhvid, põlved, toruümbrised), tsingist (v.a 

õõnesprofiilid (rubriik 79.04), liitmikud kraanide, klappide, ventiilidega jmt (rubriik 84.81) 

ning torud, mis on tehtud spetsiifiliselt identifitseeritavateks toodeteks nagu masinaosad 

(XVI jaotis)). Need tooted vastavad rubriikide 73.04 – 73.07 selgitavates märkustes 

osundatud raud- ja terastoodetele

Märkus 

GRUPP 80 

TINA JA TINATOOTED 


a) varbmaterjal: 




vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed ja 

paralleelsed). Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või hulknurgakujuline ristlõige, 

võivad olla nurgad ümardatud kogu toote pikkuses. Toodetel, mille ristlõige on ristküliku- (k.a 

modifitseeritud ristkülik) kujuline, ületab paksus 1/10 laiust; See termin hõlmab ka sama kujuga ja 

samade mõõtmetega tooteid, mis on saadud valamise või paagutamisega ja pärast tootmist 

täiendavalt töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või tagi eemaldamine), tingimusel et nad ei ole 

omandanud teistesse rubriikidesse kuuluvate toodete 

põhiomadusi; 

b) profiilid: 


pikkuses ühesuguse ristlõikega ja mis ei vasta varraste ja lattide, traadi, plaatide, lehtede, ribade, 

fooliumi ega torude määratlusele. See termin hõlmab ka sama kujuga tooteid, mis on saadud 

valamise või paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide 

või tagi eemaldamine), tingimusel, et nad ei ole omandanud teistesse rubriikidesse kuuluvate 


c) traat: 

valtsitud, pressitud või tõmmatud tooted rullis, kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega, millel on 

ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kuju (k.a 

lapikring ja modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga 

teised kaks on sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed). Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, 

kolmnurga- või hulknurgakujuline ristlõige, võivad olla nurgad ümardatud kogu toote pikkuses. 

Toodetel, mille ristlõige on ristküliku- (k.a modifitseeritud ristkülik) kujuline, ületab paksus 1/10 

laiust; 


tasapinnalised tooted (v.a rubriigi 8001 survetöötlemata tooted), rullis või mitte, ristküliku- (k.a 

modifitseeritud ristkülik, mille kaks vastaskülge kujutavad endast kumeraid kaari, aga teised kaks 

on sirged, pikkuselt võrdsed ja paralleelsed) kujulise ühtlase paksusega täisristlõikega, mille 

nurgad võivad olla ümardatud ja millel on: 


— täisnurksest erinev kuju, suvaliste mõõtmetega, tingimusel, et nad ei ole omandanud teistesse 

rubriikidesse kuuluvate toodete põhiomadusi. 

e) torud: 



hulknurga kuju ja toote seinad on kogu pikkuses ühtlase paksusega. 

Torudena käsitatakse ka tooteid, millel on ümardatud nurkadega ristküliku, ruudu, võrdkülgse 

kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kujuline ristlõige, tingimusel, et nende sisemine ja 

välimine ristlõige on kontsentrilised, neil on üks ja sama kuju ja suund. 

Torud, millel on eelnimetatud ristlõige, võivad olla poleeritud, kaetud, painutatud, keermestatud, 

läbipuuritud, ahendatud, laiendatud, viidud koonusesse, varustatud äärikute, mansettide või 

rõngastega. 



a) legeerimata tina: 

metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist tina, tingimusel et vismuti- või vasesisaldus ei ületa 

tabelis toodud piirnorme: 

Muud elemendid

Element Piirnorm 

(% massist) 

Bi Vismut 0,1 

Cu Vask 0,4 

b) tinasulamid - metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi 

sisalduse tingimusel, et: 

i) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1% massist 

ja 

ii) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub eespool tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. 

ÜLDINE 

See grupp hõlmab tina ja tema sulameid ning mõningaid tooteid nendest. 

Kaubanduslikult saadakse tina oksiidmaagist kassiteriidist ehk tinakivist, mis klassifitseeritakse 

rubriigis 2609; seda maaki võib esineda kas maagisoontes või uhtelasundites. 

Ekstraheerimise põhilised etapid on järgmised: 

I) Maagi kontsentreerimine pesemisega või purustamise ja floatatsiooniga, 

II) Oksiidi töötlemine kuumutamisega, magnetilise separeerimisega või hapete või muude lahustajatega 

lisandite nagu väävel, arseen, vask, plii, raud ja volfram eemaldamiseks. 

III) Puhastatud oksiidi redutseerimine koksiga toortinaks. 

IV) Toortina rafineerimine erinevate protsessidega, mis võivad anda peaaegu täiesti puhta metalli. 

Tina saadakse ka tinutatud vanametallist kloorimise või elektrolüüsiga, või tinajäätmete ja -murru 

taassulatamisega. 

* 

* * 

Puhas tina on hõbevalge ja väga läikiv. Ta ei ole väga veniv, kuid on sepistatav, lihtsalt sulatatav ja 

pehme (siiski kõvem kui plii). Teda võib valada valmistoodanguks, sepistada, valtsida või ekstrudeerida. 

Tina on väga vastupidav atmosfäärikorrosioonile, kuid talle mõjuvad kontsentreeritud happed. 

* 

* * 

Tina kasutatakse põhiliselt teiste mitteväärismetallide, eriti raua ja terase, tinaga katmiseks (näiteks 

valgepleki tootmiseks, eriti konservitööstusele), ja sulamite valmistamisel (pronks, jne). Nii puhtal kujul 

kui ka sulamitena kasutatakse teda ka aparaadiehituses, toiduainetetööstuse torudes; 

destillatsiooniaparaatides; tööstuslikeks mahutiteks, jootematerjalina pulkades traadina jne; 

ehistoodeteks ja lauanõudeks (näiteks tinakarikad); mänguasjades; oreliviledes; jne. Tina kasutatakse ka 

fooliumi kujul või kokkupigistatavate tuubidena. 

* 

* * 

Põhiliste tina sulamite hulka, mida XV jaotise märkuse 3 tingimustel (vt selle jaotise üldisi selgitusi) 

võib klassifitseerida siin grupis, kuuluvad: 

1) Tina-plii sulamid, mida kasutatakse näiteks tinajoodistena; jooginõude, mänguasjade, teatud 

mahumõõtude valmistamisel. 

2) Tina-antimoni sulamid, tavaliselt vasega (näiteks britannia metall), kasutatakse lauanõude, laagrite 

jne valmistamisel. 

3) Tina-plii-antimoni sulamid, mõnikord vasega (näiteks tina antifriktsioonmetallid), kasutatakse 

valamiseks (eriti laagrite) ja pakkematerjalina. 

4) Tina-kadmiumi sulamid, mõnikord tsingi sisaldusega, kasutatakse antifriktsioonmetallides. 

* 

* * 

See grupp hõlmab: 

A) Töötlemata tina, tinajäätmed ja -murru (rubriigid 8001 ja 8002) 

B) Tooted, mis on saadud üldjuhul rubriigi 8001 töötlemata tina valtsimise või ekstrusiooniga (rubriigid 

8003 ja 8007); tinapulbrid ja -helbed (rubriik 8007). 

C) Torud ja toruliitmikud ning muud tooted jääkrubriigist 8007, kuhu kuuluvad kõik muud 

tinatooted, v.a need, millele osundab XV jaotise märkus 1 või mis kuuluvad gruppi 82 või 83 

või need, mis on täpsemalt nimetatud mujal nomenklatuuris 

* 

2

* * 

Tinast tooted võivad olla allutatud mitmesugustele töötlemistele metalli omaduste, välimuse vm 

parandamiseks. Need töötlemised on põhiliselt need, mida on märgitud grupi 72 üldiste selgituste lõpus 

ja nad ei mõjuta kaupade klassifitseerimist. 

* 

* * 

Kombineeritud toodete klassifitseerimist on käsitatud XV jaotise üldistes selgitustes. 

8001 SURVETÖÖTLEMATA TINA: 

8001 10 - legeerimata tina 

8001 20 - tinasulamid 

Siia rubriiki kuulub töötlemata tina plokkides, valuplokkides, kangides, slääbides, pulkades või 

sarnases kujus, ja tükid, graanulid ja sarnased tooted tinast. Enamik selle rubriigi toodetest on ette 

nähtud tinaga plakeerimiseks, valtsimiseks või ekstrusiooniks, sulamite tootmiseks või valmistoodeteks 

valamiseks. 

Rubriiki ei kuulu tinapulbrid ja -helbed (rubriik 8007). 

8002 TINAJÄÄTMED JA -JÄÄGID 

Selle rubriigi jaoks kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7204 selgituste tingimused jäätmetele ja 

murrule. 


a) Räbu,tuhk ja jäägid tina tootmisest (rubriik 2620). 

b) Vaheplokid ja muud sarnased töötlemata vormid, mis on valatud taassulatatud tinajäätmetest ja - 

murrust (rubriik 8001). 

8003 TINAST LATID, VARDAD, PROFIILID JA TRAAT 

Need tooted, mis on defineeritud grupi märkustes 1 a), 1 b) ja 1 c), vastavad samasugustele vasest 

valmistatud kaupadele, seepärast kehtivad siin, mutatis mutandis, rubriikide 7407 ja 7408 selgituste 

tingimused. Rubriikide alla kuuluvad ka tina baasil valmistatud jootevardad (üldjuhul valmistatud 

ekstrusiooniga), sõltumata sellest, kas nad on lõigatud tükkideks või mitte tingimusel, et nad ei ole 

kaetud flussiga. Kaetud vardad on välja arvatud (rubriik 8311). 

Rubriigist on samuti välja arvatud valatud vardad, mis on ette nähtud valtsimiseks või tõmbamiseks 

või ümbervalamiseks valmistoodanguks. (rubriik 8001). 

[8004] 

[8005] 

8006 

8007 MUUD TINATOOTED 

Selle rubriigi alla kuuluvad kõik tinast tooted peale nende, mis on kaetud selle grupi eelmiste 

rubriikide või XV jaotise märkusega 1, on lülitatud gruppidesse 82 või 83 või on täpsemalt 

spetsifitseeritud mujal nomenklatuuris. 

See käsitab eriti järgmist: 

1) Vaadid, reservuaarid, tsisternid ja muud mahutid (mis ei ole varustatud mehaaniliste või termiliste 

seadmetega). 

3

2) Kokkupigistatavad tuubid hambapasta, värvide või muude toodete pakkimiseks. 

3) Kodutarbed ja lauanõud (tavaliselt tinasulamist) nagu pokaalid, kandikud, taldrikud, sifoonipead ja 

õllekruuside kaaned. 

4) Mahumõõdikud. 

5) Elektroplakeerimise anoodid (vt rubriigi 7508 selgituste osa A)). 

6) Tinapulbrid (vaata XV jaotise märkus 8 b) ja -helbed. 

7) Tinaplaadid, -lehed ja -ribad; (kas trükimustriga või aluspaberi, -papi, -plasti või samalaadse 

alusmaterjaliga või ilma). Need tooted on määratletud grupi märkuses 1 d. 

8) Grupi märkuses 1 e määratletud torud ja toruliitmikud (nt muhvid, põlved, toruümbrised), 

tinast (v.a õõnesprofiilid (rubriik 8003), liitmikud kraanide, klappide, ventiilidega jmt (rubriik 

8481) ning torud, mis on tehtud spetsiifiliselt identifitseeritavateks toodeteks nagu masinaosad 

(XVI jaotis)). Need tooted vastavad rubriikide 7304 – 7307 selgitavates märkustes osundatud 

raud- ja terastoodetele. 

__________ 

4

GRUPP 81 

MUUD MITTEVÄÄRISMETALLID; METALLKERAAMIKA; TOOTED NENDEST 

Märkused alamrubriikide kohta: 

1. Grupi 74 märkust 1 kohta, milles määratletakse terminid „varbmaterjal”, „profiilid” ning „plaadid, lehed, ribad 

ja foolium”, kohaldatakse vajalike muudatustega ka selle grupi suhtes. 

ÜLDINE 

See grupp on piiratud järgmiste mitteväärismetallidega, nende sulamitega ja toodetega nendest, mis ei ole 

spetsiaalselt kaetud mujal nomenklatuuris: 

A) Volfram (rubriik 8101), molübdeen (rubriik 8102), tantaal (rubriik 8103), magneesium (rubriik 8104), koobalt 

koos koobalti toorsulandi ja muude koobaltmetallurgia vaheproduktidega (rubriik 8105), vismut (rubriik 8106), 

kadmium (rubriik 8107), titaan (rubriik 8108), tsirkoonium (rubriik 8109), antimon (rubriik 8110) ja mangaan 


B) Berüllium, kroom, germaanium, vanadium, gallium, hafnium, nioobium, reenium ja tallium (rubriik 8112). 

Mitte-väärismetallid, mis ei ole lülitatud sellesse gruppi või XV jaotise eelnevatesse gruppidesse, 

klassifitseeritakse grupis 28. 

Enamik selles grupis klassifitseeritud metalle on kasutusel peamiselt sulamite kujul või karbiididena, 

sagedamini kui puhtal kujul. Selliste sulamite klassifikatsioon käib XV jaotise märkuses 5 esitatud reeglite 

järgi, metallide karbiidid on sellest grupist välja arvatud. 

* 

* * 

Kombineeritud kaupade, eriti segatoodete klassifitseerimist on selgitatud XV jaotise üldistesselgitustes. 

XV jaotise märkus 8 defineerib mõisted „jäätmed ja murd” ning „pulbrid”. 

8101 VOLFRAM JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID: 

8101 10 - pulbrid 

- muud: 

8101 94 - - survetöötlemata volfram, sh üksnes paagutamise teel saadud latid 

8101 96 - - traat 

8101 97 - - jäätmed ja jäägid 

8101 99 - - muud 

Volframi saadakse peamiselt maakidest volframiit (raud-mangaanvolframaat) ja šeliit (kaltsiumvolframaat). 

Need maagid muudetakse oksiidiks, mis seejärel redutseeritakse vesinikuga elektriahjus või alumiiniumi või 

grafiidiga kõrge temperatuuriga tiiglis. Niimoodi saadud pulbriline metall pressitakse plokkideks või lattideks, mis 

seejärel paagutatakse elektriahjus vesiniku atmosfääris. Kompaktsed paagutatud latid vasardatakse seejärel 

mehaaniliselt ja lõpuks valtsitakse või tõmmatakse lehtedeks, väiksema ristlõikega lattideks või traadiks. 

Volfram on tihe, terashall metall, kõrge sulamistemperatuuriga. Ta on habras, kõva ja väga vastupidav 

korrosioonile. 

Volframit kasutatakse elektrilampide ja raadiolampide hõõgniidina, elektriahjude elementidena; röntgenikiirte 

torude antikatoodina; elektrikontaktides; elektrimõõteriistade või käekellade mittemagnetilisteks vedrudeks; 

teleskoopide läätsedes visiirtraadina; seda kasutatakse ka keevituselektroodina vesinik-kaarkeevitusel. 

Tähtsaim volframi kasutusala (tavaliselt ferrovolframina, vt grupp 72) on siiski spetsiaalsete teraste tootmine. 

Teda kasutatakse ka volframkarbiidi valmistamisel. 

* 

* * 

Põhilised volframisulamid, mis võivad kuuluda sellesse gruppi vastavalt XV jaotise märkusele 3, on toodetud 

paagutamisega. Nende hulka kuuluvad:

1) Volframi-vase sulamid (näiteks elektrikontaktideks). 

2) Volframi-nikli-vase sulamid, kasutatakse röntgenikiirte ekraanide, mõningate lennukiosade jms valmistamiseks. 

* 

* * 

Volfram kuulub sellesse rubriiki, kui ta on ühel järgmistest kujudest: 

A) Pulbrid 

B) Töötlemata metall, näiteks plokid, valuplokid, paagutatud latid ja vardad; või jäätmed ja murd (viimaste kohta 

vt rubriigi 7204 selgitusi). 

C) Töödeldud metall; näiteks valtsitud või tõmmatud latid, profiilid, plaadid ja lehed, riba või traat; 

D) Tooted, mis ei ole hõlmatud XV jaotise märkusega 1, lülitatud gruppi 82 või 83 ega täpsemalt kaetud mujal 

nomenklatuurisis. Enamik volframist tooteid, välja arvatud vedrud, tegelikult klassifitseeritakse XVI või XVII 

jaotises; näiteks, komplekssed elektrikontaktid lähevad gruppi 85, kuid volframplaadid selliste kontaktide 

valmistamiseks kuuluvad siia rubriiki. 

Siit rubriigist on välja arvatud volframkarbiid, näiteks see, mida kasutatakse lõiketerade tööservade või 

teravike või tõmbesilmade valmistamiseks. Need karbiidid klassifitseeritakse alljärgnevalt: 

a) Segamata pulbrid rubriigis 2849. 

b) Ettevalmistatud, kuid paagutamata segud, näiteks segud molübdeeni või tantaali karbiidiga, sideainega või ilma 


c) Plaadid, tahvlikesed, teravikud ja muud taolised tööriistade jaoks, paagutatud, kuid paigaldamata, rubriigis 

8209 (vt vastavaidselgitusi). 

8102 MOLÜBDEEN JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID: 

8102 10 - pulbrid 

- muud: 

8102 94 - - survetöötlemata molübdeen, sh üksnes aglomeerimisel saadud latid ja vardad 

8102 95 - - varbmaterjal (v.a üksnes paagutamisel saadud), profiilid, plaadid, lehed, ribad ja 

foolium 

8102 96 - - traat 


8102 99 - - muud 

Molübdeeni saadakse peamiselt maakidest molübdeeniit (molübdeensulfaat) ja vulfenaat 

(pliimolübdeenoksiid), millised kontsentreeritakse flotatsiooni teel, muudetakse oksiidiks ja siis redutseeritakse 

metalliks. 

Metall saadakse kas kompaktsel kujul, mis kõlbab valtsimiseks, tõmbamiseks jne või pulbrina, mida võib 

paagutada nagu volframit (vt rubriigi 8101selgitusi). 

Molübdeen kompaktsel kujul meenutab välimuselt pliid, kuid on äärmiselt kõva ja sulab kõrgel temperatuuril. 

Ta on sepistatav ja normaaltemperatuuril korrosioonikindel. 

Molübdeeni kasutatakse (kas metallina või grupi 72 ferrometallina) legeeritud teraste tootmisel. Molübdeeni 

metalli kasutatakse ka hõõgniidi hoidjatena hõõglampides; elektrontorude võredena; elektriahjude elementidena, 

voolualaldajates ja elektrikontaktides. Seda kasutatakse ka hambatehnikas, ja plaatina aseainena ehete 

valmistamisel, kuna ta ei tuhmu. 

Üldkasutatavad molübdeeni sulamid ei sisalda molübdeeni domineerival määral ja seepärast on XV jaotise 

märkuse 3 kohaselt sellest rubriigist välja arvatud. 

Kuna molübdeeni metallurgia on sarnane volframi metallurgiale, siis rakenduvad sellele rubriigile, mutatis 

mutandis, rubriigi 8101 selgituste teise osa nõuded (käsitavad kujusid, millistes metalli turustatakse ja karbiidide 

klassifikatsiooni). 

8103 TANTAAL JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID: 

8103 20 - survetöötlemata tantaal, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid; pulbrid 

8103 30 - jäätmed ja jäägid 

8103 90 - muud 

Tantaali saadakse peamiselt maakidest tantaliit ja niobiit (rubriik 2615) redutseerimisega oksiidist või sulatatud 

tantaal-kaalium-fluoriidist elektrolüüsil. 

Seda võib saada kompaktse metallina või pulbrina paagutamiseks, nagu volframit või molübdeeni.

Tantaalipulber on must. Teisel kujul on ta poleerituna valge ja poleerimata terassinine. Puhtal kujul on ta hästi 

sepistatav ja veniv. Ta on erakordselt korrosioonikindel, vastupidav ka enamikule hapetele. 

Tantaali kasutatakse karbiidide valmistamisel ja (ferrotantaalina, vt grupp 72) legeeritud teraste tootmisel. Seda 

kasutatakse ka elektrontorude võredeks ja anoodideks, voolualaldajates, tiiglites, soojusvahetajates ja muudes 

keemiaaparaatides, tehiskiu tootmisel düüsidena, hambaravi ja kirurgia instrumentides. Seda kasutatakse ka 

kirurgias luude fikseerimiseks ja getterite (viimaste gaasijääkide eemaldamiseks raadiolampide kolbidest nende 

valmistamisel) valmistamiseks. 

Tantaali sulamite hulka, mida võib klassifitseerida siin vastavalt XV jaotise märkusele 5, kuuluvad kõrge 

tantaalisisaldusega tantaali-volframi sulamid, mida kasutatakse näiteks, elektronlampide tootmisel. 

Siia rubriiki kuulub tantaal igasugusel kujul: pulbrina, plokkidena, jäätmetena ja vanametallina; latid. traat, 

hõõgniidid; lehed, ribad, foolium; profiilid, torud ja muud tooted (näiteks vedrud ja traatriie), mis ei ole täpsemalt 

spetsifitseeritud mujal. 

Tantaalkarbiidi klassifitseerimine on sarnane volframkarbiidi klassifitseerimisele (vt rubriigi 8101selgitusi). 

8104 MAGNEESIUM JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID: 

- survetöötlemata magneesium: 

8104 11 - - magneesiumisisaldusega vähemalt 99,8% massist 

8104 19 - - muud 


8104 30 - jämeduse järgi sorteeritud magneesiumipuru ja -laastud; pulbrid 

8104 90 - muud 

Magneesiumi saadakse paljudest toormaterjalidest, mis peaaegu kõik kuuluvad mitte gruppi 26 (maagid), vaid 

gruppi 25 või 31, näiteks dolomiit (rubriik 2518), magnesiit (rubriik 2519) ja korualiit (rubriik 3104). Seda 

saadakse ka mereveest ja looduslikust soolveest (rubriik 2501) ja magneesiumkloriidi sisaldavatest leelistest. 

Metalli tööstusliku tootmise esimeses etapis toodetakse magneesiumkloriid või magneesiumoksiid meetoditega, 

mis muutuvad vastavalt kasutatavale magneesiumi allikale. Metalli eraldamine baseerub siis tavaliselt ühel 

alljärgnevatest reaktsioonidest: 

A) Sulatatud magneesiumkloriidi elektrolüüs, sulam on segatud flussidega, nagu leelismetallide kloriidid või 

fluoriidid. Eraldatud magneesium koguneb vanni pinnale katoodide ümber ja kloor väljub anoodide juures. 

B) Magneesiumi termiline redutseerimine graafiidiga, ferro-räniga, ränikarbiidiga, kaltsiumkarbiidiga, 

alumiiniumiga jne. Reaktsiooni kõrge temperatuur aurustab metalli, mis peale kiiret jahutamist kondenseerub 

väga puhtal kujul. 

Elektrolüüsiga saadud metall vajab tavaliselt täiendavat rafineerimist. Termilise reaktsiooniga saadud 

magneesium on tavaliselt nii puhas, et seda võib sulatada ja valada plokkideks ilma täiendava rafineerimiseta. 

* 

* * 

Magneesium on hõbevalge metall nagu alumiinium, kuid ta on viimasest isegi kergem. Ta võib võtta peale 

kõrge läike, kuid see kaob õhu käes kiiresti metalli korrosiooni eest kaitsva oksiidikihi tekkimise tõttu. 

Magneesiumist traat, riba, foolium ja pulber põlevad ägedalt pimestavheleda valgusega ja neid tuleb käsitada 

ettevaatlikult. Peen magneesiumi pulber võib õhuga segatuna plahvatada. 

* 

* * 

Puhast magneesiumi kasutatakse paljude keemiliste komposiitide valmistamiseks, desoksüdeerijana ja 

desulfureerijana metallurgias (näiteks raua, vase, nikli ja nende sulamite tootmisel), pürotehnikas jne. 

Puhtal metallil on halvad mehaanilised omadused, kuid teiste elementidega moodustab ta tugevaid sulameid, 

mida saab valtsida, sepistada, ekstruteerida ja valada ja millistel on seetõttu palju tööstuslikke rakendusi kergete 

metallide tööstuses. 

* 

* * 

Põhiliste magneesiumi sulamite hulka, mida XV jaotise märkuse 3 alusel (vt selle jaotise üldisiselgitusi) võib 

klassifitseerida selles grupis, kuuluvad: 

1) Magneesiumi-alumiiniumi või magneesiumi-alumiiniumi-tsingi sulamid, sageli sisaldavad mangaani. Need on 

„elektron”- või „DOW-”metalli tüüpi magneesiumisulamid. 

2) Magneesiumi-tsirkooniumi sulamid, sageli sisaldavad lisatud tsinki. 

3) Magneesiumi-mangaani või magneesiumi-tseesiumi sulamid. 

Nende sulamite kergus, tugevus ja korrosioonikindlus teevad nad sobivaks kasutamiseks lennukitööstuses 

(mootorite korpused, rattad, karburaatorid, kütuse või õli paagid); autotööstuses; ehituskonstruktsioonides;

masinate osade ja abiseadmete valmistamisel, eriti tekstiilimasinates (spindlid, poolid, värtnad jne), tööriistades, 

kirjutusmasinates, õmblusmasinates, keltsaagides, muruniitjates, redelites või litograafiaplaatides. 

* 

* * 

Magneesiumist toodete klassifitseerimist ei mõjuta grupi 72 üldistes selgitustes kirjeldatud sellised töötlemised, 

mis peavad parandama metalli omadusi, välimust vms. 


(1) Töötlemata magneesium plokkides, kangides, lattides, slääbides, pulkades, brikettides, kuubikutes, 

kangikestes ja muudes taolistes kujudes. Need kaubad on üldjuhul valtsimiseks, tõmbamiseks, ekstrusiooniks 

või sepistamiseks, või valamiseks valmiskujulisteks toodeteks. 

2) Magneesiumi jäätmed ja murd. Selle rubriigi kohta kehtivad, mutatis mutandis, rubriigi 7204 selgituste 

tingimused. 

Siia kuuluvad puru, laastud ja graanulid, mis ei ole sorteeritud suuruse järgi. Puru, laastud ja graanulid, mis 

on sorteeritud suuruse järgi, on kirjeldatud lõigus 3 allpool. 

3) Latid, vardad, profiilid, plaadid ja ribid, foolium, traat, torud, õõnesprofiilid, pulbrid ja helbed, 

ühesuguse suurusega puru, laastud ja graanulid. 

Siia kuuluvad järgmised magneesiumi kaubanduslikud vormid: 

a) Tooted (näiteks töödeldud latid, vardad, profiilid, plaadid, lehed, ribad ja foolium), mis on saadud ülalpool 

lõigus 1) kirjeldatud toodetest valtsimise, tõmbamise, ekstrusiooni, sepistamise jne teel; torud ja 

õõnesprofiilid (vt teisi mitteväärismetallide vastavate rubriikide selgitusi samasuguste toodete kohta). 

Neid kaupu kasutatakse siis, kui on vaja metalli, mis oleks nii kerge kui ka tugev. 

b) Ühtlase jämedusega puru, laastud, graanulid ning igat liiki pulbrid ja helbed. Neid tooteid kasutatakse 

pürotehnikas (tulevärgid, signaalraketid jne), redutseerijatena keemilistes ja metallurgilistes protsessides 

jne. Puru, laaste ja graanuleid tehakse spetsiaalselt ja sorteeritakse nende sobitamiseks neil otstarbeil 

kasutamiseks. 

4) Muud tooted koosnevad kõikidest magneesiumtoodetest, mis ei ole lülitatud eelnevatesse lõikudesse, 

kaetud XV jaotise märkusega 1, lülitatud gruppi 82 või 83 ega täpsemalt määratletud mujal 

nomenklatuuris. 

Kuna mangneesiumi kasutatakse peamiselt lennunduses, sõidukites ja masinaosades (vt ülalpool), siis 

enamik magneesiumtooteid klassifitseeritakse mujal (eriti XVI ja XVII jaotistes). 

Siin klassifitseeritud toodete hulka kuuluvad: 

a) Konstruktsioonid ja konstruktsioonide osad. 

b) Reservuaarid, paagid ja muud sarnased mahutid, mis ei ole varustatud mehaaniliste või termiliste 

seadmetega, ning tünnid, trumlid ja toosid. 

c) Traatkangas. 

d) Poldid, mutrid, kruvid, jne. 

Siit rubriigist on välja arvatud räbu, tuhk ja magneesiumi tootmise jäägid (rubriik 2620). 

* 

* * 



Neisse alamrubriikidesse kuuluvad ka valuplokid ja muud töötlemata vormid, mis on valatud taassulatatud 

jäätmetest ja murrust. 

8105 KOOBALTIKIVI JM KOOBALTITOOTMISE VAHESAADUSED; KOOBALT 

JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID: 

8105 20 - koobaltikivi jm koobaltitootmise vahesaadused; survetöötlemata koobalt; pulbrid 

8105 30 - jäätmed ja murd 

8105 90 - muud 

Koobaltit saadakse peamiselt maakidest hetrogeniit (koobaltoksiidi hüdraat), linnaeriit (koobalti ja nikli sulfiit) 

ja smaltiit (koobaltarseniid). Sulatatuna moodustavad sulfiidi ja arseeniidi maagid koobalti toorsulandi ja muid 

vaheprodukte. Peale töötlemist teiste metallide eraldamiseks saadakse koobaltoksiid ja redutseeritakse seda grafiidi, 

alumiiniumiga vms. Metalli eraldatakse ka elektrolüütilises protsessis ja vase, nikli, hõbeda jm rafineerimise jääkide 

töötlemisel. 

Koobalt on hõbedane, korrosioonikindel metall, kõvem kui nikkel ja on kõige magnetilisem mitte-ferrometall.

Puhtal kujul kasutatakse teda teiste metallide kattena (elektrolüütilise sadestamisega), katalüsaatorina, 

sideainena metallkarbiidist lõiketerade tootmisel, koobalt-samaariummagnetite komponendina või mõningates 

legeeritud terastes. 

On palju koobalti sulameid; nende hulka, mis võivad langeda sellesse rubriiki vastavalt XV jaotise märkusele 

3, kuuluvad: 

1) Koobalti-kroomi-volframi („stelliidi”) grupp (sageli sisaldab vähesel määral teisi elemente). Neid kasutatakse 

ventiilide ja ventiilispindlite, tööriistade, jne valmistamisel nende kulumis- ja korrosioonikindluse tõttu kõrgetel 

temperatuuridel. 

2) Koobalti-raua-kroomi sulamid, näiteks väikese termilise paisumise ja võimsate magnetite grupp. 

3) Koobalti-kroomi-molübdeeni sulamid, kasutatakse reaktiivturbiinides. 

Selle rubriigi alla kuulub koobalti toorsuland, muud koobaltmetallurgia vaheproduktid ja koobalt kõikides tema 

kujudes, sh valuplokid, katoodid, graanulid, pulbrid, jäätmed ja murd, ning mujal spetsifitseerimata tooted. 

8106 VISMUT JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID 

See metall esineb ehedal kujul, kuid peamiselt saadakse seda vase, plii jne jääkide rafineerimisel või 

ekstraheerimisega sulfiit- või karbonaatmaakidest (vismutiin, vismutiniit). 

Vismut on valge punaka varjundiga, habras, raskelttöödeldav ja halb juht. 

Seda kasutatakse teaduslikus aparatuuris ja keemiliste ühendite tootmisel farmaatsiatööstuse jaoks. 

Ta moodustab kergestisulavaid sulameid (mõned sulavad alla 100°C), millistest XV jaotise märkuse 5 järgi 

võivad siia rubriiki kuuluda järgnevad: 

1) Vismuti-plii-tina sulam (mõnikord kaadmiumiga vms), kasutatakse joodisena, valusulamina, sulavelemendina 

tulekahjuandurites, kateldes. 

2) Vismuti-indiumi-plii-tina-kaadmiumi sulamid, kasutatakse kirurgiliste valuvormide võtmiseks. 

810 7 KAADMIUM JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID: 

8107 20 - survetöötlemata kaadmium; pulbrid 


8107 90 - muud 

Kaadmiumi saadakse tsingi, vase või plii ekstraheerimise jääkidest, tavaliselt destilleerimise või elektrolüüsi 

teel. Kaadmium sarnaneb välimuselt tsingile, kuid on pehmem. 

Seda kasutatakse peamiselt teiste metallide katmiseks (pihustamise või sadestamisega), desoksüdeerijana vase, 

hõbeda, nikli jne tootmisel. 

Oma aeglaste neutronite väga suure neelamisvõime tõttu kasutatakse seda tuumareaktorite reguleerimis- ja 

juhtimisvarraste valmistamiseks. 

Põhilised kaadmiumi sulamid, mis võivad kuuluda siia rubriiki XV jaotise märkuse 5 kohaselt, on kaadmiumitsingisulamid, 

kasutatakse korrosioonikaitse kattena ja joodisena. 

Muud samu metalle sisaldavad sulamid (näiteks teatud laagrisulamid) võib välja arvata. 

8108 TITAAN JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID: 

8108 20 - survetöötlemata titaan; pulbrid 


8108 90 - muud 

Titaani saadakse maakide rutiil ja brokiit redutseerimisel ja ilmeniidist (ferrotitaanmaak). 

Titaan on kompaktsena valge ja läikiv, pulbrina tumehall; korrosioonikindel, mitte väga puhtana kõva ja habras. 

Ferrotitaani ja räniferrotitaani (grupp 72) kasutatakse terasetööstuses; metalli sulandatakse ka alumiiniumi, 

vase, nikliga jms. 

Titaani kasutatakse põhiliselt lennukitööstuses, laevaehituses, vaatide, segistite, soojusvahetite ventiilide ja 

pumpade valmistamiseks keemiatööstusele, merevee magestamiseks ja tuumaelektrijaamade konstruktsioonides. 

Siia rubriiki kuuluvad titaani kõik kujud, eriti käsn, valuplokid, pulber, anoodid, latid ja vardad, lehed ja 

plaadid, jäätmed ja murd ning tooted peale nende, mis on kaetud nomenklatuuri teiste gruppidega (üldjuhul XVI 

või XVII jaotises), nagu helikopterite rootorid, propellerite labad, pumbad või ventiilid. 

Titaankarbiidi klassifitseeritakse sarnaselt volframkarbiidile (vt rubriigi 8101selgitusi).

8109 TSIRKOONIUM JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID: 

8109 20 - survetöötlemata tsirkoonium; pulbrid 


8109 90 - muud 

Tsirkooniumi saadakse silikaatmaagist tsirkoonist oksiidi, kloriidi jm redutseerimisel või elektrolüüsil. 

Tsirkoonium on hõbehall, sepistatav ja veniv metall. 

Seda kasutatakse välklampides, getterite või absorbentide valmistamiseks raadiolampide tootmisel jne. 

Ferrotsirkooniumi (grupp 72) kasutatakse terasetööstuses ja metalli sulandatakse ka nikliga jne. 

Tsirkooniumist üksinda või tinasulamina valmistatakse lehti tuumakütuse varraste kestade jaoks ja 

tuumaelektrijaamade metallkonstruktsioone. Tsirkooniumi-plutooniumi ja tsirkooniumi-uraani sulameid 

kasutatakse tuumakütusena. Tuumaenergeetikas kasutamiseks peavad eelnevalt olema eemaldatud kõik lisandid 

peale hafniumi jälgede. 

8110 ANTIMON JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID 

8110 10 - survetöötlemata antimon ; pulbrid 


8110 90 - muud 

Antimoni saadakse peamiselt sulfiitmaagist stibniit (antimoniit) järgmiselt: 

1) Kontsentreerimine ja vedeldamine „toorantimoni” saamiseks, mis tegelikult on rubriiki 2617 kuuluv 

toorsulfiid. 

2) Sulatamine lisanditega antimoni saamiseks (toormetall). 

3) Edasine sulatamine „tärnbooli” saamiseks, mis peale rafineerimist annab antimoni puhtaima kuju 

„tärnantimoni” ehk „prantsuse metalli”. 

Antimon on läikiv valge metall sinaka varjundiga, habras ja kergesti pulbristatav. 

Puhtal kujul on sel vähe rakendusi. Kuid seda sulandatakse, eriti plii ja tinaga, tema kõvendamiseks, saamaks 

laagrisulameid, tähetüüpide ja muid valusulameid, jooginõusid jne (vt gruppe 78 ja 80, kuhu need sulamid 

tavaliselt kuuluvad plii ja tina ülekaalu tõttu neis). 

8111 MANGAAN JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID 

Mangaani saadakse oksiidmaakide, pürolüsiidi, manganiidi ja brauniidi redutseerimisel. Teda saadakse ka 

elektrolüüsiga. 

Metalli ennast, mis on hallroosa, kõva ja habras, kasutatakse harva. 

See on aga peegelmalmi, ferromangaani, ränimangaani ja teatud valumalmi sulamite ning legeeritud teraste 

koostisosa; need tooted kuuluvad tavaliselt gruppi 72, kuid ferromangaan ja ränimangaan võivad mõnikord, kui 

nende rauasisaldus on väga madal, langeda siia rubriiki (vt grupi 72 märkus 1 c)). Mangaani sulandatakse ka 

vasega, nikliga, alumiiniumiga, vms. 

8112 BERÜLLIUM, KROOM, GERMAANIUM, VANAADIUM, GALLIUM, 

HAFNIUM, INDIUM, NIOOBIUM, REENIUM JA TALLIUM NING TOOTED 

NENDEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID: 

- berüllium: 

8112 12 - - survetöötlemata; pulbrid 


8112 19 - - muud 

- kroom: 



8112 29 - - muud 

- tallium: 



8112 59 - - muud 

- muud: 

8112 92 - - survetöötlemata; jäätmed ja jäägid; pulbrid

8112 99 - - muud 

A) BERÜLLIUM 

Berülliumit saadakse peaaegu eranditult berüllist, berülliumi ja alumiiniumi silikaadist, mis 

klassifitseeritakse rubriigis 2617, välja arvatud siis, kui ta on vääriskivi kujul (näiteks smaragd) (grupp 71). 

Põhilised kaubanduslikud meetodid selle metalli eraldamiseks on: 

1) Berülliumi oksüfluoriidi (toodetakse maagist) ja baariumi või muude fluoriidide segu kõrgetemperatuurne 

elektrolüüs. Grafiittiiglit kasutatakse anoodina ja metall koguneb veega jahutatavale rauast katoodile. 

2) Berülliumfluoriidi redutseerimine magneesiumi kasutamisega 

* 

* * 

Berüllium on terashall metall, väga kerge ja kõva, kuid äärmiselt habras. Teda võib valtsida või tõmmata 

ainult väga erilistel tingimustel. 

* 

* * 

Sulandamata berülliumi kasutatakse röntgentorude akende valmistamiseks; komponendina 

tuumareaktorites; lennuki- ja kosmosetööstuses; relvatööstuses; tsüklotronide märklauana; 

neoonvalgusreklaami elektroodides jne; desoksüdeerijana metallurgias. 

Teda kasutatakse ka paljude sulamite tootmisel, näiteks terase (vedruteras jne); vase (näiteks sulam, mis on 

tuntud berülliumvasena, kasutatakse vedrude, kellade osade, tööriistade jne valmistamiseks) ja nikliga. Need 

sulamid klassifitseeritakse aga vastavalt grupis 72, 74 või 75, kuna nad sisaldavad berülliumi ainult väga 

vähesel hulgal. 

Siia rubriiki kuulub berüllium igasugusel kujul, näiteks töötlemata metall (blokkides, kangides, kuupides 

jne), töödeldud metall (latid, vardad, traat, lehed jne) ja tooted sellest. Kaubad, mis on töödeldud 

spetsiaalseteks identifitseerivateks toodeteks nagu masinate või instrumentide osad jm, on siiski siit välja 

arvatud (vt eriti grupid 85 ja 90). 

B) KROOM 

Kroomi saadakse peamiselt kromiidist (raua kroomoksiid), mis konverteeritakse seskvioksiidiks, mis 

seejärel redutseeritakse kroomimetalli saamiseks. 

Poleerimata kroom on terashall, kuid poleerituna valge ja läikiv. Ta on väga kõva ja korrosioonikindel, kuid 

pole hästi sepistatav ega veniv. 

Puhast kroomi kasutatakse mitmesuguste teistest metallidest toodete katmiseks (elektrolüütiline 

kroomimine). Tema peamine kasutusala on roostevaba terase tootmine (tavaliselt ferrokroomina, vt grupp 72). 

Enamik kroomisulameid (näiteks nikli või koobaltiga) on siit välja arvatud vastavalt XV jaotise märkusele 3. 

Teatud kroomisulameid kasutatakse reaktiivmootorites, elektri-kütteelementide kaitsetorudes jne. 

C) GERMAANIUM 

Germaaniumi saadakse tsingitootmise jääkidest, maagist germaniit (vaskgermaaniumsulfiid) ja 

gaasitööstuse lõõritolmust. 

Ta on hallikasvalge metall eriliste elektron-iooniliste omadustega, mis võimaldavad teda kasutada 

elektroonikakomponentide valmistamisel (näiteks dioodid, transistorid, ventiilid). Teda kasutatakse ka 

sulandamiseks tinaga, alumiiniumiga ja kullaga. 

D) VANAADIUM 

Vanaadiumi saadakse peamiselt maakidest patroniit või karnotiit, tavaliselt oksiidi redutseerimisega, või 

raua, raadiumi või uraani tootmise jääkidest. Metallil endal on vähe rakendusi, teda toodetakse tavaliselt 

ferrovanaadiumina (grupp 72) või vask-vanaadium ligatuurina (grupp 74); neid kasutatakse terase, vase, 

alumiiniumi jne legeerimisel. 

E) GALLIUM 

Galliumi saadakse alumiiniumi, tsingi, vase ja germaaniumi ekstraktsiooni kõrvalproduktina või 

gaasitööstuse lõõritolmust. Ta on pehme, hallikasvalge metall, sulab ligikaudu 30°C juures ja on väga kõrge

aurustustemperatuuriga. Ta jääb vedelasse olekusse väga laias temperatuurivahemikus ja seepärast kasutatakse 

teda elavhõbeda asemel termomeetrites ja auru-kaarlampides. Teda kasutatakse ka hambasulamis ja 

spetsiaalsete peeglite hõbetamiseks. 

F) HAFNIUM 

Hafniumi saadakse samadest maakidest kui tsirkooniumi (tsirkoon, jne) ja ta on oma omadustelt sellele 

väga sarnane. 

Kuna tal on väga suur aeglaste neutronite neelamisvõime, siis kasutatakse teda eriti tuumareaktorite 

reguleerimis- ja juhtimisvarraste valmistamiseks. 

G) INDIUM 

Indiumi saadakse tsingi jääkidest. Ta on hõbedane, pehme ja korrosioonikindel. Seepärast kasutatakse teda 

üksinda või koos tsingiga vms teiste metallide katmiseks. Teda sulandatakse ka vismutiga, pliiga või tinaga 

(sulam, mida kasutatakse kirurgiliste valandite vormide võtmiseks), vasega või pliiga (laagrisulamid) ja kullaga 

(juveelitööstus, hambasulamid jne). 

H) NIOOBIUM (KOLUMBIUM) 

Nioobiumi saadakse maakidest niobiit ja tantaliit, milliseid töödeldakse nioobiumkaaliumfluoriidi 

saamiseks. Seejärel eraldatakse metall elektrolüüsi või muu meetodiga. 

See on hõbehall metall, mida kasutatakse getterite valmistamiseks (et eemaldada viimaseid gaaside jälgi 

raadiolampide kolbidest nende valmistamisel). 

Nioobiumi ja tema ferrosulameid (grupp 72) kasutatakse ka teraste ja teiste sulamite tootmisel. 

IJ) REENIUM 

Reeniumi saadakse molübdeeni, vase jne ekstraktsiooni kõrvalproduktina. 

Teda ei kasutata praegu palju, kuid tema kasutamine plakeerimisel ja katalüsaatorina on eeldatav. 

K) TALLIUM 

Talliumi saadakse püriitide ja teiste maakide tootmise jääkidest. Ta on pehme hallikasvalge metall, mis 

sarnaneb pliile. 

Teda sulandatakse pliiga (selle sulamistemperatuuri tõstmiseks, tugevuse ja korrosioonikindluse 

suurendamiseks) ja hõbedaga (tuhmumise vältimiseks). 

8113 METALLKERAAMIKA JA TOOTED SELLEST, SH JÄÄTMED JA JÄÄGID 

Kermetid (metallkeraamika) sisaldavad nii keraamilist koostisosa (kuumuskindel ja kõrge 

sulamistemperatuuriga) kui ka metalset koostisosa. Nende toodete valmistamiseks kasutatav protsess ja samuti 

nende füüsikalised ja keemilised omadused on seotud nii nende keraamilise kui ka metalse komponendiga, sellest 

ka nimi metallkeraamika. 

Keraamiline komponent kujutab endast tavaliselt oksiide, karbiide, boriide jne. 

Metalne komponent on pulbristatud metall (näiteks raud, nikkel, alumiinium, kroom, koobalt). 

Kermeteid valmistatakse paagutamise, dispersiooni või muu protsessiga. 

Tähtsamaid kermeteid saadakse järgmistest segudest: 

1) Mingi metall ja mingi oksiid, näiteks raud-magneesiumoksiid; nikkel-magneesiumoksiid; kroomalumiiniumoksiid; 

alumiinium-alumiiniumoksiid. 

2) Tsirkooniumi või kroomi boriidid; neid tooteid teatakse boroliitidena. 

3) Tsirkooniumi, kroomi, volframi jne karbiidid koobalti, nikli või nioobiumiga. 

4) Boorkarbiid ja alumiinium; alumiiniumiga plakeeritud tooted, mis on tuntud boraalkermetina. 

Siia rubriiki kuuluvad kermetid nii töölemata kujul kui ka toodetena, mis ei ole täpsemalt spetsifitseeritud mujal 

nomenklatuuris. 

Kermeteid kasutatakse lennukitööstuses, aatomitööstuses ja rakettides. Neid kasutatakse ka valutehastes (kopad, 

rennid, torud), laagrite, pidurdusseadmete jne valmistamisel.


a) Metallkeraamika, mis sisaldab lõhestuvaid või radioaktiivseid aineid (rubriik 2844). 

b) Plaadid, servad, otsikud ja muud sarnased kermetitest osad tööriistadele, metalkarbiidide baasil, aglomeeritud 

paagutamisega (rubriik 8209). 

__________


GRUPP 82 

MITTEVÄÄRISMETALLIST TÖÖRIISTAD, TERARIISTAD, 

LUSIKAD JA KAHVLID; NENDE MITTEVÄÄRISMETALLIST OSAD 

1. Leeklampide, teisaldatavate ääside, raamidega lihvketaste, maniküüri- ja pediküüritarvete 

komplektide ja rubriigi 8209 toodete kõrval kuuluvad sellesse gruppi ainult sellised tooted, 

mille tera, lõikepea, tööpind või muu töötav osa on valmistatud: 

a) mitteväärismetallist; 

b) metallikarbiidist või metallkeraamikast; 

c) mitteväärismetalli, metallikarbiidi või metallkeraamikasse paigaldatud vääris- või 

poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud) ja 

d) mitteväärismetalli paigaldatud abrasiivmaterjalidest, tingimusel et neil on 

mitteväärismetallist lõikehambad, süvendid ja sooned, mis säilitavad oma funktsioonid ka 

pärast abrasiivmaterjali pealekandmist. 

2. Selle grupi toodete mitteväärismetallist osad klassifitseeritakse koos nende toodetega, mille 

juurde nad kuuluvad, v.a eraldi nimetatud osad ja rubriigi 8466 käsi-tööriistade kinnitid. XV 

jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad sellesse gruppi siiski ei kuulu. 

Elektriliste pardlite ja juukselõikusmasinate lõiketerad ja lõikepead klassifitseeritakse rubriiki 

8510. 

3. Komplektid, mis koosnevad ühest või enamast rubriigi 8211 noast ja vähemalt sama paljudest 

rubriigi 8215 toodetest, klassifitseeritakse rubriiki 8215. 

ÜLDINE 

Sellesse gruppi kuuluvad teatud spetsiifilised mitte-väärismetallidest tooted, millel on 

tööriistade, terariistade, nugade-kahvlite, lauanõude jne otstarve, mis on XV jaotise eelmistest 

gruppidest välja arvatud ja ei ole XVI jaotise (vt allpool) masinad või seadmed ega ka gruppi 90 

kuuluvad instrumendid või aparaadid, ega ka rubriikide 9603 või 9604 tooted. 


A) Tööriistad, mida peale mõnede erandite (näiteks saemasinate saelehed) kasutatakse käes 

hoides (rubriigid 8201 kuni 8205). 

B) Kahte või enamasse rubriiki 8202 kuni 8205 kuuluvad tööriistad, mis on esitatud 

jaemüügikomplektidena (rubriik 8206). 

C) Vahetatavad instrumendid käsitööriistadele, tööpinkidele või jõuallikaga käsiinstrumentidele 

(rubriik 8207), noad ja lõiketerad masinatele ja seadmetele (rubriik 8208) ning plaadid, 

vardad, otsakud ja muu taoline instrumentidele (rubriik 8209). 

D) Terariistad (nii professionaalseks, isiklikuks kui ka olmekasutuseks), teatud mehaanilised 

kodumasinad, lusikad ja kahvlid ja muud sarnased laua- ja köögitarbed (rubriigid 8210 kuni 

8215). 

Üldiselt hõlmab see grupp instrumente, mida saab kasutada vahetult käes hoides, nii neid, 

millistel on lihtsaid mehhanisme nagu hammasratasülekanne, käsivänt, varraskolb, 

kruvimehhanism või kang, kui ka neid, millistel seda ei ole. Üldiselt klassifitseeritakse seadmed 

siiski grupis 84, kui nad on ette nähtud kinnitamiseks pingile, seinale, jne või, kui arvestades 

nende massi ja nende kasutamiseks vajalikku jõudu, on nad varustatud alusplaadiga, alusega, 

tugiraamiga jne asetamiseks põrandale, pingile jne. 

Niimoodi, rinnaga surutav puur, mida tööline kasutab vabalt käes, ilma toeta, on tööriist, mis 

klassifitseeritakse rubriigis 8205, kuigi tal on sees reduktor; teisest küljest puur, mis on ette

nähtud kinnitamiseks stendile või toetavale raamistikule, klassifitseeritakse rubriigis 8459. 

Samuti klassifitseeritakse tangitüüpi metallilõike käärid rubriigis 8203, kuna giljotiintüüpi käärid 

stendil või alusplaadil kuuluvad rubriiki 8462 isegi siis, kui nad on käsitsi käitavad. 

On aga siiski erandeid sellest reeglist, mõlemas suunas, olenevalt rakenduse iseloomust. 

Niimoodi on kruustangid, raamidel käiad ja teisaldatavad ääsid spetsiifiliselt rubriigis 8205. 

Samamoodi mõningad mehhaanilised seadmed (kohviveskid, mahlapressid, hakklihamasinad 

jne) klassifitseeritakse rubriigis 8210, milliste kohta rakenduvad spetsiaalsed kriteeriumid (vt 

sellekohaseid selgitusi allpool). Teisest küljest käsitab grupp 84 spetsiaalselt mõningaid 

vahetult käes kasutatavaid aparaate, nagu seadmed vedelike või pulbrite pihustamiseks (rubriik 

8424),. pneumaatilised tööriistad (rubriik 8467), kontori-klammerdusmasinad (rubriik 8472) – 

viimastest mõned on väga väikesed, mille kohta võib vaevalt öelda, et neil on alusplaadid või 

tugiraamid. 

* 

* * 

Tööriistad, terariistad jne ei kuulu üldjuhul sellesse gruppi kui nende terad, tööservad, 

tööpinnad või muud töötavad osad ei ole mitteväärismetallist, kõvasulamist (metallkarbiidist) (vt 

rubriigi 2849 selgitusi) või kermetist (metallkeraamikast) (vt rubriigi 8113 selgitusi); ometigi 

eeldusel, et see tingimus on rahuldatud, jäävad nad siia gruppi isegi, kui neil on mittemetalsed 

käepidemed, korpused jne, mis massilt ületavad nende metalse töötava osa (näiteks puust plaat 

metallist teraga). 

Gruppi kuuluvad siiski ka need tööriistad, mille tööosa on naturaalsest, sünteetilisest või 

rekonstrueeritud vääris- või poolvääriskivist (näiteks mustast teemandist), mis on kinnitatud 

mitteväärismetallist, kõvasulamist või kermetist toele; veel võib tööosa mõningal juhul olla 

kaetud mitteväärismetallist abrasiivmaterjaliga. 

On erandeid nendest üldistest reeglitest, mis on spetsiaalselt ära märgitud rubriikides 

(näiteks kantavad ääsid ja käiad raamidel). Vaid väga vähesed abrasiivtööriistad jäävad siia 

gruppi (vt rubriigi 8202 ja 8207selgitusi), kuna rubriik 6804 hõlmab käiasid ja sellesarnaseid (sh 

lihvimis-, treimis-, poleerimis-, rihtimis- ja lõikekäiad, pead, kettad ja teravikud) looduslikust 

kivist, aglomeeritud abrasiividest või keraamikast, teistest materjalidest südamike, jalgade, 

tugilaagrite, telgede või muu sellisega või ilma selleta, kuid ilma raamideta tooteid. 

Mitteväärismetallidest vahetatavad instrumendid käsitööriistadele, töömasinatele või jõumasinaga käsitööriistadele, 

mis on sellest grupist välja arvatud, kuna nende tööosa ei ole ühestki märkuses 1 loetletud materjalist, kuuluvad 

üldjuhul klassifitseerimisele vastavalt nende tööosa materjalile, näiteks kummi (grupp 40), nahk (grupp 42), karusnahk 

(grupp 43), kork (grupp 45), tekstiilriie (grupp 59), keraamilised materjalid (rubriik 6909). Masinatel kasutatavad 

harjad klassifitseeritakse rubriigis 9603. 

Tööriistade mitteväärismetallidest äratuntavad osad (sh sae raamid, plaatraud) 

klassifitseeritakse tavaliselt samas rubriigis koos komplektse tootega. See reegel ei kehti aga 

osadele, mis on spetsiaalse rubriigi objektideks. Ketid, naelad, poldid, mutrid, kruvid, needid, 

vedrud (näiteks aiakääridele) ja muud üldkasutatavad osad, nagu on defineeritud XV jaotise 

märkuses 2), on sellest grupist välja arvatud ja kuuluvad nende vastavatesse rubriikidesse 

(grupp 73 kuni 76 ja 78 kuni 81). 

Terariistad ja teised tooted, mis on klassifitseeritud rubriikides 8208 kuni 8215, võivad olla 

väheste väärismetallidest lisadega või plakeeritud väärismetallidega (monogrammid või lindid); 

kui aga nendel on siiski muid väärismetallidest või väärismetallidega plakeeritud metallidest osi 

(näiteks käepidemed või terad) või kui nad sisaldavad naturaalseid või kultiveeritud pärle, või 

vääris- või poolvääriskive (naturaalseid, sünteetilisi või rekonstrueeritud) (välja arvatud 

tööosadena, nagu ülalpool kirjeldatud), klassifitseeritakse need grupis 71. 

* 

* * 

Sellesse gruppi ei kuulu 

a) Tööriistad, käärid ja muud lõikeriistad, sellised, mida kasutatakse hambaravi-, kirurgia- või 

veterinaariainstrumentidena või -seadmetes (rubriik 9018). 

b) Tööriistad, millel on selgelt mänguasjale iseloomulikud tunnused (grupp 95),

8201 KÄSITÖÖ-RIISTAD: LABIDAD, KÜHVLID, KÕPLAD, KIRKAD, 

HANGUD, HARGID, REHAD; KIRVED, KIINID, RAIEHAAMRID JM 

RAIERIISTAD; IGAT LIIKI AIA- JA OKSAKÄÄRID; VIKATID, SIRBID, 

LÕIKENOAD HEINANIIDUMASINATE JAOKS, AIA- JA HEKIKÄÄRID, 

PUULÕHKUMISKIILUD JM KÄSI-TÖÖRIISTAD PÕLLU-, AIA- JA 

METSATÖÖDE TEGEMISEKS: 

8201 10 - labidad ja kühvlid 

8201 20 - hangud, hargid 

8201 30 - kõplad, kirkad ja rehad 

8201 40 - kirved, kiinid, raiehaamrid jms raieriistad 

8201 50 - aia- ja oksakäärid jms ühekäekäärid (sh linnukäärid) 

8201 60 - hekikäärid, kahekäeoksakäärid jms kahekäekäärid 

8201 90 - muud käsi-tööriistad põllu-, aia- ja metsatööde tegemiseks 

Siia rubriiki kuuluvad käsitööriistad, mida kasutatakse peamiselt põllu-, aia-, või metsatöödel, 

kuigi mõningaid võib kasutada ka muuks otstarbeks (näiteks teetöödel, meresõidul, 

kaevandustöödel, kivimurrus, puidutööl või kodumajapidamises). 

Selle rubriigi alla kuuluvad: 

1) Labidad ja kühvlid sh kodumajapidamise söekühvlid ja spetsiaalsed tüübid (näiteks 

kaevikutööriistad sõduritele, jne). 

2) Hargid, sh heinahangud. 

3) Kirved, konksud, kõplad ja rehad sh mururehad, kombineeritud kõblasrehad, juurijad, 

rohijad ja kultivaatorid. 

4) Kirved, raiehaamrid, kiinid jms lõhestusriistad, sh langetuskirved, käsikirved, väikesed 

kirved, liharaiumiskirved, tahumiskirved, lõhestuskirved, matšeeted. 

5) Aiakäärid ja muud sarnased ühekäe pügajad ja käärid (sh linnukäärid); Need koosnevad 

üldjuhul kahest harust, mis on liigestatud pöördpoldil umbes kolmveerandil nende pikkusest. 

Ühel harul on sageli kumer, teisel nõgus lõiketera („papagoinokk”); veel erinevad nad 

rubriigi 8213 kääridest sellega, et neil puuduvad sõrmerõngad. 

Nendel tööriistadel on peaaegu alati vedru, mis viib harud peale lõikamist laiali, ja haak 

või muu kinnitusvahend, mida võib lihtsalt avada ja sulgeda ühe käega. Lõikamisel 

töötatakse nendega ühe käega ja neil on tugev haare. 

Selle rubriigi alla kuuluvad aednikukäärid, lille- ja puuviljalõikajad; viinamarjakäärid 

kitsaste otsast teravnevate teradega jne. 

Rubriiki ei kuulu siiski aiakääride tüüpi käärid, millel on nii aiakääride terad, kuid ka sõrmerõngad (vt 

rubriiki 8213 selgitusi). 

6) Hekikäärid, kahekäe pügamiskäärid ja muud sarnased kahekäe käärid, sh rohukäärid ja 

oksakäärid. 

7) Muud käsi-tööriistad, mida kasutatakse põllu-, aia- ja metsatöödel. Nende hulka 

kuuluvad vikatid, sirbid (sh vilja- ja rohusirbid), igat liiki heina- ja õlenoad; külvikud, 

seemendajad, istutajad; puuviljakorjajad; lehmakammid; hobusesoad ja seakaabitsad; 

koorekaabitsad ja liimeistrid; palgikiilud, metsalõikajate tööriistad (palgikonksud, palgitangid, 

langetuskonksud); muruservarauad; lambakäärid. 

Kõik need tööriistad jäävad sellesse rubriiki sõltumata sellest, kas neil on käepidemed või 

mitte. 

Rubriiki kuuluvad ka selliste tööriistade äratuntavad mitteväärismetallist osad. 

Siit rubriigist on samuti välja arvatud: 

a) Lamba kõrva ja teiste loomade märkimise tangid (rubriik 8203). 

b) Tee- või kivilõhkumise kiilud; vikatitera pinnimise alasid (rubriik 8205). 

c) Pügamisnoad (rubriik 8211). 

d) Mururullid; äkked, heina- või muruniitjad ja muud sarnased seadmed, sh ka need, mida käsitsi lükatakse või 

tõmmatakse (grupp 84). 

e) Jääkirved (rubriik 9506).

8202 KÄSISAED; MITMESUGUSED SAELEHED (SH SAELEHED 

PIKISAAGIDE, TAPISAAGIDE JAOKS JA HAMMASTAMATA 

SAELEHED): 

8202 10 - käsisaed 

8202 20 - lintsaagide saelehed 

- ketassaagide saelehed (sh pikisaagide ja tapisaagide saelehed): 

8202 31 - - terasest töötava osaga 

8202 39 - - muud, sh osad 

8202 40 - kettsaagide saelehed 

- muud saelehed: 

8202 91 - - otsehammastusega saelehed metalli töötlemiseks 

8202 99 - - muud 

A) Käsisaed puu, metalli, kivi või teiste materjalide saagimiseks, kas professionaalseks või 

kodukasutuseks. 

Nende hulka kuuluvad vibusaed, jõhvsaed ja muud saed puust või rauast raamidega, 

vukssaed, tapisaed, tikksaed, põiksaed (tavaliselt käepidemega mõlemas otsas); 

noakujulised saed (kokkukäivad või mitte), mida kasutavad aednikud ja kaevurid; 

spetsiaalsaed kellaseppadele ja juveliiridele; saehoidjad; kokkukäivad saed matkamiseks, 

sõjaväele jne; vineerisaed; eerungikarbiga püsivalt ühendatud saed, saag annab kogu tootele 

põhilise iseloomu. 

B) Igat liiki saelehed, käsisaagidele ja masinatele, kõikide materjalide jaoks. Nende hulka 

kuuluvad: 

1) Lintsaed ehk lõputud saelindid (näiteks puidu saagimise masinatele). 

2) Ketassaagide saelehed (sh pikisaagide ja tapisaagide saelehed saeveskitele). 

Viimaseid võib eristada saeveski lõikesaagidest paksuse ja diameetri suhtega, mis on 

lõikesaagidel väiksem, ja hammastikuga, mis on lõigatud ainult perifeerial, nagu tavalistel 

ketassaagidel, kuna saeveski lõikesaagidel on sageli hambad külgedel või neil on 

kumerad või nõgusad hambad. 

3) Kettsaagide terad (kettide kujulised) puude langetamiseks, tüvede saagimiseks jne. 

Selliste terade hambad on sageli metallkarbiidist või metallkeraamikast elementidega. 

4) Sirged saelehed vukssaagidele, tapisaagidele, järkamissaagidele jne, sh sellised saed, 

mida nimetatakse „filigraansaagideks” (ümmargused terad hammastatud nagu viil, kuid 

kasutatakse saagimiseks nagu jõhvsae tera). 

5) Sirged hammasteta kivilõikamise saelehed (kas vasardatud või masinal töödeldud nii, 

et ta oleks küllalt sile, või rihveldatud) tingimusel, et nende otsad on augustatud või muul 

moel kinnitamiseks kujundatud. 

6) Hammasteta lõikekettad (friktsioonkettad) metalli lõikamiseks. 

Rubriiki kuuluvad ka saelehtede toorikud. Tingimusel, et nad on hammastatud ribad (kas 

pikkusesse lõigatud või mitte) või kettad (auguga keskel ketta kinnitamiseks ajamivõllile), on 

need käsitatavad selliste toorikutena. Need tooted on tavaliselt kõrge süsinikusisaldusega. 

Saelehtedel võivad olla hambad ühes tükis või sissepandud hambad või segmendid (nagu 

mõnel ketassael). Hambad võivad olla tervenisti mitteväärismetallist või mitteväärismetallist, 

millele on kinnitatud või mis on kaetud kõvasulami, teemandi (eriti must teemant) või, mõnel 

juhul, abrasiivse pulbriga. Mõningatel saagidel võivad hambad olla asendatud teemantidega või 

kermetitest elementidega, mis on paigutatud ümberringi ketta perimeetrile. 

Hammasteta kettad abrasiivse servaga (marmori, kvartsi või klaasi lõikamiseks) või mitme abrasiivse materjaliga 

oma perimeetril on aga siit välja arvatud (vt rubriigi 6804 selgitusi). 

Siia rubriiki kuuluvad käsisaagide mitteväärismetallidest eraldi esitatud osad (näiteks raamid, 

vibud, käepidemed, pingutid) ja mitteväärismetallidest hambad ja hammastatud segmendid 

saelehtedesse asetamiseks. 

Rubriigist on samuti välja arvatud: 

a) Kivisaagimise tross (tavaliselt kolmekordne keerutatud spetsiaalterasest traat) (rubriik 7312). 

b) Tõmbemasina kettalõikurid (rubriik 8207). 

c) Mootoriga käsisaed (rubriigist 8467 ). 

d) Muusikalised saed (rubriik 9208).

8203 VIILID, RASPLID, TANGID (SH LÕIKETANGID), NÄPITSAD, PIHID, 

METALLIKÄÄRID, TORULÕIKURID, POLDITANGID, AUGURAUAD 

JMS KÄSI-TÖÖRIISTAD: 

8203 10 - viilid, rasplid jms tööriistad 

8203 20 - tangid (sh lõiketangid), näpitsad, pihid jms tööriistad 

8203 30 - metallikäärid jms tööriistad 

8203 40 - torulõikurid, polditangid, augurauad jms tööriistad 

Rubriiki kuuluvad järgmised käsi-tööriistad: 

A) Viilid, rasplid ja muud sarnased tööriistad (sh kombineeritud viilid-rasplid), igasuguse 

kujuga (lamedad, ümmargused, poolümmargused, ruutlõikega, kolmnurksed, ovaalsed, jne) 

ja igasuguse suurusega, metalli, puu või muude materjalide jaoks. 

B) Tangid (sh lõiketangid), näpitsad, pihid ja muud taolised tööriistad, milliste hulka 

kuuluvad: 

1) Tangid (näiteks plommitangid, lambakõrva ja teiste loomade märkimise tangid, torutangid, 

tangid splintide kohalepanemiseks ja mahavõtmiseks, ääsitangid; tangitüüpi saed). 

2) Pihid (näiteks hobuserautamise tangid, sepatangid); 

3) Pintsetid (näiteks kellasepa-, floristi-, filatelisti-, karvapintsetid jms). 

4) Naelatangid (lõugadega, tangide põhimõttel töötavad). 

C) Metallilõikekäärid ja muud sarnased tööriistad, sh plekksepakäärid ja muud lehtmetalli 

või traadi lõikamise käärid. 

D) Torulõikurid, polditangid, augurauad ja muud taolised tööriistad, sealhulgas: 

1) Torulõikurid lõikerattaga, polditangid ja -lõikajad ja ketilõikajad, tangi tüüpi. 

2) Augurauad, nagu näiteks nööpauguraud, piletiaugustajad (peale nende, mis augustavad 

pileti kuupäeva või muude märkidega, rubriigist 9611); sadulsepa augurauad, 

madratsiaugustajad jne naha, vildi jne jaoks, kas siis tangitüüpi või seda tüüpi, mida 

kasutatakse haamriga (kuid mitte jäme nael või muud taolised augustajad). 


a) Augustajad ja viilid (sh pöörlevad viilid) tööpinkidele (rubriik 8207). 

b) Naelaviilid, naelasõrad ja naelalõiketangid (rubriik 8214). 

c) Suhkrutangid (rubriik 8215). 

d) Masinatüüpi metallilõikekäärid (rubriik 8462) ja kontoriperforaatorid, millistel on alus augustaja kinnitamiseks või 

paigaldamiseks lauale vms (rubriik 8472). 

e) Piletiaugustajad, mis tembeldavad pileti kuupäeva või muude märkidega (rubriik 9611). 

8204 KÄSIMUTRIVÕTMED (SH DÜNAMOMEETRILISED VÕTMED); 

MUTRIVÕTMETE VAHETATAVAD OTSAKUD, KÄEPIDEMETEGA 

VÕI ILMA: 

- mutrivõtmed: 

8204 11 - - mittetellitavad 

8204 12 - - tellitavad 

8204 20 - mutrivõtmete vahetatavad otsakud, käepidemega või ilma 

Siia rubriiki kuuluvad järgmised käsitööriistad: 

1) Käsi-mutrivõtmed (näiteks fikseeritud või reguleeritavate põskedega; padrunivõtmed, 

toruvõtmed, põrktõkestiga mutrivõtmed; painutatud varrega mutrivõtmed (S-võtmed); 

mutrivõtmed jalgrataste, autode, puidukruvide, hüdrantide, torude jaoks (sh ketitüüpi 

toruvõtmed); dünamomeetrilised võtmed. Selle rubriigi alla aga ei kuulu klupid (keermete 

lõikamiseks torude välispinnale) (rubriik 8205). 

2) Vahetatavad padrunivõtmete otsakud, käepidemetega või ilma, sh hoovad ja pikendused.

8205 MUJAL NIMETAMATA KÄSI-TÖÖRIISTAD (SH 

KLAASILÕIKETEEMANDID); LEEKLAMBID; KRUUSTANGID, PITS- 

KRUVID JMS TOOTED, V.A TÖÖPINKIDE OSAD JA TARVIKUD; 

ALASID; TEISALDATAVAD ÄÄSID; RAAMIDEGA LIHVKETTAD 

(KÄSIAJAMIGA VÕI PEDAALIGA): 

8205 10 - tööriistad puurimiseks, sise- ja väliskeermestamiseks 

8205 20 - vasarad ja haamrid 

8205 30 - höövlid, meislid, peitlid jms puidulõikeriistad 

8205 40 - kruvikeerajad 

- muud käsi-tööriistad (k.a klaasilõiketeemandid): 

8205 51 - - majapidamistööriistad 

8205 59 - - muud 

8205 60 - leeklambid 

8205 70 - kruustangid, pitskruvid jms 

8205 80 - alasid; teisaldatavad ääsid; raamidega lihvkettad (käsiajamiga või pedaaliga) 

8205 90 - komplektid kahe või enama eelneva alamrubriigi toodetest 

Rubriiki kuuluvad kõik käsitööriistad, mis ei ole kaetud teiste rubriikidega selles grupis või 

mujal nomenklatuuris (vt selle grupi üldisi selgitusi), koos mõningate teiste pealkirjas märgitud 

tööriistade ja seadmetega. Siia kuulub suur hulk käsiinstrumente (sh mõned lihtsad käsiajamiga 

mehhanismid, nagu vändad, põrktõkestid või hammasülekanded). See instrumentide rühm 

hõlmab järgmist: 

A) Puurimise ja sise- ning väliskeermestamise instrumendid. Sellised nagu väntpuurid (sh 

põrktõkestiga), trellpuurid; klupid, pöörlid ja vindiplaadid. Vahetatavad instrumendid, nagu 

puurid, keermepuurid, otsakud ja vindilõikepead, kasutamiseks ülalmainitud 

käsiinstrumentidega on siit välja arvatud – vt rubriik 8207. 

B) Vasarad ja haamrid, nagu sepa-, katelsepa-, puusepa-, hobuserautaja-, kivilõikaja-, klaasija 

ja müürsepahaamrid, kivilõhkumisvasarad ja lisaseadmetega, nagu kirkad ja naelatõmbajad, 

vasarad. 

C) Höövlid, meislid, peitlid ja muud taolised puidulõikurid nagu igat liiki höövlid ja freesid 

(silumis-, soonimis-, õnardus- ja rupphöövlid jne), kaabitshöövlid ja puukoorijad, graveerimis- 

ja nikerdusnoad, mida kasutavad puusepad, tislerid, peentislerid, aamissepad, graveerijad 

jne. 

D) Kruvikeerajad (sh põrktõkestiga tüüpi). 

E) Muud käsiinstrumendid (sh klaasilõiketeemandid). 


1) Teatud hulk majapidamistööriistu, sh mõned nendest lõiketeradega, kuid mitte 

mehaanilist tüüpi (vt rubriigi 8210 selgitusi), millel on tööriista otstarveja mis ei vasta 

rubriigi 7323 tingimustele, sellised nagu: 

Triikrauad (gaasi-, petrooleumi-, söetriikrauad jne, kuid mitte elektritriikrauad, mis 

kuuluvad rubriiki 8516), lokitangid; pudeliavajad, korgitõmbajad, lihtsad konserviavajad 

(sh võtmed); pähklitangid; kirsikivi eemaldajad (vedrutüüpi); kingahoidjad; metallist 

noateritajad; siledad ja sakilised tordinoad; juustu- vms riivid; „kiir”-hakkijad 

(lõikeratastega); juustulõikelabidad, juurviljalõikurid; vahvlirauad; koore- ja 

munavahustajad, munalõikurid; võilabidad („võilokkijad”); jäätangid; juurviljapurustajad; 

pikkimisnõelad; ahjuroobid, tangid, kraabitsad ja ahjude või kaminate kattetõstjad. 

2) Kellasseppade tööriistad, nagu kivide surumise instrumendid, balansi tasakaalustamise 

instrumendid, neetimisalasid, tapiinstrumendid, balansivõlli monteerimise instrumendid ja 

reguleerimisinstrumendid. 

3) Klaasilõiketeemandid, sh teemantteraga ringjoonelised klaasilõikajad, mis on monteeritud 

gradueeritud õlale (ringjoonte lõikamiseks) ja teemant otsakuga nõelad klaasile 

joonistamiseks. Eraldi esitatud teemandid on siit välja arvatud (rubriik 7102). 

4) Sepatöö instrumendid nagu tahumisterad, sepistusvormid, ümarvenitusrauad, 

sepameislid ja augurauad. 

5) Kaevanduse, teetööde jms tööriistad nagu kanglabidad, murdmiskangid, kivilõikemeislid, 

augupuurid ja kiilud.

6) Tööriistad müürseppadele, vormijatele, tsemenditöölistele, krohvijatele, maalritele, jne 

nagu kellud, silujad, pahtlilabidad, kraabitsad ja mahalõikenoad, silujanõelad ja -puhastajad, 

sälgutusrullid, lõikerattaga klaasilõikajad, palettnoad. 

7) Mitmesugused käsiinstrumendid nagu hobuserautaja kõverad noad, kabjanoad, 

kabjahoidjad ja kabjalõikajad, külmmeislid ja löögirauad; neetijate augurauad, vormpinnid, 

ja löökrauad; mitte-tangitüüpi naelatõmbajad, konserviavajad ja tihvtitornid; kummiheeblid, 

kingsepanaasklid (ilma silmata); mööblipolsterdajate või raamatuköitjate augurauad; 

jootekolvid ja põletusrauad; metallikraabitsad; mitte-tangitüüpi saehambavõtmed; 

juustuproovivõtjad ja muud sellised; pinnaserammid; käiateritajad; vahendid kastide 

vöötamiseks, kuid mitte need, mis on rubriigis 8422 (vt vastavaidselgitusi); vedruga 

töötavad „püstolid” pakkide, kartongide jne sulgemiseks; padrunitega töötavad neetimise-, 

seinatüübeldamise jne instrumendid; klaasipuhuja piibud; väljapuhumispiibud; õlikannud 

õlituskannud (sh pumbaga või kruvimehhanismiga), tavotipritsid. 

F) Leeklambid, (näiteks jootmiseks pehme või kõva joodisega; värvi eemaldamiseks; 

kuumpeamootorite käivitamiseks). Neid lampe on kahte tüüpi, mõlemad autonoomsed, 

erinevad kasutatava kütuse poolest, nendel on kas kütusepaak petrooleumi või muu 

vedelkütuse jaoks (sageli väikese pumbaga), või vahetatav gaasiballoon. Mõnel juhul on 

lambi otsa kinnitatud tinutuskolb või põletusraud või muu lisaseade. Rubriik ei hõlma 

gaaskeevitusseadmeid (rubriik 8468). 

G) Kruustangid, pitskruvid ja muud sarnased, sh käsikruustangid, varraskruustangid, pingi- 

või lauakruustangid, tisleritele, puuseppadele, lukkseppadele, relvaseppadele, 

kellaseppadele jne, kuid mitte sealhulgas moodustavad tööpingi osa kruustangid. Sellesse 

gruppi kuuluvad hoidevahendid mis, sarnaselt kruustangidele, täidavad hoidva instrumendi 

ülesannet (näiteks mööbliklambrid, põrandaklambrid, instrumendiklambrid). 

Siia rubriiki kuuluvad ka metallist kruustangid mittemetalsete (puust, plastmassist jne) 

põskedega, hoitava eseme vigastamise vältimiseks. 

Siiski ei kuulu siia rubriiki vaakumsang (imihaarats), mis koosneb mitteväärismetallist alusest, käepidemest ja 

vaakuumikangist ning kummikettast ning on ette nähtud ajutiseks paigutamiseks mingile esemele eesmärgiga see 

sealt hiljem eemaldada (näiteks, rubriigid 7323, 7326 või 7616). 

H) Alasid; teisaldatavad ääsid; käsitsi- või pedaaliga käiad raamidega. 


1) Alasid (sh kahesarvelised alasid) mis tahes suuruses ja mis tahes kasutuse jaoks, näiteks 

sepaalasid, kellaseppade või juveliiride alasid; kingsepa saaparauad; vikatipinnimise alasid. 

2) Teisaldatavad ääsid, tavaliselt varustatud lõõtsa ja mõnikord ka alasiga. Neid kasutatakse 

tavaliselt väikestes töökodades, sadamates, jne. 

3) Käiad (käsitsi või pedaaliga käitatavad) puidust või muu raamiga. Mehaaniliselt käitavad 

käiad klassifitseeritakse grupis 84 või 85. Eraldi esitatud käiakivid ja muud sarnased 

klassifitseeritakse rubriigis 6804. 

Instrumendid, mis sisaldavad metalli, kuid mille tööosad on kummist, nahast, vildist, jne klassifitseeritakse vastavalt 

tööosa materjalile (grupid 40, 42, 59 jm). 

Peale ülaltoodud erandite on ka järgnevad sellest rubriigist välja arvatud: 

a) Käsiõmblusnõelad ja muud rubriigi 7319 tooted. 

b) Vahetatavad instrumendid, mis on ette nähtud kasutamiseks käsitööriistades, mehhaanilistes või mitte, tööpinkides 

või jõumasinatega käsiinstrumentides (näiteks kruvikeeraja otsakud ja kivipuuri otsakud) (rubriik 8207). 

c) Seadmed vedelike või pulbrite pihustamiseks (isegi kui nad on käsitsi töötavad (rubriik 8424). 

d) Käsiinstrumentide tööriistahoidjad (rubriik 8466). 

e) Käsiinstrumendid, pneumaatilised või sisseehitatud mitteelektrilise mootoriga (rubriik 8467). 

f) Markeerimis-, mõõte-, kontrolli-, või kalibreerimisinstrumendid (näiteks markeerimisšabloonid ja augustajad, kärnid 

ja märknõelad, kroonsirklid ja lekaalid) grupis 90. 

8206 JAEMÜÜGIKS PAKENDATUD KOMPLEKTID KAHEST VÕI 

ENAMAST RUBRIIKIDESSE 8202 - 8205 KUULUVAST TÖÖRIISTAST 

Sellesse rubriiki kuuluvad komplektid instrumentidest, mis langevad vähemalt kahte või 

enamasse rubriikidest 8202 kuni 8205 tingimusel, et nad on esitatud jaemüügikomplektidena 

(näiteks plastmasskarbis või metallist tööriistakastis).


1) Automehaaniku tööriistakomplektid, näiteks padrunivõtmete komplekt, mutrivõtmed, 

põrktõkestiga võtmed, kruvikeerajad, tangid. 

2) Lihtsad mutrivõtmete ja kruvikeerjate kombinatsioonid. 

Komplektid, mis sisaldavad vähemtähtsaid tööriistu teistest nomenklatuurii rubriikidest või 

gruppidest, jäävad klassifitseerituks siin rubriigis tingimusel, et sellised vähemad asjad ei muuda 

nende põhiiseloomu olla kahe või enam rubriigi 8202 kuni 8205 tööriistade komplektiks. 

8207 VAHETATAVAD TÖÖINSTRUMENDID KÄSI-TÖÖRIISTADE 

(MOOTORIGA VÕI ILMA) VÕI TÖÖPINKIDE JAOKS (NÄITEKS 

PRESSIMISEKS, LEHTSTANTSIMISEKS, SISE- JA 

VÄLISKEERMESTAMISEKS, PUURIMISEKS, KAMMLÕIKAMISEKS, 

FREESIMISEKS, TREIMISEKS VÕI KRUVIDE KEERAMISEKS), SH 

TÕMBESILMAD, EKSTRUDEERIMISMATRIITSID NING 

TÕÕRIISTAD KIVI- JA PINNASEPUURIDE JAOKS: 

- tööriistad kivi- või pinnasepuuride jaoks: 

8207 13 - - metallkeraamikast töötava osaga 

8207 19 - - muud, sh osad 

8207 20 - tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid 

8207 30 - tööriistad pressimiseks, lehtstantsimiseks või mulgustamiseks 

8207 40 - tööriistad sise- või väliskeermestamiseks 

8207 50 - tööriistad puurimiseks (v.a kivi puurimiseks) 

8207 60 - tööriistad sisetreimiseks ja kammlõikamiseks 

8207 70 - tööriistad freesimiseks 

8207 80 - tööriistad treimiseks 

8207 90 - muud vahetatavad tööinstrumendid 

Kuna selle grupi eelmised rubriigid (peale väheste erandite nagu saemasinate lehed) 

käsitasid põhiliselt käsiinstrumente, kas kasutamiseks nii nagu nad on või peale käepidemete 

kinnitamist, siis see rubriik haarab tähtsa osa instrumentidest, mis ei ole iseseisvalt 

kasutatavad, vaid on ette nähtud kinnitamiseks, sõltuvalt olemusest: 

A) Käsi-tööriistadesse, mis on kas jõumasinaga või ilma (näiteks trellpuurid, keermepuurid, 

klupid). 

B) Rubriikide 8457 kuni 8465 või rubriigi 8479 tööpinkidesse, grupi 84 märkuse 7 põhjal. 

C) Rubriig 8467 instrumentidesse, pressimiseks, stantsimiseks, keermestamiseks, 

puurimiseks, freesimiseks, hambalõikamiseks, treimiseks, lõikamiseks, tõukamiseks või 

tõmbamiseks jne metallide, kõvasulamite, puu, kivi, eboniidi, plastmasside või muude kõvade 

materjalide töötlemisel, või kruvide keeramiseks. 

Siia rubriiki kuuluvad ka instrumendid, kasutamiseks rubriigi 8430 kivipuurimismasinatega või 

pinnasepuuridega. 

Pressvormid, stantsid, puurid ja muud vahetatavad instrumendid muudele masinatele ja 

seadmetele peale nende, mis on ülalpool loetletud, klassifitseeritakse nende masinate ja 

seadmete osadena, mille jaoks nad on ette nähtud. 

Selle rubriigi instrumendid võivad olla ühes tükis või koostatud. 

Ühes tükis instrumendid on valmistatud täielikult ühest materjalist, üldjuhul kõrge 

süsinikusisaldusega legeeritud terasest. 

Koostatud instrumendid koosnevad ühest või enamast mitteväärismetallist, kõvasulamist või 

kermetist, teemandist või muust vääris- või poolvääriskivist tööosast, mis on kinnitatud mingile 

mitteväärismetallist alusele kas alaliselt, keevitamisega või sisse- või külgepandava osana. 

Viimasel juhul koosneb instrument mitte-väärismetallist korpusest ja ühest või enamast tööosast 

(tera, plaat, otsak), mis kinnitatakse instrumendi külge seadmega, mis kujutab endast näiteks 

kinnitusklambrit, kruviklambrit või vedrusplinti koos, kui vajalik, laastumurdmise nukiga. 

Selle rubriigi alla kuuluvad veel instrumendid mitteväärismetallist, abrasiivmaterjalidega 

varustatud või kaetud tööosaga tingimusel, et nendel instrumentidel on lõikehambad, sooned 

jne, mis säilitavad nende identsuse ja funktsiooni ka peale abrasiivi pealekandmist, st 

instrumendid, mida võiks võtta kasutusele ka ilma abrasiivita; enamik abrasiivinstrumente on 

siiski siit välja arvatud (vt rubriigi 6804 selgitusi).

Siin rubriigis klassifitseeritud instrumentide hulka kuuluvad: 

1) Kivi ja pinnase puurimise instrumendid, sh kaevanduste, õli- või uurimisotstarbeliteks 

puurimisteks (näiteks puurvasarad, puurpead, spiraalpuurid). 

2) Vormid metalli tõmbamiseks või ekstrusiooniks, sh tõmbelauad. 

3) Instrumendid stantsimiseks, pressimiseks või lõikestantsimiseks, sh stantsid ja pressvormid 

lehtmetallide külmpressimiseks; sepistusstantsid; tööpinkide augustus- või lõikestantsid ja 

pressvormid. 

4) Instrumendid sise- ja väliskeermestamiseks nagu keermepuurid ja -stantsid, klupid ja 

keermestajad. 

5) Puurinstrumendid, mitte kivi või pinnase puurimiseks, sh trellpuurid (spiraal- või mitte, 

tsentripuurid); vinnalpuurid jne. 

6) Instrumendid sisetreimiseks või hoonimiseks, sh hõõritsemiseks. 

7) Instrumendid freesimiseks, näiteks freesid (tasapinnalised, spiraalsed, hammaste 

maleruudupaigutusega või koonilised); hammasrataste tigufreesid jne. 

8) Instrumendid treimiseks. 

9) Muud vahetatavad instrumendid, nagu: 

a) Instrumendid teritamiseks, hööveldamiseks, soonimiseks, soveldamiseks või rihtimiseks. 

b) Instrumendid puidu tõukamiseks, freesimiseks või tappimiseks, sh lõikeketid puidu 

tõukamiseks. 

c) kruvikeeraja osikud. 

Traaditõmbamise silmad jne jäävad sellesse rubriiki isegi siis, kui nad on tehtud 

radioaktiivseks. 


a) Poleerimiskettad ja muud tööriistad kummist, nahast, vildist jne tööosadega, need on klassifitseeritud oma 

koostismaterjali järgi (grupid 40, 42, 59, jne). 

b) Igat liiki saelehed (rubriik 8202). 

c) Höövlirauad ja muud sarnased instrumentide osad (rubriik 8205). 

d) Masinate või mehaaniliste seadmete noad ja lõiketerad (rubriik 8208). 

e) Plaadid, vardad, otsakud instrumentide jaoks, monteerimata, paagutatud kõvasulamitest või kermetitest. (rubriik 

8209). 

f) Kunstkiu ekstrusioonidüüsid (rubriik 8448). 

g) Tööriista ja instrumentide hoidjad käsi- ja masinainstrumentide jaoks, iseavanevad vormipead (rubriik 8460). 

h) Klaaskiu tõmbesilmad (rubriik 8475) 

ij) Harjad (metallist või mitte), sellised, mida kasutatakse masinate osadena (rubriik 9603). 

8208 NOAD JA LÕIKETERAD MASINATE JA MEHAANILISTE SEADMETE 

JAOKS: 

8208 10 - metalli töötlemiseks 

8208 20 - puidu töötlemiseks 

8208 30 - köögiriistade ning toiduainetööstuse seadmete jaoks 

8208 40 - põllu-, aia- ja metsatööseadmete jaoks 

8208 90 - muud 

See rubriik käsitab monteerimata nugasid ja teri, mis võivad olla nelinurksed, ümargused või 

muukujulised. Ta ei hõlma, aga rubriikide 8201 kuni 8205 käsiinstrumentide lõiketeri või 

nugasid (näiteks höövliraudu). 

Selle rubriigi alla kuuluvad järgmised noad või lõiketerad: 

1) Metallide töötlemiseks: 

a) Terad ja noad kinnitamiseks tööpinkide instrumentidesse, näiteks hõõritsadesse, 

freesidesse. 

b) Terad giljotiinkääride või mehaaniliste kääride jaoks lehtmetallide, traadi, lattide jne 

lõikamiseks. 

2) Puidutöötlemiseks. 

a) Terad ja rauad höövlite ja muude sarnaste puutöömasinate jaoks. 

b) Terad vineerilõikamise masinatele.

3) Köögiseadmete või toiduainetööstuse masinate jaoks, nagu kodumasinates kasutatavad 

terad ja lõikajad, või lihunike, pagarite jne kasutatavad (lihamasinate terad, juurvilja hakkijad, 

leivalõikajad, singilõikurid). 

4) Põllu-, aia- ja metsatöömasinate jaoks, näiteks terad ja noad juurikapurustajatele, 

õlepeenendajatele jne või muruniitjatele, terad ja terade segmendid viljaniitjatele või 

koristusmasinatele. Selle rubriigi alla aga ei kuulu adranoad või randaalikettad. 

5) Muude masinate ja mehhanismide jaoks, nagu 

a) Terad ja noad, sh ümmargused või taldriknoad naha tükeldamiseks, koorimiseks või 

pinna puhastamiseks. 

b) Terad ja noad paberi, riide, plastmassi, jm lõikamiseks; tubakalõikamise masinatele, jne. 

8209 TÖÖRIISTADE PLAADID, PRUSSID, OTSAKUD JMS, TÖÖRIISTALE 

MONTEERIMATA, METALLKERAAMIKAST 

Selle rubriigi tooted on tavaliselt plaadi, tahvlikese, otsaku, vedru, rõnga, jne kujulised ja neid 

iseloomustab suur tugevus, isegi kuumas olekus ja suur jäikus. 

Nende spetsiaalsete omaduste tõttu on need plaadid, otsakud jm keevitatud või klambriga 

kinnitatud treiteradele, freesidele, puuridele, tõmbesilmadele või kiirlõiketeradele, mida 

kasutatakse metallide või teiste kõvade materjalide töötlemisel. Nad kuuluvad sellesse rubriiki 

sõltumata sellest, kas nad on teritatud või muul viisil ette valmistatud või mitte, kuid mitte siis, kui 

nad juba on monteeritud instrumendile; viimasel juhul kuuluvad nad instrumentide rubriiki, 

eriti rubriiki 8207. 

Sellesse rubriiki ei kuulu ka: 

a) Segamata, paagutamata kõvasulamid (rubriik 2849). 

b) Ettevalmistatud, kuid paagutamata kõvasulamite segud (rubriik 3824). 

c) Keraamilised plaadid, tükid ja otsakud ning muud sarnased instrumentide jaoks (rubriik 6909). 

d) Liivapritside düüsid ja muud masinate kulumiskindlad osad paagutatud kõvasulamitest (grupp 84). 

8210 KÄSIAJAMIGA MEHAANILISED SEADMED TOIDU JA JOOKIDE 

VALMISTAMISEKS NING SERVEERIMISEKS, MASSIGA KUNI 10 KG 

Selle rubriigi alla kuuluvad mitte-elektrilised, üldjuhul käsiajamiga mehaanilised seadmed, 

mille mass ei ületa 10 kg, kasutamiseks toidu või jookide ettevalmistamisel, töötlemisel või 

serveerimisel. 

Selle rubriigi jaoks käsitletakse seadet mehaanilisena, kui tal on sellised mehhanismid nagu 

vänt, hammasülekanne, arhimedese kruvi, pump jne; lihtsat kangi või varbkolbi ei ole loetud 

mehaaniliseks nähtuseks, mis tooks kaasa selles rubriigis klassifitseerimise, kui vaid see seade 

ei ole ette nähtud kinnitamiseks seinale või muule pinnale või ei ole varustatud alusplaadiga vms 

lauale, põrandale jne paigutamiseks. 

See rubriik koosneb seega seadmetest, mis kuuluksid kas rubriiki 8205 või gruppi 84 juhul, 

kui nad ei täidaks järgmisi tingimusi: 

1) Nad kaaluvad 10 kg või vähem. 

2) Nendel on ülalkirjeldatud mehhanismide omadused. 

Alljärgnevad on näited kaupadest, mis kuuluvad sellesse rubriiki eeldusel, et nad 

vastavad ülaltoodud tingimustele: 

Kohvi või maitseainete veskid; juurviljahakkijad ja purustajad; hakklihamasinad ja 

lihalõikurid; lihapressid, juusturiivid jne juur- ja puuviljalõikurid ja koorijad, sh kartulilõikurid; 

leivalõikajad; makaronide või spagettide lõikurid; seadmed puuviljade kivide eemaldamiseks 

(mitte need vedrutüüpi, mida hoitakse autonoomselt käes); pudeliavajad ja korkijad; 

mehaanilised konserviavajad (peale lihtsate konserviavajate rubriigist 8205); 

konservipurgisulgejad; võikirnud; jäätisekülmikud ja portsjonijagajad; muna-, koore- ja 

majoneesivahustajad ja mikserid; puuvilja- ja liha mahlapressid; jääpurustajad.

8211 LÕIKETERADEGA NOAD, HAMMASTATUD VÕI MITTE (SH 

AIANOAD), V.A RUBRIIGI 8208 NOAD, NENDE LÕIKETERAD: 

8211 10 - nugade komplektid 

- muud: 

8211 91 - - lauanoad, fikseeritud teraga 

8211 92 - - muud fikseeritud teraga noad 

8211 93 - - fikseerimata teraga noad 

8211 94 - - terad 

8211 95 - - mitteväärismetallist noapead 

Siia rubriiki kuuluvad lõiketeradega noad, mis võivad olla hambulised või mitte, välja arvatud 

rubriiki 8208 kuuluvad, ja mõningad instrumendid ja lauatarbed, mida mõnikord nimetatakse 

„nugadeks”, kuid mis on hõlmatud otseselt või kaudselt teiste selle grupi rubriikidega (näiteks 

rubriigi 8201 heinanoad ja muud kaubad, mis on loetletud nende selgituste lõpus). 


1) Igat liiki mitte-kokkukäivad lauanoad, sh lõike- ja dessertnoad. Nende pead ja terad võivad 

olla ühest tükist, või neil võivad olla mitteväärismetallist, puust, sarvest, plastmassist jne 

pead. 

2) Mitte- kokkukäivad köögi, kaupluse jms noad, üldjuhul vähem dekoratiivse välimusega 

kui eelmised. Selle kategooria alla kuuluvad, inter alia: 

Lihunikunoad, noad raamatuköitjate või paberilõikajate jaoks; parkija-, hobuserautaja-, 

sadulsepa- või kingsepanoad, peaga või ilma; mesinikunoad kärgede avamiseks; aedniku 

pookenoad, jne jahinoad, pussid; austrinoad; puuvilja koorimise noad. 

3) Igat liiki kokkukäivad noad, mitte-väärismetallist, puust, sarvest, plastmassist vms peadega. 

Selle grupi alla kuuluvad inter alia: 

Taskunoad, pliiatsiteritusnoad, suured taskunoad, matka- ja spordinoad (kõikidel nendel 

nugadel võib olla rohkem kui üks tera, või neil võib olla lisaks punnivinn, naaskel, 

kruvikeeraja, käärid, konserviavaja, jne); kokkukäivad taskunoad oksalõikamiseks, 

silmamiseks, pookimiseks, jne. 

4) Mitme vahetatava teraga noad, sõltumata sellest, kas need noad on pea sees või mitte. 

Selle rubriigi alla kuuluvad ka terad ülalloetletud nugade valmistamiseks, mis võivad olla 

jämedad või töödeldud toorikud, lihvitud või täielikult valmisterad. Selle rubriigi nugade 

mitteväärismetallidest pead on siia samuti sisse arvatud. 

Lisaks ülalpool esimeses lõigus märgitud erandile, on sellest rubriigist veel välja arvatud: 

a) Sirbid ja matšeeted (rubriik 8201). 

b) Rubriigi 8214 lõikeriistad. 

c) Kalanoad ja võinoad (rubriik 8215). 

o 

o o 



Alamrubriigi 8211 10 ulatus on piiratud erinevate nugade komplektidega või valitud toodete 

komplektidega, millistes nugade arv on suurem muude toodete arvust. 

8212 HABEMENOAD, TERAPARDLID JA NENDE TERAD (K.A TERADE 

TOORIKUD LINTIDENA): 

8212 10 - habemenoad ja terapardlid 

8212 20 - terad, sh terade toorikud lintidena 



1) Lahtise teraga habemenoad, sh eraldi esitatud noaterad (viimistletud või mitte) ja eraldi 

esitatud mitteväärismetallidest habemenoa pead. 

2) Žiletiaparaadid (terapardlid) ja nende mitteväärismetallidest osad ja terad, viimistletud 

või mitte. 

3) Plastmassist terapardlid mis on esitatud koos teradega.

Rubriiki kuuluvad ka mitteelektrilised kuivpardlid ja mitte-elektriliste pardlite terad, 

lõikeplaadid ja pead. 

Žiletiterade toorikud on samuti arvatud sellesse rubriiki, kui nad on oma pikkusmõõdus või 

teraseribana, lõõmutatud või mitte, tingimusel, et nad on perforeeritud ja valmis terade 

valmistamiseks või, et tera kontuur on sisse pressitud niimoodi, et see võimaldab tera kerget 

lahtimurdmist. 


a) Plastmassist terapardlid, kui nad on esitatud ilma teradeta (rubriik 3924). 

b) Elektripardlid ja selliste pardlite pead, terad ja lõikeplaadid (rubriik 8510). 

8213 KÄÄRID, RÄTSEPAKÄÄRID JMS KÄÄRID, NENDE TERAD 

Selles rubriigis klassifitseeritud käärid kujutavad endast kahte teineteise peale asetatud tera, 

mõnikord hambulist, mis on liigendatud kruviga või tihvtiga keskpunkti läheduses. Üldjuhul 

kuuluvad selle rubriigi alla ainult need käärid, mille kummagi haru ühes otsas on sõrmerõngas. 

Terad võivad olla ühest tükist või koosneda kokkupandud lõiketerast ja käepidemest. 

Rubriiki kuuluvad ka teatud tüüpi käärid kinnitusega ühes otsas ja ainult ühe sõrmerõngaga 

(kasutusel peamiselt tekstiilitööstuses). 


1) Tavalised käärid koduseks või kontorikasutamiseks, õmblustööks jne, sirgete või kõverate 

teradega. 

2) Käärid professionaalseks kasutamiseks vt rätsepa- või õmblejakäärid (sh 

nööpaugukäärid); juuksurikäärid (sh hõrenduskäärid); vaibategija, nahatöötleja, kindaõmbleja 

või modisti käärid. 

3) Maniküürkäärid, sh need, mille tera külg kujutab endast küüneviili. 

4) Väikesed kokkukäivad käärid, näiteks taskukäärid ja käärid tikkimistööks; lillekäärid; 

viinamarjakäärid; sigarikäärid. 

5) Spetsiaalkäärid nagu augustuskäärid; kahekordsed käärid (neljateralised) ribade 

lõikamiseks kangast; hobuse pügamise käärid; loomade küünte lõikamise käärid; 

aednikukäärid (ühe kumera ja ühe nõgusa teraga), millel on kääridele iseloomulikud 

sõrmerõngad (näiteks lillede lõikamiseks). 

Rubriiki kuuluvad ka kääride terad, viimistletud või mitte. 


a) Hekikäärid, lambakäärid jne teradega, millistel ei ole sõrmerõngaid, ja aedniku- ja muud sarnased ühekäe pügajad 

ja lõikajad (sh linnukäärid) rubriigist 8201. 

b) Spetsiaalsed kahekäekäärid loomade sõrgade lõikamiseks (rubriik 8205). 

8214 MUUD LÕIKERIISTAD (NÄITEKS JUUKSELÕIKUSMASINAD, 

LIHUNIKU- JA KÖÖGIKIRVED, RAIUMIS- JA PAKKIMISNOAD, 

PABERINOAD); MANIKÜÜRI- JA PEDIKÜÜRIKOMPLEKTID JA - 

TARBED (SH KÜÜNEVIILID): 

8214 10 - paberinoad, noad kirjaümbrike lahtilõikamiseks, kaapenoad, pliiatsiteritajad, nende 

terad 

8214 20 - maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid) 

8214 90 - muud 

See rubriik sisaldab järgmist: 

1) Paberinoad, kirjanoad, kustutusnoad, pliiatsiteritajad (sh taskutüüpi) ja nende terad, 

kuid mitte rubriigi 8472 pliiatsiteritusmasinad. 

2) Maniküüri ja pediküüri komplektid ja instrumendid, sh küüneviilid (kokkukäivad või 

mitte). Selliste instrumentide hulka kuuluvad ka küünepuhastajad, konnasilmalõikajad, 

konnasilmapintsetid, sarvnahanoad, sarvnahatõukajad, küünelõikajad. 

Maniküüri ja pediküüri komplektid sisaldavad selliseid instrumente karpides, kastides jne 

ja võivad sisaldada kääre, mitte-metallist küünepoleerijaid, karvaeemaldamispinsette jne 

millised eraldi võetuna tuleksid klassifitseerida nende vastavates rubriikides.

3) Juukselõikusmasinad, käsitsitöötavad, mitte-elektrilised. Elektri-juukselõikusmasinad 

sisseehitatud elektrimootoriga on klassifitseeritud rubriigis 8510. Mehaanilised karvalõikajad 

loomade jaoks, tavaliselt alusele monteeritud ja painduva jõuülekandega, klassifitseeritakse 


Rubriigi alla kuuluvad mitte ainult selle rubriigi juukselõikusmasinate osad, vaid samuti ka 

rubriigi 8436 mehaaniliste lõikusmasinate lõikeplaadid ja pead. 

4) Lihuniku- või kööginoad, suured kööginoad ja hakkimisnoad. Nendel toodetel ei ole 

normaalse noa kuju ja nad võivad olla ette nähtud kasutamiseks mõlema käega. 

8215 LUSIKAD, KAHVLID, KULBID, VAHUKULBID, TORDILABIDAD, 

KALA- JA VÕINOAD, SUHKRUTANGID JMS KÖÖGI- JA 

LAUATARBED: 

8215 10 - köögi- ja lauatarvete komplektid, mis sisaldavad vähemalt üht väärismetalliga 

pinnatud eset 

8215 20 - muud köögi- ja lauatarvete komplektid 

- muud: 

8215 91 - - pinnatud väärismetalliga 

8215 99 - - muud 


1) Igat liiki lusikad, sh soola- ja sinepilusikad. 

2) Lauakahvlid; lihakahvlid, kokakahvlid; koogikahvlid; austrikahvlid; teokahvlid; röstimiskahvlid. 

3) Kulbid ja vahukulbid (juurvilja, prae jne jaoks). 

4) Labidad kala, tordi, maasikate, sparglite serveerimiseks. 

5) Mittelõikavad kalanoad ja võinoad. 

6) Igat liiki suhkrutangid (lõikavad või mitte), koogitangid, eelroatangid, sparglitangid, teotangid, 

lihatangid ja jäätangid. 

7) Muud lauanõud nagu linnu- või lihahaaratsid või homaari- või muu tükina tõstetava toidu 

haaratsid. 

Need kaubad võivad olla ühes tükis või varustatud mitte-väärismetallist, puust, plastmassist 

vms peade või pidemetega. 

Vastavalt grupi märkusele 3 kuuluvad sellesse rubriiki ka komplektid, mis koosnevad ühest 

või enamast rubriigi 8211 noast ja vähemalt sama suurest hulgast selle rubriigi toodetest. 

Sellest rubriigist on välja arvatud aiakääride või kääride tüüpi vähikäärid ja linnukäärid (rubriik 8201 või 8213). 

__________


GRUPP 83 

MITMESUGUSED MITTEVÄÄRISMETALLIST TOOTED 

1. Selle grupi toodete mitteväärismetallidest osad klassifitseeritakse koos nende toodetega, 

mille juurde nad kuuluvad. Rubriikide 7312, 7315, 7317, 7318 ja 7320 rauast või terasest 

tooteid ning gruppide 74–76 ja 78–81 samalaadseid mitteväärismetallist tooteid ei käsitata 

siiski sellesse gruppi kuuluvate toodete osadena. 

2. Rubriigis 8302 tähistatakse terminiga pöörd- või rullrattad pöörd- või rullrattaid, mille läbimõõt 

(k.a rattakumm, kui see on olemas) ei ületa 75 mm, või ka pöörd- või rullrattaid, mille 

läbimõõt (k.a rattakumm, kui see on olemas) ületab 75 mm, tingimusel, et kummi laius on 

alla 30 mm. 

ÜLDINE 

Kui gruppides 73 kuni 76 ja 78 kuni 81 on tooted klassifitseeritud nende koostismetallide 

alusel, siis see grupp, nagu ka grupp 82, hõlmab teatud kaubaklasse sõltumata metallist, millest 

nad on valmistatud. 

Üldiselt, mitteväärismetallidest osad tuleb klassifitseerida nende toodete järgi, mille osad nad 

on (vt grupi märkus 1). Kuid see grupp ei hõlma vedrusid (isegi kui nad on spetsifitseeritud 

lukkude jne jaoks), kette, trosse, neete, polte, kruvisid või naelu; need kaubad klassifitseeritakse 

nende vastavates rubriikides gruppides 73 kuni 76 ja 78 kuni 81 (vt XV jaotise märkus 2 ja 

selle grupi märkus 1). 

8301 TABALUKUD JA LUKUD (VÕTMEGA, KOODIGA VÕI 

ELEKTRILISED); MITTEVÄÄRISMETALLIST; KREMOONID JA 

KREMOONIDEGA RAAMID, LUKKUDEGA, 

MITTEVÄÄRISMETALLIST; VÕTMED EELNIMETATUD TOODETE 

JAOKS: 

8301 10 - tabalukud 

8301 20 - mootorsõidukite lukud 

8301 30 - mööblilukud 

8301 40 - muud lukud 

8301 50 - kremoonid ja kremoonidega raamid, lukkudega 

8301 60 - osad 

8301 70 - võtmed (ilma lukuta) 

Sellesse rubriiki kuuluvad sulgevad seadmed (näiteks silindrilised, kangtüüpi või bramahtüüpi 

lukud), mis töötavad võtmega või on juhitavad tähtede või märkide kombinatsiooniga 

(koodlukud). 

Siia kuuluvad ka elektriliselt töötavad lukud (näiteks trepikodade välisuste või liftiuste jaoks). 

Neid lukke võib juhtida näiteks magnetkaardi sissepanemisega, andmete sisestamisega 

elektriliselt sõrmikult, või raadiosignaaliga. 

Sellepärast kuuluvad siia rubriiki, inter alia, 

A) Mis tahes tüüpi tabalukud ustele, kirstudele, kastidele, jalgratastele jne, sh võtmega töötavad 

riivid. 

1

B) Uste või väravate, kirjakastide, seifide, karpide või laegaste, mööbli, klaverite, kirstude, 

kohvrite, käekottide, diplomaadikohvrite, jne lukud; lukud autode, raudteevagunite, trammide 

jne jaoks; liftide, žalusiide, lükanduste jne lukud. 

C) Kremoonid ja kremoonidega raamid, lukustatavad. 


1) Ülalmainitud toodete mitte-väärismetallidest osad mis on sellistena selgesti äratuntavad 

(näiteks korpused, keeled, plaadid, pesad, katteplaadid, lukukeele hambad, mehhanismid ja 

silindrilised südamikud). 

2) Mitte-väärismetellidest võtmed ülalmainitud toodete jaoks, töödeldud või mitte (sh valatud, 

sepistatud või stantsitud toorikud). 

Siia rubriiki kuuluvad ka spetsiaalsed raudteevagunite kupeede võtmed, kokkukäivad 

võtmed, jm. 

Kuid rubriiki ei kuulu lihtsad vedrulukud ja riivid (rubriik 8302). Samuti kinnitid ja kremoonid käsipakkidele, 

kirjakastidele, dokumendikohvritele (mis ei tööta luku või koodiga) (rubriik 8308). 

o 

o o 



Selle alamrubriigi alla kuuluvad mitte ainult koduse mööbli lukud vaid ka kontorimööbli lukud. 

8302 MITTEVÄÄRISMETALLIST KINNITUSDETAILID, FURNITUURID JMS 

TOOTED MÖÖBLI, USTE, TREPPIDE, AKENDE, RULOODE, 

SADULSEPATOODETE, KOHVRITE, KASTIDE, KARPIDE JM JAOKS; 

MITTEVÄÄRISMETALLIST KÜBARANAGID JMS KRONSTEINID, 

TUGIJALAD; PÖÖRD- VÕI RULLRATTAD MITTEVÄÄRISMETALLIST 

KINNITUSDETAILIDEGA; MITTEVÄÄRISMETALLIST USTE 

AUTOMAATSULGURID: 

8302 10 - hinged 

8302 20 - pöörd- või rullrattad 

8302 30 - muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted mootorsõidukite jaoks 

- muud kinnitusdetailid, furnituurid jms: 

8302 41 - - ehituse jaoks 

8302 42 - - mööbli jaoks 

8302 49 - - muud 

8302 50 - kübaranagid jms kronsteinid, tugijalad 

8302 60 - uste automaatsulgurid 

Siia rubriiki kuulub üldotstarbeline mitte-väärismetallidest furmituur, mis on laialdaselt 

kasutatud mööblil, ustel, akendel, tõldadel, jne. Selle üldise klassi kaubad jäävad sellesse 

rubriiki isegi siis kui nad on ette nähtud mingiks spetsiaalseks kasutuseks (näiteks ukse 

käepidemed või autouksehinged). Kuid see rubriik ei laiene kaupadele mis kujutavad endast 

tootestruktuuri olulist osa, nagu aknaraamid või pöördtooli pöörel. 

Selle rubriigi alla kuuluvad: 

A) Igat liiki hinged (näiteks aashinged, väljatõstetavad hinged, nurgahinged, latthinged). 

B) Pöörd- või rullrattad, nii nagu defineeritud grupi märkuses 2. Sellesse rubriiki kuulumiseks 

peab rullikutel olema mitte-väärismetallist armatuur, kuid rattad võivad olla mis tahes 

materjalist (välja arvatud väärismetall). 

Kui pöörd- või rullrattal on õhkrehvid, tuleb selle diameetrit mõõta normaalrõhuga täidetud 

rehvide juures. 

Kodarate olemasolu ei mõjuta pöörd- või rullrataste klassifitseerimist selles rubriigis. 

Rullikud, mis ei vasta selle rubriigi tekstile või grupi märkusele 2, on siit välja arvatud (näiteks grupp 87). 

C) Kinnitusdetailid, furnituurid ja muud sarnased mootorsõidukites (näiteks sõidu- või 

veoautodele, bussides) kasutamiseks sobivad tooted, mis ei ole osad või lisaseadmed 

XVII jaotisest. Näiteks: ornamentaalsed helmasribad; jalatoed; käetoed ja käepidemed; 

kardinate armatuur (varbad, kronsteinid, klambrid, vedrumehhanismid, jne); sisemised 

pakiriiulid; akende avamise mehhanismid; spetsiaalsed tuhatoosid; tagaseina 

kinnitusvahendid. 

2

D) Kinnitusdetailid, furnituurid ja muud taolised tooted hoonete jaoks. 


1) Uksetõkestid keti, lati või muu sellisega; aknapoolte riivid ja furnituur, lahtikäivate 

aknapoolte fiksaatorid ja piirajad, lünettide või laeakende tõkestid ja furnituur; uksehaagid 

ja nende vastused; haagid ja furnituur kahekordsetele akendele; aknaluukide ja ruloode 

haagid, kinnitid, tõkestid ja rullikuotsad; kirjakasti ava katteplaadid; uksekoputid; 

uksesilmad (peale nende, mis on varustatud optilise elemendiga). 

2) Fiksaatorid (sh kuuliga vedrutõkestid), riivid, kinnitid, vedrulukud, jne (mis ei ole võtmega 

töötavad riivid rubriigist 8301) ustele. 

3) Furnituur lükandustele või kaupluseakendele, garaažidele, kuuridele, angaaridele (näiteks 

sooned ja roopad, rattad ja rullikud). 

4) Lukuaukude ja lukkude plaadid hoonete ustele. 

5) Kardinate, ruloode või portjääride furituur (näiteks vardad, torud, rosetid, klambrid, paelad, 

rõngad, stopperid); ruloode haagid, suunajad ja sõlmehoidjad; trepikoja furnituur nagu 

trepiastmete kaitsed; vaipade kinnitid, trepivardad; trepikäsipuude nupud. 

Vardad, torud ja latid, mis sobivad kasutamiseks kardina- või trepivarbadena, 

sobivasse pikkusesse lõigatud, jäävad klassifitseerituks vastavalt oma koostismetallile. 

6) Nurgatugevdajad, tugevdusplaadid, jne ustele, akendele või aknaluukidele. 

7) Uksefiksaatorid ja uksesulgurid (peale nende, mida käsitletakse punktis H) allpool). 

E) Kinnitusdetailid, furnituurid ja muud sarnased tooted mööbli jaoks. 

Selle grupi alla kuuluvad: 

1) Mööblijalgade kaitsetihvtid (ühe või enama teravikuga) jne; metallist dekoratiivne furnituur; 

riiuli regulaatorid raamatukappidele jne; puhvetikappide, voodite furnituur; 

lukuauguplaadid. 

2) Nurgatugevdajad, tugevdusplaadid, nurgad, jne. 

3) Riivistid (sh vedruga kuulriivistid), riivid, kinnitid, vedrulukud (mis ei ole võtmega käivad 

riivid rubriigist 8301). 

4) Fiksaatorid ja sulgurid kirstudele. 

5) Käepidemed ja nupud sh lukkude ja vedrulukkude jaoks. 

F) 1) Furnituur ja muud sarnased tooted kastide, kirstude, kohvrite või muude sarnaste 

reisikaupade jaoks, näiteks kaanesiinid (kuid mitte kinnitid); käepidemed, nurgakaitsed; 

kaanehoidjad; sulgurvardad korvkohvritele, volditavate kohvrite armatuur; kuid käekottide 

kaunistused kuuluvad rubriiki 7117. 

2) Nurgatugevdajad, tugevdusplaadid, nurgad, jne kirstudele, kastidele, karpidele, kohvritele, 

jne. 

3) Furnituur ja muud sarnased tooted sadulsepakaupadele, nagu suurauad, sadulakaared, 

jalused; trengide, rangide ja ohjade rõngad; kurinad ja muu rakmete armatuur. 

4) Laegaste ja surnukirstude furnituur. 

5) Furnituur ja muud sarnased tooted veesõidukitele ( laevadele ja paatidele). 

G) Kübaranagid, kübaravarnad, kronsteinid (jäigad, liigendiga või hammastatud, jne) ja muud 

hoidjad nagu riidevarnad, köögirätikunagid, harjanagid, võtmenagid. 

Riidevarnad vms, millel on mööblile iseloomulikud tunnused, näiteks riiuliga riidevarn, klassifitseeritakse grupis 

94. 

H) Automaatsed uksesulgurid, vedru- või hüdraulilist tüüpi, ustele, väravatele, jne. 

8303 SOOMUSTATUD VÕI TUGEVDATUD SEIFID, TERASKAPID JA 

UKSED, ÜÜRISEIFID, RAHA- JA DOKUMENDIKASTID JMS TOOTED, 

MITTEVÄÄRISMETALLIST 

Siia rubriiki kuuluvad seifid, varalaekad ja varakambrite uksed väärtpaberite, ehete, 

dokumentide, jne hoidmiseks varguse ja tulekahju eest. 

Selle rubriigi seifid ja varalaekad on terasest konteinerid, mille seinad on soomustatud (st 

tehtud suure tugevusega legeeritud terasest) või lehtterasest, mis on tugevdatud, näiteks 

tugevdatud tsemendiga. Neid kasutatakse pankades, kontorites, hotellides, jne. Nad on 

varustatud väga kindlate lukkudega ja sageli ka õhukindlate ustega ja kahekordsete seintega, 

mille vaheruum on täidetud halvasti soojust juhtiva materjaliga. Rubriiki kuuluvad ka 

3

varakambrite uksed (kas ukseraamidega või ilma) ja varakambrite seifilaekad, nagu neid 

kasutatakse pankades, väärtuste hoidlates, tehastes jne, kus vajatakse suurt hoiupinda. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka metallist kassad või dokumentide kastid (kas sisemiste 

jaotustega või ilma). Need on kantavad karbid (võtmega või koodlukuga) mõnikord 

kahekordsete seintega, mis vastavalt oma konstruktsioonile ja materjalile pakuvad piisavat 

kaitset varguse ja tule vastu. Korjanduskarbid, rahakarbid, jne kuuluvad siia rubriiki tingimusel, 

et neil on samasugused ohutusmeetmed; vastasel korral klassifitseeritakse need vastavalt 

nende materjalile või mänguasjadena. 

Rubriiki ei kuulu konteinerid, mis on spetsiaalselt projekteeritud kaitsma tule, löökide ja purunemise eest ja mille 

seinad ei paku eriti tõsist takistust nende lahtimurdmisele puurimise või lõikamisega (rubriik 9403). 

8304 MITTEVÄÄRISMETALLIST TOIMIKUKAPID, DOKUMENDI- JA 

KARTOTEEGIKAPID, PABERIKARBID JA -ALUSED, 

PLIIATSIKARBID, TEMPLIALUSED JMS KONTORITARBED JA 

-SISSESEADE (V.A RUBRIIGI 9403 MÖÖBELKONTORI) 

Siia rubriiki kuuluvad toimikukapid, dokumendi ja kartoteegikapid ja muud sarnased 

kontoriseadmed kirjavahetuse, kartoteegikaartide või muude paberite hoidmiseks, töötlemiseks 

või sorteerimiseks, tingimusel, et see seade ei ole ette nähtud põrandal seisma või ei ole muul 

moel kaetud grupi 94 märkusega 2 (rubriik 9403) (vt grupi 94 üldiseidselgitusi). Selle rubriigi 

alla kuuluvad ka dokumentide sorteerimise lauad, masinakirjutajate paberihoidjad, lauavarnad ja 

-riiulid ning lauavarustus (nagu raamatuhoidjad, paberi hoidjad, tindipotialused ja tindipotid, 

pliiatsitoosid, pitsatihoidjad ja kirjapressid). 

Kuid rubriiki ei kuulu paberikorvid, mis klassifitseeritakse nende valmistusmaterjalide järgi (näiteks rubriik 7326). 

8305 KIIRKÖITJATE JA MAPPIDE DETAILID NING FURNITUUR; KIRJA- 

KLAMBRID JA -NURGAD, KAARDIRATSURID JMS KONTORI- 

TARBED, MITTEVÄÄRISMETALLIST; KLAMBRID PLOKKIDENA 

(NÄITEKS KASUTAMISEKS KONTORIS, POLSTERDAMISEL, 

PAKENDAMISEL), MITTEVÄÄRISMETALLIST: 

8305 10 - kiirköitjate ja mappide detailid ja furnituur 

8305 20 - klambrid plokkidena 


Rubriiki kuuluvad mitteväärismetallist klambri-, nööri-, vedrukangi-, rõnga-, kruvi-, vms tüüpi 

furnituur kiirköitjate või toimikute jaoks. Veel kuuluvad sellesse rubriiki kaitserõngad, ribid ja - 

nurgad pearaamatu ja teiste suurte märkmeraamatute jaoks; samuti metallist kontoritarbed, 

mida kasutatakse indekseeritavate paberite kokkukinnitamiseks (näiteks kirjaklambrid, 

kirjanurgikud, kaardiratsurid; toimikusildid); traatklambrid pakkidena kasutamiseks 

klambrilööjates kontorites, mööblipolsterdusel, pakkimisel. 


a) Joonestusrõhknaelad (näiteks rubriik 7317 või 7415). 

b) Klambrid ja kinnitused raamatute, arveraamatute jne jaoks (rubriik 8301 või 8308). 

8306 MITTEVÄÄRISMETALLIST KELLUKESED, KELLAD JA GONGID 

JMS TOOTED, MITTE-ELEKTRILISED; MITTEVÄÄRISMETALLIST 

KUJUKESED JM KAUNISTUSED; FOTO-, PILDIRAAMID JMS 

RAAMID, MITTEVÄÄRISMETALLIST; PEEGLID, 

MITTEVÄÄRISMETALLIST: 

8306 10 - kellukesed, kellad, gongid jms 

-kujukesed jm dekoratiivesemed: 

8306 21 - - pinnatud väärismetalliga 

8306 29 - - muud 

8306 30 - foto-, pildiraamid jm raamid; metallpeeglid 

4

A) MITTEELEKTRILISED KELLAD, GONGID JA MUUD SARNASED TOOTED. 

Sellesse rühma kuuluvad mitteväärismetallist mitteelektrilised kellad ja gongid. Siia kuuluvad 

religioossete teenistuspaikade, üldkasutatavate hoonete, kooli-, vabriku-, laeva-, tuletõrje- jmt 

kellad; uksekellad; lauakellukesed; käsikellad; karjakellad; jalgrataste, skuutrite või lapsevankrite 

signaalkellad; harrastuspüügivahendite kellukesed (ilma välisklambrite, kinnitusklambrite või 

muude paigaldusvahenditeta); ukse alarmkellad, lauakongid jmt; kaunistatud suveniirkellukesed, 

näiteks turistidele. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka metallist osad, nagu tilad, käepidemed, kuplid (sh need, mis 

sobivad nii elektrilistele kui ka mitteelektrilistele kelladele. Siia kuuluvad ka metallist nupud ja 

pöördvõtmed mitte-elektriliste laua- või uksekellade jaoks. 


a) Terasest või rauast sõrestik kirikukellade toetamiseks (rubriik 7308). 

b) Kellatraadid, kangid ja kinnitusdetailid mehaanilist tüüpi uksekellade jaoks (näiteks rubriik 7325, 7326). 

c) Elektrikõlistid ja muu signaliseeriv aparatuur (rubriik 8531). 

d) Kellade kellamängud ja gongid (rubriik 9114). 

e) Kellamängud ja gongid, mis on muusikainstrumentidele iseloomulike tunnustega rubriigist 9206 või 9207. 

f) Tooted, millised sisaldavad kella (näiteks koerakaelarihmad (rubriik 4201), teatud muusikainstrumendid (näiteks 

tamburiinid) (grupp 92), mänguasjad (rubriik 9503), harrastuspüügivahendite kellukesed paigaldatud 

välisklambrite, kinnitusklambrite või muude vahendite külge (rubriik 9507). 

B) DEKORATIIVSKULPTUURID JA MUUD DEKORATIIVESEMED. 

Sellesse rühma kuulub laialdane hulk mitte-väärismetallist (kas mittemetalsete lisaosadega 

või ilma) dekoratiivesemed, selliseid mis on põhiliselt ette nähtud ilustuseks, näiteks kodus, 

kontoris, koosolekuruumides, religioossete talituste kohtades, aedades. 

Tuleb märkida, et sellesse rühma ei kuulu Harmoonilise süsteemi spetsiifilisemate rubriikide 

tooted, isegi kui neid tooteid nende viimistluse poolest võiks pidada dekoratiivesemeteks. 

Sellesse rühma kuuluvad tooted, millistel ei ole kasulikku väärtust, vaid mis on täielikult 

dekoratiivsed, ja tooted, mille ainus kasulikkus on sisaldada või hoida teisi dekoratiivesemeid või 

anda lisa nende dekoratiivsele mõjule, näiteks: 

1) Büstid, kujukesed ja muud dekoratiivkujud, ornamendid (sh need, mis kujutavad endast 

kellaümbrist) kaminasimsidele, riiulitele, jne; (loomad, sümboolsed või allegoorilised kujud jne); 

spordi- või kunstitrofeed (karikad, jne);seinaornamendid koos riputusfurnituuriga (metallkettad, 

taldrikud, kandikud, medaljonid mis ei ole personaalseks kaunistuseks); kunstlilled, rosetid ja 

muud dekoratiivsed kaubad valatud või sepistatud rauast (tavaliselt sepisraud); nipsasjad 

riiulitele või kodustele stellaažidele. 

2) Tooted religioosseks kasutamiseks, nagu reliikvialaekad, lihtsad armulauakarikad, kaanega 

armulauakarikad, armulauaastjad või krutsifiksid. 

3) Lauavaagnad, vaasid, kannud, lillevaasid (sh ülepõletatud emailiga). 

* 

* * 

Siia kuuluvad allpool selgitatud tingimustel ka teatud kaubad kahest alljärgnevast 

kategooriast, kuigi nad on ka tarbekaubana kasutatavad: 

A) Kodumajapidamise tooted, sõltumata sellest kas nad on potentsiaalselt kaetud spetsiaalsete 

rubriikidega selliste kaupade jaoks (näiteks rubriigid 7323, 7418 ja 7616) või „muude toodete” 

rubriikidega (näiteks eriti tooted tinast ja niklist). Need koduse kasutuse tooted on üldjuhul 

ette nähtud põhiliselt kasulikuks kasutamiseks, ja iga dekoratsioon on tavaliselt teisejärguline 

nii, et ta ei sega toote kasulikku kasutamist. Seepärast, kui sellised kaunistatud tooted 

teenivad kasulikku eesmärki mitte vähem mõjusalt kui nende lihtsamad analoogid, tuleb neid 

klassifitseerida kodukaubana ja mitte siin. Teisest küljest, kui toote kasulikkus on allutatud 

tema dekoratiivsusele või kaunistuse iseloomule, tuleb ta klassifitseerida siin, näiteks 

kandikud, mis on nii tugevasti kohrutatud, et nende kasulikkus on tegelikult kadunud; 

ornamendid, millel on täiesti juhuslik alus või ruum, mida võib kasutada alustassi või 

tuhatoosina ja miniatüürid, millel ei ole tegelikku kasulikku rakendust (miniatuursed 

kööginõud). 

B) Sellised tooted, olemata majapidamise või kodutooted, võiksid muidu kuuluda iga metalli 

käsitleva grupi lõpus olevatesse jääkrubriikidesse (näiteks suitsetaja komplektid, ehtekastid, 

5

sigaretikarbid, viirukialused, viirukipotid, tikutoosi hoidjad). Need kaubad klassifitseeritakse 

siin rubriigis, kui nad on selgelt ette nähtud eelkõige dekoratiivseteks eesmärkideks. 

C) FOTO-, PILDI- VÕI MUUD SARNASED RAAMID; MITTEVÄÄRISMETALLIST PEEGLID. 

Siia kuuluvad mitte-väärismetallist mis tahes kujulised ja mis tahes suuruses foto-, pildi- ja 

peegliraamid. Nad jäävad siia ka siis, kui nad on toega ja papist, puust või muust materjalist 

tagaseinaga. Selle rühma kuuluvad sileda klaasiga varustatud raamid, kuid metallraamidega 

klaaspeeglid on siit välja arvatud (rubriik 7009). 

Trükitud pildid ja fotod, mis on esitatud mitteväärismetallist raamides, klassifitseeritakse 

samuti selles rubriigis kui kogu terviku põhiolemuse annavad raamid; muudel juhtudel 

klassifitseeritakse sellised tooted rubriigis 4911. 

Raamitud maalide, jooniste, akvarellide, kollaažide ja muude sarnaste juures ja originaalsete 

gravüüride, litograafiate juures tekib sageli küsimus, kas klassifitseerida toodet kui tervikut või 

tuleb raaame klassifitseerida eraldi. Selle kohta vaata grupi 97 märkust 5 ja rubriikide 9701 ja 

9702selgitusi. 

Siia kuuluvad ka metallpeeglid (muud, kui optilised elemendid, vaata rubriigi 9001 ja 

9002selgitusi), näiteks seina- või taskupeeglid ja tahavaatepeeglid, mis üldjuhul on tehtud 

terasest või kroomist, niklist või hõbedaga plakeeritud terasest või valgevasest. Nad peavad 

olema raamitud, alusele kinnitatud või toega, või esitatud komplektis oma nahast, riidest või 

muudest materjalidest karbi või kandevööga. 

* 

* * 


a) Separauast või muudest metallidest piirded ja balustraadid (näiteks rubriik 7308). 

b) Noad, lusikad, kahvlid (grupp 82). 

c) Lukud ja nende osad (rubriik 8301). 

d) Mööbli, uste, treppide ja akende furnituur ja kaunistused (rubriik 8302). 

e) Grupi 90 instrumendid ja aparaadid (näiteks baromeetrid ja termomeetrid isegi siis kui nad on põhiliselt 

dekoratiivses esituses). 

f) Kellad ja nende ümbrised, isegi siis kui viimased on dekoratiivsed või koosnevad, näiteks, kujukestest või muudest 

sellistest, mis on selgesti ette nähtud olema kellaümbriseks (grupp 91). 


h) Mänguasjad ja mängud (grupp 95). 

ij) Laua-sigaretisüütajad (rubriik 9613); aroomi- jms pulverisaatorid (rubriik 9616). 

k) Kunstitooted, kollektsioonide osad ja antiikkaubad (grupp 97). 

8307 MITTEVÄÄRISMETALLIST PAINDTORUD, FURNITUURIGA VÕI 

ILMA: 

8307 10 - rauast või terasest 

8307 90 - muust mitteväärismetallidest 

Painduvat metalltoru on kahte tüüpi, mis erinevad nende valmistamisprotsessi poolest: 

1) Paindtorud, mis kujutavad endast spiraalselt valtsitud profileeritud riba, kas serva kinnitusega 

või ilma. Seda tüüpi torud võivad olla tehtud vee- või gaasipidavaks nende tihtimisel kummi, 

asbesti, tekstiili vms materjaliga. Siis võib neid kasutada elektrikaabli või painduva 

transmissioonisüsteemi veekindla kaitsena; tolmuimejatoruna; suruõhu, auru, gaasi, vee, 

bensiini, õli või muude torujuhtmetena mooterites, tööpinkides, pumpades, 

transformaatorites, hüdraulika- või pneumaatikaseadmetes, kõrgahjudes, jne. Samasugused 

torud, mis ei ole tehtud vettpidavaks, on kasutusel liiva, killustiku, tolmu, karvade jne 

torujuhtmetena ja samuti mõningatel juhtudel, elektrikaablite, muude painduvate 

transsmissioonitorude, kummitorude jne kaitseks. 

2) Gofreeritud paindtorud mis on valmistatud näiteks siledapinnalise toru deformeerimisega. 

Need torud on loomult vett- ja gaasipidavad ja neid võib kasutada ilma täiendava 

töötlemiseta otstarveteks, mis olid loetletud lõigus 1) eespool. 

6

Selleks et suurendada nende survetugevust, võib mõlemat tüüpi paindtorusid tugevdada ühe 

või enama traadist või metalliribast punutud sukaga. Need sukad on mõnikord kaitstud 

spiraaltraadiga, ja võivad samuti olla kaetud plastmassiga, kummiga või tekstiilmaterjaliga. 

Selle rubriigi alla kuuluvad ka paindtorud, mis on valmistatud tihedalt spiraali keeratud 

traadist (näiteks need, mida kasutatakse „Bowden” kaabli ekraniseerimiseks või mootorrataste 

piduritrossidel. Siia ei kuulu sarnased tooted, mida ei kasutata torudena (näiteks veniv 

kardinatraat) (üldjuhul rubriik 7326). 

Lühikesed paindtorud, mida kasutatakse termilisel või vibratsioonisummutamise otstarbel 

(tuntud termostaatiliste kompensaatorite või paisumislülidena), jäävad siia rubriiki. 

Siia rubriiki kuuluvad ka torud mis on varustatud otsikutega, muhvidega jne. 

Sellest rubriigist on veel välja arvatud: 

a) Kummitorud millistel on või mis on varustatud välise metallist tugevdusega (rubriik 4009). 

b) Paindtorud mis on töödeldud masinate või sõidukie osadeks jne, näiteks kokku pandud teiste materjalidega (XVI ja 

XVII jaotised). 

8308 MITTEVÄÄRISMETALLIST HAAGID, KLAMBRID, PANDLAD, 

AASAD, ÖÖSID JMS RÕIVASTE, JALATSITE, VARIKATUSTE, 

KÄEKOTTIDE, REISITARVETE JM VALMISTOODETE JUURES 

KASUTATAVAD DETAILID, TORU- VÕI HARKNEEDID; MITTE- 

VÄÄRISMETALLIST; HELMED JA LITRID, 

MITTEVÄÄRISMETALLIST: 

8308 10 - haagid, aasad ja öösid 

8308 20 - toru- või harkneedid 



A) Haagid, aasad ja öösid riietele, jalanõudele, varikatustele, telkidele või purjedele. 

B) Torukujulised või kahepoolsed needid. Neid kasutatakse riietuses, jalatsitel, varikatustes, 

telkides, kottide, rihmade, jne juures. Neid kasutatakse ka tehnikas (näiteks 

lennukikonstruktsioonides). Siia rubriiki kuuluvad ka murduva vardaga täisneedid, millistes 

neetimise käigus surutakse varras needi korpuse vastu või sisse ja mis murdub needijala 

ülemise otsa juures. 

C) Klambrid, kinnituspandlad ja raamklambrid käsipakkidele, rahakottidele, portfellidele, 

diplomaadikohvritele või muudele reidikaupadele, või raamatute või käekellade jaoks; kuid 

sellest rubriigist on välja arvatud lukud (sh lukustuvad klambrid) ja raamklambrid 

sisseehitatud lukkudega (rubriik 8301). 

D) Pandlad (keelega või ilma) ja klamberpandlad, dekoratiivsed või mitte, riietusesemetele, 

rihmadele, traksidele, sukahoidjatele, kedridele, käekelladele, reisikottidele ja rahataskutele. 

E) Metallist helmed ja litrid kasutatavad, inter alia, juveliiritoodetele imitatsioonide 

valmistamiseks, või kangaste, väljaõmbluste, riietusesemete jne dekoreerimiseks. Nad on 

tavaliselt valmistatud vasest, vase sulamitest või alumiiniumist (sageli kullatud või hõbetatud) 

ja ette nähtud kinnitamiseks liimimisega, õmblemisega, jne. Helmed on üldised sfäärilised või 

torukujulised või mõnikord lihvservadega; litrid, üldiselt geomeerilise kujuga (ümmargused, 

kuusnurksed, jne) on lõigatud metallfooliumist ja tavaliselt augustatud. 

Tooted millele on viidatud lõikudes A), C) ja D) võivad sisaldada nahast, tekstiilist, 

plastmassist, puust, sarvest, luust, eboniidist, kultuurpärlitest, elevandiluust, vääriskivide 

imitatsioonist jne osi tingimusel, et need säilitavad mitte-väärismetallist toote põhilise iseloomu. 

Nad võivad olla ka dekoreeritud metalli töötlemisega. 


a) Kaunistused, mis ei ole pandlad kübaratele, käekottidele, jalatsitele, rihmadele, jne (rubriik 7117). 

b) Metallihelbed (grupid 74 kuni 76 eriti). 

c) Needid mis ei ole torukujulised või kaheosalised; rõhkhaagid (tavaliselt grupp 73 kuni 76). 

d) Rõhknööbid ja trukid (rubriik 9606). 

e) Tõmblukud ja nende osad (rubriik 9607). 

7

8309 MITTEVÄÄRISMETALLIST KORGID, PUNNID JA KAANED (K.A 

KROONKORGID, PEALEKEERATAVAD KORGID JA KAANED, 

VALAMISAVAGA KORGID), PUDELITE KORGIKAPSLID, PRUNDID, 

PLOMMID, KEERMESTATUD KORGID JM PAKKIMIS- NING 

SULGEMISVAHENDID: 

8309 10 - kroonkorgid 

8309 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub rida mitteväärismetallist tooteid (sageli plastmassist, korgist, kummist, 

vms seibiga), mida kasutatakse tünnide, vaatide, pudelite, jne sulgemiseks või kastide või 

muude pakendite plommimiseks. 


1) Metallkorgid, punnid ja kaaned näiteks kroonkorgid, kroonpunnid ja kroonplommid; 

keermega, lõksuga, kangi-, vedru-, jne tüüpi korgid, punnid ja kaaned nagu need mida 

kasutatakse õllepudelite, mineraalveepudelite, konservipurkide, tuubide, jne sulgemiseks. 

Rubriiki ei kuulu põhiliselt plastmassist, portselanist kangvedruga korgid. 

2) Metallvaatide prundid. 

3) Kallamis-, tilgutus- ja mitte-tilgutavad korgid alkohoolsetel jookide, ravimite, õlide jne jaoks. 

4) Ärarebitavad kapslid piimapudelitele, jms töödeldud pliist või tinast kapslid, sellised mida 

kasutatakse mõnedel šampuse- ja veinipudelitel. 

5) Prundikatted, ketaste jms kujulised, lõigatud lehtmetallist ja kinnitatud prundi peale kaitseks. 

6) Spetsiaalne traatarmatuur, mida kasutatakse šampusepudelite korkide jms kinnitamiseks. 

7) Igat liiki plommid, üldiselt pliist või tinaplaadist, kasutatakse pakk-kastide, pakk-korvide, 

hoonete, raudteevagunite, sõidukite jne plommimiseks, sh garantiiplommid. 

8) Karpide nurkade kaitsed. 

9) Kinnitusvahendid pakkide, kottide jms sulgemiseks, mis koosnevad ühest või kahest kahe 

paberi- või plastmassiriba vahele pakitud terastraadist. 

10) Sisselõigatud klapi ja rõngashaaratsiga mitteväärismetallist kaaned, mida kasutatakse 

näiteks toidu või joogi konservitoosidel. 

8310 MITTEVÄÄRISMETALLIST VIIDAD, NIMESILDID, AADRESS-SILDID 

JMS PLAADID, NUMBRID, TÄHED, SÜMBOLID V.A RUBRIIGI 9405 

TOOTED 

Välja arvatud valgustatud märgid, valgustatud nimesildid ja muu selline, millel on alaliselt 

kinnitatud valgusallikas, ja nende mujal nimetamata ja kirjeldamata osad rubriigist 9405, 

kuuluvad siia rubriiki mitteväärismetallidest plaadid, millele on (emailimise, värvimise, trükkimise, 

graveerimise, perforeerimise, stantsimise, vormimise, kohrutamise, lõikamise või mingil muul 

teel) kantud sõnad, tähed, numbrid või kujundid, mis annavad kogu olulise informatsiooni mida 

nõutakse viidalt, nimesildidlt, reklaamsildilt, aadressildilt või muult sarnaselt sildilt. Nende 

plaatide iseloomulikuks jooneks on see, et nad on tavaliselt ette nähtud olema alaliseks 

paigaldatud (näiteks teemärgid, reklaamisildid, masinate nimesildid) või mitmekordselt 

kasutatavad (näiteks riietehoiunumbrid ja -sildid). 

Mõned sildid võivad olla ette nähtud juba sildil oleva informatsiooni järgnevaks täiendamiseks 

(näiteks individuaalse seerianumbri kandmine sildile, mis kannab kogu olulist informatsiooni 

mingi masina kohta). Sellest rubriigist on välja arvatud sildid ja muud sellised millistele on 

kantud trükikiri vms, mis on tähtsusetu olulise informatsiooni jaoks mis lisatakse hiljem käsitsi 

või mingil muul teel. 


1) Rajoonide, tänavate jne nimesildid; hoonete, haudade jms numbrid või nimesildid; 

ühiskondlike teenistuste (politsei, tuletõrje, jne) märgid; keelusildid („Mitte suitsetada”, 

„Jahikaitseala”, jne); signaalplakatid või liiklusmärgid, jne. 

2) Kõrtside, kaupluste, tehaste sildid. 

3) Reklaamtahvlid. 

4) Aadressplaadid majadele, ustele, kirjakastidele, sõidukitele, koerte kaelarihmadele, jne 

aiakultuuride sildid; sildid snepperlukkude võtmetele ja riietehoidudele. 

5) Muud sarnased sildid ja sümbolid, masinatele, arvestitele, autodele (näiteks numbrisildid), 

jne. Rubriiki kuuluvad ka eraldi tähed, numbrid või kujundid (või nende komplektid), mida 

8

kasutatakse ülalkirjeldatud viitade, vaateakende kujunduste, rongide siltide, jne 

kokkupanemiseks. šabloonplaadid aga on klassifitseeritud vastavalt metallile millest nad on 

valmistatud. 


a) Plaadid, millistel ei ole tähti, numbreid ega kujundeid, või millistel on ainult mitteoluline hiljem lisatava olulise 

informatsiooni suhtes (rubriigid 7325, 7326, 7616, 7907). 

b) Trükilao tähed, (rubriik 8442), kirjutusmasinate tähed ja plaadid aadressmasinate jaoks (rubriik 8473). 

c) Rubriigi 8608 signaalplaadid, kettad ja semaforid. 

8311 METALLIDE JA METALLKARBIIDIDE JOOTMISEL, KEEVITAMISEL 

JNE KASUTATAV TRAAT, LATID, TORUD, PLAADID, ELEKTROODID 

JMS TOOTED (MITTEVÄÄRISMETALLIST VÕI METALLKARBIIDIST, 

RÄBUSTIGA KAETUD VÕI RÄBUSTIST SÜDAMIKUGA); 

MITTEVÄÄRISMETALLIPULBRIST TRAADID JA LATID 

METALLIKIHI PEALEKANDMISEKS PIHUSTAMISE TEEL: 

8311 10 - kattekihiga mitteväärismetallist elektroodid elekterkaarkeevituseks 

8311 20 - südamikuga mitteväärismetallist elektroodid elekterkaarkeevituseks 

8311 30 - mitteväärismetallist vardad ja traadid, kattekihi või südamikuga, jootmiseks või 

gaaskeevituseks 

8311 90 - muud 

See rubriik hõlmab mitteväärismetallist või metallkarbiididest traati, vardaid, torusid, 

elektroode ja muud sarnaseid tooteid, selliseid mida kasutatakse jootmiseks, vasetamiseks, 

keevitamiseks või metallidega või metallkarbiididega katmiseks, tingimusel et nad on kaetud või 

täidetud flussidega; viimasel juhul kujutab väline osa endast toru või spiraalselt keritud riba. 

Mitteväärismetallidest traat, vardad, torud, plaadid, elektroodid jne, mis ei ole kaetud flussidega, 

on siit välja arvatud (grupid 72 kuni 76 ja 78 kuni 81). 

Katmiseks või südamikuks kasutatavad materjalid (näiteks tsinkkloriid, lämmastikkloriid, 

booraks, resiin või lanoliin) on flussid, mida muul juhul oleks eraldi lisatud jootmise, vasetamise, 

keevitamise või katmise käigus. Elektroodid jne võivad sisaldada ka lisametalle pulbrilisel kujul. 

Elektrikeevituseks võib kattekiht sisaldada ka soojustisoleerivaid materjale (asbest, jne) 

suunamaks elektrikaart keevitatavale osale. 

Elektrikeevituseks kasutatakse kaetud elektroode või südamikuga traate. Esimene nendest 

kujutab endast metallsüdamikku ja mitteelektrilisest materjalist katet mis võib olla erineva 

paksusega ja koostisega. Südamikuga traat on õõnestoodang,mis on täidetud materjaliga mis 

on sarnane sellega millega kaetakse elektroode. See traat on esitatud kerades või rullidel. 

Ettevalmistatud vasega jootmise plaadid pannakse kahe ühendatava osa (tavaliselt rauast 

või terasest) osa vahele. Nad kujutavad endast metallriba, traatkangast või võrku, mis on kaetud 

flussiga; nad võivad olla spetsiaalse kujuga või lindina mida võib lõigata vajaduse järgi. 

Rubriiki kuuluvad ka traat ja vardad mis on saadud mitte-väärismetallide pulbri (tavaliselt 

nikli) ekstrusiooniga, aglomeeritud plastmassil põhineva seguga ja kasutatud metallide 

pihustamiseks mitmesugustele materjalidele (näiteks metall, tsement). 

Siia rubriiki ei kuulu traat ja vardad, mille südamikuks on peale flusside sulam, mis koosneb 2% või enamast 

kaalulisest osast mis tahes väärismetallist (grupp 71). 

__________ 

9

XVI JAOTIS 

MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED; ELEKTRISEADMED; 

NENDE OSAD; 

HELISALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, 

VIDEOKUJUTISE JA -HELI SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, 

NENDE OSAD JA TARVIKUD 



a) grupi 39 plastist või rubriigi 4010 vulkaniseeritud kummist konveieri- ja ülekanderihmad ning 

rihmamaterjal; samuti muud rubriigi 4016 vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist) tooted, 

mida kasutatakse masinates, mehaanilistes või elektrilistes seadmetes või muul tehnilisel 

otstarbel; 

b) rubriigi 4205 naturaalsest nahast või plastnahast tooted või rubriigi 4303 karusnahast tooted, 

mida kasutatakse masinates ja mehaanilistes seadmetes või muul tehnilisel otstarbel; 

c) poolid, rullid, värtnad, koonused, südamikud, hülsid jms alused ükskõik missugusest 

materjalist (näiteks grupp 39, 40, 44 või 48 või XV jaotis); 

d) perfokaardid žakaarmasinate jms masinate jaoks (näiteks grupp 39 või 48 või XV jaotis); 

e) rubriigi 5910 tekstiilmaterjalidest ülekanderihmad ja rihmamaterjal ning rubriigi 5911 muud 

tehnilise otstarbega tekstiiltooted; 

f) rubriikide 7102–7104 vääris- ja poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) või 

rubriigi 7116 täielikult kõnealustest kividest valmistatud tooted, välja arvatud rubriigi 8522 

helipeade nõelteks töödeldud, kuid sissemonteerimata safiirid ja teemandid; 

g) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad mitteväärismetallist (XV jaotis) või 

samalaadsed plastist kaubad (grupp 39); 

h) rubriigi 7304 puurtorud; 

ij) metalltraadist või -lindist lõputud lindid (XV jaotis); 

k) gruppide 82 ja 83 tooted; 

l) XVII jaotise tooted; 

m) grupi 90 tooted; 

n) igat liiki kellad ja muud grupi 91 tooted; 

o) rubriigi 8207 vahetatavad tööinstrumendid ning rubriigi 9603 masinaosadena kasutatavad 

harjad; samalaadsed vahetatavad instrumendid klassifitseeritakse vastavalt nende töötava osa 

materjalile (näiteks gruppi 40, 42, 43, 45 või 59 või siis rubriiki 6804 või 6909); 

p) grupi 95 tooted. ja 

1

q) kirjutusmasina- vms lindid poolidel või kassettides või mitte (klassifitseeritakse vastavalt 

koostismaterjalile või rubriiki 9612, kui need on kujutise tekitamiseks trükivärviga immutatud või 

muul viisil töödeldud). 

2. Masinaosad vastavalt käesoleva jaotise märkusele 1 ja grupi 84 märkusele 1, samuti grupi 85 

märkusele 1 (välja arvatud rubriikide 8484, 8544, 8545, 8546 ja 8547 masinaosad), 

klassifitseeritakse järgmiste reeglite kohaselt: 

a) osad, mis on grupi 84 või 85 mis tahes rubriikides (peale rubriikide 8409, 8431, 8448, 8466, 

8473, 8487, 8503, 8522, 8529, 8538 ja 8548) kirjeldatud kaupadena, klassifitseeritakse igal juhul 

vastavatesse rubriikidesse; 

b) muud osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt ühes kindlas masinas või mitmes sama 

rubriigi masinas (kaasa arvatud rubriikide 8479 ja 8543 masinad), klassifitseeritakse koos nende 

masinatega või asjakohasesse rubriiki 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8503, 8522, 8529 või 

8533. Seevastu osad, mis on võrdväärselt sobivad kasutamiseks rubriikide 8517 ja 8525–8528 

toodetega, klassifitseeritakse rubriiki 8517; 

c) kõik muud osad klassifitseeritakse rubriiki 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8503, 8522, 8529 

või 8538, olenevalt sellest, milline on asjakohaseim, sellise puudumisel rubriiki 8487 või 8548. 

3. Kui kontekst ei nõua teisiti, siis kahest või enamast omavahel tervikuks ühendatud masinast 

koosnevad liitmasinad ja muud kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni 

täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeritakse nii, nagu koosneksid nad ainult sellest 

komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni. 

4. Kui masin, sealhulgas masinate kombinatsioon, koosneb eraldi (kas sõltumatutest või 

torustike, ülekandeseadmete, elektrikaablite või muude seadmete kaudu ühendatud) 

komponentidest, mis on mõeldud mõne grupi 84 või 85 rubriigis täpselt määratletud funktsiooni 

ühildatud täitmiseks, siis klassifitseeritakse masin tervikuna rubriiki, mis vastab sellele 

funktsioonile. 

5. Käesolevates märkustes tähistab termin “masin” gruppide 84 ja 85 mis tahes rubriigis 

käsitletud masinat, seadmestikku, mehhanismi, aparaati või seadet. 

. 

2 

ÜLDINE 

I JAOTISE ÜLDINE MAHT 

A) Peale teatavate selle jaotise või gruppide 84 ja 85 märkustes ettenähtud erandite ja kõrvale 

jättes teiste jaotiste poolt enamspetsiifiliselt hõlmatud kaubad, katab käesolev jaotis kõik 

mehaanilised või elektrilised seadmed, masinad, tööpingid, aparaadid ja rakised ning nende 

osad, koos teatavate seadmete ja aparaatidega, mis pole ei mehaanilised ega elektrilised 

(sellised nagu katlad ja katlamaja seadmed, filtreerimisaparaadid jne), ning nende osadega. 

Põhilisteks sellest jaotisest välistatavateks kaupadeks on: 

a) Mistahes materjalist poolid, rullid, bobiinid, hasplid jne (klassifitseeritakse nende materjali järgi). 

ometi ei käsitleta bobiinide, poolide või nendetaoliste alustena lõimepoome, mis kuuluvad rubriiki 

8448. 

b) XV jaotise märkusega 2 määratletud üldotstarbelised osad, sellised nagu trossid, ketid, poldid, 

kruvid ja vedrud mustmetallist (rubriik 7312, 7315, 7318 või 7320) ning samad artiklid värvilistest 

metallidest (grupid 74 kuni 76 ja 78 kuni 81), lukud rubriigist 8301, uste, akende jne ühendus- ja 

kinnitusdetailid rubriigist 8302. Samuti välistatakse samalaadsed plastidest tooted (grupp 39) 

c) Vahetatavad tööinstrumendid rubriigist 8207; muud taolised vahetatavad tööinstrumendid 

klassifitseeritakse lähtudes materjalist, millest nad on valmistatud (näiteks grupis 40 (kummi), 

grupis 42 (nahk), grupis 43 (karusnahk), grupis 45 (kork) või grupis 59 (tekstiil), rubriigis 6804 

(abrasiivid jne) või rubriigis 6909 (keraamika) jne).

d) Muud grupi 82 kaubad (näiteks tööriistad ja nende otsikud, noad ja lõiketerad, mitte-elektrilised 

juukselõikusmasinad ja teatavad mehaanilised majapidamismasinad) ja grupi 83 kaubad. 

e) XVII jaotise kaubad. 

f) XVIII jaotise kaubad. 

g) Relvad ja lahingumoon (grupp 93). 

h) Seadmed ja aparaadid, millel on mänguasjade, mängude või sporditarvete iseloom, ning nende 

üksnes või peamiselt mänguasjade, mängude või sporditarvete juures kasutatavatena 

identifitseeritavad osad ja tarvikud (grupp 95). (k.a mitte-elektrilised mootorid ja jõuseadmed, aga 

välja arvatud elektrimootorid, trafod ja raadio-kaugjuhtimisseadmed, mis langevad vastavalt 

rubriikidesse 8501, 8504 ja 8526) 

ij) Harjad, ettenähtud kasutamiseks masinates või seadmetes (rubriik 9603). 

B) Üldiselt võivad selle jaotise kaubad olla mistahes materjalist. Valdaval enamusel juhtudel on 

nad mustmetallist, kuid jaotis katab ka muust materjalist seadmed (näiteks läbinisti plastist 

pumbad) ja plastist, puidust, väärismetallist jne masinaosad. 

Ometi välistatakse siit jaotisest: 

a) Plastist konveierilindid, ülekanderihmad ja belting (rihmakangas) (grupp 39); mittekõvast 

vulkaniseeritud kummist tooted (näiteks konveierilindid, ülekanderihmad ja belting (rubriik 4010), 

kummirehvid, torud jne (rubriigid 4011 kuni 4013) ning tihendid jne (rubriik 4016). 

b) Nahast või komposiitnahast tooted (näiteks kangastelgede lõngapüüdjad) (rubriik 4205) või 

karusnahast tooted (rubriik 4303). 

c) Tekstiiltooted, näiteks konveierilindid ja ülekanderihmad (rubriik 5910), viltpadjad ja vildist 

poleerimiskettad (rubriik 5911). 

d) Teatavad keraamilised kaubad grupist 69 (vt gruppide 84 ja 85 üldisi selgitusi). 

e) Teatavad klaastooted grupist 70 (vt gruppide 84 ja 85 üldisi selgitusi). 

f) Läbinisti vääriskividest või poolvääriskividest (looduslikest, sünteetilistest või taastatutest) tooted 

(rubriigid 7102, 7103, 7104 või 7116), peale helipeade jaoks töödeldud monteerimata safiiride ja 

teemantide (rubriik 8522). 

g) Metalltraadist või -lindist lõputud ülekanderihmad (XV jaotis). 

II OSAD 

(Jaotise märkus 2) 

Üldiselt, osad, mis on kasutatavad üksnes või peamiselt konkreetsete (k.a rubriigi 8479 või 

rubriigi 8543) masinate või seadmete juures, või ühte ja samasse rubriiki kuuluvate masinate või 

seadmete juures, klassifitseeritakse nende masinate või seadmetega samas rubriigis, muidugi 

arvesse võttes eespool osas I äratoodud välistusi. 

Omaette rubriigid on siiski eraldatud: 

A) Rubriikide 8407 või 8408 mootorite osadele (rubriik 8409). 

B) Rubriikide 8425 kuni 8430 seadmete osadele (rubriik 8431). 

C) Rubriikide 8444 kuni 8447 tekstiilitööstuse seadmete osadele (rubriik 8448). 

D) Rubriikide 8456 kuni 8465 tööpinkide osadele (rubriik 8466). 

E) Rubriikide 8469 kuni 8472 kontorimasinate osadele (rubriik 8473). 

F) Rubriikide 8501 või 8502 masinate ja seadmete osadele (rubriik 8503). 

G) Rubriikide 8519 või 8521 seadmete osadele (rubriik 8522). 

H) Rubriikide 8525 kuni 8528 seadmete osadele (rubriik 8529). 

IJ) Rubriikide 8535, 8536 või 8537 seadmete osadele (rubriik 8538). 

Ülaltoodud reeglid ei kehti osadele, mis iseenesest on selle jaotise mingis rubriigis (mujal 

kui rubriigis 8487 või 8548) klassifitseeritavad tooted; sellised osad klassifitseeritakse igal juhul 

neile omases rubriigis, isegi kui nad on spetsiaalselt väljatöötatud tööks osana teisest masinast 

või seadmest. 

Eriti kehtib see alljärgnevate toodete kohta: 

1) Pumbad ja kompressorid (vastavalt rubriik 8413 ja 8414). 

2) Filtreerimisseadmed ja -apartaadid rubriigist 8421. 

3) Tõste- ja laadimisseadmed (rubriik 8425, 8426, 8428 või 8486). 

4) Kraanid, ventiilid, siibrid jne (rubriik 8481). 

5) Kuul- ja rull-laagrid ning lihvitud teraskuulid, mille tolerants ei ületa 1% või 0,05 mm, vastavalt 

läbimõõdul kuni 5 mm või üle selle (rubriik 8482). 

3

6) Ülekandevõllid, väntvõllid, liuglaagrid ja laagrikorpused, hammasrattad ja reduktorid (k.a 

friktsioonülekanded, käigukastid ja muud kiiruse muutmise seadmed), rihmarattad, 

plokirattad ja talid, sidurid ja muhvid (rubriik 8483). 

7) Tihendid ja nendetaolised ühendusdetailid rubriigist 8484. 

8) Elektrimootorid rubriigist 8501. 

9) Trafod ning muud seadmed ja aparaadid rubriigist 8504. 

10) Elektrilised kütteresistorid (rubriik 8516). 

11) Elektrikondensaatorid (rubriik 8532). 

12) Elektriseadmed elektriahelate lülitamiseks, kaitseks jne (lülitid, sulavkaitsmed, harutoosid 

jne) (rubriik 8535 või 8536). 

13) Puldid, paneelid, konsoolid, lülituslauad ja -kapid ning muud elektrienergia jaotamise ja 

elektrilise juhtimise seadmed (rubriik 8537). 

14) Lambid rubriigist 8539. 

15) Elektronlambid ja elektronkiiretorud rubriigist 8540 ning dioodid, transistorid jne rubriigist 

8541. 

16) Elektrotehniline süsi (näiteks kaarlampide või -ahjude elektroodid, süsiharjad) (rubriik 8545). 

17) Mistahes materjalist elektriisolaatorid (rubriik 8546). 

18) Elektriseadmete ja -seadiste isoleerfurnituur rubriigist 8547. 

Muud osad, mis on sellistena äratuntavad, kuid on kasutatavad mitte üksnes kindla seadme 

või seadmete grupi juures (st nad võivad olla ühised mitmele erinevatesse rubriikidesse 

kuuluvale masinale või seadmele), klassifitseeritakse rubriigis 8487 (mitteelektrilised) või 

rubriigis 8548 (elektrilised), kui neid ülaltoodud tingimused siit jaotisest ei välista. 

Osade klassifitseerimise ülaltoodud tingimused ei ole rakendatavad rubriikidesse 8484 

(tihendid jne), 8544 (isoleeritud juhtmed), 8545 (elektrotehniline süsi) , 8546 (isolaatorid) ja 8547 

(isoleertoru) kuuluvatele kaupadele; üldjuhul nende osad klassifitseeritakse nende materjaliga 

määratud grupis. 

Masinaosad jäävad klassifitseeritavateks siin jaotises ka siis, kui nad on kasutuskõlblikeks 

viimistlemata. Ometigi, mustmetallist toorsepised klassifitseeritakse rubriigis 7207. 

4 

III LISASEADMED 

(vt tõlgendamise üldisi reegleid 2.a) ja 3.b) ning jaotise märkusi 3 ja 4) 

Lisaseadmed ja -aparaadid (näiteks manomeetrid, termomeetrid, tasememõõtjad ja muud 

mõõte- ja kontrollriistad, tooteloendajad, aeglülitid, juhtpaneelid, automaatregulaatorid), mis on 

esitatud koos selle masina või seadmega, mille juurde nad tavaliselt kuuluvad, klassifitseeritakse 

koos selle masina või seadmega, kui nad on ettenähtud kontrollima, juhtima või 

reguleerima ühe kindla masina või seadme ( mis võib olla ka masinate kombinatsioon (vt osa VI 

allpool) või funktsionaalne agregaat (vt osa VII allpool)) tööd. Ometigi, lisaseadmed ja 

-aparaadid, mis on ette nähtud mõõtma, kontrollima, juhtima või reguleerima mitme (kas 

ühetüübilise või mitte) masina tööd, klassifitseeritakse neile omastes rubriikides. 

IV MITTEKOMPLEKTSED SEADMED 

(vt tõlgendamise üldist reeglit 2.a)) 

Mistahes viide mingile masinale või seadmele käib kogu jaotises mitte üksnes komplektse, 

vaid ka mittekomplektse masina või seadme (s.o sel määral kokkupandud osade kogumi, et 

sellel on komplektse masina või seadme iseloomulikud tunnused) kohta. Seega masin, millel on 

puudu vaid hooratas, alusplaat, kalandrivõllid, tööriista kinnitussõlm vms, tuleb klassifitseerida 

sellele masinale ettenähtud rubriigis ja mitte osade jaoks ettenähud rubriigis. Samuti, masin või 

seade mis tavaliselt sisaldab elektrimootorit (näiteks elektromehaanilised käsi-tööriistad 

rubriigist 8467), klassifitseeritakse samas rubriigis vastava komplektse masina või seadmega ka 

juhul, kui ta on esitatud ilma selle mootorita. 

V KOKKUMONTEERIMATA SEADMED 

Kohaletoimetamise hõlbustamiseks transporditakse paljusid masinaid ja seadmeid kokkumonteerimata 

kujul. Kuigi sel juhul näivad need kaubad osade kogumina, klassifitseeritakse nad 

seda masinat käsitlevas, aga mitte mistahes eraldiseisvas osade rubriigis. Sama kehtib ka

kokkumonteerimata mittekompleksete masinate kohta, millel on komplektse masina põhilised 

omadused (vt osa IV eespool). Ometigi, need kokkupanemata komponendid, mis on arvult üle 

komplektse või mittekomplektse masina karakteristikutega masina kokkumonteerimiseks 

vajaliku koguse, klassifitseeritakse osadena neile vastavates rubriikides. 

VI MITMEOTSTARBELISED MASINAD JA AGREGAADID 

Üldiselt klassifitseeritakse mitmeotstarbelised masinad nende põhilise funktsiooni põhjal. 

Mitmeotstarbelisteks masinateks on näiteks metallitööpingid, mis kasutavad vahetatavaid 

tööinstrumente ja seeläbi võivad sooritada erinevaid töötlemisoperatsioone (näiteks freesimine, 

puurimine, lihvimine). Kui põhifunktsioni pole võimalik määrata ning, nagu on öeldud jaotise 

märkuses 3, kui kontekstis pole teisiti sätestatud, tuleb rakendada üldist tõlgendamise reeglit 

3.c); nii on see näiteks nende mitmeotstarbeliste masinate puhul, mida võiks klassifitseerida 

enam kui ühte rubriiki kas rubriikidest 8425 kuni 8430, rubriikidest 8458 kuni 8463 või 

rubriikidest 8469 kuni 8472. 

Agregaadid (liitmasinad), mis koosnevad kahest või enamast erinevast masinast või 

seadmest, mis on omavahel tervikuks ühendatud, täidavad kas järjestikku või samaaegselt 

erinevaid, kuid üksteist täiendavaid funktsioone ning on kirjeldatud jaotise XVI erinevates 

rubriikides, klassifitseeritakse samuti agregaadi põhifunktsiooni põhjal. 

Alljärgnevad on selliste agregaatide näideteks: trükiseade koos voltimismasinaga (rubriik 

8443); pappkastide valmistamise masin koos täiendava trükiseadmega nime või logo 

trükkimiseks (rubriik 8441); tööstuslikud ahjud koos tõste- või laadimisseadmetega (rubriik 8417 

või 8514); sigaretimasinad ühendatult pakkimismasinatega (rubriik 8478). 

Eespool toodud nõuete puhul käsitletakse erinevaid masinaid kui omavahel tervikuks 

ühendatuid, kui üks neist sisaldub teises või on monteeritud teise peale, ühisele raamile, 

alusele või ühisesse kesta. 

Omavahel tervikuks ühendatutena ei käsitleta omavahel ühendatud masinaid, mis pole 

projekteeritud püsivaks kokkuühendamiseks või monteerimiseks ühisele alusele, raamile või 

ühisesse kesta. Seega välistatakse sellised masinad, mille ühendamine on ajutise iseloomuga 

ning mis ei ole nimelt agregaatideks ehitatud. 

Alused, raamid ja kestad (korpused) võivad olla paigutatud ratastele, nii et agregaati võib 

kasutamise ajal vajaduse korral ümber paigutada, eeldusel, et agregaat seeläbi ei omanda 

nomenklatuuri mõnes teises jaotises täpsemini kirjeldatud kauba (näiteks liiklusvahendi) iseloomu. 

Põrandaid, betoonvundamente, seinu, vaheseinu, lagesid jne, isegi kui need on masinate või 

seadmete jaoks spetsiaalselt kohandatud, ei või vaadelda kui aluseid selliste masinate või 

seadmete omavahel tervikuks ühendamiseks. 

XVI jaotise märkuse 3 rakendamiseks pole vajadust, kui agregaat kui selline klassifitseeritakse 

omaette rubriigis, näiteks mõningat tüüpi kliimaseadmed (rubriik 8415). 

Tuleb märkida, et mitmeotstarbeliste masinate (näiteks tööpinkide, mis võivad töödelda 

metalli ja muid materjale või perforatsioonimasinate, mida võib võrdse eduga kasutada paberi, 

tekstiili, naha, plastide jne töötlemisel) klassifitseerimist määravad grupi 84 märkuse 7 nõuded. 

VII FUNKTSIONAALSED KOMPLEKTID 

(jaotise märkus 4) 

See märkus rakendub, kui masin (k.a masinate kombinatsioon) koosneb eraldi 

komponentidest, mis üheskoos on ette nähtud täitma mingit mõnes grupi 84 või sagedamini, 

grupi 85 rubriigis käsitletud selgelt piiritletud funktsiooni. Sel juhul tuleb tervik klassifitseerida 

sellele funktsioonile vastavas rubriigis, sõltumata sellest, kas eri komponendid (mugavuse 

pärast või mõnel muul põhjusel) jäävad eraldatuks või on omavahel ühendatud torude (mis 

juhivad õhku, surugaase, õli vms), jõuülekande, elektrikaablite või muude seadistega. 

Selles märkuses hõlmab väljend „on mõeldud täpselt määratletud funktsiooni ühildatud 

täitmiseks” üksnes masinaid ja masinate kombinatsioone, mis on loomulikud kogu komplektile 

kui tervikule iseloomuliku funktsiooni täitmiseks, ning seega välistab masinad ja seadmed, mis 

täidavad kõrvalisi funktsioone ega mõjusta terviku funktsiooni täitmist. 

Alljärgnevad näited kirjeldavad funktsionaalseid komplekte käesoleva jaotise märkuse 4 

mõttes: 

5

1) Hüdraulilised süsteemid, mis koosnevad hüdraulilisest jõuseadmest (mis tavaliselt sisaldab 

survepumba, elektrimootori, juhtklapid ja õlipaagi), hüdrosilindritest ning jõuseadet ja 

silindreid ühendavatest voolikutest või torudest (rubriik 8412). 

2) Külmutusseadmed, mis koosnevad eraldi paiknevatest komponentidest, mida ühendab 

jahutusvedeliku tsirkulatsioonitorustik (rubriik 8418). 

3) Niisutussüsteemid, mis koosnevad filtreid, jugapumpasid, ventiile jne sisaldavast juhtimissõlmest, 

maa-alustest magistraal- ja jaotustorustikest ning maapealsest niisutusvõrgust 


4) Torude või voolikute abil ühendatud eraldi koostisosadest (vaakumpump, pulsaator, 

nisakannud ja lüpsinõud) koosnevad lüpsimasinad (rubriik 8434). 

5) Pruulikoja seadmed, mis muuhulgas sisaldavad võrsutamis- või idandamisseadmeid, 

linnasejahvatusmasinaid, meskitõrsi ja setitamistõrsi (rubriik 8438). Lisaseadmeid (näiteks 

villimismasinaid, silditrükimasinaid) ometigi kaasa ei arvata ning need tuleb klassifitseerida 

neile omastes rubriikides. 

6) Kirjade sorteerimise liinid, mis tavaliselt koosnevad kodeerimislaudadest, eelsorteerimise 

kanalsüsteemidest, vahe- ja lõppsorteerijatest ning kogu liini juhtivast andmetöötlusarvutist 


7) Asfaldisõlm, mis koosneb eraldi seadmetest, nagu toitepunkrid, konveierid, kuivatid, 

vibratsioonsõelad, segistid, kogumispunkrid ja juhtimisseadmed, mis paiknevad ligistikku 


8) Elektrilampide monteerimisseadmed, mille koostisosad on omavahel konveieritega 

ühendatud ja kuhu kuuluvad klaasi kuumtöötlemise seadmed, pumbad ja lampide testimise 

aparatuur (rubriik 8475). 

9) Keevitusseadmed, mis koosnevad keevituspeast või -tangidest ja trafost, generaatorist või 

alaldist vooluallikana (rubriik 8515). 

10) Raadiosaatejaamad ja nendega seotud toiteplokid, võimendid jne (rubriik 8517). 

11) Radariseadmed nendega ühendatud toiteplokkidega, võimenditega jne (rubriik 8526). 

12) Satelliittelevisiooni vastuvõtusüsteemid, mis koosnevad vastuvõtjast, 

paraboolpeegelantennist, antenni pööramise juhtseadmest, ruuporkiirgurist (lainejuht), 

polarisaatorist, madala müratasemega sagedusmuunduri plokist ja infrapunaga 

kaugjuhtimispuldist (rubriik 8528). 

13) Valvesignalisatsioon, mis koosneb, näiteks, infrapunasest valgustist, fotoelektrilisest 

andurist ja kellast (rubriik 8531). 

Tuleb märkida, et koostisosad, mis ei vasta XVI jaotise märkuse 4 tingimustele, tuleb klassifitseerida 

neile omastes rubriikides. See puudutab näiteks suletud videoseiresüsteeme, mis koosnevad erinevast 

arvust televisioonikaameratest ja videomonitoridest, mis on koaksiaalkaablite kaudu ühendatud 

juhtseade, lülitite, helikaardi/vastuvõtjatega ja võimalik, et arvutitega (andmete salvestamiseks) ja/või 

videomagnetofoniga (pildi salvestamiseks). 

6 

VIII MOBIILSED SEADMED 

Mis puutub iseliikuvatesse või muudesse mobiilsetesse masinatesse, viitame siinkohal neid 

masinaid käsitlevate rubriikide (näiteks tõstmis- ja laadimismasinad rubriikidest 8425 kuni 8428, 

pinnaseteisaldusmasinad rubriigist 8429 või 8430) ja jaotise XVII gruppide ja rubriikide 

selgitustele. 

IX LABORATOORSED MASINAD JA SEADMED 

Siin jaotises käsitletavad masinad ja seadmed jäävad klassifitseeritavateks siin jaotises ka 

juhul, kui nad on spetsiaalselt kohandatud kasutamiseks laboratooriumides või ühendatuna 

teaduslike või mõõteaparaatidega, eeldusel, et nad pole mittetööstuslikud 

demonstratsioonseadmed rubriigist 9023 ega mõõte- või kontrollriistad vms. aparaadid grupist 

90. Näiteks, laboratooriumide tarbeks ettenähtud väikesed sulatusahjud, 

destillatsiooniaparaadid, veskid, segamismasinad, trafod ja elektrikondensaatorid jäävad 

klassifitseeritavateks siin jaotises. 

______________________

GRUPP 84 

TUUMAREAKTORID, KATLAD, MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED; 

NENDE OSAD 


1.Sellesse gruppi ei kuulu: 

a) veskikivid, käiad ja muud grupi 68 tooted; 

b) keraamilisest materjalist masinad ja seadmed (näiteks pumbad) ja mis tahes materjalist 

masinate ja seadmete keraamilisest materjalist osad (grupp 69); 

c) rubriigi 7017 laboratoorsed klaasnõud; rubriikide 7019 ja 7020 klaasist masinad, seadmed ja 

muud tehnikatooted ja nende osad; 

d) rubriikide 7321 ja 7322 tooted ning samalaadsed tooted muudest mitteväärismetallidest 

(grupid 74–76 ja 78–81); 

e) rubriigi 8508 tolmuimejad; 

f) rubriigi 8509 elektromehaanilised kodumasinad; rubriigi 8525 digitaalkaamerad; ja 

g) rubriigi 9603 ilma mootorita käsitsi juhitavad mehaanilised harjad põranda pühkimiseks. 

2. Kui XVI jaotise märkusest 3 ja käesoleva grupi märkusest 9 ei tulene teisiti, tuleb masin või 

seade, mis vastab rubriikide 8401–8424 või rubriigi 8486 ühele või mitmele kirjeldusele ning 

samal ajal ka rubriikide 8425–8480 ühele või teisele kirjeldusele, klassifitseerida esimesena 

nimetatud rühma vastavasse rubriiki või rubriiki 8486, nagu olukord nõuab, mitte aga viimati 

mainitud rühma. 

Rubriiki 8419 ei kuulu siiski: 

a) seemnete idandamise seadmed, inkubaatorid ja tibusoojendid (bruuderid) (rubriik 8436); 

b) rubriigi 8437 teravilja niisutamise masinad; 

c) rubriigi 8438 difusiooniaparaadid suhkrumahla ekstraheerimiseks; 

d) rubriigi 8451 seadmed tekstiillõnga, riide ja valmistekstiiltoodete termotöötluseks; ja 

e) seadmed mehaaniliseks töötlemiseks, mille puhul temperatuuri muutmine, isegi kui see on 

vajalik, on abistavaks protsessiks. 

Rubriiki 8422 ei kuulu: 

a) rubriigi 8452 õmblusmasinad kottide vms ümbriste sulgemiseks; ja 

b) rubriigi 8472 kontoriseadmed. 

Rubriiki 8424 ei kuulu rubriigi 8443 jugaprinterid. 

3. Tööpingid mis tahes materjalide töötlemiseks, mis vastavad rubriigi 8456 kirjeldusele ja samal 

ajal ka rubriigi 8457, 8458, 8459, 8460, 8461, 8464 või 8465 kirjeldustele, klassifitseeritakse 


4. Rubriiki 8457 kuuluvad ainult metallitöötlemise tööpingid, välja arvatud treipingid (k.a 

treikeskused), mis võivad teha erinevaid töötlusoperatsioone: 

a) automaatse instrumendivahetusega, mida antakse ette magasinist vms seadisest vastavalt 

töötlusprogrammile (töötluskeskused); 

7

) erinevate tööpeade automaatse kasutamisega (üheaegselt või järjestikku), mis töötlevad 

ühes asendis fikseeritud toorikut (ühepositsioonilised automaatpingid); ja 

c) tooriku automaatse ümberpaigutamisega erinevate töötluspeade juurde 

(mitmepositsioonilised automaatpingid). 

5. A) Rubriigis 8471 tähistab termin automaatsed andmetöötlusseadmed (arvutid) masinaid, mis 

on võimelised: 

1) säilitama tööprogrammi või tööprogramme ja vähemalt programmi täitmiseks vajalikku 

informatsiooni; 

2) olema vabalt programmeeritavad vastavalt kasutaja nõudmisele; 

3) sooritama kasutaja määratud aritmeetikatehteid; ning 

4) täitma ilma inimese sekkumiseta töötlusprogammi, olles võimelised töötsükli käigus vastu 

võetud loogiliste otsustustega modifitseerima töötlusprotsessi; 

B) Automaatsed andmetöötlusseadmed (arvutid) võivad olla süsteemide kujul, mis koosnevad 

erinevast hulgast omaette korpuses paiknevatest plokkidest. 

C) Kui punktidest D ja E ei tulene teisiti, loetakse plokki automaatse andmetöötlussüsteemi 

osaks siis, kui ta vastab järgmistele tingimustele: 

1) on üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutatavat tüüpi; 

2) on ühendatav keskseadmega (protsessoriga) kas vahetult või ühe või mitme muu ploki kaudu 

ning 

3) on suuteline võtma vastu või edastama andmeid selles süsteemis kasutataval kujul (koodi või 

signaalina). 

Tollile eraldi esitatavad automaatse andmetöötlusseadme (arvuti) plokid klassifitseeritakse 


Klaviatuurid, X-Y koordinaat-sisendseadmed ja ketassalvestusseadmed, mis vastavad eespool 

esitatud punkti C alapunktides 2 ja 3 esitatud tingimustele, klassifitseeritakse igal juhul 

plokkidena rubriiki 8471. 

D) Rubriiki 8471 ei kuulu järgmised tooted, kui need esitatakse eraldi, isegi kui need vastavad 

kõigile märkuses 5 C sätestatud tingimustele: 

8 

1) printerid, paljundusmasinad, faksiaparaadid, omavahel kombineeritud või mitte; 

2) seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh 

seadmed teabeedastuseks juhtmega või juhtmeta võrgus (näiteks koht- või laivõrk); 

3) valjuhääldid ja mikrofonid; 

4) telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad; 

5) monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta. 

E) Masinad, mis sisaldavad automaatset andmetöötlusseadet või töötavad koos 

andmetöötlusseadmega ning täidavad muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus , 

klassifitseeritakse nende funktsioonidele vastavatesse rubriikidesse või selliste puudumisel 

jääkrubriikidesse. 

6. Rubriiki 8482 kuuluvad ka poleeritud teraskuulid, mille maksimaalne ja minimaalne läbimõõt 

ei erine nominaalläbimõõdust üle 1% või üle 0,05 mm, vastavalt sellele, kumb määrang on 

väiksem.

Muud teraskuulid klassifitseeritakse rubriiki 7326. 

7. Masinaid, mis on mõeldud rohkem kui ühe funktsiooni täitmiseks, klassifitseeritakse 

põhifunktsiooni järgi, nagu oleks see ainuke, mille jaoks see masin mõeldud on. 

Vastavalt selle grupi märkusele 2 ja XVI jaotise märkusele 3 klassifitseeritakse masinad, mille 

põhifunktsiooni pole kirjeldatud üheski rubriigis, ja masinad, mille ükski funktsioon pole põhiline, 

rubriiki 8479, kui kontekst ei nõua teisiti. Rubriiki 8479 kuuluvad samuti metalltraadist, 

tekstiillõngast või muudest materjalidest või nende materjalide kombinatsioonist trosside ja 

kaablite valmistamise (näiteks köite keerutamise või kaablite mähkimise) masinad. 

8. Rubriigis 8470 tähistab termin “taskuformaadis” ainult masinaid, mille mõõtmed ei ületa 170 

mm × 100 mm × 45 mm. 

9. A) Grupi 85 mär kused 8a ja 8b kehtivad ka terminite “pooljuhtseadised” ja “elektroonsed 

integraallülitused” kohta ja kasutatakse vastavalt käesolevas märkuses ja rubriigis 8486. 

Käesolevas märkuses ja rubriigis 8486 hõlmab termin “pooljuhtseadised” siiski ka 

valgustundlikke pooljuhtseadiseid ja valgusdioode. 

B) Käesolevas märkuses ja rubriigis 8486 hõlmab termin lamekuvarite valmistamine ka 

lamekuvari põhimike tootmist. See ei hõlma klaasi valmistamist ega trükkplaatide või 

muude elektrooniliste komponentide paigaldamist lamekuvaritesse. Termin lamekuvar ei 

hõlma elektronkiiretoru tehnoloogiat. 

C) Rubriiki 8486 kuuluvad ka seda tüüpi seadmed ja aparaadid, mida kasutatakse üksnes või 

peamiselt: 

1) maskide ja võrgustike valmistamiseks või parandamiseks; 

2) pooljuhtseadiste või elektrooniliste integraallülituste montaažiks ning 

3) pooljuhtkristallide (buulid), -plaatide (vahvlid), pooljuhtseadiste, elektrooniliste 

integraallülituste ja lamekuvarite tõstmiseks, teisaldamiseks ning peale- ja 

mahalaadimiseks. 

D) Vastavalt XVI jaotise märkusele 1 ja grupi 84 märkusele 1 tuleb rubriigi 8486 kirjeldusele 

vastavad seadmed ja aparaadid klassifitseerida sellesse rubriiki, mitte aga mõnesse 

muusse nomenklatuuri rubriiki. 


1. Alamrubriigis 8471 49 tähistab termin süsteemid arvuteid, mille üksused täidavad grupi 84 

märkuse 5 punktis C nimetatud tingimusi ja mis hõlmavad vähemalt keskseadme, ühe 

sisendseadme (näiteks klahvistik või skanner) ja ühe väljundseadme (näiteks kuvar või printer). 

2. Alamrubriiki 8482 40 kuuluvad ainult laagrid silindriliste rullidega, mille läbimõõt ei ületa 5 mm, 

pikkus aga moodustab vähemalt kolm läbimõõtu (nõelrull-laagrid). Rullide otsad võivad olla 

ümardatud. 

ÜLDINE 

A) GRUPI ÜLDINE MAHT 

Vastavalt XVI jaotise üdistele selgitustele hõlmab käesolev grupp kõik need masinad ja 

mehaanilised seadmed, mis pole spetsiifiliselt hõlmatud grupis 85 ega ole: 

a) Tekstiilmaterjalidest tooted tööstuslikuks kasutuseks (rubriik 5911). 

b) Kivist vms materjalist tooted grupist 68. 

9

c) Keraamikatooted grupist 69. 

d) Klaasist laboratooriumitarbed rubriigist 7017, klaasist seadmed ja abivahendid ning nende osad 


e) Pliidid, keskkütteradiaatorid ja muud kaubad rubriigist 7321 või 7322 ning samad tooted värvilistest 

metallidest (grupid 74 kuni 76 ja 78 kuni 81). 

f) Elektromehaanilised majapidamismasinad rubriigist 8509, digitaalkaamerad rubriigist 8525. 

g) Käsitsijuhitavad ilma mootorita mehaanilised põrandaharjad (rubriik 9603). 

Üldjuhul kuuluvad gruppi 84 mehaanilised masinad ja seadmed, gruppi 85 elektriseadmed. 

Ometigi, teatavad masinad leiavad käsitlust grupi 85 rubriikides (näiteks elektromehaanilised 

olmemasinad), samal ajal kui gruppi 84 kuuluvad teatavad mittemehaanilised seadmed (näiteks 

aurukatlad ja nende lisaseadmed, filtreerimisseadmed). 

Tuleb märkida, et grupis 84 käsitletavat tüüpi masinad ja seadmed jäävad sellesse gruppi ka 

siis, kui nad on elektrilised, näiteks: 

1) Elektrimootoriga käitatavad masinad. 

2) Elektrilise kuumutusega seadmed, näiteks elektri keskküttega katlad rubriigist 8403, 

seadmed rubriigist 8419 ja muud elektrilisi kuumutuselemente sisaldavad masinad (näiteks 

kalandrid, kangaste pesemise või pleegitamise seadmed või pressid). 

3) Masinad, mis toimivad elektromagneetiliselt (näiteksventiilid) või sisaldavad 

elektromagneetilisi seadiseid (näiteks kangasteljed automaatse elektromagneetilise 

pidurdusega, elektromagneetilise haardeseadisega kraanad ja elektromagneetilise padruniga 

treipingid). 

4) Masinad, mis toimivad elektroonselt (näiteks elektronarvutid ja arvutid (automaatsed andmetöötlusmasinad)) 

või mis sisaldavad fotoelektrilisi või elektroonseid seadiseid (näiteks 

fotoelektrilise aparatuuriga valtspingid ja mitmesuguseid elektroonseid juhtimisseadmeid 

sisaldavad tööpingid). 

Tulenevalt sellest, et keraamikatooted ja nende osad (grupp 69), klaasist laboratooriumitarbed 

(rubriik 7017) ja klaasist seadmed, lisaseadmed ja nende osad (rubriik 7019 või 7020) välistatakse siit 

grupist, ei saa masinat või mehaanilist seadet siin klassifitseerida, isegi kui ta oma kirjelduse või olemuse 

põhjal võiks kuuluda mingisse käesoleva grupi rubriiki, kui ta on iseloomult klaasist või keraamilisest 

materjalist toode. 

See kehtib näiteks klaasist või keraamilisest materjalist masinate, mehaaniliste seadmete ja 

aparaatide kohta, mis sisaldavad muudest materjalidest vähema tähtsusega komponente, selliseid nagu 

sulgurid, ühenduselemendid, kraanid jne, klambrid, tihendusvööd või -võrud ja muud kinnitus- või 

tugiseadised (alused, statiivid jne). 

Teiselt poolt tuleb alljärgnevat reeglina käsitleda keraamikatoodete, klaasist 

laboratooriumitarvete, keraamilisest materjalist või klaasist seadmete, lisaseadmete või osade 

iseloomu kaotanuna: 

i) Keraamiliste või klaasist komponentide kombinatsioonid koos suure osatähtsusega 

komponentidega muudest materjalidest (näiteks metallist); samuti tooted, mis sisaldavad 

suure osatähtsusega keraamilisi või klaasist muudest materjalidest raamidesse, kestadesse 

jne alaliseks monteeritud komponente. 

ii) Keraamilisest materjalist või klaasist liikumatute komponentide kombinatsioonid muust 

materjalist (näiteks metallist) mehaaniliste komponentidega, sellistega nagu mootorid, 

pumbad jne. 

10 

B) GRUPI ÜLDINE ÜLESEHITUS 

1) Rubriiki 8401 kuuluvad tuumareaktorid, kiiritamata kütuseelemendid (kassetid) 

tuumareaktoritele ning seadmed ja aparaadid isotoopide eraldamiseks. 

2) Rubriikidesse 8402 kuni 8424 kuuluvad masinad ja seadmed, mida, teatavate eranditega, 

klassifitseeritakse lähtudes peamiselt nende funktsioonidest, sõltumata valdkonnast, kus 

neid kasutatakse. 

3) Rubriikidesse 8425 kuni 8478 kuuluvad masinad ja seadmed, mida, teatavate eranditega, 

klassifitseeritakse seal viidates valdkonnale, kus neid kasutatakse, sõltumata nende 

konkreetsetest funktsioonidest. 

4) Rubriiki 8479 kuuluvad masinad ja seadmed, mida pole haaratud ühtegi grupis eelnenud 

rubriiki („jääkrubriik”).

5) Rubriiki 8480 kuuluvad peale metallivalu vormikastide ja mudelite teatavate materjalide nii 

käsi- kui masinvalus kasutatavad valuvormid (v.a vormid valuplokkide valmistamiseks). 

6) Rubriikidesse 8481 kuni 8484 kuuluvad teatavad üldotstarbelised masinaosadena või 

teistesse gruppidesse kuuluvate toodete osadena kasutatavad kaubad. 

7) Rubriiki 8486 kuuluvad masinad ja seadmed, mida kasutatakse üksnes või peamiselt 

pooljuhtkristallide (buulid), -plaatide (vahvlid), pooljuhtseadiste, elektrooniliste 

integraallülituste ja lamekuvarite tootmiseks ning käesoleva grupi märkuses 9 C nimetatud 

masinad ja seadmed. 

8) Rubriiki 8487 kuuluvad mujal klassifitseerimata mitteelektrilised osad. 

C) OSAD 

Osade kohta üldiselt vaata XVI jaotise üldisi selgitusi. 

Eraldi esitatud elektrilised osad kuuluvad üldjuhul grupi 85 rubriikidesse, näiteks: elektrimootorid 

(rubriik 8501); trafod (rubriik 8504); elektromagnetid, püsimagnetid, elektromagneetilised 

haardeseadised kraanadele ja elektromagneetilised padrunid tööpinkidele (rubriik 8505); elektrilised 

käivitusseadmed sisepõlemis-kolbmootoritele (rubriik 8511); elektrilülitid, juhtpaneelid, pistikud, ühenduskarbid 

jne (rubriigid 8535 kuni 8537); elektronlambid (rubriik 8540); dioodid, transistorid ja muud 

taolised pooljuhtseadised (rubriik 8541); elektroonsed integraallülitused ja mikrolülitused (rubriik 8542); 

elektrotehniline süsi (rubriik 8545); isolaatorid (rubriik 8546) ja teatavad isoleermaterjalidest 

montaažitarbed (rubriik 8547). Kui sellised tooted ei ole masina muudesse osadesse sisseehitatud, 

klassifitseeritakse nad nimetatud rubriikides, isegi kui nad on väljatöötatud kasutamiseks üksnes või 

peamiselt konkreetses käesolevasse gruppi kuuluvas masinas või seadmes. 

Muud elektrilised osad klassifitseeritakse: 

1) rubriigis 8409, 8431, 8448, 8466 või 8473, kui nad vastavad selles rubriigis antud 

kirjeldusele; 

2) vastasel juhul, siin grupis selle masinaga samas rubriigis, mille jaoks nad on määratud, 

eeldusel, et nad on väljatöötatud kasutamiseks üksnes või peamiselt selle masinaga; kui 

nad pole spetsiaalselt mingi masina jaoks väljatöötatud, kuuluvad nad rubriiki 8548. 

D) KAUBAD, MIS ON KIRJELDATUD GRUPI KAHES VÕI ENAMAS RUBRIIGIS 

(Grupi märkused 2 ja 7) 

Rubriikidesse 8401 kuni 8424 kuuluvad masinad ja seadmed (mis on kirjeldatud nende 

funktsioonide kaudu), mida kasutatakse erinevates tootmise valdkondades. Teistes rubriikides 

on masinad ja seadmed kirjeldatud põhiliselt selle valdkonna kaudu, kus neid kasutatakse. 

Märkus 2 grupi kohta sätestab, et masin või seade, mis sobib kahte või enamasse rubriiki, 

milledest üks kuulub esimesse rühma, klassifitseeritakse selles esimese rühma rubriigis. Seega 

klassifitseeritakse mootorid alati rubriikides 8406 kuni 8408 või 8410 kuni 8412, sõltumata 

nende kasutusvaldkonnast. Samal põhimõttel klassifitseeritakse pumbad, isegi kui nad on 

spetsiaalselt eriotstarbeks projekteeritud (näiteks ketrusmasinate või põllumajanduse tarbeks), 

tsentrifuugid, kalandrid, filtreerimispressid, ahjud, aurugeneraatorid jne. 

Teatavad (märkuses 2 grupi kohta määratud) erandid sellest üldisest reeglist on tehtud 

rubriikikide 8419 , 8422 ja 8424 osas. Seetõttu klassifitseeritakse grupi hilisemates rubriikides, 

ehkki võiksid kuuluda rubriiki 8419, alljärgnevad masinad ja seadmed: 

1) Põllumajanduslikud idandamisseadmed, kodulindude inkubaatorid ja bruuderid (rubriik 

8436). 

2) Terade niisutamise seadmed (rubriik 8437). 

3) Difusioonaparaadid suhkrumahla ekstraheerimiseks (rubriik 8438). 

4) Tekstiilkiu, kangaste või valmis tekstiiltoodete kuumtöötlemise seadmed (rubriik 8451). 

5) Masinad ja seadmed, kus temperatuuri muutmine on küll tarvilik, kuid allutatud põhilisele 

mehaanilisele funktsioonile. 

Samuti klassifitseeritakse selle grupi tagapool asetsevais rubriikides alljärgnevad, 

potentsiaalselt rubriiki 8422 kuuluvad tooted: 

1) Õmblusmasinad (näiteks kottide kinniõmblemiseks kasutatavad) (rubriik 8452). 

2) Masinad dokumentide või korrespondentsi panderolli või ümbrikku panemiseks ja nende 

sulgemiseks, samuti raha lugemise ja pakkimise masinad (rubriik 8472). 

11

Ka jugaprinterid, mis potentsiaalselt võiks kuuluda rubriiki 8424, klassifitseeritakse siiski 


Rubriikide 8401 kuni 8424 eelistamise reegel kehtib ainult tervikuna vaadeldavate masinate 

kohta. Liitmasinad ja mitmefunktsionaalsed masinad klassifitseeritakse vastavalt XVI jaotise 

märkusele 3 ning funktsionaalsed komplektid vastavalt sama jaotuse märkusele 4 (vt XVI jaotise 

üldiste selgituste osasid VI ja VII). 

Masinad, mis sobivad kahte või enamasse selle grupi rubriiki, millest ükski ei ole rubriikidest 

8401 kuni 8424, klassifitseeritakse selles rubriigis, mis annab masinale täpsema kirjelduse, või 

vastavalt masina põhilisele kasutusvaldkonnale. Mitmeotstarbelised masinad, mis on võrdselt 

kasutatavad mitmel erineval otstarbel või erinevates valdkondades (näiteks 

perforatsioonimasinad, mis on võrdselt kasutatavad paberi, tekstiili, naha, plasti jne puhul), 


12 

E) MINGIT KONKREETSET FUNKTSIOONI TÄITVAD MASINAD, 

MIS SISALDAVAD VÕI TÖÖTAVAD ÜHENDATULT AUTOMAATSE 

ANDMETÖÖTLUSMASINAGA 

(Märkus 5 E)) 

Vastavalt grupi 84 märkuse 5 E) nõudeile kasutatakse mingit konkreetset funktsiooni täitvate 

masinate, mis sisaldavad või töötavad ühendatult automaatse andmetöötlusmasinaga, 

klassifitseerimisel järgmisi põhimõtteid: 

i) Mingit konkreetset, muud kui andmetöötluse funktsiooni täitvad masinad, mis sisaldavad 

automaatset andmetöötlusmasinat, klassifitseeritakse sellele funktsioonile vastavas rubriigis, 

või, sellise puudumisel, jääkrubriigis, aga mitte rubriigis 8471. 

ii) Masinad, mis esitatakse koos automaatse andmetöötlusmasinaga ning on ettenähtud sellega 

ühendatult mingi konkreetse funktsiooni, muu kui andmetöötlus, täitmiseks, tuleb 

klassifitseerida alljärgnevalt: 

automaatne andmetöötlusmasin tuleb klassifitseerida eraldi rubriigis 8471 ja muud 

masinad nende funktsioonile vastavas rubriigis, kui vaid XVI jaotise märkuse 4 või grupi 90 

märkuse 3 põhjal ei kuulu mõlemad koos klassifitseerimisele mingis grupi 84, grupi 85 või 

grupi 90 rubriigis. 

8401 TUUMAREAKTORID; TUUMAREAKTORITE KÜTTEELEMENDID 

(KASSETID), KIIRITAMATA; SEADMED JA APARAADID ISOTOOPIDE 

ERALDAMISEKS. 

8401 10 - tuumareaktorid 

8401 20 - seadmed isotoopide eraldamiseks; nende osad 

8401 30 - tuumareaktorite kütteelemendid (kassetid), kiiritamata 

8401 40 - tuumareaktorite osad 

I) TUUMAREAKTORID 

Termin tuumareaktor katab üldjuhul, kogu aparatuuri ja seadmestiku seespool bioloogilise 

kaitsevarjega eraldatud ruumi, sobival juhul varje kaasa arvatud. Samuti mahutab see mistahes 

muu aparatuuri ja seadmestiku väljaspool seda ruumi, eeldusel, et see on lahutamatuks osaks 

varje sees paiknevale. 

Tuumareaktor koosneb tavaliselt: 

A) Aktiivtsoonist, mis sisaldab: 

i) Tuumakütuse (lõhestuva või taastootva). See võib olla aeglustis hajutatud või lahustatud 

(homogeenne reaktor) või kontsentreeritud kütuseelementides (kassettides) (heterogeensed 

reaktorid). 

ii) Aeglusti, ning kui vajalik, neutronite peegeldi (näiteks berüllium, grafiit, vesi, raske vesi, 

teatavad süsivesinikud nagu difenüül või terfenüülid). 

iii) Soojuskandja. Selle ülesandeks on ära viia reaktoris genereeritud soojus (selleks 

otstarbeks kasutatakse sageli süsinikdioksiidi, heeliumi, vett, sulanaatriumi või

sulavismutit, sulatatud naatriumi-kaaliumi segu, sulatatud sooli, teatavaid süsivesinikke 

jne) Tihti siiski täidab aeglusti ühtlasi ka soojuskandja funktsiooni. 

iv) Juhtvardad, tugevasti neutroneid neelavast ainest (näiteks boorist, kaadmiumist, 

hafniumist) või selliste ainete sulamitest või ühenditest. 

B) Mehaanilisest struktuurist (näiteks reaktorikest, kütuseelementide paigaldusvõre, torustik 

soojuskandja ringlemiseks, ventiilid, juhtvarraste käsitsemismehhanismid jne). 

C) Mõõte-, kontroll- ja automaatjuhtimisseadmetest (näiteks neutronkiirguse allikad, 

ionisatsioonikambrid, termopaarid, telekaamerad, manomeetrid ja kulumõõturid). 

D) Termilistest ja bioloogilistest varjetest (terasest, betoonist, tinast jne). 

Tuumareaktoris võib olla kasutastud ka teatavaid muid seadmeid, masinaid ja aparaate, mis 

võivad paikneda ka bioloogilise varjega piiratud ruumis. Neid siiski ei käsitleta kui seeläbi 

tuumareaktori loomulikeks koostisosadeks muutunuid ning nad tuleb klassifitseerida neile 

omastes rubriikides (vt välistamisi c) kuni ij) allpool). 

Tuumareaktorite olemus, iseloomulikud omadused ja koostisosade ühendamise viisid võivad 

siiski olla oluliselt erinevad. Üldiselt eristatakse tuumareaktorite tüüpe lähtudes: 

1) Ahelrektsiooni põhjustavate neutronite energiast (näiteks soojuslikud (aeglased), 

keskmised või kiired). 

2) Lõhestuva materjali paiknemisest aktiivtsoonis (homogeensed ja heterogeensed 

reaktorid). 

3) Kasutusotstarbest (näiteks uurimisreaktorid, isotoopide tootmise reaktorid, materjalide 

testimise reaktorid, tuumatooraine tuumakütuseks muutmise reaktorid (briiderid ja 

konverterid), soojus-või elektrijaamade reaktorid). 

4) Kasutatavast tuumakütusest või tööprintsiipidest (näiteks reaktorid loodudlikul uraanil, 

rikastatud uraanil, uraanil-tooriumil, naatrium-grafiitreaktorid, survestatud vee reaktorid, 

survestatud raske vee reaktorid, keeva vee reaktorid, basseinreaktorid, orgaanilise 

aeglustiga reaktorid). 

Üldiselt arvutatakse reaktori mõõtmed sellised, et ta oleks vähemalt „kriitiline”, nii et mistahes 

neutronite kaotus väljapoole aktiivtsooni ei oleks piisav ahelreaktsiooni katkestamiseks. Ometi, 

uurimisotstarbel kasutatakse mõnikord ka „alakriitilisi” reaktoreid, mis vajavad täiendavat 

neutronkiirguse allikat. Sellised reaktorid kuuluvad samuti siia rubriiki. 

Tuumareaktorite eraldi esitatud osad klassifitseeritakse üldjuhul vastavalt XVI jaotise märkuse 

2 nõuetele. 

Juhtvardad ja nende käsitsemismehhanismid, neutronkiirguse allikad tuumareaktoris 

ahelreaktsiooni initsialiseerimiseks, reaktorikest, kütteelementide (kassettide) 

paigaldamisseadmed ja survestusseadmed survestatud veega reaktoritele klassifitseeritakse 

järelikult siin rubriigis tuumareaktorite osadena. 

Ometigi ei ole alljärgnevad kaubad käsitatavad tuumareaktori osadena: 

a) Plokkide grafiidist (rubriik 3801 või 6815), berülliumist (rubriik 8112) või berülliumoksiidist (rubriik 

6914). 

b) Erikujulised või lihtsalt painutatud, kuid muul viisil töötlemata metalltorud, kas reaktoris kasutamiseks 

ettenähtutena äratuntavad või mitte (XV jaotis). 

c) Veeauru- ja muud aurukatlad (rubriik 8402). 

d) Soojusvahetid (rubriik 8404 või 8419). 

e) Veeauruturbiinid ja muud auruturbiinid (rubriik 8406). 

f) Pumbad (rubriik 8413 või 8414) 

g) Ventilaatorid (rubriik 8414). 

h) Seadmed veest mineraalide eraldamiseks (üldjuhul rubriik 8419 või 8421). 

ij) Kütuseelementide vahetamiseks või väljavõtmiseks kasutatavad tõste- ja teisaldusseadmed ja liikuvad 

kraanad (üldjuhul rubriik 8426). 

k) Mehaanilised kaugjuhtimisega manipulaatorid radioaktiivsete ainete käsitsemiseks (rubriik 8428). 

II) SEADMED JA APARAADID ISOTOOPIDE ERALDAMISEKS 

Siia kuuluvad kõik mehaanilised, soojuslikud ja elektrilised seadmed ja aparaadid, mis on 

spetsiaalselt loodud mingi keemilise elemendi või selle ühendi rikastamiseks ühega ta 

isotoopidest või temas sisalduvate isotoopide täielikuks lahutamiseks. 

13

Tähtsaimateks neist on seadmed ja aparaadid, mida kasutatakse raske vee saamiseks või 

uraani rikastamiseks 235-uraaniga. 

Seadmeteks ja aparaatideks, mida kasutatakse raske vee tootmiseks loodusliku vee 

rikastamise teel, on: 

1) Spetsiaalsed fraktsioondestillatsiooni- ja rektifikatsiooniaparaadid, mis koosnevad väga 

suurest hulgast gruppide ja kaskaadidena paigutatud plaatidest ning mis kasutavad raske 

vee ja tavalise vee keemistemperatuuride väikest erinevust üha vähem rasket vett sisaldavate 

eesmiste fraktsioonide ja rake veega üha enam rikastatud lõppfraktsioonide saamiseks. 

2) Seadmed, mis vedela vesiniku madalatemperatuurilise fraktsioondestillatsiooni teel eraldavad 

deuteeriumi, mida põletades saadakse raske vesi. 

3) Seadmed raske vee või deuteeriumiühendite saamiseks isotoopvahetuse teel, mõnikord 

katalüsaatorite juuresolekul, näiteks „duaaltemperatuuri” meetodil või vesiniku erinevate 

vedelate ja gaasiliste faaside kontakti kaudu. 

4) Elektrolüütilised elemendid, mis kasutavad raske vee tootmiseks elektrolüüsi ja seadmed, mis 

ühendavad elektrolüüsi isotoopvahetusega saadud vesiniku ja algse vee vahel. 

Uraani rikastamiseks isotoobiga 235 kasutatakse sageli alljärgnevaid seadmeid: 

1) Spetsiaalsed nn. „gaasi-” (uraanheksafluoriidi-) tsentrifuugid, mille silindriline plastist või 

terasest rootor („korv”) pöörleb väga suure kiirusega. 

Need tsentrifuugid on seespoolt töödeldud kaitseks uraanheksafluoriidi korrodeeriva toime 

eest. Praktikas kasutatakse väga suurt arvu tsentrifuuge, mis paiknevad kaskaadina ja 

töötavad päri- ja vastuvoolus. 

2) Uraani isotoopide separaatorid (gaasdifusiooni tüüpi). Neis seadmetes separeeritakse 

gaasiline uraanheksafluoriid kaheks fraktsiooniks, mis lähtegaasist kergelt erinevad 235uraani 

sisalduse poolest, difundeerides seda läbi poorse membraani („barjääri”) 

difusioonikambris, mis võib olla torukujuline. Korrates operatsiooni palju kordi, saadakse 

puhas 235-uraanheksafluoriid. 

3) „Düüsiseade” (Becker'i protsess), mille puhul suure kiirgusega gaasijuga suunatakse järsu 

kõverusega düüsi. „Koorimistoru” kaudu väljundis eraldatakse uraandioksiidi rikastatud 

fraktsioon. 

Siia rubriiki kuuluvad ka kalutronid elektromagneetiliseks separatsiooniks. 

Selle rühma masinate ja aparaatide osade klassifitseerimine toimub siin rubriigis vastavalt 

üldisetele osade klassifitseerimise juhenditele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi). 

14 

III) TUUMAREAKTORITE KIIRITAMATA KÜTTEELEMENDID (KASSETID) 

Tuumareaktorite kiiritamata kütteelemendid (kassetid) koosnevad tavaliselt metallist (näiteks 

tsirkoonist, alumiiniumist, magneesiumist, roostevabast terasest) kestast, mis on varustatud 

käsitsemiseks vajalike manustega, ja sellesse paigutatud lõhestuvast või taastuvast 

tuumakütusest. 

Kütteelemendid võivad sisaldada loodusliku uraani kas metallina või ühendites (oksiidid, 

karbiidid, nitriidid jne), isotoopidega 235U või 233U rikastatud uraani või plutooniumi metallina või 

ühendites, või plutooniumiga rikastatud tooriumi. Taastuvad kütteelemendid (näiteks tooriumiga 

või äratöötanud uraaniga), paigutatuna reaktori äärealale neutronite peegeldiks, muutuvad peale 

osa neutronite neeldumist taas lõhestuvaiks. 

On erinevat tüüpi kütteelemente, näiteks: 

1) Kütusmetallidest või nende sulamitest vardad või torud mitteväärismetallist kestas. See 

metallkest võib olla ribiline parema soojusvahetuse saavutamiseks, kütteelement võib olla 

varustatud toenditega ja reaktorisse paigutamist ning sealt väljavõtmist hõlbustava peaga. 

2) Lõhestuva kütuse dispersioonid grafiidis varraste, plaatide või sfääride kujul grafiitümbrises 

või muud liiki dispersioonid ja metallkeraamika. Need on ka ribilised ja eespool punktis 1) 

kirjeldatud lisadetailidega. 

3) Koostatavad: 

i) üksteisele paigaldatud, lõhestuvast või taastuvast kütusest (metallina või keraamilise 

ühendina) valmistatud plaatidest, mis on ümbritsetud inertse metalliga, 

ii) inertsest metallist, uraandioksiidi või -karbiidi tablettidega täidetud torudest, või 

iii) kontsentrilistest lõhestuvast materjalist torudest inertsest metallist kestas. 

Iga sellist liiki kütteelement (kassett) on ühendatud toenditega, mis ühtlasi hoiavad neid 

ruumis üksteisest eemal ning fikseerivad paigale; sageli on neil veel väline ümbris. Kõik

selliseid kütteelemente (kassette) moodustavad osa-elemendid kinnitatakse ühisele alusele 

ja on ühendatud ühise peaga. 

Eraldi esitatuna klassifitseeritakse sellised osa-elemendid (näiteks tuumakütusega täidetud ja 

kindlalt suletud roostevabast terasest kestad) kütteelementide osadena. 

Tuumakütusest mikrokuulikesed, mis on kaetud süsiniku või ränikarbiidi kihtidega ja 

ettenähtud sfääriliste või prismaatiliste kütteelementide täiteks ning kasutatud (kiiritatud) 

kütteelemendid (kassetid) kuuluvad rubriiki 2844. 

* 

* * 


a) Ahjud kiiritatud tuumakütuse separeerimiseks pürometallurgiliste protsesside abil (vastavalt ahjule 

rubriik 8417 või 8514). 

b) Kiiritatud tuumakütuse separaatorid või heitvete puhastusseadmed, mis töötavad fraktsioondestillatsiooni 

põhimõttel (muud kui raske vee tootmiseks kasutatavad) (rubriik 8419). 

c) Spetsiaalselt radioaktiivse tolmu püüdmiseks loodud õhufiltrid (mehaanilised või elektrostaatilised); 

aktiivsöest puhastid radioaktiivse joodi kinnipidamiseks; ioonvahetusseadmed radioaktiivsete 

elementide separeerimiseks, kaasa arvatud elektrodialüüsi aparaadid; ioonvahetusel või keemilistel 

protsessidel põhinevad kiiritatud tuumakütuse separaatorid või heitvete puhastusseadmed (rubriik 

8421). 

8402 VEE VÕI MUU VEDELIKU AURU TOOTVAD KATLAD (V.A 

KESKKÜTTE KUUMAVEEKATLAD, MIS VÕIVAD TOOTA KA 

MADALRÕHUAURU); ÜLEKUUMENDATUD VEE KATLAD 

- vee või mõne muu vedeliku auru tootvad katlad: 

8402 11 - - veetorukatlad, jõudlusega üle 45 t tunnis 

8402 12 - - veetorukatlad, jõudlusega alla 45 t tunnis 

8402 19 - - muud, k.a kombineeritud ehitusega katlad 

8402 20 - ülekuumendatud vee katlad 

8402 90 - osad 

A) AURU TOOTVAD KATLAD 

Siia rühma kuuluvad katlad veeauru või muu (näiteks elavhõbeda) auru tootmiseks esmaste 

jõuseadmete (näiteks turbiinide) või muude aurujõudu kasutavate masinate (näiteks 

auruhaamrid või pumbad) käitamise otstarbel, või kasutamiseks soojusallikana kuumutamisel, 

küpseramisel, steriliseerimisel jne, k.a keskkütte aurukatlad. 

Siia kuuluvad kõiki eraldi esitatud aurukatlad, isegi kui need on spetsiaalselt konstrueeritud 

mingi seadme, masina või liiklusvahendi osadeks (näiteks lokomotiivide aurukatlad). 

Aurukatlaid võib kütta tahke, vedela või gaasilise kütusega, või elektriga. 

Soov saavutada kütust põletavatelt aurukateldelt suuremat efektiivsust või kiiremat auru 

tekitamist on viinud erineva konstruktsiooniga aurukatelde loomisele. Põhilisteks aurukatelde 

tüüpideks on: 

1) Leektorukatlad (näiteks lokomotiivide katlad), mille puhul põlemisgaasid juhitakse läbi katla 

kehas paiknevate torude. 

2) Veetorukatlad, mille puhul põlemisgaasid juhitakse katlas paiknevale veetorude süsteemile; 

mõnede katelde sisemised vaheseinad on samuti moodustatud veetorudest. 

3) Hübriidkatlad, mis on ülalkirjeldatud tüüpide 1) ja 2) kombinatsioonid. 

Mõningates aurukateldes on torude süsteemid kollektori kaudu ühendatud ühe või enama, 

tavaliselt silindrilise, vee ja auru eraldamiseks määratud paagiga. Teistes, nn. sundringlusega 

kateldes, puudub mõnikord aurustamispaak ning vee tsirkulatsiooni katlas kiirendatakse pumba 

abil. 

Aurukatlad erinevad oma mõõtmetelt väga suuresti. Väikesed katlad esitatakse tavaliselt 

kokkumonteeritult, nii et eri komponendid asuvad ühises kestas või ühel alusraamil. Suured 

aurukatlad koosnevad reeglina reast eraldi osadest, mis monteeritakse kokku kohapeal, kas 

mingisse kesta või müüritisse. 

15

B) ÜLEKUUMENDATUD VEE KATLAD 

Need on katlad, kuhu vesi antakse küllalt kõrge rõhu all selleks, et seda saaks kuumutada 

normaalsest keemistemperatuurist oluliselt kõrgema temperatuurini (tavaliselt 180°C või enam). 

Ehituselt on need katlad väga sarnased eespol osas A) kirjeldatud kateldele. Nende tööks 

vajalik rõhk saadakse kas auru kogumisega, näiteks aurupaaki, või, mõnel juhul, kasutades 

inertset gaasi (tavaliselt lämmastikku). Katlas toodetud ülekuumendatud vett tuleb pidevalt hoida 

rõhu all, seetõttu ringleb see suletud võrgus, lähtudes katlast ja tulles sinna tagasi. 

Ülekuumendusega katlaid kasutatakse soojusenergia andmiseks, tavaliselt 

eemalasetsevatele tööstusettevõtetele (näiteks värvitud autokerede tunnelkuivatitesse), suurtele 

hoonetegruppidele või piirkondlikele keskküttesüsteemidele. Viimatinimetatud juhul antakse 

ülekuumendatud vee (primaarse soojuskandja) soojus läbi soojusvaheti üle teisese kontuuri 

veele, millega köetakse ruume. 

* 

* * 

Selle rubriigi katlad on sageli nende tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks varustatud väga 

mitmesuguste lisaseadmetega, mille hulka kuuluvad ökonomaiserid, õhu eelkuumendid, 

ülekuumutid, jahutid, aurupüüdjad, auruakumulaatorid, tahmapuhurid, rekuperaatorid, 

veetorudest koldeseinad ja muud seadmed rubriigist 8404 ning vee eelpuhastid, deaeraatorid, 

degasaatorid ja veepehmendid rubriigist 8421. 

Sellised lisaseadmed klassifitseeritakse siin rubriigis koos kateldega, kui nad esitatakse koos 

kateldega, sõltumata sellest, kas nad moodustavad või on ettenähtud edaspidi moodustama 

katlaga üht tervikut; kui nad esitatakse eraldi, klassifitseeritakse nad neile omastes rubriikides. 

Analoogselt, eeldusel, et nad on määratud moodustama üht tervikut katlaga, 

klassifitseeritakse siin rubriigis katelde kolderestid. Selles suhtes ei tehta vahet, kas restid on 

katlasse sisseehitatud või sellega ühendatud müüritise kaudu. 

Rubriigist välistatakse katlad, mis on ette nähtud vee kuumutamiseks ainult allapoole selle normaalset 

keemistemperatuuri ja keskkütte-veekatlad rubriigist 8403 (isegi kui need on kasutatavad madalsurveauru 

tootmiseks). 

16 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhistele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), kuuluvad 

siia rubriiki ka selle rubriigi katelde osad, näiteks katlakered, -alused, torudest koosnevate 

katelde sõlmed, veetorude otsikud, kollektorid, veepaagid, aurukuplid, mittemehaanilised 

kolded, vaatlusluugid ja kaitsekorgid. 

Metalltorud, mis on ainult painutatud, kuid muul viisil töötlemata ja esitatud kokkumonteerimata kujul, ei 

ole identifitseeritavad katelde osadena ning seetõttu klassifitseeritakse nad XV jaotises. 

8403 KESKKÜTTEKATLAD (V.A RUBRIIKI 8402 KUULUVAD KATLAD) 

8403 10 - katlad 

8403 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad mistahes suuruses keskküttekatlad (erinevad rubriigi 7321 katelt 

sisaldavatest ahjudest) majade, korterite, vabrikute, töökodade, kasvuhoonete jne kütmiseks 

ringleva veega, mis kasutavad mistahes liiki kütust (näiteks puitu, sütt, koksi, gaasi, õli). 

Need võivad olla varustatud survereglaatorite, mõõteriistade, tasemenäiturite, kraanide, 

ventiilide ja muude taoliste osade ja lisaseadmetega. 

Veekuumutuskatlad, isegi kui need on võimelised tootma madalsurveauru, klassifitseeritakse 

samuti siia rubriiki.

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhistele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), katab see 

rubriik ka keskküttekatelde identifitseeritavad osad, nagu katlakehad, seinad, uksed ja vaatlus- 

või hooldusluugid. 

Osadena ei käsitleta: 

a) Torusid ja toruliitmikke keskküttekatla ja radiaatorite ühendamiseks (põhiliselt rubriigid 7303 kuni 7307). 

b) Paisupaake või -kambreid (rubriik 7309, 7310 või 8479). 

c) Põleteid rubriigist 8416. 

d) Auru või kuuma vee kraane, ventiile jne (rubriik 8481). 

8404 RUBRIIKIDE 8402 JA 8403 KATELDE ABISEADMED (NÄITEKS 

EELSOOJENDID (ÖKONOMAISERID), ÜLEKUUMENDID, 

TAHMAEEMALDID, GAASI REKUPERAATORID); 

AURUJÕUSEADMETE KONDENSAATORID: 

8404 10 - rubriikide 8402 ja 8403 katelde abiseadmed 

8404 20 - aurujõuseadmete kondensaatorid 

8404 90 - osad 

A) ABISEADMED KASUTAMISEKS RUBRIIKIDE 8402 VÕI 8403 KATELDE JUURES 


1) Ökonomaiserid katlasse toitevee eelkuumendamiseks ära kasutades põlemisgaaside või, 

mõne tüübi puhul, heitauru jääksoojust. Tavaliselt koosnevad need valatud raud- või terastorude 

süsteemist, mis mõnikord on paigutatud veel eraldi lehtmetallist kambrisse. Torudes 

olevat vett soojendatakse neile juhitud põlemisgaaside või heitauruga. Segisti-tüüpi 

ökonomaiserites juhitakse heitaur otse läbi katla toitevee paagi. 

2) Õhu eelsoojendid. Ka need kasutavad heitsoojust. Nad koosnevad õhukambritest koos 

erinevat tüüpi soojusvahetussüsteemidega, näiteks torutüüpi, kus kuumad põlemisgaasid, 

läbides torusid, soojendavad kambris olevat õhku; plaat-tüüpi, kus õhk ja suitsugaasid 

liiguvad eraldi külgnevates kitsastes lahtrites. Mõningad tüübid sisaldavad pööratavaid 

tõkestusplaate. 

3) Ülekuumendid. Need koosnevad kõrgsurve terastorudest, milles katlast tulevat küllastatud 

auru kuumutatakse edasi niiskuse eemaldamiseks ja kõrgetemperatuurilise auru saamiseks. 

Ülekuumendid on tavaliselt katla põhiseadmestiku osadeks, kuid mõningatel juhtudel on neil 

iseseisev küttesüsteem. 

4) Jahutid. Neid kasutatakse vältimaks temperatuuri liigset tõusu ülekuumendites. Tavaliselt 

paiknevad need ülekuumendi kahe sektsiooni vahel ja koosnevad valurauast korpusest, 

milles aur juhitakse mõõda voolavast veest ja jahtub. 

5) Aurukogujad. Silindrilised paagid auru kogumiseks katelde grupilt. 

6) Auruakumulaatorid. Suured silindrilised terasest isoleeritud kõrgsurvepaagid auru kogumiseks 

või varumiseks. 

7) Termilised e. soojusakumulaatorid. Neid kasutatakse aurukateldest saadud liigse soojuse 

salvestamiseks. 

8) Torudest koldeseinad on vertikaalsete torude süsteemid, mis on ühendatud katla toitevee 

torustikuga ning on paigutatud koldeseinte sisekülgede ette. Nad täidavad kahte ülesannet: 

kaitsevad koldeseinu ülekuumenemise eest ja on samal ajal toitevee eelsoojenditeks. 

9) Tahmapuhurid, automaatsed või mitte. Nad eemaldavad tahma ja analoogsed sadestused 

auru genereerivatelt torukonstruktsioonidelt (näiteks ülekuumenditelt, veetorudelt, 

leektorudest ja ökonomaiseritelt), kasutades auru- või suruõhujuga. Nad koosnevad 

fikseeritud või liikuvast, paljude düüside ning kraaniga varustatud ja auru- või 

suruõhutorustikuga ühendatud torust. Vahel on tahmapuhurid väljavõetavate pihustite kujul. 

10) Gaasirekuperaatorid. Need on seadmed, millega heitgaasid suunatakse uuesti koldesse 

ärapõlemata osakeste põletamiseks. 

11) Mudakaabitsad. 

17

18 

B) AURUJÕUSEADMETE KONDENSAATORID 

Nende hulka kuuluvad mitut liiki aurukondensaatorid, mille ülesandeks on aurujõuseadmete 

väljundauru rõhu alandamine ja seekaudu nende võimsuse tõstmine. 

Sellisteks on: 

1) Pindkondensaatorid. Need koosnevad silindrilises korpuses asuvast torude süsteemist. Aur 

juhitakse silindrisse, kus torudes ringlev külm vesi (või vastupidi, vesi silindris ja aur torudes) 

kondenseerib auru. 

2) Segustuskondensaatoorid. Neis segatakse aur otseselt veega. Rubriiki kuuluvad 

jugakondensorid, milles veedüüs (toimides jugapumbana) tekitab kondensorikambris osalise 

vaakumi. 

3) Õhkjahutusega kondensaatoorid. Need koosnevad ribitatud aurutorudest, mida 

jahutatakse pealepuhutava õhuvooluga. 

OSAD 


siia rubriiki ka selle rubriigi seadmete osad. 

Metalltorud, mis on ainult painutatud, kuid muul viisil töötlemata ja esitatud kokkumonteerimata kujul ei ole 

identifitseeritavad katelde osadena ning seetõttu klassifitseeritakse nad XV jaotises. 

* 

* * 

Siit rubriigist välistatakse: 

a) Pumbad (k.a katla kiirtäitmise jugapumbad), puhurid, ventilaatorid jm seadmed rubriigist 8413 või 8414. 

b) Katelde põletid, mehaanilised kolderestid, mehaanilised kütte etteandmisseadmed jms (rubriik 8416). 

c) Kondensorid destilleerimiseks jne rubriigist 8419. 

d) Vee, gaaside jne filtrid ja puhastusseadmed (rubriik 8421). 

8405 GENERAATORGAASI VÕI VESIGAASI GENERAATORID, 

PUHASTITEGA VÕI PUHASTITETA; ATSETÜLEENIGENERAATORID 

NING ANALOOGSED VESIMENETLUSEGA GAASIGENERAATORID, 

PUHASTITEGA VÕI PUHASTITETA: 

8405 10 - generaatorgaasi või vesigaasi generaatorid, puhastitega võipuhastiteta; 

atsetüleenigeneraatorid ning analoogsed vesimenetlusega gaasigeneraatorid, 

puhastitega või puhastiteta 

8405 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad iseseisvad aparaadid ja seadmed mistahes liiki gaasi (näiteks 

generaatorgaas, vesigaas ja nende segud või atsetüleen) tootmiseks, sõltumata saadud gaasi 

kasutusest (valgustuseks, tööstuslikuks kütuseks, gaasimootorite kütuseks, metallide 

keevitamiseks või lõikamiseks, keemiliseks sünteesiks jne). 

Samuti kuuluvad siia rubriiki spetsiaalselt mootorsõidukitel kasutamiseks konstrueeritud 

gaasigeneraatorid, kuid välistatakse sellised atsetüleenigeneraatorid, mis on faktiliselt lambid, 

vajades üksnes põleti külgeühendamist (rubriik 9405). 

A) GENERAATORGAASI GENERAATORID 

Need koosnevad tavaliselt kinnisest silindrist, mis on vooderdatud tulekindla voodriga või 

omavad kahekordseid vesijahutusega seinu ja mis sisaldavad (fikseeritud, vibreerivat või pöörlevat 

tüüpi) resti sisseimetava või -puhutava õhu (või õhu ja auru) läbilaskmiseks. Paksu kihina 

pandud kütus põletatakse restil ning õhu- ja auruvool reguleeritakse selliseks, et põlemine oleks 

mittetäielik. Vee lagunemine ja kütuse mittetäielik põlemine annavad süsinikmonooksiidi, 

vesiniku ja lämmastiku segu (generaatorgaas).Teatavates „vastusuunalise põlemisega” 

generaatorites puhutakse õhk sisse ülaosast allasuunas ja piki silindri külgi ning gaas kogutakse 

aparaadi põhjas, resti alt.

B) VESIGAASI GENERAATORID 

Need on samasuguse ehitusega, kuid nii seadistatud, et töö eri faasides juhitakse seadmesse 

kordamõõda õhk ja veepritsmed või aur. Veefaasist saadav gaas on vesiniku ja vingugaasi segu 

(vesigaas), millel on kõrgem kütteväärtus kui generaatorgaasil. Seda võib kogude eraldi 

õhufaasis saadavast generaatorgaasist, võib aga kasutada ka mõlema segu. 

* 

* * 

Mõlemad, nii generaatorgaasi kui vesigaasi generaatorid võivad olla kohandatud erinevate 

tahkete kütuste põletamiseks (näiteks kivisüsi, koks, puusüsi, puit, taimsed ja muud 

jäätmed). 

Teatavateks kasutusteks, eriti gaasimootorites kasutamiseks, tuleb generaator- või vesigaas 

puhastada sellistest lisanditest nagu tuhk, pigi, väävliühendid jne, mõnikord ka üleskuumendada 

või mahajahutada. Seetõttu on generaatoritega sageli ühendatud puhastid (mis sisaldavad 

perforeeritud koonuseid, koksikihte, skrabereid jne), jahutid, kuivatid, üleskuumendusseadmed 

jne Sellised puhastus- ja lisaseadmed klassifitseeritakse koos generaatorseadmetega, 

eeldusel, et nad on ilmselt kõlblikud nendega koos kasutamiseks ja on esitatud koos generaatoritega. 

Eraldi esitatult tuleb need klassifitseerida neile sobivates rubriikides (näiteks 

puhastid rubriigis 8421). 

C) VESIMENETLUSEGA ATSETÜLEENIGENERAATORID 

Need on üldiselt lihtsa konstruktsiooniga, koosnedes veega suletud gaasireservuaarist, mille 

liikumine sõltuvalt täitumisest ja tühjenemisest reguleerib automaatselt gaasi genereerimist 

seadmes. On kolme tüüpi generaatorseadmeid: 

1) Kaltsiumkarbonaadi massi otsese vettekastmisega. 

2) Mõõdetud kaltsiumkarbonaadi koguste vettepuistamisega. 

3) Vee tilgutamisega kaltsiumkarbonaadile. 

D) MUUD VESIMENETLUSEGA GAASIGENERAATORID 

Nende hulka kuuluvad hapnikugeneraatorid (näiteks allveelaevades kasutatavad) ja 

etüleenigeneraatorid (näiteks need, mis toimivad vee ja teatavate kemikaalide reageerimisel). 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhistele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), 

klassifitseeritakse siin rubriigis ka selle rubriigi seadmete osad (näiteks gaasigeneraatorite 

kestad, restid, gaasikollektorid ning vee ja karbiidi segustid). 

* 

* * 


a) Gaasiturbiinide vabakolb-generaatorid (rubriik 8414). 

b) Koksiahi (nt kommunaalgaasigeneraatorid) (rubriik 8417) 

c) Elektrilised osoonigeneraatorid ja difusioonaparaadid, mis on ettenähtud mitteteraapiliseks otstarbeks 

(näiteks tööstuslikuks kasutamiseks või ruumide osoneerimiseks) ja elekrolüütgaasigeneraatorid nt 

lämmastikdiolsiidi, vesiniksulfiidi või vesiniktsüaniihappe tekitamiseks (rubriik 8543) ja osoonteraapia 

aparatuur (rubriik 9019). 

8406 AURUTURBIINID: 

8406 10 - ujuvvahendite jõuseadmeteks 

- muud turbiinid: 

8406 81 - - võimsusega üle 40 MW 

8406 82 - - võimsusega kuni 40 MW 

8406 90 - osad 

19

Siia rubriiki kuuluvad auruturbiinid töötavad töörattale kinnitatud labadele või tiibadele mõjuva 

paisuva auru kineetilise energia jõul. Need koosnevad: 

1) Rootorist, mis kujutab endast võllile monteeritud ratast (või rattaid), mille pöid kannab rida 

tihedalt paigutatud, tavaliselt kõvera profiiliga labasid ja mida sageli nimetatakse tiivikuks. 

2) Staatorist, mis kujutab endast kesta, millele toetub ja milles pöörleb rootor ning mis sisaldab 

statsionaarse labade või düüside süsteemi auru juhtimiseks rootori labadele (tiivikule). 

Aktiivturbiinides on staator varustatud düüsidega, millest väljudes aur paisub ja suunatakse 

suure kiirusega tangensiaalselt rootori labadele. Reaktiivturbiinides pöörlevad rootori tiivikud 

nende labadele analoogse profiiliga, kuid vastassuunalise kõverusega statsionaarsete 

staatorilabade vahel ning aur liigub teljesuunaliselt staatori labadelt rootori külgnevatele 

labadele. 

Suurema efektiivsuse saamiseks ühendatakse sageli mõlemad süsteemid 

„kompaundturbiinideks”, kuid veel sagedamini monteeritakse ühele võllile rida töörattaid 

(mitmeastmelised turbiinid) võimaldamaks auru järkjärgulist paisumist. 

Turbiinide suur pöörlemiskiirus teeb nad eriti sobivaiks selliste masinate vahetuks käitamiseks 

nagu elektrigeneraatorid (turbogeneraatorid), kompressorid, ventilaatorid või 

tsentrifugaalpumbad. Mõneks rakenduseks (näiteks laevades või vedurites) ühendatakse 

turbiinid reversiseadme või reduktoriga. Sellised reversiseadmed ja reduktorid eraldi esitatuna 

välistatakse siit rubriigist (rubriik 8483). 

Siia rubriiki kuuluvad ka elavhõbedaauruturbiinid. Need on ehituselt ja kasutuselt analoogsed 

ülalkirjeldatutega, kuid kasutavad tööks veeauru asemel elavhõbedaauru. 

20 

OSAD 

Üheks turbiini loomulikuks osaks on juhtimismehhanism, mis tagab turbiini varustamise 

veeauru või muu auruga nii, et see vastaks koormusele ja säiliks püsiv pöörlemiskiirus. 

Siia rubriiki kuuluvad sellised juhtmehhanismid ja, vastavalt osade klassifitseerimise üldistele 

juhistele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), muud turbiinide osad (näiteks rootorid, staatorid, nende 

segmendid, rootori või staatori labad). 

8407 SÄDESÜÜTEGA SISEPÕLEMIS-KOLBMOOTORID JA 

ROOTORMOOTORID(+). 

8407 10 - õhusõidukitemootorid 

- ujuvvahendite mootorid: 

8407 21 - - päramootorid 

8407 29 - - muud 

- gruppi 87 kuuluvate liiklusvahendite sädesüütega kolbmootorid: 

8407 31 - - silindrite töömahuga alla 50 cm³ 

8407 32 - - silindrite töömahuga üle 50 cm³, aga mitte üle 250 cm³ 

8407 33 - - silindrite töömahuga üle 250 cm³, aga mitte üle 1000 cm³ 

8407 34 - - silindrite töömahuga üle 1000 cm³ 

8407 90 - muud mootorid 

See rubriik hõlmab sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja sisepõlemis-rootormootorid 

(Wankeli mootorid kolmnurkse ketas-”kolviga”), peale gruppi 95 kuuluvate (mänguasjade 

mootorite). Siia kuuluvad ka liiklusvahendite seda tüüpi mootorid. 

Need mootorid koosnevad üldiselt järgmistest osadest: silinder, kolb, keps, väntvõll, hooratas, 

sisse- ja väljalaskeklapid jne. Nad kasutavad silindris põletatud süttiva gaasi või auru 

paisumisjõudu. 

Nende mootorite iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad on varustatud silindripeasse 

kinnitatud süüteküünaldega ja mootoriga sünkroniseeritud kõrgepingelist elektrivoolu 

genereerivate seadmetega (sellistega nagu magneetod, süütepoolid ja katkestid). 

Tavalisematel tüüpidel segatakse õhk ja kütus (näiteiks karburaatoris) enne silindrisse 

jõudmist kolvi imemiskäigu ajal, kuid mõnel juhul (näiteks teatavais lennuki- ja automootorites) 

pritsitakse kütus läbi pihusti otse silindrisse.

Kõige tavalisemaks kütuseks on nendes mootorites bensiin, kasutatakse ka petrooli, piiritust, 

vesinikku, kivisöegaasi, metaani jne. 

Gaasimootorid kasutavad kõige sagedamini generaatorgaasi, mille generaatorid on mõnikord 

mootoriga kokkuehitatud, sagedamini siiski eraldi. Viimasel juhul klassifitseeritakse 

gaasigeneraator alati rubriigis 8405. 

* 

* * 

Neil mootoritel võib olla üks või mitu silindrit. viimasel juhul on kepsud ühendatud ühise 

väntvõlliga, eraldi toitega silindrid võivad olla paigutatud mitmeti, näiteks vertikaalselt ühes reas 

(püsti või kummuli), kahes sümmeetrilises kaldreas (V-kujuline paigutus), horisontaalselt 

vastandatult mõlemal pool väntvõlli või, teatavatel lennukimootoritel, radiaalselt. 

Rootorkolbmootor (Wankeli mootor) töötab samal põhimõttel kui ülalkirjeldatud tavalised 

kolbmootorid. Ometi, võnkuva kolvi poolt pöörlema pandud väntvõlli asemel on rootormootoris 

vahetult võllile kinnitatud kolmnurkne plaat („kolb”) erikujulises (epitrohhoidses) pesas. „Kolb” 

jagab pesa (põlemiskambri) kolmeks osaks ning kolvi iga täispöördega kaasneb iga tema hõlma 

ees neljataktiline töötsükkel. Neis mootoreis võib olla üks või enam kolbi ja selle pesa. 

Selle rubriigi mootorid on kasutatavad väga mitmeti, näiteks: põllumajandusmasinais; elektrigeneraatorite, 

pumpade või kompressorite käitamiseks;õhusõidukite, autode, mootorrataste, 

traktorite paatide jne mootoritena. 

Need mootorid võivad olla komplekteeritud sissepritsepumba, süüteseadiste, kütusepaagi ja 

õlipaagiga, jahutusvee radiaatori ja õliradiaatoriga, õli-, vee- ja kütusepumpadega, ventilaatoriga, 

õhu- ja õlifiltritega, siduri ja jõuülekandega ning käivitusseadmetega (elektriline starter või 

muud). Samuti võib olla lisatud käigukast. Mootor võib olla ka varustatud painduva võlliga. 

Siia rubriiki kuuluvad ka väikestele paatidele mõeldud päramootorid, milles selle rubriigi 

mootor, kruvi ja juhtimisseade moodustavad ühtse, jagamatu terviku. Need mootorid on ette 

nähtud kinnitamiseks paadi kere välisküljele ning on kergesti peale- ja mahamonteeritavad, 

samuti reguleeritavad kogu seadme pööramisega ümber kinnituskoha. Päramootoriteks ei loeta 

paadi ahtriosa siseküljele kinnitatud mootoreid, mis on ühenduses sellega kohakuti paadi 

välisküljel asuva endas rooliseadet ja kruvi ühendava plokiga. 

Ka kuuluvad siia rubriiki mobiilsed, ratastega šassiile või jalastele monteeritud mootorid, 

kaasa arvatud need, mis sisaldavad vajaliku jõuülekande ja on teataval määral iseliikuvad (kuid 

ei ole liiklusvahendid grupist 87). 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu spetsiaalsed mootorikütuse oktaaniarvu ja tsetaaniarvu määramiseks konstrueeritud 

reguleeritava surveastmega sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (grupp 90). 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi mootorite osad rubriigis 8409. 

o 

o o 



Väljend „õhusõidukite mootorid” tähistab mootoreid, mis on kas konstrueeritud või modifitseeritud 

nende ühendamiseks propelleri (õhukruvi) või kandetiivikuga (rootoriga). 


Silindritega mootorite puhul on silindri töömaht silindri selle osa maht, mis jääb kolvi alumise ja ülemise 

surnud seisu vahele, korrutatud silindrite arvuga. 

8408 SURVESÜÜTEGA SISEPÕLEMIS-KOLBMOOTORID 

(DIISELMOOTORID VÕI POOLDIISELMOOTORID). 

8408 10 - ujuvvahendite mootorid 

8408 20 - gruppi 87 kuuluvate liiklusvahendite mootorid 

21

22 

8408 90 - muud mootorid 

Siia rubriiki kuuluvad survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (peale gruppi 95 kuuluvate), 

kaasa arvatud transpordivahendites kasutatavad. 

Need mootorid on oma konstruktsioonilt sarnased sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoritele 

ning koosnevad samadest põhiosadest (s.o. silinder, kolb, keps, väntvõll, hooratas, sisse- ja 

väljalaskeklapid jne), kuid erinevad selle poolest, et õhk (või, mõnel puhul, õhu ja gaasi segu) 

viiakse kõigepealt silindrisse, kus ta kiiresti kokku surutakse. Seejärel pritsitakse silindrisse 

peenelt pihustatud vedelkütus, mis seal õhu kokkusurumisel tekkinud soojuse mõjul 

spontaanselt süttib, nende mootorite surveaste on tunduvalt kõrgem kui sädesüüte korral. 

Peale diiselmootorite on ka vahepealsed, madalama surveastmega survesüütega 

pooldiiselmootorid. Nende käivitamiseks tuleb silindripead eelnevalt kuumutada leeklambiga või 

kasutada hõõgküünalt. 

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid töötavad raskete vedelkütustega, nagu mineraalõlid, 

põlevkiviõli, taimsed õlid (arahiisiõli, kastoorõli, palmiõli jne). 

* 

* * 

Selle rubriigi mootoritel võib olla üks või mitu silindrit. Viimasel juhul on kepsud ühendatud 

ühise väntvõlliga, eraldi toitega silindrid võivad olla paigutatud mitmeti, näiteks vertikaalselt ühes 

reas (püsti või kummuli), kahes sümmeetrilises kaldreas (V-kujuline paigutus), horisontaalselt 

vastandatult mõlemal pool väntvõlli. 

Selle rubriigi mootorid on kasutatavad väga mitmeti, näiteks: põllumajandusmasinais; autode, 

mootorrataste, traktorite, vedurite, laevade jne mootoritena; elektrijõujaamades. 

Need mootorid võivad olla komplekteeritud sissepritsepumba, süüteseadiste, kütusepaagi ja 

õlipaagiga, jahutusvee radiaatori ja õliradiaatoriga, õli- ja veepumpadega, ventilaatoriga, õhu- ja 

õlifiltritega, siduri ja jõuülekandega ning käivitusseadmetega (elektriline starter või muud). 

Samuti võib ollla lisatud käigukast. Mootor võib olla ka varustatud painduva võlliga. 

Ka kuuluvad siia rubriiki mobiilsed, ratastega šassiile või jalastele monteeritud mootorid, 

kaasa arvatud need, mis sisaldavad vajaliku jõuülekande ja on teataval määral iseliikuvad (kuid 

ei ole liiklusvahendid grupist 87). 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu spetsiaalsed mootorikütuse oktaaniarvu ja tsetaaniarvu määramiseks 

konstrueeritud reguleeritava surveastmega sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (grupp 90). 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi mootorite osad rubriigis 8409. 

8409 OSAD, ETTENÄHTUD KASUTAMISEKS ÜKSNES VÕI PEAMISELT 

RUBRIIKIDESSE 8407 JA 8408 KUULUVATES MOOTORITES. 

8409 10 - õhusõidukite mootoritele 

- muud: 

8409 91 - - üksnes või peamiselt sädesüütega kolbmootoritele 

8409 99 - - muud 


siia rubriiki rubriigis 8407 ja 8408 klassifitseeritud sisepõlemis-kolbmootorite osad (näiteks kolvid; 

silindrid ja silindriplokid; silindripead ja plokikaaned; silindrihülsid; sisse- ja väljalaskeklapid; kolvirõngad; 

kepsud; karburaatorid; kütusepihustid). 

Ometigi välistatakse siit rubriigist: 

a) Kütusepumbad (rubriik 8413). 

b) Mootorite väntvõllid ja nukkvõllid (rubriik 8483); käigukastid (rubriik 8483).

c) Elektrilised süüte- ja käivitusseadmed (k.a süüteküünlad ja hõõgküünlad) (rubriik 8511). 

8410 HÜDROTURBIINID, VESIRATTAD JA NENDE REGULAATORID. 

- turbiinid ja vesirattad: 

8410 11 - - võimsusega kuni 1000 kW 

8410 12 - - võimsusega üle 1000 kW, kuid mitte üle 10 000 kW 

8410 13 - - võimsusega üle 10 000 kW 

8410 90 - osad, k.a regulaatorid 

Siia rubriiki kuuluvad hüdroturbiinid ja vesirattad, mis muudavad liikumapanevaks jõuks 

voolavas või survestatud vedelikus (näiteks voolavas või langevas vees; survestatud vees, õlis 

või spetsiaalsetes vedelikes) talletatud energia. Need jõumasinad või mootorid teevad seda 

rattale kinnitatud labadele, tiivikutele või kruvidele suunatava liikuva vedelikumassi mõjul. 

A) HÜDROTURBIINID 

Hüdroturbiinid koosnevad rootorist ja seda ümbritsevast staatorist, mis suunab veejoad rootori 

labadele vms. 

Neid on põhiliselt kolme tüüpi: 

1) Kopp-turbiinid (Peltoni tüüp), suure survega, kuid võrdlemisi väikesele veehulgale. sellise 

turbiini rootoriks on mööda perimeetrit suurt hulka koppasid kandev ratas. Staator koosneb 

üksnes tugevast kerest ühe või enama düüsiga, mis suunavad vee tangensiaalselt 

koppadele. 

2) Radiaal-aksiaalturbiinid (Francise tüüp), suurele keskmise või madala survega vee 

kogusele. Need koosnevad ühest ühes tükis valatud terasrootorist suurte, jäigalt kinnitatud 

kruviprofiiliga labadega ja staatorist, mis tavaliselt sisaldab spiraalse veekanali koos suurte, 

muutuva nurga all paigutatud juhtlabadega, mis kindlustavad radiaalse veevoolu rootori 

labadele selle kogu perimeetri ulatuses ja aksiaalse äravoolu. 

3) Pöördlabaturbiinid (Kaplani tüüp), madala survega veele. Need turbiinid on väga sarnased 

ülalkirjeldatutele, kuid neil on nii rootori kui ka staatori labade seadenurgad reguleeritavad. 

Hüdroturbiine kasutatakse peamiselt hüdroelektrijaamades. 

B) VESIRATTAD 

Need väga lihtsad jõuseadmed koosnevad suurest puust või metallist, lamedate või õõnsate 

labadega rattast, mille võll on tavaliselt otse ühendatud jõuülekandega. Saadav mehaaniline 

energia kasutatakse tavaliselt ära kohapeal väiketöökodades, sae- või jahuveskites jne. 

Laevade sõuderattad, kuigi välimuselt analoogsed, jäävad siit välja (rubriik 8485). 

Samuti jäävad siit välja hüdromeetrilised vesirattad (rubriik 9015). 

OSAD 


klassifitseeritakse hüdroturbiinide ja vesirataste osad (näiteks rootorid; staatorid; nii staatorite 

kui rootorite labad ja nende paketid; spiraalsete veejuhtmete korpused; regulaatorid stabiilse 

kiiruse säilitamiseks vee või koormuse parameetrite muutumisel veevoolu või staatori- või 

rootorilabade seadenurga, vastavalt turbiini tüübile, automaatse muutmisega; regulaatorite 

klapinõelad) samuti siin rubriigis. 

8411 TURBOREAKTIIVMOOTORID, TURBOPROPELLERMOOTORID NING MUUD 

GAASITURBIINID. 

- turboreaktiivmootorid: 

8411 11 - - veojõuga kuni 25 kN 

8411 12 - - veojõuga üle 25 kN 

- turbopropellermootorid: 

23

24 


8411 22 - - võimsusega üle 1100 kW 

- muud gaasiturbiinid: 



- osad: 

8411 91 - - turboreaktiivmootoritele ja turbopropellermootoritele 

8411 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad turborektiiv- ja turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid. 

Selle rubriigi turbiinid on üldjuhul sisepõlemismootorid, mis, erinevalt näiteks auruturbiinidest, 

ei vaja mingit välist soojusallikat. 

A) TURBOREAKTIIVMOOTORID 

Turboreaktiivmootor koosneb kompressorist, põletussüsteemist, turbiinist ja düüsist, mille 

moodustab ahenev väljalasketou. Turbiinist väljuv kuum survestatud gaas kiirendatakse düüsis 

suure kiirusega gaasijoaks, mille reaktsioon mootorile on õhusõidukite liikumapanekuks 

kasutatavaks jõuks. Lihtsamates turboreaktiivmootorites on kompressor ja turbiin kinnitatud 

ühisele võllile. Keerukama konstruktsiooni korral on kompressor valmistatud kaheosalisena 

(kaheastmeline kompressor), kumbagi osa (astet) käitatakse eraldi turbiinilt kontsentriliste 

võllidega. Veel üheks variandiks on kestaga ümbritsetud ventilaatori paigutamine kompressori 

ette ja selle käitamine kas eraldi turbiinilt või eesmise kompressori võllilt. Ventilaaator töötab sel 

juhul kestaga ümbritsetud propellerina, nii et enamus tema poolt haaratud õhust juhitakse 

kompressorist ja turbiinist mööda ning lisatakse heitgaasidele täiendava veojõu tekitamiseks. 

Seda varianti nimetatakse sageli „kahekontuuriliseks reaktiivmootoriks”. 

Niinimetatud „järelpõletusseadmed” on lisaseadmed monteerimiseks teatavate 

reaktiivmootoritega järjestikku nende võimsuse lühiajaliseks tõstmiseks. Neil seadmetel on 

iseseisev küttesüsteem ja nad kasutavad ära turboreaktiivmootori heitgaasides sisalduvad 

hapnikujäägid. 

B) TURBOPROPELLERMOOTORID 

Need on turboreaktiivmootoritele analoogse ülesehitusega, kuid neisse on kompressoriturbiini 

paigutatud veel üks turbiin, mis käitab tavalist propellerit, nagu need on kolbmootoriga 

lennukitel. Seda teist turbiini kutsutakse sageli „vabaks” turbiiniks, pidades silmas seda, et see 

pole mehaaniliselt seotud kompressori ega kompressoriturbiini võlliga. Nii annavad kompressori 

turbiinist väljuvad kuumad gaasid enamuse oma energiast ära vabaturbiinis, mitte aga paisudes 

düüsis. Mõnel juhul võb ka vabaturbiinist väljuvaid gaase düüsis paisuda lastes saada 

täiendavat veojõudu lisaks propelleri poolt arendatavale. 

C) MUUD GAASITURBIINID 

Siia kuuluvad tööstuslikud gaasiturbiinid, mis on kas spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks 

kasutuseks või siis turboreaktiiv- või turbopropellermootorid, kohandatud muuks otstarbeks kui 

kasutamiseks õhusõidukite jõuallikatena. 

Neid on kaht tüüpi tsükliga: 

1) Lihttsükliga, kus õhk imemitakse sisse ja survestatakse kompressoriga, kuumutatakse 

põletussüsteemis ning peale turbiini läbimist heidetakse atmosfääri. 

2) Regeneratiivtsükliga, kus õhk peale sisseimemist ja kokkusurumist lastakse läbi 

regeneraatori õhutorudest. Turbiini heitgaasidega kuumutatud õhk suunatakse 

põletussüsteemi, kus kütuse põlemisel kuumeneb õhk veel. Õhu ja põlemisgaaside segu, 

läbinud turbiini ja regeneraatori gaasikambri, jõuab lõpuks atmosfääri. 

Siin on kaks konstruktsioonitüüpi: 

a) Ühevõllilised gaasiturbiinseadmed, kus kompressor ja turbiin asetsevad ühisel võllil, 

turbiin käitab kompressorit ja ühtlasi annab läbi sidestuse pöörleva liikumise seda

tarbivatele masinatele ja seadmetele. See tüüp on efektiivne püsivat pöörlemiskiirust 

vajavates rakendustes, näiteks elekrtigeneraatorite jõuallikana. 

b) Kahevõllilised gaasiturbiinseadmed, milles kompressor, põletussüsteem ja 

kompressoriturbiin on ühendatud ühte, gaasigeneraatoriks nimetatud plokki, kuna teine, 

omaette võllil paiknev turbiin saab kuumutatud ja survestatud gaasi gaasigeneraatori 

väljundist. See, nn. jõuturbiin, ühendatakse tarbijaga, sellisega nagu kompressor või 

pump. Kahevõllilisi turbiine kasutatakse tavaliselt siis, kui koormuse muutlikkus nõuab 

turbiinilt võimsuse ja pöörlemiskiiruse laiu piire. 

Neid gaasiturbiine kasutatakse laevade ja vedurite mootoritena, elektrienergia tootmisel, 

nafta- ja gaasitööstuses, torutranspordis ja naftakeemiatööstuses. 

Siia rühma kuuluvad samuti muud, ilma põlemiskambrita gaasiturbiinid, mis koosnevad 

üksnes staatorist ja rootorist ning kasutavad muudest seadmetest või aparaatidest (näiteks 

gaasigeneraatorist, diiselmootorist, vabakolb-generaatorist) saadud gaasi, suruõhuturbiinid ja 

muude surugaaside turbiinid. 

OSAD 


klassifitseeritakse gaasiturbiinide osad siinsamas rubriigis (näiteks gaasiturbiinide rootorid, 

põlemiskambrid ja turboreaktiivmootorite düüsid, turbopropellermootorite osad (staatorirõngad, 

labadega või ilma; rootorirattad või -kettad, labadega või ilma, staatori- või rootorilabad), 

kütusehulga regulaatorid, kütusepihustid) 

o 

o o 



Veojõuna tuleb mõista sekundis väljaheidetava gaasi massi ning väljaheidetava gaasi ja 

sissevoolava õhu kiiruste vahe korrutist. 

8412 MUUD MOOTORID JA JÕUSEADMED: 

8412 10 - reaktiivmootorid, v.a turboreaktiivmootorid 

- hüdraulilised masinad ja jõuseadmed: 

8412 21 - - lineaarsed (silindrid) 

8412 29 - - muud 

- pneumaatilised masinad ja jõuseadmed: 

8412 31 - - lineaarsed (silindrid) 

8412 39 - - muud 

8412 80 - muud 

8412 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad mootorid ja jõuallikad, mida pole käsitletud eelnevais rubriikides (8406 

kuni 8408, 8410 ja 8411) ega rubriikides 8501 ja 8502. Seega kuuluvad siia mitteelektrilised 

mootorid ja jõuallikad peale auruturbiinide, säde- või survesüütega sisepõlemis-kolbmootorite, 

hüdroturbiinide, vesirataste, turboreaktiiv- ja turbopropellermootorite ning muude gaasiturbiinide. 

Siia kuuluvad reaktiivmootorid (peale turboreaktiivmootorite), pneumaatilised mootorid ja 

pneumo-jõuseadmed, tuulemootorid (tuuleturbiinid), vedru või raskuse mõjul töötavad 

jõuseadmed jne, teatavad hüdraulilised mootorid ja jõuseadmed ning teatavad aurumasinad ja 

auru-jõuseadmed. 

25

26 

A) REAKTIIVMOOTORID, ERINEVAD TURBOREAKTIIVMOOTORITEST 

1) Otsevoolu reaktiivmootorid. 

Need on mehaaniliselt väga lihtsad mootorid, mis saavad töötada ainult väga kiiresti 

liikuvatel masinatel. Neil ei ole turbokompressorit, põlemisõhk siseneb üksnes kiire liikumise 

mõjul ja surutakse põlemiskambris kokku vaid toruefekti mõjul. Veojõud tuleneb düüsist 

väljapaisatavate kuumade põlemisgaaside reaktsioonist. 

2) Impulss-reaktiivmootorid. 

Need erinevad otsevoolumootoritest selle poolest, et düüsist väljub pideva voo asemel 

pulseeriv gaasivool, kuna põlemine toimub katkendlikult. Erinevalt otsevoolumootoreist saab 

sellist mootorit käivitada paigalseisust, kuna pulseerimine tagab õhu sissevoolu. 

Impulss-reaktiivmootoreid kasutatakse lennunduses põhiliselt täiendavate 

stardimootoritena. 

3) Rakettmootorid. 

Need on reaktiivmootorid, milles põlemine on sõltumatu välisõhu juurdepääsust, nende 

laeng sisaldab nii kütuse kui ka oksüdeerija. 

Neid on kahte põhitüüpi: 

i) Vedelkütusraketid. Need koosnevad põlemiskambrist ja ühest või enamast torude ja 

pumpade süsteemiga ühendatud toitepaagist ning düüsist. Pumbad käitatakse iseseisvast 

gaasigeneraatorist toidetava turbiiniga. Seda tüüpi rakettmootorite tähtsaks osaks on 

sissepritsesüsteem. Kasutatavateks kütusteks on etüülalkohol, hüdrasiinhüdraat jne, 

oksüdeerijateks vesinikperoksiid, kaaliumpermanganaat, vedel hapnik, lämmastikhape 

jne. 

ii) Tahkekütusraketid. Need koosnevad silindrilisest survekambrist, mis on samaaegselt 

kütusemahutiks ja põlemiskambriks, ja düüsist. Selle raketitüübi kütus koosneb 

oksüdeerijast (tavaliselt ammooniumperkloraat) ja põlevainest (tavaliselt polüuretaanid). 

Teatavad seda tüüpi raketid kasutavad grupi 36 püssirohtude-laadseid kütuseid. 

Rakettmootorid klassifitseeritakse siin rubriigis ainult siis, kui neid kasutatakse veojõu 

saamiseks (näiteks lennuamasinate stardimootoritena, juhitavate või kosmoserakettide 

jõuallikatena). 

Siia ei kuulu: 

a) Rahetõrjeraketid, liiniheiteraketid ja muud taolised pürotehnilist tüüpi raketid (rubriik 3604). 

b) Satelliitide või kosmoselaevade kanderaketid (rubriik 8802). 

c) Jõuseadmetega varustatud juhitavad raketid (rubriik 9306). 

B) HÜDRAULILISED MOOTORID JA JÕUSEADMED 


1) Teatavad, rubriigi 8410 turbiinidest ja vesiratastest erinevad jõuseadmed, mis annavad 

mehaanilist energiat, kasutades lainete või merehoovuste (kahe poolsilindri kujulise tiivaga 

Savoniuse rootor) või loodete energiat. 

2) Veesamba-mootorid, mis töötavad vee survel kolbidele. Veesurve suunatakse kahele või 

enamale kolvile, mis silindrites liikudes pööravad võlli. 

3) Hüdrosilindrid, mis koosnevad, näiteks, pronksist või terasest silindrist ja kolvist, millele 

ühelt (ühekäigulised) või mõlemalt poolt (kahekäigulised silindrid) mõjub survestatud õli (või 

muu vedelik). Neid kasutatakse tööpinkide, ehitusmasinate, rooliseadmete jne juures. 

4) Hüdraulilised klapiajamid, eraldi esitatuna. Need koosnevad metallkorpusest, milles asuv 

kolb kolvivarrega ristuva varda kaudu muudab survestatud vedeliku poolt põhjustatud 

lineaarse liikumise koonilise klapi või muu pöörleva mehhaismi käitamiseks vajalikuks 

pöörlevaks liikumiseks. 

5) Hüdraulilised servomootorid, mis täidavad automaatjuhtimise või -reguleerimise 

süsteemides lõpp- või vahetäiturite funktsione. Selliseid servomootoreid kasutatakse, 

näiteks, lennunduses. 

6) Hüdraulilised süsteemid, mis koosnevad hüdroajamist (mis tavaliselt sisaldab 

vedelikupumba, elektrimootori, juhtimisklapid ja õlipaagi), hüdrosilindritest ning silindrite ja 

jõuseadme ühendamiseks vajalikest torudest ja voolikutest, moodustades kokku 

funktsionaalse seadme XVI jaotise märkuse 4 mõttes (vt selle jaotise üldisi selgitusi). Neid 

süsteeme kasutatakse, näiteks, tsiviiltehnikas.

7) Hüdroreaktiivmootorid mootorpaatidele. Need koosnevad võimsast pumbast, mis võtab 

jõest või järvest vett ja paiskab selle suure kiirusega välja reguleeritavast düüsist (või 

düüsidest) paadi alla või taha. 

C) PNEUMAATILISED MOOTORID JA JÕUSEADMED 

Nendes jõuseadmetes kasutatakse välist suruõhu (v.m. surugaasi) allikat ning põhimõtteliselt 

sarnanevad nad auru-kolbmootoritele või, mõnikord, auruturbiinidele. Sobivail juhtudel võivad 

neil olla põletid või muud kuumutusseadmed õhu surve (ja seega saadava energia) tõstmiseks 

ning ühtlasi silindrite külmumise vältimiseks järsu temperatuurilanguse mõjul. 

Neid mootoreid kasutatakse nende tule- ja plahvatusohutuse tõttu peamiselt kaevandustes 

veotraktorite ja vintside juures. Samuti kasutatakse neid käivitusmootoritena mõningates 

vedurites, lennumasinates, allveelaevades jne ning torpeedode veomootoritena. 

Siia hulka kuuluvad samuti: 

1) Pneumaatilise jõuülekande tiivikmootorid, aksiaal- ja radiaalkolbmootorid. 

2) Pneumosilindrid, mis koosnevad, näiteks, pronksist või tersest silindrist ja kolvist, millele 

ühele (ühekäigulised) või mõlemale küljele (kahekäigulised silindrid) rakendatud surugaasi 

energia muundub lineaarliikumiseks. Pneumosilindreid kasutatakse tööpinkides, 

ehitusmasinates, roolimasinates jne. 

3) Pneumaatilised klapiajamid, eraldi esitatud. Need koosnevad metallkorpusest, milles asuv 

kolb kolvivarrega ristuva varda kaudu muudab survestatud vedeliku poolt põhjustatud 

lineaarse liikumise koonilise klapi või muu pöörleva mehhaismi käitamiseks vajalikuks 

pöörlevaks liikumiseks. 

D) TUULEMOOTORID (TUULETURBIINID) 

Siia hulka kuuluvad kõik jõuseadmed (tuulemootorid ja -turbiinid), mis otseselt muudavad 

mehaaniliseks energiaks tuule mõju propelleri või rootori (sageli reguleeritava sammuga) 

labadele. 

Tavaliselt kõrgele metallmastile paigaldatud tiivikul või rootoril on tuules hoidmiseks tema 

tasandiga risti olev stabilisaator või muu seadis. Saadud energia kantakse üldjuhul reduktori ja 

vertikaalse võlli kaudu üle maapinnal asuvale jõuvõtuvõllile. Mõningatel tuulemootoritel 

(„vaakummootorid”) on õõnsad labad, milles kiirel pöörlemisel tekkiv hõrendus kantakse 

hermeetiliste torude kaudu üle maapinnale ja kasutatakse seal väikese reaktiivturbiini 

käitamiseks. 

Tuulemootorid on tavaliselt väikese võimsusega ja leiavad peamiselt kasutust maakohtades 

niisutus- või kuivenduspumpade või väikeste elektrigeneraatorite käitamiseks. 

Siia ei kuulu tuulemootoriga kokkuehitatud elektrigeneraatorid (k.a lennumasinate õhujoas töötavad 


E) VEDRUMOOTORID; RASKUSMOOTORID JMS. 

Siia kuuluvad mehhanismid, mis analoogselt kellamehhanismidele kasutavad pingestatud 

vedru energiat või raskusjõudu (näiteks vastukaalude või analoogsete seadiste kaudu) 

mehaanilise liikumise tekitamiseks. Ometigi ei kuulu siia sellised mehhanismid, kui nad on 

ühendatud või kohandatud ühendamiseks päästikmehhanismiga (rubriik 9108 või 9109). 

Neid mootoreid, eriti vedrumootoreid, kasutatakse laia ringi aparaatide (näiteks mängutooside, 

praevardaautomaatide, pöördvitriinide, registreerimismehhanismide (isekirjutajate) ja graveerimisinstrumentide) 

juures. 

F) KATLATA KOLBMOOTORID 

Need toodavad mehaanilist energiat kolvi liikumisest, mis on tingitud katlas toodetud auru ja 

atmosfääriõhu (liht-aurumasinad) või kondensoris oleva madalama rõhu (kondensatsioonmasinad) 

erinevusest. Kolvi võnkuv liikumine muudetakse pöörlevaks kepsu ja väntvõlli või 

hooratta abil. 

Lihtsaimad on ühekäigulised aurumasinad, kus auru surve mõjub ainult ühele kolvi otsale; 

teistes, kahekäigulistes mõjub see kordamõõda kolvi mõlemale otsale. Võimsamates mootorites 

27

läbib aur kaht või enamat, suurenevate läbimõõtudega silindrit, mille kolbide kepsud on 

ühendatud ühise väntvõlliga (kompaundaurumasinad, kahe- või kolmekordse paisumisega 

aurumootorid). Viimatimainitud kategooriasse kuuluvad , näiteks, lokomotiivide ja laevade 

aurumootorid. 

28 

G) AURUKATLAGA ÜHILDATUD JÕUSEADMED 

Siia hulka kuuluvad jõuseadmed sisaldavad aurukatla (veeauru või muu, tavaliselt leektoru 

tüüpi) koos ühekordse paisumisega või kompaund-aurumootoriga ning ühe või kahe hoorattaga, 

mis sageli on ühtlasi jõuülekande seadisteks. 

Seda tüüpi mootorid on olemuslikult väikese või keskmise võimsusega ning ettenähtud 

suhteliselt püsivaks paigaldamiseks, kuid kompaktse konstruktsiooni tõttu on nad kergesti 

demonteeritavad ja ümberpaigaldatavad. 

OSAD 


siia rubriiki ka siin klassifitseeritavate mootorite ja jõuseadmete osad (näiteks reaktiivmootorite 

põlemiskambrid ja düüsid, kütuse etteandmise regulaatorid, kütusepihustid, tuulemootorite 

tiivikud, silindrid, kolvid, klapid, liugklapid, tsentrifugaalsed või muud kiiruseregulaatorid, 

kepsud). 

Reeglina klassifitseeritakse katlaga ühildatud aurumasinate osad kas katelde osadena 

(rubriigis 8402) või aurumasinate osadena siin rubriigis. 

Ülekande- ja väntvõllid jäävad igal juhul siit rubriigist välja (rubriik 8483). 

8413 VEDELIKUPUMBAD, VEDELIKUKULU MÕÕTVATE SEADMETEGA 

VÕI ILMA; VEDELIKUTÕSTUKID (-ELEVAATORID) . 

- paigaldatud mõõteseadmega või sellise konstruktsiooniga, mis näeb ette 

mõõteseadme paigaldamise: 

8413 11 - - kütuse- ja määrdeõlipumbad tanklate ja garaažide jaoks 

8413 19 - - muud 

8413 20 - käsipumbad, v.a alamrubriikidesse 8413 11 ja 8413 19 kuuluvad 

8413 30 - kütusepumbad, määrdeõlipumbad, jahutusvedelikupumbad sisepõlemiskolbmootorite 

jaoks 

8413 40 - betoonipumbad 

8413 50 - muud tööorgani vahelduvsuunalise liikumisega pumbad 

8413 60 - muud rootorpumbad 

8413 70 - muud tsentrifugaalpumbad 

- muud pumbad, vedelikutõstukid: 

8413 81 - - pumbad 

8413 82 - - vedelikutõstukid (-elevaatorid) 

- osad: 

8413 91 - - pumpadele 

8413 92 - - vedelikutõstukitele (-elevaatoritele) 

See rubriik hõlmab enamuse masinatest ja seadmetest vedelike (kaasa arvatud sulametalli 

või betoonisegu) tõstmiseks või muuks pidevaks teisaldamiseks ja mida käitatakse kas käsitsi 

või mistahes, seadmesse kuuluva või muu jõuallika poolt. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki sellised mõõte- või maksumuse-arvestusseadmetega varustatud 

pumbad, milliseid kasutatakse bensiini või õlide ümberpumpamiseks garaažides ja tanklates, 

ning ka spetsiaalselt muude masinate, liiklusvahendite jne jaoks projekteeritud pumbad (k.a 

sisepõlemismootorite kütuse-, õli- ja veepumbad ning pumbad sünteeskiuketrusmasinatele. 

Sõltuvalt nende tööprintsiibist jagunevad selle rubriigi masinad viide alljärgnevasse 

kategooriasse.

A) KOLB-MAHTPUMBAD 

Need kasutatavad silindris liikuva kolvi või plunžeri lineaarset liikumist imemiseks või surveks, 

sisse- ja väljalaset reguleerivad klapid. „Ühepoolse toimega” pumbad kasutavad surveks ja 

imemiseks ainult kolvi üht otsa; „kahepoolse toimega” pumpades töötavad survele ja imemisele 

kolvi mõlemad otsad ja kasutatakse kolvi mõlemasuunalist liikumist. Lihtsates „imipumpades” 

vedelik ainult tõstetake üles imemisega ja lastakse välja atmosfäärirõhul. „Survepumpades” 

kasutatakse lisaks imemistaktile survetakti, et tõsta vedelikku kõrgemale või et ületada 

vastusurvet. Mitmesilindrilisi pumpasid kasutatakse tootlikkuse tõstmiseks. Silindrid paiknevad 

kas reas või tähekujuliselt. 

Siia kategooriasse kuuluvad ka: 

1) Membraanpumbad. Need sisaldavad vedeliku tõstmiseks võnkuva metallist, nahast vm. 

membraani (mida käitatakse kas otseselt või hüdroülekande kaudu). 

2) Õlimembraaniga” pumbad (drenaažiks, irrigatsiooniks, viskoossete vedelike, hapete jne 

pumpamiseks). Nendes töötab membraanina pumbatava vedelikuga mittesegunev vedelik. 

3) Elektromagneetilised pumbad. Neis tekitatakse kolvi edasi-tagasi liikumine 

elektromagneetiliselt (magnetvälja paigutatud ankru võnkumisega). 

4) Kahe kolvi imevat või suruvat toimet kasutavad pumbad, nagu on vedela betoonisegu 

pumpamiseks kasutatavad pumbad (mördipumbad). Siiski, spetsiaalsed siia rubriiki 

kuuluvate mördipumpadega seadmestatud veokid ei kuulu siia (rubriik 8705). 

B) ROTATSIOON-MAHTPUMBAD 

Ka nendes pumpades on vedeliku teisaldamine põhjustatud imemisest ja survest, mida sel 

puhul tekitavad teljel pidevalt pöörlevad nukid (labad) või nendetaolised detailid. Need on 

kontaktis pumba korpusega ja moodustavad nii vedelikku teisaldavad kambrid. 

Neid võib klassifitseerida pöörleva mehhanismi loomuse põhjal, nimelt: 

1) Hammasrataspumbad. Vedelik teisaldatakse spetsiaalprofiiliga hammasrataste hammaste 

vahel. 

2) Rootorpumbad ekstsentrilise silindrikujulise rootoriga ja sellest väljaulatuvate radiaalsuunas 

vabalt liikuvate labadega. Rootori pöörlemisel libisevad labad korpuse sisepinnal, sellega 

teisaldades vedelikku. Samuti loetakse siia hulka pumbad, milles kas kasutatakse labade 

asemel rulle, või on rootoril madalad painduvad labad, või on radiaalne laba kinnitatud 

korpuse külge ning libiseb siledal ekstsentrilisel rootoril. 

3) Telg-kolbpumbad, kahe korpuses pöörleva ja koostoimiva tööorganiga. 

4) Kruvipumbad, mille korpuses vedelik liigub teljesuunaliselt pöörlevate omavahel 

hambumises olevate kruvide toimel (pumbad kahe või enama kruviga, helikoidaalse võlliga 

pumbad, pidevkruvi-pumbad). 

5) Peristaltilised pumbad. Nendes on piki korpuse sisepinda paigutatud painduv toru ja 

rullidega rootor. Rootori pöörlemisel veerevad rullid mõõda toru seda kokkusurudes ning 

seega torus olevat vedelikku edasi surudes. 

C) TSENTRIFUGAALPUMBAD 

Nendes pumpades pannakse aksiaalselt sisenev vedelik rootori pöörlevate labade poolt 

pöörlema, mille tagajärjel tekkiv tsentrifugaaljõud paiskab vedeliku silindrilise korpuse 

perifeersesse, tangensiaalse väljalaskega kanalisse. Vahel on korpus varustatud laienevate 

(difusioon-) suunamisaparaatidega vedeliku surve tõstmiseks kineetilise energia arvel. 

Kõrgete survete saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi tsentrifugaalpumpasid, milles vedelik 

suunatakse järgemõõda reale samal võllil paiknevatele tiivikutele. 

Tsentrifugaalpumbad käitatakse elektrimootori, sisepõlemismootori või turbiiniga. Suure pöörlemiskiiruse 

tõttu saab nende puhul kasutada otseülekannet, kuna aga kolb- ja rotatsioonpumbad 

vajavad reduktorit. 

Siia rühma arvatakse ka sukelpumbad, kanal- ja külgkanalpumbad ja radiaal-tsentrifugaalpumbad. 

29

D) MUUD PUMBAD 


1) Elektromagnetilised pumbad. Neil pumpadel ei ole liikuvaid osi, vedelik tsirkuleerib neis 

elektrijuhtivuse avaldumise mõjul. Neid ei tohi segi ajada mahtpumpadega, milles kolvi edasitagasi 

liikumist saadakse elektromagneetiliselt, ega ka magnetinduktsiooni põhimõttel 

töötavate pumpadega. 

2) Jugapumbad. Nendes pumpades annab düüsist suure kiirusega väljuv õhu, auru, vee vms. 

juga pumbatavat vedelikku imeva ja edasiviiva efekti. Need pumbad koosnevad suletud 

kambris paiknevate laienevate ja kitsenevate torude süsteemist. 

Giffardi tüüpi jugapumbad kateldesse vee pumpamiseks ja sisepõlemismootorite samal 

põhimõttel töötavad kütusepumbad kuuluvad samuti siia hulka. 

3) Emulsioonpumbad (gaasliftid). Nende pumpade väljundis segatakse vedelik gaasiga, 

emulsiooni väiksem tihedus takitab tõstejõu. Kui segatavaks gaasiks on õhk, kutsutakse 

pumpa õhkliftiks. 

4) Pumbad, milles auru või gaasi surve mõjub vahetult vedeliku pinnale. Näiteks: 

a) Gaasipõletuspumbad, mis kasutavad vedeliku tõstmiseks gaasilise või vedelkütuse 

plahvatusjõudu. 

b) Aurupulsaatorid (pulsomeetrid), kus pumba töökambrisse antav aur surub välja 

vedeliku, imemise tekitab auru kondenseerumisest tulenev rõhulangus. 

c) Suruõhu-kamberelevaatorid (Montejus), mis kasutavad suruõhku. 

d) Vesioinad, milles voolava vedeliku järsul peatamisel tekkivat surve tõusu kasutatakse 

osa vedeliku suunamiseks pumba survetorusse. 

30 

E) VEDELIKUTÕSTUKID (-ELEVAATORID) 

Siia hulka kuuluvad: 

1) Tõsterattad, kannudega, koppadega vms. 

2) Kett- või köistõstukid ämbrite, koppade, kummikannude vm. sarnasega. 

3) Linttõstukid. Need on tekstiilist või metallist (kohrutatud, kärjelised või spiraalsed) lõputud 

lindid, mis hoiavad vedelikku kapillaarsuse ning millest see eemaldatakse tsentrifugaaljõu 

mõjul. 

4) Arhimedese kruvi tüüpi vedelikutõstukid. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele tingimustele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), 

klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad siinsamas rubriigis, näiteks pumbakorpused; 

vardad, mis on spetsiaalselt valmistatud jõuseadme ühendamiseks sellest kaugel asuva pumba 

kolviga ja kolvi liigutamiseks (pumbavardad); kolvid, plunžerid, tiivikud; nukid (labad); 

helikoidaalsed kruvid, klapid, kopad, linttõstukite lindid; survekambrid. 

* 

* * 

Rubriigist jäävad välja: 

a) Keraamilistest materjalidest valmistatud pumbad (rubriik 6909). 

b) Käsiajamiga õlipumbad või määrdepritsid (rubriik 8205) ja suruõhu-määrdepritsid (rubriik 8467). 

c) Villimismasinad jms rubriigist 8422. 

d) Seadmed vedelike pritsimiseks, pihustamiseks või dispergeerimiseks (rubriik 8424). 

e) Tulekustutusmasinad (rubriik 8705). 

o 

o o 



Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ainult need mistahes tüüpi pumbad, mis 

moodustavad või on ettenähtud moodustama ühtse terviku seadmega pumbatud vedeliku 

koguse mahuliseks määramiseks, olenemata sellest, kas selline seade esitatakse koos 

pumbaga või mitte. 

See mõõteseade võib olla väga lihtne (näiteks kalibreeritud kera või mõõt) või, vastupidi, 

koosneda keerukatest mehhanismidest, mis automaatselt peatavad pumba niipea, kui

nõutav vedelikukogus on ära pumbatud (nii nagu, näiteks, tanklapump, mis koosneb 

kalibreeritud silindrist (mõõtesilinder) ja seadmest, mis üheltpoolt võimaldab etteanda 

soovitava vedelikukoguse ning, teiseltpoolt, peatab pumba peale selle koguse väljastamist) 

või täidavad muid vedelikuhulgast tulenevaid operatsioone (näiteks koguseid summeerivad, 

ettemaksu arvestavad, hinda arvutavad pumbad, pumbad proovide võtmiseks, segude 

automaatseks koostamiseks ja doseerivad pumbad). 

Teiselt poolt, kui näiteks mõõteseade on ettenähtud lihtsalt monteerimiseks torusse, 

milles pumba töötades voolab vedelik, tuleb kumbki seade (pump ja mõõteriist) 

klassifitseerida temale omases rubriigis, isegi kui nad esitatakse koos. 

Nendesse rubriikidesse kuuluvad, näiteks, bensiini või muude mootorikütuste ja õlide 

tankimispumbad, samuti ka mõõteseadistega pumbad kauplustele, laboratooriumidele või 

erinevateks tööstuslikeks rakendusteks. 

8414 VAAKUMPUMBAD JA ÕHUPUMBAD, ÕHU- JA 

GAASIKOMPRESSORID, VENTILAATORID; VENTILAATORITEGA 

TÕMBE- JA VENTILATSIOONIKAPID, FILTRITEGA VÕI ILMA: 

8414 10 - vaakumpumbad 

8414 20 - käsi- ja jalg-õhupumbad 

8414 30 - külmutusseadmetes kasutatavad kompressorid 

8414 40 - pukseerimiseks ratastega šassiile paigaldatud õhukompressorid 

- ventilaatorid: 

8414 51 - - laua-, põranda-, seina-, akna-, lae- ning katuseventilaatorid, mille iseseisva 

elektrimootori võimsus ei ületa 125 W 

8414 59 - - muud 

8414 60 - tõmbe- ja ventilatsioonikapid, mille maksimaalne horisontaalmõõde ei ületa 

120 cm 

8414 80 - muud 

8414 90 - osad 

Siia rubriiki on haaratud masinad ja seadmed õhu või muude gaaside kokkusurumiseks, 

vaakumi tekitamiseks, samuti ka õhu või muude gaaside tsirkulatsiooni tekitamiseks, nii käsitsi 

kui ka mehhaaniliselt käitatavad. 

A) PUMBAD JA KOMPRESSORID 

Üldiselt töötavad õhupumbad, vaakumpumbad ja kompressorid samadel printsiipidel ja on 

laias laastus sama konstruktsiooniga kui eelmises rubriigis kirjeldatud (kolb-, rootor-, 

tsentrifugaal- ja juga-) pumbad. 

Lisaks on siiski teatavad spetsiaalsed pumpade tüübid, eriti just kõrgvaakumi tekitamiseks, 

nagu difusioonpumbad (mis töötavad õli või elavhõbedaga), ioonpumbad ja 

kondensatsioonpumbad (külmutuspumbad). Difusioonpumbad valmistatakse sageli klaasist, mis 

puhul nad ei kuulu siia rubriiki (grupp 70). 

Õhu- ja vaakumpumpasid kasutatakse mitmel otstarbel: keemise kiirendamiseks; 

destilleerimiseks ja väljaaurutamiseks alandatud rõhul; vaakumi tekitamiseks elektrilampides, 

vaakumkolbides jne. Õhupumpasid kasutatakse õhusurve tekitamiseks (näiteks õhkrehvide 

täitmiseks). 

Erinevalt vedelikupumpadest jahutatakse õhu- ja gaasikompressoreid (peale 

madalsurvekompressorite) veega või muul viisil (pinnajahutus) et eemaldada kokkusurumisest 

tekkivat soojust. 

Kompressoreid on mitut tüüpi, näiteks kolb-, tsentrifugaal-, telg- ja rootorkompressorid. Eri 

tüüpi kompressor on heitgaasi turboülelaadur, mida kasutatakse sisepõlemis-kolbmootorites 

aktiivvõimsuse suurendamiseks. 

Kompressoreid kasutatakse laialdaselt: gaaside kokkusurumiseks gaasihodlates; 

keemiatööstuses; külmutusseadmetes jne, ning suruõhu või muu surugaasi kogumiseks 

reservuaaridesse, selle edasiseks kasutamiseks suruõhumootorites, -vasarates, -vintsides, 

-pidurites, pneumotranspordis, allveelaevade ballastitankide läbipuhumisel jne. 

31

* 

* * 

Rubriiki kuuluvad ka gaasiturbiinide vabakolb-generaatorid, mis koosnevad kahest 

horisontaalselt paiknevast kolvist ühises silindris. Silindri suurema läbimõõduga otsad on 

survesilindriteks, kus liiguvad jõukolbidega ühendatud kompressioonkolvid. Jõukolvid viiakse 

põlevgaasi plahvatuse jõul laiali ja need viivad laiali ka kompressioonkolvid. Kolbide tagasikäigul 

õhk survesilindrites pressitakse kokku ning väljub generaatorist koos põlemisgaasidegaläbi 

väljalaskeklapi. Kõrge survega kuumad gaasid juhitakse gaasiturbiini rootorile, seega generaator 

asendab gaasiturbiini põlemiskambrit ja kompressorit. 

Nagu rubriigi 8413 pumbad, nii ka siia kuuluvad kompressorid võivad olla mootorite või 

turbiinidega kokkuehitatud, viimatinimetatuid kasutatakse enamasti koos 

kõrgsurvekompressoritega, mis töötavad mitmeastmelisele gaasiturbiinile vastupidisel 

põhimõttel. 

32 

B) VENTILAATORID 

Need masinad, mis võivad olla või mitte olla mootoriga kokkuehitatud, on ettenähtud kas 

suure õhu või muude gaaside mahu teisaldamiseks suhteliselt madala surve juures, või lihtsalt 

õhu liikumapanemiseks. 

Esimest liiki ventilaatorid võivad töötada kas puhumise või imemise režiimis. Nad koosnevad 

labadega tiivikust, mis pöörleb kestas või juhtaparaadis, nig töötavad telg- või 

tcentrifugaalkompressori põhimõttel. 

Teine liik on veelgi lihtsama konstruktsiooniga, koosnedes vaid vabas õhus pöörlevast 

tiivikust. 

Ventilaatoreid kasutatakse, inter alia, kaevanduste, igat liiki hoonete, punkrite, laevade 

tuulutamiseks; tolmu, auru, suitsu, kuumade gaaside jne väljaimemiseks; paljude materjalide 

(naha, paberi, tekstiili, värvide jne) kuivatamiseks; aerodünaamilistes torudes; mehaaniliseks 

tõmbe tekitamiseks ahjudes. 

Siia kuuluvad ka toaventilaatorid, kallutus- või võnkeseadisega või ilma. Need on laua-, lae, 

seinakonsoolventilaatorid, võrusse monteeritud ventilaatorid seintesse sisseehitamiseks, 

akendesse paigaldamiseks jne. 

Siit rubriigist jäävad välja ventilaatorid, mis peale mootori ja korpuse on ühendatud muude 

elementidega (nagu tsüklonid, filtrid, kütte- või jahutusseadmed, soojusvahetajad), kui sellised annavad 

ventilaatorile teistes rubriikides vaadeldavate seadme iseloomu, näiteks mitteelektrilised 

õhukütteseadmed (rubriik 7322), kliimaseadmed (rubriik 8415), tolmupüüdjad (rubriik 8421), 

õhujahutusseadmed materjalide industriaalseks töötlemiseks (rubriik 8419) või hoonetele (rubriik 8479), 

elektrilised kütteseadmed sisseehitatud ventilaatoriga (rubriik 8516). 

C) VENTILAATORIGA TÕMBE- JA VENTILATSIOONIKAPID, FILTRITEGA VÕI ILMA 

Siia kuuluvad koduköökides, restoranides, sööklates, haiglates kasutatavad ventilaatorit 

sisaldavad tõmbekapid, samuti aga ka ventilaatorit sisaldvad tööstuslikud või laboratooriumide 

tõmbe- ja ventilatsioonikapid. 

* 

* * 

Kompressorid, õhupumbad, ventilaatorid, puhurid jne, mis on spetsiaalselt konstrueeritud 

kasutamiseks koos teiste masinatega, klassifitseeritakse ikkagi siin rubriigis ja mitte nende 

masinate osadena. 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad siin (näiteks pumpade või kompressorite 

korpused, labad, rootorid või tiivikud, kepsud ja kolvid). 

* 

* * 


a) Heitgaasiturbiinid (rubriik 8411)

) Emulsioonpumbad (rubriik 8413). 

c) Pneumaatilised elevaatorid ja konveierid (rubriik 8428). 

d) Masinad seemnete, terade või kuivatatud kaunviljade puhastamiseks, sorteerimiseks või 

eraldamiseks (rubriik 8437). 

8415 KLIIMASEADMED, MIS KOOSNEVAD MOOTORIGA VARUSTATUD 

VENTILAATORIST NING SEADMETEST ÕHUTEMPERATUURI JA 

ÕHUNIISKUSE REGULEERIMISEKS, K.A SEADMED, MIS EI 

VÕIMALDA NIISKUST ERALDI REGULEERIDA : 

8415 10 - seintele ja akendele kinnitatavad, kompaktsed või mitmeosalised (split) 

8415 20 - mootorsõidukites kasutatavad, inimeste jaoks 

- muud: 

8415 81 - - jahutusseadmega ning jahutus- ja kütterežiimi vahelise ümberlülitamise 

reguleerventiiliga (reverseeritavad soojuspumbad) 

8415 82 - - muud, jahutusseadmega 

8415 83 - - jahutusseadmeta 

8415 90 - osad 

Siia rubriiki on haaratud aparaadid vajaliku temperatuurirežiimi ja niiskuse tekitamiseks 

suletud ruumides. Need masinad võivad sisaldada ka elemente õhu puhastamiseks. 

Neid kasutatakse õhu konditsioneerimiseks kontorites, eluruumides, avalikes hoonetes, 

laevadel, maismaasõidukeis jne, ning samuti ka teatavates tootmisruumides, kus on nõutavad 

erilised atmosfäärsed tingimused (näiteks tekstiili-, paberi-, tubaka- või toiduainetetööstustes). 

See rubriik on rakendatav ainult masinatele, mis: 

1) on varustatud mootoriga käitatava ventilaatori või puhuriga, ja 

2) on ettenähtud nii õhu temperatuuri (sisaldab kas kütte- või jahutuselementi või mõlemaid) kui 

ka niiskuse (sisaldab kas niisutus- või kuivatuselementi või mõlemaid) muutmiseks, ja 

3) esitatakse sisaldavana punktides 1) ja 2) nimetatud elemente. 

Nendes seademetes võib õhu kuivatusseade olla eraldi niisutus-seadmest. Siiski on 

mõningates tüüpides ühtne seade, mis muudab temperatuuri ja, kasutades kondensatsiooni, ka 

õhu niiskust. Need masinad jahutavad ja kuivatavad (kondenseerides niiskust külma spiraali 

pinnale) selle ruumi õhku, kus nad on üles seatud või, kui neil on ka välisõhu sisend (siiber), 

värske ja ruumisisese õhu segu. Nad on üldiselt varustatud kondensaadi kogumisnõudega. 

Seade võib koosneda ühest ühikust, millel on kõik nõutud elemendid, nt kompaktne akendesse 

ja seintele paigaldatav seade (nn seina läbiv seade). Samuti võib seade olla mitmeosaline (split), 

mis sisaldab näiteks väliskeskkonda paigaldatavat kondensaatorit ja sisekeskkonda 

paigaldatavat aurustit. Selline mitmeosaline seade on õhukanaliteta ja eraldi aurustitega 

erinevates konditsioneeritavates piirkondades (nt igas ruumis). 

Struktuuri seisukohalt peavad selle rubriigi kliimaseadmed sisaldama peale õhu tsirkulatsiooni 

tekitava ventilaatori või puhuri ja selle mootori veel vähemalt järgmisi elemente: 

õhu soojendussõlme (kuumade vee-, auru- või õhutorudega, elektritakistiga vms.) ja 

õhuniisutussõlme (tavaliselt veepihusti näol); 

või õhukuivatussõlme; või külma veega spiraaltoru või külmutusseadme aurusti (need 

mõlemad muudavad õhu temperatuuri ja sadestades niiskust, kuivatavad õhku); 

või mõnda muud tüüpi jahutuselemendi koos eraldi sõlmega õhu niiskuse muutmiseks. 

Mõnel juhul kasutatakse õhu kuivatamiseks niiskust imavate absorbentide hügroskoopsust. 

Konditsioneerid võivad olla ettenähtud kasutama väliseid allikaid õhu soojendamiseks või 

jahutamiseks. Tavaliselt on neis õhufilter, mis koosneb ühest või enamast filtreeriva materjali 

(tekstiil, klaasvill, raud- või vaskvill, metallvõrk jne) kihist, mis sageli on õliga immutatud ning mis 

asub konditsioneeri läbiva õhu teel ning püüab kinni selles hõljuva tolmu. Konditsioneerid võivad 

olla varustatud seadmetega õhu temperatuuri ja niiskuse jälgimiseks või nende automaatseks 

reguleerimiseks. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki aparaadid, mis omamata eraldi sõlme õhu niiskuse reguleerimiseks, 

muudavad seda kondensatsiooni kaudu. Selliste hulka kuuluvad autonoomsed 

aknasse või seina monteeritavad konditsioneerid ja külmkambrite konditsioneerid, mis 

33

koosnevad külmutusseadme aurustist ja mootoriga ventilaatorist. Samuti kuuluvad siia seadmed 

kinnise kambri (veoki, treileri või konteineri kütmiseks/jahutamiseks, mis koosnevad väljaspool 

kaubaruumi omaette korpuses asuvaist kompressorist, kondensaatorist ja mootorist ning 

ventilaatorist ja aurustist kaubaruumis. 

Ometigi ei kuulu siia rubriiki külmutusseadmed, mis on ette nähtud hoidma kindlat temperatuuri alla 

0°C kinnises kambris (näiteks veokis, treileris või konteineris) ja on varustatud küttesõlmega kambri 

temperatuuri tõstmiseks teatavates piirides juhul, kui välistemperatuur on liiga madal. Sellised seadmed 

klassifitseeritakse külmutusseadmetena rubriigis 8418, kuivõrd küttefunktsioon on üksnes täienduseks 

seadme põhifunktsioonile milleks on kergestiriknevate kaupade transportimise ajal külmas hoidmine. 

34 

OSAD 

Eraldi esitatult klassifitseeritakse kliimaseadmete sõlmed vastavalt XVI jaotise märkusele 2.a) 

(rubriigid 8414, 8418, 8419, 8421, 8479 jne) vaatamata sellele, kas nad on ettenähtud ühtseks 

seadmeks kokkumonteerimiseks või mitte. 

Muud kliimaseadmete osad klassifitseeritakse neile omastes rubriikides vastavalt XVI jaotise 

märkusele 2.b) või 2.c) vastavalt sellele, kas nad on või ei ole identifitseeritavad kui kasutatavad 

üksnes või peamiselt nende masinatega. 

* 

* * 

Rubriigist välistatakse: 

a) Õhukuumendid ja kuuma õhu jaotusseadmed rubriigist 7322, mida saab kasutada ka värske või 

konditsioneeritud õhu jaotusseadmetena. 

b) Mittereverseeritavad soojuspumbad rubriigist 8418 ja jahutid kliimaseadmetele (rubriik 8418). 

c) Seadmed, mis küll sisaldavad mootoriga ventilaatori, kuid mille ainsaks funktsiooniks on kas õhu 

temperatuuri või siis õhu niiskuse muutmine (rubriigid 8479, 8516 jne). 

o 

o o 



Alamrubriik hõlmab akendesse ja seintele kinnitatavaid kompaktseid või mitmeosalisi (split) 

kliimaseadmeid. 

Kompaktne kliimaseade koosneb ühest seadmest, millel on kõik nõutud elemendid ja mis toimib 

autonoomselt. 

Mitmeosaline kliimaseade on õhukanaliteta ja eraldi aurustitega erinevates konditsioneeritavates 

piirkondades (nt igas ruumis). 

Siiski ei kuulu sellesse alamrubriiki õhu konditsioneerimise tsentraalsüsteemid, kus kasutatakse 

õhukanaleid jahutatud õhu viimiseks aurustist mitmesse jahutatavasse piirkonda.Alamrubriik 8415 20. 

Siia alamrubriiki kuuluvad peamiselt igat liiki reisijateveo-mootorsõidukitele ettenähtud 

seadmed, aga ka ühtlasi mistahes mootorsõidukites inimestele ettenähtud ruumides 

kasutatavad. 

8416 VEDELKÜTUSE, PEENESTATUD TAHKEKÜTUSE NING GAASKÜTUSE 

PÕLETID; MEHAANILISED KIHTKOLDED, K.A NENDE 

MEHAANILISED RESTID, MEHAANILISED TUHAEEMALDID JA 

MUUD SEDA LAADI SEADMED. 

8416 10 - vedelkütuse põletid 

8416 20 - muud põletid, k.a kombineeritud 

8416 30 - mehaanilised kihtkolded (põlemiskambrid), k.a nende mehaanilised restid, 

mehaanilised tuhaeemaldid ja muud seda laadi seadmed 

8416 90 - osad 

Siia rubriiki kuulub lai ring seadmeid igat liiki ahjude mehaaniliseks või automaatseks 

süütamiseks ja kütmiseks või tuha ja räbu eemaldamiseks.

A) PÕLETID AHJUDELE 

Need suunavad leegi otse ahju ja jaotavad vastavalt restide ja tuhaeemaldamise vajadusele. 

Nende hulka kuuluvad alljärgnevad põletite tüübid: 

1) Raskete õlide põletid (pihustid). 

Rasked õlid pihustatakse nendes õhuvoolu, ühtedel juhtudel suruõhuga, teistel – kõrgsurve 

auruga või mehaaniliselt (viimatinimetatud tüüp sisaldab tavaliselt mootori, pumba ja 

ventilaatori). 

2) Tolmkütuse põletid. 

Need on tavaliselt suuremõõtmelised. Pulbristatud kütuse (kivisöe) juga viiakse ahju 

õhuvooga, mis on ühtlasi esmaseks põletusõhuks. Mõnikord võivad need põletid endas 

sisaldada söekonveierit ja veskit. Teise tüübi korral pehme süsi pulbristatakse ja 

pihustatakse vahelduvalt kõrge- ja madalasurveliselt pulseeriva auru mõjul. 

3) Gaasipõletid. 

Siia alla kuuluvad mõlemad, sundtõmbusele ettenähtud kõrgsurvepõletid ja loomulikule 

tõmbele arvestatud madalsurvepõletid. Mõlemal juhul juhitakse õhk ja gaas koldesse läbi 

kontsentriliste või koonduvate torude. 

4) Kombineeritud põletid. 

Need tagavad õli, gaasi ja pulberkütuse, või neist mistahes kahe samaaegse põletamise. 

B) MEHAANILISED KÜTTESEADMED, MEHAANILISED RESTID, 

MEHAANILISED TUHAEEMALDID JA MUUD SEDALAADI SEADMED 

Need on mitmesugused mehaanilised seadmed tahke kütuse ahju viimiseks ning tuleaseme 

vormimiseks. Mehaanilised kütteseadmed ja mehaanilised kolderestid on sageli kombineeritud 

ja ühtlasi varustatud seadmetega tuha ja šlaki eemaldamiseks peale põlemist, seega 

moodustades kokku täiesti automaatse seadme. Teistel juhtudel võivad mehaanilised või 

automaatsed elemendid olla kombineeritud mitteautomaaatsetega. 

1) Mehaanilised kütteseadmed. 

Need võivad olla väga erinevad. Nad koosnevad tavaliselt kütuse (söe) punkrist koos 

mitmesuguste selliste, kas mehaaniliselt või käsitsi käitatavate seadmetega, nagu 

tigutransportöörid (arhimedese kruvid), mehaanilised kühvlid, kaldrennid, tõukekolvid kütuse 

hulga reguleerimiseks ja tuleasemesse viimiseks. Rubriiki kuuluvad ka keskküttekatelde (k.a 

koduste keskküttekatelde) mehaanilised kütteseadmed. 

2) Mehaanilised restid. 

Need on mitmesuguse konstruktsiooniga seadmed, mis jaotavad kütuse (söe) üle 

tuleaseme ja viivad seda koldes edasi, et tagada selle ühtlast ärapõlemist. Kõige 

levinenumad tüübid töötavad roomiku põhimõttel, või on teostatud vibreerivate 

kaldastmetena. Sellised restid lõppevad tavaliselt tuha- ja šlakieemalditega. Teistes 

süsteemides eemaldatakse tuhk ja šlakk iseseisvate mehaaniliste seadmetega, mis samuti 

kuuluvad siia rubriiki. 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad siinsamas rubriigis (näiteks süüteotsikud, 

kütteseadmete tõukekolvid ja rennid; mehaaniliste restide šassiid, lülisektsioonid ja lülid, 

mehaaniliste restide juhtrööpad ja rullikud). 

* 

* * 

See rubriik ei haara mittemehaanilisi koldereste, tööstuslikke ega muid. Kolded, mis koosnevad metallkorpusesse 

kinnitatud restidest ja on ettenähtud tervikliku osana monteerimiseks teatud tüüpi kateldesse, 

välistatakse siit rubriigist ja neid käsitletakse katelde osadena rubriigis 8402. Analoogselt, teatavad 

muud tüüpi mittemehaanilised kolderestid, mis on identifitseeritavad kohandatutena teatavatele 

masinatele või seadmetele, klassifitseeritakse nende masinate või seadmete (näiteks gaasigeneraatorite - 

rubriik 8405) osadena. Teisalt, üldkasutatavad kolderestid ja restilatid, mis on ettenähtud ühendamiseks 

müüritisega, klassifitseeritakse sõltuvalt tüübist rubriikides 7321, 7322 ja 7326. 

35

8417 MITTE-ELEKTRILISED AHJUD JA PÕLETUSKAMBRID TÖÖSTUS- 

LIKUKS NING LABORATOORSEKS KASUTUSEKS, K.A 

JÄÄTMEPÕLETUSAHJUD. 

8417 10 - ahjud ja kambrid metallimaakide ning püriitmaakide särdamiseks, sulatamiseks 

ja muuks sellelaadseks kuumtöötluseks 

8417 20 - pagariahjud 

8417 80 - muud 

8417 90 - osad 

See rubriik hõlmab mitteelektrilised tööstuslikud ja laboratoorsed ahjud ja ääsid, mis on 

ettenähtud kõrgete ja väga kõrgete temperatuuride saamiseks kütuse põletamisega (kas ahjus 

endas või eraldi põletuskambris). Neid kasutatakse mitmesuguste materjalide kuumtöötlemiseks 

(näiteks küpsetamiseks, sulatamiseks, kaltsineerimiseks või lagundamiseks). Töödeldavad 

esemed võivad seejuures paikneda tuleasemes, tiiglis, retodis või riiulitel. Siia kuuluvad ka 

auruküttega ahjud. 

Teatavat tüüpi (tunnel-) ahjudes liiguvad kuumtöödeldavad tooted pidevalt läbi ahju (näiteks 

konveierilindil). 


1) Ahjud ja ääsid maakide või püriitide põletamiseks. 

2) Metallisulatusahjud, kaasa arvatud šahtahjud (vagrankad). 

3) Ahjud ja ääsid metalli karastamiseks, lõõmutamiseks jms metalli kuumtöötlemiseks. 

4) Tsementiitimisahjud. 

5) Pagariahjud, kaasa arvatud ahjud küpsiste valmistamiseks. 

6) Koksiahjud. 

7) Puidusöe valmistamise ahjud. 

8) Pöörlevad tsemendipõletusahjud, kuivatusahjud ja pöörlevad kipsiahjud. 

9) Klaasi- ja keraamikatööstuse ahjud, kaasa arvatud tunnelahjud. 

10) Emailisulatusahjud. 

11) Ahjud, mis on spetsiaalselt ettenähtud lõhestuvate materjalide sulatamiseks, paagutamiseks 

või muuks kuumtöötlemiseks nende korduvkasutuse eesmärgil, kasutatud tuumakütuse 

eraldamiseks pürometallurgiliste protsessidega, radioaktiivse grafiidi või filtrite põletamiseks, 

radioaktiivset šlakki sisaldava keraamika või klaasi põletamiseks. 

12) Krematooriumiahjud. 

13) Tuhastamisahjud ja taolised spetsiaalselt jäätmete põletamiseks ettenähtud ahjud, jne. 

Siit rubriigist jäävad välja ahjud ja ääsid, mis olulisel määral koosnevad tulekindlatest või 

keraamilistest materjalidest ja ühtlasi plokid, tellised ja nendesarnased tulekindlad või 

keraamilised materjalid ahjude ja ääside ehitamiseks või vooderdamiseks (grupp 69), kusjuures 

metallist konstruktsioonimaterjalid, üldiselt, klassifitseeritakse XV jaotises. Teiselt poolt, rubriik 

katab peamiselt metallist valmistatud ahjude ja ääside vooderdised ja muud terviklikud ja 

spetsiaalsed keraamilised või tulekindlad osad. 

Paljud tööstuslikud ahjud sisaldavad seadmeid nende täitmiseks või tühjendamiseks, uste, 

kaante, kollete ja muude liikuvate osade käsitamiseks või ahju kallutamiseks, jne. Sellised tõste- 

või käsitlemisseadmed klassifitseeritakse koos ahju või ääsiga eeldusel, et nad on selle 

lahutamatuks osaks; vastasel korral kuuluvad need rubriiki 8428. 

36 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad siinsamas rubriigis (näiteks ahjuuksed, siibrid, 

külgkilbid; vaatlusaknad, võlvid ja furmid kõrgahjudele). 

* 

* * 


a) Muud ahjud peale tööstuslike ja laboratoorsete (rubriik 7321). 

b) Seadmed rubriigist 8419, sh krakkimisseadmed, autoklaavid, aurutid ja kuivatusseadmed. 

c) Konverterid (rubriik 8454).

8418 KÜLMIKUD, SÜGAVKÜLMIKUD NING MUUD KÜLMUTUSSEADMED 

(ELEKTRILISED VÕI MITTE); SOOJUSPUMBAD, V.A RUBRIIKI 8415 

KUULUVAD KLIIMASEADMED. 

8418 10 - kombineeritud ehitusega külmikud-sügavkülmikud, eraldi välisustega 

- olmekülmikud: 

8418 21 - - kompressoriga 

8418 29 - - muud 

8418 30 - kastikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 800 l 

8418 40 - kapikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 900 l 

8418 50 - muu mööbel (kambrid, kapid, vitriinid, letid jmt) toodete säilitamiseks ja 

väljapanekuks ning millesse kuuluvad jahutus- või külmutusseadmed: 

- muud külmutus- ja sügavkülmutusseadmed; soojuspumbad: 

8418 61 - - soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed 

8418 69 - - muud 

- osad: 

8418 91 - - mööbel, millesse paigaldatakse külmutus- ja sügavkülmutusseadmed 

8418 99 - - muud 

I) KÜLMUTID, SÜGAVKÜLMUTID JA MUUD KÜLMUTUSSEADMED. 

Selle rubriigi külmutid ja külmutusseadmed on põhilisteks seadmeteks ja aparaatideks 

madalate temperatuuride (0°C ja alla selle) saamiseks ja kestvaks säilitamiseks 

jahutuselemendil, soojuse absorbtsiooniga veeldatud gaaside (näiteks ammoniaagi, 

halogeenitud süsivesinike), lenduvate vedelike või, teatavate laevakülmseadmete puhul, vee 

aurustamiseks. 

Siiski välistatakse siit rubriigist: 

a) Sooljahutusseadmed (rubriigid 8210 või 8419). 

b) Lihtsa soojusvaheti tüüpi veevool-jahutusseadmed (vt rubriigi 8419 selgitusi). 

c) Jääkambrid, isoleeritud kambrid jne, mis pole ettenähtud jahutusseadistega ühendamiseks (üldjuhul 


Siia rubriiki kuuluvad külmutid on kahte põhilist tüüpi: 

A) KOMPRESSIOONKÜLMUTID 

Nende põhiosadeks on: 

1) kompressor, mis saab paisunud gaasi aurustist ja suunab selle surve all 

2) kondensorisse ehk veeldisse, kus gaas jahtub ja veeldub, ning 

3) aurusti, aktiivne jahutuselement torude süsteemi kujul, milles paisumisklapist tulev 

kondenseerunud külmutusvedelik paisub kiiresti ja aurustub, võttes selleks vajaliku soojuse 

ümbritsevalt õhult või, suurte külmutussüsteemide puhul, jahutustorustikus ringnevalt 

soolveelt või kaltsiumkloriidi lahuselt. 

Laevakülmseadmetes ei ole kompressorit ja kondensorit. Jahutusvedeliku (mageda või 

soolase vee) aurustumine saavutatakse ežektorpumba poolt tekitatud vaakumi abil, mis töötab 

koos aurukondensoriga. Viimatinimetatu kondenseerib tekkinud auru seda süsteemi 

tagastamata. 

B) ABSORBTSIOONKÜLMUTID 

Nendes on kompressori asemel „generaator”, milles kuumutatakse (gaasi, õli või elektriga) 

kanget ammoniaagi vesilahust, saadud aur juhitakse välja ning kogutakse surve all 

kondensorisse. Kondensatsioonile järgnev paisumine ja jahtumine aurustis toimuvad samuti kui 

kompressioonkülmuteis, paisunud gaas lahustatakse uuesti lahjenenud lahuses eraldi 

37

absorberis, mis toidab generaatorit kas lihtsalt rõhuvahet kasutades, või läbi pumba. Mõningatel 

külmikutel töötab generaator kuumutamise vaheaegadel jahtudes ise absorberina. 

Mõningates kuivkülmutites absorbeeritakse ammoniaakgaas lahuse asemel tahkes aines 

(näiteks kaltsiumkloriidis või ränigeelis). 

* 

* * 

Ülalkirjeldatud seadmed klassifitseeritakse siin rubriigis, kui nad on mingil alljärgneval kujul: 

1) Ühisele alusele monteeritud kompressorist (koos mootoriga või ilma) ja kondensorist 

koosneva plokina, kas koos aurustiga väi ilma; või täiskomplektse absorptsioonagregaadina. 

(Sellised agregaadid paigaldatakse tavaliselt olmekülmikutesse ja muudesse 

külmkappidesse). Teatavad kompressor-tüüpi seadmed, nn. „vedelikukülmutid” ühendavad 

ühisel aluselkompressori (koos kondensoriga või ilma) ja soojusvahetaja, mis koosneb 

aurustist ja jahutatava vedeliku torustikust. Viimaste hulka kuuluvad ka seadmed, mida 

teatakse “jahutitena”, mida kasutatakse kliimaseadmesüsteemides”. 

2) Kapid, muud mööbliesemed või riistad, mis sisaldavad täieliku külmutusseadme või 

külmutusseadme aurusti, kas koos lisaseadistega nagu segistid, mikserid, vormid, või ilma. 

Siia hulka kuuluvad olmekülmikud, külmletid ja -vitriinid, jäätise või külmutatud toiduanete 

säilituskonteinerid, jahutatud vee- või joogifontäänid, piimajahutuspaagid, õllejahutajad, 

jäätisemasinad jne. 

3) Suuremat liiki külmutusseadmed, mis koosnevad ühisele alusele monteerimata eraldi, kuid 

koostöötamiseks ettenähtud sõlmedest, kas otsese jahutamisega (sel juhul paigaldatakse 

aurusti „külmatarbijasse” riista) või kaudse jahutamisega, kus külmutusseadmes jahutatud 

vahekandja (soolvesi) juhitakse torusid mööda külmatarbijasse. Selliseid seadmeid 

kasutatakse, näiteks, külmhoonetes ja tootmises (jääplokkide tootmine, toidukaupade 

kiirkülmutamine, kiirjahutamine šokolaaditootmises, parafiini eraldamine nafta rafineerimisel, 

keemiatööstuses jne). 

Sellistes seadmetes toodetud külma kasutamiseks loomulikud lisaseadmed klassifitseeritakse 

siin rubriigis eeldusel, et nad esitatakse koos selliste seadmete muude 

komponentidega. Selliste lisaseadmete hulka kuuluvad, näiteks, sektsioon- või tunneltüüpi 

kiirkülmutid, kompvekite või šokolaadi külmlauad jne. 

* 

* * 

Samuti kuuluvad siia rubriiki külmutusseadmed, mis töötavad vedelgaasi aurustamisega 

kinnises ruumis ja üldjuhul koosnevad ühest või mitmest vedelgaasi balloonist, termostaadist, 

elektromagneetilisest ventiilist, juhtimisplokist, elektrilüliteist ja perforeeritud jaotustorust. Need 

komponendid klassifitseeritakse siin, kui nad esitatakse koos. 

38 

II) SOOJUSPUMBAD 

Soojuspump on seade, mis kasutades täiendavat energiaallikat (gaasi või elektrenergiat) 

kannab soojust sobivalt soojusallikalt (maa-alused või pinnaveed, pinnas või õhk) üle kõrgema 

temperatuuriga tarbijale. 

Soojuse edasikandmiseks soojusallikast pumbani ja pumbast tarbijani kasutatakse tavaliselt 

vedelikke. 

Soojuspumpasid on kahte tüüpi: kompressioon- ja absorbtsioonpumbad. 

Kompressioon-soojuspumbad koosnevad järgmistest põhiosadest: 

1) aurusti, mis võtab energiat keskkonnalt ning annab selle üle soojust edasikandvale 

vedelikule; 

2) kompressor, mis mehaaniliselt imeb aurustist aurustunud vedeliku ja annab selle kõrgema 

surve all kondensorisse; 

3) kondensor on soojusvahetaja, milles soojuskandja taas veeldub, andes endas sisalduva 

soojuse üle soojustarbijale. 

Absorbtsioon-soojuspumpades asendab kompressorit põletiga katel, mis sisaldab vett ja 

külmutusvedelikku. 

Tavaliselt liigitatakse soojuspumpasid kahe faktori - esmase soojusallika ja soojustarbija 

põhjal. Seadmete põhiliikideks on:

i) Õhk-vesi ja õhk-õhk soojuspumbad, mis võtavad soojust ümbritsevast atmosfäärist ja 

salvestavad selle kuuma vee või õhuna. 

ii) Vesi-vesi ja vesi-õhk soojuspumbad, mis võtavad soojust maa-alustest või pinnaveekogudest. 

iii) Maa-vesi ja maa-õhk soojuspumbad võtavad soojust pinnasest sinna paigutatud torustiku 

abil. 

Soojuspumbad võivad olla esitatud erinevatest sõlmedest koosneva ühtse tootena – 

monoplokina. Samuti võivad nad olla mitme eraldi osana. Teatavad soojuspumbad, mis on 

ettenähtud paigaldamiseks juba aurustit sisaldavale seadmele, võivad olla esitatud ilma aurutita. 

Sel puhul vaadeldakse neid kui mittekomplektseid tooteid, millel on valmistoote iseloomulikud 

omadused, ning nad jäävad klassifitseeritavateks siia rubriiki. 

Soojuspumpasid kasutatakse enamasti ruumide kütmiseks või olmes sooja vee saamiseks. 

Mittereverseeritavaid soojuspumpasid kasutatakse üldiselt nendel otstarvetel. 

Ometi jäävad siit rubriigist välja reverseeritavad soojuspumbad, mis sisaldavad mootoriga ventilaatorit 

ja sõlmi, mis võimaldavad muuta mõlemaid: õhu temperatuuri ja niiskust. Selliseid vaadeldakse 

kliimaseadmetena rubriigist 8415. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele reeglitele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), siit 

rubriigi nii olmes kui ka tööstuses kasutatavate toodede osad, klassifitseeritakse siin rubriigis, 

näiteks kondensorid, absorberid, aurustid, generaatorid, kapid, letid või muu külmutus-mööbel, 

nagu see oli kirjeldatud eespool punktis 2), senini veel külmutusseadmetega varustamata või 

ainult aurustit sisaldavad, kuid ilmselt ettenähtud neisse külmutusseadmete paigaldamiseks. 

Kompressorid klassifitseeritakse rubriigis 8414, isegi kui nad on spetsiaalselt külmutusseadme jaoks 

projekteeritud. Spetsialiseerimata osad (näiteks torud ja paagid) klassifitseeritakse neile omastes 

rubriikides. 

* 

* * 


a) Külmutusseadet või külmutusseadme aurustit sisaldavad kliimaseadmed (rubriik 8415). 

b) Gaaside veeldamise aparatuur (näiteks Linde aparaadid) (rubriik 8419). 

8419 MASINAD, TÖÖSTUSOTSTARBELISED JA LABORATOORSED 

SEADMED MATERJALIDE TERMILISEKS TÖÖTLUSEKS 

(KUUMUTAMINE, KEETMINE, RÖSTIMINE, DESTILLEERIMINE, 

REKTIFIKATSIOON, STERILISEERIMINE, PASTÖRISEERIMINE, 

AURUTAMINE, KUIVATAMINE, AURUSTAMINE, 

KONDENSEERIMINE, JAHUTAMINE JNE), MUUD KUI 

KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVAD SEADMED, ELEKTRILISELT 

VÕI MUUL VIISIL KÖETAVAD, (V.A AHJUD JM SEADMED 

RUBRIIGIST 8514); MITTE-ELEKTRILISED BOILERID. 

- kiirboilerid ja mahtboilerid: 

8419 11 - - gaaskütusel kiirboilerid 

8419 19 - - muud 

8419 20 - meditsiinilised, kirurgilised ja laboratoorsed sterilisaatorid 

- kuivatid: 

8419 31 - - põllumajandustoodangu jaoks 

8419 32 - - puidu, pabermassi, paberi ja papi jaoks 

8419 39 - - muud 

8419 40 - destilleerimis- ja rektifikatsiooniseadmed 

8419 50 - soojusvahetid 

8419 60 - seadmed gaaside ja õhu veeldamiseks 

- muud seadmed: 

8419 81 - - kuumade jookide valmistamiseks, toidu keetmiseks ja kuumutamiseks 

8419 89 - - muud 

8419 90 - osad 

39

Tuleb märkida, et siia rubriiki ei kuulu: 

a) Olme-pliidid ja muud kodused keedu- või küpsetusseadmed rubriigist 7321. 

b) Mitteelektrilised õhusoojendajad ja sooja õhu jaotusseadmed rubriigist 7322. 

c) Olmelised keedu-, küpsetus- ja kuumutusseadmed rubriigist 7417. 

d) Fraktsioon-destillatsiooni (näiteks raske vee tootmise) ja rektifikatsiooni aparaadid, mis on 

spetsiaalselt väljatöötatud isotoopide eraldamiseks ja „duaal-temperatuuri” meetodit kasutavad 

isotoopvahetuse aparaadid (rubriik 8401). 

e) Aurukatlad, ülekuumendatud vee katlad (rubriik 8402) ja nende abiseadmed (rubriik 8404). 

f) Keskküttekatlad rubriigist 8403. 

g) Tööstuslikud või laboratoorsed ahjud ja ääsid, kaasa arvatud kasutatud tuumakütuse separeerimiseks 

pürometallurgiliste protsessidega (rubriik 8417 või 8514, asjakohaselt). 

h) Külmutusseadmed ja soojuspumbad rubriigist 8418. 

ij) Idandamisseadmed, inkubaatorid ja bruuderid (rubriik 8436). 

k) Terade niisutamise seadmed (rubriik 8437). 

l) Difusioonseadmed suhkrumahla ekstraheerimiseks (rubriik 8438). 

m) Seadmed tekstiilkiu, riide või tekstiilist valmistoodete termiliseks töötlemiseks (näiteks 

kiukonditsioneerid ja kärsatamismasinad) (rubriik 8451). 

n) Keemilise aursadestuse seade pooljuhtseadmete valmistamiseks (rubriik 84.86). 

o) Tööstus- või laboriseadmed materjalide kuumtöötlemiseks induktsiooni või dielektriliste kadude abil, k.a 

mikrolaineseadmed (rubriik 8514). 

p) Mikrolaineahjud tööstuslikuks või kaubanduslikuks otstarbeks, restoranides vms asutustes kasutatavat 

tüüpi (rubriik 8415). 

q) Keeduspiraalid, sisseehitamata, vedelike, poolvedelate (muude kui tahkete) ainete või gaaside 

soojendamiseks, samuti ka keeduspiraalid, alaliselt anumasse sisseehitatud ja mõeldud ainult vee 

keetmiseks (rubriik 8516). 

r)Elektrilised pinnasesoojenduse ja ruumikütmise seadmed ning elektrotermilised olmeseadmed 


Välja arvatud need erandid, hõlmab rubriik masinad ja aparaadid mis on ette nähtud 

materjalide (tahkete, vedelate või gaasiliste) allutamiseks kuumutamisele või jahutamisele kas 

lihtsalt nende temperatuuri muutmiseks või selleks, et kutsuda neis esile peamiselt temperatuurimuutusest 

tulenevaid muutusi (näiteks kuumutamine, keetmine, küpsetamine, röstimine, 

destilleerimine, rektifikatsioon, steriliseerimine, pastöriseerimine, aurutamine, kuivatamine, 

aurustamine, vaporisatsioon, kondensatsioon ja jahutamine). Kuid rubriigist välistatakse 

masinad ja seadmed, milles kuumutamine või jahutamine, olgugi olulised, on siiski teisese 

funktsiooniga, hõlbustades seadme põhilise mehaanilise funktsiooni täitmist, näiteks masinad 

küpsiste katmiseks šokolaadiga (rubriik 8438), pesumasinad (rubriik 8450 või 8451), masinad 

bituumenteekatte materjalide paigaldamiseks ja tihendamiseks (rubriik 8479). 

Siin rubriigis klassifitseeritavad masinad ja seadmed võivad, aga ei pea sisaldama mehaanilisi 

seadiseid. 

Kuumutamine võib toimuda mistahes moel (söe, õli, gaasi, elektri jne abil), välja arvatud 

kuumavee kiirboilerite ja vesi-soojusakumulaatorite puhul, mis elektrikütte korral 


Siia rubriiki kuuluvad ainult mitteolmeseadmed, erandiga siinsetes selgitustes edaspidi 

kirjeldatud kiirboilerite ja soojusakumulaatorite jaoks. 

Siia rubriiki kuulub lai allpool kirjeldatud masinate ja seadmete ring. 

40 

I) KUUMUTUS- VÕI JAHUTUSSEADMED JA -MASINAD 

Siia rühma kuuluvad paljudes tööstusharudes üldkasutatavad seadmed lihtsaks materjalide 

töötlemiseks kuumutamise, keetmise, küpsetamise, kontsentreerimise, aurustamise, 

aurutamise, jahutamise jne kaudu. Nede hulka kuulumad: 

A) Paagid, tõrred jne igasuguseks kuumutamiseks või jahutamiseks: 

1) Kahekordsete seinte või põhjadega paagid, tõrred jne kaudseks kuumutamiseks või 

jahutamiseks, kokkuehitatud auru, jahutatud soolvee või muu soojusekandja 

tsirkulatsiooniks vajaliku varustusega. Ometigi, kahekordsete seinte või põhjadega 

paagid, tõrred jne, kuuluvad XIV jaotisse või XV jaotisse (näiteks rubriiki 7309) kui neis

selliseks ringluseks vajalik varustus puudub, või rubriiki 8418, kui nad sisaldavad 

külmutusseadme aurutit (otsene jahutamine). 

2) Ühekordsete seintega paagid, tõrred jne, mis sisaldavad varustust otseseks 

kuumutamiseks (k.a kuumutamine aurutorudega), muud kui analoogsed olmes 

kasutatavad anumad (tavaliselt rubriik 7321). Üldiselt on sellised tööstuslikud anumad 

eristatavad suurte mõõtmete ja tugeva konstruktsiooni või filtrite, survekuplite või 

mehaaniliste seadiste, nagu segajd või kallutajad, olemasolu kaudu. 

Sellised paagid, nii ühe- kui kahekordsete seintega, on sageli konstrueeritud töötamiseks 

eriotstarbel, kõrge rõhu all (näiteks autoklaavid) või alarõhul, eriti keemiatööstuses ja sellele 

lähedastes tootmisharudes. 

Mehaaniliste seadmetega varustatud paagid, mis ei sisalda vahendeid otseseks ega 

kaudseks kuumutamiseks, kuuluvad rubriiki 8479, kui nad ei ole selgelt määratletavad kui 

mõnes muus rubriigis kirjeldatud seadmed. 

Siia kuumutusnõude hulka kuuluvad ka pastörisaatorid, mis vahel töötavad alarõhul ja 

mida kasutatakse toiduainete või jookide (piima, või, veini, õlu jne) kuumutamiseks etteantud 

temperatuurini kahjulike mikroorganismide hävitamiseks. 

B) Soojusvahetajad, milles kuum voog (kuum gaas, aur või kuum vedelik) ja külm voog on 

pandud liikuma paralleelselt, tavaliselt vastassuundades, eraldatuna õhukeste metallseintega 

nii, et üks voogudest jahtudes kuumutab teist. Sellised seadmed on tavaliselt ühte 

alljärgnevast kolmest tüübist: 

i) Kontsentriliste torude süsteem: üks voog tsenraalses, teine seda ümbritsevas torus. 

ii) Ühe voolu jaoks torude süsteem kambris, millest voolab läbi teine voog. 

iii) Õhukestest plaatidest moodustatud kaks vahelduvalt omavahel ühendatud kitsaste 

paralleelsete kambrite seeriat. 

Nagu on sätestatud käesoleva rubriigi selgituste esimeses lõigus (välistamine e)), ei kuulu siia rubriiki 

aurukatelde lisaseadmed (rubriik 8404), millest paljud (näiteks aurukondensorid, õhu eelsoojendid ja 

ökonomaiserid) on siinkirjeldatud soojusvahetitega ühist tüüpi. 

Alljärgnevad on näited masinatest ja seadmetest, mis vastavuses eespool kirjeldatule, 

kuuluvad siia rubriiki käesolevate selgituste osa I) põhjal: 

1) Sool-külmutusega külmutid (peale rubriiki 8210 kuuluvate). 

2) Lämmastiku või muude gaaside kondensorid. 

3) Piima pastöriseerimise, kondenseerimise, jahutamise jne seadmed (k.a 

külmutusseadmetega säilituspaagid). 

4) Juustu töötlus- või küpsemispaagid. 

5) Seadmed mahlade, veinide jne kondenseerimiseks, jahutamiseks jne. 

6) Põllumajanduslikud seadmed (näiteks autoklaavid kartulite jne keetmiseks loomasöödaks; 

kuumaveevannid kärjevaha sulatamiseks, k.a kruvipressiga ühendatud). 

7) Jahutuskolonnid (näiteks leivavilja veskitele). 

8) Autoklaavid ja aurutamise, keetmise, küpsetamise, praadimise jne seadmed toitude 

valmistamiseks või hoidistamiseks (näiteks singisuitsutamise kastid; kalapraadimispannid; 

puuviljade, aedviljade jne keetjad, blanšeerimis-autoklaavid jne; konservide või preservide 

valmistamisel kasutatavad autoklaavid ja külmutid; moosikeetmiskatlad; kompvekikeetjad). 

9) Soojendusseadistega leotuspaagid ja meskivaadid; humalakeedunõud; õlu pastörisaatorid, 

jahutajad jne. 

10) Selituspaagid, mahlakondenseerimise seadmed, vaakum-keedunõud, karboniseerimis-, 

sulfatiseerimis- või rafineerimistõrred kasutamiseks suhkrutööstuses. 

Difusioonaparaadid (koos esitatud difusioonipaak ja „kalorisaator”) suhkrupeedist mahla 

ekstraheerimiseks, välistatakse (vt rubriigi 8438 selgituste osa V.B.3)), kuid eraldi esitatud 

„kalorisaatorid” klassifitseeritakse siin rubriigis. 

11) Autoklaavid rasva sulatamiseks või seebistamiseks; margariini tahkestamise paagid, mis 

sisaldavad pöörlevat jahutatud silindrit, mille pinnal margariin tahkestub. 

12) Tõrred, paagid, autoklaavid jne puidumassi valmistamiseks puidu hüdrolüüsil. 

13) Paagid jne värvide tootmiseks. 

14) Autoklaavid kummi vulkaniseerimiseks. 

15) Paagid jne metallide söövitamiseks või õlidest puhastamiseks. 

16) Süvistusspiraalid, mis koosnevad hulgast paralleelsetest või läbipõimitud torudest, millede 

otsad on tihedalt liitmikega ühendatud kärgstruktuuris. Vanni lastult selline seadis säilitab 

41

seal konstantse temperatuuri, või soojendab või jahutab seda torudes ringleva vedeliku või 

auruga. 

17) Tavaliselt majapidamises mittekasutatavat tüüpi spetsiaalsed keedu- või küpsetusseadmed 

(näiteks leti-tüüpi kohvi-, tee- või piimakeetjad, auruküttega katlad jne, mida kasutatakse 

restoranides, sööklates jne; auruküttega küpsetusahjud, kuumplaadid, soojenduskapid, 

kuivatuskapid jne; fritöörid (sügavas rasvas praadimisseadmed). 

18) Kuuma või külma joogi automaadid kassaseadmeta. 

Ülalkirjeldatud seadmed on olemuslikult tööstuslikud, kuid rubriiki kuuluvad ka 

mitteelektrilised kiir- ja maht-veesoojendid, nii tööstuslikud kui ka olmelised, k.a 

päikeseküttel. Samasugused elektriliselt kuumendatavad seadmed kuuluvad rubriiki 8516. 

* 

* * 

Tuleb märkida, et siit rubriigist välistatakse mitteväärismetallidest olmeaurutid, kiirkeetjad ja 

nõristusseadmed (XV jaotis). 

42 

II) DESTILLATSIOONI- VÕI REKTIFIKATSIOONISEADMED 

Välja arvatud destillatsiooniaparaadid keraamikast (rubriik 6909) või klaasist (rubriik 7017 ja 

7020), haarab see rühm kõik ainete (nii tahkete kui vedelate) destilleerimiseks ettenähtud 

seadmed. 

A) Lihtsad destilleerimisseadmed. 

Need koosnevad peamiselt retordist või destillatsioonianumast, milles destileeritav vedelik 

aurustatakse, jahutusseadisest retordist tuleva auru kondenseerimiseks ja destillaadi 

koguja(te)st. Need võivad olla perioodilise (näiteks lihtsad, otseselt või sisemiste 

aurutorudega köetavad) või pideva tsükliga, mis puhul aparaati antakse pidevalt uut 

vedelikku ja kuumutamiseks kasutatakse tavaliselt aurutorusid. Pideva režiimiga 

destillatsiooniaparaadid võivad olla ühendatud järjestikku, kusjuures neist esimest köetakse 

otseselt või auruga ja järgmiste, mida toidetakse destillaadiga, kütmiseks kasutatakse 

eelmise aparaadi destilaadiaure. 

B) Fraktsioneerimis- või rektifikatsiooniseadmed. 

Need on keerukama konstruktsiooniga pideva režiimiga vertikaalsete 

fraktsioneerimiskolonnidega seadmed, mis on võimelised lahutama paljukomponendilisi 

segusid ühe operatsiooniga. Tavaliseim kolonni tüüp on jaotatud mullitekitusavade ja 

ülevoolutorudega taldrikute abil omavahel ühendatud sektsioonideks. Ühest sektsioonist 

teise liikuv aur viiakse niiviisi vahetusse kontakti kõrgemas sektsioonis asuva kondensaadiga 

ja sedamõõda, kuidas temperatuur langeb aurude kolonnis kõrgemale jõudes, toimub nende 

eraldamine keemistemperatuuride järgi. 

Tahkete ainete (kivi- või pruunsöe, puidu) destilleerimisseadmed töötavad eelkirjeldatuga 

analoogselt, kuid aine kuumutamine toimub ahjudes, mis klassifitseeritakse rubriigis 8417. Siia 

rubriiki kuuluvad ainult ahjust tulnud lenduvate ainete eraldamiseks kasutatavate 

kondenseerimise või rektifikatsiooni seadmed. 

Destilleerimis- ja rektifikatsiooniseadmete olulised osad on tavaliselt valmistatud metallist 

(näiteks roostevabast terasest, vasest või niklist), kuid nad võivad olla vooderdatud klaasi või 

tulekindlate materjalidega. Seadmed destilleerimiseks alandatud või tõstetud rõhul võivad olla 

ühendatud vaakumpumba või kompressoriga. 

Lihtdestillaatoreid kasutatakse põhiliselt aromaatsete õlide, likööride jne valmistamisel. 

Pidevtoimega (lihtsaid või fraktsioneerivaid) destillatsiooniseadmeid kasutatakse paljudes 

tööstusharudes (näiteks tööstuslike alkoholide, rasvhapete, veeldatud õhu, sünteetiliste 

mootorikütuste või keemiatoodete destilleerimiseks; toornafta rafineerimiseks; puidu, kivisöe, 

põlevkivi, pruunsöe, kivisöetõrva destilleerimiseks). 

Samuti kuuluvad siia rubriiki fraktsioondestillatsiooni põhimõttel töötavad kiiritatud 

tuumakütuse separaatorid või heitvee puhastusseadmed. 

III) AURUSTUS- JA KUIVATUSSEADMED 

Need seadmed on väga erineva konstruktsiooniga vastavalt erinevate materjalide omadustele 

ja tundlikkusele kuumutamise suhtes (vahel ettenähtud töötamiseks vaakumis). Nende küte võib

olla nii otsene kui kaudne. Ometi haarab rubriik ainult seadmed, milles aurustamine või 

kuivatamine toimub suhteliselt madalal temperatuuril, neid tuleb eristada rubriigi 8417 ahjudest 

ja ääsidest, kus kasutatakse palju kõrgemaid temperatuure. 

Selle rubriigi põhilisteks tööstuslikeks seadmeteks on: 

A) Aurustid. Tavaliselt on need paagikujulised, suurel pindalal otseselt või spiraalsete 

aurutorude abil kaudselt kuumutatavad, sageli varustatud väljatõmbega tekkinud aurude 

eemaldamiseks. Nad võivad olla lihtsad või mitmeastmelised, viimased on konstruktsioonilt 

ja töötamiselt analoogsed mitmeastmeliste destillaatoritega, kuid ilma seadisteta 

kondenseerunud auru kogumiseks. 

B) Laboratoorsed lüofilisatsiooniaparaadid ja külmutuskuivatuse seadmed. Neid 

kasutatakse bioloogiliste preparaatide nagu antitoksiinide, bakterite, viiruste, plasma ja 

seerumite stabiliseerimiseks ja säilistamiseks dehüdratiseerimise teel. Preparaadid 

külmutatakse ning seejärel ettevaatlikult soojendatakse väga madala rõhu all nii, et jää 

sublimeerub, jättes järele veevaba aine. 

C) Tunnelkuivatid. Need koosnevad pikkadest, tavaliselt konveierit sisaldavatest kambritest. 

Kuivatatav materjal liigub konveieritel läbi kambrite sobilikul kiirusel vastu kuuma õhu voolu. 

Tunnelkuivateid kasutatakse, inter alia, keraamikatööstuses; klaasi tootmisel; 

toiduainetetööstuses (k.a seadmed, mis sisaldavad varustust kala, liha jne suitsutamiseks); 

puidu, heina jne kuivatamiseks. 

D) Rotatsioonkuivatid. Need on pöörlevad silindrid või trumlid, kuumutatavad kas välis- või 

seespidiselt. Neid kasutatakse mitmetes tööstustes (näiteks paberi tootmisel, kartulihelveste 

valmistamisel jne). 

E) Plaatkuivatid. Need on metallkambrid, mis on varustatud hulga horisontaalsete pilutatud 

plaatide või riiulitega, mis võivad olla seest köetavad. Tsentraalne võredega ühendatud 

pöörlev võll laotab materjali kuumadele plaatidele ja suunab selle läbi pilude alla järgmistele 

plaatidele. Seda tüüpi seadmeid kasutatakse odralinnaste töötlemisl. 

F) Pihustuskuivatid. Need töötavad aurustitena ning koosnevad metallkambrist, milles suure 

kiirusega pöörleb horisontaalne ketas. Nendesse kuuluvad veel kuumutusseade ja 

ventilaator, mis tekitavad kuuma õhu voolu, millesse ketas tsenrifugaalselt dispergeerib 

töödeldava vedela aine peeneks uduks. Nii toimub pidev vedelaine kuivatamine pulbriks. 

Teise tüübi korral pihustatakse vedelik kambrisse peeneks uduks vastu kuuma õhu voolule. 

Seda tüüpi kasutatakse eriti piimapulbri tootmises. 

Siia hulka kuuluvad ka masinad ja aparaadid lõhestuvate või radioaktiivsete ainete lahuste 

aurustamiseks väi selliste ainete kuivatamiseks. 

Siiski ei kuulu siia rubriiki: 

a) Tsentrifuugid radioaktiivsete setete kuivatamiseks (rubriik 8421). 

b) Pudelite või muude mahutite kuivatamise masinad (rubriik 8422). 

c) Spetsiaaliseeritud masinad tekstiilkiudude, riide või valmistoodete kuivatamiseks (rubriik 8451). 

IV) RÖSTIMISSEADMED 

Sageli koosnevad need sfäärilisest või silindrilisest mahutist, milles töödeldavad tooted 

(näiteks kohvioad, kakaooad, viljaterad või pähklid) allutatakse kontrollitavale kuumutamisele 

kas kontakti kaudu mahuti kuumade seintega või läbi kuumutava keskkonna (näiteks läbi gaasi-, 

õli- või söeleegi) juhitud kuuma õhu vooluga. Need seadmed sisaldavad tavaliselt mehhanisme, 

mis hoiavad tooteid pidevas liikumises, et tagada nende ühtlast töötlust ning vältida 

kõrbemaminekut. Teine tüüp kujutab endast perforeeritud, piludega või pöörlevaid riiuleid 

kambris, millesse juhitakse kuumi gaase. 

Selle rubriigi kaupu ei tule segi ajada tööstuslike ja laboratoorsete ahjude ja ääsidega rubriigist 8417. 

V) AURUTAMISSEADMED 

Need võivad olla kinnised paagid (eespool selle rubriigi selgitustes kirjeldatud üldist tüüpi), 

milles erinevat liiki materjale töödeldakse niiske auruga (näiteks aurutamine rõhu all, või 

toodetest endist eralduva auruga). 

Selliseid seadmeid kasutatakse mitmete töötlemisoperatsioonide juures (näiteks taimsete või 

loomsete ekstraktide saamisel; üldiselt toiduainetetööstuses; operatsioonidel õlieemaldus- või 

puhastamisprotsessides, mis sisaldavad auruga töötlemist). Muud tüübid koosnevad suure- 

43

matest kambritest materjalide lühema- või pikemaajaliseks mõjutamiseks aurukeskonnaga, neid 

kasutatakse ,näiteks, tekstiilkiumassi konditsioneerimiseks, puidu aurutamiseks jne. 

Siia rubriiki ei kuulu masinad tekstiillõnga või riide konditsioneerimiseks või muuks auruga 

töötlemiseks (rubriik 8451). 

44 

VI) STERILISEERIMISAPARAADID 

Need koosnevad tavaliselt mahutitest või kambritest, enamasti auru või kuuma veega (vahel 

ka kuuma õhuga) köetavatest, milles steriliseeritavaid materjale või esemeid hoitakse mõnda 

aega bakterite jne surmamiseks piisavalt kõrgel, kuid tootete või materjalide koostist ja füüsilist 

olekut mitte muutval temperatuuril. 

Paljud vedelike sterilisaatorid sarnanevad eespool punktis I kirjeldatud aparaatidega (näiteks 

pastörisaatoritega). Mõned suurte sterilisaatorite tüübid võivad sisaldada konveierit, mis viib 

kauba läbi kuumutava keskkonna ja, kui vajalik, järgnevalt läbi külmutusaparatuuri, mis on 

samuti seadme osaks. 

Siia kuuluvad mitte ainult tööstuslikud (näiteks piima, veini, mahlade, vati) 

steriliseerimisseadmed, vaid ka sellised operatsioonisaalide jne seadmed. 

VII) ÕHU VEELDAMISE SEADMED; 

SPETSIAALSED LABORATOORIUMISEADMED JA APARATUUR 

Rubriiki kuuluvad Linde ja Claude tüüpi õhu veeldamise seadmed. 

Veel kuuluvad siia rubriiki spetsiaalselt laboratooriumide tarbeks väljatöötatud aparaadid 

ja seadmed, mis on tavaliselt väikeste mõõtmetega (autoklaavid, destileerimis-, steriliseerimis- 

või aurutamisaparaadid, kuivatid jne), kuid siit välistatakse rubriigi 9023 

demonstratsioonseadmed ja grupis 90 täpsemini kirjeldatud mõõteriistad, kontroll- ja 

juhtimisseadmed jne. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhenditele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), 

kuuluvad siia rubriiki ka ülalkirjeldatute osad. Nende hulka kuuluvad destilleerimisaparaatide ja 

rektifikatsioonikolonnide teatavad elemendid, nagu retordid, taldrikud, plaadid ja teatavad toruelemendid; 

röstimis- ja kuivatusseadmete pöördplaadid ja trumlid jne. 

Metalltorud, mis on ainult painutatud või väänatud, kuid muul viisil töötlemata ja esitatud 

kokkuühendamata kujul, ei ole identifitseeritavad selle rubriigi kaupade osadena ning seetõttu 

klassifitseeritakse need XV jaotises. 

8420 KALANDRID JA MUUD VALTSIMISSEADMED (RULLIMISSEADMED), 

V.A SEADMED METALLIDE NING KLAASI VALTSIMISEKS; NENDE 

VALTSID (RULLID): 

8420 10 - kalandrid ja muud valtsimisseadmed (rullimisseadmed) 

- osad: 

8420 91 - - valtsid, rullid 

8420 99 - - muud 

Välja arvatud metallivaltsimispingid ja muud metallitööpingid rubriikidest 8455, 8462 ja 8463 

ning klaasitöötlemismasinad rubriigist 8475, kuuluvad kõik kalandrid ja muud valtsimismasinad, 

kas mingile tööstusele spetsialiseeritud või mitte, siia rubriiki. 

Need masinad koosnevad põhiosas kahest või enamast paralleelsest silindrist või rullist, mis 

pööreldes nii, et nende pinnad on enam või vähem tihedas kontaktis, täidavad, kas üksnes 

silindrite surve või surve ja hõõrdumise, kuumutamise või niiskuse mõjul alljärgnevaid 

operatsioone: 

1) Plastilisel kujul rullide vahele suunatud materjalide (k.a leiva-saiatooted, kondiitritooted, 

biskviidid jne, tainas, šokolaad, kautšuk jne) lehtedeks valtsimine.

2) Teatavate effektide tekitamine rullide vahelt läbilastud lehtmaterjalide (muude kui metall või 

klaas) pinnale, näiteks silumine (k.a triikimine), läikestamine, glasuurimine, poleerimine, 

kohrutamine või karestamine. 

3) Teiste materjalidega pindamine või katmine. 

4) Kangaste nidumine. 

Seda laadi masinaid kasutatakse mitmesugustes (näiteks paberi, tekstiili, naha, linoleumi, 

plastide ja kummi) tööstustes. 

Erinevates tööstustes tuntakse neid masinaid erinevate nimede all (näiteks triikimismasinad 

pesumajades, viimistlusrullid tekstiilitööstuses või superkalandrid paberitööstuses), kuid nii 

kalandrite või valtside kui muude nimede all klassifitseeritakse nad siia rubriiki. 

Sageli on kalandrid teiste seadmete täiendavateks osadeks (näiteks paberimasinates). Kui 

kalandrid esitatakse koos selliste masinatega, tuleb klassifitseerimisel juhenduda XVI jaotise 

märkustest 3 ja 4. 

Teiselt poolt, kalandrid, mis on varustatud täiendavate seadistega nagu impregneerimisvannid 

või -rullid, kerimis- või lõikamisseadmed, jäävad siia rubriiki. 

Rubriiki kuuluvad kalandri tüüpi tasandamis- ja triikimismasinad, olgu nad ettenähtud 

tööstuslikuks või koduseks kasutamiseks. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhenditele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) 

kuuluvad siia rubriiki ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad, sealhulgas silindrid, mis on 

selgelt identifitseeritavad kui käesolevas rubriigis kirjeldatud kalandrite valtsid. Need silindrid 

võivad olla valmistatud metallist, puidust või muust sobivast materjalist (näiteks presspaberist). 

Nad võivad olla mitmesuguse pikkuse ja diameetriga, õõnsad või umbsed, vastavalt nende 

konkreetsele kasutusotstarbele, nende pind võib olla poleeritud, kohrutatud, teraline või 

graveeritud. Samuti võivad nad olla pinnalt teiste materjalidega (näiteks naha, tekstiili või 

kummiga) kaetud. Metallsilindrid on tavaliselt valmistatud nii, et ned saab seest kütta kas 

auruga, gaasiga või muul moel. Ühe ja sama masina silindrite komplekti võivad kuuluda erineva 

konstruktsiooniga silindrid. 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu masinad, mis olgugi mõnel määral sarnanevad kalandrite ja valtsmasinatega, ei 

täida eespoolkirjeldatud funktsioone, näiteks: 

a) Tekstiili, paberi jne silinder-kuivatusmasinad (rubriik 8419 või 8451). 

b) Veini- ja mahlapressid jne (rubriik 8435). 

c) Rullveskid ja -purustusmasinad (rubriigid 8436, 8474 või 8479). 

d) Silindritega jahuveskid (rubriik 8437). 

e) Pesumajade väänamismasinad (rubriik 8451). 

f) Metalli valtspingid (rubriik 8455). 

g) Lehtmetalli tasanduspingid (rubriik 8462) ja lehtmetalli kohrutusmasinad (rubriik 8463). 

h) Masinad lehtklaasi või muu lameda klaasi valmistamiseks valtsimise teel ja klaasi töötlemise kalandrid 


8421 TSENTRIFUUGID, K.A TSENTRIFUGAALKUIVATID; SEADMED 

VEDELIKE VÕI GAASIDE FILTREERIMISEKS VÕI PUHASTAMISEKS: 

- tsentrifuugid, k.a tsentrifugaalkuivatid: 

8421 11 - - koorelahutid 

8421 12 - - pesukuivatid 

8421 19 - - muud 

- seadmed vedelike puhastamiseks või filtreerimiseks: 

8421 21 - - vee puhastamiseks või filtreerimiseks 

8421 22 - - jookide (v.a vee) filtreerimiseks või puhastamiseks 

8421 23 - - sisepõlemismootorite õli- ja kütusefiltrid 

8421 29 - - muud 

- seadmed gaaside filtreerimiseks või puhastamiseks: 

8421 31 - - õhufiltrid sisepõlemismootorite jaoks 

45

46 

8421 39 - - muud 

- osad: 

8421 91 - - tsentrifuugidele, k.a tsentrifugaalkuivatitele 

8421 99 - - muud 


I) Masinad, mis kasutades tsenrifugaaljõudu, eraldavad kas täielikult või osaliselt aineid 

vastavalt nende erikaaludele või eraldavad niiskust märgadest ainetest. 

II) Vedelike või gaaside filtreerimise ja puhastamise masinad ja -aparaadid, muud kui, näiteks, 

filtrilehtrid, piimakurnad, värvikurnad (peamiselt grupp 73). 

I) TSENTRIFUUGID, KAASA ARVATUD TSENTRIFUGAALKUIVATID 

Enamus neist masinaist koosneb põhiosas perforeeritud karikast, trumlist, korvist või kausist 

vms., mis suure kiirusega pöörleb statsionaarses, enamasti silindrilises kogujas, mille seintele 

tsenrifugaaljõud heidab eraldatava ainese. Mõningates tüüpides kogutakse erineva erikaaluga 

ained eri tasanditel, kasutades hulka kummulikeeratud separaatorkoonuseid. teiste tüüpide 

korral jäävad tahked komponendid pöörlevasse perforeeritud trumlisse, korvi jne, vedelik 

heidetakse sealt välja. Viimast tüüpi masinaid saab kasutada ka sundimaks vedelikke materjalist 

läbi imbuma (näiteks värvimiseks või puhastamiseks). 


1) Tsentrifugaalkuivatid pesumajadele, värvimistöökodadele, paberimassile, jahuveskitele jne. 

2) Tsentrifuugid suhkru rafineerimiseks. 

3) Koorelahutid ja piima tsentrifugaalsed puhastusseadmed. 

4) Tsentrifuugid õlide, veini, piirituse jne puhastamiseks. 

5) Tsentrifuugid naftafaaduste puhastamiseks veest või vahadest. 

6) Tsentrifuugid vee eemaldamiseks veinist, rasvadest, tärklisest jne. 

7) Nitraatimistsenrifuugid püroksüliini tootmiseks. 

8) Pärmikultuuride separaatorid. 

9) Keemiatööstuse tsentrifuugid (näiteks antibiootikute eraldamise ultratsentrifuugid). 

10) Peamiselt laboratooriumides kasutatavad tsentrifuugid, milles vedelikud eraldatakse 

dekanteerimiseks sobivateks kihtideks. 

11) Tsenrifuugid plasma eraldamiseks verest. 

12) Tsentrifuugid radioaktiivsete setete kuivatamiseks. 

13) Meevurrid. 

OSAD 


kuuluvad siia rubriiki ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad, (näiteks karikad, trumlid, 

korvid, kausid ja kogujad). 

* 

* * 

Siit rubriigist jäävad välja teatavad muud tüüpi tsentrifugaaljõudu kasutavad masinad, näiteks: 

a) Spetsiaalsed, nn „gaasitsentrifuugid” uraani isotoopide eraldamiseks (rubriik 8401). 

b) Vedelike tsentrifugaalpumbad (rubriik 8413). 

c) Tsetrifugaal-õhupumbad ja -ventilaatorid (rubriik 8414). 

d) Jahutööstuse tsentrifugaalsed püülimis- (või sõelumis-)masinad (rubriik 8437). 

e) Tsentrifugaal-valumasinad metallile (näiteks malmtorude valamiseks) (rubriik 8454) või betoonisegule 

(näiteks tsementtorude valamiseks) (rubriik 8474). 

f) Tsentrifugaalveskid (rubriik 8474). 

g) Tsentrifugaalkuivatid pooljuhtplaatide (vahvlite) valmistamiseks (rubriik 8486). 

II) VEDELIKE VÕI GAASIDE FILTREERIMISE VÕI PUHASTAMISE 

MASINAD JA APARAADID 

Enamus selle rubriigi filtreerimis- või puhastamisseadmetest on puhtstaatiline seadmestik, 

ilma liikuvate osadeta. Rubriiki kuuluvad igat liiki filtrid ja puhastid (füüsikalised ja mehaanilised,

keemilised, magneetilised, elektromagneetilised, elektrostaatilised jne). Rubriik haarab mitte 

üksnes tööstuslikud seadmed, vaid ka sisepõlemismootorite filtrid ja väikesed olmeseadmed. 

Ometigi ei kuulu rubriiki filtrilehtrid, piimakurnad, paagid, tankid jne, mis on lihtsalt varustatud 

peene metallvõrgu või muu kurnaga, ega ka üldotstarbelised paagid, tankid jne isegi siis, kui nad 

on ettenähtud kasutamiseks filtritena peale täitmist liiva, kruusa, puusöe või muu taolisega. 

Üldiselt on selle rubriigi filtreerimismasinad ja -aparaadid kahte erinevat tüüpi sõltuvalt nende 

kasutamisest kas vedelike või gaaside jaoks. 

A) Filtreerimis- ja puhastusmasinad jne vedelikele, kaasa arvatud veepehmendajad. 

Selle rühma filtrid eraldavad vedelikest tahked, rasvased, kolloidsed jne osakesed, näiteks 

poorse materjali (näiteks riide, vildi, traatriide, naha, keraamika, portselani, kiselguri, 

paagutatud metallipulbrite, asbesti, pabermassi, tselluloosi, puusöe, kondisöe, liiva) 

lehtedest, membraanidest või massist läbilaskmisega. Joogivee töötlemisel mõningad neist 

materjalidest (näiteks portselan ja puusüsi) eemaldavad filtreerimisprotsessis ka bakterid 

jms, neid materjale sisaldavaid filtreid nimetatakse vahel veepuhastiteks. Samuti kasutatakse 

filtreid vedelike eemaldamiseks lobrikujulistest materjalidest (näiteks keraamikamaterjalidest 

või maagikontsentraatidest). Rubriiki kuuluvad filtrid, mis töötavad kas raskusjõu, imemise 

(vaakumi) või surve mõjul. 


1) Olmetüüpi veefiltrid. Survetüüpi olmefiltrid on konstrueeritud ühendamiseks peatorusse 

või kraani otsa ja koosnevad tavaliselt metallkorpuses paiknevast keraamilisest 

filterelemendist. Raskustüüpi filtrid on samalaadsed, kuid sageli suuremad. Kuid siit 

rubriigist jäävad välja põhiliselt keraamikast või klaasist valmistatud filtrid (vastavalt grupp 

69 või 70). 

2) Filterküünlad tehiskiudude tootmiseks. Need koosnevad mittekorrodeeruvast 

konteinerist, mis sisaldab keerlevat vedelikku filtreerivat tekstiilfiltrit. 

3) Sisepõlemismootorite, tööpinkide jne õlifiltrid. Neid on kahte peamist tüüpi: 

i) Need, mis sisaldavad filterelementi, tavaliselt koosnevad mitmest vildi, peene 

metallvõrgu, metallvilla vms kihist. 

ii) Need, mis sisaldavad püsi- või elektromagnetit metalliosakeste õlist väljapüüdmiseks. 

4) Katlavee filtrid. Need koosnevad tavaliselt mitut kohakuti paiknevat filtreeriva materjali 

kihti sisaldavast suurest paagist, mis peale sisse- ja väljavoolutorude on varustatud veel 

torude ja klappide süsteemiga filterelementide puhastamiseks ristuva veevoolu abil. 

5) Pressfiltrid. Need koosnevad kergesti eemaldatavate, kas kruvide või 

pressmehhanismide abil paigalhoitavate ja filtreeriva materjaliga (riie, tselluloos jne) 

kaetud plaatide poolt moodustatud filtreerimiskambrite horisontaalsest reast. Vedelik 

pressitakse kambritest läbi pumba jõul, kambrid võivad olla seest köetavad kas auruga 

või muul viisil. Filtraat läbib pressi, sete koguneb kookidena plaatide vahele. Filterpresse 

kasutatakse paljude vedelike puhastamiseks (näiteks keemiatööstuses, suhkrutööstuses, 

pruulimise, veinide valmistamise,õlide puhastamise, maakide kontsentreerimise juures, 

keraamika või tehiskiudude tootmisel jne). 

6) Pöörleva trumliga vaakumfiltrid. Need filtrid koosnevad filtreeritava vedelikuga täidetud 

paaki paigutatud filterriide või -võrguga kaetud pöörlevast silindrist. Vedelik imetakse 

silindrisse ja tahked jäägid eemaldatakse silindri pinnalt spetsiaalsete mehaaniliste 

seadiste abil. 

7) Katkendliku režiimiga vaakumfiltrid. Need koosnevad reast filterriidega kaetud 

„lehtedest” või kambritest, mis on ühendatud ühise vaakumtorustikuga. Filter kastetakse 

vedelikupaaki ja lastakse vaakum sisse. 

8) Keemilised veepuhastid, näiteks permutiiti või tseoliiti sisaldavad veepehmendajad või 

lubiveepuhastajad. 

9) Elektromagneetilised veepuhastid. Nendes veepuhastites takistab vahelduv magnetväli 

vees sisalduvate kaltsiumisoolade kristalliseerumist ja katlakivi teket torude seintele; need 

eralduvad seevastu kergesti eemaldatavate setetena. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki dialüüsiseadmed, poolläbilaskvast membraanist, mille 

läbimisel diffusiooni teel vedelik eraldub kolloidsetest lisanditest, koosnevad spetsiaalfiltrid. 

B) Gaaside filtreerimise või puhastamise seadmed jne. 

Need gaasifiltrid ja -puhastid on ettenähtud tahkete või vedelate osakeste eemaldamiseks 

gaasidest või väärtuslike saaduste (näiteks põlemisgaasidest söetolmu või metalliosakeste) 

47

eraldamiseks või kahjulike ainete kinnipüüdmiseks (näiteks tolmu, pigide jne eraldamiseks 

gaasidest või suitsust, õli eraldamiseks aurumasina heitaurust). 


1) Ainult mehaanilise või füüsikalise toimega filtrid ja puhastid; neid on kahte tüüpi. 

Esimese tüübi puhul, nagu vedelikufiltriteski, koosneb filtreerimiselement poorsest pinnast 

või massist (vilt, riie, metallkäsn, klaasvill jne). Teise tüübi filtrites saadakse puhastus 

gaasiga kantavate osakeste järsu pidurdamisega, nii et nad seejärel on kergesti 

kokkukogutavad raskusjõu mõjul, püütavad õlisele pinnale jne. Sageli sisaldavad seda 

tüüpi filtrid ventilaatorit või veepihusteid. 

Esimest tüüpi filtrite hulka kuuluvad: 

i) Sisepõlemismootorite õhufiltrid. Tavaliselt on need eespoolnimetatud kahe tüübi 

kombinatsioonid. 

ii) Kottfiltrid. Need koosnevad mitmest kotikujulisest riidest filterelemendist ning on 

sageli varustatud raputusmehhanismiga, mis paneb kinnipüütud osakesed varisema 

koti põhjale. 

iii) Ekraanfiltrid. Need koosnevad kahel rullil liikuvast lõputust filtervõrgu lindist, mis läbib 

puhastatava gaasi teel asuvat kambrit. Linti puhastatakse kraabitsatega. 

iv) Pöörleva trumliga filtrid, näiteks liivapritside juures kasutatavad. Need koosnevad 

tavaliselt filtreerivast trumlist, kuhu õhk sisse imetakse. Pöörleva trumli välispinda 

puhastavad selle vastu puutuvad kraabitsad. 

Teist tüüpi filtrite hulka kuuluvad: 

v) Tolmupüüdjad, suitsufiltrid jne, mis on varustatud mitmesuguste 

tõkestuselementidega gaasivoolus asuvate osakeste pidurdamiseks, näiteks 

tõkestusplaatide, mittekohakuti asetsevate avadega vaheseinte, tõkenditega 

varustatud ring- või spiraalkontuuride, või kohakuti paiknevate tõkestuskettaid 

sisaldavate koonustega. 

vi) Tsüklonid, tavaliselt silindrilises kestas paiknevad lehtmetallist koonused. Gaasid 

juhitakse tangeniaalselt koonuse kitsamasse ossa, nii tekitatud turbulentsete keeriste 

kiirus väheneb järsult gaaside jõudmisel koonuse laiemasse otsa nii, et tahked 

osakesed settivad välja ja langevad kesta põhja. 

2) Õhu või muude gaaside elektrostaatilised filtrid, millede põhiosaks on staatilist 

elektrilaengut kandvad vertikaalsed traadid. Aparaati läbivas õhus sisalduvad 

tolmuosakesed tõmbuvad traatidele ja püsivad seal kuni peroodiliselt toimuva 

puhastamiseni. 

3) Gaasiabsorberid (skrubberid) ehk absorbtsioonkolonnid. Neid kasutatakse 

generaatorgaasi, kivisöegaasi jne puhastamiseks; need on peened metallsambad, 

täidetud koksi või muu täidisega ja varustatud ülaosas veepihustitega. 

4) Muud õhu või muude gaaside keemilised filtrid ja puhastid (kaasa arvatud 

katalüütilised konverterid mootorsõidukite väljalaskegaasides sisalduva vingugaasi süsihappegaasiks 

muutmiseks. 

* 

* * 

Siia gruppi kuuluvad ka alljärgnevad tuumatööstuses kasutatavad seadmed: spetsiaalselt 

konstrueeritud õhufiltrid radioaktiivse tolmu püüdmiseks (füüsikalist või elektrostaatilist tüüpi); 

aktiveeritud puusöe filtrid radioaktiivse joodi kinnipidamiseks; ioonvahetusaparaadid 

radioaktiivsete elementide separeerimiseks, kaasa arvatud sellised elektrodialüüsil töötavad 

seadmed; kasutatud tuumakütuse või heitvete separaatorid, nii ioonvahetusel kui ka keemilistel 

protsessidel (lahustid, sadestamine jne) põhinevad. 

48 

OSAD 


kuuluvad siia rubriiki ülalkirjeldatud filtrite ja puhastusseadmete osad. Selliste osade hulka 

kuuluvad, inter alia: 

Filtrilehed katkendliku režiimiga vaakumfiltritele; pressfiltrite karkassid, raamid ja plaadid; 

vedeliku- või gaasifiltrite pöörlevtrumlid; gaasifiltrite perforeeritud plaadid või tõkestusplaadid. 

Tuleb ometigi märkida, et paberimassist filtriplokid kuuluvad rubriiki 4812 ja paljud muud filtreerivad 

elemendid (keraamikast, tekstiilist, vildist jne) klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile.

* 

* * 

Samuti välistatakse siit rubriigist: 

a) Gaasdiffusiooniaparaadid uraani isotoopide eraldamiseks (rubriik 8401). 

b) Kliimaseadmed rubriigist 8415 ja õhu kuivatamise seadmed rubriigist 8479. 

c) Viinamarjapressid, mahlapressid jne (rubriik 8435). 

d) Tehisneeru (dialüüsi) aparaadid (rubriik 9018). 

8422 NÕUDEPESUMASINAD; SEADMED PUDELITE NING MUUDE 

MAHUTITE PESUKS JA KUIVATAMISEKS; SEADMED PUDELITE, 

PURKIDE, KARPIDE, KOTTIDE JMS MAHUTITE TÄITMISEKS, 

KORKIMISEKS, SULGEMISEKS, KAANETAMISEKS JA, 

SILDISTAMISEKS; SEADMED PUDELITE PURKIDE, TUUBIDE JM 

TAOLISTE MAHUTITE KAPSELDAMISEKS; MUUD PAKENDAMIS- VÕI 

PAKKIMISSEADMED; SEADMED JOOKIDE GASEERIMISEKS . 

- nõudepesumasinad: 

8422 11 - - olmemasinad 

8422 19 - - muud 

8422 20 - seadmed pudelite ning muude anumate pesuks ja kuivatamiseks 

8422 30 - seadmed pudelite, purkide, karpide, kottide jms mahutite täitmiseks, 

korkimiseks, sulgemiseks, kaanetamiseks ja sildistamiseks; seadmed pudelite, 

purkide, tuubide jm taoliste mahutite kapseldamiseks; seadmed jookide 

gaseerimiseks 

8422 40 - muud pakendamis- või pakkimisseadmed (k.a kuumkahanevasse kilesse 

pakkimise seadmed) 

8422 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad nõude (taldrikute, klaaside, lusikate, kahvlite jne) pesemise masinad, 

kas kuivatamisseadistega või ilma, olmes kasutamiseks või mitte, kaasa arvatud elektriga 

töötavad. Samuti kuuluvad siia rubriiki mitut tüüpi masinad pudelite või muude mahutite 

puhastamiseks või kuivatamiseks, selliste mahutite täitmiseks sulgemiseks (kaasa arvatud 

masinad jookide gaseerimiseks) ja, üldiselt, masinad kaupade pakkimiseks müügi, transpordi 

või säilitamise otstarbel. Siia kuuluvad: 

1) Masinad (auru kasutavad või muud) pudelite, purkide, kannude, karpide, vaatide, 

piimanõude, koorelahuti kannude või muude anumate puhastamiseks, pesemiseks, 

loputamiseks või kuivatamiseks. Need masinad sisaldavad vahel vahendeid 

desinfektsiooniks või steriliseerimiseks. 

2) Masinad anumate (näiteks vaatide, tünnide, konservikarpide, pudelite, purkide, tuubide, 

ampullide, karpide, pakkide või kottide) täitmiseks. Need on sageli varustatud automaatse 

mahu- või kaalukontrolliga ja pakendi sulgemisseadistega. 

3) Pudelite või purkide sulgemise, korkimise või kaanetamise masinad; konservikarpide 

sulgemise ja tihendamise (kaasa arvatud kinnijootmise teel) masinad.. 

4) Paberisse või kartongi pakkimise masinad, kaasa arvatud need, mis sisaldavad pakendi 

vormimise, trükkimise, värvimise, klammerdamise, sidumise, liimimise, sulgemise või muul 

moel viimistlemise seadiseid. 

5) Sildistamismasinad, kaasa arvatud sellised, mis silte ise ka trükivad, lõikavad välja ja 

katavad liimiga 

6) Masinad jookide gaseerimiseks. Need on, tegelikult, pudelite täitmise ja sulgemise (villimise) 

masinad koos seadisega samaaegseks süsihappegaasi vedelikku sisseviimiseks. 

7) Pallimis- või sidumismasinad, kaasa arvatud portatiivsed käsiseadmed, mis on varustatud 

plaatide või muude taoliste seadistega, mida kasutades saab neid jätta kaubapalli, kasti või 

muu seotud pakendi külge. 

Selle rubriigi masinad täidavad sageli mitmeid eelkirjeldatud operatsioonidest. Samuti võivad 

nad olla varustatud seadistega pakendi täitmiseks või sulgemiseks vaakumis või muudes 

kontrollitavates atmosfääritingimustes. 

Masinad, mis lisaks pakkimisele, pakendi sulgemisele jne sooritavad veel muid operatsioone, 

jäävad siin rubriigis klassifitseeritavateks eeldusel, et lisaoperatsioonid on tavalised pakkimise 

jne juures. Nii klassifitseeritakse siin rubriigis masinad, mis pakendavad kaupu sellistesse 

pakenditesse või vormidesse, millistesse neid harilikult jaotatakse ja kaubanduses müüakse, 

49

sõltumata sellest, kas neis masinais on või ei ole seadiseid kaalumiseks või mõõtmiseks. 

Analoogselt kuuluvad siia rubriiki pakendusmasinad, mis lisafunktsioonina lõikavad, vormivad 

või pressivad eelnevalt valmistatud tooteid neile kaubandusliku väljanägemise andmiseks, 

muutmata seejuures nende olemust (näiteks või või margariini vormimine plokkideks ja nende 

pakkimine). Ometi ei kata see rubrik masinaid, mille esmaseks funktsiooniks ei ole 

pakendamine, vaid tooraine või pooltoote ümbertöötlemine valmistooteks (näiteks kombineeritud 

masinad sigarettide valmistamiseks ja pakkimiseks). 

50 

OSAD 


kuuluvad siia rubriiki ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad. Tuleb ometigi märkida, et 

liitmasinate korral nende seadiste osad, mis eraldi võttes ei kuulu siia rubriiki, klassifitseeritakse 

neile seadistele omastes rubriikides, nii näiteks kaalude osad rubriigis 8423, kartong- või 

paberpakendi valmistamise seadmete osad rubriigis 8441 ja trükimasinate osad rubriigis 

8443. 

* 

* * 


a) Olmetüüpi pudelisulgemis või konservisulgemismasinad ja muud mehaanilised olmeseadmed 

massiga 10 kg või vähem (rubriik 8210). 

b) Siduvad heina- ja põhupressid (rubriik 8433). 

c) Paberkottide või pappkarpide valmistamise masinad (rubriik 8441). 

d) Õmblusmasinad kottide jne kinniõmblemiseks peale täitmist (rubriik 8452). 

e) Pressid metallijäätmete pakettimiseks jms (rubriik 8462). 

f) Kastide kinninaelutamise masinad (rubriik 8465). 

g) Masinad kirjade ümbrikustamiseks või nende paberlindiga sulgemiseks (rubriik 8472). 

o 

o o 



Siia alamrubriiki kuuluvad olmetüüpi nõudepesumasinad, elektrilised või mitte, sõltumata nende 

kavatsetavast kasutusest. Selliste põrandale paigutatavate masinate gabariidid peavad olema alljärgnevais 

piires: 

laius: kuni 65 cm 

kõrgus: kuni 95 cm 

sügavus: kuni 70 cm. 

Lauale või letile paigutatavate masinate ja seadmete mõõtmed peavad olema märgatavalt väiksemad. 

8423 KAALUD (V.A KAALUD TUNDLIKKUSEGA 5 CG JA TÄPSEMAD), K.A 

KAALUTUNDLIKUD LOENDURID JA KAALUKONTROLLI SEADMED; 

IGAT TÜÜPI KAALUVIHID: 

8423 10 - kaalud inimeste kaalumiseks, k.a imikukaalud; majapidamiskaalud 

8423 20 - kaalud kaupade pidevkaalumiseks konveierliinidel 

8423 30 - teatud massile reguleeritud kaalud, seadmed teatud massiga materjalihulga 

doseerimiseks mahutisse või konteinerisse (dosaatorid), k.a punkerkaalud 

- muud kaalud ja seadmed: 

8423 81 - - maksimummassile kuni 30 kg 

8423 82 - - maksimummassile üle 30 kg, kuid mitte üle 5000 kg 

8423 89 - - muud 

8423 90 - igat tüüpi kaaluvihid; kaalude ja kaalumisseadmete osad 

Välja arvatud kaalud tundlikkusega 5 cg ja tundlikumad (rubriik 9016), kuuluvad siia rubriiki: 

A) Masinad ja seadmed esemete või ainete kaalu otseseks määramiseks kas elektrooniliselt 

(kasutades andureid), tasakaalustades objekti vahetatavate vastukaaludega 

(kaalupommidega), liigutades vastukaalu (kursorit) kalibreeritud kangil (margapuud jm), või

kaalu automaatse kajastamisega skaalal või indikaatoril vedru, kange või vastukaalu 

kasutatavatel või hüdraulilistel jne kaaludel. 

B) Seadmed, mis töötavad kaalumise põhimõttel, kuid automaatselt inditseerivad teisi, kaaluga 

otsest seost omavaid ühikuid (näiteks mahtu, arvu, hinda või pikkust). 

C) Etteantud kaalu masinad toodete ühetaolisuse kontrollimiseks, nende kaalus kajastuvatele 

defektidele osutamiseks, või ainete jagamiseks kindlakaalulisteks pakkevalmis portsjoniteks. 

Siia rubriiki kuuluvad arvukate eritüüpi seadmete hulgas alljärgnevad: 

1) Vedrukaalud. 

2) Olme- ja kauplusekaalud. 

3) Kirja- ja postipakikaalud. 

4) Kaalud inimese kehakaalu määramiseks (k.a mündiga lülitatavad), sh imikukaalud. 

5) Kantavad või liikuvad platvormkaalud. 

6) Sildkaalud (hüdraulilised ja muud) ja muud platvormkaalud. 

7) Kaalud kaupade kaalumiseks konveierilindil, rippkonveieril jne. 

8) Raskuse mõjul töötavad toodete loendajad. 

9) Etteantud kaalu seadmed, nagu kontrollkaalud (mis näidustavad hälvet etteantud 

standartmassist) ja pidevkaaluseadmed tekstiili või muu materjali ühetaolisuse kontrolliks. 

10) Punkerkaalud punkrist väljastatava ainekoguse automaatseks kaalumiseks, kaasa arvatud 

segude valmistamisel komponentide kaalumiseks mitmest punkrist. 

11) Seadmed etteantud massiga materjalikoguse väljaandmiseks kotti või mahutisse, välja 

arvatud sellised, mis ühtlasi pakivad või sulevad selliseid pakendeid, milles antud kaupa 

tavaliselt esitatakse ja müüakse kaubanduses. 

12) Automaatkaalud vedelikuvoo jooksvaks kaalumiseks. 

13) Täisautomaatsed masinad, mis kaaluvad ja sildistavad valmispakendatud kaupu ning 

sisaldavad kaalumisseadme, kalkulaatori ja trükiseadme, sisseehitatud summaatori ja 

sildiväljastamisseadmega. 

Need erinevad kaalumisseadmed võivad sisaldada seadiseid kaalulipikute automaatseks 

trükkimiseks, kaalumisoperatsioonide rea salvestamiseks ja tulemuste summeerimiseks, lugemi 

projetseerimiseks või suurendamiseks jne. 

Samuti kuuluvad siia mistahes liiki või materjalist vastukaalud (kaalupommid), nii kastis või 

komplektis kui ka eraldi, igat liiki kaaludele ja kaalumisseadmetele, k.a rubriiki 9016 kuuluvatele 

täppiskaaludele; siiski koos täppiskaaludega esitatud kaalupommid klassifitseeritakse nende 

kaalude juures. Kursor-vastukaalud (k.a plaatinast) klassifitseeritakse samuti siin rubriigis. 

OSAD 


kuuluvad siia rubriiki ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad. Selliste osade hulka 

kuuluvad: 

Kaalukangid, kalibreeritud või mitte; kaalutaldrekud ja platvormid; alusplaadid, toendid ja 

korpused; tugiprismad, tapid ja laagrid (välja arvatud need, mis on üleni valmistatud agaadist 

või muudest vääris- või poolvääriskividest (rubriik 7116)); hüdraulilised amortisaatorid 

(võnkekustutajad); kaalude skaalad. 

* 

* * 


a) Hüdrostaatilised (ehk erikaalu määramise) kaalud (rubriik 9016). 

b) Mehaaniliste osade balansseerimismasinad (rubriik 9031). 

c) Seda laadi instrumendid nagu dünamomeetrid, mis esmaselt on ettenähtud veojõu, surve jne, aga 

mitte kaupade, inimeste, loomade jne kaalu mõõtmiseks (rubriik 9024 või 9031). 



Selle alamrubriigi kaalud kaupade kaalumiseks konveierilindil võivad olla kas summeerivat või 

integreerivat liiki, nad mõõdavad ja salvestavad materjalide massi sedamõõda, nagu nad ületavad kaalu 

kopas, ketil või muul viisil. 

51

8424 MEHAANILISED SEADMED (KÄSIAJAMIGA VÕI MITTE) VEDELIKE 

VÕI PULBRITE PRITSIMISEKS JA PIHUSTAMISEKS; TULEKUSTUTID 

(LAETUD VÕI MITTE); PULVERISAATORID JA MUUD ANALOOGSED 

SEADMED; LIIVAPRITSID, AURUJOAPRITSID NING ANALOOGSED 

SEADMED (+). 

8424 10 - tulekustutid, nii laetud kui laadimata 

8424 20 - pihustuspüstolid ja analoogsed seadmed 

8424 30 - liivapritsid ja aurujoapritsid ning analoogsed seadmed 

- muud pritsimis- ja pihustusseadmed: 

8424 81 - - põllumajanduses ja aianduses kasutamiseks 

8424 89 - - muud 

8424 90 - osad 

See rubriik katab masinad ja seadmed auru, vedelike või tahkete ainete (näiteks liiva, pulbrite, 

graanulite, räha või metalliabrassiivide) pildumiseks, pritsimiseks või pihustamiseks joa, 

dispersiooni (pritsmetena või mitte) või uduna. 

Sellesse rubriiki ei kuulu siiski jugalõike- või vesi-abrasiivjugalõikemasinad, mis on mõeldud 

mitmesuguste materjalide täpseks lõikamiseks (nt kivi, komposiitmaterjalid, kummi, klaas, 

metall). Need masinad töötavad tavaliselt 3000–4000 baarise rõhuga veejoaga või veejoaga, 

milles on peenabrasiivmaterjal, kiirusel, milleks on 2–3 kordne helikiirus (rubriik 84.79). 

52 

A) TULEKUSTUTID, LAETUD VÕI MITTE 

Siia kuuluvad laetud või laadimata tulekustutid, mis kasutavad vahtutekitavaid või muid 

laenguid, kaasa arvatud lihtsad, töölerakendamiseks kraani, klapi, löökkapsli või muu avamisseadisega 

tulekustutid. 


a) Tulekustutusgranaadid ja tulekustutite laengud (rubriik 3813). 

b) Tuletõrjepumbad koos paakidega või paakideta, rubriigist 8413 (omaette) või rubriigist 8705 

(tuletõrjeautodel). 

B) PIHUSTUSPÜSTOLID JA NENDELAADSED SEADMED 

Käsitsijuhitavad pihustuspüstolid ja nendelaadsed seadmed on tavaliselt ettenähtud 

ühendamiseks suruõhu- või aurujuhtmega ja samuti, kas vahetult või vooliku kaudu, pihustatava 

materjali reservuaariga. Nad on varustatud päästiku või ventiiliga düüsist väljuva voo 

reguleerimiseks nii, et saadakse kas juga või suuremal või vähemal määral pihustatud pritsmed. 

Neid kasutatakse värvide (s.h liimvärvi), laki, õli, plastide, tsemendi, metallipulbri, tekstiilitolmu 

jne pihustamiseks. Ka võib neid kasutada hoonete seinte, skulptuuride jne puhastamiseks 

tugeva suruõhu- või aurujoa abil. 

Siia hulka kuuluvad ka eraldi esitatud „määrdumistõrje” pihustusseadised ühendamiseks 

trükimasinatega ning samuti käsitsijuhitavad metallipihustajad, mis töötavad kas jootelambi 

põhimõttel või elektrilise kuumutusseadme ja suruõhudüüsi koostöös. 

Sisseehitatud elektrimootoriga käsipihustuspüstolid, mis sisaldavad pumba ja pihustatava aine 

(värvi, laki jne) mahuti, kuuluvad samuti siia rubriiki. 

C) LIIVAPRITSID, AURUJOAPRITSID JA MUUD TAOLISED JOAHEITEMASINAD 

Liivapritsid ja muud taolised masinad on enamasti raske konstruktsiooniga ning on mõnikord 

kokkuehitatud kompressoriga. Neid kasutatakse metallesemetelt tagi eemaldamiseks või nende 

puhastamiseks, klaasi, kivi jne söövitamiseks või nende pinna matistamiseks, kasutades selleks 

liiva, metalliabrassiivide jne kõrgsurvelise joa toimet. Sellised seadmed on tavaliselt varustatud 

tolmupüüdjatega äratöötanud liiva ja tolmu eemaldamiseks. Samuti kuuluvad siia aurujoapritsid, 

mida kasutatakse, näiteks, õli eemaldamiseks töödeldud metalli pinnalt.

D) PRITSID, PIHUSTUSSEADMED JA PULBRIPUISTURID 

Neid kasutatakse insektitsiidide, fungitsiidide jne pihustamiseks põllumajanduses, aianduses 

või kodumajapidamises. Siia rubriiki kuuluvad sellised käsitsi või jalgpedaaliga käitatavad (kaasa 

arvatud lihtsad kolbpumbaga) pritsid, aga ka pulbri pihustamise lõõtsad, ranitspihustid ja 

ümperpaigutatavad pihustusseadmed. Samuti kuuluvad siia rubriiki iseliikuvad 

pihustusseadmed, mille pumpamiseks või pihustamiseks jõudu andvat mootorit saab ühendada 

veoseadisega aparaadile piiratud tööotstarbelise liikuvuse andmiseks, kuid siia ei kuulu 

masinad, mis on transpordivahendid rubriigi 8705 mõistes. 

Eeldusel, et nad sisaldavad mehaanilisi seadiseid joa tekitamiseks või pihustamiseks, või 

pihustuspea automaatseks suunamiseks (kaasa arvatud lihtsad veejoa survel töötavad 

mehhanismid), kuuluvad siia rubriiki alljärgnevat tüüpi seadmed, paiksed, transporditavad või 

iseliikuvad: 

1) Muru, aia jne kastmise pritsid ja veepihustajad (k.a rotatsioonpihustajad ja võnkuva joa 

pritsid). 

2) Hüdromonitorid kivimite (näiteks kullaliiva) lahtiuhtmiseks massiivist jne võimsa veejoa abil ja 

paberitööstuses kasutatavad seadmed palkide koorimiseks veejoaga. 

Samuti kuuluvad siia mootorsõidukite mehaanilised tuuleklaasi või laternate pesemise 

seadmed ja leegiheitjad umbrohtude hävitamiseks või muuks põllumajanduslikuks otstarbeks. 


a) Lihtsa reduktsioonklapiga varustatud mahutitesse surve all pakitud insektitsiidid (rubriik 3808). 

b) Joatorud (XV jaotis või, kui nad on varustatud kraani, ventiili klapi või muu seadisega vedelikuvoo 

reguleerimiseks, rubriik 8481). 

c) Meditsiinilised instrumendid rubriigist 9018. 

d) Parfüümipulverisaatorid ja taolised tualett-tarvete pihustid (rubriik 9616). 

E) NIISUTUSSÜSTEEMID 

Need niisutussüsteemid koosnevad erinevatest omavahel ühendatud komponentidest ja 

tavaliselt sisaldavad: 

i) peajaama (võrkfiltrid, väetiste lisamise seadmed, doseerimissiibrid, tagasivooluklapid, 

surveregulaatorid, survemõõturid, õhu väljalasud jne); 

ii) maa-aluse torustiku (jaotusliinid ja haruliinid, mis viivad vee peajaamast niisutustsooni); ja 

iii) pinnatorustiku (nõrutustorud koos nõrutitega). 

Sellised süsteemid klassifitseeritakse siin rubriigis funktsionaalsete komplektidena jaotise XVI 

märkuse 4 mõistes (vt selle jaotise üldisi selgitusi). 

* 

* * 

Samuti kuuluvad siia rubriiki: 

1) Masinad mitmesuguste esemete (näiteks topside, paber- või pappkarpide jne) pindamiseks 

parafiini või sulavahaga ülepiserdamise teel. 

2) Elektrostaatilised värvimisseadmed, mis koosevad painduva vooliku kaudu värvipaagiga 

ühendatud pihustist, mis on ühendatud elektrijuhtme abil kõrgepingegeneraatoriga. Pihusti ja 

värvitava eseme vahel tekitatud elektrivälja toimel sadestub pihustatud värv objektile ja mitte 

mujale. 

3) Vedelike või pulbrite paiskamiseks, pritsimiseks või pihustamiseks spetsiaalselt ettenähtud 

tööstuslikud robotid. 

OSAD 


kuuluvad siia rubriiki ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad. Seega kuuluvad siin rubriigis 

klassifitseeritavate osade hulka, inter alia, pihustite mahutid, pihustusdüüsid, piigid ja 

turbulentsed pihustipead peale nende, mis on kirjeldatud rubriigis 8481. 

* 

* * 

53


a) Käejõul töötavad õlikannud ja määrdepritsid (rubriik 8205) ning suruõhu-määrdepritsid ja muud 

surveõlitusseadmed (rubriik 8467). 

b) Katelde tahmapuhurid (rubriik 8404). 

c) Ahjupõletid (rubriik 8416). 

d) Seadmed tünnide või muude mahutite puhastamiseks vee, auru, liiva vms. joaga (rubriik 8422). 

e) Jugatrükimasinad ja -printerid (rubriik 8443 ). 

f) Lõhnaõlipihusti tüüpi müügiautomaadid (rubriik 8476). 

g) Masinad krohvi või tsemendisegu ühtlaseks jaotamiseks või kruusa puistamiseks teedele või 

analoogstele pindadele (rubriik 8479). 

h) Soola- ja liivalaoturid lumekoristuseks, projekteeritud veoauto külge kinnitamiseks (rubriik 84.79) 

ij ) Pihustusseadmed pooljuhtplaatide (vahvlite) ja lamekuvarite söövitamiseks, ilmutamiseks, 

paljastamiseks ja puhastamiseks; aurustuspuhastid pooljuhtseadiste metallist sisseviikude 

puhastamiseks ja nendelt saasteainete eemaldamiseks enne galvaanilist katmist 

(kõrgsurvepihustusega) (rubriik 8486) 

k) Elektrilised masinad ja aparaadid metallide või paagutatud metallkarbiidide pihustamiseks, rubriigist 

8515. 

l) Hambaarsti jugatüüpi puurid (rubriik 9018) ja aerosoolteraapia seadmed (udustajad) (rubriik 9019). 

o 

o o 



Siia alamrubriiki kuuluvad rubriigi 8424 selgituste osas B) kirjeldatud seadmed. 

54

8425 TALID JA TÕSTUKID, V.A SKIPPTÕSTUKID; VINTSID JA PELID 

(KEPSLID); TUNGRAUAD: 

- talid ja tõstukid (v.a skipptõstukid ning tõstukid transpordivahendite 

tõstmiseks): 

8425 11 - - elektrimootoriga 

8425 19 - - muud 

- muud vintsid ;kepselid: 

8425 31 - - elektrimootoriga 

8425 39 - - muud 

- tungrauad jm transpordivahendite tõstukid: 

8425 41 - - statsionaarsed autogaraažide tõstukid 

8425 42 - - muud hüdraulilised tungrauad ja tõstukid 

8425 49 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad lihtsad tõste- ja laadimisseadmed. Rubriigi 8426 selgitused kehtivad 

vajalike muudatustega ka selle rubriigi seadmetele selles osas, mis puudutab iseliikuvaid ja 

muid „mobiilseid” masinaid, mitmefunktsioonilisi masinaid ning tõste-, laadimis- või 

teisaldamismasinaid jne, mis on ettenähtud teistesse masinatesse või XVII jaotise 

maismaaveokitele või laevadele monteerimiseks. Ometi, kui vints on traktori normaalseks 

tõõvahendiks, on kogu masin (traktor ja vints) klassifitseeritav rubriigis 8701. 


I) TALID JA TÕSTUKID, PEALE SKIPPTÕSTUKITE 

Siin rubriigis klassifitseeritavad talid ja tõstukid kujutavad endist plokirataste ja kõite, 

kettide, trosside jne enam või vähem keerukaid süsteeme, mis annavad mehaanilist eelist 

raskuste tõstmisel (näiteks erineva läbimõõduga plokirattaid, hammasrattaid või reduktoreid 

kasutades). 

Rubriiki kuuluvad, muuhulgas: 

1) Talid ja tõstukid, milles kett haakub plokiratta rehvil spetsiaalsete süvenditega. 

2) Trummeltüüpi plokktõstukid, kus tross keritakse tõstukimehanismi sisaldavale pöörlevale 

trumlile. Selline, tavaliselt pneumaatiline või elektriline iseseisev seade monteeritakse sageli 

ripprööpal liikuvale alusvankrile. 

3) Rullketiga tõstukid, milles reduktoriga ketirataste vahelt läbijooksev kett pannakse liikuma 

vända või kangiga, mõnel määral sarnaselt tungrauale. 

Eraldi esitatud plokirattad ja taliplokid siia ei kuulu (rubriik 8483). 

Paaditaavetid, mis samuti kuuluvad siia rubriiki, koosnevad kahest pööratavast või 

kallutatavast toest nende otstes olevate talitüüpi tõsteseadistega, mille abil laevapaate on kerge 

vette lasta ja uuesti pardale tõsta. 

II) VINTSID JA VOORUPID 

Vintsid kujutavad endist käte või mootori jõul pöörlevaid põrkrattaga horisontaalseid trumleid, 

millele veotross keritakse. Voorupid (kepslid) on samasugused, kuid trummel on vertikaalne. 

1) Laevavintsid ja kepslid lastilaadimsmehhanismidele, ankrute tõstmiseks, puksiirtrosside 

pingutamiseks, kala- või põhjavõrkude haalamiseks jne Mootor on sageli ehitatud sellise 

masinaga üheks tervikuks. 

2) Traktorite jne vintsid. 

3) Kaevanduste tõstemasinad, mis põhiliselt koosnevad suurest mootorvintsist. 

4) Voorupid raudtee pöördringide käitamiseks või raudeevagunite vedamiseks jne. Vagunite 

vedamisel käib tross sageli veo kergendamiseks üle rea laagritel vabalt pöörlevate pollarite. 

Need pollarid klassifitseeritakse rubriigis 7325 või 7326. 

5) Traaditõmbamismasinate veoplokid. 

53

54 

III) TUNGRAUAD 

Tungrauad on ettenähtud suurte raskuste tõstmiseks väikesele kõrgusele. Siia rubriiki 

kuuluvad hammaslati ja riiviga tungrauad, kruvitungrauad, milles kruvi tõstetakse alusele 

toetuva mutri keeramisel, ja teleskoopilised kruvitungrauad, milles töötavad kaks või enam 

kontsentrilist kruvi, neist välimine pöörleb tungraua aluses. 

Hüdraulilistes ja pneumaatilistes tungraudades liigub kolb silindris pumba või kompressori 

(mis võivad olla sisseehitatud või eraldi) poolt tekitatud surve mõjul. 

Spetsiaaltungraudade hulka kuuluvad: 

1) Väiketungrauad autode jne jaoks. 

2) Kärule monteeritud tungrauad garaažidele, kaubaaluste tõstmiseks jne. 

3) Garaažidesse sisseehitatud, tavaliselt hüdraulilised tungrauasüsteemid. 

4) Veokite kallutusmehhanismide tungrauad. 

5) Tungrauad kraanade, raskete veokite, mobiiltöökodade, suurtükkide jne ankurdamiseks. 

6) Tungrauad rööbaste tõstmiseks raudteel. 

7) Tungrauad raudtee veerevkoosseisu tõstmiseks. 

8) Horisontaalsed tungrauad talade, hoonete konstruktsioonisektsioonide jne ümberpaigutamiseks. 

OSAD 


ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad klassifitseeritakse rubriigis 8431. 

* 

* * 


a) Hüdraulilised ja pneumaatilised silindrid rubriigist 8412. 

b) Pöörangute juhtimisseadmed ja raudtee signalisatsiooniseadmed rubriigist 8608. 

8426 LAEVADE MASTNOOLKRAANAD; KRAANAD, K.A 

KAABELKRAANAD;MOBIILSED TÕSTERAAMID, KÄRUTÕSTUKID 

NING KRAANAGA VARUSTATUD VEOKID: 

- sildkraanad, laadimissillad, pukk-kraanad, mobiilsed 

tõsteraamid,kärutõstukid: 

8426 11 - - sildkraanad liikumatutel tugedel 

8426 12 - - mobiilsed pneumoratastõsteraamid ning kärutõstukid 

8426 19 - - muud 

8426 20 - tornkraanad 

8426 30 - portaal- ja sammasnoolkraanad 

- muud iseliikuvad kraana-tüüpi tõstemehhanismid: 

8426 41 - - ratasalusel 

8426 49 - - muud 


8426 91 - - monteerimiseks maanteesõidukitele 

8426 99 - - muud 

Siia rubriiki kuulub hulk perioodilise tegevusega tõste- või laadimismasinaid. 

ISELIIKUVAD JA MUUD „MOBIILSED” MASINAD 

Üldiselt hõlmab see rubriik mitte üksnes liikumatul alusel või statsionaarseid, vaid ka 

(teatavate allpoolkirjeldatud eranditega, mis puudutavad XVII jaotisesse kuuluvatele 

transpordivahenditele monteeritud masinaid) mobiilseid masinaid, nii mitteiseliikuvaid kui muid. 

Eranditeks on: 

a) Gruppi 86 kuuluvatele liiklusvahenditele monteeritud masinad.

Tõste- või laadimismasinad klassifitseeritakse rubriigis 8604, kui nad on monteeritud 

vagunitele või platvormidele, mis on haagitavad rongi koosseisu liikumiseks mis tahes 

rööpalaiusega raudteel. Raudteekraanad, kraanavagunid ja -platvormid alaliste raudteede või 

liikuvkoosseisu teenendamiseks ning kaubajaamades kasutatavad kraanavagunid ja 

-platvormid tavaliselt rahuldavad seda tingimust. Iseliikuvad veokid raudteede 

teenindamiseks ja korrashoiuks kuuluvad samuti rubriiki 8604. Teiselt poolt, tõste- või 

laadimismasinad, mis on monteeritud vagunitesse või platvormidele, mis ei vasta tõelise 

raudtee veerevkooseisu spetsifikatsioonidele, jäävad kuuluvateks käesolevasse rubriiki. See 

on nii näiteks tornkraanade puhul, mis ehitustel, karjäärides jne liiguvad rööbasteel. 

b) Gruppi 87 kuuluvatele traktoritele või muudele mootorsõidukmitele monteeritud 

masinad. 

1) Masinad traktoritüüpi alusel. 

Traktoritele, mis on konstrueeritud põhiliselt teise transpordivahendi seadme või 

koorma vedamiseks või pukseerimiseks, kuid analoogselt põllumajanduslike traktoritega, 

on varustatud lihtsate seadistega tööriistade kasutamiseks, võib olla monteeritud 

käesoleva rubriigi masinate teatavaid tööosasid. Sellised riistad on abivahenditeks ajuti 

ettetulevatel töödel. Üldiselt on need suhteliselt kerged ja kasutaja enda poolt töökohal 

kergesti monteeritavad või vahetatavad. Neil juhtudel klassifitseeritakse tööriist siin 

rubriigis eeldusel, et see on selle rubriigi masin, või rubriigis 8431, kui ta on kõnealuse 

masina osa, isegi kui ta esitatakse koos traktoriga (kas sellele monteeritult või mitte), 

samal ajal klassifitseeritakse traktor ise koos tema seadistega eraldi rubriigis 8701. 

Teiselt poolt kuuluvad siia rubriiki iseliikuvad masinad, mille käiguosa, 

juhtimisseadmed, tööorganid ja nende ajamid on spetsiaalselt projekteeritud nii, et 

kokkumonteeritult nad moodustavad ühtse mehaanilise seadme. See kehtib näiteks 

traktoritaolise käiguosa kohta, mis on spetsiaalselt ettenähtud, konstrueeritud või 

tugevdatud nii, et see moodustab siin rubriigis käsitletava tõste- või laadimismasina 

lahutamatu osa. Ka eraldi esitatult kuulub selline käiguosa komplektse masina 

põhiomadusi kandva mittekomplektse masinana siia rubriiki. Käiguosad, mis on 

kasutatavad mitme rubriikide 8425 kuni 8530 masinate jaoks erinevate tööseadiste 

pealemonteerimise kaudu, klassifitseeritakse vastavalt XVI jaotise märkusele 3 või 

tõlgendamise üldise reegli 3.c) põhjal. 

Detailsemat kriteeriumi rubriigi 8701 traktorite eristamiseks käesoleva grupi masinate 

käiguosadest vt rubrigi 8701 selgitustest. 

2) Autošassiile või veoautole monteeritud masinad. 

Teatavad tõste- või laadimismasinad (näiteks tavalised kraanad, kerged avariikraanad) monteeritakse sageli 

autošassiile või veoautole, millel on vähemalt järgmised mehaanilised sõlmed: veomootor, käigukast koos 

käiguvahetusmehhanismiga, rooliseade ja pidurid. Sellised masinad tuleb klassifitseerida rubriigi 8705 

eriotstarbeliste autodena, kas siis tõste- või laadimismasin on lihtsalt sinna peale monteeritud või on sellega ühtne 

mehaaniline seade, kui vaid pole tegemist peamiselt transpordiotstarbelise masinaga rubriigist 8704. 

Teiselt poolt kuuluvad siia rubriiki iseliikuvad masinad, millel üks või enam eespoolnimetatud 

liikumis- või juhtimisseadmetest paiknevad ratastega šassiile monteeritud tõste- 

või laadimisseadme (tavaliselt kraana) kabiinis, vaatamata sellele, kas masin tervikuna on või 

ei ole võimeline omal jõul maanteel liikuma. 

Selle rubriigi kraanad üldiselt ei liigu koormatuna, või kui liiguvad, siis piiratud ulatuses ning 

ainult lisaks nende põhitööle - tõstmisele. 

c) Grupi 89 ujuvvahenditele monteeritud masinad. 

Kõik pontoonidele või muudele ujuvvahendeile monteeritud tõste- või laadimismasinad, 

iseliikuvad või mitte, klassifitseeritakse grupis 89. 

MITMEFUNKTSIONAALSED MASINAD 

Mitmed masinad võivad peale siin rubriigis või rubriikides 8425, 8427 või 8428 vaadeldavate 

operatsioonide (tõstmine, laadimine jne) teha ka töid, mida kirjeldatakse rubriigis 8429 või 8430 

(kaevamine, pinnase tasandamine, puurimne jne). Sellised masinad klassifitseeritakse vastavalt 

XVI jaotise märkusele 3 või rakendades tõlgendamise üldist reeglit 3.c). Näideteks on 

mehaanilised labidad, ekskavaatorid jne, mis noole või tööorgani vahetamise järel on 

kasutatavad kraanade, ühildatud söe lahtimurdmis- ja laadimismasinatena, ühildatud 

kraavikaevamis- ja torupaigaldamismasinatena jne. 

55

* 

* * 

Eraldi esitatud tõste-, laadimis-, teisaldamis- jne masinad klassifitseeritakse siin rubriigis isegi 

siis, kui nad on ettenähtud paigaldamiseks teistesse masinatesse või monteerimiseks XVII 

jaotise transpordivahenditele või ujuvkonstruktsioonidele. 

* 

* * 

Siia rubriiki kuuluvad tõste- või laadimismasinad põhinevad tavaliselt plokkide, vintside või 

tungraudade süsteemidel ning sageli on neis suur osakaal staatilistel teraskonstruktsioonidel 

jms. 

Need staatilised konstruktsioonid (näiteks kraanade mastid ja portaalid) klassifitseeritakse siin 

rubriigis, kui nad on esitatud enam-vähem komplektse masina osadena. 

Kui nad esitatakse eraldi, saab neid samuti rubriigis klassifitseerida rubriigis 8431 eeldusel, 

et nad on ühendatud või ettenähtud ühendamiseks mehaaniliste liidestega, mis on vajalikud 

kogu seadme liikuvatele osadele (rattad, rullid, plokid, juht- ja alusrööpad jne). Vastasel korral 

sellised konstruktsioonid välistatakse (rubriik 7308). 


1) Pukk-kraanad, mis koosnevad kõrgel suure rööbaste vahega rööbasteel liikuvale 

tugevale risttalale, „sillale”, riputatud võimsast tõsteseadisest. Sellised sildkraanad, mida 

kasutatakse aatomireaktorite juures kütusevarraste vahetamisel või väljavõtmisel, 

klassifitseeritakse samuti siin rubriigis. 

2) Sildkraanad-, mille sild liigub seintele või sobivatele 

metallkonstruktsioonidele kinnitatud rööbastel. 

3) Ümberlaadimissillad, nii statsionaarsed kui rööbastel liikuvad. Need on vahel väga pikad 

ja tavaliselt konsoolse pikendusega (mis võib olla liigendiga) kai või mahalaadimiskoha 

kohal. Tõstevanker või vints liigub tala kogu pikkuse ulatuses. Nende eritüüpe 

kasutatakse ehituskivi plokkide või konteinerite laadimisel ja laevaehituses. 

4) Mobiilsed tõsteraamid rehvratastel, eriti konteinerite tõstmiseks. Need masinad võivad 

olla iseliikuvad, eeldusel et nad on ettenähtud töötamiseks paigal või, kui nad on 

võimelised lühikest maad sõitma koormaga, on nad lihtsad portaalid, mis enamasti 

koosnevad kahele vertikaalsele (vahel teleskoopsele) ratastega toele tuginevast 

horisontaalsest talast. 

5) Kärutõstukid, mis koosnevad portaali-tüüpi šassiist vertikaalsete teleskoopsete 

tugedega. Šassiil on tavaliselt neli või enam õhkrehviga ratast, kõik nii veo kui 

juhtratasteks tagamaks väga väikest pöörderaadiust ja suurt manööverdusvõimet. 

Oma spetsiaalse konstruktsiooni tõttu suudavad nad paigutada end koorma kohale, tõsta 

see spetsiaalsete haaratsitega üles, vedada lühikest maad ning lasta uuesti maha. Mõned 

neist on küllalt laiad ja kõrged, et sõita kauba peale- või mahatõstmiseks otse veoki kohale. 

Kärutõstukeid kasutatakse tehastes, ladudes, dokkide juures, lennuväljadel jne pikkade 

toodete (profiilid, puidupaketid, palgid jne) laadimisel või konteinerite virnastamisel. 

6) Tornkraanad. Need kraanad koosnevad peamiselt järgmistest osadest: piisava 

kõrgusega torn, mis tavaliselt koosneb üksikutest sektsioonidest, fikseeritud või rööbastel 

liikuv, horisontaalne peanool, varustatud rataslaudade, vintside, tööplatvormide ning 

operaatorikabiiniga, vastukaaludega vastukaalunool, noolte pingutusvardad, ning 

kraananoole pööramisseade kas tipus või alusel, mis võimaldab kraana pööramist. Torn 

võib sisaldada hüdraulilisi silindreid või tungraudu ning roniraami noole tõstmiseks nii, et 

oleks võimalik kinnitada torni lisasektsioonid kraana töökõrguse suurendamiseks. 

7) Portaal- või pedestaalkraanad, nagu neid kasutatakse sadamais, on noolkraanad, mis 

toetuvad kõrgele nelja jalaga alusvankrile. Alusvanker sõidab nii laia vahega rööbasteel, 

et selle vahel paikneb üks või mitu normaallaiusega raudteeharu. 

8) Nool- või mastnoolkraanad (vt siiski käesolevate selgituste sissejuhatavast osast 

raudtee avariikraanade, veokikraanade, ujuvkraanade jne kohta käivat). Neid kasutatakse 

raskuste tõstmiseks ja mõnikord ka horisontaalseks ümberpaigutamiseks. Nende 

põhiosaks on poom või nool, mis võib olla reguleeritava ulatuse saamiseks ja töö 

lihtsustamiseks mitmeosaline. Tõstetross läheb üle noole otsas asuva ploki, seda tõmbab 

vints. Nool või poom võib toetuda (tihti vägagi kõrgele) mastile. 

9) Kõisteed ja kaabelkraanad, mis on seadised rippuva koorma transportimiseks. Need 

koosnevad ühest või enamast statsionaarsete või liikuvate tugede vahele pingutatud 

56

kandetrossist, millel liigub tõstemehhanismiga ühendatud vankrike. Neid kasutatakse 

kaupade ümberpaigutamiseks suurtel ehitusplatsidel, tammidel, sildadel, karjäärides jne. 

10) Laevade mastnoolkraanad, mis koosnevad liikumatust vertikaalsest mastist, mille 

alusele on šarniirselt kinnitatud plokkide süsteemi abil tõstetav kraananool. (Vt käesoleva 

rubriigi selgituste sissejuhatavast osast ujuvpontoonidele jne monteeritud selletaolistesse 

masinatesse puutuvat). 

11) Kraanaga veoplatvormid, mis on ettenähtud koormate lühikesel distantsil 

ümberpaigutamiseks tehastes, ladudes, dokkide juures, lennuväljadel jne, kasutades 

tehasesisese kaubakäru tüüpi (stabiilsuse eesmärgil suure telgede ja rataste vahega) 

šassiile monteeritud kerget kraanat. 

OSAD 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad rubriigis 8431. 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu autokraanad rubriigist 8705. 

8427 KAHVELLAADURID; MUUD TÕSTE- VÕI 

TEISALDUSMEHHANISMIGA VARUSTATUD VEOKID: 

8427 10 - iseliikuvad elektrimootoriga autolaadurid 

8427 20 - muud iseliikuvad autolaadurid 

8427 90 - muud 

Välja arvatud kärutõstukid ja kraanaga veoplatvormid rubriigist 8426, kuuluvad siia rubriiki 

tõste- ja laadimisseadistega varustatud laadurid. 

Selliste laadurite hulka kuuluvad, näiteks: 

A) KAHVELHAARATSIGA VÕI MUUD TÕSTVAD VÕI VIRNASTAVAD LAADURID 

1) Kahvelhaaratsiga autolaadurid, mis vahel on õige suured, kannavad koormat vertkaalset 

mati pidi liikuval haaratsil. See tõsteseadis paikneb tavaliselt juhi istme ees; ta hoiab 

laadungit liikumise ajal ja tõstab seda virnastamisel või veokile paigutamisel. 

Samuti kuuluvad siia külghaaratsiga autolaadurid, mis on ettenähtud pikkade koormate 

(fermide, saematerjali, torude, konteinerite jne) laadimiseks ning on tavaliselt varustatud 

platvormiga koorma toetamiseks selle transportimisel väikese vahemaa taha. 

Harilikult käitatakse ülalkirjeldatud laadurite tõsteseadet laaduri veomootorilt, tõsteseade 

on tavaliselt projekteeritud nii, et talle saab külge ühendada erinevaid haaratseid (kahvel, 

tõstepoom, kopp, greifer jne) vastavalt laaditava kauba iseloomule. 

2) Muud virnastamismasinad, tavaliselt veokärule monteeritud, on varustatud platvormi või 

kahvelhaaratsiga, mida saab vertikaalsel toel tõsta ja alla lasta, kas siis käsitsi või mootoriga 

käitatava vintsi või šarniiride süsteemi abil. Neid kasutatakse kottide, kaubarestide, vaatide 

jne virnastamiseks. 

Mõningad elevaatori põhimõttel töötavad virnastamismasinad klassifitseeritakse rubriiki 8428. 

B) MUUD TÕSTE- VÕI TEISALDUSSEADMETEGA VARUSTATUD VEOKÄRUD 

Siia rühma kuuluvad: 

1) Mehaaniliselt tõstetavate platvormidega veokärud elektrikaablite, tänavavalgustuse jne 

paigaldamiseks (vt rubriigi 8426 selgituste sissejuhatavat osa veoautodele monteeritud 

sedatüüpi tõstetavate platvormide puhul). 

57

2) Muud tõste- või teisaldusseadistega varustatud veokärud, kaasa arvatud need, mis on 

spetsialiseeritud kasutamiseks mingis kindlas tootmisharus (näiteks tekstiilitööstuses, 

meiereides jne). 

OSAD 



8428 MUUD TÕSTE-, NING TEISALDUSMEHHANISMID (NÄITEKS LIFTID, 

ESKALAATORID, KONVEIERID, KÖISTEED): 

8428 10 - liftid ning skipptõstukid 

8428 20 - pneumaatilised elevaatorid ning konveierid 

- muud pidevtoimega elevaatorid ning konveierid kaupadele ja materjalidele: 

8428 31 - - spetsiaalselt allmaatranspordiks 

8428 32 - - muud koppelevaatorid ja -konveierid 

8428 33 - - muud lintelevaatorid ja lintkonveierid 

8428 39 - - muud 

8428 40 - eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed 

8428 60 - köisteed, isteliftid, suusatõstukid; köisraudteede (funikulööride) 

veomehhanismid 

8428 90 - muud seadmed 

Välja arvatud rubriikides 8425 kuni 8427 käsitatud tõste- või laadimismasinad kuulub siia 

rubriiki lai ring seadmeid materjalide, kaupade jne mehaaniliseks ümberpaigutamiseks 

(tõstmiseks, edasikandmiseks, peale- või mahalaadimiseks jne). Nad jäävad siia rubriiki isegi 

siis, kui nad on spetsialiseeritud mingi tööstusharu, põllumajanduse, metallurgia jne tarbeks. 

Kuid rubriigist välistatakse rubriigis 8413 vaadeldavat tüüpi vedelikuelevaatorid ning ujuvdokid, 

kohverdamid ja muud sarnased merenduslikud tõste- või vettelaskmise seadmed , mis töötavad 

puhtalt hüdrostaatilise üleslükke jõul (rubriik 8905 või 8907). 

Rubriigi 8426 selgitused selles osas, mis puudutab iseliikuvaid ja muid mobiilseid masinaid, 

mitmefunktsioonilisi masinaid ja tõste-, laadimis- ja teisaldamismasinaid, mis on ettenähtud 

monteerimiseks teistesse masinatesse või XVII jaotise transpordivahenditele, käivad vajalike 

muudatustega ka selle rubriigi seadmete kohta. 

* 

* * 

Siia rubriiki kuuluvad tõste- ja teisaldamismasinad, mis põhinevad plokkide, vintside või 

tungraudade süsteemidel ja sageli sisaldavad suuremahulisi staatilisi teraskonstruktsioone jms. 

Need staatilised struktuurielemendid (näiteks telferi spetsiaalsed püloonid) klassifitseeritakse 

siin rubriigis, kui nad esitatakse enam-vähem komplektse seadme osadena. 

Eraldi esitatuna klassifitseeritakse nad rubriigis 8431 eeldusel, et nad on ühendatud või 

ettenähtud ühendamiseks komplektse seadme liikuvate osade (rataste, rullide, plokkide, kande- 

või juhtrööbastega jne) jaoks vajalike mehaaniliste elementidega. Vastasel juhul 

klassifitseeritakse need struktuurelemendid rubriigis 7308. 

Nende masinate hulka kuuluvad: 

I) PERIOODILISE TOIMEGA MASINAD 

A) Liftid töötavad tavaliselt vintsi ja trossi abil, aga ka vesi-, õli- või õhktungraudadega. Neid 

kasutatakse kas sõidukabiini või kaubaplatvormi tõstmiseks ja allalaskmiseks vertikaalsete 

juhtlattide vahel; tavaliselt on neis kasutatud ka vastukaalu. Juhtimis-, pidurdus-, 

ohutusseadmed jne, elektrilised või mitte, klassifitseeritakse samuti siin rubriigis eeldusel, et 

need on esitatud koos liftiga. Ka kuuluvad siia rubriiki kätejõul töötavad liftid. 

Sellesse kategooriasse kuuluvad ka hammaslattliftid ja tõstukid. Kõnealused liftid ja 

tõstukid koosnevad liftikabiinist, mis on varustatud mootoriga, mis paneb tööle hammasratta, 

ning hammaslatiga varustatud mastist. Hammasratta kokkupuutel hammaslatiga liigub 

liftikabiin reguleeritava kiirusega piki masti üles või alla. 

58

Samuti kuuluvad siia nn. „laevaliftid”, väga võimsad hüdraulilised või tungrauasüsteemid 

laeva ja lüüsibasseini tõstmiseks üheskoos kanali ühelt tasemelt teisele, sel moel asendades 

tavalisi lüüse. 

B) Skipptõstukid on lifti liik, mis tõstab puistematerjali konteinereid mööda kald- või püstšahti. 

neid kasutatakse söe, maakide jne tõstmiseks kaevandustest, maakide, räbusti, kütuse jne 

tõstmiseks kõrgahju, lubjakivi laadimiseks lubjaahju jne. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki nende skipid, s.o suuremahulised metallkonteinerid või 

punkrid, tavaliselt automaatselt avaneva põhjaga. Kaevanduste skippidel on tavaliselt 

koormapunkri kohale monteeritud kabiin kaevuritele. 

C) Teatavad tõsteseadmed: 

1) Tõstevintsid, mis on monteeritud kahe või kolme jalaga alusele. 

2) Puurtornid puurtorude jne ülesvinnamiseks nafta jm. puurkaevude puurimisel (muud kui 

autodele jne monteeritud puurtornid – vt rubriigi 8426 selgituste sissejuhatavat osa). 

3) Telferid, mis töötavad analoogselt sildkraanadele. Nende tõstevanker liigub (sageli 

tähelpanuväärselt pikalt) püloonidele toetuvatele tugirööbastele. 

D) Köisteed on pikad vintsiga käitatavad konstruktsioonid tavaliselt inimeste või kaupade 

mägedesse tõstmiseks. Nad koosnevad püloonidele toetuvatest kande- ja veotrossist ning 

kahest kabiinist (või kopast, konteinerist jne), mida veetakse mõõda kandetrossi üles ja alla. 

E) Funikulöörid töötavad köisteedega samal põhimõttel, kuid kabiinid liiguvad rööbastel. Sel 

puhul kuuluvad siia rubriiki üksnes veoseadised ja vints; välja jäävad vagunid (rubriik 8605) 

ja tee (vastavalt tüübile kas rubriik 7302 või 8608). 

F) Vagunikallutajad on juhtrööbaste või -soontega platvormid, millele paigutatud vagun 

kinnitatakse ning seejärel tühjendatakse kallutades, kummutades või kogu masinat ümber 

horisontaalse telje pöörates, kasutades tungraudu või muud tõsteseadist. Samuti kuuluvad 

siia punkervagunite tühjendamist kergendavad vagunite raputamise masinad. 

II) PIDEVTOIMEGA MASINAD 

A) Elevaatorid, mida kasutatakse kaupade või inimeste pideva voolu abil tõstmiseks kas 

vertikaalselt või kaldpinda mööda. Nad koosnevad põhiliselt reast kanduritest, mis võivad olla 

mitut tüüpi ning on ühendatud teatud vahedega lõputu ahelana toimiva liigendmehhanismiga. 

Siia kuuluvad koppelevaatorid pulbriliste või teraliste materjalide, platvormelevaatorid kastide 

või pakkide, sõrmhaaratsitega elevaatorid kottide, tünnide, põhupallide, viljavihkude jne 

tõstmiseks ja paljukabiinilised liftid inimestele jne. 

B) Eskalaatorid ja liikuvad kõnniteed. 

C) Konveierid, mida kasutatakse kaupade teisaldamiseks peamiselt horisontaalsuunas, sageli 

väga suurte vahemaade taha (kaevandustes, karjäärides jne). Siia kuuluvad: 

1) Pidevalt liikuvate kandvate või tõukavate elementidega konveierid, näiteks kopp-, 

kast- või plaatkonveierid; kraap- või tigukonveierid (milles materjali lükatakse edasi 

vastavalt kas kraabitsate või teo abil); lint-, rihm-, kiik- või kettkonveierid, jne. 

2) Rullkonveierid, mis koosnevad reast mootoriga käitatavatest rullikutest (näiteks sellised, 

nagu neid kasutatakse terasevaltsimispinkide juures). Samuti kuuluvad siia ilma mootorita 

rullteed, tavaliselt laagritele paigutatud rullidega (näiteks horisontaalsed rullteed kastide 

jne teisaldamiseks ja rullteed, millel kaubad liiguvad raskusjõu mõjul), kuid jäävad välja 

analoogsed, kuid ilma rullikuteta sirged, kaldsed või spiraalsed kaldteed ja rennid 

(vastavalt tüübile rubriik 7308, 7325 või 7326). 

3) Vibratsioon- või võnkkonveierid, mis töötavad kaupu kandva renni vibreeriva või 

võnkuva liikumise toimel. 

D) Pneumaatilised elevaatorid ja konveierid (näiteks pneumaatilised torukonveierid), milles 

väikesed konteinerid (dokumentide, väikeste masinaosade jne jaoks) või puistematerjalid 

(terad, põhk, hein, saepuru, söepulber jne) liiguvad piki toru pideva õhuvoolu toimel (k.a 

selletaolised masinad terade transportimiseks ja puhastamiseks). 

E) Rulltoed („kastorid”), mis sarnanevad rullteedele kuid koosnevad põrandale kinnitatud püstistest 

torukujulistest tugedest, mille otsas asuvad laagritel igas suunas vabalt pöörlevad 

rullikud, moodustades rullik-aluse (näiteks metallilehtede suunamiseks valtspinkide juures). 

F) Trossiga veo- või tõukemasinad koosnevad põhiliselt lõputust pidevalt liikuvast trossist, 

mis on varustatud haakeseadistega vagunite (ka kaevandusvagonettide või kallurvagunite) 

edasinihutamiseks, praamide, kelkude jne vedamiseks, reisjateveoks (suusatõstukid) jne. 

59

60 

III) MUUD SPETSIAALSED TÕSTMISE VÕI TEISALDAMISE MASINAD 

A) Vedurite või vagunite risttransportöörid nende ümberpaigutamiseks ühelt teelt teisele. 

B) Erinevat tüüpi vagunitõukurid, näiteks: 

1) Rööbaste vahele paigutatud fikseeritud seadised, mis põhiosas koosnevad kahest edasitagasi 

liikuvast kolvist, mis haakuvad vaguni telgedega ning lükkavad niiviisi vagunit 

edasi. 

2) Hüdraulilised plunžer- või kolbmasinad kaevandusvagonettide tõukamiseks tõstuki kongi, 

jne. 

3) Iseliikuvad üherattalised vagunitõukurid, mis liiguvad püsiraudtee ühel rööpal. Neid hoiab 

püsti jalgsi kõndiv tööline nagu käsikäru, väike bensiinimootor annab tõukejõu. Siinjuures 

tuleb märkida, et väiketraktorid, mida vahel tuntakse kui „vagunilükkajaid” ja sel otstarbel 

ka kasutatakse, kuuluvad ikkagi rubriiki 8701. 

C) Mehaanilised laadimismasinad söe, maakide, väljakaevatud pinnase, munakate, liiva või 

muude puistematerjalide üleskorjamiseks. Need masinad on tavaliselt ühendatud konveieri 

või elevaatoriga (vibratsioontüüpi konveier-laadija, haaratsitega konveier-laadur jne). 

D) Mehaanilised abiseadmed pneumaatiliste või elektriliste käsi-instrumentide 

(puurmasinate, piikvasarate jne) kasutamiseks. Need on abiks instrumendi kohalhoidmisel 

ja töö käigus edasilükkamisel, näit, pneumaatilised puurihoidjad ja -tõukurid; puurseadmed ja 

puurkärud („jumbud”); mehaanilised „vastukaalud” töötava instrumendi toestamiseks. Kuid 

rubriigist välistatakse lihtsad staatilised alustoed jms. 

E) Spetsiaalselt tõstmiseks, käsitsemiseks, laadimis- või mahalaadimiseks ettenähtud 

tööstuslikud robotid. 

F) Mehaanilised redelid, mis koosnevad mehaaniliselt (näiteks ploki või vintsiga) 

väljatõmmatavatest sektsioonidest. 

G) Mehaaniliselt kohandatavad ratastel platvormid („võtteplatvormid”) kinokaamerate 

paigutamiseks ja nendega töötamiseks. 

H) Mehaanilised kaugjuhitavad manipulaatorid tööks radioaktiivsete ainetega, paiksed või 

mobiilsed, mis koosnevad käsitsi juhitavast haaratsist väljaspool ekraniseeritud ruumi ja 

haaratsist, mis kordab operaatori poolt tehtud liigutusi ruumi sees. Liigutuste edasiandmine 

võib toimuda kas mehaaniliselt, hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektriliselt. 

Vahetult käeshoitavad (nagu käsi-instrument) manipulaatorid kuuluvad rubriiki 8203, 8204 või 8205. 

IJ) Lennujaamades lennukite juures laadimistöödel kasutatavad tõstukplatvormid konteinerite 

või kaubaaluste käsitsemiseks, iseliikuvad või mitte. Need koosnevad põhiliselt kahel 

käärtoel paiknevast tõstetavast platvormist ja on kaupade transportimiseks varustatud 

lintkonveieriga. Need pole ettenähtud konteinerite või pakkide vedamiseks, isegi lühikest 

maad, vaid paigaldatakse vahetult lennuki kõrvale ja töötavad ainult kohapeal. 

K) Automaatsed pudelite paketistajad. Need on eletrimootoriga masinad, mis seavad 

pudelid ühtlaste ridadena tihedalt üksteise kõrvale alustele, mis seejärel üksteisele paigutatult 

moodustavad paketi. Need masinad, mis ei täida, sule, sildista ega seo pudeleid, võivad olla 

omaette või lülitatud teisi masinaid, nagu villimismasinad või kokkutõmbuvasse kilesse 

pakkimise seadmed, sisaldavatesse tootmisliinidesse. 

L) Patsienditõstukid. 

Need on seadmed, millel on tugikonstruktsioon ja iste istuvas asendis inimeste üles ja alla 

tõstmiseks, nt vannitoas või voodisse asetamisel. Mobiilne iste on kinnitatud tugiseadeldise 

külge köite või kettide abil. 

M) Trepiliftid. Laadimisplatvormiga varustatud tõstevahendid, mis kinnitatakse trepikäsipuude, 

trepikäigu seinte või trepi külge ning mida kasutatakse puudega või ratastoolis inimeste 

viimiseks trepist üles või alla. 

* * * 

Tõste- ja teisaldamisseadmeid kasutatakse sageli ahjude, konverterite, veskite jne juures, 

näiteks töödeldava objekti paigaldamiseks, ümberpaigutamiseks või eemaldamiseks; uste, 

luukide, südamike jne käitamiseks; kallutamis- või kummutamismasinates. Kui need masinad on 

iseseisvad ja ahjudest jne selgelt eristatavad, klassifitseeritakse nad siin rubriigis, isegi kui nad 

esitatakse koos ahjudega jne. Näideteks on: 

1) Koksiahjude tühjendusmasin, mis liigub edasi-tagasi koksiahjude rea taga ning on 

varustatud mehaanilise kolviga, mis avab uksed ja tühjendab retordid.

2) Plunžer- või kolbtüüpi masinad Siemens Martin konverterite täitmiseks. 

3) Spetsiaalsed tõsteseadmed metallurgiliste lõõmutus- või „leotus”-kaevude kaante 

äratõstmiseks või neist valandite väljatõstmiseks. 

4) Valandite, sepiste jne manipulaatorid, kallutajad jne. 

5) Masinad, mida kasutatakse mõnda tüüpi ahjudes kuumutatavate toodete ahju panemiseks 

ja sealt välja võtmiseks plunžerite või kolbidega silindrite abil. 

Tuleb siiski märkida, et rubriigist välistatakse tõste- ja käsitsemisseadised, mis on ettenähtud 

paigaldamiseks ahjudesse, konverteritesse jne või moodustama nende lahutamatu osa, eeldusel, et nad 

esitatakse koos selle ahjuga vm. taolisega (vt rubriike 8417, 8454, 8455 jne). Eraldi esitatuina jäävad nad 

siia rubriiki. 

Tuleb samuti märkida, et siit välistatakse mehaanilised kütteseadmed, mehaanilised kolderestid ja 

analoogsed seadmed (rubriik 8416). 

OSAD 



* 

* * 


a) Vedelike kopp-, kett-, kruvi- ja lintelevaatorid jm. taolised (rubriik 8413). 

b) Masinad pinnase, kivimite, maakide või muude tahkete mineraalolluste sorteerimiseks, sõelumiseks, 

separeerimiseks või pesemiseks (rubriik 8474). 

c) Seadmed ja aparaadid üksnes või peamiselt pooljuhtkristallide (buulide), -plaatide (vahvlite), 

pooljuhtseadiste, elektrooniliste integraallülituste ja lamekuvarite tõstmiseks, teisaldamiseks ning 

peale- ja mahalaadimiseks (rubriik 8486). 

d) Pöörderingid rubriigist 8608. 

e) Kallurid (rubriik 8704). 

8429 ISELIIKUVAD BULDOOSERID, PLANEERIMISBULDOOSERID;; 

TEEHÖÖVLID, PLANEERIJAD, SKREEPERID, MEHAANILISEDKOPAD, 

EKSKAVAATORID, KOPPLAADURID, TAMPIMISMASINAD JA 

TEERULLID: 

- buldooserid ja planeerimisbuldooserid: 

8429 11 - - roomikutel 

8429 19 - - muud 

8429 20 - teehöövlid ja planeerijad 

8429 30 - skreeperid 

8429 40 - tampimismasinad ja teerullid 

- mehaanilised kopad, ekskavaatorid ja kopplaadurid: 

8429 51 - - frontaalkopplaadurid 

8429 52 - - 360-kraadise pöördeulatusega masinad 

8429 59 - - muud 

Siia rubriiki kuulub hulk maa kaevamise, tõstmise või tihendamise masinaid, mis on detailselt 

ülesloetletud rubriigi nimetuses ning mille ühiseks tunnuseks on see, et nad on iseliikuvad. 

Rubriigi 8430 selgitused iseliikuvate ja mitmefunktsionaalsete masinate kohta kehtivad, 

vajalike muudatustega, selle rubriigi iseliikuvatele masinatele, milleks on: 

A) Buldooserid ja planeerimisbuldooserid. Need koosnevad vedavast alusvankrist, sageli 

roomikutel, koos selle ette monteeritud laia noaga, mis kokku moodustavad ühtse 

mehhanismi. Mõningad tüübid on ettenähtud põhiliselt kändude juurimiseks või maa 

tasandamiseks. 

B) Teehöövlid ja planeerijad. Need on, tavaliselt telgedevahelisele baasile monteeritud 

reguleeritava noaga, maapinna ühtlustamiseks või tasandamiseks ettenähtud masinad 

(tasasel maal või nõlvadel). 

61

C) Skreeperid. Neil on terava lõikeservaga nuga, mis on kohandatud pinnaselt pealmise kihi 

koorimiseks, selle edasise kogumisega skreeperi koppa või laadimisega konveierile. 

Tuleb märkida, et siia rubriiki kuuluvad ainult need skreeperid, mille puhul veomasin ja 

skreeper moodustavad ühtse terviku, näiteks roomikskreeperid, millede lõiketeraga korpus 

paikneb kahe roomiku vahel. Samuti kuuluvad siia liigendskreeperid, mis koosnevad mootoriga 

veokist (sageli üheteljelisest) ja ühe fikseeritud noaga skreeperseadmest või mitme 

noaga haagisest. 

D) Tampimismasinad, mida kasutatakse teede ehitamisel, raudtee pallasti tihendamiseks 

jne(siiski vaata rubriigi 8430 selgituste sissejuhatuse punkti a) grupi 86 veokitele monteeritud 

masinate osas) 

E) Iseliikuvad teerullid, nagu neid kasutatakse teede ehitamisel ja hooldamisel (näiteks 

pinnase tasandamiseks või teepinna silumiseks). Nendel masinatel on rasked valumalmist 

või -terasest suure läbimõõduga rullid, kas siledad või laiade maasse tungivate 

metallnukkidega (ribidega, okastega), või suurele koormusele arvestatud täis- või 

õhkrehvidega rattad. 

F) Mehaanilised kopad (otsekopaga, pöördkopaga või draaglaini tüüpi), mis kaevavad pinnast 

masinast madalamalt või kõrgemalt kopa, greiferi vms. abil, mis paikneb kas otse poomi 

otsas (otsekopaga, pöördkopaga jne) või, tööulatuse suurendamiseks, trossi või noolele 

riputatud hüdrosilindri otsas (draaglainid). Suure teisaldamiskaugusega kaabel-draaglainide 

kopp töötab rippudes kahe teineteisest kaugel asetseva liikuva toe vahele tõmmatud trossi 

küljes. 

G) Paljukopalised ekskavaatorid, millede kaevekopad on ühendatud lõputuks ahelaks või 

pöörlevale rattale. Nendes masinates on tavaliselt konveierid kaevandatud pinnase eemaleviimiseks 

ning nad on monteeritud kas rataste või roomikutega šassiile. Eri mudelid on ette 

nähtud kraavide, tranšeede, drenaažikanalite kaevamiseks või puhastamiseks, kasutamiseks 

lahtistes kaevandustes (karjäärides) jne. 

H) Iseliikuvad kopplaadurid. Need on ratastel või roomikutel liikuvad masinad nende ette 

monteeritud kopaga, mida saab täita masina liikumise jõul, transportida ja tühjendada. 

Mõned kopplaadurid suudavad kaevuda maasse, seda siis, kui laadimisasendis koppa on 

võimalik lasta madalamale rataste või roomikute tasapinnast. 

IJ) Laadimis-transportmasinad, mida kasutatakse kaevandustes. Need masinad, mille põhifunktsiooniks 

on laadimine, mitte transport, on eesasetseva kopaga, mis võtab endasse 

puistematerjali ning tühjendab selle masina veokasti. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki iseliikuvad ühekopalised laadurid, mille kopp asetseb masina taga 

šarniirse varre otsas. 

62 

OSAD 


ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad, eriti tööorganid (terad, kopad jne), varre või 

hüdrosilindritega ühendatud või mitte, kõlblikud otseseks monteerimiseks veoalusele, 


8430 MUUD PINNASE TEISALDAMIS-, PROFILEERIMIS-, PLANEERIMIS-, 

TASANDUS-, KAEVAMIS-, TAMPIMIS-, PUURIMIS- NING 

LÕIKEMEHHANISMID MULLATÖÖDE TEGEMISEKS NING MAAKIDE 

JA MINERAALIDE KAEVANDAMISEKS; VAIARAMMID JA 

-TÕMBURID; LUMESAHAD JA -PUHURID: 

8430 10 - vaiarammid ja vaiatõmburid 

8430 20 - lumesahad ja lumepuhurid 

- soonimismasinad söe ja kivimite kaevandamiseks; läbindus-mehhanismid: 

8430 31 - - iseliikuvad 

8430 39 - - muud 

- puurimismasinad ja muud pinnaseläbindusmehhanismid: 


8430 49 - - muud

8430 50 - muud iseliikuvad masinad ja mehhanismid 

- muud mitte-iseliikuvad masinad ja mehhanismid: 

8430 61 - - tampimismasinad ja pinnasetihendusmehhanismid 

8430 69 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad maakoore „ründamise” masinad (näiteks masinad kaljude, pinnase, 

kivisöe jne lahtimurdmiseks või -lõikamiseks, väljakaevamiseks, uuristamiseks, puurimiseks jne) 

või maa-ala planeerimiseks või tihendamiseks (näiteks skreeperdamine, tasandamine, silumine, 

trampimine või rullimine), mis erinevad rubriigi 8429 iseliikuvatest masinatest ning rubriigi 

8432 põllumajanduslikest, aianduslikest ja metsanduslikest masinatest. Samuti kuuluvad siia 

rammid, vaiatõmburid, lumesahad ja lumepuhurid. 

ISELIIKUVAD JA MUUD „MOBIILSED” MASINAD 

Üldiselt, see rubriik hõlmab mitte üksnes statsionaarseid, vaid ka (teatavate allpoolkirjeldatud 

eranditega, mis puudutavad XVII jaotisesse kuuluvatele transpordivahenditele monteeritud 

masinaid) mobiilseid masinaid, nii iseliikuvaid kui muid. 

Eranditeks on: 

a) Gruppi 86 kuuluvatele liiklusvahenditele monteeritud masinad. 

Tõsteseadmed jms masinad klassifitseeritakse rubriigis 8604, kui nad on monteeritud 

vagunitele või platvormidele, mis on haagitavad rongi koosseisu liikumiseks mis tahes 

rööpalaiusega raudteel. Raudteepallasti ülesvõtmis-sõelumismasinad on tavaliselt 

monteeritud seda tingimust rahuldavatele veduritele või vagunitele. Teiselt poolt, tõste- või 

laadimismasinad, mis on monteeritud vagunitesse või platvormidele, mis ei vasta tõelise 

raudtee veerevkooseisu spetsifikatsioonidele, jäävad kuuluvateks käesolevasse rubriiki. 

Samuti kuuluvad rubriiki 8604 iseliikuvad masinad raudteetrasside teenindamiseks või 

hooldamiseks. 

b) Gruppi 87 kuuluvatele traktoritele või muudele mootorsõidukmitele monteeritud 


1) Masinad traktoritüüpi alusel. 

Traktoritele, mis on konstrueeritud põhiliselt teise transpordivahendi, seadme või 

koorma vedamiseks või pukseerimiseks, kuid analoogselt põllumajanduslike traktoritega, 

on varustatud lihtsate seadistega tööriistade kasutamiseks, võib olla monteeritud 

käesoleva rubriigi masinate teatavaid tööosasid (näiteks sahanuge). Sellised riistad on 

abivahenditeks ajuti ettetulevatel töödel. Üldiselt on need suhteliselt kerged ja kasutaja 

enda poolt töökohal kergesti monteeritavad või vahetatavad. Neil juhtudel 

klassifitseeritakse tööriist siin rubriigis eeldusel, et see on selle rubriigi masin, või 

rubriigis 8431, kui ta on kõnealuse masina osa, isegi kui ta esitatakse koos traktoriga 

(kas sellele monteeritult või mitte), samal ajal klassifitseeritakse traktor ise koos tema 

seadistega eraldi rubriigis 8701. 

Teiselt poolt kuuluvad siia rubriiki iseliikuvad masinad, mille käiguosa, 

juhtimisseadmed, tööorganid ja nende ajamid on spetsiaalselt projekteeritud nii. et 

kokkumonteeritult nad moodustavad ühtse mehaanilise seadme. See kehtib näiteks 

traktoritaolise käiguosa kohta, mis on spetsiaalselt ettenähtud, konstrueeritud või 

tugevdatud nii, et see moodustab siin rubriigis käsitletava (kaevamis-, tasandamis- jne) 

masina lahutamatu osa. Ka eraldi esitatult kuulub selline käiguosa komplektse masina 

põhiomadusi kandva mittekomplektse masinana siia rubriiki. Käiguosad, mis on 

kasutatavad mitme rubriikide 8425 kuni 8430 masina jaoks erinevate tööseadiste 

pealemonteerimise kaudu, klassifitseeritakse vastavalt XVI jaotise märkusele 3 või 

tõlgendamise üldise reegli 3.c) põhjal. 

Detailsemat kriteeriumi rubriigi 8701 traktorite eristamiseks käesoleva grupi masinate 

käiguosadest vt rubriigi 8701 selgitustest. 

2) Autošassiile või veoautole monteeritud masinad. 

Teatavad tõste- või laadimismasinad (näiteks vaiatõmburid, nafta-puurmasinad) monteeritakse 

sageli autošassiile või veoautole, millel on vähemalt järgmised mehaanilised sõlmed: veomootor, 

käigukast koos käiguvahetusmehhanismiga, rooliseade ja pidurid. Sellised masinad tuleb 

klassifitseerida rubriigi 8705 eriotstarbeliste autodena. 

63

64 

Teiselt poolt, iseliikuvad masinad, millel üks või enam eespoolmainitud jõu- või 

juhtimissedmetest asub ratastele monteeritud masina kabiinis, kuuluvad siia rubriiki, 

sõltumata sellest, kas tervik on omal jõul võimeline teedel liiklemiseks. 

Veel kuuluvad siia rubriiki iseliikuvad ratastel masinad, mille šassii ja töömasin on 

spetsiaalselt üksteise jaoks valmistatud ning moodustavad ühtse mehaanilise seadise. 

Sel puhul ei ole masin lihtsalt monteeritud autotüüpi šassiile, nagu ülalpool esimeses 

lõigus on kirjeldatud, vaid on lahutamatult seotud šassiiga, mis ei ole muuks otstarbeks 

kasutatav ega või omada autode eelpool kirjeldatud põhiomadusi.

c) Grupi 89 ujuvvahenditele monteeritud masinad. 

Kõik pontoonidele või muudele ujuvvahendeile monteeritud tõste- või laadimismasinad, 

iseliikuvad või mitte, klassifitseeritakse grupis 89. 

MITMEFUNKTSIOONILISED MASINAD 

Mitmed masinad võivad peale rubriikides 8429 või 8430 vaadeldavate operatsioonide 

(kaevamine, pinnase tasandamine jne) teha ka töid, mida kirjeldatakse rubriigis 8425, 8426, 

8427 või 8428 (tõstmine, laadimine jne). Sellised masinad klassifitseeritakse vastavalt XVI 

jaotise märkusele 3 või rakendades tõlgendamise üldist reeglit 3.c). Näideteks on söekombainid, 

kombineeritud tranšeekaevamise ja torupaigaldamise masinad jne. 

* 

* * 


I) RAMMID JA VAIATÕMBURID 

Rammid koosnevad raskest pomm-vasarast, mis tavaliselt on paigutatud pikale vertikaalsele 

juhtraamile. Vasar tõstetakse mootorijõul üles ja lastakse seejärel kukkuda vaia peale kas 

raskusjõu (vabatoimeline ramm) või mehaanilise jõu (sundtoimeline ramm) mõjul. 

Siia kuuluvad ka masinad vaiade väljatõmbamiseks pinnasest. 

II) LUMESAHAD JA LUMEPUHURID 

Sisseehitatud seadmetega lumesahk- ja -puhurveokid XVII jaotisest välistatakse. Siia rubriiki, 

siiski, kuuluvad veetavad ja tagantlükatavad (hõlm-)lumesahad, näiteks need, mis on ettenähtud 

veoautodele või traktoritele riputamiseks. 

III) KAEVANDAMISE, PINNASE LÄIKAMISE VÕI PUURIMISE MASINAD 

Neid kasutatakse peamiselt kaevandustes, kaevude puurimisel, tunnelite rajamisel, kivimurdudes, 

savikarjäärides jne. 

A) Soonimismasinad kivisöe või muude kivimite lahtilõikamiseks või lahtimurdmiseks. 

Neil on hammastatud baar või ketas, või, sagedamini, lõputu lõikekett, mis liigub ümber 

reguleeritava kõrguse ja ja kallakusega metallplaadi – baari (universaalsoonimismasinad). 

Nad võivad olla monteeritud iseliikuvatele ratas- või roomikšassiile, 

mõned („kombainid”) võivad olla väga suured, mitme baariga ning sisseehitatud 

konveieriga lahtilõigatud materjali laadimiseks ee konveierile, kaevandusvagonettidesse 

jne. 

B) Läbinduskilbid on sileda välispinnaga ja eesmiste teravate lõikeservadega, mis 

surutakse edasi pinnasesse hüdrauliliste tungraudade süsteemiga. 

C) Puurmasinad aukude puurimiseks kivisse, kivisöekihti jne ja löökpuurmasinad, 

mille puur pöörleb puurimisel. Kuid rubriigist välistatakse taolised pneumaatilised või 

motoriseeritud käeshoitavad masinad (rubriik 8467 ). 

D) Puurmasinad või puurimisseadmed nafta, loodusliku gaasi, väävli (Frasch`i protsess) 

jne kaevandamiseks, kivimiproovide võtmiseks maavarade otsimisel või naftaluurel, 

puurkaevude puurimiseks jne. Neid on põhiliselt kahte liiki: 

1) Keerdpuurmasinad, mille olusisemateks osadeks on puurtorn koos riputusplokiga, 

vints tõstetrumli, reduktori ja juhtseadistega, pöörel ja rootor või hammasratas. 

Vintsimootorilt antakse pöördlaua või hammasratta kaudu pööreli otsa riputatud 

puurtorudele. Vintsi kasutatakse uute puurtorude lisamisel puuraugu sügavamaks 

saades, ning vajadusel, nende august väljatõmbamiseks ja uuesti sisselaskmiseks. 

2) Löökpuurmasinad koosnevad ekstsentrikuga käitatavast kiikuvast hoovast, mis otsa 

riputatud puurinstrument annab selle tagajärjel pidevalt lööke vastu puuraugu põhja. 

Tuleb märkida, et siia rubriiki kuuluvad ainult puurmasinad kui sellised. Muud, küllaltki 

erinevad masinad, mida tavaliselt nendega koos kasutatakse, välistatakse isegi siis, kui 

nad esitatakse koos puurmasinaga, näiteks pumbad ja kompressorid muda, kivimiruru 

jne eemaldamiseks puuraugust (rubriik 8413 või 8414). 

65

66 

Paiksed mereplatvormid nafta- või gaasipuuraukude puurimiseks või ekspluatatsiooniks 

kuuluvad samuti siia rubriiki. Ujuvplatvormid ja süvistatavad platvormid langevad rubriiki 

8905. 

E) Tigupuurmasinad aukude puurimiseks pinnasesse(näiteks puude istutamiseks või 

postide paigaldamiseks), motoriseeritud või käsiajamiga, kuid välja arvatud käsipuurid 

grupist 82. 

F) Hüdraulilised kiilud, mis koosnevad pikast silindrist selles kogu pikkuses teatud 

vahemaade tagant risti paiknevate kolbidega. See paigutatakse prakku või puurauku, ning 

silindrisse vee pumpamisel väljasurutavad kolvid murravad kivimi lahti. 

G) Sahad, söehöövlid jne koosnevad lõiketeradest, sahkadest, piikvasaratest, kiiludest 

vms., mis piki ett jõuga vedamisel murravad lahti ja laadivad eekonveierile sütt, savi jne. 

IV) TAMPIMIS- VÕI TIHENDAMISMASINAD 


A) Veetavad või lükatavad teerullid. Siia kuuluvad „lambajalg”-tihendusrullid pinnasesse 

tungivate metallnukkidega ning tihendusrullid, mis on koosnevad reast ühisele teljele 

monteeritud veokiratastest suure koormuse õhkkummidega. 

Ometigi välistatakse siit rubriigist iseliikuvad teerullid, nii nukkidega kui kummiratastel kui muud 

(rubriik 8429) ning põllumajanduslikud rullid (rubriik 8432). 

B) Tampimismasinad, nagu neid kasutatakse teede ehitamisel, raudteeballasti tihendamiseks 

jne, mitte-iseliikuvad. Käsi-tööriistad, pneumaatilised või mootorit sisaldavad, siiski 

välistatakse (rubriik 8467 ). 

C) Masinad tamminõlvade jne tihendamiseks, tavaliselt pneumaatilised. 

V) MAA KAEVAMISE, SKREEPERDAMISE VõI TASANDAMISE MASINAD 


A) Kaevamis- või süvendusmasinad, nagu on kirjeldatud rubriigi 8429 selgitustes, mitteiseliikuvad. 

B) Bagerid (otse- või pöördkopaga), analoogsed rubriigi 8429 paljukopaliste ekskavaatoritega. 

Ujuvbagerid välistatakse (rubriik 8905). 

C) Raudteeballasti kaevamis-sõelumismasinad, mille põhiosaks on lõputu koppade ahel, mis 

ammutab ballasti raudteetrassi alt. Samuti sisaldavad nad mehhanisme ballasti sõelumiseks 

ja laialilaotamiseks. Kuid vaata ka punkti a) käesolevate selgituste algul grupi 86 

transpordivahenditele monteeritud masinate kohta. 

D) Pinnasefreesid, kännujuurijad ja kobestajad, mis varustatuna lõikehammastega 

kobestavad pinnase pealiskihti, lammutavad vana teekatet jne enne uue paigaldamist. 

E) Pinnasekoorijad, rubriigis 8429 kirjeldatud ühekopaliste ekskavaatorite sarnased 

horisontaalse noolega masinad, kasutatakse pealmise pinnasekihi „koorimiseks”. 

OSAD 



* 

* * 


a) Hüdromonitorid, mis on ettenähtud mineraalide (näiteks kullaliiva) ärauhtmiseks mäenõlvadelt jne 

tugeva veejoaga (rubriik 8424). 

b) Põllumajanduslikud rullid, mis koosnevad suhteliselt pikast, kergest ja väikese läbimõõduga 

pinnaserullist, millel mõnikord võib olla väike sisepõlemismootor (rubriik 8432). 

c) Motoriseeritud käsi-tööriistad (näiteks piikvasarad, tampimismasinad ja drellid) rubriigist 8467. 

d) Seadmed kivimite või betooni lõikamiseks kasutades raua hapnikujoas põletamisel saadavat kõrget 

temperatuuri (rubriik 8479).

o 

o o 



Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad rubriigi 8430 selgitava märkuse III osa lõigetes A, 

B ja G kirjeldatud masinad. 

8431 OSAD MIDA KASUTATAKSE ÜKSNES VÕI PEAMISELT RUBRIIKIDE 

8425 – 8430 MASINATES: 

8431 10 - rubriigi 8425 masinatele 

8431 20 - rubriigi 8427 masinatele 

- rubriigi 8428 masinatele: 

8431 31 - - liftidele, skipptõstukitele ja eskalaatoritele 

8431 39 - - muud 

- rubriikide 8426, 8429 ja 8430 masinatele: 

8431 41 - - kopad, kühvlid, greiferid ja haaratsid 

8431 42 - - buldooserite ja planeerimisbuldooserite sahad, 

8431 43 - - alamrubriikide 8430 41 ja 8430 49 puurimis- ja pinnaseläbindusmasinate 

osad 

8431 49 - - muud 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhenditele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), 

kuuluvad siia rubriiki osad kasutamiseks üksnes või peamiselt masinates rubriikidest 8425 

kuni 8430. 

Ka tuleb märkida, et paljud osad ei kuulu siia rubriiki seetõttu, et nad on: 

a) Kirjeldatud nomenklatuuri mingis muus rubriigis, näiteks kandevedrud (rubriik 7320), mootorid 

(rubriik 8407 või 8408 jne) ja elektrilised süüte- või käivitusseadmed (rubriik 8511); 

b) Mootorsõidukite vastavate osadega identsed ja mitte üksnes või peamiselt rubriikide 8425 kuni 8430 

masinate juures kasutatavad ning seetõttu mootorsõidukite osadena (rubriik 8708) klassifitseeritavad 

osad; eriti kehtib see rataste, rooli- ja piduriseadmete kohta 

või 

c) Osad üksnes või peamiselt pooljuhtkristallide (buulide), -plaatide (vahvlite), pooljuhtseadiste, 

elektrooniliste integraallülituste ja lamekuvarite tõstmiseks, teisaldamiseks ning peale- ja 

mahalaadimiseks mõeldud seadmetele ja aparaatidele. 


1) Greiferhaaratsid, kopad, haaratsid jne tõstmiseks, s.o lihtsad tõstekopad külgeühendatud 

hppkerõngastega, konksudega jne; avaneva põhjuga kopad; kahest šarniirselt ühendatud 

poolmest koosnevad haaratsid pulbermaterjalide tõstmiseks; haardkopad, mis koosnevad 

kahest või enamast šarniirselt ühendatud lehest või küünisest kivide, kändude jne 

tõstmiseks. 

Elektromagneetilised tõstepead vanaraua jne tõstmiseks siia rubriiki ei kuulu (rubriik 8505). 

2) Vintside või voorupite trumlid; kraananooled; ripptransportööride vankrid, greiferid, kopad, 

skipid jne; liftide jne kabiinid, kongid, platvormid; ekskalaatoriastmed; kopad ja skreeperketid 

elevaatoritele ja konveieritele; alused, trumlid ja rullid (kas mootorit sisaldavad või mitte) 

konveieritele; vibratsioonkonveierite ja -laudade käitamis- ja pidurduspead; liftide ohutu 

peatamise seadmed, skipikallutajad jne. 

3) Soonimismasinate baarid, ketid, poomid; skreeperite, söesahkade või -höövlite noad jne. 

Samuti kuuluvad siia buldooserite ja planeerimisbuldooserite noad, mis on ettenähtud 

paigaldamiseks tööriistadena grupi 87 liiklusvahenditele. 

4) Rootorid, pöörlid, puurvardad, vardakiilud, puurilukud, puurtoru suunajad, stooporid, 

lafettklambrid, hoovad, pöörlilukud ja puurkannud, keerd- või löökpuurmasinatele. 

5) Kaevekopad ja -haaratsid ekskavaatoritele, paljukopaliste ekskavaatorite kopakandjad; 

mehaaniliste labidate nooled ja poomid; rammivasarad. 

67

6) Mitteiseliikuvad šassiid ratastel või roomikutel, millele on paigutatud pöörelhammasratas või 

muud keerlevad seadised. 

Trossid ja ketid, mis on varustatud nende kinnitusosadega (näiteks trossiklambrid, rõngad, 

konksud ja karabiinid), tuleb klassifitseerida koos masinatega, millele nad on ettenähtud, 

eeldusel, et nad esitatakse koos. Kui nad esitatakse eraldi, tuleb nad ikkagi klassifitseerida 

jaotises XV (tavaliselt rubriik 7312 või 7315). Trossid ja ketid, millel pole selliseid 

kinnitusosasid ja esitatakse rullis, klassifitseeritakse samuti seal jaotises, isegi kui nad on 

lõigatud vajaliku pikkusega ning esitatakse koos masinatega (vintsid, telferid, kraanad, trossveoseadised, 

draaglainid, ekskavaatorid jne), mille jaoks nad on määratud. 

* 

* * 


a) Jõuülekanderihmad ja konveierilindid plastikutest (grupp 39), kummist (rubriik 4010), nahast (rubriik 

4205) või tekstiilmaterjalidest (rubriik 5910). 

b) Tropid (XI või XV jaotis). 

c) Õõnsad puurvardad (rubriik 7228). 

d) Mantel-, töö- ja puurtorud (rubriigid 7304 kuni 7306). 

e) Reguleeritavad või teleskoopsed kaevandustoed (rubriik 7308). 

f) Tõstekonksud (rubriik 7325 või 7326). 

g) Puuripead, -peitlid ja -terad, tigupuurid ja nendetaolised pinnase või kivimite puurimise 

tööinstrumendid (rubriik 8207). 

h) Sõidu- või kaubaliftide lukud jne (rubriik 8301). 

ij) Plokirattad, plokid ja laagrikorpused (rubriik 8483). 

8432 PÕLLU-, AIA- JA METSATÖÖMASINAD MAA ETTEVALMISTA- 

MISEKS NING KULTIVEERIMISEKS; RULLID SPORDIVÄLJAKUTE JA 

MURUPLATSIDE KORRASHOIUKS: 

8432 10 - adrad 

- äkked, kobestid, kultivaatorid, rohimis- ja kõrrekoorimismasinad: 

8432 21 - - ketasäkked 

8432 29 - - muud 

8432 30 - külvikud, istutus- ning ümberistutusmasinad 

8432 40 - sõnnikulaoturid ning väetisekülvikud 

8432 80 - muud masinad 

8432 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad, sõltumata nende liikumismoodusest, masinad, mida kasutatakse 

käsiinstrumentide asemel ühe või enama juures alljärgnevatest põllunduslike, aianduslike või 

metsanduslike tööde klassidest, nimelt: 

I) Maa ettevalmistamine taimekasvatuseks (maa puhastamine, uudismaa ülestöötamine, 

sügavkünd, kündmine, kobestamine jne). 

II) Väetiste, k.a sõnniku, või muude pinnase omadusi parandavate ainete laialilaotamine ja 

pinnasesse viimine. 

III) Istutamine või külv. 

IV) Pinnase töötlemine või hooldamine kasvuperioodi kestel (kultiveerimine, rohimine, harvendamine 

jne). 

* 

* * 

Selle rubriigi masinad võivad vedada loom või masin (näiteks traktor), nad võivad olla 

monteeritavad näiteks traktorile või hobuveoga šassiile. (Selles kontekstis mõiste „traktor” 

mahutab ka „jalakäija poolt juhitava traktori”). 

Masinad, mis on ettenähtud traktori poolt veetavateks või sellele vahetatavate 

tööriistadena monteeritavateks. 

Mõningaid põllunduslikke, aianduslikke või metsanduslikke masinaid (näiteks atru ja äkkeid) 

traktor, mille külge nad (tõstetava või mittetõstetava) haakeseadisega on ühendatud, üksnes 

68

veab või lükkab. Teised (näiteks mullafreesid) võtavad energiat traktori üldotstarbeliselt jõuvõllilt. 

Sellised masinad paigaldatakse ja vahetatakse otse põllul, metsas või farmis. Kõik nad jäävad 

siia rubriiki isegi siis, kui esitatakse koos traktoriga (sellele paigaldatult või mitte). Traktor ise 

klassifitseeritakse eraldi rubriigis 8701. 

Sama klassifikatsiooni printsiipi rakendatakse ka siis, kui traktori asemel kasutatakse muud 

veovahendit (näiteks mõnda rubriigist 8704), või kui pöörlev frees on monteeritud jalakäija poolt 

juhitava traktori teljele rataste asemele, nii et ta töötab samaaegselt tööriistana ja kandva 

veorattana. 

Iseliikuvad põllunduslikud, aianduslikud või metsanduslikud masinad. 

Neis masinates moodustavad edasiviiv osa ja tööriist ühtse terviku (näiteks mootorsaha). 

Sellised masinad kuuluvad siia rubriiki. 

Siiski välistatakse siit rubriigist väetiselaotajad jms laialipuistavad veoautod, mis koos teiste 

eriotstarbeliste mootorsõidukitega klassifitseeritakse rubriigis 8705. 

* 

* * 

Väiksemat tüüpi põllundusmasinad, mis on ettenähtud inimjõul vedamiseks või lükkamiseks 

(näiteks adrad, äkked, kultivaatorid, mullafreesid, rullid ja külvikud), kuuluvad samuti siia rubriiki. 

* 

* * 

Selle rubriigi masinate arvukasse hulka kuuluvad: 

1) Adrad igasugusteks künnitöödeks, näiteks hõlmadrad (ühe- või mitmehõlmalised või 

reverseeritavat tüüpi), kobestusadrad (tavaliselt ilma hõlmadeta) ja ketasadrad. 

2) Äkked, mida põhiliselt kasutatakse pinnase peenestamiseks peale kündi. Pulkäkke piid 

(pulgad) on kinnitatud jäiga, liigenditega või kettvõrgust raamistikule või mõnikord trumlile või 

rullile. Ketasäkkel on piide asemel üks või mitu rida lõikeservadega nõgusaid kettaid. 

3) Kobestid, kultivaatorid, rohimismasinad ja pinnasefreesid, mida kasutatakse pinnase 

töötlemiseks, umbrohtude hävitamiseks ja maa kobestamiseks kas peale kündi või taimede 

kasvamise ajal. Need masinad koosnevad tavaliselt horisontaalsest raamist sellele mitmes 

reas, kas jäigalt või vedrutavalt, paikselt või liikuvalt, kinnitatud erinevat tüüpi tööriistadest 

(hõlmad, kettad, piid jne), mis mõnikord on vahetatavad. 

4) Külvikud ja istutusmasinad seemnete, sibulate, mugulate jne või taimede mulda 

panemiseks. Need koosnevad kastist, punkrist või muust, tihti ratastele paigutatud mahutist, 

mis on varustatud seadmetega materjali jagamiseks, vao moodustamiseks ning tavaliselt ka 

selle kinniajamiseks. 

5) Väetise- või sõnnikulaoturid. Laoturid sõnniku või tahkete väetiste (keemiliste väetiste, 

komposti jne) laialipuistamiseks, sageli ratastele paigutatud, koosnevad tavaliselt mahutist, 

mis on varustatud jaotusmehhanismiga nagu liikuva põhja, tigutransportööri, lõputute kettide 

või tsentrifugaalketastega; samal otstarbel kasutatavad portatiivsed seadmed kuuluvad 

samuti siia. 

Haagised liikuva põhja ja peenestava ja laialipilduva seadisega, mis tühjendamise ajal võivad 

töötada sõnnikulaotajatena, ja lõgalaotajad, mis tavaliselt koosnevad ratastele paigaldatud ja 

laialipilduvate plaatide või moldidega varustatud paagist, kuuluvad rubriiki 8716. 

Portatiivsed inžektorid väetiste pinnasesse viimiseks, mis koosnevad pikast õõnsast 

vardast, mille kaudu pumba abil viiakse vedel väetis pinnasesse, kuuluvad samuti siia 

rubriiki. 

6) Masinad maa puhastamiseks põõsastest, aluskasvust, ärakoristatud kultuuride vartest, 

juurtest jne. Tavaliselt koosnevad need kahest suurest rattast ja lõiketeradega trumlist. 

7) Kivikoristusmasinad. Need sarnanevad äketele, kuid on varustatud kahe hammastereaga, 

mis koondavad kivid restpõhjaga punkrisse. 

8) Rullid pinnase tihendamiseks. Siia kuuluvad siledad ja kõrbulised rullid, ketasrullid, 

tihendusrullid jne. Samuti kuuluvad siia aia- ja mururullid, spordiplatside ja mururadade rullid 

jne. 

9) Harvendusmasinad (näiteks peediharvendajad), mida kasutatakse noorte taimede 

eraldamiseks. Need võivad olla väga keerulised, fotoelektriliselt juhitavad masinad. 

10) Taimede latvade või võsude tagasilõikamise masinad nende liigse kasvu piiramiseks. 

69

70 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhenditele (vt jaotise XVI üldisi selgitusi) 

kuuluvad siia rubriiki ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad. Sellisteks on, inter alia: 

adervarred, eelkoorijad, terad, hõlmad, adrakettad (k.a teemantservadega terad, kettad jne); 

tööriistad ja piid (jäigad või vedrutavad) kobestitele, kultivaatoritele ja rohimismasinatele; äkete 

piid, trumlid ja kettad; rullide silindrid, segmendid ja osad; jaotusmehhanismid väetiselaoturitele, 

külvi- ja istutusmasinatele; terad, hambad, kettad ja muud tööriistad pinnasefreesidele. 

* 

* * 


a) Istutuspulgad, -tõlvad, -vaiad ja muud taolised käsiinstrumendid (rubriik 8201). 

b) Vedeliktõstukid ja -pumbad (k.a telgpumbad monteerimiseks põllunduslike masinate ratastele 

pritsimiseks jne) (rubriik 8413). 

c) Mehaanilised põllunduslikud, aianduslikud või metsanduslikud seadised (nii käsitsi kui muul viisil 

käitatavad) vedelike või pulbrite pihustamiseks (rubriik 8424). 

d) Sõnnikulaadurid jm põllunduslikud, aianduslikud või metsanduslikud tõsteseadmed rubriigist 8428. 

e) Iseliikuvad ühekopalised laadurid ja teerullid (rubriik 8429). 

f) Maa kaevamise, puurimise, tasandamise või maavarade kaevandamise masinad ja mitte-iseliikuvad 

teerullid (rubriik 8430). 

g) Kändude juurimise ja puude ümberistutamise masinad (rubriik 8436). 

h) Põllundusveokid ja -haagised (grupp 87). 

8433 MASINAD PÕLLUKULTUURIDE KORISTUSEKS NING 

VILJAPEKSUKS, K.A PÕHU- NING HEINAPRESSID; MURU- JA 

HEINANIIDUMASINAD; SEADMED KANAMUNADE, PUUVILJADE JM 

PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE PUHASTAMISEKS, SORTEERIMISEKS 

JA LIIGITAMISEKS, V.A RUBRIIGI 8437 SEADMED: 

- niidukid muruplatside, parkide ning spordiväljakute korrashoiuks: 

8433 11 - - mootorniidukid horisontaaltasandis pöörleva lõiketeraga 

8433 19 - - muud 

8433 20 - muud niiduagregaadid, k.a traktoritele monteeritavad 

8433 30 - muud heinatöömasinad 

8433 40 - põhu- ning heinapressid, k.a presskogurid 

- muud saagikoristusmasinad; viljapeksumasinad: 

8433 51 - - teraviljakombainid 

8433 52 - - muud viljapeksumasinad 

8433 53 - - juur- ja mugulviljakoristid 

8433 59 - - muud 

8433 60 - seadmed kanamunade, puuviljade jm põllumajandussaaduste puhastamiseks, 

sorteerimiseks ja liigitamiseks 

8433 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad järgmisteks töödeks käsiinstrumentide asemel kasutatavad mehhanismid 

ja masinad: 

A) Põllukultuuride koristamine (näiteks viljalõikus, juurviljakoristus, puuviljade ja marjade 

korjamine, viljapeks, vihkude sidumine). Samuti kuuluvad siia heinakoristusmasinad ja 

muruniitjad, põhu- ja heinapakkimismasinad. 

B) Masinad munade, puuviljade jm. põllumajandussaaduste puhastamiseks, sorteerimiseks või 

liigitamiseks. 

Rubriigi 8432 seletused on, mutatis mutandis, rakendatavad ka sellele rubriigile, näiteks 

viljalõikus- või viljapeksuseadmatega, heinaniidukite või muude vahetatavate seadistega 

varustatud traktorite või mootorrehade osas.

A) VILJALÕIKUS- JA VILJAPEKSUMASINAD, KAASA ARVATUD PÕHU- JA 

HEINAPAKKIJAD; HEINA- JA MURUNIIDUKID 


1) Käsi- või mootor-muruniidukid. Neil võib olla sõrmlatt nagu põllunduslikel heinaniidukitel, 

pöörlevad labad, mis lõikavad rohtu liikumatu horisontaalse noa vastas, või pöörlev ketas 

selle välisserval paiknevate nugadega. 

2) Niidukid (k.a motoriseeritud) heina jne niitmiseks. Tavaliselt koosnevad need 

horisontaalsest sõrmlatist ja segmentidega vikatist, mis liikudes võnkuvalt sõrmlati sõrmede 

vahel lõikab rohtu, kuid võivad koosneda ka pöörlevatest, välisserval nugadega varustatud 

ketastest või trumlitest. 

3) Niidukid, mis on varustatud seadmetega vihkude või vaalude moodustamiseks (niidukvaalutajad 

ja viljaniidukid) 

4) Heinakaarutajad (näiteks piide või trumlitega). 

5) Loorehad, mis tavaliselt koosnevad ratastele paigutatud poolringikujuliste automaatselt 

ülestõstetavate piide reast. 

6) Heinakogujad, vaalukogujad, vihusidujad. 

7) Heina- või põhupallijad, mis jätavad pallid põllule. 

8) Viljakoristuskombainid, mis niidavad, peksavad, puhastavad ja laadivad vilja. 

9) Maisikoristuskombainid, tõlvikukorjajad, maisikoristajad ja maisipeksumasinad. 

10) Koristusmasinatega püsivalt ühendatud iselaadivad haagised, rohu, (tera)maisi jne 

lõikamiseks, peenestamiseks ja transportimiseks. 

11) Puuvilla noppimise masinad. 

12) Linakitkumismasinad. 

13) Viinamarjakoristusmasinad (iseliikuvad või haagisel). 

14) Aedviljade (ubade, tomatite jne) koristamise masinad. 

15) Kartulivõtumasinad (adra, hargi või võre tüüpi). 

16) Pealselõikajad, peedikombainid ja juurviljade koristusmasinad peedi ja muude 

juurviljade koristamiseks. 

17) Silokombainid. 

18) Puuraputajad. 

19) Muude põllukultuuride (õliseemnete jne) koristusmasinad. 

20) Viljapeksumasinad. Samuti kuuluvad siia rubriiki viljapeksumasinate automaat-söötjad (s.o 

abimasinad, mis on ettenähtud peksumasinale vilja ühtlase etteandmise tagamiseks ja 

vihusidemete avamiseks), esitatuna kas koos viljapeksumasinaga või eraldi. 

21) Maisitõlviku ümbert lehtede eemaldamise masinad; teramaisi peksumasinad. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki iseliikuvad muruniidukid, mis koosnevad kolme- või 

neljarattalisest juhiistmega alusmasinast ja sellega alaliselt ühendatud, s.t. ainult teritamiseks või 

hooldamiseks mahavõetavast, lõikeseadmest. Kuivõrd nende põhifunktsiooniks on muruniitmine, 

jäävad nad siia rubriiki ka siis, kui neil on haakeseadis kerge haagise vedamiseks või 

tõukamiseks. 

Ometigi välistatakse siit rubriigist kerged masinad näiteks muru ühtlustamiseks või rohu niitmiseks piki 

seinu, ääriseid või põõsaste alt. Need masinad, mis koosnevad kergel metallraamil paiknevast väikesest 

sisepõlemismootorist või metallkäepideme otsa paigutatud elektrimootorist ja lõikurist, milleks on tavaliselt 

üks või mitu peenikest nailonniiti, klassifitseeritakse rubriigis 8467. 

B) MASINAD MUNADE, PUUVILJADE VÕI MUUDE PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE 

PUHASTAMISEKS, SORTEERIMISEKS VÕI LIIGITAMISEKS 

Siia rubriiki kuuluvad ka masinad, nii aianduses, põllumajanduses kui ka tööstuses 

kasutatavad, selliste toodete nagu munad, puuviljad, kartulid, kurgid, juurikad, sibulad, 

sparglivõrsed ja kornišoonid sorteerimiseks suuruse, kuju, kaalu jne järgi. Nad jäävad siia rubriiki 

ka siis, kui töötavad elektriliselt (näiteks fotoelektrilised kontrolli ja liigitusseadmed), või kui 

neil on lisaseadiseid (näiteks munade testimiseks või toodete märgistamiseks). 

Seemnete, teravilja või kuivataud kaunviljade puhastamise, sorteerimise või liigitamise masinad 

välistatakse siit (rubriik 8437). 

* 

* * 

71

Teatavad siia rubriiki kuuluvad masinad (näiteks viljalõikusmasinad, kombainid, 

viljapeksumasinad, vaalukogujad, koguja-pressid, sorteerimismasinad) sisaldavad tihti 

abistavaid tõste-, ümberpaigutus- või teisaldamisseadmeid (näiteks lintkonveiereid, vihu- või 

põhutõstukid, kett-kopptõstukid); need klassifitseeritakse koos masinaga eeldusel, et nad 

esitatakse sellega koos; eraldi esitatuna langevad nad rubriiki 8428. 

72 

OSAD 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siin rubriigis, näiteks: 

niidu- ja viljakoristusmasinate sõrmlatid, nende tõstemehhanismid ja särmed; niidukite või 

muruniitjate vikatikepsud; viljalõikusmasinate rehikud, roobitsad, platvormid ja vihusidumismehhanismid; 

vaalutajate manused; heedrid; viljapeksumasinate või kombainide trumlid, 

peksukorvid, põhukpuisturid, aganapuhurid jne; adrad, piid, hargid jm. kartulivõtmismasinate või 

muude juurviljade koristusmasinatele; heinakaarutite piid ja trumlid; loorehade piid ja reha 

tõstmise mehhanismid; heina- või vaalukogujate rehad. 

* 

* * 


a) Niidukite vikatid ja vikatinoad (rubriik 8208). 

b) Vihu-, põhu- või pallitõstukid; „ventilaatori tüüpi” põhu- või heinaelevaatorid; terade kopptõstukid ja 

pneumaatilised elevaatorid; põllumajanduslikud kraanad ja muud tõste-, laadimis- või 

ümberpaigutusmasinad (rubriik 8426 või 8428). 

c) Puude langetamise või juurimise seadmed ning farmitüüpi põhupurustajad, juurikalõikurid, 

terapurustajad ja ovoskoobid (rubriik 8436). 

d) Masinad seemnete, teravilja või kuivatatud kaunviljade puhastamiseks, sorteerimiseks või liigitamiseks 

ning jahutööstuse seadmed (rubriik 8437). 

e) Puuvilla puhastamise seadmed (rubriik 8445). 

f) Tubakalehtede korjamise või lõikamise masinad (rubriik 8478). 

8434 LÜPSIMASINAD JA PIIMANDUSMASINAD: 

8434 10 - lüpsimasinad 

8434 20 - piimandusmasinad 

8434 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad mehaanilised lüpsimasinad ning muud, nii farmi kui ka 

tööstuseseadmed, mida kasutatakse piima töötlemisel ja teiste piimasaaduste tootmisel. 

I) LÜPSIMASINAD 

Lüpsimasina koosseisu kuulub grupp kummist voodriga nisakanne, mis on painduvate torude 

abil ühenduses ühelt poolt pulsaatoriga varustatud vaakumpumbaga ja teiselt poolt (tavaliselt 

roostevabast metallist) piimamahutiga. Pulsaator, mis on paigaldatud piimanõu kaanele annab 

nisakannu ja selle voodri vahele kordamööda atmosfäärse rõhu ja suhtelise vaakumi. Sellist 

kogumit nisakannudest, pulsaatorist ja piimanõust nimetatakse „lüpsiaparaadiks”. 

Teatavates väiksemahulistes lüpsimasinates võivad piimamahuti ja vaakumpump paikneda 

ühisel alusel (üksik- või paarisaparaadid). 

Suuremamahulistes lüpsimasinates paiknevad erinevad koostisosad tavaliselt eraldi. 

Vaakumpumbaga võib torudega ühendada muutuva arvu piimaanumaid. Mõnel tüübil 

piimaanumad puuduvad, piim juhitakse nisakannudest otse mööda tavaliselt statsionaarset 

torustikku jahutusseadmesse või säilituspaaki. Need tüübid hõlmavad lüpsirobotid, ehk tahtele 

alluvad lüpsisüsteemid. Need süsteemid, millesse on sisse ehitatud kõik automaatlüpsiks 

vajalikud seadmed, sealhulgas (programmeeritav/arukas) robotkäsi, elektroonilised seadmed, 

vaakumpumbad, kompressor, pesumasin, piimaarvestid jne, on mõeldud lehmade lüpsmiseks 

nende omal tahtel. Igal lehmal on identifitseerimiseks vajalik mikrokapsliga kaelarihm, ning 

süsteem otsustab, kas lehm vajab lüpsmist. Lüpsmine toimub robotkäe abil, mis on varustatud

laseri toel toimiva nägemissüsteemiga, mis võimaldab piima väljatõmbeseadmed suunata otse 

lehma nisadele. 

Koos esitatult klassifitseeritakse selliste masinate erinevad komponendid siin rubriigis kui 

osad, mis XVI jaotise märkuse 4 mõttes moodustavad funktsionaalse terviku (vt selle jaotise 

üldisi selgitusi). Siiski ei klassifitseerita siia rubriiki aparaate ja lisaseadiseid, mis otseselt ei 

ole lüpsmisega seotud (filtrid, jahutusseadmed, säilituspaagid, seadmed nisakannude ja torude 

puhastamiseks jne); need klassifitseeritakse igaüks talle omases rubriigis. 

II) PIIMA TÖÖTLEMISE SEADMED 

Sellesse rühma kuuluvad homogenisaatorid. 

Need lõhustavad rasva väikesteks osakesteks, mis on kergemini seeditavad ning püsivad 

kauem emulsioonina, ilma et moodustuks koor. 

Põhiline osa piima töötlemise seadmetest põhineb oluliselt soojusvahetusel ning seetõttu välistatakse 

(rubriik 8419), näiteks pastöriseerimise või steriliseerimisaparaadid; piima kondenseerimise või 

kuivatamise seadmed; piima jahutusseadmed. 

Veel välistatakse siit rubriigist: 

a) Külmutusseadmed (kas spetsiaalselt piima jahutamiseks või säilitamiseks ettenähtud või mitte) ja 

piima jahutuspaagid, milles paikneb külmutusseadme aurusti (rubriik 8418). 

b) Koorelahutid, filterpressid ja muud filtreerimis- või puhastusseadmed või -aparaadid (rubriik 8421). 

(lihtsad filterlehtrid ja piimafiltrid klassifitseeritakse siiski vastavalt nende materjalile). 

c) Piimanõude pesemise masinad ja piima villimise või pakkimise masinad (rubriik 8422). 

III) PIIMATOODETE VALMISTAMISE MASINAD 

Tuleb rõhutada, et koorelahutid välistatakse (rubriik 8421). Siiski kuuluvad siia rubriiki 

masinad, mida kasutatakse või või juustu tootmiseks. Nende hulka kuuluvad: 

A) Või valmistamise masinad. 

1) Võimasin koosneb tavaliselt roostevabast terasest trumlist, mille sees on arvukalt 

vaheseinu või labasid. Trummel või labad pannakse mootoriga pöörlema ning selle 

tulemusena tekivad löögid, mis klopivad koore vahule ning muudavad selle vähehaaval 

võiks. 

2) Kombineeritud võimasinad ja nende liikuvad osad. Masinad, mida kasutatakse 

pidevalt või tootmiseks, koosnevad peamiselt elektrimootoritest, mis panevad liikuma 

kiiresti pöörlevate osadega silindrid, mis muudavad koore võiks. Või pressitakse masina 

töötavate osade kaudu välja pideva joana. 

3) Võivormimismasinad, mis annavad võile kaubandusliku kuju, kuid peale masinate, mis 

võid pakivad või kaaluvad (rubriigid 8422 ja 8423). 

B) Juustu valmistamise masinad. 

1) Masinad kalgendatud piima ja koore segude peenestamiseks ja homogeniseerimiseks 

pehmete või koorejuustude valmistamisel. 

2) Masinad kõvade, poolkõvade ja pehmete või koorejuustude vormimiseks, kuid välja 

arvatud masinad, mis ühtlasi pakivad või kaaluvad toodet (rubriik 8422 või 8423). 

3) Juustupressid (nt mehaanilist, pneumaatilist jne tüüpi), mida kasutatakse, eriti kõvemate 

juustusortide valmistamisel, nii tootele kuju andmisel kui ka liigse vedeliku 


* 

* * 

Tuleb märkida, et rubriigist välistatakse palju piimatööstuses kasutatavaid masinaid. Näiteks säilitus-, 

valmimis-, töötlemispaagid ja -vannid jne, mille töö otseselt sõltub kõigepealt nendega seotud soojendus- 

või jahutusseadmetest, langevad rubriiki 8418 või 8419, vaatamata sellele, kas neis on või ei ole ka 

mehaanilisi seadiseid, nagu segamislabasid. Paagid jne, mis pole ühendatud soojendus- või 

jahutusseadistega, kuid sisaldavad selliseid mehaanilisi elemente nagu hõõrumis-, segamis- või 

tampimisseadised jne, klassifitseeritakse siin rubriigis eeldusel, et nad on identifitseeritavad kui 

piimatööstuses kasutamiseks ettenähtud. Kui nad ei ole ettenähtud mingi kindlapiirilise kasutusala jaoks, 

klassifitseeritakse nad rubriigis 8479. Paagid jne, mis pole varustatud ei soojustehniliste ega ka 

73

mehaaniliste seadistega klassifitseeritakse vastavast materjalist toodetena (näiteks rubriigis 7309, 7310, 

7419, 7611 või 7612). 

74 

OSAD 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siin rubriigis, näiteks: 

lüpsiämbrid, nende kaaned, pulsaatorid, nisakannud ja muu lüpsimasina garnituur (peale 

nisakannude kummivoodri jms – rubriik 4016); võimasina trumlid; võitöötlusmasinate lauad ja 

rullid; või või juustu vormimismasinate vormid. 

* 

* * 

Rubriigist välistatakse kodumasinad, mis langevad rubriiki 8210 või 8509. 

8435 PRESSID, PEENESTID JM SEADMED VEINI, SIIDRI, 

PUUVILJAMAHLADE JMS JOOKIDE VALMISTAMISEKS: 

8435 10 - seadmed 

8435 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad nii põllumajanduslikud kui ka tööstuslikud masinad, mida kasutatakse 

veini, siidri, perri, puuviljamahlade või muude taoliste, kääritatud või kääritamata jookide 



A) Masinad mahla eraldamiseks, käsitsi või mehaaniliselt käitatavad, mahladele, mis pole 

ettenähtud kääritamiseks (näiteks tsitrusviljadest, virsikutest, aprikoosidest, ananassidest, 

tomatitest). 

B) Õuna- või pirnipurustajad, käsiajamiga või mehaanilised. Need koosnevad punkrist ja 

riivimis- või muljumisseadmest. 

C) Mehaanilised või hüdraulilised siidripressid, kaasa arvatud „mobiilsed” ratastega vankrile 

paigaldatud pressid. 

D) Viinamarjapressid ja -purustajad, näiteks: 

1) Viinamarjade purustamise masinad. Need koosnevad tavaliselt kahest soonilisest 

silindrist, või siis ühest labadega silindrist ja eraldavad marjadest mahla ilma seemneid ja 

viljavarsi purustamata. Rubriiki kuuluvad ka mehumasinad, mis on varustatud pumbaga 

saadud mahla pumpamiseks kääritustõrde. 

2) Masinad mahla (veinivirde) eraldamiseks värskeltpressitud viinamarjade vartest. 

Tavaliselt koosnevad need perforeeritud paagist selles pöörlevate labadega. Mõned 

mudelid ühendavad pressimise ja marjavarte eraldamise. 

3) Pressid mahla eraldamiseks purustatud ja läbikurnatud viinamarjamehust või 

kääritustõrre setetest. Neid on kahte põhitüüpi: 

i) Perioodilise toimega mehaanilised või hüdraulilised pressid, milles pressplaat 

surub vahetatavas võrekonstruktsiooniga mahlakogumisnõule toetuvas puuris 

(„korvis”) paiknevale mehule. Rubriiki kuuluvad hüdraulilised portaalpressid on 

konstrueeritud nii, et saab järjest täita mahlakogumisnõusid, mis on tavaliselt kärudele 

monteeritud. 

ii) Pidevtoimega pressid, milles viinamarjad viiakse masinasse ja pressitakse seal 

tigukruvi abil. 

E) Purustusmasinad, varustatud hammastatud silindrite või pöörlevate nugadega 

pressimisjäägikookide purustamiseks enne edasist pressimist. 

Välistatakse masinad mahla, virde, veini, siidri või perri edasiseks töötlemiseks, näiteks: 

a) Jahutid, sterilisaatorid, pastörisaatorid ja kontsentraatorid (rubriik 8419). 

b) Tsentrifuugid, filterpressid ja muud filtreerimis- või selitamisseadmed ja -aparaadid (rubriik 8421). 

(lihtsad filtreerimislehtrid klassifitseeritakse siiski lähtudes nende koostismaterjalist). 

OSAD


klassifitseeritakse ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siin rubriigis, näiteks: 

mahlaeraldusmasinate purustussilindrid; õunapurustajate hammassilindrid ja riivid; 

viinamarjapresside ja varreeraldajate silindrid; viinamarjapresside korvid ja mahlakogumisnõud, 

tigukruvid, surveplaadid, raamid jne; koogipurustusmasinate hammassilindrid või noad jne. 

* 

* * 


a) Mahlaeraldajad, mis langevad rubriiki 4419, 8210 või 8509. 

b) Veini, mahla, siidri jne pumbad, isegi kui spetsiaalselt selleks ettenähtud (rubriik 8413). 

c) Tsentrifuugid veini eraldamiseks settest (rubriik 8421). 

d) Villimisseadmed, korkimismasinad ja muud masinad rubriigist 8422, kaasa arvatud aurujoa-seadmed 

tõrte puhastamiseks jne. 

e) Puuviljakonveierid (rubriik 8426 või 8428). 

f) Masinad puuviljade koorimiseks, lõikumiseks või kividest puhastamiseks (rubriik 8438). 

8436 MUUD PÕLLUHARIMISES, AIAPIDAMISES, METSANDUSES, 

KODULINNUKASVATUSES JA MESINDUSES KASUTATAVAD 

MASINAD, K.A IDANDAJAD (MEHAANILISTE VÕI 

SOOJENDUSSEADMETEGA); INKUBAATORID JA TIBUSOOJENDID 

(BRUUDERID) : 

8436 10 - masinad ja seadmed loomasööda valmistamiseks 

- linnukasvatusseadmed; inkubaatorid ja tibusoojendid (bruuderid): 

8436 21 - - inkubaatorid ja tibusoojendid (bruuderid) 

8436 29 - - muud 


- osad: 

8436 91 - - linnukasvatusseadmetele ja masinatele 

8436 99 - - muud 

See rubriik katab rubriikidesse 8432 kuni 8435 mittekuuluvad seda liiki masinad, milliseid 

kasutatakse farmides (k.a põllunduskoolides, kooperatiivides või katsejaamades), metsanduses, 

aiandites, linnukasvatuses või mesinduses. Ometigi ei kuulu siia ilmselt tööstustes 

kasutamiseks ettenähtud masinad. 

I) MUUD PÕLLUNDUSLIKUD, AIANDUSLIKUD VÕI METSANDUSLIKUD MASINAD; 

IDANDAMISSEADMED 


A) Seemnete puhtimise masinad, mis tavaliselt koosnevad ühest või enamast punkrist ja 

pöörlevast trumlist, milles punkrist sinna lastud seemned kaetakse insektitsiidsete või 

fungitsiidsete pulbritega. 

Siiski välistatakse siit rubriigist pritsimis- ja pihustusseadmed (rubriik 8424) 

B) Veskid väetiste peenestamiseks või segamiseks. 

C) Masinad pistikute või pookokste lõikamiseks viinamarjadelt, viljapuudelt jne. 

D) Hekikujundamismasinad. 

E) Masinad ja seadmed loomasööda valmistamiseks, sellised nagu näiteks: 

1) Õlikookide purustajad. 

2) Kapsaraiumismasinad ja muud masinad roheliste lehttaimede purustamiseks. 

3) Juurviljade purustamis- või lõikumismasinad peedi, kaalika, porgandi jne söödaks 

ettevalmistamiseks. 

4) Põhu-, heina- või silolõkurid, kas silotorni täitmiseks ettenähtud konveieriga või ilma. 

5) Purustusmasinad kaera, odra jne söödaks valmistamiseks. 

6) Farmides kasutatavat tüüpi masinad nisu, maisi, odra ja muude söötade 

purustamiseks või jahvatamiseks; farmi-tüüpi jahuveskid. 

7) Söödasegajad. 

75

F) Automaatjootjad veistele, hobustele, sigadele jne, näiteks need, mis koosnevad anumast ja 

hingedega plaadist, millele ninaga vajutades loom avab tee vee juurdevooluks anumasse. 

G) Mehaanilised käärid loomade pügamiseks. 

Tavalised käsikäärid siia ei kuulu (rubriik 8214 või 8510). 

H) Metsatööstuse masinad, nagu: 

1) Puude juurimise masinad, mis võttes haaratsitega kinni puu tüvest tõmbavad selle 

hüdrauliliste tungraudade jõul koos juurtega maast lahti. 

2) Puude langetamise masinad hüdraulilite nugadega või saega, varustatud laasimis ja 

tükeldamisseadistega või haaratsitega tüvede tõstmiseks ja virnastamiseks või mitte, ja 

traktorile monteerimiseks ettenähtud puulangetajad, mis töötavad kasutades puu juuri 

läbilõikavat sahka ja traktori jõudu võimendavat teleskoopset noolt. 

3) Puude ümberistutamise masinad, mis on varustatud mullapalli väljalõikamise teradega 

ja suudavad vajadusel puid lühikest maad edasi transportida. 

4) Juurtepurustajad, mis kasutades nugadega kettaid purustavad puujuured teatava 

sügavuseni allpool maapinda. 

5) Masinad okste, hao jne purustamiseks peale puude langetamist, laasimist jne 

kasutades raienugasid. Puru eemaldatakse puhuri abil. 

76 

IJ) Idandusseadmed („germinaatorid”) eeldusel, et nad on ühendatud mehaaniliste (näiteks 

pumbad, mootorid või ventilaatorid) või termiliste seadistega. Lihtsad seadmeteta kastid siia 

ei kuulu (klassifitseeritakse nende materjalist lähtudes). 


a) Lõiketerad ja -noad juurviljapurustajatele, põhuhakkijatele jne rubriik 8208). 

b) Masinad ja seadmed, mis töötavad temperatuuri muutmise kaasabil (rubriik 8419). Näiteks rubriiki 

8419 kuuluvad sellised heinakuivatid, kartulite või loomasöötade autoklaavid jne, kuid 

soojusseadmetega inkubaatorid ja bruuderid jäävad siia rubriiki. 

c) Mehaanilised seadmed vedelike või pulbrite pritsimiseks või pihustamiseks (rubriik 8424). 

d) Pneumaatilised või „puhuri”-tüüpi elevaatorid; vintsid puude väljajuurimiseks, lohistamiseks või 

laadimiseks jne; muud tõste-, teisaldamis- või laadimisseadmed (rubriik 8425, 8426 või 8428). 

e) Masinad puude istutamiseks, aukude puurimiseks; buldooserid ja universaalbuldooserid 

metsalangetamiseks või lankide puhastamiseks (rubriik 8429 või 8430). 

f) Tööstuslikud suhkrupeedi hakkimise masinad (rubriik 8438). 

g) Puiduhakkijad rubriigist 8439. 

h) Masinad puidu koorimiseks veejoaga (rubriik 8424) ja muud puidukoorimismasinad (rubriik 8465 või 

8479). 

ij) Puidutöötlemismasinad (rubriik 8465 või 8467.). 

k) Spetsiaalselt tüvede lohistamiseks ettenähtud traktorid (kokkuveotraktorid) (rubriik 8701). 

l) Mehaanilised poegimis-abivahendid (rubriik 9018). 

m) Rahetõrjekahurid (rubriik 9303). 

II) LINNUKASVATUSMASINAD, INKUBAATORID JA BRUUDERID 


A) Inkubaatorid. Need aparaadid on varustatud seadmetega, mis võimaldavad kandikutele 

asetatud munad automaatselt ümber pöörata täpselt kontrollitava temperatuuri, õhuvoolu ja 

niiskusega keskkonnas. Need võivad sisaldada personaalarvutiga ühendatud 

reguleerimissüsteemi, et inkubatsioonitulemus oleks optimaalne. Mõned inkubaatorid, nn 

combi-inkubaatorid on sisseehitatud haudefunktsiooniga. 

B) Haudemasinad. Nendesse reguleeritavate kütte- ja õhuringlusseadmetega aparaatidesse 

pannakse hauduma korvidesse või spetsiaalsetele kandikutele asetatud munad. 

C) Tibusoojendid (bruuderid), suuremad kütte- ja jahutusseadistega seadmed, mida 

kasutatakse väiketibude hooldamisel. 

D) Kasvatus- ja munemisseadmed ehk „patareid”, suured konstruktsioonid, mis on 

varustatud automaatseadistega söögikünade täitmiseks, põrandate koristamiseks ja munade 

kokkukorjamiseks. 

E) Munade läbivalgustamise seadmed (ehk testrid) mehaaniliste seadistega (k.a 

fotoelektrilised testrid), aga mitte lihtsad läbivalgustuslambid.

Seadmed, mis on varustatud sorteerimis- või prakeerimismehhanismiga, välistatakse (rubriik 8433). 

F) Sooeristus- ja vaktsineerimisvahendid, mis võimaldavad haudejaamades eristada eri 

soost tibud ja need vaktsineerida. Need aparaadid ei ole ette nähtud kasutamiseks 

veterinaarkirurgias. 

Sellesse rubriiki ei kuulu nn tibude loendamis- ja kastitusaparaadid, mida kasutatakse tibude 

automaatseks loendamiseks ja kastidesse paigutamiseks (rubriik 8422); tibude käitlemine on esmane 

funktsioon, loendamine on teisene funktsioon, mis võimaldab panna kastidesse teatav arv tibusid, mis 

määratakse kindlaks kasti mõõtmete järgi. 

III MESINDUSMASINAD 


A) Meepressid. 

B) Masinad vahast kärjepõhjade vormimiseks. 


a) Tarud, mis klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile (tavaliselt rubriik 4421). 

b) Kuumaveevannid vahakamakate ülessulatamiseks, k.a kruvipressidega seadistatud (rubriik 8419). 

c) Tsentrifugaal-tüüpi seadmed mee eraldamiseks (meevurrid) (rubriik 8421). 

d) Vedelike või pulbrite pihustusseadmed ja suitsutamisriistad rubriigist 8424. 

OSAD 


klassifitseeritakse ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siin rubriigis. 

8437 SEADMED SEEMNE-, TERA- JA KAUNVILJADE PUHASTAMISEKS, 

SORTEERIMISEKS NING LIIGITAMISEKS; JAHU VALMISTAMISEL 

NING TERA- JA KUIVATATUD KAUNVILJADE TÖÖTLEMISEL 

KASUTATAVAD MEHHANISMID, V.A FARMIDES KASUTATAVAD 

SEADMED: 

8437 10 - seemne, teravilja ja kuivatatud kaunvilja puhastamiseks, sorteerimiseks ning 

liigitamiseks 

8437 80 - muud masinad 

8437 90 - osad 

I) MASINAD SEEMNETE, TERADE VÕI KUIVATATUD KAUNVILJADE PUHASTAMISEKS, 

SORTEERIMISEKS VÕI LIIGITAMISEKS 

Siia rubriiki kuuluvad nii aianduslikud, põllunduslikud kui ka tööstuslikud masinad, milliseid 

kasutatakse viljaterade, kuivatatud kaunviljade, seemnete jne puhastamiseks, sorteerimiseks 

või liigitamiseks kasutades tuulamist, läbipuhumist, sõelumist jne. Selliste masinate hulka 

kuuluvad: 

1) Tuulamismasinad, mis koosnevad toitepunkrist, ventilaatorist ja (tavaliselt vibreerivatest) 

sõeltest. 

2) Sorteerivad tuulamismasinad, triöörid ja seemne- või teraselektorid on keerulisema 

ehitusega masinad, mis puhastavad õhuvoolude abil ja sorteerivad seemneid või teri kaalu, 

suuruse või kuju järgi. Mõned seemneselektorid jne sisaldavad lisaseadmeid seemnete 

katmiseks isektitsiidsete pulbritega jne. 

3) Sõelumislindid, sageli kasutatavad peediseemnete puhastamiseks. Need on toitepunkri alt 

rullidel läbijooksvad kalduasetsevad lõputud lindid. Seemned veerevad vabalt lindilt maha, 

kuid kerged taimejäätmed jäävad lindi plüüžkanga külge kinni. 

4) Spetsiaalsed masinad seemnete külviks valimiseks jaliigitamiseks. 

77

Samuti kuuluvad siia rubriiki jahutööstuse masinad terade puhastamiseks või sorteerimiseks 

enne jahvatamist. Mõned neist töötavad samadel printsiipidel kui ülalkirjeldatud tuulamis-, 

läbipuhumis- või sorteerimismasinad, kuid on ettenähtud suuremale tootlikkusele ja on 

jahutööstusele spetsialiseeritud, näiteks: 

1) Terade tsüklonseparaatorid. 

2) Puhastamis- ja sorteerimismasinad pöörlevate perforeeritud või pesadega trumlitega. 

3) Tuulamis-sõelumismasinad võnkuvate sõeltega. 

4) Magneetilised või elektromagneetilised separaatorid ja sorteerijad. 

5) Pesemismasinad, kivide eemaldajad ja „vuhisevad” masinad, täiendavate 

kuivatuskolonnidega või ilma. 

6) Terade puhastamise masinad. 

7) Terade kuivatamise masinad, kas koos kütte- või kaalumisseadmetega või ilma. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki kombineeritud masinad, mis samaaegselt puhastavad, 

sorteerivad ja prakeerivad teri, kaasa arvatud elektromagneetilise separatsiooni seadmeid 

sisaldavad. 

78 

II) JAHUTÖÖSTUSES KASUTATAVAD MASINAD 

Lisaks terade puhastamise, sorteerimise või liigitamise masinatele (vt osa I eespool) loetakse 

jahutööstuses kasutatavate masinate hulka järgmised: 

A) Teatavad masinad terade segamiseks või ettevalmistamiseks enne jahvatamist, 

näiteks: 

1) Masinad terade segamiseks kindlas vahekorras. 

2) Terade kammimise masinad, mis koosnevat tihvtidega trumlitest, mis keerlevad 

kummisilindrite vastas ja sel moel eemaldavad pehmemad terad. 


a) Temperatuuri muutmise abil töötavad seadmad (rubriik 8419). Näiteks, sellised kuivatamis- või 

jahutamiskolonnid kuuluvad rubriiki 8419, kuid soojusseadmetega terakuivatusmasinad jäävad 

siia rubriiki. 

b) Tsentrifugaalkuivatid (rubriik 8421). 

c) Konveierid ja elevaatorid (näiteks koppadega, lindiga või imitüüpi pneumaatilised) (rubriik 8428). 

B) Jahvatamise või purustamise masinad, näiteks: 

1) Jahvatusveskid. 

2) Purustusvaltsid või -veskid. Need koosnevad mitmetest soonelistest, mõnikord 

seestjahutatavatest rullidest, mis purustavad terad tangudeks, jämedaks ja peenjahuks. 

3) Peenendusvaltsid või -veskid siledate valtsidega, spetsiaalselt ettenähtud tangude, 

jämeda jahu jne peenjahuks muutmieks (püüliveskid). 

4) Desintegraatorid ja löökveskid, mida kasutatakse püüli saamiseks jämedast jahust, mis 

eelmisel protsessil kleepuks rullide külge. 

5) Toiteseadmed, mis on ettenähtud purustusvaltside vahele pideva ja ühtlase terade voolu 

tagamiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu väikesed farmides kasutatavat tüüpi jahuveskid (rubriik 8436). 

C) Masinad jahu sorteerimiseks või eraldamiseks kliidest ja sõkaldest. 

Siia kuuluvad masinad jahvatamisel saadud jahu, püüli, sõkalde, kliide jne eraldamiseks. 

See eraldamine saadakse rea alljärgnevate, sageli järjestikuste, masinatega teostatud 

operatsioonide tulemusena. 

1) Sõelumismasinad („sõelurid”) jahu, tangude ja püüli eraldamiseks. 

Tsentrifugaalsõelurid koosnevad trumlist, milles pöörlevad löökvardad ja mille 

väliskatteks on erineva jämedusega sõelad. Võnkuvate (sirgete) sõeltega sõelurites 

asuvad vabalt võnkuvad sõelad ja kogumisrennid üksteise kohal. 

2) Sõelpuhastid. Need sorteerivad tange jne ning samaaegselt puhuvad välja kliid, 

kasutades võnkuvaid sõelu ja neid läbivat õhuvoolu. 

3) Kliidepuhastid. 

4) Segamismasinad jahule, tangudele jne, ka masinad jahule vitamiinide lisamiseks. 

Ometigi ei kuulu siia rubriiki: 

a) Jahu kuivatamise masinad (rubriik 8419). 

b) Õhufiltrid ja „tsüklonid”, mida kasutatakse sorteerimis- või püülimasinate heitõhu tolmust 

puhastamiseks (rubriik 8421).

c) „Saagisesalvestid” jahu väljatuleku salvestamiseks ja muud jahuanalüüsi seadmed grupist 90. 

III) MASINAD TERAVILJADE VÕI KUIVATATUD KAUNVILJADE TÖÖTLEMISEKS 

Siin käsitletavale töötlusele eelneb üldjuhul puhastamine, sorteerimine või liigitamine (vt osa 

I eespool). 


1) Masinad teraviljade või kuivatatud kaunviljade kroovimiseks. 

2) Riisi koorimis- või poleerimismasinad. 

3) Masinad kuivatatud herneste, läätsede või ubade lüdimiseks. 

4) Masinad kaerast jne helveste rullimiseks või pressimiseks, kas koos sisseehitatud 

soojusseadmetega või ilma. 

5) Spetsiaalsed veskid ja purustid teraviljade (peale toiduteravilja veskite, vaata eespool 

osa I punkti B)) või kuivatatud kaunviljade jahuks jahvatamiseks. 

6) Ohteeemaldajad ja ja „pügamismasinad” odra või kaerateradelt ohete või teravate otste 


Sellesse rubriigi ossa ei kuulu: 

a) Soojusvahetusel põhinevad masinad ja seadmed (näiteks aurutid, kuivatusseadmed või 

röstimisseadmed paisutatud või küpsetatud terade valmistamiseks; seadmed odralinnaste 

valmistamiseks, jahu röstimiseks jne) (rubriik 8419). 

b) Masinad jahvatamisele järgnevateks töötlemisprotsessideks (näiteks pagaritöödeks, makaronide 

valmistamiseks jne) (rubriik 8438). 

OSAD 


klassifitseeritakse ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siia rubriiki, näiteks: 

sõelad ja sõelaraamid toiduteraviljast jahu valmistavale tööstusele (muud kui viimistletud või 

viimistlemata sõelariie rubriigist 5911); segustamis- või sõelumissilindrid; toiduvilja veskite 

rullid, konverterid jne. 

Veskikivid, ometigi, välistatakse (rubriik 6804). 

8438 MUJAL KÄESOLEVAS GRUPIS NIMETAMATA SEADMED, MIDA 

KASUTATAKSE TOIDUAINETÖÖSTUSES NING TOITUDE JA JOOKIDE 

VALMISTAMISEL, V.A SEADMED LOOMSETE JA TAIMSETE 

RASVADE VÕI ÕLIDE EKSTRAHEERIMISEKS NING 

PUHASTAMISEKS: 

8438 10 - pagariseadmed ning seadmed makaronide, spagettide jms toiduainete 

valmistamiseks 

8438 20 - kondiitritööstuses, kakaopulbri ja šokolaadi valmistamisel kasutatavad 

seadmed 

8438 30 - suhkrutööstuse seadmed 

8438 40 - õllepruulimisseadmed 

8438 50 - lihatöötlemise seadmed 

8438 60 - puuviljade, pähklite ning aedviljade töötlemise seadmed 


8438 90 - osad 

See rubriik hõlmab käesolevas peatükis mujal nimetamata ja hõlmamata seadmeid ja 

masinaid toitude või jookide tööstuslikuks tootmiseks või valmistamiseks (kas koheseks 

tarvitamiseks või säilitisteks, inimeste või loomade tarbeks), kuid kaasa arvamata seadmeid 

loomsete või fikseeritud taimsete õlide ja rasvade ekstraheerimiseks või töötlemiseks (rubriik 

8479). 

Ometigi tuleb märkida, et praktikas välistatakse siit rubriigist paljud neil otstarbeil kasutatavad 

seadmed, näiteks: 

a) Kodumasinad (näiteks hakklihamasinad ja leivalõikamismasinad) rubriigist 8210 või 8509. 

79

) Tööstus- või laboratooriumiahjud (rubriik 8417 või 8514). 

c) Keetmise, küpsetamise, aurutamise jne masinad ja seadmed (rubriik 8419). 

d) Tsentrifuugid ja filtrid (rubriik 8421). 

e) Pudelite või purkide täitmise, pakendamise jne seadmed (rubriik 8422). 

f) Jahutööstuse seadmed (rubriik 8437). 

80 

I) PAGARISEADMED 

Neid seadmeid kasutatakse leiva, küpsiste, kondiitritoodete, tortide jne valmistamisel. Siia 

kuuluvad: 

1) Taignasegamismasinad. Need koosnevad põhiliselt statsionaarsest või pöörlevast mahutist 

ja liikuvatest või paiksetest käppadest või labadest taigna segamiseks. Teatavad suure 

kiirusega mikserid on vesijahutussärgiga. 

2) Taignajagamismasinad koosnevad mahutist, milles punkrist väljastatav tainas mehaaniliselt 

jagatakse võrdse suurusega osadeks. Need masinad sisaldavad mõnikord seadmeid taigna 

kaalumiseks või rullimiseks. 

3) Vormimismasinad valmisjagatud taignaportsjonite vormimiseks nõutavale küpsetamiseks 

valmis kujule. 

4) Leiva, tortide jne lahtilõikamismasinad. 

5) Masinad kuivikute purustamiseks. 

6) Masinad tortide, kookide jne lõikamiseks, vormimiseks, saagimiseks või täidistamiseks. 

7) Tortide kreemitamise masinad ettenähtud kreemikoguse kandmiseks valmislõigatud 

tordipõhjadele. 


a) Pagariahjud (rubriik 8417 või 8514). 

b) Taignarullimismasinad rubriigist 8420. 

II) MASINAD MAKARONIDE, SPAGETTI VÕI ANALOOGSETE TOODETE 

VALMISTAMISEKS 


1) Segamismasinad makaronitaigna valmistamiseks. 

2) Lõikamis- või stantsimismasinad rullitud taignalehest spetsiaalvormide välja lõikamiseks. 

Sageli sisaldavad need masinad ka taigna rullimise seadmeid. 

3) Pidevad ekstruuderpressid makaronidele, spagettile jne. Vastavakujuliste vormide 

kasutamisega saab neil masinatel valmistada tähtede, kontuuride jne kujulisi profiile; seejärel 

saab vastu vormiplaati käivate pöörlevate nugadega lõigata taignast soovitud paksuse või 

pikkusega tooteid. 

4) Masinad ravioli jne täitmiseks. 

5) Masinad makaronide, nuudlite jne kerimiseks vihtidesse jne. 


a) Makaronide eel- või lõppkuivatamise masinad (rubriik 8419). 

b) Masinad makaronitaigna leheks rullimiseks (rubriik 8420). 

III) SEADMED KOMPVEKITE VALMISTAMISEKS 


1) Veskid ja purustid glasuurisuhkru valmistamiseks. 

2) Kompvekisegu masinad. Need koosnevad tavaliselt mehaaniliste hõõrutite või veskitega 

mahutitest, sageli varustatud soojendus- või jahutusspiraali või -särgiga. 

3) Sõtkumismasinad põlvekujuliste võnkuvate käppadega plastiliste, suhkrusegude 

läbisõtkumiseks. 

4) Dražeemasinad. Need koosnevad tavaliselt klaasist või vasest poolkera-kujulistest alustest, 

mis pöörlevad kaldtelje ümber ning katavad kõva tuuma (näiteks mandli) suhkruga, 

šokolaadiga jne. 

5) Masinad kompvekite valamiseks, väljalõikamiseks või muul moel vormimiseks. 

Siia ei kuulu suhkru keetmise katlad või muud soojusseadmed (rubriik 8419) või jahutusseadmed 

(rubriik 8418 või 8419).

IV) MASINAD KAKAO VÕI ŠOKOLAADI TÖÖTLEMISEKS 


1) Masinad kakaoubade lüdimiseks, idude eemaldamiseks või röstitud ubade 

purustamiseks. 

2) Masinad purustatud ubade segamiseks, tampimiseks või jahvatamiseks, et saada 

kakaomass. 

3) Pressid kakaovõi eraldamiseks kakaomassist. Need masinad sisaldavad alati kakaopasta 

kuumutamise seadiseid või ekstraheerumise kiirendamiseks. 

4) Kakaopulbri valmistamise masinad pärast kakaovõi pressimist jäänud kookide 

jahvatamise teel. Tavaliselt need masinad ühtlasi ka sõeluvad ja sorteerivad pulbri ja vahel 

ka segavad teiste ainetega aroomi või lahustuvuse parandamiseks. 

5) Masinad kakaovõi, kakaopulbri, suhkru jne kokkusegamiseks. Sageli sisaldavad need 

masinad seadiseid kokkusegatavate koguste mõõtmiseks. 

6) Masinad segude valtsimiseks ja rafineerimiseks. 

7) Konhid. Need koosnevad põhiliselt soojusseadmete ja mehaaniliste rullide, 

jahvatusseadistega jne varustatud mahutitest, milles segu komponendid kuumutatakse ja 

segatakse ühtlaselt läbi. 

8) Masinad, mis enne vormimist homogeniseerivad šokolaadi ja jaotavad ühtlasteks 

portsjoniteks pressimise ja ekstrusiooni teel. 

9) Tableti- või vormimismasinad, sisaldavad tavaliselt vibratsioonseadmeid. Samuti 

sisaldavad need masinad sageli valamissõlmes kuumutusseadmeid ning seadmeid vormide 

jahutamiseks. 

10) Glasuurimismasinad koosnevad põhiliselt lintkonveierist, millel küpsised, kompvekid või 

muud maiustused kaetakse pinnalt šokolaadi või karamelliga pihustite all või sulatusvannis. 

Nendesse masinatesse kuuluvad alati kuumutuselemendid. 

V) SUHKRU TÖÖTLEMISE MASINAD 

Suhkrumahla eraldamiseks kasutatav seadmestik sõltub sellest, kas kasutatakse 

suhkruroogu või -peeti. Mahlast suhkru eraldamiseks kasutatavad masinad on ometigi mõlemal 

juhul suures osas samad. 

A) Masinad mahla eraldamiseks suhkruroost, näiteks: 

1) Lõikurid või kiududeks purustajad, mis koosnevad reast kaheteralistest nugadest, mis 

suure kiirusega pööreldes purustavad suhkruroo pikkadeks kiududeks. 

2) Narmastajad, milles roog lastakse läbi erineva kiirusega pöörlevate hammastatud rullide 

vahelt, mis roo narmasteks lõhuvad. 

3) Purustid, mis koosnevad reguleeritavatest soonelistest metallvaltsidest. Mõnedes 

masinates on ühendataud narmastamine ja purustamine. 

4) Rullveskid, mis tavaliselt koosnevad hammasrullidest purustatud suhkruroost mahla 

eraldamiseks. Harilikult sisaldavad nad toite- ja konveiermehhanisme, seadmeid vee 

pihustamiseks rullimise ajal ja leotusvanne. 

B) Masinad mahla eraldamiseks suhkrupeedist, näiteks: 

1) Pesemismasinad koosnevad seguritest või analoogsetest mehhanismidest suurtes 

kanalites, paakides jne. 

2) Lõikumismasinad. Need võivad olla suured silindrilised anumad, mille põhjaks on 

lõiketeradega varustatud pöörlevad plaadid, või pöörlevad trumlid, mille sisepinnal olevate 

lõiketerade vastu peedid surutakse kas spetsiaalsete juhtplaatide abil või 

tsentrifugaaljõuga. 

3) Diffusioonaparaadid mahla eraldamiseks lõigutud peedist osmoosi teel. Iga diffuusor 

koosneb „kalorisaatorist”, milles vett kuumutatakse spiraalsete aurutorude abil, ja suurest 

diffusioonianumast, milles kuum vesi imeb peedilõikudest suhkru välja. Siia rubriiki 

kuuluvad ka eraldi esitatud diffusioonianumad. Eraldi esitatud „kalorisaatorid” 

välistatakse (rubriik 8419). 

4) Säsipressid. 

C) Masinad suhkru ekstraheerimiseks mahlast või suhkru rafineerimiseks, näiteks: 

1) Sulfiitimisanumad, eeldusel, et nad sisaldavad mehaanilisi aktivaatoreid, kuid välja 

arvatud soojusseadmetega anumad (rubriik 8419). 

81

2) Kristalliseerimisaparaadid, mis on seadistatud aeglaste segamisseadistega. Siin 

kontsentreerimisseadmest tulnud suhkrusiirup jahutatakse ümbritseva õhuga ning viiakse 

lõpule seal alanud kristalliseerumine. 

3) Masinad suhkru saagimiseks või murdmiseks tükkideks jne. 


a) Selitusanumad, mahla kontsentreerimisseadmed, vaakumis keetmise või kristalliseerimise nõud ja 

muud seadmed rubriigist 8419. 

b) Tsentrifugaalseparaatorid ja filterpressid (rubriik 8421). 

82 

VI) PRUULIMISSEADMED 


1) Idandamis- või linnastamismasinad aeglaste segamisseadistega, pöörlevate trumlitega või 

muude taoliste mehaaniliste seadmetega. 

2) Pöörlevad trumlid idude eraldamiseks peale linnaste kuivatamist ja puhastusmasinad. 

3) Linnaseveskid. 

4) Meskitõrred eeldusel, et nad sisaldavad mehaanilisi segamisseadiseid ja ei sisalda 

soojusseadmeid. Nendes segatakse jahvatatud linnased veega meskiks, et sisalduv tärklis 

muutuks suhkruks (suhkrustamine). 

5) Kurnamistõrred, suured aktivaatorite või segamisseadistega kahekordse perforeeritud 

põhjaga mahutid linnaste ja virde eraldamiseks. 

Samuti kuulub siia rubriiki funktsionaalse tervikuna XVI jaotise märkuse 4 mõttes pruulikoja 

sisseseade, mis haarab endasse, inter alia, idandamis- või linnastamismasinad, linnaseveskid, 

meskitõrred ja kurnamistõrred. Lisaseadmed (näiteks villimismasinad, silditrükkimismasinad) 

ometigi jäetakse välja ja need tuleb klassifitseerida vastavates neile omastes rubriikides (vt XVI 

jaotise üldisi selgitusi). 


a) Käärimistõrred ilma mehaaniliste või termiliste seadisteta; need tuleb klassifitseerida nende materjalile 

vastavalt. 

b) Linnaste kuivatamise seadmed; soojusseadmetega leotuspaagid ja meskitõrred; mahutid humalate 

keetmiseks või humalate ja virde kokkukeetmiseks (rubriik 8419); jahutustorudega käärimistõrred ja 

õlle jahutusseadmed (rubriik 8418 või 8419). 

c) Filterpressid (rubriik 8421). 

VII) MASINAD LIHA VÕI KODULINDUDE TÖÖTLEMISEKS 


1) Seadmed loomade tapmiseks ja lihakehade järgnevaks töötlemiseks. 

2) Masinad seaharjaste pügamiseks. Need koosnevad pöörlevast alusraamist lihakeha 

hoidmiseks ja reast sellega vastassuunas pöörlevatest lintkaabitsatest. 

3) Lihakehade tükeldamise masinad, näiteks ketassaagidega, pöörlevate nugadega jne. 

4) Masinad luude saagimiseks või raiumiseks. 

5) Lihapeksmismasinad liha pehmemaks muutmiseks nõel- või terakammidega närvikiudude 

läbilõikamise tulemusena. 

6) Hakklihamasinad ja lihakuubikute lõikamise masinad. 

7) Soolikate puhastamise masinad. 

8) Vorstimasinad. Need koosnevad põhiosas silindrilisest mahutist, millest kolviga pressitakse 

liha vorsti kesta. 

9) Liha või peekoni viiludeks lõikamise masinad. 

10) Pressid liha või rasva vormimiseks. 

11) Masinad ja seadmed kodulindude tapmiseks, kitkumiseks või rookimiseks (elektrilised 

uimastusseadmed ja verelaskmise noad, suure tootlikkusega seadmed lindude kitkumiseks, 

sisikonna eemaldamise seadmed, pugude ja kopsude eraldamise seadmed). 

12) Liha soolamise seadmed, kuhu kuuluvad pumbaga ühendatud käsisüstlad soolalahuse 

lihasse viimiseks ja täisautomaatsed konveierseadmed, millega liha viiakse läbi soolalahuse 

süstimisnõeltega võre juurest. 

Siit rubriigist välistatakse keedukatlad, autoklaavid, kuumutuskapid ja muud masinad ja seadmed 

rubriigist 8419.

VIII) MASINAD JA SEADMED PUUVILJADE, MARJADE, PÄHKLITE VõI 

KÖÖGIVILJADE TOIDUKS VALMISTAMISEKS 


A) Koorimismasinad, näiteks: 

1) Abrassiivkoorijad (näiteks kartulitele), mis koosnevad pöörlevast abrassiivsete 

siseseintega mahutist. 

2) Koorelõikajad (näiteks õuntele või pirnidele), mis kohandatavate nugadega lõikavad 

koore spiraalselt maha. Need masinad on tihti varustatud seadistega südamike, kivide jne 


3) Tsitrusviljade koorijad. Need eemaldavad tavaliselt koore veeranditena või õõnestavad 

viljaliha välja eelnevalt poolekslõigatud viljadest. 

4) Keemilised koorimisseadmed. Need koosnevad tavaliselt lintkonveierist või 

pöördtrumlist, millest puu- või köögiviljad satuvad kuuma vee, leelise vms. pihustite alla 

või vanni, misjärel nad tugevasti paisatakse pesemisnõusse koore eemaldamiseks. Need 

koorimisseadmed klassifitseeritakse siin rubriigis sõltumata sellest, kas nad sisaldavad 

või ei sisalda vee või leelise kuumutamise seadmeid. 

B) Masinad herneste või teiste kaunviljade lüdimiseks. Tavaliselt koosnevad need 

perforeeritud trumlist selles asuvate peksuvarrastega. 

C) Masinad roheliste ubade kaunaotste lõikamiseks. 

D) Masinad viljavarte ja õiejäänuste eemaldamiseks sõstardelt, tikritelt, kirssidelt, 

viinamarjadelt jne. 

E) Masinad puuviljadest kivide, seemnete jne väljavõtmiseks. 

F) Masinad pähklite koorimiseks. 

G) Masinad värskete või kuivatatud puuviljade, köögiviljade, manioki jne peenestamiseks 

või lõikamiseks. 

H) Masinad kapsa peenestamiseks soolamiseks või hapendamiseks. 

IJ) Masinad mehu valmistamiseks puuviljadest, marjadest või köögiviljadest džemmide, 

kastmete, tomatipüree jne valmistamiseks, kuid välja arvatud (näiteks virsiku, viinamarja ja 

tomatimahla saamisel kasutatavad) mahlapressid (rubriik 8435). 


a) Leegi või soojuskiirgusega töötavad koorimisseadmed (rubriik 8417). 

b) Puuviljade blanšeerimisseadmed, kuumutusseadmed kartulihelveste valmistamiseks ja muud 

seadmed rubriigist 8419. 

c) Puu- või köögiviljade sorteerimise seadmed (rubriik 8433). 

IX) MASINAD KALA, KOORIKLOOMADE VõI MOLLUSKITE TOIDUKS VALMISTAMISEKS 


1) Masinad kala rookimiseks, soomuste, naha, peade, sabade, luude jne eemaldamiseks. 

2) Masinad kalade lahtilõikamiseks, filee valmistamiseks jne. 

3) Masinad molluskite karpide avamiseks või liha väljavõikamiseks. 

4) Veskid kuivatatud kaladest kalajahu valmistamiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu praadimise või suitsutamise seadmed ega muud seadmed rubriigist 8419. 

X) MUUD SEADMED TOITUDE VõI JOOKIDE TÖÖSTUSLIKUKS TOOTMISEKS VÕI 



1) Mehaanilised seadised äädika tootmiseks. 

2) Kohviubade purustamise või jahvatamise seadmed (silindri, ketta või nugadega). 

3) Okasrulli tüüpi ekstraktorid apelsinikoortest eeterlike õlide eraldamiseks. 

4) Teelehtede lõikamise või rullimise masinad. 

OSAD 


klassifitseeritakse ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siin (näiteks vormid (alused), 

83

mida kasutatakse leivaküpsetuse pidevprotsesside korral, kompvekite vormimise masinate 

vormid, šokolaadi vormimise masinate vormid ja pronksist või messingist düüsid makaronide, 

spagetti ja taoliste saaduste ekstruuderitele). 

8439 PABERI- VÕI TSELLULOOSKIUMASSI VALMISTAMISEKS VÕI 

PABERI JA PAPI TOOTMISEKS NING VIIMISTLEMISEKS 

KASUTATAVAD SEADMED: 

8439 10 - paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks 

8439 20 - paberi ja papi tootmiseks 

8439 30 - paberi ning papi viimistlemiseks 

- osad: 

8439 91 - - paberi- või tsellulooskiumassi valmistamise seadmetele 

8439 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad seadmed kiulise tselluloosmassi saamiseks mitmesugustest tselluloosmaterjalidest 

(puit, õled, suhkrurootöötlemise jäägid, paberijäätmed jne) kas paberi või 

papi valmistamiseks või muul otstarbel (näiteks viskooskiu, teatavate ehitusplaatide või 

lõhkeainete valmistamiseks). Samuti kuuluvad siia seadmed paberi või papi valmistamiseks kas 

varem ettevalmistatud tselluloosmassist (näiteks mehaanilisest või keemilisest puidumassist) või 

vahetult toormaterjalidest (puit, õled, suhkrurootöötlemise jäägid, paberijäätmed jne). Veel 

kuuluvad siia rubriiki masinad paberi või papi viimistlemiseks mitmesugusteks kasutusteks 

valmis kujule, välja arvatud trükimasinad rubriigist 8443. 

I) SEADMED TSELLULOOSMASSI VALMISTAMISEKS KIULISTEST 

TSELLULOOSMATERJALIDEST 


A) Masinad tooraine eeltöötluseks tselluloosmassi valmistamise protsessis, näiteks: 

1) Makulatuuri ja papijäätmete pudrustamise masinad. 

2) Pakilahutajad ja tolmueemaldajad õlgedele ja analoogsetele materjalidele. 

3) Bambuse purustajad ja spetsiaalsed paberitööstuse õlehakkemasinad. 

4) Puiduhakkemasinad ja vibratsioonsõelad puidupuru sõelumiseks. 

5) Propsipurustusmasinad. 

6) „Masonite” kiulahutajad, milles puidupuru lahutatakse kiududeks nende allutamisega 

kõrgele survele,sellele järgneva kiire survest vabastamisega. 

B) Kurnad. Nendes läbib vedeldatud tselluloosmass sõelu, jättes maha kõik ebapiisavalt 

peenestatud kiud ja kõik klotsid, tükid, mustuse jne. Tsentrifugaaljõul töötavad kurnad siiski 


C) Tahendamisseadmed. Nendes kas mehaanilistest purustitest või keedukateldest saadud 

tselluloosmass tihendatakse ja kujundatakse lehtedeks. 

D) Rafineerimisseadmed. Need on tavaliselt koonilised korpused neis asuvate pöörlevate 

varbadega, mis purustavad peeneks ettejuhtuvad jämedad kiud ja lasevad takistamatult läbi 

küllalt peened. 

E) Peenestus- ja purustusseadmed, mis töötlevad esmaselt valmistatud tselluloosmassi 

eesmärgiga saada teatavaks eriotstarbeks (näiteks nitrotselluloosi tootmiseks) spetsiaalomadustega 

mass. 

84 

II) SEADMED PABERI VÕI PAPI VALMISTAMISEKS 


A) Masinad paberimassist lindina paberi- või papilehtede saamiseks (nt lamesõelpaberimasinad 

või kahesõelalised paberimasinad). Need on väga keerulised masinad. 

Need koosnevad järgmistest osadest: regulaatorid massi juhtimiseks survekasti, pilu 

survekasti väljundi juures massi jaotamiseks lõputule lindile, mis on tavaliselt rinnavaltsile või 

formaatvaltsile toetuv sünteesmonofilamentlõngast riie, fooliumid, registervaltsid, raputid, 

imevkastid, tasandusvaltsid vesimärgistamiseks, gautšvaltsid kuivainesisalduse 

suurendamiseks ja paberi tihendamiseks, pressivaltsid, mis moodustavad vähemalt ühe 

kontakttsooni, ühes pressivaltsis võib olla pressisõel, pöörlev vööaas, milles paber surutakse

vastu ühte lõputut viltlinti või kahe viltlindi või muude tootmislintide vahele, kuivatusvaltsid, 

aurutuskastid jne, aga samuti ka kalendrivaltsid ja kerimisseadmed jne. 

B) Ümarsõelpapimasinad. Need põhimõttelt sarnanevad punktis A) kirjeldatutega, kuid lõputu 

traatvõrgu asemel lastakse pulp mahutist pöörlevale metallriidest silindrile, millelt ta kohe 

kantakse üle vildist lindile ja sellelt juba pressrullide vahele (mis võivad olla imeva toimega), 

ning lõpuks reale kuivatusrullidele. Paber või papp valmib kas pideva lindi või lehtedena. 

Teatavates sedalaadi masinates moodustatakse papilehed laotades pulpi kiht-kihilt ümber 

silindri. Kui vajalik paksus on saavutatud, lõigatakse see piki silindrit kas käsitsi või 

mehaaniliselt lehtedeks. 

C) Masinad mitmekihilise paberi, papi või papitahvlite valmistamiseks. 

Masinad koosnevad lamesõel-paberimasinate või kahesõelaliste paberimasinate eri 

kombinatsioonidest. Eri paberilaiud valmistatakse samaaegselt ning pannakse masinas 

niiskelt kokku, üldreeglina ilma sideaineta. 

D) Väikesed testimiseks mõeldud paberinäidiste valmistamise masinad. Neid vahel 

nimetatud nn “proovivõtuseadiseid paberi valmistamiseks” kasutatakse tootmises kvaliteedi 

ja tehnoloogia kontrollimiseks. 

III) MASINAD PABERI VÕI PAPI VIIMISTLEMISEKS 


A) Kerimismasinad. Mõned neist enne paberi rullikerimist veel pingutavad ja siluvad seda ning 

maandavad staatilise elektrilaengu. 

B) Masinad (peale kalandrite) erinevate pinnakatete pealekandmiseks: anorgaanilised ja 

orgaanilised pigmendikihid, liim, vaik, silikoon, vaha jne; kopeerpaberi või fotopaberi 

valmistamiseks; paberi katmiseks tekstiilkiutolmu, korgi- või vilgukivipulbriga jne tapeedi 


C) Masinad paberi või papi impregneerimiseks õlidega, plastidega jne ning bitumiseeritud või 

tõrvatud katusepapi valmistamise masinad. 

D) Joonimismasinad, kas tindivannist niisutatavate väikeste ketaste või terassulgedega, kuid 

mitte trükimasinad rubriigist 8443. 

E) Kreppimismasinad. Need masinad koosnevad tavaliselt metall-kaaprauast/tõmbenoast või 

saabrist, millega kaabitakse paber kuumsilindrilt nii, et toimub paberi kreppimine. Tavaliselt 

toimub paberi kreppimine paberimasinas. 

F) Masinad paberi niisutamiseks (nn. „paberikonditsioneerid”), milles kogu paberi või papi 

pind avatakse niiskele õhule. 

G) Masinad mustri pressimiseks paberisse või pappi (kuid samaks otstarbeks kasutatavad 

kalandrid lähevad rubriiki 8420). 

H) Gofreerimismasinad, võib olla koos lamineerimisseadmega. 

* 

* * 

Teatavad paberiviimistlusmasinad (näiteks pinnakatmise, lamineerimise või kerimise 

masinad) võivad olla kasutatavad ka metallfooliumi, lehtplastide, kangaste jne töötlemisel, kuid 

nad jäävad siia rubriiki eeldusel, et nad on põhiliselt paberi või papi jaoks kasutatavat tüüpi. 

Selle rubriigi liitmasinad sisaldavad vahel teatavaid selle grupi teiste rubriikide masinaid ja 

seadiseid (näiteks filtrid kiudude või lähteainete eraldamiseks liigsest veest (rubriik 8421), 

igasugused kalandrid (kuivatamiseks, läikestamiseks, mustri pressimiseks jne) (rubriik 8420), 

paberilõikamismasinad (rubriik 8441)). Eeldusel, et nad esitatakse koos, klassifitseeritakse nad 

selle rubriigi liitmasinate koosseisus, eraldi esitatult aga neile vastavates rubriikides. 


a) Katlad kaltsude, õlgede jne keetmiseks; puidu keetmise (lagundamise) katlad keemilise 

tselluloosmassi valmistamiseks; auruküttega silindrid ja muud kuivatusseadmed (rubriik 8419). 

b) Puidu koorimise hüdromonitorid (rubriik 8424) ja puidukoorimisseadmed (rubriik 8465 või 8479). 

c) Trükimasinad (rubriik 8443). 

d) Kaltsude katkumise, harutamise või peenestamise masinad (rubriik 8445). 

e) Masinad vulkaniseeritud kiudude tvalmistamiseks (rubriik 8477). 

f) Masinad abrassiivide kandmiseks paberile, riidele, puidule jne (rubriik 8479). 

85

86 

OSAD 


klassifitseeritakse ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siin, näiteks: 

Hollenderi küürud; tugipadjad ja hollenderinoad hollenderitele; gautšvaltsid; imevkastid; 

valtsid (rullid) käsitsivalmistatava paberi masinatele; tasandusvaltsid. 

Ometigi, alljärgnevaid ei loeta selle rubriigi masinate osadeks: 

a) Tekstiilmaterjalist lõputud lindid lamesõel-paberimasinatele või kahesõelalistele paberimasinatele, 

ning valtside viltkatted (rubriik 5911). 

b) Basaldist, laavast või muust looduslikust kivist jahvatusrulle, veskikive, alusplaate ja muid osasid 


c) Vask- või pronkstraadist lõputuid võrklinte (näiteks Fourdrinier` võrk) (rubriik 7419). 

d) Masinate nuge ja lõiketerasid (rubriik 8208). 

e) Kalandrite valtse (rubriik 8420). 

8440 RAAMATUTE KÖITMISSEADMED, K.A NIITÕMBLUSMASINAD: 

8440 10 - seadmed 

8440 90 - osad 

See rubriik hõlmab raamatute (kaasa arvatud brošüüride, ajakirjade, märkmike jms) 

kokkupanemiseks kasutatavad seadmed. 


1) Voltimismasinad. Need murravad suured paberilehed mitmekordselt kokku kuni vajaliku 

lehekülje mõõduni. Nad jäävad siia rubriiki isegi siis, kui on kasutatavad ka muudeks 

voltimisoperatsioonideks. 

2) Klammerdamismasinad ja traadiga õmblemise masinad, kaasa arvatud need, mis on 

kasutatavad pappkarpide vms. valmistamisel. 

3) Kogumis- ja õmblemismasinad. Neis masinais käsitsi konveieriketile pandud lehed 

komplekteeritakse vihikuteks, murtakse kokku ja suunatakse õmbluspea alla. 

4) Rullimis- või vasardamismasinad. Nendega pressitakse köitmata raamatute kokkuvolditud 

lehti enne kokkuõmblemist. 

5) Masinad raamatuploki selja sälkamiseks, s.o. ploki tagaküljele ristsidemete jaoks 

madalate siselõigete tegamiseks. 

6) Raamatute kokkuõmblemise masinad, kaasa arvates nii lihtsad õmblusmasinad kui ka 

väga komplitseeritud masinad, mis sisaldavad volditud vihikute etteandmise seadist, 

õmblusmasinat, mis ühtlasi ühendab vihikud omavahel ja tavaliselt paigaldab ka 

tugevdusriide raamatuploki seljale. 

7) Masinad raamatuselja ühtlustamiseks ja ümardamiseks enne kaanetamist. 

8) Masinad paberi- või riideribade kleepimiseks raamatusse lisatavate üksiklehtede või 

atlastesse paigutatavate kaartide kõiteservadele kõite praktilisemaks muutmiseks. 

9) Masinad paberkaante kleepimiseks odavatele raamatutele, brošüüridele jne. 

10) Masinad raamatukaante valmistamiseks. Need sisaldavad tavaliselt seadmeid vajalike 

paberi- ja papilehtede, riidedetailide jne etteandmiseks, liimimisseadme ja pressi, ning tihti ka 

kuumutus- või kuivatusseadmeid. 

11) Masinad valmiskaante sirgestamiseks. Need koosnevad laudadest ja rullide süsteemist. 

12) Masinad kokkuõmmeldud raamatuploki kinnitamiseks kaante vahele, näiteks 

liimimise ja pressimise teel. Mõnedel masinatel on seadmed eraldi lehtede, jooniste, 

kaartide jne paigaldamiseks. 

13) Masinad raamatu servade kuldamiseks või värvimiseks. 

14) Masinad tähtede või märkide sissepressimiseks või kuldamiseks raamatukaantele või, 

mõnel juhul ka muudele toodetele (näiteks nahatoodetele), kuid siia ei kuulu üldotstarbelised 

pressid (rubriik 8479) ja trükipressid, mis kasutavad plokkidesse kogutud vahetatavaid tähti, 


15) Lehtede nummerdamise masinad (näiteks registrite ja raamatupidamisraamatute puhul).

16) Spiraalköitemasinad, mis enam või vähem püsivalt ühendavad eraldi lehed nende 

äärele perforeeritud auke läbiva metall- või plastspiraali või rõngaste abil. Need 

masinad sisaldavad tavaliselt perforeerimisseadet ja spiraali paigaldamisseadet. 

OSAD 


klassifitseeritakse ka ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siin. 

* 

* * 


a) Lauad, tavaliselt puidust, mida kasutatakse raamatute käsitsiköitmisel ja mis on varustatud 

kruviseadisega kaane ristsidemete pingutamiseks (rubriik 4421). 

b) Lõikamismasinate noad (rubriik 8208). 

c) Masinad paberi või papi murdmiseks (muud kui raamatute voltimismasinad); masinad paberi või papi 

lõikamiseks või valtsimiseks; masinad köidetud või kokkuõmmeldud raamatute, brošüüride, ajakirjade 

jne tasandamiseks; masinad raamatute lehenurkade ümardamiseks või astmeliste indeksite 

väljalõikamiseks; masinad paberilehtede pakki kogumiseks; ainult pappkarpide valmistamiseks 

sobivad klammerdamismasinad (rubriik 8441). 

d) Veeriste seademasinad, voltimismasinad ja lehekülgede nummerdamise masinad, mis on ettenähtud 

kasutamiseks koos trükimasinatega (rubriik 8443). 

e) Riide lõikamise masinad (rubriik 8451). 

f) Õmblusmasinate nõelad (rubriik 8452). 

g) Masinad raamatuköitmises kasutatava naha töötlemiseks (rubriik 8453). 

h) Klammerdamismasinad, milliseid kasutatakse kontorites dokumentide ühendamiseks (rubriik 8472). 

8441 MUUD SEADMED PABERI-, PABERMASSI- JA PAPITOODETE 

VALMISTAMISEKS, K.A SEADMED PABERI JA PAPI LÕIKAMISEKS: 

8441 10 - lõikamismasinad 

8441 20 - seadmed kottide ja ümbrike valmistamiseks 

8441 30 - seadmed karpide, kastide, torude, trumlite jms mahutite valmistamiseks mis 

tahes menetlusel peale vormimise 

8441 40 - seadmed esemete vormimiseks pabermassist, paberist ja papist 


8441 90 - osad 

Siia rubriiki on mahutatud kõik masinad ja seadmed (peale raamatuköitmisel kasutatavate) 

valmis tselluloosmassi, paberi või papi lõikamiseks ja muuks töötlemiseks, alates lõikamisest 

sobivale laiusele või kaubanduslikesse formaatidesse ja lõpetades neist mitmesuguste esemete 

valmistamisega. 


1) Paberiservade tasandamise masinad ja paberi lehtedeks lõikamise masinad (kaasa 

arvatud mitmeteralised). Siia kuuluvad paberimasinate juures kasutatavad rullilõikamise ja 

ristlõikamise masinad, masinad raamatute või brošüüride formaati lõikamiseks, raamatute 

nurkade ümardamiseks või astmeliste indeksite väljalõikamiseks, paberi giljotiinkäärid, 

fotograafidele ettenähtud seadmed paberile või papile tehtud fotode lõikamiseks, kuid mitte 

sellised filmilõikamise seadmed ja masinad, milliseid kasutatakse foto- või 

kinolaboratooriumides (rubriik 9010). 

2) Väljalõikemasinad (konfeti, sildid, pitspaber, indekskaardid, aknaga ümbrikud, karbitoorikud 

jne). 

3) Masinad papi tükeldamiseks, lõikamiseks, valtsimiseks kastide, karpide jne 


4) Masinad paberkottide valmistamiseks. 

5) Ümbrike valmistamise masinad (väljalõikamine, voltimine, joonimine jne). 

6) Volditud karpide ja pakkide valmistamise masinad. 

7) Kastide ja analoogsete toodete kokkuklammerdamise masinad, muud kui lihtsad 

traadiga õmblemise masinad, milliseid kasutatakse raamatute kõitmisel (rubriik 8440). 

87

8) Muud masinad karpide ja kastide valmistamiseks. 

9) Kerimismasinad pabertorude, poolide, hülsside, isolatsioontorude, padrunikestade jne 


10) Masinad vahatatud paberist topsikute, pakendite jne vormimiseks, tavaliselt koos 

õmbluse moodustamise ja liimimisseadmega. 

11) Vormimismasinad tselluloosmassist, paberist või papist toodete (munarestid, kandikud 

või taldrikud maiustustele või välitoitlustuseks jne) valmistamiseks; ehkki need on tavaliselt 

ühendatud kuumutusseadmetega jäävad need masinad siia rubriiki. 

12) Ümberkerimismasinad (lõikur-kerijad), paberirullide lahtikerimiseks, nõutava laiusega 

ribadeks (lintideks) lõikamiseks ja uuesti rullidesse kerimiseks. 

13) Virnastamismasinad lehtede, kaartide jne korralikesse pakkidesse ladumiseks. 

14) Perforeerimismasinad, kaasa arvatud joonte perforeerimiseks (nõelperforatsioon, 

piklike (või pilu-) avadega perforatsioon jne) markidele, tualettpaberile jne. 

15) Voltimismasinad, muud kui poognavoltimismasinad rubriigist 8440. 

16)Liitmasinad sigaretipaberi lõikamiseks, voltimiseks, kokkupanemiseks ja pakkimiseks. 

Siia rubriiki, ometigi, ei kuulu lihtsad mehaanilised või hüdraulilised pressid (rubriik 8479), mida 

sageli nimetatud otstarbeks kasutatakse. 

* 

* * 

Mõned käesoleva rubriigi masinad, eriti paberkottide või pappkarpide valmistamise masinad 

võivad olla varustatud trükiseadmetega. Vastavuses XVI jaotise märkusele 3 jäävad need 

masinad siia rubriiki, eeldusel et trükkimine ei ole selle masina põhifunktsiooniks. 

Tuleb ka märkida, et mõningad ülalnimetatud masinaist (sellised, nagu lõikamis-, voltimis- 

või kotivalmistamismasinad) on kõlblikud kasutamiseks ka teatavate plastide või õhukese 

lehtmetalli töötlemiseks. Need masinad jäävad siia rubriiki eeldusel, et nad on tavaliselt paberi 

või papi töötlemisel kasutatavat tüüpi. 

OSAD 



* 

* * 


a) Kuivatusahjud papist valmistoodete kuivatamiseks (rubriik 8419). 

b) Pakendamismasinad (näiteks šokolaadile), mis samaaegselt valmistavad ja trükivad papppakendeid 


c) Masinad paberlindi keerutamiseks paberlõnga saamiseks (rubriik 8445). 

d) Õmblusmasinad paberkottide õmblemiseks (rubriik 8452). 

e) Kontorites kasutatavat tüüpi perforaatorid aukude perforeerimiseks paberkaartidesse või 

dokumentidesse ja paberihundid salajast inforatsiooni kandvate dokumentide hävitamiseks (rubriik 

8472). 

f) Masinad ööside paigaldamiseks (näiteks etikettidesse) ja pabertopsikute või -pakendite vahatamiseks 

sissekastmise teel (rubriik 8479). 

8442 SEADMED (V.A RUBRIIKIDES 8456 - 8465 NIMETATUD TÖÖPINGID) 

TRÜKIPLAATIDE, -SILINDRITE JM TRÜKIVORMIDE 

VALMISTAMISEKS; TRÜKIPLAADID, SILINDRID JM TRÜKIVORMID; 

ETTEVALMISTATUD TRÜKIPLAADID, -SILINDRID JA LITOKIVID 

(NÄITEKS TASANDATUD, LIHVITUD VÕI POLEERITUD): 

8442 30 - masinad ja seadmed 

8442 40 - eelnimetatud masinate ja seadmete osad 

8442 50 - trükiplaadid, silindrid jm trükivormid; ettevalmistatud trükiplaadid, - 

silindrid ja litokivid (näiteks tasandatud, lihvitud või poleeritud) 

88 

Peale teatavate erandite, millele viidatakse edaspidi, kuuluvad siia rubriiki:

1) Trükimasinate trükkivad osad, näiteks, trükiplaadid, ja -silindrid, graveeritud või muul viisil 

trükkimiseks (kas käsitsi või rubriigi 8443 masinatega) ettevalmistatud, kas teksti või 

illustratsioonide trükkimiseks; ning ettevalmistatud litograafilised kivid, silindrid ja plaadid (s.t. 

sel mõttes ettevalmistatud, et on kõlblikud graveerimiseks või muul viisil edaspidiseks 

trükkimiseks määratud informatsiooni vastuvõtmiseks). 

2) Masinad, aparaadid ja seadmed, mis on ettenähtud eespoolmainitud trükkivate osade 

valmistamiseks või ühendamiseks (ladumiseks) trükkimisel kasutamiseks kas käsitsi või 

masinatega. 

Siia rubriiki kuulub varustus, mida kasutatakse teksti, illustratsioonide, korduvate motiivide 

jne trükkimiseks kas paberile, tekstiilile, linoleumile, nahale või muudele materjalidele, 

kasutades trükiprotsesse, milleks on: 

I) Kõrgtrükk: kasutades reljeefseid fotograveeringuga plaate. Sel puhul kantakse värv 

trükivormi kõrgematele pindadele. 

II) Lametrükk: litograafia, fotolitograafia ja ofsett-trükk. Trükivärv kantakse ainult sileda 

trükiplaadi jne spetsiaalselt ettevalmistatud pindadele. Siia kuulub ka trafarett-trükk. 

III) Sügavtrükk: rotograveeritud trükivormidelt või söövitatud või graveeritud plaatidelt. 

Trükkimisel paikneb värv vormi graveeritud või söövitatud süvendites. 

A) SEADMED (V.A RUBRIIKIDES 8456 - 8465 NIMETATUD TÖÖPINGID) TRÜKIPLAATIDE, - 

SILINDRITE JM TRÜKIVORMIDE VALMISTAMISEKS 


1) Masinad trükivormide valmistamiseks dokumendi otsese kopeerimise teel. Neis 

masinais skaneerib fotoelement dokumenti, saadud impulsid kasutatakse elektrilise seadme 

vahendusel plastpassplaati graveeriva instrumendi juhtimiseks. 

2) Seadmed plaatide või silindrite happega söövitamiseks. Need on spetsiaalsed happe 

segamise seadistega anumad. 

3) Ofsettrüki tsinkplaatide sensibiliseerimise masinad (horisontaalvurrid), enamasti 

ühendatud elektrilise kuumutusseadmega. 

* 

* * 

Rubriik hõlmab ainult fotoladumismasinad ja muud fotolaoseadmed, mida kasutatakse kirja 

ladumiseks ka juhul, kui kiri pärast ladumist fotografeeritakse. Rubriiki ei kuulu fotokaamerad, 

fotosuurendus- ja -vähendusseadmed, fotomeetodil töötavad paljundusseadmed ja 

samalaadsed fotograafiaseadmed trükiplaatide või -silindrite valmistamiseks (Grupp 90), 

näiteks: 

(a) vertikaalsed või horisontaalsed reprokaamerad, mis on monteeritud rippraamile (alusele) või 

liugalusele, kolmevärvitrüki-kaamerad; 

(b) fotosuurendus- ja -vähendusseadmed, kopeerimisseadmed ja trükiraamid; 

(c) valguslauad makettide koostamiseks või kontaktkoopiate valmistamiseks. 

Mõnes kõnealustest seadmetest kasutatakse pooltoon või samalaadseid peene 

ristjoonvõrgustikuga klaas- või plastrastereid, klaasist või plastist värvifiltreid värvitrükiks, ning 

rastri- või filtrihoidikuid 

B) TRÜKIPLAADID, SILINDRID JM TRÜKIVORMID; ETTEVALMISTATUD TRÜKIPLAADID, 

-SILINDRID JA LITOKIVID (NÄITEKS TASANDATUD, LIHVITUD VÕI POLEERITUD) 


1) Käsitsi või mehaaniliselt graveeritud või happega söövitatud kõrg- või 

sügavtrükiplaadid. Need võivad olla puidust, linoleumist, vasest, terasest jne. 

2) Litograafilised kivid. Illustratsioonid on kas käsitsi joonistatud või fotograafiliselt üle kantud 

ning happega töödeldud. 

3) Ofsett-trükiplaadid tsingist, alumiiniumist või muudest taolistest painduvatest metalllehtedest, 

millel kujutis on tasapinnal, s.t. ei ole reljeefil ega süvistatud. 

89

4) Graveeritud või söövitatud silindrid. 

5) Plaadid ja stambid surutrükiks, st. masinatele, mis teevad sissepressitud kirja, kas värviga 

või ilma, raamatukaantele, nimekaartidele jne. 

Litograafilised kivid, metallplokid ja -silindrid arvatakse siia rubriiki eeldusel, et nad 

on töödeldud sel määral, et on kõlblikud graveerimiseks või kujutise pealekandmiseks, isegi 

kui nad on graveerimata ega kanna mingit kujutist. 

6) Tasandatud või karestatud litokivid. 

7) Graveerimiseks ettevalmistatud metallplaadid või -lehed (tasandatud, karestatud või 

poleeritud). 

8) Hoolikalt poleeritud või karestatud pinnaga metallsilindrid. Need, tavaliselt valumalmist 

silindrid on üldjuhul elektrolüütiliselt kaetud vasega või on neil vahetatavatest vaskhülssidest 

kate. 

9) Metallist või plastist ofsett-trükiplaadid. Nende lehtede ülemist serva on tavaliselt 

töödeldud võimaldamaks nende kinnitamist masina trumlile. 

Sensibiliseeritud plaadid (näiteks valgustundliku emulsiooniga kaetud metall- või plastikplaadid või 

kas metallist või muust ainest alusmaterjalile kinnitatud või kinnitamata valgustundlikust plastist plaadid) 


90 

OSAD 



* 

* * 

Siit rubriigist välistatakse samuti: 

a) Tsingist, plastidest, papist jne trafaretid kasutamiseks trafarett-trükimasinates (klassifitseeritakse 

vastavalt nende materjalile). 

b) Kopeer- või ülekandepaberid tekstide või jooniste kopeerimiseks (rubriik 4816). 

c) Siidtrafaretid siiditrükiks, pinnatud väi mitte (rubriik 5911); raamistatud traatriie, ettevalmistatud või 

mitte kasutamiseks trafarett-trükis (klassifitseeritakse vastavalt materjalile). 

d) Kuldamismasinate märgistusrauad (rubriik 8440). 

e) Metalli, kivi või puidu töötlemise tööpingid (näiteks matriitside tasandamise või viimistlemise masinad; 

masinad joonetüüpide sirgestamiseks või lõikamiseks; kettaga või sfäärilised karestusmasinad; 

graveerimismasinad; freesid; šabloon-freesimismasinad; järkamissaed) (rubriigid 8456 kuni 8465). 

f) Trükitüübid ja muud trükkivad osad kirjutusmasinatele, arvutitele või muudele masinatele rubriikidest 

8469 kuni 8472 (rubriik 8473). 

g) Valuvormid (rubriik 8480). 

h) Laserfotoplotter varjatud kujutiste loomiseks valgustundlikule filmile laserikiire abil, harilikult digitaalsest 

formaadist (rubriik 9006). 

ij) Mõõte- ja kontrollinstrumendid (rubriik 9017 või 9031). 

8443 TRÜKIMASINAD, MIS KASUTAVAD TRÜKKIMISEKS TRÜKIPLAATE, 

-SILINDREID JM RUBRIIKI 8442 KUULUVAID TRÜKIVORME; MUUD 

PRINTERID, KOPEER-PALJUNDUSSEADMED JA FAKSIAPARAADID, 

ÜHITATUD VÕI ÜHITAMATA; NENDE OSAD JA TARVIKUD: 

- trükimasinad, mis kasutavad trükkimiseks trükiplaate, -silindreid jm 

rubriiki 8442 kuuluvaid trükivorme: 

8443 11 - -ofsettrükimasinad, rullmaterjalile 

8443 12 - - büroo ofsettrükimasinad, lehtedele, mille ühr külje pikkus kokkuvoltimata 

on kuni 22 cm ja teise külje pikkus kuni 36 cm 

8443 13 - - muud ofsettrükimasinad 

8443 14 - - kõrgtrükimasinad, rullmaterjalile, v.a fleksotrükiseadmed 

8443 15 - - kõrgtrükimasinad, muule kui rullmaterjalile, v.a fleksotrükiseadmed 

8443 16 - - fleksotrükiseadmed 

8443 17 - - sügavtrükiseadmed (ülekandepressid)

8443 19 - - muud 

- muud printerid, kopeer-paljundusseadmed ja faksiaparaadid, ühitatud või 

ühitamata: 

8443 31 - - kahte või enamat printimise, kopeerimise, paljundamise või faksimise 

funktsiooni täitvad seadmed, mis on ühendatavad automaatse 

andmetöötlusseadmega või arvutivõrku 

8443 32 - - muud, mis on ühendatavad automaatse andmetöötlusseadmega või 

arvutivõrku 

8443 39 - - muud 

- osad ja tarvikud: 

8443 91 - - osad ja tarvikud trükimasinatele, mis kasutavad trükkimiseks trükiplaate, - 

silindreid jm rubriiki 8442 kuuluvaid trükivorme: 

8443 99 - - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad 1) kõik eelmise rubriigi trükimasinad lamedate või silindriliste 

trükivormide abil trükkimiseks ja 2) muud printerid, kopeer-paljundusseadmed ja faksiaparaadid, 

ühitatud või ühitamata. 

Siia kuuluvad seadmed korduva musterjoonise, teksti või lausvärvi trükkimiseks tekstiilile, 

tapeedile, pakkepaberile, kummile, lehtplastile, linoleumile, nahale jne. 

I) TRÜKIMASINAD, MIS KASUTAVAD TRÜKKIMISEKS TRÜKIVORME, -SILINDREID JM 

RUBRIIKI 84.42 KUULUVAID TRÜKIVORME 

Kõige tavalisemad sellised trükimasinad on rotatsioontrükimasinad. Oma lihtsaimal kujul 

koosnevad need trükimasinad tavaliselt trükisilindrist, millel on kaks poolsilindrilist trükivormi - 

stereotüüpi (kõrgtrükis), või silindritest, mis võivad olla kas graveeritud (sügavtrükis), või 

ofsettrüki puhul on trükkivad ja vaheelemendid ühel tasapinnal; rotatsioontrükimasinad 

värvitrükiks on varustatud mitme trükisilindriga, mille trükivärvisilindrid on asetatud üksteise 

kõrvale. Kuna kõik trüki-, trükvormi- ja värvisilindrid pöörlevad, saab neid trükimasinaid 

kasutada nii poognate trükkimiseks kui ka pidevale paberilaiule trükkimiseks. Trükkida võib 

ühevärvilist või värvilist trükitoodangut, nii paberi ühele kui ka mõlemale küljele. 

Rotatsioontrükimasinad jagunevad kaheks alamkategooriaks: 

1) Rullrotatsioontrükimasinad, milles on ühte suurde masinasse ühendatud mitu seadet, mis 

võimaldavad ajalehe või ajakirja kõik leheküljed trükkida ühtse operatsioonide jadana väljamis-, 

lõikamis-, voltimis-, komplekteerimis-, traatimis- ja virnastamisseadmetega. 

2) Poognatrükimasinad, milles poognad transporditakse haarakute abil läbi kogu trükimasina. 

Poognatrükimasinatel on pealepanemismehhanism, üks või mitu trükisektsiooni ja 

väljamisseade (vastuvõtuaparaat). Pealepanemisaparaat haarab poognad paberipakist, tagab 

poogna asendi fikseerimise külje ja esitõkise abil ja edastab poogna trükisektsiooni. 

Väljamisseade kogub trükitud poognad paberipakki. 

Sellesse rühma kuuluvad ka trükimasinad, millel on edasi-tagasi liikuv trükimehhanism (tiigel), 

ja trükimasinad silindriliste trükivormidega. 

* 

* * 

Eelpool esitatud trükimasinad (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega 

rullrotatsioontrükimasinad) võivad olla varustatud järeltöötlusseadmetega, mis asuvad koos 

trükisektsioonidega, nii et paberirullist alustades võib üheainsa ja pideva operatsiooniga saada 

lõpuks keerulised tooted (nt karbitoorikud, pakendid, etiketid, rongipiletid). Lisaks tavalistele 

trükimasinatele kuuluvad sellesse rubriiki ka spetsiaalsed trükimasinad, nagu: 

i) Seadmed fooliumile või mahulistele esemetele trükkimiseks 

ii) Seadmed kellade numbrilaudade ja muude erikujuliste toodete trükkimiseks. 

iii) Seadmed korkidele, torudele, küünaldele jne trükkimiseks. 

91

iv) Seadmed rõivaste markeerimiseks. 

v) Seadmed raamatulehtede signatuuri trükkimiseks. 

vi) Numereerimise, kuupäevastamise jne seadmed (v. a käsitsi kasutatavad kuupäevatemplid 

jmt rubriigist 96.11), mis võivad olla valmistatud terasest või on varustatud tähti või numbreid 

sisaldavate lintidega jne ja mis töötavad trükivärviga või ilma. 

vii) Teatavad väikesed ofsettrükimasinad seadmetega täiendava kirja sissetrükkimiseks 

tõmmisele (numeraatorid), mida ebakorrektselt on nimetatud ka “paljundusaparaatideks” kuna 

nende tööprintsiibid ja välimus on paljundusaparaatidega samalaadsed. 

Siia kuuluvad ka värvitrükimasinad, mida kasutatakse algselt mustvalgena trükitud eri 

kunstiväljaannete, mängukaartide, lasteraamatute illustratsioonide jmt värvimiseks trafarettide 

abil, kusjuures värv kantakse peale pintslite, värvirullide või pihusti abil. 

Korduva musterjoonise, teksti või lausvärvi tekstiilile, tapeedile, pakkepaberile, linoleumile, 

nahale jne trükkimiseks kasutatavate seadmete hulka kuuluvad: 

1) Kõrgtrükimasinad, milles tavaliselt reljeefse musterjoonisega klišeed surutakse korduvalt 

vastu riiet, tapeeti vmt, kui trükitav materjalilaid liigub läbi seadme, andes tulemuseks pideva 

korduva mustri. Samu masinaid kasutatakse ka erinevate motiivide trükkimiseks (nt rättidele ja 

taskurättidele). 

2) Rulltrükimasinad, millel on tavaliselt suur trükisilinder ja ringi ümber selle paikneb rida 

graveeritud trükivorme, igal oma värvikast, värvitelad, raaklid jne. 

3) Siiditrüki masinad (trafarett-trükk). Trükitav materjal läheb läbi masina kangalaiuna ja värv 

kantakse peale läbi siiditrüki vormide. 

4) Lõimetrükimasinad, mis enne kudumist trükivad mustri kudumispoomilt lahtirullitud 

paralleelsete lõimelõngade väljale. 

5) Lõngatrükimasinad. Need kannavad lõngale värviefekte (või mõnikord heidele enne selle 

lõngaks ketramist). 

II) MUUD PRINTERID, KOPEER-PALJUNDUSSEADMED JA FAKSIAPARAADID, ÜHITATUD 

VÕI ÜHITAMATA 

Sellesse rühma kuuluvad: 

A) Printerid. 

Siia rühma kuuluvad seadmed teksti, kirjamärkide või kujutiste väljatrükkimiseks, v.a need, mis 

on kirjeldatud eelpool I osas. 

Need seadmed võtavad vastu andmeid eri allikatest (nt automaatsed andmetöötlusseadmed, 

lameskannerid, arvutivõrgud). Enamusel neist on mälu andmete salvestamiseks. 

Selle rubriigi tooted võivad luua trükikirja või pilte kasutades laser-, juga-, maatriks- või 

termoprintimist. Kaks kõige tavalisemat liiki printerit on: 

1) Elektrostaatilised printerid kasutavad protsessi, mis on seotud elektrostaatilise laengu, 

tooneri ja valgusega. Valgusallikat (nt laser, valgusdiood) kasutatakse laengu eemaldamiseks 

kindlates punktides positiivset laengut kandval valgustundlikul pinnal (tavaliselt silinder), mis 

jätab pinnale positiivset laengut kandva kujutise või teksti koopia. Positiivset laengut kandev pind 

tõmbab enda külge negatiivset laengut kandva tooneri, luues sealjuures reprodutseeritava 

kujutise. Tooner kantakse üle kujutise kandematerjalile (paberile), millel on tugevam positiivne 

laeng kui pinnal kujutisega, ja seega kujutis kinnitub (sulandub) surve ja kuumuse mõjul 

trükikandjale. 

2) Jugaprinterid. Need seadmed paiskavad kujutise loomiseks trükikandjale tindipiisad. 

Sellesse rubriiki kuuluvad printerid, mis esitatakse tollile eraldi, nomenklatuuri muude toodetega 

ühendamiseks (nt rubriigi 84.70 kassaaparaatide kviitungite printerid). 

B) Kopeer-paljundusseadmed. 

Siia rühma kuuluvad seadmed originaaldokumentidest koopiate tegemiseks, nagu: 

1)Digitaalsed koopiamasinad, milles originaaldokument skaneeritakse ja valgustundlik 

element (nt laengsidestusseadis (CCD) või fotodioodi sensor) muundab optilise kujutise 

digitaalselt kodeeritud elektrisignaaliks, mis salvestatakse seadme mällu. Printimismasin, mis 

toimib samal viisil kui käesoleva selgitava märkuse II osa punktis A kirjeldatud printerid, kasutab 

seejärel neid andmeid, et teha nõutav arv koopiaid. Originaaldokumenti on vaja skaneerida vaid 

üks kord, et saada palju koopiaid, kuna kujutis digitaalsel kujul on salvestatud mällu. D osa 

92

allpool kirjeldab taolist seadet, mida saab ühendada automaatse andmetöötlusseadme või 

arvutivõrguga. 

2) Fotokoopiamasinad, milles originaaldokumendi optilise kujutise peab kandma iga koopia 

valgustundlikule pinnale. Kõige tavalisemad liigid on: 

a) Elektrostaatilised fotokopeerseadmed, mis toimivad kas originaalkujutist vahetult koopiale 

kandes (vahetu protsess) või kandes originaalkujutise koopiale vahekoopia kaudu (kaudne 

protsess). 

Vahetus protsessis kantakse optiline kujutis alusele (tavaliselt paberile), mis on kaetud näiteks 

staatilist eletrilaengut kandva tsinkoksiidi või antratseeniga. Pärast varjatud kujutise ilmutamist 

pulbrilise värvainega, kinnitatakse see aluspaberile termotöötlusega. 

Kaudses protsessis kantakse optiline kujutis silindrile (või plaadile), mis on kaetud seleeniumi 

või muu staatilist elektrilaengut kandva pooljuhtainega. Pärast varjatud kujutise ilmutamist 

pulbrilise värvainega kantakse see elektrostaatilist välja kasutades üle tavalisele paberile ja 

kinnitatakse paberile termotöötlusega. 

b) Keemilisi kopeerkihte kasutavad seadmed, kus valgustundlik pind koosneb hõbeda sooli või 

diasoühendeid (viimased on mõeldud tugeva ultraviolettvalguse jaoks) sisaldavast emulsioonist. 

Ilmutamis- ja valmistamisprotsessid varieeruvad olenevalt emulsiooni liigist ja kasutatavatest 

seadmetest (märg- või kuivilmuti, termotöötlus, ammoniaagi aurud, ülekandetehnikad jne). 

Siia rühma kuuluvad ka kontaktkopeerseadmed ja termokopeerseadmed. 

C) Faksiaparaadid 

Faksiaparaadid on seadmed teksti või graafilise kujutise edastamiseks või vastuvõtmiseks 

telefonivõrgu kaudu ja originaalteksti või graafilise kujutise koopia printimiseks. D osa allpool 

kirjeldab taolisi seadmeid, mis on võimelised täitma kopeerimise funktsiooni. 

D) Printerite, kopeerpaljundusseadmete või faksiaparaatide kombinatsioonid 

Seadmeid, mis täidavad kahte või enamat printimise, kopeerimise või faksi edastamise 

funktsiooni, nimetatakse tavaliselt multifunktsionaalseks seadmeks. Neid seadmeid saab 

ühendada automaatse andmetöötlusseadme või arvutivõrguga. Automaatse 

andmetöötlusseadme või arvutivõrguga ühendamise kriteeriumit kirjeldatakse alamrubriigi 

selgitavas märkuses allpool. 

OSAD JA TARVIKUD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele tingimustele (vaata XVI jaotise üldosa selgitavat 

märkust), hõlmab rubriik ka selle rubriigi seadmete osad ja tarvikud. 

Siia kuuluvad ka näiteks seadmed (kas tollile esitatud eraldi või koos seadmetega), mis on 

abivahendiks printimisel (trükkimisel) ja need on kavandatud ainuüksi printimis- (trükkimis-) 

seadmete toimimiseks ja mida kasutatakse printimistoimingu (trükiprotsessi) ajal või pärast seda 

paberipoognate või -rullide ettesööduks, käsitsemiseks või edasiseks töötlemiseks. Selliste 

seadmete hulka, mis on printimis- (trüki-) masinatest ise tavaliselt eraldi, kuuluvad: 

1) Trükimaterjali või poognapaki tõstukid ja paberikassetid või -salved, mis hoiavad tühje 

poognaid trükivalmis. 

2) Pealepanemisaparaadid, mida kasutatakse poognaviisi trükkimiseks. Nende ülesanne on 

sööta poognad üksteise järel, korralikult tsentreeritult, masinasse. 

3) Poognate väljatoomismehhanismid, konstruktsioonilt samalaadsed 

pealepanemisaparaatidele, kuid täidavad vastupidist ülesannet (s.t, need toovad trükitud 

poognad välja ja virnastavad pakkidesse). 

4) Sorteerimismasinad, mis virnastavad ja koguvad paljuleheliste dokumentide üksikud 

trükitud lehed kokku. 

5) Voltimis-, liimistamis-, augustamis- ja traatimismasinad. Neid kasutatakse sageli 

trükimasina väljamisseadmena, et voltida ja traatida või brošeerida trükitud (ajalehtede, 

voldikute, perioodiliste väljaannete jne) poognad. 

93

94 

Kui aga siiski need pole mõeldud ainuüksi kasutamiseks koos trükimasinaga, ei kuulu need siia (rubriik 

84.00 või 84.41, nagu olukord nõuab). 

6) Numeraatorid, väikesed abiseadmed, mis teostavad trükiste numereerimist ja millel on 

selleks numbritega kettad. 

7) Kuldamismasinad trükitööstusele. Nendes puuderdatakse poognaid pärast spetsiaalse 

alusvärviga trükkimist metallpulbriga (pronks ja alumiinium). 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka elektrostaatilistes fotokopeerseadmetes kasutatavad silindrid ja 

plaadid, juhikrullid ja paigaldatud silikoonvõllid. 


a) Tekstiilriidest silindrikatmikud ja katted, kummeeritud tekstiilriie, vilt, ofsetkumm jne (klassifitseeritakse 

vastavalt koostismaterjalile); 

b) Pudelite, konservikarpide, -purkide, karpide, kottide jm anumate etikettimis- ja pakendusmasinad (rubriik 

84.22); 

c) Seadmed trükkimise abiseadisega, näiteks teatavad kotitäitmis- või pakkimismasinad (rubriik 84.22); 

d) Määrdumisvastaste pulbrite pihustusseadmed (rubriik 84.24); 

e) Hektograafid ja trafarett-paljundusaparaadid ning aadressimasinad (rubriik 84.72); 

f) Skeemide kujundamisseadmed (rubriik 84.86); 

g) Kaamerad dokumentide salvestamiseks mikrofilmile, diamikrokaardile (mikrofišš) jm mikrokujutise kandjatele 

(rubriik 90.06); 

h) Tavalised fotokopeerimisseadmed (rubriik 90.10); 

ij) Rubriigi 90.17 joonestusinstrumendid; 

k) Etikettide käsireljeefpitsatid rubriigist 96.11. 

° 

° ° 

Alamrubriigi selgitavad märkused. 

Alamrubriigi 8443.11, 8443.12 ja 8443.13 

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad trükimasinad, millel kujutis saadakse trükivormilt, millel 

trükkivad ja vaheelemendid asuvad ühel tasapinnal (ofsettrüki protsess), s.t mitte sügavtrükis ega 

kõrgtrükis. Trükitava kujutise moodustumine põhineb vee ja rasvase trükivärvi vastastikuse 

tõukumise põhimõttel. Trükkimine toimub alati rotatsioonmasinal ilma trükivormi ja trükitava materjali 

vahetu kokkupuuteta. Kujutis kantakse vahetult ofsetkummiga silindrile, nn katmikule, mis omakorda 

kannab kujutise üle trükitavale materjalile. Nende alamrubriikide seadmetele on iseloomulik 

ofsetkummi (katmik) ja niisutusseadis, mis pidevalt niisutab trükivormisilindrile kinnitatud trükivormil 

mittetrükkivaid elemente. Ofsettrükimasinaid valmistatakse nii rullrotatsioontrükiks, kui ka 

poognatrükiks. 

Alamrubriigid 8443.14 ja 8443.15 

Kõrgtrükk on on protsess, kus trükivärv kantakse trükivormi kõrgematelt osadelt trükitavale 

pinnale, kasutades survet. Trükivorm koosneb kas üksikutest tähetüüpidest, tinaridadest või 

trükivormidest (stereotüüpidest), mille trükkivad elemendid asuvad vaheelementidest kõrgemal. 

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski fleksotrüki seadmed. 

Alamrubriik 8443.16 

Fleksograafiline trükk on protsess, milles kasutatakse kõrgtrüki põhimõtet (pakendite, vormularide, 

reklaamlehtede jmt trükkimiseks). Fleksograafias kasutatav trükivorm on kummist või termoplastist, 

mis on liimitud vahetult trükisilindrile. Need seadmed on muudest trükimasinatest lihtsamad ja 

kergemad. Trükiks kasutatakse trükivärve, mille lahustitena kasutatakse alkoholi või muid lenduvaid 

lahusteid. Trükkimine toimub rullpaberile ühe või mitme värviga. 


Sügavtrükis kasutatakse süvendatud trükkivate elementidega trükivorme. Graveeritud või söövitatud 

osadest kantakse trükivärv surve all trükipinnale. See trükiliik tekkis käsitsi graveerimisest, kui kujutis 

graveeriti või söövitati vaskplaadi pinda. Plaadile kantud värv eemaldati plaadi pealispinnalt raakli 

abil. Süvenditesse koguneb trükivärvi küllaldaselt, et kujutist tekitada. 

Praegu kasutatakse plaadi asemel vasksilindrit. Vasekiht kantakse silindri pinnale elektrolüütilisel 

teel. Kujutis ja tekst kantakse silindril pinnale graveerimist kasutades või fotokeemiliste meetodite 

abil.

Alamrubriigid 8443.31 ja 8443.32 

Eristamisaluseks ühenduse puhul automaatse andmetöötlusseadme või arvutivõrguga on see, et 

seade sisaldab kõiki arvutivõrguga või automaatse andmetöötlusseadmega ühendamiseks vajalikke 

komponente, mis hakkavad tööle lihtsalt juhtmega ühendamisel. Lisakomponendi (nt “kaart”) 

aktsepteerimine, mis seejärel võimaldaks juhtmega ühenduse, ei ole piisav tingimus nende 

alamrubriikide jaoks. Vastupidi, et komponent, mille külge juhe ühendatakse, on küll olemas, kuid 

kättesaamatu või muul viisil ühendamatu (nt esmalt tuleb paigutada lülitid) ei ole piisav, et kaupu 

nendesse alamrubriikidesse mitte klassifitseerida. 

8444 SEADMED KEEMILISTE TEKSTIILKIUDUDE EKSTRUSIOONIKS, 

TÕMBAMISEKS, TEKSTUREERIMISEKS VÕI LÕIKAMISEKS : 

See rubriik hõlmab masinad tehislike tekstiilkiudude valmistamiseks, kaasa arvatud kiudude 

lõikamise masinad. 


1) Masinad tehis-tekstiilkiudude ekstrusiooniks nii mononiidi kui ka paljude kiudude kujul. 

Praktikas kujutavad need masinat suurt rida üksteise kõrval paiknevaid identseid seadmeid. 

Iga seade koosneb põhiliselt doseerivast pumbast ja filtrist, mille abil toore surutakse läbi 

näsade või düüside. Sõltuvalt kasutatavast protsessist, düüsist väljuv üksikniit või kiudude 

kimp läbib kas keemilise koagulandi vanni (näiteks viskoosprotsessil), õhutiheda 

veepihustitega kambri (näiteks vaskammooniumprotsessil), kuuma õhuvoolu (näiteks 

atsetaattselluloosi puhul) või jahutuskambri. Düüsid võivad olla ühe avaga või väga paljude 

avadega (mõnikord mitutuhat) vastavalt sellele, kas soovitakse saada mononiiti, mitmekiulist 

lõnga või heiet staapelkiuks lõikamise jaoks. Mõnedes masinates düüsist väljunud kiud 

kogutakse kokku ja ühendatakse omavahel, andes neile spetsiaalseadme abil kerge keeru, 

saades tulemusena lõnga. Teistes masinates kogutakse mitmetest sedmetest tulevad kiud, 

vahel mitmed sajad tuhanded, ühte jämedasse kimpu (köisikusse), edasiseks 

staapelkiududeks lõikamiseks. 

2) Venitusmasinad, mis tõmbavad kiud nende esialgsest pikkusest kuni kolm või neli korda 

pikemaks, seega orienteerides nende molekulid piki kiudu ning seeläbi tõstes nende 

tugevust. 

3) Masinad sünteetilise tekstiilkiu tekstureerimiseks. Enamus protsessidest (traditsiooniline 

katkendlik protsess, valekeerutus, hammasratas-säbardamine, kuuma õhu või auru joaga 

töötlemine, kudumine-harutamine) muudab kiu füüsikalisi omadusi, et saada keermestatud 

heiet, elastset „vaht”-heiet jne. 

4) Staapelkiu lõikamise masinad köisiku lühikesteks tükkideks tükeldamiseks. 

5) „Köisik-heide” masinad. Need tükeldavad samuti köisiku staapelkiududeks, kuid säilitavad 

kiudude paralleelse paigutuse, nii et saadud staapelkiud on kohe valmis ketramiseks 

(vajamata kraasimist või kammimist), välja arvatud teatud staapelkiu lõikamise masinad, mis 

vastavad sama alaliigituse 4). Mõnikord sisaldavad need masinad ka ketrusseadet, siis 

kutsutakse neid „kõisik-lõnga” masinateks (vt rubriigi 8445 selgitusi). 

6) Rebestamismasinad rebestatud kiust köisiku valmistamiseks. Suurem osa (kuid mitte kõik) 

kiududest rebitakse teatud vahemaa tagant katki nii, et kuigi osa kiududest jääb terveks, 

saab köisikust valmistatud lõng staapellõnga omadused. 




* 

* * 


95

a) Masinad tooraine tootmiseks, mis on ettenähtud edasiseks kasutamiseks tekstiilkiudude ekstrusiooni 

teel valmistamisel (üldiselt rubriik 8419 või 8477). 

b) Venituskarbid ja silumiskarbid rubriigist 8445. 

c) Masinad pideva või mittepideva klaasniidi või -kiu ekstrusiooniks (rubriik 8475). 

8445 SEADMED TEKSTIILKIUDUDE TÖÖTLEMISEKS; KETRUS-, 

DUBLEERIMIS- JA KORRUTUSMASINAD NING MUUD SEADMED 

TEKSTIILLÕNGA TOOTMISEKS; HASPELDAMIS- JA POOLIMIS- (K.A 

KOEKERIMIS-) MASINAD, RUBRIIKIDESSE 8446 JA 8447 

KUULUVATELE MASINATELE TEKSTIILLÕNGA VALMISTAVAD 

SEADMED: 

- tekstiilkiudude ettevalmistamisseadmed: 

8445 11 - - kraasmasinad 

8445 12 - - kamm-masinad 

8445 13 - - heidemasinad (eelketrusmasinad) 

8445 19 - - muud 

8445 20 - ketrusmasinad 

8445 30 - dubleerimis- või korrutusmasinad 

8445 40 - poolimismasinad (k.a koekerimismasinad) ning haspeldamismasinad 

8445 90 - muud 

Arvesse võttes edasises mainitavaid erandeid, hõlmab see rubriik masinad, mida 

kasutatakse alljärgnevates tekstiilitööstuse protsessides: 

I) Tekstiilkiudude ettevalmistamine või eeltöötlus, et teha nad kõlblikuks: 

i) nööriks, lõngaks jne ketramiseks 

või 

ii) töötlemiseks lausmaterjaliks, vildiks, topendiks jne. 

II) Erinevate tekstiilkiudude töötlemine lõngaks ketramise, põimimise, dubleerimise, korrutamise 

jne abil (kaasa arvatud paberlõnga valmistamine paberiribadest), kuid välja arvatud köite 

valmistamise spetsiaalprotsessid (rubriik 8479). 

III) Nii heide kui ka lõnga, niidi jne kerimine ja ettevalmistamine kasutamiseks rubriigi 8446 või 

8447 masinates. 

A) LOODUSLIKE TEKSTIILKIUDUDE VõI LÜHIKESTE SÜNTEETILISTE KIUDUDE 

KETRAMISEKS ETTEVALMISTAMISE MASINAD 

JA SAMALAADSED MASINAD KIUDUDE ETTEVALMISTAMISEKS TÄIDISMATERJALINA 

VÕI VILDI VÕI LAUSRIIDE TOOTMISEL KASUTAMISEKS 


1) Villa sorteerimise masinad loomavilla sorteerimiseks pikkuse järgi. Need koosnevad 

pikkadest ristvaheseintega lahtriteks jagatud kambritest, kuhu vill viiakse õhujoaga. 

Seejuures langevad erineva pikkusega karvad eri lahtritesse. 

2) Masinad puuvillakiudude eraldamiseks seemnetest, seemnekestadest ja muust prahist 

(näiteks puuvilla kupardamise masinad) ja samalaadsed masinad udekiu eraldamiseks 

puuvillakiust. 

3) Ropsimismasinad ja taolised masinad kiu eraldamiseks (lina, kanepi jne) vartest peale 

leotamist. 

4) Kaltsude, vanade köite jms tekstiilijäätmete harutamismasinad nende lahutamiseks 

kraasimiseks kõlblikeks kiududeks (näiteks garnettmasinad ja köielahutajad), kuid välja 

arvatud paberivalmistamisel kasutatavad köielõikemasinad (rubriik 8439). 

5) Pallilahutajad, mida kasutatakse tihedate puuvillapallide lahtiharutamiseks. 

6) Automaatsöötjad, mis on varustatud jaotusseadmega tagamaks laotusmasintele ühtlast 

puuvilla etteandmist. 

7) Kobestusmasinad puuvillalindi edasiseks kobestamiseks ja lahtiharutamiseks; ettevalmistusmasinad 

villapallide lahtiharutamiseks. 

96

8) Villapesumasinad villa etteandmise ja kuuma vee sissepumpamise mehaaniliste seadistega; 

toorvilla pesemise masinad (näiteks Leviathanid) segamisseadmetega ja vahel 

ka kuivatusseadmetega. 

9) Toorvilla värvimise masinad ketramata villa massis värvimiseks. 

10) Masinad villa, ramjee jne impregneerimiseks õli või keemiliste ainetega kraasimise või 

kammimise kergendamiseks. 

11) Masinad villa karboniseerimiseks, mis sisaldavad happevanni, seadmeid liigse lahuse 

eemaldamiseks, kuivatamiseks ja söestunud lisandite tolmu eemaldamiseks. 

12) Kraasimismasinad, erinevad puuvilla, villa, sünteetiliste staapelkiudude, niinekiudude (lina, 

kanepi jne) jne jaoks. Need jätkavad laotus- ja kobestusmasinates alustatud kiu kobestamist 

ja ühtlustamist ning eraldavad ja sirgestavad kiude. Põhiliselt koosnevad need suurtest 

terastraadist saehammastusega kaetud trumlitest või traathammastega riidelintidest 

(kraaslindist); need käivad vastu seisvaid plaate või teisi trumleid, mis on samuti kaetud 

kraaslindiga. Puhastusseade hoiab hambad vabad kiududega ummistumisest, kraaslindiga 

masinatel on seade vigaste kraasihammaste kõrvaldamiseks. Erinevate materjalide 

erinevatel töötlemisastmetel kasutatakse erinevaid kraasimismasinaid (jämekraasid, 

vahekraasid, lõppkraasid, tihenduskraasid). Kiud väljuvad kraasimismasinast laia lindina või 

võib olla tihendatult heidelindiks ning seejärel poolidele või bobiinidele keritult, või pöörlevas 

punkris rõngasse kogutult. 

Siia kuuluvad ka kraasimismasinad kiudude ettevalmistamiseks vildi või lausriide 

valmistamisel või toppematerjaliks; need on tavaliselt lihtsamat tüüpi ja koosnevad 

silindrilisest kraaslindiga kaetud segmendist, mis võngub samuti kraaslindiga kaetud tasase 

laua kohal. 

13) Venituskarbid, silumiskarbid jne. Need venitavad heiet väiksemale ristlõikele ja seejärel 

uuesti laiaks, et saada ühtlasem toode; neid kasutatakse peale kraasimist ja villa puhul ka 

peale kammimist. 

14) Kammimismasinad. Nende masinate põhifunktsiooniks on lühikeste kiudude väljakammimine; 

heiet hoitakse põskede vahel kuni seda töödeldakse kammide või piidega. Neid 

kasutatakse töötluse erinevatel astmetel: toormaterjali (näiteks lina) kammimisel, pärast 

kraasimist või venitamist. Kõige tavalisemad tüübid on lina, kanepi või analoogsete kammimismasinad, 

vahetu kammimise (prantsuse või sirgjoonelised) masinad puuvillale ja tsirkulaarkammimismasinad 

villale. 

15) Lina, džuudi jne laotusmasinad. Need kammivad lina või muude kiudmaterjalide kimpe ja 

tõmbavad need välja pidevaks heidelindiks. 

16) Järelpesu masinad õli ja muu mustuse eemaldamiseks villast pärast kraasimist või 

kammimist. Need koosnevad reast sooja seebise veega vannidest koos juht- ja 

väänamisrullidega, kuivatussilindritest ja kobestuskarbist villa taaskobestamiseks. 

17) Heidemasinad heidelindi väljatõmbamiseks ja heidele kerge keeru andmiseks ja seega 

lõplikuks ketramiseks ettevalmistamiseks. 

18) Kerimismasinad. Need koosnevad pöörlevast alusest, millel paikneb konteiner 

mitmesugustest masinatest väljuva heidelindi jaoks; tavaliselt on masina ülalosas linti suunav 

seade. 

B) MASINAD SIIDI ETTEVALMISTAMISEKS ENNE KETRAMIST 


1) Masinad kookonite välise osa eemaldamiseks ja masinad kerimiseks mittekõlblike 

välimiste kiudude eraldamiseks kookonite kuumutamisega. 

2) Mahutid siidi käsitsi mahakerimiseks kookonitelt, need on varustatud seadmega mitme 

niidi kokkuvõtmiseks ning neile kerge keersuse andmiseks ja vahel ka haspliga toorsiidi 

kerimiseks; haspel on mõnikord mahutist eraldi, kuid eeldusel, et haspel ja anum esitatakse 

koos, jääb kogu seade siin klassifitseeritavaks. 

3) Masinad tompude, jämedamate osade jne eraldamiseks toorsiidi lõngast. 

C) KETRUSMASINAD HEIDEST LÕNGA VALMISTAMISEKS; KEERUTAMISMASINAD JA 

KORRUTUSMASINAD KORRUTATUD VÕI PÕIMITUD LÕNGADE SAAMISEKS 


97

1) Ketrusmasinad, mis heide väljatõmbamise ja keerutamisega muudavad selle lõngaks. 

Ketrusmasina iseloomulikuks osaks on ketrusmehhanism (heidevõtja ja jooksik jne) koos 

pöörleva vertikaalse või kaldse värtnaga; kogu ketrusmasinas on terve hulk selliseid üksteise 

kõrval paiknevaid mehhanisme. Rubriiki kuuluvad lina, kanepi, džuudi jne ketramise 

masinad, katkendliku režiimiga ketrusmasinad (muulmasinad) ja pidevketrusmasinad (hark-, 

ketas-, kaussketrusmasinad jne). Samuti kuuluvad siia vokid. 

2) „Köisik-lõng” masinad. Need ühendavad kiudude köisikust eraldamise, heideks väljatõmbamise 

ja lõngaks ketramise protsessid. 

3) Keerutamismasinad ja korrutusmasinad lõngale täiendava keerdsuse andmiseks või kahe 

või enama lõnga kokku keerutamiseks kahe- või mitmekordse lõnga saamiseks; 

spetsiaalmasinad köite valmistamiseks siiski välistatakse (rubriik 8479). Teatavad 

sedatüüpi masinad võivad sisaldada seadmeid efektlõngade (näiteks buklee) valmistamiseks 

Samuti kuuluvad siia masinad pidevate siidiniitide või sünteetiliste mononiitide 

kokkukeerutamiseks. 

4) Masinad jõhvi jatkamiseks sõlmimisega. 

98 

D) KERIMIS- JA POOLIMISMASINAD 

Neid kasutatakse lõnga (või heide), niidi või nööri kerimiseks värtnatele, rullidele, poolidele, 

koonustele, torudele, kaartidele jne või keradesse, vihtidesse, pasmastesse jne kas töötlemise 

või tootmise vajadusteks või jaemüügiks. Lõimekerimismasinate klassifitseerimise kohta vaata 

edasi punkti E). Masinad köite või trosside kerimiseks klassifitseeritakse rubriigis 8479. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki masinad lõnga harutamiseks ja kerimiseks vigaselt kootud või 

heegeldatud toodetest. Ka kuuluvad siia poolimismasinad koelõnga kerimiseks 

süstikupoolidele kangastelgedel kasutamiseks. 

E) MASINAD TEKSTIILLÕNGADE ETTEVALMISTAMISEKS 

RUBRIIGI 8446 VÕI 8447 MASINATES KASUTAMISEKS 


1) Lõimekerimismasinad rea paralleelsete, võrdse pingega ja õiges järjestuses (mis puutub 

lõnga värvust ja liiki) lõngade kudumiseks ettevalmistamiseks. Kõik lõimeks vajalikud lõngad 

võidakse ettevalmistada korraga või sektsioonide kaupa (sektsioonlõimestamine); nad 

võidakse kerida otseselt lõimerullile nii, et see on valmis telgedele paigutamiseks, või ajutiselt 

lõimekerimismasina enda poomile või muudele alustele (näiteks bobiinidele). 

Selline masin koosneb pooliraamist suure hulga lõngapoolide hoidmiseks, reast 

kammidest ja lõngasuunajatest ja tugevast kerimismehhanismist; masina eri osad on 

tavaliselt küllalt iseseisvad, kuid koos esitatutena jäävad nad siia rubriiki. 

2) Lõimeühtlustusmasinad (näiteks šlihtimismasinad). Neis kantakse lõimelõngadele, kas 

sektsioonide kaupa või paralleelsetest lõngadest pinnana ajutine pinnakate vältimaks nende 

narmastumist kangastelgedel ja kudumise kergendamiseks libedamaks tegemiseks. Need 

masinad koosnevad üldiselt ühtlustuspaagist, juhtrullikute süsteemist, köetava silindri või 

kuuma õhuga kuivatamise seadmest ja kerimisseadmest, ning vahel ka seadmest 

ääremärgiste tegemiseks (s.o. ühtlaste vahedega värvimärkide paigaldamiseks äärmistele 

lõngadele). 

Siia rubriiki ei kuulu muud lõngade viimistlemise masinad, näiteks masinad teiste lõngade (k.a koelõnga) 

viimistlemiseks vihtides või üksikult (rubriik 8451). 

3) Lõimestamismasinad lõimelõngade läbitõmbamiseks kangastelgede niitest ja sugadest. 

4) Lõimejatkamismasinad uue lõime niitide kokkuühendamiseks eelmise kanga lõimest 

jäänud lõimeniitide otstega. 

5) Masinad lõimelõnga lõimepoomidelt poomile kogumiseks. 

6) Masinad põimimiseks ja niidi etteandmiseks kudumise ajal. 

7) Niiditamismasinad tikkimiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu masinad kudumise käigus katkenud lõimeniitide kokkusõlmimiseks (rubriik 8448).



klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad ja tarvikud rubriigis 8448. 

* 

* * 


a) Seadmed siidiusside tapmiseks kookonite kuumutamisega (rubriik 8419). 

b) Masinad tekstiilmaterjalide kuivatamiseks (rubriik 8419 või 8451vastavalt juhtumile)). 

c) Tsentrifugaalkuivatid (rubriik 8421). 

d) Masinad rubriigist 8444. 

e) Masinad vildi või lausriide valmistamiseks või viimistlemiseks (rubriik 8449). 

f) Läikestamise, glasseerimise, gaasimise jm. viimistlusmasinad ja kangakerimismasinad (rubriik 8451). 

g) Pügamismasinad nahalt villa või karva pügamiseks (rubriik 8453). 

h) Kraaside ja kammimismasinate nõelte teritusmasinad (rubriik 8460). 

ij) Masinad kraaskangasse nõelte paigaldamiseks (rubriik 8463). 

k) Masinad kraaskanga paigaldamiseks kraasimistrumlitele jne (rubriik 8479). 

8446 KANGAKUDUMISMASINAD (KANGASTELJED): 

8446 10 - kuni 30 cm laiuse kanga kudumiseks 

- üle 30 cm laiuse kanga kudumiseks, süstikuga: 

8446 21 - - mehaanilised 

8446 29 - - muud 

8446 30 - üle 30 cm laiuse kanga kudumiseks, süstikuta 

Siia rubriiki kuuluvad kangasteljed riide kudumiseks tekstiilkiududest (k.a turbakiust) lõngast 

või muudest (näiteks metallist, klaasist või asbestist) niitidest. 

Nendes masinates moodustatakse riie ristuvatest lõime- ja koeniitidest (-lõngadest). 

Lihtsaima koe korral jagatakse lõimeniidid üle ühe kaheks grupiks, kumbagi gruppi juhivad 

niied, mis neid kordamööda tõstavad ja langetavad, moodustades nii kahe grupi vahele 

kiilukujulise pilu (vaheliku), millest viiakse läbi koelõng (tavalistel kangastelgedel süstikuga). 

Kohe seejärel lüüakse soaga koelõng vastu eelmist koelõnga, niied vahetavad alumise grupi 

lõimelõngad ülemisteks ja ülemised alumisteks, moodustades uue vaheliku järgmise koelõnga 

jaoks. Tavalistel kangastelgedel kasutatakse lõimeniitide tõstmise järjekorra muutmisega 

erinevate koemustrite saamiseks kuni kaheksat niiede paari. 

Keerukamatel telgedel saab kududa veelgi keerulisema koega kangaid. Näiteks, mõnedel 

telgedel on spetsiaalsüsteem lõimelõngade tõstmiseks (karree-, žakaarteljed jne) mis 

võimaldavad käsitada suuremat lõimelõngade gruppide arvu või isegi lõngu ükshaaval; või 

kasutatakse spetsiaalseadmeid (leno mehhanismid, lõime sidumise (Terry) seadmed, brošeeaparaadid) 

teatavate spetsiaalkangaste kudumiseks. Teistel telgedel on seadmed süstikute (või 

nendes lõngapoolide) vahetamiseks, võimaldades paigaldada eri värvi või eri materjalidest 

koelõngu. Sageli sisaldavad kudumisteljed veel teisigi mehaanilisi või elektrilisi seadmeid 

(näiteks süstikupoolide vahetamiseks lõnga lõppemise korral, telgede peatamiseks lõime- või 

koeniidi katkemisel). 

Enamus sellistest spetsiaalseadmetest on kas telgede osana neisse sisseehitatud või on 

vahetatavate lisaseadmetena telgedele monteeritavad; viimasel juhul klassifitseeritakse nad 

siia rubriiki eeldusel, et nad esitatakse koos nende kangastelgedega, millel kasutamiseks nad 

on ettenähtud, eraldi esitatuna jäävad nad siit välja (põhiliselt rubriik 8448). 

Tavaliselt kootakse telgedel tasapinnalist riiet, kuid on olemas ka ringkudumisteljed. millelt 

saadakse torukangast; nendes üks või enam vehaaniliselt või elektromagneetiliselt suunatavat 

süstikut paigutavad koelõnga vertikaalsete ringina paiknevate lõimelõngade vahelikku. 

Kangastelgede eritüüpe nimetatakse kas nende mehhanismi liigi või kootava kanga järgi, 

näiteks karreeteljed, žakaarteljed, mitme süstikuga automaatteljed, süstikuta kangasteljed, 

milles koeniit paigaldatakse kas suruõhu- või veejoa abil, pika nõelaga või tõmmatakse 

paigalseisvalt poolilt rea viskurite abil, paelakudumise teljed (näiteks varbteljed, zürichi teljed, 

trummelteljed), froteeteljed, vaibateljed, kaasaarvatud sõlmitud vaipade kudumise teljed. 


1) Kangaspuud. 

99

2) Kangasteljed traadist või metalliseeritud lõngast kangaste kudumiseks eeldusel, et nad on 

samalaadsed tekstiili kangastelgedega. Sellistel telgedel on kõik tekstiili telgedele 

iseloomulikud mehaanilised osad, s.o. lõimepoom, niied vaheliku moodustamiseks, 

mehhanism, mis paneb koetraadi või -lõnga vahelikku risti lõimele, ja kangapoom, millele 

keritakse valmis kangas. 

Siiski välistatakse masinad, mis on ettenähtud traatide põimimiseks mitmesugustel meetoditel 

jämedast traadist võrede või võrkude valmistamiseks (vt rubriigi 8463 selgitusi). 

100 




8447 SILMKUDUMIS-, KETELDUSMASINAD, SEADMED MÄHITUD LÕNGA, 

TÜLLI, PITSI, TIKANDI, PUNUTUD PAELTE, POSAMENTIDE VÕI 

VÕRGU VALMISTAMISEKS, SEADMED TAFTINGTÖÖTLUSEKS: 

- ringkudumismasinad: 

8447 11 - - silindri läbimõõduga kuni 165 mm 

8447 12 - - silindri läbimõõduga üle 165 mm 

8447 20 - lamekoemasinad; keteldusmasinad 

8447 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad masinad trikotaaži või posamentide valmistamiseks kudumise, 

heegeldamise keteldamise, paelapõimimise, punumise, võrgusõlmimise, taftingu jne teel või 

tikkimiseks mis tahes alusmaterjalile, kasutades kas keerutamata heiet, tekstiillõngu (k.a 

turbalõnga), muid lõngu (näiteks metallist, klaasist või asbestist) või traati. 

A) TRIKOOMASINAD 

Siia kuulub kaks põhilist liiki: 

1) Ringkudumismasinad, mis annavad kas sirge torukujulise kanga või, muutes silmade arvu 

ridades, kindlakujulise toruja toote (sukkadeks, sokkideks, rõivavarrukateks, barettideks, 

fessideks või muudeks taolisteks kootud peakateteks jne). 

2) Lamekoemasinad tasapinnalise trikotaaži kudumiseks, kas ühtlase laiusega kangana või, 

suurendades või vähendades silmade arvu ridades, tasapinnaliste, kuid sellise kujuga 

riidetükkidena, millest edasises kokkuõmblemisega saadakse valmistooted (näiteks sukad 

või sokid). 

Samuti kuuluvat siia rubriiki väikesed kodused kudumismasinad ja sukkade parandamiseks 

kasutatavad ainult väheste silmade kudumise masinad. Masinad kahe silmkoes riidetüki 

ühendamiseks lihtsa äärt moodustavate silmuste kokkuõmblemise teel klassifitseeritakse 


B) KETELDUSMASINAD 

Siia alla kuuluvad kõik keteldusmasinad mis valmistavad riiet ahelpistega. Nende hulgas on 

alljärgnevad: 

1) Masinad nõelmehhanismiga „lõime”-lõngade ühendamiseks ahelpistes „koe”-lõngaga. 

2) Masinad lõngast aasade läbilükkamisekes eelnevalt tavalistal kangastelgedel kootud 

kangast ning nende kinnitamiseks kanga pahemalt poolt ahelpistega. 

3) Õmbluskoemasinad, mida kasutatakse teistel masinatel (näiteks kraasimis- või 

garnettmasinatel) valmistatud hõredakiulise kanga läbiõmblemiseks ja sel moel 

filtrimaterjalina, vaibapõhjana, isolatsioonmaterjalina jne kasutatava tihendatud 

tekstiilmaterjalist lehe saamiseks. 

C) MASINAD SÕLMITUD VÕRGU, TÜLLI, PITSI, GALOONI VÕI TRESSI VALMISTAMISEKS, 

LÕNGA ÜMBERMÄHKIMISEKS, TIKKIMISEKS, TAFTINGUKS JNE.


1) Masinad võrkude valmistamiseks mis tahes otstarbeks, kas võrgulinana või valmitoodetele 

vastava kujuga (näiteks kalavõrkudeks). 

2) Masinad siletülli valmistamiseks. 

3) Masinad mustertülli, pitsi jne valmistamiseks. 

4) Masinad bobinett-tülli, bobinett-kardinariide ja masinpitsi valmistamiseks, milledel 

valmistatakse tasapinnalist võrku või kardinariiet, samuti ka masinpitsi lõime- ja 

koelõngadest. Siiski ei paikne lõim ja kude neis kangastes täisnurga all, vaid koelõngad 

seovad lõime keerdudes süstiku edasi-tagasi liikumisel ümber hulga väikestele poolidele 

keritud lõimelõngakimpude. 

5) Tikkimismasinad, k.a käsitikkemasinad (pantograafsüstikuga tikkimismasinad), millega 

tikitakse nõelte abil eri mustreid ühe või mitme niidiga riidest või muust materjalist alusele. 

Tikkimismasinad, välja arvatud käsiajamiga tikkimismasinad, võivad olla varustatud 

žakaarmasinate või samalaadsete mehanismidega. Rubriiki kuuluvad ka 

niiditõmbamismasinad, mille abil tõmmatakse välja ja seotakse ülejäänud niidid 

pilutikandisse. 

Siia rubriiki ei kuulu ahel- või vaippistemasinad (mida kasutatakse peamiselt teatavate 

tekstiiltoodete ääristamisel, kuid millega saab teha ka lihtsamat tikandit), ega ka õmblusmasinad, mis 

lisaks tavalisele õmblemisele on kasutatavad ka lihtsamateks tikkimistöödeks (rubriik 8452). 

6) Mähkimismasinad. Neid kerivad ühe lõnga tiheda spiraalina ümber tavaliselt jämedama 

südamiku (näiteks traadi, kumminiidi, ühe või mitme jämedama lõnga või niidi). Neid 

masinaid saab kasutada ka peente elektrijuhtmete mähkimiseks. 

7) Masinad mitmesuguste pitsiliste toodete valmistamiseks läbipõimimisega 

mitmesugustest tekstiilmaterjalidest lõngadest või (tihti mähitud) ketramata heidest 

(punumisteljed, heegeldusteljed jne). 

Samuti kuuluvad siia rubriiki masinad kummist, plastist jne voolikute ümber traatsärgi 

punumiseks või traadist torujate palmikute valmistamiseks, eeldusel et nende põhilised 

mehaanilised osad on iseloomulikud eelmises lõigus kirjeldatud masinatele. 

8) Masinad nööpide, tutisüdamike jne katmiseks teksiilniidiga. 

9) Taftingumasinad tekstiillõngast aasade või tuttide kinnitamiseks riidest alusele vaipade, 

mattide või kergete toodete (päevatekkide, rannamantlite jne) valmistamiseks. 




8448 RUBRIIKIDE 8444 - 8447 MASINATE LISASEADMED (NÄITEKS 

ŽAKAARMASINAD, NIIETÕSTE-, SÜSTIKUVAHETUS- JA 

AUTOMAATPIDURDUSMEHHANISMID); OSAD JA TARVIKUD, MIDA 

KASUTATAKSE ÜKSNES VÕI PEAMISELT SELLE RUBRIIGI VÕI 

RUBRIIKIDE 8444 - 8447 MASINATES (NÄITEKS VÄRTNAD, 

VÄRTNAHARGID, KRAASID, KAMMID, EKSTRUSIOONNIPLID, 

SÜSTIKUD, SOAD, NIIED JA NIIERAAMID, SILMKOEMASINA NÕELAD 

JM): 

- rubriikide 8444-8447 masinate lisaseadmed: 

8448 11 - - niietõstemehhanismid ja žakaarmasinad; nende juurde kuuluvad 

kopeerimis-, perforeerimis- või koostemasinad 

8448 19 - - muud 

8448 20 - rubriigi 8444 masinate ja nende lisaseadmete osad ja tarvikud 

- rubriigi 8445 masinate ja nende lisaseadmete osad ja tarvikud: 

8448 31 - - kraaslindid 

8448 32 - - muud osad tekstiilkiudude ettevalmistusseadmetele 

8448 33 - - värtnad, värtnahargid, ketrusrõngad ning jagajad 

8448 39 - - muud 

- kangastelgede ja nende lisaseadmete osad ja tarvikud: 

101

102 

8448 42 - - soad, niied ning niieraamid 

8448 49 - - muud 

- rubriigi 8447 masinate ja nende lisaseadmete osad ja tarvikud: 

8448 51 - - kiilud, nõelad ning muud detailid koesilmade või muu siduse 

moodustamiseks 

8448 59 - - muud 

See rubriik hõlmab: 

I) Kõik lisaseadmed ja -aparaadid, mis täidavad kas eraldi või samaaegselt funktsioone, mis on 

täiendavad rubriikides 8444, 8445, 8446 või 8447 käsitletud masinate (eriti ketrus-, kudumis-, 

silmkoe- või tikkimismasinate) funktsioonidele. Need lisasedmed kas laiendavad põhimasina 

võimalusi (nagu see on niietõstesedmete või žakaarautomaatide puhul) või täidavad 

mehaaniliselt mõningaid operatsioone põhimasina häireteta töö tagamiseks (nagu see on 

lõime või koeniidi katkemise kontrolliautomaatide ja katkenud lõimeniitide kokkusõlmimise 

seadmete puhul). 

II) Selle rubriigi ja ühtlasi rubriikide 8444, 8445, 8446 või 8447 masinate osad (vt XVI jaotise 

üldisi selgitusi). 

III) Mitmesugused tarvikud, mida kasutatakse rubriikide 8444, 8445, 8446 või 8447 või 

käesoleva rubriigi masinate juures; üldiselt tähistab termin „tarvikud” tooteid või seadiseid, 

mis ei moodusta masina koostisosa, on vahetatavad ja kuuluvad sagedasele asendamisele 

(näiteks kiire kulumise tõttu või seepärast, et nad on spetsiifilised teatavate tööde 

teostamiseks). 

A) LISASEADMED 


1) Lisaseadmed kasutamiseks ketrusmasinatega, näiteks automaatseadmed, mis võtavad 

maha täiskeritud poolid ja asendavad need tühjadega, või mobiilsed seadmed pooliridadesse 

tühjade poolide paigaldamiseks. 

2) Lõimerulli alused ja pooliraamid. Need hoiavad lõimerulli lihtimise ajal või lõime 

pealekerimisel; teatavatel juhtudel hoiavad nad lõimerulli ka kudumise ajal. 

3) Niietõsteseadmed ja žakaarautomaadid, mida kasutatakse kangastelgede kohaldamiseks 

keerukama koega riide kudumiseks, kui see muidu on võimalik. Niietõsteseadmed juhivad 

suure arvu niieraamide liikumist, žakaarautomaadid tõstavad ja langetavad igat lõimeniiti 

eraldi. Need töötavad kasutades rida esileulatuvate tikkudega varustatud üheks ahelaks 

ühendatud plaate või, paljudel juhtudel (eriti žakaarmasinates) tihedalt üksteisele järgnevaid 

perfokaarte. Need tikud, või kaardi avasse sattumisel perfokaarte kompivad nõelad, 

käivitavad lõimeniite ülestõstva mehhanismi. Samalaadsed mehhanismid (Verdoli seadmeid) 

töötavad kasutades lõputut perforeeritud paberlinti. 

4) Žakaarautomaatidele monteeritavad seadmed, mis võimaldavad peatada kaardid enama 

kui ühe koeniidi paigaldamiseks. See vähendab vajalike kaartide arvu ja kiirendab kudumist. 

5) Žakaarkaartide aheldamise masinad nende ühendamiseks žakaarautomaatide jaoks 

tarvilikuks pidevaks ahelaks. 

6) Lõime- ja koestooporid. Need peatavad teljed viivitamatult, kui katkeb mõni lõimelõngadest 

või koelõng; samuti poolide kontrollmehhanismid koelõnga pideva etteandmise 

kontrollimiseks, need vahetavad vajadusel tühjakssaanud pooli täispooliga. Rubriiki kuuluvad 

sellised seadmed sõtumata sellest, kas nad töötavad mehaaniliselt või elektriliselt. 

7) Lõimesõlmimisseadmed; väikesed seadmed, mis paiknevad kudumistelgedel lõimeniitide 

kohal ning nende katkemisel kudumise käigus seovad otsad uuesti kokku. 

Siia ei kuulu lõimeotste kokkusidumise või kokkukeerutamise masinad rubriigist 8445. 

8) Leno seadmed, mis kudumise käigus moodustavad teatavatest lõimelõngadest silmuseid, 

millest koeniit läbi viiakse. Neid kasutatakse gaasriide ja muude lenokangaste valmistamisel. 

9) Pöördsüstikuseadmed; need võimaldavad pöördsüstlal jätta vahele teatavad lõimelõngad 

brošeemustri moodustamiseks.

10) Lõimekarvastuse seadmed, mis kasutades soa erinevat liikumist, moodustavad 

lõimesilmuseid riide ühele või mõlemale poolele (Terry riie jne). 

11) Vaheääristusmasinad. Kui laia kudumistelge kasutatakse mitme kitsa kanga samaaegseks 

kudumiseks, teevad need masinad leno koe (ümbersidumisega koe) või kasutavad 

ülekudumist kohtades, kus üksikute kangaste eraldamiseks tuleb koelõngad läbi lõigata. 

12) Fotoelektriliste anduritega seadmed defektide avastamiseks kootavas kangas, 

vigastatud lõngade avastamiseks lõimekerimisel jne ning nendega seotud masina 

peatamiseks niipea, kui defekt on leitud. 

13) Poolivahetusseadmed lõimekerimismasinatele. 

14) Masinad õhukeste plaatide paigaldamiseks automaatsetesse masinastooporitesse. 

15) Lõimeprotektorid lõimestamismasinatele, lõimelihtimismasinatele ja silmkoemasinatele. 

16) Poolihoidjad. 

17) Ekraanid ja kobestajad (kobestustiivikud) harutusmasinatele ja mehaaniliste 

õmbluskoemasinate läbilõõjad. 

18) Silindrid ja trumlid mehaanilistele õmbluskoemasinatele, kraasimis- või 

kammimismasinatele. 

19) Segajad, trumlid ja silindrid rasvatamismasinatele või villa rasvast puhastamise 

masinatele. 

20) Venitusseadmed venitusmasinatele, heidemasinatele või pideva ringmähkimise 

masinatele, nende silindrid. 

21) Mehaanilised lõngaeraldajad lihtsa konstruktsiooniga, poolimismasinatele, ettenähtud 

sõlmede ja muude defektide kõrvaldamiseks lõngast. 

Mõned siinnimetatud seadmetest võivad olla ettenähtud teatavate kudumistelgede 

koostisosadena (žakaarteljed, automaatteljed jne). Eraldi esitatult klassifitseeritakse sellised siin 

rubriigis mitte lisaseadmetena, vaid rubriikide 8444, 8445, 8446 või 8447 masinate osadena. 

B) OSAD JA TARVIKUD 


1) Pooliraamid poolide hoidmiseks lõime ülesvedamisel. 

2) Spindlid ja spindlihoidjad ketrusraamidele. 

3) Tsentrifugaalpaagid (Tophami karbid) (tihti plastist), milles tehiskiust lõng keritakse tihti 

tihedaks kettaks, millisena ka kaubastatakse. 

4) Kammid kammimismasinatele; hammastatud plaadid, mida kasutatakse liistak-karpides. 

5) Kraaslint (kaasa arvatud kitsad ribad, nn. kraasiribad) traadist kraasihammastusega ja üleni 

terasest kraaslint saehammastusega traadi kujul. 

6) Rõngasjooksikud, avatud rõngad, mis paiknevad ketrusraami ketrusringil ning annavad 

lõnga moodustamiseks vajaliku keerdsuse. 

7) Ekstruudrite niplid, düüsid jne, mida kasutatakse sünteetiliste tekstiilkiudude ekstrusioonil, 

kaasa arvatud väärismetallist, kuid välistades keraamikast (rubriik 6909) või klaasist 

(rubriik 7020) valmistatud. 

8) Niidisuunajad (kuid mitte keraamikast või klaasist, vt rubriike 6909 ja 7020, ega tervenisti 

agaadist või muudest vääris- või poolvääriskividest, vt rubriiki 7116). 

9) Lõimepoomid, millelt kudumise ajal keritakse maha lõimelõngad. 

10) Soad kangastelgedele (kaasa arvatud reguleeritavate vahedega soad). Nendega lüüakse 

kudumise käigus iga koeniit vastu eelmist. 

11) Niieraamid, milledesse monteeritakse kudumistelgede niied. 

12) Süstikud, kuid välistades pealekeritud lõngaga poolid. 

13) Metallniied, kas lamedad või kahe korrutatud kiu pikkused traaditükid juhtsilmaga lõimeniidi 

jaoks, ja metallsidemed niieraami ja selle tõsteseadme ühendamiseks. 

Rubriiki ei kuulu tekstiilmaterjalist niietõstesidemed (rubriik 5911). 

14) Keelekesed, õhukesed metallraskused silmaga ülaosas, ühendamiseks iga niieniidiga. 

15) Nõelplaadid ja alusplaadid, s.o. perforeeritud plaadid (tavaliselt puidust või kummist), mida 

kasutatakse žakaarmasinatel ja analoogsetel. 

16) Žakaarkonksud. Žakaarmasinates kasutatakse suurt hulka selliseid spetsiaalseid 

isesulguvaid haake žakaarkeelikute ühendamiseks niiekeelikutega. 

17) Trikoomasinate nõelad, näiteks, konksnõelad, kaasa arvatud stiletid ja 

võrgukudumismasinate nõelad, ühe või enama keelekesega liigendnõelad, soonnõelad, 

millel keeleke on asendatud liikuva riiviga, torunõelad, krošeenõelad krošeemasinatele. 

103

18) Liugurid, kammid, liuguriplaadid jne tülli-, pitsi- või tikkimismasinatele. 

19) Liugurid trikoomasinatele. 

20) Plastist venitustorud. 

21) Süstikud kudumistelgedele, tikkimismasinatele ja võrgukudumismasinatele. 

22) Trikoomasinate plaadid, näiteks pidurdusplaadid, suunamis-, langetus- või 

tagastusplaadid, kaksservplaadid, niidisuunamisplaadid, ülekandeplaadid, 

žakaarpisteplaadid. Need on õhukestest teraslehtedest paksusega 0,1 kuni 2 mm 

valmistatud väga erinevate profiilidega plaadid, mis abistavad nõelu (enamasti konksnõelu 

või liigendnõelu) silmuste moodustamisel. 

23) Tarvikud silmuste moodustamiseks, näiteks lained, lainejuhid, mustrigriffid, pingutajad, 

rennid, tikud ja tõukevardad. 

24) Lõimepoomid, jaotatud poomid ja poomialused, automaatsete rullpoomide pidurid ja 

regulaatorid. 

25) Kammimismasinate piide ja hammaste kinnitusplaadid ja -haagid. 

26) Šabloonid silmkoemasinatele. 

27) Süstikukarbid. 

28) Silmkoemasinate metalldetailid, kasutatavad aasade moodustamiseks, k.a need, millel on 

aasa lahtilõikamise segment. 

29) Krošeemasinate haagid (ilma süstikuta). 

30) Nõelalatid silmkoemasinatele, liugurplaadid, nukid ja nõelaplaadid 

lamekudumismasinatele, nõelanukid ja nõelasilindrid ringkudumismasinatele. 

31) Nõelad pitsikudumismasinatele ja konksud võrgukudumismasinatele. 

32) Tikkimisnõelad ja tikkimisraamid tikkimismasinatele. 

33) Ümbermähkimis- või poolimismasinate spindlid. 

34) Lõngapingutajad ja kammid lõimekerimis- ja ülesseademasinatele. 

35) Nõelad, plaadid, „noad” ja griffid niie- või žakaarmehhanismidele. 

36) Magasinid süstikute automaatvahetusseadmetele. 

37) Magasinid koelõngapoolide automaatvahetusseadmetele. 

38) Lamellid (õhukesed plaadid) lõimekaitseautomaatidele. 

* 

* * 

Siit rubriigist välistatakse, inter alia: 

104 

a) Sünteetiliste kiudude ekstrusioonil kasutatavad pumbad (rubriik 8413). 

b) Sünteetiliste kiudude ekstrusioonil kasutatavad filtrid (rubriik 8421). 

c) Õmblusmasinanõelte tüüpi nõelad (rubriik 8452). 

d) Salvestised žakaarmasinate jms masinate juhtimiseks (rubriik 8523) 

e) Heidelindi või heide kannud (klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile). 

f) Eralduskepid (lihtsad puidust või metallist vardad, mida kasutatakse telgedel vahemiku 

alguse piiramiseks) (klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile). 

g) Poolid, bobiinid, rullid, koonused, ja muud taolised alused (klassifitseeritakse vastavalt 

nende materjalile). 

8449 8449 00 SEADMED VILDI JA LAUSRIIDE (K.A VORMITUD KUJUL) 

TOOTMISEKS JA VIIMISTLEMISEKS, K.A SEADMED VILDIST 

PEAKATETE VALMISTAMISEKS; VORMIMISPAKUD PEAKATETE 


See rubriik katab masinad ja seadmed igat liiki vildi või lausriide ja vildist või lausriidest 

toodete valmistamiseks või viimistlemiseks, kuid välistades kootud riide vildistamise seadmed 

ja masinad. Siia rubriiki kuuluvad ka pakkvormid kübarate valmistamiseks. 

Masinad, mida kasutatakse vildistamisele eelnevatel operatsioonidel (näiteks karvade sorteerimise 

masinad, villapakkida avamise masinad, kraasid ja kammimismasinad) on samased tekstiilkiu 

ketramiseks ettevalmistamisel kasutatavatega ning jäävad klassifitseeritavateks rubriiki 8445. 

A) TAVALISELT VILDI VÕI LAUSRIIDE VALMISTAMISEL VÕI VIIMISTLEMISEL 

KASUTATAVAD MASINAD


1) Vildistajad, üldiselt koosnevad kahest raskest soonelisest plaadist, üks liikumatu ja teine 

edasi-tagasi liikuv, mille vahel villakiht või kammitud kiud vildistuvad hõõrdumise ja surde 

mõjul. Need masinad sisaldavad ka kiudude niisutamise ja plaatide kuumutamise seadmeid. 

Mõningates seda liiki masinates asendavad plaate rihveldatud rullid. 

2) Seebitamisseadmed osaliselt formeerunud vildi seebitamiseks. 

3) Vanutusveskid. Nendes pekstakse eelnevalt seebitatud vilditükke haamritega vildistamise 

lõpuleviimiseks. Need jäävad klassifitseeritavateks siin, ehkki, erandkorras, on nad 

kasutatavad ka väikeste kootud või heegeldatud tekstiilesemete vildistamiseks; teiselt poolt, 

rotatsioonvanutusmasinad, mida põhiliselt kasutatakse kootud esemete vildistamiseks ja 

vanutamiseks, välistatakse (rubriik 8451). 

4) Vilditugevdusmasinad - vildi- ja enamus villasevabrikutest tugevdavad vilti materjali 

kuumade rullikute vahelt läbi laskmise abil või kangakiudude pressimist spetsiaalsete 

nõelkidadega kiu tihenemiseni (tugevnemiseni). 

5) Vildi viimistlemise masinad, sellised nagu silumismasinad, poleerimismasinad, kõõbitsad 

jne. 

6) Masinad lausriide valmistamiseks (sellised nagu need, mis kasutavad kuiva või märga 

tehnoloogiat või otsest läbipõimimist). 

B) MASINAD JA SEADMED VILTKÜBARATE VALMISTAMISEKS 


1) Masinad villa vildistamiseks kübaravormidele. Need koosnevad rullide süsteemist, mis 

juhib villa pöörlevatele harjadele või kraaslindile, mis heidavad villa pöörlevatele perforeeritud 

metallkoonustele (või võrkkoonustele). Tugev õhuvool imeb villa koonuse pinnale, kus 

moodustub villakiht. 

2) Vildistuspressid, tavaliselt puidust, soonelise pinnaga, kas üks või mõlemad võnkuva 

liikumisega, eelvormitud kübaratooriku vildistamiseks. 

3) Rullpressid kübaratoorikute lõplikuks vildistamiseks. 

4) Venitusmasinad, milles koonilist kübaratoorikut vormitakse edasi ning ümardatakse selle 

kooniline ots. 

5) Kübaraääre vormimise masinad. Neis töödeldakse kübaratooriku ääri kooniliste rullide 

vahel. 

6) Poleerimismasinad, mis pimsi või abrassiivriidega eemaldavad väljaulatuvad karvad. 

7) Kärsatamismasinad kübaratoorikult väljaulatuvate karvade mahakõrvetamiseks. 

8) Apretuurmasinad, milles teatavaid kübaratoorikuid immutatakse või pritsitakse üle šellaki 

või želatiiniga ning pressitakse rullide vahel. 

9) Pakkvormimise masinad, milles lõpetatakse kübaraservade vormimine ja antakse kübarale 

tema lõplik kuju. 

10) Liivapressid; need pressivad kuuma liiva kotte õõnsas vormis paikneva kübara sisepinnale, 

seega taastades vildi eelnevatel operatsioonidel kannatada saanud sisepinna. 

11) Pöörlevate padjakestega masinad vildile sileda läikiva pinna andmiseks. 

Masinad lambavillast kübarate valmistamiseks on samad kui ülalkirjeldatud masinad 

muude loomade villast kübarate valmistamiseks, välja arvatud esimene kübaratooriku 

moodustamise operatsioon. Lambavilla korral kraasitud villa kiht vormitakse seadmel, mis 

koosneb pöörlevast kaksikkoonuselisest plokist. 

C) PAKKVORMID KÜBARATE VALMISTAMISEKS 

Need võivad olla puidust või metallist (tavaliselt alumiiniumist) ning neid kasutatakse 

teatavatel ülalnimetatud masinatel. 

Kübaravenitusplokid, mida kasutatakse kübarate sobitamisel, klassifitseeritakse samuti siin. 

Kübarate sobitamisel kasutatavad masinad pea kontuuride jäljendamiseks välistatakse (rubriik 

9031). 

OSAD 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siin rubriigis. 

* 

* * 

105


a) Kalandrid villakihi kokkupressimiseks enne vidistamist (rubriik 8420). 

b) Silmkoemasinad, mida kasutatakse kootud peakatete (barettide, fesside jne) valmistamisel (rubriik 

8447). 

8450 PESUMASINAD, KODUMAJAPIDAMISES VÕI PESULATES 

KASUTATAVAD, K.A KUIVATUSSEADMEGA PESUMASINAD : 

- mahutavusega kuni 10 kg kuiva pesu: 

8450 11 - - täisautomaatsed 

8450 12 - - muud, sisseehitatud tsentrifugaalkuivatiga 

8450 19 - - muud 

8450 20 - mahutavusega üle 10 kg kuiva pesu 

8450 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad kodumajapidamises või pesumajades kasutatavat tüüpi pesumasinad 

(elektrilised või mitte ja kuitahes suure massiga), mida tavaliselt kasutatakse 

kodumajapidamises, kommertspesulates, haiglates jne tekstiilide, valmistoodete jne 

puhastamiseks. Tavaliselt on nendes tiivikud või trumlid, mis tagavad pesuvee tsirkulatsiooni 

läbi pestava pesu, vahel aga seade, mis paneb pesuvee vibreerima suure sagedusega. 

Samuti kuuluvad siia masinad, mis nii pesevad kui ka kuivatavad. 

Ometigi, kuivpuhastusmasinad kuuluvad rubriiki 8451. 

106 

OSAD 



o 

o o 



Siia alamrubriiki kuuluvad masinad, mis pärast programmi valimist pesevad, loputavad ja 

tsentrifuugivad pesu ilma kasutajapoolse vahelesegamiseta. 

8451 SEADMED (V.A RUBRIIGI 8450SEADMED) TEKSTIILLÕNGA, RIIDE, 

VALMIS TEKSTIILTOODETE PESUKS, PUHASTAMISEKS, 

VÄÄNAMISEKS, KUIVATAMISEKS, TRIIKIMISEKS, PRESSIMISEKS 

(K.A MATERJALE KOKKUSULATAVAD PRESSID), PLEEGITAMISEKS, 

VÄRVIMISESEKS, APPRETEERIMISEKS, VIIMISTLEMISEKS JNE, 

PÕRANDAKATETE (NAGU LINOLEUM) VALMISTAMISEL 

TEKSTIILALUSELE PASTA PEALEKANDMISEKS, SEADMED RIIDE 

KOKKU- JA LAHTIKERIMISEKS, VOLTIMISEKS, LÕIKAMISEKS JA 

LÄBILÖÖMISEKS : 

8451 10 - kuivpuhastusseadmed 

- kuivatusmasinad (pesukuivatusmasinad): 

8451 21 - - mahutavusega kuni 10 kg kuiva pesu 

8451 29 - - muud 

8451 30 - triikimismasinad ja pressid (k.a riiet kokkusulatavad pressid) 

8451 40 - pesemis-, pleegitus- ja värvimisseadmed 

8451 50 - seadmed riide kokku- ja lahtikerimiseks, voltimiseks, lõikamiseks ja 

läbilöömiseks 


8451 90 - osad 

Siia rubriiki kuulub lai ring masinaid, mida kasutatakse:

I) Lõnga, riide või valmis tekstiiltoodete pesemiseks, pleegitamiseks, puhastamiseks, 

triikimiseks, värvimiseks, kuivatamiseks jms, kuid välja arvatud kodudes või pesumajades 

kasutatavat tüüpi pesumasinad (rubriik 8450). 

II) Lõnga või riide apreteerimiseks või viimistlemiseks kas peale lõnga ketramist või riide 

kudumist, neile kindlate omaduste andmiseks või väljanägemise parandamiseks (näiteks 

pügamisega, vanutamisega, läikestamisega) või neile uute eriliste omaduste andmiseks 

(näiteks impregneerimise või apretuuriga), kuid välja arvatud vildi viimistlemise masinad 


III) Riide rullikerimiseks, rullist lahtikerimiseks, voltimiseks, lõikamiseks või augustamiseks. 

Paljud selle rubriigi masinatest ei ole midagi enamat kui tõrred, paagid, vannid või muud 

mahutid, varustatud selliste lihtsate mehaaniliste seadistega nagu rullikud lõnga või riide 

läbijuhtimiseks või liigse vedeliku väljapressimiseks, või nagu segamislabad jne. Selliseid 

seadmeid kasutatakse rea pesemise, pleegitamise, värvimise, puhastamise jne operatsioonide 

või apreteerimist või impregneerimist sisaldavate viimistlusoperatsioonide (näiteks mettimise või 

vee-, kortsumis-, tule-, koi- või kõdunemisvastaste vms. segudega töötlemise) juures. Siia 

rubriiki kuulumiseks peavad seadmetel olema sellised mehaanilised seadised ja nad peavad 

olema selgelt ettenähtud tekstiilmaterjali töötlemiseks. 

A) SEADMED PESEMISEKS, VÄÄNAMISEKS, TRIIKIMISEKS VÕI PRESSIMISEKS, KAS 

KUUMUTUSSEADISTEGA VÕI ILMA 


1) Tööstuslikud pesemismasinad (v.a rubriiki 8450 kuuluvad pesumasinad) lõngale, riidele 

või valmis tekstiiltoodetele. Siia kuuluvad näiteks tunneltüüpi pesemismasinad, kus 

lõngavihte nende pesemiseks pritsitakse üle ja seejärel kuivatatakse, samuti festoonsilmuspesemismasinad 

tükitoodetele. 

2) Väänamisseadmed ja pesurullid. 

3) Vibratsioonraputid, mida kasutatakse pesumajades niiskete pesuesemete eraldamiseks ja 

triikimise jaoks laialilaotamiseks. 

4) Triikimismasinad ja aurupressid riietusesemete pressimiseks (k.a fusioonpressid), kuid 

välja arvatud nii koduseks kui tööstuslikuks kasutuseks ettenähtud kalandri-tüüpi silumis- 

või triikimismasinad rubriigist 8420. 

B) PLEEGITAMISE VÕI VÄRVIMISE SEADMED 

Siia kuuluvad pleegitamise ja muude märgade viimistlusoperatsioonide juures kasutatavad 

J-boksid, mis koosnevad põhiliselt vertikaalsest J-tähe kujulisest mahutist seesmiste 

aurudüüside ja riide juhtrullidega. Eelnevalt pleegitusvedeliku vannis läbiimmutatud riidekangas 

siseneb pikemast harust, milles viibib pleekimise lõpuni ning paraja aja möödumisel väljub 

lühemast harust. 

Muud siia kuuluvad seadmed on põhiliselt eespool mainitud tõrre-tüüpi seadmed, mis on 

kohandatud konkreetset liiki tekstiiltoodete (näiteks lõngavihtide, -pasmaste, -pallide või -poolide 

jne, tükikauba või valmistoodete) jaoks. Samuti kuuluvad siia seadmed tekstiil-tükikauba 

värvimiseks või apreteerimiseks sirgestatult; nende masinate põhitunnuseks on see, et nad 

sisaldavad komplekti liigse vedeliku väljaväänamise rulle. 

C) KUIVPUHASTUSSEADMED 

Need puhastavad vee asemel selliste vedelikega nagu bensiin, süsinikterakloriid jne. Need 

on tavaliselt keeruka konstruktsiooniga seadmed, mis sisaldavad, näiteks, pesemismasinaid 

vedeliku tsirkulatsiooniks läbi pestavate esemete, tsentrifugaalekstraktoritest, filtritest, selgititest 

ja säilituspaakidest. Kuna paljud kasutatavatest vedelikest on tuleohtlikud, on neil tavaliselt 

pesemismasina ja tsirkulatsioonpumba mootor plahvatusohutu. 

D) KUIVATUSSEADMED 

Need seadmed klassifitseeritakse siin ainult siis, kui nad on selgelt ettenähtud ja 

spetsialiseeritud tekstiillõnga, -riide või valmis tekstiiltoodete kuivatamiseks. Neid on kahte 

107

põhitüüpi: need, mis koosnevad põhiosas kinnisest kambrist, kus tooteid kuivatatakse kuuma 

õhu abil, ja need, milledes riie lastakse läbi kuumade rullide vahelt. 

108 

Siia rubriiki ei kuulu kuivatusseadmed, mis pole spetsialiseeritud tekstiilile (rubriik 8419) ega tsentrifugaalsed 

kuivatusseadmed (rubriik 8421). 

E) APRETEERIMIS- VÕI VIIMISTLUSSEADMED 


1) Merseriseerimismasinad, milles lõnga või riiet töödeldakse seebikiviga. 

2) Tampimismasinad, milles rida spiraalselt rullile kinnitatud puidust või valuterasest haamreid 

tampimisega tihendavad riiet; nad sulevad koevahed ja tõstavad kanga läiget. 

3) Rotatsioon-vildistamismasinad. Need masinad tihendavad koe- ja lõimeniitide vahed ja 

kutsuvadesile riide pinna osalise vildistumise. 

Pakk- või haamerveskid, mida kasutatakse vildi valmistamisel, välistatakse (rubriik 8449). 

4) Näppimis- või tupsustamismasinad, mida kasutataks veel riidele jäänud puuduste või 

kareduste eemaldamiseks. 

5) Karvastamismasinad, mida kasutatakse riide pinnakiudude püstitõstmiseks. Nad 

koosnevad põhiliselt suurest silindrist, mis on varustatud kas liistude või raamidega 

uniohakanuttide kinnitamiseks, või väiksemate silindritega peenest traadist konksudega. 

6) Masinad riide pahupoole peksmiseks, et sundida parema külje karvu püsti tõusma. 

7) Pügamismasinad karvastatud riide karvastuse tasandamiseks; analoogseid masinaid 

kasutatakse ka velveti viimistlemisel. Kasutades sälgulisi alusplaate või rulle saab tekitada 

mustrit riide pinnale. 

8) Ratiinmasinad või säbardusmasinad, mida kasutatakse lainelise või helmelise efekti 

tekitamiseks karvastatud riidele rullimise ja karvakimpude kokkukeerutamisega. Need 

koosnevad plüüsiga kaetud lauast, mille kohal liigub väikese amplituudiga võnkudes ja 

pööreldes teine (kummi, vildi või smirgliga kaetud) laud. 

9) Harjamismasinad; need on pöörlevad silindrilised harjad riide puhastamiseks pärast 

karvastamist või pügamist. 

10) Kõrvetamismasinad lõnga või riide karvade hävitamiseks. Need töötavad lastes riidel 

kiiresti joosta üle kuuma silindri või kõvera plaadi või üle gaasileegi. 

11) Masinad paelte poleerimiseks või läikestamiseks, tokkides siidlõnga poleerimiseks 

või siidkangaste poleerimiseks. 

12) Smirgelseadmed riidele ühtlase sileda pinna moodustamiseks. 

13) Silinderpressid sileda või nõgusa poolsilindrilise alusplaadiga pinnaläike andmiseks. Sel 

otstarbel kasutatakse ka kalandreid (rubriik 8420) ja üldotstarbelisi hüdraulilisi presse 


14) Dekateerimismasinad, milles riiet töödeldakse auruga lõpliku viimistluse kinnitamiseks ja 

kokkutõmbumiseks; samuti ka analoogsed masinad lõnga või riide tihendamiseks auruga 

töötlemise abil. 

15) Venitus- (pingutus-)masinad riide esialgse laiuse taastamiseks. 

16) Kahandamismasinad, mis tihendavad lõimeniite tihedama ja edasises vähem 

kokkutõmbuva riide saamiseks. 

17) Pindamise või impregneerimise seadmed spetsiaalkatte kandmiseks lõngale või riidele 

või nende immutamiseks spetsiaalpreparaatidega (näiteks kautšuk, tärklis, kliister, vaha, 

plast, kummi või antihügroskoopsed segud). Rubriiki kuuluvad seadmed riide, papi jne 

pindamiseks selliste põrandakatete nagu linoleum tootmisel ja ka ülalpool osa B) viimases 

lauses kirjeldatud masinad. 

18) Ehislõngade valmistamise masinad, milles pärast ketramist ja korrutamist tekitatakse 

lõngale spetsiaaleffekte (näiteks masinad lõnga ehtimiseks väikeste želatiini- või 

vahatilkadega). 

F) MASINAD RIIDE RULLIKERIMISEKS, RIIDERULLIDE LAHTIKERIMISEKS, RIIDE 

VOLTIMISEKS, LÕIKAMISEKS VÕI LÄBITORKIMISEKS 

Siia kuuluvad:

1) Riide voltimise või kerimise masinad, mis voldivad riiet pikisuunas ehk risti laiusele, või 

kerivad seda mingile alusele; samuti ka voltimis- või kerimisseadiega kontrollimismasinad 

riide defektide otsimiseks. Kõik need masinad võivad olla varustatud mõõteseadmetega. 

2) Riide lõikamise või läbitorkimise masinad, kaasaarvatud juurdelõikusmasinad või 

masinad lõigete väljalõikamiseks jne. 

* 

* * 

Samuti klassifitseeritakse siia alljärgnevad: 

1) Üleriiete aurutusseadmed (aurumannekeenid, auruga triikimise büstid). 

2) Masinad ja aparaadid (lauad jne) värskelttriigitud pesu (näiteks taskurättide, voodipesu, 

laudlinade jne) kokkuvoltimiseks. 

3) Seadmed ja aparaadid villase riide keetmiseks ja pesemiseks plekkide väljavõtmiseks 

enne pleegitamist või värvimist. 

4) Seadmed vaigu eemaldamiseks riidest enne pleegitamist või värvimist. 

5) Seadmed riide töötlemiseks naatrium- või kaaliumleelisega enne pleegitamist või värvimist. 

6) Auruseadmed lõnga, riide või muude tekstiiltoodete niisutamiseks. 

7) Vormimise ja vormi fikseerimise seadmed (termovormimine), kaasa arvatud masinad 

sukkade või sokkide eelvormimiseks või vormimiseks. 

8) Masinad õhkrehvide kordriide immutamiseks ja venitamiseks. 

9) Masinad kirjutusmasinate jms värvilintide värviga immutamiseks. 

10) Masinad kanga otsa narmastamiseks. 

11) Masinad riide flokeerimiseks, näiteks elektrostaatilised flokeerimismasinad. 

12) Riide plisseerimise masinad. 

13) Seadmed vaipade puhastamiseks kohapeal, muu kui kuivpuhastusega, ettenähtud 

kasutamiseks sellistes ettevõtetes nagu hotellid, motellid, haiglad, kontorid, restoranid ja 

koolid (mujal kui kodumajapidamises) 

OSAD 



* 

* * 

Siit rubriigist välistatakse veel: 

a) Autoklaavid, aurusärkidega tõrred ja muud soojendusseadmed, mis ei ole identifitseeritavad tekstiili 

kuumtöötluseks ettenähtutena (rubriik 8419). 

b) Kaladrid (läikestamiseks, glaseerimiseks, silendamiseks, kohrutamiseks, muareerimiseks jne) ja 

nende silindrid (rubriik 8420). 

c) Tsentrifugaalkuivatid ja muud tsentrifuugid rubriigist 8421. 

8452 ÕMBLUSMASINAD (V.A RUBRIIGI 8440 NIITÕMBLUSMASINAD 

RAAMATUTE ÕMBLEMISEKS), SPETSIAALSELT 

ÕMBLUSMASINATELE ETTENÄHTUD MÖÖBEL, ALUSED JA 

KATTED; ÕMBLUSMASINANÕELAD: 

8452 10 - olme-õmblusmasinad 

- muud õmblusmasinad (tööstusotstarbelised): 

8452 21 - - automaatõmblusmasinad 

8452 29 - - muud 

8452 30 - õmblusmasinanõelad 

8452 40 - mööbel, alused ja katted õmblusmasinatele ning nende osad 

8452 90 - muud õmblusmasinate osad 

A) ÕMBLUSMASINAD 

Selle rubriigi õmblusmasinad ja õmblusmasinamehhanismid on ettenähtud kahe või enama 

tekstiilmaterjali, naha jne tüki kokkuõmblemiseks. Rubriiki kuuluvad ka õmblusmasinad, mis 

lisaks tavalisele õmblusele on suutelised tegema ka puhtalt dekoratiivset tööd (näiteks tikkimist); 

109

ometigi, masinad mis on ettenähtud ainuüksi tikkimistööks (k.a tõmmatud niidi (drawn thread) 

masinad) langevad rubriiki 8447. Raamatuõmblemise masinad klassifitseeritakse rubriigis 

8440 ja õmbluskudumise masinad ja muud silmuspistemasinad rubriigis 8447. 

Välja arvatud mõningate tikkimistööde puhul töötavad need masinad kahe niidiga, üks viiakse 

ülevalt nõelaga ja teist paigaldab süstik allpool. Tavaliselt on neil üks nõel ja üks süstik, kuid 

nad võivad olla varustatud ka mitme nõela ja süstikuga (näiteks kahe- või kolmekordse õmbluse 

tegemiseks). 

Sisseehitatud elektrimootoriga õmblusmasinad, nii olmelised kui muud, jäävad siia rubriiki 

klassifitseeritavateks. 

Lisaks tavalistele õmblusmasinatele, mida kasutatakse kodus või rätsepate, õmblejate jne 

poolt, kuuluvad siia rubriiki ka spetsiaalsed masinad, mida kasutatakse ainult teatavat muud liiki 

õmblustööde jaoks, nagu: 

1) Õmblusmasinad, mida kasutatakse kingade või saabaste valmistamisel või parandamisel ja 

muud nahaõmblusmasinad. 

2) Nööpaugu-õmblusmasinad; neil võib olla ka nööpaugu sisselõikamise seade. 

3) Nööpide etteõmblemise masinad. 

4) Õlgkübarate õmblemise masinad. 

5) Karusnaha õmblemise masinad. 

6) Masinad kottide kinniõmblemiseks pärast täitmist (jahukotid, tsemendikotid jne); need 

masinad võivad olla rippuvad ja tavaliselt on nad süstikuta. 

7) Masinad aukude kinniõmblemiseks kottides (kottide nõelumiseks). 

8) Üleääre õmblemise masinad kottide valmistamiseks, tekkide, vaipade jne ääristamiseks. 

9) Palistus- ja tekiõmblusmasinad. 

10 Masinad silmkoes riietusesemete osade kokkuõmblemiseks äär-ääre vastu. 

Lisaks õmblemisele võivad teatavad selle rubriigi masinad sooritada ka muid operatsioone, 

näiteks lõigata, läbi täkkida, perforeerida või plisseerida riiet, nahka, paberit jne. 

110 

B) SPETSIAALSELT ÕMBLUSMASINATELE ETTENÄHTUD MÖÖBEL, 

ALUSED JA KATTED 

Näiteks alused, mida saab kasutada laudade või kappidena ja sellise mööbli osad (sahtlid, 

liigendlauad jne), õmblusmasinajalad ja -katted, isegi eraldi esitatutena, klassifitseeritakse siin 

rubriigis. Põhiliselt transpordi või sälitamisotstarbelised kastid, kui nad on esitatud eraldi, 

klassifitseeritakse neile omastes rubriikides. 

C) ÕMBLUSMASINANÕELAD 

Siia rubriiki kuuluvad peale ülalkirjeldatud õmblusmasinate nõelte ka nõelad raamatute 

kokkuõmblemise masinatele rubriigist 8440 ja tikkimismasinatele rubriigist 8447, eeldusel, et 

need on õmblusmasinanõelte tüüpi (tavaliselt silmaga nõela terava otsa juures). 

OSAD 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad (näiteks pressjalad ja süstikud) siin 

rubriigis. Ometigi klassifitseeritakse poolid vastavalt nende materjalile. 

* 

* * 

Siit rubriigist välistatakse mängu-õmblusmasinad (rubriik 9503). 

o 

o o 



Alamrubriiki 8452 10 kuuluvad ainult alljärgnevad õmblusmasinad ja õmblusmasinamehhanismid, 

kõik suutelised tegama vähemalt kaetud pistet: 

a) jalg- või käsiajamiga; 

b) sissemonteeritud elektrimootoriga, mille väljundvõimsus ei ületa 120 W; 

c) ilma mootorita esitatud, kuid mootorilt käitatavad masinad mehhanismi kaaluga mitte üle 16 kg.

Siia rubriiki kuuluvad samuti õmblusmasinad, mida tuntakse sisseehitatud elektrimootoriga 

overlokina või saržmasinana, mille väljundvõimsus ei ületa 120 W, mis töötavad 3, 4 või 5 niidiga ja millel 

on oma konstruktsiooni ja välimuse poolest sarnane õmbluspea ülalnimetatutele, mis teeb muud kui 

kaetud õmblusi, on konstrueeritud kodumasinaksja seejuures töökiirus ei ületa 1500 pistet minutis. 

Siia kuuluvad ka patareidel töötavad käsiõmblusmasinad, mis õmblevad ühe niidiga ahelpistet. 

Sellesse alamrubriiki ei kuulu, ometigi, spetsiaalseteks operatsioonideks nagu nööpaukude 

tegemiseks või kottide kinniõmblemiseks ettenähtud õmblusmasinad. 

8453 SEADMED NAHA JA TOORNAHA EELTÖÖTLUSEKS, PARKIMISEKS 

JA TÖÖTLEMISEKS, JALATSITE JM NAHAST VÕI TOORNAHAST 

TOODETE VALMISTAMISEKS JA PARANDAMISEKS, V.A ÕMB- 

LUSMASINAD: 

8453 10 - seadmed naha või toornaha eeltöötluseks, parkimiseks ja töötlemiseks 

8453 20 - seadmed jalatsite valmistamiseks või parandamiseks 


8453 90 - osad 

See rubriik hõlmab seadmed nahkade (k.a karusnahkade) parkimiseks ettevalmistamiseks, 

parkimiseks (k.a pärgamentimiseks) ja järgnevateks viimistlusoperatsioonideks. Samuti 

kuuluvad siia seadmed ja masinad toornahast või parknahast toodete valmistamiseks või 

parandamiseks (näiteks jalatsite, kinnaste või reisitarvete valmistamiseks). Kuid siia rubriiki ei 

kuulu õmblusmasinad (rubriik 8452). 

I) SEADMED TOORNAHA ETTEVALMISTAMISEKS VÕI PARKIMISEKS 

JA NAHA TÖÖTLEMISEKS 

Paljusid siin vaadeldavaid seadmeid kasutatakse praktikas toornahkade töötlemise mitmetel 

etappidel (näiteks pesemise, eelparkimise, värvimise või muude viimistlusprotsesside juures). 

Selliste seadmete hulka kuuluvad spetsiaalsed tõrred, trumlid, pesuvannid jne, mis sisaldavad 

selliseid mehaanilisi seadiseid nagu hõõrutid, pöörlevad mehhanismid või seadised nahkade 

käsitsemiseks. 

Samuti kuuluvad siia, inter alia: 

1) Karvavõtmismasinad, mis eemaldavad toornahalt eelnevalt keemiliste vahenditega lahti 

võetud karvad. 

2) Puhastusmasinad toornahkadele külge jäänud liha, rasva jne eemaldamiseks. 

3) Vasarveskid (löökpakud) ja silindrilised lööveskid. Nende masinate haamrid või pöörlev 

sooneline silinder töötlevad nahka pesemise, parkimise, õlitamise või impregneerimise vältel. 

4) Venitusmasinad toor- või parknahale avavad poorid ja likvideerivad voldid ning muud naha 

ebatasasused; kaapimismasminad, mida kasutatakse naha aluspoole tasandamiseks ja 

võõrainese eemaldamiseks; pehmendusmasinad, milles nahka töödeldakse korgi või kummiga 

kaetud rullidega. 

5) Vasardamismasinad, mis peksavad naha pinda väikeste vasaratega mustuse ja liigse 

niiskuse eemaldamiseks ja teralisuse taastamiseks. 

6) Vasarmasinad naha tihendamiseks, kõvemaks või siledamaks tegemiseks (näiteks 

jalatsitaldade või masinarihmade tarbeks). 

7) Ühtlustamis- või laustmismasinad, mis nugade abil ühtlustavad naha paksuse või lõikavad 

selle mitmeks kihiks. 

8) Smirgelmasinad, näiteks naha pinna karestamiseks sametise pinna saamiseks. 

9) Harjamismasinad, näiteks naha puhastamiseks ja sameti-effekti suurendamiseks peale 

karestamist. 

10) Naha läikestamismasinad, mis töötlevad nahka agaadist poleerimiskivide või väikeste 

agaadist või klaasist rullidega. 

11) Seadmed naha pinnale teralise mustri tekitamiseks. 

Veel kuuluvad siia rubriiki seadmed karusnahkade töötlemiseks. Üldiselt toimub 

karusnahkade eelparkimine ja parkimine samasugustel seadmetel kui ülalpool kirjeldatud, kuid 

rubriiki kuuluvad ka masinad karusnahkade karva töötlemiseks (näiteks karva pikkuse 

111

ühtlustamiseks, pikkade karvade eemaldamiseks, karva lokkimiseks, kammimiseks, 

harjamiseks või värvimiseks). 


a) Kuivatusseadmed rubriigist 8419. 

b) Kalandrid (näiteks naha tasandamiseks, läikestamiseks või mustripressimiseks) (rubriik 8420). 

c) Tsentrifugaalkuivatid (rubriik 8421). 

d) Pihustusseadmed värvile, lakile jne (rubriik 8424). 

e) Tapamajades kasutatavat laadi harjasteeemaldamise seadmed (rubriik 8438). 

f) Üldotstarbelised pressid (rubriik 8479). 

g) Aparaadid nahkade mõõtmiseks (rubriik 9031). 

112 

II) MASINAD JALATSITE VÕI MUUDE TOOR- VÕI PARKNAHAST TOODETE 

VALMISTAMISEKS VÕI PARANDAMISEKS 

Siia hulka kuuluvad masinad ja seadmed nahast (k.a toor- või karusnahast) toodete (näiteks 

jalatsite, kinnaste, jopede või muude rõivastusesemete, sadulsepatoodete, raamatukaante, 

käekottide, reisitarvete) valmistamiseks või parandamiseks. 


A) Kaapimis- või koorimismasinad nahatükkide äärte või muude kohtade õhemaks 

lõikamiseks enne kokkuõmblemist või -liimimist. 

B) Masinad nahast vajaliku kujuga tükkide (näiteks jalatsipealsete, kindaosade, rihmade jne) 

väljalõikamiseks. Tavalisemateks sedatüüpi masinateks on lintnoad ja ekstsentrikpressid 

(mis kasutavad väljalõikamiseks stantse). 

C) Perforatsiooniseadmed jalatsipealsete, kindaselgade jne ornamentimiseks. 

D) Jalatsite valmistamise masinad, näiteks: 

1) Soonelõikamismasinad, mida kasutatakse pilude või vagude lõikamiseks (näiteks piki 

talla serva, kuhu paigaldub õmblemisel niit; ja masinad selliste pilude avamiseks ja 

sulgemiseks enne ja pärast õmblemist. 

2) Liistuletõmbamis- või tsvikkimismasinad, pealse liistule tõmbamiseks ja selle 

naelutamiseks või kleepimiseks sisetalla külge. 

3) Tampimis- ja vasardamismasinad liistule tõmmatud pealsete ja sisetaldade kattuvate 

äärte tihendamiseks. 

4) Masinad välistalla liimimiseks sisetalla ja pealse külge, nt liimimismasinad, 

tallutamismasinad. 

5) Masinad kontsa kinnitamiseks talla külge. 

6) Masinad talla või kontsa äärte korrastamiseks, silumiseks või viimistlemiseks. 

7) Karestusmasinad, mis eemaldavad traatharja või abrasiivlindi abil pealselt apreti, et see 

talla külge liimimisel paremini kinnituks. 

8) Lihvimis- ja viimistlusmasinad, mis koosnevad reast lihvimiskäiadest, 

poleerimisharjadest ja -viltidest pealsetele ilusa väljanägemise andmiseks; siia kuuluvad 

ka jalatsite parandamisel kasutatavad analoogsed seadmed. 

9) Jalatsite venitamise seadmed. 

Tuleb märkida, mitmed selle rubriigi masinad, nagu mustripressimise, väljalõikamise, 

perforatsiooni, naaskeldamise ja teatavad jalatsivalmistamise masinad on kasutatavad peale 

naha ka muude materjalide (nõit. papi, nahaimitatsioonide või plastide) jaoks; ometigi jäävad 

nad siia rubriiki eeldusel, et nad on ilmselt ettenähtud peamiselt (toor- või park-) nahale. 


a) Liistud (klassifitseeritakse nende materjali järgi, tavaliselt rubriik 4417). 

b) Puidu töötlemise masinad puukingade, puittaldade, kontsade jne valmistamiseks (rubriik 8465). 

c) Jalatsipuhastusautomaadid ja paelaaukude neetimismasinad (rubriik 8479). 

OSAD 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad, stantsid ja muud vahetatavad 

tööinstrumendid samuti siin rubriigis.

8454 METALLURGIAS JA VALUTÖÖSTUSES KASUTATAVAD 

KONVERTERID, VALUKOPAD, METALLVALUVORMID JA 

VALAMISMASINAD: 

8454 10 - konverterid 

8454 20 - valuvormid ja valukopad 

8454 30 - valamismasinad 

8454 90 - osad 

A) KONVERTERID 

Neid kasutatakse metallide muundamiseks või puhastamiseks (nt raua muundamine 

teraseks, vasesulatus või niklikivid, galeniit jne), kusjuures eelnevalt põletusahjus sulatatud või 

kõrge temperatuurini viidud aineid mõjutatakse tugeva hapnikuvooga; selle tulemusena 

oksüdeeritakse suurem osa süsinikku ja lahustatud elemente, nt mangaan, räni ja fosfor, ning 

eemaldatakse gaasi või sularäbuna. Oksüdeerimine tõstab veelgi metalli temperatuuri. 

Kõige tavapärasem konverteritüüp on tulekindlast materjalist voodri ja paksudest terasplaatidest 

väliskestaga pirni- või silindrikujuline anum. Hapnik juhitakse sisse kas furmi abil ülalt [LDkonverterid 

(Linz-Donawitz)] või konverteri põhjas oleva otsaku kaudu [OBMkonvererid (Oxygen Bodenblasende 

Maximilianhütte)]. On olemas kahe eespool nimetatud konverteri kombinatsioonid. 

Muude tüüpide hulka kuuluvad külgedel paiknevate õhukanalitega konverterid, pöörlevad 

silindrilised konverterid, koonilised konverterid seesmise metallvõrega materjali toestamiseks 

(vasemaagi töötlemiseks). 

B) VALUKOPAD 

Neid kasutatakse sulametalli vastuvõtmiseks sulatusahjust ja selle valamiseks konverterisse 

või valuvormidesse; need on lihtsad, tavaliselt tulekindla materjaliga vooderdatud lahtised 

mahutid, enamasti varustatud kummutamist või valamist hõlbustavate seadistega ning vahel 

ratastele paigutatud. Tavaliselt käsitatakse neid mehaaniliselt (näiteks kraanaga), kuid rubriiki 

kuuluvad ka valukoja-tüüpi käsikopad. Väikesed käsikopad nagu neid kasutavad plekissepad, 

kullassepad jne, välistatakse (rubriik 7325 või 7326). 

C) VALUPLOKKIDE VORMID 

Need võivad olla mitmesuguse kujuga, ühes tükis või kahe poolmega, kuhu sulametall 

esialgselt valatakse, näiteks valuplokkideks, kangideks, plaatideks. 

Muud valuvormid (näiteks valutoodetele) klassifitseeritakse üldiselt rubriigis 8480. 

Selle rubriigi vormid on metallist, tavaliselt rauast või terasest. Süsinikust või keraamilistest 

materjalidest valuplokivormid siiski välistatakse (rubriigid vastavalt 6815 ja 6903). 

D) METALLURGIAS VÕI VALUTÖÖSTUSES KASUTATAVAT TÜÜPI VALAMISMASINAD 


1) Masinad vormide järjestikuseks täitmiseks, jahutamiseks ja tühjendamiseks (üldiselt 

sisaldavad lint- või kettkonveierit). Mõnikord sisaldavad need seadiseid vormide raputamiseks 

või kergeks põrutamiseks sulametalli ühtlasema laialivoolamise tagamiseks. 

2) Survevalu masinad. Need koosnevad põhiliselt kahest reguleeritavast plaadist, mille külge 

on kinnitatud kaks vormi poolt. Vedel metall pressitakse reservuaarist vormi kas reservuaaris 

oleva metalli vabale pinnale rakendatud suruõhu mõjul või surudes kolbi vedelmetalliga 

täidetud reservuaari. Mõnel juhul on neis masinates jahutusseadmed metalli tahkumise 

kiirendamiseks ning seadised valatud toote vormist eemaldamiseks. Neid masinaid 

kasutatakse põhiliselt värvilistest metallidest väikeesemete valamisel. 

Siiski ei kuulu siia rubriiki masinad metallipulbrite vormimiseks surve all paagutamisega (rubriik 

8462). 

3) Tsentrifugaalvalu masinad, milles sulametall langeb kiiresti pöörleva silindrilise vormi 

sisepinnale; metall surutakse vastu vormi seinu ja tahkestub torukujulisena. 

4) Pidevvalu masinad. Nendes masinates läheb teras kopast jaoturisse, mis jagab selle 

mitme valuliini vahel. Igasse valuliini kuuluvad: 

113

114 

a) ilma põhjata valandivorm koos jahutusseadmega; 

b) valandivormist väljuva toote veega piserdamise seade selle edasiseks jahutamiseks; 

c) konveierirullide grupp tahkestunud metalli pidevaks edasitõmbamiseks; ja 

d) mahalõikamismasinad koos väljastamisseadisega. 

Nende masinatega kasutatavad vormid kuuluvad tavaliselt rubriikidesse 6815, 6903 või 8480. 

OSAD 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate ja seadmete osad siin rubriigis.

8455 VALTSPINGID, NENDE VALTSID: 

8455 10 - toruvaltspingid 

- muud valtspingid: 

8455 21 - - kuumvaltspingid ning kombineeritud kuum- ja külmvaltspingid 

8455 22 - - külmvaltspingid 

8455 30 - valtsid 


I) VALTSPINGID 

Valtspingid on metalli töötlemise seadmed, mis koosnevad põhiliselt valtside süsteemist, 

mille vahelt metall läbi lastakse; valtside survel metalli pressitakse ja antakse talle nõutav profiil, 

samal ajal valtsimine modifitseerib metalli struktuuri ja tõstab selle kvaliteeti. Mõnel puhul lisaks 

tema põhifunktsioonile kasutatakse valtspinke ka mustri tekitamiseks metalli pinnale või kahe 

või enama erinevast metallist lehe kokkuvaltsimiseks lamineeritud toote saamiseks. 

Samalaadsed masinad muude materjalide kui metalli valtsimiseks, näiteks kalandrid, välistatakse 

(rubriik 8420). Muud rullidega masinad (näiteks metallfooliumi kandmiseks paberalusele) (rubriik 8420), 

painutus-, voltimis-, sirgestus- või silumismasinad (rubriik 8462)) ei ole käsitletavad valtspinkidena 

ülalkirjeldatud mõttes ning seetõttu langevad siit rubriigist välja. 

Vastavalt nende poolt teostatavatele operatsioonidele on erinevad valtspinkide tüübid, 

nimelt: 

A) Valtsimine paksuse vähendamiseks koos vastava pikkuse suurenemisega (näiteks 

valuplokkidest bluumide, kangide või plaatide saamiseks; plaatidest lehtede, lintide jne 

saamiseks). 

B) Bluumide, kangide jne valtsimisega teatava ristlõike kuju andmiseks (näiteks lattide, varraste, 

nurgikute või muude profiilide, raudteerööbaste valmistamiseks). 

C) Torude valtsimiseks. 

D) Ratta- või veljetoorikute valtsimiseks (näiteks raudtee-rataste bandaažide flantside 

moodustamiseks). 

Enamus valtspinke on ettenähtud ülalpool A) ja B) all nimetatud operatsioonideks. Nende 

põhiosaks on nn ”stend”, mis koosneb tugevast metallraamist selles üksteise kohal paikneva 

kahe, kolme või nelja horisontaalse valtsiga; metall lastakse läbi valtside vahelisest reguleeritava 

kõrgusega pilust. Kolme või nelja valtsiga pinkides suunatakse metall pärast kahe valtsi vahelt 

läbiminekut tagasi teise valtsipaari vahelt; mõnedel stendidel on valtse toetavad lisarullid neile 

täiendava tugevuse andmiseks ja surve suurendamiseks. 

Suurem osa valtspinkidest koosneb reast stendidest, mis paiknevad kas kõrvuti, veidi 

hajutatult või tandemina (näiteks metalllehtede pidevvaltsimise seadmed); valtside kiirused ja 

vahed on sel puhul reguleeritud tagamaks metalli progresseeruvat ja katkematut valtsimist. 

Teatavatel valtspinkidel võivad olla külgvaltsid materjali servade töötlemiseks või 

spetsiaalsete profiilide (näiteks talade) saamiseks. 

Lametoodete (latid, lehed, lindid jne) valtsid on siledad (erandiks teatavad viimistlusvaltsid 

lihtsa rihveldatud pinna saamiseks). Paljudel juhtudel (näiteks eespool punktis B) kirjeldatud 

operatsioonideks) ei kasutata valtsi kogu laiust, vaid valtside pinnale on sisse lõigatud sooned. 

Valtside vahelt läbiminev metall vormitakse soone kuju järgi, pärast rea selliste veidi erineva 

soone kujuga valtside vahelt läbiminekut saab toode vajaliku ristlõike. 

Ülalkirjeldatud valtspinke on suuruselt väga erinevaid, alates väikestest masinatest 

väärismetallide valtsimiseks ja lõpetades ülisuurte terasevaltsimise seadmetega. 

Enamus ülalkäsitletud valtspinkidest on kuumvaltsimiseks, kuid teatavad viimistlusvaltspingid 

(eriti lehtmetallile või lintidele) töötlevad külma metalli. 

Punktides C) ja D) kirjeldatud tüüpi valtspinkide hulgas on: 

1) Mannesmanni või analoogsed masinad valuplokkide läbitorkamiseks; neil on suured 

kalduasetsevad rullid, mis keerutavad kuumutatud valuplokki ja pressivad seda 

läbitorkamisspindli otsa, tulemuseks on torutoorik. 

2) Valtsimismasinad läbitorgatud plokkide seinte paksuse vähendamiseks, pikkuse 

suurendamiseks ja rahuldava pinna saamiseks. Toru seinu töödeldakse torus paikneva 

spindli või topise ja kas ringsoonega valtside või kooniliste valtside vahel. Mõnel puhul 

113

kasutatakse ekstsentriliselt lõigatud soonega valtse muutuva edasimineku saamiseks 

(sammvaltsimine). 

3) Torude viimistlemise valtspingid toruseinte viimistlemiseks või nende paksuse 

vähendamiseks, või toru läbimõõdu vähendamiseks, või torule täpse ringikujulise ristlõike 

andmiseks. Need võivad töötada ilma toru seespoolt toetamata. 

4) Radiaalvaltspingid suure diameetriga valuterasest torude valtsimiseks. Toru pöörleb hulga nii 

toru sees kui ka väljaspool töötavate valtside vahel. 

5) Ratta- või rehvivaltsimise pingid. Need koosnevad mitmetest erinevalt paiknevatest 

silindrilistest või koonilistest valtsidest, mille vahel jämedalt vormitud ratas pöörleb; ratta 

erinevad osad (näiteks raudteevaguni ratta rebordid) omandavad vajaliku kuju valtside 

survel. Analoogseid masinaid kasutatakse rattabandaažide ja teatavate raudteerööbaste 

valtsimiseks. 

Üldiselt vajavad valtspingid suurt hulka lisaseadmeid, nagu suunamisseadised, rulliklauad, 

teisaldamisseadmed, üleskuumutamisahjud, söövituspaagid, kerimismasinad, käärid ja saed, 

jahutusseadmed, kaalumis- ja märgistamismasinad, sirgestus- ja tasandusmasinad, kontroll- ja 

juhtimisaparaadid (mehaanilised, elektrilised või elektroonilised) jne. 

114 

II) VALTSID JA MUUD OSAD 


kuuluvad valtspinkide osad siia rubriiki. Nende hulgas on ka valtspinkide valtsid. Need on väga 

erinevad oma mõõtmetelt, terase puhul ligikaudu piirides alates 30 cm kuni 520 cm pikkuselt ja 

18 cm kuni 137 cm läbimõõdus. Need on valumalmist, valatud või sepistatud terasest, tavaliselt 

spetsiaalselt kõvendatud pinnaga ning hoolikalt täpsesse mõõtu töödeldud; nad võivad olla 

siledad või mitmesuguse kujuga soontega nõutava profiili valtsimiseks. Valtside otstes on tapid, 

sageli spetsiaalkujuga, valtsi monteerimiseks valtspingi laagritesse. Tappide otsad on töödeldud 

jõuülekande külgeühendamiseks. 

8456 SEADMED MITMESUGUSTE MATERJALIDE TÖÖTLEMISEKS OSA 

MATERJALI EEMALDAMISE TEEL LASER- VÕI MUUL VALGUS- VÕI 

KVANTKIIRGUSE, ULTRAHELI, ELEKTRILAHENDUSE, 

ELEKTROKEEMILISTE MENETLUSTE, ELEKTRON-, IOONKIIRGUSE 

VÕI PLASMAKAARE TOIMEL : 

8456 10 - laserkiire või muu valgus- või kvantkiirguse toimel töötavad 

8456 20 - ultraheliga töötavad 

8456 30 - elektroerosioonpingid 

8456 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad tööpingid on seadmed, mida kasutatakse mis tahes materjalile kuju 

andmiseks või selle pinna töötlemiseks. Nad peavad vastama kolmele olulisele nõudele: 

i) nende töö peab toimuma materjali eraldamisega; 

ii) nad peavad sooritama sedalaadi operatsioone nagu tavaliste lõikeriistadega tööpingid; 

iii) Nad peavad kasutama ühte järgnevatest seitsmest mõjurist: laserkiirt või mõnda muud 

valgus- või footonkiirt, ultraheli, elektrilahendust, elektrokeemilist protsessi, elektronkiirt, 

ioonvoogu või plasmakaart. 

Sellesse rubriiki ei kuulu järgmist liiki rubriigis 84.86 esitatud tööpingid: 

i) Seadmed töötamiseks mis tahes materjaliga materjali eemaldamise põhimõttel, mida 

kasutatakse üksnes või peamiselt pooljuhtkristallide (buulid) või -plaatide (vahvlid), 

pooljuhtseadiste, elektrooniliste integraallülituste või lamekuvarite valmistamiseks. 

ii) Seadmed töötamiseks mis tahes materjaliga materjali eemaldamise põhimõttel, mida 

kasutatakse üksnes või peamiselt maskide või niitristikute valmistamiseks või parandamiseks. 

iii) Seadmed pooljuhtmaterjalidele skeemide kuivsöövitamiseks. 

Näited eelpool esitatud toodetest on 1) pooljuhtkristallide puurimise laserseadmed ja 2) 

ultraheliseadmed, mis lõikavad pooljuhtkiipe või mis lõikavad ja puurivad integraallülituste 

keraamilisi aluseid.

A) TÖÖPINGID LASERKIIRE VÕI MUU VALGUS- VÕI FOOTONKIIREGA TÖÖTAMISEKS 

Laserkiirega töötlemine (footontöötlus) seisneb objekti footonitega pommitamises. Eriti 

kuuluvad siia seadmed aukude puurimiseks (metalli, kellakividesse jne), metallide või muude 

kõvade materjalide lõikamiseks ja seadmed (kujundite, tähtede, joonte jne) graveerimiseks 

mitmesugustesse eriti kõvadesse materjalidesse. 

B) ULTRAHELIL TÖÖTAVAD TÖÖPINGID 

Ultraheli-tööpingid koosnevad ultraheli sagedusel võnkuvast vibraatorist ja abrasiivi 

vedeliksuspensioonist. Neis seadmed võivad sisaldada süsteemi abrasiivi korduvkasutuseks. 

Siia hulka kuuluvad masinad, mida eriti kasutatakse: 

1) Teemandist või metallkarbiididest tõmbesilmade valmistamiseks. 

2) Mineraalide puurimiseks või nende lõikamiseks. 

3) Klaasi graveerimiseks. 

4) Freesimiseks, puurimiseks või lihvimiseks. 

C) ELEKTROEROSIOON-TÖÖPINGID 

Seda tüüpi seadmete töö põhineb metalli eemaldumisel kahe metallelektroodi (tööobjekti ja 

instrumendi) vahel äkiliste, väga lühiajaliste ja mitmeid tuhandeid kordi sekundis toimuvate 

elektrilahenduste mõjul. Siia kuuluvad, näiteks, kõrgsageduslikud elektrisäde-lõikemasinad. 

D) ELEKTROKEEMILISTEL PROTSESSIDEL PÕHINEVAD TÖÖPINGID 

Seda tüüpi seadmetes toimub metalli eemaldamine töödeldavalt objektilt elektrolüüsiga. Nii 

töödeldav ese (anood) kui ka instrument (katood) on elektrijuhid; mõlemad paiknevad nii valitud 

elektrolüüdis, et katoodile sadestumine osutub võimatuks ning ainsaks efektiks on anoodi 

lahustumine. 


1) Elektrolüütilised lihvimisseadmed, mida kasutatakse näidiste lihvimiseks mikroskoopiliste 

või metallurgiliste uuringute jaoks. 

2) Elektrolüütilised teritusmasinad lõiketerade teritamiseks, metallkarbiidplaatide või neisse 

murdesoonte lõikamiseks; need masinad kasutavad teemantketast. 

3) Seadmed kraatide eemaldamiseks mitmesugustelt hammasratastelt anooderosiooni teel. 

4) Seadmed tasapindade jne täpsusviivimistlemiseks. 

E) ELEKTRONKIIREGA TÖÖPINGID 

Elektronkiirega töötlemine seisneb tööobjekti väga väikese pinnaosa pommitamises 

katoodilt eraldunud, elektriväljas kiirendatud ja magneetiliste või elektrostaatiliste läätsede abil 

fokuseeritud elektronidega. 

F) IOONKIIREGA TÖÖPINGID 

Nendes seadmetes töödeldakse objektipidevas toimes, mitte impulssidega nagu laserkiire 

puhul. 

G) PLASMAKAAREGA TÖÖPINGID 

Plasmakaarega töötlemine sisaldab gaasi tugeva ioniseerimise kõrgepingelisest 

magneetilisest impulssgeneraatorist saadud elektrivooluga. See lubab väga suure kiirusega 

lõigata plaate, ümartooteid ning jämedalt keermestada. 


115



* 

* * 


a) Ultraheliseadmed puhastamiseks (rubriik 8479). 

b) Seadmed ja aparaadid jootmiseks pehme või kõva joodisega või keevitamiseks, lõikamiseks 

kasutatavad või mitte (rubriik 8515). 

c) Katseseadmed (rubriik 9024). 

8457 TÖÖTLUSKESKUSED, ÜHE- JA MITMEPOSITSIOONILISED METALLI- 

TÖÖTLEMISE AUTOMAATTÖÖPINGID: 

8457 10 - töötluskeskused 

8457 20 - ühepositsioonilised automaattööpingid 

8457 30 - mitmepositsioonlised automaattööpingid 

See rubriik hõlmab (vt grupi 84 märkust 4) ainult metallitööpingid (peale treipinkide), mis 

täidavad mitut tüüpi töötlemisoperatsioone ühe objekti juures kas: 

a) automaatselt vahetades magasinist vms tööinstrumente vastavalt tööprogrammile 

(töötluskeskused); 

b) automaatselt rakendades, kas samaaegselt või järjest, erinevaid tööorganeid paikselt 

kinnitatud objektile (ühepositsioonilised automaatpingid); või 

c) automaatselt objekti ümberpaigaldades erinevate tööorganite alla (mitmepositsioonilised 

automaatpingid). 

116 

A) TÖÖTLUSKESKUSED 

Töötluskeskused on iseseisvad masinad, st kõik töötlusoperatsioonid sooritatakse ühel 

(mitmefunktsioonsel) masinal. Nad peavad rahuldama kaht tingimust: nad peavad sooritama 

mitut operatsiooni ja neil peab olema automaatne tööriistavahetus vastavalt tööprogrammile, 

kas magasinist või muust taolisest. 

Järelikult, siia kuuluvad tööpingid, mis täidavad kahte või enamat tööoperatsiooni 

automaatse instrumendivahetusega magasinist vms, kuna masinad mis täidavad ühte 

tööoperatsiooni kas ühte või mitut tööriista samaaegselt või järjest kasutades (näiteks 

mitmespindlilised puurmasinad või mitme freesiga freespingid) klassifitseeritakse rubriikides 

8459 kuni 8461. 

Automaatse instrumendivahetuse nõue välistab siit rubriigist mitmefunktsioonsed tööpingid 

(näiteks masinad, millega saab puurida, treida, keermestada ja freesida), milles erinevate 

instrumentide vahetamine ei toimu automaatselt. Sellised masinad tuleb klassifitseerida 

rubriikides 8459 kuni 8461 vastavalt XVI jaotise märkusele 3 või rakendades tõlgendamise 

üldist reeglit 3.c), kui vaid need ei ole käsitletavad mitmepositsiooniliste automaatpinkidena, 

milles töödeldav detail paigaldatakse automaatselt ühe instrumendi juurest teise juurde (vt 

punkti C) allpool). 

Töötluskeskustes võib olla lisaseadmeid nagu detailihoidikute vahetusseadmed, 

detailihoidikute magasinide süsteemid või instrumendi-magasini vahetajad.

B) ÜHEPOSITSIOONILISED AUTOMAATTÖÖPINGID 

Ühepositsioonilised automaattööpingid on mitmefunktsioonsed masinad, milles töödeldav 

detail on fikseeridud ühele kohale kuni tema suhtes liikuvad töötluspead sooritavad 

töötlusoperatsioone. 

Töötluspea on selle masina osa, kuhu ta on monteeritud ja kus teda kasutatakse vahetatava 

tööinstrumendi kinnihoidmiseks, suunamiseks ja tööle (pöörlema, edasinihkuma, 

tagasitõmbuma) panemiseks. Pöörlevad töötluspead sisaldavad tavaliselt elektrimootori, 

translatoorsed hüdrosilindri; need kaks tüüpi võivad olla ka kombineeritud. 

Siia kuuluvad ühepositsioonilised automaatpingid mis sooritavad kaht või enamat 

töötlusoperatsiooni ja kasutavad kahte või enamat töötluspead. 

Ometigi, masinad, mis sooritavad ühte ja sama töötlusoperatsiooni kasutades mitut töötluspead, või mitut 

operatsiooni ühte töötluspead kasutades, välistatakse. 

C) MITMEPOSITSIOONILISED AUTOMAATTÖÖPINGID 

Need masinad peavad rahuldama kolme tingimust: nad peavad sooritama mitut 

töötlusoperatsiooni, neis peab toimuma töödeldava objekti automaatne etteandmine tööriista 

juurde ja neis peavad olema erinevad töötluspead. 

Üldiselt eristatakse karussellpinke ja automaatliine. Karussellpingil on erinevaid 

operatsioone sooritavad töötluspead paigutatud ühisele alusele ringjoones. Detail liigub ringi 

mööda nii, et igal peatumisel (töötluspunktis) teda töödedakse vastava töötluspea instrumendiga 

(näiteks puur, sisetreitera, keermepuur). Automaatliinil paiknevad töötluspead ühisel alusel reas 

üksteise järel ja detaili töötlemine toimub vastavalt sellele, kuidas ta liigub piki liini ühe 

töötluspea juurest teise juurde. 

Vastavuses grupi märkusega 4.c) ei kuulu siia rubriiki töödeldavaid detaile edasitoimetava 

konveieriga ühendatud erinevatest masinatest koosnevad liinid. 

Samuti välistatakse eelnimetatud märkuse terminite alusel „paindlikud töötlussüsteemid” (”flexible 

manufacturing systems - FMS”), mis koosnevad reast, tavaliselt arvjuhtimisega, masinatest või 

masinarühmadest koos automaatsete teisaldamisseadistega nagu tõstukid, konveierid, juhita kärud, 

manipulaatorid ja tööstusrobotid töödeldavate objektide masinatele etteandmiseks ja eemaldamiseks 

pärast töötlemist. Paindlike töötlussüsteemide masinarühmade ja transpordisüsteemi koostööd juhitakse 

automaatse andmetöötlusmasina poolt. 



klassifitseeritakse ülalkirjeldatud tööpinkide osad ja tarvikud (peale tööriistade grupist 82) 


* 

* * 


a) Seadmed mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu 

valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, 

ioonkiirguse või plasmakaare toimel (rubriik 8456). 

b) Metallitreipingid (rubriik 8458). 

c) Järjestikuse protsessiga agregaat-tööpingid (rubriik 8459). 

d) Pehme või kõva joodisega jootmise või keevitamise seadmed ja aparaadid rubriikidest 8468 ja 8515. 

8458 METALLITREIPINGID (K.ATREIKESKUSED) : 

- horisontaaltreipingid: 

8458 11 - - arvjuhtimisega 

8458 19 - - muud 

- muud treipingid: 


8458 99 - - muud 

117

Selle rubriigi treipingid on masinad, mida kasutatakse metalli pinna töötlemiseks 

mahalõikamise või muul viisil eemaldamise teel. 

Need on eristatavad rubriigi 8467 käes hoitavatest (pneumaatilistest või mootoriga) 

tööriistadest sellega, et nad on tavaliselt ettenähtud ülesseadmiseks põrandale, alusele, seinale 

või teisele masinale ja on selleks varustatud alusplaadi, montaažraami, statiivi vm. taolisega. 


1) Treipingid, automaatsed ja mitteautomaatsed, kaasa arvatud vindilõike-treipingid, karusselltreipingid, 

revolver-treipingid ja kopeer-treipingid. Ometigi, metalli deformeerimisel põhinevad 

rullimis-treipingid klassifitseeritakse rubriigis 8463. 

2) Telje- või võllipööramispingid võllitappide, suurte rataste teljetappide jne samaaegseks ja 

sümmeetriliseks töötlemiseks. 

3) Töötluskeskused metalli eemaldamiseks. 

118 



klassifitseeritakse ülalkirjeldatud tööpinkide treipinkide osad ja tarvikud (peale tööriistade 

grupist 82) rubriigis 8466. 

* 

* * 





b) Töötluskeskused, ühe- või mitmepositsioonilised automaattööpingid metalli töötlemiseks (rubriik 

8457). 

c) Mahalõikemasinad (rubriik 8461). 

d) Käsiinstrumendid, pneumaatilise, hüdraulilise või sisseehitatud elektrilise või mitte-elektrilise ajamiga 


e)Katseseadmed rubriigist 9024. 

o 

o o 



Arvjuhtimisega tööpingid on rühmana tuntud lühendite CNC (Computer Numerical Control) või NC 

(Numerical Control) all. Mõisteid Computer Numerical Control ja Numerical Control võib lugeda 

sünonüümideks. Et olla arvjuhtimisega tööpink, peavad tööpingi, tööriista või töödeldava detaili 

funktsioonid ja liikumine toimima programmeeritud instruktsioonide kohaselt. Programmeerimine toimub 

tavaliselt NC spetsiifilises keeles, nt ISO-koodi abil. Programmid ja muud andmed salvestatakse, et need 

oleksid vahetult või hiljem kättesaadavad. Arvjuhtimisega tööpinkidesse on alati integreeritud juhtseade 

(eraldiseisev „autonoomne” või sisseehitatud seade), milles on arvuti või mikroprotsessor ning 

servosüsteemid, et tagada tööpingi, tööriista või töödeldava detaili soovitud liikumine. CNC-tööpingid, 

CNC-treipingid ja NC-freespingid on näiteks arvjuhtimisega tööpingid. 

Tööpink, mis esitatakse ilma juhtseadmeta, loetakse ikkagi arvjuhtimisega tööpingiks juhul, kui sellel on 

kõnealust tüüpi tööpingi konkreetsed tunnused. 

Arvjuhtimisega tööpinkidel on alljärgnevad iseloomulikud osad: 

1) Süsteem liikuvate elementide ümberpaiknemiste mõõtmiseks või asendi määramiseks; See 

koosneb põhiliselt anduritest, mis on paigaldatud supportile, alusplaadile, veokruvile, varbade 

käitamismehhanismile ja supportite või alusplaatide ümberpaigutamiseks kasutatavatele sammmootoritele. 

2) Juhtplokk on masinaga ühtne või, suurte masinate puhul võib ka olla eraldiseisev üksus (näiteks 

konsool, juhtpult või -kapp). Juhtplokk on seade milles numbriliselt kodeeritud instruktsioonid 

võetakse täitmisele ja edastatakse juhtkorraldustena masina erinevatele liikuvatele osadele. 

Kui juhtplokki ei esitata koos tööpingiga, loetakse viimast siiski arvjuhtimisega tööpingiks 

eeldusel, et tal on sedalaadi masina spetsiifilised tunnused.

8459 METALLILÕIKEPINGID (K.A JÄRJESTIKUSE PROTSESSIGA 

AGREGAATTÖÖPINGID) PUURIMISEKS, SISETREIMISEKS, 

FREESIMISEKS, SISE- JA VÄLISKEERMETE LÕIKAMISEKS, V.A RUB- 

RIIGIS 8458 NIMETATUD TREIPINGID (TREIKESKUSED) : 

8459 10 - järjestikuse protsessiga agregaattööpingid 

- muud puurpingid: 


8459 29 - - muud 

- muud freesimis-sisetreipingid: 


8459 39 - - muud 

8459 40 - muud sisetreipingid 

- konsoolfreespingid: 


8459 59 - - muud 

- muud freespingid: 


8459 69 - - muud 

8459 70 - muud keermelõikepingid 

Siia rubriiki kuuluvad tööpingid puurimiseks, avardamiseks, freesimiseks või 

keermepuurimiseks metalli eemaldamise teel, peale rubriigi 8458 treipinkide. 

Üldiselt on need masinad mehaanilise ajamiga, kuid samasugused käsitsi või pedaalidega 

käitatavad masinad kuuluvad samuti siia rubriiki. Need viimatimainitud tüüpi tööpingid on 

eristatavad rubriigi 8205 instrumentidest ja rubriigi 8467 käsiinstrumentidest sellega, et nad on 

ettenähtud paigaldamiseks põrandale, lauale, seinale või teisele masinale ning seepärast 

varustatud alusplaadi, montaažiraami, statiivi vm. selletaolisega. 


1) Järjestikuse protsessiga agregaattööpingid. Nendel puurimiseks, sisetreimiseks, 

freesimiseks, sise- ja väliskeermete lõikamiseks ettenähtud tööpinkidel ei ole 

külgeühendatud alust. Need koosnevad ainult mootori ja tööriistahoidikuga „raamist” ning on 

varustatud juhikutega (pingisängi juhtpindadega), mistõttu võivad sobivale alusele 

asetatutena korduvalt edasi-tagasi liikuda. Töödeldav detail pannakse järjestikuse 

protsessiga agregaattööpingist eraldi asetsevasse toorikuhoidjasse, mis puurimisel, 

sisetreimisel jne liigub horisontaalselt edasi-tagasi.” 

2) Puurmasinad. Neid kasutatakse nii läbivate kui mitteläbivate silindriliste aukude puurimiseks 

toodetesse pöörleva puuriks nimetatava tööriista abil. Toode on liikumatu töötlemise vältel, 

kuna puur pöörleb (lõikamine) ja liigub edasi toote sisse (ettenihe). Siia rubriiki kuuluvad 

samuti puurmasinad, mis kasutavad liikumatult kinnitatud puuri pöörleva toote puurimiseks 

või mõlemat võimalust. 

Puurmasinate hulka kuuluvad nii ühe padruniga radiaalsed ja muud puurmasinad kui ka 

mitme padruniga (mitmespindlilised) puurmasinad. 

3) Avardamismasinad. Neid kasutatakse juba olemasoleva augu sisepinna töötlemiseks 

täpsesse mõõtu. Sisetreimine võib olla silindriline, kooniline või sfääriline. Sisetreipinke 

kasutatakse näiteks sisepõlemismootorite või pumpade silindrite täpseks töötlemiseks. 

Avardamine haarab endasse vabalt paigaldatavate kindlas mõõdus (avardamispuurid, 

hõõritsad) või reguleeritavate (laieneva otsaga avardid, kinnist tüüpi avardid, mikromeetrilised 

avarduspead, avarduspead vaheteradega) tööinstrumentidega või instrumentidega, mis 

vajavad töö ajal konduktorit (reguleeritavad ja mittereguleeritavad lõiketerad või õõnsad 

hülsid, ühes tükis või kokkupandavad). 

Siia kuuluvad, inter alia, vertikaalsed, horisontaalsed (kas fikseeritud või liikuva 

monteeringuga), mitmespindlilised avardamismasinad, avardamismasinad õõnsate võllide 

dubleerimiseks ja ka nn freesimis-avardamismasinad, millel on kahest sõltumatult töötavast 

kontsentrilisest spindlist koosnev liitspindel; sisemine spindel on pikk õõnes hülss avardi 

kinnitamiseks (avardusspindel), välimine, tavaliselt jäigalt plaadile kinnitatud spindel on 

kohandatud freesi kinnitamiseks (freesispindel). 

119

Samuti kuuluvad siia rubriiki peamiselt avardamiseks projekteeritud ja valmistataud 

masinad ka siis, kui nad on kohandatud muude lisaoperatsioonide teostamiseks (näiteks 

puurimiseks, pindamiseks, freesimiseks, treimiseks ja vahel isegi keermestamiseks). Teisalt, 

treipingid, millel avardamine on täiendavaks lisaoperatsiooniks, klassifitseeritakse rubriigis 

8458. 

4) Freespingid. Need töötlevad tasast või profiilpinda pöörleva instrumendiga (freesiga), freesi 

pöörlemisel toimuvale lõikamisele lisandub töölauale kinnitatud detaili translatoorne ettenihe. 

Freespinkide hulka kuuluvad, inter alia, horisontaalfreespingid, vertikaalfreespingid, 

horisontaal-vertikaalsed freespingid, reguleeritava freespeaga pingid, pikifreespingid, 

universaal-freespingid, mida lisaks tavalistele freesimistöödele saab masinale monteeritud 

jaotuspea abil kasutada kiilusoonte freesimiseks tappidesse, silindrilistele või 

tiguhammasratastele hammastuse freesimiseks, kopeerfreespingid, soonelõike- ja 

kraadieemaldamise-freespingid, graveerimis-freespingid. 

5) Sisekeermestusmasinad (s.o masinad vindi lõikamiseks olemasolevasse avasse) ja 

väliskeermestusmasinad keerme lõikamiseks poltidele, kruvidele jne. Tuleb märkida, et 

keerme freesimise masinaid käsitletakse freespinkidena. 

Siia rubriiki kuuluvad ka agregaattööpingid. Need on masinad, mis on ettenähtud 

ülalkirjeldatud operatsioonide tegemiseks ega oma kinnitatud alust. Nad koosnevad üksnes 

„raamist”, millel asuvad mootor ja instrumendihoidik ning on varustatud juhtrööbastega, mistõttu 

sobivale alusele paigaldatult võivad liikuda edasi-tagasi. Töödeldav detail kinnitatakse 

agregaatpingist, mis liigub horisontaalsuunas, sõltumatule hoidjale puurimiseks, avardamiseks 

jne. 

120 





* 

* * 



valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse 

või plasmakaare toimel (rubriik 8456). 


8457). 

c) Treipingid (rubriik 8458). 

d) Höövelpingid ja muud metalli eemaldamisega tööpingid rubriigist 8461. 

e) Käsiinstrumendid, pneumaatilise, hüdraulilise või sisseehitatud elektrilise või mitte-elektrilise ajamiga 


f) Katseseadmed rubriigist 9024. 

o 

o o 



Vaata selgitusi alamrubriikide 8458 11 ja 8458 91 kohta. 


Nende alamrubriikide masinad on äratuntavad vertikaalsel toel juhtrööbastel liikuva horisontaalse 

konsooli olemasolust. Samale toele on kinnitatud töölaud, mis on liikuv konsooliga ristsuunas. 

Konsoolile on kinnitatud masina tööorganid. 

8460 KOORIMIS-, TERITUS-, LIHVIMIS-, HOON-, SOVELDUS-, 

POLEERPINGID JA MUUD TÖÖPINGID METALLIDE VÕI METALL- 

KERAAMIKA VIIMISTLEMISEKS LIHVKIVIDE, ABRASIIVIDE NING 

POLEERIMISVAHENDITE ABIL, V.A RUBRIIKI 8461 KUULUVAD 

HAMBALÕIKE- JA HAMBALIHVPINGID :

- tasalihvpingid, millele saab töötlusobjekti paigaldada täpsusega vähemalt 

0,01 mm mis tahes telje suunas: 


8460 19 - - muud 

- muud lihvpingid, millele saab töötlusobjekti paigaldada täpsusega vähemalt 

0,01 mm mis tahes telje suunas: 


8460 29 - - muud 

- terituspingid (teralihvimispingid): 


8460 39 - - muud 

8460 40 - hoon- ja sovelduspingid 

8460 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad teatavad metalli, paagutatud metallkarbiidide või metallkeraamika 

pinnaviimistlusmasinad, kuid välistatud on hammasrataste hambalõike-, hambalihv- ja 

hambaviimistluspingid (rubriik 8461). Selle rubriigi masinad töötavad eraldades materjali 

käiakivide, abrassiivide või poleerimisvahendite abil. Selles rubriigis on väljendiga 

„poleerimisvahendid” mõeldud alljärgnevaid: 

1) metallkarbiidist, terasest, pehmest metallist, puidust, vildist, tekstiilist või nahast poleerimiskettaid; 

2) traatharju; 

3) lihvimispatju. 

Üldiselt on tööpingid mehaanilise ajamiga, kuid rubriik mahutab ka samalaadsed käsi- või 

pedaalajamiga masinad. Viimatinimetatud on eristatavad rubriigi 8205 instrumentidest ja 

rubriigi 8467 käsiinstrumentidest sellega, et nad on tavaliselt ettenähtud paigaldamiseks 

põrandale, lauale, seinale või teisele masinale ja seetõttu omavad alusplaati, montaažiraami, 

statiivi vms. 


1) Kraadieemaldusmasinad metallharjade või abrassiividega, valatud toorikute puhastamiseks 

või lõigatud metallilt teravate äärte (kraatide) eemaldamiseks. 

2) Teritusmasinad (teralihvimise masinad), kaasa arvatud nii masinad paagutatud 

metallkarbiididest või kõvast metallist instrumentide teritamiseks kui ka kraaside teritamise 


3) Lihvimismasinad, mist ahes tüüpi (näiteks siselihvmasinad, tsentrita lihvimismasinad, 

lamelihvmasinad, klappide ja klapipesade lihvimise masinad), mis on ettenähtud teistel 

masinatel tehtud töö lõpuleviimiseks nõutava täpsusastmega. 

4) Hoonimis- ja soveldusmasinad täpselt kokkusobivate pindade saamiseks. 

5) Poleerimismasinad toote pinna lõppviimistlemiseks. 

6) Graveerimismasinad peale rubriikidesse 8459 või 8461 kuuluvate. 





* 

* * 


a) Käsiinstrumendid ja käsi- või pedaalajamiga käiad (rubriik 8205). 

b) Liivapritsid (rubriik 8424). 

c) Seadmed mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu 



d) Töötluskeskused, ühe- või mitmepositsioonilised automaattööpingid metalli töötlemiseks (rubriik 

8457). 

121

e) Käsiinstrumendid, pneumaatilise, hüdraulilise või sisseehitatud elektrilise või mitte-elektrilise ajamiga 


f) Rotatsioontrumlid metalltoodete puhastamiseks või poleerimiseks (rubriik 8479). 

g) Katseseadmed rubriigist 9024. 

o 

o o 




8461 PIKIHÖÖVEL-, RISTHÖÖVEL-, PÜSTHÖÖVEL-, KAMMLÕIKE-, 

HAMBALÕIKE- JA HAMBALIHVPINGID NING HAMBAVIIMISTLUS-, 

MAHALÕIKE-, SAAGPINGID JM MUJAL NIMETAMATA TÖÖPINGID 

METALLIDE VÕI METALLKERAAMIKA TÖÖTLEMISEKS: 

122 

8461 20 - risthöövel- ja püsthöövelpingid 

8461 30 - kammlõikepingid 

8461 40 - hambalõike-, hambalihv- ja hambaviimistluspingid 

8461 50 - mahalõike- ning saagpingid 

8461 90 - muud 

See rubriik hõlmab mujal nimetamata või kirjeldamata masinad metalli, paagutatud 

metallkarbiidide või metallkeraamika töötlemiseks materjali eemaldamise teel. 





varustatud alusplaadi, montaažiraami, statiivi vm selletaolisega. 


1) Pikihöövelpingid, mis on ettenähtud toote välispinna või lõikepindade töötlemiseks ühe 

lõikeservaga instrumendi abil. Need on tööpingid, millel lõiketera on fikseeritud ning laud 

sellele kinnitatud tootega liigub tasapinaaliselt edasi-tagasi. Siiski on teatavatel suurtel 

pinkidel, sellistel nagu plaatide servade hööveldamiseks või suure pikkusega toodete 

(näiteks rööbaste) hööveldamiseks ettenähtud pinkidel fikseeritud töölaud. 

Mõnedel höövelpinkidel on üks või kaks abi- või lisafreesiseadet, mis asendavad 

vastavat arvu höövlitera hoidikuid. Neid höövel-freespinke loetakse höövelpinkideks, isegi kui 

on töölaua kiiruse vähendamisega kasutada neid freesimistöödeks. Neid tuleb eristada 

mõnedest lamefreespinkidest rubriigist 8459, mis väliselt ei erine höövelpinkidest, kuid on 

varustatud üksnes freespeadega. 

Samuti võivad höövelpingid olla lisaks höövlisupportitele varustatud ühe või kahe 

lihvimispeaga. See võimaldab neid masinaid kasutada töölaua pinna tasandamiseks. 

Mõnedel masinatel on samaaegselt höövli-, freesi- ja lihvimissupportid, mõned höövelpingid 

on varustatud seadmetega süvendustöödeks. 

2) Risthöövelpingid on tööpingid, mis töötavad eelmisega samal põhimõttel ning erinevad 

neist selle poolest, et töödeldav toode on lõikamise ajal fikseeritud ning edasi-tagasi liigub 

lõiketera. Terahoidja pikkus piirab käigu ulatust ja seetõttu on risthöövelpingid tavaliselt 

kasutatavad väiksemõõtmeliste toodete töötlemiseks. 

3) Püsthöövelpingid, milles töödeldav toode on lõikamise ajal fikseeritud, lõiketera liigub ülesalla 

vertikaalselt või mõnel juhul kaldsuunas. Need masinad on vastavalt kasutusjuhendile 

raiemasinad, mida iseloomustab tera lühike käiguulatus; läbiraiemasinad sellisteks töödeks, 

mis nõuavad suure materjalikoguse kiiret eraldamist eriti paksudest toodetest (need masinad 

kasutavad kas ühe teritatud servaga lõiketera või nelja lõikeservaga augurauda); vertikaalsed 

raiepingid; ristkelguga pingid; soonelõikemasinad (lükkamise või tõmbamisega), mille 

tööprotsess sarnaneb kammlõikepinkide omaga, erinevus on kasutatavas tööriistas. 

4) Kammlõikepingid. Instrument (kammlõikur) tõmmatakse või surutakse mööda detaili pinda 

või läbi ava pinna töötlemiseks või silumiseks. Kammlõikepinkide eri tüüpideks on lihtsa

kelguga horisontaalsed ja vertikaalsed pingid, kahe kelguga, kummagil oma lõikur, paaris- 

(„dupleks”)masinad ja kammlõikepressid, vertikaalsed masinad, milles lõikur liigub surve 

mõjul. 

5) Hambalõike-, hambalihv- ja hambaviimistluspingid. Siia rubriiki kuuluvad 

hambalõikepingid silindrilistest või koonilistest toorikutest hammasrataste valmistamiseks. 

Hambalõikepingid sooritavad põhiliselt järgmisi operatsioone: 

– freesimine mooduli järgi kasutades ketas- või koonusfreesi; kaasajal kasutatakse seda 

silindriliste hammasrataste valmistamisel; 

– lõikamine kopeerimismeetodil, kasutades höövlitera (otselõiketera). Kasutatakse kald- või 

otsehammastusega silindriliste hammasrataste valmistamisel; 

– lõikamine rullumismeetodil, kasutades instrumente nagu tigufrees, kammlõikur, 

hambafrees jne. Sel meetodil saab valmistada sise- või välis-, otse-, kald- või 

helikoidhambumisega silindrilisi või koonilisi hammasrattaid. 

– lõikamine abrassiividega. 

6) Saagpingid. Sõltuvalt kasutatavast saelehest on eristatavad alljärgnevad saagpinkide 

tüübid: 

– lihtsaagpingid edasi-tagasi liikuva väi lineaarselt võnkuva sirge ühelt küljelt hammastatud 

saelehega; 

– ketassaed kiirelt pöörleva välisservalt hammastatud saekettaga; 

– lintsaed väga pika kokkuühendatud otstega, ühelt poolt hammastatud ja pidevalt ühes 

suunas liikuva saelehega. 

7) Mahalõikepingid. Need erinevad saagpinkidest kasutatavate instrumentide poolest, milleks 

võivad olla kas treiterade taolised lõiketerad või abrassiiv- või metallkettad. 

– Lõiketeradega mahalõikemasinaid on kahte liiki. 

Esimest liiki masinad töötavad analoogselt treipinkidele ja erinevad neist selle poolest, 

et terahoidja ei ole pikisuunas liikuv nagu seda on treipingi support. 

Teisel liigil on samuti tera fikseeritud, kuid lõigatav detail saab liikuda pikisuunas, aga 

erinevalt võllitreipinkidest vaid ühes suunas. 

Mõlemat liiki mahalõikepingid saavad teha ainult ühte lõiget. 

Treipingina töötavatel mahalõikepinkidel on suure läbimõõduga õõnes spindel 

töödeldava toote pöörlema panekuks. Väga lühikesel sängil paikneb üks või kaks 

terahoidikut, mis võivad liikuda vaid ristsuunas. 

Võllitreipingi taolistel mahalõikepinkidel kinnitatakse lõigatav ese kelgule nii, et seda 

saab edasi nihutada. Terad paiknevad ringselt mittenihutatavas suure kiirusega pöörlevas 

kroonis. 

– Abrassiivketastega mahalõikepingid on ketassaagidega sama konstruktsiooniga, kuid sae 

asemel on kahepoolne abrasiivketas. 

– Metallkettaga mahalõikemasinad, mis on tuntud ka friktsioonsaagidena, töötavad 

pehmest terasest hammastamata ketastega. Need kettad, mis võivad olla rihveldatud, 

pannakse pöörlema sellise kiirusega, et ketta serva viimisel töödeldava detaili vahetusse 

lähedusse selle pind sulab juba enne tihedat kontakti kettaga. See tuleneb hõõrdumise ja 

ketta poolt tema ja detaili vahele kaasahaaratud õhu oksüdeeriva toime koosmõjust. 

8) Viilimismasinad, mis konstruktsioonilt on analoogsed tavalisele saagimismasinale, kuid 

kasutavad sae asemel viili. 

9) Graveerimismasinad, teistsugused kui rubriiki 8459 või 8460 kuuluvad. 





* 

* * 


a) Käsiinstrumendid (rubriik 8205). 

b) Seadmed mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu 



123

c) Töötluskeskused, ühe- või mitmepositsioonilised automaattööpingid metalli töötlemiseks (rubriik 

8457). 



e) Katseseadmed rubriigist 9024. 

8462 TÖÖPINGID (K.A PRESSID) METALLIDE SEPISTAMISEKS, 

PRESSIMISEKS JA STANTSIMISEKS; TÖÖPINGID (K.A PRESSID) 

METALLI PAINUTAMISEKS, KANTIMISEKS, ÕGVENDAMISEKS, 

LAMESTAMISEKS, LÕIKAMISEKS, MULGUSTAMISEKS JA 

SÄLKAMISEKS; PRESSID METALLIDE, PAAGUTATUD 

METALLIKARBIIDIDE VÕI KERMETITE TÖÖTLUSEKS, MUJAL 

NIMETAMATA : 

8462 10 - sepistamis- ja stantsimispingid ning -seadmed (k.a pressid) ning vasarad 

- painutus-, kantimis-, õgvendamis- või lamestamismasinad k.a pressid: 


8462 29 - - muud 

- mehaanilised käärid (k.a lõikepressid), v.a kombineeritud ehitusega 

lehtmetalli mulgustus-lõikeseadmed: 


8462 39 - - muud 

- mulgustamismasinad (augustantsid) ning sälkamismasinad (k.a väljaraiepressid) 

metallitöödeks, k.a kombineeritud ehitusega lehtmetalli mulgustuslõikeseadmed: 


8462 49 - - muud 

- muud: 

8462 91 - - hüdraulilised pressid 

8462 99 - - muud 

See rubriik haarab teatavad tööpingid, mis on loetletud rubriigi nimetuses ja mis töötavad 

muutes metalli või metallkarbiidi vormi või kuju. 







1) Sepistus- ja stantspingid. Laias mõttes tähendab sepistamine kõiki protsesse kuuma 

metalli töötlemiseks löökide või survega, kas pudeldusšlaki eemaldamiseks või metalli 

vormimiseks. Välja arvatud šlakieemaldamine, mille puhul töödeldakse kerakujuliselt, 

antakse sepistamisel metallile pooltöödeldud toodete nagu bluumid, kangid, latid või vardad, 

kuju, tavaliselt ümmarguse ristlõikega. Täpsemini võib sepistamist kirjeldada operatsioonina, 

mille juures kasutatakse kuumutamist, kuid ei kasutata vorme. 

Stantsimine (ka lõikestantsimine) on metalli sundimine löögi või surve mõjul täitma 

stantsiks nimetatud metallvormi tühimikke. See operatsioon teostatakse kuumalt kõvade 

metallide (eriti terase) või külmalt pehmete metallide puhul. Üldiselt kasutatakse presse. 

Vormstantsimisel mahutab stants töödeldava detaili tervikuna. Teatud juhtudel haarab 

üksik stants vaid osa töödeldavast materjalist. Sel puhul nimetatakse stantsi matriitsiks ja 

protsessi lehtstantsimiseks. 

Stantsimismasinad võivad eraldada stantsimisel või lõikestantsimisel tekkinud kraate. See 

korrastusoperatsioon viiakse läbi spetsiaalsete lõikestantsidega. Pretsisioonstampidega 

teostatavat lõppviimistlusoperatsiooni kutsutakse kalibreerimiseks. Kalibreerimine tagab 

tootele täpsed vajalikud mõõtmed. 

Alljärgnevad on näited ülalkirjeldatud operatsioonideks spetsiaalselt projekteeritud ja 

ehitatud masinatest: 

124

– Sepavasarad, kuumstantsimisvasarad ja stantsimisvasarad (mehaanilised, hüdraulilised 

või pneumaatilised vasarad, auruhaamrid), mis töötavad lühikeste järjestikuste järskude 

löökidega. 

– Metallipressid, mis töötavad pideva survega. Ometigi, üldotstarbelised pressid, mis pole 

spetsiaalselt ettenähtud metalli töötlemiseks, välistatakse (rubriik 8479). 

2) Painutuspingid. Siia kuuluvad masinad lamedate toodete (plaatide, lehtede ja lintide) 

läbilaskmisega kolme või nelja rullikomplekti vahelt neile silindrilise (sel puhul on rullid 

paralleelsed nagu toruvormimismasinates) või koonilise (mitteparalleelsete rullide korral) 

painde andmiseks. Samuti kuuluvad siia masinad mittelamedate toodete (vardad, latid, 

nurgikud, profiilid, torud) painutamiseks. Need masinad töötavad kas vormivate rullidega, 

pressiga painutamisega või torude (eriti õlitorude) puhul nende otste vedamisega samal ajal, 

kui põhiosa paikneb fikseeritud silindril. 

3) Valtsimasinad. Nende hulka kuuluvad: 

a) Lametoodete valtsimasinad. Lameda toote valtsimine on lehele või lindile sirgjoonelise 

väikse raadiusega jääkdeformatsiooni andmine metalli purustamata. See operatsioon 

teostatakse kas universaalsel valtsimasinal või valtsipressil. 

b) Valtsimasinad mittelamedatele toodetele. Lattide, varraste, torude, nurgikute ja profiilide 

valtsimine on lähedane nende painutamisele (vt punkti 2) eespool); traadi painutamine 

sisaldab talle tasapinnalise painde andmist. Keerukamaid operatsioone teostavad 

traadipainutusmasinad (näiteks vedrude valmistamise masinad) ei ole lihtsad 

valtsimasinad ja langevad rubriiki 8463. 

4) Sirgestus- ja tasandusmasinad. Need on ettenähtud mittelamedates toodetes nagu traat, 

latid, vardad, torud, nurgikud,ja profiilid või lamedates toodetes nagu lehed või lindid nende 

valmistamisele järgnenud käsitsemisel tekkinud puuduste parandamiseks. 

Tasandusmasinate hulka kuuluvad, näiteks: 

a) Rullik-tüüpi tasandusmasinad, mis koosnevad reast paralleelsetest rullikutest (või 

silindritest), mida on kas väike arv (5 kuni 11) suhteliselt suure läbimõõduga ja suure 

jäikusega või suur hulk (15 kuni 23) väikese läbimõõduga ja hästi painduvaid, neid toetab 

sama arv vastusurve-rulle. 

b) Lauad tasandamiseks tõmbamisega, millede puhul puudused kõrvaldatakse kerge jääva 

venitusega. 

5) Mehaanilised käärid. Käärid lõikavad kahe samas tasapinnas vertikaalselt lõigatavale 

metallile rakendatud lõiketeraga. Need allutavad metalli plastilisele deformatsioonile nii, et 

see üha kasvavate nihkejõudude mõjul rebeneb lõiketerade joonelt. 

Seda tüüpi masinate hulka kuuluvad: kangkäärid ja giljotiinkäärid, mis kasutavad sirgeid 

terasid ning rotatsioonkäärid kas kettakujuliste teradega või lõikekoonustega (teraks on 

koonuse põhja serv). 

6) Augustantsid, mida kasutatakse metalli perforeerimiseks, sälgustamiseks või lõikamiseks 

kahe üksteise sisse sobitatud instrumendi abil. Augustavat instrumenti nimetatakse templiks 

ja teist matriitsiks. Metalli purunemine toimub analoogselt kääridega lõikamisele ja saadava 

ava kuju vastab instrumentide kujule. 

Erinevate seda tüüpi masinate hulka kuuluvad ka masinad stantsimise teel võrede 


7) Sälkamismasinad on väikesed masinad, mida kasutatakse mitmesuguste profiilide (L, T, I 

või U-profiilid) või poolring-profiilide montaažiks ettevalmistamiseks (näiteks uurete, pilude, 

tappide ja pääsusaba-liidete moodustamiseks või lihtsalt nende lõikamiseks või 

augustamiseks. 

8) Väljasurvepressid lattide, varraste, traadi, nurk- või profiiltoodete, torude jne ekstrusiooniks. 

Need pressid on ettenähtud metalli pressimiseks läbi ekstrusioonmatriitsi kolvi survel. 

Sõltuvalt metalli plastilisusest töödeldakse teda kas kuumalt või külmalt. 

9) Pressid metallipulbrite vormimiseks paagutamisega. 

10) Pressid metallijäätmete kokkupressimiseks. 





125

* 

* * 




8457). 

c) Käsiinstrumendid, pneumaatilise, hüdraulilise või sisseehitatud elektrilise või mitte-elektrilise ajamiga 


d) Masinad aadresplaatide stantsimiseks (rubriik 8472). 

e) Malmipurustajad ja spetsiaalsedstantspingid valuterase jäätmete peenestamiseks (rubriik 8479). 

f) Seadmed pooljuhtide ühendusotste painutamiseks, voltimiseks ja õgvendamiseks (rubriik 84.86). 

g) Katseseadmed rubriigist 9024. 




8463 MUUD TÖÖPINGID METALLIDE VÕI METALLKERAAMIKA 

TÖÖTLEMISEKS MATERJALI ERALDAMISETA: 

8463 10 - tõmbepingid varbade, torude, metallprofiilide, traadi jms valmistamiseks 

8463 20 - keermerullimisseadmed 

8463 30 - seadmed traadist toodete valmistamiseks 

8463 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad tööpingid, mida kasutatakse metalli, paagutatud metallkarbiidide või 

metallkeraamika töötlemiseks materjali eraldamata, välja arvatud masinad rubriigist 8462. 







1) Tõmbepingid varbade, torude, täis- ja õõnesprofiilide, traadi jne puhastõmbamiseks. 

2) Keermerullimispingid, mis keermestavad polte või kruvisid rullimise ja pressimisega ning 

mitte lõikamisega. 

3) Masinad traadi töötlemiseks, näiteks selliste traadist toodete valmistamiseks nagu vedrud, 

okastraat, ketid, nõelad, naelad ja kobad või konksud. Samuti kuuluvad siia masinad, mis on 

spetsiaalselt ettenähtud traadist võrede või võrkude valmistamiseks ning erinevad tavalistest 

tekstiili kudumismasinatest nii töömeetodilt kui ka koostisosade poolest. Kogumiskudumismasinad, 

mis kasutavad ettevalmistatud lainelist traati, välistatakse (rubriik 8479 

jne). 

Masinad trosside punumiseks või kokkukeerutamiseks traadist või traadist ja tekstiilkiududest 

välistatakse samuti (rubriik 8479). 

4) Masinad peenest traadist spiraalide valmistamiseks elektrilampide hõõgniitideks. 

5) Neetimismasinad peale presside rubriigist 8462. 

6) Rotatsioon-sepistusmasinad, milles torud või kangid lükatakse jõuga läbi pöörleva matriitsi 

läbimõõdu vähendamiseks. 

7) Surve-treipingid. Need erinevad rubriigi 8458 treipinkidest selle poolest, et töötavad metalli 

deformeerimisega. 

8) Masinad paindtorude valmistamiseks spiraalsest metalllindist. 

9) Masinad metalli vormimiseks elektromagnetimpulssidega (ehk 

magnetvormimismasinad), mis kasutavad magnevoo mõju (tavaliselt torukujulise) 

metalltooriku vormimiseks matriitsi abil. 

126





* 

* * 



b) Pakkemasinad kaubapallide sidumiseks, masinad konservikarpide või muude mahutite sulgemiseks 


c) Töötluskeskused, ühe- või mitmepositsioonilised automaattööpingid metalli töötlemiseks (rubriik 

8457). 



e) Katseseadmed rubriigist 9024. 

8464 TÖÖPINGID KIVI, KERAAMIKA, BETOONI, ASBESTTSEMENDI JMS 

MATERJALIDE TÖÖTLEMISEKS, SEADMED KLAASI 

KÜLMTÖÖTLEMISEKS : 

8464 10 - mehaanilised saed 

8464 20 - lihv- ja poleerpingid 

8464 90 - muud 



eristatavad rubriigi 8205 instrumentidest ja rubriigi 8467 käsiinstrumentidest- sellega, et nad 

on ettenähtud paigaldamiseks põrandale, lauale, seinale või teisele masinale ning seepärast 


I) TÖÖPINGID KIVI, KERAAMIKA, BETOONI, ASBOTSEMENDI VÕI TAOLISTE 

MINERAALSETE MATERJALIDE TÖÖTLEMISEKS 

Siia kuuluvad masinad mitte üksnes loodusliku kivi, vaid ka taoliste kõvade materjalide 

(keraamika, betoon, tehiskivid, asbotsement jne) töötlemiseks. Kuigi enamusel vääris- või 

poolvääriskivide töötlemiseks ettenähtud tööpinkidel on spetsiifilisi omadusi (suur täpsus jne), 

klassifitseeritakse need sellegipoolest siin rubriigis. 


A) Saagimis- või lõikamismasinad, nagu: 

1) Saed (saagimismasinad kitsamas mõttes) (ketassaed, lintsaed ja lehtsaed, k.a hammastamata 

saelehega saed jne). 

2) Kettaga (näiteks abrasiivkettaga) lõikamismasinad, k.a masinad vuugiimitatsioonide 

lõikamiseks betoonile või ehituskivi plokkide pinnale. 

3) Trossiga lõikamismasinad. Need kasutavad lõputut mitmest traadist spiraalselt 

kokkukeerutatud, soonega plokiratastele pingutatud trossi ja liivakivipulbri ja vee segust 

moodustatud abrassiivi. Liikuv tross lõikub kivisse hõõrdumise mõjul. 

B) Masinad kivide lõhkumiseks või lõhestamiseks. 

C) Masinad tasandamiseks, lihvimiseks, poleerimiseks, karestamiseks jne. 

D) Puurimise või freesimise masinad. 

E) Treipingid, graveerimispingid, kiviraiemasinad, profiililõikemasinad jne. 

F) Veski- või käiakivide väljalõikamise või parandamise masinad. 

G) Tööpingid keraamikatoodete töötlemiseks (puurimine, lõikamine, freesimine, lihvimisne 

jne), välja arvatud masinad keraamikasegude või põletamata keraamikatoodete töötlemiseks 

(näiteks masinad keraamikasegude vormimiseks, rubriik 8474). 

127

128 

II) TÖÖPINGID KLAASI KÜLMTÖÖTLEMISEKS 

Siia kategooriasse kuuluvad tööpingid klaasi töötlemiseks külmalt, kuid välistatakse 

masinad klaasi kuumalt (s.t. kuumutatult kuni ta muutub vedelaks või plastiliseks) töötlemiseks 

(rubriik 8475). Ometigi see, et mõningatel juhtudel klaasi kergelt kuumutatakse töötlemise 

kergendamiseks, ei välista masinaid siit rubriigist seni, kuni nad töötlevad tahke keha omadusi 

säilitanud klaasi. 

Paljud neist tööpinkidest teevad eespool lõigus I seoses kivide ja muude kõvade ainetega 

kirjeldatud töid. 

Teiselt poolt, on ka masinaid, mida kasutatakse enamspetsiifilisteks töödeks, näiteks 

dekoratiiv-viimistluseks, või spetsiaalkasutustes (näiteks optikas või kellassepatöös). Eriti 

langevad nende hulka alljärgnevad: 

1) Klaasilõikamise masinad, ketta või teemandiga. 

2) Klaasilõikamise (vormilõikamise) masinad, klaasist ruumiliste või tasapinnaliste toodete 

väljalõikamiseks. 

3) Sobitus- või lihvmasinad jms, mida kasutatakse peamiselt servade tasandamiseks, 

põhjade sirgestamiseks või valatud toodete viimistlemiseks. 

4) Lihvimismasinad. Mõnikord järgneb lihvimisele veel spetsialiseeritum töötlus, poleerimine, 

mida tehakse viltketas-masinatega; ka need masinad kuuluvad siia rubriiki. 

5) Graveerimispingid käiakettaga või teemandiga; liivajoaga graveerimise seadmed siiski 


6) Tööpingid, mida kasutatakse optika, prilliklaaside või kellaklaaside viimistlemisel või 

lihvimisel. Nende hulka kuuluvad spetsiaalsed ketas-klaasilõikurid, mida kasutatakse 

prilliklaaside väljalõikamiseks, samuti ka tööpingid optilise klaasi lihvimiseks või talle nõutava 

kuju andmiseks läätsede, prismade, prilliklaaside (sfääriliste, rõngakujuliste, silindriliste, 

mitmefookuseliste jne) jne pinna kulutamise teel. 





* 

* * 



b) Masinad klaaskiu lõngaks ketramiseks, kudumismasinad ja muud masinad rubriigist 8445 või 8446. 

c) Seadmed mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu 





e) Purustamise, jahvatamise, segamise, vormimise, paagutamise, valamise jne masinad (rubriik 8474). 

f) Seadmed pooljuhtkristallide (buulid) ja -plaatide (nt “vahvlite toorikkristallid”) saagimiseks, märkimiseks ja 

kriimustamiseks ja seadmed pooljuhtkristallide (buulid) või-plaatide ja laekuvarite lihvimiseks, poleerimiseks 

ja plankimiseks (rubriik 84.86 ). 

o 

o o 

Selgitavad märkused alamrubriikide kohta.Alamrubriik 8464 10 

Siia alamrubriiki kuuluvad rubriigi 8464 selgituste osa I lõigus A kirjeldatud saagimis- või 

lõikamismasinad. 

8465 TÖÖPINGID PUIDU, KORGI, LUU, KÕVAKUMMI, TUGEVATE 

PLASTIDE JMS KÕVADE MATERJALIDE TÖÖTLEMISEKS (K.A 

SEADMED NAELUTAMISEKS, KLAMMERDAMISEKS, LIIMIMISEKS 

NING MUUDEKS ÜHENDUSTÖÖDEKS):

8465 10 - tööpingid, mis võimaldavad teha erinevaid mehaanilise töötlemise 

operatsioone nende vahel tööseadist vahetamata 

- muud: 

8465 91 - - saagpingid 

8465 92 - - höövel-, frees- ja profiilhöövelpingid 

8465 93 - - lihv-, smirgel- ja poleerpingid 

8465 94 - - painutusmasinad ja montaažipingid 

8465 95 - - puur- ja püsthöövelpingid 

8465 96 - - raiepingid, peenestuspingid ja ringspoonimispingid 

8465 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad tööpingid puidu (ja puidust saadud materjalide), korgi, luu, kõvakummi, 

kõvade plastide ja muude sarnaste kõvade materjalide (sarve, corozo, pärlmutri, vandli jne) 

vormi andvaks või viimistlevaks töötlemiseks. 

Siit rubriigist välistatakse masinad selliste materjalide töötlemiseks, mida on küll mainitud rubriigi 

nimetuses, kuid mis töötlemise alguses ei ole kõvad. Seetõttu välistatakse pehmete plastide ja 

kõvastumata kummi lõikamise masinad (rubriik 8477). Veel ei kuulu siia rubriiki masinad toodete 

valmistamiseks graanulitest või pulbrist, sellised nagu plastide vormimise masinad (rubriik 8477), 

masinad puidukidude või muu kiudaine aglomeerimiseks või vormimiseks (rubriik 8479) või muud 

taolised masinad. Kuigi neid võiks pidada masinateks, mis töötlevad selles rubriigis nimetatud materjale, 

jäävad üldiselt siit rubriigist välja masinad ja seadmed, millede funktsiooniks ei ole materjali töötlemine 

selle pinnalt, näiteks puidu kuivatamise või veetustamise teel eastamise seadmed (rubriik 8419), 

seadmed korgi paisutamiseks (rubriik 8419) või masinad masinad puidu pressimiseks, aglomeerimiseks 

või immutamiseks (rubriik 8479). 





varustatud alusplaadi, montaažiraami, statiivi vm selletaolisega. 

A) TÖÖPINGID, MIS TAVALISELT EI OLE SPETSIALISEERITUD 

KINDLALE TÖÖSTUSHARULE 


1) Igat liiki saagimismasinad. Need töötavad üldiselt hammastatud saelehtede või 

saekettidega. Siia kuuluvad: 

a) Saagimismasinad edasi-tagasi liikuva saelehega, näiteks palkide järkamismasinad 

otsehammastusega saelehega, jõhvsaepingid ja vertikaalsed või horisontaalsed 

saeraamid ümarpuidu pikisaagimiseks. 

b) Ringikäiva instrumendiga saagimismasinad. Nende hulka kuuluvad kettsaed ja lintsaed, 

sellised nagu vertikaalsed ja horisontaalsed lintsaed, lintsaed neljastamiseks või 

poolitamiseks, kelk-lintsaed ja laua-lintsaed ning rida spetsiaalseid masinaid nagu mitme 

lindiga pingid puitpõranda kilpide,-liistude ja- lippide saagimiseks või paberitööstuse 

lintsaed. 

c) Pöörleva instrumendiga saagimismasinad. Siia suurde rühma kuuluvad kõik masinad, mis 

saevad kas ühe või mitme pöörleva hammastatud saelehega. Siia kuuluvad näiteks, 

pendelsaed, mahalõikesaed saeketta sirgjoonelise liikumisega, radiaalsaed, ketassaed 

puidu järkamiseks, teritussaed, saagimispingid, tapisaed, paneelide lõikamise ketassaed, 

höövelpingisaed. 

2) Väljalõike- ja höövelpingid, mis töötlevad detaili pinda kasutades sellelt laaste eemaldavaid 

terasid. Siia kuuluvad pingid, mis töötlevad detaili ühelt või kahelt küljelt, höövelpingid kuni 

neljalt küljelt. 

3) Väljalõike- ja freespingid, mis kujundavad toodet kasutades laastude eraldamiseks 

pöörlevaid profileeritud instrumente. Siia kuuluvad, näiteks, spindel-väljalõikepingid, 

üheotsatapi masinad, kalasabatapi masinad, soonefreespingid, süvituspingid, väljalõikefreespingid 

ja uurdepingid, kopeerpingid (muud kui treipingid), 1-, 2-, 3- või 4-külje 

129

väljalõikepingid, profiilfreespingid, pingid pöörleva töötükiga, pilufreespingid ja 

palgifreespingid (tahumispingid). Sellesse rühma kuuluvad ka CNC-freespingid. 

4) CNC-töötluskeskused. Need tööpingid võimaldavad teha mitut töötlusoperatsiooni ja on 

automaatse instrumendivahetusega kas magasinist vms seadisest vastavalt 

töötlusprogrammile. Sellest tulenevalt kuuluvad sellesse rühma tööpingid, mis võimaldavad 

teha kaks või rohkem töötlusoperatsiooni automaatse instrumendivahetusega kas magasinist 

vms seadisest, kusjuures tööpingid, mis võimaldavad teha ühe töötlusoperatsiooni ühe või 

mitme üheaegselt või järjestikku töötava instrumendiga (nt mitmespindlilised puurid või 

mitme lõiketeraga freespingid), klassifitseeritakse endiselt puur- või freespinkidena oma 

vastavasse alamrubriiki. 

5) Käiad, lihv- ja poleerpingid. Käiakividega käiasid kasutatakse põhiliselt selliste kõvade 

ainete puhul nagu corozo, kõvakummi, sarv ja vandel. 

Lihvpingid kasutavad abrassiive pinnaviimistluse parandamiseks samahästi kui toote 

mõõtmete täpsemaks tegemiseks. Siia kuuluvad masinad võnkuva liikumisega, abrasiivlindi, 

-ketta, -rulli või -trumliga. Tasanduspinkidena tuntud masinad kuuluvad samuti siia. 

Poleerpingid annavad eelnevalt siledaks töödeldud tootele läike, kasutades linte, trumleid 

või painduvaid rulle. 

6) Paindepingid, mis mehaaniliselt muudavad toote kuju või füüsilisi karakteristikuid, 

mõjutades toote struktuuri. 

7) Montaažpingid. 


a) Masinad, mis ühendavad kaks või enam osa side- või kleepainete või kleeppaberi abil. 

Siia kuuluvad vineeriliimimise masinad, laudade kokkuliimimise seadmed, seadmed 

paneelide kokkuliimimiseks, raamide ja karkasside liimimispressid, vineeri ja puidu 

lamineerimise pressid, puidu vineeriga pindamise pressid. Need masinad võivad 

sisaldada seadiseid liimi kandmiseks puidu pinnale. 

b) Masinad ühendamiseks naelte, klambrite või traadiga jne. 

c) Masinad ühendamiseks ilma sideainete või kinnitusdetailideta, näiteks 

sissesurumispressid. 

8) Puurpingid. Neid kasutatakse eranditult ümmarguste aukude puurimiseks pöörleva 

instrumendiga (puuriga). Instrumendi ja puuritava ava teljed ühtivad. Siia rühma kuuluvad 

ühe ja mitme spindliga puurpingid, puurpingid okste väljapuurimiseks ja tüübliaukude 

puurimise pingid. CNC-puurmasinad kuluvad samuti sellesse rühma. 

9) Tapipingid. Need lõikavad mittesilindrilisi auke, kasutades peitlit, kettlõikurit või uuristustera, 

näiteks soontapimasinad, peitel- või kett-tapimasinad. 

10)Raiemasinad, stantspingid, purustusmasinad, laastu- või spoonilõikamispingid. Need 

kõik muudavad töötüki kuju mehaaniliselt ilma laastu eraldamata. 


a) Raiemasinad, mis lahutavad seost puidu kiudude vahel kiilu põhimõttel. Siia kuuluvad 

teibalõhestusmasinad, küttepuidu raiemasinad, bambuse ja rotangi lõhestamise masinad. 

b) Stantspingid, mis lõikavad vajaliku kujuga detaile lööklõikamisega, näiteks vineeristantsid. 

c) Purustusmasinad, mis toodavad sarnase kuju ja suurusega väikseid puidutükke. Nende 

hulka kuuluvad masinad puitlaastude või -kiu valmistamiseks, masinad puitvilla 

tootmiseks, puiduhakkemasinad ja puiduveskid. 

Ometigi, tselluloositootmises kasutatavad defibraatorid on välistatud ja kuuluvad rubriiki 

8439. 

d) Laastu- või spoonilõikamispingid kasutavad sirget lõiketera õhukeste plaatide 

valmistamiseks kas lõigates pikikiudu (masinad õhukeste lauakeste valmistamiseks) või 

põikikiudu (spooni või vineerispooni lõikamise masinad). 

Siia rühma kuuluvad ka sirgete teradega vineerikäärid, jätkude ja tappide tasandamise 


11) Treipingid, mida kasutatakse pöörleva tooriku töötlemiseks vajalikule kujule mittepöörleva 

teraga. Siia kuuluvad igat laadi treipingid, kaasa arvatud kopeer-treipingid. 

12) Puude laasimise või järkamise masinad. 

13) Koorimismasinad (palgikoorijad, postide valmistamise masinad jne), muud kui kooreeraldamise 

veejoaseadmed rubriigist 8424 ja koorimistrumlid rubriigist 8479. 

14) Masinad okste väljapuurimiseks palkide töötlemisel (näiteks tselluloosi tootmisel 

kasutamiseks).Kasutatakse ka näiteks tsellulloosi tootmisel. 

130

Siia rubriiki kuuluvad ka masinad, mis teevad erinevat laadi töötlusoperatsioone ilma 

vahepealse tööriistavahetuseta. 

Näited on: 

1) Kombineeritud puidutööpingid, mis ühes seadmes ühendavad mitu eri liiki, üksteisest 

sõltumatult kasutatavat funktsiooni. Sedalaadi masina korral on vajalik töödeldava toote 

käsitsi ümberpaigutamine operatsioonide vahel. Selliste tööpinkide hulka kuuluvad ühe või 

enama lisafunktsiooniga höövelpingid ning saagimis-tahumis-tapilõikepingid. 

2) Mitmeoperatsioonilised masinad, mis erinevalt eelnimetatuist ei vaja peale tööobjekti 

paigaldamist enam täiendavaid käsitsoperatsioone. Nende hulka kuuluvad ühe- või kaheotsa 

tapimasinad, masinad lukkude, hingede jne paigaldamiseks, tüübliavade tegemiseks jne, 

liimivad ja viimistlevad montaažimasinad (vineerliistude valmistamiseks või lattidest 

paneelide kokkupanemiseks). 

B) KINDLALE TÖÖSTUSHARULE SPETSIALSEERITUD TÖÖPINGID 


1) Püttsepapingid (näiteks tünnilaudade kokkusobitamise, hööveldamise, painutamise või 

neisse soonte või uurete lõikamise masinad; masinad tünnide kokkupanekuks; tünnivitste 

paigaldamise masinad. 

2) Pliiatsite valmistamise masinad. 

3) Raudteeliiprite hööveldamise või puurimise masinad. 

4) Puitskulptuuride valmistamise masinad, graveerimispingid, k.a kopeerpingid. 

5) Puidujahu veskid. Kuid rubriigist välistatakse tselluloositööstuses kasutatavad defibraatorid 


6) Masinad karpide, kastide, tooside jne valmistamiseks naeltega, klambritega, liimiga 

või muul moel kokkupanemiseks. 

7) Puitnööpide valmistamise masinad. 

8) Puukingade, jalatsitele puidust taldade väi kontsade ja puidust jalatsiliistude 

valmistamise masinad. 

9) Masinad pajuvitste, roo jne töötlemiseks (koore eemaldamine, lõhestamine, ümardamine 

jne), välja arvatud masinad korvide või muude punutiste valmistamiseks (rubriik 8479). 

Siia rubriiki kuuluvad tööpingid ka korgi, luu, kõvakummi, kõvade plastide ja 

nendetaoliste kõvade materjalide töötlemiseks (näiteks saagimiseks, lõikamiseks, 

poleerimiseks). Need masinad on üldiselt konstrueeritud analoogselt puidutöötlemise 

masinatega. 



klassifitseeritakse ülalkirjeldatud tööpinkide osad ja tarvikud (peale tööriistade grupist 82) siin 

rubriigis. 

* 

* * 


a) Paberi- ja tselluloositööstuses kasutatavad bambusepurustid, puiduhakkemasinad ja 

palgipurustusveskid (rubriik 8439). 

b) Seadmed mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu 



c) Käsiinstrumendid, pneumaatilise, hüdraulilise või sisseehitatud elektrilise või mitte-elektrilise ajamiga 


d) Aurupuhastid pooljuhtseadiste metallist sisseviikude puhastamiseks ja nendelt saasteainete eemaldamiseks 

enne galvaanilist katmist (rubriik 84.86) 

131

8466 OSAD JA TARVIKUD, MIDA KASUTATAKSE ÜKSNES VÕI PEAMISELT 

RUBRIIKIDE 8456 - 8465 MASINATE JUURES, SH TÖÖRIISTA JA 

TÖÖDELDAVA DETAILI KINNITID, JAGAMISPEAD JM TÖÖPINKIDE 

SPETSIAALMANUSED; MIS TAHES KÄSIINSTRUMENDI KINNITID: 

8466 10 - töömehhanismide (tööriistade) kinnitusseadmed (kinnitid) ning iseavanevad 

keermestuspead 

8466 20 - seadmed töödeldava materjali või detaili kinnitamiseks tööpingile 

8466 30 - jagamispead jm spetsiaalmanused tööpinkidele 

- muud : 

8466 91 - - rubriigi 8464 seadmetele 

8466 92 - - rubriigi 8465 seadmetele 

8466 93 - - rubriikide 8456- 8461 seadmetele 

8466 94 - - rubriikide 8462 ja 8463 seadmetele 

Välja arvatud instrumendid grupist 82 ja vastavuses osade klassifitseerimist käsitlevate 

üldiste tingimustega (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), kuuluvad siia rubriiki: 

A) Osad kümne eelneva rubriigi, 8456 kuni 8465, tööpinkidele. 

B) Tarvikud nendele tööpinkidele, s.o. nendega ühenduses kasutatavad lisaseadmed, sellised 

mis modifitseerivad tööpinki nii, et see saab teha täiendavaid operatsioone; seadmed 

töötlemistäpsuse tõstmiseks; seadmed mis täidavad mingit abifunktsiooni tööpingi 

põhifunktsiooni kõrval. 

C) Instrumendihoidjad igat liiki töötamisel käes hoitavatele instrumentidele. 

Siin klassifitseeritavate osade ja tarvikute väga laia ringi kuuluvad: 

1) Instrumendihoidjad, mis hoiavad, suunavad või käitavad tööinstrumenti ja mis 

võimaldavad selliste instrumentide vahetamist. Neid on väga mitut tüüpi, näiteks: 

plaanseibid, padrunid, treipingi terahoidikud, iseavanevad stantspead, käiakivi hoidikud, 

hoonpeade hoidikud, puurvardad, revolverpead jne. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki instrumendihoidjad igat liiki töötamisel käes hoitavatele 

instrumentidele. Sellised hoidjad on tavaliselt ettenähtud rubriikide 8205 või 8467 

instrumentidele, kuid siia rubriiki kuuluvad ka instrumendihoidikud paidvõlliga instrumentidele 

(vt samuti tingimusi rubriigi 8501 selgituses). 

2) Tööobjekti hoidikud, mis on ettenähtud töödeldava detaili kinnitamiseks ja vahel ka (kui see 

on tööks vajalik) liikumapanekuks. Nende hulgas on: 

Treipinkide tsentrid; mehaanilised või pneumaatilised treipingipadrunid ja nende põsed; 

detailikinnitusplaadid ja -lauad (mikromeetrilise paigaldus- või reguleerimisseadmega või ilma 

selleta); pitskruvid ja nurkplaadid; kiilud; liikumatud, pööratavad või reguleeritavad masinakruustangid; 

püsitoed (rõngakujulised seadised pikkade detailide toestamiseks treimisel tera 

surve mõjul kõverdumise ja vibratsiooni vältimiseks). 

3) Lisaseadmed sälkamiseks, sfääriliseks treimiseks jne. 

4) Kopeerseadmed (k.a elektrilised või elektroonsed) automaatseks mudeli või šablooni 

kordamiseks tootel. 

5) Pinnaviimistlusseadmed treipinkidele, piki- ja risthöövelpinkidele jne. 

6) Mehaanilised või pneumaatilised seadised töö või instrumendi liikumise automaatseks 

kontrollimiseks töötlemise ajal. 

7) Muud spetsiaalsed lisaseadmed, mis on ettenähtud masina töö täpsuse tõstmiseks ilma 

sellese tegelikult vahele segamata. Nende hulka kuuluvad tsentreerimis- ja 

paigaldusseadised; jaotuspead; indekslauad; mikromeetrilised kelgutõkised; kelgu 

paigaldusseadised jne. Sellised seadised jäävad siia rubriiki isegi siis, kui nad on sisaldavad 

optilisi instrumente skaala lugemise või reguleeringu teostamise lihtsustamiseks (näiteks 

„optilised” jaotuspead). Kuid rubriigist välistatakse seadmed, mis oma olemuselt on 

optikariistad, näiteks tsentreerimismikroskoobid (rubriik 9011), suunamis- või 

rihtimispikksilmad ning kujutist projetseerivad kontrollinstrumendid (rubriik 9031) jne. 

Samuti jäävad siit rubriigist välja: 

a) Käiakivid ja analoogsed abrasiivinstrumendid rubriigist 6804. 

b) Magneetilised või elektromagneetilised õlifiltrid (rubriik 8421). 

132

c) Lisaseadmed tõstmiseks või teisaldamiseks (näiteks tungrauad, mida mõnel puhul kasutatakse kas 

väga pika või väga raske toote toestamiseks töötlemise ajal) (rubriik 8425 jne). 

d) Käigukastid ja muud kiiruse muutmise seadised, muhvid ja muud taolised jõuülekande seadised 


e) Osad ja tarvikud, kaasarvatud mehhanismi- ja tööriista hoidjad ning spetsiaalsed lisaseadmed 

tööpinkidele, mis on mõeldud üksnes või peamiselt rubriigi 8486 seadmetega kasutamiseks (rubriik 

8486) 

f) Elektrilised (k.a elektroonsed) osad ja tarvikud (näiteks magnetpadrunid ja numbrilised juhtpaneelid) 

(grupp 85). 

g) Mõõte- ja kontrollriistad (rubriik 9031). 

h) Pööretelugejad ja toodete registraatorid (rubriik 9029). 

ij) Masinatele monteeritavad harjad (rubriik 9603). 

8467 KÄSIINSTRUMENDID, PNEUMAATILISE, HÜDRAULILISE VÕI 

SISSEEHITATUD ELEKTRILISE VÕI MITTE-ELEKTRILISE AJAMIGA: 

- pneumoajamiga: 

8467 11 - - tööorgani pöörleva (k.a kombineeritud löök-pöörleva) liikumisega 

8467 19 - - muud 

-sisseehitatud elektrimootoriga: 

8467 21 - -mitmesugused trellpuurid 

8467 22 - - saed 

8467 29 - - muud 

- muud tööriistad: 

8467 81 - - kettsaed 

8467 89 - - muud 

- osad: 

8467 91 - - kettsaagidele 

8467 92 - - pneumoajamiga instrumentidele 

8467 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad instrumendid, mis sisaldavad elektrimootorit, suruõhumootorit (või 

suruõhu jõul liikuvat kolbi), sisepõlemismootorit või mis tahes muud mitte-elektrilist mootorit 

(näiteks väikest hüdroturbiini); suruõhumootor töötab tavaliselt välise suruõhuallikaga ja 

sisepõlemismootoritel on süütepatareid üldiselt eraldi. Pneumaatiliste instrumentide puhul on 

suruõhu toime mõnikord täiendatud hüdrauliliste ühendustega. 

Siia rubriiki kuuluvad ainult sellised käsiinstrumendid. Termin „käsiinstrument” tähendab 

töömasinaid, mis on ettenähtud kasutamise ajal käes hoidmiseks ning samuti raskemaid 

kantavaid instrumente (nagu pinnasetihendajad), mida kasutaja saab, eriti töötamise ajal, käsitsi 

üles tõsta ja teisaldada ja mis on ühtlasi ettenähtud töö ajal käsitsi juhitavateks ja 

suunatavateks. Töötamise ajal nende koguraskusest tekkiva väsimuse vältimiseks võivad need 

instrumendid olla varustatud abistavate tugiseaditega (näiteks kolmjalg-statiivi, tungraud-toe või 

ripptaliga). 

Siiski on mõningad käsiinstrumendid varustatud lisaseadmega, mis võimaldab neid ajutiselt 

kinnitada toele. Need jäävad siin klassifitseerituks koos oma toega, kui see on esitatud nendega 

koos, eeldusel, et tööriistad on põhiliselt “käsiinstrumendid” nii, nagu oli sätestatud eespool. 

Mõningad instrumendid võivad olla varustatud abiseadmetega (nt ventilaator ja selle 

tolmukott töötlemisel tekkiva tolmu eemaldamiseks ja kogumiseks). 

Siit rubriigist välistatakse tööriistad, mis nende kaalu, mõõtmete jne tõttu ilmselt ei ole kasutatavad 

eelpoolkirjeldatud viisil käes töötamiseks. Samuti välistatakse instrumendid (kantavad või mitte), mis on 

ühendatud alusplaadiga või muu seadisega seinale, töölauale, põrandale jne kinnitamiseks ja need, mis 

võivad rööbastel liikuda (nt masinad raudteeliiprite lõikamiseks ja puurimiseks) ning järelkõnni ja 

samalaadsed käsitsijuhtimisega masinad ratastel, nt betoon-, marmor- või puitpõranda lihvmasinad jne. 

Veel välistatakse siit rubriigist kombinatsioonid ühe või enama instrumendiga instrumendihoidikust ja 

eraldiseisvast paindvõlliga sisepõlemismootorist; instrumendihoidik klassifitseeritakse rubriigis 8466, 

sisepõlemismootor koos paindvõlliga rubriigis 8407 ning instrumendid neile omastes rubriikides. 

Vastavuses ülaltoodud tingimustega kuuluvad siia rubriiki, inter alia: 

133

1) Drellid puurimiseks, keermestamiseks või avardamiseks. 

2) Puurmasinad, puurvasarad jne. 

1) Mehaanilised mutrivõtmed, kruvi- või poldikeeramismasinad jne. 

2) Höövlid, lihvimismasinad, poleerimismasinad jms. 

5) Viilimis-, lihv- ning poleerimismasinad jne. 

6) Mehaanilised terasharjad. 

7) Ketas- ja kettsaed jms 

8) Igat liiki mootorvasarad, näiteks raievasarad, vasarad rooste mahapeksmiseks, 

kohrutusvasarad, neetvasarad, betoonipurustajad. 

9) Neetimispressid;neetimisseadmed ja muud peitliga töötlevad instrumendid. 

10) Lehtmetalli lõikamise masinad (kääride või matriitsi tüüpi). 

11) Valutööstuse vormimulla tihendajad, valukanalite eraldamise masinad, valuvormivibraatorid. 

12) Pinnasetihendajad teedeehituseks jne. 

13) Automaatlabidad. 

14) Betooni tihendamise vibraatorid. 

15) Hekikäärid 

16) Hüdraulilised katlakivi eemaldamise masinad. 

17) Suruõhul töötavad määrdepritsid garaažidele jne. 

18) Kantavad masinad muru korrastamiseks, rohu niitmiseks seinte või piirdekivide äärest või 

põõsaste alt. Nendel riistadel on sisseehitatud mootor kergel metallraamil ja lõikeseade, mis 

tavaliselt koosneb ühest või enamast peenest nailonniidist. 

19) Kantavad võsaniitjad sisseehitatud mootori, jäiga või painduva jõuvõlli ja 

instrumendihoidikuga, esitatud koos hoidikusse kinnitatavate erinevate lõikeinstrumentidega. 

20) Lõikurid tekstiilmaterjalide lõikamiseks valmisriietetööstusele. 

21) Graveerimisinstrumendid. 

22) Käsi-elektrikäärid, mis koosnevad paigalseisvast lõiketerast ja sisseehitatud elektrilise 

vibraatoriga käitavast liikuvast terast, kasutamiseks õmblustöökodades, kodumajapidamises 

jne. 

OSAD 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud tööpinkide osad ja tarvikud (muud kui instrumendihoidikud 

rubriigist 8466) siin rubriigis. 


a) Veskikivid, käiad jms tooted lihvimis-, teritus-, poleerimis- või lõiksmistöödeks, kivist, 

keraamikast võo aglomeeritud abrasiividest (rubriik 6804). 

b) Grupi 82 instrumendid. 

c) Õhukompressorid (rubriik 8414). 

d) Vedelike ja pulbrite pihustamise ja pritsimiseseadmed, käsitsijuhitavad pulverisaatorid, 

liivapritsid jms (rubriik 8424). 

e) Elektrilised muruniitjad (rubriik 8433). 

f) Rubriigi 8509 elektromehaanilised olmemasinad. 

g) Elektripardlid ja juukselõikusmasinad (rubriik 8510). 

h) Meditsiini või hambaravi elektromehaanilised käsiinstrumendid (rubriik 9018). 

134 

* 

* * 

8468 SEADMED JA APARAADID PEHME- JA KÕVAJOODISEGA 

JOOTMISEKS VÕI KEEVITAMISEKS, LÕIKEVÕIMELISED VÕI 

MITTE, V.A RUBRIIGI 8515 SEADMED; GAASISEADMED JA 

-APARAADID PINDADE TERMOTÖÖTLUSEKS: 

8468 10 - käsi-gaasipõletid 

8468 20 - muud gaasil töötavad seadmed 


8468 90 - osad


A) Seadmed ja aparaadid jootmiseks või keevitamiseks, suutelised ka lõikama või mitte, mis 

töötavad gaasiga või kasutavad muid protsesse peale nende, mis on nimetatud rubriigi 8515 

tekstis. Masinad, mis on ettenähtud eranditult lõikamiseks, klassifitseeritakse nende olemuse 

järgi vastavates rubriikides. 

B) Gaasil töötavad pindkarastusseadmed ja -aparaadid. 

I) GAASISEADMED METALLI JNE TÖÖTLEMISEKS 

Need töötavad põlevgaasi hapniku või suruõhujoas põlemise väga kuuma leegiga. 

Üldiselt on need seadmed kasutatavad mitte üksnes rubriigis nimetatud, vaid ka teisteks 

sellist kõrget temperatuuri nõudvateks töödeks (näiteks teatavate operatsioonide jaoks 

eelkuumutamiseks või kulunud detailide pinna taastamiseks või uuriste täitmiseks metalliga); 

praktikas on teatavad seadmed just nendeks muudeks töödeks spetsialiseeritud, kuid nad 

jäävad siia rubriiki eeldusel, et nad töötavad samal moel ja põhimõttel kui selle rubriigi 

seadmed. 

Kõigil selle rühma seadmetel on vahendid kahe gaasi toomiseks põleti juurde, millel on kaks 

düüsi, kas kontsentriliselt või kõrvuti; üks gaasidest on põlev (atsetüleen, butaan, propaan, 

söegaas , vesinik jne), teiseks on suruõhk või hapnik. 

Siia rubriiki kuuluvad nii käeshoitavad kui muud seadmed ja masinad. 

A) KÄSITSI JUHITAVAD GAASISEADMED KEEVITAMISEKS JNE 

(KEEVITUSPÕLETID) 

Keevituspõletid jagatakse kõrg- või madalsurvepõletiteks sõltuvalt sellest, kas nad on 

ettenähtud ühendamiseks kõrg- või madalasurvelise gaasiallikaga. Kõrgsurvepõletites annab 

gaasile leegijoa tekkimiseks vajaliku kiiruse gaasi enda surve; madalsurvepõletites on vajalik 

kompressor. 

Mõlemat tüüpi keevituspõletid on enam-vähem sama konstruktsiooniga. Nad koosnevad 

käepidemest või korpusest ning sellega ühendatud toitetorudest, mille teises otsas on 

põletipea düüsidega, mille juures gaas süüdatakse; üldiselt on neis ka reguleerimisventiilid 

jne. Põleti ühendatakse väliste gaasiallikatega kasutades painduvaid voolikuid. 

Et võimaldada seadmete kohandamist vastavalt teoksolevatele töödele (näiteks 

sulametalliga ühendamine, neetide eemaldamine, lõikamine või lihtne kuumutamine), on 

torud ja põletipead tavaliselt vahetatavad (erineva düüside läbimõõduga, mitme düüsiga, 

leegilahutusega jne päletipead). Mõned keevituspõletid on spetsialiseeritud kindlatele 

operatsioonidele, näiteks vesijahutusega keevituspõletid paksu metalli keevitamiseks. 

B) MASINAD KEEVITAMISEKS JNE. 

Need töötavad samal põhimõttel kui punktis A) kirjeldatud käsiseadmed ja põhiosas 

koosnevad fikseeritud või juhitavatest keevituspõletitest. Muud masina osad (näiteks 

juhtlauad, kinnitusseadised, suportid ja liigenvardad) kas fikseerivad, suunavad või liigutavad 

töödeldavat eset, või võimaldavad põletite liigutamist või reguleerimist vastavalt töö 

edenemisele. 

C) PINDKARASTAMISE MASINAD 

Neil on suur hulk töödeldava eseme kujule vastavalt paigaldatud põleteid; neist 

töödeldavale pinnale suunatud leegid annavad sellise intensiivsusega kuumust, et see 

kuumeneb vajaliku temperatuurini ilma, et soojus jõuaks levida sügavamale. Niipea, kui pind 

on vajalikult kuum, suunatakse tootele jahutusvedeliku joad või pistetakse detail 

jahutusvanni. 

II) GAASISEADMED TERMOPLASTIDE KEEVITAMISEKS 

Siia rubriiki kuuluvad samuti ka teatavad seadmed termoplastide või neist valmistatud 

toodete keevitamiseks või tihendamiseks. Need seadmed töötavad keevituspeast väljuva 

135

gaasileegi või kuuma õhu-, lämmastiku- või inertgaasijoaga. Õhku ja muid gaase võidakse 

kuumutada, lastes nad läbi gaasiga kuumutatava toru. 

136 

III) MUUD KEEVITUSSEADMED PEALE GAASISEADMETE 


1) Seadmed ja mehhanismid keevitamiseks soonega rataste või kuuma rauaga, erinevad 

jootetõlvikutest (rubriik 8205) ja erinevad rubriigi 8515 elektririistadest. 

2) Friktsioonkeevitusseadmed. 

OSAD 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud tööpinkide osad siin rubriigis. 

Samuti kuulvad siia rubriiki abiseadised, sellised nagu tugiseadised (kuultoed, rulltoed jne). 

* 

* * 

Samuti välistatakse: 

a) Leeklambid ja jootelambid rubriigist 8205. 

b) Masinad ja seadmed sulametalli pihustamiseks (rubriik 8424). 

c) Seadmed kivimite või betooni lõikamiseks või läbipõletamiseks kasutades raua või terase hapnikujoas 

põletamisel tekkivat kõrget temperatuuri (rubriik 8479). 

d) Masinad ja seadmed keevitamiseks või jootmiseks, mis kasutavad elektrit ja gaasi mõlemaid (rubriik 

8515). 

8469 KIRJUTUSMASINAD, V.A RUBRIIGI 8443 PRINTERID; MÄLU- JA 

REPRODUKTSIOONISEADMETEGA VARUSTATUD 

KIRJUTUSMASINAD: 

Kirjutusmasinatele on üldiselt iseloomulik kästsi kasutatav klaviatuur, mille klahvidele 

vajutamisel trükitakse paberile neile vastavad tärgid. Mõnedel juhtudel töötavad need masinad 

rea varbade ja vasarakestega, mille löögipinnale on reljeefis graveeritud trükitüübid; teistel 

juhtudel kannavad trükitüüpe kuul, silinder, kodarratas või silindrilised elemendid (süstikud), mis 

viivad trükitüübi paberi kohale, millele vastavad märgid seejärel trükitakse. Tekst trükitakse 

tähthaaval, kuigi erandjuhtudel on võimalik ka tähekombinatsioonide (näiteks standartsete 

täheühendite, sõnade või lühendite) trükkimine. 

Kirjutusmasinad klassifitseeritakse siia rubriiki sõltumata kasutatavast tähestikust (näiteks 

tavaline tähestik ja kirjavahemärgid, stenograafiamärgid, noodikirja märgid või Braille tähestik). 

Kirjutusmasina põhimõttel töötavad teksti kodeerimise või dekodeerimise masinad kuuluvad 


Samuti klassifitseeritakse siia rubriiki, nii elektrimootoriga, elektromagneetiliste releedega kui 

ka, nagu mõningad automaat-kirjutusmasinad, elektronseadistel töötavad elektrilised 

kirjutusmasinad. 

Selle rubriigi kirjutusmasinaid saab kasutada ka paljundusmasinate jaoks vahapaberisse 

trafarettide löömiseks, trükivormide vermimiseks tükimasinatele plastkilesse või õhukesse 

metallfooliumi. Teiselt poolt, tuleb märkida, aadressmasinates või pakkekastide markeerimisel 

kasutatavad trafaretid valmistatakse kirjutusmasinatest küllatki erinevatel spetsiaalsetel 

masinatel, mis klassifitseeritakse rubriiki 8472. 


1) Automaat-kirjutusmasinad. Nende seas on:

a) Masinad, mis kasutavad eelnevalt perforeeritud paberlinti sellele eelnevalt salvestatud 

tekstilõikude või kogu dokumendi trükkimiseks. Paberlindi perforeerimise masinad 

kuuluvad rubriiki 8472. 

b) Piiratud mälumahuga masinad, millel on teksti mälus säilitamiseks, parandamiseks ja 

uuesti trükkimiseks täiendavad funktsionaalsed klahvid. 

c) Klaviatuurita masinad (printerid) vahetatavate kirjatüübi-ketastega, mis trükivad 

tähthaaval. Need masinad on ettenähtud vastava liidese kaudu ühendamiseks teise 

kirjutusmasina, tekstitöötlusmasina või automaatse andmetöötlusmasinaga jne.Vastavalt 

selle grupi märkusele 5B, klassifitseeritakse printerid, mis vastavad selle grupi märkuse 

5D punktis 1 esitatud tingimustele, rubriigis 8443. 

2) Masinad identifitseerimismärgistuse trükkimiseks (ja mõnel juhul kuumutatud 

trükitüüpidega sissepõletamiseks) elektrijuhtmete isolatsioontorudele. 

3) Kirjutusmasinad, mis ei sisalda mingit arvutusseadist, kuid on spetsiaalselt ettenähtud 

raamatupidamise tarbeks (näiteks spetsiaalselt ettevalmistatud dokumentide nagu arvete, 

lahtistel lehtedel pearaamatu, päevaaruannete või laokaartide trükkimiseks). 

4) Kirjutusmasinad seadmega trükitavate numbrite edastamiseks eraldiseisvasse 

arvutusmasinasse, või mis sisaldavad arvutusseadet kasutamiseks kiiruskatsetel. 

5) Tekstitöötlusmasinad. Need sisaldavad lisaks klaviatuurile ühe või mitu suure mahuga 

mäluseadet (näiteks kettaseade, minidisketid või kassetid), visuaalkuvari ja printeri. Eri 

komponendid võivad paikneda ühises korpuses või olla eraldi, ühendatud kaablitega. 

Tekstitöötlusmasinad võivad olla varustatud liidestega, mis võimaldavad suhtlemist, näiteks, 

teise tekstitöötlusmasina, fotolaomasina, automaatse andmetöötlusmasina või 

telekommunikatsiooni süsteemiga. Võimalused teksti korrektuuriks ja kokkupanekuks on 

suuremad kui automaat-kirjutusmasinatel. Tekstitöötlusmasinate võimed aritmeetiliste tehete 

sooritamiseks on oluliselt väiksemad kui andmetöötlusmasinatel (mis on määratletud 

käesoleva grupi märkuses 5) ning sellega ei kaota nad kuuluvust kirjutusmasinate hulka. Nad 

erinevad andmetöötlusmasinatest, mis on rubriigis 8471, eriti selle poolest, et ei ole 

võimelised töötamise ajal tegema loogilisi otsustusi ja nende põhjal muutma programmi 

täitmist (vt käesoleva grupi märkust 5). 

OSAD JA LISASEADMED 


klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate osad ja lisaseadmed rubriigis 8473. 

* 

* * 


a) Arvutusmasinad (rubriik 8470). 

b) Automaatsed andmetöötlusmasinad (rubriik 8471). 

c) Masinad tšekkide täitmiseks või allkirjastamiseks (rubriik 8472). 

d) Teletaibid (rubriik 8517). 

e) Mängu-kirjutusmasinad (rubriik 9503). 

8470 KALKULAATORID JA ARVUTUSFUNKTSIOONE TÄITVAD 

TASKUFORMAADIS ANDMEHÕIVE-, ANDMEJÄÄDVUSTUS- JA 

ANDMEESITUSMASINAD; RAAMATUPIDAMISMASINAD, POSTI- 

FRANKEERIMISMASINAD, PILETIAUTOMAADID JMS 

ARVUTUSSEADISEGA MASINAD; KASSAAPARAADID: 

8470 10 - elektronkalkulaatorid, mida saab kasutada välise toiteallikata, ja 

arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja 

andmeesitusmasinad 

- muud elektronkalkulaatorid: 

8470 21 - - trükiseadmega 

8470 29 - - muud 

8470 30 - muud kalkulaatorid 

137

138 

8470 50 - kassaaparaadid 

8470 90 - muud 

Kõigi selle rubriigi masinate, peale teatavate kassaaparaatide, ühisjooneks on see, et nad 

sisaldavad arvutusseadet, mis on võimeline vähemalt kahe mitmekohalise arvu kokkuliitmiseks. 

Tuleb märkida, et seadmeid, mis suudavad vaid loendada või liita ühekaupa, ei käsitleta 

arvutusseadmetena (näiteks seadmed, mis paiknevad mõningates margikleepimismasinates, 

pöördelugejad, toodanguloendurid). Käesoleva rubriigi masinad võivad olla kas käsitsi või 

elektriliselt juhitavad. Arvutusoperatsioonid sooritatakse kas mehaaniliste, elektromagneetiliste, 

elektroonsete või hüdroseadiste abil. 

A) ARVUTUSMASINAD 

Nende hulka kuulub lai ring masinaid alates kõige lihtsamatest, mis sooritavad ainult liitmis- 

ja lahutusteteid, kuni keerukate masinateni, mis sooritavad kõiki nelja aritmeetikatehet ja rea 

muid operatsioone (näiteks arvutavad ruutjuurt, astendavad, arvutavad trigonomeetriliste 

funktsioonide väärtusi jne). Eriti kuuluvad siia elektroonsed tasku- ja lauaarvutid, nii 

mitteprogrammeeritavad kui ka programmeeritavad (vt käesoleva grupi märkust 8). 

Elektroonsed programmeeritavad arvutusmasinad erinevad automaatsetest 

andmetöötlusmasinatest eriti selle poolest, et nad ilma inimese vahelesegamiseta ei saa täita 

arvutusprogrammi, mis nõuab programmi muutmist tema töö ajal loogikaotsustuse põhjal. 

Nendes kalkulaatorites on keerukate matemaatiliste arvutuste teostamiseks ettenähtud 

mikroprotsessor. 

Arvutusmasinad koosnevad alljärgnevatest tähtsamatest osadest: 

1) Käsitsijuhitavad andmesisestusseadised (nupud, hoovad, klaviatuur jne). Ometi võib neil 

täiendavalt olla võimalus automaatseks jooksvate või varemsalvestatud andmete 

sisestamiseks (perfokaartide või -lindi, magnetlindi jne lugemisseadmed). 

2) Arvutusseade, mis töötab tehteklahvide või kas fikseeritud programmi või siis programmi 

sisaldava elemendi vahetamise või programmi käskude muutmisega teisendatava 

programmi järgi. 

3) Väljundseadis, mis esitab tulemused kas visuaalsel näidikul või väljatrükina. „Trükkivad” 

masinad sisaldavad trükiseadist tulemuste ja mõnikord ka lähteandmete trükkimiseks. 

Ometigi, arvutusmasinad jäävad siin rubriigis klassifitseeritavateks sõltumata sellise seadise 

olemasolust. 

Trükivõimelised arvutusmasinad kasutavad numbreid ja piiratud arvu märke. Ometigi 

erinevad nad arvemasinatest selle poolest, et nad trükivad üksnes tulpa paberilindile või -rullile. 

Mõningail neist on lisavõimalus tulemuste kodeeritud kujul salvestamiseks andmekandjatele. 

Mõned nende masinate komponendid (arvutusseade, lisaseadmed) võivad olla kas 

sisseehitatud või eraldiseisvad, kaabliga külgeühendatud seadmed. 

B) ARVEMASINAD 

Need masinad on ettenähtud arveraamatute, arveldusdokumentide jne pidamiseks. Nad 

ühendavad arvutusfunktsiooni (näiteks sissetulekute rea summeerimise) lisaks numbritele 

tähtede või sümbolite trükkimisega sooritatud arveldusoperatsioonide adekvaatse kirjeldamise 

tagamiseks. 

Arvemasinatel on üldjoontes sama struktuur kui arvutusmasinatel. Lisaks muutuvate 

andmete käsitsi sisestamisele (näiteks deebet-kreedit operatsioonid) võivad nad, nagu 

arvutusmasinadki, olla varustatud seadistega perfokaartide või -lindi, magnetlindi või -kaartide 

lugemiseks korduvkasutusega (arve number, tellija nimi ja aadress jne) või etteantavate (näiteks 

arve bilanss) andmete sisestamiseks. 

Arvemasinatel on kas numbriline või tähelis-numbriline trükiseade, mis saab trükkida nii 

ridadesse kui veergudesse; see on üks tunnustest, mis neid eristab arvutusmasinatest. 

Enamusel juhtudest on need masinad ettenähtud kasutamiseks spetsiaalsete valmistrükitud 

blankettidega, sellistega nagu hinnasedelid, arved, lahtistel lehtedel päevaaruanded, žurnaalid ja 

pearaamatud jne või kartoteegikaardid. Mõned neist võivad samaaegselt trükkida kahele või

enamale planketile (näiteks koos arvega vormistada sissekanded päevaaruande ja pearaamatu 

lehtedele). 

Sageli on neil seadmed andmete kodeeritud kandmiseks andmekandjatele. Mõned masinad 

trükivad andmed loetavalt kaardile ja samaaegselt salvestavad tulemused kaardi äärel 

paiknevale magnetribale; need tulemused on järgneval masinal töötlemisel lähteandmeteks. 

Nagu arvutusmasinad, võivad ka arvemasinad olla kas ühes korpuses või koosneda 

iseseisvatest elektriliselt ühendatud seadmetest. 

C) KASSAAPARAADID 

Siia kuuluvad kassaaparaadid sõltumata sellest, kas nad sisaldavad arvutusseadet või ei. 

Kassaaparaate kasutatakse kauplustes, kontorites jne teostatud tehingute (müügi, osutatud 

teenuste jne), sissetulekute, nende kogusumma ja mõningatel juhtudel müüdud artikli koodi, 

müüdud koguse ja tehingu toimumise aja registreerimiseks. 

Tavaliselt näidatakse tehingu summat visuaalsel näidikul ja samaaegselt trükitakse see 

kassatšekile kliendi jaoks ning kontroll-lindile, mis perioodiliselt masinast kontrollimiseks välja 

võetakse. 

Sageli on need masinad ühendatud sahtli või laekaga raha hoidmiseks. 

Samuti võivad nad sisaldada või olla ühendatud selliste seadmetega, nagu korrutusseadised 

arvutusvõimaluste suurendamiseks, kalkulaatorid vahetusraha arvutamiseks või automaatseks 

rahakursi ümberarvutamiseks, krediitkaartide lugemisseadmed, tšekkide kontrollimise seadmed 

või seadmed kas kõigi või osa andmete kodeeritud kujul salvestamiseks andmekandjatele. 

Eraldi esitamise korral klassifitseeritakse need seadmed oma vastavatesse rubriikidesse 

Samuti kuuluvad siia rubriiki kassaaparaadid, mis töötavad koos automaatse 

andmetöötlusmasinaga kas selle juhtimisel või automaatselt ja kassaaparaadid, mis kasutavad, 

näiteks, teise kassaaparaadi (millega ta on kaabli kaudu ühendatud) mälu ja mikroprotsessorit 

samades funktsioonides. 

Sellesse rühma kuuluvad ka krediit- ja deebetkaartide elektroonilised makseterminalid. 

Kõnealused terminalid loovad ühenduse finantsasutusega telefonivõrgu kaudu, et saada luba 

tehingu sooritamiseks ja salvestada ning väljastada kviitungid deebet- ja kreeditsummade kohta 

D) MUUD ARVUTUSSEADET SISALDAVAD MASINAD 


1) Postifrankeerimismasinad; need trükivad ümbrikule postmarki asendava maksemärgi. 

Masinal on mittetagasivõetav summeerimisseade, mis liidab kokku trükitud postimaksud. 

Lisaks võib masin trükkida ümbrikule ka muud teksti (näiteks reklaamlause). 

2) Piletiautomaadid, mida kasutatakse piletite (näiteks raudtee- või kinopiletite) müümiseks ja 

laekumiste samaaegseks summeerimiseks ja salvestamiseks; teatavad neist ühtlasi ka 

trükivad pileteid. 

3) Võiduajamiste totalisaatormasinad. Need väljastavad pileteid, salvestavad ja summeerivad 

panuseid, tetavad keerulisemad neist arvutavad ka šansse. 

Masinad, mis üksnes loendavad väljaantud pileteid jne, ilma nende hindu summeerimata, 

välistatakse (rubriik 8472 või, kui nad töötavad müntidega, rubriik 8476). 



klassifitseeritakse ülalkirjeldatud masinate osad ja lisaseadmed rubriigis 8473. 

* 

* * 


a) Andmetöötlusmasinad rubriigist 8471. 

b) Kaalu summeerivad kaaluseadmed (rubriik 8423 või 9016). 

c) Arvutuslükatid, ketaskalkulaatorid, silinderkalkulaatorid ja muud arvutusinstrumendid, mis töötavad 

arvutuslükati põhimõttel või muul matemaatiliste arvutuste analoogmeetodil, näiteks taskuarvutid 

liitmiseks ja lahutamisegs numbrite pliiatsiotsaaga vastava metoodika kohase edasinihutamisega 


139

d) Loendamisinstrumendid, nagu näiteks pööretelugejad, toodeteloendurid jne (rubriik 9029). 

8471 ARVUTID, NENDE PLOKID; OPTILISED NING MAGNETRIIDERID, 

SEADMED KODEERITUD ANDMETE KIRJUTAMISEKS 

ANDMEKANDJATELE, MUJAL NIMETAMATA SEADMED NENDE 

ANDMETE TÖÖTLEMISEKS : 

140 

8471 30 - kantavad arvutid massiga kuni 10 kg, mis sisaldavad vähemalt 

kesktöötlusseadme, klahvistiku ja kuvari 

- muud arvutid: 

8471 41 - - mis sisaldavad ühes korpuses vähemalt kesktöötlusseadme ning ühildatud 

või ühildamata sisend- ja väljundseadmed 

8471 49 - - muud, esitatud tollile süsteemina 

8471 50 - töötlusseadmed peale alamrubriigis 8471 41 või 8471 49 nimetatute, mis 

sisaldavad või ei sisalda ühes ja samas korpuses ühte või kahte järgmistest 

seadmetest: salvestusseade, sisendseade, väljundseade 

8471 60 - sisend- või väljundseadmed, samas korpuses mäluseadet sisaldavad või 

mitte 

8471 70 - mäluseadmed 

8471 80 - muud arvutite seadmed 

8471 90 - muud 

I) AUTOMAATSED ANDMETÖÖTLUSSEADMED (ARVUTID) JA NENDE PLOKID 

Andmetöötlus tähendab igasuguse informatsiooni käitlust eelnevalt kehtestatud loogilises 

järgnevuses ja kindlal eesmärgil või eesmärkidel. 

Arvutid on seadmed, mis eelnevalt kehtestatud juhiste (programmi) alusel toimuvate omavahel 

loogiliselt seostatud operatsioonide abil toodavad andmeid, mida võib sellisena kasutada või 

mida mõnel juhul saab kasutada andmetena muude andmetöötlusoperatsioonide jaoks. 

See rubriik hõlmab arvuteid, mille puhul operatsioonide loogilist järjestust võib vastavalt töödele 

muuta ja milles operatsioon võib olla automaatne, st ei nõua ülesande täitmise vältel inimese 

sekkumist. Seadmed kasutavad enamasti elektronsignaale, kuid võivad kasutada ka muid 

tehnoloogiaid (nt pneumo-, hüdraulilist või optilist tehnoloogiat); mõnel juhul kasutatakse kahe 

või enama sellise tehnoloogia kombinatsiooni. 

Arvuti võib olla autonoomne, kus kõik andmetöötluseks vajalikud komponendid paiknevad ühes 

korpuses, või erinevast arvust eraldi plokkidest koosnev süsteem. 

Rubriik hõlmab eespool kirjeldatud andmetöötlussüsteemide koostisosadena tarnitavaid eraldi 

plokke. 

Rubriik ei hõlma seadmeid, instrumente või aparaate, mis sisaldavad arvutit või töötavad koos arvutiga 

ning millel on muu spetsiifiline funktsioon. Sellised seadmed, instrumendid ja aparaadid klassifitseeritakse 

nende funktsioonidele vastavas rubriigis või sellise puudumisel vastavas jääkrubriigis (vt selle grupi 

üldised selgitavad märkused, osa E). 

A) AUTOOMATSED ANDMETÖÖTLUSSEADMED(ARVUTID) 

Siia rubriiki kuuluv arvuti peab olema võimeline üheaegselt täitma selle grupi märkuses 5 A a 

kirjeldatud tingimusi. Seega peab see olema võimeline: 

1) säilitama tööprogrammi või tööprogramme ja vähemalt programmi täitmiseks vajalikku 

informatsiooni; 

2) olema vabalt programmeeritavad vastavalt kasutaja nõudmisele; 

3) sooritama kasutaja määratud aritmeetikatehteid; ning 

4) täitma ilma inimese sekkumiseta töötlusprogrammi, olles võimelised töötsükli käigus vastu 

võetud loogiliste otsustustega modifitseerima töötlusprotsessi 

Seadmeid, mis töötavad ainult püsiprogrammiga, st programmiga, mida kasutaja ei saa modifitseerida, ei 

hõlma rubriik isegi juhul, kui kasutaja saab valida mitme sellise programmi vahel.

Nendel seadmetel peab olema salvestusvõime ja siseprogrammid, mida saab vastavalt töödele 

muuta. 

Arvutid töötlevad andmeid kodeeritult. Kood koosneb kindlaksmääratud hulgast märkidest 

(kahendkood, standardne 6bitine ISO kood, jne). 

Andmesisestus on tavaliselt automaatne, mis toimub andmekandjate, nt magnetlintide abil või 

originaaldokumentide vahetu lugemise teel jne. Võimalik on ka andmete käsisisestus klaviatuuri 

abil või sisestavad andmeid teatud instrumendid vahetult (nt mõõteriistad). 

Sisestatud andmed muundatakse sisendseadmete abil arvuti poolt kasutatavateks signaalideks 

ja talletatakse mäluseadmetes. 

Osa andmetest ja programmist või programmidest saab ajutiselt talletada lisamäluseadmetes, nt 

nendes, mis kasutavad magnetkettaid, magnetlinti jms. 

Kuid sellisel arvutil peab olema põhimäluseade, millele on teatud programmi täitmiseks otsene 

juurdepääs ning mille maht on piisav, et talletada vähemalt töösolevaks töötlusprotsessiks 

vahetult vajalikke töötlus- ja transleerimisprogrammide osi ning andmeid. 

Arvutil võivad ühes korpuses paikneda keskseade, sisendseade (nt klaviatuur või skanner) ja 

väljundseade (nt kuvar), või koosneb see mitmest omavahel ühendatud eraldi plokist. Viimasel 

juhul moodustavad plokid “süsteemi”, kui sellesse kuuluvad vähemalt keskseade, üks 

sisendseade ja üks väljundseade (vt märkus 1 selle grupi alamrubriigi kohta). Süsteem võib olla 

ühendatud juhtmega või juhtmeta. 

Täielikku andmetöötlussüsteemi peavad kuuluma vähemalt: 

1) keskseade, mis tavaliselt sisaldab põhimäluseadet, aritmeetika-loogikaseadet ja 

käsuseadet; mõnel juhul võivad need komponendid esineda eraldi plokkidena; 

2) sisendseade, mis võtab vastu sisestatud andmed ja muundab need signaalideks, mida 

arvuti töödelda saab; 

3) väljundseade, mis muundab arvuti toodetud signaalid arusaadavasse vormi (trükitud tekst, 

graafika, kuva jne) või kodeeritud andmeteks edasise kasutamise tarbeks (töötluseks, 

juhtimiseks jne). 

Kaks seadet (nt sisend- ja väljundseade) võivad olla liidetud üheks plokiks. 

Täielik andmetöötlussüsteem klassifitseeritakse siin rubriigis isegi, kui üks või enam plokkidest 

klassifitseeritakse eraldi tarnimise korral mujal nomenklatuuris (vt osa B Eraldi tarnitavad 

plokid allpool) 

Sellistesse süsteemidesse võib kuuluda kaugsisendseadmeid ja -väljundseadmeid 

andmeterminalide näol. 

Sellistesse süsteemidesse võib lisaks sisend- ja väljundseadmetele kuuluda ka eraldi 

välisseadmeid, mille ülesandeks on tõsta süsteemi jõudlust, laiendades üht või mitut 

keskseadme funktsiooni (vt osa B allpool). 

Sellised plokid lisatakse sisend- ja väljundseadme vahele (süsteemi alguse ja lõpu vahele), 

ehkki adapter- ja muundurplokid (kanaliadapterid ja signaalimuundurid) võivad vahel olla 

ühendatud enne sisendseadet või pärast väljundseadet. 

Arvutid ja andmetöötlussüsteemid leiavad laialdast kasutust, näiteks tööstuses, kaubanduses, 

teaduslikus uurimistöös ning avalikus halduses ja ärijuhtimises. (Et klassifitseerida seadmeid, 

mis sisaldavad arvutit või töötavad koos sellega ja millel on muu spetsiifiline funktsioon, vt grupi 

84 üldmärkuste osa E (selle grupi märkus 5 E)). 

B) ERALDI TARNITAVAD PLOKID 

Lähtuvalt selle grupi märkusest 5 D ja E hõlmab see rubriik ka andmetöötlussüsteemide 

koostisosadena tarnitavaid eraldi plokke. 

Plokid võivad olla eraldi korpustes või mitte, viimased on ette nähtud arvutisse lisamiseks (nt 

keskseadme emaplaadile lisamiseks). Koosseisu kuuluvaid plokke määratletakse täieliku 

süsteemi koostisosadena eespool mainitud osas A ning järgnevates lõikudes. 

141

Plokki loetakse andmetöötlussüsteemi osaks, kui ta vastab järgmistele tingimustele: 

a) täidab andmetöötlusfunktsiooni 

b) vastab selle grupi märkuses 5 C esitatud tingimustele: 

i) on üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutatavat tüüpi; 

ii) on ühendatav keskseadmega (protsessoriga) kas vahetult või ühe või mitme muu 

ploki kaudu; ning 

iii) on suuteline võtma vastu või edastama andmeid selles süsteemis kasutataval kujul 

(koodi või signaalina). 

c) ei ole välistatud vastavalt selle grupi märkustele 5 D ja E 

Lähtuvalt selle grupi märkusest 5 C viimasele lõigule, klassifitseeritakse eespool mainitud 

punktis b ii) ja iii) kirjeldatud tingimustele vastavad X-Y koordinaatseadmed ja ketassalvestid 

alati andmetöötlussüsteemide koostisosadeks. 

Kui plokk täidab muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus, klassifitseeritakse see 

funktsioonile vastavas rubriigis või sellise puudumisel vastavas jääkrubriigis (vt selle grupi 

märkust 5 E).Kui aparaat ei vasta selle grupi märkuses 5 C esitatud tingimustele, või ei täida 

andmetöötlusfunktsiooni, tuleb see vastavalt oma tehnilistele näitajatele klassifitseerida 

rakendades klassifitseerimise üldreeglt 1, vajadusel kombinatsioonis üldreegliga 3a. 

Eraldi tarnitavad seadmed nagu mõõte- või kontrollinstrumendid, mida on mugandatud seadiste (näiteks 

signaalimuundurite) lisamisega, mis võimaldavad neid vahetult arvutiga ühendada, ei loeta eelkõige 

kasutatavaks üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides. Sellised seadmed 

klassifitseeritakse nendele vastavatesse rubriikidesse. 

Lisaks keskseadmetele ning sisend-ja väljundseadmetele on sellisteks seadmeteks näiteks: 

1) Lisamälu väljaspool keskseadet (magnetkaardiseadmed, magnet- või laserkettad, 

magnetlindi või laserketaste sööteautomaadid, laserketta draiviteegid (vahel nimetatakse 

neid “laserplaadiautomaadiks”) jms). Sellesse rühma kuuluvad ka firmapäraseid 

sisestusvorminguid kasutavad lisamäluseadmed, mis paigaldatakse arvutisse või mida 

kasutatakse koos arvutiga väljaspool selle korpust. Sellised seadmed võivad endast 

kujutada ketas- või magnetlintsalvestit. 

2) Keskseadme töötlusvõimsust suurendavad seadmed (näiteks ujukomaprotsessorid). 

3) Juht- ja adapterseadmed näiteks keskseadme ühendamiseks kas teiste digitaalarvutitega 

või sisend- või väljundseadmete rühmaga (nt USB hubs). Siiski juht- ja adapterseadmed 

andmevahetuseks lai- või kohtvõrgus ei kuulu siia rubriiki (rubriik 8517) 

4) Signaalimuundurid. Sisendil muudavad need välise signaali arvutile vastuvõetavaks, 

väljundis aga töötlustulemusi kajastavad signaalid kasutatavaks väljaspool arvutit. 

5) X-Y koordinaatseadmed, mis kujutavad endast vahendit koordinaatide sisestamiseks 

arvutisse. Selliste seadmete hulka kuuluvad hiir, valguspliiats, juhtkang, juhtkuul ja 

puutetundlik ekraan. Nende kõigi puhul on sisendiks andmed koordinaatide kohta mingi 

fikseeritud punkti suhtes, või sisendit tõlgitsetakse sellena. Nende ülesandeks on juhtida 

kursori asendit kuvaril täiendavalt klaviatuuri kursoriklahvidele või nende asemel 

See kategooria hõlmab graafikalaudu, mis on samuti X-Y koordinaatseadmed, võimaldades 

fikseerida ja kalkeerida kõvera või muu geomeetrilise vormi koordinaate. See aparaat koosneb 

tavaliselt aktiivse tuvastuspinnaga ristkülikukujulisest plaadist, osutist või pliiatsist, mida 

kasutatakse jooniste tegemiseks, ning ristiga ühendatud suumist, mis võimaldab andmeid 

sisestada. 

Kategooria hõlmab ka digitaatoreid, millel on graafikalauaga sarnane funktsioon. Kui 

graafikalaudu kasutatakse originaalkunsti ja jooniste loomiseks ning samuti rakenduste 

menüüdes käskude valimiseks ning objektide juhtimiseks ekraanil, siis digitaatoreid kasutatakse 

peamiselt ainult olemasolevate paberjooniste hõiveks.Digitaatori osutusseade võib olla ükskõik 

millise kujuga, kuid see peab olema piisavalt väike, et seda saaks käes hoida ja digitaatori 

(aktiivses) tuvastuspiirkonnas liigutada. Kuju poolest on ristkursor kõige tavalisem. 

142

II) OPTILISED NING MAGNETLUGEJAD, SEADMED KODEERITUD 

ANDMETE KIRJUTAMISEKS ANDMEKANDJATELE, MUJAL NIMETAMATA 

SEADMED NENDE ANDMETE TÖÖTLEMISEKS 

Sellesse rühma kuulub suur hulk mitmesuguseid seadmeid, millest paljud on 

elektromagnetilised või elektroonilised, mis üksteist täiendavad ning mida tavaliselt kasutatakse 

statistiliste andmete kogumise, arvepidamise või muudes süsteemides. Rühm hõlmab optilisi ja 

magnetlugejaid, seadmeid kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele ning seadmeid, 

mis töötlevad andmeid ja dekodeerivad tulemuse. 

Rühma kuuluvad ainult mujal nimetamata seadmed. Siia ei kuulu näiteks: 

a) eespool osas I kirjeldatud arvutid ja arvutiplokid, v.a vöötkoodilugejad; 

b) automaatkirjutusmasinad ja tekstitöötlusseadmed (rubriik 8469); 

c) rubriigi 8470 kalkulaatorid, raamatupidamismasinad ja kassaaparaadid, siia kuuluvad seadmed 

erinevad neist selle poolest, et ei oma andmete käsitsi sisestamise võimalust, vaid võtavad andmeid 

vastu üksnes kodeeritud kujul (magnetlindil, kettal, CD-ROMil jne). 

A) OPTILISED JA MAGNETLUGEJAD 

Optilised ja magnetlugejad loevad üldjuhul erikujulisi tähemärke ja muundavad need 

elektrilisteks signaalideks (impulssideks), mida seadmetel on otseselt võimalik kasutada 

kooditeisenduseks või kodeeritud informatsiooni töötlemiseks. 

1) Magnetlugejad Selle seadmetüübi puhul spetsiaalse magnetilise värviga trükitud tähed 

magnetiseeritakse ja seejärel muundatakse magnetlugemispea abil elektriimpulssideks. 

Seejärel need identifitseeritakse kas masina mälus säilitatud andmetega võrdlemise teel või 

numbrilise (tavaliselt kahend-) koodi kaudu. 

2) Optilised lugejad. Need ei nõua spetsiaalse värvi kasutamist. Lugemine toimub 

fotoelementide abil, identifitseerimine kahendkoodi printsiibil. 

Siia rühma kuuluvad ka vöötkoodilugejad. Need aparaadid kasutavad tavaliselt fototundlikke 

pooljuhtseadiseid, nt laserdioode, ning neid kasutatakse arvuti või muu seadme, nt 

kassaaparaadi sisendseadmena. Vöötkoodilugejaid on käeshoitavaid, lauale asetatavaid või 

seadmele kinnitatavaid. 

Eespool kirjeldatud lugejad klassifitseeritakse sellesse rubriiki ainult siis, kui neid tarnitakse 

eraldi. Kui lugejad kuuluvad teiste seadmete juurde (nt seadmed kodeeritud andmete 

kirjutamiseks andmekandjatele või seadmed selliste andmete töötlemiseks), siis 

klassifitseeritakse nad koos nende seadmetega eeldusel, et neid tarnitakse koos. 

B) SEADMED KODEERITUD ANDMETE KIRJUTAMISEKS ANDMEKANDJATELE 


1) Masinad kodeeritud andmete ümberkirjutamiseks ühelt andmekandjalt teisele. Neid 

kasutatakse kas kodeeritud andmete ümberkirjutamiseks üht liiki andmekandjalt teist liiki 

andmekandjale või teisele sama liiki andmekandjale. Viimasesse liiki kuuluvad 

paljundusseadmed, mida kasutatakse osa või kõigi andmete kopeerimiseks originaallindilt, 

-plaadilt või CD-ROMilt uuele lindile, plaadile või CD-ROMile. 

2) Seadmed püsiprogrammide kirjutamiseks kiipidele (programmaatorid). 

Need on ette nähtud programmaatori sisemälus sisalduvate kodeeritud andmete 

kirjutamiseks kiipidele. Programmaatorid „kõrvetavad” informatsiooni ühele või enamale 

kiibile, kasutades erinevaid tehnoloogiaid vastavalt kasutatava programmeeritava 

integraallülituse tüübile. 

Mõningates programmaatorites on lisaseadis (emulaator), mis võimaldab kasutajale kuvada 

või emuleerida programmeerimise tulemust enne selle kiibile viimist. 

143

144 


Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhenditele (vt XVI jaotise üldisi selgitavaid 

märkusi) klassifitseeritakse käesoleva rubriigi masinate ja seadmete osad ja lisaseadmed 


* 

* * 


a) Toiteseadmed (rubriik 8504). 

b) Modulaator-demodulaatorid (modemid), mis moduleerivad automaatsest andmetöötlusmasinast 

saadavad andmed telefonivõrgus ülekantavale kujule ja taastavad telefonivõrgu kaudu ülekantud 

andmed arvutis kasutatavale numbrilisele kujule (rubriik 8517). 

c) Elektroonsed integraallülitused (rubriik 8542). 

e) Lennuimitaatorid (näiteks rubriik 8805). 

o 

o o 



Siia alamrubriiki kuuluvad kantavad arvutid, mis ei kaalu üle 10 kg. Need lameekraaniga arvutid 

võivad töötada ilma välise elektrienergia allikata ja on sageli varustatud modemiga või muul viisil 

võrguühenduseks. 


Siia alamrubriiki kuuluvad, inter alia, salvestussüsteemid optilistele ketastele, mis tavaliselt 

sisaldavad klaviatuure, kuvareid, optiliste ketaste käitusseadmeid, skannereid ja printereid. Nad 

võivad sisaldada juhtivat arvutit või on nad ülesehitatud arvuti poolt juurdepääsetavate või 

juhitavatena. Tavaliselt täidavad need süsteemid järgmisi funktsioone: 

– kujutise salvestamine elektroonse skaneerimise teel 

– failimine 

– taasestamine 

– kuvamine 

– väljatrükkimine tevalisele paberile. 

8472 MUUD KONTORISEADMED (NÄITEKS HEKTOGRAAFID JA 

TRAFARETTPALJUNDUSAPARAADID, AADRESSIMASINAD, 

PANGATÄHTEDE JAGAMISAUTOMAADID, SEADMED RAHA 

SORTEERIMISEKS, LUGEMISEKS JA PAKENDAMISEKS, 

PLIIATSITERITAJAD, MULGUSTID JA KLAMMERDUSMASINAD): 

8472 10 - paljundusaparaadid 

8472 30 - seadmed postisaadetiste sorteerimiseks, kokkuvoltimiseks, ümbrikesse 

paigutamiseks, kokkusidumiseks, saadetiste avamiseks, sulgemiseks ja 

pitseerimiseks, postmarkide liimimiseks ja tembeldamiseks 

8472 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik kontorimasinad, mida ei haara kolm eelmist rubriiki ega ka mõni 

muu spetsiifilisem rubriik nomenklatuuris. 

Terminit „kontorimasinad” käsitletakse laialt, nii et see katab kõik kontorites, kauplustes, 

tehastes, töökodades, koolides, raudteejaamades, hotellides jne „kontoritööks” (näiteks 

kirjavahetuse, dokumentide, plankettide, kirjete, arvete jne koostamiseks, täitmiseks, 

kogumiseks jne) kasutatavad masinad. 

Kontorimasinad kuuluvad siia rubriiki ainult siis, kui neil on alus lauale paigaldamiseks või 

kinnitamiseks. Sellist alust mitteomavad käsiinstrumendid kuuluvad gruppi 82. 

Selle rubriigi masinad võivad olla käitatavad käsitsi, mehaaniliselt või elektriliselt (k.a 

elektromagneetiliste releedega või elektroonseadistega masinad). 

Inter alia kuuluvad siia rubriiki: 

1) Hektograafi tüüpi paljundusmasinad (näiteks želatiin- või piiritusduplikaatorid) ja 

trafarettpaljundusmasinad, mis töötavad kas stilusega või kirjutusmasinal eelnevalt 

läbilõigatud vahapaberiga. Rubriiki kuuluvad ka paljundusseadmetega kasutamiseks 

ettenähtud väikesed pressid.

Kuid rubriiki ei kuulu väikesed trükimasinad (näiteks kõrgtrüki, litograaafia või offsetttrükimasinad, 

isegi kui need on ettenähtud kasutamiseks kontorites, kohrutatud metall- või plastlehti 

kasutavad paljundusmasinad (isegi siis, kui nad võivad kasutada ka trafarette) (rubriik 8443), foto- või 

termokopeerseadmed ja mikrofilmimisaparatuur (grupp 90). 

2) Adresseerimismasinad. Need trükivad kiiresti aadressid arvetele, kirjadele, ümbrikutele jne; 

tavaliselt kasutavad nad tööks väikseid papp- või metalltrafarette või kohrutatud 

metallplaadikesi. Siia rubriiki kuuluvad ka spetsiaalsed masinad selliste trafarettide 

valmistamiseks või metallplaatidele aadresside kohrutamiseks ja masinad trafarettide või 

plaatide hulgast vajalike väljaotsimiseks. 

3) Piletiautomaadid (peale nende, mis sisaldavad arvutusseadet (rubriik 8470) või mis 

töötavad müntidega (rubriik 8476)). Siia rubriiki kuuluvad väikesed portatiivsed masinad, mis 

perforeerivad või trükivad ja väljastavad pileteid paberirullist (näiteks sellised, milliseid 

kasutavad trammikonduktorid); samuti kuuluvad siia masinad piletite tempeldamiseks 

kuupäevatempliga. 

4) Rahalugemis- ja -sorteerimismasinad (kaasa arvatud pangatähtede lugemise ja 

väljamaksmise masinad). Sellised masinad kuuluvad siis rubriiki sõltumata pakkimisseadise 

või, mõnel puhul, pakendile kogust trükkiva seadise olemasolust või puudumisest. 

Kaalumisel põhinevad mündilugemismasinad välistatakse, need kuuluvad rubriiki 8423 või 9016. 

5) Pangatähtede väljastusautomaadid, mis töötavad ühenduses automaatse 

andmetöötlusmasinaga, kas selle juhtimisel või autonoomselt. 

6) Pangaautomaadid, mille abil kliendid raha arvele kannavad, välja võtavad ja üle kannavad 

ning näevad oma konto jääki ilma pangapersonaliga suhtlemata. 

7) Pliiatsiteritusmasinad, k.a käsiajamiga. 

Rubriiki ei kuulu mittemehaanilised pliiatsiteritajad, need klassifitseeritakse rubriigis 8214 või, kui nad on 

mänguasja iseloomuga, grupis 95. 

8) Perforaatorid aukude löömiseks paberilehtedesse või dokumentidesse (näiteks eraldi 

lehtede kogumise või lihtsa indekseerimise või sorteerimise otstarbel). 

Rubriigist jäävad välja masinad väikeste aukude perforeerimiseks ridadena (nagu on 

postmargilehtedel) (rubriik 8441). 

9) Masinad paberlindi perforeerimiseks selle kasutamiseks automaat-kirjutusmasinates. 

10) Perfolindiga juhitavad masinad, mis ise mingit kirjutusseadet sisaldamata võimaldavad 

eraldi seadmena automaatset trükkimist tavalisel kirjutusmasinal. Teatavad nendest 

masinatest valivad perfolindilt konkreetse kirja jaoks vajalikud lõigud. 

11) Klammerdusmasinad (mida kasutatakse dokumentide ühendamiseks klambritega) ja 

klambrite avamise masinad. 

Kuid rubriigist jäävad välja: 

a) Klammerduspüstolid (rubriik 8205). 

b) Raamatute köitmisel kasutatavad klammerdusmasinad (rubriik 8440). 

c) Pappkarpide valmistamisel kasutatavad klammerdusmasinad (rubriik 8441). 

12) Kirjade kokkuvoltimise masinad, mõnikord ühenduses seadmetega kirjade ümbrikku 

paigutamiseks või paberlindiga sulgemiseks. 

13) Masinad kirjade avamiseks, masinad ümbrike sulgemiseks või pitseerimiseks. 

14) Margikustutusmasinad. 

15) Kirjade sorteerimise masinad, mida kasutatakse postkontorites, kaasa arvatud masinad, 

mis koosnevad põhiliselt kodeerimislaudadest, eelsorteerimise kanalsüsteemidest, vahe- ja 

lõppsorteerijatest ning seda kõike juhtivast automaatsest andmetöötlusmasinast ja mis XVI 

jaotise märkuse 4 mõistes moodustavad funktsionaalse seadme (vt ka XVI jaotise üldisi 

selgitusi). 

16) Masinad pakkepaberi või kleeplindi väljastamiseks. 

17) Masinad liimipaberi või markide niisutamiseks (k.a lihtsad rullitüüpi seadmed). 

18) Paberihundid, milliseid kasutatakse kontorites salajaste dokumentide hävitamiseks. 

19) Tšekitrükkimismasinad; need on tavaliselt väikesed spetsiaalselt sel otstarbel valmistatud 

masinad. Lisaks tähthaaval trükkimisele nad sageli trükivad korraga terveid sõnu või nende 

gruppe (näiteks rahasumma trükkimisel tekstina). Tavaliselt kasutavad nad spetsiaalset 

mittekustutatavat sisseimbuvat trükivärvi, vahel koos perforeerimise või surutrükiga. 

20) Tšekisigneerimismasinad; need allkirjastavad tšeki automaatselt mittekustutataval kombel 

ning tavaliselt lisaks sellele kujundavad allkirjale keeruka raskestikopeeritava fooni. 

145

21)Rahavahetusautomaadid, mida kasutatakse koos kassaaparaatidega raha väljastamiseks 

klientidele. 

22)Autonoomsed seadmed, mida kasutatakse büroodes dokumentide ja trükiste 

sorteerimiseks ja võrdlemiseks. 

Punktides 19) ja20) kirjeldatud masinaid saab kasutada ka muude dokumentide täitmiseks ja 

signeerimiseks. 

146 



klassifitseeritakse käesoleva rubriigi masinate ja seadmete osad ja lisaseadmed rubriigis 8473. 

* 

* * 

Siit rubriigist välistatakse veel: 

a) Diktofonid ja muud helisalvestus- või helitaasestusseadmed (rubriik 8519 ). 

b) Röntgenaparatuur pangatähtede või muude dokumentide kontrollimiseks (rubriik 9022). 

c) Sorteerijad, mis on rubriiki 8443 kuuluvate seadmete osad või tarvikud 

d) Ajamomendi registreerimise seadmed (rubriik 9106). 

e) Kuupäevatemplid jms käsitemplid ja -pitsatid (rubriik 9611). 

8473 OSAD JA TARVIKUD (V.A KATTED, KANDEKASTID JMS), MIDA 

KASUTATAKSE ÜKSNES VÕI PEAMISELT RUBRIIKIDE 8469 – 8472 

SEADMETE JUURES: 

8473 10 - osad ja tarvikud rubriigi 8469 seadmetele 

- osad ja tarvikud rubriigi 8470 seadmetele: 

8473 21 - - alamrubriikide 8470 10, 8470 21 ja 8470 29 kalkulaatoritele 

8473 29 - - muud 



8473 50 - osad ja tarvikud, mis on võrdselt kasutatavad vähemalt kahe eri rubriigi 

seadmetes rubriikidest 8469 - 8472 


kuuluvad siia rubriiki osad ja lisaseadmed, mis on kasutatavad üksnes või peamiselt 

masinatega rubriikidest 8469, 8470, 8471 või 8472. 

Siia rubriiki kuuluvad lisaseadmed on vahetatavad osad, mis on ettenähtud masinale 

kinnitamiseks selle konkreetseks operatsiooniks kohandamiseks, masina põhifunktsiooni suhtes 

abistava operatsiooni sooritamiseks või masina poolt tehtavate tööde ringi laiendamiseks. 


1) Etteandmisseadmed paberi pidevaks sissesöötmiseks kirjutusmasinatesse, 

arvemasinatesse jne. 

2) Automaatseadmed blanketi vajaliku koha paigaldamiseks kirjutusmasina, arvemasina 

jne kirjutuspea alla. 

3) Registreerimisseadmed adresseerimismasinatega ühendamiseks. 

4) Tabulaatorite täiendavad trükiseadmed. 

5) Kirjutusmasinatega ühendatavad koopiahoidjad. 

6) Metallist aadressplaadid, sissekohrutatud või lõigatud aadressitrafarettidega või ilma, 

mis on identifitseeritavad kui ettenähtud kasutamiseks adresseerimismasinates. 

7) Arvutusseadmed paigaldamiseks kirjutusmasinatesse, arvemasinatesse, 

arvutusmasinatesse jne. 

8) Disketid arvutite disketiseadmete puhastamiseks. 

9) Elektroonilised mälumoodulid, nt SIMM-moodulid (ühe viigureaga mälumoodulid) ja 

DIMM-moodulid (kahe viigureaga mälumoodulid)], mida kasutatakse üksnes või 

peamiselt koos arvutitega, mis ei koosne grupi 85 märkuse 8 b osa punkti 2 alla 

kuuluvatest diskreetkomponentidest, ning millel ei ole iseseisvat funktsiooni.

Kuid rubriigist välistatakse katted, kandekastid ja vildist aluspadjad; need klassifitseeritakse 

neile omastes rubriikides. Samuti välistatakse mööbel (näiteks kapid ja lauad), nii spetsiaalselt 

kontorites kasutamiseks ettenähtud kui muu (rubriik 9403). Siiski, rubriikide 8469 kuni 8472 

masinatele ettenähtud ja ilma nendeta normaalselt mittekasutatavad statiivid jäävad siia rubriiki. 


a) Poolid ja muud taolised alused, mida kasutatakse rubriiki 8469, 8470, 8471 või 8472 kuuluvate 

masinatega (klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile, näiteks rubriigis 3923 või XV jaotises). 

b) Paljundustrafaretid paberist (rubriik 4816) või muust materjalist (klassifitseeritakse materjali järgi). 

c) Trükitud statistikakaardid (rubriik 4823). 

d) Magnetketaste paketid ja muud magnetsalvestuseks ettevalmistatud andmekandjad (rubriik 8523). 

e) Elektroonsed integraallülitused (rubriik 8542). 

f) Pööretelugejad (näiteks ühendamiseks kirjutusmasinaga kiiruse kontrollimiseks) (rubriik 9029). 

g) Kirjutusmasinalindid ja muud taolised lindid poolidel, kassettides või ilma aluseta (klassifitseeritakse 

nende koostismaterjali järgi või rubriiki 9612, kui on tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide 

jätmiseks ettevalmistatud). 

8474 SEADMED PINNASE, KIVIDE, MAAKIDE JM TAHKEMINERAALIDE 

(SH PULBRI- VÕI PASTALAADSETE) SORTEERIMISEKS, 

SÕELUMISEKS, ERALDAMISEKS, , PURUSTAMISEKS, 

PEENESTAMISEKS, SEGAMISEKS VÕI SÕTKUMISEKS; TAHKETE 

MINERAALKÜTUSTE, KERAAMILISTE SEGUDE JM PULBRI- NING 

PASTALAADSETE MINERAALIDE AGLOMEERIMISEKS, 

VORMIMISEKS VÕI VALAMISEKS; LIIVVALUVORMIDE 

VALMISTAMISE SEADMED: 

8474 10 - seadmed sorteerimiseks, sõelumiseks, eraldamiseks ja uhtmiseks 

8474 20 - purustamis- ja peenestamisseadmed 

- segistid (läbi- või kokkusegamiseks): 

8474 31 - - betooni- ning mördisegistid 

8474 32 - - mineraalainete segamiseks bituumeniga 

8474 39 - - muud 


8474 90 - osad 


I) Sedalaadi seadmed, mida kasutatakse põhiliselt kaevandamise juures tahkete 

mineraalainete (üldiselt nomenklatuuri V jaotise toodete) nagu pinnase (k.a muldvärvide), 

savi, kivimite, maakide, mineraalsete kütuste, mineraalväetiste, räbutsemendi või tsemendi 

töötlemiseks (sorteerimiseks, sõelumiseks, separeerimiseks, pesemiseks, jahvatamiseks, 

segamiseks või peenestamiseks). 

II) Seadmed pulbriliste või taignataoliste mineraalainete aglomeerimiseks või vormimiseks 

(näiteks tahkete mineraalainete aglomeerimiseks, keraamikataigna, kõvastumata 

tsemendisegu, krohvisegude jne vormimiseks kas koos juurdelisatava täidis- või sideainega 

või ilma nendeta). 

III) Masinad muldvaluvormide valmistamiseks. 

Paljud selle rubriigi masinad ühendavad endas kahte või enamat kõnealustest 

funktsioonidest (näiteks hüdraulilise sorteerimise ja pesemise, sõelumise ja sorteerimise, 

jahvatamise js kokkusegamise, kokkusegamise ja vormimise). 

Teatavad masinad, mida normaalselt kasutatakse mineraalainete töötlemiseks, on selle 

kõrval kasutatavad ka mittemineraalsete ainete (näiteks puidu või luu) töötlemiseks; sellised 

masinad jäävad siia rubriiki. Ometigi ei laiene rubriik mittemineraalsete ainete selliseks 

töötlemiseks spetsiaalselt valmistatud masinatele (näiteks masinatele puidupuru sorteerimiseks 

või sõelumiseks; puidujahu sõelumiseks; kemikaalide või orgaaniliste värvainete jahvatamiseks 

147

või kokkusegamiseks; luude, vandli jne jahvatamiseks; korgipuru jahvatamiseks või 

aglomeerimiseks). 

148 

I) EESPOOL PUNKTIS I NIMETATUD SEADMED 

(PÕHILISELT KAEVANDAMISE JUURES KASUTATAVAD SEADMED) 


A) Sorteerimis-, sõelumis-, separeerimis- või pesemisseadmed materjalide eraldamiseks 

põhiliselt tükkide või osakeste suuruse või kaalu järgi või nende pesemiseks võõrainese 

eemaldamiseks. Nende hulka kuuluvad: 

1) Rullsorteerijad. Need koosnevad reast paralleelsetest rullikutest, mis kõik pöörlevad 

ühes suunas üksteisega tihedamas või hõredamas kontaktis. Igal rullikul on rida sooni, 

mis koos naaberrulliku soontega moodustavad avad, millest materjali küllalt väikesed 

tükid läbi kukuvad. Piki seadet need avad järjest suurenevad, nii et neist läbikukkunud 

materjali saab koguda vastavalt tükkide mõõtmetele. 

2) Traatvõrkude või perforeeritud metalllehtedega sõelumisseadmed. Materjal liigub 

mööda kaldset sõela, mille avad madalama otsa suunas suurenevad. Neid seadmeid on 

kahte liiki: ühtedel neist on traatvõrk või perforeeritud metallleht paigutatud pöörleva, 

tavaliselt ümmarguse või kuusnurkse trumli pinnale (trummelsõelad), paneb masin 

tasapinnalise kaldse sõela võnkuma või vibreerima. 

3) Rehatüüpi sorteerimismasinad. Materjal sorteeritakse rea rehade abil, millede piid on 

paigutatud sobivate vahedega. 

4) Spetsiaalsed seadmed kivide jne eraldamiseks kivisöest. 

5) Hüdraulilised pesemise, separeerimise või kontsentreerimise seadmed. Mõned neist 

lihtsalt pesevad lisandid materjalist välja; teised kõrvaldavad või kontsentreerivad 

vesisuspensioonist väljalangevad raskemad osakesed. 

6) Flotatsiooniseparaatorid, peamiselt maakide kontsentreerimiseks. Purustatud maak 

segatakse vee ja teatavate pindaktiivsete ainetega (õli või mitmesugused kemikaalid). 

Teatavate mineraalainete pinnale moodustub kile, need tõusevad pinnale ja 

eemaldatakse; teatavatel puhkudel toimet tugevdatakse, puhudes segusse alt õhku. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki magnet- või elektriseadiseid sisaldavad seadmed (näiteks 

elektrostaatilised separaatorid) ning elektroonseid või fotoelektrilisi detektorseadiseid 

sisaldavad seadmed, näiteks radioaktiivsuse mõõtmisel põhinevad uraani- või 

tooriumimaakide sorteerimise seadmed. 

Siia rubriiki ei kuulu tsentrifugaalsed sorteerimisseadmed, s.t. täielikult 

tsentrifugaalprintsiibil, mille järgi kiiresti pöörlevas anumas kogunevad erineva eritihedusega 

osakesed pöörlemistsentrist erinevatele kaugustele, põhinevad seadmed (rubriik 8421). 

Ometigi jäävad siia rubriiki masinad, milles tsentrifugaaljõudu kasutatakse matrjali 

paiskamiseks traatsõela pinnale. 

Konveierilindid, mida kasutatakse sorteerimis- või sõelumismasinate ühendamisel, jäävad 

neile omastesse rubriikidesse, kui vaid nad ei ole nende masinate lahutamatud osad või kui 

nad ise ei tööta sõelade või sorteerimisseadistena (näiteks ei ole sorteerimise otstarbel 

sõelaks perforeeritud). 

B) Purustamisseadmed ja veskid. Siia kuuluvad: 

1) Vertikaalsed koonuspurustid. Need koosnevad põhiosas mahutist, milles pöörleb 

kooniline rootor, sageli ekstsentriliselt teljel paiknev, materjal purustatakse rootori ja 

mahuti seina vahelises ahenevas pilus. 

2) Erinevat tüüpi lõugpurustid. Purustatav materjal langeb kahe vertikaalse hammastatud 

lõua vahele, millest üks on paigalseisev ja teine liikuv. 

3) Trummelpurustid. Materjal tõstetakse trumli otsa ja puruneb selle põhja langedes. 

4) Valtspurustid ja -veskid. Materjal purustatakse kahe vastassuundades pöörleva valtsi 

vahel - vahe suurus määrab purustusastme. Paljudel juhtudel sisaldab seade mitu paari 

valtse. 

5) Löökpurustid. Materjal paisatakse tugevasti (näiteks kiiresti pöörlevate käppadega) 

vastu masina seina ja puruneb löögist. 

6) Vasarpurustid.

7) Kuul- või varbveskid. Need koosnevad põhiosas pöörlevast trumlist selles suurel hulgal 

sisalduvate kuulide või lühikeste varbadega (näiteks terasest või portselanist). Materjal 

paigutatakse trumlisse ja peenestub kuulide või varbade löökidest ja hõõrdumisest. 

8) Veskikivi-tüüpi peenestusseadmed. 

9) Langevate vasaratega purustid (nn vasarveskid); kasutatakse peamiselt maakide 

peenestamiseks. Rida nukkidega käitatavaid, sageli järjestikku paiknevaid vasaraid 

peenestavad materjali vajalikul määral. 

10) Masinad savikamakate purustamiseks ja savi läbisõtkumiseks enne selle edasist 

kasutamist keraamikatööstuses. 

C) Kokkusegamis- ja sõtkumisseadmed. need koosnevad põhiliselt mahutist, mis on 

seadistatud mõlade või muude hõõrumisseadistega ja milles kaks või enam materjali 

segatakse kokku või tambitakse läbi. Siia kuuluvad: 

1) Betooni- või krohvisegustid. Püsivalt raudteevagunile või veoki šassiile monteeritud 

seadmed siiski välistatakse (rubriik 8604 või 8705). 

2) Seadmed mineraalainete (killustik, kruus, veeris jne) segamiseks bituumeniga 

teekattematerjalide valmistamiseks. Need võivad olla ühisele alusele paigutatud eraldi 

seadmete (toitepunker, kuivati, tolmueemaldi, segusti, elevaator jne) grupi või lihtsalt 

lähestikku paiknevatest seadmetest koosneva funktsionaalse grupi kujul (paiksed või 

mobiilsed asfalditehased). 

3) Maakide segustid. 

4) Masinad kivisõepulbri jne segamiseks sideainetega aglomeeritud kütuse 

valmistamisel. 

5) Keraamikatööstuses kasutatavad masinad (näiteks savi segamiseks värvainetega, 

keraamikasegu sõtkumiseks). 

6) Segistid vormimulla ettevalmistamiseks. 

II) SEADMED AGLOMEERIMISEKS VÕI VORMIMISEKS 

Üldiselt on need masinad ühest kolmest alljärgnevast tüübist: 

i) mitut laadi pressid, mis töötavad vormidega, kuhu pressitakse eelnevalt ettevalmistatud 

materjal ja aglomeeritakse vajaliku kujuga tooteks, 

ii) suured silindrid, mille pinnal on rida süvendeid ehk vorme, millesse materjal pressitakse 

või iii) ekstruuderid. 


A) Masinad tahke mineraalkütuse (söetolm, turbakiud jne) aglomeerimiseks brikettide, 

pallide, munade või muule kujule. 

B) Keraamikataigna aglomeerimise või vormimise seadmed. Siia kuuluvad: 

1) Pressi- või ekstruuderitüüpi tellisevormimise masinad, kaasa arvatud seadmed 

ekstruuderist väljapressitud savilati tellisteks tükeldamiseks. 

2) Katusekivide vormimise masinad, k.a masinad otste tasandamiseks. 

3) Masinad keraamiliste torude vormimiseks või ekstrusiooniks. 

4) Bricanion-krohvimattide valmistamise masinad. Nendes lastakse traatvõrk läbi rullide 

vahelt ja traatide ristumiskohad kaetakse saviga. 

5) Pottsepakedrad ja analoogsed seadmed, milles keraamikatainas pannakse pöörlema 

ja vormitakse kas käsitsi või tööriistade abil. 

6) Masinad portselanist kunsthammaste vormimiseks. 

C) Seadmed abrasiivide aglomeerimiseks käiakivide valmistamisel. 

D) Seadmed mitmesuguste monteeritavate betoontoodete (näiteks sillutuskivide, postide, 

sammaste, balustraadide) valmistamiseks, kaasa arvatud torude tsentrifugaalvaluseadmed. 

E) Seadmed mitmesuguste kips-, krohv-, stukktoodete jms (näiteks lelude, statuettide või 

laerosettide) vormimiseks. 

F) Seadmed asbotsemendist toodete vormimiseks (näiteks tõrte, joogikünade, korstnate) ja 

asbotsementtorude valmistamiseks spindlil rullimisega. 

G) Grafiitelektroodide vormimise masinad. 

H) Ggafiidist pliiatsiterade ekstruuderid. 

IJ) Kirjutuskriitide vormimise masinad. 

149

150 

III) MULDVORMIDE VALMISTAMISE MASINAD 

Need masinad, mis võivad olla mitut tüüpi, on ettenähhtud eelnevalt ettevalmistatud 

vormimulla pressimiseks kas vormi valandisüdamiku valmistamisel või valukasti mudeli ümber 

valuvormi valmistamisel. Tavaliselt sisaldavad need masinad raputusmehhanismi vormimulla 

kindlaks tihendamiseks. 

Siia rubriiki kuuluvad paljud masinad, mis kasutavad suruõhku surve avaldamiseks kas 

kolvile või vahetult vormimulla pinnale; kuid seadmed, milles vormimulda pihustatakse 

suruõhujoas, välistataskse (rubriik 8424). Valandisüdamike või vormide kuivatamise ahjud 

välistatakse samuti (rubriik 8419). 

OSAD 


klassifitseeritakse käesoleva rubriigi masinate ja seadmete osad siin rubriigis. Ometigi 

klassifitseeritakse kuulveskite kuulid vastavalt nende materjalile. 

* 

* * 


a) Pulberkütuse põletid; pihustus- või jahvatusseadmetega mehaanilised kolderestid (rubriik 8416). 

b) Kalandrid ja valtspingid (rubriik 8420). 

c) Filterpressid (rubriiik 8421). 

d) Tööpingid kivimite või muude mineraalainete töötlemiseks või klaasi külmtöötlemiseks (rubriik 8464). 

e) Betoonivibraatorid (rubriik 8467, või 8479 , vastavalt olemusele). 

f) Seadmed klaasi vormimiseks või pressimiseks (rubriik 8475). 

g) Seadmed plastide vormimiseks (rubriik 8477). 

h) Üldotstarbelised pressid (rubriik 8479). 

ij) Betoonilaoturid (rubriik 8479 või grupp 87) 

k) Metallivalu vormikastid; käesoleva rubriigi masinates kasutatavad vormid (rubriik 8480). 

8475 SEADMED ELEKTRI- JA ELEKTRONLAMPIDE, -TORUDE, 

ELEKTRONKIIRETORUDE JA GAASLAHENDUSLAMPIDE 

MONTEERIMISEKS KLAASKOLBIDESSE; SEADMED KLAASI JA 

KLAASESEMETE VALMISTAMISEKS NING KLAASI 

KUUMTÖÖTLUSEKS: 

8475 10 - seadmed elektri- ja elektronlampide, -torude, elektronkiiretorude ja 

gaaslahenduslampide monteerimiseks klaaskolbidesse 

- seadmed klaasi ja klaasesemete valmistamiseks või kuumtöötluseks 

8475 21 - - masinad optiliste kiudude ja nendest pooltoodete valmistamiseks 

8475 29 - - muud 

8475 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad masinad ja seadmed elektri- või elektronlampide ja -torude, 

raadiolampide või välklampide monteerimiseks klaaskesta. Samuti kuuluvad siia masinad klaasi 

või klaastoodete valmistamiseks või kuumtöötlemiseks (muud kui ahjud rubriigist 8417 või 

8514). 

I) MASINAD ELEKTRI- VÕI ELEKTRONLAMPIDE JA -TORUDE, 

RAADIO- VÕI VÄLKLAMPIDE MONTEERIMISEKS KLAASKESTA 


A) Masinad klaaskolbide sulgemiseks vaakumis. 

B) Karusellseadmed hõõglampide või elektronlampide automaatseks 

kokkumonteerimiseks.

Need masinad sisaldavad tavaliselt seadiseid klaasi kuumtöötlemiseks (näiteks jootetorusid 

või pressimis- ja sulgemisseadiseid klaaskesta hermetiseerimiseks), kuid nad jäävad siia rubriiki 

ka selliste klaasitöötlemisseadiste puudumisel. 

Samuti kuuluvad siia seadmed hõõglampide kokkumonteerimiseks, milles eraldi masinad on 

ühendatud konveierite abil ja mis sisaldavad klaasi kuumtöötlemise seadiseid, pumpasid ja 

lampide testimise seadiseid (vt XVI jaotise märkust 4). 

Ometi ei kuulu siia rubriiki masinad, mida kasutatakse üksnes lampide metallosade valmistamiseks 

(näiteks masinad võrede, anoodide või tugielementide väljalõikamiseks või vormimiseks (rubriik 8462), 

masinad peenest traadist hõõgniidispiraali keeramiseks (rubriik 8463) ja masinad võrede või muude 

elektroodide kokkukeevitamiseks (rubriik 8468 või 8515)). 

II) MASINAD KLAASI VÕI KLAASTOODETE VALMISTAMISEKS VÕI KUUMTÖÖTLEMISEKS 

Siia rubriiki kuuluvad klaasitöötlemise masinad töötlevad pehmenemise või vedeldumiseni 

kuumutatud klaasi (k.a sulstatud kvartsi või muud sulatatud räni). Need masinad töötavad 

põhiliselt valamise, väljatõmbamise, valtsimise, modelleerimise, vormimise, puhumise jne 

põhimõtteil. Masinad klaasi töötlemiseks tahkes olekus välistatakse (rubriik 8464). 

A) MASINAD TASAPINNALISE LEHTKLAASI VALMISTAMISEKS 


1) Masinad lehtklaasi tõmbamiseks lameda lindina. Jämedalt formeeritud klaasileht 

haaratakse spetsiaalse haaratsiga ja suunatakse lõõmutusahju valtside vahele, kus lehte 

venitatakse nii piki- kui põiksuunas. Saadud pidev lint lõigatakse lehtedeks (mehaaniliselt 

või elektrikuumutusega traadi abil). 

2) Masinad kuumpoleeritud klaasi valmistamiseks. Kuumpoleerimisprotsessis ujub klaas 

horisontaalselt sulatatud ainete keskkonnas, mille tulemusena saadakse lõputu klaasiriba, 

mis lõigatakse protsessi hilisemas järgus tükkideks. 

B) MUUD MASINAD KLAASI KUUMTÖÖTLEMISEKS 


1) Pudelite jne valmistamise masinad. Siia kuuluvad nii lihtsad mehaanilised seadmed 

vormimiseks ja puhumiseks (mis töötavad kas imemise või suruõhuga ja kasutavad 

omaette vorme) kui ka täisautomaadid (kahe pöörleva aluskettaga, millest ühel on vormid 

jämevaluks, teisel viimistlusvormid). 

2) Spetsiaalsed masinad ja pressid mitmesuguste klaastoodete (näiteks ehituskivide, 

katusekivide, isolaatorite, optilisest klaasist toorikute või õõnsate klaasesemete) vormimiseks, 

väljaarvatud üldotstarbelised pressid (rubriik 8479). 

3) Masinad klaastorude tõmbamiseks, vormimiseks või puhumiseks ja spetsiaalmasinad 

sulatatud kvartsist torude tõmbamiseks. 

4) Masinad klaaspärlite valmistamiseks, eriti sellised, milles klaastorust lõigatud juppide 

otsad ümardatakse pöörlevates kuumutatud trumlites. 

5) Masinad klaaskiu või -niidi valmistamiseks. Neid on kolme põhilist liiki: 

i) Masinad kudumiseks pideva klaasniidi valmistamiseks. Nendes on väike 

elektriahi, kuhu laaditakse klaaskuulikesed ja mille põhjas on sadakonna väga väikese 

avaga tõmbeplaat; avadest väljuvad niidid õlitatakse ja ühendatakse spetsiaalseadmes 

niidiks. Niit keritakse pöörlevale trumlile, millega ühtlasi tagatakse kiudude pide 

väljatõmbamine. 

ii) Masinad lühikeste kiudude valmistamiseks. Neis on, nagu eespoolkirjeldatud 

masinateski, elektriahi ja tõmbeplaat, kuid lisaks on neil suruõhudüüsid, mis tekitavadf 

mitmest suunast kokkujooksvad õhujoad. Need õhujoad nii venitavad niite 

surveplaadist välja kui ka rebivad need juppideks. Kiud langevad läbi õliudu 

perforeeritud pöörlevale trumlile, milles tekitatud hõrenduse mõjul nad tõmmatakse 

trumli pinnale. Trumli pinnale tekkiv heie keritakse bobiinile. 

iii) Spetsiaalmasinad klaasvati tootmiseks. Sulaklaas valatakse kuumale kiiresti 

pöörlevale kettale; klaas kleepub kette pinnakonarustele ja venib tsentrifugaaljõudude 

mõjul kiududeks. 

151

152 

6) Masinad elektri- või elektronlampide ja muude elektronseadiste kolbide ja muude 

klaasosade (näiteks aluste, hõõgniidi tugielementide, varraste jne) valmistamiseks. 

7) Masinad optiliste kiudude ja nendest pooltoodete valmistamiseks 

OSAD 


klassifitseeritakse käesoleva rubriigi masinate ja seadmete osad siin rubriigis. 

* 

* * 


a) Käsitsipuhumisel kasutatavad klaasipuhumistorud (rubriik 8205). 

b) Teatavad masinad karastatud klaasi valmistamiseks, milles tavalise klaasi lehed paigutatakse 

kuumade plaatide vahele ja seejärel äkitselt jahutatakse (rubriik 8419). 

c) Klaasisulatusvannid klaasi valmistamiseks kas mehaaniliselt või käsitsi (rubriik 8480). 

8476 MÜÜGIAUTOMAADID (NÄITEKS POSTMARKIDE, SIGARETTIDE, 

TOIDU VÕI JOOGI MÜÜGIKS), K.A RAHAVAHETUSAUTOMAADID : 

- jookide müügiautomaadid: 

8476 21 - - soojendus- või jahutusseadmetega 

8476 29 - - muud 


8476 81 - - soojendus- või jahutusseadmetega 

8476 89 - - muud 

8476 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad mitut laadi masinad, mis ühe või mitme mündi, žetooni või 

magnetkaardi panemisel pilusse teostavad mingi müügioperatsiooni (muud kui nomenklatuuri 

mõnes muus rubriigis täpsemini kirjeldatud või siit grupist grupi või jaotise märkustega välistatud 

masinad). Mõiste „müük” tähendab käesolevas rubriigis ostja ja seadme vahelist rahavahetust 

toote omandamiseks. Sellesse rubriiki ei kuulu masinad, mis väljastavad toodet, aga millel 

puudub makse vastuvõtuseade. 

Välja arvatakse kuuma või külma joogi automaadid ilma kassaseadmeta (rubriik 8419). 

Rubriik haarab mitte üksnes selliseid masinaid, milles kauba väljastamine toimub 

automaatselt, vaid ka selliseid, kus mündi pilusse laskmisel avaneb (näiteks vastavale nupule 

vajutamise järel) soovitav lahter mitmete hulgast. 

Lihtsalt mündi sisselaskmisel avaneva lukuga kapid või konteinerid, nagu näiteks jaamades 

kasutatavad käsipakkide hoidlad või teatribinoklite laenutuskapid, välistatakse siit rubriigist, need 

kuuluvad XV jaotisesse või gruppi 94. 

Kuumutus- või jahutusseadmetega või müüdavat kaupa valmistavate seadmetega masinad 

(näiteks puuvljamahla pressid, kohvi ja piimasegistid, jäätiseautomaadid) kuuluvad siia rubriiki 

eeldusel, et masina põhifunktsiooniks on kauba müümine. 

Siia rubriiki kuuluvad postmarkide, raudteepiletite, šokolaadi, maiustuste, jäätise, sigarettide, 

sigarite, jookide (nagu õlu, vein, liköörid, kohvi või mahlad), tualetttoodete (k.a lõhnaõli 

pihustamine), sokkide, fotofilmide, ajalehtede jne müümise masinad, samuti ka masinad, mis 

stantsivad metallribast nimeplaate. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki rahavahetusautomaadid. 

OSAD 


kuuluvad siia rubriiki ka kaupluste välisseintesse sisseehitatavat tüüpi müügiautomaadid ja 

selle rubriigi masinate osad.

* * 

Alljärgnevad müntidega käitatavad masinad ei kuulu siia rubriiki: 

a) Mündiga käitatavad lukud (näiteks kappidele või avalikele käimlatele) (rubriik 8301). 

b) tanklates või garaažides kasutatavat tüüpi kütuse- või määrdepumbad (rubriik 8413). 

c) Kaalumisseadmed (rubriik 8423). 

d) Kirjutusmasinad (rubriik 8469). 

e) Jalatsipuhastusmasinad (rubriik 8479). 

f) Elektripardlid (rubriik 8510). 

g) Taksofonid (rubriik 8517). 

h) Televiisorid (rubriik 8528). 

ij) Teleskoobid, kaamerad, kinoprojektorid (grupp 90). 

k) Gaasi- või elektrimõõtjad (rubriik 9028). 

l) Õnnemängu-automaadid (rubriik 9504) ja muud masinad grupist 95. 

o 

o o 



Väljendiga „jookide müügiautomaadid” tähistatakse kõiki automaatseid masinaid jookide (kohvi, 

tee, mahlade, alkohoolsete jookide jne) müümiseks, mis kas väljastavad neid tarbimiseks valmil kujul 

tassi või mis tahes muusse anumasse (näiteks purki, pudelisse või papptopsi), või väljastavad eraldi 

nii lahustuva pulbri kui ka kuuma või külma vee. 

8477 KÄESOLEVAS GRUPIS MUJAL NIMETAMATA SEADMED KUMMI VÕI 

PLASTI TÖÖTLEMISEKS, KUMMI- JA PLASTTOODETE 


8477 10 - jugavalumasinad 

8477 20 - ekstruuderid 

8477 30 - õhkvalumasinad 

8477 40 - vaakuumvormimisseadmed ning muud termovormimisseadmed 

- muud valu- ja vormimisseadmed: 

8477 51 - - seadmed kummirehvide valamiseks või taastamiseks, seadmed sisekummide 

valamiseks või muuks vormimiseks 

8477 59 - - muud 


8477 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad nomenklatuuri teistes rubriikides nimetamata ja kirjeldamata masinad ja 

seadmed kummi või plastide töötlemiseks või neist materjalidest toodete valmistamiseks. 


1) Masinad kummirehvide või muuude kummist või plastidest toodete vormimiseks, välja 

arvatud vormid ise (rubriigid 6815, 6903 ja eriti 8480). 

2) Sisekummi ventiiliava lõikamise masinad. 

3) Spetsiaalsed masinad ja rakised kumminiitide väljalõikamiseks. 

4) Kummi või plastide vormimispressid. 

5) Spetsiaalsed pressid termoplastiliste pulbrite pressimiseks. 

6) Grammofoniplaatide valmistamise pressid. 

7) Seadmed vulkaniseeritud fiibri valmistamiseks. 

8) Ekstruuderid 

OSAD 



Sellesse rubriiki ei kuulu siiski kapseldusseadmed pooljuhtide koosteks (rubriik 84.86) 

153

8478 KÄESOLEVAS GRUPIS MUJAL NIMETAMATA SEADMED 

TUBAKATAIMEDE EELTÖÖTLUSEKS NING TUBAKATOODETE 


8478 10 - seadmed 

8478 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad käesolevas grupis mujal nimetamata ja kirjeldamata masinad ja 

seadmed tubaka töötlemiseks või tubakatoodete valmistamiseks. 

Tubakas puhastatakse peksuseparaatoritega. Pöörlevate peksuvasarate ja erineva 

jämedusega metallvõrede vahel tubakalehed purustatakse, lehe õhemad osad eraldatakse 

raskematest vartest ja rootsudest seadmest läbipuhutava õhuvooluga. 


1) Tubakalehtede peksuseparaatorid ja tubakalõikamise masinad. 

2) Sigarite või sigarettide valmistamise masinad, kas pakkeseadistega või ilma. 

154 

OSAD 



8479 KÄESOLEVAS GRUPIS MUJAL NIMETAMATA ERIOTSTARBELISED 

SEADMED NING MEHHANISMID: 

8479 10 - kommunaal- ja ehitustöödeks 

8479 20 - taimsete või loomsete rasvade ja õlide ekstraheerimiseks ning töötlemiseks 

8479 30 - pressid puitlaast- ja puitkiudplaatide või muust kiudmaterjalist plaatide 

valmistamiseks, muud seadmed puidu või korgi töötlemiseks 

8479 40 - seadmed köie, trossi, nööri või kaabli valmistamiseks 

8479 50 - tööstusrobotid, mujal nimetamata 

8479 60 - aurustusega õhujahutid 

- muud seadmed ning mehhanismid: 

8479 81 - - metallide töötlemiseks, k.a elektritraati poolidele kerivad mehhanismid 

8479 82 - - seadmed segamiseks, sõtkumiseks, purustamiseks, peenestamiseks, 

sõelumiseks, difusioonlõõmutuseks ja emulgeerimiseks 

8479 89 - - muud 

8479 90 - osad 

Selle rubriigi sisu on piiratud individuaalseid funktsioone täitvate masinate ja seadmetega, 

mis: 

a) ei ole siit grupist välistatud mingi selle grupi või jaotise märkusega 

ja b) ei ole nomenklatuuri mingi teise grupi rubriigis täpsemalt käsitletud 

ja c) ei ole k.o. grupi üheski teises rubriigis klassifitseeritav, kuivõrd: 

i) ükski rubriik ei kata seda viitega tema funktsioonidele, konstruktsioonile või tüübile 

ja ii) ükski rubriik ei kata seda viitega seda kasutavale tööstusharule 

või iii) see võiks samahästi kuuluda kahte (või enamasse) sellistest rubriikidest 

(üldotstarbelised masinad). 

Selle rubriigi seadmed erinevad masinate ja seadmete osadest jne, mida klassifitseeritakse 

vastavalt osade klassifitseerimise üldistele reeglitele, selle poolest, et neil on individualsed 

funktsioonid. 

Selles seoses loetakse, et „individuaalseid funktsioone” omavad: 

A) Mehaanilised seadmed, oma mootori või muu jõuallikaga või ilma, mis saavad oma 

funktsioone täita eraldi ja sõltumata teistest masinatest või seadmetest. 

Näide: Õhu niisutamine või kuivatamine on individuaalsed funktsioonid, kuivõrd need 

teostatakse muust masinast või seadmest sõltumatult. 

Eraldi esitatud õhukuivatusseade, isegi kui ta on ettenähtud monteerimiseks 

osoonigeneraatorile, tuleb seetõttu individuaalset funktsiooni omavana klassifitseerida 

siia rubriiki.

B) Mehaanilised seadised, mis ei ole võimelised oma funktsiooni täitma ilma, et nad oleksid 

monteeritud mõnele teisele masinale või seadmele, eeldusel, et selle seadise funktsioon: 

i) erineb sellest, mida täidab masin või seade, millega ühendamiseks ta on ettenähtud 

ja ii) ei oma terviklikku ja eraldamatut osa põhimasina või -seadme operatsioonis. 

Näide: Kettlõikur on seadis, mis monteeritakse tööstuslikule õmblusmasinale ja mis 

automaatselt lõikab niidi läbi nii, et masin võib töötada katkestamatult. See seadis 

täidab individuaalset funktsiooni, kuivõrd ta mingil määral ei osale masina 

õmblusfunktsioonis; kuivõrd ei ole ka spetsiifilisemat rubriiki, tuleb kettlõikur 

klassifitseerida siia rubriiki. 

Teiselt poolt, sisepõlemismootori karburaatori funktsioon erineb mootori enda funktsioonist, 

kuid see pole „individuaalne funktsioon” ülalkirjeldatud mõttes, kuivõrd karburaatori töö pole 

eraldatav mootori tööst. Seetõttu klassifitseeritakse eraldi esitatud karburaatorid motoriosadena 


Analoogselt moodustavad mehaanilised või hüdraulilised amortisaatorid masina või 

seadme, millele nad on ettenähtud, lahutamatu osa. Järelikult tuleb eraldi esitatud vastavalt 

klassifikatsioonile lugeda nende masinate või seadmete osadeks, millele monteerimiseks nad 

on ettenähtud (autode ja lennukite amortisaatorid kuuluvad XVII jaotisesse). 

Arvukate siia rubriiki kuuluvate mitmesuguste masinate hulgas on, inter alia: 

I) ÜLDKASUTATAVAD MASINAD JA SEADMED 

Siia kuuluvad, näiteks: 

1) Mehaaniliste seadistega varustatud paagid ja muud mahutid (näiteks elektrolüüsivannid või 

-tõrred), mis ei ole identifitseeritavad ettenähtutena mingi kindla tootmisharu jaoks ega 

kuumutamiseks, küpsetamiseks jne ettenähtud seadmetena rubriigist 8419. Üksnes 

kraanide, taseme või survenäidikutega jne varustatud paagid või muud mahutid 

klassifitseeritakse vastavalt materjalile, millest nad on valmistatud. 

2) Pressid, purustid, veskid, segustid jne, mis pole määratud kindlate toodete või tootmisharude 

jaoks. 

3) Mehaanilised jaotusseadmed (näiteks mehaanilised punker-toiteseadmed) ja mehaanilised 

seadised detailide töötlemisele etteandmiseks kindlas asendis, mis ei ole spetsialiseeritud 

kindlale tootmisele. 

4) Seadmed õõside või toruneetide paigaldamiseks, mis on kasutatavad mis tahes 

materjalidega nagu tekstiil, papp, plast või nahk; masinad, mis on võrdsel määral 

kasutatavad tekstiilist, kummist või muust materjalist, mitmesugustel masinatel kasutatavate, 

ülekanderihmade otste ühendamiseks klambrite abil. 

5) Vibratsioonmootorid, mis koosnevad elektrimootorist selle võlli otstele kinnitatud 

ekstsentriliste ketastega. Mootori töötamisel tekkivad radiaalsed võnked kanduvad üle 

mootorit kandvale seadmele või selle osale (rennid, punkrid, lehtrid, konveierid, 

tihendusseadised jne). 

6) Elektromagneetilised vibraatorid ühendamiseks konveieritega, sõeltega, tihendusseadistega 

jne. Need koosnevad alusplaadist elektromagneti ja kahe metallvardaga, mis on toeks kahe 

vedrude komplekti abil magnetist sobival kaugusel hoitavast massiivsest raskusest, mida 

vaheldumisi tõmbab enda poole elektromagnet ja temast eemale vedrud. 

7) Mitmese kasutusega tööstusrobotid. Tööstusrobotid on masinad, mis on programmeeritavad 

korduvalt sooritama rida liigutusi. Kasutades sensoreid, on tööstusrobotid võimelised vastu 

võtma informatsiooni oma tööpiirkonnast, analüüsima seda ja kohandama oma tegevust seal 

toimunud muudatustele vastavalt. 

Tööstusrobotid võivad olla horisontaalselt või vertikaalselt alusele monteeritud inimkäe 

taolised liigendstruktuurid liikuva instrumendihoidikuga selle otsas (nn vertikaalsed robotid). 

Samuti võivad nad olla sirged, sageli vertikaaalteljel liikuvad struktuurid, mille otsas asub 

tavaliselt horisontaalteljel liikuv instumendihoidik (horisontaalsed robotid). Sellised robotid 

võivad samahästi paikneda talal (talarobotid). 

Struktuuri eri osasid käitavad kas elektrimootorid, hüdro- või pneumoajamid. 

Tööstusrobotitel on palju rakendusi: keevitamine, värvimine, ümberpaigutamine, 

laadimistööd, lõikamine, montaažitööd, metalli puhastamine jne. Nad asendavad inimest 

töötamisel ohtlikus (toksiliste ainete, tolmu jne) keskkonnas või rasketel töödel (suurte 

raskuste liigutamine, puurtööd). Selliste erinevate rakenduste jaoks varustatakse robotid 

155

156 

instrumendihoidikute ja tööinstrumentidega (näiteks pintseti, haaratsi, keevituspeaga) 

vastavalt sooritatavatele töödele. 

Siia rubriiki kuuluvad ainult need tööstusrobotid, mis lihtsalt, erinevate tööinstrumentide 

vahetamisega on võimeliset täitma erinevaid funktsioone. Ometigi välistatakse siit rubriigist 

kindla funktsiooni täitmiseks spetsiaalselt projekteeritud tööstusrobotid; need 

klassifitseeritakse nende funktsioonide alusel määratud rubriikides (näiteks rubriigis 8424, 

8428, 8486 või 8515). 

II) MASINAD JA SEADMED KINDLATELE TOOTMISHARUDELE 


A) Kommunaalmajanduse, ehituse jne masinad, näiteks: 

1) Masinad krohvi- või betoonisegu laialilaotamiseks (välja arvatud segistid krohvi- või 

betoonisegu valmistamiseks - rubriik 8474 või 8705). 

2) Teeehitusmasinad, mis vibraatoritega tihendavad betooni ja kujundavad selle pinna 

kumerust, vahel ka seda laialilaotades. 

Ometigi ei kuulu siia teehöövlid rubriigist 8429. 

3) Masinad kruusa laotamiseks teedele või analoogsetele pindadele, iseliikuvad või mitte, ja 

iseliikuvad biruminoossete teekattematerjalide laotamise ja kinnitampimise masinad. 

Mootorveokite šassiile monteeritud kruusalaoturid välistatakse (rubriik 8705). 

4) Masinad ja mehaanilised seadised värskete betoonist, asfaldist või analoogsetest pehmetest 

materjalidest pindade silumiseks, rihveldamiseks, mustri sissepressimiseks jne. 

Bituumeni jms kuumutamise seadmed jäävad välja (rubriik 8419). 

5) Väikesed, jalakäija poolt juhitavad motoriseeritud masinad teede hooldamiseks (näiteks 

tänavate pühkimiseks või neile märgistusjoonte värvimiseks). 

Mehaanilised pöörlevad harjad, mis on koos prügikogumispunkriga monteeritavad 

rubriigi 8701 traktorilt käitatavale ratastega šassiile, klassifitseeritakse vahetatavate 

seadmetena samuti siia rubriiki, isegi kui nad esitatakse koos traktoriga. 

6) Soola- ja liivalaoturid lumekoristuseks, projekteeritud veoauto külge kinnitamiseks, 

koosnevad liiva- ja soolamahutist, varustatud tükkepurustava segistiga, soolakamakaid 

purustava/peenestava mehanismiga ning hüdraulilisest süsteemist koos laotuskettaga. 

Masina eri funktsioone juhitakse veoauto kabiinist kaugjuhtimispuldi abil. 

B) Õlitööstuse, seebitööstuse või toidurasvade tööstuse seadmed, näiteks: 

1) Spetsiaalsed purustid, peenestid, veskid või pressid õliseemnetele või õlirikastele 

puuviljadele. 

2) Spetsiaalselt õlide puhastamiseks ettenähtud, mehaaniliste seadistega varustatud paagid. 

3) Toorrasva (peki) pesemise seadmed. 

4) Seadmed toorrasva (peki) valtsimiseks, et purustada rakud enne rasva väljasulatamist. 

5) Seadmed ja segistid margariini koostisosade kokkusegamiseks. 

7) Seebi vormimise või lõikamise masinad. 

C) Masinad puidu või analoogsete materjalide töötlemiseks, näiteks: 

1) Koorimistrumlid, kus nottidelt eemaldatakse koor nende üksteise vastu hõõrdumise 

tulemusel. 

2) Spetsiaalsed pressid puitkiudude, puitlaastude, saepuru või korgipuru aglomeerimiseks. 

3) Pressid puidu tihendamiseks. 

4)Seadmed puidu immutamiseks surve all. 

D) Köite või trosside valmistamise masinad (köiekeeramismasinad, köiepunumismasinad 

jne), mis töötlevad kas tekstiilkiude, metalltraati või mõlemaid, kaasa arvatud masinad 

painduvate elektrijuhtmete kokkukeerutamiseks, peale tekstiilkiudude töötlemisel kasutatavatele 

ketrusmasinatele analoogsete masinate (rubriik 8445). 


a) Masinad tekstiilmaterjalist lõnga, nööri jne kerimiseks (rubriik 8445). 

b) Masinad tekstiilmaterjalist lõnga, nööri jne viimistlemiseks (satineerimiseks, poleerimiseks jne) 

(rubriik 8451).

E) Masinad metallide töötlemiseks, kaasa arvatud elektrijuhtmetest poolide kerimise 

masinad, näiteks: 

1) Tiigelpressid rööbaste, masinaosade jne termiitkeevituseks. 

2) Seadmed metallide puhastamiseks või söövitamiseks (happega, triklooretüleeniga jne), 

kaasa arvatud lehtvaltspinkide söövitusagregaadid, kuid välja arvatud auru- või 

liivajoaga puhastamise seadmed rubriigist 8424. 

3) Pöörlevad trumlid vormiliiva või tagi eemaldamiseks või metalltoodete (näiteks mutrite, 

poltide, kuullaagrite) poleerimiseks. 

4) Masinad tinaga katmiseks sulatinasse kastmise teel. 

5) Malmipurustajad ja spetsiaalsed stantsid vanamalmi purustamiseks. 

6) Spetsiaalsed masinad elektrikaablite mähkimiseks või katmiseks tekstiilkiu, 

impregneeritud paberiribade, asbestlindi või muude isoleerivate või kaitsvate materjalide 

kihtidega; kuid välja jäävad rubriigis 8447 kirjeldatud masinad. 

7) Elektrijuhtmetest poolide (näiteks trafode, mootorite või elektromagnetite jaoks) kerimise 

seadmed. 

F) Masinad korvide või vitspunutiste valmistamiseks ja muud masinad pajuvitsade, roo, 

rotangi, õlgede, laastude, plastribade jne punumiseks või põimimiseks, näiteks: 

1) Masinad korvide, punutud kastide jne valmistamiseks. 

2) Masinad pudelitele, purkidele jne korvide ümberpunumiseks. 

3) Masinad pudelitele õlgedest kaitsekestade valmistamiseks. 

4) Masinad kübarate või kübaratööstuse tarbeks lintide või ribade punumiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu masinad puidu lõhestamiseks, pajuvitste koorest puhastamiseks, rotangpalmi lehtede 

kokkukeerutamiseks jne (rubriik 8465). 

G) Masinad pintslite või harjade valmistamiseks, näiteks: 

1) Masinad karvade, harjaste, kiudude jne ettevalmistamiseks (k.a tasandamiseks või 

koolutamiseks). 

2) Masinad karvade, harjaste, kiudude jne paigaldamiseks pesadesse, hoidjatesse või varte 

külge. 


a) Seadmed harjaste või kiudude steriliseerimiseks (rubriik 8419). 

b) Masinad harjakehade või -varte valmistamiseks pidust, korgist, luust, kõvakummist või muust 

taolisest kõvast materjalist (rubriik 8465). 

III) MITMESUGUSED MASINAD JA SEADMED 


1) Õhu niisutamise või kuivatamise seadmed, erinevad rubriikide 8415 , 8424 või 8509 

seadmetest. 

2) Mootorite starterid (mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised jne) peale elektriliste 


3) Hüdroakumulaatorid vedelikuvaru hoidmiseks surve all, et tagada ühtlast vedeliku voolu või 

püsivat survet hüdrauliliste seadmete tarbeks. Tavaliselt kujutavad need akumulaatorid 

endast vertikaalset täispumbatavat silindrit, mis on pealt suletud kindla surve jaoks 

arvestatud raske kolviga. 

4) Automaatsed pumbatüüpi õlitusseadmed masinatele. 

5) Tikukastmismasinad. 

6) Seadmed vaatide tihendamiseks või pindamiseks, erinevad rubriigi 8424 

pihustusseadmetest. 

7) Masinad keevituselektroodide katmiseks. 

8) Masinad želatiini eemaldamiseks trükirullidelt või želatiinkatte taastamiseks. 

157

9) Masinad valgustundliku emulsiooni kandmiseks alusmaterjalile, erinevad rubriigi 8486 

masinatest. 

10) Seadmed jääklaasi valmistamiseks happega söövitamise teel. 

11) Masinad poltide sisse- või väljakeeramiseks või metallsüdamike tõmmitsad, muud kui grupi 

82 käsiinstrumendid ja väikesed pneumaatilised, hüdraulilised või sisseehitatud elektrilise- 

või mitteelektrilise ajamiga käsiinstrumendid rubriigist 8467 ). 

12) Masinad torujuhtmete või muude jäikade torustike hooldamiseks (näiteks väikesed 

iseliikuvad masinad torujuhtmete puhastamiseks või nende katmiseks bituumeni või muu 

kaitsekihiga; vooluga edasikantavad masinad torujuhtmete seestpoolt puhastamiseks). 

13) Seadmed kraasilindi monteerimiseks kraasimismasinate silindritele. 

14) Masinad jalatsitele punutud taldade valmistamiseks. 

15) Seadmed vooditarvetes kasutamiseks ettenähtud sulgede pesemiseks, puhastamiseks ja 

neist tolmu eemaldamiseks. 

16) Masinad suletekkide või -madratsite täitmiseks. 

17) Seadmed abrasiivide kandmiseks mis tahes alusmaterjalile (riidele, paberile jne). 

18) Masinad painduvate köite, trosside, kaablite või torude (näiteks tekstiilkiududest köite, 

traadist trosside, elektrikaablite, tinatorude) kerimiseks. 

19) Mehaanilised veetaimede niidukid. Need koosnevad allpool veepinda asuvast 

horisontaalsest vikatist, mis pöörleb paadi külge kinnitamiseks ettenähtud raamile toetuva 

vertikaalse võlli ümber. Need võivad olla kas mehaanilise või käsiajamiga. 

20) Tuukrikellad ja metallist tuukriülikonnad, varustatud mehaaniliste seadistega. 

21) Güroskoopilised stabilisaatorid laevadele või analoogseks kasutuseks; kuid välja arvatud 

güroskoopseadised grupi 90 instrumentidele (güroskoopidele jne) või torpeedodele (rubriik 

9306). 

22) Rooli- või tüürimisseadmed laevadele, välja arvatud roolid ise (tavaliselt rubriik 7325 või 

7326) ja automaatpiloodid (gürotüürid) rubriigist 9014. 

23) Elektrilised, hüdraulilised, pneumaatilised jne tuuleklaasi puhastamise mehanismid 

lennukitele, laevadele ja kõigile transpordivahenditele peale mootorrataste või autode 

(rubriik 8512). Samuti kuuluvad siia rubriiki ülalnimetatud mehhanismidele ettenähtutena 

identifitseeritavad kaabitsahoidikud ja kokkumonteeritud kaabitsad („harjad”); analoogsed 

mootorsõidukitele ettenähtud hoidikud välistatakse (rubriik 8512). 

24) Ultraheliseadmed metalldetailide ja mitmesuguste muude toodete puhastamiseks; komplekti 

kuuluvad (kas ühises kestas või eraldi seadmetena) kõrgsagedusgeneraator, üks või mitu 

muundurit ja vann puhastatavate esemete jaoks, esitatud komplektis või ilma vannita. Samuti 

kuuluvad siia rubriiki selliste seadmete ultrahelimuundurid. Teatavat liiki ultraheliseadmed ja 

ultrahelimuundurid, mida kasutatakse üksnes või peamiselt pooljuhtplaatide või lamekuvarite 

puhastamiseks ei kuulu siia (rubriik 84.86). 

25) Põletid veealuseks keevitamiseks, tavaliselt varustatud süüteseadisega ja täiendava 

seadisega suruõhu või hapniku andmiseks düüse ümbritsevast avast põlemiseks vajaliku 

õhuruumi tekitamiseks. 

26) Seadmed kivimite või betooni lõikamiseks kasutades raua või terase hapnikus põletamisel 

tekkivat kõrget temperatuuri. Kasutatavad seadmed on enamasti küllaltki lihtsad, koosnedes 

kuumuskindlast ventiiliga käepidemest, mis on varustatid liitmikega ühendamiseks 

hapnikuallikaga ja seadisega raud- või terastoru etteandmiseks. Töötamisel lastakse hapnik 

läbi toru, mille eelnevalt punase hõõgumiseni kuumutatud ots süttib ja põleb kivi või betooni 

sulatamiseks küllaldasel temperatuuril. 

27) Jalatsipuhastusautomaadid. 

28) Seadmed paberist tasside või muude nõude jne vahatamiseks sissekastmisega. 

29) Tööstuslikud põrandapühkimismasinad. 

30) Aurustavad õhujahutid. 

31) Jugalõike- ja vesi-abrasiivlõikemasinad. Need masinad on mõeldud materjalide lõikamiseks 

protsessis, mis kasutab veejuga või veejuga koos väga peente abrasiivmaterjalidega, 

tavaliselt 2–3 kordsel helikiirusel. Need masinad töötavad 3000–4000 baarise survega ja 

suudavad teha eri materjalidesse mitmet liiki lõikeid. Jugalõikemasinaid kasutatakse 

tavaliselt pehmemate materjalide puhul (vahtmaterjal, pehme kummi, tihendusmaterjal, kiled 

jmt). Vesi-abrasiivlõikemasinaid kasutatakse tavaliselt kõvemate materjalide puhul 

(tööriistateras, kõvakummi, komposiitmaterjalid, kivi, klaas, alumiinium, roostevaba teras 

jmt). 

158

Seadmed vaipade puhastamiseks kohapeal muu kui kuivpuhastusega, kasutamiseks ruumides (mujal 

kui kodumajapidamises) nagu hotellides, motellides, haiglates, kontorites, restoranides või koolides, 


Samuti ei kuulu sellesse rubriiki pooljuhtide kooste kapseldusseadmed (rubriik 84.86). 

OSAD 


klassifitseeritakse käesoleva rubriigi masinate ja seadmete osad siin rubriigis, kaasa arvatud 

vormid, mida pole käsitletud mingis muus rubriigis (eriti rubriigis 8480). 

8480 METALLIVALUS KASUTATAVAD VORMIKASTID; VORMIALUSED; 

MUDELID; VALUVORMID METALLIDE (V.A VALUPLOKKIDE 

VORMID), METALLIKARBIIDIDE, KLAASI, MINERAAL- 

MATERJALIDE, KUMMI JA PLASTI VALAMISEKS: 

8480 10 - metallivalu vormkastid 

8480 20 - valuvormi alused 

8480 30 - valumudelid 

- valuvormid metallide ning metallikarbiidide valuks: 

8480 41 - - survevaluks 

8480 49 - - muud 

8480 50 - klaasivormid 

8480 60 - mineraalainete valuvormid 

- kummi ja plasti valuvormid: 

8480 71 - - survevaluks 

8480 79 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad metallivalus kasutatavad vormikastid, vormialused ja valumudelid, 

teatavate edasises nimetatud eranditega kuuluvad siia ka kõik sellised vormid (liigenditega või 

ilma, käsitsi valamiseks, pressidele või valumasinatele), mida kasutatakse alljärgnevatest 

materjalidest toodete valamisel: 

I) Metallid ja metallkarbiidid.II) Klaas (kaasa arvatud sulakvarts ja sularäni) või sellised 

mineraalained nagu keraamikasegud, tsement, kips või betoon. 

III) Kummi ja plast. 

Üldiselt on vormi ülesandeks hoida materjali ettenähtud kujul kuni kõvastumiseni; mõned 

vormid ühtlasi avaldavad materjalile teatavat survet. Kuid rubriigist välistatakse pressvormid 

rubriigist 8207, kuivõrd nendega vormitakse materjal üksnes võimsa löögi või tugeva surve 

mõjul (näiteks vormid metalllehest toodete stantsimiseks). 

A) METALLIVALU VORMIKASTID 

Need on tavaliselt malm- või terasvalust, enamasti täisnurksed või ümarad raamid, ettenähtud 

mudeli ümber pressitud vormimullast valuvormide hoidmiseks. 

B) VORMIALUSED 

Need on vormikastide alla põhjaks paigutatavad plaadid. 

C) VALUMUDELID 

Siia kuuluvad valumudelid, südamikvardad ja -kastid, mudelplaadid jne, mida kasutatakse 

vormimullast valuvormide valmistamisel (tavaliselt puidust). 

159

160 

D) VORMID METALLIDELE VÕI METALLKARBIIDIDELE (PEALE VALUPLOKIVORMIDE) 


1) Kokillvormid (matriitsvalu). Need on kahest või enamast osast koosnevad metallkestad, 

mille sisemine ruum on nõutava toote kujuline. 

2) Survevaluvormid, millesse sulametall valatakse surve all. Tavaliselt koosnevad need kahest 

üksteist täiendavast poolmest, millede süvendid peegeldavad vajaliku toote eri külgi, 

mõningatel juhtudel avaldavad need poolmed ise sulametallile teatavat survet. 

3) Vormid metallipulbrite paagutamiseks. Need vormid on kuumutatavad. Vahel kasutatakse 

neid ka metallkarbiidide või keraamikapulbrite paagutamiseks. 

4) Silindrilised vormid tsentrifugaalvalumasinatele (näiteks malmtorude, kahuritorude 

valamiseks). 

E) KLAASIVALU VORMID 


1) Vormid klaasist sillutuskivide, telliste või plaatide valamiseks ja katusekivide 

survevalu vormid. 

2) Pudelivormid masin- või käsitsivalu tarbeks, kaasa arvatud pedaaliga käitatavad vormid 

(näiteks tooriku-, viimistlus- või rõngasvormid). 

3) Vormid õõnsate klaastoodete, klaasisolaatorite jne valamiseks. 

4) Vormid klaasitripingil töödeldavate toorikute valamiseks. 

5) Terasest või valumalmist vormid läätsede, prilliklaaside jne valamiseks. 

F) MINERAALAINETE VALAMISE VORMID 


1) Keraamikataigna valamise vormid (näiteks tellisevormid, torude ja muude 

keraamikatoodete vormid, k.a kunsthammaste vormid). 

2) Vormid betoon-, tsement- või asbotsementtoodete (torude, tõrte, sillutuskivide, plaatide, 

korstnalõõride, trepikäsipuude, arhitektuursete ornamentide, seina-, lae-või katusetalade jne) 

valamiseks. Samuti kuuluvad siia vormid monteeritavate ehitusdetailide või eelpingestatud 

betooni (aknaraamid, sildetalade osad, raudteeliiprid jne)valmistamiseks. 

3) Abrasiivmaterjalidest käiakivide aglomeerimise vormid. 

4) Kips-, krohv- või stukktoodete (näiteks mänguasjade, statuettide või laekaunistuste) 

vormid. 

G) KUMMI VÕI PLASTIVORMID 


1) „Täispuhutavad” vormid kummirehvide vulkaniseerimiseks. Need koosnevad kahest 

kokkupandavast elektriliselt kuumutatavast kokillvormi poolmest, mille sisse käib rõngakujuline 

kas suruõhu või kuuma veega täidetav kott (õhu- või veekott), mis pressib rehvimaterjali 

kõvasti vastu vormi sisepinda. 

2) Vormid mitmesuguste kautšukist toodete vormimiseks või vulkaniseerimiseks. 

3) Plasttoodete vormid, elektriliselt või muul moel kuumutatavad või mittekuumutatavad; vormi 

täitmine võib toimuda valamise, sissepritsimise või -pressimise teel. 

Samuti kuuluvad siia esmase tablettimise vormid. Nendes toimub vormitavate pulbrite 

tablettideks tihendamise külm protsess. Iga selline tablett sisaldab soovitava toote lõplikuks 

vormimiseks paraja koguse materjali (sobival kujul ja mahus). 

* 

* * 


a) Vormid, mida kasutatakse toodete (näiteks kinnaste) valmistamiseks vedelasse kautšukisse, plasti jne 

sissekastmise teel (klassifitseeritakse vastavalt vormi materjalile). 

b) Grafiidist või muust süsinikust vormid (rubriik 6815). 

c) Mis tahes keraamilisest materjalist vormid (rubriik 6903 või 6909, vastavalt olemusele). 

d) Klaasist vormid (rubriik 7020).

e) Valuplokkide vormid (rubriik 8454). 

f) Vormid pooljuhtseadiste tootmiseks (rubriik 8486) 

g) Heliplaatide matriitsid ja etalonvormid (rubriik 8523). 

h) Arvestades eespoolmainitud välistusi, pressidel ja muudel seadmetel muude materjalide vormimiseks 

kasutatavad vormid, peale käesolevas rubriigis kirjeldatute (klassifitseeritakse nende masinate 

osadena, mille juures neid kasutatakse). 

8481 KRAANID, KLAPID, VENTIILID JMS ARMATUUR TORUSTIKE, 

KATELDE, RESERVUAARIDE, PAAKIDE JMS JAOKS, K.A 

REDUKTSIOONI- NING TERMOREGULEERVENTIILID: 

8481 10 - reduktsiooniventiilid rõhu reguleerimiseks 

8481 20 - õlihüdrauliliste ning pneumoülekannete ventiilid 

8481 30 - tagasilöögiklapid 

8481 40 - ohutusklapid ja -ventiilid 

8481 80 - muud kütte- või kuumutusseadmed 

8481 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad kraanid, siibrid, ventiilid ja analoogsed seadmed, mida kasutatakse 

torude, vaatide, paakide jne juures vedelate, viskoossete või gaasiliste ning teatavatel puhkudel 

ka tahkete ainete (näiteks liiva) voolu reguleerimiseks. Siia rubriiki kuuluvad sellised vedelike või 

gaaside surve või voolu reguleerimiseks ettenähtud seadmed. 

Need seadmed reguleerivad voolu mingi ava avamise või sulgemisega (näiteks klapi, kette, 

kuuli, siibri, nõela või diafragma abil). Nad võivad olla käitatavad käsitsi (võtmega, rattaga, 

surunupuga jne), mootori, solenoidi, kellamehhanismi jne abil või automaatselt sellise seadise 

nagu vedru, vastukaal, ujuk, termostaat või survekapsel toimel. 

Sellise mehhanismiga varustatud kraanid, ventiilid jne jäävad siia rubriiki 

klassifitseeritavateks. See käib näiteks termostaatilise elemendiga (bimetallplaat, kapsel, kolb 

jne) ventiili kohta. Samuti kuuluvad siia rubriiki ventiilid jne, mis on ühendatud termostaatilise 

elemendiga näiteks kapillaartoru abil. 

Ventiili, kraani jne kombinatsioonid termostaadi, manostaadi või mõne muu rubriigi 9026 või 

9032 mõõte-, kontroll- või automaatjuhtimisseadmega jäävad siia rubriiki, kui seade või aparaat 

on ettenähtud monteerimiseks otse kraanile, ventiilile jne, eeldusel, et kombineeritud seadmel 

säilub käesoleva rubriigi seadme iseloom. Kui need tingimused pole rahuldatud, 

klassifitseeritakse ühendadud seade rubriigis 9026 (näiteks vedeliktüüpi survemõõdik koos 

drenaažikraaniga) või rubriigis 9032. 

Kaugjuhtimissüsteemide puhul klassifitseeritakse siin rubriigis üksnes kraanid, ventiilid jne. 

Üldjuhul on kraanid, ventiilid jne valmistatud metallist või plastist, kuid siia rubriiki kuuluvad 

nad ka siis, kui on valmistatud muudest materjalidest (peale pehme vulkaniseeritud kummi, 

keraamika või klaasi). 

Kraanid, ventiilid jne jäävad siia rubriiki isegi siis, kui neil on täiendavaid lisandeid (näiteks 

kahekordsed seinad soojendamise või jahutamise eesmärgil; lühikesed torulõigud; lühikesed 

torulõigud sinna otsa kinnitatud dušisõelaga; väikesed joogifontaani kausikesed; 

lukustusseadised). 

Samuti jäävad kraanid , ventiilid jne klassifitseeritavateks siin rubriigis isegi siis, kui nad on 

spetsiaalselt ettenähtud kasutamiseks konkreetses masinas, seadmes, aparaadis, sõidukis või 

lennuaparaadis. Ometigi, teatavad terviklikku ventiili sisaldavad masinaosad, või masinaosad, 

mis reguleerivad mingi aine voolu masinas seejuures ise terviklikku ventiili moodustamata, 

klassifitseeritakse vastavate masinate või seadmete osadena, näiteks sisepõlemismootorite 

sisse-ja väljalaskeklapid (rubriik 8409); aurumasinate liugklapid (rubriik 8412); õhu või muude 

gaaside kompressorite imi- ja surveklapid (rubriik 8414);lüpsimasinate pulsaatorid (rubriik 

8434) ja mitteautomaatsed määrdeniplid (rubriik 8485). 

* 

* * 

Siia rubriiki kuuluvad, inter alia: 

1) Reduktsiooniklapid gaaside surve alandamiseks ja alandatud surve hoidmiseks ligikaudu 

püsival tasemel siibri või klapi abil, mille asendit juhib üldjuhul reguleeritava pingsusega 

161

vedru poolt toestatud survetundlik seadis (diafragma, sülfoon, kapsel vms). Need seadmed 

reguleerivad otseselt neid läbiva gaasi survet; nad monteeritakse, näiteks, surugaasi 

balloonidele, reservuaaridele või otseselt gaasitarbija toitetorusse. 

Samuti kuuluvad siia survealandusventiilid (nn surveregulaatorid, reduktorid vöi reduktorregulaatorid), 

mis samuti monteeritakse survepaakidele, kateldele või nende poolt 

teenindatavate seadmete juurde toitetorustikku, täitmaks sama funktsiooni suruõhu, auru, 

vee, süsivesinike või muude voolavate ainete jaoks. 

Ühendatult survemõõturiga kuuluvad reduktsiooniklapid kas siia rubriiki või rubriiki 9026 

sõltuvalt sellest, kas kombineeritud seadmel säilub klapi, ventiili jne iseloom või ei (vt 

käesolevate selgituste neljandat lõiku). 

2) Õlihüdrauliliste ning pneumoülekannete ventiilid.Neid ventiile, mis võivad olla mis tahes 

tüüpi (reduktsiooniventiilid, kontrollventiilid jne), kasutatakse spetsiaalselt hüdroülekandel 

hüdraulilistes või pneumaatilistes süsteemides, mille energiaallikaks on rõhu all olevad vedelikud 

(vedelik või gaas). 

3) Tagasivooluklapid (näiteks tagasilöögiklapid, kuulklapid). 

4) Kaitseklapid, tühjendusventiilid jne, sõltumata hoiatusvile olemasolust või puudumisest. 

Teatud juhtudel kasutatakse ohutusseadistena membraankaitsmeid (õhukesed plastist või 

metallist kettad); need monteeritakse spetsiaalsesse hoidikusse torustikul või survemahutil ning 

rebenevad surve tõusmisel üle kindla väärtuse. Need klassifitseeritakse vastavalt membraani 

materjalile (rubriigid 3926, 7115, 7326, 7419, 7508, 7616 jne). 

5) Mitmepositsioonilised kraanid (näiteks kolmikkraanid, „kuusk”-ventiilid). 

6) Tasememõõdikute juhtkraanid, tühjenduskraanid ja sulgurkraanid. 

7) Radiaatoritest õhu väljalaskmise kraanid. 

8) Sisekummide ventiilid. 

9) Ujukiga juhitavad klapid. 

10)Kondensaadikogujad, kuhu koguneb aurukondensaatoris tekkinud vesi ning mis 

automaatselt tühjeneb (näiteks ujuki toimel). Samuti kuuluvad siia rubriiki termostaatiliselt 

juhitavad kondensaadikogujad, milles kraani vüi klappi käitab koguja sisse monteeritud 

termostaatiline element (bimetallplaat või kapsel). 

11) Tuletõrje hüdrandid, tuletõrjekraanid , joatorud ja taolised kraanide või ventiilidega seotud 

seadised veejoa või udu moodustamiseks. 

Mehaanilised tuletõrjepihustid, mehaanilised aiakastmise pihustid jms välistatakse (rubriik 

8424). 

12) Segustuskraanid ja -ventiilid kahe või enama sisendi ja segustuskambriga. Samuti kuuluvad 

siia rubriiki termostaatiliselt juhitavad segustid, mis sisaldavad seadistatavat termostaatilist 

elementi, mis liigutab kraane või siibreid, reguleerides erineva temperatuuriga vedelike või 

gaaside pääsu segustuskambrisse. 

13) Korkidega väljalaskeavad (muud kui lihtsad, käsitsi suletava korgiga väljalaskeavad, mis 

klassifitseeritakse vastavalt materjalile). 

14) Ballastikraanid ja muud veealused kraanid, ventiilid jne laevadele. 

15) Painduvate või teleskoopsete torudega määrdeniplid aurulaevade laagrite jne õlitamiseks. 

16) Soodaveepudelite klapid. 

17) Kaaned surve all pihustamise balloonidele. Surve all vedela või gaasilise insektitsiidiga, 

desinfitseeriva ainega jne täidetud ballooni kaanes asub survenupuga liigutatav nõelklapp, 

mis avab või suleb pihustusava. 

18) Kraanid ja ventiilid vaatide, tünnide jne korgiavasse paigutamiseks. 

19) Pudelivillimismasinate kraanid, mis automaatselt sulguvad, kui pudel saab täis. 

20) Baarilettide õllekraanid, mis koosnevad põhiliselt ühest või mitmest käsitsijuhitavast kraanist, 

millesse õlu tuleb vaati pumbatava süsihappegaasi survel. 

162 

OSAD 



* 

* *


a) Kraanid, ventiilid, klapid ja analoogsed seadmed, mis on valmistatud pehmest vulkaniseeritud kummist 

(rubriik 4016), keraamikast (rubriik 6903 või 6909) või klaasist (rubriik 7017 või 7020). 

b) Heitvete haisulukud (U-kujulised torud) kraanikausside, tualettide, vannide juures ja loputuskastid, kas 

koos nende mehhanismiga või ilma, need klassifitseeritakse vastavalt materjalile (näiteks rubriigis 

3922, 6910 või 7324). 

c) Aurumasinate tsentrifugaalregulaatorid (rubriik 8412). 

d) Auruinjektorid või jugapumbad (rubriik 8413). 

e) Õhkpihustusseadmed (rubriik 8424). 

f) Pneumaatilised määrdepüstolid (rubriik 8467). 

g) Gaaskeevituspõletid (rubriik 8468). 

h) Doseerimisseadmetega kraanid jäätise, alkohoolsete jookide, piima jne väljastamiseks (rubriik 8479). 

8482 VEERELAAGRID: 

8482 10 - kuullaagrid 

8482 20 - koonusrull-laagrid, k.a koonusrull-laagrite võrud 

8482 30 - sfäärilised rull-laagrid 

8482 40 - nõellaagrid 

8482 50 - muud silindriliste rullidega rull-laagrid 

8482 80 - muud laagrid, k.a kombineeritud kuul-rull-laagrid 

- osad: 

8482 91 - - kuulid, rullid, nõelad 

8482 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kuul-, rull ja nõellaagrid. Neid kasutatakse pehmest metallist liuglaagrite 

asemel ning nad võimaldavad hõõrdumise olulist vähendamist. Tavaliselt paigutatakse nad 

laagrikorpuse ja tapi või telje vahele ning nad võivad olla ettenähtud kas radiaalse 

(radiaallaagrid) või aksiaalse (tugilaagrid) koormuse vastuvõtmiseks. Mõned laagrid sobivad 

töötamiseks nii radiaalse kui ka aksiaalse koormusega. 

Tavaliselt koosnevad need laagrid kahest kontsentrilisest võrust (rõngast), millede vahel 

asuvad kuulid või rullid ja separaator, mis haarab kuule või rulle ja tagab nende püsiva 

omavahelise paigutuse. 

Siin rubriigis klassifitseeritavate laagrite hulka kuuluvad: 

A) Kuullaagrid, ühe või kahe rea kuuulidega. Samuti kuuluvad siia tugikuulidega 

liugmehhanismid, näiteks: 

1) Sellised, mis koosnevad terasest välisrõngast, mis on jäigalt ühendatud pronksist 

siserõngaga, milles on kuus pikisuunas paiknevat pikliku ellipsi kujulist pilu neis 

asetsevate kuulidega. 

2) Piiratud liikumisulatusega, terasest, koosnevad soonelisest silindrist, separaatorist ja 

kestast. 

3) Vaba liikumisulatusega, terasest, koosnevad segmendist, kuule sisaldavast separaatorist 

ja juhtrööpast komnurkse profiiliga soonega. 

B) Rull-laagrid, ühe või kahe rea mis tahes-kujuliste (silindriliste, kooniliste, tünnikujuliste jne) 

rullidega. 

C) Nõellaagrid. Need erinevad tavalistest silindriliste rullidega rull-laagritest selle poolest, et 

nende silindriliste rullide läbimõõt ei ületa 5 mm ja rullide pikkus on läbimõõdust suurem 

vähemalt 3 korda. Rullide otsad võivad olla ümardatud (vt käesoleva grupi alamrubriikide 

märkust 2). Rullid on paigutatud kahe rõnga vahele ning enamasti mingit separaatorit ei 

kasutata. 

Neile sageli langeva suure koormuse tõttu valmistatakse need laagrid tavaliselt terasest (eriti 

kroomterasest), kuid mõneks eriotstarbeks ka pronksist, vasest või plastidest. 

OSAD 

Siia rubriiki kuuluvad samuti kuul-, rull- ja nõellaagrite osad, näiteks: 

163

1) Poleeritud teraskuulid (kas käesoleva rubriigi kuullaagritele või muud), mille maksimaalne 

ja minimaalne läbimõõt ei erine nimiläbimõõdust üle 1% või üle 0,05 mm, kumb neist on 

väiksem; sellele tingimusele mittevastavad kuulid klassifitseeritakse rubriiki 7326 (vtgrupi 

märkust 6). 

2) Vasest. pronksist, plastist jne kuulid kuullaagritele. 

3) Mis tahes-kujulised laagrirullid ja -nõelad. 

4) Võrud, separaatorid, fiksaatorrõngad jne. 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu kuul-, rull- või nõellaagreid sisaldavad masinaosad; need klassifitseeritakse neile 

omastes rubriikides, näiteks: 

a) Laagrikorpused ja -konsoolid (rubriik 8483). 

b) Jalgrataste rattarummud (rubriik 8714). 

8483 ÜLEKANDEVÕLLID (K.A NUKK- JA VÄNTVÕLLID), VÄNDAD; 

LAAGRIKERED JA LIUGELAAGRID; AJAMID JA 

HAMMASÜLEKANDED; KUUL- VÕI RULL-KÄIGUKRUVID; 

KÄIGUKASTID JM REDUKTORID, K.A HÜDROTRANSFORMAATORID; 

HOO- NING RIHMARATTAD, K.A LIITPLOKID; ÜHENDUSMUHVID, 

LIIGENDÜHENDUSED (K.A UNIVERSAALSED): 

8483 10 - ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid) ning vändad 

8483 20 - laagrikered sisseehitatud kuul- või rull-laagritega 

8483 30 - laagrikered sisseehitatud veerelaagriteta; liugelaagrid 

8483 40 - ajamid ja hammasülekanded, v.a eraldi hammas- või ketirattad ning muud 

ülekandeelemendid; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid ning muud 

reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid 

8483 50 - hoo-, rihma- ja plokirattad, k.a liitplokid 

8483 60 - ühendusmuhvid ning liigendühendused (k.a universaalliigendid) 

8483 90 - eraldi hammas- või ketirattad ning muud ülekandeelemendid; osad 

Siia rubriiki kuuluvad kaubad on peamiselt: 

i) Teatavad mehaaniliste seadmete osad, mida kasutatakse võimsuse ülekandmiseks väliselt 

jõuallikalt ühele või mitmele masinale. 

ii) Teatavad masina seesmised osad, mida kasutatakse võimsuse ülekandmiseks samas 

masinas. 

164 

A) ÜLEKANDEVÕLLID (KAASA ARVATUD NUKK- JA VÄNTVÕLLID) 

Need annavad tavaliselt edasi võimsust pöörleva liikumisega. Nende hulka kuuluvad: 

1) Peavõllid ja veovõllid, mis saavad liikumise vahetult mootorilt. 

2) Jaotusvõllid, mis on peavõlliga ühendatud rihmülekande, hammasrataste vms abil; neid 

kasutatakse jõuülekandeks peavõllilt reale masinatele või ühe masina erinevatele osadele. 

3) Liigendvõllid, mis koosnevad kahest või enamast omavahel kuul- või kardaanliigenditega 

ühendatud võllist. 

4) Painduvad võllid, mis kannavad liikumist üle jõuallikalt näiteks käsiinstrumentidele, 

mõõteriistadele (pööretelugejatele, spidomeetritele jne). 

5) Vändad ja väntvõllid. Need võivad olla valmistatud ühes tükis või mitmest osast kokku 

pandud. Nad muudavad edasi-tagasi liikumise pöörlevaks (näiteks sisepõlemismootorites) 

või vastupidi. 

6) Nukkvõllid ja ekstsentrikud. 

Siia rubriiki ei kuulu lihtsad teljed, mis ei kanna võimsust üle, vaid üksnes toetavad ratast või muud 

pöörlevat detaili. 

Samuti välistatakse siit: 

a) Ühtlase läbimõõduga rauast või terasest varvad (rubriik 7214 või 7215). 

b) Lihtsad traat-trossi jupid paindvõllide valmistamiseks, ilma ühenduselementideta (rubriik 7312). 

c) Muruniidukite või niidumasinate vikatikepsud (rubriik 8433).

B) LAAGRIKERED JA LIUGLAAGRID 

Laagrikered kujutavad endast raami või alust, mis on ettenähtud liug- või veerelaagri 

paigaldamiseks, milles pöörleb (või tugilaagri puhul - millele toetub) pöörleva võlli või telje tapp. 

Tavaliselt koosnevad nad kahest poolmest, mis kokkupanduna moodustavad laagrit kinnihoidva 

võru. Nad võivad sisaldada seadiseid laagri õlitamiseks. 

Sageli on laagrikerell ka jalg, plaat, kronstein vms element, mille abil ta kinnitatakse masina, 

seina või hoone muu osa külge;kuid sellised jalad, plaadid, kronsteinid jne, milles pole 

laagripesa (ega ole ise ettenähtud laagripesana kasutamiseks), klassifitseeritakse vastavalt 

nende materjalile (tavaliselt rubriik 7325 või 7326). 

Kuul-, rull- või nõellaagrit sisaldavad laagrikered jäävad klassifitseeritavateks siin rubriigis, kuid 

eraldi esitatud kuul-, rull- või nõellaagrid langevad rubriiki 8482. 

Teiselt poolt, liuglaagrid kuuluvad siia rubriiki isegi siis, kui nad esitatakse ilma laagrikeredeta. 

Need kujutavad endast antifriktsioonsulamist või muust materjalist (näiteks paagutatud metallist 

või plastist) võrusid, mis võivad olla ühes tükis või koosneda mitmest osast ning mis 

moodustavad sileda pinna, millel võll pöörleb. 

Siia rubriiki ei kuulu grafiidist või muust süsinikust laagrid (rubriik 6815). 

C) HAMMASÜLEKANDED JA HAMMASRATTAD, KAASA ARVATUD 

FRIKTSIOONÜLEKANNETE JA KETIRATTAD 

Hammasülekande aluseks on hammastatud ratas, silinder, koonus, latt või tigu jne. 

Kokkupandult hambuvad neist ühe hambad teise omadega nii, et pöörlev liikumine kantakse 

esimeselt üle järgmisele jne. Vastavalt hammaste suhtelisele arvule üksikelementidel kantakse 

pöörlemist edasi samal kiirusel, kiirendades või aeglustades; vastavalt hammasrataste tüübile ja 

nurgale, mille all ta teisega hambub, saab muuta põõrlemise telje suunda või muuta pöörlev 

liikumine translatoorseks või vastupidi. 

Siia kuuluvad igat tüüpi hammasrattad, sealhulgas tavalised silindrilised hammasrattad, kald- 

või helikoidhammastusega hammasrattad, tiguhammasrattad ja diferentsiaali hammasrattad jne 

ning nendest kokkupandud ülekanded. Samuti kuuluvad siia hammasrattad või analoogsed 

rattad kettülekannete jaoks. 

Samuti kuluvad siia friktsioonülekanded. Need on rattad, kettad või silindrid, mis 

monteerituna üks vedavale, teine veetavale võllile, kannavad liikumist üle nendevahelise 

hõõrdumise kaudu. Need on tavaliselt valumalmist, teatavatel puhkudel kaetud naha, puidu, 

kiudainete või muu hõõrdumist tõstva kattega. 

D) KUUL-KÄIGUKRUVID 

Need koosnevad keermestatud võllist ja mutrist selles piki keerme trajektoori paiknevate 

kuulidega; need võimaldavad muuta pöörlev liikumise sirgjooneliseks ja vastupidi. 

E) KÄIGUKASTID JA MUUD PÖÖRLEMISKIIRUSE MUUTMISE SEADMED; 

KAASA ARVATUD PÖÖRLEMISKIIRUSE KONVERTERID 

Need pakuvad erinevate kiiruste hulka, millest võib vastavalt masina tarbele valida sobiva 

kas käsitsi või automaatselt. Nende hulka kuuluvad, inter alia: 

1) Käigukastid, mis koosnevad ümberlülitatavatest hammasratasülekannetest, kiirus sõltub 

sisselülitatud ülekandest. 

2) Friktsioonülekandega ketas- või koonusvariaatorid ja keti või rihmaga 

friktsioonvariaatorid, milles ketas, koonus, kett või rihm on kontaktis friktsioonrattaga ja 

mille asend ketta keskpunkti või koonuse otsa suhtes on automaatselt (või vastavalt 

vajadusele) muudetav ning määrab ülekantava pöörlemise kiiruse. 

3) Hüdroreduktorid, k.a hüdrotransformaatorid. Kiiruse muutumine toimub vedava elemendi 

labade vedelikus (tavaliselt õlis) pöörlemisega veetava elemendi fikseeritud või liikuvate 

labade vastas. Jõuülekanne toimub kas surve (hüdrostaatilised reduktorid) või voolu 

(hüdrodünaamilised reduktorid e. pöördemomendi konverterid) kaudu. 

Siia rubriiki ei kuulu mootoriga ühendatud käigukastid või muud kiiruse reguleerimise seadmed; need 

klassifitseeritakse mootoriga samas rubriigis. 

165

166 

F) HOORATTAD 

Need on suhteliselt suured ja rasked rattad, tavaliselt nii konstrueeritud, et raskus on 

koondunud pöia piirkonda. Ratta inerts töötab vastu igale mootori kiiruse muutusele ja sel moel 

hoiab seda konstantsena. Mõnel juhul võib hooratta velg olla soonte või hammastega või võib 

hooratas olla ühendatud kepsudega, nii et ta samaaegselt saab töötada ka jõuülekandes 

(näiteks rihma- või hammasrattana). 

G) RIHMARATTAD, KAASA ARVATUD PLOKIRATTAD 

Rihmarattad on rattad, vahel soonelise veljega, mis kannavad pöördemomenti ühelt teisele 

nendega kontaktis oleva lõputu lindi või köie kaudu. Siia rubriiki kuuluvad lihtsad rihmarattad, 

trumlid (laiad rihmarattad), koonilised või astmelised rihmarattad jne. 

Siia kuuluvad ka plokirattad tõstmiseks jne ja vabajooksu-rihmarattad, mis ise võimsust 

edasi ei kanna, vaid on kasutusel üksnes ülekanderihma või -köie suuna muutmiseks (näiteks 

tühikäigurattad ja pingutusrullid). 

Kahest või enamast plokirattast koosnevad plokid (s.o. tõsteseadmed) siiski välistatakse (rubriik 

8425). 

H) SIDURID 

Neid kasutatakse jõuülekande ühendamiseks ja lahutamiseks soovi korral. Siia kuuluvad: 

hõõrdsidurid, milles pöörlevad hõõrdepindadega kettad, rõngad, koonused jne on 

kokkusurutavad või lahutatavad; põkksidurid, mille ühepoole nukid sobivad teise poole 

pesadesse, automaatsed tsentrifugaalsidurid, mis lülituvad sisse ja välja vastavalt 

pöörlemiskiirusele; pneumosidurid; hüdrosidurid jne. 

Elektromagneetilised sidurid ometigi välistatakse (rubriik 8505). 

IJ) MUHVID 

Siia kuuluvad hülssmuhvid, flantsmuhvid, painduvad muhvid, hüdromuhvid jne ning 

universaalliigendid (näiteks kardaanliigendid ja Oldhami liigendid). 

OSAD 



* 

* * 


a) Toorsepised rubriigist 7207. 

b) Ülalkirjeldatud laadi jõuülekandeseadmed (käigukastid, ülekandevõllid, sidurid, differentsiaalid jne), 

mis on ettenähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt sõidukitel või lennuaparaatidel (XVII jaotis); 

ometigi tuleb märkida, et see välistamine ei puuduta sõidukite või lennuaparaatide mootorites 

kasutatavaid osasid - need klassifitseeritakse siin rubriigis. 

Seega jäävad väntvõllid ja nukkvõllid siia rubriiki isegi siis, kui nad on spetsialiseeritud 

mootorsõiduki mootorile; aga mootorsõidukite ülekandevõllid, käigukastid ja differentsiaalid langevad 


Veel tuleb märkida, et siin rubriigis käsitletavat tüüpi ülekandeseadised jäävad 

klassifitseeritavateks siin rubriigis isegi siis, kui nad on spetsiaalselt projekteeritud laevadele. 

c) Kellade osad (rubriik 9114). 

8484 MITMEKIHILISED SEIBID, TIHENDID JMS (KIHID AINULT 

METALLIDEST VÕI KOMBINEERITUD MUUDE MATERJALIDEGA); 

PAKITUD KOMPLEKTID KÕIKVÕIMALIKKE SEIBE NING 

TIHENDEID; MEHAANILISED TIHENDID:

8484 10 - mitmekihilised seibid, tihendid jms (kihid ainult metallidest või 

kombineeritud muude materjalidega) 

8484 20 - mehaanilised tihendid 

8484 90 - muud 

A) TEISTE MATERJALIDEGA KOMBINEERITUD VÕI KAHEST VÕI ENAMAST 

METALLIKIHIST KOOSNEVAD TIHENDID JA NENDETAOLISED ÜHENDUSDETAILID 

Need koosnevad: 

i) asbestikihist (või mõnikord vildi, papi või muu mittemetallilise materjali kihist), mis on 

paigutatud kahe metallplaadi vahele 

või ii) asbestist või muust mittemetallilisest materjalist vajalikule kujule lõigatud lehtmaterjalist, 

mille välisservade ja kõigi sisselõigatud avade servade ümber on valtsi tud lehtmetalli 

riba 

või iii) õhukese metallfooliumi (ühest või erinevatest metallidest) kokkupressitud kihtidest. 

Põhiliselt kasutatakse neid teatavates mootorites, pumpades või toruühenduste juures. 

Kuid siit rubriigist välistatakse metalltraadi või -võrguga armeeritud asbestpapist tihendid ja 

ühendusdetailid (rubriik 6812), kui nad vaid ei ole käesoleva rubriigi teise ossa kuuluvate komplektide või 

valikute osadeks. 

B) TIHENDITE JA NENDETAOLISTE ÜHENDUSDETAILIDE KOMPLEKTID JA VALIKUD 

Sellised komplektid ja valikud mis tahes materjalist (aglomeeritud kork, nahk, kummi, tekstiil, 

papp, asbest jne) klassifitseeritakse siin, kui nad on pakitud kotikestesse, ümbrikesse, karpidess 

jne eeldusel, et kõik tihendid või ühendusdetailid neis ei ole ühest ja samast materjalist. 

Et kuuluda siia rubriiki, peab komplektis või valikus olema vähemalt kaks erinevast 

materjalist tihendit või ühendusdetaili. Seega, kui kotikeses, ümbrikus, karbis jne on, näiteks, viis 

tihendit, kõik papist, ei kuulu see siia rubriiki, vaid rubriiki 4823; kui aga lisaks nendele on 

komplektis ka üks kummitihend, kuulub komplekt siia rubriiki. 

C) MEHAANILISED TIHENDID 

Mehaanilised tihendid (näiteks liugrõngas- või vedrurõngastihendid) on mehaanilised 

koostused, mis moodustavad lekkekindla ühenduse tasaste pöörlevate pindade vahele 

vältimaks kõrgsurvelist leket masinates või seadmetes, kuhu nad on monteeritud, pannes vastu 

survele ja pingetele liikuvate komponentide poolt, vibratsioonist jne. 

Nende tihendite konstruktsioon on üldiselt küllaltki keerukas. Nad sisaldavad: 

i) fikseeritud osasid, mis paigaldatuna masinale või seadmele moodustavad temaga terviku 

ja 

ii) liikuvai osasid: pöörlevaid elemente, vedruelemente jne. 

Nimelt tänu sellistele liikuvatele osadele nimetataksegi selliseid tooteid mehaanilisteks 

tihenditeks. 

Need tihendid töötavad vibratsioonivastaste seadistena, laagritena, reaalsete tihenditena 

ning, mõnel juhul, muhvidena. Neil on palju rakendusi, k.a pumpade, kompressorite, segistite, 

aktivaatorite ja turbiinide juures; neid valmistatakse mitmetest materjalidest ja mitmetes 

konfiguratsioonides. 

* 

* * 


a) Tihendid või ühendusdetailid, muud kui metall-lehe või fooliumiga kokkumonteeritud ja ülalpool punktis 

B) toodud nõudeid mitterahuldavad; need klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile. 

b) Tihenditäidis (näiteks asbestnõõrist - rubriik 6812). 

c) Õlitihendusrõngad rubriigist 8487 

[8485 ] 

167

8486 MASINAD JA SEADMED, MIDA KASUTATAKSE ÜKSNES VÕI 

PEAMISELT POOLJUHTKRISTALLIDE (BUULID) VÕI -PLAATIDE 

(VAHVLID), POOLJUHTSEADISTE, ELEKTROONILISTE 

INTEGRAALLÜLITUSTE JA LAMEKUVARITE TOOTMISEKS; 

KÄESOLEVA GRUPI MÄRKUSES 9 C NIMETATUD MASINAD JA 

SEADMED; OSAD JA TARVIKUD: 

8486 10 - masinad ja seadmed pooljuhtkristallide (buulid) või –plaatide (vahvlid) 

tootmiseks 

8486 20 - masinad ja seadmed pooljuhtseadiste või elektrooniliste integraallülituste 

tootmiseks 

8486 30 - masinad ja seadmed lamekuvarite tootmiseks 

8486 40 - käesoleva grupi märkuses 9 C nimetatud masinad ja seadmed 

8486 90 - osad ja tarvikud 

Sellesse rubriiki kuuluvad teatavat liiki masinad ja seadmed, mida kasutatakse üksnes või 

peamiselt pooljuhtkristalli varraste (buulid) ja -plaatide (vahvlid), pooljuhtseadiste, elektrooniliste 

integraallülituste või lamekuvarite tootmiseks. Sellesse rubriiki ei kuulu siiski mõõte-, katse-, 

kontrolliinstrumendid, seadmed keemiliseks analüüsiks jne (grupp 90) 

168 

A) MASINAD JA SEADMED POOLJUHTKRISTALLI VARRASTE (BUULID) JA - 

PLAATIDE (VAHVLID) TOOTMISEKS 

See rühm hõlmab pooljuhtvarraste (buulid) ja -plaatide (vahvlid) tootmiseks mõeldud masinaid ja 

seadmeid, näiteks: 

1) Ahjud üksiksulatiseks ränivarraste tsoonsulatamiseks ja puhastamiseks, 

oksüdatsiooniahjud räniplaatide pindade oksüdeerimiseks ja difusiooniahjud räniplaatidesse 

lisandite sisseviimiseks. 

2) Seadmed kristallide kasvatamiseks väga puhaste monokristalsete pooljuhtvarraste 

(buulide) tootmiseks, mis võidakse hiljem viilutada pooljuhtplaatideks (vahvliteks). 

3) Seadmed pooljuhtvarraste diameetri täppistreimiseks, mis tagavad pooljuhtvarraste 

(buulid) täpse diameetri ja lihvivad varraste otsapinnad, võimaldamaks märkida kristalli juhtivuse 

tüüpi ja eritakistust. 

4) Pooljuhtplaatide viilutussaed, mis viilutavad pooljuhtplaate (vahvleid) monokristallilisest 

pooljuhtvardast (buulist). 

5) Pooljuhtplaatide lihvpingid, plankurid ja poleerpingid, mis valmistavad pooljuhtplaate 

(vahvleid) ette töötlemisprotsessiks. See hõlmab pooljuhtplaatide (vahvlite) viimist tolerantse 

arvestades kooskõlla ettenähtud mõõtmetega. Eriti oluline on selle pinna tasapinnalisus. 

6) Keemilis-mehaanilised poleerpingid, mis tasandavad ja poleerivad pooljuhtplaati (vahvlit), 

ühendades keemilise eemaldamise mehaanilise poleerimisega. 

B) MASINAD JA SEADMED POOLJUHTSEADISTE JA ELEKTROONILISTE 

INTEGRAALLÜLITUSTE TOOTMISEKS 

See rühm hõlmab pooljuhtseadiste ja elektrooniliste integraallülituste tootmiseks mõeldud 

masinaid ja seadmeid, näiteks: 

1) Kilemoodustamisseadmed, mis paigaldavad või moodustavad töötlemisprotsessis 

mitmesuguseid kilesid pooljuhtplaadi (vahvli) pinnale. Need kiled on lõppseadisel 

elektrijuhtideks, isolaatoriteks või pooljuhtideks. Need võivad olla nii alusmaterjali pinna oksiidid 

või nitriidid, kui ka metallid ja epitaksiaalkihid. Allpool loetletud protsessid ja seadmed ei ole 

tingimata mõeldud ainult konkreetset liiki kile tekitamiseks. 

a) oksüdatsiooniahjud, mis moodustavad pooljuhtplaadile (vahvlile) oksiidist “kile”. 

Oksiid moodustub pooljuhtplaadi pealmiste molekulide kihtide keemilisel reageerimisel 

kuumutamisel juurdeantud hapniku või veeauruga. 

b) keemilise aursadestuse (CVD) seadmed, mis sadestavad erinevat liiki kilesid 

pooljuhtplaadi (vahvli) pinnale sobivate gaasidega reageerimisel kõrgel temperatuuril

eaktsioonikambris. See on aurufaasis toimuv termokeemiline reaktsioon. 

Operatsiooniprotsess võib toimuda nii atmosfäärrõhul, kui ka vähendatud rõhul 

(LPCVD), on võimalik kasutada ka plasmaergutust (PECVD). 

c) füüsikalise aursadestuse (PVD) seadmed, mis sadestavad tahkise aurustamisel 

saadavat eri liiki kilet. Näiteks: 

1) aurustusseadmed, kus kile moodustub lähteaine kuumutamisel; 

2) pihustusseadmed, kus kile moodustub lähteaine (märklaua) pommitamisel 

ioonidega. 

d) molekulaarkiirega epitaksiaseadmed (MBE), mis suunatud molekulide kiirt kasutades 

kasvatavad epitaksiaalkihte kuumutatud monokristallalusele kõrgvaakumis. Protsess on 

samalaadne PVDga. 

2) Lisandite sisseviimise seadmed, mis viivad legeerained pooljuhtplaadi (vahvli) pinda, et 

muuta pooljuhtkihi või (-ala) juhtivust ja muid omadusi, näiteks: 

a) termodifusiooniseadmed, milles legeerained viiakse kõrgel temperatuuril gaasi 

kasutades pooljuhtplaadi pinda; 

b) ioonimplantatsioon (ioonlegeerimine), kus legeerained “tulistatakse” kiirendatud 

ioonide joana pooljuhtplaadi (vahvli) kristallvõre struktuuri sisse. 

c) lõõmutusahjud, mis taastavad ioonimplantatsioonil kahjustada saanud pooljuhtplaadi 

(vahvli) kristallvõre struktuuri. 

3) Söövitus- ja eemaldamisseadmed pooljuhtplaadi (vahvli) pindade söövitamiseks või 

puhastamiseks, näiteks: 

a) märgsöövitusseadmed, milles söövitusaineid kasutatakse pihustamisel või 

sissekastmisel. Pihustusmeetod annab ühtlasema tulemuse kui söövitus vannis, kuna 

töötlusel on korraga vaid üks pooljuhtplaat (vahvel). 

b) plasma kuivsöövitus, milles söövitusaineteks on gaasid plasmaenergia väljas, mis 

annab anisotroopse söövitusprofiili. Kuivsöövitid kasutavad mitmeid erinevaid 

meetodeid gaasplasma saamiseks, mis eemaldab pooljuhtplaadilt (vahvlilt) õhukese 

kilekihi. 

c) ioonkiirega söövitusseadmed, milles ioniseeritud gaasi aatomeid kiirendatakse ja 

suunatakse pooljuhtplaadi (vahvli) pinnale. Põrgete tulemusena eemaldatakse 

füüsiliselt pinna kõige pealmine kiht. 

d) paljastus- või ärastusseadmed, söövitusele sarnast tehnikat kasutades eemaldavad 

need seadmed kasutatud fotoresisti (fototakisti) pooljuhtplaadi (vahvli) pinnalt pärast 

seda, kui see on täitnud oma ülesande “šabloonmaskina”. Need seadmed võivad 

eemaldada ka nitriide, oksiide ja polüräni. Söövitusprofiil on isotroopne. 

4) Litograafiaseadmed, mis kannavad mikroskeemide topoloogiad fotoresistiga kaetud 

pooljuhtplaadi (vahvli) pinnale, näiteks: 

a) seadmed pooljuhtplaatide (vahvlite) katmiseks fotoresistiga. Siia kuuluvad 

fotoresisti laoturid, mis jaotavad vedela fotoresisti ühtlaselt pooljuhtplaadi (vahvli) 

pinnale laiali. 

b) seadmed mikroskeemiga (või selle osaga) pooljuhtplaadi (vahvli), mis on kaetud 

fotoresistiga, säritamiseks: 

i) topoloogiamaski või kiibiruudustiku maski kasutamine fotoresisti säritamisel 

valgusega (tavaliselt ültraviolettkiirgus) või mõnel juhul röntenkiirgusega: 

a) kontaktkopeerseadmed, kus topoloogiamask või kiibiruudustiku mask on 

säritamise vältel kontaktis pooljuhtplaadiga (vahvliga). 

b) kontaktivabad kujundusseadmed, mis on samalaadsed kui 

kontaktkujundamisseadmed, v.a see, et tegelikku kontakti topoloogiamaski või 

kiibiruudustiku maski ja pooljuhtplaadi (vahvli) vahel ei ole. 

c) skaneerivad kujundusseadmed, mis kasutavad projitseerimistehnikat, et 

säritada maski ja pooljuhtplaati (vahvlit) läbi pidevalt liikuva valguspilu. 

169

170 

d) “Astu ja korda” kujundusseadmed, mis kasutavad 

projitseerimistehnikat, et säritada pooljuhtplaati (vahvlit) samm-sammult. 

Säritamine toimub kas vähendamisega maskilt pooljuhtplaadile (vahvlile) või 

vahekorras 1:1. Suurendused eeldavad eksimeerlaseri kasutamist. 

ii) seadmed vahetuks kirjutamiseks pooljuhtplaadile (vahvlile). Need 

seadmed töötavad ilma topoloogiamaski või kiibiruudustiku maskita. Need 

kasutavad automaatse andmetöötlusseadme juhitavat “kirjutuskiirt” (nagu on 

elektronkiir (e-kiir), ioon- või laserkiir), et “joonistada” mikroskeem vahetult 

fotoresistiga kaetud pooljuhtplaadile (vahvlile). 

5) Seadmed säritatud pooljuhtplaatide (vahvlite) ilmutamiseks. Siia kuuluvad fotolaborites 

kasutatavatega samalaadsed keemiliste reaktiivide vannid. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka: 

i) tsentrifuugid isoleeriva aluse (substraadi) või pooljuhtplaatide (vahvlite) 

tsentrifugaalkatmiseks fotoresistiga. 

ii) sõeltrükiseadmed isoleerivale alusele (substraadile) söövituskindla trükivärviga 

trükkimiseks. 

iii) lasergraveerimisseadmed pooljuhtplaatide (vahvlite) kiipideks jagamiseks (kristallideks 

lõikamiseks). 

iv) pooljuhtplaatide (vahvlite) lõikamissaed. 

C) MASINAD JA SEADMED LAMEKUVARITE TOOTMISEKS 

See rühm hõlmab kuvari aluste töötlemist lamepaneelideks. See ei hõlma siiski 

klaasitootmist ega trükkplaatide või muude elektrooniliste komponentide koostet lamepaneelil. 

Siia rubriiki kuuluvad masinad ja seadmed lamekuvarite tootmiseks, näiteks: 

1) Seadmed söövitamiseks, ilmutamiseks, irrutamiseks või puhastamiseks. 

2) Seadmed skeemikujutiste projitseerimiseks, joonistamiseks või pealekandmiseks. 

3) Tsentrifugaalkuivatid ja muud kuivatusseadmed. 

4) Fotoemulsioonidega katmiseks mõeldud seadmed. 

5) Ioonimplanteerimisseadmed lisandite sisseviimiseks. 

6) Ahjud ja muud seadmed diffusiooniks, oksüdatsiooniks, lõõmutuseks või 

kiirkuumutamiseks. 

7) Keemilise aursadestuse ja füüsikalise aursadestuse seadmed. 

8) Lihvimis- ja poleerimisseadmed. 

9) Seadmed saagimiseks, tähistamiseks (kriipimiseks) või kergsöövituseks. 

D) KÄESOLEVA GRUPI MÄRKUSES 9 C NIMETATUD MASINAD JA SEADMED 

See rühm hõlmab aparaate jamasinaid, mida kasutatakse üksnes või peamiselt: 

1) Topoloogiamaskide ja kiibiruudustiku maskide tootmiseks või parandamiseks (nt 

seadmed (fotoplotterid) fotomaskide valmistamiseks ja ioonsöövitusseadmed 

topoloogiamaskide ja kiibiruudustiku maskide parandamiseks); 

2) Poolijuhtseadiste või elektrooniliste integraallülituste koostamiseks, nt: 

a) lasergraveerimisseadmed komplektsete monoliit-integraallülituste või pooljuhtide 

diskreetkomponentide plastümbrisele graveerimiseks; 

b) korpustamise seadmed, näiteks pressid kiipidele plastümbriste tegemiseks, nende 

ümber plastmaterjali pressides; 

c) kiibiviigustusseadmed kuldtraadi jootmiseks monoliit-integraallülituste 

kontaktpunktide külge ultraheli või elektrilise survejootmisega; 

d) pooljuhtplaatide (vahvlite) tulpviikude moodustamine, protsess, kus ühendusviigud 

tehakse tervel pooljuhtplaadil (vahvlil) enne tükeldamist.

3) seadmed kristalliliste pooljuhtvarraste (buulide), pooljuhtplaatide (vahvlite), 

pooljuhtseadiste, elektrooniliste integraallülituste ja lamekuvarite tõstmiseks, 

käsitsemiseks, peale- ja mahalaadimiseks (nt materjali käsitsevad automaatseadmed 

pooljuhtplaatide (vahvlite), vahvlite kassettide, vahvlite karpide ja muude pooljuhtseadiste 

materjalide transpordiks, käsitsemiseks ja ladustamiseks). 

E) OSAD JA TARVIKUD 


klassifitseeritakse käesoleva rubriigi masinate ja seadmete osad ja lisaseadmed siin rubriigis. 

Siia kuuluvad ka, inter alia, osad ja tarvikud, kaasarvatud mehhanismi- ja tööriista hoidjad ning 

spetsiaalsed lisaseadmed, mis on mõeldud üksnes või peamiselt selle rubriigi seadmetega 


8487 MUJAL KÄESOLEVAS GRUPIS NIMETAMATA SEADMETE JA 

MEHHANISMIDE OSAD, MIS EI SISALDA ELEKTRILISI 

KOOSTISELEMENTE, ISOLAATOREID, POOLE, KONTAKTE, 

JUHTMEID JMS: 

8485 10 - laevakruvid ja laevakruvide labad 

8485 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik masinate või seadmete mitteelektrilised osad peale nende, mis 

on: 

a) Spetsiaalselt ettenähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt mingis kindlas masinas või seadmes 

(kaasa arvatud masinad rubriigist 8479 või 8543, XVII jaotisest, grupist 90 jne) ning mis seetõtu 

klassifitseeritakse selle masinaga samas rubriigis või kui selline on olemas, selleks eraldi ettenähtud 

rubriigis. 

b) Nimetatud või kirjeldatud rubriikides 8481 kuni 8484. 

c) Täpsemini kirjeldatud nomenklatuuri mõnes muus rubriigis või välistatud siit grupist XVI jaotise 

märkusega 1 või selle grupi märkusega 1, näiteks jõuülekanderihmad või konveierilindid plastist (grupp 

39) või kummist (rubriik 4010); muud pehmest vulkaniseeritud kummist osad (rubriik 4016); nahast või 

komposiitnahast osad (rubriik 4205); tekstiilmaterjalist jõuülekanderihmad või konveierilindid (rubriik 

5910) ja muud tekstiilmaterjalist masinaosad (rubriik 5911); keraamikast või klaasist masinaosad (grupp 

69 või 70); tervikuna looduslikust, sünteetilisest või regenereeritud vääris- või poolvääriskivist masinaosad 

(grupp 71); kruvid, ketid, vedrud ja muud XV jaotise märkuses 2 defineeritud üldkasutatavad osad; 

harjad (rubriik 9603). 

Üldiselt on sellesse rubriiki kuuluv kaup seega klassifitseeritav masinaosana, kuid mitte kindla 

masina osana. Nendel tingimustel kuuluvad sellesse rubriiki mitteautomaatsed määrdetoosid; 

määrdeniplid; käsirattad, hoovad ja käepidemed; kaitsepiirded ja alusplaadid; ja õlitihendid. 

Need enamasti ringikujulise läbilõikega tihendid on suhteliselt lihtsa struktuuriga (nt painduv 

kummist rõngas ja vulkaniseerimise abil lisatud metallist tugevdus), mida iseloomustab liikuvate 

osade puudumine. Neid kasutatakse paljudes masinates ja seadmetes, et ühendatavaid pindu 

tihendades vältida õli või gaasi leket või tolmu jms sisenemist. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka laevade või paatide sõukruvid ja –rattad. 

171

GRUPP 85 

ELEKTRIMASINAD JA -SEADMED, NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA 

TAASESITUSSEADMED, TELEPILDI JA -HELI SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, 




a) elektrisoojendusega tekid, madratsid, padjad, jalasoojendid jmt; rõivad, jalatsid, kõrvapadjad ja muud 

elektrisoojendusega esemed, mida inimesed panevad selga või kasutavad kodumajapidamises; 

b) rubriigi 7011 klaasesemed; 

c) rubriigi 8486 masinad ja seadmed; 

d) meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias kasutatavat tüüpi vaakumseadmed (grupp 90); ja 

e) elektrisoojendusega mööbel (grupp 94). 

2. Rubriikidesse 8501–8504 ei kuulu kaubad, mida on kirjeldatud rubriigis 8511, 8512, 8540, 8541 või 

8542. 

Metallreservuaaridega elavhõbe-kaaralaldid kuuluvad siiski rubriiki 8504. 

3. Rubriiki 8509 kuuluvad üksnes järgmised elektromehaaniliste masinate liigid, mida tavaliselt 

kasutatakse kodumajapidamises: 

a) põrandapoonlid, toiduainete jahvatusseadmed ja mikserid, puuviljade ja juurviljade mahlapressid, mis 

tahes massiga; 

b) muud masinad eeldusel, et nad ei kaalu üle 20 kg. Sellesse rubriiki ei kuulu siiski ventilaatorid või 

sisseehitatud ventilaatoriga ventilatsiooni või retsirkulatsiooni varikatted, filtriga või filtrita (rubriik 8414), 

tsentrifugaalkuivatid (rubriik 8421), nõudepesumasinad (rubriik 8422), pesumasinad (rubriik 8450), 

kalandrid ja muud triikimismasinad (rubriik 8420 või 8451), õmblusmasinad (rubriik 8452), elektrikäärid 

(rubriik 8467) ja elektrilised soojendusaparaadid (rubriik 8516). 

4. Rubriigis 8523 kasutatavad terminid tähistavad järgmist: 

a) pooljuht-säilmäluseadmed (näiteks välkmälukaardid (flash memory cards) või elektroonilised 

välkmälukaardid (flash electronic storage cards)) on ühenduspesaga mäluseadmed, mille ühes korpuses 

on üks või mitu integraallülituse kujul trükkplaadile paigaldatud välkmälu (näiteks FLASH E2PROM). Need 

võivad sisaldada kontrollerit integraallülituse kujul ning diskreetseid passiivseid komponente, näiteks 

kondensaatoreid ja takisteid; 

b) termin kiipkaart tähistab kaarti, millesse on sisse surutud kiipide kujul üks või mitu elektroonset 

integraallülitust (mikroprotsessor, muutmälu (RAM) või püsimälu (ROM)). Kaartidel võivad olla kontaktid, 

magnetriba või sisseehitatud antenn, kuid puuduvad mud aktiivsed või passiivsed lülituse elemendid. 

5. Rubriigis 8534 tähistab termin “trükilülitused” (trükimontaažiplaadid) isoleermaterjalist alusele kas mis 

tahes trükiprotsessiga (näiteks surutrükiga, galvaniseerimisega, söövitamisega) või kiletehnikaga peale 

kantud elektrilülitusi, mis koosnevad eraldiasetsevatest või vastavalt etteantud näidisele kindlas korras 

ühendatud juhtivatest pindadest, kontaktidest vm trükielementidest (näiteks induktiivsuselemendid, 

takistid, kondensaatorid), välja arvatud elemendid, mis on võimelised looma, muundama, moduleerima 

või võimendama elektrisignaali (näiteks pooljuhtelemendid). 

Termini “trükilülitused” alla ei kuulu elektrilülitused, mis sisaldavad muid kui trükiprotsessis saadud 

elemente, samuti üksikud või eraldi takistid, kondensaatorid või induktiivsuselemendid. Trükilülitused 

võivad siiski olla varustatud mittetrükitud ühenduselementidega. 

Õhukese- ja paksukilelised lülitused, mis sisaldavad passiivseid ja aktiivseid elemente ja mis on saadud 

sama tehnoloogilist protsessi kasutades, kuuluvad rubriiki 8542. 

1

6. Rubriigis 8536 tähistatakse terminiga optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude kiudoptiliste kaablite 

pistikühendused pistikühendusi, mis lihtsalt viivad optilised kiud digitaalses liinisüsteemis omavahel 

kokku, neid mehaaniliselt ots-otsaga ühendades. Neil ei ole mud funktsiooni, näiteks ei võimenda, 

regenereeri ega muuda signaali. 

7. Rubriiki 8537 ei kuulu televiisorite või muude elektriseadmete juhtmeta infrapuna-kaugjuhtimispuldid 


8. Rubriikides 8541 ja 8542: 

a) Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised on pooljuhtseadised, mille töö põhineb nende takistuse 

muutumisel elektriväljas. 

b) Elektroonilised integraallülitused – 

i) monoliit-integraallülitused, mille elemendid (dioodid, transistorid, takistid, kondensaatorid, 

induktiivsuselemendid jne) on valmistatud peamiselt massis ja pooljuhtmaterjali või liitpooljuhtmaterjali 

(näiteks legeeritud räni, galliumarseniid, ränigermaanium, indiumfosfiid) pinnal ning ei ole üksteisest 

eraldatavad; 

ii) hübriid-integraallülitused, mille õhukese või paksu kelme tehnikas valmistatud passiivsed elemendid 

(takistid, kondensaatorid, induktiivsuselemendid jms) ja pooljuhttehnoloogias valmistatud aktiivsed 

elemendid (dioodid, transistorid, monoliitsed integraallülitused) on liidetud kokku või ühendatud 

ühenduskaablite abil jagamatuks tervikuks ühel isoleermaterjalist (klaas, keraamika jne) põhimikul. 

Sellised lülitused võivad sisaldada ka diskreetseid komponente; 

iii) ühest või mitmest ühendatud monoliit-integraallülitusest koosnevad mitmekiibilised 

integraallülitused, mis on ühendatud jagumatuks tervikuks kas ühel või mitmel isoleermaterjalist 

põhimikul või ei, millel võib olla ka väljaviiguraam, kuid ei ole muid aktiivseid või passiivseid lülituse 

elemente. 

Selles märkuses määratletud toodete klassifitseerimisel on rubriigid 8541 ja 8542 ülimuslikud kõigi teiste 

nomenklatuurirubriikide ees, v.a rubriik 8523, kuhu need tooted võiksid oma funktsiooni järgi kuuluda. 

9. Rubriigis 8548 tähistab termin “kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud” kõnealuseid tooteid, 

mida ei saa kasutada sellistena purunemise, katkestuse või tühjenemise tõttu või muul põhjusel ja mida 

pole võimalik uuesti laadida. 


1. Alamrubriiki 8527 12 kuuluvad üksnes kassettpleiereid sisseehitatud võimendiga, ilma sisseehitatud 

valjuhääldita, mis võivad töötada ilma välise elektriallikata ja mille mõõtmed ei ületa 170 mm × 100 mm × 

45 mm. 

ÜLDINE 

A) GRUPI ULATUS JA STRUKTUUR 

See grupp haarab kõik elektrimasinad ja seadmed mis ei ole: 

a) Gruppi 84 kuuluvad masinad ja aparaadidd, mis jäävad seal klassifitseerituks ka siis kui nad 

on elektrilised. 

ja 

b) Mõningad kaubad mis on sellest jaotisest tervikuna välja arvatud (vt XVI jaotise üldisi 

selgitavaid märkusi). 

Vastupidiselt grupi 84 reeglitele klassifitseeritakse selles grupis nimetatud kaubad siin ka siis 

kui nad on keraamilistest materjalidest või klaasist, erandiga rubriigi 7011 klaasümbriste 

(kaasa arvatud kolvid ja torud) suhtes. 

Selle grupi alla kuuluvad: 

2

1) Masinad ja aparaadid elektri tootmiseks, transformeerimiseks või salvestamiseks, näiteks 

generaatorid, transformaatorid, jne (rubriigid 8501 kuni 8504) ja primaarelemendid (rubriik 

8506) ja akumulaatorid (rubriik 8507) 

2) Mõningad kodumajapidamismasinad (rubriik 8509) ja pardlid ning juukselõikusmasinad 


3) Mõningad masinad ja aparaadid milliste töö põhineb elektri omadustel, nagu 

elektrimagnetism, kuumutusvõime , jne (rubriigid 8505; 8511 kuni 8518; 8525 kuni 8531; ja 

8543). 

4) Aparaadid ja seadmed helisalvestuseks ja taasestamiseks, videosalvestus ja taasesituse 

seadmed; selliste aparaatide osad ja abiseadmed (rubriigid 8519 kuni 8522). 

5) Heli või muu taolise salvestuse kandjad (kaasaarvatud videosalvestuse kandjad, kui mitte 

foto- ja kinofilmid, mis kuuluvad gruppi 37) (rubriik 8523 ). 

6) Mõningad elektrikaubad mis üldiselt ei ole iseseisvalt kasutatavad, kuid mis on ette nähtud 

olulise osana elektriseadmetes, näiteks kondensaatorid (rubriik 8532), lülitid, sulavkaitsmed, 

ühenduskarbid, jne (rubriik 8535 või 8536), lambid (rubriik 8539), termokatood jne lambid ja 

torud (rubriik 8540), dioodid, transistorid ja muud sarnased pooljuhtseadised (rubriik 8541), 

elektrotehnilised söed (rubriik 8545). 

7) Mõningad tooted ja materjalid milliseid kasutatakse elektriaparaatides ja seadmetes nende 

juhtiva või isoleeriva omaduse tõttu, nagu isoleeritud elektrijuhtmed ja nende koosted (rubriik 

8544), isolaatorid (rubriik 8546), isoleerfurnituur ja metallist juhtmete torud sisemise 

isolatsiooniga (rubriik 8547). 

Lisaks ülaltoodud toodetele ja materjalidele kuuluvad selle grupi alla ka püsimagnetid, kaasa 

arvatud ka need mis ei ole veel magnetiseeritud, ja püsimagnetitest toorikuhoidjad (rubriik 

8505). 

Tuleb siiski märkida, et selle grupi alla kuuluvad ainult teatud tüüpi elektrotermilised 

seadmed näiteks ahjud jne rubriik 8514) ja kütteseadmed, kodumajapidamismasinad jne 


Tuleks täiendavalt märkida, et teatavaid elektroonilisi mälumooduleid [nt SIMM-moodulid (ühe 

viigureaga mälumoodulid) ja DIMM-moodulid (kahe viigureaga mälumoodulid)], mida ei saa 

lugeda rubriigi 8523 toodeteks, ja millel ei ole muud iseseisvat funktsiooni, tuleb 

klassifitseerida vastavalt jaotise XVI märkusele 2 alljärgnevalt: 

a) moodulid, mis sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt koos arvutiga, tuleb nende 

arvutite osadena klassifitseerida rubriiki 8473, 

b) moodulid, mis sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt koos muude spetsiifiliste 

seadmetega või koos paljude samasse rubriiki kuuluvate seadmetega, tuleb 

klassifitseerida kõnealuste seadmete või seadmerühmade osadena, ning 

c) juhul, kui ei ole võimalik kindlaks määrata peamist kasutust, tuleb need moodulid 

klassifitseerida rubriiki 8548. 

Üldjuhul siiski kuuluvad elektriliselt kuumutatavad aparaadid teistesse gruppidesse (peamiselt gruppi 

84), näiteks elektrilised aurugeneraatorid ja ülekuumendatud katlad (rubriik 8402), õhukonditsioneerid 

(rubriik 8415), rosterid, destillaatorid või muu aparatuur rubriigist 8419, kalandrid ja muud 

rullimismasinad ja nende silindrid (rubriik 8420), inkubaatorid ja bruuderid (rubriik 8436), 

üldotstarbelised põletusmasinad puu, korgi, naha jne jaoks (rubriik 8479), meditsiiniline aparatuur 


B) OSAD 

Mis puutub osi üldiselt , siis vaata XVI jaotise üldisi selgitusi. 

Selles grupis nimetatud masinate ja aparaatide mitteelektrilised osad klassifitseeritakse alljärgnevalt: 

i) Paljud osad on tegelikult tooted mis kuuluvad teistesse gruppidesse (eriti gruppi 84), näiteks pumbad 

ja ventilaatorid (rubriik 8413 või 8414), ventiilid, kraanid jne (rubriik 8481), kuullaagrid (rubriik 8482), 

transmissioonvõllid, hammasrattad jne (rubriik 8483). 

ii) Muud mitteelektrilised osad, mis on kasutatavad üksnes või peamiselt selles grupis nimetatud 

teatavate kindlate elektrimasinatega (või mitmete sama rubriigi masinatega), tuleb klassifitseerida 

koos selle masinaga (või nende masinatega) või, kui see on õigem, siis rubriigis 8503, 8522, 8529 

või 8538. 

3

iii) Muud mitteelektrilised osad kuuluvad rubriiki 8485. 

8501 ELEKTRIMOOTORID JA -GENERAATORID (VÄLJA ARVATUD 

GENERAATORSEADMED): 

8501 10 - elektrimootorid võimsusega kuni 37,5 W 

8501 20 - universaalsed vahelduv- ja alalisvoolumootorid võimsusega üle 37,5 W 

- muud alalisvoolumootorid; alalisvoolugeneraatorid: 

8501 31 - - võimsusega kuni 750 W 

8501 32 - - võimsusega üle 750 W, kuid mitte üle 75 kW 

8501 33 - - võimsusega üle 75 kW, kuid mitte üle 375 kW 


8501 40 - muud ühefaasilised vahelduvvoolumootorid 

- muud mitmefaasilised vahelduvvoolumootorid: 


8501 52 - - võimsusega üle 750 W, kuid mitte üle 75 kW 


- vahelduvvoolugeneraatorid: 

8501 61 - - võimsusega kuni 75 kVA 

8501 62 - - võimsusega üle 75 kVA, kuid mitte üle 375 kVA 


8501 64 - - võimsusega üle 750 kVA 

I) ELEKTRIMOOTORID 

Elektrimootorid on masinad elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks jõuks. Sellesse 

rubriiki kuuluvad pöörlevad mootorid ja lineaarmootorid. 

A) Pöörlevad mootorid tekitavad mehaanilise jõu pöörleva liikumise näol. Neid on palju tüüpe 

ja suurusi vastavalt sellele, kas nad töötavad alalis- või vahelduvvoolul, ja nende kasutusala 

ning otstarbe järgi, milleks nad on projekteeritud. Mootori korpus võib olla kohandatud 

keskkonnale, milles mootor peab hakkama töötama (näiteks tolmukindlad, tilgakindlad või 

leegikindlad; mittejäik montaažrihmajamiga mootorite jaoks või mootorite jaoks millised on 

tugevate vibratsioonide mõju all). 

Paljudesse mootoritesse võib sisse ehitatud olla ventilaator või muu seade, mis hoiab 

mootori töötamise ajal külmana. 

Välja arvatud sisepõlemismootorite starterid (rubriik 8511) kuuluvad sellesse rubriiki 

kõik elektrimootorite tüübid väikesevõimsuslistest mootoritest, milliseid kasutatakse 

instrumentides, kellades, taimerites, õmblusmasinates, mänguasjades jne, kuni suurte 

võimsate mootoriteni bluumingute jne jaoks. 

Mootorid jäävad sellesse rubriiki klassifitseertuks ka siis kui nad on varustatud 

rihmarataste, hammasrataste või reduktoritega, või painduva võlliga käsitööriistade 

käitamiseks. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka „päramootorid” paatide liikumapanemiseks elektrimootorist, 

võllist, vindist ja roolist koosneva agregaadi kujul 

Sünkroonmootorid kellade liikumapanemiseks on klassifitseeritud siia, isegi kui nad on 

koos hammasratastega; ometigi on sellised sünkroonmootorid ühendatult 

kellamehhanismiga siit välja arvatud (rubriik 9109). 

B) Lineaarmootorid tekitavad mehaanilise jõu lineaarse liikumise kujul. 

Lineaarne induktsioonmootor koosneb põhimõtteliselt ühest või enamast primaarosast, 

mis kujutab üldjuhul lehtedest koostatud (magnetlehtede pakk) magnetahelat, millele on 

paigutatud mähised, ja sekundaarosast, tavaliselt vasest või alumiiniumist plaadi või profiili 

näol. 

Need mootorid tekitavad liikumapaneva jõu sekundaarosa olemasolu korral, kui 

primaarosa on aktiveeritud vahelduvvoolu rakendamisega. Kaks osa on eraldatud õhupiluga 

ja translatoorne liikumine (üks osa jääb paigale kui teine liigub) tekitatakse ilma mehaanilise 

kontaktita. 

Lineaarsete induktsioonmootorite omadused varieeruvad vastavalt sellele, milleks nad on 

projekteeritud: hõljukrongide ajamiks (primaarosa veetakse vagunis ja kanderelss 

(sekundaarosa) on kinnitatud trassile); puistematerjali laaduri ajamiks (ratastega vagoneti 

4

alla monteeritud plaat liigub üle rööbaste vahele paigutatud primaarosa); rippkonveieri 

ajamiks (primaarosaga kandevanker liigub sekundaarosa - profiili all); autode paigaldajaks 

autoparklates (sekundaarplaati liigutatakse põrandasse paigutatud primaarosa poolt); 

juhtimiseks, näiteks kolbpumbad ja ventiilid (seda funktsiooni võivad täita „polüsolenoidsed” 

lineaarmootorid, millistes võll (sekundaarosa) liigub rõngakujulise primaarosa sisse ja välja); 

detailide paigutamiseks tööpinkide töölaudadel; jne. 

Alalisvoolu lineaarmootoreid, millised töötavad elektromagnetite või elektromagnetite ja 

püsimagnetite vastastikkusel mõjul, võib kasutada kas pulseeerivate või võnkuvate 

mootoritena (näiteks edasi-tagasi liikuvad pumbad, võnkuvad süstikuajamid), sammmootorid 

(näiteks väikesed konveierid) jne. 

Sellesse rühma kuuluvad samuti: 

1) Servomootorid, esitatud eraldi, koosnevad põhimõtteliselt elektrimootorist kiirust 

vähendavate hammasratastega ja on varustatud jõuülekandeseadmega (näiteks kang või 

rihmaratas), projekteeritud reguleerima mingi reguleerseadise muutuvat asendit katlas, 

ahjus või muus seadmes (ja võimaluse korral varustatud avariilise käsirattaga). 

2) Isesünkroniseeruvad seadmed, (selsüünid) staatoriga, millel on kolm mähist paigutatud 

120 o nurgavahega, millised on ühendatud kahele kontaktrõngale, paaris kasutamiseks 

(sünkrosaatja ja sünkrovastuvõtja) näiteks telemõõtmises või distantsjuhtimise 

süsteemides. 

3) Ventiilide ajamid, elektrilised, koosnevad elektrimootorist alandava ülekandega ja võllist 

ning mõningal juhul veel erinevatest seadmetest ventiili sulguri käitamiseks (elektristarter, 

transformaator, käsiratas jne) 

II) ELEKTRIGENERAATORID 

Siin on klassifitseeritud masinad, mis toodavad elektrienergiat mitmesugustest 

energiaallikatest (mehaaniline, päikeseenrgia jne) juhul kui nad ei sisaldu Nomenklatuuri 

mõnes teises rubriigis. 

Siin on kaks põhiklassi, alalisvoolu (AV) generaatorid (dünamod) ja vahelduvvoolu (VV) 

generaatorid (alternaatorid). Üldjuhul koosnevad mõlemad põhimõtteliselt korpusesse 

monteeritud staatorist ja pöörlevast osast (rootorist), mis on monteeritud staatori sisse, 

jõumasina poolt ringiveetavale võllile. Alalisvoolugeneraatoritel on rootori võllile monteeritud 

segmentidega kommutaator. Tekitatav vool kogutakse mööda kommutaatori segmente 

libisevate söeharjade süsteemi abil ja juhitakse otse väliahelasse. Vahelduvvoolu generaatorid 

on enamjaolt harjadeta ja nendes genereeritav vool juhitakse otse välisahelasse. Mõningat tüüpi 

VV generaatorites kogutakse vool võllile monteeritud kontaktrõngastega ja kantakse üle 

kontaktrõngastel libisevate söeharjade süsteemiga. 

Staator koosneb tavaliselt elektromagnetite süsteemist, kuid teatud AV generaatoritel 

kasutatakse püsivmagnetite süsteemi (magnetoelektrilised generaatorid). Rootor koosneb 

tavaliselt traadist mähistest, millised on monteeritud lehtedest koostatud raudsüdamikule; seda 

süsteemi nimetatakse armatuuriks. Mõnes VV generaatoris on pöörlevaks osaks väljasüsteem. 

Elektrigeneraatorid võivad olla käsitsi või pedaalidega käitatavad, kuid tavaliselt on neil 

jõumasinad (näiteks hüdroturbiinid, auruturbiinid, tuuleagregaadid, edasi-tagasi liikuvad 

aurumasinad, sisepõlimis-kolbmasinad). Kuid siia rubriiki kuuluvad ainult generaatorid ilma 

jõumasinata. 

Siia rubriiki kuuluvad kuuluvad ka fotoelektrilised generaatorid, millised koosnevad 

fotoelementide paneelidest kombinatsioonis teiste aparaatidega nagu akumulaatorpatareid ja 

elektronregulaatorid (pingeregulaator, inverter jne) ja paneelidest või moodulitest kuitahes 

lihtsate elementidega (näiteks dioodid voolu suuna reguleerimiseks), millised suunavad energia 

otse näiteks mootorile, elektrolüüsiseadmesse. 

Nendes seadmetes toodetakse elektrienergiat päikeseelementidega, mis muundavad 

päikese energia vahetult elektrienergiaks (fotoelektriline muundamine). 

Siia rubriiki kuuluvad kõik elektrigeneraatorid, elektrijaamade suured generaatorid kaasa 

arvatud; mitmesuguse suurusega ja erinevat tüüpi generaatorid mitmesugusteks vooluvarustuse 

ülesanneteks (näiteks välisvõrku mitteühendatud laevadel, farmides, elektrolüüsiks 

keemiatööstuses ja diiselelektrirongides). 


5

a) Sisseehitatud elektrimootoriga trumlid ja rullikud rihm- või rullkonveieritele (rubriik 8431) 

b) Rubriigi 8479 vibraatormootorid ja elektromagnetilised vibraatorid (vaata tolle rubriigi selgitavaid 

märkusi). 

c) Jõumasinatega ühendatud elektrigeneraatorid (rubriik 8502). 

d) Kõrgepingegeneraatorid (rubriik 8504). 

e) Primaarelemendid ja primaarpatareid (rubriik 8506). 

f) Generaatorid (alalis- või vahelduvvoolule), milliseid kasutatakse sisepõlemismootorite juures, või 

sellised nagu kasutatakse elektrivalgustuse või signalisatsiooniseadmete jaoks ratastel või 

mootorsõidukitel (vastavalt rubriigid 8511 ja 8512). 

g) Päikeseelemendid, nii moodulitesse ühendatud kui ka üksikult, või monteeritud paneelideks või mitte, 

kuid mis ei ole varustatud kuitahes lihtsate elementidega energia andmiseks otse näiteks 

elektrimootorile, elektrolüüsivanni (rubriik 8541). 

h) Teatud elektriaparaadid mida mõnikord nimetatakse generaatoriteks, kud mis tegelikult ei tooda 

elektrienergiat, näiteks signaaligeneraatorid (rubriik 8543). 

ij) Grupis 90 nimetatud generaatorid, näiteks röntgenikiirte generaatorid (rubriik 9022), 

demostratsiooniotstarbeks projekteeritud generaatorid, milliseid ei ole võimalik kasutada teisel 

otstarbel (rubriik 9023). 

OSAD 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisiselgitusi) 

kalssifitseeritakse selle rubriigi masinate osad rubriiki 8503. 

8502 VOOLUGENERAATORSEADMED JA PÖÖRLEVAD MUUNDURID: 

- voolugeneraatorseadmed survesüütega sisepõlemismootoritega (diisel või 

pooldiiselmootoritega): 




8502 20 - voolugeneraatorseadmed sädesüütel töötavate sisepõlemismootoritega 

- muud voolugeneraatorseadmed: 

8502 31 - - tuulegeneraatorid 

8502 39 - - muud 

8502 40 - pöörlevad elektrimuundurid 

I) VOOLUGENERAATORSEADMED 

Väljend „voolugeneraatorseade” tähistab elektrigeneraatori ja mingi jõumasina 

kombinatsiooni, milles jõumasinaks ei ole elektrimootor (näiteks hüdroturbiin, auruturbiin, 

tuuleagregaat, edasi-tagasi liikuv aurumasin, sisepõlemismootor). Generaatoragregaadid, 

millised koosnevad generaatorist ja tema jõumasinast ja mis on monteeritud (või on 

projekteeritud olema monteeritud) kokku üheks seadmeks või ühisele alusele (vt XVI jaotise 

üldisiselgitusi) klassifitseeritakse siin eeldusel, et nad on esitatud koos (ka juhul kui nad 

transpordi hõlbustamiseks on eraldi pakitud). 

Voolugeneraatorseadmed keevitusseadmetele klassifitseeritakse siia rubriiki, kui nad on 

esitatud ilma keevituspeade või keevitusseadmeteta. Kui nad aga on esitatud koos oma 

keevitusagregaadiga, siis on nad siit välja arvatud (rubriik 8515). 

II) PÖÖRLEVAD ELEKTRIMUUNDURID 

Need koosnevad põhimõtteliselt elektrigeneraatori ja elektrimootorist jõumasina 

kombinatsioonist, mis on monteeritud ühisele alusele, kuigi mõningatel juhtudel kaks funktsiooni 

on ühendatud ühes seadmes mõningate ühiste mähistega. Neid kasutatakse voolu liigi 

muundamiseks (vahelduvvoolust alalisvooluks või vastupidi), või selleks et muuta mõningaid 

parameetreid nagu pinge või vahelduvvoolu sagedus või faas (näiteks sageduse muutmiseks 

50Hz-lt 200Hz-le või ühefaasise voolu muutminseks kolmefaasiliseks). Üht tüüpi pöörlevaid 

6

muundureid (mõnikord nimetatud pöörlevaks transformaatoriks) kasutatakse alalisvoolu 

muundamiseks ühelt pingelt teisele. 

OSAD 

Osade klassifitseerimisei üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisiselgitusi) 

klassifitseeritakse selle rubriigi masinate osad rubriiki 8503. 

8503 8503 00 OSAD, MIDA KASUTATAKSE ÜKSNES VÕI PEAMISELT RUBRIIKIDE 

8501 JA 8502 SEADMETE JUURES 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisiselgitusi) kuuluvad 

sellesse rubriiki kahe eelmise rubriigi masinate osad. Siin klassifitseeritud väga laialdasse osade 

hulka kuuluvad: 

1) Korpused, staatorid, rootorid, kollektorirõngad, kollektorid, harjahoidjad, 

ergutusmähised. 

2) Elektrotehniline lehtmaterjal, muu kui ruudu- või -ristkülikukujuline . 

8504 TRAFOD, STAATILISED MUUNDURID (NÄITEKS ALALDID), 

INDUKTIIVPOOLID JA DROSSELID: 

8504 10 - gaaslahenduslampide drosselid 

- vedela dielektrikuga täidetud trafod: 


8504 22 - - võimsusega üle 650 kVA, kuid mitte üle 10 000 kVA 

8504 23 - - võimsusega üle 10 000 kVA 

- muud trafod: 





8504 40 - staatilised muundurid 

8504 50 - muud induktiivpoolid ja drosselid 

8504 90 - osad 

I) TRAFOD 

Trafod on aparaadid, mis ilma liikuvate osadeta muudavad induktsiooni ja jäiga või 

reguleeritava süsteemi abil vahelduvvoolu teiseks erineva pingega, impedantsiga jne 

vahelduvvooluks. Nad koosnevad tavaliselt kahest või enamast isoleeritud traadist mähisest, 

millised on mähitud lehtrauast südamikule, kuigi, mõningatel juhtumitel (näiteks raadiosageduse 

transformaatorid) võib südamik olla mittemagneetiline või olla kokkupressitud rauapulbrist või 

ferriidist jne Vahelduvvool ühes mähises (primaarahel) indutseerib teises mähises 

(sekundaarahel) vahelduvvoolu, tavaliselt erineva voolutugevuse ja pinge väärtustega. 

Mõningatel juhtudel (autotrafod) on ainult üks mähis, osa mähisest on primaar- ja 

sekundaarpoolel ühised. Manteltüüpi trnsformaatoritel on trafo ümber lehtterasest ümbris. 

Osa transformaatoreid on projekteeritud teatud kindlaks otstarbeks, näiteks sobitustrafod 

ühe ahela impedantsi sobitamiseks teise ahela impedantsiga, mõõtetrafod (voolu- või 

pingetrafod, kombineeritud mõõtetrafod) milliseid kasutatakse voolu või pinge alandamiseks või 

tõstmiseks ühendatava seadme , näiteks mõõteriista, arvesti või kaitserelee, tasemele. 

Siia rubriiki kuuluvad kõik trafod. Need varieeruvad väikest tüüpi gaaslahenduslampe läbivat 

vooluhulka reguleerivatest drosselitest raadioseadmete, mõõteriistade, mänguasjade jne jaoks 

kuni suurte tüüpideni, millised on paigutatud õlipaaki või varustatud jahutamiseks radiaatoritega, 

ventilaatoritega jne. Suuri tüüpe kasutatakse elektrijaamades, süsteemialajaamades, 

jaotusalajaamades, trafoalajaamades. Sagedus võib muutuda võrgusagedusest kuni väga 

kõrgete raadiosagedusteni. Rubriiki kuuluvad balansimuundurid (tasakaalustusseadmed), mis 

vähendavad elektromagnetilist häiritust näivtakistuse tasakaalustamise teel paarisliinidel. 

7

Trafode võimsust väljendatakse kilovolt-amprites (kVA) ja see on määratud tema võimega 

pidevaks tööks nimipingel (või nimivoolul, kui võimalik) ja nimisagedusel lubatud 

temperatuuripiirangut ületamata. 

Transformaatorid elektrikeevitusseadmete jaoks on klassifitseeritud siin rubriigis juhul, kui 

nad on esitatud eraldi, ilma oma keevituspeade või keevitusaparaatideta. Kuid nad on siit välja 

arvatud, kui nad on esitatud koos keevituspeade ja keevitusaparaatidega (rubriik 8515). 

Siia rubriiki kuuluvad ka induktsioonpoolid, liik transformaatoreid, millistes katkendlik või 

pulseeruv alalisvool primaarpoolel indutseerib vastava voolu sekundaarpoolel. Neid võib 

kasutada kas pinge tõstmiseks kõrgemale tasemele või telefonisides nõrga pulseeruva voolu 

saamiseks sekundaarahelas, mis vastaks ühtlasele alalisvoolule mõjuvale pulsatsioonile 

primaarahelas. Sellesse rubriiki kuuluvad igat liiki induktsioonpoolid peale sisepõlemismootorite 

süüteseadmete (rubriik 8511). 

II) STAATILISED ELEKTRIMUUNDID 

Neid aparaate kasutatakse elektrienergia muundamisel tema kohandamiseks edasise 

kasutamise eesmärgil. Nad võivad sisaldada mimesusgust tüüpi muundurelemente. (näiteks 

ventiile)). Nendes võib olla ka mitmeid abiseadmeid (näiteks trafod, drosselid, takistid, 

regulaatorid jne). Nende töö baseerub põhimõttel, et muundurelemendid töötavad vaheldumisi 

juhtidena ja mittejuhtidena. 

Asjaolu, et need aparaadid sisaldavad sageli abiahelaid tekkiva voolu pinge reguleerimiseks, 

ei sega nende klassifitseerimist siin rubriigis, samuti mitte ka see, et nendele mõnikord 

viidatakse kui voolu ja pinge regulaatoritele. 


A) Alaldid, millistega vahelduvvool (ühe või mitmefaasiline) muundatakse alalisvooluks, millega 

üldjuhul kaasneb pinge muutumine. 

B) Inverterid, millistega alalisvool muundatakse vahelduvvooluks. 

C) Vahelduvvoolu muundid ja sagedusmuundid, millistega vahelduvvool (ühe või 

mitmefaasiline) muundatakse teisele sagedusele või pingele. 

D) Alalisvoolumuundid, millistega alalisvool muundatakse teisele pingele. 

Staatilised elektrimuundid võivad olla jagatud järgmistesse põhikategooriasse vastvalt 

nendes kasutatavatele muundur-elementidele: 

1) Pooljuhtmuundid; põhinevad teatud kristallide ühesuunalisel juhtivusel. Sellised muundid 

koosnevad pooljuhist kui muundurelemendist ja mitmetest teistest seadmetest (näiteks 

jahutuselemendid, ühenduslatid, juhtseadmed, regulaatorid). 


a) Monokristalsed pooljuhtalaldid, millistes kasutatkse räni või germaaniumkristalle (dioodid, 

türistorid, transistorid). 

b) Polükristalsed pooljuhtalaldid, millistes kasutatakse ränikettaid. 

2) Gaaslahemdusmuundid, sellised nagu: 

a) Elavhõbealadid. Nende muundurelement koosneb klaaskolbist või metallkorpusest mille 

sees on vaakuum ja sellesse on paigutatud elavhõbekatood ning üks anood või rohkem, 

milliste kaudu alaldatav vool voolab. Nad on varustatud abiseadmetega, näiteks 

eelsüütamiseks, koormamiseks, jahutamiseks ja mõnikord ka vaakumi hoidmiseks. 

Eristatakse kaht tüüpi gaaslahendusalaldeid nende eelsüütemehhanismi järgi nn 

„eksitronid” (anoodlaenguga) ja „ignitronid (süüteelektroodidega). 

b) Termoioonalaldid hõõgkatoodiga. Nende muundurelement (näiteks türatronil) on sarnane 

elavhõbealaldi omale selle vahega, et tal on hõõgkatood elavhõbekatoodi asemel. 

3) Muundid mehaanilise muundurelemendiga, põhinevad mitmesuguste kontaktide 

ühesuunalisel juhtivusel, sellised nagu: 

a) Kontaktaladid (näiteks nokkvõlli kasutavad) seadmega, millises metallkontaktid avanevad 

ja sulguvad sünkroonis aladatava voolu sagedusega. 

b) Elavhõbejoa-turbiinalaldid pöörleva elavhõbedajoaga, mis on sünkroniseeritud alaldatava 

voolu sagedusega ja ühendab paigalseisvaid kontakte. 

c) Vibraatoralaldid vahelduvvoolu sagedusel võnkuva peene metallkeelega, milline puudutab 

selliselt paigutatud kontakti, et vooluallikast võetakse voolu ühes suunas. 

8

4) Elektrolüütilised alaldid, baseeruvad põhimõttel, et mõningate materjalide kombinatsioon 

elektroodidena kombinatsioonis mõningate vedelikega elekrolüütidena võimaldab voolul 

voolata ainult ühes suunas. 

Staatilisi elektrimuundeid võib kasutada erineval otstarbel, näiteks: 

1) Statsionaarsete masinate käitamiseks või transpordi-süsteemi elektrisõidukites (näiteks 

vedurid). 

2) Toitemuundid nagu näiteks akumulaatorpatareide laadurid (mis koosnevad põhimõtteliselt 

alaldist koos trafoga ja vooluregulaatorist), muundid galvaanika ja elektrolüüsi jaoks, 

avariitoite seadmed, muundid seadmetele, mis annavad kõrgepingelist alalisvoolu, 

küttemuundid ja muundid elektromagnetite toiteks. 

Siia klassifitseeritakse ka muundid, mida tuntakse kõrgepingegeneraatoritena 

(kasutatakse eriti koos raadioaparatuuri, elektronkiirte torude, mikrolainetorude, 

ioonkiiirtetorudega), millised muundavad mistahes vooluallika voolu, peamiselt võrguvoolu, 

kõrgepingeliseks alalisvooluks, mis on vajalik alalditest ja transformaatoritest jne koosnevate 

seadmete toiteks. 

Rubriiki kuuluvad ka stabiliseeritud toiteseadmed (regulaatoriga kombineeritud alaldid), nt 

katkematu toite allikad reale elektroonikaseadmetele. 

Kuid, kõrgepingegeneraatorid ja -transformaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud 

röntgeniaparatuuri toiteks, lähevad rubriiki 9022. Automaatsed pingeregulaatorid on klassifitseeritud 

rubriigis 9032 

III) INDUKTIIVSUSED 

Need koosnevad põhiliselt ühest traadist keritud mähisest mis lülitatuna vahelduvvoolu 

ahelasse piirab või takistab oma induktiivsusega vahelduvvoolu voolamist. Nad varieeruvad 

väikestest raadioskeemides kasutatvatest drosselitest suurte, sageli betooni monteeritud 

mähisteni, milliseid kasutatakse jõuahelates (näiteks lühisvoolude piiramiseks). 

Katoodkiirte kallutuspoolid klassifitseeritakse rubriigis 8540. 

OSAD 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisiselgitusi) on selle rubriigi 

masinate osad klassifitseeritud samasse rubriiki. Muuhulgas, elvhõbealadite metallkorpused, 

pumpadega või ilma, klassifitseeritakse alati osadena. 

Siiski, suurema osa selle rubriigi seadmete elektrotehnilistest komponentidest võib leida selle grupi 

teistest rubriikidest, näiteks: 

a) Mitmesugused lülitid rubriigist 8536 (näiteks need mida kasutatakse mitmekontaktilistes 

transformaatorites). 

b) Vaakuum- või elavhõbedaaurualadid ja ventiilid (mitte metallkorpusega tüüpi) ja türatronid (rubriik 

8540). 

c) Pooljuhtdioodid, transistorid ja türistorid (rubriik 8541). 

d) Tooted rubriigist 8542. 

8505 ELEKTROMAGNETID; PÜSIMAGNETID, PÄRAST MAGNEETIMIST 

PÜSIMAGNETITENA KASUTAMISEKS ETTENÄHTUD TOOTED; 

ELEKTRO- VÕI PÜSIMAGNETITEGA KLAMMERDID JMS 

KINNITUSVAHENDID; ELEKTROMAGNETILISED ÜHENDUS- 

MUHVID, SIDURID, KIIRUSREGULAATORID, PIDURID; 

ELEKTROMAGNETILISED TÕSTESEADMED: 

- püsimagnetid ning pärast magnetiseerimist püsimagnetitena kasutamiseks 

ettenähtud tooted: 

8505 11 - - metallist 

8505 19 - - muud 

8505 20 - elektromagnetilised kinnitusseadmed, elektromagnetsidurid ja 

elektromagnetpidurid 


9

Siia rubriiki kuuluvad elektromagnetid, milliste rakendused on rubriigis spetsiaalselt loetletud, 

püsimagnetid ja püsimagnetitest hoidevahendid. 

1) Elektromagnetid 

Need on mitmesuguse kuju ja suurusega vastavalt sellele milliseks otstarbeks nad on ette 

nähtud. Nad koosnevad põhiliselt traadist mähisest mis on keritud pehmest rauast 

südamikule, südamik on kas ühest tükist või lehtedest koostatud. Voolu läbimine mähisest 

annab südamikule magnetilised omadused nii, et seda saab kasutada kas ligitõmbamiseks 

või eemaletõukamiseks. 

2) Püsimagnetid ja tooted mis muutuvad püsimagnetiteks peale magnetiseerimist. 

Püsimagnetid koosnevad kõva terase, spetsiaalsete sulamite või teiste materjalide 

(näiteks plasti või sünteetilise kummiga aglomereeritud baariumferriit) tükkidest millised on 

muudetud püsimagnetiteks. Nende kuju varieerub vastavalt sellele milleks nad on 

projekteeritud. Demagneetumis-kalduvuse vähendamiseks on hobuseraua-kujulised 

püsimagnetid sageli varustatud kahele poolusele liibuva rauatükiga (kaitsevarb). 

Püsimagnetid jäävad siia klassifitseerituks vaatamata nende kasutusalale, kaasa arvatud 

väikesed magnetid, milliseid kasutatakse peale kõige muu ka mänguasjadena. 

Tooted, mis on ette nähtud muutuma püsimagnetiteks peale magnetiseerimist on 

äratuntavad sellistena oma kuju ja koostise poolest, olles üldjuhul metallist või aglomeeritud 

ferriidist (mäit. baariuferriidist) risttahukad või kettad (seibid). 

3) Elektromagnetilised või püsimagnetitest hoidepead, klammerdid ja muud sarnased 

hoideseadmed. 

Need on peamiselt mitmet tüüpi seadmed millistes kasutatakse magneteid töödeldava 

tooriku paigalhoidmiseks nende töötlemise ajal. Siia alamrubriiki kuuluvad pele tööpinkide 

hoideseadmete ka teiste masinate hoideseadmed (näiteks magnetseadised trükiplaatide 

hoidmiseks trükimasinates). 

4) Elektromagnetilised muhvid ja sidurid. 

Neid võib olla erinevaid tüüpe. Osa tüüpe koosneb fikseeritud mähisest liikuva armatuuri 

ümber, mis tõmmatakse mähise sisse kui vool selle läbib ja tõmmatakse voolu katkemisel 

vedru poolt jälle välja. Siia rubriiki kuuluvad ka muudetava kiirusega sidurid, millistest osa 

rajaneb asünkroonmootori põhimõttele. 

5) Elektromagnetilised pidurid. 

Need koosnevad üldjuhul piduriklotsist, mis eletromagneti mõjul toimib rattarehvile või 

rööpale. Mõningad pidurid töötavad elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel: pehmest 

rauast ketas on monteeritud pidurdatavale võllile ja pidurdub selles elektromagneti poolt 

indutseeritud pöörisvoolude mõjul. Rubriiki ei kuulu elektromagnetitega juhitavad 

mehaanilised, hüdraulilised või pneumaatilised pidurid. 

(6) Elektromagnetilised tõstepead. 

Koosnevad põhiliselt elektromagnetist, tavaliselt ümargusest, ja on tavaliselt kasutusel 

koos kraanadega (näiteks vanaraua laadimiseks). Mõned tüübid on ette nähtud 

eriotstarveteks (näiteks päästelaevadel metallesemete tõstmiseks uppunud laevadelt). 

OSAD 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisiselgitusi) on selle rubriigi 

kaupade osad klassifitseeritud siinsamas. 

* 

* * 


a) Sideainetega magnetferriidid pulbri või kuulikeste kujul (rubriik 3824). 

b) Elektromagnetid, püsimagnetid või magnetseadmed kui nad on esitatud koos masinate, aparaatide, 

mänguasjade, mängudega jne milliste jaoks nad on projekteeritud ühe osana (klassifitseeritakse koos 

nende masinatega, aparaatidega jne). 

c) Magnetsalvestusseadmed, sellised nagu mittemagnetilisest materjalist koostatud kihilised kaardid 

magnetmaterjaliga kahe plastikkihi vahel, mida kasutatkse muuhulgas ka ukselukkude avamiseks 


d) Elektromagnetid, mis on projekteeritud kasutamiseks silmaarstide ja kirurgide poolt (rubriik 9018). 

10

8506 PRIMAARELEMENDID JA PRIMAARPATAREID: 

8506 10 - mangaandioksiidelemendid ja -patareid 

8506 30 - elavhõbeoksiidelemendid ja -patareid 

8506 40 - hõbeoksiidelemendid ja -patareid 

8506 50 - liitiumelemendid ja -patareid 

8506 60 - õhk-tsinkelemendid ja -patareid 

8506 80 - muud primaarelemendid ja - patareid 

8506 90 - osad 

Need toodavad elektrienergiat keemilises reaktsioonis. 

Primaarelement koosneb põhimõtteliselt kestast, milles on aluseline või mittealuseline 

elektrolüüt (näiteks kaalium- või naatriumoksiid, lämmastikkloriid või segu lämmastikkloriidist, 

tsinkkloriidist ja veest) ja kaks sellesse uputatud elektroodi. Anood on üldjuhul tsingist, 

magneesiumist või liitiumist. Ja katood (depolariseeriv elektrood) on näiteks mangaandioksiidist 

(segatud süsinikupulbriga), elavhõbedaoksiidist või hõbedaoksiidist. Veevaba elektrolüüti 

kasutatakse liitiumi lahustuvuse ja reaktiivsuse tõttu vesilahustes.. Kumbki elektrood on 

varustatud klemmi või muu vahendiga ühendamiseks välisahelaga. Primaarelemendi põhiliseks 

omaduseks on see, et ta ei ole hõlpsasti või tõhusalt taaslaetav. 

Primaarelemente kasutatakse voolu saamiseks mitmesugusteks otstarveteks (kõlistid, 

telefonid, kuuldeaparaadid, fotoaparaadid, kellad, kalkulaatorid, südamerütmurid, raadiod, 

mänguasjad, kantavad valgustid, elektrikarjused jne). Elemente võib ühendada kokku 

patareideks, kas järjestikku või paralleelselt või mõlema kombinatsioonis. Elemendid ja patareid 

jäävad siia rubriiki klassifitseerituks vaatamata sellele, milleks neid kavatsetakse kasutada 

(näiteks standardelement laboratoorseks tööks, mis annab teatud konstantse pinge, kuulub siia 

rubriiki). 

Mitmesuguste elementide hulka kuuluvad: 

1) Märgelemendid, mille elektrolüüt on vedelik, ja mille voolamist ei takistata. 

Märgelemendid on seetõttu suunatundlikud. 

2) Kuivelemendid, mille elektrolüüt on immobiliseeritud hügroskoopsetes ainetes või 

geelides (segatakse paksendiga, nt agar-agari või jahuga, ning saadakse pasta). 

Kasutatav elektrolüüt võib olla vedelik, kuid selle voolamist takistatakse. Kuivelemente 

kasutatakse peamiselt kantavates seadmetes. 

3) Inertsed elemendid või reservelemendid või patareid, millele tuleb enne kasutamist 

lisada vesi või kõik elektrolüüdid või osa elektrolüütidest, või mille elektrolüüti tuleb 

kuumutada, et see muutuks ioonjuhtivaks. 

4) Kontsentratsioonelemendid, millistes elektrolüüt on kummagi elektroodi juures 

erineva kontsentratsiooniga. 

Primaarelemente ja -patareisid võib valmistada eri kuju ja mõõtmetega. Tavalist tüüpi 

primaarelemendid ja -patareid on silindri- või nööbikujulised. 

Mõningad elemendid (näiteks märgelemendid ja mõned inertsed elemendid) on tavaliselt 

esitatud ilma elektrolüüdita, kuid jäävad siiski siin klassifitseerituks. 

Sellesse rubriiki ei kuulu korduvlaetavad elemendid ja patareid, sest need 

klassifitseeritakse akudena rubriiki 8507. 

OSAD 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisiselgitusi) kuuluvad 

sellesse rubriiki ka primaarelementide ja patareide osad, kestad kaasa arvatud. 

* 

* * 


a) Terminalid (rubriik 8536). 

b) Päikeseelemendid (rubriik 8541). 

c) Süsinikelektroodid (rubriik 8545). 

d) Kasutatud primaarelemendid ja -patareid ning nende jäätmed ja murd (rubriik 8548). 

e) Termopaarid (vt rubriigid 8503, 8548, 9033). 

* 

* * 

11


Alamrubriigid 8506 10, 8506 30, 8506 40 

Klassifitseerimise nendesse alamrubriikidesse on määratud katoodi koostisega (depolariseeriv 

katood). Ometigi klassifitseeritakse mangaandioksiidist katoodi ja liitiumanoodiga primaarelemendid 

liitiumelementidena alamrubriiki 8506 50 (vt järgmist selgitust alamrubriigi kohta). 


Siia alamrubriiki klassifitseerimine on määratud anoodi koostisega (depolariseeriv katood). 

8507 AKUD, SH NENDE SEPARAATORID, NII TÄISNURKSED KUI 

MUUKUJULISED: 

8507 10 - pliiakud, mida kasutatakse kolbmootorite käivitamisel 

8507 20 - muud pliiakud 

8507 30 - kaadmiumnikkelakud 

8507 40 - raudnikkelakud 

8507 80 - muud akud 

8507 90 - osad 

Akusid (salvestuspatareid või sekundaarpatareid) iseloomustab asjaolu, et elektrokeemiline 

toiming on pööratav ning aku võib olla korduvlaetud. Neid kasutatakse tavaliselt elektrienergia 

salvestamiseks ning vajaduse korral toiteallikana. Alalisvool, juhitud läbi aku, tekitab teatud 

keemilisi muutusi (laadimine), kui aku klemmid seejärel ühendatakse välisahelale, siis need 

keemilised muutused pöörduvad vastupidiseks ning tekitavad välishelas alalisvoolu 

(mahalaadimine). Seda töötsüklit võib korrata kogu aku eluea jooksul. 

Aku koosneb põhimõtteliselt anumast, milles on elektrolüüt ja sellesse uputatud kaks 

elektroodi, varustatud klemmidega nende ühendamiseks välisahelasse. Paljudel juhtudel võib 

anum olla jagatud osadeks, iga osa (element) olles ise aku, need elemendid ühendatakse 

tavaliselt järjestikku kõrgema pinge saamiseks. Teatud hulk akusid võib olla paigutatud 

suuremasse anumasse. Akud võivad olla märg- või kuivelemendi tüüpi. 

Akude peamised tüübid on: 

1) Pliiakud, millistes elektrolüüdiks on väävelhape ja elektroodideks pliipladid või aktiivmaterjali 

hoidvad pliivõred. 

2) Leelisakud, milles elektrolüüdina kasutatakse tavaliselt kaalium- või liitiumhüdroksiidi või 

tionüülkloriidi, ning elektroodid on näiteks: 

i) nikli ja nikliühendite positiivsed elektroodid ja raua, kaadmiumi või metallhüdriidi 

negatiivsed elektroodid; 

ii) liitiumiga koobaltoksiidi positiivsed elektroodid ja grafiidisegu negatiivsed elektroodid; 

iii) süsiniku positiivsed elektroodid ja metallilise liitiumi või liitiumisulami negatiivsed 

elektroodid; 

iv) hõbeoksiidi positiivsed elektroodid ja tsingi negatiivsed elektroodid. 

Elektroodid võivad koosneda lihtsast plaadist, võrest, varrastest jne või aktiivmaterjalist 

spetsiaalse pastaga kaetud või täidetud võredest või torudest. Pliiakude anumad on tavaliselt 

klaasist, autoakudel valatud plastist, kõvakummist või sünteesmaterjalist. Suurte statsionaarsete 

akude anumad on tavaliselt klaasi või pliiga vooderdatud puust või plastist kastid, kuna aluseliste 

akude anumad on tavaliselt terasest või plastist. Leelisakud võivad olla erimõõtmete ja -kujuga, 

et konstruktsioon vastaks seadmele, mille elektriallikaks need on. Need võivad paikneda 

veekindlas ümbrises. Paljud leelisakud võivad välimuselt sarnaneda rubriiki 85.06 kuuluvatele 

primaarelementidele või -patareidele. 

Akul vooluallikana on palju kasutusjuhte, nt mootorsõidukid, golfikaarikud, kahvellaadurid, 

elektrilised käsi-tööriistad, mobiiltelefonid, kantavad arvutid, kantavad valgustid. 

Mõningad pliiakud on varustatud areomeetriga, mis näitab elektrolüüdi tihedust ja määrab 

ligikaudselt akumulaatori laadimise astet. 

Elektriakumulaatorid jäävad siin klassifitseerituks ka siis, kui nad on esitatud ilma 

elektrolüüdita. 

12

OSAD 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) kuuluvad 

sellesse rubriiki ka akude osad, näiteks anumad ja katted, pliiplaadid ja võred, kas pastaga 

kaetud või ilma; mistahes materjalist separaatorid (välja arvatud kõvendamata vulkaniseeritud 

kummist või tekstiilmaterjalist), kaasa arvatud põhiliselt täisnurkselt lõigatud siledad plaadid (ka 

ruudukujulised), millised vastavad väga täpsetele tehnilistele tingimustele (poorsus, mõõtmed 

jne) ja seega kasutamisvalmid. 


a) Terminalid (rubriik 8536). 

b) Kasutatud akud ning nende jäätmed ja jäägid (rubriik 8548). 

8508 TOLMUIMEJAD: 

- sisseehitatud elektrimootoriga: 

8508 11 - - võimsusega kuni 1 500 W ning kuni 20 l tolmukoti või muu mahutiga 

8508 19 - - muud 

8508 60 - muud tolmuimejad 

8508 70 - osad 

Vastavalt grupi 85 märkusele 1 d kuuluvad siia rubriiki igat tüüpi tolmuimejad, kas käsi- tüüpi või 

mitte, kaasaarvatud kuiva ja märja materjali imamiseks, olenemata kas nad on esitatud koos 

tarvikutega nagu näiteks pöörlevad harjad, vaibaklopitsad, mitmeotstarbelised imemisotsikud, 

jne. 

Tolmuimejad täidavad kahte ülesannet: materjali imemine ja õhuvoolu filtreerimine. 

Imemine toimub suure kiirusega pöörleva ventilaatori abil, mis on kinnitatud otse mootori võlli 

külge. Tolm või muu materjal kogutakse sisemisse või välimisse tolmukotti, kusjuures 

sisseimetud ja filtreeritud õhku kasutatakse samas mootori jahutamiseks. 

Seadmed vaipade puhastamiseks kohapeal, mitte kuivpuhastusprotsessi kasutavad ettenähtud 

asutustele (mitte kodudele) nagu hotellidele, motellidele, haiglatele, kontoritele, restoranidele ja koolidele 

on siit rubriigist välistatud (rubriik 8451). Samuti ei kuulu siia rubriiki meditsiinis, kirurgias, hambaravis 

või veterinaarias kasutatavat tüüpi vaakumseadmed (rubriik 9018). 

SEADMED MIS ON ESITATUD KOOS SELLE RUBRIIGI MASINATEGA. 

Selle rubriigi tolmuimejad võivad olla esitatud lisaseadmetega (tarvikutega) (harjamiseks, 

poleerimiseks, insektitsiiditõrjeks, jne) või vahetatavate osadega (vaibapuhasuse tarbeks, 

pöörlevad harjad, mitmeotstarbelised imemisotsikud, jne). Sellised masinad klassifitseeritakse 

siin koos nendega esitatud osade ja tarvikutega eeldusel, et need on seda laadi ja sellisel 

hulgal, mida tavaliselt kasutatakse antud masinaga. Eraldi esitamisel tuleb need klassifitseerida 

vastavalt olemusele. 

OSAD 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) on siia rubriiki 

kuuluvate seadmete osad samuti klassifitseeritud siin. 

8509 SISSEEHITATUD ELEKTRIMOOTORIGA KODUMASINAD, V.A 

RUBRIIGI 8508 TOLMUIMEJAD: 

8509 40 - toiduainete jahvatusseadmed ja mikserid; puuviljade ja juurviljade 

mahlapressid 

8509 80 - muud kodumasinad 

8509 90 - osad 

Sellesse rubriiki kuuluvad paljud kodumasinad millistesse on elektrimootor sisse ehitatud. 

Termin „kodumasin” tähendab selles rubriigis masinat, mida tavaliselt kasutatakse 

13

kodumajapidamises. Need masinad on määratavad vastavalt tüübile ühe või enama omaduse 

järgi, sellised nagu üldmõõtmed, kujundus, võimsus, maht. Kriteeriumiks nende omaduste üle 

otsustamisel on see, et kõnesolev masin ei tohi olla tasemel, mis ületaks kodumajapidamise 

vajadusi. 

Vastavalt väljaarvamistele ja sobivatel juhtudel grupi märkuses 3 toodud kaalupiirangutele kuuluvad 

sellesse rubriiki aparaadid, mis vastavad ülaltoodud kriteeriumitele. Sellesse rubriiki ei kuulu 

kodumasinad, milliseid käitatakse eraldiseisva elektrimootoriga (kas painduva võlli, rihma või mingi muu 

ülekandeseadme abil), samuti mitte kodumasinad, mis, kuigi sarnased konstruktsiooni ja kasutamise 

poolest, on selgelt ette nähtud tööstuslikuks kasutamiseks (näiteks toiduainetetööstuses, 

korstnapühkimiseks, masinate või teede puhastamiseks); need klassifitseeritakse rubriigis 8210 või 

grupis 84. 

Selle rubriigi masinad on jaotatud kahte klassi ( grupi märkus 3): 

A) Piiratud hulk tooteid, mis klassisfitseeritakse siia kaalust sõltumata . 

Sellesse rühma kuuluvad vaid järgmised tooted: 

1) Põrandapoonijad (kas vahatava seadmega või ilma, ja kuumutuselemendiga vaha 

sulatamiseks või ilma). 

2) Toiduainete peenendajad ja segajad näiteks kala, juurvilja või puuvilja hakkijad, 

mitmeotstarbelised veskid (kohvi, riisi, odra, purustatud herneste); piimaloksutid; 

jäätisemikserid; joogimikserid; taignasegajad; vahustajad; muud sarnased peenendajad ja 

segajad (kaasa arvatud sellised, milliseid vahetatavate osade abil saab kasutada ka 

lõikamiseks või teisteks operatsioonideks). 

3) Puu- ja aedviljamahla pressid. 

B) Piiramata klass tooteid, mis klassifitseeritakse siin rubriigis tingimusel, et nende 

kogukaal on 20 kg või vähem. 

Sellesse klassi kuulub peale kõige muu: 

1) Põrandaküürimise, pühkimise ja puhastamise masinad ja masinad musta vee või 

seebivee äraimemiseks peale küürimist. 

2) Seadmed vaha piserdamiseks põrandale enne poonimist. Need on tavaliselt 

varustatud kuumutuselemendiga vaha sulatamiseks. 

3) Köögijäätmete hävitajad. Need seadmed on projekteeritud köögivalamu külge 

kinnitamiseks ja neid kasutatakse köögijäätmete peenendamiseks. 

4) Kartuli- ja muu köögiviljakoorijad, lõikajad jms. 

5) Igat liiki õhukese kihi lõikurid (näiteks liha, vorst, peekon, juust, leib, puuvili, juurvili). 

6) Noateritajad ja -puhastajad. 

7) Elektrilised hambaharjad. 

8) Õhu niisutamise või kuivatamise seadmed. 

SEADMED MIS ON ESITATUD KOOS SELLE RUBRIIGI MASINATEGA. 

Paljud ülalloetletud masinatest ja aparaatidest võivad olla esitatud vahetatavate osade või 

abiseadmetega, mis teevad nad kasutatavaks erineval otstarbel. Näiteks toidumikserid, mida 

võib kasutada lõikamiseks, peenendamiseks, vahustamiseks, hakkliha valmistamiseks jne; 

lõikurid teritavate ja lihvivate seadmetega; põrandaküürimis masinad poleerivate harjade 

komplektiga; küürimismasinad seebivett pritsivate ja seebivett imavate seadmetega. Sellised 

masinad klassifitseeritakse siin koos nendega esitatud osade ja tarvikutega eeldusel, et need 

on seda laadi ja sellisel hulgal, mida tavaliselt kasutatakse antud masinaga. Vahetatavate 

tarvikute kaal ei ole oluline ja ei määra antud seadme kuulumist või mittekuulumist lõik (B) alla. 

Selle rubriigi masinad võivad kasutamise hõlbustamiseks olla monteeritud rullikutele või 

muudele sarnastele seadmetele. 

OSAD 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) on siia rubriiki 

kuuluvate masinate, seadmete ja instrumentide osad samuti klassifitseeritud siin. 

* 

* * 

14


a) Ventilaatorid ja ventileerivad või ringvooluga tõmbekapid, filtritega või ilma (rubriik 8414)). 

b) Külmikud (rubriik 8418). 

c) Kalandrid või muud triikimismasinad (rubriik 8420 või 8451). 

d) Tsentrifuug-pesukuivatid (rubriik 8421) ja kodumajapidamise pesumasinad (rubriik 8450). 

e) Nõudepesumasinad (rubriik 8422). 

f) Rohuniitjad (rubriik 8433). 

g) Meierei võimasinad (rubriik 8434). 

h) Tolmuimeja tüüpi hobuste või karja hooldusvahendid, ka siis kui nendel on ette näha kõrvalkasutus 

talli seinte puhastamiseks (rubriik 8436). 

ij) Seadmed vaipade puhastamiseks kohapeal, mitte kuivpuhastusprotsessi kasutavad ettenähtud 

asutustele (mitte kodudele) nagu hotellidele, motellidele, haiglatele, kontoritele, restoranidele ja 

koolidele (rubriik 8451). 

k) Õmblusmasinad (rubriik 8452). 

l) Epilaatorid (rubriik 8510). 

m) Kodumajapidamise elektrotermillised seadmed (rubriik 8516). 

n) Massaaživahendid (rubriik 9019). 

8510 SISSEEHITATUD ELEKTRIMOOTORIGA PARDLID, 

JUUKSELÕIKUSMASINAD JA EPILAATORID: 

8510 10 - pardlid 

8510 20 - juukselõikusmasinad 

8510 30 - epilaatorid 

8510 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad elektripardlid ja juukselõikusmasinad millistel on sisseehitatud mootor 

või vibraator, kasutamiseks kas inimestel, lammaste pügamiseks või hobuste hooldamiseks, 

karja pügamiseks jne. 

Elektripardli (kuivpardli) pöörlev või edasi-tagasi liikuv lõikaja või noatera libiseb piki 

perforeeritud või pilustatud plaadi sisemust lõigates maha läbi aukude või pilude ulatuvad 

karvad. Elektrijuukselõikusmasinal libiseb kammikujuline lõiketera edasi-tagasi paigalseisval 

metallkammil, lõigates niimoodi kammi piide vahele haaratud juuksed või villa. Juuksurite 

kasutatav juukselõikusmasin töötab samal põhimõttel nagu lambapügamismasin, erinedes ainult 

suuruse poolest. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki sisseehitatud elektrimootoriga elektromehaanilised epilaatorid; 

need on seadmed, mis haaravad karvast ja rebivad selle juurelt välja, töötades kas mikrorulliku 

või metallspiraaliga, ise pöörlevad oma telje ümber või kaitseseadmega epileeriva seadme ja 

rea epileerivate ratastega. 

OSAD 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) 

klassifitseeritakse elektripardlite ja juukselõikusmasinate osad samuti siin. Nende hulka 

kuuluvad, kõige muu hulgas, lõikepead, lõiketerad, noaterad ja kammterad. 

* 

* * 

Juukselõikusmasinad, mis töötavad painduva võlliga eraldi elektrimootorilt klassifitseeritakse 

rubriigis 8214, kusjuures elektrimootor (kas painduva võlliga või ilma ) klassifitseeritakse rubriigis 8501. 

8511 ELEKTRILISED SÜÜTE- JA KÄIVITUSSEADISED SÄDE- VÕI 

SURVESÜÜTEGA SISEPÕLEMISMOOTORITE JAOKS (NÄITEKS 

SÜÜTEMAGNEETOD, MAGNETODÜNAMOD, SÜÜTEPOOLID, 

SÜÜTEKÜÜNLAD, STARTERID); NEIS MOOTOREIS KASUTATAVAD 

ALALIS- JA VAHELDUVVOOLUGENERAATORID JA TAGASI- 

VOOLURELEED 

15

8511 10 - süüteküünlad 

8511 20 - süütemagneetod; magnetodünamod; magnetilised hoorattad 

8511 30 - süütejagajad; süütepoolid 

8511 40 - starterid (käivitid) ja kombineeritud startergeneraatorid 

8511 50 - muud generaatorid 


8511 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad elektrilised käivitus- ja süüteseadmed ja vahendid igat liiki 

sisepõlemismootorite jaoks (kolb- või muutüübilised), kas siis kasutatavd mootorsõidukites, 

lennukites, paatides või statsionaarsetes seadmetes. Siia alla kuuluvad ka nende 

sisepõlemismootoritega koos kasutatavad generaatorid ja eraldusseadmed. 

Rubriiki, kuuluvad: 

A) Süüteküünlad 

Need koosnevad isoleeritud keskelektroodist ja korpusega ühendatud teravikust (või 

teravikest). Korpus on osaliselt keermestatud oma alumises osas silindri peasse 

keeramiseks, ja selle otsas on keskelektroodi klemm voolualliakaga ühendamiskeks. 

Kõrgepinge rakendamisel keskelektroodile tekib säde selle elektroodi ja teraviku vahel 

millega süüdatakse plahvatav segu silindris. 

B) Magneetod (magnetodünamod kaasa arvatud). 

Neid kasutatakse sisepõlemismootori süüteküünaldele vajaliku kõrgepinge saamiseks; 

kasutusel peamiselt võidusõiduautode, traktorite, lennukite, mootorpaatide või mootorrataste 

mootoritel. Nende põhitüübid on järgmised: 

1) Pöörleva ankruga magneetod. Nendes on sarnaselt vahelduvvoolu generaatorile ankur, 

millele on mähitud madalpinge primaarmähis, mis pöörleb alalismagnetitest pooluste 

vahel. Primaarmähis on ühendatud katkestuskontaktile ja mahtuvusele, ja voolu 

sisselülimine ja katkestamine selles mähises indutseerib väga kõrge pinge 

sekundaarahelas. Kogu seade on tavaliselt ehitatud ühte korpusesse, mille peal on 

süütejagaja pinge jagamiseks süüteküünaldele kindlas järjekorras. 

2) Paigalseisva ankruga magneetod. Neid on kahte tüüpi. Mõlemas on ankrumähis, 

katkestuskontakt ja kondensaator paigal, ühel tüübil pöörlevad magnetid, kuna teisel 

tüübil on ka magnetid paigal ning magneti ning ankru vahel pöörleb pehmest rauast 

induktor. 

3) Magnetodünamod. See koosneb kombineeritud magneetost ja dünamost. Tavaliselt 

kasutatakse neid mootorratastel. 

C) Magnetilised hoorattad. 

Need koosnevad hoorattale paigutatud magnetseadmetest süüteotstarbelise 

madalpingevoolu saamiseks. 

D) Süütejagajad. 

Need jagavad süütevoolu süüteküünaldele vajalikus järjekorras, samuti on nendes ka 

katkesti voolu lülimiseks ja katkestamiseks süütepooli primaarahelas; mõlemad funktsioonid 

on mootori poolt ringiveetava nuki abil sünkroniseeritud kolbide liikumisega silindrites. 

E) Süütepoolid. 

Need koosnevad spetsiaalsest induktsioonmähisest, mis on tavaliselt silindrilises kestas. 

Primaarahela ühendamisel läbi katkesti akupatareiga tekitatakse sekundaarahelas 

kõrgepinge, mis juhitakse süütejagaja kaudu süüteküünaldele. 

Mõnes süütesüsteemis on kaksiksädesüütepool ühendatud otse kahe süüteküünlaga ning 

pool tekitab sädesüüte mõlemas küünlas samaaegselt, kusjuures ühe küünla säde kutsub 

esile vastava silindri töökäigu; säde teiselt küünlalt ei mõjuta silindrit väljalaskekäigu tõttu. 

Sellised süsteemid ei vaja jaoturit, sest süütepool ühendatakse otse süüteküünaldega. 

Nendes süsteemides varustatakse poolid energiaga elektroonilise (pooljuht) poolimooduli 

abil. 

F) Startermootorid. 

Need on väikesed elektrimootorid, tavaliselt alalisvoolu-peavoolumootorid. Nad on 

varustatud väikese hammasrattaga mis liigub edasi-tagasi keermestatud võllil, või mõne muu 

seadmega mi võimaldab tema ajutist ühendamist käivitatava sisepõlemismootoriga. 

G) Generaatorid (alalis- või vahelduvvoolule). 

16

Neid aetakse ringi mootori poolt ja kasutatakse akupatareide laadimiseks ja valgustuse, 

signalisatsiooni, kütte ja teiste elktriseadmete vooluvarustuseks mootrsõidukites, lennukites 

jne Vahelduvvoolugeneraatoreid (alternaatorid) kasutatkse koos aladajatega. 

H) Võimenduspoolid. 

Need on väikesed induktsioonpoolid mida kasutatakse peamiselt lennukites, kui 

pöörlemiskiirus käivitamisel on liiga väike mootori magneeto rahuldavaks töötamiseks. 

IJ) Hõõgküünlad 

Need on sarnased sädeküünaldele, kuid elektroodi ja teraviku asemel on neil väike takisti 

milline voolu läbimisel kuumeneb. Neid kasutatakse diiselmootorite juures õhu 

soojendamiseks enne käivitamist ja käivitamise ajal. 

K) Kuumutusmähised. 

Need on ette nähtud monteerimiseks diiselmootorite õhuvõtturisse käivitamise 

hõlbustamiseks. 

L) Tagasivoolureleed. 

Need väldivad dünamo töötamist mootorina akupatarei võimsuse arvel, kui mootor seisab 

või töötab madalate pööretega. 

Pinge- ja vooluregulaatoriga kokkuehitatud tagasivoolureleed klassifitseeritakse samuti 

siin. Lisaks akupatarei ja dünamo kaitsele tagavad need seadmed ka konstantse 

laadimisvoolu või selle voolu piiramise. 

OSAD 

Osade klassifitseerimise üldpõhimõtete alusel (vt XVI jaotise üldisiselgitusi) 

klassifitseeritakse siia rubriiki kuuluvate kaupade osad samuti siin. 

* 

* * 


a) Mootorite starterid, mida kasutatakse lennuväljadel ja bussijaamades sisepõlemismootorite 

käivitamiseks ja mis koosnevad põhiliselt transformaatorist ja alaldist (rubriik 8504). 

b) Elektriakumulaatorid (rubriik 8507). 

c) Dünamod, milliseid kasutatakse jalgratastel ainult valgustamiseks (rubriik 8512). 

8512 JALGRATASTE JA MOOTORSÕIDUKITE ELEKTRILISED 

VALGUSTUS- JA SIGNALISATSIOONISEADMED (V.A RUBRIIKI 8539 

KUULUVAD), KLAASIPUHASTID, KLAASIDE JÄÄTUMIST JA 

UDUSTUMIST VÄLTIVAD SEADMED: 

8512 10 - jalgratastel kasutatavat tüüpi laternad ja visuaalsignalisatsiooniseadmed 

8512 20 - muud valgustusseadmed ja visuaalsignalisatsiooniseadmed 

8512 30 - helisignalisatsiooniseadmed 

8512 40 - klaasipuhastid, klaaside jäätumist ja udustumist vältivad seadmed 

8512 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad elektriaparaadid ja seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud 

jalgratastel ja mootorsõidukitel kasutamiseks valgustuseks ja signalisatsiooniks. Siia ei kuulu 

kuivpatareid (rubriik 8506), elektriakumulaatorid (rubriik 8507) või dünamod ja 

magnetodünamod (rubriik 8511). Rubriiki kuuluvad ka mootorsõidukite elektrilised 

klaasipuhastajad ja klaaside jäätumist ja udustamist vältivad seadmed. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ,inter alia: 

1) Dünamod elektrivoolu saamiseks jalgratta või mõnel juhul ka mootorratta kummil või rehvil 

veereva hõõrdratta abil. 

2) Patareipesad, mis on varustatud lüliti, klemmide, kontaktidega jms jalgrataste 

valgustusseadmete jaoks; pataridel töötavad valgustid, mis on projekteeritud jalgratastele 

monteerimiseks. 

3) Igat liiki esilaternad, kaasa arvatud esituled, mis on varustatud hämardavate või 

summutavate seadmetega; hajutatud sõidutuled; udulaternad; otsilaternad, politseiautodel 

kasutatavad otsimisprožektorid või nendesarnased (kaasa arvatud sellised, mida kaabliga 

varustatuna võib kasutada käsilambina või paigutada teele). 

17

4) Küljetuled, tagatuled, parkimistuled, numbrimärgituled. 

5) Pidurituled, suunatuled, tagasikäigu tuled jne. 

6) Ülaltoodud tulede kombinatsioonid ühte korpusesse monteerituna. 

7) Sisevalgustid, nagu laevalgustid, seinavalgustid, astmevalgustid, ukseraami valgustid ja 

armatuuri valgustid. 

8) Helendavad möödasõidusignalisaatorid, annavad juhile automaatselt (vahel ka 

fotoelmentide abil) signaali möödasõitvast autost. 

9) Muud visuaalsignalisatsiooni seadmed, näiteks valgustatud kolmnurgad treileriga 

veoautode tähistamiseks, valgustatud eraldusmärgid (pöörleva kupli tüüpi või „valgusriba” 

tüüpi) taksodele, politsei- või tuletõrjeautodele. 

10) Sõiduki parkimise seadmed, töötavad väliste tundlatega mis, puudutades äärist või muud 

objekti, annavad juhile hoiatussignaali. 

11) Ärandamisvastased alarmseadmed, mis tekitavad sõidukisse sissemurdmiskatse korral 

hoiatavaid visuaal- ja helisignaale. 

12) Pasunad, sireenid ja teised elektrilised helisignalisatsiooni seadmed. 

13) Hoiatavaid helisignaale tekitav elektriline seade, mis teatab juhile sõiduki tagurdamise 

ajal sõidukite või muude objektide lähedalolekust. Kõnealustes seadmetes on tavaliselt 

ultraheliandurid, elektrooniline kontrollplokk, summer või piipar koos juhtmestikuga. 

14) Elektriseadmed, mida kasutatakse mootorsõidukis hoiatamaks nähtava või kuuldava 

signaali abil juhti läheduses töötava kiirusmõõturi, nt radar- või laserkiirusmõõturi eest. 

15) Klaasipuhastajad, ka kahekordsed klaasipuhastajad, elektriliselt käitatavad. 

16) Külmumist ja udustumist vältivad seadmed. Koosnevad raamile monteeritud 

takistustraadist, tuuleklaasile paigutamiseks. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele printsiipidele (vt XVI jaotise üldisiselgitusi) 

klassifitseeritakse nende kaupade osad samuti selles rubriigis. 

* 

* * 


a) Valgustite esiklaasid (läätsed) (rubriik 7014). 

b) Õhu konditsioneerimisseadmed või -aparaadid (rubriik 8415). 

c) Elektrilised helivõimendusseadmed mis koosnevad mikrofonist, helisageduse võimendist ja 

valjuhääldist, kasutatuna pukseeriva veoki juhile hoiatussignaali või teiste signaalide andmiseks 

tema veoki tagant (rubriik 8518). 

d) Kilbid, paneelid ja muud alused, millel on üks või rohkem rubriigi 8536 instrumenti (näiteks grupp 

lüliteid roolisambale monteerimiseks) (rubriik 8537). 

e) Rubriigi 8539 elektripirnid, kaasa arvatud hermeetilised valgustikomplektid. 

f) Isoleeritud elektrijuhtmed ja kaablid, kas sobivasse pikkusesse lõigatud või mitte, ühendusdetailidega 

või mitte, või komplekteeritud või mitte (näiteks süütejuhtmete komplekt) (rubriik 8544). 

g) Mitteelektrilised auto kütteseadmed, mis töötavad ka jäätumist või udustumist vältivatena (rubriik 

7322 või 8708). 

8513 KANTAVAD ELEKTRIVALGUSTID OMA VOOLUALLIKAGA 

(NÄITEKS PATAREI, AKU, MAGNEETO), V.A RUBRIIKI 8512 

KUULUVAD: 

8513 10 - valgustid 

8513 90 - osad 

Sellesse rubriiki kuuluvad elektrivalgustid, mis on ette nähtud töötama oma elektrivoolu 

allikaga (kuivpatarei, aku või magneeto). Koosnevad kahest elemendist (sobivast elektripirnist ja 

elektrienergia allikast) millised on tavaliselt kokku monteeritud ja vahetult ühendatud, sageli 

ühes kestas. Mõningatel juhtudel on need elemendid eraldi ja on ühendatud juhtmega. 

Termin „kantav valgusti” käib ainult nende valgustite tüüpide kohta, millistes mõlemad, nii 

elektrilamp kui ka tema vooluallikas on ette nähtud käes või inimese küljes kandmiseks. Nendel 

on tavaliselt käepide või kinnitusseade ja nad on eristatavad oma kuju ja väikese kaalu poolest. 

18

Sellepärast ei hõlma see termin mootorsõidukite ja rataste valgusteid (rubriik 8512) ja lampe, 

mis ühendatakse paigalseisva installatsiooniga (rubriik 9405). 

Selle rubriigi valgustite hulka kuuluvad: 

1) Taskulambid. Mõned („dünamolambid”) töötavad magneetoga, mida käitatakse käsitsi 

vedruga kangi abil. 

2) Muud käsivalgustid (kaasa arvatud reguleeritava kiirega). Käsivalgustid on sageli 

varustatud lihtsa seadmega tema ajutiseks riputamiseks seinale vms, kuna mõned võivad 

olle projekteeritud ka nii et neid võib põrandale asetada. 

3) Pliiatsikujulised lambid, tõrvikud või taskulambid, mis on sageli varustatud klambriga 

tasku külge kinnitamiseks, kui lampi parajasti ei kasutata 

4) Morse signaallambid. 

5) Kaevurite ohutuslambid; valgusti on tavaliselt ette nähtud paigutamiseks kiivrile, kuna 

vooluallikas (akumulaator) on tavaliselt riputatud rihmale. 

6) Üldkasutatavad vaatlusvalgustid, kinnitatud peapaelale (mis tavaliselt kujutab endast 

painutatud metallriba). Need valgustid on klassifitseeritud selles rubriigis ainult siis kui nendel 

on oma vooluallikas (näiteks kuivpatarei kasutaja taskus). Selle rubriigi valgusteid kasutavad 

arstid, kellassepad, juveliirid jne. Spetsiaalsed meditsiinilised vaatlusvalgustid (kurgu või 

kõrva uurimiseks) on sellest rubriigist välja arvatud (rubriik 9018). 

7) Püstoli, huulepulga jms kujulised vigurlambid. Valgusti, taskulamp ja sulepea, kruvikeeraja, 

võtmerõngas jne kui vigurlambi koostisosad jäävad siin rubriigis klassifitseerituks kui nende 

põhifunktsiooniks on valgustamine. 

8) Lugemislambid, varustatud klambriga vms raamatu või ajakirja külge kinnitamiseks. 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi valgustite osad samuti selles rubriigis. 

* 

* * 


a) Fotovälklambid (rubriik 9006). 

b) Laserosutid sisseehitatud laserdioodiga (rubriik 9013) 

8514 ELEKTRILISED TÖÖSTUS- JA LABORIAHJUD (SH DIELEKTRILISED 

JA INDUKTSIOONAHJUD ); MUUD TÖÖSTUS- VÕI 

LABORISEADMED MATERJALIDE KUUMTÖÖTLEMISEKS 

INDUKTSIOONI VÕI DIELEKTRILISTE KADUDE ABIL: 

8514 10 - takistusahjud 

8514 20 - dielektrilised ja induktsioonahjud 

8514 30 - muud ahjud 

8514 40 - muud seadmed materjalide kuumtöötlemiseks induktsiooni või dielektriliste 

kadude abil 

8514 90 - osad 

Sellesse rubriiki kuulub suur hulk tööstuslikke ja laboratoorseid elektrotermilisi masinaid, 

aparaate ja seadmeid, millistes soojus saadakse elektriliselt (sh elektrivoolu poolt juhtmes 

tekitatud soojuse; elektrikaare; induktsioonvoolu või dielektrilise hüstereesi mõjul). Siia rubriiki ei 

kuulu kodumajapidamises kasutatavad elektrisoojusseadmed (rubriik 8516). 

I) TÖÖSTUSLIKUD JA LABORATOORSED (KA INDUKTSIOON JA DIELEKTRILISED) 

ELEKTRIAHJUD. 

Elektriahjud koosnevad põhiliselt enam-vähem suletud ruumist või mahutist milles tekitatakse 

suhteliselt kõrge temperatuur. Neid kasutatakse mitmel otstarbel (sulatamine, lõõmutamine, 

karastamine, emailimine, keevitamine, keeviste kuumtöötlemine, jne). Põhitüüpide kulka 

kuuluvad retortahjud, kuppelahjud, toruahjud, tiigelahjud, moldahjud, tunnelahjud jne. Mõningad 

19

nendest võivad olla varustatud kallutuseadmetega, või sisemise anumaga metalli töötlemiseks 

mingis gaasis oküdeerumise vältimiseks. 

Selliste ahjude hulka kuuluvad: 

A) Takistusahjud millistes soojus tekitatakse voolu läbimisel kütteelementidest. Need 

kütteelemendid (resistorid) kannavad soojuse üle vastuvõtvale pinnale kiirguse või 

konvektsiooni teel. 

B) Takistusahjud metallikangide või granuleeritud materjalide kuumutamiseks. Koosnevd 

konteinerist milles vool läbib kuumutatavat materjali ennast; materjali elektritakistus tekitab 

vajaliku kuumuse. 

C) Vedelik-takistusahjud koosnevad elektroodidega vannist, milles on sulametall, sulatatud 

soolad või spetsiaalne õli, viidud vajalikule temperatuurile voolu läbilaskmisega läbi vedeliku 

elektroodide kaudu. Töödeldavat objekti kuumutatakse tema paigutamisega vannis 

olevasse vedelikku. 

D) Elektrolüütahjud metallide sulatamiseks ja puhastamiseks. 

Siia kuuluvad ka vedeliktakistiahjud, mis on varustatud elektrolüüdi keevisvannis 

sukeldatud elektroodidega. Vann sisaldab sulasoolas vedeldatud maagi metalli 

sisaldavat komponenti. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni tulemusena, mille kutsub esile 

elektroodide kaudu läbi elektrolüüdi kulgev elektrivool, tekib puhas sulametall, mis 

koguneb katoodile, kusjuures anoodil eraldub gaas. 

E) Madalsagedusinduktsioonahjud. Primaarmähise madalsageduslik vahelduvvool on 

pehmest rauast südamiku kaudu magnetiliselt seotud kuumutatava panusega, selles 

indutseeruv vool kuumutab panust. Mõningates seda tüüpi ahjudes ringleb sulatatud panus 

peatiiglist vertikaalsetes torudes millistes primaarahel indutseerib kuumutava voolu. 

F) Kõrgsagedusinduktsioonahjud. Primaarahela kõrgsageduslik vahelduvvool (sageli 

raadiosagedusel) indutseerib kuumutatavas panuses pöörisvoole. Sedatüüpi ahjudel ei ole 

rauast südamikku. 

G) Dielektrilised mahtuvuslikud ahjud. Kuumutatav panus, mis peab olema elektrit 

mittejuhtiv, paigutatakse kahe plaadi vahele mis on ühendatud vahelduvvoolu allikaga. 

Selline seade töötab kondensaatorina ja dielektriline hüsterees panuses tekitab selles 

soojuse. Siia rühma kuuluvad tööstuslikud mikrolaineahjud milles kuumutamine toimub 

elektromagnetiliste lainete abil. Neid ahjusid kasutatakse plasti, põletatud keraamikatoodete 

jne kuivatamiseks, ülessulatamiseks, vormimiseks. 

H) Kaarahjud. Soojus saadakse elektrikaarega, mis on süüdatud elektroodide vahel või 

elektroodide ja kuumutatava panuse vahel. Neid ahjusid kasutatakse malmi, mitmesuguste 

ferrosulamite, karbiidi tootmiseks, rauamaagi redutseerimiseks, lämmastiku eraldamiseks 

õhust. Mõningaid madalatemperatuurilisi kaarahje kasutatakse madalatemperatuurilise 

keemistäpiga materjalide destilleerimiseks (näiteks tsink või fosfor); kuid kui nad on 

varustatud kondensaatoritega destillaadi kogumiseks, siis kogu see seade ei kuulu siia alla 


IJ) Infrapunase kiirguse ahjud; kasutavad kuumutamiseks teatud hulka infrapunaseid lampe 

või kiirgusplaate. 

Teatavates põletusahjudes või põletuskambrites kasutatakse rohkem kui ühte 

kuumutamisviisi (nt kõrg- või madalsagedusega induktsioon- või takistusahjud metallide 

sulatamiseks ja kuumutamiseks jne; infrapunakiirgusel töötavad kõrgsagedus-kondiitriahjud; 

infrapuna-, takistus- ja dielektrilised (mikrolaine) ahjud esemete kuumutamiseks) 

Selles rubriigis klassifitseeritud ahjude hulka kuuluvad ka: 

1) Ahjud leiva, kondiitritoodete või küpsiste valmistamiseks. 

2) Hambatehnika ahjud. 

3) Krematooriumiahjud. 

4) Ahjud jäätmete põletamiseks. 

5) Põletusahjud või põletuskambrid klaasi lõõmutamiseks või karastamiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu elektriliselt kuumutatavad kuivatamise, steriliseerimise või muud taolised 

aparaadid (rubriik 8419). 

20

II) MUUD TÖÖSTUSLIKUD VÕI LABORATOORSED INDUKTSIOON VÕI DIELEKTRILISED 

KUUMUTUSSEADMED. 

Siia rubriiki kuuluvad induktsioon ja dielektrilised kuumutusseadmed ka siis, kui neil ei ole 

ahjusarnane kuju. Need seadmed (kasutatud peamisel väikeste esemete kuumuamiseks ) 

koosnevad põhiliselt kõrgsageduslikke võnkumisi tekitavast elektriseadmest, mis kokku 

monteeritud vastavate plaatide või mähistega, sageli spetsiaalse konstruktsiooniga vastavalt 

kuumutatavale detailile. 

Nende hulka kuuluvad ka: 

1) Induktsioonmähisega masinad headest elektrijuhtidest detailide induktsioonkuumutuseks 

madala, keskmise või kõrgsagedusliku vooluga (näiteks masinad väntvõllide, silindrite, 

hammasrataste pindkõvendamiseks; masinad metallide sulatamiseks või detailide 

paagutamiseks, , lõõmutamiseks, karastamiseks või eelkuumutamiseks). 

2) Masinad milliste elektroodid töötavad kondensaatorina (sh plaatid või lattide kujul) 

mittejuhtivatest või halbadest juhtidest esemete dielektriliseks (mahtuvuslikuks) 

kuumutamiseks kõrgsagedusliku vooluga (puidukuivatid, termokõvenduvate kuulikeste- või 

pulbrikujuliste valuvormimaterjalide eelkuumutamine jne). 

Mõningad eritüüpi seadmed on projekteeritud mähist läbiva kangi pidevaks termotöötluseks 

või detailide seeria järjestikuseks töötlemiseks. 

Koos vastava soojusseadmega esitatud pöörlevad muundurid ja kõrgsagedusgeneraatorid 

klassifitseeritakse samuti siin. Kui nad on esitatud eraldi, siis kuuluvad kas rubriiki 8502 või 


Siiski induktsioontöötluse masinad metallide jootmiseks pehme- või kõva joodisega või dielektrilisi 

kadusid kasutavad masinad plastide või muude sarnaste materjalide keevitamiseks (näiteks 

kõrgsageduslikud keevituspressid ja kõrgsageduslikud jooteliinid) kuuluvad rubriiki 8515. Pressid 

sisseehitatud kuumutusseadmetega ei kuulu samuti siia,vaid gruppi 84. 

* 

* * 

Siia rubriiki kuuluvad ka ahjud ja teised seadmed mis on ette nähtud kiiritatud tuumakütuse 

separeerimiseks pürometallurgilises protsessis, seadmed radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks 

(näiteks radioaktiivseid jääke sisaldavate savide või klaasi põletamiseks, grafiidi või 

radioaktiivsete filtrite põletamiseks) või taaskasutuseks mineva laguneva tuumamaterjali 

paagutamiseks. Kuid seadmed isotoopide eraldamiseks sellesse rubriiki ei kuulu ja 

klssifitseeritakse rubriigis 8401. 

OSAD 


klassifitseeritakse nende kaupade osad samuti selles rubriigis (nt armatuurid, uksed, 

vaatlusaknad, paneelid,ja kuplid, elektroodihoidjad, metallelektroodid). 

* 

* * 


a) Tellised, plokid ja muud taolised tulekindlad või keraamilised kaubad elektriahjude ehituseks või 

vooderdamiseks (grupp 69). 

b) Elektrilised ahjud pooljuhtvahvlite ja lamekuvarite tootmiseks (rubriik 8486) 

c) Elektrikuumutuse takistid (rubriigid 8516 või 8545). 

d) Grafiidist või muust süsinikust elektroodid, metalliga või ilma (rubriik 8545). 

21

8515 ELEKTRILISED (KA ELEKTRILISELT SOOJENDATUD GAASIL 

TÖÖTAVAD), LASER-, VALGUS-, FOOTON- VÕI 

ELEKTRONKIIRGUSEL, ULTRAHELIL, MAGNETIMPULSIL VÕI 

PLASMAKAAREL TÖÖTAVAD JOOTE- JA KEEVITUSSEADMED, 

LÕIKEVÕIMELISED VÕI MITTE; ELEKTRIAPARAADID METALLIDE 

JA METALLKERAAMILISTE MATERJALIDE 

KUUMPIHUSTAMISEKS: 

- seadmed ja aparaadid jootmiseks kõva või pehme joodisega: 

8515 11 - - jootekolvid ja jootepüstolid 

8515 19 - - muud 

- seadmed metallide takistuskeevitamiseks: 

8515 21 - - automaatsed või poolautomaatsed 

8515 29 - - muud 

- seadmed metallide kaarkeevitamiseks (sh plasmakaarkeevituseks): 

8515 31 - - automaatsed või poolautomaatsed 

8515 39 - - muud 

8515 80 - muud seadmed ja aparaadid 

8515 90 - osad 

I) MASINAD JA APARAADID KEEVITAMISEKS JA PEHME VÕI KÕVA JOODISEGA 

JOOTMISEKS. 

Siia hulka kuuluvad teatud jootmis- ja keevitusmasinad ja aparaadid, kantavad või 

statsionaarsed. Need klassifitseeritakse siin ka siis kui nad on kasutatavad ühtlasi ka 

lõikamiseks. 

Keevitusoperatsioonid võivad olla teostatavad kas käsitsi või olla osaliselt või täielikult 

automatiseeritud. 

Nende masinate ja aparaatide hulka kuuluvad: 

A) Masinad ja aparaadid jootmiseks pehme või kõva joodisega. 

Soojus saadakse elektrivoolu allikat kasutades tavaliselt juhtivuse või induktsiooni teel. 

Jootmine pehme või kõva joodisega on operatsioon, milles metallosad ühendatakse 

madalama sulamistemperatuuriga täitematerjaliga ja mis märgab ühendatavaid metalle. 

Ühendatav(ad) metall(id) ühenduse moodustamisel sulamisega ei osale. Täitemetall 

jaotatakse tavaliselt liite pindade vahel kapillaarse külgetõmbe abil. Kõvajoodisega jootmist 

saab pehmejoodisega jootmisest eristada kasutatud täitemetallide sulamistemperatuuri abil. 

Kõvajoodisega jootmise puhul on see tavaliselt üle 450 °C, kuid pehmejoodisega jootmisel 

saadakse sulamispunkt madalamal temperatuuril. 

Ainult need masinad ja aparaadid, mis oma eriseadmete poolest (näiteks jootmistraadi 

etteandesüsteem), on määratavad ainult või peamiselt jootmiseks kasutatavatena, kuuluvad 

siia hulka. Teisi seadmeid tuleb käsitada ahjude või kuumutusseadmetena (rubriik 8514). 

Siia kuuluvad ka elektriliselt kuumutatavad käsijootetõlvikud ja jootepüstolid. 

B) Masinad ja aparaadid metallide takistuskeevituseks. 

Keevisliidete moodustamiseks vajaliku soojuse tekitab keevitatavaid osi läbiv elektriline 

takistus (Joule´i soojenemine). Keevitamise ajal hoitakse osad koos surve all ning räbusteid 

ega täitemetalle ei kasutata. Neid masinaid on mitmeid erinevaid tüüpe, vastavalt 

keevitatavatele detaildele. Nende hulka kuuluvad näiteks põkk-keevituse või impulsspõkkkeevituse 

masinad; puntkeevitusmasinad, millste keevituspea on kas sisseehitatud 

jõuallikaga või ilma; hulkpunkt-keevitusmasinad ja nendega kaasnevad seadmed; 

projektsioon-keevitusmasinad; õmbluskeevitusmasinad; kõrgesageduse takistuskeevituse 

aparaadid. 

C) Masinad ja aparaadid metallide kaar- või plasma-kaarkeevituseks, kasutatavad 

lõikamiseks või mitte. 

1) Kaarkeevitus. 

Soojusallikaks on elektrikaar, mis on süüdatud kahe elektroodi või keevitatava eseme 

ja elektroodi vahel. 

Selliseid masinaid on palju tüüpe, näiteks metallide käsi-kaarkeevituseks kaetud 

elektroodiga, kaarkeevituseks gaasi keskkonnas; keevitamiseks või lõikamiseks tarbitava 

või mittetarbitava elektroodiga või kaetud kaarega (metallide inertgaas-kaarkeevitus (MIG 

– Metal Inert Gas); metallide aktiivgaaskeevitus (MAG – Metal Activ Gas); inertgaas - 

22

volfram-kaarkeevitus (TIG – Tungsten Inert Gas); keevitamine uputatud kaarega (SA – 

Submerged Arc), elektrošlakk- või elektergaaskeevitus jne). 

2) Plasma-kaarkeevitus. 

Soojusallikaks on kokkutõmmatud kaar, mis muudab ionisatsiooni ja dissotsiatsiooni 

teel abigaasi plasmaks (plasmakahur). Gaas võib olla inertne (argoon, heelium), 

polüaatomiline (lämmastik, vesinik) või nende kahe segu. 

D) Metallide induktsioonkeevituse masinad ja aparaadid. 

Soojus saadakse voolu läbimisel ühest või mitmest induktsioonmähisest 

E) Masinad ja aparaadid elektronkiirkeevituseks, kasutatavad ka lõikamiseks või mitte. 

Soojus tekitatakse keevitatavates või lõigatavates detailides vaakuumis genereeritud 

fokuseeritud elektronkiirega. 

F) Vaakuum-difusioonkeevituse masinad ja aparaadid. 

Soojus saadakse peamiselt induktsiooni teel, kuid võib olla saadud ka elektronkiire või 

takistusega. 

Aparatuur koosneb põhiliselt vaakuumkambrist, vaakuumpumbast, detailide 

kokkusurumise seadmest ja kuumutusseadmest. 

G) Masinad ja aparaadid footonkiirkeevituseks, kasutatavad ka lõikamiseks või mitte. 

Footonkiirkeevitus võib olla jaotatud: 

1) Laserkiirkeevituseks. 

Soojus saadakse põhiliselt koherentsest monokromaatilisest kiirgusest, mida saab 

fokuseerida tugeva intensiivsusega kiireks. Keevitamine toimub kiire toimega 

keevitatavale detailile. 

2) Valguskiirkeevituseks 

Soojus saadakse mittekoherentse fokusseeritud valguskiirega 

H) Masinad ja aparaadid termoplastmaterjalide keevitamiseks. 

1) Keevitamine elektriliselt kuumutatud gaasiga (kuumgaaskeevitus). 

Ühendatavad pinnad soojendatakse elektriliselt kuumutatud gaasiga (üldjuhul õhk) ja 

ühendatakse surve all, lisandeid kasutades või ilma. 

2) Keevitamine elektriliselt kuumutatud vahendiga (kuumelement-keevitus). 

Ühendatavad pinnad kuumutatakse elektriliselt kuumutatud detailiga ja ühendatakse 

surve all kas lisanditega või ilma. 

3) Kõrgsageduskeevitus 

Ühendatavad termoplastmaterjalid (näiteks akrüül, polüetüleen, vinüül, nailon), 

millistel on küllaltki suured dielektrilised kaod, kuumutatakse kõrgsagedusliku 

vahelduvvoolu väljas ja liidetakse surve all kas lisanditega või ilma. 

IJ) Masinad ja aparaadid ultrahelikeevituseks. 

Ühendatavad detailid hoitakse koos ja mõjutatakse neid ultrahelivibratsiooniga. See 

protsess võimaldab ühendada metalle ja sulameid mis ei allu tavalisele keevitustehnikale ja 

keevitada metalseid fooliume, kahest või enamast erinevast metallist detaile või 

plastikkilesid. 

* 

* * 

Elekterkeevituse või jootmise masinaid toidetakse tavaliselt madalpingelise alalisvooluga 

alalisvoolugeneraatorilt või madalpingelise vahelduvvooluga pingetalandavalt trafolt. 

Transformaator vms on tavaliselt keevitusseadmesse sisse ehitatud, kuid mõningatel juhtudel 

(näiteks mõningad liikuvad masinad) on keevituspea või keevitusseade ühendatud trafo vms 

külge kaabliga. Ka viimasel juhul kuulub kogu seade ikkagi selle rubriigi alla, tingimusel et trafo 

vms on esitatud koos oma keevituspea või keevitusseadmega; eraldi esitatud generaator või 

trafo klassifitseeritakse neile vastavates rubriikides (rubriik 8502 või 8504). 

Siia rubriiki kuuluvad ka spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikud robotid keevitusotstarbeks. 


a) Elektrikeevitusseadmega varustatud pakkimismasinad (rubriik 8422). 

b) Materjale kokkusulatavad pressid (rubriik 8451) 

c) Masinad mis on ette nähtud ainult lõikamiseks (üldjuhul rubriik 8456). 

d) Friktsioonkeevituse masinad (rubriik 8468). 

e) Masinad ja seadmed tinutuseks, jootmiseks ja keevituseks, mida kasutatakse üksnes või peamiselt 

pooljuhtide kokkupanekuks (rubriik 8486). 

23

II) ELEKTRIMASINAD JA APARAADID METALLIDE VÕI METALLKERAAMIKA 

KUUMPIHUSTAMISEKS 

Need on elektrikaare aparaadid, mis sulatavad metalle või metallkeraamilisi aineid ja samal 

ajal pihustavad neid suruõhu abil. 

Siia rubriiki ei kuulu eraldi esitatud metallipihustuspüstolid (rubriik 8424). 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad samuti selles rubriigis. 

Nende hulka kuuluvad muuhulgas: jootepead ja tõlvikud, elektroodihoidjad ja 

metallkontaktelektroodid (näiteks kontaktpunktid, rullikud ja nukid), samuti ka põletid ja otsakud 

atomaarse vesinikuga käsitsikeevituseks. 

Järgmised aga on sellest rubriigist siiski välja arvatud: 

a) Tarbitavad elektroodid, mis on tehtud metalli või metallkarbiidi baasil (klassifitseeritakse vastavalt 

koostismaterjalile või rubriigis 8311, olenevalt juhtumist). 

b) Grafiidist või muust süsinikust elektroodid, metalliga või ilma (rubriik 8545). 

8516 ELEKTRILISED KIIR- VÕI MAHTBOILERID JA SUKELDUS- 

KUUMUTID (K.A KEEDUSPIRAALID); ELEKTRISEADMED RUUMIDE 

KÜTMISEKS VÕI PINNASE JMS SOOJENDAMISEKS; 

ELEKTROTERMILISED JUUKSURISEADMED (NÄITEKS FÖÖNID, 

LOKIAPARAADID, SEADMED LOKITANGIDE SOOJENDAMISEKS 

JNE), ELEKTRIKÄTEKUIVATID; ELEKTRITRIIKMASINAD; MUUD 

ELEKTROTERMILISED KODUMAJAPIDAMISSEADMED ; 

ELEKTRIKÜTTEELEMENDID (V.A RUBRIIKI 8545KUULUVAD): 

8516 10 - elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid (k.a keeduspiraalid) 

- elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase jms soojendamiseks: 

8516 21 - - soojusakumulaator-radiaatorid 

8516 29 - - muud 

- elektrotermilised juuksuriseadmed, elektrikätekuivatid: 

8516 31 - - juuksekuivatid (föönid) 

8516 32 - - muud juuksuriseadmed 

8516 33 - - elektrikätekuivatid 

8516 40 - elektritriikrauad 

8516 50 - mikrolaineahjud 

8516 60 - muud elektriahjud; elektripliidid ja -keeduplaadid; elektrigrillid ja - 

rösterid 

- muud elektrisoojendusseadmed: 

8516 71 - - kohvi- ja teekannud ja -keetjad 

8516 72 - - leivarösterid 

8516 79 - - muud 

8516 80 - elektrikütteelemendid 

8516 90 - osad 

A) Elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid. 


1) Kiirboilerid millistes vesi kuumendatakse aparaadist läbivoolamisel. 

2) Mahtboilerid (kas surve all või mitte) ; soojusisolatsiooniga mahutid sellesse uputatud 

kuumutuselementidega; vesi kuumeneb nendes suhtelisel aeglaselt. 

3) Kahesüsteemsed kuumutid millistes vesi kuumutatakse kas elektriliselt või ühendatuna 

mingisse kütusega kuumutatavasse soojaveesüsteemi; nad on sageli varustatud 

termostaatilise juhtimissüsteemiga nende tööks ainult elektriga siis, kui teine süsteem ei 

tööta rahuldavalt. 

4) Elektroodkatlad, millistes vahelduvvool lastakse kahe elektroodi vahelt veest läbi. 

24

5) Sukelduskuumutid, mitmesugusel kujul või vormis sõltuvalt kasutusest, kasutatavad 

enamasti paakides, vaatides jne vedelate või poolvedelate (kuid mitte tahkete) ainete 

kuumutamiseks. Samuti ka kantavad sukelduskuumutid (keeduspiraalid) vee, veini, kohvi, 

kemikaalide jne kuumutamiseks kruusis, klaasis, tassis, mensuuris jne, tavaliselt varustatud 

käepideme ja konksuga kuumuti riputamiseks anumasse. Päikeseboilerid klassifitseeritakse 

samuti rubriiki 8419. 

Neil on tugevdatud kaitsekest suure vastupidavusega mehaanilistele pingetele ja 

vedelike, poolvedelate ainete ja gaaside läbiimbumisele. heade dielektriliste ja soojuslike 

omadustega pulber (tavaliselt magneesiumoksiid) hoiab traattresistori (takistit) kestas paigal 

ja isoleerib sellest elektriliselt. 

Komplektseadmed, mis koosnevad alaliselt mahutisse, vaati või muusse nõusse 

sisseehitatud sukelduskuumutist, klassifitseeritakse rubriigis 8419, kui nad ei ole 

ettenähtud vee kuumutamiseks ainult kodumajapidamise tarbeks, kui aga on, siis kuuluvad 

nad siia rubriiki. 

6) Elektriseadmed vee keetmiseks. 

Elektrilised keskkütteboilerid klassifitseeritakse rubriigis 8403. 

B) ELEKTRISEADMED RUUMIDE KÜTMISEKS JA PINNASE SOOJENDAMISEKS. 


1) Salvestus-elektrikütte aparaadid, millistes elektriga kuumendatakse tahket ainet või 

vedelikku mis salvestab toodetud soojuse ja seejärel vajaduse korral annab selle ära 

ümbritsevasse atmosfääri. 

2) Elektrikaminad (puhurid ja kiirgajad) kaasa arvatud paraboolsete reflektoritega ja 

mõnikord ka sisseehitatud ventilaatoritega. Paljud sellised kaminad on varustatud värviliste 

valgustite ja vilkuritega imiteerimaks söe või puude põlemist. 

3) Elektriradiaatorid, aparaadid millistes elektrielement kuumendab radiaatoris ringlevat 

vedelikku (näiteks õli) mis seejärel kiirgab soojuse ümbritsevasse ruumi. 

4) Konvektsioonkütteseadmed. Nendes liigub õhk konvektsiooni mõjul, mõnikord abiks 

ventilaator. 

5) Küttepaneelid monteeritakse lakke või seinale, kaasa arvatud infrapunast kiirgust andvad 

plaadid ühiskondlike ruumide, tänavate jne soojendamiseks. 

6) Mootorsõidukite, raudteevagunite, lennukite jne kütteseadmed, peale jäätumist ja 

udustumist vältivate seadmete. 

7) Teede soojendamise seadmed musta jää tekkimise vältimiseks ja pinnase soojendamise 

seadmed, spetsiaalselt taimede kasvu soodustamiseks, selle elemendid on tavalisel 

maetud. 

8) Mootorisoojendajad asetatakse auto alla käivitamise hõlbustamiseks. 

Elektrilised keskkütteboilerid klassifitseeritakse rubriigis 8403. 

C) ELEKTROTERMILISED JUUKSURISEADMED JA FÖÖNID. 


1) Juuksekuivatid, kaasa arvatud kapuutsföönid ja püstolikäepideme ja sisseehitatud 

ventilaatoriga föönid. 

2) Lokitangid ja elektrilised püsilokiaparaadid. 

3) Lokitangide kuumutajad. 

4) Kätekuivatid. 

D) ELEKTRITRIIKRAUAD. 

Siia alamrubriiki kuuluvad igat liiki triikrauad, nii koduseks kasutamiseks kui ka rätsepate ja 

õmblejate omad, kaasa arvatud juhtmeta triikrauad. Juhtmeta triikraud koosneb sisseehitutud 

kuumutuselemendiga triikrauast ja alusest milline on võrku lülitatav. Triikraud saab voolu ainult 

siis kui ta on alusele asetatud. Siia kuuluvad ka elektrilised aurutriikrauad, nii need millistel on 

veenõu sisse ehitatud kui ka sellised, mis on ühendatud välise aurutoruga. 

25

E) MUUD KODUMAJAPIDAMISE ELEKTROTERMILISED SEADMED 

Siia hulka kuuluvad kõik elektrotermilised masinad ja seadmed eeldusel et neid tavaliselt 

kasutatakse kodumajapidamises. Mõned nendest on nimetatud käesolevate selgitavate 

märkuste eelnevates osades (näiteks elektrikaminad, kiirboilerid, föönid, triikrauad jne) 

Ülejäänute hulka kuuluvad: 

1) Mikrolaineahjud. 

2) Muud ahjud ja küpsetajad, elektripliidid, keeduspiraalid, grilliaparaadid ja rosterid (sh 

konvektsioontüüpi, takistustüüpi, infrapunasel kiirgusel või kõrgsagedusinduktsioonil 

töötavad ja kombineeritud elektri- ja gaasiseadmed). 

3) Kohvi- ja teeaparaadid (kaasa arvatud perkolaatorid). 

4) Leivarösterid, kaasa arvatud rösterahjud mis on ette nätud põhiliselt leiva röstimiseks, kuid 

võivad olla kasutatud ka väiksemate toodete (näiteks kartul) küpsetamiseks. 

5) Katlad, kastmepannid, aurustid; vooderdatud anumad piima, supi vms soojendamiseks. 

6) Krepivalmistajad 

7) Vahvlirauad. 

8) Soojendusplaadid ja toidusoojendajad. 

9) Fritöösid. 

10) Kohviubade röstimise aparaadid. 

11) Pudelisoojendajad. 

12) Jogurti- ja juustumasinad. 

13) Steriliseerimisaparaadid hoidiste valmistamiseks. 

14) Popkorniküpsetajad. 

15) Näokuivatajad ja muud sellesarnased. 

16) Fatsiaalaparatuur (saunad) näomaskiga, milles vesi naharavi eesmärgil aurustatakse. 

17) Käterätiõhutajad ja soojendatavad rätikuivatid. 

18) Voodisoojendajad. 

19) Parfüümide jm lõhnaainete soojendajad ja kuumutusseadmed putukamürkide 

aurustamiseks. 

20) Mittemehaanilised pesukeetjad. 


a) Elekrtiliselt soojendatavad tekid, padjad, elektriliselt soojendatavad riietusesemed, jalatsid või 

kõrvakaitsed või muud soojendatavad esemed, mis on inimesel kantavad (klalssifitseeritakse oma 

vastavates rubriikides, vt grupi märkust 1). 

b) Rulltüüpi triikimismasinad (rubriik 8420) ja masinad riiete triikimiseks või pressimiseks (rubriik 8451). 

c) Letitüüpi kohviperkolaatorid, tee või piimasoojendajad, fritöösid, mis on kasutatavad müügikohtades 

ja muud elektrisoojendusseadmed, mis ei ole tavaliselt kasutatavad kodumajapidamises (rubriik 

8419 jt) 

d) Tööstuslikud mikrolaineahjud ja seadmed (nt restoranides kasutatavat tüüpi mikrolaineahjud) 


e) Soojenduselementidega mööbel (näiteks pesukapid ja serveerimislauad) (grupp 94). 

f) Sigaretisüütajad, gaasisüütajad ja muud taolised (rubriik 9613). 

F) ELEKTRIKÜTTEELEMENDID. 

Välja arvatud söetakistid (rubriik 8545) klassifitseeritakse siin kõik elektrikütteelemendid 

sõltumata nende aparaatide klassifitseerimisest, millistes neid kasutatakse. 

Need on latid, vardad, plaadid jne, või teatud pikkusega spetsiaalsest materjalist traat 

(tavaliselt keritud spiraali) mis läheb voolu läbimisel väga kuumaks. Kasutatav materjal võib olla 

väga erinev (spetsiaalsed sulamid, ränikarbiidil põhinevad komposiitmaterjalid jne). Nad võivad 

olla saadud eraldi komponentidena trükimenetlusel. 

Traattakistid on tavaliselt asetatud mingisse isoleerivasse vormi (näiteks keraamika, steatiit, 

mikaniit või plastik) või pehmesse isoleerivasse kesta (klaasriie, asbestriie). Kui ei ole millessegi 

asetatud, siis on seda tüüpi traat klassifitseeritud siin ainult siis, kui ta on lõigatud teatud 

pikkusega tükkideks ja keritud spiraaliks või on ta mõnel muul sellisel kujul, et teda võib määrata 

26

kui kuumutustakistit. Sama käib ka lattide, varraste jms kohta, mis siin rubriigis 

klassifitseerimiseks peavad olema lõigatud teatud pikkusesse või kujju ja olema kasutusvalmis. 

Kütteelemendid jäävad siin klassifitseerituks ka siis kui nad on spetsialiseeritud kindlatele 

masinatele ja aparaatidele, kuid sissemonteerituna kuhugi mujale kui lihtsalt isoleeriv vorm, 

tuleb nad klassifitseerida vastavate masinate või aparaatide osadena (näiteks eletritriikraua 

põhjad ja elektripliidi plaadid). 

Rubriiki ei kuulu jääsulatajad ja uduaurustajad, mis koosnevad tuuleklaasile kinnitamiseks raami 

monteeritud takistustraadist (rubriik 8512). 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele printsiipidele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) 

klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad samuti selles rubriigis. 

8517 TELEFONID, SH MOBIILSIDE-VÕI MUU JUHTMETA VÕRGU 

(RAADIOVÕRGU) TELEFONID; MUUD SEADMED KÕNE, PILDI VÕI 

MUUDE ANDMETE EDASTAMISEKS VÕI VASTUVÕTMISEKS, SH 

JUHTMEGA VÕI JUHTMETA KOMMUNIKATSIOONIVÕRGU (NT 

KOHT- VÕI LAIVÕRGU) LÕPPSEADMED, V.A RUBRIIKIDE 8443, 

8525, 8527 JA 8528 ÜLEKANDE-, SAATE- JA VASTUVÕTUSEADMED: 

- telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid: 

8517 11 - - juhtmeta telefonitoruga tavatelefonid 

8517 12 - - mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu telefonid) 

8517 18 - - muud 

- muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või 

vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- 

või laivõrgu) lõppseadmed: 

8517 61 - - tugijaamad 

8517 62 - - seadmed kõne, pildi või muude andmete vastuvõtmiseks, muundamiseks, 

edastamiseks või regenereerimiseks, sh kommunikatsiooni- ja 

marsruutimisseadmed 

8517 69 - - muud 

8517 70 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad seadmed, mille abil edastatakse või võetakse vastu kõnet või muud 

heli, kujundeid või muid andmeid ühest punktist teise sidevahendit läbiva elektrivoolu abil 

juhtmega võrgus või optilise laine varieerumise abil juhtmeta võrgus. Signaal võib olla analoog- 

või digitaalsignaal. Võrgud võivad olla ühendatud, sisaldada telefoni, telegraafi, raadio-telefoni, 

radio-telegraafi, koht- ja laivõrku. 

I ) TELEFONID, SH MOBIILSIDE- VÕI MUU JUHTMETA VÕRGU (RAADIOVÕRGU) 

TELEFONID 


A) Tavatelefonid. 

Tavatelefonid on sidepidamisevahendid, mis muundavad heli signaaliks, mida saab ülekanda 

muule seadmele. Peale mida vastuvõtul tavatelefon muundab signaali tagasi heliks. Need 

koosnevad järgmistest osadest: 

1) Saatja, mikrofon, mis muundab helilained moduleeritud vooluks. 

2) Vastuvõtja (kõrvaklapid või kuularid), mis muudavad moduleeritud voolu uuesti helilaineteks. 

Enamikul juhtudel on saatja ning vastuvõtja sisseehitatud ühte vormi ehk telefonitorusse. 

Muudel juhtudel moodustatakse saatjast ja vastuvõtjast peas kantav kõrvaklappide ja 

mikrofoni kombinatsioon. 

3) Kõrvaltoonidevastane ahel, mis takistab saatjasse juhitud heli taasesitamist sama 

telefonitoru vastuvõtjas. 

4) Kellamehanism telefonikõnest teatamiseks. See võib olla heliseade, mis tekitab heli 

elektrooniliselt, või mehaaniline seade, nt kell või summer. Mõnedel telefonidel on 

27

sisseehitatud tuli või lamp, mis toimib koos kellamehanismiga, teatades kõnest 

visuaalse signaaliga. 

5) Lülitusseade ehk „hargilüliti”, mille abil katkestatakse või säilitatakse võrgust tulev vool. 

See toimub harilikult telefonitoru hargilt võtmise või hargile asetamise teel. 

6) Numbrivalija, mida helistaja kasutab ühenduse saamiseks. Numbrivalija võib olla surunupu- 

või lülituspaneeli tüüpi (toonvalija) või trumli- või pöörlevat tüüpi (impulssvalija). 

Eraldi esitamise korral klassifitseeritakse mikrofonid ja vastuvõtjad (telefonitorusse 

kombineerituna või mitte) ning valjuhääldid rubriiki 8518, ning kellad ja summerid 


Telefonidesse võib olla sisse ehitatud või paigaldatud: 

mälu telefoninumbrite salvestamiseks ja taaskasutamiseks; kuvar, millel esitatakse valitud 

number, helistaja telefoninumber, kõne kuupäev, kellaaeg ja kestus; lisa valjuhääldi ja mikrofon 

võimaldamaks sidet telefonitoru kasutamata; automaatvastajad, mis annavad edasi salvestatud 

teate, salvestavad saabuvad teated ning käsu korral taasesitavad salvestatud teate; seadmed 

ühenduse säilitamiseks liinil, kui samal ajal räägitakse teisel telefonil. Kõnealuste seadmetega 

telefonides võivad samuti olla seadmete töötamist võimaldavad klahvid või surunupud, seal 

hulgas lülitusklahv, mille abil on võimalik telefoni kasutada telefonitoru hargilt tõstmata. Paljudes 

nendest seadmetest kasutatakse mikroprotsessoreid või digitaalseid integraallülitusi. 

Sellesse rubriiki kuuluvad kõik telefonid, k.a: 

i) Juhtmeta telefonid, milles on patareil töötav raadiosagedustransiiver-telefoniseade, millesse 

on sisse ehitatud numbrivalija, lülitusklahv ning raadiosagedustransiiveri põhiseade, mis on 

ühendatud telefonivõrku (teistel juhtmeta telefonidel ei tarvitse olla telefonitoru, vaid 

kõrvaklapid kombineerituna mikrofoniga, mis on ühendatud kantava kombineeritud patareil 

töötava raadiosagedustransiiveriga, numbrivalija ning lülitusklahviga). 

ii) Telefonid, mis koosnevad numbrivalija ja lülitusklahvi kombinatsioonist (mis on liini kaudu 

ühendatud telefonivõrguga) ning kõrvaklappide ja mikrofon kombinatsioonist, mis esitatakse 

koos. 

B) Mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu telefonid). 

Sellesse rühma kuuluvad telefonid kasutamiseks mis tahes juhtmeta võrgus. Need telefonid 

võtavad vastu ja saadavad välja raadiolaineid, mis võetakse vastu ja edastatakse näiteks 

tugijaamade või satelliidi kaudu. 

Siia kuuluvad, muu hulgas: 

1) kärgtelefonid e mobiiltelefonid; 

2) satelliittelefonid. 

II) MUUD APARAADID HELI, PILTIDE VÕI MUUDE ANDMETE EDASTAMISEKS VÕI 

VASTUVÕTMISEKS, SEALHULGAS SEADEMED ÜHENDUSEPIDAMISEKS KAABELSIDE- 

VÕI TRAADITA VÕRGUS (RAADIOVÕRGUS) (NÄITEKS KOHTVÕRK JA LAIVÕRK) 

A) Tugijaamad. 

Kõige tavalisemad tugijaamad on mobiilsidevõrkude jaoks, mis võtavad vastu ja edastavad 

raadiolaineid ühelt mobiiltelefonilt teisele või muudele kaabelside- või traadita võrkudele. Iga 

tugijaam hõlmab ühe geograafilise piirkonna (raku). Kui kasutaja liigub kõnelemise ajal ühest 

rakust teise, edastatakse kõne automaatselt ilma katkestuseta teisele rakule. 

B) Sissepääsude telefonisüsteemid. 

Need süsteemid koosnevad tavaliselt telefonitorust ja klahvistikust või valjuhääldist, 

mikrofonist ja klahvistikust. Need süsteemid on tavaliselt paigaldatud paljude elanikega 

hoonete sissepääsude juurde. Külastajad saavad neid süsteeme kasutades rääkida 

konkreetsete elanikega, kui vajutavad vastavaid klahve. 

C) Videofonid . 

Hoonetes kasutamiseks mõeldud videofonid on põhimõtteliselt kombinatsioon tavatelefonist, 

telekaamerast ja telerist (liiniülekanne). 

D) Telegraafsideaparaadid, v.a rubriigi 84.43 faksiaparaadid. 

Need aparaadid on peamiselt kavandatud märkide, graafiliste kujutiste, piltide või muude 

andmete muundamiseks vastavateks elektriimpulssideks, nende impulsside edastamiseks, 

28

ja vastuvõtjas nende impulsside vastuvõtuks ning nende muundamiseks kas 

konventsionaalseteks sümboliteks või tähemärke, graafilisi kujutisi, pilte või muid andmeid 

kujutavateks märkideks või tähemärkideks, graafilisteks kujutisteks, piltideks või muudeks 

andmeteks. 

Näited: 

1) Aparaadid teadete saatmiseks, näiteks valimiskettaga või sõrmistiksaatjad ja 

automaatsaatjad (nt teleksid või teletaip-saatjad). 

2) Aparaadid teadete vastuvõtmiseks (nt teletaip-vastuvõtjad). Mõnel juhul on vastuvõtu- ja 

saateaparatuur ühendatud üheks vastuvõtja-saatjaks (vasa). 

3) Fototelegraafid. Lisafotoseadmed, mida kasutatakse koos nende aparaatidega (nt 

ilmutamisseadmed) kuuluvad gruppi 90. 

E) Telefoni- ja telegraafikommutatsiooniaparatuur. 

1) Automaatkommutaatorid ja -keskjaamad. 

Neid on mitu liiki. Kommutaatorsüsteemi põhitunnuseks on võime luua kasutajate vahel 

automaatne ühendus, vastusena kodeeritud signaalile. Automaatkommutaatorid ja -keskjaamad 

võivad töötada kanali-, sõnumi või pakettkommuteerimise abil ja mis kasutavad 

mikroprotsessoreid kasutajate ühendamiseks elektronseadme vahendusel. Paljudes 

automaatkommutaatorites ja -keskjaamades on sisseehitatud analoog-digitaalmuundurid, 

digitaal-analoogmuundurid, andmetihendajad ja -taastajad (kodekid), modemid, multiplekserid, 

automaatsed andmetöötlusseadmed ja muud seadmed, mis lubavad üheaegselt edastada nii 

analoog- kui ka digitaalsignaale kogu võrgus, mis teeb võimalikuks kõne, muude helide, 

tähemärkide, graafiliste kujutiste, piltide ja muude andmete integreeritud edastuse. 

Mõningat liiki automaatkommutaatorid ja -keskjaamad koosnevad peamiselt selektoritest, mis 

valivad helistamisseadmetest saabuvatele impulssidele vastava liini ja loovad ühenduse. Need 

toimivad automaatselt, kas helistamisseadmest tulevate vahetute impulsside või abiseadmete, 

näiteks suunurite, kaudu. 

Eri liiki selektorid (eelselektorid, vaheselektorid, lõppselektorid) ja vajadusel suunurid 

monteeritakse sageli sama liiki rühmadena jadamisi kokku korpusele, mis seejärel liidetakse 

keskjaama metallsõrestikule. Väikesemõõtmeliste installatsioonide puhul võib need siiski 

monteerida ühele sõrestikule, moodustamaks tervikliku automaatkeskjaama. 

Automaatkommutaatorites ja -keskjaamades võivad olla ühendatud sellised võimalused nagu 

lühivalimine, kõne ootamine, kõne ümbersuunamine, mitme osalejaga kõne, kõnepost jne. Need 

võimalused on kasutaja telefonil kättesaadavad telefonivõrgu kaudu. 

Neid kasutatakse üldkasutatavas võrgus või eravõrgus, millel on üldkasutatavasse võrku 

ühendatud kodukeskjaam (PBX). Automaatkommutaatorid ja -keskjaamad võivad olla 

varustatud telefonilaadsete konsool-juhtpultidega, kui on vaja operaatori sekkumist või teenust. 

2) Mitteautomaatsed kommutaatorid ja keskjaamad. 

Need koosnevad raamist, millele on monteeritud mitmesugused käsilülitusseadmed. Need 

vajavad operaatorit, et käsitsi ühendada iga saabuv kõne kommutaatori või keskjaama abil. 

Need sisaldavad kõneindikaatoreid või selgeid indikaatoreid, mis signaliseerivad kõne 

kestmisest või lõpetamisest; operaatoritelefone (mis mõnikord on spetsiaalselt paigaldatud); 

lülitusseadmeid (nöörkaabliga ühendatud paigaldatud pesasid või pistikupesasid ja pistikuid) 

ning võtmega lüliteid, mis ühendab vooluahela pistikute ja nöörkaablite vahel, et võimaldada 

operaatoril vastata helistajale, kontrollida kõne toimumist ja märgata selle lõppemist. 

F) Raadiotelefonside ja raadiotelegraafia saate- ja vastuvõtuaparaadid. 


1) Raadiotelefonside ja raadiotelegraafia kohtkindlad aparaadid (saatjad, vastuvõtjad ja 

transiivrid). Teatavat liiki, kasutatakse peamiselt suurtes installatsioonides, sisaldavad 

eriseadmeid, näiteks salastusseadmed (nt spektrivaheldid), multipleksi seadmed (kasutatakse 

rohkem kui kahe sõnumi üheaegseks saatmiseks) ja teatavad eriaegsusega vastuvõtjad, mis 

kasutavad mitmekordset vastuvõtutehnikat, et vähendada hääbumist (feedingut). 

29

2) Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad sünkroontõlke jaoks mitmekeelsetel konverentsidel. 

3) Automaatsaatjad ja erivastuvõtjad hädasignaalide jaoks laevadelt, lennukitelt jmt. 

4) Telemeetriliste signaalide saatjad, vastuvõtjad ja transiivrid. 

5) Raadiotelefonid, k.a raadiotelefonivastuvõtjad autodele, laevadele, lennukitele, rongidele jmt. 

6) Tavaliselt akudega/patareidega toimivad kantavad vastuvõtjad, näiteks kantavad vastuvõtjad 

väljakutseks, häire andmiseks või piipamiseks (isikukutseks). 

G) Muud sideseadmed. 

Sellesse rühma kuuluvad seadmed, mis võimaldavad ühendust kaabel- või raadiosidevõrkudega 

või kõne ja muude helide, piltide või muude andmete saatmist või vastuvõtmist taolises võrgus. 

Sidevõrgud hõlmavad, muu hulgas, kandevsagedusliinisüsteeme, digitaalliinisüsteeme ja nende 

kombinatsioone. Need võivad olla konfigureeritud näiteks üldkasutatava telefonivõrguna 

(ÜKTV), kohtvõrguna (LAN), regionaalvõrguna (MAN) ja laivõrguna (WAN), kas firmapärase või 

avatud arhitektuuriga. 


1) võrgukaardid (nt Etherneti-adapterid). 

2) modemid (ühendatud modulaatorid-demodulaatorid). 

3) marsruuterid, sillad, jaoturid, järgurid ja kanaliadapterid. 

4) multiplekserid ja nendega seotud liiniseadmed (nt saatjad, vastuvõtjad ja elektrooptilised 

muundurid). 

5) kodekid (andmetihendajad/-taastajad), mis on võimelised digitaalset informatsiooni saatma ja 

vastu võtma. 

6) Impulss-toonkonverterid, mis muundavad impulssvalimisega signaalid 

toonvalimissignaalideks. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele tingimustele (vt XVI jaotise üldine selgitav märkus), 

klassifitseeritakse selle rubriigi aparaatide osad samuti siia. 

* 

* * 


a) Faksiaparaadid (rubriik 84.43). 

b) Perforatsiooniseadmed, kas elektrilised või mitte, mida kasutatakse paberlindi perforeerimiseks selle 

ettevalmistamisel automaattelegraafiaparaatidele (rubriik 84.72). 

c) Induktsioonipoolid lülimiseks telefon- või telegraafside liinide ahelasse (rubriik 85.04). 

d) Toiteelemendid, patareid ja akumulaatorid (rubriik 85.06 või 85.7). 

e) Automaatvastajad, mis on ette nähtud toimima koos telefoniga, kuid ei ole telefoni lahutamatu osa (rubriik 

85.19). 

f) Raadioringhäälingu või televisiooni signaalide saate- ja vastuvõtuaparatuur (rubriik 85.25, 85.27 või 85.28). 

g) Elektrikõlistid või -indikaatorid (nt helendavad indikaatorid, mis hakkavad tööle telefoninumbri valimisel) 

(rubriik 85.31). 

h) Releed ja lülitusseadmed, näiteks selektorid automaattelefonikeskjaamadele, rubriigist 85.35. 

ij) Isoleeritud elektrijuhtmed, kaablid jne, samuti ka optilisest kiust kaablid, mis koosnevad individuaalsetest 

mantelkaablitest, pistikühendustega või ilma, sealhulgas pistikutega nöörkaablid jaotusseadmetele (rubriik 

85.44). 

k) Sidesatelliidid (rubriik 88.02). 

l) Telefonikõnede registraatorid ja loendajad (grupp 90). 

m) Kandevoolusüsteemi saatjad ja vastuvõtjad ühitatult analoog- või digitaaltelemeetriliste instrumentide või 

aparaatidega või mis koos viimastega moodustab funktsionaalüksuse grupi 90 märkuse 3 mõistes (grupp 90). 

n) Kalkulograafid (ajaregistraatorid) (rubriik 91.06). 

30

Selgitav märkus alamrubriikide kohta 

* 

* * 


Sellesse alamrubriiki kuuluvad juhtmeta telefonitorud ja alusplokid, kui need esitatakse tollile 

eraldi. 

8518 MIKROFONID JA NENDE ALUSED; VALJUHÄÄLDID, KORPUSESSE 

MONTEERITUD VÕI MONTEERIMATA; KÕRVAKLAPID JA 

KUULARID, KOMPLEKTIS MIKROFONIGA VÕI MIKROFONITA, 

NING MIKROFONI JA ÜHT VÕI MITUT VALJUHÄÄLDIT 

SISALDAVAD KOMPLEKTID; ELEKTRILISED 

HELISAGEDUSVÕIMENDID; ELEKTRILINE 

HELIVÕIMENDUSAPARATUUR: 

8518 10 - mikrofonid ja nende alused 

- valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata: 

8518 21 - - valjuhääldid, ühekaupa korpuses 

8518 22 - - valjuhääldid, mitmekaupa korpuses 

8518 29 - - muud 

8518 30 - kõrvaklapid ja kuularid komplektis mikrofonidega või mikrofonita ning 

mikrofoni ja üht või mitut valjuhääldit sisaldavad komplektid: 

8518 40 - elektrilised helisagedusvõimendid 

8518 50 - elektriline helivõimendusaparatuur 

8518 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad mikrofonid, valjuhääldid, peatelefonid, kõrvatelefonid ja helisageduse 

elektrivõimendid, mis on esitatud eraldi, vaatamata otstarbele, milleks selline aparatuur on ette 

nähtud (näiteks telefonimikrofonid, peatelefonid, kõrvatelefonid, raadiovastuvõtjate valjuhääldid). 

Siia rubriiki kuuluvad ka elektrilised helisageduse võimendusaparatuuri komplektid. 

A) MIKROFONID JA NENDE ALUSED. 

Mikrofonid muudavad helivõnked vastavateks elektrivoolu võngeteks või võnkumisteks ja 

võimaldavad sellega heli edasi anda, levitada ja salvestada. Vastavalt nende töötamise 

põhimõttele on neid järgmist tüüpi: 

1) Süsimikrofonid. Nende töö põhineb söe terakeste elektrilise takistuse muutumisel 

helilainete poolt membraanile avaldatava surve muutumisel. Söeterakesed (või pulber) on 

pakitud kahe elektroodi vahele, millest üks on ise membraan või on sellega jäigalt 

ühendatud. 

2) Piesoelektrilised mikrofonid, millistes helilainete poolt membraani kaudu avaldatav surve 

tekitab pingeid spetsiaalselt lõigatud kristallis (kvartskristall või mäekristall), tekitades sellega 

kristallis elektrilaenguid. Sellist tüüpi elementi kasutatakse sageli „kontakt” mikrofonis, mida 

kasutatakse akustiliste muusikainstrumentide, nagu kitarr, klaver, vaskpillid ja keelpilliorkestri 

instrumentide jne salvestamisel. 

3) Liikuva mähise või ribaga mikrofonid (nn dünaamilised mikrofonid) milles helivibratsioon 

mõjutab magnetvälja asetatud mähist või alumiiniumiriba ja tekitab selles induktsiooni toimel 

elektriimpulsse. 

4) Mahtuvuslikud või elektrostaatilised (kondensaator-) mikrofonid, milles on kaks plaati 

(või elektroodi), millest üks on fikseeritud (tagumine plaat), teine on vibreeriv (diafragma) ning 

nende vahel on õhupilu. Helilainete toimel tekib kahe plaadi vahel võimsuste vahe. 

5) Soojuslikud või kuumtraat-mikrofonid koosnevad kuumast takistustraadist mille 

temperatuur ja seega ka selle takistus muutuvad helilainete toimel. 

31

On väga erinevaid mikrofonide rakendusi (näiteks raadios, televisioonis või 

rahvakogunemistel kasutatavad; telefoniaparatuur; helisalvestus; lennukite ja allveelaevade 

avastamine; lekete avastamine; südametegevuse uurimine jne). 

Üldjuhul on elektrivooluväljund mikrofonidest analoogsignaali kujul, kuid mõnedes 

mikrofonides on analoog-digitaalmuundur, kui väljund on digitaalsignaal. Mõnikord 

suurendatakse mikrofonide tundlikkust võimendite (tavaliselt nn eelvõimendid) lisamise teel. 

Mõnikord paigaldatakse tooni korrigeerivad kondensaatorid. Mõned mikrofonid vajavad 

töötamiseks elektritoiteallikat. Toiteallikana võib toimida mikserpult või helisalvestusaparaat, või 

see võib olla eraldi toiteallikas. Eraldi esitatud toiteallikad ei kuulu käesolevasse rubriiki 

(üldjuhul rubriik 85.04)Mikrofone on mõnikord varustatud ka lisaseadmetega häälelainete 

kontsentreerimiseks, neil võib olla spetsiaalne alus näiteks rahvakogunemistel lauale, puldile või 

maapinnale asetamiseks, või sellised alused millest mikrofoni võib ära võtta. 

Need alused ja stendid kuuluvad sellesse rubriiki ka siis, kui nad on esitatud eraldi eeldusel, 

et nad on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks koos mikrofoniga. 

B) VALJUHÄÄLDID, KORPUSTESSE MONTEERITUD VÕI MITTE. 

Valjuhääldi ülesandeks on vastupidiselt mikrofonile – muuta elektrivõnkumised võimendilt 

õhule ülekantavaks mehaanilisteks võnkumisteks. Nende hulgas on järgmised tüübid: 

1) Liikuva südamiku või liikuva pooligavaljuhääldid. 

Liikuva südamikuga valjuhäälditel on pehmest rauast südamik paigutatud 

alalismagnetvälja ja ta on mähise mõju all, mida läbib vool. Väli muutub koos vooluga ja 

armatuuri või südamikuga ühendatud membraan tekitab vastava õhuvõnkumise. 

Liikuva mähisega valjuhääldid koosnevad põhimõtteliselt mähisest mis on paigaldatud 

alalismagneti või elektromagneti välja ja mida käitab temas voolav muutuv elektrivool. Mähis 

(pool) on jäigalt ühendatud membraaniga. 

2) Piesoelektrilised valjuhääldid põhinevad sellel, et looduslikes või tehiskristallides tekivad 

mehaanilise jõud, kui neid mõjutata elektrivooluga. Selliseid valjuhääldajaid tuntakse üldiselt 

„kristallvaljuhäälditena”. 

3) Elektrostaatilised valjuhääldid (nn kondensaatoritüüpi valjuhääldid). Nende töö põhineb 

kahe plaadi (elektroodi) vahel mõjuvatel elektrostaatilistel jõududel, kusjuures üks plaat 

toimib diafragmana 

Sobitustransformaatorid ja võimendid on mõnikord valjuhäälditega kokku monteeritud. 

Üldjuhul on valjuhäälditesse tulev sisendsignaal analoogsignaal, kuid mõnel juhul on 

sisendsignaal digitaalne. Sellistesse valjuhäälditesse on sisse ehitatud digitaalanaloogmuundurid 

ning võimendid, mis saadavad õhku mehaanilisi võnkumisi. 

Valjuhääldid võivad olla monteeritud raamidele, šassiidele või erinevat tüüpi kappidesse 

(sageli akustiliselt projekteeritud) või isegi mööblielementidesse. Nad jäävad selles rubriigis 

klassifitseerituks ka siis eeldusel, et selle terviku põhifunktsiooniks on ollavaljuhääldi. Eraldi 

esitatud raamid, šassiid, kapid jne jäävad ka siin klassifitseerituks eeldusel, et nad on ära 

tuntavad kui peamiselt valjuhääldite monteerimiseks ettenähtud; grupis 94 nimetatud 

mööbliesemed, mis lisaks oma normaalfunktsioonile võivad olla kasutatud valjuhääldite 

paigutamiseks, klassifitseerittakse grupis 94. 

Rubriiki kuuluvad arvutiga ühendamiseks mõeldud valjuhääldid, kui nad on eraldi esitatud. 

C) PEATELEFONID (KÕRVAKLAPID) JA KUULARID KOMBINATSIOONIS 

MIKROFONIDEGA VÕI MITTE NING KOMPLEKTID; MIS SISALDAVAD MIKROFONI JA ÜHT 

VÕI MITUT VALJUHÄÄLDIT 

Kõrvaklapid ja kuularid on elektroakustilised vastuvõtjad madala võimsusega helisignaali 

tekitamiseks. Sarnaselt ülalkirjeldatud valjuhäälditele muudavad nad elektrilise signaali 

akustiliseks; kasutatavad põhimõtted on mõlemal juhul samad, erinevus on ainult võimsuses. 

Rubriiki kuuluvad kõrvaklapid ja kuularid komplektis mikrofoniga või ilma, kasutamiseks telefon- 

või telegraafsides; spetsiaalsest kõrimikrofonist ja püsivalt kinnitatud kõrvaklappidest koosnevad 

peakomplektid (nt lennunduses kasutamiseks); tavavõrgu telefonitorud, mis kujutavad endast 

mikrofoni-valjuhääldi komplekti telefonsideks ja mida tavaliselt kasutavad telefonioperaatorid; 

kõrvaklapid ja kuularid raadio, teleri, helitaasesitusseadme või arvutiga ühendamiseks. 

32

Rubriiki kuuluvad ka komplektid, mis koosnevad mikrofonist ja ühest või mitmest valjuhääldist, 

mis võivad olla omavahel ühendatud. Omaette kuulamiseks võivad komplektis olla ka 

kõrvaklapid või kuularid. Sellised komplektid on mõeldud võimendit sisaldava keskse 

juhtimissüsteemiga ühendamiseks. Komplekte võiksid kasutada koosolekul või konverentsil 

osalejad. 

Rubriiki kuulub ka sünnieelne kuuldeseade, mis koosneb tavaliselt mikrofonist, kõrvaklappidest, 

valjuhääldist, kuuldetorust, hääle sisse- ja väljalülitusnupust ning lahtrist patarei jaoks. 

Seadmega on võimalik kuulata nii loote hääli kui ka ema südametoone. Seadmel ei ole 

helisalvestusseadet. Seade ei ole ette nähtud meditsiinis kasutamiseks. 

Samalaadsed elektrodiagnostikaseadmed, mis on mõeldud kasutamiseks meditsiini-, kirurgia- või 

veterinaariaspetsialistidele, on klassifitseeritud rubriiki 9018. 

D) HELISAGEDUSVÕIMENDID. 

Helisagedusvõimendeid kasutatakse inimese kõrva kuuldeulatuses olevate sagedustega 

elektrisignaalde võimendamiseks. Suurem osa nendest põhineb transistoritel ja 

integraalskeemidel, kui mõned on siiski ka veel termokatoodiga lampidel. Nende jõuallikaks on 

tavaliselt toiteseade, mis võib toidet saada võrgust, kantavate seadmete puhul ka patareidest või 

akumulaatorist. 

Helisagedusvõimendi sisendsignaali võib saada mikrofonist, optilisest laserplaadilugejast, 

grammofoni või magnetlindi helipeast, raadioaparaadist, filmiribalt või mõnest muust 

helisagedussignaalide allikast. Üldjuhul on väljundiks valjuhääldid, kuid mitte alati (eelvõimendid 

võivad olla sisendiks lõppvõimendile või olla suurema võimendi osadeks). 

Helisagedusvõimendid võivad olla võimenduse regulaatoriga võimendusastme muutmiseks 

ja sisaldada muid reguleerimiselemente sageduskarakteristika muutmiseks (basside 

esiletoomine, kõrgete toonide esiletoomine). 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka need helisagedusvõimendid, mida kasutatakse telefonisides 

kordajatena või mõõtevõimenditena. 

Kõrg- või kesksageduse võimendid klassifitseeritakse rubriigis 8543 individuaalse funktsiooniga 

elektriseadmetena. Audiomikserid ja ekvalaiserid klassifitseeritakse samuti rubriiki 8543. 

E) ELEKTRILINE HELIVÕIMENDUSAPARATUUR 

Siia rubriiki kuuluvad kõik võimendikomplektid, mis koosnevad mikrofonist, 

helisagedusvõimendist ja valjuhäälditest. Seda tüüpi seadmeid kasutatakse lõbustuskohtades, 

vabaõhuesinemistel, reklaamiautodes, politseimasinates või ka mõningates muusikaseadmetes 

jne. Samalaadseid süsteeme kasutatakse samuti suurtel veoautodel (eriti treileritega) 

võimaldamaks juhile kuulda müra või signaale tagant, mis muul viisil ei ole üle mootori müra 

kuuldavad. 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad samuti siin rubriigis. 

* 

* * 


a) Lendurikiivrid peatelefonidega, mikrofoniga või ilma (rubriik 6506). 

b) Telefoniaparatuur (rubriik 8517). 

c) Rubriigi 9021 kuuldeaparaadid. 

8519 HELISALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED: 

8519 20 - müntide, pangatähtede, pangakaartide, žetoonide või muude 

maksevahenditega käivitatavad seadmed 

8519 30 - plaadimängijad, ilma võimendita 

33

8519 50 - telefonide automaatvastajad 


8519 81 -- mis kasutavad optilisi, magnet-, või pooljuhtkandjaid 

8519 89 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad helisalvestus-, -taasesitusaparaadid ja aparaadid, mis on võimelised nii 

helisalvestuseks kui ka helitaasesituseks. Tavaliselt salvestatakse heli sisemisele 

salvestusseadmele või kandjale (nt magnetlint, optilised kandjad, pooljuhtkandjad või muud 

rubriigi 85.23 kandjad) või taasesitatakse sellelt. 

Helisalvestusseadmed muudavad salvestise kandjat selliselt, et helitaasesitusseadmed 

saavad hiljem taastada algupärase helilaine (kõne, muusika jne). See hõlmab salvestist, mis 

põhineb helilaine vastuvõtmisel või muudel meetoditel, näiteks andmehelifailide salvestamisel, 

mis laaditakse alla Interneti lehelt või laserplaadilt automaatse andmetöötlusseadme abil, 

digitaalheliseadme (nt MP3-pleier) sisemälule (nt välkmälu). Seadmed, mis salvestavad heli kui 

digitaalkoodi, ei ole tavaliselt võimelised taasesitama heli, kui need ei sisalda vahendit salvestise 

muundamiseks digitaalkoodilt analoogsignaaliks. 

I) MÜNTIDE, PANGATÄHTEDE, PANGAKAARTIDE, ŽETOONIDE VÕI MUUDE 

MAKSEVAHENDITEGA KÄIVITATAVAD SEADMED 

Need seadmed töötavad müntide, pangatähtede, pangakaartide, žetoonide või muude 

maksevahenditega ja võimaldavad helisalvestite selekteerimist ja mängimist valitud sagedusega 

või juhuslikult. Neid nimetatakse tavaliselt plaadiautomaatideks (“juke boxes”). 

II) VÕIMENDITA PLAADIMÄNGIJAD 

Need seadmed panevad plaadid pöörlema kas mehhaanilisel teel või elektriga. Nendel võib olla 

või mitte olla helipea, kuid neil ei ole mingit akustilist seadet ega elektrilist helivõimendust (vt 

allpool “plaadimängija”). Neil võib olla automaatseadis rea plaatide järjestikuseks 

mängimiseks. 

III) TELEFONI AUTOMAATVASTAJAD 

Need seadmed on ette nähtud toimimiseks koos telefoniaparaadiga (kuid ei ole telefoni 

lahutamatu osa). Need edastavad eelnevalt salvestatud sõnumit ja võivad olla võimelised 

salvestama helistajate jäetud sissetulevaid sõnumeid. 

IV) MUU SEADMED, MIS KASUTAVAD MAGNET-, OPTILISI VÕI POOLJUHTKANDJAID 

Selle rühma seadmed võivad olla kantavad. Need võivad olla varustatud akustiliste seadmetega 

või kavandatud lisandseadmena nende külge (valjuhääldid, kuularid, peatelefon) ja võimendiga. 

A) Magnetkandjaid kasutavad seadmed 

Sellesse rühma kuuluvad seadmed, mis kasutavad linte või muid magnetkandjaid. Heli 

salvestatakse kandjate magnetilisi omadusi muutes. Heli taasesitatakse salvestise möödumisel 

magnetilise helipea eest. Näiteks võivad olla kassettpleierid, magnetofonid ja 

kassettmagnetofonid. 

B) Optilisi kandjaid kasutavad seadmed 

Siia rühma kuuluvad seadmed, mis kasutavad optilisi kandjaid. Heli salvestatakse 

salvestusvahendi pinnale digitaalkoodina. Heli taasesitatakse, kui taolist kandjat loetakse 

laseriga. Näideteks on laserplaadi mängijad. Seda liiki seadmete hulka kuulub ka aparatuur, mis 

kasutab vahendeid kombineerituna magnetiliste ja optiliste tehnoloogiatega. Taolise aparatuuri 

näiteks on magnetoptilisi kettaid kasutav aparatuur, millel luuakse muutuvpeegelduvusega alad, 

kasutades magnettehnoloogiat, kuid lugemisel kasutatakse optilist (nt laser-) kiirt. 

34

C) Pooljuhtkandjaid kasutavad seadmed 

Siia rühma kuuluvad seadmed, mis kasutavad pooljuhtkandjaid (nt pooljuht-säilmälukandjad). 

Heli salvestatakse salvestusvahendile digitaalkoodina. Heli taasesitatakse taolise kandja 

lugemisel. Pooljuhtkandjad võivad olla aparatuuri püsivalt paigaldatud või eemaldatava pooljuhtsäilmälu 

kujul. Näideteks on välkmäluga helitaasesitusseadmed (nt teatavad MP3-pleierid), mis 

on kantavad, patareidel töötavad seadmed, mis koosnevad peamiselt korpusesse paigaldatud 

välkmälust (sise- või eemaldatav), mikroprotsessorist, elektroonilisest süsteemist, mis sisaldab 

helisagedusvõimendit, LCD-ekraani ja reguleerimisnuppe. Mikroprotsessor on programmeeritud 

kasutama MP3 või samalaadseid failiformaate. Seadet saab ühendada automaatse 

andmetöötlusseadmega MP3 või samalaadsete failide allalaadimiseks. 

D) Aparatuur, mis kasutab mis tahes kombinatsiooni magnet-, optilistest või 

pooljuhtkandjatest 

See aparatuur ühendab seadmeid, mis on võimeliselt salvestama või taasesitama, kasutades 

mis tahes kahte või kõiki magnet-, optilisi või pooljuhtkandjaid. 

V) MUUD HELISALVESTAVAD VÕI –TAASESITAVAD SEADMED 


1) Plaadimängijad. Need seadmed taasesitavad plaatidelt (uuretega kettad) heli elektriliste 

võimendite ja valjuhääldite abil, kui mehaanilised võnkumised muudetakse helipea abil 

elektrilisteks. Neil võib olla automaatseadis rea plaatide järjestikuseks mängimiseks. 

2) Kinotehnika helisalvestusaparatuur, mis salvestab heli fotoelektrilisel meetodil. Heli 

võidakse salvestada filmile ribana, kas a) lausmodulatsiooniga või b) muutuva tihedusega. 

Kinotehnika helisalvestusaparatuur sisaldab lisaks salvestavale helipeale kassetti filmi 

hoidmiseks, ajamimehhanismi filmi kiiruse sünkroniseerimiseks temaga koos töötava 

kinokaamera omaga, ja filmi edasivedavat mehhanismi. 

3) Kinotehnika taasesitusaparatuur. See on varustatud riideriga, mis ühendab fotoelektrilist 

helipead ja laengsidestusseadist. 

4) Ümbersalvestusseadmed, mida kasutatakse kinematograafias muul viisil, näiteks 

magnetiliselt, optiliselt või elektrooniliselt salvestatud heliriba fotoelektriliseks või digitaalseks 

ümbersalvestamiseks. 

* 

* * 


Vastavalt üldistele osade klassifitseerimise põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) 

klassifitseeritakse selle rubriigi aparaatide osad ja lisaseadmed rubriigis 8522. 

* 

* * 


a) Pressid või survevaluseadmed optiliste plastplaatide kopeerimiseks (rubriik 8477). 

b) Telefoni automaatvastajad, mis on ehitatud telefoniaparaadi kui terviku üheks osaks (rubriik 8517). 

c) Tollile eraldi esitatavad mikrofonid, valjuhääldid, elektrilised helisagedusvõimendid ja 

helivõimendusaparatuur (rubriik 8518). 

d) Rubriigi 8521 videosalvestus- või taasesitusaparatuur. 

e) Helisalvestus- ja taasesitusaparaadid samasse korpusesse paigaldatud ringhäälingu 

vastuvõtuaparaadiga (rubriik 8527). 

f) Helisalvestus- või taasesitusaparaadid ühildatud televisiooni vastuvõtuseadmetega (rubriik 8528). 

35

g) Kinokaamerad ja - projektorid ühildatud helisalvestus- või taasesitusaparatuuriga (rubriik 9007). 

* 

* * 



Sellesse alamrubriiki kuulub aparatuur, mis kasutab ühte või enamat järgmistest: magnet-, 

optilist- või pooljuhtkandjat. 

[8520] 

8521 VIDEOSIGNAALIDE SALVESTUS- VÕI TAASESITUSAPARATUUR, 

SISALDAB VÕI EI SISALDA VIDEOTUUNERIT: 

8521 10 - magnetlindiga 

8521 90 - muud 

A) SALVESTUSSEADMED, KOMBINEERITUD 

SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED 

Need on seadmed, mis ühendatuna telekaamera või televisiooni vastuvõtuseadmega 

võimaldavad kandjale salvestada elektrilised impulsid (analoogsignaalid) või digitaalkoodiks 

muudetud analoogsignaalid (või nende kombinatsiooni) vastavalt telekaamerast või televisiooni 

vastuvõtjast tulevatele kujutistele ja helile. Üldjuhul salvestatakse kujutised ja heli ühele ja 

samale kandjale. Salvestada saab magnetiliste või optiliste vahenditega ja salvestuskandja on 

tavaliselt lint või plaat. 

Siia rubriiki kuuluvad ka seadmed, mis salvestavad (tavaliselt magnetkettale) videokujutiste ja 

-heli digitaalkoodi, mille allikaks on arvuti (nt digitaalvideomagnetofonid). 

Magnetsalvestusel salvestatakse kujutis ja heli lindi eri radadele, kuid magnetsalvestusel 

salvestatakse kujutis ja heli magnetmustri või -täppidena plaadi pinnal olevatele spiraalsetele 

radadele. 

Optilise salvestuse korral "kirjutatakse” kujutist ja heli väljendavad digitaalandmed plaadile 

laseri abil. 

Televisioonisignaale vastuvõtvatel videosalvestusseadmetel on tuuner, mis võimaldab 

eraldada soovitud signaali (kanali) kõigi sissetulevate signaalide hulgast. 

Taasesituse korral muudab seade salvestise videosignaaliks. Videosignaal saadetakse edasi 

kas saatjasse või televiisorisse. 

B) TAASESITUSAPARAADID 

Need aparaadid on ette nähtud ainult kujutise ja heli taasestamiseks vahetult 

televisioonivastuvõtjal. Salvestuskandjad, mida nendes aparaatides kasutatakse , on eelnevalt 

salvestatud spetsiaalsel salvestusseadmel mehaaniliselt, magnetiliselt või optiliselt. 

Selle aparatuuri näited on järgmised: 

1) Aparatuur mis kasutab plaate (kettaid), millistele kujutis ja heli võib olla salvestatud erinevatel 

meetoditel ja sealt loetavad kas laseroptilise lugemissüsteemiga, mahtuvusliku anduriga, 

surveanduriga või magnetpeaga. Vastavalt XVI jaotise märkusele 3 klassifitseeritakse 

sellesse rubriiki nii video- kui helisalvestusi reprodutseerivad seadmed. 

2) Aparatuur mis dekodeerib ja muundab videosignaaliks kujutise, mis on salvestatud 

valgustundlikule filmile (heli on salvestatud samale lindile magnetiliselt). 


Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisiselgitusi) 

klassifitseeritakse selle rubriigi aparaatide osad rubriigis 8522 

36

* 

* * 


a) Rubriikide 8523 salvestuskandjad. 

b) Videokaamerad (rubriik 8525). 

c) Televisioonivastuvõtjad (ühendatud ühte korpusesse raadiovastuvõtja või heli- ja videosalvetus- või - 

taasesitusseadmega või ilma) ning videomonitorid ja videoprojektorid (rubriik 8528). 

37

8522 OSAD JA TARVIKUD, MIDA KASUTATAKSE ÜKSNES VÕI 

PEAMISELT RUBRIIKIDE 8519 - 8521 APARAATIDE JUURES: 

8522 10 - nõelhelipead 

8522 90 - muud 

Vastavalt varuosade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) 

kuuluvad selle rubriigi alla kolme eelneva rubriigi aparaatide osad. Selle rubriigi alla kuuluvad ka 

ülalmainitud aparatuuri tarvikud. 

Siin klassifitseeritud osade ja tarvikute gammasse kuuluvad: 

1) Nõelhelipead heliplaatide ja mehaaniliselt salvestatud helilintide jaoks. Need muudavad 

mehaanilise vibratsiooni (saadakse nõelaga, mis järgib kandjasse salvestatud uuret) 

elektriimpulssideks. 

2) Laseroptilised lugemissüsteemid. 

3) Magnethelipead salvestamiseks, taasestamiseks või kustutamiseks. 

4) Kassetikujuline adapter, mis võimaldab kantavalt optiliselt plaadimängijalt tulevat heli läbi 

magnetofoni taasesitada. 

5) Fotoelektrilised helipead. 

6) Lintide kerimise või mahakerimise aparaadid. Põhiliselt koosneb selline aparatuur 

kahest lindirulli hoidvast kettast, vähemalt üks millistest on kinnitatud pöörlemist tekitava 

seadme külge. 

7) Helikäpad (toonarmid), plaadiajami lauad. 

8) Monteeritud või monteerimata töödeldud safiirid ja teemandid nõelte jaoks. 

9) Plaadilõikajad. On salvestusaparatuuri osa. Muundavad helivibratsiooni mehaaniliseks 

vibratsiooniks, mis mõjutab lõigatava uurde kuju. 

10) Mööbel, spetsiaalselt ette nähtud helisalvestus- ja taasestusaparatuuri jaoks. 

11) Puhastuskassetid magnetheli- või videosalvestus- või taasesituspeade puhastamiseks, 

kas pakitud jaemüügiks koos puhastuslahusega või mitte. 

12) Muud spetsialiseeritud osad ja tarvikud magnethelisalvestus- ja taasesitusaparatuuri 

jaoks näiteks kustutusmagnetpead või magnetid ja kustutusmasinad; magnetilised 

punktiosutid; diktofoni lindi kasutamist näitavad skaalad. 

13) Muud spetsialiseeritud osad ja tarvikud videosalvestus- ja taasesitusaparatuuri 

jaoks, näiteks videosignaalide salvestuse trummelpead; vaakuumseadmed magnetlindi 

salvestuspeaga kontaktis hoimiseks; lindikerimisseadmed;jne. 


a) Poolid, kettad või sarnased hoidevahendid, kaasa arvatud ilma lindita video- või audiokassetid 

(klassifitseeritakse vastavalt oma koostismaterjalile, näiteks grupp 39 või XV jaotis). 

b) Elektrimootorid helisalvestus- või taasesitusaparatuuri jaoks, mitte ühendatud sellise salvestuse või 

taasestuse aparatuuri osade või abiseadmetega (rubriik 8501). 

c) Rubriikidesse 8523 kuuluvad salvestuskandjad. 

d) Helipeaga seadmed, mida kasutatakse koos pildiotsijaga sünkronisatsioonilaudadel (rubriik 9010). 

8523 PLAADID, LINDID, POOLJUHT-SÄILMÄLUSEADMED, 

KIIPKAARDID VÕI MUUD HELI- JMS INFOKANDJAD, KAS 

SALVESTISEGA VÕI ILMA, SH MATRIITSID JA VORMID PLAATIDE 

VALMISTAMISEKS, V.A GRUPI 37 TOOTED: 

- magnetkandjad: 

8523 21 - - magnetribaga kaardid 

8523 29 - - muud 

8523 40 - optilised kandjad 

- pooljuhtkandjad: 

8523 51 - - pooljuht-säilmäluseadmed 

8523 52 - - kiipkaardid 

8523 59 - - muud 

8523 80 - muud 

35

Siia rubriiki kuuluvad erinevat liiki kandjad, ka salvestistega või mitte, heli või muu informatsiooni 

(nt arvandmed; tekst, pilt, video või muud graafilised kujutised; tarkvara) salvestamiseks. 

Sellised kandjad tavaliselt pannakse salvestus- või lugevasse aparatuuri või eemaldatakse sealt 

ja neid võib kanda ühest salvestavast või lugevast aparaadist teise üle. 

Selle rubriigi kandjad võidakse tollile esitada salvestistega, salvestamata või eelsalvestatud 

informatsiooniga, kuid mis on võimelised informatsiooni veel salvestama. 

Siia rubriiki kuuluvad kandjad vahepealsetes vormides (nt maatriksid, originaalkettad, 

emakettad, stantskettad) salvestistega valmiskandjate masstootmiseks. Sellesse rubriiki ei 

kuulu siiski seadis, mis salvestab andmeid kandjale või taastab andmeid kandjalt. 

Eelkõige kuuluvad siia rubriiki: 

A) MAGNETKANDJAD 

Selle rühma tooted on tavaliselt kettad, kaardid või lindid. Need on tehtud erinevatest 

materjalidest (tavaliselt plast, paber, papp või metall), kas ise magnetilised või kaetud 

magnetilise materjaliga. Siia rühma kuuluvad näiteks kassetilindid magnetofonile, lindid 

helivideokaamerale ja muule videosalvestusaparatuurile (nt VHS, Hi-8, mini-DV), disketid ja 

magnetribaga kaardid. 

Sellesse rühma ei kuulu magnetoptilised kandjad. 

B) OPTILISED KANDJAD 

Selle rühma tooted on tavaliselt klaasist, metallist või plastist ühe või mitme valgustpeegeldava 

kihiga. Mis tahes andmeid (heli või muu informatsioon) taolistelt ketastelt loetakse laserkiire abil. 

Sellesse rühma kuuluvad salvestistega või salvestamata kettad, kas ülekirjutatavad või mitte. 

Sellesse rühma kuuluvad näiteks optilised kettad (nt CD, video CD, CD-ROM, CDRAM), 

digitaalsed universaalkettad (DVD-kettad). 

Siia rühma kuuluvad ka magnetoptilised kandjad. 

C) POOLJUHTKANDJAD 

Selle rühma toodetel on üks või mitu elektroonilist integraallülitust. 

Seega kuuluvad sellesse rühma: 

1) Pooljuht-säilmäluseadmed andmete salvestamiseks välisallikast (Vt selle grupi märkus 4 

a). Neid seadmeid (tuntud ka kui välkmälukaardid või elektroonilised välkmälukaardid) 

kasutatakse välisallikast andmete salvestamiseks või andmete andmiseks sellistele seadmetele 

nagu navigatsiooni ja globaalse positsioneerimise süsteemid (GPS-seadmed), 

andmevalmendusterminalid, kantavad skannerid, meditsiinilise jälgimise aparaadid, 

helisalvestusseadmed, personaalkommunikaatorid, mobiiltelefonid, digitaalkaamerad ja 

automaatsed andmetöötlusseadmed (raaltöötlusseadmed). Tavaliselt on andmeid võimalik 

salvestada ja lugeda, kui seade on ühendatud kõnealuse konkreetse seadisega, kuid andmeid 

saab ka üles laadida automaatsele andmetöötlusseadmele või sealt alla laadida. 

Andmekandjad töötavad nende seadmete vooluga, mille külge need on ühendatud ega vaja 

patareisid. 

Nende säilmäluga andmesalvestusseadmete korpuses on üks või mitu programmeeritavat 

elekterkustutusega välkpüsimälu (E2PROM või EEPROM”) trükkplaadile paigaldatud 

integraallülituste kujul ning ühenduspesa hostseadme jaoks. Seadmed võivad sisaldada 

kondensaatoreid, takisteid ja mikrokontrollerit integraallülituse kujul. Näide pooljuhtsäilmäluseadmest 

on USB-välkmälu. 

2) Kiipkaardid (Vt selle grupi märkus 4 b), millesse on sisse surutud kiipide kujul üks või mitu 

elektroonset integraallülitust (mikroprotsessor, muutmälu (RAM) või püsimälu (ROM)). 

36

[8524] 

Kiipkaartidel võivad olla kontaktid, magnetriba või sisseehitatud antenn, kuid puuduvad muud 

aktiivsed või passiived lülituse elemendid. 

Need kiipkaardid sisaldavad ka selliseid asju nagu lähitoimekaardid või -sildid, kui need 

vastavad selle grupi märkus 4 b tingimustele. Lähitoimekaardid/-sildid koosnevad tavaliselt ainult 

püsimäluga integraallülitusest, mis on liidetud trükkantenni külge. Kaart/silt toimib 

väljainterferentsi loomisega (mille laadi määrab püsimälus olev kood) antennis, et mõjustada 

riiderist edastatavat ja riiderile tagasipeegeldatavat signaali. Seda tüüpi kaart/silt ei edasta 

andmeid. 

D) MUUD 

Sellesse rühma kuuluvad grammofoniplaadid. 


a) Foto- või kinofilmid ühe või mitme heliribaga (grupp 37). 

b) Valgustundlik film fotoelektriliseks salvestuseks (rubriik 37.02). 

c) Tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks heli või muu salvestise kandjana, kuid veel mitte selleks ette 

valmistatud; need klassifitseeritakse oma asjakohastes rubriikides (näiteks grupp 39 või 48 või XV 

jaotis). 

d) Andmeid kandvad perfolindid või -kaardid, millele salvestamine toimub tavaliselt perforatsiooniga 

(grupp 48). 

e) Teatavad elektroonilised mälumoodulid (nt SIMM (üherealine mälumoodul) ja DIMM (kaherealine 

mälumoodul)), mis tuleb klassifitseerida XVI jaotise märkus 2 b järgi (vt selle rühma üldist selgitavat 

märkust). 

f) Mänguautomaatide kassetid (rubriik 95.04). 

8525 RINGHÄÄLINGU JA TELEVISIOONI SAATEAPARAADID, 

VASTUVÕTUSEADMETEGA VÕI VASTUVÕTUSEADMETETA, 

HELISALVESTUS- VÕI -TAASESITUSAPARATUURIGA VÕI ILMA; 

TELEKAAMERAD, DIGITAALKAAMERAD JA SALVESTAVAD 

VIDEOKAAMERAD: 

8525 50 - saateaparatuur 

8525 60 - vastuvõtuseadmega varustatud saateaparatuur 

8525 80 - telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad 

A) RINGHÄÄLINGU JA TELEVISIOONI SAATEAPARAADID, VASTUVÕTUSEADMETEGA 

VÕI VASTUVÕTUSEADMETETA, HELISALVESTUS- VÕI -TAASESITUSAPARATUURIGA 

VÕI ILMA 

Sellesse rühma kuuluv ringhäälinguaparatuur peab olema ette nähtud signaalide saatmiseks 

elektromagnetiliste lainete abil, mis edastatakse eetrisse ilma igasuguse sideliinita. Teisest küljest 

kuulub televisiooniaparatuur siia hoolimata sellest, kas ülekanne toimub elektromagnetiliste lainete või 

sideliini vahendusel. 


1) Ringhäälingu- või televisioonisaatjad. 

2) Releeaparatuur, mida kasutatakse raadiosaate vastuvõtuks ja retransleerimiseks, suurendades 

niimoodi levi ulatust (sealhulgas lennukitele paigaldatav televisiooni releeaparatuur). 

3) Releetelevisiooni saatjad signaalide saatmiseks antenni ja paraboolreflektori abil stuudiost või 

võtteplatsilt peasaatjale. 

4) Televisioonisaatjad tööstuslikuks kasutamiseks (nt mõõteriistade näitude kauglugemiseks või 

ohtlike kohtade jälgimiseks). Selle aparatuuri puhul toimub ülekanne sageli liini kaudu. 

B) TELEKAAMERAD, DIGITAALKAAMERAD JA VIDEOKAAMERAD 

37

Sellesse rühma kuuluvad kaamerad, mis jäädvustavad pildid ja muundavad need elektrooniliseks 

signaaliks, s.o: 

1) saadavad videopildina väljaspoole kaamerat ülevaatamiseks või kaugsalvestamiseks (nt 

telekaamerad) või 

2) salvestavad kaameras liikumatu pildina või liikuva pildina (nt digitaalkaamerad ja 

videokaamerad). 

Mitmed sellesse rubriiki kuuluvad kaamerad võivad füüsiliselt sarnaneda rubriiki 90.06 kuuluvate 

fotokaameratega või rubriiki 90.07 kuuluvate kinokaameratega. Rubriigi 85.25 kaameratel ja 

gruppi 90 kuuluvatel kaameratel on tüüpiliselt optilised läätsed, et teravustada pilt valgustundlikul 

kandjal, ja regulaatorid, et muuta kaamerasse tuleva valguse hulka. Gruppi 90 kuuluvad foto- ja 

kinokaamerad siiski säritavad pildid gruppi 37 kuuluvale filmile, kuna aga selle rubriigi kaamerad 

muundavad pildid analoog- või digitaalandmeteks. 

Selle rubriigi kaamerad jäädvustavad pildi, teravdades selle valgustundlikul seadisel, näiteks 

komplementaarne metalloksiid-pooljuht (CMOS) või laengsidestusseadis (CCD). Valgustundlik 

seadis saadab elektriliselt pildi edasiseks töötlemiseks piltide analoog- või digitaalsalvestisse. 

Telekaameratel võib olla või mitte olla sisseehitatud seadis objektiivide ja avade kaugjuhtimiseks, 

samuti ka kaugjuhtimine kaamera horisontaal- ja vertikaalsuunas liikumiseks (nt telestuudiote 

telekaamerad, reportaažikaamerad, tööstuslikul või teadusotstarbel kasutatavad, turvakaamerad 

(valvekaamerad) või liiklusjärelevalves kasutatavad). Nendel kaameratel ei ole sisseehitatud võimalust 

piltide salvestamiseks. 

Mõningaid neid kaameraid võidakse kasutada koos automaatsete andmetöötlusseadmetega (nt 

veebikaamerad). 

Teisaldatavad, liikuvad mehhaanilised seadmed telekaamerate jaoks ei kuulu sellesse rubriiki, sõltumata sellest, kas 

need esitatakse tollile eraldi või mitte (rubriik 84.28). 

Sellesse rubriiki ei kuulu ka telekaamerate kaugjuhtimise ja teravustamise seadmed, kui need esitatakse tollile eraldi 


Digitaal- ja videokaamerates salvestatakse pildid sisemäluseadmele või kandjatele (nt magnetlint, 

optilised kandjad, pooljuhtkandjad või muud kandjad rubriigist 85.23). Nende hulka võivad kuuluda 

analoog-digitaalmuundur (ADC) ja väljundterminal, mis on vahendiks piltide saatmisel automaatsete 

andmetöötlusseadmete plokkidesse, printeritesse, teleritesse või muudesse piltinäitavatesse 

seadmetesse. Mõnedes digital- ja videokaamerates on sisendterminal ja nendega saab salvestada 

analoog- või digitaalpildifaile taolistest väljaspool asuvatest aparaatidest. 

Need kaamerad on tavaliselt varustatud optilise pildinäidikuga või vedelkristallkuvariga (LCD) või 

mõlemaga. Mitmetes LCDga varustatud kaamerates võib kuvarit kasutada pildinäidikuna nii 

pildistamisel kui ka ekraanina piltide näitamisel, mis on saadud muudest allikatest, või juba salvestatud 

piltide taasesitamisel. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldist selgitavat märkust), 

klassifitseeritakse selle rubriigi aparatuuri osad rubriiki 8529. 

Sellesse rubriiki ei kuulu samuti: 

* 

* * 

38

a) Aparatuur rubriigist 85.17. 

b) Tollile eraldi esitatud ringhäälingu vastuvõtuaparatuur, mis on mõeldud releeaparatuuriga 

ühendamiseks (rubriik 87.27). 

c) Satelliittelevisiooni vastuvõtjad ja vastuvõtusüsteemid (rubriik 85.28). 

d) Eriotstarbelised sõidukid, millel on ringhäälingu või televisioonisaatjatega püsivarustus (tavaliselt 

rubriik 87.05). 

e) Sidesatelliidid (rubriik 88.02). 

8526 RADARSEADMED (RAADIOLOKATSIOONISEADMED), 

RAADIONAVIGATSIOONI ABISEADMED JA 

RAADIOKAUGJUHTIMISSEADMED: 

8526 10 - radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed) 

- muud: 

8526 91 - - raadionavigatsiooni abiaparatuur 

8526 92 - - kaugjuhtimise raadioseadmed 


1) Raadionavigatsiooni abiseadmed (näiteks raadiomajakad ja raadio-poid, paigalseisva või 

pöörleva antenniga; vastuvõtjad, kaasa arvatud mitmeantennilised või suunatava 

raamantenniga raadiokompassid). Siia kuuluvad ka globaalse positsioneerimise süsteemi 

(GPS) vastuvõtjad. 

2) Laevade või lennukite navigatsiooni radarseadmed (kas monteerimiseks laevadele, 

lennukitele jne või maapealsed), kaasa arvatud sadamate radariseadmed, ja poidele, 

majakatele jne paigutatavad identifitseerimisseadmed. 

3) Lennujaamade pimemaandumise või liikluse juhtimise aparatuur. Need on väga suured 

kompleksid. Mõned tüübid sisaldavad tavalisi raadio, radari ja televisiooniseadmeid mis 

näitavad juhtimiskeskuses naabruses olevate lennukite kaugust ja kõrgust, ja saadavad 

lennukitele nii maandumiseks vajalikke juhiseid kui ka läheduses olevate lennukite 

radaripilte. 

4) Radarseadmed kõrguse mõõtmiseks (raadioaltimeetrid). 

5) Meteoroloogilised radarid tormipilvede või meteoroloogiliste õhupallide jälgimiseks. 

6) Pimepommituse seadmed. 

7) Radarseadmed mürskude või pommide raadiosütikute jaoks. 

Komplekssed sütikud koos oma detonaatoritega kuuluvad rubriiki 9306. 

8) Õhuhäire radarseadmed. 

9) Laevade- ja õhutõrjesuurtükkide kauguse ja suuna radarseadmed. 

10) Radarivastajad. Need võtavad vastu radari impulsse ja saadavad nendele vastuseks 

impulsse mis sageli kannavad sellele kantud täiendavat informatsiooni. Radarivastajaid 

kasutatakse lennukitel võimaldamaks nende identifitseerimist radarite operaatorite poolt, ja 

mõõte-õhupallidel kauguse ja suuna määramiseks ning meteroloogilise informatsiooni 

edastamiseks. 

11) Raadioaparatuur laevade, piloodita lennukite, rakettide, mürskude, mänguasjade, laeva- ja 

lennukimudelite jne kaugjuhtimiseks. 

12) Raadioaparatuur laengute lõhkamiseks või masinate kaugjuhtimiseks. 

OSAD 

Vastavalt üldistele osade klassifitseerimise põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), 

klassifitseeritakse selle rubriigi aparatuuri osad rubriigis 8529. 

* 

* * 

Eriotstarbelised sõidukid, mis on alaliseks varustatud radari või muu selle rubriigi aparatuuriga, on 

sellest rubriigist välja arvatud (üldjuhul rubriik 8705) 

8527 RINGHÄÄLINGU VASTUVÕTUAPARAADID, SAMASSE 

KORPUSESSE MONTEERITUD HELISALVESTUS- VÕI 

TAASESITUSSEADMETE VÕI AJANÄITAJAGA VÕI ILMA NENDETA: 

39

- ringhäälingu raadiovastuvõtjad, mis on võimelised töötama välise 

energiaallikata : 

8527 12 - - taskuformaadis raadiovastuvõtjaga kassettpleierid 

8527 13 - - muud aparaadid, ühitatud helisalvestus- või -taasesitusseadmega 

8527 19 - - muud 

- mootorsõidukites kasutatavad ringhäälingu raadiovastuvõtjad, mis 

töötavad üksnes välisel energiaallikal: 

8527 21 - - ühitatud helisalvestus- või -taasesitusseadmetega 

8527 29 - - muud 

- muud: 

8527 91 - - ühitatud helisalvestus- või -taasesitusseadmetega 

8527 92 - - helisalvestus- või -taasesitusseadmeta, ühitatud ajanäitajaga (kellaga) 

8527 99 - - muud 

Raadiolevi aparatuur, mis kuulub siia rubriiki, peab olema ette nähtud signaalide vastuvõtuks 

elektromagnetiliste lainete vahendusel mida kantakse üle eetri kaudu ilma mingi sideliinita. 


1) Igat liiki kodused raadiovastuvõtjad (lauamudelid, konsoolid, vastuvõtjad mööbli sisse või 

seintesse jne monteerimiseks, kantavad mudelid, vastuvõtjad samasse korpusse paigutatud 

helisalvestus- või -taasesitusapataruuriga või ilma, või kellaga) 

2) Autoraadiod. 

3) Eraldi esitatud vastuvõtuaparatuur kasutamiseks rubriigi 8525 releeaparatuuris. 

4) Raadiovastuvõtjaga taskuformaadis kassettpleierid (vt grupi märkust 1 alamrubriikide 

kohta). 

5) Stereosüsteemid (hi-fi süsteemid), mille jaemüügiks mõeldud komplektidesse on 

paigaldatud raadiovastuvõtja, mis koosnevad eraldi korpuses asetsevatest moodulitest, nt 

kombineerituna CD-mängijaga, kassettmagnetofonist, võimendist koos ekvalaiseriga, 

valjuhäälditest jne. 

Raadiovastuvõtja olemasolu on käsitatav süsteemi põhiomadusena. 

OSAD 

Vastavalt osade klasifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), 

klassifitseeritakse selle rubriigi aparatuuri osad rubriigis 8529. 

* 

* * 

Siit rubriigist on välja arvatud muuseas: 

a) Rubriigi 8517 või 8525 tooted. 

b) Eriotstarbelised sõidukid mis on alaliseks varustatud selle rubriigi raadiovastuvõtjatega (üldjuhul 


8528 MONITORID JA PROJEKTORID ILMA TELEVISIOONI 

VASTUVÕTUSEADMETA; TELEVISIOONI VASTUVÕTUSEADMED, 

MIS VÕIVAD SISALDADA KA RINGHÄÄLINGU 

RAADIOVASTUVÕTJAT, HELI- VÕI VIDEOSALVESTUSSEADMEID 

VÕI HELI- VÕI VIDEOTAASESITUSSEADMEID: 

- elektronkiiretoruga monitored:: 

8528 41 - - üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes 

andmetöötlussüsteemides (arvutites) kasutatavat tüüpi 

8528 49 - - muud 

- muud monitorid: 



8528 59 - - muud 

- projektorid: 

40



8528 69 - - muud 

- televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu 

vastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või 

videotaasesitusseadmeid: 

8528 71 - - ei sisalda kuvarit ega ekraani 

8528 72 - - muud, värvipildiga 

8528 73 - - muud, mustvalge või muu monokromaatilise pildiga 


1) Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeteta. 

2) Televisiooni vastuvõtuseadmed, kas sisseehitatud ringhäälingu vastuvõtjatega või heli- ja 

videosalvestus- ja -taasesitusaparatuuriga signaalide kuvamiseks (telerid), või ilma. 

3) Televisioonisignaalide vastuvõtuaparatuur ilma kuvamisseadmeta (nt satelliittelevisiooni 

saadete vastuvõtjad). 

Monitorid, projektorid ja telerid kasutavad piltide kuvamiseks erinevaid tehnoloogiaid, näiteks 

elektronkiiretoru (CRT) (kineskoop), LCD (vedelkristallkuvar), DMD (mikropeegelprojektor), 

OLED (orgaanilised valgusdioodid) ja plasma. 

Monitorid ja projektorid võivad olla suutelised vastu võtma mitmekesist valikut signaale 

erinevatest allikatest. Kui neil siiski on sisse ehitatud teletuuner, loetakse neid televisiooni 

vastuvõtuaparatuuriks. 

A) MONITORID, ÜKSNES VÕI PEAMISELT RUBRIIGI 8471 AUTOMAATSETES 

ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMIDES (ARVUTITES) KASUTATAVAT TÜÜPI 

Sellesse rühma kuuluvad elektronkiiretoruga (kineskoobiga) ja mitteelektronkiiretoruga (nt 

lameekraaniga) monitorid, mis võimaldavad töödeldud andmete graafilist esitamist. Need 

monitored on teisttüüpi monitoridest (vt allpool punkt B) ja teleritest eristatavad. Siia kuuluvad: 

1) Need monitorid, mis on võimelised signaali vastu võtma üksnes automaatse 

andmetöötlusseadme keskseadmelt ega ole seetõttu võimelised taasesitama värvipilti 

liitvideosignaalist, mille lainekuju vastab leviedastuse standardile (NTSC, SECAM, PAL, D- 

MAC jmt). Neil on andmetöötlussüsteemile omased ühendused (nt RS-232C liides, DIN või 

SUB-D konnektorid) ja neil ei ole audio-vooluahelat. Neid juhivad spetsiaalsed adapterid (nt 

monokroom- või kuvadapterid), mis on integreeritud automaatse andmetöötlusseadme 

keskseadmesse. 

2) Elektronkiiretoruga monitorid, mille puhul pildipunkti samm keskmise eraldusvõime korral 

algab 0,41 mm ja väheneb eraldusvõime suurenedes. 

3) Need elektronkiiretoruga monitorid, mis väikesi, ent ometi teravaid pilte näitavad, 

kasutavad väiksemaid täpi (piksli) suurusi ja suuremaid ühitusstandardeid kui need, mida 

kohaldatakse allpool punktis B kirjeldatud monitoride ja telerite puhul. 

(Kiirte ühitus on elektronkahuri võime ergutada üksikut laotuspunkti elektronkiiretoru pinnal 

ilma külgnevaid laotuspunkte häirimata. 

4) Elektronkiiretoruga monitorid, mille videosagedus (ribalaius), pildi moodustamiseks vajalike 

täppide ülekandmist sekundis näitav mõõt, on tavaliselt 15 MHz või rohkem. Kuna aga 

allpool, punktis B kirjeldatud monitoride puhul on ribalaius tavaliselt kuni 6 MHz. 

Horisontaalne laotussagedus nende monitoride puhul on varieeruv vastavalt mitmesugustele 

kuvamismoodustele, tavaliselt 15 kHz kuni üle 155 kHz. Paljud seadmed on võimelised 

mitmekordistama horisontaalseid laotussagedusi. Horisontaalne laotussagedus allpool, 

punktis B kirjeldatud monitoride puhul on kindlaks määratud, tavaliselt 15,6 või 15,7 kHz, 

olenevalt kohaldatavast televisioonistandardist. Lisaks sellele ei tööta selle rühma monitored 

41

kooskõlas riigisisese või rahvusvahelise ülekandesageduse standardiga avaliku 

ülekandesüsteemide puhul või sisetelevisiooni sagedusstandardiga. 

Selle rühma monitoridele on iseloomulik madal elektromagnetiline autoemissioon ja sageli on 

neile sisse ehitatud kalde- ja pöördereguleerimismehhanismid, mittehelkivad pinnad, 

virvenduseta ekraan ja muud ergonoomilised konstruktsioonilised iseärasused, et hõlbustada 

pikka aega lähedalt monitorisse vaatamist. 

B) MUUD MONITORID, V.A ÜKSNES JA PEAMISELT RUBRIIGI 84.71 AUTOMAATSES 

ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMIS KASUTATAVAT TÜÜPI 

Sellesse rühma kuuluvad monitorid, mis vastuvõtuseadmetena on koaksiaalkaabli abil vahetult 

ühendatud videokaameraga või videomagnetofoniga, nii et kõik raadiosageduslülitused on 

eemaldatud. Neid kasutatakse televisioonifirmades või sisetelevisiooni jaoks (lennujaamad, 

raudteejaamad, vabrikud, haiglad jmt). Need seadmed koosnevad peamiselt seadistest, mis 

suudavad tekitada valguspunkti ja kuvada see ekraanil sünkroonselt valgussignaaliga. Neis on 

üks või mitu videovõimendit, millega saab muuta punkti intensiivsust. Lisaks sellele võivad neil 

olla eraldi sisendid punase (R), rohelise (G) ja sinise (B) jaoks või võivad need olla kodeeritud 

vastavalt konkreetsele standardile (NTSC, SECAM, PAL, D-MAC jne). Kodeeritud signaali 

vastuvõtuks peab monitor olema varustatud dekoodriga, mis võimaldab ersldada R, G ja B 

signaale. Kõige levinum pilditaastevahend on elektronkiiretoru (kineskoop) vahetuks 

vaatamiseks või projektor, millel on kuni kolm projektsioonikatoodkiiretoru; muud monitorid 

saavutavad siiski sama eesmärgi muul viisil (nt vedelkristallkuvar, valguskiirte murdumine 

(difraktsioon) õlikilel). Need võivad olla kineskoopmonitori või lameekraani (nt vedelkristall 

(LCD)-, valgusdiood (LED)-, plasmakuvapaneel) kujul. 

C) PROJEKTORID 

Projektorid projitseerivad tavaliselt teleriekraanil või monitoril kuvatava pildi mingile välispinnale. 

Need võivad põhineda kineskoopkuvari (CRT-kuvari) või lameekraani (nt digitaalse 

mikropeegliseadme (DMD), vedelkristallkuvari (LCD), plasma) tehnoloogial. 

D) TELEVISIOONI VASTUVÕTUSEADMED 

Sellesse rühma kuulub aparatuur, kas koos sisseehitatud videomonitoriga või ilma, nt: 

1) Televisioonisaadete vastuvõtjad (maapealne, kaabel- ja satelliittelevisioon), millel ei ole 

ekraani (CRT, LCD vmt). Need seadmed võtavad vastu signaale ja muundavad need 

kuvatavaks signaaliks. Neil võib olla ka sisseehitatud modem Interneti-ühenduseks. 

Need vastuvõtjad on mõeldud kasutamiseks koos videosalvestus- võitaasesitusaparatuuriga, 

monitoride, projektorite või teleritega. Seadised, mis üksnes 

eraldavad televisiooni kõrgsagedussignaale (mõnikord nimetatakse videotuuneriteks), 

tuleb klassifitseerida osadena rubriiki 8529. 

2) Telerid kasutamiseks tööstuses (nt mõõteriistade kauglugemiseks või ohtlike kohtade 

jälgimiseks). Nende aparaatide puhul toimub ülekanne sageli liini kaudu. 

3) Igat tüüpi televisiooniaparatuur (vedelkristall (LCD)-, plasma-, kineskoop (CRT)-kuvariga 

jne), mida kasutatakse kodus (telerid), kas ühitatud ringhäälingu raadiovastuvõtjaga, 

videomagnetofoniga, DVD-mängijaga, DVD-salvestiga, satelliitvastuvõtjaga jne, või 

mitte. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) 

klassifitseeritakse selle rubriigi aparaatide osad rubriigis 8529. 

42

* 

* * 

Sellest rubriigist on välja arvatud muuhulgas: 

a) Videosalvestus- ja -taasesitusaparatuur (rubriik 8521) 

b) Eriotstarbelised sõidukid (näiteks raadiolevi furgoonautod), mis on alaliseks varustatud 

televisioonivastuvõtjatega või muu selle rubriigi aparatuuriga (üldiselt rubriik 8705). 

c) Kinoprojektorid (rubriik 9007) ja kujutise projektorid (rubriik 9008). 

8529 OSAD, MIDA KASUTATAKSE ÜKSNES VÕI PEAMISELT 

RUBRIIKIDE 8525 - 8528 APARAATIDES : 

8529 10 - antennid ja igat tüüpi antennireflektorid; nende osad 

8529 90 - muud 


kuuluvad selle rubriigi alla nelja eelmise rubriigi aparaatide osad. 

Siin klassifitseeritud osade hulka kuuluvad: 

1) Igat liiki antennid ja antennireflektorid, nii saate kui vastuvõtu jaoks. 

2) Raadio- või televisiooniringhäälingu vastuvõtuantennide pööramissüsteemid, mis põhiliselt 

sisaldavad antennimastile monteeritud seda pööravast elektrimootorist ja eraldi paiknevast 

juhtimispuldist antenni suunamiseks ja suuna fikseerimiseks. 

3) Spetsiaalsed korpused ja kapid rubriikide 8525 kuni 8528 aparatuuri paigutamiseks. 

4) Antennifiltrid ja separaatorid. 

5) Raamid (šassiid). 

* 

* * 


a) Antennimastid (näiteks rubriik 7308). 

b) Kõrgepingegeneraatorid (rubriik 8504). 

c) Akud kärgtelefonidele, mida nimetatakse ka mobiiltelefonideks (rubriik 8507). 

d) Osad mis on põhimõtteliset ühtemoodi kasutatavad kaupadega rubriigist 8517 ja rubriikidest 8525 kuni 

8528 (rubriik 8517). 

e) Kõrvatelefonid ja peatelefonid, kas ühendatud mikrofoniga või mitte, telefoni- ja telegraafiside jaoks, 

samuti ka kõrva- ja peatelefonid, millised võivad olla ühendatud raadio- või televisioonivastuvõtjate 

külge (rubriik 8518). 

f) Katoodkiirte torud ja nende osad (näiteks kallutuspoolid) (rubriik 8540). 

g) Antennivõimendid ja raadiosagedus generaatorid (rubriik 8543). 

h) Televisioonikaamerate läätsed ja optilised filtrid (rubriik 9002). 

8530 ELEKTRISIGNALISATSIOONISEADMED, ELEKTRILISED 

OHUTUSKONTROLLISEADMED JA LIIKLUSKORRALDUSSEADMED 

RAUDTEEDE, TRAMMITEEDE, MAANTEEDE, SISEVEETEEDE, 

PARKIMISPLATSIDE, SADAMATE JA LENNUVÄLJADE JAOKS (V.A 

RUBRIIGI 8608 SEADMED): 

8530 10 - raudteede ja trammiteede seadmed 


8530 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad kõik raudteedel, rippraudtee süsteemides, maanteedel või 

siseveekogudel liikluse juhtimiseks kasutatavad elektriseadmed. Mõningal määral on sarnane 

aparatuur kasutusel ka laevade või paatide juhtimisel (näiteks sadamates), lennukite juhtimisel 

(näiteks lennuväljadel) ja parkimiskohtades, ja need seadmed kuuluvad samuti siia rubriiki. Kuid 

siia rubriiki ei kuulu samalaadsed seadmed, mis töötavad mehaaniliselt, isegi siis kui nad 

sisaldavad mõninga vähema elektrilise osa (näiteks mehaanilised signaalid elektrilise 

valgustusega, või elektriliselt käivitatavad hüdraulilised või pneumaatilised juhtimisseadmed); 

need kuuluvad rubriiki 8608. 

43

Staatilisi märke, isegi kui nad on valgustatud elektriliselt (näiteks valgustatud paneelid, mida 

kasutatakse suuna näitamiseks) ei ole käsitatud liikluse juhtimise seadmetena. Seepärast ei kuulu nad 

selle rubriigi alla, vaid on klassifitseeritud oma vastavas rubriigis (rubriigid 8310, 9405, jne). 

A) Raudtee ja trammide seadmed (koos kaevanduste maaaluse raudtee seadmetega) ja 

ripprautee süsteemide seadmed. Neid on kahte liiki: 

1) Signalisatsiooni või ohutuse seadmed. Nende hulka kuuluvad signaaltuled ise 

(tavaliselt teatud hulk värvilisi tulesid, või liikuvad semaforid või kettad, mis on monteeritud 

mingile postile või raamistikule), liikumapanevad seadmed ja juhtimisseadmed (kas 

käsitsi juhitavad või automaatsed). 

Seda liiki signalisatsiooniseadmeid kasutatakse liikluse juhtimiseks raudteejaamades, 

-sõlmedes, ristumistel, jne; või paljude rongide juhtimiseks läbi ühe liini teatud sektsiooni. 

Viimaste hulka kuuluvad automaatsed sektsioonisignalisatsiooni seadmed, rongi liikumine 

tee ühelt sektsioonilt teisele käivitab automaatselt vajalikud signaalid. 

Siia rubriiki kuuluvad ka seadmed, mis annavad jaamadele või signaalpultidele (kas 

hoiatava kellahelina või visuaalnäidikuga) teada rongi asukoha või saabumise, või 

asukoha, mis on määratud pöörangutega, signaalidega, jne. 

Mõnigat tüüpi signalsatsiooniseadmetesse on sisseehitatud võimalus saata signaal 

otse veduri kabiini. Liinile monteeritud kontatid ja andurid käivitavad veduril selle 

möödumisel teatud mehanismi ja annavad kas visuaalse või kuuldava hoiatussignaali 

otse juhile kabiini, või mõningatel juhtudel, panevad tööle juhtimissüsteemi masina 

seiskamiseks. Seadmete see osa, mis on paigaldatud masinale, ei kuulu siia rubriiki. 

2) Rööpmestiku juhtimise seadmed, näiteks seadmed pöörangute kaugjuhtimiseks. Need 

seadmed koosnevad põhiliselt tööseadmetest enestest (kaasa arvatud, mõningal juhul, 

blokeerimisseadmed), mis on monteeritud rööpmestikule iga pöörangu läheduses, ja 

juhtimispuldist ning seadmetest, mis on monteeritud mingis keskses juhtimispunktis 

(signaalpult jne). 

Siia kuuluvad ka teatud kompleksseadmed vagunite automaatseks juhtimiseks 

sorteerimisjaamades, näiteks releeseade koguva mäluga ja vagunite liikumise juhtimise 

aparatuur („pall-robot”), mis on üles seatud mõnedes suurtes sorteerimisjaamades . 

B) Maanteede, siseveeteede ja parkimiskohtade seadmed. 


1) Ristmiku automaatsignaalid, näiteks vilkuvad, tuled, kõlistid, valgustatud stoppmärgid. 

Väravaid ja tõkkepuid käivitavad seadmed kuuluvad samuti siia. 

2) Valgusfoorid. Need koosnevad tavaliselt värviliste tulede süsteemist mis seatakse üles 

ristteedele, ühenemiskohtadele, jne. Need koosnevad fooride seadmest endast, 

juhtimisseadmest ja juhtimisseadet käitavast vahendist. Foore võib juhitida käsitsi (foore 

juhib liikluspolitseinik, või mõningates jalakäijate ristmikes jalakäijad) või automaatselt (aja 

järgi juhitavad foorid, ja sõidukite voo järgi juhitavad foorid, kas fotoelemendi või teele 

asetatud kontaktidega). 

C) Elektrilised liikluse juhtimise seadmed sadamatele ja lennujaamadele. 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad samuti siin. 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu elektrilised valgustuse ja signalisatsiooni seadmed, mis on ette nähtud 

monteerimiseks jalgratastele või mootorsõidukitele (rubriik 8512). 

8531 ELEKTRILISED HELI- JA VISUAALSIGNALISATSIOONISEADMED 

(NÄITEKS KELLAD, SIREENID, NÄITPANEELID, VALVE- VÕI 

TULETÕRJESIGNALISATSIOONISEADMED), V.A RUBRIIKIDE 8512 

JA 8530 SEADMED: 

8531 10 - valve- või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed jms 

8531 20 - vedelkristalle (LCD) või valgusdioode (LED) sisaldavad näitpaneelid 


44

8531 90 - osad 

Välja arvatud jalgratastel ja mootorsõidukitel (rubriik 8512) ja liikluse juhtimiseks teedel, 

raudteel jne (rubriik 8530 ) kasutatav signalisatsiooniaparatuur, kuuluvad siia rubriiki kõik 

elektrilised aparaadid mida kasutatakse signalisatsiooni otstarbeks, kas siis kasutades signaali 

edasiandmiseks heli (kõlistid, summerid, pasunad) või visuaalset indikatsiooni (lambid, 

klapatsid, valgustatud numbrid jne ja kas käsitsi töölepandavad (vt uksekõlistid) või 

automaatsed (näiteks vargaalarm). 

Staatilised signaalid, isegi kui nad on valgustatud elektriliselt (näiteks lambid, laternad, valgustatud 

panood, jne) ei ole käsitatud signalisatsiooniaparaatidena. Seepärast ei kuulu nad siia rubriiki, vaid 

klassifitseeritakse vastavates neile omastes rubriikides (rubriigid 8310, 9405 jne) 

Siia rubriiki kuuluvad muuhulgas ka: 

A) Elektrikõlistid, summerid, ukse kellamängud jne. Kõlisti koosneb põhiliselt mingist 

elektromagnetiliselt töötavast rakisest, mis paneb väikese haamri vibreerima ja lööma vastu 

kellakuplit. Summerid on samasugused, ainult ilma kellakuplita. Mõlemat kasutatakse väga 

palju kodusel otstarbel (näiteks uksekelladena), kontorites, hotellides jne. Siia kuuluvad ka 

ukse kellamängud, milles lüüakse vastu ühte või enamat metalltoru, mis tekitavad unikaalse 

heli või helide seeria, ja elektriliselt töötavad kirikukellad, mis ei ole muusika esitamiseks 

kasutatavad kellamängud (grupp 92). 

Elektrikõlistid ja ukse kellamängud on tavaliselt ette nähtud töötamiseks madalpinge toitel 

(primaarelement või patarei), kuid mõningatel juhtudel võib neil sees olla transformaator 

võrgu pinge alandamiseks. 

B) Elektrilised helisignalisatsiooniseadmed, ruuporid, sireenid jne. 

Heli tekitajaks on vibreeriv elastne plaat või pöörlev ketas, mis pannakse liikuma elektri või 

elektroonilise heligeneraatori abil; nende hulka kuuluvad tehasesireenid, õhurünnakusireenid, 

laevaviled jne. 

C) Muud elektrilised signalisatsiooniaparaadid (vilkuvad või varjutavad tuled jne) lennukitele, 

laevadele, rongidele või muudele sõidukitele (muud kui need mis on ette nähtud 

jalgratastele või mootorsõidukitele rubriigis 8512), kuid mitte raadio- ja radariaparatuur 


D) Tablood ja muud sellesarnased. Neid kasutatakse (näiteks kontorites, hotellides, tehastes) 

personali kutsumiseks, näitamaks kui mingi persoon või teenus on vajalik, osutamaks kas 

tuba on vaba või mitte. Nende hulka kuuluvad: 

1) Numbritubade indikaatorid. Need on suured paneelid numbritega mis vastavad tubade 

numbritele. Kui toas vajutatakse vastavale nupule, siis vastav number kas sütib või tuleb 

nähtavale avaneva sulguri alt. 

2) Numbriindikaatorid. Signaalid ilmuvad valgustatud kujutisena väikese kasti esiküljele; 

mõningas sedatüüpi aparatuuris käitatakse mehhanismi telefoniketta-tüüpi valijaga. 

Samuti kellatüüpi indikaatorid, milles numbreid näidatab numbrikettal pöörlev osuti. 

3) Kontoriindikaatorid, näiteks sellised mida kasutatakse näitamaks, kas mingi ametnik on 

vaba või mitte. Mõned tüübid on lihtsalt märgid „palun sisse” või „hõivatud” mida ametnik 

ise sisse lülitab oma suva järgi. 

4) Liftiindikaatorid näitavad valgustablool, kus lift asub ja kas ta liigub üles või alla. 

5) Masinaruumi telegraaf laevadele. 

6) Raudteejaamade tablood näitavad rongide aega ja platvormi. 

7) Hipodroomide, jalgpallistaadionite, keegliradade jne tablood. 

Mõned nendest tabloodest jms. on koos kõlistitega või mõne muu helisignalisatsiooni 

seadmega. 

Siia rubriiki ei kuulu avalikud teede või raudteede kaardid, milles mingi kindel koht, tee, sektsioon või 

marsruut valgustatakse vastava nupu vajutamisel, ja ka mitte elektrilised reklaamimärgid. 

E) Vargaalarmid. Need koosnevad kahest osast: avastav osa ja signaliseeriv osa (kõlisti, 

summer, visuaalne indikaator jne), milline hakkab tööle automaatselt kui käivitub avastav 

osa. Vargaalarmid töötavad mitmel printsiibil, näiteks: 

1) Elektrikontaktiga milline hakkab tööle põrandal teatud koha peale astudes, ukse 

avanemisel, mingi peene traadi katkemisel või selle puudutamisel jne. 

45

2) Mahtuvusliku efektiga. Neid kasutatakse sageli seifide juures. Seif on üheks plaadiks 

kondensaatoris mille mahtuvus muutub mistahes keha lähenedes, seega vooluahel läheb 

häälestusest välja ja alarm hakkab tööle. 

3) Fotoelektriliste seadmetega. Kiir (sageli infrapunase valguse kiir) suunatakse 

fotoelemendile; kui kiir katkestatakse, paneb voolu muutus fotoelemendi ahelas tööle 

alarmi. 

F) Tuletõrje signalisatsiooniseadmed. Automaatalarmid koosnevad samuti kahest osast: 

avastav osa ja signaliseeriv osa (kõlisti, summer, visuaalne indikaator jne). Nende hulka 

kuuluvad: 

1) Aparaadid, mis töötavad sulava ainega (vaha või spetsiaalne sulam). Nimetatu sulab 

temperatuuri tõustes üle teatava piiri, võimaldades sellega elektrikontaktide sulgumise ja 

signalisatsiooni käivitumise. 

2) Bimetalse riba, vedeliku või gaasi paisumisel põhinevad aparaadid, paisumine üle 

teatud piiri paneb tööle signalisatsiooni. Ühel tüübil paneb gaasi paisumine liikuma kolvi 

silindris, mille sisse on ehitatud ventiil nii, et aeglane paisumine ei pane ja ainult äkiline 

paisumine temperatuuri järsul tõusul paneb signalisatsiooni tööle. 

3) Elektritakistuse muutumisel põhinevad aparaadid, töötavad elemendil millele mõjub 

temperatuuri muutus. 

4) Fotoelementidel põhinevad aparaadid. Valguskiir juhitakse fotoelemendile, kui see 

nõrgeneb etteantud piirini suitsu tõttu, hakkab signalisatsioon tööle. Sarnane aparatuur, 

mis on täiendatud gradueeritud indikaatori või salvestava süsteemiga, kuulub gruppi 90. 

Lisaks automaatsetele tuletõrjesignalisatsiooni seadmetele kuuluvad siia rubriiki ka 

mitteautomaatsed signalisatsiooniseadmed, nagu need, mis on monteeritud tänavatele 

tuletõrje väljakutsumiseks. 

G) Elektrilised aurude või gaaside signalisaatorid, koosnevad avastavast osast ja heli või 

visuaalset signalisatsioonist, hoiatamaks ohtlike gaasisegude olemasolust (näiteks maagaas, 

metaan). 

H) Leegihäireseadmed (leegidetektorid) sisaldavad fotoelemendi, milline relee kaudu käivitab 

signaali kui leek tekib või kustub. Detektorid, mis ei ole kokku ehitatud elektrilise heli või 

visuaalse häireseadmega, klassifitseeritakse rubriigis 8536. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) on 

selle rubriigi kaupade osad klassifitseeritud samuti siin. 

* 

* * 


a) Lülitid ja lülituspaneelid, kas nad sisaldavad lihtsat valgussignalisatsiooni või mitte (rubriik 8536 või 

8537). 

b) Tuletõrjesignalisatsiooniseadmed, millistel on radioaktiivset ainet sisaldavad suitsuandurid (rubriik 

9022). 

c) Vedelkristallmonitorid (LCD monitorid) ja televisiooni vastuvõtuseadmed (rubriik 8528) . 

8532 ELEKTRIKONDENSAATORID, FIKSEERITUD VÕI MUUDETAVA 

MAHTUVUSEGA : 

8532 10 - fikseeritud mahtuvusega elektrikondensaatorid, kasutamiseks sagedustel 

50/60 Hz ning reaktiivvõimsusel üle 0,5 kVAr (tugevvoolukondensaatorid) 

- muud püsimahtuvusega kondensaatorid: 

8532 21 - - tantaalkondensaatorid 

8532 22 - - alumiinium-elektrolüütkondensaatorid 

8532 23 - - ühekihilised keraamilised kondensaatorid 

8532 24 - - mitmekihilised keraamilised kondensaatorid 

8532 25 - - paberkondensaatorid ja plastikkondensaatorid 

8532 29 - - muud 

8532 30 - reguleeritava või muudetava mahtuvusega kondensaatorid (pöördkondensaatorid 

ja seadekondensaatorid) 

8532 90 - osad 

46

Elektrimahtuvused (või kondensaatorid) koosnevad põhimõtteliselt kahest juhtivast pinnast, 

mis on eraldatud isoleeriva materjaliga (dielektrikuga), näiteks õhk, paber, vilgukivi, õli, kumm ja 

plast, keraamika või klaas. 

Neid kasutatakse mitmesugusel otstarbel paljudes elektrotehnikatööstuse harudes (näiteks 

et parandada vahelduvvooluahelate võimsustegurit, et saada faasis nihutatud voole 

vahelduvvoolumootorite pöörlevates väljades, et kaitsta elektrikontakte kaare tekkimise eest, 

elektri salvestamiseks ja vabastamiseks etteantud hulgal võnkeahelates ja väga laialdaselt 

raadios, televisiooni- või telefonitehnikas või tööstuselektroonika seadmetes). 

Nende karakteristikud (kuju, suurus, mahtuvus, dielektriku iseloom, jne) muutuvad vastavalt 

neile ettenähtud kasutusalale. Siia rubriiki aga kuuluvad kõik mahtuvused sõltumata 

kasutusalast (kaasa arvatud standardmahtuvused, mida kasutatakse laboratooriumites või 

paljudes mõõteriistades, mis on spetsiaalselt tehtud väga väikese hälbega ja projekteeritud 

jääma kasutamisaja vältel konstaktseks). 

Rubriiki kuuluvad ka mahtuvused, mis on kokku ühendatud ühele šasiile või konteinerisse 

(näiteks mõned suured võimsusteguri kondensaatorid ja kondensaatorpatareid, mis koosnevad 

hulgast nõutava mahtuvuse saamiseks järjestikku või paralleelselt kokku ühendatud 

standardmahtuvustest). 

A) PÜSIMAHTUVUSED 

Püsimahtuvused on sellised, millistes mahtuvust ei saa muuta. Nende põhilised tüübid on 

kuivkondensaatorid, „õliga” immutatud kondensaatorid, „gaasiga” impregneeritud 

kondensaatorid, „õliga” täidetud kondensaatorid ja elektrolüütilised kondensaatorid. 

1) Kuivkondensaatorites on tavaliselt plaatideks teineteise kõrvale asetatud plaadid või 

kokkukeritud fooliumi ribad. Mõningates kondensaatorites on metallkate kantud fikseeritud 

dielektrikule keemilises või termilises protsessis. Kuivkondensaatorid võivad olla asetatud 

klemmidega kasti või olla kasutatud ilma kastita. 

2) ”Õliga” immutatud kondensaatorid on kuivkondensaatoritega sarnased, kuid nende dielektrik, 

tavaliselt plastikkile või plastikkile ja paber, on immutatud õli või muu vedelikuga. 

3) ”Gaasiga” impregneeritud kondensaatorid on mahtuvused kahe või enama elektroodiga mis 

on eraldatud dielektrikuks oleva gaasiga, mis ei ole õhk. 

4) Mõningatel juhtudel kondensaatorid („õliga täidetud kondensaatorid”) on suletud õliga või 

muu sobiva vedelikuga täidetud konteinerisse ja paljudel on lisaseadmed nagu manomeetrid 

ja kaitseventiilid. 

5) Elektrolüütkondensaatorites on üks plaat tavaliselt alumiinium või tantaal, teise plaadi osa 

täidab sobiv elektrolüüt mille juurde vool juhitakse elektroodiga, mis mõnikord on sarnane 

alumiiniumist või tantaalist plaadile. Elektrolüütiline protsess tekitab alumiini või tantaali pinnal 

õhukese kihi kompleksseid keemilisi ühendeid mis seejärel moodustavad dielektriku. 

Mahtuvused on mõnikord suletud konteinerisse, kuid tavaliselt moodustab konteineri väline 

elektrood; need mahtuvused on sageli keermestatud põhjaga sarnaselt lampidele. Mõningad 

seda tüüpi mahtuvused sisaldavad taignataolist elektrolüüti ja neid nimetatakse ka 

„kuivadeks elektrolüütkondensaatoriteks”. 

B) MUUDETAVAD MAHTUVUSED 

Muudetavad mahtuvused on sellised milliste mahtuvust võib soovi järgi muuta. Enamjaolt on 

dielektrikuks õhk ja plaadid koosnevad tavaliselt kahest metallplaatide grupist, üks nendest 

paigalseisev, teine, teljele monteeritud võib olla pööratav nii tema plaadid lähevad paigalseisvate 

plaatide vahele. Aste, milleni liikuvad plaadid (rootor) on pööratud vastastikku paigalseisvate 

plaatidega (staator) määrab kondensaatori mahtuvuse. 

C) EELHÄÄLESTATUD JA HÄÄLESTATAVAD MAHTUVUSED (KAASA ARVATUD 

TRIMMERKONDENSAATORID). 

Eelhäälestatud või häälestatavad mahtuvused on sellised, millistes mahtuvust võib kitsastes 

piirides muuta täpse väärtuse saamiseks. Seda tehakse mitmel viisil. Mõningatel tüüpidel võib 

plaatide vahekaugust muuta kruviga. Teine tüüp koosneb kahest metallsilindrist, millest ühte 

47

võib teise sees teatud ulatuses liigutada. Või kahest vastastikku liikuvast poolringist. 

Kasutatavad dielektrikud on tavaliselt vilgukivi, keraamika, plast või õhk. 

OSAD 


klassifitseeritakse ka kondensaatorite osad siin rubriigis. 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu teatud sünkroonmootorid, milliseid kasutatakse võimsusteguri parandamiseks, 

kuigi neid sageli nimetatakse „sünkroonkondensaatoriteks” (rubriik 8501) 

o 

o o 



Selle alamrubriigi alla kuuluvad ühekihilised keraamilised dielektrikuga püsimahtuvused, millistel 

on ketaste või torude kuju. 


Selle rubriigi alla kuuluvad mitmekihilised keraamilised dielektrikuga püsimahtuvused millel on 

ühendusjuhtmed või mis on mikroskeemi kujutised (paljude jalgadega). 

8533 ELEKTRITAKISTID (RESISTORID), SH REOSTAADID JA 

POTENTSIOMEETRID, V.A SOOJUSTAKISTID: 

8533 10 - süsinik-püsitakistid (mass- või pindtakistid) 

- muud püsitakistid: 


8533 29 - - muud 

- muudetava takistusega traattakistid (sh reostaadid ja potentsiomeetrid): 


8533 39 - - muud 

8533 40 - muud muudetavad takistid, (sh reostaadid ja potentsiomeetrid) 

8533 90 - osad 

A) Takistid (elektritakistused). Need on juhid milliste ülesandeks on tekitada antud ahelas 

elektritakistust (st näiteks piirata voolu) Nende suurus ja kuju võivad olla väga erinevad, 

samuti nende valmistamiseks kasutatav materjal. Nad võivad olla valmistatud metallidest 

(varrastena, erineva kujuga traadina, sageli mähistena poolil.) või süsinikust pulkadena või 

süsinikust, ränikarbiidist, metallist või metalloksiidist kilest. Teatud takistused võivad olla 

varustatud mitme kontaktiga mis võimaldavad ühendada ahelasse terve takisti või osa 

sellest. Selle rubriigi alla kuuluvad: 

1) Õlisse uputatud takistid. 

2) Süsinikust takistuslambid. Elektripirni kujulised spetsiaalse süsinikust hõõgniidiga; kuid 

valgustusotstarbelised süsinikust hõõgniidiga lambid on siit välja arvatud (rubriik 8539). 

3) Barreterid koosnevad rauast hõõgniidist mis on paigutatud vesiniku või heeliumiga 

täidetud klaaskolbi; nende omaduseks on automaatselt muutuda teatud piires ja sellega 

hoida voolu konstantsena. 

4) Standardtakistid, kasutatakse mõõtmise ja võrdlemise otstarbel (näiteks laborites); ka 

takistusmagasinid, mis koosnevad paljudest sellistest takistustest kokku monteerituna 

ühte kasti lülitite ja kontaktidega, mistahes soovitud takistite kombinatsiooni lülitamiseks 

ahelasse. 

5) Mittelineaarsed takistid: temperatuurist sõltuvad (termistorid) negatiivse või positiivse 

temperatuuriteguriga (tavaliselt klaaskolbi monteeritud), ja mittelineaarsed pingest 

sõltuvad takistid (varistorid), kuid siia ei kuulu varistordioodid rubriigist 8541. 

6) Takistid mis on tuntud kui „deformatsiooniandurid” mis on deformatsioonide 

mõõtmise tundlikuks elemendiks. 


a) Kuumutustakistid (rubriik 8516 või 8545). 

48

) Valgusest sõltuvad takistid (rubriik 8541). 

B) Reostaadid. Need on muutuvad takistused libiseva kontakti või muu vahendiga, mis 

võimaldaks muuta ahela takistust suvaliselt. Nende hulka kuuluvad traadist liugreostaadid 

millistes liugkontakt libiseb mööda takistuspooli, astmelised reostaadid; vesireostaadid 

juhtivasse vedelikku uputatud reguleeritavate elektroodidega, automaatreostaadid 

(mehhanismid mis töötavad minimaalsele või maksimaalsele pingele või voolule); ja 

tsentrifugaalreostaadid. 

Teatud reostaadid on ettenähtud eriotstarveteks (näiteks teatrite valgusregulatorites 

valgustuse aeglaseks summutamiseks; mootorite starterid ja kontrollerid mis koosnevad 

mitmest takistist ja vajalikest lülitusseadmetest takistite mootori ahelasse sisse- ja 

väljalülimiseks). Ikkagi jäävad nad siin klassifitseerituks. 

C) Potensiomeetrid. Need koosnevad kahe kontakti vahel olevast fikseeritud takistusest ja 

sellel libisevast väljavõttest mis võib anda kontakti takisti mistahes punktis. 

OSAD 


klassifitseeritakse takistite osad samuti siin rubriigis. 

8534 8534 00 TRÜKILÜLITUSED 

Vastavalt selle grupi märkusele 5 kuuluvad siia rubriiki elektriahelad, mis on moodustatud 

kandes isoleerivale alusele mistahes trükiprotsessiga (tavaline või kõrgtrükk, sadestamine, 

söövitamine jne) juhtivad elemendid (juhtmed), kontaktid või muud trükitud elemendid nagu 

induktiivsused, takistid ja mahtuvused („passiivsed” elemendid), muud kui need, mis võivad 

tekitada, alaldada, avastada, modelleerida või võimendada elektrilisi signaale, sellised nagu 

dioodid, trioodid ja muud „aktiivsed” elemendid. Mõningad lülitused võivad koosneda ainult ühest 

ülalmainitud elemendist. Tootes võib olla erinevaid elemente vastavalt etteantud šabloonile. 

Isoleermaterjalist alus on tavaliselt lame, kuid võib olla silindri, tüvikoonuse jne kujuline. 

Lülitus võib olla trükitud ühelt või mõlemalt poolt (kahekordne trükilülitus). Mitmed trükkskeemid 

võivad olla kokku pandud mitmekordselt ja omavahel ühendatud (mitmekihilised trükilülitused). 

Siia rubriiki kuuluvad ka õhukesed või paksud kilelülitused, mis koosnevad ainult 

passiivsetest elementidest. 

Õhukesed kilelülitused saadakse klaasile või keemilisele plaadile metallide ja dielektriku 

spetsiaalse mustri kandmisega vaakumaurustusega, katoodpihustusega või keemiliselt. Muster 

võib olla saadud pealekandmisel läbi maskide või terve kihi mahavõtmisega selektiivsel 

söövitusel. 

Paksud kilelülitused saadakse samasuguse mustri kandmisel rastertrükiga keraamilistele 

plaatidele, kasutades pastasid (või tinte) mis sisaldavad segusid klaasipulbrist, keraamikast ja 

metallist sobivate lahustajatega. Seejärel plaate kuumutatakse ahjus. 

Trükilülitused võivad olla aukudega või varustatud mittetrükitud ühenduselementidega nii 

selliste mehaaniliste elementide kui ka elektriliste komponentide pealemonteerimiseks, mis ei 

ole valmistatud trükiprotsessis. Kilelülitused pannakse tavaliselt metallist, keraamikast või 

plastist korpustesse, mille küljes on ühendusjuhtmed või kontaktid. 

Eraldi passiivkomponendid nagu induktiivsused, mahtuvused ja takistid, mis on saadud mistahes 

trükimenetluse teel, ei ole käsitletavad käesoleva rubriigi trükilülitustena ning on klassifitseeritavad neile 

omastes rubriikides (näiteks rubriigis 8504, 8516, 8532 või 8533). 

Lülitusi, milledele mehaanilised või elektrilised komponendid on peale monteeritud või külge 

ühendatud, ei käsitata trükilülitustena selle rubriigi mõttes. Nad kuuluvad üldjuhul klassifitseerimisele 

vastavalt XVI jaotise märkusele 2 või grupi 90 märkusele 2, olenevalt juhtumist. 

8535 ELEKTRILISED LÜLITUSSEADMED VOOLUAHELATELE, 

ELEKTRIKATKESTID JA KAITSESEADMED VOOLUAHELATELE 

(NÄITEKS LÜLITID, SULAVKAITSMED, PIKSEPINGELAHENDID, 

PINGEPIIRIKUD, LIIGPINGEPIIRIKUD, PISTIKUD JA MUUD 

PISTIKÜHENDUSED, HARUKARBID), PINGELE ÜLE 1000 V: 

49

8535 10 - sulavkaitsmed 

- automaatsed voolukatkestid: 

8535 21 - - pingele kuni 72,5 kV 

8535 29 - - muud 

8535 30 - lahklülitid ja sisselülitus-katkestuslülitid 

8535 40 - piksepingelahendid, pingepiirikud ja liigpingepiirikud 

8535 90 - muud 

Siia rubriiki alla kuuluvad elektiaparaadid, mida põhiliselt kasutatakse jaotusvõrkudes. 

Rubriigi 8536 seletuste seisukohad on rakendatavad, arvesse võttes erinevusi tehnilistes 

karakteristikutes ja funktsioneerimises aparaatidele vooluahelate lülitamiseks või kaitseks või 

elektriahelate külge- või lahtiühendamiseks. Siia rubriiki kuuluvad rubriigi 8536 seletustes 

kirjeldatud liiki aparaadid, kui need on ettenähtud pingele üle 1000 voldi. 


A) Sulavkaitsmed ja automaatlülitid, mis katkestavad automaatselt vooluahela kui pinge või 

vool ületavad teatud piiri. 

B) Võimsuslülitid, spetsialiseeritud kõrgepingeahelatele. Need on tavaliselt keerulise ja tugeva 

konstruktsiooniga spetsiaalsete seadmetega kaare tekkimise vältimiseks, neil võib olla palju 

kontakte ja võivad olla kaugjuhitavad mitmel erineval viisil (näiteks kangid, servomootorid). 

Need lülitid on sageli monteeritud metallist või isoleermaterjalist korpustesse, millised võivad 

olla täidetud vedelikuga (näiteks õli) või gaasiga, või milles tekitatakse vaakum. 

C) Piksepingelahendid. Need on kaitseseadmed, mis on ette nähtud kaitsma 

kõrgepingekaableid ja elektriseadmeid äikese kahjustuste eest. Nad kujutavad endast 

seadet, mis on normaalselt kõrgepingeliinist isoleeritud kuid mis eriti kõrge pinge korral, mis 

muidu võiks kahjustada liini või elektriseadmeid, läheb lühisesse ja tekitab juhtiva ühenduse 

maasse. Paljude tüüpide hulgas on metalloksiidpiirikud, karbiidgraanulpiirikud, metallist 

sädevahemikuga piirikud, elektrolüütilised piirikud, jne. Kuid radioaktiivsusel põhinevad 

äikesepiirikud klassifitseeritakse rubriigis 9022. 

D) Pingepiirikud. Need on seadmed mis peavad tagama, et potentsiaalide vahe kahe juhtme 

või juhtmete ja maa vahel ei ületaks etteantud suurust. Need seadmed on mõnikord 

samasuguse konstruktsiooniga kui gaaslahenduslambid, kuid kuna nad ei ole kasutatavad 

valgustamiseks, siis ei saa neid vaadelda lampidena. 

Siiski, siia rubriigi alla ei kuulu automaatsed pingeregulaatorid (rubriik 9032) 

E) Lahklülitid, kasutatakse liini sektsiooni eraldamiseks; nad on aeglased ning erinevalt 

võimsuslülititest nad üldiselt ei ole ette nähtud voolu all oleva ahela lülitamiseks. 

F) Liigpinge- või piikpiirikud. Koosnevad liinidega järjestikku või paralleelselt ühendatud 

induktiivsustest, kondensaatoritest jne. Ülesandeks on summutada 

(kommutatsiooniliigpingete) kõrgesageduslikke pingeimpulsse. Eraldi esitatud mahtuvused ja 

induktiivsused, mida selleks otstarveks kasutatakse, jäävad klassifitseeritud nende 

vastavates rubriikides. 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi aparaatide osad rubriigis 8538. 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu ülalmainitud aparaatide koostised (peale lihtsate lülitikoostiste) (rubriik 8537) 

8536 ELEKTRILISED LÜLITUSSEADMED, KATKESTID JA 

KAITSESEADMED VOOLUAHELATELE (NÄITEKS LÜLITID, 

RELEED, SULAVKAITSMED, LIIGPINGEPIIRIKUD, PISTIKUD, 

PISTIKUPESAD, LAMBIPESAD JA MUUD PISTIKÜHENDUSED, 

HARUKARBID) PINGELE KUNI 1000 V; OPTILISTE KIUDUDE, 

OPTILISTE KIUDUDE KIMPUDE JA KIUDOPTILISTE KAABLITE 

PISTIKÜHENDUSED: 

50

8536 10 - sulavkaitsmed 

8536 20 - automaatsed voolukatkestid 

8536 30 - muud seadmed vooluahelate kaitsmiseks 

- releed: 

8536 41 - - pingele kuni 60 V 

8536 49 - - muud 

8536 50 - muud lülitid (voolukatkestid, lahk- ja ümberlülitid) 

- lambipesad, pistikud ja pistikupesad: 

8536 61 - - lambipesad 

8536 69 - - muud 

8536 70 - optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptliste kaablite 

pistikühendused 


Siia rubriiki kuuluvad elektriseadmed pingele mitte üle 1000 voldi, mida peamiselt 

kasutatakse elamutes või tööstuslikes elektriseadmetes. Siiski kuuluvad kõik allpool kirjeldatud 

elektriseadmed pingele üle 1000 voldi rubriiki 8535. Siia rubriiki kuuluvad samuti optiliste 

kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused. 


I) APARAADID ELEKTRIAHELATE LÜLITAMISEKS 

See aparatuur kujutab endast põhimõtteliselt seadmeid, mis võimaldavad kinni või lahti 

lülitada ühte või enamat ahelat, millesse nad on lülitatud, või ühendada üht ahelat teisega; nad 

võivad olla ühepooluselised, kahepooluselised, kolmepooluselised, jne vastavalt sellele mitu 

vooluahelat nad korraga lülitavad. Selle grupi alla kuuluvad ka ümberlülitid ja releed. 

(A) Selle rubriigi lülitite hulka kuuluvad väikesed lülitid, mida kasutatakse raadioaparatuuris, 

elektrimõõteriistades, jne; kõik kodumajapidamises kasutatavad lülitid (näiteks tumblerlülitid, 

vinnaklülitid, pöördlülitid, ripplülitid, lülitusnupud) ja lülitid tööstuslikuks kasutamiseks (sellised 

nagu lõpplülitid, nukklülitid, mikrolülitid, teekonnalülitid). 

Lülitid, mis töötavad ukse sulgemisel või avamisel ja automaatsed termoelektrilised lülitid 

(starterid) luminestsentslampide käivitamiseks klassifitseeritakse siia. 

Elektronlülitid, mis töötavad kontaktivabade seadmetega, kasutades pooljuhtelemente (nt 

transistorid, türistorid, integraallülitused 

Ukselukud, millel on sisse ehitatud lüliti, siia ei kuulu (rubriik 8301). 

B) Ümberlülitid kasutatakse ühe või enama liini ühendamiseks ühe või enama liiniga. Seda 

tüüpi keerulisema aparatuuri hulka kuuluvad elektimootorite käivituslülitid ja elektrisõidukite 

juhtimislülitid. Nendes on sageli mitte üksnes lülitav seade, vaid ka hulk takisteid, mis 

vajaduse järgi lülitatakse sisse või välja (vt rubriigi 8533 selgitusi). 

Samuti kuuluvad rubriiki keerulised lülitusplokid, mida kasutatakse raadio või 

televisiooniaparaatides jm. 

C) Releed on elektriseadmed mille abil juhitakse automaatselt elektriahelat muutuste järgi 

sellessamas ahelas või mingis teises. Neid kasutatakse näiteks kaugside aparatuuris, 

raudtee või maantee signalisatsiooniaparatuuris, tööpinkide juhtimiseks ja kaitseks, jne. 

Võib ära märkida erinevaid tüüpe, näiteks: 

1) Juhtimise elektrilise printsiibi järgi: elektromagnetilised releed, alalismagnetiga releed 

termoelektrilised releed, induktsioonireleed, elektrostaatilised releed, fotoelektrilised 

releed, elektronreleed, jne. 

2) Etteantavate töötamistingimuste järgi: maksimaalvoolu releed, maksimaal- või 

minimaalpinge releed, diferentsiaalreleed, voolulõikereleed, ajareleed, jne. 

Kontaktorid, mida vaadeldakse ka releedena, on seadmed, mis lülitavad sisse või välja 

elektriahelaid, mis automaatselt taastavad algse oleku ilma mehaanilise blokeeringuta või 

käeliigutuseta. Nad töötavad põhiliselt elektrivoolu toimel. 

II) APARAADID ELEKTRIAHELATE KAITSEKS 

Siia kuuluvad sulavkaitsmed. Need kujutavad endast üldjuhul seadet, milles tükk sulavat traati 

on paigutatud (või võib olla paigutatud) nii, et kui ta on lülitatud vooluahelasse milles vool kasvab 

51

ohtlikult suureks, siis sulavkaitse sulab ära ja katkestab vooluahela. Nad võivad olla väga 

erinevad oma ehituselt, vastavalt vooluahelale ja voolule millistele nad on ette nähtud. 

Torukaitsmed koosnevad torust mille sees on otstes metallotsikutega kontaktis olev sulavtraat. 

Teised sulavkaitsmed koosnevad alusest või pesast (liini sisse panemiseks) ja ühendustükist 

(mis võib olla keeratud pesa sisse või surutud vedrukontaktide vahele) sellesse paigutatud 

sulavtraadiga. Siia rubriiki kuuluvad komplekssed kaitsmed, kas sulavtraadiga või ilma. Pesad ja 

ühendused, mis on esitatatud eraldi, kuuluvad ka siia, välja arvatud need, mis on üleni 

isolatsioonmaterjalist (peale mõne väiksema osa mis on kujundamise käigus sisse pandud 

ainult konstruktiivsel eesmärgil) (rubriik 8547).Sulavtraadid klassifitseeritakse oma 

koostematerjalile vastavalt, kuid sulavtraadi tükid silmustega või muu ühendamisvõimalusega, 

valmis kasutamiseks, kuuluvad selle rubriigi alla. 

Rubriiki kuuluvad ka muud seadmed ahelate ülekoormuse vältimiseks (näiteks 

elektromagnetilised seadmed mis automaatselt lahutavad ahela kui vool ületab teatud väärtuse). 

Siia ei kuulu aga konstantse pinge transformaatorid (rubriik 8504) ja automaatsed pingeregulaatorid 


III) APARAADID ELEKTRIAHELATE ÜHENDAMISEKS. 

Seda aparatuuri kasutatake elektriahelate erinevate osade kokkuühendamiseks. Siia hulka 

kuuluvad: 

A) Pistikud, pistikupesad ja muud kontaktid liikuva juhtme või aparaadi ühendamiseks 

elektriseadmestikule, mis tavaliselt on paigalseisev. Selle kategooria alla kuuluvad: 

1) Pistikud ja pistikupesad (kaasa arvatud need mis on ette nähtud kahe liikuva juhtme 

ühendamiseks). Pistikul võib olla üks või rohkem jalga või külgkontakti mis sobivad 

pistikupesa vastavate kontaktidega. Kontakti serv või üks jalg võib olla kasutatud 

maanduseks. 

2) Libisevad kontaktid, nagu mootorite harjad ja elektritranspordi sõidukite vooluvõtjad, 

tõsteseadmed, jne (õhuliini või kolmanda relsiga toide, jne), mitte aga „söest” või grafiidist 

(rubriik 8545). Nad võivad koosneda metallplokist, metallriidest või lamineeritud ribast, ja 

jäävad selles rubriigis klassifitseerituks isegi siis kui nad on kaetud mingi välise määriva 

grafiidi kihiga. 

3) Lambipesad ja lambihoidjad. Mõningad lambihoidjad on küünlakujulised lühtritesse 

monteerimiseks või on ette nähtud moodustama seinalühtri, need klassifitseeritakse siin 

eeldusel, et nende põhifunktsiooniks on olla lambihoidja. 

Kontaktpesad, lambipesad jne, mis on ühendatud pika juhtmega, on sellest rubriigist välja arvatud 


B) Muud ühendused, klemmid, klemmliistud, jne. Nende hulka kuuluvad väikesed 

nelinurksed isoleermaterjali tükid millel on elektriühendused, klemmid, mis on ette nähtud 

juhtmete külge ühendamiseks, ja väikesed metallosad juhtmete otsa elektrikontakti 

tagamiseks (lameklemmid, krokodilklemmid). 

Klemmliistud koosnevad isoleermaterjali ribast millel on hulk klemme või ühendusi mille 

külge võib elektrijuhtmeid kinnitada. Rubriiki kuuluvad ka otsakuliistud või paneelid. 

Otsakuliistud kujutavad endast rida isoleermaterjali pressitud otsakuid, mille külge võib joota 

juhtmeid. Otsakuliiste kasutatakse raadiotes ja teistes elektriaparaatides. 

C) Ühenduskarbid. Need koosnevad karpidest mille sees on klemmid või muud seadmed 

elektrijuhtmete kokkuühendamiseks. Karbid, millel ei ole elektriühendust ega võimalusi selle 

tekitamiseks, jäetakse välja ning klassifitseeritakse koostisaine järgi. 

52

IV) OPTILISTE KIUDUDE, OPTILISTE KIUDUDE KIMPUDE JA KIUDOPTILISTE KAABLITE 

PISTIKÜHENDUSED 

Rubriigis 85.36 tähendab termin “optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste 

kaablite pistikühendused” pistikühendusi, kus optilised kiud lihtsalt ühendatakse mehaaniliselt 

otstest kokku digitaalses liinisüsteemis. Need ei täida mingit muud funktsiooni, nagu näiteks 

signaali võimendamine, regenereerimine või modifitseerimine. Optiliste kiudude pistikühendused 

ilma kaablita klassifitseeritakse siia rubriiki, kuid kaabeliga optiliste kiudude pistikühendused ei 

kuulu siia (85.44 või 90.01). 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), on 

selle rubriigi aparaatide osad klassifitseeritud rubriigis 8538. 

* 

* * 


a) Mittelineaarsed pingetakistid (varistorid), mida kasutatakse pingeregulaatoritena (rubriik 8533). 

b) Ülalnimetatud aparaatide koosted (muud kui lihtne lülitikomplekt) (rubriik 8537). 

c) Pooljuhtdioodid, mida kasutatakse pingeregulaatoritena (rubriik 8541). 

8537 PULDID, PANEELID, KONSOOLID, ALUSED, JAOTUSKILBID JMS, 

MILLE KÜLGE ON MONTEERITUD VÄHEMALT KAKS RUBRIIGI 

8535 VÕI 8536 VOOLULÜLITUS- JA JAOTUSSEADET, KAASA 

ARVATUD KOMPLEKTID, MILLES ON GRUPI 90 APARAATE JA 

INSTRUMENTE, NING ARVJUHTIMISSEADMED, V.A RUBRIIGI 8517 

KOMMUTATSIOONISEADMED: 

8537 10 - pingele kuni 1000 V 

8537 20 - pingele üle 1000 V 

Need koosnevad kahes eelmises rubriigis märgitud aparaatide (näiteks lülitid ja 

sulavkaitsmed) kogumist kilbil, paneelil, konsoolil, jne või monteerituna kappi, lauale jne Nendes 

on tavaliselt arvestid, ja mõnikord ka abiaparatuur nagu transformaatorid, lambid, 

pingeregulaarorid, reostaadid või valgustatud skeemid. 

Selle rubriigi kaubad ulatuvad väikestest kilpidest ainult mõne lüliti ja sulavkaitsmega kui 

komplekssete juhtimispaneelideni tööpinkide, bluumingute, elektrijaamade, raadiosaatjate jms 

juhtimiseks mis sisaldavad selle rubriigi eelloetletud erinevaid tooteid. 


1) Numbrilise juhtimise paneelid sisseehitatud andmetöötlusmasinatega, milliseid üldiselt 

kasutatakse tööpinkide juhtimiseks. 

2) Juhtimisaparatuuri programmeeritud lülituspaneelid; lubavad varieerida järgnevate 

operatsioonide valikul. Neid kasutatakse tavaliselt kodumajapidamise elektrimasinates, nagu 

pesumasinad ja nõudepesumasinad. 

3) ”Programmeeritavad kontrollerid”, digitaalaparaadid, mis kasutavad programmeeritavat mälu 

spetsiifiliste funktsioonide, nagu loogika, järjestamise, ajastamine loendamine ja aritmeerika 

täitmiseks vajalike instruktsioonide salvestamiseks, et nendega digitaalse või analoogse 

sisendi-väljundi kaudu juhtida tööpinke. 

Selle rubriigi alla ei kuulu automaatjuhtimise aparatuur rubriigist 9032 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad rubriigis 8538. 

53

* 

* * 


a) Telefonikommutaatorid (rubriik 8517) 

b) Lihtsad lülitikoosted, nagu kahest lülitist ja ühendusest koosnev (rubriik 8535 või 8536) 

c) Televiisorite, videosalvestite või muude elektriseadmete juhtmeta infrapunakaugjuhtimispuldid 


d) Lülituskell (aeglüliti kellaga) kas vedruajami või sünkroonmootoriga (rubriik 91.07). 

8538 OSAD, MIDA KASUTATAKSE ÜKSNES VÕI PEAMISELT RUBRIIGI 

8535, 8536 VÕI 8537 SEADMETES: 

8538 10 - puldid, paneelid, konsoolid, lauad, jaotuskilbid jms alused rubriigis 8537 

nimetatud toodetele, aparatuuriga komplekteerimata 

8538 90 - muud 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi), 

kuuluvad selle rubriigi alla kolme eelneva rubriigi kaupade osad. 

Siia rubriiki kuuluvad näiteks, lülituskilpide paneelid, mis on tavaliselt plastist või metallist, 

ilma instrumentideta, eeldusel et nad on selgelt eristatavad lülituskilbi paneelidena. 

8539 ELEKTRIHÕÕGLAMBID JA GAASLAHENDUSLAMBID (SH 

HERMEETILISED SUUNDVALGUSLAMBID, ULTRAVIOLETT- 

LAMBID JA INFRAPUNASED LAMBID); KAARLAMBID: 

8539 10 - hermeetilised suundvalguslambid 

- muud hõõglambid, v.a ultraviolettlambid ja infrapunalambid: 

8539 21 - - volfram-halogeenlambid 

8539 22 - - muud, võimsusega kuni 200 W, pingele üle 100 V 

8539 29 - - muud 

- gaaslahenduslambid (v.a ultraviolettlambid): 

8539 31 - - termokatoodiga fluorestsentslambid 

8539 32 - - elavhõbe-kvartslambid või naatriumilambid; metallhaliidlambid 

8539 39 - - muud 

- ultraviolettlambid ja infrapunased lambid; kaarlambid: 

8539 41 - - kaarlambid 

8539 49 - - muud 

8539 90 - osad 

Elektrilambid koosnevad klaasist või kvartsist mitmesuguse kujuga kolvist, milles on vajalikud 

elemendid elektrienergia muundamiseks valguskiirteks (kaasa arvatud infrapunased või 

ultraviolettkiired). 

Siia rubriiki kuuluvad kõik lambid sõltumata sellest milliseks otstarbeks on nad ette nähtud 

(kaasa arvatud välklahenduse lambid). 

A) SUUNATUD VALGUSE HERMEETILISED LAMBID. 

Suunatud valguse hermeetilised lambid on mõnikord ette nähtud autode korpustesse 

paigutamiseks. Nad koosnevad läätsest ja reflektorist ja hõõgniidist, mis on gaasiga täidetud või 

vakumeeritud hermeetiliselt suletud lampi. 

B) MUUD HÕÕGLAMBID PEALE ULTRAVIOLETT 

VÕI INFRAPUNASTE LAMPIDE (vt osa D) 

Valgus tekitatakse hõõgniidiga (metallist või süsinikust), mis on elektrivoolu läbimisega 

kuumutatud ergamiseni, klaasist kolb, (mõnikord värviline) on kas vakumeeritud või täidetud 

madala surve all oleva inertse gaasiga; põhjas, mis võib olla vindiga või bajonetttüüpi lambi 

hoidmiseks lambihoidjas on vajalikud elektrikontaktid. 

54

Neid lampe võib olla väga erineva kujuga, näiteks sfäärilised (kaelaga või ilma); pirni või 

sibulakujulised; leegikujulised; torukujulised (sirged või kõverad); mitmesugused erikujud 

valgustamiseks ja dekoratsiooniks, jõulupuud jne. 

Siia kuuluvad ka halogeenlambid. 

C) GAASLAHENDUSLAMBID, MITTE ULTRAVIOLETT-LAMBID (vt osaD)). 

Koosnevad klaasümbrisest (tavaliselt torukujuline) või kvartsümbrisest (tavaliselt klaasist 

välisümbruse sees), mis on varustatud elektroodide ja kontaktidega ja milles sisaldub madala 

surve all kas gaasi, mis elektrilahenduse mõjul muutub helendavaks või mingi aine, mis annab 

välja samasuguste omadustega auru; mõningad lambid võivad sisaldada mõlemat, nii gaasi kui 

ka aurusid tekitavat ainet. Mõningatel lampidel võivad olla ventiilid mis võimaldavad kõrvaldada 

gaaside ja elektroodide reaktsioonide jääke; teised võivad olla vaakumümbrises või olla 

vesijahutusega. Mõningatel juhtudel võib lampide sisemine sein olla kaetud spetsiaalse ainega, 

mis muudab ultravioletsed kiired nähtavaks valguseks ja seega suurendab lambi kasutegurit 

(luminestsentslambid). Mõned lambid töötavad kõrgel pingel, teised madalal. 

Seda liiki lampide põhilised tüübid on: 

1) Gaaslahendustorud, sisaldavad selliseid gaase nagu neoon, heelium, argoon lämmastik või 

süsinikdioksiid, kaasa arvatud fotograafias või stroboaskoopilisteks uurimisteks kasutatavad 

välklahenduslambid. 

2) Naatriumlambid 

3) Elavhõbedaauru lambid. 

4) Gaasiga täidetud duaallambid millistes valgus saadakse nii hõõgniidi kui ka gaaslahenduse 

abil. 

5) Metallhaliidlambid. 

6) Ksenoon- ja tärkelektronkiiretorud. 

7) Eriotstarbelised gaaslahenduslambid ja huumlambid. 

Neid lampe kasutatakse väga mitmel otstarbel, näiteks koduses valgustuses; 

tänavavalgustuses; kontorite, tehaste, kaupluste valgustus jne; masinate valgustus, ja valgustus 

ühiskondlikul või dekoratiivsel eesmärgil. Selle alamrubriigi alla kuuluvad lihtsad sirged või 

painutatud torud, ja torud mitmesuguse keerulise kujuga (näiteks spiraalid, tähed, numbrid). 

D) ULTRAVIOLETT- JA INFRAPUNASED LAMBID. 

Ultraviolettlambid on kasutusel meditsiinis, laboratooriumites, bakteritsiidseadmetes ja 

mujal. Nad koosnevad tavaliselt kvartstorust milles on elavhõbe; mõnikord on nad klaasist 

välisümbrises. Mõned neist on tuntud „musta valguse” lampidena (näiteks need mida 

kasutatakse teatrites). 

Infrapunased lambid on hõõglambid mis on spetsiaalselt projekteeritud infrapunaste kiirte 

tekitamiseks.Paljudel juhtudel on lambi sisemus kaetud vase või hõbedaga reflektori 

moodustamiseks. Neid kasutatakse näiteks meditsiinis või tööstuses soojusallikana. 

E) KAARLAMBID 

Seda tüüpi lampidel kiirgub valgus elektrikaarest või elektrikaarest ja ühest või mõlemast 

ergavast elektroodist, mille vahel kaar on süüdatud. Elektroodid on tavaliselt söest või volframist. 

Mõningatel lampidel on automaatseade elektroodide kokkuviimiseks kaare süütamise hetkel ja 

nende lahushoidmiseks vajalikul kaugusel vastavalt elektroodide kulumisele lambi töö ajal. 

Vahelduvvoolul töötamiseks ette nähtud lampidel on lisaelektroodid käivitamiseks. Lahtistes 

kaarleeklampides põleb kaar vabas õhus; teistes võib see olla klaasümbrises, millel on sobivad 

pilud ühenduseks välisõhuga. 

Tuleb märkida, et kaarlambid on keerulised aparaadid ja ei ole ainult lihtsalt 

valgustuselemendid nagu on teised selle rubriigi kaubad. 

OSAD 

55


klassifitseeritakse siin ka selle rubriigi kaupade osad. 


1) Hõõg- ja gaaslahenduslampide ning -pirnide alused. 

2) Gaaslahenduslampide ja elektronkiiretorude metallelektroodid. 

* 

* * 


a) Lampide klaaskolvid ja nende põhiomadusi kandvad klaasist osad (näiteks punktvalguse reflektorid) 


b) Süsiniit-takistuslambid ning reguleeritavad lambid raudniidiga vesinikus (rubriik 8533). 

c) Termoelektrilised automaatlülitid (starterid) luminestsentslampide käivitamiseks (rubriik 8536). 

d) Termokatoodlambid ja torud (rubriik 8540) 

e) Luminestsentsdioodid (rubriik 8541). 

f) Elektroluminestsentsseadmed, üldjuhul ribadel, plaatidel või paneelidel, mis töötavad kahe 

elektrit juhtiva aine kihi vahele asetatud elektroluminestsentsainetel (nt tsinksulfiid) (rubriik 

8543)). 

g) Kaarlampide söed ja süsihõõgniidid (rubriik 8545). 

8540 TERMOKATOODIGA, KÜLMKATOODIGA VÕI FOTOKATOODIGA 

ELEKTRONLAMBID JA ELEKTRONKIIRETORUD (NÄITEKS 

VAAKUUMLAMBID, AUR- VÕI GAASTÄITEGA LAMBID JA TORUD, 

ELAVHÕBEALALDID, ELEKTRONKIIRETORUD, TELEKAAMERATE 

KINESKOOBID ): 

- kineskoobid sh videomonitoridele: 

8540 11 - - värvipildiga 

8540 12 - - mustvalge või muu monokromaatilise pildiga 

8540 20 - telekaamerate kineskoobid; muundurtorud ja võimendustorud 

(fotokordistid); muud fotokatoodtorud 

8540 40 - andme/graafikakuvarite torud, värvipildiga, helenduva ekraanipunkti 

mõõtmetega alla 0,4 mm 

8540 50 - andme/graafikakuvarite torud, mustvalge või muu monokromaatilise 

pildiga 

8540 60 - muud elektronkiiretorud 

- ülikõrgsageduslikud elektronlambid (kulg- ja vastulainelambid, 

magnetronid, klüstronid jms), v.a võrega tüüritavad lambid: 

8540 71 - - magnetronid 

8540 72 - - klüstronid 

8540 79 - - muud 

- muud elektronlambid ning -torud: 

8540 81 - - vastuvõtu- ja võimenduslambid ning -torud 

8540 89 - - muud 

- osad 

8540 91 - - elektronkiiretorudele 

8540 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad ainult need lambid ja torud millistes, erinevatel eesmärkidel, 

kasutatakse katoodist vaakuumi või õhku väljuvate elektronide toimet. 

Neid on kolme tüüpi: kuumkatoodlambid ja torud, millistes katood tuleb elektronide 

emiteerimiseks kuumutada; külmkatood- lambid ja torud; ning fotokatoodlambid ja torud, 

millistes katood ergustatakse valguse mõjul. Vastavalt nendes olevate elektroodide arvule 

nimetatakse neid dioodideks trioodideks, tetroodideks jne. Ühes kolvis võib olla mitu erineva 

funktsiooniga süsteemi (kombineeritud lambid). Kolvid on klaasist, keraamikast või metallist või 

56

nende materjalide kombinatsioonist ja neil võib olla jahutusvahendid (jahutusribid, ringlev 

veesüsteem, jne). 

On palju lampide ja torude tüüpe, mõned on ette nähtud eriotstarveteks nagu 

mikrolainelambid (näiteks magnetronid, jooksva laine torud, peegeldava laine lambid, 

klüstronid); hermetiseeritud sektoritega (majaka) lambid, stabilisaatorlambid, türatronid, 

ignitronid, jne. 


1) Alaldilambid ja torud. Need on ette nähtud alaldama vahelduvvoolu alalisvooluks. Need 

võivad olla vaakumtüüpi, gaasiga täidetud või täidetud auruga (näiteks elavhõbeda aur), ja 

üldjuhul on neil kaks elektroodi. Mõningatel tüüpidel (näiteks türatron) on juhtimisvõre, nii et 

nende tööd võib reguleerida, ka isegi pöörata (seega muuta alalisvoolu vahelduvvooluks) 

2) Elektronkiiretorud. 

a) Telekaamerate torud (kujutist ülesvõtvad torud, näiteks ortikonid või vidikonid). Need on 

elektronkiire torud optilise kujutise muutmiseks vastavateks elektrilisteks signaalideks, 

tavaliselt skaneerimisega. 

b) Elektronoptilised muundajad. Need on vaakumtorud, millistes mingi kujutis (tavaliselt 

infrapunases kiirguses, projekteeritakse fotoemiteerivale pinnale, mis omakorda tekitab 

vastava nähtava kujutise luminestseerival pinnal. 

c) Elektronoptilised muundajad kujutise helenduse võimendamiseks, milles fototundlikule 

pinnale projekteeritud kujutis tekitab vastava intensiivsema kujutise luminestseerival 

pinnal. 

d) Muud katoodkiirte torud millistes elektrisignaalid muudetakse, kas vahetult või kaudselt, 

nähtavaks kujutiseks. Selle tüübi näiteks on salvestustorud. Televisioonivastuvõtja või 

videomonitori kineskoobis elektronid katoodi(de)lt langevad peale fokusseerimist, 

kallutust, jne kiirena siseseina mingile flurestseeruva ainega kaetud osale (tavaliselt toru 

otsas). See moodustab ekraani, millel vaataja näeb pilti. 

Elektronkiiretorusid kasutatakse ka radaritehnikas ja mõningates 

andmetöötlussüsteemide liidestes (kuvarid) 

3) Fotoemissioontorud, vaakum- või gaasiga täidetud. (tuntud ka fotorakkude nime all). 

Need koosnevad kahe elektroodiga klaas- või kvartstorust, seejuures katood on kaetud 

fototundliku kihiga (tavaliselt leelismetall); valguse mõjul väljuvad sellest kihist elektronid, mis 

tekitavad voolu kahe elektroodi vahel. 

Fotokordistajad on fototundlikud vaakumtorud, mis sisaldavad fototundlikku katoodi ja 

elektronkordistajat. 

4) Muud lambid ja torud. Need on tavaliselt vaakumtüüpi, mõnedel on mitu elektroodi. Neid 

kasutatakse kõrgsagedusvõnkumiste saamiseks, võimendajatena, detektoritena, 

skaneerimise konverteritena (ilma fotokatoodi kasutamata) jne. 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) on 

selle rubriigi kaupade osad samuti klassifitseeritud selles rubriigis, näiteks elektroodid (katoodid, 

võred, anoodid), kolvid (muust materjalist kui klaas) torude jaoks, toru plahvatuse eest kaitsvad 

katted, kallutuspoolid katoodkiire toru kaelale monteerimiseks. 

* 

* * 

Siit rubriigist on välja arvatud: 

a) Katoodkiirtetorude klaasist esiplaadid ja koonused (rubriik 7011). 

b) Elavhõbealaldite metallkorpused (rubriik 8504) 

c) Röntgenkiirte torud (rubriik 9022) 

8541 DIOODID, TRANSISTORID JMS POOLJUHTSEADISED; 

VALGUSTUNDLIKUD POOLJUHTSEADISED (SH FOTOGALVAANI- 

LISED ELEMENDID, MOODULITEKS ÜHENDATUD VÕI 

ÜHENDAMATA, PANEELIDEKS MONTEERITUD VÕI 

MONTEERIMATA); VALGUSKIIRGUSDIOODID; KOKKU 

MONTEERITUD PIESOELEKTRILISED KRISTALLID (+): 

57

8541 10 - dioodid (v.a fotodioodid ja valgusdioodid) 

- transistorid (v.a fototransistorid): 

8541 21 - - kaovõimsusega kuni 1 W 

8541 29 - - muud 

8541 30 - türistorid, diiakid ja triiakid, v.a valgustundlikud 

8541 40 - valgustundlikud pooljuhtseadised (sh fotogalvaanilised elemendid, 

mooduliteks ühendatud või ühendamata, paneelidele monteerituna või 

monteerimata); valgusdioodid 

8541 50 - muud pooljuhtseadised 

8541 60 - alusele monteeritud piesoelektrilised kristallid (piesoelektrikud) 

8541 90 - osad 

A) DIOODID, TRANSISTORID JA SARNASED POOLJUHTSEADISED. 

Need on defineeritud selle grupi mäekuses 8 a. 

Selle rühma seadmete töö põhineb teatud „pooljuht”-materjalide elektroonilistel omadustel. 

Nende materjalide peamiseks iseloomujooneks on see, et toatemperatuuril on nende 

eritakistus juhtide (metallid) ja isolaatorite vahepeal. Nende hulka kuuluvad mõningad maagid 

(näiteks kristalne galeniit), neljavalentsed keemilised elemendid (germaanium, räni, jne) või 

keemiliste elementide sulamid (näiteks kolmevalentsed ja viievalentsed elemendid, nagu 

galliumarseniid ja indiumantimoniid). 

Neljavalentsest keemilisest elemendist poojuhtmaterjalid on üldiselt monokristallid. Neid ei 

kasutata nende puhtal kujul, vaid peale väga väikest legeerimist (miljondikes osades) mingi 

„lisandiga” (legeeriva ainega). 

Neljavalentse materjali „lisanditeks” võivad olla viievalentsed keemilised elemendid (fosfor, 

arseen, antimon, jne) või kolmevalentsed elemendid (boor, alumiinium, gallium, indium, jne) 

Esimesed annavad n-tüüpi pooljuhi vabade elektronidega (negatiivselt laetud); viimased 

annavad p-tüüpi pooljuhi elektronide defitsiidiga, mille kohta öeldakse, et domineerivad augud 

(positiivselt laetud). 

Pooljuhtmaterjalid, millistes on sulamis kolme- ja viievalentsed elemendid on samuti 

legeeritud. 

Pooljuhtmaterjalides, mis koosnevad maakidest, käituvad legeeriva materjalina neis 

sisalduvad looduslikult lisandid. 

Selle rühma pooljuhtseadised sisaldavad üldjuhul ühte või mitut üleminekukihti p-tüüpi ja 

n-tüüpi pooljuhtmaterjalide vahel. 


I) Dioodid on kahe elektroodiga seadmed ühe p-n üleminekukihiga. Nad võimaldavad voolu 

ühes suunas (otsesuunas), kuid teises suunas (vastusuunas) on neil väga suur takistus. Neid 

kasutatakse detektoritena, alalditena, lülititena, jne. 

Nende põhitüübid on signaaldioodid, võimsusdioodid voolu alaldamiseks, 

pingeregulaatordioodid, konstantse pinge dioodid. 

II) Transistorid on kolme- või neljaelektroodilised seadised, mis võivad võimendada, 

genereerida võnkumisi, muundada sagedust või lülitada elektrivoolu. Transistorite töö 

põhineb takistuse muutusel kahe kontakti vahel kolmandale kontaktile rakendatud elektrivälja 

mõjul. Rakendatav juhtimissignaal või -väli on nõrgem kui tulemusmõju takistuse muutumisel 

ja selle tulemuseks on voolu võimendamine. 

Transistorite hulka kuuluvad: 

1) Bipolaarsed transistorid, kolme elektroodiga seadised, mis koosnevad kahest dioodtüüpi 

üleminekust, ja kus transistorieffekt sõltub nii negatiivsetest kui ka positiivsetest 

laengukandjatest ( sellest ka bipolaarne). 

2) Väljatransistorid (tuntud ka metalloksiidpooljuhtidena (MOS), milles võib olla või mitte olla 

üleminek, kuid mis sõltuvad olemasolevate vabade laengukandjate ühinemisest (või 

rikastamisest) kahe kontakti (elektroodi) vahel. Väljatransistori transistoreffekt kasutab 

ainult ühte tüüpi laengukandajaid (sellest ka unipolaarsed). Nelja elektroodiga MOS-tüüpi 

transistore nimetatakse tetroidideks. 

III) Sarnased pooljuhtseadised. Siin nimetatud „sarnased” seadised on pooljuhid, milliste töö 

sõltub takistuse muutumisest rakendatava elektrivälja toimel. 


58

1) Türistorid, mis koosnevad pooljuhtmaterjalis olevast neljast erineva juhtivusega 

piirkonnast (kolm või enam p-n üleminekut) millistest vool läheb läbi etteantud suunas kui 

juhtimpulss tekitab juhtivuse. Neid kasutatakse juhitavate alalditena, lülititena, 

võimenditena ja töötavad kahe blokeeritud komplementaarse transistorina ühise 

kollektor/baas üleminekuga. 

2) Triiakid (kahesuunalised triaadtüristorid), koosnevad viiest erineva juhtimisega 

piirkonnast pooljuhtmaterjalis (neli p-n üleminekut), millest läheb läbi vahelduvvool kui 

juhtimpulss tekitab juhtivuse. 

3) Diiakid, koosnevad kolmest erineva juhtivusega piirkonnast pooljuhtmaterjalis, (kaks p-n 

üleminekut) ja kasutatakse triakide juhtimpulsi saamiseks. 

4) Varakid (või muutuva mahtuvusega dioodid). 

5) Väljaeffektiga seadmed, nagu gridistorid. 

6) Gunni-effektiga seadmed. 

Kuid siia rubriiki ei kuulu pooljuhtseadised, mis erinevad ülalkirjeldatutest selle poolest, et nende 

töö sõltub peamiselt temperatuuri, rõhu vms.muutumisest, nagu mittelineaarsed pooljuhttakistid 

(termistorid, varistorid, magnettakistid jne) (rubriik 8533) 

Fototundlike seadmete kohta, mille töö sõltub valguskiirest (fotodioodid jne) vaata osa (B). 

Ülalnimetatud seadised kuuluvad siia rubriiki sõltumata sellest, kas nad on kokku 

monteeritud, st koos nende kontaktide või juhtmetega, või pakituna (komplekteerituna), 

monteerimata (elementidena) või isegi lõikamata ketastena (plaadid). Kuid looduslikud 

pooljuhtmaterjalid (näiteks galeniit) klassifitseeritakse siin ainult siis, kui nad on monteeritud. 

Siia rubriiki ei kuulu ka grupi 28 keemilised elemendid (näiteks räni ja seleen), mis on legeeritud 

elektroonikas kasutamiseks ketaste, plaatide või muul sarnasel kujul, poleeritud või mitte või kaetud 

epitaksiaalkilega või mitte, eeldusel et neid ei ole selektiivselt legeeritud või diffusioontöödeldud 

diskreetsete piirkondade loomiseks. 

B) FOTOTUNDLIKUD POOLJUHTSEADISED. 

Siia kuuluvad fototundlikud pooljuhtseadised millistes nähtavate, infrapunaste või 

ultravioletsete valguskiirte mõjul tekib takistuse muutus või genereeritakse elektromotoorne jõud 

sisemise fotoelektrilise effektiga. 

Fotoemissioontorud (fotoemissioonrakud) milliste töö põhineb välisel fotoelektrilisel effektil 

(fotoemissioon) kuuluvad rubriiki 8540. 

Fototundlike pooljuhtseadiste põhitüübid on: 

1) Fototakistid (valgusest sõltuvad takistid), koosnevad tavaliselt kahest elektroodist milliste 

vahel on pooljuhtmaterjal (kadmiumsulfiit, pliisulfiit, jne), mille elektritakistus muutub koos 

rakule langeva valguse tugevusega. 

Neid fototakisteid kasutatakse leegiavastajates, autaomaatkaamerate valgusmõõdikutes, 

automaatsetes täppismõõteseadmetes, automaatsetes ukse avamise süsteemides, jne. 

2) Galvaanilised fotoelemendid, muundavad valguse otse elektrienergiaks ilma vajaduseta 

välise vooluallika järele. Galvaanilised fotoelemendid mis põhinevad seleenil on tavaliselt 

kasutusel luksmeetrites ja eksponomeetrites. Ränil põhinevatel on kõrgem väljundpinge ja 

neid kasutatakse, muuseas ka juhtimise ja reguleerimise seadmetes, valgusimpulsside 

avastamiseks, kiudoptikat kasutatavates sidesüsteemides, jne. 

Galvaaniliste fotoelementide erikategooriad on: 

i) Päikeseelemendid, ränist galvaanilised fotoelemendid, mis muudavad päikese energia 

otseselt elektrienergiaks. Neid kasutatakse tavaliselt patareidena elektrienergia allikaks, 

näiteks rakettidel, tehiskaaslastel kosmose uurimisel, pääste-saatjatele monteerimiseks. 

Siia kuuluvad ka päikeseelemendid, kas nad on või ei ole kokku ühendatud 

mooduliteks või monteeritud paneelideks. Kuid siia rubriiki ei kuulu kuitahes lihtsate 

elementidega (näiteks dioodid voolu suuna juhtimiseks) varustatud paneelid ja moodulid, 

mis varustavad energiaga otse näiteks mootorit, elektrolüüsivanni (rubriik 8501). 

ii) Fotodioodid (germaanium, räni, jne), milliseid iseloomustab takistuse muutumine 

valguse sattumisel p-n üleminekule. Neid kasutatakse andmetöötluses (perforeeritud 

kaartide ja lintide lugemisel, andmete salvestamisel), fotokatoodidena mõningates 

elektrontorudes, radiatsioonpüromeetrites, jne. Fototransistorid ja fototüristorid 

kuuluvad samasse pooljuhtseadiste kategooriasse. 

59

Selle kategooria seadised, kui nad on pakitud, erinevad osa A) dioodidest, 

transistoridest ja türistoridest selle poolest, et nende korpus on osaliselt läbipaistev 

valguse läbimise võimaldamiseks. 

iii) Optronid ja fotoreleed, koosnevad elektroluminestsentsdioodist, mis on ühendatud 

fotodioodi, fototransistori või fototüristoriga. 

Fototundlikud pooljuhid kuuluvad siia sõltumata sellest kas nad on esitatud monteeritutena 

(st oma kontaktide ja juhtmetega), pakituna või mitte. 

C) VALGUSDIOODID 

Valgustkiirgavad dioodid või elektroluminestsentsdioodid (põhinevad muuseas ka 

galliumarseeniidil või galliumfosfiidil) on seadised mis muundavad eletrienergia nähtavaks, 

infrapunaseks või ultravioletseks valguseks. Neid kasutatakse juhtimissüsteemides andmete 

esitamiseks või ülekandmiseks. 

Laserdioodid kiirgavad koherentset kiirgust ja neid kasutatakse näiteks tuumaosakeste 

avastamisel, kõrguse mõõtmise või kaugmõõtmise seadmetes, kiudoptikat kasutavates 

sidesüsteemides. 

D) MONTEERITUD PIESOELEKTRILISED KRISTALLID 

Need on peamiselt baariumtitanaadi (ka polükristalsed polariseeritud baariumtitanaat 

elemendid), pliititanaat-tsirkonaadi või muud kristallid rubriigist 3824 (vaata vastavaid selgitusi), 

kvartsi- või turmaliinikristallid. Neid kasutatakse mikrofonides, kõlarites, ultraheliaparaatides, 

stabiilse sageduse võnkeringides, jne. Nad klassifitseeritakse siin ainult siis, kui nad on 

koostatud. Nad on tavaliselt plaadi, varda, ketta, rõnga jne kujulised ja neil peavad olema 

vähemalt elektroodid või elektrikontaktid. Nad võivad olla kaetud grafiidiga, lakiga jne või 

asetatud alusele, ja nad on sageli ümbrise sees (näiteks metallkarp, klaaskolb). Kui aga 

täiendavate komponentide lisamise tõttu kogu komplektne toode on muutunud 

identifitseeritavaks teatud spetsiifilise masina või aparaadi osana ja mitte enam ainult 

monteeritud kristallina, tuleb see toode klassifitseerida kõnesoleva masina või aparaadi osana; 

näiteks mikrofonide või kõlarite piesoelektrilise elemendina, (rubriik 8518), helipeana (rubriik 

8522), ultraheli-paksusemõõtja andurina (rubriik 9033), elektronkellade kvartsostsillaatorina 


Sellest rubriigist on välja arvatud monteerimata piesoelektrilised kristallid (üldiselt rubriik 3824, 7103 

või 7104). 

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad siin. 

* 

* * 



Transistori kaovõimsust mõõdetakse kindla seadise tööpinge juures, mõõtes pideva võimsuse 

talumise võimet korpuse baastemperatuuril 25°C. Näiteks kui transistor võib taluda pidevat voolu 0,2 

amprit tööpingel 5 volti hoides korpuse temperatuuri 25°C juures, siis tema kaovõimsuseks on 1 vatt 

(amper × volt = vatt). 

Transistoride jaoks, silmas pidades kaovõimsust (näiteks tablettpats, metallkorpus) on 

baastemperatuuriks 25°C põhja või korpuse temperatuur, kusjuures teistel transistoridel (näiteks 

lihtsas plastkorpuses) arvestatakse ruumi temperatuuriga. 

8542 ELEKTROONSED INTEGRAALLÜLITUSED : 

- elektroonsed integraallülitused: 

8542 31 - - protsessorid ja juhtseadmed, mis on või ei ole ühendatud mälude, 

muundurite, loogikalülituste, võimendite, taktgeneraatorite, ajastuse- või 

muude lülitusega: 

- monoliitsed integraallülitused: 

60

8542 32 - - mälud 

8542 33 - - võimendid 

8542 39 - - muud 

8542 90 - osad 

Selle rubriigi tooted on defineeritud selle grupi märkuses 8b. 

Elektroonika integraallülitused ja mikrokoostised on seadmed millistel on väga suur 

passiivsete ja aktiivsete komponentide tihedus, mida kõike vaadeldakse ühe ühikuna (Mis 

puutub elementide jagamiseks „passiivseteks” või „aktiivseteks”, siis vaata rubriigi 8534 

selgitusi, esimene lõik). Kuid elektroonikalülitused mis koosnevad ainult passiivsetest 

elementidest on sellest rubriigist välja arvatud. 

Vastupidiselt elektroonilistele integraallülitustele võib diskreetkomponentidel olla ainult üks 

aktiivne elektriline funktsioon (grupi 85 märkuses 8 a määratletud pooljuhtseadised) või ainult 

üks passiivne elektriline funktsioon (takistid, kondensaatorid, induktiivsuselemendid jne). 

Diskreetkomponendid on jagamatud ja on süsteemis põhilised elektroonilised 

ehituskomponendid. 

Mitmest vooluahela elemendist koosnevaid komponente, millel on mitu elektrilist funktsiooni, 

näiteks integraallülitused, ei loeta diskreetkomponentideks. 

Elektrooniliste integraallülituste hulka kuuluvad ka mälud (nt DRAM, SPRAM, PROM, EPROM, 

EEPROM (või E2PROM)), mikrokontrollerid, juhtlülitused, loogikalülitused, ventiilmaatriksid, 

liideselülitused jne. 

Elektrooniliste integraallülituste hulka kuuluvad: 

I) Monoliit-integraallülitused 

Need on mikrolülitused, milles lülituse elemendid (dioodid, transistorid, takistid, kondensaatorid, 

induktiivsuselemendid jne) on valmistatud peamiselt pooljuhtmaterjali (nt legeeritud räni) massis 

ja pinnal ning on seetõttu eraldamatult kokku liidetud. Monoliit-integraallülitused võivad olla 

digitaalsed, lineaarsed (analoogsed) või digitaal-analoogsed. 

Monoliit-integraallülitused võidakse tollile esitada 

i) monteerituna, s.o koos klemmide ja viikudega, ka keraamilises, metall- või 

plastkestaga ümbrises. Kest võib olla silindriline, rööptahukakujuline jne. 

ii) monteerimata, s.o kiipidena, tavaliselt neljakandilised, külje pikkusega tavaliselt 

mõni millimeeter. 

iii) tükeldamata vahvlite kujul (s.t mitte veel kiipideks lõigatud). 

Monoliit-integraallülituste hulka kuuluvad: 

i) metall-oksiid-pooljuhid (MOS-tehnoloogia). 

ii) bipolaarse tehnoloogia abil saadud lülitused. 

iii) bipolaarse ja MOS-tehnoloogia kombineerimise abil (BIMOS-tehnoloogia) saadud 

lülitused. 

Metall-oksiid-pooljuht (MOS), eelkõige komplementaarne metall-oksiid-pooljuht (CMOS) ja 

bipolaarne tehnoloogia on transistoride tootmisel kasutatavad üldtehnoloogiad. Monoliitintegraallülituste 

põhikomponentidena annavad need transistorid integraallülitusele tema 

omadused. Bipolaarlülitused on eelistatud süsteemides, kus eesmärgiks on loogika 

maksimaalne kiirus. Teiselt poolt on MOS-lülitused eelistatud süsteemides, kus on soovitatavad 

suur komponentide tihedus ja väike energiavajadus. CMOS-lülitustel on kõige väiksem 

energiavajadus. Seega on need eelistatud rakendustes, kus energiavarustus on piiratud või 

tuleb arvestada jahutusprobleemidega. Komplementaarne suhe bipolaarse ja MOS-tehnoloogia 

vahel on veelgi ilmsem BICMOS-tehnoloogia puhul, mis ühendab bipolaarlülituste kiiruse 

CMOS-lülituste suure integratsioonipotentsiaali ja väiksema energiatarbimisega. 

II) Hübriidintegraallülitused 

Need mikrolülitused on ehitatud isoleermaterjalist põhimikule, millel moodustatakse õhekelme- 

või koorikkelmelülitus. See protsess võimaldab valmistada teatavaid passiivseid elemente 

(takistid, kondensaatorid, induktiivsuselemendid jne) samaaegselt. Et saada siiski selle rubriigi 

61

hübriidintegraallülitust, peavad pooljuhid kas kiipidena, ka kestades, või kestades pooljuhtidena 

(nt spetsiaalselt konstrueeritud mikrokorpused) ühendatud ja peale monteeritud olema. 

Hübriidintegraallülitused võivad sisaldada ka eraldi toodetud passiivseid elemente, mis 

ühendatakse baaskilelülitusse samal viisil kui pooljuhid. Tavaliselt on nende passiivsete 

elementide puhul tegemist komponentidega kiipide kujul, nagu kondensaatorid, takistid või 

induktorid. 

Mitmest kihist (tavaliselt keraamilisest, mis on termiliselt üheks tervikuks liidetud) koosnevaid 

põhimikke tuleb lugeda ühe kandjana selle grupi märkuse 8 b ii) tähenduses. 

Ühe hübriid-integraallülituse moodustavad komponendid peavad olema jagunematult 

ühendatud, s.t, et kuigi mõned elemendid võivad teoreetiliselt olla äravõetavad ja asendatavad, 

on see kauakestev ja raske töö, mis on tavalistes tootmistingimustes ebaökonoomne. 

III) Mitmekiibilised integraallülitused 

Need koosnevad kahest või enamast monoliit-integraallülitisest, mis on ühendatud 

jagunematuks tervikuks, ka ühel või mitmel isoleermaterjalist põhimikul, millel võib olla ka 

väljaviiguraam, kuid ei ole muid aktiivseid ega passiivseid lülituse elemente. 

Mitmekiibilised integraallülitused on tavaliselt järmistes konfiguratsioonides: 

- Kaks või rohkem kõrvuti monteeritud monoliit-integraallülitust; 

- Kaks või rohkem ülestikku virna monteeritud monoliit-integraallülitust; 

- Eelpool esitatud konfiguratsioonide kombinatsioonid kolmest või rohkemast 

monoliit-integraallülitusest. 

Need monoliit-integraallülitused on üksteisega ühendatud ja üheks tervikuks kokku ehitatud ning 

võivad olla ühes korpuses või teisiti. Need on ühendatud praktiliselt jagunematult, s.t, et kuigi 

mõned elemendid võivad teoreetiliselt olla äravõetavad ja asendatavad, on see kauakestev ja 

raske töö, mis on tavalistes tootmistingimustes ebaökonoomne. 

Mitmekiibiliste integraallülituste isoleermaterjalist põhimikud võivad sisaldada elektrit juhtivaid 

alasid. Need alad võivad koosneda spetsiifilistest materjalidest või olla spetsiifilise kujuga, et 

võimaldada passiivseid funktsioone ilma diskreetkomponente kasutamata. Kui elektrit juhtivad 

alad on põhimikus olemas, on nende ülesanne tavaliselt ühendada monoliit-integraallülitused 

omavahel. Neid põhimikke võidakse nimetada ka vahetükk (“interposer”) või vaheseib 

(“spacer”), kui need on paigaldatud kõige alumise kiibi või toorikkristalli peale. 

Monoliit-integraallülitused võivad üksteisega väga mitmesugusel viisil ühendatud olla, näiteks 

liimainete, traatkinnituste või pöördkiibitehnika abil. 

Sellesse rubriiki ei kuulu kilelülitused, mis sisaldavad ainult passiivelemente (rubriik 85.34). 

Sellesse rubriiki ei kuulu ka pooljuht-säilmäluseadmed, kiipkaardid ja muud infokandjad heli jms salvestamiseks 

(vaata rubriik 85.23 ja selle grupi märkus 4). 

* 

* * 

Välja arvatud eelpool osades II ja III osundatud kombinatsioonid (praktiliselt eraldamatud) 

hübriidintegraallülituste ja mitmekiibiliste integraallülituste kujul, ei kuulu sellesse rubriiki ka koostud, 

a) kus üks või mitu diskreetkomponenti on kandjale monteeritud, mis moodustavad näiteks 

trükkmooduli; 

b) kus elektroonilisele mikrolülitusele on lisatud üks või mitu muud seadist, näiteks dioodid, trafod 

või takistid; või 

c) diskreetkomponentide kombinatsioonid või kombinatsioonid elektroonilistest mikrolülitustest, v.a 

mitmekiibilised integraallülitused. 

Sellised koostud klassifitseeritakse järgmiselt: 

62

i) koostud, mis kujutavad endast tervikseadet või -aparaati (või mida klassifitseeritakse kui 

kompleksset), klassifitseeritakse seadmele või aparaadile vastavasse rubriiki; 

ii) muud koostud klassifitseeritakse masinaosade klassifikatsiooni tingimustele vastavalt 

(eelkõige XVI jaotise märkused 2 b ja 2 c). 

See kehtib eelkõige teatavate mälumoodulite (nt SIMM-moodul (üherealine mälumoodul) ja DIMM-moodul 

(kaherealine mälumoodul)) puhul. Need moodulid klassifitseeritakse XVI jaotise märkuse 2 kohaselt 

(vaata käesoleva grupi üldist selgitavat märkust). 

* 

* * 

OSAD 

Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele on (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) 

klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad siin. 

8543 MUJAL NIMETAMATA ELEKTRISEADMED, MIS TÄIDAVAD 

ISESEISVAID TÖÖOPERATSIOONE: 

8543 10 - elementaarosakeste kiirendid 

8543 20 - signaaligeneraatorid 

8543 30 - seadmed ja aparatuur galvaankatmiseks, elektrolüüsiks või elektroforeesiks 

8543 70 - muud seadmed ja aparaadid 

8543 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad kõik elektriseadmed ja aparaadid, mis ei kuulu selle grupi ühegi teise 

rubriiki, ja ei ole täpsemalt määratud nomenklatuuri mingi muu grupi üheski rubriigis ja ei ole 

välistatud XVI jaotise või selle grupi juriidiliste märkustega. Põhilised elektrikaubad, mis 

täpsemalt on määratud teistes gruppides, on grupi 84 elektrilised masinad ja grupi 90 

mõningad instrumendid ja aparaadid. 

Selle rubriigi elektriseadmetel ja aparaatidel peab olema individuaalne funktsioon. Rubriigi 

8479 seletuste individuaalse funktsiooniga masinaid ja mehaanilisi seadmeid käsitav 

sissejuhatus puudutab, arvestades erinevusi, ka selle rubriigi seadmeid ja aparaate. 

Enamik selle rubriigi seadmeid kujutab endast elektrikaupade või osade (lambid, 

transformaatorid, drosselid, takistid) koosteid, mis töötavad täielikult elektriliselt. Kuid siia rubriiki 

kuuluvad ka elektrikaubad, mis sisaldavad mehaanilisi vahendeid eeldusel, et sellel vahendil on 

abistav osa masina või seadme elektrilise funktsiooni juures. 

Rubriiki kuuluvad, muu hulgas: 

1) Elementaarosakeste kiirendid. Need on seadmed laetud elementaarosakestele 

(elektronid, prootonid) suure kineetilise energia andmiseks. 

Elementaarosakeste kiirendeid kasutatakse peamiselt tuumauuringutes, kuid neid võib 

kasutada ka radioaktiivsete materjalide tootmiseks, meditsiinilises või tööstuslikus 

radiograafias, teatud toiduainete steriliseerimiseks, jne. 

Elementaarosakeste kiirendid kujutavad endast suuri seadmeid (mis võivad kaaluda 

tuhandeid tonne). Nad koosnevad elementaarosakeste allikast, kiirenduskambrist, ja 

seadmest, mis annab kõrgesageduslikku pinget, seadmest voo või raadiosageduse 

muutmiseks, mida kasutatakse osade kiirendamiseks. Neil võib olla üks või mittu 

märkobjekti. 

Elementaarosakeste kiirendamine, fokuseerimine ja kallutamine toimub 

elektrostaatiliselt või elektromagnetiliste seadmetega, milliseid toidetakse kõrgepinge või 

kõrgesageduse generaatoritest. Kiirendid ja generaatorid on sageli kaetud kiirgust 

mitteläbilaskva ekraaniga. 

Siin rubriigis klassifitseeritavate kiirendite hulka kuuluvad Van der Graaffi kiirendid, 

Cockcrofti ja Waltoni kiirendid, lineaarsed kiirendid, tsüklotronid, betatronid, 

sünkrotsüklotronid, sünkrotronid jne. 

Betatronid ja teised elementaarosakeste kiirendajad mis on spetsiaalselt kohandatud 

röntgenkiirte tekitamiseks, kaasa arvatud need mis võivad anda nii beeta-kiiri kui ka gammakiiri, 


2) Signaaligeneraatorid. Need on aparaadid etteantud lainekuju ja suurusega 

elektrisignaalide saamiseks etteantud sagedusel (kõrge- või madalsagedus, näiteks). 

63

Nende hulka kuuluvad, paljude muude hulgas, impulssgeneraatorid, märgigeneraatorid, 

võnkuva sageduse generaatorid (laotusgeneraatorid). 

3) Miiniotsijad põhinevad magnetvoo muutusel mis tekib aparaadis selle lähendamisel 

metallist esemele. Samasuguseid avastajaid kasutatakse näiteks metallist võõrkehade 

avastamiseks tubakatükkides, toiduainetes, puidus jne ning maa sees olevate torude 

asukoha määramiseks. 

4) Mikserid, kasutatakse helisalvestuses kahe või enama mikrofoni väljundi 

kombineerimiseks, mõnikord on nad koos võimendiga. Audiomikserid ja ekvalaiserid 

lülitatakse samuti sellesse rubriiki. Kuid kinotehnikale sobitatud mikserid on siit välja 

arvatud (rubriik 9010) 

5) Mürasummutusseadmed kasutamiseks koos helisalvestusseadmetega. 

6) Jäätumist ja udustumist vältivad seadmed elektritakistitega lennukitele, laevadele, 

rongidele või teistele sõidukitele (välja arvatud ratastele või mootorsõidukitele – rubriik 

8512). 

7) Sünkronisaatorid kasutatakse siis kui mitu generaatorit toidavad ühist võrku. 

8) Elektrilised miiniõhkijad, koosnevad käsigeneraatorist (iseergutuv generaator) ja 

kondensaatorist. 

9) Kõrg- ja kesksageduse võimendid. (Kaasa arvatud mõõtevõimendid ja antenni 

võimendid). 

10) Masinad ja aparaadid galvaanika, elektrolüüsi ja elektroforeesi jaoks (peale rubriiki 

8486 kuuluvate masinate ja aparaatide ning rubriiki 9027 kuuluvate 

elektroforeesiseadmete). 

11) Ultraviolettkiirguse seadmed üldiseks tööstuslikuks kasutamiseks. 

12) Osooni generaatorid ja diffusiooni aparaadid, elektrilised, mis on ette nähtud mitteterapeutilisteks 

otstarveteks (näiteks tööstuslikuks kasutamiseks, ruumide 

osoneerimiseks). 

13) Elektroonilised muusikamoodulid, ette nähtud sisseehitamiseks väga erinevatesse 

toodetesse näiteks käekellad, karikad ja õnnitluskaardid. Need moodulid koosnevad 

tavaliselt elektroonsest integraallülitusest, takistist, kõlarist ja elavhõbeelemendist. Nendes 

on fikseeritud muusikaprogramm. 

14) Elektrikarjuste toiteseadmed. 

15) Juhtmeta infrapunaseadmed televiisorite, videomagnetofonide või muude elektriseadmete 

kaugjuhtimiseks. 

16) Elektroluminestsentsseadmed, üldjuhul ribadel, plaatidel või paneelidel, mis töötavad 

kahe elektrit juhtiva aine kihi vahele asetatud elektroluminestsentsainetel (nt tsinksulfiid). 

17) Digitaalsed seadmed lennuparameetrite registreerimiseks (pardaregistraatorid), mis 

on tule- ja avariikindlad ning registreerivad pidevalt teatavaid lennuparameetreid lennu ajal. 

Siia rubriiki kuuluvad ka ”kiipkaardi” nime all tuntud kaardid, mis sisaldavad kaht või enamat 

elektroonset integraallülitust (nt mikroprotsessorit) kiibi kujul ja millel võib magnetriba olla või 

mitte; Rubriik ei hõlma ainult ühte elektroonset integraallülitust sisaldavaid kaarte (rubriik 

8542). 


a) ioonlegeerimisseadmed pooljuht- või lamekuvarimaterjalide legeerimiseks (rubriik 

84.86); 

b) seadmed füüsikaliseks aursadestamiseks pooljuhtplaatide (vahvlid), 

pooljuhtseadiste, elektrooniliste integraallülituste ja lamekuvarite tootmiseks (rubriik 

84.86); 

c) kiipkaardid (sealhulgas lähitoimekaardid või -sildid ja elektroonilised 

lähitoimekaardid või -sildid) nagu on määratletud käesoleva grupi märkuses 4 b 

(rubriik 85.23)”. 

64

OSAD 


klassifitseeritakse selle rubriigi kaupade osad samuti siin. 

8544 ISOLEERITUD TRAAT (SH EMAILTRAAT JA ANOODITUD TRAAT), 

KAABLID (SH KOAKSIAALKAABLID) JM ISOLEERITUD 

ELEKTRIJUHTMED, PISTIKUTEGA VÕI PISTIKUTETA; 

INDIVIDUAALVARJESTUSEGA KIUDUDEST KOOSNEVAD 

KIUDOPTILISED KAABLID (KOMPLEKTIS ELEKTRIJUHTMETE VÕI 

PISTIKUTEGA VÕI ILMA NENDETA): 

- mähisetraat: 

8544 11 - - vasest 

8544 19 - - muud 

8544 20 - koaksiaalkaablid jm koaksiaalsed elektrijuhtmed 

8544 30 - juhtmekomplektid süüteküünaldele jm liiklusvahendites kasutatavad 

juhtmekomplektid 

- muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele kuni 1000 V: 

8544 42 - - pistikühendustega 

8544 49 - - muud 

8544 60 - muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele üle 1000 V 

8544 70 - kiudoptilised kaablid (kiudvalgusjuhtmed) 

Eeldusel,et nad on isoleeritud, kuuluvad selle rubriigi alla elektrijuhtmed, kaablid ja teised 

ühendusvahendid (punutised, latid, vardad), mida kasutatakse juhtmetena elektrimasinates, 

aparaatides või seadmestikus. Vastavalt sellele tingimusele kuuluvad siia rubriiki alla juhtmed 

nii sisetöödeks kui ka välitöödeks (näiteks maaalused tööd, veealused või õhuliinide juhtmed või 

kaablid). Need kaubad ulatuvad väga peentest isoleeritud traatidest jämedate kaabliteni või veel 

keerulisemate tüüpideni. 

Samuti kuuluvad siia rubriiki mittemetalsed juhtmed. 

Selle rubriigi kaubad on valmistatud järgmistest elementidest: 

A) Juhe - see võib olla kas üks traat soon või mitu, ja võib olla üleni ühest metallist või koosneda 

erinevatest metallidest. 

B) Üks või rohkem kattekihti isolatsioonimaterjali- nende katete ülesandeks on vältida 

elektrivoolu lekkimist juhtmest, ja kaitsta teda vigastuste eest. Enamkasutatavad 

isolatsioonimaterjalid on kumm, paber, plast, asbes, mikaniit, vilgukivi, klaaskiulõng, 

tekstiillõng (kas vahatatud või impregneeritud või mitte), lakk, email, pigi, õli, jne. Mõningatel 

juhtudel tekitatakse isoleerkiht anodiseerimisprotsessiga (näiteks pinnakatte tekitamine 

metallioksiidist või sooladest). 

C) Mõningatel juhtudel metallist ümbris (näiteks seatinast, vasest, alumiiniumist või terasest). 

See toimub isolatsiooni kaitsekattena, gaasist või õlist isolatsiooni kanalina, või abijuhtmena 

mõningates koaksiaalkaablites. 

D) Mõningal juhul metallist soomus (näiteks spiraalselt keritud terasest või alumiiniumist traat 

või lint), kasutatakse peamiselt maaluste ja veealuste kaablite kaitseks. 

Selle rubriigi isoleeritud juhtmed, kaablid, jne võivad olla järgmise kujuga: 

i) Ühe- või mitmesoonelised juhtmed. 

ii) Kaks või enam sellist juhet kokku keeratud. 

iii) Kaks või enam sellist juhet kokku pandud ühisesse kesta. 

Selle rubriigi alla kuuluvad, muudehulgas: 

1) Lakitud või emailitud traat, tavaliselt väga peen ja peamiselt kasutatav mähiste kerimiseks. 

2) Anodeeritud jms, traat. 

3) Telefoni- ja telegraafikaablid (kaasa arvatud veealused kaablid), tavaliselt kokku pandud 

väga paljudest eraldi isoleeritud juhtmetest. 

4) Isoleeritud õhukaablid. 

5) Pikkade ühenduste kaablid, sageli kanalitega õli- või gaasiisolatsiooniga täitmiseks. 

6) Armeeritud maaalused kaablid korrosioonivastase kestaga. 

7) Kaevanduskaablid; nendel on pikitugevdus kaitseks mehaaniliste pingete eest. 

65

Sellele lisaks kuuluvad selle rubriigi alla ka punutud juhtmed, mis on kaetud lakiga või 

pandud isoleerivasse sukka. 

Siia kuulub ka isolleeritud lint, mida põhiliselt kasutatakse suurtes elektrimasinates või 

juhtimisseadmetes. 

Juhtmed, kaablid jne, jäävad siin klassifitseerituks ka siis, kui nad on tükkideks lõigatud ja 

ühendustega varustatud (näiteks pistikud, pistikupesad, kingad, kontaktid, muhvid või klemmid) 

ühes või mõlemas otsas. Selle rubriigi alla kuuluvad ka ülalkirjeldatud tüüpi juhtmetest, jne 

koostatud komplektid (näiteks kaablite komplekt süüteküünalde ühendamiseks süütejagajaga). 

Rubriiki kuulub ka kiudoptiline kaabel mis on koostatud üksikutest kattekihiga kaetud 

kiududest, sõltumata sellest kas ta on koos elektrijuhtmetega või mitte. Kattekihid on tavaliselt 

erinevat värvi et võimaldada kiudude määramist mõlemas kaabli otsas. Kiudoptilised kaablid on 

kasutusel peamiselt kaugsides, kuna nende andmete ülekandmise võimsus on suurem kui 

elektrijuhtmetel. 

Siit rubriigist on välja arvatud elektrikuumutuse takistid, mis on kaetud isolatsioonmaterjaliga (näiteks 

erisulamist valmistatud traat, mis on keritud spiraalselt ümber klaasriidest või asbestist südamiku) 

rubriigist 8516; rubriigi 8536 optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite 

pistikühendused. 

8545 SÜSIELEKTROODID, SÜSIHARJAD, KAARLAMBI- JA 

PRIMAARELEMENDISÖED JMS ELEKTROTEHNIKATOOTED 

GRAFIIDIST VÕI MUUST SÜSINIKU ERIMIST, METALLOSADEGA 

VÕI METALLOSADETA: 

- elektroodid: 

8545 11 - - ahjudele 

8545 19 - - muud 

8545 20 - süsiharjad 

8545 90 - muud 

Selle rubriigi alla kuuluvad kõik grafiidist või muust süsinikust tooted,mis on eristatavad oma 

kuju, dimensioonide või muu poolest elektrotehniliselt kasutatavatena, sõltumata sellest, kas 

nad sisaldavad metalli või mitte. 

Üldjuhul on need tooted saadud ekstrusiooni või vormimisega (tavaliselt surve all) ja termilise 

töötlemisega segust, mis lisaks oma põhikomponendile (looduslik süsi, retortsüsi, tahm, koks, 

looduslik või tehisgrafiit, jne) ja vajalikele sideainetele (pigi, tõrv) võib sisaldada ka muid 

lisandeid nagu metallipulbreid. 

Mõningatel juhtudel võivad selle rubriigi tooted olla kaetud elektrolüütiliselt või pihustamise 

teel (näiteks vasega), et suurendada nende juhtivust ja vähendada kulumiskiirust. Nad jäävad 

siin klassifitseerituks ka siis, kui nendel on avad, klemmid või muud ühendusvahendid. 


A) Süsielektroodid ahjude jaoks 

Neil on tavaliselt silindrite või varraste kuju ja mõnikord on nad otsast sisemise või 

välimise keermega, võimaldamaks nende paigale kinnitamist. 

B) Süsielektroodid keevitamiseks 

Üldjuhul vardakujulised. 

C) Süsielektroodid elektrolüüsiks 

Need võivad olla plaadikujulised, latid (kaasa arvatud kolmnurkse ristlõikega latid), 

silindrilised, jne. Nad on ette nähtud elektrolüüsi vannidesse monteerimiseks või 

uputamiseks, ja võivad selleks olla varustatud vastava armatuuriga nagu konksud või 

rõngad. Mõned tüübid võivad olla läbipuuritud aukudega või piludega võimaldamaks gaaside 

eemaldumist kasutamise ajal. 

D) Süsiharjad 

Neid kasutatakse libisevate kontaktidena generaatoritel, mootoritel, jne vooluvõtjatena 

elektriveduritel, jne. Kuigi mõned võivad olla toodetud otsese vormimise teel, on suurem osa 

siiski lõigatud rubriigi 3801 seletustes kirjeldatud söe plokkidest ja plaatidest. Nad kõik on 

tehtud väga täpses mõõdus ja nende pinnad on hoolikalt töödeldud tolerantsiga mõne 

sajandiku millimeetrini. Seetõttu on nad eristatavad oma mõõtmete, kuju ja kõrgtöödeldud 

66

pinna poolest; paljudel juhtudel võivad nad ka olla täielikult või osaliselt kaetud metalliga või 

varustatud ühendusseadmetega (klamber, kaabel, klemm, vedru, jne). 

Sellised süsiharjad võivad olla valmistatud igast rubriigi 3801 seletustes kirjeldatutest, või 

võivad sisaldada hõbedat. 

Siia ei kuulu metallharjad, mis on kaetud välise määrdekihi või grafiidiga (rubriik 8535 või 8536). 

Harjahoidjad (sõltumata sellest, kas koos oma harjadega või mitte) klassifitseeritakse masinate 

osadena (näiteks rubriik 8503). 

E) Kaarlambisöed ja muud lambisöed 

Kaarlambi söed on tavaliselt varda või pliiatsi kujulised; mõnikord on neil spetsiaalsest 

segust südamik, et parandada kaare stabiilsust ja kindlustada kõrge valgusviljakus, või et 

anda leegile eriline värv. Selle rubriigi alla kuuluvad ka elektritakistuslampide süsihõõgniidid. 

F) Patareisüsi. 

Vastavalt patarei tüübile, mille jaoks nad on ette nähtud, on nad kas varraste, plaatide, 

torude vms. kujulised. 

G) Mikrofonide söest osad. 

Need võivad kujutada endast kettaid või muid eristavaid osi. 

H) Muud tooted grafiidist või muud söed, nagu: 

1) Ühendustükid (niplid) ahjusüte kokkuühendamiseks 

2) Anoodid, võred ja ekraanid elavhõbealaldajatele. 

3) Kuumutustakistid varraste, lattide jne kujul mitmesuguste kuumutusseadmete jaoks. 

4) Takistuskettad ja plaadid automaatpingeregulaatoritele. 

5) Muud söekontaktid või elektroodid. 


a) Grafiit või muu süsinik pulbri või graanulite kujul (grupp 38). 

b) Süsiniktakistid (rubriik 8533) 

8546 ELEKTRIISOLAATORID, KÕIKVÕIMALIKEST MATERJALIDEST: 

8546 10 - klaasist 

8546 20 - keraamilised 

8546 90 - muud 

Selle rubriigi isolaatoreid kasutatakse elektrijuhtmete paigalhoidmiseks, toetamiseks või 

suunamiseks, samaaegsalt neid teineteisest ja maa suhtes isoleerides. Selle rubriigi alla ei 

kuulu elektrimasinate, seadmete või aparaatide isolatsioonfurnituur (peale isolaatorite); need, 

kui nad koosnevad üleni isoleerivast materjalist (peale mõne vähema metallist komponendi, mis 

on vormimisel liidetud üksnes kokkupaneku otstarmel), kuuluvad rubriiki 8547. 

Tavaliselt on olemas teatud suhe isolaatori suuruse ja pinge vahel (suured kõrgematele 

pingetele, väiksemad madalale pingele). Samamoodi mõjutavad erinevate isolaatorite kuju 

elektrilised, soojuslikud ja mehaanilised kaalutlused, välispind on väga sile et vältida 

mitteisoleerivate ainete nagu vesi, soolad, tolm, oksiidid ja suits, kogunemist pinnale. 

Isolaatoritele antakse sageli kelluka, lõõtsa, seeliku, soone, silindri või muu kuju. Mõned tüübid 

on konstrueeritud selliselt, et paigaldatuna nad võiksid sisaldada õli pinna juhtivate ainetega 

saastumise vältimiseks. 

Isolaatorid võivad olla valmistatud mistahes isolatsioonmaterjalist, tavaliselt on see väga 

kõva ja mittepoorne, näiteks keraamiline materjal (portselan, steatiit), klaas, sulatatud basalt, 

kõvakumm, plast või komposiitmaterjalid. Nendel võivad olla kinnitusseadmed (metallist 

kronsteinid, vindid, poldid, klambrid, trossid, lingud, tihvtid, põõnad, otsakud, riputavad või 

kandvad haaklambrid). Isolaatorid mis on varustatud sarvedega, kaitseekraanidega või muude 

seadmetega äikesepiiriku moodustamiseks on siit rubriigist välja arvatud (rubriik 8535). 

Isolaatoreid kasutatakse välisliinidel näiteks kaugside, elektrivõrgud, elektritranspordi 

süsteemides (raudtee, tramm, trollibuss, jne) ja samuti ka siseruumide seadmetes või teatud 

masinates ja aparaatides. 

Selle rubriigi isolaatorite hulka kuuluvad: 

A) Rippisolaatorid, sellised nagu: 

67

1) Isolaatorketid. Neid kasutatakse välisvõrkudes ja nad koosnevsad mitmest isoleerivast 

elemendist. Juhe, kas kaabel või paljas juhe, kinnitatakse keti otsa, mis ripub sobival toel 

(masti travers, kandetross jne) 

Rippisolaatorite hulka kuuluvad kübar- või katustüüpi isolaatorid, kaksikseelikuga 

isolaatorid, keti isolaatorilülid, ühendatud varrasisolaatorid. 

2) Muud rippisolaatorid (näiteks palli, kella, rulli, jne kujulised) raudtee, trollibusside, 

kraanade jne õhuliinide või antennide jaoks. 

B) Jäigad isolaatorid. 

Need võivad olla kinnituselementidega (näiteks metallkonksud, poldid või muud 

sarnased); või nad võivad olla ilma kinnituselementideta, kuid võivad olla ette nähtud 

paigutamiseks jõuliini või telegraafiliini postidele, jne, või kinnitamiseks seintele, lagedele, 

põrandatele, jne naelte, kruvide, poltidega jm. Isolaatorid jäikade kinnituselementidega 

võivad olla ühendatud kokku kahest või enamast elemendist; ilma kinnitusteta isolaatorid on 

tavaliselt üks tervik. Neid võib olla erineva kujuga (näiteks kella, koonuse, silindri, nööbi, rulli 

kujulised). 

C) Läbiviikisolaatorid. 

Neid kasutatakse kaablite või juhtmete viimiseks läbi seinte jms. Neid on väga erineva 

kujuga (näiteks koonuse või kaksikkoonuse kujulised isolaatorid, ketasisolaatorid, varukad, 

piibud ja torupõlvikud). 

Siit rubriigist on välja arvatud isoleeritud torud elektriinstallatsiooni jaoks ja nende liitmikud (rubriik 

8547). 

8547 ELEKTRIMASINATE, -APARAATIDE JA -SEADMETE 

ISOLATSIOONIVAHENDID, VALMISTATUD TÄIELIKULT 

ISOLEERMATERJALIST PEALE MÕNE VÄIKSEMA METALLOSA 

(NÄITEKS KEERMESTATUD KRUVIPESA), MIS ON SISSE PANDUD 

VORMIMISE KÄIGUS ÜKSNES MONTAAŽI OTSTARBELEL, V.A 

RUBRIIGI 8546 ISOLAATORID; MITTEVÄÄRISMETALLIST, 

ISOLEERMATERJALIDEGA VOODERDATUD TORUD JUHTMETELE 

NING NENDE ÜHENDUSDETAILID: 

8547 10 - keraamilised isolatsioonivahendid 

8547 20 - plastist isolatsioonivahendid 

8547 90 - muud 

A) ELEKTRIMASINATE, APARAATIDE JA SEADMETE ISOLATSIOONIVAHENDID, 

VALMISTATUD TÄIELIKULT ISOLEERMATERJALIST PEALE MÕNE VÄIKSEMA 

METALLOSA (NÄITEKS KEERMESTATUD KRUVIPESA) MIS ON SISSE PANDUD 

VORMIMISE KÄIGUS ÜKSNES MONTAAŽI OTSTARBEL, V.A RUBRIIGI 8546 

ISOLAATORID. 

Välja arvatud isolaatorid kui sellised (rubriik 8546) kuulub siia rubriiki kogu 

elektriseadmestiku isolatsioonifurnituur eeldusel, et: 

i) nad on üleni isolatsioonmaterjalist, või on üleni isolatsioonmaterjalist (näiteks plast) peale 

mõne väiksema metallosa (kruvid, vintpesad, ääris, jne) mis on sisse pandud vormimise ajal 

üksnes montaažiotstarbel ja: 

ii) nad on ette nähtud isoleerivaks otstarbeks, isegi kui nendel samal ajal on ka teisi funktsioone 

(näiteks kaitse). 

Üldiselt saadakse selle rubriigi detailid vormimise või valamise või saagimise, lõikamise või 

muul toormaterjali töötlemise teel. Nad võivad olla puuritud, keermestatud, viilitud, neisse võivad 

olla tehtud uurded jne. 

Nad võivad olla tehtud mistahes isolatsioonmaterjalist (näiteks klaas, keraamika, steatiit, 

kõvakumm, plast, vaiguga immutatud paber või papp, asbest või vilgukivi.) 

Detailid võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Selle alamrubriigi hulka kuuluvad peale palju 

muu lülitile, võimsuslülitile jne katted ja alused, sulavkaitsmete alused ja kinnitused, 

68

lambipesade võrud ja teised osad; takistite või mähiste karkassid; klemmliistud ja dominod ilma 

kinnitatud klemmideta, poolide ja mähiste südamikud; süüteküünalde korpused. 

Rubriiki ei kuulu detailid, millised, kuigi valmistatud täielikult isolatsioonimaterjalist (või tehtud täielikult 

isolatsioonmaterjalist, arvestamata üksikuid vormimise ajal lisatud montaažiotstarbelisi metalldetaile), ei 

ole spetsiaalselt konstrueeritud isoleerimiseks, sellised nagu akumulaatorite anumad, katted ja 

separaatoriplaadid (rubriik 8507). 

B) ELEKTRIINSTALLATSIOONI TORUD JA NENDE LIITMIKUD, 

MITTEVÄÄRISMETALLIDEST, ISOLATSIOONMATERJALIGA VOODERDATUD. 

Siia kuulub metallist torumaterjal, mida kasutatakse elektri püsiintallatsioonis (näiteks maja 

juhtmestik) juhtmete isolaatori ja kaitsena, eeldusel et sellel on isolatsioonmaterjalist 

sisevooder. Isoleerimata metalltorud, mida sageli samal otstarbel kasutatakse, on siit välja 

arvatud (XV jaotis). 

Sellised torud koosnevad kas sisemise isolatsioonmaterjalist toru ümber keritud metalllindist 

või täismetalltorust (raud või teras), mis on kaetud või vooderdatud seespoolt isoleeriva 

materjaliga. Isoleerivaks materjaliks võib olla spetsiaalne elektriliselt isoleeriv lakk, paber või 

papp, kumm, plast, jne. Metalltorud mis on lihtsalt kaetud lakiga korrosiooni vältimiseks on siit 

välja arvatud (XV jaotis). 

Siia kuuluvad ka liitmikud, mida kasutatakse selle rubriigi torude ühendamiseks, eeldusel, et 

nad on samuti mitteväärismetallist ja kaetud või vooderdatud isoleeriva materjaliga (näiteks 

sirged muhvid, põlved, hargnemised ja ristid). 

Liitmikud, nagu hargnemised, ristid jne, mis on varustatud elektrikontaktidega, on siit välja arvatud 

(rubriigid 8535 või 8536). 

Sellest rubriigist on samuti välja arvatud torud mis on tervenisti isoleerivast materjalist (näiteks 

kummist, plastist, immutatud tekstiilkangas või klaaskiukangas); need klassifitseeritakse vastavalt oma 

põhimaterjalile, kui need ei kujuta endist rubriigi 8546 isolaatoreid. 

8548 PRIMAARELEMENTIDE, -PATAREIDE JA AKUDE JÄÄTMED JA 

JÄÄGID; KASUTATUD PRIMAARELEMENDID, -PATAREID JA 

AKUD; MUJAL SELLES GRUPIS NIMETAMATA ELEKTRILISED 

OSAD JA MANUSED SEADMETELE JA APARAATIDELE: 

8548 10 - primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud 

primaarelemendid, -patareid ja akud 

8548 90 - muud 

A) PRIMAARELEMENTIDE, -PATAREIDE VÕI AKUDE JÄÄTMED JA JÄÄGID; 

KASUTATUD ELEKTRIELEMENDID, PATAREID VÕI AKUD 

Siia rubriiki kuuluvad primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid, kasutatud 

primaarelemendid, -patareid ja akud, nagu need on grupi märkuses 9 määratletud. 

Need on üldiselt identifitseeritavad kui tootmises tekkinud jäätmed ja jäägid või koosnevad 

purunemise, riknemise, aegumise või muudel põhjustel täiesti kasutuseks või uuestilaadimiseks 

mittekõlblikeks muutunud primaarelementidest, -patareidest või elektriakudest ja nende 

jääkidest. 

Need kaubasaadetised pärinevad üldjuhul primaarelementide, -patareide või akude tootjatelt, 

jäätmekaupmeestelt, kes ostavad tootjatelt tööstusjäätmeid ja -jääke või jäätmetöötlejatelt, kes 

koguvad ja lammutavad elektriakusid või koguvad kasutatud primaarelemente ja -patareisid. 

Tootjatelt pärinevad saadetised võivad koosneda positiivsetest plaatidest koos üksikute 

negatiivsete plaatidega, negatiivsetest plaatidest koos üksikute positiivsete plaatidega, võrdse 

koguse positiivsete ja negatiivsete plaatide segust, osaliselt kokkupandud elementidest (näiteks 

riidest „separaatoriga” eraldatud positiivsest ja negatiivsest plaadist kokkukeritud rullid). Sellised 

rullid võivad ollla ka kesta paigutatud. Samuti võivad need olla segus defektsete 

valmispatareidega, mis sellistena pole kasutatavad. 

69

Vanade patareide tagastamisest või lammutamisest pärinevad saadetised koosnevad 

positiivsete ja negatiivsete plaatide segust, separaatoritega või ilma, pakettidena, plaatidena või 

rullides. 

Kasutatud primaarelemendid, -patareid ja kasutatud elektriakud on valdavalt ettenähtud 

töötlemiseks metallide (tina, nikli, kaadmiumi jne), metallisulamite või šlaki eraldamise 

eesmärgil. 

Kasutatud elektriakudest on üldiselt elektrolüüt eemaldatud ja neil on kasutusjälgi. 

B) MUJAL SELLES GRUPIS NIMETAMATA ELEKTRILISED OSAD JA MANUSED 

SEADMETELE JA APARAATIDELE 

Siia rubriiki kuuluvad kõik masinate ja aparaatide elektrilised osad mis ei ole: 

a) Sellised mis on kasutatavad ainult või põhiliselt mingi kindla masina või seadmega. 

b) Mõnesse eelnevasse selle grupi rubriiki kuuluvad osad või, mis on välja arvatud XVI jaotise 

märkusega 1. 

Seega kuuluvad sellesse rubriiki tooted mis on määratletavad kui masinate ja aparaatide 

elektrilised osad, kuid mitte kui teatava kindla aparaadi või masina osad, ja milles sisalduvad 

elektriühendusseadmed, isoleeritud sektsioonid, mähised, kontaktid või muud spetsiifilised 

elektrotehnilised elemendid. 

_____________ 

70

Märkused : 

XVII JAOTIS 

SÕIDUKID, ÕHUSÕIDUKID, VEESÕIDUKID JA MUUD 

TRANSPORDIVAHENDID 

1. Käesolevasse jaotisse ei kuulu, rubriigi 9503 või 9508 tooted, samuti bobikelgud, 

spordikelgud jms rubriigi 9506 tooted. 

2. Terminid "osad" ning "osad ja tarvikud)" ei hõlma järgmisi tooteid, olenemata sellest, 

kas neid võiks klassifitseerida selle jaotise kaupadena: 

a) mis tahes materjalidest liited, seibid, tihendid jms tooted (klassifitseeritakse vastavalt 

nende koostismaterjalile või rubriiki 8484) ja muud vulkaniseeritud kummist (v.a 

kõvakummist) tooted (rubriik 4016); 

b) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad mitteväärismetallidest (XV 

jaotis) või samalaadsed plastist kaubad (grupp 39); 

c) grupi 82 tooted (tööriistad); 

d) rubriigi 8306 tooted; 

e) rubriikide 8401 - 8479 masinad ja seadmed või nende osad; tooted rubriikidest 8481 

ja 8482, aga samuti rubriigist 8483, eeldusel, et nad on mootorite ja jõumasinate 

koostisosad; 

f) elektrimasinad ja -seadmed (grupp 85); 

g) grupi 90 tooted; 

h) grupi 91 tooted; 

ij) relvad (grupp 93); 

k) rubriigi 9405 lambid ja valgustid; või 

l) sõidukite osadena kasutatavad harjad (rubriik 9603). 

3. Gruppides 86 - 88 ei kuulu terminite “osad” ja “tarvikud” alla need osad ja tarvikud, mida 

ei kasutata üksnes või peamiselt koos nende gruppide toodetega. Kui osa või tarvik vastab 

nimetatud gruppide kahe või enama rubriigi kirjeldusele, klassifitseeritakse see rubriiki, mis 

vastab osa või tarviku peamisele kasutusalale. 

4. Selles jaotises: 

a) sõidukid, mis on spetsiaalselt selliselt konstrueeritud, et nad võivad sõita nii 

maanteel kui rööbastel, klassifitseeritakse grupi 87 vastavasse rubriiki; 

b) amfiibautod klassifitseeritakse grupi 87 vastavasse rubriiki; 

c) õhusõidukid, mis on spetsiaalselt selliselt konstrueeritud, et neid võib kasutada ka 

maanteesõidukitena, klassifitseeritakse grupi 88 vastavasse rubriiki. 

5. Õhkpadjal sõidukid klassifitseeritakse käesolevas jaotises sellise sõidukina, millele nad 

kõige enam sarnanevad, ja nimelt: 

a) gruppi 86, kui nad on ette nähtud liikumiseks piki suundrööbast (hõljukrongid); 

b) gruppi 87, kui nad on ette nähtud liikumiseks kuival maal või nii kuival maal kui ka 

vees; 

c) gruppi 89, kui nad on ette nähtud liikumiseks vees, sõltumata sellest, kas nad võivad 

väljuda rannale või maabumissillale, samuti liikuda jääl. 

Õhkpadjal sõidukite osad ja tarvikud klassifitseeritakse sellesse rubriiki, millesse vastav 

sõiduk eespool toodud märkuste kohaselt kuulub. 

Hõljukrongiteeseadmed ja -tarvikud klassifitseeritakse kui raudteeseadmed ja -tarvikud, 

nende rongide märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed aga kui raudtee 

märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed.

Lisamärkused: 

1. Kui grupi 89 lisamärkusest 3 ei tulene teisiti, klassifitseeritakse tööriistad ja esemed, 

mis on vajalikud sõidukite, õhusõidukite ja veesõidukite hooldamiseks ja remondiks, koos 

nende, sõidukite, õhusõidukite ja veesõidukitega, kui need esitatakse tollile koos 

viimastega. Muud tarvikud, mis esitatakse tollile koos sõidukite, õhusõidukite ja 

veesõidukitega, klassifitseeritakse koos nendega, kui nad kuuluvad sõidukite, õhusõidukite 

ja veesõidukite tavavarustuse hulka ja kui neid tavaliselt ka müüakse koos nendega. 

2. Klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a sätteid rakendatakse deklarandi nõudel ja 

kooskõlas pädevate asutuste kehtestatud tingimustega ka rubriikidesse 8608, 8805, 8905 

ja 8907 kuuluvate kaupade suhtes, mida imporditakse osasaadetistena. 

ÜLDINE 

I) JAOTISE ÜLDINE SISU 

Siia jaotisse kuuluvad igat liiki raudteetranspordivahendid ja õhkpadjal rongid (grupp 86), 

teised maismaa transpordivahendid, kaasa arvatud õhkpadjal transpordivahendid (grupp 87), 

õhusõidukid ja kosmoselaevad (grupp 88), laevad, paadid, hõljuklaevad ja 

ujuvkonstruktsioonid (grupp 89) välja arvatud järgmised: 

a) Teatud liikurmasinad (vt (II) osa allpool). 

b) Demonstratsioonmudelid rubriigist 9023. 

c) Mänguasjad, teatud talispordivarustus ja atraktsioonide sõidukid. Jaotisse ei kuulu näiteks laste 

jalgrattad (peale kaherattaliste jalgrataste) pedaalautod jne kavandatud laste poolt pedaalitavatena, 

mängu paadid ja lennukid (9503); bobikelgud, spordikelgud ja nende sarnased tooted (rubriik 9506); 

atraktsiooniautod (rubriik 9508). 

Lisaks kuulub jaotisse mõningane loetelu spetsiaalseid transpordiga seotud vahendeid nagu 

konteinerid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud ja sisustatud ühe või mitme kauba veoks, 

teatavad raudtee ja trammitee seadmed ning mehaanilised (kaasa arvatud 

elektromehaanilised) signaalseadmed (grupp 86) ja langevarjud, lennukite stardiseadmed, 

tekipidurid ja teised käiguseadmed, maapealsed lennutrenažöörid (grupp 88) 

Vastavalt allpoololeva II) osa tingimustele kuuluvad jaotise ka gruppide 86 kuni 88 sõidukite 

osad ja tarvikud. 

II) ISELIIKUVAD JA MUUD LIIKUVAD MASINAD 

Paljud masinad ja seadmed (eriti seda tüüpi, mis kuuluvad jaotisse XVI) võivad olla 

monteeritud jaotise XVII sõiduki šassiile või ujuvale alusele; selliselt saadud masina klassifitseerimine 

sõltub erinevatest teguritest, ja eriti aluse tüübist. 

Näiteks kõik iseliikuvad masinad, mis saadakse masina monteerimisel ujuvale alusele, 

klassifitseeritakse grupis 89 (s.o. ujuvkraanad, bagerid, viljaelevaatorid jne). Liikuvate 

masinate klassifitseerimiseks, mis on saadud monteerides seadmed gruppide 86 ja 87 

sõidukite šassiidele, vaata rubriikide 8604, 8701, 8705, 8709 või 8716 seletusi. 

III) OSAD JA TARVIKUD 

Tuleb märkida, et gruppi 89 ei kuulu laevade, paatide või ujuvkonstruktsioonide osad 

(peale laevakerede) ja tarvikud. Sellised osad ja tarvikud, isegi kui nad on identifitseeritavad 

kui laevadele jne määratud klassifitseeritakse sellel põhjusel teiste gruppide vastavates 

rubriikides. Teised selle jaotise grupid näevad ette sõidukite, lennukite ja seadmete osade ja 

tarvikute klassifitseerimist. 

Peab siiski märkima, et need rubriigid sisaldavad ainult neid osi ja tarvikuid, mis täidavad 

kõiki kolme allpool toodud tingimust: 

2

a) Nad ei tohi olla välistatud selle jaotise märkuse 2 tingimustega (vaata punkt A) allpool) 

ja b) Nad peavad olema sobivad üksnes või peamiselt kasutamiseks koos gruppide 86 kuni 

88 toodetega (vaata punkt B) allpool) 

ja c) Nad ei tohi olla kusagil mujal nomenklatuuris täpsemalt kirjeldatud (vaata punkt C) 

allpool). 

A) Osad ja tarvikud, mis on välistatud jaotise XVII märkusega 2. 

See märkus välistab alljärgnevad osad ja tarvikud sõltumata sellest, et neid kõiki võiks 

klassifitseerida selle jaotise kaupadena: 

1) Igasugusest materjalist liited, tihendid, seibid ja analoogsed tooted (klassifitseeritakse 

vastavalt materjalile millest nad on valmistatud või rubriiki 8484), ja teised vulkaniseeritud 

kummist, välja arvatud kõvakummist, tooted (näiteks poripõlled, pedaalikatted) (rubriik 4016). 

2) Üldise kasutusega osad vastavalt XV jaotise märkusele 2 , näiteks kaablid ja ketid (sõltumata 

sellest, on nad lõigatud tükkideks või varustatud ühendusotstega v.a piduritrossid, gaasipedaali 

trossid ja sarnased trossid, mis on sobivad kasutamiseks 87. grupi sõidukitel), naelad, poldid, 

mutrid, seibid, splindid, tüüblid, vedrud (kaasa arvatud transpordivahendite lamevedrud) (sellised 

metalltooted klassifitseeritakse gruppides 73 kuni 76 ja 78 kuni 81, aga samalaadsed 

plastiktooted grupis 39), ja lukud, lisandid (näiteks täiendavad kaunistusribad, hinged, ukse 

käepidemed, sulgurid, jalarestid, klaasi ülestõstmise mehanismid) numbrimärgid, riigi märgid jne 

(sellised mitteväärismetallidest tooted kuuluvad gruppi 83 ja sarnased tooted plastist kuuluvad 

gruppi 39). 

3) Mutrivõtmed, kruvivõtmed ja muud grupi 82 tööriistad. 

4) Kellad (näiteks jalgratastele) ja muud rubriigi 8306 tooted. 

5) Masinad ja mehaanilised seadmed ning nende osad, rubriikidest 8401 kuni 8479, näiteks: 

a) Katlad ja katlaseadmed (rubriigid 8402 või 8404). 

b) Gaasigeneraatorid (näiteks autodele) (rubriik 8405). 

c) Auruturbiinid rubriigist 8406. 

d) Igat tüüpi mootorid, kaasa arvatud koos käigukastidega, ja nende osad rubriikidest 8407 kuni 

8412. 

e) Pumbad, kompressorid ja ventilaatorid (rubriigid 8413 või 8414). 

f) Õhu konditsioneerimisseadmed (rubriik 8415). 

g) Mehaanilised seadmed vedelike või pulbrite pritsimiseks, dispergeerimiseks või pihustamiseks; 

tulekustutid (rubriik 8424). 

h) Tõstukid, peale-mahalaadimise masinad (näiteks vintsid, tungrauad, derrikud) maapinda, 

mineraale või maake paigast liigutavad, siluvad, väljakaevavad, kinnitampivad, väljatõmbavad 

või puurivad masinad (rubriigid 8425, 8426, 8428, 8430 või 8431). 

ij) Põllumajandusmasinad rubriikidest 8432 või 8433 (näiteks viljapeksumasinad, 

külvikud,niidukid jms), mis on konstrueeritud monteerimiseks transpordivahenditele. 

k) Sellist liiki masinad nagu on kirjeldatud rubriigis 8474. 

l) Tuuleklaasipuhastusmehanismid rubriigist 8479. 

6) Mõned teised grupi 84 kaubad, näiteks: 

a) Kraanid, ventiilid, klapid ja teised samasugused seadmed (näiteks, radiaatorikraanid, torujuhtmete 

siseklapid) (rubriik 8481). 

b) Kuul- ja rulllaagrid (rubriik 8482). 

c) Mootorite ja jõumasinate siseosad (väntvõllid, nukkvõllid, hoorattad) mis kuuluvad rubriiki 

8483. 

7) Elektrimasinad ja seadmed grupist 85, näiteks: 

a) Elektrimootorid, generaatorid, transformaatorid jne rubriikidest 8501 või 8504. 

b) Elektromagnetid, elektromagneetilised klammerdid, pidurid jne rubriigist 8505. 

c) Elektriakumulaatorid (rubriik 8507). 

d) Sisepõlemis- või diiselmootori süüte- ja käivitamise elektriseadmed (süüteküünlad, starterid jne) 


e) Jalgrataste ja mootorsõidukite elektrilised valgustus- ja signalisatsiooniseadmed, klaasipuhastajad, 

jäätumisvastased seadmed (rubriik 8512); teiste transpordivahendite (näiteks 

rongide) või lennukite või laevade elektrisignalisatsiooni seadmed (rubriik 8531); teiste 

3

transpordivahendite, lennukite või laevade elektrilised jäätumisvastased seadmed (rubriik 

8543). 

f) Mootorsõidukite, raudteetranspordivahendite, lennukite jne elektrilised kütteelemendid (rubriik 

8516). 

g) Mikrofonid, valjuhääldid ja helisagedus võimendid (rubriik 8518). 

h) Raadiosaatjad ja vastuvõtjad (rubriik 8525 või 8527). 

ij) Elektrikondensaatorid (rubriik 8532). 

k) Pantograafid ja teised elektritranspordi vooluvõtu seadmed, ja kaitsemed, lülitid ja teised 

elektriaparaadid rubriigist 8535 või 8536. 

l) Elektrihõõglambid ja gaaslahenduslambid, kaasa arvatud suundlambid, rubriigist 8539. 

m) Teised elektri kaubad nagu isoleeritud elektrijuhtmed ja kaablid (sh žgutid) ning elektritooted 

grafiidist või teistest süsinikest, kas otstega varustatud või mitte; isolaatorid, isoleerimisvahendid 

(rubriigid 8544 kuni 8548). 

8) Grupi 90 instrumendid ja seadmed, k.a need, mida kasutatakse mõnedel transpordivahenditel, 

sellised nagu: 

a) Foto- või kinokaamerad (rubriigid 9006 või 9007). 

b) Navigatsiooniinstrumendid ja seadmed (rubriik 9014). 

c) Meditsiini, kirurgia, hambaravi või veterinaaria instrumendid ja seadmed (rubriik 9018). 

d) Aparaadid, mis tuginevad röntgenikiirguse kasutamisel ja teised seadmed rubriigist 9022. 

e) Manomeetrid (rubriik 9026). 

f) Pöörde loendurid, taksomeetrid, spidomeetrid, tahhomeetrid ja teised rubriigi 9029 aparaadid 

ja seadmed. 

g) Mõõtmis- ja kontrollaparaadid ning mehhanismid rubriigist 9031. 

9) Kellad (näiteks aparaadipaneeli kellad) (grupp 91). 

10) Relvad (grupp 93). 

11) Lambid ja valgustid (näiteks, lennukite ja rongide laternad) rubriigist 9405). 

12) Harjad (näiteks tänavapühkimismasinatele) (rubriik 9603). 

B) Üksnes või peamiselt kasutamise kriteeriumid. 

1) Osad ja tarvikud mis on klassifitseeritavad nii XVII jaotises kui ka mõnes teises 

jaotises. 

Vastavalt jaotise märkusele 3, osad ja tarvikud, mida ei saa kasutada üksnes või 

peamiselt koos gruppide 86 kuni 88 toodetega, välistatakse nendest gruppidest. 

Vastavalt jaotise märkusele 3, kui osa või lisaseade võib kuuluda ühte või mitmesse 

muusse jaotisse samahästi kui XVII jaotisse, siis lõpliku klassifitseerimise määrab 

põhikasutusala. Nii rooliseade, pidurdussüsteemid, rattad, poripõlled jne mida kasutatakse 

paljudes gruppi 84 kuuluvates liikurmasinates on sama hästi kui identsed nendega mida 

kasutatakse grupi 87 transpordivahendites ja vastavalt, kui nende põhikasutus on 

transpordivahendites, kuuluvad sellised osad ja tarvikud klassifitseerimisele siin jaotises. 

2) Osad ja tarvikud, mis on klassifitseeritavad kahes või enamas selle jaotise rubriigis. 

Osad ja tarvikud, mis sobivad kasutamiseks rohkem kui ühte tüüpi transpordivahendis 

(autod, lennukid, mootorrattad jne); näiteks niisuguste kaupade hulka kuuluvad pidurid, 

roolisüsteemid, rattad, teljed jne. Niisugused osad ja tarvikud klassifitseeritakse rubriigis, 

milles on nende transpordivahendite osad ja tarvikud, milledes neid põhiliselt 

kasutatakse. 

C) Osad ja tarvikud, mida on kirjeldatud täpsemalt kuskil mujal nomenklatuuris. 

Osad ja tarvikud, isegi kui nad on identifitseeritavad valmistatuna selle jaotise toodetele, on 

välistatud, kui nad on kirjeldatud täpsemalt kuskil mujal nomenklatuuri teistes rubriikides. 

1) Vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummi) profiilid, kas mõõtu lõigatud või mitte (rubriik 

4008). 

2) Vulkaniseeritud kummist veorihmad (rubriik 4010). 

3) Kummist rehvid, kujumuutvad rattatihendid, rattaventiilid ja sisekummid (rubriigid 4011 kuni 

4013). 

4) Tööriistakotid nahast või komposiitnahast, vulkaniseeritud kiududest jne (rubriik 4202). 

5) Jalgratta või aerostaadi võrgud (rubriik 5608). 

6) Pukseerimisköied (rubriik 5609). 

7) Tekstiilvaibad (grupp 57). 

4

8) Raamimata tuuleklaasid, karastatud või mitmekihilisest klaasist, kas mõõtu lõigatud või 

mitte (rubriik 7007). 

9) Tagasivaatepeeglid (rubriik 7009 või grupp 90, vaata vastavaid seletusi). 

10) Raamimata transpordivahendite laternate klaasid (rubriik 7014) ja muud põhiliselt gruppi 

70 kuuluvad kaubad. 

11) Spidomeetrite, pöörde loendurite jne elastsed võllid (rubriik 8483). 

12) Transpordivahendite istmed rubriigist 9401. 

______________________________ 

5


GRUPP 86 

RAUDTEE-VÕI TRAMMIVEDURID,-VEEREM NING NENDE OSAD; 

RAUDTEE - VÕI TRAMMITEESEADMED JA –TARVIKUD NING NENDE OSAD; 

MITMESUGUSED MEHAANILISED (S.H ELEKTROMEHAANILISED) 

LIIKLUSKORRALDUSSEADMED 


a) puidust või betoonist raudtee- või trammiteeliiprid, hõljukrongi suundrööpa betoonist 

sektsioonid (rubriik 4406 või 6810); 

b) raudteede või trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid rubriigist 7302; ja 

c) elektrilised märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed rubriigist 8530. 

2. Rubriiki 8607 kuuluvad muu hulgas ka: 

a) teljed, rattad, rattakomplektid (ülekanderattad), metallveljed, rehvid, rummud jm rattaosad; 

b) raamid, raamialused, pöördvankrid ja bissel-tüüpi pöördvankrid; 

c) puksid; pidurimehhanismid; 

d) veerevkoosseisu puhvrid; konksud jm haakemehhanismid ning koridorühendused; 

e) vagunikered. 

3. Kui eeltoodud märkuses 1 ei ole sätestatud teisiti, kuuluvad rubriiki 8608 muu hulgas ka: 

a) kokkumonteeritud teelõigud, pöördesillad, tupikupuhvrid, gabariidiväravad; 

b) semaforid, mehaanilised signaalkettad, raudteeületuskohtade juhtimisseadmed, signaalide 

ja pöörangute seadmed jm raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, 

sadamate ja lennuväljade mehaanilised (k.a elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja 

liikluskorraldusseadmed (olenemata sellest, kas nad on või ei ole kohandatud 

elektrivalgustuse tarvis). 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad vedurid ja veeremid, nende osad, ja mõningad igasuguste raudteede ja 

trammiteede (kaasa arvatud kitsarööpmeliste raudteede, monorelss teede jne) teeseadmed ja 

detailid. Siia kuuluvad ka mahutid (konteinerid), mis on spetsiaalselt konstrueeritud ja varustatud 

ühe või mitme transpordiliigi jaoks. Siia gruppi kuuluvad kai igat liiki transpordivahendite 

mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja 

liikluskorraldusseadmed (kaasa arvatud parkimist hõlbustavad). 

Kogu selles grupis väljend "raudtee" ja "trammitee" märgivad mitte ainult tavalisi raudteesid ja 

trammiteesid, kus kasutatakse metallrööpmeid, vaid ka neid sarnaseid juhtivaid süsteeme, kus 

kasutatakse magnetriputit või betoonrööpmestikku. 

Need erinevad kaubad klassifitseeritakse alljärgnevalt:

A) Igat liiki iseliikuvad raudteetranspordivahendid, nagu vedurid, motoriseeritud raudtee või 

trammivagunid ja rööbasbussid (rubriigid 8601 kuni 8603). Rubriiki 8602 kuuluvad ka veduritendrid. 

Vedurid, mis kasutavad kaht liiki veojõudu, klassifitseeritakse nende põhiveojõule 

vastavasse rubriiki. 

B) Raudtee ja trammitee remondivagunid ning tehnilise teenindamise vagunid (liikurvagunid või 

mitte) (rubriik 8604). 

C)Mitut liiki mitteiseliikuvad transpordivahendid (raudtee- või trammireisivagunid, pagasivagunid, 

raudtee- ja trammikaubavagunid, platvorm vagunid jne) (rubriigid 8605 ja 8606). 

D) Raudtee- ja trammivedurite ning veerevkoosseisu osad (rubriik 8607), ja ka raudtee ja 

trammitee teeseadmed ja mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, 

ohutus- ja liikluskorraldusseadmed raudtee, maantee ja teistele transpordivahenditele, 

laevadele või lennukitele (rubriik 8608). 

E) Mahutid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud ning varustatud ühe või mitme transpordiliigi 

jaoks. 

Gruppi kuuluvad ka õhkpadjal transpordivahendid, mis on konstrueeritud liikumiseks 

juhikutel (hõljukrongid) niisuguste transpordivahendite osad, ja hõljukrongide teeseadmed ja 

mehaanilise (kaasa arvatud elektromehaanilise) hõljukrongide transpordisüsteemi märguande- 

, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed (vaata XVII jaotise märkus 5). 

Mittekomplektsed või lõpetamata transpordivahendid klassifitseeritakse nagu vastavad 

komplekteeritud või lõpetatud transpordivahendid, tingimusel, et neil on nende 

põhiomadused. Selliste transpordivahendite hulka võivad kuuluda: 

1) Vedurid või raudtee või trammimootorvagunid, mis ei ole varustatud jõuallikaga, 

mõõteriistadega, ohutusseadmetega või tehnilise teeninduse seadmetega. 

2) Reisivagunid, mis ei oma istmeid. 

3) Platvormvaguni alusraamid koos vagunivankriga ja ratastega. 

Teisest küljest, motoriseeritud raudtee ja trammi reisi-, pagasi- ja kaubavagunite, 

platvormvagunite või veduri tendrite kered, mis ei ole monteeritud vagunivankritele, 

klassifitseeritakse kui raudtee või trammivedurite või veeremi osad (rubriik 8607). 

Sellesse gruppi ei kuulu: 

a) Raudtee veeremi mudelid, mis on ette nähtud demonstratsiooniks, (rubriik 9023). 

b) Raskesuurtükid, mis on paigutatud raudtee platvormvagunitele (rubriik 9301). 

c) Mängurongid (rubriik 9503). 

d) Seadmed, mis ei vasta veeremi nõuetele, vaid on spetsiaalselt konstrueeritud kasutamiseks 

karussellides või teistes atraktsioonides ( rubrik 9508). 

8601 RAUDTEEVEDURID, MIS SAAVAD TOITE VÄLISELT 

ELEKTRIALLIKALT VÕI AKUDELT. 

8601 10 - toitega väliselt elektriallikalt 

8601 20 - toitega akudelt 

Siia rubriiki kuuluvad kõik elektrivedurite tüübid, milledel nõutav elektrienergia saadakse kas 

võimsatelt akumulaatoritelt, mis on paigutatud transpordivahenditele või välisjuhilt, milleks võib 

olla ka relss või õhukaabel. 

8602 MUUD RAUDTEEVEDURID; VEDURITENDRID. 

8602 10 - diiselelektrivedurid 

8602 90 - muud 

A) VEDURID 

Siia rühma kuuluvad kõik raudteevedurite tüübid, välja arvatud need, mis omavad veojõudu 

väliselt elektriallikalt või elektriakumulaatoritelt (rubriik 8601), sõltumata veojõu liigist 

(aurujõumasin, diiselmootor, gaasiturbiin, kondensaatormootor jne) 


1) Diiselvedurid, mida on kolme tüüpi: 

a) Elelektridiiselvedurid, kus diiselmootor veab generaatorit mis toodab elektrienergiat, 

see omakorda toidab rattaid liikuma panevat tõmbejõu mootorit. 

b) Hüdraulilised diiselvedurid, kus jõud diiselmootorilt antakse üle ratastele kasutades 

hüdraulilist süsteemi. 

7

c) Mehaanilised diiselvedurid, kus jõud diiselmootorist antakse üle ratastele läbi siduri 

või hüdraulilise hooratta ja käigukasti. 

2) Kõik auruvedurite tüübid, kaasaarvatud elektrilise veoga turbiinvedurid, auruvedurid ja 

suruõhul töötavad vedurid, st mis on varustatud katla asemel auru reservuaariga, mis laaditakse 

tööstuslikust seadmest. 

* 

* * 

Rubriiki kuuluvad teatavad keskmise võimsusega vedurid, mis ei ole varustatud vankritega 

ja tavaliselt on neil ainult kaks vedavat telge. Neid kasutatakse peamiselt jaamades vagunite 

liigutamiseks ja raudteega seotud tööstusettevõtetes. 

B) VEDURITENDRID 

Veduritendrid on transpordivahendid, mis ühendatakse auruveduritega ja kus asub katlale 

vajalik vesi ning kütus. Nad koosnevad põhiliselt raamist, mis on asetatud kahele või rohkemale 

teljele ja lehtmetallist pealisehitisest, kus asub kinnine veepaak ja söepunker või 

diiselkütuse paak. 

* 

* * 

Traktorid, mis on konstrueeritud liikumiseks nii teedel kui ka relssidel, ei kuulu siia rubriiki (rubriik 

8701). 

8603 ISELIIKUVAD RAUDTEE- NING TRAMMIVAGUNID, DRESIINID JA 

MOOTORPLATVORMID, V.A RUBRIIGI 8604 VAGUNID: 

8603 10 - toitega väliselt elektriallikalt 

8603 90 - muud 

Raudtee või trammi reisija platvormmootorvagunid erinevad veduritest selle poolest, et 

lisaks varustatusele jõuallikaga, on nad ka konstrueeritud reisijate ja kauba veoks. Need transpordivahendid 

võivad olla konstrueeritud liikumiseks üksi või ühendamiseks ühe või mitme 

sama tüüpi transpordivahendiga või ühe või rohkema haagisega. 

Nende transpordivahendite põhiliseks iseärasuseks on see, et nad on varustatud juhikabiiniga 

kas ühes või mõlemas otsas või ülestõstetud kabiiniga keskel (roolikambri tüüp). 

Selle rubriigi mitut tüüpi reisija platvormmootorvagunite hulka kuuluvad: 

A) Mootorvagunid elektriveoga, kus elektrienergia saadakse statsionaarselt välisallikalt, 

näiteks kontaktjuhtme olemasolul läbi pantograafi või mingi teise vooluvastuvõtja rippuva 

kontaktjuhtme olemasolul või kolmanda relsi olemasolul läbi kontaktkingade, mis on 

pandud vankritele. 

Trammimootorvagunid. Vahel kasutatakse nende jaoks kahte kontaktjuhet, mis asuvad 

soonega relsis ja elektrienergia tuleb läbi spetsiaalseseadme. 

B) Rööbasbussid, s.t. iseseisvad vagunid, millel on ajamiks diisel või sisepõlemismootor jne. 

Mõnedel rööbasbussidel on täis- või õhkrehvid, teised on ette nähtud hambumiseks hammasrelssidega. 

C) Iseliikuvad transpordivahendid, mis töötavad patareide abil. 

Siia rubriiki kuuluvad ka relssidel elektrogüroskoopilised transpordivahendid. Selle 

süsteemi põhimõte seisneb kineetilise energia akumuleerimises kiiresti pöörlevas hoorattas. 

Siis see energia antakse edasi elektrigeneraatori abil elektrivoolu kujul vedavasse mootorisse. 

Sellise süsteemi kasutussfäär on küllaltiki piiratud, aga ta võib olla kasutusel kergetes 

rööbasbussides või trammides. 

Tuleb märkida, et sellest rubriigist välistatakse autobussid, mis on muudetud rööbasbussideks 

lihtsalt rataste vahetamisega ja roolimehanismi blokeerimisega jättes mootori vahetamata (rubriik 

8702). 

8

8604 8604 00 RAUDTEE- VÕI TRAMMIVAGUNID, MIS ON ETTE NÄHTUD 

TEHNILISEKS TEENINDAMISEKS VÕI HOOLDUSTÖÖDEKS, KA 

ISELIIKUVAD (NÄITEKS TÖÖKOJAD, KRAANAD, 

LIIPRITOPPIMISMASINAD, TEERIHTIMISMASINAD, 

KONTROLLVAGUNID JA TEEKONTROLLI VEEREM). 

Sellesse rubriiki kuuluvad transpordivahendid, kas iseliikuvad või mitte, on spetsiaalselt 

konstrueeritud kasutamiseks näiteks raudteetammi ja teeäärsete rajatiste monteerimiseks, 

tehniliseks teenindamiseks ja remondiks. 


1) Remondivagunid ja -platvormid, mis on varustatud tööriistadega, tööpinkidega, elektrigeneraatoritega, 

tõsteseadmetega (tungrauad, tõstukid jne), keevitamisseadega, kettidega, 

kaablitega jne. 

2) Avarii ja teised vagunkraanad; vagun-kraanad vedurite ja vagunite tõstmiseks; vagunkraanad 

rööbaste tõstmiseks ja paigaldamiseks; vagun-kraanad peale-mahalaadimiseks 

jaama platvormidelt. 

3) Platvormvagunid vintsidega. 

4) Platvormvagunid, mis on varustatud spetsiaalsete seadmetega ballasti puhastamiseks ja 

tampimiseks. 

5) Platvormvagunid, mis on varustatud teedel kasutatava tsemendi segamise masinatega 

(elektrikaablite püloonide alusteks jne). 

6) Platvormvagunid sildkaalude kalibreerimiseks. 

7) Torniga platvormvagunid kontaktliini monteerimiseks ja remondiks. 

8) Umbrohu hävitamiseks vedelike laialipritsimise vagunid. 

9) Iseliikuvad transpordivahendid teede remondiks (eriti teerihtijad), mis on varustatud ühe 

või rohkema mootoriga, mis mitte ainult ei toida nendele monteeritud töömasinaid 

(tampimismasinaid jne) ja pane transpordivahendid tööde ajal liikuma, vaid kui 

töömasinad ei tööta võimaldavad ka kiiresti liikuda teedel nagu iseliikuvad sõidukid. 

10) Teetestimisvagunid, mis on varustatud spetsiaalsete seadmetega nagu automatiseeritud 

aparaadid mootori töö, pidurite jne kontrollimiseks (näiteks, veetava koorma mõõtmiseks, 

relsside, teealuste, sildade jne defektide avastamiseks), teetestimisvagunid, mis sõidu 

ajal kirjutavad üles iga tee mittekorrasoleku. 

11) Mehaanilise ajamiga dresiinid, kaasa arvatud motoriseeritud relsijalgrattad, tee ülevaatamiseks, 

mida kasutab raudtee personal tee remondiks. Harilikult on nad varustatud 

sisepõlemismootoriga, on iseliikuvad ja ette nähtud kiireks transpordivahendiks nii remondipersonalile 

kui ka materjalidele, mida on vaja piki teeid vedada või peale võtta. 

12) Mittemehaanilise veoga dresiinid tee ülevaatamiseks, kaasa arvatud relsijalgrattad 

(näiteks käsi või jala veoga), mida kasutab raudtee kontrolli personal. 

* 

* * 

Kui nad on monteeritud lihtsatele ratasplatvormidele, aga mitte tõelistele raudtee või trammialusraamidele 

(ja sellepoolest ei ole tõeline raudtee või trammi veerem), siis masinad, 

mõõteriistad ja muud seadmed välistatakse sellest rubriigist ja kuuluvad teistesse neid 

täpsemalt kirjeldatavatesse rubriikidesse (rubriigid 8425, 8426, 8428, 8429, 8430 jne). 

8605 8605 00 RAUDTEE JA TRAMMI JÄRELVEETAVAD REISIVAGUNID; 

PAGASIVAGUNID, POSTIVAGUNID JM ERIOTSTARBELISED 

JÄRELVEETAVAD RAUDTEE- JA TRAMMIVAGUNID, (V.A RUBRIIGIS 

8604 NIMETATUD). 

Sellesse rubriiki kuulub osa raudtee ja trammi järelveetavast veeremist (s.h trammi 

järelveetavad vagunid ja köisraudtee vagunid), mis reeglina haagitakse reisirongideks. 


9

1) Igat tüüpi reisivagunid, s.h magamisvagunid, restoranvagunid, salongvagunid, klubivagunid 

(spetsiaalselt sisustatud meelelahutusprogrammideks, tantsuks jne). 

2) Köisraudteevagunid. 

3) Järelveetavad trammide reisivagunid. 

4) Spetsiaalsed reisivagunid kaevurite maa-aluseks veoks. 

5) Vagun-elamud raudteepersonali jaoks. 

6) Pagasi- ja kombineeritud pagasi-reisivagunid. 

7) Liikuvad postivagunid. 

8) Sanitaar-, haigla-, röntgen- või teised sarnased vagunid. 

9) Vangivagunid. 

10) Soomusvagunid. 

11) Spetsiaalselt raadio- ja telegraafiaparatuuriga seadistatud vagunid. 

12) Õppevagunid, mis on sisustatud aparatuuri, masinate või mudelitega (näiteks personali 

õpetamiseks). 

13) Näitusevagunid. 

8606 RAUDTEE JA TRAMMI JÄRELVEETAVAD KAUBAVAGUNID JA 

PLATVORMVAGUNID. 

8606 10 - tsisternvagunid jms 

8606 30 - isetühjenevad vagunid ja platvormid, v.a alamrubriigis 8606 10 nimetatud 

- muud: 

8606 91 - - kinnised 

8606 92 - - lahtised, liikumatute üle 60 cm kõrguste külgedega 

8606 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad transpordivahendid kaupade veoks raudteel (igasuguse rööpavahega). 

Siia kuuluvad ka väikesed transpordivahendid ja platvormid kaevandustes, ehitustel, tehastes, 

ladudes jne koormate veoks mööda relsse. Viimased erinevad põhiliselt tavalistest vagunitest 

sellega, et nad ei ole varustatud vedrudega. 

Lisaks tavalistele lahtistele vagunitele ja platvormidele (platvormid, isekallutavad vagunid 

jne) ja kinnistele vagunitele, kuuluvad siia rubriiki järgmised spetsialiseeritud tüübid: 

1) Tsisternvagunid ja sellesarnased (näiteks, reservuaarvagunid, tünnvagunid). 

2) Isotermilised vagunid või külmutusvagunid. 

3) Isetühjendavad vagunid (isekallutavad vagunid, punker-vagunid jne). 

4) Madala rippega platvormid raskete kaupade veoks. 

5) Metsaveo platvormid. 

6) Reservuaarvagunid, mis on seest kaetud keraamikaga jne, reservuaarid kemikalide 

veoks. 

7) Vagunid hobuste veoks 

8) Kahekordsed vagunid (näiteks autode veoks). 

9) Spetsiaalselt sisustatud eluslindude või eluskala veoks. 

10) Platvormid teiste platvormide veoks. 

11) Igat tüüpi kitsarööpmelised vagunid. 

12) Kaevandusvagunid. 

13) Vankrid rööbaste, liiprite jne veoks. 

14) Platvormid, mis on varustatud rööbastega raudtee-maantee haagiste veoks. 

15) Vagunid ja platvormid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud kõrgelt radioaktiivsete toodete 

veoks. 

Haagised rööbas- ja maanteedele, mida on ette nähtud vedada spetsiaalsetel platvormidel, 

mis on varustatud juhtrööbastega, ei kuulu sellesse rubriiki (rubriik 8716). 

8607 RAUDTEE- JA TRAMMIVEDURITE NING VEEREMI OSAD. 

-pöördvankrid, bissel-tüüpi pöördvankrid, teljed, rattad, nende osad: 

8607 11 - - vedavad pöördvankrid 

8607 12 - - muud pöördvankrid ja bissel-tüüpi pöördvankrid 

10

8607 19 - - muud, sh osad 

- pidurid ja nende osad: 

8607 21 - - õhkpidurid ja nende osad 

8607 29 - - muud 

8607 30 - konksud jm haakeseadmed, puhvrid ja nende osad 

- muud : 

8607 91 - - veduritele 

8607 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad raudtee- ja trammivedurite ning veeremi osad, tingimusel, et need 

osad täidavad mõlemat järgnevat tingimust: 

i) Nad peavad olema identifitseeritavad sobivatena kasutamiseks koos üksnes või peamiselt 

ülalloetletud transpordivahenditega. 

ii) Nad ei tohi olla välistatud XVII jaotise märkustega. 

Raudtee või trammi vedurite ning veeremi osade hulka kuuluvad: 

1) Kahe või rohkemateljelised vankrid, aga samuti iseliikuvad mootorvankrid, mis koosnevad 

ainult ühe teljega raamist. 

2) Sirged ja põlvteljed, kas kokkumonteeritud või mitte. 

3) Rattad ja nende osad ( rattatsentrid, metallrehvid jne). 

4) Rattapuksid, ka tuntud kui õli- või määrdekarbid ja nende osad (näiteks rattapukside korpused). 

5) Kõik pidurite liigid, kaasa arvatud: 

a) Käsipidurid, mida juhitakse otseselt igast eraldi vagunist (kang- ja vintkäsipidurid). 

b) Ühtse juhtimisega pidurid kõigile rongi vagunitele. Siia kuuluvad suruõhu- ja 

vaakuumpidurid. 

c) Pidurite osad, kaasa arvatud klotsid, silindrid, kangid jne. 

6) Puhvrid. 

7) Haakeseadmed (näiteks keermega või ketiga konks, teised haakeseadmed); mõningad 

haakeseadmed võivad olla automaatsed. 

8) Raamid ja nende osad (lonžeronid, põiktalad, rattapukside juhikud jne); ühes tükis valatud 

raamid. 

9) Vagunitevahelised ühendused ja ühendusplatvormid. 

10) Kered (mis ei ole paigutatud alusraamidele) motoriseeritud või mitte iseliikuva raudtee ja 

trammi veeremi jaoks (näiteks reisivagunite, platvormide, kaubavagunite jne); selliste 

kerede osad (näiteks reisivagunite uksed ja platvormide luugid, vaheseinad, 

šarniiräärised, külgtugipostid, liikuvad tahvlid, tendrite veepaagid). 

11) Torud ühendusmuhvidega piduri ja küttesüsteemidele. 

12) Vankrite hüdraulilised amortisaatorid. 

Tuleb siiski märkida, et raamide mitteväärismetallist nurgikud, profiilid, sektsioonid, lehed ja plaadid 

ning teised osad, samuti torud jne klassifitseeritakse XV jaotises, välja arvatud siis kui nad on 

töödeldud sellisel määral, et nad on selgelt identifitseeritavad vedurite või veeremi osadena. 

8608 8608 00 RAUDTEEDE JA TRAMMITEEDE TEESEADMED JA -TARVIKUD; 

RAUDTEEDE, TRAMMITEEDE, MAANTEEDE, SISEVEETEEDE, 

PARKLATE, SADAMATE JA LENNUVÄLJADE MEHAANILISED (K.A 

ELEKTROMEHAANILISED) MÄRGUANDE- OHUTUS- JA 

LIIKLUSKORRALDUSSEADMED; NIMETATUD SEADMETE OSAD. 

A) RAUDTEEDE JA TRAMMITEEDE TEESEADMED. 


1) Monteeritud teeplokid, s.o.rööpad, mis on juba kinnitatud liipritele või teisele alusele. 

Sellised monteeritud plokid võivad olla ühenduste, pöörangute, ristmikute, sõlmede, 

kurvide, sirglõikude jne kujul. 

11

2) Pöörderingid, kas elektrilise ajamiga või mitte, s.t suured, harilikult ümmargused, platvormid, 

mis võivad pöörelda ümber oma telje ja mis on varustatud raudtee või trammitee 

relssidega; suurem os on nad varustatud rullikutega platvormi välisääre edasiviimiseks. 

Vedurid jne võivad pöörata pöörderingil ja sõita sealt ära uues suunas. See rubriik 

hõlmab ka ehitusplatside, karjääride jne kitsarööpmeliste raudteede käsiajamiga 

pöörderinge. 

Siiski, siia rubriiki ei kuulu vedurite ja platvormide ristsuunas liigutajad, millega viiakse 

raudteetranspordivahendid ühelt teelt teisele. Need ja teised masinad tööks veeremiga (näiteks 

vagunite ümberpöörajad, vagunite tõukurid jne) kuuluvad rubriiki 8428. 

3) Platvormpuhvrid, s.t hüdraulilised või vedrudega varustatud peatumisseadmed, mis asetatakse 

iga tee lõppu löögi vähendamiseks, kui veerem ei peatu enne tee lõppu jõudmist. 

Nad tehakse kas kinnitatuina müüritisse (näiteks lõppjaamades) või tugevasse toestikku 

(näiteks manööverdusteedel). 

4) Koormate gabariidi mõõturid, s.t võlvkaarte kujulised rajatised, mis kindlustavad et neid 

läbinud rongid ei ületa sellele teele ette nähtud maksimum kõrgust ja laiust. 

Sellesse rubriiki ei kuulu puuliiprid (rubriik 4406), betoonliiprid (rubriik 6810) või liiprid, relsid ja 

muud mittemonteeritud teekonstruktsioonimaterjalid rauast või terasest mis kuuluvad rubriiki 7302 

(vaata vastavaid selgitavaid märkusi). 

Tornmaste ja portaale, mis kannavad rippuvaid juhtmeid, ei loeta raudtee või trammitee seadmeteks 

ja klassifitseeritakse vastavalt materjalile, millest nad on valmistatud rubriikides 6810, 7308 jne. 

B) RAUDTEEDE, TRAMMITEEDE, MAANTEEDE, SISEVEETEEDE, PARKLATE, 

SADAMATE JA LENNUVÄLJADE MEHAANILISED (KAASA ARVATUD 

ELEKTROMEHAANILISED) MÄRGUANDE-, OHUTUS- JA 

LIIKLUSKORRALDUSSEADMED. 

Siia gruppi kuulub põhiliselt aparatuur, milles signaal jne antakse edasi juhtimispunktist, mis 

asub tavaliselt mõningal kaugusel, kangide, põlvede, tõmmiste, trosside, kettide jne liigutamisega 

või hüdraulilis-pneumaatiliste seadmetega või elektrimootoriga. Selles rubriigis 

klassifitseeritakse samuti elektropneumaatilised seadmed (näiteks raudteedele). Sellistes 

seadmetes signaalid või osutid viiakse tegevusse pneumaatilise mootori abil, kusjuures õhu 

sisse- ja väljalaset mootori silindrisse või silindrist välja reguleeritakse elektromagneetilise 

klapiga, mida oma korda juhitakse plokk-posti juhtimispuldi abil. Signaali ja tema pneumaatilist 

ajamit loetakse selles rubriigis mehaanilisteks seadmeteks, aga juhtpult jne kuulub gruppi 85. 

Väljend "märguandeseadmed" tähendab aparatuuri, mis võib näidata kahte või rohkemat 

signaali, milledest igaüks annab edasi juhendeid transpordivahenditele, laevadele või 

lennuaparaatidele. See ei laiene maantee-, raudtee- jne märkidele, ilma mehaaniliste elementideta 

(näiteks, kiirusepiirajad, suunaviidad või tee kallaku näitajad); need märgid klassifitseeritakse 

vastavalt valmistusmaterjalile (näiteks rubriikides 4421 või 8310). 

Tingimusel, et nad omavad mehaanilist või elektromehaanilist ajamit nagu ülalpool 

näidatud, kuuluvad sellesse gruppi järgmised aparaatide liigid: 

1) Plokk-postide seadmed. Terviklik agregaat koosneb mõningast arvust juhtkangidest 

koos ülekanderataste, tõmmiste, juhtmete jne, mis on monteeritud raamile. Enamikul 

juhtudel on plokeerimisseadmed konfliktset laadi signaalide või osutite tõkestamiseks. 

2) Semaforide tiivad, signaalkettad, komplektsed signaalpostid või signaalsillad. 

3) Juht- või pilukangmehanismid, mis seostavad iseseisvaid signaale nende 

koordineeritud töö kindlustamiseks. 

4) Teeäärsed mehanismid (maapealsed karkassid jne, kang-, pedaal-, põlv- või mõnda 

muud tüüpi) osuti, signaalide jne tööle rakendamiseks. 

5) Osuti detektorid. Rakendatakse tööle osutite endi liikumisega; nende liikumise antakse 

tagasi plokkpostidele nii, et raudteevaht teaks, et osutid asetsevad tema poolt ettenähtud 

asendis. 

6) Osutilukud ja plokeerimisajamid. Need on seadmed, mis on paigutatud otseselt teedele, 

kindlustavad osutite automaatse plokeerumise rongi läbisõitmisel nii, et neid ei saa muuta 

plokk-postist kuni rong pole läbi sõitnud. 

7) Relsiaeglustajad. Seadmed, mida kasutatakse veeremi käigu aeglustamiseks või pidurdamiseks 

(näiteks manöövervagunite kiiruse aeglustamiseks sisenemisel 

sorteerimisjaama manööverrööbasteele). Harilikult koosnevad nad põhiosas vardapaarist, 

12

mis on asetatud tee mõlemale relsile; hüdraulilise või suruõhu mõjul need vardad saavad 

rakendada pidurdavat survet veeremi ratastele, mis läbib seda teed. 

8) Rööpast väljaviimise ja peatamise plokid. Kui need seadmed relssidelt ära võtta, nad 

võimaldavad nad vaguni läbiminemise, kui nad asetatakse relsi pinnale, toimivad nad kui 

tõke või kõrvalekallutavad lehed, et vagun hüppaks teelt kõrvale. 

9) Rongi peatamise seadmed. Harilikult nad kujutavad endast T-kujulist varbseadet, mis on 

kinnitatud piki teed ja mis töötab suruõhuga. Varb on vastastikku seotud signaaliga nii, et 

kui viimane näitab "tee suletud", on varb tõstetud asendisse, kus ta paneb tööle iga rongi 

piduri juhtkangi, mis läbib sellise signaali. 

10) Automaataparatuur udust signaliseerimiseks. Need seadmed, tavaliselt pneumaatilise 

ajamiga, annavad automaatselt udusignaali puhul "tee suletud" signaali. 

11) Juhtimisseade tõkkepuude allalaskmiseks või avamiseks ja sulgemiseks ühes 

tasapinnas ületuskohtadel. Seade koosneb harilikult vändaga rattast ja ajamist või 

kangsüsteemist, mida juhitakse plokk-postist sama moodi, kui signaalide või osutite 

juhtmehanismi. 

Raudtee ülesõitude tõkkepuud ise klassifitseeritakse vastavalt valmistamismaterjalile 

(rubriiki 7308, kui nad on tehtud rauast või terasest ja rubriiki 4421, kui nad on tehtud 

puust), aga signaalseadmed mehaanilise või elektromehaanilise ajamiga, mis näitavad 

kas tõkkepuud on lahti või kinni, kuuluvad sellesse rubriiki. 

12) Elektrilise või käsiajamiga märguandeseadmed, mis näitavad "stop" ja "liiklus avatud" 

maantee- ja meretranspordile. 

OSAD 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka ülaltoodud aparatuuri identifitseeritavad osad (näiteks 

pöördplatvormid, semafooride tiivad ja kettad, juhtkangid, osutilukkude korpused, plokeerivad 

piluseadmed). 

* 

* * 


a) Ketid ja teised üldotstarbelised mitteväärismetallist osad (XV jaotis) vastavalt XV jaotise 

märkusele 2 ja sellised plastist tooted (grupp 39); üldotstarbelised tooted (sellised nagu traat, 

kangid) ja metallseadmed ning nende seadmete metallist osad kuuluvad XV jaotisesse. Tuleb 

märkida, et näitkangid, mis asuvad rööbaste all teeäärsete juhtimisseadmete ühendamiseks 

pöörmesulgudega, kuuluvad rubriiki 7302 koos mõnede teistega, konkreetselt määratletud 

raudteede ja trammiteede rauast ja terasest ehitusmaterjalidega. 

b) Signaallaternad (rubriigid 8530 või 9405). 

c) Sireenseadmed, udupasunad ja muud signaalseadmed (klassifitseeritakse oma 

vastavates rubriikides). 

d) Aparaadid signaliseerimiseks transpordivahenditelt, laevade pardalt jne (näiteks rongide 

ohusignaali andmise aparaadid, hädasoleku signaali andmise aparaadid laevadel jne) 

(klassifitseeritake oma vastavates rubriikides). 

8609 8609 00 MAHUTID (K.A MAHUTID VEDELIKE TRANSPORDIKS), MIS ON 

SPETSIAALSELT KONSTRUEERITUD NING VARUSTATUD ÜHE VÕI 

MITME TRANSPORDILIIGI JAOKS. 

Need mahutid (k.a tõstetavad furgoonid) on pakkemahutid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud 

ning varustatud ühe või mitme transpordiliigi jaoks (näiteks maantee-, raudtee-, vee- 

või õhutranspordi). Nad on varustatud vahenditega (konksud, rõngad, rattad, toed jne) 

käsitlemise ja kinnitamise kergendamiseks transpordivahendil. Nii on nad sobivad koorma 

toomiseks "uksest ukseni" vahepealse ümberpakkimiseta ja omades tugevat konstruktsiooni, 

on nad ette nähtud korduvaks kasutamiseks. 

Tavalisem mahuti tüüp, mis võib olla puust või metallist, kujutab endast suurt kasti, mis on 

varustatud ustega või äravõetavate külgseintega. 

13

Mahutite põhiliigid on: 

1) Mööbliveo mahutid. 

2) Isotermilised mahutid kergestiriknevate toidu- ja muude kaupade veokks. 

3 Mahutid (reeglina silindrilised) vedelike ja gaaside veoks. Need mahutid kuuluvad sellesse 

rubriiki ainult juhul, kui neil on alus, mis võimaldab neid kinnitada igat tüüpi transpordivahendile 

või laevadele; vastasel juhul nad klassifitseeritakse vastavalt valmistusmaterjalile. 

4) Lahtised mahutid söe, maakide, sillutusplokkide, telliskivide, plaatide jne puistes veoks. 

Neil on sageli mahalaadimise kergendamiseks šarniirpõhjad või ported. 

5) Spetsiaalsed mahuti liigid peamiselt õrnade kaupade jaoks nagu klaasiasjad, keraamika 

jne või elusloomade jaoks. 

Harilikult need mahutid varieeruvad mahult alates 4 kuni 145 m 3 . Siiski mõned kindlad 

mahuti liigid on väiksemad, aga nende maht ei ole reeglina väiksem kui 1 m 3 . 


a) Karbid, kastid jne, mis on küll ette nähtud kaupade transpordiks "uksest ukseni", ei ole aga 

spetsiaalselt konstrueeritud nagu ülalpool kirjeldatud, nende kinnitamiseks transpordivahendile, 

lennukis või laeval; need klassifitseeritakse vastavalt valmistamismaterjalile. 

b) Haagised rööbasteedele ja maanteedele (ette nähtud põhiliselt kasutamiseks haagistena teedel, aga 

on konstrueeritud selliselt, et neid saab vedada spetsiaalsetes raudteevagunites, mis on varustatud 

juhtrelssidega) (rubriik 8716). 

___________________________ 

14

GRUPP 87 

SÕIDUKID, V.A RAUDTEE-JA TRAMMITEEVEEREM, NING 



1. Sellesse gruppi ei kuulu raudtee- ja trammiteeveerem, mis on ette nähtud ainult 

rööbastel liikumiseks. 

2. Selles grupis tähendab termin "traktor" sõidukit, mis on peamiselt mõeldud teise 

sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks, sõltumata sellest, kas tal on või 

ei ole, vastavalt traktori põhikasutusalale, abiseadeldised tööriistade, seemnete, väetiste 

või teiste kaupade veoks. 

Rubriigi 8701 traktorite vahetatavad masinad ja tööriistad klassifitseeritakse oma 

vastavatesse rubriikidesse isegi siis, kui need esitatakse tollile koos traktoriga, ja 

olenemata sellest, kas need on traktorile monteeritud. 

3. Kabiiniga mootoršassiid kuuluvad rubriikidesse 8702 - 8704, mitte rubriiki 8706. 

4. Rubriiki 8712 kuuluvad kõik kaherattalised lastejalgrattad. Muud lastejalgrattad kuuluvad 


ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad, väljaarvatud mõningad XVI jaotise liikurmasinad, järgnevad 

transpordivahendid (vaata rubriikide 8701, 8705 ja 8716 selgitusi): 

1) Traktorid (rubriik 8701). 

2) Mootorsõidukid, mis on konstrueeritud inimeste- (rubriigid 8702 või 8703) või kaubaveoks 

(rubriik 8704) või eriotstarbelised sõidukid (rubriik 8705). 

3) Iseliikuvad veokärud, mis ei ole varustatud tõste ja laadimisseadmetega, kasutamiseks 

tehastes, ladudes, sadamates, dokkides või lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks, 

ja seda tüüpi traktorid, mida kasutatakse raudteejaamade platvormidel (rubriik 8709). 

4) Iseliikuvad soomusmasinad (rubriik 8710). 

5) Mootorrattad ja külgkorvid; jalgrattad ja puuetega inimestele mõeldud kärud, kas 

mootoriga või ilma (rubriigid 8711 kuni 8713). 

6) Lapsevankrid (8715). 

7) Haagised ja poolhaagised ja muud mitte iseliikuvad transpordivahendid, need on 

transpordivahendid, mida pukseeritakse teise transpordivahendiga, lükatakse või 

veetakse käsitsi või veetakse loomadega (rubriik 8716). 

Siia gruppi kuuluvad ka õhkpadjal transpordivahendid, mis on ette nähtud liikumiseks 

maapinnal või mõlematel, nii maapinnal kui teatavatel veealadel (sood jne) (vaata XVII jaotise 

märkus 5). 

Mittetäielikult komplekteeritud või lõpetamata transpordivahendid klassifitseeritakse 

kui vastavad täielikult komplekteeritud või lõpetatud transpordivahendid tingimusel, et neil on 

viimase olulise tähtsusega omadused (vaata üldine klassifitseerimise reegel 2 a)), nii näiteks: 

A) Autod, mis ei ole veel varustatud rataste, rehvide või akudega. 

B) Autod, mis ei ole varustatud mootori või siseseadmetega. 

C) Jalgratas ilma sadula ja kummideta. 

Siia rubriiki kuuluvad ka osad ja lisaseadmed, mis on identifitseeritavad sobivatena 

kasutamiseks vastavuses XVII jaotise märkustega (vaata jaotise selgituste üldosa) üksnes 

või peamiselt koos siia kuuluvate transpordivahenditega. 

* * *

Tuleb märkida, et amfiibautod klassifitseeritakse selle grupi autodena. Aga õhusõidukid, mis 

on ehitatud spetsiaalselt nii, et neid võib kasutada ka maanteesõidukitena, klassifitseeritakse 

kui õhusõidukid (rubriik 8802). 

Siia gruppi ei kuulu ka: 

a) Transpordivahendid ja nende osad, ristlõiked, mis on konstrueeritud demonstratsiooni eesmärgil ja ei 

ole kasutatavad muudel eesmärkidel (rubriik 9023). 

b) Ratastega mänguasjad, mis on kavandatud lastele sõitmiseks, ja laste jalgrattad (välja arvatud 

kaherattalised lastejalgrattad) (rubriik 9503). 

c) Talispordivarustus nagu bobid, spordikelgud ja muu sarnane (rubriik 9506). 

d) Vahendid, mida kasutatakse karusellides ja teistes atraktsioonides (rubriik 9508). 

8701 TRAKTORID (V.A RUBRIIGI 8709TRAKTORID). 

8701 10 -üheteljelised aiatraktorid 

8701 20 -sadulvedukid poolhaagistele 

8701 30 -roomiktraktorid 

8701 90 -muud 

Selles rubriigis tähendab termin traktorid ratas- ja roomiktranspordivahendeid, mis on 

konstrueeritud teise transpordivahendi, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks. Nad 

võivad omada seoses traktori põhikasutusega lisaseadmeid tööriistade seemnete, väetiste ja 

teiste kaupade transpordiks, või võimalust lisafunktsioonina tööinstrumendi monteerimiseks. 

See grupp ei hõlma liikuraluseid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud, ehitatud või tugevdatud nii, et 

nad moodustavad tõste, kraavikaevamise, plaanimise jne funktsioone täitva masina lahutamatu osa, 

isegi kui edasiviiv alus kasutab selle funktsiooni sooritamiseks veojõudu või tõukejõudu. 

Siia rubriiki kuuluvad erinevat tüüpi traktorid (traktorid põllumajandus- ja metsandustöödeks, 

teetraktorid, võimsad traktorid ehitustöödeks jne) sõltumata nende ajami tüübist 

(sisepõlemismootor, elektrimootor jne) (välja arvatud seda tüüpi traktorid, mida kasutatakse 

raudteejaamade platvormidel ja mis kuuluvad rubriiki 8709). Siia kuuluvad ka traktorid, mis 

võivad töötada nii relssidel kui teedel, aga mitte need, mis on konstrueeritud ainult relssidel 


Sellesse rubriiki kuuluvatele vedukitele võib olla paigaldatud kere ning need võivad olla 

varustatud meeskonnale mõeldud istmetega või juhikabiiniga Nad võivad olla varustatud 

tööriistakastidega, põllumajandusriistade tõste- või langetusseadmetega, haakeseadmetega 

järelhaagistele või poolhaagistele (näiteks mehaaniliste või sarnaste veoseadmetega), või jõuvõtuvõlliga 

sellistele masinatele nagu viljapeksumasin või ketassaag. 

Traktori šassii võib olla asetatud ratastele, roomikutele või kombineeritult ratastele ja 

roomikutele. 

Siia rubriiki kuuluvad ka üheteljelised aiatraktorid. Need on väikesed 

põllumajandustraktorid, mille ühte veotelge kannab üks või kaks ratast; nii nagu tavalised 

traktorid on nad konstrueeritud tööks vahetatavate riistadega, mis omavad ajamit 

üldotstarbeliselt jõuvõtuvõllilt. Harilikult nad ei ole varustatud istmega ja neid juhitakse jalakäia 

poolt kahe käepideme abil. Mõnedel tüüpidel on siiski ka ühe- või kaherattaline tagavanker 

juhi istmega. 

Samasuguseid jalakäija poolt juhitavaid traktoreid kasutatakse ka tööstuses. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka vintsidega varustatud traktorid (näiteks nagu kasutatakse 

kinni jäänud transpordivahendi väljatõmbamiseks; puude juurimiseks või väljaveoks; või 

põllumajandusriistade traktorist kaugemal vedamiseks). 

Siia rubriiki kuuluvad veel suurendatud tööavaga traktorid (portaaltraktorid), mida 

kasutatakse, näiteks, viinamarjaistandikes ja metsaistandikes. 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu ka avariiveokid, mis on varustatud kraanade, tõsteblokkide, vintsidega jne 


2

TRAKTORID, MIS ON VARUSTATUD TEISTE TÖÖMASINATEGA. 

Tuleb märkida, et põllumajandusmasinad, mis on konstrueeritud monteerimiseks traktoritele 

vahetusseadmetena (adrad, äkked, kultivaatorid jne) klassifitseeritakse vastavates rubriikides, 

isegi kui nad esitamise momendil on monteeritud traktorile. Sellistel juhtudel vedav masin 

klassifitseeritakse eraldi selles rubriigis. 

Traktorid ja tööstuslikud tööriistad klassifitseeritakse samuti eraldi, kui traktor on 

konstrueeritud spetsiaalselt teise transpordivahendi või koorma vedamiseks või tõukamiseks 

ja neil on, samuti kui põllumajandustraktoritel, lihtsad vahendid tööriistade tööle rakendamiseks 

(tõstmine, langetamine jne). Niisugusel juhul vahetatavad tööriistad 

klassifitseeritakse oma vastavates rubriikides, isegi kui nad esitatakse koos traktoriga ja 

sellele monteerituna või mitte, kuna aga traktor oma juhtimisseadmetega klassifitseeritakse 

selles rubriigis. 

Mis puudutab sadulvedukeid pooljärelhaagistega, traktoreid, mis on ühendatud 

pooljärelhaagistega ja raskeid traktoreid, mis on ühendatud samal viisil kui 

pooljärelhaagistega 84 grupi töömasinatega, siis vedav masin klassifitseeritakse selles 

rubriigis, samal ajal kui pooljärelhaagis või töömasin klassifitseeritakse omas vastavas rubriigis. 

Teisest küljest, sellesse rubriiki ei kuulu selliste masinate, milledest räägitakse näiteks rubriikides 

8425, 8426, 8429, 8430 ja 8432, mootorialused, kus mootorialus, juhtimise tööorganid, tööriistad ja 

nende ajamid on spetsiaalselt konstrueeritud nende montaažiks üksteisega ühtseks mehaaniliseks 

agregaadiks. Nii on see tõstukite, buldooserite, mootoratrade jne puhul. 

Üldreeglina, mootorialuseid, mis moodustavad selle masina koostisosa, mis on 

konstrueeritud laadimise, tranšeerimise jne töödeks, võib eristada selle grupi traktoritest 

nende konstruktiivsete iseärasuste alusel (väliskuju, šassii, liikuma panemise vahend jne). 

Traktor-tüüpi mootorialuste puhul tuleb võtta arvesse mitmesuguseid tehnilisi iseärasusi 

ühenduses kogu masina struktuuriga ja seadmetega, mis on spetsiaalselt määratud teiste 

tööfunktsioonide jaoks kui vedamine või tõukamine. Näiteks, mootorialused, mis ei kuulu siia 

rubriiki, sisaldavad endas tugevduselementi (selliseid nagu tugiplokid, plaadid ja talad, 

pöördkraanade platvormid), mis on šassii-kerede karkassi osa või kinnitatakse sellele, 

reeglina keevitusega, tööriistu tööle panevate seadmete kandmiseks. Lisaks võivad sellised 

mootorialused sisaldada mõningaid järgmisi tüüpelemente: suure võimsusega seade sisse 

ehitatud hüdraulilise süsteemiga, mida kasutatakse tööriistade ajamina; spetsiaalsed 

käigukastid, milledes, näiteks kõrgeima tagumise ülekande kiirus ei ole väiksem kui kõrgema 

ülekande kiirus; hüdrauliline muhv ja hüdrauliline transformaator; tasakaalustamise vastukaal; 

pikendatud roomikud aluse püsivuse suurendamiseks; spetsiaalne raam mootori taha 

monteerimiseks jne. 

* 

* * 



Vaata rubriigi 8701 selgituste kuuendat ja seitsmendat lõiku. 


Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka ratas-roomik traktorid 

8702 MOOTORSÕIDUKID VÄHEMALT 10 INIMESE VEOKS, K.A 

JUHT. 

8702 10 - survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- või 

pooldiiselmootoriga) 

8702 90 - muud 

3

Siia rubriiki kuuluvad kõik mootorsõidukid, mis on konstrueeritud kümne või rohkema 

inimese veoks (juht kaasa arvatud). 

Sellesse rubriiki kuuluvad tavalised ja kaugesõidu autobussid; trollibussid (elektriajamiga 

rippjuhtmest); ja "gürobussid", mille tööprintsiip seisneb selles, et kineetiline energia koguneb 

suure kiirusega pöörlevale hoorattale elektrigeneraatori tööle viimiseks, mida toidab 

elektrimootor. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka mootorit vahetamata rataste vahetamise ja juhtimise 

blokeerimisega raudteevaguniteks ümberseadistatavad linnade vahelised autobussid. 

8703 SÕIDUAUTOD JA MUUD MOOTORSÕIDUKID PEAMISELT 

REISIJATEVEOKS (V.A RUBRIIGIS 8702 NIMETATUD), K.A 

UNIVERSAALID JA VÕIDUSÕIDUAUTOD. 

8703 10 - mootorsõidukid lumel sõitmiseks; golfiautod jms sõidukid 

- muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid: 

8703 21 - - silindrite töömahuga kuni 1000 cm³ 

8703 22 - - silindrite töömahuga üle 1000 cm³, kuid mitte üle 1500 cm³ 



- muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja 

pooldiiselmootoriga) sõidukid: 

8703 31 - - silindrite töömahuga kuni 1500 cm³ 



8703 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad mitut tüüpi mootorsõidukid (kaasa arvatud amfiibautod), 

mis on konstrueeritud inimeste veoks; siiski siia ei kuulu rubriigi 8702 mootorsõidukid. Selle 

rubriigi transpordivahenditel võib olla igat tüüpi mootor (sisepõlemismootor, elektrimootor, 

gaasiturbiin jne). 

Siia rubriiki kuuluvad ka lihtsustatud konstruktsiooniga kerged kolmerattalised 

transpordivahendid, nii nagu: 

- mootorratta mootori ja ratastega jne varustatud, millel on tema mehaanilise 

konstruktsiooni, see on auto tüüpi juhtimissüsteem või tagasikäik ja diferentsiaal, tõttu 

tavaliste autode tunnused; 

- T-kujulisele šassiile monteeritud, mille kahel tagumisel rattal on sõltumatud ülekanded 

eraldi akutoitega elektrimootorilt. Selliste transpordivahendite juhtimine toimub reeglina ühe 

tsentraalse juhtimiskangiga, mille abil juht võib transpordivahendit käivitada, kiirendada, 

pidurdada, peatada ja anda sellele tagasikäik, samuti suunata teda paremale ja vasakule, 

andes diferentsiaali pöördemomendi edasi vedavatele ratastele või pöörates esiratast. 

Selle rubriigi transpordivahendid võivad olla ratastel või roomiktüüpi. 


1) Sõiduautod (nt limusiinid, taksod, spordiautod ja võidusõiduautod). 

2 Spetsialiseeritud transpordivahendid nagu kiirabiautod, vangifurgoonid ja matuseautod. 

3) Autofurgoonid elamiseks (auto-suvilad jne), transpordivahendid, inimeste veoks, mis on 

spetsiaalselt seadistatud elamiseks (magamise, toidu valmistamise, tualeti jne 

tingimustega). 

4) Transpordivahendid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud lumel liikumiseks (näiteks 

lumeautod). 

5) Autod golfiväljakutele ja muud sarnased transpordivahendid. 

6) Torušassiiga neljarattalised mootorsõidukid, millel on sõiduauto juhtimissüsteem (nt 

Ackermani põhimõttel rajanev juhtimissüsteem). 

Selles rubriigis tähistatakse terminiga “universaalid” sõidukeid, kus on kuni üheksa istekohta 

(koos juhiga) ja mille sisemust võib ümberehituseta kasutada nii inimeste kui kaupade 

veoks. 

Mootorsõidukite klassifitseerimine sellesse rubriiki määravad teatud tunnused, mis näitavad, 

et sõidukid on ette nähtud pigem reisijate kui kaupade veoks (rubriik 8704). Nimetatud 

4

tunnused on abiks selliste mootorsõidukite klassifitseerimisel, mille täismass on harilikult 

väiksem kui 5 t ja millel on ühtne kinnine siseruum, mis koosneb kahest osast: üks juhi ja 

reisijate ning teine nii reisijate kui kauba veoks. Sellesse mootorsõidukite kategooriasse 

kuuluvad nn mitmeotstarbelised sõidukid (nt kaubikud, linnamaasturid (SUV), teatud 

pikapid). Rubriiki kuuluvate sõidukite ehitust iseloomustavad järgmised tunnused: 

a) iga reisija jaoks on alalised istmed koos turvaseadmetega (nt turvavööd või 

kinnituspunktid ja seadmed turvavööde paigaldamiseks) või juhi ja eessõitjate taga 

ruumis on alalised kinnituspunktid ja seadmed istmete ja turvaseadmete paigaldamiseks; 

sellised istmed võivad olla kinnitatud, kinnituspunktidest eemaldatavad, kokkupandavad 

või klappistmed; 

b) mõlemal küljepaneelil on tagaaknad; 

c) külgedel või taga on akendega liuguks, pöörduks või ülestõstetav uks või uksed. 

d) puudub alaline paneel või vahesein juhi ja eessõitjate ruumi ning tagumise, nii 

kaupade kui reisijate veoks kasutatava ruumi vahel; 

e) kogu sõidukis on reisijateruumidele omased mugavused ja siseviimistlus ning sisustus 

(nt põrandakatted, ventilatsioon, sisevalgustus, tuhatoosid). 

Erisõidukid laadaplatsidel jm kasutamiseks, nt lõbustuspargi väikesed elektriautod, 


8704 MOOTORSÕIDUKID KAUBAVEOKS. 

8704 10 - kallurautod kasutamiseks väljaspool teedevõrku 

- muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- või 

pooldiiselmootoriga): 

8704 21 - - täismassiga kuni 5 t 

8704 22 - - täismassiga üle 5 t, kuid mitte üle 20 t 

8704 23 - - täismassiga üle 20 t 

- muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga : 

8704 31 - - täismassiga kuni 5 t 

8704 32 - - täismassiga üle 5 t 

8704 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad eelkõige: 

Tavalised veoautod (madelautod) ja kaubikud (platvormiga, tendiga, kinnised jms); 

mistahes postiveoautod ja -kaubikud, kolimisautod (madelautod); automaatsete 

tühjendusseadmetega veoautod (madelautod) (kallurid jms); paakautod (pumpadega või 

ilma); külmik- või termosveoautod (madelautod); mitmekordse põrandaga veoautod 

(madelautod) balloonpudelites happe, butaaniballoonide jms veoks; madalaraamilised 

laadurrambiga veoautod (madelautod) mahutite, tõste- või kaevamismehhanismide, 

elektritransformaatorite jms veoks; spetsiaalsed betoonisegu veoks ehitatudveoautod 

(madelautod), v.a rubriigi 8705 betoonisegamisveoautod (madelautod) ; prügiveokid 

seadmetega prügi laadimiseks, kokkusurumiseks, niisutamiseks jms või ilma. 

Mootorsõidukite klassifitseerimine sellesse rubriiki määravad teatud tunnused, mis näitavad, 

et sõidukid on ette nähtud pigem kaupade kui reisijate veoks (rubriik 8703). Nimetatud 

tunnused on abiks selliste mootorsõidukite klassifitseerimisel, mille täismass on harilikult 

väiksem kui 5 t ja millel on eraldi kinnine tagumine osa või lahtine tagumine platvorm kaupade 

veoks, kuid millel võivad olla ka tagumised pinkistmed ilma turvavöödeta, kinnituspunktideta ja 

ilma reisijatele mõeldud mugavusteta. Istmed käänduvad tasapindselt vastu külgi, et tagumist 

platvormi saaks täielikult kasutada kaupade veoks. Sellesse mootorsõidukite kategooriasse 

kuuluvad nn mitmeotstarbelised sõidukid (nt kaubikud, pikapid ja teatud linnamaasturid 

(SUV)). Rubriiki kuuluvate sõidukite ehitust iseloomustavad järgmised tunnused: 

a) juhi ja eessõitjate taga ruumis on pinkistmed ilma turvaseadmeteta (nt turvavööd või 

kinnituspunktid ja seadmed turvavööde paigaldamiseks) ja ilma reisijatele mõeldud 

mugavusteta. Sellised istmed on tavaliselt kokkupandavad või klappistmed, et tagumist 

5

põrandat (kaubikutel) või eraldi platvormi (pikapitel) saaks täielikult kasutada kaupade 

veoks. 

b) sõidukil on eraldi kabiin juhi ja reisijate jaoks ning eraldi avatud platvorm 

küljepaneelide ja allalastava tagaluugiga (pikapid); 

c) mõlemal küljepaneelil puuduvad tagaaknad; külgedel või taga on ilma akendeta 

liuguks, pöörduks või ülestõstetav uks või uksed kaupade peale- ja mahalaadimiseks 

(kaubikud); 

d) juhi ja eessõitjate ruumi ning tagumise ruumi vahel on alaline paneel või vahesein; 

e) lastiruumis puuduvad reisijateruumidele omased mugavused ja siseviimistlus ning 

sisustus (nt põrandakatted, ventilatsioon, sisevalgustus, tuhatoosid). 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka : 

1) Kallurautod, vastupidava konstruktsiooniga transpordivahendid kas isekallutava või 

avatava põhjaga kastiga, mis on konstrueeritud kaevandatud või teiste materjalide veoks. 

Need transpordivahendid, millel võib olla jäik või šarniirne šassii, on reeglina varustatud 

ratastega teedeta maastikul liikumiseks ja võivad töötada pehmel pinnasel. Sellesse 

rubriiki kuuluvad nii rasked kui kerged kallurautod; viimaseid iseloomustab vahel 

kahepoolne iste, kaks vastassuunda suunatud istet või kaks juhirooli, et juht saaks 

juhtida neid transpordivahendeid mahalaadimise ajal näoga kasti suunas. 

2) Süstikvagonetid. Neid transpordivahendeid kasutatakse kaevandustes söe või maagi 

veoks väljamismasinatelt konveierilintideni. Nad on rasked, madala rippega 

transpordivahendid, mis on varustatud rehvide ja sisepõlemismootori või 

elektrimootoriga; nad tühjenevad automaatselt konveieri lindile, mis moodustab 

transpordivahendi põhja. 

3) Ise mahalaadivad transpordivahendid, mis on varustatud vintsidega, tõsteseadmetega 

jne, kuid konstrueeritud põhiliselt transpordiks. 

4) Maanteel ja raudteel kasutatavad veoautod (madelautod), mis on spetsiaalselt 

seadistatud liikumiseks nii maanteel kui relssidel. Need transpordivahendid, mille 

maanteerattad toetuvad raudteerelssidele, on varustatud ees ja taga vankritüüpi 

seadmetega, mida saab üles tõsta tungrauaga, et võimaldada transpordivahendil liikuda 

teel. 

Mootori ja kabiiniga varustatud autošassiid klassifitseeritakse samuti siin. 

* 

* * 


a) Tugitransportöörid, mida kasutatakse tehastes, ladudes, dokkides või lennuväljadel jne pikkade 

koormate või konteinerite veoks (rubriik 8426). 

b) Kaevandustes kasutatavad laadurtransportöörid (rubriik 8429). 

c) Mootorrattad, motorollerid ja mootoriga jalgrattad, mis on konstrueeritud kauba veoks (rubriik 8711). 

* 

* * 



Reeglina neid kallurautosid saab eristada teistest kauba transpordivahenditest (eriti 

isekallutavatest veoautodest (madelautodest) järgmiste parameetrite järgi: 

- kallurauto kast on tehtud eriti vastupidavast teraslehest; tema esiosa on pikendatud üle 

juhikabiini kabiini kaitseks; kogu põhi või osa sellest on kallutatav üles ja tagasi; 

- mõningatel juhtudel juhikabiin on ainult poole auto laiune; 

- puudub telgede vedrutus; 

- võimsad pidurid; 

- piiratud kiirus ja piiratud kasutusala; 

- spetsiaalsed rehvid pinnasel sõitmiseks; 

- tänu tugevale konstruktsioonile suhe taara kaal/kasulik koorem ei ületa suhet 1:1,6; 

- kasti võib kütta heitgaasidega vältimaks materjali külgejäämist või tardumist. 

6

Tuleb siiski märkida, et mõned kallurautod on spetsiaalselt konstrueeritud tööks 

kaevandustes või tunnelites, näiteks need, millel on allapoole avanev põhi. Neil on mõningad 

omadused, mida on mainitud ülal, aga neil ei ole kabiini või kasti pikendatud kaitsvat esiosa. 

Alamrubriigid 8704 21, 8704 22, 8704 23, 8704 31 ja 8704 32 

Auto täismass on teekaal, mis on määratud tootja poolt kui transpordivahendi maksimaalne 

arvestuslik kaal. Selle hulka arvestatakse transpordivahendi, maksimaalse lubatud koorma, 

juhi ja täis kütusepaagi kaal. 

8705 

ERIOTSTARBELISED MOOTORSÕIDUKID, V.A SÕIDUKID 

PEAMISELT REISIJATE- VÕI KAUBAVEOKS (NÄITEKS 

TEHNOABIAUTOD, AUTOKRAANAD, TULETÕRJEAUTOD, 

BETOONISEGAMISAUTOD, TÄNAVAPÜHKIMIS- JA 

TÄNAVAKASTMISAUTOD, LIIKUVAD TÖÖKOJAD, 

RÖNTGENIAUTOD). 

8705 10 - autokraanad 

8705 20 - mobiilsed puurimismasinad 

8705 30 - tuletõrjeautod 

8705 40 - betoonisegamisautod 

8705 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuulub rida mootorsõidukite tüüpe, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või 

kohandatud ja varustatud mitmesuguste seadmetega, mis võimaldavad neil sooritada 

kindlaid mittetranspordialaseid funktsioone, st selle rubriigi mootorsõidukite põhieesmärgiks 

ei ole inimeste või kauba vedu. 


1) Tehnoabi veoautod (madelautod), mis on ette nähtud avariiseisundis transpordivahendite 

tõstmiseks ja pukseerimiseks, nad koosnevad kas põhjaga või põhjata veoauto- 

(madelauto-) šassiist, on varustatud selliste tõsteseadmetega nagu mittepöörlevad 

kraanad, pukid, plokid ja vintsid. 

2) Autod-pumbad pumbaga, millel on harilikult ajam automootorilt (näiteks tuletõrjeautod). 

3) Veoautod (madelautod), mis on varustatud redelitega või tõsteplatvormidega 

rippjuhtmete, tänavavalgustuse jne remondiks; veoautod (madelautod) reguleeritava 

kronšteini ja platvormiga (operaatorikäru) filmi ja televisiooni töödeks. 

4) Veoautod (madelautod), mida kasutatakse tänavate, rentslite, lennuväljade lennu- ja 

maandumisradade jne puhastamiseks (näiteks pühkimismasinad, pritsimismasinad, 

pritsimis-pühkimismasinad ja reoveekaevude tühjendajad). 

5) Sisseehitatud seadmetega lumesahad ja lumepuhurid; need on sõidukid, mis on 

konstrueeritud üksnes lumepuhastamiseks ja mis on tavaliselt varustatud turbiinidega, 

pöörlevate teradega jne, mille ajam on kas automootorilt või eraldi mootorilt. 

Igat tüüpi vahetatavad lumesahad ja -puhurid siia rubriiki ei kuulu (rubriik 8430) sõltumata, kas 

nad on monteeritud sõidukile või mitte. 

6) Igat liiki pritsivad veoautod (madelautod) tõrva või liiva laiali paiskamiseks, põllumajanduses 

kasutamiseks jne, kas nad on varustatud soojendusseadmetega või mitte. 

7) Autokraanad (madelautod), mis ei ole kaupade veoks, ja mis koosnevad autošassiist, 

millele on püsivalt kinnitatud kabiin ning pöördkraana. Siiski, iselaadivate seadmetega 

veoautod (madelautod) siia ei kuulu (rubriik 8704). 

8) Liikuvad puurtornid (need on veoautod (madelautod) , mis on varustatud torniga, 

vintsidega ja teiste seadmetega puurimiseks jne). 

9) Veoautod (madelautod), mis on varustatud virnastamisseadmetega (see on platvormiga, 

mis liigub vertikaaltoendil ja millel on tavaliselt ajam automootorilt). Aga siia rubriiki ei 

kuulu põhiolemuselt kaubaveoks konstrueeritud iselaadivad autod mis on varustatud 

vintsidega, tõsteseadmetega jne(rubriik 8704). 

10) Veoautod-betoonisegistid (madelautod), mis koosnevad kabiinist ja autošassiist, millele 

on püsivalt kinnitatud betoonisegisti, ja mida on võimalik kasutada nii betooni tegemiseks 

kui transportimiseks. 

11) Liikuvad elektrogeneraatorseadmed, mis koosnevad veoautost (madelautost), millele on 

monteeritud elektrogeneraator ajamiga kas automootorilt või eraldi mootorilt. 

7

12) Liikuvad radioloogiajaamad (näiteks varustatud läbivaatusruumiga, pimeda ruumiga ja 

täieliku radioloogiaseadmete komplektiga). 

13) Liikuvad kliinikud (ravi või hambaravi) operatsiooniruumiga, anesteesiaseadmetega ja 

teiste kirurgiaaparaatidega. 

14) Veoautod-prožektorid (madelautod), mis koosnevad autole monteeritud prožektorist, 

mille toide on tavaliselt generaatorilt millel on ajam automootorilt. 

15) Liikuvad saatejaamad. 

16) Telegraafi, raadiotelegraafi või raadiotelefoni vastuvõtu ja saate furgoonid; 

radarseadmetega sõidukid. 

17) Totalisaator-auto, mis on varustatud arvutiga võitude ja võimaluste automaatseks 

arvestamiseks võiduajamistel. 

18) Liikuvad laboratooriumid (näiteks põllumajandusmasinate kontrollimiseks). 

19) Testveoautod (madelautod), mis on varustatud registreerimisseadmetega neid pukseerivate 

autode veojõu määramiseks. 

20) Liikuvad pagaritöökojad, mis on täielikult seadistatud (taignasegisti, ahi jne); väliköögid. 

21) Furgoonid-töökojad, mis on varustatud mitmesuguste masinate ja tööriistadega, 

keevitusseadmetega jne. 

22) Liikuvad pangad, raamatukogud ja näituseruumid kaupade demonstreerimiseks. 


a) Iseliikuvad teerullid (rubriik 8429). 

b) Põllumajanduslikud rullid (rubriik 8432). 

c) Väikesed kõrval liikuva juhi poolt juhitavad liikuvad seadmed, mis on varustatud abimootoriga 

(näiteks parkide, haljasalade jne puhastusmasinad ja seadmed teedele joonte kandmiseks) (rubriik 

8479). 

d) Sõidukelamud (rubriik 8703). 

AUTOŠASSIID JA TÖÖMASINATEGA ÜHENDATUD VEOAUTOD (MADELAUTOD) 

Tuleb märkida, et selles rubriigis klassifitseerimiseks peab mootorsõiduk koos tõste-, 

laadimis-, plaanimis-, kaevandamis- või puurimisseadmetega jne moodustama tegelikult 

põhiolemuselt komplektse autošassii või veoauto (madelauto) selles mõttes, et ta koosneb 

vähemalt järgmistest mehaanilistest komponentidest: mootor, käigukast ja juhtorganid 

käikude vahetamiseks, ning rooli- ja piduriseadmed. 

Tuleb siski märkida, teiselt poolt, iseliikuvad masinad (näiteks kraanad, ekskavaatorid), mille üks 

või rohkem mootori- või keskelementidest, mida kirjeldati ülalpool, on paigutatud töömasina kabiini, mis 

on monteeritud ratas- või roomikšassiile, sõltumata, kas kogu agregaat liigub teel oma käiguga või 

mitte, klassifitseeritakse, näiteks, rubriikides 8426, 8429 või 8430. 

Samuti ei kuulu siia rubriiki iseliikuvad ratasmasinad, mille šassii ja töömasin on spetsiaalselt 

konstrueeritud teineteise tarbeks ja moodustavad ühtse mehaanilise agregaadi (näiteks iseliikuvad 

teehöövlid (autogreiderid)). Sel juhul masin ei ole mitte lihtsalt monteeritud autošassiile, vaid täielikult 

sisseehitatud šassiisse, mida ei saa kasutada teistel eesmärkidel ja võib omada ülal näidatud auto 

põhijooni. 

Tuleb siiski märkida, et iseliikuvad sisseehitatud seadmetega lumesahad või -puhurid 

kuuluvad alati siia rubriiki. 

* * * 



Vaata rubriigi 8705 selgituste punkti 7. 

8706 8706 00 RUBRIIKIDE 8701 - 8705 MOOTORSÕIDUKITE ŠASSIID 

KOOS MOOTORIGA 

Sellesse rubriiki kuuluvad rubriikide 8701 kuni 8705 mootorsõidukitele šassiiraamid või 

kombineeritud šassii- kere toesed (kere või kandekerega konstruktsioonid), mis on varustatud 

8

mootoriga, ülekandega ja rooliseadega ning telgedega (kas ratastega või ilma). See tähendab, 

et selle rubriigi kaubad on mootorsõidukid ilma keredeta. 

Siia rubriiki klassifitseeritavad šassiid võivad siiski olla varustatud kapottide, tuuleklaaside, 

poritiibade, astmelaudade ja esipaneelidega (kas instrumentidega varustatud või mitte). 

Šassiid klassifitseeritakse ka siin, sõltumata, kas nad on varustatud rehvidega, karboraatoritega 

või akumulaatoritega või teiste elektriseadmetega või mitte. Siiski, kui toode on 

komplektne või oluliselt komplektne traktor või muu mootorsõiduk, siis ta sellesse rubriiki ei 

kuulu. 


a) Šassiid, mis on varustatud mootorite ja kabiinidega, sõltumata, kas kabiin on komplekteeritud või 

mitte (näiteks ilma istmeteta) (rubriigiid 8702 kuni 8704) (vaata selle grupi märkust 3). 

b) Šassiid, mis ei ole varustatud mootoriga, kas komplekteeritud mitmesuguste mehaaniliste 

osadega või mitte (rubriik 8708). 

8707 RUBRIIKIDE 8701 - 8705 MOOTORSÕIDUKITE KERED 

(K.A KABIINID), 

8707 10 - rubriigi 8703 sõidukitele 

8707 90 - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad rubriikide 8701 kuni 8705 mootorsõidukite kered (k.akabiinid). 

Rubriiki kuuluvad mitte ainult kered, mis on konstrueeritud monteerimiseks šassiidele vaid 

ka ilma šassiideta mootorsõidukite kered (sel juhul kere ise kannab mootorit ja telgi); veel 

kuuluvad siia kandva konstruktsiooniga kered, milledel teatud šassii elemendid on keresse 

sisse ehitatud. 

Siia rubriiki kuulub ka lai ring erinevat tüüpi mootorsõidukite (näiteks reisijateveo sõidukite, 

veoatode (madelautode) ja spetsialiseeritud autode) keresid. Nad on reeglina valmistatud 

terasest, kergsulamitest, puidust või plastist. 

Nad võivad olla täielikult komplekteeritud (näiteks koos kogu garnituuri ja lisaseadmetega 

nagu esipaneelid, pakiruumid (pagasiruumid), istmed ja padjad, vaibad, pakiraamid ja 

elektriseadmed). 

Siia rubriiki kuuluvad ka mittetäielikult komplekteeritud kered, näiteks need millel on jäänud 

lisada osad, nagu tuuleklaasid või uksed, või need, milledel ei ole täielikult lõpetatud 

vooderdamine või värvimine. 

Juhikabiinid (näiteks veoautode (madelautode) või traktorite) klassifitseeritakse ka selles 

rubriigis. 

8708 RUBRIIKIDE 8701 - 8705 MOOTORSÕIDUKITE OSAD JA 

TARVIKUD. 

8708 10 - kaitserauad ja nende osad 

- muud kerede (sh kabiinide) osad ja tarvikud: 

8708 21 - - turvavööd 

8708 29 - - muud 

8708 30 - pidurid ja võimendpidurid; nende osad: 

- - paigaldatud pidurihõõrdkatted 

8708 40 - käigukastid ja nende osad 

8708 50 - diferentsiaaliga veosillad, ka koos muude jõuülekande 

detailidega ning vabasillad; nende osad 

8708 70 - rattad, nende osad ja tarvikud 

8708 80 - vedrustussüsteemid ja nende osad (sh amortisaatorid) 

- muud osad ja tarvikud: 

8708 91 - - radiaatorid ja nende osad 

8708 92 - - summutid ja väljalasketorud; nende osad 

8708 93 - - sidurid ja nende osad 

8708 94 - - roolirattad, roolisambad ja roolikarbid; nende osad 

8708 99 - - muud 

9

Siia rubriiki kuuluvad rubriikide 8701 kuni 8705 sõidukite osad ja lisaseadmed, tingimusel, 

et osad ja lisaseadmed täidavad mõlemat alljärgnevat tingimust: 

i) Nad peavad olema identifitseeritavad kui sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt 

ülalnimetatud mootorsõidukites; ja 

ii) Nad ei tohi olla välistatud XVII jaotise märkuste tingimustega (vaata vastavaid üldiseid 

selgitusi). 

Selle rubriigi osade ja seadmete hulka kuuluvad: 

A) Monteeritud mootorsõidukite šassii-raamid (kas varustatud ratastega või mitte, aga ilma 

mootoriteta) ja nende osad (lonžeroonid, kinnitusdetailid, põiktalad; kinnituste sõlmed; 

kere, mootori, astmelaudade, küttepaakide jne tugikronšteinid). 

B) Kerede osad ja kaasnevad lisaseadmed, näiteks põrandaplaadid, külgpaneelid, esi- ja taga 

paneelid, pagaažiruumid jne; uksed ja nende detailid; kapotid; raamitud aknad, aknad, mis 

on varustatud küttetakistitega ja elektriühendustega; aknaraamid; astmelauad; poritiivad 

(keretiivad); esipaneelid; radiaatorivõred; numbrimärkide alused; kaitserauad; roolisamba 

kronšteinid; sisemised pakiraamid; väljavaate varjud; mitteelektrilised kütte ja 

jäätumisvastased abinõud mis kasutavad sõiduki mootori toodetud soojust; turvavööd 

inimeste ohutuse tagamiseks, mis on konstrueeritud püsivaks kinnitamiseks sõidukisse; 

põrandavaibad (välja arvatud tekstiilmaterjalidest või kõvastamata vulkaniseeritud 

kummist) jne. Sõlmed (kaasa arvatud kandva konstruktsiooniga šassii-kered) mis ei oma 

veel komplekteeritud kerede iseloomu, näiteks ei ole veel varustatud uste, poritiibade, 

kapottide ja tagaosade katetega jne, klassifitseeritakse selles rubriigis aga mitte rubriigis 

8707. 

C) Sidurid (koonilised, ketas, hüdraulilised, automaatsed jne, aga mitte elektromagneetilised 

sidurid rubriigist 8505), sidurikorpused, -kettad ja klapid ja paigaldatud vooder. 

D) Igat liiki käigukastid (jõuülekandeseadmed) (mehaanilised, ülekandvad, elektromehaanilised, 

automaatsed jne); hüdrotransformaatorid; käigukastide (jõuülekandeseadmete) 

korpused; võllid (välja arvatud jõumasinate ja mootorite sisemised sõlmed); 

hammasrattad; otseülekande nukkmuhvid ja käigulülitusklahvide vardad jne. 

E) Vedavad sillad koos diferentsiaalidega; mittevedavad teljed (esi- ja tagateljed); difusiaalsed 

korpused; täht- ja planetaarhammasrattad, rummud, käänmikud (käänmiku kaelad), 

käänmiku toed. 

F) Jõutransmissiooni teised sõlmed ja komponendid (näiteks kardaanid, poolteljed; 

hammasrattad, hammasülekanded; võllide liuglaagrid; koostatud reduktorid; universaalsed 

šarniirid). Aga siia rubriiki ei kuulu mootorite sisedetailid, sellised nagu kepsud, klappide 

tõukurite vardad ja klappide tõukurid rubriigist 8409, ja väntvõllid, nukkvõllid ja hoorattad 


G) Roolimehanismi osad (näiteks roolisamba torud, roolitõmmitsad ja -kangid, käändtelgede 

paralleelvardad; korpused; varvad ja väikesed hammasrattad; juhtimise 

survemahanismid). 

H) Pidurid (klots-, sektor-, ketaspidurid jne) ja nende osad (kettad, trumlid, silindrid, 

paigaldatud vooder, õlireservuaarid hüdraulilistele piduritele jne); võimendpidurid ja nende 

osad. 

IJ) Kandevedrude amortisaatorid (friktsioon, hüdraulilised jne) ja teised vedrude osad (välja 

arvatud vedrud), torsioonid. 

K) Sõidurattad (terasest, traatkodaratega jne) kas komplekteeritud rehvidega või mitte; 

roomikud ja rataste komplektid roomiktranspordivahenditele; rattapöiad, kettad, rummude 

kapslid ja kodarad. 

L) Juhtimisseadmed, näiteks roolirattad, roolisambad ja roolikorpused, sillad juhitavate 

ratastega; käigulülituskangid ja käsipidurite kangid; drosselklapp, piduri- ja siduripedaalid; 

pidurite kepsud, sidurid. 

M) Radiaatorid, summutid ja väljalasketorud, kütusepaagid jne. 

N) Siduri-, piduri-, gaasipedaalikaablid ja sarnased kaablid, mis koosnevad elastsest 

väliskattest ja sees liikuvast kaablist. Nad on esitatud lõigatult vastavalt pikkusele ja 

varustatud otsamuhvidega. 

O) Igat liiki täispuhumissüsteemiga turvapadjad (nt juhipoolsed turvapadjad, sõitjapoolsed 

turvapadjad, küljelöögi vastu kaitsmiseks uksevoodrisse paigaldatud turvapadjad ja 

10

spetsiaalselt pea kaitseks auto lakke paigaldatud turvapadjad) ja nende osad. 

Täispuhumissüsteemide hulka kuulub ka käiviti ja propellant mahutis, mis suunab paisuva 

gaasi turvapatja. Sellesse rubriiki ei kuulu kaugsensorid ega elektroonilised kontrollerid, 

kuna neid ei loeta täispuhumissüsteemi osadeks. 

Siia rubriiki ei kuulu hüdraulilised ja pneumaatilised silindrid rubriigist 8412. 

8709 TÕSTE- JA TEISALDUSSEADMETA ISELIIKUVAD 

VEOKÄRUD, MIDA KASUTATAKSE TEHASTES, LADUDES, 

SADAMATES JA LENNUJAAMADES LÜHIKESTEKS 

KAUBAVEDUDEKS; RAUDTEEJAAMA PLATVORMIL 

KASUTATAVAD TRAKTORID; EELNIMETATUD 

SÕIDUKITE OSAD. 

- veokärud: 

8709 11 - - elektrilised 

8709 19 - - muud 

8709 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad sellist tüüpi iseliikuvad transpordivahendid, mida kasutatakse tehastes, 

ladudes, dokkides või lennujaamades mitmesuguste koormate (kaubad või konteinerid) veoks 

väikeste järelhaagistega lühikestel vahemaadel või raudteejaamade platvormidel väikeste 

haagiste vedamiseks. 

Selliseid transpordivahendeid on mitut tüüpi ja suurust. Nad võivad liikuda kas elektrimootori 

jõul, mida toidetakse akumulaatorilt või sisepõlemismootori või mingi muu mootori jõul. 

Põhiiseärasused, mis on ühised selle rubriigi transpordivahenditele ja mis eristavad neid 

rubriikide 8701, 8703 ja 8704 transpordivahenditest võib kokku võtta järgnevalt: 

1) Konstruktsioon ja reeglina nende konstruktsioonilised iseärasused teevad nad sobimatuks 

reisijate ja kaupade veoks maanteedel ja teistel avalikel teedel. 

2) Tavaliselt nende kiirus laadituna ei ületa 30 kuni 35 km/h. 

3) Nende pöörderaadius on umbes võrdne transpordivahendi enda pikkusega. 

Selle rubriigi transpordivahenditel ei ole tavaliselt kinnist juhikabiini, ruumi juhi jaoks ei ole 

sageli rohkem kui platvorm, millel ta seisab, juhtides transpordivahendit. Mõned tüübid võivad 

olla varustatud juhi istme taga oleva kaitseraamiga, metallsirmiga jne. 

Selle rubriigi transpordivahendid võivad olla juhitavad kõrval liikuva juhi poolt. 

Veokärud on iseliikuvad kärud kaupade veoks, neil on näiteks platvorm või konteiner 

(mõnikord konstrueeritud ülestõstmiseks), kuhu laaditakse kaubad. 

Väikesed tsisternkärud, tavaliselt raudteejaamade platvormidel kasutatavat tüüpi, kas 

seadmestatud abipumpadega või mitte, klassifitseeritakse ka siia. 

Seda tüüpi traktorid, mida kasutatakse raudteejaama platvormidel, on konstrueeritud 

eelkõige transpordivahendite, näiteks väikeste haagiste, pukseerimiseks või tõukamiseks. 

Nad ise ei vea kaupu ja nad on tavaliselt kergemad ja väiksema võimsusega kui rubriigi 8701 

traktorid. Seda tüüpi traktoreid võib ka kasutada kaidel, ladudes jne. 

OSAD 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka rubriigis määratletud transpordivahendite osad tingimusel, et 

osad täidavad mõlemat järgnevat tingimust: 

i) Nad peavad olema identifitseeritavd kui kasutamiseks sobivad üksnes või peamiselt selliste 

transpordivahenditega; ja 

ii) Nad ei tohi olla välistatud sellest rubriigist XVII jaotise märkuste tingimustega (vaata 

vastavat selgituste üldosa). 

Selle rubriigi osade hulka kuuluvad: 

1) Šassiid 

2) Kered, platvormid, eemaldatavad ported, kallutatavad kastid. 

3) Rattad, kas rehvidega või mitte. 

11

4) Sidurid. 

5) Käigukastid (jõuülekandeseadmed), diferentsiaalid. 

6) Sillad. 

7) Roolirattad või kangid. 

8) Pidurisüsteemid ja nende osad. 

9) Siduri, piduri-, gaasipedaalikaablid ja sarnased kaablid, mis koosnevad elastsest 

väliskattest ja sees liikuvast kaablist. Nad on esitatud lõigatult vastavalt pikkusele ja 

otsamuhvidega varustatult. 


a) Tugitransportöörid ja veokärud, mis on varustatud kraanaga (rubriik 8426). 

b) Kahvlikujulise haaratsaga ja teised veokärud mis on varustatud tõste- või laadimisseadmega (rubriik 

8427). 

c) Kallurid (rubriik 8704). 

8710 8710 00 TANKID JM SOOMUSMASINAD, KA RELVADEGA 

VARUSTATUD , NING NENDE OSAD. 

Siia rubriiki kuuluvad tankid ja teised soomusmasinad ka relvadega varustatud ja selliste 

masinate osad. 

Tankid on soomusmasinad, mis on monteeritud roomikutele ja relvastatud mitmesuguste 

relvadega (kahurid, kuulipildujad, leegiheitjad jne), mis asuvad tavaliselt ühes või kahes 

pöördetornis. Nad on mõnikord varustatud spetsiaalse güroskoopstabiliseerimisseadmega 

sihiku hoidmiseks sõltumata masina liikumisest. Nad võivad olla varustatud ka miinivastaste 

seadmetega nagu nookurkett (pöörlev trummel, mis on kinnitatud hoobadele tanki ette ja mille 

külge on kinnitatud ketid pallidega otstes) või mitu rasket rullikut, mis on kinnitatud tanki ette. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka amfiibtankid. 

Soomusautod on kiiremad ja kergemad kui tankid ja ei saa kanda nii rasket soomust või nii 

suuri kahureid. Mõnikord on nad ainult osaliselt soomustatud. Põhiliselt kasutatakse neid 

politseifunktsioonide täitmiseks, luurel või lahingupiirkondades transpordi jaoks. Mõned 

soomusautod on roomikutel, aga enamus neist on roomiku tugirullidega tüüpi.. Nad võivad 

olla amfiibid (näiteks desantroomiklahingumasinad). 


A) Tankid, mis on varustatud kraanaga lahingumasinate parandamiseks. 

B) Varustussoomusmasinad, tavaliselt roomiktüüpi, sõltumata, kas nad on konstrueeritud 

relvastamiseks või mitte; neid kasutatakse bensiini, lahingumoona jne veoks 

lahingutegevuse piirkondades. 

C) Väikesed "tankid" kaugjuhtimisega, mis toimetavad kohale laskemoona eesliini 

lahingumasinatele või suutükiväe osadele. 

D) Soomusmasinad, mis on püsivalt varustatud spetsiaalsete purustamisseadmetega. 

E) Soomustatud veokid inimeste veoks. 

Sellesse rubriiki ei kuulu tavalist tüüpi autod ja veoautod, kergelt soomustatud või varustatud kerge 

lisasoomusega (vastavalt rubriigid 8702 kuni 8705). 

Iseliikuvad suurtükid kuuluvad rubriiki 9301; neid iseloomustab fakt, et nad on konstrueeritud andma 

tuld liikumatult positsioonilt, relv ise omab piiratud pöörderaadiust. 

OSAD 

Sellesse rubriiki kuuluvad ülal mainitud transpordivahendite osad tingimusel, et osad 

täidavad mõlemat järgnevat tingimust: 


niisuguste transpordivahenditega; ja 

ii) Nad ei tohi olla välistatud XVII jaotise märkustega (vaata vastavat selgituste üldosa). 


1) Soomusmasinate korpused ja nende osad (tornid, soomustatud uksed ja kapotid jne). 

2) Roomikud, mis on spetsiaalselt konstrueeritud tankidel kasutamiseks. 

3) Spetsiaalsed soomusautode sõidurattad. 

12

4) Tankiroomikute veorattad. 

5) Soomusplaadid, mida on töödeldud sellisel määral, et nad on identifitseeritavad kui selle 

rubriigi sõidukite osad. 

6) Siduri-, piduri-, gaasipedaalikaablid ja sarnased kaablid, mis koosnevad elastsest 

väliskattest ja sees liikuvast kaablist. Nad on esitatud vastavalt pikkusele lõigatult ja 


8711 MOOTORRATTAD (K.A MOPEEDID) JA ABIMOOTORIGA 

JALGRATTAD, KÜLGKORVIGA VÕI ILMA; 

KÜLGKORVID. 

8711 10 - sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga kuni 50 cm³ 

8711 20 - sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 

50cm³, kuid mitte üle 250 cm³ 

8711 30 - sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 250 cm³, 

kuid mitte üle 500 cm³ 

8711 40 - sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 500 cm³, 

kuid mitte üle 800 cm³ 

8711 50 - sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 800 cm³ 

8711 90 - muud 

Siia rubriiki kuulub rühm kaherattalisi motoriseeritud transpordivahendeid, mis oma 

olemuselt on konstrueeritud inimeste veoks. 

Lisaks tavalist tüüpi mootorratastele kuuluvad siia rubriiki motorollerid, mida iseloomustavad 

nende väikesed rattad ja horisontaalne platvorm, mis ühendab sõiduki esi- ja tagaosa; 

mopeedid, mis on varustatud mõlema, nii sisse ehitatud mootori kui pedaalsüsteemiga; ja 

jalgrattad, mis on varustatud abimootoriga. 

Mootorrattad võivad olla varustatud vahenditega juhi kaitseks ilmastikutingimuste eest või 

olla varustatud külgkorviga. 

Kolmerattalised mootorsõidukid (näiteks "kaupa kohaletoimetava kolmerattalise ratta" tüüpi) 

klassifitseeritakse samuti siin, tingimusel, et nad ei oma rubriigi 8703 mootorsõidukite 

tunnuseid (vaata rubriigi 8703 selgitusi). 

Siia rubriiki kuuluvad ka igat liiki külgkorvid, see on transpordivahendi tüüp, mis on 

konstrueeritud reisijate või kaupade veoks ja mida ei saa iseseisvalt kasutada. Nad on 

varustatud ühel küljel oleva rattaga, teisel küljel on ühendusseadmed, mis võimaldavad 

külgvankrit ratta või mootorratta külge kinnitada ja panna kõrval liikuma. 


a) Neljarattalised mootorsõidukid mõeldud inimeste veoks (rubriik 8703) 

b) Haagised, mis on konstrueeritud kinnitamiseks jalg- või mootorrattale (rubriik 8716). 

8712 8712 00 JALGRATTAD, JM RATTAD (K.A VELORIKŠAD JA 

KOLMERATTALISED VEOJALGRATTAD), MOOTORITA. 

Siia rubriiki kuuluvad mootorita jalgrattad, need on pedaalidega töötavad 

transpordivahendid, mis on varustatud ühe või rohkema rattaga (näiteks kaherattalised 

jalgrattad (kaasa arvatud laste), kolmerattalised ja neljarattalised jalgrattad). 

Lisaks tavalise konstruktsiooniga jalgratastele kuuluvad siia rubriiki mitmed spetsiaalsed 

tüübid nagu järgnevad: 

1) Kolmerattalised kaubaveo jalgrattad, tavaliselt žarniirülekandel seadme vormis, mis on 

ühendatud konteineriga (vahel isotermilisega) mis on konstrueeritud kahe esiratta kohale. 

2) Tandemjalgrattad. 

3) Üherattalised (unitsüklid) ja kaherattalised jalgrattad, mis on spetsiaalselt konstrueeritud 

estraadiartistidele ja mida iseloomustab nende kerge kaal, fikseeritud rattad jne. 

13

4) Kaherattalised rattad, mis on spetsiaalselt konstrueeritud puuetega inimestele (näiteks 

spetsiaalse kinnitusega, nii et jalgrattaga võib sõita ühe jalaga). 

5) Kaherattalised jalgrattad tasakaalu hoidva toetava rattaga, mis on kinnitatud tagumise 

ratta rummule. 

6) Võidusõidujalgrattad. 

7) Neljarattalised jalgrattad, mis on varustatud mitme istme ja mitmete pedaalidega, mis kõik 

on kaetud kergekaalulise konstruktsiooniga. 

8) Laste, noorukite ja täisealiste pedaaljuhitavad jalgratta-laadsed tõukerattad, millel on 

jalgrattale iseloomulikku tüüpi reguleeritav rooliseade ja juhtraud, täispuhutavad rattad, 

raam ja käsipidurid, varustatud ühe pedaaliga, mis on ühendatud ketirattasüsteemiga. 

Selle rubriigi jalgrattad, mis on varustatud külgkorviga, klassifitseeritakse siin, aga eraldi 

esitatud külgkorvid siia ei kuulu (rubriik 8711). 


a) Abimootoriga jalgrattad (rubriik 8711). 

b) Lastejalgrattad (välja arvatud kaherattalised) (rubriik 9503). 

c) Spetsiaalsed jalgrattad, mis on sobivad ainult atraktsioonides kasutamiseks (rubriik 9508). 

8713 PUUDEGA INIMESTELE MÕELDUD SÕIDUKID, KA 

MOOTORIGA VÕI MUU MEHAANILISE JÕUALLIKAGA. 

8713 10 - mehaanilise jõuallikata 

8713 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kärud, ratastoolid või muud sarnased sõidukid, mis on spetsiaalselt 

konstrueeritud puudega inimestele (haigete, paralüütikute, vigastatute jne), sõltumata, kas 

nad on varustatud mehaanilise jõuallikaga või mitte. 

Sõidukid, mis on varustatud mehaanilise jõuallikaga, liiguvad tavaliselt kerge mootori abil või 

pannakse liikuma käsitsi kangi abil või käsitsi juhitava mehanismi abil. 


a) Tavalised transpordivahendid, mis on ainult kohandatud puuetega inimestele kasutamiseks (näiteks 

autod, mis on varustatud käsitsi manipuleeritava siduriga, gaasipedaaliga jne (rubriik 8703), või 

jalgrattad, mis on varustatud spetsiaalse seadmega, et jalgrattaga saaks sõita ühe jalaga (rubriik 

8712). 

b) Rullidel kanderaamid (rubriik 9402). 

8714 OSAD JA TARVIKUD RUBRIIKIDE 8711 - 8713 

SÕIDUKITELE. 

- mootorratastele (k.a mopeedidele): 

8714 11 - - sadulad 

8714 19 - - muud 

8714 20 - puudega inimestele mõeldud sõidukitele 

- muud: 

8714 91 - - raamid ja kahvlid ning nende osad 

8714 92 - - rattaveljed ja kodarad 

8714 93 - - rummud (v.a pidurdavad rummud ja rummupidurid), ning 

vabajooksu ketirattad 

8714 94 - - pidurid, k.a pidurdavad rummud ja rummupidurid, nende 

osad 

8714 95 - - sadulad 

8714 96 - - pedaalid ja väntmehhanism ning nende osad 

8714 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad seda tüüpi osad ja lisaseadmed, mida kasutatakse mootorratastel 

(kaasa arvatud mopeedidel), abimootoriga jalgratastel, külgkorvidel, mootorita jalgratastel või 

14

puudega inimestele mõeldud sõidukitel, tingimusel, et osad ja lisaseadmed täidavad 

mõlemat alljärgnevat tingimuset: 


ülalnimetatud transpordivahendites; ja 

ii) Nad ei tohi olla välistatud XVII jaotise märkuste tingimustega (vaata vastavat selgituste 

üldosa). 

Selle rubriigi osade ja lisaseadmete hulka kuuluvad: 

1) Kolmerattaliste kaubaveo jalgrataste, külgvankrite või puudega inimestele mõeldud 

sõidukite korpused ja nende osad (kokkukäivad katused, uksed, põrandad jne). 

2) Šassiid ja raamid ning nende osad. 

3) Mootorrataste hammasülekanded, käigukastid, sidurid ja muud jõuülekandeseadmed ning 

nende osad. 

4) Rattad ja nende osad (rummud, veljed, kodarad jne) 

5) Mittekoormatavad ketirattad. 

6) Käiguvahetusmehanismid ja muud hammasratasmehanismid ning nende osad. 

7) Vändamehanismid ja nende osad (vändaga rattad, vändad, teljed jne), pedaalid ja nende 

osad (teljed jne); jalakorvid. 

8) Jalgkäivitid, kangid ja muud juhtimisseadmed. 

9) Igat liiki pidurid (konsool-, ketas-, trummel-, rummupidurid, pidurdavad rummud jne) ja 

nende osad (kangid, klotside hoidevardad, trumlid ja rummupidurite klotsid, kahvlid 

konsoolpiduritele). 

10) Juhtrauad, nende vardad ja käepidemed (korgist, plastist jne). 

11) Sadulad (istmed) ja sadula püsttoed (istme tugipostid); sadulakatted. 

12) Kahvlid, kaasa arvatud teleskoopkahvlid, ja nende detailid (kahvlivardad ja hambad jne). 

13) Jalgrattaraamide torud ja tugevdusribad. 

14) Hüdraulilised amortisaatorid ja nende osad. 

15) Poripõlled ja nende kinnitusdetailid (toestik, kinnitusklambrid jne). 

16) Reflektorid (monteeritud). 

17) Rõivaste kaitseseadmed (välja arvatud võrgud rubriigist 5608); ülekandekettide katted; 

jalatoed ja jalgade kaitsed. 

18) Stendid mootorratastele. 

19) Motorolleritele pealelükatavad kapotid ja tagavararataste katted. 

20) Summutid ja nende detailid. 

21) Kütusepaagid. 

22) Esiklaasid (tuuleklaasid). 

23) Pakiraamid; lambikronšteinid; veepudelite kronšteinid. 

24) Puudega inimestele mõeldud sõidukite ajamikangid ja vändakäepidemed, seljatoed ja 

roolisambad seljatugedes, jalatoed, sääretoed, käetoed jne. 

25) Siduri-, piduri-, gaasipedaalikaablid ja sarnased kaablid, mis koosnevad elastsest 

väliskattest ja sees liikuvast kaablist. Nad on esitatud vastavalt pikkusele lõigatult ja 


8715 8715 00 LAPSEVANKRID JA NENDE OSAD. 


I) Lapsevankrid, sõltumata, kas nad on kokkupandavad või mitte, varustatud kahe või 

rohkema rattaga ja üldiselt lükatakse käega (kärud, lapsevankrid, jalutusraamid jne). 

II) Ülalnimetatud vankrite osad, tingimusel, et osad täidavad mõlemat järgnevat tingimust: 


selle rubriigi vankritega; ja 


üldosa). 


1) Kered šassiile monteerimiseks, kaasa arvatud äravõetavat tüüpi lapsevankrikered, mida 

saab kasutada kui hälle. 

2) Šassiid ja nende osad. 

3) Rattad (kas komplekteeritud kummidega või mitte) ja nende osad. 

15

8716 HAAGISED JA POOLHAAGISED; MUUD MEHAANILISE 

JÕUALLIKATA SÕIDUKID; NENDE OSAD. 

8716 10 - furgoonhaagised ja poolhaagised pidevaks elamiseks või 

turismiks 

8716 20 - peale- või mahalaadimisseadmega haagised ja poolhaagised 

põllumajanduslikuks otstarbeks 

- muud haagised ja poolhaagised kaupade transpordiks: 

8716 31 - - tsisternhaagised ja poolhaagised 

8716 39 - - muud 

8716 40 - muud haagised ja poolhaagised 

8716 80 - muud sõidukid 

8716 90 - osad 

Siia rubriiki kuulub rühm mehaanilise jõuallikata sõidukeid (välja arvatud eelnevates 

rubriikides käsitletud), mis on varustatud ühe või rohkema rattaga ja on konstrueeritud 

kaupade või inimeste veoks. Siia kuuluvad ka mehaanilise jõuallikata sõidukid, mis ei ole 

varustatud ratastega (näiteks reed, spetsiaalsed kelgud liikumiseks puidust teel). 

Selle rubriigi transpordivahendid on konstrueeritud teiste transpordivahenditega (traktorid, 

veoautod, vankrid, mootorrattad, kaherattalised jalgrattad jne) pukseerimiseks, kätega 

tõukamiseks või tõmbamiseks, jalaga lükkamiseks või loomadega vedamiseks. 


A) Haagised ja poolhaagised. 

Selles rubriigis termin "haagised" ja "poolhaagised" tähistavad seda liiki 

transpordivahendeid (välja arvatud külgvankrid), mis on konstrueeritud ainult haakimiseks 

teiste transpordivahenditega spetsiaalse haakeseadme abil (kas automaatselt või mitte). 

Kõige tähtsamateks järelhaagise ja poolhaagise tüüpideks, mis kuuluvad sellesse 

rubriiki, on need, mis on konstrueeritud kasutamiseks koos mootorsõidukitega. Tavaliselt 

on haagistel üks või rohkem rattapaari ja haakesüsteem, mis on paigaldatud šarniirselt 

kinnitatud esiratastele, millised on sõiduki juhtimiseks. Poolhaagised on varustatud ainult 

tagaratastega, nende esiosa toetub pukseeriva sõiduki platvormile, millisega nad on 

haagitud spetsiaalse haakeseadme abil. 

Järgnevates selgitustes termin "haagised" haarab poolhaagised. 

Siia rubriiki kuuluvad haagised: 

1) Elamu tüüpi haagised (autofurgoonelamud), püsielamiseks või turismiks. 

2) Pealelaadimisseadmega põllumajanduslikud haagised, mis on varustatud automaatsete 

laadimisseadmetega ja võimalik ka abivahenditega loomasööda, maisi (teravilja) varte 

hekseldamiseks jne. 

Siia rubriiki ei kuulu pealelaadimisseadmega haagised neile püsivalt monteeritud 

koristusseadmetega rohu, maisi (teravilja) jne lõikamiseks, hekseldamiseks ja transportimiseks 


3) Mahalaadimisseadmega haagised mitmesuguste toodete veoks (loomasööt, väetis jne), 

millel on liikuv põrand mahalaadimise jaoks; sellised transpordivahendid saab 

varustada mitmesuguste lisaseadmetega (väetise peenestamiseks, loomasööda 

peenestamiseks jne) selleks, et sobitada neid kasutamiseks sõnnikulaotajana, 

loomasööda kastina või juurviljaveo haagisena. 

4) Teised haagised kaupade veoks nagu: 

a) Tankerhaagised (kas varustatud pumpadega või mitte). 

b) Põllumajanduslikud haagised, haagised kommunaaltöödeks jne (kas mahakallutava 

veokastiga või mitte). 

c) Külmutus- ja isotermilised haagised kergestiriknevate kaupade veoks. 

d) Haagised kolimiseks. 

e) Ühe ja kahekordsed haagised eluslooomade, autode, jalgrataste jne veoks. 

f) Haagised, mis on kohandatud kindlate kaupade veoks (näiteks klaasplaatide). 

g) Maantee-relsi haagised (ette nähtud põhiliselt kasutamiseks maantee haagistena, 

aga konstrueeritud nii, et neid saab vedada spetsiaalsetel raudteevagunitel, mis on 

varustatud suundrelssidega). 

16

h) Haagised, mis on varustatud relssidega raudteevagunite veoks maanteel. 

ij) Haagised allalastava raami ja laadimispandusega raskete masinate veoks (tankid, 

kraanad, buldooserid, elektritransformaatorid jne) 

k) Kahe- või neljarattalised autonoomsed metsaveo kärud. 

l) Palgiveohaagised. 

m) Väikesed jalgrataste või mootorratastega veetavad haagised. 

5) Muud haagised nagu: 

a) Auto haagised, mis on spetsiaalselt konstrueeritud inimeste veoks. 

b) Laada-haagised (välja arvatud rubriiki 9508 kuuluvad). 

c) Haagised näituste jaoks. 

d) Haagised-raamatukogud. 

B) Käsitsi või pedaali abil liigutatavad transpordivahendid. 


1) Igat liiki kärud ja käsidresiinid, kaasa arvatud need, mis on kasutamiseks 

konkreetsetes tööstusharudes (tekstiili või keraamikatööstuses, piimatööstuses jne). 

2) Käsikärud, pakikärud, punkerkärud ja kallutavad kärud. 

3) Seda tüüpi puhvet-kärud (välja arvatud rubriiki 9403 kuuluvad), mida kasutatakse 

raudteejaamades. 

4) Käsikärud, näiteks prügiveoks. 

5) Rikšad. 

6) Väikesed isotermilised kärud jäätisemüüjatele. 

7) Igat liiki kaupmeeste kärud. Nendel kergekaalulistel transpordivahenditel on mõnikord 

õhukummid. 

8) Kelgud (käsitsi veetavad) puude veoks mägialadel. 

9) “Tõukekelgud”, mille paneb liikuma sõitja labajala vahetu surve lumega kaetud 

maapinnale ning mis on mõeldud eelkõige inimeste vedamiseks lähisarktilistes 

piirkondades. 

Väikesed rataskonteinerid (näiteks ratastel "korvid") korvpunutised, metallist jne, mis ei ole 

šassiile kinnitatud, seda tüüpi, mida kasutatakse kauplustes, ei kuulu sellesse rubriiki, vaid 

klassifitseeritakse vastavalt materjalile, millest nad on valmistatud. 

C) Loomadega veetavad transpordivahendid. 


1) Riigi (tseremooniate puhul kasutatavad sõidukid)- tõllad, kupeed, kalessid, üüritõllad, 

kabrioletid. 

2) Surnuvankrid. 

3) Kaarikud. 

4) Eeslite ja ponidega veetavad laste kaarikud mida kasutatakse parkides, väljakutel jne. 

5) Igat liiki transpordivahendid kaupade kohaletoimetamiseks; kolimisvankrid. 

6) Igat liiki veovankrid, kaasa arvatud kallutatavad vankrid. 

7) Reed ja saanid. 

MASINATEGA VARUSTATUD TRANSPORDIVAHENDID JNE. 

Agregaatide klassifitseerimine, mis koosnevad transpordivahendist, milledele on püsivalt 

paigaldatud masinad või seadmed, määratakse vastavalt terviku põhiomadustele. Seetõttu 

sellesse rubriiki kuuluvad niisugused agregaadid, mis saavad oma põhiomadused transpordivahendilt. 

Teisest küljest, transpordivahendid, mis saavad oma põhiomadused masinatelt või 

seadmetelt, sellesse rubriiki ei kuulu. 

Ülaltoodust järeldub, et: 

I) Kärud, vankrid või haagised koos neile pealeehitatud tsisternidega sõltumata sellest, kas 

nad on varustatud abipumpadega täitmise või tühjendamise jaoks või mitte, klassifitseeritakse 

siin. 

II) Järgmised kaubad, näiteks, ei kuulu sellesse rubriiki ja kuuluvad rubriiki masinatest ja 

seadmetest lähtudes: 

a) Pihustusseadmed käsikärudel, veovankritel või järelvankritel rubriigist 8424. 

b) Masinad ja seadmed, mis on monteeritud lihtsale ratasšassiile, mis on konstrueeritud 

pukseerimiseks, sellised nagu liikuvad pumbad ja kompressorid (rubriigid 8413 või 8414) ja liikuvad 

kraanad ja trapid (rubriigid 8426 või 8428). 

17

c) Järelveetavad betoonisegistid (rubriik 8474) 

OSAD 

Siia rubriiki kuuluvad ka ülalnimetatud transpordivahendite osad tingimusel, et osad 

täidavad mõlemat järgnevat tingimust: 


niisuguste transpordivahenditega; ja 


üldosa.). 


1) Šassid ja nende koostisosad (raamilonžeroonid, põiktalad jne). 

2) Teljed. 

3) Kered ja nende osad. 

4) Puu- ja terasrattad ning nende osad, kaasa arvatud rehvidega rattad. 

5) Haakeseadmed. 

6) Pidurid ja nende osad. 

7) Aisad ja muud sarnased osad. 

* * 

* 

Talispordivahendid, sellised nagu sportkelgud, bobid jne on välistatud (rubriik 9506). 

18


GRUPP 88 

ÕHUSÕIDUKID, KOSMOSEAPARAADID JA NENDE OSAD 

1. Alamrubriikides 8802 11 - 8802 40 tähendab termin “tühimass” masina massi 

normaalkonfiguratsioonis, ilma meeskonna ning kütuse ja sisseseade (v.a püsivalt paigaltatud 

sisseseadeüksused) massita. 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad õhupallid ja dirižaablid ja purilennukid (rubriik 8801), teised 

lennuaparaadid, kosmoseaparaadid (kaasa arvatud sateliidid) ja kanderaketid (rubriik 8802), 

mõningad komplekteeritavad seadmed nagu langevarjud (rubriik 8804), ja lennukatapuldid, 

tekipidurdusseadmed ja maapealsed lennutrenažöörid (rubriik 8805). Vastavalt XVII jaotise 

märkuste tingimustele (vaata jaotise selgituste üldosa) kuuluvad siia ka selliste seadmete 

osad. 

Lõpuni komplekteerimata või lõpetamata lennuaparaadid (näiteks lennuaparaadid, mis ei ole 

varustatud mootoriga või siseseadmetega) klassifitseeritakse nagu vastavad komplekteeritud 

või lõpetatud lennuaparaadid, tingimusel et neil on viimaste põhilised omadused. 

8801 ÕHUPALLID JA DIRIŽAABLID; PURILENNUKID, 

DELTAPLAANID JM MOOTORITA ÕHUSÕIDUKID. 

I) ÕHUPALLID JA DIRIŽAABLID 

Sellesse rühma kuuluvad õhust kergemad lennuaparaadid sõltumata nende planeeritud 

kasutamisest (sõjandus, sport, teadus, reklaam jne). Siia kuuluvad õhupallid, vabad või 

kinnisõhupallid (k.a ankurdatud maapinnale trossi abil) ja mehaaniliselt liikuvad dirižaablid. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka järgmised aeronautikas või meteoroloogias kasutatavate 

õhupallide tüübid: 

1) Sondõhupallid. Neid kasutatakse raadiosondide saatmiseks suurtesse kõrgustesse. Nad 

võivad kaaluda kuni 4500 g, aga nende normaalne kaal varieerub 350 ja 1500 g vahel. 

2) Pilootõhupallid. Need lastakse lahti tuule kiiruse või suuna määramiseks. Tavaliselt nende 

kaal on 50 kuni 100 g. 

3) Õhupallid-sondid. Need on väiksemad kui ülal punktides 1) ja 2) olevad õhupallid ja 

tavaline kaal on 4 kuni 30 g. Neid kasutatakse pilvede kõrguse määramisel. 

Enamikul juhtudel on meteoroloogias kasutatavad õhupallid kõrgekvaliteedilisest kummist, 

mis võimaldab suurt paisumist. Laste mänguõhupallid siia rubriiki ei kuuulu (rubriik 9503). 

Neid võib eristada nende halvema kvaliteedi, lühikese täispuhumiskaela ja reklaami või 

kaunistuste järgi, mida võib neilt sageli leida. 

II) PURILENNUKID JA DELTAPLAANID 

Purilennukid on õhust raskemad lennuaparaadid, mis püsivad õhus kasutades atmosfääri 

voogusid. Siiski, purilennukid, mis on varustatud mootoriga või konstrueeritud mootoriga 

varustamiseks, klassifitseeritakse rubriigis 8802. 

Deltaplaanidel on harilikult delta kujulised tiivad, mis võimaldavad ühel või kahel inimesel, 

kes on riputatud rakmete külge, sooritada teatud õhumanöövreid. Need tiivad koosnevad 

tarindile pingutatud materjalist (harilikult tekstiil), tarind on tavaliselt metalltorust, mis on 

ühendatud keskel oleva juhtimiskangiga. Teine tüüp deltaplaane võib olla teistmoodi 

kujundatud, aga samasuguste delta kujuliste tiibadega ja aerodünaamiliste omadustega.

III) MUUD AJAMITA LENNUAPARAADID 

Sellesse rühma kuuluvad lohed, mis on õhust raskemad lennuaparaadid ilma mehaanilise 

ajamita. Lohed ankurdatakse maapinnale nööri abil sama moodi nagu kinnisõhupallid ja neid 

võib kasutada näiteks meteoroloogiliste aparaatide õhku tõstmiseks. 

Lohed, mis on selgelt konstrueeitud mängusjadena, siia rubriiki ei kuulu (rubriik 9503). 

* 

* * 

Sellesse rubriiki ei kuulu ka mudelid, vaatamata sellele, kas nad on ehitatud täpselt mõõdus või mitte, 

mida kasutatakse näiteks dekoratsioonina (näit. rubriigid 4420 või 8306), puhtalt demonstratsiooni 

eesmärkidel (rubriik 9023), või mängumudelitena meelelahutuslikel eesmärkidel (rubriik 9503). 

8802 MUUD ÕHUSÕIDUKID (NÄITEKS HELIKOPTERID, LENNUKID); 

KOSMOSEAPARAADID (SH SATELLIIDID) JA BALLISTILISED 

NING KOSMOSEAPARAATIDE KANDERAKETID. 

- helikopterid: 

8802 11 - - tühimassiga kuni 2000 kg 

8802 12 - - tühimassiga üle 2000 kg 

8802 20 - lennukid jmõhusõidukid tühimassiga kuni 2000 kg 

8802 30 - lennukid jmõhusõidukid tühimassiga üle 2000 kg, kuid mitte üle 15 000 

kg 

8802 40 - lennukid jmõhusõidukid tühimassiga üle 15 000 kg 

8802 60 - kosmoseaparaadid (k.a satelliidid) ja ballistilised või 

kosmoseaparaatide kanderaketid 


1) Õhust raskemad lennuaparaadid, mis on mehaanilise ajamiga. Siia rühma kuuluvad 

lennukid (maapealse baseerumisega, hüdroplaanid ja amfiibid), tiiviklennukid 

(varustatud ühe või rohkema rootoriga, mis vabalt pöörlevad ümber vertikaalsete telgede) 

ja helikopterid (varustatud ühe või enama mehaaniliselt käivitatava rootoriga). 

Selliseid lennuaparaate võib kasutada sõjalistel eesmärkidel, inimeste või kaupade 

veoks või sellisteks tegevusteks nagu treening, aerofotograafia, põllumajandustööd, 

päästetööd, tuletõrje või meteoroloogilistel või muudel teaduslikel eesmärkidel. 

Maalt või teiselt lennuaparaadilt raadio teel juhitavad lennuaparaadid kuuluvad siia 

rubriiki, samuti nagu lennuaparaadid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud nii, et neid saab 

kasutatda teetranspordivahenditena. 

2) Kosmoseaparaadid, mis on transpordivahendid, millised on võimelised lendama 

väljapoole maa atmosfääri (näiteks sidesateliidid või meteoroloogilised sateliidid). 

3) Kosmoseaparaatide kanderaketid, mille funktsioon on teatud kasuliku koorma viimine 

trajektoorile ümber maa ("satelliitide kanderaketid") või mõne teise taevakeha kui maa 

gravitatsioonivälja ("kosmoselaevade kanderaketid"). Need transpordivahendid annavad 

kasulikule koormale aktiivlennu lõpuks lõppkiiruse üle 7000 m/s. 

4) Ballistilised kanderaketid mis järgivad paraboolset trajektori ja kannavd teaduslikku või 

muud tehnilist aparatuuri, maale tagasitoodavat või mitte, väljaspoole maa atmosfäri. 

Juhul kui kasulik koorem seal vabastatakse, siis need transpordivahendid ei anna edasi 

lõppkiirust üle 7000m/s. Sageli pöördub kasulik koorem maapinnale tagasi vastava 

langevarju abil. 

Siiski, sellesse rubriiki ei kuulu sellised sõjalised raketid, juhitavad raketid, näiteks "ballistilised 

raketid" ja sellised sõjarelvad, mis ei anna kasulikule koormale lõppkiirust üle 7000m/s (rubriik 

9306). Nad kannavad sõjarelvi, näiteks lõhkeainet, laskemoona, keemilist ainet ja järgivad 

paraboolset trajektori põhjustades kasuliku koorma kokkupõrke sihtmärgiga. 


a) Mudelid, mis on ehitatud täpselt mõõdus või mitte, mida kasutatakse näiteks dekoratsioonina 

(näiteks rubriik 4420 või 8306) või puhtalt demonstratsiooni eesmärkidel (rubriik 9023). 

b) Mänguasjad või mudelid meelelahutuslikuks otstarbeks (rubriik 9503). 

2

8803 RUBRIIKIDE 8801 JA 8802 KAUPADE OSAD. 

8803 10 - propellerid ja tiivikud ning nende osad 

8803 20 - telikud ja nende osad 

8803 30 - muud lennukite ning helikopterite osad 

8803 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad rubriikide 8801 või 8802 kaupade osad tingimusel, et osad täidavad 

mõlemat järgnevat tingimust: 

i) Nad peavad olema identifitseeritavad sobivatena kasutamiseks üksnes või peamiselt 

ülalnimetatud rubriikide kaupades; ja 


Selle rubriiki osade hulka kuuluvad: 

I) Õhupallide ja dirižaablite osad, sellised nagu: 

1) Gondlid. 

2) Väliskatted ja nende osad (ribad või paneelid). 

3) Kanderõngad. 

4) Balloonid. 

5) Jäigad raamid ja nende osad. 

6) Stabilisaatorid ja roolid. 

7) Dirižaablite propellerid. 

II) Lennuaparaatide, kaasarvatud purilennukite ja lohede, osad, näiteks: 

1) Kered ja korpused; kerede või korpuste sektsioonid; ka nende sise- või välisosad 

(raadiolokatsiooniantenni voolundid, sabavoolundid, voolundid, paneelid, vaheseinad, 

pagasiruumid, põrandad, seadmetepaneelid, raamid, uksed, liugteed ja 

päästelangrennid, aknad, illuminaatorid jne). 

2) Tiivad ja nende koostisosad (lonžeroonid, ribid, risttalad). 

3) Juhtpinnad, kas liigutatavad või mitte (kaldtüürid, eespinnad, intertseptorid, tagatiivad, 

kõrgustüürid, roolid, stabilisaatorid, servoklapid jne). 

4) Gondlid, kapotid, mootorite gondlid ja püloonid. 

5) Šassiid (kaasa arvatud pidurid ja piduriagregaadid) ja nende sissetõmbamise seadmed; 

rattad (rehvidega või ilma); maandumissuusad. 

6) Vesilennuki ujukid. 

7) Propellerid, helikopterite ja güroplaanide rootorid; rootorite ja propellerite labad; 

propellerite ja rootorite vindisammu juhtimismehanismid. 

8) Juhtkangid (roolisambad, roolivarvad ja mitmesugused teised juhtkangid). 

9) Kütusepaagid, kaasa arvatud abikütusepaagid. 

8804 8804 00 LANGEVARJUD (SH JUHITAVAD LANGEVARJUD JA 

LAUGURID) NING ROTOVARJUD; NENDE OSAD JATARVIKUD. 

Sellesse rubriiki kuuluvad langevarjud, mida kasutatakse isikkoosseisu, lahinguvarustuse või 

seadmete, meteoroloogiainstrumentide, valgustusrakettide jne laskumiseks; mõningaid tüüpe 

kasutatakse sabalangevarjudena reaktiivlennukite kiiruse vähendamiseks. Vastavalt nende 

kasutusalale võivad nad olla erineva suurusega, ja nad võivad olla tehtud siidist, keemilistest 

kiududest materjalist, linasest riidest, puuvillasest riidest, paberist jne. 

Tavalist tüüpi langevarju ülaosa, mida kasutatakse isikkooseisu poolt, ülaosa koosneb 

tavaliselt väikesest väljatõmbelangevarjust, mis avaneb, kui avamisköit tõmmata. See 

omakorda avab pealangevarju kupli, mille külge on kinnitatud kindel arv nööre. Need nöörid 

on ühendatud kokku allpool ühte või rohkemasse püstikusse, kinnitatud rakmetele, mis on 

pandud langevarjurile ümber ja koosnevad kokkuseatud rihmadest, mis on varustatud 

pannalde ja karabiinhaakidega. Väljatõmbelangevari, pealangevarju kuppel ja nöörid 

pakitakse hoolikalt ranitsasse, mis avaneb avamisköite abil. 

Siia rubriiki kuuluvad ka paragliiderid, mis on konstrueeritud mäeküljelt, rannakaljult jne 

iseseisvaks startivatena ja koosnevad kokkupandavast kuplist või tiivast, nööridest tema 

juhtimiseks õhuvooludes ja rakmetest piloodi jaoks. 

Siiski, nad ei sarnane langevarjudega aerodünaamiliste omaduste poolest, kuna teatud 

tingimustel ja kui õhuvoolud seda võimaldavad, võivad paragliiderid järgida tõusvat trajektori. 

3

Sellesse rubriiki kuuluvad ka rotovarjud, mis on pöörlevate tiibadega seadeldise tüüpi ja 

mida kasutatakse meteoroloogias raketiga üles lennutatud raadiosondmõõteriistade 

allalaskumise juhtimiseks. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka langevarjude osad ja lisaseadmed, sellised nagu ranits, rakmed 

ja rihmraamid langevarju avamiseks ja rotovarjude osad ja lisaseadmed. 

8805 ÕHUSÕIDUKITE STARDISEADMED, SEADMED ÕHUSÕIDUKITE 

PIDURDAMISEKS LAEVALAEL JMS; MAAPEALSE 

LENNUTREENINGU SEADMED; EELNIMETATUD TOODETE 

OSAD. 

8805 10 - õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks 

laevalael jms seadmed ning nende osad 

- maapealse lennutreeningu seadmed ja nende osad: 

8805 21 - - õhulahingu simulaatorid ja nende osad 

8805 29 - - muud 

Sellesse rubriiki kuulub kolm täiesti erinevat kaupade tüüpi, nimelt: 

A) Õhusõidukite stardiseadmed. 

Õhusõidukite stardiseadmed, mida tavaliselt kasutatakse lennuki pardal, on 

metallkonstruktsioon, mis juhib startivat lennukit. Kiirendus, mis on vajalik õhku 

tõusmiseks, saadakse suruõhu, auru, lõhkelaengutega jne, mis rakendatakse vankrile või 

kaldseadmele, millelt lennuk õhku tõuseb. 


a) Mootorajamiga vintsseadmed purilennukite lennutamiseks (rubriik 8425). 

b) Rakettide lansseerimisseadmed ja tornid, mis ainult juhivad rakette õhku tõusmisel, ilma neid 

liikuma panemata, raketid võtavad kõrgust omal jõul (rubriik 8479). 

B) Tekipidurdusseadmed ja sarnased seadmed. 

Need seadmed, mida kasutatakse lennukikandjatel ja mõnedel lennuväljadel, 

kahandavad maandumismomendil lennuki kiirust selleks, et lühendada lennukile 

peatumiseks vajalikku maandumisraja pikkust. 

Siiski ei kuulu sellesse rubriiki teised seadmed, sellised nagu ohutusseadmed (näiteks võrgud). 

C) Maapealse lennutreeningu seadmed. 

Näited sellistest seadmetest, mida kasutatakse lendurite treenimisel: 

1) Lennu simulaatorid, mis funktsioneerivad elektrooniliselt. Lennu tingimused 

modelleeritakse elektronapratuuri abil, mis annab juhtijatele õige "tunnetuse" ja antud 

lennutingimustele adekvaatse versiooni. 

Autošassiile või järelhaagisele monteerituna seda tüüpi seadmed klassifitseeritakse vastavalt 

rubriigis 8705 või 8716 (kuid vaata rubriigi 8716 selgitusi). 

2) Seade, mis on tuntud kui "põkkumistreeningseade", koosneb väikesest kabiinist, mis 

pöörleb alusel ja on varustatud kui lennuki kokpit võimaldamaks õpilasel teostada kõiki 

normaalsel lennul vajalikke manöövreid. 

OSAD 

Siia rubriiki kuuluvad ka ülalnimetatud toodete osad tingimusel, et osad täidavad mõlemat 

järgnevat tingimust: 

i) Nad peavad olema identifitseeritavad kui sobivatena kasutamiseks üksnes või peamiselt 

nende toodetega; ja 


* 

* * 

Siiski sellesse rubriiki ei kuulu seadmed, mis on peamiselt ette nähtud inimese reaktsioonide 

registreerimiseks rasketes lennutingimustes (näiteks suur kiirendus, hapnikunälg); niisugused seadmed 

(näiteks kabiinid, mis on ehitatud pöörlevale kronšteinile, mis modelleerivad helikiirust ületavaid 

lennutingimusi), on oma olemuselt reflekside testimisseadmed ja niisugustena klassifitseeritakse 


4

Seadmed, mis ei ole spetsiaalselt konstrueeritud lendurite lennutreeninguks, aga on 

lennukimeeskondade üldõppeks (näiteks güroskoopide suuremõõtmelised mudelid), on ka välistatud 


___________________ 

5

Märkus 

GRUPP 89 

LAEVAD, PAADID JA UJUVKONSTRUKTSIOONID 

1. Laevakered; koostatud, koostamata või lahtivõetud lõpetamata või mittekomplektsed 

veesõidukid ning koostamata või lahtivõetud komplektsed veesõidukid klassifitseeritaksea 

rubriiki 8906, kui neil pole mingi kindla veesõidukipõhiomadusi. 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad laevad, paadid ja muud igat liiki ujuvvahendid (kas iseliikuvad või 

mitte), ja ka ujuvkonstruktsioonid nagu koferdamid, maabumissillad ja boid. Siia kuuluvad ka 

õhkpadjal transpordivahendid (hõljuksõidukid) mis on konstrueeritud liikumiseks veekohal 

(meri, suudmelahed, järved), sõltumata, kas nad on võimelised maabuma kaldal või 

maabumissillal, või ka on võimelised liikuma mööda jääd (vaata XVII jaotise märkus 5). 

Siia gruppi kuuluvad ka: 

A) Lõpetamata või mittekomplektsed ujuvvahendid (näiteks need mis ei ole varustatud 

jõumasinate, navigatsiooniseadmete, tõste- või taglastus-transpordiseadmetega või 

sisustusega). 

B) Igasugusest materjalist laevakered. 

Komplektsed ujuvvahendid, mis esitatakse kokkumonteerimata või lahtivõetud kujul, ja 

laevakered, lõpetamata või mittekomplektsed ujuvvahendid (kas kokkumonteeritud või mitte), 

klassifitseeritakse kui vastavat liiki ujuvvahendid, kui neil on seda liiki 

ujuvvahendipõhiomadused. Teistel juhtudel niisugused kaubad klassifitseeritakse rubriigis 

8906. 

Vastupidi tingimustele, mis puudutavad transpordivahendeid XVII jaotise teistest gruppidest, siia 

gruppi ei kuulu kõik eraldi esitatud osad (välja arvatud kered) ja lisaseadmed ujuvvahenditele või ujuvkonstruktsioonidele, 

isegi kui nad on sellistena täpselt identifitseeritavad. Sellised osad ja lisaseadmed 

klassifitseeritakse sobivates rubriikides mujal nomenklatuuris, näiteks: 

1) Osad ja lisaseadmed, mis on esitatud XVII jaotise märkuses 2. 

2) Puust aerud ja mõlad (rubriik 4421). 

3) Tekstiilmaterjalist otsad ja köied (rubriik 5607). 

4) Purjed (rubriik 6306). 

5) Mastid, laevaluugid, trapid, reelingud ja vaheseinad laevadele või paatidele ja kerede osad, mis 

omavad rubriigi 7308 metallkonstruktsioonide iseloomu. 

6) Raud- või terastrossid (rubriik 7312). 

7) Raud- või terasankrud (rubriik 7316) 

8) Propellerid ja sõurattad (rubriik 8487) 

9) Roolid (rubriigid 4421, 7325, 7326 jne) ja muud laevade või paatide juhtimis- ning rooliseadmed 


Järgnev on samuti sellest grupist välistatud: 

a) Ujuvvahendite mudelid, mida kasutatakse dekoratiivsetel eesmärkidel (näiteks galioonid ja teised 

purjelaevad) (rubriigid 4420, 8306 jne) 

b) Rubriigi 9023 demonstratsiooniseadmed või mudelid. 

c) Torpeedod, miinid jms. sõjamoon (rubriik 9306). 

d) Paatide kujulised ratasmänguasjad, mis on konstrueeritud lastele sõitmiseks ja muud mänguasjad 


e) Veesuusad jms (rubriik 9506). 

f) Väikesed paadid kasutamiseks karussellides ja muud atraktsioonid (rubriik 9508). 

g) Antiikesemed vanusega üle 100 aasta (rubriik 9706).

Amfiibautod ja õhkpadjal transpordivahendid, mis on konstrueeritud liikumiseks nii maal kui teatud 

veeteedel (sood jne) klassifitseeritakse grupi 87 mootorsõidukitena ja vesilennukid ning lendavad 

paadid kuuluvad rubriiki 8802. 

8901 REISILAEVAD, EKSKURSIOONILAEVAD, PARVLAEVAD, 

KAUBALAEVAD, PARGASED JMS LAEVAD REISIJATE- VÕI 

KAUBAVEOKS. 

8901 10 - reisilaevad, ekskursioonilaevad jms laevad, peamiselt reisijateveoks; 

igat liiki parvlaevad 

8901 20 - tankerid 

8901 30 - külmutuslaevad, v.a alamrubriigis 8901 20 nimetatud 

8901 90 - muud kaubalaevad ja reisi-kaubalaevad 

Sellesse rubriiki kuuluvad kõik ujuvvahendid inimeste või kaupade veoks, välja arvatud 

rubriigi 8903 ujuvvahendid ja päästepaadid (v.a sõudepaadid), sõjaväe transpordilaevad ja 

sanitaarlaevad (rubriik 8906); nad võivad olla ette nähtud meresõiduks või sisevetel sõiduks 

(näiteks järvedel, kanalitel, jõgedel, suudmelahtedel). 


1) Reisilaevad ja ekskursioonilaevad. 

2) Igat liikiparvlaevad, kaasa arvatud raudteeparvlaevad, autoparvlaevad ja väikesed 

jõeparvlaevad. 

3) Tankerid (bensiini, metaani, veini jne). 

4) Külmutuslaevad liha, puuviljade jne veoks. 

5) Igat liiki kaubalaevad (välja arvatud tankerid ja külmutuslaevad), sõltumata, kas nad on 

spetsialiseeritud spetsiifiliste kaupade veoks. Siia kuuluvad maagilaevad ja teised 

kuivlastilaevad (näit. vilja-, söeveoks) konteinerlaevad, RO-RO (pealesõitmisega) laevad ja 

lihtrite veo laevad. 

6) Igat liiki pargased, lihtrid ja pontoonid, mis on siledatekilised ujuvvahendid , mida 

kasutatakse kaupade ja mõnikord inimeste veoks. 

7) Glisserite, tiiburite ja õhkpadjal laevade tüüpi ujuvvahendid. 

8902 8902 00 KALAPÜÜGILAEVAD; KALATÖÖTLEMISLAEVAD JM ALUSED 

KALATOODETE TÖÖTLEMISEKS JA SÄILITAMISEKS. 

Sellesse rubriiki kuuluvad igat liiki kalalaevad, mis on konstrueeritud tööstuslikuks 

kalapüügiks merel või sisevetel, aga väljaarvatud sõudepaadid kalapüügiks (rubriik 8903). 

Siia kuuluvad traalerid ja tuunipüügi alused 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka baaslaevad (vaalade töötlemiseks, kala säilitamiseks jne). 

Kalapüügi ujuvvahendid, mida võib kasutada ekskursioonideks, tavaliselt turismihooaja 

jooksul, klassifitseeritakse samuti selles rubriigis. 

Siiski, sportlikud kalapüügiujuvvahendid sellesse rubriiki ei kuulu (rubriik 8903) 

8903 JAHID JM LÕBUSÕIDU- JA SPORTPAADID; SÕUDEPAADID JA 

KANUUD. 

8903 10 - täispuhutavad 

- muud: 

8903 91 - -purjepaadid, abimootoriga või abimootorita 

8903 92 - - mootorpaadid, v.a päramootoriga paadid 

8903 99 - - muud 

Sellesse rubriiki kuuluvad kõik lõbusõidu ja spordi ujuvvahendid ning kõik sõudepaadid ja 

kanuud. 

Sellesse rubriiki kuuluvad jahid, ja teised purjepaadid ning mootorpaadid, jollid, kajakid, 

päramõlaga paadid, skiffid, pedaalidega sõidukid (pedaalidega ujuki tüüp), sportlikud 

kalapüügipaadid, täispuhutavad sõidukid ja paadid, mida võib kokku panna ja lahti võtta. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka päästeaerupaadid (teised päästepaadid kuuluvad rubriiki 

8906). 

Siiski, purilauad sellesse rubriiki ei kuulu (rubriik 9506). 

2

* * 



“Päramootorid” on kirjeldatud rubriigi 8407 selgitustes. 

8904 8904 00 VEDURPUKSIIRID JA TÕUKURPUKSIIRID 


A) Puksiirid. Need on ujuvvahendid, mis on konstrueeritud eeskätt teiste ujuvvahendite 

pukseerimiseks. Nad võivad olla meresõidu või sisevetel sõiduks ettenähtud tüüpi. Nad 

on eristatavad teistest ujuvvahenditest nende erivormiliste tugevdatud korpuste järgi, 

ujuvvahendile evbaproportsionaalselt võimsate mootorite järgi ja mitmesuguste 

tekiseadmete järgi, mis on konstrueeritud puksiirköie, trossi jne. kinnitamiseks. 

B) Tõukurlaevad. Need ujuvvahendid on spetsiaalselt konstrueeritud pargaste, lihtrite jne. 

tõukamiseks. Neid eristatakse põhiliselt tömbi nina (tõukamiseks) ja kõrgel paikneva 

roolikambri (mis võib olla teleskooptüüpi) järgi. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka "puksiirid-tõukurid", mis on konstrueeritud kasutamiseks nii 

tõukurite kui puksiiridena. Nagu tõukuritel on neil tömp nina, aga ahter on neil tahapoole 

kaldu, nii et nad võivad liikuda selles suunas ja pukseerida pargaseid jne. 

Puksiirid, mis on konstrueeritud avariilaevade abistamiseks, kuuluvad ka siia rubriiki. 

Selle rubriigi ujuvvahendid ei ole konstrueeritud inimeste või kaupade veoks. Nad võivad 

olla varustatud spetsiaalsete abiseadmetega tuletõrjeks, pumpamiseks, laadungi 

soojendamiseks jne. Siiski, tulelaevad siia ei kuulu (rubriik 8905). 

* 

8905 TULELAEVAD, TULETÕRJELAEVAD, BAGERID, 

UJUVKRAANAD JM ERIOTSTARBELISEDALUSED, MILLE 

NAVIGEERIMINE ON ALLUTATUD NENDE 

PÕHIFUNKTSIOONILE; UJUVDOKID; UJUVAD VÕI 

SUKELDATAVAD PUUR- JA TOOTMISPLATVORMID: 

8905 10 - bagerid 

8905 20 - ujuvad või sukeldatavad puur- ja tootmisplatvormid 

8905 90 - muud 


A) Tulelaevad, bagerid, ujuvkraanad ja muud ujuvvahendid, millede sõiduomadused on 

nende põhifunktsioone abistavad. 

Need täidavad tavaliselt oma põhifunktsioone statsionaarses positsioonis. Siia kuuluvad: 

tulelaevad; puurlaevad; igat liiki põhjasüvendajad (näit. greiferid või pinnasepumbad); 

laevad uppunud laevade ülestõstmiseks; alaliselt ankurdatud õhk-meri tüüpi päästeparved; 

batüskaafid; pontoonid, mis on varustatud tõste või takelaaži-transpordimasinatega (näit. 

lastipoomid, kraanad, viljaelevaatorid) ja pontoonid, mis on selgelt konstrueeritud nende 

masinate alusteks. 

Samuti kuuluvad sellesse gruppi ujuvelamud, ujuvpesumajad ja ujuvvabrikud. 

B) Ujuvdokid. 

Ujuvdokid on ujuvtöökodade tüüp, mida kasutatakse kuivdokkide asemel. 

Nad on tavaliselt U-kujulised ehitised, mis koosnevad platvormist ja külgseintest, ja on 

varustatud pumbajaoskondadega, mille abil nad osaliselt täidetakse veega, mis võimaldab 

remonti vajavatel laevadel nendesse sisenemise. Mõningatel juhtudel saab neid 

pukseerida. 

Teine ujuvdoki tüüp töötab samal moel, aga on iseliikuv ja varustatud võimsate 

mootoritega. Neid kasutatakse amfiibsõidukite või teiste laevade remondiks või 

transpordiks. 

C) Ujuvad või sukeldumisvõimelised puur- või tootmisplatvormid. 

Need platvormid on tavaliselt konstrueeritud mere nafta- ja loodusliku gaasi varude 

uurimiseks ja ekspluateerimiseks. Lisaks seadmetele, mis on vajalikud puurimisel või 

3

tootmisel, sellised nagu puurtornid, kraanad, pumbad, tsementeerimisseadmed, šahtid 

jne., on neil platvormidel personali majutuskoht. 

Need platvormid, mis on pukseeritvad või mõningail juhtudel liiguvad ise uurimise ja 

tootmise asukohta ning võivad mõnikord liikuda ujudes ühe objekti juurest teise juurde, 

võib liigitada järgmistesse põhirühmadesse: 

1) Isetõstvad platvormid, mis lisaks tööplatvormile endale on varustatud seadmetega 

(korpused, kessoonid jne.), mis võimaldavad neil ujuda, ja sissetõmmatavate jalgadega, 

mis töökohal lastakse alla nii, et nad toetuvad merepõhjale ja tõstavad platvormi üle 

merepinna. 

2) Sukeldumisvõimelised platvormid, mille alumised ehitised sukelduvad töö paigas 

koos nende ballastpaakidega merepõhja ja kindlustavad tööplatvormi, mis asub mere 

kohal, suure püsivusastme. Ballastpaakidel võivad olla põlled või vaiad, mis rohkem või 

vähem süvistatakse merepõhja. 

3) Poolsukeldusvõimelised platvormid, mis on sarnased sukeldusvõimeliste 

platvormidega, aga erinevad neist sellega, et sukelduv osa ei toetu merepõhjale. 

töötamise ajal need ujuvplatvormid hoitakse fikseeritud positsioonis ankurtõmmitsatega 

või dünaamilise positsiooni meetodil. 

Statsionaarsed platvormid, mida kasutatakse nafta- ja gaasimaardlate uurimiseks või ekspluateerimiseks, 

ja mis ei ole ujuvad ega sukeldusvõimelised, ei kuulu sellesse rubriiki (rubriik 

8430). 

Sellesse rubriiki ei kuulu ka praamid (rubriik 8901), ujuvvabrikud kalatoodete tootmiseks (rubriik 

8902), kaabliasetuslaevad ja meteoroloogialaevad (rubriik 8906). 

8906 8906 00 MUUD LAEVAD, K.A SÕJALAEVAD JA PÄÄSTEPAADID (V.A 

SÕUDEPAADID). 

Siia rubriiki kuuluvad kõik ujuvvahendid, mis ei ole spetsiifilisemalt kirjeldatud rubriikides 

8901 kuni 8905. 


1) Igat liiki sõjalaevad, mille hulka kuuluvad: 

a) Sõjapidamiseks konstrueeritud laevad, mis on varustatud mitmesuguste ründe- ja 

kaitserelvadega ning neil on kaitsekilbid mürskude vastu (näiteks soomus või 

mitmekordsed veekindlad vaheseinad) või veealused seadmed (magnetmiinide leidjad). 

Nad on tavaliselt varustatud ka avastamis- ja pealtkuulamisseadmetega nagu radar- ja 

hüdrolokaatoraparatuur, infrapunane avastamisaparatuur ja raadiosaadete automaatse 

šifreerimise seadmed. 

Selle kategooria laevad erinevad kaubalaevadest suure kiiruse ja manööverdavuse 

poolest, ekipaaži suurusega ja spetsiaalsete magasinidega lahingumoona vedamiseks ja 

kasutamiseks meres. 

b) Kindlad spetsiaalselt varustatud laevad, mis ei oma relvastust või soomust, aga on 

määratletavad kui täielikult või põhiliselt kasutatavad lahingutegevuseks, sellised nagu 

dessantlaevad või mõned sõjalaevastiku abilaevad (lahingumoona või miinide vedamiseks 

jne), sõjatranspordilaevad. 

c) Allveelaevad. 

2) Laevad, mis omavad mõningaid lahingulaevade tunnuseid, kuid on kasutatavad 

riigiinstitutsioonide poolt (näiteks toll ja politsei). 

3) Päästepaadid, mis pannakse laevade pardale, samuti need mis on ette nähtud asuma 

kindlate sildade juures kaldal, abi osutamiseks hätta sattunud laevadele. Siiski, 

sõudepäästepaadid kuuluvad rubriiki 8903. 

4) Teaduslikud uurimislaevad; laevad-laboratooriumid; meteoroloogialaevad. 

5) Ujuvvahendid poide veoks ja liinile panekuks; laevad veealuste kaablite panekuks näiteks 

telekommunikatsiooni jaoks. 

6) Lootsipaadid. 

7) Jäälõhkujad. 

8) Sanitaarlaevad. 

9) Punkerpargased merepõhja pinnase kõrvaldamiseks. 

Siia rubriiki kuuluvad ka elastsed pukseeritavad mahutid, st kokkupandavad abivahendid 

vedelike, gaaside, ja teiste kaupade puksiirveoks vee peal, mis koosnevad pealistatud 

4

tekstiilmaterjalidega elastsetest kestast, mis on identifitseeritavad oma vormi poolest 

(tavaliselt sigarikujuline) ja ettenähtud erinevatele seadmetele nagu stabilisaatorid, 

pukseerimisseadmed ja mõnikord ujuvtorud. 


a) Pontoonid (siledatekilised ujuvvahendid inimeste ja kaupade veoks) (rubriik 8901). 

b) Pontoonid, mis on selgelt konstrueeritud ujuvkraanade jne alusteks (rubriik 8905). 

c) Täissilindri tüüpi pontoonid ajutiste sildade jne veepeal hoidmiseks ja igat liiki parved 


8907 MUUD UJUVKONSTRUKTSIOONID (NÄITEKS PARVED, 

PAAGID, KOHVERDAMID, MAABUMISSILLAD, POID JA 

TULEPAAGID). 

8907 10 - täispuhutavad parved 

8907 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kindlad ujuvkonstruktsioonide liigid, millel ei ole laevade iseloomu. 

Tavaliselt kasutatakse neid statsionaarses asendis ja nende hulka kuuluvad: 

1) Täissilindri tüüpi pontoonid, mida kasutatakse ajutiste sildade jne veepinnal hoidmiseks. 

Aga pontoonid, millel on laeva iseloom, siia ei kuulu (rubriigid 8901 või 8905). 

2) Ujuvad reservuaarid, mida kasutatakse kalade ja koorikloomade mahutamiseks. 

3) Ujuvad reservuaarid, mida kasutatakse mõnedes sadamates laevade varustamiseks 

naftaga, veega jne. 

4) Kohverdamid, mida kasutatakse sillaehituses jne. 

5) Ujuvad maabumissillad. 

6) Poid, sellised nagu ankurdatud poid, tähistavad poid, valgus- või helipoid. 

7) Tulepaagid, mida kasutatakse laevateede, navigatsiooni ohtude jne tähistamiseks. 

8) Seadised laevade madalikult vabastamiseks. 

9) Paravanid, tüüp ujukeid, mida kasutatakse miinide traalimisel. 

10) Igat liiki parved, kaasa arvatud ümmarguse kujuga ujuvparved, mis automaatselt lähevad 

täis kokkupuutel merega merehädaliste päästmiseks 

11) Ujuvkonstruktsioonid, mis on konstrueeritud töötamiseks dokiväravatena. 


a) Tuukrikellad, mis koosnevad metallkambrist, mis lastakse alla või tõstetakse üles väliste 

vahenditega (st tõsteseadmetega); need tavaliselt klassifitseeritakse rubriigis 8479. 

b) Päästevööd ja päästevestid (klassifitseeritakse vastavalt nende valmistamise materjalile). 

c) Purjelauad (rubriik 9506). 

8908 8908 00 LAMMUTAMISELE MÄÄRATUD LAEVAD JM 

UJUVKONSTRUKTSIOONID. 

Sellesse rubriiki kuuluvad laevad ja teised ujuvkonstruktsioonid rubriikidest 8901 kuni 8907, 

kui nad esitatakse lammutamise eesmärgil. Sellised ujuvvahendid võivad olla vananenud või 

vigastatud ja nende instrumendid, masinad jne võivad olla enne esitamist maha võetud. 

___________________________ 

5

XVIII JAOTIS 

OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, 

TÄPPIS-, MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING-APARATUUR; 

KELLAD; MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD JA TARVIKUD 

GRUPP 90 

OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, 

TÄPPIS-, MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING-APARATUUR; NENDE OSAD JA 

TARVIKUD 



a) tooted, mida kasutatakse masinates, seadmetes või muul tehnilisel otstarbel ja mis on 

valmistatud vulkaniseeritud kummist, v.a kõvakummist (rubriik 4016), nahast või plastnahast 

(rubriik 4205) või tekstiilmaterjalist (rubriik 5911); 

b) tekstiilmaterjalist tugivööd ja muud toetavad tooted, mille mõju toetavale või paigalhoitavale 

kehaosale tuleneb ainult nende elastsusest (näiteks rasedusvööd, rindkere ja kõhu tugisidemed 

ning tugisidemed liigestele ja lihastele) (XI jaotis); 

c) rubriigi 6903 tulekindlad tooted; rubriigi 6909 keraamikatooted laboritele, keemiliseks või muuks 

tehniliseks otstarbeks; 

d) rubriigi 7009 optiliselt töötlemata klaaspeeglid ja mitteväärismetallist või väärismetallist peeglid, 

mis ei ole optilised elemendid (rubriik 8306 või grupp 71); 

e) rubriigi 7007, 7008, 7011, 7014, 7015 või 7017 kaubad; 

f) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad mitteväärismetallist (XV jaotis) või 


g) rubriigi 8413 pumbad koos mõõteseadmetega; kaalutundlikud loendurid ja kontrollseadmed, 

samuti tollile eraldi esitatavad kaaluvihid (rubriik 8423); tõste-, ja teisaldusmehhanismid (rubriigid 

8425 - 8428); igat liiki masinad paberi ja papi lõikamiseks (rubriik 8441); rubriigi 8466 seadmed 

töödeldavate esemete või instrumendi kinnitamiseks tööpinkidele, kaasa arvatud seadmed 

optiliste skaalaloenduritega (näiteks optilised jaotuspead), välja arvatud tooted, mis on ise 

olemuselt optilised instrumendid (näiteks justeerimisteleskoobid); kalkulaatorid (rubriik 8470); 

ventiilid ja muud seadmed (rubriik 8481); rubriigi 8486 masinad ja seadmed (sh seadmed 

lülitusskeemide projitseerimiseks või joonistamiseks valgustundlikele pooljuhtmaterjalidele); 

h) igat liiki prožektorid ja punktvalgustid, mida kasutatakse jalgratastel ja mootorsõidukitel (rubriik 

8512); rubriigi 8513 kantavad elektrivalgustid; kino helisalvestus-, taasesitus- ja 

ümbersalvestusseadmed (rubriik 8519); helipead (rubriik 8522); telekaamerad, digitaalkaamerad 

ja salvestavad videokaamerad (rubriik 8525); radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed 

ja raadiokaugjuhtimisseadmed (rubriik 8526); optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja 

kiudoptiliste kaablite pistikühendused (rubriik 8536); rubriigi 8537 arvjuhtimisseadmed; rubriigi 

8539 lamplaternad; rubriigi 8544 kiudoptilised kaablid; 

ij) rubriigi 9405 prožektorid ja punktvalgustid; 

k) grupi 95 tooted; 

l) mahumõõturid, mis klassifitseeritakse vastavalt nende koostismaterjalile; ja 

m) poolid, rullid jms alused (mis klassifitseeritakse vastavalt nende koostismaterjalile, näiteks 

rubriiki 3923 või XV jaotisesse). 

2. Kui märkusest 1 ei tulene teisiti, klassifitseeritakse käesoleva grupi masinate, seadmete, 

instrumentide jm toodete osad ja tarvikud vastavalt järgmistele reeglitele: 

a) osad ja tarvikud, mis kaupadena kuuluvad mõnda selle grupi rubriiki või gruppi 84, 85 või 91 (v.a 

rubriigid 8487, 8548 ja 9033), klassifitseeritakse kõigil juhtudel oma vastavatesse rubriikidesse; 

b) muud osad ja tarvikud, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt teatud liiki 

masina, instrumendi või seadme juures või mitmete sama rubriigi masinate, instrumentide või

sedamete juures (sh rubriigi 9010, 9013 või 9031 masinate, instrumentide või seadmete juures), 

klassifitseeritakse koos seda liiki masinate, instrumentide või seadmetega; 

c) kõik muud osad ja tarvikud klassifitseeritakse rubriiki 9033. 

3. XVI jaotise märkuste 3 ja 4 reeglid kehtivad ka selle grupi kohta. 

4. Rubriiki 9005 ei kuulu relvadele kinnitatavad teleskoopsihikud, periskoobid allveelaevade ja tankide 

jaoks, samuti teleskoobid käesoleva grupi või XVI jaotise masinate, aparaatide, instrumentide ja 

seadmete jaoks; kõnealused teleskoopsihikud ja teleskoobid klassifitseeritakse rubriiki 9013. 

5. Optilised mõõte- ja kontrollinstrumendid, -seadmed ja -masinad, mida võib klassifitseerida nii 

rubriiki 9013 kui ka rubriiki 9031, klassifitseeritakse rubriiki 9031. 

6. Rubriigis 9021 tähistatakse terminiga “ortopeedilised abivahendid” vahendeid, mis: 

- korrigeerivad kehalisi deformatsioone; või hoiavad ära nende tekke ja 

- toestavad või hoiavad paigal kehaosi haiguse, operatsiooni või vigastuse järel. 

- 

Ortopeediliste abivahendite hulka kuuluvad ka ortopeedilise deformatsiooni korrigeerimiseks mõeldud 

jalatsid ja spetsiaalsed sisetallad, eeldusel, et need on valmistatud kas 1) individuaalmõõtude järgi või 

2) masstoodanguna, neid esitatakse tollile üksikult ja mitte paarina ning need sobivad võrdselt 

mõlemale jalale. 

7. Rubriiki 9032 kuuluvad ainult: 

a) instrumendid ja seadmed vedelike või gaaside kulu, taseme, rõhu või muude parameetrite 

automaatseks reguleerimiseks või temperatuuri automaatseks reguleerimiseks, mille toimimine 

põhineb või ei põhine automaatselt reguleeritavate tegurite muutumisest tingitud elektrilistel 

nähtustel ning mis on ette nähtud viima selle teguri soovitavale tasemele ja selle tegeliku 

väärtuse pideva või perioodilise mõõtmise põhjal hoidma seda sellel tasemel mis tahes häirete 

eest kaitstuna, ning 

b) elektriliste parameetrite automaatregulaatorid, samuti instrumendid ja seadmed mitteelektriliste 

parameetrite automaatseks kontrolliks, mille toimimine põhineb kontrollitavate tegurite 

muutumisest tingitud elektrilistel nähtustel ning mis on ette nähtud viima selle teguri soovitavale 

tasemele ja selle tegeliku väärtuse pideva või perioodilise mõõtmise põhjal hoidma seda tegurit 

sellel tasemel mis tahes häirete eest kaitstuna. 

ÜLDINE 

I) GRUPI ÜLDINE SISU JA ÜLESEHITUS. 

Siia gruppi kuulub lai valik instrumente ja seadmeid milliseid reeglina iseloomustab nende kõrge 

tehnoloogiline tase ja suur täpsus. Enamikku nendest kasutatakse teaduslikuks otstarbeks 

(laboratoorsed uurimised, analüüs, astronoomia, jne), spetsialiseeritud tehnilistes ja tööstuslikes 

rakendustes (mõõtmine või kontroll, jälgimine, jne) või meditsiinilisel otstarbel. 


A) Lai gamma tooteid, mis koosneb mitte ainult rubriikide 9001 ja 9002 lihtsatest optilistest 

elementidest, vaid ka optilistest instrumentidest ja aparaatidest alates 9004 prillidest kuni 

keerulisemate instrumentideni, mida kasutatakse astronoomias, fotograafias või mikroskoopilistes 

uurimistes. 

B) Instrumendid ja aparaadid mis on ette nähtud spetsiifilisteks ülesanneteks (kaardistamine, 

meteoroloogia, joonistamine, arvutamine, jne). 

C) Instrumendid ja aparaadid meditsiini, kirurgia, hambaravi või veterinaaria või nendega seonduva 

jaoks (radioloogia, mehhanoteraapia, hapnikuteraapia, ortopeedia, proteesimine, jne). 

D) Masinad, instrumendid ja aparaadid materjalide katsetamiseks. 

E) Laboratoorsed instrumendid ja aparaadid. 

F) Suur grupp mõõtvaid, kontrollivaid ja automaatselt juhtivaid instrumente ja aparaate, sõltumata 

sellest kas need on optilised või elektrilised ja eriti sellised, mis kuuluvad rubriiki 9032 selle grupi 

märkuse 7 põhjal. 

Mõned nendest instrumentidest on määratletud eraldi rubriikides, näiteks optilised liitmikroskoobid 

(rubriik 9011), elektronmikroskoobid (rubriik 9012), muud aparaadid ja instrumendid on määratletud 

2

üldisema kirjeldusega rubriikides, mis käsitavad mingit teaduse, tööstuse jne valdkonda (näiteks 

rubriigis 9005 nimetatud astronoomilised instrumendid, rubriigis 9015 nimetatud 

maamõõduinstrumendid ja vahendid, rubriigis 9022 nimetatud röntgenkiirte jms aparaadid). Siia gruppi 

kuuluvad ka meditsiinis, kirurgias, hambaravis ja veterinaarias kasutatavad vaakumseadmed (rubriik 

9018). 

Reeglil, et selle grupi aparaadid peavad olema suure täpsusega, on mõningad erandid. Näiteks 

kuuluvad siia gruppi ka tavalised kaitseprillid (rubriik 9004), lihtsad suurendusklaasid ja 

mittesuurendavad periskoobid (rubriik 9013), jaotustega joonlauad ja koolijoonlauad (rubriik 9017), 

harrastuslikud hügromeetrid, vaatamata nende täpsusele (rubriik 9025). 

Välja arvatud mõned selle grupi märkuses 1 toodud erandid (näiteks kummist või nahast seibid ja 

tihendid, ja mõõteriistade nahast membraanid), võivad siia gruppi kuuluvad instrumendid, aparaadid ja 

nende osad olla valmistatud ükskõik millisest materjalist (kaasa arvatud väärismetallid või 

väärismetallidega kaetud metallid, vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)). 

II) MITTEKOMPLEKTSED VÕI LÕPETAMATA MASINAD, APARAADID, JNE. 

(vt klassifitseerimise üldreegel 2 a)). 

Eeldusel, et nendel on komplektse toote põhilised omadused, on mittekomplektsed või lõpetamata 

masinad, seadmed, instrumendid või aparaadid klassifitseeritud, kui vastavad komplektsed või 

lõpetatud tooted (näiteks, fotokaamera või mikroskoop mis on esitatud ilma oma optiliste elementideta 

või elektriarvesti ilma integraatorita). 

III) OSAD JA TARVIKUD 

(grupi märkus 2) 

Vastavalt grupi märkusele 1 klassifitseeritakse osad ja tarvikud, mis on määratletavad 

ettenähtutena kasutamiseks kas üksnes või peamiselt selle grupi masinate, seadmete, instrumentide 

või aparaatidega, koos nende masinatega, seadmetega, jne. 

See üldine reegel ei kehti: 

1) Osadele ja tarvikutele, mis ise kujutavad endast mis tahes selle grupi rubriiki või gruppide 84, 

85 või 91 rubriikidesse (mitte jääkrubriigid 8487, 8548 või 9033) kuuluvaid kaupu. 

Näiteks, elektronmikroskoobi vaakuumpump jääb rubriigi 8414 pumbaks; transformaatorid, 

elektromagnetid, kondensaatorid, takistid, releed või lambid jne jäävad klassifitseerituks grupis 

85; rubriigi 9001 või 9002 optilised elemendid jäävad nendesse rubriikidesse sõltumata 

instrumentidest ja aparaatidest, millistesse nad paigaldatakse. Äratuskella või käekella 

mehhanism jääb alati klassifitseerituks grupis 91, fotokaamera kuulub rubriiki 9006 isegi siis 

kui ta on sellist tüüpi mis on ette nähtud kasutamiseks koos muu instrumendiga (mikroskoop, 

stroboskoop, jne). 

(2) Osadele ja tarvikutele, mis on kasutatavad mitmete selle grupi erinevatesse rubriikidesse 

kuuluvate masinate, seadmete, instrumentide või aparaatidega, klassifitseeritakse rubriigis 

9033, kui nad ei ole iseendast mingis teises rubriigis käsitletud terviklikud instrumendid jne(vt 

punkt 1) ülalpool). 

IV) MITMEFUNKTSIOONILISED VÕI LIITMASINAD, 

-SEADMED JNE; FUNKTSIONAALÜKSUSED 

(Grupi märkus 3) 

Märkus 3 täpsustab, et XVI jaotise märkuste 3 ja 4 tingimused kehtivad ka selle grupi kohta (vaata XVI 

jaotise üldist selgitavat märkust, osad VI ja VII). 

Tavaliselt klassifitseeritakse mitmefunktsioonilised masinad vastavalt masina põhifunktsioonile. 

Mitmefunktsioonilised masinad võivad teha erinevaid operatsioone. 

Kui ei ole võimalik põhifunktsiooni kindlaks määrata ja kui kontekst ei nõua teisiti, nagu on ette nähtud 

XVI jaotise märkuses 3, tuleb kohaldada klassifitseerimise üldreeglit 3 c. 

Liitmasinad või -seadmed, mis koosnevad kahest või mitmest omavahel tervikuks ühendatud erinevat 

liiki masinast või seadmest, mis täidavad järjestikku või samaaegselt üksteist tavaliselt täiendavaid 

3

eraldi funktsioone, mis on kirjeldatud selle grupi eri rubriikides, klassifitseeritakse samuti liitmasina või 

-seadme põhifunktsiooni järgi. 

Eelpool esitatud tingimuste kohaselt loetakse erinevat liiki masinad ja seadmed omavahel üheks 

tervikuks ühendatuks, kui üks on ehitatud teise sisse või paigaldatud teise peale või kui need on 

monteeritud ühisele alusele või raamile või on ühes korpuses. 

Masinate või seadmete koostusid ei loeta omavahel üheks tervikuks ühendatuks, kui ei kavandata 

masinaid ja seadmeid püsivalt üksteisega seotuks või ühisele alusele, raamile, ühte korpusesse jne. 

Siia ei kuulu koostud, mis on ajutist laadi või ei ole tavaliselt ehitatud liitmasina või -seadmena jne. 

Alused, raamid või korpused võivad olla varustatud ratastega, nõnda et liitmasinaid või -seadmeid 

saab kasutuse käigus vajadusel ringi liigutada, tingimusel et need sellega ei omanda mingi toote (nt 

sõiduk) omadust, mida käsitletakse täpsemalt nomenklatuuri konkreetses rubriigis. 

Põrandaid, betoonaluseid, seinu, vaheseinu, lagesid jne, isegi kui need on spetsiaalselt ehitatud 

masinate või seadmete mahutamiseks, ei tule lugeda ühiseks aluseks, mis ühendab taolised masinad 

või seadmed üheks tervikuks. 

XVI jaotise märkuse 3 tingimusi ei kohaldata, kui liitmasinad ja -seadmed sellistena nagu need on 

klassifitseeritakse juba nendele ettenähtud konkreetsesse rubriiki. 

Seega kuuluvad siia gruppi funktsionaalüksustena, näiteks, elektrilised (ka elektroonilised) 

instrumendid või aparaadid mis moodustavad analoogse või digitaalse telemeetria süsteemi. Need 

on põhiliselt järgmised: 

I) Saatja poolne aparatuur; 

i) Primaardetektor (andur, edastaja, analoog-digitaalmuundur, jne) milline muudab mõõdetava 

suuruse, mis tahes olemusega, proportsionaalseks vooluks, pingeks või numbriliseks signaaliks. 

ii) Mõõtevõimendi, edastaja ja vastuvõtja põhiplokk, mis (kui vaja) võimendab voolu, pinge või 

digitaalse signaali amplituud- või sagedusmoduleeritud saatjale vajalikule tasemele. 

iii) Amplituud- või sagedusmoduleeritud saatja, mis edastab analoogse või numbrilise signaali 

teisele jaamale. 

II) Vastuvõtja poole seadmed: 

i) Analoog- või sagedusmoduleeritud või digitaalse signaali vastuvõtja, milline muudab 

vastuvõetud informatsiooni analoogseks või digitaalseks signaaliks. 

ii) Mõõtevõimendi või konvertor, mis, kui vaja, võimendab analoogset või digitaalset signaali. 

iii) Näitav või salvestav instrument, mis on kalibreeritud vastavalt primaarsuurusele ja varustatud 

mehaanilise näitaja või optoelektroonilise kuvariga. 

Telemeetriasüsteeme kasutatakse peamiselt õli ja gaasi torujuhtmetes, vee, gaasi ja 

reoveeärastuse ja keskkonnaseire süsteemides. 

Traatside- või raadiosaatjad ja -vastuvõtjad jäävad klassifitseerituteks nende omades vastavates 

rubriikides (rubriik 8517, 8525 või 8527, vastavalt olemusele) juhul, kui nad ei ole kombineeritud 

üheks tervikuks instrumentide ja aparaatidega millele on näidatud ülalpool, I ja II või kui kogum 

moodustab ühe funktsionaalse terviku grupi 90 märkuse 3 mõttes; komplektne üksus kuulub ent siia 

gruppi. 

* 

* * 

Lisaks selgitavate märkuste tekstis mainitud väljaarvamistele, on sellest grupist alati välja arvatud: 

a) Tooted mida kasutatakse masinates ja seadmetes või muudes tehnilistes rakendustes ja mis on tehtud muust 

vulkaniseeritud kummist kui kõvakumm (rubriik 4016), nahast või kunstnahast (rubriik 4205) või tekstiilmaterjalist (rubriik 

5911). 

b) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad mitteväärismetallidest või samalaadsed plastist kaubad (grupp 

39). 

c) Tõste- ja teisaldamisseadmed (rubriigid 8425 kuni 8428 ja 8486), rakised tooriku või tööriista seadistamiseks tööpingil 

rubriigist 8466, kaasa arvatud optiliste seadmetega rakised skaalade lugemiseks (näiteks „optilised” jaotuspead), kuid 

4

mitte need mis ise on põhiliselt optilised instrumendid (näiteks justeerimisteleskoop); radaraparatuur, 

raadionavigatsiooniaparatuur või raadiokaugjuhtimisaparatuur (rubriik 8526). 

d) Selle grupi instrumentide ja aparaatidega varustatud kosmosesondid (rubriik 8802). 

e) Grupi 95 mänguasjad, mängud, sporditarbed ja muud kaubad ning nende osad ja tarvikud. 

f) Mahumõõduvahendid; need klassifitseeritakse vastavalt koostismaterjalile. 

g) Poolid, rullid või muud taolised alused (klassifitseeritakse vastavalt koostismaterjalile, näiteks rubriiki 3923 või XV 

jaotisesse). 

9001 OPTILISED KIUD JA NENDE KIMBUD; KIUDOPTILISED KAABLID 

(V.A RUBRIIKI 8544 KUULUVAD); POLARISEERIVAST 

MATERJALIST LEHED JA PLAADID; MIS TAHES MATERJALIST 

LÄÄTSED (SH KONTAKTLÄÄTSED), PRISMAD, PEEGLID JM 

OPTIKATOOTED, KOKKU MONTEERIMATA (V.A SAMALAADSED 

TOOTED OPTILISELT TÖÖTLEMATA KLAASIST): 

9001 10 - optilised kiud ja optiliste kiudude kimbud, kiudoptilised kaablid 

9001 20 - polariseerivast materjalist lehed ja plaadid 

9001 30 - kontaktläätsed 

9001 40 - klaasist prilliläätsed 

9001 50 - muust materjalist prilliläätsed 

9001 90 - muud 


A) Optilised kiud ja optilise kiu kimbud, samuti ka rubriiki 8544 mittekuuluvad kiudoptilised 

kaablid. 

Optilised kiud koosnevad erineva murdumisteguriga klaasi või plasti kontsentrilistest kihtidest. 

Klaasist tõmmatutel on väga õhukene plastist kattekiht, mis ei ole palja silmaga nähtav ja mis teeb 

kiu vähem murduvaks. Optilised kiud on tavaliselt esitatud rullides ja võivad olla mitu kilomeetrit 

pikad. Neid kasutatakse optilise kiu kimpude ja kiudoptilise kaabli valmistamiseks. Optilise kiu 

kimbud võivad olla jäigad, misjuhul nad on kokku liidetud sideainega terves pikkuses, või nad 

võivad olla painduvad, misjuhul nad on seotud ainult otstes, koherentselt koostatud kimpe 

kasutatakse kujutiste edastamiseks, juhuslikult koostatutena võivad nad ainult edasi anda valgust 

valgustamiseks. 

Selle rubriigi kiudoptilised kaablid (mis võivad olla varustatud ühendusseadmetega) 

koosnevad ümbrisest, milles on üks või enam optilise kiu kimpu, kiud kimpudes ei ole eraldi 

ümbristes. 

Optilise kiu kimbud ja kaablid on kasutusel eelkõige optilises aparatuuris, eelkõige rubriigi 9018 

endoskoopides. 

B) Polariseeriv materjal lehtede või plaatidena mis koosnevad spetsiaalselt töödeldud lehtedest või 

plaatidest, milles „aktiivse” plasti kiht on toetatud ühelt või mõlemalt poolt teise plasti või klaasiga. 

Allpool punktis 6) kirjeldatud polariseerivate elementide valmistamiseks lõigatakse see leht või plaat 

vajalikule kujule. 

C) Klaasist optilised elemendid, optiliselt töödeldud, püsivalt paigaldamata. Et teha vahet selle 

rubriigi klaasist elementide ja grupp 70 klaasist elementide vahel, tuleb kindlaks teha, kas nad on 

optiliselt töödeldud või mitte. 

Klaasi optiline töötlemine toimub tavaliselt kahes järgus: vajaliku kujuga (st. vajaliku kõverusega, 

õige nurga all jne) pinna valmistamine ja selle pinna poleerimine. See töötlemine seisneb pinna 

lihvimises abrasiividega, esmalt jämedaga, seejärel järkjärgult peenematega; järgnevad 

operatsioonid on karestamine, puhastamine, silumine ja poleerimine. Lõpuks, juhul kui on nõutavad 

täpse diameetriga läätsed, lihvitakse äär; see on tuntud tsentreerimise ja äärestamise 

operatsioonina. See rubriik katab ainult optilisi elemente, mille pind on nõutavate optiliste omaduste 

saamiseks üleni või osaliselt poleeritud. Seetõttu on see rakendatav elementide kohta mis on 

ülalkirjeldatud viisil lihvitud ja poleeritud, aga ka elementide kohta, mis on poleeritud peale 

vormimist. See rubriik ei käsita poleerimata elemente, mis on läbinud vaid ühe või enam 

poleerimisele eelnevat protsessi, need elemendid kuuluvad gruppi 70. 

D) Optilised elemendid muust materjalist kui klaas, kas optiliselt töödeldud, püsivalt 

paigaldatud või mitte. (näiteks elemendid kvartsist (mitte sulatatud kvarts), fluoriidist, plastist või 

metallist, optilised elemendid magneesiumoksiidi või leelis- või leelismuldmetallide kristallsoolade 

tehiskristallidest). 

5

Optilised elemendid valmistatakse nii, et need tekitaksid nõutava optilise efekti. Optilisel elemendil 

on peale valguse (nähtav, ultraviolett- või infrapunakiirgus) läbilaskevõime veel ka muid 

kasutusvõimalusi, läbivat valgust tuleb pigem mingil viisil muuta, näiteks peegeldada, muuta valguse 

tugevust, kasutada filtrimist, difraktsiooni, kollimatsiooni jne. 

Optilisi elemente, mis on ajutiselt paigaldatud ainult nende kaitsmiseks transpordi ajal, tuleb 

vaadelda mittepaigaldatutena. 

Vastavalt ülalpool välja öeldud seisukohtadele klaasist optiliste elementide suhtes, kuuluvad selle 

rubriigi alla: 

1) Prismad ja läätsed (kaasa arvatud koostatud prismad ja läätsed, mis on kokku pandud liimiva 

ainega) sõltumata sellest, kas neil on töödeldud ääred või mitte. 

2) Plaadid ja kettad tasapinnalise või tasaparalleelse pinnaga (näiteks katseplaadid või optilised 

tasapinnad pindade tasapinnalisuse kontrollimiseks). 

3) Silmaläätsed. Need läätsed võivad olla asfäärilised, sfäärilised, sfäärilis-silindrilised, unifokaalsed, 

bifokaalsed või mitmefokaalsed. Nende hulka kuuluvad ka kontaktläätsed. 

4) Peeglid, mis sisaldavad optilisi elemente. Neid kasutatakse näiteks teleskoopides, projektorites, 

mikroskoopides, meditsiini, hambaravi või kirurgilistes instrumentides, ja mõnikord sõiduki 

tahavaatepeeglitena. 

5) Värvifiltrid (näiteks fotokaameratele). 

6) Polariseerivad elemendid (mikroskoopide või muu teadusliku aparatuuri jaoks; päikeseprillidele; 

ruumilise kinofilmi vaatamise prillidele, jne). 

7) Difratsioonvõred. Need võivad olla: 

a) Kõrgpoleeritud klaas millele on lõigatud tihedalt teineteise kõrvale paralleelsed jooned ühtlaste 

vahedega (näiteks 100 joont millimeetrile). 

b) „Koopia”-võred, mis kujutavad endast plastist või želatiinist õhukest kilet mingil alusel, nagu 

näiteks klaasplaat. Kilel on originaalse jaotustega võre kujutis. 

Neid võresid kasutatakse samuti kui prismasid spektri uurimiseks. 

8) Interferentsfiltrid. Need kujutavad endast omalaadset väga õhukest kilet, näiteks, 

magneesiumfloriidist ja hõbedast, mis on teineteise peal kahe klaasplaadi vahel või kahe 45° 

klaasprisma vahel (moodustavad kuubi). Neid kasutatakse värvifiltritena või valguskiire lahutamisel 

kaheks komponendiks. 

9) Pooltoon- või muud taolised trükiplaadid, üldiselt ümmargused või täisnurksed (ka 

ruudukujulised), hoolikalt poleeritud klaasist. (fotogravüüri originaalplaadid), mis kujutavad 

endast: 

i) kaht klaasplaati, milledele on söövitatud väga peened paralleeljooned, mis tehtud spetsiaalse 

lakiga läbipaistmatuks ja seejärel pandud kokku selliselt et jooned oleksid täisnurga all; või 

ii) ühte klaasplaati millesse on söövitatud väikesed süvendid tavaliselt ruudukujulised ja mis 

tehakse spetsiaalse lakiga läbipaistmatuks. 

Mõned ülalloetletud optilistest elementidest (läätsed, prismad, jne) võivad olla värvilised või kaetud 

krüoliidi, kaltsium- või magneesiumfluoriidi vms mittepeegeldava kihiga. See ei mõjuta nende 

klassifitseerimist selles rubriigis. 


a) Kasvatatud kristallid, mis ei ole optilised elemendid (üldiselt rubriik 3824). 

b) Rubriigi 7009 peeglid, st klaaspeeglid, mis ei ole optiliselt töödeldud. Lihtsalt tasapinnalised ja isegi kõverad peeglid 

(näiteks habemeajamispeeglid või puudritoosi peeglid) klassifitseeritakse seepärast rubriiki 7009. 

c) Rubriigi 7014 klaasist optilised elemendid, st elemendid, mis ei ole optiliselt töödeldud (üldjuhul valatud) (vt rubriigi 7014 

selgitusi). 

d) Rubriigi 7015 klaasid (näiteks kontaktläätsede toorikud või prilliläätsede toorikud, kaitseprillide klaasid, 

mõõteinstrumentide näidikute katmiseks, jne). 

e) Väärismetallidest (grupp 71) või mitteväärismetallidest (rubriik 8306) peeglid, mis ei sisalda optilisi elemente. 

f) Optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused (rubriik 8536). 

g) Individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (rubriik 8544) 

9002 MIS TAHES MATERJALIST LÄÄTSED, PRISMAD, PEEGLID JM 

OPTIKATOOTED INSTRUMENTIDE VÕI SEADMETE OSADE VÕI 

TARVIKUTENA, KOKKU MONTEERITUD (V.A SAMALAADSED 

TOOTED OPTILISELT TÖÖTLEMATA KLAASIST): 

6

- objektiivid: 

9002 11 - - kaameratele, projektoritele ning fotosuurendus- ja -vähendusaparaatidele 

9002 19 - - muud 

9002 20 - filtrid 

9002 90 - muud 

Välja arvatud silmaläätsed (mis monteeritutena kujutavad endast prille, lornjette või muud sarnast 

rubriigis 9004), kuuluvad siia rubriiki rubriigi 9001 selgitustes B), C) ja D) kirjeldatud tooted, mis on 

püsivalt kokkumonteeritud (näiteks varustatud toega või raamiga), valmis paigaldamiseks aparaati või 

instrumenti. Selle rubriigi tooted on peamiselt ette nähtud ühendamiseks teiste osadega mingi kindla 

instrumendi või instrumendi osa moodustamiseks. Rubriiki ei kuulu koostatud optilised elemendid, mis 

ise on eraldi rakendused, näiteks käeshoitav suurendusklaas (rubriik 9013), või meditsiinilised või 

hambaravi peeglid (rubriik 9018). 

Vastavalt ülaltoodud tingimustele kuuluvad siia rubriiki: 

1) Objektiivide läätsed, lisaläätsed, värvifiltrid, pildiotsijad, jne foto- või kinokaamerate või projektorite 

jaoks. 

2) Polariseeritud filtrid mikroskoopidele või polarimeetritele. 

3) Okulaarid ja objektiivid (ka polariseeritud) astronoomilistele instrumentidele, binoklitele või 

refraktsioonteleskoopidele, mikroskoopidele, jne. 

4) Monteeritud prismad füüsikalise või keemilise analüüsi instrumentidele (polarimeetrid, jne). 

5) Monteeritud peeglid teleskoopidele, projektoritele, mikroskoopidele, meditsiinilistele või kirurgilistele 

instrumentidele, jne. 

6) Optilised elemendid (läätsed ja prismad) majakate ja poide jaoks, paneelidele või trumlitele 

monteeritud. 

7) Monteeritud läätsed, mis on selgesti eristatavad kui optiliste pinkide osad. 

8) Monteeritud pooltoon- või muud sarnased trükiplaadid. 

Objektiiv on optilises instrumendis see läätsesüsteem, mis on objekti poole ja annab sellest 

kujutise. See võib olla üksainus lääts, kuid tavaliselt on ta grupp läätsi ühises raamis. 

Okulaarid on optilised süsteemid (asuvad silma pool) mille läbi vaadeldakse suurendatud kujutist. 


a) Optilised elemendid ajutise paigaldusega ainult kaitseks transpordi ajal (rubriik 9001). 

b) Monteeritud klaaspeeglid, optiliselt töödeldud, mis ei ole kasutatavad paigutamiseks instrumentidesse või aparaatuuri 

(näiteks, teatud tahavaatepeeglid, korstnate või torustiku vaatluspeeglid ja spetsiaalsed peeglid vaatluseks 

aerodünaamilises torus) (rubriik 9013). 

c) Läätsede kogumid, mis on pandud karpidesse ja on ette nähtud panemiseks spetsiaalsetesse raamidesse nägemise 

kontrollimisel (kasutavad optikud) (rubriik 9018). 

9003 PRILLIDE, KAITSEPRILLIDE JMS RAAMID JA NENDE OSAD: 

- raamid: 

9003 11 - - plastist 


9003 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad prillide ja teiste rubriigi 9004 toodete raamid ja kinnitused ning nende osad (vt 

selle rubriigi selgitusi). Nad on üldjuhul mitteväärismetallist, väärismetallist, väärismetalliga kaetud 

metallidest, plastist, kilpkonnakilbist või pärlkarbi karpidest. Nad võivad olla ka nahast, kummist või 

tekstiilist, näiteks kaitseprillide raamid. 

Raamide osade hulka kuuluvad prillisangad ja sangade südamikud, hinged või ühendused, 

silmaäärised, sillad, ninatoed, pensneede vedruseadmed, lornjettide varred, jne. 

Mitteväärismetallidest kruvid, ketid ja vedrud ei ole klassifitseeritavad koosteosadena ja 

klassifitseeritakse vastavatesse neile omastesse rubriikidesse (vt grupi märkust 1). 

Rubriigist on välja arvatud nende toodete detailid ja osad, mida mõnikord nimetatakse „prillideks”, kuid mis ei kuulu rubriiki 

9004, näiteks spetsiaalsed prillid, mida kasutavad silmaarstid silmade kontrollimiseks (rubriik 9018). 

9004 NÄGEMIST KORRIGEERIVA, SILMI KAITSVA VM OTSTARBEGA 

PRILLID, KAITSEPRILLID JMS OPTIKARIISTAD 

9004 10 - päikseprillid 

7

9004 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad tooted (tavaliselt koosnevad raamist või toestusest koos klaasist või muust 

materjalist läätsede või plaatidega) kasutamiseks silmade ees, üldjuhul selleks et korrigeerida teatud 

nägemisdefekte või et kaitsta silmi tolmu, suitsu, gaasi jne või pimestamise eest; siia hulka kuuluvad 

ka prillid stereopiltide vaatamiseks. 

Prillidel, pensneedel, lornjettidel, monoklitel jne mida kasutatakse nägemise parandamiseks, on 

tavaliselt optiliselt töödeldud läätsed. 

Kaitseprillid koosnevad tavaliselt tasapinnalistest või kumeratest ketastest, mis on kas tavalisest 

klaasist (kas optiliselt töödeldud või tumestatud või mitte), purunematust klaasist, plastist (polümetüül 

metakrülaat, polistüreen, jne), vilgukivist või metallist (traatvõred või augustatud plaadikesed). Nende 

toodete hulka kuuluvad päikeseprillid, prillid mida kasutatakse alpinismis ja talispordis, kaitseprillid 

lenduritele, motoristidele, mootorratturitele, keemikutele, keevitajatele, sulatusahjude töölistele, 

vormijatele, liivapritsi operaatoritele, elektrikutele, teetöölistele, karjääritöölistele, jne. 

Rubriiki kuuluvad ka kaitseprillid veealuseks kasutamiseks; eemaldatavad prillid (näiteks 

päikeseprillid), mis kinnitatakse teistele prillidele (üldjuhul korrigeerivad prillid) ja kasutatakse kas 

kaitsvate filtritena või mõnel juhul, täiendavate korrigeerivate läätsedena; polariseerivad prillid, millele 

on kinnitatud plastist läätsed stereofilmide vaatamiseks (kas papist raamiga või ilma). 

OSAD 

Raamid ja kinnitused ja nende osad, prillide või muude sarnaste jaoks, klassifitseeritakse rubriigis 

9003. Klaasist okulaarid klassifitseeritakse rubriigis 7015, kui nad ei ole optiliselt töödeldud, või 

rubriigis 9001, kui nad on optiliselt töödeldud; okulaarid muust materjalist kui klaas ja kui nad 

sisaldavad optilisi elemente klassifitseeritakse rubriigis 9001, muudel juhtudel klassifitseeritakse need 

siin rubriigis. 

* 

* * 

Kuna see rubriik sisaldab ainult silmade ees kasutatavaid prille, siis on siit välja arvatud tooted, mis on ette nähtud 

kaitsma suuremat osa näost (näiteks keevitajate maskid, mootorratturite varjed ja silmakatted, allveeujujate näomaskid). 

Samuti on siit rubriigist välja arvatud: 

a) Kontaktläätsed rubriigist 9001. 

b) Ooperi- või hipodroomiprillid ja muud sarnased tooted, mis on tehtud prillide kinnitustega (rubriik 9005). 

c) Mänguprillid (rubriik 9503). 

d) Karnevalikaubad (rubriik 9505). 

9005 BINOKLID, PIKKSILMAD, MUUD OPTILISED TELESKOOBID JA 

NENDE STATIIVID; MUUD ASTRONOOMILISED INSTRUMENDID JA 

NENDE STATIIVID (V.A RAADIOASTRONOOMILISED 

INSTRUMENDID): 

9005 10 - binoklid 

9005 80 - muud instrumendid 

9005 90 - osad ja tarvikud (sh statiivid) 


1) Binoklid, sellised nagu ooperiprillid, turismi- või jahibinoklid, sõjaväe binoklid (kaasa arvatud 

ööprillid ja teatud periskoopbinoklid); ja binoklid mis on tehtud prillide kujulistena. 

2) Teleskoobid, jahiks, turismiks, kasutamiseks merel, laskekauguse määramiseks, kuurortide jaoks 

(maastiku ja taeva vaatlemiseks), jne. Nad võivad olla ühest tükist (tasku- või muud teleskoobid) või 

libisevate osadega fokuseerimiseks; nad võivad olla ette nähtud kinnitamiseks stendile. Mõned 

teleskoobid võivad sisaldada mingi seadme, nii et neid võib kasutada alles peale mündi 

sisselaskmist. 

3) Astronoomilised refraktorteleskoobid. Erinevalt peegelteleskoopidest millistel on objektiiviks 

peegel, on refraktorteleskoopidel objektiivid mis koosnevad läätsede süsteemist, millest mõned 

võivad olla suure diameetriga. Nendel puudub sirge okulaar mis võib põhjustada valguse kaotust. 

Refraktorteleskoobid kuuluvad rubriiki sõltumata sellest kas nad on tehtud vaatluseks, 

vaatluseks ja pildistamiseks, või ainult pildistamiseks. Kui nad on varustatud fotokaameraga, mis 

8

moodustab instrumendi kui terviku osa, siis klassifitseeritakse see kaamera siin; kuid fotoaparaat, 

mis ei ole teleskoobi lahutamatuks osaks, klassifitseeritakse rubriiki 9006. 

4) Peegelteleskoobid. Need on põhilised üldotstarbelised astronoomilised instrumendid. Objektiiv, 

mis tekitab primaarkujutise, kujutab endast paraboolset nõguspeeglit, millel võib olla suur 

diameeter; peegeldav pind on hõbetatud või alumineeritud. 

Peegelteleskoobid on tavaliselt ette nähtud paigaldamiseks alustele, mis on sageli suured 

ehitised suure hulga lisaaparatuuriga. Kui nad on varustatud fotoaparaadiga mis moodustab 

instrumendi kui terviku osa, siis fotoaparaat klassifitseeritakse siin rubriigis, kuid fotoaparaat, mis ei 

ole teleskoobi lahutamatuks osaks, klassifitseeritakse rubriiki 9006. 

Siia rubriiki kuulub Schmidti peegelteleskoop, mida sageli nimetatakse Schmidti kaameraks. 

Seda kasutatakse ainult astronoomias fotovaatlusteks. See kasutab sfäärilist peeglit ja korrigeerivat 

plaati, mis on paigutatud paralleelselt peeglile tema kaare keskel. Kujutis salvestatakse fookuses 

kumerale filmile. 

5) Astronoomilised teleskoobid fotokordistajate ja kujutise konverteritega. Seda tüüpi teleskoopides 

saabuva valguse energiat kasutatakse elektronide vabastamiseks fotoelektriliselt pinnalt, mis on 

paigutatud sellesse kohta, kus muidu peaks asuma okulaar. Elektrone võib paljundada ja mõõta, et 

näidata vastuvõetud valguse hulka, või võib fokuseerida (näiteks magnetläätsedega) kujutise 

saamiseks fluorestseerival ekraanil. 

6) Ülekandeinstrumendid milliseid kasutatakse taevakehade näilise liikumise (maa pöörlemise tõttu) 

jälgimiseks vaatluskoha meridiaanjoonel. Nad kujutavad endast põhiliselt ida-lääne 

horisontaalteljele paigaldatud teleskoopi, mis seetõttu võib liikuda meridiaantasapinnas. 

7) Ekvatoriaalteleskoobid. Need on monteeritud ekvatoriaalalusele, mis võimaldab teleskoobil 

liikuda ümber maa teljega paralleelse telje (polaartelg) ja ümber teise telje, mis on eelmisega risti 

(deklinatsioonitelg). 

8) Seniitteleskoobid on teleskoobid, mis on paigaldatud nii, et nad võiksid pöörelda ümber 

horisontaalse ja vertikaalse telje. 

9) Vertikaalring ja meridiaanring. Need on teleskoobid mis võivad liikuda ümber horisontaaltelje 

samas kui nende raamistik võib liikuda ümber vertikaaltalje. Need instrumendid on ette nähtud nii 

kõrguse kui ka asimuudi mõõtmiseks. Teodoliidid on väiksemad samal printsiibil ehitatud 

instrumendid, kuid neid kasutatakse geodeesias ja on sellepärast siit välja arvatud (rubriik 9015). 

10) Tsölostaadid, mis on instrumendid mille ülesandeks on võimaldada astronoomilisi vaatlusi sel 

teel, et ta peegeldab teatud taevaosa kas vertikaalsele või horisontaalsele statsionaarsele 

instrumendile (teleskoop, spektroheliograaf). Nad koosnevad põhiliselt kahest tasapinnalisest 

peeglist, millest ühte juhitakse kellamehhanismi liikumisega ja mis teeb täisringi 48 tunniga. 

Heliostaadid ja siderostaadid on tsölastaatide spetsiaalsed tüübid, mida kasutatakse 

astronoomia otstarbel. Teatud instrumendid mida ka nimetatakse heliostaatideks, on kasutusel 

geodeesias; need on siit välja arvatud (rubriik 9015). 

11) Spektroheliograafid ja spektrohelioskoobid on instrumendid mida kasutatakse päikese 

uurimisel. Spektroheliograafi kasutatakse päikesefotode tegemiseks erinevate lainepikkustega 

valguses. Ta koosneb spektroskoobist, mille okulaari asemel on pilu, nii et ainult soovitud 

lainepikkusega valgus võib sattuda fotoplaadi pinnale. Spektrohelioskoop töötab samal printsiibil 

nagu spektroheliograaf, kuid kasutab kiiresti võnkuvat pilu, nii, et päikest võib jälgida palja silmaga. 

Ka teisi meetodeid (näiteks pöörlev klaasprisma paigalseisva piluga) kasutatakse sama tulemuse 

saamiseks. 

12) Heliomeetrid, koosnevad teleskoobist mille objekti klaas on piki diameetrit jaotatud, mõlemad 

pooled on liikuvad, neid kasutatakse päikese nurkdiameetri ja kahe taevakeha vahelise 

nurkkauguse mõõtmiseks. 

13) Kronograafid ja muud sarnased instrumendid; kasutatakse päikese krooni vaatlemiseks muul 

ajal kui täielik päikesevarjutus. 

Siia rubriiki kuuluvad ka pikksilmad ja eriti binoklid mis kasutavad infrapunast valgust ja milles on 

suurendatud infrapunase kujutise inimsilmaga nähtavaks kujutiseks muutev konvertertoru; neid 

infrapunaseid instrumente kasutatakse öösiti, eriti relvajõududes. Samuti kuuluvad siia ka teleskoobid, 

binoklid jms, milles kasutatakse valguse võimendeid (nn fotokordistid), et suurendada 

nägemiskünnisest allpool asuva kujutise heledust tasandini, millel kujutis on nähtav. 

Kuid vastavalt selle grupi märkusele 4, ei kuulu siia rubriiki pikksilmsd relvadele kinnitamiseks, periskoopteleskoobid 

allveelaevadele ja tankidele paigutamiseks, või pikksilmad selle grupi masinate, seadmete, instrumentide või aparaatide jaoks 

(näiteks pikksilmad paigaldamiseks teodoliitidele, niveliiridele või teistele maamõõduinstrumentidele või XVI jaotise seadmetele 


9


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) kuuluvad siia rubriiki ka selle rubriigi 

kaupade osad ja tarvikud. Selliste osade ja tarvikute hulka kuuluvad raamid, korpused, torud ja 

kinnitused; okulaarmikromeetrid, mida kasutatakse ekvaatoriaalteleskoopides planeetide diameetrite 

mõõtmiseks (see seade koosneb gradueeritud kettast, mis on kinnitatud teleskoobi okulaari külge ja 

millel on kaks paigalseisvat traati ja üks liikuv traat); Gerrish'i ajamid, kasutatakse koos mootoriga 

astronoomiainstrumentide liigutamiseks. 

* 

* * 


a) Superstruktuurid instrumentide paigutamiseks või nendele ligipääsu võimaldamiseks (kuplid, platvormid, juhtimispuldid, 

jne); need klassifitseeritakse vastavates neile omastes rubriikides (näiteks XV jaotises). 

b) Sellised optilised elemendid nagu peeglid, läätsed ja prismad, mis on eraldi esitatud (rubriik 9001 või 9002 olenevalt asja 

olemusest). 

c) Vilkuvad mikroskoobid, mida kasutatakse astronoomias uute tähtede avastamiseks fotode võrdlemise teel (rubriik 9011). 

d) “Uksesilmad” ehk ukse taga seisjat näha võimaldav seade (rubriik 9013). 

e) Instrumendid, mida kasutatkse maapealse punkti määramiseks tähtede suhtes näiteks sekstandid (rubriik 9014). 

f) Mikrofotomeetrid või mikrotihedusmõõturid spektrogrammide uurimiseks (rubriik 9027). 

g) Astronoomilised kellad (grupp 91). 

9006 FOTOKAAMERAD (V.A KINOKAAMERAD); FOTO-VÄLKLAMBID JA 

IMPULSSLAMBID (V.A RUBRIIGIS 8539 NIMETATUD 

GAASLAHENDUSLAMBID): 

9006 10 - kaamerad trükiplaatide ja -silindrite valmistamiseks 

9006 30 - kaamerad allvee- ja aerofotograafiaks või meditsiinilises diagnostikas 

kasutatavad kaamerad; võrdluskaamerad kohtumeditsiini ja kriminalistika 

tarbeks 

9006 40 - kiirfotokaamerad 

- muud kaamerad: 

9006 51 - - peegelkaamerad, rullfilmile laiusega kuni 35 mm 

9006 52 - - muud, rullfilmile laiusega alla 35 mm 

9006 53 - - muud, rullfilmile laiusega 35 mm 

9006 59 - - muud 

- fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid: 

9006 61 - - gaaslahenduslampidega (elektroonilised) välklambid 

9006 69 - - muud 


9006 91 - - kaameratele 

9006 99 - - muud 

I) FOTOKAAMERAD (MITTE KINOKAAMERAD) 

Siia kuuluvad igat liiki fotokaamerad (mis ei ole kinokaamerad) kas professionaalseks kasutamiseks 

või amatööridele mõeldud, sõltumata sellest, kas nad on esitatud koos oma optiliste elementidega 

(objektiivid, läätsed, pildiotsijad, jne) või ilma. Fotokaamera on kaamera, mille optilisest süsteemist 

väljuva kujutise või valguse kokkupuude keemilisel alusel (nt hõbehalogeniid) filmi, plaadi või paberiga 

kutsub esile keemilise muutuse filmil, plaadil või paberil. Nähtava kujutise saamiseks on vaja edasist 

töötlemist. 

Nendes kaamerates võib olla ka sisseehitatud automaatne teravdussüsteem, mootorajam filmi 

kerimiseks, integraalne välk ja vedelkristallkuvar, kusjuures neid kõiki kontrollib mikroprotsessor. 

Kaamerate tüüpe on väga erinevaid, kuid kõige tavalisem tüüp koosneb põhimiselt valguskindlast 

ruumist, läätsest, katikust, diafragmast, fotoaparaadi või filmi hoidjast ja pildiotsijast. Nende põhiliste 

elementide variatsioonid iseloomustavad erinevaid kaamerate liike, selliseid nagu: 

A) Kastkaamerad; need on kõige lihtsam tüüp. 

B) Volditavad või kokkupandavad kaamerad, kas professionaalseks või amatöörkasutuseks. 

C) Peegelkaamerad. Enamikes nendest fotoaparaatidest saadakse objektiivi läätselt saadud kujutis 

pildiotsija peeglile spetsiaalse prismaga (ühe läätse aparaadid). Teistel seda tüüpi aparaatidel on 

10

veel teine objektiivlääts millest kujutis peegeldub aparaadi ülaosas olevale ekraanile (kaksikläätse 

peegeldus). 

D) Taskukaamerad, millised üldiselt kasutavad filmikassette, kuid mõned tüübid kasutavad kettaid. 

Selle grupi kaamerate hulka kuuluvad: 

1)Stereokaamerad millistel on kaks identset läätse ja katikud, mis korraga pildistavad kaks kujutist. 

2)Panoraamkaamerad, kasutatakse laia panoraami või pika inimeste rea fotografeerimiseks. 

Kaamera võib pöörelda ühtlase kiirusega ümber vertikaalse telje ja valgustus võib olla saadud 

vertikaalselt pilult mis jookseb mööda plaati või filmi. 

3)Salvestavad (registreerivad) kaamerad. Nendel kaameratel tavaliselt ei ole katikut, film liigub 

pidevalt läätsede taga. Nad on tavaliselt mõeldud töötama koos mingi muu aparatuuriga 

(ostsilloskoop, näiteks) mööduvate ja eriti kiirete protsesside üleskirjutamiseks. 

4)Kiirfoto kaamerad (kantavad või kabinett–tüüpi), milles filmi töödeldakse peale pildistamist 

automaatselt nii et valmis foto saadakse lühikese ajaga. Müntide, žetoonide või magnetkaardiga 

töötavad kabinet-tüüpi kiirfotokaamerad liigitatakse sellesse rubriiki, mitte rubriiki 8476. 

5)Lainurkläätsedega kaamerad väga laiast alast pildi saamiseks. Kasutatakse spetsiaalseid läätsesid 

et saada horisondist kõikehõlmav ülevaade. Maksimaalse lainurkobjektiiviga kaamerates 

pööratakse läätsi särituse ajal sünkroonselt katikuga. 

6) Ühekordsed” kaamerad ehk nn „ühekordse kasutusega” kaamerad, millesse on enne kasutamist 

sisse pandud film, mida pärast kasutamist üldjuhul ei asendata. 

7) Jälgimiskaamerad. Nende kaamerate oluline osa on elastne lõõts, mis ühendab tagapaneeli 

esipaneeliga. Kaamerad paiknevad liikumatul alusel, mida saab pöörata. Esipaneelil on plaadile 

paigaldatud objektiivid, tagapaneelil on filmihoidik. Lõõts moodustab ühenduse objektiiviplaadi ja 

filmihoidiku vahel ning võimaldab neil üksteise suhtes vabalt liikuda. 

8)Õhu- ja veekindlate korpustega kaamerad veealuseks fotografeerimiseks. 

9)Automaatavamisega kaamerad (nagu need mille katik töötab elektrooniliselt), juhitakse 

kellamehhanismiga ja on ette nähtud seeriavõttete tegemiseks kindlate ajavahemike järel. Selle 

tüübi hulka kuuluvad ka aparaadid, mis on ette nähtud inimese ülesvõtmiseks ilma tema 

teadmata; nendel on fotoelement katiku avamise ahelas ja mõned on väikese käekella kujulised. 

10) Aerofotokaamerad on ette nähtud teineteisele järgnevate piltide ülesvõtmiseks etteantud 

ajavahemiku järel, nii et teatud maapinna riba oleks kaetud üleulatuvate piltidega. Mõned 

aerofotokaamerad on mitme läätsega vertikaalsete ja kaldsete vaadete ülesvõtmiseks. Neid 

kaameraid kasutatakse põhiliselt aerofotogramm-meetrias. 

11) Maapealse fotogramm-meetria seadmed koosnevad kahest kaamerast, mis kokku ühendatud 

ja kinnitatud kolmjalale, üheaegseks pildistamiseks. Neid kaameraid kasutatakse arheoloogilistel 

uurimistel, monumentide ülesvõtmisel (jäädvustamisel) või liiklusõnnetuste uurimisel. 

12) Võrdluskaamerad kohtulikuks või kriminoloogiliseks otstarbeks. Nende kaameratega võib 

kahte objekti pildistada üheaegselt ja võrrelda pilte; neid kasutatakse sõrmejälgede 

identifitseerimiseks, võltsingute avastamiseks, jne. 

13) Kaamerad meditsiiniliseks ja kirurgiliseks otstarbeks, näiteks sellised mida viiakse makku, 

uuringuteks ja diagnoosi panemiseks. 

Rubriiki ei kuulu kõnealustel otstarvetel kasutatavad videokaamerad (rubriik 8525) 

14) Mikrofotokaamerad. 

15) Kaamerad dokumentide kopeerimiseks (kirjad, arved, tšekid, maksekorraldused, tellimused, 

jne), kaasa arvatud need mis salvestavad mikrofilmidele, mikrofiššidele või muudele 

mikrovormidele või tundlikule paberile. 

16) Laserfotoplotter varjatud “trükkplaadi” kujutise kandmiseks valgustundlikule filmile (mida 

seejärel kasutatakse trükkplaatide tootmiseks) laserikiire abil, harilikult digitaalsest 

formaadist. Seade koosneb klaviatuurist, ekraanist (katoodkiiretoru), rasterkujutise protsessorist 

(RIP) ja pildi reprodutseerimisseadmest. 

17) Kaamerad mida kasutatakse trükiplaatide või -silindrite koostamiseks või 

ettevalmistamiseks fotograafilisel teel. See aparatuur võib olla suurte mõõtmetega ja võib 

oluliselt erineda ülalpoolmainitud fotokaameratest. Selle alamrubriigi alla kuuluvad: 

i) Vertikaalse ja horisontaalse protsessi kaamerad, kolmevärvikaamerad, jne. 

ii) Kaamerad millised fotografeerivad käsitsi või masinaga laotud trükiplokke. 

iii) Aparatuur illustratsioonide (fotod, transparendid, jne) primaarvärvide valimiseks, koosnevad 

põhiliselt optilisest seadmest ja elektronarvutist, mis on ettenähtud selliste rasterdatud ja 

korrigeeritud negatiivide tootmiseks fotograafilisel teel, milliseid kasutatakse trükiplaatide 

ettevalmistamiseks. 

11

iv) Laserfotoplotter varjatud kujutise kandmiseks valgustundlikule filmile laserikiire abil, harilikult 

digitaalsest formaadist (nt värvislaidid, mida kasutatakse digitaalsete piltide 

reprodutseerimiseks üleminekutoonis). Pildi reprodutseerimiseks lahutatakse esiteks 

põhivärvid (tsüaan, magenta ja kollane), misjärel iga värv eraldi rastreeritakse arvuti või 

rasterkujutise protsessori abil. Rasterkujutise protsessor võib olla fotoplotterisse sisse ehitatud. 

Aparatuur, mis valmistab ette trükiplaate või silindreid fotokopeerimise või termokopeerimise teel on sellest rubriigist välja 

arvatud ja kuulub rubriiki 8443. Fotosuurenduse ja vähendamise aparaadid kuuluvad rubriiki 9008. 

II) FOTOGRAAFIA VÄLKVALGUSTUSAPARATUUR JA VÄLKVALGUSTUSE PIRNID. 

Nende hulka kuuluvad välkvalgustuse aparaadid ja välkvalgustite lambid, milliseid kasutatakse kas 

professionaalses või amatöörfotograafias, fotograafia laboratooriumites või fotograveerimisel. 

Need seadmed annavad väga lühikese aja jooksul väga heledat valgust (välkuv) ja erinavad sellega 

muudest fototehnilistest valgustusseadmetest rubriigis 9405. 

Fototehnilist välkvalgustust võib saada kas elektriliselt või mehhaaniliselt süüdatud seadmest või 

gaaslahenduslambi abil (vt. rubriigi 8539 selgitusi). 

Siia hulka on arvatud: 

1) Välkvalgustuse pirnid. Nendes tekitatakse valgus elektrivooluga käivitatud keemilises 

reaktsioonis. Välkvalgustuse pirni saab kasutada ainult üks kord. Ta koosneb kolvist mille sees on 

aktiivaine ja süüteseade (kas hõõgniit või elektrood). 

Välkvalgustuse pirnide enamlevinud tüübid on: 

i) Hapnikuga täidetud pirnid milles on traadina või peeneks lõigatuna alumiinium, tsirkoonium, 

alumiinium-magneesiumi sulam või alumiinium-tsirkooniumi sulam 

ii) Pirnid millistes ühe või mitme metalli (näiteks tsirkoonium) pulbri ja oksüdeeriva aine segust 

valmistatud pasta kuulikesed on kinnitatud mõlema elektroodi külge. 

2) Välgukuubikud. 

Need on kuubikujulised seadmed mis sisaldavad neli välkvalguse pirni ja neli reflektorit. Iga pirn 

kuubikus süüdatakse eraldi kas elektriliselt või mehaaniliselt löögiga plahvatavale ainele. 

3) Patarei- välkvalgustid 

Sellised lambid on varustatud elektripatarei ja elektriliselt süüdatav välkvalguse pirni või 

välgukuubikuga, ja tavaliselt pannakse tööle sünkronisaatoriga fotoaparaadi katikus. 

Aparatuur mis kasutab gaaslahenduslampe on keerulisem. Kas ehitatud ühe tervikuna või 

koosnevana mitmest elemendist, tavaliselt sisaldab ta järgmisi osi. 

A) Võrgust, patareilt või akumulaatorilt töötav toiteplokk; see töötab kondensaatori laadimise ja 

lahendamise põhimõttel ja seda tavaliselt juhitakse fotoaparaadi katikusse sisseehitatud 

sünkroonmootoriga. 

B) Gaaslahenduslamp oma aluse ja reflektoriga. 

C) Kontrolllamp. 

D) Pesa täiendavate välkvalguslampide ühendamiseks. 

Toiteplokid ilma välklampide aluste ja reflektoriteta, kuid millel on peale lahenduselemendi veel 

välgu päästik ja (võimalikult) tarvikud välgu intensiivsuse ja kestvuse reguleerimiseks, kuuluvad 

sellesse rubriiki kui mittetäielik aparatuur, millel on komplektse aparatuuri põhilised omadused. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt. üldisi selgitusi) kuuluvad selle rubriigi alla ka selle rubriigi 

kaupade osad ja tarvikud. Selliste osade ja tarvikute hulka kuuluvad: kaamerate korpused, lõõtsad, 

kolmjalad, sfäärilised ja pistiktüüpi kinnituspead; katikud ja diafragmad; katikuavajad (ka viitega); 

filmikassetid või plaadid; läätsekatted, kohtumeditsiinilises fotograafias kasutatavad eri statiivid või 

alused, millele kinnitatakse kaamera (nende juurde kuuluvad sageli gaaslahenduslambid ja 

reguleeritav kalibreeritud mast kaamera kõrguse muutmiseks). 

* 

* * 

See rubriik ei hõlma aparatuuri, mis sisaldab instrumenti kujutise fotograafiliseks salvestamiseks, 

kuid põhiliselt on ette nähtud muuks otstarbeks, näiteks teleskoop, mikroskoop, fototeodoliit, 

stroboskoop, jne). Fotoaparaat, mis on esitatud eraldi, kui ta ka on teise instrumendi (teleskoop, 

mikroskoop, spektroskoop, fototeodoliit, stroboskoop, jne) osa, klassifitseeritakse siin rubriigis ja mitte 

kui tolle instrumendi osa. 

12


a) Pooltoonirastrid ja muud sarnased trükirastrid (rubriigid 3705, 9001, 9002 jne vastavalt nende olemusele). 

b) Digitaalkaamerad (rubriik 8525). 

c) Digitaalkaamera tagumised paneelid (rubriik 8529). 

d) Elektrilise välkvalguse gaaslahenduse lambid (rubriik 8539). 

e) Rubriigi 9008 fotosuurendajad ja vähendajad. 

f) Fotokopeerimise ja termokopeerimise aparatuur (rubriik8443) 

g) Elektrondifraktsiooni aparatuur (rubriik 9012). 

h) Fototehnilised kaugusmõõturid (rubriik 9015), eksponomeetrid (rubriik 9027), sõltumata sellest kas nad on ette nähtud 

monteerimiseks fotoaparaadile või mitte . 

ij) Röntgenkiirte difraktsioonkaamerad (kasutatakse koos röntgenaparaatidega kristallide uurimiseks), radiograafia aparatuur 


9007 KINOKAAMERAD JA -PROJEKTORID, VARUSTATUD 

HELISALVESTUS- VÕI HELITAASESTUSSEADMETEGA VÕI MITTE: 

- kinokaamerad: 

9007 11 - - filmidele laiusega alla 16 mm või filmile 2 × 8 mm 

9007 19 - - muud 

9007 20 - kinoprojektorid 


9007 91 - - kaameratele: 

9007 92 - - projektoritele 


A) Kinokaamerad (kaasa arvatud kinofotomikrograafia kaamerad). Tööprintsiibilt on nad sarnased 

fotokaameratele rubriigist 9006, kuid neil on spetsiaalsed vahendid mis võimaldavad neil võtta 

seeria pilte kiire järgnemisega üksteisele. 

B) Kinokaamerad nii kujutise kui ka heli salvestamiseks. 

C) Kinoprojektorid, mis on statsionaarsed või kantavad aparaadid liikuvate piltide diaskoopiliseks 

projekteerimiseks, heliribaga samal filmil või mitte. Nendel on optiline süsteem, mis koosneb 

põhiliselt vooluallikast, reflektorist, kondensaatorist ja projekteerimisläätsedest. Projektoritel on ka 

mehhanism, mis üldjoontes koosneb malta ristiga ajamist, mis tõmbab filmi katkendlikult läbi 

optilise süsteemi, tavaliselt sama kiirusega millega film oli võetud, ja valgusallikas kaetakse kinni 

selleks ajaks kui film liigub läbi projektsiooniava. Tavaliselt on kinoprojektori valgusallikaks 

kaarlamp, kuid mõnedes projektorites võidakse kasutada hõõglampe. Kinoprojektorid võivad olla 

varustatud filmi tagasikerimisseadme ja ventilaatoriga. Mõned projektorid võivad olla varustatud 

vesijahutussüsteemiga. 

Kinoprojektorid võivad sisaldada helisalvestus- või taasesitusseadmeid, mis on 

varustatud fotoelektrilise helipea ja laengsidestusseadist sisaldava lugemissüsteemiga. Enamiku 

ärisotstarbeliste filmide heliribad trükitakse kahes eri formaadis, st nii analoog- kui 

digitaalformaadis. Analoogformaadis heliribad trükitakse filmikaadrite ja perforatsiooni vahele, 

digitaalformaadis heliribad trükitakse kas filmi servadele, perforatsioonist väljapoole või 

perforatsiooniaukude vahele. Mõned äriotstarbelised filmid ei sisalda kahte heliriba täielikult, 

nendele on trükitud küll terve analoogformaadis heliriba, kuid digitaalformaadis heliribast on 

filmilindile trükitud vaid digitaalne ajakooditeave, terviklik digitaalformaadis heliriba on salvestatud 

eraldi CD-ROMile. Kui film läbib lugemissüsteemi, loeb fotoelektriline helipea analoogheliriba ning 

laengsidestusseadis loeb digitaalheliriba või eespoolmainitud juhul ajakooditeavet, et tagada CD- 

ROMil oleva heli sünkroonsus projitseeritavate filmikaadritega. Kahes eri formaadis heliribad 

võimaldavad heli taasesitada ka siis, kui üks heliribadest on kahjustatud või kui helitaasesitusseade 

on võimeline lugema vaid ühte formaati. Muudel kinoprojektoritel võib heliriba taasesitusseade olla 

kas fotoelektriline lugeja või magnethelipea või ka mõlemad vaheldumisi kasutamiseks. 

Kinoprojektorid võivad olla ühendatud helisalvestuse ja -taasestuse aparaatidega, millised on 

varustatud fotoelektrilise või magnetilise helipeaga, olenevalt tehnoloogiast mida kasutati heliriba 

salvestamiseks, või mõlemat tüüpi helipeadega alternatiivseks kasutamiseks. 

Siia rubriiki kuuluvad kinofilmikaamerad jne nii filmitööstusele kui ka amatööridele kasutamiseks. 

Rubriiki kuuluvad ka spetsiaalsed kaamerad, näiteks need, mis on paigutatud lennukitele 

13

(aerokinematograafia); veekindlad kaamerad veealusteks võteteks ja kolmemõõtmeliste (stereo) või 

panoraamfilmide projektorid. 

Kinoaparatuur, mis on esitatud ilma optiliste osadeta, jääb siia rubriiki. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi), kuuluvad siia rubriiki ka selle rubriigi 

kaupade osad ja tarvikud. Selliste osade ja tarvikute hulka kuuluvad: kaamerate korpused, kolmjalad 

ja alused; sfäärilised ja pistiktüüpi kinnituspead; mootori müra summutamiseks ette nähtud katted 

(muud kui tekstiilmaterjalidest valmistatud, need kuuluvad rubriiki 5911); kantavate kinoprojektorite 

karbid, mis on ette nähtud kasutamiseks projektori alustena; seadmed filmi puhastamiseks (välja 

arvatud need, mis on ette nähtud laboratooriumi aparaatidele; need kuuluvad rubriiki 9010); 

mitmekorruselised filmi kerimispoolid, et oleks võimalik filmi taasesitada ja samal ajal juba näidatud 

filmipoole tagasi kerida 

* 

* * 

Mis puutub instrumente ja aparaate (näiteks mikroskoobid, stroboskoobid), mis on varustatud 

kinematograafiliseks salvestamiseks, siis vaata rubriigi 9006 selgituste vastavat osa. 

* 

* * 


a) Tõste- või teisaldusseadmed (näiteks kaamerakärud) grupist 84. 

b) Mikrofonid, kõlarid ja helisagedusvõimendid, muud kui need, mis on esitatud koos selle rubriigi mis tahes instrumendiga ja 

on selle kui terviku osaks (rubriik 8518). 

c) Helisalvestuse ja –taasestuse ning televisioonikujutise salvestamise ja taasestamise aparatuur (rubriigid 8519, 8521). 

d) Fotoelektrilised helipead (rubriik 8522). 

e) Televisioonikaamerad (rubriik 8525) 

f) Videoprojektorid (rubriik 8528) 

g) Kinolaborite aparatuur ja seadmed, nt jätkamispingid, montaažilauad jne (rubriik 9010) 

h) Mängu-kinoprojektorid (rubriik 9503) 

9008 KUJUTISE PROJEKTORID (V.A KINEMATOGRAAFIAS 

KASUTATAVAD); FOTOSUURENDUS- JA VÄHENDUSAPARATUUR 

(V.A KINEMATOGRAAFIAS KASUTATAV): 

9008 10 - slaidiprojektorid 

9008 20 - mikrofilmide, mikrofiššide jms mikrokandjate lugemisseadmed, 

kopeerimisseadmetega või ilma 

9008 30 - muud projektorid 

9008 40 - fotosuurendus- ja vähendusseadmed 


A) Kui eelmise rubriigi aparatuur oli ette nähtud liikuvate kujutiste suurendatud projekteerimiseks 

ekraanile, siis selle rubriigi instrumendid on ette nähtud liikumatute kujutiste projekteerimiseks. 

Selle tüübi kõige levinum on projektsiooniaparaat, mida kasutatakse läbipaistva objekti (slaidi või 

transparendi) projitseerimiseks. Selles kasutatakse kahte läätse: üks, kondenser, tekitab 

valgusallika kujutise teisele läätsele mida nimetatakse projektsiooniläätseks. Transparent on 

paigutatud kahe läätse vahele selliselt, et projektsioonilääts tekitab transparendi kujutise ekraanile. 

Kasutatakse suure võimsusega valgusallikat, mille valgus kontsentreeritakse reflektoriga. Slaide 

võib vahetada käsitsi, poolautomaatselt operaatori poolt juhitava elektromagneti või mootori abil), 

või automaatselt (taimeriga). 

Mõningatel diaskoopidel (kileprojektorid) võib olla suur objektväli läbipaistvatele positiividele 

kirjutatud või trükitud teksti projitseerimiseks. 

Episkoop on kujutise projektor mis on ette nähtud mitteläbipaistva objekti suurendatud kujutise 

ekraanile andmiseks. Valgusallikas on suunatud objekti pinnale ja sealt peegeldunud valgus 

projitseeritakse läätsede abil ekraanile. 

Epidiaskoop on projektor mida võib kasutada nii diaskoobi kui episkoobina. 

Selle rubriigi alla kuuluvad slaidiprojektorid ja teised liikumatute kujutiste projektorid, mida 

kasutatakse koolides, lektooriumites, jne; spektriprojektorid; radiograafide projetseerimise 

14

instrumendid; suurendavad mikrofilmide, mikrofiššide või muude mikrosalvestuste 

lugemisprojektorid, kas siis kasutatavad nende dokumentide fotokopeerimiseks või mitte; ja 

trükisilindrite või -plaatide ettevalmistamiseks kasutatavad projektorid. 

Rubriiki kuuluvad ka projektorid millede sees on väike ekraan millele projitseeritakse slaidi 

suurendatud kujutis. 

B) Siia rubriiki kuuluvad ka fotograafia (mitte kinematograafia) suurendus– ja 

vähendusaparaadid. Need koosnevad tavaliselt vooluallikast, hajutavast ekraanist või 

kondensatsiooniläätsest, negatiivihoidjast, ühest või enamast objektiivist fokuseeriva seadmega 

(sageli automaatsega), ja alusest tundliku paberi jaoks; need osad on kokku monteeritud 

reguleeritavate vertikaalsele või horisontaalsele kinnitusele. 

Trükitööstuses trükiplaatide ja –silindrite ettevalmistamiseks kasutatavad fotograafia suurendus 

– ja vähendusaparaadid klassifitseeritakse samuti siin rubriigis. 

* 

* * 

Ülalmainitud aparatuur klassifitseeritakse siin rubriigis sõltumata sellest, kas ta on esitatud koos 

optiliste osadega või mitte. Eraldi esitatud optilised elemendid on siit välja arvatud (rubriigid 9001 või 

9002, olenevalt asjast). 


Vastavalt selle grupi märkuste 1 ja 2 põhimõtetele (vt. üldisi selgitusi) kuuluvad selle rubriigi alla ka 

selle rubriigi kaupade osad ja tarvikud. Nende osade ja kaupade hulka kuuluvad korpused, raamid ja 

alused, suurendusraamid, mikrofilmi või mikrokaadri vedukid. 

* 

* * 


a) Pooltooni ja muud sarnased trükiekraanid (rubriigid 3705, 9001, 9002, jne vastavalt asja sisule). 

b) Optilist süsteemi sisaldav mikrofilmi fotokopeerimise aparatuur väikese klaasist kujutise positseerimise ekraaniga (rubriik 

8443). 

c) Aparatuur lülitustrafareti kandmiseks tundlikustatud pooljuhtmaterjali pinnale („projektsioonmaskide justeerimine”) (rubriik 

8486). 

d) Projektorid, projektsioonipaneelid, kuvamisseadmed ja monitorid (rubriik 8528). 

e) Kinematograafilised vähendus– ja suurendusaparaadid (näiteks need mida kasutatakse koopia tegemiseks originaalfilmist 

teise mõõduga filmile) (rubriik 9010). 

f) f) Kujutise projitseerimiseks kohandatud optilised liitmikroskoobid (rubriik 9011). 

g) Slaidivaatajad üheainsa suurendava läätsega, mida kasutatakse fotoslaidide kontrollimiseks (rubriik 9013). 

h) Fotogrammeetriline moonutust korrigeeriv (taastav) aparatuur (rubriik 9015). 

ij) Profiiliprojektorid (rubriik 9031). 

k) Mängu- kinoprojektorid (rubriik 9503). 

[9009] 

9010 FOTO- JA KINOLABORITE APARATUUR JA SEADMED, MUJAL 

KÄESOLEVAS GRUPIS NIMETAMATA; NEGATOSKOOBID; 

PROJEKTSIOONIEKRAANID: 

9010 10 - aparatuur ja seadmed fotofilmide (s.h. kinofilmid) ning rullides fotopaberi 

automaatilmutamiseks või ilmutatud filmide automaatseks eksponeerimiseks 

fotopaberirullidele 

9010 50 - muu foto- ja kinolaborite aparatuur ja seadmed; negatoskoobid 

9010 60 - projektsiooniekraanid 


I) FOTO- JA KINOLABORITE APARATUUR JA SEADMED (SH SEADMED SKEEMIDE 

PROJITSEERIMISEKS VÕI JOONISTAMISEKS VALGUSTUNDLIKUSTATUD 

POOLJUHTMATERJALIDELE), 

MUJAL KÄESOLEVAS GRUPIS NIMETAMATA. 


15

A) Seadmed fotofilmirullide automaatilmutamiseks või ilmutatud fotofilmidel olevate kujutiste 

automaatseks eksponeerimiseks fotopaberile 

B) Spetsiaalsed filmiilmutuse tankid. Need võivad olla metallist, plastikust, kivist, jne, neis on 

üldjuhul seadised nagu hoidevardad, korvid filmi vannist väljavõtmiseks. Teatud ilmutustanke 

kasutatakse ka filmide loputamiseks, kinnitamiseks ja pesemiseks. 

C) Spetsiaalsed fotovannid (plastist, roostevabast terasest, emailitud raudplekist, jne), mis on 

selgesti mõeldud fototehniliseks kasutamiseks, kuid mitte need tooted, mis võivad olla kasutatud 

ka muuks otstarbeks (näiteks üldotstarbeliselt laboratooriumis või haiglas). 

D) Tankid negatiivide pesemiseks, sh pöörlevad pesemismasinad. 

E) Piltide kuivatajad, lõikepressid ja kuivatajad-läikepressid (ühepoolsed, kahepoolsed, pöörlevad 

tüübid, jne), kuivatusmasinad (käsitsitöötavad, jne); kuivatusrullid; poleeritud roostevabast terasest 

plaadid ja kroomitud plaadid mis on selgelt ette nähtud kasutamiseks nendes toodetes või 

kasutamiseks eraldi. 

F) Kopeerimisraamid, sh vaakumraamid (metallist või metallist ja puust) kontaktkopeerimiseks; 

kopeerimismasinad (professionaalidele või amatöörfotograafidele); ja valgustatud raamid ainult 

eksponeerimiseks, ilma ilmutamiseta. 

G) Filmi lõikamise masinad ja aparaadid, mida kasutatakse fototehnika (sh kinotehnika) 

laboratooriumides. 

H) Spetsiaalsed hoideraamid negatiivide retušeerimiseks. 

IJ) Kuivmonteerimise pressid kasutamiseks fototehnikas. 

K) Kinolaborites kasutatavad spetsiaalsed masinad ja aparaadid, sellised nagu: 

1) Filmiilmutusmasinad. Kas automaatsed või mitte. 

2) Filmi lõikamise masinad (näiteks 35 mm filmi lõikamiseks kaheks 16 mm filmiks). 

3) Kopeerimismasinad ja kinematograafilised vähendajad ja suurendajad (optilised 

kopeerseadmed) 

4) Optiliste effektide masinad 

5) Heli reguleerimise seadmed (helifilmide monteerimiseks ja sünkroniseerimiseks). 

6) Üleskirjutamise aparaadid mis annavad paberlindil „aeglustatud” ja suurendatud filmi heliriba 

kujutise, kasutamiseks sünkroniseerimisel ja dubleerimisel. 

7) Filmi puhastamise masinad; masinad kulunud negatiivide töötlemiseks enne 

reprodutseerimist; kombineeritud puhastamise ja töötlemise masinad; masinad 

negatiivide puhastamiseks. 

8) Vahatamismasinad õhukese kihi kandmiseks emulsiooniga kaetud filmi mõlemale servale. 

9) Jätkajad (kleepijad) (käega või jalaga käivitatavad jne) 

10) Filmi monteerimise seadmed. Need võivad olla varustatud pildi- ja helipeaga. Selliseid 

aparaate võib kasutada, näiteks kujutise sünkroniseerimisel heliribaga. 

Eraldi esitatud pildipead, ja helipeadega varustatud seadmed, mida kasutatakse koos 

raamnäidikuga sünkroniseerimislaudadel, kuuluvad samuti siia rubriiki. Kuid eraldi esitatud 

helipead on siit välja arvatud (rubriik 8522). 

11) Masinad filmide koopiate nummerdamiseks perforeerimise teel. 

12) Toimetuslauad filmide käsitsemiseks; need on varustatud ümberkerimispoolidega. 

Spetsiaalsed filmi ümberkerijad ja pikkuselugejad, filmide pikkuse kontrollimiseks (eraldi 

esitatud loendurid on siit välja arvatud, vt rubriik 9029) 

13) Filmi tiitrimisaparatuur. 

14) Filminäidikud kopeeritud kinofilmi toimetamiseks. Nende näidikud võivad olla ühendatud 

helisalvestamise või taasestamise aparatuuriga. 

L) Filminäidikud paigalseisvate kujutiste jaoks, kasutatakse fotonegatiivide uurimiseks 

fotolaboratooriumides. 

M) Spetsiaalsed reprodutseerimisel kasutatavad seadmed (mis ei ole rubriigi 8443 

fotokopeerimise aparaadid), näiteks aparaadid spetsiaalse tundliku paberi ilmutamiseks 

ammoniaagiauru protsessis. 

. 

II) NEGATOSKOOBID 

Negatoskoope kasutatakse peamiselt meditsiiniliste röntgenpiltide või röntgenfotode uurimiseks. 

Neid võib olla väga erinevaid tüüpe, ulatudes seinale monteeritud valgustatud kastidest automaatsete 

kassetist toidetavate röntgenpiltide vaatajateni. 

16

III) PROJEKTSIOONIEKRAANID 

Neid ekraane kasutatakse kinodes, koolides, loenguruumides, jne. Nende hulka kuuluvad kolme 

projektsiooni ekraanid kolmemõõtmeliseks esituseks; samuti kantavad ekraanid, kokkurullitavad või 

kasti volditavad, paigutamiseks kolmjalale, lauale või lakke riputamiseks. 

Nad on sageli tehtud valge või hõbedase katte või klaasgraanulitega (mikrokerakesed) kaetud 

riidest või plastlehtedest; riie või lehed on üldjuhul perforeeritud. Siia rubriiki sattumiseks peavad nad 

olema selgesti määratletavad (näiteks ääristuse või servadega, silmustega). 

OSAD JA TARVIKUD. 

Vastavalt selle grupi märkustele 1.ja 2 (vt üldisi selgitusi) kuuluvad osad ja tarvikud, mis on 

määratletavad kasutatavatena kas üksnes või peamiselt selle rubriigi aparaatide ja seadmete juures, 


* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu veel: 

a) Foto (ka kino) stuudioseadmed, nagu valgusaparatuur, reflektkorid, prožektorid, elektrivalgustuslambid ja – 

torud mis tahes liigist, heliefektide seadmed, mikrofoninooled, kulissid jne; need kuuluvad oma vastavatesse 

rubriikidesse. 

b) Pooltooniplaadid ja rastrid (rubriigid 3705, 9001, 9002 jne vastavalt olemusele). 

c) Igat liiki paberi ja papi lõikamise masinad (rubriik 8441) 

d) Seadmed lülitusahela projitseerimiseks või joonistamiseks valgustundlikule pooljuhtmaterjalile. 

e) Kõlarid, mikrofonid ja helisagedusvõimendid, mis ei ole esitatud koos ja ei moodusta lahutamatut osa mis 

tahes selle rubriigi instrumendist (rubriik 8518). 

f) Kaamerad dokumentide jäädvustamiseks mikrofilmile, mikrofiššile või teistele mikrovormidele (rubriik 9006). 

g) Röntgenikiirte fluorestseeruvad ja võimendavad ekraanid (rubriik 9022). 

h) Säriaja arvutamise kettad ja lükatid (rubriik 9017); särimõõdikud, fotomeetrid, tihedusmõõturid, 

värvitemperatuuri mõõturid (rubriik 9027). 

ij) Käsistantsid piltide nummerdamiseks (rubriik 9611). 

9011 OPTILISED LIITMIKROSKOOBID, K.A MIKROFOTODE JA 

MIKROFILMIDE TEGEMISEKS NING MIKROPROJEKTSIOONIKS 

KASUTATAVAD MIKROSKOOBID: 

9011 10 - stereomikroskoobid 

9011 20 - muud mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks 

kasutatavad mikroskoobid 

9011 80 - muud mikroskoobid 


Kui rubriigi 9013 suurendajatel on üksainus suhteliselt madala suurendusega suurendusaste, on 

selle rubriigi liitmikroskoopidel teine suurendusaste juba suurendatud kujutise vaatamiseks. 

Optiline liitmikroskoop sisaldab tavaliselt endas: 

I) Optilise süsteemi, mis koosneb põhiliselt objekti suurendatud kujutise saamiseks ette nähtud 

objektiivist ja okulaarist, mis veel suurendab vaadeldavat kujutist. Optilises süsteemis on tavaliselt 

võimalused objekti valgustamiseks altpoolt (välise või sisemise valgusallikaga, valgustatud peegli 

abil) ja teatud hulk kondensaatorläätsesid mis suunavad valguskiire peeglilt objektile. 

II) Proovikeha aluse, üks või kaks okulaaritoru (vastavalt sellele kas mikroskoop on monokulaarne või 

binokulaarne) ja objektiivi hoidja (üldjuhul pöörleval liigendil). 

Kõik see on kokku kinnitatud alusele, millega võivad olla ühendatud limb või tugikonsool ja 

mitmesugused tarvikud. 

Siia rubriiki kuuluvad mikroskoobid, mida kasutavad amatöörid, õpetajad, jne ja ka need, mida 

kasutatakse tööstuses või uurimislaborites; nad jäävad siia rubriiki sõltumata sellest kas nad on 

esitatud koos oma optiliste elementidega (objektiivid, okulaarid, peeglid, jne) või ilma nendeta. Rubriiki 

kuuluvad universaalmikroskoobid; polarisatsioonmikroskoobid; metallimikroskoobid; stereoskoopilised 

mikroskoobid; faasikontrastsuse ja interferentsimikroskoobid: peegelmikroskoobid, mikroskoobid 

joonistamise abivahenditega; spetsiaalsed mikroskoobid kellakivide ja juveelitoodete kontrollimiseks; 

mikroskoobid kuumutatava või külmutatava esemelauaga. 

17

Eriotstarbeliste mikroskoopide hulka kuuluvad: 

1) Trihhinoskoobid, spetsiaalsed projektsioonmikroskoobid keeritsussikahtlase sealiha uurimiseks. 

2) Mikroskoobid kontrolli ja mõõtmise operatsioonideks teatud tootmisprotsessides; need võivad 

olla tavalist tüüpi, kuid võib olla ka spetsiaalseid masinatele kinnitamiseks ette nähtud mudeleid. 

Selliste rakenduste hulka kuuluvad võrdlusmikroskoobid (täppisseadme töödeldava pinna 

võrdlemiseks standardpinnaga), koordinaatide lugemise mikroskoobid (kella või käekella osa 

asukoha määramiseks), tööpingi või muud mõõtemikroskoobid (pragude avastamiseks, profiilide, 

hammasrataste hammaste või lõiketööriistade profiilide uurimiseks), väikesed kantavad 

mikroskoobid otseselt uuritava objekti pinnale asetamiseks (Brinelli kõvaduskatse jaoks, trükkali 

tüüpi, trükiplokkide jaoks jne); tsentreerimismikroskoobid (kinnitatakse tööpingi spindlisse 

tööinstrumendi asemel tooriku õige asendi määramiseks enne töötlemist); jne. 

Mõned viimatimainitud instrumentidest (näiteks töödeldava pinna profiili kontrollimiseks) võivad 

olla varustatud projitseerimisseadmetega millistel on tavaliselt väikese ümmarguse ekraani kuju ja 

mis on kinnitatud mikroskoobi ülaossa. 

3) Laboratoorsed mõõtemikroskoobid näiteks joonte vahede mõõtmiseks spektrogrammides. 

4) Kirurgilised mikroskoobid väga väikesel operatsioonivälja opereerimiseks. 

Nende valgusallikad tekitavad sõltumatud valgusrajad, mis annavad kolmemõõtmelise kujutise. 

* 

* * 

Veel kuuluvad siia rubriiki: 

A) Mikroskoobid mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks Lisaks uuritava objekti visuaalsele 

jälgimisele võimaldavad need suurendatud kujutise salvestamist. Nad võivad olla ehitatud kas 

mikroskoobina sisseehitatud foto või kinokaameraga (mis tavaliselt on selleks otstarbeks 

projekteeritud), või on nad tavalised mikroskoobid millele võib lihtsate vahendite abil kinnitada 

tavalise foto- või kinokaamera. 

Eraldi esitatud kino- või fotokaamerad mikrofotografeerimiseks on siit välja arvatud (rubriigid 9006 või 9007). 

B) Mikroskoobid projitseerimiseks liitsuurendusega. Neid kasutatakse aparaati sisseehitatud 

mikroskoobi suurendatud kujutise horisontaalseks või vertikaalseks projitseerimiseks. Nendel on 

spetsiaalsed mikroskoobid, mis võimaldavad kiiresti vahetada fookust, ja neid kasutatakse 

hariduses, teaduses ja meditsiinis demonstratsioonisaalides, tehnikalaborites jne. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) klassifitseeritakse osad ja tarvikud, mis 

on selgelt määratletavad kui üksnes või peamiselt mikroskoopide juures kasutatavad, siin rubriigis. 


Alused (toed, lauad, jne); okulaarituubused ja objektiivirevolvrid (kas läätsedega või ilma), 

esemelauad (sh kuumutavad ja külmutavad esemelauad); objekti hoidjad; optilised tarvikud mis 

võimaldavad kujutist joonistada; diafragma reguleerimise seadekruvid; jne. 

* 

* * 

Siia rubriiki ei kuulu ka : 

a) Esemeslaidid või katted, klaasist (rubriik 7017) 

b) Silmaarstide binokulaartüüpi mikroskoobid (rubriik 9018). 

c) Mikroskoopiliseks uurimiseks ettevalmistatud slaidid (rubriik 9023) 

d) Mikrotoomid; refraktomeetrid (rubriik 9027) 

e) Profiiliprojektorid ja muu optiliste seadmetega mehaaniliste osade kontrollimiseks kasutatav aparatuur, mis ei ole 

mikroskoobid ega mikroprojektsiooniaparaadid, näiteks optilised komparaatorid, mõõtepingid jne (rubriik 9031). 

9012 MIKROSKOOBID (V.A OPTILISED MIKROSKOOBID); 

DIFRAKTSIOONISEADMED: 

9012 10 - mikroskoobid (va optilised mikroskoobid) ja difraktsiooniseadmed 



A) Elektronmikroskoobid, erinevad optilistest mikroskoopidest selle poolest, et nad kasutavad 

valguskiirte asemel elektronide kiiri . 

18

Normaaltüüpi elektronmikroskoop koosneb järgmistest ühte korpusesse monteeritud 

seadmetest: 

1) Seade elektronide kiirgamiseks ja kiirendamiseks (elektronkahur). 

2) Elektrostaatiliste või elektromagnetiliste „läätsede” (vastavalt elektrostaatilise laenguga plaadid 

või voolu all olevad mähised) süsteem (on samas osas, mis optiline süsteem tavalises 

mikroskoobis); need töötavad kondenseri, objektiivi ja projektorina. Tavaliselt on objektiivi ja 

projektori vahel veel üks nn välja-”lääts”, mille ülesandeks on muuta suurendust ilma 

skaneeritava välja ulatust muutmata. 

3) Esemelaud 

4) Vaakuumpump, mis hoiab vaakumit elektrontorus, see on mõnikord seadmega ühendatud 

eraldiseisev komponent. 

5) Elemendid fluorestseeruva ekraani visuaalseks jälgimiseks ja kujutise fotograafiliseks 

salvestamiseks. 

6) Juhtimispuldid ja paneelid elektonide kiire juhtimise ja reguleerimise elementidega. 

Rubriiki kuuluvad ka skaneerivad elektronmikroskoobid, milles väga peenikest elektronkiirt 

suunatakse korduvalt vaadeldava eseme erinevatesse punktidesse. Informatsioon saadakse 

läbinud elektronide, sekundaarsete elektronide või optiliste kiirte mõõtmise tulemusena. Tulemus 

võib olla toodud monitori ekraanile, mis võib olla mikroskoopi sisseehitatud osaks. 

Elektronmikroskoopidel on palju rakendusi nii puhtas teaduses (bioloogiline või meditsiiniline 

uurimistöö, aineehituse uurimine) kui ka tööstuslikus tehnoloogias (suitsu, gaaside, tolmu, 

tekstiilkiu, kolloidide jne uurimine; paberi, metallide jne struktuuri uurimine). 

B) Prootonmikroskoobid. Need kasutavad elektronide asemel prootoneid millistel on 40 korda lühem 

lainepikkus. Vastavalt sellele võib saada suuremat lahutusvõimsust ja seega luua veelgi enam kordi 

suurendatud kujutisi. 

Prootonmikroskoobi ehitus ja töö ei erine põhimõtteliselt elektronmikroskoobi omast; 

elektronkahur asendatakse prootonkahuriga ja kasutatavaks prootonite allikaks on vesinik. 

C) Elektronide difraktsiooniseadmed. Uuritavatele proovikehadele suunatud elektronide kiir tekitab 

difraktsioonijälje, mida fotografeeritakse. Uuritava kristalli mõõtmed, orientatsioon ja aatomite 

paigutus selles võib arvutada difraktsioonijälje rõngaste diameetri, intensiivsuse ja teravuse alusel. 

See aparatuur, mida peamiselt kasutatakse korrosiooni, määrimise, katalüüsi, jne uurimisel, ei 

erine põhimõtteliselt elektronmikroskoobist, ja tal on samad põhilised elemendid (elektronkahur, 

katoodkiirte toru, elektromagnetilised mähised, esemelaud, jne). Veelgi enam, tuleb märkida et 

mõningad elektronmikroskoobid võivad olla varustatud difraktsioonikambriga ja nendel võib seega 

olla kahekordne funktsioon (visuaalne jälgimine ja difraktsioonijälje saamine). 

* 

* * 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) klassifitseeritakse osad ja tarvikud, mis on 

üksnes või peamiselt kasutatavad mitteoptiliste mikroskoopide või difraktsiooniseadmetega, siin 

rubriigis; näiteks korpus ja selle koostekambrid, esemelaud. Teisest küljest on siit rubriigist välja 

arvatud vaakumpumbad (rubriik 8414), elektriseadmed (patareid, võimendajad, jne) (grupp 85) ja 

elektrilised mõõteriistad (voltmeetrid, milliampermeetrid, jne) (rubriik 9030). 

9013 VEDELKRISTALLSEADMED (V.A MUUDES RUBRIIKIDES 

TÄPSEMALT KIRJELDATUD SEADMED); LASERID, (V.A 

LASERDIOODID); MUJAL KÄESOLEVAS GRUPIS NIMETAMATA 

OPTILISED SEADMED JA INSTRUMENDID: 

9013 10 - relvade teleskoopsihikud; periskoobid; teleskoobid, mis kuuluvad osadena 

käesolevas grupis või XVI jaotises nimetatud masinate, seadmete, 

instrumentide ja aparatuuri juurde 

9013 20 - laserid (v.a laserdioodid) 

9013 80 - muud seadmed, aparaadid ja instrumendid 


Vastavalt grupi märkusele 5 on optilised mõõte- või kontrollseadmed, -instrumendid ja -masinad siit 

rubriigist välja arvatud ja kuuluvad rubriiki 9031. Grupi märkuse 4 järgi aga klassifitseeritakse 

19

teatavad refraktsioonteleskoobid siin rubriigis ja mitte rubriigis 9005. Veelgi enam, tuleb märkida, et 

optilised instrumendid ja seadmed võivad kuuluda peale rubriikide 9001 kuni 9012 ka teistesse selle 

grupi rubriikidesse (eriti rubriigid 9015, 9018 või 9027). 


1) Vedelkristallseadmed, mis koosnevad kahe plastist kile või plaadi vahele paigutatud vedela 

kristalli kihist, kas elektriühendustega või ilma, esitatud ühes tükis või spetsiaalsesse kujusse 

lõigatuna ja ei kujuta endast selle nomenklatuuri teistes rubriikides täpsemalt kirjeldatud tooteid. 

2) Laserid. Need tekitavad või võimendavad juhitava ergutatud emissiooni protsessis eletromagnetilist 

kiirgust lainepikkuse vahemikus 1 nanomeetrist kuni 1 millimeetrini (spektri ultravioletse, nähtava 

valguse ja infrapunase kiirguse piirkonnad). Valgust emiteerivat ainet (näiteks kristall, gaas, vedelik, 

keemilised ühendid) ergutatakse valgusega elektrilisest allikast või muust energiallikast, valguskiirt, 

mis tekitatakse kiirgava aine sees, peegeldatakse korduvalt ja võimendatakse selliselt, et 

koherentne valguskiir (nähtav või nähtamatu) väljub laseri ühest, osaliselt läbipaistvast otsast. 

Lisaks kiirgavale keskkonnale, energiaallikale (pumpavsüsteem) ja optilisele resonaatorile 

(reflektorsüsteem), st laserpeasse ühendatud põhielementidele (tõenäoliselt koos Fabry-Perot 

interferomeetriga, interferentsfiltrite ja spektroskoobiga) on laserites üldjuhul ka teatud 

abikomponendid (näiteks toiteplokk, jahutussüsteem, juhtimisplokk, ja gaaslaserite korral 

gaasivarustussüsteem või vedelkristalliga laseri korral pumbaga anum värvilahuse jaoks). Mõned 

nendest tarvikutest võivad olla samas korpuses laserpeaga (kompaktlaserid) või laserpeaga 

kaablite kaudu jne ühendatud aparaadina (lasersüsteemid). Viimasel juhul klassifitseeritakse need 

üksikud instrumendid siin rubriigis, eeldusel, et nad on esitatud koos. 

Laserid klassifitseeritakse siin ruriigis nii siis kui nad on ette nähtud monteerimiseks 

masinatesse ja aparaatidesse kui ka siis kui nad on kasutatavad sõltumatult kompaktlaserite või 

lasersüsteemidena erinevatel otstarvetel, nagu uurimistöö, õpetamine või laboratoorsed uuringud, 

nt laserosutid. 

Kuid siit rubriigist on välja arvatud teatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks kohandatud laserid 

(näiteks töölauad, detailide etteande ja paigaldamise seadmed tehnoloogia kontrollimise ja jäljendamise 

seadmed) ja mis seetõttu on identifitseeritavad tööpinkide, meditsiiniaparatuuri, juhtimisaparatuuri, 

mõõteaparatuuri või muu sellisena. Masinad ja aparaadid, mis sisaldavad laserit, on samuti siit välja 

arvatud. Seniks, kuni nende klassifitseerimine ei ole nomenklatuuris eraldi määratud, tuleb nad 

klassifitseerida koos masinate ja aparaatidega, millistel on samane funktsioon. Näidete hulka kuuluvad: 

i) Tööpingid mis tahes materjalide töötlemiseks materjali eemaldamisega laserkiire abil (näiteks metall, 

klaas, plastid) (rubriik 8456). 

ii) Laserkeevituse ja -jootmise masinad ja aparaadid, kas kasutatavad lõikamiseks või mitte (rubriik 8515). 

iii) Instrumendid torustikee nivelleerimiseks (kokkuviimiseks) laserkiire abil (rubriik 9015). 

iv) Laseraparaadid spetsiaalseks meditsiiniliseks kasutuseks (näiteks silmaoperatsioonideks) (rubriik 

9018). 

Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 klassifitseeritakse laserite osad ja tarvikud, näiteks 

laseritorud, samuti siin rubriigis. Kuid siia rubriiki ei kuulu pumpamiseks kasutatavad elektrilised 

välklambid, sellised nagu ksenoonlambid, jodiinlambid ja elavhõbedaauru lambid (rubriik 8539), 

laserdioodid (rubriik 8541) ja laserkristallid (näiteks rubiinid), laseripeeglid ja läätsed (rubriigid 

9001 või 9002). 

3) Käsisuurendusklaasid ja luubid (nt taskus kandmiseks või büroos kasutamiseks) ja 

keermemõõdikud (neid luupe saab paigaldada valgustile või valgustiga kombineerida; luubid, millel 

on toimet tugevdav valgusti, jäävad sellesse rubriiki); binokulaarsuurendusklaasid (üldjuhul 

tugialusel), millele on erinevalt rubriiki 9011 kuuluvatest stereomikroskoopidest paigaldatud 

okulaarid, kuid ilma objektiivita 

4) Uksesilmad läbi ukse vaatamiseks; samuti ka muud optilise süsteemiga varustatud kaubad. 

5) Teleskoopsihikud relvadele, refraktsioon- või peegeltüüpi, esitatud eraldi. Optilised seadmed, 

mis on kasutatavad relvadel ja monteeritavad nende peale või esitatud koos tulirelvadega, millele 

monteerimiseks jaoks nad on ette nähtud, klassifitseeritakse koos nende relvadega, vt grupi 93 

märkust 1d). 

6) Teleskoobid, mis on ette nähtud olema osadeks selle grupi teiste rubriikide instrumentidele 

või XVI jaotise masinatele. 

7) Fibroskoobid tööstuslikuks otstarbeks. Fibroskoobid meditsiiniliseks otstarbeks (endoskoobid) 

jäetakse välja (rubriik 9018). 

8) Stereoskoobid, sh käeshoitavad stereoskoobid, värviliste fotodiapositiivide ruumiliseks 

vaatamiseks, koosnevad plastist korpusest, mille külge on monteeritud kaks läätse ja tasapinnaline 

20

pöördmehhanism (komplektidena vahetatavatele pöörlevatele ketastele paigutatud piltide 

vahetamiseks). 

9) Kaleidoskoobid, mitte mängukaleidoskoobid (grupp 95). 

10) Suurendavad periskoobid allveelaevadele või tankidele ja mittesuurendavad periskoobid 

(näiteks kaevikute jaoks). 

11) Monteeritud klaaspeeglid, optiliselt töödeldud, mittesobivad paigaldamiseks aparaatidele ja 

instrumentidele (näiteks teatavad tagasivaatepeeglid, korstna või torustiku kontrollimise peeglid, ja 

eripeeglid protsesside jälgimiseks aerodünaamilises torus). 

Tagasivaatepeeglid ja muud peeglid, mida ei ole optiliselt töödeldud (sh habemeajamispeeglid, 

suurendavad või mitte), on siit välja arvatud (rubriigid 7009 või 8306). 

12) Optilised valguskiirega signaliseerivad aparaadid optiliste signaalide ülekandmiseks suurele 

kaugusele (näiteks morse koodiga). 

13) Slaidivaatajad millistel on ainult üks suurendav lääts ja mida kasutatakse fotoslaidide 

vaatamiseks. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) jäävad selle rubriigi seadmete ja 

aparaatide osad ja tarvikud klassifitseeritavateks siin rubriigis. 

9014 SUUNDKOMPASSID; MUUD NAVIGATSIOONIINSTRUMENDID JA 

-SEADMED: 

9014 10 - suundkompassid 

9014 20 - lennu- või kosmosenavigatsiooniinstrumendid ja -seadmed (v. a kompassid) 

9014 80 - muud instrumendid ja seadmed 


I) SUUNDKOMPASSID. 

Siia kuuluvad kõik suundkompassid, nii lihtsad, mida kasutavad matkajad, ratturid jne, kui ka 

spetsiaalsd, mida kasutatakse kaevandustes, navigatsioonis jne (sh magnetkompassid, 

güroskoopkompassid, güromagnetilised kompassid, jalgkompassid, asukohta määravad kompassid 

jne) 

II) MUUD NAVIGATSIOONIINSTRUMENDID JA -SEADMED. 


A) Instrumendid laeva asukoha määramiseks, nagu sekstandid, oktandid, asimuudid jne. 

B) Muud spetsiaalsed mere- või jõenavigatsiooni instrumendid, nagu näiteks: 

1) Autopiloodid (güropiloodid). Need on keerulised seadmed, mis juhivad laeva liikumist 

gürokompassi näidu järgi. 

2) Kursilugemise aparatuur. Nad annavad täpse üleskirjutuse laeva liikumise teekonnast (ja mis 

tahes kursimuutustest). 

3) Inklinomeetrid; rullumise mõõtmiseks. 

4) Logid. Need määravad laeva kiiruse mõõtes teatud aja jooksul läbitud teed. Tänapäeval on 

sellised seadmed alati automaatsed. Üks tüüp töötab kruvipropelleriga (kruvi on paigaldatud 

laeva vooluliini ja on ühendatud laeva juhtimiskilpi). Teine tüüp põhineb diferentsiaalrõhul. Rõhk 

muutub vastavalt voolamise kiirusele (nendel on tavaliselt Pitot' toru; läbitud tee ja kiirus on 

loetavad laeva juhimispuldilt. 

Rubriiki kuuluvad ka logid, millistes loendaja registreerib mingi elektriahela katkestamise 

kordi (näiteks logi pöörete arv), näidates sellega laeva poolt läbitud teekonda. 

5) Loodid (käsiloodid või mootorvintsiga töötavad), mis määravad vee sügavust ja põhja iseloomu. 

6) Kajaloodid. Kuuldav kaja, peegeldunud mere põhjast, võetakse vastu laeva pardal väga 

tundliku mikrofoniga ja selle näitu loetakse galvanomeetriga. 

7) Ultraheli sügavusmõõturid ja avastavad seadmed, nagu kajaloodid, sonarid ja nendele 

sarnased, mida kasutatakse tavaliselt sügavuse mõõtmiseks, merepõhja kaardistamiseks, 

allveelaevade, laevavrakkide, kalaparvede, jne avastamiseks. 

C) Aeronavigatsiooni spetsiaalinstrumendid, nagu: 

21

1) Kõrgusemõõturid. Teatud tüüp baromeetreid, mis on kalibreeritud kõrgusühikutes ja põhinevad 

sellele, et õhu rõhk sõltub kõrgusest. 

2) Õhu kiiruse näitajad. Need põhinevad õhusõiduki suhtelise kiiruse diferentsiaalrõhu mõõtmisel 

ja näitavad lennuki suhtelist kiirust ümbritseva õhu suhtes. 

3) Tõusmise või laskumise kiiruse näitajad. Need näitavad lennuki vertikaalkiirust tõusmisel või 

laskumisel differentsiaalmanomeetri põhimõttel. 

4) Kunstlik horisont või gürohorisont ja pöörangu ja libisemisnäitur. Need põhinevad 

güroskoobi printsiibil, esimene nendest näitab lennuki suunda pikitelje suhtes, teine vertikaaltelje 

suhtes. 

5) Machimõõturid. Näitavad liikuva keha kiiruse ja kohaliku helikiiruse suhet. Suhet nimetatakse 

„Machi arvuks”. 

6) Akselomeetrid. Need määravad inertsjõudude maksimaalse piiri (mida ei tohi ületada) suurte 

kiiruste arendamisel. 

7) Autopiloodid. See aparatuur asendab ajutiselt pilooti, hoides lennuki tasakaalu ja juhtides lendu 

etteantud seadesuuruste (kõrgus, kurss, jne) järgi. Ta koosneb põhiliselt otsetoimega või 

servomootoritega juhtseadmest (tavaliselt hüdraulilised ajamid, mis asendavad piloodi liigutusi) 

ja automaatsest aparatuurist (kiired güroskoobid) mis koordineerib mõõteriistade näitusid ja 

servomootorite tööd. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) klassifitseeritakse selle rubriigi aparaatide 

ja seadmete osad ja tarvikud siin rubriigis. 

* 

* * 


a) Radarseadmed, raadionavigatsiooni tarvikud nt ülemaailmse asukohamäärangusüsteemi (GPS) vastuvõtjad ja 

raadiokaugjuhtimisseadmed (rubriik 8526). 

b) Pantograafid ja eidograafid - kasutatakse navigatsioonis kursi mahamärkimiseks. (rubriik 9017) 

c) Baromeetrid ja termomeetrid (sh pöördtermomeetrid veealusteks uurimistöödeks) (rubriik 9025) 

d) Manomeetrid, vedeliku nivoonäitajad ja muud taolised rubriigist 9026 

e) Pööretelugejad (rubriik 9029). 

f) Ampermeetrid, voltmeetrid ja muud elektriliste suuruste mõõte- või kontrollriistad rubriigist 9030. 

g) Merekronomeetrid ja ajamõõturid (grupp 91). 

9015 GEODEETILISED (K.A FOTOGRAMM-MEETRILISED) INSTRU- 

MENDID, HÜDROGRAAFIA-, OKEANOGRAAFIA-, HÜDROLOOGIA-, 

METEOROLOOGIA- JA GEOFÜÜSIKAINSTRUMENDID JA - 

SEADMED (V.A KOMPASSID); KAUGUSMÕÕTURID: 

9015 10 - kaugusmõõturid 

9015 20 - teodoliidid ja tahhümeetrid 

9015 30 - nivelliirid 

9015 40 - fotogramm-meetrilised instrumendid ja seadmed 



22

I) GEODEESIAS, TOPOGRAAFIAS, MAAMÕÕTMISEL JA LOODIMISEL 

KASUTATAVAD INSTRUMENDID JA SEADMED. 

Need on üldjuhul mõeldud kasutamiseks välitingimustes näiteks kartograafias (maa- või 

hüdrograafilised kaardid); plaanide koostamisel; triangulatsioonilistel mõõtmistel; maatükkide suuruste 

arvutamisel; kõrguspunktide määramisel üle või alla mingit etteantud nivood ja kõigiks sarnasteks 

mõõtmisteks ehitustöödel (teede, tammide, sildade jne ehitamine); kaevandustöödel, sõjalistes 

operatsioonides, jne. 


1) Optilised või optoelektrilised teodoliidid (nooniusega, mikroskoobiga, alusele monteeritud (seinale 

kinnitatud), universaalsed, kaevanduse jne tüüpi); optilised või opto-elektrilised tahhümeetrid 

(sisseehitatud kaugusmõõtjatega teodoliidid), bussoolid, güroteodoliidid, kompass-kippreeglid, 

sihik-kippreeglid kasutamiseks maamõõtmisel või arterilleerias, jne. 

2) Optilised nivelliirid (piiritus-, iseseaduv, teleskoop-, kollimaator-, laser-, jne), üldiselt kasutatavad 

kolmjalale monteerituna; 

3) Alidaadid (kas teleskoobiga või ilma), optilised ruudud ja ristid (prismadega või ilma) ja 

pantomeetrid (kas sihikteleskoobiga või ilma), kippreeglid (kollimaatori või sihikteleskoobiga) 

kasutatakse gradientide ja kallete määramiseks, mäekompassid, grafomeetrid, heliostaadid 

trigonomeetriliseks kaardistamiseks jne. 

4) Plaatlauad, maamõõduahelad ja muud maamõõdu erivahendid, (sh spetsialiseeritud 

mõõtelindid, vintsitüüpi mõõtevahendid mäetöödeks, jne), märktulbad või kauguslatid, gradueeritud 

või mitte, (metallist, puust, jne), nivelleerimislatid (automaatlugemiga, teleskoop, kokkuvolditav jne), 

elektrooniliste kaugusmõõturite (EDM) peegelprismad ja poolused ). 


a) Globaalse positsioneerimise süseemi (GPS) vastuvõtjad (rubriik 8526). 

b) Mõõtmisinstrumendid, mis koosnevad teraslindist, veekindlast paelast, jne ja taolistest mittespetsialiseeritud seadmetest 

lineaarpikkuse mõõtmiseks (rubriik 9017). 

c) Pöördeloendurid, läbisõidumõõdikud jms (rubriik 9029). 

d) Loodid (õhumulli tüüpi), mida kasutatakse ehitusel vms töödel (näiteks müürsepad, puusepad, mehaanikud) ja ripploodid 


II) FOTOGRAMM-MEETRIA INSTRUMENDID JA SEADMED. 

Neid kasutatakse peamiselt topograafiliste, arheoloogiliste jne kaartide joonistamiseks, kuid neid 

võib kasutada ka teistel otstarvetel (näiteks tõusu-mõõna lainete uurimisel, maalihete uurimisel, jne). 

Kaardid jne. koostatakse kahest teineteisest kindlaksmääratud kaugusel asuvast eri vaatepunktist 

võetud fotode ja digitaalkujutiste põhjal, mis tuleb seejärel „transformeerida” (õige teabe saamiseks 

pildil või fotol olevate objektide kuju, suuruse ja koordinaatide kohta). 

See aparatuur koosneb põhiliselt järgmisest: 

1) Tarindaparatuur, koosneb põhiliselt (valgusallikaga) projektorist, negatiivihoidjast, objektiivist ja 

projektsioonilauast. See aparatuur võimaldab muuta suurendust ja ta võimaldab ka fotograafiliselt 

korrigeerida aerofotode negatiive, mis praktikas sisaldavad maapinna vaheldumisest tingituna 

perspektiivivigu jms. 

2) Restitutsiooniaparatuur (stereoplotterid või fotogoniomeetrid), nimetatakse ka 

stereotopograafideks, stereoplanigraafideks, „autograafideks”, stereoplotteriteks, 

stereokomparaatoriteks jne. See on keeruline aparatuur mida kasutatakse kaardi või plaani 

moodustavate planigraafiliste detailide ja kontuurjoonte mahajoonistamiseks, seda tööd tehakse 

pidevana ja ilma eraldi arvutusteta. 

3) Koordinatograafid, mida kasutatakse koos restitutsiooni (taastus-)aparatuuriga. Need kannavad 

kaarti millele stereotopograafi või stereoplenigraafi poolt juhitav pliiats joonistab jäljendid. 

4) Analüütilised stereomõõtesüsteemid, mis koosnevad fotogramm-meetriliselt juhitavast 

optomehaanilisest aparaadist ja programmeeritud arvutist. Neid süsteeme kasutatakse foto- või 

digitaalkujutiste visuaalseks või analüütiliseks tõlgendamiseks. 

Kuid siia rubriiki ei kuulu aerofotokaamerad (rubriik 9006), ja koordinatograafid, mis ei ole ette nähtud fotogramm- 

meetriliseks kasutuseks (rubriik 9017) 

23

III) HÜDROGRAAFIAINSTRUMENDID. 

Hüdrograafia on veekogude, sügavuste, tõusude ulatuste jne teaduslik kirjeldamine ja 

kaardistamine. Enamik selleks otstarbeks kasutatavaid instrumente on seepärast kirjeldatud 

eelnevates punktides. 

IV) OKEONOGRAAFIA JA HÜDROLOOGIA INSTRUMENDID. 

1) Spetsiaalsed tasememärkijad järvede ja jõgede veetasemete kõikumiste üleskirjutamiseks; 

põhimõtteliselt koosnevad nad ujukist ja isekirjutajast. 

2) Kopprattaga voolumõõturid ja hüdromeetrilised vesirattad voolukiiruse mõõtmiseks jõgedes, 

kanalites jne. 

3) Mõõna või tõusu registraatorid. 

Punktides IV) 1) ja 2) kirjeldatud riistadega samadel printsiipidel töötavad tööstuslikud instrumendid. 

(näiteks nivoonäitajad, vooluhulgamõõturid jne) on siit rubriigist välja arvatud (rubriik 9026). 

V) METEOROLOOGIA INSTRUMENDID. 

Tuleb märkida et siia hulka ei kuulu termomeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, ka mitte selliste 

instrumentide koosted (rubriik 9026). 

Kuid siia kuuluvad järgmised: 

1) Tuulesuuna näitajad, kas näidikutega või ilma. 

2) Anemomeetrid, st. meteoroloogilised instrumendid tuule kiiruse mõõtmiseks. Üks tüüp 

koosneb rootorist millel on kolm vertikaalsele teljele kinnitatud kausiga tiiba, lugem saadakse 

loendajalt. Teine levinum tüüp koosneb tuuletiivikust mis on paigutatud torusse milles tuule 

survet mõõdetakse kiirusühikutes gradueeritud diferentsiaalmanomeetriga. 

Tuleb märkida, et anemomeetrite spetsiaalsed tüübid õhuvoolude kiiruse mõõtmiseks kaevandustes, tunnelites, 

korstnates või muudes õhukanalites, mis koosnevad eritüüpi ventilaatorist ja jaotusskaalast, on siit välja arvatud 


3) Aurumismõõturid (Piche, aurumisbilansi tüüpi, jne). 

4) Heliograafid (klaaskerad, tundliku paberiga, jne). 

5) Nefeoskoobid pilvkatte kõrguse määramiseks maapinnalt tugeva valguslaigu poolt 

moodustatava valgusjälje tõusunurga järgi, kõrgus arvutatakse automaatselt triangulatsiooni 

järgi. 

6) Tseilomeetrid pilvede kõrguse määramiseks maapinnast tugeva valguskiire pilvele 

suunamisel tekkiva valguslaigu tõusunurga määramise teel nii, et pilve kõrgus on 

triangulatsiooni kaudu automaatselt arvutatav. 

7) Nefelomeetrid meteoroloogilise nähtavuse või õhu läbipaistvuse mõõtmiseks. 

8) Sademete mõõturid ja näitajad. Sademete mõõtmiseks teatud punktis. Lihtsaim tüüp 

koosneb mingile mahutile kinnitatud teatud diameetriga lehtrist sademete kogumiseks, mida 

seejärel mõõdetakse kalibreeritud toruga. 

9) Aktinomeetrid, püranomeetrid, pürheliomeetrid päikese kiirte või kogu taevast tuleva 

kiirguse intensiivsuse mõõtmiseks. 

Tuleb siiski märkida, et sellest rubriigist on välja arvatud samaks otstarbeks kasutatavad tavalised või 

kombineeritud termomeetrid (rubriik 9025) 

10) Aerosondide aparatuur (raadiosondid või raadioõhupallid) langevarjudel või õhupallidel 

hõljuvad. Selline aparatuur koosneb mõõteriistadest (termomeeter, baromeeter, hügromeeter) 

uurimistööks suurel kõrgusel koos raadiosaatjatega mis võimaldab instrumentide näitude 

automaatset registreerimist maal. Kui esitatud eraldi, siis on langevarjud ja õhupallid siit välja 

arvatud (grupp 88). 

11) Teodoliidid sondeerivate õhupallide asukoha jälgimiseks. 

VI) GEOFÜÜSIKA INSTRUMENDID. 

Paljud geofüüsika instrumendid on siit välja arvatud, näiteks gaasi, muda või pinnase analüüsi 

aparaadid, fototehnilised fluoromeetrid ja fluoroskoobid (instrumendid mis kasutavad mitmesuguste 

ainete avastamiseks või määramiseks ultravioletset valgust) (rubriik 9027); elektrilised või 

elektroonsed mõõteriistad (näiteks takistuse mõõtmiseks, radioaktiivsuse loendajad, termopaarid) 

(rubriik 9030), jne. 

24

Siia rubriiki jäävad: 

1) Seismomeetrid ja seismograafid, mingi maapinna punkti liikumise aja, kestvuse ja intensiivsuse 

registreerimiseks ning seismomeetrid ja seismograafid, mida kasutatakse nii mitmesuguste 

maavärina ajal juhtuvate nähtuste registreerimiseks kui ka naftavarude otsimisel. Nendes 

instrumentides muudetakse maavärina või lõhkelaengu lõhkemisel tekkivad seismilised lained 

elektriimpulssideks. 

2) Magnetilised või graviomeetrilised geofüüsika instrumendid, mida kasutatakse maakide, 

nafta, jne varude otsimisel. Nende väga tundlike mõõteriistade hulka kuuluvad magnetkaalud, 

magnetomeetrid, magnetteodoliidid ja gravimeetrid, torsioonkaalud. 

3) Elektron-magnet-gradiomeetrid (nn „prootonmagnetomeetrid”) Maa magnetvälja gradiendi 

mõõtmiseks. 

4) Akustilised ringskaneerimisvahendid, mis tekitavad puuraugu „pildi” seadme peas asuvalt 

pöörlevalt andurilt tuleva ultraheli liikumisaja mõõtmise teel. 

5) Seadmed puuraugu kalde mõõtmiseks. 

VII) KAUGUSMÕÕTURID. 

Siia rühma kuuluvad kõik optiliste ja optoelektriliste kaugusmõõturite tüübid kauguse määramiseks 

instrumendi ja antud objekti vahel. Neid kasutatakse kaardistamisel, foto- ja kinotehnikas, 

relvajõududes jne. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) kuuluvad siia rubriiki ka selle rubriigi 

kaupade osad ja tarvikud. Selliste osade ja tarvikute hulka kuuluvad: kolmjalad mis on spetsiaalselt 

ette nähtud kasutamiseks geodeesias, topograafias jne; optiliste ruutude tugivardad; lattide kolmjalad; 

maamõõduahelate nooled. 

9016 9016 00 KAALUD, MILLE TUNDLIKKUS ON VÄHEMALT 5 CG, VIHTIDEGA 

VÕI ILMA 

Sellesse rubriiki kuuluvad kõik kaalude tüübid, sealhulgas elektronkaalud, tundlikkusega 5 cg või 

parem. Vihid mis on esitatud koos selliste kaaludega, kuuluvad siia rubriiki, kuid eraldi esitatud vihid, 

isegi kui nad on valmistatud väärismetallidest, on siit välja arvatud (rubriik 8423). 

Paljud selle rubriigi kaaludest on ette nähtud täppismõõtmisteks ja on tehtud mittekorrodeeruvast 

materjalist või kergetest sulamitest teravike, laagrite ja plaatidega. Kaalu kaitsmiseks õhuvoolude ja 

tolmu eest võivad nad olla paigutatud klaasist või plastist ümbrisesse või ehitatud peamiselt klaasist või 

plastist koosnevasse kappi. Nad võivad olla ka optilise seadmega (näiteks suurenduslääts), võivad olla 

valgustusega skaala lugemise hõlbustamiseks, neil võivad olla seadised rõhtasendi täpsustamiseks 

(kolmjalg, seadistuskruvid, piirituslood jne). 

Teatavatel torsioonkaaludel tasakaalustatakse mõõdetavat kaalu traadi väändega. 

Mõningaid elektronkaale kasutatakse vaakumis või teatud rõhu all, määramaks aine kaalu 

muutumist spetsiaalsel töötlemisel (kuumutamine, külmutamine, gaasi mõju, vaakuumtöötlus, 

valgustamine jne). Kaalu muutust mõõdetakse tasakaalustavat magnetmähist läbiva voolu 

registreerimisega. 


1) Analüütilised kaalud (näiteks mikrokeemilised kaalud, mikrokaalud, aperioodilised analüütilised 

kaalud), kasutatavad peamiselt kvantitatiivsel keemilisel analüüsil. 

2) Proovikaalud kasutatakse väärismetallide proovi analüüsil. 

3) Vääriskivide kaalud, gradueeritud karaatides. 

4) Apteegikaalud, lõngakaalud, näidiste kaalud, (kasutatakse paberi, tekstiiltoodte jne kaalu 

määramisel). 

5) Hüdrostaatilised (või tiheduse) kaalud vedelike ja tahkete ainete tiheduse määramiseks. 

25


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) klassifitseeritakse osad ja tarvikud (s.h. 

ahhaadist teravikud ja plaadid), mis on määratletavad kasutatavatena kas üksnes või peamiselt selle 

rubriigi kaaludega, samuti siin rubriigis (näiteks kangid, kaalukausid, kapid, skaalad, dempferid). 

* 

* * 

Kaalud halvema tundlikkusega kui 5 cg on sellest rubriigist välistatud (rubriik 8423). 

9017 JOONESTUS-, TÄHISTUS- VÕI ARVUTUSINSTRUMENDID (NÄITEKS 

JOONESTUSMASINAD, PANTOGRAAFID, PROTRAKTORID, 

MALLID, JOONESTUSKOMPLEKID, ARVUTUSLÜKATID, 

ARVUTUSKETTAD); MUJAL KÄESOLEVAS GRUPIS NIMETAMATA 

KÄSIINSTRUMENDID PIKKUSE MÕÕTMISEKS (NÄITEKS 

MÕÕDULATID JA -LINDID, KRUVIKUD, NIHIKUD): 

9017 10 - joonestuslauad ja -masinad, ka automaatsed 

9017 20 - muud joonestus-, tähistus- ning arvutusinstrumendid 

9017 30 - kruvikud, nihikud ja mõõdikud 



Siia rubriiki kuuluvad instrumendid joonestamiseks, tähistamiseks või matemaatilisteks arvutusteks. 

Samuti kuuluvad siia käsitsi kasutatavad instrumendid pikkuse mõõtmiseks. 

Ometigi ei kuulu siia rubriiki : 

a) kunstilises graafikas kasutatavad eerungikarbid ja tööriistad (näiteks lame- ja õõnespeitlid, söövitusnõelad) (grupp 82) 

b) graafikalauad ja digitaatorid rubriigist 8471 

c) Skeemide kujundamisseadmed maskide ja võrgustike tootmiseks fotoresistiga kaetud substraadist (näiteks optilised, 

elektronkiire, fokusseeritud ioonkiire, röntgeni- või laserkiire seadmed (84.86). 

d) fotogramm-meetrias kasutatavat tüüpi koordinatograafid (rubriik 9015). 

. 


A) Joonestusinstrumendid. 

1) Pantograafid ja eidograafid kaartide, plaanide jooniste, masinaosade jooniste ja vähendatud 

suurendatud või samamastaabiliseks ümberjoonistamiseks. Siia rubriiki kuuluvad sellised 

navigatsioonis kursi mahamärkimiseks kasutatavad instrumendid. 

2) Joonestusmasinad, mis üldiselt kasutavad paralleelogrammide süsteemi, kas joonestuslaua 

või -tahvliga või ilma selleta. 

Nende hulka kuuluvad ka joonestusmasinad, mis sisaldavad automaatset 

andmetöötlusmasinat või mis töötavad koos selliste masinatega. 

3) Joonestussirklid, kruvisirklid, vähendussirklid, vedrurullid, matemaatilised joonestussuled, 

märkrattad jne kas karbis (joonestuskomplektid) või eraldi. 

4) Nurgikute komplektid (standardsed, viirutuseks, metallist või puust), reguleeritavad 

nurgikud, T-nurgikud (standardsed või liigendiga), lekaalid, lükatid (tasapindsed, nurgikud, 

viirutamiseks (paralleellükatid), standardsed, jne). 

5) Mallid, tavalistest mallidest, mis on joonestuskomplektides, kuni keerukateni, mida kasutatakse 

näiteks, tootmistehnoloogias. 

6) Trafaretid, mis on selgelt määratletavad spetsialiseeritud joonestusinstrumendina. 

Trafaretid, mis ei ole selliselt määratletavad, klassifitseeritakse nende materjali põhjal. 

B) Tähistamisinstrumendid. 

(Tähistamine seisneb töödeldavale, saetavale jne eseme pinnale konstruktsioonijoone 

tähistamises) 

1) Varbsirklid (märkimis-, puusepa- jne) kas lihtsad või jaotustega. 

2) Märkerid ja tornid. 

3) Pinnaplaadid, kasutatakse etaloonplaatidena tasapindade märkimiseks või tasapinnalisuse 

kontrolliks, jne. Täisnurgad ja nurgikud (malmist, kivist) tõese tasapinnaga. 

4) V-plokid ja X-plokid silindriliste toorikute toetamiseks. 

Sellesse rubriiki ei kuulu sõltumatu mootoriga käsigraveerimisvahendid (rubriik 8467). 

26

C) Matemaatilised arvutusvahendid. 

Arvutuslükatid, ketasarvutid, silindrilised arvutid ja muud arvutusinstrumendid mis 

põhinevad arvutuslükati või muul matemaatilise arvutuse printsiibil, kaasa arvatud näiteks 

liitvad ja lahutavad taskuarvutid, mis töötavad teatud protseduuri järgi mingi teravikuga numbrite 

valimisel. Siia rühma kuuluvad ka lükatid ja kettad säriaja arvutamiseks vastavalt taeva, kellaaja, 

ava, objekti ja filmi tundlikkuse tingimustele. 

Arvutus- ja raamatupidamismasinad on aga siit välja arvatud (rubriik 8470). 

D) Instrumendid pikkuse mõõtmiseks, käsitsi kasutatavad. 

Need mõõteriistad näitavad mõõdetava eseme pikkust, st lineaarmõõtmeid, nt esemele 

tõmmatud või kujuteldavat (sirget või kõverat) joont. Nende mõõteriistadega saab seetõttu mõõta 

pikkusühikutes (nt millimeetrites) väljendatud läbimõõtu, sügavust, paksust ja kõrgust. 

Mõõteriistade omadused (suurus, mass jne) peavad võimaldama neid mõõtmise ajal käes hoida. 

Instrumendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks püsivalt monteerituna alusele või mingile 

toele või on mõõtmiste teostamiseks ühendatud masinate või muude aparaatidega painduvate torudega, 

kaablitega jne, on siit välja arvatud (rubriik 9031). 


1) Kruvikud, mikromeetrilise peaga instrumendid, kas kruviga või kruvita tüüpi (kruvita tüübid 

võivad sisaldada libisemisfunktsiooni ja on tavaliselt elektroonilised). Neid kasutatakse, näiteks, 

sise- või välisdiameetrite, paksuse, kruvisammu mõõtmiseks. Mõõtu võib lugeda kas kruvilt 

endalt või skaalalt või numbriliselt näidikult. 

2) Kobisirklid (noonius, skaalaga, elektroonilised) diameetrite, sügavuste, paksuste mõõtmiseks. 

3) Kaliibrimõõdikud, millistel on sätitav mõõteseade. 

Kaliibrid ilma sätitava seadmeta, milliseid kasutatkse osade suuruse või nurkade, vormi jne (nt korkkaliibrid, 

avamõõturid) kontrollimiseks, siia ei kuulu (rubriik 9031). 

4) Komparaatorid (skaalatüüpi), mida kasutatakse mõõdete sisemiste või välimiste tolerantside 

määramiseks (hõõritsemise või õgvenduse kontrollimine). Nendes on mõõtevarras, võimendav 

ringskaala ja ülekandesüsteem (hammaslatt, hammasratas, kang, vedru, pneumaatiline, 

hüdrauliline, jne). 

5) Mõõtelatid (lihtsad või jaotustega, ühes tükis või kokkupandavad) ja mõõtelindid (näiteks 

vedrurullikud, lintrullikud, trumlile keritud lindid), sh standardpikkused, mõõtepulgad ja muud 

taolised. 

Siit on välja arvatud spetsiaalselt kaardistamiseks ette nähtud mõõteseadised (maamõõduahelad, 

nivelleerimislatid, kauguslatid jne) ja vintsitüüpi mõõteriistad kaevandusšahtide sügavuste mõõtmisteks (rubriik 9015). 

6) Jaotustega joonlauad (koolijoonlauad jne), sh V-kujulised kumerate kehade diameetri 

mõõtmiseks ja vertikaalmõõduvahendid liikuva põikpeaga. 

7) Kaardimõõturid (opisomeetrid); väikesed instrumendid skaalaga või ilma, kasutatakse 

kauguste mõõtmiseks kaartidel, plaanidel jne. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) kuuluvad siia rubriiki ka osad ja tarvikud, 

mis on määratletavad kasutatavatena ainult või põhiliselt ülalkirjeldatud masinate aparaatide ja 

instrumentidega, näiteks kruviku lisakand; lehtkaliibrite hoidjad; kruviku alused; volditavate 

mõõtepulkade hinged või liigesed. 

9018 MEDITSIINI-, KIRURGIA-, HAMBARAVI- JA VETERINAARIA- 

INSTRUMENDID JA -SEADMED SH STSINTIGRAAFIASEADMED, 

MUU ELEKTROMEDITSIINILINE APARATUUR NING SEADMED 

NÄGEMISE KONTROLLIMISEKS : 

- elektrodiagnostiline aparatuur (sh aparatuur organismi funktsionaalseks 

uurimiseks ja füsioloogiliste parameetrite kontrolliks): 

9018 11 - - elektrokardiograafid 

9018 12 - - skaneerivad ultraheliaparaadid 

9018 13 - - magnetresonantstomatograaf 

9018 14 - - stsintigraafiaseadmed 

9018 19 - - muud 

9018 20 - ultraviolett- või infrapunaaparatuur 

- süstlad, nõelad, kateetrid, kanüülid jms instrumendid: 

27

9018 31 - - süstlad, nõeltega või ilma 

9018 32 - - torujad metallnõelad ja kirurgilised õmblusnõelad 

9018 39 - - muud 

- muud hambaraviriistad ja - instrumendid: 

9018 41 - - hambaravi puurmasinad, ka muude hambaraviseadmetega samale alusele 

ühildatud 

9018 49 - - muud 

9018 50 - muud oftalmoloogilised instrumendid ja seadmed 


Siia rubriiki kuulub väga laialdane hulk instrumente ja seadmeid, millised põhilises enamuses on 

kasutusel professionaalses arstipraktikas (näiteks terapeutide, kirurgide, hambaarstide, veterinaaride, 

ämmaemandate jne töös) kas diagnoosimiseks, haiguse vältimiseks, raviks või operatsiooniks jne 

Instrumendid ja seadmed, mida kasutatakse anatoomias või lahangutel, kuuluvad samuti siia, samuti 

nagu, teatud tingimustel, ka hambatehnika laboratooriumide instrumendid ja seadmed (vt osa II) 

allpool). Selle rubriigi instrumendid võivad olla valmistatud mis tahes materjalist (sh väärismetallidest). 


a) Steriilne kätgut ja muud steriilsed materjalid kirurgiliste õmbluste jaoks, steriilne laminaaria ja steriilse laminaaria 

tampoonid (rubriik 3006). 

b) Diagnostilised ja laboratoorsed reagendid (rubriik 3822). 

c) Hügieenilised ja farmatseutilised tooted rubriigist 4014. 

d) Laboratoorsed, farmatseutilised või hügieenilised klaastooted (rubriik 7017), 

e) Mitteväärismetallidest sanitaarkaubad (põhiliselt rubriigid 7324, 7418 ja 7615). 

f) Maniküüri ja pediküüri komplektid ja instrumendid (rubriik 8214). 

g) Puuetega inimestele mõeldud sõidukid (rubrikk 8713). 

h) Prillid, kaitseprillid ja muu sarnane, korrigeerivad, kaitsvad või muud (rubriik 9004). 

ij) Fotokaamerad (rubriik 9006) kui nad ei ole sisse ehitatud selle rubriigi aparaatidesse või seadmetesse. 

k) Mikroskoobid jne rubriikidest 9011 või 9012. 

l) Arvutuskettad kopsude talitluse, kehamassiindeksi jne arvutamiseks (rubriik 9017). 

m) Mehhanoteraapia, hapnikuteraapia, osooniteraapia, kunstliku hingamise, aerosoolteraapia, massaaži, jne aparaadid 

rubriigist 9019 . 

n) Ortopeediaseadmed, proteesid ja luumurru ravivahendid, k.a loomadele (rubriik 9021). 

o) Röntgeniaparatuur (meditsiiniline või mitte), rubriik 9022. 

p) Kliinilised termomeetrid (rubriik 9025). 

q) Instrumendid ja seadmed vere, koevedelike, uriini jne analüüsiks, sõltumata sellest, kas need analüüsid kuuluvad diagnoosi 

juurde või mitte (üldiselt rubriik 9027). 

r) Meditsiiniline ja kirurgiline mööbel, sh veterinaaria jaoks (operatsioonilauad, vaatluslauad, haiglavoodid), hambaravitoolid 

ilma selle rubriigi hambaravi seadmeteta (rubrikk 9402). 

Teisest küljest sisaldab see rubriik spetsialiseeritud mõõteaparatuuri, mida kasutatakse eranditult 

professionaalses meditsiinipraktikas, nagu koljumõõturid, kruvisirklid ajukahjustuste mõõtmiseks, 

akušööri vaagnamõõturid jne. 

Tuleb ka märkida, et suur hulk instrumente, mida kasutatakse meditsiinis või kirurgias (inimeste või 

veterinaaria), on tegelikult tööriistad (näiteks haamrid, vasarad, saed, peitlid, kaabitsad, tangid, 

näpitsad, spaatlid) või lõikevahendid (käärid, noad, lõiketangid). Sellised tooted klassifitseeritakse siin 

rubriigis ainult siis, kui nad on selgelt määratletavad meditsiiniliselt või kirurgiliselt kasutatavatena kas 

nende erilise kuju, nende steriliseerimise lihtsuse, nende parema valmistuskvaliteedi, parema 

koostismetalli või nende seadistuse poolest (sageli pakitud karpidesse või kastidesse moodustamaks 

mingit konkreetset ravikomplekti: sünnitusabi, lahang, günekoloogia, silma- või kõrvakirurgia, komplekt 

veterinaarseks sünnitusabiks jne). 

Siin klassifitseeritud instrumendid ja seadmed võivad olla varustatud optiliste seadmetega; nad 

võivad kasutada elektrit kas liikumapaneva jõuna, ülekandeks, kaitseks, raviks või diagnoosimiseks. 

Rubriiki kuuluvad ka laseri või muu valgus- või footonkiire protsessiga või ultrahelil töötavad 

instrumendid ja seadmed. 

I) INIMESE MEDITSIINI JA KIRURGIA INSTRUMENDID JA SEADMED. 

A) Intrumendid mida võib sama nime alla kasutada mitmeks otstarbeks, näiteks: 

1) Nõelad (õmblusteks, ligatuuriks, vaktsineerimiseks, vereproovi võtmiseks, hüpodermilised 

nõelad jne) 

28

2) Lantsetid (vaktsineerimiseks, verelaskmiseks jne) 

3) Trokaarid (punktuatsiooniks) (sapipõie jaoks, üldotstarbelist tüüpi jne). 

4) Kirurgilised noad ja skalpellid, igat liiki. 

5) Sondid (eesnäärme, põie, ureetra). 

6) Speekulumid (nasaalsed, suuõõne, larüngaalsed, rektaalsed, vaginaalsed jne). 

7) Peeglid ja reflektorid (silmade, kõri, kõrvade jne uurimiseks). 

8) Käärid, lõikurid, tangid, näpitsad, peitlid, raspatoorid, haamrid, vasarad, skreeperid, 

paatlid 

9) Pritskannud, kateetrid, imatorud jne. 

10) Kautjeerid (põletid) (termilised, galvaanilised, mikro- jne) 

11) Näpitsad; haavasideme-, tampooni-, käsna- või nõelahoidjad (sh raadiumnõelte hoidjad). 

12) Retraktorid (huule, neelu, abdominaalsed, mandlite, maksa jne). 

13) Dilaatorid (larüngaalsed, uretaalsed, oseofaalsed, uteriinsed jne). 

14) Traatjuhikud kateetrite, nõelte, koelaiendajate, endoskoopide ja aterektoomiaseadmete 

kohaleasetamiseks. 

15) Klipsud (sutuuri jne) 

16) Pritsid (klaas, metall, klaas ja metall, plast jne),igat liiki, näiteks süstimiseks, punktuuriks, 

tuimestuseks, irrigatsiooniks, haavade pesemiseks, imamiseks (pumbaga või ilma), silma, 

kõrva, kurgu, uteriinsed, günekoloogilised, jne. 

17) Kirurgiline klammerdi klambrite paigaldamiseks haava sulgemisel. 

B) Spetsiaalsed diagnostikainstrumendid ja aparaadid. 


1) Stetoskoobid 

2) Instrumendid hingamise kiiruse mõõtmiseks (et avastada basaalset metabolismi). 

3) Sfügmomanomeetrid, tensiomeetrid ja ostsillomeetrid (vererõhu mõõtmiseks). 

4) Spiromeetrid (kopsumahu määramiseks). 

5) Tsefalomeetrid. 

6) Pelvimeetrid. 

C) Oftalmoloogia instrumendid. Need kuuluvad erinevatesse kategooriatesse; 

1) Kirurgilised instrumendid (korntangid, keratoomid) 

2) Diagnostikainstrumendid nagu oftalmoskoobid; binokulaarsed luubid peapaelaga ja 

binokulaartüüpi mikroskoobid silmade uurimiseks, koosnevad reguleeritavale toele kokku 

monteeritud mikroskoobist, piluga elektrilambist ja peatoest; tonomeetrid (silma sisesurve 

mõõtmiseks); silmapeeglid. 

3) Ortoptiline või nägemise kontrollimise aparatuur, mille hulka kuuluvad ambüloskoobid, 

retinoskoobid, skiaskoobid, strabomeetrid, keratomeetrid, keratoskoobid, mõõturid pupillide 

vahelise kauguse mõõtmiseks, proovikarbid (läätsede karbid), prooviraamid (prooviläätsede 

hoidmiseks), optomeetrilised skaalad, testkaardid. Kuid optomeetrilised skaalad ja kaardid 

paberil, papil või plastil, mida kasutatakse värvieristuse testideks, on siit välja arvatud (grupp 

49). 

Rubriiki kuuluvad ka elektriliselt soojendatavad silmakompressid ja silmadest metalliosakeste 

eemaldamiseks ette nähtud elektomagnetid. 

D) Kõrvainstrumendid, näiteks auriskoobid. Kuid helihargid, kas meditsiiniliseks kasutamiseks või 

mitte, on siit välja arvatud (rubriik 9209). 

E) Anesteesiaaparatuur ja instrumendid (näomaskid, osalised näokatted, intratrahheaaltorud, jne) 

F) Instrumendid nina, kurgu ja mandlite raviks: klambrid (ninakrõmpsluu õgvendamiseks); 

läbivalgustusaparaadid (siinuse ja ninafossa jaoks); tonsilotoomid ja giljotiinid; otselarüngoskoobid; 

larüngoskoopilised harjad, jne. 

G) Farüngoskoopia, ösefagoskoopia, mao ja trahheotoomia instrumendid: ösefagoskoobid, 

bronhoskoobid, maopumbad, intubatsioontorud, jne. 

H) Urinaarkanali ja põie instrumendid; uretrotoomid, litotoomia instrumendid, põieliiva imamise 

aparaadid, prostaktoomia instrumendid. 

IJ) Tehisneeru (dialüüsi) aparaadid. 

K) Günekoloogia ja obsteetrilised aparaadid: vaginaalretraktorid; hüsterektoomis instrumendid; 

obsteetrilised stetoskoobid; spetsiaalsed optilised instrumendid genitaalorganite uurimiseks; tangid; 

perforaatorid; embrüotommia instrumendid (föötuse eraldamiseks), tsefalotriibid ja kranioklastid 

(instrumendid üsas surnud lapse pea purustamiseks); instrumendid sisemisteks mõõtmisteks, jne. 

L) Kantav pneumo- tooraksi aparatuur, vereülekande aparaadid, tehiskaanid. 

29

Samuti kuuluvad siia rubriiki steriilsed tihendatud plastist konteinerid, millistest on õhk välja 

pumbatud ja mis sisaldavad väikese hulga antikoagulanti ja mis on varustatud ühtse toonortoru ja 

flebotoomianõelaga, kasutatavad inimese täisvere kogumiseks, säilitamiseks ja ülekandmiseks. 

Kuid spetsiaalsed klaasist veresäilituspudelid on siit välja arvatud (rubriik 7010). 

M) Kiropoodide elektrilised vajutajad. 

N) Akupunktuurinõelad -kullast, hõbedast, terasest. 

O) Endoskoobid: gastroskoobid, torakoskoobid, peritoneoskoobid, bronhoskoopilised teleskoobid, 

tsüstoskoobid, uretroskoobid, resektoskoobid, kardioskoobid, kolonoskoobid, nefroskoobid, 

larüngoskoobid jne. Paljudel nendest on piisavalt lai töökanal, mis võimaldab opereerida 

kaugjuhtimisseadmete abil. Siiski ei kuulu siia endoskoobid mittemeditsiiniliseks otstarbeks 

(fibroskoobid) (rubriik 9013). 

P) Aparatuur sisseehitatud andmetöötlusmasinatega, mis on ette nähtud ainult raviradiatsiooni 

doosi ja jaotuse arvutamiseks. 

Q) Hüperbaarsed kambrid (nn kessioonkambrid), mis on spetsiaalselt varustatud surveanumatega 

hapniku manustamiseks kõrgel atmosfäärirõhul. Neid kasutatakse selliste haigusseisundite 

ravimisel, nagu on kessoontõbi, õhkemboolia, gaasgangreen, vingumürgitus, refraktaarne 

luupõletik, nahasiirded, aktinomükoos ja verekaotusest tulenev äge kehvveresus. 

R) Lambid, mis on spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks diagnostilisel, proovivõtu, kiiritamise jms 

eesmärgil. Pliiatsikujulised lambid jäetakse välja (rubriik 8513), nagu ka muud lambid, mida ei 

saa selgesti identifitseerida meditsiinis või kirurgias kasutatavatena (rubriik 9405) 

II) HAMBARAVI INSTRUMENDID JA SEADMED. 

Lisaks sellele ja eelmistele rühmadele ühistele (nagu maskid ja muud hambaravi anesteesia 

aparaadid) on selle kategooria peamised instrumendid ja seadmed järgmised: 

1) Kirurgi sõrmekaitsed (liigenditega või ilma) ja suuavardusseadised, põse ja huule rektraktorid, 

keelesurutid ja klipsud. 

2) Igat liiki tangid, kergitid, igat liiki näpitsad (ohustatud hamba eemaldamiseks, nihkund hamba 

reastamiseks, jne), lõikurid (dissektsiooniks, plaasterdamiseks, plombeerimiseks, 

väljakangutamiseks jne), juuretangid. 

3) Instrumendid endodontiliseks raviks (lõikurid, hõõritsad, viilid, sulgurid, laiendajad jne). 

4) Luukäärid ja viilid; kangutid ja haamrid lõualuu ja ülalõua siinuse resektsiooniks; 

raspatoorid; skalpellid; spetsiaalsed noad ja käärid; spetsiaalsed hambaarsti pintsetid; 

„ekskavaatorid” ja sondid. 

5) Spetsiaalsed instrumendid igemete ja hambasompade puhastamiseks; kaabitsad hambakivi 

eemaldamiseks; kraabitsad ja vaabapeitlid. 

6) Mitmesugused sondid; nõelad (abstsess, hüpodermaatilised, haavaõmbluse, niidi- jne); 

tampooni- ja käsnahoidjad; puhurid; hambapeeglid. 

7) Kuldplommi instrumendid (sulgurid, vasarad, jne); plommiinstrumendid (tsemendi ja resiini 

spaatlid, amalgaamistopperid ja vasarad, amalgaamikandjad, jne); täitesegude alused. 

8) Hambaravi puurid, kettad, trellid ja harjad, spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks hambaravi 

puurmasinaga (mootoriga või käsiinstrument). 

Rubriiki kuuluvad ka mitmesugused tööriistad ja seadmed, mida kasutavad hambaproteerimisel kas 

hambaarstid ise või hambatehnikud, näiteks: noad; spaatlid ja muud vormimisinstrumendid; 

mitmesugused näpitsad ja pintsetid (klambrite ja kroonide fikseerimiseks, äärte lõikamiseks, jne); 

saed; käärid; vasarad; viilid; kaabitsad; poleerijad; kuumutatavad metallivormid metallkroonide 

valmistamiseks. Sellesse rubriiki kuuluvad ka hambavalamismasinad, hambafreesid, hambatrimmerid 

proteesimudelite lõikamiseks. Siia rubriiki ei kuulu aga instrumendid või muud üldkasutatavad tooted 

(ahjud, vormid, jooteinstrumendid, sulatuskulbid jne); need klassifitseeritakse nende vastavates 

rubriikides. 


i) Hambaravi puurmasinad pöörelkäisega, kas eraldi alusel, seinale kinnitatud või ühendamiseks 

allpool punktis ii) kirjeldatavate seadmetega. 

ii) Komplektsed hambaraviseadmed nende baasil (kas statsionaarsed või liikuvad seadmed). 

Tavalisteks põhiosadeks on raamistik, millel on kompressor, transformaator, juhtimispaneel ja 

muu elektriaparatuur. Sageli on seadme külge ühendatud veel: pöörelkäisega puur, süljekauss ja 

suuloputaja, elektrisoojendaja, sooja õhu puhur, pulverisaator, instrumentide alus, hajutatud 

valgustus, varjudeta lamp, ventilaator, diatermia aparaat, röntgeniaparaat jne. 

30

Mõningad selliste seadmete tüübid on projekteeritud töötama abrasiivsete materjalide 

(tavaliselt alumiiniumoksiid) kasutamisega puuri asemel; abrasiivmaterjal paisatakse vastu 

hammast surugaasi joaga (näiteks süsinikdioksiid). 

iii) Süljekauss-suuloputaja kas alusel, stendil või pöörelkäisel. Tavaliselt on nad ühendatud soojavee 

varustusega ja sooja vee pritsiga. 

iv) Polümeerimisseadmed (valgus või soojus), amalgeerijad, ultrahelil töötavad hambakivi 

eemaldajad, elektrokirurgiaseadmed jne. 

v) Hambaraviseadmed, mis töötavad laseriga. 

vi) Hambaravi toolid külgeehitatud hambaravi seadmetega või mis tahes muud hambaravi 

vahendid mis on klassifitseeritavad selle rubriigi alla. 

Siia aga ei kuulu hambaravi toolid, millistele ei ole külge ühendatud hambaravi seadmeid. Need hambaarsti toolid 

kuuluvad rubriiki 9402 sõltumata sellest, kas nad on valgustusseadmetega või ilma nendeta. 

Tuleb ka märkida, et mõningad ülalpool punktis ii) märgitud tooted juhul, kui nad on esitatud eraldi, langevad siit rubriigist 

välja, siis nad klassifitseeritakse nende vastavates rubriikides, näiteks kompressorid (rubriik 8414), röntgeni jms aparaadid 

(rubriik 9022). Rubriiki 9022 kuuluvad ka röntgeni jms aparaadid mis on ette nähtud hambaravi kabinettides eraldi alusele või 

seinale monteerimiseks. Eraldi esitatud diatermiline aparatuur klassifitseeritakse aga siin rubriigis (vt osa IV) allpool). 

Tuleb märkida, et hambaravi tsemendid ja muud hambatäidised kuuluvad rubriiki 3006; tooted nagu „hambavaha” või 

„hambatäitesegud” komplektidesse pakituna jaemüügiks, või plaatidel, hobuseraua kujulistel, või tikkudel või muud taolisel 

kujul, ja muud hambaravis kasutatavad materjalid sikatuuri alusel (kaltsineeritud kips või kaltsiumsulfaat) kuuluvad rubriiki 

3407. 

III) VETERIANAARIA INSTRUMENDID JA SEADMED. 

Nende hulka kuulub hulgaliselt tooteid, mis, kuigi on ette nähtud kasutamiseks veterinaarias, on 

samased eespool punktides I) ja II) kirjeldatutega, näiteks 

A) Üldotstarbelised instrumendid (näiteks nõelad, lantsetid, tangid, skalpellid, vaatluspeeglid, 

sondid, käärid, näpitsad, trokaarid, haamrid, kiiretid, retraktorid, pritsid). 

B) Spetsiaalinstrumendid ja seadmed, nagu näiteks, oftalsmoskoobid, silmaspeekulad, 

larüngoskoobid, tangid, embrüotoomid. 

C) Hambaravi instrumendid 

Siia kuuluvad ka veterinaarseks kasutuseks spetsialiseeritud instrumendid ja aparatuur, näiteks: 

1) Udara instrumendid ja seadmed, näiteks nisadelaatorid ja punktuatsioonisondid (lehmade nisa 

anamiseks); vahendid sünnitusjärgse või piimapalaviku raviks. 

2) Kastreerimise instrumendid ja seadmed: emaskulaatorid, kastreerimiskapslid ja klambrid 

(isassugunäärmete atroofia tekitamiseks), kastreerimistangid; ovaritoomid, jne. 

3) Sünnitamise instrumendid ja seadmed: spetsiaalsed obsteetrilised paelad, rihmad, rangid, tangid 

ja konksud, mehaanilised abivahendid vasika sünnituse jaoks, jne. 

4) Mitmesugused muud instrumendid: kunstlikud seemendajad; sabalõikajad, sarvelõikajad; 

pihustid loomade respiratoorsete, digestiivsete, urinaarsete, genitaalsete jne organite haiguste 

raviks; spetsiaalsed hoidevahendid näiteks vältimaks loomade liigutamist operatsiooni ajal 

(suukorvid, kammitsad, jne); spetsiaalsed pritsid ravimite manustamiseks ja pritsid täitmiseks 

tuimesti või ravimiga (antiseerum, vaktsiin, jne); vabapidamisega loomade kaugsüstimiseks näiteks 

surugaasiga töötava püssi või püstoliga; seadmed tablettide manustamiseks; spetsiaalsed 

suurauad raviroka sissejootmiseks; liivapragude klambrid (pragude sulgemiseks kapjades); 

endoskoopilised instrumendid tibude soo määramiseks, jne. 

Siit rubriigist on välja arvatud trihinoskoobid (optilised instrumendid sealiha uurimiseks) (rubriik 9011), loomade 

ortopeedilised seadmed (rubriik 9021), loomade operatsioonilauad (rubriik 9402), vaata vastavaid selgitusi. 

Instrumendid, mida kasutavad võrdväärselt nii veterinaarkirurgid kui ka sepad, klassifitseeritakse grupis 82 (näiteks 

kabjarasplid, naela- või kabjaklambrid, värkimisnoad; lapiktangid; pihid; haamrid; jne); gruppi 82 kuuluvad ka karja märkimise 

vahendid (märkrauad, rauad kabjakoore põletamiseks jne) ja pügamisinstrumendid. 

IV) STSINTIGRAAFIASEADMED 

Need on seadmed, mis võimaldavad skaneerida inimese keha osi ning tekitavad kujutusi organist 

või registreerida selle talitlust. Siia kuuluvad ka sisseehitatud stsintillatsiooniloenduriga seadmed,millelt 

tulevad andmed muudetakse meditsiinilise diagnoosimise eesmärgil analoogsignaalideks (nt 

gammakaamera, stsintillatsiooniskänner) 

31

V) MUUD ELEKTROMEDITSIINISEADMED 

Siia kuulub eletromeditsiiniline aparatuur, mida kasutatakse prenentiivsel ravival ja diagnostilisel 

otstarbel, peale rubriigi 9022 röntgeniaparatuuri. Siia kuuluvad: 

1) Elektrodiagnostika aparatuur, mis haarab: 

i) Elektrokardiograafid (aparaadid mis registreerivad kardiaallihase kokkutõmbumisel tekkiva 

voolu abil südame liikumisi elektrokardiogrammina). 

ii) Fonokardiograafid (spetsiaalselt projekteeritud registreerima südame mürasid 

fonokardiogrammina; neid võib kasutada ka elektrokardiograafidena). 

iii) Kardioskoobid (kasutatakse koos kahe ülalloetletud instrumendiga võimaldamaks 

kardiogrammide ja fonokardiogrammide üheaegset jälgimist). 

iv) Reokardiograafid (elektriaparaadid elektritakistuse muutumise jälgimiseks südametegevuse 

tagajärjel). 

v) Entsefalograafid (aju uurimiseks). 

vi) Elektrosfügmograafid (arteriaalrõhu ja mahu registreerimiseks). 

vii) Elektrotonograafid (arteriaalse, venoosse ja interkardiaalse vererõhu registreerimiseks). 

viii) Elektroretinograafid (võrkkesta deformatsioonide mõõtmiseks). 

ix) Audiomeetrid ja muu aparatuur (sageduse muutusel põhinevate kuulmistestide jaoks). 

x) Diagnostikaaparatuur, millel on sisseehitatud või mis töötab koos automaatse 

andmetöötlusmasinaga kliiniliste andmete töötlemiseks ja visualiseerimiseks. 

xi) Aparatuur, milles on stsintillatsiooni loendur mille andmed muudetakse analoogsignaalideks 

meditsiinilise diagnoosi panemiseks (näiteks gammakaamera, stsintillatsioonskanner). 

xii) Ultraheli diagnostikaseadmed, kasutatakse organitest kujutise saamiseks, näiteks monitori 

ekraanil, ultraheli lainete abil. 

xiii) Tuumamagnetresonantsi (NMR – Nuclear Magnetic Resonance) aparatuur, mida 

kasutatakse inimese sisemistest kudedest ja organitest kujutiste saamiseks kasutades keha 

aatomite, eriti vesiniku magnetilisi omadusi. 

2) Elektroteraapia aparaadid. Seda aparatuuri kasutatakse peale diagnoosimise ka selliste haiguste 

raviks nagu neuriit, neuralgia, flebiit, hemipleegia, endokrinaalne aneemia. Mõningad nendest 

seadmetest võivad olla kombineeritud kokku allpool punktis 7) kirjeldatavate elektrokirurgia 

instrumentidega. 

3) Ionoteraapia aparaadid, kasutatakse aktiivsete medikamentide (naatrium- või liitiumsalitsülaat, 

kaaliumjodiid, histamün) manustamiseks läbi naha pinna elektrivoolu abil. 

4) Diatermia aparaadid, mõningate haiguste raviks, kus vajatakse soojust (näiteks reumatism, 

neuralgia, hambavaevused). Need töötavad kõrgsagedusvooludel (lühilaine, ultraheli, ultralühilaine 

jne) ja neis kasutatakse väga erineva kujuga elektroode (plaadid, rõngad, torud). 

5) Elektrišoki aparatuur psüühiliste ja närvihaiguste raviks. 

6) Kardiodefibrillaatorid südame defibrilleerimiseks elektrivooluga. 

7) Elektrokirurgiline aparatuur. Need kasutavad kõrgsageduslikku elektrivoolu, nõela, sondi jne ühe 

elektroodina. Neid võib kasutada kudede lõikamiseks (elektrolõikus) lantsetiga (elektrilantsett), või 

vere koaguleerimiseks (elektrokoagulatsioon). Mõningad kombineeritud instrumendid võivad 

juhtimispedaalide abil töötada vaheldumisi elektrolõikajate või elektrokoagulaatoritena. 

8) Aktinoteraapia aparatuur. See aparatuur kasutab kiirgust spektri nähtavas, kuid enamjaolt siiski 

mittenähtavas osas (infrapunane, ultraviolett) mõningate haiguste raviks või diagnostikaks 

(spetsiaalne valgustus nahahaiguste nähtavale toomiseks). Sellistes aparaatides on tavaliselt sees 

lambid, kuigi infrapunaste kiirte aparatuur võib olla ka kuumutustakistitega või 

kuumutuspaneelidega ja reflektoritega. 

9) Imikute tehisinkubaatorid. Põhiliselt koosnevad need plastmasist läbipaistvast kastist, 

elektrisoojendusseadmest, ohutuse- ja signalisatsiooniseadmetest ja hapniku ning õhu filtreerimise 

ja reguleerimise aparaatidest. Enamjaolt on nad monteeritud ratastega alusele ja neil on 

sisseehitatud imikukaalud. 

Karbid, mis sisaldavad elektroode või muid seadmeid kasutamiseks ülalkirjeldatud aparatuuriga, 

kuuluvad samuti siia rubriiki. 

Rubriiki ei kuulu mittemeditsiiniliseks kasutuseks mõeldud sünnieelne kuuldeseade rubriigist 8518 (vt selle 

rubriigi selgitavaid märkusi). 

32


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) kuuluvad selle rubriigi aparaatide ja 

seadmete osad ja tarvikud samuti siia rubriiki. 

o 

o o 



Siia alamrubriiki kuulub skaneeriv elektrodiagnostiline ultraheliaparatuur. Need aparaadid töötavad saates 

muundurist inimese kehasse kõrgsageduslikke helilaineid. Muundur pannakse vastu keha ja ta vaheldumisi 

saadab lühikesi ultraheliimpulsse ja „kuulab” nende kaja. Kaja tekkib helilainete peegeldumisest kehas 

paiknevatelt organitelt, selle karakteristikuid interpreteeritakse saamaks informatsiooni kudede paiknemise, 

suuruse, kuju ja struktuuri kohta. Interpreteerimine toimub tavliselt andmetöötlusmasinas, tulemuse esitamisega 

kudede videokujutisena. 

Seda keha skaneerimise meetodit kasutatakse rasedate feetuse uurimisel. Samuti on see hästi kasutatav 

kopsude, südame, maksa ja sapipõie uuringuteks. 


Magnetresonantskujutis (MRI – Magnetic Resonance Imaging) põhineb tugevale magnetväljale allutatud 

vesinikuaatomite orienteerumisel. Raadiosageduse rakendamisel neile aatomitele nende orientatsioon muutub. 

Kui raadiolained välja lülitada, aatomite orientatsioon taastub, andes protsessi käigus nõrga elektrilise signaali. 

Kuna inimese keha koosneb valdavalt vesinikuaatomitest, on tulevate impulsside järgi võimalik genereerida 

peaaegu iga kehaosa kujutist. kuivõrd vesinik kajastab veesisaldust, on impulsse võimalik kasutada kudede 

eristamiseks. See teeb võimalikuks luuüdi ja koe kujutise saamise. 

Selle alamrubriigi elektrodiagnostiline magnetresonantskujutise aparatuur koosneb tohutust elektromagnetist, 

raadiosagedus-generaatorist ja arvutist tulemuste väärtustamiseks. Aparatuur tuleb paigaldada väliste 

raadiosageduste eest täielikult varjestatud ruumi. Nõutava tugeva magnetvälja saamiseks jahutatakse 

elektromagneteid vedela heeliumiga. 

Vesinik on valitud magnetresonantskujutise saamise baasiks seepärast, et seda on inimkehas ohtralt ja et sel 

on silmapaistvad magnetilised karakteristikud. Võimalik on kasutatda ka muid elemente, näiteks naatriumi või 

fosforit. 


Selle alamrubriigi elektrodiagnostilist aparatuuri kasutatakse gammakiirguse inimese kehas jaotumise 

kujutise saamiseks. See kujutis saadakse kasutades sellekohaseid aparaate, nagu stsintigraafilised skannerid 

või, eelkõige, gammakaamera. 

Need tuumaskannerid eeldavad patsiendile suu kaudu või süstimise teel radioaktiivse ühendi (märgitud 

aatomite) doosi manustamist, mis kiiresti adsorbeerub uuritavasse organisse. Seejärel keha skaneeritakse 

gammalugejaga, mis salvestab märgistatud aatomite kiirguse vastavalt selle imbumisele uuritavasse organisse 

(näiteks ajju), võimaldades määrata raadioisotoobi adsorbeerumise kohta. 

Avastatud radiatsiooni analüüsiv arvuti koostab videopildi, mis kujutab endast heledaid ja tumedaid 

kontrastsetes värvides laike, mis näitavad, kuskohal organis radioisotoop kogunes. Selline skaneerimine annab 

informatsiooni nii vaadeldava organi struktuuri kui funktsioneerimise kohta. 

Üheks stsintigraafilise aparaadi näiteks on positronemissiooni tomograafia (PET – Positron Emission 

Tomography) skanner. See ühendab tuumameditsiini printsiibid arvutusliku tomograafia (CT – Computed 

Tomography) skanneri visualiseerimistehnikaga (vt. alamrubriigi 9022 12 selgitusi). 

9019 MEHHANOTERAAPILISED SEADMED; MASSAAŽIAPARATUUR; 

SEADMED PATSIENTIDE PSÜHHOLOOGILISE SEISUNDI 

KONTROLLIMISEKS; SEADMED OSOON-, HAPNIKU- JA 

AEROSOOLRAVIKS; KUNSTLIKU HINGAMISE APARAADID JM 

INSTRUMENDID HINGAMISTEEDE RAVIKS: 

9019 10 - mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide 

psüühilise seisundi kontrollimiseks 

9019 20 - seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise 

aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks 

33

I) MEHHANOTERAAPILISED SEADMED 

Neid seadmeid kasutatakse peamiselt liigeste ja lihaste haiguste raviks mitmesuguste liigutuste 

mehaanilise tekitamisega. Tuleb märkida, et sellist ravi tehakse tavaliselt meditsiinilise järelvalve all; 

seepärast tuleb käsitada selle rubriigi aparatuuri eraldi tavalistest kehakultuuri või meditsiiniliste 

harjutuste seadmetest, mis on ette nähtud kasutamiseks kodus või spetsiaalselt sisustatud ruumides 

(rubriik 9506) (näiteks elastsete nööridega ekspanderid; mitmet liiki vedrukäsikud; „sõude”-masinad 

sõudmisliigutuste imiteerimiseks; statsionaarsed üherattalised jalgrattad treeningu otstarbeks või 

jalalihaste arendamiseks). 

Kuna mehhanoteraapia käsitab ainult ravi, mis on seotud liigeste vms liigutamisega, siis on sellest 

rubriigist täielikult välja arvatud statsionaarsed vahendid (näiteks redelid, rööbaspuud),isegi kui nad 

on kasutusel jäsemete raviks; need tooted klassifitseeritakse vastavates neile omastes rubriikides. 

Selle rubriigi jaoks võib aparaate käsitleda mehhaanilistena isegi juhul, kui nendes on ainult suhteliselt 

lihtsad mehhaanilised seadmed nagu vedrud, rattad, plokid, jne. 

Vastavalt ülaltoodud tingimustele kuuluvad siia rubriiki: 

1) Aparaadid randme pöördliigutuste harjutamiseks. 

2) Aparaadid sõrmede rehabilitatsiooniks. 

3) Aparaadid jalgade pöördliigutuste harjutamiseks. 

Enamik nendest kolmest aparatuuri tüübist koosneb peamiselt kangiga seotud haaratsist, 

reguleeritavatest vastukaaludest, seadmetest jäsemete hoidmiseks, kõik monteeritud ühele alusele. 

Nad pannakse tööle käsitsi. 

4) Aparaadid põlve ja puusa üheaegseks painutamiseks ja väljasirutamiseks. 

5) Aparaadid kereharjutusteks. 

6) Aparaadid kõndimise harjutamiseks, koosnevad mitme rattaga raamist toetavate karkude ja 

käepidemetega. 

7) Aparaadid vereringluse parandamiseks, südamelihaste tugevdamiseks ja alajäsemete 

rehabilitatsiooniks, koosneb raamile kinnitatud ratasteta jalgrattataolisest seadmest, mida patsient 

võib vändata kas istudes või lamades. 

8) Universaalset tüüpi, jõuallikaga käivitatavad aparaadid, milliseid, vahetatavaid tarvikuid kasutades, 

võib rakendada paljudeks mehhaanoterapeutilisteks otstarveteks (näiteks kaela, õla, küünarnuki, 

randme, sõrmede, põlve, puusa, jms liigeste ja lihaste haiguste raviks). 

II) MASSAAŽIAPARATUUR. 

Keha (kõhu, jalgade, selja, käte, näo, jms) massaaži aparaadid töötavad tavaliselt hõõrumisega või 

vibratsiooniga vm. Nad võivad olla käivitatavad käsitsi või jõuallikaga, võivad olla elektromehhaanilist 

tüüpi tööorganisse sisseehitatud mootoriga (vibratsioonmassaaži seadmed). Eriti viimasel tüübil võivad 

olla vahetatavad tarvikud (tavaliselt kummist), võimaldamaks erinevate meetodite kasutamist (harjad, 

käsnad, siledad või hambulised kettad jne). 

Sellesse rühma kuuluvad lihtsad kummirullid ja samalaadsed massaaživahendid. See hõlmab ka 

hüdromassaaživahendid terve keha või keha osade masseerimiseks vee toimel või survestatud vee ja 

õhu segu abil. Kõnealuste seadmete hulka kuuluvad näiteks mineraalveevannid, mille juurde kuuluvad 

pumbad, turbiinid või kompressorid, püstikud, juhtimisseadmed ja kõik abiseadmed; seadmed rinna 

masseerimiseks veega, mis pihustatakse rinna kohale asetatud vormi paigaldatud väikeste pihustite 

abil ja pannakse pöörlema läbi elastse toru juhitava veejoa abil 

Massaažiaparatuurina selle rubriigi mõttes on käsitatud ka madratseid, mis on ette nähtud lamatiste 

vältimiseks või raviks patsiendi keha toetuskoha pideva muutmisega ja samuti nekroosiohtlikele 

kudedele pindmise massaažiefekti tekitamisega. 

34

III) PSÜÜHILISE SEISUNDI KONTROLLI SEADMED 

Neid seadmeid kasutavad arstid jt, reflekside kiiruse, liigutuste koordinatsiooni või teiste füüsiliste 

või psühholoogiliste reaktsioonide kontrollimiseks. Eriti kasutatakse seda nende inimeste 

kontrollimiseks, kelle elukutse nõuab erilisi võimeid (lendurid, autojuhid, jne), või kontrollimaks laste 

hariduslikke või kutsealaseid eeldusi. 

Rubriiki kuuluvad mitmesugused sellise aparatuuri tüübid (näiteks seadmed mehhaaniliste võimete 

või käsitööosavuse testimiseks; pöörlevad istmed erineva kiirusega ja äkilise peatumisega lendurite 

reaktsioonide testimiseks). 

Tuleb aga märkida, et siia rubriiki ei kuulu seadmed, mida tavaliselt kasutatakse nägemise, kuulmise, 

südametegevuse jne meditsiiniliseks diagnoosimiseks (rubriik 9018). Samuti klassifitseeritakse mängude või 

mänguasjadena (grupp 95) konstruktsiooniliste või ehituskompleksi iseloomuga tooted, mis on võrdselt 

kasutatavad nii lõbustuseks kui ka võimete proovimiseks. 

IV) OSOONITERAAPIA APARAADID. 

See aparatuur võimaldab hingamisorganite haiguste ravi, kasutades osooni (keemiline valem O3) 

raviomadusi, nt sissehingamisel. 

V) HAPNIKUTERAAPIA, KUNSTLIKU HINGAMISE JA MUUD RAVIRESPIRATSIOONI APARAADID. 

Neid kasutatakse uppumise, eletrilöögi, ägeda mürgituse (näiteks vingugaas), nõrkade 

vastsündinute, operatsioonijärgse šoki, lastehalvatuse (polüomeliit), ägeda astma, vähearenenud 

kopsude jm korral. 

Nende seadmete hulka kuuluvad: 

A) Kunstliku hingamise käsitsi meetodeid asendavad seadmed, näiteks mehhaanilised seadmed 

mis töötavad surve avaldamisega patsiendi rindkerele, kiikuva liikumisega, sundinhalatsiooniga, 

jne. 

B) Omahingamisega hapnikuteraapia seadmed. Need töötavad kas hapniku või hapniku ja 

süsihappegaasi segu inhalatsiooniga läbi maski või hapniku juhtimisega respiratsioonikambrisse, 

mis kujutab endast patsiendi voodile kinnitatud läbipaistvat telki. 

C) ”Raudkopsuks” nimetatavad ja muud sarnased seadmed. Need koosnevad põhiliselt: 

1) Metallist, puust või klaaskiust valmistatud kambrist patsiendi keha mahutamiseks (pea jääb 

välja), või vähemalt läbipaistvast plastist kambrist, mis katab ainult rindkeret. 

2) Eraldiseisvast seadmest milles on õhuimamise süsteem ja avariipuhur, kas jõuallikaga või 

käsitsi käivitatav. 

3) Jämedast õhukindlast torust, mis ühendab puhuri kambriga. 

Mõningaid ülalkirjeldatud hapnikuteraapia seadmeid (eriti hapnikutelke) võib kasutada aerosoolide 

manustamiseks, kusjuures patsient saab korraga nii hapniku kui ka mikropihustatud medikamendi 

inhalatsiooni (vt osa VI) allpool). 

Rubriiki ei kuulu hüperbaar- või kessoonkambrid (rubriik 9018) 

VI) AEROSOOLTERAAPIA APARAADID. 

Neid kasutatakse kopsu, naha, nina, kurgu, günekoloogiliste jt haiguste ravil raviva aine 

manustamiseks mitmesuguste meditsiiniliste lahuste (hormoonid, vitamiinid, antibiootikud, bronhe 

laiendavad, essentsõlid, jm) udu kujul (udustamisega). 

Mõned sellised seadmed on individuaalset tüüpi (udustajad), ette nähtud ühendamiseks hapniku või 

suruõhu silindriga või ülal osas IV) kirjeldatud telgi sisendtoruga. Teised on aerosooligeneraatori tüüpi 

arstide vastuvõturuumide või haiglate jaoks; need koosnevad kapist, milles on mootor-kompressori 

komplekt, mõõteriistadest, generaatorist endast ja mitmetest tarvikutest (maskid, nina, põseõõne, 

günekoloogilised. jms otsakud). Rubriiki kuuluvad pealekeeratavas padrunis sisalduva surugaasiga 

töötavad aerosooli tüüpi käsipihustid vedeliku pihustamiseks hammastele või igemetele; kasutataval 

raviainel on suukoobast puhastav ja haigusi, nt parodontiiti raviv toime. 

35



ja seadmete osad ja tarvikud siin rubriigis. Nende osade ja tarvikute hulka kuuluvad hapnikuteraapia 

aparaatide telgid ja telkide kinnitusseadmed. 

9020 MUUD HINGAMISAPARAADID JA GAASIMASKID (V.A 

MEHAANILISTE OSADE JA VAHETATAVATE FILTRITETA 

KAITSEMASKID) 

I) HINGAMISAPARAADID. 

Siia rubriiki kuuluvad sellist liiki hingamisaparaadid, mida kasutavad, lendurid, tuukrid, alpinistid või 

tuletõrjujad. Need võivad olla autonoomsed (kus hingamisahelat toidetakse hapniku või suruõhu 

balloonist) või võivad olla ühendatud vooliku kaudu kompressori, suruõhutorustiku, hoidlaballooni või 

(mõningate lühimaa aparaatide juures) välisõhuga. 

Rubriiki kuuluvad ka tuukrite kiivrid, mis saavad õhukindlaks pärast kinnitamist tuukriülikonna külge, 

ja radiatsiooni- või nakkusekaitse ülikonnad, kui nendel on sisseehitatud hingamisaparaat. 

II) GAASIMASKID. 

Need võimaldavad kandjal hingata atmosfääris, mis on saastatud mürgiste aurudega, tolmuga, 

suitsuga vms ja on seetõttu kasutusel mõningates tööstusharudes ja sõjaasjanduses (mürkgaaside 

vastu). 

Nendes seadmetes tuleb hingamiseks vajalik õhk otse väljast ja läbib filtreerimisseadme, mis 

absorbeerib mürgised gaasid või peab kinni tolmu. Seepärast koosnevad nad põhiliselt maskist selle 

kandjal nägemist võimaldava seadisega, metallraamist sisselaske ja väljalaske ventiilidega ning pesast 

selle külge kinnitatava filtri või seljal või rinnal kantava filtrisüsteemiga ühendatud painduva toruga. 

Lihtsam süsteem kaitseb ainult suud ja nina; see koosneb kattest mida hoitakse paigal ühe või enama 

elastse paelaga ja milles on peale tarvitamist lihtsalt asendatav filtreeriv või absorbeeriv materjal 

(asbestvill, käsnakumm, puuvillavatt vms, impregneeritud või mitte). 

Järgmisi tooteid ei käsitata selle rubriigi hingamisaparaatide või gaasimaskidena: 

a) Vahetatava filtrita maskid, mis koosnevad mitmest kihist kokkupandud kiudmaterjalist, kas töödeldud 

aktiveeritud söega või mitte, sünteetilisest kiust keskkihiga või ilma, kaitseks tolmu, lõhnade jne vastu ja 

riidemaskid mida kasutavad kirurgid, õed jt operatsioonil või selle assisteerimisel (rubriik 6307). 

b) Maskid kaitseks tolmu või aineosakeste eest, mis koosnevad lihtsalt traatvõrgust kattest muu filtreeriva 

seadmeta peale marlikihi (XV jaotis). 

c) Narkoosimaskid (rubriik 9018). 

d) Sukeldujate hingamismaskid, mida kasutatakse ilma hapniku või suruõhu balloonideta ja lihtsad vee all 

hingamise torud ujujatele ja sukeldujatele (rubriik 9506). 




9021 ORTOPEEDILISED ABIVAHENDID (SH KARGUD, KIRURGILISED 

VÖÖD JA SONGAVÖÖD); LAHASED JA MUUD ABIVAHENDID 

LUUMURDUDE RAVIKS; PROTEESID; KUULDEAPARAADID JMS 

KAASASKANTAVAD VÕI KEHASSE IMPLANTEERITUD FÜÜSILISI 

PUUDEID KOMPENSEERIVAD ABIVAHENDID: 

9021 10 - ortopeedilised abivahendid ja vahendid luumurdude raviks 

- hambaproteesid, muud hammaste toestus- või asendusvahendid: 

9021 21 - - hambaproteesid 

9021 29 - - muud 

- muud proteesid: 

9021 31 - - liigeseproteesid 

36

9021 39 - - muud 

9021 40 - kuuldeaparaadid (v.a nende osad ningtarvikud) 

9021 50 - südamerütmurid südamelihaste stimuleerimiseks (v.a nende osad ja 

tarvikud) 

9021 90 - muud 

37

I) ORTOPEEDILISED ABIVAHENDID 

Termini “ortopeedilised abivahendid” selgitus on antud selle grupi märkuses 6. Need on 

abivahendid, mis: 

- takistavad või korrigeerivad kehalisi deformatsioone; või 

- toestavad või hoiavad koos kehaosi haiguse, operatsiooni või vigastuse järel. 


1) Vahendid puusaliigese haiguste (coxalgia, vms) jaoks. 

2) Õlavarreluu lahased (et võimaldada kasutada kätt peale selle amputeerimist) 

(pikenduslahased). 

3) Vahendid lõualuu jaoks. 

4) Liigutus- jms vahendid sõrmede jaoks. 

5) Vahendid Pott'i haiguse raviks (pea ja selgroo sirgestamiseks). 

6) Ortopeedilised jalatsid ja spetsiaalsed tallatoed, mis peavad korrigeerima ortopeedilist seisundit 

eeldusel, et need on valmistatud kas (1) individuaalmõõtmete järgi või (2) masstoodanguna, 

üksikult ja mitte paarina ning sobivad võrdselt mõlemale jalale. 

7) Hambaravi vahendid hammaste deformsuse korrigeerimiseks (klambrid, rõngad, jm). 

8) Ortopeediavahendid jalgadele (kompjalgsuse vahendid, jala kinnitusklambrid kas sääre 

vedrutoega või ilma, kirurgilised saapad, jne). 

9)Bandaažid (kubeme-, sääre-, naba-, jne bandaažid) ja abivahendid rebestuste raviks. 

10) Vahendid vildakselgsuse ja selgrookõveruse korrigeerimiseks nagu ka kõik meditsiinilised või 

kirurgilised korsetid ja vööd (sh spetsiaalsed toetusvööd) milliseid iseloomustavad: 

a) Spetsiaalsed padjandid, vedrud jms, reguleeritavad patsiendile sobitamiseks. 

b) Materjal, millest nad on valmistatud (nahk, metall, plast, jne); või 

c) Tugevdatud osade, jäikade riidest osade või erinevate laiustega vööde olemasolu. 

Nende toodete spetsiaalne valmistamine kindlaks ortopeediliseks otstarbeks eristab neid 

tavalistest korsettidest ja vöödest, sõltumata sellest, et ka viimased täidavad hoidmise ja 

toetamise ülesannet. 

11) Ortopeedilised sukahoidjad (muud kui tavalised kootud, heegeldatud vms materjalist 

sukahoidjad). 

Siia hulka kuuluvad ka kargud ja kark-kepid. (Tuleb siiski märkida, et tavalised jalutuskepid, kuigi 

nad võivad olla spetsiaalselt puuetega inimeste jaoks valmistatud, on siit välja arvatud (rubriik 

6602)). 


(a) Veenilaiendite ravisukktooted (rubriik 6115) 

(b) Lihtsad kaitsed või vahendid, mis on ette nähtud selleks, et vähendada survet mingile jala osale, (rubriik 3926 juhul, 

kui nad on valmistatud plastist, või rubriik 4014, kui metallvõrgule kleepuva plaastriga kinnitatud vahtkummist). 

(c) Tugivööd või muud sellised toetavad tooted nagu selle grupi märkuses 1b) kirjeldatud, näiteks sünnituseelsed või 

rasedusaegsed vööd (üldjuhul rubriik 6212 või 6307). 

(d) Massiliselt toodetavad jalatsid, mille sisetallad on lampjalgsuse raviks tehtud kumerusega (grupp 64) 

Siia kuuluvad ka loomade ortopeedilised abivahendid, näiteks songabandaažid või rihmad; käpa 

või jala fikseerimise aparaadid; spetsiaalsed rihmad ja torud mis väldivad loomade sõime närimist jne; 

siseelundi väjalangemise vastased vööd (hoidmaks kohal siseorganit, pärasoolt, emakat); sarvetoed, 

jne. Kuid siia ei kuulu sellised kaitsevahendid, millistel on tavaliste sadulsepatoodete või loomade 

rakmete iseloom, (hobuste säärepadjandid) (rubriik 4201). 

II) LAHASED JA MUUD VAHENDID LUUMURDUDE RAVIKS. 

Neid võidakse kasutada kas keha vigastatud osa immobiliseerimiseks (venitamiseks või kaitseks) 

või luumurdude raviks. 

Mõningad nendest toodetest on ette nähtud patsiendile peale panemiseks (näiteks traadist, tsingist 

või puust tugiraamid jäsemete hoidmiseks, plaastersideme-lahased, ribide luumurruvahendid jne); 

teised on ette nähtud kinnitamiseks voodi või toe külge (kaitsvad tugiraamid voodi jaoks, torudest 

valmistatud venitusaparatuur jne). Kuid, kui viimane seadmestik moodustab voodiga lahutamatu osa, 

siis langevad nad sellest rubriigist välja (rubriik 9402). 

Vastavalt selle grupi märkusele 1 kuuluvad selle rubriigi alla ka plaadid, naelad jms mis pannakse 

kirurgide poolt inimese kehasse, et hoida koos murdunud luu kahte poolt või muuks luumurru raviks. 

III) JÄSEMETE, SILMADE, HAMMASTE JA MUUDE KEHAOSADE PROTEESID. 

38

Need asendavad kas osaliselt või täielikult defektse kehaosa ja tavaliselt on välimuselt nende 

sarnased. Nende hulka kuuluvad: 

A) Silmaproteesid: 

1) Tehissilmad. Need on tavaliselt tehtud plastist või klaasist, millele on lisatud vähesel hulgal 

metalloksiide immiteerimaks inimese silma erinevate osade struktuuri ja värvi (silmavalge, iiris, 

silmatera). Nad võvad olla ühekordse kestaga. 

2) Silmasisesed läätsed. 

Tehissilmad rätsepamannekeenide, karusnahkade jms jaoks on siit välja arvatud (üldjuhul klassifitseeritakse rubriigis 

3926 või 7018); tehissilmad, mis on määratletavad nukkude või mänguloomade silmadena kuuluvad rubriiki 9503, või, kui 

nad on tehtud klaasist siis rubriiki 7018. 

B) Hambaproteesid ja hammaste garnituurid, näiteks: 

1) Täistehishambad, tavaliselt valmistatud portselanist või plastist (eriti akrüülpolümeeridest). 

Need võivad olla „tsementeeruvad” hambad mõningate aukudega, millistesse kinnitav aine sisse 

tungib (põhiliselt purihambad), või nad võivad olla varustatud kahe metallist kinnitustihvtiga 

(üldjuhul lõikehambad ja silmahambad), või soonega lükkamiseks hambaplaadi külge kinnitatud 

metallkannale (samuti tavaliselt lõikehambad ja silmahambad). 

2) Õõnsad tehishambad, valmistatud samuti portselanist või plastist ja hamba väliskujuga 

(lõikehambad, silmahambad, purihambad). 

Vastavalt kinnitusmeetoditele nimetatakse neid „tihvthambad” (asetatakse väikesele 

poldikesele või tihvtile mis on kinnitatud vastavalt ettevalmistatud hambajuurele) või „kroonid” 

(paigaldatakse tehisvaiguga eelnevalt vastavasse kujusse töödeldud hambatüükale). 

3) Hambaproteesid, osalised või täisproteesid, koosnevad vulkaniseeritud kummist, plastist või 

metallist plaadist, millele on kinnitatud valehambad. 

4) Muud tooted, nagu eeltöödeldud metallkroonid (kuld, roostevaba teras, jne) milliseid 

kasutatakse pärishammaste kaitseks; valatud tinakangikesed („rasked kangikesed”) 

hambaproteeside kaalu tõstmiseks ja nende stabiilsuse parandamiseks; roostevabast terasest 

kangikesed vulkaniseeritud kummist valmistatud hambaplaatide tugevdamiseks; muud 

mitmesugused hambaarsti abivahendid metallkroonide või hambaproteeside valmistamiseks 

(pesad, rõngad, tihvtid, haagid, silmused jne), mis on sellistena selgelt määratletavad. 

Olgu märgitud, et hambatsemendid ja muud hambaplommid kuuluvad rubriiki 3006; eelvalmistatud materjalid nagu 

„hambavaha” või „hambatäitesegud”, paigutatuna komplektidesse, pakendites jaemüügiks, hobuserauakujulistel plaatidel, 

tikkudel või muul taolisel kujul ja muud hambaravis kasutatavad ettevalmistatud materjalid mis on tehtud kipsi 

(kaltsineeritud kips või kaltsiumsulfaat) baasil, kuuluvad rubriiki 3407. 

C) Muud kehaosade proteesid näiteks käsivarred, küünarvarred, käed, labajalad, ninad, tehisliigesed 

(näiteks puusa-, põlve-) ning sünteesmaterjalidest torud veresoonte asendamiseks ja 

südameklapid. 

Siia ei kuulu steriilsetes konteinerites luu või naha tükid siirdamiseks (rubriik 3001) ja luude taastamise tsemendid 


IV) KUULDEAPARADID. 

Need on üldjuhul elektriseadmed vooluahelaga milles on üks või rohkem mikrofone (võimendajaga 

või ilma), vastuvõtja ja patarei. Vastuvõtjat võib kanda kõrva sees või kõrva taga, ka võib ta olla ette 

nähtud käega kõrva vastas hoidmiseks. 

Siia kuuluvad ainult seadmed kurtuse vähendamiseks (kompenseerimiseks); sellepärast on siit 

välja arvatud sellised tooted nagu peatelefonid, konverentsisaalides ja mujal kasutatavad võimendid 

või telefonistide poolt kasutatavad kõne kuuldavuse parandamiseks. 

V) MUUD VAHENDID, MIDA KANTAKSE ENDAL VÕI ENDAGA VÕI SIIRDATAKSE KEHASSE 

DEFEKTI VÕI VÕIMETUSE KOMPENSEERIMISEKS. 


1) Kõneaparaadid inimeste jaoks kes on kaotanud oma häälepaelad kas õnnetuse läbi või kirurgilisel 

operatsioonil. Need koosnevad põhiliselt elektroonilisest impulssgeneraatorist. Vajutatuna, näiteks, 

vastu kaela, genereerivad nad kurguõõnes vibratsioone, mida kasutaja võib moduleerida kuuldava 

kõne esiletoomiseks. 

2) Stimulaatorid kahjustatud südamelihaste ergutamiseks. Nendel on ligikaudu taskukella suurus ja 

kaal ja nad siirdatakse patsiendi rinnale naha alla. Nendes on elektripatarei ja nad on ühendatud 

39

elektroodidega südame külge ja annavad sellele tööks vajalikke impulsse. Teised stimulaatorite 

tüübid on kasutusel muude organite (näiteks,kopsude, pärasoole või põie) stimuleerimiseks. 

3) Elektroonilised abivahendid pimedatele. Need koosnevad põhiliselt ultraheli saatjast-vastuvõtjast, 

mida toidetakse elektripatareist. Sageduse muutumised, mis kajastavad ultraheli kiire väljumiseks 

saatjast, jõudmiseks peegeldava objektini ja sealt tagasi vastuvõtjasse kulunud aega, võimaldavad 

kasutajal vastava seadme abil (näiteks kõrvasisene telefon) avastada objekti ja hinnata tema 

kaugust. 

4) Vahendid mida siirdatakse kehasse ja mida kasutatakse mõningate organite keemiliste 

funktsioonide (näiteks insuliini sekretsiooni) toetamiseks või asendamiseks. 



ja vahendite osad ja tarvikud samas rubriigis. 

9022 RÖNTGENI-, ALFA-, BEETA- JA GAMMAKIIRGUSEL TÖÖTAVAD 

SEADMED, MIS ON VÕI EI OLE KASUTATAMISEKS MEDITSIINIS, 

KIRURGIAS, HAMBARAVIS, VÕI VETERINAARIAS , SH 

RADIOGRAAFIA- JA RADIOTERAAPIAAPARATUUR, 

RÖNTGENIKIIRETORUD JM RÖNTGENIKIIRGUSE 

GENERAATORID, KÕRGEPINGEGENERAATORID, 

JUHTIMISPULDID JA -KILBID, EKRAANID, LAUAD, TOOLID JM 

VAHENDID UURINGUTEKS JA RAVIKS : 

- röntgenikiirgusel töötavad seadmed, mis on või ei ole mõeldud kasutamiseks 

meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias (sh radiograafia- ja 

radioteraapia aparatuur): 

9022 12 - - kompuutertomograafid 

9022 13 - - muud, kasutamiseks hambaravis 

9022 14 - - muud, kasutamiseks meditsiinis, kirurgias või veterinaarias 

9022 19 - - muuks kasutuseks 

- alfa-, beeta- või gammakiirgusel töötavad seadmed, mis on või ei ole 

mõeldud kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias 

(sh radiograafia- ja radioteraapiaaparatuur): 

9022 21 - - kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias 

9022 29 - - muuks kasutuseks 

9022 30 - röntgenikiiretorud 

9022 90 - muud, sh osad ja tarvikud 

I) RÖNTGENIKIIRGUSEL TÖÖTAVAD SEADMED. 

Nende seadmete põhilelemendiks on moodul milles on röntgenikiirgust genereeriv toru või torud. 

Seda moodulit, mis tavaliselt on paigaldatud alusele suunava või tõstva seadmega, toidetakse vastava 

pingega spetsiaalsest seadmest milles on transformaatorid, alaldid jms. Muus osas röntgenikiirguse 

aparatuur muutub sõltuvalt kasutusest milleks nad on ette nähtud, näiteks: 

A) Diagnoosil kasutatavad röntgeniaparaadid. Need põhinevad asjaolul, et röntgenikiired võivad 

läbida tavalisele valgusele läbimatuid kehi ja et nende neeldumine kasvab läbitava keha tiheduse 

suurenemisel. Nende hulka kuuluvad: 

1) Radioskoopia (fluoroskoopia) aparaadid. Röntgenikiired mis läbivad uuritava organi, 

heidavad varju ekraanile; varju kujutise muutuv tumedus näitab uuritava organi seisundit. 

2) Radiograafia aparaadid. Peale uuritava keha läbimist juhitakse röntgenikiired fotoplaadile või 

paberile ja jäädvustatakse sellel. Sama aparatuuri võib kasutada nii radioskoopia kui ka 

radiograafia jaoks. 

3) Aparaadid milles on röntgenikiirte aparaadid koos spetsiaalse kaameraga. Need 

fotograafeerivad kujutise, mida tekitavad röntgenikiired kaamerasse endasse monteeritud 

ekraanil. Tingimusel, et aparaadid ja spetsiaalsed kaamerad on esitatud üheaegselt, 

klassifitseeritakse nad koos selles rubriigis isegi siis, kui nad on transpordi mugavuse huvides 

eraldi pakitud. Eraldi esitatud kaamerad klassifitseeritakse aga rubriigis 9006. 

B) Radioteraapia aparaadid. Nii röntgenikiirte läbimisvõimet kui ka nende purustavat toimet 

mõningatele elavatele kudedele kasutatakse paljude heiguste raviks, näiteks teatud nahahaigused 

40

ja teatud kasvajad. See ravi võib olla „pinnapealne” või „sügav” olenevalt sellest, kui sügavale 

tungivad kiired. 

C) Röntgeniaparaadid tööstuslikuks kasutamiseks. Röntgenikiirgusel on palju tööstuslikke 

rakendusi. Seda kasutatakse, näiteks, metallurgias mullide avastamiseks või sulamite ühtlasuse 

kontrollimiseks; koostetöödel osade täpsuse kontrolliks; elektritööstuses raskete kaablite või 

mattlampide kontrolliks; kummitööstuses autorehvide sisearmatuuri töö kontrolliks (näiteks kordide 

pingestumine); paljudes tööstusharudes materjalide paksuse kontrolliks või mõõtmiseks. Kõikides 

nendes erinevates rakendustes on aparatuuril põhimõtteliselt sama ülesehitus mis ülalkirjeldatud 

diagnoosiotstarbelises, selle vahega, et võib olla kasutatud antud otstarbe jaoks sobivaid 

adaptereid ja abivahendeid. 


1) Spetsiaalsed aparaadid (röntgenidifraktsiooni ja röntgenspektromeetria seadmed) mida 

kasutatakse kristallide sruktuuri ja materjalide keemilise koostise uurimisel; peale difraktsiooni 

kristallides suunatakse röntgenikiired filmile või elektroonilisse loendajasse. 

2) Aparaadid pangatähtede või muude dokumentide radioskoopiliseks uurimiseks. 

II) ALFA-, BEETA- VÕI GAMMAKIIRGUSEL TÖÖTAVAD SEADMED. 

Alfa-, beeta- ja gammakiirgus eraldub radioaktiivsetest ainetest nende aatomite spontaanse 

lagunemise tulemusena. Need radioaktiivsed ained on tavaliselt paigutatud pliiga kaetud terasest 

konteinerisse (pomm), milles on ava võimaldamaks kiirgusel väljuda ainult ühes suunas. Gammakiiri 

või kasutada samaks otstarbeks kui röntgenikiiri. 

Võib eristada järgmisi tüüpe vastavalt kasutatavale kiirgusele ja kasutusalale: 

1) Raviaparaadid millistes radioaktiivsuse allikaks on raadiumi, radioaktiivse koobalti või muu 

radioaktiivse isotoobi panus. 

2) Radioloogilise uurimise aparaadid, kasutatakse põhiliselt tööstuses metallosade jms 

kontrollimiseks ilma nende struktuuri kahjustamata. 

3) Aparaadid mõõteinstrumendiga, sellised nagu beeta ja gammakiirguse paksusemõõturid 

materjalide paksuse mõõtmiseks (lehed, katted, jms), aparaadid mis tahes toodetega 

(farmaatsiatooted, toiduained, spordipüsside padrunid, parfüümid jms) pakendite sisu 

kontrollimiseks või ionisatsioonanemomeetrid. Nendes aparaatides saadakse vajatav informatsioon 

tavaliselt uuritavale asjale mõjuva radiatsiooni hulga muutuse mõõtmisega. 

4) Tulekahju häireseadmed, millistes on radioaktiivset ainet sisaldav suitsuavastaja. 

Siia rubriiki ei kuulu instrumendid ja aparaadid, mis ei ole ette nähtud sisaldama radioaktiivse kiirguse allikat ja mis ainult 

mõõdavad või avastavad radiatsiooni, isegi kui need instrumendid on kalibreeritud suvaliselt (rubriik 9030). 

III) RÖNTGENIKIIRETORUD JA MUUD RÖNTGENIKIIRGUSE GENERAATORID, 

KÕRGEPINGEGENERAATORID, JUHTIMISKILBID JA PULDID, EKRAANID, 

UURIMIS- JA RAVILAUAD, TOOLID JA MUUD TAOLISED. 


A) Röntgenikiiretorud. Need on seadmed millistes elektrienergia muudetakse röntgenikiirteks. 

Selliste torude karakteristikad muutuvad vastavalt kasutusalale, milleks nad on ette nähtud. Nad 

koosnevad põhiliselt elektrone emiteerivast katoodist ja märklauast (anood või antikatood), mille 

vastu põrkudes põhjustavad elektronid röntgenikiirte eraldumise. Mõningatel juhtudel võib torus olla 

mitu vaheelektroodi elektronide voo kiirendamiseks. Elektronid on monteeritud torusse, mis on 

tavaliselt klaasist, vastavate elektrikontaktidega. Toru on sageli monteeritud õliga täidetud 

isoleeritud metallkonteinerisse. Mõnikord on toru gaasiga täidetud, kuid enamjaolt on ta 

monteeritud kõrgvaakumi all. 

Rubriiki ei kuulu röntgenikiiretorude klaasümbrised (rubriik 7011). 

B) Muud röntgenikiirgust tootvad aparaadid, näiteks tunduvalt elektronide voogu kiirendava ja 

seega väga suure läbimisvõimega röntgenikiirgust tekitava betatroniga aparaadid. Betatronid ja 

muud elektronide kiirendajad, milliseid ei kasutata röntgenikiirte saamiseks, ja mis ei ole 

röntgeniaparatuuri sisse ehitatud, ei kuulu siia alla (rubriik 8543). 

C) Röntgenikiirguse ekraanid. Radioskoopilistel ekraanidel on fluorestseeruv pind, millele kiirgus 

langeb. Aktiivne pind koosneb tavaliselt baariumtsüaanoplatinaadist, kadmiumsulfiidist või 

kadmiumvolframaadist. Sageli on nad ka kaetud pliiklaasist esiklaasiga. Mõned ekraanid, nn 

intensiivistavad ekraanid, annavad aktiinkiirgusest koosneva kujutise, mis tõstab fotokujutise 

tihedust võrreldes ainult röntgenikiirtest saaduga. 

41

D) Röntgeniseadmete kõrgepingegeneraatorid. Nendes on transformaator ja isoleerivale alusele 

monteeritud alaldustorud; nendel on ka reguleeritavad kõrgepingekontaktid ühendamiseks 

röntgenikiirte torule. Tuleb märkida, et see rubriik piirdub nende generaatoritega, mis on 

spetsiaaliseeritud kasutamiseks röntgeniaparaatidega. 

E) Röntgeniseadmete juhtimispaneelid ja puldid. Nendes on seadmed valgustusaja ja pinge 

reguleerimiseks, sageli on nendes lahutamatu osana ka dosimeeteraparaat. Tuleb märkida, et 

rubriik piirdub nende paneelide ja pultidega, mis on spetsialiseeritud kasutamiseks 

röntgeniseadmetes. 

F) Uurimise või raviprotsetuuride lauad, toolid ja muu sarnane, spetsialiseeritud kasutamiseks 

röntgenitehnikas, kas ette nähtud sisseehitamiseks röntgeniaparatuuri või eraldi toodetena. 

Eeldusel, et need on ette nähtud kasutamiseks ainult või põhiliselt röntgeniseadmetega, jäävad 

sellised lauad, toolid jms klassifitseerituks siin rubriigis ka siis, kui nad on esitatud eraldi. Kuid 

lauad, toolid jms, mis ei ole spetsialiseeritud röntgenitehnikale, on siit välja arvatud (rubriik 9402) 

* 

* * 

Siia rubriiki kuuluvad ka radioaktiivsusele põhinevad äikesepiirikud. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) klassifitseeritakse osad ja tarvikud, mis 

on määratletavad kasutatavatena ainult või põhiliselt röntgeniaparatuuriga, siin rubriigis. 

Selliste osade ja tarvikute hulka kuuluvad: 

1) Aplikaatorid, tavaliselt pliivooderdisega, kinnitamiseks röntgenikiirte toru avale või radioaktiivsele 

„pommile”; mõnikord nimetatud „lokalisaatoriteks”. 

2) Elektrilised ergavad tsentreerimisseadmed, kasutatakse eriti radioteraapias ravitava pinna 

kontrollimiseks koha otsese vaatluse teel. Sarnaselt eelmiste tarvikutega on need seadmed 

tavaliselt monteeritud röntgenkiirte toru või „pommi” väljundavale. 

3) Kaitsepiirded pliiklaasist või muudest, teatavatel röntgenkiirgusele läbimatutel sooladel 

põhinevatest materjalidest. Need piirded pannakse röntgenitoru ümber operaatori kaitsmiseks 

kahjustava kiirguse eest. 

4) Pliiga kaetud või pliiklaasist kaitseekraanid või kilbid operaatori ja röntgenitoru vahele 

asetamiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu aga kaitsevahendid, mis on ette nähtud kandmiseks operaatoril, sellised nagu pliitäitega 

kummist türblid või kindad (rubriik 4015) või pliiklaasist kaitseprillid (rubriik 9004). 

* 

* * 

Siit rubriigist on välja arvatud ka: 

a) Raadiuminõelad ja muid radioaktiivseid aineid sisaldavad torud, nõelad ning taolised (grupp 28). 

b) Fotoplaadid ja filmid (grupp 37). 

c) Kenotronid ja muud alalditorud ja -lambid, mida kasutatakse röntgeniseadmete toiteblokkides (rubriik 8540). 

d) Radiofotode uurimise aparaadid (sh ka kujutise projektorid) (rubriigid 9008 või 9010) ja aparaadid radiofotode 

ilmutamiseks (rubriik 9010). 

e) Meditsiiniline (aktinoteraapia) aparatuur ultravioletsete või infrapunaste kiirte kasutamiseks (rubriik 9018). 

f) Mõõteriistad alfa-, beeta-, gamma või röntgenikiirguse mõõtmiseks või avastamiseks; need kuuluvad rubriiki 9030, kui vaid 

nad ei ole radioloogia aparaatidesse sisse ehitatud. 

o 

o o 

Selgitavad märkused alamrubriigi kohta 


Siia alamrubriiki kuuluvad nn. kogu keha arvuti-tomograafid. Need on radiodiagnostilised süsteemid kogu 

keha uurimiseks elektroonse läbilõike-radiograafia (tomograafia) abil. Keha piirkondi skaneeritakse röntgenikiirte 

kimbuga eraldi sammude ja kihtidena ning röntgenikiirte sumbumist kehas mõõdetakse laual lebava patsiendi 

keha ümbritsevasse tunnelisse rõngana paigutatud sadade detektoritega. 

42

9023 INSTRUMENDID, SEADMED NING MUDELID, MIDA KASUTATAKSE 

VAID DEMONSTRATSIOONI OTSTARBEL (NÄITEKS 

KOOLITUNDIDES JA NÄITUSTEL) 

Sellesse rubriiki kuulub lai valik seadmeid, aparaate ja mudeleid mis on ette nähtud 

demonstratsiooni otstarbeks (näiteks koolides, lektooriumites, näitustel) ja ei ole kasutatavad muul 

otstarbel. 

Selle eelduse kohaselt kuuluvad siia rubriiki: 

1) Spetsiaalsed demonstratsioonimasinad ja seadmed nagu Wimshursti masin 

(elektrieksperimentideks), Atwood'i masin (gravitatsiooniseaduse demonstreerimiseks), 

Magdeburgi poolkerad (atmosfärirõhu mõju demonstreerimiseks, Gravesande'i rõngas 

(soojuspaisumise demonstreerimiseks), Newtoni ketas (valge valguse värvikoosseisu 

demonstreerimiseks). 

2) Inimese või loomade anatoomia mudelid (kas liikuvad ja elektrivalgustusega või ilma); 

stereomeetriliste kehade, kristallide jne mudelid. Seda laadi mudelid on tavaliselt tehtud kipsist või 

kipsil põhinevatest segudest. 

3) Treeningunukud, mis kujutavad endast inimese keha elusuurust täispuhutavat mudelit inimese 

vastavatele osadele sarnanevate kunstliku hingamise osadega, kasutatakse kunstliku hingamise 

suust suhu meetodi treeningul. 

4) Laevade, vedurite, masinate jms mudelid, lõigatud, näitamaks nende sisemist tööd või tähtsamate 

osade funktsioneerimist; paneelid, mis näitavad reljeefis, näiteks, raadio ehitust 

(raadiotelegrafistide koolide jaoks), või õli ringlust masinas, jne, kas elektrilise valgustusega või 

ilma. 

5) Demonstratsioonikarbid ja näitusepaneelid jne mis demonstreerivad toormaterjali tükki 

(tekstiilkiud, puit jne) või näitavad mingi toote valmistamise erinevaid staadiumeid (tehnikakoolide 

õppevahendid). 

6) Mudelid jms, raskerelvade kasutamise õpetamisel siseruumides. 

7) Mikroskoopilisteks uurimisteks ette valmistatud slaidid. 

8) Linnade, monumentide, majade jne mudelid (kipsist, papist, puust jms). 

9) Väikesemõõtmelised (lennukite, laevade, masinate jms) demonstratsioonimudelid, üldiselt 

metallist või puust (näiteks reklaamiotstarbelised vm). Tuleb aga märkida et mudelid, mida võib 

kasutada ainult iluasjana, klassifitseeritakse nende vastavates rubriikides. 

10) Reljeefkaardid (provintsidest, linnadest, mägestikest, jne), linnade reljeefsed plaanid ja reljeefsed 

gloobused või taevakaardid, kas trükitud või mitte; 

11) Sõjaväe tankisimulaatorid milliseid kasutatakse tankijuhtide treeninguks (ka kõrgetasemeliseks). 

Need koosnevad põhiliselt järgmistest komponentidest: 

- liikuvale platvormile monteeritud juhikabiin, 

- vaatesüsteem mis koosneb maastiku mastaapsest mudelist ja liikuvale portaalile monteeritud 

televisioonikaamerast, 

- instruktori konsool, 

- arvutiblokk, 

- hüdraulika jõuseade, 

- elektrikapp. 



ja seadmete osad ja tarvikud samas rubriigis. 

* 

* * 


a) Trükitud plaanid, diagrammid, illustratsioonid jne, isegi kui neid kasutatakse õpetamisel, reklaamiks jne (Grupp 49). 

b) Maapealsed lennutreeningu seadmed rubriigist 8805. 

c) Kaubad mis on ette nähtud nii meelelahutuslikuks kui ka demostratsiooni otstarbeks (näiteks mõned mehaaniliste osade 

komplektid, mehaanilised või elektrilised mänguvedurid, -katlad, -kraanad, -lennukid, jne) (Grupp 95). 

d) Rubriigi 9618 automaadid jms. 

43

e) Rubriigi 9705 kollektsiooniobjektid. 

f) Üle 100 aasta vanused antiikesemed (näiteks reljeefplaanid ja gloobused) (rubriik 9706). 

9024 MASINAD JA SEADMED, MATERJALIDE (NT METALL, PUIT, 

TEKSTIIL, PABER, PLAST) KÕVADUSE, TÕMBETUGEVUSE, 

SURVETUGEVUSE, ELASTSUSE JM MEHAANILISTE OMADUSTE 

MÄÄRAMISEKS: 

9024 10 -masinad ja seadmed metallide mehaaniliste omaduste määramiseks 

9024 80 - muud masinad ja seadmed 


Siia rubriiki kuulub laialdane hulk masinaid ja seadmeid mitmesuguste materjalide (näiteks metall, 

puu, tsement, tekstiillõngad ja kangad, paber või papp, kumm, plast, nahk) kõvaduse, elastsuse, 

tõmbetugevuse, kokkusurutavuse või teiste mehaaniliste omaduste määramiseks. Sellepärast on siit 

välja arvatud: 

a) Instrumendid ja seadmed materjalide mikrostruktuuri uurimiseks (näiteks metallimikroskoobid jt -rubriik 9011 või 9012), või 

ainete analüüsiks või selliste omaduste nagu poorsus, soojuspaisuvus jne mõõtmiseks (rubriik 9027). 

b) Instrumendid ja aparaadid mis on ette nähtud ainult tavalisteks mõõtmisteks või kontrolliks (näiteks pooltooted, traat, 

metallitooted) - laius, paksus jne (rubriigid 9017 või 9031). 

c) Instrumendid rikete, mõrade, pragude või muude defektide avastamiseks materjalides (rubriik 9031) 

Selle rubriigi masinaid ja aparaate kasutatakse peamiselt toodetud kaupade kontrollimisel 

tööstuses või uurimislaboratooriumides (tavaliselt hoolikalt valitud või standardsed proovitükid). Neid 

võib kasutada ka tootmisprotsessi käigus, koostetöödel (montaažihallides, ehitusplatsidel jne) või 

ladudest väljastatava kauba kontrollimisel jne. 

Nende diapasoon on suurtest (mitmetonnistest) elektriliselt või hüdrauliliselt käitavatest masinatest 

väikeste kantavate või isegi taskuformaadiliste instrumentideni. Mõningaid „universaalseid” tüüpe 

(näiteks metallide katsetamiseks) võib kasutada erinevate vahetatavate osadega nii kõvaduse, tõmbe 

kui ka painde katsetamiseks. Kuigi nad tavaliselt töötavad ühekordse mõõtmise põhimõttel, on mõned 

ette nähtud automaatseks või poolautomaatseks tööks (näiteks suurte koosteliini toodangu 

kontrollimiseks). 

Katsetuse tulemusi võib kindlaks määrata kas otsese lugemisega (mõnikord lihtsa optilise seadme, 

nagu suurendusklaas või isegi sisseehitatud mikroskoop või profiiliprojektor, abil), või katsekeha eraldi 

mikroskoopilise uurimisega (näiteks kuulkatse jälje uurimine metalli pinnal). Lisaks võib mõningatel 

masinatel olla katsekehale mõjuvate jõudude, pingete jms registreerimise võimalus. 

I) MASINAD JA SEADMED METALLIDE MEHAANILISTE OMADUSTE MÄÄRAMISEKS. 

Siia kuuluvad masinad ja seadmed: 

A) Tõmbekatseteks katsekehadel, varrastel, traadil, trossidel, vedrudel jne. Tõmbetugevuse katset 

kasutatakse metalli elastsuse, purunemispinge ja paljude muude tähtsate metalli omaduste 

määramiseks. Tõmbekatse masinaid on palju erinevaid tüüpe (näiteks vertikaalsed või 

horisontaalsed, mehaanilise või hüdraulilise koormamisega); põhiliselt igaühel nendest on lõuad või 

klambrid katsetatava tüki hoidmiseks. 

B) Kõvaduskatseteks katsekehadel, varrastel, töödeldud detailidel jne, kusjuures metalli kõvadust 

mõõdetakse metalli vastupanuvõimega tärkestusele. Nende katsete hulka kuuluvad: 

1) Teraskuuli tärkekatse (karastatud terasest või metallkarbiidist kuul) ehk Brinelli katse. Tärge 

tekitatakse pideva surve (mitte löögi) rakendamisega teraskuulile kangi, vedru või kolvi kaudu; 

jälje diameetrit mõõdetakse seejärel mikroskoobiga. 

2) Teemantpüramiidi tärkekatse. Seda katset võib teha Rockwelli meetodil (milles tärke 

sügavust mõõdetakse komparaatorkellaga), või Vickersi meetodil (tärke piirkonna 

mikroskoopiline mõõtmine). Kasutatakse ka teisi katsemeetodeid (Monotron, Shore, Knoop jt) ja 

on olemas seadmed ka pehmete materjalide katsetamiseks teraskeha tärke meetodil (näiteks 

Rockwelli meetod). Ülalnimetatud kolme katset võib teha ühe masinaga. 

3) Põrkekatsed tehakse skleroskoopide ja sklerograafidega. Väike haamer (mille teravikus on 

tavaliselt teemantpüramiid) lastakse etteantud kõrguselt katsetatavale pinnale. Mida kõvem on 

metall, seda kõrgem on haamri põrge. 

4) Kõvaduse pendelkatsel jälgitakse katsekehal asetseva pendli kõikumist. Pendel koosneb 

pööratud U-kujulisest malmkehast, mille keskel on teraskuul. 

44

C) Paindekatseteks. 

1) Löögikatsed tehakse varrastele (sälgatud või mitte). Varras on kahel toel ja talle mõjutakse 

raami korduvate löökidega kuni ta puruneb; Sellega määratakse ta vastupidavuse piir. 

2) Survekatsed (põhiliselt varrastel), paindekatsed (vedrudel). 

D) Venituskatsed, kasutatakse peamiselt metallilehtede juures. Tärkestav instrument, mille otsas on 

tavaliselt teraskuul pressitakse vähehaaval lehe sisse kuni augu tekkimiseni; esimene kontakt 

registreeritakse ja seejärel mõõdetakse pinge ja läbipaine. 

E) Voltimiskatsed (lehed, vedrud ja traat), jagunevad survekatseteks ja lõikekatseteks (peamiselt 

malm). 

F) Väsimuskatsed. Katsekeha mõjutatakse mitte ainult ülalkirjeldatud lihtsate pingetega, vaid neile 

mõjuvad ka kombineeritud ja muutuvad jõud. Neid katseid tehakse pöörlevate paindemasinatega 

(katsekeha pöörleb suure kiirusega), või reversiivsete torsioonmasinatega (milles väände suund 

vaheldumisi muutub), elektromagnetiliste väsimuskatse masinatega jne. 

II) MASINAD JA SEADMED TEKSTIILMATERJALIDE OMADUSTE MÄÄRAMISEKS. 

Nende masinate poolt tehtavate katsete hulka kuuluvad: 

1) Venitatavuse(venivuse) ja rebenemistugevuse katsed, elastsuse või tõmbetugevuse pinge 

all määramise katsed ja muud sarnased (ja nende katsete kombinatsioonid). Katsetatavateks 

materjalideks võivad olla toorkiud või kedrused, nöörid või köied, tavalised kangad, vööd, paelad, 

jne. 

Neid katseid tehakse tavaliselt mitmesugust tüüpi dünamomeetritega, milliseid tavaliselt 

nimetatakse nende tööpõhimõtte järgi (näiteks pendli või tasakaalukangi dünamomeetrid) või 

vastavalt materjalile, millise jaoks teda kõige rohkem kasutatakse (näiteks ühekordse lõnga, 

korrutatud lõnga või nööri, klaaskiu, lõngavihi või pasmase, kanga dünamomeetrid); neid katseid 

tehakse sageli ka ekstensiomeetritega. Mõned dünamomeetrid on kuulseadmega kangaste 

augustuskatseteks. 

2) Katsed tekstiilitükkide mõõdete muutuste määramiseks. Kangatüki venimist või 

kokkutõmbumist mõõdetakse peale selle venitamist kuivas ja märjas olekus. 

3) Kulumise ja rebenemise katsed. Neid tehakse tekstiilikaupadele millised peavad taluma 

hõõrdumist (voodilinad, laudlinad, jne) ja mõnikord ka lõngadele. 

Neid katseid tehakse abrasioon-katsemasinatega, kulumiskatsemasinatega jms. Sobiva 

pinge alla tõmmatud riidetükki kulutatakse pidevalt mingi hõõrdeinstrumendiga (abrasiivketas, 

metallflantsidega pöörlev silinder, pöörlev terasratas jne). Kulumis- ja rebenemistugevust 

mõõdetakse pöörete arvuga, mida hõõrdeseade peab tegema kanga purunemiseni. 

Rubriiki ei kuulu instrumendid, mida kasutatakse tekstiilmaterjalide kontrolliks (näiteks lõnga ühtsuse tester; pingetester 

millega kontrollitakse lõnga pinget kudumistelgedel, poolijatel jne; lõngakeerdude lugejad ja torsiograafid lõngade väände 

mõõtmiseks) (rubriik 9031). 

III) MASINAD JA SEADMED PABERI, PAPI, LINOLEUMI, 

PAINDUVA PLASTI VÕI PAINDUVA KUMMI OMADUSTE MÄÄRAMISEKS. 

Need katsed puudutavad põhiliselt tõmbepinget (venivuse, katkestuskoormuse, jne mõõtmine) või 

augustustugevust. Nad kasutavad mõõteriistana dünamomeetreid, mis põhimõtteliselt ehituselt on 

sarnased tekstiilmaterjalide katsetamistel kasutatavatega. 

Siia hulka kuuluvad rebestuskatsemasinad, voltimistestrid jne (paberile), elastsusmõõturid, 

põrkemõõturid, tõmbemõõturid, plastimeetrid (näiteks kummi või plastide jaoks). 

IV) MASINAD JA SEADMED MUUDE MATERJALIDE OMADUSTE MÄÄRAMISEKS. 

Enamikule nendest materjalidest (näiteks puit, tsement, kõvad plastid) tehakse tõmbe-, painde-, 

kõvaduse-, surve-, lõike-, kulumis-, jne katsed masinate ja aparaatidega, mis on põhimõtteliselt 

sarnased metallide katsetamisel kasutatavatega (kuuli jälg, põrge, jne). 

Siia kuulub ka hulgaliselt tavaliselt väiksemõõtmelisi instrumente, millised on ette nähtud 

vormimullast katsekehade tõmbetugevuse, paindetugevuse, survetugevuse, jne määramiseks. Siia 

kuuluvad ka instrumendid valmis valuvormide või koorikute pinna kõvaduse mõõtmiseks. 

45



ja seadmete osad ja tarvikud samas rubriigis. 

9025 AREOMEETRID JM VEDELIKESSE ASETATAVAD MÕÕTERIISTAD, 

TERMOMEETRID, PÜROMEETRID, BAROMEETRID, 

HÜGROMEETRID JA PSÜHROMEETRID, VARUSTATUD 

SALVESTUSSEADMEGA VÕI SALVESTUSSEADMETA, NENDE 

INSTRUMENTIDE MIS TAHES KOMBINATSIOONID: 

- termomeetrid ja püromeetrid, muude instrumentidega kombineerimata: 

9025 11 - - vahetu lugemiga vedeliktäitega termomeetrid 

9025 19 - - muud 



A) AREOMEETRID JA MUUD TAOLISED UJUVAD MÕÕTERIISTAD. 

Neid mõõteriistu kasutatakse tahkete ainete ja vedelike tiheduse või mõne muu tihedusega seotud 

suuruse (näiteks piiritusjookide kangus) määramiseks, üldjuhul mingi gradueeritud skaala otsese 

lugemise teel. Mõnikord teisendatakse lugem tabeli abil teistesse ühikutesse. 

Mõõteriistad on tavaliselt tehtud klaasist (kuigi mõned võivad olla metallist, näiteks nikkel-hõbe, 

hõbe, jne) ja neile on ühte otsa paigutatud raskus elavhõbeda või pliikuuli näol. Need raskused on 

tavaliselt fikseeritud, kuid mõõteriistad erineva tihedusega vedelike tiheduse määramiseks on 

mõnikord projekteeritud selliselt, et raskusi võib muuta või lisada täiendavaid raskusi. Mõned 

areomeetrid (näiteks need mida kasutatakse happe kauguse määramiseks akumulaatorites), on 

suletud klaasist pritsi. Teised tüübid võivad olla koos termomeetriga. 

Enamiku neist mõõteriistadest nimetatakse selle järgi mille mõõtmiseks nad on ette nähtud, 

näiteks, alkoholimõõturid; sahharomeetrid (kasutatakse õlletööstuses või suhkru tootmisel); 

soolsusmõõturid; laktodensimeetrid või laktomeetrid; atsidomeetrid (akumulaatori- või teiste hapete 

tiheduse määramiseks); urinomeetrid, jne. Teised on nimetatud nende leiutaja järgi (näiteks Baumé, 

Brix, Balling, Bates, Gay-Lussac, Richter, Tralle, Sikes, Stoppani, jne). Nicholson'i hüdromeetrit 

kasutatakse tahkete ainete jaoks. 


a) Instrumendid mis määravad tihedust teiste meetoditega, näiteks püknomeeter (tiheduse pudelid) (rubriik 7017), tiheduse 

või hüdrostaatilised kaalud (rubriik 9016). 

b) Teatud analüüsi aparaadid mis ei ole ujuvad mõõteriistad, näiteks butüromeetrid (või rasvasisalduse määramiseks); need 

on klassifitseeritud rubriigis 7017. 

B) TERMOMEETRID, TERMOGRAAFID JA PÜROMEETRID. 


1) Klaastermomeetrid, vedelikuga täidetud klaastoruga. Siia hulka kuuluvad kodukasutuse 

termomeetrid (toa-, aknatermomeetrid, jne), ujuvad termomeetrid (vannitermomeetrid, jne), 

kliinilised termomeetrid, tööstusliku kasutuse termomeetrid (kateldele, ahjudele, autoklaasidele, 

jne), laboratooriumi termomeetrid (kasutatakse kalorimeetrias, jm), spetsiaalsed meteoroloogilised 

termomeetrid (näiteks päikese või maa kiirguse mõõtmiseks); hüdrograafias kasutatavad 

termomeetrid (näiteks reversiivsed termomeetrid, milliseid kasutatakse süvamere sondeerimisel). 

Samuti kuuluvad siia ka klaastermomeetrid, mida nimetatakse maksimum- ja 

miinimumtermomeetriteks, sest nad on ehitatud näitama kõrgeimat ja madalaimat nende poolt 

registreeritud temperatuuri. 

2) Metallist termomeetrid (eriti bimetalsed termomeetrid, millised kasutavad kahe kokkujoodetud 

metalliriba erinevat paisumistegurit). Neid kasutatakse peamiselt metereoloogias, 

õhukonditsioneerides ja muudeks teaduslikeks või tööstuslikeks otstarveteks; termomeetrid mida 

kasutatakse mootorsõidukites radiaatori vee temperatuuri näitamiseks, on tavaliselt seda tüüpi. 

3) Paisumis- ehk rõhutermomeetrid metalsete süsteemidega. Nendes termomeetrites tekitab 

paisuv keskkond (vedelikud, aurud, gaasid) surve ja paneb Bourdon'i toru või muu rõhku mõõtva 

seadme kaudu liikuma osuti näitaja skaalal. Enamik nendest termomeetritest on kasutuses 

tööstuses. 

46

4) Vedelkristall-termomeetrid. Need sisaldavad vedelaid kristalle, millised muudavad enda omadusi 

(näiteks värvust) vastavalt temperatuuri muutumisele. 

5) Elektrilised termomeetrid ja püromeetrid, sellised nagu: 

i) Takistustermomeetrid ja püromeetrid mis töötavad metalli (näiteks plaatina) või pooljuhi 

takistuse muutumisel. 

ii) Termopaar- termomeetrid või püromeetrid põhinevad nähtusel, et kahe erineva elektrijuhi 

ühenduskoha kuumutamine tekitab temperatuuriga proportsionaalse elektromotoorse jõu. 

Kasutatavate metallide kombinatsioonid on peamiselt: plaatina roodium-plaatinaga; vask vasknikliga; 

raud vask-nikliga; kroomnikkel alumiinium-nikliga. 

iii) Kiirguspüromeetrid (sh optilised). Neid on mitmesuguseid tüüpe, näiteks: 

a) Püromeetrid, millistes nõguspeegel kontsentreerib hõõguvalt kehalt jne tuleva kiirguse tema 

fookusesse asetatud termopaarile. 

b) Kaduva hõõgniidi püromeetrid. Nendes mõõdetakse temperatuuri hõõglambi hõõgniidi 

heleduse muutmisega reostaatseadme abil seni, kuni tema heledus langeb kokku 

kontrollitava kiirgusallika heledusega. 

Elektrilised termomeetrid ja püromeetrid on mõnikord ühendatud automaatreguleerimise seadmetega, mis juhivad 

ahjude, fermentatsioonivaatide jms tööd. Sellised kombinatsioonid klassifitseeritakse rubriigis 9032. 

6) 0ptilised fotomeetrilise kuubi tüüpi püromeetreid. Prismaga luuakse vaateväli, mille keskkohta 

valgustatakse standardse hõõglambiga ja selle ümbrust valgusega kuumalt kehalt. Pööratavat 

klaasketast, mis on kaetud muutuva tihedusega emulsiooniga pööratakse selliselt, et muuta 

kuumalt kehalt tuleva valguse intensiivsust. Nurk, mille võrra ketast oli vaja pöörata selleks, et 

vaatevälja sisemise ja välimise osa heledused langeksid kokku, näitab temperatuuri. 

7) Optilised kaduva hõõgniidi tüüpi püromeetrid. Ahjust peegeldunud kujutise intensiivsus 

võrdsustatakse standardlambi omaga seeria suitsuklaaside vahelepanemisega või gradueeritud 

sektoritega abosbeeriva klaasist ketta pööramisega vastavalt antud temperatuuridele. 

8) Pöörataval polarisatsioonil põhinevad püromeetrilised teleskoobid. Need koosnevad kahest 

Nicol'i prismast, milliste vahele on asetatud kalibreeritud kvartskristall; temperatuuri võib arvutada 

selle nurga järgi, mille võrra tuleb ühte Nicol'i prismat pöörata teatud värvuse saamiseks. 

9) Tahke keha (näiteks savi) kahanemisel põhinevad püromeetrid. Need koosnevad võnkuvast 

kangist mille üks õlg liigub skaala ees ja teine on ühendatud vardaga millega temperatuuri 

määratakse. 

Rubriiki kuuluvad ka kontaktidega termomeetrid, millised näitavad temperatuuri ja sisaldavad ka 

tarviku, mis võib tööle panna signaallambi, helisignaali, relee või lüliti. 

Veel kuuluvad siia metall- või aurusurve termomeetrid, mõnikord „püromeetriteks” nimetatud, mis 

võimaldavad mõõta temperatuure kuni 500 — 600 C. 

Termograafid kuuluvad samuti siia rubriiki. Nad koosnevad termomeetrist. mis on ühendatud 

temperatuuri muutusi trumlile registreeriva indikaatoriga. Need töötavad mehaanilise või elektrilise 

kellamehhanismi või sünkroonmootoriga. 

Rubriiki ei kuulu „püroskoobid”, „kalibraator”-tüüpi mõõteriistad, mida kasutatakse põletamise ajal ahjust võetud savist vms 

proovikeha kahanemise mõõtmiseks põletamise käigu jälgimisel (rubriik 9017 või 9031). 

C) BAROMEETRID JA BAROGRAAFID 

Need on mõõteriistad atmosfääri rõhu määramiseks. Nendele sarnased mõõteriistad vedelike või 

gaaside rõhu mõõtmiseks (manomeetrid) on siit välja arvatud (rubriik 9026). 

Üldkasutuses on kahte tüüpi baromeetreid, elavhõbedabaromeeter ja aneroidbaromeeter. 

Tavaline elavhõbedabaromeeter koosneb elavhõbedaga täidetud klaastorust, mis on ülemisest 

otsast kinni joodetud. Ühel tüübil nendest on alumine ots elavhõbedamahutis, teisel tüübil on alumine 

ots painutatud sifooniks, atmosfäärirõhk mõjub siis lühikesele avatud otsale. Mõlemal juhul on 

klaastorus olev elavhõbedasammas tasakaalustatud atmosfääri kaaluga, ja selle tõusmine või 

langemine (mida võib lugeda mingilt jaotuselt või osutiga skaalalt) on atmosfäärirõhu mõõduks. 

Elavhõbedabaromeetrite hulka kuuluvad ka Fortin'i baromeeter (reguleeritava mahuga), 

sifoonbaromeeter (reguleeritava skaalaga), merebaromeeter (kardaanriputisse monteeritud). 

Aneroidbaromeetris mõjub atmosfärirõhk ühele või enamale õhust tühjakspumbatud gofreeritud 

metallist kapslile või õhukeseseinalisele painutatud metalltorule. Kapslite või toru deformeerumine 

võimendatakse ja antakse edasi osutile, mis näitab atmosfääri rõhku, või siis muudetakse elektriliseks 

signaaliks. 


47

1) Baromeetrilised altimeetrid, mis näitavad mitte ainult atmosfäri rõhku vaid ka kõrgust; tuleb siiski 

märkida, et selle alamrubriigi hulka ei kuulu altimeetrid (eriti lennunduses kasutatavad), mis 

näitavad ainult kõrgust (rubriik 9014). 

2) Sümpiesomeetrid. Nendes on elavhõbe asendatud mingi vedelikuga, näiteks õliga, mis mõjudes 

surub kokku torus sisalduvat gaasi. 

Barograafid on mõõteriistad atmosfäärirõhu registreerimiseks samasugusel viisil nagu teevad 

seda termograafid temperatuuri registreerimisel (vt lõik B) ülalpool). 

D) HÜGROMEETRID JA HÜGROGRAAFID. 

Neid kasutatakse õhu, muude gaaside või tahkete ainete niiskusesisalduse määramiseks. Põhilised 

tüübid on: 

1) Keemilised hügromeetrid, põhinevad niiskuse absorbeerimisel keemiliste ainete poolt milliseid 

seejärel kaalutakse. 

2) Kondensatsioon- või kastepunkti hügromeetrid, kasutavad „kastepunkti” meetodit (st 

temperatuuri mille juures veeaur hakkab kondenseeruma). 

3) Juushügromeetrid, põhinevad ühe või mitme juuksekarva või plastist riba pikkuse muutumisel 

olenevalt sellest, kas need on niisked või kuivad. Juuksekarvad või plastist ribad on tõmmatud 

raamile, tasakaalustatud raskusega ja monteeritud plokile mille teljel on skaalal liikuv osuti. 

Mõnedes seadmetes muudetakse liikumine elektriliseks signaaliks. 

4) Toorikujulisest klaastorust koosnevad hügromeetrid, millistes toorkujuline klaastoru on 

osaliselt täidetud elavhõbedaga ja ühest otsast suletud vee auru pool-läbilaskva membraaniga. 

Veeauru rõhk mõjub elavhõbedale ja liigutab sellega toru ümber võlli, millele on kinnitatud skaalal 

liikuv osuti. Mõnedes seadmetes muudetakse toru liikumine elektriliseks signaaliks. 

5) Metalliribaga hügroskoobid, millistes metalliriba on keritud spiraali ja kaetud niiskusega 

reageeriva ainega. Hügroskoopiline reaktsioon muudab metalliriba pikkust. See liikumine kantakse 

üle metalliriba otsa külge kinnitatud ja skaalal liikuva osutiga varustatud teljele. Mõnedes 

seadmetes muudetakse see liikumine elektriliseks signaaliks. 

6) Elektrilised hügromeetrid. Elektriliste hügromeetrite töö põhineb tavaliselt spetsiaalsete 

absorbentsoolade (näiteks liitiumkloriid) juhtivuse muutumisel või mingi elektrielemendi mahtuvuse 

muutumisel niiskuse mõjul. (Need mõõteriistad on mõnikord gradueeritud näitama mõõdetava 

elemendi kastepunkti). 

Ilustustega hügroskoobid, mis koosnevad põhiliselt enam või vähem dekoratiivsetest objektidest 

(karjusehütid, tornid) sisenevate või väljuvate kujukestega, vastavalt sellele, kas ilm paraneb või läheb 

halvemaks, klassifitseeritakse samuti siin rubriigis. Teisest küljest, keemiliste ainetega immutatud 

paberid, milliste värvus muutub vastavalt atmosfääri niiskusesisaldusele, on siit välja arvatud (rubriik 

3822). 

Hügrograafid, mis samuti kuuluvad siia rubriiki, on sarnased juushügromeetritele ning 

registreerivad relatiivse niiskuse muutumisi samuti kui termograafid registreerivad temperatuuri (vt lõik 

(B) ülalpool). 

E) PSÜHROMEETRID 

Need on erilist tüüpi hügromeetrid. Nad määravad niikuse sisalduse temperatuuride erinevuse 

põhjal mida näitavad: a) kuiv termomeeter mis registreerib õhu temperatuuri ja b) märg termomeeter, 

mille mahutit hoitakse pidevalt niiskena veega immutatud riidega, vee aurumisel soojus absorbeerub. 

Elektrilised psühromeetrid kasutavad tavaliselt takistustermomeetreid või pooljuhte tavaliste 

psühromeetrite mitteelektriliste termomeetrite asemel. 

* 

* * 

Hügromeetreid ja psühromeetreid kasutatakse väga laialdastel otstarvetel, näiteks meteoroloogias 

(observatooriumites, kodus jne), laboratooriumites, külmutusseadmetes, inkubaatorites, 

õhukonditsioneerides (eriti ketrusvabrikutes). 

MÕÕTERIISTADE KOMBINATSIOONID. 

Selle rubriigi alla kuuluvad ka ülalloetletud mõõteriistade (näiteks hüdromeetrite, termomeetrite, 

baromeetrite, hügromeetrite, psühromeetrite) kombinatsioonid, välja arvatud juhul, kui ühe või 

enama seadme lisamine annab sellisele kombinatsioonile sellise seadme või aparaadi omadused, mis 

48

kuulub mõnda spetsiaalsemasse rubriiki (näiteks metereoloogilise mõõteriistana rubriiki 9015). 

Muuseas klassifitseeritakse siin rubriigis ka järgmised: 

1) Termo-hügrograafid ja baro-termo-hügrograafid; aktinomeetrid (mõõteriistad, mis koosnevad 

lihtsalt kahest ühendatud termomeetrist). 

2) Pagoskoobid st mõõteriistad, mis hoiatavad öökülma eest ja on seepärast spetsiaalselt kasutusel 

aianduses. Ka need koosnevad põhiliselt kahe termomeetri kombinatsioonist. 

Teisest küljest ei kuulu sellesse rubriiki raadiosondid atmosfääri sondeerimiseks (vt rubriigi 9015 selgitusi). 



ja seadmete eraldi esitatud osad ja tarvikud samas rubriigis (näiteks skaalad, osutid, karbid). 

9026 INSTRUMENDID JA SEADMED VEDELIKU VÕI GAASI KULU, 

TASEME, RÕHU JMS PARAMEETRITE MÕÕTMISEKS VÕI 

KONTROLLIMISEKS (NT KULUMÕÕTURID, TASEMENÄITAJAD, 

MANOMEETRID, SOOJUSEMÕÕTURID), V.A RUBRIIGI 9014, 9015, 

9028 JA 9032 INSTRUMENDID JA SEADMED: 

9026 10 - vedelike kulu või taseme mõõtmiseks või kontrolliks 

9026 20 - rõhu mõõtmiseks või kontrolliks 

9026 80 - muud 


Peale mõõteriistade, mis on täpsemini määratletud nomenklatuuri teistes rubriikides, nagu: 

a) Reduktorventiilid ja termostaatiliselt juhitavad ventiilid (rubriik 8481); 

b) Anemomeetrid (tuulemõõdikud) ja hüdroloogilised nivoomõõdikud (rubriik 9015); 

c) Termomeetrid, püromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid (rubriik 9025); 

d) Instrumendid ja aparaadid füüsikalise või keemilise analüüsi jaoks, vms (rubriik 9027), 

kuuluvad siia rubriiki mõõteriistad ja aparaadid vooluhulga, nivoo, rõhu, kineetilise energia või muude 

vedelike või gaaside protsesside muutujate kontrollimiseks. 

Selle rubriigi mõõteriistad või aparaadid võivad olla varustatud registreerivate, signaliseerivate või 

optiliste skaalalugemi seadmetega või elektrilise, pneumaatilise või hüdraulilise väljundiga 

muunduritega. 

Mõõtev või kontrolliv aparatuur sisaldab endas mõõdetava suuruse muutumisele tundliku 

elemendi (näiteks Bourdon'i toru, membraan, lõõts, pooljuht), mis liigutab nõela või osutit. Mõnedes 

seadmetes teisendatakse muutumised elektrilisteks signaalideks. 

Selle rubriigi mõõtvat ja kontrollivat aparatuuri, kombineerituna kraanidega, ventiilidega vms, tuleb 

klassifitseerida nii, kuidas on näidatud rubriigi 8481 selgitustes. 

I) APARAADID VEDELIKE VÕI GAASIDE VOOLUHULGA VÕI VOOLUKIIRUSE MÕÕTMISEKS JA 

KONTROLLIKS. 

A) Vooluhulga mõõturid. Need näitavad voolu kiirust (mahu- või kaaluühikutes ajaühikus) ja neid 

kasutatakse voolu mõõtmisteks nii läbi avatud kanalite (jõed, kraavid jne) kui ka suletud juhtmestiku 

(torustik jms). 

Mõned vooluhulga mõõturid kasutavad rubriigi 9028 vedelikumõõtjate põhimõtet (turbiinitüüpi, 

kolvitüüpi vms), kuid enamik rajaneb diferentsiaalrõhu põhimõttel. Nende hulka kuuluvad: 

1) Differentsiaalrõhu (fikseeritud ava) vooluhulga mõõturid. Need koosnevad põhiliselt: 

i) primaarseadmest (näiteks Pitot' või Venturi toru, lihtne diafragma, auguga plaat, 

vastavakujuline düüs) diferentsiaalrõhu tekitamiseks, ja 

ii) diferentsiaalrõhu mõõdikust (ujuk, diafragma, diferentsiaalrõhu-, võnkuva rõngaskaalu- või 

vooluanduri tüüpi). 

2) Muutuva piirkonna (muutuva ava) vooluhulgamõõturid. Need koosnevad põhiliselt 

gradueeritud koonusekujulisest torust milles on raske ujuk mida kantakse vooluga kuni vedeliku 

vool ujuki ja seina vahel saavutab tasakaalu. Kõrge surve all olevate vedelike jaoks kasutatakse 

kas magnetilisi voolumõõtjaid (rauast ujuki asendit mittemagnetilises torus näidatakse väljas 

magnetiga), või ventiilvoolumõõtjaid (toru sisse paigutatud iirisdiafragma on ühendatud 

paralleelselt väikese voolumõõtjaga. 

49

3) Vooluhulgamõõturid, mis töötavad magnetvälja, ultraheli või soojuse kasutamisega. 


a) Hüdromeetrilised vesirattad voolu kiiruse mõõtmiseks jõgedes, kanalites vms, millised kuuluvad rubriiki 9015 kui 

hüdroloogilised instrumendid. 

b) Aparaadid mis eelkõige määravad summaarset vooluhulka mingi perioodi vältel, klassifitseeritakse tarnemõõtjatena 


B) Spetsiaalset tüüpi anemomeetrid, mida kasutatakse õhu voolu kiiruse registreerimiseks 

kaevandustes, tunnelites, korstnates, ahjudes ja torudes üldse ning mis põhiliselt koosnevad 

labadega ventilaatorist ja kalibreeritud skaalast. Mõnedes seadmetes muundatakse määratud 

suurused elektrilisteks signaalideks. 

II) MÕÕTERIISTAD JA APARAADID VEDELIKE JA GAASIDE TASEME 

MÕÕTMISEKS JA KONTROLLIKS. 

Vedelike taseme näitajad ja gaasimõõtjate mahu näitajad 

Vedelike tasemenäitajate hulka kuuluvad: 

1) Ujuktüüpi. Need võivad anda otsese lugemi ujukile kinnitatud latil või kanda selle trossi ja trumliga 

üle mingile osutile või muundada elektriliseks signaaliks. 

2) Pneumaatilist või hüdrostaatilist tüüpi. Neid kasutatakse taseme mõõtmiseks surveanumates, 

diferentsiaalsurve mõõdikutega. 

3) Kahevärvilise valguse tüüpi, kateldele. Need põhinevad vee ja auru difraktsiooninäitajate 

erinevusel. Nad koosnevad reast lampidest, värvilisest ekraanist, optilisest süsteemist ja 

nivoonäitajast, mis näitab erinevate värvidega vastavaid vee ja auru tasemeid. 

4) Elektrilist tüüpi, põhinevad, näiteks, takistuse, mahtuvuse, ultraheli vms muutustel. 

Rubriiki kuuluvad mitte ainult suletud reservuaaride või paakide tasemenäitajad, vaid ka need, mida 

kasutatakse avatud basseinides või kanalites (hüdroelektrijaamad, irrigatsioonisüsteemid jne). 

Gaasimõõturi mahu kindlakstegemiseks mõõdetakse „kupli” nivood, kas otseselt osutiga mille külge 

kuppel on kinnitatud või trossi ja trumli abil. 

Mõõteriistad tahkete materjalide taseme mõõtmiseks on siit välja arvatud (rubriigid 9022 või 9031, olenevalt asja 

olemusest.) 

III) MÕÕTERIISTAD JA APARAADID VEDELIKE JA GAASIDE 

RÕHU MÕÕTMISEKS JA KONTROLLIKS. 

Rõhumõõdikud (manomeetrid), aparaadid vedelike ja gaaside rõhu mõõtmiseks. Need erinevad 

baromeetritest selle poolest, et viimased mõõdavad atmosfäri rõhku samal ajal kui rõhumõõdikud 

näitavad vedelike või gaaside rõhku suletud ruumis. Rõhumõõdikute peamised tüübid on järgmised: 

1) Vedeliktüüpi rõhumõõdikud. (elavhõbe, vesi või muud vedelikud, või kaks mittesegunevat 

vedelikku). Vedelik on paigutatud klaasist või metallist torusse; need näidikud võivad olla lihtsa 

samba või U-toru kujulised, kallutatud toru või mitmetorulist tüüpi, või võnkuva ringbalansi kujulised. 

2) Metallist rõhumõõdikud. Sarnaselt aneroidbaromeetritele võib nendel olla üks või mitu 

diafragmat, kapsel, Bourdon'i toru või spiraalne metalltoru või muu rõhutundlik element, mis 

otseselt liigutab osutit või muudab elektrilist signaali. 

3) Kolbtüüpi rõhumõõdikud. Nendes mõjub rõhk kas otse või membraani kaudu raskuse või 

vedruga tasakaalustatud kolvile. 

4) Elektrilised rõhumõõdikud põhinevad mingi elektrilise suuruse (näiteks takistus, mahtuvus) 

muutumisel või kasutavad ultraheli. 

Vaakummõõdikud väga väikeste rõhkude mõõtmiseks, sealhulgas termoemissioonvaakumtorusid 

(trioode) kasutavad ionisatsioonimõõdikud. Nendes elektronide kokkupõrkel 

jääkgaasi molekulidega tekkinud positiivsed ioonid tõmbuvad negatiivsele plaadile. 

Termoemissioon-vaakumtorud (trioodid) eraldi esitatuna on siit välja arvatud (rubriik 8540). 

Samuti kuuluvad siia rubriiki maksimum ja miinimumtüüpi rõhumõõdikud. Rõhkude vahe 

mõõtmiseks kasutatavate diferentsiaalmanomeetrite hulka kuuluvad järgmised: kahe vedeliku 

manomeeter, ujukmanomeeter, võnkuv ringbalansiga manomeeter, diafragma-, kapsel-, 

kuppelmanomeeter (ilma vedelikuta) jne. 

50

IV) SOOJUSMÕÕTURID. 

Soojusmõõturid mõõdavad mingis seadmes (näiteks kuuma veega küttesüsteem) tarbitud 

soojushulka. Nad koosnevad põhiliselt vedeliku tarnemõõturistt, kahest termomeetrist, mis on 

paigaldatud sissevoolu ja väljavoolu torudesse, ning lugevast ja summeerivast süsteemist. Nende 

hulka kuuluvad ka termopaar- soojusmõõturid. 

Seda tüüpi väikesed soojusmõõturid, mis paigaldatakse korterite radiaatoritele keskküttekulude 

õiglaseks jagamiseks, sarnanevad termomeetritele ja sisaldavad soojuse mõjul aurustuvat vedelikku. 



ja seadmete eraldi esitatud osad ja tarvikud samas rubriigis. Näidete hulka kuuluvad eraldi graafilised 

registreerimisseadmed (sh need mis registreerivad mitme mõõtva või kontrolliva mõõteriista näitusid), 

varustatud signaliseerivate, eelvaliku või juhtimise seadmetega või ilma nendeta. 

9027 INSTRUMENDID JA SEADMED FÜÜSIKALISEKS VÕI KEEMILISEKS 

ANALÜÜSIKS (NÄITEKS POLARI-, REFRAKTO-, SPEKTROMEETRID, 

GAASI- JA SUITSUANALÜSAATORID); INSTRUMENDID JA 

SEADMED VISKOOSSUSE, POORSUSE, PAISUMISE, PINDPINEVUSE 

JMS OMADUSTE MÕÕTMISEKS JA KONTROLLIMISEKS; 

INSTRUMENDID JA SEADMED SOOJUS-, HELI- VÕI VALGUSHULGA 

MÕÕTMISEKS JA KONTROLLIMISEKS (SH EKSPONOMEETRID); 

MIKROTOOMID: 

9027 10 - gaasi- ja suitsuanalüsaatorid 

9027 20 - kromatograafid ja elektroforeesiaparatuur 

9027 30 - spektromeetrid, spektrofotomeetrid ja spektrograafid, mis kasutavad 

optilist kiirgust (ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus) 

9027 50 - muud instrumendid jaseadmed, mis kasutavad optilist kiirgust 

(ultraviolettkiirgus, nähtavvalgus, infrapunane kiirgus) 


9027 90 - mikrotoomid; osad ja tarvikud 


1) Polarimeetrid. Instrumendid nurga mõõtmiseks mille võrra pöördub kõrvale valguskiire 

polarisatsioonitasand optiliselt aktiivse aine läbimisel. Nad koosnevad põhiliselt valgusallikast, 

optilisest seadmest milles on polariseeriv ja analüüsiv prisma, toruhoidjast milles on analüüsitav 

aine, vaatlusokulaarist ja mõõteskaalast. 

Lisaks hariliku polarimeetri optilistele elementidele on elektroonilistel polarimeetritel veel 

fotoelement. 

2) Poolvarju-polarimeetrid elliptiliselt või tasapinnaliselt polariseeritud valguse analüüsiks. 

3) Sahharimeetrid. Need on spetsiaalsed polarimeetrid suhkrulahuse kanguse määramiseks. 

4) Refraktomeetrid. Need on instrumendid vedelike või lahuste murdumisnäitaja (üks tähtsamaid 

näitajaid ainete puhtuse määramisel) määramiseks. Nad koosnevad põhiliselt prismade 

süsteemist, vaatlemise ja lugemise okulaaridest ja temperatuuri kontrollimise seadmest (kuna see 

mõjutab suuresti murdumisnäitajat). Neid kasutatakse laialdaselt, eriti toiduainetetööstuses (õlide, 

või ja teiste rasvainete kontrolliks, tarretiste, mahlade jms analüüsil), klaasitööstuses, 

naftatööstuses ja bioloogias (vereplasma proteiinisisalduse või -erituse mõõtmiseks). 

Enamik refraktomeetreid on paigaldatud alusele või stendile; teised on käsitüüpi, mõned on 

ette nähtud kinnitamiseks tehnoloogiliste vaatide seintele. 

5) Spektromeetrid. Neid instrumente kasutatakse emissiooni- ja absorptsioonispektrite 

lainepikkuste mõõtmiseks. Nad koosnevad põhiliselt reguleerivast pilukollimaatorist (mida läbib 

uuritav valguskiir), ühest või enamast reguleeritavast prismast, teleskoobist ja prismalauast. 

Mõned spektromeetrid (eriti need milliseid kasutatakse infrapunaste- või ultraviolettkiirte jaoks) on 

prismade või difraktsioonvõredega. 

Siia rubriiki kuuluvad: spektroskoobid spektri jälgimiseks; spektrograafid spektri 

jäädvustamiseks fotoplaadile või filmile (spektrogrammid); monokromaatorid, instrumendid ühe 

joone eraldamiseks joonspektrist või mingi osa eraldamiseks pidevast spektrist. 

51

Kuid rubriigist on välja arvatud spektroheliograafid ja spektrohelioskoobid. milliseid kasutatakse päikese vaatlemisel 

(rubriik 9005); spektriprojektorid ekraanile projitseeritud suurendatud spektrogrammide uurimiseks (rubriik 9008); 

mikromeetrilised mikroskoobid ja spektrikomparaatorid sisseehitatud mikroskoopidega (spektrogrammide võrdlevaks 

uurimiseks optilise vaatluse teel) (rubriik 9011) ja spektrianalüsaatorid elektriliste suuruse mõõtmiseks või kontrolliks 


6) Mass- spektrograafid ja muud sarnased aparaadid isotoopkoosseisu jne analüüsiks. Selle 

rubriigi alla aga ei kuulu kalutronid isotoopide eraldamiseks (rubriik 8401). 

7) Kolorimeetrid. Terminit „kolorimeeter” kasutatakse kahe erineva instrumentide klassi jaoks. Ühte 

klassi kasutatakse aine (vedelik või lahus) värvuse määramisel selle sobitamisega kolme 

põhivärvusega (punane, roheline, sinine) mis on segatud muutuval kuid mõõdetaval hulgal. Teist 

kolorimeetrite klassi kasutatakse keemilises või biokeemilises analüüsis lahuses oleva aine 

konstentratsiooni määramiseks võrreldes aine värvust (või aine värvust pärast töötlemist 

reagendiga) standardplaatide või standardvedelike värvusega. Ühel viimast klassi kolorimeetri 

tüübil on uuritav lahus ja standardlahus kahes klaastorus milliseid vaadeldakse okulaarist läbi 

kahe prisma. Mõningad nendest instrumentidest põhinevad fotoraku kasutamisel. Mõnedes seda 

tüüpi instrumentides kasutatakse reagendiga paberlinti mis peale gaasiga reageerimist muudab 

oma värvi. Need instrumendid kasutavad kahte fotorakku mis mõõdavad värvust enne ja pärast 

gaasiga reageerimist. 

Siia rubriiki kuuluvad ka teised optilise analüüsi aparaadid nagu nefelomeetrid ja 

turbidimeetrid (lahuste hägususe määramiseks), absobtsiomeetrid, fluorimeetrid 

(fluorestsentsi määramiseks, kasutatakse laialdaselt vitamiinide, alkaloidide sisalduse jm 

analüüsil), blankomeetrid ja opakomeetrid (eriti kasutatud paberimassi, paberi jms valgeduse, 

läbipaistvuse ja hiilgavuse mõõtmisel). 

8) Gaasi või suitsu analüüsi aparaadid. Neid kasutatakse põletatavate gaaside või 

põlemisproduktide (põlemisgaasid) analüüsiks koksiahjudes, gaasigeneraatorites, kõrgahjudes 

jne, eriti süsinikdioksiidi ja süsinikoksiidi, hapniku, vesiniku, lämmastiku või süsivesikute sisalduse 

määramisel. Elektrilised gaasi- või suitsuanalüsaatorid on peamiselt järgmiste gaaside sisalduse 

määramiseks ja mõõtmiseks: süsinikdioksiid, süsinikoksiid ja vesinik, hapnik, vesinik, 

vääveldioksiid, lämmastik. 

Mõned nendest instrumentidest või aparaatidest määravad vastava keemilise aine poolt 

absorbeeritud või põletatud gaasi mahu. Nende hulka kuuluvad: 

i) Orsat'i aparaadid, mis koosnevad peamiselt sisseimevast pudelist, ühest või enamast 

absorptsioonikolvist ja mõõtebüretist. 

ii) Põletamise või plahvatuse aparaadid. Need on täiendavalt varustatud põletamise või 

plahvatuse pipetiga (plaatinast kapilaartoru, plaatina- või pallaadiumtraadist toru 

induktsioonsädevahemikuga, jne) 

Neid erinevaid aparaatide tüüpe võib kasutada ka kombinatsioonis. 

Teised mudelid töötavad tiheduse määramise või fraktsioonide kondensatsiooni ja 

destillatsiooni (krakkimise) baasil või järgmisetel printsiipidel: 

i) Gaasi soojusjuhtivus. 

ii) Põletavate gaaside kuumendav mõju elektroodidele (näiteks süsinikoksiid ja vesinik 

põlemisgaasides). 

iii) Ultravioletse, nähtava, infrapunase või mikrolaine kiirguse selektiivne absorptsioon gaasis. 

iv) Gaaside magnetilise läbitavuse erinevus. 

v) Gaasi kemoluminestsentsreaktsioonid vastavate abigaasi komponentidega. 

vi) Süsivesinike leegiionisatsioon vesiniku leegis. 

vii) Sobiva vedela reagendi juhtivuse erinevus enne ja pärast gaasiga reageerimist. 

viii) Elektrokeemilised reaktsioonid rakus tahkete (eriti tsirkooniumoksiid hapniku analüüsiks) või 

vedelate elektrolüütidega. 

Tuleb märkida, et rubriiki kuuluvad tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud gaasi- või 

suitsuanalüüsi aparaadid (st otseselt ühendatud ahjudega, gaasigeneraatoritega jne). Kuid 

aparaadid, mis sisaldavad üksnes laboratoorseid klaasseadmeid, kuuluvad rubriiki 7017. 

9) Elektroonilised suitsudetektorid, mida kasutatakse sulatus- ja kuumutusahjudes vms, näiteks 

millistes, valgus- (või infrapunane) kiir on suunatud fotoelemendile. Vastavalt suitsu tihedusele 

kiire läbimine suitsust tekitab voolu muutuse fotoelemendi ahelas, ja paneb sellega tööle 

gradueeritud indikaatori või registreeriva süsteemi ja mõningatel juhtudel ka reguleeriva ventiili. 

Need aparaadid võivad olla varustatud ka häireseadeldisega. 

Elektroonilised suitsudetektorid ainult häiresignaaliga kuuluvad rubriiki 8531. 

52

10) Kaevandusgaasi detektorid ja muud detektorid (näiteks süsinik dioksiidi). Nende hulka 

kuuluvad kantavad aparaadid gaaside avastamiseks kaevandustes või tunnelites, lekete 

avastamiseks gaasivarustuses jne. 

11) Aparaadid tolmu analüüsiks gaasides. Need põhinevad antud gaasihulga läbimisel filtrist ja filtri 

kaalumisel enne ja pärast katset. Sellesse kategooriasse kuuluvad tündallomeetrid milliseid 

kasutatakse tolmu hulga mõõtmiseks õhus ja tolmumaskide, filtrite jms katsetamisel. Need 

koosnevad musta klaasiga kaetud tolmukambrist, valgusallikast, prismaatilise mõõteseadmega 

fotomeetrilisest peast ja gradueeritud ringskaalast pöördenurga mõõtmiseks. 

12) Hapnikumõõturid vedelikes lahustunud hapniku määramiseks kasutades polaromeetrilist 

elementi või kasutades talliumi keemilist reaktsiooni lahustunud hapnikuga (elektrolüütilise 

juhtivuse muutuse mõõtmine). 

13) Polarograafilised analüsaatorid vedelike komponentide määramiseks, näiteks lahustunud 

metallide jäljed vees, lahusesse uputatud elektroodide voolu/takistuse suhte mõõtmise ja 

hindamise teel. 

14) Märg-keemilised analüsaatorid anorgaaniliste ja orgaaniliste komponentide määramiseks 

vedelikes, näiteks metallide jäljed, fosfaadid, nitraadid, kloriidid või sellised integraalsed näitajad 

nagu „keemiline hapnikupuudus” (COD — Chemical Oxygen Demand) või „summaarne 

orgaaniline süsinik” (TOC — Total Organic Carbons). Analüsaator koosneb proovide 

ettevalmistamise seadmest, analüüsiblokist ioontundlike elektroodidega, fotomeetriga või 

polarograafiga, ja automaatanalüsaatorites — juhtimisblokist. 

15) Viskosimeetrid ja muud sarnased viskoossuse (st vedeliku sisehõõrdumise) määramiseks. 

Need võivad põhineda: 

i) Kapillaartoru põhimõttel, see tähendab aja mõõtmist mis on vajalik vedeliku voolamiseks 

läbi toru konstantse rõhu all (näiteks Ostwald'i, Engler'i jt viskosimeetrid). 

ii) Hõõrdumisel tahke aine ja vedeliku vahel. 

või iii) Ajal mis kulub kuulil läbi vedeliku kukkumiseks. 

16) Polariskoobid (pingenäitajad). Need mõõdavad sisepingeid klaasis (näiteks pinged mis tekivad 

karastamise, lõõmutamise või jootmise tagajärjel ja mis võivad põhjustada klaasi kerge 

purunemise). Nad koosnevad põhiliselt elektrilampi sisaldavast konteinerist, valgusdiffusiooni 

seadmest, polarisaatorist ja polariseerivast teleskoobist. Pinged klaasis on näha heledate 

sirendustena. 

17) Paisumismõõturid. Need mõõdavad terase, metallisulamite, koksi vms paisumist või kahanemist 

temperatuuri muutumisel. Enamik nendest aparaatidest on registreerivat tüüpi (registreerides 

mehaaniliselt graafikul või fotograafilise jäädvustamisega). 

18) Aparaadid poorsuse või läbivuse (veele, õhule või teistele gaasidele vms) määramiseks, 

nimetatud porosimeetriteks või permeameetriteks (mitte segamini ajada permeameetritega 

ainete magnetilise läbitavuse määramiseks). Neid kasutatakse paberi, tekstiilkiudude, kangaste, 

plastide, naha, liiva, jne katsetamisel. 

19) Seadmed vedelike pindpinevuse mõõtmiseks (näiteks torsioonkaalud). Vedelike pindpinevus 

määratakse tavaliselt ühega kolmest järgnevast tegurist: tilga kaal mis kukub antud kapilaartorust 

(või kindla mahu saavutamiseni kukkunud tilkade arv) (tilga-kaalu meetod); vedeliku vaba tõusu 

kõrgus antud diameetriga kapillaartorus (kapillaartõusu meetod); või jõud mis on vajalik rõnga 

lahtirebimiseks vedeliku pinnalt. 

20) Aparaadid osmootse rõhu mõõtmiseks (osmomeetrid) st rõhk mis tekib kui kaks segunevat 

vedelikku on eraldatud neile osaliselt, kuid mitte võrdselt, läbitava membraaniga. 

21) Aparaadid mineraalõlide ja nende saaduste (näiteks gudroon, bituumen, asfalt) testimiseks. 

Nende hulka kuuluvad aparaadid mineraalõlide leekpunkti, tardumispunkti, voolamispunkti, 

tilgapunkti, jne määramiseks, parafiinvaha sulamispunkti, vee-, mustuse-, väävli-, rasvade- või 

tõrvasisalduse, aurumispunkti, külmumispunkti jms määramiseks. 

22) pH-mõõturid ja rH (redokspotentsiaali) mõõturid. pH-mõõtureid kasutatakse lahuse või segu 

happelisust või aluselisust väljendava teguri mõõtmiseks (siinjuures puhas vesi on neutraalseks 

standardiks). rH-mõõtureid kasutatakse lahuse oksüdeerimis- või redutseerimisvõime 

mõõtmiseks. Need instrumendid võivad töötada mitmel erineval printsiibil; enamlevinud tüüp 

kasutab elektromeetrilist süsteemi, milles kasutatakse elektroode sellise potentsiaalide vahe 

tekitamiseks, mis oleks proportsionaalne lahuse pH või rH väärtusele. Lisaks mõõtmisele võib 

neid instrumente kasutada ka automaatjuhtimises. 

23) Elektroforeesi instrumendid. Need põhinevad kontsentratsiooni muutusel lahust läbiva 

alalisvoolu toimel. Elektriliselt laetud osakesed liiguvad erinevate kiirustega vastavalt aine 

omadustele. 

53

Nendes instrumentides on tavaliselt fotomeetriline seade, mis koosneb fotoelemendist ja 

optilise tiheduse ühikutes gradueeritud milliampermeetrist. Neid kasutatakse mitmesuguste 

lahuste analüüsiks (proteiinid, aminohapped, jne), selliste ainete nagu plasma, hormoonid, 

ensüümid, viirused jne, uurimiseks ning polarisatsiooninähtuste uurimiseks. 

24) Kromatograafid (gaas-, vedelik-, ioon või peenkihi kromatograafid) gaasi või vedelike 

komponentide määramiseks. Analüüsitav gaas või vedelik läbib absorbeeruva aine kolonnid või 

peenkihi ja mõõdetakse seejärel detektoriga. Analüüsitavate gaaside või vedelike karakteristikad 

määratakse aja järgi, mis kulub absorbendi kolonnide või peenkihi läbimiseks, kuna erinevate 

analüüsitavate komponentide hulka näitab detektori väljundsignaali tugevus. 

25) Elektroonilised tiitrimisseadmed kasutavad mõõteelektroode vee hõbedasoolade, halogeenide 

jne tiitrimiseks. 

26) Ainete dielektrilisel konstandil põhinevad analüütilised instrumendid. 

27) Juhtivusemõõturid soolade, hapete või vedelikes lahustatud aluste elektrolüütilise juhtivuse või 

kontsentratsiooni määramiseks. 

28) Fotoelektrilised tihedusmõõturidjad ja mikrotihedusmõõturid. Kasutatakse spektrograafiliste 

fotode tiheduse mõõtmiseks ja fotoemulsiooni jäädvustatud nähtuste analüüsiks. 

29) Fotomeetrid. Instrumendid valguse intensiivsuse mõõtmiseks. Mõõdetav valgus ja standardallika 

valgus paigutatakse selliselt, et nad valgustavad antud pinda võrdse intensiivsusega. Kui kahe 

valguse intensiivsuse võrdlemise asemel võrreldakse nende vastavaid spektreid, nimetatakse 

instrumenti spektrofotomeetriks. 

Fotomeetreid kasutatakse laialdaselt mitmesugustes optilistes protsessides ja analüüsides 

(näiteks tahkete ainete kontsentratsiooniastme, helendusastme või läbipaistvuse määramiseks; 

fotoplaatide või filmide säriastme määramiseks (densitomeetrid); läbipaistvate või läbipaistmatute 

tahkete ainete värvuse sügavuse määramiseks). 

Mõningaid fotograafias või kinotehnikas kasutatavaid fotomeetreid tuntakse särimõõdikutena 

ja neid kasutatakse säriaja mõõtmiseks või läätsede avade määramiseks. 

30) Luksmeetrid (kasutatakse valgusallika intensiivsuse määramiseks, „luks” ühikutes). 

31) Kalorimeetrid. Need mõõdavad soojushulka mida neelab või annab ära tahke aine, vedelik või 

gaas. 

Nende põhikategooriad on: 

A) Jää- (Bunseni) kalorimeeter põhineb sulava jää tekitatud mahu muutusel. Nad koosnevad 

otsapidi veenõus paiknevast jääst ümbritsetud katsetorust ja gradueeritud torust, milles on 

elavhõbe. 

B) Kuumutatavad (Berthelot') kalorimeetrid põhinevad soojushulga ülekande printsiibil. Nad 

koosnevad põhiliselt veega täidetud kalorimeetrilisest purgist, mis on asetatud veega anumasse. 

Nad on varustatud segajate ja termomeetritega. Kaks kasutatavat kalorimeetri tüüpi põhinevad 

samal printsiibil, need on: 

i) Kalorimeetrid gaasiliste või vedelate kütuste erisoojuse määramiseks. Vesi voolab läbi 

mingi eraldatud osa, milles põletatakse teatud hulk vedelikku või gaasi. Mõõdetakse vee 

temperatuuri vahet sisenemisel ja väljumisel. 

ii) Kalorimeetrilised pommid. Neid kasutatakse ainete põlemissoojuse määramiseks. 

Põhiliselt koosnevad nad terasest anumast (pommist), milles on rõhu all teadaolev hulk 

katsetatavat tahket või vedelat ainet ja samuti hapnik. Mingi sobiva seadmega süüdatakse 

materjal hapnikus ja tekkiv soojushulk määratakse pommi asetamisega vesikalorimeetrisse. 

Rubriiki kuuluvad ka tööstuslikud kalorimeetrid; need on monteeritud etteantud kalorsusega 

gaasi tootvatele generaatoritele. Ometigi, kui nad on ühendatud reguleerimisaparaatidega gaaside 

segu kalorsuse hoidmiseks kindlal tasemel, on nad siit välja arvatud (üldiselt rubriik 9032) 

32) Krüoskoobid ja ebullioskoobid, mis ei ole ( rubriik 7017) laboratoorse iseloomuga 

klaastooted. 

* * * 

Siia rubriiki kuuluvad ka mikrotoomid, instrumendid mida kasutatakse mikroskoopias uuritavate 

objektide etteantud paksusega väga õhukeste lõikude saamiseks. Mikrotoome võib olla erinevaid 

tüüpe näiteks käsitüüp (sirge habemenoa taoline), pöörlevat tüüpi, libiseva kelgu tüüpi (horisontaalne 

või kaldpind). 

54



mis on määratletavad kasutatavatena ainult või põhiliselt ülalmärgitud mõõteriistade ja aparaatidega. 

* 

* * 


a) Tulekindlatest materjalidest laboratoorsed seadmed (retordid, kolbid, tiiglid, purgid, vannid ja muu sarnane) (rubriik 6903) 

ja muud sarnased tooted teistest keraamilistest materjalides (rubriik 6909). 

b) Laboratoorsed klaasnõud (rubriik 7017) (Täpsemalt vaata allpool). 

c) Mikroskoobid (rubriik 9011 või 9012). 

d) Täppiskaalud (rubriik 9016) 

e) Röntgeni jms aparatuur (rubriik 9022) 

f) Demonstratsiooniaparaadid rubriigist 9023. 

g) Masinad ja seadmed teatud materjalide katsetamiseks (rubriik 9024). 

h) Hüdromeetrid, termomeetrid, hügromeetrid ja teised sarnased mõõteriistad rubriigist 9025, laboratooriumites 

kasutamiseks või mitte. 

ij) Rubriigi 9026 aparaadid 

* 

* * 

Kaupade klassifitseerimine, millised on võimalikult nii sellesse rubriiki kui ka rubriiki 7017 

(laboratoorsed klaasnõud) kuuluvad. 

Nendel juhtumitel tuleb klassifitseerimisel juhinduda järgmistest kaalutlustest: 

1) Kui tootel on põhiliselt klaasnõu iseloom (kas gradueeritud või kalibreeritud või mitte, või 

täiendavate kinnititega, ühendustega jne kummist vm või ilma) siis ei tule teda klassifitseerida 

siin rubriigis, isegi kui ta on teadaolevalt mingi mõõteriist või aparaat. 

2) Üldjuhul, instrumendid normaaljuhul minetavad klaasnõu iseloomu, kui nad koosnevad osaliselt 

klaasist ja on peamiselt muust materjalist, või kui nad koosnevad klaasist osadest mis on sisse 

ehitatud või alaliselt kinnitatud raamidesse, alustele, kastidesse vms. 

3) Klaasosade kombinatsiooni mõõteriistadega (näiteks rõhumõõdikud, termomeetrid) võib praktikas 

vaadelda siia rubriiki sobivate instrumentidena. 

Sellele vastavalt langevad alljärgnevad lihtsate kalibreeritud klaasnõude kujul instrumendid rubriiki 7017: 

Butüromeetrid, laktobutüromeetrid ja muud sarnased instrumendid piimatööstuse toodangu proovimiseks; albuminomeetrid 

ja ureomeetrid, Kipp'i ja Kjeldahl'i aparaadid ja nendele sarnased; kaltsimeetrid; krüoskoobid ja ebullioskoobid molaarkaalu 

määramiseks jne. 

* 

* * 

Samuti langevad siit rubriigist välja seda tüüpi masinad ja aparaadid (elektrilised või mitte), mis klassifitseeritakse XVI 

jaotises, sõltumata sellest, kas need on nende väikese tootlikkuse, väikeste mõõtmete ja üldise struktuuri põhjal mõeldud 

kasutamiseks laboratooriumites (pooside ettevalmistamiseks või töötlemiseks) või mujal. Siit rubriigist välistatakse seetõttu 

ahjud, autoklaavid, kuivatus- või aurutuskambrid või -kapid; dessikaatorid; purustajad ja mikserid; tsentrifuugid; 

destillatsioonikolonnid, pressid; filtrid ja filterpressid; segistajad jne. 

Analoogselt klassifitseeritakse kuumutusaparatuur (Bunseni põletid, aurukuumutusevannid jne), tööriistad, laboratoorne 

mööbel (näiteks laboratooriumipingid, mikroskoobipingid, tõmbekapid) ja harjad vastavates neile omastes rubriikides (XV 

jaotis, grupid 94 või 96). 

9028 GAASI, VEDELIKU JA ELEKTRI KULU VÕI TOOTMISMAHTU 

MÕÕTEV APARATUUR (SH KALIBREERIMISRIISTAD): 

9028 10 - gaasimõõturid 

9028 20 - vedelikumõõturid 

9028 30 - elektriarvestid 


Nendel mõõturitel on üldjuhul seade, mis pöörleb mõõdetavale vooluhulgale või elektrihulgale 

proportsionaalse kiirusega. Sageli on nendel möödaviik-šunt põhivoolust või mõõtetransformaator, nii 

55

et ainult osa voolu läheb mõõturistt läbi, kuid need on kalibreeritud selliselt, et näidata kogu torustikku 

või juhtmeid läbivat voolu. 

Gaasi, vedeliku või elektri tarbimise või tootmise mõõturid kuuluvad siia rubriiki sõltumata sellest, 

kas neil on kellamehhanismiga registreeriv seade ja kas need on või ei ole varustatud mehaanilise või 

elektrilise seadmega juhtimise-, signalisatsiooni vms aparaatide käivitamiseks. 

I) GAASIDE VÕI VEDELIKE KULU VÕI TOODANGU MÕÕTURID. 

Neid mõõtureid kasutatakse toru läbiva vooluhulga mõõtmiseks mahuühikutes. Voolumõõturid, mis 

mõõdavad voolu kiirust, on siit välja arvatud (rubriik 9026). 

Rubriiki kuuluvad kodutarbimise kulumõõturid, tööstuslikud kulu- ja toodangumõõturid, 

standardmõõturid (tavaliste mõõturite täpsuse kontrollimiseks). Lisaks tavalistele arvestitele kuuluvad 

siia rubriiki ka spetsiaalsed arvestid nagu maksimumi, ettemaksu, hinnaarvestuse jm arvestid. 

Kulu või toodangu arvestid koosnevad põhiliselt mõõteseadmest (turbiin, kolb, diafragma, jne), 

vedeliku juurdepääsu reguleerivast mehhanismist (üldjuhul sulgventiil), ülekandest (tigu, nukkvõll, 

hammasrattad või muu süsteem) ja registraatorist või indikaatorist (osuti- või trummeltüüpi) või 

mõlemast. 

A) Gaaside kulu või tootmismahu mõõturid. 

1) Märgarvestid. 

Mõõteseade koosneb põhiliselt kambriteks jaotatud trumlist või rattast; see pöörleb 

silindrilises ümbrises, mis on üle poole täidetud vedelikuga (vesi, õli, vms). Trumli paneb 

pöörlema mõõturis olev gaas, mis mõõturisse sisenedes täidab kambrid ja tõstab nad vee 

pinnast ülespoole. Trumli pöördeid näitab lugev seade. 

Teine arvesti tüüp (võnkuva kupliga arvesti) koosneb kuplist, milles gaas sisenedes ja 

väljudes läbib rea järjestikuseid kambreid, tsentraalse juhikuga kuppel hakkab seeläbi võnkuma 

ümber kaldse telje, mis paneb väntmehhanismi kaudu tööle lugemisseadme. 

2) Kuivarvestid. 

Neid on mitmeid tüüpe. Mõõtev seade võib olla loendajaga ühendatud kolb, diafragma või 

ventilaatoriratas, mida käivitab gaasi surve. Tavaline arvesti koosneb vaheseinaga kaheks 

pooleks jagatud karbist. Kumbki pool on omakorda jaotatud pooleks keskse diafragmaga. Gaas 

läbib need neli osa teineteise järel. Diafragmade edasi-tagasi liikumine paneb tööle loendaja. 

B) Vedelike kulu ja tootmismahu mõõturid. (külm või kuum vesi, mineraalõli, õlu, vein, piim, jne), 

kuid mitte pumbad vedelike pumpamiseks (isegi siis kui mõõteseadmega ühendatud) rubriigist 

8413. 

Nende arvestite hulka kuuluvad: 

1) Tiivikarvestid 

Nimetatakse ka kaudseteks arvestiteks, kuna vedeliku hulk tuletatakse tema kiirusest. 

Mõõtev seade koosneb vesirattast või tiivikust, mis pöörleb vooluga proportsionaalse kiirusega. 

Pöörded panevad tööle loendurmehhanismi. 

2) Diafragmaarvestid (otsesed arvestid) 

Need on sarnased ülalkirjeldatud gaasiarvestitele. Valatud rauast silinder on jaotatud kaheks 

osaks elastse diafragmaga, mis venib või kahaneb vaheldumisi poolte täitumisele või 

tühjenemisele. See liikumine paneb tööle loenduri mehhanismi. 

3) Kolbarvestid (otsesed arvestid) 

Need arvestid võivad koosneda ühest või mitmest kolvist, mis liiguvad silindrites edasi-tagasi. 

Nii nagu aurumasinas juhivad sulgklapid mõõdetavat vedelikku vaheldumisi kolvi ülemisele ja 

alumisele poolele ja sulgevad ning avavad kraane. Kolbide liikumine antakse hammasrataste 

kaudu edasi loendurmehhanismile. 

4) Ketas-kolbarvestid (poolkaudsed arvestid) 

Nendes arvestites on kolb asendatud pöörleva kettaga, mis jaotab sfäärilise kambri kaheks 

võrdseks osaks, mida vaheldumisi täidetakse ja tühjendatakse. Selle tulemusel tekkiv ketta 

võnkuv pöörlemine antakse hammasratastega edasi loendurmehhanismile. 

5) Pöörleva kolviga poolkaudsed arvestid. 

Üks sellise arvesti tüüp kujutab endast silindrilist töökambrit radiaalse, osaliselt kambrisse 

ulatuva vaheseinaga. Mõõtev seade on silindriline kolb, mille seinas on silindri vaheseinale 

vastav soon. Kambri täitmine ja tühjendamine tekitab silindri võnkuva (poolpöörleva) liikumise, 

milline antakse edasi loendusmehhanismile. 

56

Teisel arvesti tüübil ei ole töökamber osadeks jaotatud ja tekitatakse elliptilise kolvi tõeliselt 

pöörlev liikumine. Mõningal juhul koosneb arvesti jaotatud sfäärilises kambris võnkuvast 

koonusest. 

II ELEKTRI TARBIMISE VÕI TOODANGU ARVESTID. 

Need mõõdavad tarbitud elektri hulka (ampertundides või selle kordsetes) (hulgaarvestid), või 

tarbitud energia hulka (vatt-tundides või selle kordsetes) (energiaarvestid). Kui pinge on konstantne, 

siis võivad hulgamõõturid olla kalibreeritud vatttundides (või nende kordsetes). Mõned arvestid on ette 

nähtud kasutamiseks alalisvoolul, teised vahelduvvoolul. 

Rubriiki ei kuulu sellised aparaadid nagu voltmeetrid, ampermeetrid, vattmeetrid, jne mis lihtsalt mõõdavad elektrilisi 

suurusi ja ei ole ette nähtud tarbitud elektrihulga registreerimiseks (rubriik 9030) 

Rubriiki kuuluvad järgmised põhilised elektrikulu arvestite tüübid: 

A) Mootorarvestid 

Need arvestid koosnevad põhiliselt ühest või enamast induktorist, pöörlevast osast (armatuurist) 

mille pöörlemiskiirus on proportsionaalne tarbitud elektri või energia hulgaga, loendurmehhanismist 

ja osuti- või trummelindikaatorist (või mõlema kombinatsioonist). 

Mootorarvestid on tavaliselt varustatud pöörisvoolupiduriga, metallist pidurikettaga milles tekivad 

pöörisvoolud kui see pöörleb ühe või enama alalismagneti all. 

B) Staatilised arvestid 

Need arvestid koosnevad põhiliselt elektroonsetest staatilistest plokkidest, nagu kordajad või 

loendajad, millistel on näitav seade. Need tekitavad elektrivoolu või takistuse, mis on otseselt 

proportsionaalne tarbitud elektri hulgaga. Näidik võib olla mehaaniline (osuti- või trummelindikaator) 

või elektrooniline. 


1) Ettemaksuarvestid. 

2) Mitmetariifsed arvestid (arvestavad kahe või enama tariifiga tarbitud elektrienergiat). 

3) Maksimummõõturid (näitavad keskmise koormuse maksimaalset väärtust antud perioodi 

kestel). 

4) Tipumõõturid (näitavad tarbimist üle teatud tippväärtuse). 

5) Ületarbimise arvestid (sarnased tipumõõturitele, kuid näitavad ka kogu tarbitud energiat). 

6) Impulssarvestid (varustatud impulsside anduriga) 

7) Reaktiivenergia arvestid 

8) Demonstratsioonarvestid 

9) Alalisvoolu arvestid (volttundide (Vh) arvestid, ampertundide (Ah) arvestid, vatt-tundide (Wh) 

arvestid). 

10) Impulssväljundiga arvestid ühendamiseks impulsside loendajaga, koos tarbimise 

registraatori ja summeeriva seadmega või maksimummõõturiga (näitava või registreerivaga) 

või ületarbimise seadmega jne. 

11) Standardarvestid teiste arvestite kontrollimiseks ja vaatlemiseks. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) kuuluvad selle rubriigi arvestite osad ja 

tarvikud siia rubriiki. 

9029 PÖÖRDELOENDURID, TOOTEHULGALOENDURID, TAKSOMEET- 

RID, MILEOMEETRID, SAMMUMÕÕTURID JMS; SPIDOMEETRID 

NING TAHHOMEETRID (V.A RUBRIIKIDES 9014 VÕI 9015 

NIMETATUD MÕÕTERIISTAD); STROBOSKOOBID: 

9029 10 - pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, mileomeetrid, 

sammumõõturid jms 

9029 20 - spidomeetrid ja tahhomeetrid; stroboskoobid 


57


A) Loendajad mis näitavad mis tahes ühikute (pöörded, tükid, pikkused) koguhulka või maksta olevat 

summat. Kuid selle rubriigi alla ei kuulu summeerivad seadmed rubriigist 8473, gaaside, vedelike 

või elektri tarbimise või tootmise arvestid rubriigist 9028 ja opisomeetrid ja panimeetrid 

rubriikidest 9017 või 9031. 

B) Aparaadid mis näitavad pöörlemiskiirust või lineaarset kiirust aja suhtes (tahhomeetrid ja 

kiiruseindikaatorid), mis ei kuulu rubriikidesse 9014 või 9015 

C) Igat liiki stroboskoobid. 

Need aparaadid ja instrumendid jäävad klassifitseerituks siin rubriigis sõltumata sellest, kas nendel 

on kellamehhanismiga registreeriv seade või mitte, ja kas nad on või ei ole varustatud mingi lihtsa 

mehaanilise või elektrilise seadisega signaalaparaatide, masina juhtimise, piduri vms käivitamiseks. 

A) LOENDAJAD 

1) Pööretearvu loendajad. 

Need instrumendid loendavad mingi mehaanilise osa (näiteks masina võll) pöörete arvu. Nad 

koosnevad põhiliselt ajamivõllist, mis on hammasratastega ühendatud osuti- või 

trummelindikaatoriga. Nendel on tavaliselt seade loendaja näidu nullimiseks. Loendajad võivad olla 

pöörleva osaga ühendatud otse (mõningatel juhtudel ajab osa ise hammasrataste süsteemi ringi) 

või kaugjuhtimise teel. Ajamivõll võib olla liikuma pandud liikuva osa (näiteks kodeerija), pöörleva, 

vahelduva või pulseeruva liikumisega. 

Tuleb siiski märkida, et selle rubriigi alla ei kuulu lõngade keerdudearvestid, torsiomeetrid ja muud pööretearvu 

loendajatega katsetuste ja kontrolli seadmed (rubriik 9031). 

2) Toodangu loendajad. 

Oma ehituselt on nad sarnased pööretearvu loendajatele. Neid kasutatakse, muuseas, pikkuste 

mõõtmiseks (näiteks ketrus- või korrutusmasinatel); mingi masina liikumiste loendamiseks (näiteks 

automaatkaalud, pump, süstiku läbivisked jms); või toodete hulga (rotatsioonpressi alt tulevad 

trükitud lehed, konveierilindilt liikuvad tooted, pangatähed jms) loendamiseks. Praktikas on selleks 

otstarbeks kasutatavad seadmed üldiselt pöörete arvu loendajad, mis on kohandatud näitama 

pikkust või ühikute hulka ajamivõlli pööretega. 

Elektroonilised toodanguloendajad. Loendatavad tooted katkestavad fotoelemendile langeva 

valgusekiire. Registreeriv aparatuur arvutab seejärel valguskiirt läbinud toodete hulga. 

Siia hulka kuuluvad ka mitmesed loendajad (näiteks need mida kasutatakse ühel masinal 

töötavate erinevate operaatorite toodangu kontrollimiseks) 

Samuti kuuluvad siia ka elektromagnetilised loendajad, mida kasutatakse 

automaattelefonikeskjaamades abonentide poolt võetavate kõnede hulga loendamiseks; nendes on 

tavaliselt elektromagnet, mis liigutab registreerivat mehhanismi (tsüklomeeter-tüüpi rullik vms) ühe 

astme võrra iga kord kui impulss läbib tema mähise. 

3) Loendajad masinate, mootorite jms töötundide näitamiseks (aja või tundide mõõturid). 

Praktiliselt on need pööretearvu loendajad, mis on kalibreeritud töötundides. 

4) Sisenemiste loendajad. 

Need loendajad paneb tööle pöördrist või muud muuseumi, pargi, spordiplatsi vms sisenduksele 

paigutatud seade, kus nad registreerivad külastajate või vaatajate arvu. 

5) Biljardimõõturid. 

Need on mehaanilised loendajad (rulliktüüpi või sarnased), tavaliselt käsitsi käitatavad, skoori 

registreerimiseks. 

Siia ei kuulu kellamehhanismiga mõõturid mänguaja näitamiseks või selle aja alusel makstava summa 

määramiseks (rubriik 9106). Biljardi markerid, palli või slaiditüüpi, kuuluvad rubriiki 9504. 

6) Instrumendid ja aparaadid lühikeste ajaintervallide mõõtmiseks loendamise teel, millel puudub 

kellamehhanismi (sh sünkroonne) ja mis seega ei kuulu gruppi 91. Siia kuuluvad ka elektroonilised 

impulsiloendajad (skaalerid) (näiteks mootorsõidukite, rongide vms reisijate loendajad). 

7) Taksomeetrid. 

Nendel on tavaliselt kellamehhanism. Nad näitavad sõidutasu olenevalt ajast ja läbitud 

teekonnast. 

8) Mileomeetrid (kilomeetrilugejad). 

Need on sõidukite pööreteloendajad ja on tavaliselt gradueeritud pikkusühikutes (miilid, kilomeetrid). 

Enamik kilomeetrimõõtureid on ühendatud kiirusenäitajatega. 

9) Pedomeetrid. 

58

Nendel instrumentidel on kellamehhanismi tüüpi ajam ja neid kasutatakse läbitud distantsi 

ligikaudseks mõõtmiseks. Nendes on pendelseade milline lükkab iga sammuga edasi ratastikku 

ühe ühiku võrra. Läbitud vahemaa arvutatakse astutud sammude ja nende pikkuse järgi. 

10) Käeshoitavad loendajad. 

Need loendajad näitavad tavaliselt mitte enam kui nelja fikseeritud kategooriat. Kasutaja vajutab 

displei aktiviseerimiseks vastava kategooria nuppu. 

B) KIIRUSENÄITAJAD JA TAHHOMEETRID. 

Need instrumendid erinevad ülal osas A) toodud pööretearvu loendajatest ja toodangu loendajatest 

sellega, et nad näitavad pööretearvu, kiirust, toodangut jne ajaühikus (näiteks pööret minutis, miili 

tunnis, kilomeetrit tunnis, meetrit minutis). Nad on tavaliselt paigaldatud sõidukitele (autod, 

mootorrattad, jalgrattad, vedurid jne) või masinatele (mootorid, turbiinid, paberimasinad, trükimasinad, 

tekstiilimasinad, jne). 

Siin klassifitseeritud kiirusenäitajad ja tahhomeetrid tavaliselt töötavad ühel alljärgnevatest 

printsiipidest. 

1) Kronomeetriline süsteem. 

Mõõtesüsteem on ühendatud kellamehhanismiga. Mõnikord mõõdetakse aega eraldioleva 

kronograafiga; sellisel juhul kaks instrumenti klassifitseeritakse nende vastavates rubriikides. 

2) Tsentrifugaalsüsteem. 

Vertikaalne regulaatoriõlg, mida hoiab vedru, pannakse pöörlema ajamivõlliga. Regulaatoriõlal 

olevad paarisraskused heidetakse tsentrifugaaljõu mõjul väljapoole, nii et regulaatoriõla nihe on 

proportsionaalne kiirusega. See nihe kantakse üle mõõteriista osutile. 

3) Vibratsioonsüsteem 

Seda tüüpi kasutatakse suure kiirusega masinate nagu auruturbiinid, pumbad, kompressorid, 

elektrimootorid, jne juures. Korpuse või laagrite vibratsiooni mehaaniline resonants tekitab 

gradueeritud keeltes võnkumise kiirusega mis vastab masina pööretearvule. 

4) Magnetilised (induktsioon-) süsteemid. 

Alalismagnetite süsteem, mis pöörleb ajamvõlli kiirusega, tekitab magnetvälja paigutatud vasest 

või alumiiniumist kettas pöörisvoolu. See vool on proportsionaalne magnetite pöörlemiskiirusega. 

Ketas pöördub välja, kuid tema pöörlemine on takistatud vedruga. Ketas on ühendatud kiirust 

näitava osutiga. 

5) Elektriline süsteem 

Need on kas fotoelemendiga või töötavad masinale monteeritud impulss-generaatorilt. 

Selle rubriigi kiirusenäitajad ja tahhomeetrid võivad olla kas paigaldatud või kantavad, lihtsad või 

mitmefunktsioolilised (näiteks maksimumi või miinimumi), diferentsiaalsed (sel juhul näitavad nad kahe 

kiiruse vahet protsentides), kombineeritud summeeriva loendajaga, ajamõõturiga või graafilise 

registreeriva seadmega. Siia hulka kuuluvad ka teatud instrumendid, mis üheaegselt registreerivad 

kiirust, teepikkust, liikumise aega ja seisuaega jne. 

C) STROBOSKOOBID 

Stroboskoobid võimaldavad jälgida töötavaid masinaid nii, nagu nad kas liiguksid väga aeglaselt 

või oleksid täiesti paigal; neid võib kasutada ka pöörleva või edasi-tagasi liikuva kiiruse mõõtmiseks. 

Viimasel juhul tuntakse neid stroboskoopiliste tahhomeetrite nime all. Stroboskoobid töötavad sellel 

põhimõttel, et nad tekitavad vaadeldava mehhanismi näilise paigalseisu või aeglase liikumise mulje 

kindlate ajaintervallide järel tekitatud valguse sähvatustega. Vaadeldav mehhanism võib olla 

jälgimiseks pidevalt valgustatud läbi optilise seadme (ketas ühe või enama radiaalse pilu või „aknaga”), 

mis katkestab vaatlusjoone, või mehhanism võib olla pimedas ja valgustatud perioodiliselt 

(välgatustega) väga lühikeseks ajahetkeks. Vaadeldava pöörleva või edasi-tagasi liikuva mehhanismi 

kiirust saab määrata ketta pöörlemiskiiruse või valgusesähvatuste sageduse muutmisega kuni tekib 

liikumatuse effekt. 

Alalise valgustuse printsiibil töötavad stroboskoobid koosnevad põhiliselt kellamehhanismist, mis 

juhib ühte või enamat akent, kiirusregulaatorist, okulaarist ja gradueeritud trumlist, (tavaliselt 

gradueeritud pööretearvus minuti kohta). 

Perioodilise valgustamise printsiibil töötavad stroboskoobid erinevad oluliselt sõltuvalt 

valgussähvatusi tekitavast seadmest. 

Lihtsaim tüüp koosneb tavalisest lambist, sähvatuste sagedust reguleerivast kiirusregulaatoriga 

mootorist ja gradueeritud skaalast. Sähvatusi võib tekitada ka gaaslahenduslambiga. Need 

59

gaaslahendusstroboskoobid on oma ehituselt väga keerulised ja neid võib kasutada fotode või filmide 

tegemiseks, mõnikord on nad monteeritud rullikutele või ratastele. Pöörleva või edasi-tagasi liikuva 

mehhanismi vaatlemiseks vajalikku sähvatuste sagedust võib juhtida mehhanismi enese poolt. 

Sünkronisatsioon saadakse vedrutüüpi katkesti, fotoelemendi, elektromagnetilise relee vm. abil. 

Välja arvatud juhul, kui nad on stroboskoopidesse sisse ehitatud, kuuluvad foto- või kinokaamerad nende omadesse 

vastavatesse rubriikidesse. 

Stroboskoope kasutatakse, muuhulgas, mootorite, ülekandehammasrataste, tekstiilimasinate 

(sellised osad nagu spindlid, värtnad, soad, süstikud), paberimasinate, trükimasinate ja tööpinkide 

jälgimiseks ja nende kiiruse mõõtmiseks. Neid kasutatakse ka meditsiinis häälepaelte vibratsiooni 

uurimisel. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) kuuluvad selle rubriigi aparaatide ja 

seadmete eraldi esitatud osad ja tarvikud samuti siia rubriiki. 

9030 OSTSILLOSKOOBID, SPEKTRAALANALÜSAATORID JM 

INSTRUMENDID JA SEADMED ELEKTRILISTE SUURUSTE 

MÕÕTMISEKS VÕI KONTROLLIMISEKS (V.A RUBRIIGI 9028 

ARVESTID); INSTRUMENDID JA SEADMED ALFA-, BEETA-, 

GAMMA-, RÖNTGENI-, KOSMILISE VM IONISEERIVA KIIRGUSE 

MÕÕTMISEKS VÕI TUVASTAMISEKS: 

9030 10 - instrumendid ja seadmed ioniseeriv kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks 

9030 20 - ostsilloskoobid ja ostsillograafid 

- muud instrumendid ja seadmed pinge, voolutugevuse, takistuse või 

võimsuse mõõtmiseks või kontrollimiseks: 

9030 31 - - multimeetrid, salvestusseadmeta 

9030 32 - - multimeetrid, salvestusseadmega 

9030 33 - - muud, salvestusseadmeta 

9030 39 - - muud, salvestusseadmega 

9030 40 - muud elektersideinstrumendid ja -seadmed (näiteks ülekostemõõturid, 

võimendusmõõturid,moonutusmõõturid, psofomeetrid) 

- muud instrumendid jaseadmed: 

9030 82 - - pooljuhtplaatide või -seadmete mõõtmiseks või kontrollimiseks 

9030 84 - - muud, salvestusseadmega 

9030 89 - - muud 


A) MÕÕTERIISTAD JA SEADMED ALFA-, BEETA-, GAMMA-, RÖNTGENI-, KOSMILISE VÕI MUU 

IONEERIVA KIIRGUSE MÕÕTMISEKS VÕITUVASTAMISEKS. 

Neid mõõteriistu ja aparaate kasutatakse teaduslikel uuringutel, tööstuslikul otstarbel (metallurgia, 

naftauuringud, jne) või bioloogilistel või meditsiinilistel eesmärkidel (koos radioaktiivsete märgitud 

aatomitega). Nende hulka kuuluvad: 

1) Tuvastavad instrumendid ionisatsioonikambritega. Ionisatsioonikambrisse asetatud kahe 

elektroodi vahel tekitatakse potentsiaalide vahe. Kambrisse tungiva radiatsiooni poolt tekitatud 

ioonid siirduvad elektroodidele ja selle tulemusena tekkivat potentsiaali muutust võib võimendada ja 

mõõta. 

2) Geigeri loendajad. Loendaja elektroodide vahel tekitatakse kõrge potentsiaalide vahe; siseneva 

radiatsiooni tekitatud ioonid saavad suure kiirenduse ja ioniseerivad omakorda torus olevat gaasi. 

See tekitab impulsse, mida võib loendada. 

Selle rubriigi ionisatsioonikambri ja Geigeri loendaja seadmed koosnevad tavaliselt mitmest 

moodulist, nagu kamber või loendaja, võimendaja, kambri või loendaja pingeallikas ja loendav skeem 

või näitav instrument. Kõik need moodulid on sageli ühes korpuses. Mõnikord on ühes korpuses kõik 

need moodulid peale kambri või loendaja, ja seda tüüpi seadmed (millel puudub kamber või loendaja 

sellest, et ta oleks komplektneseade) jääb selles rubriigis klassifitseerituks (kui põhiliselt komplektne 

instrument). Kui üksikud moodulid on esitatud eraldi, klassifitseeritakse need vastavalt selle grupi 

üldistele selgitustele. 

Mõned ionisatsioonikambrid, mida kasutatakse radiatsiooni hulga mõõtmiseks teatud ajavahemikus 

(näiteks 24 tundi) ei vaja abivõimendajaid jne, kuid nendel on väga kerge liikuv osuti, mida võib lugeda 

60

mikroskoobiga ja mis näitavad kambrit läbinud summaarse radiatsiooni hulka. Need kambrid (mis 

sageli sarnanevad väliskujult täitesulepeaga) on iseendast komplektsed mõõteriistad ja 

klassifitseeritakse siin rubriigis. 

Siia rubriiki kuuluvad ka stsintillatsioonloendajad. Need kujutavad endast seadet (fotokordistaja) 

mis koosneb fotoelemendist ja elektronkordistajast. Nad töötavad sellel põhimõttel, et radiatsiooni võib 

avastada või mõõta selle fluorestseeruva toime järgi teatud kristallidele (tsinksulfiid, tallumiga 

aktiveeritud naatriumjodiid, antrotseen, plast millesse on siirdatud tetrafenüül-butadioon, jm). Kristallid 

on paigutatud radiatsiooniallika ja ühe loendaja elektroodi vahele. 


1) Dosimeetrid ja muud sarnased radioloogias kasutatavad aparaadid röntgenikiirte intensiivsuse 

ja läbivuse mõõtmiseks ja kontrolliks 

2) Aparaadid kosmilise või sellesarnase kiirguse mõõtmiseks 

3) ”Termosamba” neutrondetektorid ja mõõtvad või avastavad instrumendid, mis sisaldavad 

neutrondetektor-torusid (baar-, boortrifluoriid- või vesiniktüüpi, või radioaktiivseid lõhestuvaid 

elemente kasutavad). 

4) Radiatsiooni avastamise või mõõtmise seadmed sh vedelad või tahked stsintsillaatorid. 


a) Aparatuur, milles stsintsilatsioonloendaja näit muudetakse analoogsignaaliks meditsiinilise diagnoosi tegemiseks (näiteks 

gammakaamera, stsintsillatsioonskanner) (rubriik 9018). 

b) Mõõtev või kontrolliv aparatuur, mis on ette nähtud kasutama sisemist radioaktiivsuse allikat (sh. tehisisotoope), näiteks, 

materjalide paksuse mõõtmiseks (lehed, katted ja muud sarnased), pakendite sisu kontrollimiseks, väikeste õhukiiruste 

mõõtmiseks (ionisatsioonanemomeetrid) jne (rubriik 9022). 

B) OSTSILLOSKOOBID, SPEKTRAALANALÜSAATORID JA 

MUUD INSTRUMENDID JA SEADMED ELEKTRILISTE SUURUSTE 

MÕÕTMISEKS VÕI KONTROLLIMISEKS. 

Ostsilloskoope ja ostsillograafe kasutatakse vastavalt elektriliste suuruste (pinge, vool, jne) 

kiirete muutuste jälgimiseks või registreerimiseks. Neid instrumente võib jagada kolme 

põhikategooriasse: 

a) Duddell'i ostsillograafid milles mähis, mis koosneb pingutatud traadist silmusest selle külge 

kinnitatud peeglitega, liigub elektromagneti väljas. Uuritavat perioodilist nähtust võib jälgida otse 

mattklaasist ekraanil või jäädvustada fotolindile. 

b) Pehmeraua ja graveerivat tüüpi ostsillograafid, mähisega, mis toimib konstantsesse välja 

paigutatud pehme raua ribale. Ühest otsast terav kerge varras on kinnitatud rauaribale ja 

jäädvustab uuritava nähtuse (näiteks lõigates kaetud tselluloosatsetaat linti). 

c) Katoodkiire ostsilloskoobid ja ostsillograafid, need töötavad registreerides katoodkiire 

kõrvalekaldumist elektrostaatiliste või elektromagnetiliste jõudude toimel. Need instrumendid, mis 

võivad olla ühes või mitmes osas, koosnevad põhiliselt katoodkiirte torust, toiteseadmest ja 

transformaatoritest, võimendajatest, laotus- või skaneerimissüsteemist ja muudest tarvikutest, ja 

mõnikord ka elektronlülitist. Mäluga ostsilloskoobid, mida kasutatakse üksikute kiireltmööduvate 

nähtuste uurimiseks, on varustatud kas mäluga katoodkiirte toruga või katoodkiirte toruga 

ühendatud numbrilise mäluga. Esimesel tüübil signaal püütakse kinni ja töödeldakse katoodkiire 

torus. Teisel tüübil signaal salvestatakse mälus ja teda võib soovi korral jälgimiseks välja kutsuda 

ekraanile. 

* 

* * 

Spektrianalüsaatorid on instrumendid mis teevad kindlaks erineva sagedusega komponendid 

elektrilises sisendsignaalis. Neid kasutatakse peamiselt elektriliste suuruste analüüsil. Nad võivad 

analüüsida ka ioniseerivat radiatsiooni, helilaineid või teisi mitteelektrilisi suurusi, kui neid kasutatakse 

koos radiatsioonidetektorite või muude seadmetega, mis võivad mõõta mitteelektrilisi suurusi ja 

muundada neid elektrilisteks signaalideks. 

* 

* * 

Siia rubriiki kuuluvad ka siirdenähtuste registraatorid, mis on ette nähtud signaali kinnipüüdmiseks 

ja salvestamiseks, et seda hiljem sobivas kujus edasi anda kuvaaparatuurile (televisioonimonitor vms). 

„Loogikaanalüsaatorid”, mis on seadmed enamjaolt pooljuhtidest koosnevate elektrilülituste 

kontrollimiseks, klassifitseeritakse samuti siin. 

61

* 

* * 

Elektrilisi suurusi mõõtvad või kontrollivad instrumendid ja seadmed võivad olla näitavat või 

registreerivat tüüpi. 

Nad võib jaotada vastavalt tööpõhimõttele mitmesse erinevasse liiki, nagu: 

1) Liikuva mähisega mõõteriistad, milles mõõdetav vool läbib mähise mis võib liikuda alalismagneti 

poolt tekitatud magnetväljas. Osuti on kinnitatud liikuva mähise külge 

2) Liikuva südamikuga mõõteriistad, millistes osuti kaldub kõrvale osuti võllile kinnitatud pehme 

raua tükile mõjuva solenoidi toimel. 

3) Elektrodünaamilised mõõteriistad, millistes mõõdetav vool läbib paigalseisva ja liikuva mähise, 

liikuv mähis töötab paigalseisva mähise magnetväljas. Osuti on kinnitatud liikuva mähise külge. 

4) Induktsioonmõõteriistad koosnevad osutivõllist millele on kinnitatud ühe või mitme mähisega 

elektomagneti õhupilus töötav lame ketas või silinder. 

5) Termopaar-mõõteriistad, milles mõõdetav vool läbib bimetallise termopaari kuuma jootekohta 

kuumutava küttekeha, seejärel mõõdetakse jootekohas tekkivat elektromotoorset jõudu. 

6) Elektroonsed mõõteriistad baseeruvad pooljuhttehnoloogial ja on osutiga või analoogse või 

numbrilise lugemiga optoeletroonilise näiduga. 

Peale ülalmainitud aparaatide tüüpide, mis põhiliselt puudutavad otseseid mõõtmisi, kuuluvad 

rubriiki ka seadmed, mis annavad operaatorile teatud andmeid, millest mõõdetavate suuruste 

väärtused on arvutatavad (võrdlev meetod). Muuhulgas kuuluvad siia mõõtesillad ja 

potentsiomeetrid. Need on tavaliselt monteeritud karpidesse või kastidesse, mis sisaldavad ühe 

galvanomeetri või enam, standardtakisteid, standardmahtuvusi, standardinduktiivsusi, 

standardelemente, transformaatoreid, muundajaid, lüliteid jne. Mõõtesillad on sageli nimetatud nende 

leiutaja nime järgi (Whentstone, Thomson, Anderson, Maxwell, Santy, Schering, Kohlrausch, Wien, 

jne); teiste nimed viitavad nende võrdlus ühikute koostesüsteemile (dekaadsillad, topeltsillad, T-tüüpi 

sillad) või silla spetsiaalotstarbe järgi (induktiivsussild, takistussild, mahtuvus- või ühendussild, 

universaalsild, jne). 

Ometigi välistatakse (grupp 85), kui on esitatud eraldi, järgmised: transformaatorid, standardtakistid, 

standardmahtuvused, standardinduktiivsused, standardelemendid jms. Samuti kuularid (kõrvaklapid) (mida kasutatakse 

mõningates sildades visuaalse nulliindikaatori asemel). 

* 

* * 

Elektriliste mõõtmiste põhitüübid on: 

I) Elektrivoolu mõõtmine. Neid tehakse peamiselt galvanomeetrite ja ampermeetritega. 

II) Pinge mõõtmine, voltmeetrite, potensiomeetrite, elektromeetriga, jne. Elektromeetrid, mida 

kasutatakse väga kõrgete pingete mõõtmiseks, on elektrostaatilised; nad erinevad tavalistest 

voltmeetritest selle poolest et neil on kerad või plaadid mis on kinnitatud isoleerivatele tugedele. 

III) Takistuse ja juhtivuse mõõtmine, oommeetrite ja mõõtesildadega. 

IV)) Võimsuse mõõtmine vattmeetritega. 

V) Mahtuvuse ja induktiivsuse mõõtmine, tehakse mõõtesildadega ja väljendatakse faradites ja 

hertsides. 

VI) Sageduste mõõtmine hertsides (võngete arv sekundites) gradueeritud sagedusmõõturitega. 

VII) Lainepikkuste või raadiosageduste mõõtmine, lainemõõturitega või pilukalibraatoriga liinil või 

lainejuhil. 

VIII) Faasinurga või võimsusteguri mõõtmine, tehakse faasimõõturitega, mis on kalibreeritud 

võimsusteguri (cos ) ühikutes. 

IX) Kahe elektrilise suuruse suhte mõõtmine suhtemõõturitega. 

X) Magnetväljade või magnetvoo mõõtmine fluksides, tehakse galvanomeetritega või 

fluksmeetritega. 

XI) Materjalide elektriliste või magnetiliste omaduste mõõtmine, tehakse hüstereesitesterite, 

permeameetrite või muude taoliste instrumentidega. 

XII) Sünkronismi kontrollimine, sünkroskoopidega, instrumentidega mis näitavad kahe perioodilise 

nähtuse sageduste vahet ja suhet. Neid instrumente võib äratunda selle poolest, et nende näidikul 

on näidud „Kiire” ja „Aeglane” (vastavate nooltega). 

XIII) Elektriliste suuruste kiirete muutuste mõõtmine ja registreerimine ülalkirjeldatud 

ostsilloskoopide ja ostsillograafidega. 

* 

* * 

62

Mõningaid elektrimõõteriistu võib kasutada mitmel otstarbel, näiteks „universaaltestrina” tuntud 

elektriline või elektrooniline mõõteriist (st multimeeter), millega võib kiiresti mõõta pingeid (alalist või 

vahelduvat), voolu (alalis- või vahelduvvoolu), takistusi ja mahtuvusi. 

Siia rubriiki kuulub ka laialdane hulk mõõteriistu, mida kasutatakse raadiosides ja televisioonis. 

Lisaks juba märgitud voltmeetritele, potensiomeetritele, mõõtesildadele, ampermeetritele, 

vattmeetritele, faasimõõturitele ja sagedusmõõturitele kuuluvad siia veel: 

i) Impedansitesterid ja sillad, vooluahela näivtakistuse määramiseks, samuti ka mahtuvuste ja 

induktiivsuste mõõtmiseks. 

ii) Induktiivsuse sillad ja muud sarnased instrumendid induktiivsuste mõõtmiseks Wheatstone'i 

silla põhimõttel. 

iii) Neepermeetrid ja detsibellimõõturid. Neid kasutatakse sumbuvuse mõõtmisteks pikkadel 

telefoniliinidel. Mõõteriistad ja aparaadid helisuuruste mõõtmiseks kuuluvad rubriiki 9027. 

iv) Feedingu indikaatorid. Erinevalt neepermeetritest (mis annnavad mõõtetulemuse 

kompensatsioonisüsteemi baasil) annavad need feedingu otsese näidu. 

v) Kõnemõõtureid, kasutatakse telefoniahelates mitmesuguste suuruste mõõtmiseks. 

(vi) Ülekandetaseme indikaatorid. 

(vii) Mürataseme mõõturid, kasutamiseks kõrgsagedusliinidel. 

(viii) Võimenduse mõõturid, kaugside telefoniliine ühendavate kordajate võimenduse mõõtmiseks. 

ix) Mõõteriistad häirete mõõtmiseks, st mõõdetakse mürapinget kaugside telefoniliinidel või häireid 

lähedalolevatest kõrgepingeahelatest. 

x) Psofomeetrid, mõõteriistad liinimüra arvutamiseks, st määratakse vooluallika elektromotoorne 

jõud, mis lülitatuna telefoniahelasse tekitaks sama suuri häireid. 

xi) Tipuindikaatorid, ülekandesüsteemides (näiteks kaugside telefonikaablid, raadiotransmissiooni 

süsteemid, lühilaine sideliinid) tekkivate lühikeste pingetippude registreerimiseks, mis. 

xii) Kajamõõturid, kasutatakse liinide tasakaalustamisel kaja mõõtmiseks neeperites või 

detsibellides väljendatud otsese lugemiga. 

xiii) Moonutusteguri mõõturid, kompleksses ühendamissüsteemis tekitatud harmooniliste 

moonutuste mõõtmiseks. 

Mõned ülaltoodud mõõteriistadest, eriti need mida kasutatakse elektroakustilistel mõõtmistel, on 

kalibreeritud neeperites või detsibellides. 

Siia rubriiki kuuluvad ka muud mõõteriistad ja aparaadid, mis võimaldavad teostada ülalkirjeldatud 

mõõtmisi, kaasa arvatud lampide testimise või mõõtmise seadmed, eriti raadiolampide 

kontrollimiseks. Need lampide testimise või mõõtmise seadmed on mõnikord ehitatud selliselt, et nad 

annavad lambi tunnuskõvera ostsilloskoobi ekraanile 

* 

* * 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi), klassifitseeritakse selle rubriigi 

mõõteriistade ja seadmete eraldi esitatud osad ja tarvikud siin rubriigis. Nende näideteks on: 

elektroonilised kointsidentsmoodulid kasutamiseks Geiger-Mülleri loendajate või proportsionaalsete 

loendajatega, tahked stsintilaatorid kristallide või plastist elementide kujul, monteeritud või 

metallikihiga kaetud, ette nähtud üksnes avastavate mõõteriistadega ühendamiseks, 

neutronidetektori torud, kasutavad boori, boortrifluoriidi, vesinikku või lõhestuvaid elemente. 

9031 MÕÕTE- VÕI KONTROLLINSTRUMENDID JA -SEADMED, MUJAL 

KÄESOLEVAS GRUPIS NIMETAMATA; PROFIILPROJEKTORID : 

9031 10 - mehaaniliste osade balansseerimismasinad 

9031 20 - katsestendid 

- muud optikariistad ja -instrumendid: 

9031 41 - - pooljuhtplaatide või -seadmete kontrollimiseks või pooljuhtseadmete 

tootmisel kasutatavate fotomaskide või võrgustike kontrollimiseks 

9031 49 - - muud 

9031 80 - muud instrumendid, seadmed ja masinad 


63

Lisaks profiilprojektoritele kuuluvad selle rubriigi alla mõõtvad ja kontrollivad instrumendid, 

seadmed ja masinad, optilised või mitte. Tuleb aga märkida, et siia rubriiki ei kuulu ükski 

mõõteriist, aparaat vms, mis kuulub rubriikidesse 9001 kuni 9012 või 9015 kuni 9030; eriti on siit välja 

arvatud järgmised: 

a) Rubriigi 9005 astronoomilised instrumendid. 

b) Mikroskoobid (rubriik 9011 või 9012). 

c) Rubriigi 9015 maamõõdu jms instrumendid ja seadmed. 

d) Instrumendid pikkuse mõõtmiseks, käes kasutatavad (rubriik 9017). 

e) Rubriigi 9018 meditsiinilised, kirurgilised jne instrumendid ja seadmed. 

f) Masinad ja seadmed materjalide mehaaniliste omaduste katsetamiseks (rubriik 9024). 

g) Rubriigi 9026 voolumõõturid jms. 

h) Mõõteriistad ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks ja mõõteriistad ja aparaadid ioniseeriva kiirguse 

mõõtmiseks või avastamiseks (rubriik 9030). 

ij) Automaatreguleerimise või juhtimise instrumendid ja aparaadid (rubriik 9032). 

I) MÕÕTVAD JA KONTROLLIVAD INSTRUMENDID, SEADMED JA MASINAD. 

A) 


1) Masinad mehaaniliste osade, näiteks ankrute, rootorite, väntvõllide, propellerite, rataste, 

hoorataste balanseerimiseks (dünaamilised, staatilised või elektroonse 

balaseerimisseadmega). 

Dünaamilistes pinkides balanseeritav osa pöörleb kahel laagriplokil või tsentrite vahel, 

balansist väljasolekut mõõdetakse mehaaniliselt (diagrammi joonistamisega registreerimisplaadil, 

vedrukaalu printsiibil jne). 

Staatilised balanseerimismasinad töötavad kallutuse põhimõttel, tasakaalust väljasolek 

mõõdetakse skaaladel või osutiga jaotustel. Nad erinevad dünaamilistest masinatest sellega, et 

tasakaalustatav osa ei pöörle. 

Tasakaalust väljasolek kompenseeritakse kas vastukaaludega või materjali eemaldamisega. 

Masinatel elektroonse tasakaalustusseadmega mõõdetakse tasakaalustuse poolt tekitatav 

vibratsiooni spetsiaalse tundliku elemendiga ja seejärel võimendatakse. 

Siia rubriiki kuuluvad ka tasakaalustusmasinad, millised on varustatud tööpingiga (puurpink, 

näiteks) ja mida kasutatakse ainult tasakaalutuse kõrvaldamiseks. 

2) Katsepingid masinate, mootorite, elektrigeneraatorite, kiirusenäitajate, tahhomeetrite jms jaoks; 

koosnevad raamist ja mõõtvast või kalibreerivast instrumendist. 

3) Laboratoorsed seadmed kütuste testimiseks, eriti bensiinide oktaanarvu ja diiselkütuste 

tsetaanarvu mõõtmiseks. See aparatuur koosneb tavaliselt sisepõlemismootorist, alalisvoolu 

generaatorist, süütegeneraatorist, koormustakistitest, mõõteriistadest (termomeetrid, 

manomeetrid, voltmeetrid, ampermeetrid jne). 

4) Aparaadid sõidukite mootorite testimiseks ja reguleerimiseks, süütesüsteemi kõikide osade 

(poolid, süüteküünlad, kondensaatorid, patareid, jne) kontrolliks, karburaatori parima seadistuse 

määramiseks (väljalaskegaaside analüüsi teel), või silindrite kompressiooni mõõtmiseks. 

5) Planimeetrid tasandiliste kujundite pindala mõõtmiseks (näiteks plaanid, diagrammid, nahad). 

Mõõteseadmega ühendatud mõõteteravikku veetakse mööda mõõdetava kujundi piirjoont. 

Integraatorid, harmooniliste analüsaatorid ja muud instrumendid baseeruvad planimeetria 

põhimõtetel ja võivad mõõta muid suurusi (näiteks maht, inertsmoment) 

6) Peakontuuri mõõturid, mida kasutavad kübarategijad, töötavad paberilehe perforeerimisega. 

7) Ringskaalaga komparaatorid, mikromeetrilised seadmed, elektroonilised, optoelektroonilised ja 

pneumaatilised tajurid, automaatsed või mitte, samuti ka kõik seadmed või mõõteriistad pikkuse, 

nurga või muude geomeetriliste suuruste mõõtmiseks selliste tajurite kasutamisega. Selle rubriigi 

alla kuuluvad ka registreerivad komparaatorid ja ka komparaatorid mehaanilise seadmega, mis 

viib masstoodangu detailid komparaatorile ja kõrvaldab defektsed osad. 

Siiski ei kuulu siia rubriiki ringskaalaga komparaatorid käes kasutamiseks, mis on kirjeldatud 

rubriigi 9017 selgituste osa D) punktis 4) (vt erand d) ülalpool). 

8) Kolonntüüpi mõõdikud täpsete täisnurkade kontrolliks, kõrguste kontrolliks, või muuks 

kontrolliks tootmisprotsessi käigus. 

9) Siinuslauad ja reguleeritavad siinuslauad nurkade kontrolliks. 

64

10) Vesiloodid, kasutatkse paljudel tööde, sh kruvikvesiloodid (vesilood sisseehitatud kruvikuga), 

ehituses kasutatavad raamvesiloodid (metallraam kahe ampulliga) ja ühendatud anumate 

printsiibil baseeruvad hüdrostaatilised nivelliirid. 

Tuleb märkida, et rubriigist välistatakse maamõõdu-otstarbelised loodid (rubriik 9015). 

11) Klinomeetrid (osutitüüpi või graafilise skaalaga), klinomeeterlükatid, klinomeetermallid), nivoo 

kontrollimiseks horisontaalse tasandi suhtes, või pinnakallete mõõtmiseks. 

Kuid instrumendid, mida samuti nimetatkse klinomeetriteks, ja mida kasutatakse kaardistamisel maapinna kõrguse 

määramiseks, on siit välja arvatud (rubriik 9015) 

12) Tinaloodid 

13) Sferimeetrid sfääriliste pindade (läätsed, peeglid, prilliklaasid, jne) kõveruse mõõtmiseks. Need 

koosnevad põhiliselt alusest kolme nõelaga (võrdkülgse kolmnurga nurkades), jaotusskaalast ja 

kruvikuga tundlast. Teised tüübid (optiku läätsemõõturid) võivad olla skaalaga, mis näitab 

kõverust otseselt. 

14) Kontrollstandardid 

15) Mitmedimensionaalsed mõõteseadmed, sh. koordinaatide mõõtemasinad mida kasutatakse 

masinate mitmesuguste detailide või osade mõõtmete kontrolliks, kas käsitsi või automaatselt. 

16) Optikute tsentreerimismasinad läätsede telgede ja tsentrite määramiseks ning märkimiseks. 

17) Mikromeetrilised standardmõõtemasinad, põhinevad kruviku-printsiibil. Nad koosnevad 

paigalseisvast kannast (kontaktiindikaatoriga) ja reguleerivast mikromeeterkruviga kruvivarvast. 

18) Aparaadid vibratsioonide, paisumiste, tõugete või raputuste mõõtmiseks või 

avastamiseks, kasutatakse masinatel, sildadel, tammidel jne. 

19) Aparaadid tekstiilmaterjalide kontrolliks, näiteks lõnga kalibreerimise kerimishaspel 

etteantud pikkusega lõime või heide saamiseks (lõimehaspel) (pingeregulaatoriga, loendajaga ja 

kellaga või ilma); torsiomeetrid ja torsiograafid lõnga väände määramiseks; tensiomeetrid 

lõnga pinge mõõtmiseks tekstiilimasinates (käärimisel, pooli kerimisel, kudumisel, jne); 

instrumendid lõnga ühtluse kontrollimiseks kerimisega trumlile või lauale, tavaliselt koosneb 

seadmest keerdude vahelise intervalli kontrolliks. 

20) Pinnaviimistluse määramise instrumendid ja masinad pinna seisundi hindamiseks. 

Mehaanilistel või pneumaatilistel tüüpidel käib hindamine kas kõva kontaktpunkti või õhujoa 

abil. 

Elektrilistel tüüpidel liigub safiirist või teemandist nõel üle katsetatava pinna ja muudab kõik 

selle pinna ebatasasused elektripotentsiaaliks. Mõõtenõela vertikaalsed liikumised muudetakse 

elektriliseks signaaliks piesoelektrilise kristalliga või kaudselt, pannes muutuma mahtuvuse või 

induktiivsuse suuruse. Seejärel elektriline signaal võimendatakse ja mõõdetakse. 

Mõõtmistulemuste võrdlemine nende lugemitega, mis on saadud pinnakoreduse etaloonidega 

(väikesed metallplaadid, valmistatud selleks otstarbeks) annab testitava pinna oleku mõõdu. 

21) Hammasrataste testimise masinad, mis kasutavad, näiteks kangidega võimendussüsteemi, 

profiili kuju, mooduli, hammaste jaotuse ja veerekontakti jne hindamiseks (silindrilistel ja 

koonilistel hammasratastel), vedamise testimiseks (spiraal- ja tiguhammasratastel). 

22) Instrumendid savist jms proovikehade kahanemise mõõtmiseks. Proovikehad võetakse 

keraamikaahjust põlemise vältel, mõõtmistega määratakse põlemise kulgu (püroskoobid). Need 

instrumendid sarnanevad sageli tastritega, kuid on kalibreeritud suvalistes ühikutes. 

23) Instrumendid mitteregulaarsete pindade mõõtmiseks (karusnahad ja nahad) fotoelektriliselt. 

(Fotoelemendilt saadava voolu erinevus sõltub sellest kui palju ühtlaselt valgustataud klaasilehe 

pinnast on kaetud mitteläbipaistva mõõdetava pinnaga). 

24) Instrumendid lõngade diameetri mõõtmiseks fotoelektrilisel teel, nagu on kirjeldatud toote 23) 

juures. 

24) Instrumendid metallilehtede või lintide paksuse pidevaks mõõtmiseks ja kontrolliks 

valtsimismasinates jne. 

26) Ultraheli paksusemõõturid, mis võimaldavad määrata paksust vaadeldes materjali ainult ühelt 

poolt. 

27) Instrumendid aukude, mullide, pragude või muude defektide avastamiseks materjalides 

(latid, torud, profiilid, töödeldud tooted nagu poldid, nõelad jne). Need töötavad kas magnetismi 

muutumise tulemusel toimuvate muutuste jälgimisel või magnetilise läbitavuse muutumise otsese 

lugemisega vastavalt gradueeritud skaalalt või ultraheli lainetega. Viimasesse alamrubriiki 

kuuluvad ka ultraheliseadmed joodetud või keevitatud liidete kontrolliks, mis töötavad 

põhimõttel, et iga rike selle keskkonna, mida ultraheli laine läbib, ühetaolisuses, tekitab kiire 

peegelduse. Defekte võib mõõta kas kiire kõrvalekaldumise jälgimisega või kajameetodil. 

Jälgimine võib toimuda katoodkiirte toru ekraanil. 

65

28) Spetsiaalinstrumendid käekellade või nende osade kontrolliks. 

i) Instrumendid juusvedrude kontrolliks. 

ii) Amplituudimõõturid, balansiratta võnkumiste amplituudi kontrollimiseks. Valguskiir mida 

katkestab balansratta liikumine, proijtseeritakse fotoelemendile mis annab amplituudi mõõdu. 

iii) Ostsillomeetrid komplektse kella liikumiste proovimiseks ja kontrolliks. Kella mehhanism 

asetatakse mikrofonile ja iga kella tiks tekitab potentsiaali mida võimendatakse ja juhitakse 

kahele elektroodile. Üks elektroodidest on nõelaga, mis perforeerib näidu paberilindile. 

iv) Instrumendid kellade lõppkontrolliks. Töötavad samal printsiibil kui ostsillomeetrid 

(registeerides mikrofonile asetatud kella tiksumist), kuid võivad olla ka katoodkiirte toruga. 

29) Spetsiaalmõõteriistad pinge ja deformatsiooni mõõtmiseks. Nad võivad põhineda järgmistel 

põhimõtetel: 

i) Traadi takistuse muutmine talle mõjuva mehaanilise pinge mõjul (deformatsiooni määrajad). 

Kuid elektritakistid, mis on tuntud „tensoanduritena”, kuuluvad rubriiki 8533. 

ii) Kahe spetsiaalselt konstrueeritud elektroodi vahelise mahtuvuse muutused. 

iii) Elektripotentsiaal mida tekitab kvarts või muu taoline kristall surve rakendamisel. 

Siia kuuluvad ka dünamomeetrid, mida kasutatakse hüdrauliliste presside, valtsimismasinate, 

materjalide katsetamise masinate jne surve- ja tõmbejõu mõõtmiseks ja samuti ka 

koormuskatseteks (lennukid). Nad koosnevad metallkorpusest (silinder, rõngas, jne), millele 

rakendatakse pinge, ja mõõteaparatuurist mis on gradueeritud kaaluühikutes ja mis registreerivad 

iga muutuse metallkorpuse kujus. 

Kuid dünamomeetrid materjalide omaduste määramiseks on siit välja arvatud (rubriik 9024). 

30) Koormusandurid, mis teisendavad rakendatud jõu (ka kaalu) muutuse proportsionaalseks 

pingemuutuseks. Neid pingemuutusi tõlgendavad ning väljendavad soovitavates ühikutes 

mõõtvad, kontrollivad, kaaluvad jne mõõteriistad. 

31) Elektroonilised kronograafid ja kronoskoobid elektrilise kontakti kestvuse mõõtmiseks. Need 

koosnevad mahtuvusest, mida tühjendatakse suure takistuse kaudu nii kaua kui kontakt on 

suletud; mõõtmine toimub ajaühikutes gradueeritud lampvoltmeetriga. 

B) 

Siia rubriiki kuuluvad ka optilist tüüpi mõõtvad ja kontrollivad seadmed ja mõõteriistad, sellised 

nagu: 

1) Optilised või gradueeritud mõõdu komparaatorid, toodetava detaili mõõtude kontrolliks 

standardtükiga võrreldes; tundla liikumist suurendab optiline seade (võnkuva peegli põhimõttel). 

2) Komparaatorpingid pikenemiste, pikkuste, pindade jne kontrolliks. Nendes on laud ja raam, 

libisev mõõtepea ja kaks sisseehitatud kruvikmikroskoopi. 

3) Mõõtepingid suurte detailide, kruvikaliibrite, hammasrattalõikurite, treipinkide keermestatud 

võllide, ristlattide jne täppismõõtmiseks. Nendes on raam ja laud, vaatemikroskoop, kaks 

mikromeetermikroskoopi ja projektsiooniaparaat. 

4) Interferomeetrid, tasapindade kontrollimiseks. Need põhinevad valguse interferentsi printsiibil ja 

koosnevad standardsest optilisest tasapinnast ja mikromeetrilise niitristiga läätsedest 

interferentsjoonte määramiseks. Kuid rubriiki ei kuulu standardsed optilised tasapinnad (rubriik 

9001) ja interferomeetrid murdumisnäitajate mõõtmiseks (rubriik 9027). 

5) Optilised pinnatesterid, pinna sileduse näitamiseks prismade ja läätsede kombinatsiooni abil. 

6) Aparaadid kiire impulss-diferentsiaalse tundla ja optilise näidikuga, profiilide ja pindade 

omaduste fotograafiliseks registreerimiseks. 

7) Teljeteleskoobid töölaudade sirguse kontrolliks ja metallkonstruktsioonide mõõtmiseks. Nad 

töötavad kollimatsiooni või autokollimatsiooniga ja koosnevad teleskoobist ja kollimaatorist või 

peeglist. 

8) Optilised mõõtejoonlauad, tasapinnalisusest kõrvalekaldumise mõõtmiseks; Nad koosnevad 

õõnsast mõõtejoonlauast prisma ja läätsega mõlemas otsas ja tundlaga mikromeeterokulaarist. 

9) Mikromeetrilised lugemaparaadid tööpinkide töölaudade liikumise kontrolliks; nendes on 

mikromeetriline seade millimeetri jaotuste lugemiseks individuaalsel skaalal. 

10) Optilised goniomeetrid või nurgamõõdikud hammaste või terade teritusnurkade mõõtmiseks 

teritamise käigus. Nendes on kas optiline seade läätsede, peeglite ja skaalaga kohtumisnurga 

lugemiseks või peegli ja reguleeritava okulaariga katiksüsteem. 

11) Fotsimeetrid prilliläätsede fookuskauguse mõõtmiseks. 

Ülalnimetatud aparaadid ja mõõteriistad jäävad klassifitseerituks siin rubriigis sõltumata sellest, kas 

nad on monteeritavad masinatele või mitte. 

66

Tuleb siiski märkida, et tarvikud tööpinkide töö või instrumentide seadistamiseks, sh „optilised” tarvikud (näiteks „optilised” 

jagajapead ja „optilised” pöördlauad), mis sisaldavad optilisi seadiseid skaalade lugemise, reguleerimiste jne hõlbustamiseks, 


II) PROFIILIPROJEKTORID 

Profiiliprojektoreid kasutatakse väga erinevate objektide kuju ja mõõtmete kontrolliks (profiili 

töödeldud detailid, hammasrattad ja labad väikesemõõdulistele mehhanismidele, kruvid, kruvikorgid, 

keermelõikajad jne) või pindade kontrolliks. Enamikel nendest projektoritest koondatakse lambist tulev 

valgus kondensoriga kiireks enne aluslauale paigutatud uuritavale detailile suunamist. Kiir joonistab 

eseme silueti, mis peale mitmekordset peegeldamist prismades suunatakse ekraanile, mis üldjuhul on 

projektorisse sisse ehitatud. Mõnel nendest projektoritest on veel teine aluslaud standarddetaili jaoks. 



milised on määratletavad kasutamiseks ainult või põhiliselt ülalkirjeldatud masinate, aparaatide või 

mõõteriistadega, näiteks planimeetri vardad, alused ja kontrolllauad komparaatoritele. 

Selgitavad märkused alamrubriigi kohta.Alamrubriik 9031 49 

Sellesse alamrubriiki kuuluvad mitte üksnes need aparaadid ja vahendid, mis otseselt abistavad või 

soodustavad inimese nägemist, vaid ka muud optiliste elementide või protsesside kasutamisega töötavad 

aparaadid ja instrumendid. 

9032 AUTOMAATREGULATSIOONI JA AUTOMAATKONTROLL- 

INSTRUMENDID NING –SEADMED: 

9032 10 - termostaadid 

9032 20 - manostaadid 

- muud instrumendid jaseadmed: 

9032 81 - - hüdraulilised või pneumaatilised 

9032 89 - - muud 


Vastavalt selle grupi märkusele 7 kuuluvad siia rubriiki: 

A) Instrumendid ja aparaadid vooluhulga, nivoo, surve või teiste vedelike või gaaside parameetrite 

automaatjuhtimiseks või temperatuuri automaatjuhtimiseks sõltumata sellest kas nende töö oleneb 

mingist elektrilisest nähtusest mis muutub sõltuvalt automaatselt juhitavast suurusest, või mitte. 

B) Elektriliste suuruste automaatregulaatorid, ja instrumendid ning aparaadid mitteelektriliste suuruste 

automaatjuhtimiseks milliste töö oleneb elektrilisest nähtusest mis muutub vastavalt juhitava 

suuruse muutumisele. 

I) INSTRUMENDID JA SEADMED VEDELIKE VÕI GAASIDE VOOLUHULGA, 

NIVOO, RÕHU VÕI MUUDE MUUTUJATE AUTOMAATJUHTIMISEKS VÕI 

TEMPERATUURI AUTOMAATJUHTIMISEKS. 

Automaatjuhtimise seadmed vedelikele või gaasidele ja seadmed temperatuuri 

automaatjuhtimiseks moodustab osa komplektsest automaatjuhtimise süsteemist ja koosneb 

põhiliselt järgmistest seadmetest: 

A) Juhitava suuruse (rõhk või nivoo anumas, temperatuur ruumis jne) mõõteseade; mõningatel 

juhtudel võib mõõteseadme asemel olla kasutatud lihtsat vajaliku suuruse muutusele tundlikku 

seadist (metallist või bimetallist varrast, kambrit või kuplit paisuva vedelikuga, ujukit jne) 

B) Juhtimisseade, mis võrdleb mõõdetud suurust soovitava suurusega ja paneb tööle mingi allpool 

osas C) kirjeldatud seadme. 

67

C) Käivitav, peatav või reguleeriv seade. 

Vedelike, gaaside või temperatuuri automaatjuhtimise seadmed käesoleva grupi märkuse 7 a) 

mõttes koosneb neist kolmest seadmest, mis moodustavad ühtse terviku või vastavuses grupi 

märkusega 3 – funktsionaalse sõlme. 

Mõnedel instrumentidel ja seadmetel ei ole seadet mõõdetud suuruse võrdlemiseks soovitava 

suurusega. Nad käivituvad otse mingi lüliti abil (näiteks kui saavutatakse etteantud suurus). 

Instrumendid ja aparaadid vedelike või gaaside voolu, nivoo, surve ja muude parameetrite 

automaatjuhtimiseks või temperatuuri automaatjuhtimiseks on ühendatud mingi seadmega (pump, 

kompressor, ventiil, ahju kuumutusseade jne), mis täidab käskluse muutuva suuruse (näiteks anumas 

mõõdetud vedeliku hulga või ruumi temperatuuri) etteantud väärtuse taastamiseks või, juhul kui on 

tegemist ohutussüsteemidega, seisatav juhitava masina või aparaadi töö. Need seadmed, üldjuhul 

mehaaniliselt, hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektriliselt kaugjuhitavad, tuleb klassifitseerida nende 

omades vastavates rubriikides (pumbad või kompressorid: rubriik 8413 või 8414; ventiilid: rubriik 

8481 jne). Kui automaatjuhtimise aparatuur on koos käsklusi täitvate seadmetega, tuleb kogu tervik 

klassifitseerida kas klassifitseerimise üldreegli 1 või üldreegli 3 b) järgi (vt XVI jaotise üldiste selgituste 

osa III) ja rubriigi 8481 selgitusi). 


A) Rõhujuhid või regulaatorid nimetatud ka manostaatideks. Nad koosnevad põhiliselt 

rõhutundlikust seadmest, juhtimisseadmest, mis võrdleb (näiteks reguleeritava vedru abil) juhitavat 

rõhku etteantud rõhuga, ja elektrikontaktist või väikesest ventiilist, mis paneb tööle servoahela. 

Seda aparaati võib kasutada, näiteks, survenõud täitva mootorpumba või kompressori 

juhtimiseks, pneumaatiliste ventiilide käitamiseks või vedelike või gaaside voolu, rõhku jne ventiili 

reguleeriva juhtimiseks. 

Need rõhuregulaatorid erinevad rubriigi 8481 rõhu reduktsioonklappidest (mida mõnikord ka 

nimetatakse „rõhuregulaatoriteks”). 

B) Nivooregulaatorid või -juhid nivoo automaatseks juhtimiseks. 

Ujuk-tüüpi nivooregulaatoris toimib ujuk klapile, magnetile või muule seadmele, mis paneb 

tööle elektrikontakti; see omakorda lülitab sisse või välja pumba, ventiili vms. 

Elektroodsüsteemis on vedelik ühendatud maaga ja moodustab osa vooluringist. Üks 

transformaatori poolus on samuti maandatud. Kui vedeliku nivoo saavutab kontakti elektroodiga, 

vooluring sulgub ja relee hakkab tööle. 

C) Niiskuseregulaatorid, mõnikord nimetatud ka humiidistaatideks, on seadmed niiskuse 

automaatseks reguleerimiseks aurutuskappides, ahjudes, tootmisruumides, ladudes, jne. 

Nende töö põhineb juustekimbu pikkuse muutumisel niiskuse toimel või mõnel muul 

niiskustundlikul elemendil ja nad üldjuhul panevad tööle signaliseeriva seadme või juhivad 

määratud niiskuse astet muuta suutvat aparatuuri (auru sisselaskeventiil, niisutaja või kuivataja, 

ventilaator jne). 

D) Termostaadid, kasutatakse temperatuuri automaatjuhtimiseks. Termostaadi põhikomponentideks 

on: 

1) Temperatuuri muutustele tundlik element, mille toime võib sõltuda: 

a) bimetallriba (sirge, U-kujulise või spiraalse) kuju muutumisest; 

b) vedeliku auru survest; 

c) vedeliku või metallvarva paisumisest; 

d) elektritakistusest või termopaarist. 

Bimetallribaga termostaatides on riba kinnitatud plunžertorusse või kesta. Metallvarvaga 

termostaatides on varras sobitatud plunžertorusse. Vedeliku- või aurutüüpidel võib tundlikuks 

elemendiks olla vedlikku sisaldav volditud diafragma või diafragmat, kapillaartoru ja kolbi või 

põlve sisaldav süsteem. 

2) Trummel, ketas või muu seadis soovitava temperatuuri etteandmiseks. 

3) Lülitus- või täiturseadmest, mis, sõltuvalt kasutatavast ülekandest (mehaaniline, servo-vedelik, 

elektriline), koosneb hoobadest, vedrudest jne, klapist või elektrilülitist. See seade juhib signaali 

või temperatuuri reguleerivat, üldjuhul eraldipaiknevat seadist, nagu auru või kuuma vee 

sisselaskeklappi, boileri põletit, õhukonditsioneeri, ventilaatorit jne. 

Eriti kasutatakse termostaate temperatuuri reguleerimiseks majades ja muudes hoonetes, 

ahjudes, keetelites, boilerites, veekuumutites, külmutusseadmetes, korstendes või lõõrides, 

aurutusaparaatides või -kappides ning muudes tööstuslikes või laboratoorsetes seadmetes. 

E) Temperatuuriregulaatorid elektrilistele kuumutusseadmetele (keetelid, grillid, perkolaatorid jne) 

temperatuuri etteandmiseks ja sellel tasemel hoidmiseks koosnevad põhiliselt bimetallribast, mis 

kuumutatuna jõuahelasse lülitatud šunttakistist tuleva soojuse mõjul paindudes käitab ahelat sisse 

68

ja välja lülitava lüliti, „Sees” ja „Väljas” perioodide kestuse (ja vastavalt kuumutuselementide 

temperatuuri) määrab käsitsi pööratava juhtketta asend; asend „Pidev” lülitab bimetallsüsteemi 

välja ja seega, eriti kuumutamise algstaadiumis, võimaldab kuumutuselemendi pidevat töötamist. 


a) ”Termostaatilised” või „termostaat-” aurutid, kapid jne, milles temperatuuri hoitakse konstantsena termostaadi abil, 

need klassifitseeritakse neile omastes rubriikides. 

b) termostaatiliselt juhitavad ventiilid (rubriik 8481). 

F) Ahjude tõmberegulaatorid, mida kasutatakse näiteks keskkütte või õhu konditsioneerimise 

seadmetes tõmbe automaatseks reguleerimiseks sõltuvalt temperatuurist, õhurõhust jne. 

II) ELEKTRILISTE SUURUSTE AUTOMAATREGULAATORID JA 

MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE AUTOMAATJUHTIMISE SEADMED NING APARAADID, MILLE 

TÖÖ PÕHINEB ERINEVATEL, JUHITAVA FAKTORI ISELOOMUST SÕLTUVATEL 

ELEKTRILISTEL NÄHTUSTEL 

Selle rubriigi automaatregulaatorid on määratud kasutamiseks terviklikes automaatjuhtimise 

süsteemides, mis on ette nähtud viima mingi suuruse, elektrilise või mitteelektrilise, ettenähtud 

soovitavale tasemele ja seal hoidma, kaitstuna mis tahes häirete eest, pidevalt või perioodiliselt 

mõõtes selle tegelikku väärtust. Põhiliselt koosnevad need järgmistest seadistest: 

A) Mõõteseade (tundlik seade, konverter, mõõtetakisti, termopaar jne), mis määrab kontrollitava 

suuruse tegeliku väärtuse ja muudab selle võrdeliseks elektriliseks signaaliks. 

B) Elektriline juhtseade, mis võrdleb mõõdetud väärtust soovitavaga ning väljastab signaali (üldjuhul 

moduleeritud vooluna). 

C) Käivitav, seiskav või täitev seade (üldjuhul kontaktid, lülitid või võimsuslülitid, reversiivlülitid või, 

mõnikord, relee lülitid) mis annavad voolu ajamile vastavalt juhtseadmest saadud signaalile. 

Automaatregulaator käesoleva grupi märkuse 7 b) mõttes koosneb eespool punktides A), B) ja C) 

kirjeldatud seadmetest, mis kas moodustavad ühtse terviku või vastavuses grupi märkusega 3 – 

funktsionaalse sõlme. 

Kui nad ei lange kokku ülaltoodud definisioonidega, tuleb neid seadmeid klassifitseerida järgmiselt. 

1) Elektrilised mõõteriistad üldjuhul kuuluvad rubriikidesse 9025, 9026 või 9030. 

2) Elektrilised juhtimisseadmed tuleb klassifitseerida siin rubriigis mittekompleksete automaatjuhtimise 

instrumentide või aparaatidena. 

3) Käivitatavad, seiskavad või täitvad seadmed tuleb üldjuhul klassifitseerida rubriigis 8536 (lülitid, 

releed, jne). 

Automaatregulaatorid ühendatakse mingi elektrilise, pneumaatilise või hüdraulilise täiturseadmega, 

mis toob juhitava suuruse tagasi soovitavale väärtusele. Täiturseadmeks võivad olla kruviajamid, mis 

reguleerivad elektroodide vahet kaarleekahjus, mootoriga ventiil, mis juhib vee või auru sisselaset 

boilerisse, ahju, paberimassi-masinasse jne. 

Täiturseadmed tuleb klassifitseerida nende omades vastavates rubriikides (reguleerivad 

kruviajamid: rubriik 8425; mootoriga või solenoid ventiilid: rubriik 8481; elektromagnetilised 

paigaldajad: rubriik 8505; jne). Kui automaatregulaator on ühendatud täiturmehhanismiga, tuleb kogu 

tervik klassifitseerida kas klassifitseerimise üldreegli 1 või klassifitseerimise üldreegli 3 b) järgi (vt XVI 

jaotise üldiste selgituste osa III) ja rubriigi 8481 selgitusi). 

Elaktronregulaatorid töötavad rangelt elektrilisel printsiibil, ja mitte elektromehaaniliselt. Nende 

iseloomustavateks osadeks on pooljuhid (transistorid) ja integraallülitused. 

Neid regulaatoreid kasutatakse mitte ainult elektriliste suuruste jaoks nagu pinge, vool sagedus ja 

võimsus, vaid ka muude suuruste jaoks nagu pöörete arv, moment, veojõud, nivoo, rõhk, vooluhulk või 

temperatuur. 


a) Voolukatkestid ühes korpuses pinge- või vooluregulaatoriga, kasutamiseks koos sisepõlemis-kolb-mootoritega, 


b) ”Programmeeritavad juhtseadmed” rubriigist 8537. 


Vastavalt selle grupi märkustele 1 ja 2 (vt üldisi selgitusi) klassifitseeritakse selle grupi aparaatide 


69

9033 GRUPI 90 MASINATE, SEADMETE, INSTRUMENTIDE JA 

APARATUURI OSAD JA TARVIKUD (MUJAL KÄESOLEVAS GRUPIS 

NIMETAMATA) 

Siia rubriiki kuuluvad kõik selle grupi masinate, aparaatide ja seadmete osad ja tarvikud, muud kui: 

1) Need mis on märgitud grupi märkuses 1: 

a) Klaasist optilised elemendid, optiliselt töötlemata (grupp 70). 

b) Masinates, aparaatides ja seadmetes kasutatavad tooted muust vulkaniseeritud kummist kui kõvakummi (näiteks 

kummist mansetid, tihendid, jms) (rubriik 4016), nahast või plastnahast (näiteks nahast diafragmad gaasimõõturitele) 

(rubriik 4205) või tekstiilmaterjalidest tooted (rubriik 5911). 

c) Üldkasutatavad osad, mitteväärismetallidest, nii nagu on defineeritud XV jaotise märkuses 2 (XV jaotis) või sarnased 

kaubad plastist (grupp 39) 

2) Need, mida käsitleb grupi märkuse 2 a) ja mis kujutavad endast grupi 90 või gruppide 84, 85 või 91 mingisse 

konkreetsesse rubriiki (mis ei ole jääkrubriigid 8487 või 8548 või 9033) kuuluvaid masinaid, aparaate või seadmeid. 

Järelikult seda tüüpi eraldi esitatud tooted tuleb klassifitseerida nende omades vastavates rubriikides. Selliste kaupade 

hulka kuuluvad: 

a) vaakuumpumbad (rubriik 8414); korgid või ventiilid (rubriik 8481); reduktorid (rubriik 8483). 

b) Elektrimootorid (rubriik 8501), transformaatorid (rubriik 8504); alalismagnetid ja elektomagnetid (rubriik 8505); 

primaarelemendid (rubriik 8506); helisageduse elektrivõimendajad (rubriik 8518); rubriigi 8532 kondensaatorid, 

takistid (rubriik 8533); releed (rubriik 8536); elektrontorud või lambid (rubriik 8540); rubriigi 8541 fotoelemendid, 

kõrge- või kesksageduse võimendid (rubriik 8543) 

c) Optilised elemendid rubriikidest 9001 või 9002. 

d) Fotokaamerad (rubriik 9006), termomeetrid ja hügromeetrid (rubriik 9025) 

e) Kellamehhanismid (rubriigid 9108 või 9109) 

3) Need, mis on määratud kasutamiseks üksnes või peamiselt mingi teatud kindla masina, seadme või aparaadiga või 

mitmete masinate, aparaatide või instrumentidega selle grupi ühest rubriigist; need klassifitseeritakse grupi märkust 2 b) 

rakendades samas rubriigis kui vastavad masinad, aparaadid või seadmed. 

__________________________________ 

70

GRUPP 91 

KELLAD JA NENDE OSAD 


1. Siia gruppi ei kuulu: 

a) kellaklaasid ja kellapommid (klassifitseeritakse vastavaltnende koostismaterjalile); 

b) kellaketid (olenevalt asjaoludest kas rubriik 7113 või 7117); 

c) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad mitteväärismetallist (XV jaotis), 

plastist (grupp 39) või väärismetallidest või väärismetalliga plakeeritud metallist 

(peamiselt rubriik 7115); kellavedrud klassifitseeritakse seevastu kui kellaosad (rubriik 

9114); 

d) kuullaagrite kuulid (olenevalt asjaoludest kas rubriik 7326 või 8482); 

e) rubriigi 8412 tooted, mis on konstrueeritud töötamiseks ilmakäivikregulaatorita; 

f) kuullaagrid (rubriik 8482)ja 

g) grupi 85 tooted, mis pole veel omavahel või teiste komponentidega kellamehhanismideks 

või ainult või peamiselt selliste mehhanismide osadena kasutatavateks 

toodeteks kokku pandud . 

2. Rubriiki 9101 kuuluvad üksnes käe-, tasku vms kellad, mille korpus on valmistatud läbinisti 

väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist või kõnealustest materjalidest 

kombinatsioonis rubriikide 7101-7104 looduslike või kultiveeritud pärlite või looduslike, 

tehislike või taastatud vääris- või poolvääriskividega. Kellad mitteväärismetallist korpusega, 

mis on inkrusteeritud väärismetallidega, kuuluvad rubriiki 9102. 

3. Selles grupis tähistatakse terminiga "käekellamehhanism" seadeldist, mida reguleerib 

ankruratas ja juusvedru ning kvartskristall või mõni muu ajaintervalle määrav süsteem ja 

mis on varustatud näidikuga või süsteemiga, millesse võib paigaldada mehaanilise näidiku. 

Sellised kellamehhanismid ei tohi olla paksemad kui 12 mm ja laiemad, pikemad või 

diameetriga üle 50 mm. 

4. Mehhanismid ja muud osad, mis sobivad nii kelladele kui ka muudele toodetele (näiteks 

täppisinstrumentidele), klassifitseeritakse sellesse gruppi, välja arvatud märkuses 1 

sätestatud juhtudel. 

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad peamiselt aja mõõtmiseks või ajaga seotud operatsioonideks 

mõeldud seadeldised. Sinna hulka kuuluvad inimestele kandmiseks mõeldud ajanäitajad 

(käekellad ja stopperid), muud ajanäitajad (tavalised kellad, käekellamehhanismiga kellad, 

äratuskellad, laevade ajamõõturid, mootorsõidukite kellad, jne) ja samuti aega salvestavaid 

seadeldised, ajavahet mõõtvad instrumendid, aeglülitid. Üldiselt kuuluvad siia ka nende 

toodete osad. 

Selle grupi tooted võivad olla igasugustest materjalidest (k.a väärismetallid) ja nad võivad 

olla kaunistatud looduslike või kultiveeritud pärlitega; looduslike, tehislike või taastatud vääris- 

või poolvääriskividega ( vt seletavaid märkusi rubriigi 9111 ja 9112 kohta). 

Kellade ja käekellade, mis on kombineeritud mõne teise esemega (mööbliese, lamp, 

tindipotialus, paberivajutis, templipadi, tubakakarp, välgumihkel, käekott, puudritoos, 

sigaretikarp, täitesulepea, jalutuskepp, jne) klassifitseerimine toimub harmoneeritud süsteemi 

tõlgendamise üldiste reeglite alusel. Ainuüksi sisemine valgustus ei välista kellade või 

käekellade kuulumist sellesse gruppi. 

Lisaks täpsustustele iga rubriigi seletavates märkustes , ei kuulu siia gruppi muuhulgas: 

a) Päikesekellad ja liivakellad (klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile). 

b) Muusikaautomaadid (mehhaanilised kellakäod ja selle sarnased), muusikalised karbid ilma 

numbrilauata (rubriik 9208).

c) Mängukellad ja -käekellad ning kella- või käekellakujulised jõuluehted, ilma kellamehhanismita 

(rubriik 9503 või 9505) 

d) Automaatsed või muud liikuvad ekraanid, mida kasutatakse kaupluste vaateakende kujundamisel 


e) Kunstiteosed, kollektsiooniesemed, antiikesemed (grupp 97). 

Kell või käekell koosneb kahest põhilisest osast: mehhanismist ja mehhanismi korpusest 

(kapsel, kapid, jne). 

Mehaanilise käekella või kella mehhanism koosneb järgmistest osdest: 

1) Põhiosa või karkass koosneb tavaliselt plaadist ja sildadest. Plaat, mille külge sillad on 

kruvide ja poltidega kinnitatud, on mehhanismi põhiline toetuspind. Mõned põhiosad või 

karkassid ühendavad peale põhisildade ja -plaadi ühte või rohkem plaati (näiteks 

numbrilauda, alumise plaadi kaant), mis on mõeldud mehhanismi teatud osade paigal 

hoidmiseks (liikumis- ja äratusmehhanism jne). 

2) Mehhanismi juhtiv osa, mis tavaliselt koosneb vedrudest ja pommidest. Energiaallikaks 

võib olla elekter või muutused temperatuuris või õhurõhus. 

3) Hammasrattamehhanism, see on hammasrataste järjestus, mis ühendab juhtivat osa 

käivikregulaatoriga ning võimaldab aja mõõtmise. 

4) Osutite liigutamise mehhanism, see on osade kogum, mis ühendab minutiosuti liikumise 

tunniosuti liikumisega. Osutite liigutamise mehhanism asub tavaliselt plaadi ja numbrilaua 

vahel. 

5) Käivikregulaator; see varustab balanssi või pendlit ja juusvedru vajaliku energiaga ning 

kindlustab hammasrattamehhanismi liikumise. 

Käivikregulaatori kõige tavalisemad tüübid on ankur või hoob, nõelpalett, silinder ja 

arretiir. 

6) Reguleerimisseade, see reguleerib juhtmehhanismi poolt tekitatud liikumist. See koosneb 

pendlist, balansi ja juusvedru kombinatsioonist, helihargist, piesoelektrilisest 

kvartskristallist või mõnest muust ajavahet määravast süsteemist. 

7)Üleskeeramise ja käsitsi reguleerimise mehhanism (töötab vajutusnupu, väljatõmmatava 

nupu või kiik-klahvi, jne toimel). 

Kokku monteeritud kellamehhanism koos numbrilaua ja osutitega pannakse kapslisse või 

korpusesse. 

Balanss, käivikregulaatori osad ja hammasrattamehhanismi osad on pöördteljega 

kinnitatud. Odavamates kellades ja käekellades on nad otse metallist plaadi ja sildade külge 

pöörlema pandud, kuid paremates kellades on laagrid kalliskividega varustatud, et vältida 

kulumist. 

Kellad ja käekellad võivad olla varustatud alarmmehhanismiga või kellamänguga. Iga 

seadeldis vajavab spetsiaalset mehhanismi. 

Mehhaanilisi kelli ja käekelli võib üles keerata käsitsi, elektriliselt või automaatselt. 

* 

* * 

Selle grupi aparatuur võib olla elektriline (sh elektrooniline), näiteks: 

A) Väikese käimisvaruga patarei või akumulaatoriga kellad ( töös paar minutit). Sellistel 

kelladel on tavaline balansi ja juusvedru kombinatsioon või pendel. Vedrut keerab 

korrapäraselt üles elektromagnet 

.B) Võrguvooluga ühendatud kellad, suure käimisvaruga (paar tundi). Need on samuti 

varustatud normaalse balansi ja juusvedru kombinatsiooni või pendliga. Vedrut või pommi 

keerab korrapäraselt üles elektrimootor (sünkroon-, induktsioon- jne). 

C) Pendliga kellad, mis töötavad patarei, akumulaatori või võrguvoolu mõjul. Pendlit hoiab 

kiikumas elektromagnetiline seade. 

D) Patarei või akumulaatoriga kellad ja käekellad koos reguleeriva seadmega (helihark, 

piesoelektriline kvartskristall jne), mida hoiab võnkumas elektrooniline vooluahel. 

E) Sünkroonmootorkellad. Need on ühendatud reguleeritava voolusagedusega ning 

seepärast koosneb ainult mootorist ja hammasrattasüsteemist, ilma juhtseadmeta. 

Elektriliste kellade süsteeme käsitletakse täpsemalt rubriigi 9105 seletavates märkustes . 

Mõned elektrilised kellad on varustatud teatud seadeldistega, mis sätivad nad õigesse 

aega kaugjuhtimise teel. 

2

* 

* * 

Vastavalt selle grupi märkusele 3, mis defineerib kellamehhanisme, kuuluvad siia 

järgmised mõõtmismeetodid: 

a) Paksuse mõõtmine. 

Mehhanismi paksus on vahemaa, mis jääb numbrilaua kaitse välistasapinna (või 

ekraani nähtava pinna, kui ekraan on ühendatud mehhanismiga) ja kaugeima 

vastastasapinna vahele arvestamata kruvisid, mutreid või teisi kinnitatud osi, mis ulatuvad 

sellest tasapinnast välja. 

b) Laiuse, pikkuse või diameetri mõõtmine. 

Tavaliselt laiust, pikkust ja diameetrit (mis määratakse nende sümmeetrilise telje järgi) 

mõõdetakse arvestamata üleskeeramismehhanismi võlli või nuppu. 

9101 VÄÄRISMETALLIST VÕI VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD 

METALLIST KORPUSEGA KÄEKELLAD, TASKUKELLAD JMS 

KELLAD, K.A STOPPERID: 

- elektriga töötavad käekellad, stopperseadmega või stopperseadmeta : 

9101 11 - - ainult mehaanilise näidikuga 

9101 19 - - muud 

- muud käekellad, stopperseadmega või stopperseadmeta : 

9101 21 - - automaatselt üleskeeratavad 

9101 29 - - muud 

- muud: 

9101 91 - - elektriga töötavad 

9101 99 - - muud 

Seletavad märkused rubriigi 9102 kohta, mutatis mutandis, kehtivad ka selle rubriigi kohta. 

Vastavalt selle grupi märkusele 2, peavad selle rubriigi kellad olema kas üleni 

väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud. Nad võivad olla raamistatud kalliskividega, 

looduslike või tehispärlitega või väärismetallist kaane või käevõruga (kalliskividega või ilma). 

Vastavalt grupi 71 märkusele 7 termin "väärismetalliga plakeeritud", tähendab metallist 

põhjaga materjali, millele on kantud üks või mitu kihti väärismetalli kõva- või pehmejootmise, 

keevitamise kuum-valtsimise või analoogse mehhaanilise menetluse teel. 

Siiski, kellad väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud korpustega, millel on terasest tagakülg, kuuluvad 

rubriiki 9102, nagu metallist korpustega kellad, mis on kaetud väärismetalliga. 

9102 KÄEKELLAD, TASKUKELLAD JMS KELLAD, K.A STOPPERID, V.A 

RUBRIIKI 9101 KUULUVAD: 

- elektriga töötavad käekellad, stopperseadmega või stopperseadmeta : 

9102 11 - - ainult mehaanilise näidikuga 

9102 12 - - ainult optoelektroonilise näidikuga 

9102 19 - - muud 

- muud käekellad, stopperseadmega või stopperseadmeta : 

9102 21 - - automaatselt üleskeeratavad 

9102 29 - - muud 

- muud 


9102 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kandmiseks mõeldud ja igas asendis töötavad korpuse ja 

mehhanismiga mehhaanilised ja elektrilised (peamiselt elektroonilised) ajamõõtjad, mis 

hoolimata mehhanismi paksusest näitavad aega ja mõõdavad ajavahet. Sinna hulka kuuluvad 

käekellad, taskukellad, uurid, kellad käekotis kandmiseks; sõrmustesse, prossidesse jne 

monteeritud kellad. 

Statiividega kellasid, ka lihtsaid, ei loeta tasku- ega käekelladeks. 

3

Siia rubriiki ei kuulu ainult lihtsate vaid ka keerulisemate süsteemidega käekellad (see on 

lisaks tavalistele tunde, minuteid ja sekundeid näitavatele elementidele on neil veel 

lisaelemendid) näiteks kronograafkäekellad, äratus-käekellad, repetiir- ja helisignaaliga 

käekellad, automaatkäekellad, kalenderkäekellad ja käekellad, mis näitavad tööreservi. 

Rubriiki kuuluvad ka ilu- või eritunnustega käekellad. Näiteks veekindlad, põrutuskindlad 

või antimagnetkäekellad; kaheksapäeva käekellad; ise üleskeeravad käekellad, helendavate 

seierite ja numbrilauaga käekellad; käekellad, kus sekundiseier on monteeritud keskvõllile või 

eraldi numbrilauaga; osutiteta käekellad, sportkellad (näiteks tuukritele, koos sisse 

monteeritud sügavusemõõtjaga), kellad pimedatele. 

Kronomeeterkäekellad on täpsuskellad, mida on testitud erinevates asendites ja 

temperatuuridel. Siia rubriiki kuuluvad tekikellad, kuid mitte laevade kronomeetrid ja muud 

sarnased (rubriik 9105). 

Kronograafkäekellad ei näita ainult aega, vaid nendega saab mõõta ka võrdlemisi 

lühikesi ajaperioode. Osutitega käekelladel on kolmele tavalisele osutile ( sekundi-, minuti- ja 

tunniosuti) lisaks kaks spetsiaalset osutit st kesksekundiosuti, mis teeb täisringi minuti jooksul 

ja mida võib käima panna ja kinni panna ning nulli tagasi tuua nuppu vajutades või tõmmates 

ja osuti, mis salvestab kui mitu minutit kesksekundiosuti on töös olnud. Teatud 

kronograafkäekellades on veel jätkusekundiosuti. 

Rubriiki kuuluvad ka stopperid. Sellised, mille seierid erinevad ülalmainitud 

kronograafkellade omast selle poolest, et neil ei ole tavalist tunni-, minuti- ja sekundiosutit, 

vaid ainult kesksekundiosuti (jätkusekundiosutiga või ilma) ja minutijäädvustamise osuti. Siiski 

elektroonilistel stopperitel on ka lisaseade aja näitamiseks. 

Kronograafkäekellad ja stopperid võivad arvestada ka viiendik-, kümnendik-, sajandik- ja 

tuhandiksekundeid. Mõnikord on nad varustatud spetsiaalsete seadmetega, nii et jooksja, 

mootori, heli jne kiirust; pulssi, masina võimsust jne saab arvestada ilma arvutusteta. 

Mõningatega neist saab samuti aega salvestada. 

Kellarihmad, mida esitatakse koos kelladega (kinnitatud või mitte), klassifitseeritakse siin 

rubriigis. 

Rubriiki ei kuulu järgmised eraldi esitatud tooted: käekella korpused või korpuse osad (rubriik 

9111), käekellamehhanismid (rubriik 9108 või 9110), käekellarihmad, -võrud ja -ketid (rubriik 9113) 

ning mehhanismi osad (tavaliselt rubriik 9110 või 9114). 

Siia rubriiki ei kuulu veel: 

a) Pedomeetrid (sammuloendurid) (rubriik 9029). 

b) Käekellamehhanismiga kellad (rubriik 9103). 

c) Armatuurlaua kellad jms kellad mootorsõidukitele, õhusõidukitele, kosmosesõidukitele või laevadele 


9103 KÄEKELLAMEHHANISMIGA KELLAD, V.A RUBRIIGI 9104 

KELLAD: 

9103 10 - elektriga töötavad 

9103 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kellad (kaasaarvatud äratuskellad, kuid väljaarvatud rubriigi 9104 

kellad) eeldusel, et nad on käekellamehhanismiga ja on põhiolemuslikult valmistatud 

ajanäitamiseks. Grupi märkuses 3 termini "käekellamehhanism" all mõeldakse näidikuga või 

süsteemiga, kuhu saab kinnitada mehhaanilise näidiku, seadmeid, mida reguleerivad balanss 

ja juusvedru, kvartskristall või mõni muu ajavahet määrav süsteem. Sellise kellamehhanismi 

paksus ei ületa 12 mm ja laius, pikkus ning diameeter 50 mm. 

Rubriiki ei kuulu aga: 

a) Armatuurlaua kellad jms kellad mootorsõidukitele, õhusõidukitele, kosmosesõidukitele või 

laevadele; need on klassifitseeritud rubriigis 9104, sõltumata mehhanismi tüübist ja paksusest. 

b) Kellad (kaasaaevatud äratuskellad), mis ei vasta esimeses lõigus esitatud tingimustele, näiteks 

pendliga kellad, mõne muu ajavahet määrava süsteemi poolt reguleeritud kellad, mille paksus ei 

ületa 12mm ning pikkus, laius ja diameeter 50mm ja ilma reguleeriva süsteemita kellad (näiteks 

sünkroonmootoriga). Need kellad kuuluvad rubriiki 9105. 

4

Äratuskellad on varustatud signaalmehhanismiga (tavaliselt on kella korpus ka gongiks), 

mis hakkab tööle antud ajal, mis on spetsiaalse osuti abil ette määratud. Signaalmehhanismi 

asemel on vahest muusikaseade. 

Tingimusel, et nad on käekellamehhanismiga, kuuluvad siia rubriiki, muuhulgas: 

I) Majapidamis- või kontorikellad (kaasaarvatud äratuskellad) jalgadel, statiividel jne. 

II) Kaasaskantavad kellad korpustega. 

III) Kalenderkellad. 

IV) Kaheksapäeva kellad. 

V) Kellad, mis löövad tunde. 

VI) Helendavate osutite ja numbrilauaga kellad. 

Rubriiki ei kuulu järgmised osad , kui on eraldi esitatud: mehhanismid (rubriik 9108 või 9110), 

kella korpused (rubriik 9112) ja mehhanismi osad (üldiselt rubriik 9110 või 9114). 

9104 9104 00 ARMATUURLAUA KELLAD JMS KELLAD MOOTORSÕIDUKITE, 

ÕHUSÕIDUKITE, KOSMOSESÕIDUKITE JA LAEVADE JAOKS 

Siia rubriiki kuuluvad kellad koos korpuse ja mehhanismiga, mis on konstrueeritud 

spetsiaalselt sõidukite (mootorsõidukite, mootorrataste jne), õhusõidukite, kosmosesõidukite 

või laevade armatuurlaudadesse, roolirarastesse, tahavaatepeeglitesse jms monteerimiseks, 

sõltumata mehhanismi paksusest ja tüübist. Need on tavalised elektrilised (põhiliselt 

elektroonilised) kellad, iseüleskeeravad kellad või mehhaanilised kaheksapäeva kellad. 

Rubriiki kuuluvad ka sõidukite kronograafkellad, millel lisaks tavalistele seieritele on ka 

kronograafiline osuti, minutite jäädvustamise osuti ja jooksva aja jäädvustamise osuti. 

Rubriiki ei kuulu järgmised osad, kui on eraldi esitatud: mehhanismid (rubriigid 9108 kuni 9110), 

kellakorpused (rubriik 9112) ja mehhanismide osad (üldiselt rubriik 9110 või 9114). 

9105 MUUD KELLAD: 

- äratuskellad: 


9105 19 - - muud 

- seinakellad: 


9105 29 - - muud 

- muud: 


9105 99 - - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kellad, mida ei ole selles grupis mujal klassifitseeritud, kuna oma 

põhiolemuslikult on nad konstrueeritud aja näitamiseks; seepärast peavad neil olema muud 

mehhanismid kui käekellamehhanismid. Käekellamehhanismiga kellad ja äratuskellad (nagu 

on defineeritud grupi märkuses 3) ei kuulu siia rubriiki (rubriik 9103). 

Siia klassifitseeritud kellad võivad töötada pommi või vedru abil, elektrooniliselt või 

elektriliselt. Neid reguleerivad tavaliselt pendel, balanss ja juusvedru, helihark või 

piesoelektriline kvartskristall. Nad on varustatud kella või gongina või mitmekordse gongina 

töötava signaalmehhanismiga. 

Vastavalt ülal mainitud tingimustele, kuuluvad siia rubriiki: 

Ühiskondlikud kellad; kaupluste kellad, kodukellad jne; perioodkellad; spetsiaalsed 

regioonide järgi nimetatud dekoratiivkellad (Neuchâtel'i kellad, Pariisi kellad, käokellad 

Westminsteri kellad jne); marionettkellad; müntide abil töötavad kellad; astronoomilised või 

observatooriumikellad; ise üleskeeravad kellad (keeravad end üles näiteks muutustest 

temperatuuris või õhurõhus); äratuskellad; kesksekundiosutiga kellad; elektroonilised kellad; 

piesoelektrilised kvartskristallkellad. 

Käesolevasse rubriiki kuuluvad ka elektrikellade süsteemi kellad nagu kasutatakse 

linnades, vabrikutes, telefonikeskjaamades, jaamades, lennujaamades, pankades, hotellides, 

koolides, haiglates, jne. See süsteem koosneb pretsisiooni poolt juhitud emakellast ning 

5

kaugjuhtimise teel juhitavatest tütarkelladest. Emakellal on tavaliselt mehaaniline või 

elektriline mehhanism ning kontaktseade, mis edastab juhtimpulsid tütarkelladele. 

Tütarkellad, mis näitavad tunde ja minuteid, saavad oma juhtimpulsid iga minuti või poole 

minuti järel. Neil on elektromagnet koos pöörleva või võnkuva ankruga, mis paneb liikuma 

hammasrattamehhanismi ja osutite liigutamismehhanismi; iga emakella impulss liigutab 

minutiosutit minuti või poole võrra edasi. Hammasratta mehhanismi võib juhtida ka elektriliselt 

üleskeeratav vedru või elektrimootor. Sekundeid näitavad tütarkellad on lisaks tunni- ja 

minutiosutitele varustatud keskksekundiosututega. Sellisel juhul peab emakellal olema 

spetsiaalne seadeldis, mis peale igat minutit suunab impulsse edasi ka iga sekundi järel. Siiski 

tuleb märkida, et siia rubriiki ei kuulu vaid minuti- ja sekundiosutitega, ega ainult 

sekundiosutitega tütarkellad (käekellade reguleerimiseks jne). Need kuuluvad rubriiki 9106. 

Tütarkelli võib kasutada nii ruumis kui väljas. Neil võib olla kaks või rohkem numbrilauda ja 

nad võivad olla kavandatud lamedale pinnale, näiteks lauale asetamiseks. 

Emakellad reguleerivad vahel ka muid elektrilisi seadeldisi nagu ajaregistraatoreid, 

valvurite ajaregistraatorid, lülitusseadmeid, magnetofone, signaale (kellad, sireenid, lambid), 

majakaid või maapinna valgusteid. 

Rubriiki kuuluvad osa keskjuhtimisega sünkroonkelli ja suruõhuabil töötavad 

pneumaatilised seadmeid, mida kasutatakse aja ülekandmiseks ja sünkroniseerimiseks. 

Rubriiki kuuluvad ka laevastiku jms kronomeetreid st statsionaarseid täpsusajamõõtjaid, 

mis on peamiselt mõeldud aja mõõtmiseks laevadel, millest mõningaid kasutatakse ka 

teaduslikel eesmärkidel. Need aparaadid on tavaliselt suuremad kui kronomeeterkäekellad ja 

on paigutatud kastidesse; nad võivad olla monteeritud kardaanriputisse. Tavaliselt käivad nad 

ühe üleskeeramise järel kaks või kaheksa päeva ning üldiselt on neil arretiiriga 

käivikregulaator, (kellavedru) koonuspool, seade, mis muudab peavedru jõu pidevaks surveks 

ja töövreservi indikaator. 

Rubriiki ei kuulu järgmised osad, kui nad on eraldi esitatud: kellakorpused (rubriik 9112), 

mehhanismid (rubriik 9109 või 9110) ja mehhanismi osad (üldiselt rubriik 9110 või 9114). 


a) Tekikellad (rubriik 9101 või 9102) 

b) Armatuurlaua kellad jms kellad mootorsõidukitele, õhusõidukitele, kosmosesõidukitele ja laevadele 


9106 KELLAAJA REGISTREERIMISE SEADMED NING SEADMED 

AJAVAHEMIKE MÕÕTMISEKS VÕI REGISTREERIMISEKS VÕI 

MUUD AJANÄITAMISSEADMED KELLAMEHHANISMI VÕI 

SÜNKROONMOOTORIGA (NÄITEKS AJAREGISTRAATORID, 

AJASALVESTUSSEADMED): 

9106 10 - ajaregistraatorid; ajasalvestusseadmed 

9106 90 - muud 

Eeldusel, et neid juhib käekella- või kellamehhanism (sh tütar- või sünkroonmootoriga 

kellade mehhanismid) sünkroonmootor reaktsiooniseadmega või ilma, kuuluvad siia rubriiki: 

i) Lai valik aparaate, mis jäädvustavad kellaaega mingi tegevuse või operatsiooni ajal. 

ii) Ajamõõtmiseks, jäädvustamiseks või mõnel muul viisil ajaintervalli näitamiseks mõeldud 

mujal nimetamata aparaadid. 

Sellistel aparaatidel võivad olla numbrilauad, mis näitavad tunde, minuteid või sekundeid. 

Siiski teatud aparaadid selles rubriigis, nagu ajaregistraatorid, valvurite ajaregistraatorid ja 

tuvikellad, on konstrueeritud ilma numbrilauata. 


1) Ajaregistraatorid, mis salvestavad vabrikute, töökodade jne töötajate saabumise ja 

lahkumise aja. Ajaregistraatorid koosnevad korpusega kellast, kella mehhanismi poolt 

käivitatud kuupäeva märkijast, haamrist ja tindiribast. Töötaja pistab oma kaardi 

masinasse, käivitab selle mehhaaniliselt või elektriliselt märgistades kaardi täpse 

kuupäeva, tunni ja minutiga. Tema tööl oldud tunde on võimalik kaardi pealt arvestada. 

Kõige rohkem kasutatakse mehhaanilisi kaheksapäeva kelli ja elektrikelli. Nad võivad olla 

sõltumatud, ühendatud emakellaga või ise olla emakellad. Viimasel juhul võivad nad 

käivitada helimehhanismi või sireeni (vt seletavaid märkusi rubriigi 9105 kohta). 

6

2) Ajasalvestusseadmed sarnanevad ülal kirjeldatud ajaregistraatoritega märkides samuti 

kuud, aastat, seeria numbrit või muid andmeid. Mõned sellised aparaadid on varustatud 

töötundide summeerimise seadmega (nt päeva või nädala kohta). Selliseid aparaate 

kasutatakse ka posti tembeldamisel või dokumentide arvestamisel, ostutšekkide jms 

dateerimisel, jne. 

3) Valvurite ajaregistraatorid, tavaliselt kaasaskantavad. Neil on kellamehhanism, mis 

käitab pabernumbrilauda või dateerimisseadet. Valvur salvestab oma perioodilisi käike 

(tund, minut, objekti number) kontrollalades spetsiaalse nupu abil, augustades või 

tembeldades pöörlevat numbrilauda või trükkides tindiribaga paberlindile. 

4) Tuvikellad on mõeldud võistluse lõpus koju saabuvate tuvide saabumisaja salvestamiseks. 

Need on kaasakantavad korpused koos kella, trummel rõngaste jaoks ja seadmega, mis 

trükkides lindile või augustades ketast või paberlinti, märgib saabumise päeva, tunni, 

minuti ja sekundi. 

5) Peasageduse kontrollaparaate, mida kasutatakse koos sünkroonmootoritega kelladega, 

aeglülititega jms. Sellistel aparaatidel on numbrilaud, mis näitab etalonaega, 

sünkroonmootoriga kella poolt näidatavat aega ning nende kahe aja vahet. Põhiolemuselt 

koosnevad nad mehhanismist, mis näitab aja erinevust etalonajast, tütarkellamehhanismist, 

mida kontrollib emakell, sünkroonmootoriga kella mehhanismist ja erinevatest 

kontakt-, signaal- ja reguleerimisseadmetest. 

6) Taimerid, mis mõõdavad elektrikontaktide tegevuse poolt piiratud lühiajaliste nähtuste 

kestust. Neid taimereid kasutatakse voolumõõturite kontrollimiseks, inimese reaktsiooni 

kiiruse mõõtmiseks jne. Nende põhiosad on sünkroonmootor, elektromagneetiline sidur 

ning numbrilauaga mõõtur, mis näitab sekundeid ja sajandiksekundeid; see kõik on 

korpuses. Kui aparaat käib, siis sünkroonmootor on pidevas töös ja ühendatud nähtuse 

kestvust mõõtva seadmega. 

Elektrilised või elektroonilised taimerid ilma kellatüüpi mehhanismita või sünkroonmootorita ei 

kuulu siia rubriiki (rubriik 9031). 

7) Spordisündmuste jaoks mõeldud laua või staadionite taimerid, mis näitavad 

saabumise või mängu aega minutites ja sekundites. 

Staadionikellad kella numbrilauaga siia rubriiki ei kuulu (rubriik 9105). 

8) Stopperid ja muud taimerid, millega mõõdetakse mingi protssesi kestust. Neil on 

sekundinumbrilaud, minuteid näitav numbrilaud ning nupp sisse- ja väljalülitamiseks. 

9) Telefonikõnede kestust mõõtvad taimerid. Need töötavad nagu stopperid ning võivad 

olla helimehhanismiga. 

10) Spordisündmuste jaoks mõeldud ajasalvestajad. Need on sünkroonmootoriga, 

tavaliselt kontrollib neid kvartskristalne võnkegeneraator. Need jäädvustavad aega 

sajandiksekundilise täpsusega ning samuti lahkumise ja saabumise järjekorda; nad võivad 

töötada fotograafiliselt liikuvat paberlinti trükkides või augustades seda. 

Spordisündmustel ajamõõtjatel abiksolevad tooted (ajamõõtjate statiivid ja hoidjad, stardiväravad, 

fotoelektrilised seadmed; akustilised, elektrilised või raadiotelegraafilised transmissiooniseadmed 

jne) klassifitseeritakse neile vastavates rubriikides. 

11) Protsessi taimerid on lühikeste ajaperioodide mõõtmiseks. Nad helisevad antud arvu 

minutite järel (tavaliselt kuni 60 min.); nad on varustatud alarmmehhanismiga ja 

numbrilauaga, mis tavaliselt näitab numbreid 0-10, 0-30 või 0-60. Neid kasutatakse 

kõikidel aladel, kus on vaja jälgida protsessi kulgu. 

Siiski aeglülitid, mis erinevad protsessi ajamõõtjatest selle poolest, et nad ei käivita 

signaalsüsteemi antud ajal, vaid lülitavad vooluringi sisse ja välja, ei kuulu siia rubriiki (rubriik 

9107). 

12) Tütarkellad (töötavad emakella abil) ainult minuti- ja sekundiosutitega või ainult 

sekundiosutitega (käekellade reguleerimiseks jne) . 

13) Piljardi arvestid, milles kellamehhanismi kasutatakse, et näidata mänguaega või selle aja 

jooksul makstavat rahasummat. 

14) Malekellad, mis koosnevad kahest kella- või käekellamehhanismist, numbrilauast, mis 

näitavad aega tundides ja minutites ja kahest nupust või kangist, millega on võimalik 

mehhanismi peatada ja käivitada. 

Rubriiki ei kuulu järgmised osad, kui nad on eraldi esitatud: ülal kirjeldatud aparaatide korpused 

(klassifitseeritakse kas rubriigis 9112 või nendele vastavates rubriikides, vt seletavaid märkusi rubriigi 

7

9112 kohta), käekella- või kellamehhanismid (rubriigid 9108 kuni 9110) ning selliste mehhanismide 

osad (tavaliselt rubriik 9110 või 9114). 


a) Grupi 90 instrumendid ja aparaadid, omades või mitte kella- või käekellatüüpi mehhanismi, kuid on 

varustatud numbrilauaga nagu on tõusumõõdikud ja seismograafid (rubriik 9015), barograafid ja 

termograafid (rubriik 9025), manomeetrid (rubriik 9026), gaasi-, vedelkütuse- või elektrivaru või - 

tootmise mõõturid (rubriik 9028), pöördeloendurid, tooteloendurid, kiirusnäidikud, tahhomeetrid, 

taksomeetrid, pedomeetrid ning instrumendid ja aparaadid lühikeste ajavahede mõõtmiseks 

arvutuse teel (rubriik 9029), opisomeetrid (rubriik 9031). 

b) Kronomeeterkäekellad, kronograafkäekellad ja stopperid (rubriik 9101 või 9102). 

c) Metronoomid (rubriik 9209). 

9107 9107 00 KELLAMEHHANISMI VÕI SÜNKROONMOOTORIGA AEGLÜLITID 

Siia rubriiki kuuluvad seadmed, millel ei ole rubriigi 9105 toodetele iseloomulikke 

tunnuseid, kuid on peamiselt mõeldud antud aegadel vooluringi sisse- ja väljalülituma, 

tavaliselt vastavalt eelnevalt loodud päevase või nädalase programmi alusel. Et kuuluda siia 

rubriiki, peab sellistel seadmetel olema kella- või käekellatüüpi mehhanism (kaasaarvatud 

sekundaar- või sünkroonmootoriga kellamehhanism) või sünkroonmootor reduktsiooniseadmega 

või ilma. 

Aeglüliteid kasutatakse valgustuse ahelate (avalikes kohtades, kaupluste akendel, 

treppidel, helendavatel siltidel jne), soojustuse ahelate (vee soojendus jne), 

jahutussüsteemide, pumpade, kahetariifiliste elektrivarustuse mõõturite jms juhtimiseks. 

Põhiliselt koosnevad nad mehaanilisest või elektrilisest kella- või käekellatüüpi mehhanismist 

või sünkroonmootorist, tavaliselt seieritega või seieriteta numbrilauast, aega reguleerivast 

seadmest (nupp või kang) koos juhtimisreleede, lülitite ja kommutaatoritega. Kõik see on 

paigaldatud klemmidega korpusesse. Numbrilauale on tavaliselt märgitud tunnid vahel ka 

päevad ja kuud; nupud ja kangid selle küljes käivitavad kontaktseadmed soovitud ajal. 

Aeglüliteid võivad töösse lülitada termostaadid, surve regulaatorid, vee taseme regulaatorid 

jms. 

Rubriiki kuuluvad ka lülitid ahelas olevate elektriaparaatide (televiisorid, triikrauad, 

pesumasinad, piljardilaua lambid jne) sisse- ja väljalülitamiseks. Lülitudes sisse, kui münt 

pannakse sisse ja välja sünkroonmootori tegevuse läbi. Intervalli määrab sisse pandud 

müntide hulk. 

Rubriiki ei kuulu järgmised osad, kui nad on eraldi esitatud: ülal kirjeldatud seadmete korpused 

(klassifitseeritakse kas rubriigis 9112 või neile vastavates rubriikides, vt seletavaid märkusi rubriigi 

9112 kohta), käekella- või kellamehhanismid (rubriigid 9108 kuni 9110) ning selliste mehhanismide 

osad (tavaliselt rubriik 9110 või 9114). 

9108 KOMPLEKTSED JA KOKKUPANDUD KÄEKELLAMEHHANISMID: 

- elektriga töötavad: 

9108 11 - - ainult mehaanilise näidikuga või seadmega, mis võimaldab mehaanilise 

näidiku paigaldamist 

9108 12 - - ainult optoelektroonilise näidikuga 

9108 19 - - muud 

9108 20 - automaatselt üleskeeratavad 

9108 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kokkupandud ilma korpuseta käekellamehhanismid, n.ö komplektsed 

ja kasutamiseks valmis. Selliseid mehhanisme on viite põhitüüpi: 

1) mehaanilised mehhanismid 

2) balansitüüpi elektroonilised mehhanismid 

3) paindliku resonaatoriga (helihark) elektroonilised mehhanismid 

4) analoognäidikuga (osutid) kvartsmehhanismid 

5) elektroonilise digitaalnäidikuga (valgusdioodid (LED) või vedelkristallnäidikud (LCD)) 

kvartsmehhanismid 

8

Analoognäidikuga mehhaanilisi või elektroonilisi mehhanisme võib esitada ilma 

numbrilauata või osutiteta. Digitaalse näidikuga elektroonilistel mehhanismidel (pooljuht) 

moodustab näidik olulise osa mehhanismist, ilma selleta mehhanism ei funktsioneeri ja 

järelikult ei ole täielik ja kokkupandud vastavalt selle rubriigi nõuetele. 

Selle grupi märkuses 3 termin "käekellamehhanismid" tähendab seadeldist, mida 

reguleerib ankruratas ja juusvedru, kvartskristall või mõni muu ajaintervalle määrav süsteem 

ja mis on varustatud näidikuga või süsteemiga, millesse võib monteerida mehaanilise näidiku. 

Taolised käekellamehhanismid ei tohi olla paksemad kui 12 mm ja laiemad, pikemad või 

diameetriga üle 50 mm. Need mehhanismid on põhiliselt mõeldud rubriigi 9101 ja 9103 

kellade ja käekellade jaoks, kuid kuuluvad siia rubriiki isegi siis, kui nad on määratud 

kasutamiseks teiste selle grupi toodetega või teiste gruppide instrumentides ja aparaatides 

(mõõtmis- ja täpsusinstrumendid, pedomeetrid, lõhkeseadeldised jms). 

Rubriiki ei kuulu ülalnimetatud nõuetele mittevastavad kellamehhanismid (rubriik 9109 või 9110) 

ja rubriigi 8412 vedru abil toimivad mootorid. 

Selle rubriigi mehhanismid võivad olla poleerimata, poleeritud, nikeldatud, roodiumkattega, 

hõbetatud, kullatud, lakitud jne. 

Patarei või akumulaatoriga käekellamehhanismid kuuluvad siia rubriiki, sõltumata, kas 

patarei või akumulaator on sees. 

9109 MUUD KOMPLEKTSED JA KOKKUPANDUD KELLAMEHHANISMID: 

- elektriga töötavad: 

9109 11 - - äratuskellamehhanismid 

9109 19 - - muud 

9109 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik kella tüüpi kokkupandud mehhanismid, mis on n.ö komplektsed 

ja valmis kasutamiseks. Need, millel on analoognäidik (osutid), võivad olla koos numbrilaua ja 

seieritetaga või ilma. 

Selle rubriigi mehhanismid on peamiselt rubriikide 9104 kuni 9107 kuuluvatele kaupadele, 

kuid kuuluvad siia klassifitseerituks isegi siis, kui nad on mõeldud teiste gruppide 

instrumentide ja aparaatide jaoks (mõõtmis- või täpsusinstrumendid, arvestid, 

lõhkeseadeldised jne). 


a) Vedru või pommi abil toimivad mootorid (rubriik 8412) jms, mis ei ole varustatud ega ole 

kohandatud) käivikregulaatoriga (nt muusikaliste kastide omad). 

b) Selle grupi märkuses 3 defineeritud käekellamehhanismid (vt seletavaid märkusi rubriigi 9108 

kohta). 

Siia rubriiki kuuluvad, muuhulgas balansi ja juusvedru või mõne muu ajavahet määrava 

süsteemi poolt reguleeritud mehhanismid, mis ei ole paksemad kui 12 mm ja laiemad, 

pikemad või diameetriga üle 50 mm; pendelmehhanismid; elektrikellade mehhanismid 

regulaatoritega või ilma (tütarkellade mehhanismid, sünkroonkellade mehhanismid jne). 

Et kuuluda siia rubriiki, peab sünkroon- ja tütarkellade mehhanismidel olema peale 

sünkroonmootori või elektromagneti ka kella hammasrattamehhanism s.o hammasrattamehhanism, 

mis koosneb esimesest, teisest, kolmandast ja neljandast rattast, 

minutirattast ja tunnirattast. Eraldi esitatud elektromagnetid ja sünkroonmootorid 

klassifitseeritakse neile vastavatesse rubriikidesse sõltumata sellest, kas nad on varustatud 

võlli kiirust reguleeriva reduktsiooniseadmega. 

Need kellamehhanismid võivad olla poleerimata, poleeritud, nikeldatud, roodiumiga kaetud, 

hõbetatud, kullatud, lakitud, jne. 

9110 KOMPLEKTSED, KOKKUPANEMATA VÕI OSALISELT 

KOKKUPANDUD KELLAMEHHANISMID (KELLA- 

MEHHANISMIKOMPLEKTID); KOKKUPANDUD MITTE- 

KOMPLEKTSED KELLAMEHHANISMID; ESMASELT KOKKU- 

PANDUD, REGULEERIMATA KELLAMEHHANISMID: 

- käe-, tasku- vms kelladele: 

9

9110 11 - - komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud 

kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid) 

9110 12 - - kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid 

9110 19 - - esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid 

9110 90 - muud 

Kellamehhanismikomplekti (šablooni) all on mõeldud käekella- või kellamehhanismi 

osade täielikku komplekti, mis on kokkupanemata või osaliselt kokku pandud (turustatud sel 

kujul). Mehaanilise näidikuga mehhanismi puhul võivad osutid ja numbrilaud olla juurde lisatud 

või mitte. 

Mittekomplektse käekella- või kellamehhanismi all on mõeldud mehhanismi, mis on 

monteeritud, kuid millel puuduvad muud osad peale numbrilua, osutite või üleskeeramisvõlli 

(näiteks käivikregulaator või trumli sild). 

Mittekomplektse elektroonilise käekella- või kellamehhanismi all on mõeldud 

mehhanismi, mis on monteeritud, kuid millel puuduvad muud osad peale patarei (näiteks 

näidik, elektroonilise skeemi osad või nende komponendid). 

Mehaanilise näidikuga mittekomplektse käekella- või kellamehhanismi all on mõeldud 

mehhanismi, mis on monteeritud, kuid millel puuduvad muud osad peale numbrilaua, osutite, 

käivitusvõlli või patareide (näiteks elektronskeem või selle osad, mootor). 

Esmaselt kokkupandud käekella- või kellamehhanismi all on mõeldud kokkupanemata 

käekella- või kellamehhanismi osi, mis koosnevad plaadist (ja võimalikest lisaplaatidest), 

sildadest, hammasrattamehhanismist, osutite liigutamise mehhanismist, üleskeeramis- ja 

reguleerimismehhanismist ning lisamehhanismidest nagu automaatsest üleskeeramisseadmest, 

kalendrimehhanismist, kronograafist, alarmist jne, kuid on ilma käivikregulaatorita, 

balansi ja juusvedruta või mõne muu reguleeriva seadmeta, peavedruta, numbrilauata või 

osutiteta. Need võivad olla esitatud trumliga või ilma. 

9111 KÄE-, TASKU- VMS KELLADE KORPUSED JA NENDE OSAD: 

9111 10 - väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist korpused 

9111 20 - mitteväärismetallist korpused, ka kullatud või hõbedatud 

9111 80 - muud korpused 

9111 90 - osad 


A) Rubriigi 9101 või 9102 käekellade korpused (taskukellad, randmekellad, 

kronograafkäekellad jne) kellaklaasidega või ilma, esitatud ilma mehhanismita. 

B) Korpuste osad, sealhulgas: 

1) Korpuse keha st tal võivad olla liigendid tagapõhja jaoks ja taskukelladel võivad 

korpuse kehadel olla ka liigendid sisemise kaane ja klaasi randi jaoks. 

2) Ripats, mis on joodetud korpuse keha külge koos aasaga (taskukelladel) ja laagriliudega. 

3) Kuppel - sisemine kaas, mis kaitseb mehhanismi (ei esine tavalistel kelladel). 

4) Rant - osa, mis hoiab kellaklaasi. Serva, mis hoiab klaasi paigas nimetatakse sooneks. 

5) Tagapõhi, mis katab käekella kellaklaasi vastasküljel. Tavalistel kelladel on ainult üks, 

kuid metallkapslitega taskukelladel on veel teine samasugune kate, mis kaitseb 

kellaklaasi. 

Randmekellade korpustel ei ole vastavat ripatsit või aasa, kuid neil on kõrvad, kuhu 

kinnitatakse randmerihmad. Kõrvad koosnevad erinevatest osadest sh kinnitatud või vedru 

abil töötavast pulgast. Mõningatel naiste käekelladel ei ole kõrvasid, kuid neil on nagad, kuhu 

kinnitatakse rihm. 

Randmekella korpused koosnevad tihti ainult kahest osast - kombineerituna korpuse 

kehast ja põhjast. Mõningatel juhtudel toetavad tagapõhi ja rant ainult ühte osa kuplist või rant 

ja korpuse keha on ühes tükis. Parema viimistlusega tüüpidel on mehhanism kõigepealt 

suletud kaitsekuplisse. 

Käekellade korpused ja nende osad võivad olla ükskõik missugusest materjalist. Põhiliselt 

on nad valmistatud mitteväärismetallist (teras, nikkel jms, poleeritud, kroomiumplaadiga, 

hõbetatud või kullatud), väärismetallist või võivad olla plakeeritud väärismetalliga, vahel 

10

plastist, elevandiluust, ahhaadist, pärlmutrist või kilpkonnaluust. Nad võivad olla kaunistatud 

(treipingil töödeldud, graveeritud, kaunistatud looduslike või kultiveeritud pärlitega; looduslike, 

tehislike või taastatud vääris- või poolvääriskividega jne). 


a) Lihtsad kaitseklaasid kelladele või kellaklaasid; need klassifitseeritakse nendele vastavates 

rubriikides. 

b) Osad üldiseks kasutamiseks, nagu on defineeritud Jaotise XV märkuses 2 (sh kellakorpuste vedrud), 

mitteväärismetallist (XV jaotis) ja sarnased plastist kaubad (grupp 39). 

c) Kellakorpused ja teiste selle grupi kaupade sarnased korpused ja nende osad (rubriik 9112). 

9112 KELLAKORPUSED JMS KÄESOLEVASSE GRUPPI KUULUVATE 

TOODETE KORPUSED JA NENDE OSAD: 

9112 20 - korpused 

9112 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad kellakorpused ja äratuskellade, laevade kronomeetrite, 

mootorsõidukite kellade, ajaregistraatorite või tembeldajate, ajavahemõõturite (minuti-, 

sekundimõõtjad jne) või teiste selle grupi toodete korpused eeldusel, et nad on sarnased 

kellakorpustega, ning ka selle rubriigi muude toodete korpused; siia kuuluvad äratuskellad, 

laevade kronomeetrid, mootorsõidukite kellad, ajaregistraatorid, ja aja salvestamise või 

ajatemplid, ajavahemõõturid (minuti, sekundimõõtja jne) või muud tooted sellest grupist. 

Sellised korpused kuuluvad siia rubriiki sõltumata sellest, kas nad on kellaklaasiga või mitte, 

lõpetatud või mitte. Rubriiki ei kuulu aga koprused, mis ei sarnane tavaliste kellakorpustega, 

vaid mida kasutatakse teaduslikel aparaatidel, voolumõõturitel jne (sellised on mõningate 

ajareleede, ajasalvestajate või aeglülitite korpused). Need korpused klassifitseeritakse neile 


Siia klassifitseeritud korpused on väga erineva kujuga; tavaliselt on nad tehtud metallist (ka 

väärismetallist), puust, plastist, nahast, kilpkonnaluust, pärlmutrist, marmorist, alabastrist, 

keraaamilistest materjalidest, oonüksist, ahhaadist või elevandiluust.Nad võivad olla 

kaunistatud, ääristatud looduslike või kultiveeritud pärlitega või tehislike vòi taastatud vääris- 

või poolvääriskividega või kombineeritud motiivide, skulptuurife, kujukeste, loomafiguuride 

jms. 

Rubriiki kuuluvad ka kellakorpuste osad nagu raamid, ümbrised, alused, statiivid ja jalad. 


a) Kaitsekatted, mis on tavaliselt klaasist ja eraldi esitatud (rubriik 7020). 

b) Üldkasutatavad osad nagu on kirjeldatud jaotise XV märkuses 2 (sh kelllakorpuste vedrud), 

mitteväärismetallist osad (XV jaotis) ja grupis 39 nimetatud sarnased plastist tooted. 

c) Käekella korpused (rubriik 9111). 

9113 KELLARIHMAD, -VÕRUD JA -KETID, NENDE OSAD: 

9113 10 - väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist 

9113 20 - mitteväärismetallist, ka kullatud või hõbedatud 

9113 90 - muud 

Siia rubriiki kuuuluvad igat sorti kellarihmad, -võrud ja -ketid, st kõik vahendid, millega saab 

käekellla randme külge kinnitada. 

Kellarihmad, -võrud ja -ketid võivad olla igast materjalist. Näiteks mitteväärismetallist, 

väärismetallist, nahast, plastist või tekstiilist. Nad võivad olla ka rohkesti kaunistatud ilma, et 

see nende klassifitseerimist muudaks. 

Rubriiki kuuluvad ka igast materjalist kellarihmade, -võrud ja -kettide osad, kui nad on 

selliselt määratletavad. 


a) Muud tooted, mille külge kell on kandmiseks kinnitatud (kaelaketid, ripatspaelad, uuriketid, 

sõrmused, prossid jne), mida klassifitseeritakse neile vastavates rubriikides. 

b) Väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud (rubriik 7115) või mitteväärismetallist (rubriik 8308) 

pandlad ja pandlahaagid. 

11

c) Koos käekelladega esitatud, kuid nende külge kinnitamata kellarihmad, -võrud ja -ketid (rubriik 9101 

või 9102). 

9114 MUUD KELLADE OSAD: 

9114 10 - vedrud, sh juusvedrud 

9114 20 - kellakivid 

9114 30 - numbrilauad 

9114 40 - plaadid ja sillad 

9114 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik kellade ja käekellade osad peale: 

a) Grupi märkuse 1 alusel välja jäetud osad: 

1) Pommid, kella- või käekellaklaasid, uuriketid, kuullaagrid või laagri kuulid (näiteks 

iseüleskeeratavatel kelladel). 

2) XV jaotise märkuses 2 kirjeldatud üldkasutatavad osad nagu näiteks kruvid (sildade, 

kroonrataste, numbrilaudade, põrkmehhanismi, lülitite, kattekivi kapsli või jaotustega 

ketta, ike, osuti sätiku jne), mitteväärismetallist poldid, kellaketid, numbrilaua figuurid 

või sarnased plastist (grupp 39), väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud 

(tavaliselt rubriik 7115) tooted. 

Need osad klassifitseeritakse neile vastavates rubriikides. Siiski, kella- ja 

käekellavedrud (peavedru, juusvedru jne) kuuluvad siia rubriiki. 

b) Selle grupi teistesse rubriikidesse spetsiifiliselt klassifitseeritud osad (nt rubriigi 9108 või 

9109 komplekteeritud või kokkupandud mehhanismid, rubriigi 9110 komplektsed, 

kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kella- või käekellamehhanismid, rubriigi 9111 

või 9112 korpused ning rubriigi 9113 käekellarihmad, -võrud ja -ketid). 

Nagu on eeldatud eelmistes lõikudes a) või b), need osad, mis on kasutuskõlblikud nii 

kellades ja käekellades kui ka teistes toodetes, näiteks mänguasjades, mõõturites või 

pretsisiooninstrumentides (vedrud, hammasrattamehhanismid, kalliskivid, osutid jne) kuuluvad 

siia rubriiki (vt grupi märkust 4). Kuid rubriiki ei kuulu osad, mis ei ole kindlalt kella või 

käekella osad (näiteks ajaregistraatorite printimise- või arvutusseadmed ning mõned teised 

osad, mis kuuluvad rubriiki 9106 või 9107 ). 

Rubriiki kuuluvad kella või käekella osadena identifitseeritud pooltooted, kuid rubriiki ei 

kuulu metallosad, mis ei ole veel äratuntavad kella või käekella osadena (näiteks plaadid, 

sillad jne, otse tööpingilt või viimistlemata kujuga, puurimata, seest tühi jne). Need 

klassifitseeritakse nende materjalide järgi. 

Selle rubriigi kellade või käekellade osad võivad olla poleerimata, poleeritud, nikeldatud, 

roodiumiga kaetud, hõbetatud, kullatud, lakitud jne või vääriskividega kaunistatud. 

Vastavalt ülal nimetatud tingimustele, on põhilised kella või käekella osad 

klassifitseeritavad järgmiselt: 

A) KÄEKELLAMEHHANISMI OSAD 

(sõltumata süsteemi keerukusest) 

Sinna hulka kuuluvad: 

1) Raam: plaat (lisaplaadid), sillad (trumli, keskratta, vaheratta, sekundiratta, balansi, 

käivikregulaatori, osutisätiratas jne). 

2) Juhtmehhanism: peavedru, trummel, trumlikate, trumli telg ja põrkmehhanism, lüliti, 

lüliti vedru. 

3) Hammasratta mehhanism: keskratas ja kesk-väikeratas, vaheratas ja väikeratas, 

sekundiratas ja väikeratas. 

4) Osutite liigutamise mehhanism: spindel, minutiratta väikeratas ja minutiratas, 

tunniratas. 

5) Käivikregulaator: (ankur või hoob, nõelpalett, silinder, rattahammas jne): ülekanderatas 

ja väikerattad, hoob, paleti tugi, rullid, paleti kivid, impulsi kinniti, silinder. 

6) Reguleerimisseadis: balanss, balansi tugi, juusvedru (lame, Bréguet, silindriline), 

helihark, tikkpolt, juusvedru muhv, regulaator, osuti tikkpolt, kattekivi kapsel või osuti 

ketas, regulaatori vedru, alumise kapsli kalliskivi otsatükk, sh põrutuskindlate seadmete 

teatud osad. 

12

7) Üleskeeramis- ja osutite sätimehhanism: kroonratas, üleskeeramise takisti ja keskväikeratas, 

siduri ratas, osutite sätiratas, krooni põrkmehhanismi ratas, kroonratta 

tuumik, ike (võnkehoob), osutie sättimise nupp, osutite sättimise nupu vedru ja ikke 

vedrud. 

8) Elektrooniliste kellade mehhanismide osad: lülitused käekelladele võivad sisaldada 

näiteks isoleeralust, mis kannab trükiühendusi ja teisi eraldi komponente, mis on 

formeeritud teistmoodi kui trükkimisega (näiteks poolid, kondensaatorid, takistuspoolid, 

dioodid ja transistorid), võivad olla koos integraalskeemiga. 

9) Platvormkäivikregulaatorid koosnevad plaadist, sildadest, käivikregulaatorist, 

balansist ja juusvedrust, hammasrattamehhanismiga või ilma kella või 

käekellamehhanismi regulaatorist. Nad klassifitseeritakse siin rubriigis olenemata kas 

nad on reguleeritava käivikregulaatoriga ühendatud või mitte. 

Ühendatud platformkäivikregulaatorid on mõeldud paljudele kella või 

käekellamehhanismi kasutatavatele aparaatidele (ajaregistraatorid, aeglülitid jne) ning 

mõningatele väikestele kelladele ja äratuskelladele. 

(B) KELLADE JA ÄRATUSKELLAMEHHANISMIDE OSAD. 

Paljud nende mehhanismide osad on põhimõtteliselt sarnased käekellamehhanismide 

osadele, ainult nad on suuremad. 

Kellamehhanismidele omaste osade hulka kuuluvad raskustrumlid, pendlid, sh 

balansseeritud pendlid (elavhõbe, invari takisti jne), toed, võllid, võllirattad, tagasipõrke 

käivikregulaatorid, mahakäinud (või Graham) käivikregulaatorid jne, iseseisvad 

üleskeeramisnupud. Äratuskellamehhanismi osade hulka kuuluvad kinnitatud 

üleskeeramisnupud ja osutite sättimise nupud. 

(C) SIGNAALMEHHANISMI OSAD 

(1) Äratuskellade signaalmehhanism: sulustus ja rattahammas, hammastikuga võru, 

lahtipäästemehhanismi ratas, käiviku ratas, osutitugi, palett, haamer jne. 

(2) Kella signaalmehhanism (lukustusplaadi tüüpi, hammaslati tüüpi jne): trummel või 

silinder ja trumliratas, lukustusplaat, suur ratas, nõelratas, vaheratas, hoiatus ratas, 

kiirusregulaator, rattahambad, hoovad või kiirusregulaatori vedrud, kordusnäidikuga 

hammaslatt, tigu, haamer, tõsteseade, telg, kiirusregulaatori ratas, gathering palett, 

hammaslatt, kuul, gong, kellamäng. 

(D) KIVID 

Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult töödeldud kivid st need, mis on töödeldud 

treipingil, läbi lõigatud, poleeritud, puuritud, õõnestatud jne või monteeritud (raamistisse või 

kruvisse). Töötlemata või viimistlemata kalliskivid ei kuulu siia rubriiki (grupp 71). 

Kellasseppade kalliskivid on tavaliselt väga väikesed, nende paksus ja läbimõõt ületab 

harva vastavalt 2 mm ja 0,5 mm. 

Peamised kivid, mida kasutatakse kellades või käekellades on looduslikud või tehislikud 

rubiinid, safiirid ja granaadid ning mõnikord ka teemandid. Odavamates toodetes 

kasutatakse klaasi või kalliskivid asendatakse metalliga. 

Kella või käekella kivid kannavad nende osade nimesid, mida nad toetavad. Näiteks, 

keskratta kivid, vaheratta kivid, sekundiratta kivid, käivikratta kivid, paleti toe kivid ja 

balansi kivid. Silindrilise pöördtelje laagriliud koosnevad puuritud kividest või puuritud kivist 

ja ehedast kivist (kattekivi). Osad laagriliud koosnevad koonusetaolistest õõnestatud 

kalliskividest. 

Lisaks laagriliudena kasutatavatele ümmargustele kalliskividele, ankurkäivikregulaatoriga 

kelladel või käekelladel on veel kolm spetsiaalset kivi: kaks palletkivi 

(kooonusekujulidsed kivid on kinnitatud igasse palleti otsa) ja impulsi kinniti (rulli jaoks 

mõeldud poolringikujuline või kolmnurkne kivi). 

(E) NUMBRILAUAD 

Numbrilaudadel on tavaliselt jaotused, mis näitavad tunde, minuteid ja sekundeid. Nad 

võivad olla ebatasase pinnaga või lamedad. Enamasti on nad hõbetatud, kullatud, 

värvitud, oksüdeeritud või muul viisil messingiga kaetud, emailitud vasest, kullast või 

hõbedast, mõnikord paberist, klaasist, plastist või savist. Figuurid ja pealekirjutised on 

13

tehtud erinevate meetoditega (ülekandega, värvitud, vermitud jne). Numbrilaudadel võivad 

olla helendavad figuurid või sümbolid. 

Numbrilauad on plaadi (või lisaplaadi ,see on numbrilaua plaadi) külge kinnitatud 

kruvide, poltide või metallraamiga. 

(F) OSUTID 

Need näitavad tunde, minuteid ja sekundeid. Rubriiki kuuluvad ka spetsiaalsed osutid 

kronograafkäekelladele, osutid äratuskelladele jne. Käekella- või kellaosutid võivad olla 

ebatasase pinnaga või lamedad, nad võivad olla tehtud terasest, messingist või vasest, 

tavaliselt poleeritud, oksüdeeritud, nikeldatud, kroomitud, hõbetatud, kullatud või lakitud; 

nad võivad olla kullast või isegi luust. Helendavatel seieritel on “aknad” , mis on täidetud 

radioaktiivsete soolade (radiotoorium, mesotoorium jne) põhjal tehtud seguga. On olemas 

loendamatu arv osutitüüpe, mis on valmistatud sobivat tüüpi numbrilaudade jaoks. 

______________________________ 

14


GRUPP 92 

MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD JA TARVIKUD 


a) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad, mitteväärismetallidest (XV 

jaotis) ja samalaadsed tooted plastist (grupp 39); 

b) mikrofonid, võimendid, valjuhääldid, kõrvaklapid, lülitid, stroboskoobid ja muud abiinstrumendid, 

-aparaadid või -seadmed grupist 85 või 90, mida kasutatakse koos selle grupi 

muusikariistadega, kuid mis pole monteeritud või paigutatud nendega ühisesse 

korpusesse; 

c) mängumuusikariistad ja muusikalised mänguasjad (rubriik 9503); 

d) harjad muusikariistade puhastamiseks (rubriik 9603) ja 

e) kollektsiooniobjektid ja antiikesemed (rubriik 9705 või 9706); 

2. Poognad, pulgad jms esemed rubriiki 9202 või 9206 kuuluvatel muusikariistadel 

mängimiseks, mis esitatakse tollile koos nende muusikariistadega koguses, mis on 

vastava muusikariista puhul tavapärane, ning mis on selgelt mõeldud koos nendega 

kasutamiseks, klassifitseeritakse vastavate muusikariistadega samasse rubriiki. 

Rubriigi 9209 kaarte, kettaid ja rulle, mis esitatakse tollile koos muusikariistaga, 

käsitletakse eraldi toodetena, mitte selle muusikariista osana. 

ÜLDINE 


A) Muusikariistad (rubriigid 9201 kuni 9208) 

B) Muusikariistede osad ja nende tarvikud (rubriiik 9209). 

Mõningatel muusikariistadel (klaveritel, kitarridel jms) võivad olla elektrilised heliadapterid 

ja -võimendusseadmed; sellele vaatamata jäävad nad klassifitseerituks vastavatesse 

rubriikidesse selles grupis eeldusel, et neid saab kasutada ka ilma elektrita. 

Elektriseadmestik, kui ta ei moodusta pilliga terviklikku osa või ei ole paigutatud pilliga ühte 

ümbrisse, ei kuulu siia rubriiki (rubriik 8518). 

Elektrilised või elektroonilised instrumendid (muud kui rubriigi 9201 automaatklaverid), 

mida ei saa ilma elektrilise või elektroonilise seadmestikuta mängida, kuuluvad rubriiki 9207 

(vt vastavaid selgitavaid märkusi). Sellesse rubriiki kuuluvad seetõttu näiteks elektroonilised, 

elektrostaatilised või taoliseid kitarrid, orelid, klaverid, akordionid, kellamängud. 

Selle grupi pillid ja aparaadid võivad olla igast materjalist sh väärismetallist või 

väärismetalliga plakeeritud metallist ja võivad olla kaunistatud vääris- või poolvääriskividega 

(looduslikud, tehislikud või taastatud). 

Vastavalt selle grupi märkusele 2 keelpillide poognad ja plektronid, löögiriistade pulgad (ka 

pehme otsaga) rubriigist 9202 ja haamrid rubriigist 9206 klassifitseeritakse koos vastavate 

instrumentidega ja mitte rubriigis 9209 juhul, kui nad on esitatud tavapärasel hulgal koos 

nende instrumentidega ja on mõeldud koos nendega kasutamiseks. Siiski, koos pilliga 

esitatud rubriigi 9209 kaardid, kettad ja rullid on omaette artiklid ja mitte pillide koostisosa. 

Lisaks selgitavates märkustes eraldi märgituile, ei kuulu sellesse gruppi: 

a) Elektroonilised muusikalised moodulid (rubriik 8543) 

b) Muusikariistad, mis on selgelt mänguasjade tunnustega st nad on tehtud lihtsamast materjalist, 

lihtsama lõppviimistlusega ning puudub muusikaline kvaliteet ja muud tunnused (grupp 95). Näiteks 

teatud suupillid, viiulid, akordionid, trompetid, trummid, mängutoosid. 

c) Kollektsiooniobjektid (rubriik 9705) (näiteks pillid, millel on ajalooline või etnograafiline väärtus) või 

antiikesemed, mille vanus on rohkem kui 100 aastat (rubriik 9706).

9201 KLAVERID, SH AUTOMAATKLAVERID; KLAVESSIINID JT 

KLAHVKEELPILLID : 

9201 10 - pianiinod 

9201 20 - tiibklaverid 

9201 90 - muud 


1) Klaverid koos klaviatuuriga ning keeltega, mida löövad haamrid, olenemata sellest, kas 

neil on või ei ole elektrilised heliadapterid ja võimendusseade; need on: 

a) Pianiinod, millel on keeled kõlalauale monteeritud vertikaalselt või kui ta on ristkeelne 

ristuvad bassikeeled ülejäänud keeltega. 

b)Tiibklaverid (kontsert- ja kabinettiibklaverid), millel on keeled monteeritud 

horisontaalselt pikendatud ümbrisse. 

Siia rühma kuuluvad automaatklaverid klaviatuuriga või ilma, mida mängitakse näiteks 

augustatud paberi- või kartongirullide abil; nad töötavad kas mehhaaniliselt, pneumaatiliselt 

või elektriliselt. 

Siiski "elektroonilised klaverid" ja elektroonilised muusikariistad, mida saab monteerida 

klaveritele, et nad teeksid klaveri mängimisel teiste pillide heli, kuuluvad rubriiki 9207 (vt 

üldiseid selgitavai märkusi selle grupi kohta). 

2) Klavessiinid jt klahvkeelpillid nagu spinetid ja klavikordid. 

o 

o o 


Alarubriigid 920110 ja 920120 

Need alamrubriigid hõlmavad ka automaatklavereid. 

9202 MUUD KEELPILLID (NÄITEKS KITARRID, VIIULID, HARFID): 

9202 10 - poognaga mängitavad 

9202 90 - muud 


A) Muusikariistad, mida mängitakse poognaga 

Parimad näited nendest instrumentidest on viiulid, vanad vioolataolised pillid ja 

vioolad (altviiulid) (viimased on natuke suuremad kui tavalised viiulid), tšellod, 

bassvioolad ja kontrabassid. 

B) Muud keelpillid 


1) Sõrmitsetavad keelpillid, kus helivibratsioon saavutatakse viies keeled reast välja kas 

sõrmede või väikese terava puust, elevandiluust, kilpkonnaluust, plastist jne 

plektroniga. Näiteks: 

a) Mandoliinid (hästi kumera seljaga Naapoli mandoliinid, lamedad mandoliinid, 

mandoolad jne). 

b) Kitarrid. 

c) Saksa lautod (mandoliini sarnased). 

d) Bandžod (pika sõrmlauaga pillid, millel on ümmargune lamedapõhjaline kõlakast ja 

trumminahast membraan. 

e) Ukuleeled (väikesed paksu sõrmlauaga kitarrid). 

f) Tsitterid - neil on ümmargune trapetsitaoline kuju ning palju, tavaliselt metallist, keeli. 

g) Balalaikad 

h) Harfid (kandled). Need on keelpillid, mida mängitakse sõrmedega. Neil on 

kolmnurkne raam ja järk-järgulise pikkusega keeled. 

2) Muud muusikariistad nagu: 

2

a) Aiolose harfid. Neid kasutatakse aedades jms kohtades. Nad koosnevad paljudest 

helikasti pandud keeltest. Kui nad asetada tuulehoo kätte, tekitavad nad loomulikke 

harmoonilisi helisid. 

b) Simblid. Neil on raam, kuhu on monteeritud keeled. Neid mängitakse pehme peaga 

haamrikestega ja kasutatakse mustlasansamblites 

Teatud pillides, eriti kitarrides, võib olla heli elektrooniliselt võimendatud, mis ei tingi 

nende sellest rubriigist välja arvamist. Siiski elektroonilised muusikariistad, nagu ilma 

kõlakastideta kitarrid, kuuluvad rubriiki 9207 (vt selle grupi üldiseid selgitusi). 

[9203] 

[9204] 

9205 MUUD PUHKPILLID (NÄITEKS KLARNETID, TROMPETID, 

TORUPILLID): 

9205 10 - vaskpuhkpillid 

9205 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvadpuhkpillid, mis ei ole kirjeldatud rubriigis 9208 (laada orelid, 

mehhaanilised leierkastid, heliga signaliseerivad instrumendid jne), kuigi neid võiks teatud 

puhkudel ka puhkpillideks nimetada. 


A) Vaskpuhkpillid 

Termin “vaskpuhkpill” osutab orkestri teatud osas kasutatavate pillide heliomadustele, 

mitte aga nende põhimaterjalile. Rubriiki kuuluvad põhiliselt metallist (messing, uushõbe, 

hõbe jne) koonusekujulise toru ja kellukakujulise otsaga pillid ning nad võivad olla erineval 

määral rõngasse keeratud. Need on varustatud õõnestatud kausshuulikuga, mida 

mängitakse huultega ja sageli ventiili abil. Siia kuuluvad kornetid, trompetid (tavalised 

trompetid, orkestritrompetid jne), fanfaarid, sakshornid, bariton- ja bassfanfaarid, 

bombardonid (basstuuba), bass-sousaphoneid, tromboonid (ventiili- või tõmmiktorutüüpi), 

orkestrisarved (näiteks metsasarved) ja ventiilita orkestrisarved (näiteks jahisarved). 

B) Muud puhkpillid. 


1) Viledega klahvorelid (kirikuoreli tüüpi). Need on õhuvoolu kasutavad muusikariistad, kus 

klahvide liigutused edastatakse oreliviledele elektriliselt, elektropneumaatiliselt või 

mehaaniliselt. 

Siia rubriiki kuuluvad ka konsool-juhtpult ja orelikorpus (s.o tavaliselt ehiskujundusega 

puitümbris), kui need esitatakse tollile koos oreliga. Kui esitatakse eraldi, siis need ei kuulu 

siia (rubriik 92.09). 

Sellesse rubriiki ei kuulu orkestrionid, väntorelid jms vile(dega) instrumendid, millel ei ole klaviatuuri ning mis 

mängivad automaatselt või mida aetakse ringi vändaga (rubriik 92.08). Elektroonilised orelid 

klassifitseeritakse rubriiki 92.07. 

2) Harmooniumid jms lahtiste metallkeeltega klahvpillid, kuid ilma viledeta. 

3) Akordionid jms muusikariistad, kontsertiinad, bandonionid ja jalglõõtsaga 

akordionid. 

Sellesse rubriiki ei kuulu elektroonilised akordionid (vt rubriigi 9207 selgitav märkus ja selle 

grupi selgitav üldmärkus). 

4) Suupillid. 

5) Puupuhkpillid. Nende pillide oluline osa on tavaliselt klappide ja sõrmistega varustatud 

aukudega toru (puust või roost, metallist, plastist, eboniidist, klaasist). Heli tekitatakse 

tavaliselt lestkeele abil. Siia rühma kuuluvad flöödid, plokkflöödid, vilepillid, flažoletid, oboed, 

klarnetid, inglissarved, fagotid, saksofonid ja sarrusofonid. 

Sellesse rühma kuuluvad ka okariinid (väikesed munakujulised metallist või savist pillid, mis 

annavad flöödisarnase heli) ja lükandviled (metallist või kõvakummist). 

6) Muud puhkpillid (nt torupillid, bretooni torupillid, mis koosnevad tuulekastist või -kotist, mis 

on tehtud nahast või põiest, ja 3–5 vilest – üks on viisivile ja ülejäänud üürgajad). 

3

9206 9206 00 LÖÖKPILLID (NÄITEKS TRUMMID, KSÜLOFONID, TALDRIKUD, 

KASTANJETID, MARAKAAD) 

Löökriistu lüüakse pilli enda sarnase esemega, pulgaga vms esmega või paljaste kätega. 

Neid pille nimetatakse samuti ka üldnimega "trummid". 

Põhilised pillid selles rubriigis on: 

A) Pingul nahaga kaetud trummid, näiteks: 

1) Doirad või tamburiinid 

2) Trummid (madalad külgtrummid, bass- või suured trummid jne). Need koosnevad puust 

või metallist silindrist, mis on mõlemast otsast kaetud nahk või tehiskiust membraaniga 

(kahe poolega trummid). Nad on häälestatud kindlale noodile ja mängitakse ühe või 

kahe pulgaga, mis võivad olla nahkotstega. 

3) Litaurid ja timpanid. Need koosnevad nahaga kaetud õõnsast vasest poolkerast 

(katel), mis võib suuruselt erinev olla ja on tavaliselt põrandale asetatud. Nad on 

häälestatud kindlale noodile ja mängitakse pulkadega. 

4) Tamburiinid koos kõlistitega.Need koosnevad nahaga kaetud raamist ning on 

varustatud kõlistitega või vaskeeltega, mis instrumendi erineval viisil raputamisel, 

peopesa või sõrmedega tagumisel helisevad. 

5) Tamtammid. 

B) Muud löökriistad nagu: 

1) Simblid (taldrikud). Heli saavutatakse, kui neid ümmargusi taldrikuid lüüakse või 

hõõrutakse üksteise vastu. Vahest mängitakse ühte simblit nahkotsaga pulgaga. 

2) Gongid (näiteks hiina gongid). Need on metallplaadid, mida lüüakse nahk- või viltotsaga 

raske pulgaga. 

3) Trianglid - võrdkülgse kolmnurga kujuliselt painutatud tavaliselt terasvardad- neid 

lüüakse rauast pulgaga. 

4) Buntšuk (Jingle johnnies) (hiina paviljonid, türgi kuusirbid), mis on koos kõlistite ja 

väikeste kelladega ning helisevad, kui raputada tuge, millele instrument on paigutatud. 

5) Kastanjetid, mis on väikesed puust, luust või elevandiluust nõgusad või kilbikujulised 

instrumendid. Need kinnitatakse, kas sõrmede või käepideme külge ja mängitakse 

üksteise vastu lüües. 

6) Ksülofonid koosnevad väikestest erineva suurusega kindlas järjekorras asetatud 

puuklotsidest, mis on asetatud kahele toele ja mängitakse pulkadega. 

7) Metallofonid on ksülofonide sarnased, kuid puuklotside asemel on neil metallplaadid 

(terasest või duralumiiniumist). Nii ksülofonid kui metallofonid on sageli varustatud 

metallist kõlakeeltega või laua all olevate torudega. Rubriiki kuuluvad ka sarnased 

klaasplaatidega muusikariistad. 

8) Tšelestad jms kasutatakse löökriistade komplektis tavalise kellamängu asemel. Neil on 

välimus nagu väikesel klaveril, millel on pedaalid ja summutid. Heli tekitatab klahvistiku 

abil juhitav haamermehhanismi haamrilöök vastu metallplaati. 

9) Kellad, kellade komplekt, kellamängud ja torukellad (komplekt torusid, mis on raami 

riputatud ja lüüakse palja käega või haamriga). 

10) Marakaad ning muud taolised instrumendid, mis koosnevad õõnsatest kelladest või 

torudest ja mis teevad neid raputades häält. 

11) "Claves" koosneb paarist raskest puupulgast. 

12) Flexatonid, mis koosnevad käepideme peal olevast metallplaadist ning kahest 

mõlemal pool plaati asetsevast puumunast. Instrumenti raputades tabavad puumunad 

plaati põhjustades selle vibreerimise. Tooni kontrollitakse surudes pöidlaga vastu plaati. 

Mõned ülal mainitud pillid on mõnikord kombineeritud nii, et üks mängija saab mitut pilli 

ühel ajal mängida. Tantsuansamblites näiteks töötab pehmeotsaline suure trummi pulk 

pedaali abil ning lisaks on trummile külge pandud simblid, gongid, puuklotsid (puust 

kõlakastid, mis on kas kelladega või moodustavad ksülofoni), jne. 

Ühiskondlike hoonete kellamängud, millega tekitatakse muusikat, on samuti siia 

klassifitseeritud. 

4

Siiski on elektroonilised löökriistad klassifitseeritud rubriigis 9207. 


a) Ukse- või lauakellukesed ja kongid, uste kellamängud jne, mis ei ole muusikariistad (rubriik 8306 või 

8531). 

b) Kellamängud või muud kellade löögimehhanismid (rubriik 9114). 

9207 MUUSIKARIISTAD, MILLE HELI TEKITATAKSE VÕI 

VÕIMENDATAKSE ELEKTRILISELT (NÄITEKS ORELID, KITARRID, 

AKORDIONID): 

9207 10 - klahvpillid, v.a akordionid 

9207 90 - muud 

Siia kuuluvad muusikariistad, mille heli tekitatakse või võimendatakse elektriliselt (sh 

elektrooniliselt) (st sellised, mida ei saa mängida normaalse helikõvadusega ilma elektriliste 

või elektrooniliste seadmeteta, isegi kui nende vibreerivad seadmed teevad nõrka häält). 

Selles suhtes erinevad nad teatud teistest instrumentidest (näiteks klaverid, akordionid, 

kitarrid), mida, kuigi nad on varustatud elektriliste adapterite ja võimendusseadmetega, saab 

mängida ka ilma nende seadmeteta nagu tavalisi pille. Automaatsed elektriklaverid ei kuulu 

siia rubriiki (rubriik 9201). 

5

Selle rubriigi instrumentides kasutatatakse tavaliselt: 

A) Elektromagnetilisi generaatoreid. 

Ühtedes sellele põhimõttele tuginevatest süsteemidest on generaatoris jõuvõll 

ühendatud paindvõlli abil seda konstantse kiirusega vedava sünkroonmootoriga. Piki 

jõuvõlli paiknevad paaridena erineva suurusega hammasrattad, igaüks neist veab 

hambulisi rattaid, nn "toonrattaid". Kui instrument lülitada vooluvõrku, veab 

sünkroonmootor toonrattaid erinevate kiirustega vastavalt hammasrataste läbimõõdule. Iga 

toonratta kõrvale sellega paralleelselt on paigutatud mähisega püsimagnet. Rataste 

pöörlemisel satuvad nende äärtel paiknevad hambad regulaarselt magneti pooluste vahele 

põhjustades seega välja muutusi ja sellega ka nõrku voolumuutusi poolides. Need 

ettemääratud sagedusega vooluvõnked võimendatakse elektriliselt ning suunatakse 

kõlaritesse. 

Seda põhimõtet kasutatakse eriti oreli tüüpi instrumentides. 

Teises harmooniumi tüüpi süsteemis liigub "vaba keel" alalismagneti pooluse kohal ja 

selle võnked tekitavad magnetile mähitud poolis magnetvälja muutusi. Tulemusena saadav 

vool võimendatakse elektriliselt ja kantakse kõlaritesse. 

B) Elektrostaatilised generaatorid, mida on mitut liiki: 

1) Pingutatud traadiga generaatorid. Neis generaatoreis löögist haamrikesega voolu all 

oleva traadi pihta tekitatud võnkumised põhjustavad traadi ja selle paiknevate 

metallosade (naastude) vahelise mahtuvuse muutusi. Need vastavad täpselt keele 

võnkumistele, nii et võimendamisel tagavad õige taasestamise. 

2) Vibreerivate keeltega generaatorid, milles voolu kandjateks on lestkeeled. 

3) Muutuva mahtuvusega kondensaatoritega generaatorid, milles kondensaatorid 

pöörlevad mootorid jõul konstantse kiirusega. 

C) Elektroonsed generaatorid, sh gaaslahendusgeneraatorid. 

D) Fotoelektrilised generaatorid, milles valguskiir suunatakse läbi perforeeritud 

kettafotoelemendile. Ketta pöörete arvu hoolika valikuga saadakse vastavad 

voolukõikumised, mis võimendatult annavad soovitud heli. 

Mõningaid selliseid instrumente nimetatakse elektromagnetilisteks, elekrostaatilisteks, 

elektroonseteks, raadio-elektrilisteks, fotoelektrilisteks klaveriteks, oreliteks, akordioniteks, 

kellamängudeks jms, kuid neid tuntakse enemasti nende registreeritud kaubamärkide järgi. 

Enamikel muusikariistadel võimaldavad registrivahetusega enamuse muusikariistade heli 

tõepärase esituse. Selliseid instrumente nimetatakse “monofoonseteks”, kui nad võimaldavad 

vaid üksikuite nootide järjestikust esitamist ja “polüfoonseteks”, kui nad võimaldavad 

samaaegselt mitme noodi esitust (näiteks orelid). 

Osa instrumente on mängitavad eraldi; teised võivad olla kohandatavad klaverile. nii, et 

instrumenti mängitakse parema käega ja samal ajal vasaku käega mängitakse klaverisaadet 

Sellised instrumendid klassifitseeritakse olenemata kas neid esitatakse koos klaveriga või 

ilma. 

Kuigi need seadmed võivad olla vajalikud selle rubriigi instrumentide normaalseks tööks, ei 

kuulu elektrilised või elektroonilised aparaadid selle rubriigi alla ning on liigitatud neile 

vastavates rubriikides (grupp 85) juhul, kui nad ei ole seadmega kokku ehitatud. Kui nad on 

aga instrumendiga ühte korpusse monteeritud, siis liigitatakse nad koos instrumendiga, kuigi 

nad võivad olla transpordi ohutust silmas pidades eraldi pakitud. 

Siia rubriiki ei kuulu tavalist tüüpi kellad (koos tunde näitava numbrilauaga), mida 

kasutatakse koos teatud elektrooniliste kellamängudega, mis automaatselt löövad tunde, 

pooltunde jne (grupp 91). 

9208 MÄNGUTOOSID, LAADAORELID, LEIERKASTID, MEHAANILISED 

LAULULINNUD, MUUSIKALISED SAED JM MUUSIKARIISTAD, MIS 

EI KUULU KÄESOLEVA GRUPI ÜHTEGI TEISE RUBRIIKI; IGAT LIIKI 

PEIBUTUSVILED; VILED, SARVED JM SUUGA PUHUTAVAD 

SIGNAALINSTRUMENDID: 

9208 10 - mängutoosid 

9208 90 - muud 

6

A) MUUSIKARIISTAD, MIS EI KUULU ÜHTEGI TEISE SELLE GRUPI RUBRIIKI. 


1) Mängutoosid. Need koosnevad karpidesse või teistesse konteineritesse monteeritud 

väikestest mehaanilistest automaatselt viise mängivatest mehhanismidest. Nende 

põhikomponent on nõeltega silindri komplekt (vastavalt mängitava viisi nootidele). 

Pöörlemisel puutuvad nõelad kokku kammipiidele sarnaste metallkeeltega, pannes need 

vibreerima ja nii meloodiat tekitades. Mängutoosi osad on paigutatud plaadile ja silindrit 

aetakse ringi kas võtmega üleskeeratava vedrumootori (mehhaaniline) abil või käsitsi 

(vändaga). Mõningates tüüpides on silinder asendatud reljeefse lehtkettaga. 

Tooted, mis sisaldavad muusikalisi mehhanisme, kuid on põhiliselt utilitaarse või ornamentaalse 

funktsiooniga (näiteks kellad, miniatuurne puitmööbel, tehislilledega klaasvaasid, keraamilised 

statuetid) ei ole mängutoosid selle rubriigi tähenduses. Need tooted kuuluvad samasse rubriiki 

samade nimetustega toodetega, millel ei ole muusikalist mehhanismi. 

Samuti ei kuulu siia rubriiki elekrooniliste moodulitega käekellad, tassid ja sünnipäevakaardid. 

Need tooted kuuluvad samasse rubriiki samade nimetustega toodetega, millel ei ole selliseid 

mooduleid. 

2) Laadaorelid, näiteks orkestrionid ja muud sarnased instrumendid. Mõned leierkastid on 

suured instrumendid kahe järeleaimatud klaviatuuriga, millest üks mängib klaveriklahvide 

põhimõttel metallkeeltel ja teine juhib oreli vilesid. Lisaks on veel olemas mehhaaniliste 

poognatega mängitavad kätkutkeeled. Sellised instrumendid võivad olla varustatud 

trummide, simblite, akordionite jms, andes orkestriefekti. Peamiselt kasutatakse neid 

lõbustusparkides või laadaplatsidel jms kohtades. Nad võivad olla käsitsi või energia abil 

mängitavad ning mängitavad perforeeritud rullidelt või kaartidelt. 

3) Leierkastid (väntorelid). Need koosnevad korpusest, milles on vasknõeltega trumlite (või 

silindrite ) komplekt, mida aetakse ringi käsitsi vändates käitades puust või metallist vilede 

ventiile. 

4) Mehhaanilised laululinnud. Need väikesed automaadid on harilikult ümbritsetud puuriga. 

Vedru abil töötav üleskeeratav mootor puuri põhjas käitab klappide ja lõõtsa komplekti, 

tekitades sellega moduleeritud noodi ja pannes mängulinnu keha ja pea liikuma. 

5) Muusikalised saed. Neil on spetsiaalne metallkeel, mis pannakse vibreerima poogna või 

viltpeaga haamriga. 

6) Muud vigurinstrumendid nagu kõristid ja puhutavad sireenid. 

Kaardid, kettad ja rullid on alati liigitatud rubriigis 9209 sõltumata sellest, kas nad on esitatud koos 

selle rubriigi pillidega või ei. 

B) IGASUGUSED PEIBUTUSVILED JA SUUGA PUHUTAVAD 

SIGNAALINSTRUMENDID. 

1) Peibutusviled ja -efektid jms on väikesed puhutavad või käsitsijuhitavad instrumendid, 

mis imiteerivad lindude ja loomade hääli, nende ligi meelitamiseks. 

2) Puhutavad signaalinstrumendid nagu: 

i) Sarvest, luust, metallist jne sarved ja signaalsarved 

ii) Signaliseerimiseks jne mõeldud metallist, puust jne (suuga puhutavad) viled. 


a) Uksekellad, lauakellad, jalgrattakellad jne (rubriik 8306 või 8531). 

b) Vajutuskolvi abil töötavad pasunad ja hoiatuspasunad (näiteks sõidukitel), laevasireenid, 

kaasaskantavad või paigaldatud käsitsi juhitavad katusesireenid. Need on liigitatud nende 

materjalide järgi, või XVI või XVII jaotises, olenevalt olukorrast. 

c) Elektrilised signaalseadmed või -aparaadid (rubriik 8512 või 8531, olenevalt olukorrast). 

9209 MUUSIKARIISTADE OSAD (NÄITEKS MÄNGUTOOSIDE MEHHA- 

NISMID) JA TARVIKUD (NÄITEKS KAARDID, KETTAD JA RULLID 

MEHAANILISTELE MUUSIKARIISTADELE); IGAT LIIKI 

METRONOOMID, HELIHARGID JA KAMMERTONID: 

9209 30 - muusikariistade keeled 

7

- muud: 

9209 91 - - klaveriosad ja -tarvikud 

9209 92 - - rubriigi 9202 muusikariistade osad ja tarvikud 

9209 94 - - rubriigi 9207 muusikariistade osad ja tarvikud 

9209 99 - - muud 


A) Metronoomid, helihargid ja kammertonid. 

See rühm hõlmab metronoome, heliharke ja kammertone sõltumata sellest, kas nad on 

mõeldud muusikaliseks või muuks otstarbeks. 

Metronoomid on väikesed mehhaanilised seadmed, mida kasutatakse muusikapala 

õige tempo määramiseks. Harilikult on nad paigutatud püramiidikujulisse karpi ja võivad 

olla kellaga varustatud. Põhiosa on rütmivarras, mis pöörleb ümber oma alumise otsa. 

Varda liikumist võib kiirendada või aeglustada vastavalt kangi taga oleva skaala järgi. 

Gruppi kuuluvad ka tööstuslikul otstarbel kasutatavad metronoomid, mis on varustatud 

elektrikontaktidega. 

Helihargid on tavaliselt U-kujulised metallvardad, mis vibreerimisel toovad kuuldavale 

ühe antud noodi. Siia rühma kuuluvad ka suured kontsertsaalide helihargid, mis 

koosnevad helikasti paigutatud metallkeelest ja mida lüüakse haamriga. 

Kammertonid on puhutavad ja koosnevad ühest või rohkemast keelest või vilest, mis 

toovad kuuldavale erinevaid noote (4-6). 

Siia rühma kuuluvad ka meditsiinis kasutatavad helihargid (eriti kuulmistestides 

kasutatavad, kus nad on sätitud nii, et nad toovad kuuldavale suurel hulgal vibratsioone 

ning on tihti pandud korpusesse koos paljude teiste instrumentidega) ja stroboskoobilisteks 

vaatlusteks mõeldud helihargid. Mõned neist on varustatud elektriseadmetega, et säilitada 

vibratsioone. 

B) Mängutooside mehhanismid. 

Vt seletavaid märkusi rubriigi 9208 kohta. 

C) Keelpillide keeled 

See grupp hõlmab päris keelpillide keeli (klaverid, harfid, viiulid, tšellod, mandoliinid 

jne). Need on harilikult valmistatud: 

1) Soolkeeltest (kätkut) (tavaliselt lammaste sooltest). Soolkeeled on kokku pandud teatud 

arvust keeretest, vastavalt nõutud paksusele. Iga keere koosneb, kas pikkupidi katki 

lõigatud soolest või tervest soolest. 

2) Siidist. Siidkeeled on tavaliselt tehtud 140 siidikeerdest ning väliselt sarnanevad 

soolkeeltega. Nad on kaetud õhukese kihi kummiaraabikuga ning poleeritud valge 

vahaga. 

3) Keemilistest kiududest monofilamendist (tavaliselt nailon). 

4) Terastraadist (harilikult roostevabast), alumiiniumi- hõbe-, vask- jne traadist. 

Metallkeeled on kas ühe keerdega või metallist südamikuga, mis on kaetud 

metalltraadiga (ümber sisemuse keeratud). Seda tüüpi keeli nimetatakse 

metallkeerdelisteks. 

5) Metalltraadiga (alumiiniumist või mõnest muust mitteväärismetallist, kas hõbedaga 

plakeeritud või mitte, hõbedast jne) kaetud sooltest, siidist või nailonist. Metalltraat on 

ümber südamiku keeratud ja selliseid keeli nimetatakse sool-, siid- või 

nailonkeerdelisteks. 

Muusikariistade keeli on võimalik ära tunda nende lõppviimistluse järgi. (Terasest 

keeled on valmistatud poleeritud metallist ja nende läbimõõt on hoolega kalibreeritud. 

Soolkeeled on täielikult ühtlased ja nende läbimõõt on pidev. Mõned soolkeeled on valged 

ja poolläbipaistvad, teised aga, nagu näiteks harfikeeled, on punaseks või siniseks jne 

värvitud). Keeli on võimalik ära tunda ka selle järgi, mille sisse nad on pakitud (väikestesse 

paberkottidesse, ümbrikutesse ja muudesse taolistesse ümbristesse; tihti on 

kasutusjuhend peale trükitud). Lisaks on osadel keeltel (eriti metallkeeltel) aasad või 

metallrõngad, mille abil on neid võimalik vastavate pillide külge kinnitada. 

Rubriiki ei kuulu sünteetilistest tekstiilmaterjalidest monofilamendist, sooltest või traadist 

(pikkusesse lõigatud või mitte), mis ei ole muusikariistade keeltena klassifitseeritavad 

(klassifitseeritakse neile vastavatesse rubriikidesse). 

8

D) Muud osad ja lisandid. 

Siia rühma kuuluvad muusikariistade (muud, kui ülal mainitud B) ja C) rühmadesse 

kuuluvad) osad ja lisandid, aga mitte kõlarid (valjuhääldid) ja helisageduse võimendid 

(rubriik 8518) ega elektriaparatuur (mootorid, fotoelektrilised elemendid jne), mis ei ole 

varustatud muusikariistade osade või lisanditega. 


(1) Klaverite, orelite harmooniumite jms instrumentide osad nagu: 

Täielikud klaviatuurid (see on täielik komplekt raami monteeritud klahve); klaveri 

mehhanismid (see on klahvidemehhanismid koos haamritega ja summutitega); 

klaverite ja harmooniumite korpused; kõlalauad; puust või valumalmist raamid; 

pedaalimehhanismid ja pedaalid, keerpulgad; harmooniumite metallkeeled; eraldi 

klahvid klaviatuuri jaoks; haamrid, summutid, haamrite varred ja kahvlid jne; oreliviled, 

õhukastid, lõõtsad ning muud orelite koostisosad (sh korpused). 

Siia klassifitseeritakse ka akordionite klahvid, klapid, lõõts ja klaviatuurid. 

Siiski ei kuulu rubriiki väikesed elevandiluust, luust või plastist liistakud, mis on lõigatud 

neljakandilisteks tükkideks, kuid vajavad poleerimist, nurkade ümardamist või muud töötlemist 

enne klahvide katmist. Need liistakud on klassifitseeritud neile vastavates rubriikides. 

(2) Rubriigi 9202 (keelpillid) muusikariistade osad ja tarvikud nagu: 

Mandoliinide, kitarride ja muude taoliste instrumentide kõlakastid; kitarri või 

mandoliini “mehhanismid” (st kaela otsas asuvad keerpulgad, tigukruvid ja 

hammasrattad, nii et keeli saab õieti pingutada); viiulite, tšellode jms. muusikariistade 

osad, näiteks kõlakasti kaaned, kaelad (viimistletud või mitte), sõrmlauad, teod, roobid, 

keeltehoidjad (kuhu keeled on kinnitatud) ja nende nööbid, küljed (esi- ja tagaosa 

vahel), keerpulgad (kaela otsa kinnitatud nupud, mida kasutatakse keelte 

pingutamiseks), sadulad jne; tšellode ja kontrabasside toed (pillide põrandale 

toetamiseks); poognad ja poognate osad (pulgad, kontsud, pingekruvid jne) sh rullides 

olevad hobusejõhvid poognatele, plektronid, summutajad, lõuatoed. 

(3) Rubriigi 9207 muusikariistade osad ja tarvikud nagu: 

Kastid (elektriklaveritele, -orelitele ja -kellamängudele), pedaalmehhanismid ja 

pedaalid, klaviatuurid, viisirattad (eriti orelitel). 

Vt seletavaid märkusi rubriigi 9207 kohta, mis puudutavad elektroonilisi osi ja 

lisandeid. 

(4) Rubriigi 9205 nn puupuhkpillide osad ja tarvikud nagu: 

Puupuhkpillide (klarnetid, flöödid jms) puust treitud osad; metallkorpused, siibrid, 

pikendid, erinevad huulikud ja huulikute katted, keeled, ventiilid, ventiili 

reguleerimisnupud, klapid, rõngad, kaitsevõrud, kellad, sordiinid (summutid), klahvide 

padjad (flöötidel, klarnetitel jne). 

(5) Löökriistade osad ja tarvikud nagu: 

Pulgad, pehme otsaga või ilma; erinevad puuhaamrid, trummiharjad; 

tantsuorkestrites kasutavad pedaalid; taldrikute toendid; trummisilindrid ja -rõngad jne; 

klotsid või plaadid, ksülofonide jms pillide ja nende lauad ning tugiraamid; trummide jms 

pillidele nahad, mis on lõigatud ümmarguseks või enam-vähem ümmarguseks ja on 

selgesti identifitseeritavad; teatud instrumentide, näiteks trummide, naha pingutamiseks 

mõeldud nöörid (tavaliselt tehtud puhtast kanepist, džuudist või sisalkiudest); ning 

identifitseeritavad sool- või metallkeeled (silmused), mis läbivad külgtrummide 

silmuseid. 

* 

* * 


1) Pillitoed instrumentide kinnitamiseks. Jalad (kolmjalad jne) pilli hoidmiseks (näiteks 

külgtrummid või saksofonid). 

2) Muusikariista mängimiseks mõeldud mehhaanilised seadmed. Need on abivahendid, 

mis võimaldavad mängida klahvpille kaartide, ketaste ja rullide abil; nad võivad töötada 

käsitsi juhitavalt (vändaga), pedaali või lõõtsa abil või võivad olla elekriliselt või 

mehhaaniliselt juhitud. Nad võivad olla kinnitatud instrumendi sisse või välja (tavaliselt 

klaveritel ja harmooniumitel). 

9

3) Automaatsete muusikariistade kaardid, kettad ja rullid. Need on siia klassifitseeritud 

sõltumata sellest, kas nad on esitatud koos nende instrumentidega, mille jaoks nad on 

mõeldud (vt selle grupi märkust 2). 

* 

* * 

Rubriiki ei kuulu veel: 

a) Üldkasutatavad tooted nagu on kirjeldatud XV jaotise märkuses 2 sh mitteväärismetallist (XV jaotis) 

toed, käepidemed, garnituurid (näiteks klaveritel) jms plastist tooted (grupp 39). 

b) Häälestusinstrumendid (rubriik 8205). 

c) Vedru abil töötavad (üleskeeratavad) mootorid mängutooside või mehaaniliste laululindude jaoks 

(rubriik 8412), mis ei ole teiste osadega varustatud. 

d) Käekella- või kellamehhanismid, mis ei ole varustatud muusikariistade osade või lisanditega 

(rubriigid 9108 kuni 9110). 

e) Klaveritoolid (rubriik 9401), pillide alused või pingid, mis on konstrueeritud põrandale või 

maapinnale asetamiseks (rubriik 9403) ja klaverite küünlajalad (rubriik 9405). 

f) Vormi valatud kampol viiulikeelte jaoks (rubriik 9602). 

g) Oboede, flöötide jms insrumentide puhastusharjad (rubriik 9603). 

___________________________ 

10

XIX JAOTIS 

RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA TARVIKUD 

GRUPP 93 

RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA TARVIKUD 



a) grupi 36 kaubad (näiteks löökkapslid, detonaatorid, signaalraketid); 

b) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad mitteväärismetallist (XV jaotis) või 


c) soomusmasinad (rubriik 8710); 

d) teleskoopsihikud jm optilised seadeldised, mis on mõeldud kasutamiseks koos relvadega, kui 

nad ei ole monteeritud relvale või kui neid ei esitata tollile koos selle relvaga, millele 

monteerimiseks nad on mõeldud (grupp 90); 

e) vibud, nooled, vehklemisrelvad ja mängurelvad (grupp 95) ja 

f) kollektsiooniobjektid ja antiikesemed (rubriik 9705 või 9706). 

2. Rubriigis 9306 ei hõlma termin "nende osad" rubriigi 8526 raadio- ja radarseadmeid. 

ÜLDINE 


1) Igasugused relvad, mis on konstrueeritud sõjapidamiseks maismaal, vees või õhus, 

mõeldud kasutamiseks sõjaväe relvajõududele või politseile ja teistele organiseeritud 

teenistustele (toll, piirivalve jne). 

2) Relvad eraisikutele kasutamiseks - enesekaitseks, jahipidamiseks, täpsuslaskmiseks 

(näiteks pisilaskeradadel, lasketiirudes või laadaputkades), jne. 

3) Muud seadmed, mis töötavad lõhkelaengu toimel (näiteks liiniheitjad ja raketipüstolid). 

4) Laskemoon ja mürsud (muud kui kaubad grupist 36). 

Peale mõningate erandite (vt selgitavaid märkusi rubriikide 9305 ja 9306 kohta), kuuluvad 

siia gruppi ka relvade osad ja tarvikud ning laskemoona osad. 

Teleskoopsihikud ja muud optilised seadmed, mida sobib kasutada koos relvadega ja 

relvadele monteerida või mida esitatakse koos tulirelvadega, mille külge neid planeeritakse 

monteerida, on klassifitseeritud koos relvadega. Eraldi tollile esitatult ei kuulu sellised 

seadmed siia gruppi (grupp 90). 

Sõidukid ei kuulu siia gruppi isegi siis, kui nad on konstrueeritud spetsiaalselt sõjanduses 

kasutamiseks, sõltumata sellest, kas nad on relvadega varustatud või mitte. Seega ei kuulu 

siia gruppi näiteks relvastatud raudteesõidukid (grupp 86), tankid ja soomusautod (rubriik 

8710), sõjaõhusõidukid jm lennuaparaadid (rubriik 8801 või 8802) ning sõjalaevad (rubriik 

8906). Siiski, eraldi esitatud relvad nende sõidukite jaoks (näiteks suurtükid, kuulipildujad, jne) 

kuuluvad siia gruppi (vt selgitavat märkust rubriigi 9301 juures teatud relvade kohta, mis on 

monteeritud raudtee või maanteesõidukitele). 

Lisaks ei kuulu siia gruppi järgmised kaubad: 

a) Teraskiivrid ja muud sõjaväepeakatted (grupp 65).

) Isiklikud kaitsevahendid, näiteks turvised, soomusrüüd, kuulikindlad vestid, jne (klassifitseritakse 

vastavalt nende valmistusmaterjalile). 

c) Ammud, vibud ja nooled vibuspordiks, mänguasjadele iseloomulike tunnustega relvad (grupp 95). 

d) Kollektsiooniobjektid või antiikesemed (rubriik 9705 või 9706). 

Selle grupi relvad ja nende osad võivad sisaldada väärismetalli, olla kaetud väärismetalliga 

kaetud metalli, naturaalsete ja kultiveeritud pärlitega, vääris- ja poolvääriskividega 

(naturaalsed, sünteetilised või taastatud), kilpkonnaluuga, pärlmutritega, elevandiluuga jm 

sarnaste materjalidega. 

9301 9301 00 SÕJAVÄERELVAD, V.A REVOLVRID, PÜSTOLID JA RUBRIIGI 9307 

RELVAD 

- suurtükiväerelvad (nt suurtükid, haubitsad ja mortiirid) : 


9301 19 - - muud 

9301 20 - raketilennutusseadmed; leegiheitjad; granaadiheitjad; torpeedoaparaadid 

jm heitjad 

9301 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik sõjaväerelvad, välja arvatud revolvrid ja püstolid rubriigist 9302 

ja relvad rubriigist 9307. Siia rubriiki kuuluvad eraldi esitatud relvad ja tulirelvad, mis on 

konstrueeritud nii, et nad moodustaksid osa veesõidukite, soomusrongide, lennukite, tankide 

või soomusautode relvastusest. 


1) Suurtükiväerelvad ja jalaväe toetusrelvad, näiteks kõiksugused kahurid ja muud 

suurtükid (statsionaarsed või ratastel, roomikutel jne liikuvad), näiteks kerged, keskmised, 

rasked ja ülirasked suurtükid, kauglaskesuurtükid, õhutõrjesuurtükid, tankitõrjesuurtükid, 

haubitsad ja mortiirid. 

Raudteevagunitele monteeritud kauglaskesuurtükid kuuluvad samuti siia rubriiki (mitte 

gruppi 86). Mobiilsed ja iseliikuvad suurtükid, mida tuleb eristada tankidest ja muudest 

rubriigis 8710 klassifitseeritud soomustatud lahingmasinatest, kuuluvad samuti siia 

rubriiki. 

2) Relvad, millega saab anda pidev- ja kiirtuld; mõningaid neist suudab käsitseda ka üks 

inimene. 

Siia gruppi kuuluvad kuulipildujad, püstolkuulipildujad (automaatpüstolid) ja muud 

pidevtulerelvad. 

3) Sõjatulirelvad, näiteks vintpüssid ja karabiinid. 

4) Muud spetsiaalsed militaarsed laskeseadmed, näiteks militaarsed raketiheitjad ja 

raketilaskeseadmed välja arvatud rubriigis 9303 klassifitseeritud; aparaadid 

süvaveepommide heitmiseks; torpeedoaparaadid; leegiheitjad (aparaat süüdatud lenduva 

vedeliku heitmiseks vaenlasele), välja arvatud spetsiaalsed leegiheitjad umbrohutõrjeks 


9302 9302 00 REVOLVRID JA PÜSTOLID, V.A RUBRIIKIDE 9303 JA 9304 

Siia rubriiki kuuluvad mistahes kaliibriga revolvrid ja püstolid, millest on lõhkelaengu 

süütamisega võimalik välja lasta mingit keha (välja arvatud signaalraketid) ning mis on ette 

nähtud käest tulistamiseks. 

Revolvrid on üheraudsed tulirelvad pöörleva trumliga. 

Püstolid on ühe- või mitmeraudsed. Neil võivad olla ka vahetatavad rauad. 

Poolautomaatsetel püstolitel on magasin, millesse saab laadida mitu laengut laskemoona, 

kuid päästikut tuleb kasutada iga laengu tulistamiseks. 

Siia rubriiki kuuluvad ka pisipüstolid ja -revolvrid, samuti ka relvad, mis on kujundatud 

teiste esemete sarnasteks, näiteks pliiatsid, taskunoad ja suitsupakid eeldusel, et nad on 

tõesti tulirelvad. 

2

Siia rubriiki ei kuulu pidevtulerelvad (näiteks need, mis kasutavad püstolilaskemoona ja mis pärast 

päästikule vajutamist tulistavad niikaua, kuni magasin on tühi või surve päästikule lõpetatakse); need 

klassifitseeritakse rubriigis 9301 kui püstolkuulipildujad (automaatpüstolid). Nendega saab tulistada ka 

käest, kuid enamasti on neil harktugi. 


a) Poldiga tulistavad püstolid loomade tapmiseks või uimastamiseks, raketipüstolid signaalrakettide 

tulistamiseks, püstolid ja revolvrid paukpadrunite tulistamiseks (umbse või blokeeritud raudadega 

või koonusjate silindritega), stardipüstolid, teatrirekvisiitpüstolid, eestlaetavad püstolid, mis pole 

konstrueeritud või võimelised padrunitega tulistamiseks (rubriik 9303). 

b) Vedru-, õhu- või gaasipüstolid (rubriik 9304). 

9303 MUUD TULIRELVAD JA SAMALAADSED SEADMED, MILLES 

KASUTATAKSE LÕHKELAENGUT (NÄITEKS SPORTLIKUD 

HAAVLI- JA VINTPÜSSID, EESTLAETAVAD TULIRELVAD, 

RAKETIPÜSTOLID JM AINULT SIGNAALVALGUSE TEKITAMISE 

VAHENDID, PÜSTOLID JA REVOLVRID PAUKPADRUNITEGA 

TULISTAMISEKS, LOOMADE HUMAANSE TAPMISE SEADMED, 

LIINIHEITJAD): 

9303 10 - eestlaetavad tulirelvad 

9303 20 - spordi-, jahi- või märkilaskmishaavlipüssid, k.a haavli- ja vintpüssi 

kombinatsioonid 

9303 30 - spordi-, jahi- ja märkilaskmisvintpüssid 

9303 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad kõik tulirelvad, mis pole klassifitseeritud rubriikides 9301 või 9302; 

siia kuuluvad ka mõningad seadmed, mis pole küll relvad, kuid mis töötavad lõhkelaengu abil. 


1) Spordi-, jahi- ja märkilaskmispüssid, vintpüssid ja karabiinid, mistahes kaliibriga, 

sileraudsed või vintlõikega. Spordi- ja jahipüssidel on sagedasti enam kui üks raud, 

mõnikord on neil üks sileda rauaõõnega raud ja üks vintlõikega raud. Rauad võivad olla ka 

vahetatavad (sileda rauaõõnega ja vintlõikega). Taolistel relvadel on sageli dekoratiivsete 

graveeringutega metallosad ja nikerdatud kabad. Märkilaskmispüssid on enamasti 

üheraudsed. 

Sellised püssid võivad tulistada korraga ainult ühe laengu ja vajavad peale iga lasku 

uuesti laadimist või nad võivad olla varustatud magasiniga ja võimelised 

korduvtulistamiseks või omada kiire poolautomaattule mehhanismi. 

Siia rühma kuuluvad ka jalutuskeppide sarnasteks kujundatud sportpüssid. 

2) Pardijahipüssid (parvepüssid), konstrueeritud spetsiaalselt veelindude laskmiseks. 

Tavaliselt on need monteeritud alusele või paadi külge kinnitamiseks mõeldud toele. 

3) Eestlaetavad ("musta püssirohu") tulirelvad, millega pole võimalik padrunit tulistada 

ning mis pole ka vastavalt konstrueeritud. 

4) Raketipüstolid ja muud vahendid ainult signaalvalguse tekitamiseks. 

5) Makettrelvad, relvaimitatsioonid, julgestuspüstolid ja -revolvrid ainult paukpadrunite 

tulistamiseks. Neil on umbsed või blokeeritud rauad avaga gaaside väljajuhtimiseks. 

Teatud revolvritel võivad trumli kambrid olla koonusjad silindrikujulised, ning mõningatel 

stardi- ja teatrirekvisiitpüstolitel puudub toru. Stardipaugu andmiseks võivad sellised 

püstolid olla ühenduses elektriliste seadmetega, mis käivitavad ajamõõtmisseadmed. 

6) Poldiga tulistavad püstolid loomade tapmiseks või uimastamiseks. Meenutavad 

paukpadrunitega tulistavaid püstoleid. Plahvatus tõukab ettepoole poldi, mis paiskub läbi 

toru selleks, et tappa või uimastada looma. Polt ei eemaldu püstolist, vaid tõmmatakse 

sisse tagasi edaspidiseks kasutamiseks. 

Siia rubriiki ei kuulu kuuliga tulistavad püstolid (tavaliselt suurekaliibrilised), mida kasutatakse 

vahetevahel loomade tapmiseks (rubriik 9302). 

7) Liiniheitjad, kasutatakse peamiselt laevadel või vetelpäästekeskustes 

päästeoperatsioonidel ja märguandmisel 

3

8) Harpuunikahurid, kasutatakse nööri külge kinnitatud harpuuni lennutamiseks kalade, 

mereloomade. kilpkonnade jne püügil. 

9) Hoiatuspüstolid, -mortiirid jms seadmed, tulistavad paukpadrunitega, kasutatakse 

alarmeerimiseks (näiteks vetelpäästekeskustes), et tähistada mingit sündmust või hoiatada 

salaküttide lähenemise eest jne. 

10) "Vihmakahur”, teatud sorti kahur, mis koosneb tüvikoonusekujulisest raudlehtrist, 

kasutatakse rahepilvede tulistamiseks vihma esilekutsumise eesmärgil. 

Siia rubriiki ei kuulu neetimisriistad, seinadüübeldusriistad jms seadmed, mis kasutavad 

lõhkelaengut (rubriik 8205) 

. 

9304 9304 00 MUUD RELVAD (NÄITEKS VEDRU-, ÕHU- VÕI GAASIPÜSSID JA - 

PÜSTOLID, KUMMINUIAD), V.A RUBRIIGIS 9307 NIMETATUD 

Siia rubriiki kuuluvad relvad, mis pole tulirelvad (rubriik 9301 kuni 9304) ega kuulu rubriiki 

9307. 


1) Kumminuiad, tinanupuga kepid, raskusega varustatud rookepid jms löökrelvad 

politsei jt tarbeks ning täidetud jalutuskepid. 

2) Kasteedid, st metallist sõrmenukkide- ja rusikakaitsed, millega saab lööke jagada. 

3) Kadad, mis on konstrueeritud lindude ja loomkahjurite laskmiseks. Võivad olla ka 

jalutuskepikujulised. 

Mängukadad (ragulkad) ei kuulu siia (rubriik 9503). 

4) Õhupüssid, vintpüssid ja -püstolid. Need meenutavad tavalisi vintpüsse, püstoleid jne, 

kuid töötavad suruõhu toimel, mis päästikule vajutamisel vabaneb survest ning paiskab 

laskemoona läbi rauaõõne välja. 

Samal põhimõttel töötavad püssid, vintpüssid ja püstolid, mis õhu asemel kasutavad muid 

gaase, kuuluvad samuti siia rubriiki. 

5) Sellised relvad, mis töötavad tugeva vedrumehhanismi pingest vabastamise toimel. 

6) Püssid ja püstolid, mis töötavad kokkusurutud süsinikdioksiidgaasi toimel, heites kaugele 

tuimestusvahendit või ravimit (antiseerum, vaktsiin jne) sisaldava automaatse süstla, 

kasutatakse vabalt liikuvate loomade jaoks. 

7) Pisargaasi sisaldavad aerosoolipurgid. 

9305 RUBRIIKIDESSE 9301 - 9304 KUULUVATE RELVADE OSAD JA 

LISASEADMED: 

9305 10 - revolvritele ja püstolitele 

- rubriigi 9303 haavli- ja vintpüssidele: 

9305 21 - - haavlipüssitorud 

9305 29 - - muud 

- muud: 

9305 91 - - rubriigi 9301 sõjaväerelvadele 

9305 99 - - muudele 

Selle rubriigi osade ja lisaseadmete hulka kuuluvad: 

1) Sõjaväerelvade osad, näiteks lainerid (suurtüki vahetatav sisetoru), 

tagasilöögimehhanismid ja kabad igasugustele tulirelvadele; turellid, suurtükialused, 

kolmjalgsed statiivid ja muud spetsiaalsed alused püssidele, automaatidele, 

poolautomaatpüssidele jne, sihtimis- ja laadimismehhanismiga või ilma. 

2) Metallist valatud stantsitud ja sepistatud osad väikestele lahingrelvadele, spordi- ja 

täpsuslaskmispüssidele jne, revolvritele ja püstolitele, näiteks torud, kabad, lukud, 

päästikukaitsed, lukuputked, vinnad, löökrauad, vintrauad, päästikud, päästehoovad, 

4

tõmmikud, (püstoli)raamid, plaadid, kabaplaadid, kaitseriivid, trumlid (revolvril), eesmised 

ja tagumised sihikud, magasinid. 

3) Kaitsekatted ja -kotid, kabadele, sihikutele, torudele või tagaosadele. 

4) Morrise torud jne (väikesekaliibrilised torud), mis pannakse suurema kaliibriga 

tulirelvadesse ja vintpüssidesse väiksema kaliibriga laskemoona kasutamiseks. 

5) Püssikabad ja muud puidust osad püssidele, vintpüssidele või karabiinidele ning kabad 

ja plaadid (puidust, metallist, eboniidist jne) revolvritele ja püstolitele. 

6) Kanderihmad, vööd, hakid jne, kabapöörlid ja pöördlirihmad püssidele, vintpüssidele ja 

karabiinidele. 

7) Summutajad (helimoderaatorid). 

8) Eemaldatavad tagasilöögileevendajad sport- ja märkilaskmispüssidele. 


a) Osad üldiseks kasutamiseks, nagu defineeritud märkuses 2 XV jaotise kohta (näiteks kruvid, needid 

ja vedrud), metallist (XV jaotis), ja sarnased tooted plastist (grupp 39). 

b) Püssivutlarid (rubriik 4202). 

c) Püsskaamerad õhusõidukitele (rubriik 9007). 

d) Teleskoopsihikud ja muud sarnased sihikud relvadele (rubriik 9013). 

e) Lisaseadmed, mis on nomenklatuuri teistes rubriikides täpsemini klassifitseeritud, nagu näiteks 

puhastusvardad ja muud relvapuhastamise tööriistad (rubriik 8205, 9603 jne). 

9306 POMMID, GRANAADID, TORPEEDOD, MIINID, RAKETID JMS 

SÕJAMOON, NENDE OSAD; PADRUNID, KUULID JM LASKEMOON, 

NENDE OSAD, K.A HAAVLID, KUULI- JA PADRUNITROPID: 

- haavlipüssipadrunid ja nende osad; õhupüssikuulid: 

9306 21 - - padrunid 

9306 29 - - muud 

9306 30 - muud padrunid, nende osad 

9306 90 - muud 


A) Laskemoon, näiteks: 

1) mürsud (lõhke-, šrapnellid, soomustläbivad, sära-, valgustus-, trasseerivad, süüte-, 

suitsu- jne) ja kõik muud laskemoonatüübid suurtükkidele ja mortiiridele. 

2) igasugused padrunid: paukpadrunid (k.a paukpadrunid neetimisriistadele või 

sisepõlemismootorile süüte andmiseks), kuuli sisaldavad, trasseerivad, süüte-, 

soomustläbivad, kuuli- ja haavlipadrunid sportpüssidele jne. 

3) kuulid, haavlid (õõnsad, kerakujulised, taljega jne) ja nooled õhu-, gaasi- ja 

vedrupüssidele, karabiinidele või püstolitele, v.a mänguasjadele mõeldud (rubriik 

9503). 

B) Ballistilised raketid, mille lõhkelaeng langeb maapinnale pärast raketi suurima kõrguse 

saavutamist ning mis annavad lõhkelaengule lõppkiiruse kuni 7000 m/s. 

C) Sõjamoon, mis sisaldab vahendeid edasiliikumiseks pärast väljalaskmist, näiteks 

torpeedod, lendpommid (lennukit meenutavad raketimürsud), juhitavad raketid ja 

reaktiivmürsud. 

D) Muu sõjamoon, näit. maa- ja meremiinid, süvaveepommid, käsi- ja püssigranaadid, 

lennukipommid. 

E) Harpuunid, plahvatavate otsikutega või mitte, harpuunikahuritele jne. 

F) Laskemoona ja sõjamoona osad, näiteks: 

1) korpused granaatidele, miinidele, pommidele, mürskudele ja torpeedodele. 

2) pardunikestad ja muud padruniosad, näiteks põhjad (messingist), sisemised kapslid ja 

sisemised põhjad ja vooderdused (metallist või papist) ning tropid (vildist, paberist või 

korgist jne). 

3) kuulid ja tinahaavlid, valmistatud laskemoonaks. 

4) sütikud (kokkupõrkemomendil või selle tagajärjel detoneerivad), viit-, löök-, või 

kaugjuhitavad (elektrooniliselt toimivad), mürskudele, torpeedodele jne; sütikuosad, k.a 

kaitsekatted. 

5

5) mehhaanilised osad teatud tüüpi sõjamoonale, näiteks spetsiaalsed tiivikud ja 

güroskoobid torpeedodele. 

6) lõhkepead ja ujuvuskambrid torpeedodele. 

7) löökrauad, splindirõngad, hoovad jm osad granaatidele. 

8) pommide stabilisaatorid . 


a) Paiskelõhkeaine pulbrid ja ettevalmistatud lõhkeaine, isegi pakitult sellisel kujul, et sobib koheselt 

panna sõjamoona sisse (rubriik 3601 ja 3602), kaitsesütikud, detonaatorsütikud, löök- ja 

detonaatortongid, süütajad ja elektrilised detonaatorid, k.a süütekapslid mürskudele (rubriik 3603). 

b) Signaalraketid ja vihmaraketid (rubriik 3604). 

c) Laengud tulekustutitele ja laetud tulekustutusgranaadid (rubriik 3813). 

d) Mootorid rakettidele, torpeedodele ja sarnastele reaktiivmürskudele (rubriik 8411 või 8412). 

e) Raadio- ja radariaparatuur rubriigist 8526 (vt märkus 2 selle grupi kohta). 

f) Kellamehhanismid ja nende osad sõjamoona ja sõjamoona osade (näiteks sütikute) tarbeks (rubriik 

9108 kuni 9110 ja 9114). 

9307 9307 00 MÕÕGAD, PISTODAD, TÄÄGID, ODAD JMS KÜLMRELVAD, NENDE 

OSAD JA TUPED 

Siia rubriiki kuuluvad külmrelvad, nagu mõõgad (k.a keppmõõgad), meremehemõõgad, 

bajonetid, täägid, odad, piigid, hellebardid, suured kõverateralised noad (kukrid), pistodad, 

stiletid ja (kaheteralised) pussid. Nende terad on tavaliselt kõrgekvaliteedilisest terasest, 

mõnikord on lisatud ka rohkem või vähem viimistletud käekaitse. 

Need külmrelvad on klassifitseeritud siin rubriigis ka juhul, kui neid kasutatakse ainult 

tseremoniaalsetel või dekoratiivsetel eesmärkidel või teatri rekvisiitidena. 

Enamikul külmrelvadest on kinnitatud tera, kuid mõnedel pussidel ja stilettidel võivad olla 

liikuvad terad, mida tavaliselt hoitakse käepideme sees. Tera saab avada ja asendisse 

kinnitada käsitsi või vedrumehhanismi abil. 

Siia rubriiki kuuluvad ka külmrelvade osad, näiteks mõõgaterad (k.a nende toorikud, isegi 

ainult sepistatult), käepidemed, käekaitsed ja tuped ning ümbrised mõõkadele, bajonettidele, 

pussidele jne. 


a) Vööd jms varustus, mis kuulub mõõkade, bajonettide jne juurde, nahast (rubriik 4203) või 

tekstiilmaterjalist (rubriik 6217); mõõgatutid (tavaliselt rubriik 4205 või 6307). 

b) Jahi-, matka- ja muud noad, kui ka terariistad (rubriik 8211) või toorikud selliste nugade 

valmistamiseks (üldiselt rubriik 4202). 

c) Tuped ja ümbrised väärismetallist või väärismetalliga kaetud metallist (rubriik 7115). 

d) Vehklemismõõgad (rubriik 9506). 

__________________________ 

6

XX JAOTIS 

MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED 

GRUPP 94 

MÖÖBEL; MADRATSID, MADRATSIALUSED, PADJAD JA 

MUUD TÄISTOPITUD MÖÖBLILISANDID; MUJAL NIMETAMATA LAMBID JA 

VALGUSTID, SISEVALGUSTUSEGA SILDID, VALGUSTABLOOD JMS; 

KOKKUPANDAVAD EHITISED 



a) täispuhutavad või veetäitega madratsid, voodi- või diivanipadjad grupist 39, 40 või 63; 

b) rubriigi 7009 põrandalseisvad peeglid ja alusel pööratavad peeglid ; 

c) grupi 71 tooted; 

d) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad, mitteväärismetallist (XV jaotis), 

samalaadsed tooted plastist (grupp 39), seifid (rubriik 8303); 

e) mööbel, mis on spetsiaalselt konstrueeritud rubriigi 8418 jahutus- ja külmutusseadmete osadena; 

spetsiaalselt õmblusmasinate jaoks konstrueeritud mööbel (rubriik 8452); 

f) grupi 85 lambid ja valgustid; 

g) mööbel, mis on spetsiaalselt konstrueeritud rubriigi 8518 aparatuuri osana (kuulub rubriiki 8518), 

rubriikide 8519-8521 aparatuuri osadena (rubriik 8522) või rubriikide 8525-8528 aparatuuri osadena 


h) rubriigi 8714 tooted; 

ij) rubriigi 9018 hambaravitoolid koos hambaraviseadistega ning rubriigi 9018 hambaravi süljekausid; 

k) grupi 91 tooted (näiteks kellad ja kellakorpused) ja 

l) rubriigi 9503 mängumööbel ja mänguvalgustid, rubriigi 9504 piljardilauad jm spetsiaalselt mängudeks 

konstrueeritud mööbel, rubriigi 9505 mustkunstitrikkideks või dekoratsiooniks mõeldud mööbel 

(v.a elektrivanikud), näiteks värvilised paberlaternad. 

2. Rubriikides 9401 – 9403 osutatud tooteid (v.a nende osad), klassifitseeritakse nendesse 

rubriikidesse vaid juhul, kui nad on konstrueeritud asetamiseks põrandale või maapinnale. 

Järgmised tooted tuleb siiski klassifitseerida eespool loetletud rubriikidesse isegi siis, kui nad on 

konstrueeritud ülesriputamiseks, seinale kinnitamiseks või üksteise peale asetamiseks: 

a) kapid, raamatukapid, muu riiulitega mööbel ja moodulmööbel; 

b) istmed ja voodid. 

3. A) Rubriikides 9401 kuni 9403 ei hõlma termin "osad" klaasist (k.a peegelklaasist), marmorist, 

teistest kivimitest ja muudest grupi 68 või 69 materjalidest lehti ja tahvleid (kindla kuju järgi 

valmis lõigatud võilõikamata, kuid teiste osadega ühendamata); 

B) rubriigi 9404 tooteid, mis esitatakse tollile eraldi, ei klassifitseerita toodete osadena rubriikidesse 

9401, 9402 ja 9403. 

4. Rubriigis 9406 tähistab termin "kokkupandavad ehitised" ehitisi, mis on viimistletud tehases või 

tarnitakse ehitusplatsil monteeritavate elumajade, töökodade, kontorihoonete, koolide, kaupluste, 

kuuride, garaažide jms ehitiste üksikelementide komplektidena.

ÜLDINE 

Siia gruppi kuuluvad vastavalt selle grupi selgitavates märkustes äratoodud välistavale 

loetelule järgmised tooted: 

1) Kogu mööbel ja selle osad (rubriigist 9401 - 9403). 

2) Vetruvad madratsialused, madratsid jm magamistoa- või muu mööbli juurde kuuluvad 

lisandid, vedrustatud, mis tahes materjaliga täidetud, vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega 

või ilma (rubriik 9404). 

3) Igast materjalist (välja arvatud 71. grupi märkuses 1 kirjeldatud materjalid) lambid, valgustid 

ja nende osad, mida ei ole mujal nimetatud, sisevalgustusega sildid, valgustablood ja nende 

toodete mujal nimetamata osad, mis omavad püsivat valgusallikat (rubriik 9405). 

4) Kokkupandavad ehitised (rubriik 9406). 

Sõltuvalt selle grupi otstarbest tähistab siin termin "mööbel": 

A) Iga "liigutatavat" toodet (mis ei kuulu nomenklatuuri spetsiifilisemasse rubriiki), mille 

põhitunnuseks on see, et ta on konstrueeritud põrandale või maapinnale asetamiseks ja mida 

kasutatakse eramajade, teatrite, hotellide, kinode, kontorite, kirikute, koolide, kohvikute, 

laboratooriumite, restoranide, haiglate, hambaravikabinettide jne või laevade, lennukite, raudteevagunite, 

mootorsõidukite või muude transpordivahendite sisustamiseks. (Selle grupi 

tooted loetakse "liigutatavaks" isegi siis, kui nad on poldi jms kinnitatud põranda külge 

(näiteks laevades kasutatavad toolid). Siia gruppi kuuluvad ka aedades, väljakutel ning 

promenaadidel kasutatavad sarnased tooted (istmed, toolid jne). 

B) Alljärgnevat: 

i) Kapid, raamatukapid ning muu riiulitega varustatud mööbel ja moodulmööbel, mis on 

konstrueeritud ülesriputamiseks, üksteise peale või kõrvale asetamiseks, seinale 

kinnitamiseks ja mis on mõeldud esemete paigutamiseks (raamatud, savi-, klaas ja 

kööginõud, ravimid, tualett-tarbed, raadiod, televiisorid, kaunistused jne) ning eraldi esitatud 

moodulmööbli elemendid. 

ii) Istmed või voodid, mis on konstrueeritud riputamiseks või seinale kinnitamiseks. 

Välja arvatud alapunktis B äratoodud tooted, ei saa terminit "mööbel" kasutada esemete kohta, mida 

kasutatakse kui mööblit, kuid on mõeldud asetamiseks teistele mööbliesemetele, riiulitele või 

riputamiseks seinale või lakke. 

Siit selgub, et siia gruppi ei kuulu sellised seinamööblid nagu mantlite, mütside ja võtmete nagid, 

riideharja ja ajalehe varnad, radiaatori varjed. Siia gruppi ei kuulu ka järgnevad põrandale 

mitteasetamiseks konstrueeritud tooted: väikesed kunsttisleritöö tooted ja väikesed puidust 

mööblilisandid (rubriik 4420) ja kontoritarbed (näit. sorteerimiskastid. paberi alused), mis on 

valmistatud plastist või mitteväärismetallist (rubriik 3926 või 8304). 

Sisseehitatav sisustus (kapid, radiaatorikatted jms) mida esitatakse koos rubriigi 9406 

kokkupandavate ehitistega ja mis moodustab nende lahutamatu osa, tuleb klassifitseerida 

selles rubriigis. 

Rubriikidesse 9401 - 9403 kuulub igasugusest materjalist mööbel (puit, vitsad, bambus, 

pilliroog, plast, mitteväärismetall, klaas, nahk, kivi, savi). See mööbel võib olla täistopitud või 

toppimata, kaetud või katmata, töödeldud või töötlemata pinnaga, nikerdatud, joonistustega 

kaunistatud, varustatud peeglite või muu klaasist garnituuriga, ratastel jne. 

Siiski peab märkima, et mööbel ei kuulu siia, kui sellel on arvestatavaid väärismetallist või 

väärismetalliga kaetud osi (näiteks suuremad kui monogrammid, nupud jne) (grupp71). 

Lahtivõetult või kokkupanemata esitatud mööbliesemeid vaadeldakse samuti kui 

kokkupanduid, eeldades, et osad on koos esitatud. See kehtib olenemata sellest, kas mööbel 

sisaldab või ei sisalda klaasist (tahvlid, garnituur), marmorist või muudest materjalidest osi 

(puidust lauad klaasist kattega, peegliga puidust riidekapp, marmorist ülaosaga puhvetikapp).

OSAD 

Selles grupis käsitletakse ainult selliseid töödeldud või töötlemata osi, mis kuuluvad 

rubriigis 9401 - 9403 ja 9405 nimetatud toodete koostisesse ja mida nende kuju ja muude 

tunnuste järgi saab identifitseerida nendes rubriikides klassifitseeritud toodete spetsiifilisteks 

koostisosadeks.Osad klassifitseeritakse siia gruppi ainult siis kui neid ei ole mujal täpsemalt 

kirjeldatud. 

Rubriigi 9406 kokkupandavate ehitiste eraldi esitatud osad klassifitseritakse kõigil sellistel juhtudel 

neile ettenähtud rubriiki. 

Lisaks nendele juhtudele, mida on juba nimetatud selgitavates märkustes, ei kuulu siia gruppi veel: 

a) Simsid ja karniisid (rubriik 4409) 

b) Puitlaastplaadi ribad, mis on kaetud plastiku või teiste materjalidega ja on ette nähtud edasiseks 

tükeldamiseks, et neid seejärel painutada "U" kujuliseks, moodustamaks mööbli osi (näiteks sahtlite 

jaotused) (rubriik 4410). 

c) Klaastahvlid (kaasa arvatud peeglid), marmor, mõni muu kivi või materjal, mis on klassifitseeritud 

gruppides 68 ja 69 ja mis on kujusse lõigatud või lõikamata, eeldusel, et nad ei ole ühendatud mööbli 

osadega (näiteks peegeluksed riidekappide jaoks). 

d) Vedrud, lukud ja teised üldise kasutusega osad, mida on nimetatud XV jaotise märkuses 2, 

mitteväärismetallist (XV jaotis) ja nendega sarnased plastist tooted (grupp 39). 

e) Mängumööbel ja -lambid ning valgustid (rubriik 9503). 

f) Kollektsiooniobjektid ja antiikesemed (grupp 97). 

9401 ISTMED (V.A RUBRIIGIS 9402 NIMETATUD), VOODIKS 

TEISENDATAVAD VÕI MITTE, JA NENDE OSAD (+): 

9401 10 - lennukites kasutatavad istmed 

9401 20 - mootorsõidukites kasutatavad istmed 

9401 30 - reguleeritava kõrgusega pöördtoolid 

9401 40 - voodiks teisendatavad istmed v.a aiatoolid ja matkavarustus 

- pilliroost, vitstest, bambusest jms materjalidest istmed: 

9401 51 - - bambusest või rotangist 


- muud puitkarkassiga istmed: 

9401 61 - - polsterdatud 

9401 69 - - muud 

- muud metallkarkassiga istmed: 

9401 71 - - polsterdatud 

9401 79 - - muud 

9401 80 - muud istmed 

9401 90 - osad 

Siia rubriiki kuuluvad kõik istmed (kaasa arvatud need, mis on mõeldud sõidukite tarbeks, 

eeldusel, et nad vastavad selle grupi märkuses 2 esitatud tingimustele), näiteks: 

Lamamistoolid, tugitoolid, kokkupandavad toolid, kontoritoolid, sohvad, kõrged 

väikelastetoolid ja lastetoolid, mis on konstrueeritud riputamiseks teiste istmete seljatoe külge, 

kušetid (ka elektriküttega), kanapeed, türgi diivanid jms, erinevad toolid (klaveritoolid, 

joonistaja toolid, masinakirjutaja toolid ja mitme otstarbega tooltrepid). 

Tugitoolid, kušetid, kanapeed jne, kuuluvad siia rubriiki isegi siis, kui nad on voodiks 

muudetavad. 


a) Redelid (tavaliselt rubriik 4421 ja 7326). 

b) Istmepingiga jalutuskepid (rubriik 6602). 

c) Tooted rubriigist 8714 (näit. sadul). 

d) Reguleeritava kiirusega pöörlevad toolid reflekside kontrollimiseks (rubriik 9019). 

e) Toolid ja istmed rubriigist 9402.

f) Potitoolid ja jalapingid (kiikuvad või mittekiikuvad), mis on konstrueeritud jalgade puhkamise jaoks 

ning muude funktsioonide kõrval ka istumiseks kasutatavad kastid (rubriik 9403). 

OSAD 

See rubriik hõlmab ka toolide ning istmete osi nagu selja ja käsitoed ning põhjad 

(polsterdatud õlgede või pillirooga või mitte, täistopitud või vetruvad) ja spiraalvedrud, mis on 

ühendatud istmete polsterdamiseks. 

Padjandid ja madratsid, mis on esitatud eraldi (vedrudega, täistopitud või porolooni, plasti 

või mõne muu materjaliga täidetud, kaetud või katmata) (rubriik 9404) ei kuulu siia alla isegi 

siis, kui nad on selgelt määratletavad polsterdatud istmete osadena (näit. kanapeed, sohvad, 

kušetid). Kui nad aga on kokku kombineeritud koos teiste istmete osadega või kui nad on 

koos selle istmega, mille osad nad on, klassifitseeritakse nad antud rubriigis. 


Alarubriigid 9401 61 ja 9401 71. 

“Polsterdatud istmed” on kaetud pehme kihiga, nt vati, taku, villa, vahtplasti või vahtkummiga, 

mis on vormitud istmele (kinnitatud või kinnitamata) ning kaetud riide, naha, lehtplasti vms 

materjaliga. Polsterdatud istmetena klassifitseeritakse ka sellised istmed, mille polstrimaterjal 

ei ole kaetud või on kaetud ainult valge riidega, mis omakorda vajab katet (nimetatakse 

vaheriidega kaetud polstriks), istmed koos äravõetava istmepadja või seljatoe padjaga, mida 

ilma selliste patjadeta kasutada ei saa ning istmed, mille polsterduses on kasutatud 

keerdvedrusid. Teisalt ei ole horisontaalsed tõmbevedrud, mis hoiavad terastraadist 

sõrestikku, pinguletõmmatud riiet vms raami küljes, küllaldane põhjus istme 

klassifitseerimiseks polsterdatud istmena. Samamoodi ei saa polsterdatud istmeteks lugeda 

istmeid, mis on vahetult kaetud riide, naha või lehtplastiga, ilma et sinna vahele oleks pandud 

polstrimaterjali või vedrusid, ja istmeid, millele on lisatud ühekordne riie õhukesel 

vahtplastikihil. 

Alamrubriik 940180 

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka turvaistmed imikute ja väikelaste vedamiseks 

mootorsõidukites ja muudes transpordivahendites. Need on äravõetavad ning kinnitatavad 

sõiduki istmete külge turvavöö ja kinnitusrihma abil. 

9402 MEDITSIINI-, KIRURGIA-, HAMBARAVI- VÕI 

VETERINAARIAMÖÖBEL (NÄITEKS LÕIKUS- JA LÄBI- 

VAATUSLAUAD, MEHAANILISTE SEADISTEGA VARUSTATUD 

HAIGLAVOODID, HAMBARAVITOOLID); JUUKSURI- JMS 

REGULEERITAVA KÕRGUSE JA KALDEGA PÖÖRDTOOLID; EEL- 

NIMETATUD TOODETE OSAD: 

9402 10 - hambaravi-, juuksuri- jms toolid, nende osad 

9402 90 - muud 

A) MEDITSIINI-, KIRURGIA-, HAMBARAVI JA VETERINAARIAMÖÖBEL. 


1) Üld- ja spetsiaalkirurgia operatsioonilauad, mis on konstrueeritud selliselt, et võimaldavad 

patsienti vajalikul viisil paigutada reguleerides, pöörates, tõstes, kallutades lauda. 

2) Keeruliste operatsioonide (näiteks puusad, selgroog, õlad) jaoks mõeldud spetsiaalsed 

ortopeetilised lauad. 

3) Vivisektsioonilauad ja nendega analoogsed lauad loomade lõikuse tarbeks, tihti varustatud 

ka nende tõkestamiseks vajaliku aparatuuriga. 

4) Kliiniliste läbivaatuste, protseduuride, ravi massaaži jne jaoks mõeldud lauad, laud-voodid 

ja nende analoogid; voodid ja istmed näiteks kasutatavad sünnitusabil, günekoloogilistel,

uroloogilistel jne läbivaatustel ja operatsioonidel või kõrvade, nina, kõri ja silmade 

raviprotseduuridel. 

Tuleb aga märkida, et siia rubriiki ei kuulu röntgenuuringuteks ning raviks valmistatud lauad ja 

toolid (rubriik 9022). 

5) Spetsiaalsed istmed arstidele ja kirurgidele. 

6) Sünnitusvoodid, mis tavaliselt koosnevad pesukausiga varustatud alumisest osast, mida 

saab ülemise osa alla lükata. 

7) Vigastatute ja haigete hooldamise jaoks konstrueeritud mehhaanilised voodid, kus neid 

saab tõsta ilma neid liigutamata. 

8) Spetsiaalselt kopsutuberkuloosi ja muude haiguste raviprotseduurideks mõeldud hingedel 

madrats-alustega voodid. 

9) Kõikvõimalike luumurde ja nihestusi paigaldavate vahenditega (näiteks lahased) 

kombineeritud voodid. 

Kui see varustus on seda tüüpi, et teda saab panna voodi külge, aga ta pole sinna püsivalt 

monteeritud, kuulub ta rubriiki 9021; ilma mehhanismideta voodid kuuluvad rubriiki 9403. 

(10) Haigla sees haigete transportimiseks mõeldud kanderaamid ja haigekärud. 

Tänaval liikumiseks mõeldud puuetega inimestele mõeldud kärud siia ei kuulu (grupp 87). 

11) Väikesed lauad, kapp-lauad ja nendega sarnased esemed, sõltumata sellest, kas nad on 

ratastel või mitte, mis on spetsiaalselt valmistatud instrumentide, sidemete, meditsiiniliste 

ja kirurgilise varustuse ning tuimestusvahendite jaoks; instrumentide steriliseerimiskärud, 

spetsiaalsed desinfitseerimismahutid, iseavanevad steriilsed riietuskabiinid (tavaliselt 

ratastel) ja prügikastid määrdunud riiete jaoks (ratastel või ilma); pudelihoidjad; niisutajad; 

dušihoidjad ja nendega sarnased esemed, pöörlevatel rullikutel või ilma nendeta; 

spetsiaalsed instrumentide või riietuse kabiinid või kastid. 

12) Hambaravitoolid (siia kuuluvad ka narkoosi jaoks mõeldud toolvoodid), mis ei ole 

varustatud rubriigis 9018 nimetatud seadmetega, kuid millel on mehhanismid (tavaliselt 

teleskoopilised) tõstmiseks, kallutamiseks ja ka ümber oma telje pööramiseks, olenemata 

sellest, kas nad on valgustitega varustatud või mitte. 

Hambaravis kasutatavad süljekausid (aluse peal või mitte) ja hambaravi toolid, mis on varustatud 

rubriigis 9018 nimetatud seadmetega, siia ei kuulu (rubriik 9018). 

Peab märkima, et see grupp on mõeldud ainult sellise spetsiaalmööbli jaoks, mida 

kasutatakse meditsiinis, kirurgias, stomatoloogias ja veterinaarias. Nendele kirjeldustele mitte 

vastav üldiseks kasutamiseks mõeldud mööbel siia rubriiki ei kuulu. 

B) JUUKSURITOOLID JMS REGULEERITAVA KÕRGUSE JA KALDEGA PÖÖRDTOOLID 

Siia gruppi kuuluvad juuksuritoolid jms reguleeritava kõrguse ja kaldega pöördtoolid. 

Siia ei kuulu aga klaveritoolid, mehhaanilised kiiktoolid, pöördtoolid jne (rubriik 9401). 

C) OSAD 

Eelpool loetletud toodete osad klassifitseeritakse selles rubriigis eeldusel, et nad on 

identifitseeritavad nende toodete osadena. 


(1) Tooted, mis on spetsiaalselt valmistatud selleks, et fikseerida patsient operatsioonilaual 

liikumatuks (õlgade, reite ja jalgade haaratsid, jalgade toed, immobiliseerivad peatoed, 

nendega sarnased tooted). 

(2) Kindlalt identifitseeritavad stomatoloogiliste toolide osad (näit. pea-, jala-, käe-ja 

küünarnukitoed). 

9403 MUU MÖÖBEL JA SELLE OSAD: 

9403 10 - metallist kontorimööbel

9403 20 - muu metallmööbel 

9403 30 - puidust kontorimööbel 

9403 40 - puidust köögimööbel 

9403 50 - puidust magamistoamööbel 

9403 60 - muu puitmööbel 

9403 70 - plastmööbel 

- mööbel muust materjalist sh pilliroost, vitstest, bambusest vms: 

9403 81 - - bambusest või rotangist 


9403 90 - osad 

Siia rubriiki kuulub mööbel ja selle osad, mida eelmistes rubriikides pole käsitletud. Siia 

kuulub: üldkasutatav mööbel (näiteks kapid, lauad, kirjutuslauad, raamatukapid, vitriinid, 

sekretärid jms riiulitega mööbel) ning samuti spetsiaalseks kasutamiseks mõeldud mööbel. 

Siia kuulub mööbel: 

1) Eramajade, hotellide jne. jaoks: vitriinkapid, pesulaekad, leivakastid, küttepuu kastid, 

kummutid, pjedestaalid, lillepostamendid, tualettlauad, riidekapid, pesurullid, esiku varnad, 

vihmavarju hoidjad; kapid, puhvetikapid, öölauad, voodid (ka kappvoodid, välivoodid, 

kokkupandavad voodid, laste võrevoodid jne); jalapingid, õmbluslauad; leegisirmid; 

tõmbekapid; alusel tuhatoosid; noodikapid, noodipuldid ja -lauad; laste mängu aedikud; 

ratastel serveerimiskärud (soojendusplaadiga või ilma); 

2) Kontorite jaoks: riietekapid, kartoteegikapid, tähekujuliste indeksitega kartoteegid, 

kartoteegikärud; 

3) Koolide jaoks: koolipingid, kateedrid, tugimid (tahvlite jne jaoks). 

4) Kirikute jaoks: altarid, pihitoolid, lugemispuldid, kantslid. 

5) Poodide, ladude ja töökodade jaoks: letid, riidestanged, kaubariiulid, jaotustega või 

sahtlitega kapid, tööriistakapid jne, spetsiaalne mööbel (koos tähekastidega või -sahtlitega) 

trükitööde jaoks. 

6) Laboratooriumite ja tehniliste ametiruumide jaoks: mikroskoobilauad, laboratooriumite 

laekad (klaaskattega, gaasipihustiga, kraaniga jne); aurukapid; varustusete 

joonestuslauad. 


a) Reisikastid, -kohvrid ja nendega sarnased tooted, mis ei oma mööblile iseloomulikke tunnuseid 


b) Redelid ja trepid, pukkalused; höövelpingid ja nendega sarnased tooted, mis ei oma mööblile 

iseloomulikke tunnuseid. Vastavalt sellele, mis materjalist nad on valmistatud, klassifitseeritakse nad 

rubriikides 4421, 7326 jne. 

c) Ehitusdetailid (näiteks raamid, uksed, riiulid) seina sisse ehitatud kappide jne jaoks (kui puidust, siis 


d) Prügikastid (plastist rubriik 3926; korvid või vitspunutised rubriik 4602; mitteväärismetallist rubriik 

7326, 7419 jne). 

e) Võrkkiiged (üldiselt rubriik 5608 või 6306). 

f) Põrandale asetamiseks konstrueeritud peeglid, nagu pöördpeeglid, pendelpeeglid jalatsipoodide ja 

rätsepate peeglid jne (rubriik 7009). 

g) Soomustatud ja kindlustatud seifid (rubriik 8303).Samas tulekindlad ja purustuskindlad konteinerid, 

mille seinu eraldi võetuna saab puurimise või lõikamise teel avada, klassifitseeritakse selles rubriigis. 

h) Külmkapid, jäätisemasinad (st kapid, millel on küll mööblile iseloomulikud tunnused, aga mis 

sisaldavad külmtusseadmeid või nende aurustusmasinaid või mis on konstrueeritud selliseid seadmeid 

mahutama (rubriik 8418). (vt selle grupi märkust 1e)). Kuid jäätisekastid jne ning muud isoleeritud 

kastid, mis ei ole varustatud aktiivsete külmutusseadmetega ja mis pole ka konstrueeritud neid 

sisaldama, kuid mis on lihtsalt isoleeritud klaaskiu, korgi, puiduga jne , klassifitseeritakse selles 

rubriigis. 

ij) Spetsiaalselt õmblusmasinatele konstrueeritud mööbel. Ei ole tähtis, kas seda kasutatakse või ei 

kasutata kui mööblit ajal, mil masinaga ei töötata; kaitsekatted, pikendused; laekad ja muud sellise 

mööbli osad (rubriik 8452). 

k) Mööbel, mis spetsiaalselt on konstrueeritud rubriikides 8518 (rubriik 8518), 8519 - 8521 (rubriik 

8522) või 8525 - 8528 (rubriik 8529) nimetatud aparatuuri osadena.

l) Joonestuslauad, mis on varustatud selliste instrumentidega nagu pantograaf (rubriik 9017). 

m) Hambaravis kasutatavad süljekausid (rubriik 9018). 

n) Voodite vedrupõhjad (rubriik 9404). 

o) Igasugused lambid ja valgustid (rubriik 9405). 

p) Piljardilauad ja muu mängude jaoks mõeldud mööbel (rubriik 9504) ja mustkunstilauad (rubriik 

9505). 

9404 MADRATSIALUSED; MAGAMISTOA- JMS MÖÖBLI JUURDE 

KUULUVAD LISANDID (NÄITEKS MADRATSID, VATT- JA 

SULGTEKID, MITMESUGUSED PADJAD JA PUFID), VEDRUSTATUD, 

MIS TAHES MATERJALIGA TÄIDETUD, VAHTKUMMIST VÕI 

VAHTPLASTIST, ÜMBRISEGA VÕI ÜMBRISETA: 

9404 10 - madratsialused 

- madratsid: 

9404 21 - - vahtkummist või vahtplastist, ümbrisega või ümbriseta 


9404 30 - magamiskotid 

9404 90 - muud 


A) Madratsialused st voodi vedruosad, mis koosnevad tavaliselt puidust või metallist 

raamist, millel on kinnitatud vedrud või terastraadist (vedru või traatraamid), võrk- või 

puidust raamid, mis on kaetud riidega, mille sees on vedrud (vedrumadratsid). 

Kuid siia ei kuulu toolide ja teiste istmete jaoks kokkumonteeritud spiraalvedrud (rubriik 9401) ning 

paigale monteerimata raud- või terastraadist võrk (rubriik 7314). 

B) Magamisvarustus ja nendega sarnased tooted, millel on vedrud või mis on seest 

täidetud mingi materjaliga (puuvill, vill, hobusejõhvid, udusuled, sünteetilised kiud jne) või mis 

on kas vahtkummist või poroloonist (kaetud riide, plastikuga jne või mitte). Näiteks: 

1) Madratsid, sealhulgas ka need, mis on koos metallist raamiga. 

2) Tepitud ja vateeritud voodivaibad ja päevatekid (sealhulgas ka need, mis on mõeldud 

lapsevankrite jaoks), udusulgedest tekid või tepitud tekid (täidetud sulgede vòi mõne muu 

täidisega); madrats-kaitsed (õhuke madrats, mis asetseb madratsi aluse ja madratsi 

vahel), padjandid, padjad, sohvapadjad, pufid jne. 

3) Magamiskotid. 

Need tooted klasssifitseeritakse selles rubriigis sõltumata sellest, kas nad on elektriga 

soojendatavad või mitte. 


a) Vesimadratsid (üldiselt rubriik 3926 või 4016). 

b) Õhkmadratsid või -padjad (rubriik 3926, 4016, 6306) või õhkistmepadjad (rubriik 3926, 4014, 4016, 

6306 või 6307). 

c) Nahkkatted polsterdatud istmete jaoks (rubriik 4205). 

d) Tekid (rubriik 6301). 

e) Padjapüürid, tekikotid (rubriik 6302). 

f) Katted diivanipatjade jaoks (rubriik 6304). 

Nende diivanipatjade ja madratsite puhul, millel on istmete osadele iseloomulikud tunnused, 

tuleb vaadata rubriigi 9401 selgitavaid märkusi. 

9405 MUJAL NIMETAMATA LAMBID JA VALGUSTID, SH PROŽEKTORID, 

NING NENDE OSAD; MUJAL NIMETAMATA SISEVALGUSTUSEGA 

SILDID, VALGUSTABLOOD JMS JA NENDE DETAILID: 

9405 10 - lühtrid jm elektrilised lae- ja seinavalgustid, v.a valgustid avalike kohtade või 

magistraalteede valgustamiseks 

9405 20 - elektrilised laua-, öö- ja põrandalambid 

9405 30 - elektrilised jõuluküünlad

9405 40 - muud elektrilambid ja -valgustid 

9405 50 - mitteelektrilised lambid ja valgustid 

9405 60 - sisevalgustusega sildid, valgustablood jms 

- osad: 

9405 91 - - klaasist 

9405 92 - - plastist 

9405 99 - - muud 

I MUJAL NIMETAMATA LAMBID JA VALGUSTID 

Siia gruppi kuuluvad mistahes materjalist lambid (v.a. grupi 71 märkuses 1 kirjeldatud 

materjalid) ja neis võib kasutada kõikvõimalikke valgusallikaid (küünlaid, õli, petrooleumi või 

parafiini, gaasi, atsetüleeni, elektrit, jne.). Selles rubriigis nimetatud elektrilambid ja -valgustid 

võivad olla varustatud lambipesade, lülitite, isoleeritud juhtmete ja pistikutega, trafodega jne. 

või juhul, kui on tegemist päevavalguslampidega,millel on liigutatavaid (näit.äravõetavaid) osi, 

ka starterite ja ballastiga. 


1) Ruumide valgustamiseks kasutatavad lambid ja valgustid: riputatavad lambid, 

kausikujulised lambid, laelambid, seinalambid, põrandalambid, laualambid, voodilambid, 

kirjutuslaua lambid, öölambid, niiskuskindlad lambid; 

2) Välivalgustuses kasutatavad lambid: tänavalambid, portiku- ja väravalambid; 

monumentide, parkide ja ühiskondlike hoonete valgustamiseks mõeldud spetsiaalsed 

valgustid. 

3) Spetsiaalsed lambid: näiteks pimiku lambid; eraldi esitatud masinate lambid; fotostuudio 

lambid; kontrolllambid (muud kui rubriigis 8512 nimetatud); mittevilkuvad signaaltuled 

lennuväljade tarbeks; lambid poeakende valgustamiseks; elektrilised vanikud (k.a need 

ilulambid, mis on mõeldud karnevalide või võõruspidude jaoks või jõulupuude 

kaunistamiseks). 

4) Lambid ja valgustid grupis 86 nimetatud sõidukite ning õhusõidukite, laevade ja 

paatide jaoks: näiteks. rongi ja lennuki esituled; laevade ja paatide laternad; vedurite ja 

raudtee veeremite (veerev koosseis) laternad. Hermeetilised prožektorid kuuluvad rubriiki 

8539; 

5) Kaasaskantavad lambid (muud kui rubriigis 8513 nimetatutd) näiteks tormilaternad; 

käsilaternad; kaevanduslambid; lambid, mida kasutatakse lahtistes kaevandustes; tallilambid; 

6) Kandelaabrid, küünlajalad, küünlakronsteinid näiteks klaverite jaoks. 

Siia gruppi kuuluvad ka helgiheitjad ja prožektorid. Need heidavad koondatud (ja tavaliselt 

ka reguleeritavaid) valguskiiri teatud vahemaa peale reflektorite ja läätsede või ainult 

reflektorite abil.Taolised reflektorid on tavaliselt hõbetatud klaasist või poleeritud, hõbetatud 

või kroomitud metallist. Läätsed on tavaliselt tasakumerad või astmelised (Fresneli läätsed). 

Helgiheitjaid kasutatakse näit. õhujõudude vastastes operatsioonides ja prožektoreid näit. 

teatris või foto- ja filmistuudiotes. 

II SISEVALGUSTUSEGA SILDID, VALGUSTABLOOD JNE. 

Siia gruppi kuuluvad reklaamlambid, -sildid, valgustablood (k.a liiklusmärgid) ja nendega 

sarnased tooted nagu näiteks igasugusest materjalist reklaam ja aadresstablood, eeldusel, et 

nad omavad püsivat valgusallikat. 

* 

* * 

OSAD 

Siia rubriiki kuuluvad mujal nimetamata lampide, valgustite, sisevalgustusega siltide, 

valgustabloode jne äratuntavad osad. Näiteks: 

1) Riputatavad konstruktsioonid (jäigad või keti tüüpi) rippuvate valgustite jaoks. 

2) Kerakujuliste lambikuplite alused (hoidjad). 

3) Alused, käepidemed ja korpused käsilampide jaoks.

4) Lampide jaoks mõeldud põletid; gaasilambi hõõgsuka hoidjad. 

5) Laternate raamid. 

6) Reflektorid. 

7) Lambiklaasid või -silindrid ("pudelikael"jne ). 

8) Paksust klaasist väikesed silindrid kaevurite lampide jaoks. 

9) Valguse hajutajad (ka alabaster valguse hajutaja). 

10) Kausid, karikad, lambivarjud (k.a traadist karkass lambivarjude tegemiseks), kerad ja 

nendega sarnased tooted lambikupliteks. 

11) Kroonlühtri kaunistused, näiteks kuulid, pärlikujulised tilgad, lillekujulised detailid, ripatsid, 

väikesed plaadid ja analoogsed tooted, mis on identifitseeritavad nende suuruse, fikseeringu 

ja kinnitusvõtete järgi. 

Siia rubriiki kuuluvate toodete mitteelektrilised osad, mis on elektrilistega kokku 

kombineeritud, klassifitseeritakse siia rubriiki. Eraldi esitatud elektriline varustus (näiteks 

lülitid, lambitoed, juhtmed, pistikud, trafod, starterid, ballast) siia ei kuulu. (grupp 85). 

Samuti ei kuulu siia: 

a) Küünlad (rubriik 3406). 

b) Vaigutõrvikud (rubriik 3606). 

c) Valgustuseta või püsiva valgusallikata sildid, nimeplaadid ja nendega sarnased tooted (rubriik 3926, 

grupp 70, rubriik 8310 jne. ). 

d) Trükitud gloobused, mis on seestpoolt valgustatud (rubriik 4905). 

e) Riidest, punutud või trikoost tekstiiltahid lampide jaoks (rubriik 5908). 

f) Klaashelmed ja klaasist kaunistused (näit. klaasnarmad), mis on tehtud niidiotsa lükitud või torujatest 

klaashelmestest ja mis on mõeldud lambivarjude kaunistamiseks (rubriik 7018). 

g) Elektrilised valgustus-ja signalisatsiooniseadmed jalgrataste ja mootorsõidukite jaoks (rubriik 8510). 

h) Elektrihõõglambid, gaaslahenduslambid (ka erinevates keerulistes kujudes torud nagu näiteks rullid, 

kirjad, figuurid, tähed jne) ja kaarlambid (rubriik 8539). 

ij) Fotograafias kasutatav aparatuur välkvalgustuse jaoks (k.a elektrilised välklambid) (rubriik 9006). 

k) Optiliste valguskiirtega signaalaparatuur (rubriik 9013). 

l) Meditsiinilised lambid diagnostika, kiiritamise, sondi jne tegemise jaoks (rubriik 9018). 

m) Dekoratsioonid, näiteks Hiina laternad (rubriik 9505). 

9406 9406 00 KOKKUPANDAVAD EHITISED 

Rubriiki kuuluvad mis tahes materjalist kokkupandavad ehitised, mida nimetatakse ka 

“moodulmajadeks”. 

Sellised ehitised, mida võib kasutada mitmel erineval otstarbel, nt elumaja, töökoja, kooli, 

kaupluse, kuuri, garaažina, kaubastatakse harilikult järgmisel kujul: 

- komplektne ehitis, täielikult kokku monteeritud, kasutamiseks valmis; 

- komplektne ehitis, kokku monteerimata; 

- mittekomplektne ehitis, kokku monteeritud või monteerimata, millel on kokkupandava ehitise 

olulised tunnused. 

Kokkumonteerimata ehitiste puhul võivad vajalikud elemendid olla osaliselt kokku monteeritud 

(nt seinad, sõrestikud) või parajaks lõigatud (eelkõige kandurid, talad) või mõningatel juhtudel 

ka määramata või juhusliku pikkusega, kohapeal lõikamiseks (lävepakud, isolatsioon jms). 

Selle rubriigi ehitised võivad olla sisseseadega või ilma. Siiski tuleb koos ehitisega 

klassifitseerida ainult tavaliselt tarnitav sisseehitatud sisustus. Siia kuuluvad elektripaigaldised 

(juhtmed, pistikud, lülitid, voolukatkestid, kellad jms), kütte- ja kliimaseadmed (katlad, 

radiaatorid, kliimaseadmed jms), sanitaartehnika (vannid, dušid, veesoojendid jms), 

köögivarustus (valamud, õhupuhastid, pliidid jms) ja sisseehitatud või sisseehituseks 

mõeldud mööbliesemed (kapid jms). 

Kokkupandavate ehitiste kokkumonteerimiseks või viimistluseks vajalik materjal (nt naelad, 

liimid, kipskrohv, mört, elektrijuhtmed ja -kaabel, torud, värvid, tapeedid, põrandakatted) tuleb 

klassifitseerida koos ehitistega tingimusel, et seda on on esitatud ehitistele vastavas 

koguses. 

Eraldi esitatavad ehitise osad ja sisseseade, selgelt ehitise juurde arvatavad või mitte, 

sellesse rubriiki ei kuulu ning klassifitseeritakse oma vastavates rubriikides. 

___________________


GRUPP 95 

MÄNGUASJAD, MÄNGUD JA SPORDIINVENTAR; 



a) küünlad (rubriik 3406); 

b) ilutulestikud ja muud rubriigi 3604 pürotehnilised tooted; 

c) grupi 39, rubriigi 4206 ja XI jaotise niidid, tamiilid, nöörid, sooled jms tooted kalapüügiks, 

mis on lõigatud kindlasse pikkusse, kuid pole veel valmis kalastustarbed 

d) spordikotid jm mahutid rubriigist 4202, 4303 või 4304; 

e) grupi 61 või 62 tekstiilist spordirõivad ja maskeraadikostüümid; 

f) grupi 63 tekstiilist lipud, lipuriided, purjed paatidele, purjelaudadele või maasõidukitele; 

g) grupi 64 spordijalatsid (v.a külgekinnitatud uiskude või rulluiskudega uisusaapad) ning 

grupi 65 spordipeakatted; 

h) jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad jms (rubriik 6602) ja nende osad (rubriik 6603); 

ij) nukkude jt mänguasjade külgemonteerimata klaassilmad rubriigist 7018; 

k) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad mitteväärismetallidest (XV 

jaotis), samalaadsed tooted plastist (grupp 39); 

l) kellad, gongid jms rubriigist 8306; 

m) vedelikupumbad (rubriik 8413), seadmed vedelike või gaaside filtreerimiseks või 

puhastamiseks (rubriik 8421), elektrimootorid (rubriik 8501), elektritransformaatorid 

(rubriik 8504) ja raadiokaugjuhtimisseadmed (rubriik 8526); 

n) XVII jaotise spordisõidukid (v.a bobikelgud, spordikelgud jms); 

o) laste kaherattalised jalgrattad (rubriik 8712); 

p) sportpaadid, näiteks kanuud ja skiffid (grupp 89) ja nende käiturid (puust valmistatud 

tootete puhul grupp 44); 

q) prillid, maskid jms tooted spordiks või vabaõhumängudeks (rubriik 9004); 

r) peibutussignaalid ja -viled (rubriik 9208); 

s) relvad jm grupi 93 tooted; 

t) igat liiki elektrivanikud (rubriik 9405); 

u) reketikeeled, telgid jm matkakaubad; kindad (sõrm-, laba- ning sõrmedeta kindad) 

(klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile) ja 

v) lauanõud, kööginõud, tualett-tarbed, vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, rõivad, voodi- 

ja lauapesu, käterätikud, vannilinad, köögirätikud jms tooted, millel on praktiline otstarve 

(klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile). 

2. Sellesse gruppi kuuluvad tooted, milles looduslikud või kultiveeritud pärlid, vääris- ja 

poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud), väärismetallid või väärismetalliga 

plakeeritud metallid moodustavad vaid tähtsusetu osa. 

3. Kui märkusest 1 ei tulene teisiti, tuleb osad ja manused, mis on mõeldud kasutamiseks 

ainult või peamiselt selle grupi toodetega, klassifitseerida koos nende toodetega. 

4. Kui eelpool märkuses 1 ei ole sätestatud teisiti, kuuluvad rubriiki 9503 muu hulgas ka selle 

rubriigi tooted, mis on esitatud komplektis ühe või mitme esemega ja mida ei saa 

klassifitseerimise üldreegli 3b mõistes lugeda komplektiks ning mis eraldi esitamise korral 

kuuluksid muudesse rubriikidesse, tingimusel, et esemed on kokku pakendatud jaemüügiks 

ning komplektidel on mänguasjade põhiomadused.

5.Rubriiki 9503 ei kuulu tooted, mis oma idee, kuju või koostismaterjali poolest on äratuntavad 

kui ainult loomadele mõeldud, näiteks lemmikloomade mänguasjad (klassifitseeritakse neile 

asjakohasesse rubriiki). 

ÜLDINE 

Sellesse gruppi kuuluvad igasugused mänguasjad, mis on mõeldud meelelahutuseks nii 

lastele kui täiskasvanutele. Siia kuulub ka varustus tubaste ja vabaõhumängude tarbeks, 

spordi-, võimlemise- ja kergejõustikuvahendid ja seadmed, teatud rekvisiidid kalastamiseks, 

jahilkäimiseks ja küttimiseks, ning karussellid ja muud laadalõbustused. 

Selle grupi igasse rubriiki kuuluvad ka selle grupi kaupade kindlaksmääratavad osad ja 

tarvikud, mis on mõeldud kasutamiseks ainult või peamiselt koos selle grupi kaupadega, 

eeldusel, et need ei ole grupist välja arvatud selle grupi märkuse 1 alusel. 

Selle grupi kaubad võivad üldiselt olla valmistatud mistahes materjalist, välja arvatud 

looduslikud või kultiveeritud pärlid, vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, sünteetilised või 

taastatud), väärismetallid või väärismetalliga kaetud metallid. Siiski võib olla kasutatud 

väikeseid detaile nimetatud materjalidest. 

Lisaks järgnevates selgitavates märkustes rubriikide kohta nimetatud kaupadele ei kuulu siia gruppi 

ka: 

a) Ilutulestik ja muud pürotehnilised kaubad rubriigist 3604. 

b) Ratta väliskummid ja muud kaubad rubriikidest 4011, 4012 või 4013. 

c) Telgid ja matkavahendid (üldiselt rubriik 6306). 

d) Vedelikupumbad (rubriik 8413), gaaside ja vedelike filtreerimise või puhastamise seadmed (rubriik 

8421), elektrimootorid (rubriik 8501), elektritransformaatorid (rubriik 8504) või 

raadiokaugjuhtimisseadmed (rubriik 8526). 

e) Relvad ja muud kaubad grupist 93. 

[9501] 

[9502] 

9503 KOLMERATTALISED JALGRATTAD, TÕUKERATTAD, 

PEDAALIDEGA AUTOD JMS RATASTEL MÄNGUASJAD; 

NUKUVANKRID JA – KÄRUD; NUKUD; MUUD MÄNGUASJAD; 

VÄHENDATUD SUURUSEGA (“MÕÕTKAVAS”) MUDELID JMS 

MEELELAHUTUSLIKUD MUDELID, LIIKUVAD VÕI LIIKUMATUD; 

IGASUGUSED MOSAIIKPILDID 


A) Ratastega mänguasjad. 

Need kaubad on enamasti mõeldud liikumiseks juhtimisel pedaalide, käsihoobade või 

muude lihtsate seadme abil, mis panevad rattad liikuma keti või kangi abil, või, nagu teatud 

tõukerataste puhul, inimese jala otsese surve jõul vastu maad. Muud lastele mõeldud 

2

atastega mänguasjad liiguvad teise inimese lükkamise või tõmbamise mõjul või mootori 

jõul. 

Nende mänguasjade hulka kuuluvad: 

1) Kolme rattaga lastejalgrattad jms, välja arvatud jalgrattad rubriigist 8712. 

2) Lastele, noorukitele või täisealistele mõeldus reguleeritava või mittereguleeritava 

rooliseadme ning väikeste jäikade või täispuhutavate ratastega kahe- või 

kolmerattalised tõukerattad. Need on mõnikord varustatud jalgratta puhul kasutatavat 

tüüpi juhtraua, käsi- või jalgpiduriga tagumisel rattal. 

3) Loomakujulised pedaalidega või käte jõul edasiaetavad mänguasjad. 

4) Pedaalautod, tihti sportautode, džiipide, veoautode jm, kujulised. 

5) Käsihoobade abil edasiaetavad ratastega mänguasjad. 

6) Muud ratastega mänguasjad (ilma mehhaanilise jõuülekandesüsteemita), mis on 

mõeldud lastele tõmbamiseks ja lükkamiseks ning mis on piisavalt suured laste 

sõidutamiseks. 

7) Mootori jõul töötavad lasteautod. 

B) Nukuvankrid, ka kokkupandavad. 

Siia rühma kuuluvad nukuvankrid, kas kokkupandavad või mitte, varustatud kahe või enama 

rattaga, sarnased lastekärudele, lapsevankritele, jne. Siia kuulub ka vankrisse mõeldud 

magamisvarustus, sarnaselt sellele, mida kasutatakse nukuvoodis. 

C) Nukud. 

Siia rubriiki kuuluvad mitte ainult lastele meelelahutuseks mõeldud nukud, vaid ka 

dekoratiivnukud (näiteks buduaarinukud, maskottnukud), või nukud kasutamiseks nuku- või 

marionetiteatris ja karikatuuritaolised nukud. 

Nukud on valmistatud enamasti kummist, plastmasist, tekstiilimaterjalidest, vahast, 

keraamilised, puidust, kartongist, papjeemasheest või nimetatud materjalide kombinatsioonist. 

Nad võivad olla liigestatud ning sisaldada mehhanisme, mis lubavad jäsemel, peal või silmal 

liikuda või matkivad inimhäält jne. Nad võivad olla ka riietatud. 

Selle rubriigi nukkude osad ja manused on: pead, kered, jäsemed, silmad (välja arvatud 

külgemonteerimata klaasist silmad rubriigist 7018), silmade liikumise mehhanismid, 

häälitekitavad ja muud mehhanismid, parukad, nukurõivad, jalatsid ja peakatted. 

D) Muud mänguasjad.Sellesse rühma kuuluvad mänguasjad, mis on mõeldud 

meelelahutuseks nii lastele kui täiskasvanutele. Siiski siia rubriiki ei kuulu tooted, mis oma 

idee, kuju või koostismaterjali poolest on äratuntavad kui ainult loomadele mõeldud, näiteks 

lemmikloomade mänguasjad (klassifitseeritakse neile asjakohasesse rubriiki). Siia rühma 

kuuluvad: 

Kõik mänguasjad, mida ei ole nimetatud punktides A) kuni C), paljud nendest mänguasjadest 

on mehhaanilised või elektrilisd. 


i) Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste, isegi kui nad 

3

omavad ülekaalus inimestele iseloomulikke füüsilisi tunnuseid (näiteks inglid, robotid, 

kuradid, koletised), kaasa arvatud nukuteatris kasutatavad mänguasjad. 

ii) Mängupüstolid ja -püssid. 

iii) Lahtivõtmiseks - kokkupanemiseks mõeldud mänguasjad (mängukonstruktorid, 

ehitusklotsid jne.). 

iv) Mängusõidukid (välja arvatud rühma A) kuuluvad), rongid (elektrilised või mitte), 

lennumasinad, paadid jne. ning nende tarvikud (näiteks raudteerelsid, signaalid). 

v) Lastele ratsutamiseks mõeldud kuid ratasteta, näiteks kiikhobud. 

vi) Mitteelektrilised mängumootorid, mänguaurumasinad jne. 

vii) Mänguõhupallid ja -tuulelohed. 

viii) Tinasõdurid jms. mängusõjavarustus. 

ix) Mänguspordivarustus, komplektides või mitte (näiteks golfikomplektid, 

tennisekomplektid, vibukomplektid, piljardivarustus; pesapallikurikad, kriketikurikad, 

hokikepid). 

x) Mängutööriistad ja -vahendid; laste käsikärud. 

xi) Laste filmiaparaadid; projektsiooniaparaadid jne ; mänguprillid. 

xii) Mängumuusikariistad (klaverid, trompetid, trummid, grammofonid, suupillid, 

akordionid, ksülofonid, mängutoosid jne). 

xiii) Nukumajad ja -mööbel, kaasa arvatud voodiriided. 

xiv) Nukkude tee- ja kohviserviisid; mängupoed jms., mängutaluõued jne 

xv) Mänguarvelauad (abakus). 

xvi) Mänguõmblusmasinad. 

xvii) Mängukellad. 

xviii) Õppemänguasjad (näiteks mängukeemia-, trüki-, õmblemis- ja kudumiskomplektid). 

ixx) Rõngad, hüppenöörid, diabolovurrid ja -kepid, keerlevad ja vuhisevad vurrid, pallid 

(v.a pallid rubriikidest 9504 või 9506). 

xx) Raamatud või lehed, mis koosnevad peamiselt piiltidest, mänguasjadest ja 

mudelitest, mõeldud välja lõikamiseks ja kokku panemiseks; ka raamatud “liikuvate 

piltidega” eeldusel, et neil on mänguasjadele iseloomulikud tunnused (vt selgitavaid 

märkusi rubriigi 4903 kohta). 

xxi) Nipsukivid (st mistahes kujuga soonelised klaaskivikesed, või mistahes klaaskuulid 

väikestesse pakikestesse pandult lastele meelelahutuseks). 

xxii) Laste rahakassad; imikute kõristid; kepsnukud; mänguteatrid tegelastega või ilma 

jne 

xxiii) Laste mängutelgid ruumis või väljas kasutamiseks. 

4

Teatud ülalnimetatud kaubad (näiteks mängurelvad, tööriistad, aiatarbed, tinasõdurid jne) 

on tihti pakitud komplektidena. 

Teatud mänguasjade (näiteks elektritriikrauad, õmbllusmasinad, muusikariistad jne) 

“kasutamiseks” on ainult piiratud võimalused; kuid need on eristatavad päris 

õmblusmasinatest jne. väiksemate mõõtmete ja piiratud võimete poolest. 

E) Vähendatud suuruses mudelid jm analoogsed meelelahutuslikud mudelid. 

Siia kuuluvad mudelid, mida kasutatakse meelelahutuslikel eesmärkidel, näiteks liikuvad 

või liikumatud mudelid laevadest, lennukitest, rongidest, sõidukitest jne, materjalide 

komplektid ja osad selliste mudelite valmistamiseks, välja arvatud komplektid, millel on 

rubriigi 9504 võistlusmängudele iseloomulikud tunnused (näiteks elektriliste 

võidusõiduautode komplektid võistlusmängudeks). 

Siia gruppi kuuluvad ka elusuuruses ja suurendatud reproduktsioonid esemetest eeldusel, 

et need on mõeldud meelelahutuseks. 

F) Igasugused mosaiikpildid. 

o o 

o 

Komplektid kaupadest, mille üksikud esemed eraldi esitatuna oleksid klassifitseeritavad 

nomenklatuuri teistes rubriikides, kuuluvad siia rubriiki, kui nad on pakendis, mis selgelt 

määrab nende kasutatavuse mänguasjadena (näiteks õppemänguasjad nagu keemia-, 

õmblemis-, jne komplektid). 

Vastavalt selle grupi märkusele 4 ja arvestades selle grupi märkust 1, kuuluvad siia rubriiki ka 

selle rubriigi tooted, mis on esitatud komplektis ühe või mitme esemega ja mida ei saa 

klassifitseerimise üldreegli 3b mõistes lugeda komplektiks ning mis eraldi esitamise korral 

kuuluksid muudesse rubriikidesse, tingimusel, et esemed on kokku pakendatud jaemüügiks 

ning komplektidel on mänguasjade põhiomadused. 

o o 

o 


Siia rubriiki kuuluvad ka selle rubriigi kaupade kindlaksmääratavad osad ja tarvikud, mis on 

mõeldud kasutamiseks üksnes või peamiselt koos selle rubriigi kaupadega, välja arvatud 

need esemed, mis ei kuulu siia selle grupi märkuse 1 alusel. Sellised osad ja tarvikud on 

näiteks: 

1) Mängutooside käigumehhanismid, mis oma vormi, valmistusmaterjali ja lihtsa disaini 

poolest ei sobi kasutamiseks rubriigi 9208 mängutoosides. 

2) Miniatuursed sisepõlemismootorid ja muud mootorid (mitte elektrimootorid rubriigist 

8501), näiteks mudellennukitele, laevadele, mida iseloomustavad “väikesesilindriline” maht 

ja nimivõimsus, kerge kaal ja väikesed mõõtmed. 

Lisaks ei kuulu siia rubriiki: 

a) Värvid, pakitud lastele kasutamiseks (rubriik 3213). 

b) Voolimispastad, pakitud lastele kasutamiseks (rubriik 3407). 

c) Laste pildi-, joonistamis- ja värvimisraamatud rubriigist 4903. 

5

d) Ülekandepildid (rubriik 4908).e) Kellad ( k.a kellad kolme rattaga lastejalgratastele või muudele 

ratastega mänguasjadele), gongid ja analoogsed esemed rubriigist 8306. 

f) Mängutoosid, millega on ühendatud nukk (rubriik 9208) 

g) Kaardimängud (rubriik 9504). 

h) Pabermütsid, puhutavad paberitorud, maskid, valeninad jne (rubriik 9505). 

ij) Lastele mõeldud pliiatsid ja pastellvärvid (rubriik 9609). 

k) Kirjutustahvlid ja koolitahvlid rubriigist 9610. 

l) ) Mannekeenid ja poeakende kaunistamiseks kasutatavad automaatnukud (rubriik 9618). 

9504 VAHENDID LAUA- JM MEELELAHUTUSMÄNGUDEKS, MIDA 

MÄNGITAKSE KINNISTES RUUMIDES, K.A PILJARDILAUAD, 

KASIINODE MÄNGULAUAD, KEEGLIRADADE AUTOMAAT- 

SEADMED. 

9504 10 - videomängud, mida kasutatakse koos televiisoriga 

9504 20 - igasugune piljardivarustus 

9504 30 - müntide, pangatähtede, pangakaartidega, žetoonide vm maksevahenditega 

käitavad mud mängud, v.a keegliradade automaatseadmed 

9504 40 - mängukaardid 

9504 90 - muud 


1) Erinevat tüüpi piljardilauad (jalgadega või ilma) ja nende tarvikud (piljardikepid, 

piljardikepialused, piljardikuulid, kriidid, kuuli või selle veeremistee markerid). Siiski ei 

kuulu siia rubriiki mehhaanilised lugejad (roller-tüüpi jms.) (rubriik 9029), mõõteriistad, 

mis kasutavad kellamehhanismi, et määrata mänguaega või vastavalt sellele ajale 

arvestatavat summat (rubriik 9106) ja piljardikepiriiulid (klassifitseeritud rubriigis 9403 või 

vastavalt valmistusmaterjalile). 

2) Videomängude konsoolid ja muud elektroonilised mängud, mida saab teleri, 

videomonitori või automaatse andmetöötlusseadme monitori abil kasutada; videomängud, 

millel on oma ekraan, kas teisaldatav või ei; ja kodus või mänguautomaatide galeriides 

kasutatavad audiovisuaalsed mängud elektronkuvaritega (sh jalgadega vertikaalsed 

mudelid), mida mõnikord käivitatakse näiteks müntide, žetoonide või krediitkaartidega. 

Videomängude seadmed, mille objektiivsed omadused ja põhifunktsioonid on sellised, et 

need on mõeldud meelelahutuseks (mängude mängimiseks), klassifitseeritakse sellesse 

rubriiki, hoolimata sellest, kas need täidavad grupi 84 märkuse 5 A tingimusi automaatsete 

andmetöötlusseadmete kohta. 

Sellesse rubriiki kuuluvad ka videomängude konsoolide osad ja tarvikud (näiteks vutlarid, 

mängukassetid, mängu juhtpuldid, roolirattad), kui need vastavad selle grupi märkuse 3 

tingimustele. 


a) Mittekohustuslikud välisseadmed (klahvistikud, hiired, mäluseadmed jne), mis täidavad grupi 84 

märkuse 5 C tingimusi, ja mis võimaldavad videomängude konsoolide ühendamist muude 

süsteemidega (jaotis XVI). 

b) Salvestatud optilised kandjad mängude tarkvaraga, mida kasutatakse peamiselt selle rubriigi 

mängude seadmetega (rubriik 8523) 

6

3) Mööblisarnased lauad, mis on konstrueeritud spesiaalselt mängude jaoks (näiteks 

lauad, mille peal on malelaud). 

4) Spetsiaalsed lauad kasiino- ja meelelahutusmängude jaoks (näiteks ruleti- või 

minihobuvõidusõidulauad); krupjeeroobid jne. 

5) Lauajalgpall ja muud sarnased mängud. 

6) Müntide, pangatähtede, pangakaartidega, žetoonide vm maksevahenditega käitavad 

mängud, mida kasutatakse meelelahutuskohtades, kohvikutes, lõbustusparkides jne, et 

mängida õnne- ja osavusmänge (näiteks mänguautomaadid revolvrist tulistamise 

harjutamiseks, erinevad pin-ball lauad). 

7) Keegliradade automaatseadmed, koos mootorite ja elektromehhaaniliste 

lisaseadmetega või ilma. 

Selles rubriigis kehtib nimetus “keegliradade automaatseadmed” ainult selliste seadmete 

kohta, mis lubavad kurikaid paigutada kolmnurkselt või ka muul kujul (näiteks 

ruudukujuliselt). 

8) Keeglikurikad ja sisekriketimängu rekvisiidid. 

9) Elektriliste võidusõiduautode komplektid võistlusmängudeks. 

10) Nooleviskemärklauad ja viskenooled. 

11) Igasugused mängukaardid (bridž, tarot, “leksikon” jne) 

12) Lauad ja nupud lauamängudeks nagu male, kabe, doomino, mahjong, halma, 

“ümbermaailmareis”; 

13) Teatud muud lisandid paljudele selle rubriigi mängudele, näiteks täringud, 

täringutopsid, mängumärgid, mastinäitajad, spetsiaalselt mängude laudadele kujundatud 

kangad (näiteks ruleti jaoks). 


a) Loteriipiletid, kraabitavad loteriipiletid, lotopiletid (tavaliselt rubriik 4911). 

b) Kaardilauad grupist 94. 

c) Pusled (rubriik 9503). 

9505 TOOTED PÜHADEKS, KARNEVALI- JM LÕBUSTUSESEMED, K.A 

NÕIAKUNSTI JA PILAESEMED. 

9505 10 - jõulu- ja uusaastakaubad 

9505 90 - muud 


A) Tooted pühadeks, karnevali- jm lõbustusesemed, mis arvestades nende kavandatud 

kasutusala on enamasti valmistatud mittevastupidavast materjalist. 


1) Pühadekaunistused, mida kasutatakse ruumide, laudade jne kaunistamiseks, 

(nt vanikud, laternad jne); jõulupuuehted (kard, värvilised kuulid, looma- ja muud kujud 

jne); teatavate pidulike sündmustega traditsiooniliselt seotud tordikaunistused (näiteks 

loomad, lipud). 

2) Traditsioonilised jõuluehted, näiteks kunstkuused, Kristuse sündi kujutavad vaated, 

jõulukujud ja loomad, inglid, piparkoogid, jõulusokid, jõulusõimed, jõuluvanad. 

7

3) Maskikostüümide osad, näiteks maskid, valekõrvad ja -ninad, parukad, valehabemed 

ja -vuntsid (muud kui tooted rubriigist 6704) ning pabermütsid. Siiski ei kuulu siia 

rubriiki karnevalikostüümid tekstiilimaterjalidest (grupp 61 või 62). 

4) Viskepallid paberist või vatist, paberlindid (serpentiinid), kartongist pasunad, 

puhutavad pabertorud, konfetid, karnevalivihmavarjud jne. 

Siia rubriiki ei kuulu statuetid, raidkujud ja muud sarnased esemed, mida kasutatakse 

kultuskohtade kaunistamiseks. 

Rubriigist jäetakse välja ka piduliku kujunduse, kaunistuse, embleemi või motiiviga 

esemed, millel on praktiline funktsioon, näiteks lauanõud, kööginõud, tualett-tarbed, vaibad 

ja muud tekstiilist põrandakatted, rõivamanused, voodipesu, lauapesu, käterätikud, 

vannilinad, köögirätikud. 

B) Nõiakunsti ja pilaesemed, näiteks kaardipakid, lauad, ekraanid ja nõud, mis on 

spetsiaalselt konstrueeritud trikkide esitamiseks; naljaüllatused nagu aevastuspulber, 

üllatuskompvekid, vettpurskavad rosetid ja “jaapani lilled”. 


a) Looduslikud jõulupuud (grupp 06) 

b) Küünlad (rubriik 3406). 

c) Paber- või plastikpakendid, mida kasutatake pühade ajal (klassifitseeritakse vastavalt materjalile, 

näiteks grupp 39 või 48). 

d) Jõulupuujalad (klassifitseeritakse vastavalt materjalile). 

e) Tekstiilist lipud ja lipukaunistused rubriigist 6307. 

f) Igasugused elektrilised rippvanikud ( girlandid) (rubriik 9405). 

9506 MUUD KÄESOLEVAS GRUPIS NIMETAMATA TOOTED JA 

INVENTAR KEHALISTE HARJUTUSTE, VÕIMLEMISE, KERGE- 

JÕUSTIKU JM SPORDIALADE (K.A LAUATENNIS) NING 

VABAÕHUMÄNGUDE TARBEKS; UJUMIS- JA SÕUDMISBASSEINID. 

- suusad ja muu suusaspordiinventar: 

9506 11 - - suusad 

9506 12 - - suusasidemed 

9506 19 - - muud 

- veesuusad, lainelauad, purjelauad jm veespordiinventar: 

9506 21 - - purjelauad 

9506 29 - - muud 

- golfikepid ja muu golfivarustus: 

9506 31 - - golfikepid, komplektis 

9506 32 - - golfipallid 

9506 39 - - muud 

9506 40 - lauatennisetarbed ja -varustus 

- tennise-, sulgpalli- jm reketid, keelestatud või keelestamata: 

9506 51 - - tennisereketid, keelestatud või keelestamata 

9506 59 - - muud 

- pallid ja kuulid v.a golfi- ja lauatennisepallid: 

9506 61 - - tennisepallid 

9506 62 - - täispuhutavad 

9506 69 - - muud 

9506 70 - uisud ja rulluisud, k.a külgekinnitatud uiskudega uisusaapad 

- muud: 

8

9506 91 - - üldkehaliste harjutuste, võimlemis- ning kergejõustikutarbed ja -inventar 

9506 99 - - muud 


A) Kehaliste harjutuste, võimlemis- ning kergejõustikutarbed ja -inventar, näiteks: 

trapetsid ja -rõngad; horisontaalsed ja paralleelsed rööbaspuud; võimlemispoomid, 

hooglemishobused; hüpetehobused, -kitsed; hüppelauad, ronimisköied ja -redelid; 

varbseinad; india võimlemiskurikad; hantlid ja tõstekangid; topispallid; sõudmise, 

jalgrattasõidu jm. trenažöörid; ekspandrid; kätelihaste tugevdajad; stardipakud; 

jooksutõkked; hüppetellingud; hüppeteibad; maandumispadjad; viskodad, kettad, vasarad 

ja kuulid; poksikotid ja -pallid; poksi- või maadlusringid; takistusribade ronimisseinad. 

B) rekvisiidid muude spordialade ja vabaõhumängude tarbeks (v.a mänguasjade 

komplektid ja üksikud mänguasjad rubriigist 9503), näiteks: 

1) Suusad ja muu suusainventar (näiteks suusasidemed, suusakepid jm). 

2) Veesuusad, lainelauad, purjelauad ja muu veespordiinventar, nagu sukelduslavad 

(platformid), liugteed, ujumislestad ja teatud hingamismaskid, mida kasutatakse ilma 

hapniku või suruõhuballoonideta ning lihtsad sukeldajatele ja ujujatele mõeldud 

hingamistorud (nimetatakse ka “snorkeliteks”). 

3) Golfikepid ja muu golfivarustus, nagu golfipallid, pallitulbad. 

4) Lauatennisetarbed (ping-pong) ja -varustus, näiteks lauad (jalgadega või ilma), 

reketid, pallid ja võrgud. 

5) Tennise, sulgpalli ja muud reketid (näiteks squashireketid), keelestatud või mitte. 

6) Pallid (mitte golfi- ja lauatennisepallid), näiteks tennispallid, jalgpallid, ragbi- jm 

sarnased pallid (k.a sisekummid ja katted sellistele pallidele); veepalli-, korvpalli- jm 

sarnased ventiilidega pallid; kriketipallid. 

7) Uisud ja rulluisud, kaasa arvatud uisusaapad koos kinnitatud uiskudega. 

8) Kepid ja kurikad maahoki, kriketi, lakrossi jne mängimiseks; jai alai labidad; 

jäähokilitrid; körlingikivid. 

9) Võrgud erinevate sportmängude (tennise, sulgpalli, võrkpalli, jalgpalli, korvpalli jne) 

mängimiseks . 

10) Vehklemisvarustus: floretid, espadronid, epeed ja nende osad (näiteks terad, 

kaitsed, käepidemed ja nupud või tõkked), jne. 

11) Vibuspordivarustus, näiteks vibud, nooled ja märklauad. 

12) Laste mänguväljakutel kasutatavad seadeldised (näiteks rippkiiged, liumäed, 

laudkiiged ja pöördkiiged). 

13) Kaitsevarustus igasuguste sportmängude mängimiseks, näiteks vehklemismaskid 

ja rinnakaitsed, küünarnuki- ja põlvekaitsed, kriketimängukaitsed, lõuakaitsed. 

14) Muu varustus ja inventar, nagu näiteks kurnimängu, rõngaviskamismängu ja 

murukeegli mängimiseks; rulad; tennisetaolise pallimängu (racket) rekvisiidid; kroketi- 

ja polokurikad; bumerangid; jääkirved; lasketiirul märklauana õhku visatavad savikettad 

9

(taldrikud) ja nende pildurid; bobikelgud, sportkelgud ja muud sarnased ilma mootorita 

jää- ja lumesõidukid. 

C) Ujumis- ja sõudmisbasseinid. 


a) Keeled tennise- ja muudele reketitele (grupp 39, rubriik 4206, XI jaotis). 

b) Spordikotid ja muud mahutid rubriikidest 4202, 4303 või 4304. 

c) Spordikindad (tavaliselt rubriik 4203). 

d) Tarastamisvõrgud ja suured kandevõrgud jalgpallide, tennisepallide jne. kandmiseks (tavaliselt 


e) Spordiriided tekstiilimaterjalidest (grupp 61 või 62). 

f) Purjed paatidele, purjelaudadele või maismaasõidukitele (rubriik 6306). 

g) Spordijalatsid (mitte jää- või rulluisusaapad, mille küljas on uisud) grupist 64 ja spordipeakatted 

grupist 65. 

h) Jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad jms kaubad rubriigist 6602 ja nende osad rubriigist 6603. 

ij) spordisõidukid, näiteks kanuud, skiffid ja muud sõidukid (mitte bobikelgud ja toboganid jms) XVII 

jaotisest. 

k) Tuukri- ja muud kaitseprillid (rubriik 9004). 

l) Elektriline meditsiiniaparatuur ja muud instrumendid ja lisaseadmed rubriigist 9018. 

m) Mehhaanilis-terapeutilised seadmed (rubriik 9019). 

n) Hingamisseadmed, mida kasutatakse hapniku- või suruõhuballoonidega (rubriik 9020). 

o) Spordikaubad grupist 91. 

p) Igasugune keeglivarustus (kaasa arvatud keegliradade automaatseadmed) ja muud vahendid 

laua- ja meelelahutusmängudeks, mida mängitakse kinnistes ruumides (rubriik 9504). 

9507 ÕNGERIDVAD, -KONKSUD JM VARUSTUS ÕNGEPÜÜGIKS; 

KAHVAD, LIBLIKAVÕRGUD JMS VÕRGUD; PEIBUTUSLINNUD 

(MULAAŽID) (V.A RUBRIIKIDES 9208 JA 9705 NIMETATUD) JMS 

JAHITARBED. 

9507 10 - õngeridvad 

9507 20 - õngekonksud, lipsuga või lipsuta 

9507 30 - spinningurullid 

9507 90 - muud 


1) Õngekonksud igasuguse kujuga (näiteks ühe või mitme haruga) ja suurusega. 

Tavaliselt on need valmistatud terasest, kuid võivad olla ka kaetud pronksi, tina, hõbeda 

või kullaga. 

2) Kahvad, liblikavõrgud jms võrgud. Need kujutavad endast tavalisi tekstiilniidist või 

nöörist taskutaolisi võrke, kinnitatud traatraamile ja varustatud käepidemega. 

10

3) Õngeridvad ja õngepüügivarustus. Õngeridvad võivad olla valmistatud erinevast 

materjalist (bambusest, puidust, metallist, klaaskiust, plastist, jne). Need võivad olla ühes 

tükkis või kokkupandavad. Õngepüügivarustuse hulka kuuluvad sellised esemed nagu 

spinningurullid ja rullikinnitused; kunstlik sööt (näiteks kunstkalake, -kärbes, -putukas või - 

ussike) ja konksud sellise sööda küljes; landid; abivahendid õngenööri heitmiseks; 

kalapüügiujukid (korgist, klaasist, sulgedest, jne), kaasa arvatud helendavad ujukid; 

õngenööri kerimise raamid; automaatsed näkkamisseadmed; ridvale kinnitatud rõngad 

(välja arvatud sellised rõngad vääris- või poolvääriskivist); õngeraskused ja õngeritvadele 

paigaldatud või nende välisklambrite, kinnitusklambrite või muude vahendite külge 

kinnitatud kellukesed”. 

4) Teatud jahipidamis- ja täpsuslaskmisinventar nagu näiteks peibutuslinnud 

(mulaažid) (v.a peibutussignaalid ja -viled rubriigist 9208 ja linnutopised rubriigist 9705) 

ja linnupeibutuspeeglid. 


a) Suled kunstkärbeste valmistamiseks (rubriik 0505 või 6701). 

b) Nöörid, monokiud, sooled (k.a tehis) ja muud sarnased tooted kalapüügiks, mis on lõigatud 

kindlasse pikkusse, kuid pole veel valmis kalastustarbed (grupp 39, rubriik 4206 või XI jaotis). 

c) Spordikotid ja teised analoogsed mahutid (näiteks õngeridvakotid ja jahikotid) rubriikidest 4202, 

4303 või 4304. 

d) Külgemonteerimata rõngad (klassifitseeritud oma vastavas rubriigis). 

e) Lõksud, püünised jms, klassifitseeritud vastavalt valmistusmaterjalile. 

f) Harrastuspüügivahendite kellukesed, mitteelektrilised, mitteväärismetallist, paigaldamata või 

välisklambrite, kinnitusklambrite või muude vahendite külge kinnitamata (rubriik 83.06). 

g) Lasketiirul märklauana õhku visatavad savikettad (taldrikud) (rubriik 9506). 

9508 9508 00 KARUSSELLID, KIIGED, LASKETIIRUD JM 

LÕBUSTUSPARGIATRAKTSIOONID; RÄNDTSIRKUSED JA - 

LOOMAAIAD; RÄNDTEATRID. 

9508 10 - rändtsirkused ja -loomaaiad 

9508 90 - muud 

Lõbustuspargiatraktsioonid, rändtsirkused, rändloomaaiad ja rändteatrid kuuluvad siia rubriiki 

eeldusel, et need hõlmavad kõiki oma normaalseks tegevuseks vajalikke seadmeid. Siia 

rubriiki kuuluvad ka lisavarustusesemed eeldusel, et need esitatakse kui osasid koos 

vastavate atraktsioonidega. Eraldi esitatuna kuuluksid sellised objektid (näiteks telgid, loomad, 

jõujaamad, mootorid, valgustusseadmed, toolid, relvad ja laskemoon) nomenklatuuri teistesse 


Vastavalt selle grupi märkuses 1 esitatud tingimustele, kuuluvad esemed, mis on selgelt 

mõeldud kasutamiseks ainult või peamiselt kui osad või lisaseadmed sellistele 

atraktsioonidele (näiteks paadikujulised kiiged, vesiliugteed), klassifitseeritakse siin ka eraldi 

esitatult. 

Selle rubriigi laadaatraktsioonide hulka kuuluvad: 

1) Igasugused karussellid. 

2) Miniautodroomid. 

3) Vesiliugteed. 

11

4) Dekoratsioonidega raudteed ja -liugteed. 

5) Paadikujulised kiiged. 

6) Lasketiirud ja märklauad märkiviskamiseks. 

7) Labürindid. 

8) Koomilised vaatemängud. 

9) Loteriid (näiteks õnnerattad). 


a) Liikuvad letid kaupade (näiteks kondiitritoodete ja muude toodete jne) müügiks, reklaamimiseks 

või kasvatuslike ja muude näituste eksponeerimiseks. 

b) Traktorid ja muud transprdivahendid, kaasa arvatud treilerid, mitte aga sellised, mis on 

konstrueeritud spetsiaalselt laadaatraktsioonide tarbeks ja kuuluvad laadaatraktsioonide hulka. 

(näiteks areen-vagunid). 

c) Mängud, mis käivituvad müntide, pangatähtede (paberraha), žetoonidega või muude 

analoogsete vahenditega (mänguautomaadid (rubriik 9504). 

d) Auhindadena jagatavad kaubad 

_________________________ 

12


GRUPP 96 

MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED 


a) kosmeetilised ja hügieenilised pliiatsid (grupp 33); 

b) grupi 66 tooted (näiteks vihmavarjude või jalutuskeppide osad); 

c) juveeltoodete imitatsioonid (rubriik 7117); 

d) XV jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad mitteväärismetallist (XV jaotis), 

samalaadsed tooted plastist (grupp 39); 

e) noad jt grupi 82 tooted nikerdus- või voolimismaterjalidest käepidemete või muude 

osadega; nende toodete käepidemed jm osad, mis esitatakse tollile eraldi, kuuluvad 

siiski rubriiki 9601 või 9602 ; 

f) grupi 90 tooted, näiteks prilliraamid (rubriik 9003), joonsuled (rubriik 9017), hambaravis, 

meditsiinis, kirurgias või veterinaarias kasutatavad pintslid (rubriik 9018); 

g) grupi 91 tooted (näiteks kellakorpused); 

h) muusikariistad ja nende osad ja tarvikud (grupp 92); 

ij) grupi 93 tooted (relvad ja nende osad); 

k) grupi 94 tooted (näiteks mööbel, lambid ja valgustid); 

l) grupi 95 tooted (mänguasjad, mängud, spordiinventar) ja 

m) kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed (grupp 97). 

2. Rubriigis 9602 kuuluvad termini "taimsed ja mineraalsed nikerdusmaterjalid" alla: 

a) kõvad seemned, seemneterad, -kestad, pähklid, jms taimsed materjalid, mida 

kasutatakse nikerdamiseks (näiteks "palmivandel" jadummpalmipähklid); 

b) merevaik, aglomeeritud merevaik, looduslik või aglomeeritud sepioliit, gagaat ning 

gagaadisarnased mineraalid. 

3. Rubriigis 9603 tähistab termin "eeltöödeldud köitesõlmed ja harjasekimbud luudade ja 

harjade valmistamiseks" ainult kohale paigutamata loomakarvadest, taimsetest kiududest 

või muust materjalist valmistatud sõlmi ja kimpe, mis on kohe kasutatavad harjade ja 

luudade valmistamiseks või vajavad kohalepaigutamiseks mitteolulist täiendavat töötlemist 

nagu näiteks tasandamine või vormi lõikamine. 

4. Selle grupi tooted, v.a rubriikide 9601 - 9606 ja 9615 tooted, kuuluvad sellesse gruppi, 

sõltumata sellest, kas nad koosnevad täielikult või osaliselt väärismetallidest, väärismetallidega 

plakeeritud mitteväärismetallidest, looduslikest või kultiveeritud pärlitest, 

vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud). Rubriikidesse 

9601 - 9606 ja 9615 kuuluvad siiski tooted, milles looduslikud või kultiveeritud pärlid, 

vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud), väärismetallid või väärismetallidega 

plakeeritud metallid moodustavad üksnes tühise osa. 

ÜLDINE 

Sellesse gruppi kuuluvad lõikamise, nikerdamise, voolimise ja vormimise materjalid ning 

tooted nendest, teatud luuad, harjad ja sõelad, teatud pudukaubad, kantseleikaubad, kaubad 

suitsetajatele, tualett- ja muud tarbed, mis ei ole teistes nomenklatuuri rubriikides täpsemalt 

kirjeldatud. 

Kaubad, mida kirjeldatakse rubriikides 9607-9614 ja 9616-9618, võivad olla kas täielikult 

või osaliselt valmistatud looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest 

(loodulslikest, tehislikest või taastatud), väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud 

metallist. Kaubad rubriikidest 9601-9606 ja 9615 võivad eelpool loetletud materjale sisaldada 

üksnes tühise osa.

9601 TÖÖDELDUD ELEVANDILUU, LUU, KILPKONNALUU, SARV, 

HIRVESARV, KORALLID, PÄRLMUTTER JMS LOOMSE PÄRIT- 

OLUGA NIKERDUSMATERJALID, TOOTED NENDEST MATERJALI- 

DEST (SH VOOLITUD TOOTED): 

9601 10 - töödeldud elevandiluu, tooted sellest 

9601 90 - muud 

Siia rubriiki kuuluvad loomse päritoluga töödeldud materjalid (v.a need, mis kuuluvad 

rubriiki 9602). Neid materjale töödeldakse põhiliselt lõikamise või nikerdamise teel. Enamikku 

neist võib ka voolida. 

Vastavalt selle rubriigi nõudmistele tähendab termin "töödeldud" siin kõrgemat töötlusastet 

kui ettevalmistavat töötlust, mis on lubatud rubriikidele, kuhu kuulub nende materjalide 

tooraine (vt selgitavaid märkusi rubriikide 0505 - 0508 kohta). Siia kuuluvad seega 

elevandiluu, luu, kilpkonnaluu, sarvede, põdrasarvede, korallide, pärlmutri jne. tükid lehtede, 

plaatide, kangide jne kujul, millele on antud kindel kuju (k.a ruut või täisnurkne) või on 

poleeritud või muud moodi töödeldud peenestamise, puurimise, freesimise, treimise jne teel. 

Tükid, mida võib identifitseerida kui mingi toote osa, mis kuulub mõnda teise rubriiki, ei kuulu 

siia rubriiki. Seega klaveriklahve katvad plaadid, tulirelvade pärasse paigutatud plaadid 

kuuluvad vastavalt rubriikidesse 9209 ja 9305. Töödeldud materjal, mida ei saa 

identifitseerida kui mingi kindla kauba osa (näiteks lihtsad kettad, plaadid või ribad 

inkrustatsiooniks jms. või edasiseks kasutamiseks klaveriklahvide tootmisel) kuuluvad siia 

rubriiki. 

Eeldusel, et materjal on töödeldud või mingi toote kujul, kuuluvad siia rubriiki: 

I) Elevandiluu. Kogu nomenklatuuris tähistatakse selle terminiga elevandi, merihobu, 

narvali ja metssea kihvu, ninasarviku sarvi ja kõigi loomade hambaid (vt grupi 5 3. 

punkti). 

II) Luu, mitmesuguste loomade vastupidavad kõvad kehaosad, mida on töödeldud 

peaaegu üksnes lõikamise teel. 

III) Kilpkonnaluu, saadud peaaegu üksnes kilpkonnalistelt. Kilpkonnaluu, mis on värvilt 

kollakas, pruunikas või must, on väga paindlik ja soojendamisel muutub väga 

plastiliseks; jahtumisel säilitab talle antud kuju. 

IV) Sarved ja põdrasarved, saadud mäletsejate loomade otsmikuluu töötlemisel. 

(Sarvede sisu ei kasutata nikerdusmaterjalina, vaid peaaegu täielikult želatiini 

tootmiseks). 

V) Looduslik korall (st lubjastunud mereainuõõssete skeletid) ja aglomeeritud korallid. 

VI) Pärlmutter, läikiv, sillerdav-helklev sisepind teatavatel karpidel, tundub lainelisena, on 

aga tegelikult täielikult sile. 

VII) Sõrad, küüned, küünised ja nokad. 

VIII) Luuga samalaadsed materjalid, mis on saadud mereimetajatelt. 

IX) Sulerood 

X) Koorikloomade ja molluskite kojad 

(A) Loomse päritoluga nikerdusmaterjalid 

Selles rubriigis nimetatud voolimismaterjalid kuuluvad siia rubriiki tingimusel, et nad on 

läbinud hilisema keerukama töötluse kui puhastamine või kraapimine, tavaline saagimine 

kasutute osade eemaldamiseks, lõikamine (millele järgneb mõnikord esialgne 

hööveldamine) ja mõnikord valgendamine, õgvendamine, kärpimine ja lõhestamine. 

Eelnevast lähtudes ei kuulu kilpkonnaluu antud rubriiki, kui teda ei ole töödeldud rohkem kui õgvendamine 

ja pinna silumine (sellel viimasel operatsioonil on erandlik iseloom, sest et töötlemata kilpkonnaluu on tavaliselt 

alati lehtede kujul, mis on ebaühtlase paksusega ja kooldunud pinnaga) (vt selgitavaid märkusi rubriigi 0507 

kohta, osa B). Samuti ei kuulu siia rubriiki korallid, millel on eemaldatud ainult pealmine kest (rubriik 0508). 

Samuti kuuluvad rubriiki erineva kujuga vormitud tooted, mis on tehtud 

kilpkonnakilpidest, plaadist või küünistest, või koostismaterjalidest, mis on saadud selle 

rubriigi nikerdusmaterjalide purust või jäätmetest. 

Üks kilpkonnaluu omadusi on see, et seda saab soojendamisel ilma spetsiaalsete 

sideaineteta kokku panna. Seda eelist kasutatakse võrdlemisi paksude plaatide 

valmistamisel, pannes kokku õhukesi kesta kihte ja valmistades nii tooteid. Sarvele on 

2

iseloomulik see, et ta muutub soojenedes pehmeks ning seda saab tasandada ja muuta 

tainjaks konsistentsiks. Seepärast saab seda vormida nii nagu kilpkonnaluudki. 

Poleeritud või poleerimata plaatidel, millel ei ole nööpide toorikute tunnusjooni (vt selgitavaid 

märkusi rubriigi 9606 kohta), ja jeruusalemma pärlid (n.ö ebakorrapärased pärlmutrist 

palvehelmed, mis on lihtsalt läbi puuritud, kuid mitte poleeritud, lihvitud ega muud moodi 

töödeldud) jäävad siia rubriiki klassifitseerituks isegi kui nad on ajutiselt nööri otsa lükitud. 

B) Rubriigi loomse päritoluga nikerdusmaterjalidest tooted. 


1) Sigari- või sigaretikarbid, nuusktubakatopsid, puudritopsid, pandlad, haagid, 

huulepulga ümbrised. 

2) Pintslite ja harjade käepidemed ning hoidikud, mis on eraldi esitatud. 

3) Erinevad karbid, kašuu karbid, käekellade kaitsekatted. 

4) Grupis 82 nimetatud tööriistade, nugade, kahvlite, habemenugade jne käepidemed, 

mis on erldi esitatud. 

5) Paberinoad, kirjaavajad, järjehoidjad. 

6) Piltide, maalide jne raamid. 

7) Raamatukaaned. 

8) Religioosse otstarbega kaubad. 

9) Heegelnõelad ja kudumisvardad. 

10) Väikesed ornamentaalsed tooted (näiteks nipsasjad, muud nikerdatud esemed kui 

rubriigi 9703 omad). 

11) Kingalusikad. 

12) Lauanõud, nagu nugade alused, väikesed lusikad ja salvrätikute alused. 

13) Ehisraamistuses sarved ja põdrasarved (trofeed jne). 

14) Kameed ja intaljod, v.a need, mis moodustavad juveeltooteid. 

Rubriiki kuuluvad ka erilisest koorest tooted ja suleroodest tehtud tooted (näiteks 

hambaorgid ja spetsiaalsed sigariotsad). Siiski ei kuulu rubriiki lihtsalt pikkupidi lõigatud ja 

edasi viimistlemata sulerood (rubriik 0505) ja võrgukäbadena kasutatud sulerood (rubriik 

9507). 

Siia klassifitseeritakse ka seest või väljast loomse päritoluga nikerdusmaterjalidega kaetud 

tooted eeldusel, et vastav materjal moodustab lõpp-produkti põhiolemuse. See võib olla puust 

karpide, laegaste jms puhul, mis on seest või väljast kaetud elevandiluu, luu, kilpkonnaluu või 

sarvega. 


a) Grupis 66 nimetatud tooted (näiteks vihmavarjude, päikesevarjude, jalutuskeppide jne osad. 

Näiteks käepidemed, varred ja teravikud). 

b) Raamitud klaaspeeglid (rubriik 7009). 

c) Loomse päritoluga nikerdusmaterjalidest tooted, mis osaliselt koosnevad väärismetallist või on 

väärismetalliga plakeeritud, looduslikest või tehispärlitest või vääris- või poolvääriskividest 

(looduslikud, tehis või taastatud) (grupp 71). Siiski jäävad need tooted siia rubriiki 

klassifitseerituks, kui looduslikud või tehispärlid, vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud 

või taastatud), väärismetall või väärismetalliga plakeering moodustavad tootest ainult väikese 

koostisosa (näiteks monogrammid, initsiaalid, võrud, raamid jne). 

d) Juveeltoodete imitatsioonid (rubriik 7117). 

e) Terariistad või muud grupis 82 nimetatud tooted, mille käepidemed või muud osad on nikerdus- või 

vormimismaterjalidest. 

Siiski jäävad nende toodete käepidemed ja muud osad siia rubriiki klassifitseerituks siis, kui 

nad on eraldi esitatud. 

f) Grupis 90 nimetatud tooted (näiteks binoklid; samuti raamid ja hoidikud ning raamide ja hoidikute 

osad, prilide ja näpitsprillide, lornjettide, kaitseprillide jms jaoks). 

g) Grupis 91 nimetatud tooted (näiteks käekella- ja kellakorpused). Käekellade kaitsekatted jäävad 

siiski siia rubriiki klassifitseerituks. 

h) Grupis 92 nimetatud tooted, näiteks muusikariistad ja nende osad (jahisarved, klaveri- või 

akordioniklahvid, keerpulgad, roobid jne). 

ij) Grupis 93 nimetatud tooted (näiteks relvade osad). 

k) Grupis 94 nimetatud tooted (näiteks mööbel, lambid ja valgustid). 

l) Grupis 95 nimetatud tooted (mänguasjad, mängud, sporditarbed). 

3

m) Rubriikide 9603 (näiteks luuad ja harjad) ja 9604 tooted. Harjade ja pintslite käepidemed ja 

hoidikud, mis on eraldi esitatud, kuuluvad siiski siia rubriiki. 

n) Rubriikide 9605, 9606, 9608, 9611 või 9613 kuni 9616 tooted (näiteks nööbid ja nööbi toorikud, 

täitesulepead, pliiatsihoidjad jne; piibud, piibukahad, piibu varred ja muud piibu osad; sigari- ja 

sigaretihoidjad ja nende osad; kammid). 

o) Grupis 97 nimetatud tooted (näiteks originaalskulptuurid ja raidkujud; kollektsiooniesemed 

zooloogia vallast). 

9602 9602 00 TÖÖDELDUD TAIMSED VÕI MINERAALSED NIKERDUS- 

MATERJALID, TOOTED NENDEST MATERJALIDEST; VAHAST, 

STEARIINIST, KAUTŠUKIST, LOODUSLIKEST VAIKUDEST JA 

MODELLEERIMISPASTADEST VOOLITUD VÕI NIKERDATUD TOO- 

TED, MUJAL NIMETAMATA VOOLITUD VÕI NIKERDATUD TOOTED; 

TÖÖDELDUD ŽELATIIN, KÕVASTUMATA (V.A ŽELATIIN RUB- 

RIIGIST 3503), TOOTED SELLEST 

Termin "töödeldud", selgitavate märkuste teises lõigus rubriigi 9601 kohta, kehtib, mutatis 

mutandis, selle rubriigi kohta (vt ka selgitavaid märkusi rubriikide 1404, 1521, 2530, 2714, 

3404, 3407, 3503 kohta). 

(I) TÖÖDELDUD TAIMNE NING MINERAALNE NIKERDUSMATERJAL JA TOOTED NEIST 

MATERJALIDEST. 

(A) Töödeldud taimsed nikerdusmaterjalid. 

See rühm sisaldab selliseid töödelduid taimseid nikerdusmaterjale nagu on mainitud selle 

grupi 2. punktis (a).Sealhulgas “palmivandel” (corozo) (tuntakse ka taimse elevandiluu nime 

all), dummpalmide (dom) pähklid ja teiste sarnaste palmide pähklid (Tahiiti, Palmyra jne.), 

kookospähkli koored, Canna indica sorti roo seemned (Indian shot), Arbus precatorius 

seemned (või helmepuu), datlikivid, oliivikivid, piassava palmi ja robiinia seemned. 

Siia kuuluvad ka tooted, mis on tehtud taimsetest nikerdusmaterjalide vormimispurust. 

(B) Töödeldud mineraalsed nikerdusmaterjalid. 

See rühm sisaldab selliseid töödeldud mineraalseid nikerdusmaterjale nagu on mainitud 

selle grupi 2. punktis (b). 

Rubriiki ei kuulu järgmised tooted, mis kuuluvad rubriiki 2530: 

I) Rasked merevahu või merevaigu kamakad. 

II) Loodusliku merevahu (sepioliit) ja merevaigu jääkidest aglomeerimise või vormimise teel saadud 

aglomeeritud merevaht ja merevaik, mis on plaatide, pulkade, kangide jms kujul ja ei ole rohkem töödeldud. 

(C) Taimsetest ja mineraalsetest nikerdusmaterjalidest tooted. 

Vastavalt allpool märgitud rubriiki mitte kuuluvatele toodetele, kuuluvad siia rühma 

taimsetest või mineraalsetest nikerdusmaterjalidest tooted nagu: 

i) Väikesed kaunistused (näiteks statuetid). 

ii) Väikesed tooted nagu karbid ja laekad. 

iii) Plaadid, poleeritud või mitte (v.a nööbi toorikud, vt selgitavaid märkusi rubriigi 9606 

kohta). 

(II) VOOLITUD VÕI NIKERDATUD TOOTED VAHAST, STEARIINIST, KAUTŠUKIST, 

LOODUSLIKEST VAIKUDEST JA MODELLEERIMISPASTADEST, MUJAL NIMETAMATA 

VOOLITUD VÕI NIKERDATUD TOOTED; TÖÖDELDUD ŽELATIIN, KÕVASTUMATA 

ŽELATIIN, TOOTED SELLEST. 

See grupp sisaldab ühest küljest erinevatest materjalidest voolitud ja nikerdatud tooteid 

eeldusel, et need tooted ei ole täpsemalt kirjeldatud ja nimetatud teistes nomenklatuuri 

4

ubriikides (näiteks plastist tooted - grupp 39 või eboniidist - grupp 40). See sisaldab ka 

töödeldud kõvastumata želatiini ja tooteid sellest (v.a rubriigi 3503 või grupi 49 kaubad). 

Väljendi "voolitud tooted" all on mõeldud tooteid, mis on vormitud vastavalt nende 

otstarbele sobivasse vormi. Teisest küljest ei kuulu siia rubriiki materjalid, mis on vormitud 

plokkide, kuupide, plaatide, kangide, pulkade jne kujule, olles vormimise ajal pressitud või 

mitte. 

Olenevalt allpool toodud välistustest, kuuluvad siia hulka: 

1) Vahast vormitud või nikerdatud tooted: 

i) Tehiskärjed 

ii) Galvaneerimise jaoks mõeldud valuvormid 

iii)Tehislilled, -lehed või -puuviljad, mis on vormitud ühes tükis või ühendatud muul viisil 

kui protsesside (näiteks köitmine, liimimine, jms meetod) abil, mis muudavad need 

kaubad rubriiki 6702 kuuluvateks. 

iv) Büstid, pead, kujud ja statuetid (v.a rätsepa mannekeenid jms - vt selgitavaid 

märkusi rubriigi 9618 kohta, ja originaalskulptuurid ja raidkujud - vt rubriiki 9703). 

v) Vahast pärlid. 

vi) T-kujulised torud, mis on valmistatud vahal põhinevatest preparaatidest ja mida 

kasutatakse teatud kirurgilistel operatsioonidel. 

vii) Tehiskompvekid, -shokolaaditahvlid ja muud vahast tehistooted, mis on mõeldud 

vaateakende kaunistamiseks. 

viii) Puuvillaga kaetud vahast kõrvatropid. 

ix) Vahast laastud, mis on tekstiilmaterjali sees, et täita auke puust valukoja vormides. 

2) Parafiinist vormitud või voolitud tooted 

3) Steariinist vormitud või voolitud tooted 

4) Vaigust vormitud või voolitud tooted (näiteks kampol viiulipoognatele). 

5) Kopaalist vormitud või voolitud tooted (tavaliselt merevaigust nikerdatud toodete 

imitatsioonid). 

6) Modelleerimisvahast valatud või voolitud tooted (näiteks ühte tükki valatud lilled või 

taimed, kujud, statuetid jms kaunistused). 

7) Vormitud või voolitud tooted, mis on valmistatud jahu või tärklise põhjal, kummiga 

segatud ja lakitud (ühes tükis vormitud lilled või viljad, statuetid jne). 

8) Kõvastumata želatiini laastud, mis on lõigatud erinevateks, v.a ruudu või 

täisnurkseteks tükkideks. Laastud, mis on lõigatud táisnurkseteks (sh ruudukujulised), 

kuuluvad rubriiki 3503 või gruppi 49 (näiteks postkaardid) (vt selgitavaid märkusi 

rubriigi 3503 kohta) sõltumata sellest, kas neid on pindmiselt töödeldud või mitte. 

Kõvastumata želatiinist toodete hulka kuuluvad näiteks: 

i) Väikesed plaadid piljardikii otste jaoks. 

ii) Farmaatsiatoodete kapslid ja mehaaniliste tulemasinate kütusekapslid. 

* 

* * 

Taimsete või mineraalsete nikerdus- või vormimismaterjalidega seest või väljast kaetud 

tooted kuuluvad siia rubriiki eeldusel, et kaetud osad moodustavad põhilise osa valmistootest. 

See kehtib puust karpide, laegaste jms kohta, mis on kaetud selles rubriigis kirjeldatud 

materjalidega. 

* 

* * 

Selgitavate märkuste tingimused rubriigi 9601 kohta, mis puudutavad rubriigist välja 

arvatud tooteid, on kohaldatavad ka selle rubriigi jaoks. 


a) Pitserivaha (kirjalakk), sh pudelilakk (rubriik 3214 või 3404). 

b) Küünlad, vahaküünlad jms parafiinist või muudest vahadest, steariinist jne (rubriik 3406). 

c) Modelleerimispastad, sh sellised, mis on ette nähtud laste ajaviiteks ja preparaadid, mida tuntakse 

"stomatoloogilise vaha" või "ainetena hambajäljendite võtmiseks" all ning, mis on komplektidena, 

jaemüügiks pakendatuna või on plaadi, hobuseraua, pulga vms kujuga (rubriik 3407). 

d) Želatiini põhjal valmistatud kopeerimispastad (rubriik 3824). 

e) Turbast vormitud tooted.(rubriik 6815) 

f) Demonstratsioon-mudelid.(rubriik 9023) 

5

9603 LUUAD, PINTSLID, HARJAD (K.A HARJAD SEADMETE, MEHHANIS- 

MIDE JA SÕIDUKITE OSADENA), MEHAANILISED MOTORI- 

SEERIMATA PÕRANDAPUHASTAJAD, MOPID JA SULGEDEST 

TOLMUPÜHKIJAD; EELTÖÖDELDUD KÖITESÕLMED JA HARJASE- 

KIMBUD LUUDADE JA HARJADE VALMISTAMISEKS; 

MAALRIRULLID JA -TAMPOONID; KUIVATUSKAABITSAD (V.A 

KUIVATUSRULLID): 

9603 10 - luuad ja harjad, vitstest vm kimpu seotud looduslikust materjalist, vartega 

või varteta 

- hambaharjad, vahupintslid, juukseharjad, küüneharjad, ripsmeharjad jm 

tualettharjad ja -pintslid, k.a harjad tualett-tarvete osadena: 

9603 21 - - hambaharjad, k.a harjad hambaproteesidele 

9603 29 - - muud 

9603 30 - kunstnikupintslid, kirjutuspintslid ja samalaadsed kosmeetikapintslid 

9603 40 - maalri-, liimi-, laki- jms pintslid (v.a alamrubriigis 9603 30 nimetatud); 

maalrirullid ja -tampoonid 

9603 50 - muud harjad ja pintslid, mis kuuluvad osadena masinate, seadmete või 

sõidukite juurde 

9603 90 - muud 

(A) LUUAD JA HARJAD, VITSTEST VÕI MUUST KIMPU SEOTUD LOODUSLIKUST 

MATERJALIST, VARTEGA VÕI ILMA. 

Need on küllaltki viimistlemata tooted, vartega või ilma ja kasutatakse põhiliselt maapinna 

pühkimiseks (tänaval, õuel, tallis) või põrandate pühkimiseks (näiteks sõidukite põrandad). 

Harilikult koosnevad nad ühest kimpu seotud taimsest materjalist (vitsad, õled jne) või ühest 

või rohkemast tihedast õlgedest või roost kimbust, mis moodustavad südamiku, millele on 

kinnitatud tekstiiliniitidega pikemad ja õhemad õled. Tekstiiliniidid võivad samal ajal 

moodustada dekoratiivseid motiive. kasutamiseks on need tooted pandud varre külge. 

See rühm sisaldab ka tolmuharjasid, mis on tehtud samal viisil ainult kergematest 

materjalidest. 

Need luuad ja harjad on tavaliselt tehtud kase, sarapuu, astelpõõsa ja leetpõõsa vitstest, 

kanarbikust, sorgost, hirsist, kameeliast jne; õlgedest (või pöörisest), aaloekiududest, 

kookospalmist (kookoskiudest), palmist (eriti piassavast) jne, tatra vartest. 

(B) MUUD LUUAD, PINTSLID JA HARJAD. 

See grupp hõlmab erinevaid tooteid, varieerudes suurelt materjalilt ja vormilt, ja mida 

kasutatakse tualett-tarvetena, majapidamises puhastustöödel; värvide, kleepuvate ja vedelate 

ainetega võõpamisel ning teatud tööstuslike operatsioonide tarvis (poleerimine, puhastamine 

jne). 

Üldiselt koosnevad selle rühma luuad, pintslid ja harjad, kas painduvatest või elastsetest 

kiudude või filamendi väikestest kimpudest või sõlmedest, mis on kinnitatud luua või harja 

varre või keha külge ja maalripintslite puhul on kimp karvu või kiude tugevasti kinnitatud 

lühikese varre või käepideme külge metallist kaitsevõruga vms kinnitusseadmega või mitte. 

Gruppi kuuluvad ka kummist või plastist ühte tükki vormitud luuad ja harjad. 

Ülal nimetatud toodete tootmiseks kasutatakse väga erinevaid toormaterjale. Need 

materjalid tupsude jaoks võivad olla järgmised:: 

A) Loomse päritoluga: sea või metssea harjased; hobusejõhvid, härja, kitse, mägra, kärbi, 

skunksi, orava, tuhkru jne karvad; sarve kiud; sule tüvikud. 

B) Taimse päritoluga: orasheina juured, agaavikiud (või Tampico), kookospalm (kookoskiud) 

või piassava kiud, esparto, sorgo pöörised või lõhestunud bambus. 

C) Tehiskiud (näiteks nailon või viskoossiid). 

D Traat (terasest, messingust, pronksist jne) või paljudest teised materjalid, näiteks 

puuvillane või villane lõng või nöör, klaaskiud. 

Kinnitusteks kasutatakse ka järgmisi materjale: puud, plasti, luud, sarve, elevandiluud, 

kilpkonnaluud, eboniiti, teatud metalle (teras, alumiinium, messing jne). Mõningate harjade 

6

valmistamiseks (näiteks ketasharjad masinate jaoks või harjad spetsiaalsete pühkurite jaoks) 

kasutatkse nahka, pappi, vilti või riiet. 

Harjad, kus looduslikud või kultiveeritud pärlid, vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, 

tehislikud, taastatud), väärismetallid või väärismetalliga plakeering moodustavad ainult 

väikese osa (näiteks monogrammid, raamid) harjast, kuuluvad siia rühma. 

Siia rubriiki ei kuulu harjad, kus looduslikud või kultiveeritud pärlid, vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, 

tehislikud, taastatud), väärismetallid või väärismetalliga plakeering moodustavad muu kui ebaolulise osa (grupp 71). 


1) Hambaharjad, sealhulgas hambaproteeside harjad. 

2) Habemeajamispintslid. 

3) Tualettharjad (näitekst juukseharjad, habeme-, vuntsi- või ripsmeharjad, küüneharjad, 

pintslid juuste värvimiseks jne), juuksuritele mõeldud kaela puhastamisharjad.. 

4) Plastist või kummist ühes tükis vormitud harjad, tualettharjad (käte pesemiseks jne), 

klosetipotiharjad jne. 

5) Riiete, kübara- või kingaharjad; kammi puhastamis harjad. 

6) Majapidamisharjad (näiteks küürimisharjad, nõudepesuharjad, kraanikausiharjad, 

klosetiharjad, mööbliharjad, radiaatoriharjad, puru pühkimisharjad). 

7) Luuad ja harjad tänavate, põrandate jne pühkimiseks. 

8) Tekstiilist spetsiaalsed autopesuharjad, puhastusainetega imutatud või mitte. 

9) Harjad loomade harjamiseks (hobused, koerad jne). 

10) Relvade, jalgrataste jms. õlitamiseks mõeldud pintslid. 

11) Grammofoniplaatide harjad, sealhulgas sellised, mis kinnitatakse helipeadele ja 

puhastavad plaate automaatselt. 

12) Harjad printerite ja tähekangiga kirjutusmasinatele. 

13) Harjad süüteküünalde, viilide, keevitatavate osade puhastamiseks. 

14) Harjad sambla ja tohu eemaldamiseks puudelt ja põõsastelt. 

15) Harjad shablooni abil paljundamiseks, tindimahutiga ja tindivarustusega või ilma. 

16) Maalri- ja muud pintslid (ümarad või lapikud) krohvijatele, majade värvijatele, 

dekoraatoritele, ruumivärvijatele, kunstnikele jne. Näiteks harjad, millega pestakse maha vana 

värvi, pintslid liimvärvidega värvimiseks, tapeedipintslid, lakkimispintslid jne; pintslid õli- ja 

akvarellvärvide jaoks, koloreerimise pintslid, pintslid keraamika maalimiseks, kuldamispintslid 

jne, väikesed pintslid kontoritöö tarbeks. 

Siia rubriiki kuuluvad samuti: 

I) Traadi külge kinnitatud harjad (tavaliselt kokku põimitud traadid), näiteks ahjulõõriharjad, 

pudeliharjad või silindrikujuliste lambikuplite pesemiseks; harjad torude ja torustike 

puhastamiseks; harjad piipude puhastamiseks; harjad vintpüsside, revolvrite või püstolite 

puhastamiseks; harjad muusikariistade jne lehtrite ja torude puhastamiseks. 

II) Harjad, mis moodustavad osa seadmetest. Näiteks tänavapühkuritel; ketramis- ja 

kudumismasinatel; lihvimis-, poleerimis- ja muudel masinatel; jahvatus- või 

paberivalmistamise masinatel; kellasseppadele või kullasseppade treipinkidel; naha-, 

karusnaha- või kingatööstuses kasutatavatel masinatel. 

III) Harjad elektrilistele majapidamisseadmetele (näiteks põranda poleerijatele ja vahatajatele, 

tolmuimejatele). 


a) Harja kehad või varred (klassifitseeritakse vastavalt koostismaterjalile). 

b) Tekstiilist poleerimiskettad ja-padjakesed (rubriik 5911). 

c) Kraaslint (rubriik 8448). 

d) Disketid kettaseadmete puhastamiseks ADP masinates, jne (rubriik 8473). 

e) Harjad ja pintslid, mida kasutatakse spetsiaalselt hambaravis meditsiinis, kirurgias või veterinaarias 

(näiteks kõripintslid ja harjad hambapuuridele kinnitamiseks)(rubriik 9018). 

f) Mänguharjad (rubriik 9503). 

g) Puudritupsud ja -padjandid, mida kasutatakse kosmeetikas või tualeti tegemisel (rubriik 9616). 

(C) KÄSIJUHITAVAD MEHHAANILISED PÕRANDAPÜHKIJAD, ILMA MOOTORITA. 

Need on lihtsad tooted, mis tavaliselt koosnevad ratastega korpusest, mis sisaldavad ühte 

või rohkemat silindrikujulist harja. Harjasid käitab rataste töö. Rattaid aetakse ringi käsitsi 

varre abil. Selliseid tooteid kasutatakse eriti vaipade pühkimiseks. 

7

Rubriiki ei kuulu motoriseeritud pühkijad (rubriik 8479). 

(D) MOPID JA SULGEDEST TOLMUPÜHKIJAD 

Pintselmopid koosnevad varre külge ühendatud tekstiilnarmaste või -ribade või 

taimsete kiudude kimbust. Taldmopid koosnevad tekstiilist või muust materjalist 

mopiotsaku nuustikust (pesurist), mis on varrega ühendatud raami paigutatud või raami 

või muu aluse külge kinnitatud. Siia kuuluvad kuiv- või märgkoristuses kasutatavad 

tolmumopid, pihustusmopid ja käsnmopid plekkide või vedelikulaikude ärapühkimiseks, 

põrandate puhastamiseks, nõudepesuks jne. 

Sulgedest tolmupühkijad koosnevad varre külge ühendatud sulgede pundist, mida 

kasutatakse mööblilt, riiulitelt, vaateakendelt jmt tolmu pühkimiseks. Teist liiki sulgedest 

tolmupühkijatel on “suled” asendatud lambavilla, tekstiilmaterjalide jm taolisega, mis on 

kinnitatud varre külge või mässitud selle ümber. 

Sellesse rubriiki ei kuulu tekstiilmaterjalidest valmistatud puhastuslapp, mis on mõeldud lapina käsitsi 

kasutamiseks või mopi alusraami või muule alusele lisamiseks, kui see esitatakse tollile eraldi (Jaotis XI). 

(E) HARJASEKIMBUD JA KÖITESÕLMED 

Vastavalt selle grupi märkusele 3. kuuluvad siia rühma ainult kohalepaigutamata sõlmed ja 

kimbud loomakarvadest, taimsetest kiududest, tehiskiududest jne, mis on valmis koheseks 

kasutamiseks harjade, luudade ja pintslite valmistamisel või mis nõuvad ainult minimaalset 

töötlemist, nagu tasandamine või vormi lõikamine. 

Rubriiki ei kuulu seepärast, inter alia, kimbud (või muu sarnane) loomakarvadest, taimsetest kiududest või 

teistest materjalidest, mis ei ole mõeldud harjade või pintslite valmistamiseks. Rubriiki ei kuulu samuti karvade ja 

kiudude kogumid, mis on mõeldud harjade ja pintslite valmistamiseks, kuid mida on vaja jaotada väiksematesse 

kimpudesse enne harja- või pintslivarre külge kinnitamist. 

Valmis sõlmi ja kimpe selles rühmas kasutatakse peamiselt habemeajamispintslite, 

maalripintslite või joonistuspintslite valmistamiseks. 

Kiududest sõlmede (või kimpude) ühendamiseks kastetakse nad tavaliselt veerandi jagu 

pikkusest laki või mõne muu kattematerjali sisse; millele mõnikord on tugevdamiseks lisatud 

saepuru. Sõlmed ja kimbud, mis on kinnitatud võrudega (tavaliselt metallist), ei kuulu siia 

rühma (rühm (B) üleval). 

Valmis sõlmed ja kimbud, mida viimistletakse pärast varre külge kinnitamist (otsad 

lõigatakse ümaraks, lihvitakse kiude otsi, et anda neile vajalik pehmus jne) jäävad 

klassifitseeritukssiia rühma. 

F) MAALRITAMPOONID JA -RULLID; KUIVATUSKAABITSAD (MITTE 

KUIVATUSRULLID). 

Maalrirullid koosnevad lambanaha või muu materjaliga kaetud vare külge kinnitatud rullist. 

Maalritampoonid on tasase pinnaga, näiteks kootud riie on kõva aluse külge kinnitatud, mis 

on tavaliselt plastist. Neil võivad olla ka varred. 

Kuivatuskaabitsad on tavaliselt tehtud plastist, kummist või vildist ribadest, mis on 

kinnitatud kahe puust, metallist jne laba vahele või asetatud puust, metallist jne klotsile ja 

kasutatakse nagu harja märgadel pindadel. 

Siiski ei kuulu gruppi kuivatusrullid, mis koosnevad ühest või rohkemast varre külge 

kinnitatud rullist ja kasutatakse fotograafias (rubriik 9010). 

9604 9604 00 KÄSISÕELAD 

Väljend "käsisõelad" käib toodete kohta, mis on tehtud tugevast marlist või teistest 

võrkmaterjalidest (igas suuruses võrgusilmadega), mis on pandud kandilisse või ümmargusse 

raami (tavaliselt puust või metallist) ning kasutatakse tahkete ainete eraldamiseks vastavalt 

osakeste suurusele. 

8

Võrgu materjalideks kasutatakse tavaliselt hobusejõhve, keemilismonofilamentkiude, 

siidlõnga, kedratud soolt, traati (teras-, raud-, messingtraat jne). 


Käsisõelad söepuru, liiva, seemnete, mulla jne jaoks. Riidest sõelad (näiteks jahu 

sõelumiseks); majapidamissõelad (näiteks jahu sõelumiseks); laboratooriumites kasutatavad 

sõelad (tsemendi, vormiliiva, väetiste, puidujahu jne kvaliteedi testimiseks), sealhulgas need, 

mida saab ühendada komplekti; täpsussõelad, millega sorteeritakse vääris- või poolvääriskive 

(näiteks teemante). 


a) Statsionaarsed sõelad (näiteks maapinnale toetuvad jämedad sõelad mulla või kruusa sõelumiseks - 

üldiselt rubriik 7326). 

b) Lihtsad filtrid (näiteks juustu jaoks), mis koosnevad mahutist, millel on augustatud metallplaadist 

põhi; filterseadmega varustatud lehtrid; piimalehtrid; värvifiltrid, lubjafiltrid, fungitsiidlahuste filtrid jne 

(üldiselt grupp 73). 

c) Sõelad, mis on mõeldud masinatele ja seadmetele külge monteerimiseks (näiteks veskites, 

põllumajanduses, kivide, maagi jne sõelumiseks). Need tooted on vastavalt XVI jaotise märkusele 2 

tavaliselt klassifitseeritud masinaosadena koos masinatega, mille jaoks nad on algselt mõeldud, 

samasse rubriiki (näiteks rubriik 8437 või 8474). 

9605 9605 00 TUALETT- VÕI ÕMBLUSTARVETE, JALATSI- VÕI RIIDEPUHAS- 

TUSVAHENDITE REISIKOMPLEKTID 

Siia rubriiki kuuluvad reisikomplektid, mis koosnevad individuaalselt erinevatesse 

Nomenklatuuri rubriikidesse kuuluvatest toodetest või ühe ja sama rubriigi erinevatest 

toodetest. 


1) Tualett-tarvete komplektid, mis on nahast, riidest, plastist, vms ümbrises ja mille sees on 

näiteks valatud plastist karbid, pintslid, kamm, käärid, pintsetid, küüneviil, peegel, 

žiletihoidja ja maniküürtarbed. 

2) Õmbluskomplekt, mis on nahast, riidest, plastist, vms ümbrises ja mille sees on näiteks 

käärid, mõõdulint, õmblusnõelad ja õmblusniit, nööpnõelad, sõrmkübar, nööbid ja 

rõhknööbid (trukid). 

3) Kingapuhastustarbed, mis on nahast, riidest, plastist, plastiga kaetud papist, vms 

ümbrises ja mille sees on näiteks harjad, toos või tuub viksi ja riidest puhastuslapike. 

Rubriiki ei kuulu maniküürkomplektid (rubriik 8214). 

Sellesse rubriiki ei kuulu komplektid, mida lennukompaniid reisijatele jagavad (lennu ajal või 

sihtkohas, kui nende pagas ei ole kättesaadav). Komplekt koosneb riidest kotist, mille sees on 

eespool punktides 1-3 loetletud esemed, parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning 

hügieenivahendid, tselluloosvatist taskurätikud, aga ka valmis tekstiilitooted, nt pidžaamad, Tsärgid, 

pikad ja lühikesed püksid jms. Selliste komplektide tooted klassifitseeritakse oma 


9606 NÖÖBID, RÕHKNÖÖBID, NÖÖBIVORMID, NENDE OSAD; 

NÖÖBITOORIKUD: 

9606 10 - rõhknööbid ja nende osad 

- nööbid: 

9606 21 - - plastist, tekstiilümbriseta 

9606 22 - - mitteväärismetallidest, tekstiilümbriseta 

9606 29 - - muud 

9606 30 - nööbivormid jm nööpide osad; nööbitoorikud 

Siia rubriiki kuuluvad nööbid, trukid ja muud sarnased tooted, mida kasutatakse rõivaste, 

majapidamise pesu jne kinnitamiseks ja kaunistamiseks. Need tooted võivad olla erinevatest 

materjalidest ja sisaldada looduslikke või kultiveeritud pärleid, vääris- või poolvääriskive 

9

(looduslikud, tehislikud, taastatud), väärismetalle või väärismetalliga plakeeringuid eeldusel, et 

viimased materjalid moodustavad tootest minimaalse osa. Muidu nad kuuluvad gruppi 71. 

Põhilised materjalid, millest tehakse nööpe, trukke jne on mitteväärismetall, puu, teatud 

palmi liigid (corozo, dom), luu, sarv, plast, keraamika, klaas, eboniit, kokku surutud papp, 

nahk, koostisnahk, elevandiluu, kilpkonnaluu või pärlmutter. Nad võivad koosneda ka nende 

materjalide kombinatsioonidest ja olla tekstiiliga kaetud. 


A) Aukudega või jalaga nööbid. Nad võivad olla erineva suurusega ja kujuga, vastavalt mille 

jaoks neid kasutatakse (aluspesu, üleriided, jalatsid jne). 

Kerajaid nööpe võib helmestest eristada selle tõttu, et auk niidi jaoks ei ole keskel. 

Mõnedel jalaga nööpidel on jalg vedrutaoline hing, mis võimaldab nööpi rõiva külge ilma 

õmblemiseta kinnitada. Teised (näiteks "poissmehe nööbid") on rõiva külge 

haakmehhanismiga kinnitatud, 

B) Rõhknööbid ja nende osad. Need koosnevad kahest või rohkemast osast ja töötavad 

haakmehhanismi abil. Sellised trukid või rõhknööbid võivad olla mõeldud rõiva külge 

õmblemiseks või nad võivad olla kinnitatud neetimisega (näiteks kinnastel). 

Trukid ja muud taolised jäävad siia rubriiki klassifitseerituks, kui nende eraldi osad on 

juba varustatud kinnitatud õhukese lindiribaga. 

Rubriiki kuuluvad samuti: 

1) Nööbivormid. Need tooted moodustavad "sisemise" osa teatud nööpidel ja on mõeldud 

pealt tekstiiliga, paberiga, nahaga jms katmiseks. Nad on siia klassifitseeritud ainult siis, 

kui nad on kindlalt mõeldud nööpide tootmiseks. Vormid võivad olla puust, 

võhumõõgajuurest jne, kuid kõige tavalisemad koosnevad kahest metallist osast, millest 

üks on kaetud tekstiiliga jne, kui teine on mahutatud esimese sisse ja hoiab tekstiili paigas. 

2) Muud nööpide osad jne , mis on identifitseeritavad (näiteks jalad, põhjad, pead). 

3) Nööbitoorikud. Sealhulgas: 

i) Vormitud toorikud, mis saadakse vormimisel ja ei ole veel nööpidena kasutuskõlblikud. 

Neid on tavaliselt vaja trimmida, läbi torgata ja poleerida, kuid on valmina eristatavad 

kui nööbitootmiseks mõeldud. 

ii) Stantsitud metalltoorikud, mis koosnevad kahest osast (pealmisest ja alumisest 

osast) ja üks on mõeldud teise sisse paigutamiseks. 

iii) Pärlmutrist, eri palmi liikidest corozost, puust jne toorikud, mida on töödeldud 

(näiteks ümardatud või õõnestatud ühest või teisest küljest, raamitud servadega, 

poleeritud või läbi torgatud), nii et on võimalik aru saada, et nad on mõeldud nööpide 

tegemiseks. Teisest küljest, üksnes saetud, lõigatud või poleeritud plaati, mida ei ole 

edasi töödeldud, ei loeta nööbi toorikuks ja klassifitseeritakse vastavalt materjalile. 

Rubriiki ei kuulu mansetinööbid (rubriik 7113 või 7117). 

9607 TÕMBLUKUD, NENDE OSAD: 

- tõmblukud: 

9607 11 - - mitteväärismetallist hammastikuga 

9607 19 - - muud 

9607 20 - osad 


1) Igas suuruses ja otstarbega tõmbelukud (rõivaste, jalatsite, reisitarvete jne jaoks). 

Enamik tõmbelukke koosneb kahest kitsast tekstiili ribast, kus riba üks serv on 

ääristatud hammastikuga (metallist, plastist jne). Ribad (lukupoolmed) ühenduvad 

vastastikku hambumise teel lukusti abil. Teist tüüpi tõmbelukkude poolmed on ääristatud 

plastist spiraalse ribaga, mis on mõeldud lukusti abil ühendamiseks. 

2) Tõmbelukkude osad, näiteks lukupoolmed, lukustid, igas pikkuses kitsad lukupoolmetega 

ribad, lukusti osad. 

10

9608 PASTAPLIIATSID; VILDIST VMS URBSEST MATERJALIST OTSTEGA 

PLIIATSID JA MARKERID; TÄITESULEPEAD, STILOGRAAFID JM 

SULEPEAD; KOPEERSULED; LIIKUVA VÕI VINTSÜDAMIKUGA 

PLIIATSID; SULEPEA-, PLIIATSI- JMS HOIDIKUD; EELNIMETATUD 

KIRJATARVETE OSAD (SH OTSIKUD JA -KLAMBRID), V.A RUBRIIKI 

9609 KUULUVAD: 

9608 10 - pastapliiatsid 

9608 20 - vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid 

- täitesulepead, stilograafid jms.: 

9608 31 - - tušiga täidetavad joonestussulepead 

9608 39 - - muud 

9608 40 - liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid 

9608 50 - kirjutustarvete komplektid, mis koostatud vähemalt kahes eelnevas 

alamrubriigis nimetatud toodetest 

9608 60 - pastapliiatsite südamikud, mis koosnevad metallkuulist ja tindimahutist 

- muud: 

9608 91 - - suled ja suleotsikud 

9608 99 - - muud 


1) Pastapliiatsid. Tavaliselt koosnevad nad kestast, mille sees on tindituub ja selle otsas 

kuul. 

2) Vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid, sealhulgas täitesulepea 

tüüpi. 

3) Täitesulepead, stilograafid jm sulepead (pump, padrun, kolb, vaakum jne), sõltumata 

sellest, kas nad on varustatud kirjutussulgede või suleotstega. 

4) Kopeersuled. 

5) Liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid, ühe või mitme südamikuga, sh kesta sees 

tagavarasüdamikud. 

6) Sulepead, ühes tükis või mitte, suleotsikutega ja sulguritega või mitte. 

7) Pliiatsihoidikud ja muud kirjutusvahendite hoidikud (näiteks pastellikriididi, 

joonistussöe hoidjad). 

OSAD 

Rubriiki kuuluvad samuti toodetega vahetult seotud osad, mida mujal nomenklatuuris ei 

kirjeldata. Näiteks: 

Erineva kujuga kirjutussuled, sh viimistlemata kujuga; klambrid; pastapliiatsi südamikud, 

mille moodustavad kuul ja tindituub; pastapliiatsite kuulide või marker stilograafide viltide 

hoidikud; tindivoolu regulaator; selle rubriigi sulepeade ja pliiatsite silindrid; täite- või 

liikuvmehhanismid; kummist või muust materjalist tindikotid; otsikute kaitsed; vahetatavate 

suleotsikute komplekt, mis koosneb otsikust, toitest ja rõngast; suleotsikud (või pliiatsiotsikud), 

mis kujutavad endast väikesi plaatinasulamist või teatud volframisulamist kuule, millega 

varustatakse suleotsikute otsi, et hoida ära enneaegne kulumine. 


a) Täitesulepeade tindipadrunid (rubriik 3215). 

b) Pliiatsite ja pastapliiatsite teraskuulid (rubriik 7326 või 8482). 

c) Joonsuled (rubriik 9017). 

d) Pliiatsisüdamikud (rubriik 9609). 

9609 PLIIATSID (V.A RUBRIIGIS 9608 NIMETATUD), VÄRVIPLIIATSID, 

PLIIATSISÜDAMIKUD, PASTELLID, SÖEPLIIATSID, KIRJUTUS- JA 

JOONISTUSKRIIDID, RÄTSEPAKRIIDID: 

9609 10 - pliiatsid ja värvipliiatsid, jäigas ümbrises südamikega 

9609 20 - pliiatsisüdamikud, harilikud või värvilised 

9609 90 - muud 

11

Selle rubriigi tooted on kahte sorti: 

A) Ilma igasuguse katteta või kaetud lihtsa paberkaitselindiga (näiteks kriidid, söepliiatsid, 

pliiatsisüdamikud, teatud värvipliiatsid, pastellid ja krihvlid). 

B) Pliiatsid ja värvipliiatsid, mille südamikud on puust või plastist ümbrises või mõnikord 

paberkihtidest ümbrises. 

Pliiatsisüdamike, kriitide, pastellide, värvipliiatsite jne koostis varieerub vastavalt nende 

kasutuseesmärgile. 


1) Krihvlid, looduslikust või aglomeeritud kiltkivist. 

2) Pulgakujulised looduslikud kriidid (saadud lõikamise või saagimise teel). 

3) Tehiskriidid, mis on tavaliselt tehtud kaltsiumsulfaadi põhjal või kaltsiumsulfaadi ja 

kaltsiumkarbonaadi põhjal, on mõnikord segatud värvainetega. 

4) Söepliiatsid, mida saadakse tavaliselt kikkapuu puidu söestamisel. 

5) Kriitpliiatsid ja pastellid, mis on harilikult tehtud kriidi või savi segust, värvainest, 

shellakist või vahast, piiritusest ja tärpentiinist. 

6) Pliiatsid ja värvipliiatsid, mille südamikud on jäigas ümbrises. 

7) Pliiatsisüdamikud (näiteks harilikud grafiitsüdamikud savi ja grafiidi segust; värvilised 

südamikud, mida saadakse metalloksiididest või teistest mineraalsetest pigmentidest savi, 

kriidi või vahaga kombineerituna; tindi- või kopeersüdamikud, mis on saadud selliste 

värvidega nagu aniliin või fuksiin toonitatud savist). 

8) Litopliiatsid, mis on valmistatud lambitahma, vaha, seebi ja küünlarasva baasil. 

9) "Keraamilised" värvipliiatsid, tehtud klaasistuvate värvide, rasvade, kakaovõi, vaha jne 

baasil. 

Siia rubriiki kuuluvad ka pliiatsid, mis on varustatud kustutuskummi või muu lisandiga. 

Rubriiki kuuluvad samuti rätsepakriidid (tehtud steatiidist). 


a) Töötlemata kriit ( rubriik 2509). 

b) Meditsiinilised pliatsid (näiteks antimigreen) (rubriik 3004). 

c) Tualett- või kosmeetikapliiatsid (näiteks kulmupliiatsid, verejooksu tõkestavad pliiatsid) (rubriik 3304 

või 3307). 

d) Piljardikriidid (rubriik 9504). 

9610 9610 00 TAHVLID KIRJUTAMISEKS VÕI JOONISTAMISEKS, RAAMITUD 

VÕI RAAMIMATA 

Rubriiki kuuluvad tahvlid, millele kirjutatakse või joonistatakse krihvlite, kriitide, vildist või 

kiudest otsaga markeritega (näiteks koolilaste tahvlid, seinatahvlid ja teatud teadetetahvlid). 

Need raamistatud või raamistamata tooted võivad olla kiltkivist, sh aglomeeritud kiltkivist, 

või koosneda erinevatest materjalidest (puit, papp, tekstiil, asbesttsement jne), ühelt või 

mõlemalt poolt kaetud kiltkivi purust preparaadiga või muu kirjutamiseks kõlbliku 

kattematerjaliga või õhukese kihi plastiga. 

Tahvlitel võivad olla püsivad tähistused (jooned, ruudud, tarbekaupade nimekiri jne) ja 

võivad olla varustatud arvutusraamidega. 

Rubriiki ei kuulu kirjutus- ja joonistustahvlid, mis ei ole kasutuseks valmis (rubriik 2514 või 6803). 

9611 9611 00 KUUPÄEVA-, PITSEERIMIS- VÕI NUMMERDAMISTEMPLID JMS (SH 

SEADMED SILTIDE TRÜKKIMISEKS VÕI PRESSIMISEKS) KÄSITSI 

KASUTAMISEKS; KÄSITRÜKIRIVIKUD NING KÄSITRÜKISEADMED, 

MILLE JUURDE KUULUVAD RIVIKUD 

Rubriiki kuuluvad kuupäevastamiseks, tehingute kinnitamiseks, nummerdamiseks jne 

mõeldud templid ja kompostrid eeldusel, et nad on mõeldud käsitsi kasutamiseks. (Rubriiki ei 

kuulu kuupäevastamise-, tehingute kinnistamise jms templid, millel on aluspõhi laua, 

kirjutuslaua jne külge kinnitamiseks, või mis on mõeldud jalgtoe peal töötamiseks - vt 

selgitavaid märkusi rubriigi 8472 kohta). 

Nende toodete hulka kuuluvad: 

12

1) Pitsatid, mida kasutatakse koos pitserivahaga. Kujundatud või mitte ja käepidemetega või 

ilma. 

2) Igat sorti templid koos trükiriba, tindiseadmega või ilma; näiteks kuupäevatemplid, 

mitmekujulised templid, piletite ja sedelite templid, nummerdamise templid (isemuutuvad 

või mitte), rulltemplid, taskutemplid (harilikult koosnevad need kaitsekarbi sees olevast 

templist ja templipadjast). 

3) Rivikud ja laadikud vahetatavate märkide saamiseks. Mõnedel rivikutel on püsiv tekst 

või kujundus (näiteks postkontorite rivikutel, millel muudetakse ainult kuupäevi). 

4) Väikesed käsitrükiseadmed (mitte mänguasjad), mis koosnevad kastist, mille sees on 

käsirivikud, vahetatavad märgid, pintsetid ja templipadi. 

5) Käsitsi juhitavad vahendid piletite tembeldamiseks, millel on kuupäev või mud tähised, 

isegi kui tal on mulgusti. 


a) Plommimis- ja pitseerimistangid ja loomade märgistamistangid (rubriik 8203). 

b) Märgistusrauad ja -kompostrid (rubriik 8205). 

c) Sisse monteerimata tähed, kujundid või muud tähised, mida kasutatakse trükimasinates (rubriik 

8442). Muud tüüpi monteerimata tähised klassifitseeritakse nende põhimaterjali järgi. 

d) Käsitemplid, millel on alusplaat kuivaks kõrgtrükiks (rubriik 8472). 

e) Kellamehhanismiga aparaadid, millega tembeldatakse mingi aja üleskirjutust, näiteks kirja 

kättesaamise aega (rubriik 9106). 

9612 KIRJUTUSMASINALINDID JMS TRÜKILINDID, TINDIGA 

IMMUTATUD VÕI MUUL VIISIL TRÜKIMÄRKIDE JÄTMISEKS ETTE 

VALMISTATUD, POOLIDEL, KASSETTIDES VÕI MITTE; 

TEMPLIPADJAD, TINDIGA IMMUTATUD VÕI MITTE, ÜMBRISEGA 

VÕI ÜMBRISETA: 

9612 10 - lindid 

9612 20 - templipadjad 


1) Lindid poolidel ja kassettides või mitte, ja mis on mõeldud trükimasinatel, arvutitele või 

teistele sellise lindi abil trükkivatele masinatele (automaatkaalud, tabuleerimismasinad, 

teleksid jne). 

Rubriiki kuuluvad samuti tindiga immutatud jne lindid, millel on tavaliselt metallist 

kinnitusvahendid ja mida kasutatakse barograafide, termograafide jms juures 

salvestusseadme nõela liikumise printimiseks ja salvestamiseks. 

Need lindid on tavaliselt tekstiilist, kuid vahel on nad tehtud plastist või paberist. Siia 

rubriiki kuulumiseks peavad lindid olema tindiga immutatud või muul viisil 

trükimärkide jätmiseks ette valmistatud (näiteks immutatud tekstiiliribad; värviga, tindiga 

jne kaetud plastist või paberist lindid). 


a) Söepaberi või muu kopeerpaberi ribade rullid, mida ei saa kasutada trükimasinate jne lindina, kuid 

on mõeldud arvutusmasinatele, kassaaparaatidele jne. topeltkoopiate tegemiseks. Ribad, mis on 

tavaliselt palju laiemad kui trükimasinate lindid (tavaliselt 3 cm laiad), kuuluvad gruppi 48. 

b) Tindiga töötlemata, immutamata, katmata ja muud moodi trükimärkide jätmiseks ette valmistamata 

lindid. Need klassifitseeritakse grupis 39, XI jaotisesse jne vastavalt valmistusmaterjalile. 

c) Tühjad poolid (klassifitseeritakse vastavalt nende materjalile). 

2) Templipadjad kuupäevatemplite jne jaoks, tindiga immutatud või mitte. Tavaliselt 

koosnevad nad vildist, kootud riidest või muust absorbeerivast materjalist ja on seatud 

puust, metallist või plastist alusele, millel võib olla karbi kuju. 

Käsitsijuhitavad tindirullid ei kuulu siia rubriiki ja klassifitseeritakse vastavalt materjalile. 

9613 VÄLGUMIHKLID JM TULEMASINAD, MEHAANILISED VÕI 

ELEKTRILISED; NENDE OSAD (V.A TULEKIVI JA TAHT): 

9613 10 - mittetäidetavad gaaskütusel taskuvälgumihklid 

9613 20 - korduvtäidetavad gaaskütusel taskuvälgumihklid 

13

9613 80 - muud välgumihklid ja tulemasinad 

9613 90 - osad 


1) Mehhaanilised tulemasinad. 

Need tekitavad sädemeid tavaliselt rihveldatud ratta abil, mis pööreldes puutub kokku 

"tulekiviga" (tavaliselt ferrotseeriumi sulamist). 

2) Elektrilised tulemasinad. 

Sädeme tekitab elektrivool või patarei, mõningates tüüpides ka hõòguv soojus 

elektritakistis. 

3) Keemilised tulemasinad. 

Nendes hõõgub katalüsaator (harilikult urbne platiinium) gaasi osalusel katalüütilise 

tegevuse tagajärjel. 

4) Mitte-mehaanilised tulemasinad. 

Üks tüüp koosneb kütusemahutiga konteinerist ja väikesest liikuvast terasotsaga 

metallvardast (löökraud). Terasotsa löömine vastu konteineri välisküljel asuvat "tulekivi" 

tekitab sädeme, mis süütab kergest süttiva materjali löökraua otsa läheduses. 

Selles rubriigi tulemasinad võivad olla tasku- või lauatüüpi, või nad on mõeldud seina 

külge, gaasipliitide külge jne kinnitamiseks. Rubriiki kuuluvad ka autode ja muude 

mootorsõidukite tulemasinad. 

Teiste esemetega kombineeritud tulemasinad (näiteks sigaretikarbid, puudritoosid, 

tavaliselt digitaalse näidikuga käekellad, elektroonilised kalkulaatorid) klassifitseeritakse 

vastavalt Tõlgendamise üldistele reeglitele. 

Rubriiki kuuluvad samuti tulemasinate identifitseeritavad osad (näiteks välisümbrised, 

rihveldatud rattad, tühjad või täis kütusemahutid). 

Rubriiki ei kuulu rubriigi 3603 sütikud, tulekivid (rubriik 3606), tahid (rubriik 5908 või 7019) või 

pakendites kütus (ampullides, pudelites, purkides jne), mida kasutatakse sigareti vms süütajate 

täitmiseks või korduvtäitmiseks (üldiselt rubriik 3606). 

9614 PIIBUD (K.A PIIBUKAHAD) JA SIGARI- VÕI SIGARETIPITSID, 

NENDE OSAD 


1) Igasugused piibud (sealhulgas rahupiibud, türgi piibud, vesipiibud jne). 

2) Piibukahad. 

3) Sigari- ja sigaretipitsid. 

4) Viimistlemata puu või puis-erika juure tükid piipude tegemiseks. 

Kõige sagedamini kasutatavad materjalid nende toodete (või varte, pitside või teiste 

osade) valmistamiseks on terrakota, keraamika, puu (pukspuu, kirss), puis-erika juured, 

merevaik, merevaht, kopaa;, elevandiluu, pärlmutter, eboniit, steatiit ja savi. 

Rubriiki kuuluvad ka järgmised osad: piipude varred ja pitsid; piibukaaned; 

absorbeeruvad piibukahad; vooderdised; seesmised osad (sealhulgas filterpadrunid) jne. 

Rubriik ei kuulu nende toodetega koos kasutatavad manused (näiteks piibukraabitsad 

ja -puhastajad); need kuuluvad vastavatesse sobivatesse rubriikidesse. 

9615 KAMMID, JUUKSEKLAMBRID, -PANDLAD JMS; JUUKSENÕELAD, 

LOKIRULLINÕELAD, LOKIRULLID, LOKITANGID JMS, V.A 

RUBRIIGIS 8516 NIMETATUD; NENDE OSAD: 

- kammid, juukseklambrid, -pandlad jms : 

9615 11 - - kõvakummist või plastist 

9615 19 - - muud 

9615 90 - muud 


14

1) Igasugused tualett-kammid, sealhulgas kammid loomadele. 

2) Igasugused soengukammid, ehteks või juuste paigal hoidmiseks. 

3) Juukseklambrid ja juuksepandlad jms, mis hoiavad juukseid koos või on ehteks 

mõeldud. 

Need tooted on tavaliselt plastist, elevandiluust, luust, sarvest, kilpkonnaluust, metallist jne. 

4) Juuksnõelad 

5) Lokirullid, lokitangid jms v.a rubriigis 8516 esitatud, olenemata sellest, kas nad on 

tekstiiliga, kummiga jm. materjaliga kaetud või ei. 

Need tooted on tavaliselt tehtud mitteväärismetallist või plastist. 

Need tooted kuuluvad gruppi 71, kui nad sisaldavad väärismetalli või väärismetalliga 

plakeeritud metalli, looduslikke või kultiveeritud, vääris- või poolvääriskive (looduslikke, 

tehislikke või taastatud), mis moodustavad koostisest enamuse. 

Siia rubriiki ei kuulu tekstiilist peapaelad (XI jaotis). 

9616 LÕHNAAINETE JM TUALETT-TARVETE PULVERISAATORID, 

NENDE PUMBAD JA PIHUSTID; PUUDRITUPSUD JA TAMPOONID 

KOSMEETIKA- NING TUALETT-TARVETE NAHALE KANDMISEKS: 

9616 10 - lõhnaainete jm tualett-tarvete pulverisaatorid, nende pumbad ja pihustid 

9616 20 - tampoonid kosmeetika- ja tualett-tarvete nahale kandmiseks 


1) Lõhnaainete, biljardiinide ja muude tualett-tarvete pulverisaatorid, nii laua- kui 

taskupulverisaatorid, isiklikuks või professionaalseks tarbeks. Need koosnevad mahutist, 

mis on tavaliselt pudelikujulised (klaasist, plastist, metallist või muust materjalist) ja mille 

külge on kinnitatud pump. Pumba juurde kuulub pihusti, (koos pihustusmehhanismiga) ja 

pneumaatiline vajutuskolb (vahel kaetud tekstiilvõrguga) või kolbseade. 

2) Tualett-tarvete pulverisaatorite pumbad. 

3) Tualettpulverisaatorite pihustite osad. 

4) Tampoonid kosmeetika- ning tualett-tarvete (puuder, põsepuna, talkpuuder) nahale 

kandmiseks. Nad võivad olla igasugusest materjalist (luige- või haha udusuled, nahk, 

loomakarvad, loomavill, karvastatud tekstiil, vahtkumm jne) ja kuuluvad siia rubriiki sõltumata 

sellest, kas neil on elevandiluust, kilpkonnaluust, luust, plastist, mitteväärismetallist, 

väärismetallist või väärismetallist plakeeringuga metallist käepidemed või posamendid. 

Rubriiki ei kuulu järgmised osad: 

a) Mahutid (pudelid, kolvid jne) lõhnaainete pulverisaatorite jaoks, mis esitatakse eraldi 

(klassifitseeritakse vastavalt materjalile). 

b) Kummikolvid (rubriik 4014). 

c) Rubriigi 8424 dispergeerimis- ja pihustusvahendid. 

d) Rubriigi 8476 lõhnainete pulveriseerimismasinad. 

9617 9617 00 TERMOSED JM VAAKUMANUMAD, KOOS ÜMBRISEGA; NENDE 

OSAD, V.A KLAASKOLVID 


1) Termosed jm vaakumanumad eeldusel, et nad on koos ümbristega. Siia gruppi 

kuuluvad vaakumpurgid, -kannud, -karahvinid jm nõud vedelike, valmistoidu ja muude 

sarnaste toiduainete hoidmiseks ühtlasel temperatuuril mõõduka aja jooksul. Need tooted 

koosnevad kahekordse seinaga tavaliselt klaasist mahutist (sisu), mille kahe seina vahel 

on vaakum ja kaitsvast metallist, plastist vms materjalist ümbrisest, mis on vahest kaetud 

paberi, naha, vakstuga jne. Ruum vaakumanuma ja välisümbrise vahel võib olla täidetud 

isoleermaterjaliga (klaaskiud, kork või vilt). Termoste puhul on korki kattev kaas tihti 

kasutatav tassina . 

2) Termoste või muude vaakumanumate metallist, plastist jne välisümbrised, kaaned ja 

tassid. 

Rubriiki ei kuulu eraldi klaaskolvid (sisud) (rubriik 7020). 

15

9618 9618 00 MANNEKEENID JMS TOOTED; AUTOMAATMANNEKEENID JM 

LIIKUVAD KUJUNDUSELEMENDID VAATEAKENDE JAOKS 

Siia rubriiki kuluvad: 

1) Rätsepamannekeenid 

Inimkeha kujulisi mannekeene kasutatakse proovide ajal rõivaste korrektseks 

passitamiseks. Tavaliselt on nad ainult kere kujulised. Harilikult on nad vormitud 

papjeemašeest, kipsist, plastist jne, kuid osad on tehtud teatud punumismaterjalist nagu 

pilliroog, õled või paju. Vormitud kujud on harilikult kaetud tekstiilmaterjaliga ja on 

kinnitatud jalale nii, et mannekeeni kõrgust maast saab muuta. 

2) Muud sarnased tooted. 

Need on inimkeha või inimkeha osade kujutised (näiteks pea, torso, jalad, käsivarred 

või käed), mida kasutatakse riietusesemete, peakatete, sukkade, kinnaste jne. välja 

panekuks. Need kujud on valmistatud ülal mainitud (1) materjalidest. Selliste kujude puhul, 

mis on terve inimkeha kujulised, on liikmekohad liigestatud nii, et kujusid saab 

erinevatesse positsioonidesse seada. Neid figuure kasutavad ka kunstnikud ja skulptorid 

modellidena; meditsiiniõpilased praktiseerivad sidemete sidumist, lahase panemist jne. 

Siia ei kuulu siluetid või profiilkujud, mida vahel kasutatakse riiete välja panemiseks, 

kuid enamasti siiski kasutatakse teeviitadena. Need tooted on põhiliselt tehtud puust, 

papist või metallist ja klassifitseeritakse materjali järgi. 

3) Automaatmannekeenid jm liikuvad kujunduselemendid vaateakendel. 

Need liikuvad kujutised varieeruvad inimestest ja loomadest kuni paljude teiste 

automaatesemeteni, mida kasutatakse kauba välja panekul või reklaami eesmärgil. Need 

võivad olla igasugusest materjalist ja elektrilised või mehhaanilised. Kuigi nad on omaette 

vaatamisväärsused, on nad siiski mõeldud kauba ja spetsiaalsete toodete väljapanekutele 

tähelepanu tõmbamiseks. Nad võivad olla erineva kujundusega, vastavalt toote olemusele 

või reklaamitavale teenusele; nad ei ole ainult silmarõõmuks, vaid mõningatel puhkudel 

toovad liikumisega esile välja pandud toote kvaliteedi, töötamisviisi jne. 


a) Aparaadid või mudelid, mis on mõeldud ainult demonstratsiooniks (rubriik 9023). 

b) Mänguasjad ja nukud (grupp 95). 

16

XXI JAOTIS 

KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA ANTIIKESEMED 

GRUPP 97 

KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA ANTIIKESEMED 



a) kustutamata postmargid ja maksumärgid, tervikasjad (tempelpaber) jms rubriigi 4907 

tooted ; 

b) teatridekoratsioonid, stuudiofoonid jms tooted maalitud lõuendist (rubriik 5907), välja 

arvatud juhul, kui neid võib klassifitseerida rubriiki 9706 ja 

c) looduslikud või kultiveeritud pärlid, vääris- või poolvääriskivid (rubriigid 7101-7103). 

2. Rubriigis 9702 tähistab termin "originaalgravüürid, -estambid ja -litograafiad" tõmmiseid, 

mis on kas mustvalged või värvilised, valmistatud kunstniku poolt käsitsi ühelt või mitmelt 

plaadilt, olenemata tema poolt kasutatud menetlusest või materjalist, välja arvatud 

mehaanilised või fotomehaanilised menetlused. 

3. Rubriiki 9703 ei kuulu massreproduktsioonid ja kaubandusliku iseloomuga tavalised 

käsitööesemed, isegi kui need tooted on kunstnike disainitud või loodud. 

4. A) Kui eeltoodud märkustest 1-3 ei tulene teisiti, tuleb selle grupi tooteid klassifitseerida 

käesolevasse gruppi, mitte aga mõnda teise nomenklatuuri gruppi. 

B) Rubriiki 9706 ei kuulu selle grupi eelmistesse rubriikidesse klassifitseeritud tooted. 

5. Maalide, joonistuste, pastellmaalide, kollaažide jms dekoratiivpannoode, gravüüride, 

estampide või litograafiate raamid tuleb klassifitseerida koos nende esemetega, eeldusel, 

et nad on sellist tüüpi ja sellise väärtusega, mis on iseloomulik nendele esemetele. 

Raamid, mis ei ole sellist tüüpi ja sellise väärtusega, mis on iseloomulik käesolevas 

märkuses osutatud toodetele, klassifitseeritakse eraldi. 

ÜLDINE 


(A) Teatud kunstiteosed: maalid, joonistused ja pastellmaalid, mis on teostatud ainult käsitsi, 

samuti kollaažid ja sarnased dekoratiivpannood (rubriik 9701); originaalgraveeringud, 

trükipildid ja litograafiad; originaalskulptuurid ja raidkujud (rubriik 9703). 

(B) Postmargid ja tempelmargid, postitemplid, esimesepäevaümbrikud, posti-kirjapaber 

(templiga varustatud paber) jms kasutatud või kasutamata (v.a rubriiki 4907 kuuluvad), 


(C) Kollektsioonid ja kollektsiooniobjektid zooloogia, botaanika, mineraloogia, anatoomia, 

ajaloo, arheoloogia, paleontoloogia, etnograafia või numismaatika valdkonnast (rubriik 

9705). 

(D) Üle 100 aasta vanused antiikesemed (rubriik 9706). 

Siiski peab mainima, et need esemed võivad olla klassifitseeritud ka nomenklatuuri 

teistesse gruppidesse, kui nad ei vasta selle grupi või rubriikide märkuste tingimustele. 

Sellised tooted nagu on kirjeldatud rubriikides 9701 kuni 9705 jäävad klassifitseerituks 

nendesse rubriikidesse isegi siis, kui nende vanus ületab 100 aastat.

9701 MAALID, JOONISTUSED NING PASTELLMAALID, TÄIELIKULT 

KÄSITSI TEOSTATUD (V.A RUBRIIKI 4906 KUULUVAD JOONISED 

NING KÄSITSI KAUNISTATUD JA MAALITUD KAUBAD); KOLLAAŽID 

JM DEKORATIIVPANNOOD: 

9701 10 - maalid, joonistused ja pastellmaalid 

9701 90 - muud 

A) MAALID, JOONISTUSED NING PASTELLMAALID, TÄIELIKULT KÄSITSI TEOSTATUD 

(V.A RUBRIIKI 4906 KUULUVAD JOONISED NING KÄSITSI KAUNISTATUD JA 

MAALITUD KAUBAD) 

Siia rühma kuuluvad maalid, joonistused ja pastellmaalid (antiiksed või kaasaegsed), 

mis on teostatud ainult käsitsi. Need võivad olla õlimaalid, vahamaalid, temperamaalid, 

akrüülmaalid, akvarellmaalid, guaššmaalid, pastellmaalid, miniatuurid, kaunistatud käsikirjad, 

pliiatsijoonistused (sealhulgas Conté joonistused), puusöe- või sulejoonistused jne tehtud 

igasugusele materjalile. 

Kuna need tööd peavad olema täielikult käsitsi teostatud, siis ükskõik kas osaliselt 

või tervenisti muul viisil tehtud tööd ei kuulu siia rubriiki, näiteks lõuendil maalid, mis on 

tehtud fotomehaanilise menetlusega; käsitsi tehtud maalid, mille visandid ja joonised on 

saadud tavalise graveerimise või trükkimise teel; maalide nii öelda "ehtsad koopiad", mis on 

tehtud arvukate maskide või šabloonide abil, isegi siis, kui nad on kunstniku poolt ehtsaks 

tunnistatud. 

Siiski kuuluvad maalide koopiad siia rühma, kui nad on üleni käsitsi teostatud, 

sõltumata nende kunstilisest väärtusest. 

Siia rühma ei kuulu samuti: 

(a) Tööstusotastarbelised-, arhitekti- ja insenerijoonised ja plaanid, kuigi originaalid on käsitsi tehtud 


(b) Rõivaste, ehete, tapeetide, kangaste, mööbli jne, joonised või kavandid, kuigi originaalid on käsitsi 

tehtud.(rubriik 4906). 

(c) Lõuendile maalitud teatridekoratsioonid, ateljee taustriided jms. (rubriik 5907 või 9706). 

(d) Käsitsi kaunistatud tooted nagu käsitsi maalitud kangastest seinakatted, meened, karbid ja laekad, 

keraamilised tooted (plaadid, lauanõud, vaasid jne) - need klassifitseeritakse neile vastavatesse 


(B) KOLLAAŽID JM SARNASED DEKORATIIVPANNOOD 

Siia rühma kuuluvad kollaažid jm sarnased dekoratiivsed pannood, mis koosnevad 

erinevatest loomsetest, taimsetest või muust materjalist tükkidest ja on kokku pandud nii,et 

nad moodustavad dekoratiivse kujundiga või motiiviga pildi. Nad on liimitud või muul moel 

puust, paberist või tekstiilist aluse külge kinnitatud. Alus võib olla tasane või käsitsi maalitud 

või märgistatud dekoratiivsete või illustratiivsete elementidega, mis moodustavad ühe osa 

kogu kujundusest. Kollažide kvaliteet ulatub odavatest, suures mahus toodetud suveniiridest 

kuni teosteni, mis nõuavad suurt oskust ja võivad olla tõelised kunstiteosed. 

Vastavalt selle rühma tingimustele, termin "ja muud sarnased dekoratiivpannood" ei 

hõlma tooteid, mis koosnevad ainult ühest tükist materjalist, isegi siis, kui nad on 

kinnitatud või liimitud aluse külge. Need tooted kuuluvad rohkem Nomenklatuuri teistesse 

rubriikidesse, nagu plastist, puust, mitteväärismetallist jne "ornamendid". Sellised tooted 

kuuluvad klassifitseerimisele neile vastavatesse rubriikidesse (rubriigid 4420, 8306, jne). 

* 

* * 

Maalide, joonistuste, pastellmaalide, kollaazhide jm sarnaste dekoratiivpannoode 

raamid klassifitseeritakse koos nendega selles rubriigis ainult siis, kui nad vastavad oma 

tüübilt ja väärtuselt nendele toodetele. Muudel puhkudel tuleb raamid klassifitseerida eraldi 

neile vastavatesse rubriikidesse, nagu puust, metallist jne tooted (vt märkust 5 selle grupi 

kohta). 

2

9702 9702 00 ORIGINAALGRAVÜÜRID, -ESTAMBID JA -LITOGRAAFIAD 

Siia rubriiki kuuluvad originaalgravüürid, estambid ja litograafiad (antiiksed või 

kaasaegsed). Need on tõmmised, mis kunstnik on must-valgelt või värviliselt otse ühelt või 

mitmelt plaadilt käsitsi valmistanud , sõltumata sellest, millist materjali või menetlust on 

kasutatud, v.a mehaanilised või fotomehaanilised menetlused (vt märkust 2 selle grupi kohta). 

Eeldusel, et nad vastavad teistele eelmise lõigu tingimustele, kuuluvad siia rubriiki kui 

originaaltööd, ülekandetehnikas tehtud litograafiad (kunstnik teeb töö kõigepealt spetsiaalsele 

paberile ja seejärel kannab selle üle kivile). 

Ülal kirjeldatud tõmmised tehakse graveeritud plaatidelt, mis on valmistatud erinevates 

tehnikates, näiteks joongraveering, kuivnõel, akvatinta (happeprotsess) või punktgravüür. 

Originaalgravüürid jäävad siia rubriiki ka siis, kui neid on uuesti töödeldud. 

Sageli on raske vahet teha originaali ja koopia, võltsingu või reproduktsiooni vahel, kuid 

suhteliselt väikse gravüüride arvu ja paberi kvaliteedi järgi on võimalik originaali kergemini 

tuvastada; teisest küljest, pooltooniga varju kasutamine (fotogravüüride ja heliogravüüride 

puhul) ja sageli ka plaadi poolt paberile jäetud märgi puudumine, võivad viidata koopiale või 

reproduktsioonile. 

Gravüüride, estampide ja litograafiate raamid klassifitseeritakse koos nende toodetega siia 

rubriiki ainult siis, kui nad vastavad oma tüübilt ja väärtuselt nendele toodetele. Muudel 

puhkudel tuleb raamid klassifitseerida eraldi neile vastavatesse rubriikidesse, nagu puust, 

metallist jne tooted (vt märkust 5 selle Grupi kohta). 

Siia rubriiki ei kuulu plaadid (vasest, tsingist, kivist, puust või muust materjalist), kuhu gravüürid 

tehakse (rubriik 8442). 

9703 9703 00 ORIGINAALSKULPTUURID JA KUJUD MIS TAHES MATERJALIST 

Rubriiki kuuluvad antiiksed või kaasaegsed originaalskulptuurid. Nad võivad olla mis tahes 

materjalist (kivist, töödeldud kivist, terrakotast, puust, elevandiluust, metallist, vahast jne) 

ümargused, reljeefsed või intaljos (raidkujud, büstid, statuetid, grupid, loomade kujutised jne, 

sealhulgas arhitektuuris kasutatavad). 

Need tööd võivad olla teostatud kahel moel. Esimese puhul nikerdab kunstnik töö otse 

kõvast materjalist. Teise puhul, ta modelleerib pehme materjali figuurideks, need valatakse 

siis , kas pronksi või kipsi, põletatakse või kõvendatakse muul viisil, või kunstnik valmistab 

nad uuesti marmoris või muus kõvas materjalis. 

Teise võimaluse puhul toimib kunstnik järgmiselt: 

Eeltööna valmistab ta savist või muust plastilisest materjalist näidise või maketi oma 

tööst (tavaliselt mõõtmetelt väiksema). Võttes selle aluseks vormib ta "savivormi". Seda 

savikuju müüakse harva, tavaliselt see hävitatkse peale väheste koopiate valamist või 

hoitakse muusuemides õpingute tarvis. Selliste reproduktsionide hulka kuuluvad: esiteks, 

"kipsmudel", mis tehakse otse "savivormist". Seda "kipsmudelit" kasutatakse, kas selle töö 

teostamisel puus või kivis, või vormide valamisel metalli või vahasse. 

Samast skulptuurist saab seetõttu reprodutseerida kaks või kolm koopiat marmoris, 

puus, vahas, pronksis jne ning mõned terrakotas või kipsis. Mitte ainult esialgne mudel, 

vaid ka "savivorm", "kipsmudel" ja "koopiad" moodustavad kunstniku originaalloomingu. 

Koopiad ei ole peaaegu kunagi päris identsed, sest kunstnik modelleerib neid veel igas 

etapis. Teeb korrektuure valamisel ja igal eksemplaril olevale paatinale. Ainult väga harva 

on koopiaid rohkem kui 12. 

Seetõttu kuuluvad rubriiki mitte ainult skulptori originaalmudelid, vaid ka nende mudelite 

koopiad ja reproduktsioonid, mis on teostatud teise menetlusega kunstniku enda või teise 

kunstniku poolt. 


(a) Kommertsliku iseloomuga ornamentaalsed-skulptuurid. 

(b) Isiklikud ehteasjad, isegi siis, kui nad on kunstniku tehtud ning muu tavaline kommertslik käsitöö 

(ehted, religioossed pildid jne). 

(c) Masstoodanguna tehtud reproduktsioonid kipsist, kipskrohvist, tsemendist, papjeemasheest jne. 

3

Kõik need tooted, v.a ehteasjad rubriigist 7116 või 7117tuleb klassifitseerida vastavalt nende 

materjalile (puu - rubriik 4420, kivi - rubriik 6802 või 6815, keraamika - rubriik 6913, 

mitteväärismetall - rubriik 8306, jne). 

9704 9704 00 POSTMARGID, MAKSUMÄRGID, TEMPELMARGID, ESIMESE PÄEVA 

ÜMBRIKUD, TERVIKASJAD (TEMPELPABER) JMS, KASUTATUD VÕI 

KASUTAMATA, V.A RUBRIIKI 4907 KUULUVAD 

Siia rubriiki kuuluvad alljärgnevad tooted kasutatud või kasutamata, v.a rubriiki 4907 

kuuluvad: 

(A) Mis tahes postmargid. Margid, mis kleebitakse tavaliselt postipakkidele või kirjadele, 

"postage due" margid jne. 

(B) Mis tahes maksumargid. Tasumist tõestavad, registreerimiseks, seaduslikku käibel 

olemist tõestavad, konsulaarmargid, panderolli-lindid jne. 

(C) Ümbrikele või kaartidele trükitud postmargid 

(D) Ümbrikele või kaartidele kleebitud postmargid, sealhulgas "esimesepäevaümbrikud" - 

need on ümbrikud, millele on märgitud "esimene päev" ja millel on postmark (või komplekt 

marke) koos väljalaske kuupäevaga, ja "maksimumkaardid", viimased on postkaardid,mille 

pildiküljel on sama motiiviga mark. Postmark kustutatakse eri- või kuupäevatempliga, millel 

on kujutatuga seos. 

(E) Posti-kirjapaber (templiga varustatud paber) - frankeritud ümbrikud, kirja-kaardid, 

postkaardid, ajalehepakendid jne. 

Selle rubriigi tooted võivad olla esitatud suurtes kogustes (eraldi margid, kuupäevatempliga 

nurgad, täielikud lehed, lehtede komplektid) või kollektsioonidena. Albumid, milles hoitakse 

vastavate toodete kollektsioone, loetakse kollektsiooni osaks eeldusel, et nad vastavad 

kollektsiooni väärtusele. 


(a) Maksimumkaardid ja esimese päeva ümbrikud (illustreeritud või mitte), kui neil ei ole postmarki 

(rubriik 4817 või Grupp 49). 

(b) Kasutamata postmargid ja maksemärgid, postikirjapaber (tempelpaber) jms., kui nad on sihtmaal 

kehtivad või on veel käibele laskmata. 

(c) "Säästumarkide" kujul vautšerid, mis antakse klientidele era- või kommertsinstitutsioonide poolt ning 

margid, mida jaemüüjad väljastavad klientidele allahindluste (rabati) puhul (rubriik 4911). 

9705 9705 00 KOLLEKTSIOONID JA KOLLEKTSIOONIOBJEKTID ZOOLOOGIA, 

BOTAANIKA, MINERALOOGIA, ANATOOMIA, AJALOO, ARHEO- 

LOOGIA, PALEONTOLOOGIA, ETNOGRAAFIA VÕI NUMISMAATIKA 

VALDKONNAST 

Need tooted on tihti väikese sisulise väärtusega, kuid huvi nende vastu on tänu nende 

haruldusele, rühmitusele või esitusele. Rubriiki kuuluvad: 

(A) Kollektsioonid ja kollektsiooniobjektid zooloogia, botaanika, mineraloogia või 

anatoomia vallast, nagu: 

(1) Mis tahes liigist surnud loomad, säilitatakse kuivalt või vedelikus; loomade topised 

kollektsioonides. 

(2) Tühjaks puhutud või imetud munad; karpides, raamides jne putukad (v.a vtooted, mis 

kujutavad endast juveeltoodete imitatsioone või nipsasju); tühjad koored, v.a tööstuses 

kasutatavad. 

(3) Taimede seemned, kuivatatud või vedelikus säilitatud; herbaariumid. 

(4) Mineraalide näidised (v.a Grupi 71 vääris- või poolvääriskivid), kivististe näidised. 

(5) Osteoloogilised näidised (skeletid, pealuud, luud). 

(6) Anatoomilised ja patoloogilised näidised. 

(B) Kollektsioonid ja kollektsiooniobjektid ajaloo, etnograafia, paleontoloogia või 

arheoloogia valdkonnast, näiteks: 

(1) Inimtegevuse materiaalsed säilmed, mille põhjal uuritakse varasemate generatsioonide 

tegevusvaldkond: muumiad, sarkofaagid, relvad, kultusesemed, rõivad, kuulsatele 

inimestele kuulunud esemed. 

4

(2) Esemed, mis omavad tähtsust tegevusalade, kommete, traditsioonide ja tänapäeval 

elavate primitiivinimeste iseloomu uurimisel: näiteks tööriistad, relvad või 

palvetamisobjektid. 

(3) Geoloogilised näidised, kas loomsete või taimsete kivististe uurimiseks (välja surnud 

organismid, mille säilmed või jäljed on geoloogilises pinnases). 

(C) Kollektsioonid ja kollektsiooniobjektid numismaatika valdkonnast. 

Need on mündid, pangatähed, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, v.a rubriiki 

49.07 kuuluvad, ja medalid, mis on esitatud kollektsioonidena või eraldi esemetena; 

viimasel juhul on igas kaubasaadetises mõned eksemplarid ükskõik, millisest ühest 

mündist või medalist. Need klassifitseeritakse siia ainult siis, kui nad on kindlalt ainult 

kollektsiooni jaoks mõeldud. 

Rubriiki ei kuulu mündid ja medalid, mis ei ole kollektsiooniobjektid ja ei moodusta 

kollektsiooni numismaatika valdkonnas (nt suured kaubasaadetised ükskõik millisest ühest 

mündist või medalist). Need kuuluvad tavaliselt Gruppi 71, kuid iga selline "münt" ja "medal', 

mis on nii kõver ja lapergune, et neid korrastada saab ainult ümbersulamisel jne, on prima 

facile klassifitseeritud vastavasse metalli jäätmete ja murru rubriiki. 

Väljalaskeriigis seadusliku maksevahendina kehtivad mündid kuuluvad rubriiki 7118 isegi 

siis, kui nad on müügiks välja pandud spetsiaalsetes ümbristes. 

Mündid ja medalid, mida kasutatakse ehetena ei kuulu siia (Grupp 71 või rubriik 9706). 

Pangatähed, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid ja mida ei loeta 

kollektsiooniesemeteks või kollektsiooni moodustavateks, klassifitseeritakse rubriiki 49.07. 

* 

* * 

Kommertslikel eesmärkidel valmistatud mälestus- ja kultusesemed, mingit sündmust 

tähistavad või kujutavad esemed sõltumata toodangu mahust või läbimüügist, ei kuulu siia 

rubriiki kui kollektsioonid või kollektsiooniobjektid ajaloo või numismaatika valdkonnast, enne 

kui nad on saavutanud nõutavad omadused oma vanuse või harulduse tõttu. 

9706 9706 00 ÜLE SAJA AASTA VANUSED ANTIIKESEMED 

Siia rubriiki kuuluvad kõik üle 100 aasta vanused antiikesemed eeldusel, et nad ei kuulu 

rubriikidesse 9701 kuni 9705. Huvi nende toodete vastu tuleneb nende vanusest ning sellest 

tulenevalt ka nende haruldusest. 

Vastavalt nendele tingimustele, kuuluvad rubriiki: 

(1) Antiikmööbel, -raamid ja -tahveldus. 

(2) Trükitööstuse tooted: inkunaablid ja muud raamatud, noodid, kaardid, graveeringud (muud 

kui rubriiki 9702 kuuluvad). 

(3) Vaasid ja muud keraamilised tooted. 

(4) Tekstiiltooted: vaibad, seinavaibad, tikandid, pitsid ja muud kangad. 

(5) Juveeltooted. 

(6) Kullasseppade ja hõbeseppade tooted (veekruusid, tassid, kandelaabrid, taldrikud jne). 

(7) Pliiklaasist või vitraažaknad. 

(8) Kroonlühtrid ja lambid. 

(9) Rauakaupmeeste ja lukkseppade kaubad. 

(10) Vitriinkappide väikesed kaunistused (karbid, maiustustekarbid, nuusktubakatoosid, 

tubakakraabitsad, laekad. lehvikud jne). 

(11) Muusikariistad. 

(12) Kellad ja käekellad. 

(13) Glüptograafia kaubad (kameed, nikerdatud kivid) ja sigillograafide kaubad (pitserid jne). 

Eeldusel, et nad säilitavad oma algse iseloomu, kuuluvad siis rubriiki ka parandatud ja 

restaureeritud antiikesemed. Rubriiki kuuluvad näiteks: antiikmööbel, millel on tänapäeval 

5

toodetud osad (nt toed ja tugevdused); antiiksed nahast või riidest seinavaibad, mis on 

kaasaegsele puitmaterjalile kinnitatud. 

Rubriiki ei kuulu rubriikide 7101 kuni 7103 pärlid (looduslikud või kultiveeritud) või vääris- 

või poolvääriskivid, sõltumata nende vanusest. 

______________________ 

6

XI JAOTIS TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED Märkused 1 ... - fastway as

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?