aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem - Tallinna Kristiine Gümnaasium

AATOMI EHITUS JA 

PERIOODILISUSSÜSTEEM 

(Joonise allikas: 

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/37/Sciences_exactes.svg/256px- 

Sciences_exactes.svg.png ) 

Antiikajal arvati, et meid ümbritsev maailm koosneb 

tühjusest ja ainetest, mis koosnevad lõpmatust arvust 

üliväikestest jagamatutest ja hävinematutest osakestest. 

Vana-Kreekia filosoofi Demokritose ettepanekul hakati 

selliseid jagamatuid osakesi nimetama aatomiteks 

(atomos- kr. k. jagamatu; aatom - “tomos”(lõikama) + 

“a” = “atomos” lõikamatu, jagamatu). 

Demokritos (u. 460 – u. 370 e.Kr.) 

(Pildiallikas: http://kikurage1.hp.infoseek.co.jp/jellyfish/otheressais/demokrit.jpg ) 

AATOMIMUDELITE AJALUGU 

Kui reaalse objekti või probleemi uurimine on kas võimatu, keerukas või 

kulukas, siis luuakse selle seadme või nähtuse kohta lihtsustatud jäljendus ehk 

mudel. Mudeli all mõistetakse objekti vähendatud või suurendatud ja 

lihtsustatud koopiat. Kuna aatomid on üliväikesed ja sellest tulenevalt ei ole neid 

ka võimalik vahetult uurida, siis aatomi ehituse kohta ongi loodud kaudsete 

uurimustulemuste põhjal mudelid. 

Koostanud: Janno Puks 

Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 

1

1) DALTONI AATOMIMUDEL 

Nüüdisaegse aatomikäsitluse teooria rajas 19.sajandi algul Briti füüsik ja keemik 

John Dalton. Dalton oletas, et kõik ained koosnevad aatomitest, mis erinevad 

üksteisest suuruse, kuju ja massi poolest. Dalton uskus, et aatomid jagamatud ja 

püsivad ning need kujutavad endast väikesi kerakesi. 

John Dalton (1766-1844). 

(Pildiallikas: http://www.learner.org/courses/essential/physicalsci/images/s4.dalton.jpg ) 

2) THOMSONI (ROSINAPUDINGU) AATOMIMUDEL 

19. sajandi lõpul avastati, et aatomid ei olegi jagamatud, vaid need koosnevad 

omakorda veel väiksematest osakestest. Nimelt 1897. aastal avastas inglise 

teadlane Sir Joseph John Thomson aatomi koostisesse kuuluva elektroni. 1904. 

aastal pakkus ta välja uue aatomi mudeli. Selles ta kujutas aatomit ette 

kerakesena, kus põhiosa ruumalast moodustas ühtlane positiivse laenguga mass, 

milles omakorda asetsesid negatiivsete laenguga elektronid. Thomsoni 

aatomimudelit kutsutakse ka “rosinapudingu mudeliks”, selle järgi on aatom 

nagu ühtlane positiivse laenguga „puding”, milles on „rosinateks” elektronid. 

Sir Joseph John Thomson (1856 –1940) 

(Pildiallikas: http://www.wired.com/images/article/full/2008/04/jj_thompson_400px.jpg ) 



2

3) RUTHERFORDI (PLANETAARNE) AATOMIMUDEL 

1909. aastal tõestas inglise füüsik Sir Ernst Rutherford, et aatom on sees 

põhiliselt “tühi.” Põhiosa aatomi massist on koondunud aatomi keskel olevasse 

ülisuure tiheduse ja positiivse laenguga tuuma. 1911. aastal pakkus Rutherford 

välja, et aatom on justkui väike päikesesüsteem, milles päikest asendab tuum 

ning suures tühjuses liiguvad elektronid nagu planeedid umber päikese. 

Rutherfordi aatomimudelis elektronidel ei ole kindlaid tiirlemisorbiite. 

Sir Ernst Rutherford (1871–1937) 

(Pildiallikas: http://www.astrosurf.com/luxorion/Physique/rutherford-ernest.jpg ) 

4) BOHRI AATOMIMUDEL 

Rutherfordi aatomimudelit arendas edasi taani teadlane Nils Bohr. Katsetele 

tuginedes esitas ta 1913. aastal uue mudeli, mille kohaselt aatomi keskel on tuum 

ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid nagu planeedid tiirlevad kindlatel 

orbiitidel ümber Päikese. 

Nils Bohr (1885 –1962) 

(Pildiallikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6d/Niels_Bohr.jpg ) 



3

5) TÄNAPÄEVANE (KVANTMEHAANILINE) MUDEL 

Tänapäevane aatomimudel kohaselt on elektronide liikumine aatomis palju 

keerulisem, kui seda eeldab Bohri aatomimudel. Nimelt tänapäevase mudeli 

kohaselt liiguvad elektronid ülikiirelt ümber tuuma, omamata ajahetkel kindlat 

asukohta. Elektronide ülikiire liikumise tulemusena moodustub tuuma ümber 

negatiivse laenguga pilv ehk elektronpilv. Samasuguse analoogilise näite võib 

tuua argielust jalgratta sõitmisel, kus ratta kiiresti pöörlemisel ei ole võimalik 

näha üksikuid kodaraid ning need nagu oleksid jaotunud ühtlaselt kogu ratta. 

AATOMI EHITUSE MUDELID 

Daltoni aatomimudel 

Thomsoni aatomimudel 

Rutherfordi aatomimudel 



4

5 

Bohri aatomimudel 

Tänapäevane aatomimudel 

(Joonisteallikad: 

https://reich-chemistry.wikispaces.com/file/view/dalton_model_of_the_atom.gif/31487385 

https://reich-chemistry.wikispaces.com/Fall.2008.MMA.deboer1.Timeline 

http://www.clemson.edu/caah/history/FacultyPages/PamMack/lec122sts/Thomson_model_E.jpg 

http://astronomy.nmsu.edu/nicole/teaching/ASTR110/lectures/lecture18/slide01.html 

http://www.rso.utah.edu/images/training/atom.gif 

http://www.beyondbooks.com/psc92/images/00080041.jpg ) 

Aatom on üliväike aineosake, mis koosneb elektronidest ja aatomituumast. 

Aatomid erinevad üksteisest massi, mõõtmete ja sisemise ehituse poolest. 

Aatomite mõõtmed on nii väikesed, et neid pole võimalik otseselt mõõta. Sellegipoolest on 

kaudsete 

-10 

määramiste tulemusena kindlaks tehtud, et aatomite keskmiseks läbimõõduks on 10 m. 

See tähendab seda, et kui asetada 10 miljonit aatomit üksteise järele kõrvuti ritta, siis nad 

moodustaksid kokku rea, mille pikkus oleks kõigest 1 mm. 

-24 -22 

Kaudsete määramiste tulemusena on kindlaks tehtud ka aatomi mass, mis 10 m ja 10 m vahel. 

Nii väikeste arvudega on tülikas arvutada ja seepärast kasutatakse aatomi kõigub massi 

väljendamiseks erilist aatommassiühikut (amü). 



-24

Amü võrdub 1/12 süsiniku aatomi massiga ja see on 1,66 * 10 g. 

Aatomi massi aatommassiühikutes nim. aatommassiks. 

-24 

1amü = 1,66 * 10 g 

Elektronid on negatiivse laenguga aineosakesed, mis tiirlevad ringikujuliselt 

ümber aatomituuma. Elektronid tiirlevad ümber aatomituuma kindlatel 

kaugustel. Asukohti, kus elektronid kindlatel kaugustel ümber aatomituuma 

tiirlevad, nim. elektronkihtideks. Mida kaugemal on elektronkiht tuumast, seda 

suurema energiaga elektronid seal tiirlevad. Tuumale kõige lähemal asuvat 

elektronkihti nim. esimeseks elektronkihiks. Tuumast kõige kaugemal asuvat 

elektronkihti nim. väliseks elektronkihiks. Ümber aatomituuma erinevatel 

elektronkihtidel tiirlevaid elektrone kokku nim. elektronkatteks. 

Igasse elektronkihti mahub KINDEL arv elektrone! 

2 * n² - selle valemi abil arvutatakse välja, kui palju mahub maksimaalselt 

elektrone antud elektronkihti. n- tähistab antud elektronkihti. 

Näiteks arvutame, kui palju mahutab maksimaalselt 1 elektronkiht elektrone. Kui valemis n asemele 

panna 1, siis saame 2 * (1)² ehk 2*1 =2. Seega mahub esimesele elektronkihile maksimaalselt 2 

elektroni. Näiteks arvutame, kui palju mahub maksimaalselt elektrone 3-ndale elektronkihile. Kui 

valemis n asemel panna 3 , siis saame 2 * (3)² ehk 2 * 9 = 18. Seega mahub kolmandale 

elektronkihile maksimaalselt 18 elektroni. 

NB!!! Antud valemiga ei saa arvutada maksimaalset elektronide arvu välises elektronkihis, sest 

välisele elektronkihile mahub maksimaalselt alati kuni 8 elektroni, mitte rohkem. 

Aatomituum on aatomi keskel paiknev aineosake, mis koosneb tuumaosakestest 

ehk nukleonitest. Aatomituum on aatomist ligi 100000 korda väiksem. 

Nukleoniteks prootonid ja neutronid. Prootonid ja neutronid koosnevad 

omakorda kvarkidest. Prootonitel on positiivne elektrilaeng, neutronitel laeng 

puudub ehk neutronid on elektriliselt neutraalsed. Kuna prootonitel on 

positiivne laeng ja neutronitel laeng puudub, siis on aatomituumal alati positiivne 

laeng. Tuumas olevate prootonite positiivsete laengute summat nim. 

tuumalaenguks. Aatomituumas olevate prootonite arv on võrdne elektronkattes 

olevate elektronide arvuga, mistõttu alati aatom on elektriliselt neutraalne. 

Elementaarosakeseks nim. looduses kõige väikemaid eksisteerivaid aineosakesi, 

mida enam väiksemateks jagada ei saa. Elementaarosakesteks on kvargid ja 

elektronid. 

Elementaarlaenguks nim. looduses kõige väiksemat eksisteerivat elektrilaengut. 

Looduses kõige väiksem eksisteeriv täisarvuline positiivne elektrilaeng on 

prootonil ja kõige väiksem täisarvuline negatiivne elektrilaeng on elektronil. 

Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 1800 korda suurema massiga. 

Seepärast moodustabki aatomituum põhiosa aatomi massist. Aatomituumas on 

ainetihedus ülisuur, kuna enamik aatomimassi on koondunud väga väikese 

läbimõõduga aatomituuma sisse. 



6

electron – elektron 

proton - prooton 

neutron - neutron 

nucleus - aatomituum 


http://www.biblelife.org/heavymetal-atom.jpg 

Tuumas olevateks aineosakesteks on laenguta neutronid ja positiivse laenguga prootonid. 

Teoreetiliselt peaksid samanimeliselt laetud prootonid üksteisest eemale tõukuma ja seetõttu ka tuum 

lagunema koost. Seda aga ei juhtu, sest prootonite ja neutronite vahel esineb eriline jõud, mida nim. 

tuumajõuks. See esineb ainult aatomituuma sees nukleonite vahel ning väljapoole aatomituuma tema 

mõju ei ulatu. Tuumajõu tõmbejõud on nii suur, et see ületab tunduvalt prootonitevahelisi 

tõukejõude ning nii hoiabki ta prootoneid ja neutroneid koos, takistades samaaegselt ka 

aatomituuma koost lagunemast. 

Elektronidel on negatiivne laeng, aga aatomituumal positiivne laeng. Teoreetiliselt peaksid 

vastasmärgiliselt laetud elektronid ja aatomituum tõmbuma ning elektronid kukkuma tuumale. Seda 

aga ei juhtu, sest elektronid liiguvad tuuma ümber ülisuure kiirusega (8 miljonit km/h). Sellise suure 

kiiruse juures tekivad tsentrifugaaljõud, mis tasakaalustavad külgetõmbejõude elektronide ja 

aatomituuma vahel. Tsentrifugaaljõu tõttu ei kukugi elektronid kunagi tuumale. 

KEEMILINE ELEMENT 

Antiikajal pidasid kreeklased neljaks algelemendiks maad, tuld, õhku ja vett. Aristoteles lisas sinna 

hulka veel viienda elemendi - eetri. 

Alkeemikud pidasid algelementideks väävlit, elavhõbedat ning soola, millest oli võimalik saada 

erinevates vahekordades teisi elemente. Antiikajal ja alkeemia perioodil tunti seitset metallilist 

elementi, milleks olid kuld, hõbe, vask, raud, plii, tina ja elavhõbe. Mittemetallidest tunti väävlit ja 

süsnikku. Aegade jooksul avastati järjest enam juurde uusi keemilisi elemente, kuid samas mõnel 

juhul peeti ekslikult elementideks ka selliseid liitaineid nagu on vesi ja sool. Isegi kuulus prantsuse 

keemik Antoine Lavoisier pidas näiteks ka soojust ja valgust elementideks. 

Keemiliseks elemendiks nim. ühe ja sama tuumalaenguga aatomite liiki. 

1750. aastaks tunti 15 elementi, ent 18. saj. keskpaigaks aga juba 63. Tänapäeval 

on teada 118 keemilist elementi, millest 91 esineb looduses, ülejäänud on aga 

loodud tehislikult inimese poolt tuumareaktsioonide abil. 



7

Igal elemendil on oma sümbol ja tähis. Näiteks alkeemia perioodil tähistasid 

alkeemikud kulda, ringina, mille keskel oli täpp ja näiteks hõbedat poolkuuna. 

Kuna elementide ja nende ühendite arv pidevalt kasvas, siis kasvas ka nende 

sümbolite arv. Lõpuks oli neid juba nii palju, et nende keeruliste ja 

eriskummaliste kujude tõttu oli neid väga raske meelde jätta ja neist aru saada. 

Nüüdisaegse keemiliste elementide tähistusviisi aluseks on võetud rootsi keemiku 

Jöns Jacob Berzeliuse poolt 19. sajandi algul tehtud ettepanek hakata keemilisi 

elemente tähistama sümbolitega, mis saadakse elemendi ladinakeelse nimetuse 

esitähest või esitähest ja mõnest järgnevast tähest. 

Alkeemikute erinevad kulla üleskirjutusviisid 

Alkeemikute erinevad metallide üleskirjutusviisid 



8 

Alumiinium 

Koobalt 

Vask 

Raud 

Plii 

Elavhõbe 

Nikkel

9 

Vask 

Teras 

Tina 

(Jooniste allikas: http://www.purplehell.com/riddletools/alchemy.htm ) 

Keemiliste elementide nimetuste saamise lähtekohad 

1) Taevakehade nimede järgi: He -Helios = Päike; Te -Tellus = Maa ; Se – Selene =Kuu ; U- 

Uraan ; Pd –asteroid Pallas, Pu – Pluuto 

2) Mütoloogilise päritolu järgi: Nb - Niobe = Tantalose tütar; Ta – tantaal - Tantalos; Th - 

piksejumal Thor; V – armastusjumalanna Vanadis; Pm – Prometheus 

3) Geograafiliste nimetuste alusel 

a) Kontinentiude järgi: Eu - Euroopa ja Am - Ameerika 

b) Riikide järgi: Ga – gallia = Prantsusmaa; Fr – Francia = Prantsusmaa; Ge- Germania; Ru – 

Ruthenia = Venemaa,; Po – Polonia = Poola 

c) Saarte järgi: Cu – cuprum = Küpros 

d) Jõgede järgi: Re – Rhenus = Rein 

e) Pealinnade järgi: Ho – Holmia = Stokholm; Hf – Hafnia = Kopanhaagen; Lu – Lutetia (asula 

Pariisi kohal) 

f) Poolsaarte järgi: Sc – skandinavia 

g) Kohanimede järgi: Cf – California; Db – Dubna; Y, Yb, Er, Tb – Ytterby küla 

4) Teadlaste nimede järgi: Cm – kuurium – Curie; Es – einsteinium – Einstein; Md- mendeleevium – 

Mendelejev; Fm –fermium – Fermi; Gd – gadoliinium – Gadolin; Lr – lavrentsium – Lawrence; No 

– nobeelium – Nobel; Rf – rutherformium – Rutherford; Bh – Bohrium – Bohr 

5) Mineraalide nimetuste järgi: Li – lithos = kivi; Be – berüll; Si – silex =ränikivi; B- baurax 

(booraks) 

6) Iseloomuliku omaduste põhjal: Cl – cloros = rohekas; Br – bromos = hais; F –fluere = voolama; 

Cr – chroma = värvus; Os –osme = lõhn; P – phos = valgus + phoros = kandja; Ba – barys = raske; 

Tc - tehchnetos = tehislik, tehislikult saadud; H - hydrogenium = veetekitaja; O - oxygenium = 

happe tekitaja; Ag - argunas = läikiv, särav. 


Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium

Ühe ja sama keemilise elemendi aatomid võivad üksteisest erineda aatomituumas 

olevate neutronite poolest. Isotoop on keemilise elemendi teisend, kus prootonite 

arv on sama, aga neutronite arv erinev. Seega isotoobid erinevad üksteisest 

neutronite arvu poolest. 

Tuntumateks isotoopideks on näiteks vesiniku isotoobid: 

1) tavaline vesinik (prootium) – tuumas on 1 prooton ja 0 neutronit 

2) raske vesinik (deuteerium) – tuumas on 1 prooton ja 1 neutron 

3) üliraske vesinik ( triitium) – tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit 

Rasketel elementidel on tavaliselt palju isotoope, kergematel on enamasti üks isotoopidest väga 

levinud ja ülejäänusid leidub looduslikus segus vähe. Näiteks on element kloor kahe isotoobi 34 Cl ja 

36 

Cl segu – siit ka aatommassi vahepealne väärtus 35,45. 

Veel mõned tuntumad radioaktiivsed isotoobid: 

40 

K – annab põhilise osa elusorganisme mõjutavast kiirgusest 

14 

C – kasutatakse süsinikku sisaldavate muististe ( puusüsi,…) vanuse määramiseks 

60 

Co – raadiumi aseaine meditsiinis 

235 8 

U – kasutatakse energeetikas (poolestusaeg 7,04*10 aastat) 

Kuna enamik aatomimassi asub aatomituumas, siis seepärast loetaksegi terve 

aatomi mass ligikaudu võrdseks tuumaosakeste massiga ja seda nimetatakse 

massiarvuks (A). Seega massiarv on võrdne tuumas olevate prootonite ja 

neutronite masside summaga (A = p + n) 

Kõik elemendid on pandud järjekorda ja elemendi järjekorranumbrit 

nimetatakse aatominumbriks (Z). Elemendi aatominumber on võrdne prootonite 

arvuga, elektronide arvuga ja tuumalaenguga. 

Kui näiteks aatominumber on 5, siis järelikult on aatomituumas ka 5 prootonit, tuumalaeng on +5 ja 

elektronkattes 5 elektroni. Kui on vaja leida neutronite arvu aatomituumas, siis selleks peab aatomi 

massiarvust (A) lahutama prootonite arvu (p) ehk n = A - p 

Näiteks leiame naatriumi aatomituumas paiknevate neutronite arvu. Naatrium asub 

perioodilisustabelis järjekorranumbri 11 all. Kuna järjekorra number tähistab ka prootonite arvu, siis 

seega naatriumi aatomi tuumas on 11 prootonit. Naatriumi massiarvuks on ümardades 23. Lähtudes 

valemist n = A – p ja pannes arvud valemisse, saame n = 23 – 11 = 12. Seega naatriumi aatomi 

tuumas on 12 neutronit. 



10

KEEMILISTE ELEMENTIDE 

PERIOODILISUSSÜSTEEM 

Tänapäeval tuntakse 118 keemilist elementi. Kuna elemendid sarnanevad 

üksteisega teatud tunnuste ja omaduste poolest, siis seetõttu valitseb nende 

hulgas teatud korrapärasus. Seda teades saame kõiki elemente süstematiseerida 

ja paigutada nad tabelisse, mida nim. keemiliste elementide 

perioodilisussüsteemiks ehk perioodilisustabeliks. 

19. sajandi keskpaigaks tunti üle 60 keemilise elemendi ja seetõttu juba siis püüti 

neid süstematiseerida. Perioodilisussüsteeme on püütud väljendada nii 

tasapinnaliste tabelite, spiraalidena või kujunditega, aga ka ruumiliselt. Kokku 

tuntakse tänapäeval üle 700 süsteemi väljenduskuju. 

Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene 

keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi 

aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega 

elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused on aatommassidest 

perioodilises sõltuvuses". Saadud tabel oligi lähedane tänapäeval kasutatavale 

tabelile. Ta leidis, et selliselt paigutatult korduvad teatud hulga elementide järel 

enam-vähem sarnaste omadustega elemendid. 

Dmitri Mendelejev 

(1834 – 1907) 

(Pildiallikas: http://leerling.tcc-lyceumstraat.nl/grassroots/periodieksysteem/Cr/men13.jpg ) 

Kuna tol ajal veel paljusid elemente ei tuntud, siis jättis ta nende jaoks tabelisse 

tühjad kohad, ennustades sellega geniaalselt ette vastavate elementide hilisema 

avastamise (skandium, gallium, germaanium). 



11

Timothy Stowe 

konstrueeritud alternatiivne 

keemiliste elementide 

perioodilisustabel 

12 

Thoedor Benfey 

konstrueeritud 

alternatiivne keemiliste 

elementide 

perioodilisustabel 


http://www.glencoe.com/sec/science/chemistry/mc/pow/images/Image46.gif ) 

(Joonise allikas: http://a-p-systems.org/img/13.gif ) 


Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium

Kuna aatomi ehitust tol ajal veel ei tuntud, siis võttis Mendelejev keemiliste 

elementide süstematiseerimisel aluseks aatommassi ja sõnastas 1869. aastal 

perioodilisusseaduse järgnevalt: 

keemiliste elementide ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on 

perioodilises sõltuvuses elemendi aatommassist. 

20. sajandi algul võeti perioodilisusseaduse aluseks massiarvu asemel 

järjekorranumber ehk tuumalaeng, sest keemiliste elementite perioodilisuse 

kordumise aluseks on aatomite elektronkatte ehituse perioodiline kordumine. 

Sellest tulenevalt kõlab tänapäevane perioodilisusseadus järgnevalt: 

keemiliste elementide ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on 

perioodilises sõltuvuses aatominumbrist ehk tuumalaengust! 

Perioodilisustabelis on iga elemendi jaoks oma lahter. Sellesse märgitakse 

elemendi tähis, aatominumber ja aatommass (aatommassiühikutes). Kui on 

ruumi, siis ka elemendi nimetus ja muud andmed. 

(Joonise allikas: http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elemendid/8-4-11-1.htm ) 

Perioodilisustabel jaotub 7 perioodiks ja 18 rühmaks (8A ja 10 B rühma). 

Perioodideks loetakse ridu, mis kulgevad tabelis vasakult paremale ja perioodi 

number näitab elektronkihtide arvu ümber aatomituuma. Esimest kolme 

perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks, kuna seal on vähe elemente. 

Neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi nimetatakse pikkadeks 

perioodideks, kuna nad sisaldavad esimeste perioodidega võrreldes palju 

elemente. 

Rühmadeks loetakse ridu, mis kulgevad tabelis ülevalt alla. A-rühma number 

näitab elektronide arvu välisel elektronkihil. B-rühmades olevate elementide 

aatomite välisel elektronkihil on tavaliselt 2 elektroni, harvem 1 elektron (Ag, 

Cu, Ag, Cr jt). 

ÜLESANNE: 

Leida fosfori (P) aatomi ehitusega seotud kõik komponendid ehk prootonite arv, elektronide arv, 

aatommass, neutronite arv, tuumalaeng, väliselektronide arv ja elektronkihtide arv. 



13

Prootonite arv = järjekorranumber, see on 15 

Elektronide arv = järjekorranumber, see on 15 

Aatommass = reeglina lahtris keemilise elemendi sümboli all olev arv, see on 31 

Neutronite arv = aatommass – prootonite arv, seega 31 – 15, see on 16 

Tuumalaeng = prootonite arvuga, see on +15 

Väliselektronide arv = A-rühma number, see on 5 

Elektronkihtide arv = perioodi number, see on 3 

Perioodilisussüsteemi I A rühma elemente (välja arvatud vesinik) nimetatakse 

leelismetallideks, II A rühma elemente (välja arvatud berüllium ja magneesium) 

leelismuldmetallideks, VII A rühma elemente halogeenideks ja VIII A rühma 

elemente väärisgaasideks. 

Perioodilisussüsteemi seaduspärasused 

1) Liikudes perioodis vasakult paremale, jääb samaks elektronkihtide arv, kuid suureneb 

elektronide arv väliskihil. Liikudes rühmas ülevalt alla, jääb samaks elektronide arv väliskihil, ent 

suureneb elektronkihtide arv. 

2) Liikudes perioodis vasakult paremale aatomi raadius väheneb ja vastupidi. See on tingitud 

sellest, et ühe perioodi elementidel on võrdne arv elektronkihte, aga erinev tuumalaeng. Liikudes 

perioodis vasakult paremale suureneb tuumalaeng suureneb ja seetõttu tõmmatakse elektronkihte 

tugevamini aatomituuma poole, millega kaasnebki aatomi raadiuse vähenemine. 

3) Liikudes rühmas ülevalt alla suureneb aatomi samuti raadius, kuna väliselektronide arv jääb 

samaks, ent suureneb elektronkihtide arv. 

4) Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide mittemetallilised omadused 

ja vähenevad metallilised omadused. Liikudes tabelis paremalt vasakule ja ülevalt alla suurenevad 

elementide metallilised omadused ja vähenevad mittemetallilised omadused. 

5) Liikudes rühmas ülevalt alla suurenevad metallide keemilised aktiivsused. See on tingitud sellest, 

et elektronkihtide kasvades kaugeneb väline elektronkiht aatomituumast ja nende külgetõmme 

väheneb. Selle tagajärjel saavad elektronid väliskihilt ka kergemini eralduda. 

6) Liikudes rühmas alt üles suurenevad mittemetallide keemilised aktiivsused. See on tingitud 

sellest, et elektronkihtide vähenedes on seda tugevam side aatomituumaga. Selle tagajärjel saab 

element ka kergemini elektrone endaga liita. 



14

1 

2 

3 

4 

5 

6 

7 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 

I II III IV V VI VII VIII I II III IV V VI VII VIII 

A A B B B B B B B B A A A A A A 

1 

H 

3 

Li 4 

Be 

11 

Na 12 

Mg 

19 

K 20 

Ca 

37 

Rb 38 

Sr 

55 

Cs 56 

Ba 

87 

Fr 88 

Ra 

15 

5 

B 

6 

C 

7 

N 

13 

Al 14 

Si 15 

P 

8 

O 

9 

F 

2 

He 

10 

Ne 

16 

S 17 

Cl 18 

Ar 

21 

Sc 22 

Ti 23 

V 24 

Cr 25 

Mn 26 

Fe 27 

Co 28 

Ni 29 

Cu 30 

Zn 31 

Ga 32 

Ge 33 

As 34 

Se 35 

Br 36 

Kr 

39 

Y 40 

Zr 41 

Nb 42 

Mo 43 

Tc 44 

Ru 45 

Rh 46 

Pd 47 

Ag 48 

Cd 49 

In 50 

Sn 51 

Sb 52 

Te 53 

I 

* 71 

Lu 72 

Hf 73 

Ta 74 

W 75 

Re 76 

Os 77 

Ir 78 

Pt 79 

Au 80 

Hg 81 

Tl 82 

Pb 83 

Bi 84 

Po 85 

At 86 

Rn 

** 103 

Lr 104 

Rf 105 

Db 106 

Sg 107 

Bh 108 

Hs 109 

Mt 110 

Ds 111 

Rg 112 

Uub 113 

Uut 114 

Uuq 115 

Uup 116 

Uuh 117 

Uus 118 

Uuo 

* Lantanoidid 57 

La 58 

Ce 59 

Pr 60 

Nd 61 

Pm 62 

Sm 63 

Eu 64 

Gd 65 

Tb 66 

Dy 67 

Ho 68 

Er 69 

Tm 70 

Yb 71 

Lu 

** Aktinoidid 89 

Ac 90 

Th 91 

Pa 92 

U 93 

Np 94 

Pu 95 

Am 96 

Cm 97 

Bk 98 

Cf 99 

Es 100 

Fm 101 

Md 102 

No 103 

Lr 

Perioodilisustabeli elementide grupid 

Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid Metallid Poolmetallid Mittemetallid Väärisgaasid 

(Tabeli allikas: 

http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiliste_elementide_perioodilisuss%C3%BCsteem ) 

KEEMILISTE ELEMENTIDE LEVIK 

Universum - vesinik (70 - 95%) ja heelium (5-10%). Iseloomulik on see, et 

paarisarvulise järjekorranumbriga elemente on rohkem kui paarituarvuliste 

järjenumbritega elemente. 

Maakoor ( litosfäär ) - maakoore paksus on 5 – 75 km, suurem kontinentide all, 

väiksem ookeanide põhjas. Enamlevinud elemendid on hapnik (ligi 50%), räni 

(ligi 27 %), alumiinium (8%), raud ja kaltsium (4%). Üldiselt moodustuvad 8 

keemilist elementi 99 % maakoore massist – O, Si, Al, Na, Fe, Ca, Mg, K. 



54 

Xe

Vesikond (hüdrosfäär) – hapnik (86%), vesinik (11%). 

Õhkkond (atmosfäär) – maad ümbritsev gaasikiht, mis ulatub kuni 1200 km 

kõrguseni Maast. Peamine osa õhumassist asub Maa lähedases kihis 

(troposfääris), kus pooluste osas ulatub see 8 km ja ekvaatori kohal kuni 18 km 

kõrguseni Maast. Enamlevinud elemendid on lämmastik (78%), hapnik (21%). 

Biosfäär – moodustab selle osa litosfäärist, hüdro- ja atmosfäärist, mis on 

hõlmatud elusorganismide poolt. Biosfääri ülemine piir ulatub 20-25 km Maast 

(osonosfäärini) ja alumine piir 7 km sügavuseni litosfääris. Elusorganismide 

põhielementideks on süsinik, hapnik, vesinik ja lämmastik, mis kokku 

moodustavad 96 % elusainest. Inimorganismis on rohkem levinud hapnikku 

(61%), süsinikku (23%), vesinikku (10 %), lämmastikku (2,6 %), fosfori, 

kaltsiumi ja kaaliumi. 



16

aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem - Tallinna Kristiine Gümnaasium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?