Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit
Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit
Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
nud ohvitserid viidi Kloogale ja osa<br />
neistki hiljem Narva rindele.<br />
I pataljon alustas sõjategevust Tartu<br />
rindel 28. augustil, rünnates Joora<br />
talu ja Pupastvere küla, mis vallutati.<br />
Kolme päeva jooksul, mil lahingud<br />
kestsid, löödi vaenlane Emajõe<br />
taha. Ta jättis maha hulga raskerelvastust<br />
ja voorid. Nendes lahingutes<br />
langes meie poolel 34 meest ja<br />
haavatuid oli 140. Pataljoni julge ja<br />
edukas tegutsemine pälvis rinde-<br />
juhatusetähelepanu.Diviisiülem kindral<br />
Mauritz von<br />
Stachwitz pani<br />
44 soomepoisile<br />
ülesnäidatud<br />
vapruse eest<br />
rinda Raudristi.<br />
Pupastvere lahingul oli oluline tähtsus<br />
kogu sõjategevusele Eestis: hoiti<br />
ära Narva rindel võitlevate väeosade<br />
ümberpiiramine ja stabiliseeriti<br />
Tartu rinne. See võimaldas paljudel<br />
inimestel pageda Rootsi või Saksamaale.<br />
<strong>Kodu</strong>maale jäämine oleks<br />
tähendanud neile pikki aastaid Siberi<br />
vangilaagris või koguni mahalaskmist.<br />
17. septembriks, kui algas Punaarmee<br />
suurrünnak, oli Saksa väejuhatus<br />
teinud otsuse Eesti maha jätta.<br />
Raskerelvastust oli asutud ära viima<br />
juba 14. septembrist. I pataljon taandus<br />
Lõuna-Eestisse, kus sai käsu<br />
siirduda Lätimaale. See käsk jäeti<br />
täitmata. Mehed siirdusid väikestes<br />
gruppides kes kodu poole, kes otsima<br />
võimalust pääsemiseks paadiga<br />
Soome või Rootsi. Eestisse jäänutest<br />
saatis Nõukogude võim hiljem<br />
sunnitöölaagrisse ligi 500 soomepoissi,<br />
kus neist suri üle saja. Oma<br />
elu kaotas kas lahingutes langenuna,<br />
metsavennana maha lastuna<br />
või vangilaagris surnuna iga kuues<br />
soomepoiss.<br />
SOOME SÕJAVETERANIDE EESTI ÜHENDUSE<br />
LOOMINE<br />
Mõte mehed kokku kutsuda tekkis<br />
Tartus tegutsevas Elias Lön<strong>nr</strong>oti<br />
Seltsis, mille eesmärk oli Soome ja<br />
Eesti kultuuri- ja ajaloosidemete<br />
hoidmine ja arendamine. Esimest<br />
korda kogunesid soomepoisid pärast<br />
sõda 23. märtsil 1989 Tartu<br />
Pupastvere lahingul oli oluline tähtsus<br />
kogu sõjategevusele Eestis: hoiti<br />
ära Narva rindel võitlevate väeosade<br />
ümberpiiramine ja stabiliseeriti Tartu<br />
rinne. See võimaldas paljudel inimestel<br />
pageda Rootsi või Saksamaale.<br />
Ülikooli vanasse kohvikusse. Kokku<br />
tuli 88 soomepoissi. Teine kokkutulek<br />
oli samuti Tartus sama aasta<br />
sügisel, seal oli osavõtjaid oli juba<br />
üle saja. Otsustati hakata koostama<br />
Eestis veel elavate soomepoiste<br />
nimekirja. Teada saadi üle 250 soomepoisi<br />
nime.<br />
6. aprillil 1990 peeti Tartu Ülikooli<br />
peahoones Elias Lön<strong>nr</strong>oti Seltsi juhatuse<br />
koosolek, millest paluti osa<br />
võtma ka soomepoiste esindajad.<br />
Seal otsustati<br />
luua Elias Lön<strong>nr</strong>oti<br />
Seltsi juurde<br />
soomepoiste<br />
sektsioon. Sellega<br />
loodi ajutine<br />
soomepoiste<br />
organisatsiooniline<br />
keskus.<br />
Sektsiooni esimeheks sai Tartu ülikooli<br />
soome-ugri keelte professor<br />
Paul Alvre.<br />
Laiemalt asuti soomepoisse teadvustama<br />
ka Soomes, milleks andis<br />
innustust Hannu Karpo esinemine<br />
6. detsembril 1990 Soome Televisioonis,<br />
Kouvola Lions-klubi eestvõttel<br />
mälestusmärgi püstitamine<br />
JR-200 auks Luumäele ja Kauhava<br />
Lions-klubi korjandus soomepoiste<br />
tervistuseks Härmätervisekeskuses.<br />
Selle perioodi<br />
tipphetkeks oligi<br />
JR-200 mälestussamba<br />
avamine<br />
19. augustil 1991,<br />
millest võttis osa<br />
mitusada soome-<br />
poissi nii Eestist kui ka välismaalt.<br />
Eesti taasiseseisvumise järel loodi<br />
juba ametlikud sidemed Soome sõjaveteranidega,<br />
mille tulemusena<br />
asutati Soome Sõjaveteranide Eesti<br />
Ühendus (SSEÜ), mis hakkas kuuluma<br />
Helsingi ümbruse piirkonna<br />
liikmena Soome Sõjaveteranide<br />
Liitu. Ühenduse asutamiskoosolek<br />
peeti 26. aprillil 1992 ja SSEÜ liikmeskonda<br />
hakkas kuuluma üle 500<br />
soomepoisi. Ühenduse töö hõlbustamiseks<br />
moodustati toimkonnad.<br />
JÄLG JÄÄB AJALUKKU<br />
Ajalootoimkonna (esimees Raul<br />
Kuutma) töö tulemusena ilmus<br />
SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST!<br />
viie aasta pärast raamat “Vabaduse<br />
eest”, millesse oli koondatud 3333<br />
soomepoisi eluloolised andmed.<br />
Kinnistusid sidemed Soome Sõjaveteranide<br />
Liiduga. Kogemuste vahetamiseks<br />
on korraldatud alates<br />
1993. aastast Soome Sõjaveteranide<br />
Liidu ja SSEÜ ühisseminare.<br />
Pupastvere ja Pilka lahingupaikadesse<br />
püstitati mälestuskivid. 1994.<br />
aastal korraldati Tallinnas ülemaailmne<br />
soomepoiste kokkutulek,<br />
Muuksi linnamäel avati Põhjatähe<br />
mälestusmärk ja soomepoiste ajalugu<br />
käsitlev näitus Eesti Vabadusvõitluse<br />
Muuseumis Lagedil. Järgnes<br />
Metsakalmistule soomepoiste<br />
matmispaiga rajamine, kuhu paigutati<br />
samuti mälestusmärk. Võeti osa<br />
Seli tervisekeskuse vesiravila rajamise<br />
töödest ja avati mälestusmärk<br />
soomepoistele Paldiskis, kuhu nad<br />
olid saabunud Soomest 1944. aasta<br />
augustikuus. 1992. aastal valmis<br />
Tartu valla toel Äksis Soomepoiste<br />
Muuseum, mille avamisel olid kohal<br />
ka Soome Vabariigi peaminister<br />
Paavo Lipponen ja Eesti Vabariigi<br />
peaminister Siim Kallas.<br />
Tihedad on olnud sidemed vabadusvõitlejate<br />
organisatsioonidega.<br />
Traditsiooniks on<br />
kujunenud kirikupühadetähistamine<br />
koos Vabadusvõitlejate<br />
Tallinna<br />
Ühendusega, seal<br />
mälestatakse eelmise<br />
aasta jooksul<br />
lahkunud relvavendi.<br />
Praegu on soomepoisse Eestis<br />
elus veel 238, nende keskmine<br />
vanus on 83 aastat. Liikmete kõrge<br />
ea tõttu on suurenenud ühenduse<br />
sotsiaal- ja tervishoiutoimkonna<br />
töökoormus. Oleme senini suutnud<br />
abistada haigestunud relvavendi<br />
Soome organisatsioonidelt saadavate<br />
toetuste abil.<br />
E lias Lön<strong>nr</strong>oti Seltsi juhatuse<br />
koosolekul 6. aprillil 1990 otsustati<br />
luua seltsi juurde soomepoiste<br />
sektsioon. Soome Sõjaveteranide<br />
Eesti Ühenduse asutamiskoosolek<br />
peeti 26. aprillil 1992.<br />
SSEÜ kõrvale on loodud Soomepoiste<br />
Pärimusühing, kuju kuuluvad<br />
soomepoiste järglased – pojad<br />
ja tütred. Nemad jätkavad edaspidi<br />
meie tööd, andes tulevastele<br />
põlvedele teada oma isade lahinguteedest<br />
Teises maailmasõjas ja<br />
nende saatusest Siberi sunnitöölaagrites.<br />
KK!<br />
KAITSE KODU! NR 8’ <strong>2007</strong> 11
Change language