20.04.2013 Views

e uiga ile Tui Puipuia ole Tifiteria, Tetanisi & Petusisi - NSW Health

e uiga ile Tui Puipuia ole Tifiteria, Tetanisi & Petusisi - NSW Health

e uiga ile Tui Puipuia ole Tifiteria, Tetanisi & Petusisi - NSW Health

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Faamatalaga e <strong>uiga</strong> i faamai<br />

O le <strong>Tifiteria</strong> (Diphtheria) ose faamai matautia e mafua ai le puni <strong>ole</strong><br />

mānāva, pe le fatu ma le faaleagaina o neura (nerve).<br />

O le <strong>Tetanisi</strong>-Maalili(Tetanus) ose faamai tigaina, e masani ona<br />

leaga lona afaina e mafua mai i siama e maua <strong>ile</strong> palapala. E<br />

mafatia tele le tagata <strong>ile</strong> tiga o maso, soona fiti vale <strong>ole</strong> tino ma le le<br />

gaoioi <strong>ole</strong> auvae. E oo lava i potu o tagata tigaina faaneionapo pe<br />

tusa ma le 1 mai le 10 tagata e ono maliliu.<br />

O le <strong>Petusisi</strong> (Pertussis – tale vivini) ose faamai e pipisi tele lona<br />

siama e mafua ai le tale soo. E mafai ona oo atu <strong>ile</strong> 3 masina le<br />

faafitauli tele <strong>ole</strong> tale i fanau matutua ma tagata matutua. O le tale<br />

soo e mafai ona mafua ai le puai, gau o ivi asoaso, pā o alatoto laiti<br />

poo le fifi pa’ū. Pe tusa ma le 1 mai le 200 pepe ei lalo ifo o le 6<br />

masina le matutua ua pisia mai le tagata tale vivini e ono maliu <strong>ile</strong><br />

nimonia poo le faaleagaina <strong>ole</strong> mafaufau.<br />

O aafiaga <strong>ole</strong> tui <strong>ole</strong> tifiteria, tetanisi ma le petusisi<br />

O aafiaga tigaina tele (e pei <strong>ole</strong> enesefaliti) e seasea tupu. O auga<br />

e tupu i lenei tui e tutusa ma auga e tutupu mai <strong>ile</strong> tui tuai <strong>ole</strong> Tulipe<br />

Anetikeni (Triple Antigen).<br />

O auga masani lava o le tui e masani ai lava e pei <strong>ole</strong> tiga, mumu<br />

ma le fula le mea na tui.<br />

O mea e fai pe a tupu mai ni auga<br />

E ono fesoasoani le tuuina iai ose fasi ie susu/malulu i luga o le mea<br />

o loo tiga e faatea ai le tiga. E ono ave iai se palasetimale<br />

(paracetamol) mo le tiga. Faatele iai vai inu e inu ai.<br />

Afai ua tigaina lou alo ise auga poo ua e pop<strong>ole</strong> foi, faam<strong>ole</strong>m<strong>ole</strong><br />

faafesootai lau fomai o lata ane.<br />

Samoan<br />

Tusi Faataga <strong>ole</strong> <strong>Tui</strong> <strong>ole</strong> <strong>Tifiteria</strong>,<br />

<strong>Tetanisi</strong> ma le <strong>Petusisi</strong> (Tale Vivini)<br />

Consent for Diphteria, Tetanus and Pertussis (Whooping Cough) Vaccination<br />

Mo Matua/Tausitama,<br />

O le a asiasi atu se vasega o tausimai pasi faapitoa <strong>ile</strong> aoga a<br />

lou alo e ofo fuaina atu le tuiina <strong>ole</strong> <strong>Tifiteria</strong>, <strong>Tetanisi</strong> ma le<br />

<strong>Petusisi</strong>.<br />

E fautuaina le faamalosi o le tui <strong>ole</strong> <strong>Tifiteria</strong>, <strong>Tetanisi</strong> ma le<br />

<strong>Petusisi</strong> mo fanau matutua.<br />

O le a siakiina e tausimai lou alo <strong>ile</strong> aso <strong>ole</strong> t<strong>uiga</strong>. O tamaiti o<br />

loo tigaina ise gasegase ma maua <strong>ile</strong> fiva o le a le tuiina.<br />

Afai e iai ni fesili e <strong>uiga</strong> <strong>ile</strong> tui puipuia <strong>ole</strong> <strong>Tifiteria</strong>, <strong>Tetanisi</strong> ma<br />

le <strong>Petusisi</strong> mo fanau matutua poo le faatumuina o lenei tusi<br />

faam<strong>ole</strong>m<strong>ole</strong> faafesootai le Unite Soifua Maloloina (o loo<br />

lisiina <strong>ile</strong> F&T <strong>ile</strong> ‘Tusi o Faamatalaga mo Matua’) o lata ane.<br />

FAATONUGA:<br />

Faam<strong>ole</strong>m<strong>ole</strong> faatumu uma vaega o lenei tusi ise peni lanu<br />

moana/uliuli.<br />

E le taliaina ni kopi o lenei tusi.<br />

Afai ete finagalo e tuiina lou alo, faatumu UMA vaega o<br />

lenei tusi ma faafoi ane <strong>ile</strong> aoga i totonu <strong>ole</strong> vaiaso e tasi.<br />

Afai ete LE finagalo e tuiina lou alo, AUA le toe faafoia<br />

lenei tusi.<br />

February 2006

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!