Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale (2008)
Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale (2008)
Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale (2008)
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Hinnangud</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>kodakondsuspoliitikale</strong> / veebruar 2009 Siseministeerium<br />
<strong>Eesti</strong> keel oldi omandatud üldjuhul eesti keele kursuste abil (tasulised kursused, riigi poolt<br />
kompenseeritud kursused, töökoha poolt organiseeritud tasuta kursused). Nooremad<br />
respondendid olid eesti keelt õppinud põhi- ja keskkoolis. Vaid üks respondent (kes oli pärit<br />
Viljandist) omandas eesti keele sõprade-tuttavatega suhtlemise läbi. Enda eesti keele oskuse<br />
taset kuigi kõrgelt ei hinnatud. Leiti, et ka hetkel kodakondsuse saamiseks nõutav eesti keele<br />
eksam ei näita eksami sooritaja tegelikku keeleoskuse taset – inimene, kes on testid pähe<br />
õppinud, võib igapäevastes suhtlussituatsioonides mitte toime tulla.<br />
Oleneb, millega keeleoskust mõõta. Kui hinnata näiteks testide järgi, mida oleme eksamil<br />
teinud, see on üks külg. Teine külg on, kui oskad teste teha, kuid mitte suhelda, see võrdub<br />
keele mitte oskamisega. /…/ Oskavad võib-olla võrdselt kuid kasutavad erinevalt. Üks oskab<br />
rääkida, kuid ei loe ega kirjuta. Teine aga vastupidi. (M 45-59)<br />
Respondendid olid üksmeelel, et eesti keelt saab kõige kiiremini omandada eestikeelses<br />
keskkonnas, igapäevase suhtlemise läbi. Kohtla-Järve respondendid põhjendasid oma<br />
ebapiisavat eesti keele oskust kõige enam just suhtluskeskkonna puudumisega. Paljude eesti<br />
keele oskus oli järk-järgult vähenenud peale eesti keele eksami sooritamist, kuna võimalused<br />
eesti keele kasutamiseks puudusid. Sarnaselt määratlemata kodakondsusega inimestele<br />
tõdesid ka kodakondsuseksami sooritajad, et eestlased lähevad venelastega suheldes üle<br />
vene keelele, mistõttu eesti keele kasutamise-harjutamise võimalused veelgi kitsenevad.<br />
Peab suhtlema eesti keeles, need kellel on eestikeelne keskkond, need saavad kiiremini keele<br />
selgeks. (M 30-44)<br />
Samas oli ka neid, kelle tuttavad julgustasid neid eesti keeles rääkima.<br />
Noh, mul on veel sõbrad eestlased ja nemad ka püüavad minuga rääkida eesti keeles, ma<br />
küll ütlen, et räägin vigadega, aga nemad saavad sellest aru ja kui vaja, parandavad mind.<br />
(N 15-29)<br />
Selle suhtes, kas järjekindla tööga saab eesti keele selgeks ka ilma välise abita, ise õppides,<br />
olid respondendid eriarvamusel. Üldjuhul nõustuti siiski sellega, et piisava tahte ja püsivuse<br />
juures on iseseisvalt keele õppimine küll võimalik, kuid see on suur väljakutse.<br />
Aga üldiselt jah, kui on hea sihtmärk ja tahe, siis on võimalik õppida. Ma ei arva, et see on<br />
võimatu. (N 30-44)<br />
Mõned noortest õppisid keelekümblusklassis, mis omakorda aitas kaasa eesti keele<br />
omandamisele. Aineõpet eesti keeles peeti siiski keeruliseks.<br />
Mul on kergem, sest ma kuulen eesti keelt viis päeva nädalas. Igal aastal meil tuleb juurde<br />
aineid eesti keeles, kui varem ajalugu oli vene keeles, siis nüüd on eesti keeles, muusika ka<br />
on eestikeelne. /../ Noh, see on raske. Ma olen juba üheteistkümnendas klassis ja väga suurt<br />
keeleõppimise huvi mul ei olnud, kuigi mõistan, et kui ma elan <strong>Eesti</strong>s, siis pean oskama ka<br />
eesti keelt./…/ Noh, kindlasti meie saame keelest juba palju paremini aru, aga rääkimisega<br />
on probleeme. Noh, näiteks klassis ühed tahavad rääkida ja vastavad õpetaja küsimustele,<br />
aga teised istuvad ja häbenevad rääkida. (N 15-29)<br />
Noored eelistasid jätkata õpinguid ülikoolis eestikeelse õppekava järgi, kuna leidsid, et see<br />
lihtsustab nende jaoks hiljem tööturule sisenemist.<br />
Turu-uuringute AS 26
Change language