PDF - gchikovani.ge

gchikovani

PDF - gchikovani.ge

guram Ciqovanicentraluri aziisarabuli dialeqtebikaSkadariuli dialeqtiteqsti, Targmani, ganmartebebiTbilisi2007


TSERETELI INSTITUTE OF ORIENTAL STUDIESTBILISI INSTITUTE OF ASIA AND AFRICAGURAM CHIKOVANICENTRAL ASIAN ARABICDIALECTSQASHQA-DARYA DIALECTText, Translation, CommentTbilisi20072


akad. g. wereTlis saxelobisaRmosavleTmcodneobis institutiTbilisis aziisa da afrikis institutiguram Ciqovanicentraluri aziisarabuli dialeqtebikaSkadariuli dialeqti(teqsti, Targmani, ganmartebebi)Tbilisi20073


centraluri aziis kaSkadariuli arabuli dialeqtimiekuTvneba periferiul arabul dialeqtebs. igi mravalisaukunis ganmavlobaSi mowyvetili iyo arabulisamyarosgan da viTardeboda Turqul (uzbekur) daindoevropul (tajikur) enobriv garemocvaSi. dialeqtiSeicavs lingvistur monacemebs - faseuls arabuli enisistoriisa da semitur-Turquli enobrivi kontaqtebiskvlevis TvalsazrisiT.wignSi warmodgenili dialeqtologiuri masalaCawerilia uzbekeTis respublikis kaSkadariis mxarisyiSlaRebSi - jeinausa da kamaSiSi 1980, 1986 da 2000wlebSi. teqstebs axlavs Targmani da ganmartebebi,romlebSic axsnili da gaanalizebulia enobriviTaviseburebebi.wigni gankuTvnilia arabisti-semitologebis,dialeqtologebisa da enobrivi kontaqtebismkvlevarTaTvis. igi damxmare saxelmZRvanelod gamoadgebaagreTve arabist studentebs, romlebic sauniversitetoprogramiT gadian arabuli dialeqtologiis kurss.The Qashqa-daryÁ Arabic dialect of Central Asia belongs to the groupof peripheral Arabic dialects. Isolated for many centuries from Arab worldand surrounded with Turkic (Uzbek) and Indo-European (Tajik) languages, itcontains features important for the research of the history of Arabic languageand Semitic-Turkic-Indo-European linguistic contacts.The dialectological material presented in this book is recorded by theauthor in the Qashqa-daryÁ district of Uzbekistan Republic in 1980, 1986 and2000. The texts are published with translation and comment.The book is intended for semitist-dialectologists, researchers oflinguistic contacts and student-Arabists.4


S e s a v a l icentraluri aziis arabuli dialeqtebi - buxarulida kaSkadariuli - miekuTvneba arabuli dialeqtebisaRmosavlur jgufs. isini ganTavsebulia TanamedroveuzbekeTis teritoriaze. buxarul dialeqtze metyvelebsbuxaris olqis giJduvanis raionis yiSlaR jogari-sa davabkendis raionis yiSlaR arab xanas mosaxleoba, xolokaSkadariuli dialeqti gavrcelebulia uzbekeTissamxreTSi, q. yarSis Crdilo dasavleTiT, beSqendisraionis yiSlaRebSi jeinausa da kamaSiSi. adgilze CvenidakvirvebiT, mocemul yiSlaRebSi buxarul dialeqtzeamJamad metyvelebs 3 000 kaci, xolo kaSkadariuldialeqts 1 500-mde piri flobs. amave dros arabimosaxleoba dasaxelebul regionebSi ricxobrivad bevradaRemateba mSobliuri enis matareblebs. Suaaziuri arabulidialeqtebis aRmoCena da Seswavla dakavSirebuliagamoCenili arabistebis akad. egnate kraCkovskis, akad.giorgi wereTlisa da prof. isak vinikovis saxelebTan 1 .1 30-iani wlebis dasawyisSi leningradeli eTnografebis n. n. burikinasda m. m. izmailovas mier Sua aziaSi mikvleul iqna yiSlaRebi, sadaccocxali arabuli metyveleba iyo SenarCunebuli. imave welsleningradSi gamoqveynda eTnografiuli eqspediciis angariSi (ix. Н. Н.Бурыкина и М. М. Измайлова. Некоторые данные по языку арабов кишлака ДжугарыБухарского округа и кишлака Джейнау Кашкадарьинского округа Узбекской ССР.Записки Коллегии Востоковедов, т. V, Ленинград, 1930).Sua aziis arabuli dialeqtebi ganixila akad. egnate kraCkovskimSemdeg naSromebSi: Арабистика в СССР за 20 лет. Труды второй сессииАссоциации арабистов, Москва-Ленинград, 1941; Арабистика и История НародовСССР. Вестник Академии Наук СССР, № 5, 1938. ix. agreTve И. Ю. Крачковский,Oчерки по истории русской арабистики, Москва-Ленинград, 1950. akad. g.wereTlis da prof. i. vinikovis Sromebidan gamovyofT Semdegs: Г. В.Церетели, К характеристике языка среднеазиатских арабов. Труды второй сессииАссоциации арабистов, 19-23 октября, 1937, Москва-Ленинград, 1941; misive zmniszogierTi ZiriTadi formis warmoebisaTvis buxaris dialeqtSi, XXX/Ib, Tbilisi, 1947; misive Арабские диалекты Средней Азии, I, Тбилиси, 1956;misive Арабские диалекты в Средней Азии. Доклады Советской делегации на XXIIIМеждународном Конгрессе Востоковедов. Секция семитологии, Москва, 1954 (нарусском и английском языках); misive К изучению языка среднеазиатских арабов.Образцы речи кашкадарьинских арабов. Труды Института Языкознания. СерияВосточных языков, I, Тбилиси, 1954; misive The influence of the Tajik Language on theVocalizm of Central Asian Arabic dialects, BSOAS, Vol. XXXIII, part 1, 1970; И. Н.Винников, Арабы в СССР, Советская Этнография, т. IV, Москва-Ленинград, 1940;5


1930-ian wlebSi, leningradSi, akad. egnate kraCkovskisxelmZRvanelobiT Caeyara safuZveli Suaaziuri arabuliskvlevas, romelsac wlebis ganmavlobaSi uZRvebodnen akad.giorgi wereTeli da prof. isak vinikovi.1985 wels saqarTvelos mecnierebaTa akademiis akad.g. wereTlis saxelobis aRmosavleTmcodneobis institutSimomzadda da TbilisSi gamoqveynda prof. vladimeraxvledianis monografia, miZRvnili buxaris arabulidialeqtis fonologiuri da morfologiuristruqturisadmi. Sua aziur arabuls sxvadasxva drosmniSvnelovani naSromebi uZRvnes n. v. iuSmanovma, h. s.nibergma, v. fiSerma, a. CapkeviCma, g. juraevma, o. iastrovmada sxvebma.CamoTvlili mkvlevarebis naSromebi ZiriTadadeZRvneba Sua aziis buxarul dialeqts. es, Cveni azriTganpirobebula buxaruli arabulis amsaxveli uxvidialeqtologiuri masalis arsebobiT samecnieromimoqcevaSi, rac akad. g. wereTlisa da prof. i. vinikovisdamsaxurebaa. vinaidan kaSkadariis arabuli dialeqtismasalebi dRemde ar aris gamoqveynebuli saTanadomoculobiT, aRniSnuli dialeqti dRemde naklebadaacnobili samecniero wreebSi. winamdebare naSromi miznadisaxavs aRniSnuli xarvezis Sevsebas. Ddialeqtologiurimasala mopovebulia Cvens mier Sua aziaSi mivlinebebismisive Материалы по языку и фольклору бухарских арабов. СоветскоеВостоковедение, V, Москва-Ленинград, 1949; misive Словарь диалекта бухарскихарабов, Палестинский сборник, 10. (73), М.-Л., 1962; misive Язык и фольклорбухарских арабов, Москва, 1969; misive Образцы говора кашкадарьинских арабов,krebuli "Семитские языки", II, Москва, 1963; misive Фольклор бухарских арабов,Acta Orientalia, t. VI, Budapest, 1956; misive Materialen zur Grammatik der kaâka-darjinerAraber, Paradigmen der Verbalformen, Studia Semitica, Ioanni Bacoâ dicata, Bratislava,1965; В. Г. Ахвледиани, Бухарский Арабский Диалект, Тбилиси, 1985; misive saxelibuxarul arabulSi, "semitologiuri Ziebani", Tbilisi, 1983; Н. В.Юшманов, Арабское наречие Советского Востока. Культура и письменность Востока,книга X, М., 1935; H. S. Nyberg, (Рецензия на статью Н. Н. Бурыкиной и М. М.Измайловой, ЗКВ, V, Ленинград, 1930), Le MOND oriental, vol. XXIV, 1-2, 1930; W.Fischer, Die Sprache der arabischen Sprachinsel im Uzbekistan. Des islam, XXVI, № 3,1961; O. Jastrow, Towards a Reassessment of Uzbekistan Arabic, Proceedings of the 2 ndInternational Conference of AIDA, Cambridge, 1996; misive Wie Arabish ist Uzbekistan-Arabisch? in Honour of Prof. Ebbe Egede Knudsen, edited by E. Wardini, Oslo, 1997;misive Zur Position des Uzbekistan Arabischen, In XXVI Deutscher Orientalistentag,ZDMG, Suppl., Leipzig, 1995.6


dros 1980, 1986 da 2000 wlebSi kaSkadariis mxaris q. yarSisraionis yiSlaRebSi jeinausa da kamaSiSi. informantebTanmuSaobisas vcdilobdi Camewera gansxvavebuli asakisa dasqesis arabul enaSi daxelovnebuli pirebi. amasTanavedavafiqsire arabuli enis sustad mcodnenic, romelTametyveleba mniSvnelovanwilad aris gazavebuliuzbekuriTa da tajikuriT. saerTod, Suaaziuri arabuliiZleva uaRresad mdidar masalas enobrivi kontaqtebiskvlevis TvalsazrisiT. gansakuTrebiT mniSvnelovania ammxriv gansxvavebuli struqturis enebis sametyvelokontaqtebi semituri (arabuli), indoevropuli (tajikuri)da Turquli (uzbekuri, Turqmenuli) enebis urTierTobisdoneze. aRniSnuli sakiTxi farTod aisaxa teqstzedarTul komentarebSi, sadac dialeqtis enobrivTaviseburebebTan erTad ganmartebulia uzbekuri datajikuri gavlenebi, aRniSnul enebTan mravalsaukunovaniurTierTobis Sedegebi fonologiur, morfologiur,leqsikur da sintaqsur doneze.kaSkadariul arabul dialeqtze Cveni muSaobisSedegebi aisaxa monografiaSi "Sua aziis arabulidialeqtebi, kaSkadariuli dialeqti, fonologia,gramatika, leqsika", Tbilisi, 2002 da TbilisSi, sanktpeterburgSi,londonSi, venaSi, maltaze, espaneTSi,marokoSi, quveiTsa da bahreinze gamoqveynebul naSromebSi,dialeqtis enobrivi struqturisadmi miZRvnil sakandidatoda sadoqtoro disertaciebSi, arabist dialeqtologTasaerTaSoriso asociaciis konferenciebze 1 .1ix. Cveni statiebi: saxelis saxeliT marTvis sakiTxi saliteraturoarabul enasa da Sua aziis arabul dialeqtebSi. semitologiuriZiebani, I, Tbilisi, 1983; kaSkadariel arabTa migraciis zogierTisakiTxi Sua aziaSi, semitologiuri Ziebani, II, Tbilisi, 1985; Основныелексические особенности кашкадарьинского диалекта арабского языка, СообщенияАкадемии наук Грузинской ССР, 121, № 3, Тбилиси, 1986; ricxviTi saxeli danacvalsaxeli arabuli enis kaSkadariul dialeqtSi, semitologiuriZiebani, III, Tbilisi, 1987; swori samTanxmovniani zmna arabuli eniskaSkadariul dialeqtSi, saqarTvelos mecnierebaTa akademiis moambe,120, # 1, 1985; damxmare sityvebi arabuli enis kaSkadariul dialeqtSi,semitologiuri Ziebani, IV, Tbilisi, 1988, al-÷arab f×-l-ittiÔÁd×-s-sæfiyyÁt×,maÓalla "öal-÷Arab×", El-Kuwait, № 380, 1990 (arabul enaze); arabuli eniskaSkadariuli dialeqtis vokaluri sistema, semitologiuri Ziebani, V,Tbilisi, 1991; Некоторые вопросы истории и языка среднеазиатских арабов, сб."Россия и арабский мир", Вып. 3, Санкт-Петербург, 1998; Некоторые особенности7


winamdebare naSromSi warmodgenilidialeqtologiuri masala ZiriTadad aRmosavlur(tajikur, uzbekur) folklors warmoadgens. zogierTizRapari ukavSirdeba arabuli zraprebis cikls "aTas erTiRamidan", rac mowmobs arabi mosaxleobis mexsierebaSidacul arabul literaturul zepir tradicias. igisaukuneebis ganmavlobaSi gadaecemoda Taobidan Taobas.amasTanave ar aris gamoricxuli aRmosavleTSigavrcelebuli moaruli arabuli zRapruli siuJetebistajikuridan an uzbekuridan moxvedra kaSkadariularabulSi.mniSvnelovania Sua azieli arabebis aRniSnulregionSi damkvidrebis sakiTxi 1 . buxarisa da kaSkadariisвербальной системы кашкадарьинского арабского диалекта Средней Азии, сб. "Россияи арабский мир", Вып. 4, Санкт-Петербург, 1999; Some notes about the History andLanguage of Central Asian Arabs, Perspective - XXI, 2, TBILISI, 1999; Морфологическаяструктура кашкадарьинского диалекта арабского языка, Диссертация на соисканиеучёной степени кандидата филологических наук, Тбилиси, 1988; ÓurÓ×yya wa-l-÷Álamul-÷arab×,al-waä×qa, Manama-BaÔreyn, 1997; zogierTi saerTo movlenisSesaxeb iemenisa da Sua aziis arabul dialeqtebSi, quTaisissaxelmwifo universitetis Sromebi, t. 1 (35), 1999; The Qashqadarian ArabicDialect of Central Asia (Nominal Structures), Proceedings of the Third InternationalConference of AIDA, Malta, 2000; enobrivi situacia Sua aziis arabulenovanyiSlaRebSi, perspeqtiva-XXI, 3, Tbilisi, 2001; kaSkadariel arabebSidaculi zogierTi zepiri gadmocemis mniSvnelobisaTvis, perspeqtiva-XXI, 3, Tbilisi, 2001; aRmosavluri leqsikidan, tipologiuri Ziebani,IV, Tbilisi, 2001; The Verb in the Arabic Dialects of Central Asia, "Aspects of theDialects of Arabic Today, Proceedings of the 4th Conference of the International ArabicDialectology Association (AIDA), Marrakesh, Apr. 1-4, 2000", In Honour of Professor DavidCohen, Rabat, 2002; Central Asian Arabic Dialects: The main lexical peculiarities, "AIDA5th Conference Proceedings, Cadiz, September, 2002, Cadiz (Spain), 2003"; Sua aziiskaSkadariuli arabuli dialeqti, filologiis mecnierebaTa doqtorissamecniero xarisxis mosapoveblad wardgenili sadisertacio naSromi,Tbilisi, 2002; Linguistic Contacts in Central Asia, "Linguistic Convergence and ArealDiffusion, Case studies from Iranian, Semitic and Turkic", Edited by Eva Agnes Csato, BoIsaksson and Carina Jahani, Routledge Curzon, London and New York, 2005; Some Evidenceon the History and Language of the Arabs of Central Asia, "Central Asia on Display,Proceedings of the VII Conference of the European Society for Central Asian Studies", Ed.ASS. Prof. Mag. Dr. Gabriele Basuly-Peleczek, Vien, 2005.1 Sua aziaSi arabTa istoriis Sesaxeb ix. В. Бартольд, К историии орошенияТуркестана, СПб, 1914; misive История культурной жизни Туркестана, Л., 1927;misive Мусульманский мир, Пгр., 1922; misive Улугбек и его время, Пгр., 1918; Н. Н.Бурыкина и М. М. Измайлова, Некоторые данные по языку арабов кишлака ДжугарыБухарского округа и кишлака Джейнау Кашкадарьинского округа Узбекской ССР,Записки коллегии востоковедов, т. V, Л., 1930; С. Л. Волин, К истории8


mxareSi savaraudoa arabTa migraciis ori, qronologiuradgansxvavebuli talRa:I. kaSkadarieli arabebis uSualo winaparTadamkvidrebas aRniSnul regionSi SesaZloa, adgili hqondaVII-X saukuneebSi, rac gamomdinareobs Semdegiargumentebidan:a) yiSlaR jeinaus mcxovreblebSi daculia zepirigadmocema aq maTi winaprebis hijris I-el saukuneebSidamkvidrebis Sesaxeb;b) istoriuli wyaroebiT dasturdeba VII-X ss-Si Suaaziis kaSkadariis mxareSi arabebis arseboba;g) kavSiri Tanamedrove kaSkadariel da VII-X ss-Si aqdamkvidrebul arabebs Soris myardeba imiT, rom arsebobsal-istaxris metad mniSvnelovani cnoba am regionSi,uZveles xanaSi, yureiSel arabTa dasaxlebis Sesaxeb,xolo dReisaTvis am mxareSi mcxovrebi arabebisumravlesobac Tavis warmomavlobas yureiSelTa arabultoms ukavSirebs;d) kaSkadariuli dialeqtis Sedareba buxarulTanenobrivi monacemebis doneze adasturebs kaSkadariulidialeqtis umetes arqaulobas da mis msgavsebas klasikurarabulTan, rac SesaZloa, aixsneba kaSkadarieli arabebisarabuli samyarosgan xangrZlivi enobrivi izolaciiT.II. buxareli arabebis uSualo winaprebi SesaZloa,damkvidrdnen axlandel giJduvanis r-Si XIV s-Si. amisdaSvebis safuZvels gvaZlevs Semdegi:a) arsebobs zepiri gadmocema, romlis mixedviTbuxareli arabebis winaprebi Sua aziaSi gadmoasaxlaTemur lengma;b) buxaruli dialeqtis enobrivi analizi avlenszogierT dialeqtur movlenas, romelic saerToa arabuliсреднеазиатских арабов, Труды второй сессии ассоциации арабистов, М.-Л., 1941;Известия Среднеазиатского отделения государственного русского географическогообщества, т. XVIII, М., 1928; Известия Туркестанского отделения русскогогеографического общества, т. XVII, П. М., 1924; С. Наливкин, Краткая историяКокандского ханства, Казань, 1885; Русский Туркестан, вып. 2, М., 1872; А. А.Семёнов, Этнографические очерки Зеравшанских гор, Каратегина и Дарвиза, М., 1903;Н. Хаников, Описание бухарского ханства, СПб, 1843; Kremer A., Kulturgeshichte desOrients, Wien, 1875; Meyendorf W., Voyage d'Orenbourg a Boukhara, Paris, 1826; VamberyA., Travels in Central Asia, London, 1864; История Узбекской ССР, т. I, Ташкент, 1955.9


dialeqtebisaTvis da XIV s-mde literaturul ZeglebSidadasturebuli ar aris.sayuradReboa anTropologiuri daskvna Sua azieliarabebis Sesaxeb, romelic l. oSanins da v. zezenkovasekuTvnis. maTi monacemiT "karSeli arabebi warmoadgenenbraqicefalur winaaziur rasobriv tipebs, rac emTxvevaCrdiloeTis, mesopotamiis arabTa rasobrivmaxasiaTebels" 1 . avtorebma safuZvlianad gamoikvlies SuaaziaSi gavrcelebuli rasobrivi suraTi. maTi dakvirvebiTyarSis raionis arabebma saukuneebis ganmavlobaSiSeinarCunes da dRemde moitanes TavianTi arabuliwarmomavlobis damadasturebeli anTropologiuri niSnebi.rac Seexeba Sua aziel arabTa adgilobriv mosaxleobasTanSerwymis maCveneblebs, mecnierTa daskvniT kvali aseTianTropologiuri Serevisa ukiduresad umniSvneloa 2 . amismizezad avtorebi asaxeleben yarSeli arabebis ZiriTadinawilis erT adgilze, kerZod jeinausa da kamaSisraionebSi saukuneebis ganmavlobaSi mosaxleobas 3 . aq arSeiZleba kvlav ar aRiniSnos al-istaxris uaRresadmniSvnelovani cnoba NnaxSebis (yarSi) midamoebSi arabTadasaxlebis Sesaxeb. igi asaxelebs dasaxlebul punqts,sacxovriss saxelwodebiT "naukad kureiS", rac miuTiTebsmcxovrebTa arabul warmomavlobas, maT arabobas 4 .dReisaTvis jeinauSi mcxovrebi yureiSeli arabebissaSualebiT ibmeba kavSiri VII-X saukuneebSi Sua aziaSidamkvidrebul arabebTan. amgvarad sarwmunod SeiZlebamiviCnioT VII-X saukuneebSi Sua aziis kaSkadariis mxareSiarabTa migraciis faqti da maTi kavSiri amJamad jeinausada kamaSiSi mcxovreb arabebTan. vfiqrob, Sua aziuriarabulis enobriv TaviseburebebTan erTad amas mxarsuWers anTropologiuri monacemebic.rogorc zemoT aRvniSne, winamdebare naSromSiwarmodgenili teqstebi Cawerilia Cvens mier 1980, 1986 da2000 wels Sua aziis kaSkadariis mxareSi mivlinebebisdros. im periodSi aRniSnul sakiTxze muSaoba SemomTavaza1 Л. В. Ошанин и В. И. Зезенкова. Вопросы этногенеза народов Средней Азии в светеданных антропологии. Ташкент. 1953, gv. 51.2 iqve gv. 51.3 iqve gv. 51.4 В. В. Бартольд, К истории орошения Туркестана, С.-Петербург, 1914, gv. 126.10


aw gansvenebulma akademikosma konstantine wereTelma,romlis samecniero memkvidreobaSi mniSvnelovani adgiliukavia cocxali semituri enebisadmi miZRvnil fundamenturgamokvlevebs, Tanamedrove arameuli dialeqtebismasalebis publikaciebs. amave wlebSi Sua aziis buxarulidialeqtis kvlevis sferoSi nayofierad moRvaweobda prof.vladimer axvlediani, romlis monografia "БухарскийАрабский диалект" gamoqveynda TbilisSi 1985 wels. Suaaziuri arabulis kvlevis sferoSi did daxmarebasgviwevda da gzamkvlevs warmoadgenda CvenTvis akad. giorgiwereTlisa da prof. isak vinikovis fundamenturinaSromebi, romelTa saxelebTanac aris dakavSirebuli Suaaziuri arabuli dialeqtebis aRmoCena da Seswavla. mindamadliereba gamovxato sasiqadulo mecnierebis mimarT,romelTa daxmarebiTac SesaZlebeli gaxda kvlevisgagrZeleba arabuli dialeqtologiis am uaRresadmniSvnelovan ubanze.qvemoT warmovadgenT Cvens mier gamoyenebulsatranskripcio sistemas, romelic ramdenadme gansxvavdebaakad. g. wereTlisa da prof. i. vinikovis satranskripciosistemebisgan. aqve mocemulia bgeraTa fonetikuridaxasiaTeba, rac specialistebs gauadvilebs gabmuliteqstPis Canaweris fonetikur aRqmas. viTvaliswinebT imgaremoebasac, rom Suaaziuri arabulis - buxarulisa dakaSkadariulis amsaxveli dialeqtologiuri masalisdamuSaveba Setanilia Tbilisis aziisa da afrikisinstitutisa da quTaisis akaki wereTlis saxelobissaxelmwifo universitetis arabist-magistrantTa dadoqtorantTa saswavlo-samecniero programebSi.konsonantebi:ö - hamza. xorxismieri magari SemarTva. xSiradikargeba. SenarCunebulia uaryofiT pauzalur formaSi lÁö"ara". zogjer ÷aini warmoiTqmis, rogorc hamza. teqstSiaseTi SemTxvevebi dafiqsirebuli gvaqvs. laringalurihamza dakargulia arabuli dialeqtebis umetes nawilSi.hamzis dakargvis SemTxvevaSi ikargeba xmovanic. kad-Sihamziani samTanxmovniani zmnebi orTanxmovnianad iqcnen:11


aÕaËa > Õaza "aiRo". iSviaTad, hamzas enacvleba ioti (y) anvavi (w): öamar > yamar "ubrZana".h - warmoadgens fSvinvier Tanxmovans. misi warmoTqmakad-Si emTxveva h-s klasikur arabulSi.÷ - faringaluri, mJReri Tanxmovani. iSviaTadgamoiTqmis, rogorc hamza. sityvis bolos dayruebisSedegad gvaZlevs Ô-s: mana÷ > manaÔ "damala", "aukrZala".Ô - faringaluri, yru Tanxmovani. UumetesSemTxvevebSi kad-Si SenarCunebuli aqvs artikulacia. ÷ainsda Ô-s axasiaTebT SeuTavsebloba winaenismierxmovnebTan.Aamitom i-s nacvlad Cndeba e: muáÁÔib > muáÁÔeb.q - kad-Si warmodgenilia orgvarad: emfatikuriTanxmovnisa da mJReri g-s saxiT: qatal "mokla" // gÁl "Tqva".umetes SemTxvevaSi q gamoiTqmis rogorc g.g - mJReri, Cqamieri Tanxmovani. iseve, rogorcbeduinebis metyvelebaSi, kad-Sic warmoadgens klasikurarabul q-s.Õ - ukanaenismieri, yru spiranti, Seesabameba klasikurarabul Õ-s.Ò - warmoadgens Õ-s mJRer korelats. Seesabamebaklasikur arabul Rains.k - velari, yru Tanxmovani. erayis da arabeTisnaxevarkunZulis dialeqtebisagan gansxvavebiT, TiTqmis arganicdis palatalizacias. Sdr. klasikuri arabuli k.Ó - palataluri, mJReri afrikati; É - palataluri,yru afrikati. fiqsirdeba, ZiriTadad, tajikur da uzbekurnasesxobebSi. arabul sityvebSi Ó-s dayruebis SedegadvRebulobT É-s: waÉu - "misi saxe".â - prepalataluri, yru SiSina spirantia. Sdr.klasik. arab. â.í - prepalataluri, mJReri SiSina spiranti. gvxvdebaiSviaTad;s - sisina, dentaluri spiranti; z - mJReri, sisina,dentaluri spiranti; á - velarizebuli, winaenismierisibilanti. xSirad gadadis s-Si.ì - velarizebuli, winaenismieri, mJReri sibilanti. amkonsonantiT gadmoicema klasikuri arabulis Ê da Ì.artikulaciis Serbilebis Sedegad gvaZlevs z-s.12


t - dentaluri, yru konsonanti. misi warmoTqmis drosxorxis naprali Riaa.ã - velarizebuli, yru, winaenismieri konsonantia. misiartikulacia kad-Si Serbilebulia.d - igivea, rac klasikuri arabulis d. igi mJReri,dentaluri konsonantia.n - dentaluri, nazali konsonanti; r - ukana rigisvibranti.l - rbili, lateraluri vibrantia. warmoTqmaSi aÛÛa lganicdis emfatizacias. analogiuri movlena dasturdebasxva dialeqtebSic.y - konsonanti y; w - konsonanti w.p - yru, bilabialuri Tanxmovani. umeteswilad gvxdebanasesxobebSi. iSviaTad p Cndeba arabul sityvebSi b-sdarbilebis Sedegad: harab > harap.f - labiodentaluri, yru spiranti; m - bilabialuri,nazaluri konsonanti.xmovnebi:kad-is xmovanTa sistemisaTvis damaxasiaTebeliaRiaobis sami mdgomareoba da monoftongTa tembrulicvlilebani. am ukanasknelis da agreTve, diftongTareduqciis Sedegad gafarToebulia klasikuri sistema (ai >e, aw > o). teqstSi warmodgenilia xmovanTa Semdegi niSnebi:a - saSualo simoklis a; À - viwro a. igi warmoadgenssaSualo xmovans a-sa da e-s Soris; e - saSualo e; Í -Zalian viwro e. warmoTqmis, rogorc i; i - saSualo i; o - Riao; û - daviwroebuli o; ê - saSualo xmovani û-sa da å-sSoris; u - saSualo u; î - neitraluri xmovani. icvlistembrs bgeraTa garemocvis Sesabamisad. masze gavlenasaxdens xmovanTa harmonia da konsonantebTan mezobloba; Ø -msgavsia rusuli ы-s. gvxvdeba ÷ainisa da Ô-s mezoblobaSi;å - igivea, rac germanuli å; Ý (Ä) - igivea, rac grZeli Ý.aris grZeli Ý, romelic miRebulia grZeli Á-sdaviwroebis Sedegad.Î - grZeli e; Ï - grZeli Í; × - grZeli i; ë - grZeli ê; æ- grZeli u; Ö - grZeli Ö; ç - grZeli å.diftongebi:ya, wa - aRmavali diftongebi; ay, aw - daRmavalidiftongebi.13


diftongoidebi:Ïô - viwro Ï. warmoadgens daRmaval diftongoids; ôÏ -aRmavali diftongoidi. miRebulia meoreulidiftongizaciis Sedegad Î (Í)-sagan: Î // Í (


pirveli nawiliarabuli teqsti15


IhayÁt dilmurÝd1. kÂyin ma kÂyin, fat ademi kÂyin. fad walad kÏôn ÷Ànda. walñdaisma dilmurÝd. fad yëm walda wadda iúfat ustÝ gÁria 1 : - ÷allñmu! 2walñde dilmurÁd min hama ustÇ kÝn â× ta÷allama. fad yom zÝka hilmâÁfa: iúan zÝka fad gilî binÁt 3 ÓÁt. binÁt gÁlat: lÁ tnÁm? 4 s×r, kulnamnil÷ab. binÁt min adrænha fad bint ÓØdÝ zÎna 5 kÎôna. dilmurÝd iúhamabint zÎn âafaha 6 . dilmurÁd hama bint kiúâÁfaha kul yÝm kÝr ma sawa.dilmurÁd öabæ, ustoyam 7 isnÏônatumaham tua÷ÓÓabuwam, ziklÝnÁtãab×bÁt 8 sayahaw, iúhÁza yeâ áÁÖr, âæfæ gÁlaw. ãab×bat gaããiâ ma daraw.fat Ádîmi nÁb ÓÁ÷. zÝka-iúdilmurÁd eâ áÝrana adri-gÁl 9 . abu dilmurÁdgÁl: - eâ sÝr iúhÁza. nÁb gÁil: - iúdilmurÁd fat faras intuÁt 10 , hamz×kbint ta-ilgia 11 ta-iÝÕuza.2. dilmurad faras rakaba bint dawwaraha mad 12 . zoka iúfat saÔraabar-mad 13 . hanÁka fad nÁb mÝra kÏyna. z×ka sayalat 14 : - int min âkoÓ×tÙnnak? dilmurÁd gÁl: - anÁ bintin zÎn âayfinni dawwarta-Ó×t 15 . intima tidr×n-mi 16 hama bint iâqo÷a? inta fad ÷aâara yÝm is×r, ugæba mingiddÁmak fad baÔar iãla÷. baÔar ÷anda itlim 17 ræhak, ugæb leyl iáÝr.way saÔriyya binÁt moya daÕalÁn iÓinna, binÁt siyyÁtînna iãal÷inna,iúgÝ÷a id÷inna. hama binÁt idrænha ilÁk bintin zÎn tâæfa hast. bintinzÎn tâæfa âiyyÁta öuÕusa, limha. z×k bint âiyyÁta ma lagata ilÁkitdawrak 18 . inta bint âiyÁta ÷×dak uÕusa, wÝraha 19 iúbint. z×ka âiyÁta kiâÁfata way illÁk haman itum 20 .3. dilmurad mÝrten nÁba rahmat gÁl, mad. fad ÷aâara yÝm sÁr, mingiddÁma fad baÔar ãala÷. dilmurÁd iúræÔa lÁma 21 . way-saÔriyya ÷andbaÔÁr binÁt ÓÁt. ziklÆnna âiyatïnna ãalla÷Ænna iúgÝ÷a 22 da÷anna, iúmæyadaÔalÆnna 23 . dilmurÁd bintin zÎn âÁyf×nna âiyÁta Õazaha lamma 24 .binÁt min mæya ãala÷Ænna, kulhinna âiyÁtînna labasÆnna, faraÔÆnna,maddanna, fathata tammat 25 . dilmurÁd ãala÷. bint dilmurÁd kiúâÁfathamin ræÔa maddat 26 . dilmurÝd âiyÁta iú÷anta 27 wadaha, da÷aha, ÷adaÒada mæya ÓÁbÁn mad 28 . bint âiyÁta labasata iúsamÁ farrat, maddat.dilmurÝd mÝrten nÁba iîâ kÝren âÁyfinna gÁla 29 , zÝka iúmÝrten nÁbasayÁl:4. -hama binÁt iúsko ØáÝrinna inti gæl×!morten nÁba gÁlat:16


-fad Óabaltin balanda 30 , âamsa tiãla÷, gÝ÷a binÁt hamnÁka.dilmurÁd faras rakaba, hamz×k gÝ÷a mad. fad ÷aâara leyl e naÔÁr darbsÁr-mad. zÝka iúdarb kîs×r âiyÁt âafa. zÝka binÁt gohtin iddawur-Òada 31 . dilmurÝd fad Òarabtin balanda 32 âÁfaha, iúfëqa 33 ãala÷, ÷ayian,fad bÝÒ âÁfa, idræn bÝg fad gîl×l binÁt iddawñr kúÏôna, iú÷ÀndadilmurÁd bintin zÎn iâæfa kÏôna. dilmurÁd Òarabtin kb×ra iúfëqa lÁmræÔa 34 binÁt idræn bÝÒ dawarÁn, dawarÁn ÕawalÆnna, nÁmÆnna,tamÆnna. dilmurÁd min Òarabtin balanda nazal, hamz×k bintin zÎniâæfa ræmolatahin itfur Õazaha iú×da bo iúÒarabtin balanda zakab, lamræÔa. il-bint hassat, ÷ayyanat lumalatin itfur ma hay, iúfoq ÷ayyanat ilsab×âafata, gÁlat:5. -ey sab×, inta li iÍhÁna g×t? agar abæya agar idri illak ióqtulak.il-sabi gÁl:-ana min abæk ma aÕÝf, anÁ illik zen aâæfik, ana iúhamÁn Ó×t illikoÕzik.il-bint zahakat gÁlat:-anÁ ilak zÎn aâæfak, way ilak amid.dilmurÁd way bint isnÏônta 35 faras rakabæ, maddaw iúbeyt sabi.dilmurÁd kis×r waÕt ÷abar-walad áÝr. dilmurÁd walada Õams kiúdaÕal,umma abu ÕazuwÁt, sayÝÔa maddaw. fad yÝm Êarb sÁraw biegatammaw, fat ÔÝyØtin iúsÒ×r âÁfaw, nÁma sÝraw. idræn ÔÝyÖt mæyaÕubza mÁmin. dilmurÁd hama ÔÝyÖã da÷aha, farasa rakaba mæya, Õubzdawar mad. r×h kis×r sÝr. maãÁr-salÉ kis×r sÝr, faras dilmurod mÁt,dilmurÝd iúdarb sÁr. dilmurÝd morta, walda iúÊarb i÷ayyin, ma iâæfa,ibkæn. fad gili karwÝn min fåqumÁt ÓÁ÷. dilmurÝd morta waldakarwÝnÁt Ôazæ, maddaw. karwÝnÁt il-dilmurÝd morta, walda Ôazæ,madaw, iúmad×na iúbuÕÝra Òadaw.6. dilmurÝd morta walda iúmad×na way zÎn ademiyÁt dawwarsÝraw. dilmurÝd morta il-zÝÉa 36 surÝta waÉin ÔÝyÖã 37 ÷alagata-da÷ata.wald dilmurÁd adÎmiyÁtin iúkæÉa idawiræn sayaÔa ÓÁ÷:-hama surÝt Ádîmi ma âayf×nkænÁt-mi? sayal.dilmurÁd dawwarÁn, dawarÁn, iúmad×na gÁ÷. zÝka ÷ayyan iúkuÉayÁt,surat ræÔa âÁfa. zÝka ÓÁ÷, hama ÔÝyÖã darbeyta zaraba. morta darbeytfataâatta. z×ka zoÓ ræÔa âafata. z×ka ifraÔat. dilmurÁd morta waldaÕaza, bôÎt ÷abæ mad. dilmurÁd abæ ifraÔ. zoka iúdilmurÁd fat farÁsin÷obiz anta 38 . dilmurÁd iúÕidme 39 daÕalÁn áÝr, ÷askeri kib×r áÝr.17


dilmurÁd iúræha fat ÔÝyÖãin zÎn haãa. ziklÝnÁt iúhÁl bÎt zÎn yÝmâÁfaw! âuikÝn 40 ma âÁfaw.murÝd, maÒsadum laÔagaw.intuatam tÁtul hÁgu.tammat.âoymardonqæl dostmaÔmadII.tanriqul iúharÝme1. kÏôn ma kÏôn fat ademi faq×r kÏôn ÷Ábir. iúbisÝãa 1 gaããiâ makÎyin. zoka fad ÔÝyÖãin Õalaq 2 iæm kÎyn i÷Ýbir 3 . fad yom il-ÔÝyÖãinhadam. hÁl ademi isma tanriqul kÁn. tanriqul ÔÝyÖãa ki-uga÷ 4 ,ÔÝyÖãin Óid×d Ôaããa iáÝr 5 . zÝka ÔÝyÖãin Óid×d Ôaãã, iúfûga 6 ÷æd 7 ma÷anda. iúzÝka ar×za ma kÏôn. tanriqul gÁl: imit pæl agar ÷alige 8 , hÝyÖã,iúfåga öæd öad÷i-aÒatti 9 . ugæb zÝka iúhama bet iÝm kÎn iâæf.hamÁza iúbeyta igr×ba fat harÝme kÏyn. harÝme fakkar: - hama ademibÎt Óid×d sawa, Òan× áÝr. leyl áÝr. harÝme iúfåq ÔÝyÖã ãala÷, idræn hÝyÖãnazal, âi hast×ta iddawir. idræn Ôoyiã zalÝm kÁn. harÝme tanriqul iÓladassaha 10 . tanriqul Ôas, zoka iúharÝme gargaâa 11 mad, ma gadargazaba.2. harÝme fad iÝm ki abar, iúbÎt bÝy Òada. bÝy iúzÝk sayal:-eâ kÝr Ó×tinnak!harÝme gÁl:-anÁ iú÷andak g×t iúfaq×r iúdÝr ÷aliga. - li inta hiÏk itgæl?-Ána iúleyl fåq ÔÝyÖã talaht, iúfåq ÔÝyÖã gÝ÷at ÷æd Õas kÏyn dÁ÷i, anasahaltam 12 idræn hÝyÖã k×n wÝq ÷inni.bÝy fÁqir sayiÔæ-gÁl. faq×r ÓÁ÷. bÝy sayÁl min faq×r:- fåq ÔÝyÖãak ÷æd ma kanni?faq×r ÓawÁb anãa:-anÁ ÔÝyÖã Ôaããeôt iú÷æd ar×za ma lageyt. iúleyl harÝme fåq ÔÝyÖã ãala÷.anÁ idræn ÔÝyÖã kin naiminni. harÝmi sahaltam iúfogî kÎn uga÷.3. bÝy gÁl:-li fåq hÝyiã ÷æd ma da÷eôt? illak iúdÝr a÷algak. faq×r gÁl:-Ïi, bÝy, anÁ gunahkÝr 13 manni. hÁza usão idri. bÝy gÁl:-usão ilay Ó×bæ! usão ÓÁ÷, zÝka gÁl:18


-hÁza fÁqir, ÷ar×za ma kÏyin ÷inda, ÔÝyÖã qaããÁn. anÁ wa faq×r gunahkÝrmanna. il-harÝme gunahkor, il-harÝme iúdÝr Álgæ!bÝy rÝzi áÝr, il-harÝme dÝr alagÁn.ademiyÁt bÝy il-harÝme iúdÝr ÓÁbu. il-harÝme ãula min dÝr bulandiyasawa. ademiyÁt iúbÝy Òadaw, gÁlaw:-harome ãula ãab×l 14 kÁnaw, ieâ insi? bÝy ki-zaÓa÷, zÝka gÁl:-min hamingiz ademiyÁt idræna fad gas×l 15 Ádeme ma ltagame?adîmiyÁt bÝy Ádîmin gas×r dawaraw maddaw. ademiyÁt bÝy hamzÝkfaq×r gazabæ waddæ iúbÝy, zÝka gas×r kÁn. il-faq×r iúbÝy gÁl:-ilaya li gunahkÝr saweynn×? boy gÁl:-inta gas×r, illak iúdor inÓirrak 16 ! faq×r iúbÝy gÁl:4. - iúmad×na iúbuÕÝra kis×r adîmiyÁtin gas×r hast. hamzÝkÁt agarit÷algæna ma iáÝr-mi? bÝy gÁl, zÎn, anÁ inâæfa, agar waÔÁd ÷adîmi lanalgi il-ræhak iúdÝr in÷algak.leyl sÝr. bÝy ibúræh× gÁl: anÁ aâæfa il-mad×na, kÁne adîmiyÁt adîmigas×r kÎn idawræn-mi? zÝka faq×r âiÁta labasaha, iúmad×na iúbuÕÝramad, kuÉÁt ÷ayyan, gaãahad ma âÁfa. bÝy fad kis×r gÝ÷a 17 Òada,hamnÁka kis×r nÁs kÁnaw. bÝy sayaÔ:-ey, adîmiyat, kul-kumÁt ta÷ÁluwÁt 18 , bÝy gÁl, fad adîmin gas×rilguwÁt. il-boy amra insi! ademiyÁt ba÷as, ba÷asæn u gÁlaw:-ilÏynÁt mianatna hikiya gas×r ademi mamin, ôÏs insi? adîmiyÁtmianatum harÝmi kÁn, zÝk sayaÔ:5. -hama ademi gas×r! hamÁza gazabæ, Õazæ, maddaw. bÝy ÕÝf.zÝka sayah:-Ý! Ý! anÁ bÝy, ilay la tuqtulæni! iúzoka gaãaÔad mÁ ááadaq. adîmiatbÝy iúdÝr halagu.6. mad×na adîmiyÁta mim boy hawwadaw 19 . ugæb il-harÝme usãoáÝr. zÝka il-faq×r ÔoyÖãa fçga ÷æd da÷a qatta. zÝkÁt kulla zÎn sÝrtam.murÝd maÓsad lahagaw.intuwÁtam tÁtil hagu.tammat.âoimardonqul dostmaÔmad.19


III.pÝâÝ sayÝhamÁt1. kÂyin ma kÂyin qad×m zamÝna fat pÝâÝ kÂyin. kis×r Òania kis×rpælqñz×l 1 kÎyin ÷inda. zÝka walad ma kÂyin ÷inda 2 . fad yÝm pÝâÝ iúræÔagÁl: - anÁ iúmad×na amid, adîmiyÁt ta-aâæfa kÁne, key yÝm iâæfæn.pÝâÝ iúmad×na mad. zÝka iúkæÉa fad nÁb âÁfa-lagÁ 3 . nÁb gÁliúpÝâÝ-ki: -raz× sÝrana adr× 4 . ugæb nÁb pÝâo iúbÎôta sayaÔa. pÝâoiúbÎôt nÁb Òada.hama nÁb laÔÁm, ÓizÁr, diÔ×n, basal, r×z ÓÁb, zÝka palÁw sawa. ugæbnÁb iúpÝâÝ gÁl:-hamÓ× ib÷×d fad Óufær hast. agar pÝâÝ mÝyta ióârub raz×÷ iáÝr.pÝâo iúbÎta mad. zÝka iúmorta gÁl:-min hamnÁk ib÷Öd fad Óæfær hast, ana iúhamzÝk Óufær amid, minmoyta aârub,ugæb ileynÁt raz×÷ ×áÝr, ilaya hamzÝk nÁb gÁl.2. pÝâo orba ÷aârÁt 5 ÷askar Õaza, iúdarb ãala÷. ÷îÔtimÝl ÷aâar fadhat 6yÝm iúdarb sÁr. ugæb âagart×n kb×ra 7 âÁf. âaÓartin kb×ra bodom 8 kÏyn.taÔat Òaraba fad Óufur×n mÝyta áÝfa 9 kÏôn. pÝâo mæya âarabÁn áÝr. fadademi nÁb hÝzir iÓa, ÉåpÝn 10 mÁ kÁn, zÝka iúpÝâo gÁl:-min Óufær mæôa la tuârub.-li ma aârub? min nÁb poâo sayal,nÁb gÁl:-ana ib-ræÔ× pÝâo kint, min hama Óufær mæi âaribte 11 , min hÝzir maigdir amæt. adîmiyÁt×, riz÷Ýn×, ÷askar× kulla mÁt, balki 12 ana ma amæt.intaha agar tuârub ma tmæt. pÝâÝ - ma âaribni 13 - gÁl. zÝka gÁl:-anÁ budrih× hama Óufær mæyta âarab kint ãÁlib. ana min nÁb kis×rta÷allamt.3. pÝâo min hama Óufær mæôa ma âarab, iúdarb ãala÷, waÔad Óufærdawwar. ÷aâar yom-bir yÝm mad. pÝâÝ iÝm il-Óum÷a - iÝm aâ-âamba 14iúfad balad ÓÁ÷. leyl sÝr. pÝâÝ min ib ÷Öd fad saylak 15 âÁfa. iú÷and seylakfad ÔÝyã 16 kÏyn. zÝka iúhamzÝk ÔÝyiã Òada, iúdarbÎôt zaraba, fadmorten nÁba darbÎôt fataâatta. pÝâo iúbÎôt daÕal, zÝka iúmora gÁl:-anÁ Óo÷Ýn tammeôt, ilaya Õubz inti!mÝra Õubz, muya antat, ugæb min pÝâÝ sayalat:- inta li hamÁn Ó×t?pÝâo morten nÁba ÓawÁb anta, zÝka gÁl:20


-anÁ fad Óufær adawwir, ilaya raz×÷ ma iáÝr, ana iúdarbin ib÷Öd amid,÷askarÁt× kulluhum mÁtaw 17 , faras× mÁt, anÁ faq×r sirt.mÝra gÁlat:-iúhamÁna mad×na hast, iúhamnÁka fad Óufær hast, inta il-mad×na 18uÒda, iúhamzÝk Óufær fat hayat×n kib×ra 19 hast, ademiyÁt mæôa matinti, ana ilÁk fat hattin kb×ra anti, il-hamzik 20 hayya rÝsa gussa.uwrahak 21 min hama Óufær mæya ióârub, ugæb raz×÷ iáÝr.pÝâo faraÔ, Ôaddin kib×ra min mÁra Ôaza, iúgæfær Òada, hayyarubgata 22 gassaha, ugæb min Óufær mæôa âarab. balÁd ademiyÁtafarahaw. ziklÝnÁt ÷and bÝy Òadaw, gÁlaw:-iúmad×na fat Ádîm× ÓÁ÷. zÝka fëq ÓufurÁni hayyat×n kb×ra rubgatagassaha. bÝy hamzÝk adîmi ÷andi Ó×bu gÁl 23 . adîmiÁt hamzÝk pÝâÝiúbÝy ÷anda ÓÁbæ.bÝy iúzÝka gÁl:-mÝrat× kasalet 24 , fad yÝm nÁmat-tammat, ma tahass×, inta hamÁzizÎn ma tuqdur issia-mi? il-pÝâÝ iúbÝy gÁl:-salÁs yÝm ifakkir int.bÝy salÁs yÝm iúpÝâÝ anta. ugæb pÝâÝ iúmorten nÁba mad-Òada 25 ,darbÎôt 26 zaraba, mora darbeyt fataâata, min pÝâÝ sayalat:-inta lÎâ Ó×t ilÁôa?pÝâÝ iúmÝra fad bÝyin kbir ãalab Õabar anãa. mora gÁlat:4. -inta Óo÷Ýn-mi? ana ilÁk Õubz mæôa anti, ukul! pÝâÝ Õubz,muya, laÔam kala, bÝãna âaba÷. ugæb mÝra iúhamzÝk gÁlat:-anÁ ilÁk fad nai anti. inta il-bubaq igra 27 , mÝrat bÝy ithasi.pÝâÝ iúhamzik morten nÁba rahmÁt gÁl, iúdarb ãala÷, ÷and boy Òada.bÝy iúhamzÝk pÝâÝ sayÁl:-inta morat× zen isia-mi?il-poâo gÁl:-zen asia. ugæb zÝka il-bubaq Õaza, garÁ. min bubaq sÝt zÎn ãala÷.mÝrat bÝy min nÝma hassat, gÝmat. bÝy u waz×rÁta ziklÝnÁt kulhumfarahaw. bÝy iúbÎôta ÷irs 28 sawa. kis×r adîmiyÁt iltammaw 29 . zÎn áÝr.ugæb bÝy iúhamzÝk pÝâo faras, ÷askar anta. pÝâÝ iúbÝy rahmÁt gÁl,iúbalada mad, orba aârÁt 30 yÝm iúdarb sÁr. faras zÎn iorÒa 31 keyin.poâo iúbÎôta ÓÁ÷. mÝrata farahat.5. kis×r waÕt abar, mÝrat poâo walad uldat. zÝka Óådo zÎn kan.pÝâÝ u morta isnÏônta faraÔaw. ziklÝnÁt yÝmin zÎn kÏôin iâufænÁt.ziklÝnÁt murÝd maÒsadum lahagaw.intuwÁtum murÁd maÒsadkum tÁtil-hagæn.21


tammat.âoymardonqul dostmaÔmadIV.faras×n z×nak u zoka saÔbak1. kÏôin ma kÏôin fat Ádîmi â× ib×÷-ki 1 kÏôin. zÝka kis×r Òan× kÏôin.hamzÝk âi ib×÷ adîmi fad walad kÏôin ÷inda. fad yëm zÝka iúbÝzÝrmad, walda ÷anda Õaza-mad. walda iú÷abæ gÁl:-farasin zÎn ilÁôa uÕsu-intu.abæy walada faras Õaza-anta 2 . ugæb bÝy walda faras rakabu iúbÏôtuÓÁw. bÝy morta walad makÏônat âayfinna 3 . z×ka fad yëm il-faras âiÓÁr 4âadatta 5 . siÓÁr zÎn ma kÏôin. faras il-kulla âiÓÁr âÁfa mÁ akala. ugæbbÝy iúdarb ãala÷, iúmad×na iúbuÕÝra sawdagaria mad 6 , mÝrata waywalata la÷abat- ga÷adat 7 .leyl áÝr, zalÝm zalla 8 . morat bÝy walad umma ma kÏônat. ziklÝnÁthamaz leyl la÷abawat, nÁmaw. way sahriya walt boy iúfaras âiÓÁr anãa.faras iúwalad gÁl:-inta li til÷ab abæk öilakum? 92. walad bÝy zahak. zÝka iúmaÉeã Òada. leyl áÝr, zalÝm zalammorat bÝy min agob walad Òadat. z×ka iúwalad bÝy il÷ab gÁlat. waladbÝy-anÁ ma al÷ab-gÁl 10 . mÝrat boy ta÷arraqat, z×ka iúÔÝyãa ingalabat,maddat.way saÔriya mÝrat boy laÔam ãabaÕat. z×ka iútabâi 11 laÔam haããat, z×kaiúlaÔam zahÁr 12 haããat. faras iúwald bÝy gÁl:-laÔam la ta÷kulunÁt.wald bÝy laÔam ma akala. salÁs yÝm ÷abar. sawdagÁre iúbÎôta ÓÁ÷.mÝrat bÝy iúzÝÉa 13 galat:-ilay galb× iæÓi÷, -ilaya fad ãab×bin ÷arabi kÏôin, zÝka gÁl: - inti laÔam×nfaras agar itÝkl×n, zÎn tisÝr×n. sawagÁr gÁl:-faras azbah. wald pÝâÝ sama÷, -faras la tizbahæna-gÁl. bÝy ma sawa, -faras nuzbaha-gÁl.way áaÔriya áÝr. wald pÝâÝ iúfaras Òada, gÁl: - abæôa ilÁk iózbuÔak.zÝka min bÎôta ÷ar×za Õaza, faras rakaba mad.3. walad iúfad balad mad. zÝka ÷aâar yÝm iúdarb sÁr. ugæb leyl sÝr.22


zÝka gir×bta fad ÔÝyit âÁf, iúhamzÝk ÔÝyiã Òada. iúÔÝyiã gaãaÔad makÁn. walad hamzÝk ÔÝyiã daÕal, nÁm. iâtÁ÷-zentÁr ÓÁ÷, bard áÁr, salÉ,matÁr áÁr. fad yÝm iúwalda iúÔÝyã fad z×b ÓÁ÷. zÝka iúwalad gÁl:-ana illak fad gÝ÷a agæla. hamzik gÝ÷a naÒadi, hannaka fad Óufær hast,mæôa ma inda. iúhamzok gæfær iúleyl fad lampa tÎgit 14 .walad iúfaras rakab, way z×b iúhamnaka mad. salas yÝm darb sÁr. ugæbzÝkÁt ÷and Óufær nær kÏôn iãla÷ ÓÁw. walad iúhamzÝk Óufær daÕal. zÝkaidræn Óufær fad halqatin hamra âÁfaha. min halqatin hamra min idrænanær kÎyin Öãla÷. idræn halqa fat ÉumÉuga kÏôna. ÉumÉuga min ÷×nhanær kÏôin iãla÷ min Óufær. ÉumÉæga ÷ainÎnha 15 min lælæ kÁnaw. waladkis×r staÒrab. zÝka ilúhalqa Õazaha, iúbÏôta mad. zÝka kis×rfarah.4. way áaÔriya il-walad faras rakaba, sayoda mad. iúÔoyiãa fad tulqidaÕal, z×ka darbÎôt halga infataâ. il-ã×r min halqa ãala÷t, farrat, maddat.fad farrata iúgÝ÷a uq÷ad. way leyl walad min sayÝha 16 ÓÁ÷. zÝka mingÝ÷a fad farra âÁfaha, Õazaha. sabi ÓÁ÷ ÔÝyÖã daÕal, ÷ayyan, idræn halqaÉumÉuga ma hay. il-walad Óådo misk×n 17 áÝr.5. way saÔriya sÝr. walad il-ÉumÉuga sayaÔaha. ÉumÉuga mahaya.walad il-ÉumÉuga dawwaraha mad. zÝka orba ÷aâarÁt yÝm iúdarb ãala÷mad.ugæb il-walad iú fad bÝÒÓÁ÷. idræn bÝÒ min â×âa áoir fat orba ÔÝyÖãa minhaããî. giddÁm bÝÒ ÷andfad darbÏôt il-zib-ÓondÝr 18 kÏôin. walad sayal min ÓondÝr:-hÁl orba ÔÝyÖã il-min?il-ÓandÝr iúsab× gÁl:-iúÔoyÖã illak ÉumÉuÒtak hast, z×ka ÉumÉæÒa ma hay, illak zÎn iâæfak,bintak.walad il-bÝÒ daÔal. idræn bÝÒ ÷and Óufær fad bintin Õuâræya gÁdat 19 .walad iúbintfarra wÝraha 20 , gÁl:6. -hÁma farra ilÏôk-mi?bint zahakat, gÁlat: -hal farra illay.ugæb hama walad ÷irs sawa, bint Õazaha, ÷aâar yÝm leyl e nahÁr ÷irssawa.sab× way bint hama ÔÝyiã ÷umur sawa. murÝd, maÒsadu lahagaw.intuwÁtam murÝd maÒsadukum tatilhagum.tammat.23


âoymardonqul dostmahmad.V.orba aârÁt kokoyÁtum1. fad kÏôin fad ma kÏôin, iúfad balad fad pÝâÝ kÏôin ÷Ábîr. zÝkpÝâÝ orba ÷aârÁt walada kÏôin ÷inda. waladtumÁt kib×r sÝrawÁt. pÝâowaldÁn kb×r fad bintin zÎna ÕazÁn anãÁn áÝr. pÝâÝ riz÷ÝnÁta - ilÏônÁtabaytunna - iú÷abæhum gÁlÁw. bÝy iúwaz×rÁta sayÁÔa, gÁl:-fat adîmi orba ÷aârÁt bint ikæn ÷inda sayahæ. ana riz÷Ýne hama binÁtöÁÕusa antiya, öirs asi.waz×rÁta ham×kia öÁdema kis×r dawwaru. ziklÝnÁt insamaÁw 1 iúwahÁdbalad fad pÝâÝ kÏôin, orba ÷aârÁt bint kÏôin ÷inda. ugæb ÷and pÝâÝ ÓÁw,gÁlaw:-wahÁd balad fad pÝâÝ hast. orba aârÁt bint hast ÷inda. hama balÁdÓådo ib÷Öd kÂyn 2 .2. pÝâÝ faraÔ. waz×rata, hamra 3 kis×r anãa. way sahriya pÝâÝ fadieâÝnin kib×r sayaha, gÁl:-int hama balÁdin ib÷Öd itmid, taÒÁde iúpÝâo itgæl:-ilÏônÁt pÝâÝtna öorba ÷aâara 4 walad ÷inda, binÁtak hama pÝâÝ iúwalÁdatintiya.ieâÝn ib÷×r rakaba mad. zÝka orba ÷aâara 5 yÝm iúdarb kÁnaw. ugæbzÝka ÷and pÝâÝ Òada, gÁl:-ilÏônat, pÝâÝtna orba ÷aârÁt walad ÷inda, inta, orba ÷aârÁt binÁt hast÷indak, binÁtak iúpÝâÝ iúwalÁda tintiya.pÝâÝ iúieâÝn gÁl:-zÎn, anÁ binÁt× iúwalÁd pÝâÝ antiya. iúpÝâÝ uÒda, gæl:-miÁna 6 fad âart hast:-fad nahÁrin kib×r sÁilak ta-yahafir, ilÏôkumat moyÁtkum way hamanahÁr taiÓi 7 , ilÏônÁt moyatna tatiÕbidit 8 ugæb anÁ binÁt× iúwaladÁtpÝâÝ antiya.yeâÝn ingalabaw, iúbÎt pÝâÝ Óaw, gÁlaw:3. -inta fad nahÁrin kib×r ithaffir, iúhamzÝk pÝâÝ iúmamlakatahama nahÁr ieÒadi, ugæb mæyatna way hamzÝk pÝâÝ muyta tiÕtibit 9ugæb binÁt int×ya iúwalÁdak hÁma gÁp gÁla pÝâÝ.abæ way waladÁt kulla adîmiÁt sayaÔaham gÁla:24


-hÁma nahÁrin kib×r tihafræna! kulla nÁs nahÁr ihafiræn sawa.pÝâÝ waladÁn iúzÒ×r gand kÏôin iâæfæna 10 . fad yÝm waldÁn iúzÒ×riúmad×na mad.kokÝyÁta iúkæÉa aÕæ iúpaila idawwur, min kæÉa aÕuhum gazabæ 11 ,zarabæ, il-aÕuhum baka, kokoyata inhazamaw.leyl áÝr. aÕæin zÒ×r iúkæÉa baka-nÁm. way sahriyya fad ieâÝn min kæÉakÏôin i÷Ýbir 12 nÁyim. zÝka fad raz×÷ âÁfa gÁl:-ilÁk eâ áÝr?4. sab× ÓawÁb anãa.-ilÁya kokÝyat× zarabæni, ana eâ saweytinn×?ieâÝn iúraz×÷ gÁl:-ma ÕÝifinnak-mi. inta salÁs yÝm hamÁna itnÁm. ugæb nahÁr mæyais×r. kokoyÁtak minÒÝdi nahÁr, imiddæ -min salÁs yÝm ugæbtaÒaddî 13 . nahÁr ãarÁf kokÝta imudæ, zenãÁr iáÝr, ilÁk ãarafak rab×÷iáÝr, ugæb ieâÝn gÁl iúraz×÷ iúsab×:-inta ÷×nak qamisa! 14sab× ÷×nÎna qamasaha. ugæb ieâÝn iúsab× gÁl:-÷×nak iftiâa! sab× ÷aynÎna fataâaha, nahÁr mæya malÁn. ugæb kokÝyataiÒadæ nayminkin 15 iúpÝâÝ. sab× salÁs yÝm nÁm. ugæb zÝka iúdarb ãala÷.÷aâar yÝm Òada, maãÁr, salÉ maãar. leyl áÝr, zalÝm zalam 16 , waysahriya taraf sab× rab×h áor, taraf kokÝta iâtÁ÷ áÝr. sab× gÁl:-hama nahÁr Óisr asi, kokÝyat× iÓæn iú÷andi.salas yÝm ÷abar ilúwalad iúdarb ieâÝn âÁfa. zÝka iúieâon gÁl:-iúhama nahÁr fad Óisr suu. kokoyÁt× iú÷and× iÓænÁt.ieâÁn iúsab× gÁl:-katta ÷×nak. sab× ÷×na kattaha. ugæb ieâÝn iúsab× gÁl:-÷×nak iftiâa, sabi ÷inÎn 17 fataâaha, il-Óisr âÁfa, faraÔ kokÝyata ÷andaÓaw. iúdarb ãala÷aw, maddaw.5. ÷aâar yÝm ÷abar. leyl áÝr, zalÝm zallam, sab× nÁm. zÝka hilmâÁfa: iú÷anda ieâÝn ÓÁ÷, gÁl:-intuwæt salÁs yÝm iúdarb is×rænÁt. min giddÁmkunÁt fat ÔÝÖiã itla÷,hama ÔÝØã idrænaha la tudÕulæ!sab× min nÝm has 18 . ÷ayyian, gaããiâ 19 mamin 20 . ugæb way kokÝyataiúdarb ãala÷, maddawÁt. salÁs yÝm darb sÁraw. fat ÔÝyiã mingiddÁmhumÁt ãala÷. kokÝyata gÁlu:-nudÕul. aÕæin iúzÒ×r-ma nudÕul! - gal 21 . kokÝyata ma sawaw, iúbÎtdaÕalaw. raz×÷in zÒ×r ma daÕal. adræn ÔÝy÷iã kis×r hamrayÁm 22 kÁnat.25


hama bÎt sÁhipa 23 hayitin kb×r kÁnat. hayiãin kib×re iúbÎt ma kÁnat.kokÝyÁta kulla hamrÁt Õazuwa 24 kisatumÁt haâuwa 25 . hamzÝk waÕthayitin kib×re ÓÁt. z×ka il-kokÝyÁta ÷idÁmha Óarrata 26 .6. aÕæ iúzÓ×r kulla â× âÁfa. zÝka baka. ugæb il-sab× fad bubaklaga, gassa. zÝka min hama bubÁk nai sawa. ugæb zÝka il-bubak gara.hayitin kib×ra iúsÝt bubÁk la÷abat. ugæb z×ka nÁmat-tammat 27 . il-sab× 28hayitin kib×r ÔÝyiãa 29 daÕal. fat haddin kib×ra 30 laga. il-hayya bÝãinhahataga 31 , kokÝyata kulla min bÝãin hayya ãalla÷.kokÝyata faraÔaw, iúaÕuhumat raÔmat gÁlaw. kokÝyÁta hayyia amrÁtaÕazuwa iúdarb ãala÷aw, maddaw. ugæb ziklÝnÁt iúbalad iúpÝâÝ Óaw.ziklÝnÁt iúpÝâÝ gÁlaw:-bintÁtak ileynÁt inta!7. pÝâÝ iúziklÝnÁt gÁl:-salÁs âarã ÷indi: awal âarã× hÎk:-ana anãi ileykum aâar ÷idlÁt 32 , idræn idlÁt riz hast. ana r×z iúgÝ÷aakÁâha 33 , intuwÁt kulkum fad leyla hama r×z lagtuwÁt 34 fad ÷aâara 35huããuwÁt.snÎni 36 âarãi hÎk:-ana ileykumÁt fad ÷aâar bÁgir anti. intuwÁt iúfad leyla kulkum fad÷aâar bÁgiz tÝklænÁt , ÷azamahum ilaya iÓ×bænÁt, tintænÁt 37 .sÁlis 38 âart× hÎke:-fadhat minkumÁt iúÔÝyÖãi tudÕul. idræn ÔÝyÖã fad sandæq hast.iúhamzok sandæq hama sab× hamra iml× 39 .ugæb pÝâÝ gÝm , mad. kokÝyata ma keyin idræn ôeâ sawÁnhum. aÕæinizg×r iúmurÉÁt 40 gÁl:-hama r×z lawmuwÁt. il-murÉÁt r×z lawamæ, idræn idla haããæ.way saÔriyya ×l-pÝâÝ ÓÁ÷. ÷idlÁt âÁfaha, ÕairÝn ta÷aggæb áÝr. ugæb pÝâÝiúkokÝyÁta fad a÷âar bÁgir anta. ÷aÕuin iúzg×r il-bÁgirÁt iúsaÔrÝ Õaza,mad.iúáaÔrÝ il-bag×rÁt gabbalaha. iúleyl iúsaÔrÝ ÓondorÁt bÁgirÁt kalatta 41 ,÷azamhumÁt tam. way sahriyat kokÝyÁtum Óaw, ÷azamÁt lawamu, ÷andpÝâÝ Õazæ, maddaw. pÝâÝ ÷azamÁt âÁfaha, ta÷aggub áÝr.8. iÝmin sÁlis aÕuin iúzg×r pÝâÝ iúhÝyiãa Òada. ÷and darbeytpÝâÝ iúhÝÖãa fad asad keyna. ÷aÕuin iúzg×r min kisata fad bubak Õaza,garra 42 . asad kÝn waÕt kÎyin isma÷, ugub inÁm itæm 43 . raz×÷ iúÔÝyiã26


idÕul. idræn rÝyit fat sandæq kÎyin. aÕæin iúzg×r il-sandæq fataâa.iúadræna hamzayÁm haããa, ingalab - ãala÷ 44 .way saÔr×ya poâo ÓÁ÷. zÝka hÝyiã daÕal, sandæq fataâa, iúadrænhahamra âÁfaha. pÝâÝ kis×r ta÷aggub áÝr. ugæb pÝâÝ ÷irs kib×r sawa, binÁtaiúkokÝyata antaha. orba aârÁt leyl u nahÁr ÷irs sawa.aÕuin iúzÒ×r bint×n isÒ×ra Õazaha.kokÝyata budraha murÝd, maÒsadum lahagaw.intuwÁtum murÝd maÒsadkum tatil hagum.tammat.âoimardonqul dostmahmadVI.quldaâ u iuldaâ1. kÂyin ma kÂyin fad quldaâ u iuldaâ ademi kÂyin. isneyntahamÉåpÝn kÂyin. quldaâ u iuldaâ fa 1 hÝÖãî iúsÒ×r inÁm kÂyin 2 . fad leyliuldaâ hilm âÁf. iúh×lma snÏôn naÓma min samÁ iúfëq ioldaâ uq÷ad.ioldaâ min hilm has. kul yom ta÷aÓÓub áÝr. kÝn yÝm ki-÷abar, hilmaiúquldaâ gÁla. quldaâ ta÷aggub áÝr. ugæb zÝka iúioldaâ gÁla:-hama hilmÁt ilaya b×÷a 3 .ioldaâ ta÷aggub áÝr. zÝka iúquldaâ gÁl:-ôeâ is×? hilm kiÍf ib×÷a?quldaâ iúioldaâ gÁl:-hilmak ilaya b×÷a! ioldaâ-zÎn-gal. ilaya eâ tintia? 4 quldaâ zahak, gÁl 5 :-ana illak anti Õubza wa fat Õarræfa. ioldaâ iúquldaâ gÁl:-Õay, uÕáa hilmi illak u antiya Õubza way Õarræfa.2. quldaâ way saÔr×ya sayÝha mad. zÝka 6 kis×r waÕt iúdarbdawwar. leyl sÝr: iúzalÝm iú÷anda quldaâ fad faras ÓÁ÷. quldaâ il-farasrakaba , mad. iúdarb fad ademi ãala÷. zÝka iúquldaâ gÁl:-inta iâqo taÒadde? quldaâ gÁl:-ana iúmad×na amid.zÝkÁt 7 isnÎônta iúdarb daÕal, mad. ziklÝnat salÁs yÝm darb sÁraw.ugæb il-ademi iúquldaâ gÁl:-iz×n huãã, ana uwrih× 8 agælia ant×:3. -qad×m zamÝn fad ieâÝnin nÁb ÷Ábir kÏyin 9 . salÁs walad kÏyin÷inda. ieâÝn ki-nayab , walÁda iú÷anda áayaha, gÁl:27


-anÁ nayabt, igr×b il-waÕt 10 amæt. mianat hawle fad Òarabtin kib×rahast, iútaÔata fad kæza 11 hast, il-kæza min hamra malÁna. ana amæt,kæza intuwÁt uÕsuwÁt, ark la sæn! hamra burruwa, uÕsuwa.ugub abæhum mÁt. riz÷Ýnhum kæza laguwa, Õazuha, hamratabarruwa, Õazuwa, ark ma sawaw. quldaâ il-ademi sayal:-inta min hamzÝk aÕæya? il-ademi gÁl:-ana min hamazÁt kokÝyÁta. isnÏônatuma iúmad×na Óaw, idrun baladdaÕalaw. quldaâ iúmad×na iúÕaã×bia Óarra, il-ademi sawdagaria sawa.isnÏônatumham zÎn yÝm iâæfæn.4. fad yÝm sawdagaria kÏôn isia-idawór 12 , quldÁs min giddÁmatala÷. sawdagaria áawÁna iúquldÁâ gÁla 13 :-ilay tawá×f saweyt.quldÝâ yÝm il-Óum÷a tawá×f sawa, min sawdagaria mim naÔfa 14 quldÝâhamra Õaza. ugæb zÝka iúbÎt mad. il-hamro iúsandæq da÷aha 15 .ubraha 16 nÁm, iúleyl hilm âÁf, iúhilma min sama naÓma mim fûgaug÷ad 17 , iú÷adÇma i÷quldaâ ug÷ad. quldÝâ min nÝm hasa. zÝka waysahriya iúdarb daÕal 18 , iúiÝldaâ mad. iÝldaâ, quldÝâ âafa, faraÔ.zÝka sayal:5. -inta ilaya eâ Óit?quldÝs gÁl:-inta ilaya hilmak k×n bÁi÷innak, igliba 19 , uÕsa!iÝldaâ hilmi ÝÕuza gÁl. ugæb zÝka iúbÝzÝr mad, laÔam, ÓizÁr, baáal,diÔ×n, r×z ÕazahÁ÷, iúbÎt palÁw sawa. quldÝâ ioldÁâ palaw kalaw,bÝãenhumÁt âaba÷, farahawÁt.tammat.âoimardonqul dostmahmadVII.walt ÉåpÝn u matala1. kÎyin ma kÎyin fat pÝâÝ kÎyin 1 pÝâÝ fad bintin Õuâræya keyin÷inda. kÝn sabi iúbint ÕazÁn ademi da÷a. pÝâÝ binta ma nãaha. iúhamabalad fad ÉåpÝn kÎyin. ÉåpÝn fad walad kÎyin ÷inda. fad yÝm waldÉåpÝn iúmad×na mad. zÝka iúdarb salÁs sab× âÁfa. ziklÝnÁt min waldÉupÝn sayÁlaw 2 :-iúmad×na ieâ kÝr ÷anda?28


wald ÉåpÝn iúziklÝnÁt ÓawÁb anta, gÁl:-anÁ ta÷allamÁ iúustÝ garia 3 iúmad×na amid u intæat eâ gufta taÒadu?sabiyÁt 4 gÁlaw:2. -naÔnÁt 5 bÝyatin kib×ra walatumÁt insÝr. sama÷na 6 iúmad×nafad pÝâÝ hasã, fad bintin zÎna 7 , Õuâræya kÎyin 8 ÷inda. naÔnÁt mad×nanaÒade, pÝâÝ binta inâæfa 9 , salasatnam 10 naÒade, fahadna 11 hama bintnÝÕusa 12 .walt ÉåpÝn ta÷aggæb áÝr. ÉåpÝn walda gÁl:anÁ pÝâÝ binta ÕazÁn kint. 13 cåpÝn walda iúhama gapa sabyÁtzahakaw. ziklÝnÁt 14 iúmad×na Òadaw. orba leyla, orba nahÁrdawwaraw, iúmad×na ÓÁw. zÝkÁt ÷and pÝâÝ Òadaw. pÝâÝ min sabiyÁtsayal:-intuwÁt ieâ gufta Ó×tuwÁt?sabyÁt gÁlaw:-nahnÁt bintkum inâæfa, bintkum iúfahadna tintæna.pÝâÝ gÁl:-ÓayankumÁt 15 zÎn, ilay iúbint× ÕazÁn eâ ÓubtuwÁt? sabiyÁti bÝy gÁlaw:3. -naÔnÁt ieâtun itgælæn hast, kisÁtna malÁn hamra, iúhawl×nana÷aga hast, Õarræfa Ôast, bÁgiz hast, anza hast, ieâtun itgælæn, hast.pÝâÝ faraÔ orba sab× darbeyt ÓÁ÷-ugaf, bint pÝâÝ ÷ayyanat, ÉåpÝn waldazÎn âÁfata, - hamÁz sab× oÕza 16 - gÁlat iúabæha. pÝâÝ min wald ÉåpÝnsayal:-inta ieâ Óibtinnak iehÁna 17 ? wald ÉåpÝn gÁl:-anÁ bintak zÎn aâæfa, bintkum ilay intuwa. pÝâÝ min zÝka sayal:-inta bint× Õazan ieâ Òibtinnak? wald Éåpon gÁl:-ana ilÁk fad matala Óibtinn×.pÝâÝ iúwald ÉåpÝn iúgappa 18 zahakaw, gÁlaw:-ilaya matal darkor 19 mahaw, middinnak.bint pÝâÝ gÁlat iúabæha:4. -hama matala ta-nismaha 20 . pÝâÝ-Õai-gÁl. walt ÉåpÝnmatalta gÁlaha:-kÏyin ma kÏyin iúbalad arabistÝn 21 fad pÝâÝ kÏyin. isem pÝâÝ harÝnraâ×d kÏyin, zÝka kis×r Òan× kÏyin, kis×r Ádemi, kis×r wazirÁta keyin÷inda. fad yÝm pÝâÝ harÝn raâ×d fad âiÁten ÓaÒanda 22 labas, iúmad×namad, kÝne ademiyÁt ieâ isæn naym×n. zÝka iúdarb fad adem× âÁfa, ×dafat samak keyn. pÝâÝ harÝn raâ×d il-ademi sayal:29


-inta il-samak m×n iâqo gazabta.hama ademi gÁl:-min hamÁna ib÷×dta fad samakÉ× 23 hast, zÝka il-samak way tær 24 Õaza.pÝâÝ harÝn raâ×d il-Ádemi Õaza, bet samakÉi Òada. samakÉi morta ilsamaktabaÕ. pÝâÝ way hama ademi samak kalu. iúidræn bÝãen samakfad uzuk 25 kÎyin. ugæb pÝâÝ uzuk Õaza, iúsamakÉi rahmat gÁl iúdarbdaÕal, iúbeyta mad. way sahriya harÝn raâ×d iúwaz×ra uzuk wora 26 , gÁl:5. -iúmad×na uÒda, uzuk uÕsa, iúmorÁt wÝra, qane hama uzuqil-hay mÝra kÎyin. waz×r iúmad×na Òada. iúmorÁt uzuk talla÷a wora,iúz×kÁt sayal:-uzukî il-min? âæf×nna!iúbozÝr fad ademi kÁn. zÝka uzuk âÁfa, inhazam , mad. waz×r hamzÝkademi inazamÁna 27 , âÁfa. gazaba, ÷and poâo Õaza Òada iúpÝâÝ gÁl:-hama Ádemi uzæk âÁfa, inhazam, ana gazabta, Õazeyta, Ó×t ileykum.pÝâÝ harÝn raâ×d min ademi sayÁl:-li uzuk âufta, inhazamtinnak?ademi gÁl:anÁ mort× katalta, iú×ta 28 hama uzæk kÁn. mort× iúbahÁr raâeyta. harÝnraâ×d Òazab 29 sawa:-li mortak qatalta? min z×ka ieâ gandagaria 30 âuftinnak?ademi gÁl:6. -anÁ, ilay mÝrti Õasta 31 kasal kÁnat. z×ka minni fad tuffÁÔasayÁlat. ana iúmad×na Òadeyt, dawwart, tuffaÔ ma lageyt. ana snÎynyÝm darb sirt, bÝÒdÝd Òadeyt. min bÝÒdÝd bÝzÝra salÁs tuffÁha âareyt,ugæb iúbeyt Ó×t, iúmorti tuffahÁt anãeyta.÷aâar yÝm ÷abar, morti zÎnáÝrat. ana iúkuÉa ãalaht madeyt. min giddÁme fad Ádemian aswadtala÷, iú÷×da fad tuffÁÔa ana min bÝÒdÝd tuffahtin Óaybinni tiâbah. anÁÁdemi aswad sayal:-tuffÁha min âqÝ Õazeyta? ademin aswad gÁl:-anÁ fad mÝra zÎn kÎn aâæfa. hama mÝra hama tuffÁÔa ilaya anãata.il-mÝra zÝÉa tuffoh dawwarÁn boÒdÝd Òada, salÁs tuffÁÔa âarÁ, ÓÁ÷,ÓÁbaha, iúmorta antaha. morta salÁs tuffÁÔa fahata 32 ilaya anãata.ana hama Õabar sama÷ta iúbet gadeyt, il-morti rÝsa gasseyta, iúbaÔÁrraâeyta.ugæb anÁ iúbÎt Òadeyt, raz×÷× ibk× igÁ÷id, ana sayalt: li-tibki?raz×÷× gÁl:30


-umm× ilaya fat tuffÁha anãat. anÁ iúkæÉa ãalaht. min darb fad ademinaswad kÎyn iÓ× nÁym 33 . min ×di tuffÁha Óarraha, Õazaha mad. ba÷ashaza bakeyt, iúÔÝyÖã taÓ× ummiya ma hay.7. hama ademi gÁl iúharÝn raâ×d:-ana mort× biegunÝ 34 qatalta, baÔÁr raâeyta, hama uzuk liobiataka 35 .ilaya ieâ Óazo 36 iâufæn, anÁ rÁzi.harÝn raâ×d iúwaz×ra gÁl:-hÁl ademi bieguno hast, nahnÁt hamzÝk ademin aswad ta-nelgi 37 ,hamzÝka gunahqor, inta uÒda, hama ademin aswad ilga, ta÷Ál 38 . ugæbwaz×r mad, dawwarÁn, adem×n aswad ma laqa. min fad yÝm ugæb 39harÝn raâ×d min waz×r sayal:-ademin aswad wÎnu?waz×r gÁl:-anÁ ma lageyta. harÝn raâ×d iúwaz×r gÁl:-hama Ádemin aswad agar la tilgi iúræÔak rÝsak agussa.il-waz×r iúbÏyta Òada, baka, iúmorta, iúriz÷Ýna gÁl:8. -pÝâÝ amr sawa 40 : hama Á÷demin aswad, agar la tilgi rÝsakagussa - gÁl. anÁ ies asi? ugæb waz×r ÷ayyan bintane zÒ×ra ×ta fadtuffÁÔa tÝkula ig÷ada. waz×r sayal min bintan iúsÒ×ra:-hal tuffÁha min i sko Õazeyti?binta gÁlat:-ileynÁt iúbÝÒna fad Ádemin aswad hast, hama aswad ademi hamatuffÁÔa ilaya antaha.ugæb waz×r iúbÝÒ Òada, tay÷ayyan 41 hamzÝk ademin aswad hast.gazaba, Õaza. iúpÝâo harÝn raâ×d wada. harÝn raâ×d sayal min ademiaswad:-inta li kazabt?9. ugæb harÝn raâ×d öamr sawa iúÓalÝdÁt 42 :-rÝsa gussu! ÓolÝdÁã ÷×da, iÓla âadduwa, rÝsa gossu.harÝn raâ×d ÷Ádil pÝâÝ áÝir-÷Ábir 43 .hama matala tamÝm sÝrat. pÝâÝ faraÔ zÝka binta iúwalt ÉåpÝn antaha,orba ÷aârÁt leyl u nahÁr ÷×rs anãa.way hamÁz murÝd magsatun laÔagaw.intuwÁtum murÝd maÒsadkum tÁtil hagæ.tammat.âoimardonqul dostmahmad.31


VIII.sawdagar walta u bÝy binta1. kÍyin ma kÏyin fat sawdagar kÏyin. sawdagar fat walad kÏyin÷inda. sawdagar gÁl:-anÁ wald× iúÕaã×b: -agarri 1 ! ugæb sawdagar iúmadina mad, iú÷andawalda Õaza, mad.zÝka walda iúÕaã×b ÓÁba 2 , gÁl:-wald× garræ-÷allimæ 3 !Õaã×b Õay gÁl. Õaã×b walt sawdagÁr zÎn garra. fad yÝm iúÕaã×b fad bÝyÓÁ÷. il-bÝy binta iúÕaã×b garaiyÁn anãaha 4 , -zÎn ÷allimu-gÁl. Õaã×b ÕaygÁl. bÝy iúbÎta mad. Õaã×b sawdagar walda bÝy binta ñsnÏynta garra.zÝk isnÏynta ba÷z-ba÷aza 5 zÎn âÁfuha. Õaã×b, hama riz÷Ýn iâæfæn, zÝkamad iúbÝy, gal:-anÁ âæfta bintak sawdagar walda ñsnÏynta ba÷z-ba÷aza iÔibba-igÁ÷id 6 .bintak min ilay uÕusa!way sahriya bÝy binta iúbeyta Õazaha-gÁ÷. bÝy fad bÝÒin kib×r kÏyn÷inda. leyl áÝr. sawdagar walda way leyl il-bÝy iúbÝÒa paial 7 daÕal.ugæb fat ÕÝyÖã bayan 8 . il-ÔÝyÖã Òada-daÕal, ÷ayyan. idræn ÔÝyÖt hamz×kb×ntin zÎn iâæfa, hamÁna keynat. hama sab× hama leyla tÝÒ-waysaÔriyya 9 way bint hama hÝyÖã nÁm. ugæb barwah gÝm 10 , iúÕaã×b mad.Õaã×b min sab× sayal:-inta isqo kint?sab× ma gÁl, -gadkoh mamaddinni 11 , hamÁn kint nayminni.2. salÁs ÷aâara 12 abar. wald sawdagar kul leylÁt ÷and bint k×n iÓ×inÁm. bÝy mÁ keyn idri.fad yÝm Õaã×b iúsab× gÁl:-inta kul way sahriyya palaw tuãbuÕ iúkuÉa, iúmaÉet ademiÁta palawtinãi.fad way sahriya zÝk sabi beiga 13 tam, ademiyat ÷ayyanÁt-tammaw 14 ,âÁfæ mim bÝy ÔoyÖãa ÷abar-ÓÁ÷ 15 . ÷ademiyat ÷Ànd bÝy Òadaw, gÁlaw:-min ÔÝyÖãak min foga walt sawdagar ÷abar-ÓÁ÷. zÝka iú÷and bintakÓÁy, iú÷and bintak iÓi nÁyim. bÝy Òazaba 16 ÓÁ÷. zÝka il-Õaã×b sayaÔagÁl:-inta iúsawdagar Õaã 17 ibÔas! sawdagar iÓi walda tayoÕsa, taimit.Õaã×b Õay gÁl. zÝka iúsawdagÁr Õaã katab, baÔas.÷asar yomÁt ÷abar. sawdagar iúmad×na ÷and Õaã×b ÓÁ÷. zÝka iúwalda gÁl:-way sahriya isneynatnaham 18 iúbÎt inmid. inta boy binta ma taÕusa.32


wald sawdagar kulla yÝm ta÷aÓÓub 19 áÝr. ugæb zÝka iúmaÉeã Òada,iúmaÉeã daÕal. iúÔÝyÖã waÉa 20 iúbint boy Õaã katab:-ilaya abæy× way saÔriya ÕazÁn× mad iúbÎtna , inti way sahriya waykarwonÁt ta÷Ál×. ana u inti ib÷×r nurkuba, fad balad inmit.3. way sahriya áÝr. bÝy binta ÷and karwÝnÁt ÓÁt. wald sawdagÁrfad ib÷×r rakab-ÓÁ÷. zÝka il-bint agÝba 21 rakabaha, iúfat balad mad.salÁs nahÁr salÁs leyl iúdarb sÁraw. kis×r Óo÷Ýn tammaw.leyl áÝr, zalÝm zallam. ziklÝnÁt iú÷and darb fad ÔÝyÖã âÁfaw, min ib÷×rnazalaw, ÷and ÔÝyÖã Òadaw. sawdagar walda darbeyt fataâa. idræn ÔÝyÖãdaÕalaw. idræn ÔÝyÖã gaããiâ mÁmin kÏyin. idræn mimaÕÝna fad ÕaãkÎyin. walt sawdagar il-Õaã Õaza, garaha 22 : iÕad maktæb: iútahat ÔÝyÖãÕaz×na kib×r hast, hamra, tanga kis×r hast. idræn Õaz×na fad sandæqhast. kulla â×: hamrayam, tanga Õazæha, sandæq ma fataâu. min agarsanduq iftiâa, âi hamra, tanga ma iqdir iÝÕuz.walt sowdagar way morta iúÕaz×na nazalaw daÕalaw. idræn Õaz×nakis×r tanga-hamrÁt kÁnat. walt sowdagÁr way morta kulla hamra-tangaÕazaha. ugæb hama sab× morta gÁlat:-sandæq ta-naftiâa ta-inâæfa.walt sawdagÁr gÁl iúmorta: iúÕaã maktæb sandæq la tuftuâænÁt!-ana sandæq maftæâa.morta gÁlat:4. -ileynÁt hamra tanga kÝn áÝrat, haããÁn go÷a mami, sandæqnift×âa, iúsandæq inÔuãa hamra, ãanga.sawdagÁr walda Õay, niftiâa-gÁl.zÝka sandæq fataâa. min sandæq fat hayitin kib×ra ãala÷at, Ôalikafataâatta, ÷ayyanat. wald sawdagar way morta ÕÁfaw. idræn Õaz×na fathaddin kb×ra Õaza-ãala÷. zÝka way hadda il-haya boãenha haãaga 23 .haya mÁtat. kulla hamrayÁt, ãangÁt idræn Õaz×na Óelez 24 áÝrat. bint waywalad min Õaz×na gaããiâ ma tam. ziklÝnÁt iúhama bÎt ÷umr iâæfæn.faras, bagir, Õaræfa kÏyin ÷intumÁt 25 . salÁs walad salÁs bint âÁfawÁt 26 ,zÎn yom kÏyin iâufænÁt 27 .ziklÝn murÝdmaÒsadum lahagaw.intuwÁtum murÝd maÒsadkum tÁt×l hagu.tamÝm.âoimardonqul dostmahmad.33


IX.ubsÝã 1 bahrÝm1. kÏyin ma kÏyin, fad kÏyin fad ma kÏyin, fad pÝâÝ kÏyin.iúpÝâÝ fad walad kÏyin ÷inda. isem walda bahrÝm kÏyin. bahrÝm sab÷adaÕal. pÝâÝ walda iúusto anãa. isem usto âezad kÁn. zÝk kis×r usto kÁn,zÎn ubsÝã kÎn inâiã 2 , kÎn, ins×Ó 3 .bahrÝm kib×r áÝr. zÝka ta÷allam Óådo zÎn ubsÝt insiÓÁn 4 . bahrÝmubsÝãÁta naÕâa 5 gulla 6 Óådo zÎn kÁn. pÝâÝ gazab 7 sawa iúwalida gÁl:-inta li ubsÝã isi, mim bÎt× mid.2. baÕpÝm mim bÎt abæ Õubz, mæya Õaza, ãala÷-mad. zÝka sittaleyl i nahÁr darb sÁr, yÝm sÁbi÷ 8 zÝka iúfat mad×na Òada. iúmad×nabozÝrin kib×r kÁn. baÕrÝm iúhama bozÝr daÕal. ugæb zÝka fad ademiâaf. hama Ádemi iúbÝzÝr laÔam k×n iãbuÕ. bahrÝmiúhama ademi ÓÁ÷.leyl áÝr. zalÝm zallam. il-ademi 9 bahrÝm iúfat ÔÝyØã Õaza. hama ÁdemiademiyÁt laÔamu k×n iÝkla. zÝka iúbahrÝm gÁl:-inta hama ÔÝyÖã itnÁm, ana ÷andak way saÔriya aÓ×.3. ugæb il-ademi mim ÔÝyÖã ãala÷-mad. zÝka igr×b 10 min darbÎtiúfad ademi gÁl:-darbet kulf 11 sæwa, muftÁÔ uÕsa. ana way saÕriyya aÓ×, azbaha, Ákla.baÔrÝm hama gappÁt kulla sama÷ha. zÝka Óædo ta÷aggub 12 áÝr. ieâsawana ma dara. zÝka hama leyla ma nÁm. wai sahriya hamzÝk ÷ÁdemiÝkul Ádemi ÓÁ÷. zÝka bahrÝm gazaba, ÷×da âaddaha, iúbozÝr Õazamad. bahrÝm iúdarb iúhama ademi gÁl-ki:-inta ilay ma to÷kilni. ana ilak ubsÝã ansiÓ-anti. inta il-ibsÝã iúbÝzÝrkis×r pæl, kis×r hamra itb×÷a.il-ademi fikr sawa. ugæb zÝka gÁl:insiÓ ubsÝã.bahrÝm iúzÝka gÁl:-anÁ orba ÷asrÁt leyl nahÁr ubsÝã ansig. ademi Õay gÁl.4. bahrÝm iúbÎta mad. zÝka orba ÷aârÁt leyl e nahara ubsÝãnasaÓ. zÝka iúibsÝã iúwaÉa 13 ÷abæ ÷umma isimumÁt 14 nasaÓa, zÝkaiúibsÝã iúwaÉa ismin mad×na nasaÓa. ugæb baÕrÝm ubsÝã ÁdemilaÔama iÝkla ademi anta. il-Ádemi il-ubsÝã Óådo zÎn âÁfa 15 .34


zÝka mim bahrÝm ibsÝã Õaza iúbozÝr Õaza, mad. iúbozÝr fad karwÝnÓÁy kÏyin.idræn karwÝn ademiyÁta fat sawdagar kÎyin. zÝka il-ibsÝã zÎn âÁfa,kis×r hamra anta, ubsÝt Õaza. ugæb karwÝn bahrÝm ÷abu iúbalada mad.5. karwÝn ÷aâar leyl e nahÁr darb sÁr, ugæb iúmad×na ÓÁ÷.sawdagÁr il-ibsÝã iúbozÝr wadda iúba÷Án. kis×r nÁs ÷ayyanaw. kulla gÝ÷aawÝza 16 áÝr. mianat ademiyÁt pÝâÝ waz×r kÁn. zÝka ubsÝã âÁfa. isempÝâÝ, isem mad×na gara:. il-waz×r iúpÝâÝ ieÒadi, igæl:-iúbozÝr iúubsÝã iúwaÉa mim bahrÝm Õaã 17 hast.pÝâÝ iúbozÝr Òada, il-ibsÝã âafa, iúsawdagar sayal:-inta ubsÝã min âqÝ Õazeyta?mimin 18 Õazeyta?sawdagÁr gÁl:6. -ana il-ubsÝã min 19 bozÝr âareyta.ugæb pÝâÝ iúsawdagÁr kis×r hamra tanga anãa, il ibsÝã iúbÎta Õaza mad.pÝâÝ iúbÎta mÝrata ubsÝt âÁfatta. mÝrat kulhinna bakanna. pÝâÝ waysahriya ÷askar sayah. kis×r askar ÓÁ÷. pÝâÝ u waz×rata, askarataiúhamzÝk balad maddawÁt. Õams leyl-nahÁr darb sÁraw. iúhamzokbalad Òadaw farrÝsa 20 bala 21 u hamzik mad×na 22 haddamæ. baÕrÝmlagæ, Õazæ, kulhum iúbet maddawat.7. kis×r waÕt ÷abar. pÝâÝ mat. baÕrÝm iúhama balad pÝâÝ áÝr.zÝka iúfathate bintin Õuâræya zawÓet da÷a.zÝkÁt isneynatum zÎn ÷umr âafaw.murÝd magsatum lahagaw.tamÝm.âoimardonqul dostmahmadX.âerzÝd u rustÁm1. kÏyin ma kÏyin iúqad×m iúzamÝm fad ÉåpÝn kÏyin. ÉåpÝnwalad-bind 1 ma keyin ÷inda. fad yÝm hawli ÉåpÝn fad ÉumÉuÒa farra 2 -ÓÁt. ÉumÉuÒa min sama raââat ræÔa fog zab×b. hama zab×b Éåponmorta kalata. ugæb z×ka isnÏyn walad uldat. ÉåpÝn u morta farahaw.ÉåpÝn iúisnÏyn walada isem da÷aw: iúfahadta rustam, fahadta âerzÝd.35


2. kis×r waÕt ÷abar. isnÏyn walda sab× áÝr. zokÁt iúfad mad×namaddaw. ÷aâar leyl e nahÁr iúdarb sÁraw. ugæb leyl sÝr. aÕuÁta Óo÷Ýntammaw. âerzÝd fad ÉumÉuÒtin kib×ra gazabaha, zabahaha, tabaÕahakalaha, bÝãna âaba÷ha. ugæb zoka iúgÝ÷a nÁm. hama ÉumÉæÒa ieâÝnkÁnat. âerzÝd orba ÷aârÁt leyl e nahÁr iúgo÷a nÁm. fad iom min nÝmhassa, ÷aÕu rustam hanÁka ma kÁn. âerzÝd rustam sayoha mad. zÝka÷aâar yÝm iúdarb ãala÷. zÝka iúdarb fad pÝâÝ âÁfa, rustam ma kÁn. ugæbâerzÝd way poâo iúfad mad×na mad. âerzÝd iúhama mad×na ÷askarÁtkib×r 3 áÝr. pÝâÝ fad ÷uÕtun Õuâræya kÏyin ÷inda. isimha nusratÝikÏyinat.3. iúmad×na gir×bha fad asad kÎn. ahlu mad×na min asad kÏinÕÝfæn 4 . pÝâÝ ÷ah iúmad×na ademiÁta gÁl:-hama asad min iuqtula 5 iúhamzÝk Ádeme uÕt× antia.âerzÝd hama kalÝm sama÷aha. zÝka fat hattin kib×ra 6 Õaza, ugæb ÷andpÝâÝ Òada.zÝka iúpÝâÝ gÁl:-anÁ asad aqtula.pÝâÝ gÁl:-Õay, uqtulha, uÕt× ilÁk antia.4. way sahr×ya âerzÝd ÷×da hadda Õazaha, iúasad Òada. zÝka wayasad Õub 7 tiâabbas 8 . zÝka il-asad way haddin kib×ra rÝsa gassa, qatala.ugæb iú÷and pÝâÝ asad rÝsa Õaza-Òada. pÝâÝ asad rÝsa âÁfa, farah.zÝka iúmad×na ÷amr sawa. ÷asad rÝsa mianÁt bozÝr ÷arba ÷aârÁt yÝmleyl e nahÁr ÷allaga-da÷a 9 . ÷ahlu l-mad×na ademiyÁta ÷orba ÷aâar yÝmleyl e nahÁr iúasad rÝsa keyin ta-iâufæna, ta-ifraÔæn. ugæb pÝâÝiúâerzÝd uÕta nusrat÷Ýi antaha. âerzÝd ÷irsin kib×r sawa. kis×r ademiÁtiú÷irs Óaw, orba ÷aârÁt leyl u nahÁr ÷irs ÷anãa. ugæb âerzÝd mortaÕazaha iúbeyta mad.5. ÷orba aârÁt yÝm mad. âerzÝd iúmorta gÁl:-ilaya ÷aÕuya hast, isema rustam kÁn. way sahriya ana amid, rustamalgi 10 .nusrat÷oi iúzÝÉa gÁlat:-anÁ ilÁk ahibbak 11 , ana way ilÁk amid.-wai saÔriya âerzÝd way morta iúdarb ãala÷. zÝka iúdarb fad gil×l ÷askarway ræÔa Õaza, mad. ÷askarÁt gÁlaw:36


-âerzÝd nuqtula, morta nÝÕusa.6. leyl áÝr, zalÝm zallam. âerzÝd nÁm. ÷askarÁt âerzÝd iúâalla 12lafæ 13 , wai-l-Õeyã 14 âaddæ, iú baÔÁr raââæ. mæya âerzÝd Õazattamaddat.wai saÔriya ÷askorÁt nusrat÷oi Õazuwa iúdarb tala÷aw. ziklÝnÁt fat pÝâÝâÁfahum, isma rustam kÁn. zÝka aÕu âerzÝd kÁn. ÷askarÁt nustrat ÷Ýiwai sandæq kÎyin ihamlæna. rusãÝm min ÷askarÁt sayal:-ies ithamlænÁt naiminkumÁt intuwÁt? 15fad ÷askar gÁl:-inhamla âiÁt.rustam ma ááadaq, zÝka sandæq Óarra-Õaza 16 . adræn sandæq mÝrakÁnat. rustam hama mÝra beyta Õazaha mad.7. âerzÝd matala ham×k kÏyna: hamzÝk salÁs leyl salas nahÁriúwaÉî mæya kei mindawir. âerzÝd wahad balad muya Õazatta.fad ÉåpÝn iúwaÉî mæya fat âalla âafaha. zÝka walda gÁl:-s×r, hama âalla nugzuba, noÕsa.ÉåpÝn walda iúmæya daÕal. hama âalla gazabaha, Õazaha, ãala÷ minmæya, iú÷Ánd ÷abæ waddaha. ÉåpÝn âalla fataâaha. adrænha fad sab×kÎyin. âerzÝd min ræÔa mad keyin, zÝka Óo÷Ýn, ÷aâãÝn kÎyin. ÉåpÝniúâerzÝd daw÷a sawa, muya, Õubz anãa.8. salÁs yÝm ÷abar âerzÝd zÎn áÝr. zÝka iúbet ÉåpÝn Òada,ubraha ÉåpÝn áÝr. salÁs sana mad. fad yÝm ÉåpÝn walda iúmad×naÒada. zÝka iúbozÝr ga÷id kÎyin. iúbozÝr fad Õaãib ÓÁ÷. zÝka iúademiyÁtgÁl:-iúhama balad fad pÝâÝ hasã, isma rusãÁm. zÝka ÷aÕæha idawra. minrustÁm ÷aÕæa ikæn âaifinna Õabar ikæn ÷inda, rustam iúhama ademikis×r hamra, tanga ienti.pÝâÝ walda 17 iúbeyta mad. zÝka hama Õabar gÁla. ÉåpÝn walda makÁn idria âerzÝd aÕu rusãÁm kÁn.9. leyl áÝr. âerzÝd iúÉåpÝn gÁla:-ana way saÔriya amid, inta min warÁy uÒda.way sahr×a âerzÝd iúdarb ãala÷. zÝka ÷and rustam, ÷and aÕæa Óa÷.iúwaÉa lihia da÷i, iúrÝsa salla lÁf 18 u ÷and ÷aÕæ daÕal. rustam iúâerzÝdgÁl:-inta li gitinnak?37


zÝka ÷aÕua ma ÷arafa. âerzÝd aÕu âÁfa, ÷arafa. zÝka iúrustam gÁl:-anÁ ilak Õabar Óibt.rustam sayÁl:-ieâ Õabar Óibt inta gæla!10. âerzÝd gÁl:-iúfad balÁd fad ÉupÝn kÏyin. ÉupÝn isnÏyn walad kÏyin ÷inda. sabiÁnkib×r áÝraw. fad zÝkÁt iúmad×na maddaw 19 . ÷aâar leyl i nahÁr iúdarbsÁraw. ugæb leyl áÝr. ÷aÕuata Óo÷Ýn tammaw. fad öaÕæya fad ÉumÉæÒagazabaha, zabahaha, ãabaÕaha kalaha. rustom ÷adda-gÝm 20 :-inta âerzÝd! kokÝti! gÁl, Ôabba 21 .kokÝta, ÷aÕæwa gådo farahawÁt. ugæb nusrat÷oi min hÝyÖã ãala÷at. z×kazoÉa âÁfata ÷arafata, habbata. kokÝyata ÷orba aâara yÝm leyl e nahÁrÔafli iáÝr.11. kis×r ademiyÁt iÓæn, iâæfunna, ioklæn, iârubæn, kulhumÁtifruhænÁt.âerzÝd iúhama ÉåpÝn kÝn hamra, kÝn tanga anãa. ÉåpÝn faraÔ, iúbeyta mad. âerzÝd nusrat÷oi iúbalada maddow.ziklÝnat murÝd magsadu lahagaw.intuwÁtam tÁtil hÁgun.tammat.soimardonqul dostmahmadXI.matal×n ãab×l1. -kÏyin ma kÏyin, iúmad×na iúbuÕorÝ fad qÝzi kÏyin. il-qÝzikis×r Ýdil kÎyin. kis×r ademiÁt iúhamzÝk qÝzi keyin iÓænÁt. fad yÝmpÝâÝ sayaha il-qÝzi iú÷anda, gÁl.-fad Ádemi morta qatalaha. hamzok ademi gazabæ, ×da âadduha,iú÷andi ÓÁbæ, ana, inta insayl li morta qatalta 1 .ugæb ÷askarÁt hamzÝk Ádemi mortan qÁtila ÷and pÝâÝ ÓÁbuha. pÝâÝ ilzÝksayala:-inta li morta qatalta? 22. il Ádemi gÁl:-anÁ matalin ãab×l 3 agæl, inta isma÷, ana matalti agælha.38


ana iúfad balad bÝy kint. mort× zÎn Õuâræya 4 kanÁt.z×ka ilay zen kÎnâæfni, anÁ il-z×ka zÎn kÎn aâæfa. ileynÁt isnÏyn walad, isnÏyn bint keyn÷inna 5 . anÁ ilay isnÏyn farasin Õuâruy kÏyin ÷indi. faras fadhatta ilmortikÁn, fathatte ilay kÁn.3. fad yÝm anÁ iúmad×na maddeyt-Òadeyt, orba yÝm ugæbingalabt-Ó×t. farasÁt× âufta. zokÁt Óådo it÷×fa 6 áÝira. anÁ Çdemin farasÁtir÷×ya 7 sayalt:-farasÁt li hÎk? eâ áÝr hazlanna?Çdem×n farasÁt irö×ya ilay gÁl:-anÁ ma ÷arfa, fat sab× leyl iÓi faras iorkuba, imit, way sahr×yabarwÁÕt 8 iÓ×ba, idi÷a. kul-leyla ham×k. ies ta-as× ana?4. leyl áÝr ana ÷alim ræhi 9 . nusf ilúleyl fad sab× ÓÁ÷. zÝka il-fatfaras rakaba, mad. anÁ iúfadhat faras rakabta. min warÁ ÒadÎôtinni 10 .il-sab× fad ÔÝyÖãin kib×r Òada, daÕal. ana âufta, hamzÝk sab× ma kÎyin,hamzÝk ilay mort× kÏynat.ana iúbÝÒ daÕalt, min panÓara ÷ayyant. idræn ÔÝyÖã fad Ádemin Ýbiz uorba ÷aârÁt Ádemin aswad kÁnawat. morti gÁlat iúademin Ýbiz:-anÁ aÕÝf. fad Ædem×n Ýbiz gal iúfad Ædem×n aswad:-idræn boÒ ÷ayyin ademi hast-mi, mamin mi?Ádemin aswad iúboÒ ÷ayyan.5. anÁ ilúÁdemi aswad gazabta, rÝsa gaseyta. il-Ádem×n aswadma ÓÁ÷.-inta fahaããa uÒda! bÝy gÁl. isnÎynta il-bÝÒ ÕaraÓa, min bÝÒ÷ayyana-mad , ana il-hamzÝk gazabta, rÝsa gaseyta. hamikia sÎt 11 ,kulla zabaÔta ilúadem×Átin aswad, ugæb il-ÕÝyÖã daÕalt, il-morti rÝsagaseyta, il-bÝyÁm 12 qatalta, iúbÎt× maddeyt.pÝâÝ iúqÝz× gÁl:-iúhÁza kei ÓazÝ 13 inti?qÝzi gÁl:-hal Ádemi ozÝt 14 insi, ingalba, hÁz Ádemin kÝratin sawinna kis×rademiat ingæl, iúmad×na iúbozÝr ademiÁt kullata ingæl.pÝâÝ Õay gal.tammat.âoimardonqul dostmahmad.39


XII.abdel muömin waladin mirzÝ1. anÁ daÕalt(i) tis÷a u tamÁn×n÷uruki quraiâ× 1 , ÷arab.anÁ la-qamaâ× iÝm aâæfa zÎn. ÷ind× snÏyn walad fadhat binti.walad÷inda riz÷on hast, Õamsa bintÁt, isnÏyn walad ÷inda. ÷indi bÎt kab×r,gal×l âaÓarÁt ÷indi, ÷Ânab mamin, mÝya mamin, ræa 2 mamin, angurmamin. mÝra ÷indi, z×ka snÎyn âiâ daÕalat. Òanam, na÷aÓa: fadhat,isnÎn, salÁs, arbÁ÷, Õams... ÷indi; isneyna Õaræfa ÷indi, fadhat iÔmÝr÷indi.2. naÔnÁt min ÷arabistÝn Ó×na il-dawri nabi muÔammad 3 . liÓeinau arab bihÁt 4 hast, hama Óeynau mim qamaâ qar×b kÎn. waladinisnÏyn ÷arabi ma idri. bintiÁm ÷arabi ma idri. iúqamaâi nÁs il-÷arabiama áor idri. kulla maktab wa 5 ma÷allim lisÁni ÷uzbeq× áÝr. kab×rat lisÁni÷arabi idri. ÷abæy wa ÷ummi bihÁt-zÎn idri. ba÷da intum Ó×tu, ta÷altu,naÔnÁt kas×r faraÔna.3. qamaâ× hÝzir zÎn áÝr, fahad mæya gal×l. mæya tiÓ×, qamaâ×kab×r zÎn iáÝr. hÝzir iúqamaâ× maktab kab×r,isnÎyn raqa hast. ademiyÁtkulla igrÁyt, maktæb idrænÁt. qar×b äalÓ 6 -bard iáÝr. anÁ zaw inÝr, bÎtÔarr iáÝr. kulla ademiyÁt hamikiya iáÝr.4. hama qamaâ× hÝzir turkman hast, tÝÓiq hast, uzbeq hast,kas×r arab hast. riz÷ÝnÁt arabiya ma idræn. anÁ arabiya min abæ wamin öum× ta÷allamt. hama qamaâ× arab quraiâ×-hÝâimi hast, âaibÝnimamin. leyl wa nahÝr âams u qamar, naÓmÁt iúsamÝ÷ hast. naÔnÁtiú÷arz, iúturÝb ham×kiya iÝm inâæf. hayÝtna zÎn. anÁ gal×l matal adri.hama qamaâ min leningrad fad ÷ademi ta÷ala. mulo akram sohbatsawa. mulo akram kas×r matalÁt ken idr×, zÝka arabiya kÎyin idri.Õalas.40


XIII.Òanam u zib ÓondÝr1. kÏyin ma kÏyin fad Òanam kÍyin. fad yom Òanam sayohatinmuÔÝÓir ãaâqant kolxos mad. iúdarb ãala÷. iúdarb fad zi÷b-ÓondÝrãala÷. ÓondÝr iúÒanam qÁl:-anÁ intak 1 Ýkul! ÒanÁm baka-ana la ÷ukul, qÁla 2 :-inta iúbÝzÝr itmid, ÓizÁr, diÔin, laÔm, riz oÕsu, anÁ laÔam iáor, intaminn× palaw itáÝr.ÓondÝr z×b kÁnaw. gÝndor, iúbozÝr mad. zÝka, ÓizÁr, diÔin, r×z Õaza,iúÒanam mad, Òanam il-darb mamin kÁnaw. ugæb zib-ÓondÝr ile bÏytmad. liúdarb fad iÔmÝr âÁfa. zib-Óondor iÔmÝr -intak akæla -qÁl.ihmor baka. ugæb li-zib-ÓondÝr gala:-anÁ iÓlaya baktæb ÷inda, inta igra!2. Óondor-zÎn-qÁla, ba÷d ihmÝr giddÁm qondÝr-zib uq÷ad.ÓondÝr-zib ÷an wara uq÷ad. iÔmÝr iÓla fi halga-waÓha zaraba, gondorzibmÁt, ihmor li-bÎt mad.ÕalÁs 3 .mu÷min walad×n mirzÝXIV.ÉåpÝn wai qÝzi1. kÏyin ma kÏyin iúfad balad fad qÝzi kÏyin. zÝka ÷Ýdil makÏyin. fad yÝm il-qÝzi fad ÉåpÝn ÓÁi. zÝk ÉåpÝn iúfad bÝy salÁs sanakÝr kÎn sawi. kÝr tamÝm áair, hagga 1 Õaza, iúqÝzi Òada, gÁl-ki:-ilay hama tangÁti ÷andkum tayÝguf 2 min Õams sanÁt ugæb aÓ×, oÕsa.qÝzi faraÔ, zÝka maila-gÁl 3 . Éåpon iúdarb daÕal, iúmad×na mad.kÝn iÝm ÷abar. ÉåpÝn min mad×na ingalab, ÷and qÝzi ÓÁ÷, gÁla: -anaingalab Ó×t, hamzÝk âiitin mint×nni, iglubæ 4 , intu.2. qÝzi gÁl-ki:-ana minnak gaããiâ mÁ Õazinniam, ilÁk ma âaifinniam, inta iãla÷! minhÁna mid!ÉåpÝn Õafa áÝr, mad. zÝk iúkæÉa tala÷, ga÷ad. min kæÉa fad mÝra÷abarat, il-gÁ÷id ÉåpÝn âafatta, min ÉåpÝn sayalat:-Óaddi li intu iehÁna Õafa áÝirinkum, ga÷idinkum? ÉåpÝn gÁl-ki:41


-anÁ iúfad bÝi kÝn sana kÝr áeyt. ugæb haggi Õazeyta ingalabt. anÁiúmad×na madday surt. anÁ fikr saweyt-ki: -anÁ il-hÁl ÷andiÁni tangÁtboúiúdarb la sabla, ugæb ana ÷and qÝzi Òadeyt. hama ÷andiÁnitangayÁti to min mad×na angilib aÓ× iúandkum tayÝguf-gultinni. qÝziÕai gÁlu, tangayÁt× Õaza, iúsanduqa haããa, da÷a.3. ana mim mad×na ingalabt-Ó×t, hamzÝk tanagayÁti iúÕazÁn÷and qÝzi g×t. qÝzi gÁl-ki, ieâ gufta 5 Ó×t? ana gult-ki, hamzÝk tangayÁtiintuwa. qÝzi faââar 6 , ÓonÓÝl, sawa -ana 7 minnak gattiâma Õazinni,kizib la tgæl, mid min hana -gÁl, tarpanani 8 . ugæb Ó×ta hamÁn,gÁ÷idinni.4. mÝra iúÉåpÝn gÁlat-ki: -intu Õafa la tsÝrun, ana ileykumatu÷awwon 9 . intu iúhama u÷adu. ugæb il-mÝra ÷abarat, beyta maddat.z×ka zÎn tisanna÷at 10 , Óat. z×ka iúbÎta, iúfad sandækÉa hamrayÁt,sarroyÁta 11 haããata, da÷ata, ÷and ÉåpÝn gÁt, gÁlat:-anÁ ÷and qÝzi aÒade, min fad fasil 12 ugæb, intu min agÝbi uÒdæ, minqÝzi tangayÁtkum sayluwa. ÉåpÝn Õai gÁl. mÝra ÷and qÝzi maddat,÷and qÝzi daÕalat. qÝzi il-mÝra âÁfaha, hairÝn áÝr. zÝka min mÝrasayal:-eâ gufta Ó×ti?5. mÝra gÁlat:-ilay zÝÓi kis×r Òani badula 13 . zÝka iúsawdagariya sawÁn iúwahad balÁdmad. ilai kÝn hamrayÁt kÝn â××t hast, ilúhamzÝk âiyÁt, iúbÎtkum, taaÓ×ba,ta-di÷×. qÝzi: - Õay Ó×bi, di÷×-gÁl. mora il-sandæq fataâatta,adræna kÝn âiaten min ahamar 14 sÁir kan: sinsilat, uzukÁt, daswÝnÁt,halqÁt, ÕarazÁt 15 , izmÁmÁt kÁnat, kulla âiifin pokisa 16 , kÁn.6. il-qÝzi il-hÁl âiyÁt keyin âayfinnaki, ifraÔ. zÝka iúgalba gÁl-ki:-hÁl âiyÁt iú÷and× tuoguf, maglipa mantiya. qÝzi gÁl-ki:-inti di÷i, middi, hal siyÁtik iú÷andi tuÝguf, toimitin toÕs×na.7. ÉåpÝn hamzÝk waÕt daÕal-Óa÷. zÝk iúqÝzi -ilai tangayÁtiintuwa-gÁl. il-qÝzi ki-zaÓa÷, ugæb tangayÁt Óabaha, antaha. ÉåpÝnrahmat gÁlu, tala÷-mad. hamzÝk waÕt il-mÝra walatayam ÓÁ÷awiúumma gÁl-ki, -s×ru, ÷abæyana min mad×na ÓÁw. mÝra gÝmat, ilsandæqaâallata, iúbeyta maddat.ÉåpÝn iúmurÝda, magsada lihiq.42


tammat.akramqul walad×n muÔammadqul.XV.iÔmÝr u anza1. kÏyin ma kÏyin fad iÔmÝr kÏyin. zÝka fad yÝm iúfad bÝÒdaÕal, hairÝn áÝr. ÒarabÁtin kib×ra-kib×ra âÁfa, tæffÁÔ malÁn kÎyin.ugæb iÔmÝr iúgÝ÷a ÷ayyan, palag 1 handæg 2 âÁfa, handugÁtin kib×ra,kib×ra hatta naima. hamzÝk waÕt fad anza Óat, min iÔmÝr sayyalat:-es, fikr its×?2. iÔmÝr gÁl-ki,-anÁ ham×k fikr kunt asi: -hama Òaraba kib×ra, tuffah×n haããina isÒ×ra 3 ,hama palag iÒs×ra, hatt×na handæg kib×r. anza sayalat:-inta li-haizÝn surtinnak?3. iÔmÝr gÁl:-Òaraba kb×ra, tuffÁhe isÒ×r, palak iúÒs×r, handæk kib×r, gal-ki: handækiúÒaraba áÝrana darkÝr. at-tufÁÔ iúpalag áÝrana darkÝr. hamzÝk waÕtfad tuffÁÔa rÝs iÔmÝr uq÷ad. iÔmÝr rÝsa uÓa÷, áayah gabbal. anzazaÔakat gabbalat iú×Ômor gÁlat-ki:-agar handæga min foq rÝsak kÎn uq÷ad, eâ kÎn seytinnak?4. iÔmÝr fikr sawa gÁl-ki:-iúhÁl dunia eâ ke-áÝir, tuÒri 4 keyin. ugubÁn iÔmÝr ááadaq.tammat.akramqul waladin muhammadqulXVI.zÝgi, mÝra u waldahum1. kÏyin ma kÏyin iúfad qiâloq riÓÁlin nÁb u fad Ôurmatin nÁbakÏyina. fad walad kÏyin ÷antumÁt 1 . walad kib×r áair. zÝka ÷aâar sine áÝr,iúmuÛÛÝ iúgarayÁn da÷awÁt. il-walad Ýlimin kib×r áÝr. fad yÝm hamawalad iúmad×na iúbuÕÝro mad. hanÁk fad madrasatin kib×ra kÏyina.sab× iúhama madrasa garayÁn daÕal. zÝka naÓma-gamar iúsamÁ ies kÝr43


sawÁna ta÷allama. iúhama madrasa fad mudarrisin kib×r kÁn. zÝkaiúsab× fad ibsÝã anta, gÁla:2. -hama ibáÝã illak. ieâ itgulla ilgi enti, hama ibáÝã es itgalla isi,kab×r itgulla, kab×r iáÝr, sÒ×re itgælla, sg×r iáÝr.sab× faraÔ-ifraÔ 2 . zÝka il-ibáÝã Õaza, âala, mad. is-sabi iúbÎta ÓÁ÷.umma, abæya ibáÝã âÁfawÁt, faraÔawÁt.3. leyl áÝr 3 . iúbeytumat kis×r ademiyÁt ÓawÁt. is-sabi ilademiÁtinÓayinÁt il-ibáÝã woraha 4 . ugæb sabi iú ibáÝt gÁl:-iú hÁl ademiyÁt iúgiddÁma kul Õeyl ãa÷om di÷innak.4. sab× hal gappÁt ki-gÁla, kul Õeil ãa÷Ým fåq dastarÕÝn 5 imtalatam6 . ademiyat kis×r ta÷aÓÓub sorawÁt. il-ta÷Ým kalawÁt, âab÷awÁt,rahmÁt galawÁt, iúbeytumÁt maddawÁt.wai saÔriya áÝr. il-sab× iúabæ gÁl-ki:-intu ÷and pÝâÝ uÓdu, bintin zena ÷anda. -bintak iúwald× inãa-gulu!walid× kis×r ÷Ýlim, zÎn-gulu! iúmadrasa gara ta÷allamt-gulu! abæ gÁl,-ana ma aÒade, pÝâÝ ilai rÝsi igussa 7 . walda-hÝriz uÒdu! uÒdu! -gÁl.5. abu walad ÷Án pÝâÝ Òada. pÝâÝ iúbÎta kÏyin. iú÷anda waz×nÁtakÏyin. zÝka min nÁb sayal:-eâ gufta Ó×t? abu walad galawÁt 8 :-ilay fad walid× hast.wÁlid× kis×r Ýlim, zÝka iúmad×na iúmadrasa gara-ãala÷, inta bintakiúwalid× inãa.6. pÝâÝ ki-zaÓa÷, Ýtasein 9 áÝr. zÝka ÓalÝt gufta áayah:-ÓallÝt, ÓallÝt rÝsa gussa! -gal, öabu walad kÝn ÕofowÁt. zÝka iúpÝâÝla tuqtuln× gÁl. pÝâÝ -la÷-gÁl, ilak rÝsak gassÁn darkÝr -gal. il-hamapÝâÝ fad waz×rin Ágil-dor 10 kÎn ÷anda. zÝka iúpÝâÝ gÁl-ki:7. -Ý, pÝâÝ, il-hÁza la tuqtulæna. iúhÁza fad âarã gælu, ilúâartagar ióqdur isi, bintkum iúwalada intuwa, agar ma gadar 11 , snÏyntarÝsa gussæ. pÝâÝ Õai gÁl. ugæb zÝka iúwaz×ra igæl: -il-âarã inta gæla,ana madr×. waz×r iúnÁb gÁl:44


-ib÷×d gÝ÷a fad Óabal hast. zÝka iútaÔata fad ÔÝyÖã hast, adræn ÕÝyÖt fadnÁb ademi ibki gÁ÷id. waldak ilúhamÁza ieâ guftan bakana ta-idri, taiÓi.8. öabu walad iúbÎta ingalab-ÓÁ÷, zÝka pÝâÝ gappin gailinnaiúwalda gÁla-anãa.wai saÔriya sab× ÉÝya âaraba, Õubz kala, iúibsÝt gÁl-ki:-iúfad tahat Óabala fad bÎt hast, iúadræna fad bÝbÝ ibk× gÁ÷id, hamnakilai wudni 12 ! iúfad lahza ilay lahigni 13 .ibsÝt iúfad lahza wadda, nazalah. sÁb× min bÝbÝ Òada sayal:9. -li tibkæn leyl e nahÁr, intÁ? bÝbÝ iúzÝka gÁl:middinak, ilak ma agæla. sabi gal:-inta li bakÁnak itgæla, agar bakÁnak itgæla ugub poâo binta ilaiintiya.bÝbÝ iúzÝk gal:-anÁ il-bakÁne agæla-anti, anaiam fad âarã ÷andi: iúfad ib÷×d iú qiâloqfad zÝÉa-mÝra 14 hast. zÝkat kul yÝm iú tandær-Õubz iuãbuÕ, ÷ag×nisæn, iútandær iluãæna 15 , ioÕsæna, uâufæna gand ömaÔaræk 16 . ugub bomin Óidid, min wahad ÷ag×n isæn, bo-iútandær iltæna, bo iÔtariq 17 intauÒda, âæfa, sail minhumÁt: -l× Ôek?10. sab× Ôai gÁl, Òada. zÝka iúibsot gÁl, ibsÝt hamnak Õaza-Òada.zÝÓe-mÝra iúsab× fad âart gÁlaw:-iú mad×na fad sawdagar hast. zÝka kis×r Òan×. zÝka fad sandæq ÷anda.zÝka iúadrænha kul yÝm hamra-tanga ihuã. wai saÔriya agar iâæfa,adræna timer 18 . inta uÒda, min sawdagar sayil, li hek?11. sabi iú ibsÝã gal-ki.-ilai iú mad×na wudni! ibsÝã il-sab× iúmad×na wadda. min sawdagarsabi sayal:-li hek sÝr?sawdagar gÁl:12. -anÁ nayabtinni, ana amæt iú gir×b waÕt, anÁ ilak agæl: anÁimitÁt 19 iúbÝzÝr fad ib÷×r kin bay÷inni. pulla Õazeyta, gibta, iúsandæqhaããeyta, da÷eyta. kis×r yÝm abar. fad yÝm ib÷×r âÁrenna-ÕÁzenna ÁdemiiúkuÉa âufta gazabta, -ib÷×r× inãa! -gult. zÝk Ádemi: -anÁ âareyta-Õazeyta -gÁl. isnÏynta ta÷arakna, ademiat iltammaw 20 , zÝkÁt -eâ sÝr45


-sayalawÁt. ana gult-ki: -ib÷×r× sarginna, Õazinna. ademiyÁt iúhamaÁdemi gÁlaw:-inta ib÷×ra inãa!13. anÁ ib÷×r Õazeyta, iúbeyt× Ó×tinni. anÁ iúbet git, sandæqfataâta, ÷ayyant, hamrÁt-tangÁt timer áayira. ugubÁn kul yÝm iúsandæqpul-tanga aÔuã. way sahriya agar aftiâa, aâæfa ã×mer iáor. sab× ingalab,÷and zÝÉa-mÝra ÓÁ÷. zÝÉa-mÝra iúsabi gÁlawÁt:-naÔnÁt iúhama kiâlÝk kÝn waÕã yÝm inâæfa. fad min kÝn sanagiddÁm fad faq×r-ÉåpÝn il-ÔÝiãna darbeyta zaraba, minna Õubz ãalab.naÔnÁt Õubz ma nteyna. faq×r ÓÝ÷Ýn ingalab mad. min hamzÝk ugæbÕubz×n tabÕinna, ham×k áÝr.14. sab× min hamÁz ugæb i-hamzÝk Óabala, nab leyl u nahÁrkÏyin ibki, mad. nab iúsab× gÁl:-anÁ kÝn bÝy kuntinn, anÁ kÝn dunia ken ÷andi. ana fad yom ib÷×rÁthammalta iúwahad balad maddeyt. iúdarb kÝn gaw× âamÝl 21 sÝr, ilib÷×rÁtiqatala, âiyÁt Õaza, ma lageyta. kul leyla ham×k âamÝr keyiniáÝr.ana wa× sahriya ham×k faq×r áurt. ana iúmad×na ma Òadeyt,iútahat hama Óabala tammeyt. ba÷as-hamÁs leyl e nahÁr abk×.15. sab× ingalab, iúpÝâÝ Òada. pÝâÝ waz×rÁta iúbÎt kÁnawÁt. sab×sÁm÷inna, âÁifinna iúwaz×rat, iúpÝâÝ gÁla anta. pÝâÝ iúhÁz gappen sab×ááadaq. ugæb zÝka iúsab× gÁl:-inta iúbeytak uÒda, il-sÁm÷innak, âÁifinnak iktiba, ilay Ó×ba!sab× Õai gÁl. zÝka iúbet mad. umma öabu sab× âafawÁt, farahawÁt. sab×kulla sÁm÷inna, âÁifinna kataba, iúpÝâÝ wada anãa. pÝâÝ haft yÝmgara-tala÷. ugæb waz×rata sayaha, -il-binti iúhama sab× antiya, gÁl.waz×rÁta Õai gÁlaw. pÝâÝ orba ÷aârÁt leyl e nahÁr ÷irs sawa, il-bintaantaha.sab× iúmurÝdi-magsada lihiq.tammat.akramqul waladin muÔammadqul.46


XVII.pÝâÝ iúÕaldÝr1. kÏyin ma kÏyin iúfad balad fat poâo kÏyin. iúhama balad fadfaq×r kÏyin. zÝka mæzadÝz 1 kÏyin. isma ÕaldÝr kÏyin. fad yÝm pÝâÝiúwazira gal:-anÁ iúbÝzÝr, iúkuÉÁt iútamaâa amid. ademiÁt eâ igælænÁt izn ahuã.2. leyl sÝr låbÝsÁtin faq×r labasa, faq×r sÝr. zÝka iúmad×na mad.iúdarb fad ÔÝyiãin iÒz×r 2 kÏyin. pÝâÝ min terÎza 3 ÷ayyan. adræn ÔÝyÖãfåq digdÁn gidir wÝguf, adræna malÁn zÁd. iúkæÉa r×Ôa zÁd iÓi. adrænÔÝyÖã ÕaldÝr kÏyin. zoka kÏyin il÷ab 4 , Õannuva 5 igæl. pÝâÝ il-darbÎtzarabaha. ÕaldÝr iúdarbÎt fataâa, ÷ayyan, iúpÝâÝ -itÕulæ! -gÁl. pÝâÝ minÕaldÝr sayÁl,3. -enta eâ kÝr isi?ÕaldÝr gÁl:-anÁ mæzadÝz, ana haq gil×l ÁÕuz, hama haq ilay ilhaq. iúgidir× kulyÝm harr ifær.ÕaldÝr il-pÝâÝ ÕuããÝr sawa, iúgiddÁma kulla âiitin ioklæn da÷a. pÝâÝkala-âarab, rahmat gÁl iúbÎta mad. wai sahriya pÝâÝ min nÝm Ôas, ilwaz×rasayaha, gÁl:4. -iúkulla madinÁni ademiyÁt iúham waÕt 6 amr asi tailbisunÁt7 mustin 8 Óad×dÁt.m×nin mæza iúÕayatÁn iÝÕuz, rÝsa agussa.waz×r iúbÝzÝr sayaÔ:-m×nin mæza ÕayatÁn iaÒade, pÝâÝ rÝsa igussa. ademiat ÕÁfaw. minÕÝfun iúmæza iúÕayatÁn ma keyin iÓæn.5. fad yÝm pÝâÝ libÝsen faq×r labasa, iúbÝzÝr Òada. hamzÝkyÝm ÕaldÝr Óo÷Ýn kÏyin. zÝka mim bet hamsoyta riz talabÁn kÏyinÒÁd. hamsÝyta iúbÎt mÁ kÏyin. ÷an morta fad riÓÝlin beigÝna kÎn gÁ÷id.haza min ÕaldÝr ÕÝf. min ÕÝfÁna iúÕaldÝr kÝn pæl minti, gaããahad latgæl gÁil. ÕaldÝr faraÔ u iúbozÝr ÓÁ÷.6. zÝka mim bozÝr r×z, laÔam, basal, diÔin, ÓizÁr Õaza, iúbeytagÁ÷, iúgidir haããa, tabaÕa trawan. hamzÝk waÕt il-darbeyt fahat zaraba.47


ÕaldÝr darbeyt fataâa, ÷ayyan-ki, pÝâÝ kÏyin. ÕaldÝr -idÕulu! -gÁl. pÝâÝiúhÝyÖã daÕal, ga÷ad.zÝka min ÕaldÝr sayal:-kÝrak kÎ, ÕayÁtak ke? ke yÝm itâuf?7. ÕaldÝr gÁl:-hÁl pÝâÝ kis×r gand, zÝka amir sawa-ki, gaãahad la iaÒadi öanmæzadÝz.pÝâÝ sayal:-al-palaw min ieâ hazeyta?ÔaldÝr gÁl:-ana wai sahaàiya min hamsoiti r×z sayalÁn Òadeyt. hamsoit× iúbet makÏyin. ÷and morta fad riÓÁlin waÔad kÏyin. zoka min ilay ÕÝfit×, ilayfad gil×l pæl anãa. anÁ iúbozÝr Òadeyt, kul â× âareyt, Ó×t. pÝâÝ iúÔaldÝrgÁl.8. inta min pÝâÝ itÕÝf.ugæb ÕaldÝr il-pÝâÝ ÕuããÝr sawa. pÝâÝ zÁt kala, iúbÎta mad. pÝâÝ waisahriya il-waz×ra sayaÔa gÁl: -mæzadÝs iú÷andi saihu. waz×r ÷askarÁtÕaza, iúbÎt ÕaldÝr Òada. ziklÝnÁt ÕaldÝr gazabæ and pÝâÝ ÓÁbu. haldÝrmin pÝâÝ ÕÝf. zÝk iúpÝâÝ ma ÷arafa. pÝâÝ iúÕaldÝr gÁl:9. -inta li min zÝk riÓÁl pæl Õazeyt?ÕaldÝr ÕÝf, gaããiâ ma gadar gap zarab. ugæb pÝâÝ iúÕaldÝr gÁl:-inta iúdarbeyt×, iúdarwost× qaraulia s×.ÕaldÝr Õai gÁl. ugæb waz×r iúÕaldÝr haddin kib×r anãa. ÕaldÝr minwaz×r haddin kib×r Õaza, ÷ind darbeyt uga÷. ÕaldÝr kæl yÝm Óo÷Ýn kÎniæ÷ad. wai sahriya pÝâÝ gÁl:10. -inta il-faras× urkuba, min bozÝr Ôunta, iâ÷×r Ó×binnak.ÕaldÝr faras rakaba, iúbozÝr mad. zÝka iúbozÝr haddin kib×r waz×rkey×n mintinna ba÷a, kis×r pæl áÝr. ÕaldÝr ba÷as palaw tabaÕÁn âara,iúbeyta madd.ÕaldÝr laÔam, r×z, ÓizÁr iúgidir haããa, tabaÕa. leyl áÝr. pÝâÝ iúræhagÁl-ki, -iúbÎt ÕaldÝr aÒaddi, ieâ kÝr is× gÁ÷id aâæfa.11. pÝâo libÝsen faq×r labasa, iúmad×na mad. zÝka darbÎt ÕaldÝrzaraba. ÕaldÝr darbÎt fataâa, ÷ayyan. zÝka iúpÝâÝ -itÕul-gÁl. pÝâÝdaÕal, gidrÁni zÁt âÁfa, hairÝn áÝr, zÝka min ÕaldÝr sayal:48


-ilak kÝrak ki?ÕaldÝr kulla gap gÁla, kulla gappin sÝir gÁla-anãa. zÝka iúpÝâÝ gÁl:-anÁ waz×rin minãinna ql×É 9 iúbÝzÝr biÔta, pulla Õazeyta, laÔam, r×z,diÔ×n âareyt, Ó×t. ugæb ÕaldÝr il-pÝâÝ ÕuããÝr sawa. pÝâÝ palaw kala,iúÕaldÝr raÕmat gÁl, iúbeyta mad.12. wai saÔriya ÕaldÝr kÎn gÁ÷id iúdarwÝzÁt pÝâÝ. waz×r ÷andpÝâÝ ÔarÝmiÁt ÓÁba. iúfad ÔarÝm; ÷×da ql×É il-ÕaldÝr kÏyna. ÕaldÝr ilharÝmisayaha:-hÁl ql×É ilay inta!pÝâÝ il-hal gappÁt ma sama÷a. zÝka iúÕaldÝr gÁl: -inta il-harÝmi rÝsawai ql×Éak gussa! ÕaldÝr mim k×na 10 ql×Éa Õaza, iúpÝâÝ gÁl:13. -hama adÍmi ana la aqtula, qliÉak minn× uÕsa!pÝâÝ kis×r fikr sawa. zÝka hairÝn áÝr. ugæb il-harÝmi rÝsa ma gassa.wai sahriya pÝâÝ iúnÁs öamir sawa-ki il-mæzatæmat iúusãoyÁt taiwuddænat,ta-iÕaytunÁt, ta-itrawanæ.14. iúleyl pÝâÝ iúbet ÕaldÝr mad. ÕaldÝr iúbÎt kÁn. il-zÝka pÝâÝÕuããÝr sawa. pÝâÝ iúÕaldÝr gÁl, -kÝrak suwa, trawan, ilÁk gaããahad kÝrma ÷anda. ugæb pÝâÝ iúbeta ingalab-mad. min hamal -yÝm il-ÕaldÝrgaãaÔad gaããis ma igæl.ÕaldÝr iúmurÝd, maÒsada lihiq.intuÁt murÝdkum maÒsadkom tilÔaqu.tamÝm áÝr.akramqul waladin muhammadqul.XVIII.walad vai bintin Õuâræia1. kÏyin ma kÏyin iúfad balad fad walad kÏyin. zÝka abu ummamait. walad fad uwraha tam. zÝka fad yÝm iúfad balad mad. iúdarbiúfad bÝi tuÒri sÝr. bÝi iúwalad gÁl:-anÁ ilai hawlin kib×ra, goht×n kib×ra ÷andi, ilai taÒaddi, Õizma si!walad Õai gÁl. zÝkÁt iúbÎt bÝi Òadaw-madaw. salÁs yÝm iúdarb saraw,iÝm rÁbih 1 laÔagawÁt laÔagawÁt, ÓawwÁt. boy iúwalad fat ÔÝyÖã anãa,Õubza, mæya anãa.49


2. ÷aâar yÝm ÷abar. bÝi il-walad sayaÔa, gÁl:-naÔnÁt isnÏynatna iúmad×na inmid.leyl áÝr. wai saÔriya iúfaras rakabna 2 , iúdarb ãala÷na. ugæb salÁs yÝmlihiqna, iúmad×na Ó×na. iúmad×na fat sawdagÁr kÏyin. zÝka iúbÝy gÁl:3. -minhÁn ib÷×d 3 fad Óez×re 4 hast. iúhama Óaz×re fad beytinkib×r hast. iúhama bÎt fad bintin Õuâræya hast. iú÷anta fad ã×ra hast. t×rakul yÝm itfur-itmit 5 , min fad gÝ÷a Õiâãatin 6 qimmat-buho 7 iÓ×b.boi iúwalad gÁl: -inta mit! il-ã×ra Ó×pa 8 !4. walad iúã×ra ÓÁbÁn hamzÝk balad mad. orba ÷aârÁt leyl unahÁr laÔag-Òada 9 .ugæb iúfad baÔÝr Òada, iúkama 10 rakab-Òada 11 .walad gÝ÷a Òada-nazal 12 . zÝka giddam hÝyÖã moratin Õuâræya ÔÝyÖãâarÁ 13 . soÔb il-ÔÝyÖã min walad áayal:-enta ñeâ kÝr isi? 14walad gÁl-ki-ana kul Õeil 15 libÝs aÕait.5. sÝhb il-ÔÝyÖã Õai, zÎn gÁl. kis×r waÕã öabar. il-walad libÝsÁtinminÕaiãinna kis×r zÎn áÝr. kulla ademiyÁt iúhamÁza ÓawÁt. fad yÝmhamz×k mÝra iúwalad gÁlat:-ilayam libÝs Õayit-inãinnak 16 !walad Õai gÁl. mÝra iúbeyta maddat. wai saÔriya z×ka fat ÷Ádemi iú÷andwalad baÔasata, Ádem× gÁl:-il-mÝra iú÷andak bahasatni, kÎyin taÒad×, ileyna ÕuããÝr keyin itsÝr.6. walad Õai gÁl. leyl áÝr. il-walad il-mÝra iúbeta Òada. mÝrafarahat. z×ka iúwalad gÁlat:-hal leyla zÝÓ× wahad balad mad, inta iú÷and× itnÁm.walad Õai gÁl. leyl mÝra nÁma-tammat. il-walad il-t×ra Õazaha,ingalab. ãira iúwalad gÁlat:7. taÔat Óabala fad Óufær hast. inta min hama Óufær mæyaÓibinnak, ana aâruba, bintin Õuâræya aáÝr.wai saÔriya walad iúfaras rakab, muya ÓÁba mad. iúhama Óufær fatÔaya itqurÒa 17 .il-walad iúsalÁs yÝm iúdarb kÁn, ugub iú÷and Óufær laÔag-Òada. Ôayasayalat:-inta ieâ gufta Ó×t?50


8. walad min Ôaya muya Óufær ãalab.haya-la-gÁlat. walad il-bubak 18 Éakka 19 . haya nÁmat. walad muyaÕaza, ingalab. il-muya iúã×ra 20 âaraba, zika fad bintin Õuâræya áÝrat.walad il-mÝra ãibayat 21 . zÝkÁt isnÏyinta iúfad gÝ÷a zen yÝm âafawÁt.zÝkÁt isnÏyntayÁm murÝdu maÒsada lihiq.intuÁt murÝd maÒsadkom tilÔaqæ tamÝm áÝr.akramqul waladin muhammadqul.XIX.ÀfÀndi - Õaã×b1. fad Àfandi kÏyin. zÝka iúmaÉet Õat×b áÝr. kæl iÝmin Óum÷aiúademiÁt min âÁriÁt musolmÁniya gap kÏyin izrub 1 .fad yomin Óum÷a ÀfÀndi fåq mimbar ãÁli÷, gap zarab. gappa ÝÕir-kiáÝr, Àfandi min ademiyÁt sayal:-ilay gapp× fatantumÁt 2 -mi?ademiyÁt - ma fatanna - gÁlawÁt.2. Óum÷a abarat. Àfandi bo iúmimbar ãala÷ gap zarab. ÝÔir minademiat bo-sayÁl:-intuÁt ilay gapp× fatantuwÁt-mi? ademiÁt - nidr, nidri - gÁlÁwÁt.Àfandi zÎn gÁl, iúbeta Òada. bÝ-yÝm Óum÷a ÓÁ÷, Àfandi fåq mimbarãala÷, min ademiÁt sayal:-intuÁt tidrænÁt-mi ana eâ agæl?niáfÁt Ádemi nidri 3 gÁl, nisfÁt Ádemi madri gÁl.Àfandi Õai, maila gÁl, il-idr× iúma iadri ta-i÷allim.tammat.akramqul waladdin mirzoXX.ÀfÀndi wai pÝâÝ1. kÏyin ma kÏyin, fad pÝâÝ kÏyin. iúhama balad fad ÀfÀndiumra min÷obrinna 1 . Àfandi kis×r faq×r kÁn 2 . fad iÝm ÀfÀndi iúbozÝrÒÁdi 3 . iúbozÝr áÁiÔ 4 iÓa, iúademiÁt áaih -gÁl:51


-pÝâÝ igæl-ki: -min iúfåq hoyiã iãla÷, libÝsÁta agar ienza÷a 5 , Óo÷Ýn fadleyla ikæn gÁ÷id la imæt agar, pÝâÝ iúhama Ádemi alf-hazÝr ãanga ienãi.2. Áfandi ilay iúræhi gÁl: -ana faq×r, âiÁtin nazaÔta, fåq ÔÝiããalaÔt, fad leyla ga÷ad. zÝka iúpÝâÝ Õai gÁl. ugåb Àfandi fat ÔaÓartinkib×ra 6 Õaza, iúfåq ÔÝyÖã ãala÷.leyl áÝr. kisir bard áÝr. Àfandi ÷×da haÓara Õazaha, iúfåq ÔÝyÖã sÁr ãala.bard Á kalÁ 7 .3. way sahriya pÝâÝ iúfåq ÕÝyÖã ãala÷a. Àfandi haya kÏyin. pÝâÝkis×r ÕairÝn sÝr. pÝâÝ kis×r gand ÕairÝn sÝr. pÝâÝ pæl anãÁn min galbama sÁr.Àfandi iúræh× gÁl, -hama pÝâÝ ÷Ýdil ma keyin, min hama mad×na amid.Àfandi iúfad áaÔrÁ mad, hamnÁka min taÔatin gÝ÷a Óufær Ôafar, adrænabÎt sawa, yÝm ÷abar.4. fad yÝm pÝâÝ way waz×rÁta iúáayÝdia 8 iúáaÔrÁ ãala÷ 9 . salÁsyÝm iúsaÔra dawar. ziklÝnÁt muyÁtumat ufraÒat 10 . pÝso iúÓufær 11darbeyta Ôal i ga-zaraba 12 . Àfandi ãala÷ 13 . -ieâ 14 darkÝr - sayÁl. pÝâÝmæya ãalab. Àfandi iúpÝâo gÁl:-fad leyla adræn mæya Óufær agar tæ÷ad 15 , adi÷ik 16 .tammat.akramqul muÔammadqulXXI.Éipqon 1 pÝâÝ1. kÏyin ma kÏyin fad Àfandi kÏyin. zÝka faq×r kÏyin. iúhamabalad fad pÝâÝtin Òan× ÷Ábîr kÏyin 2 . fad yÝm Àfandi min hama bÝy pælsayal 3 . pÝâÝ ma nãa. Àfandi iúbeyta mad.wai sahriya pÝâo min ÷an bÏyt 4 Àfandi ÷abar 5 -÷ayyan-ki. min bÎt 6ÀfÀndi kÝn ademiyat itla÷æ naim×n. gid×r malÁn min palaw min Ôarr,ademiyat iÝklæl-iãla÷æn naim×n.2. pÝâÝ ÕairÝn áÝr. iúafandi sayaÕa, sayal:-inta pæl min iâqo lageyta 7 , mimin Õazeyta?afandi gal:52


-ana min gaããahad min Õazinni, ma lageyt, anÁ qumÝr 8 la÷abt,waddeyta 9 -Õazeyta.pÝâÝ gÁl,-way ilai til÷ab-mi?3. Àfandi Õai gÁl, way sahriya - gal - ki ilak iúfåq ÷azzak 10 ÓådÝkiv×r 11 ÉipqÝn iãla÷. agar iãla÷ inta ilai m×a ãangÁt tinti, agar ma iãla÷,anÁ anti.[Àfandi] (pÝâÝ) Õai gÁl, iúbñeta 12 mad 13 , iúleyl iútahata ilÔÁfin 14 kÝnraâ 15 , nÁm. wai sahriya pÝâÝ gÝm, ÷ayyan, wai ÷×da fûq 16 ÷azza âÁfa,ÉipqÝn ma ãÁli÷ kÏyn 17 . zoka ÷and Àfandi mad. ma ãala÷ana gÁlaha.4. afandi ana ubr×hi aâæfa-gÁl.pÝâÝ iúÔÝyÖã 18 daÕal. afandi gÁl:-âiÁtak inzaha! iúterÎza 19 iúruânÝya 20 aâæfa.pÝâÝ âiÁta naza÷aha, ÷and terÎza iúruânÝya ÒadÁ.5. Àfandi ÷ayyan, ÉipqÝn mÁ kÏyin. afandi pÝâÝ fad m×o tangaanãa. pÝâÝ farah, Õazaha iúbeyta mad.salÁs yÝm ÷abar. waz×rÁt iúpÝâÝ gÁlaw: -iúbÎt Àfandi kul yÝm ÕuããorÁt 21iÓi 22 , Àfandi kÝn pæl áÁr ÷inda.pÝâÝ iúÀfÀndi mad, sayala:-inta il-pul min sqÝ Õazeyta? 23 anÁ minnak m×o tangÁt Õazeyt.6. Àfandi gÁl:-anÁ salÁs ÷aârÁt ademiyÁt qumÝr la÷abt 24 , iúademiat gult: -wai sahriyaintuwÁt awÝri 25 pÝâÝ ÷azza. anÁ min kul ademiÁt m×o tangÁt Õazeyt.ilai salÁs alf tangÁt tammat. ana ilak m×o tanga anteyt.tammat.akramqul muhammadqulXXII.Àfandi wai morta1. kÏyin ma kÏyin fad waÕt zamÝn fad ÀfÀndi kÏyin. ÀfÀndi fadyÝm iúmorta iúÕurmata gÁil-ki:-anÁ fad gohtin ib×d amid. ilik ikalÁn, âarabÁn 1 gil×l ks×r, moyÝna 2ad×÷e-amid 3 . inti way riz÷Ýn il-hamaza baham itâæfunÁt 4 , tukænÁt.53


2. Àfandi ham×k gailu, mad. morta (Ôurmata) wai riz÷ÝnhariÓÓalha âiiten raââenha mad baham âaiftinna 5 . Õurma iúbÎt gaããiâ kÎmÁ tami. iúhaãab taÒadde, hatta 6 itÒ×b, itb×÷, wa riz÷Ýnha ter÷× 7 .3. min yÝmÁt fad yÝm ÀfÀndi way ks×ri tanga ingalab-iÓa,i÷ayyn-ki 8 , Õurmata il-riz÷Ýnha wai tangatin lageytinna tir÷×hum iga÷da.ÀfÀndi il-hÁza ugubin âÁfa min Õurmata rÝzi 9 áÝr. ÀfÀndi to-÷umra 10ÝÕira wai Õurmata zÎn iÝm ÷abbar.wai hamÁz afandi mrÝdu, magsada lihik.tamÁm.maÔmadnazarov avaz nazarpanÓuiÉÝrdaÕaltmaÔalla bawÝraXXIII.zÁt Àfandi1. fad ÁfÀndi kÏyin. fad yÝm zÝka iúbozÝr mad. iúÉÝyÕÝna kis×rmÝâ×nÁm 1 ademiyat kÁnaw. ÀfÀndi gÁl:-iúbÎtna s×ru! naÕnÁt zÁt saweyna, s×ræ, öuklæ 2 !2. ademiyÁt rahmÁt gÁlaw, iúbÎt ÀfÀndi maddaw. ÀfÀndi way 3ademiÁt iúbÎta Òadaw. zÝka iúbÎta Òadeyna 4 Õubz mamin, laÔammamin, ÓizÁr mamin, baáal mamin, diÔ×n mamin. ÀfÀndi gid×r ÕazaiúademiyÁt gÁl:-ana ÷andi laÔam, baáal, ÓizÁr mamin, intuwÁt gidir uÔsu.tamÝm.mirzÝ murÝdXXIV.ÖÔmÝr zeyla1. kÏyin mÁ kÏyin fad qad×m waÕt zamÝn iúmad×na iúbuÕÝrafad ÀfÀndi kÏyin. zÝka fad ÖÔmÝr kÏyin ÷inda. fad yÝm ÀfÀndi ÖÔmÝriúbozÝr ÓÁba iúba÷Án. zÝkÁt iúdarb kÁnÁw, ihmÝr zeyla mardarÇ 1 áÝr.54


ÀfÀndi ÖÔmÝr zeyla gassa, iúÕurÓ 2 haããaha, ÖÔmÝr iúbÝzÝr ÓÁbaha.ademiyÁt ÖÔmÝr ma Õazæ, - zÎyl mÁmin - gÁlaw. fad adem× ÓÁ÷, gÁl:2. -zÎl ma ÷anda, mÝÕsa 3 .afÀnd× zÎyla min ÕurÓ Õaza, gÁla: -uÕsa! zeyla hast.tamÝm.mirzo murÝdXXV.afÀndi îÔmÝra 11. ÀfÀndi 2 fad yÝm sabbala iÔmÝra. ÀfÀndi dawwara, ma lagÁ.ugæb ÀfÀndi iúademiÁt gÁl-ki:-ana iÔmÝr sabbalta, ma lageyta. m×nin ilg×, ana min izna to-zeyla 3anti.fad Ádemi iúÀfÀndi, iúáaÔb-il-iÔmÝr 4 gÁl:-iÔmÝr min izna to-zeyla agar antiilay eâ itum? 52. ÀfÀndi-ihmÝr kulla ilay itum 6 . Ádemi sayal:-k×f itum ilak? Àfandi gÁl:-iÔmÝr× izna, zeyla ma haw.tamomÕÝl muÔammadXXVI.ÀfÀndi u iÔmÝr1. ÀfÀndi fad iÔmÝr kÏyin ÷inda. Áfandi fad yÝm iÔmÝra rakaba,iúÔÁmi 1 mad. zÝka min hÁmi kis×r â× Õaza, kulla âiyÁt iúÕurÓ 2 haããa,iúiÔmÝr hammala, iÔmÝr rakaba, iúbeyta mad. iúdarb gid×r uga÷.Àfandi gid×r Õaza, iúrÝsa labasa, darba ma âafa. ihmÝr iúwaÔad darbmad, waÔad-fad 3 qiâlÝq mad. iúleyl iÔmÝr ugaf. ÀfÀndi ÷Àyyan halqiâlaq ma ÷arafa. Àfandi iúihmÝr gÁl:2. -inta ilay âko aÓibni?×nta hama gÝ÷a keyn dawart, ilay âiÁte, kulla Ó×ba,55


ana iúhamÁna adawr.tamÝm.ÕÝl muhammadXXVII.ÀfÀndi Óo÷Ýn1. fad yÝm ÀfÀndi, iúbÎt hazar× 1 mad. soÔb-il-bÎt iúÀfandi,gaããis manta. ugæb Àfandi bÝãna Óo÷Ýn nÁm. nusf il-leyl has. áohb-ilbÎtsayÁl:-inta li ma tnÁm?2. ÀfÀndi ÓawÁb anta:-ilay poliâta zag×r hast, inta isnÎn Õubz inãa, anÁ min fåq pÝliâta tahatrÝs× adi÷×.tamÝm.ÕÝl muÕammadXXVIII.afandi pâæka1. Àfandi fad yÝm iúbozÝr Òada, salÁs kilÝ laÔam Õaza-âarÁ 1 ,iúbÎta wadda, da÷a, budraha 2 iúÉayÕÝna mad. morta gÁlat:-anÁ barak 3 as×. Àfandi fad piâæga 4 kÁn ÷anda. piâæga iúÔoÖã daÕal,laÔam kala, inhazam. morta ÷aÓ×n sawat, laÔam mamin, ugæb mortabarak sawat bila laÔam.2. ley áor, Àfandi min ÉayÕÝna iúbÎyta ÓÁ÷, barak kala, iúadrænalaham mamin.Àfandi min morta (Õurmata) sayal:-iúbarak adræna laÔam mÁmin, laÔam iâko mad?-laÔam piâuk kala, ÕurmÁta gÁlat.3. afandi pâæk âala, gÁl:-pâæk salÁs kilÝ, lahamam salÁs kilÝ. pâuk laÔam kala. pâæk iâkÝ mad?tamÁm.mirzÝ murÝd56


XXIX.motgowa ÁfÀndi1. afandi fad motgÝwa keyin ÷inda. motgÝwa iz÷×fa 1 . Ôal×b gil×lkeyin ienti. Àfandi motgowa iúbozÝr waddaha. ademiÁt sayalaw:-motgowak zÎna-mi?Àfandi-motgowa iz÷×fa -Ôal×b gil×l tinti-gÁl. ademiat motgÝwa maÕazæha. ugæb fad ademi Óa÷, i-ÀfÀndi ÓÁl:2. -motgÝwa ilay inta, ana ab×ha. Àfandi hama ademi motgowaantaha. hama Ádemi sayah:-ta÷Álæ, motgÝwa zÎna, hal×b kÝn tinti, uÕsuha!ademiat kulluhum Óaw, imiÁna Õazæha 2 . ugæb Àfandi ÓÁ÷, min ÷×daÕet 3 Õazaha, gÁl: -hal×ba kis×r keyn anÁ mÁ ab×Ô.3. Àfandi ugub motgowa iúbeyta waddaha, morta galat: -limotgawa ma bihta? inta lal×b ma ÷anda gulti? Àfandi gÁl:-ademiÁt hat motgÝwa hal×ba kis×r gÁlaw, ugæb ma bihta.tamÝm.mirzÝ murÝdXXX.Àfandi u Õat×b1. fad yÝm Àfandi iÔmÝr rakab, Ôunta 1 Õazaha Òada iúbozÝr,ba÷aha, iúcÝyÕÝna mad.ugæb min ÉoyÕÝna ãalaÔ ÷ayyan, iÔmÝr ma haw. fad adem× iúÀfandikizib gÁl:-iÔmÝrak iúmaÉet Õaã×b áÝr.ÀfÀndi iúmacet Òada. zÝka Õaã×b âafa, sayal:-inta ×lay ihmor-mi?2. Õaã×b -×nta ieâ itgæl-gÁl. afandi -inta iÔmÝr× kint, anÁ eâarkub amid -gÁl.way ×da iúwaÉe Õaã×b il-ÀfÀnd× zaraba. ÀfÀndi iúbeyta mad. zÝka÷ayyan, iÔmora iúbÎt. Àfandi ihmÝra gÁl:-inta ÷al× iúwaÉe zarabtinnak? 2tamÝm57


mirzÝ murÝdXXXI.ÀfÀndi u laÔÁm1. iúmad×na fad qÝzi keyin. fad yÝm kasal áÝr 1 . ademiÁt gÁlaw:-afandi inta qÝz× áÝr. Àfandi Õay gÁl. zÝka qÝz× áÝr.fad yÝm iúÀfÀndi fad laÔam way s×Õ 2 ãÝbiÕ ÓÁ÷, gÁl:-anÁ iúfat Ádemi way s×Õ laÔam ãabaÕt, fog il-laÔam Õubz da÷eyt.hama Ádemi laÔam kalÁ, Õubz kala,ugæb zÝka iúlaÔam zahab anãa, iúÕubz manãa. iúÕubz zahab int, intagula!2. Àfandi min kista zahab Õaza, iúÁdemi gÁl:-zÝka Õubz ma kala, min hama zahab âufæ, ilak-mi? zahab manãa,iúkista da÷a.tamÝm.mirzo murÝd.XXXII.ÀfÀndi qÝzi1. afÀndi qÝzi keyin. iúzÝka fad ademi ÓÁ÷, gÁl-ki:-ana zahab ma ÷andi, ana faq×r áurt. afandi iúzÝka -ana ilÁk aáaddiqgÁl.way saÔriya wahad Ádemi ÓÁ÷, iúÀfandi gÁl:-anÁ zahab ma ÷andi, mÝra mÝÕuz 1 . afandui iúzÝka -ana ilÁk asaddiqgÁl. iæm sÁlis wahad ademi ÓÁ÷, iúÀfandi gÁl:2. -ilay mort× iúbet kÝr mats×. afandi iúzoka -anÁ ilÁk asaddiqgÁl.ugæb morta iúÀfandi gÁlat:-inta l× kulla ademiÁt itgæl -ana ilak asaddiq, inta hÎk 2 la tgæl.Àfandi iúmorta gÁl: -ana il×k asaddiq 3 .tamÝm.mirzÝ murÝd.58


XXXIII.Óadde u nab×ra1. keyin ma keyin iúfat balad fad Óaddi 1 keyin. iúzÝka fadnab×ra 2 keyin ÷inda. Óaddi iúnabira zÎn kÎn iâæfa-iÔibba 3 . zÝka kulyÝm zahab iÝÕuz, iúsandæq id÷×, igæl:anÁ hama zahab lawamta, nabirt× kib×r iáÝr, ugæb mora iÝÕuz, anaiúzÝka anti.fad iÝm walad iúmad×na mad. iúbÎt Óaddi fad ÔarÝmi ÓÁ÷. zÝkazahabÁt mim sandæq Õazaha, iúkista haããa, mad.Óaddi sandæq âafa, zahab mahaw, bakÁ. iúhama waÕt walad mimmad×na iúbÎt ÓÁ÷, min Óaddi sayal:-inta li tibki?2. Óaddi gÁl:-anÁ iúsandæq zahab keyin ÷indi. hama l-iÝm fad harÝm iúhÝÖã daÕal,sandæq fatâinna, zahab ÕÁzinna, mad.il-nab×ra gÁl:-inta la tibk×, anÁ agadi, il-harÝmi agzuba.ugæb walad iúdarb ãala÷, mad.zÝka ÒadÁ, fad Ádem× âÁfa, zÝk harÝm× keyn.walad min darb ãala÷, ÷ada. ÝÕirin darb fad Óufær kÎyin. zÝka iúhamagufur ÓÁ÷, ga÷ad. harÝm× iúÓufær ÓÁ÷, salÁm aleykum gÁl. walad iúÓufær÷ayyan3. harÝmi sayal: -inta li it÷ayyin? walad iúharÝmi gal:-anÁ zahab keyin ÷ind×, iúÓufær uga÷.il-harÝmi, ana oÕsa-gÁl.zÝka gÁba ãalla÷a, iúÓufær daÕal. sab× zahab min kisat gaba Õaza, iúbeytÓaddi mad.4. il-harÝm× iúgufær zahab mÁ âÁfa, min Óufær ãala÷, iúgÁbazahab Óaddi mamin.il-Óaddi zahab âÁfa farah.zÝka zahab iúnab×ra anãa.ziklÝn iúmurÝd maÒsadu lahagaw.tamÝm.mirzo murÝd59


XXXIV.ÀfÀndi utulqia1. iúfad balad fad qÝz× iúfad ÀfÀndi iÝm i÷Ýber 1 . qÝz× il-ÀfÀndizÎn ma iâæfa.fad yÝm Àfandi iúsayod mad. zÝka isnÎn tulki gazab, iúbÎt wadda,iúmorta gÁl:-fad tulkia adræn tandær huããi, zat suw×, ana aÓ×.ugæb Àfandi snain tulkia Õaza, ÷and qÝzi Òada.qÝzi sayal:-inta ali Ó×t?2. Àfandi gÁl:-anÁ áayÝd madeyt fad tulki gazabã, s×ræ iúbÎtna, anÁ palaw as×.qÝz× Õay gÁl. ugæb Àfandi iútulkia gÁl:-inta iúbÎt uÒda, iúmÝrti gæl: -zÁt tass×. ugæb Àfandi tulk× iúgÝ÷a da÷a,tulkia inhazam. qÝzi, sayal:-inta tulki gultinnak, tulki ili eâ iedr×?3. ÀfÀndi gÁl:-hama tulki kulla lamzÁt idr×, hamsoyt× -hama tulki ilaya inta -gal,anÁ manti.qÝzi hairÝn áÝr. zÝka iúbÎt Àfandi mad. iúbÎt Àfandi adræn gid×r zatwÝguf. il-qozi hairÝn sÝr. zÝka iúÀfandi gÁl: -ilay wÝra tulki, Àfanditandur ÷ayyan, qÝz× adræn tundær tulki âafÁ, hayrÝn áÝr. ugæb zÝkaiúÀfandi gÁl:-il-tulki ilay b×÷a, anÁ ilÁk alf tanga anã×.4. ÀfÀndi - laö - gÁl. ugæb il-qÝzi iúÀfandi isnÎn alf tangÁt anta,tulkia Õaza, iúbÎt mad.way saÔriya qÝzi il-tulkia Õaza, iúbÎt Õamsoyta mad. zÝka iúhamsoytagÁl:-hama tulkia il-gap idr×.hamsoyta ma saddaq. ugæb qÝz× iútulkia gÁl:-inta iúbÎt uÒda iúmorti gæl: -laÔam, ÓizÁr, diÔin, baáal ta - tiâtari, tatoÕuz2 , zat tas×.5. ugæb il-qÝz× tulkia iúgÝ÷a da÷a, tulk× inhazam. qÝzi wayhamsoyta iúbÎt maddaw, iúbet Óaw, iúgidir ÷ayyanaw, gaããiâ mamin.60


morta iúbÎt ma hay, tulkia iúbÎt ma haw. qÝzi ki-zaÓa÷, zÝka iúbetÀfandi mad, iúzÝka gÁl.-inta ali kizib gultinnak? ilay zahabi inãa.6. Àfandi gÁl:tulkia zÎn kan, inta iúhamzÝk darb iúbÎtak ÷allamta?qÁzi gÁl-la.afandi iúqÝzi inta hag 3 ma ÷andak gÁl. ugæb Àfandi iúqÝzi zahab manãa. qÝzi iúbÎta mad. hamsoyka iúqÝzi zahak.tamÝm.mirzÝ murÝd.XXXV.ÀfÀndi iúhamÝm1. Àfandi fad yÝm iúhamÝm Òada. iúhamom ademiÁtin kÝr isænÀfandi âÁfæ, libÝsa maÒasul 1 mahaw. zÝkÁt iúÀfandi zahakaw, ÷×diÒaslæn lagandin Õalag anãaw. Àfandi gaããis ma gÁl. zÝka iúræÔa Òasala,âiÁta labasa, ugæb iúademiÁtin ÔamÝm pæl kis×r anãa, iúbeyta mad.2. ÷aâar yÝm mad. Àfandi bo ingalab Óa÷ iúhamÝm. ademiÁthamÝm galaw, -udÕulæ iúhamÝm. ziklÝn iúÀfandi, sowbæna, lungia,aÔãaw, idi Òaslæn lagandin Óid×d anãaw. ÀfÀndi ræÔa Òasala, âiyÁtalabasa, min hamÝm ãala÷, iúbeyta mad.3. ademin hamÝm il-Àfandi sayaÔa, pul la inta. afandiiú÷Ádemin hamÝm gÁl:-anÁ awwal daÕalÁni pæl kis×r anteyt. anÁ hama l-yÝmam awwalaniamil-hÁzayÁm anteyta.tamÝm.mirzÝ murÝd61


XXXVI.Àfandi muaz×n1. Àfandi iúfad maÉet muaz×n sÝr. kul yÝm Óum÷a 1 iúfåg ãala÷,ozÝn igæl. fad yÝm Àfandi iúmaÉet ÓÁ÷. zÝka iúfog ma ãala÷, iúgÝ÷aozÝn anãa. imÝm il-mu÷azzin 2 sayaha-iúalli inta iúgÝ÷a ozÝn anteyt, iúfog ma ãalaÔt?Àfandi gÁl: -ana ma dareyt 3 , ugæb zÝka iúimÝm gÁl:2. -ana âuft, iúfog ozÝn antan asi, intuwÁt kif samahtum.tamÝm.mirzo murÝd.XXXVII.Àfandi u hamsoyta1. afandi fad yÝm iúhamsoyta mad. hamsoyta iúbÎt kÁn. zÝkaiúnai 1 la÷ab, Àfandi sama÷a, faraÔ. ugæb Àfandi Òo÷Ýn tam. hamsoytamin afandi, sayÁl:-inta áÝt 2 nai zÎn itâæfa?afandi gÁl:-anÁ iúgid×r zat sawÁn zÎn aâæfa.tamÝm.mirzo murÝd.XXXVIII.Àfandi Õurmata1. Àfandi morta fad yÝm zÁt ãabaÕat. adræn r×z kis×r fæl-murÉ 1raââat. ugæb Àfandi way morta ga÷adaw 2 . awwal morta kala. z×ka fulmurÉiúlisÁna Ôaããat, min öÎna dum÷a maddat. afandi sayal:-enti öali tibk×n?2. morta gÁlat: -anÁ ummi mÁtat tzakkert, bekeytinni. z×kaÔayÁn kÁnat, zÁt zÎn kÎn is×.ugæb ÀfÀndi palaw kala, murÝ iúlisana haraga, aderæn halig Ôarr áÝr,min ÷Îna dum÷a Óat. Àfandi rumolta Õaza, ÷×na tagaba 3 . morta sayalat:62


-inta ba÷az ieâ tibki?3. afandi, gÁl:-ana iúöummak bakeytinni. ana imit il×k Õazeytinni, ummik zÁtin zÎnkeyin titbuÕ. ummik kis×r tÎn kÎynat.tamÝm.mirzÝ murÝd.XXXIX.ÀfÀndi u walda1. Àfandi fad iÝm il-walda Õaza, iúmad×na mad. ziklÝn iúdarbãala÷aw. Àfandi walda iÔmÝr rakab, afandi way iÓla 1 mad. ademiÁt minÉaiÕÝna âafaw, zahakaw, gÁlaw:-zÝk raz×÷ iÔmÝr rakab, Àfandi nÁb way iÓla sÁr mad. Àfandi iÔmorrakab, walda way iÓla mad. iúdarb wahad ÉoiÕÝna ãalah. ademiyÁt minÉayÕÝna âÁfaw, zarakaw, gÁlaw:2. -âæfæ, Àfandi iÔmÝr rakaba, raz×÷ way iÓla imid.Àfandi walda iúwarÁö rakkaba 2 , mad. iúdarb fad ÉayÕÝna talah. ademiÁtâÁfæ, zaÔakaw, gÁlaw:-isneynta iÔmÝr rakabaw, ihmÝr Õawwal, imæt.3. Àfandi way walada min iÔmor nazalaw, iúdarb tala÷aw. minfad ÉayÕÝna ademiÁt ÕaraÓaw, Àfandi way walda âÁfaw, galaw!-iÔmÝr iddawir, Àfandi way walda way iÓla is×r. ademiÁt âÁfæ zaÔakÁw.Àfandi ki-zaÓa÷, iÔmÝr raââa, iúademiÁt gÁl:-uÕsæ iÔmÝr, ana way iÓli amid.tamÝm.mirzÝ murÝd.XL.ÝÕir yÝm u ÀfÀndi1. ÀfÀndi fad Õaræfa keyin ÷inda. fad yÝm iúÀfandi ÕazariÁtun 1Óaw, iúÀfÀndi gÁlaw:63


-way sahriya ÝÕir yÝm iáÝr, kulla inhadam, Õazæfak nizbaÔ, nÝkul.Àfandi Õay gÁl. zÝka Õarræf zabaÔ, zÁt sawa. ademiÁt zÁt kalaw, ugæbiúbaÔar mæya daÕalaw maddaw. ademiÁt libÝsum ãalla÷æ, ÷and Àfandiraââæ, maddaw, iúmæya daÕalaw. ugæb iú÷and Àfandi Óaw, ÷ayyanaw,libÝsÁt, gabayÁt mahaw. zÝkÁt min Àfandi gabayÁtum ãalabæ, gÁlaw:2. -gabayÁtna intu.Àfandi iúzaw Ôaãeyta gÁl 2 . zÝkÁt gÁlaw: -gabayÁtna iúzaw li Ôaãeyta?Àfandi gÁl-ki:-way sahriya ÝÕir yÝm iáÝr, gabayÁt ileykum mahaw.tamom.mirzÝ murÝd.XLI.Àfandi u pæl hamsoyta1. ÀfÀndi min hamsÝyta pæl Õaza, ugæb ma nãa. fad hamsoytamim ÀfÀndi pulhum ãalaba. zÝka áoaql 1 keyin. ÀfÀndi -saÔariya anãi-gÁl. zÝka hilaqar 2 kÎyin. saÔariya áÝr, lekin 3 ÀfÀndi iúhamsoyta pullamanta.2. hamsoyta min Àfandi pæla ãalaba.Àfandi iúhamsoyta gÁl-ki:-ana pæl iúbÝy anãeyta. mim bÝy ÝÕsa, ilak anã×.hamsoyta ÷and bÝy mad, iúzÝk gÁl-ki:3. -inta iúÀfandi pulla li ma tinti? bÝy iúwaz×rata sayaha,iúhamsÝyta zarabaw. ugæb hamsoyta iúbÎta Òadaw-mad. min hamayÝm zÝka min Àfandi pæl ma ãalaba.tamÝm áÝr.mirzÝ murÝdXLIIÕaã×b u bÝi 11. kÎyin mÁ kÎyin, iúfad waÕt zamÝn iúmad×na iúbuÕÝrÝ fadÕaã×b kÎyin. zÝka iúmaÉÎt iúademiyÁt qur÷Án kÎn igri. iúhama mad×na64


fad bÝy kÎyin iÝm ÷Áber. bÝy kÝn Òan× kÎyin. zÝk fad iÝm mÝrata-anÁiúbozÝr amid-gÁl, iúdarb ãala÷, il-Õaã×b âafa, gÁl-ki:2. -inta ieâ Õuãba tigri, ilay ism× la tgæla? ana ilak pæl kÝnaÔãik, inta ismi il-Óum÷a igræ, anÁ ilak izn aÔut.Õaã×b Õai gÁl, mad.il-Óum÷a áÝr. bÝi gÁba labasa, iúmaÉÎt Òada. ugæb Õaã×b iúmimbarãala÷, iúbÝi -inta kalban kab×ra-gÁyil.3. bÝi ma fatan. zÝka arab mÁhaw.adræn maÉÎt fat Ádemi Ýlim kÎyin. zÝka iúÕaã×b: -hÎk lÁ tgæl-gÁyil. il-Õaã×b iúzÝka -inta ta÷aÓÓub ma tsÝr -gÁl. anÁ mim bÝi pæl kis×r ÝÕuz,nusfa ilay, nusfa ilÁk-gÁl.tamÝm.mirzÝ murÝdXLIII.poâo u ÀfÀndi1. pÝâÝ fad yÝm iúfaras rakab iúsayÝd mad. zÝka ademiÁt kis×riú÷anda Õaza. ugæb pÝâÝ min waz×rÁta sayal: -ÀfÀndi wÎnu? waz×rÁtaiú÷and poâo afandi Õazu. pÝâÝ iúÀfÀndi fad farasin ma infa÷ 1 anta.ugæba kullahum iúsayÝd maddaw.2. leyl áÝr, maãÁr maãar. pÝâÝ u wazirÁta iúbeytum inhazamawmaddaw.ÀfÀndi farasa ma infa÷ keyin, iúrÝsa kis×r maãar. ugæb ÀfandilibÝsa talla÷a, iúfåg faras iÝgar-haããa 2 , rakaba, iúbeyta mad. iúbeytadaÕal, min taÔta gaba Õaza, labasa. gabaham rutub ma keyin. pÝâÝÀfandi âÁfa, hairÝn sÝr. sayala:-inta ba÷az eâ yÁlis?3. afandi -faras× kis×r idri-gal. maãar áÝr faras× mim orz iúsamÁfarr. anÁ yÁbis.pÝâÝ min Àfandi faras Õaza, faras ræÔa anãa.way saÔriya pÝâÝ iúsayÝd mad. kis×r ademiÁt ÷anda Õazaha. Àfandifaras pÝâÝ rakaba iúsayÝd mad.65


4. leyl áÝr. maãar maãar. ÁdemiÁt farasum rakabæ, inhazamawmaddaw.ÀfÀndi inhazam iúbeyta Óa÷. pÝâÝ iúfaras -iúsamÁ÷ fur-gÁl.faras ma far. pÝâÝ kul leyl iúdarb kÁn, zÝka kis×r rutub áÝr 3 .tammat.mirzo murÝdXLIV.ÀfÀndi u hamsÝyta 11. iúÀfÀndi fad iÝm hamsÝyta ÓÀ. zÝka min Àfandi Õeyt ãalaba.ugæb Àfandi mÁ nãa-idræn Õeyã dig×g hast-gÁl. il-hamsÝyta ÕayrÝn áÝr,gÁl-ki:-idræn Õeyt dig×g hast-mi?2.ugæb Àfandi ÓawÝb anãa:-agar ilÁk mÁ kint ienãi,idræn ÕÎyt dig×g hast-gÁl.tamÝmmirzÝ murÝdXLV.naÔnÁt1. naÔnÁt 1 vay saÔriyÁt 2 ÉÝy 3 nuârub, Õubz nÝkul, Ôalib nuârub.naÔnÁt min magaz×n dig×k niâtÐrÁ noÒsa 4 . aÓ×n insi, Õubz nuãbuÕa,nokla.naÔnÁt kul yÝm Õubz mÁ naãbuÕ iúsalÁs yÝm Õubz naãbuÕ.ileynÁt iúbeytnÁ na÷ªÓÇ, bÁgir, öanza hast, iÔmÝr, faras hast.naÔnÁt laÔam×n zÁyt bozÝr emb×÷a.2. ileynÁt havl×na kiv×r 5 . masalan mimaÕÝna kb×ra: libÁt hast,âalla hast, ibr×k hast, ilhÁf hast, poliâta hast orba ÔÝyiã hast.ileynÁt mÁlatna gÝ÷ata waÔad. ileynÁt mÁl kis×r. ileynÁt mÝratna laÔÁmtuãbuÕ, r×z tuãbuÕ, ÉÝi itfaær 6 , min Ôal×b ÷idÁm isÝr.naÔnÁt ham×k zÎn yÝm inâæf iúnayminna.3. ileyna iúâitÁ bard. anÁ Òaraba ÷andi.i rab×Ô ÔÁr isÝr. anÁ iúrabiÔ baáal66


azraÔ, pamidÝr, ÓizÁr, aÓær, biãã×Õa azra÷. ana kul yÝm vay mæyaziro÷Átaskiya.4. anÁ iúbÝÒ ÷indi, angær, tuffÁÔ, tæt, bodom ÷indi.naÔnÁt, ziro÷Átna miâan zÎn sÝrÁna, Õizma insi vay katmÁn. naÔnÁtÕizma insi vay katmÁn kul ÷aâar yÝm. ileynÁt gÝ÷atna zora.5. naÔnÁt yeÔÁna zÎn yÝm inâuf.waÕtin ÝÕir iâbÁb iúmad×na iúqariâe miâan tamÝâa sawÁn i miâÁn yÝmiâuf iaÒÁde.hÁza zÎn mÁ haw.ileynÁt iúÓeinÁuna ÕizmÁt ÓådÝ kÝna.6. naÔnÁt imit hafli agar isÝr zen in÷Ýbir. ileynÁt hamikiya hafliagar isÝr, ÷irs kis×r iáÝr.sab×-bint ÷irs iáÝr, hÎk isÝr.sab×-bint ÷irs iáÝr, hÎk isÝr:öumma öabæya walatum bahast fat ademi iúbÎt binta. hama ademiyÁtbahasna orba na÷Óat, sneyn anza, sneyn Õar×ãa digik, fad ÷aâara dih×n,pæl orbamiya sÝr.7. ugæb kanna nogsa ÷irs insi, zÎn sÝr.ileyna i beitna kib×rÁt kulla mehna isi. anÁ ibræh× kÝn Ádime mehnaafarmid. ana ibræh× sabÕÝz birgadir. awalÁni waÕt hikia mÁ keyn. kullaÝli ma÷limÝt tamÝm sawæ. kulla riz÷Ýna insãuãÁt igræna 7 naym×n.8. naÔnÁt, ÕuttÝr×n ÓÁy, Óidda zÎn nugzæba noÒsa. illinÁtnÁsibÁtna ÓdÁ iúbeyta kÝn iÓænÁt.salÁs walad ÷andi, orba bint ÷indi. illay riz÷one ibræhi 8 iâba æn.hÁza abæ umma arab. uwraha arab×ya mÁ idr×ya.9. awwal Óida waÕt gand kÁn. ÕÝzir 9 ÓådÝ âaban×ya.mamlakatna ÓådÝ zÎn. abuatna waÕtun awal hÎk mÁ sÝyr. hÝzir dÝlailinÁt, iordÁmin isi iÓÁt. Õubz kÝn, mÁl kÝn, na÷aÓa kon, ib÷×r hast,faras hast, motgÝwa, bÁgir hast. hÝzir kulla barÝbar sawa. kulla Ýlima÷limÝt dÝr sÝr. hÝzir ia÷n× waÕt zÎn.10. maÔallatna harræq.67


mahhalatna kb×ra. abæy dosã maÔmÁt smæ 10 . zÝk idræn min âkogÁyÁnnum. awwal ÓådÝ waÕt iúbalad arab mahmad bÝy keyin. zÝkrasæl-aÛÛa 11 keyin.zÝk kt×r Ýlim keyin, kulla orz ma÷limÝt sawa. naÔnÁt iúÓeynÁuabbarana.urukna quraiâiâoimardonqul dosãmaÔmadXLVI.walid×n iúÒz×r1. kÎyin mÁ kÎyin, fad bÝy kÎyin. iúfat bÝy salÁs walad sÝir.min salÁs wÆlidi wÆlid×n iúÒzir 1 zÎn kÎn iâæfa. isnÎyn wÆlid×n kb×rwÆlid×n ezÒ×r mÁ iâæfæna.2. bÝy kinayab, riz÷Ýna 2 áayaÔa, Õaza 3 ÷înda 4 , gÁl:anÁ inÝb nayabt. salÁsatkum inÝb ÷ark lÁ sunnÁt. anÁ min ilay tamâi,burræ bahÁm âufuwÁt. min ley rÝzi soruwÁt.3. bÝy ugubæn 5 mat. waldÁn izÒ×r iúwaÔÆd dÝla sayohÁt sawaÝnmad. min sayÞhad ingalÆb kiÓÁö, kokÝyÆta iúzÝk gaããiâ 6 mahtaw. ugæbiúzÝk iúwaÔad dÝla iúdarb iãla÷. iúdarb maddÁna fad nÁb itlaÔ. nÁbiúzÝk: -igr×b fad bÝy hast×ta -igælia.4. sabe ÷and bÝy iaÒadi. bÝy iúzÝk: -binta hastiata -igælia.bintak ilÁy iÔãa-igæl iúbÝy. ugæb bÝy salÁs wa÷da idi÷in.igæl awwal:-min fadhÁt elf ãanga 7 way kamÝn izræba.igæl snÎyn:-al-ifr×t agÁr iwa÷gÆwa sÁlis:min farasa giddÁm agÁr i÷Ýbir.5. iúhamzÝka aÔãiya binti -igæl.hal salÁs wa÷da hama raz×÷ iddÆ. ugæb bÝy binta iúhÁma walad ÷irs isia,inãia bint.hamÆz walad imrÝd maÒsada ilÔak.68


tamÝm.âoimardonqul dosãmahmadXLVII.nahnÁt iúÓeynÁu1. akramqul muÔammadqul. anÁ daÕalt Õams ÷aârÁt u sitti.maÔallatna avÝna. avÝna arab×ya idr×ya. avÝna, bavÝra, harræq - salÁsmaÔallÁt arab×ya idr×ya. naÔnÁt arab. uræqi quraiâi hÁâimi. naÔnÁtÓainna min arabistÝn. abæy Ód×d mÁtaw. nÁs iÓæn, qur÷Án 1 igræn imiddæn. âæf valad 2 , zÝk Óadda haÉ 3 kÁnaw. naÔnÁt ÓÁinnadawri öam×r tÐmir. naÔnÁt Óainna min arabistÝn iúorz sulãÁn mirhaydÁriúqiâlÝge qasp×. amir timær ileynÁt sÁigna 4 ÓÁi. leil iÓi ÷andqiâlÝg sulãÁn mir-haydÁr.sultÁn mir-haydÁr sayal min am×r timær:2. -ilhamazÁt arabÁt ileyna riââa, middinak!amir timær mÁ sawa: -hazÁt asæga amid-gÁl. mir-haydÁr ieâÝn kb×rkÁnaw. zÝka dÝ÷a sawaw. am×r timær mÁ gadaraw maddÁn. ugæb elarabÁtraââaw, maddaw.naÔnÁt iúÓinÁw hamik sÁirinna Óainna.tammat.3. baladna iúÓeynÁu ÒÝy nazar bÝy kÁn. min arabistÝn Óay.budraha arab, iúbaladna ÒÝy nazar bÝy i Ýynazar bÝy maÉit×n kb×rÔaããa. ilmaÉit×n kb×r nÁs kalÝm aÛÛa 5 k×n agrænÁt. zÝka walÁtu maÔmatnabi bÝy.4. maÔmat nabi bÝy Óufr×n kb×r Ôafar, min haÓar×n misãi sawa.min hama Óufær moyata Ôèlu kÁnat. kulla nÁs k×n iâræb min hamÁz.baladna Òan×n kb×r kÁnaw. iúfaq×rÁt iúmisk×nÁt Õubz, pæl, Ôunãa k×niÔãæn 6 . ziklÝn kÝn kar×m kÁnaw. hamazlÝn iúmad×na fad madrasaÔaããaw. walatum bÝy maÔmat garraw hamzak madrasa. iúbaladnahÝzir maktab×n 7 kb×r hast. ilÎynÁt saÒ×rÁtna iúhama maktab igrænÁt.tammat.69


XLVIII.matal1. kÁn ma kÁn, ileyna iúbaladna fad sulãan eyâÝn 1 k×n ÷abr×n.kis×r ÷ilm kÁn ÷anda. nÁsin kasal k×n igræn. il-maÓnunÁt k×n igræna k×niuftuâuna.2. fad yæm ÷ademi Óay iú÷andtum. eyâÝn isÆylæm: -kasalak eâ-ilay àÝá 2 yæÓa÷, ham me÷zeme iæÓa÷, iÓliyÁm tæÓa÷, idiyÁm tæÓa÷ kullagoÔte yæÓa÷.eyâÝn isaylæn:3. -iúbÎtak ieâ ÷amal isi?-anÁ dÝim anÁm, anÁ dÝim aw÷ad.eyâÝn isaylæn:-iúbÎtak min Õizma isi?-ilaya abæya, umm× Õizma isænÁt, ilay iúkasal dawÝ iÔãu! igæl.eyâÝn gÁlaw:iúbÎtak uÕda! Õizma sæ! ilÁk hÁz dawÝ.tammat.akramqul valad muhammadqulXLIX.am×r timær iúÀfÀndi1. min qad×min zamÝn, iúmamlakÁtna, iúmad×na iúbuÕÝra am×rtimær iÕtiÝr ræha fad gil×l 1 qÝzi mulÝ iâonÁt sayaÔa. iúhamazÁt miantaÀfÀndi kÁn. am×r timær mim 2 zÝkÁt sayal:-eâ farq ÷inda ÖÔmÝr 3 vay mianÁt ademi?iúhÁz gappa gaããahat 4 ÓawÝb ma gadar ahda.2. ugæb ÀfÀndi gÁl:-ana adri mianat ademi vay ÖÔmÝr Íâ 5 farq ÷înda.am×r timær sayal:-eâ farq ÷inda? enta gæla.3. ugæb ÀfÀndi ÓawÁb aÔãa:-ademi wa ÖÔmÝr mianta salÁs qarâ farq ÷anda - gÁl ÀfÀndi.70


Àfandi iúlamza kulla ademiyÁt iúöam×r timær zahakawÁt.tammat.akramqul valad muÔammadqulL.qarz1. fad ÀfÀndi keyin. zÝka bÝy áÝyir. iúzÝk fad hamsÝyta 1 ÓÁy.zÝka min öÀfÀndi minsÁyl:-ilay ar×za pæl qarz 2 inãinnak.ÀfÀndi iúzÝka ar×za anãa. ugæb hamsÝyta mad. hamsoyta min isnÎnugæb ÓÁ ÷3 . min ÀfÀndi ariza sayal. ÀfÀndi gÁl:2.-ilÁk ar×za aÔãeyt bÝ Óit?hamsÝyta iúÀfÀndi gÁl-ki:-ar×za sabbalt.-ana miâan ilak 4 alimma-gÁl ÀfÀndi.ugæb iúzÝka ar×za maÔãa.tamÝmakramqul valad muÔammadqulLI.valdÁn izÒ×r u kokÝyata1. kÁn ma kÁn, fad bÝy keyin. il-zÝk bÝy fad ÷aâara fadhÁtwalad kÎyin ÷înda. min walada min kulla waldÁn izÒ×r zÎn kÎyinisæfa 1 .-agar amæt bÝya wald×n izÒ×r iúorzi tidu÷ænat - boy iúriz ÷Ýna gÁl.2. kokÝyata il-aÕæ qatal sorowÁt. aÕæ ÕazÝw, maddaw iúáaÔrÁ,iúfad Óufær raââæ. ugæb ingalabæ, ÓÁöæ iúbÎt, abæhum gÁlaw: -aÕæna z×bkalÁ.3. wald×n zÒir salÁs iêm 2 iúgufær kÎyin. ugæb salÁs iÝm minwaÔÁd dÝla karwÝn ÓÁ÷, mæya âarafÁn 3 iúÓufær satæl baÔasæ. vay satælsab× Óarræ-Õazæ. sab× haya kÎyin. karvÝn dÝlatum rahumÁt, sab× Õazæmaddaw.71


4. iúhama dÝla fad bÝy kÎyn. bÝy fad bint k×n ÷inda. bÝy bintahama sab× zÎn sÁfa. ugæb bÝy binta ÷irs, sawÁha iúsabi intiya.kÝn sana ki ÷abar. bÝy mÁt. hÁma sab× gÝ÷Át bÝy ÔÁkim isÝr. hama sabiiúhÁma dÝla bÝy ki-sÝr, kullu nÁs zÎin sÝrawÁt.5. iúhamzÝk sanayÁ iúwaÔad dÝla nÁs ÓÝ÷Ýnia 4 sÝyr×n. hÁmasab× abu dÝlta ÓÝ÷Ýn sÝyr.kokÝyata abæhum igælæn:-min waÔad dÝla Ôunãa, iâ÷×r inÓ×b.6. abuatum rÝzi sÝraw.kokÝyata hÁma dÝla Óaw. min bÝy Ôunãa, iâ÷×r ãalabaw. bÝy Ôunãa, iâ÷×ranãa. ugæb sayal:-intuwÁt min i âkÝ?kokÝyata gohta ki-gÁlaha bÝy pæl ma iÝÕuz. bÝy kokÝyata låmÝltaanãaha-hama lumola abækum intæwa - gÁl.7. aÕuwÁta rahmÁt gÁlaw, maddaw. zÝwkÁt iúdolta ki-ÓÁö,råmÝlta abæhum antuwa, abæhum gÁlaw:-z×k dÝla âab÷Ániya kÎyn.abæhum umhum låmÝl ki-âÁfuwa, ziklÝnÁt min faraÔÁnum bakawgabbalaw.ugæb abæhum umhum valatum izÒ×r dolta maddaw. abæhumumhum ki-ÓÁw, valadtum faraÔ. waladtum kÝn Ôal×n ileyhum anãaw.ziklÝnÁt kullum murod maÒsatun lihiqaw, sÝr.tammat.âoimardonqul dostmahmadâiâ aârÁt isnÎin daÕaltLII.ÀfÀndi morta 11. ÀfÀndi i bÝzÝr Òada. sawda sawa. ÕurÓa iúbozor sabbala. ugæbiúbeyta Óa÷,iúmorta gÁl: -hal yÝm iúbÝzÝr kÝn ademi sÝr. kulla ÕurÓa sabbala.morta gÁlat-ruhakÁn 2 kÁn en? 3ÀfÀndi gal: -vay awwal ana sabbalt. morta gÁlat:72


-ugæb eâ saweyt?2. ÀfÀndi gÁl: -darraw Óit i bÎt. morta gÁlat;-inta key tidri kulla sabbalÁha?Àfandi i lamzÁta zahak.tammat.âoimardonqul dostmahmad.LIII.Àfandi i Õazar×ta1. fad ÀfÀndi kÎyn. zÝka fad Õazar×ta kÎyn ÷anda. iúbeyta ÒÀde.Õazar×ta ma kÎyn iúbeyta. iúwaÉ 1 darbeyta 2 katab - ÖÔmÝr, katab,ingalab, mad. el-Õazar×ta fad iÝm iúkæÉa 3 iâæfa. ÀfÀndi Õazar×ta igæl: -iúbeytak Òadeyt, ma kÎyninnak. Õazarita gÁl:-ha, âuft ismak iúdarbeyt katbinnak, galbinnak.tammat.âoimardonqul dostmaÔmadLIV.Àfandi i mullÝ1. fad yÝm mullÝ mim fåg 1 maÉ×t ozÝn kÎyin yenti igÁ÷Öd.ÀfÀndi kÎyin i÷Ýbir inÁym 2 , ÀfÀndi âafatam min mælo isÁil:-birakabt agar la tugdur tinzil?âoimardonqul dostmaÔmaLV.Àfandi i darwÝza1. ÀfÀndi fad yÝm iúbÎt fadÔÁt Òada, il-darwÝza saragaha,inhazam. áaÔb il-bÎt 1 âÁfa-tam, min warÁ tarpan. ÀfÀndi mianat 2 kuÉail-darwÝza sÝib gazabaha, ugaf 3 . ib-ræhi 4 min warÁ ugaf. áaÔb ildarwÝza÷abar, il-ÀfÀndi zaraba. ÀfÀndi gÁl:-ana il-darwÝza qaããeytak, enta min âkÝ ÷abar?âoimardonqul dostmahmad73


LVI.ÀfÀndi i hamsÝyta1. iúÀfÀndi fad yÝm il-hamsÝyta il-gidra ÕazÁ ÓÁ÷. ugubÁnÀfÀndi er-ræÔa gidrayn iÒzir anta.-giderkum aâar keyin, ulad-gal. ÀfÀndi ÓawÝb ma nãa, mad. ugæb minhamsÝyta fad gidir Õaza. fad iÝm hamsÝyta il-gidir Õaza ÓÁ÷. -giderkum kasal kÎyin, mÁt -ÀfÀndi gÁl. hamsoyta gÁl: -gidram imutmi?1 ÀfÀndi gÁl: -gidir uldÁna tisaddiqæ 2 i mattÁna ma táaddiq-mi?âoimardonqul dostmaÔmadLVII.momÁ÷ Áqil 11. i bålÝc 2 fad momÁ÷Áqil gÁyl Çdemi kÎyin. fad yÝm bÁgir minÕum mæya âarrab 3 áÝr. bÁgir rÝsa i Õum tammat, ma ãala÷at. áÝÔb ilbÁgirmim momÁ ÷Áqil sayal:-rÝs il-bagir 4 min Õum ke inãalaöa? 5momÁ ÷Áqil gÁl: -rÝsa gussæ 6 !2. áÝÔb il-bÁgir rÝsa gassa. rÝs il-bÁgir adræn 7 Õum tÆm. áoÔb ilbÁgiryeâ sawÁna ma dara. zÝka isaylan iúmo ÷Áqil 8 Òada. momÁ ÷ÁqilgÁl:-il-Õum iksiruwÁt 9 , il-rosuÕsuwÁt. áÁÔb 10 il-bÁgir il-Õum kasara, il-rÝs Õaza.áoÔb il-bÁgir ham min 11 Õum, ham min bÁgir in÷Æzal.tammatâoimardonqul dostmaÔmadLVIII.baÕ×l i kar×m1. baÕ×l vay kar×m isneynta hamsÝya kÎyin. fad yÝm baÕ×l vaykar×m isneynatumÁt iúáaÔrÁ iútamÝâa maddawÁt. vay ræhumÁt ÕazawÁtmÝya, Õubz. toya 1 ÒadænÁt iúdarb 2 kar×m moyata, Õubza kalawÁt.kar×m mÝyata, Õubza ufraÕ, zÝk min baÕ×l sayal:74


2. ilay mÝya, Õubz ufraÕ 3 , ilay gil×l mÝya intinnak, aârub, kÝnaâtÝn tamm×t 4 .baÕ×l mÁ nãa. zÝk iúib÷×ra rakab u mad. kar×m i áaÔra uvraha tam. mÁkÎyin ÷anda mæya, Õubz. kar×m min Óo÷Ýniya il-âiÓarÁtin Òz×ra 5lagataha, kalaha. ugb×n âiÓarÀtin kalaha, ilsÁnin 6 hayvonÁ faham 7 . fadiÝm il-fat haya âÁfaha. haya iúzÝka gÁl:3. -intu ÓÝ÷Ýn, aâtÝn. mana iúhamÁn 8 Óufr×n Ôilu hastiúhanÁka 9 fad ademiÁm iæ÷ad. uÒdu iúhamnÁka! zÝka ileykum inãimæya, Õubz, laÔam.4. kar×m ugubÁn Òada hamnÁk. zÝka iúkar×m botna âabba÷a.kar×m ugubÁn soÒsalÝmÁt 10 ingalab iúbeyta. min fad gil×l waÕt baÕ×laningalab, ÓÁ÷ ibeyta. zÝk âafa-ki kar×m ÓÁy soÒ-salÝmÁt, Òada iúpodâÝ,gÁl:5. -anÁ vay hamsoyti iúáaÔra iútamÝâa kin madd×na. zÝka minilaya ×d× pull× 11 , Õubz×, mÝyt× Óarra, Õaza, inhazam. ilaya raââÁn×, madiúáaÔrÁ. pÝâÝ amr sawa:-hamzÝk ademi Óibæ ilaya ÷andi.6. ÒadawÁt, ÕazawÁt, ÓÁw ÷and pÝdâÝ. pÝâÝ min kar×m sayal:-li il-hamsoytak talasseyta 12 , inhazamt?kar×m gÁl:-anÁ ma saweyt hÁza. zÝka gÁla anãa 13 min rÝsa kÎy ÷Ábir wÁqi÷a.pÝdâÝ iúlamzÁta ma ááadaq. amir sawa:-vuddu i Ôibsæ!vaddæ, Ôabasæ iúzindÝn 14 . min adræn zindÝn fad iírÎdi 15 iúkar×m gÁlki:7. -il-pÝâÝ binta isnÎyn inhayam mÁ tâæf. il-pÝâÝ iúbalada il-÷eyn binta iúfataâÁn ãabib mÁ ltaga. iúáaÔrÁ hast âeÓÁrin iÒz×r dawÝ.agar ilagit iÓ×b, i÷eyna agar idi÷× iúâidda, ÷eynha teynfitiâ.8. kar×m il-âeÓÁrin dawÝ keyn idri. ugæb zÝk gÁl iúzindÝnbÝn: -anÁ ãab×b. zindÝnbÝn Òada iúpÝâÝ, gÁl-ki:-ademin Ôabsinkum ãab×b kÎyn. pÝâÝ áayaÔa kar×m i÷anda, gÁl:75


9. -ilaya bint× snÎyn ÷eynhayÁm matâæf 16 . inta il-÷eynha tuqdurtiftiâÁ mi?kar×m gal: -ana aqdur aftiâa. pÝâo min zindÝn gabbala. kar×m iúáaÔrÁmad, âeÓÁrin dawÝ Õaza, Óab, iú÷Ðyn bint da÷a. ÷eynha infataâat. pÝâÝÓådÝ faraÔ. zÝk iúkar×m kÝn zahab aÔãa. kar×m iúbÎta Òada, kÝn ÒaniáÝr. baÕ×l iúbaÕ×lita tam.kar×m imrÝdu maÒsada lihiq. entuwÁt imrÝdu, magsadkum tilÔagæ.tammat.âoimardonqul dostmaÔmadLIX.bah×l bÝy1. iúfad waÕt ayÝm fad bÝy kÎyn ÷Ábir. uvraha kÝn baÕ×l kÎyin.fad yÝm iúbozÝr ÒÁd×. pæl mÁ ÕÁzi. iúbozÝr ÒÁdi, bÁgir, faras, Õaræfsawda sÁwi, Õazi. áaÔb il-mÁl ar×za minsÁyl. ÷and bÝy fad maÔramkÎyin Ànda. bÝy iúmaÔram mi÷zimÁni rumÝlta 2 Ôallaha 3 anãaha, gÁl:2. -uÒda, min mÝrti pæl Ò×b!zÝka ÒadÁ trawÁn. il-hÁl gappÁt fad ÔaraÝmi 4 sama÷aha. min warÁmaÔram ÒadÁ trawan. min darb fad karwÝn ÷abar trawan. maÔramugaf, vay karwÝn gap zarab. ÔaraÝmi min kissat maÔram ræmÝltasaragaha 5 , Õazaha.3. zÝka ÓÁ÷ ÷and mÝrat bÝy. il-råmÝlta wÝraha 6 , pæl Õaza,ingalab. iúdarb il-maÔram âÁfa, råmÝl anãaha, gÁl:4. -anÁ min darb lageyta 7 , Õazeyta ilÁk-mi?maÔram ilay gÁl. Õazaha, mad. zÝka ÓÁ ÷and mÝrat bÝy, gÁl: -bÝyiúpæl baÔasÁni, mana ræmÝlta. mÝrat bÝy gÁlat:5. -hÝzir fad ademi rumÝlta ÓÁbaha, wÝrÁha, pæl Õaza, mad.maÔram ingalab, iúbÝy ÓÁ÷, gÁl:-il-pæl fad ademi Õaz, mad. intum k×n baÔsinkum-mi? zÝkaiúmÝratkum il-rumÝlatkum minwÝrinha.bÝy min ræÔa mad, wÝgi 8 . bÝy min baÕil×ta il-pæl sabbala. ugubÁn bÝyiúbozÝr ÒadÁn il-pulla vay ræÔa Õaza, Òada.tammat.76


âoimardonqul dostmaÔmadLX.diqÝn 1 vay laglag 21. fad qad×m iúzamÝn fad diqÝn kÎyin. zÝka fad yÝm iúhawl×taÕizma kÎn isi igÁ÷Öd. zÝka âÁf fad laglag fÝq 3 Òarabta gÁ÷Öd. iúlaglagkÁnata 4 maksær kÁn. diqÝn iúlaglag iúbeyta ÕazÁ, ÓÁ÷. kanatayn 5maksær ÓarwÝÔa 6 áÁyr. diqÝn iúlaglag iúgÝ÷ata dawÝ sawa 7 . laglag zÎynsÝr, ãÁr, mad iúbalada.2. fad yÝm laglag ãÁr-ÓÁ÷. diqÝn Õizma kÁn isi igÁ÷Öd iúbÝÒa.laglag min halga 8 fad tuÕm×nin 9 biãã×Õa raâ. diqÝn Õazaha, zara÷aha.biãã×Õa tuÕæmha i÷zar, kb×r áÝr. biãã×Õa istawa, diqÝn il-biãã×Õagaãa÷aha 10 , iúbeyta ÓÁbaha, il-nÁs sayaÔa, il-biãã×Õa zabaÔaha 11 . biãã×Õamin zabaÔÁn min adrænha zahab ãanga 12 tikassaÔ 13 mad. diqÝn kis×rfaraÔ, Òan× áÝr.3. fad yÝm iúbÎt diqÝn hamsÝyta ÓÁ÷. hamsÝyta min diqÝnsayal:-inta ki Òan× surt?diqÝn iúhamsÝyta ki sÝr Òan× gÁl anãa 14 . hamsÝyta ingalab, madiúbÎta. fad yÝm iúfåg Òarabta fad laglag fÁr Óay gÁ÷Öd. hamsÝyta il-Õiâta 15 tawwahaha 16 . iÓla 17 inkasarat. hamsÝyta iúlaglag Õaza, ÓÁbaiúbÎta, iúiÓla dawÝ sawa. laglag zÎn áÝr iúbalada ãÁr-mad.4. waÕt ÷abar. fad yÝm hamsÝyta adræn bÝÒa kÁn. laglag fÁr-ÓÁ÷.laglag min Ôalga fad biãã×Õa tuÕumha raââa, ãÁr-mad. hamsÝyta ilbiãã×ÕatuÔumha Õaza, zara÷aha. biãã×Õa tuÕumba i÷zar, kb×r áÝr, istawa.hamsÝyta il-biãã×Õa gaãa÷aha, iúbÎta ÓÁbaha, il-nÁs lawamahum, ilbiãã×ÕazabaÔaha. min adræn kÝn zambær 18 ãala÷, iúwaÉumÁt âabbas 19 ,ÉakkahumÁt 20 . ademiyÁt inhazamaw.tammat.âoimardonqul dostmaÔmad77


LXI.salÁs kokoyænini1. kÎyin ma kÎyin, fad qad×m iúzamÝn fad bÝy kÎyin. salÁswalad kÎyin ÷Ànda. bÝy Òan× kÎyin: kis×r na÷ÓÁt kÁn ÷Ànda, kÝn bÁgir,motgÝwa kÎyin ÷Ànda; iâ÷×r, Ôunãa kÎyin ÷Ànda; pæl, ãanga kÝn kÎyin÷Ànda. fad yÝm riz÷Ýna 1 sayaÔa, gÁl:2. -ana fad yÝm amæt. hamal dÝla salÁsatkumÁt aburra - anãi.ugæb bÝy mÁt. walda×n kb×r iúaÕuÁta gÁl:-abuyna mÁt. insirwÁt 2 , il-dÝla inâæf. Òadaw. iftarrawÁt 3 , iftarrawÁt,leyl áÝr. isnÎyn aÕuy×n iÒz×r nÁm. kokÝtay×n kb×r mÁ nÁm. hÁzÁtqaraul áÝr.3. zÝka leyl ib÷Öd arslÝn âÁfa. vay arslÝn ta÷Árak. el-arslÝn 4qatalaha. Óilda salaÕa 5 , Õaza, Õawwal , ÓÁ ÷and aÕwÁta, nÁm. waysaÔr×ya vÝqi÷Átin âÁifinna 6 iúaÕwÁta gÁl anãa. gomowÁt 7 , maddawÁt.4. leyl áÝr. nÝwba 8 iúaÕæy×n mianÁni 9 liÔiq. zÝk isnÎynta nÁm.hÁza leyl il-zib âÁfa. way zib ta÷Árak, il-zib qatalaha,isnÎyn sinnayn kb×ra malasa, Õawwal, Òada, nÁm ÷and aÕuwÁta. zÝkaiúaÕwÁta il-âayfinna way saÔr×ya gÁla anãa 10 . gomowÁt, maddawÁt.5. leyl sÝr. nowba iúaÕæyn izÒ×r liÔiq. kokÝyata nÁm. hÁza leylãulqiya âÁfa 11 . zÝka il-ãulqiya qatal áÝr. il-ãulqiya gÁl iúwalad:-wûk 12 ! ilay la tuqtulni! ilak fad gap agæl.-gul! gÁl aÕæy×n iÒz×r.6. -min hÁn 13 ib÷×d iúÝli Óabal fad bÝy hast. zÝk salÁs bint÷Ànda. z×k binÁt ÓådÝya Ôusun dÝrÁt. bÝy iúsalÁsataym iúzÝÓ aÔãa.intuwÁt uÒduwÁt iúÝli balad bÝy. hamhÁk imrodkumÁt tilÔaqænÁt.7. aÕuy×n izÒ×r il-ãulqi gabbala, ÷and kokÝyta ingalab - ÓÁ÷nÁyim. way saÔriya iúkokÝyata leyl×n âayfinna gÁla aÔãa. salÁs ahæyaiúbÝy maddawÁt. salÁs yÝm leyl i nahÁr darb 14 sarawÁt, iúmamlakatbÝy liÔigawÁt, sayalawÁt il-bÎt bÝy min ademiyÁt, ÒadawÁt iúhawlibÝy. bÝy sayal mim zÝk:-intuÁt min hay 15 mamlakat Ó×twÁt?78


8. salÁs aÕæya gÁlawÁt:-naÔnÁt min waÔad mamlakat Ó×na . naÔnÁt waladÁt bÝy 16 ináÝr.ilÎyna abæna mÁt. naÔnÁt sayÝÔa sawÁn ãala÷na. naÔnÁt sama÷nailÎykum salÁs bint ÷andkum. intu il-ziklanna iúzÝÓ aÔãay keyninkum.naÔnÁt Ó×na ileykum suhær 17 áÝran.9. bÝy iúsalÁstayÁm ayyan ãala÷ 18 . iúzÝk salÁs ahæya hÁn 19 . bÝyiúzÝkÁt gÁl:-anÁ il-binÁti ileykumÁt aÔãiya. faqad 20 ilay iúfad gappe ÓawÁbiÔãuwÁt.salÁs ahæyÁt - sayilæ! - gÁlawÁt.-intuÁt key daretuÁt anÁ il-binÁt× iúzÝÓ aÔãane?10. aÕuyat fad-fad 21 gÁlawÁt iúsalÁs leyla min rÝsumÁt ÷abirvÁqi÷ayÁt. bÝy kulla gappÁt sama÷a, ifraÔ 22 ugæb Òada, iúbinÁta kullagap galla aÔãa. binÁtayÁm rÝzi sÝranna. bÝy salÁs leyl-nahÁr ÷irs sawa.il-binÁta iúsalÁs aÕæya aÔãaha.zÝk imrÝd maÒsada liÔiq.tammat.âoimardonqul dostmaÔmadLXII.pÝâÝ i nÁb1. kÎyin ma kÎyin fad pÝâÝ kÎyin. zÝk ks×r h×l 1 kÎyin, kulla ilbaladzaraba, Õaza. iúzÝka kÝn vazirÁt i kis×r askar kÁn. fad yÝm pÝâÝgÁl: -ana mayat ma hinni. zÝka kulla vazirÁta ulamÝyata 2 sayaÔa,sayal: -eâ insi? gaãwahadta 3 ma darÁ. fad waz×rqur÷a Ýlim 4 kÁn. zÝka gÁl:2. -iúÝli Óabaltin ib÷×da fad Óifra hast. agar min mÝyta mininiuârub ma imæt. pÝâÝ iúÓufra mÝya âarabÁn mad-travan. pÝâÝ vayvazirÁta vay askar mad. salÁs leyl-nahÁr darb saraw-Òadaw, lahagaw.pÝâÝ il-ibr×k Õaza, and Óufra ÓÁ, min Óufra mÝya Õaza. fad ademi nÁbiz÷×f 5 iú giddÁma tuÒri 6 ÓÁ-ugaf. pÝâÝ sayal:3. -enta eâ saway? nÁb ÓawÁb 7 anta:-hal mæya lÁ tñâræba. heÉ 8 ma tmæt.79


pÝâÝ gÁl: -uÒda, ana Óit ihÁn 9 mæya âarabÁn mÁ mÁtÁn. zÝk nÁb gÁl:-izin Ôuã ilay. ana fad waÕtÁt pÝâÝt×n kb×r kint. anayÁm ba÷az mÁmÁtÁn Óit ihÁn, min hama Óufær mæya âarabt, ana mÁ mut. ugæb nÁsilay duâmÁn 10 saraw. ana il-kulla doilta sabalta. ana misk×n surt. nÁsilay mÁ âæfæni. ana mawÁt surt, mÁ mæt.4. pÝâÝ il-hal nÁb gappa sama÷a, mæya mÁ âaraba, il-ibr×k minmæya mala, Õaza, iúbalada mad. iúdarb zÝk gawwiya kasal sor.wazirÁta il-ibr×k mÝyata ÓabawÁt, -iâruba il-mæya -gÁlawÁt. pÝâÝ kÝnfikr sawa. zÝk il-nÁb gappa fikr sawa, ma âaraba, mÁt.tammat.âoimardonqul dostmaÔmadLXIII.waldÁn izgir ahæata1. kÎyin ma kÎyin, fat pÝâÝ keyin. zÝka salÁs walad kÎyin ÷Ànda.il-pÝâÝ fad bÝÒin zÎn kÎyin ÷Ànda. min adræn bÝÒ fad nahÁrin zÎn÷aber. iúhÁl bÝÒ kÝn miwa kÎyin ÷inda: tuffÁÔ, ÷Ànab, biãã×Õa 1 , handægakÎy 2 ÷inda. fad yÝm pÝâÝ tÁli÷ min ÷ayin harÝmiyÁt il-tuffahÁtsaragÝwa 3 sarg×na, madd×n.pÝâÝ ta÷arrak 4 . waldÁn ikb×r - ana ha leyla 5il-bÝÒ akurga-gÁyil, il-harÝmi agzuba 6 .2. leyl áÝr, gaããahat 7 ma ÓÁ. nisful-l-leyl waldÁn ikb×r nÁmtamm.vay áaÔr×yya 8 pÝâÝ ÓÁy, ÷ayyan: il-haromiyyat il-tuffaÔÁtsaragÝwa, sarg×na, madd×n. pÝâÝ ta÷arrak: -inta li numtènnak?il-tuffÁhÁt il-harÝmiyya saragÝwa. waldÁin mianÁni 9 gÁl: -anÁ hÁl leylail-bÝÒ aqurÒa. pÝâÝ maila 10 gÁl. ugæba leyl áÝr. gaããahÁt mÁ ÓÁ.3. min nisf il-leyl ugæb waldÁin mianÁni nÁm-tamm. vaysaÔr×yya mim nÝma 11 gÝm. pÝâÝ ÓÁ. zÝk ÷ayyan: il-tuffaÔÁt harÝmiyyÁtsarg×na, madd×n. pÝâÝ iúwalda ta÷arrak. ugæba waldÁn izÒ×r gÁl:4. -ana hÁl leyla il-bÝÒ aqurÒa. pÝâÝ waldain zg×r Õai 12 gÁl. leyláÝr. waldÁin izÒ×r iúnÁman ÓÁ. zÝka way hadda il-×da gassaha. goht×ngass×na dam ãala÷. iúdamm gohtin ãali÷ milÔ da÷a. ugæb tÝ vay saÔriyyamÁ nÁm ãala÷.80


5. ugæb nusf il-leyl áÝr. min nusf il-leyl ugæb fat t×ra il-fattuffÁÔ saragata, maddat.ugæb waldÁin izÒ×r il-ã×ra vay kamÝn tavahaha, iúfad kanata liÔiq. ugæbfat farha iúgÝ÷a ugaö. waldÁin zg×r il-farha Õaza. ugæb ÷and abæ Òada.ã×ra iúsamÁ farrat, maddat. waldan izÒ×r iúabæha gÁl:6. -ana il-z×ka 13 mÁ gadart gazabta.z×ka iúsamÁ farrat, maddat. ileykum farha Óibtan-ne. ugæb pÝâÝ faraÔ.-agar min il-ãira yegzupa, iÓi ana iúzÝka ar×zat× aÔti-gÁl. waldan ikb×ru waldÁn iúmianÁni - zÝkÁt gÁlawÁt: -naÔnÁt naÒÁdi il-ã×ra nugzubaniÓi. abæhum Õai gÁlaw,7. ziklÝnÁt maddawÁt. salÁs yÝm maddawÁt, waldÁin zÒ×r iúabægÁl: -anÁym aÒade. abæ Õay gal. waldÁin zg×r ugæb mad. min salÁs yÝmugæb and kokÝyata Òada. salÁsatum iúdarb maddaw. ugæb mingiddÁmhum salÁs darb ãala÷.8. iúfad darbÆ: -agÁr iaÒÁdi ingilib iÓi-maktæb keyin, darbinisnÎynÁniha: -agÁr iaÒadi giããiâ mÁ iâæf, ingilib iÓi-maktæb kÎyin,darbin salisÁni maktæb kÎyin: -agar iaÒade ma ingilib-iÓi.9. waldÁin kb×r darbin fadhadÁni-agar iaÒade ingilib-iÓi mad 14 ,waldÁni mianÁni-agar iaÒÁde ingilib-iÓi mad, waldÁn iúzg×r darb iaÒÁdi-ma ingilib mad.10. waldÁn ikb×r kim-kam 15 yÝm darb sÁr iúfad mamlakatinkiv×r ÓÁ. iú÷Ànda ar×z tam, gattiâ mÁ kÎyin ÷Ànda, mÁ kÁn idri eâ sawa.ugæb zÝka ÉåpÝn áÝr.waldÁn mianÁni salÁs yÝm darb sÁr, mÁ âÁf âi, i âkÝ ÒadÁna mÁ dara,tam. zÝka iúbÎta ingalab-ÓÁ.11. waldÁn izÒ×r salÁs×n yÝm darb sÁr, uguba iú÷anda moytatammat, fad Õubz kÎyin ÷Ànda. ugæb zÝka fad gÝ÷a ÓÁ, iúbÝÒ daÕal.ugæb fad handæna 16 âÁfa. handæn sayal min hama raz×:12. -inta yeâ iÓi iehÆnna? 17walad min rÝsa Ábir gappÁt gÁlaha. ugæb handæna gÁl:-ana ilÁk sa÷ad asi. farras ÷Ændi. isneynatna nurkuba, inmid.81


waldÁn izÒ×r faraÔ. ÓådÝ zÎn sÝr. isneynta farras rakabaww, maddaw.min kÝn yÝm ugæb fat hawl×n kb×r Òadaw. hama hawli fad Óabaltinkib×ra iwÝga keyin. handæna min taht ÒÝr 18 Ôafarat, iúhama hawliãala÷at. iúhamzÝk hawle, iúfad ÔÝiã iúidræna iúfad kapas hamz×k ã×rakeyina. waldÁn izÒ×r hama ÔÝiã ÓÁ, kapas Õaza. hama ãira gÁlat:13. -ilaya min hama kapas ãali÷ni, ozÝt 19 suwni. ana ã×ra manni,anÁ Ædemi. waldÁn izÒ×r il-ã×ra gabbalaha. hamzÝk ã×ra fad bintin zÎnaáÝrat, waldÁni zÒ×r hama bint zÎn âafaha, Õazaha. hama raz× waymorta an pÝâÝ 20 Òadaw. abæ il-hama 21 raz×÷ iúgohta pÝâÝ sawa.ziklÝnÁt zÎn umr dawr sawat. imrÝd maÒsatu liÔigaw.tamom.âoimardonqul dastmoÔmadLXIV.ustÝ wa pÝâÝ1. kÎyin ma kÎyin, qad×m sanayÁt fad pÝâÝ ÷Áber 1 . ama 2 pÝâÝitum 3 kÝn ademi kÎyin. hama ademiyyÁt leyl u nahÁr ÷amal-kÝr 4 kÎyinisæn. pÝâÝ ks×r Òan× kÎyin. kÝn âiyyÁten 5 zÎn kÎn entun. min kullaâiyyÁ fat piÁla zÎn kÎn iâæfa. hama piÁla min hmrayÁm 6 wa zumrædkÎyna. pÝâÝ min hama piÁla mær wa mÝya kÎyin iârub.2. fad yÝm min ademiyyÁt fahatum 7 sayala, gÁlaw;-hama piÁla Óibæha.hama ademi mad, piÁla Õazaha. zÝka piÁla min ×da uq÷ad. pialainkasara. zÝk min pÝâÝ ÕÁfana, inhazam-madd.pÝâÝ ÷ayyan ademi mÁ ÓÁ, bÝ fad ademi baÔas. hÁl ademiyya piÁlainkasarÁna âÁfaha, hazam - inhazam 8 -mad.3. pÝâÝ ÷ayyan, admiyyata mÁ ÓÁw, ugæb waz×ra baÔasa. waz×rpiÁla inkasarÁna âÁfaha, lawamaha, ÷and pÝâÝ Õazaha mad. ademiyyÁtinhazamÁna - gÁla. pÝâÝ Õ×za 9 ÓÁ. pÝâÝ gÁl:4. hama snÎyn ademe ilgæ, ta÷alæ! 10 i÷Àndi.wazirÁt dawwaræ, ma lagæ, ÓÁw. pÝâÝ iúwaz×rÁt gÁl: -usãoyÁt gæluwÁt,ta÷alæ iú÷Àndi. ustoyÁt ÓÁw. pÝâÝ gÁl:82


5. -hama piÁla hai wahadkum tushabæna, ileykumÁt kÝn hamraanãi. ham piÁla sahabÁn orba÷×n yÝm anãi. ustoyÁt iúbÎt maddaw.hazlÝnÁt hamingir 11 yÝm ÷abaram piÁla ma gadar sahabæha. pÝâÝ ugæbhama ademiyyÁt sayaÔa. ustoyÁt ÓÁw. ziklÝnÁt gÁlaw:-naÔnÁt piÁla ma gadar sahabnaha. pÝâÝ ki-zaÓa. -hama ademiyÁtrÝsumÁtu gussæwa -gÁl. waz×r gÁl: -hÁl ademiyyÁt rÝsumÁta latgussæna! pÝâÝ izin mÁ Ôaã. iúhama balad usãÝ mÁ tam.6. iúhama balad fad raz×÷ Áber kÎyin. hama raz×÷ fad Óaddayta 12kÎyin, il-raz× piÁla sahabÁn kÎyin minalminna. hama raz× ÷and pÝâÝmad. pÝâÝ gÁl:-li Óitinnak? eâ kÝr ÷indak?raz×÷ gÁl:-hama piÁla ana ashapa, anãiyya 13 ileykum.pÝâÝ gÁl:-hama piala agar tishapa, eâ agar tuãlub, ana anãi.7. raz×÷ gÁl iúpÝâÝ:-bintak ilay tinãiyya.pÝâÝ binta anãa iáÝr. raz×÷ ugæb iúbÎta mad. raz×÷ leyl wa nahÁr piÁlasahaba áÝr. raz×÷ fad ÷aâara yÝm mad, piÁla sahabaha. piÁla zen áÝrat.raz×÷ piÁla iúzÝka zen mÁ bayyanat, piÁla kasaraha, bo piÁla sawÁn ruÓ÷sawa 14 .8. raz×÷ fad ÷aâara yÝm mad piÁla sahabaha. hÁl piÁla minawalÁni piÁla ks×r zÎn áÝrat. hÁl piÁla raz×÷ kasaraha. razi bÝ piÁlasawÁn áÝr. raz×÷ il-piÁla orba÷×n yÝm kÎn ÷amal isi, ugæb ÷and bÝy pialaÕazaha-mad. pÝâÝ piÁla âÁfaha, faraÔ-mad. zÝk binta hama raz×÷ anãaiáÝr. waz×r gÁl:9. -hal piÁla hÁl raz×÷mÁ sahapa, piÁla ileynÁt kÁnat, min beytnasariqa, ÓÁb.pÝâÝ gÁl: -hÁl raz×÷ rÝsa gussæ. il-raz×÷ iúmiÁna ãala÷æ rÝsa gassÁn, raz×÷gÁl:-piÁla ö×di intuwa! piÁla ÓÁbæwÆ, ö×da Æntuwa. piala iúgÝ÷a zarabaha,inkasarat. raz×÷ gÁl:hama piÁla ibræhi ashapa, anãiyya.pÝâÝ gÁl iúraz×÷:83


10. -piÁla ishapa! inta.raz×÷ iúbeyta mad, orba÷×n yÝm, orba÷×n leyl hama piÁla sahabaha,ugæb ÷and pÝâÝ Õazaha, gÁ. waz×r piÁla âÁfaha, inhazam-mad. pÝâÝbinta iúhama raz×÷ anãaha. kis×r waÕt ÷aber. pÝâÝ nayab, kasal sÝr, mÁt.hama raz×÷ iúgohta pÝâÝ áÝr. ademiyyÁt hama raz×÷ zÎn kÎn iâæfæn.ustÝyÁt iúhama balÁd kis×r ÷amal keyin Àntum. hama raz×÷ imrodmaÒsada lihiq.tamÝm.akramqul muÔammadqulLXV.ÉupÝn morta1. kÎyin ma kÎyin fad qad×m iúzamÝn fad ÉåpÝn kÎyin. zÝkaiúqaâqadariyya kÝr kÎn isi. fad yÝm iúgÝ÷a way katmÁn ÷amal kÎn isi.zÝka katmÁn iúgÝ÷a zaraba, fad âiyytin gawwi katmÁn liÔik. ÉåpÝn mÁkÁn idri eâ sawa. ugæb zÝka âala 1 , âÁfa. fad Õum kÎyin. idrænahamrayÁt kÁnaw. ÉåpÝn farah-mad. zÝka il-Õæm way hamrÁt iúbeytaÕaza-mad. morta gÁlat:inta eâ Óibt?2. ÉåpÝn gÁl iúmorta:-ana gattiâ mÁ ÓÁibinni.zÝka il-Õæm way hamrÁt fat sandæq haããaha, lammaha.kÝn yÝm ÷abar. ÉåpÝn fad hamsÝya kÎyin ÷inda, iúbÎt ÉupÝn ÕuããÝrsÝr ÓÁ. hamsÝya gÁl:-ana Ôilm âuft. iúÔilmi iúgÝ÷a fad Õum hast. idræn Õæm hamrÁm hast.ÉåpÝn ÕÝf tam. zÝka iúpÝâÝ mad. pÝâÝ gÁl: -inta yeâ Óit i÷Àndi? ÉåpÝngÁl:ilay hamsÝyti Ôilm âÁyif. iúÔilma iútahat gÝ÷a fad Õæm hast. idræn Õæmhamra hast. pÝâÝ gÁl:3. -tahat gÝ÷a âæfa, hama Õæm ilga, uÕsa, ilay Ó×ba. nusf fatailak, nusf fata 2 ilay. ÉåpÝn iúbÎta mad. mÝrat ÉåpÝn sandæq fataâat,hamrÁm Õazat, iúadræn Õæm haÓarÁt dÁ÷at. ÉåpÝn ma kÁn idri eâmorta sawa. morta iúzÝk mÁ gÁl âi. ÉåpÝn ugæb Õæm Õaza, iúpÝâÝmad. pÝâÝ iúbÎta kÎn gÁ÷id. kisir ademiyat kÎn ÷Ànda. zÝka iúÉåpÝngÁl: -eâ Óibtinnak? ÉåpÝn gÁl: -il-hamrayat Óibta. zÝka iúpÝâÝ il-Õæm84


anãa. pÝâÝ il-Õæm waga÷a iúadræn fataÔa. min Õæm fad gil×l haÓarÁtug÷ad. pÝâÝ aynÎna 3 kiv×r áÝr. zÝka sÁyaÔ:4. -eâ Óibtinnak? hamram iúâqo?ÉåpÝn ÕÝf. pÝâÝ iúÉåpÝn gÁl:-hamrÁt la Óipa ilak aqtullak.ÉåpÝn iúbÎta mÁd. zÝka iúmorta gÁl:-hamram kÁne?morta iúzÝka hamram anãaãa. ÉåpÝn sayaÔa hamsÝyta. zÝkaiúhamsÝyta gÁl: -Õaza ilÁk Ôilmak. hamsÝyta iúÉåpÝn gÁl:5. -iúpÝâÝ la taÒdi, wÁÔad mamlaka isneynatum inmid.hamrayÁt noÕsa, inmid. ÉåpÝn iúzÝka áaddaq. zÝkÁt wÁÔad baladmad. iúdarb il-pÝâÝ waz×ra âÁfa. ÉåpÝn gÁl:-naÔnÁt waÔad balad inmid.way wazirÁt kÝn askar kÁn. zÝkÁt gazaba, Õaza, Ànd pÝâÝ waddæ.6. pÝâÝ kulla hamrÁta ÕazÆ, nusfa mÁ hãa ÉåpÝn beyta ÓÁ. zÝkahaz×nta maddat, gattiâ ma tamm ÷Ànda. zÝka iúmÝrta gÁl:-ilay pÝâÝ zarabÁni, min idi hamram Õazaha, gattiâ mÁ nãa, kif insiyÝm in÷Áber? mÝra zahakat. z×ka gÁlat:7. -ana hamrÁt nusfata kin laminni. ÉåpÝn gÁl:-hamrÁt wÝrea!morta sandæq fataâatta, hamrÁm wÝrata. idræn sandæq orba÷×n hamra 4kÁnat. ÉåpÝn irwæha ÔÝiã haã, fat ib÷×r Õaza. zÝka zÎn umur âÁf.imrÝd maÒsada liÔiq.tamÝm.akramqul muÔammadqulLXVI.ÕusnÝbad u ÉåpÝn1. kÎyin ma kÎyin fat bÝy kÎyin. zÝka fad bintin Õuâræya 1 kÎyin÷inda. binta isema ÕusnobÀd kÎyin. bÝy ÓudÝ gawwi 2 kÎyin. bÝy mortagand kÎn 3 iâufa. binta min ayna bÁkiyya 4 . fad yÝm fad ÉumÉuÒa 5 ÓÁya,gÁrea wÝqe. bÝy ademiyÁtum 6 minlawmina, minsaylin: -min idri hal85


ÉumÉuÒa ies itgæl? fad ieâÝn gÝm. -anÁ adri-gÁlaw. bÝy gÁlaw: -entagula ieâ itgæl nÁyima! ieâÝn iúbÝy gÁlaw:-bintkum ÕusnÝbad iúfat ÉåpÝn lahÁga.2. bÝy ki-zaÓa÷ -hal ieâÝn rÝsa gussæ! -gÁl. boy binta ÕusnÝbadÔabasa, raââaha. kÝn yÝm ÷abar. bÝy fad wazirin kiw×r kÎyin ÷inda.waz×r amr sawa. ademiyat fat kiw×r sandæq sæwÁt. sandæq gaw× sÝr.waz×r il-ÕusnÝbad iúsandæq Ôaããaha. sandæq iúbaÔÁr gabbalaha.3. sandæq orba÷×n leyl e nahÁr i baÔÁr Óara. il-sandæq 7 fatÉåpÝn âafa. ÉåpÝn iúræha iúbaÔÁr raââa, il-sandæq gazaba, garraãala÷,il-sandæq fataâa. fad bint âÁfaha. il-bint iúbeyta ÔÁzaha, madd.ÉåpÝn abæ iúbeyta kÁn.4. ÉåpÝn hama bint ãibÁyat 8 . zÝkÁt isneynta yÝm ÷abbarawÁt.ÕusnÝbad way ruzgÝr 9 korata 10 áÝrat, way Òasila k×n issi, ãa÷ÝmÁm k×ntuãbuÕ. ÕusnÝbad salÁs walad âÁfat. zÝkÁt umma, abu, kulhumÁt fadgÝ÷a yÝm kÎn iâufæn. ÕusnobÁd izinhÁni fad Ôalqata iúzÝÓa anãata,gÁlat: -b×ha! zÝÓa iúbozÝr ÕÁzaha-mad. iúbozÝr fad Óuhæd âafa. Óuhædil-Ôalqa iúpæl Õazaha. ÉåpÝn iúÔalqa min Óuhæd kÝn hamrÁm Õaza.ÉåpÝn hamrayÁt iúbeyta Õazaha-ÓÁ.5. ÕusnÝbad min kam yÝm ugæf hÁl iznÁni halqata iúzÝÓaanãata-hazia, -wudæ bi÷æwa! -gÁlat. ÕusnÝbad zÝÉa iúbozÝr Õazaha,mad. bohamzÝk Óuhæd rÝy-ÓÁ. il-Óuhæd haz Ôalqa kÝn hamrayÁmanta-Õaza. ÉåpÝn min Óuhæd hamrÁm Õaza iúbÎta ÒadÁ-mad.ÕusnÝbad ademiyÁt lawamata. ugæb iúfad kiv×r gÝ÷a iúruhumÁt fadbalad sawat.6. ademiÁt iúhama balad zÎn yÝm âÁfawÁt.ÕusnÝbad abæha kÝn yÝm kÎn ÷abîr sama÷ fad ÉåpÝn baladin kb×rsÁwi. bÝy kÝn ademiÁt lawam, way hamÁt ÉåpÝn ÷ark sawa iáÝr. ÉåpÝnademiyyÁtun il-bÝy i÷×dun uq÷adæ. il-bÝy ÉåpÝn ademiyyÁta qatalæ.ÕusnÝbad way ÉåpÝn iúhama balad pÝâÝ áÝraw. waz×r iúantun ÷amalkÎyin isi. zÝk zen yÝm ken iâæf.Õusnobad u hama ÉåpÝn imrÝd maÒsadum liÔiqaw.tamÝm.akramqul muhmmadqul86


LXVII.agl wa hamra1. iúfad balad fad ademi kÎyin. zÝka gattiâ mÁ kÎyin ÷inda,mæya kÎyin ib×÷. zÝk ademi iúkuÉayÁt 1 kÎn iáÁiÔ:-mÝya 2 uÕsuwÁt! ademiÁt ba÷uwa, Õazuwa iúpæl. hama ademe way fatademe royÓÁ 3 . hama Ádemi iúkatfa gobÁn aswad kÎyin. Ádemi mæyaibi 4 gÁl iúhama ademi: -mæya ib× 5 , uÕuz. zÝk ademi gÁl mæya ba÷anhazÁn6 :-ar×za ma öÀndi.2. muyÁn ib×÷ ademi iúzÝk ademi ariza la ikæn ÷inda -mæyaiârub! -gÁl. ugæb muyÁn ib×÷ ademi gÁl: -ileyna hama leyla bietna nÁm.zÝka il-hama Ádemi ÕuããÝr sawa - Õubz, laÔÁm, Ôulwa giddÁma da÷a.ÕuããÝr kib×r raÔmÁt gÁl. ugæb zÝka bimÝr sÝirin ademiyyÁt zÎn sawÁn÷allama. hama ÕuããÝr gÁl:-ademiiyÁtin Òani pæl uhsæ, ademiyytin gattiâ ma antum pæl la toÕsæn.3. ÕuããÝr gÁl, mad. Ádemi mæya ib×÷ ademiyyÁt zÎn sawÁhumÒÁni sÝr. zÝka min ÒaniyyÁt ar×za Õaza wa min ademiyyÁtin gattiâ mÁantum ar×za ma Õaza. fad yÝm iúræÔa ubraha gÁl:-li anÁ gattiâ ma ÷Ànda ademiyyÁt ar×za mÝÕuz?zÝka way saÔariya gaããiâ mÁ ÷Ànda ademiyÁt ar×za Õaza.4. hamzÝk yÝm iúræha Ádemi gailinna ÷ilm min rÝsa ãala÷-mad.zÝk gattiâ mantum áÝr. zÝk iúkuÉayÁt kÎn iáaiÔ -mæya uhsuwÁt! bo fadyÝm katfa gabÁn aswad ademi âafa. gÁbÁn aswad dÝr gÁl as-salÝmaleykum rahmatu ÛÛÝ barakÁtuh. zÝka sayal:-inta li mæya itb×÷? ana ademiyÁt zÎn sawæhum k×n gÁylinniku.5. mæyÁn ib×÷Ádemi iúbeyta ÕuããÝr sawa. zÝka kulla Õabar anãa.ÕuããÝr gÁl: -gaããiâ ma iáÝr, anÁ illak agarrik 7 hamra ki isæn. inta kullaÁdemi ÷allima. kulla ademiyÁt ÒÁn× iáÝr. ÕuããÝr hama lamzÁt gÁl, mad.mæya bÁ÷i Ádemi iúbieta hamra sawa. gaããaÔ 8 Õabar manãa. zÝka ÷aâarayÝm zÎn umr sawa. ugæb il-÷ilm min rÝsa ãala÷a, mad. zÝka gaããiâ mÁ÷anda áÁr, bo-mæya ba÷Án áÝr. ugæb hama Ádemi gabÁn aswad ma âÁfa.hama Õabar ilay fat nÁb gÁl.tamÝmakramqul muÔammadqul87


LXVIII.dunya 11. kÎyin mÁ kÎyin fad walad kÎyin. zÝk iúfad balad mindawir.zÝk waÔad gÝ÷a tam âafaha, mad. zÝk way ræha Ôubz, mæya Õazaha,mad. zÝk way ræha farasin Ýbiz rakaba, mad. ÷aâar yÝm iúdarb sÁra.kÝn mahallÁt âÁf. ÝÕer zÝka hawwal. min ib÷×d fad zaw 2 âÁfa. zÝkaiúhamzÝk zÁw Òada. zÝk âÁfa ÷and zaw fad nÁb way morta, way bintagÁ÷id.2. ziklÝnÁt áayaÔaw, -ta÷Ál-gÁlaw. zokÁt iúwalad Õubz, laÔam,mæya, ÔalawiyÁt da÷aw. walad kala, rahmat gÁl, mad.min miÁna kam yÝm ÷abar. walad iúdarb Óo÷Ýn tam. zÝka âÁfa ÔÝØãinkib×r 3 , hamnÁka Òada. zÝk zaraba il-darbÎt. min adræn sayalaw: -entamin? walad gÁl: -ana Óo÷Ýn, iúhamÁn fad leyla anÁm. iúzÝk darbÎt mÁfataâu, walad mad. ugæb zÝk mim bÝyÁt gaããiâ mÁ sayala.tamÝm.akramqul muÔammadqul88


meore nawiliTargmani89


I.dilmurodis cxovreba1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi kaci. [mas] erTi vaJihyavda. biWs saxelad dilmurodi erqva. erT dRes [am kacma]Tavisi biWi erT ostats miuyvana. [ostats] uTxra: -aswavle! misma biWma, dilmurodma, am ostatisgan bevri ramiswavla. erT dRes man sizmari naxa: masTan ramdenimegogona mivida. gogonebma uTxres: - rad gZinavs? wavediT,yvelam erTad viTamaSoT. gogonebSi erTi Zalian kargiqaliSvili iyo. dilmurods es gogo Seuyvarda.dilmurods es gogo rom Seuyvarda, mTeli dRe saqme veRargaakeTa [veRar imuSava]. dilmurodis mamas da ostatsorives [Zalian] gaukvirda(T). maT eqimebs dauZaxes dahkiTxes: - naxeT, amas ra sWirs? eqimebi verafers gaxdnen.erTi moxuci kaci movida. man Tqva: - (me) vici dilmurodsrac sWirs. dilmurodis mamam hkiTxa: - ra daemarTa amas?moxucma upasuxa: - dilmurods erTi cxeni mieciT, im gogosmoZebnis (da) moiyvans.2. dilmurodi cxenze Sejda, gogos mosaZebnad gaemarTa.igi erT udabnos miadga. iq erTi moxuci qali iyo. man(dilmurods) hkiTxa: - Sen saidan moxvedi? dilmurodmauTxra: - me Seyvarebuli qaliSvilis mosaZebnad movedi. Sen(xom) ar ici sad aris is gogo? [qalma uTxra]: - aT dResrom (ivli), Semdeg Sens win zRva gadaiSleba, zRvasTandaimale, Semdeg daRamdeba, diliT qaliSvilebi zRvaSisabanaod (Sesasvlelad) movlen, gogonebi tansacmelsgaixdian, miwaze dadeben. am qaliSvilebs Soris iqneba(aris is) gogo, romelic Sen giyvars. Seni SeyvarebuliqaliSvilis tansacmeli aiRe (da) damale. es gogotansacmels, (rom) ver ipovis, SenTan mova. Sen qaliSvilistansacmeli xelSi daiWire da (mas) daanaxe. igi TavisCasacmels, (rom) dainaxavs, (iqve) SenTan darCeba.3. dilmurodma moxuc qals madloba gadauxada (uTxrada) wavida. aTi dRe gavida. mis win erTi zRva aRimarTa.dilmurodi daimala (Tavisi Tavi damala). diliT zRvasTanqaliSvilebi movidnen. maT tansacmeli gaixades, miwa(ze)daawyves (da) wyalSi Sevidnen. dilmurodma Tavisi90


Seyvarebuli qalis tansacmeli aiRo (da) damala. gogonebiwylidan amovidnen, yvelam Tavisi tansacmeli Caicva,imxiarules (da) wavidnen, erTi (ki) darCa. dilmurodigamovida. gogom dilmurodi (rom) dainaxa, guli wauvida.dilmurodma tansacmeli (romelic xelSi eWira) Zirsdaagdo (daudo), wylis mosatanad gaiqca. qaliSvilma(amasobaSi) Tavisi tansacmeli Caicva, caSi afrinda (dawavida). dilmurodma moxuc qals uambo, rac gadaxda, mandedabers hkiTxa:4. - es gogonebi saidan arian? Sen miTxari!dedaberma uTxra: - erTi maRali mTaa, saidanac mze amodis,qaliSvilebi iq arian (qaliSvilebis miwa, e.i. qveyana iqaris).dilmurodi cxenze Sejda, im qveyanaSi wavida. aTi dRe daRame gzaze iara. man gzaze bevri ram naxa. igiqaliSvilebis qveyanaSi mivida. dilmurodma erTi maRalixe dainaxa, zed avida, gaixed-gamoixeda, erTi baRi dainaxa.SigniT ramdenime qaliSvili daseirnobda, maT Sorisdilmurodis Seyvarebuli qaliSvili iyo. dilmurodimaRali xis kenweroze daimala. qaliSvilebma baRSiiseirnes, iseirnes, daiRalnen (da) daiZines. dilmurodi(maRali) xidan Camovida, aiRo xelSi mandili, romliTacdafrinavda misi Seyvarebuli qaliSvili, maRal xeze avida(da) daimala. qalwuls gaeRviZa, gaixed-gamoixeda, mandili,(romliTac) dafrinavda gamqraliyo (aRar iyo), (man) zemoTaixeda, is biWi dainaxa (da) uTxra:5. - ei, biWo, aq rad moxvedi? mamaCemma rom gaigos,mogklavs!biWma uTxra:-me mamaSenis ar meSinia, Sen getrfi (me Sen miyvarxar), me aqmovedi Sens wasayvanad.(am) gogos gaecina (da) uTxra:-me(c) miyvarxar da Sen wamogyvebi.dilmurodi gogosTan erTad cxenze Sejda, (isini) biWissaxlisaken gaemarTnen.bevri dro rom gavida, dilmurods biWi SeeZina.dilmurodis biWi xuTi wlis (rom) Seiqna, dedam da mamamwaiyvanes da samogzaurod wavidnen. erT dRes gzaSi91


SemoaRamdaT (gzaze iyvnen (da) daagviandaT), erTi pataraqoxi dainaxes, (iq) daZineba gadawyvites. qoxSi wyali (da)puri ar iyo. dilmurodma (es) qoxi daaTvaliera, cxenzeSejda, puris (da) wylis mosaZebnad [mosatanad] gaemarTa.(am dros) Zlieri qari amovarda, qarbuqi Seiqna,dilmurodis cxeni daiRupa, dilmurodi gzaze darCa.dilmurodis col-Svilma gzas gaxedes, vera(feri)dainaxes, atirdnen. erTi mcire (ricxovani) qaravanizemodan modioda. dilmurodis col-Svili qaravanmawaiyvana (da) wavidnen, qalaq buxaraSi Cavidnen.6. dilmurodis coli da vaJiSvili qalaqSi kargxalxTan dabinavdnen. dilmurodis colma qmris suraTifanjarasTan Camokida. dilmurodis vaJi quCaSi xalxsekiTxeboda:-am suraTze [rom] kacia, [xom] ar ginaxavT?dilmurodma iara, iara [da] qalaqSi mivida. mandaaTvaliera quCebi [da] dainaxa Tavisi suraTi. igi mivida[da] im saxlis karebze daakakuna. colma karebi gauRo. manTavisi qmari dainaxa, gaixara. dilmurodma coli [da]vaJiSvili waiyvana [da] Tavisi mamis saxlSi wavida.dilmurodis mamam gaixara. man [mamam] dilmurods erTiTeTri cxeni aCuqa (misca). dilmurodi samxedro samsaxurSiCadga. igi maRali [Cinis] samxedro mosamsaxure gaxda.dilmurodma TavisTvis erTi kargi saxli aiSena (dadga).isini am saxlSi bednierad cxovrobdnen (dResSehyurebdnen), gansacdeli aRar unaxavT.sanukvar mizans miaRwies.Tqvenc [beds] eweviT.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadII.Tanrikuli da qurdi1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi Raribi kaci, danazogi(maragi) srulebiT ar gaaCnda. igi erT ubadruk (Zvel)saxlSi cxovrobda. erT dRes es saxli Camoingra. am kacs92


saxelad Tanrikuli erqva. Tanrikuls saxli [rom] daengra,[igi] axlis dadgmas [aSenebas] Seudga. man axali saxlidadga [aaSena], zemoT [saxuravisTvis xis] boZi [Zeli] arhqonda, fuli [amisTvis] ar gaaCnda. Tanrikulma Tqva: -roca fuls viSovi, saxlis saxuravze (zemoT) Zels [maSin]Semovdeb. Semdeg igi am saxlSi cxovrebas Seudga.(am) saxlis (mezoblad) axlos erTi qurdi cxovrobda.qurdma ifiqra: -am kacma axali saxli aaSena, albaT [igi]gamdidrda. daRamda. qurdi saxlis zemoT aZvra, saxlSiCacocda, dauwyo Zebna raRaceebs. saxlSi bneloda. qurdma[moulodnelad] Tanrikuls fexi daabija. TanrikulsgamoeRviZa, qurds daedevna, [magram] veRar daewia.2. erT dRes qurdi beis saxlSi ewvia. beim mas hkiTxa:-ra saqmeze moxvedi?qurdma uTxra:-movedi SenTan, [raTa] Raribi [kaci] Zelze Camokido.-ase ratom laparakob?me [erTxel] RamiT saxlis [saxuravze] avZveri. zemoT,[Zelis] adgilze Tiva iyo dadebuli. me kinaRam oTaxSiCavvardi.beim Rataks dauZaxeTo, brZana. Raribi movida. beim RaribshkiTxa: - Werze Zeli ara gaqvs [gadebuli]? Raribmaupasuxa:-me saxli (kedlebi) avaSene, Zelis fuli aRar damrCa.[erTxel] RamiT qurdi zemoT aZvra, me am dros saxlSimeZina. qurdi kinaRam Camovarda zemodan.3. beim uTxra:ZeliT ratom ar daxure saxli? (saxlis zemoT Zeli ratomar dade?) [amisTvis] Zelze gagsvam. Raribma uTxra:-o, bei, me damnaSave ara var, es icis ostatma. beim brZana:-aq momgvareT ostati!ostati movida, man Tqva:-am Raribs saxlis dasaxuri fuli ar hqonda. me da RaribidamnaSaveni ara varT. qurdia damnaSave, Camokide qurdiZelze!bei daTanxmda qurdis Zelze gasmas. beis kacebma qurdiZelTan miiyvanes. qurdis sigrZe Zels aRemateboda. kacebibeisTan mividnen [da] uTxres:93


qurdi Zelze grZelia (qurdis sigrZe [ufro] grZelia), raviRonoT? bei ganrisxda. man Tqva:-amden xalxSi erTi dabali kaci ver ipoveT? beis kacebidabali kacis mosaZebnad wavidnen. beis kacebma is Raribi[kaci] Seipyres [da] beis mihgvares. igi dabali aRmoCnda. (am)Raribma beis uTxra:-ratom madanaSauleb? (ratom maqcie damnaSaved?) beimSesZaxa (uTxra):[vinaidan] Sen dabali xar, Zelze Camogkideben! Raribma beisuTxra:4. qalaq buxaraSi bevria dabali kaci. ra moxdeba [rom]isini CamoaxrCo? beim uTxra: -keTili, vnaxav, Tu sxvas(vinmes) ver vipoviT, Sen CamogkidebT Zelze.daRamda, beim gaifiqra: -[modi] vnaxav qalaqs, [Tu] eZeben[Cemi] xelqveiTebi dabal kacs. man glaxis [Ratakis]tansacmeli Caicva [da] qalaq buxaraSi wavida. [man] quCebidaaTvaliera [da] veravin naxa, [Semdeg] bei erT moedansmiadga. iq bevri xalxi Sekrebiliyo [iq bevri xalxi iyo].beim SesZaxa:-ei, xalxo, yvelani aq modiT, beim brZana [dabali] kacimomgvareTo [ipovono], SevasruloT beis brZaneba! xalxmaeZeba, eZeba da ganacxada:-Cvens Soris aseTi dabali kaci ar aris, ra [unda] vqnaT?xalxSi [erTi] avazaki eria, man daiZaxa:5. -es [TviTon] aris dabali kaci! [marTlac] igi [bei]daiWires, wavidnen da waiyvanes. bei SeSinda. man yvirili[daiwyo]:-o, o, me bei var, ar momklaT! [magram] mas aravin daujera.xalxma bei Zelze Camokida.6. qalaqis mcxovreblebi beisgan ganTavisufldnen.Semdeg is avazaki xelosani gaxda [im avazakma xelobaiswavla], Raribis saxlis saxuravze (zemoT) Zeli gasdo,gadaxura. yvelani (isini) kmayofilebi iyvnen (kargadgaxdnen).[maT] miaRwies sanukvar mizans.94


Tqvenc miaRwevT.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadIII.faSas mogzaurobebi1. iyo da ara iyo ra, Zvel droSi erTi faSa cxovrobda.didi simdidre, didi qoneba gaaCnda. mas Svili ar hyavda.erTxel faSam (TavisTvis) Tqva: - [modi] qalaqSi waval,xalxs Sevxedav, [vnaxav] rogor cxovroben.faSa qalaqSi wavida. igi quCaSi erT moxucs [misans] Sexvda.moxucma uTxra (faSas): - me vici, [rogor] Cndeba [qveynad]bavSvi. Semdeg moxucma faSa (Tavis) saxlSi [stumrad]miiwvia (dauZaxa mas). faSa moxucs saxlSi ewvia.maspinZelma (am moxucma) xorci, stafilo, cximi, xaxvi [da]brinji moitana. man flavi moamzada (gaakeTa). Semdegmoxucma faSas uTxra:-aqedan Sors erTi Wa aris. Tu faSa mis wyals dalevs,Svili SeeZineba (gaCndeba).faSa saxlSi wavida. man (Tavis) cols uTxra:-aqedan Sors erTi Wa aris, me (im WasTan) waval, mis wyalsdavlev, Semdeg Cven Svili gveyoleba, [es] me (im) misanma(moxucma) miTxra.2. faSam ormoci mxlebeli (jariskaci) waiyvana (da) gzasdaadga, daaxloebiT TerTmeti dRe iara (TerTmeti dRegzaSi iyo), Semdeg didi xe dainaxa. didi nuSis xe iyo.bostnis qvemoT (erTi) sufTa wyliani Wa iyo. faSam wyalidalia (faSam wylis daleva aRasrula). uceb, [saidanRac]erTi moxuci kaci gaCnda, mwyemsi ar iyo. (movida da) faSasuTxra:-(am) Widan wyals nu dalev!-ratom ar unda davlio? hkiTxa moxucs faSam.moxucma upasuxa (uTxra):-me TviTon faSa viyavi, am Widan wyali davlie. aqamde[cocxali var], aRar vkvdebi. Cemi xalxi, Svilebi, laSqari95


-yvela daixoca, me [ki] ar vkvdebi. Tu Senc (mas) dalev,aRar mokvdebi. faSam - ar damileviao, uTxra. man (Tqva):-me (TviTon) am Wis [Widan] wylis daleva mindoda. memoxucisgan bevri (ram) viswavle.3. faSam am (Widan) wyali aRar dalia, gzas daadga, (sxva)Was dauwyo Zebna. aTi dRe gavida. paraskev [Tu] SabaTdRes faSa erT qveyanas miadga (erT qveyanaSi mivida).daRamda. faSam moSorebiT [Sors] (erTi) arxi SeniSna.arxTan saxli SeamCnia (dainaxa). igi am saxls miadga (amsaxlSi mivida), karze daakakuna. erTma moxucma qalma karigaaRo. faSa saxlSi Sevida, man qals uTxra:-me mSieri var (momSivda), puri momeci!qalma puri da wyali gamoutana (misca), Semdeg faSashkiTxa:-(Sen) aq risTvis moxvedi?faSam moxuc qals uambo (upasuxa):-me (erT) Was veZebdi, Svili ar myavda [da] grZel (Sor)gzas davadeqi, laSqari sul (mTlianad) damexoca, cxenimomikvda (mokvda), me gavRatakdi (Ratakad viqeci).qalma uTxra:-iqeT [aqedan moSorebiT erTi] qalaqia. iq (erTi) Wa aris.Sen am qalaqSi wadi. im WaSi (erTi) didi gveli [gveleSapi]aris, adamianebs wyals ar aZlevs [wyalTan ar uSvebs]. meSen (erT) xanjals (did danas) mogcem, imiT gvels TavimoaWeri. Sen TviTon im Widan [im Wis] wyali dalie, (Semdeg)Svili SegeZineba (iqneba).faSas gaexarda, xanjali (didi dana) qals gamoarTva(qalisgan aiRo), Wisken gaemarTa, gveleSaps (gvels) kiserimoaWra, Semdeg Wis wyali (Widan wyali) dalia. qveyanasixarulma moicva (qveynis xalxs, adamianebs gauxardaT).isini beisTan [TavianTi qveynis mmarTvelTan] mividnen [da]uTxres:-qalaqSi erTi kaci gamoCnda (movida). man Wis zemoT [WisTavze rom] gveleSapia, Tavi moaWra. beim (im) kacis (masTan)miyvana brZana (Tqva). adamianebma (es) faSa beis mihgvares.beim mas uTxra:-coli avad gamixda (Cemi coli avad gaxda). man erT dResdaiZina [da] aRar iRviZebs, rames ver iRoneb? (Sen misTvisrame kargs ver gaakeTeb?). faSam beis uTxra:96


-sami dRe momeci mosafiqreblad.beim faSas sami dRe misca. Semdeg igi (faSa) moxuc qalTanwavida, karze daakakuna. qalma karebi gauRo (gaaRo). manfaSas hkiTxa:-(Sen) CemTan rad moxvedi?faSam qals didi beis davalebis (Sesaxeb) auwya. qalmauTxra:4. -Sen mSieri xar? [mogSivda?] me (Sen) purs [da] wyalsmogcem, miirTvi! (Wame!) faSam puri, wyali (da) xorcimiirTva (SeWama), danayrda (misi muceli gaZRa). Semdegqalma mas uTxra: - me Sen salamurs mogcem, Sen masze (amsalamurze) daukari (da) beis coli gaiRviZebs.faSam (im) moxuc qals madloba uTxra (da) gzas daadga.mivida beisTan. beim [mas] (am faSas) hkiTxa:-Sen Cem cols moarCen? (kargad gaxdi?)faSam upasuxa:-[diax] me movarCen.Semdeg man salamuri aiRo [da] daukra. salamurma mSvenierixma gamosca (salamuridan) mSvenieri xma gaisma). beis coli(Zilisgan) gamofxizlda [da] wamodga. bei da misi vezirebisixarulma moicva (maT yvelas gauxardaT). beim sasaxleSididi nadimi gadaixada, uamrav xalxs dauZaxa (uamravixalxi Seikriba). kargad gamovida. Semdeg beim (am) faSascxeni [da] laSqari uboZa. faSam beis madloba moaxsena [da]Tavisi qveynisaken gaemarTa, ormoci dRe gzaSi iyo. cxenebikargi gamodga. faSa saxlSi mivida. mis cols [Zalian]gaexarda.5. didi dro gavida. faSas colma biWi gaaCina. igi [biWi]Zalian kargi iyo. faSa da misi coli, orive sixarulmaSeipyro. isini bednierad cxovrobdnen (isini bednieradatarebdnen dReebs).maT miaRwies (TavianT) sanukvar mizans.Tqvenc miaRwevT Tqvens miznebs.dasasruliSoimardonkul dosTmahmad97


IV.Wkviani cxeni da misi patroni1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi vaWari (kaci). igi Zalianmdidari iyo. am (vaWar) kacs erTi vaJi hyavda. erT dRes igibazarSi wavida [da] biWi Tan waiyvana. biWma mamamiss sTxova(uTxra):-[erTi] kargi cxeni miyide (CemTvis aiRe).mamam Svils cxeni uyida. Semdeg bei [da] misi vaJi cxenzeSesxdnen da saxlSi wavidnen. beis cols biWi ar uyvarda.man erT dRes cxens balaxi dauyara (miutana). balaximowamluli iyo (kargi ar iyo). cxenma balaxi (mTlianad,sul rac iyo) daaTvaliera [da] ar SeWama. Semdeg bei gzasdaadga, qalaq buxaraSi savaWrod wavida. misma colma (mis)vaJiSvilTan garToba moindoma. daRamda. sibnelemdaisadgura. beis coli biWis deda ar iyo. Rame alersSigaatares (maT is Rame garTobaSi gaatares), [Semdeg]daiZines). diliT beis biWma cxens balaxi dauyara. cxenmabiWs uTxra:-(Sen) ratom erTobi mamaSenis colTan?2. beis vaJiSvilma gaicina. igi meCeTSi wavida. daRamda.sibnele Camowva. beis coli biWTan mivida. man beisvaJiSvils alersi mosTxova (uTxra: - gaerTe!) beisvaJiSvilma [mas] uari uTxra (uTxra: - me ar viTamaSeb). beiscoli ganrisxda. igi, [gawbilebuli] Tavis oTaxSidabrunda.diliT beis colma xorci moamzada. man TefSze xorcidado, sawamlavi gaukeTa (xorcze sawamlavi dado). cxenmabeis Svils uTxra:-xorci ar Wamo(T), [mowamlulia].beis vaJma xorci ar SeWama. gavida sami dRe. vaWari saxlSidabrunda. beis colma mas uTxra:-guli mtkiva, CemTan (erTi) arabi eqimi iyo, [romelmac]miTxra: -cxenis xorcs Tu SeWam, kargad gaxdebi[o].sovdagarma Tqva:-cxens davklav. [es] faSas vaJiSvilma gaigona, _ cxeni ardakla(o), uTxra [mamamiss]. bei uarze dadga, _cxensdavklavo, Tqva.98


gaTenda. faSas vaJiSvili cxenTan mivida (da) uTxra: -mamaCemi dakvlas [gipirebs]. man fuli aiRo (saxlidan fuliaiRo), cxenze Sejda [da] wavida.3. biWi erT qveyanaSi mivida. igi aTi dRe gzaSi iyo,(Semdeg) daRamda.man [iqve] axlos (erTi) saxli SeniSna (dainaxa). imsaxlisken wavida. saxlSi aravin daxvda (saxlSi araviniyo). biWi (am) saxlSi Sevida (da) daiZina. dazamTrda,Tovli, wvima wamovida. erT dRes biWTan saxlSi (erTi)mgeli mivida. man biWs uTxra:-me Sen erT adgils (miwas) migaswavli (getyvi), iq wadi (imadgilze wadi), iq erTi Wa aris, uwyloa. am Widan RamiTlampis [Suqi] anaTebs.biWi cxenze Sejda [da] mgelTan erTad iqeT gaemarTa. samidRe gzaSi gailia. Semdeg isini WasTan mividnen, saidanacSuqi ifrqveoda (gamodioda). biWi WaSi Cavida. man WaSiwiTeli galia SeamCnia. wiTeli galiidan Suqi modioda.galiaSi Citi iyo. Citis Tvalebi anaTebdnen (TvalebidanSuqi gamodioda). Cits margalitis Tvalebi hqonda. WabuksZalian gaukvirda. man (es) galia aiRo [da] saxlSi wavida.man Zalian gaixara.4. diliT Wabuki cxenze Sejda [da] sanadirod wavida.(mis) saxlSi (erTi) mela Sevida. man galiis kari gaxsna,Citi galiidan gamovida [da] gafrinda, erTi bumbulimiwaze Camovarda. RamiT Wabuki mogzaurobidan dabrunda.man miwaze [dagdebuli] bumbuli SeniSna [da] aiRo. (biWi)saxlSi Sevida, mimoixeda, galiaSi Citi aRar daxvda (iyo).Wabuks xasiaTi Zalian gaufuWda [Zalian cud gunebazedadga].5. gaTenda. biWma Cits dauZaxa. Citi ar Canda. biWi CitismosaZebnad wavida. ormoci dRe eZeba (ormoci dRe gzaSiiyo). Semdeg Wabuki erT baRnars miadga. baRSi SuSissasaxle idga. baRSi Sesasvlel kars mgeli icavda (baRiswin erT WiSkarTan mgeli iyo). Wabukma mgels hkiTxa:-es sasaxle visia?mgelma biWs upasuxa:99


-sasaxle Sen Cits ekuTvnis (Seni Citis aris). igi Citi araris, Sen uyvarxar, Seni qalwulia.Wabuki baRSi Sevida, baRis siRrmeSi, WasTan, (erTi)ulamazesi qalwuli ijda. Wabukma qalwuls bumbuli aCvena[da] uTxra:6. -es bumbuli Senia?gogonas gaecina [da] uTxra: [-diax], es frTa Cemia.Semdeg Wabukma qorwili gadaixada, qaliSvili [colad]moiyvana, aTi dRe da Rame qorwili [grZeldeboda].[axalgazrdebma] biWma da gogom (am) sasaxleSi cxovrebagaatares (icxovres), sanukvar mizans miaRwies.Tqvenc migeRwioT Tqveni miznisTvis.dasasruliSoimardonkul dosTmahmadV.ormoci Zma1. iyo da ara iyo ra, erT qveyanaSi erTi faSacxovrobda. am faSas ormoci Ze hyavda. Svilebi gaizardnen.faSam ufrosi vaJiSvilisaTvis erTi lamazi qaliSvilisSerTva gadawyvita. Svilebma mosTxoves dagvabinave [dadagvaqorwineo]. beim vezirebs mouxmo [da] uTxra:-[wadiT, moZebneT da] momiyvaneT [is], visac ormociqaliSvili eyoleba. Cem biWebs im gogonebs [colad] mivcem,qorwils gadavuxdi.vezirebma aseTi kaci didxans eZebes. [bolos] maT Seityves,[rom] erT qveyanaSi erTi faSa [cxovrobda], romelsacormoci qaliSvili hyavda. Semdeg vezirebi faSasTanmividnen [da] uTxres:-erT qveyanaSi faSa aris [romelsac] ormoci qaliSvilihyavs. es qveyana Zalian Sors aris (iyo).2. faSas gaexarda. vezirebs mravali oqro uboZa.[meore dRes], diliT cnobili misani gamoiZaxa [da] daavala(uTxra):100


-(Sen) im Soreul qveyanaSi wadi, faSas gadaeci (faSasTanmidi da uTxari):-Cveni qveynis faSas (Cven faSas) ormoci vaJi hyavs, SeniqaliSvilebi colad mieci mis vaJiSvilebs.misani aqlemze Sejda [da] wavida. man ormoci dRe gzaSidahyo. bolos (Semdeg) igi faSasTan mivida [da] uTxra:-Cven faSas ormoci vaJiSvili hyavs, [xolo] Sen [ki] ormociqaliSvili (gyavs), mieci Seni asulebi [colebad Cveni]faSas vaJiSvilebs.faSam misans uTxra:-kargi, me Cem qaliSvilebs [Tqveni] faSas vaJiSvilebsmivaTxoveb (mivcem), wadi [Sen] faSasTan [da] uTxari:-Cven Soris erTi pirobaa [pirobad giyeneb Semdegs]:-erTi didi mdinaris [kalapoti] gaiTxaros [arxi gakeTdes],Cven qveyanaSi (is) mdinare Caedineba [am arxis saSualebiT],Tqveni wylebi [ki] am mdinareSi Caedinos [da amgvarad] Cvenwylebs SeuerTdes. [Tu am pirobas SeasrulebT], me CemqaliSvilebs [Tqveni] faSas vaJiSvilebs SevrTav (mivcem).misani gamobrunda, faSas sasaxleSi mivida, moaxsena[faSas]:3. -Sen erTi didi mdinaris [kalapoti, arxi unda]gaTxaro, im faSis qveyanaSi (es) mdinare [unda] Caedinos,(Semdeg) Cveni wylebi [roca] im faSis wylebs SeuerTdeba,[is Tavis] qaliSvilebs miscems Sen vaJiSvilebs. ai, aseTiafaSas piroba (es sityva Tqva faSam).biWebis mamam xalxs dauZaxa da uTxra:-didi mdinaris [kalapoti, arxi] gaTxareT. mTeli xalximdinaris [arxis] gaTxras Seudga.faSas umcrosi vaJi [gamorCeviT] uyvarda. Zmebs umcrosi ZmaejavrebodaT (cudad uyurebdnen). erT [mSvenier] dResumcrosi Zma qalaqSi wavida. [ufrosi] Zmebi [umcros] ZmasquCaSi Cumad aedevnen. [maT igi] quCaSi daiWires [da] scemes.[umcrosma] Zmam Rriali morTo (tirili daiwyo), Zmebi(tirilze) gaiqcnen.daRamda. umcrosma Zmam quCaSi [tirilis Semdeg] daiZina(itira, daiZina). diliT erTi [moxuci] misani quCaSigamovida. man biWi dainaxa [da] uTxra:-ra dagemarTa?4. biWma upasuxa:101


-Cemma Zmebma gamlaxes, ra viRono? (ra gavakeTo?)misanma biWs uTxra:-nu geSinia, sami dRe aq iyavi (daiZine, daisvene), Semdegmdinaris wyali [arxSi wamova], Seni Zmebi mdinaris [arxs]gamoyvebian, ivlian [ivlian da] sami dRis Semdeg movlen.arxis (mdinaris) [im] mxares, [sadac] Zmebi iqnebian (mivlen)[civi] zamTari dadgeba. Sen mxares [Tbili] zafxuli iqneba.[amis Semdeg] misanma biWs uTxra:-Tvalebi daxuWe!biWma Tvalebi daxuWa. Semdeg misanma biWs uTxra:-Tvali gaaxile!biWma Tvali gaaxila, [xedavs], mdinare savsea wyliT. [amdros] Zmebi midian faSasTan. biWma [SeTanxmebisamebr] samidRe ZilSi gaatara. Semdeg gzas daadga, aTi dRe iaraTovlSi da wvimaSi (wvima, Tovli modioda). daRamda,Camobnelda. [meore dRes] diliT, biWis mxares [mdinaris imnapirze, sadac biWi mivida] zafxuli dadga, [xolo] misiZmebis mxares dazamTrda [acivda]. biWma Tqva:-am mdinareze xids avaSeneb (gavakeTeb), Cemi Zmebi movlenCemTan.sami dRe gavida. (am) biWma gzaze misani naxa [misans Sexvdagzaze]. man misans uTxra:-am mdinareze xidi aaSene, [raTa] Cemi Zmebi CemTan movidnen(Cemi Zmebi CemTan movlen).misanma biWs uTxra:-daxuWe Tvalebi!biWma Tvalebi daxuWa. Semdeg misanma biWs uTxra:-gaaxile Tvali!biWma Tvali gaaxila [da] xidi Tvalwin gadaeSala(dainaxa). [Zalian] gaixara. (misi) Zmebi masTan mividnen, xidigamoiares (gzas daadgnen, iares).5. aTi dRe gavida. iyo Rame, bneloda (daRamda,dabnelda). biWma daiZina. man sizmari naxa: masTan misanimivida [da] uTxra:wadiT (Tqven), iareT sami dRe, [sami dRis Semdeg] (Tqvenswin) sasaxle gamoCndeba, am saxlSi nu SexvalT (SigniT nuSexvalT)!biWma gaiRviZa, mimoixeda, aravin [iyo axlomaxlo]. SemdegZmebTan erTad gzas daadga, sami dRe gzaSi iyvnen [iares,102


olos] maT win erTi sasaxle aRimarTa. (misma) Zmebma[ufrosma Zmebma] Tqves:-[modi] SevideT. umcrosma Zmam Tqva:-nu SevalT [umcrosi Zma winaaRmdeg wavida]. Zmebma ardaujeres [ar Seismines, ar gaakeTes, is rac umcrosma ZmamTqva], saxlSi Sevidnen. umcrosi Zma [ki] ar Sevida. saxlSiuTvalavi (bevri) fuli aRmoCnda. misi (mflobeli) patronigveleSapi iyo. igi (gveleSapi) saxlSi ar iyo. Zmebma fuliaiRes [rac fuli iyo saxlSi, sul aiRes], jibeSi Caides. amdros [uceb] gveleSapi movida [gaCnda]. man [ufrosi] Zmebigadaylapa (mucelSi gadauZaxa, STanTqa).6. umcrosma Zmam yvelaferi [sakuTari TvaliT] naxa,simwrisagan cremlebi moeria (itira). Semdeg man bambukimoZebna (ipova), moWra da misgan salamuri gaakeTa (man ambambukisgan salamuri gaakeTa). Semdeg man am salamurzedaukra. gveleSapma bambukis xmaze rokva daiwyo (acekvda,amoZravda, rxeviT moZraobebs akeTebda). Semdeg man daiZina.biWi gveleSapis saxlSi Sevida, didi dana [xanjali] aiRo,gveleSaps muceli gaufatra (gveleSapis muceli gafatra),Tavisi Zmebi, yvela [erTad] gveleSapis muclidan amoiyvana.(misma) Zmebma gaixares, [maT] (TavianT) Zmas madlobagadauxades, (Zmebma) gveleSapis fulebi aiRes [da] gzasgaudgnen. [Semdeg] mividnen (isini) faSas qveyanaSi [da]uTxres faSas:-mogveci Seni qaliSvilebi Cven [colebad]!7. faSam maT uTxra:-sami piroba maqvs [sami piroba unda daakmayofiloT]:-pirveli (piroba) aseTia:-me Tqven mogcemT aT tomaras, tomrebSi aris brinji[tomrebi savsea brinjiT], me brinjs miwaze davapnev(mimovapnev), Tqven yvelam erT RameSi es brinji undaakrifoT [da] aT [tomaraSi] CayaroT.meore piroba (aseTia):-me Tqven aT xars mogcemT, Tqven isini (aTive xari) erTRameSi unda SeWamoT [da] maTi Zvlebi momitanoT (momceT).mesame piroba (aseTia):103


-erTi Tqvengani Cems darbazSi (oTaxSi) Sevides. darbazSizandukia, im zandukSi biWma oqros fuli Cados (gaavsoszanduki oqros fulebiT).Semdeg, [es rom Tqva], faSa wamodga [da] wavida. Zmebma aRaricodnen ra eRonaT (aRar icodnen ra eqnaT). [bolos]umcrosma Zmam WianWvelebs [mouxmo da] uTxra:-es dafantuli brinji moagroveT! Wianvelebma brinjimoagroves [da] tomrebi gaavses (tomrebSi Cayares).diliT, roca faSa movida [da] tomrebi naxa, Zaliangaukvirda (gancvifrda). Semdeg man (faSam) Zmebs aTi xarimisca. umcrosma Zmam (es) xarebi udabnoSi waiyvana. [man]udabnoSi (es) xarebi gauSva. RamiT udabnoSi mglebmaxarebi SeWames, darCa [mxolod] maTi Zvlebi. diliT (misi)[ufrosi] Zmebi movidnen, Zvlebi moagroves da faSas wauRes.faSam Zvlebi [rom] naxa, [Zalian] gaukvirda.8. mesame dRes umcrosi Zma faSas darbazSi mivida. faSasdarbazis kars lomi icavda (karTan lomi iyo). umcrosmaZmam jibidan salamuri amoiRo [da] daukra. lomma didxansusmina [da] (Semdeg) daeZina. biWi darbazSi Sevida. masSi(darbazSi) skivri idga (iyo). umcrosma Zmam skivri gaxsna[da] igi oqroTi aavso (masSi fulebi Cado). Semdegi ukangamobrunda.diliT faSa mobrZanda (movida). (igi) darbazSi Sevida,gaxsna zanduki [da] naxa igi oqroTi savse (naxa masSioqro). faSas gancvifrebas sazRvari ar hqonda (faSasZalian gaukvirda). Semdeg man (faSam) didi qorwiligadaixada. Tavisi qaliSvilebi Zmebs miaTxova (misca).ormoci dRe [da Rame] iqorwila.umcrosma Zmam umcrosi qaliSvili SeirTo (waiyvana).Zmebma (maT) sanukvar mizans miaRwies.Tqvenc miaRwevT Tqvens sanukvar mizans.dasasruliSoimardonkul dosTmahmad104


VI.kuldaSi da ioldaSi1. iyo da ara iyo ra, cxovrobdnen (iyvnen) kuldaSi daioldaSi. isini (orive) mwyemsebi iyvnen. kuldaSs daioldaSs erT patara saxlSi eZinaT. erT Rames ioldaSmasizmari naxa. sizmarSi ioldaSs cidan ori varskvlavi(Tavze) daeca. ioldaSs gaeRviZa. mTeli dRe gaocebuliiyo. mravali dRe gavida, [ioldaSma] (Tavisi) sizmarikuldaSs uambo. kuldaSi gaocda. Semdeg man ioldaSsuTxra:-es sizmrebi me momyide.ioldaSs gaukvirda. man kuldaSs uTxra:-ras mied-moedebi? (ras akeTeb?) sizmari rogor (unda)gavyido?kuldaSma ioldaSs uTxra:-momyide (ra) Seni sizmari!ioldaSi daTanxmda (ioldaSma uTxra, kargi, keTili), rasmomcem [sizmarSi]? kuldaSs gaecina [da] uTxra:-me Sen mogcem purs da cxvars. ioldaSma kuldaSs uTxra:-keTili, waiRe Cemi sizmari da momeci puri da cxvari.2. kuldaSi [meore dRes] diliT samogzaurod wavida. mandidxans iara (gzaze). daRamda. sibneleSi kuldaSTan erTicxeni mivida. kuldaSi cxenze Sejda [da] wavida. gzazeerTi kaci Sexvda (gamovida), man kuldaSs hkiTxa (uTxra):-sad midixar? kuldaSma upasuxa:-me qalaqSi mivdivar.isini gzas [erTad] daadgnen, sami dRe iares (sami dRegzaSi iyvnen). Semdeg kacma kuldaSs uTxra:-yuri damigde, raRacas giambob (me TviTon getyvi):3. Zvel droSi erTi moxuci misani cxovrobda. mas samivaJi hyavda. misani [roca] daberda, dauZaxa Svilebs [da]uTxra:-me davberdi, male [albaT] movkvdebi. [Cvens] ezosTan(karmidamosTan) didi baRia, mis qvemoT [miwaSi] doqia[damarxuli]. es doqi oqroTia (oqros monetebiT, fuliT)savse. roca movkvdebi, amoiReT, ar iCxuboT! fuli aiReT[da] gaiyaviT.105


Semdeg (maTi) mama miicvala. (misma) Svilebma doqi ipoves,amoiRes (miwidan), oqroebi (aiRes da) gaiyves, ise, romCxubi ar mosvliaT. kuldaSma im kacs hkiTxa:-Sen [erTerTi] xar im Zmebidan? kacma upasuxa:-diax, me erTi im ZmaTagani var. [Semdeg] orive qalaqSimivida, qveynis siRrmeSi SeaRwies (Sevidnen). kuldaSiqalaqSi xatibi gaxda, im kacma ki vaWrobas mokida xeli.orive bednierad cxovrobda.4. erT dRes sovdagari [roca] Tavisi saqmiT iyodakavebuli, [mas] kuldaSi gamoecxada. sovdagarma kuldaSssTxova:-Camitare Tavsifi (Segoneba).kuldaSma paraskev dRes Tavsifi Caatara. [man]sovdagrisgan mcireoden gasamrjelod fuli aiRo. Semdegigi saxlSi wavida. fuli (oqro) zandukSi Seinaxa (Caawyo)[da] daiZina. (RamiT) sizmari naxa: cidan mis Tavze (miszemodan) varskvlavi daeSva, mis win gaCerda (daeSva).kuldaSs gamoeRviZa. igi meore dRes gzas daadga –ioldaSTan wavida. ioldaSs kuldaSis naxva gaexarda(ioldaSma kuldaSi naxa – gaexarda). man hkiTxa:5. -CemTan ram mogiyvana? (rad moxvedi CemTan?)kuldaSma upasuxa:-Sen rom sizmari momyide, ukanve waiRe!ioldaSi daTanxmda (ioldaSma Tqva: -Cem sizmars aviReb).Semdeg igi bazarSi wavida, xorci, stafilo, xaxvi, cximi[da] brinji iyida (aiRo), dabrunda saxlSi [da] flavimoamzada. kuldaSma da ioldaSma miirTves, danayrdnen(muclebi gaiZRes) [da] isiamovnes.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmad106


VII.mwyemsis Svilis Tavgadasavali(mwyemsis Svili da misi ambavi)1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi faSa. mas (faSas)silamaziT [ganTqmuli, mzeTunaxavi] qaliSvili hyavda.bevri sasiZo (biWi cdilobda) mis wayvanas, [magram] faSa(Tavis) qaliSvils ar aTxovebda (ar iZleoda). am qveyanaSierTi mwyemsi cxovrobda (iyo). mwyemss erTi biWi hyavda.erT [mSvenier] dRes mwyemsis biWi qalaqSi wavida. mas gzazesami Wabuki Semoxvda (man gzaze sami biWi naxa). maTmwyemsis biWs hkiTxes:-qalaqSi ra saqme gaqvs?mwyemsis biWma upasuxa (maT):-me qalaqSi xelobis Sesaswavlad mivdivar da Tqven rasaqme gaqvT? (Tqven ra saqmeze midixarT qalaqSi?)2. biWebma upasuxes:-Cven didi beis Svilebi varT. gavigeT, [rom] qalaqSi (erTi)faSa cxovrobs (aris), mas mzeTunaxavi (lamazi) qaliSvilihyavs. Cven qalaqSi wavalT, faSas qaliSvils vnaxavT, samivemivalT [da] erT-erTi Cvengani am mzeTunaxavs (qaliSvils)SeirTavs (erTi CvenganisaTvis im qaliSvils aviyvanT).mwyemsis [Svils] Zalian gaukvirda. man (mwyemsis biWma) Tqva:-me faSas qaliSvils [siamovnebiT] moviyvandi [colad].biWebs mwyemsis Svilis am sityvebze [gulianad] gaecinaT.isini qalaqisken gaemarTnen. oTxi dRe da Rame iares [dabolos] qalaqSi mividnen. isini faSas warudgnen (faSasTanmividnen). faSam biWebs kiTxva dausva:-ra saqmeze mosulxarT?biWebma uTxres:-Cven Tqveni qaliSvili mogvwons, mogveciT (erT-erTs)Tqveni qaliSvili.faSam uTxra:-keTili iyos Tqveni mobrZaneba (kargia, rom moxvediT),magram Cemi qaliSvilis wasayvanad [mosulebma] ramoitaneT? Zmebma uTxres:3. -Cven araferi gvaklia (rac unda Tqvan yvelaferigvaqvs), fuli Tavzesayrelad gvaqvs (fuliT savse gvaqvs107


qisebi), cxvari, batkani, xari, Txa ar gvaklia (gvaqvs),rasac vinatrebT, yvelaferi gvaqvs (rasac ityvian,yvelaferi gvaqvs).faSas gaexarda. oTxi biWi karebTan Camwkrivda (dadga).faSas qaliSvilma [isini] SeaTvaliera. mwyemsis Svili[yvelaze metad] moewona, am biWs avirCevo, uTxra mamamiss.faSam mwyemsis Svils hkiTxa:-Sen aq riTi moxvedi (ra moitane)? mwyemsis vaJma uTxra:-me Seni qaliSvili miyvars, momeci [igi colad]. faSamhkiTxa [kiTxva gaumeora]:-Sen Cemi qaliSvilis wasayvanad [rom moxvedi], ra momitane?biWma upasuxa:-me Sen erTi zRapari mogitane.faSas biWis sityvebze gaecina da uTxra:-[Seni] zRapari ar mWirdeba, wadi [moSordi aqedan]!asulma uTxra mamamiss:4. -movisminoT, es zRapari. faSa daTanxmda. mwyemsisvaJma daiwyo zRapris moyola (moyva Tavisi zRapari).iyo da ara iyo ra, arabeTSi erTi faSa cxovrobda. faSassaxelad haron raSidi erqva. igi Zalian mdidari iyo, bevrixelqveiTi da bevri veziri hyavda. erT dRes faSa haronraSidma Zveli tansacmeli Caicva [da] qalaqSi wavida.[undoda gaego], rogor cxovrobda xalxi (ras akeTebdaxalxi). mas gzaze erTi kaci Semoxvda, [romelsac] xelSiTevzi eWira.haron raSidma hkiTxa:-es Tevzi sad daiWire?(am) kacma uTxra:-aqedan moSorebiT erTi mebaduri cxovrobs, man es TevzibadiT daiWira.haron raSidma es kaci waiyvana da mebadurTan wavida(mebaduris saxlSi wavida). mebaduris colma Tevzi Sewva(moamzada). faSa da (es) kaci Tevzs Seeqcnen (Tevzi SeWames).Tevzis mucelSi [Zvirfasi] beWedi aRmoCnda. faSam beWediaiRo, meTevzes madloba uTxra da saxlisaken gzas gaudga.meore dRes (diliT) haron raSidma Tavis vezirs beWediaCvena [da] uTxra:108


5. -wadi qalaqSi, waiRe [es] beWedi, aCvene qalebs, gaige,vin aris misi patroni (romeli qalis aris es beWedi?)veziri qalaqSi wavida. qalebs beWedi aCvena [da] SeekiTxa:-naxeT, visia es beWedi?bazarSi erTi kaci iyo. man beWedi naxa, [mibrunda] dagaiqca. vezirma is kaci daiWira, faSas mihgvara [da] uTxra:-am kacma beWedi [rom] dainaxa, gaiqca. me daviWire,wamoviyvane da [Sen] moggvare.haron raSidma [am] kacs hkiTxa:-ratom gaiqeci beWeds rom Sexede?kacma uTxra:-me Cemi coli Semomakvda (Cemi coli movkali), [mas] TiTzees beWedi ekeTa. me coli zRvaSi gadavagde. haron raSidiganrisxda [da uTxra]:ratom mokali Seni coli? ra naxe masSi cudi?kacma uTxra:6. -Cemi coli avad gaxda. man vaSli mTxova. me qalaqSiwavedi, vaSli ver viSove (ver vipove), ori dRe gzaSi viyavi[da bolos] baRdadSi Cavedi. baRdadis bazarSi sami vaSliviyide. Semdeg saxlSi davbrundi, Cem cols vaSlebi miveci.gavida aTi dRe, coli gamokeTda. quCaSi mivdiodi (quCaSigavedi). [uceb] win erTi zangi (Savi kaci) Semomxvda, masxelSi Cems mier baRdadidan Camotanili vaSli eWira. me[am] Sav kacs vkiTxe:-[es] vaSli saidan gaqvs (sad aiRe)? Savma kacma (zangma)miTxra:-me erTi sayvareli myavs (erTi qali miyvars). man (am qalma)es vaSli momca. am qalis qmari vaSlis mosatanad baRdadSiwavida, sami vaSli iyida [da] cols moutana. colma samivaSlidan erTi momca.es ambavi rom gavige, me saxlSi wavedi, Cem cols TavimovkveTe da [mokluli coli] zRvaSi gadavagde. SemdegsaxlSi davbrundi, [vxedav] Cemi Svili tiris, vkiTxe: -ragatirebs? Svilma miTxra:-dedaCemma erTi vaSli momca, me quCaSi gavedi. WiSkarTanerTi Savi kaci modioda, xelidan vaSli gamomtaca dagaiqca, amitomac vtiri, saxlSic movedi [da] dedaCemi ardamxvda.109


7. kacma uTxra haron raSids:-me udanaSaulo coli movkali, zRvaSi gadavagde, es misibeWedia (misi TiTis aris), ra sasjelsac damakisreb,Tanaxma var.haron raSidma vezirs uTxra:-es kaci udanaSauloa, vipovoT zangi, is [aris] damnaSave.wadi, is Savi kaci ipove da momiyvane! (Semdeg) veziriwavida, eZeba [is] zangi da ver ipova. meore dRes haronraSidma Tavis vezirs hkiTxa:-sad aris is zangi?vezirma uTxra:-ver vipove. [maSin] haron raSidma vezirs uTxra:-Tu im zangs ar momgvri, Tavs mogkveTav.veziri saxlSi dabrunda, mosTqvamda, col-Svils uTxra:8. -faSam brZaneba gasca, (miTxra):-Tu im zangs ar momiyvan, Tavs mogkveTavo, ra viRono?(Semdeg) vezirma SeamCnia (dainaxa) Tavisi umcrosiqaliSvili [romelsac] xelSi vaSli eWira, ijda da Wamda.vezirma Tavis umcros gogonas hkiTxa:-saidan gaqvs es vaSli (sad aiRe es vaSli)?gogonam upasuxa:-Cven ezoSi erTi zangia, man momca es vaSli.veziri baRSi wavida, mimoixeda, [dainaxa] is Savi kaci,daiWira, wamoiyvana da faSa haron raSids mihgvara. haronraSidma zangs hkiTxa:-Sen rad icrue?9. Semdeg haron raSidma ubrZana jalaTebs:-mokveTeT Tavi! jalaTebma mas [zangs] xel-fexi Seukres[da] Tavi mokveTes. haron raSidi samarTliani faSa iyo. eszRapari kargi gamodga. faSam gaixara. man TavisiqaliSvili mwyemsis vaJs misca, ormocdRiani qorwiligadaixada.maT miaRwies sanukvar mizans. Tqvenc miaRwevT (Tqvens)sanukvar mizans.dasasruliSoimardonkul dosTmahmad110


VIII.sovdagris vaJi da beis qaliSvili1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi vaWari-sovdagari, [mas]sovdagars erTi vaJi hyavda. [erT mSvenier dRes] sovdagarmaTqva:-[modi mivcem] Cem biWs [saswavleblad] xatibs, [vetyvi:] -aswavle! Semdeg vaWari qalaqSi wavida [da] Tan Tavisi biWiwaiyvana. man biWi xatibs miuyvana [da] uTxra:-amecadine [da] wvrTnas nu moakleb Cem biWs!xatibi daTanxmda (Tanxmoba ganacxada). man sovdagrisSvils kargi ganaTleba misca (kargad aswavla). erT[mSvenier dRes] xatibTan erTi bei mivida. [am] beim TavisiqaliSvili miuyvana xatibs saswavleblad, kargadamecadine[o] – sTxova [uTxra] [man xatibs]. xatibidaTanxmda. bei (Tavis) saxlSi wavida. xatibi sovdagrisvaJs da beis qaliSvils erTad amecadinebda. maT (orives)erTmaneTi SeuyvardaT. xatibma [rom naxa] axalgazrdebs[erTmaneTi] SeuyvardaT (uyvarT), beisTan mivida da uTxra:-vxedav, [rom] Sen qaliSvils [da] sovdagris vaJs erTmaneTiSeuyvardaT (uyvarT), [amitom] waiyvane Cemgan Seni asuli!meore dRes (diliT) beim qaliSvili saxlSi wamoiyvana. mas(beis) erTi didi baRi hqonda. [roca] daRamda, sovdagrisvaJi Cumad beis baRSi Seipara [Sevida]. [Semdeg, iq] sasaxleSeamCnia. am sasaxleSi Sevida, Tvaliereba dauwyo.sasaxleSi Tavisi Seyvarebuli daxvda (sasaxleSi iyo isgogona, romelic mas uyvarda), dilamde masTan darCa (ambiWma am RamiT, dilamde am sasaxleSi gogosTan erTaddaiZina). Semdeg adga [da] xatibTan wavida, xatibma biWshkiTxa:-sad iyavi?biWma [simarTle] ar uTxra: -arsad ar vyofilvar, aqmeZina[o] – upasuxa.2. erTi Tve gavida. sovdagris vaJi yovel Rame [beis]qaliSvilTan dadioda, [masTan] eZina. beim araferi icoda[amis Sesaxeb].erT dRes xatibma biWs uTxra:-[gavaleb]: yovel dRe (diliT) moamzado quCaSi flavi [da]daurigo (gaumaspinZlde) mlocvelebs (meCeTis adamianebs).111


erT dRes (erT dilas am) biWs daagvianda. xalxma dainaxa,[rogor] gadmoxta igi beis sasaxlidan. xalxi beisTanmivida [da] uTxra:-[davinaxeT] Seni sasaxlidan (zemodan) sovdagris vaJiSvili[rogor] gadmoxta. igi Sen qaliSvilTan dadis (SenqaliSvilTan Zinavs). bei ganrisxda. man xatibs dauZaxa [da]uTxra:-gaugzavne sovdagars werili! movides da waiyvanos TavisivaJi.xatibma Tavi daukra (daTanxmda). man sovdagars weriligaugzavna (werili dawera, gaugzavna).aTi dRe gavida. sovdagari (qalaqSi) xatibTan mivida. manTavis vaJiSvils uTxra:-xval diliT (oriveni) saxlSi [unda] wavideT, beisqaliSvils Tavi daanebe!sovdagris vaJiSvili mTeli dRe gaognebuli iyo. Semdegigi meCeTSi wavida (meCeTSi Sevida). fanjarasTan beisqaliSvils werili dauwera:-mamaCems [xval] diliT saxlSi mivyavar [mamaCemi modisxval diliT Cvens saxlSi Cems wasayvanad], gamoyevi [xval]diliT qaravans, (me da Sen) aqlemze SevjdeT [da]gaviparoT (sadme, romelime qveyanaSi gadavixvewoT).3. dila [gaTenda]. beis qaliSvili qaravanTan mivida.sovdagris vaJi aqlemze amxedrda, man sacole (qaliSvili)Seisva [da] erT qveyanaSi wavida, sami dRe [da] Rame iares(gzaSi dayves). Zalian moSivdaT.daRamda. Camobnelda. gzis napirze (gzasTan) maT erTisaxli SeamCnies (dainaxes), (aqlemidan) CamoqveiTdnen,saxlisken gaemarTnen (wavidnen). sovdagris vaJiSvilmakari gaaRo, [isini] saxlSi Sevidnen. saxlSi aravinaRmoCnda (aravin iyo). sastumro oTaxSi werili daxvdaT(iyo). sovdagris vaJma werili aiRo [da] waikiTxa. werilSiewera: -(saxlis) sardafSi (qvemoT) didi sacavia, [masSi]uTvalavi (mravali) oqro-vercxli [inaxeba]. sacavSi erTiskivria. aiReT yvelaferi: oqros da vercxlis fulebi(tangebi), [oRond] skivri ar gaxsnaT! Tu skivrs gaxsniT,oqro-vercxls veRar wamoiRebT (ver aiRebT).sovdagris vaJi da misi coli sacavSi Cavidnen. masSi(sacavSi) bevri oqro-vercxli daxvdaT. maT (sovdagris112


vaJma da misma colma) mTeli oqro-vercxli aiRes. Semdegam Wabukis colma Tqva:-modi, gavxsnaT skivri [da] vnaxoT [Sig ra aris].sovdagris vaJma Seaxsena cols werili, [romelSic] ewera,[rom] ar gaexsnaT skivri (romelSic dawerili iyo:-ar gaxsnaT skivri!)-me skivrs ar gavxsni [Tqva man].colma uTxra:4. -Cven [imdeni] oqro-vercxli gvaqvs, [aRarc ki viciT]sad CavdoT, [modi] gavxsnaT skivri [da] masSi CavawyoT(oqro-vercxli).sovdagris vaJi daeTanxma (sovdagris vaJma Tqva: -kargi,gavxsnaT skivri).man skivri gaxsna. skivridan didi gveli amoZvra, yelimoiRera, miixed-moixeda. sovdagris vaJi da misi coliSiSma Seipyro (SeeSindaT). [biWma] sacavSi [arsebuli]xanjali aiRo, gveli gafatra (daniT muceli gauWra).gveli mokvda. mTeli oqro-vercxli, [rac ki] sacavSi iyorkinad iqca. [amgvarad] gogos da biWs sacavidan aRaraferiergoT. isini am saxlSi cxovrobdnen. gaiCines [saqoneli](hyavdaT) cxeni, xari [da] cxvari. sami vaJi [da] sami qaliSeeZinaT, bednierad cxovrobdnen.maT miaRwies sanukvar mizans.Tqvenc miaRwevT Tqvens sanukvar mizans.dasasruliSoimardonkul dosTmahmadIX.bahramis xaliCa1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi faSa. mas (faSas) erTibiWi hyavda. biWs bahrami erqva. bahrami Svidi wlis gaxda.faSam igi [Segirdad] ostats miuyvana (misca). ostatsSezadi erqva. igi didi ostati iyo, SesaniSnav xaliCebsqsovda.bahrami gaizarda. man Zalian kargad Seiswavla xaliCebisqsova. (bahramis) mier [moqsovili] xaliCebis moxatuloba113


(yvela) [gamoirCeoda] didi silamaziT (yvela Zalian kargiiyo). faSam [es rom gaigo], gajavrda [da] Svils uTxra:-[rogor gabede] xaliCebis qsova! (ratom qsov xaliCebs?),wadi Cemi sasaxlidan!2. bahramma mamamisis saxlidan [mxolod] puri [da]wyali aiRo [da] gzas daadga. (man) eqvsi dRe [da] Rame iara,meSvide dRes erT qalaqs miadga. qalaqSi didi bazari iyo[didi bazroba iyo]. bahrami (am) bazarSi Sevida. (Semdeg) manerTi kaci SeniSna. [igi] bazarSi xorcs xarSavda. bahramimasTan (am kacTan) mivida.daRamda, dabnelda. (am) kacma bahrami erT saxlSi miiyvana(waiyvana). es kaci kaciWamia iyo (adamianebis xorcs Wamda).man bahrams uTxra:-[SegiZlia] daiZino am saxlSi (daiZine am saxlSi), mediliT mogakiTxav (diliT moval SenTan).3. (Semdeg) es kaci (saxlidan) wavida. [wasvlisas]karebTan man erTi kaci gaafrTxila:-karebi Cakete (karebs Tvalyuri adevne) [da] gasaRebiSeinaxe, me diliT moval, davklav [am kacs da] SevWam.bahramma gaigona [misi] sityvebi. igi Zalian dafrTxa, aRaricoda ra eqna. mTeli Rame ar eZina. diliT (is) kaciWamia(kaci) movida. man bahrams (xelebi Seukra) [da] bazarSiwaiyvana. bahramma gzaSi (am) kacs uTxra:-Tu ar SemWam, me Sen [lamaz] xaliCas mogiqsov, bazarSigayidi [da masSi] bevr fuls [aiReb].kaci dafiqrda. Semdeg man Tqva:-[keTili], moqsove xaliCa!bahramma uTxra:-(me) ormoci dRe-Rame [damWirdeba] xaliCis mosaqsovad(ormoci dRe-Rame [unda] vqsovo). kaci daTanxmda.4. bahrami saxlSi wavida. igi ormoci dRe-RamexaliCas qsovda. man xaliCaze Tavisi ded-mamis [mSoblebis]saxelebi amoqsova, [kidev] (man) xaliCaze qalaqis saxelicamoqsova. Semdeg man xaliCa kaciWamia (kacs) misca. kacsxaliCa Zalian moewona. man bahrams xaliCa gamoarTva [da]bazarSi waiRo. bazarSi [saidanRac] qaravanma gamoiara.qaravanSi (qaravnis xalxSi) erTi sovdagari eria (iyo). mas114


xaliCa moewona, bevri fuli gadauxada (misca) [gamyidvels]da xaliCa iyida (aiRo). qaravani [amis] Semdeg bahramis mamisqveyanaSi wavida.5. qaravanma aTi dRe da Rame iara da bolos (Semdeg)qalaqs miaRwia. sovdagarma xaliCa bazarSi gamofinagasayidad. [igi] (bevrma) xalxma [sakuTari TvaliT] naxa.mTeli qveyana gaakvirva [xaliCis silamazem]. xalxSi faSasveziric eria. man xaliCa daaTvaliera, faSas da qalaqissaxeli amoikiTxa. vezirma faSas miaSura (veziri faSasTanmivida) [da] uTxra (eubneba):-bazarSi xaliCa [iyideba], masze werilia bahramisgan(bazarSi gasayidi xaliCis zedapirze werilia [amoqarguli]bahramisgan).faSa bazarSi wavida, xaliCa naxa [da] vaWars hkiTxa:-saidan gaqvs es xaliCa, visgan iyide?sovdagarma uTxra:6. -me es xaliCa bazarSi viyide.faSam vaWars bevri fuli gadauxada, [xaliCa iyida da](sasaxleSi wamoiRo). faSam sasaxleSi cols xaliCa aCvena.colma tirili morTo.diliT faSam laSqari [TavisTan] ixmo. mravalricxovanilaSqari Seikriba. faSa, misi vezirebi da molaSqreebi imqveynisaken gaemarTnen. xuTi dRe-Rame iares [da] im qveyanasmiadgnen. mxedroba Seesia da qalaqi daangries, bahramiipoves [da] wamoiyvanes. [ukan] gamobrundnen (yvela maTganisaxlSi dabrunda).7. xani gamoxda (bevri dro gavida). faSa miicvala.bahrami am qveyanaSi [mamamisis samflobeloSi] faSa gaxda.man erTi lamazi qali SeirTo.maT tkbilad gaatares cxovreba.[maT] miaRwies sanukvar mizans.dasasruliSoimardonkul dosTmahmad115


X.Serzodi da rusTami1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi mwyemsi (Zvel droSicxovrobda erTi mwyemsi). mwyemss Svilebi (gogo da biWi)ar hyavda. erT [mSvenier] dRes mwyemsis baRs (erTma) Citmagadaufrina (mwyemsis baRSi erTi Citi mofrinda). man (Citma)zemodan qiSmiSi Camoagdo. es qiSmiSi mwyemsis colmaSeWama. (Semdeg) mas ori biWi SeeZina (man ori biWi gaaCina).mwyemsi da misi coli sixaruliT aRar iyvnen (gaexardaT).mwyemsma biWebs saxelebi daaarqva: erTs rusTami, meores –Serzodi.2. didi dro gavida. [patara] biWebi ymawvilebigaxdnen [gaizardnen]. isini [samogzaurod] erT qalaqSiwavidnen. aTi dRe (Rame) iares. daRamda. Zmebs moSivdaT.Serzodma frinveli (erTi didi Citi) moinadira, dakla,saWmelad moamzada [da] Seeqca (muceli gaiZRo). [uceb masZili moeria] miwaze [davarda da] daeZina. es Citi misaniaRmoCnda. Serzods ormoci dRe miwaze eZina. erT dResgaeRviZa, misi Zma rusTami veRar ipova (iq aRar daxvda).Serzodi rusTamis mosaZebnad wavida, aTi dRe iara. gzaze[mxolod] erTi faSa Semoxvda, rusTami ar Canda. Serzodida faSa qalaqSi mividnen. Serzodi am qalaqSi laSqrismeTauri gaxda. faSas erTi mzeTunaxavi (lamazi) da hyavda,saxelad nusraToi erqva.3. qalaqTan erTi lomi binadrobda. qalaqismcxovreblebs lomis didi SiSi hqondaT (lomis ZalianeSinodaT). faSam qalaqis mcxovreblebs gamoucxada:-vinc am loms moklavs, mas mivaTxoveb (colad mivcem) Cemdas.Serzodma es (piroba) moismina. man xanjali aiRo, faSasTanmivida [da] uTxra:-me movklav loms.faSam uTxra:-keTili, mokali [da colad] Cem das mogcem.4. diliT Serzodma xanjali aiRo [da] lomis[mosaklavad] wavida. igi loms Seerkina (kargad SeebrZola).116


man loms xanjliT Tavi waacala. Semdeg lomis moWriliTavi faSas mihgvara. faSam lomis [moWrili] Tavi [rom]naxa, didad gaixara. man brZaneba gasca bazris SuaSilomis Tavi ormoci dRe CamoekidebinaT. qalaqismcxovreblebi ormoci dRe [da] Rame lomis TavsSehyurebdnen [da] xarobdnen. Semdeg faSam Serzods Tavisi[mzeTunaxavi] da nusraToi colad misca. Serzodma didiqorwili gadaixada. qorwilze uamravi xalxi movida. lxini(qorwili) ormoci dRe (da Rame) grZeldeboda. SemdegSerzodma coli wamoiyvana [da] Tavis saxlSi wamovida.5. ormoci dRe gavida. Serzodma cols uTxra:-me Zma myavs [romelsac] rusTami erqva, xval diliT mismosaZebnad waval.nusraToim qmars uTxra:-me Sen miyvarxar, mec SenTan erTad wamoval.diliT Serzodi da misi coli gzas gaudgnen. SerzodmaTan mcirericxovani laSqari waiyvana. jariskacebmaerTmaneTSi moilaparakes:-[modiT] Serzodi movklaT [da] misi coli gavitacoT.6. daRamda. sibnele Camowva. Serzodma daiZina.[SeTqmulma] jariskacebma Serzodi TokiT magrad Sekres[da] zRvaSi gadaagdes. Serzodi wyalma waiRo.diliT [moRalate] askerebma nusraToi [ZaliT] waiyvanes[da] gzas daadgnen. maT erTi faSa gaicnes (naxes),[romelsac] saxelad rusTami erqva. igi Serzodis ZmaaRmoCnda. [Serzodis moRalate] jariskacebs nusraToi[did] zandukSi [Caketili] mihyavdaT (zandukiT mohyavdaT).rusTamma maT hkiTxa:-ra mogaqvT [am zandukiT]?(erTma) askerma upasuxa:-tansacmeli mogvaqvs.rusTamma ar daujera. man askerebs zanduki waarTva.zandukSi [lamazi] qali aRmoCnda. rusTamma qali TavissaxlSi waiyvana.7. Serzods ki ai, ra SeemTxva (Serzodis ambavi ki,ase iyo): igi sami dRe (da Rame) wyals mihqonda. [Semdeg] igiwyalma erT qveyanaSi gamoriya (miiyvana).117


erTma mwyemsma wylis zedapirze Tokis gorgali SeniSna.man Tavis biWs uTxra:-Sedi [wyalSi], is gorgali gamoitane.mwyemsis Svili wyalSi Sevida, gorgali daiWira, wylidangamoitana [da] mamamiss miutana. mwyemsma [Tokis Zaliandidi] gorgali gaxsna, masSi biWi aRmoCnda. Serzodigulwasuli iyo [gonebaze ar iyo]. mwyemsma Serzodi(wamliT) moasuliera, daapura.8. sami dRe gavida, Serzodi gamokeTda. igi mwyemsissaxlSi dasaxlda, TviTonac mwyemsi gaxda. sami weligavida. erT dRes mwyemsis biWi qalaqSi wavida. bazarSi[usaqmod] idga. [am dros] erTi xatibi (mqadagebeli) movida.man xalxs amcno:-am qveyanaSi erTi faSa aris, rusTami hqvia, igi ZmasdaeZebs. vinc rusTamis Zmas ipovis (naxavs) [da] ambavsmoitans, mas rusTami oqro-vercxliT daasaCuqrebs (oqrovercxlsmiscems).mwyemsis biWi saxlSi wavida [da] es ambavi [Tavisianebs]uambo. mwyemsis biWma ar icoda, [rom] Serzodi rusTamis Zmaiyo.9. daRamda. Serzodma mwyemss uTxra:-me [xval] diliT waval, [da] Sen ukan gamomyevi.diliT Serzodi gzas daadga. igi rusTamTan, Tavis ZmasTanmivida, wveri gaikeTa, Tavze Calma daixura da ZmasTanSevida. rusTamma Serzods uTxra:-risTvis mosulxar?man Zma ver icno. Serzodma [ki] Zmas [rogorc ki] Sexeda,[maSinve] icno. man rusTams uTxra:-me Sen ambavi mogitane.rusTamma uTxra:-ra ambavi momitane, [axlave] momaxsene!10. Serzodma uambo:erT qveyanaSi erTi mwyemsi cxovrobda. mas ori vaJi hyavda.biWebi [roca] gaizardnen, erT qalaqSi [samogzaurod]wavidnen. aTi dRe [da] Rame iares. [erTxel roca]daaRamdaT [da] moSivdaT, [erT-erTma] Zmam frinveli118


daiWira, dakla, [saWmelad] moamzada [da] SeWama. rusTamifexze wamoxta.-Sen Cemi Zma Serzodi xar! [Sehyvira] man [da] [Zmas]gadaexvia.Zmebma usazRvrod (Zalian) gaixares. uceb (Semdeg)nusraToi mosasveneblidan (oTaxidan) gamovida. man Tavisiqmari [rogorc ki] dainaxa, [maSinve] icno [da] gadaexvia.Zmebma 14 dRe ilxines.11. uamravi xalxi iwvies. modioda xalxi, Wamda,svamda [da] erToboda (laRobda).Serzodma mwyemsi didZali oqro-vercxliT daasaCuqra.mwyemsma [didad] gaixara, saxlSi [gaxarebuli] dabrunda.Serzodi da nusraToi samSobloSi (TavianT qveyanaSi)dabrundnen.maT miaRwies sanukvar mizans.Tqvenc miaRwevT Tqven sanukvar mizans.dasrulda.Soimardonkul dosTmahmadXI.grZeli ambavi1. iyo da ara iyo ra, qalaq buxaraSi erTimosamarTle cxovrobda. igi samarTlanobiT iyo ganTqmuli(Zalian samarTliani iyo). masTan bevri xalxi modioda.erT mSvenier dRes (erTxel) faSam daibara es mosamarTle[da] uTxra:-erTma kacma (Tavisi) coli mokla. igi daiWires, xelebiSeukres [da] CemTan moiyvanes. [modi], me da Sen vkiTxoT,rad mokla man (Tavisi) coli?askerebma colis mkvleli kaci faSas mihgvares. faSam masSekiTxva dausva:-rad mohkali Seni coli?2. kacma uTxra:-momismine, mogiyvebi grZel ambavs [Cems Tavgadasavals]:119


me erT qveyanaSi bei viyavi. Zalian lamazi coli [myavda](Cemi coli Zalian lamazi iyo). mas Zalian vuyvardi, mecZalian miyvarda. ori biWi [da] ori gogo gvyavda. me orilamazi cxeni myavda. erTi Cemi colis iyo, meore [ki] –Cemi.3. erT dRes me qalaqSi wavedi, oTxi dRis Semdegukan davbrundi. vnaxe Cemi cxenebi. isini qancgamoclilebiiyvnen. me vkiTxe mejinibes (cxenebis zedamxedvels):-ratom arian cxenebi am (dReSi), ra daemarTaT?mejinibem (cxenebis zedamxedvelma) miTxra:-ar vici, [ra xdeba], viRac biWi modis [yovel] Rame, Sejdebacxenze [da] midis. diliT (TviTon) moyavs cxeni [da Tavisadgilze] ayenebs. es [meordeba] yovel Rames, me ra viRono?4. daRamda. Cavusafrdi (davimale). Sua RamiT (erTi)biWi movida, cxenze Sejda [da] wavida. me meore (erT-erT)cxenze Sevjeqi da ukan avedevne.biWi erT did sasaxles miadga, [Sig] Sevida. me davakvirdi(kargad Sevxede). is biWi ar iyo, [vicani]: Cemi coli iyo.me baRSi Sevedi [da sasaxlis] fanjaraSi Sevixede.darbazSi erTi TeTrkaniani da ormoci zangi imyofeboda.Cemma colma uTxra TeTr kacs:-me meSinia.[am] kacma (TeTrma kacma) uTxra erT-erT Savkanians:-baRs gaxede (baRSi gaixede), xom aravin aris?zangma baRi daaTvaliera.5. me zangi Sevipyari [da] Tavi wavagdebine (movkveTe).zangi ukan aRar dabrunda, [amjerad] - Sen wadi! – uTxrabeim [sxvas]. meore [zangi] baRSi gavida, gaixed-gamoixeda. meisic daviWire [da] Tavi wavagdebine. ase moviqeci, yvelazangs Tavi wavacale, Semdeg sasaxleSi Sevedi, Cem colsTavi movkveTe, beic movkali [da] ukan (saxlSi) gamovbrundi.faSam mosamarTles uTxra:-amas Sen ra sasjels dauweseb (rogor dasji)?mosamarTlem Tqva:-am kacs gavaTavisufleb, gavuSveb, rac mas SeemTxva,adamianebs mosayolad eqnebaT, qalaqSi, bazarSi [sulamaze] iqneba laparaki.120


faSa daeTanxma.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadXII.abdel mu’min valadin mirzo1. me gavxdi oTxmocdacxra wlis. vekuTvni yureiSistoms (Cemi tomia yureiSi).me kamaSiSi kargad vcxovrob. me ori vaJiSvili myavs daerTi qaliSvili. vaJiSvils Svilebi hyavs – xuTi gogo daori biWi. didi saxli maqvs da cota xexili. yurZeni armaqvs. wyali ar aris, sarwyavi arxi [sarwyavi wyali, rwyva]ar aris, sazamTro ar aris [ar maqvs baRSi]. myavs coli,igi samocdaori wlis gaxda. cxvari myavs [iTvlis]: erTi,ori, sami, oTxi, xuTi; ori batkani myavs, erTi saxedari.2. Cven movediT arabeTidan [alahis] mociqulmuhamadis dros. jeinauSi bevri arabi [cxovrobs]. jeinaukamaSisTan axlos [mdebareobs]. [Cemma] biWebma (ormavaJiSvilma) arabuli ar ician, arc [Cemma] gogonebma arician arabuli. kamaSiSi arabuli xalxma ukve aRar icis.swavla, (da mTeli) [saqmiani] mimowera [ukve] mTlianaduzbekur enazea. moxucebma arabuli ena ician. CemmamSoblebma [arabuli ena] Zalian kargad icodnen. Tqvenimosvla Cven Zalian gagvexarda.3. kamaSi axlandel [droSi] kargia [sacxovreblad],oRond wyalia cota. wyali Tu iqneba, kamaSi Zalian kargigaxdeba. dRes kamaSis sabWos didi Senoba aqvs –orsarTuliani. xalxma wera-kiTxva icis. male acivdeba,yinvebs [daiWers]. me cecxls davanTeb, saxli gaTbeba. yvelaase iqceva.4. kamaSiSi axla Turqmenebi, tajikebi [da] uzbekebi[cxovroben]. arabebi bevrni arian. [arabebis] Svilebmaarabuli [ukve] aRar ician. arabuli me mSoblebisgan (Cemidedisa da mamisagan) viswavle. kamaSi yureiSis da haSimis121


tomis arabebiT aris [dasaxlebuli]. Saibanis [tomis]arabebidan [aq] aravinaa. dRedaRame [SevyurebT] caze mzes,mTvares [da] varskvlavebs. ase vcxovrobT am miwaze. kargiaCveni cxovreba. me zRaprebi bevri ar vici (cota vici).kamaSiSi [adre] leningradidan erTi kaci Camovida. [mas]mulo aqramma maspinZloba gauwia (elaparaka). mulo aqrammabevri zRaprebi icoda, man arabuli [kargad] icoda.damTavrda.XIII.cxvari da mgeli1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi cxvari. erT [mSvenier]dRes igi samogzaurod, muhajirad taSkentSi (taSkentiskolmeurneobaSi) wavida. daadga gzas. gzaze erTi mgeliSemoxvda. mgelma cxvars uTxra:-me Sen [unda] SegWamo!cxvari atirda. –ar SemWamoo. [Semdeg] Seexvewa:-wadi [batono mgelo] bazarSi, stafilo, cximi, xorci,brinji iyide. me xorci viqnebi. Sen Cemgan flavi moamzade.mgeli mgeli iyo [flavs daxarbda]. igi bazarSi wavida.stafilo, cximi, brinji iyida, ukan cxvarTan dabrunda,[magram] cxvari gzaze aRar daxvda. wavida saxlSi[gawbilebuli]. gzaze saxedari Semoxvda. mgelmasaxedarsac uTxra:- unda SegWamo. saxedarma tirilidaiwyo. Semdeg mgels uTxra:-Cems floqvze warweraa, waikiTxe [gamogadgeba].2. mgeli daTanxmda. saxedari mgels win daudga.mgeli [saxedris] ukan dadga. saxedarma mas floqvi[mouqnia], cxvirpirSi Caartya. mgeli [adgilze] mokvda.[gadarCenili] saxedari saxlisken gzas gaudga.morCa [damTavrda].abdel mu’min valadin mirzo122


XIV.mwyemsi da mosamarTle1. iyo da ara iyo ra, erT qveyanaSi erTi mosamarTleiyo. igi samarTliani ar iyo. erT dRes am mosamarTlesTanerTi mwyemsi mivida. es mwyemsi erT beisTan sami welimuSaobda. samuSao rom damTavrda, (mwyemsma) gasamrjeloaiRo, mosamarTlesTan mivida [da] uTxra:-es Cemi fuli (dae) TqvenTan iyos (Senaxuli), xuTi wlisSemdeg moval [da] aviReb. mosamarTles gauxarda, -keTili –Tqva man. mwyemsi gzas daadga, qalaqSi wavida. (bevri) drogavida. mwyemsi qalaqidan dabrunda. mosamarTlesTan mivida,uTxra:-me qalaqidan davbrundi, Cemi mocemuli raRaceebidamibrune, momeci.2. mosamarTlem uTxra:-me Sengan araferi amiRia, arc minaxixar, wadi! moSordiaqedan!mwyemsi SeSinda, wavida. igi quCaSi gamovida [da] dajda.quCaSi erTi qali modioda, (mjdomare) mwyemsi dainaxa dahkiTxa:-papaCemo, ratom zixar aq SeSinebuli?mwyemsma uTxra:-me erT beisTan mravali weli vimuSave. Semdeg gasamrjeloaviRe [da] wamovedi, qalaqSi movedi, vifiqre: -es fuli Tanrom maqvs, ar davkargo. Semdeg me mosamarTlesTan mivedida vuTxari: -me qalaqidan waval da sanam davbrundebi, esCemi fulebi TqvenTan darCes-Tqo. mosamarTlem kargio,Tqva, fulebi gamomarTva, yuTSi Caalaga, Cado.3. (me) qalaqidan roca davbrundi, am fulisgamosarTmevad mosamarTlesTan mivedi. mosamarTlemmiTxra, -rad moxvedi[o]. me vuTxari, -is (fulebi) momeci-[Tqo]. mosamarTle meCxuba, ayal-mayali atexa, me Senganaraferi amiRia, tyuils nu ambob, aqedan moSordi[o] (da)gamagdo. Semdeg aq movedi (da) davjeqi.4. qalma mwyemss uTxra: -nu geSinia, me dagexmarebi,Sen aq iyavi. Semdeg is qali Tavis saxlSi wavida, kargad123


Caicva, erT patara yuTSi oqroebi da samkaulebi Cado,mwyemsTan mivida da uTxra:-me mosamarTlesTan mival, (Sen) cota xnis Semdeg Semodi(da) mosamarTles Seni fuli mosTxove. mwyemsi daTanxmda.qali mosamarTlesTan wavida, masTan Sevida. mosamarTlemes qali dainaxa, gaukvirda [da] hkiTxa:-rad moxvedi?5. qalma uTxra: -Cemi qmari Zalian mdidaria. igisavaWrod erT qveyanaSi wavida. Cems [saxlSi] bevri oqroebida nivTebi aris. isini Sen saxlSi daawyve, Seinaxe.mosamarTlem uTxra, -kargi moitane da daawyve. qalma yuTigaxsna, Sig bevri oqros nivTebi iyo: Zewkvebi, beWdebi,samajurebi, sayureebi, gulsakidebi, nestoSi gasakeTebelirgolebi elaga, yvelaferi sufTa oqro iyo.6. mosamarTlem eseni rom naxa, gaixara, (gulSi)gaifiqra, am nivTebs CemTvis davitoveb, ukan aRar mivcem.mosamarTlem qals uTxra, -moita dade, (Sen ki) wadi, SeninivTebi CemTan iqneba Senaxuli, roca ginda, maSin waiReb.7. am dros mwyemsi Semovida, man mosamarTles Cemifulebi damibruneo, uTxra. mosamarTle gajavrda, Semdegfulebi gamoitana da mas misca. mwyemsma madlobagadauxada, gamovida da wavida. am dros qalTan biWebimovidnen da dedas uTxres: -wamodi mamaCveni qalaqidanCamovida. qali wamodga, yuTi aiRo da saxlisaken gaswia.mwyemsma sawadels da Tavis mizans miaRwia.damTavrda.aqramkul valadin muhamadkulXV.saxedari da Txa1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi saxedari. erT dResigi erT baRSi Sevida, fiqrma Seipyro. erTi didze didi xedainaxa, daxunZluli (savse) iyo vaSliT. Semdeg saxedarma124


miwas daxeda, sazamTros buCqi dainaxa. xedavs: sazamTroebididia. am dros erTi Txa movida, saxedars SeekiTxa:-raze fiqrob?saxedarma upasuxa:2. -me ase vfiqrobdi: -es xe didia, vaSlebs patarasiZleva [isxams], es buCqi pataraa, sazamTros [ki] didsisxams. Txa SeekiTxa:-(mereda) Sen ras fiqrob (amaze)? saxedarma upasuxa:3. -xe didia –vaSli [ki] patara, buCqi pataraa, [xolo]sazamTro didi, (amitom) sazamTro xes unda esxas, vaSli ki- buCqs. am dros erTi vaSli saxedars Tavze daeca.saxedars Tavi etkina, yroyini daiwyo. Txas gaecina dasaxedars uTxra:-Tavze sazamTro rom dagcemoda, maSin raRas izamdi?4. saxedari dafiqrda da Tqva:-am qveynad rac Seqmnila, sworad Seqmnila. Semdegsaxedarma [es] irwmuna.damTavrda.aqramkul valadin muhamadkulXVI.qmari, coli da maTi vaJi1. iyo da ara iyo ra, erT yiSlaRSi [cxovrobdnen]moxuci kaci da xnieri qali. maT hyavdaT erTi vaJi. biWigaizarda. igi aTi wlis [roca] gaxda, molas saswavlebladmisces. biWi didad ganswavluli Seiqna. erT dRes es biWiqalaq buxaraSi wavida. iq erTi didi medrese iyo. biWi ammedreseSi saswavleblad Sevida. man (am medreseSi) cazemTvare-varskvlavebis saqmianoba [varskvlavTmricxveloba]iswavla. [am medreseSi] erTi didi [gamocdili]maswavlebeli iyo. man biWs erTi xaliCa misca [da] uTxra:125


2. -es xaliCa (gqondes) Sen, rasac etyvi (mosTxov)imas mogcems, am xaliCas rasac etyvi, gaakeTebs: dids etyvi[mosTxov], didi iqneba [did Txovnas Segisrulebs], patarasetyvi, patara iqneba [patara Txovnas Segisrulebs].biWs gaexarda. man xaliCa aiRo da gzas gaudga. biWisaxlSi mivida. misma dedam da mamam xaliCa naxes, gaixares.3. mosaRamovda. maT saxlSi bevri xalxi movida. biWma[stumrad] mosul xalxs is xaliCa aCvena. Semdeg biWmaxaliCas uTxra:-am adamianebs (maT win) sxvadasxva saWmeli daude!4. biWma sityvebi rogorc ki warmoTqva, sufrazenairnairi saWmelebi gaiSala. xalxs Zalian gaukvirda.saWmeli Wames, danayrdnen, madloba moaxsenes [da] TavianTsaxlebSi wavidnen. dadga meore dRe. biWma mamamiss uTxra:-wadi faSasTan, mas lamazi asuli hyavs, uTxari: -SeniqaliSvili Cems vaJs mieci-[Tqo]. [isic uTxari] Cemi vaJididad naswavlia [da] medreseSi aqvs ganaTleba miRebuli-[Tqo]. mamamisma uTxra:-me ar waval, faSa Tavs wamaclis. biWma [ar daiSala].-dResve wadi! [axlave] wadi! uTxra [mamamiss].5. biWis mama faSasTan wavida. faSa saxlSi iyo.masTan vezirebi iyvnen. man moxucs hkiTxa:-ra saqmeze moxvedi? vaJis mamam uTxra:-me erTi vaJi myavs. Cemi vaJi Zalian ganaTlebulia, igiqalaqSi, medreseSi daeufla codnas. Sen Seni qaliSviliCems vaJs mieci.6. faSa am sityvebze ganrisxda, (Zalian) gajavrda. manjalaTs dauZaxa:-jalaTo, jalaTo, Tavi mokveTe [amas] - brZana. vaJis mamasZalian SeeSinda. igi faSas -ar momkla[o], Seexvewa. faSamuari Tqva. -Sen Tavis mokveTis [Rirsi xaro] – uTxra. amfaSas erTi Wkviani veziri hyavda. man faSas uTxra:7. -o, [Rirseulo] faSav, es (kaci) ar moakvlevino. mas(erTi) davaleba mieci, Tu am davalebas Seasrulebs, Tqveni126


asuli imis vaJs [colad] mieciT, Tu ver SeZlebs[davalebis Sesrulebas], orives Tavi mohkveTe.faSam Tanxmoba ganacxada. Semdeg igi vezirs (eubneba):-davaleba Sen mieci, me ar vici (ra vuTxra). vezirmaberikacs uTxra:-Soreul miwaze [qveyanaSi] erTi mTa aris, mis qvemoT erTigalavania, galavnis SigniT erTi moxuci kaci [dReniadag]tiris. Senma vaJma am kacis tirilis mizezi gaigos (daukan) dabrundes.8. vaJis mama (Tavis) saxlSi dabrunda, man faSassityvebi Tavis vaJs gadasca.meore diliT biWma Cai dalia, puri Wama, xaliCas uTxra:-erTi mTis ZirSi erTi galavani aris, mis SigniT erTimoxuci cremlebs afrqvevs. iq wamiyvane! erT wamSi iqmimiyvane!xaliCam erT wamSi aitaca [da] dasva. biWi moxucTan mivida[da] hkiTxa:9. -ra gatirebs dRe da Rame? moxucma mas uTxra:-wadi, me Sen arafers getyvi. biWma uTxra:-Sen ratom stiri, miTxari. [im SemTxvevaSi] Tu Senitirilis [mizezs] ityvi, faSa Tavis asuls me [colad]momcems.moxucma mas uTxra:-me am tirilis [mizezs] getyvi Sen, [magram] erTi pirobiT:erT Soreul yiSlaRSi erTi col-qmari cxovrobs. isiniyoveldRe purs acxoben, coms zelen, ToneSi akraven,iReben, xedaven [rom aris igi] cudi, damwvari. Semdegxelaxla isev coms akeTeben. ToneSi akraven, [isev] iwveba.wadi Sen, naxe. SeekiTxe maT, ratom [xdeba] ase?10. biWma Tanxmoba ganacxada [da] gzas gaudga. manxaliCas uTxra. xaliCam iq waiyvana. col-qmarma biWs[Semdegi] piroba daudo:-qalaqSi erTi vaWaria. igi Zalian mdidaria. mas erTizanduki aqvs. masSi igi yoveldRe oqro-vercxls inaxavs.diliT, roca naxulobs, masSi [oqro-vercxlis nacvlad]rkinaa. Sen wadi [da] vaWars gamokiTxe, ratom xdeba ase?127


11. biWma xaliCas uTxra:-qalaqSi wamiyvane! xaliCam biWi qalaqSi dasva. biWma vaWarshkiTxa:-ratom xdeba ase?vaWarma upasuxa:12. -me davberdi, male movkvdebi, [amitom] Sen getyvi[mizezs]:-me didi xnis winaT bazarSi erT aqlems vyiddi [erTiaqlemi gavyide], fuli aviRe, movitane, zandukSi Cavde [da]Cavkete. mravali dRe gavida. erT dRes aqlemebis myidveli[da] (wamyvani) kaci quCaSi davinaxe, daviWire [da] vuTxari:-aqlemi damibrune. im kacma miTxra: -me viyide [da] waviyvane.orivem Cxubi daviwyeT. xalxi Segrovda. gviTxres -ramoxda(o). me vTqvi: [man] Cemi aqlemi moipara [da] waiyvana.xalxma am kacs uTxra:-mieci [axlave] aqlemi!13. me aqlemi wamoviyvane, saxlSi mivedi, zandukigavxseni, Sevxede oqro-vercxli rkinad qceuliyo. amisSemdeg yoveldRe zandukSi oqro-vercxls vinaxav. diliTroca gavxsni, vxedav, rkinad aris qceuli.biWi dabrunda [da] col-qmarTan mivida. col-qmarma biWsuTxra:-Cven am yiSlaRSi didi xania vcxovrobT. mravali wliswinaT erTma Ratakma mwyemsma Cvens karze daakakuna, purigvTxova. Cven puri ar miveciT. Rataki mSieri gabrunda dawavida. amis Semdeg roca purs vacxobT, ase xdeba.14. biWi amis Semdeg gaemarTa im mTisken, [sadac]moxuci dRe da Rame tiroda. moxucma biWs uambo:-me didi bei viyavi, (me) didi simdidre gamaCnda. erT dResaqlemebi davtvirTe [da] erT qveyanaSi gaveSure [erTiqveynisken gzas davadeqi]. gzaze Zlieri qariSxaliamovarda, aqlemebi daxoca, [yvelaferi rac mebada STanTqa](nivTebi waiRo), veRar vipove. mTeli Rame (aseTi) qariSxalimZvinvarebda. diliT (aseT) Ratakad viqeci. me qalaqSi aRarwavedi. am mTis ZirSi davsaxldi, amitom (amis Semdeg) dReda Rame vtiri.128


15. biWi dabrunda, faSasTan mivida. faSa da vezirebisasaxleSi iyvnen. biWma nanax-gagonili vezirebs [da] faSasuambo. faSam biWis sityvebi daijera. Semdeg man biWs uTxra:-wadi Sen saxlSi, nanax-gagonili dawere, (me) momitane.biWma - kargi – uTxra. igi saxlisaken gaemarTa. dedam [da]mamam [roca] biWi naxes, gaixares. biWma yvelaferi gagonilida nanaxi dawera, faSas [win] daudo da misca. faSa SvididRe kiTxulobda. Semdeg Tavis vezirebs dauZaxa [da]uTxra:-Cems qaliSvils am Wabuks vaZlev. vezirebma Tavi daukres(Tanxmoba ganacxades). faSam (40 dRe da Rame qorwiligamarTa). Tavisi asuli [Wabuks] misca.Wabuki (Tavis) sawadels ewia.damTavrda.aqramkul valadin muhamadkulXVII.faSa da xaldori1. iyo da ara iyo ra, erT qveyanaSi cxovrobda (iyo)erTi faSa. am qveyanaSi erTi Raribi kaci cxovrobda. igimewaRe iyo. mas xaldori erqva (misi saxeli iyo xaldori).erT dRes faSam (Tavis) vezirs uTxra:-me bazarSi quCebis (gavliT) waval, gaviseirneb, xalxi raslaparakobs, yurs davugdeb.2. daRamda. (faSam) Ratakis tansacmeli Caicva, Rataksdaemsgavsa (Rataki gaxda). igi qalaqisaken gaemarTa. gzazepatara saxli SeamCnia (iyo). faSam fanjaraSi Seixeda.saxlSi Rumelze qvabi idga. (igi) savse (iyo) flaviT.quCaSi flavis suni idga (modioda). saxlSi xaldori iyo.igi cekvavda, mReroda. faSam karebze daakakuna. xaldormakarebi gaaRo, Sexeda, [stumari Seipatija], (faSas – Semodi!– uTxra). faSam xaldors hkiTxa:3. -Sen ra saqmes misdev (ras saqmianob)? xaldormaupasuxa:129


-me mewaRe var, cota fuls vSoulob, es fuli me myofnis.Cemi qvabidan yoveldRe orTqli [simxurvale] amodis.xaldori faSas gaumaspinZlda, mis win (yvelaferi rasacWamen, daawyo) [yvelanairi saWmeli daawyo]. [mTeli qvabiSeWames]. faSam Wama, sva, madloba gadauxada (da) saxlSiwavida. diliT faSam gaiRviZa, vezirs dauZaxa da uTxra:4. -qalaqis yvela mcxovrebs (mcxovreblebs) am wuTSivubrZaneb axali Ceqmebi (fexsacmelebi) Caicvan. vincfexsacmels SesakeTeblad waiRebs, Tavs movkveT!vezirma bazarSi gamoacxada: -vinc fexsacmelsSesakeTeblad waiRebs, faSa Tavs mokveTs. (xalxi) SiSiTmewaResTan (fexsacmlis) SesakeTeblad aRar midioda.5. erT dRes faSam glaxis tansacmeli Caicva, bazarSiwavida. im dRes xaldori mSieri iyo. igi mezobelTanbrinjis saTxovnelad mivida. mezobeli saxlSi ar daxvda.mis colTan erTi ucxo kaci iyo. mas xaldoris SeeSinda.SiSiT [Sepyrobilma, SeSinebulma] xaldors bevri fulimisca, aravis uTxrao, gaafrTxila. xaldorma gaixara dabazarSi wavida.6. man bazarSi brinji, xorci, xaxvi, cximi dastafilo iyida, saxlSi mivida, qvabSi Cayara, (flavis)keTeba daiwyo. am dros karebze viRacam daakakuna.xaldorma karebi gaaRo, Sexeda, faSa iyo. xaldorma uTxra:-Semodi! faSa saxlSi Sevida, dajda. man xaldors hkiTxa:-rogor aris Seni saqme? (fexsacmlis) kervis (saqme) rogor(midis)? rogor cxovrob?7. xaldorma upasuxa:-es faSa Zalian cudia, man brZaneba gamosca, rom aravinmivides mewaResTan.faSam hkiTxa:-es flavi saidan gaCnda (saidan aiRe)?xaldorma uambo:-me diliT mezobelTan gadavedi brinjis saTxovnelad.mezobeli saxlSi ar damxvda. mis colTan sxva kaci iyo.mas Cemi SeeSinda, cota fuli momca. me bazarSi wavedi,130


yvelaferi [rac flavis gasakeTeblad iyo saWiro] viyide(da) movedi. faSam xaldors uTxra:8. -geSinodes Sen faSasi.Semdeg xaldorma faSa miipatiJa. faSam flavi SeWama [da]saxlSi wavida. faSam diliT vezirs dauZaxa da uTxra: -mewaRe aq momgvare (CemTan moiyvane)! vezirma jariskacebiwaiyvana, xaldoris saxlSi mivida. maT [jariskacebma]xaldori Seipyres da faSas mihgvares. xaldors (faSasi)SeeSinda. man faSa ver icno. faSam xaldors uTxra:9. -Sen im kacisgan fuli rad aiRe?xaldors SeeSinda, verafris Tqma moaxerxa. Semdeg faSamxaldors uTxra:-Sen Cems karebTan, [Sesasvlel] kibesTan yaraulad dadeqi!xaldori daTanxmda. Semdeg vezirma xaldors xanjalimisca. xaldorma vezirisgan xanjali aiRo, kariskacaddadga (karebTan dadga). xaldori mTeli dRe mSieri idga.diliT faSam xaldors uTxra:10. -Sejeqi Cem cxenze, bazridan qeri da fqvilimoitane!xaldori cxenze Sejda, bazarSi wavida. man bazarSiveziris mier micemuli xanjali gayida, bevri fuli [aiRo].xaldorma flavis mosamzadebeli masala iyida, saxlSiwavida. xaldorma xorci, brinji, stafilo qvabSi Cayara,(flavi) moamzada. daRamda. faSam (gunebaSi) ifiqra: -(modi)waval xaldorTan, vnaxav, ras akeTebs.11. faSam glaxis tansacmeli Caicva, qalaqSi wavida.man xaldoris karebze daakakuna. xaldorma karebi gaaRo,Sexeda. man faSas -Semodi! – uTxra. faSa Sevida, (qvabis)flavi naxa, gaocda. man xaldors hkiTxa:-Seni saqme rogor aris?xaldorma yvelaferi sityvasityviT uambo, (yoveli sityvamomxdaris Sesaxeb gadasca). man faSas uTxra:-me veziris mocemuli xanjali bazarSi gavyide, fuliaviRe, xorci, brinji, cximi viyide, [saxlSi] movedi. Semdegxaldorma faSa miipatiJa. faSam flavi miirTva, xaldorsmadloba gadauxada [da] saxlSi wavida.131


12. diliT xaldori idga faSas karebTan. vezirmafaSasTan damnaSaveebi miiyvana. erT damnaSaves xelSixaldoris xmali eWira. xaldorma damnaSaves dauyvira:-es xmali me momeci!faSam es sityvebi ver gaigona. man xaldors uTxra: -damnaSaves Tavi Seni xmliT mokveTe! xaldorma qarqaSidanxmali daaZro, faSas uTxra:13, -am kacs me [ver] movklav, waiRe (momaSore) Senixmali! faSa Zalian Cafiqrda. gaukvirda. Semdeg damnaSavesTavi aRar mokveTa. diliT faSam xalxs [ubrZana] (brZanebagasca), rom fexsacmelebi xelosnebisaTvis mietanaT,daekerebinaT, [Tavisuflad] evloT.14. RamiT faSa xaldoris saxlSi wavida. xaldorisaxlSi iyo. man faSa (stumrad) miiRo. faSam xaldorsuTxra: -Seni saqme akeTe, midi, aravin Segawuxebs (SenTanaravis saqme ara aqvs). Semdeg faSa Tavis saxlSi dabrunda.am dRis Semdeg xaldorisTvis aravis araferi uTqvams.xaldori sawadels ewia.Tqvenc eweviT Tqvens sawadels da mizans.damTavrda.aqramkul valadin muhamadkulXVIII.biWi da lamazi gogo1. iyo da ara iyo ra, erT qveyanaSi cxovrobda erTivaJi. mas ded-mama daexoca. biWi martodmarto darCa. igierT dRes erT qveyanaSi wavida. gzaze (win) erTi beiSemoxvda. beim biWs uTxra:-me didi saxlkari maqvs, didi miwa maqvs, wamodi CemTan,imuSave!biWi daTanxmda. isini beis saxlisaken gaemarTnen (wavidnen).sami dRe gzaze midiodnen, meoTxe dRes miaRwies [beissaxls]. beim biWs erTi oTaxi misca, puri [da] wyali misca.132


2. aTi dRe gavida. beim biWs dauZaxa da uTxra:-Cven orive qalaqSi mivdivarT.daRamda. diliT cxenze SevsxediT, gzas davadeqiT. samidRis Semdeg mivaRwieT, qalaqSi CavediT. qalaqSi erTisovdagari iyo. man beis uTxra:3. -aqedan Sors erTi kunZulia. am kunZulze erTididi sasaxlea. am sasaxleSi erTi lamazi qaliSvili[mzeTunaxavi] aris. mas erTi frinveli hyavs. frinveliyoveldRe mifrinavs, Soridan (erTi miwidan) Zvirfasi qvamoaqvs.beim biWs uTxra:-wadi, is frinveli moiyvane.4. vaJi frinvelis sapovnelad (mosayvanad) im qveyanaSiwavida. ormoci dRe da Rame midioda. Semdeg erT zRvasmiadga, gemze dajda, (biWma) xmeleTs miaRwia, (Camoxda). man(im) lamazi qalis sasaxlis win saxli iyida. saxlispatronma Wabuks hkiTxa:-Sen ras saqmianob?Wabukma upasuxa:-me (sxvadasxvanair) tansacmels vkerav.5. saxlis patronma Tqva: -kargi, keTili. bevri drogavida. (es) vaJi (tansacmelebis kargi) mkeravi gaxda.(mTeli} xalxi masTan dadioda. erT dRes im (lamazma)qalma vaJs uTxra:-kaba (Casacmeli) Semikere [da] momeci!biWi daTanxmda. qali (Tavis) saxlSi wavida. diliT manbiWTan erTi kaci gagzavna. kacma [biWs] uTxra:-qalma SenTan gamomgzavna, [TiTon] modioda [da aRarwamovida], Sen[c] gvewvie stumrad.6. vaJi daTanxmda. daRamda. vaJi qalis saxlisakengaeSura. qals [Zalian] gauxarda. man Wabuks uTxra:-Cemi qmari amaRam sxvagan (sxva qveyanaSi) wavida, [darCi]CemTan, [erTad] davwveT (daviZinoT).vaJi daTanxmda. RamiT qals Rrmad daeZina. Wabukma Citiaiyvana [da] gamobrunda. Citma biWs uTxra:133


7. mTis ZirSi erTi Wa aris. moitane im Wis wyali,davlev da mzeTunaxavad (lamaz qalwulad) gadaviqcevi.diliT biWi cxenze Sejda [da] wylis mosatanad wavida. WasgveleSapi icavda. vaJi sami dRe gzaSi iyo [da] bolosmiaRwia Wamde. gveleSapma hkiTxa [mas]:-ratom moxvedi aq? (ris saTqmelad moxvedi?)8. vaJma gveleSaps Wis wyali mosTxova.gveleSapma uari uTxra. vaJma salamurze daukra. gveleSapsdaeZina. vaJma [Wis] wyali aiRo [da] ukan gamobrunda. Citmawyali [rogorc ki] dalia, lamaz qalwulad iqca. [vaJmaasuli colad SeirTo] (asulma vaJi asiamovna). maTtkbilad gaatares cxovreba.maT miaRwies sanukvar mizans.Tqvenc miaRwevT sanukvar mizans.dasrulda.aqramkul valadin muhamadkulXIX.efendi - mqadagebeli (xatibi)1. iyo erTi efendi. igi meCeTSi qadagebda (xatibi iyo).yovel paraskevs muslimebs [yurans] ukiTxavda. erT dResefendi minareTze avida [da] qadagebas Seudga. [roca]qadageba daasrula, efendim xalxs kiTxviT mimarTa(hkiTxa):-gaigeT Cemi sityvebi [qadageba]?xalxma upasuxa – ver gavigeTo.2. gavida kvira. efendi minareTze avida [da] iqadaga.[roca] daasrula, xalxs SeekiTxa:-gaigeT Cemi qadageba [Tu ara]?xalxma – gavigeT, gavigeTo – uTxra.efendi kmayofili darCa (Tqva – kargio), saxlSi wavida.[Semdeg] paraskevs [kvlav] mivida [meCeTSi], [maRla]minareTze acocda da xalxs SeekiTxa:-gesmiT Tqven rasac me vqadageb (vambob)?134


[xalxis] naxevarma gvesmiso – [Tqves], naxevarma – argvesmiso.efendim kmayofileba gamoTqva (Tqva: -kargi, keTili), visacesmis [qadageba] da visac ar esmis – [sulerTia, bolos]Seismeneno.dasrulda.aqramkul valadin muhamadkulXX.efendi da faSa1. iyo da ara iyo ra, iyo erT faSa. am qveyanaSi erTiefendi cxovrobda. efendi Zalian Raribi iyo. erT dResefendi bazarSi wavida. bazarSi macne [ambebisgamomcxadebeli (damZaxebeli) kaci] movida, xalxsgamoucxada:-[ismineT, xalxo], faSas piroba (faSa ambobs Semdegs): -isvinc sasaxlis [saxuravze] aZvreba (ava), gaixdis tansacmels[gaSiSvldeba da mTel] Rames mSieri [siciveSi] gaatarebs,Tu [gauZlebs] ar mokvdeba, faSa mas (am kacs) aTas tangasmiscems.2. efendim gulSi gaivlo (gulSi Tqva): -Rataki var,tansacmelic [ki] ar macvia (ara maqvs), [modi], avalsasaxlis saxuravze, erT Rames [rogorme] gavZleb (davyofmaRla). [ase da amgvarad] man faSas Tanxmoba ganucxada.Semdeg efendim erTi lodi aiRo [da] maRla aZvra(sasaxles Tavze moeqca).daRamda. Zalian acivda. efendim xelSi lodi daiWira,sasaxlis Tavze [win da ukan] daiwyo siaruli. sicivemveraferi daaklo (yinvam ver SeWama).3. diliT faSa sasaxlis saxuravze avida. efendicocxali daxvda. faSa didad gakvirvebuli darCa (didmagancvifrebam Seipyro). faSa didi gaiZvera (eSmaki) iyo.[danapirebi] fuli [efendis] ar misca.efendim Tqva, -es faSa [ra] usamarTlo yofila, amqalaqidan waval. efendi udabnoSi wavida, iq qviSis qveS135


ormo (Wa) amoiRo (amoTxara), SigniT saxli gaikeTa,cxovrebas Seudga.4. erT mSvenier dRes faSa (Tavis) vezirebTan erTadsanadirod udabnoSi wavida. sami dRe udabnoSi dahyo.[monadireebs] wyali gauTavdaT, [sul gamoeliaT]. faSam Wis[mimdebare] saxlis [karebze] daakakuna. gamovida efendi,hkiTxa – ra gnebavTo. faSam wyali sTxova. efendim faSasuTxra:-erTi Rame Wis wyalSi Tu gaZleb – mogcem [wyals].dasrulda.aqramkul muhamadkulXXI.faSas Zirmagara1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi efendi. igi Rataki iyo.am qveyanaSi erTi mdidari faSa cxovrobda. erTxelefendim am beis fuli sTxova. faSam ar misca [xeli argaumarTa]. efendi saxlSi wavida.diliT faSam efendis saxlTan SeniSna, [xedavs]: efendissaxlTan bevri xalxi Sekrebila. qvabi savsea cxeliflaviT, xalxi Seeqceva.2. faSa gancvifrda, dauZaxa efendis [da] hkiTxa:-Sen fuli saidan iSove, visgan aiRe?efendim uTxra:-fuli aravisgan amiRia, ver viSove, [Semdeg] yomariviTamaSe, movige [da fuli ase] viSove.faSam uTxra [efendis]:-CemTan iTamaSeb?3. efendi daTanxmda. [da aseTi piroba daudo]: -diliTsajdomze Zalian didi Zirmagara Tu gamogiva, asi tangaSen unda momce [da] Tu ar gamogiva, [maSin] me mogcem[o].faSa daTanxmda, wavida saxlSi. [RamiT] leibis qveS[leibSi] bevri bumbuli [Cado] da [ise] daiZina. diliT adga,mimoixeda, xeliT sajdomi moisinja [da] naxa, [rom]136


Zirmagara ar gamosuliyo. igi efendisTan wavida, Zirmagarar gamomsvliao – uTxra efendis.4. efendim uTxra:-me TviTon unda vnaxo [da davrwmundeo].faSa oTaxSi Sevida. efendim uTxra:-gaixade tansacmeli! fanjarasTan, sinaTleze [unda] vnaxo.faSam gaixada, mivida fanjarasTan [da] sinaTlis [SuqzegaCerda].5. efendim [kargad] daaTvaliera, Zirmagara argamosuliyo. efendim faSas asi tanga misca. faSas gaexarda,aiRo [fuli da] saxlSi wavida.gavida sami dRe. vezirebma faSas ambavi miutanes (uTxres):-efendis saxlSi yoveldRe stumrianobaa (stumrebi modian),efendis bevri fuli gauCnda.faSa efendisTan mivida [da] hkiTxa:-sad iSove [amdeni] fuli? me [TviTon] Sengan asi tangaaviRe.6. efendim uTxra:-me ocdaaT kacs daveniZlave [da] vuTxari [maT]: -diliT meTqven faSas sajdoms gaCvenebT-Tqo. [amisaTvis] me TiTokacisgan asi tanga aviRe. [ase aviRe] sami aTasi tanga(damrCa sami aTasi tanga). Sen [ki] asi tanga mogeci.dasrulda.aqramkul muhamadkulXXII.efendi da misi coli1. iyo da ara iyo ra, erT dros efendi cxovrobda.erT [mSvenier] dRes man cols uTxra:-[unda] wavide (waval) Soreul qveynaSi. Sen saWmels,sasmels, fuls dagitoveb, icxovreT Sen da bavSvebma [TaviSeinaxeT].137


2. efendim Tqva [ra] es, wavida [gzas daadga]. misicoli da bavSvebi qmris datovebuli [saarsebosaSualebebiT] cxovrobdnen. [male] cols saxlSiaRaraferi darCa. igi [sistematurad] dadioda fiCxismosagroveblad, (iRleboda), raTa bavSvebi gamoekveba.3. erT mSvenier dRes efendi, gamdidrebuli (bevrifuliT) ukan dabrunda. Sexeda, [ra kargad] uvlida coliSvilebs, [ra gaWirvebiT] Soulobda igi [maTTvis] fuls [dasaarsebo saSualebebs]. efendim (mas Semdeg), es rom naxa,coliT [Zalian] kmayofili darCa. efendi sikvdilamdecolTan erTad bednierad cxovrobda.ase miaRwia efendim sanukvar mizans.dasasruliavaznazar mahmudnazarovi54 wlis, ubani – bavoraXXIII.efendis flavi1. iyo erTi efendi. erT dRes wavida bazarSi.CaixanaSi bevri xalxi iyo (bevri moseirne kaci iyo).efendim [maT] uTxra:-mobrZandiT (modiT) Cven saxlSi, Cven flavi movamzadeT,mobrZandiT, miirTviT.2. xalxma madloba gadauxada da efendis saxlsmiaSura. efendi stumrebTan erTad (adamianebTan erTad)saxlSi mivida. igi saxlSi [ki] mivida, [magram] arc purihqonda, arc xorci, arc stafilo, arc xaxvi [da] arc cximi.efendim qvabi aiRo [da] xalxs gamoucxada:-[Tqven warmoidgineT], ar mqonia xorci, xaxvi, stafiloaiReT [es] qvabi [da moitaneT].dasasrulimirzo murod138


XXIV.saxedris kudi1. iyo da ara iyo ra, Zvel droSi qalaq buxaraSierTi efendi cxovrobda. mas erTi saxedari hyavda. erT[mSvenier] dRes efendim saxedari bazarSi waiyvanagasayidad. (isini) gzaSi (iyvnen), saxedars kudigauWuWyianda. efendim mas (saxedars) kudi moaWra, xurjinSiCado [da] bazarSi miiyvana. xalxma saxedari ukudobis gamoar iyida (xalxma saxedari ar iyida, -kudi ara aqvs -Tqves).erTi kaci movida [efendisTan da] uTxra:2. -kudi ara aqvs [am] saxedars [da amitom] ar viyidi!efendim amoiRo kudi xurjinidan [da] uTxra:-[aha] aiRe! [aq] aris kudi.dasasrulimirzo muradXXV.efendis saxedari1. efendim erT [mSvenier] dRes (Tavisi) saxedaridakarga, [didxans] eZeba [da] ver[sad] ipova. (Semdeg) efendimxalxs uTxra:-me saxedari davkarge, ver vipove. Tqven Soris [vinc] ipovis,[saxedars] yuridan kudamde [mas] mivcem.[xalxidan] erTma (erTma kacma) efendis (saxedris patrons)uTxra:-yurebidan kudamde saxedars Tu [sxvas] miscem, Sen raRadagrCeba?2. efendim [Tqva]: -saxedari mTlianad me damrCeba.kacma hkiTxa:-rogor dagrCeba Sen? efendim uTxra:-Cem saxedars yuri da kudi ara aqvs.dasasrulixol muhamad139


XXVI.efendi da saxedari1. efendis erTi saxedari hyavda. erT [mSvenier] dResigi saxedarze Sejda [da] bazarSi wavida. iq bevri ramiyida (bazridan bevri ram aiRo), yvelaferi xurjinSiCaawyo, saxedars ahkida, Sejda masze (saxedarze) [da]saxlisaken gaeSura. gzaze [xurjinidan] qvabi Camovarda.efendim qvabi aiRo [da] Tavze Camoifxata, [ise midioda]gzas veRar xedavda. saxedarma gzas gadauxvia (erT gzasdaadga), sxva (erT) yiSlaRSi mivida [da] RamiT gaCerda.efendim [Tavze Camocmuli qvabi moixsna] mimoixeda,yiSlaRi ver icno [da] saxedars hkiTxa:2. -sad momiyvane?rakiRa am miwaze moxvedi [da] Cemi nivTebi aq moitane, mec[amieridan] aq vicxovreb.dasasrulixol muhamadXXVII.mSieri efendi1. erT [mSvenier] dRes efendi stumrad wavida.maspinZelma (saxlis patronma) efendis araferi miarTva[arafriT gaumaspinZlda]. efendim mSieri kuWiT daiZina.SuaRamiT [mas] gaeRviZa. maspinZelma (saxlis patronma)hkiTxa:-ratom ar geZineba?2. efendim upasuxa:-Cemi baliSi [Zalian] pataraa. momeci ori [cali] puri,TavqveS amovideb [da kargad dameZineba].dasasrulixol muhamad140


XXVIII.efendis kata1. erT [mSvenier] dRes efendi bazarSi wavida, samikilogrami xorci iyida, saxlSi miitana, [magidaze] dado[da] TviTon CaixanaSi wavida. misma colma Tqva:-[modi] baraqs movamzadeb. efendis erTi kata hyavda. [es]kata oTaxSi Sevida, xorci moipara (SeWama) [da] gaiqca.[efendis] colma comi mozila [da naxa, rom] xorci aRariyo. (Semdeg) man baraqi uxorcod gaakeTa.2. daRamda. efendi Caixanidan saxlSi dabrunda,baraqiT ivaxSma, [romelSic] xorci ar iyo. efendim colshkiTxa:-baraqSi xorci ar aris, sad wavida?-xorci katam SeWama, upasuxa colma.3. efendim kata xelSi aiyvana [da] Tqva:-kata sami kiloa, xorcic sami kilo. katam xorci SeWama[da] TviTon [kata] sad gaqra (wavida?)dasasrulimirzo muradXXIX.efendis Zroxa1. efendis erTi Zroxa hyavda. Zroxa dauZlurda[daberda]. cota rZes iwvelida. efendim Zroxa bazarSiwaiyvana [gasayidad]. xalxi SeekiTxa [efendis] (adamianebmahkiTxes efendis):-kargi Zroxaa?efendim [ar damala]: -dauZlurebulia [beberia] da cotarZes iwvelis[o] – (Tqva). xalxma Zroxa aRar iyida. Semdeg[efendisTan] erTi kaci mivida [da] uTxra:2. -momeci [Seni] Zroxa, me gagiyidi. efendim am kacsZroxa misca. kacma yvirili daiwyo:-modiT, iyideT, kargi Zroxaa, bevr rZes iwvelis!141


xalxi Seikriba, (movida), [Zroxa] SuaSi [wreSi] moaqcies.(Semdeg) efendic movida. [man] Toki gamostaca [kacs da]Tqva: -[bevri] rZe [rakiRa] hqonia, aRar gavyidi.3. efendim (Semdeg) Zroxa saxlSi waiyvana. colma [mas]hkiTxa:-ratom ar gayide Zroxa? [xom] ar giTqvams, [rom] rZegamSrali aqvs (rZe ara aqvs)? efendim upasuxa:-[piriqiT] xalxma Tqva, [rom] es Zroxa kargi mewvelia(bevri rZe aqvs), [amitom] aRar gavyide.dasasrulimirzo murodXXX.efendi da xatibi1. erT [mSvenier] dRes efendi saxedarze Sejda,bazarSi marcvleuli miitana, gayida da [bolos] Caixanasewvia. Caixanidan [rom] gamovida, miixed-moixeda [da]saxedari gamqraliyo (aRar iyo). erTma kacma [iq myofma]efendi moatyua:-Seni saxedari meCeTSi xatibi gaxda – [uTxra man efendis].efendi meCeTSi wavida, [iq] xatibTan mivida (xatibi naxa)[da] hkiTxa:-Sen Cemi viri xar?2. xatibma -ras ambob[o], uTxra. efendim [ki] Sen Cemiviri iyavi [da axla] raze Sevjde [da] wavide[o] – uTxra.[ganrisxebulma] xatibma efendi muStebiT [xelebiT] galaxa(saxeSi muStebi urtya). [galaxuli] efendi saxlSigamobrunda (wavida), xedavs, misi saxedari saxlSi imyofeba.efendim Tavis virs uTxra:-ratom mirtyi Sen me saxeSi?dasasrulimirzo murod142


XXXI.efendi da yasabi1. qalaqSi erTi yadi (mosamarTle, msajuli)cxovrobda. erT dRes avad gaxda. [qalaqis] mcxovreblebma(adamianebma Tqves) [efendis] uTxres:-(efendi), Sen iyavi [amieridan] yadi. efendim Tanxmobaganacxada. [amgvarad] igi msajuli gaxda. erT dResefendisTan erTi yasabi mivida Semwvari SamfuriT. [manefendis] uTxra:-me erT kacs Samfuri Sevuwvi, xorcze puric davade [damivarTvi]. am kacma xorci SeWama, puric miirTva. man mwvadisfuli gadamixada [da] puris safasuri [ki] ar momca.uTxari, momces puris fuli!2. efendim jibidan (qisidan) fuli amoiRo [damomCivan] kacs uTxra:-[im kacs] (mas) puri ar uWamia. xedav am fuls, Senia, gana?[ase] ar misca [efendim yalb momCivans] fuli, Caido [ukan]jibeSi.dasasrulimirzo murodXXXII.mosamarTle efendi1. efendi yadi gaxda. masTan erTi kaci mivida [da]uTxra:-me fuli ara maqvs, Ratakad viqeci. efendim uTxra mas:-me mjera Seni.meore dRes (diliT) [kidev] erTi kaci movida [da] efendisuTxra:-fuli ara maqvs [da amitom] coli ver momyavs. efendimmas[ac] - Seni mjera[o], uTxra. mesame dRes [kvlav] mividaefendisTan [sxva] kaci [da] uTxra:2. -Cemi coli saxlSi aRarafers akeTebs (saqmes arakeTebs). efendim mas[ac] – Seni mjera[o] – uTxra.143


(Semdeg) colma efendis uTxra:-[ra aris, rom] yvelas – Seni mjera[o], eubnebi, nuRar etyvi[xalxs] ase.efendim cols uTxra:-[namdvilad], dagijereb Sen.dasasrulimirzo murodXXXIII.babua da SviliSvili1. iyo da ara iyo ra, erT qveyanaSi cxovrobda erTibabua. mas erTi SviliSvili yavda. babuas SviliSviliZalian uyvarda. igi yoveldRe fuls (oqros monetebs)skivrSi inaxavda [da Tan] ambobda:-me fuls movagroveb [da] roca Cemi SviliSvili didigaxdeba, cols moiyvans, mas mivcem.erT dRes biWi qalaqSi wavida. [am dros] babuas saxlSiqurdi Seipara. man [mTeli] fuli skivridan amoiRo, jibeSiCaido [da] gaipara.babuam naxa, [rom] skivrSi fuli aRar iyo [da] mwuxarebasmieca (atirda). amasobaSi biWi qalaqidan saxlSi dabrunda,[naxa damwuxrebuli babua da] hkiTxa:-ra gatirebs [babuaCemo]?2. babuam uTxra:-skivrSi fuli mqonda [Senaxuli]. dRes saxlSi qurdiSemoipara, skivri gaxsna, [mTeli] fuli amoiRo [da] gaiqca.SviliSvilma uTxra:-Sen ar itiro, me davedevnebi [da] qurds daviWer.(Semdeg) biWi quCaSi gavarda [da qurds daedevna]. irbina(iara) man da erTi kaci dainaxa. is qurdi aRmoCnda (iyo).biWi daedevna (gaiqca). quCis bolos erTi Wa iyo. igi WasTanCamojda. qurdi(c) WasTan mivida, [biWs] miesalma. biWma WaSiCaixeda.3. qurdma hkiTxa:-Sen (WaSi) ratom iyurebi? biWma qurds uTxra:144


-me (oqro) fuli mqonda [da] WaSi Camivarda.qurdma – me amoviReb[o] – Tqva.man xalaTi gaixada [da] WaSi Cavida. biWma xalaTisjibeebidan [naZarcvi] fuli amoiRo [da] Tavisi babuissaxlSi wavida.4. qurdma WaSi fulebi, [rom] ver naxa, Widan amovida[da] babuis fulebi xalaTSi aRar [daxvda].babuam fulebis naxviT [didad] gaixara (fuli naxa,gaixara). man fuli SviliSvils aCuqa (misca).maT miaRwies sanukvar mizans.dasasrulimirzo murodXXXIV.efendi da melakuda1. erT qveyanaSi cxovrobdnen erTi yadi da erTiefendi. yadis efendi ar uyvarda. erT [mSvenier] dResefendi sanadirod wavida. man ori mela daiWira, saxlSimiiyvana [da] cols uTxra:-erTi mela ToneSi moaTavse, cximi moamzade, me [male]moval.(Semdeg) efendim meore mela waiyvana [da] yadisTan mivida.yadim hkiTxa:-ratom moxvedi CemTan?2. efendim upasuxa:-me sanadirod gaxldiT, erTi mela daviWire, wavideT CemsaxlSi, flaviT gagimaspinZlebdiT (me flavs movamzadeb).yadi daTanxmda. Semdeg efendim melas uTxra:-wadi saxlSi, Cems cols uTxari cximi moamzados [flavisgasakeTeblad. es rom Tqva], efendim mela miwaze dasva,mela gaiqca. yadim hkiTxa:-melas [rom] elaparakebi, gana esmis [rasac eubnebi]?3. efendim uTxra:145


-am melas sityvebi esmis, mezobeli [mexvewa], rom mimeca esmela [da] ar miveci.yadis [Zalian] gaukvirda. igi efendis ewvia (efendissaxlSi mivida). efendis saxlSi cximi [ukve] mzad iyo(Semomdgari iyo) [cecxlze]. yadi gancvifrebuli darCa(gaukvirda). man efendis uTxra:-maCvene, [Tu SeiZleba] mela. efendim ToneSi Seixeda. yadimToneSi mela dainaxa, [Zalian] gaukvirda. Semdeg manefendis uTxra:-momyide [ra] es mela, gadagixdi aTas tangas.4. efendim uari uTxra. (Semdeg) yadim efendis oriaTasi tanga misca, mela wamoiyvana [da] saxlSi wavida.diliT yadim mela waiyvana [da] mezobelTan (mezoblissaxlSi) mivida. man mezobels uTxra:-am melas sityvebi esmis.mezobelma ar daujera. yadim, [rom daemtkicebinamezoblisTvis Tavisi sityvebis siswore], melas uTxra:-wadi Cem colTan [da] uTxari iyidos xorci, stafilo,cximi, xaxvi, miitanos [saxlSi da] flavi moamzados.5. yadim (Semdeg) mela miwaze dasva [gauSva], melagaiqca. yadi mezobelTan erTad saxlSi mivida, (yadi damisi mezobeli saxlSi wavidnen) qvabSi Caixedes [da] Sigaraferi daxvdaT. misi coli saxlSi ar iyo, [arc] meladaxvdaT saxlSi. yadi gajavrda, efendis saxlSi mivida [da]uTxra:-ratom momatyue (tyuili rad miTxari)? damibrune [axlave]Cemi fulebi.6. efendim uTxra:-mela kargad [gawvrTnili] iyo, Sen aswavle mas Senisaxlis gza?yadim uari uTxra.efendim yadis daumtkica (uTxra), rom swori ar iyo, fuliar daubruna. yadi saxlSi dabrunda. mezobelma yadize[bevri] icina.dasasrulimirzo murod146


XXXV.efendi abanoSi1. efendi erT dRes abanoSi wavida. abanosTanamSromlebma (abanoSi momuSaveebma) naxes, [rom efendis]gaurecxavi [WuWyiani] tansacmeli ecva (tansacmeligaurecxavi iyo). maT efendis dascines, xelis dasabaniZveli taSti misces. efendim xma ar amoiRo (araferi Tqva),daibana, tansacmeli Caicva, (Semdeg) abanos xalxs bevrifuli gadauxada [da] saxlSi wavida.2. aTi dRe gavida. efendi kvlav dabrunda abanoSi.abanos xalxi Seegeba (uTxres – mobrZandiT abanoSi),misces saponi, neWa, xelis sabani axali taSti. efendimdaibana, tansacmeli Caicva, abanodan gamovida [da] saxlSiwavida.3. abanos xalxma efendis dauZaxa, -fuli armogicia(o). efendim abanos TanamSromlebs uTxra:-me pirvel Semosvlaze bevri fuli mogeciT. am dRisaTvis[dRevandeli dRisTvis] im dRes gadagixadeT.dasasrulimirzo murodXXXVI.efendi mueZini1. efendi erT meCeTSi mueZini gaxda. yovel paraskevsminareTze (maRla) adioda, locvas (azans) kiTxulobda.erT dRes efendi meCeTSi mivida. igi minareTze (maRla) aravida [da] azani qvemoT (miwaze) aRavlina. imamma mueZinsdauZaxa [da hkiTxa]:-ratom waikiTxe qadageba qvemoT (ratom mieci azanimiwaze)? zemoT [ratom] ar axvedi?efendim uTxra: - ar gamaxsenda (ar vicodi). Semdeg manimams uTxra:147


2. -me vnaxe [roca] vkiTxulob [xolme] zemoT locvas(azans), Tqven rogor ismenT (gesmiT).dasasrulimirzo murodXXXVII.efendi da misi mezobeli1. efendi erT dRes mezobelTan wavida. mezobelisaxlSi daxvda (iyo). man salamurze daukra. efendimmousmina [da] isiamovna (gaixara). Semdeg efendis moSivda.mezobelma efendis hkiTxa:-mogewona salamuris xma?efendim uTxra:-me qvabSi flavis keTeba [ufro] momwons.dasasrulimirzo murodXXXVIII.efendi da misi coli1. efendis colma erT dRes flavi moamzada. flavs(brinjs) bevri wiwaka uyo. Semdeg efendi da misi coli[sadilad] dasxdnen. jer [pirvelad] colma gadaiRo(SeWama). mas enaze wiwaka [rom] moxvda (man enaze wiwakadaido), Tvalebidan cremlebi wamouvida. efendim hkiTxa:-ra gatirebs?2. colma uTxra: -gardacvlili dedaCemi gamaxsenda(gamaxsenda deda [rom] gardamecvala), [amitom] avtirdi. igicocxali [roca] iyo, [sicocxleSi] karg [gemriel] flavsakeTebda.Semdeg efendimac flavi gadaiRo (SeWama), wiwakam piri (ena)daswva, pirSi simxurvale igrZno (gauCnda), Tvalebidancremlebi (Tvalidan cremli) wamouvida. efendimcxvirsaxoci amoiRo, Tvali moiwminda. colma hkiTxa:148


-Sen raRa gatirebs?3. efendim uTxra:-me[c] dedaSens vtiri. roca Sen colad SegirTe (mogiyvane),[maxsovs] flavs akeTebda. Zalian kargi [qali] iyo dedaSeni.damTavrda.mirzo murodXXXIX.efendi da misi vaJi [Svili]1. efendi erT [mSvenier] dRes Tavis vaJTan erTadqalaqSi wavida. daadgnen gzas. efendis biWi saxedarzeamxedrda, [xolo] efendi fexiT aedevna. CaixanaSi[Sekrebilma] xalxma es dainaxa. dascines da uTxres:-[SexedeT], es biWi virze Semjdara, moxuci efendi [ki]fexiT misdevs. efendi virze Sejda, misi biWi [ki]CamoqveiTda (fexiT wavida). gzaze [kidev] erTi CaixanagamoCnda. CaixanaSi [Sekrebilma] xalxma gamoixeda. gaicines,Tqves:2. -naxeT, efendi saxedarze mokalaTebula, bavSvi [ki]fexiT misdevs (midis).efendim biWi ukan Seisva da gza ganagrZo. gzaze (erTi)Caixana gamoCnda. adamianebma gamoixedes, gaicines [da]Tqves:-orive [rom] Semjdara [am] virze, [ver gauZlebs],dasustdeba da mokvdeba.3. efendi da misi vaJi CamoqveiTdnen, gzas gauyvnen.(erTi) Caixanidan xalxi gamovida. efendi da misi biWidainaxes [da] Tqves:-[naxeT]! viri [TavisTvis] midis, efendi [da] misi biWi [ki]fexiT midian. adamianebma uyures, [bevri] icines.efendi gajavrda, saxedari gaagdo [da] xalxs uTxra:-momaSoreT (waiyvaneT) es viri, me (Cemi) fexiT waval.dasasrulimirzo murod149


XL.gankiTxvis dRe da efendi1. efendis erTi cxvari hyavda. erT dRes masmegobrebi estumrnen [da] uTxres:-[xval] diliT gankiTxvis dRe dgeba, yvelaferi daingreva,[modi] davklaT Seni cxvari [da] movilxinoT (SevWamoT).efendi daTanxmda. man cxvari dakla, flavi moamzada.megobrebma (adamianebma) flavi miirTves [da] Semdeg zRvazesabanaod wavidnen. maT tansacmeli gaixades [da] efendisdautoves, gaeSurnen [zRvisken da] Sevidnen wyalSi. Semdegdabrundnen efendisTan, miixed-moixedes, tansacmeli veRar[ipoves]. maT efendis tansacmeli (TavianTi xalaTebi)mosTxoves (uTxres):2. -mogveci Cveni xalaTebi!efendim uTxra: -cecxlSi davwvi (Cavagde). maT[gabrazebulebma] uTxres:-Cveni xalaTebi cecxlSi rad daswvi (Cayare)? efendimuTxra:-[xval] diliT gankiTxvis dRe dgeba, xalaTebi aRardagWirdebaT (ar geqnebaT).dasasrulimirzo murodXLI.efendi da misi mezoblis fuli1. efendim mezoblisgan fuli isesxa (fuligamoarTva) [da] aRar daubruna. mezobelma efendis Tavisifuli mosTxova. igi Wkviani iyo. efendim – xvaldagibrunebo, uTxra. igi cbieri (eSmaki) iyo. dadga dila,magram efendim mezobels (misi) fuli ar daubruna (armisca).2. mezobelma fuli [daJinebiT] moiTxova. efendimmezobels uTxra:150


-me [Seni] fuli beis vasesxe (miveci). gamovarTmev beis [da]Sen dagibruneb.mezobeli beisTan wavida [da] uTxra:3. -Sen efendis fuls ratom ar ubruneb (aZlev)?beim vezirebs dauZaxa. [maT] mezobeli galaxes. (Semdeg)mezobeli saxlSi dabrunda. am dRis Semdeg mas efendisganfuli aRar mouTxovia.dasasrulimirzo murodXLII.xatibi da bei1. iyo da ara iyo ra, Zvel droSi (erT dros) qalaqbuxaraSi erTi xatibi (mqadagebeli) cxovrobda. igi meCeTSiadamianebs yurans ukiTxavda [qadagebda]. am qalaqSi (erTi)bei cxovrobda. bei Zalian mdidari iyo. erT dRes man(Tavis) cols uTxra:-me bazarSi waval. [bei] gzas gaudga, Semoxvda xatibi dauTxra:2. -ratom ar axseneb (Sen) Cem saxels qadagebis dros?(ratomaa, [rom] Sen qadagebas [roca] kiTxulob, Cem saxelsar axseneb?) me bevr fuls mogcem, Sen [ki] paraskev dResqadagebisas Cemi saxeli moixsenie, me yurs dagigdeb.xatibi daTanxmda [da] wavida.dadga paraskevi, beim xalaTi Caicva [da] meCeTSi mivida.Semdeg xatibi kaTedrasTan dadga [da] beis - Sen didiZaRli xaro, dauZaxa.3. beim ver gaigo, [vinaidan] igi arabi ar iyo. meCeTSierTi ganaTlebuli (swavluli, ulemi) kaci iyo. man xatibs-ase nu laparakob, -uTxra. xatibma nu inaRvleb[o], beisganbevri fuli maqvs aRebuli, naxevari – Sen, naxevari – meo(uTxra).dasasrulimirzo murod151


XLIII.faSa da efendi1. erT mSvenier dRes faSa cxenze Sejda dasanadirod wavida. Tan bevri xalxi [amala] waiyvana. SemdegfaSam vezirebs hkiTxa: -sad aris efendi? vezirebma faSasefendi mihgvares. faSam efendis erTi bexreki cxeni misca.(Semdeg) yvela sanadirod gaiSala (wavida).2. daRamda, wvima wamovida. faSa da (misi) vezirebisasaxlisken gaiqcnen. efendis bexreki cxeni hyavda.[wvimaSi] dasvelda (Tavze daawvima). (Semdeg) efendimtansacmeli gaixada, cxenze [unagirze] Semodo, Sejda(cxenze), sasaxleSi wavida. sasaxleSi [rom] mivida, qvemodanxalaTi gamoiRo [da] Caicva. (misi) xalaTi sveli ar iyo[mSrali iyo]. faSam efendis [rom] Sexeda, gancvifrda [da]hkiTxa:-Sen ratom (rogor) xar mSrali?3. efendim uTxra: -Cemi cxeni saswaulmoqmedia (bevriram icis). wvima [rom] wamovida, igi (Cemi cxeni) miwidancaSi afrinda. [ase davrCi] mSrali.faSam efendis cxeni gamoarTva, [xolo] Tavisi [cxeni] mas[efendis] misca.[meore dRes] diliT faSa sanadirod wavida. bevri xalxiwaiyvana. efendi faSas cxenze amxedrda, [isic] sanadirodgaemarTa.4. daRamda. gawvimda. monadireebi (adamianebi) cxenebzeSesxdnen [da] gaqusles (gaiqcnen). efendimac gaaWena [cxenida] sasaxleSi miirbina (mivida). faSam [Tavis] cxens caSiafrena ubrZana. (uTxra: -afrindi caSi!). cxeni ar gafrinda.faSa mTeli Rame gzaSi iyo, sul gailumpa (Zaliandasvelda).damTavrda.mirzo murod152


XLIV.efendi da misi mezobeli1. efendisTan erT dRes mezobeli mivida. man efendisToki sTxova. (Semdeg) efendim [Toki] ar misca [da] uTxra:-Tokze fqvilia [dakidebuli]. mezobels gaukvirda [da]uTxra:-[rogor SeiZleba] Tokze fqvili iyos?2. efendim upasuxa:-[roca] ar minda mogce, [maSin] fqvili [SeiZleba] Tokze[c]ekidos.dasasrulimirzo murodXLV.Cven1. Cven dilaobiT vsvamT Cais, purs vWamT, rZes vsvamT.Cven maRaziaSi (maRaziidan) vyidulobT fqvils [da]mogvaqvs. vakeTebT coms, vacxobT purs [da] vWamT.Cven yoveldRe purs ar vacxobT, [aramed] sam dReSi[erTxel] purs vacxobT.Cven saxlSi gvyavs, cxvari, Zroxa, Txa, saxedari, cxeni.Cven morCenil (zedmet) xorcs bazarSi vyidiT.2. Cveni karmidamo didia. magaliTad, sastumro didia;fardagi aris, noxi aris, Caidani aris, leibi, baliSi aris,oTaxi aris.Cven faras erTi adgili [baga aqvs gamoyofili]. pirutyvibevri gvyavs. Cveni qalebi amzadeben [sadilad] xorcs,brinjs, aduReben Cais, rZidan erbos dRvebaven.Cven, ai, ase kargad vcxovrobT (dRes SevyurebT).3. CvenTan zamTarSi civa. me maqvs bostani.gazafxulze dacxeba. me gazafxulze vTesav xaxvs,pamidors, stafilos, sazamTros. me yoveli dRe wyliTnaTesebs vrwyav.153


4. me maqvs baRSi yurZeni, vaSli, TuTa, nuSi.Cven vamuSavebT nargavebs ToxiT, imisaTvis, rom gaixaron(Cven vmuSaobT ToxiT [baRSi, raTa] Cveni nargavebi kargadgaxdnen). Cven vToxniT (ToxiT vmuSaobT) yovel aT dReSi[erTxel]. Cveni miwa mdidaria.5. Cven aq kargad varT (karg dRes SevyurebT).bolo dros axalgazrdoba qalaq yarSSi dadis droisgasatareblad (dRis sanaxavad).es ar aris kargi.CvenTan, jeinauSi (Cvens jeinauSi) Zalian bevri saqmea.6. roca dResaswaulia, Cven kargad aRvniSnavT. [roca](aseTi) dResaswaulia, bevri qorwili [ewyoba].biWi [da] gogo qorwils ase ixdis:saqmros (biWis) deda [da] mama agzavni[an] erT kacspatarZlis saxlSi. isini [saCuqrad] agzavnian oTx cxvars,or Txas, or tomara fqvils, aT [kilo] erbos, fuls oTxasmaneTs.7. Semdeg patarZali mogvyavs, vixdiT qorwils [da]kargia.CvenTan saxlSi ufrosebi yvela muSaobs. me, piradad bevradamianebs samuSaos vuweseb. me, piradad meurneobisbrigadiri var. pirvel xanebSi ase ar iyo. [axla] yvelanaswavlia (yvelam swavla daasrula). bavSvebi, (yvelani)institutebSi swavloben.8. roca stumrebi modian, Cven Zalian kargadvumaspinZldebiT. Cveni naTesavebi bevrni modian [Cvens]saxlSi.me sami biWi [da] oTxi qaliSvili myavs. Cemi bavSvebi memgvanan.am [biWis] deda da mama arabia. TiTon man arabuli ar icis.9. didi xniT adre [saqme] iyo cudad [Zvelad cudidro iyo]. axla umetesoba maZRaria. Cveni sacxovrebeli(samSoblo) Zalian kargia. Cveni winaprebis dros (Cvenimamebis upirveles dros) ase ar iyo. axla qveyana Cvenia,daxmareba modis. puri bevria, saqoneli bevria, cxvari154


aris, aqlemi aris, cxeni aris, Zroxa, xari aris. axlayvela Tanabaria. yvelas umaRlesi ganaTleba aqvs. axla,ese igi, dro kargia.10. Cveni ubania haruki.Cveni ubani didia. Cemi mamis saxelia dost mahmadi. man icissaidan varT mosulebi. Zvelad arabTa qveyanaSi mahmad beiiyo. igi alahis mociquli iyo. igi didad ganswavluli iyo,mTel dedamiwas ganaTleba mohfina. Cven jeinauSimogviyvana.Cven yureiSeli arabebi varT (Cveni tomia yureiSi).Soimardonkul dosTmahmadXLVI.umcrosi biWi1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi bei. mas sami biWihyavda. sami Svilidan umcrosi metad uyvarda (umcros biWskargad uyurebda). or ufros biWs umcrosi biWi aruyvardaT.2. bei daberda, Svilebs dauZaxa, (TavisTan miiyvana),uTxra:-me davberdi. Tqven samives Cxubi ar mogivideT (ariCxuboT). rac Cemgan darCeba, gaiyaviT. Cemgan morigdiT.3. Semdeg bei mokvda. umcrosi biWi erT qveyanaSisamogzaurod wavida. [roca] mogzaurobidan dabrunda,Zmebma mas araferi (ar) misces. Semdeg igi [umcrosi Zma]erTi qveynis gzas daadga. gzaze mimavals erTi moxuciSemoxvda (Semoxvdeba). moxuci eubneba: -aq, axlos erTi beicxovrobs (moxuci mas: -axlos erTi bei aris – eubneba).4. biWi beisTan midis. bei mas eubneba: -myavsqaliSvili (bei mas: -qaliSvili aris – eubneba). -momeciSeni qaliSvili, eubneba [biWi] beis. Semdeg bei sam pirobasayenebs. [Semsrulebels colad miscems Tavis qaliSvils].ambobs [bei] pirvels:155


-erT aTas tangas mSvildisars [vinc] moartyams [mas mivcemCem asuls]ambobs meores:-ifriTs [daeWideba da] sZlevsda mesames:-doRSi (cxeniT) pirvelobas moipovebs (Tavisi cxeniT wingauswrebs) [metoqeebs].ambobs: -[vinc amas SeZlebs], mas Cem qaliSvils mivcem.am sam pirobas biWi asrulebs.Semdeg beim Tavisi qaliSvilisa da am biWis qorwilsixdis, [colad] aZlevs [biWs] qaliSvils.es biWi Tavis mizans da survils aRwevs.Soimardonkul dosTmahmadXLVII.Cven, jeinauSi1. [me var] aqramkul muhamadyuli. gavxdiormocdaTeqvsmeti wlis. Cveni ubania avona. avona[Si]arabuli ician. avona, bavora, haruki [am] samma ubanma icisarabuli. Cven arabebi varT. Cemi tomia yureiSi-haSimi. Cvenmosulebi varT arabeTidan. mamaCemi axlaxan gardaicvala.xalxi modis, [adamianebi] yurans kiTxuloben da midian.Sexede biWs, misi babua haji iyo. Cven [jeinauSi] emirTemuris dros varT mosulebi. Cven mosulebi varTarabeTidan sulTan mirheidaris miwaze yiSlaR kaspiSi. Cvenemiri Temuri mogverekeboda. sulTan mirheidarisyiSlaRTan daRamda. sulTan mirheidarma Temurs sTxova[uTxra]:2. -es arabebi CemTan datove [da] wadi! (emirma)Temurma ar isurva (qna): -amaT [Tan] waviyvan, -Tqva.mirheidari didi saswaulmoqmedi iyo. man iloca. (emirma)Temurma veRar SeZlo wasvla. Semdeg es arabebi datova(dayara), [TviTon] wavida.Cven ase [varT] mosulebi jeinauSi.3. Cven samSoblo jeinauSi Roi nazar bei[cxovrobda], arabeTidan iyo mosuli, arabi iyo. Roi nazar156


eim da oi nazar beim Cvens kuTxeSi didi meCeTi aaSenes(dadges). am did meCeTSi xalxi loculobda (alahissityvebs kiTxulobda). maTi Svilia [STamomavalia] mahmadnabi boi.4. mahmad nabi boim didi Wa amoiRo, qviT amoaSena. amWidan mSvenieri wyali amovida (mSvenieri wyali iyo). mTelixalxi iqedan svamda. Cveni kuTxe mdidari iyo. Rarib-Ratakebs purs, fuls, fqvils, aZlevdnen. isini[igulisxmeba Roi nazar bei da oi nazar bei] Zalianguluxvebi iyvnen. maT qalaqSi skola aaSenes. bei mahmadisSvilebi swavlobdnen am skolaSi. Cven sofelSi axladidi skola aris. Cveni bavSvebi am skolaSi swavloben.damTavrda.XLVIII.zRapari1. iyo da ara iyo ra, Cvens kuTxeSi erTi naswavlisultani iyo (erTi naswavli sultani dadioda). mas bevricodna hqonda. avadmyofebs kurnavda (avadmyof xalxsulocavda). suliT daavadebulebs mkurnalobda daikvlevda.2. erT dRes [erTi] kaci mivida masTan. mola ekiTxeba:-ra gawuxebs?-me Tavi mtkiva, zurgi mtkiva, fexebi mtkiva, xelebi mtkiva,mTeli tani mtkiva.mola ekiTxeba:3. -saxlSi ras saqmianob?-me sul mZinavs, sul vzivar.-Sen saxlSi saqmes vin akeTebs? hkiTxa molam.-mamaCemi da dedaCemi muSaoben. momeci me, avadmyofs wamali!ambobs [igi].molam uTxra:-saxlSi wadi! imuSave! es aris Seni wamali.damTavrda.aqramkul valad muhamadkul157


XLIX.emiri Temuri da efendi1. Zvel droSi, Cven samSobloSi, qalaq buxaraSi,emirma Temurma TavisTan ixmo ramdenime swavluli yadi[molebi]. maT Soris efendic iyo. Temurma maT SekiTxvadausva:-ra gansxvavebaa saxedarsa da adamians Soris?am kiTxvaze (am sityvaze) veravin SeZlo pasuxis gacema.2. Semdeg efendim Tqva:-me vici ra gansxvavebaa adamiansa da saxedars Soris.Temur lengma hkiTxa:-ra gansxvavebaa [maT Soris]? Sen Tqvi!3. (Semdeg) efendim upasuxa:-adamiansa da saxedars Soris sami mtkavelia sxvaoba (Tqvaefendim).efendis sityvaze adamianebs Temur lengze gaecinaT.damTavrda.aqramkul muhamadkulL.vali1. iyo erTi efendi. igi bei gaxda. masTan erTimezobeli mivida. man efendis sTxova:-fuli sesxad momeci [Tu SeiZleba, fuli masesxe]!efendim mas fuli misca. Semdeg mezobeli wavida. igi ori[dRis] Semdeg dabrunda. efendis [isev] fuli sTxova.efendim uTxra:2. -[me] fuli [ukve] mogeci, rad moxvedi?mezobelma uTxra:-fuli davkarge [isev masesxe].-[radgan Sen fuli dakarge], me Seginaxav – uTxra efendim.Semdeg mas [efendim] fuli ar misca.damTavrda.aqramkul muhamadkul158


LI.umcrosi biWi da misi ufrosi Zmebi1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi bei. am beis TerTmetibiWi hyavda. yvela biWebidan umcrosi biWi [metad] uyvarda.-roca movkvdebi Cem miwaze beid umcrosi biWi dasviT –uTxra beim Svilebs.2. Zmebma ganizraxes [umcrosi] Zmis mokvla. waiyvanesZma, gavidnen udabnoSi [da] erT WaSi Caagdes. Semdeggamobrundnen, saxlSi mividnen [da] mamas uTxres: -Cveni Zmamgelma SeWama.3. umcrosi Zma sami dRe WaSi iyo. sami dRis SemdegerTi qveynidan qaravanma gamoiara. [maT] wylis dasalevadWaSi saTli CauSves. saTliT biWi amoiyvanes. biWi cocxaliiyo. qaravani Tavis qveyanaSi wavida. [biWi] waiyvanes, [gzas]gaudgnen.4. am qveynaSi erTi bei iyo. beis erTi qaliSvilihyavda. beis asulma es biWi Seiyvara. Semdeg beim qaliSvilsqorwili gadauxada, igi biWs [colad] misca.wlebi gavida. bei mokvda. es biWi beis [samflobelos](miwis) [mmarTveli] gaxda. es biWi am qveyanaSi bei [rom]gaxda, xalxi yvela kargad iyo (kargad gaxdnen, kargadcxovrobdnen).5. erT weliwads erT qveyanaSi xalxi SimSilobda. ambiWis mamis qveyanaSi SimSiloba Camovarda. misi [biWis]ufrosi Zmebi mamas eubnebian:-erTi qveynidan xorbals, marcvleuls movitanT.6. mamam dasturi misca. Zmebi am qveyanaSi mividnen.beis xorbali, marcvleuli sTxoves. beim xorbali,marcvleuli misca. Semdeg SeekiTxa:-Tqven saidan xarT?Zmebma qveyana rom dausaxeles, beim fuli ar aiRo. manZmebs welze naWris mosaxvevi misca [da] uTxra: -essartyeli mamaTqvens miarTviT.159


7. Zmebma madloba moaxsenes [da] wavidnen. isiniTavianT qveyanaSi dabrundnen, sartyeli (TavianT) mamasmiutanes [da] uTxres: -is qveyana maZRari iyo. mamam dadedam naWris mosaxvevi rom naxes, sixarulisagan itires.Semdeg mSoblebi TavianTi umcrosi vaJis qveyanaSi wavidnen.mama da deda rom mivida, biWma gaixara. (Svilma) mSoblebsbevri saCuqari uboZa.maT yvelam TavianT survils da mizans miaRwies.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadsamocdaori wlis gavxdi.LII.efendis coli1. efendi bazarSi (savaWrod) wavida. xurjini bazarSidakarga. Semdeg saxlSi dabrunda, Tavis cols uTxra: -dRes bazarSi bevri xalxi iyo, yvelam xurjini dakarga.colma uTxra:-Sen TiTon sad iyavi?efendim uTxra: -pirvelma me davkarge. colma hkiTxa:-Semdeg ra iRone? (ra gaakeTe?)2. efendim Tqva: -saxlSi wamovedi. colma uTxra:-[Tu asea] Sen saidan ici, rom yvelam dakarga [xurjini]?efendis mis sityvaze gaecina.Soimardonkul dosTmahmadLIII.efendi da misi megobari1. iyo erTi efendi. mas erTi megobari hyavda. masTansaxlSi mivida. megobari saxlSi ar daxvda. [efendim]saxlis karebze – viri – daawera [da] gamobrunda. erTdRes man quCaSi megobari dainaxa (erT dRes igi quCaSiTavis megobars xvdeba). efendi megobars eubneba: -SensaxlSi viyavi, ar damxvdi. megobarma uTxra:160


-ho, vnaxe karebze Seni saxeli dagiweria da wasulxar.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadLIV.efendi da mola1. erTxel mola gadmomdgariyo meCeTis zemoT daazans asrulebda. [am dros] efendim gamoiara, mola dainaxada uTxra (hkiTxa):-rad axvedi Tu Camosvlas ver SeZlebdi?Soimardonkul dosTmahmadLV.efendi da karebi1. efendi erT dRes viRacis saxlSi Sevida, karebimoipara [da] gaiqca. saxlis patronma dainaxa [da] ukandaedevna. efendim Sua quCaSi karebi daiWira [da] dadga.TviTon mis ukan dadga. karebis patronma Semouara [karebs]da efendis daartya. efendim uTxra:-me karebi dagikete, Sen saidan moxvedi?Soimardonkul dosTmahmadLVI.efendi da misi mezobeli1. efendisTan erT dRes misi mezobeli qvabissaTxovnelad mivida. Semdeg TviTon [efendis] patara qvabidaubruna [da Tan] uTxra:-Seni qvabi fexmZimed iyo, dabada. efendim pasuxi ar gasca,wavida. Semdeg mezoblisgan erTi qvabi wamoiRo. erT dResmezobeli [Tavisi] qvabis dasabruneblad [masTan] mivida.efendim uTxra: -Seni qvabi avad iyo, mokvda. mezobelmauTxra:161


-qvabi gana kvdeba? efendim upasuxa: -qvabma [rom] dabadagjera da [rom] mokvda ar gjera?Soimardonkul dosTmahmadLVII.Wkviani1. buloCSi erTi sazriani [da] enamoswrebuli[oxunji] kaci iyo. erT dRes xari Tixis qvabidan wyalssvamda. xaris Tavi WurWelSi gaiWeda, ar amovida. xarispatronma mosazrebuls hkiTxa:-xaris Tavi qvabidan rogor amova?mosazrebulma uTxra: -Tavi moWeri.2. xaris patronma [xars] Tavi moWra. xaris TaviqvabSi darCa. xaris patronma ar icoda ra eqna. igimosazrebulTan [rCevis] sakiTxavad wavida. mosazrebulmauTxra: -qvabi gatexeT, Tavi amoiReT. xaris patronma qvabigatexa, Tavi amoiRo.ase dakarga xaris patronma rogorc qvabi, ise xari.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadLVIII.Zunwi da guluxvi1. Zunwi da guluxvi (oriveni) mezoblebi iyvnen. erTdRes Zunwi da guluxvi udabnoSi saseirnod wavidnen. Tanwyali, puri waiRes. sanam gzaze midiodnen, guluxviswyals [svamdnen], mis purs Wamdnen. [bolos] guluxvs puri,wyali gauTavda. man Zunws sTxova:2. -me wyali, puri gamiTavda, cota wyali momeci,davlev, Zalian mwyuria.Zunwma [wyali] ar misca. igi aqlemze Sejda da wavida.guluxvi udabnoSi marto darCa. mas wyali [da] puri argaaCnda. man SimSilisagan balaxis [magvari buCqebi]162


amoTxara [da] SeWama. balaxis Wamis Semdeg cxovelTa enamisTvis gasagebi [gaxda]. erT dRes erTi gveli dainaxa.gvelma mas uTxra:3. -Sen mSier-mwyurvali xar. aqedan [axlos] (aqve)mSvenieri Wa aris. iq erTi kacia. wadi iq [da] is mogcemsSen wyals, purs [da] xorcs.4. guluxvi Semdeg iqeT gaeSura. man [kacma] guluxvidaapura (guluxvis muceli gaaZRo). guluxvi Semdeguvneblad (saRsalamaTi) dabrunda saxlSi. cota xnisSemdeg Zunwic dabrunda saxlSi. man guluxvi [rom] naxauvneblad mosuli, wavida faSasTan [da] uTxra:5. -me da Cemi mezobeli udabnoSi wavediT. man Cemifuli, puri, wyali gaitaca, waiRo [da] gaiqca. me mimatova[da] udabnoSi wavida. faSam brZaneba gasca:-is kaci aq momgvareT!6. wavidnen, aiyvanes, faSas mihgvares. faSam guluxvshkiTxa:-ratom gaZarcve Seni mezobeli da gaiqeci?guluxvma upasuxa:-me es ar Camidenia.man Tavidan uambo rac moxda. faSam mas (mis sityvebs) ardaujera. brZana:-waiyvaneT, CasviT [cixeSi]!waiyvanes [guluxvi], Casves cixeSi. cixeSi mas erTma TagvmauTxra:7. -faSas qaliSvili orive TvaliT brma aris. faSamTavis qveyanaSi (mxareSi) qaliSvilis Tvalebis mkurnalieqimi ver ipova. udabnoSi [erTi] samkurnalo balaxia. Tuki[vinme] ipovis, moitans, Tvalebze daadebs [da] Seukravs, mas[gogos] Tvalebi aexileba.8. guluxvma samkurnalo mcenare [ukve] icoda. Semdegman uTxra cixis mcvels: -me eqimi var. cixis mcveli mividafaSasTan da uTxra:163


-kaci, romelic daiWire, eqimi yofila. faSam guluxviTavisTan ixmo da uTxra:9. me qaliSvili myavs. [igi] orive TvaliT brma [aris].SegiZlia auxilo Tvalebi?guluxvma Tqva: -me SemiZlia avuxilo Tvalebi. faSam igicixidan gaaTavisufla. guluxvi udabnoSi wavida,samkurnalo balaxi amoiRo, moitana, daado qaliSvilisTvalebs [da mas] Tvalebi aexila. faSam Zalian gaixara. manguluxvs bevri oqro uboZa (misca). guluxvi saxlSidabrunda, Zalian mdidari Seiqna. Zunwi Zunwadve darCa.guluxvma Tavis survils da mizans miaRwia.Tqven[c] Tqven survils da mizans miaRwevT.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadLIX.Zunwi bei1. erT dros cxovrobda erTi bei. TviTon ZalianZunwi iyo. erT dRes [bei] bazarSi wavida. fuli ar waiRo.bazarSi mivida, xari, cxeni, cxvari ivaWra, aiRo [iyida].saqonlis patronma fuli moiTxova. beis mxlebeli axlda(beisTan erTad mxlebeli iyo). beim mxlebels Tavis welissartyeli misca [da] uTxra:2. -wadi, Cemi colisgan fuli moitane! mxlebeliCqara wavida. [beis] es sityvebi erTma qurdma gaigona. igimxlebels ukan aedevna. gzaze erTi qaravani midioda.mxlebeli SeCerda, qaravans gamoelaparaka (sityva esrola).qurdma mxleblis jibidan welis sartyeli moipara dawaiRo.3. igi mivida beis colTan, welis mosaxvevi aCvena,fuli aiRo [da] gamobrunda. [man] gzaze mxlebeli naxa,mosaxvevi daubruna da uTxra:164


4. -me [mosaxvevi] gzaze vipove, aviRe, Senia? mxlebelma– Cemia – Tqva, aiRo [da] wavida. igi mivida beis colTan[da] uTxra: -beim fulze gamomgzavna, ai, [misi] mosaxvevi.beis colma uTxra:5. -dRes erTma kacma mosaxvevi momitana, maCvena, fuliaiRo [da] wavida.mxlebeli gamobrunda, beisTan mivida [da] uTxra:-fuli viRac kacma aiRo [da] wavida. Sen vinme gagzavne? manSen cols Seni welze mosaxvevi aCvena.beis guli wauvida [da] davarda. beim Tavisi siZunwis gamofuli dakarga. SemdgomSi beis, bazarSi wasuls fuli Tanmihqonda [da ise] midioda.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadLX.glexi da yaryati1. Zvel droSi erTi glexi iyo. igi erT dRes TavisezoSi muSaobda. man dainaxa Tavisi bostnis zemoTmjdomare yaryati. yaryats frTa motexoda (yaryatis frTamotexili iyo). glexma yaryati (Tavis) saxlSi waiyvana.orive frTa motexili, naWrilobevi aRmoCnda. glexmayaryats umkurnala (glexma yaryatis daWril adgilsumkurnala). yaryati gamokeTda [da] gafrinda Tavis mxareSi.2. erT dRes yaryati mofrinda. glexi am dros baRSimuSaobda. yaryatma niskartiT sazamTros Tesli Camoagdo.glexma igi aiRo [da] daTesa. sazamTros Tesli amovida,didi gaxda. roca damwifda, glexma sazamTro mowyvita [da]saxlSi miitana. [man] xalxs dauZaxa [da] sazamTro gaWra.sazamTros Signidan oqro-vercxli (tanga) gadmocvivda.glexma Zalian gaixara. [igi] mdidari Seiqna.3. erT dRes glexis saxlSi mezobeli [stumrad]movida. mezobelma glexs hkiTxa:-Sen rogor gamdidrdi (gaxdi mdidari)?165


glexma mezobels uambo, Tu rogor gaxda igi mdidari.mezobeli saxlSi dabrunda. erT dRes misi baRis zemoTerTi yaryati mofrinda. mezobelma mas qva esrola.[yaryats] fexi motyda. mezobelma yaryati aiyvana, saxlSiwaiyvana [da] mis fexs uwamla. yaryati gamokeTda [da]gafrinda Tavis mxareSi.4. dro gamoxda. erT dRes mezobeli Tavis baRSi iyo.yaryati mofrinda. yaryatma niskartiT [mas] sazamTrosTesli Camougdo [da] gafrinda. mezobelma sazamTrosTesli aiRo [da] daTesa. sazamTros Tesli aRmocenda,gaizarda [da] damwifda. mezobelma sazamTro mowyvita,saxlSi miitana, xalxs dauZaxa [da] sazamTro gaWra.sazamTros Signidan mravali krazana gamocvivda,(krazanebi) xalxs daesivnen da saxeze dakbines. xalxigaiqca (adamianebi gaiqcnen).damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadLXI.sami Zma1. iyo da ara iyo ra, Zvel droSi erTi bei iyo. massami vaJi hyavda. bei mdidari iyo, mas bevri cxvari, [bevri]xari [da] Zroxa hyavda; xorbali, marcvleuli hqonda,fuli, tanga bevri hqonda. erT dRes man Svilebi ixmo dauTxra:2. -me erT dRes movkvdebi. es qveyana TqvenTvis,samisTvis gamiyvia, momicia. Semdeg bei mokvda. ufrosmavaJma Zmebs uTxra:-mamaCveni mokvda, wavideT qveyana vnaxoT. wavidnen, iares,iares [da] SemoaRamdaT. orma umcrosma Zmam daiZina.ufrosma ar daiZina. igi yaraulad dadga.3. man Sua RamiT vefxvi naxa. [igi] vefxvs SeebrZola[da] mokla. [Semdeg] gaatyava; dabrunda ZmebTan [da] daiZina.diliT nanaxi Zmebs uambo. adgnen da wavidnen.166


4. [isev] SemoaRamdaT. rigi saSualo Zmas ergo.[danarCenma] orma daiZina. man RamiT mgeli naxa, SeebrZola[da] mokla. [Semdeg] ori [wina] didi kbili amoaZro,dabrunda [da] ZmebTan daiZina. man Zmebs diliT nanaxiuambo. adgnen, wavidnen.5. [isev] SemoaRamdaT. umcrosi Zmis rigi dadga. ZmebmadaiZines. man RamiT mela naxa [da] mokvla daupira. melambiWs uTxra:-SeCerdi, ar momkla, erT rames (sityvas) getyvi.-Tqvi! uTxra umcrosma Zmam.6. -aqedan Sors, maRal mTaze erTi bei aris. mas samiqaliSvili hyavs. es qaliSvilebi Zalian lamazebi arian.bei samive maTgans gaaTxovebs. Tqven wadiT beis maRal[mTian] qveyanaSi, iq Tqvens survils SeisrulebT.7. umcrosma Zmam mela gauSva, ZmebTan dabrunda dadaiZina. diliT Zmebs RamiT nanaxi uambo. sami Zma beisTanwavida. sami dRe [da] Rame gzaze iares, [bolos] beisqveyanaSi mividnen, xalxs beis saxli hkiTxes [da] beiskarmidamos miadgnen. beim maT hkiTxa:-Tqven romeli qveynidan moxvediT?8. Zmebma uambes:-Cven erTi qveynidan movediT. Cven beis Svilebi varT.mamaCveni mokvda. Cven samogzaurod wavediT. gavigeT, Tqvensami qaliSvili gyavT, maT gaTxovebas apirebT. CvenmovediT TqvenTan sasiZoebad (Cven movediT TqvenTan raTagavxdeT Tqveni siZeebi).9. beim samives Tvali Seavlo. mas sami Zma moewona.beim maT uTxra:-me mogcemT Tqven Cem qaliSvilebs, oRond erT SekiTxvazemipasuxeT.Zmebma (samma Zmam) uTxres: -SegvekiTxeT!-Tqven rogor gaigeT, rom me gasaTxovari qaliSvilebimyavs?167


10. Zmebma rigrigobiT Tavidan bolomde uambes samiRamis Sesaxeb. beim yvelaferi (yvela sityva) moismina [da]gaixara. Semdeg wavida [da] Tavis qaliSvilebs yvelaferiuambo. qaliSvilebma Tanxmoba ganacxades. beim sami dRe-Rame qorwili moawyo. Tavisi qaliSvilebi sam Zmas misca.man Tavis survils da mizans miaRwia.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadLXII.faSa da moxuci1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi faSa. igi Zalianmrisxane iyo, yvela qveyanas SeebrZola, daipyro (aiRo). mas(bevri) vezirebi da mravalricxovani jari hyavda. erT dResfaSam ganacxada:-me sikvdili ar msurs. man (yvela) swavlul vezirs mouxmo[da] hkiTxa: -ra viRono? aravin icoda [ra eTqva]. erTiveziri mkiTxavi iyo. man Tqva:2. -Soreul (maRal) mTasTan erTi Wa aris. vinc miswyals dalevs, ar mokvdeba.faSa saswrafod im Wis wylis dasalevad gaeSura. igiTavisi vezirebiT da jariT wavida. sami dRe-Rame gxaSi iyo(gzas adga), midioda, [bolos] miaRwia. faSam sura aiRo,WasTan mivida [da] Widan wyali amoiRo. [am dros mas] erTimoxuci gamxdari kaci win gadaudga. faSam hkiTxa:3. -Sen [aq] ras akeTeb? moxucma upasuxa:-es wyali ar dalio, aRarasodes mokvdebi.faSam uTxra: -momSordi! me aq movedi wylis dasalevad[raTa] ar movkvde (me aq movedi wylis dasalevad arasikvdilad). am moxucma uTxra:-yuri damigde: -me erT dros didi faSa viyavi. mec, (rom armovmkvdariyavi), aq movedi, am Widan wyali davlie. aRarmovkvdi. Semdeg [Cemi] xalxi mtrad meqca. (me) mTeli qonebadavkarge, gavRaribdi, xalxs Sevjavrdi, sikvdili davapire– ar mokvdi.168


4. faSam es sityvebi rom moismina, wyali aRar dalia.sura wyliT aavso, wamoiRo, Tavis qveyanaSi wavida. gzaSiigi Zalian avad gaxda.vezirebma suris wyali miutanes, wylis daleva SesTavazes(-dalie wyali – uTxres). faSam bevri ifiqra. igi moxucissityvebze dafiqrda [da] aRar dalia, mokvda.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadLXIII.umcrosi vaJi da misi Zmebi1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi faSa. mas yavda samivaJi. faSas erTi mSvenieri baRi hqonda. baRis (SigniT)mSvenieri mdinare moCuxCuxebda. am baRSi mas bevri xexilihqonda: vaSli, yurZeni, nesvi, sazamTro. erT dRes faSaxedavs (erT dRes faSas Tvali Seuswria): qurdebs vaSlebimouparavT [da] wasulan. faSa gajavrda. ufrosi Zma ambobs:-me am RamiT baRs vuyarauleb, qurds daviWer.2. daRamda. aravin movida. SuaRamiT ufros ZmasCaeZina. diliT faSa modis, xedavs: qurdebs vaSlebimouparavT [da] wasulan. faSa [Svils] waeCxuba: -Sen raddaiZine? vaSlebi qurdebma moipares. SuaTana Zmam Tqva: -amaRam baRs me vuyarauleb. faSam Tanxmoba ganacxada.Semdeg daRamda. aravin movida.3. SuaRamis Semdeg SuaTana Zmas daeZina. diliTwamodga. faSac movida. man Sexeda: vaSlebi qurdebis [mier]aris moparuli da [isini] wasulebi [arian]. faSa Tavis vaJswaeCxuba. Semdeg umcrosma vaJma Tqva:4. -amaRam baRs me vuyarauleb. faSam umcros vaJs –keTili – uTxra. daRamda. umcros Zmas Zili mounda. mandaniT xeli gaiWra. Wrilobidan (gaWrili adgilidan)sisxli wamovida. Wrilobaze (sisxlis gamosvlis adgilze)[biWma] marili daiyara. Semdeg dilamde veRar daiZina.169


5. dadga SuaRame. SuaRamis Semdeg erTma Citma erTivaSli mowyvita da waiRo. Semdeg umcrosma biWma Citsisari esrola [da] frTaSi moartya. erTi bumbuli miwazedaeca. umcrosma biWma bumbuli aiRo. [Semdeg] mamasTanwavida. Citi caSi afrinda da (gafrinda). umcrosma biWmamamamiss uTxra:6. -me es [frinveli] ver daviWire. igi caSi gafrinda.Tqven misi bumbuli mogitaneT. faSam gaixara. -vinc am CitsdaiWers da momgvris, mas bevr qonebas mivcemo – Tqva man.ufrosma da SuaTana Zmam Tqves: -Cven wavalT, CitsdaviWerT da moviyvanT. mamam Tanxmoba ganacxada.7. isini wavidnen. sami dRe rom gavida, umcrosma vaJmamamas uTxra: -mec waval. mamam kargio, Tqva. umcrosi wavida.sami dRis Semdeg Zmebs daewia. samive gzas daadga. Semdegisini gzajvaredins miadgnen (maT win sami gza aRimarTa).8. erT gzaze ewera: vinc [am gzas] daadgeba, igi ukandabrundeba. meore gzaze [ewera]: -Tu [vinme am gzas]daadgeba [ise] dabrundeba [ukan], verafers naxavs. mesamegzaze dawerili iyo [Semdegi]: -Tu [vinme] am gziT wava, ukanveRar dabrundeba.9. ufrosi Zma pirvel gzas daadga [romelzedacewera]: vinc am gzas daadgeba, igi ukan dabrundeba.SuaTana Zma wavida gziT: Tu vinme wava, ukanve dabrundeba,[xolo] umcrosi Zma [im] gziT wavida, romlidanac ukanaRar brundebian.10. ufrosma Zmam ramdenime dRe gzaze iara, erT didqveyanaSi mivida. mas fuli gauTavda. aRaraferi darCa, aRaricoda ra eqna. Semdeg mwyemsi gaxda.SuaTana Zma sami dRe midioda, veraferi naxa, saiTwasuliyo, aRar icoda. igi saxlSi gamobrunda.11. umcrosma Zmam gzaze ocdaaTi dRe iara, Semdeg maswyali Semoelia, erTi puriRa darCa. Semdeg erT adgilasmivida, baRSi Sevida. [iq] erTi maimuni naxa. maimunma biWshkiTxa:170


12. -Sen aq rad moxvedi?biWma Tavidan uambo rac moxda. maimunma uTxra:-me dagexmarebi. myavs cxeni. oriveni SevjdeT da wavideT.umcros biWs gaexarda. [saqme] Zalian kargad aewyo. orivenicxenze Sesxdnen [da] wavidnen. mravali dRis Semdeg erTdid mamulSi mividnen. es samflobelo erT did mTazeimyofeboda. maimunma qvemoT xvreli gaTxara. mansamflobeloSi SeaRwia. am adgil-mamulSi, erT oTaxSi,galiaSi es Citi imyofeboda. umcrosi biWi am oTaxSiSevida, galia aiRo. Citma uTxra:13. -galiidan gamomiSvi, gamaTavisufle. me Citi aravar, adamiani var. umcrosma vaJma Citi gauSva. igi mSvenierasulad iqca. umcros vaJs asuli Seuyvarda, [colad]moiyvana. es biWi Tavis colTan erTad faSasTan wavida.mamam (am) biWs faSoba uboZa (mamam es biWi Tavis miwazefaSad aqcia).maT kargad gaatares cxovreba. TavianT mizans, survilsmiaRwies.damTavrda.Soimardonkul dosTmahmadLXIV.ostati da faSa1. iyo da ara iyo ra, Zvel droSi [adreul] (wlebSi)erTi faSa iyo. am faSas bevri qveSevrdomi (adamiani) hyavda.es adamianebi dRe da Rame muSaobdnen. faSa Zalian mdidariiyo, bevri Zvirfasi nivTi hqonda. yvelafridan [rac] hqonda,erTi fiala Zalian uyvarda. es fiala oqrosa dazurmuxtisgan iyo [gakeTebuli]. faSa am fialiT Cais dawyals svamda.2. erT dRes msaxurebidan erT-erTs dauZaxa [da]uTxra:-Cemi (is) fiala momitaneT.kaci wavida, fiala aiRo. mas fiala xelidan gauvarda.fiala gatyda. mas faSis SeeSinda [da] gaiqca.171


faSam naxa [rom] kaci ar movida [da] sxva msaxuri [adamiani]gagzavna. am msaxurma [rom] naxa fiala gamtydariyo,[SiSisagan] gaiqca.3. faSam [ra] naxa, [gagzavnili] kacebi ar dabrundnen,(Semdeg) Tavisi veziri gagzavna. vezirma [rom] naxa fialagamtydariyo (fialis gatexva rom naxa), (natexebi) moagrova,faSas miutana [da] msaxurebis gaqceva moaxsena. faSaganrisxda [da] Tqva:4. -is ori kaci ipoveT [da] aq momgvareT!vezirebma eZebes, ver ipoves [da] ukan dabrundnen. faSamvezirebs uTxra:-ostatebs uTxariT, CemTan movidnen! ostatebi movidnen.faSam [maT] uTxra:5. -Tu aseT fialas romelime Tqvengani gaakeTebs,bevr oqros mivcem. am fialis gasakeTeblad ormoc dResgaZlevT. ostatebi saxlSi wavidnen. maT ramdenime dRisganmavlobaSi ver SeZles fialis gakeTeba. faSam isiniTavisTan ixmo. ostatebi movidnen [da] moaxsenes:-Cven fialis gakeTeba ver SevZeliT. faSa gajavrda. amadamianebs Tavi mokveTeTo, brZana. vezirma uTxra: -amxalxs Tavebi ar moaWra! faSam yuri ar aTxova. (am)qveyanaSi ostati aRar darCa.6. am qveyanaSi erTi biWi cxovrobda. am biWs erTipapa hyavda. [man] biWs fialis gakeTeba aswavla (aswavlidabiWs fialis keTebas). es biWi faSasTan mivida. faSamuTxra:-rad mosulxar? ra saqme gaqvs?biWma uTxra:-im fialas me gavakeTeb, Tqven mogarTmevT.faSam uTxra:-im fialas Tu gaakeTeb, rasac mTxov, mogcem.7. biWma faSas uTxra:-Seni qaliSvili momeci.faSa qaliSvilis micemas dapirda. biWi saxlSi dabrunda.aTi dRe da Rame fialas akeTebda. aTi dRis [Semdeg] biWma172


fiala gaakeTa. fiala kargi gamovida. biWs fiala armoewona. [man] fiala daamsxvria, meore fialis keTebadaiwyo.8. aTi dRe [rom] gavida, biWma axali fiala gaakeTa.es fiala pirvel fialaze ukeTesi gamovida. biWma esfiala[c] daamsxvria (gatexa). biWma axali fialis keTebadaiwyo. igi (am) fialas ormoci dRe akeTebda. Semdeg beisfiala wauRo. faSam fiala [rom] naxa, gaixara. man TavisiqaliSvilis am biWisTvis micema [gadawyvita]. vezirmauTxra:9. -es fiala am biWs ar gaukeTebia. fiala Cveni iyo,Cveni saxlidan moipara [da] moitana.faSam brZana: -am biWs Tavi mokveTeT! [sanam] waiyvandnenTavis mosakveTad, biWma Tqva: -fiala xelSi damaWerineT.fiala moitanes [da] xelSi daaWerines (misces). man fialamiwaze daagdo. [fiala] gatyda. biWma Tqva:aseT fialas me TviTon gavakeTeb [da] mogcem. faSam uTxrabiWs:10. fiala gaakeTe [da] momitane!biWi saxlSi wavida, ormoci dRe [da] ormoci Rame amfialas akeTebda, Semdeg faSasTan waiRo [da] miutana.vezirma fiala [rom] dainaxa, gaiqca. faSam TavisiqaliSvili am biWs misca. gavida dro. faSa daberda, avadgaxda [da] mokvda. es biWi mis samflobeloSi (miwaze) faSagaxda. xalxs es biWi Seuyvarda. ostatebs am qveyanaSibevri saqme hqondaT. (am) biWma Tavis survils, mizansmiaRwia.damTavrda.aqramkul muhamadkulLXV.mwyemsis coli1. iyo da ara iyo ra, Zvel droSi erTi mwyemsicxovrobda. igi kaSkadariaSi muSaobda. erT dRes miwazeToxiT muSaobda. man Toxi miwas dahkra. Toxi raRac magar173


sagans wamoedo. mwyemsma aRar icoda ra eqna. Semdeg manamoiRo [igi] da naxa. qoTani aRmoCnda. masSi oqroebi ewyo(iyo). mwyems gaexarda. man oqroTi savse (oqroebiani) qoTanisaxlSi waiRo. colma uTxra:-ra moitane?2. mwyemsma cols uTxra:-me araferi momitania.man oqroebiani qoTani erT skivrSi Cado [da] Seinaxa.gavida xani. mwyemss erTi mezobeli hyavda. [igi] mwyemssstumrad ewvia. mezobelma uTxra:-me sizmari vnaxe. sizmris mixedviT miwaSi erTi qoTaniaris. masSi oqroebia. mwyemss SeeSinda. igi faSasTan wavida.faSam uTxra:-Sen CemTan rad moxvedi? mwyemsma uTxra:-Cemma mezobelma sizmari naxa. sizmris [mixedviT] miwis qveSerTi qoTania. masSi oqroa. faSam uTxra:3. -naxe miwaSi, is qoTani ipove, aiRe (da) me momarTvi(momitane), naxevari Seni [iyos], naxevari – Cemi. mwyemsisaxlSi wavida. [amasobaSi] mwyemsis colma skivri gasinja[gaxsna], oqroebi amoiRo. [man] qoTanSi [oqroebis nacvlad]qvebi Cayara. mwyemsma ar icoda, misma colma ra moimoqmeda.colma mas araferi uTxra. Semdeg mwyemsma qoTani aiRo dafaSasTan wavida. faSa Tavis sasaxleSi ijda. masTan bevrixalxi iyo. man mwyemss uTxra: -ra mogitania? mwyemsmauTxra: -oqroebi movitane. man faSas qoTani misca. faSamqoTani aiRo [da] gaxsna. qoTnidan (cota) qvebi gadmocvivda.faSas Tvalebi gaufarTovda. man daiyvira:4. -[es] ra mogitania? oqroebi sad aris?mwyemss SeeSinda. faSam mwyemss uTxra:-oqros [Tu] ar moitan me Sen mogklav!mwyemsi saxlSi wavida. man cols uTxra:-oqroebi sad aris?colma mas oqroebi misca. mwyemsma Tavis mezobels dauZaxa.man mezobels uTxra: -esec Sen, Seni sizmari! mezobelmamwyemss uTxra:174


5. -faSasTan ar waxvide. erT qveyanaSi oriveniwavideT. oqroebi waviRoT [da] wavideT. mwyemsma masdaujera. isini erT qveyanaSi wavidnen. gzaze faSas veziriSemoxvdaT. mwyemsma uTxra [vezirs]:-Cven erT qveyanaSi mivdivarT.vezirTan erTad jariskacebi iyvnen. maT [mwyemsi] Seipyres,waiyvanes [da] faSas mihgvares.6. faSam (mTeli misi) oqroebi waiRo, [mwyemss]naxevari ar misca. mwyemsi saxlSi dabrunda. igidanaRvlianda, araferi darCa [aRaraferi ebada]. man Taviscols uTxra:-me faSam mcema, oqroebi wamarTva, araferi momca, rogor[unda] vicxovroT? cols gaecina. man Tqva:7. -me oqroebis naxevari Sevinaxe. mwyemsma uTxra:-oqroebi maCvene!colma skivri gaxsna, oqroebi aCvena. skivrSi ormoci oqroiyo. mwyemsma TavisTvis saxli aiSena, aqlemi iyida. mankargad icxovra.Tavis survils da mizans miaRwia.damTavrda.aqramkul muhamadkulLXVI.xusnobadi da mwyemsi1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi bei. mas (erTi) lamaziqaliSvili hyavda. qaliSvils erqva xusnobadi [(misi)qaliSvilis saxeli iyo xusnobadi]. bei Zalian mkacri iyo.mas Tavisi coli ejavreboda. misi qaliSvili [amaze]tiroda. erT dRes Citi mofrinda, galoba daiwyo. beimTavisi xalxi Sekriba [da] hkiTxa: -vin icis es Citi rasambobs? erTi winaswarmetyveli wamodga. -me vici – Tqva[man]. beim uTxra:-axlave Tqvi, ras ambobs [Citi]!winaswarmetyvelma beis moaxsena (uTxra) [Semdegi]:-Tqveni qaliSvili, xusnobadi erT mwyemss misTxovdeba.175


2. bei ganrisxda – am winaswarmetyvels TavimohkveTeT – brZana [man]. [Semdeg] beim Tavisi qaliSvilixusnobadi daatusaRa [da] [cixeSi] Caagdo. dro (bevridReebi) gavida. beis erTi (didi) veziri hyavda. vezirmabrZaneba gasca. adamianebma [qveSevrdomebma] erTi didiskivri gaakeTes. skivri magari gamovida. vezirma xusnobadiskivrSi Casva [da] skivri zRvaSi CauSva.3. skivri ormoci dRe da Rame zRvaSi micuravda. igierTma mwyemsma SeniSna. mwyemsi zRvaSi Sevida, skivridaiWira, gamoitana [da] gaxsna. man [SigniT] qaliSvili naxa.es qaliSvili [mwyemsma] saxlSi waiyvana (da wavida).mwyemsis mama saxlSi iyo.4. mwyemss (es) qaliSvili moewona. maT erTadcxovreba daiwyes. xusnobadi ojaxis saqmes moekida,recxavda, saWmels akeTebda. mas sami vaJi SeeZina. isinidedasTan da mamasTan [erTad] (yvelani erT adgilze)cxovrobdnen. [erTxel] xusnabadma [Tavisi] erTi sayureqmars misca [da] uTxra:-gayide! qmaribazarSi wavida. bazarSi man erTi ebraeli naxa. ebraelmaes sayure iyida (ebraelma es sayure fulSi aiRo). mwyemsmaebraelisgan sayureSi bevri oqro aiRo. man oqroebisaxlSi waiRo [da] wavida.5. xusnobadma ramdenime dRis Semdeg meore sayurecmisca qmars. –waiRe, gayide! – uTxra [mas]. xusnobadisqmarma [sayure] bazarSi waiRo da wavida. [iq] im [nacnob]ebraels Sexvda. ebraelma sayureSi bevri oqro misca [da](igi aiRo). mwyemsma oqroebi aiRo [da] saxlSi wavida.xusnobadma xalxi Sekriba. Semdeg erT did adgilze maTqalaqi aaSenes.6. xalxi am qalaqSi bednierad cxovrobda.didi xnis Semdeg xusnobadis mamam gaigo [rom] erTmamwyemsma didi qalaqi aaSena. beim (bevri) adamianebi Sekriba[da] maTi [daxmarebiT] mwyemss SeebrZola. mwyemsismomxreebma (adamianebma) bei (xelT) Seipyres. bei mwyemsisadamianebma mokles. xusnobadi da mwyemsi am qveynismmarTvelebi gaxdnen [faSebad iqcnen]. veziri maT176


emsaxurebodaT. isini bednierad cxovrobdnen. xusnobadmada mwyemsma TavianT mizans da survils miaRwies.dasasruliaqramkul muhamadkulLXVII.Wkua da oqro1. erT qveyanaSi cxovrobda erTi kaci.mas araferi gaaCnda [Raribi iyo], wyals yidda. es kaciquCaSi gahyviroda:-wyali aiReT. xalxi (fuliT) yidulobda [da] mihqonda. eskaci [erTxel mavans] erT kacs Sexvda. am kacs Savi xalaTiecva (mxarze Savi xalaTi hqonda) [mosxmuli]. [wylisgamyidvelma] kacma uTxra SavxalaTian [kacs]: -wyali iyide,aiRe! [SavxalaTianma] kacma uTxra wylis gamyidvels:-fuli ara maqvs.2. wylis gamyidvelma kacma (am) kacs, romelsac fuliar hqonda, wylis daleva SesTavaza (wyali dalie! –uTxra). Semdeg wylis gamyidvelma uTxra:-am Rames CvenTan, Cven saxlSi daiZine. man es kaci stumradmiipatiJa, puri, xorci, tkbileuloba win daudo. stumarmadidi madloba moaxsena. Semdeg man avadmyofebismkurnaloba aswavla. (am) stumarma uTxra [wylisgamyidvels]:-mdidrebs fuli gamoarTvi, avadmyofebisgan [ki] fuls nuaiReb.3. stumarma [es] Tqva [da] wavida. wylis gamyidvelikaci xalxis mkurnalobiT gamdidrda. igi mdidrebs fulsarTmevda [da] Raribebisagan [ki] fuls ar iRebda. erT dResifiqra (Tavis Tavs uTxra):-ratom Raribebs fuls ar varTmev?[da] man meore dRes Raribisgan fuli aiRo.4. imave dRes xalxs [tkivils] rom uxsnida, [is] codna(Tavidan amouvida). es kaci [isev] Raribi gaxda. igi isevwylis gamyidveli Seiqna. (quCebSi gahyviroda: -wyali177


aiReT!) erT dRes man SavxalaTiani kaci dainaxa.SavxalaTiani miesalma. man [wylis gamyidvels] hkiTxa:-(Sen) wyals rad hyidi? me xalxis gankurnva [xom] gaswavle.5. wylis gamyidvelma [igi] saxlSi stumrad miipatiJa.man [mas] yvelaferi uambo. stumarma uTxra: -ara uSavs, meSen gaswavli oqro rogor keTdeba. Sen yvelas aswavle.yvela gamdidrdeba. stumarma es sityvebi Tqva da wavida.wylis gamyidvelma kacma saxlSi oqro gaakeTa. aravis aruTxra [amis Sesaxeb]. man aTi dRe kargad icxovra. Semdeg[oqros gakeTebis] codna (misi Tavidan amovida) [da]daikarga. igi Rataki Seiqna, [isev] wylis gamyidveli gaxda.Semdeg Savmosasxamiani kaci aRar unaxavs.es Tqmuleba me erTma moxucma miambo.dasasruliaqramkul muhamadkulLXVIII.qveyana [qveynis ambavi]1. iyo da ara iyo ra, iyo erTi biWi. igi erT qveyanaSicxovrobda. [erTxel] es biWi sxva qveynis sanaxavad wavida(erTi qveynis sanaxavad wavida). man Tan puri, wyali waiRo[da] wavida. igi TeTr cxenze amxedrda [da] wavida. aTi dRegzaze midioda. bevri adgilebi naxa. bolos igi daiRala.Sors Suqi SeniSna. igi am Suqisaken gaeSura. SuqTan [rommivida], man erTi moxuci [kaci] naxa Tavis colTan daqaliSvilTan erTad mjdomare.2. maT biWi miipatiJes (maT biWs uTxres: -modi). maTbiWs puri, xorci, wyali, tkbileuloba miarTves (daudes).biWma SeWama, madloba gadauxada [da] wavida.amis Semdeg ramdenime dRe gavida. biWs gzaze moSivda. mandidi saxli SeniSna [da] iqeT gaeSura. man karze daakakuna.Signidan ikiTxes: -vina xar? biWma uTxra: -me mSieri var. aqerT Rames gavaTev. mas karebi ar gauRes. biWi wavida. [amis]Semdeg igi mdidrebs arafers sTxovda. Gdasasruliaqramkul muhamadkul178


mesame nawiliganmartebebi179


Semoklebebibux. - buxaruliarab. - arabulibrZ. - brZanebiTiSdr. - Seedaree.i. - ese igikad - kaSkadariuli arabuli dialeqtitaj. - tajikuriuzb. - uzbekuriTurq. - Turqulia.S. - ase SemdegqarT. - qarTulimr. - mravlobiTimr.r. - mravlobiTi ricxvirus. - rusuliTurqm. - Turqmenulidial. - dialeqturimasd. - masdaribar. - baranoviingl. - inglisurimimR. - mimReobaor.r. - orobiti ricxviu.i. - unda iyossae - saliteraturo arabuli enauary. - uaryofiTi180


IhayÁt dilmurÝd(dilmurodis cxovreba)1. gÁria: garÁ "uTxra" - zmnis moqm. gvaris mimReoba. Sdr. arab.qaraöa.2. ÷allimu! brZ.: "aswavle (mas)!"3. fad gilî binÁt - "ramdenime gogona".gilî < gil×l < qal×l am SemTxvevaSi niSnavs ramdenimes, mcireraodenobas.4. lÁ tnÁm? - "ratom gZinavs?" lÁ etimologiurad ukavSirdebaliöayyi âayöin-s (iTargmneba, rogorc - "ratom ?")5. ÓØdÝ zÎna - "Zalian kargi", "lamazi", "gamorCeuli".6. zÎn âÁfaha - "Seuyvarda". sityvasityviT: "kargad Sexeda mas","kargi TvaliT Sexeda mas".7. dilmurÁd öabæ, ustoyam - "dilmurodis mama da ostati".informanti sakuTari saxelis aRsaniSnad xmarobs orformas: dilmurÝd-s da dilmurÁd-s. grZeli Á dialeqtSiyovelTvis ar gvaZlevs Ý-s, Tumca es fonetikuri movlenatajikuris gavleniT fiqsirdeba kad-Si.8. ãab×bÁt - "eqimebi". mravlobiTis Át sufiqsiT warmoebadialeqtSi produqtiulia da igi mamrobiTi sqesissaxelebzec vrceldeba.9. zÝka - iúdilmurÁd eâ áÝrana adri - gal - "man Tqva: -me vicidilmurads rac Wirs." rTuli winadadebis kaSkadariuldialeqtSi gavrcelebuli saxeoba CarTuli winadadebiT.ßsityvasityviT iTargmneba ase: "man - dilmurads rac Wirs,vici - Tqva".10. intuÁt - "mieciT!" < anta < öa÷tÁ - "misca".11. ta-ilgia - "moZebnis". prefiqsi ta gamoxatavs momavals.181


12. bint dawwaraha mad - "wavida qaliSvilis mosaZebnad".winadadebebSi xSirad aris Cavardnili saTanado nawilakebida formantebi.13. abar-mad - kompoziti: "mivida", "miadga".14. sayalat - "hkiTxa" < saöala. hamza intervokalur poziciaSigvaZlevs y - s (iotas) .15. dawwarta - Ó×t "viare [da] movedi", "mis mosaZebnad movedi".SeiZleba ganxilul iqnas, rogorc kompoziti.16. inti ma tidr×n-mi? - "Sen ar ici?" mi-warmoadgens TurqulkiTxviT nawilaks. xSirad daerTvis zmnas kiTxviTwinadadebaSi.17. itlim ræhak - "daimale". Sdr. lamaÔ "uTvalTvalebda".18. ilÁk itdawrak - "Sen dagiwyebs Zebnas". prefiqsaluri warmoebiszmnebSi bgeraTa gadasma kad-Si gavrcelebuli fonetikurimovlenaa.19. wÝraha ukavSirdeba raöÁ zmnis meoTxe Temas. Sdr. öarÁ -"aCvena", "Seaxeda".20. way illÁk haman itum - "darCeba aq, SenTan". tamma kad-SixSirad ixmareba mniSvnelobiT - "darCa".'21. lÁma Sdr. arab. lÁmaÔ III - "uTvalTvalebda", "CumadaTvalierebda". iúræÔa lÁma - "daimala."22. iúgÝ÷a da÷anna - "miwaze dades", "daawyves". sufiqsi na amSemTxvevaSi gamoxatavs intensivs.23. daÕalÆnna - "Sevidnen".24. lamma - "damala" Sdr. lamma - "Seagrova", "Sekriba".25. tammat - "darCa" ix. SeniSvna # 20.26. min ræÔa maddat - "guli Seuwuxda", "daibnida". mijnurisxilviT dabneda farTodaa gavrcelebuli aRmosavlurfolklorSi, aRmosavlur literaturaSi.27. iú÷anta < ÷indaha. âiyÁta iú÷anta wadaha - "tansacmeli daudo".182


28. mæya ÓÁbÁn mad - "wylis mosatanad wavida [gaiqca]". ÓÁbÁn -warmoadgens masdars. kad-Si masdari iwarmoeba Án -sufiqsiT.29. iâ kÝren âÁyfinna - gÁla sityvasityviT: "ra saqmec naxa [is]uambo", "rac naxa, uambo". kÝr - taj. "saqme". Sdr. êîð "saqme";"samuSao"; "saqmianoba"; ìàí áà øóìî êîð äîðàì − "me TqvenTansaqme maqvs". kaSkadariis arabuli dialeqti mdidariatajikuri da uzbekuri nasesxobebiT.30. balanda taj. "maRali". fad Óabaltin balanda, âamsa tiãla÷, gÝ÷a binÁthamnÁka - "erTi maRali mTa aris, mze [saidanac] amodis, [ai],iq aris qaliSvilebis qveyana".31. iddawur-Òada kompozitis pirveli wevri imperfeqtivis formaa,meore ki perfeqtivi.32. Òarabtin balanda - "maRali xe". aseTi tipis konstruqciebSisazRvruls daerTvis in//×n elementi.33. iúfåqa < fawqaha - "mis zemoT".34. lÁm ræÔa - "daimala". sityvasityviT: "damala Tavisi Tavi". ræÔaam SemTxvevaSi gamoiyeneba vnebiTis sawarmoeblad.35. dilmurÁd way bint isnÏônta "dilmuradi da gogona". isnÏôta -"ori", "orive" - gamoxatavs orobiT ricxvs, kad-Si isnÏôntaxSirad gvxvdeba orobiTi nacvalsaxelis - huma-sfunqciiTa da mniSvnelobiT. mag. walad öabæya - isnÏônta iúsaÔramaddaw - "biWi da misi mama udabnoSi wavidnen". amwinadadebaSic isnÏônta xazs usvams orobiTobas. dialeqticdilobs, rom SeinarCunos orobiTi ricxvis gamoxatvisarabulisaTvis damaxasiaTebeli movlena. es aris Sua azielarabebSi mSobliuri arabuli enis genetikuri kodisgamoxatuleba.36. il-zÝÉa - "misi qmari". zÝÉ


arabul dialeqtebSic. samxdro samsaxuri Õidma-s erTerTimniSvnelobaa arabulSi. igi aRniSnavs agreTve "samsaxurs","momsaxurebas". Lane-is leqsikonSi Õidma-s erTerTimniSvnelobaa "momsaxurebis safasuri" (Pay for service: ix.Edward William Lane, Arabic-English Lexicon, Book 1, Part 2, US, 1955,p.711). Tanamedrove sparsulSi savaldebulo samxedrosamsaxurs axalgazrda wveulisTvis ewodeba Õedmat-e waz×fe(Миллер, Персидско-русский словарь, Москва, 1953). Õidme-saRniSnuli mniSvneloba sainteresod gveCveneba al-farikismier dasaxelebul im sagadasaxado SeRavaTTandakavSirebiT, romelic daviT IV-m dauwesa arabebs. arabuliteqstis mixedviT, qarTvelma mefem daawesa Õidma(gadasaxadi). qarTvelis, ebraelisa da muslimis ÕidmaweliwadSi Seadgenda Sesabamisad 5, 4 da 3 dinars (ibn alazrakal-fariki. min Tarix al-maiaфarikin, - g. wereTeli,arabuli qrestomaTia leqsikoniTurT, Tbilisi, 2000, gv. 54).SeiZleba vivaraudoT, rom aq wliur samxedro gadasaxadzeasaubari. Õidma SeiZleba aRniSnavdes agreTve wliurgadasaxads, romelsac mosaxleoba uxdida mefesxelisuflebis mier qveynis (qalaqis) mcxovreblebisaTvisgaweuli sxvadasxva saxis momsaxurebisaTvis (usafrTxoeba,wesrigis dacva da a. S.).40. âuikÝn - uzb. "gansacdeli", "ubedureba". kad-is leqsikaSigamoiyofa uzbekuri leqsikuri plasti, rac Sedegiasaukuneebis ganmavlobaSi am ori struqturuladgansxvavebuli enis urTierTobisa.IItanrikul iúharome(tanrikuli da qurdi)1. bisÝta - 1. "maragi". 2. "fardagi", "xaliCa". taj. áèñîò "qoneba","simdidre". uzb. áèñîò "qoneba". kad-Si tajikuridan arisSesuli. Sdr. arab. bisÁãun - "xaliCa", "fardagi". iúbisÝãa gaããisma kÎyin - 1. "simdidre, qoneba, maragi ar hqonda". 2. "fardagi184


ar hqonda". e.i. "iseTi Raribi iyo, rom fardagic ki argaaCnda". Sdr. agreTve bisÁtu-r-raÔma "kubos gadasafarebeli".2. Õalaq - "Zveli". Sdr. arab. Õalaqun mr. öaÕlÁqun da ÕulqÁnun -"naxmari", "gacveTili". fad ÔÝØãin Õalaq iæm kÎyin i ÷Ýbir - "erTZvel (dangreul) saxlSi cxovrobda".3. i ÷Ýbir: pirvel da meore Zireul Tanxmovans Soris suqunisnacvlad Cndeba grZeli xmovani (Ý). aseTi warmoebadamaxasiaTebelia zmnebisaTvis, romelTa pirveli ZireuliTanxmovani aris guturali. es movlena SeiZleba ganxiluliqnas zmnuri warmoebis Taviseburebad kad-Si.4. ÔÝyãa ki-uga ÷ - "saxli, romelic daengra". uga÷ < arab. waqa÷a -"Camovarda", "davarda"; aRniSnul konteqstSi iTargmneba,rogorc - "daingra", "daiSala".5. ÔÝyãin Óid×d Ôaããa iáÝr - "axali saxlis aSeneba gadawyvita".sityvasityviT: "gadawyvita aaSenos (dadgas)'axali saxli".zmna iáÝr kad-Si gamoirCeva mniSvnelobaTa simravliT.6. iúfÝga < fawqaha "mis zemoT".7. ÷ æd - "boZi". Sdr. arab. ÷ ædun mr. öa÷wÁdun an ÷×dÁnun - "xe","Rero", "toti", "RerZi".8. ÷alige - "vipovi", "movZebni" < laqiya - "Sexvda", "naxa", "waawyda".9. aÒaããi - "davxurav" < ÒaãÁ - "daafara", "daaxura".10. iÓla dassaha - "fexi daabija". Sdr. arab. dassa - "dadoSeumCnevlad".11. gargaâa mad - "gaekida dasaWerad". Sdr. arab. qarqaâa.12. sahaltam - "kinaRam", "ucabedad", "TiTqmis", "advilad","msubuqad". Sdr. arab. sahlun - "advili", "martivi", "msubuqi".13. anÁ gunahkÝr mami - "me damnaSave ar var". gunahkÝr - Sdr. taj.ãóíàҳêîð "damnaSave", "codvili".14. ãab×l - "grZeli". unda iyos ãaw×l, magram intervokalurpoziciaSi w gvaZlevs b-s. ãaw×l > ãab×l. fiqsirdebasapirispiro movlenac, roca intervokalur poziciaSi b >w-s, mag.: kab×r > kib×r > kiv×r.185


15. gas×l - "mokle", am SemTxvevaSi - "dabali", "tanmorCili". gas×l


"qaliSvili", қïлïқ "qmedeba", "saqcieli", "nabiji". rogorc zemoTaRvniSneT, ultramokle u SeiZleba srulad amovardeswarmoTqmidan sonorebis win da yru Tanxmovnebis garemocvaSi.mag.: хотниси "misi coli" < хотин.2. dialeqtisaTvis damaxasiaTebeli winadadebis tipi: zÝkawalad ma kÎyin ÷inda. sityvasityviT: is - Svili ar hyavda mas.3. âÁfa-laga - "Sexvda (mas)". zmnuri kompoziti Sedgeba oriwevrisagan: 1. âÁfa "dainaxa (igi)", 2. laga "Sexvda (mas)". aseTiformebi mravlad aris warmodgenili kaSkadariisdialeqtSi.4. nÁb gÁl iúpÝâÝ-ki: -raz×÷ sÝrana adr× - dialeqtSi gavrcelebuliwinadadebis tipi, romlis meore nawilis zmna mTavariwinadadebisagan gansxvavebul droSi dgas.5. orba ÷aârÁt - "ormoci". dasturdeba aTeulebis warmoebissaliteraturo arabuli enisagan gansxvavebuli wesi:erTeuli + aTi mravlobiTSi (Át sufiqsiT warmoebuli).niSandoblivia isic, rom ÷aâara-Si fiqsirdeba ÷aini.6. ÷aâar fadhÁt - "TerTmeti". aTidan TerTmetamde dialeqtisaTvisdamaxasiaTebelia originaluri warmoeba: aTeuli +erTeuli.sayuradReboa öîÔtimÝl "daaxloebiT". es arabuli sityvaöiÔtimÁl "albaToba" uzbekuridan unda iyos Sesuli kad-Si.rogorc Cans igi dialeqtSi meoreul nasesxobas warmoadgens.amis damadasturebelia sityvis dasawyisSi xmovani öî (=э)á,romelic uzbekurSi warmoadgens daxurul xmovans. waagavsrusul э (å)-s sityvebSi эти, дети da a.S. Sdr. uzb. этик "Ceqma", тетик"fxizeli", тери "kani", семиз "cximiani" da sxva. isic unda iTqvas,rom uzbekurSi adgili aqvs э-s gadmocemas и xmovniT mTelrig tajikur-sparsuli da arabuli warmomavlobis sityvebSi. эTiTqmis yovelTvis gvaZlevs и-s taSkentis metyvelebaSi. Sdr.эҳсон − иҳсон "sikeTe", меҳмон − миҳмон "stumari", мерос − мирос"memkvidreoba", толе−толи "bedniereba", "bedi", aqve SeiZlebadavasaxeloT îҳтимол−иҳтимол.rusul nasesxobebSi gvaqvs Semdegi viTareba: rusuli èxmovani uzbekurSi xSirad aRiqmeba э (е)-d. rac Seexeba amukanasknels, igi sityvis SuaSi da boloSi gvaZlevs Ria À-s.187


aris SemTxvevebi, rodesac À > o-s. mag., перожни "пирожное", белÀт"билет", семон "цемент" da a.S.uzbekur orTografiaSi э gadmoicema orgvarad, rasacganapirobebs xmovnis pozicia sityvaSi: sityvis dasawyisSigvaqvs э. mag., эшик "kari", xolo postkonsonantur poziciaSi - е:тешик "xvreli".7. âaÓartin kb×ra - "didi xe". sintaqsuri daqvemdebarebaxorcieldeba ×n sufiqsis meSveobiT.8. bodom - taj. "nuSi". tajikuri o bilabialuri Ria xmovania.kad-Si tajikuri sityvebi inarCuneben o -s: ÕÝna - "saxli", âÝna -"savarcxeli" da a.S. amave dros dialeqtSi tajikurisgavleniT fiqsirdeba a-s daviwroeba, romlis SedegadvRebulobT o-s. saerTod, kad-is fonetikurma sistemam dagansakuTrebiT vokalurma jgufma ganicada tajikuriszegavlena, rac naTlad Cans dialeqtSi o-s damkvidrebiT.tajikur enaSi 6 xmovania: а, э, и, о, у, ȳ. aqedan э, и da а winarigis xmovnebia, xolo у da о - ukana rigis. ȳ warmoadgenscvalebadi rigis xmovans. у, о da ȳ bilabialuri xmovnebia.labialuroba ar axasiaTebT и, э da а-s. и da у maRaliaweulobis viwro xmovnebia. maTi warmoTqmis dros ena sasismimarTulebiT iwevs maRla. э, о da ȳ saSualo aweulobisxmovnebia. xmovani а warmoadgens dabali aweulobis Ria bgeras.xmovani и maqsimaluri RiaobiT xasiaTdeba zogierTTanxmovanTan mezoblobaSi. esenia қ, ғ, da х. am TanxmovnebisgverdiT tajikuri и uaxlovdeba rusul ы-s. mag., хирс "daTvi",қишлоқ "yiSlaRi", ғилоf "qarqaSi", ғишт "aguri". mJRerTanxmovnebTan mezoblobaSi tajikuri и qarTuli i-s msgavsadwarmoiTqmis. mag., ид "dResaswauli", дима "guSin".э xmovani JReradobiT rusuli э - s msgavsia. zogjer igirusul э - ze Riad gamoiTqmis. daaxloebiT ise, rogorc еrusul sityvebSi "дети", "сели" da a.S.xmovani а JReradobiT qarTuli a-s msgavsia. igive SeiZlebaiTqvas у -ze. Sdr.: Rru, cru, yru.tajikuri ȳ specifikuri xmovania. misi warmoTqmisas eniszurgi uaxlovdeba saSualo sasas daaxloebiT ise, rogorc es188


gvaqvs rusuli ы-s artikulaciis dros. enis wveri am drosiwevs qveda kbilebisken, bageebi ki momrgvalebulia. Sdr.Дȳстон "megobrebi", кȳча "quCa", рȳз "dRe", гȳсфанг "cxvari".daxurul marcvalSi ҳ -s da ъ -s win umetesad gvxvdeba ȳ:ȳхда "valdebuleba", нȳҳ "cxra", мȳҳлат "vada", мȳътадил "zomieri"(Р. Л. Неменова, Краткий очерк грамматики таджикского языка, gv. 528-530.ix. Я. И. Калонтаров, Краткий таджикско-русский словарь, Москва, 1955).9. Óufurin mÝyta áÝfa - sufTa (wyliani) Wa. sintaqsuridaqvemdebarebis meore wevri (mÝyta áÝfa) warmoadgens sintaqsurkonstruqcias, farTod gavrcelebuls dialeqtSi.10. ÉåpÝn taj. mwyemsi. Sdr. Turq. çoban. Sua aziur arabulSiwarmodgenilia saliteraturo arabulisaTvis ucxo orifonema p da É. isini aRmocendnen erTi mxriv, arabul niadagze,xolo meore mxriv, tajikuri da uzbekuri enebis gavleniT.amitom p da É gvxvdeba rogorc arabul, aseve ucxowarmomavlobis sityvebSi. mag., uÉu < waÓhuhu - "misi saxe", ÔaÉ


tajikuri enis TanxmovanTa cxrili SemdegnairadwarmogvidgebalabialiwinaenismieriSuaenismieriukanaenismieriuvularifaringalixSuliyru C 2 г қmJReri K g *napralovaniyru - “ ø .mJReri " ƒ › н ғҳafrikatiyru ÷ (ö)mJReri ÷,xSuli (nazali) ì …sonorinapralovanivibranti !ëч, Seesabameba arabul jims (Ó): ч,%L (Óoy) "adgili", ч,%… (Óon)"suli", "cxovreba". ч,%… daerTvis sakuTar saxelebs, naTesaobisaRmniSvnel saxelebs da a.S., gamoxatavs moferebas dapativiscemas. ч,,ëg "tomi", "bude". Sdr. arab. Óild "tyavi"; ч,,…“"sqesi", "saxeoba". Sdr. arab. Óins; ч,="%K "pasuxi". Sdr. arab. ÓawÁbda a.S.Қ warmoadgens yru, xSul Tanxmovans. misi warmoTqmis drosenis zurgis yvelaze ukana nawili ebjineba sasas. Seesabamebaarabul q-s: қ=ë=ì "fanqari", қ=ëK "guli" < arab. qalb; қ=ëK"yalbi". Sdr. qarT. "yalbi"; қ=!,K "axlos", "daaxloebiT" < arab.qar×b. Sdr. qarT. "yaribi"; arab. қ=!ƒ "vali" < arab. qarÌun "vali";қ,øë%* "yiSlaRi", қ=ì%! "rigi".190


Қ -s da ê-s, rogorc tajikuri enis fonemebs, akisriaTdistinqciuri funqcia: қàíg "Saqari" // êàíg "man mowyvita,moglija, moaZro", қàäàð "raodenoba" // êàäàð "naRveli", "sevda".Ғ aris mJReri, napralovani Tanxmovani. misi warmoTqmisdros enis ukana nawili uaxlovdeba sasas. Sdr. arabuli Raini(Ò): ғайр "sxva". Sdr. arab. Òayrun; ғариб "ucxo", "martosuli","usaxlkaro" < arab. Òar×b. Sdr. qarT. "Raribi"; ғалат "Secdoma"


12. balki-s mniSvnelobaa - "magram", "aramed". igi tajikuridanaris Sesuli kad-Si.13. pÝâÝ - ma âÁribni - gÁl - "faSam Tqva - ar damilevia". ma âÁribni"ar damilevia" warmoadgens ganusazRvrel namyos. uaxlovdebaqarTul TurmeobiTs. iwarmoeba zmnis moqmedebiTi gvarismimReobaze nacvalsaxelovani sufiqsis darTviT.saliteraturo arabulisaTvis ucxoa ganusazRvreli namyo. igifiqsirdeba uzbekurSi. aqac iwarmoeba namyos mimReobaze zmnispiriani nacvalsaxelis darTviT: келганман, келгансан, келган,келганмиз, келгансиз, келганлар "me movsulvar", "Sen mosulxar", "ismosula", "Cven movsulvarT", "Tqven mosulxarT", "isinimosulan". Sdr. agreTve: мен кинога бормадин "me kinoSi arwavsulvar" (raRac mizezis gamo).14. pÝâÝ iÝm il-Óum÷a - iÝm aâ-âamba iúfad balad ÓÁ÷ - "paraskev TuSabaT dRes faSa erT qveyanaSi mivida [erT qveyanas miadga]".informantma SabaTis aRsaniSnad iÝm as-sabt - is nacvlad ixmaratajikur - uzbekuri âamba < âanba. saerTod, dReebisaRsaniSnavad kad-Si arabul saxelwodebebs xmaroben, magramrig SemTxvevebSi informantebi uxmoben paralelur formebs,rac enobrivi kontaqtis Sedegia. âamba, rogorc aRvniSneT,momdinareobs âanba -dan. nazali n labialuri b -s winganicdis nawilobriv asimilacias. amave movlenas aqvs adgiliwinamaval winadadebaSi: on bir > om bir "TerTmeti". uzbekurSiaseTi fonetikuri cvlileba farTodaa gavrcelebuli. amavedros uzbekurSi nazali n ukanaenismieri Ò -s mezoblobaSiukanaenismier Tanxmovans emsgavseba da warmoiTqmis rogorc n g .moviyvanT magaliTebs uzbekuridan: қоронғи "bneli", "muqi", қÿнғиз"xoWo".saliteraturo uzbekur enaSi warmodgenilia 23 Tanxmovani:б, в, г, д, ж, з, æ, к, л, м, н, п, р, с, т, ф, х, ц, ч, ш, қ, ғ, ҳ. aqedan Tanxmovnebi –п, б, м, т, д, н, к, г, ғ, ч, с, з, ж, р, х, ҳ warmoiTqmebian SesabamisiqarTuli konsonantebis msgavsad.uzbekurSi Tanxmovnebi ar qmnian opozicias "simagre -sirbilis" niSniT, rogorc es gvaqvs, magaliTad, rusulSi:кон – конь, жар – жарь, рад – ряд, сад – сядь da a.S. zogjer uzbekurSifiqsirdeba Tanxmovnebis к-sa da г-s palatalizeba (darbileba).amas adgili aqvs aRniSnuli Tanxmovnebis wina rigis192


xmovnebTan (и, э, а) an saSualoenismier Tanxmovan æ −sTanmoxvedris dros. Tanxmovnebi ш, ч da ж - "rbili" Tanxmovnebia.maTi warmoTqmis dros enis zurgis wina nawili iwevs sasisken(igulisxmeba enis zurgis wina nawili da ara enis wveri) Sdr.qarT. "SiSi", rus. "шапка" da a.S.aRsaniSnavia Rrmad ukanaenismieri yru қ, romliswarmoTqmaSi monawileobs enis zurgis yvelaze ukana nawili.Sdr. қоқ "mSrali", қулоқ "yuri", қудрат < arab. qudratun "Zala","Zalaufleba"; қурумсоқлик "siZunwe", "sixarbe". Sdr. qarT.yurumsaRi; қасам < arab qasamun "fici".ж uzbekurSi warmoadgens afrikats: жасур "mamaci","uSiSari", жазо "sasjeli" жазура < arab. Óaz×ra "kunZuli", жинс


Sesusteba. SeiZleba gadmovceT, rogorc nã. magaliTebi: кенг"farTo", онг "cnobiereba", кÿнгил "guli". nã sityvis dasawyisSigamoricxulia.hamza da ÷aini uzbekuri orTografiiT ki gadmoicema (ъ),magram ar warmoiTqmis. niSani ъ ZiriTadad mianiSnebs sityvisarabul warmomavlobas. misi saSualebiT SenarCunebuliasityvis etimologia: маълум "cnobili", феъл "zmna", маъно"mniSvneloba", масъул "pasuxismgebeli", маъмур "administratori".Sdr. arab. ma÷læm, fi÷l, ma÷nÁ, masöæl, maömær.Tanxmovani б uzbekurSi, intervokalur poziciaSigvaZlevs bilabialur в -s: обод > овод "keTilmowyobili", сабзи >савзи "stafilo", чибин > чивин "koRo".arabuli warmomavlobis sityvebSic intervokalurpoziciaSi б > в: хабар > хавар. vfiqrob, rom kaSka-dariis arabulSies fonetikuri movlena uzbekuris gavlenas unda mieweros.kad-Sic, intervokalur poziciaSi b > v : kib×r > kiv×r. aqve undaaRiniSnos, rom zogierT semitur enaSi, kerZod ebraulSi,fiqsirdeba xmovanTan mezoblobaSi b -s в -Ti gadmocema.sityvis boloSi b yruvdeba, gansakuTrebiT or da metmarcvlian sityvebSi da gvaZlevs p -s: сабаб > сабап, жавоб > жавоп.kad-Si iSviaTad fiqsirdeba analogiuri formebi: ÓavÝb anãa >ÓavÝp anãa "upasuxa".Tanxmovnebi к da г uzbekuri enis yarSis dialeqtSi и da ÀxmovnebTan mezoblobaSi, bolokidur poziciaSi ganicdianpalatalizacias. artikulaciis Serbilebis Sedegad к > г > й:эллик > эллиг > эллий "ormocdaaTi", этик > этиг > этий "Ceqma", эшак >эшаг > эшай "saxedari".intervokalur poziciaSi or и -s Soris г ganicdispalatalizacias da gadadis Suaenismier й-Si. mag., сигир > сийр"Zroxa", кигиз > кийз "qeCa".kad-Si iSviaTad fiqsirdeba analogiuri fonetikurimovlena: had zaÒ×r > had zag×r > had sig×r > had siy×r "es axalgazrda".uzbekurSi gavrcelebulia regresuli asimilacia.Tanxmovani momdevno Tanxmovnis gavleniT ganicdis nawilobrivan srul cvlilebas. magaliTad, Tanxmovani қ momdevno т, с da л-s194


gavleniT gadadis x-Si: ìàҳòîâ > ìàхòîâ "Seqeba", ìàқñèìîò >ìàõñèìîò "ganawileba", ñàқëàìîқ > ñàхëàìîқ "Senaxva","gafrTxileba". kad-Si enobriv kontaqtebs unda mivaweroT Cvensmier dafiqsirebuli nuÔãa < arab. nuqãa "wertili". vinaidanregresuli asimilacia ZiriTadad sasaubro uzbekurisaTvisaris damaxasiaTebeli, savaraudoa am sityvis kad-Siuzbekuridan moxvedra, rac meoreul nasesxobad SeiZlebaCaiTvalos. fonetikuri principi aris kad-Si meoreulinasesxobis dadgenis erT-erTi saSualeba. igi SesaZleblobasiZleva gamovyoT dialeqtSi uzbekuri da tajikuri enebidanSesuli arabuli leqsikuri erTeulebi.afrikati ÷ momdevno yru, xSuli m -s gavleniT gadadisø-Si. mag., ó÷òà > óøòà "sami (cali)", è÷äи > è÷òè > èøòè "dalia".winaenismieri, mJReri д (d) sufiqsebSi winamavalifuZiseuli yru Tanxmovnis gavleniT, regresuli asimilaciisSedegad, yruvdeba da gvaZlevs ò -s: êåòäè > êåòòè "wavida",êåñäè > êåñòè "CamoaWra", "moWra", ïèøäè > ïèøòè "momwifda","damwifda".sityvis boloSi, TanxmovanTa Tavmoyris SemTxvevaSi,sasaubro uzbekurSi bolokiduri Tanxmovani ikargeba: äÿñò >äÿñ "megobari", ãÿøò > ãÿø "xorci", áàëàíä > áàëàí "maRali",õóðñàíä > õóðñàí "mxiaruli".uzbekuri, semituri enebis msgavsad, gaurbis TanxmovanTaTavmoyras sityvis dasawyisSi. metyvelebaSi, sityvis dasawyisSi,TanxmovanTa Tavmoyris Tavidan asacileblad Cndeba è xmovani:ñòàíöèÿ > èñòàíñà "sadguri", "baqani", ñòðåëêà÷è > èñòðåëêà÷è"meisre". Tu Tavkiduri Tanxmovani xSulia, warmoTqmaSi CndebaTanxmovanTgasayari è (i) xmovani: òðàìâàé > òèðèìâàé, òðàêòîð >òèðàêòîð (А. К. Боровков, Краткий очерк грамматики узбекского языка,Узбекско-русский словарь, главный редактор: А. К. Боровков, Москва, 1959,gv. 680-683).15. seylak - "sarwyavi arxi". saliteraturo arabulSi saylun mr.suyælun niSnavs "Reles", "nakaduls", "wylis nakads". -ak uzbekurisityvaTmawarmoebeli afiqsia. seylak - qarTulSi exmaureba"sololaks". am ukanasknelis etimologia ukavSirdeba"salalakis wyals", romelic vaxuSti bagrations aqvsdafiqsirebuli.195


-ak awarmoebs arsebiT saxelebs arsebiTebisa dazedsarTavebisgan.16. ÔÝØt "oTaxi" < orba ÔÝØt "oTxi kedeli".17. aq informantma gamotova ambavi imis Sesaxeb, Tu rogordaexoca laSqari.18. gansazRvruli il < öal artikli gramatikulad sworad arisgamoyenebuli.19. hayat×n kib×ra - "didi gveli" = "gveleSapi".20.ßil-hamz×k. hamz×k < ham(a) - z×k(a).21. uwrahak < ibræhak < biræhak.22. Sdr. klasikuri arabulis ribqatun, ribqun - "maryuJi (kisris)",rabaqa - "qamanda styorcna (kiserze Semoaxvia)".23. bÝy -hamzÝk ademi ÷andi Ó×bæ -gÁl - dialeqtSi gavrcelebulirTuli winadadebis erT-erTi tipi. CarTuli winadadebamTavari winadadebisagan makavSirebeli elementiT (kavSiriT)ar aris gamoyofili. amasTanave mTavari winadadebis wevrebsukaviaT Tavkiduri da bolokiduri pozicia.24. kasalet. Sdr. kasila-s erT-erTi mniSvneloba: "iyo moTenTili,moRvenTili".25. mad-Òada - "wavida". kompozitis Semadgeneli wevrebia zmnuriformebi: mad da Òada. Sdr. arab. maÊÁ - "wavida" da ÒadÁ"gaemarTa (diliT)".26. darbeyt - sinonimuri mniSvnelobis sityvebiT Sedgenilikompoziti: dÁr - "saxli", "sacxovrebeli" + beyt - "saxli".27. igra! - brZ. "daukari!" Sdr. arab. qaraöa - "waikiTxa".28. arabuli ÷irs - "qorwili". am SemTxvevaSi informantma ixmaraqeifis, wveulebis, didi nadimis mniSvnelobiT. saerTod,dialeqtisaTvis damaxasiaTebelia sityvaTa semantikurivelis gafarToeba-daviwroeba, mniSvnelobaTa modifikaciebi.29. iltammaw - "Seikriba". Sdr. arab. öiltamma (VII) 'Seikriba","mogrovda (erTad)".30. orba aârÁt - "ormoci". aTeulebis warmoeba kaSkadariuldialeqtSi ZiriTadad gansxvavdeba saliteraturo arabuli196


enisagan. 30-dan 90-mde erTeuls mosdevs aTeuli mr.r.-Si(aârÁt). Sesabamisad gvaqvs salÁs aârÁt - 30, orba aârÁt - 40 da a.S.31. Sdr. qarT. "iorRa cxeni".EIVfaras×n z×nak u zÝka saÔbak(Wkviani cxeni da misi patroni)1. Ádemi â× ib×÷ - "gamyidveli", "movaWre", "vaWari".2. Õaza-anta - "aiRo - misca". am SemTxvevaSi, "uyida". xSiradaRniSnuli kompoziti aRniSnavs mxolod micemas.3. ma kÎynat âayfinna - "ar uyvarda".4. âiÓÁr - kad-Si aRniSnavs "balaxs".5. âadatta - "moutana" Sdr. arab. âadda - "miaTrevda", "mihqonda","eweoda".6. sawdagaria mad - "savaWrod wavida".7. la÷abat ga÷adat - "(mas, qals) alersi mounda". SeiZlebaiTargmnos sityvasityviTac: "garToba mounda".8. zallÝm zalla (m) - "dabnelda" - mimi (m) Cavardnilia sityvaSizalla(m). gamoTqma bunebrivia arabulisaTvis.9. öila - "coli". Sdr. arab. ÷ayla - "ojaxi", "ojaxis wevrebi","Sinaurebi". kad-is öila - s Seesabameba qarTuli dial."ojaxoba" (gavrcelebulia imereTSi colis, meuRlismniSvnelobiT).10. walad bÝy - anÁ ma al÷ab - gÁl - "beis vaJma uTxra [mas]: - me argaverTobi [SenTan]". sintaqsuri konstruqciis sirTuleganpirobebulia CarTuli winadadebiT - anÁ ma al÷ab.winadadebis aseTi wyoba damaxasiaTebelia kad-isaTvis.11. tabâi - taj. Sdr. qarT. "TefSi".ß197


12. zahÁr - "sawamlavi" Sdr. arab. zuÔÁr - "kuWis aSliloba","dizenteria", "kvnesa".13. zÝÉa < zawÓ - "qmari".14. tÎgit - "anTia" Sdr. arab. öaÓÓa - "enTo", "iyo danTebuli","brialebda".15. ÷ainÎnha - "misi ori Tvali". sxeulis wyvili nawilebidialeqtSi orobiTi ricxviT gadmoicema.16. aq informants daaviwyda, rom Wabuki sanadirod iyo wasulida nadirobis nacvlad mogzaurobidan daabruna.17. Óådo misk×n - "ugunebo", "cud xasiaTze myofi", "Sewuxebuli".18. zib - ÓondÝr - "mgeli". enobrivi kontaqtis Sedegad, dialeqtSiarabulTan erTad gvxvdeba tajikuri da uzbekuriSesatyvisebi.19. gÁdat < arab. qa÷ada - "dajda", "ijda", "darCa saxlSi".20. wÝraha - "aCvena mas" < öariya ila (IV).Vorba ÷aârÁt kokoyÁtum(ormoci Zma)1. insama÷aw - "yuri mohkres", "gaiges". Sdr. arab. sami÷a -"esmoda", "gaigona". saliteraturo arabulSi zmna sami÷a - smeSvide Tema ar gaaCnia. aRniSnuli formis gaCena kad-Simowmobs formawarmoebis unars, romelic dialeqts dRemdeaqvs SerCenili.2. unda iyos hast. informantma awmyos nacvlad ixmara namyosgamomxatveli forma kÎyn.3. hamra - "wiTeli", niSnavs "oqros".198


4. öorba ÷aâara - s nacvlad unda iyos öorba ÷aârÁt. informantmadauSva uneblie Secdoma, romelic teqstSi sxvaganacgvxvdeba.5. ix. SeniSvna #4.6. miana < mianana < baynana - "Cvens Soris".7. ta-iÓi - "mova", e.i. "Caedineba". myofadis mawarmoebeli taprefiqsi zmnis imperfeqtivis formebTan dialeqtSiproduqtiulia.8. ta-tiÕbidit - "SeuerTdes", "SeerTos (wyali-wyals)", "gzagaikvlios (wyalma)". Sdr. arab. Õabaãa - "exleboda","urtyamda" da taÕabbaãa: "miemarTeboda", "gzas miikvlevda".9. tiÕtibit - "SeuerTdeba", "uerTdeba". Sdr. arab. Õaãaba -"daniSna", "xeli sTxova".10. zÎn kÎn iâæfa - "uyvarda". dialeqts gaaCnia sityvawarmoebispotenciali. miuxedavad imisa, rom daikarga klasikuriarabulis Ôabba "uyvarda", dialeqtma ar isesxa ammniSvnelobis uzbekuri an tajikuri leqsema, aramedawarmova igi sakuTari (arabuli) leqsikuri fondidan.11. gazabæ - "daiWires", "Seipyres" Sdr. qaÊaba - "dasaja".12. i÷Ýbir - guturaluri TanxmovniT gamowveuli zmnis warmoebisTavisebureba, romlis Tanaxmad imperfeqtSi pirvel dameore Zireul Tanxmovans Soris Cndeba grZeli xmovani. esexeba zmnebs, romelTa pirveli ZiriTadi Tanxmovani arisguturali.13. taÒaddî < taÒaddi - "miaRwevs", "miva", "mova". informants undaexmara mravlobiTis forma, magram man dauSva Secdoma.aRsaniSnavia, rom saliteraturo arabulSi ÒadÁ - s meeqvseTema ar gaaCnia. aRniSnuli Temis warmoSoba kad-Si mowmobs,rom dialeqts jer kidev aqvs SerCenili formawarmoebisunari. amave winadadebaSi fiqsirdeba ÒadÁ zmnis VII TemismimReobis forma, romelic aseve adasturebs dialeqtSiformawarmoebas.14. qamisa - "daxuWa", "daxura" Sdr. arab. qamasa (u) - "Caawyo","Caalaga".199


15. kokÝyatu iÒadu nayminkin iúpÝâo - "misi Zmebi midian faSasTan".gansazRvruli awmyo. gadmoscems gangrZobiT dros. Sdr.inglisuri present continious. iwarmoeba imperfeqtivisformaze damxmare zmnis - nÁm aqtiuri mimReobis darTviT.16. zalÝm zalam - "dabnelda", maãar maãar - "gawvimda". analogiuriwarmoeba dialeqtSi produqtiulia. xSiria saxelidan zmniswarmoeba, mag., pÝâo áaba - "faSa gaaxalgazrdavda": áaba"gaaxalgazrdavda " < áabi - "biWi".17. ÷inÎn - "ori Tvali". sxeulis wyvili nawilebis gadmosacemaddialeqtSi dasturdeba orobiTi formebi.18. has - "gaiRviZa" Sdr. arab. Ôassa - "SeigrZno", "iyomgrZnobiare".19. gaããis < gaãã+iâ. Sdr. maqaãã an lamqaãã - "arafriT", "arasdros"da iâ < öayyi âay öin - "raime", "raRac".20. mamin - "aravin" - sruli uaryofa.21. aÕæin iúzÒ×r -ma nudÕul - gÁl - "umcrosma Zmam - ar SevideT[o] -Tqva". rTuli winadadebis dialeqtSi gavrcelebuli tipiCarTuli winadadebiT.22. hamrayÁm - "oqros fulebi", "monetebi". hamra - "wiTeli"aRniSnavs "oqros monetas", "fuls", Sdr. tanga - "vercxlisfuli", "vercxlis moneta". aRsaniSnavia mravlobiTis m×m-iTwarmoeba.23. sÁhipa - "misi mflobeli" < sÁÔibuha. kad-Si fiqsirdeba b-s p-Ti gadmocemis SemTxvevebi. Sdr. agreTve harap - "gaiqca"


27. nÁmat - tammat - "daiZina": zmnuri kompozitis meore wevriaZlierebs pirveli wevriT gadmocemul mniSvnelobas.SeiZleba iTargmnos, rogorc "Rrmad daiZina".28. il-sabi - "es biWi". informantma gamoiyena gansazRvruliartikli.29. hayitin kib×r ÔÝØãa - "gveleSapis saxli" (sityvasityviT: "didigvelis saxli").30. haddin kib×ra - "didi dana anu xanjali." sazRvruls daerTvisin sufiqsi, romliTac iqmneba sintaqsuri kavSiri.31. hataga - "gauWra (mas)" Sdr. hataka (i) - "gaxia", "gaWra","dafliTa". mravalsaukunovani enobrivi izolaciis SedegaddialeqtSi dRemde SemorCa klasikuri arabulis iseTileqsikuri erTeulebi, romlebic sxva arabul dialeqtebSiar gvxvdebian.32. ÷idlÁt - mr. "tomrebi" Sdr. arab. ÷idlun - "tomara".33. akÁâha - III - "gavfantav" Sdr. kaâaÔa - "gafanta".34. lagtuwÁt - "akrifeT", "SeagroveT", "aiReT (miwidan)", Sdr. arab.laqaãa (u) - "aiRo", "Seagrova", "aiRo (miwidan)". lagtuwÁt


42. garra - "daukra" < arab. garaöa - "waikiTxa", "kiTxulobda".43. inÁm-itæm am SemTxvevaSi: "Rrmad daeZina". zmnuri kompozitismeore wevri (itæm) aZlierebs mniSvnelobas.44. ingalab - ãala÷ - "swrafad gamobrunda ukan". ix. SeniSvna #43ßVIquldaâ u iuldaâ(kuldaSi da ioldaSi)1. fa < fad - ganusazRvreli nacvalsaxeli.2. inÁm kÎyin - "eZinaT" Sdr. kÁnæ nÁöim×n - aRsaniSnavia, romformaSi inÁm SenarCunebulia grZeli Á, romelic saerTowesis mixedviT ar gvaZlevs Ý-s. am da sxva analogiuriSemTxvevebis mixedviT SeiZleba davaskvnaT, rom kad-Si rigSemTxvevebSi grZeli Á SenarCunebulia. rac Seexeba sityvebs,sadac Á > Ý-s, savaraudoa meoreuli nasesxoba, rocaarabuli leqsema grZeli Ý-Ti tajikuridan an uzbekuridanmkvidrdeba dialeqtSi.3. ilaya b×÷a! - "me momyide!" b×÷a-s zusti Targmania "momyide (is)".4. ilaya eâ tintia? - "me ras momcem?" tintia < arab. tu÷t×n×. kad-SiaRniSnuli zmnis perfeqtivia anta - "misca" < Æ÷tÁ.5. zahak, gÁl - "gaicina [da] uTxra". SeiZleba iTargmnos, rogorc"siciliT uTxra".6. zÝka - III piris nacvalsaxeli (mamr. sqesi, mx. ricxvi) formadamaxasiaTebelia mxolod kad-isaTvis.7. zÝkÁt: zÝka - s mravlobiTi. mr.-is Át - sufiqsiT warmoeba kad-Si produqtiulia.8. uwrih× - "me TviTon" Sdr. arab. biræh× = binafs×.9. ÷abir kÎyin - "cxovrobda".10. igr×b il-waÕt < qar×bi - l - waqt - "male", "mokle dro(Si)".202


11. kæza- taj. "sura".12. keôn isia - idawór - "saqmianobda". isia - idawór warmoadgenskomppozits, romlis mniSvneloba ganisazRvreba konteqstismixedviT. am SemTxvevaSi aRniSnavs "saqmianobas", racganpirobebulia kompozitis pirveli wevriT (isia < sawa -"akeTebda", "gaakeTa", "Seqmna", "moawyo"). sxva SemTxvevaSi,aRniSnul kompozits SeiZleba hqondes gansxvavebulimniSvneloba, ganpirobebuli kompozitis meore wevriT. mag.,"bzrialebda", "trialebda", "midioda", "mimodioda", "eZebda".(Sdr. dawwar - idawwór). ar aris gamoricxuli, rom aseTisaxis kompozits kad-Si hqondes sruliad axali, masSiSemavali wevrebisagan gansxvavebuli mniSvneloba.13. sawdagaria sawÁna iúquldaâ gÁla: -ilay tawá×f saweyt - "sovdagarmakuldaSs Tavsifis wakiTxva sTxova". masdari sawÁnawinadadebaSi mniSvnelobis gasaZliereblad aris CarTuli.14. naÔfa < arab. nahfatun: gadat. "marili", "marcvali".15. da÷aha < arab. waÊa÷aha - "dado", "Cado (is)".16. ubraha - "TviTon" < arab. biræÔihi = binafsihi, nafsan.17. ug÷ad "Camovarda", "daeSva" < arab. waqa÷a.18. iúdarb daÕal - "gzas daadga". informants daÕal - formisnacvlad unda exmara ãala÷.19. igliba - "ukan waiRe (is)" < arab. qalaba - "gadaayirava","daatriala (ukan)", "gadaakeTa", "Secvala".VIIwalt ÉåpÝn u matala(mwyemsis Svili da misi ambavi)1. kÎyin ma kÎyin - "iyo da ara iyo ra". informantebis miersxvadasxvagvarad gamoiTqmis. xSirad erTi da igiveinformantic gansxvavebulad iwyebs zRapars. esganpirobebulia informantis mier zRapris dasawyisis203


xazgasmiT, msmenelis pirvelive sityviT dainteresebismcdelobiT. ZiriTadi variantebia: kÏôn ma kÏyin, kÂyin makÂyin. aRsaniSnavia gamoTqmis intonaciuri maxvili, romelicmaRali aweulobiT xasiaTdeba:kÏôn ma kÏyin fat pÝâÝ kÏôn2. sayÁlaw - "hkiTxes" < arab. saöalæ. kad-Si, iseve rogorc sxvaarabul dialeqtebSi, hamzas SeiZleba Caenacvlos ioti (y).3. ana ta÷allamÁ iúustÝ garia iúmad×na amid - "me qalaqSi xelobisSesaswavlad mivdivar". am winadadebaSi aRsaniSnavia formagaria. momdinareobs arabuli qaraöa - dan. igi kad-Si kiTxvisgarda aRniSnavs "ganaTlebis, codnis, xelobis Seswavlas".paralelurad, Sua aziur arabulSi fiqsirdeba arabulita÷allam - "iswavla", "Seiswavla", "gaarkvia", "gaigo".4. sabiyÁt - "biWebi". dialeqtisaTvis damaxasiaTebelia ÁtsufiqsiT mravlobiTis warmoeba.5. naÔnÁt - "Cven". warmoadgens ormag mravlobiTs: pirvelipiris mravlobiTi ricxvis nacvalsaxels daerTvis - Átsufiqsi, romelic kad-Si mravlobiTis mawarmoebelielementia. ix. SeniSvna #4.6. sama÷na - "gavigeT", "SevityveT", "gavigoneT". kad-isaTvisdamaxasiaTebelia perfeqtivsa da imperfeqtivSisaliteraturo arabulisagan gansxvavebuli gaxmovneba.aRniSnul formas saliteraturo arabulSi meoreZireulTan qesra gaaCnia.7. bintin zÎna - "lamazi qaliSvili". kad-isaTvisdamaxasiaTebeli sintaqsuri wyvili. in//×n sufiqsi moudissazRvruls.8. informantma araswori forma ixmara. perfeqtivis forma(kÎyin) zedmetia am SemTxvevaSi. SeiZleboda mis nacvladyofiliyo hast.204


9. inâæfa - "vnaxavT (Cven mas)". mravlobiTi ricxvis I pirisprefiqsad na -s nacvlad xSirad gvevlineba in - prefiqsi.umetesad igi Cndeba sust zmnebTan.10. salÁsatnam - "(Cven) samni". sainteresoa aq m, romelicdaerTvis mravlobiTi ricxvis I piris nacvalsaxelovansufiqss. vfiqrobT, aq saqme gvaqvs ormag mravlobiTTan.daboloeba m-ze amis damadasturebelia. Sdr. hamra -"fuli", "oqro" - hamrayÁm - "fulebi", "oqroebi". kad-SimravlobiTobis gamosaxatavad Át sufiqsis paraleluradrig SemTxvevebSi fiqsirdeba m//Ám formanti. mravlobiTiricxvis warmoeba m//am sufiqsiT kad-Si SeiZlebaCaiTvalos saerTo semituri movlenis anareklad Sua aziurarabulSi. zogadad, kad-Si farTod aris gavrcelebuliormagi mravlobiTi. mag., naÔnÁt - "Cven" (ix. SeniSvna #5),gulæbÁt - "gulebi" (msxvreuli mr.-is formas daerTvis Átsufiqsi) da a.S.11. fahadna < fadaÔadna - "erTi Cvengani".12. nÝÕusa - "aviyvanT", "waviyvanT". am SemTxvevaSi - SevirTavT(colad). winamavali sityvis gavleniT, romelzec I piris mr.ricxvis nacvalsaxelovani -na sufiqsi aris darTuli,informantma zmna (Õaza < aÕaza) mr.r-is I pirSi Casva: nÝÕusa.aRsaniSnavia I piris prefiqsis gaxmovneba (nÝ). zmnaSi (öaÕaza)hamza Cavardnilia (Õaza), mr. r.-is I piris na prefiqsisxmovani grZeldeba da gvaZlevs Ý-s. nÝ prefiqsi aRadgensTavdapirvel viTarebas kaSkadariul dialeqtSi, rodesacÕaza hamzian zmnas warmoadgenda.13. anÁ pÝâÝ binta ÕazÁn kint - "me SevirTavdi colad (moviyvandi)faSas qaliSvils". aRsaniSnavia ÕazÁn kint - "moviyvandi". igigadmoscems dros, romlis Sesatyvisia qarTulSixolmeobiT-SedegobiTi. nawarmoebia masdarze (ÕazÁn) kÁnazmnis I piris formis darTviT.14. ziklÝnÁt - "isini". ormagi mravlobiTia.15. ÓayankumÁt - "Tqveni mosvla", "mobrZaneba", "stumroba". ÓayÁnwarmoadgens ÓÁ - zmnis masdars.16. oÕza - "aviyvan" = "avirCev". warmoadgens Õaza zmnisimperfeqtivis formas I pirSi. hamzis Cavardnis miuxedavad205


prefiqsalur mwkrivebSi gaxmovnebisas Cans misi kvali: ÝÕza< ÁÕuzuÔu.17. iehÁna - "aq". igivea, rac öilÁ hènÁ, hunÁ.18. gappa - taj. "misi sityva".19. darkor - taj. "saqme".20. ta-nismaha - "movusminoT (mas)". ta - prefiqsiT kad-Siiwarmoeba dauyovnebeli momavali.21. arabistÝn - "arabeTi". Sua azieli arabebi arabul samyaros,arabul qveynebs - saxelmwifoebs, zogadad arabeTs(arabistans) uwodeben.22. ÓaÒanda - uzb. "Zveli", "Zvelmani". Sdr. qarT. "jRani".23. samakÉi - "mebaduri". Éi - uzbekuri mawarmoebeli sufiqsia.24. tær - Sdr. arab. ãÁratun - "salte", "wnelis rgoli", "gvergvi","ferso" (îáðó÷, îáîä). sayuradReboa, rom esoden Zveliarabuli sityva SenarCunebulia kad-Si.25. uzuk - uzb. "beWedi".26. wora < arab. öariya.27. inazamÁna < inhÁzamÁna masd. "gaqceva".28. ×t < ×d Sdr. arab. yadun - "xeli".29. Òazab sawa - "ganrisxda". sityvaSi Òazab fonetikuri gziT Ê - snacvlad gvaqvs z.30. gandagaria - taj. "cudi", "avi"; "boroteba", "siave".31. Õasta - "avad". Sdr. arab. Òaááatun - "agonia", Òuááatun - "sevda","wuxili".32. fahata - "erT-erTi" < fadhad < fadöaÔad.33. anÁ iúkæÉa ãalaht, min darb fad ademin aswad kÎyn ig× nÁym - "mequCaSi, [rom] gavedi, [am dros] gzaze erTma Savma kacmaCamoiara". winadadeba gadmoscems warsul gangrZobiTYdros.igi SeiZleba SevadaroT inglisur warsul gangrZobiTs(past continious tense). warsuli gangrZobiTi dro kad-Sigadmoicema nÁm -zmnis moqmedebiTi gvaris mimReobiT,romelic daerTvis zmnis imperfeqtivis formas. warsuli206


dro gadmoicema kÁna - zmnis perfeqtivis formiT. damxmarezmna (kÁna) SeTanxmebulia pirSi zmnis imperfeqtivisformasTan. amgvarad, vRebulobT gramatikuli droiswarmoebis originalur wess, romelic konkretulwinadadebaSi ase gamoiyureba: kÎyn iÓi nÁym.34. biegunÝ - taj. "ucodveli", "udanaSaulo".35. obiatak - uzb. "TiTi".36. Óazo - taj. "sasjeli".37. ta-nelgi - "vipovoT!" nahnÁt hamzÝk ademin aswad ta-nelgi -"vipovoT [axlave] is Savi kaci". kad-Si dauyovnebelimomavali iwarmoeba ta - prefiqsis darTviT zmnisimperfeqtivis formaze.38. ta÷al - "modi". am winadadebaSi ilga, ta÷al niSnavs: "ipove","moiyvane [momiyvane me]".39. min fad yÝm ugæb - "erTi dRis Semdeg [meore dRes]".40. öamr sawa - "brZaneba gasca". zmna sawa "gaakeTa, moawyo"farTo datvirTvis matarebelia kad-Si.41. tay÷ayyan VI Tema. "mimoixeda", "Sexeda". aRsaniSnaviainformantis mier VI Temis warmoeba, Tumca ta prefiqsisSemdeg ioti (y) umarTebulod aris gamoyenebuliwarmoTqmaSi.42. ÓalÝdÁt - "jalaTebi", Sdr. qarTuli "jalaTi".43. áÝir - ÷Ábir - "iyo". konteqstis mixedviT kompoziti gamoxatavszogadad harun ar-raSidis cxovrebis wess. aq xazgasmulia,rom harun ar-raSidi iyo samarTliani mmarTveli.207


VIIIsawdagar walta u bÝy binta(vaWris vaJiSvili da beis qaliSvili)1. unda iyos agarri anãi "saswavleblad mivcem". informantmagamotova sityva anãi - "mivcem" < arab. öa÷ãÁ - "misca". zmna garia< arab. qaraöa kad-Si niSnavs "wvrTnas", "swavlebas",gansxvavebiT saliteraturo arabuli enisagan, sadac amzmnis mniSvnelobaa "kiTxva". aq saqme gvaqvs mniSvnelobisgafarToebasTan.2. ÓÁba: kad-Si "mitanasTan" erTad niSnavs "miyvanasac": zÝkawalda iúÕat×b ÓÁba - "man Tavisi vaJi xatibs miuyvana".3. garræ-÷allimæ! - "gawrTveni!" "ganaTleba mieci", "aswavle!""gaaTviTcnobiere!" "saqme, xeloba Seaswavle!" am SemTxvevaSikompoziti intensivs gamoxatavs.4. garaiyÁn anãaha - "sawavleblad misca".5. ba÷z - ba÷aza "erTmaneTi". Sdr. arab. ba÷Êuhum - ba÷Ê.6. iÔibbÆ - igÁ÷id - "uyvar(T) [erTmaneTi]." kompozitSi Tavi iCinaarabulma Ôabba-m "uyvarda", "Seuyvarda". kad-Si siyvarulisaRsaniSnad gavrcelebulia Sedgenili forma - zÎn âÁfa -zÎniâæfa - "Seuyvarda", "uyvarda"; "uyvars (is)". am SemTxvevaSimniSvnelovania, rom informantis mexsierebaSi amotivtivdaarabuli Ôabba.7. paial - taj. "Cumad".8. bayan - "dainaxa". Sdr. arab. bayyana II - "ipova", "aRmoaCina","gamoavlina", "ganmarta", "gaacnobiera".9. tÝÒ -way saÔriyya - "dilamde". tÝÒ - uzb. - "mde".10. ugæb barwah gÝm - "Semdeg TviTon adga". barwah < arab. biræÔihi;saliteraturo arabulSi mas Seesatyviseba binafsihi,romelic kad-Si ar gvxvdeba. gÝm < arab. qÁma - "adga","wamodga".11. gadkoh ma maddinni - "arsad ar vyofilvar". gadkoh uzb."arsad".208


12. salÁs ÷aâara abar - "erTi Tve gavida". sityvasityviT: samiaTeuli [dRe] gavida. Tvis aseTi gadmocema sxva arabuldialeqtebSi ar gvxvdeba. saerTod, kad-isaTvisdamaxasiaTebelia Tvlis aTeulobiTi sistema: salÁs ÷aârÁt -'sami aTeuli" - e.i. "erTi Tve"; orba aârÁt - "ormoci dRe", sittat÷aârÁt faras - "samoci cxeni". rogorc magaliTebidan Cans,qarTuli oceulobiTi sistemisagan gansxvavebiT kad-SiaTeulobiTi sistema myarad aris fexmokidebuli.gamoTqmaSi salÁs ÷aâara - informantma dauSva Secdoma. mas÷aâara -s nacvlad unda exmara ÷aâarÁt forma, anu ÷aâaramravlobiTSi.13. beiga < arab. bÁqin "dagvianebuli", "dayovnebuli", "darCenili";beiga tam - "daagvianda". saliteraturo arabulSi baqiya-smniSvnelobaa - "darCa", "imyofeboda". kad-Si gafarTovdamisi mniSvneloba.14. ÷ayyanÁt-tammaw - kompoziti: "dainaxes". sayuradReboakompozitis pirveli wevri ÷ayyanÁt, romlis mravlobiTinawarmoebia - Át sufiqsiT. es miuTiTebs - Át sufiqsisproduqtiulobaze kad-Si, romelic mdedrobiTi damamrobiTi sqesis saxelebis garda zmnebSic cdilobsdamkvidrebas.15. ÷abar - ÓÁ÷ - "gadmoxta". kompozitis mniSvneloba ar emTxvevamasSi Semavali wevrebis mniSvnelobas. igi atarebs sruliadaxal, originalur mniSvnelobas.16. Òazaba ÓÁ÷ - "ganrisxda", "gajavrda". Òazaba < arab. ÒaÊab -"risxva", "mrisxaneba".17. Õaã - "werili". Sdr. arab. Õaããun - "xelwera", "werili".18. way saÔriya isnÎynatham iúbÎt inmid - "[xval] diliT saxlSiwavalT". isnÎynatham naxmaria orobiTobis gamosaxatavad.19. ta÷aÓÓub - am SemTxvevaSi niSnavs "gaognebuls","gonebadakarguls", "SeZruls".20. iúÔÝyØã waÉa - "fanjarasTan". sainteresoa arabuli waÓh - is"saxe" mniSvnelobis transformacia "fanjarad".21. agÝba Sdr. arab. ÷aqaba - "miyveboda", "misdevda (vinmes, rames)".zÝka il-bint agÝba rakabaha - "man gogo [saxedarze] Seisva".209


SeiZleba agÝb davukavSiroT agreTve arabul ÔiqÁb-s "qamari":ÔiqÁb > ÔaqÁb > ÷agÝb > agÝb.22. garaha - "waikiTxa is" < arab. qaraöaha. garaha -s ZiriTadimniSvneloba kad-Si SenarCunebulia. garda aRniSnulimniSvnelobisa gara aRniSnavs kad-Si "wvrTnas", "swavlebas","Segrovebas".23. haãaga - "gaWra", "gafxriwa", "gaarRvia", "gafatra".24. Óelez < rus. æåëåçî − "rkina". kad-Si gamoiyofa rusulileqsikuri plasti. masSi gaerTianebulia rogorc saxelebi,aseve zmnebi. mag., afarmid - "vaformeb" (I piri). rusuli zmnuriforma arabuli zmnis yalibSia Casmuli.25. ÷intumÁt < arab. ÷indahuma. kÎyin ÷intumÁt - "hyavdaT maT".26. âÁfawÁt - "SeeZinaT", "hyavdaT". Sdr. dial. "moeswroT".mniSvneloba gafarToebulia. zmna âÁfa-s kad-Si ramdenimemniSvneloba aqvs. Sdr. zÎn âÁfa - "Seuyvarda".27. zÎn yÝm kÏyin iâæfænÁt - "kargad cxovrobdnen". Sdr. SeniSvna#26.IXubsÝã bahrÝm(bahramis xaliCa)1. ubsÝã - arab. bisÁãun mr. busuãun, öabsiãatun - "xaliCa".2. kÎn inâit - "qsovda", "kvanZavda", "keravda", Sdr. arab. naâaãa (u)naâãun - "Sekra kvanZi", "ganaskva", "naskvi gaukeTa"; öunâæãun mr.öanÁâ×ãun - "maryuJi".3. ins×Ó


5. naÕâa - "moxatuloba". Sdr. arab. naqâ - "naxati","moxatuloba", "morTuloba", "mokazmuloba". naÕâ amave drosniSnavs "[amo]Wras", "amotvifrvas"; "moCuqurTmebas","CuqurTmas"; aseve - "epigrafikasac" (nuqæâ). SeiZlebavivaraudoT, rom naÕâ warmoadgens meoreul nasesxobas kad-Si, igi, marTalia, arabuli sityvaa, magram uzbekuridanunda iyos kad-Si Sesuli. amas gvafiqrebinebs qÁf-isnacvlad sityvaSi ÕÁ-s arseboba. qarTulSic, Turquli gziTSemosul arabul sityvebs qÁf-is nacvlad Õ enacvlebaT.Sdr.: "axmaxi", "Caxmaxi".6. gulla igivea, rac arab. kullu - "yvela". iSviaTad, kad-Si arabulsityvebSi kÁf-is nacvlad gvaqvs g.7. Òazab < arab. ÒaÊab > "mrisxaneba", "risxva", "gabrazeba". Òazabsawa - "ganrisxda", "gajavrda".8. yÝm sÁbi÷ - "meSvide dRe". aRsaniSnavia sÁbi÷, romelic mowmobskad-Si rigobiTi ricxviTi saxelis arsebobas.niSandoblivia, rom warmoeba zustad miyveba saliteraturoarabuls. gaxmovnebac saliteraturo arabulis Sesatyvisia.sityvaSi grZeli Á SenarCunebulia. igi Ý-s ar gvaZlevs, racdamadasturebelia imisa, rom kad-Si arabul sityvebSigrZeli Á xSirad SenarCunebulia. es ar exeba meoreulnasesxobebs. Tu arabuli sityva tajikuri an uzbekuri gziTaris Sesuli dialeqtSi da warmoadgens meoreulnasesxobas, aseT sityvebSi grZeli Á gvaZlevs Ý-s.formis - sÁbi÷ arseboba kad-Si mniSvnelovania imTvalsazrisiTac, rom arabul dialeqtebSi rigobiTiricxviTi saxelebi TiTqmis ar aris warmodgenili. kad-SirigobiTi ricxviTi saxelebis formaTa arseboba mowmobs,rom dialeqtSi Zveli viTarebaa SenarCunebuli. ricxviTisaxelebis garda igive viTareba gvaqvs zmnis warmoebaSi,sintaqsSi. amasve adasturebs gansazRvrulobis kategoriisarseboba dialeqtSi.9. il-ademi. gansazRvruli il < arab. öal - artikli saliteraturoarabulis normis dacviT aris gamoyenebuli.10. igr×b < arab. qar×ban - "axlos", "axlomaxlo", "iqve".211


11. kulf sæwa - "daicaviT", "daudarajdiT", "udarajeT", e.i."Tvalyuri adevne, rom kaci gareT ar gavides". kulfmomdinareobs arabuli kanaf - idan. sityvaSi fiqsirdebanunis sonori lamiT Canacvleba. Sdr. arab. kanafa - "icavda","Tvalyurs adevnebda", "zrunavda"; "alya Semoartya","daatyveva".12. ta÷aÓÓub áÝr - "SeSinda". ta÷aÓÓub saliteraturo arabulSiaRniSnavs "gakvirvebas", "gancvifrebas". kad-Si mniSvnelobagafarToebulia.13. ibsÝã waÉa - "xaliCis zedapiri", "xaliCis piri". waÉ < arab.waÓhun.14. ism-is mravlobiTi dialeqtSi aris saliteraturoarabulisgan gansxvavebuli isimumÁt. nawarmoebia ormagimravlobiTiT. CvenTvis sayuradReboa isimæm - forma, kerZodmravlobiTis m×m-iT warmoeba. analogiuri warmoebagvxvdeba sxva SemTxvevebSic. mag., hamra - hamrayÁm - fulebi,oqroebi. m×m-iT mr.-is warmoeba kad-Si SeiZleba CaiTvalossaerTo semituri movlenis anareklad.15. Óådo zÎn âÁfa - "moewona". ix. teqsti # VIII (sawdagar walta u bÝybinta) SeniSvna #26.16. awÝza uzb. "gakvirvebuli", "gancvifrebuli".17. Õaã -kad-Si niSnavs "werils".18. mimin < arab. minmin - "visgan?"19. min bozÝr âareyta - "bazarSi viyide".min - kad-Si xSirad ixmareba arabuli f×-s (-Si)mniSvnelobiT.20. farrÝsa - "mxedroba" < arab. furæsatun - "raindoba".21. bala - "Seesia", "SeebrZola", "ekveTa"; Sdr. arab. balÁ : öablÁhasanan f×-l-qitÁl - (bar.) - "gmirulad", "mamacurad ibrZoda".22. hamz×k mad×na - "es qalaqi". SeTanxmebaa sqesSi.212


XâerzÝd u rustÁm(Serzodi da rusTami)1. walad - bind - "gogo-biWi". bind < arab. bint.2. farra - ÓÁt - "mofrinda", "gadaufrina". farra - "mofrinda" < arab.farra - "mirboda", "garboda". Sdr. qarTuli "frena", ingl. fly.fr - Ziris Sesaxeb ix. g. wereTeli, semituri enebi da maTimniSvneloba qarTuli kulturis istoriis SeswavlisaTvis,Tbilisis saxelmwifo universitetis samecniero sesiebi, #1(2 - 4 marti, 1946 w.), moxsenebaTa krebuli, Tbilisissaxelmwifo universitetis gamomcemloba, 1947, gv. 50.3. ÷askarÁt kib×r - "mxedarTmTavari".4. ÕÝfæn - "SeSinebulebi" < arab. ÕÁöifæna.5. iuqtula - "moklavs (mas, loms)". zmnis imperfeqtivis warmoebakad-Si garkveul yalibs misdevs:mx.r.3 mamr. ió C1C2 u C3mdedr. tó C1C2 u C32. mamr. tó C1C2 u C3mdedr. tó C1C2 u C31 a C1C2 u C3mr. r.3 mamr. ió C1C2 u C3 ætó C1C2 u C3 unÁtmdedr. tó C1C2 u C3 ×nna2. mamr. tó C1C2 u C3 ætó C1C2 u C3 unÁt213


mdedr.tó C1C2 u C3 ×nna1 nu C1C2 u C36. hattin kib×ra - "didi dana", "xanjali". konstruqciawarmoadgens msazRvrel-sazRvrulis damaxasiaTebel tipskad-isaTvis. sazRvruls prepoziciaSi daerTvis in/×nsufiqsi.7. Õub - taj. "kargad"; "kargi".8. tiâabbas - "SeebrZola", "Seerkina", "SeeWida". Sdr. arab. âabisa -"moeWida", "SeeWida".9. ÷allaga - da÷a - "Camokida". kompozits gaaCnia pirveli wevrismniSvneloba. meore wevri naxmaria mniSvnelobis intensivisgamosaxatavad. ÷allaga - "Camokida (is)". Sdr. arab. ÷aliqa -"ekida", "Camoekida".10. sayuradReboa aRmosavluri siuJeturi qarga, romlismixedviTac zRapris personaJi midis dakarguli ZmismosaZebnad. amis Taobaze Serzodi uTanxmdeba axalSerTulmeuRles. aq asaxulia mzeTunaxav meuRlesTan ganSorebissimZafre da Zmis, rusTamis ZebnasTan dakavSirebulifaTerakebiT aRsavse Serzodis axali Tavgadasavlebi.yovelive es simZafres matebs aRmosavluri zRapris,Tqmulebis, eposis siuJets, romelic, rogorc aRvniSneT,garkveul qargas misdevs. uneblieT Cndeba asociacia"vefxistyaosanTan", romelsac paraleli gaaCnia Tavisiepoqis literaturis siuJetur tradiciasTan, mis zogadmaxasiaTeblebTan.11. anÁ ilÁk aÔibbak - "me Sen miyvarxar". aRsaniSnavia informantismier arabuli Ôabba -s gamoyeneba. mis paraleluraddialeqtSi ganviTarda gamoTqma zÎn âÁfa - "uyvarda","Seuyvarda", romelic ufro produqtiulia, vidre Ôabba.12. âalla - "Toki", "Zafi". Sdr. arab. âallatun - "gorgali" (Zafis).13. lafæ Sdr. arab. laffa (a, u) laffun - "axvevda", "kravda".14. wai-l-Õeyt - "TokiT". æÕeyt -gansazRvrulia, racgamomdinareobs arabuli enis normidan. Sdr. konteqsti.214


15. ieâ ithamlunÁt naiminkumÁt intuwÁt? "ra mogaqvT?" winadadebaawmyo gangrZobiT droSia. Sdr. inglisuri present continious.awmyo gangrZobiTi kad-Si iwarmoeba zmnis imperfeqtivisformaze damxmare zmnis - naim darTviT, romelsacnacvalsaxelovani sufiqsi moudis. am drois formaTawarmoeba kad-Si SeiZleba CaiTvalos dialeqtis zmnurisistemis erT-erT maxasiaTeblad.16. Óarra - Õaza "waarTva". Óarra < arab. Óarra (u) Óarrun - "miaTrevda","mihqonda", "mihyavda".17. pÝâÝ walda - Secdomaa. unda iyos ÉåpÝn walda. informantmaTxrobis dros uneblie Secdoma dauSva.18. lÁf < arab. laffa - "Semoixvia"; "Seikra"; "daaxvia", "Seaxvia". laffaraösahu bi÷imÁmatin - "daixura Calma", "Tavze Semoixvia Calma"(Баранов).19. fad zÝkÁt - iúmad×na maddaw. winadadebaSi gamotovebulia yÝm.unda iyos fad yÝm - "erT dRes isini qalaqSi wavidnen".20. ÷adda - gÝm - "wamoxta (fexze)”. ÷adda


forma - qÁtil, zmnis piriani formebi da a.S. SeiZlebadavaskvnaT, rom kad-Si qÁf mudam, yvela SemTxvevaSi argvaZlevs g -s, Tumca es ukanaskneli gavrcelebis maRalisixSiriT xasiaTdeba.3. ãab×l < arab. ãaw×l. intervokalur poziciaSi w > b -s. es wesiyovelTvis ar sruldeba.4. Õuâræya -uzb. "lamazi".5. inna < arab. ÷indana6. it÷×fa - "daRlili", "qancgaclili". Sdr. arab. Êa÷×f - "susti","uRono".7. Çdemin farasÁt irö×ya - "cxenebis momvleli", "zedamxedveli","mejinibe". ir÷×ya < arab. rÁöin -M"meTvalyure", "zedamxedveli","mayurebeli".8. barwaÕt - "TviTon" < arab. biræÔihi. es ukanaskneli igivea, racbinafsihi - "TviTon".9. ÷alim ræÔi - "davimale". Sdr. arab. Ôalama (u) "naxa sizmarSi","ocnebobda".10. ÒadÎôtinni - "avedevne". zmnis perfeqtivis 1-li piris formasdaerTvis 1-eli piris nacvalsaxelovani sufiqsi. amgvaradadgili aqvs pirveli piris ormag warmoebas.11. set < saweyt - "gavakeTe", hamikia sÎt - "ase moviqeci", "asegavakeTe".12. il-bÝyÁm - mravlobiTis nacvlad unda iyos mxolobiTiricxvi. marTalia konteqstis mixedviT informantis mierSecdoma iqna daSvebuli, magram warmoebis mxrivsayuradReboa mravlobiTi ricxvis m×m-iT warmoeba.13. ÓazÝ -taj. "sasjeli".14. ozÝt - taj. "Tavisufleba".216


XIIabdel muömin waladin mirzÝ(abdel muö min valadin mirzo)1. jeinausa da kamaSis mosaxle arabTa didi nawili,gadmocemis Tanaxmad, Tavs yureiSel arabTa STamomavladmiiCnevs. aRsaniSnavia al-istaxris cnoba, romlis TanaxmadVIII-IX saukuneebSi naxSebis (axlandeli yarSis) midamoebSiarsebobda yureiSeli arabebis sayrdeni punqti "naukad qurayâ".2. ræa - "arxi", "sarwyavi wyali". Sdr. arab. rawÁ - "rwyavda","morwya"; rawÁöun - "mtknari wyali"; rayyun - "rwyva", "irigacia".Sdr. qarT. "ru".3. mniSvnelovania yureiSeli mxcovani arabis gadmocema,romlis Tanaxmad kamaSis da jeinaus mkvidri arabebihijris pirvel saukuneebSi islamis gavrcelebis mizniTgadmoixvewnen yarSis regionSi.4. bihÁt - "bevri", "didi raodenobiT", "didi masStabiT". Sdr.arab. bu÷dun - "zoma": ittaÕaza öab÷Ádan Õaãratan - "miiRo saSiSizomebi (masStabi)". (Баранов). (igulisxmeba zomis gadaWarbeba,anu misi didi masStabi). fonetikurad SeiZleba bihÁtdavukavSiroT bu÷d - ab÷Ád -s.5. wa - kavS. "da". informantma u - s nacvlad ixmarasaliteraturo arabuli forma.6. äalÓ "Tovli" informantma interdentaliT warmoTqva.XIIIÒanam u zib - ÓondÝr(batkani da mgeli)1. intak - piris nacvalsaxels daerTvis nacvalsaxelovanisufiqsi. Sedegad vRebulobT ormag warmoebas.217


2. informantis warmoTqmaSi qÁl - warmodgenilia qÁf-iT da arag-Ti, rac xSiria kad-Si.3. aRsaniSnavia, rom informantma zRapari daasrula sityviTÕalÁs. Sdr. arab. ÕalÁá - "dasasruli", "bolo", "daboloeba"."morCa!" "gaTavda!" "damTavrda!" es forma farTodaagavrcelebuli Tanamedrove arabul dialeqtebSi.XIVÉåpon wai qÝzi(mwyemsi da mosamarTle)1. hagga Õaza - "xelfasi, gasamrjelo aiRo". Sdr. arab. Ôaqqun -"Rirebuleba", "fasi". mag. siriul dialeqtSi Ôaq ixmarebafasis, Rirebulebis mniSvnelobiT: ÷addeâ Ôaqqu? "ra Rirs","ra aris misi fasi?"2. tayÝguf - "darCes, iyos [SenTan] Senaxuli". Sdr. arab. waqafa -"gaCerda", "SeCerda", "idga", "adga", "daakava", "Seakava".3. maila - uzb. "kargi", "keTili".4. iglubæ - "damibrune", "daabrune". Sdr. arab. qalaba -"trialebda"; "gadaatriala". "gadaayirava", "moatriala","Seatriala", "Secvala".5. ieâ gufta Ó×t? - "ris saTqmelad moxvedi?".6. faââar < arab. faâara (u), faârun - "ityueboda", "tyuils ambobda","tyuili Tqva", "trabaxobda".7. ÓonÓÝl sawa - "Cxubi atexa" = "wameCxuba". Sdr. qarT."janjali". sityva tajikuri warmomavlobisaa.8. tarpanani - "gamagdo", Sdr. arab. äaraba (i). äarbun "lanZRavda","aginebda", '"galanZRa"; äarraba II - "Zalian galanZRa","gaTaTxa". fonetikurad sayuradReboa b - s saliteraturoarabulisaTvis ucxo p-Ti gadmocema.9. anÁ ileykum atu÷awwon - "me dagexmarebi". zmnuri forma -atu÷awwon - informantma ixmara V TemaSi. Sdr. arab. ta÷awwana218


V, ta÷Áwana VI. dialeqturi zmnuri mniSvneloba emTxvevasaliteraturo arabulisas.10. tisanna÷at V - "kargad Caicva", "lamazad gamoewyo", "moirTo","moikazma". Sdr. taáanna÷a - "moirTo", "moikazma".11. sarroyÁt - "samkaulebi". Sdr. arab. suwÁr, siwÁr mr. öaswiratun,öasÁwiru - "samajuri".12. min fad fasil ugæb - "cota xnis Semdeg". fasil naxmaria dros,garkveuli periodis, drois monakveTis mniSvnelobiT. Sdr.arab. faálun - "weliwadis dro", "sezoni".13. badula - "qveyanaSi", "am qveynad".14. ahamÁr - mr. "oqroebi", "fulebi". mx. hamra. sayuradReboa, romklasikur arabulSi öahmaru - mamr. sqesis mxolobiTisformaa, xolo hamrÁöu - misi Sesabamisi mdedrobiTi.15. ÕarazÁt - "yelsabamebi". Sdr. arab. Õarazun - "mZivi".16. pokisa - taj. "sufTa".XVÛhmÝr u anza(saxedari da Txa)1. palag - taj. "balaxi", "mcenare", "buCqi", "nargavi".2. handæg -taj. "sazamTro".3. isÒ×ra < arab. áaÒ×ratun - "patara".4. tuÒri uzb. "swori", "sworad". duÒri - gvxvdeba siriuldialeqtSic, kerZod damaskos metyvelebaSi. misimniSvnelobaa - "pirdapir", igive, rac öilÁ - l - amÁmsaliteraturo arabulSi. alepos metyvelebaSi analogiurimniSvnelobiT ixmareba sÎwi < arab. sawiya (a) siwan -"gaaswora", "gaaTanabra"; sÁwÁ - III, "gausworda", "iyo swori";"udrida". sawiyyun - "swori", "pirdapiri", "Tanabari". homsismetyvelebaSi gvaqvs ÷alÁ ãæl. Sdr. arab. ãælun. - "xangrZlivoba",219


"sigrZe", "simaRle", "geografiuli sigrZedi", "ganmavlobadroisa".XVIzÝÓi, mÝra u waladahum(qmari, coli da maTi vaJi)1. ÷antumÁt < öindahuma - "maTTan (orTan) erTad"; fad walad kÏyin÷antumÁt - "erTi vaJi hyavdaT".2. farah-ifraÔ - "gaexarda". informantma mniSvnelobisgasaZliereblad zmnis orive forma ixmara, kerZod,perfeqtiv-imperfeqtivi.3. leyl áÝr - am SemTxvevaSi - "mosaRamovda". leyl - gvxvdebaiSviaTad "saRamos"-s mniSvnelobiTac.4. woraha - "aCvena (is)" < arab. öariya IV - "aCvena".5. dastarÕÝn - taj. "sufra".6. imtala - tam - "gaivso". imtala warmoadgens VIII Temas. Sdr. arab.öimtalaöa - "iyo savse", "gaivso".7. igussa - "mokveTs", "moWris". pÝâÝ ilai rÝsi igussa - "faSa Tavswamaclis (momkveTs, momaWris)".8. informantma zmna mxolobiTis nacvlad mravlobiTSi Casva,rac Secdomaa: galawÁt - formis nacvlad unda iyos gÁl.9. Ýtasein áÝr - "ganerviulda", "ganrisxda". Ýtasein taj. -"nerviuli", "gacecxlebuli", "ganerviulebuli","wonasworobadakarguli", "aRelvebuli".10. Ágil-dor - "Wkviani". Ágil - arabulia (< ÷Áqil), xolo dor -tajikuri.11. gadar - ióqdur - "SeZlo" - "SeZlebs". informantma perfeqtivSiq - g-Ti Caanacvla, xolo imperfeqtivSi q aRadgina. qÁf-is g-Ti gadmocema damaxasiaTebelia kad-isaTvis, magram gvxvdebagamonaklisebi, roca q - s artikulacia SenarCunebulia.220


12. wudni - "wamiyvane", "gamaqrole". Sdr. arab. waddÁ II - "miyavda","waiyvana".13. lahigni - "mimiyvane". Sdr. arab. laÔiqa (a) - "miaRwia".14. zÝÉa-mÝra - "col-qmari".15. iluãæna - "akraven (purs ToneSi)". Sdr. arab. lÁãa (u), lawãun -"miekra", "mieweba"; lÁãa al-ÔÁöiã bi-ã-ã×ni "galesa kedeli (TixiT)".es sityva aRniSnavs agreTve sodomis codvasac.16. maÔaræk - mimR. "damwvari". Sdr. arab. maÔræq.17. bo-iÔtariq - "iwveba". VIII Temis formaa. winamaval winadadebaSiinformantma Ôaraqa zmnis mimReobis forma ixmara. esadasturebs dialeqtSi jer kidev arsebul formawarmoebas.informantebi zogjer axerxeben zmnuri formebis warmoebasarabuli enis wesebis dacviT. aRniSnuli movlena mkafiodaris warmodgenili kad-Si. amasTanave formawarmoebaTandaTan uTmobs adgils sityvawarmoebas, rac enisgramatikuli sistemis rRvevis momaswavebelia.18. timer - uzb. "rkina". adræna timer - "masSi aris rkina". arabulisaxeladi winadadeba.19. imitÁt - "warsulSi", "didi xnis [winaT]". Sdr. arab. matÁ -"rodis?" "romel droSi?" "romel dros?" informantmadrois aRmniSvneli kiTxviTi nawilaki gamoiyena saxelis(zaman - "dro") mniSvnelobiT. anÁ imitÁt iúbozÝr fad ib÷×r k×n bay÷inni - "me odesRac bazarSi erT aqlems vyiddi".20. iltammaw - "mogrovdnen", "Segrovdnen". Sdr. arab. iltamma VIII- "Seikriba", "mogrovda", "Segrovda".21. âamÝl - "qariSxali". Sdr. arab. âimÁl - "CrdiloeTi","CrdiloeTis qari".221


XVIIpÝâÝ iúÕaldÝr(faSa da xaldori)1. mæzadÝz - taj. "mewaRe".2. iÒz×r - "patara". Sdr. arab. áaÒ×run. informantis warmoTqmaSifiqsirdeba bgeraTa gadasma.3. terÎz - uzb. "fanjara", "sarkmeli".4. kÏyn il÷ab - "cekvavda". Sdr. arab. la÷iba (a) la÷bun - "TamaSobda";"erToboda", "Tavs iqcevda"; "xumrobda"; "atyuebda" (vinmes÷alÁ - nawilakiT). Sdr. qarT. "layboba", "layafi".5. Õannuwa - "mReroda". Sdr. arab. ÒannÁ II - "mReroda","umReroda". aRsaniSnavia, rom Ò gadmoicema Õ-Ti.6. iúham waÕt - "am wuTSi", "axlave". iúham waÕt informantsdasWirda konkretuli awmyos gamosaxatavad. winaaRmdegSemTxvevaSi miviRebT awmyo-ganusazRvrels da winadadebis -iúkulla madinÁni ademiyÁt amr asi - Targmani iqneboda Semdegi:"me qalaqis yvela mcxovrebs [rogorc faSa, mmarTveli]brZanebebs vaZlev [vbrZaneblob]".7. ta-ilbisunÁt - "Caicvan" [axlave]! dauyovnebeli momavaliiwarmoeba zmnis imperfeqtivis formaze ta - prefiqsisdarTviT.8. must×n - taj. "fexsacmelebi", "Ceqmebi". Sesabamisi mxolobiTisformaa mæz.9. ql×É - uzb. "xmali", "maxvili".10. k×na - uzb. "bude", "qarqaSi".222


XVIIIwalad vai bintin Õuâræia(biWi da lamazi gogo)1. iÝm rÁbiÔ - "meoTxe dRe". informantma Txrobis drosgamoiyena rigobiTi ricxviTi saxeli. warmoeba sworia,saliteraturo arabulis norma daculia. rigobiTiricxviTi saxelebi dasturdeba sxva SemTxvevebSi, racadasturebs dialeqtSi maT funqcionirebas.2. aq informantma Txroba pirvel pirSi ganagrZo. rogorcCans, masze gavlena iqonia winamavalma winadadebam, sadacbei pirvel pirSi mimarTavs biWs.3. minhÁn ibb÷×d - "aqedan Sors". minhÁn < min hunÁ.4. Óez×re - "kunZuli". aRsaniSnavia, rom kaSkadarieli arabebismetyvelebaSi SemorCenilia kunZulis arabuli saxelwodeba,miuxedavad imisa, rom saukuneebis ganmavlobaSi mowyvetiliarian zRvas. aRniSnavs agreTve udabnosac.5. itfur-itmit - "mifrinavs", "dafrinavs", "gafrindeba". kompozitismniSvneloba ganpirobebulia pirveli wevriT. meore wevriSinaarsoblivad intensivs ver gamoxatavs, magraminformantma ratomRac saWirod CaTvala misi xmareba. itmit


mniSvnelobebisgan. marTalia, kompoziti iZens axalmniSvnelobas, magram misi wevrebis semantikuri veliSenarCunebulia.13. âarÁ - "iyida". Sdr. arab. âarÁ - "iyida"; öiâtarÁ III - "iyida","SeiZina". Tanamedrove saliteraturo arabulSi "yidvis","SeZenis" mniSvnelobiT ZiriTadad ixmareba VIII Temis forma- öiâtarÁ. kad-Si ZiriTadad I Temis forma - âarÁ gvxvdebaaRniSnuli mniSvnelobiT.14. enta ieâ kÝr isi? - "ra aris [Seni] xeloba?", "ras saqmianob?"15. kul Õeil - "sxvadasxva", "yvelanairi".16. Õayit - intinnak - "Semikere". meore wevri intensivs gamoxatavs.17. itqurÒa < itqurÕa < itqurÔa - "icavda TavgamodebiT,TavganwirviT". Sdr. arab. qariÔa (a) qaraÔun - "iyo daserili,naWrilobevi"; iqtaraÔa - "SesTavaza", "winadadeba Seitana". kad-Si mniSvneloba modificirebulia.18. il-bubak - uzb. "salamuri".19. Éakka - "daukra". Sdr. arab. Óawq mr. öaÓwÁq - "gundi","orkestri"; Óawqatun mr. ÓawqÁtun - "ansambli". Óawqatunmæs×qiyyatun - "orkestri".20. iúã×ra < il-ã×ra. kadSi al - artikli funqcionirebssaliteraturo arabuli enis normis Sesabamisad.21. walad il-mÝra ãibayat - "qalma vaWs siamovneba, sixarulimohgvara, moutana".XIXÀfÀndi - Õaã×b(efendi mqadagebeli)1. kÏyn izrub - "ukiTxavda (yurans)".2. fatantumÁt - mi? - "gaige?" informantma gamoiyena ormagimravlobiTis forma, rac miRebulia kaSkadariel arabebSi.224


3. nidr - nidri - "gavigeT". < arab. darÁ - "icoda", "gaigo". es sityvafarTodaa gavrcelebuli kad-Si.XXÀfÀndi wai pÝâÝ(efendi da faSa)1. öumra min ÷obrinna - "cxovrobda", "cxovrebas misdevda".2. kÁn - "iyo". kad-Si grZeli Á yovelTvis ar gvaZlevs Ý-s.umeteswilad grZeli Ý fiqsirdeba meoreul nasesxobebSi(tajikuri an uzbekuri gziT dialeqtSi moxvedril arabulsityvebSi).3. fad iÝm ÀfÀndi iúbozÝr ÒÁdi - "erT [mSvenier] dRes efendibazarSi wavida". aRsaniSnavia kad-isaTvis damaxasiaTebelizmnuri mniSvnelobis mimReobebiT gadmocema. amis magaliTiaÒÁdi, romelic Semasmenlis funqcias asrulebs.konstruqciulad winadadeba ar misdevs saliteraturoarabulis wess. moyvanil winadadebaSi saliteraturoarabulis normebs Tu davicavT, moqmedebiTi gvarismimReobis nacvlad unda vixmaroT zmnis perfeqtivis formawinadadebis dasawyisSi da miviRebT zmnur winadadebasyvela wesis dacviT.4. sÁih - "macne". warmoTqmaSi grZeli Á SenarCunebulia. ix.zemoT SeniSvna #2.5. libÝsata agar ienza÷a - "Tu gaixdis tansacmels". ienza÷ < arab.naza÷a (i). naz÷un - "moaSora", "moacila", "CamoaSora","aRmofxvra", "CamoarTva", "waarTva", "gaixada (tansacmeli)".6. ÔaÓartin kib×ra - "lodi". sityvasityviT: "didi qva".7. bard Á kalÁ - "sicivem veraferi daaklo" (ver SeWama).informantma uaryofiTi mÁ -s nacvlad warmoTqva grZeli Á,rac SemTxveviTobas unda mieweros.225


8. iúáayÝdia - "sanadirod". Sdr. arab. áada (i) áaydun - "nadirobda","Tevzaobda". áayyÁdun - "monadire"; áayyÁdu -s- samaki "meTevze",áaydun - "nadiroba". forma áayÝdia, miRebulia saxelidanáayyÁdun - "monadire", "meTevze". áayyÁdun > áayÝdia - "nadiroba","meTevzeoba". daboloeba (ia) arabuli enis normisSesabamisad ganyenebulobis, abstraqtulobis maCvenebelia,xolo Á > Ý-s.9. ãala÷ - "wavida". kad-Si es sityva ZiriTadad ixmarebamniSvnelobiT - "avida"; "moevlina". Cveni azriT aqinformants unda exmara kompoziti - ãala÷-mad - "wavida","gaemarTa". kompozitis mniSvnelobas ganapirobebs meorewevri - mad. kad-Si gamoiyofa sityvebis jgufi, romelTasaliteraturo arabuli enisagan gansxvavebuli mniSvnelobaganpirobebulia ara mniSvnelobis modifikaciiT, aramedimiT, rom es sityvebi warmoadgenen kompozitis Semadgenelwevrebs da SeiZleba mogvevlinon damoukideblad. amSemTxvevaSi igulisxmeba kompozitebis wevrebi, romlebicar ganapirobeben ZiriTad mniSvnelobas: ãala÷ - "wavida"


mniSvneloba gansxvavdeba masSi Semavali wevrebismniSvnelobebisagan.13. ãala÷ - "gamovida". zmnis ãala÷ mniSvnelobis Sesaxeb ix. SeniSvna#9.14. /e/ -s variantebia Í, Ï, da î. e - saSualo rigis xmovania. igixasiaTdeba rigebSi monacvleobis unariT. Í - viwroxmovania. igi i-s uaxlovdeba. es movlena kad-Si mkveTradaris gamoxatuli: ieâ > iÍâ > Ïâ, gavrcelebis sixSiriTxasiaTdeba Ï: irdÏna < öardÁn "saxeloebi" (or.r).15. fad leyla adræn mæya Óufær agar tu÷ad, adi÷ik - "erTi Rame WiswyalSi Tu gaZleb, mogcem (wyals)": tu÷ad < tug÷ad. Sdr. arab.qa÷ada (u), qu÷ædun - "ijda", "dajda", "Causafrda", "darCa","Casva", "dasva", "gaaCera", "daakava".16. adi÷ik - "mogcem (me Sen)". Sdr. arab. waÊa÷a - "dado", "moaTavsa","moxsna", "SeimuSava".XXIÉipqÝn pÝâÝ(faSas Zirmagara)1. ÉipqÝn - uzb. "Zirmagara".2. ÷Ábîr kÏyin - "cxovrobda". ÷Ábîr < arab. ÷abara (u), ÷ubær -"gadavida", "gadaWra", "gadaiyvana" (bi nawilakiT). ÷aber - ÷abîrgavrcelebis sifarToviT xasiaTdeba kad-Si. warmoTqmaSifiqsirdeba neitraluri î, romelic warmoadgens mokle,ufro swored Zalian mokle, minimaluri Riaobis,cvalebadi rigis da saSualo, maRali aweulobis xmovans. îicvlis tembrs xmovanTa harmoniis an mezobeliTanxmovnebis gavleniT. egviptur dialeqtSi es xmovanigvxvdeba iSviaTad. maRribis dialeqtebSi da gansakuTrebiTmarokos arabul dialeqtSi TiTqmis yvela mokle xmovanigadadis î-Si (ix. Z.S. HARRIS, The phonems of Maroccan Arabic, JAOS,vol. 62, 1942, gv. 309; GAIRDNER, The phonetics of Arabic, gv. 5; Þ. Í.227


Çàâàäîâñêèé, Àðàáñêèå äèàëåêòû Ìàãðèáà, Ìîñêâà, 1962, gv.47).3. sayÁl - "hkiTxa"; "sTxova" < arab. saöala. intervokalurpoziciaSi hamza gadmoica iotiT. hamzis iotiT gadmocemadamaxasiTebelia arabuli dialeqtebisTvis.4. min ÷an bÏyt - "saxlTan". ÷an igivea, rac arabuli ÷inda - wind."-Tan", "erTad", "winaSe", "daswrebiT", "SemTxvevaSi", "axlos","dros", "Jams".5. ÷abar - ÷ayyan-ki - amjerad warmoTqmaSi neitraluri î ardafiqsirda. ix. zemoT SeniSvna #2. kompozitis mniSvneloba- "SeniSna", "dainaxa", "SeamCnia", "Tvali mohkra"ganpirobebulia meore wevriT.6. min bÎt ÀfÀndi kÝn ademiyÁt iãla÷æ-nÁim×n, gid×r malÁn min palaw minÔarr, - ademiyÁt ioklæl - iãla÷æn naim×n - "[xedavs]: efendissaxlTan bevri xalxi Sekrebila, qvabi savsea cxeliflaviT, xalxi Seeqceva (adamianebi miirTmeven)".winadadebaSi gamoyenebulia gansazRvruli awmyo, romliTacgadmoicema moqmedebis gangrZobiToba. mimReobas xSiraddaerTvis nacvalsaxelovani sufiqsi. moyvanil winadadebaSiawmyo-gangrZobiTs gadmoscemen zmnebi: iãla÷u naim×n - "arian(axla) Sekrebilni", "Sekrebilan"' da iÝklæl - iãla÷æn naim×n -"Seeqcevian", "miirTmeven", "Wamen" (axla, am wuTSi).7. min iâqo lageyta - "sad iSove?", "sad ipove?", "ra gziT moipove?".lageyta < arab. laqiya - "Sexvda", "ipova".8. anÁ qumÝr la÷abt - "me yomari viTamaSe (viyomarbaze)". qumÝr -igivea, rac "yomari", "kamaTeli", "azartuli TamaSi". Sdr.arab. qamara (i), qamrun - "TamaSobda yomars"; qimÁr - "yomari","azartuli TamaSi". qimÁr > qimÝr > qumÝr. xmovani uupirispirdeba i-s labializaciis an palatalizaciisTvalsazrisiT. miuxedavad amisa kad-Si gansxvaveba maTSoris minimaluria. gvxvdeba sityvebi, sadac i da uerTmaneTs enacvleba: Óuma - Óima "paraskevi", ugæb - igæb -"Semdeg" da a.S.9. waddeyta - Õazeyta - "movige (is)". waddeyta < arab. wadda II -"warmarTa", "mimarTa", "gadaixada", "gadauxada". Sdr. agreTveöaddÁ - "gadauxada", "Seasrula", "aRasrula", "gaakeTa",228


"miiyvana (mag., saqme bolomde)". kompoziti waddeyta - Õazeyta"movige (is)" - atarebs masSi Semavali wevrebisagangansxvavebul mniSvnelobas.10. ÷azzak - "Seni sajdomi". aRmosavlur arabul dialeqtebSigavrcelebuli formaa ãizz - "sajdomis" mniSvnelobiT.11. ÓådÝ kiv×r - "Zalin didi", "ufro didi". komparativi kad-SiaRweriTia. igi gadmoicema ÓådÝ-s saSualebiT. Sdr. arab.Óiddan - "Zalian". ÓådÝ daismis zedsarTavis win prepoziciaSida gadmoscems aRmatebiT xarisxs: ÓådÝ zÎn - "Zalin kargi",ÓådÝ kiv×r - "Zalin didi". sityvaSi kiv×r v < b. kib×r > kiv×r.12. bñeta - "misi saxli". sityvaSi bñet - dasturdeba diftongi. kad-Si warmodgenilia aRmavali da daRmavali diftongebi.aRmavali diftongebi ya da wa cvlilebebs TiTqmis arganicdian. mag., hamsÝya - "mezobeli", walad - "biWi". daRmavalidiftongebi ay da aw gvaZleven Semdeg grZel xmovnebs: ay >Î. da aw > Ý. mag., nam > nÝm "Zili", bayt > bÎt "saxli". esxmovnebi ganicdian Tavis mxriv cvlilebebs: o > å da ë, e >ñe. Sdr. nÝm > nåm, nëm an nêm; bÎt > bñet. amrigad, meoreulidiftongizaciis Sedegad vRebulobT aRmaval diftongoidie - s (ix. Ã.Â. Öåðåòåëè, K õàðàêòåðèñòèêå ÿçûêàñðåäíåàçèàòñêèõ àðàáîâ. Îáðàçöû ðå÷è êàøêàäàðüèíñêèõàðàáîâ. Òðóäû Èíñòèòóòà ßçûêîçíàíèÿ ÀÍ. Ãðóç. ÑÑÐ, ñåð.âîñò. ÿç., I, Òáèëèñè, 1956, gv. 255). daRmavali diftongoidi eñetimologiurad ay diftongidan momdinareobs: ilay > ileñ -Cemze.13. ÀfÀndi Õai gÁl, iúbñeta mad - "efendi daTanxmda [da] saxlSiwavida". informantma Sinaarsoblivi Secdoma dauSva. saxlSifaSa wavida da ara efendi.14. ilÔÁfin < arab. lihÁfun - "gadasafarebeli", "sabani". Sdr. lahafa(a) laÔfun - "daafara sabani".15. raâ - "bumbuli". Sdr. arab. r×â - kreb. "bumbuli", agreTve r×âatun- "frTa".16. fûq < arab. fawqa - "maRla". û - warmoadgens /o/ - s variants.igi gvxvdeba iSviaTad. umeteswilad daxurul marcvalSi:fûq, kûhtil - "adgili" da a.S. o kaSkadariis dialeqtSi arisukana rigis saSualo Riaobis xmovani. umetesad gvxvdeba229


grZeli û - s saxiT. es fonema miRebulia ori gziT: erTimxriv grZeli Á gvaZlevs Ý - s: mÁt > mÝt "mokvda", xolomeore mxriv diftongi aw gadmoicema Ý - Ti: nawm > nÝm"Zili". /o/ -s variantebia û da o. o umetesad Cndeba sityvisTavSi an boloSi. igi faringalebTan mezoblobaSi an axmovanTan asimilaciis Sedegad xSirad icvlis tembrs dagadadis a - Si: moÔmad > maÔmad "muhamedi", zaraboh > zarabah"daartyes" (maT, mas).17. /e/ - s variantebia Í, Ï da î. e saSualo rigis xmovania. igixasiaTdeba rigebSi monacvleobis unariT da bagismierebTanmezoblobaSi ganicdis labializacias. /e/ -s erT-erTivarianti Í viwro xmovania. igi i-s uaxlovdeba. es movlenakad-Si mkveTrad aris gamoxatuli. mag., iâ < Íâ. kiTxviTi naw."ra". aseve xSiria grZeli Ï - s xmarebis SemTxvevebic: irdÏna< öardÁn "saxeloebi" (or.r.) kÏyn sityvis warmoTqmaSi TiTqmisyovelTvis gvaqvs Ï. rac Seexeba iots, igi SeiZlebagadavides i-Si da miviRoT kÏñn. xSirad informanti erTsa daimave sityvas fonetikurad sxvadasxvagvarad warmoTqvams.18. ÔÝyÖã - "oTaxi"; "bina", "saxli". Ö warmoadgens i-s erT-erTvariants. i aris wina rigis xmovani. xasiaTdeba Riaobisminimaluri xarisxiT. Ö -s garda kad-Si misi variantebia î dai. i rig SemTxvevebSi ganicdis wina an momdevno bgerebisgavlenas. mag., ÷ain -isa da ÔÁ -s mezoblobaSi warmoiTqmisrogorc Ö: gÁ÷Öd "mjdomare", dÁ÷Ön "damdebi", an iSviaTad,rogorc î: aÔmÝr - "saxedari". Ö -s artikulacias Tan axlavssaxmo simebis daWimuloba, rasac ganapirobebsfaringalebTan mezobloba. daxurul marcvalSilabialebis win i ganicdis labializacias: minbar > mimbar"kaTedra". igi, Tu moklea, umaxvilo poziciaSi gvaZlevs a-s:âib÷Án > âab÷Án "maZRari", xolo iotis win xasiaTdeba maRaliaweulobiT: adîmiyÁt "adamianebi". i ikargeba Ria, grZelimarcvlis win: âitÁ > âtÁ "zamTari". zogjer warmoTqmaSi â×n-is(â) win gvesmis ultramokle i: ñâtÁ.19. iúterÎza - "fanjarasTan". tereza uzb. "fanjara", "sarkmeli".20. ruânÝya - taj. "sinaTle".21. ÕuããorÁt - "stumrebi". mravlobiTi nawarmoebia - Át sufiqsiT.230


22. iÓi - "modis". aRniSnuli formis mixedviT Tu vimsjelebT,kad-Si warmodgenilia erTTanxmovniani Ziri. am SemTxvevaSies aris Ó. Ziri, rogorc gramatikulad ganuyofadileqsikuri abstraqcia, kad-Si, erTTanxmovnianis garda,SeiZleba iyos orTanxmovniani (md - "wasvla"),samTanxmovniani (lhq - "miaRwia") da oTxTanxmovniani (ÓnÓl"waeCxuba", "dava dauwyo", "SeekamaTa"). Zireul TanxmovanTaerToblioba kad-Si qmnis bazas, romlidanac igeba esa Tuis gramatikuli forma. miuxedavad imisa, rom ZireulTanxmovanTa raodenoba normirebuli ar aris, kad-Siumravlesobas qmnian samTanxmovniani Zirebi. gvxvdeba maTiorTanxmovnianebad transformirebis SemTxvevebi: gare < qara÷a"waikiTxa", "iswavla", "Seiswavla", Õaza < öaÕaza "aiRo".23. Õazeyta - "aiRe (Sen)". ix. aqve, SeniSvna #22.24. qumÝr la÷abt "yomari viTamaSe", "yomari gavagore" (igulisxmebakamaTlis TamaSi). am SemTxvevaSi niSnavs - "daveniZlave","niZlavi davude". la÷abt < arab. la÷iba "iTamaSa". zmnebisumetesobas kad-Si gaaCnia saliteraturo arabulisagangansxvavebuli gaxmovneba. meore Zireuli xmovani xSirad aremTxveva saliteraturo arabulisas. asea am SemTxvevaSic.aqve unda aRiniSnos, rom xSirad arc imperfeqtivismaxasiaTebeli xmovnebi Seesabamebian saliteraturoarabulisas âarab - iârub; labas - ilbis.25. awÝri < arab. öariya IV - "gaCveneb(T)".XXIIÀfÀndi wai morta(efendi da misi coli)1. ikalÁn, âarabÁn - "saWmeli [da] sasmeli" (saWmel-sasmeli).aRsaniSnavia ikalÁn - "saWmeli" < arab. öakala. ikalÁn -warmoadgens kala zmnis masdars. Tavkidurhamziani zmnebikad-Si transformirdebian orTanxmovnianebad. Sdr. Õaza -"aiRo" < öaÕaÌa. miuxedavad amisa ikalÁn formaSi kÁf -is win231


aRdgenilia xmovani, hamza ki Cavardnilia. sxva viTarebagvaqvs Õaza - Tan. aq hamzis kvali mTlianad dakargulia. Õaza- s masdaria ÕazÁn. igi araerTxel gvxvdeba teqstebSi.2. moyÝna "fuli", "Tanxa", "saSualeba", "saxsari".3. ad×÷e-amid - "dagitoveb". kompozitis mniSvneloba ar emTxvevamasSi Semavali wevrebis mniSvnelobebs. igi ganekuTvnebakompozitebis jgufs, romelic xasiaTdeba damoukidebelimniSvnelobiT.4. inti way riz÷Ýn il-hamaza baham itâæfunÁt - "Sen da bavSvebma amiT(saWmel-sasmeliT, fuliT) erTad icxovreT". baham itâæfunÁt -"erTad icxovreT". baham taj. "erTad". Sdr. taj. bo ҳaм"erTad", "erToblivad". bo warmoadgens tajikur Tandebuls.gamoxatavs Tanaobas, erTobliobas. mag., bo ҳамаиин"yvelaferTan erTad". ҳaì tajikurSi "da" kavSirswarmoadgens. bo ҳaìîìàäàí −"Seikribnen erTad". ҳaм èíó ҳàìîí − "esec da isic". bo ҳaм äèäàí − "gaiyves erTmaneTSi","gaiyves Tanabrad".aRsaniSnavia, rom nacvlad gamoTqmisa bo ҳaì, kad-Si gvaqvsbaham. warmoTqmaSi bo-m mogvca ba (ham). aseTi fonetikuricvlileba ganicada tajikurma Tandebulma miuxedavad imisa,rom kad-isaTvis ucxo ar aris o-xmovani.zmna âÁf - kad-Si semantikuri velis sifarToviT xasiaTdeba.misi erT-erTi mniSvnelobaa - "cxovrobda" .5. baham âaiftÙnna - "erTad cxovrobdnen". ix. zemoT SeniSvna #4.6. hatta < arab. ÔattÁ - "raTa", "imisaTvis, rom", "im mizniT, rom","ise, rom".7. ter÷× - "izruna", "yuradReba gamoiCina"; "gamokveba". Sdr. arab.ra÷Á (a) masd. ri÷Áyatèn - "zrunavda"; "Tvalyurs adevnebda";"mwemsavda (saqonels)". kad-Si semantikuri veli kidev ufroaris gafarToebuli (ix. "gamokveba", "kvebavda").8. i÷ayyn-ki - "xedavs, rom..." i÷ayyn - warmoadgens ÷ayyan II "Sexta" -zmnis imperfeqtivis formas. ki - makavSirebeli nawilakia.xSirad gamoiyeneba rTul qvewyobil winadadebaSi mTavarida damxmare winadadebis damakavSireblad: âaæ róôm ku ïàroҳбarâaқòòàð ìåîÿì "man Tqva, rom xval adre mova". i÷ayyn-ki,232


Õurmata il-riz÷Ýnha wai tangatin lageytinna tir÷×hum iga÷da - "xedavs[Sexeda efendim, ra kargad] uvlida coli Svilebs, [ragaWirvebiT] Soulobda igi [maTTvis] fuls [da saarsebosaSualebebs]".9. rÝzi taj. kmayofili.10. to - taj. Tandebuli - "mde". to-÷uma ÝÕira - "sicocxlisbolomde".XXIIIzÁt ÀfÀndi(efendis flavi)1. mÝâ×nam - "mosiaruleebi", "moseirneebi". iSleba Semdegelementebad: mÝâ-×n-am. fuZes darTuli aqvs mravlobiTobismawarmoebeli ×n da Ám.iúcÝyÕÝna kis×r mÝâ×nÁm ademiyÁt kÁnaw "CaixanaSi (agreTve)bevri vizitorebi (mosiaruleebi) iyvnen".2. s×ræ, öuklæ! brZ. "mobrZandiT"! "miirTviT"!kad-Si fiqsirdeba brZanebiTis orgvari warmoeba:tradiciuli da originaluri. tradiciuri wesiT,saliteraturo arabuli enis normebis Sesabamisad,brZanebiTi kilo iwarmoeba pirveli tipis zmnebisaTvis uprefiqsiT, xolo meore tipis zmnebisaTvis i prefiqsiT. aqvedavazustebT, rom pirveli tipis zmnebSi gaerTianebuliazmnebi Semdegi gaxmovnebiT: CaCaC, xolo meoreSi - CiCiC.kad-Si gavrcelebis maqsimaluri sixSiriT xasiaTdebapirveli tipi. meore gvxvdeba SedarebiT iSviaTad.moviyvanT pirveli da meore tipis zmnebisaTvis brZanebiTissaliteraturo arabuli enis Sesabamisi wesiT warmoebisamsaxvel paradigmas:233


I tipimx. r.mr.rII mamr. uktubuktubæ // tuktubæmd. uktub× uktub×n // tuktub×nII tipimx. r.II mamr. ilÔaqilÔaqæ // tilÔaqæmd. ilÔaq× ilÔaq×n // tilÔaq×nkad-Si gavrcelebulia agreTve brZanebiTi kilosaratradiciuli warmoeba ×n sufiqsiT: itla÷×n "gamodi"! brZanebiTikilos warmoebis aseTi wesi SeiZleba CaiTvalos kad-is erTerTmniSvnelovan morfologiur Taviseburebad.sainteresoa kala "SeWama", "miirTva" zmnis brZanebiTis warmoeba.perfeqtivSi hamza dakargulia. imperfeqtivSi III piris mamr.-Sigvaqvs iÝkul. marTalia hamza Cavardnilia, magram grZeli Ý maincCndeba. am mxriv kala iziarebs im zmnebis uRlebisTaviseburebebs, romelTac kad-Si pirvel Tanxmovnadguturali moudiT. aseTi tipis zmnebs imperfeqtivSi pirvelZireulTan suqunis nacvlad uCndebaT grZeli Ý. mag.,Ôaraq//iÔÝruq "daiwva//iwvis".kala zmnis brZanebiTSi aRdgeba hamza, miuxedavad imisa, romimperfeqtivSi igi dakargulia. Sedegad vRebulobT formasöuklæ! "WameT!", "miirTviT!".3. way - "Tan", "erTad" < arab. wÁyÁ - gvxvdeba beduinebismetyvelebaSi wiya - s saxiT. (ix. Ã.Â. Öåðåòåëè. Ê èçó÷åíèþÿçûêà ñðåäíåàçèàòñêèõ àðàáîâ. îáðàçöû ðå÷èêàøêàäàðüèíñêèõ àðàáîâ. − Òðóäû Èí−òà ÿçûêîâåäåíèÿ ÀÍÃðóçÑÑÐ (ñåð. âîñò. ÿç.), âûï.1, 1954, ñ. 265.4. informantma III piris nacvlad, zmna SecdomiT 1-el pirSiCasva. u.i. zÝka iúbÎta ÒadÁ.234


XXIVihmÝr zeyla(saxedris kudi)1. mardarÁ < mardanÁ "WuWyiani"; "gaquculi"; Sdr. arab. öamradumd. mardÁöu mr. murdun - "uwvero", "qosa"; âaÓaratun mardÁöu -"foTlebisgan gaZarcvuli xe". agreTve marrada II - "moacila(tots foTlebi)". Cven teqstSi mardarÁ SeiZleba niSnavdesrogorc "gaquculs", aseve "WuWyians", "mouvlels".2. ÕurÓ taj. "xurjini".3. mÝÕsa - "ar aviReb" < ma ÁÕuzuha.XXVÀfÀndi îÔmÝra(efendis saxedari)1. îÔmÝra - "misi saxedari". xmovani î aq warmoadgens i-s erTerTvariants. î -s garda i-s variantebia Ö Îda i. ÷ain-isa da ÔÁ-s mezoblobaSi i warmoiTqmis rogorc Ö. iSviaTad,analogiur garemocvaSi gvaqvs î: îÔmÝr. rogorc î -s, aseve Ö-s artikulacias Tan axlavs saxmo simebis daWimuloba,rasac ganapirobebs faringalebTan mezobloba.2. ÀfÀndi - "efendi". À viwro, a-sa da e-s Sua mdebare xmovania.igi gvxvdeba zogierT ucxo sityvaSi. À warmodgeniliadaxurul marcvalSi zmnis III piris mx.r.-is md. sqesSi: tala÷Àt"avida" da agreTve faringalebTan: ÷Ànab "yurZeni". À xSiradgvesmis gamoTqmaSi kÏyn ÷Ànda "hqonda mas". siriuldialeqtSi, ZiriTadad damaskos metyvelebaSi es sityva À-snacvlad îe-s iguebs: îendu "masTan erTad". grZeli  -sgavrcelebis areali kad-Si viwroa. igi gvxvdeba sityvaSikÂyin ma kÂyin "iyo da ara iyo ra".235


3. to - zeyla - "kudamde", to warmoadgens tajikur TandebulsmniSvnelobiT - "mde".4. áoÔb il-iÔmÝr - "saxedris patroni". daxurul marcvalSi aganicdis labializacias: áaÔb > áoÔb "patroni". xSiradgrZeli Á iZleva Ý -s: mÝya "wyali". Sua aziis arabulidialeqtebisaTvis damaxasiaTebeli es movlena nawilobrivtajikuri enis gavlenas unda mieweros (ix. G.V. Tseretelly, Theinfluence of the Tajic Language on the vocalizm of Central Asian Arabicdialects. BSOAS, vol. XXXIII, part I, 1970). buxarulSi igi ufromkveTrad aris gamoxatuli, xolo kad-Si o aris Á -s da Ý -sSua mdebare xmovani. amasTanave kad-Si didi raodenobiTgvaqvs sityvebi Á da Ý xmovniani paraleluri formebiT:ÓawÁb // ÓawÝb "pasuxi", nÁb // nÝb "moxuci", "berikaci" da sxv.kad-Si fiqsirdeba Á -s artikulaciis SenarCunebis xSiriSemTxvevebi paraleluri Ý -xmovniani formebis gareSec: gÁl"Tqva", ÓÁ "movida", kÁn "iyo" da a.S.5. agar tajikuri warmomavlobis pirobiTobis gamomxatvelikavSiri - "Tu", "Tuki".6. informantma Secdoma dauSva Txrobis meore piridan pirvelpirSi gadataniT. winadadeba unda Seswordes Semdegnairad:iÔmÝr min izna to-zayla agar tinãi ilÎk eâ itum? "yurebidan kudamdesaxedars Tu [sxvas] miscem, Sen raRa dagrCeba?"7. am winadadebis bolos unda iyos gÁl. sxvanairad winadadebasaklia gamarTva. u.i.: ÁfÁndi -iÔmÝr kulla ilay itum - gÁl - "efendimTqva: -saxedari mTlianad me damrCeba".XXVIÁfÁndi u iÔmÝr(efendi da saxedari)1. iúÔÁmi mad - "bazarSi wavida". ÔÁmi kad-Si gvxvdeba "bazris"mniSvnelobiT Sdr. arab. ÔÁma (u). Ôawmun, ÔawmÁnun -"dadioda", "moZraobda", "dadioda win da ukan", "trialebda",236


"daexeteboda". hawmatun - "morevi"; hawmatu-l-ÔayÁti -"cxovrebis oromtriali", "morevi".2. ÕurÓ - taj. "xurjini".3. waÔad-fad qiâlÝq mad "erT (romeliRac) yiSlaRSi mivida".waÔad-fad ganusazRvreli nacvalsaxelis funqciasasrulebs. warmoeba ormagia. dialeqtSi waÔad da faddamoukidebladac ixmarebian ganusazRvrelnacvalsaxelebad.XXVIIÀfÀndi Óo÷Ýn(mSieri efendi)1. hazar× mad "stumrad wavida".XXVIIIÀfÀndi pâæka(efendis kata)1. Õaza-âarÁ "iyida". kompoziti atarebs meore wevrismniSvnelobas.2. budraha "TviTon"3. barak Suaaziuri kulinaruli nawarmi. warmoadgens coms,moxarSuls qarTuli xinklis msgavsad xorcTan erTad.4. piâæga taj. "kata".237


XXIXmotgÝwa ÀfÀndi(efendis Zroxa)1. motgÝwa iz÷×fa (sÝrat) - "Zroxa dauZlurda", "dasustda", e.i."daberda". winadadebaSi zmna (sÝrat) Cavardnilia.iz÷×fa < arab. Ìa÷×fatun mr. Ìi÷Áfun, Ìu÷afÁöu "susti", "uZluri","avadmyofi", "dasustebuli".2. iúmiÁna Õazæha "wreSi moaqcies", "SuaSi moaqcies", "garsSemoertynen", "alyaSi moaqcies". miÁna < arab. bayna "Soris","Sua".3. ÕÎã arab. Õayãun "Toki".XXXÀfandi u Õat×b(efendi da xatibi)1. Ôunta "fqvili". Sdr. arab. Ôinãatun "xorbali".2. inta ÷al× iúwaÉe zarabtinnak? "ratom damartyi saxeSi", "ratommirtyi Sen saxeSi?" ÷al× < öilay li (mÁÌa).XXXIÀfÀndi u laÔÁm(efendi da yasabi)1. kasal áÝl "avad gaxda". kasal < arab. kasalun "sizarmace","mowyeniloba", "sisuste".238


2. s×Õ "Samfuri". s×Õ ãÝbiÕ "Semwvari (momzadebuli) Samfuri".ãÝbiÕ < arab. ãabaÕa.XXXIIÀfÀndi qÝzi(mosamarTle efendi)1. anÁ zahab mÁ ÷andi, mÝra mÝÕuz "fuli ar maqvs [da amitom]coli ver momyavs". zahab "oqro", am SemTxvevaSi "fuls","simdidres" niSnavs.mÝÕuz < mÁ ÁÕuz.2. hÎk < arab. hÁkaËa. hÎk farTodaa gavrcelebuli arabuldialeqtebSi. Sdr. siriuli naÔnu ÔÎke "Cven ase varT", "Cvenase vcxovrobT".3. ana il×k asaddiq "me mjera Seni". il×k < ilayki - gamoxatuliamdedrobiTi sqesi.XXXIIIÓadde u nab×ra(babua da SviliSvili)1. sityvaSi Óaddi bolo xmovani meryevia: Óaddi // Óadde // Óaddî.teqstSi daculia Caweris fonetikuri principi, amitomSeiZleba Segvxvdes samive varianti. (ix. zeviT, saTaurSiÓadde).2. nab×ra taj. "SviliSvili". Sdr. íàáåðà.3. zÎn kÎn iâæfa - iÔibba - "uyvarda". kompozitis ori wevridanerTi saliteraturo arabuli sityvis dialeqturi formaa(iÔibba), xolo meore sakuTriv kad-Si nawarmoebi leqsikurierTeuli.239


XXXIVÀfÀndi u tulqia(efendi da melakuda)1. zmnur formaSi pirvel da meore Zireuls Soris CndebagrZeli Ý. zemoT ukve aRvniSne, rom imperfeqtivis aseTiwarmoeba axasiaTebs zmnebs, romelTac pirvel ZireulTanxmovnad moudiT guturali Tanxmovani.2. ta-tiâtri, ta-tÝÕuz - "axlave iyide!" "axlave aiRe!" -dauyovnebeli momavali. aRniSnuli drois forma kad-Siiwarmoeba ta -prefiqsis saSualebiT. igi daerTvis zmnisimperfeqtivis formas.3. hag < arab. Ôaqqun - "simarTle", "WeSmariteba". inta hag ma÷andak - "SenTan simarTle ar aris", e. i. "Sen swori arxar".XXXVÀfÀndi iúhamÝm(efendi abanoSi)1. maÒasul "garecxili", "sufTa" < arab. maÒsæl.XXXVIÀfÀndi muaz×n(efendi mueZini)1. kul iÝm Óum÷a "yovel paraskevs".2. il - muazzin. saxeli gansazRvrulia il < ÷al artikliT.3. dareyt < arab. darÁ (i) "icoda", "esmoda".240


XXXVIIÀfÀndi u hamsoyta(efendi da misi mezobeli)1. nai taj. "salamuri".2. áÝt< arab. áawtun "xma".XXXVIIIÀfÀndi u Õurmata(efendi da misi coli)1. ful - murÉ "wiwaka". kompozitis meore wevri - murÉ tajikurisityvaa - ìóð÷. adræn r×z fæl - murÉ raââat "brinjs bevri wiwakauyo".2. ga÷adaw - am SemTxvevaSi niSnavs - "dasxdnen saWmelad".3. tagaba < arab. äaqaba "gaburRa", "gaxvrita". ÷×na tagaba "Tvalebimoisrisa".XXXIXÀfÀndi u walda(efendi da misi vaJi)1. way iÓla "fexiT". iÓla "misi fexi" < arab. riÓlun.2. ÀfÀndi walda iúwarÁö rakkaba "efendim biWi ukan Semoisva".aRsaniSnavia, rom informantma rakkaba meore TemaSiwarmoTqva, rac enaSi arsebul formawarmoebaze miuTiTebs.241


XLÝÕir iÝm u ÀfÀndi(gankiTxvis dRe da efendi)1. ÕazariÁtun "megobrebi".2. ÀfÀndi - iúzaw Ôaãeyta - gÁl. sityvasityviT: "efendim - cecxlSiCavagde - Tqva".XXLIÀfÀndi u pæl hamsoyta(efendi da misi mezoblis fuli)1. zÝka boaql kÎyin "igi Wkviani kaci iyo". boaql warmoadgensori komponentisagan Semdgar zedsarTavs. bo - prefiqsitajikurSi zedsarTavis mawarmoebeli winsarTia, aql - arabuliwarmomavlobis sityva. misi mniSvnelobaa "Wkua", "goneba". kad-SiiSviaTad gvxvdeba analogiuri formebi. Txrobis drosinformantebi uxmoben uzbekur da tajikur formebs, damxmaresityvebsa da mawarmoebel elementebs.zedsarTavebi tajikurSi iwarmoeba agreTve SemdegiprefiqsebiT:áå − gamoricxavs, uaryofs ama Tu im niSans, an Tvisebas:áåàқë "uWkuo", "ugnuri".íî − arsebiTi saxelebidan da zmnuri fuZeebidan awarmoebssapirispiro mniSvnelobebs: íîҳàқ "usamarTlo".ҳàқ "simarTle". es sityva arabuli warmomavlobisaa: haqqun"WeSmariteba"; íîòàðñ "uSiSari" < taj. òàðñ. es ukanaskneliwarmoadgens zmnis òàðñèäàí awmyo drois fuZes.ҳàì − gamoxatavs Tanaobas: ҳàìðàíã "msgavsi" < ðàíã"ragvaroba", "saxeoba", ҳàìîҳàíã "xmaSewyobili" < îҳàíã "hangi","melodia".242


gamoiyofa sufiqsebi, romlebic daerTvian zedsarTavebs dagamoxataven kninobiTobas, Tvisobriobis niuansebs. esenia:− ÷à: ñàôåä÷à "moTeTro" < ñàôåä "TeTri"− òîá: ñóðõòîá "mowiTalo" < ñóðõ "wiTeli"− àê/àêàê: ñè¸ҳàê "moSavo" < ñè¸ҳ "Savi". õóðäàêàê"pawawkintela", "cicqna", "Zalian patara" < õóðä "patara".tajikurSi zedsarTavebi iwarmoeba Semdegi sufiqsebismeSveobiT:−æ/ −ãæ, −вæ (xmovnis Semdeg): ìåҳíàòæ "SromiTi" < ìåҳíàò"Sroma"; õîíàãæ "Sinauri" < õîíà "saxli"; òàðáèÿâæ"aRmzrdelobiTi" < òàðáèÿ "aRzrda". Sdr. arab. tarbiyyatun"ganaTleba", "aRzrda". sufiqsi - æ awarmoebs agreTveadgilobrivobas, piris ama Tu im punqtidan, qalaqidan anqveynidan warmomavlobas: êȳëîáæ "yulabeli", ñàìàðқàíäæ"samaryandeli". sufiqsi - æ awarmoebs agreTve sakuTarisaxelebidan gvarebs: Ðàҳèìæ, Èêðîìæ da a.S.−èí / −ãèí (xmovnis Semdeg): ÷àðìèí "tyavis" < ÷àðì "tyavi",ïàøìèí "Salis" < ïàøì "Sali".− îíà / −ãîíà: äȳñòîíà "megobruli", øàáîíà "Ramis" < øàá"Rame", қàҳðàìîíîíà "gmiruli" < қàҳðàìîí "gmiri".− ìàíä: äàâëàòìàíä "Zlieri" äàâëàò "simdidre", ñàîäàòìàíä"bednieri" < ñàîäàò "bedniereba". Sdr. arab. sa÷Ádatun "bedniereba".− âîð: ïàäàðâîð "samamulo" < ïàäàð "mama", áàðêâîð"elviseburi" < áàðê "elva". Sdr. arab. barqun "elva".− ãóí: ãóëãóí "alisferi" < ãóë "yvavili".− íîê: ôîèäàíîê "sasargeblo" < ôîèäà "sargebloba". Sdr.arab. fÁöidatun "sargebloba" (Р. Л. Неменова, Краткий очерк грамматикитаджикского языка. ix. Я. И. Калонтаров, Краткий таджикско-русскийсловарь, Москва, 1955, gv. 545-547).2. zÝka hilagar kÎyin "igi cbieri, eSmaki iyo". hilagar "eSmaki"tajikuri arsebiTi saxelia, romelic ori elementisaganSedgeba - ҳèëà "eSmakoba" + ãàð arsebiTi saxelis mawarmoebelisufiqsi. Sdr. agreTve êîðãàð "muSa" (êîð+ãàð), îҳàíãàð "mWedeli"< îҳàí "rkina" da a.S.243


kad-Si gvxvdeba tajikuri sityvebi da gamoTqmebi, racarabul - tajikuri enobrivi kontaqtebiT aixsneba. aqvegamovyofT danarCen sufiqsebs, romlebic tajikurSiawarmoeben arsebiT saxelebs. esenia:− ãîð −êîð: õèçìàòãîð "mosamsaxure" (õèçìàò "saqmianoba"


− îð: ãóôòîð "laparaki" (ãóôò + îð), ñȳõòîð "xanZari" (ñȳõò + îð).− èíà: íàқäèíà "naRdi fuli" (íàқä arab. naqdun, Sdr. qarT.naRdi+ èíà), ìèñèíà "spilenZis WurWeli" (ìèñ "spilenZi"+ èíà).− âîð: ãàçâîð "manufaqtura" (ãàç "sigrZis sazomi"+ âîð).− âîðæ: õȳðîêâîðæ "produqti" (õȳðîê "saWmeli"+ âîðæ),ñȳçèøâîðæ "sawvavi" (ñȳçèø "wva"+ âîðæ).− îò, ¸ò: òàëàáîò "moTxovna" (òàëàá arab. ãalab "moTxovna"+ îò),àõáîðîò "Setyobineba", "informacia" (àõáîð "ambebi" < arab.öaÕbÁrun "ambebi"+ îò), ҳàéâîíîò "cxovelebi" (õàéâîí arab.ÔaywÁnun "cxovelebi" + îò). (Р. Л. Неменова, Краткий очерк грамматикитаджикского языка, gv. 538-539).kaSkadarieli arabebis metyvelebaSi aRniSnul mawarmoebelelementebTan erTad gvesmis agreTve:− èÿò: ÷,àìúèÿò "sazogadoeba" (< arab. Óam÷'yyatun"sakrebulo", "sazogadoeba". aRniSnuli mawarmoebeli elementi(− èÿò) arabuli warmomavlobisaa. amitomac fiqsirdebaumeteswilad arabuli warmomavlobis sityvebSi: èíñîíèÿò"kacobrioba", "adamianoba" < arab. insÁniyyatun, ìàñúóëèÿò < arab.masöæliyÁtun "pasuxismgebloba".kninobiTi arsebiTi saxelebis mawarmoebeli sufiqsebi:− ÷à: êèòîá÷à "wignaki", äóõòàð÷à "gogona".− è÷à: áóçè÷à "bekeka", "cikani" < áóç "Txa" + è÷à.− àê: äóõòàðàê"patara gogona" < äóõòàð "gogona".aqve gamovyofT prefiqss ҳàì, romelic awarmoebsTanaarsebobisa da Tanamonawileobis aRmniSvnel arsebiTsaxelebs. magaliTad:ҳàìñîÿ "mezobeli", Sdr. ñîÿ "Crdili"; ҳàìñàô"Tanamzraxveli" < ñàô "rigi", Sdr. arab. áaffun. ҳàìñîÿgavrcelebulia kaSkadariul dialeqtSi; ҳàìêîð"TanamSromeli", ҳàìðîҳ "Tanamgzavri", Sdr. ðîҳ "gza".3. tajikurSi funqcionirebs arabuli warmomavlobismakavSirebeli kavSirebi lekin da ammo. SesaZloa isini kad-Simeoreul nasesxobebs mivakuTvnoT. aRniSnul konteqstSi lekinzedmetia da misi xmareba informantis gadaWarbebuli245


mondomebis Sedegi ufroa, vidre dialeqtis codnisdamadasturebeli. ajobebda Semdegi varianti: saÔriya áÝr, ÀfÀndiiúhamsoyta pulla manãa.tajikuri makavSirebeli kavSirebidan teqstSi SeiZlebaSegvxvdes бàëêè "magram", "aramed", âà "da", −ó "da", da ҳàì"agreTve".tajikuri macalkevebeli kavSirebia ҳàì ... ҳàì, ¸...¸, "an...an",íà...íà, ÷è...÷è da ãîҳ...ãîҳ.tajikuri maqvemdebarebeli kavSirebidan unda gamoiyos êèda àãàð. orive gavrcelebulia kad-Si. aqve davasaxelebTkavSirebs âàқòåêè da ҳàìèíêè, romlebic gvxvdebian droisgaremoebiT rTul qvewyobil winadadebebSi. enobrivikontaqtebiT SeiZleba aixsnas tajikurSi âàқòåêè−s arseboba,romlis pirveli wevri arabuli sityvaa: waqt "dro" + êè.XLIIÕaã×b u bÝy(xatibi da bei)es araki 30 -ian wlebSi jeinauSi Cawerili aqvs akad. g.wereTels. teqsti gamoqveynebulia Semdeg publikaciaSi: "Êèçó÷åíèþ ÿçûêà ñðåäíåàçèàòñêèõ àðàáîâ". Îáðàçöû ðå÷èêàøêàäàðüèíñêèõ àðàáîâ. − Òðóäû Èí−òà ßçûêîçíàíèÿ ÀÍ Ãðóç.ÑÑÐ (ñåð. âîñò. ÿç.), âûï. 1, 1954, gv. 257.246


XLIIIpÝâÝ u ÀfÀndi(faSa da efendi)1. farasin ma infa÷ "uxeiro, jaglagi cxeni". Sdr. sae-Si nafa÷a(o) naf÷un "iyo sasargeblo, kargi, vargoda". infa÷imperfeqtivis dialeqturi formaa.2. iÝgar - Ôaããa "Semodo", "Semoido". iúfåg faras iÝgar - Ôaããa"cxenze Semodo [tansacmeli]". iÝgar < arab. ÷aqara "daWra","moWra".3. kis×r ruãub áÝr "Zalian dasvelda". ruãub kad-Si sisvelesniSnavs.XLIVÀfÀndi u hamsÝyta(efendi da misi mezobeli)1. es araki gamoqveynebuli aqvs akad. g. wereTels. Ã.Â.Öåðåòåëè. Ê èçó÷åíèþ... gv. 256. aRsaniSnavia, rom msgavsiaraki dafiqsirebulia fereidnel qarTvelebSic. igi Cawerada gamoaqveyna prof. j. giunaSvilma (ix. j. giunaSvili;"elCis fostidan", gazeTi "kavkasioni" # 47, 15-21 dekemberi,1999). es araki gavrcelebulia aRmosavleTis xalxebSi.savaraudoa, rom igi gaacnes kaSkadariel arabebs.Sesadareblad moviyvanT prof. j. giunaSvilis mierfereidanSi Cawerili arakis teqsts:"erT kacs undoda wavides SeSa moitanos, magram Toki arqonda. Sevida mezoblianTas da mezobels sTxova: -TqveniToki maSovne, dRes minda wavide SeSa movitano. mezobelmauTxra: -Tokze fetvi gaSlili maqvs. kaco, rogor Sezlebafetvis gaSla Tokze? mezobelma upasoxa: rodisac armindodes Toki moqce Tokzenac fetvis gaSla SeiZleba".247


XLVnaÔnÁt(Cven)1. naÔnÁt - ormagi mravlobiTi (iwarmoeba Át sufiqsiT).2. Sdr. arab. saÔar "ciskari, ganTiadi". kad-Si gvxvdeba "dilis"mniSvnelobiT. sabÁÔ "dila" Cvens dialeqtSi ar dasturdeba.3. grZeli Ý kad-Si miRebulia ori gziT: erTi mxriv grZeli ÁgvaZlevs Ý -s: mÝt "mokvda" < mÁt, xolo meore mxrivdiftongi aw gadmoicema Ý -Ti: nÝm "Zili" < nawm.4. Sdr. arab. öaÕaËa. kad-Si, iseve rogorc sxva arabuldialeqtebSi interdentalebi dakargulia: ä > s : äawb > såb; Ë> z : aÕaËa > Õaza "aiRo". formaSi: noÒsa fiqsirdeba Semdegifonetikuri procesi: naöÕuzu > noÕza > noÒsa.5. intervokalur poziciaSi b zogjer gvaZlevs v-s: kiv×r < kib×r.6. Sdr. arab. fawwara "aaduRa".7. igræna < iaqraöæna. velari q kad-Si gadmoicema mJReri g -Ti.iSviaTad q inarCunebs artikulacias: qÝz× "yadi", "msajuli";qur ÷Án "yurani".8. ibúræÔi < biræÔ×. ibúræhi iâba÷æn "[saxiT] me mgvanan".9. hÝzir taj. "axla".10. abæi dosã maÔmÁt smæ "mamaCemis saxelia dost mahmadi".sityvasityviT: "mamaCemi - misi saxelia dost mahmadi". aseTiapoziciuri konstruqciebi cnobilia, rogorc Tematurebi(topical sentences). isini gvxvdeba erayulSi. msgavsikonstruqciebi mravladaa warmodgenili kad-Sic.11. zogierTi TanxmovnisaTvis kad-Si damaxasiaTebeliaemfatizacia. mag.: /ŗ/ ŗÝs "Tavi", /È/ - ŗaÈÈ "ufali"; /m/ - uÜÜa"deda". im SemTxvevaSi, Tu marcvalSi gvaqvs emfatikuriTanxmovani, igi ganicdis emfatizacias. es movlenaaRiniSneba arabulSi, rogorc saliteraturo enaSi, asevedialeqtebSic. bgerebi, romlebic emfatizacias ganicdian/Ü/, /È/, /Û/, /r/ kad-Si warmoadgenen araemfatikur fonemaTa248


variantebs (secondary emphatics). zogierT dialeqtSiSeiniSneba emfatizirebuli Tanxmovnis damoukidebelfonemad Camoyalibebis procesi. amis magaliTia erayuldialeqtSi axali emfatikuri fonema /Û/: baÛÛa "vficav alahs",balla "daRrRna (Zvali)".XLVIwalid×n iúgz×r(umcrosi biWi)1. in - elementi mTel rig sintaqsur konstruqciebSiasrulebs makavSireblis funqcias sazRvrulsa damsazRvrels Soris. in - zogjer warmodgenilia TurqulizafetebSic, sadac sazRvruli arsebiTi saxeliaRWurvilia nacvalsaxelovani sufiqsiT da bolokiduripozicia ukavia, e.i. mosdevs msazRvrels: na÷ÓÁt zahb×n wenu?"cxvrebis damkvleli (yasabi) sad aris?" sityvasityviT:"cxvrebi - maTi damkvleli sad aris (igi) ?"2. riz÷Ýna Sdr. arab. raÊ×÷un mr. ruÊa÷Áöu an ruÊÊa÷Áöun. 1. "CvilibavSvi"; 2. "pirmSo". emfatikuri Tanxmovnebis artikulaciadialeqtSi Sesustebulia. Ê da Ì gadmoicema ì -Ti. esukanaskneli zogjer ufro sustdeba da rogorc zemoTmoyvanili magaliTidan Cans, gvaZlevs z -s. fiqsirdebaagreTve Ì -s s-d gadmocemis zogierTi SemTxvevac: kars


gansakuTrebiT marokos arabul dialeqtSi TiTqmis yvelamokle xmovani gadadis î-Si.5. ugubæn // ugæb - "Semdeg". informantebi Txrobis drosxSirad uxmoben am sityvas, rac gasagebia. buxarulSi ugæb// ugubæn ar gvxvdeba. aq mniSvnelobiT "Semdeg"warmodgenilia sityva iÕlÁf.6. gaããiâ rTuli uaryofiTi nawilakia. misi pirveli komponentiagaãã Sdr. arab. qaãã gamoTqmaSi faqaãã. iâ igivea, rac eâ "ra". kad-Si gaããiâ niSnavs "arafers".7. tanga vercxlis fulia.XLVIInaÔnÁt iúÓeinÁu(Cven, jeinauSi)1. rogorc zemoT aRvniSneT, xorxismieri ö umetesad ikargeba.miuxedavad amisa dasturdeba hamzis ÷ainiT gadmocemiszogierTi SemTxveva. amis magaliTia qur÷Án- "yurani". aseve,÷aini Cvens dialeqtSi zogjer gamoiTqmis rogorc hamza:öarq < ÷arq "yvirili", "Cxubi", "dava". sityvis bolos da yruTanxmovnebis mezoblobaSi aRiniSneba öainis Ô-Ti gadmocema:ãalaÔ < tala÷ "avida", aÔãÁ < öa÷ãÁ "misca". ÷ainis dayrueba da misiÔ-Ti Secvla damaxasiaTebelia sxva arabulidialeqtebisaTvisac.2. bilabiali w kad-Si xSirad gadmoicema labiodentaluri v -Ti. umeteswilad w > v-s xmovnebis a,e,i-s win: valad < walad"biWi", vaÔt < waÔt "dro". es wesi dakanonebuli ar aris.dialeqtSi adgili aqvs paraleluri formebisfunqcionirebas, rac dasturdeba CanawerebSi iseTiformebis arsebobiT, rogoricaa valad // walad; vaÔt // waÔt daa.S.3. Tanxmovani Ó kad-Si rig SemTxvevebSi yruvdeba da gvaZlevsÉ-s: haÉ < ÔaÓÓ "piligrimi", "haji". dadgenilia, rom Cvens250


dialeqtSi É ar aris miRebuli k-s palatalizaciiT, racumetesi arabuli dialeqtebisaTvis aris damaxasiaTebeli.mJReri Tanxmovnebis dayruebis tendencia kad-Si naTladCans b-s p-Ti gadmocemis SemTxvevebiTac: harap < harab"gaiqca".4. Sdr. sÁqa "misdevda", "erekeboda". aq igulisxmeba Temurlengis mier arabebis tyveebad wamosxma.5. kalÝm aÛÛÁ "alahis sityva". igulisxmeba yurani.palatalizebuli lateraluri l kad-Si xasiTdeba rbiliartikulaciiT, magram ara imdenad, rogorc esbuxarulisaTvis aris damaxasiaTebeli, sadac l > i.miuxedavad rbili artikulaciisa jeinaus metyvelebaSi lzogjer ganicdis emfatizacias sityvaSi aÛÛÁ "alahi". igiveSeiZleba iTqvas r-s Sesaxebac. misi emfatikuri variantigvxvdeba sityvebSi: ŗab "ufali", ŗÝs "Tavi".6. ix. SeniSvna #1.7. maktab aq niSnavs "skolas".XLVIIImatal(zRapari)1. igulisxmeba "mola". eiâÝn kad-Si niSnavs "saswaulmoqmeds","molas", "swavluls" da "mkurnalsac" ki.2. sini (s) kad-Si Zalian iSviaTad gadmoicema sadiT (á). aseTiSemTxveva dasturdeba sityvaSi àoá "Tavi", sadac s > á-s. esmovlena aixsneba emfatizirebuli à-s gavleniT. aqve undaaRiniSnos sityvis àoá paralelurad kad-Si Cveulebrivi rÝsformis arseboba.251


XLIXam×r timær iúÀfÀndiemiri Temuri (Temur lengi) da efendi1. fad gil×l kad-Si aRniSnavs "ramdenimes", "zogs".2. dentali cxvirismieri n zogjer, prekonsonanturpoziciaSi, an sityvis bolos xmovnis win gadmoicema m-Ti:mim zÝkÁt < min zÝkÁt "maTgan". faãam < faãan "gaigo". Tukonsonanti, romelic mosdevs n -s labialuria, igi rogorcwesi ganicdis asimilacias: mimbar < minbar "kaTedra".3. ÷ainisa da Ô-s mezoblobaSi i warmoiTqmis, rogorc Ø: ØhmÝr"saxedari", gÁØd "mjdomare". aRniSnul fonetikurgaremocvaSi, iSviaTad, i gadmoicema î-Ti: îÔmÝr. Ø-sartikulacias Tan axlavs saxmo simebis daWimuloba, rasacganapirobebs faringalebTan mezobloba.daxurul marcvalSi labialebis win i ganicdislabializacias: minbar > mØmbar "kaTedra" ix. zeviT SeniSvna#2.4. gaããahat "veravin" kompozitia. igi iSleba Semdeg elementebad:gaãã < qaãã + ahat < öaÔad.5. /e/ xasiaTdeba rigebSi monacvleobis unariT. misi erT-erTivarianti Í viwro xmovania. igi i-s uaxlovdeba. es movlenakad-Si mkveTrad aris gamoxatuli.Lqarz(vali)1. hamsÝØa "mezobeli" < spars. taj. ÕamsÝia2. qarz < qarÊ "vali".252


3. ÓÁ÷ "movida", "dabrunda". hamzis nacvlad aq gvaqvs ÷aini, racsistematurad dasturdeba.4. miâan ilak "SenTvis". miâan gvxvdeba sxva arabuldialeqtebSic. gansakuTrebiT produqtiulia igi palestinisarabul dialeqtSi.LIwaldÁn iúzÒ×r u kokÝyata(umcrosi biWi da misi ufrosi Zmebi)1. zÎn kÎØn iâæfa sityvasityviT: "kargad uyurebda". kad-Si esgamoTqma ixmareba mniSvnelobiT - "uyvarda".2. ê Ìaris saSualo xmovani û-sa da å-s Soris. igi gvxvdebaumetesad daxurul marcvalSi, sadac xSirad enacvleba å-s:Õårmata // Õêrmata "misi coli", måisafÎt // mëisafÎt "moxuci" dasxva. grZeli ë xSirad miiReba diftongidan aw: Øawmun > Øëm"dRe"; fawqa > fëq "maRla".3. âarafÁn < arab. âarab "daleva" + kad-Si 1-eli Temis masdarismawarmoebeli Án sufiqsi.4. Ý gvxvdeba faringalebTan mezoblobaSi: ÓÝ÷Ýn "mSieri".LIIÀfÀndi mortaÜÎ(efendis coli)1. ÀfÀndi morta "efendis coli". aseTi konstruqciebi cnobilia,rogorc Turquli izafeti. kad-Si mis gverdiT gvxvdebasemituri status constructus -ic: bÎt ÀfÀndi "efendis saxli".2. sityvaSi ruÔakÁn grZeli æ damoklda bolo marcvalSiarsebuli Á-s zegavleniT: ruÔakÁn < ræhak + Án.253


3. kÁn În? < kÁn öayna? > kÁn wÎn? > kÁn În? "sad iyo?". winamavalsityvasTan erTad: "sad iyavi?" ruÔakÁn kÁn În?LIIIÀfÀndi i Õazar×ta(efendi da misi megobari)1. waÉ < arab. waÓhun.2. Êarbeit "karebi". diftongi ei zogjer gvaZlevs Î-s: ÊarbÎt.3. ku÷a taj. "quCa".LIVÀfÀndi i mullo(efendi da mola)1. mim fåg "zemoT".2. kÎy×n i÷Ýbir inÁim "gamoiara (am dros)". damxmare nÁm zmnissaSualebiT gamoxatulia moqmedebis aRniSvnis da misiSesrulebis sinqronuloba.LVÀfÀndi i darwÝza(efendi da karebi)1. áaÔb il bÎt "saxlis patroni". aRniSnul gamoTqmaSi yuradRebasipyrobs al artikliT gamoxatuli status constructus.254


2. mianat < arab. bayna "Soris".3. ugaf < arab. waqafa "SeCerda".4. ib-ræÔi < biræÔi "TiTon.LVIÀfÀndi i hamsÝyta(efendi da misi mezobeli)1. mi -Turquli kiTxviTi nawilaki: imæt-mi? "gana kvdeba".2. tisaÊÊiqæ < arab. tusaÊÊiquhu.LVIImomÁ÷ Áqil(Wkviani)1. momÁ÷aqil "sazriani". aris m(a) prefiqsiT gaorkecebuladwarmoebuli III Temis moqmedebiTi gvaris mimReobis forma.es mtkicdeba amave teqstSi dadasturebuli paraleluriformiT - mo÷Áqil. aRsaniSnavia, rom zmna ÷aqala III TemaSisaliteraturo arabulSi ar aris warmodgenili.2. båloÉ "buloCi" yiSlaRia jeinaus mezoblad, 5 km-isdaSorebiT. jeinaus mcxovreblebi buloCis mkvidrTa mimarTiumoristulad arian ganwyobili. am yiSlaRSi ZiriTadaduzbekebi cxovroben.3. âarrab "dalia". es zmna winadadebaSi warmodgenilia II TemisformiT da I Temis mniSvnelobiT, rac enis mkafiogramatikuli sistemis TandaTanobiTi rRvevis mauwyebelia.255


4. áÝÔb il-bÁgir "xaris patroni" Cveulebrivi status constructus-ia.aRniSnuli teqstisaTvis damaxasiaTebelia analogiurikonstruqciebis siWarbe.5. inãala÷a (VII Tema) "gamovida", "gamoRebul iqna". saliteraturoarabulSi zmnas ãala÷a VII Tema ar gaaCnia.6. guááæ (brZ.) "mokveTe (mas)!" Sdr. arab. qaááa "gaWra", "SeWra".7. adræn "SigniT" < taj. äàðóí "SigniT". adræn gavrcelebuliabuxaris arabul dialeqtSic.8. mo÷Áqil "Wkviani". ix. zemoT SeniSvna #1.9. iksiruwÁt Sdr. arab. kaäara "daamsxvria".10. nacvlad mosalodneli grZeli Ý-si, informantma amjeradgrZeli Á-Ti warmoTqva sityva áÁÔ(i)b "patroni".11. ham igivea, rac taj. ҳàì "da", "aseve".LVIIIbaÕ×l i kar×m(Zunwi da guluxvi)1. toya Sdr. uzb. moua "manam", "sanam".2. darb Sdr. arab. darb "biliki", "gza".3. ufraÕ "gaTavda". Sdr. arab. faraÒ "iyo carieli". forma ufraÕnawarmoebia sustTanxmovniani zmnis (123)analogiiT. Sdr. ugaf"SeCerda" < arab. waqafa "gaCerda". rogorc Cans, amasganapirobebs sityvis Tavkidur poziciaSi Tanxmovani f,romelic fonetikurad axloa w-sTan.4. tamm×t "gamiTavda" < tammeyt. zmna pirvel pirSia. diftongiey > ×-s.5. âeÓÁratin zÒ×ra "balaxi". âeÓÁra damoukideblad xSirad ixmareba"balaxis" mniSvnelobiT. Sdr. arab. âaÓÁratun "xe".256


6. ilsÁn miRebulia bgeraTa gadasmiT. Sdr. arab. lisÁnun "ena".7. msgavsi siuJeturi xerxi gavrcelebulia aRmosavleTisxalxTa folklorSi. grZneulebis unariT adamianijildovdeba mcenaris, an zogjer cxovelis xorcis WamiT.8. mana iúhamÁn "aqedan" Sdr. arab. min hunÁ.9. hanÁka "iq" Sdr. arab. hunÁka.10. sûÒsalÝmÁt uzb. "uvnebeli".11. pæl taj. "fuli".12. talasseyta "gaZarcve" Sdr. arab. laááa "qurdobda", "iparavda".13. gÁla anta "uambo".14. zindÝn taj. "cixe".15. iírÎdi "Tagvi".16. matâæf "brma". sityvasityviT: "ver xedavs".LIXbaÕ×l bÝy(Zunwi bei)1. maÔram "mxlebeli". Sdr. arab. maÔram 1. "akrZaluli", 2."haremSi Sesvlis uflebis mqone", 3. "naTesavi".2. mi÷zimÁni rumolta "welis mosaxvevi", "sartyeli". mi÷zimÁninawarmoebia Ziridan ÷ìm. Sdr. arab. ÷aìmun "mxari", ÷aìmunfaÕËiyyun "TeZo".3. Ôallaha "moixsna is". Sdr. arab. Õalla.4. ÔaraÝmi < arab. ÔarÁm×.5. saragaha "moipara is". Sdr. arab. saraqa.6. wÝraha "aCvena is". Sdr. zmna raöÁ "naxa" IV TemaSi: öariya "aCvena","anaxa".257


7. lageyta "vipove is". Sdr. arab. laqiya "ipova", "naxa".8. wÝgi "davarda". Sdr. arab. waqa÷a.LXdiqÝn vay laglag(glexi da yaryati)1. diqÝn taj. "glexi".2. laglag - "yaryati". Sdr. arab. laqlaqun.3. fÝq < fawqa "maRla", "zemoT".4. kÁnata "misi frTa". Sdr. arab. kanafun "frTa".5. kÁnatayn "ori frTa". sayuradReboa informantis mierorobiTi ricxvis formis xmareba.6. ÓarwÝha "Wriloba". Sdr. arab. ÓarÁÔatun.7. dawÝ sawa "wamali gaukeTa", anu "uwamla". dawÝ "wamali". Sdr.arab. dawÁöun.8. halga "misi niskarti". Sdr. arab. Ôalqun "yeli", "xorxi".9. tuÕm×n taj. "marcvali".10. gaãa÷aha "mowyvita is". Sdr. arab. qaãa÷a "moWra".11. zabaÔaha "gaWra igi". Sdr. arab. ËabaÔa "dakla".12. zahab - ãanga "oqro-vercxli".13. tikassah (V Tema) "daipna". Sdr. arab. kasaÔa "dagava", "gamogava","aRgava". saliteraturo arabulSi zmnas kasaÔa V Tema argaaCnia. am TemaSi warmodgenilia msgavsi konsonanturi ZirikasiÔa "iyo susti", "fexze Zlivs idga": takassaÔa "koWlobda".14. gÁl anta "uambo". sityvasityviT: "sityva misca".15. il-Õiâta taj. "qva". saxeli al artikliT aris gansazRvruli.258


16. tawwahaha "esrola". Sdr. arab. tawwaha (II Tema). "gzasaacdina", "CamoaSora".17. iÓla "misi fexi". Sdr. arab. riÓlun "fexi".18. zambær "krazana". Sdr. arab. zumbær.19. âabbas "daesia". Sdr. arab. âabiäa "eca", "moeWida".20. ÉakkahumÁt "dakbines". Sdr. arab. âakÁ "tkioda".LXIsalÁs kokoyænini(sami Zma)1. Sua aziis meore, buxarul dialeqtSi "Svilebis" aRsaniSnadixmareba sityva ÷iyÁl Sdr. arab. ÷iyÁlun mx. ÷ayyilun "Svili","bavSvi".2. insirwÁt "wavideT". sÁra zmnis imperfeqtivi, 1-eli piri, mr.r.nawarmoebia ormagi mravlobiTiT. boloSi daerTvis Átsufiqsi.3. iftarrawÁt VIII "iares", "wavidnen". Sdr. farra "gaiqca", "garboda".VII Temis mniSvneloba saliteraturo arabul enaSigansxvavebulia. Sdr. iftarrat 1. "iRimeboda", 2. "kaSkaSebda"(elva).4. arslÝn "vefxvi". Sdr. taj. apcлoн.5. Sdr. arab. salaÕa "gaatyava".6. âÁyif < âÁ öif hamza gvaZlevs y-s, xolo grZeli Á ar gadadis Ý-Si. Sdr. winare sityva: vÝqiö "mdgomare". âÁyif aris moqmedebiTigvaris mimReobis forma. konkretul SemTxvevaSi igi niSnavsara "mnaxvels", aramed "nanaxs", rac sayuradRebo faqtia.7. gomowÁt "adgnen" Sdr. arab. qÁma "wamodga".8. nÝwba "rigi". Sdr. arab. nawbatun.259


9. aÕæin mianÁni "SuaTana Zma". mianÁni igivea, rac arab. bayna"Sua", "Soris".10. gala anta "sityva misca" e.i. uambo.11. ãulqiya uzb. "mela".12. wÝk! "SeCerdi!" Sdr. arab. waqafa "SeCerda", "idga".13. min hÁn < arab. min huna.14. darb "gza". Sdr. arab. darbun "gza".15. min hay < arab. min öayyi "romlidan", "saidan". min hay mamlakatÓitwÁt? "romeli qveynidan moxvediT?".16. waladÁt bÝy "beis Svilebi".17. suhær "siZeebi". Sdr. arab. áihrun "siZe". informantma awarmoamsxvreuli mravlobiTis originaluri forma - suhær.saliteraturo arabulSi misi Sesatyvisia "aáhÁrun".18. ÷ayyan ãala÷ "Sexeda", "SeaTvaliera". zmnas ÷ayyan II TemaSi aqvsIII Temis mniSvneloba. Sdr. salit. arab.: ÷ayyana II "daniSna";÷Áyyana III "Sexeda".19. hÁn "moewona". Sdr. arab. haniöa "moewona", "esiamovna". hamzisCavardnis Sedegad pirveli Zireuli a xmovani dagrZelda dasityva morfologiurad gaformda meore susti ZireuliTanxmovnis mqone zmnis mixedviT.20. faqad "mxolod". Sdr. arab. faqaã.21. fadfad "rigrigobiT". miRebulia arabuli sityvidan fard"erTi", "vinme". forma fadfad kad-Si produqtiulia.22. mosalodneli iyo faraÔ "gaixara". informanti zogjer namyosgamoxatavs imperfeqtivis formiT, rac enis morfologiurisistemis rRvevis maCvenebelia.260


LXIIpÝâÝ i nÀb(faSa da moxuci)1. h×l "Zlieri", "mrisxane" < arab. hÁöil "saSineli", "saocari".Sdr. arab. hÁla (u) "aSinebda", "emuqreboda".2. ÷ulamÝyata "swavlulebi". Sdr. arab. ÷ulamÁö.3. gaãwaÔadta "aravin". kompozitia: gaã + waÔadta. Sdr. arab. qaã"mxolod" gamoTqmaSi faqaãã da wÁÔid "erTi".4. qur ÷aÝlim "mkiTxavi". kompozitia: qur ÷a < qara ÷a; Ýlim < ÷Álim.5. iz÷if "susti", "gamxdari". Sdr. arab. Êa÷×f "uRono", "avadmyofi".6. tuÒri Turq. "pirdapir", "win". gvxvdeba sxva arabuldialeqtebSic. Sdr. sir. duÒri, egvipt. duÒri da sxva.7. ÓawÁb "pasuxi". mosalodneli iyo ÓawÝb.8. heÉ uzb. uaryofiTi nawilaki "ara", "arasdros", "nu".9. ihÁn "aq". Sdr. arab. öilÁ hunÁ.10. duâman taj. "mteri".LXIIIwaldÀn izgir ahæata(umcrosi vaJi da misi Zmebi)1. Cvens mier Cawerili teqstebis umravlesobaSi biãã×Õa niSnavs"nesvs". fiqsirdeba zogierTi SemTxveva, roca es sityvasazamTrosac aRniSnavs.2. kÎy < kÎyin. kÁna "iyo" zmnis perfeqtivi.3. saragÝwa "moipares is". Sdr. arab. saraqa (i) "moipara", "miitaca".261


4. ta÷arrak aq niSnavs "gajavrda", "ganrisxda". amave teqstSi,qvemoT, ta÷arrak naxmaria mniSvnelobiT "waeCxuba". Sdr.: pÝâÝiúwalda ta÷arrak "faSa Tavis vaJs waeCxuba".5. ha leyl "es Rame" < arab. hÁËa l-leyl.6. winadadebis originaluri wyobaa. sityvasityviT aseiTargmneba: "ufrosmaMZmam - me am RamiT bals vuyarauleb-Tqva, qurds daviWer". aseTi CarTuliT aRWurviliwinadadebebi qmnian sintaqsur konstruqciaTa garkveultips kad-Si. sainteresoa, rom CarTuli winadadebagayofilia gÁl "Tqva" zmnis moqmedebiTi gvaris mimReobiT. aqdid rols TamaSobs intonaciuri maxvili da pauza.7. gaããahad "aravin". kompozitia. gaããa+had. Sdr. erTi mxriv, arab.gaãã gamoTqmaSi faqaãã "mxolod" da meore mxriv, öaÔad "erTi".8. sityvaSi áaÔriyya "dila". á aris emfatizebuli mezobeli Ô-sgavleniT. Sdr. arab. saÔrun "dila", "ganTiadi".9. mianÁni "SuaTana". Sdr. arab. bayna "Soris".10. Sdr. arab. maylun 1. "simpaTia", "keTilganwyoba". 2. "damreci"(mTis). Cvens SemTxvevaSi mayla "Tavis modrekas", anu"dasturs", "Tanxmobas" niSnavs.11. mim nÝma < min nÝma "Tavisi Zilidan".12. Õay taj. "diax".13. il-z×ka "igi". saintereso faqtia CvenebiTi nacvalsaxelismsazRvreli al artikliT aRWurva.14. Txrobis siswrafeSi informants gamorCa, rom meore gzazedamdgomi ukan ise dabrundeboda, verafers naxavda.15. kim-kam "ramdenime". Sdr. arab. kam "ramdeni". kim-kamsaliteraturo arabul enaSi ar gvxvdeba. igi kad-Sidamoukideblad aris gaCenili da gamoxatavs dialeqtSileqsikuri sityvawarmoebis garkveul potencials.16. handæna taj. "maimuni".17. iehÁna "aq". Sdr. arab. hunÁ.18. ÒÝr "xvreli". Sdr. arab. Òawrun.262


19. ozÝt uzb. "Tavisufleba".20. ÷an pÝâÝ < ÷and pÝâÝ "faSasTan".21. ix. SeniSvna #13.LXIVustÝ wa pÝâÝ(ostati da faSa)1. zmna ÷abar kad-Si gavrcelebis sifarToviT xasiaTdeba. misisaSualebiT gamoixateba iseTi mniSvnelobebi, rogoricaa"iyo", "cxovrobda", "mivida", "gadavida", "Sevida" da sxva.2. ama < hama "es".3. itum < ÷indahum "masTan".4. ÷amal-kÝr "saqme". es kompoziti miRebulia ori, erTi daigive mniSvnelobis mqone arabuli (÷amal) da uzbekuri (kÝr)sityvebis SerwymiT.5. siyyÁten "rameebi", igulisxmeba nivTebi. Sdr. arab. aâyÁöun.6. hamrayÁm "oqroebi". kidev erTxel fiqsirdeba mravlobiTism×m-iT warmoeba.7. fahatum < fadhatuhum "erTi maTgani".8. hazam-inhazam "gaiqca". I da II Tema erTad mniSvnelobisgasaZliereblad aris moxmobili.9. Õ×za "risxva". Sdr. arab. ÒÁÌa "ganrisxda", "gajavrda". Õ×za gÁ÷igivea, rac "gajavrda".10. ta÷alæ! "moiyvaneT!" ta÷Ál gavrcelebulia mTel rig arabuldialeqtebSi. mag., siriulSi, egvipturSi, erayulSi da sxva.11. ham×ngir taj. "ramdenime".12. informantma aq dauSva Secdoma. nacvlad formisa Óadd"babua" ixmara Sesabamisi mdedrobiTis forma.263


13. antiyya "mivcem mas" < arab. öa÷ã× iyyÁha.14. ruÓö sawa "daubrunda (keTebas)". ruÓö igivea, rac arab. raÓ÷un"dabruneba".LXVÉupÝn morta(mwyemsis coli)1. Sdr. arab. âÁla (u) "mihqonda", "waiRo".2. fata "nawili". Sdr. arab. fattatun "puris naWeri", an fattÁtun"namcecebi".3. ÷aynÎna "misi Tvalebi". saxeli warmodgenilia orobiTricxvSi (÷aynÎn).4. teqstSi hamra-s mravlobiTi ramdenime variantiT ariswarmodgenili: hamrÁm, hamrÁt, hamrayÁt.LXVIÕusnÝbad u ÉåpÝn(xusnabadi da mwyemsi)1. Õuâræya taj. "lamazi".2. gaww× "mrisxane", "mkacri". Sdr. arab. qawwiyyun "magari","Zlieri".3. gand "cudi". Sdr. taj. ганда "cudi".4. min ÷ayna bÁkiyya "misi Tvalebidan mtirali (iyo)" e.i."tiroda".5. ÉumÉuÒa "Citi". Sdr. taj. ÷óì÷óê "beRura".264


6. ademiÁtum "Tavisi xalxi". mosalodneli iyo "ademiÁta",magram informantma III piris nacvalsaxelovani sufiqsiSecdomiT mravlobiT ricxvSi ixmara.7. informantis mier am konteqstSi gansazRvruli al artiklisxmareba savsebiT gamarTlebulia.8. tibÁyat "moewona", "Seuyvarda". Sdr. arab. ãÁba "moswonda".9. ruzÒÝr "ojaxi". Sdr. taj. ðóçãîð "meurneoba", "ojaxi".10. kÝr taj. êîð "saqme".LXVIIagl wa hamra(Wkua da oqro)1. kuÉayÁt "quCebi" < taj. kuÉa + mravlobiTis mawarmoebeliarabuli Át sufiqsi.2. mÝyÁ "wyali". paralelurad kad-Si dasturdeba mæya.dialeqtebisaTvis damaxasiaTebeli fonetikurimravalferovneba kad-Sic iCens Tavs.3. royÓÁ "Sexvda". es saintereso zmnuri forma miRebulia orizmnis sinTeziT (raöÁ "Sexeda", "naxa" + ÓÁöa "movida").4. ademi mæya ib× "wylis gamyidveli kaci". sityvasityviT: kaci(romelic) wyals hyidis. gamoTqma mæya ib× "wyals hyidis" amkonteqstSi status constructus-is Sinaarsis gamomxatvelia. igiiTargmneba, rogorc "wylis gamyidveli". kad-Sikonteqstualurad xSirad gvxvdeba msgavsi SemTxvevebi, racdialeqtis erT-erT sintaqsur Taviseburebad SeiZlebaCaiTvalos.5. mæya (i)b×÷ "wyali iyide!" bÁ÷a zmna kad-Si niSnavs rogorcgayidvas, aseve yidvasac.265


6. es winadadeba sityvasityviT ase iTargmneba: "am kacma uTxrawylis yidva-aRebis (mTqmels), e.i. wylis gamyidvels" (zÝkÁdemi gÁl mæya ba÷Án, ÕazÁn).7. agarrik "gaswavli me, Sen". Sdr. arab. qarraöa "aswavla kiTxva".8. gaããah < gaããaÔad "aravin".LXVIIIdunya(qveyana)1. dunya aq niSnavs qveyanas, amqveyniur cxovrebas.2. zaw "sinaTle", "Suqi" Sdr. arab. Êawöun.3. ÔÝÖãin kib×r "didi saxli", "sasaxle". ÔÝÖã kad-Si ZiriTadadixmareba mniSvnelobiT - "oTaxi". aRniSnul konteqstSimniSvnelobis gafarToebis saintereso faqti dasturdeba.Sdr. arab. ÔÁöiãun "kedeli".266


s a r C e v iSesavali 5pirveli nawili. arabuli teqstiI. hayÁt dilmurÝd 16II. tanriqul iúharÝme 18III. pÝâÝ sayÝhamÁt 20IV. faras×n z×nak u zoka saÔbak 22V. orba aârÁt kokoyÁtum 24VI. quldaâ u iuldaâ 27VII. walt ÉåpÝn u matala 28VIII. sawdagar walta u bÝy binta 32IX. ubsÝã bahrÝm 34X. âerzÝd u rustÁm 35XI. matal×n ãab×l 38XII. abdel muömin waladin mirzÝ 40XIII. Òanam u zib ÓondÝr 41XIV. ÉåpÝn wai qÝzi 41XV. iÔmÝr u anza 43XVI. zÝgi, mÝra u waldahum 43XVII. pÝâÝ iúÕaldÝr 47XVIII. walad vai bintin Õuâræia 49XIX. ÀfÀndi - Õaã×b 51XX. ÀfÀndi wai pÝâÝ 51XXI. Éipqon pÝâÝ 52XXII. Àfandi wai morta 53267


XXIII. zÁt Àfandi 54XXIV. ÖÔmÝr zeyla 54XXV. afÀndi îÔmÝra 55XXVI. ÀfÀndi u iÔmÝr 55XXVII. ÀfÀndi Óo÷Ýn 56XXVIII. afandi pâæka 56XXIX. motgowa ÁfÀndi 57XXX. Àfandi u Õat×b 57XXXI. ÀfÀndi u laÔÁm 58XXXII. ÀfÀndi qÝzi 58XXXIII. Óadde u nab×ra 59XXXIV. ÀfÀndi utulqia 60XXXV. ÀfÀndi iúhamÝm 61XXXVI. Àfandi muaz×n 62XXXVII. Àfandi u hamsoyta 62XXXVIII. Àfandi Õurmata 62XXXIX. ÀfÀndi u walda 63XL. ÝÕir yÝm u ÀfÀndi 63XLI. Àfandi u pæl hamsoyta 64XLII. Õaã×b u bÝi 64XLIII. poâo u ÀfÀndi 65XLIV. ÀfÀndi u hamsÝyta 66XLV. naÔnÁt 66XLVI. walid×n iúÒz×r 68XLVII. nahnÁt iúÓeynÁu 69XLVIII. matal 70268


XLIX. am×r timær iúÀfÀndi 70L. qarz 71LI. valdÁn izÒ×r u kokÝyata 71LII. ÀfÀndi morta 72LIII. Àfandi i Õazar×ta 73LIV. Àfandi i mullÝ 73LV. Àfandi i darwÝza 73LVI. ÀfÀndi i hamsÝyta 74LVII. momÁ÷ Áqil 74LVIII. baÕ×l i kar×m 74LIX. bah×l bÝy 76LX. diqÝn vay laglag 77LXI. salÁs kokoyænini 78LXII. pÝâÝ i nÁb 79LXIII. waldÁn izgir ahæata 80LXIV. ustÝ wa pÝâÝ 82LXV. ÉupÝn morta 84LXVI. ÕusnÝbad u ÉåpÝn 85LXVII. agl wa hamra 87LXVIII. dunya 88meore nawili. TargmaniI. dilmurodis cxovreba 90II. Tanrikuli da qurdi 92III. faSas mogzaurobebi 95269


IV. Wkviani cxeni da misi patroni 98V. ormoci Zma 100VI. kuldaSi da ioldaSi 105VII. mwyemsis Svilis Tavgadasavali (mwyemsis Svilida misi ambavi) 107VIII. sovdagris vaJi da beis qaliSvili 111IX. bahramis xaliCa 113X. Serzodi da rusTami 116XI. grZeli ambavi 119XII. abdel mu’min valadin mirzo 121XIII. cxvari da mgeli 122XIV. mwyemsi da mosamarTle 123XV. saxedari da Txa 124XVI. qmari, coli da maTi vaJi 125XVII. faSa da xaldori 129XVIII. biWi da lamazi gogo 132XIX. efendi mqadagebeli (xatibi) 134XX. efendi da faSa 135XXI. faSas Zirmagara 136XXII. efendi da misi coli 137XXIII. efendis flavi 138XXIV. saxedris kudi 139XXV. efendis saxedari 139XXVI. efendi da saxedari 140XXVII. mSieri efendi 140XXVIII. efendis kata 141XXIX. efendis Zroxa 141270


XXX. efendi da xatibi 142XXXI. efendi da yasabi 143XXXII. mosamarTle efendi 143XXXIII. babua da SviliSvili 144XXXIV. efendi da melakuda 145XXXV. efendi abanoSi 147XXXVI. efendi mueZini 147XXXVII. efendi da misi mezobeli 148XXXVIII. efendi da misi coli 148XXXIX. efendi da misi vaJi [Svili] 149XL. gankiTxvis dRe da efendi 150XLI. efendi da misi mezoblis fuli 150XLII. xatibi da bei 151XLIII. faSa da efendi 152XLIV. efendi da misi mezobeli 153XLV. Cven 153XLVI. umcrosi biWi 155XLVII. Cven, jeinauSi 156XLVII. zRapari 157XLIX. emiri Temuri da efendi 158L. vali 158LI. umcrosi biWi da misi ufrosi Zmebi 159LII. efendis coli 160LIII. efendi da misi megobari 160LIV. efendi da mola 161LV. efendi da karebi 161LVI. efendi da misi mezobeli 161271


LVII. Wkviani 162LVIII. Zunwi da guluxvi 162LIX. Zunwi bei 164LX. glexi da yaryati 165LXI. sami Zma 166LXII. faSa da moxuci 168LXIII. umcrosi vaJi da misi Zmebi 169LXIV. ostati da faSa 171LXV. mwyemsis coli 173LXVI. xusnobadi da mwyemsi 175LXVII. Wkua da oqro 177LXVIII. qveyana [qveynis ambavi] 178mesame nawili. ganmartebebiSemoklebebi 180I. hayÁt dilmurÝd (dilmurodis cxovreba) 181II. tanrikul iúharome (tanrikuli da qurdi) 184III. pÝsÝ sayÝhamÁt (faSas mogzaurobebi) 186IV. faras×n z×nak u zÝka saÔbak (Wkviani cxeni da misipatroni) 197V. orba ÷aârÁt kokoyÁtum (ormoci Zma) 198VI. quldaâ u iuldaâ (kuldaSi da ioldaSi) 202VII. walt ÉåpÝn u matala (mwyemsis Svili da misiambavi 203272


VIII. sawdagar walta u bÝy binta (vaWris vaJiSvili da beisqaliSvili) 208IX. ubsÝã bahrÝm (bahramis xaliCa) 210X. âerzÝd u rustÁm (Serzodi da rusTami) 213XI. matal×n tab×l (grZeli ambavi) 215XII. abdel muömin waladin mirzÝ (abdel muö min valadinmirzo) 217XIII. Òanam u zib - ÓondÝr (batkani da mgeli) 217XIV. Éåpon wai qÝzi (mwyemsi da mosamarTle) 218XV. ÛhmÝr u anza (saxedari da Txa) 219XVI. zÝÓi, mÝra u waladahum (qmari, coli da maTivaJi) 220XVII. pÝâÝ iúÕaldÝr (faSa da xaldori) 222XVIII. walad vai bintin Õuâræia (biWi da lamazigogo) 223XIX. ÀfÀndi - Õaã×b (efendi mqadagebeli) 224XX. ÀfÀndi wai pÝâÝ (efendi da faSa) 225XXI. ÉipqÝn pÝâÝ (faSas Zirmagara) 227XXII. ÀfÀndi wai morta (efendi da misi coli) 231XXIII. zÁt ÀfÀndi (efendis flavi) 233XXIV. ihmÝr zeyla (saxedris kudi) 235273


XXV. ÀfÀndi îÔmÝra (efendis saxedari) 235XXVI. ÁfÁndi u iÔmÝr (efendi da saxedari) 236XXVII. ÀfÀndi Óo÷Ýn (mSieri efendi) 237XXVIII. ÀfÀndi pâæka (efendis kata) 237XXIX. motgÝwa ÀfÀndi (efendis Zroxa) 238XXX. Àfandi u Õat×b (efendi da xatibi) 238XXXI. ÀfÀndi u laÔÁm (efendi da yasabi) 238XXXII. ÀfÀndi qÝzi (mosamarTle efendi) 239XXXIII. Óadde u nab×ra (babua da SviliSvili) 239XXXIV. ÀfÀndi u tulqia (efendi da melakuda) 240XXXV. ÀfÀndi iúhamÝm (efendi abanoSi) 240XXXVI. ÀfÀndi muaz×n (efendi mueZini) 240XXXVII. ÀfÀndi u hamsoyta (efendi da misimezobeli) 241XXXVIII. ÀfÀndi u Õurmata (efendi da misi coli) 241XXXIX. ÀfÀndi u walda (efendi da misi vaJi) 241XL. ÝÕir iÝm u ÀfÀndi (gankiTxvis dRe da efendi) 242XXLI. ÀfÀndi u pæl hamsoyta (efendi da misimezoblis fuli) 242XLII. Õaã×b u bÝy (xatibi da bei) 246XLIII. pÝâÝ u ÀfÀndi (faSa da efendi) 247274


XLIV. ÀfÀndi u hamsÝyta (efendi da misimezobeli) 247XLV. naÔnÁt (Cven) 248XLVI. walid×n iúgz×r (umcrosi biWi) 249XLVII. naÔnÁt iúÓeinÁu (Cven, jeinauSi) 250XLVIII. matal (zRapari) 251XLIX. am×r timær iúÀfÀndi emiri Temuri (Temur lengi)da efendi 252L. qarz (vali) 252LI. waldÁn iúzÒ×r u kokÝyata (umcrosi biWi da misiufrosi Zmebi) 253LII. ÀfÀndi morta (efendis coli) 253LIII. ÀfÀndi i Õazar×ta (efendi da misi megobari) 254LIV. ÀfÀndi i mullo (efendi da mola) 254LV. ÀfÀndi i darwÝza (efendi da karebi) 254LVI. ÀfÀndi i hamsÝyta (efendi da misi mezobeli) 255LVII. momÁ÷ Áqil (Wkviani) 255LVIII. baÕ×l i kar×m (Zunwi da guluxvi) 256LIX. baÕ×l bÝy (Zunwi bei) 257LX. diqÝn vay laglag (glexi da yaryati) 258LXI. salÁs kokoyænini (sami Zma) 259LXII. pÝâÝ i nÀb (faSa da moxuci) 261275


LXIII. waldÀn izgir ahæata (umcrosi vaJi da misi Zmebi) 261LXIV. ustÝ wa pÝâÝ (ostati da faSa) 263LXV. ÉupÝn morta (mwyemsis coli) 264XVI. ÕusnÝbad u ÉåpÝn (xusnabadi da mwyemsi) 264XVII. agl wa hamra (Wkua da oqro) 265LXVIII. dunya (qveyana) 266276

More magazines by this user
Similar magazines