SUURE-JAANI RAHVARÕIVAD - Viljandi Muuseum - Viljandimaa

Suure-Jaani rahvarõivad
kinnipidada ja kui külasse wõi kirikusse minek tuleb, siis köidawad
putzmaakrilt kalli rahaga lunastatud suured kanakooli ja lehmakapsta
kimbud pähe, mida nad ise saksatanudeks nimetawad, mille järele, kui
neil pulmadel sagedaste mitte nõnda kahwatanud kana....karw ei oleks,
mõnegi laudiku ja küüdiku suu wett jookseks (VM 9841: 6).
Pikk-kuub (kuub). Suure-Jaanist on teateid kahe erineva kuuetüübi
kandmise kohta. Ühte tüüpi Suure-Jaani pikk-kuued olid puusadega
kuued, mille siilud ulatusid vööni, moodustades väikesed kühmud.
See kuuetüüp oli levinud Viljandi linnast lõunapool, kuid osa allikaid
märgivad nende kandmist ka põhjapool. 1883. aastal kirjutab kirjasaatja
Suure-Jaanist kuubede kohta üldiselt: Weel paarikümne aasta eest
kanneti suwel kui talwel musta puusadega kuube. See oli kuub, kodus
kootud willasest toimsest riidest tehtud, madala püstkaeltagusega, wask
haakidega eest kinni panna....Naesterahva kuued olid sedasama laadi
kui meestel, muud kui ilma kalitseteta, puusade vahe kitsam ning rinde
eest rohkem lahti ja ilma nöörideta. Kuue all kanneti rinde eest wälja
kääritud sinist kamsoli (wist juba uuema aja järgi) (VM 9841: 6).
Teise tüübina levisid Viljandi linnast põhjapool nn händadega kuued,
mille seljal oli kaks kimpu tihedaid volte. Noored naised hoolitsenud
hoolega selle eest, et hännad oleksid õhukesed nagu raamatulehed või
sirged kui mõõgad (Manninen 1927, 12). Neid pressiti ahjust võetud
kuumade leibadega.
Naiste- ja meestekuued olid ühesuguse lõikega, erinevusi esines ainult
kaunistustes. Suure-Jaani korrespondentide kirjelduste järgi oli
meeste- ja naistekuubedel ühiseks lõikeliseks kaunistusdetailiks varrukasuhu
jäetud ja käeseljale ulatuvad keelekujulised pikendused e
upslanikud. Need olnud värvilise kangaga vooderdatud ning pööratud
tagasi, külmaga tõmmatud aga käe peale. P. Johannson kirjutas, et naistekuub
oli vormi poolest samasugune, kuid taskud ja nöörehted puudusid
(Voolmaa 1990a, 30). Vanutatud villasest riidest pikk-kuued olid
küllalt rasked. Suure-Jaanis mäletati, et kuub ilma voodrita kaalunud 7
naela (samas, 31).
Kampsun (kamsol). Suure-Jaani kihelkonnas kanti potisinist läbivillast
seesidega kampsunit, mis hakkas levima uue moena 19. sajandi I
poolel. Need veidi alla vöökohta ulatuvad pikkade käistega pihakatted
olid rühmseesilised s.o rühmiti volti seatud ääreribaga. Hõlmad kinni-
14