Ajaleheleht - Euroveeb - Eesti.ee
Ajaleheleht - Euroveeb - Eesti.ee
Ajaleheleht - Euroveeb - Eesti.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KERTU RUUS<br />
ÄRIPÄEV<br />
E<br />
uroalaga liitumine loob<br />
<strong>Eesti</strong>le uued võimalused<br />
arenguks, sest usaldus<br />
<strong>Eesti</strong> majanduse vastu kasvab,<br />
usuvad majanduseksperdid. <strong>Eesti</strong><br />
Panga president Andres<br />
Lipstok kinnitab, et euro tulek<br />
muudab <strong>Eesti</strong> atraktiivsemaks<br />
invest<strong>ee</strong>rimiskohana, ja s<strong>ee</strong><br />
omakorda aitab tõsta üldist<br />
majandusaktiivsust.<br />
Lipstoki sõnu p<strong>ee</strong>geldab<br />
konjunktuuriinstituudi direktor<br />
Marje Josing, kes<br />
leiab, et euro tulek annab<br />
meile positiivse nö kvalit<strong>ee</strong>dimärgi<br />
ja majanduse<br />
taastumisel lisaenergiat.<br />
«Välisinvestoritel ja ettevõtjatel<br />
on enam kindlust<br />
<strong>Eesti</strong> ettevõtjatega äri ajada<br />
ning <strong>Eesti</strong>sse invest<strong>ee</strong>rida.<br />
Ja s<strong>ee</strong> loob uusi töökohti,»<br />
mainib ta.<br />
Tarkinvestor EfTEN-i varahalduse<br />
juht Kristjan Lepik<br />
usub, et järgneva viie aasta<br />
jooksul võib euroalaga liitumine<br />
<strong>Eesti</strong> majandust täiendavalt<br />
kasvatada 3-5% jagu. «S<strong>ee</strong> on päris<br />
suur number ning peamine<br />
tegur on selles, et muutume välisraha<br />
jaoks atraktiivsemaks<br />
ning selgemalt seotuks Euroopaga,»<br />
sõnab Lepik.<br />
E<br />
t mõista, kuidas saab käibel<br />
olev valuuta inimeste mõtlemist<br />
mõjutada, soovitab<br />
Kristjan Lepik vaadata asja lään<strong>ee</strong>urooplase<br />
silmade läbi. «Mis<br />
on <strong>Eesti</strong>? Üks endine kommunistlik<br />
riik, mis nüüd üritab tubli olla.<br />
Ei ole mõtet illusioone luua,<br />
lään<strong>ee</strong>urooplane näeb <strong>Eesti</strong>t ja<br />
enamikku Ida-Euroopast jätkuvalt<br />
paraja arengumaana. Kui s<strong>ee</strong><br />
eurooplane käis <strong>Eesti</strong>s aastal<br />
1995, võis siinne elatustase paista<br />
üsna kesisel tasemel. Aastal<br />
2010 on pilt juba parem, ja kui<br />
v<strong>ee</strong>l lisada,<br />
et ta saab<br />
oma eurodega<br />
maksta ka,<br />
siis s<strong>ee</strong> hakkab<br />
juba Euroopa<br />
moodi<br />
paistma.»<br />
Nii võibki<br />
mõni Rootsi<br />
ärim<strong>ee</strong>s<br />
otsustada, et<br />
nüüd on õige<br />
aeg <strong>Eesti</strong>s tehas püsti panna,<br />
sest siin võib end kindlalt tunda.<br />
Või otsustab Hispaania turist<br />
lõpuks Tallinna vanalinna vaatama<br />
tulla, sest enam ei pea jändama<br />
valuuta vahetamisega. Eks<br />
paljus on nimetatud usaldus<br />
just nihe mõtlemises. Nii ei tea<br />
riskikapitalifirma MTVP juhtivpartner<br />
Allan Martinson ühtegi<br />
välisinvestorit, kes oleks krooni<br />
ajal euro pärast tulemata jäänud,<br />
kuid tema sõnul on psühholoogiline<br />
tegur siiski olemas –<br />
Euroga on kindlam<br />
Järgmise aasta algusest tuleb <strong>Eesti</strong>s krooni<br />
asemel käibele euro – s<strong>ee</strong> peaks olema<br />
vundamendiks meie majanduse<br />
kindlusele ja kasvule.<br />
kas <strong>Eesti</strong> on<br />
klubis või mitte.<br />
Paljud pisiasjad<br />
muutuvad euro tulles lihtsamaks<br />
ja odavamaks. Näiteks<br />
ei pea euroala riike külastades<br />
enam raha vahetama turistid,<br />
kuid ka ettevõtted, mis omavahel<br />
euroalas äri ajavad. Praegu maksavad<br />
<strong>ee</strong>stlased pankadele igal<br />
aastal hiigelsummasid ainult selle<br />
<strong>ee</strong>st, et konvert<strong>ee</strong>rivad kroone<br />
eurodeks ja vastupidi. «Veidi rohkem<br />
raha<br />
«Nii Euroopa<br />
Liidu kui ka<br />
euroala liikmelisus<br />
annavad<br />
julgust mõelda<br />
ja tegutseda<br />
suurelt.»<br />
Andres Lipstok<br />
jääb kõigile<br />
alles,» nendib<br />
Lepik.<br />
rate.<strong>ee</strong><br />
asutaja<br />
Andrei Korobeinik<br />
toob välja<br />
ka kinnisvaraturuelavnemi-<br />
se. Üks asi, mis peaks kinnisvaraturgu<br />
elavdama, on alanevad<br />
laenuintressid. Korobeinik vaatab<br />
asja ka noorte seisukohalt.<br />
«Majanduskasv oleks meile täna<br />
igati abiks – kui koolinoored tööjõuturule<br />
jõuavad, siis ehk on<br />
neile selleks ajaks töökohti rohkem,»<br />
loodab ta.<br />
Üks üldisem mõju on s<strong>ee</strong>, et<br />
<strong>Eesti</strong> muutub rahvusvaheliselt<br />
kaalukamaks riigiks. «Euroala<br />
liikmeks olemine tähendab <strong>Eesti</strong><br />
jaoks selle rahapoliitikas osalemist,<br />
ning otsustel, mille lan-<br />
getamise juures me kaasa lööme,<br />
on globaalne tähendus,» selgitab<br />
Lipstok <strong>Eesti</strong> kasvanud rolli.<br />
E<br />
uro ei tule <strong>Eesti</strong>sse riskideta.<br />
Levinuimaks hirmuks,<br />
mida kroonidega harjunud<br />
<strong>Eesti</strong> elanikud euro <strong>ee</strong>s tunnevad,<br />
on hinnatõus. Suvel avaldatud<br />
Turu-uuringute AS-i küsitlus<br />
näitas, et tervelt 76% inimestest<br />
ootab euro tulles hindade kallinemist.<br />
Osaliselt on neil hirmudel<br />
alust. Küsimus pole selles, et euro<br />
tulles miski is<strong>ee</strong>nesest kallimaks<br />
muutuks – uuest aastast<br />
muutub vaid raha nimetus, selle<br />
väärtus jääb samaks, ja kõik hinnad<br />
arvestatakse kroonidest eurodesse<br />
ühe sendi täpsusega. Ent<br />
mõned ettevõtjad võivad euro tulekul<br />
ise hindu tõsta. Liiati võivad<br />
hinnad kallineda lihtsalt ühtlustumise<br />
käigus: ühises raharuumis<br />
on s<strong>ee</strong> hindadel kombeks.<br />
Ent tarbija pole võimaliku<br />
hinnatõusu <strong>ee</strong>s võimetu, vaid<br />
võib lihtsalt kallinenud toodetest<br />
ja t<strong>ee</strong>nustest loobuda. <strong>Eesti</strong><br />
Panga president Andres Lipstok<br />
tuletab m<strong>ee</strong>lde, et hinnad kuju-<br />
nevad konkurentsis. «Kui mõne<br />
kaupmehe või t<strong>ee</strong>nusepakkuja,<br />
näiteks juuksuri juures on hinnad<br />
sobimatud, siis tema kaupa<br />
või t<strong>ee</strong>nust ei pea ostma,» sõnab<br />
ta. Enne meid euroga liitunud<br />
riikides jäid hinnatõusud uue raha<br />
tulekul 0,1-0,3% vahele, ehkki<br />
sealgi kartsid elanikud kõige<br />
kallinemist. Kohati uskusid inimesed<br />
hindade tõusu isegi siis,<br />
kui nood tegelikult langesid.<br />
«S<strong>ee</strong> näitab v<strong>ee</strong>l kord, et hirmul<br />
on suured silmad,» ütleb<br />
Lipstok.<br />
Üheks majandusekspertide<br />
nõuandeks ongi tegelikult mitte<br />
omistada eurole liigset tähtsust.<br />
Andrei Korobeinik pelgab, et<br />
peamine euro tulekuga seotud<br />
probl<strong>ee</strong>m on inimeste liiga kõrged<br />
ootused – oodatakse, et<br />
nüüd alles hakkavad välisinvest<strong>ee</strong>ringud<br />
riiki voolama. «Tegelikult<br />
ei ole välisinvestori jaoks<br />
valuuta oluline,» nendib Korobeinik.<br />
«Talle on olulised hoopis<br />
muud faktorid – kõrghariduse<br />
tase riigis, välispoliitiline stabiilsus,<br />
tööjõu efektiivsus jms.»<br />
Nii ei päästa euro meid<br />
muust kodutööst, kuid oma tõu-<br />
FAKTID<br />
Alates <strong>Eesti</strong> krooni<br />
kasutuselevõtust 1992<br />
kehtib meil valuutakomit<strong>ee</strong><br />
süst<strong>ee</strong>m, mis sätestab<br />
krooni fiks<strong>ee</strong>ritud kursi.<br />
Selle kursi säilitamiseks<br />
peavad keskpanga kohustused,<br />
sh baasraha hulk majanduses,<br />
olema täielikult<br />
tagatud välisvaluuta- või<br />
kullareservidega.<br />
Alates aastast 2004 on<br />
<strong>Eesti</strong> krooni kurss fiks<strong>ee</strong>ritud<br />
euro suhtes tasemel<br />
15,6466 krooni üks euro.<br />
<strong>Eesti</strong>st saab 17. euroala<br />
liige. Ida-Euroopa riikidest<br />
on enne meid euroklubisse<br />
vastu võetud Slovakkia ja<br />
Slov<strong>ee</strong>nia.<br />
Kroon tuli <strong>Eesti</strong>s käibele<br />
1928. a, enne seda kehtis riigis<br />
mark. Nõukogude Liidu<br />
ajal oli käibel rubla, mille<br />
asendas 1992. a taas kroon.<br />
ke annab siiski. Andres Lipstok<br />
usub, et euro peaks andma noortele<br />
põhjust vaadata tulevikku<br />
lootusrikkalt. «Kui inimene on<br />
tegus ja jagub ideid oma elu<br />
arendamiseks, siis arenevad ka<br />
majandus ja ühiskond. Nii Euroopa<br />
Liidu kui ka euroala liikmelisus<br />
annavad julgust mõelda<br />
ja tegutseda suurelt,» leiab<br />
Lipstok.<br />
Mis on<br />
<strong>Ajaleheleht</strong>?<br />
<strong>Ajaleheleht</strong> on osa rahvusvahelise<br />
ajalehtede<br />
liidu (WAN) programmist<br />
Ajaleht<br />
koolitunnis (NIE), mida<br />
<strong>Eesti</strong>s koordin<strong>ee</strong>rib <strong>Eesti</strong><br />
Ajalehtede Liit (EALL).<br />
<strong>Ajaleheleht</strong> aitab õppida<br />
paremini lugema ja<br />
mõistma ajalehte.<br />
Pealtnäha sarnaneb s<strong>ee</strong><br />
tavalise päevalehega,<br />
kuid annab ka selgitusi<br />
ajalehe põhižanritest ning<br />
kujundusest.<br />
Selgitused on iga<br />
lehekülje v<strong>ee</strong>rgudel<br />
selgesti eristatavad<br />
näidisajalehe tekstidest.<br />
Selle lehe põhit<strong>ee</strong>ma on<br />
euro.<br />
PABERLEHTEDEGA<br />
SEOTUD MÜÜDID JA<br />
TEGELIKKUS<br />
Müüt 1<br />
Inimestel pole enam harjumust<br />
paberlehti lugeda.<br />
Tegelikkus: 87% elanikkonnast<br />
loeb paberlehti ja 68%<br />
loeb neid regulaarselt<br />
(TNS Emor, EMU 2009, IV<br />
kvartal).<br />
Müüt 2<br />
Noored on ainult internetis<br />
või vaatavad telekat ega loe<br />
enam ajalehti.<br />
Tegelikkus: 84% 15–19aastastest<br />
ja 91% üle 60aastastest<br />
loevad ajalehti. Televiisori<br />
<strong>ee</strong>s v<strong>ee</strong>davad<br />
60aastased ja vanemad kaks<br />
korda rohkem aega kui noored<br />
(TNS Emor, telemõõdik<br />
2009, IV kvartal).<br />
Müüt 3<br />
Ajalehtedele pühendatakse<br />
vähem aega ja neist saadav<br />
info võetakse nüüd internetist.<br />
Tegelikkus: Ajalehtede lugemise<br />
aeg ei ole kolme aasta<br />
jooksul vähenenud. Jah, internetis<br />
v<strong>ee</strong>detud aeg on<br />
suurenenud, kuid seda<br />
muude tegevuste, pigem televiisori<br />
vaatamise aja arvelt<br />
(TNS Emor, M<strong>ee</strong>diapäev<br />
2006 vs. 2009).<br />
<strong>Eesti</strong> Ajalehtede Liit
2<br />
ajaleheleht arvamus<br />
Euro,<br />
tagasivaatep<strong>ee</strong>glis<br />
Enamuse asjade paremaks mõistmiseks<br />
on kasulik astuda samm (või mitu) tagasi,<br />
nägemaks neid laiemas ajaloolises<br />
kontekstis.<br />
Sama on ka euroga. S<strong>ee</strong>, mis täna tundub<br />
normaalne, euroopalik ja is<strong>ee</strong>nesestmõistetav<br />
(mida euro saabumine kahtlemata on), näib pikemas<br />
perspektiivis hoopis erandlikuma, seikluslikuma<br />
ja – tuleb tunnistada – ka riskantsema<br />
ettevõtmisena.<br />
Üks üsna lühike samm tagasi m<strong>ee</strong>nutab<br />
meile, et vähem kui kaks aastakümmet on möödunud<br />
ajast, mil <strong>Eesti</strong> lahkus <strong>ee</strong>lmisest rahaliidust,<br />
Nõukogude Liidust. Kompass on pöördu-<br />
nud idast läände, vene sõna «rubla» asendub tuletisega sõnast<br />
«Euroopa». (Rangelt võttes liigub kompass 1. jaanuaril küll läänest<br />
lõunasse, kuna «kroon» on alamsaksa laen, samas kui Europa oli<br />
kuulehma sümbolis<strong>ee</strong>riv jumalatar, kelle Zeus röövis Kr<strong>ee</strong>talt.)<br />
Uue orientatsiooniga avanevad uued silmapiirid. Sama raha<br />
taskus, saab <strong>Eesti</strong>st ühe jutiga reisida Atlandi ookeani<br />
kallasteni (Vaikse ookeani asemel). On üks ajaloo kapriisidest,<br />
et sel t<strong>ee</strong>l ei kohta <strong>ee</strong>stlane ühtki sugulasrahvust (peale<br />
põhjapoolsete soomlaste), lõviosa neist jääb rublasfääri. Tuleb<br />
loota, et Lennart Meri vaim elab edasi ja <strong>Eesti</strong> riigiisad hõimusugulasi<br />
parematel päevadelgi ei unusta.<br />
Rahaliidud ei ole maailmas is<strong>ee</strong>nesest midagi uut. R<strong>ee</strong>glina<br />
koosnevad nad siiski ühest arbuusisuurusest majandusest, mille<br />
ümber tiirlevad marjasuurused satelliidid – oma valuutat jagavad<br />
USA, Austraalia ja nüüd Venemaagi (pärast Abhaasia ja Lõuna-Oss<strong>ee</strong>tia<br />
eraldamist Gruusiast).<br />
Eurotsoon on aga midagi muud. Ta on võrdse hääleõigusega<br />
partnerite kogu (majanduste erinev suurus mängib otsustes märkimisväärset<br />
rolli, aga Saksamaa ei ole siiski kõikvõimas), kes jagavad<br />
usku ühisesse ja paremasse tulevikku.<br />
Tegelikult küll jagasid, sest eurotsoon<br />
sattus selle aasta alguses<br />
pärast Kr<strong>ee</strong>ka maksejõuetust<br />
(rahaliitlastel tuli riigi võlakoormale<br />
õlg alla panna) kriisi. Üle oma võimete<br />
elajaid on teisigi ning nüüd on kogu<br />
üritus t<strong>ee</strong>lahkmel. Üks valik on hakata<br />
eurotsooni <strong>ee</strong>st jagama poliitilist vastutust.<br />
Pikapeale tekiks nii EL-ile päris<br />
president (hoopis tõsisem tegelane<br />
praegu seda tiitlit kandvast van<br />
Rompuy'st), peaminister, välisminister,<br />
maksupoliitika, sõjavägi jne. Selle valiku<br />
t<strong>ee</strong>b riskantseks kogemus, mis näitab,<br />
et isetegevusliku ühiskonnainsenerluse<br />
viljad on valdavalt kibedad.<br />
Teine valik on jätkata lekkiva laeva-<br />
ga, mis pole rahaliiduna ei liha ega kala. Sel juhul saabub varem<br />
või hiljem hetk, mil vanamoodi enam ei saa ja kogu krempel laguneb<br />
vältimatult taas osadeks.<br />
Euroopa peamiseks ühiseks väärtuseks on «solidaarsus», mis<br />
vabas tõlkes tähendab soovi suuremate probl<strong>ee</strong>mideta jätkata<br />
rahuliku ja jõuka eluga. Sellest tuleb kuidagi lööv loosung<br />
teha, milleks tänane «imperiaalne» pealinn Brüssel võimeline<br />
pole. Samas luusivad Euroopa piiride taga üha rahutumalt konkur<strong>ee</strong>rivate<br />
motodega jõud.<br />
Mis ei tähenda, et olukord oleks lootusetu. Kunagi Õhtumaale<br />
hukku ennustanud Oswald Spengler uskus, et ka suurte tsivilisatsioonide<br />
tuha all võib tuli sajandeid edasi hingitseda – ja ehk taas<br />
lõkkelegi lüüa, kui leidub pealepuhujaid.<br />
IMPRESSUM<br />
KOMMENTAAR<br />
AHTO<br />
LOBJAKAS<br />
Euroopa peamiseks<br />
ühiseks<br />
väärtuseks on<br />
«solidaarsus»,<br />
mis vabas tõlkes<br />
tähendab<br />
soovi suuremateprobl<strong>ee</strong>mideta<br />
jätkata rahuliku<br />
ja jõuka<br />
eluga.<br />
Väljaandja <strong>Eesti</strong> Ajalehtede Liit, Pärnu mnt 67a 10134, Tallinn<br />
Tel 646 1005, faks 631 1210<br />
www.eall.<strong>ee</strong><br />
eall@eall.<strong>ee</strong><br />
Fotod: Scanpix Baltics, <strong>Eesti</strong> Pank<br />
Trükikoda: Kroonpress<br />
Projektijuht: Epp-Mare Kukemelk<br />
eppmare@gmail.com<br />
Makett: Katri Karing<br />
Projekti rahastasid Rahandusminist<strong>ee</strong>rium ja Euroopa Komisjon.<br />
Urmas Nemvalts / Postim<strong>ee</strong>s<br />
KARIKATUUR<br />
ARVAMUSLUGU<br />
Aastal<br />
1992<br />
toimusiseseisvusetaastanud<br />
<strong>Eesti</strong> Vabariigisrahareform,<br />
mille<br />
käigus pöörduti<br />
tagasi<br />
meie rahvusvaluuta<br />
ehk<br />
krooni juurde.<br />
S<strong>ee</strong>juures<br />
võeti <strong>ee</strong>skujuks Saksa 1948. aasta<br />
rahareform, mis oli end tõestanud<br />
hindade vabakslaskmise<br />
(ehk turu iseregul<strong>ee</strong>rimise), range<br />
rahapoliitika ja riigi<strong>ee</strong>larve tasakaalus<br />
hoidmisega.<br />
Toonase reformi näol oli<br />
tegemist raha vahetusega,<br />
sest muutusid nii valuuta<br />
vääring kui ka selle majanduslik<br />
ja materiaalne alus. <strong>Eesti</strong><br />
puhul muutis asja värvikamaks<br />
tõsiasi, et toona ringlusesse lastud<br />
pool miljardit krooni polnud<br />
mitte ainult vahetamise<br />
t<strong>ee</strong>l saadud, vaid<br />
prisket toetust lisas<br />
ka <strong>Eesti</strong> Wabariigi ajal<br />
Euroopa pankadesse<br />
paigutatud kuld.<br />
1990ndate alguses<br />
lasti s<strong>ee</strong>ga ringlusesse<br />
ka <strong>Eesti</strong> Vabadussõja<br />
(1918-1920) võidu<br />
tulemusel Venemaalt<br />
saadud 15 miljonit<br />
kuldrubla.<br />
Aastal 2011 ootab<br />
meid aga <strong>ee</strong>s teistsugune<br />
muutus. Tõsi, rahasedelid<br />
ja valuuta<br />
vahetub, ent s<strong>ee</strong> ei muuda oma<br />
vääringut. <strong>Eesti</strong> krooni kurss<br />
seoti 1992. aastal Saksa margaga<br />
(1 Saksa mark = 8 <strong>Eesti</strong> krooni).<br />
1999. aastal, kui Saksamaa<br />
läks üle eurole, seoti <strong>Eesti</strong> kroon<br />
Euroopa Liidu ühisvaluutaga<br />
kursil 15,6466. Eurole üleminekul<br />
jääb püsima sama kurss, kui<br />
nn €-päeval kroonihoiused t<strong>ee</strong>nustasuta<br />
eurodeks vahetatakse.<br />
Mis puudutab paljukardetud hinnatõusu,<br />
siis <strong>Eesti</strong> Panga teatel<br />
ümardatakse maksud ja toetused<br />
eurole üleminekul r<strong>ee</strong>glina<br />
inimestele soodsamas suunas.<br />
Rahareformist ja<br />
rahavahetusest<br />
INDREK<br />
TARAND<br />
Europarlamendi<br />
saadik<br />
Euro on kogu<br />
meie kodanikkonna<br />
saavutus,<br />
mingit mõtet<br />
pole öelda,<br />
et üks erakond<br />
tegi<br />
selle saamiseks<br />
rohkem<br />
kui teised.<br />
Euroalas juhib EL-i rahapoliitikat<br />
Euroopa Keskpank,<br />
fiskaalpoliitika on aga<br />
liikmesriikide endi teha. Teisisõnu,<br />
kriisi puhul on igaühe enda<br />
otsustada, kas võtta lisalaenu<br />
või teha <strong>ee</strong>larvepuudujäägi tõttu<br />
kärpeid. S<strong>ee</strong> on andnud praegustele<br />
PIIGS riikidele (Portugal,<br />
Itaalia, Iirimaa, Kr<strong>ee</strong>ka ja Hispaania)<br />
omakorda tugeva hoobi, sest<br />
nad ei saa eurot devalv<strong>ee</strong>rida<br />
ehk selle väärtust alandada, nagu<br />
Lõuna-Euroopas aastakümneid<br />
tehti.<br />
S<strong>ee</strong> alandas näiteks riigivõlga,<br />
mis oli teine Vahemere<br />
maade (aga ka üldiselt<br />
läänemaailma) põhiline tööriist<br />
majanduskriiside l<strong>ee</strong>vendamisel.<br />
Näiteks devalv<strong>ee</strong>ris Kr<strong>ee</strong>ka 1983<br />
ja 1985 oma drahmi, et lasta õhku<br />
välja mullina paisunud palkadest<br />
ja parandada eksporti. Eurotsooniga<br />
liitudes otsustas<br />
Kr<strong>ee</strong>ka oma valuutat aga revalv<strong>ee</strong>rida<br />
ehk tõsta väärtust 3,5%.<br />
Et <strong>Eesti</strong> kuulub nii oma kul-<br />
tuurilise kui ka majandusliku<br />
seisu poolest<br />
Põhja-Euroopasse (<strong>Eesti</strong><br />
riigivõlg on EL-i väikseim,<br />
7% SKT-st), m<strong>ee</strong>nuvad<br />
1980ndate algusaastad,<br />
kui Rootsi devalv<strong>ee</strong>ris<br />
oma krooni<br />
26%, et elavdada majandust<br />
ning muuta riik<br />
rahvusvahelisel ar<strong>ee</strong>nil<br />
konkurentsivõimelisemaks.<br />
Rootslased avaldasid<br />
sellega ka teistele<br />
Skandinaavia riikidele<br />
survet. Taani oli ainus,<br />
kes ei järginud Rootsi<br />
<strong>ee</strong>skuju, vaid läks liberalis<strong>ee</strong>rimise<br />
t<strong>ee</strong>d. S<strong>ee</strong> aitas väikeriigil omakorda<br />
Soomest ja Rootsist nende<br />
järgmise rahanduskriisi ajal eristuda.<br />
Meie pole pidanud oma raha<br />
väärtust alandama.<br />
Lõpetuseks – euroklubisse<br />
pääsemine tähendab<br />
<strong>Eesti</strong>le peamiselt, et<br />
meist on saanud tugevam ja<br />
usaldusväärsem EL-i liikmesriik,<br />
riigireiting tõuseb, laenuintressimarginaalid<br />
vähenevad<br />
ja välisinvestorite usaldus <strong>Eesti</strong><br />
vastu suureneb. Tõsi, viima-<br />
sel ajal on eurotsoon hoobi alla<br />
sattunud, kuid s<strong>ee</strong> torm ookeanil<br />
ei peaks meid põnnama<br />
panema. Parem ikka olla vaba<br />
ja purjetada ookeanil, selmet<br />
vene piirivalve kontrolli all kaldapüüki<br />
harrastada.<br />
Ja viimaks – Winston<br />
Churchill paraf<strong>ee</strong>ris üht<br />
muistset roomlast, lausudes:<br />
«Võidul on sada isa, kaotusel<br />
vaid üks!» S<strong>ee</strong>ga on euro<br />
kogu meie kodanikkonna saavutus,<br />
mingit mõtet pole öelda,<br />
et üks erakond tegi selle<br />
saamiseks rohkem kui teised.<br />
Või et mõni minist<strong>ee</strong>rium või<br />
pank tegi enamat kui teised.<br />
Ei! Nad oleks võinud teha mida<br />
tahes, aga ilma kodanike<br />
vastutustundliku majandustegevuseta<br />
poleks me seda <strong>ee</strong>smärki<br />
saavutanud. Palju õnne<br />
meile kõigile!<br />
KÜSITLUS<br />
Mida euro tulek<br />
teie elus muudab?<br />
Euro <strong>Eesti</strong>sse<br />
tulek t<strong>ee</strong>b elu<br />
kergemaks.<br />
Näiteks praegu<br />
mõtlen enne<br />
reisi alati selle<br />
peale, et ei<br />
unustaks raha<br />
ära vahetada.<br />
Aga põhiline on<br />
s<strong>ee</strong>, et hinnad<br />
euro tulekuga<br />
ei tõuseks.<br />
Kuna reisin tihti, siis olen eurodega<br />
piisavalt kokku puutunud.<br />
Kui tahan välismaal midagi osta,<br />
pean arvutama, kui palju s<strong>ee</strong><br />
kroonides maksab. Aga s<strong>ee</strong> ei<br />
ole väga raske – lihtsalt korrutan<br />
summa 15-ga ja saan ligikaudse<br />
vastuse. Arvutamine läheb<br />
juba hästi kiiresti, automaatselt.<br />
<strong>Eesti</strong> kroonist<br />
on muidugi<br />
hirmus kahju.<br />
Alles s<strong>ee</strong> oli,<br />
kui seisime<br />
Lauluväljakul<br />
ja skand<strong>ee</strong>risime,<br />
et «piir<br />
kinni ja oma<br />
raha»...<br />
Euro rahatähed<br />
on ebam<strong>ee</strong>ldivasuu-<br />
rusega – pean vist uue rahakoti<br />
ostma ja s<strong>ee</strong> on tülikas. Müntidest<br />
rääkimata – nende väärtus<br />
on ju küllalt suur, aga müntidega<br />
maksmine mulle ei m<strong>ee</strong>ldi.<br />
Siis tundub, nagu oleksin Balti<br />
jaama tunnelist kerjamast tulnud.<br />
Välismaal on tulnud ette, et olen<br />
otsinud restoranis hea t<strong>ee</strong>ninduse<br />
<strong>ee</strong>st jootrahaks taskupõhjast<br />
«p<strong>ee</strong>nraha» ja hiljem olen<br />
avastanud, et kelnerile sai hoopis<br />
paarsada krooni antud.<br />
Otseselt ei<br />
muuda midagi.<br />
Ainult seda,<br />
et kui lähenEuroopasse<br />
reisile,<br />
siis ei pea raha<br />
vahetamise<br />
pärast muretsema.<br />
Eurodega<br />
olengi seni<br />
puutunud kokku<br />
reisimas<br />
käies. Muidugi oli päris raske<br />
harjuda, et ühel mündil on nii<br />
suur väärtus. Alguses andsin tänavamuusikutele<br />
palju münte<br />
ära – noh, mis s<strong>ee</strong> üks münt ikka<br />
t<strong>ee</strong>b, üks euro siia ja teine<br />
sinna. Aga õhtul vaatasin, et<br />
olen umbes 500 krooni ära andnud...<br />
Arvan, et euromündid tekitavad<br />
küll peavalu, sest mulle<br />
ei m<strong>ee</strong>ldi liiga raske rahakott.<br />
Ilmselt hakkan rohkem pangakaarte<br />
kasutama.<br />
Euro tulek toob<br />
taskusse senisest<br />
rohkem<br />
münte ja s<strong>ee</strong><br />
on muidugi<br />
ebamugav.<br />
Kahjuks vähenevad<br />
ka sissetulekud,<br />
aga<br />
õnneks ainult<br />
numbriliselt.<br />
Kuna t<strong>ee</strong>n<br />
koostööd mit-<br />
JELENA<br />
GLEBOVA<br />
iluuisutaja<br />
JAAGUP<br />
KREEM<br />
muusik<br />
TANJA<br />
MIHHALOVA<br />
laulja<br />
ARTUR<br />
TALVIK<br />
filmim<strong>ee</strong>s<br />
mete Euroopa riikide filmitegijatega,<br />
siis ei ole euro mulle võõras<br />
raha. Arveldada on sellega<br />
is<strong>ee</strong>nesest ju lihtne – tuleb lihtsalt<br />
jagada või korrutada<br />
15,6466-ga! Küll saab hakkama.
ajaleheleht olemuslugu<br />
REIN SIKK<br />
EESTI PÄEVALEHT<br />
Just nii hüüdis ühel sumedal<br />
hilissuveõhtul <strong>Eesti</strong> Panga<br />
rahahoidlasse saabunud Euro,<br />
kui nägi nurgas v<strong>ee</strong>kalkvel<br />
silmadega sajakroonist.<br />
Panga rahahoidlas on viimasel<br />
ajal väga palju toimetamist<br />
olnud – käib viimaste kroonivarude<br />
kokkukogumine ja uute euroraha<br />
laadungite vastuvõtmine.<br />
Kõik selleks, et <strong>Eesti</strong> võiks 2011.<br />
aasta 1. jaanuaril saada täieõiguslikuks<br />
euroraha kasutajaks.<br />
Ja ka selleks, et s<strong>ee</strong> raha tõrgeteta<br />
iga inimeseni, kaupluseni ja<br />
rahaautomaadini jõuaks.<br />
Euro: Oled kuidagi tujust ära,<br />
sõsarake?<br />
Kroon: No sa just lõid minule<br />
hingekella ja saadad peagi ajaloo<br />
prügikasti. Nüüd v<strong>ee</strong>l mõnitad<br />
ka? Eks pead mind vist vanaks<br />
ja koledaks, mahakantuks.<br />
Oh sind vennakest küll. S<strong>ee</strong> pole<br />
miski vennaarm.<br />
Euro: Vabandust, tuhat vabandust.<br />
Pealegi – mitte mina ei<br />
otsustanud seda <strong>Eesti</strong>s eurole<br />
üleminekut, vaid <strong>Eesti</strong>maa rahvas<br />
juba siis, kui hääletati Euroopa<br />
Liiduga liitumise poolt.<br />
Kroon: Nojah, aga mul on<br />
m<strong>ee</strong>les, kuidas ma 1992.<br />
aasta 20. juunil <strong>Eesti</strong>sse tagasi<br />
tulin. Inimesed silitasid mind,<br />
hoidsid hellalt pihus ja … nutsid.<br />
Mina, oma raha, olin <strong>Eesti</strong>maa<br />
inimestele sama tähtis kui sinimustvalge<br />
lipp.<br />
Euro: Kui mina kümme aastat<br />
hiljem, jaanuaris 2002 tulin,<br />
nutsid inimesed samuti ja seisid<br />
1. jaanuari esimestel tundidel<br />
pikkades järjekordades rahaautomaatide<br />
taga, et mind oma käega<br />
katsuda. Ja nii kaheteistkümnes<br />
Euroopa riigis korraga, kokku<br />
300 miljonit inimest.<br />
Kroon: No mis<br />
meil siis küll nii viga<br />
on, et paneme<br />
inimesed nutma?<br />
Kelle saabumisrõõmust,<br />
kelle kaotusekibedusest.Tegelikult<br />
oleme me<br />
vaid ju värviliste<br />
piltidega paberitükid…<br />
Aga mina olen<br />
sinust vanem!<br />
«Miks sa nutad, kroonikene,<br />
silmad sul täis pisaraid…»<br />
Meil <strong>Eesti</strong>s<br />
vanaemad<br />
juba muretsevad,<br />
et ei<br />
saa millestki<br />
enam aru, et<br />
kui suur s<strong>ee</strong><br />
uus raha tegelikult<br />
on.<br />
Euro: Ega ikka<br />
väga ei ole küll.<br />
Mind hakati looma juba samal<br />
aastal, kui sina sündisid, 1992.<br />
Arutati, et millised rahatähed,<br />
kui suured. Ja neli aastat hiljem<br />
võitis kujundusvõistluse Robert<br />
Mänguline m<strong>ee</strong>dia<br />
Inimesed ei taha ajakirjandusest lugeda<br />
sugugi vaid kuivi uudiseid, kuigi<br />
n<strong>ee</strong>d on kõige tähtsamad.<br />
Hea ajakirjandus ja hea väljaanne<br />
jätab enesele alati ka mänguruumi,<br />
sest teinekord saab just mängu ja väikese<br />
kiiksu kaudu näidata sündmuste<br />
ja asjade tegelikku olemust ehedamaltki<br />
kui tavalises uudise, arvamuse või<br />
olukirjelduse vormis. Mäng innustab<br />
lugejatki, pakub teistsuguseid elamu-<br />
Kalina, Austria<br />
riigipanga kunstnik,<br />
kes pani rahatähtedele<br />
Euroopa arhitektuuripärlid läbi<br />
sajandite. Ja raha oli vaja nii<br />
palju, et seda hakati trükkima juba<br />
aastal 1999 15 riigi trükikodades.<br />
Suudad sa uskuda – mind oli<br />
vaja 15 miljardit tükki.<br />
Kõik sama kvalit<strong>ee</strong>diga.<br />
Lisaks v<strong>ee</strong>l vermiti 15<br />
rahapajas 50 miljardit<br />
münti… Midagi sellist<br />
polnud Euroopa kunagi<br />
varem näinud. Siis v<strong>ee</strong>l<br />
raha kohaletoimetamise<br />
aktsioon, erilised turvam<strong>ee</strong>tmed…<br />
Kroon: Tulid siia<br />
peiekõnet pidama või?<br />
Euro: Jäta nüüd, õekene,<br />
pealegi oled sa väga ilus.<br />
Mis sest, et paberitükikene. Aga<br />
millised pikad õlgadeni juuksed<br />
on sul selle pildi peal, ja ilus ümmargune<br />
number 100!<br />
si. Mänguline kirjatöö võib<br />
saada märksa enam lugejaid<br />
kui tavaline kuiv uudis. Ja<br />
selles pole ju midagi halba –<br />
oluline on viia oma sõnum<br />
võimalikult paljude lugejateni.<br />
Kõige tavalisem ajakirjanduses<br />
kasutatav mänguvorm<br />
on intervjuu is<strong>ee</strong>nesega<br />
või väljamõeldud tegelasega<br />
või siis sellise tegelasega,<br />
kes tavaliselt ei räägi.<br />
Kroon: Jah, endal sul<br />
vaid number viis külje<br />
peal, aga kui suur sa tegelikult<br />
oled. Meil <strong>Eesti</strong>s vanaemad juba<br />
muretsevad, et ei saa millestki<br />
enam aru, et kui suur s<strong>ee</strong> uus raha<br />
tegelikult on.<br />
Euro: Nojah – 15, 6466 krooni<br />
on üks euro, kui k<strong>ee</strong>ruliseks<br />
minna.<br />
Kroon: Ja sina oled siis… 78<br />
krooni…<br />
Euro: Näed siis, rahapaberit<br />
kulub vähem, kokkuhoid s<strong>ee</strong>gi.<br />
Kroon: Aga rahvas ikka muretseb,<br />
et tuled sina ja tõusevad<br />
kõik hinnad. Et kui varem oli<br />
muinasjutus kõik havi käsul, siis<br />
nüüd on kõik Brüsseli käsul.<br />
Euro: Kulla õekene, ei käsi<br />
ega k<strong>ee</strong>la Brüssel siin midagi. Ja<br />
kui mõni hind peaks tõusma, siis<br />
on s<strong>ee</strong> hoopis sinu armsa <strong>Eesti</strong><br />
REIN SIKK<br />
<strong>Eesti</strong> Päevaleht<br />
rahaahnete kaupm<strong>ee</strong>ste t<strong>ee</strong>ne,<br />
mitte aga kellegi käsk. Pealegi –<br />
nagu on kõrvu hakanud, pannakse<br />
teil ju ausate kaupm<strong>ee</strong>ste poodide<br />
ustele kogunisti sildid, et<br />
nemad ei t<strong>ee</strong> suli.<br />
Kroon: Seda nüüd küll. Ja inimesed<br />
hoiavad tegeli-<br />
kult hoolega silmad<br />
lahti ja teatavad ajalehtedesse<br />
ning tarbijakaitsesse<br />
ka, kui<br />
k<strong>ee</strong>gi kipub suli tegema…<br />
Euro: Ma olen seda<br />
kõike näinud ja tean<br />
ka, et euro tulek ei<br />
tõsta mingit hinda. Ma olen ju läbi<br />
käinud Prantsuse pankuri ja<br />
Portugali kaluri kätest, vedelenud<br />
isegi Berliini õllesaali põrandal<br />
ja olnud lõpuks Soome koolipoisi<br />
rahakotis. Ja usu sa või mitte,<br />
aga euroraha ühendab Euroopa<br />
rahvaid isegi rohkem kui poliitikute<br />
kõlavad kõned. Kui meil<br />
Aga samuti reportaaž erilisest<br />
vaatepunktist.<br />
Näiteid:<br />
<strong>Eesti</strong> Raadio <strong>ee</strong>tris oli intervjuu<br />
halli kiviga, kus autor<br />
rääkis rannakiviga, vastas<br />
tema <strong>ee</strong>st. Tulem rääkis<br />
ehedat k<strong>ee</strong>lt rannarahva<br />
elust sellisena, nagu seda<br />
võib näha vaid üks kivi,<br />
mille jaoks pole sada aastat<br />
mingi aeg.<br />
Nojah –<br />
15, 6466<br />
krooni on<br />
üks euro,<br />
kui k<strong>ee</strong>ruliseks<br />
minna.<br />
on üks raha, siis olemegi üks –<br />
üks Euroopa. Ja ka sinu president<br />
Lennart Meri rääkis oi-kui-palju<br />
sellest, et <strong>Eesti</strong> on ammu Euroopas,<br />
aga…<br />
Kroon: Ju vist on <strong>Eesti</strong>maa<br />
inimesed euro tuleku järel v<strong>ee</strong>lgi<br />
enam päriseuroop-<br />
lased.<br />
Euro: Just. Muide,<br />
mäletan, et enne euro<br />
Soome saabumist küsiti<br />
ühelt sealselt daamilt,<br />
et kas ilusast sajamargalisest<br />
kahju ei<br />
ole – s<strong>ee</strong> luigega raha<br />
oli ju nagu Soome<br />
sümbol. Ja tead, mis tema vastas?<br />
Minu Soome identit<strong>ee</strong>t on<br />
suurem kui üks värviline paberitükk!<br />
Kroon: Ja õigesti ütles. Aga<br />
tead sa, <strong>Eesti</strong>maa inimesed panevad<br />
just minu – sajakroonise –<br />
pilte praegu oma kohvikruuside-<br />
<strong>Eesti</strong> Päevalehes ilmus lugu Pühajärve<br />
kiisa vaatepunktist, kus ka<br />
ämmatapjaks nimetatud kala rääkis<br />
oma muljetest seoses kuulsa talvise<br />
kalapüügivõistlusega, mil nimeks<br />
Kuldkala. Ja uskuge – jää alt vaadates<br />
paistab tuhandete kalam<strong>ee</strong>ste<br />
sebimine hoopis teist moodi.<br />
Postimehes ilmus reportaaž Tartu<br />
suusamaratonist, kus üks osaleja<br />
võrdles kõiki läbitud kilom<strong>ee</strong>treid<br />
B<strong>ee</strong>thoveni sümfooniatega. Ja saa-<br />
bus finaali loomulikult 9. sümfoonia<br />
«Ood rõõmule» saatel.<br />
Maaleht tegi intervjuu vabaõhumuuseumis<br />
töötava hobusega, kes<br />
on vedanud inimesi enam kui kümme<br />
aastat ja kel sellest palju huvitavat<br />
rääkida.<br />
Ajalehelehes ilmus uraaniaatomi<br />
silmaga vaadatud lugu Sillamäe<br />
jäätmehoidla ajaloost ja rekonstru<strong>ee</strong>rimisest.<br />
3<br />
le ja T-särkidele, mind raamitakse<br />
lastele mälestuseks ja kinkimiseks<br />
koguni samamoodi kui<br />
omal ajal l<strong>ee</strong>ritunnistusi. Ja s<strong>ee</strong><br />
tekitab uhke tunde küll. Ei kao<br />
ma tõesti kuhugi! Minu autorit,<br />
tagasihoidlikku kunstnikku Volli<br />
Taigerit aga ründavad intervju<strong>ee</strong>rijad,<br />
et teada saada, kuidas<br />
s<strong>ee</strong> kõik oli…<br />
Euro: Aga oli muuseas ka nii,<br />
et enne minu Euroopasse tulekut<br />
tehti katse, mille käigus võeti<br />
hunnik raha ja vahetati s<strong>ee</strong> igas<br />
uues riigis, kuhu saabuti, kohalikeks<br />
rahatähtedeks. Ja kujuta ette<br />
– poole Euroopa läbimise järel<br />
oli katsetajatel pool rahast läbi.<br />
Nii palju kulus üksnes vahetamise<br />
peale.<br />
Kroon: Appikene! Aga tegelikult<br />
ei peaks sa sugugi nii õnnelik<br />
olema. Eurol on ju pahad<br />
päevad – mõtle Kr<strong>ee</strong>ka ja Hispaania<br />
ja Portugali rahamuredele.<br />
Võib-olla kukud lausa<br />
kokku enne, kui jõuad minust<br />
lahti saada.<br />
Euro: S<strong>ee</strong>, kui ühes riigis valitsus<br />
ja poliitikud raha lugeda ei<br />
oska, on pigem selle riigi ja selle<br />
rahva mure, et nad pole suutnud<br />
oma valitud tegelasi ohjes hoida.<br />
Aga arvan, et olen nende kriiside<br />
järel pigem tugevam. Mäletad ju,<br />
et kui tulin, arvasid paljud, et ei<br />
s<strong>ee</strong> uus raha püsima jää.<br />
Kroon: Ega minugi püsimisse<br />
usutud, aga nüüd oleme siin<br />
koos ja püsime mõlemad. Tegelikult<br />
on ikka väga uhke tunne<br />
küll. Vaid kolm Euroopa riiki suutis<br />
mullu oma kulud–tulud tasakaalus<br />
hoida. Ja <strong>Eesti</strong> oli üks<br />
neist.<br />
Euro: Aga nüüd peame vist<br />
rohkem nurga poole kobima –<br />
kohe jõuavad Soomest Vantaa rahapajast<br />
kohale <strong>Eesti</strong> euromündid,<br />
kokku 600 tonni ehk 194<br />
miljonit tükki.<br />
Kroon: Ja kujuta ette – minu<br />
<strong>Eesti</strong>maa kaart on neist igaühe<br />
tagaküljel. Küll saavad sajad miljonid<br />
euroraha kasutajad nüüd<br />
Euroopas uudistada ja kollektsionäärid<br />
koguda, ja igaüks saab<br />
vaadata ja katsuda <strong>Eesti</strong>maa<br />
kaar ti, maailma ilusaimat maakaarti.<br />
Näe, jälle ajab nutma, aga<br />
n<strong>ee</strong>d on tegelikult rõõmupisarad,<br />
naisterahva asi…<br />
Juba kolistataksegi ukse taga<br />
võtmetega ning turvamehed lükkavad<br />
sisse suured ja säravad<br />
mündilaamad.<br />
«Päivää,» kostab rõõmuhüüatus<br />
Soomest saabunute suust.<br />
«Kes teie sellised olete…?»
4<br />
ajaleheleht uudised<br />
LÜHIUUDISED<br />
EEK nominaaliga postmargid<br />
kehtivad 2014. aastani<br />
Kahe vääringu kajastamine postmarkidel<br />
lõpeb 2010. aasta lõpus.<br />
Alates 1. jaanuarist 2011 emit<strong>ee</strong>ritavatel<br />
postmarkidel on hind kajastatud<br />
vaid EURO vääringus,<br />
kuid kehtima jäävad ka EEK nominaaliga<br />
postmargid. Ainult EEK<br />
nominaaliga postmarke saab kasutada<br />
1. jaanuarini 2014.<br />
Viimased kahes vääringus jõulut<strong>ee</strong>malised<br />
postmargid ilmuvad<br />
25. novembril.<br />
Stardikomplektid<br />
detsembris<br />
<strong>Eesti</strong> Pank tellib 600 000 euromüntide<br />
stardikomplekti, et <strong>Eesti</strong><br />
inimesed saaksid enne euro kehtima<br />
hakkamist tutvuda uue rahaga.<br />
Komplektis on kokku 42 münti<br />
väärtuses 12,79 eurot. Stardikomplekte<br />
saab pankadest osta<br />
hinnaga 200 krooni komplekt alates<br />
1. detsembrist.<br />
(www.post.<strong>ee</strong>)<br />
(<strong>Eurov<strong>ee</strong>b</strong> euro.<strong>ee</strong>sti.<strong>ee</strong>)<br />
Seitse asja, mida peab teadma euro tulekust<br />
1. €-päev – 1. jaanuar 2011.<br />
2. Üks euro – 15.6466 krooni.<br />
3. Krooni sularaha on koos euroga käibel 1.-14. jaanuarini, kaardimaksed<br />
on 1. jaanuarist eurodes.<br />
4. Alates oktoobrist võtavad pangad kõigilt eraisikutelt kroonimünte<br />
vastu t<strong>ee</strong>nustasuta.<br />
5. Krooni sularaha saab euro sularahaks vahetada t<strong>ee</strong>nustasuta alates<br />
1. detsembrist (lastel on juba praegu tasuta).<br />
6. Pangas arvel olev raha või kontol olev raha vahetatakse automaatselt<br />
euroks 1. jaanuaril.<br />
7. Ühtegi lepingut muutma ei pea – pank arvestab t<strong>ee</strong>nustasuta kõigi<br />
lepingute väärtused automaatselt eurodesse.<br />
Pangatähtede turvaelemendid<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Pangaliit<br />
Katsu: Relj<strong>ee</strong>ftrüki tehnika annab pangatähtedele ainulaadse tekstuuri.<br />
Rahatähe paber on krobeline ja tugev. Sõrmedega katsudes on<br />
tunda, et kohati on trükivärv tihedam.<br />
Vaata: Pangatähte vastu valgust hoides on näha vesimärk (akna või<br />
värava motiiv ja nimiväärtuse kujutis), turvaniit ja katkendlik number.<br />
Kalluta: Pangatähte kallutades ilmub selle esiküljel asetseval hologrammil<br />
nähtavale muutuv kujutis ja akna või värava kujutis. Tagaküljel<br />
on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurone) või muutuva värviga<br />
nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500-eurone).<br />
Vaata lähemalt: www.ecb.europa.eu<br />
Urmas Nemvalts / Postim<strong>ee</strong>s
Change language