Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit
Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit
Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
SÕJARAUD<br />
<strong>Kaitse</strong>liitlase varustusest uuel aastal<br />
Tekst: IVAR JÕESAAR, kapten<br />
<strong>Kaitse</strong>liitlaste omavaheliste vestluste<br />
lemmikteemasid on sõjavarustus,<br />
õigemini selle puudumine.<br />
Õppustel pole näha, et keegi oleks<br />
tulnud vanas tsiviilpintsakus ja dressipükstes.<br />
Küll on aga näha erinevate<br />
riikide väga erinevalt kombineeritud<br />
vormi- ja muu varustuse elemente.<br />
Miks näevad kaitseliitlased välja nagu<br />
“õnnesõdurid” (solders of fortune)<br />
mõnes Hollywoodi palgasõdurifil-<br />
mis? <strong>Kaitse</strong>väe<br />
logistikud aga<br />
ajavad oma tabelites<br />
näpuga<br />
järge ja ilmneb,<br />
et kaitseliitlastele<br />
on sel<br />
sajandil välja<br />
antud umbes<br />
samas suurusjärgus vormikomplekte,<br />
kui on organisatsioonil aktiivselt<br />
õppustel käivaid liikmeid…<br />
KUST ON SAADUD KAITSELIITLASTE<br />
VORMIRÕIVAD?<br />
Lõpututel varustusejuttudel on palju<br />
põhjusi. <strong>Kaitse</strong>liidu liiget kohustatakse<br />
oma tõsist kaasalöömishuvi<br />
tõestama sellega, et ta soetab endale<br />
ise suvise välivormi. Muud vormielemendid<br />
ja varustuse saab ta hiljem<br />
malevast. Et seni pole olnud üheselt<br />
mõistetavat kanalit, mille kaudu<br />
kaitseliitlane saaks endale legaalselt<br />
välivormi soetada, on kasutatud<br />
vormirõivaste hankimisel tuttavaid<br />
kaitseväelasi ja muid kõveraid teid.<br />
Seadusliku kanalina on alles hiljuti<br />
tekkinud võimalus osta varustust<br />
Eesti Reservohvitseride Kogu asutatud<br />
OÜ Armamendi militaarvarustuse<br />
kauplusest <strong>Kaitse</strong>liidu Tallina maleva<br />
Männiku lasketiirus. Kui nüüd<br />
malevast mingil erakorralisel puhul<br />
vorme jagatakse, on aktiivsemal kaitseliitlasel<br />
mulje, et ta on ka need asjad<br />
endale ise välja sebinud, ning ta<br />
küsib peagi juurde. Et kaitseliitlaste<br />
agarus varustuselemente küsida on<br />
erinev, ongi pilt jätkuvalt kirju.<br />
<strong>Kaitse</strong>jõudude peastaabi logistikaosakonna<br />
ülem kolonelleitnant<br />
Raivo Tamm möönab, et kaitseliitlasi<br />
pole seni varustatud piisavalt,<br />
kuid rõhutab, et kaitseväe logistikakeskus<br />
ei tegele üksiku kaitseliitlase,<br />
vaid <strong>Kaitse</strong>liidu kui tervikuga.<br />
<strong>Kaitse</strong>vägi teeb aktiivselt koostööd<br />
<strong>Kaitse</strong>liidu peastaabiga, et parandada<br />
<strong>Kaitse</strong>liidu varustuse olukorda,<br />
hankida transpordivahendeid ja<br />
korrastada ladustamine. Käesoleva<br />
aasta sügisest on <strong>Kaitse</strong>liidu peastaap<br />
ja <strong>Kaitse</strong>väe Logistikakeskus<br />
asunud järgmiste aastate hankeid<br />
<strong>Kaitse</strong>jõudude peastaabi logistikaosakonna<br />
ülem kolonelleitnant Raivo Tamm<br />
möönab, et kaitseliitlasi pole seni varustatud<br />
piisavalt, kuid rõhutab, et kaitseväe<br />
logistikakeskus ei tegele üksiku kaitseliitlase,<br />
vaid <strong>Kaitse</strong>liidu kui tervikuga.<br />
arvestades kokku<br />
leppima,<br />
mida ja millal,<br />
kellele ja kuidas<br />
ning mis alustel<br />
on vaja välja<br />
anda ning kui<br />
pika ajavahemiku<br />
järel välja vahetada.<br />
Kolonelleitnant Tamm soovitab<br />
meenutada, et Eesti riigikaitse alustas<br />
kuusteist aastat tagasi sisuliselt<br />
nullist ja on tänaseks algusaastate<br />
sissiarmeest, mille kasutada oli vaid<br />
varustus, mida igamees kaasas suutis<br />
tassida (á la automaat ja kolm salve),<br />
muutunud kaitsejõududeks, milles<br />
on arendatud kõiki peamisi relvaliike.<br />
Riigikaitse pikaajalise arengu<br />
plaan (KSAP 2010) aastast 2004 on<br />
ette näinud, et sel kümnendil arendatakse<br />
uusi võimekusi ja seda plaani<br />
on ka täidetud. Mereväel on laevad,<br />
õhuvägi suudab vastu võtta õhutoetust<br />
ja jälgida õhuruumi, maaväel on<br />
autod ja soomukid<br />
ning suurtükiväel<br />
haubitsad.<br />
On loodud tankitõrje-<br />
ja õhutõrjesuutlikkus,<br />
pioneerid saavad<br />
hakkama mitmesuguste<br />
pinnasetööde ja logistikud<br />
veostega, toimivad side- ja meditsiiniteenistus<br />
jne.<br />
Kolonelleitnant Tamme sõnul oli<br />
suures plaanis esmatähtsaks ülesandeks<br />
luua tingimused erinevate<br />
relva- ja väeliikide tegevuse käivitamiseks<br />
ja hankida relvasüsteeme,<br />
mis kataksid suuremas ulatuses la-<br />
hinguvälja. Aastatel 2008–2010 oligi<br />
plaanis keskenduda reservide ja<br />
<strong>Kaitse</strong>liidu varustamisele. Nüüd on<br />
see aeg käes ning alustatakse individuaalvarustusest<br />
ja relvastusest. Ja<br />
eks aprillisündmusedki andnud selle<br />
kiiremaks ja mahukamaks alustamiseks<br />
oma tõuke.<br />
RELVAOSTUDEKS ON TEGELIKULT VAID<br />
PEENRAHA<br />
K ui väga suurte, tarkade ja kallite<br />
relvade kasutamine välja arvata,<br />
käib lahinguväljal suur osa olulist tegevust<br />
umbes 2 km distantsil. Kui palju<br />
me sellel alal oma lahtise sihikuga<br />
Kalašnikoviga ära teha suudaksime?<br />
See Eesti mõistes üsna suur raha,<br />
mida riigikaitse kasutada saab, on<br />
maailma militaarvarustuse turul<br />
vaid pee<strong>nr</strong>aha, millega midagi uut<br />
ja moodsat ostma minnes võib ühte<br />
relvasüsteemi kinni maksma jäädagi.<br />
Seetõttu on Eesti püüdnud<br />
ära kasutada külma sõja järgset relvajõudude<br />
transformatsiooni ehk<br />
sõjavarude vähendamist Euroopas<br />
ja ostnud kasutatud sõjatehnikat.<br />
Meil on renoveeritud sõjalaevad,<br />
reservis hoitud autod ja soomukid,<br />
mis pole küll tehnika viimane sõna,<br />
kuid mis on teiste riikide armeedes<br />
täna kasutuses ning mida on palju<br />
toodetud ja seetõttu odavam üleval<br />
pidada. Sama kehtib ka käsitulirelvade<br />
kohta. Kasutame vanemaid ja<br />
levinud mudeleid, millele on võimalik<br />
saada tasuta laskemoona.<br />
Kolonelleitnant Tamm rõhutab, et<br />
vana kaitseliitlasena ta on piisavalt<br />
hästi kursis juttudega, mida mehed<br />
õppustel räägivad. Loomulikult võis<br />
väljavahetatud Hiina Kalašnikov<br />
olla üksikvõitleja<br />
seisukohalt mugavam<br />
kui AK 4.<br />
Kergem relv,<br />
mahukam salv,<br />
kergem moon,<br />
kokkukäiv kaba,<br />
lisaks lihtsam puhastada,<br />
lollikindlam kasutada. Aga<br />
ta soovitas meestel ka oma laskepesast<br />
veidi avarama pilguga välja<br />
vaadata ja püüda mõista, mis tervel<br />
lahinguväljal toimub.<br />
Kui väga suurte, tarkade ja kallite<br />
relvade kasutamine välja arvata,<br />
käib lahinguväljal suur osa olulist<br />
tegevust umbes 2 km distantsil. Kui<br />
30 KAITSE KODU! NR 8’ <strong>2007</strong>