02.06.2013 Views

Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit

Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit

Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

SÕJARAUD<br />

<strong>Kaitse</strong>liitlase varustusest uuel aastal<br />

Tekst: IVAR JÕESAAR, kapten<br />

<strong>Kaitse</strong>liitlaste omavaheliste vestluste<br />

lemmikteemasid on sõjavarustus,<br />

õigemini selle puudumine.<br />

Õppustel pole näha, et keegi oleks<br />

tulnud vanas tsiviilpintsakus ja dressipükstes.<br />

Küll on aga näha erinevate<br />

riikide väga erinevalt kombineeritud<br />

vormi- ja muu varustuse elemente.<br />

Miks näevad kaitseliitlased välja nagu<br />

“õnnesõdurid” (solders of fortune)<br />

mõnes Hollywoodi palgasõdurifil-<br />

mis? <strong>Kaitse</strong>väe<br />

logistikud aga<br />

ajavad oma tabelites<br />

näpuga<br />

järge ja ilmneb,<br />

et kaitseliitlastele<br />

on sel<br />

sajandil välja<br />

antud umbes<br />

samas suurusjärgus vormikomplekte,<br />

kui on organisatsioonil aktiivselt<br />

õppustel käivaid liikmeid…<br />

KUST ON SAADUD KAITSELIITLASTE<br />

VORMIRÕIVAD?<br />

Lõpututel varustusejuttudel on palju<br />

põhjusi. <strong>Kaitse</strong>liidu liiget kohustatakse<br />

oma tõsist kaasalöömishuvi<br />

tõestama sellega, et ta soetab endale<br />

ise suvise välivormi. Muud vormielemendid<br />

ja varustuse saab ta hiljem<br />

malevast. Et seni pole olnud üheselt<br />

mõistetavat kanalit, mille kaudu<br />

kaitseliitlane saaks endale legaalselt<br />

välivormi soetada, on kasutatud<br />

vormirõivaste hankimisel tuttavaid<br />

kaitseväelasi ja muid kõveraid teid.<br />

Seadusliku kanalina on alles hiljuti<br />

tekkinud võimalus osta varustust<br />

Eesti Reservohvitseride Kogu asutatud<br />

OÜ Armamendi militaarvarustuse<br />

kauplusest <strong>Kaitse</strong>liidu Tallina maleva<br />

Männiku lasketiirus. Kui nüüd<br />

malevast mingil erakorralisel puhul<br />

vorme jagatakse, on aktiivsemal kaitseliitlasel<br />

mulje, et ta on ka need asjad<br />

endale ise välja sebinud, ning ta<br />

küsib peagi juurde. Et kaitseliitlaste<br />

agarus varustuselemente küsida on<br />

erinev, ongi pilt jätkuvalt kirju.<br />

<strong>Kaitse</strong>jõudude peastaabi logistikaosakonna<br />

ülem kolonelleitnant<br />

Raivo Tamm möönab, et kaitseliitlasi<br />

pole seni varustatud piisavalt,<br />

kuid rõhutab, et kaitseväe logistikakeskus<br />

ei tegele üksiku kaitseliitlase,<br />

vaid <strong>Kaitse</strong>liidu kui tervikuga.<br />

<strong>Kaitse</strong>vägi teeb aktiivselt koostööd<br />

<strong>Kaitse</strong>liidu peastaabiga, et parandada<br />

<strong>Kaitse</strong>liidu varustuse olukorda,<br />

hankida transpordivahendeid ja<br />

korrastada ladustamine. Käesoleva<br />

aasta sügisest on <strong>Kaitse</strong>liidu peastaap<br />

ja <strong>Kaitse</strong>väe Logistikakeskus<br />

asunud järgmiste aastate hankeid<br />

<strong>Kaitse</strong>jõudude peastaabi logistikaosakonna<br />

ülem kolonelleitnant Raivo Tamm<br />

möönab, et kaitseliitlasi pole seni varustatud<br />

piisavalt, kuid rõhutab, et kaitseväe<br />

logistikakeskus ei tegele üksiku kaitseliitlase,<br />

vaid <strong>Kaitse</strong>liidu kui tervikuga.<br />

arvestades kokku<br />

leppima,<br />

mida ja millal,<br />

kellele ja kuidas<br />

ning mis alustel<br />

on vaja välja<br />

anda ning kui<br />

pika ajavahemiku<br />

järel välja vahetada.<br />

Kolonelleitnant Tamm soovitab<br />

meenutada, et Eesti riigikaitse alustas<br />

kuusteist aastat tagasi sisuliselt<br />

nullist ja on tänaseks algusaastate<br />

sissiarmeest, mille kasutada oli vaid<br />

varustus, mida igamees kaasas suutis<br />

tassida (á la automaat ja kolm salve),<br />

muutunud kaitsejõududeks, milles<br />

on arendatud kõiki peamisi relvaliike.<br />

Riigikaitse pikaajalise arengu<br />

plaan (KSAP 2010) aastast 2004 on<br />

ette näinud, et sel kümnendil arendatakse<br />

uusi võimekusi ja seda plaani<br />

on ka täidetud. Mereväel on laevad,<br />

õhuvägi suudab vastu võtta õhutoetust<br />

ja jälgida õhuruumi, maaväel on<br />

autod ja soomukid<br />

ning suurtükiväel<br />

haubitsad.<br />

On loodud tankitõrje-<br />

ja õhutõrjesuutlikkus,<br />

pioneerid saavad<br />

hakkama mitmesuguste<br />

pinnasetööde ja logistikud<br />

veostega, toimivad side- ja meditsiiniteenistus<br />

jne.<br />

Kolonelleitnant Tamme sõnul oli<br />

suures plaanis esmatähtsaks ülesandeks<br />

luua tingimused erinevate<br />

relva- ja väeliikide tegevuse käivitamiseks<br />

ja hankida relvasüsteeme,<br />

mis kataksid suuremas ulatuses la-<br />

hinguvälja. Aastatel 2008–2010 oligi<br />

plaanis keskenduda reservide ja<br />

<strong>Kaitse</strong>liidu varustamisele. Nüüd on<br />

see aeg käes ning alustatakse individuaalvarustusest<br />

ja relvastusest. Ja<br />

eks aprillisündmusedki andnud selle<br />

kiiremaks ja mahukamaks alustamiseks<br />

oma tõuke.<br />

RELVAOSTUDEKS ON TEGELIKULT VAID<br />

PEENRAHA<br />

K ui väga suurte, tarkade ja kallite<br />

relvade kasutamine välja arvata,<br />

käib lahinguväljal suur osa olulist tegevust<br />

umbes 2 km distantsil. Kui palju<br />

me sellel alal oma lahtise sihikuga<br />

Kalašnikoviga ära teha suudaksime?<br />

See Eesti mõistes üsna suur raha,<br />

mida riigikaitse kasutada saab, on<br />

maailma militaarvarustuse turul<br />

vaid pee<strong>nr</strong>aha, millega midagi uut<br />

ja moodsat ostma minnes võib ühte<br />

relvasüsteemi kinni maksma jäädagi.<br />

Seetõttu on Eesti püüdnud<br />

ära kasutada külma sõja järgset relvajõudude<br />

transformatsiooni ehk<br />

sõjavarude vähendamist Euroopas<br />

ja ostnud kasutatud sõjatehnikat.<br />

Meil on renoveeritud sõjalaevad,<br />

reservis hoitud autod ja soomukid,<br />

mis pole küll tehnika viimane sõna,<br />

kuid mis on teiste riikide armeedes<br />

täna kasutuses ning mida on palju<br />

toodetud ja seetõttu odavam üleval<br />

pidada. Sama kehtib ka käsitulirelvade<br />

kohta. Kasutame vanemaid ja<br />

levinud mudeleid, millele on võimalik<br />

saada tasuta laskemoona.<br />

Kolonelleitnant Tamm rõhutab, et<br />

vana kaitseliitlasena ta on piisavalt<br />

hästi kursis juttudega, mida mehed<br />

õppustel räägivad. Loomulikult võis<br />

väljavahetatud Hiina Kalašnikov<br />

olla üksikvõitleja<br />

seisukohalt mugavam<br />

kui AK 4.<br />

Kergem relv,<br />

mahukam salv,<br />

kergem moon,<br />

kokkukäiv kaba,<br />

lisaks lihtsam puhastada,<br />

lollikindlam kasutada. Aga<br />

ta soovitas meestel ka oma laskepesast<br />

veidi avarama pilguga välja<br />

vaadata ja püüda mõista, mis tervel<br />

lahinguväljal toimub.<br />

Kui väga suurte, tarkade ja kallite<br />

relvade kasutamine välja arvata,<br />

käib lahinguväljal suur osa olulist<br />

tegevust umbes 2 km distantsil. Kui<br />

30 KAITSE KODU! NR 8’ <strong>2007</strong>

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!