ORGAANILINE KEEMIA III osa - Tallinna Kristiine Gümnaasium
ORGAANILINE KEEMIA III osa - Tallinna Kristiine Gümnaasium
ORGAANILINE KEEMIA III osa - Tallinna Kristiine Gümnaasium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
FREOONID<br />
Freoonideks nimetatakse madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku<br />
aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või<br />
etaani fluoro- kloroühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad,<br />
mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised<br />
ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keemia neelates seejuures<br />
rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (täpsemalt CCl2F2)<br />
rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava<br />
ainena.<br />
(Jooniseallikas: http://www.benbest.com/cryonics/freon.gif )<br />
Sobiva madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ohtralt ka vahtpolümeeride, vahtplastide<br />
tootmisel. Varasemal ajal kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides<br />
laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on<br />
asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid<br />
ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad.<br />
Valik freoone sisaldavaid erinevaid tooteid<br />
(Pildiallikad: http://www.e-store.ee/index.php?kat=34<br />
http://www.emoto.ee/images/LM_motokonserv.JPG )<br />
Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid<br />
ja aastakümneid Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV- kiirguse toimel<br />
radikaalides.<br />
Näiteks: CF2Cl2 *CF2Cl + Cl*<br />
Moodustunud radikaalid, eriti aga kloori radikaalid, lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda<br />
ohtlikku UV-kiirguse eest. Arvutused on näidanud, et üks kloori aatom on võimeline lõhkuma 10 000 kuni<br />
100 000 osooni molekuli. Samuti on selgunud uuringutest, et kui osoonikiht väheneb 1% võrra, siis tingib<br />
see UV-kiirguse intensiivistumise maapinnal 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise<br />
tõenäosust 4% võrra. Samas leiti, et peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti<br />
tekitaja toime, kuna nad on võimelisemad neelama 1500 rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid.<br />
Freoonide kasutamise tõttu on 1900. aastaga võrreldes kloori aatomite sisaldus tõusnud tänapäevaga<br />
võrreldes kuuekordseks. Kuna kloori aatomid jõuavad peamiselt just freoonide näol atmosfääri, siis<br />
otsustati 1987. aastal Montreali kokkuleppega arenenud riikides freoonide tootmist ja kasutamist<br />
piirama.1990. aastal otsustasid 120 riiki vähendada freoonide tootmist 1995. aastaks 85% võra ja lõpetada<br />
sajandivahetuseks nende tootmine. Tegelikkuses ei toimu kõik muutused üleöö, sest freooni molekul on<br />
väga püsiv ja osoonikihini jõudmiseks tal kulub selleks 6-8 aastat. Seega ei olnud mõeldav freoonide<br />
tootmise ja kasutamise lõpetamisele ning osooniaukude jätkuvale tekkele koheselt piir panna.<br />
Koostanud: Janno Puks<br />
<strong>Tallinna</strong> Arte ja <strong>Kristiine</strong> <strong>Gümnaasium</strong><br />
19
Change language