e uiga ile Tui Puipuia ole Tifiteria, Tetanisi & Petusisi - NSW Health
e uiga ile Tui Puipuia ole Tifiteria, Tetanisi & Petusisi - NSW Health
e uiga ile Tui Puipuia ole Tifiteria, Tetanisi & Petusisi - NSW Health
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Faamatalaga e <strong>uiga</strong> i faamai<br />
O le <strong>Tifiteria</strong> (Diphtheria) ose faamai matautia e mafua ai le puni <strong>ole</strong><br />
mānāva, pe le fatu ma le faaleagaina o neura (nerve).<br />
O le <strong>Tetanisi</strong>-Maalili(Tetanus) ose faamai tigaina, e masani ona<br />
leaga lona afaina e mafua mai i siama e maua <strong>ile</strong> palapala. E<br />
mafatia tele le tagata <strong>ile</strong> tiga o maso, soona fiti vale <strong>ole</strong> tino ma le le<br />
gaoioi <strong>ole</strong> auvae. E oo lava i potu o tagata tigaina faaneionapo pe<br />
tusa ma le 1 mai le 10 tagata e ono maliliu.<br />
O le <strong>Petusisi</strong> (Pertussis – tale vivini) ose faamai e pipisi tele lona<br />
siama e mafua ai le tale soo. E mafai ona oo atu <strong>ile</strong> 3 masina le<br />
faafitauli tele <strong>ole</strong> tale i fanau matutua ma tagata matutua. O le tale<br />
soo e mafai ona mafua ai le puai, gau o ivi asoaso, pā o alatoto laiti<br />
poo le fifi pa’ū. Pe tusa ma le 1 mai le 200 pepe ei lalo ifo o le 6<br />
masina le matutua ua pisia mai le tagata tale vivini e ono maliu <strong>ile</strong><br />
nimonia poo le faaleagaina <strong>ole</strong> mafaufau.<br />
O aafiaga <strong>ole</strong> tui <strong>ole</strong> tifiteria, tetanisi ma le petusisi<br />
O aafiaga tigaina tele (e pei <strong>ole</strong> enesefaliti) e seasea tupu. O auga<br />
e tupu i lenei tui e tutusa ma auga e tutupu mai <strong>ile</strong> tui tuai <strong>ole</strong> Tulipe<br />
Anetikeni (Triple Antigen).<br />
O auga masani lava o le tui e masani ai lava e pei <strong>ole</strong> tiga, mumu<br />
ma le fula le mea na tui.<br />
O mea e fai pe a tupu mai ni auga<br />
E ono fesoasoani le tuuina iai ose fasi ie susu/malulu i luga o le mea<br />
o loo tiga e faatea ai le tiga. E ono ave iai se palasetimale<br />
(paracetamol) mo le tiga. Faatele iai vai inu e inu ai.<br />
Afai ua tigaina lou alo ise auga poo ua e pop<strong>ole</strong> foi, faam<strong>ole</strong>m<strong>ole</strong><br />
faafesootai lau fomai o lata ane.<br />
Samoan<br />
Tusi Faataga <strong>ole</strong> <strong>Tui</strong> <strong>ole</strong> <strong>Tifiteria</strong>,<br />
<strong>Tetanisi</strong> ma le <strong>Petusisi</strong> (Tale Vivini)<br />
Consent for Diphteria, Tetanus and Pertussis (Whooping Cough) Vaccination<br />
Mo Matua/Tausitama,<br />
O le a asiasi atu se vasega o tausimai pasi faapitoa <strong>ile</strong> aoga a<br />
lou alo e ofo fuaina atu le tuiina <strong>ole</strong> <strong>Tifiteria</strong>, <strong>Tetanisi</strong> ma le<br />
<strong>Petusisi</strong>.<br />
E fautuaina le faamalosi o le tui <strong>ole</strong> <strong>Tifiteria</strong>, <strong>Tetanisi</strong> ma le<br />
<strong>Petusisi</strong> mo fanau matutua.<br />
O le a siakiina e tausimai lou alo <strong>ile</strong> aso <strong>ole</strong> t<strong>uiga</strong>. O tamaiti o<br />
loo tigaina ise gasegase ma maua <strong>ile</strong> fiva o le a le tuiina.<br />
Afai e iai ni fesili e <strong>uiga</strong> <strong>ile</strong> tui puipuia <strong>ole</strong> <strong>Tifiteria</strong>, <strong>Tetanisi</strong> ma<br />
le <strong>Petusisi</strong> mo fanau matutua poo le faatumuina o lenei tusi<br />
faam<strong>ole</strong>m<strong>ole</strong> faafesootai le Unite Soifua Maloloina (o loo<br />
lisiina <strong>ile</strong> F&T <strong>ile</strong> ‘Tusi o Faamatalaga mo Matua’) o lata ane.<br />
FAATONUGA:<br />
Faam<strong>ole</strong>m<strong>ole</strong> faatumu uma vaega o lenei tusi ise peni lanu<br />
moana/uliuli.<br />
E le taliaina ni kopi o lenei tusi.<br />
Afai ete finagalo e tuiina lou alo, faatumu UMA vaega o<br />
lenei tusi ma faafoi ane <strong>ile</strong> aoga i totonu <strong>ole</strong> vaiaso e tasi.<br />
Afai ete LE finagalo e tuiina lou alo, AUA le toe faafoia<br />
lenei tusi.<br />
February 2006