Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale (2008)
Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale (2008)
Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale (2008)
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Hinnangud</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>kodakondsuspoliitikale</strong> / veebruar 2009 Siseministeerium<br />
1.9 Ettepanekud kodakondsuspoliitika muutmiseks<br />
Kodakondsuspoliitika muutmise osas tehti järgnevaid ettepanekuid:<br />
1. <strong>Eesti</strong> kodakondsust võiks teatud tingimustel anda lihtsustatud korras, näiteks<br />
anda kodakondsus ilma kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami ning eesti<br />
keele eksami sooritamise nõudeta inimestele, kes on <strong>Eesti</strong>s sündinud või siin elanud<br />
pikema ajaperioodi vältel (selle perioodi pikkuse osas ühtset seisukohta ei võetud).<br />
Ja inimeste suhtumine ka muutuks, kui nendele, kes sündisid siin, antaks kodakondsus.<br />
Oleme lihtsalt praegu kõik solvunud riigi peale. (N 30-44)<br />
2. Kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksam tuleks muuta lihtsamaks.<br />
Küsimuste sõnastamisel tuleks vältida keerulisi juriidilisi termineid. Eksami tase peaks<br />
olema madalam. Eksamil ei tohiks küsida küsimusi, mida ei käsitleta eksamiks<br />
ettevalmistavatel kursustel.<br />
Milleks on vaja teha konstitutsioonieksamit, kui eestlased ise ei oska seda? (N 45-59)<br />
3. <strong>Eesti</strong> keele eksami põhiosa peaks moodustama keeleoskuse testimine<br />
suhtluse läbi. Kirjalik osa ning teksti kuulamise osa tuleks muuta lihtsamaks.<br />
4. <strong>Eesti</strong> keele eksamiks ettevalmistavad kursused peaksid olema tasuta kõigi<br />
soovijate jaoks.<br />
5. <strong>Eesti</strong> keele õpetamise metoodikat keelekursustel tuleks muuta. Vähem rõhku<br />
tuleks asetada eesti keele grammatika õpetamisele, rohkem rõhku sõnavara ja<br />
suhtlusoskuse arendamisele.<br />
Peaks tegema õige süsteemi. Esiteks, teha tasuta keelekursused. Teiseks, õige keeleõppe<br />
süsteem, et meie saaksime selle keele selgeks. Kolmandaks, et peamine on suhtlemine, et<br />
meie saaksime suhelda eesti keeles. Pole vaja nii suurt rõhku panna grammatikale. (N 45-<br />
59)<br />
6. <strong>Eesti</strong> keele õpetamine peaks alguse saama juba lasteaiast. Riik peaks<br />
garanteerima tasuta eesti keele õppe võimalustele kõigile lastele (hetkel pole<br />
igas venekeelses lasteaias eesti keele tunnid tasuta). Selles küsimuses esines<br />
vastakaid arvamusi – üks respondent uskus, et lapse jaoks mõjub olukord, kus<br />
kodune keel on vene keel ning lasteaias eesti keel, halvasti. Valdavalt aga pooldati<br />
siiski eesti keele õppega alustamist juba varajases nooruses.<br />
Mul näiteks üks vanem laps käib venekeelses lasteaias, aga kui ma praegu mõtlesin kas anda<br />
nooremat last eestikeelsesse lasteaeda või venekeelsesse, tuli välja, et kui annan<br />
eestikeelsesse lasteaeda, siis lapsel tuleb psühholoogiline trauma, kuna meie kodus räägime<br />
vene keelt aga seal on eestikeelne keskkond ja lapsele on väga raske kõike seda taluda.<br />
Niimoodi õpetajad ütlevad. (N 15-29)<br />
Mina arvan, et on vastupidi. Kui elasime Tallinnas, siis minu lapsed käisid eesti lasteaias ja<br />
rääkisid eesti keelt ja olid õnnelikud. Aga kui kolisime Kloogale ja läksime vene lasteaeda, siis<br />
kõik ununes ja nüüd on probleemid keele õppimisega. (N 45-59)<br />
Turu-uuringute AS 18
Change language