Jõelähtme kihelkonnapäev - Jõelähtme vald

Jõelähtme
V A L L A L E H T NR. 80
SEPTEMBER 2003
Head uut
kooliaastat!
Kui külalised Neeme Algkooli jõudsid, oli terve maja
juba alguse lõhna täis – mustikakook laual, astrid
peidus või peos ja uued õpikud klassis. Tarkusepäeva
eel olid „suuremad“, IV-V-VI liitklassi õpilased
oma uusi koolipinke näpuga katsumas käinud. II-III
klass lubas veel „väikestesse“ pinkidesse ära mahtuda.
Kooli-igatsus tõi lapsed juba aegsasti luuletusi
õppima etlemisringi juhendaja Maria-Marika
Kurveti käe alla. Lastevanemate ja hea naabri, puidufirma
Woodman Trade’i abiga saime uued sildid,
pildid ja stendid seintele. Stendilt sai lugeda ja fotosid
vaadata koolilaste suvistest ettevõtmistest koos
perega. Lausa liiga ilus suvi on praadinud nii mõnegi
näo päris uueks ja laadinud kõiki lausa kärsituseni:
saaks ometi tagasi minutipealt tiksuva elu juurde!
Esimese koolipäeva pidulikud minutid lendasid
mööda üllatava kiirusega. Saalis istusid külalised
Jõelähtme Vallavalitsusest – pr Taimi Saarma ja hr
Rein Parve, lapsevanemad ja külaelanikud, nii vanavanemad
kui lasteaialapsed. Tuntud headuses kostis
lavalt nii laulu kui etlemist. Parim pidu on siis, kui
pidu ise teha! Neeme kooli omanäoline traditsioon
ongi, et teevad kõik. Kes lastest oleks loobunud teistega
koos laulmast ja nõustunud paari tühja tooli
saalis täitma? Iga kuuldud-nähtud luuletus ja laul oli
meeleolukalt täiendamas koolijuhataja Inga Korts-
Lauri kooliaasta avakõne sõnumit. Kontsert-aktus
oli oma traditsioonilisusest hoolimata ebatavaline,
sest aabitsaid ei jagatudki. Esimesse klassi tulevad
jütsid alles järgmisel aastal, kuid haruldane sündmus
Neeme Algkooli ajaloos on VI klassi avamine. Eks
siis lauldigi iseendale ja külalistele see päev meeldejäävaks.
Pidulik algus andis hea hoo uueks töö-aastaks.
Tunniplaani lisandus uus aine: B-keelena vene
keel, klassiõpetaja Tiina Ojasson-Võsa.
Teine klassiõpetaja, võõrkeelte õpetaja Inga
Korts-Laur annab kõigile soovijatele lisaks inglise
keelele ka ühe saksa keele tunni nädalas. Lisandub
veel VI klassi ajalugu ehk vanaaeg.
Valgeks remonditud kunsti-käsitöö-muusikameedia
klassis arendab õp Anneli Peegel edasi kätt
ja kunstimeelt.
V ja VI klassi noormehed saavad uudisasjana ehtsas
tööõpetuse kabinetis kätt proovida. Kostivere
poiste õpetaja Urmas Pohlak võimaldab neil suure
kooli õhku nuusutada esmaspäeva hommikuti, misjärel
me neid põnevusega tagasi ootame.
Ega siiajääjadki maga või mererannas peesita –
õp Tiinaga loodame käima saada arvutiklassi. Hetkel
on olemas kaks arvutipoega, millega hakkame
treenima pimekirjutamist (tippimist ilma klaviatuuri
vaatamata). Lähiajal seatakse üles kaks tõsisemat
töövahendit, siis saab ka internetti sukelduda.
Rõõmsalt hüpatakse aga arvuti tagant üles ja treenitakse
kehalise kasvatuse tundides, mida viib jälle
läbi õp Ülo Lomp.
Muusikat, koorilaulu ja klaverimängu õpetab
Aleksander Kaidja. Tema eestvedamisel osalevad
meie lapsed lausa rahvusvahelistes projektides, arvukatest
kodumaistest laulusündmustest rääkimata.
Küll ikka meie pisikeses koolis on kõva meesõpetajate
protsent!
Õhtuti saavad kõik soovijad õppida rahvamajas
nii inglise, saksa kui prantsuse keelt, õp Inga Korts-
Laur. Ühel õhtul nädalas on kõik meisterdajad oodatud
õp Tiina kunstiringi. Merike Kahu on lapsed juba
tantsupisikuga nakatanud, jätkuval õhinal käiakse
show-tantsu trikke viimistlemas.
Saal külalisi täis, maja lapsi täis, koolipäevad toimetusi
täis – mida ühel kooliperel veel tahta! Soovime
kõigile ja iseendale lootuste täitumist ja jätkuvat
energiat ning üksteisemõistmist tulevikus!
NEEME KOOLIPERE
Paljude jaoks pisut harjumatus kohas – kirikus
– jutustati KAteatri esituses Harala elulugusid,
kus oli nii irooniat kui ka traagikat. Elu ja
surma teemat muutis mõjusamaks just valitud
koht.
Neeme kooli õpetaja Tiina jaksas rahvamaja
õuel lastega lustida pea kolm tundi.
Jõelähtme
kihelkonnapäev
Nagu ikka kirikusse ei jõudnud ja kannan
oma süütunnet edasi. Rahvamaja õuel lakkas
vihmasabin ja lootus tuli, et ilmataat lubab
ka välisüritused korda saata.
Kena oleks, kui Kostivere kool korraldaks
vilistlaste kokkutulekuid igal kihelkonnapäeval,
sest ilma selle sündmuseta pole
suurem osa rahvast harjunud koos käima.
Võrkpallivõistlused on aga üheks oluliseks
sündmuseks, mis inimesed liikuma
paneb. Kuigi sel aastal oli võistkondi oodatust
vähem, Jüri Paaveli asjatundlikul juhtimisel
peeti pallilahinguid pea kella kuueni
õhtul. Nii nagu karta oli – võitis taas Neeme
võistkond. Tore, et Kostivere, Koogi ja
Kaarsoo võistkonnad andsid väärika lahingu.
Kostivere jäi teiseks, Kaarsoo kolmandaks
ja Koogi neljandaks. Mängu mõnu ja
kaasaelamine publiku poolt olid võistkondade
väärilised.
Lapsed olid batuudihüpete ootel ärevil,
kuid nagu ikka, juhtub suurüritustel üllatusi,
ja oh imet – batuuti ei tulnudki!
Selle kurva sündmuse korvas täielikult
Neeme kooli õpetaja Tiina, kes jaksas ootel
lastega pea kolm tundi lustida. Tagantjärele
mõtlen möödunud aastale – miks peaks
maksma reklaamitud, kuid haltuuramaigu-
Kihelkonnapäeval avati pühakoja võlvidel näitus Harjumaa kirikutest. Need, kes
võlvidele jõudsid, avastasid ühe uue ja huvitava näitusepaiga Peeter Säre heade
fotodega, lisaks Silja Konsa seletavad tekstid.
Hetk Kaitseliidu Rävala Malevkonna 85. aastapäeva tähistamiselt. Kõnet peab Jüri
Kerner.
listele mängujuhtidele, kui omas vallas lapsi
köitev mängujuht olemas.
Õhtul oli Riho-nimeline ühemehebänd
täiesti tasemel, fuajees vaadati Lagedi kunstimehe
Enn Koorti taieste näitust kalanahkadest
ning viga polnud midagi.
Sellistel päevadel vajuvad rahvamajja ka
täismehed, kes meenutavad vanu aegu ja
leiavad, et omal ajal oli ikka täissaali pidu!
Oli loomulikult! Oleme realistid. Pidu
jääb meelde ainult siis, kui ukse peal tunglemine
võhmale võtab. Kes need on?
Teie, kallis Jõelähtme rahvas! Tahate
tunda nostalgia fiilingut!? Ärge minge siis
üritust kuulutavast reklaamist ükskõikselt
mööda! Võtke see endale päevakorda ja
näete, et midagi pole muutunud. Jätke lihtsalt
telekas ja arvuti voolu alt välja, vaadake
lehmalüpsiks asendaja ning tulge rahvamajja!
Oma vaimule ja rutiinile vaheldust saama!
Kohtute naabrite ja sõpradega ning
uskuge, teil saab tore olema!
Kokkuvõttes – Jõelähtmes on vahva rahvas!
Kihelkonnapäev on üks tegureid, mis
liidab teid veelgi rohkem! Tehke see päev
endale vabaks! Kohtumisteni!
MAIE RAMJALG
Kaitseliidu
Rävala Malevkond
tähistas
85. aastapäeva
On välja kujunenud traditsioon, et Jõelähtme ja
Viimsi kompaniidest koosnev Kaitseliidu
Rävala Malevkond tähistab oma aastapäeva
kas Viimsis või Jõelähtmes. Seekordne
aastapäeva tähistamine toimus Jõelähtme
kiriku juures asuva Vabadussõjas langenute
mälestusmärgi jalamil.
Sündmus algas kaitseliitlaste piduliku rivistusega,
millele järgnes pärgade asetamine samba
jalamile ning tänukirjade ja teenetemärkide
kätteandmine kodutütardele, noorkotkastele ja
kaitseliitlastele ning päevakohased sõnavõtud.
Ausamba juurest siirduti rahvamajja, kus
toimus Jõelähtme vallavalitsuse poolt korraldatud
vastuvõtt. Aastapäev lõppes kaitseliitlaste
koosviibimisega Jägalas.
Kaitseliidu 85-aastasest ajaloost peame
maha arvestama ligi pool sajandit nõukogude
okupatsiooni, kuid kaitseliit elas ka siis
inimeste südameis. Mis sai okupandile olla
veel ohtlikum, kui oma riiki kaitsev relvastatud
rahvas. Hetkel, kui Eesti on ühinemas nii
Euroopa Liidu kui ka NATOga, võib tekkida
küsimus, kas meil üldse on vaja oma kaitsestruktuure?
Ajalugu on aga näidanud, et rahvas, kel
puudub kaitsetahe, on määratud hääbumisele.
JÜRI KERNER

2
JÕELÄHTME VALLA LEHT NR. 80 SEPTEMBER 2 0 0 3
Avalik osalemine
planeeringuprotsessides
Möödas on ajad, mil tohutu ametnikearmee vorpis kõigest
hingest plaane ja kavandeid. Räägiti, et planeeritakse
inimeste jaoks, kuid seejuures tegelikult ei küsinud
keegi inimeste endi käest, millises keskkonnas nad
soovivad elada. Plaanide koostamine oli eesmärk omaette.
Viisaastakute ajad on läbi, enam ei tohiks toimuda
ülevalt alla planeerimist, kus kõrgemad võimukandjad
annavad allapoole kindlad käsud, kehtestavad
reeglid, mis tegelikult olid suunatud täitma vaid üht
eesmärki – kiiret majanduskasvu, unustades sotsiaalsete
protsesside olemasolu. Juba alates 1970-ndate keskpaigast
rakendatakse kõikjal demokraatlikus maailmas
hoopis alt üles planeerimist, mis on just inimesekeskne,
pöörates eelkõige tähelepanu sotsiaal- ja looduskeskkonnale
(samas püüdes säilitada ka majandusliku
ratsionaalsuse ja tõhususe). On ju rahvas see, kellel on
tegelik võim, kuid selle teostamine on usaldatud nende
endi poolt valitud esindajatele. Järelikult on ka rahval
õigus/kohustus endale nõuda sellist elukeskkonda nagu
soovitakse ja avalik võim peab rahva arvamust aktsepteerima.
Kuid siit algavadki kitsaskohad.
Esiteks inimesed enamasti ei teagi, et neil on õigus
ja võimalus avalikuks osalemiseks planeeringuprotsessides.
Selle võib muidugi panna ka ümberringi toimuva
suhtes huvi puudmise ja ükskõiksuse süüks, kuid
samas võib tegu olla ka avaliku võimu suutmatuse või
varjatud vastuseisuga inimestega konsulteerida. See
muidugi kõlab äärmiselt narrilt, sest tegelikult oleksid
võitjateks ju mõlemad pooled, rahvas on saanud mida
vajab/tahab (loomulikult peab see olema mõistuspärane
ja teostatav, hõlmates võimalikult laia huvigruppide
ringi), tundes ennast samas ka otsustusprotsessis arvestatuna,
vajalikuna ning isegi kasulikuna. See omakorda
suurendab rahva usaldust võimukandjate vastu,
tugevdades nende positsiooni ja pakkudes rahuldust
tehtud heast tööst. Vastastikuse arvestamise abiga õnnestunud
projektid loovad soodsad tingimused ka
edaspidiseks usalduslikuks koostööks. Teiseks takistuseks
võib osutuda keskvõimu liigne autoritaarsus (mida
ideaalis demokraatlikus riigis muidugi esineda ei
tohiks), teatud valdkondades paika pandud seisukohtade
peale surumine, mis ei anna alama astme institutsioonidele
piisavat vabadust ning pärsib nende algatusvõimet
ja teotahet. Tegelikult on siiski ees ka kindlad
kriteeriumid – riigi tasandil regionaalne arengustrateegia
ja selle ellurakendamiseks teostatav regionaalpoliitika,
mida oma arenguplaanides peavad arvestama nii
maa- kui vallavalitsused. Samas oma olemuselt on
strateegia suunatud tuleviku, ning kuulub vähemalt iga
aasta ülevaatamisele ja täiendamisele, olles seega
paindlik ja võimaldades vajadusel sisse viia alama astme
võimustruktuuride poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid,
mille ettevalmistamisel on ideaalis arvestatud
ka rahva seisukohtadega. Muidugi ei ole asjad tegelikult
päris nii, et iga rahva poolt pakutud ettepanek
läheb läbi, kuid ainult kitsa ringkonna võimukandjate
silmaring on ka siiki piiratud ning just kohalik rahvas
on see, kes oskab juhtida tähelepanu suurematele (ka
varjatud) probleemidele ning ehk isegi pakkuda välja
ka võimalike ideid probleemi lahendamiseks, või mis
veel parem – ennetamiseks. Rahva poolt valitud esindusorganid
on ju siiski moodustatud selleks, et suurendada
kohalike inimeste heaolu ja pakkuda turvalist,
kvaliteetset ning perspektiivset elukeskkonda.
Head lugejad, paljud teist on kindlasti kursis, et uus
arengukava on koostamisel ka Jõelähtme vallas. Täname
teid, kes te olete osalenud meie poolt korraldatud
piirkondlikel rahvakoosolekutel! Lootsime küll aktiivsemat
osavõttu, kuid me leiame, et peamised mõtted ja
probleemid koorusid nendelt üritustelt siiski välja.
Teil, kes te ei saanud tulla koosolekutele, on aga veel
võimalus oma arvamusi ja ettepanekuid edastada valla
koduleheküljel foorumi rubriigis septembrikuu viimase
nädalani.
1. oktoobrist läheb uus arengukava arutlusele vallavolikogusse.
Kõik arengukavaga seotud info leiab
edaspidi kindlasti kajastamist nii valla lehes kui ka koduleheküljel.
Hoia ennast kursis, see on Sinu tulevik!
ARENGUKAVA KOOSTAJATE
TÖÖKAS KOLLEKTIIV
Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid
Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid
esitasid ametiisikud korruptsioonivastase seaduse
(RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001,
58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 18, 108)
§14 lg. 5 alusel Jõelähtme valla majanduslike huvide
deklaratsioonide hoidmise komisjonile. Deklaratsioonid
avaldatakse seaduse § 15 lõike 3 ja
Jõelähtme vallavolikogu määruse 07. nov. 2002.
a. nr. 1 “ Majanduslike huvide deklaratsioonide
avalikustamise kord” alusel seaduse lisana kinnitatud
ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni
vormi järgi:
I Üldandmed
1. Ees- ja perekonnanimi
2. Isikukood (ei kuulu avaldamisele)
3. Ametikoht
4. Asutus (tööandja)
5. Ametipalga aste ja ametipalk. (Avaldatakse
koos asutusest makstavate lisatasudega; volikogu
liikme puhul ei avalikustata).
II Andmed vara kohta
6. Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni
ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse
ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks
oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles):
otstarve, asukoha maakond, linn, kinnistuspiirkond,
kinnistu number (Asukoha aadressi näitamata).
7. Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid;
sõiduki liik, mark, väljalaske aasta.
8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent,
liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus.
9. Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv)
III Andmed varaliste kohustuste kohta.
10. Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele
isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu
ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal
ametipalka ei maksta: võlausaldaja, võlajääk deklareerimise
ajal.
IV Andmed muude tulude kohta
11. Muud varalised kohustused, mille suurus
ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga
või 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka
ei maksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid
jms).
12. Muud regulaarsed tulud (palk ja lisatasud
põhitöökohal, kui ametiisikul puudub ametipalk,
näidates nende suuruse; kompensatsioonid, sh.
nõukogudest saadavad hüvitised, nimetades nõukogu
ja näidates hüvitise suuruse; intressid; pensionid;
töövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad
tasud; autoritasud; muud tulud või tuluallikad,
näidates ära, mis liiki tuludega on tegemist (Tulu
suurust näitamata.).
V Andmed maksustatava tulu ja dividenditulu
kohta
(Ei kuulu avaldamisele).
VI Andmed abikaasa, vanemate ja laste
kohta:
(Ei kuulu avaldamisele)
Volikogu liikmed. :
1. Ardo Lass. 3. Juhatuse liige. 4. Kikas Kaubandus
OÜ. 6. Elamumaa, nr. 12256; maatulundusmaa
½ nr. 10064; tootmismaa katastritun. 24504:
003: 0088. 7. Veoauto Toyota HI-Lux 1982. a.;
Veoauto Toyota HI-Lux 1982. a. 8. AS Aatmaa nimeline
100 aktsiat, 977000; OÜ Melanell osa
40 000 kr. 9. Eesti Ühispank – arveldusarve,
väärtpaberikonto, EVP konto, VSD konto. 10. Ei
ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu esimehe ja volikogu
liikme hüvitis, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
nõukogu liikme hüvitis; Ühispanga varahalduse
AS-i intressid.
1. Jüri Paavel. 3. Juhataja. 4. Rahvaspordiklubi
Loo. 6. Korter nr. 68605, suvila. 7. Ei ole. 8. Ei
ole. 9. Eesti Ühispank – arvelduskonto. 10. Ei
ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme hüvitis.
1. Ester Sassi. 3. Perearst. 4. Loo Tervisekeskus
OÜ. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Pharmac 30 lihtaktsiat
– 9000 krooni. 9. Eesti Ühispank – arvelduskonto;
väärtpaberikonto; Hansapank arvelduskonto.
10. Ühispank 95 790. krooni. 11. Ei ole. 12. Volikogu
liikme hüvitis.
1. Maire Ruus. 3. Juhataja. 4. Kostivere lasteaed.
6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Hansapankarvelduskonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme
hüvitis.
1. Paavo Pent. 3. Projektijuht. 4. OÜ Noviter Eesti.
6. Ei ole. 7. Huvipaat 1991. a. 8. Calorter OÜ
1osak – 10 000 krooni. 9. Hansapank – arvelduskonto;
väärtpaberikonto; Eesti Ühispank – arvelduskonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme
hüvitis.
1. Maido Pajo 3. Ei ole. 4. Ei ole. 6. Aianduskrunt
½ nr. 54375; Maatulundusmaa nr. 7825: Ridaelamu
½ nr. 33800; 1/2 garaa i boksi; 1/2 korterit. 7.
Ei ole. 8. AS Kalevi 46 aktsiat – 460 krooni; Eesti
Ühispanga Rahaturufondi osak 80 000 krooni;
OÜ Pajo&Benkelberg&Von Stein-Lausnitz osa 89
900 krooni; EVP nimiväärtus 10 000 krooni. 9.
Eesti Ühispank – Arvelduskonto; Hansapank –
arvelduskonto; Nordea pank – arvelduskonto. 10.
Ei ole. 11. Ei ole. 12. Loengutasud; autoritasud;
dividendid; Ühispanga Rahaturufondi intressid;
Riigikantselei turismikomisjoni liikmetasu; volikogu
liikme hüvitis.
1. Marje Laimets. 3. Pearaamatupidaja. 4. OÜ
Loo Elamuhooldus. 6. Ühetoaline korter ½; Kolmetoaline
korter ½; 7. Sõiduauto Mazda 323
–1999. a. ühisvara; 8. Ei ole. 9. Eesti Ühispank –
arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu
liikme hüvitis, Loo Laenu – Hoiuühistu hüvitis.
1. Jüri Kerner. 3. Ei ole. 4. FIE – Jüri Kerneri Lille
talu. 6. Talumaja, laut, laut; 7. Sõiduauto VAZ-
2101 1971 a. ; veoauto GAZ-51A 1965 a. 8. Ei
ole. 9. Hansapank – arvelduskonto. 10. Ei ole. 11.
Ei ole. 12. Pension, volikogu liikme hüvitis.
1. Aivar Jõgi. 3. Ettevõtja. 4. Microconsult OÜ. 6.
Elamumaa nr. 5180; Elamumaa nr. 418; 7. Ei ole.
8. OÜ Microconsult osakapital 40 000 krooni 0,5
milj. ; OÜ Pisaaja S. osakapital 20 000, 0,3 milj.
9. Hansapank – arvelduskonto, väärtpaberikonto;
Sampopank – arvelduskonto. 10. Sampopank –
300 000 krooni. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme
hüvitis.
1. Marju Ruut. 3. Hambaarst. 4. FIE M. Ruut
hambaravi. 6. Kaks elamumaa krunti. 7. Ei ole. 8.
Ei ole. 9. Eesti Ühispank – arvelduskonto; Hansapank
– arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.
Pension, volikogu liikme hüvitis.
1. Harri Reidma. 3. Pensionär. 4. Ei ole. 6. Elumaja;
rehetuba-rehealune; laut-saun; 7. Sõiduauto
VW Vento 1994. a. ; auto VW Vento AP2 974. 8.
Ei ole. 9. Ei ole 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu
liikme hüvitis, pension.
1. Arvo Olek. 3. Juhataja. 4. TÜ Talismaa. 6. Ei
ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Sampopank – arvelduskonto.
10. Sampopank 170 000 krooni. 11. Ei ole.
12. Volikogu liikme hüvitis.
1. Tarmo Paldermaa. 3. Juhataja. 4. Portrailer OÜ.
6. Kinnistu nr. 60658; kinnistu nr. 888: korter 7.
Sõiduauto Mercedes-Benz 190E-1991. a. 8. Ei
ole. 9. Hansapank – arvelduskonto; Eesti Ühispank-arvelduskonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu
liikme hüvitis.
1. Peep Lass. 3. Tootmisdirektor. 4. AS Tallegg. 6.
Eramu. 7. Sõiduauto Nissan Primera –2001. 8.
Balti Kasvufondi 1593 osakut – 247,25 krooni;
Hansa Intressifondi 498 osakut – 132 kr.; Hansa
Läänemere aktsiafondi 1352 osakut – 71kr. 9.
Hansapank – arvelduskonto; Eesti ÜhisPank – arvelduskonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu
liikme hüvitis.
1. Ants Andreson 3. Töökoja juhataja. 4. Tallinna
Kiirabi. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Volvo 944-1991. a.
8. Ei ole. 9. Ei ole. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu
liikme hüvitis.
1. Art Kuum. 3. Juhataja. 4. A-Rental OÜ. 6. Kinnistu
nr. 31892; 1565/1863 kaasomandist kinnistu
nr. 47500. 7. Sõiduauto Buick LeSabre – 1984. a.;
väikelaev (mootorpaat) Neptun – 1989. a. 8. A.
Rental OÜ asutaja 100% 40 000. 9. Hansapank –
arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu
liikme hüvitis.
Vallavalitsuse ametnikud.
1. Lia Oolberg. 3. Sekretär-asjaajaja. 4. Jõelähtme
Vallavalitsus. 5. Palgaaste 19; 6030kr. 6. 1/2 kinnistust.
7. Sõiduauto Ford Sierra 1986. a. 8. Ei ole.
9. Ei ole. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ametipalk.
1. Helvi Kork. 3. Vallasekretär. 4. Jõelähtme Vallavalitsus.
5. Palgaaste 29 – 10 700 kr. 6. Ei ole. 7.
½ Sõiduauto Volkswagen –1991. a. 8. Ei ole. 9.
Hansapank – arvelduskonto. 10. Hansapank – 105
453 krooni. 11. Liising – 105 453 krooni. 12.
Ametipalk.
1. Piret Paimla 3. Kantselei vanemspetsialist ¼
kooormusega. 4. Jõelähtme Vallavalitsus. 5. Palgaaste
18 – 1440 kr. 6. Korter. 7. Ei ole. 8. Ei ole.
9. Hansapank – kaks arvelduskontot, limiidikonto,
laenukonto; Eesti Ühispank –arvelduskonto; Sampopank
– arvelduskonto. 10. Hansapank – 10 877,
88 EUR; Hansapank 12 773, 10 krooni. 11. Ei ole.
12. Ametipalk; põhitöökoha töötasu.
1. Kai Mets. 3. Pearaamatupidaja. 4. Jõelähtme
Vallavalitsus. 5. Palgaaste 32 –12 700 kr. 6. 1/2
kinnistut nr. 000869002. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9.
Hansapank – arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Kasutusrent
Hansa Liising AS. 12. Ametipalk.
1. Ellen Kahu. 3. Vanemraamatupidaja. 4. Jõelähtme
Vallavalitsus. 5. Palgaaste 23 – 7350 kr. 6.
Kinnistu nr. 1528; Kinnistu nr. 1716. 7. Ei ole. 8.
Ei ole. 9. Hansapank – arvelduskonto. 10. Hansapank
– 55 000 krooni. 11. Ei ole. 12. Ametipalk.
1. Merike Kahu. 3. Nooremraamatupidaja. 4. Jõelähtme
Vallavalitsus. 5. Palgaaste 23 – 7350 kr. 6.
Korter; Elamu. 7. Sõiduauto Ford – 1982. a. 8. Ei
ole. 9. Hansapank – arvelduskonto: Eesti Ühispank
– arvelduskonto; Sampopank – arvelduskonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ametipalk.
1. Liivi Vain. 3. Vanemsotsiaaltöötaja. 4. Jõelähtme
Vallavalitsus. 5. Palgaaste 19 – 6030kr. 6. 1/2
pooleliolevast elamust. 7. 1/2 sõiduautost
Zaporo ets –1991. a. ; 1/2 sõiduautost KIA
–1997. a. 8. Ei ole. 9. Eesti Ühispank – arvelduskonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ametipalk.
1. Rein Parve. 3. Sotsiaalosakonna juhataja. 4.
Jõelähtme Vallavalitsus. 5. Palgaaste 29 – 10 700
kr. 6. Elamumaa nr. 1987. 7. Sõiduauto Opel –
Kadett –1985. a. 8. Ei ole. 9. Eesti Ühispank – arvelduskonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ametipalk,
pension.
1. Villem Viikholm. 3. Arhitektuuri – ja ehitusosakonna
juhataja. 4. Jõelähtme Vallavalitsus 5. Palgaaste
29 – 10 700 kr. 6. Kinnistu nr. 2165 – 1. 7.
Liisitud sõiduauto KIA Sportage – 2002. a. 8.
Hansa Pensionifondi osakud 300 tk. – 10kr: AS
Kolle 5 osakut 500 krooni. 9. Hansapank arvelduskonto.
10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ametipalk,
ehitusjärelvalve töötasud FIE – na.
1. Mari Viilop. 3. Arhitektuuri – ja ehitusosakonna
vanemspetsialist 4. Jõelähtme vallavalitsus. 5.
Palgaaste 21 – 6510. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole.
9. Hansapank – arvelduskonto. 10. Hansapanka
õppelaen 41 137, 79 kr. 11. Ei ole. 12. Ametipalk.
1. Allan Kask. 3. Kommunaalosakonna juhataja.
4. Jõelähtme Vallavalitsus 5. Palgaaste 29 – 10
700 kr. 6. Elamumaa nr. 1807. 7. Sõiduauto VAZ
2102 – 1979. a. ; Sõiduauto VAZ 2107 1986. a. ;
Sõiduauto VAZ 2105 – 1988. a. 8. OÜ Tiina Kask
üks osa 24 000 kr. 9. Eesti Ühispank – arvelduskonto;
Hansapank – arvelduskonto; Nordea Pank
– säästukonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ametipalk,
pension.
1. Ülo Laanemets. 3. Maaosakonna juhataja. 4.
Jõelähtme Vallavalitsus. 5. Palgaaste 32 – 12
700kr. 6. Elamumaa ridaelamu boks nr. 1985. 7.
Ei ole. 8. Hansa Intressifondi osak 100kr. – 99
000krooni. 9. Hansapank – arvelduskonto. 10. Ei
ole. 11. Ei ole. 12. Ametipalk.
1. Alla Tempel. 3. Maaosakonna spetsialist. 4.
Jõelähtme Vallavalitsus. 5. Palgaaste 19 – 6030kr.
6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Eesti Ühispank –
arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ametipalk,
Kostivere Tera TÜ – ametipalk.
1. Aivar Treiberg. 3. Maaosakonna vanemspetsialist.
4. Jõelähtme Vallavalitsus. 5. Palgaaste 25 –
8100kr. 6. Maatulundusmaa viis kinnistut nr.
5555; nr. 16265; nr. 28890; nr. 58010; nr. 58011.
7. Veoauto GAZ – 53 – 1978. a. ühisomand; Sõiduauto
VW Passat – 1985. a. ühisomand. 8. RAS
Tallinna Näidislinnuvabriku tööosak 5000 kr. 9.
Hansapank – arvelduskonto; Eesti Ühispank – arvelduskonto.
10. Ei ole. 11. Hüpoteegid 430 000
krooni; Käendusleping 150 000 12. Ametipalk;
tulu põllumajandussaaduste tootmisest.
1. Arvo Pärniste 3. Abivallavanem. 4. Jõelähtme
Vallavalitsus. 5. Palgaaste 32 – 12 700kr. 6. Korteriomand
kinnistu nr. 49217. 7. Sõiduauto VAZ
2103 1979. a. 8. Ei ole. 9. Hansapank arvelduskonto;
Eesti Ühispank – arvelduskonto. 10. Ei ole.
11. Ei ole. 12. Ametipalk; loengute tasu, AS Saku
Maja nõukogu liikme tasu, osalemine riiklikus komisjonis.
1. Liis Truubon. 3. Keskonnaspetsialist. 4. Jõelähtme
Vallavalitsus. 5. Palgaaste 18 – 5400kr. 6.
Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Hansapank – arvelduskonto;
Sampopank – arvelduskonto. 10. Ei ole.
11. Ei ole. 12. Ametipalk.
1. Mairis Tuisk, 3. Kantselei vanemspetsialist 1/3
koormusega. 4. Jõelähtme Vallavalitsus. 5. Palgaaste
22 – 2300kr. 6. Elamumaa ½ kaasomandist
nr. 17958. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Hansapank – arveldusarve.
10. Hansapank – eluasemelaenu kaastaotleja
–11 686, 6kr. ; Hansapankõppelaen – 46
164, 12 kr. 11. Ei ole. 12. Ametipalk; Ecos –
Oventure projekti Women XXI assistendi töötasu.
1. Leili Müür. 3. Arhitekt. 4. Jõelähtme Vallavalitsus.
5. Palgaaste 26 – 8 400 kr. 6. 1/2 elamust;
Maleva mü. 7. Sõiduauto Nissan Sunny – 1992. a.
8. Ei ole. 9. Hansapank – arvelduskonto. 10. Ei
ole. 11. Ei ole. 12. Ametipalk, lepinguline töötasu
Lasnamäe Linnaosalt.
1. Mailiis Kaljula. 3. Jurist ½ koormusega. 4. Jõelähtme
Vallavalitsus. 5. Palgaaste 27 – 4470. 6.
Kaks korterit. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Eesti Ühispank
– arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.
Ametipalk, ametipalk AS Talleggist.
1. Triinu Mets 3. Projektide konsultant. 4. Jõelähtme
Vallavalitsus. 5. Palgaaste 20 – 6130kr. 6. Korter.
7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Hansapank – arvelduskonto;
laenukonto; kogumispensioni konto; Eesti
Ühispank – arvelduskonto. 10. Hansapank – õppelaen
53. 000kr. 11. Ei ole. 12. Ametipalk, Ajalooinstituudist
tööettevõtuleping, OÜ Vesilind
autoritasu.
Volikogu esimees Tiit Kollo ja vallavanem Taimi
Saarma esitasid oma deklaratsioonid Siseministrile
ja need avalikustatakse Riigi Teataja Lisas.

SEPTEMBER 2 0 0 3
Jõelähtme valla
jaoskonnad rahvahääletusel
14. septembril
Vastavalt Rahvahääletuse seaduse paragrahv 11 lõikele 5
avalikustab vallavalitsus rahvahääletuse jaoskonnad enne
rahvahääletust.
Jõelähtme Vallavalitsus moodustas rahvahääletuse läbiviimiseks
2 jaoskonda.
Jaoskond nr. 1
Jaoskonnakomisjoni ja hääletamisruumi asukoht on aadressil
Loo Keskkool, Saha tee 7, Loo alevik, Jõelähtme vald,
Harjumaa.
Jaoskonda kuuluvad: Loo alevik, Iru, Liivamäe, Maardu,
Nehatu ja Saha külad.
VOLIKOGU
Jõelähtme Vallavolikogu
O T S U S
Jõelähtme 22. august 2003. a nr 59
Rahvahääletuseks jaoskonnakomisjonide
moodustamine.
Võttes aluseks Rahvahääletuse seaduse (RT I 2002, 30, 176;
57, 355; 90, 517) paragrahv 19 lõike 1, Jõelähtme Vallavolikogu
O T S U S T A B:
Nimetada 14. septembril 2003. a toimuvaks rahvahääletuseks
jaoskonnakomisjonid järgmises koosseisus:
Jaoskonnakomisjon nr.1
Esimees – Vello Varik
Liikmed: Hilda Männik
Hedi Tammeleht
Terje Mägi
Maie Lepik
Erika Grossmann
Piret Parve
Väino Haab
Linnar Kaldmaa
Jõelähtme Vallavolikogu
O T S U S
Jõelähtme 22. august 2003. a nr 57
Jõelähtme valla Uusküla küla Muuga sadama idaosa
detailplaneeringu kehtestamine.
Võttes aluseks Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579)
paragrahv 24 lõike 3 ja Jõelähtme valla ehitusmääruse (KO
2003, 104, 1933) paragrahv 3 lõike 3, Jõelähtme Vallavolikogu
O T S U S T A B:
1. Kehtestada Uusküla küla Muuga sadama idaosa
detailplaneering vastavalt AS ETP Gruppi tööle nr 1041.
Detailplaneeringu eesmärk on sadama arengu suundade
määramine ja akvatooriumi põhimõttelise lahenduse andmine.
Planeeritud on ca 100 ha.
2. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise
tagab ehitusloa taotleja vastavalt 22. 08. 2003
sõlmitud lepingule nr 12.
3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus
(Pärnu mnt 7, Tallinn) ühe kuu jooksul arvates otsuse
teatavakstegemisest.
4. Otsus jõustub planeeringu tellijale teatavakstegemisest.
Tiit Kollo
Volikogu esimees
asendusliikmed:
Monika Saarik
Leili Värte
Helgi Kaasik
Ester Saaret
Jaoskonnakomisjon nr. 2
Esimees – Aivar Treiberg
Liikmed: Helje Saarepera
Aime Saks
Aivo Sepp
Arvo Sikka
Kaarel Palu
Merike Kahu
Leili Velleste
Sirje Aasmäe
asendusliikmed:
Kersti Laanejõe
Mare Mõttus
Eevi Aasma
Alla Tempel
Otsus jõustub 25. augustil 2003. aastal.
JÕELÄHTME VALLA LEHT NR. 80
Jaoskond nr. 2
Jaoskonnakomisjoni ja hääletamisruumi asukoht on aadressil
Kostivere mõis, Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Jõelähtme
vald, Harjumaa .
Jaoskonda kuuluvad: Kostivere alevik, Aruaru, Haapse,
Haljava, Ihasalu, Jõelähtme, Jõesuu, Jägala, Jägala-Joa,
Kaberneeme, Kallavere, Koila, Koipsi, Koogi, Kostiranna,
Kullamäe, Loo, Manniva, Neeme, Parasmäe, Rammu,
Rebala, Rohusi, Ruu, Sambu, Uusküla, Vandjala, Võerdla ja
Ülgase külad.
Väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda saab
8. – 10. septembril hääletada:
Jaoskonnas nr 1 aadressil Loo Keskkool, Saha tee 7, Loo
alevik, Jõelähtme vald, Harjumaa.
Jaoskonnas nr 2 aadressil Kostivere mõis, Mõisa tee 2, Kostivere
alevik, Jõelähtme vald, Harjumaa.
Hääletajad, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse
valla täpsusega, saavad hääletada jaoskonnas nr 2,
aadressil Kostivere mõis, Mõisa tee 2, Kostivere alevik,
Jõelähtme vald, Harjumaa.
Jõelähtme Vallavolikogu
O T S U S
Tiit Kollo
Volikogu esimees
Jõelähtme 22. august 2003. a nr 58
Jõelähtme valla Rebala küla Otsa 2 maaüksuse
detailplaneeringu kehtestamine.
Võttes aluseks Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579)
paragrahv 24 lõike 3 ja Jõelähtme valla ehitusmääruse (KO
2003, 104, 1933) paragrahv 3 lõike 3, Jõelähtme Vallavolikogu
O T S U S T A B:
1. Kehtestada Rebala küla Otsa 2 maaüksuse detailplaneering
vastavalt A&L Arhitektuuribüroo poolt koostatud
tööle nr 25/02. Detailplaneeringu eesmärk on maa-ala
jagamine 5 elamumaa krundiks ja üheks üldmaa krundiks.
Planeeritud kruntidele määratakse hoonestusõiguse ulatus,
planeeritud on 1,18 ha.
2. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise
tagab ehitusloa taotleja vastavalt 22. 08. 2003
sõlmitud lepingule nr 11.
3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus
(Pärnu mnt 7, Tallinn) ühe kuu jooksul arvates otsuse
teatavakstegemisest.
4. Otsus jõustub planeeringu tellijale teatavakstegemisest.
Tiit Kollo
Volikogu esimees
LP. HÄÄLETAJA!
Hääletaja, kes tervise tõttu või mõnel muul mõjuval
põhjusel ei saa hääletada hääletamisruumis, võib
taotleda kodus hääletamist.
Kodus hääletamist korraldatakse Rahvahääletuse päeval
s.o. 14. septembril 2003. a.
Hääletaja, kes soovib hääletada kodus, peab eelnevalt
(hiljemalt 14. septembri kella 16.00) esitama vastava
KIRJALIKU TAOTLUSE
kas vallavalitsusele või jaoskonnakomisjonile.
Info tel. 6054 885
Vallasekretär
BUSSIDE SÕIDUGRAAIKUD
RAHVAHÄÄLETUSE PÄEVAL
14.SEPTEMBRIL 2003
BUSS VÄLJUB:
Kell 8.45 - Haapse küla
“ 9.00 - Kaberneeme pood
“ 9.15 - Upsi bussipeatus
“ 9.15 - Ruuküla bussipeatus
“ 9.15 - Neeme tee bussipeatus
“ 9.30 - Neeme pood
“ 9.45 - Jägala-Joa bussipeatus
“ 9.50 - Koeralooga bussipeatus
“ 9.50 - Koogi
“ 9.55 - Jõelähtme vallamaja
“ 10.00 - Männisalu pood
Kostivere
Kostiverest tagasisõit kell 12.00 mõisa värava kõrvalt.
BUSS VÄLJUB:
Kell 9.00 - Jägala Metskonna bussipeatus
“ 9.00 - Tammiku
“ 9.05 - Jägala bussipeatus
“ 9.15 - Haljava bussipeatus
“ 9.20 - Aruaru bussipeatus
“ 9.30 - Parasmäe bussipeatus
Kostivere
Kostiverest tagasisõit kell 11.00 mõisa värava kõrvalt.
BUSS VÄLJUB:
Kell 10.00 - Kallavere Kütte tn 10
“ 10.05 - Neeme talu bussipeatus
“ 10.10 - Ülgase bussipeatus
“ 10.20 - Manniva
“ 10.30 - Rebala
“ 10.35 - Loodesalu bussipeatus
Kostivere
Kostiverest tagasisõit kell 12.00 mõisa värava kõrvalt.
BUSS VÄLJUB:
Kell 13.00 Uusküla – Kostivere
Tagasisõit kohe pärast hääletamist.
BUSS VÄLJUB:
Kell 14.00 Ihasalu – Kostivere
Tagasisõit kohe pärast hääletamist.
BUSS VÄLJUB:
Kell 10.30 - Maardu bussipeatus
“ 10.35 – Saha bussipeatus
“ 10.40 - Lagedi bussipeatus
Loo Keskkool
Tagasisõit Loo Keskkooli juurest kell 11.30
BUSS VÄLJUB:
Kell 10.00 – Iru küla Ämma tee
“ 10.15 - Nehatu
Loo Keskkool
Tagasisõit Loo Keskkooli juurest kell 11.30
BUSS VÄLJUB:
Kell 12.00- Liivamäe küla
Loo Keskkool
Tagasisõit Loo Keskkooli juurest kell 12.30
3

Kardirada IRU-RING
Rõõm Teile teatada, et aadressil Saha-loo
tee 6, on avatud uus kardirada IRU-RING.
irma pakub võimalust veeta oma puhkus
ekstreemselt, olenemata Teie vanusest, soost
või juhtimisoskustest.
Lisana pakutakse ka võistluste ja lõbusõitude
korraldamist kardirajal, nii firmadele kui ka eraisikutele.
Kohapeal on Teie käsutuses kohvik/baar, mis
sobib bankettide läbiviimiseks ja võistluste jälgimiseks
TV vahendusel.
Pakutakse ka erinevaid
reklaamimisvõimalusi.
Informatsioon telefonil: 6 092 764
www.iru-ring.ru
4
JÕELÄHTME VALLA LEHT
JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE JA
VOLIKOGU AJALEHT
VÄLAANDJA
Jõelähtme vallavalitsus
tel. 6054 850 või 6054 887
TOIMETAJA Piia Ruber, tel. 056 650650
KAASTÖID OOTAME HILJEMALT 5. KUUPÄEVAKS
VALLAMAJJA VÕI MEILIAADRESSIL: piia@sirp.ee
Trükk AS Printall
Loo Ilu
Loo Ilu ametlik avamine toimus 4. septembril. Kohal oli 30 inimest.Kutsutud
olid Loo alevis asuvate väiksemate firmade esindajad.
Vallavalitsust esindas proua Taimi Saarma. irmast Kivilaine
oli kohal esindaja. kes tutvustas Babori tooteid. Nimelt kasutab
Loo Ilu oma pakutavates hooldustes saksa päritolu Babori
tooteid. Külalistele oli ka varuks mõned üllatused. Nimelt loositi
külaliste vahel välja kolm erinevat hooldust ja mõned kotid mis
sisaldasid juuksehooldusvahendeid ja kreemi testreid. Joodi
šampust ja veedeti mõnusalt aega.
Loo Ilu on avatud tööpäeviti kl. 11.00 kuni 20.00.
Laupäeval on salong avatud kuni 15.00.
Salongis pakutakse lisaks juuksuriteenusele ka näohooldust, kehahooldust, maniküüri, pediküüri, depilatsiooni ja solaariumis käimise
võimalust. Soovitav on aeg enne telefonitsi kokku leppida. Telefoni number on 050 17033.
Ilusalong asub Loo spordihoones, endises jõusaali ruumis. Sissepääs tenniseväljaku poolsest küljest.
Loo Ilu ootab ja tahab teenindada kõiki kliente. Iga kuu teisel teisipäeval on kõigile pensionäridele teenused -30% odavamad.
Püsiklientidele kehtib alati -10%.
Parimate soovidega Loo Ilu teenindajad
Annely,Marelle ja Lea
T ja N kell 18.45 - 21.00
LOO KAMMERKOOR
dirigendid Age Mets ja Mareks Lobe
info Mailiis Kaljula 056 621 771, E 18.00 - 20.30
LOO - MAARDU SEGAKOOR
dirigendid Virve Lääne ja Ahto Nurk
E 20.00 - 22.00 K 19.30 - 22.00 info 60 80 557,
NAISRAHVATANTSURÜHM
"LOOLILL"
juhendaja Erika Põlendik T 17.00 - 19.00 N 20.00 - 22.00
info 052 02 751, KVARTETT "HELI - NELI",
T 19.00 - 20.00 N 19.00 - 20.00
VOKAALANSAMBEL,
HUVITOAS R 14.30 - 17.00
N 16.00 - 18.00 LASTE RAHVAPILLIORKESTER
MUDILASTE MUUSIKATUBA "LOOPILL"
info 60 80 557 või 60 80 236 juhendajad Virve Lääne ja Ahto Nurk
info 60 80 557
E - K, R 16.00 - 18.00 L 11.00 - 13.00
LASTELE VABATEGEVUS
TÖÖD ALUSTAVAD VEEL KA !!! SAHA TEE 13,
MALERING LOO ALEVIK,
HIP - HOP/SHOWTANTSU TRUPP 74201
HARJUMAA,
(0) 60 80 557
JÄLGIGE REKLAAMI pilkin@hot.ee
Loo ujula
on avatud
alates
20. septembrist
Kauplus Jõelähtme vallas
otsib
müüjat
Helistada telefonil 056 906 500
Eakad sünnipäevalapsed
septembris
88
16.09 SINAIDA OJASE, Loo alevik
87
03.09 HILJA-ALIDE RIISMAA,
Jägala küla
11.09 VALVE TOOM, Koogi küla
85
02.09 ELLA OTSTAK, Liivamäe küla
08.09 ELISE TOMSON, Rebala küla
83
03.09 LEIDA –AUGUSTE TAADLER,
Loo alevik
75
02.09 AKSEL LÄNS, Kaberneeme küla
70
03.09 ARVED ROOTS, Kostivere alevik
19.09 HELLE-VIOLA LIND, Loo alevik
23.09 EINAR SIHVER, Uusküla
27.09 SILVER LEHTSALU, Nehatu küla
Palju õnne!
Soovivad Jõelähtme vallavalitsus ja volikogu
Tallinna Prügila AS sai keskkonnakompleksloa
Harjumaa keskkonnateenistus andis Jõelähtme
prügilale üle keskkonnakompleksloa, mis tõestab
prügila vastavust kõigile tänapäevastele keskkonnanõuetele.
Jõelähtme prügila on esimene sellise
loaga prügila Eestis.
Keskkonnaeksperdi Juhan Ruudu sõnul väljastatakse
kompleksluba uutele suure keskkonnamõjuga
ettevõtetele juhul, kui nad on oma tegevuse viinud
kooskõlla euroopa nõuetega.
„Sisuliselt tähendab see seda, et prügila on loonud
kõik tingimused ümbritseva keskkonna säilitamiseks.
Tallinna prügilas arvestatakse näiteks nõrgvee
kogumist ja juhtimist heitveepuhastisse, samuti seda,
et tulevikus hakatakse koguma prügist eralduvaid
gaase ning nendest energiat tootma,” seletas Ruut.
Tallinna Prügila ASi juhatuse liikme Raivo
Uukkivi sõnul jätkab prügila tööd keskkonnateadliku
käitumise tutvustamisel ja propageerimisel. „Me
oleme näidanud, et ka nii suure keskkonnamõjuga
objekti, nagu prügila, saab luua keskkonnale turvalisel
viisil. Meie eesmärgiks on olla keskkonnakaitses
eeskujuks ka tulevikus,” ütles Uukkivi. Ta
lisas:“Oleme esimene keskkonna kompleksloaga
prügila Eestis ja ma usun, et tulevikus järgivad meie
eeskuju ka paljud teised prügilad.”
Merko Ehitus andis üle prügila ehituse esimese
etapi, mille käigus rajati infrastruktuuriala ja kolm
drenaa iala kogupindalaga 5,1 hektarit ning lõppladestusala.
Esimese ehitusetapi maksumus oli 152
miljoni krooni.
Prügila teine ehitusetapp algab aastal 2005 ning
kestab 2013. aastani. Selle aja jooksul valmivad
järgnevad kaheksa drenaa iala kogupinnaga 14,3
hektarit.
Tallinna Prügila AS on spetsialiseerunud tavajäätmeprügilaks,
mille peamiseks tegevusalaks on tavajäätmete
vastuvõtmine ja ladestamine. Lähiajal lisanduvad
prügi ümberlaadimisjaama ehitus Tallinnast
lääne pool, mis teeb Lääne-Harjumaal ja Tallinna
lääneosas jäätmete kogumise ja veoteenuse jäätmetekitajale
tunduvalt soodsamaks transpordikulude
vähenemise arvel. Samuti käivitatakse prügi sortimine
ning alternatiivenergia tootmine.
Lisainfo:
Raivo Uukkivi
Tallinna Prügila AS
Juhatuse liige
609 6033
052 99 567
www.landfill.ee
Ma olen sind igavese armastusega armastanud,
seepärast olen ma sind ka heldusega tõmmanud
Jr 31:3
Loo lasteaed ja Jõelähtme kogudus
avaldavad Liivi Vainule kaastunnet
ema
surma puhul.
AUGUSTIS SURNUD
JÕELÄHTME VALLA ELANIK
Linda-Elise Siida 23.04.1922 – 31.08. 2003