Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit
Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit
Kaitse Kodu! nr. 8/2007 - Kaitseliit
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
KAITSETAHE<br />
Tekst: ALEKS KIVINUK<br />
Vabadussõja algusest möödus<br />
28. novembril 89 aastat. Ühele<br />
riigile ei ole seda palju, kuid<br />
inimelu seisukohalt on tegemist<br />
pika ajaga. On möödunud paar<br />
inimpõlve, mille jooksul on üle<br />
elatud Teine maailmasõda ja poole<br />
sajandi pikkune okupatsioon.<br />
Kõik see on jätnud oma jälje ka<br />
meie rahva ajaloolisesse mällu.<br />
Kui paljud noored ja isegi vanemad<br />
inimesed teavad midagi Eesti<br />
kõrgeimast sõjalisest ordenist?<br />
Mida on sellest räägitud meile<br />
koolipõlves või andnud edasi meie<br />
vanemad? Kui jälgida diskusioone<br />
Vabadussõja võidusamba ümber,<br />
siis pole seda teadmist ilmselt piisavalt.<br />
VABADUSE RISTI AJALOOST<br />
Vajadus sõjalise aumärgi järele<br />
tekkis 28. novembril 1918 alanud<br />
Eesti Vabadussõja tõttu. Juba järgmise<br />
aasta jaanuaris võttis Eesti<br />
Ajutine Valitsus vastu põhimõttelise<br />
otsuse asutada Eesti sõjaline<br />
orden. Seejärel moodustati komisjon,<br />
kuhu kuulusid teiste hulgas<br />
ka sõja-, sise- ja kohtuminister.<br />
Komisjoni töö tulemusena võeti<br />
16. aprillil 1919 vastu seadus Eesti<br />
Vabaduse Risti (nagu nimetati ordenit<br />
tollases kõnepruugis) asutamise<br />
asjus, mille 1. punkt ütleb:<br />
“Eesti Vabaduse Rist on asutatud<br />
Eesti Vabariigi väljakuulutamise<br />
aastapäeval 24. veebruaril 1919.<br />
aastal autasu tähena andmiseks<br />
neile, kes on üles näidanud Eesti<br />
iseseisva vabariigi loomisel silmapaistvaid<br />
ja kasulikke teeneid nii<br />
sõjalises kui ka kodanlises tegevuses.”<br />
Ordeni kujundas kunstnik<br />
Nikolai Triik ja näidiseksemplarid<br />
valmistati Joseph Kopfi kullassepatöökojas<br />
Tallinnas.<br />
Orden jagunes kolme liiki: I liik,<br />
mida annetati sõjaliste teenete<br />
eest, II liik isikliku vapruse eest ja<br />
Vabadusristi lugu<br />
III liik kodanliste ehk tsiviilteenete<br />
eest. Iga liik jagunes omakorda<br />
kolmeks järguks, mida kirjapildis<br />
märgitakse liiki tähistava rooma<br />
numbri järel oleva kaldkriipsu taga<br />
asetseva araabia numbriga (nt I/1<br />
või II/3). I ja II liigi risti keskplaadi<br />
aversil on Eestit sümboliseeriv<br />
täht E, mida kaitseb soomusrüüs<br />
kõverdatud käsi sirge mõõgaga.<br />
Mõõka hoidev käsi moodustab<br />
vabariiki tähistava V tähe. III liigi<br />
Vabadusristi aversil on vaid täht E.<br />
Et tegemist oli tsiviilteenete eest<br />
saadava autasuga, siis käsi mõõgaga<br />
puudub. Vabadusristi tagaküljel<br />
on selle asutamise daatum<br />
24. II 1919. I liigi põhivärv on valge,<br />
II liigil must ja III liigil sinine.<br />
Kõikide liikide 3. järgul on välisäär<br />
must, 2. järgul hõbedane ja 1. järgul<br />
kuldne. Risti ja selle lintide kujundamisel<br />
on kasutatud eesti rahvusvärve<br />
sinist, musta ja valget. Üksnes<br />
II liigi südamik on verepunane, tähistamaks<br />
kodumaa eest valatud<br />
verd. Sellest tuleneb seda liiki ristile<br />
antud hüüdnimi Vererist.<br />
Esimesed Vabadusristid annetati<br />
1919. aasta augustis, suurem osa<br />
aga järgmisel aastal. Viimast korda<br />
annetati ordenit 1925. aastal, mh<br />
ka 1924. aasta 1. detsembri mässukatse<br />
mahasurumisel osalenud<br />
sõjaväelastele ja politseinikele.<br />
1925. aasta 19. juuni seadusega lõpetas<br />
Riigikogu Vabadusristi väljaandmise,<br />
lugedes omariikluse<br />
rajamisel silma paistnud isikute<br />
teened hinnatuks. Uuesti võis Vabadusristiga<br />
autasustada üksnes<br />
sõja puhkemisel välisvaenlasega.<br />
TÕELISE VAPRUSE MÄRK<br />
Ordeni tähtsust rõhutab ka see, et<br />
I ja II liigi kavalerid said vabariigi<br />
valitsuse otsusel normaaltalu ja<br />
ühekordse toetusraha. Oli ka muid<br />
soodustusi. Vabadusristi kavalerid<br />
olid eesõigustatud riigiteenistusse<br />
astumisel, võisid omandada riigi<br />
kulul elukutse ja ennast täienda-<br />
da, ka olid neil soodustused kõigis<br />
riigi üldkasutatavates liiklusvahendites.<br />
Vabadusristi kavalerid<br />
ja nende pojad said eelisõigusi<br />
sõjakooli astumisel. Kavaleride<br />
nime järel kasutati lühendit VR<br />
koos selle isikule antud risti liigi<br />
ja järgu numbriga. Vabadusristi<br />
sümboolikat (E ja seda kaitsev<br />
käsi mõõgaga) peeti sõdurivapruse<br />
võrdkujuks, seda kandsid oma<br />
mundril ka Teises maailmasõjas<br />
Soome ja Saksa vägedes võidelnud<br />
Eesti sõdurid.<br />
Tuntumatest Vabadusristi kavaleridest<br />
nimetagem hilisemat Eesti<br />
Vabariigi esimest presidenti Konstantin<br />
Pätsi VR I/1 ja III/1, kindralleitnant<br />
Johan Laidoneri VR I/1<br />
ja III/1, Vabadussõja kangelast<br />
Julius Kuperjanovit VR I/2, II/2 ja<br />
II/3 ning Soome vabatahtlike Põhja<br />
Poegade rügemendi eestlasest<br />
ülemat Hans Kalmu VR I/1 ja II/3.<br />
Vabadusristiga on autasustatud ka<br />
Prantsuse kangelaslinna Verduni<br />
VR I/1, Suurbritannia Ühendkuningriigi<br />
riigipead Tema Majesteet<br />
kuningast Georg V VR I/1, Rootsi<br />
kuningat Gustav V VR I/1, Itaalia<br />
peaministrit Benito Mussolinit<br />
VR III/1 ja veel paljusid riigijuhte.<br />
Kokku annetati riste 3224, neist<br />
Eesti kodanikele 2151 ja 17 välisriigi<br />
kodanikule 1073 risti.<br />
Ülevaate Vabadusristide annetamisest<br />
annab järgnev tabel.<br />
ANNETATUD VABADUSRISTID<br />
I liik II liik III liik Kokku<br />
1. järk 43 – 111 154<br />
2. järk 135 29 41 205<br />
3. järk 581 2249 35 2865<br />
Kokku 759 2278 187 3224<br />
II liigi 1. järk jäi välja andmata,<br />
sest selle liigi puhul kehtis reegel,<br />
et eelnevalt pidi risti kavaler olema<br />
autasustatud II liigi 3. ja 2. järguga.<br />
8 KAITSE KODU! NR 8’ <strong>2007</strong>
Change language