GL12-09 01 Seletuskiri.pdf - Ida-Viru Maavalitsus

Üldist 

GEOLOOGILINE UURING 

SELETUSKIRI 

Käesolev aruanne on ülevaade Reaalprojekt OÜ poolt teostatud geoloogilisest ja 

hüdrogeoloogilisest uuringust. Vaadeldavaks objektiks on maantee nr. E20 Tallinn – Narva lõik 

km 163,0-209,0. Töö eesmärgiks on teelõigu kulgemiskoridori täpsustamine teemaplaneeringu 

näol. Käesolevas aruandes käsitletakse kahe peamise osana: olemasoleva maantee koos 

võimalike õgvendustega (variant 1) ning alternatiivne raudtee äärne trass (variant 2). Samuti 

tulevad vaatluse alla Jõhvi linna idapoolne ümbersõit ning planeeritav Vodava-Kudruküla 

vaheline teelõik. Käesolevas töös antud kilomeetrid põhinevad olemasoleva maantee 

kilometraažil. 

Aruande koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardiserverit (Geoportaal) ja mullakaarti, 

Keskkonnaregistrit ja Maanteeameti arhiivi andmeid. Töö on koostatud Ida-Viru Maavalitsuse 

tellimusel. 

Olemasolev situatsioon 

Praegu kasutusel olev teelõik on kahe sõidurajaga III klassi maantee. Liiklussagedus varieerub 

Geoportaali andmetel vahemikus 5500…14000 autot/ööpäevas (2008.a. loendus). Kõige suurem 

on see kuni Jõhvi linnani ning kõige väiksem maantee lõpuosas. Valdav enamus on sõiduautod, 

kuid antud lõik on oluline ka transiittranspordile. Seda eelkõige Narvas asuva Eesti-Vene 

piiripunkti tõttu. Tihedast liiklusest tingituna on vaadeldav maanteelõik ka üks ohtlikumaid. 

Teemaplaneeringu eesmärgiks on tõsta Tallinn-Narva maanteel liiklejate turvalisuse ning 

mugavuse taset rajades nõuetele vastav I klassi maantee. 

Eelnev uuritus 

Olemasoleva maanteele nr. 1 Tallinn-Narva on aja jooksul tehtud kümneid erineva mahuga 

uuringuid-projekte. Antud töö koostamisel on neist kasutatud Maanteeameti arhiivist saadud 

järgnevaid köiteid: 

1) Via Baltica rehabilitation Ikla-Tallinn-Narva road. Tender documents. Volume 4, 

section 3 E20 Jõhvi-Narva km 163,0-208,6 (2003.a.) 

2) Tehniline tööprojekt. Tallinn – Narva mnt.T-1, km 199,9-176,1. 

(„Eesti Maanteeprojekt“, 1972.a.); 

3) Tallinn-Narva T-1 km 199,9-206,7 kapitaalremont. 

(ENSV Autotranspordi ja maanteede ministeerium, Kohtla-Järve teederemondi 

valitsus 1977.a.); 

4) Tallinn-Narva T-1, Sillamäe-Sinimäe km 176,100-186,503. 

(„Eesti Maanteeprojekt“, 1979.a.). 

5) Pm. 1 Tallinn-Narva km 162,0-166,4 ülekatte projekt. 

(Riigi Maanteeameti Tehnokeskus 1995.a.); 

6) Veterežiimi parandusprojekt. Pm. 1 Tallinn-Narva km 163,3-165,5. 

(Maanteeameti Tehnokeskus 1996.a.). 

Mnt E20 Tallinn-Narva ; Geoloogilised uuringud 

km 163,0-209,0 Seletuskiri

Maavarade alane info pärineb Eesti Geoloogiakeskuse Geoloogiafondist. Maardlate 

registrikaardid on väljastanud Keskkonnaregister. Antud töö valmimisel on neist kasutatud 

järgmisi: 

nr. 5 – Puhatu põlevkivi uuringuväli 

nr. 6 – Tammiku põlevkivi kaeveväli/kaevandus 

nr. 7 – Ahtme põlevkivi kaeveväli 

nr. 10 – Narva põlevkivi kaeveväli 

nr. 14 – Viru põlevkivi kaeveväli 

nr. 16 – Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivimaardla 

nr. 32 – Kohtla põlevkivi kaeveväli 

nr. 34 – Sirgala põlevkivi kaeveväli 

nr. 147 – Peeri turbamaardla 

nr. 172 – Voka kruusamaardla 

nr. 191 – Aseri fosforiidimaardla 

nr. 198 – Puhatu turbamaardla 

nr. 539 – Ontika turbamaardla 

nr. 673 – Toila savimaardla 

nr. 713 – Puhkova kruusamaardla 

nr. 770 – Laagna kruusamaardla 

nr. 785 – Laagna lubjakivimaardla 

Eelpool nimetatud maardlad on ära näidatud ka käesoleva köite koosseisu kuuluval üldplaanil 

(joonis 1.1). 

Geoloogiline iseloomustus 

Pinnamood 

Vaadeldav Jõhvi-Narva maanteetrass Kirde-Eesti lavama. Piirkonda jääb ka aluspõhjaline Jõhvi 

kõrgustik ehk Ahtme kõrgustik, mis paikneb Jõhvist kuni Atsalama külani. 

Maastikku liigestavad kuus jõge (Pühajõgi, Vasavere, Voka, Sõtke, Tõrvajõgi ja Narva) ning 

mitmed ojad ja kraavid. Veekogudest paiknevad piirkonnas veel ka Sõtke paisjärv (Sillamäe), 

Kadastiku ja Väike-Kadastiku järved (Narva). 

Kohtla-Järve linna lähistel laiuvad maastiku rajoonide vahel mattunud Voka ürgorg ning selle 

läänepoolsem haru – Pühajõe org. 

Olemasoleva mulde konstruktsioon 

Käesoleva lõigu andmed pärinevad Maanteeameti arhiivi ja teeregistri materjalidest. Peamiselt 

on kasutatud 2003. aastal koostatud Via Baltica rehabilitation Ikla-Tallinn-Narva road projekti 

andmeid. Selle põhjal ehitati olemasoleva maantee vaadeldava lõigu ulatuses uus kattekiht 2004. 

aastal. Seejuures säilitati alumised pinnased. Erinevate muldkeha probleemide ja 

külmakerkeliste pinnaste tõttu paigaldati kogu lõigu ulatuses katte alla geotekstiil ja geovõrk. 

Olemasoleva katendi kihid on projekti kohaselt järgmised: 

KMA 12 4 cm 

PAB 16 6 cm 

MUK 8/16 8 cm 

KS 32 18 cm (v.a. Jõhvi ol.ol.ümbersõit: Killustik 20 cm) 

Sinimäe lõik (km 192,1…195,7): 

TAB 12I 4 cm 



PAB 16 6 cm 

Tulenevalt 2003. aasta projekti jaoks tehti 2001.aastal puuraugud kogu lõigu ulatuses. 

Uuringupunktide vahemaad varieeruvad 0,5…2,1 kilomeetri vahemikus. Nende andmete 

kohaselt moodustab praeguse maantee mulde suures osas kruusane pinnas (kruusliiv). Kihi 

paksus küündib kuni 1,2 meetrini. 

Lõigu alguses on jäänud muldesse ka põlevkivi aheraine kiht, 0,7…1,1 meetri tüseduselt. Seda 

on täheldatud km 163,0 ümbruses ligikaudu 2 kilomeetrise lõiguna. Olgu veel mainitud, et 

1995. aasta projektis on aheraine mullet fikseeritud kuni kilomeetrini 166,0. 

Tulenevalt asjaolust, et 2003. aastal koostatud projekti kohaselt keskenduti katendi 

uuendamisele, võib eeldada, et aherainet muldest ei eemaldatud. 

Via Baltica projekti andmetel esineb olemasoleva maantee muldes ka mulda ning turvast. 

Orgaaniline aine on ca 0,3 meetri tüseduselt ning üle 0,7 m sügavusel. 

Olemasoleva maantee aluspinnasena lasuvad enamjaolt saviliiv ja liivsavi. Plastsed materjalid 

algavad kattest ca 1,5 meetri sügavusel. Teelõigu teises pooles ilmneb kohati ka aluspõhja 

lubjakivi maapinnalt vaid 0,9 meetri sügavusel. Paiguti esineb mulde alusena erinevaid purdseid 

pinnaseid nagu kruus ja liiv. Neid täheldati 0,7 m sügavusel. 

Mainitud projekti jaoks puuriti 46 puurauku. Pinnaseveetase fikseeriti neist kokku kuues. Vesi 

levib mulla-turba kihindites ning plastse pinnase peal. Pinnasevesi registreeriti enamjaolt lõigu 

algusse rajatud puuraukudes. 

Teeregistris oleva andmete kohaselt on 2008. aastal teostatud defektide loendus. Selle tulemusel 

on 2004.aastal rajatud kattes üles täheldatud erinevaid pragusid (s.h. võrkpraod), auke ning katte 

serva murenemist. 



TRASSI VARIANT I (0-alternatiiv) 

Vaadeldav teelõik algab Edise külast, olemasoleva maantee 163,0. kilomeetrist. Looklev 

kulgemisteekond möödub Jõhvi linnast, läbib Sillamäe linna ning lõppeb Narva linnas. 

Olemasoleva maantee turvaliseks muutmise eesmärgil on trassil ette nähtud ka mõned 

õgvendused, mis muudavad teelõigu sujuvamaks. Neist olulisemad asuvad Hiiemetsa ja Vodava 

asulate piirkonnas. 

Pinnakate: huumus 

Domineerivad 3 mullaliiki: leostunud, leetunud ja koreserikas rähkmuld. Trassi alguses, lõigul 

km 163,0…171,5 (joonis 2.1…2.2), lasuvad pindmise kihina leetjad ja leetunud mullad. 

Orgaanikat esineb ligikaudu 25 cm paksuselt. Maanteega lõikuvate kõrgepingeliinide ümbruses 

levib Maa-ameti andmetel ka turvastunud pinnast. Kihind on keskmiselt lagunenud ning 

mõnekümne sentimeetri tüsedune. 

Vahemikku km 171,5…173,5 (joonis 2.2) planeeritav õgvenduse täpne asukoht on veel 

selgitamisel, see võib jääda praegusest maanteest nii paremale kui ka vasakule. Mõlema variandi 

puhul maapinna pindmiste kihtide näol olulised erinevused puuduvad. Huumuskihi moodustab 

peamiselt leetunud (leede)muld. Orgaanikat esineb ligikaudu 20 cm paksuselt. 

Lõigus km 173,5…194,0 (joonised 2.2…2.5) ehk kuni järgmise õgvenduseni suureneb mullas 

kivisuse osakaal. Huumus on leostunud ja koreseline, sisaldab ka lubjakivi rähka. Mullakihti 

esineb ligikaudu 30 cm paksuselt. Erandina on olemasoleva maantee kilometraaži kohaselt 

km 178,5 ümbruses halvasti lagunenud turvast (joonis 2.3). Madalsoomulda on mullakaardi 

andmetel ca 0,5 meetri tüseduse kihina. 

Järgnevalt tulevad järjest kaks õgvendust, mille ühenduspunktiks on km 198,8 (joonis 2.6). 

Nendest esimene sirgestab maanteelõiku vahemikus km 194,0…198,8. Õgvenduse alal 

domineerib leetjas gleimuld. Alguse ja lõpu osas esineb kitsal alal keskmiselt kuni hästi 

lagunenud turvast. Madalsoomulda on Laagna kruusamaardla läheduses kuni 1,5 meetri tüseduse 

kihina (joonis 2.6). 

Õgvendatav olemasolev teelõik kulgeb gleistunud leostunud ning rähksel mullal. Huumus on 

omane kuivale paepealsele alale. Mullakihti esineb ligikaudu 25 cm paksuselt. 

Laagna külas ühtib planeeritav õgvendus olemasoleva maantee asukohaga paarisaja meetri 

pikkuse lõiguna. Sealse maapinna pealmise kihi moodustab koreserikas rähkmuld ja seda 

ca 25 cm tüseduselt. 

Praeguse maantee kilomeetril 198,8 algab järgmine õgvendus, mis sirgestab hetkel Vodava küla 

läbivat teelõiku kuni kilomeetrini 204,7. Lõik algab koreserikkal rähkmullal (joonis 2.6) ning 

lõppeb õhukesel paepealsel mullal (joonis 2.7). 

Huumuskihi tüsedus jääb õgvenduse esimeses pooles 25 cm paksuseks. Järgnevalt suundub lõik 

Vodava sooalale. Liigniiskusest tulenevalt esineb seal nii madalsoo- kui ka siirdesoomulda. Maaameti 

mullakaardi andmetel on turvas keskmiselt kuni hästi lagunenud ning maksimaalselt 

1,5 meetri tüseduselt. Õgvenduse viimane kolmandik jääb taas koreserikka rähkmulla levialale. 

Huumust on seal ca 20 cm paksuse kihindina. 

Olemasoleva maantee alal, vahemikus km 198,8…204,7 (joonis 2.6…2.7), on esindatud 

peamiselt paeplatoole omased mullad. Mullakaardi kohaselt on piirkonnas koreserikas rähkmuld 

ning õhuke paepealne muld. Maapinna pealmist kihti on täheldatud 20…30 cm paksuselt. 



Mõningast anomaaliat tekitab Vodava asula ala. Sealses piirkonnas puudub mullakiht pea 

täielikult ning paljanduvad moreensed kihid ning ka aluspõhja lubjakivi. 

Õhukeste paepealsete muldade alal, km 204,7, ühineb planeeritav trass olemasoleva maantee 

kulgemiskoridoriga. See jääb nii kuni objekti lõpuni, km 209,0. mainitud lõigul on täheldatud 

koreserikast rähkmulda ja õhukest paepealset mulda. Huumust on kuni 30 cm paksuse kihina. 

Pinnakate: moreen 

Vaadeldava maanteelõigu piirkonnas on esindatud liustikusetted (saviliiv, liivsavi, veerised, 

munakad), järvesetted (järvelubi), jääjärvelised setted (aleuriit, peenliiv), liustikujõelised setted 

(kruus). 

Pilt 1 Liustikusetted (pruun), järvesetted (hel.sinine), jäärjärvelised setted (hel. roosa), 

aluspõhja avamus (tum. roosa). Allikas Maa-amet Geoportaal. 

Trassi alguses vahelduvad Kvaternaari setted küllaltki sagedalt. Nagu eelnevalt pildilt nr. 1 näha 

võib, esineb esimese paari kilomeetri jooksul nii moreenseid kui ka purdseid setteid. Samuti 

lõikub maanteekoridor kitsa järvelubja vööndiga (Pilt 1, hel.sinine). Maa-ameti andmetel on 

moreen tugevalt rähkne või liivane. Alates km 165,0 asendub savikas pinnas liivasega 

(joonis 2.1). Jääjärvelist purdsette lasundit liigestab Pühajõe säng. Sinna on settinud järvesetted 

nagu kruus, liiv ja savi. Mainitud piirkonda jääb ka üks kavandatav õgvendus. Sarnaselt maantee 

ümbrusele, domineerivad sealgi jääjärvelised pinnased. 

Erinevaid purdseid setendeid esineb kuni praeguse maantee kilomeetrini 179,0 (joonis 2.3). 

Edaspidi kulgeb olemasolev maantee üldjuhul aluspõhja avamusel. Huumuskihi alusena esineb 

vaid ca 0,5 m paksuselt rähkset saviliiva (joonis 2.3…2.4). 



Pilt 2 Aluspõhja avamus (tum. roosa), liustikusetted (pruun), liustikujõesetted (roheline), 

jäärjärvelised setted (hel. roosa). Allikas Maa-amet Geoportaal. 

Illustreerivalt pildilt nr. 2 võib näha, et teine pool trassist kulgeb suures osas alvaril, mis on 

märgitud tumeroosa tooniga. Aluspõhjal lasuv pinnakate on siis vaid kuni ühe meetri tüsedune. 

Ligikaudu km 191,0 (joonis 2.5) ümbrusest muutub pinnakate paksemaks. Esindatud on erinevad 

glatsiofluviaalsed, glatsiogeensed ja jääjärvelised setted. Pinnastest on esindatud saviliiv, 

liivsavi, veerised, munakad, peenliiv, kruus ja savi. 

Olemasolevast maanteest paremale jääb jääjärveline aleuriit, mis on poorne peeneteraline sete. 

Mullakaardi andmetel on vaadeldava objekti raames lasuv liivsavi tugevalt rähkne ning liiv 

sisaldab veeriseid. Üksikutes kohtades võib leida ka savi. Mainitud pinnaseid võib täheldada 

kuni km 199,5 (joonis 2.6). 

Sama piirkonda jääb ka planeeritav õgvendus. Lõigus km 194,0…198,0 (joonis 2.6), mis jääb 

olemasolevast maanteest vasakule. Huumuse alused pinnased oluliselt ei erine olemasoleva 

maantee ümbruse omadest. Esimeses pooles domineerivad veeriselised liivad. Teises osas aga 

rähkne liivsavi. 

Maanteest vasakule planeeritud õgvendus ristub olemasoleva teega km 198,8 (joonis 2.6) 

ümbruses, kus see suundub maanteest paremale poole. Õgvendus (km 198,8…204,7) kulgeb 

peamiselt aluspõhja alvaril. Lõigu keskosasse on aga moodustunud Vodava soo. 

Õgvenduse lõigul lasub huumuse alusena peamiselt liivsavi, mis sisaldab rähka. Lubjakivi 

tükkide osakaal suureneb õgvenduse teises pooles. 

Holotseeni soosette alusena lasub peamiselt liiv. Turbalasundi äärealal esineb madalsoomulla all 

ka rähkne liivsavi. 

Olemasolev maantee kulgeb lõigus km 199,5…209,0 (joonis 2.6…2.7) alvaril. Lõik paikneb 

lubjakivi alvaril. Mulla alune rähkmoreeni kiht on suhteliselt õhuke ning sisaldab rohkelt õhukesi 

paekivi seibe. 



Alates km 204,7 kuni trassi lõpuni km 209,0 (joonis 2.7), kulgeb planeeritav tee olemasoleva 

maantee koridoris. 

Pinnakate: paksus 

Maantee algusest (km 163,0) kuni kilomeetrini 172,2 on pinnakatet 2…5 meetri paksuselt. 

Piirkonda jäävad kaks võimalikku õgvenduse varianti. Nende piirkonnas on pinnakatet 

vahemikus 5…50 meetrit. 

Järgnevalt ületab teetrass mattunud Voka ürgorgu. Seetõttu lasub seal erinevaid jääjärvelisi 

setteid kuni 100 meetri paksuselt. Edaspidi pinnakatte tüsedus kahaneb ca kahe meetrini. Alates 

km 179,0 algab aluspõhja avamus, mistõttu on lubjakivil katendit ligikaudu ühe meetri jagu. 

Maantee kulgeb alvaril kuni kilomeetrini 191,0, kus glatsiofluviaalseid setteid lasub paar meetrit. 

Vahemikus km 191,0…199,5 on pinnakate keskmiselt kahe meetri paksuselt, mida liigestavad 

üksikud alvari alad. Mainitud lõiku jääb ka maanteest vasakule planeeritav õgvendus, mis kulgeb 

suures osas aluspõhja avamusel. Õgvenduse alguses on pinnakatet aga kuni viie meetri paksuselt. 

Peale ristumist olemasoleva maanteega km 198,8 kulgeb õgvendus praegusest teest paremale 

poole. Vodava sood läbiva trassi asukohas esineb pinnakatet ligikaudu kahe meetri tüseduselt. 

Aluspõhi tõuseb õgvenduse lõpu suunas, mistõttu on sealne pinnakatte paksus vaid 

ca 0,6 meetrit. 

Lõigul km 199,5…209,0 kulgeb olemasolev maantee aluspõhja avamusel. Sellest tulenevalt on 

pinnakate peamiselt alla ühe meetri paksune. 

Aluspõhi 

Vaatluse all olev maanteelõik Jõhvi-Narva kulgeb mööda Ordoviitsiumi ja Kambriumi aluspõhja 

pinnaseid. Peamiselt domineerivad erinevate kihistute karbonaatsed kivimid. 

Trass algab Ülem-Ordoviitsiumi Viivikonna kihistu (O3vv) soonelt. Vöönd on loode-kagu 

suunaliselt (Pilt 3, kollane). Sealne lubjakivi on detriitne ja savikas. Viivikonna kihistu on teatud 

eelkõige paekivis esinevate kukersiidi vahekihtide poolest. 

Järgneva teelõigu, km 164,0…168,5, aluspõhjana lasub Kesk-Ordoviitsiumi Kõrgekalda kihistu 

(O2kr) lubjakivi. Kivim on savikas ning esineb ka merglit. 

Kuni Voka mattunud ürgoruni vahelduvad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo ja Kandle kihistute 

kivimid. Väo kihistu lubjakivi on detriitne ning savikas. Samuti on esindatud kvaliteetne 

ehituslubjakivi. 

Kandle kihistu lubjakivi on nõrgalt kuni keskmiselt savikas ning sisaldab raudooide. 

Voka mattunud ürgorus lasuvad valdavalt Alam-Kambriumi ladestike liiv- ja savipinnased. 

Domineerib Lontova kihistu (Ca1ln) rohekashall, violetne või kirju savi. Pinnas sisaldab 

aleuroliidi ja liivakivi vahekihte. Ürgoru äärealal lasub Tiskre kihistu (Ca1ts) hele väga peene ja 

peeneteraline polümineraalne liivakivi. Esindatud on ka rohekashallid savikad vahekihid. 

Mainitud ürgoru piirkonda jääb ka planeeritav õgvendus. Selle esimene variant jääb praegusest 

maanteest paremale. Antud variant kulgeb Ordoviitsiumi Kandle kihistu raudooididega 

lubjakivil. 

Teine võimalik variant jääb aga olemasolevast maanteest vasakule, kus domineerivad 

aluspõhjana juba eelpool mainitud Alam-Kambriumi ladestike pinnased. 



Pilt 3 Aluspõhi Jõhvi-Sillamäe lõigul (Maa-amet Geoportaal) 

Pilt 4 Aluspõhi Sillamäe-Narva lõigul (Maa-amet Geoportaal) 

Kuni kilomeetrini 180,0 Päite külas, kulgeb olemasolev maantee taas Väo kihistu detriitsel 

lubjakivil ja dolokivil. 



Järgnevalt läbib vaadeldav trass Sillamäe linna. Aluspõhjana lasub seal valdavalt 

Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Sillaoru ja Loobu kihistu (O2sl-lb) kivim. Esindatud on ooidne 

mergel, lubjakivi ning glaukoniiti sisaldavad mergel ja lubjakivi. 

Kitsa vööndina läbib Sillamäe linna Alam-Kambriumi ladestiku Lükati kihistu (Ca1lk) pinnased. 

Piirkonna aluspõhjana lasub rohekashall aleuriitne savi ja aleuriitne liivakivi. Praegusel hetkel 

voolab orus Sõtke jõgi/paisjärv. 

Lõigus km 185,5…189,0 vahelduvad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kandle ja Väo kihistute 

lubjakivi. Aluspõhja kivim on savikas ning kohati sisaldab raudooide. Esineb ka ehituslubjakivi 

ehk dolokivi. 

Alates kilomeetrist 189,0 algab Vaivara diapiiride vöönd (Pilt 4, lilla). Tegemist on nähtusega, 

kui väiksema tihedusega aeglaselt voolav materjal on tunginud ülalasuvatesse kivimikihtidesse. 

Antud juhul on üles tunginud pinnasteks Kambriumi savi (Pilt 4, lilla) ning liivakivi (Pilt 4, 

kollane). 

Kuni ligikaudselt kilomeetrini 192,5 kulgeb olemasolev maantee valdavalt sinisavist koosneval 

diapiiril. Sinimäe asula ümbruses on paiguti esindatud ka liivakivi. 

Edaspidi jääb Vaivara diapiiride vöönd olemasolevast maanteest vasakule kuni Vodava külani, 

kus see taandub. 

Planeeritav õgvendus lõigu km 194,0…198,0 sirgendamiseks on kavandatud kulgema üle 

savidiapiiri. Sealse aluspõhja moodustab valdavalt sinisavi. 

Vaivara savidiapiiri vööndi kõrval kulgeb praegune maanteetrass. Selle muldkeha aluspõhjana 

lasub Väo kihistu lubjakivi. Kivim on detriitne ning esineb ka dolokivi. 

Vodava küla ümbruses domineerib Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Sillaoru ja Loobu kihistu. 

Aluspõhjana lasub ooidne mergel ja lubjakivi. Samuti on esindatud sinakas kuni oliivroheliste 

ümarate tuhmide teradega glaukoniiti sisaldav mergel ja lubjakivi. 

Vodava sooalale planeeritav õgvendus paikneb aga valdavalt Kandle kihistu raudooididega 

lubjakivil. 

Lõigu vahemikus km 202,0…209,0 vahelduvad omavahel juba eelpool nimetatud Sillaoru ja 

Loobu kihistu ning Kandle kihistu. Domineerivad mergel ja savikas lubjakivi. 

Hüdrogeoloogia 

Pinnaveekogusid jääb vaadeldavale trassile mitmeid. Peamiselt on esindatud jõed ning kraavid. 

Maantee ületab Pühajõge, Voka, Sõtke, Udria ja Tõrvajõge. Sillamäe linnas jääb objekti 

piirkonda ka tehisliku päritoluga Sõtke paisjärv. 

Vaadeldava trassi alasse jäävad veekogud toituvad peamiselt sademetest. Jõed on suurte 

valgaladega. Samas on neist mitmesse suunatud ka suletud kaevanduste veed. Nii on kasvatatud 

vooluhulkasid eelkõige Pühajões. 

Vaadeldavas alas esineb ka mitmeid allikaid (Pilt 5, 6). Nende tekkeks loovad soodsad 

tingimused rannikumadalikule iseloomulik astangulis-astmeline reljeef ning aluspõhjana lasuv 

karbonaatne kivim. Piirkonda jäävad allikad liigituvad vooluhulga poolest väikesteks. 



Pilt 5 Allikad veeandvusega 0,1…1,0 ja rohkem l/sekundis ja põhjavee liikumissuunad 

(Maa-amet Geoportaal) 

Pilt 6 Allikad veeandvusega 0,1…1,0 ja rohkem l/sekundis ja põhjavee liikumissuunad 

(Maa-amet Geoportaal) 



Alates km 163,0 kuni ligikaudu km 175,0 on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Aluspõhjana lasub 

lõheline ja karsti tunnustega lubjakivi. Seda liigestab km 173,0 ümbruses maanteega lõikuv 

Voka mattunud ürgorg. Tulenevalt sealse pinnakate paksusest (max. 120 m) on sealsed põhjavee 

kihid hästi kaitstud. 

Mainitud piirkonda jääb ka planeeritav õgvendus. Sellest esimene variant, mis jääb praegusest 

maanteest paremale, kulgeb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Olemasolevast maanteest vasakule 

planeeritud teine variant jääb aga peamiselt mattunud ürgoru piirkonda. Seal on põhjavesi 

piisavalt kaitstud erinevateks ehitustöödeks. 

Järgnev lõik km 175,0…189,0 kulgeb piirkonnas, kus põhjavesi on kaitsmata. Pinnakate on 

vaadeldaval alal vaid paari meetri paksune ning aluspõhjana lasub karstunud lubjakivi. 

Teelõik ületab Sillamäe linna läbivat Sõtke jõge ja paisjärve. Sealsesse jõeorgu settinud pinnased 

moodustavad põhjaveele paarikümne meetri paksuse kaitsekihi. 

Vahemikus Jõhvi-Sillamäe suundub põhjavesi enamjaolt edela-kirde suunaliselt. Voolusuund on 

ära näidatud ka põhjavee kaitstuse illustreerivatel piltidel nr.7 ja 8. 

Pilt 7 Põhjavee kaitstus ja sooalad (Maa-amet Geoportaal) 




Vaivara savidiapiiride alal on tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega (Pilt 8, kollane). Nagu 

illustreerivalt pildilt näha võib, kulgeb olemasoleva maantee mainitud alal minimaalselt. Vaid 

lühikese lõiguna Sinimäe asula juures. Määravamaks võib see osutuda kavandatava õgvenduse 

(km 194,0…198,0) jaoks, mis on planeeritud kulgema keskmiselt kaitstud põhjavee alale. 

Vaivara savidiapiiride vööndi juurest kuni objekti lõpuni kulgeb olemasolev maantee lõhedega 

lubjakivi massiivil. Seetõttu on enamjaolt tegemist kaitsmata (Pilt 8, tum.roosa) või nõrgalt 

kaitstud (Pilt 8, hel.roosa) põhjavee piirkonnaga. 

Vodava küla õgvendus on planeeritud kulgema kaitsmata põhjaveega alale. Seda tingivad õhuke 

pinnakate ning aluspõhjana lasub karstunud lubjakivi. 

Vaadeldava objekti teises pooles, Sillamäe-Vodava lõigus, voolab põhjavesi loode-kagu 

suunaliselt. Trassi lõpuosas aga valdavalt edela-kirde suunaliselt. 

Maardlad 

Keskkonnaregistri väljavõtte (2009.a. nov.) andmetel jääb vaadeldava trassi alasse Tammiku 

üleriigilise tähtsusega põlevkivi kaeveväli ja kohaliku tähtsusega Laagna kruusamaardla 

(joonis 1.1). Objekti alguses km 163,0…163,7 (joonis 2.1) kulgeb olemasolev maantee Tammiku 

põlevkivi kaeveväljal (reg.kaart nr. 6). Tegemist on passiivse reservvaru plokiga nr. 20. 

Praegusel momendil on maardla osal elamu- ja transpordimaa. 

Laagna kruusamaardla (reg.kaart nr. 770) paikneb aga vaadeldava maantee teises osas, Vaivara 

vallas. Lõiku km 194,0…198,0 (joonis 2.6) planeeritav õgvendus läbib plokke nr. 1, 2 ja 4. Neist 

olulisim on aktiivse tarbevaruna kinnitatud plokk nr. 1. 



Trassijoone sobivus 

Jõhvi-Narva maantee projekteeritakse neljarealisena. Selle teostamiseks kasutatakse ära 

olemasoleva teetrassi muldkeha ning selle kõrvale kavandatakse teise suuna jaoks täiendavat 

mullet. Selle rajamiseks maa-ala geoloogiast tingitud takistused puuduvad. Käesoleva aruande 

koostamiseks kasutatud materjalide puhul märkimisväärsed erinevused olemasoleva maantee 

vasaku ja parema poole vahel puuduvad. 

Lõigul km 178,3…179,1 jääb olemasolevast maanteest vasakule madalsoomullaga liigniiske ala. 

Seetõttu on veidi soodsamad geoloogilised tingimused kõrvalsuuna ehitamiseks maanteest 

paremal pool. 

Planeeritava õgvenduse alal km 171,5…173,5 on hüdrogeoloogilisest seisukohast põhjaveele 

turvalisem olemasolevast maanteest vasakule jääv variant. Antud lõik on kavandatud Voka 

mattunud ürgoru alale ning seetõttu on põhjavesi kaitstud. 

Maardlate osas on soovituslik Hiiemetsa ja Vodava asulate õgvenduste ühinemiskoht planeerida 

km 197,0 ümbrusse. Selle tulemusena jäävad puutumata olulised ehituskruusa varud. 

Tulenevalt eelnevast, otsesed geoloogilised takistused trassi rajamiseks puuduvad. Eelkõige tuleb 

kõrvalsuuna rajamisel lähtuda maapeal olevatest teguritest. 



TRASSI VARIANT II (I alternatiiv) 

Planeeritav teelõik algab Kukruse külast, lõikumisega olemasoleva maanteega 

nr. 1 Tallinn-Narva kilomeetril 160,5 (joonis 2.1). Edasi kulgeb trass olemasolevast Jõhvi linna 

põhjapoolsest ümbersõidust kuni 1,7 km kaugusel ranniku poole. Olemasoleva maanteega on 

järgmine lõikumine Kotinuka külas km 168,0, kus uus trass suundub Tallinn-Narva raudtee 

äärde. Maantee ja raudtee kulgevad samas mõjuvööndis kuni ühinemisega planeeritava Sillamäe 

linna ümbersõiduga. Alternatiivi I trass lõppeb Perjatsi külas, kus selle koridor ühtib 

0-alternatiiviga km 188,5 juures (joonis 2.4). Vaatluse all olev lõik on ligikaudu 28 kilomeetrit 

pikk. 

Sama lõigu osadena käsitletakse ka ühendusteed Jõhvi linna (~3 km) ja Sillamäe ühendustee 

algus olemasolevalt maanteelt kuni ühinemisega alternatiiviga I (~3,5 km). 


Maapinna pealmise kihina esineb trassi piirkonnas leostunud, leetjaid ja turvastunud muldasid. 

Niisked alad paiknevad planeeritava Jõhvi linna põhjapoolse ümbersõidu vööndis (joonis 2.1) 

ning piiratud alal Sillamäe ümbersõidu lõpus (joonis 2.4). Küllastumata turvastunud ja 

madalsoomuldade paksus on keskmiselt 0,4 m, maksimaalselt aga ~1,0 meetrit. Turvas on hästi 

lagunenud. 

Vaadeldava trassi teises pooles domineerib leostunud muld, mis kohati sisaldab koreselist osa. 

Maa-ameti mullakaardi andmetel on toorhuumuslikku kihti kuni 0,3 m sügavuseni. 

Planeeritava põhjapoolse ümbersõidu ja Jõhvi linna vahelise ühendustee asukohas on erinevad 

turvastunud mullad (joonis 2.1). Keskmiselt lagunenud turvast esineb ca 25 sentimeetri 

tüseduselt. Pühajõe sängis esineb lammi-gleimulda ligikaudu 30 cm paksuselt. 

Sillamäe linna ümbersõit plaanitav trassijoon kulgeb leostunud gleimuld, mis on paiguti 

koreserikas (joonis 2.3…2.4). Lõigu alguses ning lõpus esineb kohati ka madalsoomullaga 

alasid. Turvas on hästi lagunenud ning kuni 1,0 meetri tüseduse kihina. 


Alternatiiv I kulgeb Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelistel ja liustiku setetel. Esindatud on saviliiv, 

liivsavi, liiv, aleuriit, kruus, veerised ja järvelubi. 

Trass algab Kukruse külast. Piirkonnas lasuvad jääjärvelised liivsavid ja saviliivad. Pinnased 

sisaldavad veeriseid ning lubjakivi rähka (joonis 2.1). Praeguse trassijoone kohaselt lõikub 

planeeritav maantee Holotseeni ajastul järvenõgudesse settinud lubja soonega (Pilt 9, sinine). 

Järvelupja esineb loode-kagu suunaliselt ja kuni 1,0 km laiuselt. 

Järgnev trassi osa kuni Sillamäe ümbersõidu alguseni (km 178,0) kulgeb jääjärvelistel setetel. 

Eesti geoloogilise baaskaardi andmetel esineb piirkonnas liiva, kruusa, saviliiva, liivsavi ning 

veeriseid (joonis 2.2…2.3). Ala liigestavad Pühajõgi ja Rausvere jõgi, mille sängi on settinud 

Holotseeni ajastu jõesetted (liiv, aleuriit, muda, kruus, veerised). 



Pilt 9 Jääjärvesetted (hel.roosa), liustikusetted (pruun), järvesetted (sinine), jõesetted 

(kollane), soosetted (hall). Maa-amet Geoportaal. 

Sillamäe linna ümbersõidu planeeritavas asukohas vahelduvad glatsiogeensed moreensed 

piirkonnad õhukese pinnakattega aladega (Pilt 10). Lõigu esimene pool kulgeb peamiselt 

sorteerimata glatsiogeensetel setetel. Tegemist on plastsete pinnastega nagu saviliiv ja liivsavi, 

mis on segunenud veeriste ning munakatega (joonis 2.3…2.4). 

Pilt 10 Sillamäe ümbersõidu ala: jääjärvesetted (hel.roosa, liustikusetted (pruun), 

aluspõhja kivimie avamus (tum.roosa). Maa-amet Geoportaal. 



Vaadeldava alternatiivtrassi teises pooles domineerivad pinnakattena õhukesed kihid, mis 

lasuvad aluspõhja kivimil (Pilt 10). Mullakihi ja lubjakivi vahel esineb õhuke kiht plastseid 

pinnaseid, mis sisaldavad rohkelt paekivi rähka (joonis 2.3…2.4). 


Pinnakattena käsitletakse Holotseeni (turvas, huumus) ja Kvaternaari (moreen, purdsete) ajastute 

pinnaskihte, mis katavad aluspõhja Ordoviitsiumi ajastu kivimeid. 

Jõhvi linna planeeritava põhjapoolse ümbersõidu lõik kulgeb peamiselt paari meetri paksusel 

pinnakatte kihil. Küündides kohati ka viie meetrini. 

Lõikumisel olemasoleva Tallinn-Narva maanteega aluspõhja katend tüseneb kuni Voka 

mattunud ürgoruni. Antud vahemikus tüseneb pinnakate viielt meetrilt kuni 70 meetri paksuseks. 

Ürgorust tulenevast anomaaliast edasi aga kattekiht taas kahaneb ligikaudu 2 meetri tüseduseks. 

Seejuures Sillamäe linna ümbruses on pinnakatet enamjaolt kuni 1,0 meetri paksuselt. 

Aluspõhi 

Vaadeldav alternatiiv I kulgeb mööda Ülem- ja Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivi ning 

Alam-Kambriumi savipinnased. 

Trass algab Ülem-Ordoviitsiumi Viivikonna kihitult (O3vv), mis on moodustunud loode-kagu 

suunaliselt (Pilt 11, kollane soon). Aluspõhja lubjakivi on detriitne ning savikas, samuti on 

esindatud kukersiidi vahekihid. Settekivim lasub maapinnalt paari meetri sügavusel. 

Pilt 11 Aluspõhja kihistud Jõhvi-Sillamäe lõigul (Maa-amet Geoportaal) 

Edasine Jõhvi linna põhjapoolsest möödasõidust ning võimalik ühendustee linnaga kulgeb 

Kesk-Ordoviitsiumi Kõrgekalda kihistul (O2kr). Lubjakivi on savikas ning kohati mergli kujul 

ning asub maapinnalt 2…5 meetri sügavusel. 



Kõrgekalda kihistu vahetub olemasoleva raudtee äärses tsoonis Väo kihistuks (O2vä), mis jääb 

domineerima kuni alternatiiv I lõpuni Perjatsi külas. Kivim on detriitne (pude), kuid esineb ka 

kvaliteetset ehituslubjakivi. Aluspõhi lasub maapinnalt peamiselt mõne meetri sügavusel. 

Väo kihistule toob vaheldus Voka mattunud ürgorg ning seal settinud Alam-Kambriumi 

savid-liivakivid. Oru sängis domineerib Lontova kihistu savi, mis sisaldab aleuroliidi ja liivakivi 

vahekihte. Voka mattunud ürgorus lasuvad aluspõhja pinnased lasuvad kuni 140 m sügavusel, 

Voka alevikus. Planeeritava trassi piirkonnas jääb pinnakate ca 70 meetri tüseduseks. 

Sõtke oja ümbrus on ääristatud aga Kesk-Ordoviitsiumi Kandle kihistu. Sealne lubjakivi sisaldab 

raudooididega ning algab ligikaudu 1,0 meetri sügavusel. 


Pinnaveekogudest on vaadeldavas piirkonnas mitmed kuivenduskraavid ning jõed. Planeeritav 

trass ületab Pühajõge, Rausvere (Kose jõgi), Vasavere (Imaoja) ja Voka jõge. Seejuures lookleb 

Pühajõgi teelõigu alt läbi kahel korral. 

Pühajõgi toitub peamiselt sademetest. Seejuures mõjutavad veehulka ka juba väiksemad vihmad. 

Samuti juhitakse sinna ka suletud kaevanduse veed, peamiselt Ahtme ja Tammiku maa-alustest 

käikudest. Jõesäng on prahine ning vajab puhastamist. 

Aluspõhjana lasuv lubjakivi on peamiselt karstunud ning lõheline. See aga on soodne põhjavee 

levikule. Lõheline kivim ning sellel lasuv katendi kiht aga tekitavad soodsad tingimused 

põhjavee saastumiseks. Pildilt nr. 12 on ka näha, et trass kulgeb algusest kuni ühinemisega 

olemasoleva raudteega nõrgalt kaitstud põhjaveega tsoonis, mis on tähistatud heleroosa tooniga. 

Tegemist on piirkonnaga, kus pinnakatte paksus jääb 2…5 meetri vahemikku. Õhukese 

katendiga ala, Sillamäe planeeritava Sillamäe ümbersõidul, on aga kaitsmata põhjaveega tsoon. 

Tegemist on alvarialaga ning pinnakatet on vaid kuni 1,0 meetri paksuselt. Aluspõhja kivimis 

esineb põhjavesi lõhedes ning tühimikes. 




Maardlad 

Käesoleva töö raames vaadeldava trassijoon maardlaid ei läbi (joonis 1.1). Samas jääb 

alternatiivi kulgemiskoridorist ligikaudu 600 m ja Jõhvi linna ühendusteest ca 300 m kaugusele 

Toila savimaardla. 

Oru linnaosa juures jääb trassijoonest 200 meetri kaugusele lõunasse Puhatu turbamaardla 

aktiivse reservvaruplokk nr. 10 (joonis 2.2). 


Ehitustegevusel tuleb jälgida piirkonnas kulgeva Pühajõe veetaset. Jõgi toitub peamiselt 

sademetest ning ka suletud kaevandustest tulevast veest. Eelneva tõttu on tegemist kergelt 

mõjutatava veekoguga. 

Jõhvi linna ühendustee asukohas domineerivad turvastunud mullad. Antud pinnased on 

piirkonnas valdavad, kuid turba kihi tüsedus jääb paarikümne sentimeetri paksuseks ning trassi 

nihutamiseks pole põhjust. 



JÕHVI IDAPOOLNE ÜMBERSÕIT 

Vaadeldav planeeritav teelõik algab ristumisega olemasoleva maanteega nr. 3 Jõhvi-Tartu-Valga 

ning kulgeb ümber Jõhvi linna kuni ristumiseni olemasoleva Tallinn-Narva maanteega 

(joonis 2.8). Vaatluse all olev idapoolne möödasõit on ligikaudu 9,5 kilomeetri pikkune. Oma 

lookleva teekonnaga läbib Kohtla-Järve Ahtme linnaosa, kuivendussüsteeme ja ületab 

Tallinn-Narva raudteed. 

Pinnamoeliselt jääb piirkonda aluspõhjaline Jõhvi kõrgustik ehk Ahtme kõrgustik, mis paikneb 

Jõhvist kuni Atsalama külani. 


Maapinna pealmise kihi moodustavad turvastunud ning leetjad mullad. Jõhvi idapoolse 

ümbersõidu algusosa kulgeb paralleelselt kunagise kaevanduste vahelise raudteega (joonis 2.8). 

Sealsed pinnased on niiskema poolsed. Kuni ristumiseni maanteega nr. 13102 Ahtme-Rausvere 

lasub pealmise kihina hästi lagunenud turvas. Seda on kohati kuni 1,4 meetri sügavuseni. 

Madalsoomullale pakuvad vaheldust üksikud soosaared, kus paiknevad leetjad mullad 

paarikümne sentimeetri paksuselt. 

Järgnev lõik, alates Ahtme linnaosast kuni ristumiseni maanteega nr. 33, on enamjaolt 

kuivemapoolsem. Maapinna pealmise kihina on täheldati gleistunud ja leetjat mulda (joonis 2.8). 

Huumust esineb kohati kuni 0,6 meetri sügavuseni. 

Trassi viimane kolmandik kulgeb, alates ristumiseni maanteega nr. 33 Jõhvi-Kose, üle kunagise 

korrapäraselt rajatud maaparandussüsteemi. Seejuures ületab eeldatav trassijoon ka Jõhvi 

peakraavi. Ala niiske iseloomu tõttu on ka esinev mullakiht turvastunud ehk hästi lagunenud 

turvas. Antud kihti esineb Maa-ameti mullakaardi andmetel kuni 25 cm tüseduselt. Tunduvalt 

sügavamad turba lasundid jäävad Rausvere jõest ida poole, kus asub Puhatu turbamaardla 

plokk nr. 10. 


Holotseeni madalsooturba aluse moodustavad Võrtsjärve alamkihistu sorteerimata 

glatsiogeensed (saviliiv, liivsavi, veerised) ja jääjärvelised (aleuriit, liiv) setted. 

Alates Jõhvi idapoolse ümbersõidu algusest, lasub turba alusena Võrtsjärve alamkihistu 

jääjärvelise tekkega peenliiv. Sellele järgneb glatsiogeenne moreen, mis sisaldab kohati rohkelt 

lubjakivi rähka. 

Vaadeldava teelõigu edaspidine teekond kulgeb üle sorteerimata glatsiogeensete setete. 

Esindatud on nõrgalt koreseline saviliiv/liivsavi ning raske liivsavi (joonis 2.8). Kohati on 

täheldatud ka raudkiviveeriseid läbimõõduga kuni 10 cm. 

Teelõigu viimasel veerandil alates Kose alevikust kuni ristumiseni Tallinn-Narva maanteega on 

huumuse alusena jääjärvelised aleuriit (tolm) ja peenliiv. Mainitud purdsetted on peeneteralised. 

Nende lasumi moodustavad liivasemad liivsavi ja saviliivad. 


Pinnakattena käsitletakse Holotseeni (turvas) ja Kvaternaari (moreen, purdsete) ajastute 

pinnaskihte, mis katavad aluspõhja Ordoviitsiumi ajastu kivimeid. 



Vaadeldava trassi algusesse jäävad turbalasund ja jääjärveline peenliiv. Antud kihindeid lasub 

2…3 meetri tüseduselt. 

Maanteede nr. 13102 Ahtme-Rausvere ja nr. 33 Jõhvi-Kose vahelisel alal on aluspõhja katendit 

ligikaudu kahe meetri tüseduselt. 

Edasine, trassi lõpuosas muutub katend tüsedamaks. Toila savimaardla alal võib aluspõhja 

lubjakivi alata kuni 10 meetri sügavuselt, kuid minimaalselt vaid 2,5 m. Ülejäänud planeeritava 

teelõigu lõpp jääb pinnakatte paksus vahemikku 2,0…5,0 meetrit. 

Aluspõhi 

Vaadeldava Jõhvi linna idapoolse ümbersõidu alal lasuvad Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid. 

Erinevate omadustega settekivimeid esineb Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestikest (Pilt 13). 

Planeeritava Jõhvi linna idapoolne ümbersõidu alguses lasuvad Kahula 1 (O3kh1, end. Jõhvi) ja 

Kahula 2 (O3kh2, end. Keila) kihistud. Lubjakivi on mikro-ja peenekristalliline ning savikas. 

Kihistus esinev mergel sisaldab K-bentoniidi (savimineraalidest poorne settekivim) vahekihte. 

Kohtla-Järve Ahtme linnaosa paikneb Kahula1(O3kh1, end. Jõhvi) kihistu lubjakivil. Settekivim 

on savikas ning esineb ka merglit. 

Alates Ahtme linnaosast levib Tatruse kihistu ja Vasavere kihistik (O3tt-khV). Tegemist on 

detriitse ja/või savika lubjakiviga. Piirkonnas esinev mergel aga sisaldab K-bentoniidi vahekihte. 

Pilt 13 Viivikonna kihistu soon ja Ahtme rike (allikas Maa-amet Geoportaal 



Teelõigu lõpus on tegemist Kõrgeklada kihistu (O2kr) savika lubjakiviga ning mergliga. 

Järgnevalt läbib piirkonda loode-kagu suunaliselt Viivikonna (O3vv) kihistu, mis pildil nr.13 on 

näidatud kollase soonena. Antud kihistu vöönd on hinnanguliselt 0,3…1,1 km laiune. Esinev 

lubjakivi on detriitne ning savikas. Samuti on Viivikonna kihistu tuntud selles sisalduvate 

kukersiidi vahekihtide poolest. 

Teksti juurde lisatud pildilt nr. 1 võib näha ka kindlaks tehtud tektooniline rike – Ahtme. 

Aluspõhja kivimite rike on edela-kirde suunaline. Olulist mõju avaldab mainitud rike 

hüdrogeoloogiale, ühendades veelademeid nõrgalt kaitstud põhjavee tsoonis. 

Vaadeldava Jõhvi linna idapoolse ümbersõidu aluspõhja kivimid on lõhelised ja karstunud. 


Vaadeldavas piirkonnas esineb põhjavesi lõhelistes ja karstunud aluspõhja lubjakivis. Põhjavee 

kaitstuse suhtes jaguneb Jõhvi linn ja selle ümbrus edela ja kirde pooleks (Pilt nr. 14). Edela osa 

on liigitatud kaitsmata põhjaveega piirkonnaks. Kirdesse jääv pool on aga nõrgalt kaitstud 

põhjaveega ala. Pildilt nr. 14 on näidatud kollase tooniga ka keskmiselt kaitstud põhjavee alad. 

Planeeritava ümbersõidu alale jäävad ka mitmed pinnaveekogud. Vaadeldava objekt ületab Kose 

asula juures voolavat Kose oja (joonis 2.8). Veekogu suubub Rausvere jõkke (Kose jõgi). 

Pilt 14 Põhjavee kaitstus koos sooaladega: kaitsmata (roosa), nõrgalt kaitstud (hel. roosa), 

keskmiselt kaitstud (kollane). Allikas Maa-amet Geoportaal. 



Lõigu põhja osas on rajatud kuivendussüsteemid. Maaparanduskraavid järgivad maapinna 

looduslikku kallet ning koonduvad peamiselt ala läbivasse Jõhvi kraavi. Veel asuvad lähistel ka 

Tammiku kraav (trassist läänes) ning Rausvere jõgi (trassist idas). 

Suletud Ahtme ja Tammiku kaevandustest on rajatud väljavoolud Rausvere jõkke ning 

Pühajõkke. 

Maardlad 

2009. aasta novembri seisuga läbib planeeritav Jõhvi idapoolse ümbersõidu trassijoon Toila 

savimaardla plokki nr. 1 (joonis 2.8). Registrikaardi (nr. 673) andmetel on kasulikku kihti kuni 

8,8 meetri paksuselt, mis algab maapinnalt kuni 1,5 m sügavuselt. Plokis nr. 1 on maavara 

määratud aktiivseks reservvaruks. Toila savimaardla on kohaliku tähtsusega. 

Jõhvi idapoolne ümbersõit kulgeb 2/3 ulatuses üle Tammiku põlevkivimaardla (plokid nr. 8, 19, 

1, 6). Maardla (registrikaart nr. 6) on üleriigilise tähtsusega ning hõlmab nii maapealset 

(kaeveväli) kui ka maa-alust varu (kaevandus). Kaevevälja ja kaevanduse alad kattuvad 

teineteisega. Enamjaolt on tegemist aktiivse või passiivse tarbevaruga. Põlevkivi esineb 

vahekihtidena aluspõhja lubjakivis. Tammiku kaevevälja väljatöötatud alale ja kaitsetervikutele 

jäävad kaitsealused Tammiku allee, Tammiku hiietammed ning Jõhvi linna park ja allee. 


Kvaternaari setete poolest kulgeb Jõhvi idapoolse ümbersõidu trassijoon (nov. 2009) 

ehitustegevusele küllaltki sobivatel pinnastel. Trassi alguses lasub soosaarte vahel turvast 

ca 1,0 meetri tüseduselt, kuid asukoha liigutamisel põhja või lõuna suunas võib lasund osutuda 

oodatust paksemaks. 

Probleeme võib tekitada asjaolu, et trassijoon kulgeb üle Toila savimaardla, jaotades selle kaheks 

põhimõtteliselt võrdseks osaks. Sealse kulgemiskoridori võib ümber planeerida näiteks maardla 

piiri ja Rausvere jõe vahelisele alale, kus pinnased oluliselt ei erine vaatluse all olevast alast. 

Trass kulgeb ka Tammiku põlevkivi kaevanduse ja kaevevälja tarbevarul. Antud maardla näol on 

tegemist suure alaga ning otsene vältimine pole ratsionaalne. Kuna kaevandusega toimub 

maavara väljamine maa-alt, siis otsene mõju maanteele puudub. Viaduktide rajamisel tuleb 

kindlasti arvestada nii olemasolevate kui ka planeeritavate maa-aluste käikudega. 

Tulenevalt asjaolust, et tegemist on karstunud lubjakivi alaga, siis planeerimiste-projekteerimiste 

järgnevates etappides tuleb selle kinnituseks teostada täiendavaid uuringud (nt. radaruuring). 

Sama soovitus kehtib ka vanade kaevanduskäikude kindlaks tegemisel. 



NARVA ÜMBERSÕIT, VODAVA-RIIGIKÜLA TEELÕIK 

Antud teelõik on kogupikkusega 8,1 kilomeetrit. Objekt saab alguse Vodava külast ning lõppeb 

Riigiküla külas. Teelõik on planeeritud Narva linna ümbersõiduna, et juhtida transiittransport 

ümber Narva linna. 

Vaadeldava ala näol on tegemist kunagise Antsülusjärve basseinis või selle kaldal settinud 

pinnastega. Üldjuhul on tegemist purdsetteliste materjalidega. 


Maapinna pealmise kihina on lõigu alguses õhukesed paepealsed või rähkmullad. Huumuse kihti 

on Maa-ameti Geoportaali kohaselt ligikaudu 25 cm. Kohati esineb ka mullakihita paljanduvaid 

moreeni ja liivpinnaseid. Vodava küla ümbrus on suures osas aluspõhja settekivimite avamusala 

(Pilt 15, joonis 2.9). 

Teelõiku mööda edasi liikudes muutuvad pindmised kihid tüsedamaks ning niiskemaks. 

Hinnanguliselt ½ trassi pikkusest kulgeb Narva linna Kudruküla linnaosa ümbruses. Samasse 

piirkonda jääb ka Leekova soo, mis on tihedalt täis kunagisi kuivenduskraave. Sellest tulenevalt 

on planeeritava trassi asukohas peamiselt madalsoomullad. Lasundi tüsedus jääb soo äärealal 

0,5…0,9 meetri vahemikku. Keskosas võib ulatuda mitme meetrini. Leekova soo on arvel kui 

turba leiukohana, lasundi keskmise paksusega 1,9 meetrit. 

Maaparandussüsteemide äärealal vahelduvad madalsoomuld ja keskmiselt leetunud leedemuld. 

Turvas on keskmiselt kuni hästi lagunenud. Lasundit esineb ca 0,5 meetri tüseduselt. Huumus on 

väheviljakas ja liivapõhine. Samuti hoiab vähe niiskust. Mulda esineb paari sentimeetrise kihina 

peenliiva pealsena. Kohati puudub täielikult. 

Teelõigu lõpus, Riigikülas, levivad peamiselt madalsoomullad. Turvas on keskmiselt kuni hästi 

lagunenud. Kihindit esineb maksimaalselt 1,5 meetri paksuselt (joonis 2.9). 


Huumuse ja turba alused on peamiselt purdsettelised pinnased. Maa-ameti kaardirakenduse 

andmetel on piirkonnas jääjärvelised setted. Vodava-Riigiküla planeeritava lõigu Vodava küla 

ümbruses on huumuse alusena tugevalt lubjakivi rähka sisaldavad plastsed pinnased. Peamiselt 

on esindatud õhukese kihina järvesetteline liivsavi (joonis 2.9). 

Kudruküla linnaosa ümbruses levivad Võrtsjärve alamkihistu (Pilt 15, heleroosa) ja 

Antsülusjärve setted (Pilt 15, heleroheline). Üldjuhul on tegemist peenliiva ja kruusaga. Kohati 

võib olla läbilõikes ka järvemuda (Pilt 15, sinine) ja glatsiogeenset moreeni (Pilt 15, pruun). 

Leekova soo äärealal vahelduvad omavahel Holotseeni ajastu soosetted (Pilt 15, hall), tuulesetted 

(Pilt 15, kollane) ning Antsülusjärve järvesetted. Huumuse ja turba alusena levivad erineva 

ajastute liivpinnased. 

Vaadeldava Narva ümbersõidu lõpus on madalsoosette alusena peenliiv. Pinnas on tekkinud 

Antsülusjärve settimisprotsesside tulemusena. 



Pilt 15 Vodava-Riigiküla piirkonna litoloogilised pinnakatte setted (Maa-amet Geoportaal) 


Pinnakattena käsitletakse Holotseeni (turvas) ja Kvaternaari (moreen, purdsete) ajastute 

pinnaskihte, mis katavad aluspõhja kivimeid. 

Vodava küla piirkonnas on tegemist õhukese pinnakattega alaga (Pilt 15, tume roosa). Seejuures 

esineb aluspõhja katendit vähem kui ühe meetri paksuselt. 

Ülejäänud trass kulgeb kunagise Antsülusjärve alal, kus on järvesetteid paksu kihina. Soosetted 

ja purdpinnased moodustavad paksu pinnakatte lamamiks olevale savile. Kunagises basseini 

sopis on nüüdseks Kvaternaari setteid kogunenud 10…30 meetri tüseduselt. Pinnakatte paksus 

kasvab sujuvalt Läänemere suunas ning Narva linna suunas. Vaadeldav teelõik kulgeb alal, kus 

erinevaid pinnakatte purdsetteid esineb 10…20 meetri paksuselt. 

Aluspõhi 

Vaatluse all olev Vodava-Riigiküla planeeritav trass kulgeb nii Ordoviitsiumi lubjakividel kui ka 

Kambriumi liivakivil ja savil (Pilt 16). Teelõik algab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Sillaoru ja 

Loobu kihistu (O2sl-lb) lubjakivil. Settekivim on ooidne (kerajad moodustised) ja sisaldab 

glaukoniiti. Aluspõhjana esineb ka merglit. Lubjakivi lasub maapinnalt kuni 1,0 meetri 

sügavusel. 



Alam-Ordoviisiumist jääb alale Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu (O1tr-lt). Üleminekulisest 

astangust võib näha glaukoniitlubjakivi ja –liivakivi, diktüoneemakilta, aleuriiti ning ka savi. 

Aluspõhi algab 1…2 meetri sügavuselt. 

Antsülusjärve basseini alal laiuvad juba Alam-Kambriumi kihistute pinnased. Esmalt lasuvad 

aluspõhjana Tiskre kihistu (Ca1ts) hele väga peene ja peeneteraline polümineraalne liivakivi. 

Kohati sisaldab rohekashalle savikaid vahekihte. Liivakivi algab 2…15 meetri sügavuselt. 

Kitsa soonena on esindatud Lükati kihistu (Ca1lk). Vööndis lasuvad rohekashall aleuriitne savi ja 

aleuriitne liivakivi. Lükati kihistu kivim algab ca 15 meetri sügavuselt. 

Pilt 16 Aluspõhja kivimikehade avamused (Maa-amet, Geoportaal) 

Vaadeldavast piirkonnast enamus jääb aga alale, mille aluspõhjaks on Lontova kihistu (Ca1ln). 

Pinnakatte lamamina olev savi võib olla rohekashall, violetne või kirju. Massiivis leidub ka 

aleuroliidi ja liivakivi vahekihte. Lontova kihistu savi algab maapinnalt 15…20 meetri 

sügavuselt. 


Vaadeldavale alale jäävad lugematud kuivenduskraavid. Enim leidub neid planeeritavast 

teelõigust vasakule, kus asuvad Kudruküla linnaosa ja Leekova soo. Märgalale rajatud Narva 

linnaosa läbib Kudruküla oja (Puuka oja). Sinna kogunevad ka piirkonna kesksed pinnaseveed. 

Kudruküla oja suubub Narva jõkke. 

Tiheda kuivendussüsteemiga on kaetud ka Kudrukülaga külgnev Leekova soo. Märgala on 

tugevalt kannatad saanud sealse kuivenduse tulemusena. Peakraavid alal puuduvad, kuid võib 

eeldada, et vee liikumise lõpp-punktiks on Narva jõgi. 



Maa-alal leviv põhjavesi (S-O ja O-Ca) suundub Narva jõkke. Liikumissuunad on näidatud 

lisatud pildil nr. 17. 

Lõigu alguses kulgeb planeeritav teetrass lõheliste ka karstunud aluspõhja lubjakivil. Õhukese 

pinnakattega alal on põhjavesi kaitsmata. Trassi kulgedes muutuvad pinnased peeneteralisteks 

ning vettpidavateks. Lontova kihistu savid moodustavad põhjaveele turvalise kaitsekihi. 

Pilt 17 Vodava-Riigiküla hüdrogeoloogilised tingimused ja sooalad (Maa-amet Geoportaal) 

Maardlad 

Kavandatava Vodava-Riigiküla teelõigu trassi (nov. 2009 seisuga) piirkonnas maardlad 

puuduvad. Küll aga on maardlate registrisse kantud liiva leiukohana Vodava soo ja turba 

leiukohana Leekova soo. Liiv on peeneteraline ja tolmjas, kruusa ja veeriste vahekihtidega. 

Kasuliku kihi paksus on 6,5 meetrit. Ala pindala on 2 hektarit ning varu suurus 10 tuh.m 3 . 

Leiukoht paikneb maanteede nr. 1 Tallinn-Narva ja nr. 13146 Vodava-Meriküla ristumise juures. 

Leekova turba tööstuslasundi pindala on 330,5 ha ning prognoositav varu 1155,6 tuhat tonni. 

Kasuliku kihi keskmine paksuseks on määratud 1,9 meetrit. 


Vaatluse all olev trassi variandi geoloogilised tingimused on keskmised. Edaspidiste 

planeerimis-projekteerimistööde käigus tuleks teostada täpsed uuringud lõigu alguses esineva 

lubjakivi karsti rajoneerimiseks. 

Mõnevõrra tekitavad probleeme kindlasti ka turbaalad. Esialgsel hinnangul jääb soosette paksus 

enamasti 0,5…0,7 meetri vahemikku. See tuleb kindlasti täpsustada täiendavate uuringute 

käigus. 

Turba esinemispiirkonnas tuleks arvestada pinnase vahetusega või ka massstabiliseerimisega. 



Kliima 

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline parasvöötmeline kliima. 

Seda mõjutavad Läänemere ja Põhja-Atlandi ookeani hoovusest. Vaadeldava Jõhvi-Narva lõik 

kulgeb Kirde-eesti lavamaal ning sellest tulenevalt jääb objekt kontinentaalse ehk mandrilise 

kliima piirkonda. 

Sademete hulk väheneb ida suunas. Vee vähesusele aitab kaasa ka aluspõhja lubjakivi, mis on 

lõheline ning kergesti vett filtreerib alumistesse kihtidesse. 

Temperatuuri suhtes sarnaneb Jõhvi-Narva piirkond Mustvee ja Väike-Maarjaga. Tulenevalt 

asjaolust, et Soome lahe ida osa on talviti jääkattega, ei anna meri soojust rannikumadalikust 

kaugemale. Seetõttu on vaadeldaval alal tingitud keskmisest madalamad temperatuuri näidud. 

Koostas: L. Arumäe 

31.12.2009

GL12-09 01 Seletuskiri.pdf - Ida-Viru Maavalitsus

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?