Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale (2008)
Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale (2008)
Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale (2008)
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Hinnangud</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>kodakondsuspoliitikale</strong> / veebruar 2009 Siseministeerium<br />
mobiilsuseks, tööalaseks karjääriks, kuna tööandjad eelistavad töölevõtmisel eesti<br />
perekonnanimega inimest.<br />
Ka <strong>Eesti</strong> suhted Venemaaga pälvisid teravat kriitikat. Kuigi <strong>Eesti</strong>s elavad määratlemata<br />
kodakondsusega inimesed peavad valdavalt oma kodumaaks <strong>Eesti</strong>t, tunnevad nad muret<br />
siiski ka Venemaal toimuva pärast. „Süüdlaseks“ <strong>Eesti</strong> ja Venemaa halbades suhetes<br />
peetakse <strong>Eesti</strong>t. Leiti, et kuigi Venemaa soovib <strong>Eesti</strong>ga saavutada poliitilisi kokkuleppeid,<br />
töötavad <strong>Eesti</strong> poliitikud sellele vastu. Venemaa poliitikaga oldi valdavalt rahul –<br />
ankeetküsitlus näitas, et Venemaa välispoliitikaga oli rahul 54% ning rahulolematu 10%<br />
määratlemata kodakondsusega inimestest. Pea pooled uskusid, et Venemaa seisab <strong>Eesti</strong>s<br />
elava venekeelse elanikkonna õiguste eest ning 36% oli nõus, et Venemaa peaks sekkuma<br />
<strong>Eesti</strong>s elava venekeelse elanikkonna probleemide lahendamisse. Murettekitavaks võib pidada<br />
asjaolu, et viimaseid väiteid pooldasid eelkõige noorima vanusegrupi esindajad ehk 15-24aastased.<br />
Eakamad seevastu olid Venemaa praeguse välispoliitika suhtes kriitilisemad, ei<br />
pooldanud kuigivõrd Venemaa sekkumist ning nõustusid harvemini, et Venemaa seisab<br />
siinsete venelaste õiguste eest.<br />
<strong>Eesti</strong>s elavad määratlemata kodakondsusega inimesed tarbivad eelkõige venekeelset<br />
meediat. Venemaa meediakanaleid jälgib igapäevaselt 76%, venekeelseid <strong>Eesti</strong><br />
meediakanaleid 63% ning muid venekeelseid meediakanaleid 39% määratlemata<br />
kodakondsusega inimestest. Seevastu eestikeelseid meediakanaleid jälgib igapäevaselt<br />
vähem kui kümnendik määratlemata kodakondsusega inimestest. Kõige olulisem põhjus,<br />
miks eestikeelset meediat jälgitakse vähe, peitub kahtlemata sihtgrupi väheses eesti keele<br />
oskuses – vabalt valdab eesti keelt oma hinnangul 2% määratlemata kodakondsusega<br />
inimestest, samas kümnendik ei oska eesti keelt üldse ning kolmandik saab eesti keelest<br />
veidi aru, kuid ei räägi. Kuna eesti keelt kasutatakse igapäevaselt vähe, puudub paljudel<br />
keele omandamiseks vajalik keskkond. Ankeetküsitluse tulemused näitasid, et pooltel<br />
määratlemata kodakondsusega inimestel puuduvad võimalused eesti keele paremaks<br />
omandamiseks ning pea sama paljud peavad eesti keele õppimist väga keeruliseks. Samuti<br />
mõjutab meediatarbimist usaldus meediakanalite vastu. Sarnaselt 2007. aasta juunis<br />
TÜ/Saar Polli poolt tehtud küsitluse tulemustele (Vihalemm <strong>2008</strong>) näitas ka käesoleva<br />
uuringu ankeetküsitlus seda, et pigem usaldatakse venekeelseid kui eestikeelseid<br />
meediakanaleid. Fookusgruppides osalenud inimesed tõdesid, et on raske võtta seisukohta,<br />
keda usaldada, kuna eesti- ja venekeelne meedia edastab sageli vastandliku seisuga teavet.<br />
<strong>Eesti</strong> kodakondsuse taotlemise tingimustest hästi informeerituks peab end 58%<br />
määratlemata kodakondsusega inimestest, madalaks hindas enda informeeritust 32%.<br />
Informeeritus <strong>Eesti</strong> kodakondsuse taotlemise tingimustest oli madalaim 35-44-aastaste seas,<br />
pealinlaste seas ning kodakondsusest mitte-huvitatute seas. Täiendavast teabest <strong>Eesti</strong><br />
kodakondsuse taotlemise tingimuste kohta oli huvitatud 44% määratlemata kodakondsusega<br />
inimestest, <strong>Eesti</strong> kodakondsusega kaasnevate õiguste ja kohustuste kohta soovisid infot<br />
saada sama paljud.<br />
Peamiseks takistavaks teguriks, mille tõttu <strong>Eesti</strong> kodakondsusest huvitatud inimesed pole<br />
kodakondsust taotlenud, on vähene eesti keele oskus ja võimaluste puudumine eesti keele<br />
omandamiseks. Ka Integratsiooni monitooringust ilmnes, et <strong>Eesti</strong>s elavad venekeelsed<br />
inimesed nimetasid peamise põhjusena naturalisatsiooni tingimuste rangust ehk teisisõnu<br />
seda, et eesti keelt ei suudeta ära õppida ja et kodakondsuseksami tegemine on liiga<br />
keeruline (Nimmerfeldt <strong>2008</strong>). Praegust eesti keele õppe kompenseerimise süsteemi, kus<br />
eesti keele kursuse kulud hüvitatakse inimesele, kes sooritab eesti keele algtaseme eksami ja<br />
Turu-uuringute AS 63
Change language